Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.18 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 131 7230763 7154901 2026-09-08T10:41:58Z Sendrasendra 225202 7230763 wikitext text/x-wiki {{liita|Aleksander VI kirjanduses}} {{allikad}} {{Infokast paavst |paavstinimi = Aleksander VI |pilt = Portrait of Pope Alexander VI Borgia (Vatican Museums - Musei Vaticani, Vatican).jpg |sünninimi = Rodrigo Lanzol y de Borja |valitsemisaja algus= [[11. august]] [[1492]] |valitsemisaja lõpp= [[18. august]] [[1503]] |eelkäija = [[Innocentius VIII]] |järeltulija = [[Pius III]] |sünnikuupäev = [[1. jaanuar]] [[1431]] |sünnikoht = [[Xàtiva]] |surmakuupäev = 18. august 1503 |surmakoht = [[Rooma]] |maetud = {{ill|d|Chiesa di Santa Maria in Monserrato degli Spagnoli|Q1887973}} Roomas |haridus = [[Bologna ülikool]] |vanemad = Jofré de Borja y Escrivá<br />Isabel de Borja i Llançol |partner = [[Vannozza Cattanei|Giovanna dei Cattanei]] |lapsed = [[Pier Luigi de Borgia|Pier Luigi]]<br />[[Girolama Borgia|Girolama]]<br />Isabella<br />[[Cesare Borgia|Cesare]]<br />[[Giovanni Borgia|Giovanni]]<br />[[Lucrezia Borgia|Lucrezia]]<br />[[Gioffre Borgia|Gioffre]]<br />jt |vapp = C o a Alexander VI.svg }} '''Aleksander VI''', ladinapäraselt '''Alexander VI''' ([[katalaani keel]]es '''Roderic Llançol i de Borja''', [[hispaania keel]]es '''Rodrigo de Llançol-Borja y Borja''', [[itaalia keel]]es '''Rodrigo Borgia''' [rodr'iigo b'ordža]; [[1. jaanuar]] [[1431]] [[Xàtiva]], [[Valencia kuningriik|València kuningriik]] – [[18. august]] [[1503]] [[Rooma]], [[Kirikuriik|Paavstiriik]]) oli 214. [[paavst]]. Ta valitses aastatel [[1492]]–[[1503]]. Rodrigo de Llançol-Borja y Borja sündis [[Valencia kuningriik|València kuningriigis]] Xàtivas alamaadliku Joffré de Llançoli (või Joffré de Borja i Escrivà) ja Isabel de Borja kuuelapselises peres viienda lapsena. Kui Rodrigo ema vend sai [[8. aprill]]il [[1455]] [[Calixtus III]] nime all paavstiks, hakkas Rodrigo kasutama ema perekonnanime Borja (Borgia). Ta õppis [[Rooma]]s ja siis [[Bologna ülikool]]is [[õigusteadus]]t ning sai [[doktorikraad]]i. Kui ta onu sai paavstiks, siirdus Rodrigo Borja tema teenistusse, täites tähtsaid ülesandeid.<ref name="Calixtus" /> Borja viibis [[18. oktoober|18. oktoobrist]] [[16. november|16. novembrini]] [[1456]] [[Itaalia]]s [[Bologna]]s. Märtsis [[1458]] vahendas ta Calixtus III ja [[Aragón kuningas|Aragóni kuninga]] [[Alfonso V (Aragón)|Alfonso V]] vahel peetud läbirääkimisi. Pärast Calixtus III surma taandus Borja mõneks ajaks [[poliitika]]st, kuid [[1459]] reisis ta koos [[Pius II]]-ga [[Mantova]] kongressile. Ta viibis [[1460]]. aastani [[Siena]]s, kuna paavst oli tauninud tema eluviise ja pöördus tagasi Rooma alles detsembris [[1461]]. [[1464]] siirdus ta Pius II kaaskonna koosseisus [[Ancona]]sse, et osaleda [[ristisõda|ristisõjas]], kuid paavsti surma tõttu jäi sõjaretk ära. [[1469]] saatis Borja [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III-t]] reisil [[Itaalia]]s. [[1473]]. aastal Hispaaniast Itaaliasse tagasipöördumisel sattus Borja merehätta, mille käigus sattus ohtu tema elu. Borja kohtus [[14. jaanuar]]il [[1475]] [[Terracina]]s [[Napoli kuningas|Napoli kuninga]] [[Fernando I (Napoli)|Fernando I-ga]] ja tuli koos temaga Rooma. [[1476]] suvel lahkus Borja [[katk]]u tõttu Roomast [[Viterbo]]sse, siirdus sealt [[Narni]]sse ja siis edasi [[Foligno]]sse. [[1489]] siirdus ta koos paavstiga [[Ostia]]sse. 1492 korraldas ta Roomas [[härjavõitlus]]e, millega ta tähistas [[Granada]] vallutamist. Borja [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[1468]] [[diakon]]iks, [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1471]] [[preester|preestriks]] ja seejärel [[piiskop]]iks. [[21. märts]]il [[1478]] liitus ta Püha Vaimu vennaskonnaga. Juunis [[1462]] korraldas Borja Viterbos [[Kristus]]e Ihu püha tähistamist. Ta lasi ehitada [[Pienza]] piiskopi[[palee]] ja püstitada Calixtus III-le hauasamba. Ta kirjutas 2 [[traktaat]]i [[kanooniline õigus|kanoonilisest õigusest]]. Borja teenis [[kuuria]]s 5 paavsti ajal, omandades palju [[haldus]]alast kogemust, mõju ja rikkust. [[Kardinal]] Borja osales [[kardinalide kolleegium]]i mõjuka liikmena 5 [[konklaav]]il [[1458]]–[[1492]]. Enne teda oli enne paavstiks saamist osalenud veel enamatel konklaavidel vaid [[Honorius IV]]. Kardinal Borja kroonis 1471 paavstiks [[Sixtus IV]]. "[[Catholic Encyclopedia]]" ja kirikuajaloolase [[John Norman Davidson Kelly]] järgi peeti teda tollal üheks rikkaimaks kardinaliks. ==Eraelu== Nagu paljudel teistelgi [[renessanss|renessansiaja]] [[prelaat]]idel, ei olnud Borja elukombed kaugeltki laitmatud. Oma lapsi armastas ta väga, kuid oma eluviiside tõttu sai ta väga karmi noomituse [[Pius II]]-lt, kes sai paavstiks pärast [[Calixtus III]]-t [[1458]]. Rodrigo paljudest armusuhetest oli kõige pikaajalisem suhe [[Vannozza dei Cattanei|Vannozza (Giovanna) dei Cattaneiga]] (sündinud [[1442]]), kes oli olnud 3 korda [[abielu]]s. Nende suhe algas 1470. aasta paiku ja Vannozza sünnitas Borjale mitu last, kelle Borja tunnistas omaks. Need olid [[Giovanni Borgia|Giovanni]], hilisem [[Gandia]] hertsog (sündinud [[1474]]), [[Cesare Borgia|Cesare]] (sündinud [[1475]] või [[1476]]), [[Lucrezia Borgia|Lucrezia]] (sündinud [[1480]]) ja [[Goffredo Borgia|Goffredo]] (Gioffre) (sündinud [[1481]] või [[1482]]). Borjal olid veel lapsed Jirolama, Isabella ja Pedro Luis, kelle emad ei ole teada. Enne paavstiks saamist kardinal Borja kirg Vannozza vastu mõnevõrra vähenes ja too elas hiljem avalikkusest tagasitõmbunult. Vannozza koha Rodrigo armastatuna täitis ilus [[Giulia Farnese]] (hüüdnimega Giulia Bella), kelle abikaasa kuulus [[Orsini]]de suguvõssa. Giulia vend Alessandro Farnese ([[Paulus III]]) pühitseti kardinaliks. Rodrigo armastus Vannozzaga saadud laste vastu ei vähenenud ja määras kogu tema elu. Ta kulutas nende peale suuri summasid ja tegi nad mõjukateks aukandjateks. === Rodrigo de Borja lapsed === #Pier Luigi Borgia (Pedro Luis Borja) (ema teadmata) #Jirolama Borgia (ema teadmata) #Isabella Borgia (ema teadmata) #[[Cesare Borgia]] (ema [[Vannozza Cattanei|Vannozza dei Cattanei]]) #[[Giovanni Borgia]] (Juan Borja) (ema [[Vannozza Cattanei|Vannozza dei Cattanei]]) #[[Lucrezia Borgia]] (ema [[Vannozza Cattanei|Vannozza dei Cattanei]]) #[[Gioffre Borgia]] (ema [[Vannozza Cattanei|Vannozza dei Cattanei]]) #Laura Borgia (ema [[Giulia Farnese]]) #Giovanni Borgia (ema Giulia Farnese) #Rodrigo Borgia (ema Giulia Farnese) ==Ametid== *[[1444]] [[Xàtiva]] [[vaimulik]] *[[1445]] [[Valencia]] [[sakristaan]] *[[1448]] Valencia, [[Barcelona]] ja [[Segorbe]] [[kapiitel|kapiitlite]] [[kanoonik]] *[[1449]] Culera [[pastor]] *1449 Alzira [[vikaar]] *1449 Xàtiva ''chantre'' *[[10. mai]] [[1455]] apostellik [[notar]] *[[3. juuni]] 1455 Santa María de Xàtiva [[dekaan]] *[[20. veebruar]] [[1456]] – juuni [[1458]] San Nicola in Carcere [[kardinaldiakon]], (avaldati [[17. september|17. septembril]] 1456, pühitseti ametisse [[17. november|17. novembril]] 1456) *[[21. august]] 1456 Vercelli San Andrea [[hospidal]]i [[rektor]] *detsember 1456 – [[26. november]] [[1457]] [[legaat]] [[Ancona]]s *[[1. mai]] 1457 – [[11. august]] [[1492]] kiriku asekantsler *[[11. detsember]] 1457 – [[9. märts]] [[1459]] paavsti vägede [[generalissimus]] *1457 – [[30. juuni]] 1458 [[Gerona]] administraator *30. juuni 1458 – [[9. juuli]] 1492 Valencia [[piiskop]] (asus ametisse [[21. juuli]]l 1458) *Juuni 1458 – 30. august 1471 Santa Maria in Via Lata kardinaldiakon *märts [[1463]] – august 1471 kardinal-protodiakon *[[1467]]–1472 [[Urgelli piiskop]] ja [[Andorra kaasvürst]] (amet vaieldav) *[[30. august]] [[1471]] – 24. juuli 1476 [[Albano]] [[kardinalpiiskop]] *[[23. november]] 1471 – [[24. oktoober]] 1473 legaat Hispaanias *[[8. jaanuar]] [[1472]] – [[15. mai]] 1472 [[camerlengo]] *[[24. juuli]] [[1476]] – 11. august 1492 Porto kardinalpiiskop *[[25. juuni]] [[1477]] – [[4. oktoober]] 1477 legaat [[Napoli]]s *[[8. juuli]] [[1482]] – 11. august 1492 [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] administraator *[[22. juuli]] [[1483]] – 11. august 1492 [[kardinalide kolleegium]]i dekaan *1483 [[Santa Maria Maggiore basiilika]] ülempreester *[[26. august]] [[1485]] – august 1485 [[Sevilla]] peapiiskop *[[9. oktoober]] [[1489]] – 11. august 1492 [[Mallorca]] piiskop *[[1491]] – 11. august 1492 [[Eger]]i administraator *9. juuli 1492 – 11. august 1492 Valencia peapiiskop *Ta oli [[Subiaco]], Vallidigne, Aggere, Santa Maria la Real de Nájera, Santa Maria di Monteagu, Santa Maria di Rivopullo ja San Filippo Fargala [[klooster|kloostrite]] [[abt]] commendam *Ta oli [[Saksa ordu]] [[protektor]]. ==1492. aasta konklaav== [[Pilt:Alessandro VI.jpg|pisi|Aleksander VI. Kaasaegne portree]] Aleksander VI valiti paavstiks [[11. august]]il [[1492]] hommikul kell 7 ja krooniti [[26. august]]il. Ta võttis nime [[Aleksander III (paavst)|Aleksander III]] järgi. Aleksander VI oli kolmas ja viimane hispaanlane, kes sai paavstiks. [[6. august|6.]]–11. augustil 1492 toimunud [[konklaav]]il osales 23 [[kardinal]]i. See oli esimene konklaav, mis toimus [[Sixtuse kabel]]is. Konklaavist on andmeid paavstliku tseremooniameistri [[Johann Burchard]]i kirjeldusest ja Aleksander VI esimeste otsuste kaudu. Olulist teavet selle konklaavi kohta on lisanud ajaloolaste [[Ludwig von Pastor]]i ja [[Peter De Roo]] uurimused. Ajaloolase [[Francis Burkle-Young]]i järgi oli paavst [[Innocentius VIII]] surma järel kolm tõenäolist kandidaati [[Püha Tool|Pühale Toolile]]: kardinalid Borja, [[Milano hertsogkond|Milano]] fraktsiooni juht [[Ascanio Maria Sforza Visconti]] ja Prantsuse fraktsiooni juht Giuliano della Rovere (pärastine [[Julius II]]). Della Rovere puudusteks peeti tema poliitilist mõju Innocentius VIII ajal ja [[Prantsusmaa]] toetust. Kardinalid [[Maffeo Gherardi]] ja [[Federico Sanseverino]] ei olnud ametisse pühitsetud, kuid olid ametisse määratud, sellepärast tegi Sforza nende nimed [[kardinalide kolleegium]]ile teatavaks ja neil lubati konklaavil osaleda. Rahutuste vältimiseks [[Rooma]]s määrasid kardinalid korda tagama kaks [[kardinalprefekt|prefekti]]. Kunagi varem ega hiljem ei ole paavstivalimistel kulutatud nii suuri summasid häälte ostmisele. Borjal, kellel oli suur varandus, õnnestus osta kõige rohkem hääli, sealhulgas Sforza oma. Juba Innocentius VIII viimaste päevade ajal saatsid Itaalia valitsejad oma [[saadik]]ud Rooma, et mõjutada konklaavi. Konklaavi tulemusest olid eelkõige huvitatud Milano hertsog ja Napoli kuningas. Napoli kuningas toetas esmalt della Roveret ja saatis Rooma oma väejuhi [[Virginio Orsini]], et veenda [[Colonna]]sid della Roveret toetama, kuid kaks päeva hiljem lasi kuningas oma saadikule teatada soovist toetada kardinale [[Jorge da Costa]]t ja [[Pedro González de Mendoza]]t (viimane puudus konklaavilt). Napolis kaaluti veel kardinal [[Giovanni Battista Zeno]] toetamise võimalusi. [[Stefano Infessura]] andmetel oli Borja ööl enne konklaavi algust viinud [[muul]]adega neli koormat [[hõbe]]dat Ascanio Sforza paleesse. Konklaavi ava[[jutlus]]e pidas kardinal [[Bernardino Lopez de Carvajal]]. Enne hääletusvoore toimus häälte ostmine, mille jaoks della Roverel oli kaasas 300 000 [[tukat]]it [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningalt]] ja [[Genova]]lt. Borja pakkus Sforzale asekantsleri ametit, paleed, Nepi lossi ja [[Erlau piiskopkond]]a. Kardinal [[Giovanni Battista Orsini]]le pakkus Borja [[Ancona]] [[legaat|legaadi]] ametit, Monticelli ja Soriano kindlust ning [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] administraatori ametit. Kardinal [[Giovanni Colonna]]le pakkus ta [[Subiaco]] kloostrit; kardinal [[Antoniotto Pallavicini]]le lubas ta anda [[Pamplona]] piiskopkonna; kardinal [[Giovanni Michiel]]i määrata Palestrina kardinalpiiskopiks; kardinal [[Giovanni Giacomo Schiaffinati]]le anda Ripolta kloostri; kardinali [[Paolo Fregoso]] määrata [[Campagna]] legaadiks. Esimene voor peeti [[8. august]]il, kus hääli said lisaks [[Oliviero Carafa]] ja da Costa. Teine voor toimus [[9. august]]il ja kolmas voor [[10. august]]il, kus Borjal jäi puudu vaid üks vajalik hääl. Konklaavi tulemuse määramisel sai otsustavaks kardinal Sforza veenmistöö väsinud kardinal Gherardiga 10. augusti hilisööl, keda veendi toetama Borjat. 11. augusti hommikul peetud voorus sai Borja Ludwig von Pastori andmetel 15 häält, kuid De Roo versiooni järgi oli tema valimine olnud üksmeelne. '''1471. aasta konklaavil osalenud kardinalid''' #[[Girolamo Basso della Rovere]] #Rodrigo de Borja y Borja #[[Oliviero Carafa]] #[[Lorenzo Cibo de' Mari]] #[[Giovanni Colonna]] #[[Giovanni de' Conti]] #[[Jorge da Costa]] #[[Paolo Fregoso]] #[[Maffeo Gherardi]] #[[Leo X|Giovanni de' Medici]] #[[Giovanni Michiel]] #[[Giovanni Battista Orsini]] #[[Antoniotto Pallavicini]] #[[Ardicino della Porta]] #[[Domenico della Rovere]] #[[Julius II|Giuliano della Rovere]] #[[Federico di Sanseverino]] #[[Raffaele Sansoni Riario]] #[[Giovanni Battista Savelli]] #[[Giovanni Giacomo Schiaffinati]] #[[Ascanio Maria Sforza Visconti]] #[[Giovanni Battista Zeno]] #[[Pius III|Francesco Todeschini-Piccolomini]] ==Itaalia sõjad== [[Pilt:Pope alexander VI.jpg|pisi|Aleksander VI. Kaasaegne portree]] {{Vaata|Itaalia sõjad}} [[Napoli kuningriik|Napoli]] kuningas [[Ferdinando I (Napoli)|Ferrante I]] jätkas kardinali della Rovere toetamist ka pärast paavstivalimisi, mistõttu Fernando suhted paavstiga halvenesid. Detsembris 1492 saatis Fernando suhete parandamiseks Rooma oma poja [[Frederico IV (Napoli)|Frederico]], kes vaatamata suurejoonelistele pidustustele sai leige vastuvõtu osaliseks. Suhted halvenesid veelgi, kui Fernando [[läänistamine|läänistas]] Virginio [[Orsini]]le [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] koosseisus olnud [[Cervetri]] ja [[Anguillara]], mille Aleksander VI määras oma pojale Giovanni Borgiale, kellest sai [[Gandia hertsog]]. Paavsti [[poliitika]]t kritiseeris [[Julius II|kardinal della Rovere]]. Della Rovere tundis, et Rooma oli muutunud talle ohtlikuks, kindlustas end esmalt oma [[Ostia]] piiskopkonnas [[Tiber]]i suudmes ja siirdus seejärel Prantsusmaale.<ref name="Julius2" /> Ferrante I kavandas Kirikuriigi vastu sõda ning sõlmis liidu [[Firenze]], [[Milano hertsogkond|Milano]] ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]]ga. Paavst moodustas omakorda [[25. aprill]]il [[1493]] Napoli-vastase liidu. Fernando pöördus abipalvega Hispaania poole, kuid Hispaania ei tahtnud paavstiga suhteid rikkuda, soovides saada õigust vastavastatud [[Ameerika]]le. Hispaania vahendustegevuse tulemusena jäi sõda ära. Kokkuleppe järel sõlmiti paavsti poja [[Gioffre Borgia]] abielu Napoli printsessi Sanchaga. [[25. jaanuar]]il [[1494]] suri Napoli Ferrante I ja paavsti nõusolekul kroonis kardinal [[Juan de Borja Llançol de Romaní]] [[8. mai]]l 1494 Napoli uueks kuningaks [[Alfonso II (Napoli)|Alfonso II]]. Olukorra muutis keeruliseks see, et Napoli trooni nõudis Prantsusmaa kuningas [[Charles VIII]], keda kardinal della Rovere veenis tungima Itaaliasse, et kokku kutsuda [[kirikukogu]] ja tagandada ametist paavst. Alfonso II pretendeeris omakorda [[Milano hertsogkond|Milano hertsogkonna]] valitsejaks. Charles VIII vägede sissetungiga Itaaliasse algasid 1494 [[Itaalia sõjad]]. Aleksander VI suutis osava [[diplomaat|diplomaadina]] vältida prantslaste tungimist Rooma ja linna rüüstamist. Paljud Rooma ja Kirikuriigi suguvõsad, eriti [[Orsinid]] ja [[Colonnad]], toetasid prantslasi. Colonna suguvõsa pooldajad hõivasid Ostia. Paavst moodustas [[31. märts]]il [[1495]] ametlikult [[Osmanite riik|türklastevastase]], tegelikult prantslaste-vastase [[Püha Liiga (1495)|Püha Liiga]]. [[6. juuli]]l 1495 toimunud [[Fornovo lahing]]u järel pöördus Charles VIII tagasi Prantsusmaale, sest paavst keeldus talle Napolit [[lään]]istamast. Juunis [[1497]] saatis paavst [[Cesare Borgia]] [[Legaat|legaadina]] Napolisse kroonima kuningaks [[Federico I (Napoli)|Federicot]]. [[1499]]. aastal tungis Itaaliasse [[Louis XII]], kes nõudis endale Milanot ja Napolit. Paavst sõlmis [[1501]] kuningaga lepingu, mille järgi ta tühistas Louis XII abielu ja saatis Cesare Borgia Prantsusmaale legaadiks. Kuningas andis Cesare Borgiale Valentinois' hertsogi tiitli ja lubas sõjalist abi Romagna vallutamiseks. [[27. juuni]]l 1501 tagandas Aleksander VI ametist Napoli kuninga ning kinnitas Napoli kuningriigi alade jaotamise Hispaania ja Prantsusmaa vahel. Augustis [[1503]] kavandas Cesare Borgia uut sõjaretke Itaalias, kuid tema haigestumise ja paavsti surma tõttu jäi see ära. ==Suhted türklastega== Juunis 1493 külastas Roomat [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] saadik, sest Roomas viibis sultani vend, kes pretendeeris Osmanite riigi troonile. Paavst saatis [[22. mai]]l 1501 [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Jan I]]-le ja [[Ungari kuningas|Ungari kuningale]] [[Ulászló II]]-le kirjad Osmanitega peetava sõja asjus. Aleksander VI olevat Itaalia sõdade ajal pöördunud sõjalise abi saamiseks [[Türgi sultan]]i poole. ==Suhted Hispaaniaga== [[4. mai]]l 1493 avaldatud [[bulla]]s "Inter caetera" tunnustas Aleksander VI Hispaania ja [[Portugal]]i vahelist [[demarkatsioonipiir]]i. [[7. juuni]]l 1494 sõlmisid Hispaania ja Portugal Aleksander VI vahendusel [[Tordesillase rahuleping]]u, millega need riigid jagasid isekeskis kogu maailma (peale [[Euroopa]]) ära. Ta andis mõlema riigi valitsejale kontrolli avastatud alade üle.<ref name="Isabel" /> ==Suhted Veneetsiaga== Aleksander VI saatis [[1500]] [[nuntsius]]eks [[Veneetsia vabariik|Veneetsiasse]] Angelo Leonini, keda peetakse esimeseks nuntsiuseks selle ameti kaasaegses mõistes. ==Sisepoliitika== [[Pilt:Alexander VI bust.jpg|pisi|Aleksander VI kaasaegne büst]] Aleksander VI valitsusaja algust iseloomustas range kohtumõistmine ja distsiplineeritud valitsemine, mis erines eelmiste paavstide aegsest [[anarhia]]st, ja suur väline hiilgus. Ta taastas Kirikuriigis korra ja Itaalia sõdade tulemusena kärpis Rooma [[aadel|aadli]] võimu, mille käigus ta kõrvaldas aadli [[privileeg]]id. Paavsti soov saada kardinalidelt nõusolekut [[Benevento]], [[Terracina]] ja [[Pontecorvo]] liitmiseks Gandiaga tõi kaasa vaid kardinali [[Pius III|Piccolomini]] protesti. Aleksander VI püüdis kärpida Kirikuriigi väikevürstide sõltumatust. Eriti karmiks kujunes võitlus Orsini suguvõsaga, kes pidi paavstile maksma 50 000 kuld[[floriini]]. [[1502]] surus Cesare Borgia maha Orsinide kavandatud vandenõu tema vastu, mille järel Cesare lasi hukata Oliverotto da Fermo ja Vitellozzo Vitelli. Aprilliks 1503 jäi Orsinide kätte vaid Bracciano kindlus, mistõttu nad palusid [[vaherahu]]. See oli esimene kord ajaloos, kui paavst oli kogu Kirikuriigi suveräänne valitseja. Aleksander VI sisepoliitikat määras Cesare Borgia, kes [[25. november|25. novembril]] 1499 hõivas [[Imola]], 1502 [[Camerino]] ja [[Senigallia]]. Borgiate poliitikaga seostatakse mürgitamisi [[arseen]]iga (cantarella). [[1911]]. aasta "[[Encyclopædia Britannica]]" järgi lasid Borgiad võõrandada mitme mõjuka isiku, sealhulgas kardinali [[Giovanni Battista Ferrari]] varanduse. Igaüht, keda peeti piisavalt rikkaks, süüdistati mõnes õigusrikkumises, millele järgnes kas vangistus või mõrv, mis omakorda tõi kaasa vara konfiskeerimise. Neid kahtlustati kardinali Giovanni Michieli mürgitamises. ==Atentaadid== Stefano Infessura järgi tehti paavstile 1492. aastal mõne kuu jooksul 220 atentaati, kuid Infessura paavstikriitika tõttu ei peeta seda usaldusväärseks faktiks. ==Suhted kiriku institutsioonidega== Aleksander VI määras kiriku asekantsleriks kardinal [[Ascanio Maria Sforza Visconti]]. Ta kavandas kloostrite ja [[ordu]]de reformimist. Ta lubas [[1497]] seoses oma poja Giovanni Borgia surmaga teostada [[kuuria]]reformi, määrates selleks ametisse vastava [[komisjon]]i. Ta jagas apostelliku signatuuri ''Signatura gratiae''<nowiki/>’ks ja ''Signatura iusticae''<nowiki/>’ks. Ta moodustas apostellikus kantseleis ''[[sommista]]'' ametikoha. Ta sätestas, et paavstipalee [[sakristaan]]iks peab olema [[augustiin]]lasest [[eremiit]]. 1492 keelas ta kardinalidel tunnustada [[suverään]]ide [[protektoraat]]i. 1501 tunnustas ta [[Jeanne de Valois]]' rajatud [[annuntsiatsiooni ordu]]t ja määras [[Gabriel Nicolai]] selle ülemaks.<ref name="Ann" /> Ta lubas [[Juan de la Puebla]]l rajada [[frantsiskaanid]]e [[kogudus]]e.<ref name="Frantsisk" /> 1501 ühendas ta [[kontseptsionistid]]e [[Neitsi Maarja]] [[pärispatt|pärispatuta]] saamise [[kongregatsioon]]i [[benediktiinid]]ega.<ref name="Konts" /> [[1493]] tunnustas ta [[minimi ordu]]t ja 1501 avaldatud [[entsüklika]]s "Ad ea quae circa decorem" kinnitas ta minimi ordu reeglid.<ref name="Minimi" /> Ta muutis 1492 [[Kristuse rüütlite rüütliordu]] ilmalikumaks, kuna ordu liikmed ei suutnud järgida [[tsölibaat]]i. Koos [[konkubiin]]idega elamise asemel tunnustas ta ordu liikmete abiellumist. 1492 määras ta [[Alcantara rüütliordu]] eluaegseks suurmeistriks [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]].<ref name="Alc" /> 1497 tunnustas ta [[tsistertslased|tsistertslaste]] püha Bernardi kongregatsiooni [[Toscana]]s ja [[Lombardia]]s.<ref name="Cisc" /> Ta tunnustas 1494 [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] rajatud [[Püha Georgi vennaskond]]a. [[13. juuli]]l 1495 andis ta [[indulgents]]e [[Roosipärja vennaskond|Roosipärja vennaskonnale]]. ==Liturgilised otsused== [[Pilt:Estàtua d'Alexandre VI davant la Seu de Xàtiva.jpg|pisi|Aleksander VI skulptuur tema sünnilinnas Xativas]] Aleksander VI saatis 1493 Hispaania kuningannale [[Isabel I (Kastiilia)|Isabel I]]-le kuldroosi. Ta käskis 1497 sulgeda [[Iirimaa]]l [[Patrick]]u [[purgatoorium]]ina tuntud [[koobas|koopa]]. 1499 andis ta loa [[Skara]] piiskopkonnas püha Bryniolphi [[reliikvia]]te translatsiooniks. Ta andis Quimperi [[katedraal]]ile indulgentse. [[1500]]. aastat tähistati [[juubeliaasta]]na.<ref name="Juubel" /> ==Teoloogilised vaidlused== 1495 puhkes paavstil [[teoloogia|teoloogiline]] vaidlus [[dominikaanid|dominikaani]] [[Girolamo Savonarola]]ga.<ref name="Savonarola" /> Savonarola oli [[1490]] hakanud Firenzes pidama apokalüptilisi jutlusi, milles ründas vaimulikkonna [[sekulariseerumine|sekulariseerumist]]. [[25. juuli]]l 1495 nõudis paavst Savonarola tulemist Rooma, kuid Savonarola keeldus, tuues põhjuseks halveneva [[tervis]]e ja teda ähvardavad ohud. [[8. september|8. septembril]] 1495 keelas paavst Savonarolal jutlustamise ja määras tema käsutuses oleva San Marco kloostri taas dominikaanide Lombardia kongregatsiooni alluvusse, kuid [[16. oktoober|16. oktoobril]] tühistati kloostri staatus kongregatsiooni alluvuses, samas ei tohtinud Savonarola seni jutlustada, kuni Roomas oli vastav uurimine lõpule viidud. [[7. november|7. novembril]] [[1496]] moodustas paavst Rooma ja Toscana dominikaani kloostritest kongregatsiooni ja määras kardinali [[Oliviero Carafa]] selle [[vikaar]]iks. Aleksander VI [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] Savonarola [[12. mai]]l 1497. [[20. veebruar]]il 1503 keelas ta teoloogilistes vaidlustes [[oponent]]idel üksteist [[ketserlus]]es süüdistada. ==Kanoniseerimine ja suhted pühade inimestega== Aleksander VI kanoniseeris 1494 [[Canterbury Anselm]]i. [[Milano Veronica]] sai 1494 [[Kristus]]elt [[ilmutus]]e koos teatega Aleksander VI-le. Paavst külastas 1495 [[Rieti Colomba]]t. ==Uus piiskopkond== Aleksander VI asutas [[10. detsember|10. detsembril]] 1492 Hispaanias [[Granada peapiiskopkond|Granada peapiiskopkonna]]. ==Suhtumine juutidesse== [[James Carroll]]'i järgi suhtus Aleksander VI [[juudid|juutidesse]] heatahtlikult. Kui 1492. aastal aeti juudid Hispaaniast välja, saabusid 9000 juuti Kirikuriigi piiridele ja paavst lubas neil Kirikuriigis elada.<ref name="Savonarola" /> 1497. aastal lubas ta Kirikuriigis elada Portugalist välja aetud juutidel ja 1498 [[Provence]]'ist välja aetud juutidel. [[1. juuni]]l 1500 nõudis Aleksander VI türklastega peetava sõja rahastamiseks kolme aasta jooksul 1/20 kogu maailmas elavate juutide varast.<ref name="Juut" /> ==Misjon== Aleksander VI lähetas [[24. juuni]]l 1493 frantsiskaani Bernard Buili [[Christoph Kolumbus]]e Ameerika-reisile. [[Kiiev]]i [[metropoliit]] Josef Soltan kirjutas 1500 paavstile, soovides saada paavstilt kinnitust oma metropoliidiametiks.<ref name="Vene" /> ==Aleksander VI kultuuriloos== [[Pilt:Kmska Titiaan - Jacopo Pesaro bisschop van Paphos voorgesteld door paus Alexander VI Borgia aan de heilige Petrus - 28-02-2010 13-56-55.jpg|pisi|Aleksander VI esitleb [[Jacopo Pesaro]]t [[Peetrus]]ele. [[Tizian]]i maal]] Aleksander VI lasi taastada [[Castel Sant'Angelo]]. Ta lasi [[Vatikan]]is rajada Aparttamento Borgia ja mitu [[ihukaart|ihukaardi]] hoonet. Ta lasi ehitada Roomas [[Sapienza]] hooned. Ta kindlustas [[Torre di Nona]]. 1500 alustati Santa Maria dell' Anima kiriku ehitamist. Ta lasi rekonstrueerida [[Santa Maria Maggiore basiilika]]. Ta lasi korrastada Borgo Nuovo. Ta oli [[Donato Bramante]], [[Michelangelo]], [[Pinturicchio]], [[Constantinos Lascaris]]e, [[Aldo Manuzio]] ja [[Pomponio Leto]] [[patroon]]. 1. juunil 1501 kehtestas ta [[tsensuur]]i reeglid [[Köln]]is, [[Mainz]]is, [[Trier]]is ja [[Magdeburg]]is. Ta rajas [[13. aprill]]il 1499 [[Alcalá ülikool]]i. Paavstile meeldisid [[muusika]] ja [[teater]], ta soodustas [[draama]] arengut Roomas. ==Onupojapoliitika== [[Pilt:Alexander - Bolla "Desiderando nui", dopo il 18 settembre 1499 - 2951587.tif|pisi|''Desiderando nui'', 1499]] Aleksander VI kavandas paavstina oma lastele mõjukaid abielusobinguid. Kirikuajaloolase John Norman Davidson Kelly järgi kavatses paavst läänistada oma sugulastele suured alad Kirikuriigist, kuid see jäi tema surma tõttu teostamata. Oma pojale Giovanni Borgiale soovis paavst anda [[lään]]e Kirikuriigist ja Napoli kuningriigist, näiteks [[Cervetri]] ja [[Anguillara]]. Giovanni abiellus Hispaania printsessiga ja sai [[1497]] [[Benevento hertsog]]iks, kuid tapeti. Mõrva korraldamises kahtlustati Cesare Borgiat. Paavsti vanim poeg [[Pier Luigi Borgia]] oli abiellunud [[Kastiilia kuningas|Kastiilia kuninga]] väljaspool abielu sündinud järeltulijaga. [[Lucrezia Borgia]] [[kihlus|kihlati]] esmalt veneetslase [[Gasparo da Procida]]ga, ent kui isa sai paavstiks, siis kihlus tühistati ning [[12. juuni]]l 1493 abiellus Lucrezia [[Pesaro]] isanda [[Giovanni Sforza]]ga. [[Laulatus]] toimus Vatikanis enneolematu suursugususega, kuid mees tunnistati hiljem [[impotentsus|impotentseks]], et abielu saaks lahutada. Lucrezia abiellus 21. juulil 1498 [[Bisceglia hertsog]]iga ja oktoobris 1501 [[Ferrara hertsog]]iga. Johann Burchard kirjeldab Ferrara hertsogi [[pulmad]]e ajal peetud pidustusi, muuhulgas [[30. oktoober|30. oktoobril]] 1501 toimunud [[kastanite pidusöök]]i, mis on läinud [[pornograafia]] ajalukku. Paavsti äraolekul täitis Lucrezia Borgia 1501 [[regent|regendi]] kohuseid. ==Seksuaalne lodevus== Paavst Aleksander VI oli tuntud ka seksuaalse lodevuse poolest: ta olevat ühe öö jooksul tellinud 50 [[prostituut]]i.<ref>https://allthatsinteresting.com/pope-alexander-vi</ref> Cesare Borgia õppis [[Pisa ülikool]]is ja määrati 17-aastaselt [[Valencia peapiiskop]]iks ja kardinaliks, kuid loobus hiljem nendest ametitest. Ta abiellus [[Navarra kuningriik|Navarra]] printsessi [[Charlotte d'Albret]]'ga. Paavsti paljud sugulased said kardinalideks või kinnitati tähtsatesse ametitesse kirikus. '''Aleksander VI kardinalideks saanud sugulased''' #[[Cesare Borgia]] #[[Jaime Serra i Cau]] #[[Juan de Borja Llançol de Romaní]] #[[Juan Castellar y de Borja]] #[[Pedro Luis de Borja Llançol de Romaní]] #[[Francisco Lloris y de Borja]] #[[Francisco de Borja]] ==Kardinalide pühitsemised== Aleksander VI pühitses oma valitsemisajal 43 [[kardinal]]i 10 [[konsistoorium]]il. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst [[Paulus III]]. Lisaks 14 itaallasele said kardinalideks 19 hispaanlast, 6 prantslast, 1 inglane, 1 poolakas, 1 sakslane ja 1 ungarlane. #konsistoorium [[31. august]]il 1492 ##[[Juan de Borja Llancol de Romaní]] #konsistoorium [[20. september|20. septembril]] 1493 ##[[Jean Bilhères de Lagraulas]] ##[[Cesare Borgia]] ##[[Giuliano Cesarini (1466–1510)|Giuliano Cesarini]] ##[[Ippolito I d'Este]] ##[[Domenico Grimani]] ##Alessandro Farnese (Paulus III) ##[[Fryderyk Jagiellończyk]] ##[[Bernardino López de Carvajal]] ##[[Bernardino Lunati]] ##[[John Morton]] ##[[Raymund Pérault]] ##[[Giovanni Antonio Sangiorgio]] #konsistoorium mais 1494 ##[[Luigi d'Aragona]] #konsistoorium [[16. jaanuar]]il 1495 ##[[Guillaume Briçonnet]] #konsistoorium [[21. jaanuar]]il 1495 ##[[Philippe de Luxembourg]] #konsistoorium [[19. veebruar]]il 1496 ##[[Juan de Borja Llançol de Romaní]] ##[[Juan de Castro]] ##[[Juan López]] ##[[Bartolomé Martí]] #konsistoorium 17. septembril 1498 ##[[Georges I d'Amboise]] #konsistoorium [[20. märts]]il 1500 ##[[Amanieu d'Albret]] ##[[Pedro Luis de Borja Llançol de Romaní]] ##[[Diego Hurtado de Mendoza y Quiñones]] #konsistoorium [[28. september|28. septembril]] 1500 ##[[Tamás Bakócz]] ##[[Francisco de Borja]] ##[[Marco Cornaro]] ##[[Giovanni Battista Ferrari]] ##[[Gianstefano Ferrero]] ##[[Pietro Isvalies]] ##[[Ludovico Podocathor]] ##[[Jaime Serra i Cau]] ##[[Antonio Trivulzio]] ##[[Juan de Vera]] #konsistoorium [[31. mai]]l 1503 ##[[Jaime de Casanova]] ##[[Juan Castellar y de Borja]] ##[[Adriano da Castello]] ##[[Francisco Desprats]] ##[[Niccolò Fieschi]] ##[[Francisco Lloris y de Borja]] ##[[Melchior von Meckau]] ##[[Francisco de Remolins]] ##[[Francesco Soderini]] ==Aleksander VI ja Eesti== Aleksander VI oli kardinalina Saksa ordu protektor. Paavst kinnitas [[24. detsember|24. detsembril]] 1494 Saksa ordu privileegid. 1496 saatis [[Warmia|Ermlandi]] piiskop [[Lukas Watzenrode]] paavstile [[supliik|supliigi]] Saksa ordu privileegide asjus. [[Saksa ordu kõrgmeister]] [[Friedrich von Sachsen]] saatis alates [[25. veebruar]]ist 1500 paavstile palvekirju, milles palus paavsti [[Kuramaa piiskop]]i ja Saksa ordu [[ülemprokuraator]]i ametissemääramise osas. Aleksander VI määras 1500 [[Tartu]] [[praost]]iks Johann von Schönbergi. [[20. aprill]]il 1501 saatis Saksa ordu kõrgmeister Sachsen paavstile palvekirja Kuramaa piiskopi ametissemääramise asjus. [[16. mai]]l 1502 saatis Saksa ordu kõrgmeister Sachsen paavstile palvekirja, milles palus tunnustada [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu maameistri]] saadiku avaldust. [[31. juuli]]l 1503 saatis Saksa ordu kõrgmeister paavstile palvekirja seoses [[Sambija|Samlandi]] piiskopi ametissemääramisega.<ref>[[Friedrich Georg von Bunge]]. "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten"</ref> ===Liivimaa suhted Venemaaga=== Septembris 1494 kirjutas [[Liivi ordu maameister]] paavstile ja palus temalt luba pidada sõda [[Moskoovia]] vastu. Liivi ordu maameister teatas [[18. mai]]l [[1496]], et paavsti juures arutati ristisõja korraldamist Moskoovia vastu. Aleksander VI andis [[22. juuni]]l 1496 täieliku patukustutuse kõikidele kristlastele [[Rootsi]]s ja Liivimaal, kes lähevad venelastega sõdima ja sõjas langevad. [[22. september|22. septembril]] 1496 palus Saksa ordu kõrgmeister [[Johann von Tiefen]] paavstilt abi sõjaks venelaste vastu. Detsembris 1498 saatis paavst kirja [[Moskva suurvürst]]ile [[Ivan III]]-le, milles ta taunis [[Liivimaa]] saadikute ja kaupmeeste vangistamist. [[Hansalinn]]adele saadetud kirjas kurtis paavst venelaste rünnakute pärast Liivimaa vastu. [[28. aprill]]il 1501 manitses paavst Liivi ordu maameistrit osutama abi [[Leedu suurvürst]]ile võitluses venelastega. [[29. detsember|29. detsembril]] 1501 saatis [[Saksa ordu kõrgmeister]] paavstile palvekirja, milles soovis ristisõja korraldamist Liivimaale tunginud venelaste vastu. [[10. september|10. septembril]] 1502 viibis Saksa ordu [[prokuraator]] paavsti juures audientsil seoses Moskooviaga seotud probleemidega. === Ametisse määramised === Aleksander VI kinnitas [[6. märts]]il 1493 [[Tallinna piiskop]]iks [[Nikolaus Roddendorp]]i ja 20. märtsil 1499 [[Tartu piiskop]]iks [[Johannes III von der Rope]].<ref>[[Leonid Arbusow vanem|Leonid Arbusow]], "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert"</ref> ==Tagasiastumiskavatsus== "Catholic Encyclopedia" andmeil soovis Aleksander VI pärast oma poja Giovanni Borgia surma 1497. aastal tagasi astuda. ==Surm== Aleksander VI suri [[18. august]]il 1503 kella 16 paiku pärastlõunal ja maeti [[19. august]]il [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilika]] Santa Maria delle Febri [[kabel]]isse. [[30. jaanuar]]il [[1610]] maeti tema säilmed ümber Santa Maria in Montserrato kirikusse. 21. augustil [[1889]] maeti tema säilmed selles kirikus taas ümber. Tema surma põhjuseks on kirikuajaloolane John Norman Davidson Kelly pakkunud [[malaaria]]t, [[Salvador Miranda]] [[ajurabandus]]t. "Catholic Encyclopedia" vahendab paavsti tseremooniameistri Johann Burchardi kirjeldust paavsti viimastest päevadest, mille järgi oli paavst 6. augustil 1503 koos Cesare Borgiaga einestanud kardinali [[Adriano da Corneto]] [[villa]]s ning viibisid õhtul kaua väljas. [[12. august]]il kella 15 paiku tõusis paavstil [[palavik]] ja ta pidi jääma [[voodi]]sse. Tal [[aadrilaskmine|lasti aadrit]] ja [[17. august]]il anti paavstile ravimeid, kuid see tegi tema olukorra halvemaks. Burchardi kirjeldatud paavsti surnukeha kiire lagunemine andis hiljem alust kuuldusteks paavsti mürgitamisest, et kardinal Corneto [[kokk]] olevat mürgitatud [[vein]]iga [[karikas|karikad]] ära vahetanud.<ref name="Corneto" /> Burchard ei maini mürgitamist. [[Ferrara]] saadik kirjutas neil päevil Ferrara hertsogile: "Polnud imestada, et paavst ja hertsog olid haiged, sellepärast, et peaaegu kõik olid Roomas haiged halva õhu (mürgise sooõhu) tõttu" ("per la mala condictione de aere"). ==Hinnangud== [[Pilt:Ego sum Papa.jpg|pisi|Kaasaegne karikatuur Aleksander VI-st]] Aleksander VI kohta on ajalookirjanduses erinevaid hinnanguid. Kuigi tema eluviise on kritiseeritud, on teda peetud heaks administraatoriks. Tema kõige suuremaks paheks peeti tol ajal hoopis tema Hispaania päritolu. Aleksander VI ajal kirjeldas tseremooniameister Johann Burchard Roomat: "Rooma kubises Hispaania seiklejatest, palgamõrtsukatest, [[prostituut]]idest ja nuhkidest. Karistamatult pandi toime mõrvu ja röövimisi. [[Altkäemaks]]ude vastu lubati linna [[ketser]]eid ja juute. Paavst ise loobus häbitult välisest siivsusest ning elas puhtilmalikku ja eba[[moraal]]set elu. Ta tegeles [[jahipidamine|jahi]], [[tants]]imise ja teatrietendustega. Üks tema kaaslasi oli [[sultan]]i [[Bayezid II]] [[pantvang]]ina kinnipeetav vend." Paavsti tseremooniameistri Johann Burchardi kirjeldust "Liber Notarum" on ajaloolaste seas peetud üldjuhul usaldusväärseks. Soodsamalt on temast kirjutanud [[Marie-Joseph Ollivier]] teoses "Le Pape Alexandre VI et les Borgia" ja Andrea Leonetti oma teoses "Papa Alessandro VI secondo documenti e carteggi del tempo". Paavsti kaasaegset Stefano Infessurat on peetud liiga kriitiliseks, kes on tuginenud eelkõige levinud kuuldustele kui tegelikele faktidele. Aleksander VI kõige karmimateks [[kriitik]]uteks said Julius II ja [[Viterbo Egidio]]. Kriitilise hinnangu on talle hiljem andnud kardinal [[Joseph Hergenröther]] oma teoses "Kirchengeschichte". [[Lucca]] peapiiskop [[Gian Domenico Mansi]] on märkinud, et kergem on vaikida kui sellest paavstist mõõdukalt kirjutada. Paavsti kohta käivaid hinnanguid on vaaginud Henri de l'Epinois oma artiklis ajakirjas "[[Revue des questions historiques]]" ([[1881]], XXIX, 147), Matagne samas ajakirjas ([[1870]] ja [[1872]]) ning [[Alfred von Reumont]]. Borja elas kardinalina üldiselt tagasihoidlikult, kuid elas toredas palees ja mõnikord demonstreeris suurt rikkust. Tema käitumine oli meeldiv ja tema välimus oli kütkestav. "Catholic Encyclopedia" rõhutab, et Aleksander VI soovis poliitiliselt keerulistes tingimustes säilitada Kirikuriigi sõltumatust, artiklis märgitakse tema majapidamise suursugusust ja kirge kaardimängu vastu, kuid mõõdukust söömisel ja joomisel. [[Francesco Guicciardini]] on väitnud, et Aleksandris olid kombineeritud toores ettenägelikkus, veenmisoskus ning oskus ja võime tulla toime ka keeruliste olukordade lahendamisega. [[Niccolò Machiavelli]] on "[[Valitseja (Machiavelli)|Valitsejas]]" tema kohta öelnud, et Aleksander VI "näitas edukamalt kui ükski paavst enne teda, kuidas Püha Isa võib end raha ja jõu abil maksma panna... Ja ehkki Aleksandri eesmärgiks polnud Kiriku, vaid Cesare Borgia ülendamine, kasvatas tema tehtu ometigi Kiriku vägevust... Aleksander VI ei teinud eales muud ega mõelnud iial muule kui inimeste petmisele ja leidis alati mõne käsualuse, kelle peal seda teha. Pole eales elanud inimest, kes oleks olnud temast agaram teisi veenma, kinnitanud tugevamate vannetega mingi asja õigust ning ise sellest vähem kinni pidanud; ometigi läksid tema pettused alati korda, sest ta oli maailma selle küljega hästi tuttav." ==Aleksander VI käsitlemine kultuuris== ===Kirjandus=== {{Vaata|Aleksander VI kirjanduses}} ===Näidendid=== [[Barnabe Barnes]] kirjutas [[1606]] [[näidend]]i "The Devil's Charter". ===Filmid=== * [[Richard Oswald]]i lavastatud "Lucrezia Borgia" (1922), Aleksandri osas [[Albert Bassermann]] * [[Abel Gance]] lavastatud "Lucrèce Borgia" (1935), Aleksandri osas [[Roger Karl]] * [[Osvaldo Civirani]] lavastatud "Lucrezia Borgia, l'amante del diavolo" (1968), Aleksandri osas [[Leon Askin]] * [[Lorenzo Onorati]] lavastatud "Lucrezia Borgia" (1990), Aleksandri osas [[Renato Pusiol]] [[2006]]. aastal esilinastus [[Antonio Hernández]]e film "Los Borgia", kus peaosas oli [[Lluís Homar]]. Samal aastal esilinastus [[Christoph Schrewe]] film "The Conclave", kus Aleksandri osas oli [[Manu Fullola]]. ===Telesarjad=== * "Les Borgia ou le sang doré" (1977), Aleksandri osas [[Julien Guiomar]]. * [[BBC]] "The Borgias" (1981), peaosas [[Adolfo Celi]]. * Kanada komöödiasarjas "History Bites" (1998–2003) on episoode Aleksander VI kohta. * Aastatel [[2011]]–[[2012]] näidati [[Showtime]]'i kanalitel sarja "The Borgias", mille peaosas on [[Jeremy Irons]]. [[Eesti]]s esilinastus sari 13. jaanuaril 2012 kanalil [[Sony Entertainment]] pealkirjaga "Borgiad". == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Alc">{{cite web |last= Moeller|first= Charles|date=1907|title=Military Order of Alcántara. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01271b.htm}}</ref> <ref name="Ann">{{cite web |last= Rudge|first= F.M.|date=1907|title= The Orders of the Annunciation. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01543a.htm}}</ref> <ref name="Calixtus">{{cite web |last= MacCaffrey|first= James|date=1908|title=Pope Callistus III. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03187a.htm}}</ref> <ref name="Frantsisk">{{cite web |last=Bihl|first= Michael|date=1909|title=Order of Friars Minor. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06281a.htm}}</ref> <ref name="Juubel">{{cite web |last= Thurston|first= Herbert|date=1910|title=Holy Year of Jubilee. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08531c.htm}}</ref> <ref name="Corneto">{{cite web |last= Walsh|first=Thomas|date=1907|title=Adrian of Castello. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01160b.htm}}</ref> <ref name="Julius2">{{cite web |last= Ott|first=Michael|date=1910|title=Pope Julius II. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08562a.htm}}</ref> <ref name="Konts">{{cite web |last= Bihl|first= Michael|date=1908|title= Conceptionists. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04190c.htm}}</ref> <ref name="Isabel">{{cite web |last= Amadó|first= Ramón Ruiz|date=1910|title= Isabella I. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08177a.htm}}</ref> <ref name="Minimi">{{cite web |last= Oliger|first=Livarius|date=1911|title=Minimi. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10325a.htm}}</ref> <ref name="Savonarola">{{cite web |last= Kirsch|first=Johann Peter|date=1912|title=Girolamo Savonarola. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13490a.htm}}</ref> <ref name="Cisc">{{cite web |last= Gildas|first=Marie|date=1908|title=Cistercians. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03780c.htm}}</ref> <ref name="Vene">{{cite web |last= Palmieri|first= Aurelio|date=1910|title= The Religion of Russia. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13253a.htm}}</ref> <ref name="Juut">{{cite web |last1= Deutsch|first1= Gotthard|last2= Jacobs|first2= Joseph|date=|title= The Popes. Jewish Encyclopedia|url=https://www.jewishencyclopedia.com/articles/12273-popes-the}}</ref> }} ==Allikad== *[[Friedrich Georg von Bunge]], ''Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten''. *[[Johann Burchard]], ''Liber Notarum''. *[[Paolo Cappelli]], ''Diarii''. *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1492-1503-_Alessandrus_VI.html Aleksander VI dokumendid.] == Kirjandus == *[[Volker Reinhardt]]: Aleksander VI Borgia. Deemonlik paavst, [[Kunst (kirjastus)|Kunst]] 2006. ISBN 9949-407-85-0 == Välislingid == {{Commonscat|Alexander VI}} *[https://www.newadvent.org/cathen/01289a.htm Artikkel Aleksander VI kohta] (inglise keeles) *[https://www.britannica.com/biography/Alexander-VI Artikkel Encyclopedia Britannicas] (inglise keeles) *[https://cardinals.fiu.edu/bios1456.htm#Borja Artikkel Aleksander VI kohta] (inglise keeles) *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xv.htm#1492 1492. aasta konklaav] (inglise keeles) *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1492.html 1492. aasta konklaav] (inglise keeles) *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xv.htm#AlexanderVI Aleksander VI määratud kardinalid] *[http://genealogy.euweb.cz/italy/borgia1.html Aleksander VI suguvõsa] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Innocentius VIII]] | nimi=[[Rooma paavst]] | aeg=[[1492]]–[[1503]] | järgnev=[[Pius III]]}} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Hispaania katoliku piiskopid]] [[Kategooria:Bologna ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Aleksander VI| ]] [[Kategooria:Sündinud 1431]] [[Kategooria:Surnud 1503]] ei1efj1gk8w1ja08jgb5ocjl5a81ub6 0 559 7230671 7229862 2026-09-08T00:55:47Z Sendrasendra 225202 /* Asustus */ 7230671 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; saare kohta vaata artiklit [[Islandi saar]]; Küprose ansambli kohta vaata artiklit [[Island (ansambel)]]}} {{viita}} {{Riik | riiginimi = Island | omastav = Islandi | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Ísland | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Iceland.svg | asendikaart = Iceland in Europe.svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[islandi keel|islandi]] | pealinn = [[Reykjavík]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Halla Tómasdóttir]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Kristrún Frostadóttir]] | pindala = 102 775<ref>[https://web.archive.org/web/20150315001109/http://www.ruv.is/frett/island-er-minna-en-talid-var Ísland er minna en talið var], ruv.is, 26.2.2015.</ref> | rahvaarv = 394324 (1.1.2026)<ref>[https://statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/], statice.is, 17.3.2026.</ref> | iseseisvus = 17. juunil 1944 | valuuta = [[Islandi kroon|kroon]] (ISK) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] | hümn = [[Lofsöngur]] | usund = | üladomeen = [[.is]] | telefonikood = 354 | riigikord = | SKT = 38,523 mld $ (2025)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=IS GDP (current US$) – Iceland], data.worldbank.org.</ref> | SKT_elaniku_kohta = 98 323 $ (2025)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?locations=IS GDP per capita (current US$) – Iceland], data.worldbank.org.</ref> | rok-i_kood = ISL | märkused = }} [[Pilt:Islandi kaart.svg|pisi|Islandi kaart]] [[Pilt:Hvalfjörður-Botnsdalur-Iceland-20030527.jpg|pisi|Lääne-Islandi maastik]] [[Pilt:Stuðlagil Canyon 2.jpg|pisi|Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele [[Stuðlagili kanjon]]is]] [[Pilt:Melting glacier 1.jpg|pisi|[[Sólheimajökull]]i liustiku sulamine]] [[Pilt:Thrihnukagigur volcano, surroundings (7852402024).jpg|pisi| Þríhnúkagíguri ümbrus]] [[Pilt:Sauetransport.jpg|pisi|Vill ratastel]] [[Pilt:Rescued near Dettifoss! (16468770092).jpg|pisi|Maanteeabi [[Dettifoss]]i juures]] [[Pilt:Before The Storm (184089703).jpeg|pisi|Tormipilved kogunevad novembritaevasse]] '''Island''' ([[islandi keel]]es ''Ísland'' [ˈistlant] {{kuula|Is-Ísland.ogg|Ísland}}) ehk '''Islandi Vabariik''' (''Lýðveldið Ísland'') on [[saareriik]] [[Atlandi ookean]]i põhjaosas [[Gröönimaa]], [[Šotimaa]] ja Euroopa mandri ([[Norra]]) vahel. Island on [[Euroopa]] kõige läänepoolsem ja kõige [[rahvastikutihedus|hõredamalt asustatud]] riik, samuti üks väiksemaid ja eraldatumaid [[Põhjamaad|Põhjamaid]]. Peaaegu kogu riigi territoorium paikneb [[Islandi saar]]el. See on Euroopa suuruselt teine saar [[Suurbritannia saar]]e järel.<ref> [http://www.eldey.de/Fakten/fakten.html Fakten], eldey.de.</ref> Islandi pindala on 102 775 km². Islandi saar asub [[Atlandi ookeani keskahelik]]ul ja on [[vulkanism|vulkaaniliselt aktiivne]]. See on maailma suurim [[vulkaaniline saar]].<ref> [http://www.eldey.de/Fakten/fakten.html Fakten], eldey.de.</ref> Island paikneb [[Euraasia laam]]a ja [[Põhja-Ameerika laam]]a lahknemisvööndis. Island on tekkinud Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanilise aktiivsuse tulemusel. [[Maakoor]] rebeneb seal jätkuvalt ja keskahelik laieneb igal aastal mõne sentimeetri võrra. [[Tegevvulkaan]]ide ja maakoore [[murrang]]ute vöönd läbib kogu saart [[Axafjörður]]ist põhjas kuni [[Vestmannaeyjar]]i saarestikuni lõunas. Selle haru ulatub ka [[Reykjanes]]i poolsaarele. Lääne-Islandi [[Snæfellsnes]]i poolsaart ümbritseb eraldi vulkaaniline kõrvalvöönd. Atlandi ookeani keskaheliku geoloogilist aktiivsust iseloomustavad [[geiser|geisrid]] ja sagedased [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]]. Alates norralaste asumisest Islandile umbes 1100 aastat tagasi on aktiivsetes piirkondades toimunud 150–200 vulkaanipurset ja mõnel pool on kujunenud märkimisväärsed [[vulkaanikoonus]]ed. Edela-Islandil asuv vulkaan [[Hekla]] purskas aastatel 1100–1970 vähemalt viisteist korda. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud varajasi talusid, mis olid mattunud Hekla tuhakihi alla. Eriti ränk oli 1783.–1784. aasta [[Laki]] (Lakagígari) [[lõhevulkaan]]i purse, mis hävitas palju karjamaid ja kariloomi. Sellele järgnenud näljahäda tõttu suri umbes veerand tollasest Islandi elanikkonnast. Hilisemate vulkaanipursete tagajärjel tekkis 1963. aastal Islandi edelarannikule uus saar [[Surtsey]], 1973. aastal hävis osa [[Heimaey]] saarel asuvast [[Vestmannaeyjari linn]]ast. Riigi siseosa koosneb peamiselt vulkaanilisest [[kõrgplatoo]]st, kus leidub suuri liiva- ja laavavälju, mägesid ning liustikke. Paljud [[liustikujõgi|liustikujõed]] voolavad sealt läbi madalike merre. Islandi kliimat pehmendab [[Golfi hoovus]] ja vaatamata asukohale vahetult [[põhjapolaarjoon]]est lõuna pool on seal suhteliselt leebe kliima. Laiuskraadi ning mere mõju tõttu on suved jahedad ja suurel osal saarest valitseb [[lähispolaarne kliima]]. Islandil on ligikaudu 394 000 elanikku. See on [[NATO]] liikmesriikide seas kõige väiksem rahvaarv. Islandi pealinn ja suurim linn on [[Reykjavík]], kus 2026. aasta 1. jaanuari seisuga elas 139 804 inimest.<ref name="Popl" /> Ligikaudu 64% riigi elanikest elab pealinna [[Reykjavíki pealinnapiirkond|Reykjavíki pealinnapiirkonnas]] Islandi edelaosas. Riigi ametlik keel on [[islandi keel]].<ref name="EBSCO" /> Island oli asustamata kuni 9. sajandini. Keskaegse käsikirja "[[Landnámabók]]" järgi algas Islandi asustamine [[874]]. aastal, kui [[Norra]] [[viiking]]ipealik [[Ingólfr Arnarson]] rajas Islandile esimese püsiasula. Enne teda olid saart külastanud ka teised inimesed, kes olid seal talvitanud. 9. sajandil asus Islandile ka keldi asunikke Briti saartelt. Järgnevate sajandite jooksul asusid Islandile elama peamiselt [[norralased]], vähemal määral ka teised skandinaavlased, kes tõid endaga kaasa [[Iirimaa]]lt ja [[Šotimaa]]lt pärit [[trääl]]e.<ref name="Fate" /> Islandit valitseti iseseisva ühisriigina kohaliku parlamendi [[Alþingi]] kaudu. Seda peetakse üheks maailma vanimaks tänapäevani tegutsevaks seadusandlikuks koguks.<ref name="History" /><ref name="Coast" /> Pärast sisevõitluste perioodi läks Island 13. sajandil Norra võimu alla. Aastal [[1380]] ühines Norra (koos Islandiga) [[personaalunioon]]ina Taaniga, kui Taani kuningas [[Olaf II]] sai pärast Norra kuninga surma ka Norra troonipärijaks. 1397. aastal sõlmiti [[Kalmar]]is ametlikult [[Kalmari unioon]], millega liitus ka [[Rootsi]]. Pärast uniooni lagunemist [[1523]]. aastal jäi Island Taani võimu alla. Taani kuningriik kehtestas 1550. aastal jõuga [[luterlus]]e. [[Kieli leping]]uga tunnistati Island [[1814]]. aastal ametlikult Taani osaks.<ref name="Forget" /> [[Prantsuse revolutsioon]]i järel Euroopas levinud [[rahvuslus]]est mõjutatuna tugevnes ka Islandi iseseisvusliikumine. Selle oluliseks verstapostiks kujunes 1918. aasta [[Taani–Islandi liiduseadus]]. Selle alusel loodi [[Islandi kuningriik]], mis oli Taaniga seotud personaaluniooniga. Teise maailmasõja ajal, kui Taani oli okupeeritud, hääletasid islandlased ülekaalukalt vabariigi loomise poolt. 17. juunil 1944 kuulutati [[Þingvellir]]is välja Islandi Vabariik.<ref name="Republic" /> Ehkki aastal [[930]] asutatud [[Alþingi]] tegevus oli aastatel 1799–1845 peatatud, peetakse seda üheks maailma vanimaks tänapäevani säilinud parlamentaarseks institutsiooniks. Islandi [[riigipea]] on otse valitav [[Islandi president]]. Island kuulub [[NATO]]sse. 1950. aastal ühines Island [[Euroopa Nõukogu]]ga. 1994. aastal liitus Island [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonnaga]].<ref name="Direct" /> Island on ainus NATO riik, millel puudub alaline armee; riigil on üksnes kergelt relvastatud [[Islandi rannikuvalve]].<ref name="Security" /> Islandil on [[turumajandus]] ja teiste [[OECD]] riikidega võrreldes suhteliselt madalad maksud.<ref>[https://web.archive.org/web/20100125144548/http://www.oecd.org/document/60/0%2C2340%2Cen_2649_34533_1942460_1_1_1_1%2C00.html OECD Tax Database], OECD.</ref> Riigis toimib sotsiaalhoolekandesüsteem, mis tagab kõigile juurdepääsu arstiabile ja kõrgharidusele.<ref>Stefán Ólafsson. [https://web.archive.org/web/20050818131819/http://www.borg.hi.is/ChildWelfare The Icelandic Welfare State and the Conditions of Children], University of Turku, 12.5.2004.</ref> Islandil on maailma kõrgeim [[ametiühing]]utesse kuulumise määr. 20. sajandini tugines Islandi majandus suuresti kalapüügile ja põllumajandusele. Kalanduse industrialiseerimine ja pärast Teist maailmasõda saadud [[Marshalli plaan]]i abi tõid kaasa jõukuse kasvu ning Islandist sai üks maailma rikkamaid ja arenenumaid riike, millel on kõrgtehnoloogiline majandus. Island on rahvusvahelistes riikide võrdlustes kõrgelt hinnatud sellistes valdkondades nagu [[elukvaliteet]], haridus, [[kodanikuvabaduste kaitse]], [[valitsemise läbipaistvus]] ja [[majandusvabadus]]. Island on [[demokraatiaindeks]]i ja võrdsuse näitajate järgi kõrgel kohal. [[Mediaanjõukus]]e poolest täiskasvanu kohta on Island maailmas esikohal, keskmise jõukuse poolest tavaliselt viie-kuue rikkaima riigi seas. 2025. aastal tõusis Island ÜRO [[inimarengu indeks]]i järgi maailmas esikohale, edestades senist liidrit Norrat.<ref>United Nations Development Programme. ''Human Development Report 2025''.</ref> Samuti on Island juba 19 aastat järjest [[globaalne rahuindeks|globaalse rahuindeksi]] poolest esikohal. Islandi energiavarustus tugineb peaaegu täielikult [[taastuvenergia]]le. == Nimi == [[Fail:Norsemen Landing in Iceland.jpg|pisi|[[Oscar Wergeland]]. ''Normannid maabuvad Islandil''. Joonistus. 19. sajand]] Islandlaste [[saaga]]de järgi oli [[Naddodd]] (või [[Naddador]]) 9. sajandil esimene norralane, kes Islandile jõudis. Ta nimetas selle Snælandiks 'lumemaa', sest kui ta lahkus, sadas lund. Naddoddi järel saabus rootslane [[Garðar Svavarsson]], kes sõitis ümber Islandi ja nimetas selle enda järgi Garðarshólmuriks 'Garðari saar'.<ref>[http://www.northsailing.is/news/nr/1894/gardarsholmi-%E2%80%93-%E2%80%98the-isle-of-gardar%E2%80%99/ Garðarshólmur – 'The Isle of Garðar'], northsailing.is, 13.12.2005.</ref> Seejärel jõudis Islandile [[viiking]] [[Flóki Vilgerðarson]]. Tema tütar uppus teel ja tema kariloomad surid nälga. Saagade järgi ronis üsna heitunud Flóki mäele ja nägi jäämägedest tulvil fjordi ([[Arnarfjörður]]), mille järgi andis ta saarele uue ja praeguse nime Ísland 'jäämaa' (sõnadest ''ís'' 'jää' ja ''land'' 'maa'). Teooria, mille järgi Islandi viikingitest asunikud valisid selle nime selleks, et heidutada inimesi nende rohelisele saarele elama asumast, on müüt.<ref>Andrew Evans. [https://www.nationalgeographic.com/science/article/iceland-greenland-name-swap Is Iceland Really Green and Greenland Really Icy?], nationalgeographic.com, 30.6.2016.</ref> == Ajalugu == {{Vaata|Islandi ajalugu}} [[Pilt:Thingvellir 2004-2.jpg|pisi|[[Þingvellir]], paik, kus asutati [[Alþingi]]]] === Maa avastamine ja asustamine === [[Pilt:Stöng_Viking_Longhouse.jpg|pisi|Rekonstrueeritud viikingite pikkmaja]] [[Pilt:Ingolf by Raadsig.jpg||pisi|Islandi esimesed asunikud. 1850]] Islandlased on viikingitest ja keltidest asunike järeltulijad. Saare esimesed mittepüsielanikud olid [[Iirimaa]] mungad, kes viibisid tõenäoliselt 8.–9. sajandil saarel ajutiselt erakutena. Island sobis neile maailmast eemaldumiseks ja mediteerimiseks. Hilisemate Norra sisserändelainete ajal hävitati munkade väikesed eraklad ja mungad lahkusid Islandilt. Skandinaavia viiking [[Garðar Svavarsson]], kes talvitus umbes 870. aastal Põhja-Islandil [[Húsavík]]is ja nimetas saare enda järgi Garðarshólmuriks, on üks Islandi varasemaid Skandinaavia-poolseid avastajaid. "[[Landnámabók]]is" säilinud pärimuse järgi kasutas Norra meresõitja [[Flóki Vilgerðarson]] saarele purjetamiseks navigatsioonivahendina kolme [[kaaren|kaarnat]]. Üks kaarnatest lendas lõuna poole [[Fääri saared|Fääri saarte]] suunas, teine, kes mõni päev hiljem teele saadeti, keeldus laevalt lahkumast ja kolmas lendas lääne poole. Flóki järgnes viimasele ja jõudis Islandi läänerannikule. Teda peetakse üheks esimeseks Islandil viibinud Norra viikingiks. Ta sai hüüdnimeke Hrafna-Flóki 'Kaarna-Flóki'.<ref>Angus Konstam. ''Die Wikinger. Geschichte, Eroberungen, Kultur'', Wien: tosa/Carl Ueberreuthe 2007, lk 104–105.</ref> Tema kaasatoodud kariloomad surid juba esimesel talvel heinapuuduse tõttu nälga. Flóki lahkus kevadel saarelt pettununa ja nimetas selle Islandiks.<ref>''Island. Polyglott APA Guide'', Berlin, München: Langenscheidt 2007, lk 29.</ref> Island jäi peaaegu asustamata, kuni Norra viiking [[Ingólfur Arnarson]] asus 874. aastal esimese Skandinaavia püsiasunikuna elama tänapäeva [[Reykjavík]]i piirkonda. Islandi ajaloolase [[Ari Þorgilsson]]i teose "[[Íslendingabók]]" ehk "Islandlaste raamatu" (kirjutatud ajavahemikus 1122–1134) andmetel oli tema esimene Islandi püsiasunik. Seega oli Island viimane piirkond Euroopas, kuhu püsiasulaid rajati. Enne teda olevat [[9. sajand]]i keskpaigas saarel viibinud teisigi [[Norra]] meresõitjaid, kes ei püüdnud saart püsivalt asustada. Nende hulgas oli [[Naddoddur]], kes sattus Islandile tõenäoliselt teel Norrast [[Fääri saared|Fääri saartele]] ja keda peetakse üheks varajaseks Islandi avastajaks. Kindlaid [[arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilisi tõendeid]] püsiva skandinaavlaste-eelse asustuse kohta ei ole leitud. Island asustati peamiselt ajavahemikus umbes 870–930. Sisserändajad tulid peamiselt Norrast, aga ka viikingite asundustest [[Iirimaa]]l, [[Šotimaa]]l ja mujal Briti saartel. Nendega saabusid ka keldi päritolu naised, teenijad ja orjad. Paremad põllumaad hõivati kiiresti ja asustus kujunes peamiselt rannikule, saare lõunaosa tasandikele ja teiste piirkondade orgudesse. Kõige olulisem ajalooallikas Islandi asustamise kohta on 12. sajandil tekkinud "[[Landnámabók]]" ehk "Maa asustamise raamat", mis annab üksikasjaliku ülevaate Skandinaavia sisserändest ning milles on nimetatud umbes 400–435 peamist asunikku (eri allikate järgi "umbes 400" kuni "umbes 430")<ref>Konstam 2007: 104.</ref> ning nende esiisasid ja järeltulijaid, kirjeldades, millise piirkonna igaüks neist hõivas. Teos kirjeldab, kuidas Skandinaavia meresõitjad saare väidetavalt juhuslikult avastasid. Tõenäoliselt peegeldab teos osaliselt ka hilisemat maaomandi jaotust. Ajaloolaste hinnangul tuleb Islandi asustamist vaadelda ka tolleaegse viikingikogukondade võimu ja territooriumide laienemise kontekstis: põhjuseks võisid olla Skandinaavia rahvaarvu kasv ja sellega kaasnenud põllumajandusmaa nappus.<ref> [http://wayback.vefsafn.is/wayback/20050301181233/www.iceland.is/history-and-culture/History/ History – Sources], iceland.is.</ref> Islandilt on leitud üle 300 paganliku matmispaiga, millest paljud pärinevad 9. sajandi lõpust ja [[10. sajand]]i algusest. Ajavahemikus 874–930 saarele elama asunud asunikud olid peamiselt paganlikud viikingid Norrast ja mujalt Skandinaaviast ning Briti saarte norra asundustest. Nad rajasid ranniku lähedale suuri maavaldusi ning tegelesid peamiselt karjakasvatuse ja teraviljakasvatusega. Islandile rajatud talud sarnanesid suuresti viikingitest väljarändajate asundustega Skandinaavias ning [[Shetlandi saared|Shetlandi]] ja [[Orkney]] saartel. Üks varasemaid säilinud talukohti [[Hofstaðir]]is Põhja-Islandil koosnes kesksest ruumist, selle ühes otsas paiknevast väikesest pereruumist ja kõrvalruumist. Viikingid kasutasid oma iiri orje sageli adra vedamiseks.<ref name="Konstam 2007, lk 105">Konstam 2007: 105.</ref> Rahvaarv kasvas kiiresti ja oli 930. aastaks hinnanguliselt 20 000–25 000, nii et Island oli üks tolle aja suuremaid viikingiasundusi.<ref name="Konstam 2007, lk 105" /> Islandile saabunud mehed olid suures osas Norrast pärit asunikud, kes soovisid pääseda Norra kuninga võimu alt. Vaatamata põllumeheelule Islandil jäid nad meresõitjateks ja jõudsid oma puulaevadega lääne pool asuvatele [[Gröönimaa]]le ja [[Kanada]] aladele. === Vaba riigi aeg === {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust saabus enamik uusasukaid, oli ka Islandi majanduses oluline [[karjakasvatus]]. [[Põlluharimine]] oli samuti tähtis, samal ajal tegeleti [[kalapüük|kalapüügi]] ja [[kaubandus]]ega. Välja veeti [[vill]]ast tekstiili ja jahipistrikke ning pärast [[Gröönimaa]] avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt pärit kaupu. Islandi [[skald]]id olid Skandinaavia kuningate õukondades hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid tihedad. ==== Islandi õigussüsteem: Alþingi ==== [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|W. G. Collingwood. ''Alþingi koosolek''. 19. sajandi maal]] Asunikud olid norra päritolu vabad mehed, kes rajasid ka Islandil oma traditsioonilise omavalitsusliku kogukonnakorralduse. Omavalitsusliku korralduse alged ulatuvad 10. sajandi algusse. Ajaloolise pärimuse kohaselt saadeti umbes 927. aastal Islandilt saadik nimega [[Úlfljótur]] Norrasse tutvuma Norra õigussüsteemiga ([[Gulaþingi seadused|Gulaþingi seadustega]]), et neid saaks kohandada kohalike oludega.<ref>Aryeh Grabois. ''Enzyklopädie des Mittelalters'', Zürich: Edition Atlantis 1988, lk 300.</ref> Tema kaasatoodud seadusi tunti [[Úlfljóti seadused|Úlfljóti seaduste]] nime all. Vabade meeste iga-aastasest kogunemisest kujunes järk-järgult Islandi kohtu- ja seadusandlik võim. Täidesaatvat võimu teostasid endiselt kohalikud pealikud. 930. aastal toimus esimest korda ühine ''[[þing]]'', mida nimetati Alþingiks ehk "üldkoguks" ja millest kujunes Islandi parlament. See peeti kesksel [[Þingvellir]]i tasandikul, mis oli tol ajal veel ühises omandis. Islandi Alþingi kogunes igal suvel, et arutada õigusküsimusi ja otsustada uute seaduste üle. Poliitiline võim koondus ''[[goðorð]]''{{'}}idesse, mille juhid olid ''[[goði]]''{{'}}d, kohalike mõjukate suguvõsade esindajad. Kohaliku halduse madalaim tasand olid ''[[hreppur]]''{{'}}id (mitmuses ''hreppar'') – kohalikud kogukonnad, kus maaelanikud korraldasid oma ühiseid asju. Alþingit peetakse läänemaailma vanimaks parlamendiks. Keskse valitsuse puudumise tõttu oli kohalikel pealikel suur võim ja mõju. Alþingi ajal toimus mitu olulist ajaloolist sündmust, näiteks üleminek kristlusele aastal 1000 ja esimene teise riigiga sõlmitud kokkulepe: 1022. aastal sätestasid islandlased ja Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] islandlaste õigused Norras ja Norrast pärit inimeste õigused Islandil. Rahvaarvu kasv ja jõuka maaomanike kihi kujunemine suurendasid vajadust poliitilise korralduse reformimise järele. 965. aastal jagati Island neljaks veerandkonnaks (''[[fjórðungur]]'', mitmuses ''fjórðungar''), millest igaühel oli oma kogu. ====Kristluse vastuvõtmine==== Aastal 1000 (mõningate allikate järgi 999) kuulutati [[Alþingi]] otsusega Islandil [[ristiusk]] ametlikuks usuks. Otsuse kujunemist mõjutas tugevasti Norra kuninga [[Olav Tryggvason]]i surve. Ta oli 10. sajandi lõpus saatnud saarele kristlikke misjonäre, kes kuulutasid Alþingi ees. Islandlased püüdsid vältida usulise konflikti süvenemist. Kristluse vastuvõtmisega lubati teatud tingimustel vana usu järgimist eraviisiliselt. Islandlased võtsid uue usu omaks järk-järgult, vanemaid usutraditsioone ja tavasid järgiti salaja veel pikka aega. Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] saatis Islandile misjonipiiskoppe. Esimene Islandi päritolu piiskop [[Ísleifr Gizurarson]] pühitseti ametisse 1056. aastal. [[11. sajand]]i teisel poolel rajati Islandi esimene piiskopkond [[Skálholt]]is ja 1106. aastal teine [[Hólar]]is. 1106. aastal otsustati rajada ka Islandi esimene klooster Põhja-Islandis asuvasse [[Þingeyrar]]i (Húnaflói lahe ääres), kuid see pühitseti sisse alles 1133. aastal; kloostrid kujunesid hiljem olulisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. ==== Ameerika avastamine ja kultuuriline eneseteadvus ==== 10. sajandi lõpul avastasid islandlased [[Erik Punane|Erik Punase]] eestvedamisel [[Gröönimaa]] ja rajasid sinna esimesed asulad. Islandlased olid ka esimesed eurooplased, kes (umbes aastal 1000) jõudsid [[Põhja-Ameerika]] mandrile. Katsed rajada püsiasula [[Vinland]]i piirkonda, mis asus viikingite [[Newfoundland]]i põhjaosas paiknenud tugipunktist lõuna pool, ebaõnnestusid. 11. sajand oli kasvava kultuurilise eneseteadlikkuse aeg, nagu nähtub Islandi saagadest. See areng jätkus kuni 13. sajandini. 12. sajandil kirjutati Islandil arvukalt ladinakeelseid tekste. Ajaloolast [[Ari Þorgilsson]]i ehk [[Ari Tark]]a (vanapõhja ''Ari fróði''), peetakse üheks silmapaistvamaks [[kroonik]]uks läänemaailma ajaloos. ==== Saagad ja "Eddad" ==== [[Pilt:Möðruvallabók f13r.jpg|pisi|[[Möðruvallabók]], [[käsikiri]], milles on teiste seas jäädvustatud [[Njálli saaga]] (umbes 1350)]] [[Pilt:A page of Heimskringla.jpg|pisi|Lehekülg [[Snorri Sturluson]]i "[[Heimskringla]]st"]] [[13. sajand]]it peetakse [[islandi kirjandus]]e kuldajaks. Samal ajal oli Island poliitiliste sisetülide ja võimuvõitluste tõttu rahutu ja vägivaldne. Suur osa Islandi saagadest pandi kirja just sel ajal, kuigi nende lõplik üleskirjutamine toimus peamiselt 13. ja [[14. sajand]]il. Saagad kuuluvad Euroopa keskaja kirjanduse klassikasse. Tuntuim saagaliik on islandlaste saagad, mis käsitlevad peamiselt Islandi asustamist ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. ja 14. sajandi käsikirjades säilinud anonüümne "[[Vanem Edda]]" sisaldab paganlikke jumalaid käsitlevaid lugusid ja laule ning germaani rahvaste mineviku kangelaste lugusid. 13. sajandil tegutses võimsa [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Snorri Sturluson]] (umbes 1179 – 1241), kes oli nii poliitik kui ka kirjanik. Temalt pärinevad luulekunsti käsiraamat "[[Noorem Edda]]" ja Norra kuningate ajalugu "[[Heimskringla]]" ning tõenäoliselt ka mõni saaga, näiteks "[[Egilli saaga|Egill Skallagrímssoni saaga]]". === Norra aeg === Ajavahemikku 1220–1262, mida tuntakse ka [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajana]], iseloomustasid poliitilised tülid ja kodusõjad. 13. sajandil koondus poliitiline ja majanduslik võim üha enam mõne mõjuka suguvõsa kätte, mis süvendas nendevahelisi võimuvõitlusi ja viis Islandi vaba riigi poliitilise korra kriisi. Samal ajal suurenes [[Norra]] kuninga huvi Islandi vastu. Mõned Islandi ülikud püüdsid Norra kuninga toetust kasutada oma kohalike konkurentide vastu. Et ükski suguvõsa ei suutnud kogu saart enda kontrolli alla saada, tunnistasid islandlased aastatel 1262–1264 lepingutega Norra kuninga ülemvõimu. Islandlased muutusid Norra kuninga maksukohuslasteks ja [[Islandi vaba riik|vaba riigi aeg]] lõppes.{{lisa viide}} Norra kuninga võimu all kaotati senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. [[Alþingi]] tegutses edasi nii seadusandliku kogu kui ka kohtuna, kuigi selle pädevus vähenes. Norra kuningas kehtestas [[kaubandusmonopol]]i, piirates islandlaste võimalusi teiste maadega otse kaubelda. See aitas kaasa Islandi majandusliku olukorra halvenemisele.{{lisa viide}} Norra kuningavõimu kehtestamise järel anti Islandile 1271–1273 esimene monarhiline seadustik "[[Járnsíða]]", mis tekitas islandlaste seas suurt vastupanu. See andis seadusandliku võimu senisest enam kuningale, kaotades muu hulgas ''goði''{{'}}de traditsioonilised õigused. See asendati 1281. aastal Islandi oludele paremini kohandatud seadustikuga "[[Jónsbók]]", mis püsis suuresti muutumatuna kuni 20. sajandi alguseni. === Taani aeg === 1380. aastal tekkis [[Taani ja Norra personaalunioon]] ning Island läks koos Norraga Taani kuninga võimu alla. Kui Norra, Taani ja Rootsi 1397. aastal [[Kalmari unioon]]iks ühinesid, sai Island Norra kuningriigi kaudu Kalmari uniooni osaks ja jäi Taani kuninga võimu alla. 13.–14. sajandil alanud [[kliima]] jahenemine mõjutas Islandi majandust ebasoodsalt. 15. sajandit nimetatakse ka Inglise sajandiks. Sel ajal oli Island tihedates suhetes Inglismaaga ja Inglise kaubalaevad külastasid regulaarselt Islandi sadamaid. Sel sajandil ka rahvaarv kahanes järsult: aastatel 1402–1404 langes [[katk]]uepideemia ohvriks suur osa islandlasi (hinnangud kõiguvad umbes veerandist kuni üle pooleni rahvastikust). [[Pilt:Gerardi Mercatoris Atlas, sive, Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Figura (24696368309).jpg|pisi|Islandi kaart Mercatori atlasest (umbes 1621)]] [[Hólari piiskop]] [[Jón Arason]] tõi 1530ndate paiku Islandile trükikunsti. Juba 1540. aastal avaldati Taanis trükitud islandi tõlkes [[Uus Testament]]. Täieliku islandikeelse [[Piibel|piibliväljaande]] andis 1584. aastal välja Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]]. [[Reformatsioon]] viidi Taani kuninga eestvedamisel Islandil läbi 1550. aastal hoolimata kohalike katoliiklaste ägedast vastupanust. [[Luterlus]] kuulutati Islandi ametlikuks usundiks ja Taani kuningas kirikupeaks. [[Katoliku kirik]]u varad konfiskeeris Taani riik ning katoliiklik piiskop ja rahvuskangelane [[Jón Arason]] hukati kuningakoja käsul pea maharaiumise teel. Sellega tugevdas Taani kroon oma võimu Islandil. Islandlaste vabakaubandusele [[hansalinn]]ade ja [[Inglismaa]]ga andis 1602. aastal tugeva hoobi Taani kaubandusmonopol. Islandiga said kaubelda üksnes selleks õiguse saanud kaupmehed. Piirangud mõjusid saare majandusele ebasoodsalt. Monopoli leevendati 1786./1787. aastal, mil kauplemisõigus laiendati kõigile Taani ja Norra kuninga alamatele. Islandiga kauplemine muutus täielikult vabaks kõigi riikide kaupmeestele 1855. aastal (seadus võeti vastu 1854).{{lisa viide}} [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il rüüstasid Islandit korduvalt mereröövlid. 1627. aastal ründasid [[Alžiir]]ist ja Salést pärit mereröövlid Islandi lõuna- ja idaranniku asulaid, sealhulgas Grindavíkit ja idafjorde. Nad viisid [[Islandi saar]]elt orjadeks 110 ja [[Vestmannaeyjar]]ilt 242 inimest. Vaid väike osa neist (allikate järgi 27 kuni 34) nägi hiljem oma kodumaad, kui Taani kuningas [[Christian IV]] nad vabaks ostis.<ref name="HeXu4" /> Tuntuim pääsenu oli [[Guðríður Símonardóttir]], kes naasis Islandile ja abiellus hiljem tuntud islandi poeedi [[Hallgrímur Pétursson]]iga.{{lisa viide}} 1662. aastal kehtestati ka Islandil Taanis 1661. aastal kehtestatud absolutistlik ja pärilik monarhia. Taani poliitikal olid Islandile valdavalt negatiivsed tagajärjed: [[Alþingi]] pidi loovutama Taani kuningakojale suure osa oma põhiseaduslikest õigustest, samal ajal kui Taani kaubandusmonopol pärssis Islandi majandust. 15. ja 16. sajandi kliimamuutused, millega kaasnesid külmad talved ja jahedad suved, põhjustasid toidupuudust ning süvendasid veelgi Islandi raskusi. 17. sajandil surid tuhanded islandlased nälja ja külma tõttu. Inimohvreid nõudsid ka vulkaanipursked ja maavärinad aastatel 1618, 1619, 1625 ja 1660 ning 1693. aasta Hekla purse. 18. sajandit peetakse Islandi ajaloo kõige traagilisemaks ajajärguks. Looduskatastroofide, nendega kaasnenud näljahädade ja epideemiate tõttu vähenes rahvaarv märgatavalt. Aastatel 1707–1709 levis Islandil rõugeepideemia, mis nõudis ligikaudu 18 000 inimelu. Vulkaanipursked ja maavärinad jätkusid kogu sajandi vältel, kuid kõige rängemaks peetakse [[Laki]] vulkaanipurset aastatel 1783–1784, mida on nimetatud üheks rängemaks vulkaanipurskeks Maa ajaloos. Purske tagajärjel paiskunud vulkaaniline materjal levis laialdaselt Maa atmosfääris ning sellele järgnenud näljahäda tõttu kaotas Island umbes viiendiku oma elanikkonnast.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 49.</ref> 1800. aastal saatis Taani kuningas [[Alþingi]] laiali ja selle asemele loodi ülemkohus.{{lisa viide}} [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]'' (1811–1879)]] 1801. aastal likvideeriti ka vanad piiskopitoolid Skálholtis ja Hólaris. Kogu maa ühendati üheks piiskopkonnaks, mille keskuseks sai pealinn Reykjavík. 1787. aastal muutsid Taani võimud kaubandusmonopoli tingimusi ja andsid kõigile Taani alamatele õiguse Islandil kaubelda. 1845. aastal, taastati [[Jón Sigurðsson]]i juhitud üliõpilasrühma algatusel nõuandva koguna Alþingi. See hakkas kogunema pealinnas Reykjavíkis. Jón Sigurðssoni peetakse Islandi rahvuskangelaseks. Tema sünnipäeva 17. juunit tähistatakse Islandi rahvuspühana. [[Þingvellir]]ist sai 1930. aastal Islandi esimene rahvuspark. Väliskaubandus liberaliseeriti täielikult 1855. aastal. Islandi kliima muutumine ja selle negatiivne mõju kohalikule põllumajandusele sundisid aastatel 1870–1914 umbes 20 000 islandlast otsima uut elupaika Põhja-Ameerikast, eelkõige [[Kanada]]st. Islandi asundused tekkisid muu hulgas [[Minnesota]] ja [[Wisconsin]]i osariigis. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli 42 000 ameeriklast Islandi immigrantide järeltulijad.<ref>{{en}} [https://www.loc.gov/teachers/classroommaterials/presentationsandactivities/presentations/immigration/scandinavian6.html ''Library of Congress: Scandinavian Immigration – Icelanders.]</ref><ref>Max Galli, Ernst-Otto Luthardt. ''Island'', Augsburg: Verlagsgruppe Weltbild 2007, lk 37</ref> 1874. aastal, Islandi asustamise 1000. aastapäeva tähistamise puhul, andsid Taani võimud Islandile uue põhiseaduse ja õiguse oma rahandust korraldada. === Iseseisvumine ja uuem ajalugu === [[Pilt:Lofsöngur (first recording).ogg|pisi|Esimene Islandi hümni "[[Lofsöngur]]" salvestis, esitab [[Pjetur A. Jónsson]] (1929)]] [[Pilt:Myvatn vom Naturbad Jardboedin-10-2018-gje.jpg|pisi|Veoauto sõidab mööda [[Mývatni järv]]est. Islandil on arenenud teedevõrk. Teed on asfaltkattega, välja arvatud kaugetes ja asustamata piirkondades]] [[Pilt:ThingvellirKirche.JPG|pisi|Üksildane kirik [[Úlfarsvatn]]i järve ääres. Iseseisev Islandi Vabariik kuulutati välja 17. juunil 1944 [[Þingvellir]]is]] [[19. sajand]]i teisel poolel hakkasid islandlased taotlema suuremat õigust oma maa asju ise korraldada. 1874. aastal sai Island omavalitsuse ja samal aastal anti talle uus põhiseadus. 1904. aastal kehtestati Islandil omavalitsuskord (islandi ''heimastjórn'', taani ''hjemmestyre''). [[Taani valitsus]]se loodi [[Islandi minister|Islandi ministri]] ametikoht. Esimeseks Islandi ministriks sai [[Hannes Hafstein]]. Ta asus elama Reykjavíki ja vastutas [[Alþingi]] ees. 1918. aastal sõlmitud liidulepinguga tunnustas Taani Islandit suveräänse [[Islandi Kuningriik|Islandi Kuningriigina]], mis jäi Taaniga [[personaalunioon]]i: mõlema riigi monarh oli Taani kuningas [[Christian X]]. Taani ja Islandi vahelise kokkuleppe järgi vastutas Kopenhaagen Islandi välissuhete ja rannavalve eest kooskõlas Islandi valitsuse otsustega.{{lisa viide}} [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses kuulutas Island end neutraalseks. 1940. aasta aprillis okupeeris Saksamaa Taani. Et Taani ei saanud enam täita oma kohustusi Islandi välissuhete korraldamisel, katkes senine kord. 10. mail 1940 okupeerisid Islandi [[Suurbritannia]] väed. 1941. aastal asendusid Briti väed [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] vägedega, kes viibisid Islandil sõja lõpuni. Liitlasväed kasutasid Islandit sõja ajal sõjaliselt ja rajasid sinna [[lennuväebaas]]e. Osa okupatsioonivägedest lahkus alles 1946. aastal. Kuigi Island ise sõjategevuses otseselt ei osalenud, uputasid sõdivad pooled mitmeid Islandi laevu ja paljud islandlased kaotasid elu.{{lisa viide}} Et Islandi ja Taani vahelist uniooni ei olnud Teise maailmasõja tõttu võimalik 1944. aastal pikendada, kuulutati 17. juunil 1944 [[Þingvellir]]is välja Islandi Vabariik. Seda päeva tähistatakse Islandi [[iseseisvuspäev]]ana.{{lisa viide}} 1949. aastal asutati [[NATO]], mille asutajaliikmete hulka kuulus ka Island. NATOga ühinemist saatsid Islandil 30. märtsil 1949 [[Alþingi]] hoone ees suured protestid ja rahutused, mille käigus kasutas politsei esmakordselt Islandi ajaloos [[pisargaas]]i. 1951. aastal sõlmitud kaitselepinguga naasid Ameerika Ühendriikide väed Islandile ja kasutasid sealset [[Keflavíki lennujaam|Keflavíki lennubaasi]] kuni 2006. aastani. Islandil ei ole oma sõjaväge ja riigi kaitse tugineb koostööle Ameerika Ühendriikidega. 2016. aasta [[2. aprill]]il saatis USA NATO õhuseiremissioonide toetamiseks Islandile hävitajad [[F-15 Eagle|F-15C Eagle]].<ref name="pAkmI" /> Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu. Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu. Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu.<ref>Ronald D. Gerste. [https://www.zeit.de/2023/22/schweden-unabhaengigkeit-gustav-vasa-nato-beitritt Unabhängigkeit von Schweden – Alter Schwede], zeit.de, 30.5.2023. </ref><ref>Linda Koponen. [https://www.nzz.ch/international/schweden-tritt-nato-bei-was-die-erweiterung-fuer-die-ostsee-bedeutet-ld.1748476 Gewinnt die Nato nach Schwedens Beitritt die alleinige Kontrolle über die Ostsee? Es ist kompliziert – eine Analyse in Karten], nzz.ch, 28.2.2024.</ref> == Asend ja suurus== Island asub [[põhjapolaarjoon]]e lähedal 63. ja 66. [[põhjalaius]]e vahel. Islandit ümbritsevad [[Atlandi ookean]], [[Taani väin]] (Islandi ja Gröönimaa vahel) ja [[Põhja-Jäämeri]]. Riigi põhjapoolseim punkt asub põhjapolaarjoonest vaid veidi lõuna pool ja paikneb geograafiliselt ligikaudu samal laiuskraadil kui Põhja-Rootsi. Lisaks [[Islandi saar]]ele kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, millest suurem osa on asustamata. Islandi saare pindala on ligikaudu 101 800 km². Riigi kogupindala on 103 125 km². Koos Islandi [[kalastusvöönd]]iga hõlmab riik umbes 758 000 km².<ref> [http://www.eldey.de/Geographie/Geographie/geographie.html Geografie], eldey.de.</ref> Kaugus Norra [[rannik]]uni on umbes 970 km, [[Gröönimaa]] rannikuni umbes 290 km ja [[Šotimaa]] rannikuni umbes 750 km. Islandist läänes asuva [[Kanada]] lähimad asustatud alad ([[Labrador]]) jäävad umbes 2070 km kaugusele. Islandi kaudu kulgeb üks lühemaid õhuteid [[Lääne-Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika]] idaranniku vahel.{{lisa viide}} Islandi lõunapoolseim punkt asub [[Surtsey]] saarel, mis on alates 2008. aastast kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.{{lisa viide}} [[Pilt:Iceland satellite.jpg|pisi|Island talvel. Foto tegi [[NASA]] satelliit Aqua 28. jaanuaril 2004]] == Loodus == [[Pilt:Iceland Mid-Atlantic Ridge Fig16.gif|pisi|left|Islandi seos [[Atlandi ookeani keskahelik]]uga]] === Geoloogiline ehitus === [[Pilt:Hvalfjörður-Botnsdalur-Iceland-20030527.jpg|pisi|[[Hvalfjörður]] ja [[Botnsdalur]]]] [[Pilt:Kalfárvellir-Snæfellsnes-Iceland-20030528.jpg|pisi|[[Kalfárvellir]] [[Snæfellsnes]]i poolsaarel]] Island on geoloogiliselt väga noor ja kuulub maailma noorima maismaa hulka. Vanim pinnal [[paljand]]uv [[aluspõhi]] on umbes 16 miljonit aastat vana.{{lisa viide}} Saare teke on seotud paiknemisega [[Atlandi ookeani keskahelik]]ul [[Põhja-Ameerika laam]]a ja [[Euraasia laam]]a lahknemisvööndis. Saare kujunemisel on oluline roll ka [[Kuum täpp|kuumal täpil]], mistõttu on vulkaaniline tegevus Islandil eriti intensiivne. Arvatavasti hakkas saar [[Atlandi ookean]]ist kerkima umbes 16–20 miljonit aastat tagasi, kui kaks magmaallikat hakkasid üheaegselt vedelaid kivimeid kuhjama. See geoloogiline "sünd" kestab tänapäevani ning mitmel pool Islandil jätkub uue maismaa teke: maapõuest purskub endiselt laavat ja kuuma vett.{{lisa viide}} Vulkaanilise tegevuse tagajärjel on ookeanipõhjast kerkinud ulatuslik saarestik, mille suurim saar on Islandi saar. Islandil leidub ulatuslikke [[laavaplatoo]]sid, vulkaane, [[tuff|tufi-]] ja [[hüaloklastiit|hüaloklastiidimägesid]] ning arvukalt lõhesid ja [[murrang]]uid.{{lisa viide}} Suurem osa saarest kujunes viimase [[viimane jääaeg|viimase jääaja]] jooksul või pärast seda. Saare vanim osa asub loodeosas ning seda nimetatakse islandi keeles [[Vestfirðir]] 'Läänefjordid'. Noorim osa on [[Surtsey]] saar, mis tekkis 1963. aastal vulkaanipurske tagajärjel. === Vulkaanid === [[Pilt:Eruption of Fagradalsfjall volcano, 2021-03-24.webm|pisi|Droonivideo [[Geldingadalir]]is purskavast vulkaanist 2021. aasta kevadel]] Island on üks maailma aktiivsemaid vulkaanilisi piirkondi. Seal on umbes 200 [[vulkaan]]i, mis jagunevad ligikaudu 30 aktiivseks vulkaaniliseks süsteemiks. Vulkaaniline tegevus koondub peamiselt saare kesk- ja edelaosa läbivatesse aktiivsetesse vulkaanivöönditesse. Aktiivsetes vulkaanivööndites esineb nii [[lõhevulkaan]]ilist tegevust kui ka [[kilpvulkaan]]e ja [[kihtvulkaan]]e.{{lisa viide}} Suurim vulkaanilise tegevuse vöönd ulatub Islandi kaguosast kirdeosani ning kulgeb mööda [[Atlandi ookeani keskahelik]]ku, kus [[Euraasia laam]] ja [[Põhja-Ameerika laam]] eemalduvad teineteisest. Laamade lahknemisel tekkiv lõhe täitub pidevalt Maa sisemusest kerkiva [[laava]]ga. Keskaheliku laius on Islandi põhjaosas umbes 40 km ja lõunaosas umbes 60 km ja see hõlmab ligikaudu veerandi riigi pindalast. Keskahelikule on iseloomulikud vulkaanikraatrite vööndid, auravad [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikad]], [[solfataar]]id ja sagedased [[maavärin]]ad. Ülejäänud kaks suuremat vulkaanilise tegevuse keskust asuvad [[Snæfellsnes]]i poolsaarel ja Lõuna-Islandi sisealadel.{{lisa viide}} Alates Norra asunike saabumisest enam kui 1100 aastat tagasi on Islandil registreeritud ligikaudu 200 vulkaanipurset. Islandil toimub pidevalt väiksemaid vulkaanilisi sündmusi, suuremad pursked leiavad aset aga ebaregulaarselt.{{lisa viide}} Üks tuntumaid vulkaanilisi piirkondi on [[Laki]] ehk [[Lakagígar]], umbes 27 km pikkune lõhede ja kraatrite süsteem. Selle suurim purse toimus 1783.–1784. aastal ning põhjustas suurt keskkonna- ja majanduskahju.{{lisa viide}} Tuntud [[kihtvulkaan]] on [[Hekla]], mis on üks Islandi aktiivsemaid vulkaane.{{lisa viide}} Teiste tuntud vulkaanide hulka kuuluvad Öræfajökull, [[Eldfell]] ja [[Snæfellsjökull]]. [[Surtsey]] saar tekkis 1963. aastal vulkaanilise tegevuse tulemusena.{{lisa viide}} 2010. aasta aprillis alanud [[Eyjafjallajökull]]i purse põhjustas Euroopas ulatuslikke lennuliikluse häireid.{{lisa viide}} Märtsis 2021 algas pärast ligi 800-aastast vaheaega [[Reykjanes]]i poolsaarel [[Geldingadalir]]is [[Fagradalsfjall]]i vulkaanisüsteemi purse. Sellele järgnesid piirkonnas mitmed uued vulkaanipursked.{{lisa viide}} Mõned vulkaanid paiknevad liustike all ja nende purskamise ajal võib jää kiiresti sulada, tekitades võimsaid vee-, muda- ja kivivoolusid ehk liustikutulvi, mis liiguvad mere poole. Kõige kardetumad sellised vulkaanid on [[Grímsvötn]], mis asub [[Vatnajökull]]i jääkilbi all, ning [[Katla]], mida kutsutakse ka Vanaks Nõiaks ja mis paikneb [[Mýrdalsjökull]]i all.{{lisa viide}} <gallery> Pilt:007_Volcano_eruption_of_Litli-Hrútur_in_Iceland_in_2023_Video_by_Giles_Laurent.webm|Video tegutsevast vulkaanist [[Litli-Hrútur]]ist 2023. aastal Pilt:Surtsey eruption 1963.jpg|Uus saar [[Surtsey]] 1963. aastal, kuusteist päeva pärast seda, kui merealune vulkaan oli pursanud ja saar oli hakanud merest kerkima Pilt:Thrihnukagigur Iceland 2.jpg|[[Þríhnúkagígur]]i vulkaani magmakamber on maailmas ainus, kuhu inimesed saavad sisse minna. Külastajad laskuvad sinna köistõstukiga </gallery> ===Laavaväljad=== [[Ódáðahraun]], Islandi suurim [[laavaväli]] pindalaga 4500 km², asub [[Vatnajökull]]ist põhja pool ja on kujunenud arvukate vulkaanipursete laavavoolude tagajärjel. Laavavälja iseloomulik nimi on Kurjategijate kõrb. Tuntuim seal 18. sajandil kaks aastakümmet ellu jäänud pagendatu oli [[Fjalla-Eyvindur]]. ===Geotermiline aktiivsus=== Lisaks vulkaanipursetele esineb Islandil rohkesti [[geotermiline aktiivsus|geotermilist aktiivsust]], sealhulgas [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikaid]] ja [[geiser|geisreid]]. Island on kõige kuumaveeallikaterikkam riik maailmast. Geotermilist aktiivsust kasutatakse laialdaselt [[geotermaalenergia]] tootmiseks. Üle 90 protsendi islandlastest kasutab geotermilist kütet. Geotermaalenergiat kasutatakse ka kõikjal Islandil leiduvate arvukate väikeste ujumisbasseinide soojendamiseks ja [[Hveragerði]] ümbruse kasvuhoonetes. Seal kasvatatakse lilli, köögivilju ja teadusuuringuteks isegi troopilisi puuvilju, näiteks [[apelsin]]e ja [[banaan]]e, et vähendada Islandi sõltuvust kallist imporditud põllumajandustoodangust. ===Maavärinad=== Islandil registreeritakse iga päev [[maavärin]]aid, millest enamik on nõrgad ja inimestele tuntamatud. Maavärinad on seotud nii [[laam]]ade liikumise kui ka vulkaanilise tegevusega.{{lisa viide}} [[Pilt:Iceland Snaefellsnes.jpg|pisi|left|[[Snæfellsnes]]i poolsaar]] ===Pinnamood=== Islandi mäed on valdavalt madalad ja keskmise kõrgusega. [[Lavamägi|Lavamäed]] vahelduvad [[tegevvulkaan]]ide, [[uinunud vulkaan]]ide ja [[kaldeera]]dega. Pinnamoodi on kujundanud eelkõige vulkaaniline tegevus, liustikud, vooluveed ja mere erosioon.{{lisa viide}} Kõrgeim mäetipp on [[Hvannadalshnúkur]], mis asub [[Öræfajökull]]i vulkaanimassiivis ja ulatub umbes 2110 m kõrgusele.{{lisa viide}} Islandi siseosa on suuresti asustamata ja sinna pääseb sageli ainult [[nelikveoline sõiduk|nelikveoliste sõidukitega]]. Varem pakkus raskesti ligipääsetav "[[Islandi kõrgustik]]", nagu seda sageli nimetatakse (ehkki see ei ulatu rannikualadest kuigi palju kõrgemale), varjupaika pagendatutele. === Rannik === [[Pilt:Yslandkaart.png|pisi|Islandi kaart]] Suurem osa Islandi elanikkonnast on koondunud viljakatele rannikualadele — asustuskõlblik on hinnanguliselt vaid 20–25% saarest, valdavalt lõuna- ja idarannikul. [[Reykjavíki pealinnapiirkond]], kus elab ligikaudu kaks kolmandikku Islandi elanikkonnast, on Islandi ainus suur linnaline keskus. Loodeosas asuvatest [[Läänefjordid]]est piki põhja kuni riigi idaosani iseloomustavad rannikut suured ja väikesed [[fjord]]id ning [[laht|lahed]]. Piirkond on maastiku ja väheste teede tõttu Islandi üks raskemini ligipääsetavamaid alasid; osasse fjordidest pääseb siiani vaid nelikveoliste sõidukitega ning mõnesse kõrvalisemasse asulasse (näiteks [[Strandir]]i piirkonnas) ka talvel üksnes piiratult. 1996. aastal valminud [[Vestfjarðagöngi tunnel]] on ühendust siiski oluliselt parandanud. Piirkonna rahvaarv saavutas haripunkti 1920. aastatel ja on sellest ajast peale, eriti sõjajärgsel linnastumisperioodil, pidevalt vähenenud. Lõunas iseloomustab rannikut looduslike lahesoppide peaaegu täielik puudumine, mis tuleneb piirkonna üleujutamisest [[Vatnajökull]]i sulaveega. Läänerannikut iseloomustavad seevastu laiad fjordid ja lahed. === Kliima === [[Pilt:Iceland Köppen.svg|pisi|[[Kliimavöönd]]id [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi]] [[Pilt:DyrholaeyWinter.jpg|pisi|[[Dyrhólaey poolsaar]] (Lõuna-Island) talvel]] Islandi kliimat mõjutavad selle asukoht põhjapoolsetel ja lähispolaarsetel laiuskraadidel, [[Atlandi ookean]]i [[hoovus]]ed, mere lähedus ja pinnamood. Islandi kliimat pehmendavad [[Golfi hoovus]]e süsteemi kuuluvad soojad hoovused, mis kulgevad lõunaranniku ääres. Külmad hoovused mõjutavad eelkõige põhja- ja idarannikut.{{lisa viide}} Rannikualadel on suved üldiselt jahedad ja talved merelise kliima tõttu suhteliselt pehmed. Saare siseosas ja kõrgustikel on kliima külmem ning taimkate hõredam. Koos tuultega, mis puhuvad saare kohal enamasti lõunast põhja, muudavad need tegurid [[Reykjavík]]i (Edela-Islandil) kliima külmemaks kui Euroopas, kuid siiski parasvöötmeliseks. [[Akureyri]]s registreeritakse mägituulte tõttu suuri temperatuurikõikumisi.{{lisa viide}} [[Sademed|Sademeid]] on rohkem tuultele avatud lõuna- ja lääneosas ning mäestike tuulepealsetel nõlvadel. Paljudes piirkondades on sademeid palju: nende aastane hulk varieerub lõunapoolsete tasandike umbes 2000 mm-st kuni [[Vatnajökull]]il mõõdetud maksimaalselt 4000 mm-ni. Põhja-Islandi kõrgplatood on kõige kuivem piirkond, kus aastane sademete hulk jääb alla 600 mm. Suve alguskuud on aasta kuivem aeg, ehkki sademete hulk on üldiselt väga muutlik. Kirdeosa on kuivem, sest lõunast Islandi kohale liikuvad pilved annavad suure osa oma sademetest juba suure Vatnajökulli liustiku kohal. Sellepärast on [[Mývatni järv]]e ümbruses rohkem päikesepaistelisi tunde kui teistes piirkondades. Põhjatuul põhjustab vastupidise olukorra: siis sajab põhjas, samal ajal kui Lõuna-Islandil valitseb soe ja päikesepaisteline ilm. Suvised tormid häirivad mõnikord autoliiklust rannikuteedel. [[Liivatorm]]id võivad mägismaal autojuhtide nähtavust piirata.{{lisa viide}} Tänu Golfi hoovuse süsteemi soojade hoovuste mõõdukamale mõjule on Islandi kliima leebem kui teistes samal põhjalaiusel asuvates piirkondades. Saarele on iseloomulikud pehmed talved ja suhteliselt jahedad suved. Keskmine ööpäevane temperatuur jääb talvel 0–3 °C ja suvel 12–15 °C vahele, kuid sisemaal võib temperatuur olla märgatavalt madalam. Mõnes piirkonnas tõuseb temperatuur suvekuudel üle 20 °C. Kõrgeimad temperatuurid registreeritakse tavaliselt juuni keskpaigast augusti lõpuni või septembri keskpaigani. Golfi hoovuse mõju tõttu esineb Lõuna-Islandil lumesadu harva. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses on Islandil registreeritud ka kõrgemaid keskmisi temperatuure, mistõttu mõned liustikud on hakanud taanduma ja väiksemad liustikukeeled, näiteks [[Oki liustik]], on isegi täielikult sulanud. See nähtus saavutas uue kõrgpunkti 2007. aastal, mis oli üks soojemaid Islandil kunagi registreeritud aastaid: 12 kuu jooksul sulas rohkem jääd kui kogu eelnenud kümnendi jooksul. Temperatuuri tõusu ja märgatavalt väiksema lumesaju tõttu muutusid jäävabaks piirkonnad, mis olid olud alates 1550. aastast katkematult jääga kaetud.<ref>''Der Fischer Weltalmanach 2009''. Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag 2008, lk 239.</ref> === Lumeväljad ja liustikud === [[Pilt:Eyjafjallajökull.jpeg|pisi|[[Eyjafjallajökull]]i liustik koos liustikujärvega]] Maa sisemuses asuvatest magmaallikatest tekkinud Island meenutab aurukatelt, mis on endiselt rõhu all. Ometi on saare pind suurel määral kujunenud külma ja jää toimel. [[Viimane jääaeg|Viimase jääaja]] jooksul kattis Islandit ulatuslik [[jääkate]]. Kogu maa oli kaetud liustikega, mis uuristasid lääne-, põhja- ja idarannikul maismaasse [[fjord]]e ning kujundasid järsud kaljuseinad ja mäetipud.{{lisa viide}} Umbes 10 000 aastat tagasi hakkas Islandi maismaa pärast suurte ja tohutu raskusega liustike sulamist järk-järgult kerkima. Tänapäeva [[liustik]]ud ja [[jäämüts]]id, mis paiknevad peamiselt saare kõrgematel aladel, tekkisid umbes 500. aastal eKr alanud külmemal perioodil. Tänapäeval katavad [[lumeväli|lumeväljad]] ja liustikud üle 13 protsendi Islandi pindalast, sealhulgas liustikud ligikaudu kümnendiku.{{lisa viide}} Suurim liustik on [[Vatnajökull]], mille pindala on ligikaudu 8000 km². Sellest lähtuvad mitmed [[väljavooluliustik]]ud ja [[liustikujõgi|liustikujõed]]. Paljud liustikud paiknevad vulkaanidel ning vulkaanipursked võivad nendega kaasnevate [[liustikutulv]]ade tõttu kujutada kaugetes piirkondades viibivatele turistidele suurt ohtu.{{lisa viide}} Kliima soojenedes on paljud Islandi liustikud taandunud. Näiteks kaotas [[Okjökull]] 2014. aastal liustikustaatuse, sest allesjäänud jää ei vastanud enam liustiku definitsioonile.{{lisa viide}} === Meri ja siseveed === [[Pilt:Leirhnjukur.jpg|pisi|[[Leirhnjúkur]]i [[kuumaveeallikas]]]] Islandit ümbritsev meri on talvel enamasti jäävaba, kuid [[triivjää]] võib külmade hoovuste mõjul jõuda põhja- ja idarannikuni. Mõnel karmil talvel võib triivjää raskendada [[laevaliiklus]]t.{{lisa viide}} Islandil on rohkesti järvi, jõgesid, allikaid ja muid siseveekogusid. Vesi pärineb peamiselt sademetest ja liustike sulamisest. Noores ja lõhelises vulkaanilises aluspõhjas imbub suur osa veest maapõue ja moodustab ulatuslikke põhjaveesüsteeme.{{lisa viide}} ==== Jõed ==== Rannikualadel leidub rohkesti väikesi ojasid. Suuremad [[jõgi|jõed]] saavad alguse liustikest, allikatest või järvedest. [[Liustikujõgi|Liustikujõgede]] veetase sõltub tugevasti aastaajast ja on suvel, kui liustikud intensiivsemalt sulavad, tavaliselt kõige kõrgem. Liustikujõgede vesi sisaldab sageli palju peeneteralist setet, mis annab sellele iseloomuliku heleda või hallika värvuse.{{lisa viide}} Kohtades, kus jõed järsult laskuvad, leidub arvukalt [[kärestik]]ke ja [[juga]]sid. Üks tuntumaid on 44 m kõrgune [[Dettifoss]], mis on üks Euroopa veerikkaimaaid jugasid.{{lisa viide}} ==== Järved ==== Islandil on palju erineva tekkega järvi. Neid on kujundanud liustike erosioon, vulkaaniline tegevus, tektoonilised liikumised, maalihked ja jõgede tegevus. Lisaks looduslikele järvedele leidub riigis hüdroelektrijaamade rajamise tõttu tekkinud veehoidlaid.{{lisa viide}} Pindalalt on suurim [[Þórisvatn]], mille suurus on pärast veehoidla rajamist umbes 86 km². Suurim looduslik järv on [[Þingvallavatn]], mille pindala on umbes 84 km².{{lisa viide}} === Taimed === [[Pilt:Skorradalsvatn_2004.jpg|pisi|left|Metsaistandused annavad [[Skorradalsvatn]]i järve ümbrusele alpimaastikule omase ilme]] [[Taimkate]] katab Islandil suhteliselt väikese osa maismaast. Suured alad on taimkatteta või hõreda taimkattega, eriti saare siseosas ja kõrgustikel, kus kliima on jahedam, samuti laavaväljadel ja liustike ümbruses. Madalamates piirkondades on taimkate üldiselt tihedam, kuid selle levikut piiravad ja mõjutavad lähisarktiline mereline kliima, vulkaaniline aktiivsus, pinnase areng, erosioon ja karjatamine. Kõrgematel aladel muutub taimkate hõredamaks ning üle 700 m kõrgusel merepinnast on suur osa maast taimkatteta. Tänapäeva looduslikus taimkattes on olulisel kohal madalad põõsad, rohttaimed, samblad ja samblikud.{{lisa viide}} [[Pilt:Lupins-in-Iceland-20030602.jpg|pisi|[[Lupiin]]id Akureyri lähedal]] Enne Islandi asustamist oli saarel märksa rohkem puittaimestikku kui tänapäeval. [[Arukask|Arukase]] metsad ja puistud katsid hinnanguliselt 25–40% saare pindalast. Norralaste asustusega 9. sajandil kaasnes ulatuslik metsaraie ning metsade levik vähenes järsult ka karjatamise tõttu. Tänapäeval moodustavad metsad ja põõsastikud kokku umbes 2% Islandi pindalast, looduslikud kasemetsad seejuures ligikaudu 1%.{{lisa viide}} Lähisarktilise kliima ja vulkaanilise aktiivsuse tõttu on Island enamiku taimede jaoks suhteliselt ebasobiv elupaik. Jääaegade tõttu on kadunud paljud taimeliigid, sealhulgas mammutipuud ja vahtrad. Islandi tänapäevane taimestik pärineb osaliselt Põhja-Ameerikast: umbes kaheksat kuni kümmet Islandil kasvavat taimeliiki ei leidu mujal Euroopas, küll aga Gröönimaal ja Põhja-Ameerikas. Samas esineb ligikaudu 97% Islandi taimeliikidest ka Norras ja ligikaudu 87% Briti saartel. Suurimad metsaalad asuvad riigi idaosas Lögurinni (Lagarfljóti) järve ümbruses ja [[Þórsmörk]]i orus. Metsa on säilinud ka paikades, mis on tuulte eest hästi kaitstud, näiteks Akureyri lähedal [[Vaglaskógur]]is, [[Ásbyrgi]] kanjonis ja [[Skaftafelli rahvuspark|Skaftafelli rahvuspargis]]. Väikesi põõsastikke, kanarbikku ja muid taimeliike leidub mõnikord mäenõlvadel, mille lambakasvatajad on varem metsast puhastanud. Nii pärismaised kui ka kõik sissetoodud metsikud taimeliigid on kohastunud lähisarktilise kliimaga. Lupiinid, mis õitsevad juunis lillade õitega, tõi Islandi Metsandusamet saarele 1945. aastal, Teise maailmasõja järel, et tõkestada mullaerosiooni. Nende tihe ja sügavale pinnasesse ulatuv juurestik kaitseb mulda tuuleerosiooni eest ja rikastab seda lämmastikuga. Lisaks lupiinidele kasutatakse tuuleerosiooni tõkestamiseks ka luitevorme kinnistavaid kõrrelisi, näiteks [[randkaer]]a. === Loomad === [[Pilt:Icelandic Ponies2.jpg|pisi|[[Islandi hobune]] on Islandilt pärit hobusetõug]] Islandit ümbritsevates vetes leidub rohkesti [[mereimetaja]]id, sealhulgas [[vaalalised|vaalalisi]] ja [[hülglased|hülglasi]].{{lisa viide}} Enne inimasustust oli ainus maismaaimetaja [[polaarrebane]]. Hiljem on inimesed saarele toonud kodu- ja metsloomi, sealhulgas [[islandi hobune|islandi hobuse]], [[lammas|lambaid]] ja [[põhjapõder|põhjapõtru]].{{lisa viide}} Islandil on suhteliselt liigivaene maismaaelustik, kuid linnustik on rikkalik. Islandi saarel ja selle ümbruses on arvukalt merelinde. Island on mitme linnuliigi oluline pesitsus- ja rändepiirkond.{{lisa viide}} [[Roomajad]] ja [[kahepaiksed]] Islandilt looduslikult puuduvad.{{lisa viide}} Islandit ümbritsevad mered on kalarikkad. Kalandus on olnud riigi majanduses ajalooliselt väga oluline. Sisevetes elab [[lõhelased|lõhelasi]], sealhulgas lõhesid ja forelle.{{lisa viide}} ==== Linnud ==== [[Pilt:Puffin2.jpg|pisi|left|[[Lunn]] [[Látrabjargi poolsaar]]el]] [[Pilt:Manuscript Odinn.jpg|pisi|Rongad [[Huginn]] ja [[Muninn]] on [[Odin]]i silmad ja kõrvad. Islandi illustratsioon 18. sajandi käsikirjast]] Islandil elavad looduslikult paljud mere- ja maalinnud. Seal pesitseb umbes 78 linnuliiki, kes pesitsevad — sealhulgas hahad, luiged, haruldased [[pistrikulised]], [[lumepüü]]d, [[randtiir]]ud, [[lunn]]id, haruldased merikotkad ja [[suula]]d. Islandil on täheldatud üle 400 linnuliigi, nii et see on linnuvaatlejate paradiis. Mõned linnuliigid talvituvad Islandil, enne kui nad suvel oma kaugemal põhjas asuvatesse pesitsuspaikadesse tagasi lendavad. Teistele liikidele on Island ainult vahepeatus pikal teekonnal. Mõned linnud satuvad sinna kogemata tormituultega. Enamikku Islandi liike esineb ka mujal Põhja-Euroopas. [[Jääkaur]], [[läänesõtkas]] ja [[kärestikuaul]] on pärismaised ainult Islandil, Gröönimaal ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Islandil leiavad väga sobiva elupaiga miljonid lunnid ja veelinnud (26 liiki). Erinevalt ülejäänud maailmast, kus umbes 60 protsenti kõigist linnuliikidest on [[laululised]], piirdub nende osakaal Islandil umbes 17 protsendiga — peamiselt puudel asuvate pesitsuspaikade ning sobiva toidu, näiteks putukate puuduse tõttu.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 131.</ref> [[Söödikänn]]i liha ja munad olid sajandeid islandlaste populaarne toiduaine. Rasvast liha kasutati isegi kütusena.<ref>Max Galli, Ernst-Otto Luthardt. ''Island'', Augsburg: Verlagsgruppe Weltbild 2007, lk 53.</ref> Seevastu [[ronk]]a, kelle nimi on ka ''Krummi'', austati [[Odin]]i valitud linnuna. Hiljem omistati talle ennustajavõimeid: aknalaual kraaksuvad rongad ennustasid pereliikme surma, erutunud ronk viitas ähvardavale ohule merel. Enamikul Islandi taluperemeestel oli vähemalt üks paar ronki. Mehenime [[Hrafn]] 'ronk' populaarsus viitab selle linnu erilisele rollile. [[Merikotkas]] on pistrikuliste kõrval Islandi tuntuim röövlinnuliik. Ta on kuni 90 cm pikkune ja [[tiibade siruulatus]] võib olla kuni 2,5 m. 19. sajandil oli merikotkaid hinnanguliselt 200–300 pesitsevat paari. 1920. aastaks jäi neid ainult kümme paari, sest talunikud lasksid neid maha, süüdistades neid tallede, tibude ja munade varguses. Kotkad võeti 1913. aastal kaitse alla (seadus jõustus 1. jaanuaril 1914). Tänu sellele ja 1964. aastal kehtestatud rebasemürgi keelule on populatsioon märkimisväärselt taastunud: 2023. aasta seisuga hinnati täiskasvanud lindude arvuks ligikaudu 90 pesitsevat paari, üle kolme korra rohkem kui 1960ndatel. Pesitsevate ja edukalt poegi kasvatavate paaride arv kõigub siiski jätkuvalt tugevalt. Näiteks 2025. aastal pesitses 60 paari, kellest ainult 36 kasvatas edukalt poegi. ==== Imetajad ==== [[Pilt:IcelandicHorseInWinter.jpg|pisi|Islandi hobune talvisel maastikul]] [[Pilt:Icelandic-Sheep-20030608.JPG|pisi|Islandi lambad]] Lühikese aja jooksul pärast [[viimane jääaeg|viimast jääaega]], mis lõppes umbes 10 000 aastat tagasi, ei ole jõudnud kujuneda suurt loomaliikide mitmekesisust. Praegu leidub Islandil vaid seitse looduslikku imetajaliiki: polaarrebane, põhjapõder, [[ameerika naarits]], [[rändrott]], [[kodurott]], [[metshiir]] ja [[koduhiir]].<ref> [https://vefsafn.is/is/20050301181457/www.iceland.is/country-and-nature/nature/AnimalLife/ Animal life], iceland.is.</ref> Enne 1900. aastat sattusid Islandi randa vahel ka Gröönimaalt kaugele triivinud jääpankadel [[jääkaru]]d. Polaarrebane on ainus põlisimetaja, kes elas Islandil looduslikult juba enne norralaste kolonisatsiooni. Polaarrebased jõudsid Islandile arvatavasti viimase jääaja lõpupoole üle jäätunud ookeani. Kõik teised imetajaliigid on hiljem kas tahtlikult või kogemata sisse toodud. Polaarrebase toit koosneb peamiselt [[lind|lindudest]] ja [[muna]]dest. Suve alguses langevad kergeks saagiks [[pesa]]dest välja kukkunud pojad. Lisaks toituvad polaarrebased ka raipest, sealhulgas põhjapõtrade ja [[lammas]]te korjustest. Talunikud kahtlustasid, et rebased ründavad ka elavaid lambaid, ja püüdsid neid seetõttu välja juurida. Tegelikult suudavad rebased ründama vaid haigeid loomi.<ref>[http://www.eldey.de/FloraFauna/Tierwelt/tierwelt.html#polarfuchs Tierleben: Polarfuchs], eldey.de.</ref> [[Islandi hobune|Islandi hobuste]] esivanemad tõid Islandile algsed viikingitest ja keltidest asunikud. Sellest ajast saadik on nad jäänud puhtaks põlistõuks. Islandi hobuseid tohib välja vedada, kuid hobuste sissevedu ei ole lubatud. Ka praeguse umbes 3000-pealise põhjapõdrakarja kolmteist esiisa toodi algselt Norrast sisse 1773. aastal, ent põhjapõtrade kasvatus ja jaht ei ole Islandil kunagi kujunenud tulusaks tegevusalaks. Islandi põhjapõdrad elavad praegu metsloomadena kõrgustiku idaosas. Teine kohalikele loomakasvatajatele oluline tõug, mis toodi sisse koos Norra asustuslainega, on [[islandi lammas]]. Islandi algsed suured kasemetsad raiusid varajased asunikud maha, et karjamaid juurde saada. Lambad võivad Islandi lühikese suve jooksul vabalt liikuda. Alles sügisel aetakse nad lauta tagasi. [[Islandi lambakoer]] on ainus Islandi põline [[koeratõug]], üks maailma vanimaid koeratõuge. Tema esivanemad jõudsid Islandile koos esimeste asunikega Norrast ja mujalt Põhja-Skandinaaviast, näiteks [[Finnmark|Finnmargist]] ja [[Norrbotten]]ist. Isoleeritud Islandil arenesid koerad iseseisvaks tõuks, mida leidub üle kogu maa. [[Islandi kennelklubi]] (Hundaræktarfélag Íslands) andmetel on Islandil praegu 1000–2000 islandi lambakoera ja läbi aegade on välismaale registreeritud kokku umbes 11 000 koera, aga ei ole teada, kui palju neid seal praegu on. Kuigi selle tõu populaarsus näiteks Rootsis, Taanis ja USAs kasvab, on ta endiselt suhteliselt haruldane. Hülged on Islandi rannikualadel tüüpilised. Rotid ja hiired toodi sisse laevadega. Ameerika naaritsaid kasvatatakse kohalikus karusnahatööstuses, ja loomad, kellel on õnnestunud puuridest põgeneda, on looduslike vaenlaste puudumise tõttu saanud teistele liikidele nuhtluseks ja ohuks. ==Poliitika == ===Riigikord=== [[Pilt:Johanna sigurdardottir official portrait.jpg|pisi|Endine peaminister [[Jóhanna Sigurðardóttir]] juhtis Islandi esimest vasakpoolset valitsust]] 1944. aasta [[Islandi põhiseadus]]e järgi on Island vabariik. [[Riigipea]] on [[Islandi president]], kes valitakse otse neljaks aastaks. Põhiseaduse kohaselt on [[Islandi evangeelne luterlik kirik]] [[riigikirik]], mida riik toetab ja kaitseb; president nimetab ametisse kiriku piiskopi, kuid kiriku vaimulik juht ei ole riigipea, vaid piiskop. [[Parlament]] [[Alþingi]] koosneb 63 liikmest, kes valitakse neljaks aastaks [[proportsionaalne valimissüsteem|proportsionaalse valimissüsteemi]] alusel. [[Kahekojaline parlament]] kaotati 1991. aastal. Sellest ajast alates on Alþingi [[ühekojaline parlament|ühekojaline]]. Hääleõigus on kõigil vähemalt 18-aastastel kodanikel. ====President==== Praegune president on [[Halla Tómasdóttir]], kes on ametis alates 2024. aastast. ====Parlament==== [[Pilt:Iceland Althing 2024.svg|pisi|Kohtade jaotus Islandi parlamendis pärast [[2024. aasta Islandi parlamendivalimised|2024. aasta Islandi parlamendivalimisi]]. Punane – S, kollane – F, oranž – C, roheline – B, sinine – D, must – M]] {{Vaata ka|2007. aasta Islandi parlamendivalimised}} Viimastel, [[2024. aasta Islandi parlamendivalimised|30. novembril 2024 toimunud valimistel]] said parlamendis kohti kuus erakonda: *[[Allianss (Island)|Allianss]] (''Samfylkingin'', lühend S, sotsiaaldemokraatlik, 15 kohta (+9)); *[[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] (''Sjálfstæðisflokkurinn'', lühend D, paremtsentristlik, 14 kohta (−2)); *''[[Viðreisn]]'', lühend C, liberaalne ja Euroopa-meelne, 11 kohta (+6)); *''[[Flokkur fólksins]]'', lühend F, populistlik ja euroskeptiline, 10 kohta (+4)); *''[[Miðflokkurinn]]'', lühend M, euroskeptiline, 8 kohta (+5)); *[[Progressipartei (Island)|Progressipartei]] (''[[Framsóknarflokkurinn]]'', lühend B, tsentristlik, 5 kohta (−8)). Parlamendist langesid välja [[Vasakpoolsete ja Roheliste Liit]] (kaotas kõik 8 kohta) ja [[Piraadipartei (Island)|Piraadipartei]] (kaotas kõik 6 kohta). ====Valitsus==== [[Pilt:Kristrún Frostadóttir 2021.jpg|pisi|[[Kristrún Frostadóttir]], Islandi praegune peaminister]] [[Pilt:Althingishusid.jpg|pisi| [[Alþingishúsið]] Reykjavíkis, Islandi parlamendi Alþingi hoone]] [[Pilt:Cabinet building, Reykjavík 2014-07-28.jpg|pisi|Islandi valitsuse ja peaministri büroo Reykjavíkis]] [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] ja [[Allianss (Island)|Allianss]] moodustasid 23. mail 2007 koalitsioonivalitsuse, millel oli parlamendis kahekolmandikuline enamus. Peaministriks sai Iseseisvuspartei esimees [[Geir Hilmar Haarde]], välisministriks [[Ingibjörg Sólrún Gísladóttir]] Alliansist. Valitsuse poliitika peamised eesmärgid olid majanduskasvu tempo kindlustamine (koos madala inflatsiooniga), kaubandusbilansi puudujäägi vähendamine, keskkonnakaitse esmatähtsaks pidamine ja nõue, et suured tööstusprojektid saaksid parlamendi heakskiidu ja neid ei rajataks looduskaitsealadele. Pärast rahanduskriisist tingitud meeleavaldusi astus valitsus 26. jaanuaril 2009 tagasi. 1. veebruaril 2009 sai [[Jóhanna Sigurðardóttir]] Alliansi ja Vasakpoolsete ja Roheliste Liidu ajutise koalitsioonivalitsuse peaministriks. Koalitsioonil ei olnud parlamendis enamust. Allianss ning [[Vasakpoolsete ja Roheliste Liit]] saavutasid [[2009. aasta Islandi parlamendivalimised|25. aprillil 2009 toimunud parlamendivalimistel]] koos absoluutse enamuse. [[2013. aasta Islandi parlamendivalimised|27. aprillil 2013 toimunud parlamendivalimistel]] saavutasid Iseseisvuspartei ja Progressipartei koos absoluutse enamuse. Progressipartei esimees [[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] moodustas koalitsioonivalitsuse Iseseisvusparteiga ja katkestas läbirääkimised Islandi astumiseks Euroopa Liitu. Iseseisvuspartei esimees Bjarni Benediktsson oli selles valitsuses rahandusminister. Pärast [[2017. aasta Islandi parlamendivalimised|28. oktoobril 2017 toimunud valimisi]] moodustati [[Katrín Jakobsdóttir]]i juhtimisel koalitsioonivalitsus, kuhu kuulusid Vasakpoolsete ja Roheliste Liit, liberaal-konservatiivne Iseseisvuspartei ja agraarne Progressipartei. See koalitsioon jätkas ka pärast 2021. aasta Islandi parlamendivalimised|2021. aasta valimisi. 5. aprillil 2024 esitas Katrín Jakobsdóttir lahkumisavalduse peaministri kohalt, et kandideerida eelseisvatel presidendivalimistel. 9. aprillil 2024 vahetas ta välja Bjarni Benediktsson, kes oli olnud välisminister.<ref>[https://web.archive.org/web/20240409194444/https://www.faz.net/agenturmeldungen/dpa/islands-aussenminister-benediktsson-uebernimmt-regierung-19642543.html Islands Außenminister Benediktsson übernimmt Regierung], faz.net, 9.4.2024.</ref> Bjarni Benediktssoni valitsus langes 2024. aasta oktoobris. [[2004. aasta Islandi parlamendivalimised|Novembris 2024 toimunud valimised]] võitis [[Kristrún Frostadóttir]]i juhitud Allianss.<ref>Ragnar Jón Hrólfsson, Þorgerður Anna Gunnarsdóttir. [https://www.ruv.is/frettir/innlent/2024-12-21-rikisstjorn-kristrunar-frostadottur-er-tekin-vid-voldum-431433 Ríkisstjórn Kristrúnar Frostadóttur er tekin við völdum], ruv.is, 21.12.2024.</ref> ===Ametiühingud=== Islandil kuulub ametiühingutesse üle 80% töötajatest. Islandi Tööliste Föderatsioon (''[[Alþýðusamband Íslands]]'', ASÍ) asutati 1916. aastal. Sellel on tänapäeval ligikaudu 136 000 liiget, mis moodustab umbes poole Islandi tööjõust. Suurim ametiühing on kaubandustöötajate liit [[VR (ametiühing)|VR]] (umbes 40 000 liiget), millele järgneb [[Efling]] (umbes 27 000 – 30 000 liiget). Mõlemad kuuluvad ASÍ-sse. Suurim avaliku sektori ametiühingute katusorganisatsioon on omavalitsus- ja riigitöötajate liit [[BSRB]] (''Bandalag starfsmanna ríkis og bæja''), mis tegutseb alates 1942. aastast ja ühendab ligikaudu 21 000 – 23 000 liiget 25 ametiühingus. Islandi Tööandjate Föderatsioon (praegu ''[[Samtök atvinnulífsins]]'') asutati 1934. aastal (nimega ''[[Vinnuveitendafélag Íslands]]''). Oma ühendused on loonud ka käsitöölised, tööstusettevõtjad ja põllumajandustootjad. ===Välispoliitika=== [[Pilt:Flag lowering iceland.jpg|pisi|USA andis 2006. aastal [[Keflavíki sõjaväebaas]]i Islandile üle]] Islandi välispoliitika keskendub eelkõige koostööle teiste [[Põhjamaad]]ega, [[NATO]] liikmesusele ja Ameerika Ühendriikidega sõlmitud sõjalisele kokkuleppele, Euroopa poliitikale (ehkki Island ei ole Euroopa Liidu liige) ning solidaarsusele teiste Euroopa väikeriikidega, näiteks [[Balti riigid|Balti riikidega]].<ref>[https://web.archive.org/web/20080618081841/http://www.auswaertiges-amt.de/diplo/de/Laenderinformationen/Island/Aussenpolitik.html Island: Außenpolitik], Auswärtiges Amt, 18.6.2008.</ref> Koostöö arengumaadega ja Islandi osalemine rahvusvahelistel rahuvalvemissioonidel etendavad riigi välispoliitikas üha olulisemat osa. Kuigi Islandil puuduvad alalised relvajõud, osaleb ta rahvusvahelistel rahuvalve- ja muudel missioonidel peamiselt tsiviil- ja politseipersonaliga. Põhjamaade koostöö, mille aluseks on kultuurilised ja ajaloolised sidemed teiste Skandinaavia maadega, on Islandi välispoliitika keskne element. Põhjamaade passiliidu säilitamiseks pärast Taani, Rootsi ja [[Soome]] ühinemist [[Schengeni leping]]uga sõlmisid Island ja Norra 1996. aastal Schengeni riikidega assotsiatsioonilepingu. Schengeni õigustik hakkas Islandi ja Norra suhtes reaalselt kehtima alates 2001. aasta märtsist. Island on liige ka [[Läänemeremaade Nõukogu]]s ja [[Barentsi Euro-Arktika Nõukogu]]s ning [[Arktika Nõukogu]] asutajaliige. Arktika Nõukogu asutati 1996. aasta septembris. Island on ka [[NATO]] asutajaliige, ehkki riigil ei ole oma sõjaväge. NATO leping ja 1951. aastal Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kaitseleping tagavad Islandi julgeoleku. Ehkki Ameerika Ühendriikide sõjaväebaas Keflavíkis suleti 30. septembril 2006, sõlmisid USA ja Island täiendavaid kokkuleppeid, mis reguleerivad USA julgeoleku- ja kaitsekoostööd Islandiga. Alates 2007. aastast, mil [[NATO sõjaline komitee]] vastava missiooni heaks kiitis, kaitsevad Islandi õhuruumi rahuajal kordamööda NATO eri liikmesriikide (sealhulgas sageli Norra, aga ka USA, Suurbritannia, Saksamaa jt) hävitajad missiooni [[Icelandic Air Policing]] raames. Islandi ja Norra vahel sõlmiti 2007. aastal ka kahepoolne julgeolekukoostöö memorandum, mis aga ei anna Islandile Norra-poolset julgeolekugarantiid. === Haldusjaotus === [[Pilt:Iceland, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Islandi piirkonnad]] Islandil on kaks haldustasandit: riik ja [[vald (Island)|vallad]]. ====Vallad==== {{vaata ka|Islandi valdade loend}} Islandi kohalikku haldust korraldavad [[vald (Island)|vallad]] (''sveitarfélög'', ainsus ''sveitarfélag''). 1. juunist 2026. on Islandis 61 valda (varem 62). Vallad vastutavad muu hulgas alushariduse ja põhihariduse, jäätmekäitluse, sotsiaalteenuste, ühistranspordi ning ruumilise planeerimise eest.{{lisa viide}} ====Piirkonnad==== Riik on statistika ja regionaalse korralduse eesmärgil jaotatud kaheksaks piirkonnaks (''landshluti'', mitmuses ''landshlutar''). Need ei ole iseseisvad haldusüksused, vaid neid kasutatakse muu hulgas statistika esitamiseks ja regionaalse koostöö korraldamiseks.{{lisa viide}} Piirkonnad on (sulgudes keskus): {{veergude loend|laius=22em|stiil=max-width:45em| # [[Höfuðborgarsvæðið]] (Reykjavík) # [[Suðurnes]] (''varem Reykjanes'') ([[Keflavík]]) # [[Vesturland]] ([[Borgarnes]]) # [[Vestfirðir]] ([[Ísafjörður]]) # [[Norðurland vestra]] ([[Sauðárkrókur]]) # [[Norðurland eystra]] ([[Akureyri]]) # [[Austurland]] ([[Egilsstaðir]]) # [[Suðurland]] ([[Selfoss]]) }} ====Maakonnad ja maakonna õigustega linnad==== Varem oli riik jaotatud 23 maakonnaks (''sýslur'', ainsuses ''sýsla''): {{veergude loend|laius=17em|stiil=max-width:53em| * [[Árnessýsla]] * [[Austur-Barðastrandarsýsla]] * [[Austur-Húnavatnssýsla]] * [[Austur-Skaftafellssýsla]] * [[Borgarfjarðarsýsla]] * [[Dalasýsla]] * [[Eyjafjarðarsýsla]] * [[Gullbringusýsla]] * [[Kjósarsýsla]] * [[Mýrasýsla]] * [[Norður-Ísafjarðarsýsla]] * [[Norður-Múlasýsla]] * [[Norður-Þingeyjarsýsla]] * [[Rangárvallasýsla]] * [[Skagafjarðarsýsla]] * [[Snæfellsnes-og Hnappadalssýsla]] * [[Strandasýsla]] * [[Suður-Múlasýsla]] * [[Suður-Þingeyjarsýsla]] * [[Vestur-Barðastrandarsýsla]] * [[Vestur-Húnavatnssýsla]] * [[Vestur-Ísafjarðarsýsla]] * [[Vestur-Skaftafellssýsla]] }} Lisaks maakondadele oli 14 maakonna õigustega linna (''kaupstaðir''): {{veergude loend|laius=13em|stiil=max-width:42em| * [[Akranes]] * [[Akureyri]] * [[Hafnarfjörður]] * [[Húsavík]] * [[Ísafjörður]] * [[Keflavík]] * [[Kópavogur]] * [[Neskaupstaður]] * [[Ólafsfjörður]] * Reykjavík * [[Sauðárkrókur]] * [[Seyðisfjörður]] * [[Siglufjörður]] * [[Vestmannaeyjar]] }} ===Riiki iseloomustavad indeksid=== [[Globaalne rahuindeks|Globaalse rahuindeksi]] järgi on Island maailma kõige rahulikum riik. 2026. aasta indeksis on Island 163 riigi seas 19. järjestikust aastat esikohal.<ref>[https://www.visionofhumanity.org/maps/#/ Vision of Humanity]</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Björk - Hurricane Festival.jpg|pisi|[[Björk]] on üks tuntumaid Information slandi inimesi]] === Demograafilised näitajad === ====Rahvaarv==== Islandi rahvaarv oli 1. jaanuari 2026 seisuga 394 324.<ref>[https://www.statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/ Iceland's population was 394,324 at the beginning of 2026], Statistics Iceland, statice.is.</ref> Islandi rahvaarv oli pärast asustamist sajandeid suhteliselt väike ja kõikus palju. Pärast [[Islandi asustamine|asustamisperioodi]] võis see kasvada umbes 70 000–80 000 inimeseni. Umbes 1100. aasta rahvaarvuks hinnatakse samuti 70 000–80 000 inimest. Rahvaarvu mõjutasid korduvalt külmad talved, näljahädad, nakkushaigused ja vulkaanipursked. Eriti rängalt mõjutasid rahvastikku 15. sajandi katkuepideemiad ning 18. sajandi rõugeepideemiad ja vulkaanipursked.<ref>Richard F. Tomasson. ''Iceland, the First New Society''. University of Minnesota Press, 1980, lk 63.</ref> Aastatel 1500–1804 oli Islandil 37 näljaaastat.<ref>H. O. Lancaster. ''Expectations of Life: A Study in the Demography, Statistics, and History of World Mortality''. New York: Springer-Verlag, 1990, lk 399.</ref> Esimene täielik [[rahvaloendus]] korraldati 1703. aastal. [[1703. aasta Islandi rahvaloendus]]e järgi (korrigeeritud andmetel) elas Islandil 50 358 inimest. See rahvaloendus on erakordselt oluline ajalooallikas, sest selles registreeriti kogu elanikkond koos nimede, vanuse ja ühiskondliku seisundiga. See on vanim säilinud täielik rahvaloendus maailmas, mistõttu kandis UNESCO selle 2013. aastal maailma mälu registrisse (''Memory of the World''). [[Laki]] vulkaanipurse 1783. aastal ja sellele järgnenud keskkonna- ning majanduskriis põhjustasid rahvaarvu järsu vähenemise. Aastatel 1784–1786 kaasnesid purskega ulatuslik kariloomade hukkumine, nälg ja haigused. Ajaloolise demograafia uuringute kohaselt langes Islandi rahvaarv 49 609-lt (1783. aasta algul) 40 381-ni (1786. aasta algul), seega ligikaudu 19% võrra.<ref>Guðmundur Jónsson, Magnús S. Magnússon (toim). ''Hagskinna: Icelandic Historical Statistics''. Reykjavík: Statistics Iceland, 1997.</ref><ref>Claudia E. Wieners, Guðmundur Hálfdanarson. "More poison than words can describe": What did people die of after the 1783 Laki eruption in Iceland? – ''Natural Hazards and Earth System Sciences'', 2024, 24, lk 2971.</ref> 18. sajandi lõpul oli Islandi rahvaarv seega langenud ligikaudu 40 000 inimeseni. 19. sajandil hakkas rahvaarv elutingimuste paranemise ja suremuse vähenemise tõttu jälle kasvama. 1850. aastal elas Islandil umbes 60 000 inimest, 1925. aastal umbes 100 000 inimest ja 1967. aastal umbes 200 000 inimest. Ametliku statistika järgi sündis Islandi 300 000. elanik 2006. aastal.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 15; Statistics Iceland.</ref> ====Keskmine eluiga==== [[Keskmine eluiga]] on naistel 84,2 aastat ja meestel 81,0 aastat (2025), mis on maailma kõrgeimate seas. ===Islandlased=== [[Islandlased|Islandlaste]] kujunemisel on olulist osa etendanud nii Skandinaaviast kui ka Briti saartelt pärit rahvastik. Esimesed asunikud olid peamiselt Norra päritolu viikingid, kellest paljud saabusid Briti saartel asunud Norra asundustest. Asunike naised ja orjad olid valdavalt keldi päritolu. Keldi päritolu mõju Islandi rahvastiku ja kultuuri kujunemisele on seostatud ka keldi päritolu nimede ning mõningate kirjanduslike mõjutustega, eriti [[Edda]] luules. Et Islandi on ülejäänud Euroopast geograafiline eraldatud, oli selle asustamine keeruline. [[Islandi asustamine]] 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses tõi sinna inimesi peamiselt Skandinaaviast ning Briti saartelt. Kirjalikud allikad rõhutavad eelkõige Norra päritolu asunikke, kuid geneetilised uuringud on näidanud, et Islandi algasukate hulgas oli märkimisväärselt ka Briti saartelt pärit inimesi. Varasemad uuringud, mis põhinesid tänapäeva islandlaste [[Y-kromosoom]]i ja mitokondriaalse DNA ([[mtDNA]]) võrdlusel Skandinaavia ja Briti saarte rahvastikuga, on andnud kaudseid hinnanguid asustajate päritolule. Y-kromosoomi uuringu järgi on umbes 20–25% Islandi meeste esivanematest gaeli päritolu ja ülejäänutel tõenäoliselt peamiselt põhjala päritolu.<ref>Agnar Helgason, S. Sigureth Ardóttir, J. Nicholson, B. Sykes, E. W. Hill, D. G. Bradley, V. Bosnes, J. R. Gulcher, R. Ward jt. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 67 (3): 697—717.</ref> Mitokondriaalse DNA uuringud on näidanud, et islandlaste naissoost esivanemate seas oli Briti saarte päritolu enamuses ja Skandinaavia päritolu vähemusew. Täpsemat ja otsesemat teavet on andnud 2018. aastal ilmunud iidse DNA uuring, milles analüüsiti otse 27 varaseima asunikepõlvkonna islandlase (mitte tänapäeva elanike) genoome ja võrreldi neid Skandinaavia ning Briti saarte tolleaegse rahvastikuga. Uuring näitas, et asunikud olid otseselt tuvastatavalt kas norra, gaeli või segapäritolu, kusjuures norra päritolu osakaal oli asustamise ajal ligikaudu 57%, kuid on [[geenitriiv]]i ja gaeli päritolu asunike (kelle seas oli palju orje) väiksema järglaskonna tõttu kasvanud tänapäeva islandlastel ligikaudu 70%-ni. Samuti selgus, et iidsed asunikud olid oma Skandinaavia ja Briti-Iiri lähtepopulatsioonidele geneetiliselt märgatavalt lähedasemad kui tänapäeva islandlased.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, 360 (6392): 1028–1032.</ref> Geneetilised andmed on seega kokkuvõttes kooskõlas ajaloolise käsitlusega, mille kohaselt tõid osa Skandinaaviast pärit asunikke Islandile kaasa Briti saartelt pärit inimesi, sealhulgas orje. Islandlaste ajalooline väike arv ja pikaajaline geograafiline eraldatus on aidanud kaasa sellele, et islandlaste geneetiline ja sugulusstruktuur on hästi uuritav. Islandil on säilinud ka erakordselt rikkalik genealoogiline traditsioon. Paljud perekonnad saavad oma esivanemaid jälgida paljude põlvkondade vältel. See traditsioon on tänapäeval koondunud andmebaasi [[Íslendingabók (andmebaas)|Íslendingabók]] ("Islandlaste raamat"), mille on koostöös loonud biotehnoloogiaettevõte [[deCODE genetics]] ja tarkvaraettevõtja [[Friðrik Skúlason]]. Andmebaas püüab kaardistada kõigi kunagi elanud islandlaste omavahelisi sugulussidemeid. Avalikkusele (Islandi kodanikele ja alalistele elanikele isikukoodi (''kennitala'') alusel) tehti see kättesaadavaks 2003. aastal. See sisaldab üle miljoni isiku andmeid ja katav ligikaudu 95% pärast 1700. aastat sündinud islandlastest. Erakordselt hästi dokumenteeritud sugulusstruktuur on üks põhjusi, miks Islandist on saanud rahvastikugeneetika uurimisel maailmas juhtiv paik. === Keeled === [[Islandi keel]], mis kuulub [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keelte]] hulka, on Islandi ametlik keel (kinnitatud 2011. aasta seadusega nr 61/2011 "[[Lög um stöðu íslenskrar tungu og íslensks táknmáls]]"). Sama seaduse järgi on [[islandi viipekeel]] [[kurtus|kurtide]] [[esimene keel]]. Levinud väide, et islandi keel on umbes 97% elanikkonna emakeel, on aegunud. Statistikaameti 2008. aasta andmetel oli see 93,2% elanikkonna emakeel ja 2016. aastaks oli see näitaja langenud 80% kanti. === Sisseränne === Islandi rahvastik on ajalooliselt olnud suhteliselt ühtse päritoluga. Alles 20. sajandi lõpus hakkas sisseränne etendama rahvastiku kujunemises märkimisväärsemat osa ja 21. sajandil suurenes elanikkonna päritolu mitmekesisus veelgi. 2026. aasta 31. märtsi seisuga elas Islandil 70 650 välisriikide kodanikku, kes moodustasid 17,9% riigi elanikkonnast. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga olid need arvud 37 830 ja 10,9%.<ref name="uapoP" /> 2026. aasta andmetetel on suurim rühm [[Poola]] kodanikud (ligikaudu 6,5% kogu elanikkonnast), järgnevad [[Ukraina]] kodanikud (osakaal kasvanud oluliselt alates 2022. aastast), [[Leedu]] kodanikud (umbes 1,5%), [[Rumeenia]] kodanikud ja [[Filipiinid]]e kodanikud. === Religioon === [[Islandi põhiseadus]]e artikli 62 kohaselt toetab ja kaitseb riik [[luterlus|luterlikku]] [[riigikirik]]ut (''Þjóðkirkjan'' 'rahvuskirik'), kuhu kuulub 57,23% elanikkonnast (2025).<ref>[https://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Samfelag/Samfelag__menning__5_trufelog__trufelog/MAN10001.px Populations by religious and life stance organizations 1998-2025], Statistics Iceland.</ref> Vähemususu- ja maailmavaateühenduste seas on: *evangeelsed vabakirikud (5,28%) *[[katoliku kirik]] (3,89%) *muud kristlikud konfessioonid (1,73%, sealhulgas [[nelipühilased]] 0,52%, [[õigeusk]] 0,32%, [[seitsmenda päeva adventistid]] 0,14%, [[Jehoova tunnistajad]] 0,13%) *Sidmennt – Islandi eetilise humanismi ühendus (1,57%) *''[[ásatrú]]'' (alates 1972. aastast tunnustatud usuliikumine; 1,56%) *[[budism]] (0,42%) *[[islam]] (0,34%) *[[zuism]] (0,10%) *[[baha'i usk]] (0,08%) *muud usu- ja maailmavaateühendused (19,79%) 7,75% elanikkonnast ei kuulu ühtegi usu- ega maailmavaateühendusse. ===Asustus=== {{Vaata ka|Islandi asulate loend}} [[Rahvastiku tihedus]] on ligi 4 in/km². Island on üks maailma kõige hõredamalt asustatud riikidest. Suurem osa Islandi elanikkonnast on koondunud rannikule ja selle lähedusse, valdavalt edela- ja lõunarannikule. Islandi siseosa kõrgemad piirkonnad on elamiskõlbmatud. Asustuskõlblikuks peetakse ainult 20–25% Islandist. Ligikaudu kaks kolmandikku rahvastikust elab [[Reykjavíki pealinnapiirkond|Reykjavíki pealinnapiirkonnas]], mis on Islandi ainus üle 100 000 elanikuga linnaline keskus. Enamik teisi asulaid paikneb Lõuna- ja Lääne-Islandi viljakatel tasandikel, põhjapoolsetes orgudes ja Ida-Islandil [[Egilsstaðir]]i piirkonnas. Paljude [[fjord]]ide äärde on tekkinud [[kaluriküla]]d. Reykjavík ja teised suuremad asulad, näiteks [[Akureyri]], on [[linnastumine|linnastumise]] käigus kasvanud, maarahvastik väheneb. Islandi põhjaosa on maastiku iseloomu ja teede vähesuse tõttu üks riigi raskemini ligipääsetavaid alasid. Osani fjordidest pääseb siiani vaid [[nelikveoline sõiduk|nelikveoliste sõidukitega]]. Mõnesse kõrvalisemasse asulasse, näiteks [[Strandir]]i piirkonna põhjaosas, võib talvel olla maanteed mööda raske või võimatu pääseda, sest teed võivad lume tõttu suletud olla. 1996. aastal valminud [[Vestfjarðagöngi tunnel]] on piirkonna ühendust oluliselt parandanud, nagu ka 2020. aastal avatud [[Dýrafjarðargöngi tunnel]]. Piirkonna rahvaarv saavutas haripunkti 1920ndatel ja on sellest ajast saadik, eriti sõjajärgsel linnastumisperioodil, pidevalt vähenenud. ==Majandus== {{Vaata|Islandi majandus}} Islandi majandus on [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) liikmesriikide seas väikseim. Riigi [[sisemajanduse kogutoodang]] (SKT) ulatub ligikaudu 30–33 miljardi euroni. Island on üks organisatsiooni jõukamaid liikmesriike: [[SKT elaniku kohta]] oli 2024. aastal ligikaudu 80 000 eurot, mis on [[Islandi Statistikaamet]]i järgi 32% üle Euroopa Liidu keskmise. Teenindussektor annab umbes kaks kolmandikku, tööstus umbes viiendiku ja kalandusklaster (kalapüük ja -töötlemine) umbes kümnendiku riigi SKP-st. Islandil leidub rikkalikke looduslikke energiaallikaid, nagu [[geotermaalenergia]] ja [[hüdroenergia]], ja selle rannavetes on rikkalikud kalavarud. Islandi majandust soodustavad asjaolud, mida tavaliselt seostatakse Põhjamaade või Skandinaavia riikidega, nagu poliitiline ja majanduslik stabiilsus, arenenud taristu, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ning korruptsiooni ja halva valitsemise vähesus.<ref>[https://web.archive.org/web/20030424141209/http://www.lv.is/files/2003_2_6_Platts.THi.doc Platts Aluminium Symposium – Thorsteinn Hilmarsson: ''Energy and aluminium in Iceland''. Phoenix (Arizona), 12.–14. jaanuar 2003]</ref> Island meelitab välisinvestoreid, eriti rahvusvahelisi alumiiniumitootjaid, oma strateegilise asendiga Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel, tollimaksuvaba juurdepääsuga Euroopa turule, välisinvesteeringuid soodustava valitsuspoliitikaga, energiamahuka tööstuse jaoks odava taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri laialdase kättesaadavusega ning konkurentsivõimelise [[ettevõtte tulumaksu määr]]aga, mis on 2026. aastal osaühingute jaoks 20 protsenti.<ref>Platts Aluminium Symposium.</ref> OECD ametliku statistika järgi kuulub Island [[ostujõu pariteedi alusel arvutatud sissetulek]]u poolest lääne jõukaimate tööstusriikide hulka. [[Töötuse määr]] oli 2026. aasta juunis Islandi Statistikaameti andmetel viis protsenti. ===Majanduskasv=== [[Pilt:Fjarðarál2 03092006.jpg|pisi|[[Fjarðaráli alumiiniumitehas]]. Tehase jaoks toodetakse elektrit [[Kárahnjúkari paisu hüdroelektrijaam]]as]] Islandit iseloomustas alates 1990ndate keskpaigast stabiilne majandusolukord. Pärast kuus aastat kestnud majandustõusu muutus majanduskasvu määr 2001. aastal liiga suureks. 2002. aastal kasvutempo veidi aeglustus, kuid 2003. aastal hakkas see taas kiirenema. 2006. aastal kasvas Islandi majandus 2,6 protsenti.<ref name="auswaertiges-amt.de"> [https://web.archive.org/web/20071018030852/http://www.auswaertiges-amt.de/diplo/de/Laenderinformationen/Island/Wirtschaft.html Island: Wirtschaft], auswaertiges-amt.de, 18.10.2007.</ref> Majanduskasvu vedasid eelkõige suured projektid energeetika- ja alumiiniumitööstuses ning ehitussektor, millele mõjusid soodsalt väga madalad [[intressimäär]]ad. Majanduskasv pidi 2007. aasta jooksul taas aeglustuma, sest muu hulgas juhtisid [[investeerimispank|investeerimispangad]] tähelepanu riigi finantsolukorraga seotud probleemidele: [[maksebilansi jooksevkonto puudujääk]] suurenes 2006. aastal 8 protsendilt 19 protsendini SKT-st ja suur välisvõlakoormus tekitas muret. Sellele vaatamata sai Islandi valitsus 2005. aasta juunis [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] (IMF) oma struktuuri- ja finantsreformide eest positiivse hinnangu.<ref>''Der Fischer Weltalmanach 2006'', Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag 2005, lk 236</ref> Muu hulgas erastati mitu panka ja muud varem riigi kontrolli all olnud ettevõtet. Investeerimispankade hoiatused osutusid õigustatuks. Järgnes üks rängemaid finantskriise maailma majandusajaloos – 2008. aasta pangandus- ja finantskriis. Islandi kolm suurimat panka [[Kaupþing]], [[Landsbanki]] ja [[Glitnir]], mille varad kokku olid kasvanud SKT-st ligi üheksa korda suuremaks, varisesid 2008. aasta oktoobris ühe nädala jooksul kokku. Parlament võttis 6. oktoobril vastu erakorralised õigusaktid, mis andsid Finantsjärelevalve Ametile õiguse pangad üle võtta. Landsbanki natsionaliseeriti 7., Glitnir 8. ja Kaupþing 9. oktoobril. Islandi kroon kaotas 2007–2010 umbes poole oma väärtusest, inflatsioon tõusis järsult ning töötuse määr kasvas kiiresti ligi 1 protsendilt umbes 9 protsendini. Riik kehtestas [[kapitalikontroll]]i välisvaluutatehingute peatamiseks ja pöördus abi saamiseks [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] (IMF) poole, kellelt ja Põhjamaadelt saadi kokku üle 4 miljardi euro laenu. Islandi SKT langes reaalväärtuses 2007. aasta kolmandast kvartalist kuni 2010. aasta kolmanda kvartalini kokku umbes 10%. Majanduskasv muutus taas positiivseks 2011. aastal. Kapitalikontroll, mis kehtestati 2008. aastal, hakati järk-järgult leevendama alates 2015. aastast ja see kaotati lõplikult 2017. aastal. 2016. aastaks, üheksa aastat pärast krahhi, oli Island taastanud oma kriisieelse majandusliku toodangu ja ostujõu taseme. Seda soodustas eelkõige turismisektori kiire kasv, mis muutus Islandi majanduse üheks peamiseks mootoriks kalanduse ja alumiiniumitööstuse kõrval. Sellest ajast tänapäevani on Island kasvanud üheks Euroopa kiiremini arenevaks ja jõukamaks majanduseks, kuigi majandus on jätkuvalt tsükliline ja väike, mistõttu on see altim kõikumistele (näiteks COVID-19 pandeemia mõju turismile ja taas kõikuv töötuse määr). ===Valuuta=== Islandi ametlik rahaühik on [[Islandi kroon]] (ISK; islandi keeles ''króna'', mitmus: ''krónur''). Praegu on käibel 500-, 1000-, 2000-, 5000- ja 10 000-kroonised pangatähed (viimane, suurim nimiväärtus võeti kasutusele 2013. aastal) ning 1-, 5-, 10-, 50- ja 100-kroonised mündid. Islandi kroon jagunes algselt 100 ööriks (''eyrir'', mitmus ''aurar''), kuid varasemad 5-, 10- ja 50-öörised mündid ei ole enam käibel ja summad ümardatakse lähima kroonini. 2026. aasta augusti/septembri seisuga oli ligikaudne [[vahetuskurss]] 141 ISK ühe [[euro]] vastu (kursid kõiguvad pidevalt).<ref> [http://www.xe.com/ xe.com]</ref><ref> [http://www.eldey.de/Wirtschaft/Bargeld/bargeld.html Das isländische Bargeld], eldey.de.</ref> Riigipank asutati juba 1885. aastal. Koos majanduse elavnemisega, mis kaasnes Islandi autonoomia saavutamisega, võeti 1918. aastal kasutusele ka oma rahaühik. Alates 1927. aastast (mõnede allikate järgi 1928. aastast) emiteeris [[pangatäht]]i [[Landsbanki]], rahandusministeeriumil oli [[münt]]ide vermimise monopol. Alles pärast [[Islandi Keskpank|Islandi Keskpanga]] (''[[Seðlabanki Íslands]]'') asutamist 1961. aastal ja rahvusvaluuta seaduse vastuvõtmist 1966. aastal anti kontroll Islandi krooni üle üle keskpangale. ===Hinnatase=== Mõne tooterühma puhul on hinnatase Islandil kolm kuni neli korda kõrgem kui Põhja-Ameerikas või Mandri-Euroopas. Lisaks [[käibemaks]]ule, mis on 2026. aasta seisuga 24 protsenti (toiduainetele, majutusele ja mõnele muule kauba- ja teenuserühmale kehtib 11-protsendine määr), tulenevad kõrgemad hinnad eelkõige importkaupade kõrgest hinnast. Peale mõningate kalandus- ja põllumajandustoodete, nagu kala, liha, köögivili, kartul ja piimatooted, tuleb enamik tarbekaupu importida ning jaotada importijate, hulgimüüjate, vahendajate ja jaemüüjate võrgustiku kaudu. Oma osa on ka [[imporditoll]]idel. ===Fiskaal- ja rahapoliitika=== Alates Islandi Keskpanga asutamisest 1961. aastal on see juhtinud riigi rahapoliitikat, alates 2001. aastast eelkõige inflatsioonisihtimise kaudu ja alates 2020. aastast (pärast Finantsjärelevalve Ameti ühendamist keskpangaga) kannab ta vastutust ka finantsstabiilsuse ja -järelevalve eest. Fiskaalpoliitika ehk riigieelarve ja maksustamise kujundamine kuulub Islandis valitsuse ja parlamendi ([[Alþingi]]) pädevusse. Tõhus rahapoliitika eeldab head koostööd ja kooskõla valitsuse fiskaalpoliitikaga. 1980. aastal otsustati kasutusele võtta uus rahaühik "uus kroon", mis asendas 100 "vana krooni" ja tuli ringlusse 1981. aasta algusest. Keskpangal ei õnnestunud ka järgnevatel aastatel inflatsiooni kontrolli all hoida. Islandlased pidid leppima kuni 80 protsendini ulatunud [[inflatsioonimäär]]aga. Alles 1990ndate majandustõus ja sellega kaasnenud suurenenud nõudlus Islandi kroonide järele viis inflatsioonimäära järsult vähem kui 2 protsendi. Kuni 2001. aastani oli Islandi krooni vahetuskurss seotud Islandi kaheksa tähtsaima kaubanduspartneri valuutadega ([[euro]], [[USA dollar]]i, [[Suurbritannia nael]]a, Šveitsi frangi, [[Kanada dollar]], [[Jaapani jeen]]i ja kahe Skandinaavia valuutaga) ja selle vahetuskursil lubati kõikuda vaid suhteliselt kitsas, ±9% suuruses vahemikus (vahemik laienes selle piirini 2000. aasta veebruaris). 2001. aasta märtsis kujundas Islandi Keskpank Rahvusvahelise Valuutafondi ja OECD soovitusel oma rahapoliitika ümber. Senine eesmärk hoida vahetuskurss stabiilsena asendati inflatsioonieesmärgiga. Islandi krooni vahetuskursil lubati nüüd vabalt ujuda. Algul kroon nõrgenes ja ka inflatsioonimäär tõusis, sest Island peab suurema osa tarbekaupadest välismaalt importima. Valitsus astus fiskaalpoliitika valdkonnas jõulise sammu tsüklivastase poliitika suunas. Islandi eelarvebilansis oli tollal väike ülejääk. Vabalt ujuva vahetuskursi tõttu hakkas Islandi kroon 2001. aastal märgatavalt nõrgenema. Tänu 2002. ja 2003. aasta kõrgemale vahetuskursile saavutas kroon 2004. aastal taas viimaste aastate keskmise väärtuse. Pärast tugevat tõusu 2005. aastal ja langust 2006. aastal 2001. aasta tasemele oli krooni vahetuskurss 2007. aastal 84,00 ISK ühe euro vastu. Ametlik inflatsioonimäär oli 2007. aastal 3 protsenti. 2001. aastast rakendatud inflatsioonisihtimine vabalt ujuva krooniga ei suutnud raamistik 2008. aasta pangandus- ja finantskriisi peatada: kroon odavnes 2008. aasta jooksul kahes laines kokku ligi poole võrra. Valitsus ja keskpank kehtestasid 2008. aasta novembris osana IMF-iga kokku lepitud majandusprogrammist ulatusliku kapitalikontrolli, et peatada kapitali väljavool ja stabiliseerida kurss. Aastatel 2009–2010 rahapoliitika reformiti. Keskpank muutis inflatsioonisihtimise raamistikku paindlikumaks, loodi rahapoliitika komitee jasuurendati läbipaistvust (koosolekuprotokollide avaldamine, pressikonverentsid). See aitas järgnevatel aastatel inflatsioonimäära kõikumist märgatavalt vähendada. Kapitalikontrolli järkjärguline leevendamine algas 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses. Kontroll kaotati lõplikult 2017. aastal, ilma et see saavutatud stabiilsust kahjustanud. Finantsjärelevalve koondati Keskpanka. 2019. aastal jõustunud uue Keskpangaseaduse (nr 92/2019) alusel ühines Finantsjärelevalve Amet Islandi Keskpangaga, mille mandaat laienes ametlikult ka finantsstabiilsuse tagamisele hinnastabiilsuse kõrval. 2011. aastal oli selleks juba loodud Finantsstabiilsuse Nõukogu [[makrotasandi usaldatavusjärelevalve]] koordineerimiseks (näiteks tsüklivastased kapitalipuhvrid, [[laenu ja tagatise väärtuse suhtarv]]u piirmäärad). Kriisijärgsetel aastatel tehti karme eelarvekärpeid, mis 2010ndate keskpaigaks tõid kaasa eelarveülejäägi ning riigivõla kiire vähenemise. 2010ndate teisel poolel toetas turismi järsk kasv majanduskasvu ja parandas jooksevkonto seisu (2010ndate lõpuks oli jooksevkonto ülejäägis, töötuse määr langes väga madalale, umbes 1,5%-le). 2019. aastal leidis aset majanduslangus, mille põhjustasid muu hulgas reisikorraldaja [[WOW Air]] pankrot 2019. aasta märtsis ja turismisektori tagasilöök. Keskpank langetas alates märtsist 2019 [[baasintressimäär]]asid 1,5 protsendipunkti võrra. Riik muutis riigieelarve majandust toetavamaks. Pärast 2008. aasta kriisi oli riigi rahandus nii tugevaks taastatud, et riik sai seda endale lubada. Island järgib jätkuvalt 2,5-protsendilist inflatsioonisihti, kroon on vabalt ujuv ja Keskpank vastutab nii hinna- kui finantsstabiilsuse eest. ===Kriis pangasektoris=== [[Pilt:Landsbankinn.jpg|pisi|[[Landsbanki]] kontor [[Akureyri]]s]] Islandi kolme suurima panga agressiivse rahvusvahelise laienemise tõttu (nende bilansside kogusumma ületas 2007. aastaks Islandi [[sisemajanduse kogutoodang]]u ligi üheksa korda) tabas rahvusvaheline finantskriis riiki 2008. aasta oktoobris rängalt. Riigi finantssektori kokkuvarisemise ja riigi maksejõuetuse vältimiseks võttis Islandi parlament 6. oktoobril 2008 vastu ulatuslikke erakorralisi meetmeid sätestava seaduse. 6. oktoobril andis Islandi Keskpank suuruselt kolmandale pangale [[Kaupþing]]ile 500 miljoni euro suuruse erakorralise likviidsuslaenu, tagatiseks panga osalus Taani tütarpangas [[FIH Erhvervsbank]], kuid see ei suutnud panka päästa: Kaupþing võeti erakorralise seaduse alusel riigi kontrolli alla juba 9. oktoobril. Islandi suuruselt teise panga [[Landsbanki]] võttis riik 7. oktoobril samuti üle. [[Glitnir]]i puhul oli valitsus 29. septembril 2008 kavatsenud osta 75% panga aktsiatest 600 miljoni euro eest, kuid see kokkulepe tühistati ja 8. oktoobril võeti ka Glitnir erakorralise seaduse alusel täielikult riigi kontrolli alla, nagu teisedki suurpangad. 15. oktoobril 2008 ei suutnud riigistatud Glitnir tasuda 750 miljoni dollari suurust laenumakset. Et Islandi kroon oli 2008. aasta oktoobrile eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul kaotanud euro suhtes ligikaudu 70 protsenti oma väärtusest, kehtestati kroonile ajutiselt fikseeritud vahetuskurss. 11. novembril 2008 sai Island [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] 2,1 miljardi USA dollari (1,7 miljardi euro) suuruse laenu, mida vajati eelkõige krooni vahetuskursi stabiliseerimiseks ja pangandussektori ümberkorraldamiseks. IMF seadis laenu andmisele teatudd tingimused, sealhulgas ulatusliku majanduse taastamise programmi. Pärast IMFi otsust andsid ka Soome, Taani, Norra ja Rootsi Islandile täiendavalt ligikaudu 2,5 miljardi dollari ulatuses laene. Veel ligikaudu 500 miljoni dollari ulatuses laene saadi Venemaalt, Poolalt ja Fääri saartelt. Islandi finantsolukord aastatel 2008 ja 2009 tõi kaasa kiiresti kasvava töötuse, sügava majanduslanguse, suured eelarvepuudujäägid ja suure avaliku sektori võlakoormuse. Kodumaise valuutaturu kokkuvarisemine avaldas impordist eriti sõltuvale riigile täiendavat negatiivset mõju, põhjustades 2008. aasta lõpuks ja 2009. aasta alguseks ligikaudu 18 protsendini ulatunud inflatsiooni. Inflatsioon aeglustus 2009. aasta jooksul ja 2010. aastaks oli see langenud allapoole 5,5 protsendi taset. Eelarvepuudujääk ja avaliku sektori võlakoormus kasvasid 2008–2010 järsult võrreldes 2007. aasta madala tasemega. Islandi majandus kahanes nii 2009. kui ka 2010. aastal. 2008. aasta lõpust 2009. aasta alguseni toimusid suured tänavameeleavaldused, mida hakati nimetama keedunõude revolutsiooniks (''[[Búsáhaldabyltingin]]''). Rahulolematus valitsuse kriisijuhtimisega viis [[Geir Haarde]] juhitud valitsuse tagasiastumiseni 2009. aasta jaanuaris ja ajutise vähemusvalitsuse ametisse asumiseni kuni erakorraliste valimisteni. Samuti vahetati välja Islandi Keskpanga ja Finantsjärelevalve Ameti juhtkond. Endistest suurpankadest loodud uued pangad [[Landsbankinn]] ([[Landsbanki]] baasil), [[Íslandsbanki]] ([[Glitnir]]i baasil) ja [[Arion Bank]] ([[Kaupþing]]i baasil) kapitaliseeriti lõplikult ja muudeti tegevusvõimeliseks 2009.–2010. aastal, kui riik ja vanade pankade võlausaldajad jõudsid kokkuleppele varade ja kohustuste jaotuse asjus. Üheks pikaajalisemaks tagajärjeks kujunes nn Icesave'i vaidlus: Landsbanki Suurbritannias ja Hollandis tegutsenud internetihoiuste platvormi [[Icesave]] klientide hüvitamise küsimuses tekkis Islandi ning Suurbritannia ja Hollandi valitsuste vahel pikale veninud diplomaatiline ja õiguslik vastasseis. Islandi rahvas lükkas kahel rahvahääletusel (2010 ja 2011) tagasi valitsuse läbiräägitud hüvituslepingud, mis oleksid pannud olulise koormuse Islandi maksumaksjatele. Vaidlus lahenes lõplikult alles 2013. aastal, kui [[EFTA kohus]] otsustas Islandi kasuks, leides, et riigil ei olnud kohustust tagada hoiuste hüvitamist oma maksumaksjate arvel ulatuses, mis ületas Islandi hoiuste tagamise fondi vahendeid. Kriisiga seoses algatati Islandis ka kriminaalmenetlusi panganduse tippjuhtide ja poliitikute vastu, sealhulgas endise peaministri Geir Haarde vastu, keda süüdistati ametialaste kohustuste rikkumises kriisi ajal (ta mõisteti 2012. aastal osaliselt süüdi, kuid karistuseta). Island on üks vähestest riikidest, kus finantskriisiga seotud vastutus on jõudnud kriminaalkohtuni. ===Väliskaubandus ja välismaised otseinvesteeringud=== [[Pilt:Grandi fish processing conveyor belt3 2011.jpg|pisi|Kalatöötlemine [[HB Grandi]] tehases [[Reykjavík]]is]] [[Pilt:NesjavellirPowerPlant edit2.jpg|pisi|Lisaks alumiiniumi sulatamisele meelitab välisinvesteeringuid eriti Islandi energeetikasektor. Fotol on pealinna Reykjavíki soojaveevajadust rahuldav [[Nesjavelliri geotermaalne elektrijaam]]]] 2006. aastal eksportis Island kaupu 3,07 miljardi euro väärtuses, import ulatus 5,35 miljardi euroni. Väliskaubandus Euroopa Liidu liikmesriikidega moodustas tollal 72 protsenti Islandi ekspordist ja 58 protsenti impordist. Ekspordi peamised sihtriigid olid Suurbritannia, Norra ja Saksamaa, suurem osa impordist pärines Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaalt. 2025. aastal oli Islandi kaupade ekspordi väärtus ligikaudu 6,6 miljardi eurot ja impordi väärtus ligikaudu 10 miljardi eurot. Euroopa Liidu osakaal ekspordis on jäänud sarnaseks (umbes 72%), kuid impordis on see langenud ligikaudu 45%-le, muu hulgas sellepärast, et tollane oluline kaubanduspartner Suurbritannia ei kuulu pärast Brexitit enam Euroopa Liitu. Peamised ekspordi sihtriigid on nüüd Holland, Hispaania ja Suurbritannia. Island liberaliseeris oma väliskaubandust juba 1994. aastal [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] lepingu ja 1995. aastal [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) lepingule vastavate lepete sõlmimisega. 1995. aastal loobus Islandi riik alkohoolsete jookide impordimonopolist ja kaotas välisaktsionäridele Islandi finantssektoris kehtinud piirangud. Kui välja arvata kala, energia ja mõned põllumajandustooted, mida toodetakse kohapeal suurte kuludega, peab Island suurema osa tarbekaupadest importima. Kala ja kalatooted moodustasid 2006. aastal 57 protsenti Islandi ekspordist. See oli järsk langus võrreldes 1970ndatega, mil kalandussektor andis ligikaudu 90 protsenti Islandi ekspordist. See osakaal on edasi langenud ja moodustab nüüdseks umbes 39%. Teised olulised ekspordiartiklid on energiamahukate tööstusharude tooted, näiteks alumiinium, mille osakaal on kasvanud 26 protsendilt (2006) umbes 37 protsendini, ja [[ravim]]id. Välisinvestoritele on vähe piiranguid, välja arvatud kalandus- ja [[lennundus]]sektoris. Välismaised otseinvesteeringud suunduvad eelkõige energeetikasektorisse ja alumiiniumitehaste laiendamisse. Islandi geotermaalenergia ja hüdroenergia potentsiaal pole kaugeltki ammendunud. 2007. aastal valmis Ida-Islandil uus suur hüdroelektrijaam (Kárahnjúkari/Fljótsdalsstöðvi jaam), mis varustab energiaga läheduses asuvat [[Alcoa]] alumiiniumisulatustehast [[Reyðarfjörður]]is. Turism on tänapäeval Islandi majanduse üks kandvamaid sambaid ja moodustab suure osa teenuste ekspordist, olles kohati isegi kaubaekspordist (kala, alumiinium) suurema kaaluga. Lõhe- ja muu kala akvakultuur on kujunenud kiirelt kasvavaks eraldi ekspordiharuks, mis erineb traditsioonilisest looduslikust kalapüügist. Soodne taastuvenergia on meelitanud ka andmekeskuste ja krüptovaluuta kaevandamise sektorit, mis on suhteliselt uus, kuid kasvav majandusharu. Lisaks Euroopa Majanduspiirkonna ja WTO liikmesusele on Island [[EFTA]] kaudu sõlminud mitmeid kahepoolseid vabakaubanduslepinguid, sealhulgas pärast Brexitit sõlmitud Suurbritannia-Islandi vabakaubandusleppe. Rahvusvahelised krediidireitinguagentuurid annavad Islandile tänapäeval [[investeerimisjärgu reiting]]u, mis peegeldab riigi majanduse taastumist ja stabiliseerumist pärast 2008. aasta finantskriisi. ===Põllumajandus=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Mätaskatustega majad [[Skógar]]is]] [[Pilt:Auðsholt01.jpg|pisi|Ajalooline [[Auðsholti talu]] [[Hvítá]] ääres]] Jaheda kliima ja põllumajandusmaa vähesuse tõttu erineb Islandi põllumajandussektor tugevasti teiste tööstusmaade omast. Islandi talunikud on traditsiooniliselt keskendunud [[lambakasvatus]]ele. Soolatud või suitsutatud [[lambaliha]] oli sajandeid põhitoiduaine. [[Vill|Lambavilla]] ja -nahku kasutati rõivaste ja jalatsite valmistamiseks. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses elas enamik Islandi taluperesid endiselt samasugust maaelu nagu nende esivanemad viikingiajal. Alles esimese talunike ühistu asutamisega 1882. aastal algas põllumajandussektoris uus ajajärk. Talunikud hakkasid nüüd vältimama Taani vahendajaid, kes ostsid põllumajandussaadusi kokku väga madalate hindadega. Suured ühistud kujunesid järk-järgult Islandi majanduses oluliseks teguriks ja investeerisid ka teistesse sektoritesse. Toonane Islandi Ühistuste Liit ([[SÍS]]) tegeles kuni 1980ndateni, mil sattus finantskriisi ja jagunes väiksemateks ettevõteteks, panganduse, kindlustuse, kaubanduse, põllumajandustehnika tootmise, [[laevandus]]e, kalatöötlemise ja ekspordiga. 20. sajandi algusest alanud linnastumine tõi kaasa selle, et vähem perspektiivikad põllumajanduspiirkonnad, nagu kauge loodeosa, tühjenesid mõne aastakümnega peaaegu täielikult. Teistes põllumajanduspiirkondades muutsid mehhaniseerimine, uute teede rajamine ja tänapäevased sidevahendid maaelu märgatavalt. See tendents on jätkunud tänapäevani. Talude arv on jätkuvalt vähenenud, 2024. aastaks tegutses viies peamises põllumajandusharus kokku umbes 2400 ettevõtet. Jahe kliima ja lühike kasvuperiood tingivad sobivate teravilja-, näiteks [[rukis|rukki]]- ja [[oder|odra]]sortide kasvatamisel tänapäevaste väetiste kasutamise. Neid teravilju kasutatakse loomasöödaks ja nendega asendatakse kallist importi. Otra kasvatatakse ka inimtoiduks. Erosioon on endiselt Islandi talunike suurim probleem. Üle tuhande aasta kestnud inimeste asustus ja põllumajandus on Islandi tundliku looduse looduslikku tasakaalu äärmisel määral häirinud. Lahtine pinnas sisaldab vähe savi ja koosneb peamiselt ebastabiilsest vulkaanilisest peenmaterjalist. [[Landnámabók]]i järgi oli Island Norra asunike saabumise ajal veel metsane piirkond. Asunikud kasutasid palju küttepuitu, kariloomad tegid tundlikule taimkattele palju kahju. Algsest metsast, mille pindala oli 25 000 km², oli 20. sajandi keskpaigaks säilinud vaid umbes üks protsent ja 40 000 km² maad oli muutunud viljatuks.<ref>''Polyglott APA Guide'', 2007, lk 117.</ref> Tänu aktiivsele taasmetsastamisele on metsa ja põõsastikuga kaetud ala sellest ajast peale kasvanud ja katab nüüd ligikaudu 2 protsenti Islandi pindalast. Põllumajandusmaad on veel 1500 km², millest kaob igal aastal erosiooni tõttu ligikaudu 30 km². Tarbijate toitumisharjumused on järk-järgult muutunud. Peale lambaliha on üha populaarsemaks muutunud ka [[loomaliha]], [[kanaliha|kana]] ja [[sealiha]]. Aastane [[piim]]atarbimine kuulub maailma suurimate hulka. Toodetakse mitmesuguseid piimatooteid, sealhulgas erinevaid piimaliike, [[piima koor|koort]], [[juust]]u, [[või]]d, [[jogurt]]it ja Islandi traditsioonilist piimatoodet ''[[skýr]]''{{'}}i. Nõudlus köögiviljade ja puuviljade järele on viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud. Mõnel aastal on Island [[kartul]]i osas isevarustav. Näiteks [[tomat]], [[harilik kurk|kurk]], [[porgand]], [[paprika]], salat ja mitmesugused [[kapsas|kapsa]]sordid kasvavad tänu odava geotermaalenergia kättesaadavusele [[kasvuhoone]]tes hästi. ===Turism=== Turismisektoril on Islandi majanduses oluline osa. See on tänapäeval riigi juhtiv välisvaluuta teenimise allikas. Alates 2016.–2017. aastast on see mahult ületanud nii kalanduse kui ka alumiiniumitööstuse. Välisturistide arv on murranguliselt kasvanud: kui 2006. aastal külastas Islandit 422 000 ja 2011. aastal 570 000 välisturisti, 2024. aastaks oli see arv juba kasvanud ligikaudu 2,3 miljonini ning 2025. aastaks ligikaudu 2,5 miljonini. Kõige rohkem turiste tuleb 2025. aasta seisuga Ameerika Ühendriikidest, järgnevad Suurbritannia, Saksamaa, Poola ja Prantsusmaa. Turistid peavad Islandit endiselt eelkõige suvepuhkuse sihtkohaks, ent Islandi turismitööstus on üha enam hakanud riiki turundama aastaringse reisisihtkohana.<ref name="auswaertiges-amt.de" /> == Kultuur == [[Pilt:Thorarinn thingvellir.jpg|pisi|"Þingvellir" (1900). Autor on [[Þórarinn Þorláksson]], kes oli Islandi esimene kaasaegne kunstnik]] Islandil on tugev [[rahvamuusika]] traditsioon. Selle kõrval on hakatud laialt viljelema ka popmuusikat. Tuntumate artistide hulka kuuluvad näiteks keskaegset muusikat mängiv [[Voces Thules]], alternatiivrokki esitav [[The Sugarcubes]], lauljad [[Björk]] ja [[Emiliana Torrini]], [[postrokk]]i viljelev [[Sigur Rós]] ning eksperimentaalne [[múm]]. [[Kujutav kunst]] on Islandil üsna uus nähtus. Seda on tugevalt mõjutanud Islandi maastikud ja mütoloogia. ===Islandi keel=== {{Vaata|Islandi keel}} [[Pilt:Icelandic Text Extract.jpg|pisi|Katkend islandikeelsest tekstist]] Islandi keel on kujunenud [[vanapõhja keel]]est ja on säilitanud palju arhailisi jooni. Islandlased saavad tänapäevalgi aru ligi tuhande aasta vanustest islandikeelsetest tekstidest. Seevastu on islandi keel ja teised tänapäeva [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keeled]] vastastikku suhteliselt raskesti mõistetavad. Kuigi Island on hõredalt asustatud, ei eristata islandi keelel murdeid (on küll väikesi häälduserinevusi). Kirjakeele ja kõnekeele erinevused on väikesed. Islandi tähestikust puuduvad tähed C/c ja W/w. Täht Z/z esineb tänapäeval harva. Seda võib kohata näiteks vanemas kirjaviisis: ''Íslenzka'' 'islandi keel' tänapäevase ''Íslenska'' kõrval.<ref> Ingvar G. Brynjólfsson. ''Langenscheidts Universal-Orðabók Íslenzk'', 6. trükk, Berlin, München: Langenscheidt 1975.</ref> Islandi tähestikus kasutatakse [[diakriitik]]uga tähti, nagu Á/á, É/é, Í/í, Ó/ó, Ú/ú ja Ý/ý, millel on vastavatest diakriitikuta tähtedest erinev hääldus. Tähestiku eripärasemad tähed on Þ/[[þ]] (''thorn''), mis tähistab [[häälik]]ut [ [[helitu dentaalne frikatiiv|θ]] ], ja Ð/[[ð]] (''eth''), mis tähistab [[häälik]]ut [ [[heliline alveolaarne mittesibilantne frikatiiv|ð]] ]. Þ/þ oli islandi keeles kasutusel juba keskajal. Selle päritolu seostatakse germaani ruunitähestiku vastava märgiga. Samalaadne täht oli kasutusel ka vanainglise kirjaviisis. Täht Ð/ð oli kasutusel vanainglise ja vanasaksi kirjaviisis ning jõudis islandi tekstidesse 13. sajandil. {| class="wikitable" |+'''Islandi tähestik''' | A / a || Á / á || B / b || D / d || Ð / ð || E / e || É / é || F / f |- | G / g || H / h || I / i || Í / í || J / j || K / k || L / l || M / m |- | N / n || O / o || Ó / ó || P / p || R / r || S / s || T / t || U / u |- | Ú / ú || V / v || X / x || Y / y || Ý / ý || Þ / þ || Æ / æ || Ö / ö |} Islandi keeles on rikkalik [[morfoloogia]]. Säilinud on palju vanapõhja keele jooni. [[Nimisõna]]del, [[omadussõna]]del, [[asesõna]]del ja [[arvsõna]]del esinevad [[kääne|käändevormid]]. Islandi keeles on kolm [[grammatiline sugu|sugu]] – [[meessugu (keeleteadus)|meessugu]], [[naisssugu (keeleteadus)]] ja [[kesksugu]]. Omadussõnad, enamik asesõnu, [[järgarvsõna]]d ja [[põhiarvsõna]]d ühest neljani [[ühildumine|ühilduvad]]s nimisõnadega soos, [[arv (keeleteadus)|arv]]us ja käändes. [[Tegusõna]]del eristatakse [[aeg (keeleteadus)|aega]], [[isik (keeleteadus)|isik]]ut, arvu, [[kõneviis]]i ja [[tegumood]]i ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]). Islandi keele tavaline [[sõnajärg]] on [[SVO]]. [[Lauseliige|Lauseliikmete]] järjekord võib sõltuvalt [[lause]] ehitusest ja fookusest varieeruda. Käänded näitavad lauseliikmete grammatilisi suhteid, näiteks lausetes ''Bróðir minn keypti bókina'' 'Minu vend ostis raamatu ära' ja ''Bókina keypti bróðir minn'' 'Raamatu ostis minu vend'. Kuigi 1100 aasta jooksul on islandi keele [[sõnavara]]sse lisandunud palju uusi sõnu, on [[põhisõnavara]] selle aja jooksul muutunud väga vähe. Sellised sõnad nagu ''móðir'' 'ema', ''faðir'' 'isa', ''þú'' 'sina', ''himinn'' 'taevas' ja ''haf'' 'meri' on säilinud muutumatul kujul. [[Islandi purism]]i tõttu eelistatakse [[võõrsõna]]de asemel sageli uusi [[omasõna|omasõnu]]. Alates 19. sajandist loodud arvukad [[neologism]]id põhinevad enamasti pärandsõnadel ja olemasolevatel sõnatüvedel. Nii on sõnad ''veður'' 'ilm' ja ''fræði'' 'teadus, õpetus' andnud [[liitsõna]] ''veðurfræði'' 'meteoroloogia'. Eesliitest ''al-'' ('kõik-, üld-') ja sõnast ''næmi'' 'vastuvõtlikkus' on moodustatud neologism ''alnæmi'' ('AIDS; immuunpuudulikkus'). Sõnad ''tala'' ('arv'; mitmus ''tölur'') ja ''völva'' 'nõid, ennustaja') on sõna ''tölva'' 'arvuti' aluseks. Praeguse keelepoliitika eesmärk on säilitada pärandunud grammatiline süsteem ja sõnavara, arendada islandi keelt ning soodustada selle kasutamist kõigis eluvaldkondades. Keelepurism on Islandi keelepoliitika üks silmatorkavamaid tunnuseid. Uusi teadus- ja tehnikatermineid luuakse tavaliselt olemasoleva sõnamaterjali põhjal. Islandi valitsus on toetanud [[keeletehnoloogia]] arendamist, et tagada islandi keele kasutatavus ka digitaalses keskkonnas ja infotehnoloogiavaldkonnas. Aastatel 2019–2023 viidi ellu riiklik keeletehnoloogiaprogramm, mille raames arendati islandikeelseid [[kõnetuvastus]]e, [[kõnesüntees]]i, [[masintõlge|masintõlke]] ja [[õigekirjakontroll]]i vahendeid. 2023. aastal alustas Island koostööd ettevõttega [[OpenAI]], et parandada islandi keele toimimist [[GPT-4]] mudelis. Islandi keeletehnoloogiaettevõtte [[Miðeind]] eestvedamisel treeniti mudelit vabatahtlike abiga paremini islandi keeles vastama, et tugevdada väikese keele positsiooni [[tehisintellekt]]i rakendustes. Kuigi [[Islandi keelenõukogu]] (''Íslensk málnefnd'') ei kirjuta avalikkusele ette vastloodud islandikeelsete [[oskussõna]]de kasutamist, vaid levitab teavet neologismide kohta ja annab keelealaseid soovitusi, osalevad paljud islandlased aktiivselt keelepurismi põhimõtete järgimises ning pakuvad ka ise uusi islandikeelseid sõnu uute nähtuste ja tehnoloogiate tähistamiseks. Islandi keelt on peetud üheks vanimaks teaduskeeleks, sest juba keskajal eelistasid Islandi õpetlased ja teadlased oma teoseid kirjutada islandi, mitte ladina keeles. === Isikunimed === {{Vaata|Islandi isikunimed}} [[Pilt:Icelandic Patronyms.svg|pisi|Lihtne sugupuu illustreerib Islandi isanimesüsteemi]] Erinevalt enamikust [[skandinaavlased|skandinaavlastest]] kasutavad [[islandlased]] jätkuvalt traditsioonilist nimesüsteemi, mis oli varem levinud kõigi skandinaavlaste seas. Erinevalt enamikust läänemaailma nimetavadest kasutatakse tavaliselt [[isanimi|isanime]] ja harvem [[emanimi|emanime]]. Need moodustatakse isa või ema [[eesnimi|eesnime]] põhjal, lisades selle [[omastav]]alisele vormile komponendi ''-son'' 'poeg' või ''-dóttir'' 'tütar'. Alates 2019. aastast, mil jõustus [[soolise autonoomia seadus]], võivad end [[mittebinaarne sooidentiteet|mittebinaarseks]] registreerinud inimesed kasutada sooneutraalset komponenti ''-bur''. Tavapäraseid päritavaid [[perekonnanimi|perekonnanimesid]] Islandi süsteemis üldjuhul ei kasutata, ehkki vähem kui 10%-l islandlastest on varasematest aegadest pärit pärilik perekonnanimi. Emanime kasutamine on palju haruldasem. Islandlased kõnetavad üksteist enamasti eesnime pidi. Isikunimesid järjestatakse eesnimede järgi. ===Saagad=== Islandi [[saaga]]d kujunesid 12.–14. sajandil peamiselt lühijuttude, romaanide, kroonikate ja muinasjuttude laadis. Islandi sõna ''saga'' tähendab lugu, jutustust või romaani. Ainult osa saagade autoreid on teada. Sageli ei ole selge, kas saagasid tuleks käsitada ilukirjanduse või ajaloodokumentidena. Igatahes kuuluvad need maailmakirjandusse. Neid peetakse esimesteks Euroopa proosateosteks, mida ei kirjutatud ladina keeles, vaid rahvakeeles.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 83.</ref> Saagasid liigitatakse tavaliselt sisu järgi: *Muinasaja saagad (''Fornalda sögur''), mis käsitlevad kangelaslugusid ja muid legendaarseid motiive. Nende tegevus toimub enne Islandi asustamist või viikingiaja varasematel perioodidel. *Islandlaste saagad (''Íslendinga sögur''), mille hulka kuulub umbes 40 proosateost Islandi asustamise ja sellele järgnenud saagade ajastu kohta. Nende tegevus toimub peamiselt 9.–11. sajandil. Need käsitlevad Islandi varajaste asunike ja nende järeltulijate elu, suhteid ja konflikte. Islandlaste saagasid peetakse Islandi ainulaadseks kirjandusžanriks. Neid on võrreldud Lääne- ja Kesk-Euroopa eepilise kirjandusega. *Kuningasaagad (''Konunga sögur''), mis käsitlevad peamiselt Norra ja Taani kuningaid ning teisi valitsejaid. Mõne teose autor on teada, nende seas [[Snorri Sturluson]]. *Piiskopisaagad (''Byskupa sögur''), mis käsitlevad Islandi piiskoppide ning kiriku ja kristluse ajalugu Islandil. Lisaks Skandinaavia ainestikule avaldasid keskaegsele Islandi kirjandusele suurt mõju Mandri-Euroopa, eeskätt Prantsuse õukondlik ja rüütlikirjandus. Tekkisid ka võõrkeelsetest teostest tehtud tõlked ja töötlused, mida nimetatakse rüütlisaagadeks. Islandlaste saagad avaldasid eriti 19. sajandil märkimisväärset mõju Skandinaavia ajaloolise romaani žanrile. Islandi rahvapärimus on läbi põimunud haldjate, pahatahtlike vaimude ja teiste mütoloogiliste olenditega. Paljud islandlased usuvad, et Islandil elab endiselt varjatud rahvas (''Huldufólk''),<ref name="ap1"> [https://www.theguardian.com/world/2013/dec/22/elf-lobby-iceland-road-project Elf lobby blocks Iceland road project], theguardian.com, 22.12.2013.</ref> ning haldjatega, keda kujutatakse vaiksete, väikeste ja heatahtlike olenditena, kes elavad looduses. Rahvapärimuses on ''Huldufólk'' ja haldjad sageli seotud Islandi maastiku ja loodusega. Infrastruktuuriprojektide kavandamisega seoses on ajakirjanduses korduvalt juttu olnud ka nende olendite elupaikadega arvestamisest.<ref name="scmp1"> [https://www.scmp.com/news/world/europe/article/1944583/no-doubt-icelands-elves-exist-anthropologist-certain-creatures ‘No doubt’ Iceland’s elves exist: anthropologist certain the creatures live alongside regular folks], scmp.com, 14.5.2016.</ref> ===Raamatutööstus=== [[Pilt:Flatey-bokasafn.jpg|pisi|Islandlaste lugemisjanu kustutavad ka väiksemates asulates raamatukogud. Foto on tehtud [[Flatey]]l]] Vaatamata väikesele rahvaarvule on Islandil õitsev raamatukultuur. Kirjandus on saanud väikese rahva igapäevaelu lahutamatuks osaks. 2010. aastal osteti Islandil inimese kohta 8 raamatut aastas; 2016. aastaks oli see näitajablangenud 4,2 peale. 2013. aastal tehtud uuringu andmetel loevad umbes pooled islandlased aastas vähemalt kaheksa raamatut ja ligi 93% vähemalt ühe raamatu. Mõlemad on Põhjamaade kõrgeimate seas. Reykjavíkis on raamatupoed kauem lahti kui enamik teisi kauplusi. Enamikul Islandi majapidamistel on oma väike raamatukogu, mistõttu pole üllatav, et Islandil tegutseb arvukalt sõltumatuid kirjastusi. Vähestes teistes riikides on kirjanike osakaal elanikkonnas nii suur. Ühine keel, ajalugu ja kirjandus seovad rahva tugevaks kultuuriliseks tervikuks. Et islandi keel on sajandite jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud, on ka keskaegsed saagad tänapäeva lugejale hõlpsasti loetavad. 2011. aastal oli Island [[Frankfurdi raamatumess]]i aukülaline. Messiga seoses avaldati saksa keeles umbes 230 Islandiga seotud või islandi kirjandusest pärinevat teost, sealhulgas uusi islandi kirjanduse tõlkeid. ===Islandi köök=== {{Vaata|Islandi köök}} Pikka aega seadsid jahe kliima ja pikad talved Islandi köögile suuri piiranguid. Islandlased olid sunnitud sööma kõike kättesaadavat. Maitseaineid tundsid nad vähe. [[Rupskid]], näiteks [[lambapea]]d, oli Islandi toidulaual sama loomulik osa nagu ''[[hákarl]]'' (kääritatud [[atlandi polaarhai]] liha). Põhitoiduained olid kala (peamiselt tursk, sealhulgas kuivatatud kujul), vaala-, hülge- ja lambaliha, lamba kõik söödavad osad ja ''[[skýr]]'' – kohupiimalaadne piimatoode. Lambad olid Islandi põllumajanduses kesksel kohal ja majanduslikult kõige olulisemad kariloomad, kuigi asunikud pidasid algusest peale ka veiseid, hobuseid, kitsi ja sigu. Toidu säilitamine, peamiselt kääritamise abil, oli pikkade talvede tõttu eluliselt vajalik. Vadak, mis saadakse juustutootmise kõrvalsaadusena, oli traditsiooniliselt mitmesuguste jookide valmistamise alus, kuid seda kasutati ka liha ja muu toidu säilitamiseks. Asukoha tõttu oli teraviljakasvatus Islandil vaevu võimalik, sellepärast ei etendanud leib ja teraviljatooted Islandi köögis sajandeid märkimisväärset osa. Mõningaid traditsioonilisi roogi pakutakse talvefestivali ''[[Þorrablót]]''{{'}}i ajal. Nende hulka kuuluvad ''hangikjöt'' (soolatud ja seejärel suitsutatud lambaliha), ''hákarl'', ''[[svið]]'' (keedetud lambapead) ja ''súr hrútspungar'' (vadakus hapendatud jääramunandid). Neid roogi süüakse koos kartulite ja porgandipudruga. Populaarne [[digestiiv]] on ''[[brennivín]]'' (kange köömnetega [[akvaviit]]). ''[[Skýr]]'' on kohalik kohupiimalaadne värske piimatoode, mis on saanud populaarseks ka välismaal, näiteks Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on [[kohv]] Islandi populaarseim jook. Seda juuakse hommikust õhtuni (''[[kvöldkaffi]]''). Tüüpiline kohvijook on ''[[molakaffi]]'' – must kohv, mida serveeritakse suhkrutükkidega. Nagu Lähis-Idaski, võetakse suhkrutükk suhu ja kohvi juuakse läbi selle. Alates 1950ndatest on Islandi kauplustes saadaval lai valik toiduaineid. ===Meedia=== {{Vaata|Islandi meedia}} Islandi meedia tarbijaskond on ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Islandlastele on omane suur trükiajakirjanduse tarbimine. 2010. aastal olid kaks suuremat üleriigilist päevalehte [[Fréttablaðið]] ja [[Morgunblaðið]]. Fréttablaðið lõpetas 2023. aasta märtsis ilmumise. [[Raadio]]- ja [[televisioon]]imaastikul on olnud oluline roll [[rahvusringhääling]]u kanalitel. 2015. aastal läks Island [[analoogtelevisioon]]ilt lõplikult üle [[digitelevisioon]]ile. Islandi Statistikaameti andmetel kasutas 2023. aastaks juba ligikaudu 99–100% 16–74-aastastest Islandi elanikest internetti — võrreldes 2009. aasta 93%-ga on see näitaja veelgi kasvanud ja on üks maailma kõrgemaid. ==Sport== [[Pilt:Iceland's Olympic Handball Team, Beijing 2008.jpg|pisi|Islandi [[käsipall]]i rahvusmeeskond võitis [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el hõbemedali. Käsipalli peetakse Islandi rahvusspordiks<ref name=handball />]] [[Pilt:FWC 2018 - Group D - ARG v ISL - Photo 195.jpg|pisi|Islandi fännid [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] Venemaal]] {{Vaata|Islandi sport}} Islandi põhiline traditsiooniline spordiala on ''[[glíma]]'', [[maadlus]]e liik, mis arvatavasti sai alguse keskajal. Populaarsete spordialade seas on [[jalgpall]], [[kergejõustik]], [[käsipall]] ja [[korvpall]]. Käsipalli nimetatakse sageli Islandi rahvusspordiks.<ref name=handball>Jonathan Wilcox, Zawiah Abdul Latif. ''Cultures of the World: Iceland'', Marshall Cavendish 2007, 978-0-7614-2074-3, lk 110.</ref> [[Islandi jalgpallikoondis]] pääses [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]] esimest korda valikmängudest edasi, kui jõuti välja veerandfinaali.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2016/dec/29/2016-football-moment-to-remember-iceland-euro-2016 A 2016 football moment to remember: Iceland light up Euro 2016], 29.12.2016.</ref> Seejärel pääses Island esimest korda valikmängudest edasi [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele]]. Tollal oli Island väikseima rahvaarvuga jalgpalli MM-finaalturniirile pääsenud riik. Island on ka väikseim riik, kes on kvalifitseerunud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustele korvpallis]]. Ta osales [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015.]], [[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2017.]] ja [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta]] turniiril ([[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2022. aastal]] jäädi kvalifikatsioonis kõrvale). Esimesel kahel turniiril ei suutnud Island võita ühtegi mängu. Islandil on suurepärased tingimused [[suusatamine|suusatamiseks]], [[kalapüük|kalapüügiks]], [[lumelauasõit|lumelauasõiduks]], [[jääronimine|jääronimiseks]] ja [[kaljuronimine|kaljuronimiseks]], kuid elanikkond eelistab [[mägironimine|mägironimist]] ja [[matkamine|matkamist]]. Island on ka maailmatasemel sihtkoht [[mäesuusatamine|mäesuusa-]] ja [[telemark|telemarksuusatamiseks]], kus tegevuse keskuseks on Põhja-Islandil asuv [[Trolli poolsaar]]. Kuigi riigi keskkond ei ole [[golf]]i mängimiseks kuigi sobiv, on saareriigis siiski palju golfiväljakuid ning Islandil on golfimängijate osakaal olnud suurem kui Šotimaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160614085549/http://www.thejournal.co.uk/sport/other-sport/golf/tee-midnight-sun-reykjavik-4449000 Tee Off in the Midnight Sun of Reykjavík], thejournal.co.uk, 25.6.2013.</ref> Islandil toimub igal aastal rahvusvaheline golfiturniir [[Arctic Open]], mis peetakse kesksuvel öösiti [[Akureyri golfiklubi]] väljakul.<ref>Paul Daley. ''Golf Architecture: A Worldwide Perspective, Volume 4'', Pelican Publishing 2008, ISBN 978-1-58980-616-0, lk 92.</ref> Islandlased on võitnud ka [[maailma tugevaima mehe võistlus]]el mitmeid tiitleid, sealhulgas neli [[Magnús Ver Magnússon]]i ja neli [[Jón Páll Sigmarsson]]i võidetud tiitlit ning [[Hafþór Júlíus Björnsson]]i 2018. aasta tiitli. Island on ka üks juhtivaid riike [[ookeanisõudmine|ookeanisõudmises]]. Islandi maadeavastajal ja kestvussportlasel [[Fiann Paul]]il on ühe spordiala piires kõige rohkem saavutuspõhiseid [[Guinnessi rekord]]eid, sealhulgas Ocean Explorers Grand Slami saavutus ja mitme ookeani kiireima sõudmise rekordid. [[Ujumine]] on Islandil samuti populaarne. [[Geotermaalenergia|Geotermilised]] välibasseinid on tavalised ning ujumistunnid on riikliku õppekava kohustuslik osa. [[Ratsutamine]], mis oli ajalooliselt saarel tähtsaim transpordiviis, on paljude islandlaste seas endiselt levinud ajaviide. Islandi vanim spordiala juhtorgan on 1867. aastal asutatud [[Reykjavíki laskurühing]]. [[Laskmine]] sai 19. sajandil Islandi iseseisvuse eest võitlevate poliitikute ja rahvuslaste toetuse. Tänapäeval on see endiselt oluline ajaviide.<ref>[https://web.archive.org/web/20071013013843/http://sr.is/Stofnun_og_saga_SR.htm Skotfélag Reykjavíkur]</ref> Island on andnud ka palju [[male]]suurmeistreid ning võõrustas [[1972. aasta male maailmameistrivõistlused|1972. aasta male maailmameistrivõistlusi]] [[Reykjavík]]is [[külm sõda|külma sõja]] kõrgajal. Väikest rahvaarvu arvestades on Islandi male suurmeistrite arv jätkuvalt märkimisväärne. Ka [[bridž]] on populaarne ja islandlased on osalenud mitmel rahvusvahelisel turniiril. Island tuli võitjaks [[Bridži maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel bridžis]] ([[Bermuda Bowl]]) [[Yokohama]]s [[Jaapan]]is 1991. aastal ja saavutas 1950. aastal [[Hamilton (Bermuda)|Hamilton]]is [[Bermuda]]l koos [[Rootsi]]ga teise koha.<ref>[https://www.visir.is/g/2019190629385/bermudaskalarhetja-i-ellefu-manna-heidurshopi Bermúdaskálarhetja í ellefu manna heiðurshópi], visir.is, 24.6.2019.</ref> == Vaata ka == * [[Islandi lennufirmade loend]] * [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Raudteetransport Islandil]] * [[Islandi väljak]] * [[Islandi päev]] * [[Eesti-Islandi suhted]] * [[UNESCO maailmapärand Islandil]] * [[Islandi kirjandus]] *[[Vaalapüük Islandil]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Popl">{{netiviide |pealkiri=Iceland’s population was 394,324 at the beginning of 2026 |väljaanne=Statistics Iceland |url=https://www.statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="EBSCO">{{netiviide |pealkiri=Icelandic Language |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/language-and-linguistics/icelandic-language |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Fate">{{netiviide |pealkiri=DNA study reveals fate of Irish women taken by Vikings as slaves to Iceland |väljaanne=The Irish Times |url=https://www.irishtimes.com/news/science/dna-study-reveals-fate-of-irish-women-taken-by-vikings-as-slaves-to-iceland-1.3521206 |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Coast">{{netiviide |pealkiri=Icelandic Coast Guard |väljaanne=nat.is |url=https://nat.is/icelandic-coast-guard/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="History">{{netiviide |pealkiri=History |väljaanne=Guide to Iceland |url=https://guidetoiceland.is/travel-iceland/drive/althingi-parliament |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Forget">{{netiviide |pealkiri=Forget the crisis – Iceland survived 500 years of Danish rule |väljaanne=The Copenhagen Post |url=https://cphpost.dk/2016-05-24/news/forget-the-crisis-iceland-survived-500-years-of-danish-rule/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Republic">{{netiviide |pealkiri=Iceland Becomes a Republic |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/history/iceland-becomes-republic |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Direct">{{netiviide |pealkiri=Iceland |väljaanne=Europe Direct |url=https://www.strasbourg-europe.eu/iceland/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Security">{{netiviide |pealkiri=National security |väljaanne=Goverment of Iceland |url=https://www.government.is/topics/foreign-affairs/national-security/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="HeXu4">[[Jänkimees]]: "Jänkimehe heeringakirjad, Baedeckeri Islandist". [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]]. 11. september 1932, [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=4&byea=1932&bmon=9 lk.7]</ref> <ref name="pAkmI">[https://web.archive.org/web/20160403091415/http://maailm.postimees.ee/3641385/usa-saatis-islandile-ja-hollandisse-oma-sojalennukid USA saatis Islandile ja Hollandisse oma sõjalennukid], Postimees (vaadatud 3.4.2016).</ref> <ref name="uapoP">[http://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Ibuar/Ibuar__mannfjoldi__3_bakgrunnur__Rikisfang/MAN04001.px/table/tableViewLayout1/?rxid=30a099f3-d7d3-43de-bd33-f439d8babf37 Päring Islandi Statistikaameti andmebaasis]</ref> <ref name="JEXNN">[http://www.statice.is/Statistics/Tourism,-transport-and-informati/Information-technology ''Statistics Iceland – Statistics – Tourism, transport and information technology – Information technology''] (kasutatud: mai 2010)</ref> }} == Kirjandus == *[[Halldór Kiljan Laxness]]. ''Iseseisvad inimesed'', tlk Henrik Sepamaa, 1960. *''Vanem Edda'', tlk Rein Sepp 1970, 2. trükk 2008. *''The Book of Settlements: Landnámabók'', Winnipeg: University of Manitoba Press 1972, ISBN 978-0-88755-698-2. * [[Mihhail Steblin-Kamenski]]. ''Islandi kultuur'', tlk [[Arvo Alas]], [[Eesti Raamat]] 1973. * [[Aron Gurevitš]]. ''Viikingite retked'', Tõlkinud [[Jüri Selirand]], [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1975. *''Islandi novell'', tlk Arvo Alas, 1979. *''Grettir Ásmundripoja saaga'', tlk Arvo Alas 1982. *''Noorem Edda. Valik tekste'', tlk Rein Sepp, 1990. * Preben Meulengracht Sørensen. ''Saga and Society. An Introduction to Old Norse Literature'', 1993. * Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', University of Minnesota Press: [[Minneapolis]] 2000. *''Njálli saaga'', tlk Arvo Alas, 2001. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London/New York: Penguin Books 2001, ISBN 978-0-14-029115-5. *''The Sagas of Icelanders: A Selection'', toim Örnólfur Thorsson, eessõna Robert Kellogg, New York: Penguin Classics 2001, ISBN 978-0-14-100003-9. *''Viikingid Vínlandis'' (sisaldab Eiríkr Punase saagat ja Gröönlaste saagat), tlk Arvo Alas, 2003. *''Ynglingite saaga'' (Heimskringla esimene osa), tlk Tõnno Jonuks, 2003. *Taavo Nõmm. ''Minu Island: tule ja jää sümfoonia'', Petrone Print 2009. *Jón Kalman Stefánsson. ''Heaven and Hell'', tlk Philip Roughton, London: MacLehose Press 2010, ISBN 978-0-85705-020-5. *Alda Sigmundsdóttir. ''The Little Book of the Icelanders'', Reykjavík: Enska Textasmiðjan 2012, ISBN 978-9935-409-11-4. *Sjón. ''The Blue Fox'', tlk Victoria Cribb, London: Telegram Books 2013, ISBN 978-1-84659-137-4. *Sarah Moss. ''Names for the Sea: Strangers in Iceland'', London: Granta Books 2013, ISBN 978-1-84708-664-1. *Andri Snær Magnason. ''On Time and Water'', tlk Lytton Smith, London: Serpent's Tail 2021, ISBN 978-1-78816-673-0. == Välislingid == {{Vikisõnastik}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [[Krister Kivi]]. [https://ekspress.delfi.ee/d?id=27684553 Islandist: tänapäeva ragnarök] Eesti Ekspress, 31. detsember 2008 * [[Hendrik Vosman]]. [http://www.postimees.ee/?id=76421 EL lubab Islandile kiirelt ukse avada] Postimees, 31. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=76730 Islandi uus valitsus püüab majanduskriisist jagu saada] Postimees, 1. veebruar 2009 {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=IS}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Island| ]] ln3vfmza9nrmdsxb1ses89e8vdpxggn 7230672 7230671 2026-09-08T01:06:27Z Sendrasendra 225202 /* Raamatutööstus */ 7230672 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; saare kohta vaata artiklit [[Islandi saar]]; Küprose ansambli kohta vaata artiklit [[Island (ansambel)]]}} {{viita}} {{Riik | riiginimi = Island | omastav = Islandi | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Ísland | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Iceland.svg | asendikaart = Iceland in Europe.svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[islandi keel|islandi]] | pealinn = [[Reykjavík]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Halla Tómasdóttir]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Kristrún Frostadóttir]] | pindala = 102 775<ref>[https://web.archive.org/web/20150315001109/http://www.ruv.is/frett/island-er-minna-en-talid-var Ísland er minna en talið var], ruv.is, 26.2.2015.</ref> | rahvaarv = 394324 (1.1.2026)<ref>[https://statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/], statice.is, 17.3.2026.</ref> | iseseisvus = 17. juunil 1944 | valuuta = [[Islandi kroon|kroon]] (ISK) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] | hümn = [[Lofsöngur]] | usund = | üladomeen = [[.is]] | telefonikood = 354 | riigikord = | SKT = 38,523 mld $ (2025)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=IS GDP (current US$) – Iceland], data.worldbank.org.</ref> | SKT_elaniku_kohta = 98 323 $ (2025)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?locations=IS GDP per capita (current US$) – Iceland], data.worldbank.org.</ref> | rok-i_kood = ISL | märkused = }} [[Pilt:Islandi kaart.svg|pisi|Islandi kaart]] [[Pilt:Hvalfjörður-Botnsdalur-Iceland-20030527.jpg|pisi|Lääne-Islandi maastik]] [[Pilt:Stuðlagil Canyon 2.jpg|pisi|Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele [[Stuðlagili kanjon]]is]] [[Pilt:Melting glacier 1.jpg|pisi|[[Sólheimajökull]]i liustiku sulamine]] [[Pilt:Thrihnukagigur volcano, surroundings (7852402024).jpg|pisi| Þríhnúkagíguri ümbrus]] [[Pilt:Sauetransport.jpg|pisi|Vill ratastel]] [[Pilt:Rescued near Dettifoss! (16468770092).jpg|pisi|Maanteeabi [[Dettifoss]]i juures]] [[Pilt:Before The Storm (184089703).jpeg|pisi|Tormipilved kogunevad novembritaevasse]] '''Island''' ([[islandi keel]]es ''Ísland'' [ˈistlant] {{kuula|Is-Ísland.ogg|Ísland}}) ehk '''Islandi Vabariik''' (''Lýðveldið Ísland'') on [[saareriik]] [[Atlandi ookean]]i põhjaosas [[Gröönimaa]], [[Šotimaa]] ja Euroopa mandri ([[Norra]]) vahel. Island on [[Euroopa]] kõige läänepoolsem ja kõige [[rahvastikutihedus|hõredamalt asustatud]] riik, samuti üks väiksemaid ja eraldatumaid [[Põhjamaad|Põhjamaid]]. Peaaegu kogu riigi territoorium paikneb [[Islandi saar]]el. See on Euroopa suuruselt teine saar [[Suurbritannia saar]]e järel.<ref> [http://www.eldey.de/Fakten/fakten.html Fakten], eldey.de.</ref> Islandi pindala on 102 775 km². Islandi saar asub [[Atlandi ookeani keskahelik]]ul ja on [[vulkanism|vulkaaniliselt aktiivne]]. See on maailma suurim [[vulkaaniline saar]].<ref> [http://www.eldey.de/Fakten/fakten.html Fakten], eldey.de.</ref> Island paikneb [[Euraasia laam]]a ja [[Põhja-Ameerika laam]]a lahknemisvööndis. Island on tekkinud Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanilise aktiivsuse tulemusel. [[Maakoor]] rebeneb seal jätkuvalt ja keskahelik laieneb igal aastal mõne sentimeetri võrra. [[Tegevvulkaan]]ide ja maakoore [[murrang]]ute vöönd läbib kogu saart [[Axafjörður]]ist põhjas kuni [[Vestmannaeyjar]]i saarestikuni lõunas. Selle haru ulatub ka [[Reykjanes]]i poolsaarele. Lääne-Islandi [[Snæfellsnes]]i poolsaart ümbritseb eraldi vulkaaniline kõrvalvöönd. Atlandi ookeani keskaheliku geoloogilist aktiivsust iseloomustavad [[geiser|geisrid]] ja sagedased [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]]. Alates norralaste asumisest Islandile umbes 1100 aastat tagasi on aktiivsetes piirkondades toimunud 150–200 vulkaanipurset ja mõnel pool on kujunenud märkimisväärsed [[vulkaanikoonus]]ed. Edela-Islandil asuv vulkaan [[Hekla]] purskas aastatel 1100–1970 vähemalt viisteist korda. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud varajasi talusid, mis olid mattunud Hekla tuhakihi alla. Eriti ränk oli 1783.–1784. aasta [[Laki]] (Lakagígari) [[lõhevulkaan]]i purse, mis hävitas palju karjamaid ja kariloomi. Sellele järgnenud näljahäda tõttu suri umbes veerand tollasest Islandi elanikkonnast. Hilisemate vulkaanipursete tagajärjel tekkis 1963. aastal Islandi edelarannikule uus saar [[Surtsey]], 1973. aastal hävis osa [[Heimaey]] saarel asuvast [[Vestmannaeyjari linn]]ast. Riigi siseosa koosneb peamiselt vulkaanilisest [[kõrgplatoo]]st, kus leidub suuri liiva- ja laavavälju, mägesid ning liustikke. Paljud [[liustikujõgi|liustikujõed]] voolavad sealt läbi madalike merre. Islandi kliimat pehmendab [[Golfi hoovus]] ja vaatamata asukohale vahetult [[põhjapolaarjoon]]est lõuna pool on seal suhteliselt leebe kliima. Laiuskraadi ning mere mõju tõttu on suved jahedad ja suurel osal saarest valitseb [[lähispolaarne kliima]]. Islandil on ligikaudu 394 000 elanikku. See on [[NATO]] liikmesriikide seas kõige väiksem rahvaarv. Islandi pealinn ja suurim linn on [[Reykjavík]], kus 2026. aasta 1. jaanuari seisuga elas 139 804 inimest.<ref name="Popl" /> Ligikaudu 64% riigi elanikest elab pealinna [[Reykjavíki pealinnapiirkond|Reykjavíki pealinnapiirkonnas]] Islandi edelaosas. Riigi ametlik keel on [[islandi keel]].<ref name="EBSCO" /> Island oli asustamata kuni 9. sajandini. Keskaegse käsikirja "[[Landnámabók]]" järgi algas Islandi asustamine [[874]]. aastal, kui [[Norra]] [[viiking]]ipealik [[Ingólfr Arnarson]] rajas Islandile esimese püsiasula. Enne teda olid saart külastanud ka teised inimesed, kes olid seal talvitanud. 9. sajandil asus Islandile ka keldi asunikke Briti saartelt. Järgnevate sajandite jooksul asusid Islandile elama peamiselt [[norralased]], vähemal määral ka teised skandinaavlased, kes tõid endaga kaasa [[Iirimaa]]lt ja [[Šotimaa]]lt pärit [[trääl]]e.<ref name="Fate" /> Islandit valitseti iseseisva ühisriigina kohaliku parlamendi [[Alþingi]] kaudu. Seda peetakse üheks maailma vanimaks tänapäevani tegutsevaks seadusandlikuks koguks.<ref name="History" /><ref name="Coast" /> Pärast sisevõitluste perioodi läks Island 13. sajandil Norra võimu alla. Aastal [[1380]] ühines Norra (koos Islandiga) [[personaalunioon]]ina Taaniga, kui Taani kuningas [[Olaf II]] sai pärast Norra kuninga surma ka Norra troonipärijaks. 1397. aastal sõlmiti [[Kalmar]]is ametlikult [[Kalmari unioon]], millega liitus ka [[Rootsi]]. Pärast uniooni lagunemist [[1523]]. aastal jäi Island Taani võimu alla. Taani kuningriik kehtestas 1550. aastal jõuga [[luterlus]]e. [[Kieli leping]]uga tunnistati Island [[1814]]. aastal ametlikult Taani osaks.<ref name="Forget" /> [[Prantsuse revolutsioon]]i järel Euroopas levinud [[rahvuslus]]est mõjutatuna tugevnes ka Islandi iseseisvusliikumine. Selle oluliseks verstapostiks kujunes 1918. aasta [[Taani–Islandi liiduseadus]]. Selle alusel loodi [[Islandi kuningriik]], mis oli Taaniga seotud personaaluniooniga. Teise maailmasõja ajal, kui Taani oli okupeeritud, hääletasid islandlased ülekaalukalt vabariigi loomise poolt. 17. juunil 1944 kuulutati [[Þingvellir]]is välja Islandi Vabariik.<ref name="Republic" /> Ehkki aastal [[930]] asutatud [[Alþingi]] tegevus oli aastatel 1799–1845 peatatud, peetakse seda üheks maailma vanimaks tänapäevani säilinud parlamentaarseks institutsiooniks. Islandi [[riigipea]] on otse valitav [[Islandi president]]. Island kuulub [[NATO]]sse. 1950. aastal ühines Island [[Euroopa Nõukogu]]ga. 1994. aastal liitus Island [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonnaga]].<ref name="Direct" /> Island on ainus NATO riik, millel puudub alaline armee; riigil on üksnes kergelt relvastatud [[Islandi rannikuvalve]].<ref name="Security" /> Islandil on [[turumajandus]] ja teiste [[OECD]] riikidega võrreldes suhteliselt madalad maksud.<ref>[https://web.archive.org/web/20100125144548/http://www.oecd.org/document/60/0%2C2340%2Cen_2649_34533_1942460_1_1_1_1%2C00.html OECD Tax Database], OECD.</ref> Riigis toimib sotsiaalhoolekandesüsteem, mis tagab kõigile juurdepääsu arstiabile ja kõrgharidusele.<ref>Stefán Ólafsson. [https://web.archive.org/web/20050818131819/http://www.borg.hi.is/ChildWelfare The Icelandic Welfare State and the Conditions of Children], University of Turku, 12.5.2004.</ref> Islandil on maailma kõrgeim [[ametiühing]]utesse kuulumise määr. 20. sajandini tugines Islandi majandus suuresti kalapüügile ja põllumajandusele. Kalanduse industrialiseerimine ja pärast Teist maailmasõda saadud [[Marshalli plaan]]i abi tõid kaasa jõukuse kasvu ning Islandist sai üks maailma rikkamaid ja arenenumaid riike, millel on kõrgtehnoloogiline majandus. Island on rahvusvahelistes riikide võrdlustes kõrgelt hinnatud sellistes valdkondades nagu [[elukvaliteet]], haridus, [[kodanikuvabaduste kaitse]], [[valitsemise läbipaistvus]] ja [[majandusvabadus]]. Island on [[demokraatiaindeks]]i ja võrdsuse näitajate järgi kõrgel kohal. [[Mediaanjõukus]]e poolest täiskasvanu kohta on Island maailmas esikohal, keskmise jõukuse poolest tavaliselt viie-kuue rikkaima riigi seas. 2025. aastal tõusis Island ÜRO [[inimarengu indeks]]i järgi maailmas esikohale, edestades senist liidrit Norrat.<ref>United Nations Development Programme. ''Human Development Report 2025''.</ref> Samuti on Island juba 19 aastat järjest [[globaalne rahuindeks|globaalse rahuindeksi]] poolest esikohal. Islandi energiavarustus tugineb peaaegu täielikult [[taastuvenergia]]le. == Nimi == [[Fail:Norsemen Landing in Iceland.jpg|pisi|[[Oscar Wergeland]]. ''Normannid maabuvad Islandil''. Joonistus. 19. sajand]] Islandlaste [[saaga]]de järgi oli [[Naddodd]] (või [[Naddador]]) 9. sajandil esimene norralane, kes Islandile jõudis. Ta nimetas selle Snælandiks 'lumemaa', sest kui ta lahkus, sadas lund. Naddoddi järel saabus rootslane [[Garðar Svavarsson]], kes sõitis ümber Islandi ja nimetas selle enda järgi Garðarshólmuriks 'Garðari saar'.<ref>[http://www.northsailing.is/news/nr/1894/gardarsholmi-%E2%80%93-%E2%80%98the-isle-of-gardar%E2%80%99/ Garðarshólmur – 'The Isle of Garðar'], northsailing.is, 13.12.2005.</ref> Seejärel jõudis Islandile [[viiking]] [[Flóki Vilgerðarson]]. Tema tütar uppus teel ja tema kariloomad surid nälga. Saagade järgi ronis üsna heitunud Flóki mäele ja nägi jäämägedest tulvil fjordi ([[Arnarfjörður]]), mille järgi andis ta saarele uue ja praeguse nime Ísland 'jäämaa' (sõnadest ''ís'' 'jää' ja ''land'' 'maa'). Teooria, mille järgi Islandi viikingitest asunikud valisid selle nime selleks, et heidutada inimesi nende rohelisele saarele elama asumast, on müüt.<ref>Andrew Evans. [https://www.nationalgeographic.com/science/article/iceland-greenland-name-swap Is Iceland Really Green and Greenland Really Icy?], nationalgeographic.com, 30.6.2016.</ref> == Ajalugu == {{Vaata|Islandi ajalugu}} [[Pilt:Thingvellir 2004-2.jpg|pisi|[[Þingvellir]], paik, kus asutati [[Alþingi]]]] === Maa avastamine ja asustamine === [[Pilt:Stöng_Viking_Longhouse.jpg|pisi|Rekonstrueeritud viikingite pikkmaja]] [[Pilt:Ingolf by Raadsig.jpg||pisi|Islandi esimesed asunikud. 1850]] Islandlased on viikingitest ja keltidest asunike järeltulijad. Saare esimesed mittepüsielanikud olid [[Iirimaa]] mungad, kes viibisid tõenäoliselt 8.–9. sajandil saarel ajutiselt erakutena. Island sobis neile maailmast eemaldumiseks ja mediteerimiseks. Hilisemate Norra sisserändelainete ajal hävitati munkade väikesed eraklad ja mungad lahkusid Islandilt. Skandinaavia viiking [[Garðar Svavarsson]], kes talvitus umbes 870. aastal Põhja-Islandil [[Húsavík]]is ja nimetas saare enda järgi Garðarshólmuriks, on üks Islandi varasemaid Skandinaavia-poolseid avastajaid. "[[Landnámabók]]is" säilinud pärimuse järgi kasutas Norra meresõitja [[Flóki Vilgerðarson]] saarele purjetamiseks navigatsioonivahendina kolme [[kaaren|kaarnat]]. Üks kaarnatest lendas lõuna poole [[Fääri saared|Fääri saarte]] suunas, teine, kes mõni päev hiljem teele saadeti, keeldus laevalt lahkumast ja kolmas lendas lääne poole. Flóki järgnes viimasele ja jõudis Islandi läänerannikule. Teda peetakse üheks esimeseks Islandil viibinud Norra viikingiks. Ta sai hüüdnimeke Hrafna-Flóki 'Kaarna-Flóki'.<ref>Angus Konstam. ''Die Wikinger. Geschichte, Eroberungen, Kultur'', Wien: tosa/Carl Ueberreuthe 2007, lk 104–105.</ref> Tema kaasatoodud kariloomad surid juba esimesel talvel heinapuuduse tõttu nälga. Flóki lahkus kevadel saarelt pettununa ja nimetas selle Islandiks.<ref>''Island. Polyglott APA Guide'', Berlin, München: Langenscheidt 2007, lk 29.</ref> Island jäi peaaegu asustamata, kuni Norra viiking [[Ingólfur Arnarson]] asus 874. aastal esimese Skandinaavia püsiasunikuna elama tänapäeva [[Reykjavík]]i piirkonda. Islandi ajaloolase [[Ari Þorgilsson]]i teose "[[Íslendingabók]]" ehk "Islandlaste raamatu" (kirjutatud ajavahemikus 1122–1134) andmetel oli tema esimene Islandi püsiasunik. Seega oli Island viimane piirkond Euroopas, kuhu püsiasulaid rajati. Enne teda olevat [[9. sajand]]i keskpaigas saarel viibinud teisigi [[Norra]] meresõitjaid, kes ei püüdnud saart püsivalt asustada. Nende hulgas oli [[Naddoddur]], kes sattus Islandile tõenäoliselt teel Norrast [[Fääri saared|Fääri saartele]] ja keda peetakse üheks varajaseks Islandi avastajaks. Kindlaid [[arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilisi tõendeid]] püsiva skandinaavlaste-eelse asustuse kohta ei ole leitud. Island asustati peamiselt ajavahemikus umbes 870–930. Sisserändajad tulid peamiselt Norrast, aga ka viikingite asundustest [[Iirimaa]]l, [[Šotimaa]]l ja mujal Briti saartel. Nendega saabusid ka keldi päritolu naised, teenijad ja orjad. Paremad põllumaad hõivati kiiresti ja asustus kujunes peamiselt rannikule, saare lõunaosa tasandikele ja teiste piirkondade orgudesse. Kõige olulisem ajalooallikas Islandi asustamise kohta on 12. sajandil tekkinud "[[Landnámabók]]" ehk "Maa asustamise raamat", mis annab üksikasjaliku ülevaate Skandinaavia sisserändest ning milles on nimetatud umbes 400–435 peamist asunikku (eri allikate järgi "umbes 400" kuni "umbes 430")<ref>Konstam 2007: 104.</ref> ning nende esiisasid ja järeltulijaid, kirjeldades, millise piirkonna igaüks neist hõivas. Teos kirjeldab, kuidas Skandinaavia meresõitjad saare väidetavalt juhuslikult avastasid. Tõenäoliselt peegeldab teos osaliselt ka hilisemat maaomandi jaotust. Ajaloolaste hinnangul tuleb Islandi asustamist vaadelda ka tolleaegse viikingikogukondade võimu ja territooriumide laienemise kontekstis: põhjuseks võisid olla Skandinaavia rahvaarvu kasv ja sellega kaasnenud põllumajandusmaa nappus.<ref> [http://wayback.vefsafn.is/wayback/20050301181233/www.iceland.is/history-and-culture/History/ History – Sources], iceland.is.</ref> Islandilt on leitud üle 300 paganliku matmispaiga, millest paljud pärinevad 9. sajandi lõpust ja [[10. sajand]]i algusest. Ajavahemikus 874–930 saarele elama asunud asunikud olid peamiselt paganlikud viikingid Norrast ja mujalt Skandinaaviast ning Briti saarte norra asundustest. Nad rajasid ranniku lähedale suuri maavaldusi ning tegelesid peamiselt karjakasvatuse ja teraviljakasvatusega. Islandile rajatud talud sarnanesid suuresti viikingitest väljarändajate asundustega Skandinaavias ning [[Shetlandi saared|Shetlandi]] ja [[Orkney]] saartel. Üks varasemaid säilinud talukohti [[Hofstaðir]]is Põhja-Islandil koosnes kesksest ruumist, selle ühes otsas paiknevast väikesest pereruumist ja kõrvalruumist. Viikingid kasutasid oma iiri orje sageli adra vedamiseks.<ref name="Konstam 2007, lk 105">Konstam 2007: 105.</ref> Rahvaarv kasvas kiiresti ja oli 930. aastaks hinnanguliselt 20 000–25 000, nii et Island oli üks tolle aja suuremaid viikingiasundusi.<ref name="Konstam 2007, lk 105" /> Islandile saabunud mehed olid suures osas Norrast pärit asunikud, kes soovisid pääseda Norra kuninga võimu alt. Vaatamata põllumeheelule Islandil jäid nad meresõitjateks ja jõudsid oma puulaevadega lääne pool asuvatele [[Gröönimaa]]le ja [[Kanada]] aladele. === Vaba riigi aeg === {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust saabus enamik uusasukaid, oli ka Islandi majanduses oluline [[karjakasvatus]]. [[Põlluharimine]] oli samuti tähtis, samal ajal tegeleti [[kalapüük|kalapüügi]] ja [[kaubandus]]ega. Välja veeti [[vill]]ast tekstiili ja jahipistrikke ning pärast [[Gröönimaa]] avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt pärit kaupu. Islandi [[skald]]id olid Skandinaavia kuningate õukondades hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid tihedad. ==== Islandi õigussüsteem: Alþingi ==== [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|W. G. Collingwood. ''Alþingi koosolek''. 19. sajandi maal]] Asunikud olid norra päritolu vabad mehed, kes rajasid ka Islandil oma traditsioonilise omavalitsusliku kogukonnakorralduse. Omavalitsusliku korralduse alged ulatuvad 10. sajandi algusse. Ajaloolise pärimuse kohaselt saadeti umbes 927. aastal Islandilt saadik nimega [[Úlfljótur]] Norrasse tutvuma Norra õigussüsteemiga ([[Gulaþingi seadused|Gulaþingi seadustega]]), et neid saaks kohandada kohalike oludega.<ref>Aryeh Grabois. ''Enzyklopädie des Mittelalters'', Zürich: Edition Atlantis 1988, lk 300.</ref> Tema kaasatoodud seadusi tunti [[Úlfljóti seadused|Úlfljóti seaduste]] nime all. Vabade meeste iga-aastasest kogunemisest kujunes järk-järgult Islandi kohtu- ja seadusandlik võim. Täidesaatvat võimu teostasid endiselt kohalikud pealikud. 930. aastal toimus esimest korda ühine ''[[þing]]'', mida nimetati Alþingiks ehk "üldkoguks" ja millest kujunes Islandi parlament. See peeti kesksel [[Þingvellir]]i tasandikul, mis oli tol ajal veel ühises omandis. Islandi Alþingi kogunes igal suvel, et arutada õigusküsimusi ja otsustada uute seaduste üle. Poliitiline võim koondus ''[[goðorð]]''{{'}}idesse, mille juhid olid ''[[goði]]''{{'}}d, kohalike mõjukate suguvõsade esindajad. Kohaliku halduse madalaim tasand olid ''[[hreppur]]''{{'}}id (mitmuses ''hreppar'') – kohalikud kogukonnad, kus maaelanikud korraldasid oma ühiseid asju. Alþingit peetakse läänemaailma vanimaks parlamendiks. Keskse valitsuse puudumise tõttu oli kohalikel pealikel suur võim ja mõju. Alþingi ajal toimus mitu olulist ajaloolist sündmust, näiteks üleminek kristlusele aastal 1000 ja esimene teise riigiga sõlmitud kokkulepe: 1022. aastal sätestasid islandlased ja Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] islandlaste õigused Norras ja Norrast pärit inimeste õigused Islandil. Rahvaarvu kasv ja jõuka maaomanike kihi kujunemine suurendasid vajadust poliitilise korralduse reformimise järele. 965. aastal jagati Island neljaks veerandkonnaks (''[[fjórðungur]]'', mitmuses ''fjórðungar''), millest igaühel oli oma kogu. ====Kristluse vastuvõtmine==== Aastal 1000 (mõningate allikate järgi 999) kuulutati [[Alþingi]] otsusega Islandil [[ristiusk]] ametlikuks usuks. Otsuse kujunemist mõjutas tugevasti Norra kuninga [[Olav Tryggvason]]i surve. Ta oli 10. sajandi lõpus saatnud saarele kristlikke misjonäre, kes kuulutasid Alþingi ees. Islandlased püüdsid vältida usulise konflikti süvenemist. Kristluse vastuvõtmisega lubati teatud tingimustel vana usu järgimist eraviisiliselt. Islandlased võtsid uue usu omaks järk-järgult, vanemaid usutraditsioone ja tavasid järgiti salaja veel pikka aega. Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] saatis Islandile misjonipiiskoppe. Esimene Islandi päritolu piiskop [[Ísleifr Gizurarson]] pühitseti ametisse 1056. aastal. [[11. sajand]]i teisel poolel rajati Islandi esimene piiskopkond [[Skálholt]]is ja 1106. aastal teine [[Hólar]]is. 1106. aastal otsustati rajada ka Islandi esimene klooster Põhja-Islandis asuvasse [[Þingeyrar]]i (Húnaflói lahe ääres), kuid see pühitseti sisse alles 1133. aastal; kloostrid kujunesid hiljem olulisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. ==== Ameerika avastamine ja kultuuriline eneseteadvus ==== 10. sajandi lõpul avastasid islandlased [[Erik Punane|Erik Punase]] eestvedamisel [[Gröönimaa]] ja rajasid sinna esimesed asulad. Islandlased olid ka esimesed eurooplased, kes (umbes aastal 1000) jõudsid [[Põhja-Ameerika]] mandrile. Katsed rajada püsiasula [[Vinland]]i piirkonda, mis asus viikingite [[Newfoundland]]i põhjaosas paiknenud tugipunktist lõuna pool, ebaõnnestusid. 11. sajand oli kasvava kultuurilise eneseteadlikkuse aeg, nagu nähtub Islandi saagadest. See areng jätkus kuni 13. sajandini. 12. sajandil kirjutati Islandil arvukalt ladinakeelseid tekste. Ajaloolast [[Ari Þorgilsson]]i ehk [[Ari Tark]]a (vanapõhja ''Ari fróði''), peetakse üheks silmapaistvamaks [[kroonik]]uks läänemaailma ajaloos. ==== Saagad ja "Eddad" ==== [[Pilt:Möðruvallabók f13r.jpg|pisi|[[Möðruvallabók]], [[käsikiri]], milles on teiste seas jäädvustatud [[Njálli saaga]] (umbes 1350)]] [[Pilt:A page of Heimskringla.jpg|pisi|Lehekülg [[Snorri Sturluson]]i "[[Heimskringla]]st"]] [[13. sajand]]it peetakse [[islandi kirjandus]]e kuldajaks. Samal ajal oli Island poliitiliste sisetülide ja võimuvõitluste tõttu rahutu ja vägivaldne. Suur osa Islandi saagadest pandi kirja just sel ajal, kuigi nende lõplik üleskirjutamine toimus peamiselt 13. ja [[14. sajand]]il. Saagad kuuluvad Euroopa keskaja kirjanduse klassikasse. Tuntuim saagaliik on islandlaste saagad, mis käsitlevad peamiselt Islandi asustamist ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. ja 14. sajandi käsikirjades säilinud anonüümne "[[Vanem Edda]]" sisaldab paganlikke jumalaid käsitlevaid lugusid ja laule ning germaani rahvaste mineviku kangelaste lugusid. 13. sajandil tegutses võimsa [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Snorri Sturluson]] (umbes 1179 – 1241), kes oli nii poliitik kui ka kirjanik. Temalt pärinevad luulekunsti käsiraamat "[[Noorem Edda]]" ja Norra kuningate ajalugu "[[Heimskringla]]" ning tõenäoliselt ka mõni saaga, näiteks "[[Egilli saaga|Egill Skallagrímssoni saaga]]". === Norra aeg === Ajavahemikku 1220–1262, mida tuntakse ka [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajana]], iseloomustasid poliitilised tülid ja kodusõjad. 13. sajandil koondus poliitiline ja majanduslik võim üha enam mõne mõjuka suguvõsa kätte, mis süvendas nendevahelisi võimuvõitlusi ja viis Islandi vaba riigi poliitilise korra kriisi. Samal ajal suurenes [[Norra]] kuninga huvi Islandi vastu. Mõned Islandi ülikud püüdsid Norra kuninga toetust kasutada oma kohalike konkurentide vastu. Et ükski suguvõsa ei suutnud kogu saart enda kontrolli alla saada, tunnistasid islandlased aastatel 1262–1264 lepingutega Norra kuninga ülemvõimu. Islandlased muutusid Norra kuninga maksukohuslasteks ja [[Islandi vaba riik|vaba riigi aeg]] lõppes.{{lisa viide}} Norra kuninga võimu all kaotati senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. [[Alþingi]] tegutses edasi nii seadusandliku kogu kui ka kohtuna, kuigi selle pädevus vähenes. Norra kuningas kehtestas [[kaubandusmonopol]]i, piirates islandlaste võimalusi teiste maadega otse kaubelda. See aitas kaasa Islandi majandusliku olukorra halvenemisele.{{lisa viide}} Norra kuningavõimu kehtestamise järel anti Islandile 1271–1273 esimene monarhiline seadustik "[[Járnsíða]]", mis tekitas islandlaste seas suurt vastupanu. See andis seadusandliku võimu senisest enam kuningale, kaotades muu hulgas ''goði''{{'}}de traditsioonilised õigused. See asendati 1281. aastal Islandi oludele paremini kohandatud seadustikuga "[[Jónsbók]]", mis püsis suuresti muutumatuna kuni 20. sajandi alguseni. === Taani aeg === 1380. aastal tekkis [[Taani ja Norra personaalunioon]] ning Island läks koos Norraga Taani kuninga võimu alla. Kui Norra, Taani ja Rootsi 1397. aastal [[Kalmari unioon]]iks ühinesid, sai Island Norra kuningriigi kaudu Kalmari uniooni osaks ja jäi Taani kuninga võimu alla. 13.–14. sajandil alanud [[kliima]] jahenemine mõjutas Islandi majandust ebasoodsalt. 15. sajandit nimetatakse ka Inglise sajandiks. Sel ajal oli Island tihedates suhetes Inglismaaga ja Inglise kaubalaevad külastasid regulaarselt Islandi sadamaid. Sel sajandil ka rahvaarv kahanes järsult: aastatel 1402–1404 langes [[katk]]uepideemia ohvriks suur osa islandlasi (hinnangud kõiguvad umbes veerandist kuni üle pooleni rahvastikust). [[Pilt:Gerardi Mercatoris Atlas, sive, Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Figura (24696368309).jpg|pisi|Islandi kaart Mercatori atlasest (umbes 1621)]] [[Hólari piiskop]] [[Jón Arason]] tõi 1530ndate paiku Islandile trükikunsti. Juba 1540. aastal avaldati Taanis trükitud islandi tõlkes [[Uus Testament]]. Täieliku islandikeelse [[Piibel|piibliväljaande]] andis 1584. aastal välja Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]]. [[Reformatsioon]] viidi Taani kuninga eestvedamisel Islandil läbi 1550. aastal hoolimata kohalike katoliiklaste ägedast vastupanust. [[Luterlus]] kuulutati Islandi ametlikuks usundiks ja Taani kuningas kirikupeaks. [[Katoliku kirik]]u varad konfiskeeris Taani riik ning katoliiklik piiskop ja rahvuskangelane [[Jón Arason]] hukati kuningakoja käsul pea maharaiumise teel. Sellega tugevdas Taani kroon oma võimu Islandil. Islandlaste vabakaubandusele [[hansalinn]]ade ja [[Inglismaa]]ga andis 1602. aastal tugeva hoobi Taani kaubandusmonopol. Islandiga said kaubelda üksnes selleks õiguse saanud kaupmehed. Piirangud mõjusid saare majandusele ebasoodsalt. Monopoli leevendati 1786./1787. aastal, mil kauplemisõigus laiendati kõigile Taani ja Norra kuninga alamatele. Islandiga kauplemine muutus täielikult vabaks kõigi riikide kaupmeestele 1855. aastal (seadus võeti vastu 1854).{{lisa viide}} [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il rüüstasid Islandit korduvalt mereröövlid. 1627. aastal ründasid [[Alžiir]]ist ja Salést pärit mereröövlid Islandi lõuna- ja idaranniku asulaid, sealhulgas Grindavíkit ja idafjorde. Nad viisid [[Islandi saar]]elt orjadeks 110 ja [[Vestmannaeyjar]]ilt 242 inimest. Vaid väike osa neist (allikate järgi 27 kuni 34) nägi hiljem oma kodumaad, kui Taani kuningas [[Christian IV]] nad vabaks ostis.<ref name="HeXu4" /> Tuntuim pääsenu oli [[Guðríður Símonardóttir]], kes naasis Islandile ja abiellus hiljem tuntud islandi poeedi [[Hallgrímur Pétursson]]iga.{{lisa viide}} 1662. aastal kehtestati ka Islandil Taanis 1661. aastal kehtestatud absolutistlik ja pärilik monarhia. Taani poliitikal olid Islandile valdavalt negatiivsed tagajärjed: [[Alþingi]] pidi loovutama Taani kuningakojale suure osa oma põhiseaduslikest õigustest, samal ajal kui Taani kaubandusmonopol pärssis Islandi majandust. 15. ja 16. sajandi kliimamuutused, millega kaasnesid külmad talved ja jahedad suved, põhjustasid toidupuudust ning süvendasid veelgi Islandi raskusi. 17. sajandil surid tuhanded islandlased nälja ja külma tõttu. Inimohvreid nõudsid ka vulkaanipursked ja maavärinad aastatel 1618, 1619, 1625 ja 1660 ning 1693. aasta Hekla purse. 18. sajandit peetakse Islandi ajaloo kõige traagilisemaks ajajärguks. Looduskatastroofide, nendega kaasnenud näljahädade ja epideemiate tõttu vähenes rahvaarv märgatavalt. Aastatel 1707–1709 levis Islandil rõugeepideemia, mis nõudis ligikaudu 18 000 inimelu. Vulkaanipursked ja maavärinad jätkusid kogu sajandi vältel, kuid kõige rängemaks peetakse [[Laki]] vulkaanipurset aastatel 1783–1784, mida on nimetatud üheks rängemaks vulkaanipurskeks Maa ajaloos. Purske tagajärjel paiskunud vulkaaniline materjal levis laialdaselt Maa atmosfääris ning sellele järgnenud näljahäda tõttu kaotas Island umbes viiendiku oma elanikkonnast.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 49.</ref> 1800. aastal saatis Taani kuningas [[Alþingi]] laiali ja selle asemele loodi ülemkohus.{{lisa viide}} [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]'' (1811–1879)]] 1801. aastal likvideeriti ka vanad piiskopitoolid Skálholtis ja Hólaris. Kogu maa ühendati üheks piiskopkonnaks, mille keskuseks sai pealinn Reykjavík. 1787. aastal muutsid Taani võimud kaubandusmonopoli tingimusi ja andsid kõigile Taani alamatele õiguse Islandil kaubelda. 1845. aastal, taastati [[Jón Sigurðsson]]i juhitud üliõpilasrühma algatusel nõuandva koguna Alþingi. See hakkas kogunema pealinnas Reykjavíkis. Jón Sigurðssoni peetakse Islandi rahvuskangelaseks. Tema sünnipäeva 17. juunit tähistatakse Islandi rahvuspühana. [[Þingvellir]]ist sai 1930. aastal Islandi esimene rahvuspark. Väliskaubandus liberaliseeriti täielikult 1855. aastal. Islandi kliima muutumine ja selle negatiivne mõju kohalikule põllumajandusele sundisid aastatel 1870–1914 umbes 20 000 islandlast otsima uut elupaika Põhja-Ameerikast, eelkõige [[Kanada]]st. Islandi asundused tekkisid muu hulgas [[Minnesota]] ja [[Wisconsin]]i osariigis. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli 42 000 ameeriklast Islandi immigrantide järeltulijad.<ref>{{en}} [https://www.loc.gov/teachers/classroommaterials/presentationsandactivities/presentations/immigration/scandinavian6.html ''Library of Congress: Scandinavian Immigration – Icelanders.]</ref><ref>Max Galli, Ernst-Otto Luthardt. ''Island'', Augsburg: Verlagsgruppe Weltbild 2007, lk 37</ref> 1874. aastal, Islandi asustamise 1000. aastapäeva tähistamise puhul, andsid Taani võimud Islandile uue põhiseaduse ja õiguse oma rahandust korraldada. === Iseseisvumine ja uuem ajalugu === [[Pilt:Lofsöngur (first recording).ogg|pisi|Esimene Islandi hümni "[[Lofsöngur]]" salvestis, esitab [[Pjetur A. Jónsson]] (1929)]] [[Pilt:Myvatn vom Naturbad Jardboedin-10-2018-gje.jpg|pisi|Veoauto sõidab mööda [[Mývatni järv]]est. Islandil on arenenud teedevõrk. Teed on asfaltkattega, välja arvatud kaugetes ja asustamata piirkondades]] [[Pilt:ThingvellirKirche.JPG|pisi|Üksildane kirik [[Úlfarsvatn]]i järve ääres. Iseseisev Islandi Vabariik kuulutati välja 17. juunil 1944 [[Þingvellir]]is]] [[19. sajand]]i teisel poolel hakkasid islandlased taotlema suuremat õigust oma maa asju ise korraldada. 1874. aastal sai Island omavalitsuse ja samal aastal anti talle uus põhiseadus. 1904. aastal kehtestati Islandil omavalitsuskord (islandi ''heimastjórn'', taani ''hjemmestyre''). [[Taani valitsus]]se loodi [[Islandi minister|Islandi ministri]] ametikoht. Esimeseks Islandi ministriks sai [[Hannes Hafstein]]. Ta asus elama Reykjavíki ja vastutas [[Alþingi]] ees. 1918. aastal sõlmitud liidulepinguga tunnustas Taani Islandit suveräänse [[Islandi Kuningriik|Islandi Kuningriigina]], mis jäi Taaniga [[personaalunioon]]i: mõlema riigi monarh oli Taani kuningas [[Christian X]]. Taani ja Islandi vahelise kokkuleppe järgi vastutas Kopenhaagen Islandi välissuhete ja rannavalve eest kooskõlas Islandi valitsuse otsustega.{{lisa viide}} [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses kuulutas Island end neutraalseks. 1940. aasta aprillis okupeeris Saksamaa Taani. Et Taani ei saanud enam täita oma kohustusi Islandi välissuhete korraldamisel, katkes senine kord. 10. mail 1940 okupeerisid Islandi [[Suurbritannia]] väed. 1941. aastal asendusid Briti väed [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] vägedega, kes viibisid Islandil sõja lõpuni. Liitlasväed kasutasid Islandit sõja ajal sõjaliselt ja rajasid sinna [[lennuväebaas]]e. Osa okupatsioonivägedest lahkus alles 1946. aastal. Kuigi Island ise sõjategevuses otseselt ei osalenud, uputasid sõdivad pooled mitmeid Islandi laevu ja paljud islandlased kaotasid elu.{{lisa viide}} Et Islandi ja Taani vahelist uniooni ei olnud Teise maailmasõja tõttu võimalik 1944. aastal pikendada, kuulutati 17. juunil 1944 [[Þingvellir]]is välja Islandi Vabariik. Seda päeva tähistatakse Islandi [[iseseisvuspäev]]ana.{{lisa viide}} 1949. aastal asutati [[NATO]], mille asutajaliikmete hulka kuulus ka Island. NATOga ühinemist saatsid Islandil 30. märtsil 1949 [[Alþingi]] hoone ees suured protestid ja rahutused, mille käigus kasutas politsei esmakordselt Islandi ajaloos [[pisargaas]]i. 1951. aastal sõlmitud kaitselepinguga naasid Ameerika Ühendriikide väed Islandile ja kasutasid sealset [[Keflavíki lennujaam|Keflavíki lennubaasi]] kuni 2006. aastani. Islandil ei ole oma sõjaväge ja riigi kaitse tugineb koostööle Ameerika Ühendriikidega. 2016. aasta [[2. aprill]]il saatis USA NATO õhuseiremissioonide toetamiseks Islandile hävitajad [[F-15 Eagle|F-15C Eagle]].<ref name="pAkmI" /> Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu. Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu. Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu.<ref>Ronald D. Gerste. [https://www.zeit.de/2023/22/schweden-unabhaengigkeit-gustav-vasa-nato-beitritt Unabhängigkeit von Schweden – Alter Schwede], zeit.de, 30.5.2023. </ref><ref>Linda Koponen. [https://www.nzz.ch/international/schweden-tritt-nato-bei-was-die-erweiterung-fuer-die-ostsee-bedeutet-ld.1748476 Gewinnt die Nato nach Schwedens Beitritt die alleinige Kontrolle über die Ostsee? Es ist kompliziert – eine Analyse in Karten], nzz.ch, 28.2.2024.</ref> == Asend ja suurus== Island asub [[põhjapolaarjoon]]e lähedal 63. ja 66. [[põhjalaius]]e vahel. Islandit ümbritsevad [[Atlandi ookean]], [[Taani väin]] (Islandi ja Gröönimaa vahel) ja [[Põhja-Jäämeri]]. Riigi põhjapoolseim punkt asub põhjapolaarjoonest vaid veidi lõuna pool ja paikneb geograafiliselt ligikaudu samal laiuskraadil kui Põhja-Rootsi. Lisaks [[Islandi saar]]ele kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, millest suurem osa on asustamata. Islandi saare pindala on ligikaudu 101 800 km². Riigi kogupindala on 103 125 km². Koos Islandi [[kalastusvöönd]]iga hõlmab riik umbes 758 000 km².<ref> [http://www.eldey.de/Geographie/Geographie/geographie.html Geografie], eldey.de.</ref> Kaugus Norra [[rannik]]uni on umbes 970 km, [[Gröönimaa]] rannikuni umbes 290 km ja [[Šotimaa]] rannikuni umbes 750 km. Islandist läänes asuva [[Kanada]] lähimad asustatud alad ([[Labrador]]) jäävad umbes 2070 km kaugusele. Islandi kaudu kulgeb üks lühemaid õhuteid [[Lääne-Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika]] idaranniku vahel.{{lisa viide}} Islandi lõunapoolseim punkt asub [[Surtsey]] saarel, mis on alates 2008. aastast kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.{{lisa viide}} [[Pilt:Iceland satellite.jpg|pisi|Island talvel. Foto tegi [[NASA]] satelliit Aqua 28. jaanuaril 2004]] == Loodus == [[Pilt:Iceland Mid-Atlantic Ridge Fig16.gif|pisi|left|Islandi seos [[Atlandi ookeani keskahelik]]uga]] === Geoloogiline ehitus === [[Pilt:Hvalfjörður-Botnsdalur-Iceland-20030527.jpg|pisi|[[Hvalfjörður]] ja [[Botnsdalur]]]] [[Pilt:Kalfárvellir-Snæfellsnes-Iceland-20030528.jpg|pisi|[[Kalfárvellir]] [[Snæfellsnes]]i poolsaarel]] Island on geoloogiliselt väga noor ja kuulub maailma noorima maismaa hulka. Vanim pinnal [[paljand]]uv [[aluspõhi]] on umbes 16 miljonit aastat vana.{{lisa viide}} Saare teke on seotud paiknemisega [[Atlandi ookeani keskahelik]]ul [[Põhja-Ameerika laam]]a ja [[Euraasia laam]]a lahknemisvööndis. Saare kujunemisel on oluline roll ka [[Kuum täpp|kuumal täpil]], mistõttu on vulkaaniline tegevus Islandil eriti intensiivne. Arvatavasti hakkas saar [[Atlandi ookean]]ist kerkima umbes 16–20 miljonit aastat tagasi, kui kaks magmaallikat hakkasid üheaegselt vedelaid kivimeid kuhjama. See geoloogiline "sünd" kestab tänapäevani ning mitmel pool Islandil jätkub uue maismaa teke: maapõuest purskub endiselt laavat ja kuuma vett.{{lisa viide}} Vulkaanilise tegevuse tagajärjel on ookeanipõhjast kerkinud ulatuslik saarestik, mille suurim saar on Islandi saar. Islandil leidub ulatuslikke [[laavaplatoo]]sid, vulkaane, [[tuff|tufi-]] ja [[hüaloklastiit|hüaloklastiidimägesid]] ning arvukalt lõhesid ja [[murrang]]uid.{{lisa viide}} Suurem osa saarest kujunes viimase [[viimane jääaeg|viimase jääaja]] jooksul või pärast seda. Saare vanim osa asub loodeosas ning seda nimetatakse islandi keeles [[Vestfirðir]] 'Läänefjordid'. Noorim osa on [[Surtsey]] saar, mis tekkis 1963. aastal vulkaanipurske tagajärjel. === Vulkaanid === [[Pilt:Eruption of Fagradalsfjall volcano, 2021-03-24.webm|pisi|Droonivideo [[Geldingadalir]]is purskavast vulkaanist 2021. aasta kevadel]] Island on üks maailma aktiivsemaid vulkaanilisi piirkondi. Seal on umbes 200 [[vulkaan]]i, mis jagunevad ligikaudu 30 aktiivseks vulkaaniliseks süsteemiks. Vulkaaniline tegevus koondub peamiselt saare kesk- ja edelaosa läbivatesse aktiivsetesse vulkaanivöönditesse. Aktiivsetes vulkaanivööndites esineb nii [[lõhevulkaan]]ilist tegevust kui ka [[kilpvulkaan]]e ja [[kihtvulkaan]]e.{{lisa viide}} Suurim vulkaanilise tegevuse vöönd ulatub Islandi kaguosast kirdeosani ning kulgeb mööda [[Atlandi ookeani keskahelik]]ku, kus [[Euraasia laam]] ja [[Põhja-Ameerika laam]] eemalduvad teineteisest. Laamade lahknemisel tekkiv lõhe täitub pidevalt Maa sisemusest kerkiva [[laava]]ga. Keskaheliku laius on Islandi põhjaosas umbes 40 km ja lõunaosas umbes 60 km ja see hõlmab ligikaudu veerandi riigi pindalast. Keskahelikule on iseloomulikud vulkaanikraatrite vööndid, auravad [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikad]], [[solfataar]]id ja sagedased [[maavärin]]ad. Ülejäänud kaks suuremat vulkaanilise tegevuse keskust asuvad [[Snæfellsnes]]i poolsaarel ja Lõuna-Islandi sisealadel.{{lisa viide}} Alates Norra asunike saabumisest enam kui 1100 aastat tagasi on Islandil registreeritud ligikaudu 200 vulkaanipurset. Islandil toimub pidevalt väiksemaid vulkaanilisi sündmusi, suuremad pursked leiavad aset aga ebaregulaarselt.{{lisa viide}} Üks tuntumaid vulkaanilisi piirkondi on [[Laki]] ehk [[Lakagígar]], umbes 27 km pikkune lõhede ja kraatrite süsteem. Selle suurim purse toimus 1783.–1784. aastal ning põhjustas suurt keskkonna- ja majanduskahju.{{lisa viide}} Tuntud [[kihtvulkaan]] on [[Hekla]], mis on üks Islandi aktiivsemaid vulkaane.{{lisa viide}} Teiste tuntud vulkaanide hulka kuuluvad Öræfajökull, [[Eldfell]] ja [[Snæfellsjökull]]. [[Surtsey]] saar tekkis 1963. aastal vulkaanilise tegevuse tulemusena.{{lisa viide}} 2010. aasta aprillis alanud [[Eyjafjallajökull]]i purse põhjustas Euroopas ulatuslikke lennuliikluse häireid.{{lisa viide}} Märtsis 2021 algas pärast ligi 800-aastast vaheaega [[Reykjanes]]i poolsaarel [[Geldingadalir]]is [[Fagradalsfjall]]i vulkaanisüsteemi purse. Sellele järgnesid piirkonnas mitmed uued vulkaanipursked.{{lisa viide}} Mõned vulkaanid paiknevad liustike all ja nende purskamise ajal võib jää kiiresti sulada, tekitades võimsaid vee-, muda- ja kivivoolusid ehk liustikutulvi, mis liiguvad mere poole. Kõige kardetumad sellised vulkaanid on [[Grímsvötn]], mis asub [[Vatnajökull]]i jääkilbi all, ning [[Katla]], mida kutsutakse ka Vanaks Nõiaks ja mis paikneb [[Mýrdalsjökull]]i all.{{lisa viide}} <gallery> Pilt:007_Volcano_eruption_of_Litli-Hrútur_in_Iceland_in_2023_Video_by_Giles_Laurent.webm|Video tegutsevast vulkaanist [[Litli-Hrútur]]ist 2023. aastal Pilt:Surtsey eruption 1963.jpg|Uus saar [[Surtsey]] 1963. aastal, kuusteist päeva pärast seda, kui merealune vulkaan oli pursanud ja saar oli hakanud merest kerkima Pilt:Thrihnukagigur Iceland 2.jpg|[[Þríhnúkagígur]]i vulkaani magmakamber on maailmas ainus, kuhu inimesed saavad sisse minna. Külastajad laskuvad sinna köistõstukiga </gallery> ===Laavaväljad=== [[Ódáðahraun]], Islandi suurim [[laavaväli]] pindalaga 4500 km², asub [[Vatnajökull]]ist põhja pool ja on kujunenud arvukate vulkaanipursete laavavoolude tagajärjel. Laavavälja iseloomulik nimi on Kurjategijate kõrb. Tuntuim seal 18. sajandil kaks aastakümmet ellu jäänud pagendatu oli [[Fjalla-Eyvindur]]. ===Geotermiline aktiivsus=== Lisaks vulkaanipursetele esineb Islandil rohkesti [[geotermiline aktiivsus|geotermilist aktiivsust]], sealhulgas [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikaid]] ja [[geiser|geisreid]]. Island on kõige kuumaveeallikaterikkam riik maailmast. Geotermilist aktiivsust kasutatakse laialdaselt [[geotermaalenergia]] tootmiseks. Üle 90 protsendi islandlastest kasutab geotermilist kütet. Geotermaalenergiat kasutatakse ka kõikjal Islandil leiduvate arvukate väikeste ujumisbasseinide soojendamiseks ja [[Hveragerði]] ümbruse kasvuhoonetes. Seal kasvatatakse lilli, köögivilju ja teadusuuringuteks isegi troopilisi puuvilju, näiteks [[apelsin]]e ja [[banaan]]e, et vähendada Islandi sõltuvust kallist imporditud põllumajandustoodangust. ===Maavärinad=== Islandil registreeritakse iga päev [[maavärin]]aid, millest enamik on nõrgad ja inimestele tuntamatud. Maavärinad on seotud nii [[laam]]ade liikumise kui ka vulkaanilise tegevusega.{{lisa viide}} [[Pilt:Iceland Snaefellsnes.jpg|pisi|left|[[Snæfellsnes]]i poolsaar]] ===Pinnamood=== Islandi mäed on valdavalt madalad ja keskmise kõrgusega. [[Lavamägi|Lavamäed]] vahelduvad [[tegevvulkaan]]ide, [[uinunud vulkaan]]ide ja [[kaldeera]]dega. Pinnamoodi on kujundanud eelkõige vulkaaniline tegevus, liustikud, vooluveed ja mere erosioon.{{lisa viide}} Kõrgeim mäetipp on [[Hvannadalshnúkur]], mis asub [[Öræfajökull]]i vulkaanimassiivis ja ulatub umbes 2110 m kõrgusele.{{lisa viide}} Islandi siseosa on suuresti asustamata ja sinna pääseb sageli ainult [[nelikveoline sõiduk|nelikveoliste sõidukitega]]. Varem pakkus raskesti ligipääsetav "[[Islandi kõrgustik]]", nagu seda sageli nimetatakse (ehkki see ei ulatu rannikualadest kuigi palju kõrgemale), varjupaika pagendatutele. === Rannik === [[Pilt:Yslandkaart.png|pisi|Islandi kaart]] Suurem osa Islandi elanikkonnast on koondunud viljakatele rannikualadele — asustuskõlblik on hinnanguliselt vaid 20–25% saarest, valdavalt lõuna- ja idarannikul. [[Reykjavíki pealinnapiirkond]], kus elab ligikaudu kaks kolmandikku Islandi elanikkonnast, on Islandi ainus suur linnaline keskus. Loodeosas asuvatest [[Läänefjordid]]est piki põhja kuni riigi idaosani iseloomustavad rannikut suured ja väikesed [[fjord]]id ning [[laht|lahed]]. Piirkond on maastiku ja väheste teede tõttu Islandi üks raskemini ligipääsetavamaid alasid; osasse fjordidest pääseb siiani vaid nelikveoliste sõidukitega ning mõnesse kõrvalisemasse asulasse (näiteks [[Strandir]]i piirkonnas) ka talvel üksnes piiratult. 1996. aastal valminud [[Vestfjarðagöngi tunnel]] on ühendust siiski oluliselt parandanud. Piirkonna rahvaarv saavutas haripunkti 1920. aastatel ja on sellest ajast peale, eriti sõjajärgsel linnastumisperioodil, pidevalt vähenenud. Lõunas iseloomustab rannikut looduslike lahesoppide peaaegu täielik puudumine, mis tuleneb piirkonna üleujutamisest [[Vatnajökull]]i sulaveega. Läänerannikut iseloomustavad seevastu laiad fjordid ja lahed. === Kliima === [[Pilt:Iceland Köppen.svg|pisi|[[Kliimavöönd]]id [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi]] [[Pilt:DyrholaeyWinter.jpg|pisi|[[Dyrhólaey poolsaar]] (Lõuna-Island) talvel]] Islandi kliimat mõjutavad selle asukoht põhjapoolsetel ja lähispolaarsetel laiuskraadidel, [[Atlandi ookean]]i [[hoovus]]ed, mere lähedus ja pinnamood. Islandi kliimat pehmendavad [[Golfi hoovus]]e süsteemi kuuluvad soojad hoovused, mis kulgevad lõunaranniku ääres. Külmad hoovused mõjutavad eelkõige põhja- ja idarannikut.{{lisa viide}} Rannikualadel on suved üldiselt jahedad ja talved merelise kliima tõttu suhteliselt pehmed. Saare siseosas ja kõrgustikel on kliima külmem ning taimkate hõredam. Koos tuultega, mis puhuvad saare kohal enamasti lõunast põhja, muudavad need tegurid [[Reykjavík]]i (Edela-Islandil) kliima külmemaks kui Euroopas, kuid siiski parasvöötmeliseks. [[Akureyri]]s registreeritakse mägituulte tõttu suuri temperatuurikõikumisi.{{lisa viide}} [[Sademed|Sademeid]] on rohkem tuultele avatud lõuna- ja lääneosas ning mäestike tuulepealsetel nõlvadel. Paljudes piirkondades on sademeid palju: nende aastane hulk varieerub lõunapoolsete tasandike umbes 2000 mm-st kuni [[Vatnajökull]]il mõõdetud maksimaalselt 4000 mm-ni. Põhja-Islandi kõrgplatood on kõige kuivem piirkond, kus aastane sademete hulk jääb alla 600 mm. Suve alguskuud on aasta kuivem aeg, ehkki sademete hulk on üldiselt väga muutlik. Kirdeosa on kuivem, sest lõunast Islandi kohale liikuvad pilved annavad suure osa oma sademetest juba suure Vatnajökulli liustiku kohal. Sellepärast on [[Mývatni järv]]e ümbruses rohkem päikesepaistelisi tunde kui teistes piirkondades. Põhjatuul põhjustab vastupidise olukorra: siis sajab põhjas, samal ajal kui Lõuna-Islandil valitseb soe ja päikesepaisteline ilm. Suvised tormid häirivad mõnikord autoliiklust rannikuteedel. [[Liivatorm]]id võivad mägismaal autojuhtide nähtavust piirata.{{lisa viide}} Tänu Golfi hoovuse süsteemi soojade hoovuste mõõdukamale mõjule on Islandi kliima leebem kui teistes samal põhjalaiusel asuvates piirkondades. Saarele on iseloomulikud pehmed talved ja suhteliselt jahedad suved. Keskmine ööpäevane temperatuur jääb talvel 0–3 °C ja suvel 12–15 °C vahele, kuid sisemaal võib temperatuur olla märgatavalt madalam. Mõnes piirkonnas tõuseb temperatuur suvekuudel üle 20 °C. Kõrgeimad temperatuurid registreeritakse tavaliselt juuni keskpaigast augusti lõpuni või septembri keskpaigani. Golfi hoovuse mõju tõttu esineb Lõuna-Islandil lumesadu harva. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses on Islandil registreeritud ka kõrgemaid keskmisi temperatuure, mistõttu mõned liustikud on hakanud taanduma ja väiksemad liustikukeeled, näiteks [[Oki liustik]], on isegi täielikult sulanud. See nähtus saavutas uue kõrgpunkti 2007. aastal, mis oli üks soojemaid Islandil kunagi registreeritud aastaid: 12 kuu jooksul sulas rohkem jääd kui kogu eelnenud kümnendi jooksul. Temperatuuri tõusu ja märgatavalt väiksema lumesaju tõttu muutusid jäävabaks piirkonnad, mis olid olud alates 1550. aastast katkematult jääga kaetud.<ref>''Der Fischer Weltalmanach 2009''. Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag 2008, lk 239.</ref> === Lumeväljad ja liustikud === [[Pilt:Eyjafjallajökull.jpeg|pisi|[[Eyjafjallajökull]]i liustik koos liustikujärvega]] Maa sisemuses asuvatest magmaallikatest tekkinud Island meenutab aurukatelt, mis on endiselt rõhu all. Ometi on saare pind suurel määral kujunenud külma ja jää toimel. [[Viimane jääaeg|Viimase jääaja]] jooksul kattis Islandit ulatuslik [[jääkate]]. Kogu maa oli kaetud liustikega, mis uuristasid lääne-, põhja- ja idarannikul maismaasse [[fjord]]e ning kujundasid järsud kaljuseinad ja mäetipud.{{lisa viide}} Umbes 10 000 aastat tagasi hakkas Islandi maismaa pärast suurte ja tohutu raskusega liustike sulamist järk-järgult kerkima. Tänapäeva [[liustik]]ud ja [[jäämüts]]id, mis paiknevad peamiselt saare kõrgematel aladel, tekkisid umbes 500. aastal eKr alanud külmemal perioodil. Tänapäeval katavad [[lumeväli|lumeväljad]] ja liustikud üle 13 protsendi Islandi pindalast, sealhulgas liustikud ligikaudu kümnendiku.{{lisa viide}} Suurim liustik on [[Vatnajökull]], mille pindala on ligikaudu 8000 km². Sellest lähtuvad mitmed [[väljavooluliustik]]ud ja [[liustikujõgi|liustikujõed]]. Paljud liustikud paiknevad vulkaanidel ning vulkaanipursked võivad nendega kaasnevate [[liustikutulv]]ade tõttu kujutada kaugetes piirkondades viibivatele turistidele suurt ohtu.{{lisa viide}} Kliima soojenedes on paljud Islandi liustikud taandunud. Näiteks kaotas [[Okjökull]] 2014. aastal liustikustaatuse, sest allesjäänud jää ei vastanud enam liustiku definitsioonile.{{lisa viide}} === Meri ja siseveed === [[Pilt:Leirhnjukur.jpg|pisi|[[Leirhnjúkur]]i [[kuumaveeallikas]]]] Islandit ümbritsev meri on talvel enamasti jäävaba, kuid [[triivjää]] võib külmade hoovuste mõjul jõuda põhja- ja idarannikuni. Mõnel karmil talvel võib triivjää raskendada [[laevaliiklus]]t.{{lisa viide}} Islandil on rohkesti järvi, jõgesid, allikaid ja muid siseveekogusid. Vesi pärineb peamiselt sademetest ja liustike sulamisest. Noores ja lõhelises vulkaanilises aluspõhjas imbub suur osa veest maapõue ja moodustab ulatuslikke põhjaveesüsteeme.{{lisa viide}} ==== Jõed ==== Rannikualadel leidub rohkesti väikesi ojasid. Suuremad [[jõgi|jõed]] saavad alguse liustikest, allikatest või järvedest. [[Liustikujõgi|Liustikujõgede]] veetase sõltub tugevasti aastaajast ja on suvel, kui liustikud intensiivsemalt sulavad, tavaliselt kõige kõrgem. Liustikujõgede vesi sisaldab sageli palju peeneteralist setet, mis annab sellele iseloomuliku heleda või hallika värvuse.{{lisa viide}} Kohtades, kus jõed järsult laskuvad, leidub arvukalt [[kärestik]]ke ja [[juga]]sid. Üks tuntumaid on 44 m kõrgune [[Dettifoss]], mis on üks Euroopa veerikkaimaaid jugasid.{{lisa viide}} ==== Järved ==== Islandil on palju erineva tekkega järvi. Neid on kujundanud liustike erosioon, vulkaaniline tegevus, tektoonilised liikumised, maalihked ja jõgede tegevus. Lisaks looduslikele järvedele leidub riigis hüdroelektrijaamade rajamise tõttu tekkinud veehoidlaid.{{lisa viide}} Pindalalt on suurim [[Þórisvatn]], mille suurus on pärast veehoidla rajamist umbes 86 km². Suurim looduslik järv on [[Þingvallavatn]], mille pindala on umbes 84 km².{{lisa viide}} === Taimed === [[Pilt:Skorradalsvatn_2004.jpg|pisi|left|Metsaistandused annavad [[Skorradalsvatn]]i järve ümbrusele alpimaastikule omase ilme]] [[Taimkate]] katab Islandil suhteliselt väikese osa maismaast. Suured alad on taimkatteta või hõreda taimkattega, eriti saare siseosas ja kõrgustikel, kus kliima on jahedam, samuti laavaväljadel ja liustike ümbruses. Madalamates piirkondades on taimkate üldiselt tihedam, kuid selle levikut piiravad ja mõjutavad lähisarktiline mereline kliima, vulkaaniline aktiivsus, pinnase areng, erosioon ja karjatamine. Kõrgematel aladel muutub taimkate hõredamaks ning üle 700 m kõrgusel merepinnast on suur osa maast taimkatteta. Tänapäeva looduslikus taimkattes on olulisel kohal madalad põõsad, rohttaimed, samblad ja samblikud.{{lisa viide}} [[Pilt:Lupins-in-Iceland-20030602.jpg|pisi|[[Lupiin]]id Akureyri lähedal]] Enne Islandi asustamist oli saarel märksa rohkem puittaimestikku kui tänapäeval. [[Arukask|Arukase]] metsad ja puistud katsid hinnanguliselt 25–40% saare pindalast. Norralaste asustusega 9. sajandil kaasnes ulatuslik metsaraie ning metsade levik vähenes järsult ka karjatamise tõttu. Tänapäeval moodustavad metsad ja põõsastikud kokku umbes 2% Islandi pindalast, looduslikud kasemetsad seejuures ligikaudu 1%.{{lisa viide}} Lähisarktilise kliima ja vulkaanilise aktiivsuse tõttu on Island enamiku taimede jaoks suhteliselt ebasobiv elupaik. Jääaegade tõttu on kadunud paljud taimeliigid, sealhulgas mammutipuud ja vahtrad. Islandi tänapäevane taimestik pärineb osaliselt Põhja-Ameerikast: umbes kaheksat kuni kümmet Islandil kasvavat taimeliiki ei leidu mujal Euroopas, küll aga Gröönimaal ja Põhja-Ameerikas. Samas esineb ligikaudu 97% Islandi taimeliikidest ka Norras ja ligikaudu 87% Briti saartel. Suurimad metsaalad asuvad riigi idaosas Lögurinni (Lagarfljóti) järve ümbruses ja [[Þórsmörk]]i orus. Metsa on säilinud ka paikades, mis on tuulte eest hästi kaitstud, näiteks Akureyri lähedal [[Vaglaskógur]]is, [[Ásbyrgi]] kanjonis ja [[Skaftafelli rahvuspark|Skaftafelli rahvuspargis]]. Väikesi põõsastikke, kanarbikku ja muid taimeliike leidub mõnikord mäenõlvadel, mille lambakasvatajad on varem metsast puhastanud. Nii pärismaised kui ka kõik sissetoodud metsikud taimeliigid on kohastunud lähisarktilise kliimaga. Lupiinid, mis õitsevad juunis lillade õitega, tõi Islandi Metsandusamet saarele 1945. aastal, Teise maailmasõja järel, et tõkestada mullaerosiooni. Nende tihe ja sügavale pinnasesse ulatuv juurestik kaitseb mulda tuuleerosiooni eest ja rikastab seda lämmastikuga. Lisaks lupiinidele kasutatakse tuuleerosiooni tõkestamiseks ka luitevorme kinnistavaid kõrrelisi, näiteks [[randkaer]]a. === Loomad === [[Pilt:Icelandic Ponies2.jpg|pisi|[[Islandi hobune]] on Islandilt pärit hobusetõug]] Islandit ümbritsevates vetes leidub rohkesti [[mereimetaja]]id, sealhulgas [[vaalalised|vaalalisi]] ja [[hülglased|hülglasi]].{{lisa viide}} Enne inimasustust oli ainus maismaaimetaja [[polaarrebane]]. Hiljem on inimesed saarele toonud kodu- ja metsloomi, sealhulgas [[islandi hobune|islandi hobuse]], [[lammas|lambaid]] ja [[põhjapõder|põhjapõtru]].{{lisa viide}} Islandil on suhteliselt liigivaene maismaaelustik, kuid linnustik on rikkalik. Islandi saarel ja selle ümbruses on arvukalt merelinde. Island on mitme linnuliigi oluline pesitsus- ja rändepiirkond.{{lisa viide}} [[Roomajad]] ja [[kahepaiksed]] Islandilt looduslikult puuduvad.{{lisa viide}} Islandit ümbritsevad mered on kalarikkad. Kalandus on olnud riigi majanduses ajalooliselt väga oluline. Sisevetes elab [[lõhelased|lõhelasi]], sealhulgas lõhesid ja forelle.{{lisa viide}} ==== Linnud ==== [[Pilt:Puffin2.jpg|pisi|left|[[Lunn]] [[Látrabjargi poolsaar]]el]] [[Pilt:Manuscript Odinn.jpg|pisi|Rongad [[Huginn]] ja [[Muninn]] on [[Odin]]i silmad ja kõrvad. Islandi illustratsioon 18. sajandi käsikirjast]] Islandil elavad looduslikult paljud mere- ja maalinnud. Seal pesitseb umbes 78 linnuliiki, kes pesitsevad — sealhulgas hahad, luiged, haruldased [[pistrikulised]], [[lumepüü]]d, [[randtiir]]ud, [[lunn]]id, haruldased merikotkad ja [[suula]]d. Islandil on täheldatud üle 400 linnuliigi, nii et see on linnuvaatlejate paradiis. Mõned linnuliigid talvituvad Islandil, enne kui nad suvel oma kaugemal põhjas asuvatesse pesitsuspaikadesse tagasi lendavad. Teistele liikidele on Island ainult vahepeatus pikal teekonnal. Mõned linnud satuvad sinna kogemata tormituultega. Enamikku Islandi liike esineb ka mujal Põhja-Euroopas. [[Jääkaur]], [[läänesõtkas]] ja [[kärestikuaul]] on pärismaised ainult Islandil, Gröönimaal ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Islandil leiavad väga sobiva elupaiga miljonid lunnid ja veelinnud (26 liiki). Erinevalt ülejäänud maailmast, kus umbes 60 protsenti kõigist linnuliikidest on [[laululised]], piirdub nende osakaal Islandil umbes 17 protsendiga — peamiselt puudel asuvate pesitsuspaikade ning sobiva toidu, näiteks putukate puuduse tõttu.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 131.</ref> [[Söödikänn]]i liha ja munad olid sajandeid islandlaste populaarne toiduaine. Rasvast liha kasutati isegi kütusena.<ref>Max Galli, Ernst-Otto Luthardt. ''Island'', Augsburg: Verlagsgruppe Weltbild 2007, lk 53.</ref> Seevastu [[ronk]]a, kelle nimi on ka ''Krummi'', austati [[Odin]]i valitud linnuna. Hiljem omistati talle ennustajavõimeid: aknalaual kraaksuvad rongad ennustasid pereliikme surma, erutunud ronk viitas ähvardavale ohule merel. Enamikul Islandi taluperemeestel oli vähemalt üks paar ronki. Mehenime [[Hrafn]] 'ronk' populaarsus viitab selle linnu erilisele rollile. [[Merikotkas]] on pistrikuliste kõrval Islandi tuntuim röövlinnuliik. Ta on kuni 90 cm pikkune ja [[tiibade siruulatus]] võib olla kuni 2,5 m. 19. sajandil oli merikotkaid hinnanguliselt 200–300 pesitsevat paari. 1920. aastaks jäi neid ainult kümme paari, sest talunikud lasksid neid maha, süüdistades neid tallede, tibude ja munade varguses. Kotkad võeti 1913. aastal kaitse alla (seadus jõustus 1. jaanuaril 1914). Tänu sellele ja 1964. aastal kehtestatud rebasemürgi keelule on populatsioon märkimisväärselt taastunud: 2023. aasta seisuga hinnati täiskasvanud lindude arvuks ligikaudu 90 pesitsevat paari, üle kolme korra rohkem kui 1960ndatel. Pesitsevate ja edukalt poegi kasvatavate paaride arv kõigub siiski jätkuvalt tugevalt. Näiteks 2025. aastal pesitses 60 paari, kellest ainult 36 kasvatas edukalt poegi. ==== Imetajad ==== [[Pilt:IcelandicHorseInWinter.jpg|pisi|Islandi hobune talvisel maastikul]] [[Pilt:Icelandic-Sheep-20030608.JPG|pisi|Islandi lambad]] Lühikese aja jooksul pärast [[viimane jääaeg|viimast jääaega]], mis lõppes umbes 10 000 aastat tagasi, ei ole jõudnud kujuneda suurt loomaliikide mitmekesisust. Praegu leidub Islandil vaid seitse looduslikku imetajaliiki: polaarrebane, põhjapõder, [[ameerika naarits]], [[rändrott]], [[kodurott]], [[metshiir]] ja [[koduhiir]].<ref> [https://vefsafn.is/is/20050301181457/www.iceland.is/country-and-nature/nature/AnimalLife/ Animal life], iceland.is.</ref> Enne 1900. aastat sattusid Islandi randa vahel ka Gröönimaalt kaugele triivinud jääpankadel [[jääkaru]]d. Polaarrebane on ainus põlisimetaja, kes elas Islandil looduslikult juba enne norralaste kolonisatsiooni. Polaarrebased jõudsid Islandile arvatavasti viimase jääaja lõpupoole üle jäätunud ookeani. Kõik teised imetajaliigid on hiljem kas tahtlikult või kogemata sisse toodud. Polaarrebase toit koosneb peamiselt [[lind|lindudest]] ja [[muna]]dest. Suve alguses langevad kergeks saagiks [[pesa]]dest välja kukkunud pojad. Lisaks toituvad polaarrebased ka raipest, sealhulgas põhjapõtrade ja [[lammas]]te korjustest. Talunikud kahtlustasid, et rebased ründavad ka elavaid lambaid, ja püüdsid neid seetõttu välja juurida. Tegelikult suudavad rebased ründama vaid haigeid loomi.<ref>[http://www.eldey.de/FloraFauna/Tierwelt/tierwelt.html#polarfuchs Tierleben: Polarfuchs], eldey.de.</ref> [[Islandi hobune|Islandi hobuste]] esivanemad tõid Islandile algsed viikingitest ja keltidest asunikud. Sellest ajast saadik on nad jäänud puhtaks põlistõuks. Islandi hobuseid tohib välja vedada, kuid hobuste sissevedu ei ole lubatud. Ka praeguse umbes 3000-pealise põhjapõdrakarja kolmteist esiisa toodi algselt Norrast sisse 1773. aastal, ent põhjapõtrade kasvatus ja jaht ei ole Islandil kunagi kujunenud tulusaks tegevusalaks. Islandi põhjapõdrad elavad praegu metsloomadena kõrgustiku idaosas. Teine kohalikele loomakasvatajatele oluline tõug, mis toodi sisse koos Norra asustuslainega, on [[islandi lammas]]. Islandi algsed suured kasemetsad raiusid varajased asunikud maha, et karjamaid juurde saada. Lambad võivad Islandi lühikese suve jooksul vabalt liikuda. Alles sügisel aetakse nad lauta tagasi. [[Islandi lambakoer]] on ainus Islandi põline [[koeratõug]], üks maailma vanimaid koeratõuge. Tema esivanemad jõudsid Islandile koos esimeste asunikega Norrast ja mujalt Põhja-Skandinaaviast, näiteks [[Finnmark|Finnmargist]] ja [[Norrbotten]]ist. Isoleeritud Islandil arenesid koerad iseseisvaks tõuks, mida leidub üle kogu maa. [[Islandi kennelklubi]] (Hundaræktarfélag Íslands) andmetel on Islandil praegu 1000–2000 islandi lambakoera ja läbi aegade on välismaale registreeritud kokku umbes 11 000 koera, aga ei ole teada, kui palju neid seal praegu on. Kuigi selle tõu populaarsus näiteks Rootsis, Taanis ja USAs kasvab, on ta endiselt suhteliselt haruldane. Hülged on Islandi rannikualadel tüüpilised. Rotid ja hiired toodi sisse laevadega. Ameerika naaritsaid kasvatatakse kohalikus karusnahatööstuses, ja loomad, kellel on õnnestunud puuridest põgeneda, on looduslike vaenlaste puudumise tõttu saanud teistele liikidele nuhtluseks ja ohuks. ==Poliitika == ===Riigikord=== [[Pilt:Johanna sigurdardottir official portrait.jpg|pisi|Endine peaminister [[Jóhanna Sigurðardóttir]] juhtis Islandi esimest vasakpoolset valitsust]] 1944. aasta [[Islandi põhiseadus]]e järgi on Island vabariik. [[Riigipea]] on [[Islandi president]], kes valitakse otse neljaks aastaks. Põhiseaduse kohaselt on [[Islandi evangeelne luterlik kirik]] [[riigikirik]], mida riik toetab ja kaitseb; president nimetab ametisse kiriku piiskopi, kuid kiriku vaimulik juht ei ole riigipea, vaid piiskop. [[Parlament]] [[Alþingi]] koosneb 63 liikmest, kes valitakse neljaks aastaks [[proportsionaalne valimissüsteem|proportsionaalse valimissüsteemi]] alusel. [[Kahekojaline parlament]] kaotati 1991. aastal. Sellest ajast alates on Alþingi [[ühekojaline parlament|ühekojaline]]. Hääleõigus on kõigil vähemalt 18-aastastel kodanikel. ====President==== Praegune president on [[Halla Tómasdóttir]], kes on ametis alates 2024. aastast. ====Parlament==== [[Pilt:Iceland Althing 2024.svg|pisi|Kohtade jaotus Islandi parlamendis pärast [[2024. aasta Islandi parlamendivalimised|2024. aasta Islandi parlamendivalimisi]]. Punane – S, kollane – F, oranž – C, roheline – B, sinine – D, must – M]] {{Vaata ka|2007. aasta Islandi parlamendivalimised}} Viimastel, [[2024. aasta Islandi parlamendivalimised|30. novembril 2024 toimunud valimistel]] said parlamendis kohti kuus erakonda: *[[Allianss (Island)|Allianss]] (''Samfylkingin'', lühend S, sotsiaaldemokraatlik, 15 kohta (+9)); *[[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] (''Sjálfstæðisflokkurinn'', lühend D, paremtsentristlik, 14 kohta (−2)); *''[[Viðreisn]]'', lühend C, liberaalne ja Euroopa-meelne, 11 kohta (+6)); *''[[Flokkur fólksins]]'', lühend F, populistlik ja euroskeptiline, 10 kohta (+4)); *''[[Miðflokkurinn]]'', lühend M, euroskeptiline, 8 kohta (+5)); *[[Progressipartei (Island)|Progressipartei]] (''[[Framsóknarflokkurinn]]'', lühend B, tsentristlik, 5 kohta (−8)). Parlamendist langesid välja [[Vasakpoolsete ja Roheliste Liit]] (kaotas kõik 8 kohta) ja [[Piraadipartei (Island)|Piraadipartei]] (kaotas kõik 6 kohta). ====Valitsus==== [[Pilt:Kristrún Frostadóttir 2021.jpg|pisi|[[Kristrún Frostadóttir]], Islandi praegune peaminister]] [[Pilt:Althingishusid.jpg|pisi| [[Alþingishúsið]] Reykjavíkis, Islandi parlamendi Alþingi hoone]] [[Pilt:Cabinet building, Reykjavík 2014-07-28.jpg|pisi|Islandi valitsuse ja peaministri büroo Reykjavíkis]] [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] ja [[Allianss (Island)|Allianss]] moodustasid 23. mail 2007 koalitsioonivalitsuse, millel oli parlamendis kahekolmandikuline enamus. Peaministriks sai Iseseisvuspartei esimees [[Geir Hilmar Haarde]], välisministriks [[Ingibjörg Sólrún Gísladóttir]] Alliansist. Valitsuse poliitika peamised eesmärgid olid majanduskasvu tempo kindlustamine (koos madala inflatsiooniga), kaubandusbilansi puudujäägi vähendamine, keskkonnakaitse esmatähtsaks pidamine ja nõue, et suured tööstusprojektid saaksid parlamendi heakskiidu ja neid ei rajataks looduskaitsealadele. Pärast rahanduskriisist tingitud meeleavaldusi astus valitsus 26. jaanuaril 2009 tagasi. 1. veebruaril 2009 sai [[Jóhanna Sigurðardóttir]] Alliansi ja Vasakpoolsete ja Roheliste Liidu ajutise koalitsioonivalitsuse peaministriks. Koalitsioonil ei olnud parlamendis enamust. Allianss ning [[Vasakpoolsete ja Roheliste Liit]] saavutasid [[2009. aasta Islandi parlamendivalimised|25. aprillil 2009 toimunud parlamendivalimistel]] koos absoluutse enamuse. [[2013. aasta Islandi parlamendivalimised|27. aprillil 2013 toimunud parlamendivalimistel]] saavutasid Iseseisvuspartei ja Progressipartei koos absoluutse enamuse. Progressipartei esimees [[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] moodustas koalitsioonivalitsuse Iseseisvusparteiga ja katkestas läbirääkimised Islandi astumiseks Euroopa Liitu. Iseseisvuspartei esimees Bjarni Benediktsson oli selles valitsuses rahandusminister. Pärast [[2017. aasta Islandi parlamendivalimised|28. oktoobril 2017 toimunud valimisi]] moodustati [[Katrín Jakobsdóttir]]i juhtimisel koalitsioonivalitsus, kuhu kuulusid Vasakpoolsete ja Roheliste Liit, liberaal-konservatiivne Iseseisvuspartei ja agraarne Progressipartei. See koalitsioon jätkas ka pärast 2021. aasta Islandi parlamendivalimised|2021. aasta valimisi. 5. aprillil 2024 esitas Katrín Jakobsdóttir lahkumisavalduse peaministri kohalt, et kandideerida eelseisvatel presidendivalimistel. 9. aprillil 2024 vahetas ta välja Bjarni Benediktsson, kes oli olnud välisminister.<ref>[https://web.archive.org/web/20240409194444/https://www.faz.net/agenturmeldungen/dpa/islands-aussenminister-benediktsson-uebernimmt-regierung-19642543.html Islands Außenminister Benediktsson übernimmt Regierung], faz.net, 9.4.2024.</ref> Bjarni Benediktssoni valitsus langes 2024. aasta oktoobris. [[2004. aasta Islandi parlamendivalimised|Novembris 2024 toimunud valimised]] võitis [[Kristrún Frostadóttir]]i juhitud Allianss.<ref>Ragnar Jón Hrólfsson, Þorgerður Anna Gunnarsdóttir. [https://www.ruv.is/frettir/innlent/2024-12-21-rikisstjorn-kristrunar-frostadottur-er-tekin-vid-voldum-431433 Ríkisstjórn Kristrúnar Frostadóttur er tekin við völdum], ruv.is, 21.12.2024.</ref> ===Ametiühingud=== Islandil kuulub ametiühingutesse üle 80% töötajatest. Islandi Tööliste Föderatsioon (''[[Alþýðusamband Íslands]]'', ASÍ) asutati 1916. aastal. Sellel on tänapäeval ligikaudu 136 000 liiget, mis moodustab umbes poole Islandi tööjõust. Suurim ametiühing on kaubandustöötajate liit [[VR (ametiühing)|VR]] (umbes 40 000 liiget), millele järgneb [[Efling]] (umbes 27 000 – 30 000 liiget). Mõlemad kuuluvad ASÍ-sse. Suurim avaliku sektori ametiühingute katusorganisatsioon on omavalitsus- ja riigitöötajate liit [[BSRB]] (''Bandalag starfsmanna ríkis og bæja''), mis tegutseb alates 1942. aastast ja ühendab ligikaudu 21 000 – 23 000 liiget 25 ametiühingus. Islandi Tööandjate Föderatsioon (praegu ''[[Samtök atvinnulífsins]]'') asutati 1934. aastal (nimega ''[[Vinnuveitendafélag Íslands]]''). Oma ühendused on loonud ka käsitöölised, tööstusettevõtjad ja põllumajandustootjad. ===Välispoliitika=== [[Pilt:Flag lowering iceland.jpg|pisi|USA andis 2006. aastal [[Keflavíki sõjaväebaas]]i Islandile üle]] Islandi välispoliitika keskendub eelkõige koostööle teiste [[Põhjamaad]]ega, [[NATO]] liikmesusele ja Ameerika Ühendriikidega sõlmitud sõjalisele kokkuleppele, Euroopa poliitikale (ehkki Island ei ole Euroopa Liidu liige) ning solidaarsusele teiste Euroopa väikeriikidega, näiteks [[Balti riigid|Balti riikidega]].<ref>[https://web.archive.org/web/20080618081841/http://www.auswaertiges-amt.de/diplo/de/Laenderinformationen/Island/Aussenpolitik.html Island: Außenpolitik], Auswärtiges Amt, 18.6.2008.</ref> Koostöö arengumaadega ja Islandi osalemine rahvusvahelistel rahuvalvemissioonidel etendavad riigi välispoliitikas üha olulisemat osa. Kuigi Islandil puuduvad alalised relvajõud, osaleb ta rahvusvahelistel rahuvalve- ja muudel missioonidel peamiselt tsiviil- ja politseipersonaliga. Põhjamaade koostöö, mille aluseks on kultuurilised ja ajaloolised sidemed teiste Skandinaavia maadega, on Islandi välispoliitika keskne element. Põhjamaade passiliidu säilitamiseks pärast Taani, Rootsi ja [[Soome]] ühinemist [[Schengeni leping]]uga sõlmisid Island ja Norra 1996. aastal Schengeni riikidega assotsiatsioonilepingu. Schengeni õigustik hakkas Islandi ja Norra suhtes reaalselt kehtima alates 2001. aasta märtsist. Island on liige ka [[Läänemeremaade Nõukogu]]s ja [[Barentsi Euro-Arktika Nõukogu]]s ning [[Arktika Nõukogu]] asutajaliige. Arktika Nõukogu asutati 1996. aasta septembris. Island on ka [[NATO]] asutajaliige, ehkki riigil ei ole oma sõjaväge. NATO leping ja 1951. aastal Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kaitseleping tagavad Islandi julgeoleku. Ehkki Ameerika Ühendriikide sõjaväebaas Keflavíkis suleti 30. septembril 2006, sõlmisid USA ja Island täiendavaid kokkuleppeid, mis reguleerivad USA julgeoleku- ja kaitsekoostööd Islandiga. Alates 2007. aastast, mil [[NATO sõjaline komitee]] vastava missiooni heaks kiitis, kaitsevad Islandi õhuruumi rahuajal kordamööda NATO eri liikmesriikide (sealhulgas sageli Norra, aga ka USA, Suurbritannia, Saksamaa jt) hävitajad missiooni [[Icelandic Air Policing]] raames. Islandi ja Norra vahel sõlmiti 2007. aastal ka kahepoolne julgeolekukoostöö memorandum, mis aga ei anna Islandile Norra-poolset julgeolekugarantiid. === Haldusjaotus === [[Pilt:Iceland, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Islandi piirkonnad]] Islandil on kaks haldustasandit: riik ja [[vald (Island)|vallad]]. ====Vallad==== {{vaata ka|Islandi valdade loend}} Islandi kohalikku haldust korraldavad [[vald (Island)|vallad]] (''sveitarfélög'', ainsus ''sveitarfélag''). 1. juunist 2026. on Islandis 61 valda (varem 62). Vallad vastutavad muu hulgas alushariduse ja põhihariduse, jäätmekäitluse, sotsiaalteenuste, ühistranspordi ning ruumilise planeerimise eest.{{lisa viide}} ====Piirkonnad==== Riik on statistika ja regionaalse korralduse eesmärgil jaotatud kaheksaks piirkonnaks (''landshluti'', mitmuses ''landshlutar''). Need ei ole iseseisvad haldusüksused, vaid neid kasutatakse muu hulgas statistika esitamiseks ja regionaalse koostöö korraldamiseks.{{lisa viide}} Piirkonnad on (sulgudes keskus): {{veergude loend|laius=22em|stiil=max-width:45em| # [[Höfuðborgarsvæðið]] (Reykjavík) # [[Suðurnes]] (''varem Reykjanes'') ([[Keflavík]]) # [[Vesturland]] ([[Borgarnes]]) # [[Vestfirðir]] ([[Ísafjörður]]) # [[Norðurland vestra]] ([[Sauðárkrókur]]) # [[Norðurland eystra]] ([[Akureyri]]) # [[Austurland]] ([[Egilsstaðir]]) # [[Suðurland]] ([[Selfoss]]) }} ====Maakonnad ja maakonna õigustega linnad==== Varem oli riik jaotatud 23 maakonnaks (''sýslur'', ainsuses ''sýsla''): {{veergude loend|laius=17em|stiil=max-width:53em| * [[Árnessýsla]] * [[Austur-Barðastrandarsýsla]] * [[Austur-Húnavatnssýsla]] * [[Austur-Skaftafellssýsla]] * [[Borgarfjarðarsýsla]] * [[Dalasýsla]] * [[Eyjafjarðarsýsla]] * [[Gullbringusýsla]] * [[Kjósarsýsla]] * [[Mýrasýsla]] * [[Norður-Ísafjarðarsýsla]] * [[Norður-Múlasýsla]] * [[Norður-Þingeyjarsýsla]] * [[Rangárvallasýsla]] * [[Skagafjarðarsýsla]] * [[Snæfellsnes-og Hnappadalssýsla]] * [[Strandasýsla]] * [[Suður-Múlasýsla]] * [[Suður-Þingeyjarsýsla]] * [[Vestur-Barðastrandarsýsla]] * [[Vestur-Húnavatnssýsla]] * [[Vestur-Ísafjarðarsýsla]] * [[Vestur-Skaftafellssýsla]] }} Lisaks maakondadele oli 14 maakonna õigustega linna (''kaupstaðir''): {{veergude loend|laius=13em|stiil=max-width:42em| * [[Akranes]] * [[Akureyri]] * [[Hafnarfjörður]] * [[Húsavík]] * [[Ísafjörður]] * [[Keflavík]] * [[Kópavogur]] * [[Neskaupstaður]] * [[Ólafsfjörður]] * Reykjavík * [[Sauðárkrókur]] * [[Seyðisfjörður]] * [[Siglufjörður]] * [[Vestmannaeyjar]] }} ===Riiki iseloomustavad indeksid=== [[Globaalne rahuindeks|Globaalse rahuindeksi]] järgi on Island maailma kõige rahulikum riik. 2026. aasta indeksis on Island 163 riigi seas 19. järjestikust aastat esikohal.<ref>[https://www.visionofhumanity.org/maps/#/ Vision of Humanity]</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Björk - Hurricane Festival.jpg|pisi|[[Björk]] on üks tuntumaid Information slandi inimesi]] === Demograafilised näitajad === ====Rahvaarv==== Islandi rahvaarv oli 1. jaanuari 2026 seisuga 394 324.<ref>[https://www.statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/ Iceland's population was 394,324 at the beginning of 2026], Statistics Iceland, statice.is.</ref> Islandi rahvaarv oli pärast asustamist sajandeid suhteliselt väike ja kõikus palju. Pärast [[Islandi asustamine|asustamisperioodi]] võis see kasvada umbes 70 000–80 000 inimeseni. Umbes 1100. aasta rahvaarvuks hinnatakse samuti 70 000–80 000 inimest. Rahvaarvu mõjutasid korduvalt külmad talved, näljahädad, nakkushaigused ja vulkaanipursked. Eriti rängalt mõjutasid rahvastikku 15. sajandi katkuepideemiad ning 18. sajandi rõugeepideemiad ja vulkaanipursked.<ref>Richard F. Tomasson. ''Iceland, the First New Society''. University of Minnesota Press, 1980, lk 63.</ref> Aastatel 1500–1804 oli Islandil 37 näljaaastat.<ref>H. O. Lancaster. ''Expectations of Life: A Study in the Demography, Statistics, and History of World Mortality''. New York: Springer-Verlag, 1990, lk 399.</ref> Esimene täielik [[rahvaloendus]] korraldati 1703. aastal. [[1703. aasta Islandi rahvaloendus]]e järgi (korrigeeritud andmetel) elas Islandil 50 358 inimest. See rahvaloendus on erakordselt oluline ajalooallikas, sest selles registreeriti kogu elanikkond koos nimede, vanuse ja ühiskondliku seisundiga. See on vanim säilinud täielik rahvaloendus maailmas, mistõttu kandis UNESCO selle 2013. aastal maailma mälu registrisse (''Memory of the World''). [[Laki]] vulkaanipurse 1783. aastal ja sellele järgnenud keskkonna- ning majanduskriis põhjustasid rahvaarvu järsu vähenemise. Aastatel 1784–1786 kaasnesid purskega ulatuslik kariloomade hukkumine, nälg ja haigused. Ajaloolise demograafia uuringute kohaselt langes Islandi rahvaarv 49 609-lt (1783. aasta algul) 40 381-ni (1786. aasta algul), seega ligikaudu 19% võrra.<ref>Guðmundur Jónsson, Magnús S. Magnússon (toim). ''Hagskinna: Icelandic Historical Statistics''. Reykjavík: Statistics Iceland, 1997.</ref><ref>Claudia E. Wieners, Guðmundur Hálfdanarson. "More poison than words can describe": What did people die of after the 1783 Laki eruption in Iceland? – ''Natural Hazards and Earth System Sciences'', 2024, 24, lk 2971.</ref> 18. sajandi lõpul oli Islandi rahvaarv seega langenud ligikaudu 40 000 inimeseni. 19. sajandil hakkas rahvaarv elutingimuste paranemise ja suremuse vähenemise tõttu jälle kasvama. 1850. aastal elas Islandil umbes 60 000 inimest, 1925. aastal umbes 100 000 inimest ja 1967. aastal umbes 200 000 inimest. Ametliku statistika järgi sündis Islandi 300 000. elanik 2006. aastal.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 15; Statistics Iceland.</ref> ====Keskmine eluiga==== [[Keskmine eluiga]] on naistel 84,2 aastat ja meestel 81,0 aastat (2025), mis on maailma kõrgeimate seas. ===Islandlased=== [[Islandlased|Islandlaste]] kujunemisel on olulist osa etendanud nii Skandinaaviast kui ka Briti saartelt pärit rahvastik. Esimesed asunikud olid peamiselt Norra päritolu viikingid, kellest paljud saabusid Briti saartel asunud Norra asundustest. Asunike naised ja orjad olid valdavalt keldi päritolu. Keldi päritolu mõju Islandi rahvastiku ja kultuuri kujunemisele on seostatud ka keldi päritolu nimede ning mõningate kirjanduslike mõjutustega, eriti [[Edda]] luules. Et Islandi on ülejäänud Euroopast geograafiline eraldatud, oli selle asustamine keeruline. [[Islandi asustamine]] 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses tõi sinna inimesi peamiselt Skandinaaviast ning Briti saartelt. Kirjalikud allikad rõhutavad eelkõige Norra päritolu asunikke, kuid geneetilised uuringud on näidanud, et Islandi algasukate hulgas oli märkimisväärselt ka Briti saartelt pärit inimesi. Varasemad uuringud, mis põhinesid tänapäeva islandlaste [[Y-kromosoom]]i ja mitokondriaalse DNA ([[mtDNA]]) võrdlusel Skandinaavia ja Briti saarte rahvastikuga, on andnud kaudseid hinnanguid asustajate päritolule. Y-kromosoomi uuringu järgi on umbes 20–25% Islandi meeste esivanematest gaeli päritolu ja ülejäänutel tõenäoliselt peamiselt põhjala päritolu.<ref>Agnar Helgason, S. Sigureth Ardóttir, J. Nicholson, B. Sykes, E. W. Hill, D. G. Bradley, V. Bosnes, J. R. Gulcher, R. Ward jt. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 67 (3): 697—717.</ref> Mitokondriaalse DNA uuringud on näidanud, et islandlaste naissoost esivanemate seas oli Briti saarte päritolu enamuses ja Skandinaavia päritolu vähemusew. Täpsemat ja otsesemat teavet on andnud 2018. aastal ilmunud iidse DNA uuring, milles analüüsiti otse 27 varaseima asunikepõlvkonna islandlase (mitte tänapäeva elanike) genoome ja võrreldi neid Skandinaavia ning Briti saarte tolleaegse rahvastikuga. Uuring näitas, et asunikud olid otseselt tuvastatavalt kas norra, gaeli või segapäritolu, kusjuures norra päritolu osakaal oli asustamise ajal ligikaudu 57%, kuid on [[geenitriiv]]i ja gaeli päritolu asunike (kelle seas oli palju orje) väiksema järglaskonna tõttu kasvanud tänapäeva islandlastel ligikaudu 70%-ni. Samuti selgus, et iidsed asunikud olid oma Skandinaavia ja Briti-Iiri lähtepopulatsioonidele geneetiliselt märgatavalt lähedasemad kui tänapäeva islandlased.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, 360 (6392): 1028–1032.</ref> Geneetilised andmed on seega kokkuvõttes kooskõlas ajaloolise käsitlusega, mille kohaselt tõid osa Skandinaaviast pärit asunikke Islandile kaasa Briti saartelt pärit inimesi, sealhulgas orje. Islandlaste ajalooline väike arv ja pikaajaline geograafiline eraldatus on aidanud kaasa sellele, et islandlaste geneetiline ja sugulusstruktuur on hästi uuritav. Islandil on säilinud ka erakordselt rikkalik genealoogiline traditsioon. Paljud perekonnad saavad oma esivanemaid jälgida paljude põlvkondade vältel. See traditsioon on tänapäeval koondunud andmebaasi [[Íslendingabók (andmebaas)|Íslendingabók]] ("Islandlaste raamat"), mille on koostöös loonud biotehnoloogiaettevõte [[deCODE genetics]] ja tarkvaraettevõtja [[Friðrik Skúlason]]. Andmebaas püüab kaardistada kõigi kunagi elanud islandlaste omavahelisi sugulussidemeid. Avalikkusele (Islandi kodanikele ja alalistele elanikele isikukoodi (''kennitala'') alusel) tehti see kättesaadavaks 2003. aastal. See sisaldab üle miljoni isiku andmeid ja katav ligikaudu 95% pärast 1700. aastat sündinud islandlastest. Erakordselt hästi dokumenteeritud sugulusstruktuur on üks põhjusi, miks Islandist on saanud rahvastikugeneetika uurimisel maailmas juhtiv paik. === Keeled === [[Islandi keel]], mis kuulub [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keelte]] hulka, on Islandi ametlik keel (kinnitatud 2011. aasta seadusega nr 61/2011 "[[Lög um stöðu íslenskrar tungu og íslensks táknmáls]]"). Sama seaduse järgi on [[islandi viipekeel]] [[kurtus|kurtide]] [[esimene keel]]. Levinud väide, et islandi keel on umbes 97% elanikkonna emakeel, on aegunud. Statistikaameti 2008. aasta andmetel oli see 93,2% elanikkonna emakeel ja 2016. aastaks oli see näitaja langenud 80% kanti. === Sisseränne === Islandi rahvastik on ajalooliselt olnud suhteliselt ühtse päritoluga. Alles 20. sajandi lõpus hakkas sisseränne etendama rahvastiku kujunemises märkimisväärsemat osa ja 21. sajandil suurenes elanikkonna päritolu mitmekesisus veelgi. 2026. aasta 31. märtsi seisuga elas Islandil 70 650 välisriikide kodanikku, kes moodustasid 17,9% riigi elanikkonnast. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga olid need arvud 37 830 ja 10,9%.<ref name="uapoP" /> 2026. aasta andmetetel on suurim rühm [[Poola]] kodanikud (ligikaudu 6,5% kogu elanikkonnast), järgnevad [[Ukraina]] kodanikud (osakaal kasvanud oluliselt alates 2022. aastast), [[Leedu]] kodanikud (umbes 1,5%), [[Rumeenia]] kodanikud ja [[Filipiinid]]e kodanikud. === Religioon === [[Islandi põhiseadus]]e artikli 62 kohaselt toetab ja kaitseb riik [[luterlus|luterlikku]] [[riigikirik]]ut (''Þjóðkirkjan'' 'rahvuskirik'), kuhu kuulub 57,23% elanikkonnast (2025).<ref>[https://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Samfelag/Samfelag__menning__5_trufelog__trufelog/MAN10001.px Populations by religious and life stance organizations 1998-2025], Statistics Iceland.</ref> Vähemususu- ja maailmavaateühenduste seas on: *evangeelsed vabakirikud (5,28%) *[[katoliku kirik]] (3,89%) *muud kristlikud konfessioonid (1,73%, sealhulgas [[nelipühilased]] 0,52%, [[õigeusk]] 0,32%, [[seitsmenda päeva adventistid]] 0,14%, [[Jehoova tunnistajad]] 0,13%) *Sidmennt – Islandi eetilise humanismi ühendus (1,57%) *''[[ásatrú]]'' (alates 1972. aastast tunnustatud usuliikumine; 1,56%) *[[budism]] (0,42%) *[[islam]] (0,34%) *[[zuism]] (0,10%) *[[baha'i usk]] (0,08%) *muud usu- ja maailmavaateühendused (19,79%) 7,75% elanikkonnast ei kuulu ühtegi usu- ega maailmavaateühendusse. ===Asustus=== {{Vaata ka|Islandi asulate loend}} [[Rahvastiku tihedus]] on ligi 4 in/km². Island on üks maailma kõige hõredamalt asustatud riikidest. Suurem osa Islandi elanikkonnast on koondunud rannikule ja selle lähedusse, valdavalt edela- ja lõunarannikule. Islandi siseosa kõrgemad piirkonnad on elamiskõlbmatud. Asustuskõlblikuks peetakse ainult 20–25% Islandist. Ligikaudu kaks kolmandikku rahvastikust elab [[Reykjavíki pealinnapiirkond|Reykjavíki pealinnapiirkonnas]], mis on Islandi ainus üle 100 000 elanikuga linnaline keskus. Enamik teisi asulaid paikneb Lõuna- ja Lääne-Islandi viljakatel tasandikel, põhjapoolsetes orgudes ja Ida-Islandil [[Egilsstaðir]]i piirkonnas. Paljude [[fjord]]ide äärde on tekkinud [[kaluriküla]]d. Reykjavík ja teised suuremad asulad, näiteks [[Akureyri]], on [[linnastumine|linnastumise]] käigus kasvanud, maarahvastik väheneb. Islandi põhjaosa on maastiku iseloomu ja teede vähesuse tõttu üks riigi raskemini ligipääsetavaid alasid. Osani fjordidest pääseb siiani vaid [[nelikveoline sõiduk|nelikveoliste sõidukitega]]. Mõnesse kõrvalisemasse asulasse, näiteks [[Strandir]]i piirkonna põhjaosas, võib talvel olla maanteed mööda raske või võimatu pääseda, sest teed võivad lume tõttu suletud olla. 1996. aastal valminud [[Vestfjarðagöngi tunnel]] on piirkonna ühendust oluliselt parandanud, nagu ka 2020. aastal avatud [[Dýrafjarðargöngi tunnel]]. Piirkonna rahvaarv saavutas haripunkti 1920ndatel ja on sellest ajast saadik, eriti sõjajärgsel linnastumisperioodil, pidevalt vähenenud. ==Majandus== {{Vaata|Islandi majandus}} Islandi majandus on [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) liikmesriikide seas väikseim. Riigi [[sisemajanduse kogutoodang]] (SKT) ulatub ligikaudu 30–33 miljardi euroni. Island on üks organisatsiooni jõukamaid liikmesriike: [[SKT elaniku kohta]] oli 2024. aastal ligikaudu 80 000 eurot, mis on [[Islandi Statistikaamet]]i järgi 32% üle Euroopa Liidu keskmise. Teenindussektor annab umbes kaks kolmandikku, tööstus umbes viiendiku ja kalandusklaster (kalapüük ja -töötlemine) umbes kümnendiku riigi SKP-st. Islandil leidub rikkalikke looduslikke energiaallikaid, nagu [[geotermaalenergia]] ja [[hüdroenergia]], ja selle rannavetes on rikkalikud kalavarud. Islandi majandust soodustavad asjaolud, mida tavaliselt seostatakse Põhjamaade või Skandinaavia riikidega, nagu poliitiline ja majanduslik stabiilsus, arenenud taristu, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ning korruptsiooni ja halva valitsemise vähesus.<ref>[https://web.archive.org/web/20030424141209/http://www.lv.is/files/2003_2_6_Platts.THi.doc Platts Aluminium Symposium – Thorsteinn Hilmarsson: ''Energy and aluminium in Iceland''. Phoenix (Arizona), 12.–14. jaanuar 2003]</ref> Island meelitab välisinvestoreid, eriti rahvusvahelisi alumiiniumitootjaid, oma strateegilise asendiga Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel, tollimaksuvaba juurdepääsuga Euroopa turule, välisinvesteeringuid soodustava valitsuspoliitikaga, energiamahuka tööstuse jaoks odava taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri laialdase kättesaadavusega ning konkurentsivõimelise [[ettevõtte tulumaksu määr]]aga, mis on 2026. aastal osaühingute jaoks 20 protsenti.<ref>Platts Aluminium Symposium.</ref> OECD ametliku statistika järgi kuulub Island [[ostujõu pariteedi alusel arvutatud sissetulek]]u poolest lääne jõukaimate tööstusriikide hulka. [[Töötuse määr]] oli 2026. aasta juunis Islandi Statistikaameti andmetel viis protsenti. ===Majanduskasv=== [[Pilt:Fjarðarál2 03092006.jpg|pisi|[[Fjarðaráli alumiiniumitehas]]. Tehase jaoks toodetakse elektrit [[Kárahnjúkari paisu hüdroelektrijaam]]as]] Islandit iseloomustas alates 1990ndate keskpaigast stabiilne majandusolukord. Pärast kuus aastat kestnud majandustõusu muutus majanduskasvu määr 2001. aastal liiga suureks. 2002. aastal kasvutempo veidi aeglustus, kuid 2003. aastal hakkas see taas kiirenema. 2006. aastal kasvas Islandi majandus 2,6 protsenti.<ref name="auswaertiges-amt.de"> [https://web.archive.org/web/20071018030852/http://www.auswaertiges-amt.de/diplo/de/Laenderinformationen/Island/Wirtschaft.html Island: Wirtschaft], auswaertiges-amt.de, 18.10.2007.</ref> Majanduskasvu vedasid eelkõige suured projektid energeetika- ja alumiiniumitööstuses ning ehitussektor, millele mõjusid soodsalt väga madalad [[intressimäär]]ad. Majanduskasv pidi 2007. aasta jooksul taas aeglustuma, sest muu hulgas juhtisid [[investeerimispank|investeerimispangad]] tähelepanu riigi finantsolukorraga seotud probleemidele: [[maksebilansi jooksevkonto puudujääk]] suurenes 2006. aastal 8 protsendilt 19 protsendini SKT-st ja suur välisvõlakoormus tekitas muret. Sellele vaatamata sai Islandi valitsus 2005. aasta juunis [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] (IMF) oma struktuuri- ja finantsreformide eest positiivse hinnangu.<ref>''Der Fischer Weltalmanach 2006'', Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag 2005, lk 236</ref> Muu hulgas erastati mitu panka ja muud varem riigi kontrolli all olnud ettevõtet. Investeerimispankade hoiatused osutusid õigustatuks. Järgnes üks rängemaid finantskriise maailma majandusajaloos – 2008. aasta pangandus- ja finantskriis. Islandi kolm suurimat panka [[Kaupþing]], [[Landsbanki]] ja [[Glitnir]], mille varad kokku olid kasvanud SKT-st ligi üheksa korda suuremaks, varisesid 2008. aasta oktoobris ühe nädala jooksul kokku. Parlament võttis 6. oktoobril vastu erakorralised õigusaktid, mis andsid Finantsjärelevalve Ametile õiguse pangad üle võtta. Landsbanki natsionaliseeriti 7., Glitnir 8. ja Kaupþing 9. oktoobril. Islandi kroon kaotas 2007–2010 umbes poole oma väärtusest, inflatsioon tõusis järsult ning töötuse määr kasvas kiiresti ligi 1 protsendilt umbes 9 protsendini. Riik kehtestas [[kapitalikontroll]]i välisvaluutatehingute peatamiseks ja pöördus abi saamiseks [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] (IMF) poole, kellelt ja Põhjamaadelt saadi kokku üle 4 miljardi euro laenu. Islandi SKT langes reaalväärtuses 2007. aasta kolmandast kvartalist kuni 2010. aasta kolmanda kvartalini kokku umbes 10%. Majanduskasv muutus taas positiivseks 2011. aastal. Kapitalikontroll, mis kehtestati 2008. aastal, hakati järk-järgult leevendama alates 2015. aastast ja see kaotati lõplikult 2017. aastal. 2016. aastaks, üheksa aastat pärast krahhi, oli Island taastanud oma kriisieelse majandusliku toodangu ja ostujõu taseme. Seda soodustas eelkõige turismisektori kiire kasv, mis muutus Islandi majanduse üheks peamiseks mootoriks kalanduse ja alumiiniumitööstuse kõrval. Sellest ajast tänapäevani on Island kasvanud üheks Euroopa kiiremini arenevaks ja jõukamaks majanduseks, kuigi majandus on jätkuvalt tsükliline ja väike, mistõttu on see altim kõikumistele (näiteks COVID-19 pandeemia mõju turismile ja taas kõikuv töötuse määr). ===Valuuta=== Islandi ametlik rahaühik on [[Islandi kroon]] (ISK; islandi keeles ''króna'', mitmus: ''krónur''). Praegu on käibel 500-, 1000-, 2000-, 5000- ja 10 000-kroonised pangatähed (viimane, suurim nimiväärtus võeti kasutusele 2013. aastal) ning 1-, 5-, 10-, 50- ja 100-kroonised mündid. Islandi kroon jagunes algselt 100 ööriks (''eyrir'', mitmus ''aurar''), kuid varasemad 5-, 10- ja 50-öörised mündid ei ole enam käibel ja summad ümardatakse lähima kroonini. 2026. aasta augusti/septembri seisuga oli ligikaudne [[vahetuskurss]] 141 ISK ühe [[euro]] vastu (kursid kõiguvad pidevalt).<ref> [http://www.xe.com/ xe.com]</ref><ref> [http://www.eldey.de/Wirtschaft/Bargeld/bargeld.html Das isländische Bargeld], eldey.de.</ref> Riigipank asutati juba 1885. aastal. Koos majanduse elavnemisega, mis kaasnes Islandi autonoomia saavutamisega, võeti 1918. aastal kasutusele ka oma rahaühik. Alates 1927. aastast (mõnede allikate järgi 1928. aastast) emiteeris [[pangatäht]]i [[Landsbanki]], rahandusministeeriumil oli [[münt]]ide vermimise monopol. Alles pärast [[Islandi Keskpank|Islandi Keskpanga]] (''[[Seðlabanki Íslands]]'') asutamist 1961. aastal ja rahvusvaluuta seaduse vastuvõtmist 1966. aastal anti kontroll Islandi krooni üle üle keskpangale. ===Hinnatase=== Mõne tooterühma puhul on hinnatase Islandil kolm kuni neli korda kõrgem kui Põhja-Ameerikas või Mandri-Euroopas. Lisaks [[käibemaks]]ule, mis on 2026. aasta seisuga 24 protsenti (toiduainetele, majutusele ja mõnele muule kauba- ja teenuserühmale kehtib 11-protsendine määr), tulenevad kõrgemad hinnad eelkõige importkaupade kõrgest hinnast. Peale mõningate kalandus- ja põllumajandustoodete, nagu kala, liha, köögivili, kartul ja piimatooted, tuleb enamik tarbekaupu importida ning jaotada importijate, hulgimüüjate, vahendajate ja jaemüüjate võrgustiku kaudu. Oma osa on ka [[imporditoll]]idel. ===Fiskaal- ja rahapoliitika=== Alates Islandi Keskpanga asutamisest 1961. aastal on see juhtinud riigi rahapoliitikat, alates 2001. aastast eelkõige inflatsioonisihtimise kaudu ja alates 2020. aastast (pärast Finantsjärelevalve Ameti ühendamist keskpangaga) kannab ta vastutust ka finantsstabiilsuse ja -järelevalve eest. Fiskaalpoliitika ehk riigieelarve ja maksustamise kujundamine kuulub Islandis valitsuse ja parlamendi ([[Alþingi]]) pädevusse. Tõhus rahapoliitika eeldab head koostööd ja kooskõla valitsuse fiskaalpoliitikaga. 1980. aastal otsustati kasutusele võtta uus rahaühik "uus kroon", mis asendas 100 "vana krooni" ja tuli ringlusse 1981. aasta algusest. Keskpangal ei õnnestunud ka järgnevatel aastatel inflatsiooni kontrolli all hoida. Islandlased pidid leppima kuni 80 protsendini ulatunud [[inflatsioonimäär]]aga. Alles 1990ndate majandustõus ja sellega kaasnenud suurenenud nõudlus Islandi kroonide järele viis inflatsioonimäära järsult vähem kui 2 protsendi. Kuni 2001. aastani oli Islandi krooni vahetuskurss seotud Islandi kaheksa tähtsaima kaubanduspartneri valuutadega ([[euro]], [[USA dollar]]i, [[Suurbritannia nael]]a, Šveitsi frangi, [[Kanada dollar]], [[Jaapani jeen]]i ja kahe Skandinaavia valuutaga) ja selle vahetuskursil lubati kõikuda vaid suhteliselt kitsas, ±9% suuruses vahemikus (vahemik laienes selle piirini 2000. aasta veebruaris). 2001. aasta märtsis kujundas Islandi Keskpank Rahvusvahelise Valuutafondi ja OECD soovitusel oma rahapoliitika ümber. Senine eesmärk hoida vahetuskurss stabiilsena asendati inflatsioonieesmärgiga. Islandi krooni vahetuskursil lubati nüüd vabalt ujuda. Algul kroon nõrgenes ja ka inflatsioonimäär tõusis, sest Island peab suurema osa tarbekaupadest välismaalt importima. Valitsus astus fiskaalpoliitika valdkonnas jõulise sammu tsüklivastase poliitika suunas. Islandi eelarvebilansis oli tollal väike ülejääk. Vabalt ujuva vahetuskursi tõttu hakkas Islandi kroon 2001. aastal märgatavalt nõrgenema. Tänu 2002. ja 2003. aasta kõrgemale vahetuskursile saavutas kroon 2004. aastal taas viimaste aastate keskmise väärtuse. Pärast tugevat tõusu 2005. aastal ja langust 2006. aastal 2001. aasta tasemele oli krooni vahetuskurss 2007. aastal 84,00 ISK ühe euro vastu. Ametlik inflatsioonimäär oli 2007. aastal 3 protsenti. 2001. aastast rakendatud inflatsioonisihtimine vabalt ujuva krooniga ei suutnud raamistik 2008. aasta pangandus- ja finantskriisi peatada: kroon odavnes 2008. aasta jooksul kahes laines kokku ligi poole võrra. Valitsus ja keskpank kehtestasid 2008. aasta novembris osana IMF-iga kokku lepitud majandusprogrammist ulatusliku kapitalikontrolli, et peatada kapitali väljavool ja stabiliseerida kurss. Aastatel 2009–2010 rahapoliitika reformiti. Keskpank muutis inflatsioonisihtimise raamistikku paindlikumaks, loodi rahapoliitika komitee jasuurendati läbipaistvust (koosolekuprotokollide avaldamine, pressikonverentsid). See aitas järgnevatel aastatel inflatsioonimäära kõikumist märgatavalt vähendada. Kapitalikontrolli järkjärguline leevendamine algas 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses. Kontroll kaotati lõplikult 2017. aastal, ilma et see saavutatud stabiilsust kahjustanud. Finantsjärelevalve koondati Keskpanka. 2019. aastal jõustunud uue Keskpangaseaduse (nr 92/2019) alusel ühines Finantsjärelevalve Amet Islandi Keskpangaga, mille mandaat laienes ametlikult ka finantsstabiilsuse tagamisele hinnastabiilsuse kõrval. 2011. aastal oli selleks juba loodud Finantsstabiilsuse Nõukogu [[makrotasandi usaldatavusjärelevalve]] koordineerimiseks (näiteks tsüklivastased kapitalipuhvrid, [[laenu ja tagatise väärtuse suhtarv]]u piirmäärad). Kriisijärgsetel aastatel tehti karme eelarvekärpeid, mis 2010ndate keskpaigaks tõid kaasa eelarveülejäägi ning riigivõla kiire vähenemise. 2010ndate teisel poolel toetas turismi järsk kasv majanduskasvu ja parandas jooksevkonto seisu (2010ndate lõpuks oli jooksevkonto ülejäägis, töötuse määr langes väga madalale, umbes 1,5%-le). 2019. aastal leidis aset majanduslangus, mille põhjustasid muu hulgas reisikorraldaja [[WOW Air]] pankrot 2019. aasta märtsis ja turismisektori tagasilöök. Keskpank langetas alates märtsist 2019 [[baasintressimäär]]asid 1,5 protsendipunkti võrra. Riik muutis riigieelarve majandust toetavamaks. Pärast 2008. aasta kriisi oli riigi rahandus nii tugevaks taastatud, et riik sai seda endale lubada. Island järgib jätkuvalt 2,5-protsendilist inflatsioonisihti, kroon on vabalt ujuv ja Keskpank vastutab nii hinna- kui finantsstabiilsuse eest. ===Kriis pangasektoris=== [[Pilt:Landsbankinn.jpg|pisi|[[Landsbanki]] kontor [[Akureyri]]s]] Islandi kolme suurima panga agressiivse rahvusvahelise laienemise tõttu (nende bilansside kogusumma ületas 2007. aastaks Islandi [[sisemajanduse kogutoodang]]u ligi üheksa korda) tabas rahvusvaheline finantskriis riiki 2008. aasta oktoobris rängalt. Riigi finantssektori kokkuvarisemise ja riigi maksejõuetuse vältimiseks võttis Islandi parlament 6. oktoobril 2008 vastu ulatuslikke erakorralisi meetmeid sätestava seaduse. 6. oktoobril andis Islandi Keskpank suuruselt kolmandale pangale [[Kaupþing]]ile 500 miljoni euro suuruse erakorralise likviidsuslaenu, tagatiseks panga osalus Taani tütarpangas [[FIH Erhvervsbank]], kuid see ei suutnud panka päästa: Kaupþing võeti erakorralise seaduse alusel riigi kontrolli alla juba 9. oktoobril. Islandi suuruselt teise panga [[Landsbanki]] võttis riik 7. oktoobril samuti üle. [[Glitnir]]i puhul oli valitsus 29. septembril 2008 kavatsenud osta 75% panga aktsiatest 600 miljoni euro eest, kuid see kokkulepe tühistati ja 8. oktoobril võeti ka Glitnir erakorralise seaduse alusel täielikult riigi kontrolli alla, nagu teisedki suurpangad. 15. oktoobril 2008 ei suutnud riigistatud Glitnir tasuda 750 miljoni dollari suurust laenumakset. Et Islandi kroon oli 2008. aasta oktoobrile eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul kaotanud euro suhtes ligikaudu 70 protsenti oma väärtusest, kehtestati kroonile ajutiselt fikseeritud vahetuskurss. 11. novembril 2008 sai Island [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] 2,1 miljardi USA dollari (1,7 miljardi euro) suuruse laenu, mida vajati eelkõige krooni vahetuskursi stabiliseerimiseks ja pangandussektori ümberkorraldamiseks. IMF seadis laenu andmisele teatudd tingimused, sealhulgas ulatusliku majanduse taastamise programmi. Pärast IMFi otsust andsid ka Soome, Taani, Norra ja Rootsi Islandile täiendavalt ligikaudu 2,5 miljardi dollari ulatuses laene. Veel ligikaudu 500 miljoni dollari ulatuses laene saadi Venemaalt, Poolalt ja Fääri saartelt. Islandi finantsolukord aastatel 2008 ja 2009 tõi kaasa kiiresti kasvava töötuse, sügava majanduslanguse, suured eelarvepuudujäägid ja suure avaliku sektori võlakoormuse. Kodumaise valuutaturu kokkuvarisemine avaldas impordist eriti sõltuvale riigile täiendavat negatiivset mõju, põhjustades 2008. aasta lõpuks ja 2009. aasta alguseks ligikaudu 18 protsendini ulatunud inflatsiooni. Inflatsioon aeglustus 2009. aasta jooksul ja 2010. aastaks oli see langenud allapoole 5,5 protsendi taset. Eelarvepuudujääk ja avaliku sektori võlakoormus kasvasid 2008–2010 järsult võrreldes 2007. aasta madala tasemega. Islandi majandus kahanes nii 2009. kui ka 2010. aastal. 2008. aasta lõpust 2009. aasta alguseni toimusid suured tänavameeleavaldused, mida hakati nimetama keedunõude revolutsiooniks (''[[Búsáhaldabyltingin]]''). Rahulolematus valitsuse kriisijuhtimisega viis [[Geir Haarde]] juhitud valitsuse tagasiastumiseni 2009. aasta jaanuaris ja ajutise vähemusvalitsuse ametisse asumiseni kuni erakorraliste valimisteni. Samuti vahetati välja Islandi Keskpanga ja Finantsjärelevalve Ameti juhtkond. Endistest suurpankadest loodud uued pangad [[Landsbankinn]] ([[Landsbanki]] baasil), [[Íslandsbanki]] ([[Glitnir]]i baasil) ja [[Arion Bank]] ([[Kaupþing]]i baasil) kapitaliseeriti lõplikult ja muudeti tegevusvõimeliseks 2009.–2010. aastal, kui riik ja vanade pankade võlausaldajad jõudsid kokkuleppele varade ja kohustuste jaotuse asjus. Üheks pikaajalisemaks tagajärjeks kujunes nn Icesave'i vaidlus: Landsbanki Suurbritannias ja Hollandis tegutsenud internetihoiuste platvormi [[Icesave]] klientide hüvitamise küsimuses tekkis Islandi ning Suurbritannia ja Hollandi valitsuste vahel pikale veninud diplomaatiline ja õiguslik vastasseis. Islandi rahvas lükkas kahel rahvahääletusel (2010 ja 2011) tagasi valitsuse läbiräägitud hüvituslepingud, mis oleksid pannud olulise koormuse Islandi maksumaksjatele. Vaidlus lahenes lõplikult alles 2013. aastal, kui [[EFTA kohus]] otsustas Islandi kasuks, leides, et riigil ei olnud kohustust tagada hoiuste hüvitamist oma maksumaksjate arvel ulatuses, mis ületas Islandi hoiuste tagamise fondi vahendeid. Kriisiga seoses algatati Islandis ka kriminaalmenetlusi panganduse tippjuhtide ja poliitikute vastu, sealhulgas endise peaministri Geir Haarde vastu, keda süüdistati ametialaste kohustuste rikkumises kriisi ajal (ta mõisteti 2012. aastal osaliselt süüdi, kuid karistuseta). Island on üks vähestest riikidest, kus finantskriisiga seotud vastutus on jõudnud kriminaalkohtuni. ===Väliskaubandus ja välismaised otseinvesteeringud=== [[Pilt:Grandi fish processing conveyor belt3 2011.jpg|pisi|Kalatöötlemine [[HB Grandi]] tehases [[Reykjavík]]is]] [[Pilt:NesjavellirPowerPlant edit2.jpg|pisi|Lisaks alumiiniumi sulatamisele meelitab välisinvesteeringuid eriti Islandi energeetikasektor. Fotol on pealinna Reykjavíki soojaveevajadust rahuldav [[Nesjavelliri geotermaalne elektrijaam]]]] 2006. aastal eksportis Island kaupu 3,07 miljardi euro väärtuses, import ulatus 5,35 miljardi euroni. Väliskaubandus Euroopa Liidu liikmesriikidega moodustas tollal 72 protsenti Islandi ekspordist ja 58 protsenti impordist. Ekspordi peamised sihtriigid olid Suurbritannia, Norra ja Saksamaa, suurem osa impordist pärines Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaalt. 2025. aastal oli Islandi kaupade ekspordi väärtus ligikaudu 6,6 miljardi eurot ja impordi väärtus ligikaudu 10 miljardi eurot. Euroopa Liidu osakaal ekspordis on jäänud sarnaseks (umbes 72%), kuid impordis on see langenud ligikaudu 45%-le, muu hulgas sellepärast, et tollane oluline kaubanduspartner Suurbritannia ei kuulu pärast Brexitit enam Euroopa Liitu. Peamised ekspordi sihtriigid on nüüd Holland, Hispaania ja Suurbritannia. Island liberaliseeris oma väliskaubandust juba 1994. aastal [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] lepingu ja 1995. aastal [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) lepingule vastavate lepete sõlmimisega. 1995. aastal loobus Islandi riik alkohoolsete jookide impordimonopolist ja kaotas välisaktsionäridele Islandi finantssektoris kehtinud piirangud. Kui välja arvata kala, energia ja mõned põllumajandustooted, mida toodetakse kohapeal suurte kuludega, peab Island suurema osa tarbekaupadest importima. Kala ja kalatooted moodustasid 2006. aastal 57 protsenti Islandi ekspordist. See oli järsk langus võrreldes 1970ndatega, mil kalandussektor andis ligikaudu 90 protsenti Islandi ekspordist. See osakaal on edasi langenud ja moodustab nüüdseks umbes 39%. Teised olulised ekspordiartiklid on energiamahukate tööstusharude tooted, näiteks alumiinium, mille osakaal on kasvanud 26 protsendilt (2006) umbes 37 protsendini, ja [[ravim]]id. Välisinvestoritele on vähe piiranguid, välja arvatud kalandus- ja [[lennundus]]sektoris. Välismaised otseinvesteeringud suunduvad eelkõige energeetikasektorisse ja alumiiniumitehaste laiendamisse. Islandi geotermaalenergia ja hüdroenergia potentsiaal pole kaugeltki ammendunud. 2007. aastal valmis Ida-Islandil uus suur hüdroelektrijaam (Kárahnjúkari/Fljótsdalsstöðvi jaam), mis varustab energiaga läheduses asuvat [[Alcoa]] alumiiniumisulatustehast [[Reyðarfjörður]]is. Turism on tänapäeval Islandi majanduse üks kandvamaid sambaid ja moodustab suure osa teenuste ekspordist, olles kohati isegi kaubaekspordist (kala, alumiinium) suurema kaaluga. Lõhe- ja muu kala akvakultuur on kujunenud kiirelt kasvavaks eraldi ekspordiharuks, mis erineb traditsioonilisest looduslikust kalapüügist. Soodne taastuvenergia on meelitanud ka andmekeskuste ja krüptovaluuta kaevandamise sektorit, mis on suhteliselt uus, kuid kasvav majandusharu. Lisaks Euroopa Majanduspiirkonna ja WTO liikmesusele on Island [[EFTA]] kaudu sõlminud mitmeid kahepoolseid vabakaubanduslepinguid, sealhulgas pärast Brexitit sõlmitud Suurbritannia-Islandi vabakaubandusleppe. Rahvusvahelised krediidireitinguagentuurid annavad Islandile tänapäeval [[investeerimisjärgu reiting]]u, mis peegeldab riigi majanduse taastumist ja stabiliseerumist pärast 2008. aasta finantskriisi. ===Põllumajandus=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Mätaskatustega majad [[Skógar]]is]] [[Pilt:Auðsholt01.jpg|pisi|Ajalooline [[Auðsholti talu]] [[Hvítá]] ääres]] Jaheda kliima ja põllumajandusmaa vähesuse tõttu erineb Islandi põllumajandussektor tugevasti teiste tööstusmaade omast. Islandi talunikud on traditsiooniliselt keskendunud [[lambakasvatus]]ele. Soolatud või suitsutatud [[lambaliha]] oli sajandeid põhitoiduaine. [[Vill|Lambavilla]] ja -nahku kasutati rõivaste ja jalatsite valmistamiseks. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses elas enamik Islandi taluperesid endiselt samasugust maaelu nagu nende esivanemad viikingiajal. Alles esimese talunike ühistu asutamisega 1882. aastal algas põllumajandussektoris uus ajajärk. Talunikud hakkasid nüüd vältimama Taani vahendajaid, kes ostsid põllumajandussaadusi kokku väga madalate hindadega. Suured ühistud kujunesid järk-järgult Islandi majanduses oluliseks teguriks ja investeerisid ka teistesse sektoritesse. Toonane Islandi Ühistuste Liit ([[SÍS]]) tegeles kuni 1980ndateni, mil sattus finantskriisi ja jagunes väiksemateks ettevõteteks, panganduse, kindlustuse, kaubanduse, põllumajandustehnika tootmise, [[laevandus]]e, kalatöötlemise ja ekspordiga. 20. sajandi algusest alanud linnastumine tõi kaasa selle, et vähem perspektiivikad põllumajanduspiirkonnad, nagu kauge loodeosa, tühjenesid mõne aastakümnega peaaegu täielikult. Teistes põllumajanduspiirkondades muutsid mehhaniseerimine, uute teede rajamine ja tänapäevased sidevahendid maaelu märgatavalt. See tendents on jätkunud tänapäevani. Talude arv on jätkuvalt vähenenud, 2024. aastaks tegutses viies peamises põllumajandusharus kokku umbes 2400 ettevõtet. Jahe kliima ja lühike kasvuperiood tingivad sobivate teravilja-, näiteks [[rukis|rukki]]- ja [[oder|odra]]sortide kasvatamisel tänapäevaste väetiste kasutamise. Neid teravilju kasutatakse loomasöödaks ja nendega asendatakse kallist importi. Otra kasvatatakse ka inimtoiduks. Erosioon on endiselt Islandi talunike suurim probleem. Üle tuhande aasta kestnud inimeste asustus ja põllumajandus on Islandi tundliku looduse looduslikku tasakaalu äärmisel määral häirinud. Lahtine pinnas sisaldab vähe savi ja koosneb peamiselt ebastabiilsest vulkaanilisest peenmaterjalist. [[Landnámabók]]i järgi oli Island Norra asunike saabumise ajal veel metsane piirkond. Asunikud kasutasid palju küttepuitu, kariloomad tegid tundlikule taimkattele palju kahju. Algsest metsast, mille pindala oli 25 000 km², oli 20. sajandi keskpaigaks säilinud vaid umbes üks protsent ja 40 000 km² maad oli muutunud viljatuks.<ref>''Polyglott APA Guide'', 2007, lk 117.</ref> Tänu aktiivsele taasmetsastamisele on metsa ja põõsastikuga kaetud ala sellest ajast peale kasvanud ja katab nüüd ligikaudu 2 protsenti Islandi pindalast. Põllumajandusmaad on veel 1500 km², millest kaob igal aastal erosiooni tõttu ligikaudu 30 km². Tarbijate toitumisharjumused on järk-järgult muutunud. Peale lambaliha on üha populaarsemaks muutunud ka [[loomaliha]], [[kanaliha|kana]] ja [[sealiha]]. Aastane [[piim]]atarbimine kuulub maailma suurimate hulka. Toodetakse mitmesuguseid piimatooteid, sealhulgas erinevaid piimaliike, [[piima koor|koort]], [[juust]]u, [[või]]d, [[jogurt]]it ja Islandi traditsioonilist piimatoodet ''[[skýr]]''{{'}}i. Nõudlus köögiviljade ja puuviljade järele on viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud. Mõnel aastal on Island [[kartul]]i osas isevarustav. Näiteks [[tomat]], [[harilik kurk|kurk]], [[porgand]], [[paprika]], salat ja mitmesugused [[kapsas|kapsa]]sordid kasvavad tänu odava geotermaalenergia kättesaadavusele [[kasvuhoone]]tes hästi. ===Turism=== Turismisektoril on Islandi majanduses oluline osa. See on tänapäeval riigi juhtiv välisvaluuta teenimise allikas. Alates 2016.–2017. aastast on see mahult ületanud nii kalanduse kui ka alumiiniumitööstuse. Välisturistide arv on murranguliselt kasvanud: kui 2006. aastal külastas Islandit 422 000 ja 2011. aastal 570 000 välisturisti, 2024. aastaks oli see arv juba kasvanud ligikaudu 2,3 miljonini ning 2025. aastaks ligikaudu 2,5 miljonini. Kõige rohkem turiste tuleb 2025. aasta seisuga Ameerika Ühendriikidest, järgnevad Suurbritannia, Saksamaa, Poola ja Prantsusmaa. Turistid peavad Islandit endiselt eelkõige suvepuhkuse sihtkohaks, ent Islandi turismitööstus on üha enam hakanud riiki turundama aastaringse reisisihtkohana.<ref name="auswaertiges-amt.de" /> == Kultuur == [[Pilt:Thorarinn thingvellir.jpg|pisi|"Þingvellir" (1900). Autor on [[Þórarinn Þorláksson]], kes oli Islandi esimene kaasaegne kunstnik]] Islandil on tugev [[rahvamuusika]] traditsioon. Selle kõrval on hakatud laialt viljelema ka popmuusikat. Tuntumate artistide hulka kuuluvad näiteks keskaegset muusikat mängiv [[Voces Thules]], alternatiivrokki esitav [[The Sugarcubes]], lauljad [[Björk]] ja [[Emiliana Torrini]], [[postrokk]]i viljelev [[Sigur Rós]] ning eksperimentaalne [[múm]]. [[Kujutav kunst]] on Islandil üsna uus nähtus. Seda on tugevalt mõjutanud Islandi maastikud ja mütoloogia. ===Islandi keel=== {{Vaata|Islandi keel}} [[Pilt:Icelandic Text Extract.jpg|pisi|Katkend islandikeelsest tekstist]] Islandi keel on kujunenud [[vanapõhja keel]]est ja on säilitanud palju arhailisi jooni. Islandlased saavad tänapäevalgi aru ligi tuhande aasta vanustest islandikeelsetest tekstidest. Seevastu on islandi keel ja teised tänapäeva [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keeled]] vastastikku suhteliselt raskesti mõistetavad. Kuigi Island on hõredalt asustatud, ei eristata islandi keelel murdeid (on küll väikesi häälduserinevusi). Kirjakeele ja kõnekeele erinevused on väikesed. Islandi tähestikust puuduvad tähed C/c ja W/w. Täht Z/z esineb tänapäeval harva. Seda võib kohata näiteks vanemas kirjaviisis: ''Íslenzka'' 'islandi keel' tänapäevase ''Íslenska'' kõrval.<ref> Ingvar G. Brynjólfsson. ''Langenscheidts Universal-Orðabók Íslenzk'', 6. trükk, Berlin, München: Langenscheidt 1975.</ref> Islandi tähestikus kasutatakse [[diakriitik]]uga tähti, nagu Á/á, É/é, Í/í, Ó/ó, Ú/ú ja Ý/ý, millel on vastavatest diakriitikuta tähtedest erinev hääldus. Tähestiku eripärasemad tähed on Þ/[[þ]] (''thorn''), mis tähistab [[häälik]]ut [ [[helitu dentaalne frikatiiv|θ]] ], ja Ð/[[ð]] (''eth''), mis tähistab [[häälik]]ut [ [[heliline alveolaarne mittesibilantne frikatiiv|ð]] ]. Þ/þ oli islandi keeles kasutusel juba keskajal. Selle päritolu seostatakse germaani ruunitähestiku vastava märgiga. Samalaadne täht oli kasutusel ka vanainglise kirjaviisis. Täht Ð/ð oli kasutusel vanainglise ja vanasaksi kirjaviisis ning jõudis islandi tekstidesse 13. sajandil. {| class="wikitable" |+'''Islandi tähestik''' | A / a || Á / á || B / b || D / d || Ð / ð || E / e || É / é || F / f |- | G / g || H / h || I / i || Í / í || J / j || K / k || L / l || M / m |- | N / n || O / o || Ó / ó || P / p || R / r || S / s || T / t || U / u |- | Ú / ú || V / v || X / x || Y / y || Ý / ý || Þ / þ || Æ / æ || Ö / ö |} Islandi keeles on rikkalik [[morfoloogia]]. Säilinud on palju vanapõhja keele jooni. [[Nimisõna]]del, [[omadussõna]]del, [[asesõna]]del ja [[arvsõna]]del esinevad [[kääne|käändevormid]]. Islandi keeles on kolm [[grammatiline sugu|sugu]] – [[meessugu (keeleteadus)|meessugu]], [[naisssugu (keeleteadus)]] ja [[kesksugu]]. Omadussõnad, enamik asesõnu, [[järgarvsõna]]d ja [[põhiarvsõna]]d ühest neljani [[ühildumine|ühilduvad]]s nimisõnadega soos, [[arv (keeleteadus)|arv]]us ja käändes. [[Tegusõna]]del eristatakse [[aeg (keeleteadus)|aega]], [[isik (keeleteadus)|isik]]ut, arvu, [[kõneviis]]i ja [[tegumood]]i ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]). Islandi keele tavaline [[sõnajärg]] on [[SVO]]. [[Lauseliige|Lauseliikmete]] järjekord võib sõltuvalt [[lause]] ehitusest ja fookusest varieeruda. Käänded näitavad lauseliikmete grammatilisi suhteid, näiteks lausetes ''Bróðir minn keypti bókina'' 'Minu vend ostis raamatu ära' ja ''Bókina keypti bróðir minn'' 'Raamatu ostis minu vend'. Kuigi 1100 aasta jooksul on islandi keele [[sõnavara]]sse lisandunud palju uusi sõnu, on [[põhisõnavara]] selle aja jooksul muutunud väga vähe. Sellised sõnad nagu ''móðir'' 'ema', ''faðir'' 'isa', ''þú'' 'sina', ''himinn'' 'taevas' ja ''haf'' 'meri' on säilinud muutumatul kujul. [[Islandi purism]]i tõttu eelistatakse [[võõrsõna]]de asemel sageli uusi [[omasõna|omasõnu]]. Alates 19. sajandist loodud arvukad [[neologism]]id põhinevad enamasti pärandsõnadel ja olemasolevatel sõnatüvedel. Nii on sõnad ''veður'' 'ilm' ja ''fræði'' 'teadus, õpetus' andnud [[liitsõna]] ''veðurfræði'' 'meteoroloogia'. Eesliitest ''al-'' ('kõik-, üld-') ja sõnast ''næmi'' 'vastuvõtlikkus' on moodustatud neologism ''alnæmi'' ('AIDS; immuunpuudulikkus'). Sõnad ''tala'' ('arv'; mitmus ''tölur'') ja ''völva'' 'nõid, ennustaja') on sõna ''tölva'' 'arvuti' aluseks. Praeguse keelepoliitika eesmärk on säilitada pärandunud grammatiline süsteem ja sõnavara, arendada islandi keelt ning soodustada selle kasutamist kõigis eluvaldkondades. Keelepurism on Islandi keelepoliitika üks silmatorkavamaid tunnuseid. Uusi teadus- ja tehnikatermineid luuakse tavaliselt olemasoleva sõnamaterjali põhjal. Islandi valitsus on toetanud [[keeletehnoloogia]] arendamist, et tagada islandi keele kasutatavus ka digitaalses keskkonnas ja infotehnoloogiavaldkonnas. Aastatel 2019–2023 viidi ellu riiklik keeletehnoloogiaprogramm, mille raames arendati islandikeelseid [[kõnetuvastus]]e, [[kõnesüntees]]i, [[masintõlge|masintõlke]] ja [[õigekirjakontroll]]i vahendeid. 2023. aastal alustas Island koostööd ettevõttega [[OpenAI]], et parandada islandi keele toimimist [[GPT-4]] mudelis. Islandi keeletehnoloogiaettevõtte [[Miðeind]] eestvedamisel treeniti mudelit vabatahtlike abiga paremini islandi keeles vastama, et tugevdada väikese keele positsiooni [[tehisintellekt]]i rakendustes. Kuigi [[Islandi keelenõukogu]] (''Íslensk málnefnd'') ei kirjuta avalikkusele ette vastloodud islandikeelsete [[oskussõna]]de kasutamist, vaid levitab teavet neologismide kohta ja annab keelealaseid soovitusi, osalevad paljud islandlased aktiivselt keelepurismi põhimõtete järgimises ning pakuvad ka ise uusi islandikeelseid sõnu uute nähtuste ja tehnoloogiate tähistamiseks. Islandi keelt on peetud üheks vanimaks teaduskeeleks, sest juba keskajal eelistasid Islandi õpetlased ja teadlased oma teoseid kirjutada islandi, mitte ladina keeles. === Isikunimed === {{Vaata|Islandi isikunimed}} [[Pilt:Icelandic Patronyms.svg|pisi|Lihtne sugupuu illustreerib Islandi isanimesüsteemi]] Erinevalt enamikust [[skandinaavlased|skandinaavlastest]] kasutavad [[islandlased]] jätkuvalt traditsioonilist nimesüsteemi, mis oli varem levinud kõigi skandinaavlaste seas. Erinevalt enamikust läänemaailma nimetavadest kasutatakse tavaliselt [[isanimi|isanime]] ja harvem [[emanimi|emanime]]. Need moodustatakse isa või ema [[eesnimi|eesnime]] põhjal, lisades selle [[omastav]]alisele vormile komponendi ''-son'' 'poeg' või ''-dóttir'' 'tütar'. Alates 2019. aastast, mil jõustus [[soolise autonoomia seadus]], võivad end [[mittebinaarne sooidentiteet|mittebinaarseks]] registreerinud inimesed kasutada sooneutraalset komponenti ''-bur''. Tavapäraseid päritavaid [[perekonnanimi|perekonnanimesid]] Islandi süsteemis üldjuhul ei kasutata, ehkki vähem kui 10%-l islandlastest on varasematest aegadest pärit pärilik perekonnanimi. Emanime kasutamine on palju haruldasem. Islandlased kõnetavad üksteist enamasti eesnime pidi. Isikunimesid järjestatakse eesnimede järgi. ===Saagad=== Islandi [[saaga]]d kujunesid 12.–14. sajandil peamiselt lühijuttude, romaanide, kroonikate ja muinasjuttude laadis. Islandi sõna ''saga'' tähendab lugu, jutustust või romaani. Ainult osa saagade autoreid on teada. Sageli ei ole selge, kas saagasid tuleks käsitada ilukirjanduse või ajaloodokumentidena. Igatahes kuuluvad need maailmakirjandusse. Neid peetakse esimesteks Euroopa proosateosteks, mida ei kirjutatud ladina keeles, vaid rahvakeeles.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 83.</ref> Saagasid liigitatakse tavaliselt sisu järgi: *Muinasaja saagad (''Fornalda sögur''), mis käsitlevad kangelaslugusid ja muid legendaarseid motiive. Nende tegevus toimub enne Islandi asustamist või viikingiaja varasematel perioodidel. *Islandlaste saagad (''Íslendinga sögur''), mille hulka kuulub umbes 40 proosateost Islandi asustamise ja sellele järgnenud saagade ajastu kohta. Nende tegevus toimub peamiselt 9.–11. sajandil. Need käsitlevad Islandi varajaste asunike ja nende järeltulijate elu, suhteid ja konflikte. Islandlaste saagasid peetakse Islandi ainulaadseks kirjandusžanriks. Neid on võrreldud Lääne- ja Kesk-Euroopa eepilise kirjandusega. *Kuningasaagad (''Konunga sögur''), mis käsitlevad peamiselt Norra ja Taani kuningaid ning teisi valitsejaid. Mõne teose autor on teada, nende seas [[Snorri Sturluson]]. *Piiskopisaagad (''Byskupa sögur''), mis käsitlevad Islandi piiskoppide ning kiriku ja kristluse ajalugu Islandil. Lisaks Skandinaavia ainestikule avaldasid keskaegsele Islandi kirjandusele suurt mõju Mandri-Euroopa, eeskätt Prantsuse õukondlik ja rüütlikirjandus. Tekkisid ka võõrkeelsetest teostest tehtud tõlked ja töötlused, mida nimetatakse rüütlisaagadeks. Islandlaste saagad avaldasid eriti 19. sajandil märkimisväärset mõju Skandinaavia ajaloolise romaani žanrile. Islandi rahvapärimus on läbi põimunud haldjate, pahatahtlike vaimude ja teiste mütoloogiliste olenditega. Paljud islandlased usuvad, et Islandil elab endiselt varjatud rahvas (''Huldufólk''),<ref name="ap1"> [https://www.theguardian.com/world/2013/dec/22/elf-lobby-iceland-road-project Elf lobby blocks Iceland road project], theguardian.com, 22.12.2013.</ref> ning haldjatega, keda kujutatakse vaiksete, väikeste ja heatahtlike olenditena, kes elavad looduses. Rahvapärimuses on ''Huldufólk'' ja haldjad sageli seotud Islandi maastiku ja loodusega. Infrastruktuuriprojektide kavandamisega seoses on ajakirjanduses korduvalt juttu olnud ka nende olendite elupaikadega arvestamisest.<ref name="scmp1"> [https://www.scmp.com/news/world/europe/article/1944583/no-doubt-icelands-elves-exist-anthropologist-certain-creatures ‘No doubt’ Iceland’s elves exist: anthropologist certain the creatures live alongside regular folks], scmp.com, 14.5.2016.</ref> ===Raamatutööstus=== [[Pilt:Flatey-bokasafn.jpg|pisi|Islandlaste lugemisjanu kustutavad ka väiksemates asulates raamatukogud. Foto on tehtud [[Flatey]]l]] Vaatamata väikesele rahvaarvule on Islandil õitsev raamatukultuur. Kirjandus on saanud väikese rahva igapäevaelu lahutamatuks osaks. 2010. aastal osteti Islandil inimese kohta 8 raamatut aastas; 2016. aastaks oli see näitaja langenud 4,2 peale. 2013. aastal tehtud uuringu andmetel loevad umbes pooled islandlased aastas vähemalt kaheksa raamatut ja ligi 93% vähemalt ühe raamatu. Mõlemad on Põhjamaade kõrgeimate seas. Reykjavíkis on raamatupoed kauem lahti kui enamik teisi kauplusi. Enamikul Islandi majapidamistel on oma väike raamatukogu, mistõttu pole üllatav, et Islandil tegutseb arvukalt sõltumatuid kirjastusi. Vähestes teistes riikides on kirjanike osakaal elanikkonnas nii suur. Ühine keel, ajalugu ja kirjandus seovad rahva tugevaks kultuuriliseks tervikuks. Et islandi keel on sajandite jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud, on ka keskaegsed saagad tänapäeva lugejale hõlpsasti loetavad. 2011. aastal oli Island [[Frankfurdi raamatumess]]i aukülaline. Messiga seoses avaldati saksa keeles umbes 230 Islandiga seotud või islandi kirjandusest pärinevat teost, sealhulgas uusi islandi kirjanduse tõlkeid. ===Islandi köök=== {{Vaata|Islandi köök}} Pikka aega seadsid jahe kliima ja pikad talved Islandi köögile suuri piiranguid. Islandlased olid sunnitud sööma kõike kättesaadavat. Maitseaineid tundsid nad vähe. [[Rupskid]], näiteks [[lambapea]]d, oli Islandi toidulaual sama loomulik osa nagu ''[[hákarl]]'' (kääritatud [[atlandi polaarhai]] liha). Põhitoiduained olid kala (peamiselt tursk, sealhulgas kuivatatud kujul), vaala-, hülge- ja lambaliha, lamba kõik söödavad osad ja ''[[skýr]]'' – kohupiimalaadne piimatoode. Lambad olid Islandi põllumajanduses kesksel kohal ja majanduslikult kõige olulisemad kariloomad, kuigi asunikud pidasid algusest peale ka veiseid, hobuseid, kitsi ja sigu. Toidu säilitamine, peamiselt kääritamise abil, oli pikkade talvede tõttu eluliselt vajalik. Vadak, mis saadakse juustutootmise kõrvalsaadusena, oli traditsiooniliselt mitmesuguste jookide valmistamise alus, kuid seda kasutati ka liha ja muu toidu säilitamiseks. Asukoha tõttu oli teraviljakasvatus Islandil vaevu võimalik, sellepärast ei etendanud leib ja teraviljatooted Islandi köögis sajandeid märkimisväärset osa. Mõningaid traditsioonilisi roogi pakutakse talvefestivali ''[[Þorrablót]]''{{'}}i ajal. Nende hulka kuuluvad ''hangikjöt'' (soolatud ja seejärel suitsutatud lambaliha), ''hákarl'', ''[[svið]]'' (keedetud lambapead) ja ''súr hrútspungar'' (vadakus hapendatud jääramunandid). Neid roogi süüakse koos kartulite ja porgandipudruga. Populaarne [[digestiiv]] on ''[[brennivín]]'' (kange köömnetega [[akvaviit]]). ''[[Skýr]]'' on kohalik kohupiimalaadne värske piimatoode, mis on saanud populaarseks ka välismaal, näiteks Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on [[kohv]] Islandi populaarseim jook. Seda juuakse hommikust õhtuni (''[[kvöldkaffi]]''). Tüüpiline kohvijook on ''[[molakaffi]]'' – must kohv, mida serveeritakse suhkrutükkidega. Nagu Lähis-Idaski, võetakse suhkrutükk suhu ja kohvi juuakse läbi selle. Alates 1950ndatest on Islandi kauplustes saadaval lai valik toiduaineid. ===Meedia=== {{Vaata|Islandi meedia}} Islandi meedia tarbijaskond on ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Islandlastele on omane suur trükiajakirjanduse tarbimine. 2010. aastal olid kaks suuremat üleriigilist päevalehte [[Fréttablaðið]] ja [[Morgunblaðið]]. Fréttablaðið lõpetas 2023. aasta märtsis ilmumise. [[Raadio]]- ja [[televisioon]]imaastikul on olnud oluline roll [[rahvusringhääling]]u kanalitel. 2015. aastal läks Island [[analoogtelevisioon]]ilt lõplikult üle [[digitelevisioon]]ile. Islandi Statistikaameti andmetel kasutas 2023. aastaks juba ligikaudu 99–100% 16–74-aastastest Islandi elanikest internetti — võrreldes 2009. aasta 93%-ga on see näitaja veelgi kasvanud ja on üks maailma kõrgemaid. ==Sport== [[Pilt:Iceland's Olympic Handball Team, Beijing 2008.jpg|pisi|Islandi [[käsipall]]i rahvusmeeskond võitis [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el hõbemedali. Käsipalli peetakse Islandi rahvusspordiks<ref name=handball />]] [[Pilt:FWC 2018 - Group D - ARG v ISL - Photo 195.jpg|pisi|Islandi fännid [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] Venemaal]] {{Vaata|Islandi sport}} Islandi põhiline traditsiooniline spordiala on ''[[glíma]]'', [[maadlus]]e liik, mis arvatavasti sai alguse keskajal. Populaarsete spordialade seas on [[jalgpall]], [[kergejõustik]], [[käsipall]] ja [[korvpall]]. Käsipalli nimetatakse sageli Islandi rahvusspordiks.<ref name=handball>Jonathan Wilcox, Zawiah Abdul Latif. ''Cultures of the World: Iceland'', Marshall Cavendish 2007, 978-0-7614-2074-3, lk 110.</ref> [[Islandi jalgpallikoondis]] pääses [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]] esimest korda valikmängudest edasi, kui jõuti välja veerandfinaali.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2016/dec/29/2016-football-moment-to-remember-iceland-euro-2016 A 2016 football moment to remember: Iceland light up Euro 2016], 29.12.2016.</ref> Seejärel pääses Island esimest korda valikmängudest edasi [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele]]. Tollal oli Island väikseima rahvaarvuga jalgpalli MM-finaalturniirile pääsenud riik. Island on ka väikseim riik, kes on kvalifitseerunud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustele korvpallis]]. Ta osales [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015.]], [[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2017.]] ja [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta]] turniiril ([[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2022. aastal]] jäädi kvalifikatsioonis kõrvale). Esimesel kahel turniiril ei suutnud Island võita ühtegi mängu. Islandil on suurepärased tingimused [[suusatamine|suusatamiseks]], [[kalapüük|kalapüügiks]], [[lumelauasõit|lumelauasõiduks]], [[jääronimine|jääronimiseks]] ja [[kaljuronimine|kaljuronimiseks]], kuid elanikkond eelistab [[mägironimine|mägironimist]] ja [[matkamine|matkamist]]. Island on ka maailmatasemel sihtkoht [[mäesuusatamine|mäesuusa-]] ja [[telemark|telemarksuusatamiseks]], kus tegevuse keskuseks on Põhja-Islandil asuv [[Trolli poolsaar]]. Kuigi riigi keskkond ei ole [[golf]]i mängimiseks kuigi sobiv, on saareriigis siiski palju golfiväljakuid ning Islandil on golfimängijate osakaal olnud suurem kui Šotimaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160614085549/http://www.thejournal.co.uk/sport/other-sport/golf/tee-midnight-sun-reykjavik-4449000 Tee Off in the Midnight Sun of Reykjavík], thejournal.co.uk, 25.6.2013.</ref> Islandil toimub igal aastal rahvusvaheline golfiturniir [[Arctic Open]], mis peetakse kesksuvel öösiti [[Akureyri golfiklubi]] väljakul.<ref>Paul Daley. ''Golf Architecture: A Worldwide Perspective, Volume 4'', Pelican Publishing 2008, ISBN 978-1-58980-616-0, lk 92.</ref> Islandlased on võitnud ka [[maailma tugevaima mehe võistlus]]el mitmeid tiitleid, sealhulgas neli [[Magnús Ver Magnússon]]i ja neli [[Jón Páll Sigmarsson]]i võidetud tiitlit ning [[Hafþór Júlíus Björnsson]]i 2018. aasta tiitli. Island on ka üks juhtivaid riike [[ookeanisõudmine|ookeanisõudmises]]. Islandi maadeavastajal ja kestvussportlasel [[Fiann Paul]]il on ühe spordiala piires kõige rohkem saavutuspõhiseid [[Guinnessi rekord]]eid, sealhulgas Ocean Explorers Grand Slami saavutus ja mitme ookeani kiireima sõudmise rekordid. [[Ujumine]] on Islandil samuti populaarne. [[Geotermaalenergia|Geotermilised]] välibasseinid on tavalised ning ujumistunnid on riikliku õppekava kohustuslik osa. [[Ratsutamine]], mis oli ajalooliselt saarel tähtsaim transpordiviis, on paljude islandlaste seas endiselt levinud ajaviide. Islandi vanim spordiala juhtorgan on 1867. aastal asutatud [[Reykjavíki laskurühing]]. [[Laskmine]] sai 19. sajandil Islandi iseseisvuse eest võitlevate poliitikute ja rahvuslaste toetuse. Tänapäeval on see endiselt oluline ajaviide.<ref>[https://web.archive.org/web/20071013013843/http://sr.is/Stofnun_og_saga_SR.htm Skotfélag Reykjavíkur]</ref> Island on andnud ka palju [[male]]suurmeistreid ning võõrustas [[1972. aasta male maailmameistrivõistlused|1972. aasta male maailmameistrivõistlusi]] [[Reykjavík]]is [[külm sõda|külma sõja]] kõrgajal. Väikest rahvaarvu arvestades on Islandi male suurmeistrite arv jätkuvalt märkimisväärne. Ka [[bridž]] on populaarne ja islandlased on osalenud mitmel rahvusvahelisel turniiril. Island tuli võitjaks [[Bridži maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel bridžis]] ([[Bermuda Bowl]]) [[Yokohama]]s [[Jaapan]]is 1991. aastal ja saavutas 1950. aastal [[Hamilton (Bermuda)|Hamilton]]is [[Bermuda]]l koos [[Rootsi]]ga teise koha.<ref>[https://www.visir.is/g/2019190629385/bermudaskalarhetja-i-ellefu-manna-heidurshopi Bermúdaskálarhetja í ellefu manna heiðurshópi], visir.is, 24.6.2019.</ref> == Vaata ka == * [[Islandi lennufirmade loend]] * [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Raudteetransport Islandil]] * [[Islandi väljak]] * [[Islandi päev]] * [[Eesti-Islandi suhted]] * [[UNESCO maailmapärand Islandil]] * [[Islandi kirjandus]] *[[Vaalapüük Islandil]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Popl">{{netiviide |pealkiri=Iceland’s population was 394,324 at the beginning of 2026 |väljaanne=Statistics Iceland |url=https://www.statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="EBSCO">{{netiviide |pealkiri=Icelandic Language |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/language-and-linguistics/icelandic-language |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Fate">{{netiviide |pealkiri=DNA study reveals fate of Irish women taken by Vikings as slaves to Iceland |väljaanne=The Irish Times |url=https://www.irishtimes.com/news/science/dna-study-reveals-fate-of-irish-women-taken-by-vikings-as-slaves-to-iceland-1.3521206 |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Coast">{{netiviide |pealkiri=Icelandic Coast Guard |väljaanne=nat.is |url=https://nat.is/icelandic-coast-guard/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="History">{{netiviide |pealkiri=History |väljaanne=Guide to Iceland |url=https://guidetoiceland.is/travel-iceland/drive/althingi-parliament |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Forget">{{netiviide |pealkiri=Forget the crisis – Iceland survived 500 years of Danish rule |väljaanne=The Copenhagen Post |url=https://cphpost.dk/2016-05-24/news/forget-the-crisis-iceland-survived-500-years-of-danish-rule/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Republic">{{netiviide |pealkiri=Iceland Becomes a Republic |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/history/iceland-becomes-republic |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Direct">{{netiviide |pealkiri=Iceland |väljaanne=Europe Direct |url=https://www.strasbourg-europe.eu/iceland/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Security">{{netiviide |pealkiri=National security |väljaanne=Goverment of Iceland |url=https://www.government.is/topics/foreign-affairs/national-security/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="HeXu4">[[Jänkimees]]: "Jänkimehe heeringakirjad, Baedeckeri Islandist". [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]]. 11. september 1932, [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=4&byea=1932&bmon=9 lk.7]</ref> <ref name="pAkmI">[https://web.archive.org/web/20160403091415/http://maailm.postimees.ee/3641385/usa-saatis-islandile-ja-hollandisse-oma-sojalennukid USA saatis Islandile ja Hollandisse oma sõjalennukid], Postimees (vaadatud 3.4.2016).</ref> <ref name="uapoP">[http://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Ibuar/Ibuar__mannfjoldi__3_bakgrunnur__Rikisfang/MAN04001.px/table/tableViewLayout1/?rxid=30a099f3-d7d3-43de-bd33-f439d8babf37 Päring Islandi Statistikaameti andmebaasis]</ref> <ref name="JEXNN">[http://www.statice.is/Statistics/Tourism,-transport-and-informati/Information-technology ''Statistics Iceland – Statistics – Tourism, transport and information technology – Information technology''] (kasutatud: mai 2010)</ref> }} == Kirjandus == *[[Halldór Kiljan Laxness]]. ''Iseseisvad inimesed'', tlk Henrik Sepamaa, 1960. *''Vanem Edda'', tlk Rein Sepp 1970, 2. trükk 2008. *''The Book of Settlements: Landnámabók'', Winnipeg: University of Manitoba Press 1972, ISBN 978-0-88755-698-2. * [[Mihhail Steblin-Kamenski]]. ''Islandi kultuur'', tlk [[Arvo Alas]], [[Eesti Raamat]] 1973. * [[Aron Gurevitš]]. ''Viikingite retked'', Tõlkinud [[Jüri Selirand]], [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1975. *''Islandi novell'', tlk Arvo Alas, 1979. *''Grettir Ásmundripoja saaga'', tlk Arvo Alas 1982. *''Noorem Edda. Valik tekste'', tlk Rein Sepp, 1990. * Preben Meulengracht Sørensen. ''Saga and Society. An Introduction to Old Norse Literature'', 1993. * Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', University of Minnesota Press: [[Minneapolis]] 2000. *''Njálli saaga'', tlk Arvo Alas, 2001. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London/New York: Penguin Books 2001, ISBN 978-0-14-029115-5. *''The Sagas of Icelanders: A Selection'', toim Örnólfur Thorsson, eessõna Robert Kellogg, New York: Penguin Classics 2001, ISBN 978-0-14-100003-9. *''Viikingid Vínlandis'' (sisaldab Eiríkr Punase saagat ja Gröönlaste saagat), tlk Arvo Alas, 2003. *''Ynglingite saaga'' (Heimskringla esimene osa), tlk Tõnno Jonuks, 2003. *Taavo Nõmm. ''Minu Island: tule ja jää sümfoonia'', Petrone Print 2009. *Jón Kalman Stefánsson. ''Heaven and Hell'', tlk Philip Roughton, London: MacLehose Press 2010, ISBN 978-0-85705-020-5. *Alda Sigmundsdóttir. ''The Little Book of the Icelanders'', Reykjavík: Enska Textasmiðjan 2012, ISBN 978-9935-409-11-4. *Sjón. ''The Blue Fox'', tlk Victoria Cribb, London: Telegram Books 2013, ISBN 978-1-84659-137-4. *Sarah Moss. ''Names for the Sea: Strangers in Iceland'', London: Granta Books 2013, ISBN 978-1-84708-664-1. *Andri Snær Magnason. ''On Time and Water'', tlk Lytton Smith, London: Serpent's Tail 2021, ISBN 978-1-78816-673-0. == Välislingid == {{Vikisõnastik}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [[Krister Kivi]]. [https://ekspress.delfi.ee/d?id=27684553 Islandist: tänapäeva ragnarök] Eesti Ekspress, 31. detsember 2008 * [[Hendrik Vosman]]. [http://www.postimees.ee/?id=76421 EL lubab Islandile kiirelt ukse avada] Postimees, 31. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=76730 Islandi uus valitsus püüab majanduskriisist jagu saada] Postimees, 1. veebruar 2009 {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=IS}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Island| ]] eo8ws2db4xmesbs1wccnyxxxgyifr2c 7230673 7230672 2026-09-08T01:10:25Z Sendrasendra 225202 /* Kultuur */ 7230673 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; saare kohta vaata artiklit [[Islandi saar]]; Küprose ansambli kohta vaata artiklit [[Island (ansambel)]]}} {{viita}} {{Riik | riiginimi = Island | omastav = Islandi | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Ísland | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Iceland.svg | asendikaart = Iceland in Europe.svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[islandi keel|islandi]] | pealinn = [[Reykjavík]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Halla Tómasdóttir]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Kristrún Frostadóttir]] | pindala = 102 775<ref>[https://web.archive.org/web/20150315001109/http://www.ruv.is/frett/island-er-minna-en-talid-var Ísland er minna en talið var], ruv.is, 26.2.2015.</ref> | rahvaarv = 394324 (1.1.2026)<ref>[https://statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/], statice.is, 17.3.2026.</ref> | iseseisvus = 17. juunil 1944 | valuuta = [[Islandi kroon|kroon]] (ISK) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] | hümn = [[Lofsöngur]] | usund = | üladomeen = [[.is]] | telefonikood = 354 | riigikord = | SKT = 38,523 mld $ (2025)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=IS GDP (current US$) – Iceland], data.worldbank.org.</ref> | SKT_elaniku_kohta = 98 323 $ (2025)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?locations=IS GDP per capita (current US$) – Iceland], data.worldbank.org.</ref> | rok-i_kood = ISL | märkused = }} [[Pilt:Islandi kaart.svg|pisi|Islandi kaart]] [[Pilt:Hvalfjörður-Botnsdalur-Iceland-20030527.jpg|pisi|Lääne-Islandi maastik]] [[Pilt:Stuðlagil Canyon 2.jpg|pisi|Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele [[Stuðlagili kanjon]]is]] [[Pilt:Melting glacier 1.jpg|pisi|[[Sólheimajökull]]i liustiku sulamine]] [[Pilt:Thrihnukagigur volcano, surroundings (7852402024).jpg|pisi| Þríhnúkagíguri ümbrus]] [[Pilt:Sauetransport.jpg|pisi|Vill ratastel]] [[Pilt:Rescued near Dettifoss! (16468770092).jpg|pisi|Maanteeabi [[Dettifoss]]i juures]] [[Pilt:Before The Storm (184089703).jpeg|pisi|Tormipilved kogunevad novembritaevasse]] '''Island''' ([[islandi keel]]es ''Ísland'' [ˈistlant] {{kuula|Is-Ísland.ogg|Ísland}}) ehk '''Islandi Vabariik''' (''Lýðveldið Ísland'') on [[saareriik]] [[Atlandi ookean]]i põhjaosas [[Gröönimaa]], [[Šotimaa]] ja Euroopa mandri ([[Norra]]) vahel. Island on [[Euroopa]] kõige läänepoolsem ja kõige [[rahvastikutihedus|hõredamalt asustatud]] riik, samuti üks väiksemaid ja eraldatumaid [[Põhjamaad|Põhjamaid]]. Peaaegu kogu riigi territoorium paikneb [[Islandi saar]]el. See on Euroopa suuruselt teine saar [[Suurbritannia saar]]e järel.<ref> [http://www.eldey.de/Fakten/fakten.html Fakten], eldey.de.</ref> Islandi pindala on 102 775 km². Islandi saar asub [[Atlandi ookeani keskahelik]]ul ja on [[vulkanism|vulkaaniliselt aktiivne]]. See on maailma suurim [[vulkaaniline saar]].<ref> [http://www.eldey.de/Fakten/fakten.html Fakten], eldey.de.</ref> Island paikneb [[Euraasia laam]]a ja [[Põhja-Ameerika laam]]a lahknemisvööndis. Island on tekkinud Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanilise aktiivsuse tulemusel. [[Maakoor]] rebeneb seal jätkuvalt ja keskahelik laieneb igal aastal mõne sentimeetri võrra. [[Tegevvulkaan]]ide ja maakoore [[murrang]]ute vöönd läbib kogu saart [[Axafjörður]]ist põhjas kuni [[Vestmannaeyjar]]i saarestikuni lõunas. Selle haru ulatub ka [[Reykjanes]]i poolsaarele. Lääne-Islandi [[Snæfellsnes]]i poolsaart ümbritseb eraldi vulkaaniline kõrvalvöönd. Atlandi ookeani keskaheliku geoloogilist aktiivsust iseloomustavad [[geiser|geisrid]] ja sagedased [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]]. Alates norralaste asumisest Islandile umbes 1100 aastat tagasi on aktiivsetes piirkondades toimunud 150–200 vulkaanipurset ja mõnel pool on kujunenud märkimisväärsed [[vulkaanikoonus]]ed. Edela-Islandil asuv vulkaan [[Hekla]] purskas aastatel 1100–1970 vähemalt viisteist korda. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud varajasi talusid, mis olid mattunud Hekla tuhakihi alla. Eriti ränk oli 1783.–1784. aasta [[Laki]] (Lakagígari) [[lõhevulkaan]]i purse, mis hävitas palju karjamaid ja kariloomi. Sellele järgnenud näljahäda tõttu suri umbes veerand tollasest Islandi elanikkonnast. Hilisemate vulkaanipursete tagajärjel tekkis 1963. aastal Islandi edelarannikule uus saar [[Surtsey]], 1973. aastal hävis osa [[Heimaey]] saarel asuvast [[Vestmannaeyjari linn]]ast. Riigi siseosa koosneb peamiselt vulkaanilisest [[kõrgplatoo]]st, kus leidub suuri liiva- ja laavavälju, mägesid ning liustikke. Paljud [[liustikujõgi|liustikujõed]] voolavad sealt läbi madalike merre. Islandi kliimat pehmendab [[Golfi hoovus]] ja vaatamata asukohale vahetult [[põhjapolaarjoon]]est lõuna pool on seal suhteliselt leebe kliima. Laiuskraadi ning mere mõju tõttu on suved jahedad ja suurel osal saarest valitseb [[lähispolaarne kliima]]. Islandil on ligikaudu 394 000 elanikku. See on [[NATO]] liikmesriikide seas kõige väiksem rahvaarv. Islandi pealinn ja suurim linn on [[Reykjavík]], kus 2026. aasta 1. jaanuari seisuga elas 139 804 inimest.<ref name="Popl" /> Ligikaudu 64% riigi elanikest elab pealinna [[Reykjavíki pealinnapiirkond|Reykjavíki pealinnapiirkonnas]] Islandi edelaosas. Riigi ametlik keel on [[islandi keel]].<ref name="EBSCO" /> Island oli asustamata kuni 9. sajandini. Keskaegse käsikirja "[[Landnámabók]]" järgi algas Islandi asustamine [[874]]. aastal, kui [[Norra]] [[viiking]]ipealik [[Ingólfr Arnarson]] rajas Islandile esimese püsiasula. Enne teda olid saart külastanud ka teised inimesed, kes olid seal talvitanud. 9. sajandil asus Islandile ka keldi asunikke Briti saartelt. Järgnevate sajandite jooksul asusid Islandile elama peamiselt [[norralased]], vähemal määral ka teised skandinaavlased, kes tõid endaga kaasa [[Iirimaa]]lt ja [[Šotimaa]]lt pärit [[trääl]]e.<ref name="Fate" /> Islandit valitseti iseseisva ühisriigina kohaliku parlamendi [[Alþingi]] kaudu. Seda peetakse üheks maailma vanimaks tänapäevani tegutsevaks seadusandlikuks koguks.<ref name="History" /><ref name="Coast" /> Pärast sisevõitluste perioodi läks Island 13. sajandil Norra võimu alla. Aastal [[1380]] ühines Norra (koos Islandiga) [[personaalunioon]]ina Taaniga, kui Taani kuningas [[Olaf II]] sai pärast Norra kuninga surma ka Norra troonipärijaks. 1397. aastal sõlmiti [[Kalmar]]is ametlikult [[Kalmari unioon]], millega liitus ka [[Rootsi]]. Pärast uniooni lagunemist [[1523]]. aastal jäi Island Taani võimu alla. Taani kuningriik kehtestas 1550. aastal jõuga [[luterlus]]e. [[Kieli leping]]uga tunnistati Island [[1814]]. aastal ametlikult Taani osaks.<ref name="Forget" /> [[Prantsuse revolutsioon]]i järel Euroopas levinud [[rahvuslus]]est mõjutatuna tugevnes ka Islandi iseseisvusliikumine. Selle oluliseks verstapostiks kujunes 1918. aasta [[Taani–Islandi liiduseadus]]. Selle alusel loodi [[Islandi kuningriik]], mis oli Taaniga seotud personaaluniooniga. Teise maailmasõja ajal, kui Taani oli okupeeritud, hääletasid islandlased ülekaalukalt vabariigi loomise poolt. 17. juunil 1944 kuulutati [[Þingvellir]]is välja Islandi Vabariik.<ref name="Republic" /> Ehkki aastal [[930]] asutatud [[Alþingi]] tegevus oli aastatel 1799–1845 peatatud, peetakse seda üheks maailma vanimaks tänapäevani säilinud parlamentaarseks institutsiooniks. Islandi [[riigipea]] on otse valitav [[Islandi president]]. Island kuulub [[NATO]]sse. 1950. aastal ühines Island [[Euroopa Nõukogu]]ga. 1994. aastal liitus Island [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonnaga]].<ref name="Direct" /> Island on ainus NATO riik, millel puudub alaline armee; riigil on üksnes kergelt relvastatud [[Islandi rannikuvalve]].<ref name="Security" /> Islandil on [[turumajandus]] ja teiste [[OECD]] riikidega võrreldes suhteliselt madalad maksud.<ref>[https://web.archive.org/web/20100125144548/http://www.oecd.org/document/60/0%2C2340%2Cen_2649_34533_1942460_1_1_1_1%2C00.html OECD Tax Database], OECD.</ref> Riigis toimib sotsiaalhoolekandesüsteem, mis tagab kõigile juurdepääsu arstiabile ja kõrgharidusele.<ref>Stefán Ólafsson. [https://web.archive.org/web/20050818131819/http://www.borg.hi.is/ChildWelfare The Icelandic Welfare State and the Conditions of Children], University of Turku, 12.5.2004.</ref> Islandil on maailma kõrgeim [[ametiühing]]utesse kuulumise määr. 20. sajandini tugines Islandi majandus suuresti kalapüügile ja põllumajandusele. Kalanduse industrialiseerimine ja pärast Teist maailmasõda saadud [[Marshalli plaan]]i abi tõid kaasa jõukuse kasvu ning Islandist sai üks maailma rikkamaid ja arenenumaid riike, millel on kõrgtehnoloogiline majandus. Island on rahvusvahelistes riikide võrdlustes kõrgelt hinnatud sellistes valdkondades nagu [[elukvaliteet]], haridus, [[kodanikuvabaduste kaitse]], [[valitsemise läbipaistvus]] ja [[majandusvabadus]]. Island on [[demokraatiaindeks]]i ja võrdsuse näitajate järgi kõrgel kohal. [[Mediaanjõukus]]e poolest täiskasvanu kohta on Island maailmas esikohal, keskmise jõukuse poolest tavaliselt viie-kuue rikkaima riigi seas. 2025. aastal tõusis Island ÜRO [[inimarengu indeks]]i järgi maailmas esikohale, edestades senist liidrit Norrat.<ref>United Nations Development Programme. ''Human Development Report 2025''.</ref> Samuti on Island juba 19 aastat järjest [[globaalne rahuindeks|globaalse rahuindeksi]] poolest esikohal. Islandi energiavarustus tugineb peaaegu täielikult [[taastuvenergia]]le. == Nimi == [[Fail:Norsemen Landing in Iceland.jpg|pisi|[[Oscar Wergeland]]. ''Normannid maabuvad Islandil''. Joonistus. 19. sajand]] Islandlaste [[saaga]]de järgi oli [[Naddodd]] (või [[Naddador]]) 9. sajandil esimene norralane, kes Islandile jõudis. Ta nimetas selle Snælandiks 'lumemaa', sest kui ta lahkus, sadas lund. Naddoddi järel saabus rootslane [[Garðar Svavarsson]], kes sõitis ümber Islandi ja nimetas selle enda järgi Garðarshólmuriks 'Garðari saar'.<ref>[http://www.northsailing.is/news/nr/1894/gardarsholmi-%E2%80%93-%E2%80%98the-isle-of-gardar%E2%80%99/ Garðarshólmur – 'The Isle of Garðar'], northsailing.is, 13.12.2005.</ref> Seejärel jõudis Islandile [[viiking]] [[Flóki Vilgerðarson]]. Tema tütar uppus teel ja tema kariloomad surid nälga. Saagade järgi ronis üsna heitunud Flóki mäele ja nägi jäämägedest tulvil fjordi ([[Arnarfjörður]]), mille järgi andis ta saarele uue ja praeguse nime Ísland 'jäämaa' (sõnadest ''ís'' 'jää' ja ''land'' 'maa'). Teooria, mille järgi Islandi viikingitest asunikud valisid selle nime selleks, et heidutada inimesi nende rohelisele saarele elama asumast, on müüt.<ref>Andrew Evans. [https://www.nationalgeographic.com/science/article/iceland-greenland-name-swap Is Iceland Really Green and Greenland Really Icy?], nationalgeographic.com, 30.6.2016.</ref> == Ajalugu == {{Vaata|Islandi ajalugu}} [[Pilt:Thingvellir 2004-2.jpg|pisi|[[Þingvellir]], paik, kus asutati [[Alþingi]]]] === Maa avastamine ja asustamine === [[Pilt:Stöng_Viking_Longhouse.jpg|pisi|Rekonstrueeritud viikingite pikkmaja]] [[Pilt:Ingolf by Raadsig.jpg||pisi|Islandi esimesed asunikud. 1850]] Islandlased on viikingitest ja keltidest asunike järeltulijad. Saare esimesed mittepüsielanikud olid [[Iirimaa]] mungad, kes viibisid tõenäoliselt 8.–9. sajandil saarel ajutiselt erakutena. Island sobis neile maailmast eemaldumiseks ja mediteerimiseks. Hilisemate Norra sisserändelainete ajal hävitati munkade väikesed eraklad ja mungad lahkusid Islandilt. Skandinaavia viiking [[Garðar Svavarsson]], kes talvitus umbes 870. aastal Põhja-Islandil [[Húsavík]]is ja nimetas saare enda järgi Garðarshólmuriks, on üks Islandi varasemaid Skandinaavia-poolseid avastajaid. "[[Landnámabók]]is" säilinud pärimuse järgi kasutas Norra meresõitja [[Flóki Vilgerðarson]] saarele purjetamiseks navigatsioonivahendina kolme [[kaaren|kaarnat]]. Üks kaarnatest lendas lõuna poole [[Fääri saared|Fääri saarte]] suunas, teine, kes mõni päev hiljem teele saadeti, keeldus laevalt lahkumast ja kolmas lendas lääne poole. Flóki järgnes viimasele ja jõudis Islandi läänerannikule. Teda peetakse üheks esimeseks Islandil viibinud Norra viikingiks. Ta sai hüüdnimeke Hrafna-Flóki 'Kaarna-Flóki'.<ref>Angus Konstam. ''Die Wikinger. Geschichte, Eroberungen, Kultur'', Wien: tosa/Carl Ueberreuthe 2007, lk 104–105.</ref> Tema kaasatoodud kariloomad surid juba esimesel talvel heinapuuduse tõttu nälga. Flóki lahkus kevadel saarelt pettununa ja nimetas selle Islandiks.<ref>''Island. Polyglott APA Guide'', Berlin, München: Langenscheidt 2007, lk 29.</ref> Island jäi peaaegu asustamata, kuni Norra viiking [[Ingólfur Arnarson]] asus 874. aastal esimese Skandinaavia püsiasunikuna elama tänapäeva [[Reykjavík]]i piirkonda. Islandi ajaloolase [[Ari Þorgilsson]]i teose "[[Íslendingabók]]" ehk "Islandlaste raamatu" (kirjutatud ajavahemikus 1122–1134) andmetel oli tema esimene Islandi püsiasunik. Seega oli Island viimane piirkond Euroopas, kuhu püsiasulaid rajati. Enne teda olevat [[9. sajand]]i keskpaigas saarel viibinud teisigi [[Norra]] meresõitjaid, kes ei püüdnud saart püsivalt asustada. Nende hulgas oli [[Naddoddur]], kes sattus Islandile tõenäoliselt teel Norrast [[Fääri saared|Fääri saartele]] ja keda peetakse üheks varajaseks Islandi avastajaks. Kindlaid [[arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilisi tõendeid]] püsiva skandinaavlaste-eelse asustuse kohta ei ole leitud. Island asustati peamiselt ajavahemikus umbes 870–930. Sisserändajad tulid peamiselt Norrast, aga ka viikingite asundustest [[Iirimaa]]l, [[Šotimaa]]l ja mujal Briti saartel. Nendega saabusid ka keldi päritolu naised, teenijad ja orjad. Paremad põllumaad hõivati kiiresti ja asustus kujunes peamiselt rannikule, saare lõunaosa tasandikele ja teiste piirkondade orgudesse. Kõige olulisem ajalooallikas Islandi asustamise kohta on 12. sajandil tekkinud "[[Landnámabók]]" ehk "Maa asustamise raamat", mis annab üksikasjaliku ülevaate Skandinaavia sisserändest ning milles on nimetatud umbes 400–435 peamist asunikku (eri allikate järgi "umbes 400" kuni "umbes 430")<ref>Konstam 2007: 104.</ref> ning nende esiisasid ja järeltulijaid, kirjeldades, millise piirkonna igaüks neist hõivas. Teos kirjeldab, kuidas Skandinaavia meresõitjad saare väidetavalt juhuslikult avastasid. Tõenäoliselt peegeldab teos osaliselt ka hilisemat maaomandi jaotust. Ajaloolaste hinnangul tuleb Islandi asustamist vaadelda ka tolleaegse viikingikogukondade võimu ja territooriumide laienemise kontekstis: põhjuseks võisid olla Skandinaavia rahvaarvu kasv ja sellega kaasnenud põllumajandusmaa nappus.<ref> [http://wayback.vefsafn.is/wayback/20050301181233/www.iceland.is/history-and-culture/History/ History – Sources], iceland.is.</ref> Islandilt on leitud üle 300 paganliku matmispaiga, millest paljud pärinevad 9. sajandi lõpust ja [[10. sajand]]i algusest. Ajavahemikus 874–930 saarele elama asunud asunikud olid peamiselt paganlikud viikingid Norrast ja mujalt Skandinaaviast ning Briti saarte norra asundustest. Nad rajasid ranniku lähedale suuri maavaldusi ning tegelesid peamiselt karjakasvatuse ja teraviljakasvatusega. Islandile rajatud talud sarnanesid suuresti viikingitest väljarändajate asundustega Skandinaavias ning [[Shetlandi saared|Shetlandi]] ja [[Orkney]] saartel. Üks varasemaid säilinud talukohti [[Hofstaðir]]is Põhja-Islandil koosnes kesksest ruumist, selle ühes otsas paiknevast väikesest pereruumist ja kõrvalruumist. Viikingid kasutasid oma iiri orje sageli adra vedamiseks.<ref name="Konstam 2007, lk 105">Konstam 2007: 105.</ref> Rahvaarv kasvas kiiresti ja oli 930. aastaks hinnanguliselt 20 000–25 000, nii et Island oli üks tolle aja suuremaid viikingiasundusi.<ref name="Konstam 2007, lk 105" /> Islandile saabunud mehed olid suures osas Norrast pärit asunikud, kes soovisid pääseda Norra kuninga võimu alt. Vaatamata põllumeheelule Islandil jäid nad meresõitjateks ja jõudsid oma puulaevadega lääne pool asuvatele [[Gröönimaa]]le ja [[Kanada]] aladele. === Vaba riigi aeg === {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust saabus enamik uusasukaid, oli ka Islandi majanduses oluline [[karjakasvatus]]. [[Põlluharimine]] oli samuti tähtis, samal ajal tegeleti [[kalapüük|kalapüügi]] ja [[kaubandus]]ega. Välja veeti [[vill]]ast tekstiili ja jahipistrikke ning pärast [[Gröönimaa]] avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt pärit kaupu. Islandi [[skald]]id olid Skandinaavia kuningate õukondades hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid tihedad. ==== Islandi õigussüsteem: Alþingi ==== [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|W. G. Collingwood. ''Alþingi koosolek''. 19. sajandi maal]] Asunikud olid norra päritolu vabad mehed, kes rajasid ka Islandil oma traditsioonilise omavalitsusliku kogukonnakorralduse. Omavalitsusliku korralduse alged ulatuvad 10. sajandi algusse. Ajaloolise pärimuse kohaselt saadeti umbes 927. aastal Islandilt saadik nimega [[Úlfljótur]] Norrasse tutvuma Norra õigussüsteemiga ([[Gulaþingi seadused|Gulaþingi seadustega]]), et neid saaks kohandada kohalike oludega.<ref>Aryeh Grabois. ''Enzyklopädie des Mittelalters'', Zürich: Edition Atlantis 1988, lk 300.</ref> Tema kaasatoodud seadusi tunti [[Úlfljóti seadused|Úlfljóti seaduste]] nime all. Vabade meeste iga-aastasest kogunemisest kujunes järk-järgult Islandi kohtu- ja seadusandlik võim. Täidesaatvat võimu teostasid endiselt kohalikud pealikud. 930. aastal toimus esimest korda ühine ''[[þing]]'', mida nimetati Alþingiks ehk "üldkoguks" ja millest kujunes Islandi parlament. See peeti kesksel [[Þingvellir]]i tasandikul, mis oli tol ajal veel ühises omandis. Islandi Alþingi kogunes igal suvel, et arutada õigusküsimusi ja otsustada uute seaduste üle. Poliitiline võim koondus ''[[goðorð]]''{{'}}idesse, mille juhid olid ''[[goði]]''{{'}}d, kohalike mõjukate suguvõsade esindajad. Kohaliku halduse madalaim tasand olid ''[[hreppur]]''{{'}}id (mitmuses ''hreppar'') – kohalikud kogukonnad, kus maaelanikud korraldasid oma ühiseid asju. Alþingit peetakse läänemaailma vanimaks parlamendiks. Keskse valitsuse puudumise tõttu oli kohalikel pealikel suur võim ja mõju. Alþingi ajal toimus mitu olulist ajaloolist sündmust, näiteks üleminek kristlusele aastal 1000 ja esimene teise riigiga sõlmitud kokkulepe: 1022. aastal sätestasid islandlased ja Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] islandlaste õigused Norras ja Norrast pärit inimeste õigused Islandil. Rahvaarvu kasv ja jõuka maaomanike kihi kujunemine suurendasid vajadust poliitilise korralduse reformimise järele. 965. aastal jagati Island neljaks veerandkonnaks (''[[fjórðungur]]'', mitmuses ''fjórðungar''), millest igaühel oli oma kogu. ====Kristluse vastuvõtmine==== Aastal 1000 (mõningate allikate järgi 999) kuulutati [[Alþingi]] otsusega Islandil [[ristiusk]] ametlikuks usuks. Otsuse kujunemist mõjutas tugevasti Norra kuninga [[Olav Tryggvason]]i surve. Ta oli 10. sajandi lõpus saatnud saarele kristlikke misjonäre, kes kuulutasid Alþingi ees. Islandlased püüdsid vältida usulise konflikti süvenemist. Kristluse vastuvõtmisega lubati teatud tingimustel vana usu järgimist eraviisiliselt. Islandlased võtsid uue usu omaks järk-järgult, vanemaid usutraditsioone ja tavasid järgiti salaja veel pikka aega. Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] saatis Islandile misjonipiiskoppe. Esimene Islandi päritolu piiskop [[Ísleifr Gizurarson]] pühitseti ametisse 1056. aastal. [[11. sajand]]i teisel poolel rajati Islandi esimene piiskopkond [[Skálholt]]is ja 1106. aastal teine [[Hólar]]is. 1106. aastal otsustati rajada ka Islandi esimene klooster Põhja-Islandis asuvasse [[Þingeyrar]]i (Húnaflói lahe ääres), kuid see pühitseti sisse alles 1133. aastal; kloostrid kujunesid hiljem olulisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. ==== Ameerika avastamine ja kultuuriline eneseteadvus ==== 10. sajandi lõpul avastasid islandlased [[Erik Punane|Erik Punase]] eestvedamisel [[Gröönimaa]] ja rajasid sinna esimesed asulad. Islandlased olid ka esimesed eurooplased, kes (umbes aastal 1000) jõudsid [[Põhja-Ameerika]] mandrile. Katsed rajada püsiasula [[Vinland]]i piirkonda, mis asus viikingite [[Newfoundland]]i põhjaosas paiknenud tugipunktist lõuna pool, ebaõnnestusid. 11. sajand oli kasvava kultuurilise eneseteadlikkuse aeg, nagu nähtub Islandi saagadest. See areng jätkus kuni 13. sajandini. 12. sajandil kirjutati Islandil arvukalt ladinakeelseid tekste. Ajaloolast [[Ari Þorgilsson]]i ehk [[Ari Tark]]a (vanapõhja ''Ari fróði''), peetakse üheks silmapaistvamaks [[kroonik]]uks läänemaailma ajaloos. ==== Saagad ja "Eddad" ==== [[Pilt:Möðruvallabók f13r.jpg|pisi|[[Möðruvallabók]], [[käsikiri]], milles on teiste seas jäädvustatud [[Njálli saaga]] (umbes 1350)]] [[Pilt:A page of Heimskringla.jpg|pisi|Lehekülg [[Snorri Sturluson]]i "[[Heimskringla]]st"]] [[13. sajand]]it peetakse [[islandi kirjandus]]e kuldajaks. Samal ajal oli Island poliitiliste sisetülide ja võimuvõitluste tõttu rahutu ja vägivaldne. Suur osa Islandi saagadest pandi kirja just sel ajal, kuigi nende lõplik üleskirjutamine toimus peamiselt 13. ja [[14. sajand]]il. Saagad kuuluvad Euroopa keskaja kirjanduse klassikasse. Tuntuim saagaliik on islandlaste saagad, mis käsitlevad peamiselt Islandi asustamist ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. ja 14. sajandi käsikirjades säilinud anonüümne "[[Vanem Edda]]" sisaldab paganlikke jumalaid käsitlevaid lugusid ja laule ning germaani rahvaste mineviku kangelaste lugusid. 13. sajandil tegutses võimsa [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Snorri Sturluson]] (umbes 1179 – 1241), kes oli nii poliitik kui ka kirjanik. Temalt pärinevad luulekunsti käsiraamat "[[Noorem Edda]]" ja Norra kuningate ajalugu "[[Heimskringla]]" ning tõenäoliselt ka mõni saaga, näiteks "[[Egilli saaga|Egill Skallagrímssoni saaga]]". === Norra aeg === Ajavahemikku 1220–1262, mida tuntakse ka [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajana]], iseloomustasid poliitilised tülid ja kodusõjad. 13. sajandil koondus poliitiline ja majanduslik võim üha enam mõne mõjuka suguvõsa kätte, mis süvendas nendevahelisi võimuvõitlusi ja viis Islandi vaba riigi poliitilise korra kriisi. Samal ajal suurenes [[Norra]] kuninga huvi Islandi vastu. Mõned Islandi ülikud püüdsid Norra kuninga toetust kasutada oma kohalike konkurentide vastu. Et ükski suguvõsa ei suutnud kogu saart enda kontrolli alla saada, tunnistasid islandlased aastatel 1262–1264 lepingutega Norra kuninga ülemvõimu. Islandlased muutusid Norra kuninga maksukohuslasteks ja [[Islandi vaba riik|vaba riigi aeg]] lõppes.{{lisa viide}} Norra kuninga võimu all kaotati senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. [[Alþingi]] tegutses edasi nii seadusandliku kogu kui ka kohtuna, kuigi selle pädevus vähenes. Norra kuningas kehtestas [[kaubandusmonopol]]i, piirates islandlaste võimalusi teiste maadega otse kaubelda. See aitas kaasa Islandi majandusliku olukorra halvenemisele.{{lisa viide}} Norra kuningavõimu kehtestamise järel anti Islandile 1271–1273 esimene monarhiline seadustik "[[Járnsíða]]", mis tekitas islandlaste seas suurt vastupanu. See andis seadusandliku võimu senisest enam kuningale, kaotades muu hulgas ''goði''{{'}}de traditsioonilised õigused. See asendati 1281. aastal Islandi oludele paremini kohandatud seadustikuga "[[Jónsbók]]", mis püsis suuresti muutumatuna kuni 20. sajandi alguseni. === Taani aeg === 1380. aastal tekkis [[Taani ja Norra personaalunioon]] ning Island läks koos Norraga Taani kuninga võimu alla. Kui Norra, Taani ja Rootsi 1397. aastal [[Kalmari unioon]]iks ühinesid, sai Island Norra kuningriigi kaudu Kalmari uniooni osaks ja jäi Taani kuninga võimu alla. 13.–14. sajandil alanud [[kliima]] jahenemine mõjutas Islandi majandust ebasoodsalt. 15. sajandit nimetatakse ka Inglise sajandiks. Sel ajal oli Island tihedates suhetes Inglismaaga ja Inglise kaubalaevad külastasid regulaarselt Islandi sadamaid. Sel sajandil ka rahvaarv kahanes järsult: aastatel 1402–1404 langes [[katk]]uepideemia ohvriks suur osa islandlasi (hinnangud kõiguvad umbes veerandist kuni üle pooleni rahvastikust). [[Pilt:Gerardi Mercatoris Atlas, sive, Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Figura (24696368309).jpg|pisi|Islandi kaart Mercatori atlasest (umbes 1621)]] [[Hólari piiskop]] [[Jón Arason]] tõi 1530ndate paiku Islandile trükikunsti. Juba 1540. aastal avaldati Taanis trükitud islandi tõlkes [[Uus Testament]]. Täieliku islandikeelse [[Piibel|piibliväljaande]] andis 1584. aastal välja Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]]. [[Reformatsioon]] viidi Taani kuninga eestvedamisel Islandil läbi 1550. aastal hoolimata kohalike katoliiklaste ägedast vastupanust. [[Luterlus]] kuulutati Islandi ametlikuks usundiks ja Taani kuningas kirikupeaks. [[Katoliku kirik]]u varad konfiskeeris Taani riik ning katoliiklik piiskop ja rahvuskangelane [[Jón Arason]] hukati kuningakoja käsul pea maharaiumise teel. Sellega tugevdas Taani kroon oma võimu Islandil. Islandlaste vabakaubandusele [[hansalinn]]ade ja [[Inglismaa]]ga andis 1602. aastal tugeva hoobi Taani kaubandusmonopol. Islandiga said kaubelda üksnes selleks õiguse saanud kaupmehed. Piirangud mõjusid saare majandusele ebasoodsalt. Monopoli leevendati 1786./1787. aastal, mil kauplemisõigus laiendati kõigile Taani ja Norra kuninga alamatele. Islandiga kauplemine muutus täielikult vabaks kõigi riikide kaupmeestele 1855. aastal (seadus võeti vastu 1854).{{lisa viide}} [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il rüüstasid Islandit korduvalt mereröövlid. 1627. aastal ründasid [[Alžiir]]ist ja Salést pärit mereröövlid Islandi lõuna- ja idaranniku asulaid, sealhulgas Grindavíkit ja idafjorde. Nad viisid [[Islandi saar]]elt orjadeks 110 ja [[Vestmannaeyjar]]ilt 242 inimest. Vaid väike osa neist (allikate järgi 27 kuni 34) nägi hiljem oma kodumaad, kui Taani kuningas [[Christian IV]] nad vabaks ostis.<ref name="HeXu4" /> Tuntuim pääsenu oli [[Guðríður Símonardóttir]], kes naasis Islandile ja abiellus hiljem tuntud islandi poeedi [[Hallgrímur Pétursson]]iga.{{lisa viide}} 1662. aastal kehtestati ka Islandil Taanis 1661. aastal kehtestatud absolutistlik ja pärilik monarhia. Taani poliitikal olid Islandile valdavalt negatiivsed tagajärjed: [[Alþingi]] pidi loovutama Taani kuningakojale suure osa oma põhiseaduslikest õigustest, samal ajal kui Taani kaubandusmonopol pärssis Islandi majandust. 15. ja 16. sajandi kliimamuutused, millega kaasnesid külmad talved ja jahedad suved, põhjustasid toidupuudust ning süvendasid veelgi Islandi raskusi. 17. sajandil surid tuhanded islandlased nälja ja külma tõttu. Inimohvreid nõudsid ka vulkaanipursked ja maavärinad aastatel 1618, 1619, 1625 ja 1660 ning 1693. aasta Hekla purse. 18. sajandit peetakse Islandi ajaloo kõige traagilisemaks ajajärguks. Looduskatastroofide, nendega kaasnenud näljahädade ja epideemiate tõttu vähenes rahvaarv märgatavalt. Aastatel 1707–1709 levis Islandil rõugeepideemia, mis nõudis ligikaudu 18 000 inimelu. Vulkaanipursked ja maavärinad jätkusid kogu sajandi vältel, kuid kõige rängemaks peetakse [[Laki]] vulkaanipurset aastatel 1783–1784, mida on nimetatud üheks rängemaks vulkaanipurskeks Maa ajaloos. Purske tagajärjel paiskunud vulkaaniline materjal levis laialdaselt Maa atmosfääris ning sellele järgnenud näljahäda tõttu kaotas Island umbes viiendiku oma elanikkonnast.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 49.</ref> 1800. aastal saatis Taani kuningas [[Alþingi]] laiali ja selle asemele loodi ülemkohus.{{lisa viide}} [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]'' (1811–1879)]] 1801. aastal likvideeriti ka vanad piiskopitoolid Skálholtis ja Hólaris. Kogu maa ühendati üheks piiskopkonnaks, mille keskuseks sai pealinn Reykjavík. 1787. aastal muutsid Taani võimud kaubandusmonopoli tingimusi ja andsid kõigile Taani alamatele õiguse Islandil kaubelda. 1845. aastal, taastati [[Jón Sigurðsson]]i juhitud üliõpilasrühma algatusel nõuandva koguna Alþingi. See hakkas kogunema pealinnas Reykjavíkis. Jón Sigurðssoni peetakse Islandi rahvuskangelaseks. Tema sünnipäeva 17. juunit tähistatakse Islandi rahvuspühana. [[Þingvellir]]ist sai 1930. aastal Islandi esimene rahvuspark. Väliskaubandus liberaliseeriti täielikult 1855. aastal. Islandi kliima muutumine ja selle negatiivne mõju kohalikule põllumajandusele sundisid aastatel 1870–1914 umbes 20 000 islandlast otsima uut elupaika Põhja-Ameerikast, eelkõige [[Kanada]]st. Islandi asundused tekkisid muu hulgas [[Minnesota]] ja [[Wisconsin]]i osariigis. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli 42 000 ameeriklast Islandi immigrantide järeltulijad.<ref>{{en}} [https://www.loc.gov/teachers/classroommaterials/presentationsandactivities/presentations/immigration/scandinavian6.html ''Library of Congress: Scandinavian Immigration – Icelanders.]</ref><ref>Max Galli, Ernst-Otto Luthardt. ''Island'', Augsburg: Verlagsgruppe Weltbild 2007, lk 37</ref> 1874. aastal, Islandi asustamise 1000. aastapäeva tähistamise puhul, andsid Taani võimud Islandile uue põhiseaduse ja õiguse oma rahandust korraldada. === Iseseisvumine ja uuem ajalugu === [[Pilt:Lofsöngur (first recording).ogg|pisi|Esimene Islandi hümni "[[Lofsöngur]]" salvestis, esitab [[Pjetur A. Jónsson]] (1929)]] [[Pilt:Myvatn vom Naturbad Jardboedin-10-2018-gje.jpg|pisi|Veoauto sõidab mööda [[Mývatni järv]]est. Islandil on arenenud teedevõrk. Teed on asfaltkattega, välja arvatud kaugetes ja asustamata piirkondades]] [[Pilt:ThingvellirKirche.JPG|pisi|Üksildane kirik [[Úlfarsvatn]]i järve ääres. Iseseisev Islandi Vabariik kuulutati välja 17. juunil 1944 [[Þingvellir]]is]] [[19. sajand]]i teisel poolel hakkasid islandlased taotlema suuremat õigust oma maa asju ise korraldada. 1874. aastal sai Island omavalitsuse ja samal aastal anti talle uus põhiseadus. 1904. aastal kehtestati Islandil omavalitsuskord (islandi ''heimastjórn'', taani ''hjemmestyre''). [[Taani valitsus]]se loodi [[Islandi minister|Islandi ministri]] ametikoht. Esimeseks Islandi ministriks sai [[Hannes Hafstein]]. Ta asus elama Reykjavíki ja vastutas [[Alþingi]] ees. 1918. aastal sõlmitud liidulepinguga tunnustas Taani Islandit suveräänse [[Islandi Kuningriik|Islandi Kuningriigina]], mis jäi Taaniga [[personaalunioon]]i: mõlema riigi monarh oli Taani kuningas [[Christian X]]. Taani ja Islandi vahelise kokkuleppe järgi vastutas Kopenhaagen Islandi välissuhete ja rannavalve eest kooskõlas Islandi valitsuse otsustega.{{lisa viide}} [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses kuulutas Island end neutraalseks. 1940. aasta aprillis okupeeris Saksamaa Taani. Et Taani ei saanud enam täita oma kohustusi Islandi välissuhete korraldamisel, katkes senine kord. 10. mail 1940 okupeerisid Islandi [[Suurbritannia]] väed. 1941. aastal asendusid Briti väed [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] vägedega, kes viibisid Islandil sõja lõpuni. Liitlasväed kasutasid Islandit sõja ajal sõjaliselt ja rajasid sinna [[lennuväebaas]]e. Osa okupatsioonivägedest lahkus alles 1946. aastal. Kuigi Island ise sõjategevuses otseselt ei osalenud, uputasid sõdivad pooled mitmeid Islandi laevu ja paljud islandlased kaotasid elu.{{lisa viide}} Et Islandi ja Taani vahelist uniooni ei olnud Teise maailmasõja tõttu võimalik 1944. aastal pikendada, kuulutati 17. juunil 1944 [[Þingvellir]]is välja Islandi Vabariik. Seda päeva tähistatakse Islandi [[iseseisvuspäev]]ana.{{lisa viide}} 1949. aastal asutati [[NATO]], mille asutajaliikmete hulka kuulus ka Island. NATOga ühinemist saatsid Islandil 30. märtsil 1949 [[Alþingi]] hoone ees suured protestid ja rahutused, mille käigus kasutas politsei esmakordselt Islandi ajaloos [[pisargaas]]i. 1951. aastal sõlmitud kaitselepinguga naasid Ameerika Ühendriikide väed Islandile ja kasutasid sealset [[Keflavíki lennujaam|Keflavíki lennubaasi]] kuni 2006. aastani. Islandil ei ole oma sõjaväge ja riigi kaitse tugineb koostööle Ameerika Ühendriikidega. 2016. aasta [[2. aprill]]il saatis USA NATO õhuseiremissioonide toetamiseks Islandile hävitajad [[F-15 Eagle|F-15C Eagle]].<ref name="pAkmI" /> Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu. Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu. Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu.<ref>Ronald D. Gerste. [https://www.zeit.de/2023/22/schweden-unabhaengigkeit-gustav-vasa-nato-beitritt Unabhängigkeit von Schweden – Alter Schwede], zeit.de, 30.5.2023. </ref><ref>Linda Koponen. [https://www.nzz.ch/international/schweden-tritt-nato-bei-was-die-erweiterung-fuer-die-ostsee-bedeutet-ld.1748476 Gewinnt die Nato nach Schwedens Beitritt die alleinige Kontrolle über die Ostsee? Es ist kompliziert – eine Analyse in Karten], nzz.ch, 28.2.2024.</ref> == Asend ja suurus== Island asub [[põhjapolaarjoon]]e lähedal 63. ja 66. [[põhjalaius]]e vahel. Islandit ümbritsevad [[Atlandi ookean]], [[Taani väin]] (Islandi ja Gröönimaa vahel) ja [[Põhja-Jäämeri]]. Riigi põhjapoolseim punkt asub põhjapolaarjoonest vaid veidi lõuna pool ja paikneb geograafiliselt ligikaudu samal laiuskraadil kui Põhja-Rootsi. Lisaks [[Islandi saar]]ele kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, millest suurem osa on asustamata. Islandi saare pindala on ligikaudu 101 800 km². Riigi kogupindala on 103 125 km². Koos Islandi [[kalastusvöönd]]iga hõlmab riik umbes 758 000 km².<ref> [http://www.eldey.de/Geographie/Geographie/geographie.html Geografie], eldey.de.</ref> Kaugus Norra [[rannik]]uni on umbes 970 km, [[Gröönimaa]] rannikuni umbes 290 km ja [[Šotimaa]] rannikuni umbes 750 km. Islandist läänes asuva [[Kanada]] lähimad asustatud alad ([[Labrador]]) jäävad umbes 2070 km kaugusele. Islandi kaudu kulgeb üks lühemaid õhuteid [[Lääne-Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika]] idaranniku vahel.{{lisa viide}} Islandi lõunapoolseim punkt asub [[Surtsey]] saarel, mis on alates 2008. aastast kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.{{lisa viide}} [[Pilt:Iceland satellite.jpg|pisi|Island talvel. Foto tegi [[NASA]] satelliit Aqua 28. jaanuaril 2004]] == Loodus == [[Pilt:Iceland Mid-Atlantic Ridge Fig16.gif|pisi|left|Islandi seos [[Atlandi ookeani keskahelik]]uga]] === Geoloogiline ehitus === [[Pilt:Hvalfjörður-Botnsdalur-Iceland-20030527.jpg|pisi|[[Hvalfjörður]] ja [[Botnsdalur]]]] [[Pilt:Kalfárvellir-Snæfellsnes-Iceland-20030528.jpg|pisi|[[Kalfárvellir]] [[Snæfellsnes]]i poolsaarel]] Island on geoloogiliselt väga noor ja kuulub maailma noorima maismaa hulka. Vanim pinnal [[paljand]]uv [[aluspõhi]] on umbes 16 miljonit aastat vana.{{lisa viide}} Saare teke on seotud paiknemisega [[Atlandi ookeani keskahelik]]ul [[Põhja-Ameerika laam]]a ja [[Euraasia laam]]a lahknemisvööndis. Saare kujunemisel on oluline roll ka [[Kuum täpp|kuumal täpil]], mistõttu on vulkaaniline tegevus Islandil eriti intensiivne. Arvatavasti hakkas saar [[Atlandi ookean]]ist kerkima umbes 16–20 miljonit aastat tagasi, kui kaks magmaallikat hakkasid üheaegselt vedelaid kivimeid kuhjama. See geoloogiline "sünd" kestab tänapäevani ning mitmel pool Islandil jätkub uue maismaa teke: maapõuest purskub endiselt laavat ja kuuma vett.{{lisa viide}} Vulkaanilise tegevuse tagajärjel on ookeanipõhjast kerkinud ulatuslik saarestik, mille suurim saar on Islandi saar. Islandil leidub ulatuslikke [[laavaplatoo]]sid, vulkaane, [[tuff|tufi-]] ja [[hüaloklastiit|hüaloklastiidimägesid]] ning arvukalt lõhesid ja [[murrang]]uid.{{lisa viide}} Suurem osa saarest kujunes viimase [[viimane jääaeg|viimase jääaja]] jooksul või pärast seda. Saare vanim osa asub loodeosas ning seda nimetatakse islandi keeles [[Vestfirðir]] 'Läänefjordid'. Noorim osa on [[Surtsey]] saar, mis tekkis 1963. aastal vulkaanipurske tagajärjel. === Vulkaanid === [[Pilt:Eruption of Fagradalsfjall volcano, 2021-03-24.webm|pisi|Droonivideo [[Geldingadalir]]is purskavast vulkaanist 2021. aasta kevadel]] Island on üks maailma aktiivsemaid vulkaanilisi piirkondi. Seal on umbes 200 [[vulkaan]]i, mis jagunevad ligikaudu 30 aktiivseks vulkaaniliseks süsteemiks. Vulkaaniline tegevus koondub peamiselt saare kesk- ja edelaosa läbivatesse aktiivsetesse vulkaanivöönditesse. Aktiivsetes vulkaanivööndites esineb nii [[lõhevulkaan]]ilist tegevust kui ka [[kilpvulkaan]]e ja [[kihtvulkaan]]e.{{lisa viide}} Suurim vulkaanilise tegevuse vöönd ulatub Islandi kaguosast kirdeosani ning kulgeb mööda [[Atlandi ookeani keskahelik]]ku, kus [[Euraasia laam]] ja [[Põhja-Ameerika laam]] eemalduvad teineteisest. Laamade lahknemisel tekkiv lõhe täitub pidevalt Maa sisemusest kerkiva [[laava]]ga. Keskaheliku laius on Islandi põhjaosas umbes 40 km ja lõunaosas umbes 60 km ja see hõlmab ligikaudu veerandi riigi pindalast. Keskahelikule on iseloomulikud vulkaanikraatrite vööndid, auravad [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikad]], [[solfataar]]id ja sagedased [[maavärin]]ad. Ülejäänud kaks suuremat vulkaanilise tegevuse keskust asuvad [[Snæfellsnes]]i poolsaarel ja Lõuna-Islandi sisealadel.{{lisa viide}} Alates Norra asunike saabumisest enam kui 1100 aastat tagasi on Islandil registreeritud ligikaudu 200 vulkaanipurset. Islandil toimub pidevalt väiksemaid vulkaanilisi sündmusi, suuremad pursked leiavad aset aga ebaregulaarselt.{{lisa viide}} Üks tuntumaid vulkaanilisi piirkondi on [[Laki]] ehk [[Lakagígar]], umbes 27 km pikkune lõhede ja kraatrite süsteem. Selle suurim purse toimus 1783.–1784. aastal ning põhjustas suurt keskkonna- ja majanduskahju.{{lisa viide}} Tuntud [[kihtvulkaan]] on [[Hekla]], mis on üks Islandi aktiivsemaid vulkaane.{{lisa viide}} Teiste tuntud vulkaanide hulka kuuluvad Öræfajökull, [[Eldfell]] ja [[Snæfellsjökull]]. [[Surtsey]] saar tekkis 1963. aastal vulkaanilise tegevuse tulemusena.{{lisa viide}} 2010. aasta aprillis alanud [[Eyjafjallajökull]]i purse põhjustas Euroopas ulatuslikke lennuliikluse häireid.{{lisa viide}} Märtsis 2021 algas pärast ligi 800-aastast vaheaega [[Reykjanes]]i poolsaarel [[Geldingadalir]]is [[Fagradalsfjall]]i vulkaanisüsteemi purse. Sellele järgnesid piirkonnas mitmed uued vulkaanipursked.{{lisa viide}} Mõned vulkaanid paiknevad liustike all ja nende purskamise ajal võib jää kiiresti sulada, tekitades võimsaid vee-, muda- ja kivivoolusid ehk liustikutulvi, mis liiguvad mere poole. Kõige kardetumad sellised vulkaanid on [[Grímsvötn]], mis asub [[Vatnajökull]]i jääkilbi all, ning [[Katla]], mida kutsutakse ka Vanaks Nõiaks ja mis paikneb [[Mýrdalsjökull]]i all.{{lisa viide}} <gallery> Pilt:007_Volcano_eruption_of_Litli-Hrútur_in_Iceland_in_2023_Video_by_Giles_Laurent.webm|Video tegutsevast vulkaanist [[Litli-Hrútur]]ist 2023. aastal Pilt:Surtsey eruption 1963.jpg|Uus saar [[Surtsey]] 1963. aastal, kuusteist päeva pärast seda, kui merealune vulkaan oli pursanud ja saar oli hakanud merest kerkima Pilt:Thrihnukagigur Iceland 2.jpg|[[Þríhnúkagígur]]i vulkaani magmakamber on maailmas ainus, kuhu inimesed saavad sisse minna. Külastajad laskuvad sinna köistõstukiga </gallery> ===Laavaväljad=== [[Ódáðahraun]], Islandi suurim [[laavaväli]] pindalaga 4500 km², asub [[Vatnajökull]]ist põhja pool ja on kujunenud arvukate vulkaanipursete laavavoolude tagajärjel. Laavavälja iseloomulik nimi on Kurjategijate kõrb. Tuntuim seal 18. sajandil kaks aastakümmet ellu jäänud pagendatu oli [[Fjalla-Eyvindur]]. ===Geotermiline aktiivsus=== Lisaks vulkaanipursetele esineb Islandil rohkesti [[geotermiline aktiivsus|geotermilist aktiivsust]], sealhulgas [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikaid]] ja [[geiser|geisreid]]. Island on kõige kuumaveeallikaterikkam riik maailmast. Geotermilist aktiivsust kasutatakse laialdaselt [[geotermaalenergia]] tootmiseks. Üle 90 protsendi islandlastest kasutab geotermilist kütet. Geotermaalenergiat kasutatakse ka kõikjal Islandil leiduvate arvukate väikeste ujumisbasseinide soojendamiseks ja [[Hveragerði]] ümbruse kasvuhoonetes. Seal kasvatatakse lilli, köögivilju ja teadusuuringuteks isegi troopilisi puuvilju, näiteks [[apelsin]]e ja [[banaan]]e, et vähendada Islandi sõltuvust kallist imporditud põllumajandustoodangust. ===Maavärinad=== Islandil registreeritakse iga päev [[maavärin]]aid, millest enamik on nõrgad ja inimestele tuntamatud. Maavärinad on seotud nii [[laam]]ade liikumise kui ka vulkaanilise tegevusega.{{lisa viide}} [[Pilt:Iceland Snaefellsnes.jpg|pisi|left|[[Snæfellsnes]]i poolsaar]] ===Pinnamood=== Islandi mäed on valdavalt madalad ja keskmise kõrgusega. [[Lavamägi|Lavamäed]] vahelduvad [[tegevvulkaan]]ide, [[uinunud vulkaan]]ide ja [[kaldeera]]dega. Pinnamoodi on kujundanud eelkõige vulkaaniline tegevus, liustikud, vooluveed ja mere erosioon.{{lisa viide}} Kõrgeim mäetipp on [[Hvannadalshnúkur]], mis asub [[Öræfajökull]]i vulkaanimassiivis ja ulatub umbes 2110 m kõrgusele.{{lisa viide}} Islandi siseosa on suuresti asustamata ja sinna pääseb sageli ainult [[nelikveoline sõiduk|nelikveoliste sõidukitega]]. Varem pakkus raskesti ligipääsetav "[[Islandi kõrgustik]]", nagu seda sageli nimetatakse (ehkki see ei ulatu rannikualadest kuigi palju kõrgemale), varjupaika pagendatutele. === Rannik === [[Pilt:Yslandkaart.png|pisi|Islandi kaart]] Suurem osa Islandi elanikkonnast on koondunud viljakatele rannikualadele — asustuskõlblik on hinnanguliselt vaid 20–25% saarest, valdavalt lõuna- ja idarannikul. [[Reykjavíki pealinnapiirkond]], kus elab ligikaudu kaks kolmandikku Islandi elanikkonnast, on Islandi ainus suur linnaline keskus. Loodeosas asuvatest [[Läänefjordid]]est piki põhja kuni riigi idaosani iseloomustavad rannikut suured ja väikesed [[fjord]]id ning [[laht|lahed]]. Piirkond on maastiku ja väheste teede tõttu Islandi üks raskemini ligipääsetavamaid alasid; osasse fjordidest pääseb siiani vaid nelikveoliste sõidukitega ning mõnesse kõrvalisemasse asulasse (näiteks [[Strandir]]i piirkonnas) ka talvel üksnes piiratult. 1996. aastal valminud [[Vestfjarðagöngi tunnel]] on ühendust siiski oluliselt parandanud. Piirkonna rahvaarv saavutas haripunkti 1920. aastatel ja on sellest ajast peale, eriti sõjajärgsel linnastumisperioodil, pidevalt vähenenud. Lõunas iseloomustab rannikut looduslike lahesoppide peaaegu täielik puudumine, mis tuleneb piirkonna üleujutamisest [[Vatnajökull]]i sulaveega. Läänerannikut iseloomustavad seevastu laiad fjordid ja lahed. === Kliima === [[Pilt:Iceland Köppen.svg|pisi|[[Kliimavöönd]]id [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi]] [[Pilt:DyrholaeyWinter.jpg|pisi|[[Dyrhólaey poolsaar]] (Lõuna-Island) talvel]] Islandi kliimat mõjutavad selle asukoht põhjapoolsetel ja lähispolaarsetel laiuskraadidel, [[Atlandi ookean]]i [[hoovus]]ed, mere lähedus ja pinnamood. Islandi kliimat pehmendavad [[Golfi hoovus]]e süsteemi kuuluvad soojad hoovused, mis kulgevad lõunaranniku ääres. Külmad hoovused mõjutavad eelkõige põhja- ja idarannikut.{{lisa viide}} Rannikualadel on suved üldiselt jahedad ja talved merelise kliima tõttu suhteliselt pehmed. Saare siseosas ja kõrgustikel on kliima külmem ning taimkate hõredam. Koos tuultega, mis puhuvad saare kohal enamasti lõunast põhja, muudavad need tegurid [[Reykjavík]]i (Edela-Islandil) kliima külmemaks kui Euroopas, kuid siiski parasvöötmeliseks. [[Akureyri]]s registreeritakse mägituulte tõttu suuri temperatuurikõikumisi.{{lisa viide}} [[Sademed|Sademeid]] on rohkem tuultele avatud lõuna- ja lääneosas ning mäestike tuulepealsetel nõlvadel. Paljudes piirkondades on sademeid palju: nende aastane hulk varieerub lõunapoolsete tasandike umbes 2000 mm-st kuni [[Vatnajökull]]il mõõdetud maksimaalselt 4000 mm-ni. Põhja-Islandi kõrgplatood on kõige kuivem piirkond, kus aastane sademete hulk jääb alla 600 mm. Suve alguskuud on aasta kuivem aeg, ehkki sademete hulk on üldiselt väga muutlik. Kirdeosa on kuivem, sest lõunast Islandi kohale liikuvad pilved annavad suure osa oma sademetest juba suure Vatnajökulli liustiku kohal. Sellepärast on [[Mývatni järv]]e ümbruses rohkem päikesepaistelisi tunde kui teistes piirkondades. Põhjatuul põhjustab vastupidise olukorra: siis sajab põhjas, samal ajal kui Lõuna-Islandil valitseb soe ja päikesepaisteline ilm. Suvised tormid häirivad mõnikord autoliiklust rannikuteedel. [[Liivatorm]]id võivad mägismaal autojuhtide nähtavust piirata.{{lisa viide}} Tänu Golfi hoovuse süsteemi soojade hoovuste mõõdukamale mõjule on Islandi kliima leebem kui teistes samal põhjalaiusel asuvates piirkondades. Saarele on iseloomulikud pehmed talved ja suhteliselt jahedad suved. Keskmine ööpäevane temperatuur jääb talvel 0–3 °C ja suvel 12–15 °C vahele, kuid sisemaal võib temperatuur olla märgatavalt madalam. Mõnes piirkonnas tõuseb temperatuur suvekuudel üle 20 °C. Kõrgeimad temperatuurid registreeritakse tavaliselt juuni keskpaigast augusti lõpuni või septembri keskpaigani. Golfi hoovuse mõju tõttu esineb Lõuna-Islandil lumesadu harva. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses on Islandil registreeritud ka kõrgemaid keskmisi temperatuure, mistõttu mõned liustikud on hakanud taanduma ja väiksemad liustikukeeled, näiteks [[Oki liustik]], on isegi täielikult sulanud. See nähtus saavutas uue kõrgpunkti 2007. aastal, mis oli üks soojemaid Islandil kunagi registreeritud aastaid: 12 kuu jooksul sulas rohkem jääd kui kogu eelnenud kümnendi jooksul. Temperatuuri tõusu ja märgatavalt väiksema lumesaju tõttu muutusid jäävabaks piirkonnad, mis olid olud alates 1550. aastast katkematult jääga kaetud.<ref>''Der Fischer Weltalmanach 2009''. Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag 2008, lk 239.</ref> === Lumeväljad ja liustikud === [[Pilt:Eyjafjallajökull.jpeg|pisi|[[Eyjafjallajökull]]i liustik koos liustikujärvega]] Maa sisemuses asuvatest magmaallikatest tekkinud Island meenutab aurukatelt, mis on endiselt rõhu all. Ometi on saare pind suurel määral kujunenud külma ja jää toimel. [[Viimane jääaeg|Viimase jääaja]] jooksul kattis Islandit ulatuslik [[jääkate]]. Kogu maa oli kaetud liustikega, mis uuristasid lääne-, põhja- ja idarannikul maismaasse [[fjord]]e ning kujundasid järsud kaljuseinad ja mäetipud.{{lisa viide}} Umbes 10 000 aastat tagasi hakkas Islandi maismaa pärast suurte ja tohutu raskusega liustike sulamist järk-järgult kerkima. Tänapäeva [[liustik]]ud ja [[jäämüts]]id, mis paiknevad peamiselt saare kõrgematel aladel, tekkisid umbes 500. aastal eKr alanud külmemal perioodil. Tänapäeval katavad [[lumeväli|lumeväljad]] ja liustikud üle 13 protsendi Islandi pindalast, sealhulgas liustikud ligikaudu kümnendiku.{{lisa viide}} Suurim liustik on [[Vatnajökull]], mille pindala on ligikaudu 8000 km². Sellest lähtuvad mitmed [[väljavooluliustik]]ud ja [[liustikujõgi|liustikujõed]]. Paljud liustikud paiknevad vulkaanidel ning vulkaanipursked võivad nendega kaasnevate [[liustikutulv]]ade tõttu kujutada kaugetes piirkondades viibivatele turistidele suurt ohtu.{{lisa viide}} Kliima soojenedes on paljud Islandi liustikud taandunud. Näiteks kaotas [[Okjökull]] 2014. aastal liustikustaatuse, sest allesjäänud jää ei vastanud enam liustiku definitsioonile.{{lisa viide}} === Meri ja siseveed === [[Pilt:Leirhnjukur.jpg|pisi|[[Leirhnjúkur]]i [[kuumaveeallikas]]]] Islandit ümbritsev meri on talvel enamasti jäävaba, kuid [[triivjää]] võib külmade hoovuste mõjul jõuda põhja- ja idarannikuni. Mõnel karmil talvel võib triivjää raskendada [[laevaliiklus]]t.{{lisa viide}} Islandil on rohkesti järvi, jõgesid, allikaid ja muid siseveekogusid. Vesi pärineb peamiselt sademetest ja liustike sulamisest. Noores ja lõhelises vulkaanilises aluspõhjas imbub suur osa veest maapõue ja moodustab ulatuslikke põhjaveesüsteeme.{{lisa viide}} ==== Jõed ==== Rannikualadel leidub rohkesti väikesi ojasid. Suuremad [[jõgi|jõed]] saavad alguse liustikest, allikatest või järvedest. [[Liustikujõgi|Liustikujõgede]] veetase sõltub tugevasti aastaajast ja on suvel, kui liustikud intensiivsemalt sulavad, tavaliselt kõige kõrgem. Liustikujõgede vesi sisaldab sageli palju peeneteralist setet, mis annab sellele iseloomuliku heleda või hallika värvuse.{{lisa viide}} Kohtades, kus jõed järsult laskuvad, leidub arvukalt [[kärestik]]ke ja [[juga]]sid. Üks tuntumaid on 44 m kõrgune [[Dettifoss]], mis on üks Euroopa veerikkaimaaid jugasid.{{lisa viide}} ==== Järved ==== Islandil on palju erineva tekkega järvi. Neid on kujundanud liustike erosioon, vulkaaniline tegevus, tektoonilised liikumised, maalihked ja jõgede tegevus. Lisaks looduslikele järvedele leidub riigis hüdroelektrijaamade rajamise tõttu tekkinud veehoidlaid.{{lisa viide}} Pindalalt on suurim [[Þórisvatn]], mille suurus on pärast veehoidla rajamist umbes 86 km². Suurim looduslik järv on [[Þingvallavatn]], mille pindala on umbes 84 km².{{lisa viide}} === Taimed === [[Pilt:Skorradalsvatn_2004.jpg|pisi|left|Metsaistandused annavad [[Skorradalsvatn]]i järve ümbrusele alpimaastikule omase ilme]] [[Taimkate]] katab Islandil suhteliselt väikese osa maismaast. Suured alad on taimkatteta või hõreda taimkattega, eriti saare siseosas ja kõrgustikel, kus kliima on jahedam, samuti laavaväljadel ja liustike ümbruses. Madalamates piirkondades on taimkate üldiselt tihedam, kuid selle levikut piiravad ja mõjutavad lähisarktiline mereline kliima, vulkaaniline aktiivsus, pinnase areng, erosioon ja karjatamine. Kõrgematel aladel muutub taimkate hõredamaks ning üle 700 m kõrgusel merepinnast on suur osa maast taimkatteta. Tänapäeva looduslikus taimkattes on olulisel kohal madalad põõsad, rohttaimed, samblad ja samblikud.{{lisa viide}} [[Pilt:Lupins-in-Iceland-20030602.jpg|pisi|[[Lupiin]]id Akureyri lähedal]] Enne Islandi asustamist oli saarel märksa rohkem puittaimestikku kui tänapäeval. [[Arukask|Arukase]] metsad ja puistud katsid hinnanguliselt 25–40% saare pindalast. Norralaste asustusega 9. sajandil kaasnes ulatuslik metsaraie ning metsade levik vähenes järsult ka karjatamise tõttu. Tänapäeval moodustavad metsad ja põõsastikud kokku umbes 2% Islandi pindalast, looduslikud kasemetsad seejuures ligikaudu 1%.{{lisa viide}} Lähisarktilise kliima ja vulkaanilise aktiivsuse tõttu on Island enamiku taimede jaoks suhteliselt ebasobiv elupaik. Jääaegade tõttu on kadunud paljud taimeliigid, sealhulgas mammutipuud ja vahtrad. Islandi tänapäevane taimestik pärineb osaliselt Põhja-Ameerikast: umbes kaheksat kuni kümmet Islandil kasvavat taimeliiki ei leidu mujal Euroopas, küll aga Gröönimaal ja Põhja-Ameerikas. Samas esineb ligikaudu 97% Islandi taimeliikidest ka Norras ja ligikaudu 87% Briti saartel. Suurimad metsaalad asuvad riigi idaosas Lögurinni (Lagarfljóti) järve ümbruses ja [[Þórsmörk]]i orus. Metsa on säilinud ka paikades, mis on tuulte eest hästi kaitstud, näiteks Akureyri lähedal [[Vaglaskógur]]is, [[Ásbyrgi]] kanjonis ja [[Skaftafelli rahvuspark|Skaftafelli rahvuspargis]]. Väikesi põõsastikke, kanarbikku ja muid taimeliike leidub mõnikord mäenõlvadel, mille lambakasvatajad on varem metsast puhastanud. Nii pärismaised kui ka kõik sissetoodud metsikud taimeliigid on kohastunud lähisarktilise kliimaga. Lupiinid, mis õitsevad juunis lillade õitega, tõi Islandi Metsandusamet saarele 1945. aastal, Teise maailmasõja järel, et tõkestada mullaerosiooni. Nende tihe ja sügavale pinnasesse ulatuv juurestik kaitseb mulda tuuleerosiooni eest ja rikastab seda lämmastikuga. Lisaks lupiinidele kasutatakse tuuleerosiooni tõkestamiseks ka luitevorme kinnistavaid kõrrelisi, näiteks [[randkaer]]a. === Loomad === [[Pilt:Icelandic Ponies2.jpg|pisi|[[Islandi hobune]] on Islandilt pärit hobusetõug]] Islandit ümbritsevates vetes leidub rohkesti [[mereimetaja]]id, sealhulgas [[vaalalised|vaalalisi]] ja [[hülglased|hülglasi]].{{lisa viide}} Enne inimasustust oli ainus maismaaimetaja [[polaarrebane]]. Hiljem on inimesed saarele toonud kodu- ja metsloomi, sealhulgas [[islandi hobune|islandi hobuse]], [[lammas|lambaid]] ja [[põhjapõder|põhjapõtru]].{{lisa viide}} Islandil on suhteliselt liigivaene maismaaelustik, kuid linnustik on rikkalik. Islandi saarel ja selle ümbruses on arvukalt merelinde. Island on mitme linnuliigi oluline pesitsus- ja rändepiirkond.{{lisa viide}} [[Roomajad]] ja [[kahepaiksed]] Islandilt looduslikult puuduvad.{{lisa viide}} Islandit ümbritsevad mered on kalarikkad. Kalandus on olnud riigi majanduses ajalooliselt väga oluline. Sisevetes elab [[lõhelased|lõhelasi]], sealhulgas lõhesid ja forelle.{{lisa viide}} ==== Linnud ==== [[Pilt:Puffin2.jpg|pisi|left|[[Lunn]] [[Látrabjargi poolsaar]]el]] [[Pilt:Manuscript Odinn.jpg|pisi|Rongad [[Huginn]] ja [[Muninn]] on [[Odin]]i silmad ja kõrvad. Islandi illustratsioon 18. sajandi käsikirjast]] Islandil elavad looduslikult paljud mere- ja maalinnud. Seal pesitseb umbes 78 linnuliiki, kes pesitsevad — sealhulgas hahad, luiged, haruldased [[pistrikulised]], [[lumepüü]]d, [[randtiir]]ud, [[lunn]]id, haruldased merikotkad ja [[suula]]d. Islandil on täheldatud üle 400 linnuliigi, nii et see on linnuvaatlejate paradiis. Mõned linnuliigid talvituvad Islandil, enne kui nad suvel oma kaugemal põhjas asuvatesse pesitsuspaikadesse tagasi lendavad. Teistele liikidele on Island ainult vahepeatus pikal teekonnal. Mõned linnud satuvad sinna kogemata tormituultega. Enamikku Islandi liike esineb ka mujal Põhja-Euroopas. [[Jääkaur]], [[läänesõtkas]] ja [[kärestikuaul]] on pärismaised ainult Islandil, Gröönimaal ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Islandil leiavad väga sobiva elupaiga miljonid lunnid ja veelinnud (26 liiki). Erinevalt ülejäänud maailmast, kus umbes 60 protsenti kõigist linnuliikidest on [[laululised]], piirdub nende osakaal Islandil umbes 17 protsendiga — peamiselt puudel asuvate pesitsuspaikade ning sobiva toidu, näiteks putukate puuduse tõttu.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 131.</ref> [[Söödikänn]]i liha ja munad olid sajandeid islandlaste populaarne toiduaine. Rasvast liha kasutati isegi kütusena.<ref>Max Galli, Ernst-Otto Luthardt. ''Island'', Augsburg: Verlagsgruppe Weltbild 2007, lk 53.</ref> Seevastu [[ronk]]a, kelle nimi on ka ''Krummi'', austati [[Odin]]i valitud linnuna. Hiljem omistati talle ennustajavõimeid: aknalaual kraaksuvad rongad ennustasid pereliikme surma, erutunud ronk viitas ähvardavale ohule merel. Enamikul Islandi taluperemeestel oli vähemalt üks paar ronki. Mehenime [[Hrafn]] 'ronk' populaarsus viitab selle linnu erilisele rollile. [[Merikotkas]] on pistrikuliste kõrval Islandi tuntuim röövlinnuliik. Ta on kuni 90 cm pikkune ja [[tiibade siruulatus]] võib olla kuni 2,5 m. 19. sajandil oli merikotkaid hinnanguliselt 200–300 pesitsevat paari. 1920. aastaks jäi neid ainult kümme paari, sest talunikud lasksid neid maha, süüdistades neid tallede, tibude ja munade varguses. Kotkad võeti 1913. aastal kaitse alla (seadus jõustus 1. jaanuaril 1914). Tänu sellele ja 1964. aastal kehtestatud rebasemürgi keelule on populatsioon märkimisväärselt taastunud: 2023. aasta seisuga hinnati täiskasvanud lindude arvuks ligikaudu 90 pesitsevat paari, üle kolme korra rohkem kui 1960ndatel. Pesitsevate ja edukalt poegi kasvatavate paaride arv kõigub siiski jätkuvalt tugevalt. Näiteks 2025. aastal pesitses 60 paari, kellest ainult 36 kasvatas edukalt poegi. ==== Imetajad ==== [[Pilt:IcelandicHorseInWinter.jpg|pisi|Islandi hobune talvisel maastikul]] [[Pilt:Icelandic-Sheep-20030608.JPG|pisi|Islandi lambad]] Lühikese aja jooksul pärast [[viimane jääaeg|viimast jääaega]], mis lõppes umbes 10 000 aastat tagasi, ei ole jõudnud kujuneda suurt loomaliikide mitmekesisust. Praegu leidub Islandil vaid seitse looduslikku imetajaliiki: polaarrebane, põhjapõder, [[ameerika naarits]], [[rändrott]], [[kodurott]], [[metshiir]] ja [[koduhiir]].<ref> [https://vefsafn.is/is/20050301181457/www.iceland.is/country-and-nature/nature/AnimalLife/ Animal life], iceland.is.</ref> Enne 1900. aastat sattusid Islandi randa vahel ka Gröönimaalt kaugele triivinud jääpankadel [[jääkaru]]d. Polaarrebane on ainus põlisimetaja, kes elas Islandil looduslikult juba enne norralaste kolonisatsiooni. Polaarrebased jõudsid Islandile arvatavasti viimase jääaja lõpupoole üle jäätunud ookeani. Kõik teised imetajaliigid on hiljem kas tahtlikult või kogemata sisse toodud. Polaarrebase toit koosneb peamiselt [[lind|lindudest]] ja [[muna]]dest. Suve alguses langevad kergeks saagiks [[pesa]]dest välja kukkunud pojad. Lisaks toituvad polaarrebased ka raipest, sealhulgas põhjapõtrade ja [[lammas]]te korjustest. Talunikud kahtlustasid, et rebased ründavad ka elavaid lambaid, ja püüdsid neid seetõttu välja juurida. Tegelikult suudavad rebased ründama vaid haigeid loomi.<ref>[http://www.eldey.de/FloraFauna/Tierwelt/tierwelt.html#polarfuchs Tierleben: Polarfuchs], eldey.de.</ref> [[Islandi hobune|Islandi hobuste]] esivanemad tõid Islandile algsed viikingitest ja keltidest asunikud. Sellest ajast saadik on nad jäänud puhtaks põlistõuks. Islandi hobuseid tohib välja vedada, kuid hobuste sissevedu ei ole lubatud. Ka praeguse umbes 3000-pealise põhjapõdrakarja kolmteist esiisa toodi algselt Norrast sisse 1773. aastal, ent põhjapõtrade kasvatus ja jaht ei ole Islandil kunagi kujunenud tulusaks tegevusalaks. Islandi põhjapõdrad elavad praegu metsloomadena kõrgustiku idaosas. Teine kohalikele loomakasvatajatele oluline tõug, mis toodi sisse koos Norra asustuslainega, on [[islandi lammas]]. Islandi algsed suured kasemetsad raiusid varajased asunikud maha, et karjamaid juurde saada. Lambad võivad Islandi lühikese suve jooksul vabalt liikuda. Alles sügisel aetakse nad lauta tagasi. [[Islandi lambakoer]] on ainus Islandi põline [[koeratõug]], üks maailma vanimaid koeratõuge. Tema esivanemad jõudsid Islandile koos esimeste asunikega Norrast ja mujalt Põhja-Skandinaaviast, näiteks [[Finnmark|Finnmargist]] ja [[Norrbotten]]ist. Isoleeritud Islandil arenesid koerad iseseisvaks tõuks, mida leidub üle kogu maa. [[Islandi kennelklubi]] (Hundaræktarfélag Íslands) andmetel on Islandil praegu 1000–2000 islandi lambakoera ja läbi aegade on välismaale registreeritud kokku umbes 11 000 koera, aga ei ole teada, kui palju neid seal praegu on. Kuigi selle tõu populaarsus näiteks Rootsis, Taanis ja USAs kasvab, on ta endiselt suhteliselt haruldane. Hülged on Islandi rannikualadel tüüpilised. Rotid ja hiired toodi sisse laevadega. Ameerika naaritsaid kasvatatakse kohalikus karusnahatööstuses, ja loomad, kellel on õnnestunud puuridest põgeneda, on looduslike vaenlaste puudumise tõttu saanud teistele liikidele nuhtluseks ja ohuks. ==Poliitika == ===Riigikord=== [[Pilt:Johanna sigurdardottir official portrait.jpg|pisi|Endine peaminister [[Jóhanna Sigurðardóttir]] juhtis Islandi esimest vasakpoolset valitsust]] 1944. aasta [[Islandi põhiseadus]]e järgi on Island vabariik. [[Riigipea]] on [[Islandi president]], kes valitakse otse neljaks aastaks. Põhiseaduse kohaselt on [[Islandi evangeelne luterlik kirik]] [[riigikirik]], mida riik toetab ja kaitseb; president nimetab ametisse kiriku piiskopi, kuid kiriku vaimulik juht ei ole riigipea, vaid piiskop. [[Parlament]] [[Alþingi]] koosneb 63 liikmest, kes valitakse neljaks aastaks [[proportsionaalne valimissüsteem|proportsionaalse valimissüsteemi]] alusel. [[Kahekojaline parlament]] kaotati 1991. aastal. Sellest ajast alates on Alþingi [[ühekojaline parlament|ühekojaline]]. Hääleõigus on kõigil vähemalt 18-aastastel kodanikel. ====President==== Praegune president on [[Halla Tómasdóttir]], kes on ametis alates 2024. aastast. ====Parlament==== [[Pilt:Iceland Althing 2024.svg|pisi|Kohtade jaotus Islandi parlamendis pärast [[2024. aasta Islandi parlamendivalimised|2024. aasta Islandi parlamendivalimisi]]. Punane – S, kollane – F, oranž – C, roheline – B, sinine – D, must – M]] {{Vaata ka|2007. aasta Islandi parlamendivalimised}} Viimastel, [[2024. aasta Islandi parlamendivalimised|30. novembril 2024 toimunud valimistel]] said parlamendis kohti kuus erakonda: *[[Allianss (Island)|Allianss]] (''Samfylkingin'', lühend S, sotsiaaldemokraatlik, 15 kohta (+9)); *[[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] (''Sjálfstæðisflokkurinn'', lühend D, paremtsentristlik, 14 kohta (−2)); *''[[Viðreisn]]'', lühend C, liberaalne ja Euroopa-meelne, 11 kohta (+6)); *''[[Flokkur fólksins]]'', lühend F, populistlik ja euroskeptiline, 10 kohta (+4)); *''[[Miðflokkurinn]]'', lühend M, euroskeptiline, 8 kohta (+5)); *[[Progressipartei (Island)|Progressipartei]] (''[[Framsóknarflokkurinn]]'', lühend B, tsentristlik, 5 kohta (−8)). Parlamendist langesid välja [[Vasakpoolsete ja Roheliste Liit]] (kaotas kõik 8 kohta) ja [[Piraadipartei (Island)|Piraadipartei]] (kaotas kõik 6 kohta). ====Valitsus==== [[Pilt:Kristrún Frostadóttir 2021.jpg|pisi|[[Kristrún Frostadóttir]], Islandi praegune peaminister]] [[Pilt:Althingishusid.jpg|pisi| [[Alþingishúsið]] Reykjavíkis, Islandi parlamendi Alþingi hoone]] [[Pilt:Cabinet building, Reykjavík 2014-07-28.jpg|pisi|Islandi valitsuse ja peaministri büroo Reykjavíkis]] [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] ja [[Allianss (Island)|Allianss]] moodustasid 23. mail 2007 koalitsioonivalitsuse, millel oli parlamendis kahekolmandikuline enamus. Peaministriks sai Iseseisvuspartei esimees [[Geir Hilmar Haarde]], välisministriks [[Ingibjörg Sólrún Gísladóttir]] Alliansist. Valitsuse poliitika peamised eesmärgid olid majanduskasvu tempo kindlustamine (koos madala inflatsiooniga), kaubandusbilansi puudujäägi vähendamine, keskkonnakaitse esmatähtsaks pidamine ja nõue, et suured tööstusprojektid saaksid parlamendi heakskiidu ja neid ei rajataks looduskaitsealadele. Pärast rahanduskriisist tingitud meeleavaldusi astus valitsus 26. jaanuaril 2009 tagasi. 1. veebruaril 2009 sai [[Jóhanna Sigurðardóttir]] Alliansi ja Vasakpoolsete ja Roheliste Liidu ajutise koalitsioonivalitsuse peaministriks. Koalitsioonil ei olnud parlamendis enamust. Allianss ning [[Vasakpoolsete ja Roheliste Liit]] saavutasid [[2009. aasta Islandi parlamendivalimised|25. aprillil 2009 toimunud parlamendivalimistel]] koos absoluutse enamuse. [[2013. aasta Islandi parlamendivalimised|27. aprillil 2013 toimunud parlamendivalimistel]] saavutasid Iseseisvuspartei ja Progressipartei koos absoluutse enamuse. Progressipartei esimees [[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] moodustas koalitsioonivalitsuse Iseseisvusparteiga ja katkestas läbirääkimised Islandi astumiseks Euroopa Liitu. Iseseisvuspartei esimees Bjarni Benediktsson oli selles valitsuses rahandusminister. Pärast [[2017. aasta Islandi parlamendivalimised|28. oktoobril 2017 toimunud valimisi]] moodustati [[Katrín Jakobsdóttir]]i juhtimisel koalitsioonivalitsus, kuhu kuulusid Vasakpoolsete ja Roheliste Liit, liberaal-konservatiivne Iseseisvuspartei ja agraarne Progressipartei. See koalitsioon jätkas ka pärast 2021. aasta Islandi parlamendivalimised|2021. aasta valimisi. 5. aprillil 2024 esitas Katrín Jakobsdóttir lahkumisavalduse peaministri kohalt, et kandideerida eelseisvatel presidendivalimistel. 9. aprillil 2024 vahetas ta välja Bjarni Benediktsson, kes oli olnud välisminister.<ref>[https://web.archive.org/web/20240409194444/https://www.faz.net/agenturmeldungen/dpa/islands-aussenminister-benediktsson-uebernimmt-regierung-19642543.html Islands Außenminister Benediktsson übernimmt Regierung], faz.net, 9.4.2024.</ref> Bjarni Benediktssoni valitsus langes 2024. aasta oktoobris. [[2004. aasta Islandi parlamendivalimised|Novembris 2024 toimunud valimised]] võitis [[Kristrún Frostadóttir]]i juhitud Allianss.<ref>Ragnar Jón Hrólfsson, Þorgerður Anna Gunnarsdóttir. [https://www.ruv.is/frettir/innlent/2024-12-21-rikisstjorn-kristrunar-frostadottur-er-tekin-vid-voldum-431433 Ríkisstjórn Kristrúnar Frostadóttur er tekin við völdum], ruv.is, 21.12.2024.</ref> ===Ametiühingud=== Islandil kuulub ametiühingutesse üle 80% töötajatest. Islandi Tööliste Föderatsioon (''[[Alþýðusamband Íslands]]'', ASÍ) asutati 1916. aastal. Sellel on tänapäeval ligikaudu 136 000 liiget, mis moodustab umbes poole Islandi tööjõust. Suurim ametiühing on kaubandustöötajate liit [[VR (ametiühing)|VR]] (umbes 40 000 liiget), millele järgneb [[Efling]] (umbes 27 000 – 30 000 liiget). Mõlemad kuuluvad ASÍ-sse. Suurim avaliku sektori ametiühingute katusorganisatsioon on omavalitsus- ja riigitöötajate liit [[BSRB]] (''Bandalag starfsmanna ríkis og bæja''), mis tegutseb alates 1942. aastast ja ühendab ligikaudu 21 000 – 23 000 liiget 25 ametiühingus. Islandi Tööandjate Föderatsioon (praegu ''[[Samtök atvinnulífsins]]'') asutati 1934. aastal (nimega ''[[Vinnuveitendafélag Íslands]]''). Oma ühendused on loonud ka käsitöölised, tööstusettevõtjad ja põllumajandustootjad. ===Välispoliitika=== [[Pilt:Flag lowering iceland.jpg|pisi|USA andis 2006. aastal [[Keflavíki sõjaväebaas]]i Islandile üle]] Islandi välispoliitika keskendub eelkõige koostööle teiste [[Põhjamaad]]ega, [[NATO]] liikmesusele ja Ameerika Ühendriikidega sõlmitud sõjalisele kokkuleppele, Euroopa poliitikale (ehkki Island ei ole Euroopa Liidu liige) ning solidaarsusele teiste Euroopa väikeriikidega, näiteks [[Balti riigid|Balti riikidega]].<ref>[https://web.archive.org/web/20080618081841/http://www.auswaertiges-amt.de/diplo/de/Laenderinformationen/Island/Aussenpolitik.html Island: Außenpolitik], Auswärtiges Amt, 18.6.2008.</ref> Koostöö arengumaadega ja Islandi osalemine rahvusvahelistel rahuvalvemissioonidel etendavad riigi välispoliitikas üha olulisemat osa. Kuigi Islandil puuduvad alalised relvajõud, osaleb ta rahvusvahelistel rahuvalve- ja muudel missioonidel peamiselt tsiviil- ja politseipersonaliga. Põhjamaade koostöö, mille aluseks on kultuurilised ja ajaloolised sidemed teiste Skandinaavia maadega, on Islandi välispoliitika keskne element. Põhjamaade passiliidu säilitamiseks pärast Taani, Rootsi ja [[Soome]] ühinemist [[Schengeni leping]]uga sõlmisid Island ja Norra 1996. aastal Schengeni riikidega assotsiatsioonilepingu. Schengeni õigustik hakkas Islandi ja Norra suhtes reaalselt kehtima alates 2001. aasta märtsist. Island on liige ka [[Läänemeremaade Nõukogu]]s ja [[Barentsi Euro-Arktika Nõukogu]]s ning [[Arktika Nõukogu]] asutajaliige. Arktika Nõukogu asutati 1996. aasta septembris. Island on ka [[NATO]] asutajaliige, ehkki riigil ei ole oma sõjaväge. NATO leping ja 1951. aastal Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kaitseleping tagavad Islandi julgeoleku. Ehkki Ameerika Ühendriikide sõjaväebaas Keflavíkis suleti 30. septembril 2006, sõlmisid USA ja Island täiendavaid kokkuleppeid, mis reguleerivad USA julgeoleku- ja kaitsekoostööd Islandiga. Alates 2007. aastast, mil [[NATO sõjaline komitee]] vastava missiooni heaks kiitis, kaitsevad Islandi õhuruumi rahuajal kordamööda NATO eri liikmesriikide (sealhulgas sageli Norra, aga ka USA, Suurbritannia, Saksamaa jt) hävitajad missiooni [[Icelandic Air Policing]] raames. Islandi ja Norra vahel sõlmiti 2007. aastal ka kahepoolne julgeolekukoostöö memorandum, mis aga ei anna Islandile Norra-poolset julgeolekugarantiid. === Haldusjaotus === [[Pilt:Iceland, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Islandi piirkonnad]] Islandil on kaks haldustasandit: riik ja [[vald (Island)|vallad]]. ====Vallad==== {{vaata ka|Islandi valdade loend}} Islandi kohalikku haldust korraldavad [[vald (Island)|vallad]] (''sveitarfélög'', ainsus ''sveitarfélag''). 1. juunist 2026. on Islandis 61 valda (varem 62). Vallad vastutavad muu hulgas alushariduse ja põhihariduse, jäätmekäitluse, sotsiaalteenuste, ühistranspordi ning ruumilise planeerimise eest.{{lisa viide}} ====Piirkonnad==== Riik on statistika ja regionaalse korralduse eesmärgil jaotatud kaheksaks piirkonnaks (''landshluti'', mitmuses ''landshlutar''). Need ei ole iseseisvad haldusüksused, vaid neid kasutatakse muu hulgas statistika esitamiseks ja regionaalse koostöö korraldamiseks.{{lisa viide}} Piirkonnad on (sulgudes keskus): {{veergude loend|laius=22em|stiil=max-width:45em| # [[Höfuðborgarsvæðið]] (Reykjavík) # [[Suðurnes]] (''varem Reykjanes'') ([[Keflavík]]) # [[Vesturland]] ([[Borgarnes]]) # [[Vestfirðir]] ([[Ísafjörður]]) # [[Norðurland vestra]] ([[Sauðárkrókur]]) # [[Norðurland eystra]] ([[Akureyri]]) # [[Austurland]] ([[Egilsstaðir]]) # [[Suðurland]] ([[Selfoss]]) }} ====Maakonnad ja maakonna õigustega linnad==== Varem oli riik jaotatud 23 maakonnaks (''sýslur'', ainsuses ''sýsla''): {{veergude loend|laius=17em|stiil=max-width:53em| * [[Árnessýsla]] * [[Austur-Barðastrandarsýsla]] * [[Austur-Húnavatnssýsla]] * [[Austur-Skaftafellssýsla]] * [[Borgarfjarðarsýsla]] * [[Dalasýsla]] * [[Eyjafjarðarsýsla]] * [[Gullbringusýsla]] * [[Kjósarsýsla]] * [[Mýrasýsla]] * [[Norður-Ísafjarðarsýsla]] * [[Norður-Múlasýsla]] * [[Norður-Þingeyjarsýsla]] * [[Rangárvallasýsla]] * [[Skagafjarðarsýsla]] * [[Snæfellsnes-og Hnappadalssýsla]] * [[Strandasýsla]] * [[Suður-Múlasýsla]] * [[Suður-Þingeyjarsýsla]] * [[Vestur-Barðastrandarsýsla]] * [[Vestur-Húnavatnssýsla]] * [[Vestur-Ísafjarðarsýsla]] * [[Vestur-Skaftafellssýsla]] }} Lisaks maakondadele oli 14 maakonna õigustega linna (''kaupstaðir''): {{veergude loend|laius=13em|stiil=max-width:42em| * [[Akranes]] * [[Akureyri]] * [[Hafnarfjörður]] * [[Húsavík]] * [[Ísafjörður]] * [[Keflavík]] * [[Kópavogur]] * [[Neskaupstaður]] * [[Ólafsfjörður]] * Reykjavík * [[Sauðárkrókur]] * [[Seyðisfjörður]] * [[Siglufjörður]] * [[Vestmannaeyjar]] }} ===Riiki iseloomustavad indeksid=== [[Globaalne rahuindeks|Globaalse rahuindeksi]] järgi on Island maailma kõige rahulikum riik. 2026. aasta indeksis on Island 163 riigi seas 19. järjestikust aastat esikohal.<ref>[https://www.visionofhumanity.org/maps/#/ Vision of Humanity]</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Björk - Hurricane Festival.jpg|pisi|[[Björk]] on üks tuntumaid Information slandi inimesi]] === Demograafilised näitajad === ====Rahvaarv==== Islandi rahvaarv oli 1. jaanuari 2026 seisuga 394 324.<ref>[https://www.statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/ Iceland's population was 394,324 at the beginning of 2026], Statistics Iceland, statice.is.</ref> Islandi rahvaarv oli pärast asustamist sajandeid suhteliselt väike ja kõikus palju. Pärast [[Islandi asustamine|asustamisperioodi]] võis see kasvada umbes 70 000–80 000 inimeseni. Umbes 1100. aasta rahvaarvuks hinnatakse samuti 70 000–80 000 inimest. Rahvaarvu mõjutasid korduvalt külmad talved, näljahädad, nakkushaigused ja vulkaanipursked. Eriti rängalt mõjutasid rahvastikku 15. sajandi katkuepideemiad ning 18. sajandi rõugeepideemiad ja vulkaanipursked.<ref>Richard F. Tomasson. ''Iceland, the First New Society''. University of Minnesota Press, 1980, lk 63.</ref> Aastatel 1500–1804 oli Islandil 37 näljaaastat.<ref>H. O. Lancaster. ''Expectations of Life: A Study in the Demography, Statistics, and History of World Mortality''. New York: Springer-Verlag, 1990, lk 399.</ref> Esimene täielik [[rahvaloendus]] korraldati 1703. aastal. [[1703. aasta Islandi rahvaloendus]]e järgi (korrigeeritud andmetel) elas Islandil 50 358 inimest. See rahvaloendus on erakordselt oluline ajalooallikas, sest selles registreeriti kogu elanikkond koos nimede, vanuse ja ühiskondliku seisundiga. See on vanim säilinud täielik rahvaloendus maailmas, mistõttu kandis UNESCO selle 2013. aastal maailma mälu registrisse (''Memory of the World''). [[Laki]] vulkaanipurse 1783. aastal ja sellele järgnenud keskkonna- ning majanduskriis põhjustasid rahvaarvu järsu vähenemise. Aastatel 1784–1786 kaasnesid purskega ulatuslik kariloomade hukkumine, nälg ja haigused. Ajaloolise demograafia uuringute kohaselt langes Islandi rahvaarv 49 609-lt (1783. aasta algul) 40 381-ni (1786. aasta algul), seega ligikaudu 19% võrra.<ref>Guðmundur Jónsson, Magnús S. Magnússon (toim). ''Hagskinna: Icelandic Historical Statistics''. Reykjavík: Statistics Iceland, 1997.</ref><ref>Claudia E. Wieners, Guðmundur Hálfdanarson. "More poison than words can describe": What did people die of after the 1783 Laki eruption in Iceland? – ''Natural Hazards and Earth System Sciences'', 2024, 24, lk 2971.</ref> 18. sajandi lõpul oli Islandi rahvaarv seega langenud ligikaudu 40 000 inimeseni. 19. sajandil hakkas rahvaarv elutingimuste paranemise ja suremuse vähenemise tõttu jälle kasvama. 1850. aastal elas Islandil umbes 60 000 inimest, 1925. aastal umbes 100 000 inimest ja 1967. aastal umbes 200 000 inimest. Ametliku statistika järgi sündis Islandi 300 000. elanik 2006. aastal.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 15; Statistics Iceland.</ref> ====Keskmine eluiga==== [[Keskmine eluiga]] on naistel 84,2 aastat ja meestel 81,0 aastat (2025), mis on maailma kõrgeimate seas. ===Islandlased=== [[Islandlased|Islandlaste]] kujunemisel on olulist osa etendanud nii Skandinaaviast kui ka Briti saartelt pärit rahvastik. Esimesed asunikud olid peamiselt Norra päritolu viikingid, kellest paljud saabusid Briti saartel asunud Norra asundustest. Asunike naised ja orjad olid valdavalt keldi päritolu. Keldi päritolu mõju Islandi rahvastiku ja kultuuri kujunemisele on seostatud ka keldi päritolu nimede ning mõningate kirjanduslike mõjutustega, eriti [[Edda]] luules. Et Islandi on ülejäänud Euroopast geograafiline eraldatud, oli selle asustamine keeruline. [[Islandi asustamine]] 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses tõi sinna inimesi peamiselt Skandinaaviast ning Briti saartelt. Kirjalikud allikad rõhutavad eelkõige Norra päritolu asunikke, kuid geneetilised uuringud on näidanud, et Islandi algasukate hulgas oli märkimisväärselt ka Briti saartelt pärit inimesi. Varasemad uuringud, mis põhinesid tänapäeva islandlaste [[Y-kromosoom]]i ja mitokondriaalse DNA ([[mtDNA]]) võrdlusel Skandinaavia ja Briti saarte rahvastikuga, on andnud kaudseid hinnanguid asustajate päritolule. Y-kromosoomi uuringu järgi on umbes 20–25% Islandi meeste esivanematest gaeli päritolu ja ülejäänutel tõenäoliselt peamiselt põhjala päritolu.<ref>Agnar Helgason, S. Sigureth Ardóttir, J. Nicholson, B. Sykes, E. W. Hill, D. G. Bradley, V. Bosnes, J. R. Gulcher, R. Ward jt. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 67 (3): 697—717.</ref> Mitokondriaalse DNA uuringud on näidanud, et islandlaste naissoost esivanemate seas oli Briti saarte päritolu enamuses ja Skandinaavia päritolu vähemusew. Täpsemat ja otsesemat teavet on andnud 2018. aastal ilmunud iidse DNA uuring, milles analüüsiti otse 27 varaseima asunikepõlvkonna islandlase (mitte tänapäeva elanike) genoome ja võrreldi neid Skandinaavia ning Briti saarte tolleaegse rahvastikuga. Uuring näitas, et asunikud olid otseselt tuvastatavalt kas norra, gaeli või segapäritolu, kusjuures norra päritolu osakaal oli asustamise ajal ligikaudu 57%, kuid on [[geenitriiv]]i ja gaeli päritolu asunike (kelle seas oli palju orje) väiksema järglaskonna tõttu kasvanud tänapäeva islandlastel ligikaudu 70%-ni. Samuti selgus, et iidsed asunikud olid oma Skandinaavia ja Briti-Iiri lähtepopulatsioonidele geneetiliselt märgatavalt lähedasemad kui tänapäeva islandlased.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, 360 (6392): 1028–1032.</ref> Geneetilised andmed on seega kokkuvõttes kooskõlas ajaloolise käsitlusega, mille kohaselt tõid osa Skandinaaviast pärit asunikke Islandile kaasa Briti saartelt pärit inimesi, sealhulgas orje. Islandlaste ajalooline väike arv ja pikaajaline geograafiline eraldatus on aidanud kaasa sellele, et islandlaste geneetiline ja sugulusstruktuur on hästi uuritav. Islandil on säilinud ka erakordselt rikkalik genealoogiline traditsioon. Paljud perekonnad saavad oma esivanemaid jälgida paljude põlvkondade vältel. See traditsioon on tänapäeval koondunud andmebaasi [[Íslendingabók (andmebaas)|Íslendingabók]] ("Islandlaste raamat"), mille on koostöös loonud biotehnoloogiaettevõte [[deCODE genetics]] ja tarkvaraettevõtja [[Friðrik Skúlason]]. Andmebaas püüab kaardistada kõigi kunagi elanud islandlaste omavahelisi sugulussidemeid. Avalikkusele (Islandi kodanikele ja alalistele elanikele isikukoodi (''kennitala'') alusel) tehti see kättesaadavaks 2003. aastal. See sisaldab üle miljoni isiku andmeid ja katav ligikaudu 95% pärast 1700. aastat sündinud islandlastest. Erakordselt hästi dokumenteeritud sugulusstruktuur on üks põhjusi, miks Islandist on saanud rahvastikugeneetika uurimisel maailmas juhtiv paik. === Keeled === [[Islandi keel]], mis kuulub [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keelte]] hulka, on Islandi ametlik keel (kinnitatud 2011. aasta seadusega nr 61/2011 "[[Lög um stöðu íslenskrar tungu og íslensks táknmáls]]"). Sama seaduse järgi on [[islandi viipekeel]] [[kurtus|kurtide]] [[esimene keel]]. Levinud väide, et islandi keel on umbes 97% elanikkonna emakeel, on aegunud. Statistikaameti 2008. aasta andmetel oli see 93,2% elanikkonna emakeel ja 2016. aastaks oli see näitaja langenud 80% kanti. === Sisseränne === Islandi rahvastik on ajalooliselt olnud suhteliselt ühtse päritoluga. Alles 20. sajandi lõpus hakkas sisseränne etendama rahvastiku kujunemises märkimisväärsemat osa ja 21. sajandil suurenes elanikkonna päritolu mitmekesisus veelgi. 2026. aasta 31. märtsi seisuga elas Islandil 70 650 välisriikide kodanikku, kes moodustasid 17,9% riigi elanikkonnast. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga olid need arvud 37 830 ja 10,9%.<ref name="uapoP" /> 2026. aasta andmetetel on suurim rühm [[Poola]] kodanikud (ligikaudu 6,5% kogu elanikkonnast), järgnevad [[Ukraina]] kodanikud (osakaal kasvanud oluliselt alates 2022. aastast), [[Leedu]] kodanikud (umbes 1,5%), [[Rumeenia]] kodanikud ja [[Filipiinid]]e kodanikud. === Religioon === [[Islandi põhiseadus]]e artikli 62 kohaselt toetab ja kaitseb riik [[luterlus|luterlikku]] [[riigikirik]]ut (''Þjóðkirkjan'' 'rahvuskirik'), kuhu kuulub 57,23% elanikkonnast (2025).<ref>[https://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Samfelag/Samfelag__menning__5_trufelog__trufelog/MAN10001.px Populations by religious and life stance organizations 1998-2025], Statistics Iceland.</ref> Vähemususu- ja maailmavaateühenduste seas on: *evangeelsed vabakirikud (5,28%) *[[katoliku kirik]] (3,89%) *muud kristlikud konfessioonid (1,73%, sealhulgas [[nelipühilased]] 0,52%, [[õigeusk]] 0,32%, [[seitsmenda päeva adventistid]] 0,14%, [[Jehoova tunnistajad]] 0,13%) *Sidmennt – Islandi eetilise humanismi ühendus (1,57%) *''[[ásatrú]]'' (alates 1972. aastast tunnustatud usuliikumine; 1,56%) *[[budism]] (0,42%) *[[islam]] (0,34%) *[[zuism]] (0,10%) *[[baha'i usk]] (0,08%) *muud usu- ja maailmavaateühendused (19,79%) 7,75% elanikkonnast ei kuulu ühtegi usu- ega maailmavaateühendusse. ===Asustus=== {{Vaata ka|Islandi asulate loend}} [[Rahvastiku tihedus]] on ligi 4 in/km². Island on üks maailma kõige hõredamalt asustatud riikidest. Suurem osa Islandi elanikkonnast on koondunud rannikule ja selle lähedusse, valdavalt edela- ja lõunarannikule. Islandi siseosa kõrgemad piirkonnad on elamiskõlbmatud. Asustuskõlblikuks peetakse ainult 20–25% Islandist. Ligikaudu kaks kolmandikku rahvastikust elab [[Reykjavíki pealinnapiirkond|Reykjavíki pealinnapiirkonnas]], mis on Islandi ainus üle 100 000 elanikuga linnaline keskus. Enamik teisi asulaid paikneb Lõuna- ja Lääne-Islandi viljakatel tasandikel, põhjapoolsetes orgudes ja Ida-Islandil [[Egilsstaðir]]i piirkonnas. Paljude [[fjord]]ide äärde on tekkinud [[kaluriküla]]d. Reykjavík ja teised suuremad asulad, näiteks [[Akureyri]], on [[linnastumine|linnastumise]] käigus kasvanud, maarahvastik väheneb. Islandi põhjaosa on maastiku iseloomu ja teede vähesuse tõttu üks riigi raskemini ligipääsetavaid alasid. Osani fjordidest pääseb siiani vaid [[nelikveoline sõiduk|nelikveoliste sõidukitega]]. Mõnesse kõrvalisemasse asulasse, näiteks [[Strandir]]i piirkonna põhjaosas, võib talvel olla maanteed mööda raske või võimatu pääseda, sest teed võivad lume tõttu suletud olla. 1996. aastal valminud [[Vestfjarðagöngi tunnel]] on piirkonna ühendust oluliselt parandanud, nagu ka 2020. aastal avatud [[Dýrafjarðargöngi tunnel]]. Piirkonna rahvaarv saavutas haripunkti 1920ndatel ja on sellest ajast saadik, eriti sõjajärgsel linnastumisperioodil, pidevalt vähenenud. ==Majandus== {{Vaata|Islandi majandus}} Islandi majandus on [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) liikmesriikide seas väikseim. Riigi [[sisemajanduse kogutoodang]] (SKT) ulatub ligikaudu 30–33 miljardi euroni. Island on üks organisatsiooni jõukamaid liikmesriike: [[SKT elaniku kohta]] oli 2024. aastal ligikaudu 80 000 eurot, mis on [[Islandi Statistikaamet]]i järgi 32% üle Euroopa Liidu keskmise. Teenindussektor annab umbes kaks kolmandikku, tööstus umbes viiendiku ja kalandusklaster (kalapüük ja -töötlemine) umbes kümnendiku riigi SKP-st. Islandil leidub rikkalikke looduslikke energiaallikaid, nagu [[geotermaalenergia]] ja [[hüdroenergia]], ja selle rannavetes on rikkalikud kalavarud. Islandi majandust soodustavad asjaolud, mida tavaliselt seostatakse Põhjamaade või Skandinaavia riikidega, nagu poliitiline ja majanduslik stabiilsus, arenenud taristu, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ning korruptsiooni ja halva valitsemise vähesus.<ref>[https://web.archive.org/web/20030424141209/http://www.lv.is/files/2003_2_6_Platts.THi.doc Platts Aluminium Symposium – Thorsteinn Hilmarsson: ''Energy and aluminium in Iceland''. Phoenix (Arizona), 12.–14. jaanuar 2003]</ref> Island meelitab välisinvestoreid, eriti rahvusvahelisi alumiiniumitootjaid, oma strateegilise asendiga Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel, tollimaksuvaba juurdepääsuga Euroopa turule, välisinvesteeringuid soodustava valitsuspoliitikaga, energiamahuka tööstuse jaoks odava taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri laialdase kättesaadavusega ning konkurentsivõimelise [[ettevõtte tulumaksu määr]]aga, mis on 2026. aastal osaühingute jaoks 20 protsenti.<ref>Platts Aluminium Symposium.</ref> OECD ametliku statistika järgi kuulub Island [[ostujõu pariteedi alusel arvutatud sissetulek]]u poolest lääne jõukaimate tööstusriikide hulka. [[Töötuse määr]] oli 2026. aasta juunis Islandi Statistikaameti andmetel viis protsenti. ===Majanduskasv=== [[Pilt:Fjarðarál2 03092006.jpg|pisi|[[Fjarðaráli alumiiniumitehas]]. Tehase jaoks toodetakse elektrit [[Kárahnjúkari paisu hüdroelektrijaam]]as]] Islandit iseloomustas alates 1990ndate keskpaigast stabiilne majandusolukord. Pärast kuus aastat kestnud majandustõusu muutus majanduskasvu määr 2001. aastal liiga suureks. 2002. aastal kasvutempo veidi aeglustus, kuid 2003. aastal hakkas see taas kiirenema. 2006. aastal kasvas Islandi majandus 2,6 protsenti.<ref name="auswaertiges-amt.de"> [https://web.archive.org/web/20071018030852/http://www.auswaertiges-amt.de/diplo/de/Laenderinformationen/Island/Wirtschaft.html Island: Wirtschaft], auswaertiges-amt.de, 18.10.2007.</ref> Majanduskasvu vedasid eelkõige suured projektid energeetika- ja alumiiniumitööstuses ning ehitussektor, millele mõjusid soodsalt väga madalad [[intressimäär]]ad. Majanduskasv pidi 2007. aasta jooksul taas aeglustuma, sest muu hulgas juhtisid [[investeerimispank|investeerimispangad]] tähelepanu riigi finantsolukorraga seotud probleemidele: [[maksebilansi jooksevkonto puudujääk]] suurenes 2006. aastal 8 protsendilt 19 protsendini SKT-st ja suur välisvõlakoormus tekitas muret. Sellele vaatamata sai Islandi valitsus 2005. aasta juunis [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] (IMF) oma struktuuri- ja finantsreformide eest positiivse hinnangu.<ref>''Der Fischer Weltalmanach 2006'', Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag 2005, lk 236</ref> Muu hulgas erastati mitu panka ja muud varem riigi kontrolli all olnud ettevõtet. Investeerimispankade hoiatused osutusid õigustatuks. Järgnes üks rängemaid finantskriise maailma majandusajaloos – 2008. aasta pangandus- ja finantskriis. Islandi kolm suurimat panka [[Kaupþing]], [[Landsbanki]] ja [[Glitnir]], mille varad kokku olid kasvanud SKT-st ligi üheksa korda suuremaks, varisesid 2008. aasta oktoobris ühe nädala jooksul kokku. Parlament võttis 6. oktoobril vastu erakorralised õigusaktid, mis andsid Finantsjärelevalve Ametile õiguse pangad üle võtta. Landsbanki natsionaliseeriti 7., Glitnir 8. ja Kaupþing 9. oktoobril. Islandi kroon kaotas 2007–2010 umbes poole oma väärtusest, inflatsioon tõusis järsult ning töötuse määr kasvas kiiresti ligi 1 protsendilt umbes 9 protsendini. Riik kehtestas [[kapitalikontroll]]i välisvaluutatehingute peatamiseks ja pöördus abi saamiseks [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] (IMF) poole, kellelt ja Põhjamaadelt saadi kokku üle 4 miljardi euro laenu. Islandi SKT langes reaalväärtuses 2007. aasta kolmandast kvartalist kuni 2010. aasta kolmanda kvartalini kokku umbes 10%. Majanduskasv muutus taas positiivseks 2011. aastal. Kapitalikontroll, mis kehtestati 2008. aastal, hakati järk-järgult leevendama alates 2015. aastast ja see kaotati lõplikult 2017. aastal. 2016. aastaks, üheksa aastat pärast krahhi, oli Island taastanud oma kriisieelse majandusliku toodangu ja ostujõu taseme. Seda soodustas eelkõige turismisektori kiire kasv, mis muutus Islandi majanduse üheks peamiseks mootoriks kalanduse ja alumiiniumitööstuse kõrval. Sellest ajast tänapäevani on Island kasvanud üheks Euroopa kiiremini arenevaks ja jõukamaks majanduseks, kuigi majandus on jätkuvalt tsükliline ja väike, mistõttu on see altim kõikumistele (näiteks COVID-19 pandeemia mõju turismile ja taas kõikuv töötuse määr). ===Valuuta=== Islandi ametlik rahaühik on [[Islandi kroon]] (ISK; islandi keeles ''króna'', mitmus: ''krónur''). Praegu on käibel 500-, 1000-, 2000-, 5000- ja 10 000-kroonised pangatähed (viimane, suurim nimiväärtus võeti kasutusele 2013. aastal) ning 1-, 5-, 10-, 50- ja 100-kroonised mündid. Islandi kroon jagunes algselt 100 ööriks (''eyrir'', mitmus ''aurar''), kuid varasemad 5-, 10- ja 50-öörised mündid ei ole enam käibel ja summad ümardatakse lähima kroonini. 2026. aasta augusti/septembri seisuga oli ligikaudne [[vahetuskurss]] 141 ISK ühe [[euro]] vastu (kursid kõiguvad pidevalt).<ref> [http://www.xe.com/ xe.com]</ref><ref> [http://www.eldey.de/Wirtschaft/Bargeld/bargeld.html Das isländische Bargeld], eldey.de.</ref> Riigipank asutati juba 1885. aastal. Koos majanduse elavnemisega, mis kaasnes Islandi autonoomia saavutamisega, võeti 1918. aastal kasutusele ka oma rahaühik. Alates 1927. aastast (mõnede allikate järgi 1928. aastast) emiteeris [[pangatäht]]i [[Landsbanki]], rahandusministeeriumil oli [[münt]]ide vermimise monopol. Alles pärast [[Islandi Keskpank|Islandi Keskpanga]] (''[[Seðlabanki Íslands]]'') asutamist 1961. aastal ja rahvusvaluuta seaduse vastuvõtmist 1966. aastal anti kontroll Islandi krooni üle üle keskpangale. ===Hinnatase=== Mõne tooterühma puhul on hinnatase Islandil kolm kuni neli korda kõrgem kui Põhja-Ameerikas või Mandri-Euroopas. Lisaks [[käibemaks]]ule, mis on 2026. aasta seisuga 24 protsenti (toiduainetele, majutusele ja mõnele muule kauba- ja teenuserühmale kehtib 11-protsendine määr), tulenevad kõrgemad hinnad eelkõige importkaupade kõrgest hinnast. Peale mõningate kalandus- ja põllumajandustoodete, nagu kala, liha, köögivili, kartul ja piimatooted, tuleb enamik tarbekaupu importida ning jaotada importijate, hulgimüüjate, vahendajate ja jaemüüjate võrgustiku kaudu. Oma osa on ka [[imporditoll]]idel. ===Fiskaal- ja rahapoliitika=== Alates Islandi Keskpanga asutamisest 1961. aastal on see juhtinud riigi rahapoliitikat, alates 2001. aastast eelkõige inflatsioonisihtimise kaudu ja alates 2020. aastast (pärast Finantsjärelevalve Ameti ühendamist keskpangaga) kannab ta vastutust ka finantsstabiilsuse ja -järelevalve eest. Fiskaalpoliitika ehk riigieelarve ja maksustamise kujundamine kuulub Islandis valitsuse ja parlamendi ([[Alþingi]]) pädevusse. Tõhus rahapoliitika eeldab head koostööd ja kooskõla valitsuse fiskaalpoliitikaga. 1980. aastal otsustati kasutusele võtta uus rahaühik "uus kroon", mis asendas 100 "vana krooni" ja tuli ringlusse 1981. aasta algusest. Keskpangal ei õnnestunud ka järgnevatel aastatel inflatsiooni kontrolli all hoida. Islandlased pidid leppima kuni 80 protsendini ulatunud [[inflatsioonimäär]]aga. Alles 1990ndate majandustõus ja sellega kaasnenud suurenenud nõudlus Islandi kroonide järele viis inflatsioonimäära järsult vähem kui 2 protsendi. Kuni 2001. aastani oli Islandi krooni vahetuskurss seotud Islandi kaheksa tähtsaima kaubanduspartneri valuutadega ([[euro]], [[USA dollar]]i, [[Suurbritannia nael]]a, Šveitsi frangi, [[Kanada dollar]], [[Jaapani jeen]]i ja kahe Skandinaavia valuutaga) ja selle vahetuskursil lubati kõikuda vaid suhteliselt kitsas, ±9% suuruses vahemikus (vahemik laienes selle piirini 2000. aasta veebruaris). 2001. aasta märtsis kujundas Islandi Keskpank Rahvusvahelise Valuutafondi ja OECD soovitusel oma rahapoliitika ümber. Senine eesmärk hoida vahetuskurss stabiilsena asendati inflatsioonieesmärgiga. Islandi krooni vahetuskursil lubati nüüd vabalt ujuda. Algul kroon nõrgenes ja ka inflatsioonimäär tõusis, sest Island peab suurema osa tarbekaupadest välismaalt importima. Valitsus astus fiskaalpoliitika valdkonnas jõulise sammu tsüklivastase poliitika suunas. Islandi eelarvebilansis oli tollal väike ülejääk. Vabalt ujuva vahetuskursi tõttu hakkas Islandi kroon 2001. aastal märgatavalt nõrgenema. Tänu 2002. ja 2003. aasta kõrgemale vahetuskursile saavutas kroon 2004. aastal taas viimaste aastate keskmise väärtuse. Pärast tugevat tõusu 2005. aastal ja langust 2006. aastal 2001. aasta tasemele oli krooni vahetuskurss 2007. aastal 84,00 ISK ühe euro vastu. Ametlik inflatsioonimäär oli 2007. aastal 3 protsenti. 2001. aastast rakendatud inflatsioonisihtimine vabalt ujuva krooniga ei suutnud raamistik 2008. aasta pangandus- ja finantskriisi peatada: kroon odavnes 2008. aasta jooksul kahes laines kokku ligi poole võrra. Valitsus ja keskpank kehtestasid 2008. aasta novembris osana IMF-iga kokku lepitud majandusprogrammist ulatusliku kapitalikontrolli, et peatada kapitali väljavool ja stabiliseerida kurss. Aastatel 2009–2010 rahapoliitika reformiti. Keskpank muutis inflatsioonisihtimise raamistikku paindlikumaks, loodi rahapoliitika komitee jasuurendati läbipaistvust (koosolekuprotokollide avaldamine, pressikonverentsid). See aitas järgnevatel aastatel inflatsioonimäära kõikumist märgatavalt vähendada. Kapitalikontrolli järkjärguline leevendamine algas 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses. Kontroll kaotati lõplikult 2017. aastal, ilma et see saavutatud stabiilsust kahjustanud. Finantsjärelevalve koondati Keskpanka. 2019. aastal jõustunud uue Keskpangaseaduse (nr 92/2019) alusel ühines Finantsjärelevalve Amet Islandi Keskpangaga, mille mandaat laienes ametlikult ka finantsstabiilsuse tagamisele hinnastabiilsuse kõrval. 2011. aastal oli selleks juba loodud Finantsstabiilsuse Nõukogu [[makrotasandi usaldatavusjärelevalve]] koordineerimiseks (näiteks tsüklivastased kapitalipuhvrid, [[laenu ja tagatise väärtuse suhtarv]]u piirmäärad). Kriisijärgsetel aastatel tehti karme eelarvekärpeid, mis 2010ndate keskpaigaks tõid kaasa eelarveülejäägi ning riigivõla kiire vähenemise. 2010ndate teisel poolel toetas turismi järsk kasv majanduskasvu ja parandas jooksevkonto seisu (2010ndate lõpuks oli jooksevkonto ülejäägis, töötuse määr langes väga madalale, umbes 1,5%-le). 2019. aastal leidis aset majanduslangus, mille põhjustasid muu hulgas reisikorraldaja [[WOW Air]] pankrot 2019. aasta märtsis ja turismisektori tagasilöök. Keskpank langetas alates märtsist 2019 [[baasintressimäär]]asid 1,5 protsendipunkti võrra. Riik muutis riigieelarve majandust toetavamaks. Pärast 2008. aasta kriisi oli riigi rahandus nii tugevaks taastatud, et riik sai seda endale lubada. Island järgib jätkuvalt 2,5-protsendilist inflatsioonisihti, kroon on vabalt ujuv ja Keskpank vastutab nii hinna- kui finantsstabiilsuse eest. ===Kriis pangasektoris=== [[Pilt:Landsbankinn.jpg|pisi|[[Landsbanki]] kontor [[Akureyri]]s]] Islandi kolme suurima panga agressiivse rahvusvahelise laienemise tõttu (nende bilansside kogusumma ületas 2007. aastaks Islandi [[sisemajanduse kogutoodang]]u ligi üheksa korda) tabas rahvusvaheline finantskriis riiki 2008. aasta oktoobris rängalt. Riigi finantssektori kokkuvarisemise ja riigi maksejõuetuse vältimiseks võttis Islandi parlament 6. oktoobril 2008 vastu ulatuslikke erakorralisi meetmeid sätestava seaduse. 6. oktoobril andis Islandi Keskpank suuruselt kolmandale pangale [[Kaupþing]]ile 500 miljoni euro suuruse erakorralise likviidsuslaenu, tagatiseks panga osalus Taani tütarpangas [[FIH Erhvervsbank]], kuid see ei suutnud panka päästa: Kaupþing võeti erakorralise seaduse alusel riigi kontrolli alla juba 9. oktoobril. Islandi suuruselt teise panga [[Landsbanki]] võttis riik 7. oktoobril samuti üle. [[Glitnir]]i puhul oli valitsus 29. septembril 2008 kavatsenud osta 75% panga aktsiatest 600 miljoni euro eest, kuid see kokkulepe tühistati ja 8. oktoobril võeti ka Glitnir erakorralise seaduse alusel täielikult riigi kontrolli alla, nagu teisedki suurpangad. 15. oktoobril 2008 ei suutnud riigistatud Glitnir tasuda 750 miljoni dollari suurust laenumakset. Et Islandi kroon oli 2008. aasta oktoobrile eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul kaotanud euro suhtes ligikaudu 70 protsenti oma väärtusest, kehtestati kroonile ajutiselt fikseeritud vahetuskurss. 11. novembril 2008 sai Island [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] 2,1 miljardi USA dollari (1,7 miljardi euro) suuruse laenu, mida vajati eelkõige krooni vahetuskursi stabiliseerimiseks ja pangandussektori ümberkorraldamiseks. IMF seadis laenu andmisele teatudd tingimused, sealhulgas ulatusliku majanduse taastamise programmi. Pärast IMFi otsust andsid ka Soome, Taani, Norra ja Rootsi Islandile täiendavalt ligikaudu 2,5 miljardi dollari ulatuses laene. Veel ligikaudu 500 miljoni dollari ulatuses laene saadi Venemaalt, Poolalt ja Fääri saartelt. Islandi finantsolukord aastatel 2008 ja 2009 tõi kaasa kiiresti kasvava töötuse, sügava majanduslanguse, suured eelarvepuudujäägid ja suure avaliku sektori võlakoormuse. Kodumaise valuutaturu kokkuvarisemine avaldas impordist eriti sõltuvale riigile täiendavat negatiivset mõju, põhjustades 2008. aasta lõpuks ja 2009. aasta alguseks ligikaudu 18 protsendini ulatunud inflatsiooni. Inflatsioon aeglustus 2009. aasta jooksul ja 2010. aastaks oli see langenud allapoole 5,5 protsendi taset. Eelarvepuudujääk ja avaliku sektori võlakoormus kasvasid 2008–2010 järsult võrreldes 2007. aasta madala tasemega. Islandi majandus kahanes nii 2009. kui ka 2010. aastal. 2008. aasta lõpust 2009. aasta alguseni toimusid suured tänavameeleavaldused, mida hakati nimetama keedunõude revolutsiooniks (''[[Búsáhaldabyltingin]]''). Rahulolematus valitsuse kriisijuhtimisega viis [[Geir Haarde]] juhitud valitsuse tagasiastumiseni 2009. aasta jaanuaris ja ajutise vähemusvalitsuse ametisse asumiseni kuni erakorraliste valimisteni. Samuti vahetati välja Islandi Keskpanga ja Finantsjärelevalve Ameti juhtkond. Endistest suurpankadest loodud uued pangad [[Landsbankinn]] ([[Landsbanki]] baasil), [[Íslandsbanki]] ([[Glitnir]]i baasil) ja [[Arion Bank]] ([[Kaupþing]]i baasil) kapitaliseeriti lõplikult ja muudeti tegevusvõimeliseks 2009.–2010. aastal, kui riik ja vanade pankade võlausaldajad jõudsid kokkuleppele varade ja kohustuste jaotuse asjus. Üheks pikaajalisemaks tagajärjeks kujunes nn Icesave'i vaidlus: Landsbanki Suurbritannias ja Hollandis tegutsenud internetihoiuste platvormi [[Icesave]] klientide hüvitamise küsimuses tekkis Islandi ning Suurbritannia ja Hollandi valitsuste vahel pikale veninud diplomaatiline ja õiguslik vastasseis. Islandi rahvas lükkas kahel rahvahääletusel (2010 ja 2011) tagasi valitsuse läbiräägitud hüvituslepingud, mis oleksid pannud olulise koormuse Islandi maksumaksjatele. Vaidlus lahenes lõplikult alles 2013. aastal, kui [[EFTA kohus]] otsustas Islandi kasuks, leides, et riigil ei olnud kohustust tagada hoiuste hüvitamist oma maksumaksjate arvel ulatuses, mis ületas Islandi hoiuste tagamise fondi vahendeid. Kriisiga seoses algatati Islandis ka kriminaalmenetlusi panganduse tippjuhtide ja poliitikute vastu, sealhulgas endise peaministri Geir Haarde vastu, keda süüdistati ametialaste kohustuste rikkumises kriisi ajal (ta mõisteti 2012. aastal osaliselt süüdi, kuid karistuseta). Island on üks vähestest riikidest, kus finantskriisiga seotud vastutus on jõudnud kriminaalkohtuni. ===Väliskaubandus ja välismaised otseinvesteeringud=== [[Pilt:Grandi fish processing conveyor belt3 2011.jpg|pisi|Kalatöötlemine [[HB Grandi]] tehases [[Reykjavík]]is]] [[Pilt:NesjavellirPowerPlant edit2.jpg|pisi|Lisaks alumiiniumi sulatamisele meelitab välisinvesteeringuid eriti Islandi energeetikasektor. Fotol on pealinna Reykjavíki soojaveevajadust rahuldav [[Nesjavelliri geotermaalne elektrijaam]]]] 2006. aastal eksportis Island kaupu 3,07 miljardi euro väärtuses, import ulatus 5,35 miljardi euroni. Väliskaubandus Euroopa Liidu liikmesriikidega moodustas tollal 72 protsenti Islandi ekspordist ja 58 protsenti impordist. Ekspordi peamised sihtriigid olid Suurbritannia, Norra ja Saksamaa, suurem osa impordist pärines Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaalt. 2025. aastal oli Islandi kaupade ekspordi väärtus ligikaudu 6,6 miljardi eurot ja impordi väärtus ligikaudu 10 miljardi eurot. Euroopa Liidu osakaal ekspordis on jäänud sarnaseks (umbes 72%), kuid impordis on see langenud ligikaudu 45%-le, muu hulgas sellepärast, et tollane oluline kaubanduspartner Suurbritannia ei kuulu pärast Brexitit enam Euroopa Liitu. Peamised ekspordi sihtriigid on nüüd Holland, Hispaania ja Suurbritannia. Island liberaliseeris oma väliskaubandust juba 1994. aastal [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] lepingu ja 1995. aastal [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) lepingule vastavate lepete sõlmimisega. 1995. aastal loobus Islandi riik alkohoolsete jookide impordimonopolist ja kaotas välisaktsionäridele Islandi finantssektoris kehtinud piirangud. Kui välja arvata kala, energia ja mõned põllumajandustooted, mida toodetakse kohapeal suurte kuludega, peab Island suurema osa tarbekaupadest importima. Kala ja kalatooted moodustasid 2006. aastal 57 protsenti Islandi ekspordist. See oli järsk langus võrreldes 1970ndatega, mil kalandussektor andis ligikaudu 90 protsenti Islandi ekspordist. See osakaal on edasi langenud ja moodustab nüüdseks umbes 39%. Teised olulised ekspordiartiklid on energiamahukate tööstusharude tooted, näiteks alumiinium, mille osakaal on kasvanud 26 protsendilt (2006) umbes 37 protsendini, ja [[ravim]]id. Välisinvestoritele on vähe piiranguid, välja arvatud kalandus- ja [[lennundus]]sektoris. Välismaised otseinvesteeringud suunduvad eelkõige energeetikasektorisse ja alumiiniumitehaste laiendamisse. Islandi geotermaalenergia ja hüdroenergia potentsiaal pole kaugeltki ammendunud. 2007. aastal valmis Ida-Islandil uus suur hüdroelektrijaam (Kárahnjúkari/Fljótsdalsstöðvi jaam), mis varustab energiaga läheduses asuvat [[Alcoa]] alumiiniumisulatustehast [[Reyðarfjörður]]is. Turism on tänapäeval Islandi majanduse üks kandvamaid sambaid ja moodustab suure osa teenuste ekspordist, olles kohati isegi kaubaekspordist (kala, alumiinium) suurema kaaluga. Lõhe- ja muu kala akvakultuur on kujunenud kiirelt kasvavaks eraldi ekspordiharuks, mis erineb traditsioonilisest looduslikust kalapüügist. Soodne taastuvenergia on meelitanud ka andmekeskuste ja krüptovaluuta kaevandamise sektorit, mis on suhteliselt uus, kuid kasvav majandusharu. Lisaks Euroopa Majanduspiirkonna ja WTO liikmesusele on Island [[EFTA]] kaudu sõlminud mitmeid kahepoolseid vabakaubanduslepinguid, sealhulgas pärast Brexitit sõlmitud Suurbritannia-Islandi vabakaubandusleppe. Rahvusvahelised krediidireitinguagentuurid annavad Islandile tänapäeval [[investeerimisjärgu reiting]]u, mis peegeldab riigi majanduse taastumist ja stabiliseerumist pärast 2008. aasta finantskriisi. ===Põllumajandus=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Mätaskatustega majad [[Skógar]]is]] [[Pilt:Auðsholt01.jpg|pisi|Ajalooline [[Auðsholti talu]] [[Hvítá]] ääres]] Jaheda kliima ja põllumajandusmaa vähesuse tõttu erineb Islandi põllumajandussektor tugevasti teiste tööstusmaade omast. Islandi talunikud on traditsiooniliselt keskendunud [[lambakasvatus]]ele. Soolatud või suitsutatud [[lambaliha]] oli sajandeid põhitoiduaine. [[Vill|Lambavilla]] ja -nahku kasutati rõivaste ja jalatsite valmistamiseks. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses elas enamik Islandi taluperesid endiselt samasugust maaelu nagu nende esivanemad viikingiajal. Alles esimese talunike ühistu asutamisega 1882. aastal algas põllumajandussektoris uus ajajärk. Talunikud hakkasid nüüd vältimama Taani vahendajaid, kes ostsid põllumajandussaadusi kokku väga madalate hindadega. Suured ühistud kujunesid järk-järgult Islandi majanduses oluliseks teguriks ja investeerisid ka teistesse sektoritesse. Toonane Islandi Ühistuste Liit ([[SÍS]]) tegeles kuni 1980ndateni, mil sattus finantskriisi ja jagunes väiksemateks ettevõteteks, panganduse, kindlustuse, kaubanduse, põllumajandustehnika tootmise, [[laevandus]]e, kalatöötlemise ja ekspordiga. 20. sajandi algusest alanud linnastumine tõi kaasa selle, et vähem perspektiivikad põllumajanduspiirkonnad, nagu kauge loodeosa, tühjenesid mõne aastakümnega peaaegu täielikult. Teistes põllumajanduspiirkondades muutsid mehhaniseerimine, uute teede rajamine ja tänapäevased sidevahendid maaelu märgatavalt. See tendents on jätkunud tänapäevani. Talude arv on jätkuvalt vähenenud, 2024. aastaks tegutses viies peamises põllumajandusharus kokku umbes 2400 ettevõtet. Jahe kliima ja lühike kasvuperiood tingivad sobivate teravilja-, näiteks [[rukis|rukki]]- ja [[oder|odra]]sortide kasvatamisel tänapäevaste väetiste kasutamise. Neid teravilju kasutatakse loomasöödaks ja nendega asendatakse kallist importi. Otra kasvatatakse ka inimtoiduks. Erosioon on endiselt Islandi talunike suurim probleem. Üle tuhande aasta kestnud inimeste asustus ja põllumajandus on Islandi tundliku looduse looduslikku tasakaalu äärmisel määral häirinud. Lahtine pinnas sisaldab vähe savi ja koosneb peamiselt ebastabiilsest vulkaanilisest peenmaterjalist. [[Landnámabók]]i järgi oli Island Norra asunike saabumise ajal veel metsane piirkond. Asunikud kasutasid palju küttepuitu, kariloomad tegid tundlikule taimkattele palju kahju. Algsest metsast, mille pindala oli 25 000 km², oli 20. sajandi keskpaigaks säilinud vaid umbes üks protsent ja 40 000 km² maad oli muutunud viljatuks.<ref>''Polyglott APA Guide'', 2007, lk 117.</ref> Tänu aktiivsele taasmetsastamisele on metsa ja põõsastikuga kaetud ala sellest ajast peale kasvanud ja katab nüüd ligikaudu 2 protsenti Islandi pindalast. Põllumajandusmaad on veel 1500 km², millest kaob igal aastal erosiooni tõttu ligikaudu 30 km². Tarbijate toitumisharjumused on järk-järgult muutunud. Peale lambaliha on üha populaarsemaks muutunud ka [[loomaliha]], [[kanaliha|kana]] ja [[sealiha]]. Aastane [[piim]]atarbimine kuulub maailma suurimate hulka. Toodetakse mitmesuguseid piimatooteid, sealhulgas erinevaid piimaliike, [[piima koor|koort]], [[juust]]u, [[või]]d, [[jogurt]]it ja Islandi traditsioonilist piimatoodet ''[[skýr]]''{{'}}i. Nõudlus köögiviljade ja puuviljade järele on viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud. Mõnel aastal on Island [[kartul]]i osas isevarustav. Näiteks [[tomat]], [[harilik kurk|kurk]], [[porgand]], [[paprika]], salat ja mitmesugused [[kapsas|kapsa]]sordid kasvavad tänu odava geotermaalenergia kättesaadavusele [[kasvuhoone]]tes hästi. ===Turism=== Turismisektoril on Islandi majanduses oluline osa. See on tänapäeval riigi juhtiv välisvaluuta teenimise allikas. Alates 2016.–2017. aastast on see mahult ületanud nii kalanduse kui ka alumiiniumitööstuse. Välisturistide arv on murranguliselt kasvanud: kui 2006. aastal külastas Islandit 422 000 ja 2011. aastal 570 000 välisturisti, 2024. aastaks oli see arv juba kasvanud ligikaudu 2,3 miljonini ning 2025. aastaks ligikaudu 2,5 miljonini. Kõige rohkem turiste tuleb 2025. aasta seisuga Ameerika Ühendriikidest, järgnevad Suurbritannia, Saksamaa, Poola ja Prantsusmaa. Turistid peavad Islandit endiselt eelkõige suvepuhkuse sihtkohaks, ent Islandi turismitööstus on üha enam hakanud riiki turundama aastaringse reisisihtkohana.<ref name="auswaertiges-amt.de" /> == Kultuur == {{Vaata ka|Islandi kirjanike loend|Islandi näitlejate loend|Islandi lauljate loend}} [[Pilt:Thorarinn thingvellir.jpg|pisi|"Þingvellir" (1900). Autor on [[Þórarinn Þorláksson]], kes oli Islandi esimene kaasaegne kunstnik]] Islandil on tugev [[rahvamuusika]] traditsioon. Selle kõrval on hakatud laialt viljelema ka popmuusikat. Tuntumate artistide hulka kuuluvad näiteks keskaegset muusikat mängiv [[Voces Thules]], alternatiivrokki esitav [[The Sugarcubes]], lauljad [[Björk]] ja [[Emiliana Torrini]], [[postrokk]]i viljelev [[Sigur Rós]] ning eksperimentaalne [[múm]]. [[Kujutav kunst]] on Islandil üsna uus nähtus. Seda on tugevalt mõjutanud Islandi maastikud ja mütoloogia. ===Islandi keel=== {{Vaata|Islandi keel}} [[Pilt:Icelandic Text Extract.jpg|pisi|Katkend islandikeelsest tekstist]] Islandi keel on kujunenud [[vanapõhja keel]]est ja on säilitanud palju arhailisi jooni. Islandlased saavad tänapäevalgi aru ligi tuhande aasta vanustest islandikeelsetest tekstidest. Seevastu on islandi keel ja teised tänapäeva [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keeled]] vastastikku suhteliselt raskesti mõistetavad. Kuigi Island on hõredalt asustatud, ei eristata islandi keelel murdeid (on küll väikesi häälduserinevusi). Kirjakeele ja kõnekeele erinevused on väikesed. Islandi tähestikust puuduvad tähed C/c ja W/w. Täht Z/z esineb tänapäeval harva. Seda võib kohata näiteks vanemas kirjaviisis: ''Íslenzka'' 'islandi keel' tänapäevase ''Íslenska'' kõrval.<ref> Ingvar G. Brynjólfsson. ''Langenscheidts Universal-Orðabók Íslenzk'', 6. trükk, Berlin, München: Langenscheidt 1975.</ref> Islandi tähestikus kasutatakse [[diakriitik]]uga tähti, nagu Á/á, É/é, Í/í, Ó/ó, Ú/ú ja Ý/ý, millel on vastavatest diakriitikuta tähtedest erinev hääldus. Tähestiku eripärasemad tähed on Þ/[[þ]] (''thorn''), mis tähistab [[häälik]]ut [ [[helitu dentaalne frikatiiv|θ]] ], ja Ð/[[ð]] (''eth''), mis tähistab [[häälik]]ut [ [[heliline alveolaarne mittesibilantne frikatiiv|ð]] ]. Þ/þ oli islandi keeles kasutusel juba keskajal. Selle päritolu seostatakse germaani ruunitähestiku vastava märgiga. Samalaadne täht oli kasutusel ka vanainglise kirjaviisis. Täht Ð/ð oli kasutusel vanainglise ja vanasaksi kirjaviisis ning jõudis islandi tekstidesse 13. sajandil. {| class="wikitable" |+'''Islandi tähestik''' | A / a || Á / á || B / b || D / d || Ð / ð || E / e || É / é || F / f |- | G / g || H / h || I / i || Í / í || J / j || K / k || L / l || M / m |- | N / n || O / o || Ó / ó || P / p || R / r || S / s || T / t || U / u |- | Ú / ú || V / v || X / x || Y / y || Ý / ý || Þ / þ || Æ / æ || Ö / ö |} Islandi keeles on rikkalik [[morfoloogia]]. Säilinud on palju vanapõhja keele jooni. [[Nimisõna]]del, [[omadussõna]]del, [[asesõna]]del ja [[arvsõna]]del esinevad [[kääne|käändevormid]]. Islandi keeles on kolm [[grammatiline sugu|sugu]] – [[meessugu (keeleteadus)|meessugu]], [[naisssugu (keeleteadus)]] ja [[kesksugu]]. Omadussõnad, enamik asesõnu, [[järgarvsõna]]d ja [[põhiarvsõna]]d ühest neljani [[ühildumine|ühilduvad]]s nimisõnadega soos, [[arv (keeleteadus)|arv]]us ja käändes. [[Tegusõna]]del eristatakse [[aeg (keeleteadus)|aega]], [[isik (keeleteadus)|isik]]ut, arvu, [[kõneviis]]i ja [[tegumood]]i ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]). Islandi keele tavaline [[sõnajärg]] on [[SVO]]. [[Lauseliige|Lauseliikmete]] järjekord võib sõltuvalt [[lause]] ehitusest ja fookusest varieeruda. Käänded näitavad lauseliikmete grammatilisi suhteid, näiteks lausetes ''Bróðir minn keypti bókina'' 'Minu vend ostis raamatu ära' ja ''Bókina keypti bróðir minn'' 'Raamatu ostis minu vend'. Kuigi 1100 aasta jooksul on islandi keele [[sõnavara]]sse lisandunud palju uusi sõnu, on [[põhisõnavara]] selle aja jooksul muutunud väga vähe. Sellised sõnad nagu ''móðir'' 'ema', ''faðir'' 'isa', ''þú'' 'sina', ''himinn'' 'taevas' ja ''haf'' 'meri' on säilinud muutumatul kujul. [[Islandi purism]]i tõttu eelistatakse [[võõrsõna]]de asemel sageli uusi [[omasõna|omasõnu]]. Alates 19. sajandist loodud arvukad [[neologism]]id põhinevad enamasti pärandsõnadel ja olemasolevatel sõnatüvedel. Nii on sõnad ''veður'' 'ilm' ja ''fræði'' 'teadus, õpetus' andnud [[liitsõna]] ''veðurfræði'' 'meteoroloogia'. Eesliitest ''al-'' ('kõik-, üld-') ja sõnast ''næmi'' 'vastuvõtlikkus' on moodustatud neologism ''alnæmi'' ('AIDS; immuunpuudulikkus'). Sõnad ''tala'' ('arv'; mitmus ''tölur'') ja ''völva'' 'nõid, ennustaja') on sõna ''tölva'' 'arvuti' aluseks. Praeguse keelepoliitika eesmärk on säilitada pärandunud grammatiline süsteem ja sõnavara, arendada islandi keelt ning soodustada selle kasutamist kõigis eluvaldkondades. Keelepurism on Islandi keelepoliitika üks silmatorkavamaid tunnuseid. Uusi teadus- ja tehnikatermineid luuakse tavaliselt olemasoleva sõnamaterjali põhjal. Islandi valitsus on toetanud [[keeletehnoloogia]] arendamist, et tagada islandi keele kasutatavus ka digitaalses keskkonnas ja infotehnoloogiavaldkonnas. Aastatel 2019–2023 viidi ellu riiklik keeletehnoloogiaprogramm, mille raames arendati islandikeelseid [[kõnetuvastus]]e, [[kõnesüntees]]i, [[masintõlge|masintõlke]] ja [[õigekirjakontroll]]i vahendeid. 2023. aastal alustas Island koostööd ettevõttega [[OpenAI]], et parandada islandi keele toimimist [[GPT-4]] mudelis. Islandi keeletehnoloogiaettevõtte [[Miðeind]] eestvedamisel treeniti mudelit vabatahtlike abiga paremini islandi keeles vastama, et tugevdada väikese keele positsiooni [[tehisintellekt]]i rakendustes. Kuigi [[Islandi keelenõukogu]] (''Íslensk málnefnd'') ei kirjuta avalikkusele ette vastloodud islandikeelsete [[oskussõna]]de kasutamist, vaid levitab teavet neologismide kohta ja annab keelealaseid soovitusi, osalevad paljud islandlased aktiivselt keelepurismi põhimõtete järgimises ning pakuvad ka ise uusi islandikeelseid sõnu uute nähtuste ja tehnoloogiate tähistamiseks. Islandi keelt on peetud üheks vanimaks teaduskeeleks, sest juba keskajal eelistasid Islandi õpetlased ja teadlased oma teoseid kirjutada islandi, mitte ladina keeles. === Isikunimed === {{Vaata|Islandi isikunimed}} [[Pilt:Icelandic Patronyms.svg|pisi|Lihtne sugupuu illustreerib Islandi isanimesüsteemi]] Erinevalt enamikust [[skandinaavlased|skandinaavlastest]] kasutavad [[islandlased]] jätkuvalt traditsioonilist nimesüsteemi, mis oli varem levinud kõigi skandinaavlaste seas. Erinevalt enamikust läänemaailma nimetavadest kasutatakse tavaliselt [[isanimi|isanime]] ja harvem [[emanimi|emanime]]. Need moodustatakse isa või ema [[eesnimi|eesnime]] põhjal, lisades selle [[omastav]]alisele vormile komponendi ''-son'' 'poeg' või ''-dóttir'' 'tütar'. Alates 2019. aastast, mil jõustus [[soolise autonoomia seadus]], võivad end [[mittebinaarne sooidentiteet|mittebinaarseks]] registreerinud inimesed kasutada sooneutraalset komponenti ''-bur''. Tavapäraseid päritavaid [[perekonnanimi|perekonnanimesid]] Islandi süsteemis üldjuhul ei kasutata, ehkki vähem kui 10%-l islandlastest on varasematest aegadest pärit pärilik perekonnanimi. Emanime kasutamine on palju haruldasem. Islandlased kõnetavad üksteist enamasti eesnime pidi. Isikunimesid järjestatakse eesnimede järgi. ===Saagad=== Islandi [[saaga]]d kujunesid 12.–14. sajandil peamiselt lühijuttude, romaanide, kroonikate ja muinasjuttude laadis. Islandi sõna ''saga'' tähendab lugu, jutustust või romaani. Ainult osa saagade autoreid on teada. Sageli ei ole selge, kas saagasid tuleks käsitada ilukirjanduse või ajaloodokumentidena. Igatahes kuuluvad need maailmakirjandusse. Neid peetakse esimesteks Euroopa proosateosteks, mida ei kirjutatud ladina keeles, vaid rahvakeeles.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 83.</ref> Saagasid liigitatakse tavaliselt sisu järgi: *Muinasaja saagad (''Fornalda sögur''), mis käsitlevad kangelaslugusid ja muid legendaarseid motiive. Nende tegevus toimub enne Islandi asustamist või viikingiaja varasematel perioodidel. *Islandlaste saagad (''Íslendinga sögur''), mille hulka kuulub umbes 40 proosateost Islandi asustamise ja sellele järgnenud saagade ajastu kohta. Nende tegevus toimub peamiselt 9.–11. sajandil. Need käsitlevad Islandi varajaste asunike ja nende järeltulijate elu, suhteid ja konflikte. Islandlaste saagasid peetakse Islandi ainulaadseks kirjandusžanriks. Neid on võrreldud Lääne- ja Kesk-Euroopa eepilise kirjandusega. *Kuningasaagad (''Konunga sögur''), mis käsitlevad peamiselt Norra ja Taani kuningaid ning teisi valitsejaid. Mõne teose autor on teada, nende seas [[Snorri Sturluson]]. *Piiskopisaagad (''Byskupa sögur''), mis käsitlevad Islandi piiskoppide ning kiriku ja kristluse ajalugu Islandil. Lisaks Skandinaavia ainestikule avaldasid keskaegsele Islandi kirjandusele suurt mõju Mandri-Euroopa, eeskätt Prantsuse õukondlik ja rüütlikirjandus. Tekkisid ka võõrkeelsetest teostest tehtud tõlked ja töötlused, mida nimetatakse rüütlisaagadeks. Islandlaste saagad avaldasid eriti 19. sajandil märkimisväärset mõju Skandinaavia ajaloolise romaani žanrile. Islandi rahvapärimus on läbi põimunud haldjate, pahatahtlike vaimude ja teiste mütoloogiliste olenditega. Paljud islandlased usuvad, et Islandil elab endiselt varjatud rahvas (''Huldufólk''),<ref name="ap1"> [https://www.theguardian.com/world/2013/dec/22/elf-lobby-iceland-road-project Elf lobby blocks Iceland road project], theguardian.com, 22.12.2013.</ref> ning haldjatega, keda kujutatakse vaiksete, väikeste ja heatahtlike olenditena, kes elavad looduses. Rahvapärimuses on ''Huldufólk'' ja haldjad sageli seotud Islandi maastiku ja loodusega. Infrastruktuuriprojektide kavandamisega seoses on ajakirjanduses korduvalt juttu olnud ka nende olendite elupaikadega arvestamisest.<ref name="scmp1"> [https://www.scmp.com/news/world/europe/article/1944583/no-doubt-icelands-elves-exist-anthropologist-certain-creatures ‘No doubt’ Iceland’s elves exist: anthropologist certain the creatures live alongside regular folks], scmp.com, 14.5.2016.</ref> ===Raamatutööstus=== [[Pilt:Flatey-bokasafn.jpg|pisi|Islandlaste lugemisjanu kustutavad ka väiksemates asulates raamatukogud. Foto on tehtud [[Flatey]]l]] Vaatamata väikesele rahvaarvule on Islandil õitsev raamatukultuur. Kirjandus on saanud väikese rahva igapäevaelu lahutamatuks osaks. 2010. aastal osteti Islandil inimese kohta 8 raamatut aastas; 2016. aastaks oli see näitaja langenud 4,2 peale. 2013. aastal tehtud uuringu andmetel loevad umbes pooled islandlased aastas vähemalt kaheksa raamatut ja ligi 93% vähemalt ühe raamatu. Mõlemad on Põhjamaade kõrgeimate seas. Reykjavíkis on raamatupoed kauem lahti kui enamik teisi kauplusi. Enamikul Islandi majapidamistel on oma väike raamatukogu, mistõttu pole üllatav, et Islandil tegutseb arvukalt sõltumatuid kirjastusi. Vähestes teistes riikides on kirjanike osakaal elanikkonnas nii suur. Ühine keel, ajalugu ja kirjandus seovad rahva tugevaks kultuuriliseks tervikuks. Et islandi keel on sajandite jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud, on ka keskaegsed saagad tänapäeva lugejale hõlpsasti loetavad. 2011. aastal oli Island [[Frankfurdi raamatumess]]i aukülaline. Messiga seoses avaldati saksa keeles umbes 230 Islandiga seotud või islandi kirjandusest pärinevat teost, sealhulgas uusi islandi kirjanduse tõlkeid. ===Islandi köök=== {{Vaata|Islandi köök}} Pikka aega seadsid jahe kliima ja pikad talved Islandi köögile suuri piiranguid. Islandlased olid sunnitud sööma kõike kättesaadavat. Maitseaineid tundsid nad vähe. [[Rupskid]], näiteks [[lambapea]]d, oli Islandi toidulaual sama loomulik osa nagu ''[[hákarl]]'' (kääritatud [[atlandi polaarhai]] liha). Põhitoiduained olid kala (peamiselt tursk, sealhulgas kuivatatud kujul), vaala-, hülge- ja lambaliha, lamba kõik söödavad osad ja ''[[skýr]]'' – kohupiimalaadne piimatoode. Lambad olid Islandi põllumajanduses kesksel kohal ja majanduslikult kõige olulisemad kariloomad, kuigi asunikud pidasid algusest peale ka veiseid, hobuseid, kitsi ja sigu. Toidu säilitamine, peamiselt kääritamise abil, oli pikkade talvede tõttu eluliselt vajalik. Vadak, mis saadakse juustutootmise kõrvalsaadusena, oli traditsiooniliselt mitmesuguste jookide valmistamise alus, kuid seda kasutati ka liha ja muu toidu säilitamiseks. Asukoha tõttu oli teraviljakasvatus Islandil vaevu võimalik, sellepärast ei etendanud leib ja teraviljatooted Islandi köögis sajandeid märkimisväärset osa. Mõningaid traditsioonilisi roogi pakutakse talvefestivali ''[[Þorrablót]]''{{'}}i ajal. Nende hulka kuuluvad ''hangikjöt'' (soolatud ja seejärel suitsutatud lambaliha), ''hákarl'', ''[[svið]]'' (keedetud lambapead) ja ''súr hrútspungar'' (vadakus hapendatud jääramunandid). Neid roogi süüakse koos kartulite ja porgandipudruga. Populaarne [[digestiiv]] on ''[[brennivín]]'' (kange köömnetega [[akvaviit]]). ''[[Skýr]]'' on kohalik kohupiimalaadne värske piimatoode, mis on saanud populaarseks ka välismaal, näiteks Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on [[kohv]] Islandi populaarseim jook. Seda juuakse hommikust õhtuni (''[[kvöldkaffi]]''). Tüüpiline kohvijook on ''[[molakaffi]]'' – must kohv, mida serveeritakse suhkrutükkidega. Nagu Lähis-Idaski, võetakse suhkrutükk suhu ja kohvi juuakse läbi selle. Alates 1950ndatest on Islandi kauplustes saadaval lai valik toiduaineid. ===Meedia=== {{Vaata|Islandi meedia}} Islandi meedia tarbijaskond on ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Islandlastele on omane suur trükiajakirjanduse tarbimine. 2010. aastal olid kaks suuremat üleriigilist päevalehte [[Fréttablaðið]] ja [[Morgunblaðið]]. Fréttablaðið lõpetas 2023. aasta märtsis ilmumise. [[Raadio]]- ja [[televisioon]]imaastikul on olnud oluline roll [[rahvusringhääling]]u kanalitel. 2015. aastal läks Island [[analoogtelevisioon]]ilt lõplikult üle [[digitelevisioon]]ile. Islandi Statistikaameti andmetel kasutas 2023. aastaks juba ligikaudu 99–100% 16–74-aastastest Islandi elanikest internetti — võrreldes 2009. aasta 93%-ga on see näitaja veelgi kasvanud ja on üks maailma kõrgemaid. ==Sport== [[Pilt:Iceland's Olympic Handball Team, Beijing 2008.jpg|pisi|Islandi [[käsipall]]i rahvusmeeskond võitis [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el hõbemedali. Käsipalli peetakse Islandi rahvusspordiks<ref name=handball />]] [[Pilt:FWC 2018 - Group D - ARG v ISL - Photo 195.jpg|pisi|Islandi fännid [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] Venemaal]] {{Vaata|Islandi sport}} Islandi põhiline traditsiooniline spordiala on ''[[glíma]]'', [[maadlus]]e liik, mis arvatavasti sai alguse keskajal. Populaarsete spordialade seas on [[jalgpall]], [[kergejõustik]], [[käsipall]] ja [[korvpall]]. Käsipalli nimetatakse sageli Islandi rahvusspordiks.<ref name=handball>Jonathan Wilcox, Zawiah Abdul Latif. ''Cultures of the World: Iceland'', Marshall Cavendish 2007, 978-0-7614-2074-3, lk 110.</ref> [[Islandi jalgpallikoondis]] pääses [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]] esimest korda valikmängudest edasi, kui jõuti välja veerandfinaali.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2016/dec/29/2016-football-moment-to-remember-iceland-euro-2016 A 2016 football moment to remember: Iceland light up Euro 2016], 29.12.2016.</ref> Seejärel pääses Island esimest korda valikmängudest edasi [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele]]. Tollal oli Island väikseima rahvaarvuga jalgpalli MM-finaalturniirile pääsenud riik. Island on ka väikseim riik, kes on kvalifitseerunud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustele korvpallis]]. Ta osales [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015.]], [[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2017.]] ja [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta]] turniiril ([[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2022. aastal]] jäädi kvalifikatsioonis kõrvale). Esimesel kahel turniiril ei suutnud Island võita ühtegi mängu. Islandil on suurepärased tingimused [[suusatamine|suusatamiseks]], [[kalapüük|kalapüügiks]], [[lumelauasõit|lumelauasõiduks]], [[jääronimine|jääronimiseks]] ja [[kaljuronimine|kaljuronimiseks]], kuid elanikkond eelistab [[mägironimine|mägironimist]] ja [[matkamine|matkamist]]. Island on ka maailmatasemel sihtkoht [[mäesuusatamine|mäesuusa-]] ja [[telemark|telemarksuusatamiseks]], kus tegevuse keskuseks on Põhja-Islandil asuv [[Trolli poolsaar]]. Kuigi riigi keskkond ei ole [[golf]]i mängimiseks kuigi sobiv, on saareriigis siiski palju golfiväljakuid ning Islandil on golfimängijate osakaal olnud suurem kui Šotimaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160614085549/http://www.thejournal.co.uk/sport/other-sport/golf/tee-midnight-sun-reykjavik-4449000 Tee Off in the Midnight Sun of Reykjavík], thejournal.co.uk, 25.6.2013.</ref> Islandil toimub igal aastal rahvusvaheline golfiturniir [[Arctic Open]], mis peetakse kesksuvel öösiti [[Akureyri golfiklubi]] väljakul.<ref>Paul Daley. ''Golf Architecture: A Worldwide Perspective, Volume 4'', Pelican Publishing 2008, ISBN 978-1-58980-616-0, lk 92.</ref> Islandlased on võitnud ka [[maailma tugevaima mehe võistlus]]el mitmeid tiitleid, sealhulgas neli [[Magnús Ver Magnússon]]i ja neli [[Jón Páll Sigmarsson]]i võidetud tiitlit ning [[Hafþór Júlíus Björnsson]]i 2018. aasta tiitli. Island on ka üks juhtivaid riike [[ookeanisõudmine|ookeanisõudmises]]. Islandi maadeavastajal ja kestvussportlasel [[Fiann Paul]]il on ühe spordiala piires kõige rohkem saavutuspõhiseid [[Guinnessi rekord]]eid, sealhulgas Ocean Explorers Grand Slami saavutus ja mitme ookeani kiireima sõudmise rekordid. [[Ujumine]] on Islandil samuti populaarne. [[Geotermaalenergia|Geotermilised]] välibasseinid on tavalised ning ujumistunnid on riikliku õppekava kohustuslik osa. [[Ratsutamine]], mis oli ajalooliselt saarel tähtsaim transpordiviis, on paljude islandlaste seas endiselt levinud ajaviide. Islandi vanim spordiala juhtorgan on 1867. aastal asutatud [[Reykjavíki laskurühing]]. [[Laskmine]] sai 19. sajandil Islandi iseseisvuse eest võitlevate poliitikute ja rahvuslaste toetuse. Tänapäeval on see endiselt oluline ajaviide.<ref>[https://web.archive.org/web/20071013013843/http://sr.is/Stofnun_og_saga_SR.htm Skotfélag Reykjavíkur]</ref> Island on andnud ka palju [[male]]suurmeistreid ning võõrustas [[1972. aasta male maailmameistrivõistlused|1972. aasta male maailmameistrivõistlusi]] [[Reykjavík]]is [[külm sõda|külma sõja]] kõrgajal. Väikest rahvaarvu arvestades on Islandi male suurmeistrite arv jätkuvalt märkimisväärne. Ka [[bridž]] on populaarne ja islandlased on osalenud mitmel rahvusvahelisel turniiril. Island tuli võitjaks [[Bridži maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel bridžis]] ([[Bermuda Bowl]]) [[Yokohama]]s [[Jaapan]]is 1991. aastal ja saavutas 1950. aastal [[Hamilton (Bermuda)|Hamilton]]is [[Bermuda]]l koos [[Rootsi]]ga teise koha.<ref>[https://www.visir.is/g/2019190629385/bermudaskalarhetja-i-ellefu-manna-heidurshopi Bermúdaskálarhetja í ellefu manna heiðurshópi], visir.is, 24.6.2019.</ref> == Vaata ka == * [[Islandi lennufirmade loend]] * [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Raudteetransport Islandil]] * [[Islandi väljak]] * [[Islandi päev]] * [[Eesti-Islandi suhted]] * [[UNESCO maailmapärand Islandil]] * [[Islandi kirjandus]] *[[Vaalapüük Islandil]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Popl">{{netiviide |pealkiri=Iceland’s population was 394,324 at the beginning of 2026 |väljaanne=Statistics Iceland |url=https://www.statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="EBSCO">{{netiviide |pealkiri=Icelandic Language |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/language-and-linguistics/icelandic-language |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Fate">{{netiviide |pealkiri=DNA study reveals fate of Irish women taken by Vikings as slaves to Iceland |väljaanne=The Irish Times |url=https://www.irishtimes.com/news/science/dna-study-reveals-fate-of-irish-women-taken-by-vikings-as-slaves-to-iceland-1.3521206 |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Coast">{{netiviide |pealkiri=Icelandic Coast Guard |väljaanne=nat.is |url=https://nat.is/icelandic-coast-guard/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="History">{{netiviide |pealkiri=History |väljaanne=Guide to Iceland |url=https://guidetoiceland.is/travel-iceland/drive/althingi-parliament |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Forget">{{netiviide |pealkiri=Forget the crisis – Iceland survived 500 years of Danish rule |väljaanne=The Copenhagen Post |url=https://cphpost.dk/2016-05-24/news/forget-the-crisis-iceland-survived-500-years-of-danish-rule/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Republic">{{netiviide |pealkiri=Iceland Becomes a Republic |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/history/iceland-becomes-republic |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Direct">{{netiviide |pealkiri=Iceland |väljaanne=Europe Direct |url=https://www.strasbourg-europe.eu/iceland/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Security">{{netiviide |pealkiri=National security |väljaanne=Goverment of Iceland |url=https://www.government.is/topics/foreign-affairs/national-security/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="HeXu4">[[Jänkimees]]: "Jänkimehe heeringakirjad, Baedeckeri Islandist". [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]]. 11. september 1932, [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=4&byea=1932&bmon=9 lk.7]</ref> <ref name="pAkmI">[https://web.archive.org/web/20160403091415/http://maailm.postimees.ee/3641385/usa-saatis-islandile-ja-hollandisse-oma-sojalennukid USA saatis Islandile ja Hollandisse oma sõjalennukid], Postimees (vaadatud 3.4.2016).</ref> <ref name="uapoP">[http://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Ibuar/Ibuar__mannfjoldi__3_bakgrunnur__Rikisfang/MAN04001.px/table/tableViewLayout1/?rxid=30a099f3-d7d3-43de-bd33-f439d8babf37 Päring Islandi Statistikaameti andmebaasis]</ref> <ref name="JEXNN">[http://www.statice.is/Statistics/Tourism,-transport-and-informati/Information-technology ''Statistics Iceland – Statistics – Tourism, transport and information technology – Information technology''] (kasutatud: mai 2010)</ref> }} == Kirjandus == *[[Halldór Kiljan Laxness]]. ''Iseseisvad inimesed'', tlk Henrik Sepamaa, 1960. *''Vanem Edda'', tlk Rein Sepp 1970, 2. trükk 2008. *''The Book of Settlements: Landnámabók'', Winnipeg: University of Manitoba Press 1972, ISBN 978-0-88755-698-2. * [[Mihhail Steblin-Kamenski]]. ''Islandi kultuur'', tlk [[Arvo Alas]], [[Eesti Raamat]] 1973. * [[Aron Gurevitš]]. ''Viikingite retked'', Tõlkinud [[Jüri Selirand]], [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1975. *''Islandi novell'', tlk Arvo Alas, 1979. *''Grettir Ásmundripoja saaga'', tlk Arvo Alas 1982. *''Noorem Edda. Valik tekste'', tlk Rein Sepp, 1990. * Preben Meulengracht Sørensen. ''Saga and Society. An Introduction to Old Norse Literature'', 1993. * Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', University of Minnesota Press: [[Minneapolis]] 2000. *''Njálli saaga'', tlk Arvo Alas, 2001. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London/New York: Penguin Books 2001, ISBN 978-0-14-029115-5. *''The Sagas of Icelanders: A Selection'', toim Örnólfur Thorsson, eessõna Robert Kellogg, New York: Penguin Classics 2001, ISBN 978-0-14-100003-9. *''Viikingid Vínlandis'' (sisaldab Eiríkr Punase saagat ja Gröönlaste saagat), tlk Arvo Alas, 2003. *''Ynglingite saaga'' (Heimskringla esimene osa), tlk Tõnno Jonuks, 2003. *Taavo Nõmm. ''Minu Island: tule ja jää sümfoonia'', Petrone Print 2009. *Jón Kalman Stefánsson. ''Heaven and Hell'', tlk Philip Roughton, London: MacLehose Press 2010, ISBN 978-0-85705-020-5. *Alda Sigmundsdóttir. ''The Little Book of the Icelanders'', Reykjavík: Enska Textasmiðjan 2012, ISBN 978-9935-409-11-4. *Sjón. ''The Blue Fox'', tlk Victoria Cribb, London: Telegram Books 2013, ISBN 978-1-84659-137-4. *Sarah Moss. ''Names for the Sea: Strangers in Iceland'', London: Granta Books 2013, ISBN 978-1-84708-664-1. *Andri Snær Magnason. ''On Time and Water'', tlk Lytton Smith, London: Serpent's Tail 2021, ISBN 978-1-78816-673-0. == Välislingid == {{Vikisõnastik}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [[Krister Kivi]]. [https://ekspress.delfi.ee/d?id=27684553 Islandist: tänapäeva ragnarök] Eesti Ekspress, 31. detsember 2008 * [[Hendrik Vosman]]. [http://www.postimees.ee/?id=76421 EL lubab Islandile kiirelt ukse avada] Postimees, 31. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=76730 Islandi uus valitsus püüab majanduskriisist jagu saada] Postimees, 1. veebruar 2009 {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=IS}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Island| ]] lpvf2v29bqxthf5rp0htuclajgtnzf3 7230745 7230673 2026-09-08T09:16:53Z Sendrasendra 225202 /* Majandus */ 7230745 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; saare kohta vaata artiklit [[Islandi saar]]; Küprose ansambli kohta vaata artiklit [[Island (ansambel)]]}} {{viita}} {{Riik | riiginimi = Island | omastav = Islandi | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Ísland | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Iceland.svg | asendikaart = Iceland in Europe.svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[islandi keel|islandi]] | pealinn = [[Reykjavík]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Halla Tómasdóttir]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Kristrún Frostadóttir]] | pindala = 102 775<ref>[https://web.archive.org/web/20150315001109/http://www.ruv.is/frett/island-er-minna-en-talid-var Ísland er minna en talið var], ruv.is, 26.2.2015.</ref> | rahvaarv = 394324 (1.1.2026)<ref>[https://statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/], statice.is, 17.3.2026.</ref> | iseseisvus = 17. juunil 1944 | valuuta = [[Islandi kroon|kroon]] (ISK) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] | hümn = [[Lofsöngur]] | usund = | üladomeen = [[.is]] | telefonikood = 354 | riigikord = | SKT = 38,523 mld $ (2025)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=IS GDP (current US$) – Iceland], data.worldbank.org.</ref> | SKT_elaniku_kohta = 98 323 $ (2025)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?locations=IS GDP per capita (current US$) – Iceland], data.worldbank.org.</ref> | rok-i_kood = ISL | märkused = }} [[Pilt:Islandi kaart.svg|pisi|Islandi kaart]] [[Pilt:Hvalfjörður-Botnsdalur-Iceland-20030527.jpg|pisi|Lääne-Islandi maastik]] [[Pilt:Stuðlagil Canyon 2.jpg|pisi|Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele [[Stuðlagili kanjon]]is]] [[Pilt:Melting glacier 1.jpg|pisi|[[Sólheimajökull]]i liustiku sulamine]] [[Pilt:Thrihnukagigur volcano, surroundings (7852402024).jpg|pisi| Þríhnúkagíguri ümbrus]] [[Pilt:Sauetransport.jpg|pisi|Vill ratastel]] [[Pilt:Rescued near Dettifoss! (16468770092).jpg|pisi|Maanteeabi [[Dettifoss]]i juures]] [[Pilt:Before The Storm (184089703).jpeg|pisi|Tormipilved kogunevad novembritaevasse]] '''Island''' ([[islandi keel]]es ''Ísland'' [ˈistlant] {{kuula|Is-Ísland.ogg|Ísland}}) ehk '''Islandi Vabariik''' (''Lýðveldið Ísland'') on [[saareriik]] [[Atlandi ookean]]i põhjaosas [[Gröönimaa]], [[Šotimaa]] ja Euroopa mandri ([[Norra]]) vahel. Island on [[Euroopa]] kõige läänepoolsem ja kõige [[rahvastikutihedus|hõredamalt asustatud]] riik, samuti üks väiksemaid ja eraldatumaid [[Põhjamaad|Põhjamaid]]. Peaaegu kogu riigi territoorium paikneb [[Islandi saar]]el. See on Euroopa suuruselt teine saar [[Suurbritannia saar]]e järel.<ref> [http://www.eldey.de/Fakten/fakten.html Fakten], eldey.de.</ref> Islandi pindala on 102 775 km². Islandi saar asub [[Atlandi ookeani keskahelik]]ul ja on [[vulkanism|vulkaaniliselt aktiivne]]. See on maailma suurim [[vulkaaniline saar]].<ref> [http://www.eldey.de/Fakten/fakten.html Fakten], eldey.de.</ref> Island paikneb [[Euraasia laam]]a ja [[Põhja-Ameerika laam]]a lahknemisvööndis. Island on tekkinud Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanilise aktiivsuse tulemusel. [[Maakoor]] rebeneb seal jätkuvalt ja keskahelik laieneb igal aastal mõne sentimeetri võrra. [[Tegevvulkaan]]ide ja maakoore [[murrang]]ute vöönd läbib kogu saart [[Axafjörður]]ist põhjas kuni [[Vestmannaeyjar]]i saarestikuni lõunas. Selle haru ulatub ka [[Reykjanes]]i poolsaarele. Lääne-Islandi [[Snæfellsnes]]i poolsaart ümbritseb eraldi vulkaaniline kõrvalvöönd. Atlandi ookeani keskaheliku geoloogilist aktiivsust iseloomustavad [[geiser|geisrid]] ja sagedased [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]]. Alates norralaste asumisest Islandile umbes 1100 aastat tagasi on aktiivsetes piirkondades toimunud 150–200 vulkaanipurset ja mõnel pool on kujunenud märkimisväärsed [[vulkaanikoonus]]ed. Edela-Islandil asuv vulkaan [[Hekla]] purskas aastatel 1100–1970 vähemalt viisteist korda. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud varajasi talusid, mis olid mattunud Hekla tuhakihi alla. Eriti ränk oli 1783.–1784. aasta [[Laki]] (Lakagígari) [[lõhevulkaan]]i purse, mis hävitas palju karjamaid ja kariloomi. Sellele järgnenud näljahäda tõttu suri umbes veerand tollasest Islandi elanikkonnast. Hilisemate vulkaanipursete tagajärjel tekkis 1963. aastal Islandi edelarannikule uus saar [[Surtsey]], 1973. aastal hävis osa [[Heimaey]] saarel asuvast [[Vestmannaeyjari linn]]ast. Riigi siseosa koosneb peamiselt vulkaanilisest [[kõrgplatoo]]st, kus leidub suuri liiva- ja laavavälju, mägesid ning liustikke. Paljud [[liustikujõgi|liustikujõed]] voolavad sealt läbi madalike merre. Islandi kliimat pehmendab [[Golfi hoovus]] ja vaatamata asukohale vahetult [[põhjapolaarjoon]]est lõuna pool on seal suhteliselt leebe kliima. Laiuskraadi ning mere mõju tõttu on suved jahedad ja suurel osal saarest valitseb [[lähispolaarne kliima]]. Islandil on ligikaudu 394 000 elanikku. See on [[NATO]] liikmesriikide seas kõige väiksem rahvaarv. Islandi pealinn ja suurim linn on [[Reykjavík]], kus 2026. aasta 1. jaanuari seisuga elas 139 804 inimest.<ref name="Popl" /> Ligikaudu 64% riigi elanikest elab pealinna [[Reykjavíki pealinnapiirkond|Reykjavíki pealinnapiirkonnas]] Islandi edelaosas. Riigi ametlik keel on [[islandi keel]].<ref name="EBSCO" /> Island oli asustamata kuni 9. sajandini. Keskaegse käsikirja "[[Landnámabók]]" järgi algas Islandi asustamine [[874]]. aastal, kui [[Norra]] [[viiking]]ipealik [[Ingólfr Arnarson]] rajas Islandile esimese püsiasula. Enne teda olid saart külastanud ka teised inimesed, kes olid seal talvitanud. 9. sajandil asus Islandile ka keldi asunikke Briti saartelt. Järgnevate sajandite jooksul asusid Islandile elama peamiselt [[norralased]], vähemal määral ka teised skandinaavlased, kes tõid endaga kaasa [[Iirimaa]]lt ja [[Šotimaa]]lt pärit [[trääl]]e.<ref name="Fate" /> Islandit valitseti iseseisva ühisriigina kohaliku parlamendi [[Alþingi]] kaudu. Seda peetakse üheks maailma vanimaks tänapäevani tegutsevaks seadusandlikuks koguks.<ref name="History" /><ref name="Coast" /> Pärast sisevõitluste perioodi läks Island 13. sajandil Norra võimu alla. Aastal [[1380]] ühines Norra (koos Islandiga) [[personaalunioon]]ina Taaniga, kui Taani kuningas [[Olaf II]] sai pärast Norra kuninga surma ka Norra troonipärijaks. 1397. aastal sõlmiti [[Kalmar]]is ametlikult [[Kalmari unioon]], millega liitus ka [[Rootsi]]. Pärast uniooni lagunemist [[1523]]. aastal jäi Island Taani võimu alla. Taani kuningriik kehtestas 1550. aastal jõuga [[luterlus]]e. [[Kieli leping]]uga tunnistati Island [[1814]]. aastal ametlikult Taani osaks.<ref name="Forget" /> [[Prantsuse revolutsioon]]i järel Euroopas levinud [[rahvuslus]]est mõjutatuna tugevnes ka Islandi iseseisvusliikumine. Selle oluliseks verstapostiks kujunes 1918. aasta [[Taani–Islandi liiduseadus]]. Selle alusel loodi [[Islandi kuningriik]], mis oli Taaniga seotud personaaluniooniga. Teise maailmasõja ajal, kui Taani oli okupeeritud, hääletasid islandlased ülekaalukalt vabariigi loomise poolt. 17. juunil 1944 kuulutati [[Þingvellir]]is välja Islandi Vabariik.<ref name="Republic" /> Ehkki aastal [[930]] asutatud [[Alþingi]] tegevus oli aastatel 1799–1845 peatatud, peetakse seda üheks maailma vanimaks tänapäevani säilinud parlamentaarseks institutsiooniks. Islandi [[riigipea]] on otse valitav [[Islandi president]]. Island kuulub [[NATO]]sse. 1950. aastal ühines Island [[Euroopa Nõukogu]]ga. 1994. aastal liitus Island [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonnaga]].<ref name="Direct" /> Island on ainus NATO riik, millel puudub alaline armee; riigil on üksnes kergelt relvastatud [[Islandi rannikuvalve]].<ref name="Security" /> Islandil on [[turumajandus]] ja teiste [[OECD]] riikidega võrreldes suhteliselt madalad maksud.<ref>[https://web.archive.org/web/20100125144548/http://www.oecd.org/document/60/0%2C2340%2Cen_2649_34533_1942460_1_1_1_1%2C00.html OECD Tax Database], OECD.</ref> Riigis toimib sotsiaalhoolekandesüsteem, mis tagab kõigile juurdepääsu arstiabile ja kõrgharidusele.<ref>Stefán Ólafsson. [https://web.archive.org/web/20050818131819/http://www.borg.hi.is/ChildWelfare The Icelandic Welfare State and the Conditions of Children], University of Turku, 12.5.2004.</ref> Islandil on maailma kõrgeim [[ametiühing]]utesse kuulumise määr. 20. sajandini tugines Islandi majandus suuresti kalapüügile ja põllumajandusele. Kalanduse industrialiseerimine ja pärast Teist maailmasõda saadud [[Marshalli plaan]]i abi tõid kaasa jõukuse kasvu ning Islandist sai üks maailma rikkamaid ja arenenumaid riike, millel on kõrgtehnoloogiline majandus. Island on rahvusvahelistes riikide võrdlustes kõrgelt hinnatud sellistes valdkondades nagu [[elukvaliteet]], haridus, [[kodanikuvabaduste kaitse]], [[valitsemise läbipaistvus]] ja [[majandusvabadus]]. Island on [[demokraatiaindeks]]i ja võrdsuse näitajate järgi kõrgel kohal. [[Mediaanjõukus]]e poolest täiskasvanu kohta on Island maailmas esikohal, keskmise jõukuse poolest tavaliselt viie-kuue rikkaima riigi seas. 2025. aastal tõusis Island ÜRO [[inimarengu indeks]]i järgi maailmas esikohale, edestades senist liidrit Norrat.<ref>United Nations Development Programme. ''Human Development Report 2025''.</ref> Samuti on Island juba 19 aastat järjest [[globaalne rahuindeks|globaalse rahuindeksi]] poolest esikohal. Islandi energiavarustus tugineb peaaegu täielikult [[taastuvenergia]]le. == Nimi == [[Fail:Norsemen Landing in Iceland.jpg|pisi|[[Oscar Wergeland]]. ''Normannid maabuvad Islandil''. Joonistus. 19. sajand]] Islandlaste [[saaga]]de järgi oli [[Naddodd]] (või [[Naddador]]) 9. sajandil esimene norralane, kes Islandile jõudis. Ta nimetas selle Snælandiks 'lumemaa', sest kui ta lahkus, sadas lund. Naddoddi järel saabus rootslane [[Garðar Svavarsson]], kes sõitis ümber Islandi ja nimetas selle enda järgi Garðarshólmuriks 'Garðari saar'.<ref>[http://www.northsailing.is/news/nr/1894/gardarsholmi-%E2%80%93-%E2%80%98the-isle-of-gardar%E2%80%99/ Garðarshólmur – 'The Isle of Garðar'], northsailing.is, 13.12.2005.</ref> Seejärel jõudis Islandile [[viiking]] [[Flóki Vilgerðarson]]. Tema tütar uppus teel ja tema kariloomad surid nälga. Saagade järgi ronis üsna heitunud Flóki mäele ja nägi jäämägedest tulvil fjordi ([[Arnarfjörður]]), mille järgi andis ta saarele uue ja praeguse nime Ísland 'jäämaa' (sõnadest ''ís'' 'jää' ja ''land'' 'maa'). Teooria, mille järgi Islandi viikingitest asunikud valisid selle nime selleks, et heidutada inimesi nende rohelisele saarele elama asumast, on müüt.<ref>Andrew Evans. [https://www.nationalgeographic.com/science/article/iceland-greenland-name-swap Is Iceland Really Green and Greenland Really Icy?], nationalgeographic.com, 30.6.2016.</ref> == Ajalugu == {{Vaata|Islandi ajalugu}} [[Pilt:Thingvellir 2004-2.jpg|pisi|[[Þingvellir]], paik, kus asutati [[Alþingi]]]] === Maa avastamine ja asustamine === [[Pilt:Stöng_Viking_Longhouse.jpg|pisi|Rekonstrueeritud viikingite pikkmaja]] [[Pilt:Ingolf by Raadsig.jpg||pisi|Islandi esimesed asunikud. 1850]] Islandlased on viikingitest ja keltidest asunike järeltulijad. Saare esimesed mittepüsielanikud olid [[Iirimaa]] mungad, kes viibisid tõenäoliselt 8.–9. sajandil saarel ajutiselt erakutena. Island sobis neile maailmast eemaldumiseks ja mediteerimiseks. Hilisemate Norra sisserändelainete ajal hävitati munkade väikesed eraklad ja mungad lahkusid Islandilt. Skandinaavia viiking [[Garðar Svavarsson]], kes talvitus umbes 870. aastal Põhja-Islandil [[Húsavík]]is ja nimetas saare enda järgi Garðarshólmuriks, on üks Islandi varasemaid Skandinaavia-poolseid avastajaid. "[[Landnámabók]]is" säilinud pärimuse järgi kasutas Norra meresõitja [[Flóki Vilgerðarson]] saarele purjetamiseks navigatsioonivahendina kolme [[kaaren|kaarnat]]. Üks kaarnatest lendas lõuna poole [[Fääri saared|Fääri saarte]] suunas, teine, kes mõni päev hiljem teele saadeti, keeldus laevalt lahkumast ja kolmas lendas lääne poole. Flóki järgnes viimasele ja jõudis Islandi läänerannikule. Teda peetakse üheks esimeseks Islandil viibinud Norra viikingiks. Ta sai hüüdnimeke Hrafna-Flóki 'Kaarna-Flóki'.<ref>Angus Konstam. ''Die Wikinger. Geschichte, Eroberungen, Kultur'', Wien: tosa/Carl Ueberreuthe 2007, lk 104–105.</ref> Tema kaasatoodud kariloomad surid juba esimesel talvel heinapuuduse tõttu nälga. Flóki lahkus kevadel saarelt pettununa ja nimetas selle Islandiks.<ref>''Island. Polyglott APA Guide'', Berlin, München: Langenscheidt 2007, lk 29.</ref> Island jäi peaaegu asustamata, kuni Norra viiking [[Ingólfur Arnarson]] asus 874. aastal esimese Skandinaavia püsiasunikuna elama tänapäeva [[Reykjavík]]i piirkonda. Islandi ajaloolase [[Ari Þorgilsson]]i teose "[[Íslendingabók]]" ehk "Islandlaste raamatu" (kirjutatud ajavahemikus 1122–1134) andmetel oli tema esimene Islandi püsiasunik. Seega oli Island viimane piirkond Euroopas, kuhu püsiasulaid rajati. Enne teda olevat [[9. sajand]]i keskpaigas saarel viibinud teisigi [[Norra]] meresõitjaid, kes ei püüdnud saart püsivalt asustada. Nende hulgas oli [[Naddoddur]], kes sattus Islandile tõenäoliselt teel Norrast [[Fääri saared|Fääri saartele]] ja keda peetakse üheks varajaseks Islandi avastajaks. Kindlaid [[arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilisi tõendeid]] püsiva skandinaavlaste-eelse asustuse kohta ei ole leitud. Island asustati peamiselt ajavahemikus umbes 870–930. Sisserändajad tulid peamiselt Norrast, aga ka viikingite asundustest [[Iirimaa]]l, [[Šotimaa]]l ja mujal Briti saartel. Nendega saabusid ka keldi päritolu naised, teenijad ja orjad. Paremad põllumaad hõivati kiiresti ja asustus kujunes peamiselt rannikule, saare lõunaosa tasandikele ja teiste piirkondade orgudesse. Kõige olulisem ajalooallikas Islandi asustamise kohta on 12. sajandil tekkinud "[[Landnámabók]]" ehk "Maa asustamise raamat", mis annab üksikasjaliku ülevaate Skandinaavia sisserändest ning milles on nimetatud umbes 400–435 peamist asunikku (eri allikate järgi "umbes 400" kuni "umbes 430")<ref>Konstam 2007: 104.</ref> ning nende esiisasid ja järeltulijaid, kirjeldades, millise piirkonna igaüks neist hõivas. Teos kirjeldab, kuidas Skandinaavia meresõitjad saare väidetavalt juhuslikult avastasid. Tõenäoliselt peegeldab teos osaliselt ka hilisemat maaomandi jaotust. Ajaloolaste hinnangul tuleb Islandi asustamist vaadelda ka tolleaegse viikingikogukondade võimu ja territooriumide laienemise kontekstis: põhjuseks võisid olla Skandinaavia rahvaarvu kasv ja sellega kaasnenud põllumajandusmaa nappus.<ref> [http://wayback.vefsafn.is/wayback/20050301181233/www.iceland.is/history-and-culture/History/ History – Sources], iceland.is.</ref> Islandilt on leitud üle 300 paganliku matmispaiga, millest paljud pärinevad 9. sajandi lõpust ja [[10. sajand]]i algusest. Ajavahemikus 874–930 saarele elama asunud asunikud olid peamiselt paganlikud viikingid Norrast ja mujalt Skandinaaviast ning Briti saarte norra asundustest. Nad rajasid ranniku lähedale suuri maavaldusi ning tegelesid peamiselt karjakasvatuse ja teraviljakasvatusega. Islandile rajatud talud sarnanesid suuresti viikingitest väljarändajate asundustega Skandinaavias ning [[Shetlandi saared|Shetlandi]] ja [[Orkney]] saartel. Üks varasemaid säilinud talukohti [[Hofstaðir]]is Põhja-Islandil koosnes kesksest ruumist, selle ühes otsas paiknevast väikesest pereruumist ja kõrvalruumist. Viikingid kasutasid oma iiri orje sageli adra vedamiseks.<ref name="Konstam 2007, lk 105">Konstam 2007: 105.</ref> Rahvaarv kasvas kiiresti ja oli 930. aastaks hinnanguliselt 20 000–25 000, nii et Island oli üks tolle aja suuremaid viikingiasundusi.<ref name="Konstam 2007, lk 105" /> Islandile saabunud mehed olid suures osas Norrast pärit asunikud, kes soovisid pääseda Norra kuninga võimu alt. Vaatamata põllumeheelule Islandil jäid nad meresõitjateks ja jõudsid oma puulaevadega lääne pool asuvatele [[Gröönimaa]]le ja [[Kanada]] aladele. === Vaba riigi aeg === {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust saabus enamik uusasukaid, oli ka Islandi majanduses oluline [[karjakasvatus]]. [[Põlluharimine]] oli samuti tähtis, samal ajal tegeleti [[kalapüük|kalapüügi]] ja [[kaubandus]]ega. Välja veeti [[vill]]ast tekstiili ja jahipistrikke ning pärast [[Gröönimaa]] avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt pärit kaupu. Islandi [[skald]]id olid Skandinaavia kuningate õukondades hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid tihedad. ==== Islandi õigussüsteem: Alþingi ==== [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|W. G. Collingwood. ''Alþingi koosolek''. 19. sajandi maal]] Asunikud olid norra päritolu vabad mehed, kes rajasid ka Islandil oma traditsioonilise omavalitsusliku kogukonnakorralduse. Omavalitsusliku korralduse alged ulatuvad 10. sajandi algusse. Ajaloolise pärimuse kohaselt saadeti umbes 927. aastal Islandilt saadik nimega [[Úlfljótur]] Norrasse tutvuma Norra õigussüsteemiga ([[Gulaþingi seadused|Gulaþingi seadustega]]), et neid saaks kohandada kohalike oludega.<ref>Aryeh Grabois. ''Enzyklopädie des Mittelalters'', Zürich: Edition Atlantis 1988, lk 300.</ref> Tema kaasatoodud seadusi tunti [[Úlfljóti seadused|Úlfljóti seaduste]] nime all. Vabade meeste iga-aastasest kogunemisest kujunes järk-järgult Islandi kohtu- ja seadusandlik võim. Täidesaatvat võimu teostasid endiselt kohalikud pealikud. 930. aastal toimus esimest korda ühine ''[[þing]]'', mida nimetati Alþingiks ehk "üldkoguks" ja millest kujunes Islandi parlament. See peeti kesksel [[Þingvellir]]i tasandikul, mis oli tol ajal veel ühises omandis. Islandi Alþingi kogunes igal suvel, et arutada õigusküsimusi ja otsustada uute seaduste üle. Poliitiline võim koondus ''[[goðorð]]''{{'}}idesse, mille juhid olid ''[[goði]]''{{'}}d, kohalike mõjukate suguvõsade esindajad. Kohaliku halduse madalaim tasand olid ''[[hreppur]]''{{'}}id (mitmuses ''hreppar'') – kohalikud kogukonnad, kus maaelanikud korraldasid oma ühiseid asju. Alþingit peetakse läänemaailma vanimaks parlamendiks. Keskse valitsuse puudumise tõttu oli kohalikel pealikel suur võim ja mõju. Alþingi ajal toimus mitu olulist ajaloolist sündmust, näiteks üleminek kristlusele aastal 1000 ja esimene teise riigiga sõlmitud kokkulepe: 1022. aastal sätestasid islandlased ja Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] islandlaste õigused Norras ja Norrast pärit inimeste õigused Islandil. Rahvaarvu kasv ja jõuka maaomanike kihi kujunemine suurendasid vajadust poliitilise korralduse reformimise järele. 965. aastal jagati Island neljaks veerandkonnaks (''[[fjórðungur]]'', mitmuses ''fjórðungar''), millest igaühel oli oma kogu. ====Kristluse vastuvõtmine==== Aastal 1000 (mõningate allikate järgi 999) kuulutati [[Alþingi]] otsusega Islandil [[ristiusk]] ametlikuks usuks. Otsuse kujunemist mõjutas tugevasti Norra kuninga [[Olav Tryggvason]]i surve. Ta oli 10. sajandi lõpus saatnud saarele kristlikke misjonäre, kes kuulutasid Alþingi ees. Islandlased püüdsid vältida usulise konflikti süvenemist. Kristluse vastuvõtmisega lubati teatud tingimustel vana usu järgimist eraviisiliselt. Islandlased võtsid uue usu omaks järk-järgult, vanemaid usutraditsioone ja tavasid järgiti salaja veel pikka aega. Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] saatis Islandile misjonipiiskoppe. Esimene Islandi päritolu piiskop [[Ísleifr Gizurarson]] pühitseti ametisse 1056. aastal. [[11. sajand]]i teisel poolel rajati Islandi esimene piiskopkond [[Skálholt]]is ja 1106. aastal teine [[Hólar]]is. 1106. aastal otsustati rajada ka Islandi esimene klooster Põhja-Islandis asuvasse [[Þingeyrar]]i (Húnaflói lahe ääres), kuid see pühitseti sisse alles 1133. aastal; kloostrid kujunesid hiljem olulisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. ==== Ameerika avastamine ja kultuuriline eneseteadvus ==== 10. sajandi lõpul avastasid islandlased [[Erik Punane|Erik Punase]] eestvedamisel [[Gröönimaa]] ja rajasid sinna esimesed asulad. Islandlased olid ka esimesed eurooplased, kes (umbes aastal 1000) jõudsid [[Põhja-Ameerika]] mandrile. Katsed rajada püsiasula [[Vinland]]i piirkonda, mis asus viikingite [[Newfoundland]]i põhjaosas paiknenud tugipunktist lõuna pool, ebaõnnestusid. 11. sajand oli kasvava kultuurilise eneseteadlikkuse aeg, nagu nähtub Islandi saagadest. See areng jätkus kuni 13. sajandini. 12. sajandil kirjutati Islandil arvukalt ladinakeelseid tekste. Ajaloolast [[Ari Þorgilsson]]i ehk [[Ari Tark]]a (vanapõhja ''Ari fróði''), peetakse üheks silmapaistvamaks [[kroonik]]uks läänemaailma ajaloos. ==== Saagad ja "Eddad" ==== [[Pilt:Möðruvallabók f13r.jpg|pisi|[[Möðruvallabók]], [[käsikiri]], milles on teiste seas jäädvustatud [[Njálli saaga]] (umbes 1350)]] [[Pilt:A page of Heimskringla.jpg|pisi|Lehekülg [[Snorri Sturluson]]i "[[Heimskringla]]st"]] [[13. sajand]]it peetakse [[islandi kirjandus]]e kuldajaks. Samal ajal oli Island poliitiliste sisetülide ja võimuvõitluste tõttu rahutu ja vägivaldne. Suur osa Islandi saagadest pandi kirja just sel ajal, kuigi nende lõplik üleskirjutamine toimus peamiselt 13. ja [[14. sajand]]il. Saagad kuuluvad Euroopa keskaja kirjanduse klassikasse. Tuntuim saagaliik on islandlaste saagad, mis käsitlevad peamiselt Islandi asustamist ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. ja 14. sajandi käsikirjades säilinud anonüümne "[[Vanem Edda]]" sisaldab paganlikke jumalaid käsitlevaid lugusid ja laule ning germaani rahvaste mineviku kangelaste lugusid. 13. sajandil tegutses võimsa [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Snorri Sturluson]] (umbes 1179 – 1241), kes oli nii poliitik kui ka kirjanik. Temalt pärinevad luulekunsti käsiraamat "[[Noorem Edda]]" ja Norra kuningate ajalugu "[[Heimskringla]]" ning tõenäoliselt ka mõni saaga, näiteks "[[Egilli saaga|Egill Skallagrímssoni saaga]]". === Norra aeg === Ajavahemikku 1220–1262, mida tuntakse ka [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajana]], iseloomustasid poliitilised tülid ja kodusõjad. 13. sajandil koondus poliitiline ja majanduslik võim üha enam mõne mõjuka suguvõsa kätte, mis süvendas nendevahelisi võimuvõitlusi ja viis Islandi vaba riigi poliitilise korra kriisi. Samal ajal suurenes [[Norra]] kuninga huvi Islandi vastu. Mõned Islandi ülikud püüdsid Norra kuninga toetust kasutada oma kohalike konkurentide vastu. Et ükski suguvõsa ei suutnud kogu saart enda kontrolli alla saada, tunnistasid islandlased aastatel 1262–1264 lepingutega Norra kuninga ülemvõimu. Islandlased muutusid Norra kuninga maksukohuslasteks ja [[Islandi vaba riik|vaba riigi aeg]] lõppes.{{lisa viide}} Norra kuninga võimu all kaotati senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. [[Alþingi]] tegutses edasi nii seadusandliku kogu kui ka kohtuna, kuigi selle pädevus vähenes. Norra kuningas kehtestas [[kaubandusmonopol]]i, piirates islandlaste võimalusi teiste maadega otse kaubelda. See aitas kaasa Islandi majandusliku olukorra halvenemisele.{{lisa viide}} Norra kuningavõimu kehtestamise järel anti Islandile 1271–1273 esimene monarhiline seadustik "[[Járnsíða]]", mis tekitas islandlaste seas suurt vastupanu. See andis seadusandliku võimu senisest enam kuningale, kaotades muu hulgas ''goði''{{'}}de traditsioonilised õigused. See asendati 1281. aastal Islandi oludele paremini kohandatud seadustikuga "[[Jónsbók]]", mis püsis suuresti muutumatuna kuni 20. sajandi alguseni. === Taani aeg === 1380. aastal tekkis [[Taani ja Norra personaalunioon]] ning Island läks koos Norraga Taani kuninga võimu alla. Kui Norra, Taani ja Rootsi 1397. aastal [[Kalmari unioon]]iks ühinesid, sai Island Norra kuningriigi kaudu Kalmari uniooni osaks ja jäi Taani kuninga võimu alla. 13.–14. sajandil alanud [[kliima]] jahenemine mõjutas Islandi majandust ebasoodsalt. 15. sajandit nimetatakse ka Inglise sajandiks. Sel ajal oli Island tihedates suhetes Inglismaaga ja Inglise kaubalaevad külastasid regulaarselt Islandi sadamaid. Sel sajandil ka rahvaarv kahanes järsult: aastatel 1402–1404 langes [[katk]]uepideemia ohvriks suur osa islandlasi (hinnangud kõiguvad umbes veerandist kuni üle pooleni rahvastikust). [[Pilt:Gerardi Mercatoris Atlas, sive, Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Figura (24696368309).jpg|pisi|Islandi kaart Mercatori atlasest (umbes 1621)]] [[Hólari piiskop]] [[Jón Arason]] tõi 1530ndate paiku Islandile trükikunsti. Juba 1540. aastal avaldati Taanis trükitud islandi tõlkes [[Uus Testament]]. Täieliku islandikeelse [[Piibel|piibliväljaande]] andis 1584. aastal välja Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]]. [[Reformatsioon]] viidi Taani kuninga eestvedamisel Islandil läbi 1550. aastal hoolimata kohalike katoliiklaste ägedast vastupanust. [[Luterlus]] kuulutati Islandi ametlikuks usundiks ja Taani kuningas kirikupeaks. [[Katoliku kirik]]u varad konfiskeeris Taani riik ning katoliiklik piiskop ja rahvuskangelane [[Jón Arason]] hukati kuningakoja käsul pea maharaiumise teel. Sellega tugevdas Taani kroon oma võimu Islandil. Islandlaste vabakaubandusele [[hansalinn]]ade ja [[Inglismaa]]ga andis 1602. aastal tugeva hoobi Taani kaubandusmonopol. Islandiga said kaubelda üksnes selleks õiguse saanud kaupmehed. Piirangud mõjusid saare majandusele ebasoodsalt. Monopoli leevendati 1786./1787. aastal, mil kauplemisõigus laiendati kõigile Taani ja Norra kuninga alamatele. Islandiga kauplemine muutus täielikult vabaks kõigi riikide kaupmeestele 1855. aastal (seadus võeti vastu 1854).{{lisa viide}} [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il rüüstasid Islandit korduvalt mereröövlid. 1627. aastal ründasid [[Alžiir]]ist ja Salést pärit mereröövlid Islandi lõuna- ja idaranniku asulaid, sealhulgas Grindavíkit ja idafjorde. Nad viisid [[Islandi saar]]elt orjadeks 110 ja [[Vestmannaeyjar]]ilt 242 inimest. Vaid väike osa neist (allikate järgi 27 kuni 34) nägi hiljem oma kodumaad, kui Taani kuningas [[Christian IV]] nad vabaks ostis.<ref name="HeXu4" /> Tuntuim pääsenu oli [[Guðríður Símonardóttir]], kes naasis Islandile ja abiellus hiljem tuntud islandi poeedi [[Hallgrímur Pétursson]]iga.{{lisa viide}} 1662. aastal kehtestati ka Islandil Taanis 1661. aastal kehtestatud absolutistlik ja pärilik monarhia. Taani poliitikal olid Islandile valdavalt negatiivsed tagajärjed: [[Alþingi]] pidi loovutama Taani kuningakojale suure osa oma põhiseaduslikest õigustest, samal ajal kui Taani kaubandusmonopol pärssis Islandi majandust. 15. ja 16. sajandi kliimamuutused, millega kaasnesid külmad talved ja jahedad suved, põhjustasid toidupuudust ning süvendasid veelgi Islandi raskusi. 17. sajandil surid tuhanded islandlased nälja ja külma tõttu. Inimohvreid nõudsid ka vulkaanipursked ja maavärinad aastatel 1618, 1619, 1625 ja 1660 ning 1693. aasta Hekla purse. 18. sajandit peetakse Islandi ajaloo kõige traagilisemaks ajajärguks. Looduskatastroofide, nendega kaasnenud näljahädade ja epideemiate tõttu vähenes rahvaarv märgatavalt. Aastatel 1707–1709 levis Islandil rõugeepideemia, mis nõudis ligikaudu 18 000 inimelu. Vulkaanipursked ja maavärinad jätkusid kogu sajandi vältel, kuid kõige rängemaks peetakse [[Laki]] vulkaanipurset aastatel 1783–1784, mida on nimetatud üheks rängemaks vulkaanipurskeks Maa ajaloos. Purske tagajärjel paiskunud vulkaaniline materjal levis laialdaselt Maa atmosfääris ning sellele järgnenud näljahäda tõttu kaotas Island umbes viiendiku oma elanikkonnast.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 49.</ref> 1800. aastal saatis Taani kuningas [[Alþingi]] laiali ja selle asemele loodi ülemkohus.{{lisa viide}} [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]'' (1811–1879)]] 1801. aastal likvideeriti ka vanad piiskopitoolid Skálholtis ja Hólaris. Kogu maa ühendati üheks piiskopkonnaks, mille keskuseks sai pealinn Reykjavík. 1787. aastal muutsid Taani võimud kaubandusmonopoli tingimusi ja andsid kõigile Taani alamatele õiguse Islandil kaubelda. 1845. aastal, taastati [[Jón Sigurðsson]]i juhitud üliõpilasrühma algatusel nõuandva koguna Alþingi. See hakkas kogunema pealinnas Reykjavíkis. Jón Sigurðssoni peetakse Islandi rahvuskangelaseks. Tema sünnipäeva 17. juunit tähistatakse Islandi rahvuspühana. [[Þingvellir]]ist sai 1930. aastal Islandi esimene rahvuspark. Väliskaubandus liberaliseeriti täielikult 1855. aastal. Islandi kliima muutumine ja selle negatiivne mõju kohalikule põllumajandusele sundisid aastatel 1870–1914 umbes 20 000 islandlast otsima uut elupaika Põhja-Ameerikast, eelkõige [[Kanada]]st. Islandi asundused tekkisid muu hulgas [[Minnesota]] ja [[Wisconsin]]i osariigis. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli 42 000 ameeriklast Islandi immigrantide järeltulijad.<ref>{{en}} [https://www.loc.gov/teachers/classroommaterials/presentationsandactivities/presentations/immigration/scandinavian6.html ''Library of Congress: Scandinavian Immigration – Icelanders.]</ref><ref>Max Galli, Ernst-Otto Luthardt. ''Island'', Augsburg: Verlagsgruppe Weltbild 2007, lk 37</ref> 1874. aastal, Islandi asustamise 1000. aastapäeva tähistamise puhul, andsid Taani võimud Islandile uue põhiseaduse ja õiguse oma rahandust korraldada. === Iseseisvumine ja uuem ajalugu === [[Pilt:Lofsöngur (first recording).ogg|pisi|Esimene Islandi hümni "[[Lofsöngur]]" salvestis, esitab [[Pjetur A. Jónsson]] (1929)]] [[Pilt:Myvatn vom Naturbad Jardboedin-10-2018-gje.jpg|pisi|Veoauto sõidab mööda [[Mývatni järv]]est. Islandil on arenenud teedevõrk. Teed on asfaltkattega, välja arvatud kaugetes ja asustamata piirkondades]] [[Pilt:ThingvellirKirche.JPG|pisi|Üksildane kirik [[Úlfarsvatn]]i järve ääres. Iseseisev Islandi Vabariik kuulutati välja 17. juunil 1944 [[Þingvellir]]is]] [[19. sajand]]i teisel poolel hakkasid islandlased taotlema suuremat õigust oma maa asju ise korraldada. 1874. aastal sai Island omavalitsuse ja samal aastal anti talle uus põhiseadus. 1904. aastal kehtestati Islandil omavalitsuskord (islandi ''heimastjórn'', taani ''hjemmestyre''). [[Taani valitsus]]se loodi [[Islandi minister|Islandi ministri]] ametikoht. Esimeseks Islandi ministriks sai [[Hannes Hafstein]]. Ta asus elama Reykjavíki ja vastutas [[Alþingi]] ees. 1918. aastal sõlmitud liidulepinguga tunnustas Taani Islandit suveräänse [[Islandi Kuningriik|Islandi Kuningriigina]], mis jäi Taaniga [[personaalunioon]]i: mõlema riigi monarh oli Taani kuningas [[Christian X]]. Taani ja Islandi vahelise kokkuleppe järgi vastutas Kopenhaagen Islandi välissuhete ja rannavalve eest kooskõlas Islandi valitsuse otsustega.{{lisa viide}} [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses kuulutas Island end neutraalseks. 1940. aasta aprillis okupeeris Saksamaa Taani. Et Taani ei saanud enam täita oma kohustusi Islandi välissuhete korraldamisel, katkes senine kord. 10. mail 1940 okupeerisid Islandi [[Suurbritannia]] väed. 1941. aastal asendusid Briti väed [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] vägedega, kes viibisid Islandil sõja lõpuni. Liitlasväed kasutasid Islandit sõja ajal sõjaliselt ja rajasid sinna [[lennuväebaas]]e. Osa okupatsioonivägedest lahkus alles 1946. aastal. Kuigi Island ise sõjategevuses otseselt ei osalenud, uputasid sõdivad pooled mitmeid Islandi laevu ja paljud islandlased kaotasid elu.{{lisa viide}} Et Islandi ja Taani vahelist uniooni ei olnud Teise maailmasõja tõttu võimalik 1944. aastal pikendada, kuulutati 17. juunil 1944 [[Þingvellir]]is välja Islandi Vabariik. Seda päeva tähistatakse Islandi [[iseseisvuspäev]]ana.{{lisa viide}} 1949. aastal asutati [[NATO]], mille asutajaliikmete hulka kuulus ka Island. NATOga ühinemist saatsid Islandil 30. märtsil 1949 [[Alþingi]] hoone ees suured protestid ja rahutused, mille käigus kasutas politsei esmakordselt Islandi ajaloos [[pisargaas]]i. 1951. aastal sõlmitud kaitselepinguga naasid Ameerika Ühendriikide väed Islandile ja kasutasid sealset [[Keflavíki lennujaam|Keflavíki lennubaasi]] kuni 2006. aastani. Islandil ei ole oma sõjaväge ja riigi kaitse tugineb koostööle Ameerika Ühendriikidega. 2016. aasta [[2. aprill]]il saatis USA NATO õhuseiremissioonide toetamiseks Islandile hävitajad [[F-15 Eagle|F-15C Eagle]].<ref name="pAkmI" /> Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu. Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu. Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu.<ref>Ronald D. Gerste. [https://www.zeit.de/2023/22/schweden-unabhaengigkeit-gustav-vasa-nato-beitritt Unabhängigkeit von Schweden – Alter Schwede], zeit.de, 30.5.2023. </ref><ref>Linda Koponen. [https://www.nzz.ch/international/schweden-tritt-nato-bei-was-die-erweiterung-fuer-die-ostsee-bedeutet-ld.1748476 Gewinnt die Nato nach Schwedens Beitritt die alleinige Kontrolle über die Ostsee? Es ist kompliziert – eine Analyse in Karten], nzz.ch, 28.2.2024.</ref> == Asend ja suurus== Island asub [[põhjapolaarjoon]]e lähedal 63. ja 66. [[põhjalaius]]e vahel. Islandit ümbritsevad [[Atlandi ookean]], [[Taani väin]] (Islandi ja Gröönimaa vahel) ja [[Põhja-Jäämeri]]. Riigi põhjapoolseim punkt asub põhjapolaarjoonest vaid veidi lõuna pool ja paikneb geograafiliselt ligikaudu samal laiuskraadil kui Põhja-Rootsi. Lisaks [[Islandi saar]]ele kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, millest suurem osa on asustamata. Islandi saare pindala on ligikaudu 101 800 km². Riigi kogupindala on 103 125 km². Koos Islandi [[kalastusvöönd]]iga hõlmab riik umbes 758 000 km².<ref> [http://www.eldey.de/Geographie/Geographie/geographie.html Geografie], eldey.de.</ref> Kaugus Norra [[rannik]]uni on umbes 970 km, [[Gröönimaa]] rannikuni umbes 290 km ja [[Šotimaa]] rannikuni umbes 750 km. Islandist läänes asuva [[Kanada]] lähimad asustatud alad ([[Labrador]]) jäävad umbes 2070 km kaugusele. Islandi kaudu kulgeb üks lühemaid õhuteid [[Lääne-Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika]] idaranniku vahel.{{lisa viide}} Islandi lõunapoolseim punkt asub [[Surtsey]] saarel, mis on alates 2008. aastast kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.{{lisa viide}} [[Pilt:Iceland satellite.jpg|pisi|Island talvel. Foto tegi [[NASA]] satelliit Aqua 28. jaanuaril 2004]] == Loodus == [[Pilt:Iceland Mid-Atlantic Ridge Fig16.gif|pisi|left|Islandi seos [[Atlandi ookeani keskahelik]]uga]] === Geoloogiline ehitus === [[Pilt:Hvalfjörður-Botnsdalur-Iceland-20030527.jpg|pisi|[[Hvalfjörður]] ja [[Botnsdalur]]]] [[Pilt:Kalfárvellir-Snæfellsnes-Iceland-20030528.jpg|pisi|[[Kalfárvellir]] [[Snæfellsnes]]i poolsaarel]] Island on geoloogiliselt väga noor ja kuulub maailma noorima maismaa hulka. Vanim pinnal [[paljand]]uv [[aluspõhi]] on umbes 16 miljonit aastat vana.{{lisa viide}} Saare teke on seotud paiknemisega [[Atlandi ookeani keskahelik]]ul [[Põhja-Ameerika laam]]a ja [[Euraasia laam]]a lahknemisvööndis. Saare kujunemisel on oluline roll ka [[Kuum täpp|kuumal täpil]], mistõttu on vulkaaniline tegevus Islandil eriti intensiivne. Arvatavasti hakkas saar [[Atlandi ookean]]ist kerkima umbes 16–20 miljonit aastat tagasi, kui kaks magmaallikat hakkasid üheaegselt vedelaid kivimeid kuhjama. See geoloogiline "sünd" kestab tänapäevani ning mitmel pool Islandil jätkub uue maismaa teke: maapõuest purskub endiselt laavat ja kuuma vett.{{lisa viide}} Vulkaanilise tegevuse tagajärjel on ookeanipõhjast kerkinud ulatuslik saarestik, mille suurim saar on Islandi saar. Islandil leidub ulatuslikke [[laavaplatoo]]sid, vulkaane, [[tuff|tufi-]] ja [[hüaloklastiit|hüaloklastiidimägesid]] ning arvukalt lõhesid ja [[murrang]]uid.{{lisa viide}} Suurem osa saarest kujunes viimase [[viimane jääaeg|viimase jääaja]] jooksul või pärast seda. Saare vanim osa asub loodeosas ning seda nimetatakse islandi keeles [[Vestfirðir]] 'Läänefjordid'. Noorim osa on [[Surtsey]] saar, mis tekkis 1963. aastal vulkaanipurske tagajärjel. === Vulkaanid === [[Pilt:Eruption of Fagradalsfjall volcano, 2021-03-24.webm|pisi|Droonivideo [[Geldingadalir]]is purskavast vulkaanist 2021. aasta kevadel]] Island on üks maailma aktiivsemaid vulkaanilisi piirkondi. Seal on umbes 200 [[vulkaan]]i, mis jagunevad ligikaudu 30 aktiivseks vulkaaniliseks süsteemiks. Vulkaaniline tegevus koondub peamiselt saare kesk- ja edelaosa läbivatesse aktiivsetesse vulkaanivöönditesse. Aktiivsetes vulkaanivööndites esineb nii [[lõhevulkaan]]ilist tegevust kui ka [[kilpvulkaan]]e ja [[kihtvulkaan]]e.{{lisa viide}} Suurim vulkaanilise tegevuse vöönd ulatub Islandi kaguosast kirdeosani ning kulgeb mööda [[Atlandi ookeani keskahelik]]ku, kus [[Euraasia laam]] ja [[Põhja-Ameerika laam]] eemalduvad teineteisest. Laamade lahknemisel tekkiv lõhe täitub pidevalt Maa sisemusest kerkiva [[laava]]ga. Keskaheliku laius on Islandi põhjaosas umbes 40 km ja lõunaosas umbes 60 km ja see hõlmab ligikaudu veerandi riigi pindalast. Keskahelikule on iseloomulikud vulkaanikraatrite vööndid, auravad [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikad]], [[solfataar]]id ja sagedased [[maavärin]]ad. Ülejäänud kaks suuremat vulkaanilise tegevuse keskust asuvad [[Snæfellsnes]]i poolsaarel ja Lõuna-Islandi sisealadel.{{lisa viide}} Alates Norra asunike saabumisest enam kui 1100 aastat tagasi on Islandil registreeritud ligikaudu 200 vulkaanipurset. Islandil toimub pidevalt väiksemaid vulkaanilisi sündmusi, suuremad pursked leiavad aset aga ebaregulaarselt.{{lisa viide}} Üks tuntumaid vulkaanilisi piirkondi on [[Laki]] ehk [[Lakagígar]], umbes 27 km pikkune lõhede ja kraatrite süsteem. Selle suurim purse toimus 1783.–1784. aastal ning põhjustas suurt keskkonna- ja majanduskahju.{{lisa viide}} Tuntud [[kihtvulkaan]] on [[Hekla]], mis on üks Islandi aktiivsemaid vulkaane.{{lisa viide}} Teiste tuntud vulkaanide hulka kuuluvad Öræfajökull, [[Eldfell]] ja [[Snæfellsjökull]]. [[Surtsey]] saar tekkis 1963. aastal vulkaanilise tegevuse tulemusena.{{lisa viide}} 2010. aasta aprillis alanud [[Eyjafjallajökull]]i purse põhjustas Euroopas ulatuslikke lennuliikluse häireid.{{lisa viide}} Märtsis 2021 algas pärast ligi 800-aastast vaheaega [[Reykjanes]]i poolsaarel [[Geldingadalir]]is [[Fagradalsfjall]]i vulkaanisüsteemi purse. Sellele järgnesid piirkonnas mitmed uued vulkaanipursked.{{lisa viide}} Mõned vulkaanid paiknevad liustike all ja nende purskamise ajal võib jää kiiresti sulada, tekitades võimsaid vee-, muda- ja kivivoolusid ehk liustikutulvi, mis liiguvad mere poole. Kõige kardetumad sellised vulkaanid on [[Grímsvötn]], mis asub [[Vatnajökull]]i jääkilbi all, ning [[Katla]], mida kutsutakse ka Vanaks Nõiaks ja mis paikneb [[Mýrdalsjökull]]i all.{{lisa viide}} <gallery> Pilt:007_Volcano_eruption_of_Litli-Hrútur_in_Iceland_in_2023_Video_by_Giles_Laurent.webm|Video tegutsevast vulkaanist [[Litli-Hrútur]]ist 2023. aastal Pilt:Surtsey eruption 1963.jpg|Uus saar [[Surtsey]] 1963. aastal, kuusteist päeva pärast seda, kui merealune vulkaan oli pursanud ja saar oli hakanud merest kerkima Pilt:Thrihnukagigur Iceland 2.jpg|[[Þríhnúkagígur]]i vulkaani magmakamber on maailmas ainus, kuhu inimesed saavad sisse minna. Külastajad laskuvad sinna köistõstukiga </gallery> ===Laavaväljad=== [[Ódáðahraun]], Islandi suurim [[laavaväli]] pindalaga 4500 km², asub [[Vatnajökull]]ist põhja pool ja on kujunenud arvukate vulkaanipursete laavavoolude tagajärjel. Laavavälja iseloomulik nimi on Kurjategijate kõrb. Tuntuim seal 18. sajandil kaks aastakümmet ellu jäänud pagendatu oli [[Fjalla-Eyvindur]]. ===Geotermiline aktiivsus=== Lisaks vulkaanipursetele esineb Islandil rohkesti [[geotermiline aktiivsus|geotermilist aktiivsust]], sealhulgas [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikaid]] ja [[geiser|geisreid]]. Island on kõige kuumaveeallikaterikkam riik maailmast. Geotermilist aktiivsust kasutatakse laialdaselt [[geotermaalenergia]] tootmiseks. Üle 90 protsendi islandlastest kasutab geotermilist kütet. Geotermaalenergiat kasutatakse ka kõikjal Islandil leiduvate arvukate väikeste ujumisbasseinide soojendamiseks ja [[Hveragerði]] ümbruse kasvuhoonetes. Seal kasvatatakse lilli, köögivilju ja teadusuuringuteks isegi troopilisi puuvilju, näiteks [[apelsin]]e ja [[banaan]]e, et vähendada Islandi sõltuvust kallist imporditud põllumajandustoodangust. ===Maavärinad=== Islandil registreeritakse iga päev [[maavärin]]aid, millest enamik on nõrgad ja inimestele tuntamatud. Maavärinad on seotud nii [[laam]]ade liikumise kui ka vulkaanilise tegevusega.{{lisa viide}} [[Pilt:Iceland Snaefellsnes.jpg|pisi|left|[[Snæfellsnes]]i poolsaar]] ===Pinnamood=== Islandi mäed on valdavalt madalad ja keskmise kõrgusega. [[Lavamägi|Lavamäed]] vahelduvad [[tegevvulkaan]]ide, [[uinunud vulkaan]]ide ja [[kaldeera]]dega. Pinnamoodi on kujundanud eelkõige vulkaaniline tegevus, liustikud, vooluveed ja mere erosioon.{{lisa viide}} Kõrgeim mäetipp on [[Hvannadalshnúkur]], mis asub [[Öræfajökull]]i vulkaanimassiivis ja ulatub umbes 2110 m kõrgusele.{{lisa viide}} Islandi siseosa on suuresti asustamata ja sinna pääseb sageli ainult [[nelikveoline sõiduk|nelikveoliste sõidukitega]]. Varem pakkus raskesti ligipääsetav "[[Islandi kõrgustik]]", nagu seda sageli nimetatakse (ehkki see ei ulatu rannikualadest kuigi palju kõrgemale), varjupaika pagendatutele. === Rannik === [[Pilt:Yslandkaart.png|pisi|Islandi kaart]] Suurem osa Islandi elanikkonnast on koondunud viljakatele rannikualadele — asustuskõlblik on hinnanguliselt vaid 20–25% saarest, valdavalt lõuna- ja idarannikul. [[Reykjavíki pealinnapiirkond]], kus elab ligikaudu kaks kolmandikku Islandi elanikkonnast, on Islandi ainus suur linnaline keskus. Loodeosas asuvatest [[Läänefjordid]]est piki põhja kuni riigi idaosani iseloomustavad rannikut suured ja väikesed [[fjord]]id ning [[laht|lahed]]. Piirkond on maastiku ja väheste teede tõttu Islandi üks raskemini ligipääsetavamaid alasid; osasse fjordidest pääseb siiani vaid nelikveoliste sõidukitega ning mõnesse kõrvalisemasse asulasse (näiteks [[Strandir]]i piirkonnas) ka talvel üksnes piiratult. 1996. aastal valminud [[Vestfjarðagöngi tunnel]] on ühendust siiski oluliselt parandanud. Piirkonna rahvaarv saavutas haripunkti 1920. aastatel ja on sellest ajast peale, eriti sõjajärgsel linnastumisperioodil, pidevalt vähenenud. Lõunas iseloomustab rannikut looduslike lahesoppide peaaegu täielik puudumine, mis tuleneb piirkonna üleujutamisest [[Vatnajökull]]i sulaveega. Läänerannikut iseloomustavad seevastu laiad fjordid ja lahed. === Kliima === [[Pilt:Iceland Köppen.svg|pisi|[[Kliimavöönd]]id [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi]] [[Pilt:DyrholaeyWinter.jpg|pisi|[[Dyrhólaey poolsaar]] (Lõuna-Island) talvel]] Islandi kliimat mõjutavad selle asukoht põhjapoolsetel ja lähispolaarsetel laiuskraadidel, [[Atlandi ookean]]i [[hoovus]]ed, mere lähedus ja pinnamood. Islandi kliimat pehmendavad [[Golfi hoovus]]e süsteemi kuuluvad soojad hoovused, mis kulgevad lõunaranniku ääres. Külmad hoovused mõjutavad eelkõige põhja- ja idarannikut.{{lisa viide}} Rannikualadel on suved üldiselt jahedad ja talved merelise kliima tõttu suhteliselt pehmed. Saare siseosas ja kõrgustikel on kliima külmem ning taimkate hõredam. Koos tuultega, mis puhuvad saare kohal enamasti lõunast põhja, muudavad need tegurid [[Reykjavík]]i (Edela-Islandil) kliima külmemaks kui Euroopas, kuid siiski parasvöötmeliseks. [[Akureyri]]s registreeritakse mägituulte tõttu suuri temperatuurikõikumisi.{{lisa viide}} [[Sademed|Sademeid]] on rohkem tuultele avatud lõuna- ja lääneosas ning mäestike tuulepealsetel nõlvadel. Paljudes piirkondades on sademeid palju: nende aastane hulk varieerub lõunapoolsete tasandike umbes 2000 mm-st kuni [[Vatnajökull]]il mõõdetud maksimaalselt 4000 mm-ni. Põhja-Islandi kõrgplatood on kõige kuivem piirkond, kus aastane sademete hulk jääb alla 600 mm. Suve alguskuud on aasta kuivem aeg, ehkki sademete hulk on üldiselt väga muutlik. Kirdeosa on kuivem, sest lõunast Islandi kohale liikuvad pilved annavad suure osa oma sademetest juba suure Vatnajökulli liustiku kohal. Sellepärast on [[Mývatni järv]]e ümbruses rohkem päikesepaistelisi tunde kui teistes piirkondades. Põhjatuul põhjustab vastupidise olukorra: siis sajab põhjas, samal ajal kui Lõuna-Islandil valitseb soe ja päikesepaisteline ilm. Suvised tormid häirivad mõnikord autoliiklust rannikuteedel. [[Liivatorm]]id võivad mägismaal autojuhtide nähtavust piirata.{{lisa viide}} Tänu Golfi hoovuse süsteemi soojade hoovuste mõõdukamale mõjule on Islandi kliima leebem kui teistes samal põhjalaiusel asuvates piirkondades. Saarele on iseloomulikud pehmed talved ja suhteliselt jahedad suved. Keskmine ööpäevane temperatuur jääb talvel 0–3 °C ja suvel 12–15 °C vahele, kuid sisemaal võib temperatuur olla märgatavalt madalam. Mõnes piirkonnas tõuseb temperatuur suvekuudel üle 20 °C. Kõrgeimad temperatuurid registreeritakse tavaliselt juuni keskpaigast augusti lõpuni või septembri keskpaigani. Golfi hoovuse mõju tõttu esineb Lõuna-Islandil lumesadu harva. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses on Islandil registreeritud ka kõrgemaid keskmisi temperatuure, mistõttu mõned liustikud on hakanud taanduma ja väiksemad liustikukeeled, näiteks [[Oki liustik]], on isegi täielikult sulanud. See nähtus saavutas uue kõrgpunkti 2007. aastal, mis oli üks soojemaid Islandil kunagi registreeritud aastaid: 12 kuu jooksul sulas rohkem jääd kui kogu eelnenud kümnendi jooksul. Temperatuuri tõusu ja märgatavalt väiksema lumesaju tõttu muutusid jäävabaks piirkonnad, mis olid olud alates 1550. aastast katkematult jääga kaetud.<ref>''Der Fischer Weltalmanach 2009''. Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag 2008, lk 239.</ref> === Lumeväljad ja liustikud === [[Pilt:Eyjafjallajökull.jpeg|pisi|[[Eyjafjallajökull]]i liustik koos liustikujärvega]] Maa sisemuses asuvatest magmaallikatest tekkinud Island meenutab aurukatelt, mis on endiselt rõhu all. Ometi on saare pind suurel määral kujunenud külma ja jää toimel. [[Viimane jääaeg|Viimase jääaja]] jooksul kattis Islandit ulatuslik [[jääkate]]. Kogu maa oli kaetud liustikega, mis uuristasid lääne-, põhja- ja idarannikul maismaasse [[fjord]]e ning kujundasid järsud kaljuseinad ja mäetipud.{{lisa viide}} Umbes 10 000 aastat tagasi hakkas Islandi maismaa pärast suurte ja tohutu raskusega liustike sulamist järk-järgult kerkima. Tänapäeva [[liustik]]ud ja [[jäämüts]]id, mis paiknevad peamiselt saare kõrgematel aladel, tekkisid umbes 500. aastal eKr alanud külmemal perioodil. Tänapäeval katavad [[lumeväli|lumeväljad]] ja liustikud üle 13 protsendi Islandi pindalast, sealhulgas liustikud ligikaudu kümnendiku.{{lisa viide}} Suurim liustik on [[Vatnajökull]], mille pindala on ligikaudu 8000 km². Sellest lähtuvad mitmed [[väljavooluliustik]]ud ja [[liustikujõgi|liustikujõed]]. Paljud liustikud paiknevad vulkaanidel ning vulkaanipursked võivad nendega kaasnevate [[liustikutulv]]ade tõttu kujutada kaugetes piirkondades viibivatele turistidele suurt ohtu.{{lisa viide}} Kliima soojenedes on paljud Islandi liustikud taandunud. Näiteks kaotas [[Okjökull]] 2014. aastal liustikustaatuse, sest allesjäänud jää ei vastanud enam liustiku definitsioonile.{{lisa viide}} === Meri ja siseveed === [[Pilt:Leirhnjukur.jpg|pisi|[[Leirhnjúkur]]i [[kuumaveeallikas]]]] Islandit ümbritsev meri on talvel enamasti jäävaba, kuid [[triivjää]] võib külmade hoovuste mõjul jõuda põhja- ja idarannikuni. Mõnel karmil talvel võib triivjää raskendada [[laevaliiklus]]t.{{lisa viide}} Islandil on rohkesti järvi, jõgesid, allikaid ja muid siseveekogusid. Vesi pärineb peamiselt sademetest ja liustike sulamisest. Noores ja lõhelises vulkaanilises aluspõhjas imbub suur osa veest maapõue ja moodustab ulatuslikke põhjaveesüsteeme.{{lisa viide}} ==== Jõed ==== Rannikualadel leidub rohkesti väikesi ojasid. Suuremad [[jõgi|jõed]] saavad alguse liustikest, allikatest või järvedest. [[Liustikujõgi|Liustikujõgede]] veetase sõltub tugevasti aastaajast ja on suvel, kui liustikud intensiivsemalt sulavad, tavaliselt kõige kõrgem. Liustikujõgede vesi sisaldab sageli palju peeneteralist setet, mis annab sellele iseloomuliku heleda või hallika värvuse.{{lisa viide}} Kohtades, kus jõed järsult laskuvad, leidub arvukalt [[kärestik]]ke ja [[juga]]sid. Üks tuntumaid on 44 m kõrgune [[Dettifoss]], mis on üks Euroopa veerikkaimaaid jugasid.{{lisa viide}} ==== Järved ==== Islandil on palju erineva tekkega järvi. Neid on kujundanud liustike erosioon, vulkaaniline tegevus, tektoonilised liikumised, maalihked ja jõgede tegevus. Lisaks looduslikele järvedele leidub riigis hüdroelektrijaamade rajamise tõttu tekkinud veehoidlaid.{{lisa viide}} Pindalalt on suurim [[Þórisvatn]], mille suurus on pärast veehoidla rajamist umbes 86 km². Suurim looduslik järv on [[Þingvallavatn]], mille pindala on umbes 84 km².{{lisa viide}} === Taimed === [[Pilt:Skorradalsvatn_2004.jpg|pisi|left|Metsaistandused annavad [[Skorradalsvatn]]i järve ümbrusele alpimaastikule omase ilme]] [[Taimkate]] katab Islandil suhteliselt väikese osa maismaast. Suured alad on taimkatteta või hõreda taimkattega, eriti saare siseosas ja kõrgustikel, kus kliima on jahedam, samuti laavaväljadel ja liustike ümbruses. Madalamates piirkondades on taimkate üldiselt tihedam, kuid selle levikut piiravad ja mõjutavad lähisarktiline mereline kliima, vulkaaniline aktiivsus, pinnase areng, erosioon ja karjatamine. Kõrgematel aladel muutub taimkate hõredamaks ning üle 700 m kõrgusel merepinnast on suur osa maast taimkatteta. Tänapäeva looduslikus taimkattes on olulisel kohal madalad põõsad, rohttaimed, samblad ja samblikud.{{lisa viide}} [[Pilt:Lupins-in-Iceland-20030602.jpg|pisi|[[Lupiin]]id Akureyri lähedal]] Enne Islandi asustamist oli saarel märksa rohkem puittaimestikku kui tänapäeval. [[Arukask|Arukase]] metsad ja puistud katsid hinnanguliselt 25–40% saare pindalast. Norralaste asustusega 9. sajandil kaasnes ulatuslik metsaraie ning metsade levik vähenes järsult ka karjatamise tõttu. Tänapäeval moodustavad metsad ja põõsastikud kokku umbes 2% Islandi pindalast, looduslikud kasemetsad seejuures ligikaudu 1%.{{lisa viide}} Lähisarktilise kliima ja vulkaanilise aktiivsuse tõttu on Island enamiku taimede jaoks suhteliselt ebasobiv elupaik. Jääaegade tõttu on kadunud paljud taimeliigid, sealhulgas mammutipuud ja vahtrad. Islandi tänapäevane taimestik pärineb osaliselt Põhja-Ameerikast: umbes kaheksat kuni kümmet Islandil kasvavat taimeliiki ei leidu mujal Euroopas, küll aga Gröönimaal ja Põhja-Ameerikas. Samas esineb ligikaudu 97% Islandi taimeliikidest ka Norras ja ligikaudu 87% Briti saartel. Suurimad metsaalad asuvad riigi idaosas Lögurinni (Lagarfljóti) järve ümbruses ja [[Þórsmörk]]i orus. Metsa on säilinud ka paikades, mis on tuulte eest hästi kaitstud, näiteks Akureyri lähedal [[Vaglaskógur]]is, [[Ásbyrgi]] kanjonis ja [[Skaftafelli rahvuspark|Skaftafelli rahvuspargis]]. Väikesi põõsastikke, kanarbikku ja muid taimeliike leidub mõnikord mäenõlvadel, mille lambakasvatajad on varem metsast puhastanud. Nii pärismaised kui ka kõik sissetoodud metsikud taimeliigid on kohastunud lähisarktilise kliimaga. Lupiinid, mis õitsevad juunis lillade õitega, tõi Islandi Metsandusamet saarele 1945. aastal, Teise maailmasõja järel, et tõkestada mullaerosiooni. Nende tihe ja sügavale pinnasesse ulatuv juurestik kaitseb mulda tuuleerosiooni eest ja rikastab seda lämmastikuga. Lisaks lupiinidele kasutatakse tuuleerosiooni tõkestamiseks ka luitevorme kinnistavaid kõrrelisi, näiteks [[randkaer]]a. === Loomad === [[Pilt:Icelandic Ponies2.jpg|pisi|[[Islandi hobune]] on Islandilt pärit hobusetõug]] Islandit ümbritsevates vetes leidub rohkesti [[mereimetaja]]id, sealhulgas [[vaalalised|vaalalisi]] ja [[hülglased|hülglasi]].{{lisa viide}} Enne inimasustust oli ainus maismaaimetaja [[polaarrebane]]. Hiljem on inimesed saarele toonud kodu- ja metsloomi, sealhulgas [[islandi hobune|islandi hobuse]], [[lammas|lambaid]] ja [[põhjapõder|põhjapõtru]].{{lisa viide}} Islandil on suhteliselt liigivaene maismaaelustik, kuid linnustik on rikkalik. Islandi saarel ja selle ümbruses on arvukalt merelinde. Island on mitme linnuliigi oluline pesitsus- ja rändepiirkond.{{lisa viide}} [[Roomajad]] ja [[kahepaiksed]] Islandilt looduslikult puuduvad.{{lisa viide}} Islandit ümbritsevad mered on kalarikkad. Kalandus on olnud riigi majanduses ajalooliselt väga oluline. Sisevetes elab [[lõhelased|lõhelasi]], sealhulgas lõhesid ja forelle.{{lisa viide}} ==== Linnud ==== [[Pilt:Puffin2.jpg|pisi|left|[[Lunn]] [[Látrabjargi poolsaar]]el]] [[Pilt:Manuscript Odinn.jpg|pisi|Rongad [[Huginn]] ja [[Muninn]] on [[Odin]]i silmad ja kõrvad. Islandi illustratsioon 18. sajandi käsikirjast]] Islandil elavad looduslikult paljud mere- ja maalinnud. Seal pesitseb umbes 78 linnuliiki, kes pesitsevad — sealhulgas hahad, luiged, haruldased [[pistrikulised]], [[lumepüü]]d, [[randtiir]]ud, [[lunn]]id, haruldased merikotkad ja [[suula]]d. Islandil on täheldatud üle 400 linnuliigi, nii et see on linnuvaatlejate paradiis. Mõned linnuliigid talvituvad Islandil, enne kui nad suvel oma kaugemal põhjas asuvatesse pesitsuspaikadesse tagasi lendavad. Teistele liikidele on Island ainult vahepeatus pikal teekonnal. Mõned linnud satuvad sinna kogemata tormituultega. Enamikku Islandi liike esineb ka mujal Põhja-Euroopas. [[Jääkaur]], [[läänesõtkas]] ja [[kärestikuaul]] on pärismaised ainult Islandil, Gröönimaal ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Islandil leiavad väga sobiva elupaiga miljonid lunnid ja veelinnud (26 liiki). Erinevalt ülejäänud maailmast, kus umbes 60 protsenti kõigist linnuliikidest on [[laululised]], piirdub nende osakaal Islandil umbes 17 protsendiga — peamiselt puudel asuvate pesitsuspaikade ning sobiva toidu, näiteks putukate puuduse tõttu.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 131.</ref> [[Söödikänn]]i liha ja munad olid sajandeid islandlaste populaarne toiduaine. Rasvast liha kasutati isegi kütusena.<ref>Max Galli, Ernst-Otto Luthardt. ''Island'', Augsburg: Verlagsgruppe Weltbild 2007, lk 53.</ref> Seevastu [[ronk]]a, kelle nimi on ka ''Krummi'', austati [[Odin]]i valitud linnuna. Hiljem omistati talle ennustajavõimeid: aknalaual kraaksuvad rongad ennustasid pereliikme surma, erutunud ronk viitas ähvardavale ohule merel. Enamikul Islandi taluperemeestel oli vähemalt üks paar ronki. Mehenime [[Hrafn]] 'ronk' populaarsus viitab selle linnu erilisele rollile. [[Merikotkas]] on pistrikuliste kõrval Islandi tuntuim röövlinnuliik. Ta on kuni 90 cm pikkune ja [[tiibade siruulatus]] võib olla kuni 2,5 m. 19. sajandil oli merikotkaid hinnanguliselt 200–300 pesitsevat paari. 1920. aastaks jäi neid ainult kümme paari, sest talunikud lasksid neid maha, süüdistades neid tallede, tibude ja munade varguses. Kotkad võeti 1913. aastal kaitse alla (seadus jõustus 1. jaanuaril 1914). Tänu sellele ja 1964. aastal kehtestatud rebasemürgi keelule on populatsioon märkimisväärselt taastunud: 2023. aasta seisuga hinnati täiskasvanud lindude arvuks ligikaudu 90 pesitsevat paari, üle kolme korra rohkem kui 1960ndatel. Pesitsevate ja edukalt poegi kasvatavate paaride arv kõigub siiski jätkuvalt tugevalt. Näiteks 2025. aastal pesitses 60 paari, kellest ainult 36 kasvatas edukalt poegi. ==== Imetajad ==== [[Pilt:IcelandicHorseInWinter.jpg|pisi|Islandi hobune talvisel maastikul]] [[Pilt:Icelandic-Sheep-20030608.JPG|pisi|Islandi lambad]] Lühikese aja jooksul pärast [[viimane jääaeg|viimast jääaega]], mis lõppes umbes 10 000 aastat tagasi, ei ole jõudnud kujuneda suurt loomaliikide mitmekesisust. Praegu leidub Islandil vaid seitse looduslikku imetajaliiki: polaarrebane, põhjapõder, [[ameerika naarits]], [[rändrott]], [[kodurott]], [[metshiir]] ja [[koduhiir]].<ref> [https://vefsafn.is/is/20050301181457/www.iceland.is/country-and-nature/nature/AnimalLife/ Animal life], iceland.is.</ref> Enne 1900. aastat sattusid Islandi randa vahel ka Gröönimaalt kaugele triivinud jääpankadel [[jääkaru]]d. Polaarrebane on ainus põlisimetaja, kes elas Islandil looduslikult juba enne norralaste kolonisatsiooni. Polaarrebased jõudsid Islandile arvatavasti viimase jääaja lõpupoole üle jäätunud ookeani. Kõik teised imetajaliigid on hiljem kas tahtlikult või kogemata sisse toodud. Polaarrebase toit koosneb peamiselt [[lind|lindudest]] ja [[muna]]dest. Suve alguses langevad kergeks saagiks [[pesa]]dest välja kukkunud pojad. Lisaks toituvad polaarrebased ka raipest, sealhulgas põhjapõtrade ja [[lammas]]te korjustest. Talunikud kahtlustasid, et rebased ründavad ka elavaid lambaid, ja püüdsid neid seetõttu välja juurida. Tegelikult suudavad rebased ründama vaid haigeid loomi.<ref>[http://www.eldey.de/FloraFauna/Tierwelt/tierwelt.html#polarfuchs Tierleben: Polarfuchs], eldey.de.</ref> [[Islandi hobune|Islandi hobuste]] esivanemad tõid Islandile algsed viikingitest ja keltidest asunikud. Sellest ajast saadik on nad jäänud puhtaks põlistõuks. Islandi hobuseid tohib välja vedada, kuid hobuste sissevedu ei ole lubatud. Ka praeguse umbes 3000-pealise põhjapõdrakarja kolmteist esiisa toodi algselt Norrast sisse 1773. aastal, ent põhjapõtrade kasvatus ja jaht ei ole Islandil kunagi kujunenud tulusaks tegevusalaks. Islandi põhjapõdrad elavad praegu metsloomadena kõrgustiku idaosas. Teine kohalikele loomakasvatajatele oluline tõug, mis toodi sisse koos Norra asustuslainega, on [[islandi lammas]]. Islandi algsed suured kasemetsad raiusid varajased asunikud maha, et karjamaid juurde saada. Lambad võivad Islandi lühikese suve jooksul vabalt liikuda. Alles sügisel aetakse nad lauta tagasi. [[Islandi lambakoer]] on ainus Islandi põline [[koeratõug]], üks maailma vanimaid koeratõuge. Tema esivanemad jõudsid Islandile koos esimeste asunikega Norrast ja mujalt Põhja-Skandinaaviast, näiteks [[Finnmark|Finnmargist]] ja [[Norrbotten]]ist. Isoleeritud Islandil arenesid koerad iseseisvaks tõuks, mida leidub üle kogu maa. [[Islandi kennelklubi]] (Hundaræktarfélag Íslands) andmetel on Islandil praegu 1000–2000 islandi lambakoera ja läbi aegade on välismaale registreeritud kokku umbes 11 000 koera, aga ei ole teada, kui palju neid seal praegu on. Kuigi selle tõu populaarsus näiteks Rootsis, Taanis ja USAs kasvab, on ta endiselt suhteliselt haruldane. Hülged on Islandi rannikualadel tüüpilised. Rotid ja hiired toodi sisse laevadega. Ameerika naaritsaid kasvatatakse kohalikus karusnahatööstuses, ja loomad, kellel on õnnestunud puuridest põgeneda, on looduslike vaenlaste puudumise tõttu saanud teistele liikidele nuhtluseks ja ohuks. ==Poliitika == ===Riigikord=== [[Pilt:Johanna sigurdardottir official portrait.jpg|pisi|Endine peaminister [[Jóhanna Sigurðardóttir]] juhtis Islandi esimest vasakpoolset valitsust]] 1944. aasta [[Islandi põhiseadus]]e järgi on Island vabariik. [[Riigipea]] on [[Islandi president]], kes valitakse otse neljaks aastaks. Põhiseaduse kohaselt on [[Islandi evangeelne luterlik kirik]] [[riigikirik]], mida riik toetab ja kaitseb; president nimetab ametisse kiriku piiskopi, kuid kiriku vaimulik juht ei ole riigipea, vaid piiskop. [[Parlament]] [[Alþingi]] koosneb 63 liikmest, kes valitakse neljaks aastaks [[proportsionaalne valimissüsteem|proportsionaalse valimissüsteemi]] alusel. [[Kahekojaline parlament]] kaotati 1991. aastal. Sellest ajast alates on Alþingi [[ühekojaline parlament|ühekojaline]]. Hääleõigus on kõigil vähemalt 18-aastastel kodanikel. ====President==== Praegune president on [[Halla Tómasdóttir]], kes on ametis alates 2024. aastast. ====Parlament==== [[Pilt:Iceland Althing 2024.svg|pisi|Kohtade jaotus Islandi parlamendis pärast [[2024. aasta Islandi parlamendivalimised|2024. aasta Islandi parlamendivalimisi]]. Punane – S, kollane – F, oranž – C, roheline – B, sinine – D, must – M]] {{Vaata ka|2007. aasta Islandi parlamendivalimised}} Viimastel, [[2024. aasta Islandi parlamendivalimised|30. novembril 2024 toimunud valimistel]] said parlamendis kohti kuus erakonda: *[[Allianss (Island)|Allianss]] (''Samfylkingin'', lühend S, sotsiaaldemokraatlik, 15 kohta (+9)); *[[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] (''Sjálfstæðisflokkurinn'', lühend D, paremtsentristlik, 14 kohta (−2)); *''[[Viðreisn]]'', lühend C, liberaalne ja Euroopa-meelne, 11 kohta (+6)); *''[[Flokkur fólksins]]'', lühend F, populistlik ja euroskeptiline, 10 kohta (+4)); *''[[Miðflokkurinn]]'', lühend M, euroskeptiline, 8 kohta (+5)); *[[Progressipartei (Island)|Progressipartei]] (''[[Framsóknarflokkurinn]]'', lühend B, tsentristlik, 5 kohta (−8)). Parlamendist langesid välja [[Vasakpoolsete ja Roheliste Liit]] (kaotas kõik 8 kohta) ja [[Piraadipartei (Island)|Piraadipartei]] (kaotas kõik 6 kohta). ====Valitsus==== [[Pilt:Kristrún Frostadóttir 2021.jpg|pisi|[[Kristrún Frostadóttir]], Islandi praegune peaminister]] [[Pilt:Althingishusid.jpg|pisi| [[Alþingishúsið]] Reykjavíkis, Islandi parlamendi Alþingi hoone]] [[Pilt:Cabinet building, Reykjavík 2014-07-28.jpg|pisi|Islandi valitsuse ja peaministri büroo Reykjavíkis]] [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] ja [[Allianss (Island)|Allianss]] moodustasid 23. mail 2007 koalitsioonivalitsuse, millel oli parlamendis kahekolmandikuline enamus. Peaministriks sai Iseseisvuspartei esimees [[Geir Hilmar Haarde]], välisministriks [[Ingibjörg Sólrún Gísladóttir]] Alliansist. Valitsuse poliitika peamised eesmärgid olid majanduskasvu tempo kindlustamine (koos madala inflatsiooniga), kaubandusbilansi puudujäägi vähendamine, keskkonnakaitse esmatähtsaks pidamine ja nõue, et suured tööstusprojektid saaksid parlamendi heakskiidu ja neid ei rajataks looduskaitsealadele. Pärast rahanduskriisist tingitud meeleavaldusi astus valitsus 26. jaanuaril 2009 tagasi. 1. veebruaril 2009 sai [[Jóhanna Sigurðardóttir]] Alliansi ja Vasakpoolsete ja Roheliste Liidu ajutise koalitsioonivalitsuse peaministriks. Koalitsioonil ei olnud parlamendis enamust. Allianss ning [[Vasakpoolsete ja Roheliste Liit]] saavutasid [[2009. aasta Islandi parlamendivalimised|25. aprillil 2009 toimunud parlamendivalimistel]] koos absoluutse enamuse. [[2013. aasta Islandi parlamendivalimised|27. aprillil 2013 toimunud parlamendivalimistel]] saavutasid Iseseisvuspartei ja Progressipartei koos absoluutse enamuse. Progressipartei esimees [[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] moodustas koalitsioonivalitsuse Iseseisvusparteiga ja katkestas läbirääkimised Islandi astumiseks Euroopa Liitu. Iseseisvuspartei esimees Bjarni Benediktsson oli selles valitsuses rahandusminister. Pärast [[2017. aasta Islandi parlamendivalimised|28. oktoobril 2017 toimunud valimisi]] moodustati [[Katrín Jakobsdóttir]]i juhtimisel koalitsioonivalitsus, kuhu kuulusid Vasakpoolsete ja Roheliste Liit, liberaal-konservatiivne Iseseisvuspartei ja agraarne Progressipartei. See koalitsioon jätkas ka pärast 2021. aasta Islandi parlamendivalimised|2021. aasta valimisi. 5. aprillil 2024 esitas Katrín Jakobsdóttir lahkumisavalduse peaministri kohalt, et kandideerida eelseisvatel presidendivalimistel. 9. aprillil 2024 vahetas ta välja Bjarni Benediktsson, kes oli olnud välisminister.<ref>[https://web.archive.org/web/20240409194444/https://www.faz.net/agenturmeldungen/dpa/islands-aussenminister-benediktsson-uebernimmt-regierung-19642543.html Islands Außenminister Benediktsson übernimmt Regierung], faz.net, 9.4.2024.</ref> Bjarni Benediktssoni valitsus langes 2024. aasta oktoobris. [[2004. aasta Islandi parlamendivalimised|Novembris 2024 toimunud valimised]] võitis [[Kristrún Frostadóttir]]i juhitud Allianss.<ref>Ragnar Jón Hrólfsson, Þorgerður Anna Gunnarsdóttir. [https://www.ruv.is/frettir/innlent/2024-12-21-rikisstjorn-kristrunar-frostadottur-er-tekin-vid-voldum-431433 Ríkisstjórn Kristrúnar Frostadóttur er tekin við völdum], ruv.is, 21.12.2024.</ref> ===Ametiühingud=== Islandil kuulub ametiühingutesse üle 80% töötajatest. Islandi Tööliste Föderatsioon (''[[Alþýðusamband Íslands]]'', ASÍ) asutati 1916. aastal. Sellel on tänapäeval ligikaudu 136 000 liiget, mis moodustab umbes poole Islandi tööjõust. Suurim ametiühing on kaubandustöötajate liit [[VR (ametiühing)|VR]] (umbes 40 000 liiget), millele järgneb [[Efling]] (umbes 27 000 – 30 000 liiget). Mõlemad kuuluvad ASÍ-sse. Suurim avaliku sektori ametiühingute katusorganisatsioon on omavalitsus- ja riigitöötajate liit [[BSRB]] (''Bandalag starfsmanna ríkis og bæja''), mis tegutseb alates 1942. aastast ja ühendab ligikaudu 21 000 – 23 000 liiget 25 ametiühingus. Islandi Tööandjate Föderatsioon (praegu ''[[Samtök atvinnulífsins]]'') asutati 1934. aastal (nimega ''[[Vinnuveitendafélag Íslands]]''). Oma ühendused on loonud ka käsitöölised, tööstusettevõtjad ja põllumajandustootjad. ===Välispoliitika=== [[Pilt:Flag lowering iceland.jpg|pisi|USA andis 2006. aastal [[Keflavíki sõjaväebaas]]i Islandile üle]] Islandi välispoliitika keskendub eelkõige koostööle teiste [[Põhjamaad]]ega, [[NATO]] liikmesusele ja Ameerika Ühendriikidega sõlmitud sõjalisele kokkuleppele, Euroopa poliitikale (ehkki Island ei ole Euroopa Liidu liige) ning solidaarsusele teiste Euroopa väikeriikidega, näiteks [[Balti riigid|Balti riikidega]].<ref>[https://web.archive.org/web/20080618081841/http://www.auswaertiges-amt.de/diplo/de/Laenderinformationen/Island/Aussenpolitik.html Island: Außenpolitik], Auswärtiges Amt, 18.6.2008.</ref> Koostöö arengumaadega ja Islandi osalemine rahvusvahelistel rahuvalvemissioonidel etendavad riigi välispoliitikas üha olulisemat osa. Kuigi Islandil puuduvad alalised relvajõud, osaleb ta rahvusvahelistel rahuvalve- ja muudel missioonidel peamiselt tsiviil- ja politseipersonaliga. Põhjamaade koostöö, mille aluseks on kultuurilised ja ajaloolised sidemed teiste Skandinaavia maadega, on Islandi välispoliitika keskne element. Põhjamaade passiliidu säilitamiseks pärast Taani, Rootsi ja [[Soome]] ühinemist [[Schengeni leping]]uga sõlmisid Island ja Norra 1996. aastal Schengeni riikidega assotsiatsioonilepingu. Schengeni õigustik hakkas Islandi ja Norra suhtes reaalselt kehtima alates 2001. aasta märtsist. Island on liige ka [[Läänemeremaade Nõukogu]]s ja [[Barentsi Euro-Arktika Nõukogu]]s ning [[Arktika Nõukogu]] asutajaliige. Arktika Nõukogu asutati 1996. aasta septembris. Island on ka [[NATO]] asutajaliige, ehkki riigil ei ole oma sõjaväge. NATO leping ja 1951. aastal Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kaitseleping tagavad Islandi julgeoleku. Ehkki Ameerika Ühendriikide sõjaväebaas Keflavíkis suleti 30. septembril 2006, sõlmisid USA ja Island täiendavaid kokkuleppeid, mis reguleerivad USA julgeoleku- ja kaitsekoostööd Islandiga. Alates 2007. aastast, mil [[NATO sõjaline komitee]] vastava missiooni heaks kiitis, kaitsevad Islandi õhuruumi rahuajal kordamööda NATO eri liikmesriikide (sealhulgas sageli Norra, aga ka USA, Suurbritannia, Saksamaa jt) hävitajad missiooni [[Icelandic Air Policing]] raames. Islandi ja Norra vahel sõlmiti 2007. aastal ka kahepoolne julgeolekukoostöö memorandum, mis aga ei anna Islandile Norra-poolset julgeolekugarantiid. === Haldusjaotus === [[Pilt:Iceland, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Islandi piirkonnad]] Islandil on kaks haldustasandit: riik ja [[vald (Island)|vallad]]. ====Vallad==== {{vaata ka|Islandi valdade loend}} Islandi kohalikku haldust korraldavad [[vald (Island)|vallad]] (''sveitarfélög'', ainsus ''sveitarfélag''). 1. juunist 2026. on Islandis 61 valda (varem 62). Vallad vastutavad muu hulgas alushariduse ja põhihariduse, jäätmekäitluse, sotsiaalteenuste, ühistranspordi ning ruumilise planeerimise eest.{{lisa viide}} ====Piirkonnad==== Riik on statistika ja regionaalse korralduse eesmärgil jaotatud kaheksaks piirkonnaks (''landshluti'', mitmuses ''landshlutar''). Need ei ole iseseisvad haldusüksused, vaid neid kasutatakse muu hulgas statistika esitamiseks ja regionaalse koostöö korraldamiseks.{{lisa viide}} Piirkonnad on (sulgudes keskus): {{veergude loend|laius=22em|stiil=max-width:45em| # [[Höfuðborgarsvæðið]] (Reykjavík) # [[Suðurnes]] (''varem Reykjanes'') ([[Keflavík]]) # [[Vesturland]] ([[Borgarnes]]) # [[Vestfirðir]] ([[Ísafjörður]]) # [[Norðurland vestra]] ([[Sauðárkrókur]]) # [[Norðurland eystra]] ([[Akureyri]]) # [[Austurland]] ([[Egilsstaðir]]) # [[Suðurland]] ([[Selfoss]]) }} ====Maakonnad ja maakonna õigustega linnad==== Varem oli riik jaotatud 23 maakonnaks (''sýslur'', ainsuses ''sýsla''): {{veergude loend|laius=17em|stiil=max-width:53em| * [[Árnessýsla]] * [[Austur-Barðastrandarsýsla]] * [[Austur-Húnavatnssýsla]] * [[Austur-Skaftafellssýsla]] * [[Borgarfjarðarsýsla]] * [[Dalasýsla]] * [[Eyjafjarðarsýsla]] * [[Gullbringusýsla]] * [[Kjósarsýsla]] * [[Mýrasýsla]] * [[Norður-Ísafjarðarsýsla]] * [[Norður-Múlasýsla]] * [[Norður-Þingeyjarsýsla]] * [[Rangárvallasýsla]] * [[Skagafjarðarsýsla]] * [[Snæfellsnes-og Hnappadalssýsla]] * [[Strandasýsla]] * [[Suður-Múlasýsla]] * [[Suður-Þingeyjarsýsla]] * [[Vestur-Barðastrandarsýsla]] * [[Vestur-Húnavatnssýsla]] * [[Vestur-Ísafjarðarsýsla]] * [[Vestur-Skaftafellssýsla]] }} Lisaks maakondadele oli 14 maakonna õigustega linna (''kaupstaðir''): {{veergude loend|laius=13em|stiil=max-width:42em| * [[Akranes]] * [[Akureyri]] * [[Hafnarfjörður]] * [[Húsavík]] * [[Ísafjörður]] * [[Keflavík]] * [[Kópavogur]] * [[Neskaupstaður]] * [[Ólafsfjörður]] * Reykjavík * [[Sauðárkrókur]] * [[Seyðisfjörður]] * [[Siglufjörður]] * [[Vestmannaeyjar]] }} ===Riiki iseloomustavad indeksid=== [[Globaalne rahuindeks|Globaalse rahuindeksi]] järgi on Island maailma kõige rahulikum riik. 2026. aasta indeksis on Island 163 riigi seas 19. järjestikust aastat esikohal.<ref>[https://www.visionofhumanity.org/maps/#/ Vision of Humanity]</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Björk - Hurricane Festival.jpg|pisi|[[Björk]] on üks tuntumaid Information slandi inimesi]] === Demograafilised näitajad === ====Rahvaarv==== Islandi rahvaarv oli 1. jaanuari 2026 seisuga 394 324.<ref>[https://www.statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/ Iceland's population was 394,324 at the beginning of 2026], Statistics Iceland, statice.is.</ref> Islandi rahvaarv oli pärast asustamist sajandeid suhteliselt väike ja kõikus palju. Pärast [[Islandi asustamine|asustamisperioodi]] võis see kasvada umbes 70 000–80 000 inimeseni. Umbes 1100. aasta rahvaarvuks hinnatakse samuti 70 000–80 000 inimest. Rahvaarvu mõjutasid korduvalt külmad talved, näljahädad, nakkushaigused ja vulkaanipursked. Eriti rängalt mõjutasid rahvastikku 15. sajandi katkuepideemiad ning 18. sajandi rõugeepideemiad ja vulkaanipursked.<ref>Richard F. Tomasson. ''Iceland, the First New Society''. University of Minnesota Press, 1980, lk 63.</ref> Aastatel 1500–1804 oli Islandil 37 näljaaastat.<ref>H. O. Lancaster. ''Expectations of Life: A Study in the Demography, Statistics, and History of World Mortality''. New York: Springer-Verlag, 1990, lk 399.</ref> Esimene täielik [[rahvaloendus]] korraldati 1703. aastal. [[1703. aasta Islandi rahvaloendus]]e järgi (korrigeeritud andmetel) elas Islandil 50 358 inimest. See rahvaloendus on erakordselt oluline ajalooallikas, sest selles registreeriti kogu elanikkond koos nimede, vanuse ja ühiskondliku seisundiga. See on vanim säilinud täielik rahvaloendus maailmas, mistõttu kandis UNESCO selle 2013. aastal maailma mälu registrisse (''Memory of the World''). [[Laki]] vulkaanipurse 1783. aastal ja sellele järgnenud keskkonna- ning majanduskriis põhjustasid rahvaarvu järsu vähenemise. Aastatel 1784–1786 kaasnesid purskega ulatuslik kariloomade hukkumine, nälg ja haigused. Ajaloolise demograafia uuringute kohaselt langes Islandi rahvaarv 49 609-lt (1783. aasta algul) 40 381-ni (1786. aasta algul), seega ligikaudu 19% võrra.<ref>Guðmundur Jónsson, Magnús S. Magnússon (toim). ''Hagskinna: Icelandic Historical Statistics''. Reykjavík: Statistics Iceland, 1997.</ref><ref>Claudia E. Wieners, Guðmundur Hálfdanarson. "More poison than words can describe": What did people die of after the 1783 Laki eruption in Iceland? – ''Natural Hazards and Earth System Sciences'', 2024, 24, lk 2971.</ref> 18. sajandi lõpul oli Islandi rahvaarv seega langenud ligikaudu 40 000 inimeseni. 19. sajandil hakkas rahvaarv elutingimuste paranemise ja suremuse vähenemise tõttu jälle kasvama. 1850. aastal elas Islandil umbes 60 000 inimest, 1925. aastal umbes 100 000 inimest ja 1967. aastal umbes 200 000 inimest. Ametliku statistika järgi sündis Islandi 300 000. elanik 2006. aastal.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 15; Statistics Iceland.</ref> ====Keskmine eluiga==== [[Keskmine eluiga]] on naistel 84,2 aastat ja meestel 81,0 aastat (2025), mis on maailma kõrgeimate seas. ===Islandlased=== [[Islandlased|Islandlaste]] kujunemisel on olulist osa etendanud nii Skandinaaviast kui ka Briti saartelt pärit rahvastik. Esimesed asunikud olid peamiselt Norra päritolu viikingid, kellest paljud saabusid Briti saartel asunud Norra asundustest. Asunike naised ja orjad olid valdavalt keldi päritolu. Keldi päritolu mõju Islandi rahvastiku ja kultuuri kujunemisele on seostatud ka keldi päritolu nimede ning mõningate kirjanduslike mõjutustega, eriti [[Edda]] luules. Et Islandi on ülejäänud Euroopast geograafiline eraldatud, oli selle asustamine keeruline. [[Islandi asustamine]] 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses tõi sinna inimesi peamiselt Skandinaaviast ning Briti saartelt. Kirjalikud allikad rõhutavad eelkõige Norra päritolu asunikke, kuid geneetilised uuringud on näidanud, et Islandi algasukate hulgas oli märkimisväärselt ka Briti saartelt pärit inimesi. Varasemad uuringud, mis põhinesid tänapäeva islandlaste [[Y-kromosoom]]i ja mitokondriaalse DNA ([[mtDNA]]) võrdlusel Skandinaavia ja Briti saarte rahvastikuga, on andnud kaudseid hinnanguid asustajate päritolule. Y-kromosoomi uuringu järgi on umbes 20–25% Islandi meeste esivanematest gaeli päritolu ja ülejäänutel tõenäoliselt peamiselt põhjala päritolu.<ref>Agnar Helgason, S. Sigureth Ardóttir, J. Nicholson, B. Sykes, E. W. Hill, D. G. Bradley, V. Bosnes, J. R. Gulcher, R. Ward jt. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 67 (3): 697—717.</ref> Mitokondriaalse DNA uuringud on näidanud, et islandlaste naissoost esivanemate seas oli Briti saarte päritolu enamuses ja Skandinaavia päritolu vähemusew. Täpsemat ja otsesemat teavet on andnud 2018. aastal ilmunud iidse DNA uuring, milles analüüsiti otse 27 varaseima asunikepõlvkonna islandlase (mitte tänapäeva elanike) genoome ja võrreldi neid Skandinaavia ning Briti saarte tolleaegse rahvastikuga. Uuring näitas, et asunikud olid otseselt tuvastatavalt kas norra, gaeli või segapäritolu, kusjuures norra päritolu osakaal oli asustamise ajal ligikaudu 57%, kuid on [[geenitriiv]]i ja gaeli päritolu asunike (kelle seas oli palju orje) väiksema järglaskonna tõttu kasvanud tänapäeva islandlastel ligikaudu 70%-ni. Samuti selgus, et iidsed asunikud olid oma Skandinaavia ja Briti-Iiri lähtepopulatsioonidele geneetiliselt märgatavalt lähedasemad kui tänapäeva islandlased.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, 360 (6392): 1028–1032.</ref> Geneetilised andmed on seega kokkuvõttes kooskõlas ajaloolise käsitlusega, mille kohaselt tõid osa Skandinaaviast pärit asunikke Islandile kaasa Briti saartelt pärit inimesi, sealhulgas orje. Islandlaste ajalooline väike arv ja pikaajaline geograafiline eraldatus on aidanud kaasa sellele, et islandlaste geneetiline ja sugulusstruktuur on hästi uuritav. Islandil on säilinud ka erakordselt rikkalik genealoogiline traditsioon. Paljud perekonnad saavad oma esivanemaid jälgida paljude põlvkondade vältel. See traditsioon on tänapäeval koondunud andmebaasi [[Íslendingabók (andmebaas)|Íslendingabók]] ("Islandlaste raamat"), mille on koostöös loonud biotehnoloogiaettevõte [[deCODE genetics]] ja tarkvaraettevõtja [[Friðrik Skúlason]]. Andmebaas püüab kaardistada kõigi kunagi elanud islandlaste omavahelisi sugulussidemeid. Avalikkusele (Islandi kodanikele ja alalistele elanikele isikukoodi (''kennitala'') alusel) tehti see kättesaadavaks 2003. aastal. See sisaldab üle miljoni isiku andmeid ja katav ligikaudu 95% pärast 1700. aastat sündinud islandlastest. Erakordselt hästi dokumenteeritud sugulusstruktuur on üks põhjusi, miks Islandist on saanud rahvastikugeneetika uurimisel maailmas juhtiv paik. === Keeled === [[Islandi keel]], mis kuulub [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keelte]] hulka, on Islandi ametlik keel (kinnitatud 2011. aasta seadusega nr 61/2011 "[[Lög um stöðu íslenskrar tungu og íslensks táknmáls]]"). Sama seaduse järgi on [[islandi viipekeel]] [[kurtus|kurtide]] [[esimene keel]]. Levinud väide, et islandi keel on umbes 97% elanikkonna emakeel, on aegunud. Statistikaameti 2008. aasta andmetel oli see 93,2% elanikkonna emakeel ja 2016. aastaks oli see näitaja langenud 80% kanti. === Sisseränne === Islandi rahvastik on ajalooliselt olnud suhteliselt ühtse päritoluga. Alles 20. sajandi lõpus hakkas sisseränne etendama rahvastiku kujunemises märkimisväärsemat osa ja 21. sajandil suurenes elanikkonna päritolu mitmekesisus veelgi. 2026. aasta 31. märtsi seisuga elas Islandil 70 650 välisriikide kodanikku, kes moodustasid 17,9% riigi elanikkonnast. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga olid need arvud 37 830 ja 10,9%.<ref name="uapoP" /> 2026. aasta andmetetel on suurim rühm [[Poola]] kodanikud (ligikaudu 6,5% kogu elanikkonnast), järgnevad [[Ukraina]] kodanikud (osakaal kasvanud oluliselt alates 2022. aastast), [[Leedu]] kodanikud (umbes 1,5%), [[Rumeenia]] kodanikud ja [[Filipiinid]]e kodanikud. === Religioon === [[Islandi põhiseadus]]e artikli 62 kohaselt toetab ja kaitseb riik [[luterlus|luterlikku]] [[riigikirik]]ut (''Þjóðkirkjan'' 'rahvuskirik'), kuhu kuulub 57,23% elanikkonnast (2025).<ref>[https://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Samfelag/Samfelag__menning__5_trufelog__trufelog/MAN10001.px Populations by religious and life stance organizations 1998-2025], Statistics Iceland.</ref> Vähemususu- ja maailmavaateühenduste seas on: *evangeelsed vabakirikud (5,28%) *[[katoliku kirik]] (3,89%) *muud kristlikud konfessioonid (1,73%, sealhulgas [[nelipühilased]] 0,52%, [[õigeusk]] 0,32%, [[seitsmenda päeva adventistid]] 0,14%, [[Jehoova tunnistajad]] 0,13%) *Sidmennt – Islandi eetilise humanismi ühendus (1,57%) *''[[ásatrú]]'' (alates 1972. aastast tunnustatud usuliikumine; 1,56%) *[[budism]] (0,42%) *[[islam]] (0,34%) *[[zuism]] (0,10%) *[[baha'i usk]] (0,08%) *muud usu- ja maailmavaateühendused (19,79%) 7,75% elanikkonnast ei kuulu ühtegi usu- ega maailmavaateühendusse. ===Asustus=== {{Vaata ka|Islandi asulate loend}} [[Rahvastiku tihedus]] on ligi 4 in/km². Island on üks maailma kõige hõredamalt asustatud riikidest. Suurem osa Islandi elanikkonnast on koondunud rannikule ja selle lähedusse, valdavalt edela- ja lõunarannikule. Islandi siseosa kõrgemad piirkonnad on elamiskõlbmatud. Asustuskõlblikuks peetakse ainult 20–25% Islandist. Ligikaudu kaks kolmandikku rahvastikust elab [[Reykjavíki pealinnapiirkond|Reykjavíki pealinnapiirkonnas]], mis on Islandi ainus üle 100 000 elanikuga linnaline keskus. Enamik teisi asulaid paikneb Lõuna- ja Lääne-Islandi viljakatel tasandikel, põhjapoolsetes orgudes ja Ida-Islandil [[Egilsstaðir]]i piirkonnas. Paljude [[fjord]]ide äärde on tekkinud [[kaluriküla]]d. Reykjavík ja teised suuremad asulad, näiteks [[Akureyri]], on [[linnastumine|linnastumise]] käigus kasvanud, maarahvastik väheneb. Islandi põhjaosa on maastiku iseloomu ja teede vähesuse tõttu üks riigi raskemini ligipääsetavaid alasid. Osani fjordidest pääseb siiani vaid [[nelikveoline sõiduk|nelikveoliste sõidukitega]]. Mõnesse kõrvalisemasse asulasse, näiteks [[Strandir]]i piirkonna põhjaosas, võib talvel olla maanteed mööda raske või võimatu pääseda, sest teed võivad lume tõttu suletud olla. 1996. aastal valminud [[Vestfjarðagöngi tunnel]] on piirkonna ühendust oluliselt parandanud, nagu ka 2020. aastal avatud [[Dýrafjarðargöngi tunnel]]. Piirkonna rahvaarv saavutas haripunkti 1920ndatel ja on sellest ajast saadik, eriti sõjajärgsel linnastumisperioodil, pidevalt vähenenud. ==Majandus== {{Vaata|Islandi majandus}} Islandi majandus on [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) liikmesriikide seas väikseim. Riigi [[sisemajanduse kogutoodang]] (SKT) ulatub ligikaudu 30–33 miljardi euroni. Island on üks organisatsiooni jõukamaid liikmesriike: [[SKT elaniku kohta]] oli 2024. aastal ligikaudu 80 000 eurot, mis on [[Islandi Statistikaamet]]i järgi 32% üle Euroopa Liidu keskmise. Teenindussektor annab umbes kaks kolmandikku, tööstus umbes viiendiku ja kalandusklaster (kalapüük ja -töötlemine) umbes kümnendiku riigi SKP-st. Islandil leidub rikkalikke looduslikke energiaallikaid, nagu [[geotermaalenergia]] ja [[hüdroenergia]], ja selle rannavetes on rikkalikud kalavarud. Islandi majandust soodustavad asjaolud, mida tavaliselt seostatakse Põhjamaade või Skandinaavia riikidega, nagu poliitiline ja majanduslik stabiilsus, arenenud taristu, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ning korruptsiooni ja halva valitsemise vähesus.<ref>[https://web.archive.org/web/20030424141209/http://www.lv.is/files/2003_2_6_Platts.THi.doc Platts Aluminium Symposium – Thorsteinn Hilmarsson: ''Energy and aluminium in Iceland''. Phoenix (Arizona), 12.–14. jaanuar 2003]</ref> Island meelitab välisinvestoreid, eriti rahvusvahelisi alumiiniumitootjaid, oma strateegilise asendiga Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel, tollimaksuvaba juurdepääsuga Euroopa turule, välisinvesteeringuid soodustava valitsuspoliitikaga, energiamahuka tööstuse jaoks odava taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri laialdase kättesaadavusega ning konkurentsivõimelise [[ettevõtte tulumaksu määr]]aga, mis on 2026. aastal osaühingute jaoks 20 protsenti.<ref>Platts Aluminium Symposium.</ref> OECD ametliku statistika järgi kuulub Island [[ostujõu pariteedi alusel arvutatud sissetulek]]u poolest lääne jõukaimate tööstusriikide hulka. [[Töötuse määr]] oli 2026. aasta juunis Islandi Statistikaameti andmetel viis protsenti. ===Majanduskasv=== [[Pilt:Fjarðarál2 03092006.jpg|pisi|[[Fjarðaráli alumiiniumitehas]]. Tehase jaoks toodetakse elektrit [[Kárahnjúkari paisu hüdroelektrijaam]]as]] Islandit iseloomustas alates 1990ndate keskpaigast stabiilne majandusolukord. Pärast kuus aastat kestnud majandustõusu muutus majanduskasvu määr 2001. aastal liiga suureks. 2002. aastal kasvutempo veidi aeglustus, kuid 2003. aastal hakkas see taas kiirenema. 2006. aastal kasvas Islandi majandus 2,6 protsenti.<ref name="auswaertiges-amt.de"> [https://web.archive.org/web/20071018030852/http://www.auswaertiges-amt.de/diplo/de/Laenderinformationen/Island/Wirtschaft.html Island: Wirtschaft], auswaertiges-amt.de, 18.10.2007.</ref> Majanduskasvu vedasid eelkõige suured projektid energeetika- ja alumiiniumitööstuses ning ehitussektor, millele mõjusid soodsalt väga madalad [[intressimäär]]ad. Majanduskasv pidi 2007. aasta jooksul taas aeglustuma, sest muu hulgas juhtisid [[investeerimispank|investeerimispangad]] tähelepanu riigi finantsolukorraga seotud probleemidele: [[maksebilansi jooksevkonto puudujääk]] suurenes 2006. aastal 8 protsendilt 19 protsendini SKT-st ja suur välisvõlakoormus tekitas muret. Sellele vaatamata sai Islandi valitsus 2005. aasta juunis [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] (IMF) oma struktuuri- ja finantsreformide eest positiivse hinnangu.<ref>''Der Fischer Weltalmanach 2006'', Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag 2005, lk 236</ref> Muu hulgas erastati mitu panka ja muud varem riigi kontrolli all olnud ettevõtet. Investeerimispankade hoiatused osutusid õigustatuks. Järgnes üks rängemaid finantskriise maailma majandusajaloos – 2008. aasta pangandus- ja finantskriis. Islandi kolm suurimat panka [[Kaupþing]], [[Landsbanki]] ja [[Glitnir]], mille varad kokku olid kasvanud SKT-st ligi üheksa korda suuremaks, varisesid 2008. aasta oktoobris ühe nädala jooksul kokku. Parlament võttis 6. oktoobril vastu erakorralised õigusaktid, mis andsid Finantsjärelevalve Ametile õiguse pangad üle võtta. Landsbanki natsionaliseeriti 7., Glitnir 8. ja Kaupþing 9. oktoobril. Islandi kroon kaotas 2007–2010 umbes poole oma väärtusest, inflatsioon tõusis järsult ning töötuse määr kasvas kiiresti ligi 1 protsendilt umbes 9 protsendini. Riik kehtestas [[kapitalikontroll]]i välisvaluutatehingute peatamiseks ja pöördus abi saamiseks [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] (IMF) poole, kellelt ja Põhjamaadelt saadi kokku üle 4 miljardi euro laenu. Islandi SKT langes reaalväärtuses 2007. aasta kolmandast kvartalist kuni 2010. aasta kolmanda kvartalini kokku umbes 10%. Majanduskasv muutus taas positiivseks 2011. aastal. Kapitalikontroll, mis kehtestati 2008. aastal, hakati järk-järgult leevendama alates 2015. aastast ja see kaotati lõplikult 2017. aastal. 2016. aastaks, üheksa aastat pärast krahhi, oli Island taastanud oma kriisieelse majandusliku toodangu ja ostujõu taseme. Seda soodustas eelkõige turismisektori kiire kasv, mis muutus Islandi majanduse üheks peamiseks mootoriks kalanduse ja alumiiniumitööstuse kõrval. Sellest ajast tänapäevani on Island kasvanud üheks Euroopa kiiremini arenevaks ja jõukamaks majanduseks, kuigi majandus on jätkuvalt tsükliline ja väike, mistõttu on see altim kõikumistele (näiteks COVID-19 pandeemia mõju turismile ja taas kõikuv töötuse määr). ===Valuuta=== Islandi ametlik rahaühik on [[Islandi kroon]] (ISK; islandi keeles ''króna'', mitmus: ''krónur''). Praegu on käibel 500-, 1000-, 2000-, 5000- ja 10 000-kroonised pangatähed (viimane, suurim nimiväärtus võeti kasutusele 2013. aastal) ning 1-, 5-, 10-, 50- ja 100-kroonised mündid. Islandi kroon jagunes algselt 100 ööriks (''eyrir'', mitmus ''aurar''), kuid varasemad 5-, 10- ja 50-öörised mündid ei ole enam käibel ja summad ümardatakse lähima kroonini. 2026. aasta augusti/septembri seisuga oli ligikaudne [[vahetuskurss]] 141 ISK ühe [[euro]] vastu (kursid kõiguvad pidevalt).<ref> [http://www.xe.com/ xe.com]</ref><ref> [http://www.eldey.de/Wirtschaft/Bargeld/bargeld.html Das isländische Bargeld], eldey.de.</ref> Riigipank asutati juba 1885. aastal. Koos majanduse elavnemisega, mis kaasnes Islandi autonoomia saavutamisega, võeti 1918. aastal kasutusele ka oma rahaühik. Alates 1927. aastast (mõnede allikate järgi 1928. aastast) emiteeris [[pangatäht]]i [[Landsbanki]], rahandusministeeriumil oli [[münt]]ide vermimise monopol. Alles pärast [[Islandi Keskpank|Islandi Keskpanga]] (''[[Seðlabanki Íslands]]'') asutamist 1961. aastal ja rahvusvaluuta seaduse vastuvõtmist 1966. aastal anti kontroll Islandi krooni üle üle keskpangale. ===Hinnatase=== Mõne tooterühma puhul on hinnatase Islandil kolm kuni neli korda kõrgem kui Põhja-Ameerikas või Mandri-Euroopas. Lisaks [[käibemaks]]ule, mis on 2026. aasta seisuga 24 protsenti (toiduainetele, majutusele ja mõnele muule kauba- ja teenuserühmale kehtib 11-protsendine määr), tulenevad kõrgemad hinnad eelkõige importkaupade kõrgest hinnast. Peale mõningate kalandus- ja põllumajandustoodete, nagu kala, liha, köögivili, kartul ja piimatooted, tuleb enamik tarbekaupu importida ning jaotada importijate, hulgimüüjate, vahendajate ja jaemüüjate võrgustiku kaudu. Oma osa on ka [[imporditoll]]idel. ===Fiskaal- ja rahapoliitika=== Alates Islandi Keskpanga asutamisest 1961. aastal on see juhtinud riigi rahapoliitikat, alates 2001. aastast eelkõige inflatsioonisihtimise kaudu ja alates 2020. aastast (pärast Finantsjärelevalve Ameti ühendamist keskpangaga) kannab ta vastutust ka finantsstabiilsuse ja -järelevalve eest. Fiskaalpoliitika ehk riigieelarve ja maksustamise kujundamine kuulub Islandis valitsuse ja parlamendi ([[Alþingi]]) pädevusse. Tõhus rahapoliitika eeldab head koostööd ja kooskõla valitsuse fiskaalpoliitikaga. 1980. aastal otsustati kasutusele võtta uus rahaühik "uus kroon", mis asendas 100 "vana krooni" ja tuli ringlusse 1981. aasta algusest. Keskpangal ei õnnestunud ka järgnevatel aastatel inflatsiooni kontrolli all hoida. Islandlased pidid leppima kuni 80 protsendini ulatunud [[inflatsioonimäär]]aga. Alles 1990ndate majandustõus ja sellega kaasnenud suurenenud nõudlus Islandi kroonide järele viis inflatsioonimäära järsult vähem kui 2 protsendi. Kuni 2001. aastani oli Islandi krooni vahetuskurss seotud Islandi kaheksa tähtsaima kaubanduspartneri valuutadega ([[euro]], [[USA dollar]]i, [[Suurbritannia nael]]a, Šveitsi frangi, [[Kanada dollar]], [[Jaapani jeen]]i ja kahe Skandinaavia valuutaga) ja selle vahetuskursil lubati kõikuda vaid suhteliselt kitsas, ±9% suuruses vahemikus (vahemik laienes selle piirini 2000. aasta veebruaris). 2001. aasta märtsis kujundas Islandi Keskpank Rahvusvahelise Valuutafondi ja OECD soovitusel oma rahapoliitika ümber. Senine eesmärk hoida vahetuskurss stabiilsena asendati inflatsioonieesmärgiga. Islandi krooni vahetuskursil lubati nüüd vabalt ujuda. Algul kroon nõrgenes ja ka inflatsioonimäär tõusis, sest Island peab suurema osa tarbekaupadest välismaalt importima. Valitsus astus fiskaalpoliitika valdkonnas jõulise sammu tsüklivastase poliitika suunas. Islandi eelarvebilansis oli tollal väike ülejääk. Vabalt ujuva vahetuskursi tõttu hakkas Islandi kroon 2001. aastal märgatavalt nõrgenema. Tänu 2002. ja 2003. aasta kõrgemale vahetuskursile saavutas kroon 2004. aastal taas viimaste aastate keskmise väärtuse. Pärast tugevat tõusu 2005. aastal ja langust 2006. aastal 2001. aasta tasemele oli krooni vahetuskurss 2007. aastal 84,00 ISK ühe euro vastu. Ametlik inflatsioonimäär oli 2007. aastal 3 protsenti. 2001. aastast rakendatud inflatsioonisihtimine vabalt ujuva krooniga ei suutnud raamistik 2008. aasta pangandus- ja finantskriisi peatada: kroon odavnes 2008. aasta jooksul kahes laines kokku ligi poole võrra. Valitsus ja keskpank kehtestasid 2008. aasta novembris osana IMF-iga kokku lepitud majandusprogrammist ulatusliku kapitalikontrolli, et peatada kapitali väljavool ja stabiliseerida kurss. Aastatel 2009–2010 rahapoliitika reformiti. Keskpank muutis inflatsioonisihtimise raamistikku paindlikumaks, loodi rahapoliitika komitee jasuurendati läbipaistvust (koosolekuprotokollide avaldamine, pressikonverentsid). See aitas järgnevatel aastatel inflatsioonimäära kõikumist märgatavalt vähendada. Kapitalikontrolli järkjärguline leevendamine algas 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses. Kontroll kaotati lõplikult 2017. aastal, ilma et see saavutatud stabiilsust kahjustanud. Finantsjärelevalve koondati Keskpanka. 2019. aastal jõustunud uue Keskpangaseaduse (nr 92/2019) alusel ühines Finantsjärelevalve Amet Islandi Keskpangaga, mille mandaat laienes ametlikult ka finantsstabiilsuse tagamisele hinnastabiilsuse kõrval. 2011. aastal oli selleks juba loodud Finantsstabiilsuse Nõukogu [[makrotasandi usaldatavusjärelevalve]] koordineerimiseks (näiteks tsüklivastased kapitalipuhvrid, [[laenu ja tagatise väärtuse suhtarv]]u piirmäärad). Kriisijärgsetel aastatel tehti karme eelarvekärpeid, mis 2010ndate keskpaigaks tõid kaasa eelarveülejäägi ning riigivõla kiire vähenemise. 2010ndate teisel poolel toetas turismi järsk kasv majanduskasvu ja parandas jooksevkonto seisu (2010ndate lõpuks oli jooksevkonto ülejäägis, töötuse määr langes väga madalale, umbes 1,5%-le). 2019. aastal leidis aset majanduslangus, mille põhjustasid muu hulgas reisikorraldaja [[WOW Air]] pankrot 2019. aasta märtsis ja turismisektori tagasilöök. Keskpank langetas alates märtsist 2019 [[baasintressimäär]]asid 1,5 protsendipunkti võrra. Riik muutis riigieelarve majandust toetavamaks. Pärast 2008. aasta kriisi oli riigi rahandus nii tugevaks taastatud, et riik sai seda endale lubada. Island järgib jätkuvalt 2,5-protsendilist inflatsioonisihti, kroon on vabalt ujuv ja Keskpank vastutab nii hinna- kui finantsstabiilsuse eest. ===Kriis pangasektoris=== [[Pilt:Landsbankinn.jpg|pisi|[[Landsbanki]] kontor [[Akureyri]]s]] Islandi kolme suurima panga agressiivse rahvusvahelise laienemise tõttu (nende bilansside kogusumma ületas 2007. aastaks Islandi [[sisemajanduse kogutoodang]]u ligi üheksa korda) tabas rahvusvaheline finantskriis riiki 2008. aasta oktoobris rängalt. Riigi finantssektori kokkuvarisemise ja riigi maksejõuetuse vältimiseks võttis Islandi parlament 6. oktoobril 2008 vastu ulatuslikke erakorralisi meetmeid sätestava seaduse. 6. oktoobril andis Islandi Keskpank suuruselt kolmandale pangale [[Kaupþing]]ile 500 miljoni euro suuruse erakorralise likviidsuslaenu, tagatiseks panga osalus Taani tütarpangas [[FIH Erhvervsbank]], kuid see ei suutnud panka päästa: Kaupþing võeti erakorralise seaduse alusel riigi kontrolli alla juba 9. oktoobril. Islandi suuruselt teise panga [[Landsbanki]] võttis riik 7. oktoobril samuti üle. [[Glitnir]]i puhul oli valitsus 29. septembril 2008 kavatsenud osta 75% panga aktsiatest 600 miljoni euro eest, kuid see kokkulepe tühistati ja 8. oktoobril võeti ka Glitnir erakorralise seaduse alusel täielikult riigi kontrolli alla, nagu teisedki suurpangad. 15. oktoobril 2008 ei suutnud riigistatud Glitnir tasuda 750 miljoni dollari suurust laenumakset. Et Islandi kroon oli 2008. aasta oktoobrile eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul kaotanud euro suhtes ligikaudu 70 protsenti oma väärtusest, kehtestati kroonile ajutiselt fikseeritud vahetuskurss. 11. novembril 2008 sai Island [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] 2,1 miljardi USA dollari (1,7 miljardi euro) suuruse laenu, mida vajati eelkõige krooni vahetuskursi stabiliseerimiseks ja pangandussektori ümberkorraldamiseks. IMF seadis laenu andmisele teatudd tingimused, sealhulgas ulatusliku majanduse taastamise programmi. Pärast IMFi otsust andsid ka Soome, Taani, Norra ja Rootsi Islandile täiendavalt ligikaudu 2,5 miljardi dollari ulatuses laene. Veel ligikaudu 500 miljoni dollari ulatuses laene saadi Venemaalt, Poolalt ja Fääri saartelt. Islandi finantsolukord aastatel 2008 ja 2009 tõi kaasa kiiresti kasvava töötuse, sügava majanduslanguse, suured eelarvepuudujäägid ja suure avaliku sektori võlakoormuse. Kodumaise valuutaturu kokkuvarisemine avaldas impordist eriti sõltuvale riigile täiendavat negatiivset mõju, põhjustades 2008. aasta lõpuks ja 2009. aasta alguseks ligikaudu 18 protsendini ulatunud inflatsiooni. Inflatsioon aeglustus 2009. aasta jooksul ja 2010. aastaks oli see langenud allapoole 5,5 protsendi taset. Eelarvepuudujääk ja avaliku sektori võlakoormus kasvasid 2008–2010 järsult võrreldes 2007. aasta madala tasemega. Islandi majandus kahanes nii 2009. kui ka 2010. aastal. 2008. aasta lõpust 2009. aasta alguseni toimusid suured tänavameeleavaldused, mida hakati nimetama keedunõude revolutsiooniks (''[[Búsáhaldabyltingin]]''). Rahulolematus valitsuse kriisijuhtimisega viis [[Geir Haarde]] juhitud valitsuse tagasiastumiseni 2009. aasta jaanuaris ja ajutise vähemusvalitsuse ametisse asumiseni kuni erakorraliste valimisteni. Samuti vahetati välja Islandi Keskpanga ja Finantsjärelevalve Ameti juhtkond. Endistest suurpankadest loodud uued pangad [[Landsbankinn]] ([[Landsbanki]] baasil), [[Íslandsbanki]] ([[Glitnir]]i baasil) ja [[Arion Bank]] ([[Kaupþing]]i baasil) kapitaliseeriti lõplikult ja muudeti tegevusvõimeliseks 2009.–2010. aastal, kui riik ja vanade pankade võlausaldajad jõudsid kokkuleppele varade ja kohustuste jaotuse asjus. Üheks pikaajalisemaks tagajärjeks kujunes nn Icesave'i vaidlus: Landsbanki Suurbritannias ja Hollandis tegutsenud internetihoiuste platvormi [[Icesave]] klientide hüvitamise küsimuses tekkis Islandi ning Suurbritannia ja Hollandi valitsuste vahel pikale veninud diplomaatiline ja õiguslik vastasseis. Islandi rahvas lükkas kahel rahvahääletusel (2010 ja 2011) tagasi valitsuse läbiräägitud hüvituslepingud, mis oleksid pannud olulise koormuse Islandi maksumaksjatele. Vaidlus lahenes lõplikult alles 2013. aastal, kui [[EFTA kohus]] otsustas Islandi kasuks, leides, et riigil ei olnud kohustust tagada hoiuste hüvitamist oma maksumaksjate arvel ulatuses, mis ületas Islandi hoiuste tagamise fondi vahendeid. Kriisiga seoses algatati Islandis ka kriminaalmenetlusi panganduse tippjuhtide ja poliitikute vastu, sealhulgas endise peaministri Geir Haarde vastu, keda süüdistati ametialaste kohustuste rikkumises kriisi ajal (ta mõisteti 2012. aastal osaliselt süüdi, kuid karistuseta). Island on üks vähestest riikidest, kus finantskriisiga seotud vastutus on jõudnud kriminaalkohtuni. ===Väliskaubandus ja välismaised otseinvesteeringud=== [[Pilt:Grandi fish processing conveyor belt3 2011.jpg|pisi|Kalatöötlemine [[HB Grandi]] tehases [[Reykjavík]]is]] [[Pilt:NesjavellirPowerPlant edit2.jpg|pisi|Lisaks alumiiniumi sulatamisele meelitab välisinvesteeringuid eriti Islandi energeetikasektor. Fotol on pealinna Reykjavíki soojaveevajadust rahuldav [[Nesjavelliri geotermaalne elektrijaam]]]] 2006. aastal eksportis Island kaupu 3,07 miljardi euro väärtuses, import ulatus 5,35 miljardi euroni. Väliskaubandus Euroopa Liidu liikmesriikidega moodustas tollal 72 protsenti Islandi ekspordist ja 58 protsenti impordist. Ekspordi peamised sihtriigid olid Suurbritannia, Norra ja Saksamaa, suurem osa impordist pärines Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaalt. 2025. aastal oli Islandi kaupade ekspordi väärtus ligikaudu 6,6 miljardi eurot ja impordi väärtus ligikaudu 10 miljardi eurot. Euroopa Liidu osakaal ekspordis on jäänud sarnaseks (umbes 72%), kuid impordis on see langenud ligikaudu 45%-le, muu hulgas sellepärast, et tollane oluline kaubanduspartner Suurbritannia ei kuulu pärast Brexitit enam Euroopa Liitu. Peamised ekspordi sihtriigid on nüüd Holland, Hispaania ja Suurbritannia. Island liberaliseeris oma väliskaubandust juba 1994. aastal [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] lepingu ja 1995. aastal [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) lepingule vastavate lepete sõlmimisega. 1995. aastal loobus Islandi riik alkohoolsete jookide impordimonopolist ja kaotas välisaktsionäridele Islandi finantssektoris kehtinud piirangud. Kui välja arvata kala, energia ja mõned põllumajandustooted, mida toodetakse kohapeal suurte kuludega, peab Island suurema osa tarbekaupadest importima. Kala ja kalatooted moodustasid 2006. aastal 57 protsenti Islandi ekspordist. See oli järsk langus võrreldes 1970ndatega, mil kalandussektor andis ligikaudu 90 protsenti Islandi ekspordist. See osakaal on edasi langenud ja moodustab nüüdseks umbes 39%. Teised olulised ekspordiartiklid on energiamahukate tööstusharude tooted, näiteks alumiinium, mille osakaal on kasvanud 26 protsendilt (2006) umbes 37 protsendini, ja [[ravim]]id. Välisinvestoritele on vähe piiranguid, välja arvatud kalandus- ja [[lennundus]]sektoris. Välismaised otseinvesteeringud suunduvad eelkõige energeetikasektorisse ja alumiiniumitehaste laiendamisse. Islandi geotermaalenergia ja hüdroenergia potentsiaal pole kaugeltki ammendunud. 2007. aastal valmis Ida-Islandil uus suur hüdroelektrijaam (Kárahnjúkari/Fljótsdalsstöðvi jaam), mis varustab energiaga läheduses asuvat [[Alcoa]] alumiiniumisulatustehast [[Reyðarfjörður]]is. Turism on tänapäeval Islandi majanduse üks kandvamaid sambaid ja moodustab suure osa teenuste ekspordist, olles kohati isegi kaubaekspordist (kala, alumiinium) suurema kaaluga. Lõhe- ja muu kala akvakultuur on kujunenud kiirelt kasvavaks eraldi ekspordiharuks, mis erineb traditsioonilisest looduslikust kalapüügist. Soodne taastuvenergia on meelitanud ka andmekeskuste ja krüptovaluuta kaevandamise sektorit, mis on suhteliselt uus, kuid kasvav majandusharu. Lisaks Euroopa Majanduspiirkonna ja WTO liikmesusele on Island [[EFTA]] kaudu sõlminud mitmeid kahepoolseid vabakaubanduslepinguid, sealhulgas pärast Brexitit sõlmitud Suurbritannia-Islandi vabakaubandusleppe. Rahvusvahelised krediidireitinguagentuurid annavad Islandile tänapäeval [[investeerimisjärgu reiting]]u, mis peegeldab riigi majanduse taastumist ja stabiliseerumist pärast 2008. aasta finantskriisi. ===Põllumajandus=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Mätaskatustega majad [[Skógar]]is]] [[Pilt:Auðsholt01.jpg|pisi|Ajalooline [[Auðsholti talu]] [[Hvítá]] ääres]] Jaheda kliima ja põllumajandusmaa vähesuse tõttu erineb Islandi põllumajandussektor tugevasti teiste tööstusmaade omast. Islandi talunikud on traditsiooniliselt keskendunud [[lambakasvatus]]ele. Soolatud või suitsutatud [[lambaliha]] oli sajandeid põhitoiduaine. [[Vill|Lambavilla]] ja -nahku kasutati rõivaste ja jalatsite valmistamiseks. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses elas enamik Islandi taluperesid endiselt samasugust maaelu nagu nende esivanemad viikingiajal. Alles esimese talunike ühistu asutamisega 1882. aastal algas põllumajandussektoris uus ajajärk. Talunikud hakkasid nüüd vältimama Taani vahendajaid, kes ostsid põllumajandussaadusi kokku väga madalate hindadega. Suured ühistud kujunesid järk-järgult Islandi majanduses oluliseks teguriks ja investeerisid ka teistesse sektoritesse. Toonane Islandi Ühistuste Liit ([[SÍS]]) tegeles kuni 1980ndateni, mil sattus finantskriisi ja jagunes väiksemateks ettevõteteks, panganduse, kindlustuse, kaubanduse, põllumajandustehnika tootmise, [[laevandus]]e, kalatöötlemise ja ekspordiga. 20. sajandi algusest alanud linnastumine tõi kaasa selle, et vähem perspektiivikad põllumajanduspiirkonnad, nagu kauge loodeosa, tühjenesid mõne aastakümnega peaaegu täielikult. Teistes põllumajanduspiirkondades muutsid mehhaniseerimine, uute teede rajamine ja tänapäevased sidevahendid maaelu märgatavalt. See tendents on jätkunud tänapäevani. Talude arv on jätkuvalt vähenenud, 2024. aastaks tegutses viies peamises põllumajandusharus kokku umbes 2400 ettevõtet. Jahe kliima ja lühike kasvuperiood tingivad sobivate teravilja-, näiteks [[rukis|rukki]]- ja [[oder|odra]]sortide kasvatamisel tänapäevaste väetiste kasutamise. Neid teravilju kasutatakse loomasöödaks ja nendega asendatakse kallist importi. Otra kasvatatakse ka inimtoiduks. Erosioon on endiselt Islandi talunike suurim probleem. Üle tuhande aasta kestnud inimeste asustus ja põllumajandus on Islandi tundliku looduse looduslikku tasakaalu äärmisel määral häirinud. Lahtine pinnas sisaldab vähe savi ja koosneb peamiselt ebastabiilsest vulkaanilisest peenmaterjalist. [[Landnámabók]]i järgi oli Island Norra asunike saabumise ajal veel metsane piirkond. Asunikud kasutasid palju küttepuitu, kariloomad tegid tundlikule taimkattele palju kahju. Algsest metsast, mille pindala oli 25 000 km², oli 20. sajandi keskpaigaks säilinud vaid umbes üks protsent ja 40 000 km² maad oli muutunud viljatuks.<ref>''Polyglott APA Guide'', 2007, lk 117.</ref> Tänu aktiivsele taasmetsastamisele on metsa ja põõsastikuga kaetud ala sellest ajast peale kasvanud ja katab nüüd ligikaudu 2 protsenti Islandi pindalast. Põllumajandusmaad on veel 1500 km², millest kaob igal aastal erosiooni tõttu ligikaudu 30 km². Tarbijate toitumisharjumused on järk-järgult muutunud. Peale lambaliha on üha populaarsemaks muutunud ka [[loomaliha]], [[kanaliha|kana]] ja [[sealiha]]. Aastane [[piim]]atarbimine kuulub maailma suurimate hulka. Toodetakse mitmesuguseid piimatooteid, sealhulgas erinevaid piimaliike, [[piima koor|koort]], [[juust]]u, [[või]]d, [[jogurt]]it ja Islandi traditsioonilist piimatoodet ''[[skýr]]''{{'}}i. Nõudlus köögiviljade ja puuviljade järele on viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud. Mõnel aastal on Island [[kartul]]i osas isevarustav. Näiteks [[tomat]], [[harilik kurk|kurk]], [[porgand]], [[paprika]], salat ja mitmesugused [[kapsas|kapsa]]sordid kasvavad tänu odava geotermaalenergia kättesaadavusele [[kasvuhoone]]tes hästi. ===Turism=== Turismisektoril on Islandi majanduses oluline osa. See on tänapäeval riigi juhtiv välisvaluuta teenimise allikas. Alates 2016.–2017. aastast on see mahult ületanud nii kalanduse kui ka alumiiniumitööstuse. Välisturistide arv on murranguliselt kasvanud: kui 2006. aastal külastas Islandit 422 000 ja 2011. aastal 570 000 välisturisti, 2024. aastaks oli see arv juba kasvanud ligikaudu 2,3 miljonini ning 2025. aastaks ligikaudu 2,5 miljonini. Kõige rohkem turiste tuleb 2025. aasta seisuga Ameerika Ühendriikidest, järgnevad Suurbritannia, Saksamaa, Poola ja Prantsusmaa. Turistid peavad Islandit endiselt eelkõige suvepuhkuse sihtkohaks, ent Islandi turismitööstus on üha enam hakanud riiki turundama aastaringse reisisihtkohana.<ref name="auswaertiges-amt.de" /> ===Vaata ka=== *[[Islandi kalandus]] == Kultuur == {{Vaata ka|Islandi kirjanike loend|Islandi näitlejate loend|Islandi lauljate loend}} [[Pilt:Thorarinn thingvellir.jpg|pisi|"Þingvellir" (1900). Autor on [[Þórarinn Þorláksson]], kes oli Islandi esimene kaasaegne kunstnik]] Islandil on tugev [[rahvamuusika]] traditsioon. Selle kõrval on hakatud laialt viljelema ka popmuusikat. Tuntumate artistide hulka kuuluvad näiteks keskaegset muusikat mängiv [[Voces Thules]], alternatiivrokki esitav [[The Sugarcubes]], lauljad [[Björk]] ja [[Emiliana Torrini]], [[postrokk]]i viljelev [[Sigur Rós]] ning eksperimentaalne [[múm]]. [[Kujutav kunst]] on Islandil üsna uus nähtus. Seda on tugevalt mõjutanud Islandi maastikud ja mütoloogia. ===Islandi keel=== {{Vaata|Islandi keel}} [[Pilt:Icelandic Text Extract.jpg|pisi|Katkend islandikeelsest tekstist]] Islandi keel on kujunenud [[vanapõhja keel]]est ja on säilitanud palju arhailisi jooni. Islandlased saavad tänapäevalgi aru ligi tuhande aasta vanustest islandikeelsetest tekstidest. Seevastu on islandi keel ja teised tänapäeva [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keeled]] vastastikku suhteliselt raskesti mõistetavad. Kuigi Island on hõredalt asustatud, ei eristata islandi keelel murdeid (on küll väikesi häälduserinevusi). Kirjakeele ja kõnekeele erinevused on väikesed. Islandi tähestikust puuduvad tähed C/c ja W/w. Täht Z/z esineb tänapäeval harva. Seda võib kohata näiteks vanemas kirjaviisis: ''Íslenzka'' 'islandi keel' tänapäevase ''Íslenska'' kõrval.<ref> Ingvar G. Brynjólfsson. ''Langenscheidts Universal-Orðabók Íslenzk'', 6. trükk, Berlin, München: Langenscheidt 1975.</ref> Islandi tähestikus kasutatakse [[diakriitik]]uga tähti, nagu Á/á, É/é, Í/í, Ó/ó, Ú/ú ja Ý/ý, millel on vastavatest diakriitikuta tähtedest erinev hääldus. Tähestiku eripärasemad tähed on Þ/[[þ]] (''thorn''), mis tähistab [[häälik]]ut [ [[helitu dentaalne frikatiiv|θ]] ], ja Ð/[[ð]] (''eth''), mis tähistab [[häälik]]ut [ [[heliline alveolaarne mittesibilantne frikatiiv|ð]] ]. Þ/þ oli islandi keeles kasutusel juba keskajal. Selle päritolu seostatakse germaani ruunitähestiku vastava märgiga. Samalaadne täht oli kasutusel ka vanainglise kirjaviisis. Täht Ð/ð oli kasutusel vanainglise ja vanasaksi kirjaviisis ning jõudis islandi tekstidesse 13. sajandil. {| class="wikitable" |+'''Islandi tähestik''' | A / a || Á / á || B / b || D / d || Ð / ð || E / e || É / é || F / f |- | G / g || H / h || I / i || Í / í || J / j || K / k || L / l || M / m |- | N / n || O / o || Ó / ó || P / p || R / r || S / s || T / t || U / u |- | Ú / ú || V / v || X / x || Y / y || Ý / ý || Þ / þ || Æ / æ || Ö / ö |} Islandi keeles on rikkalik [[morfoloogia]]. Säilinud on palju vanapõhja keele jooni. [[Nimisõna]]del, [[omadussõna]]del, [[asesõna]]del ja [[arvsõna]]del esinevad [[kääne|käändevormid]]. Islandi keeles on kolm [[grammatiline sugu|sugu]] – [[meessugu (keeleteadus)|meessugu]], [[naisssugu (keeleteadus)]] ja [[kesksugu]]. Omadussõnad, enamik asesõnu, [[järgarvsõna]]d ja [[põhiarvsõna]]d ühest neljani [[ühildumine|ühilduvad]]s nimisõnadega soos, [[arv (keeleteadus)|arv]]us ja käändes. [[Tegusõna]]del eristatakse [[aeg (keeleteadus)|aega]], [[isik (keeleteadus)|isik]]ut, arvu, [[kõneviis]]i ja [[tegumood]]i ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]). Islandi keele tavaline [[sõnajärg]] on [[SVO]]. [[Lauseliige|Lauseliikmete]] järjekord võib sõltuvalt [[lause]] ehitusest ja fookusest varieeruda. Käänded näitavad lauseliikmete grammatilisi suhteid, näiteks lausetes ''Bróðir minn keypti bókina'' 'Minu vend ostis raamatu ära' ja ''Bókina keypti bróðir minn'' 'Raamatu ostis minu vend'. Kuigi 1100 aasta jooksul on islandi keele [[sõnavara]]sse lisandunud palju uusi sõnu, on [[põhisõnavara]] selle aja jooksul muutunud väga vähe. Sellised sõnad nagu ''móðir'' 'ema', ''faðir'' 'isa', ''þú'' 'sina', ''himinn'' 'taevas' ja ''haf'' 'meri' on säilinud muutumatul kujul. [[Islandi purism]]i tõttu eelistatakse [[võõrsõna]]de asemel sageli uusi [[omasõna|omasõnu]]. Alates 19. sajandist loodud arvukad [[neologism]]id põhinevad enamasti pärandsõnadel ja olemasolevatel sõnatüvedel. Nii on sõnad ''veður'' 'ilm' ja ''fræði'' 'teadus, õpetus' andnud [[liitsõna]] ''veðurfræði'' 'meteoroloogia'. Eesliitest ''al-'' ('kõik-, üld-') ja sõnast ''næmi'' 'vastuvõtlikkus' on moodustatud neologism ''alnæmi'' ('AIDS; immuunpuudulikkus'). Sõnad ''tala'' ('arv'; mitmus ''tölur'') ja ''völva'' 'nõid, ennustaja') on sõna ''tölva'' 'arvuti' aluseks. Praeguse keelepoliitika eesmärk on säilitada pärandunud grammatiline süsteem ja sõnavara, arendada islandi keelt ning soodustada selle kasutamist kõigis eluvaldkondades. Keelepurism on Islandi keelepoliitika üks silmatorkavamaid tunnuseid. Uusi teadus- ja tehnikatermineid luuakse tavaliselt olemasoleva sõnamaterjali põhjal. Islandi valitsus on toetanud [[keeletehnoloogia]] arendamist, et tagada islandi keele kasutatavus ka digitaalses keskkonnas ja infotehnoloogiavaldkonnas. Aastatel 2019–2023 viidi ellu riiklik keeletehnoloogiaprogramm, mille raames arendati islandikeelseid [[kõnetuvastus]]e, [[kõnesüntees]]i, [[masintõlge|masintõlke]] ja [[õigekirjakontroll]]i vahendeid. 2023. aastal alustas Island koostööd ettevõttega [[OpenAI]], et parandada islandi keele toimimist [[GPT-4]] mudelis. Islandi keeletehnoloogiaettevõtte [[Miðeind]] eestvedamisel treeniti mudelit vabatahtlike abiga paremini islandi keeles vastama, et tugevdada väikese keele positsiooni [[tehisintellekt]]i rakendustes. Kuigi [[Islandi keelenõukogu]] (''Íslensk málnefnd'') ei kirjuta avalikkusele ette vastloodud islandikeelsete [[oskussõna]]de kasutamist, vaid levitab teavet neologismide kohta ja annab keelealaseid soovitusi, osalevad paljud islandlased aktiivselt keelepurismi põhimõtete järgimises ning pakuvad ka ise uusi islandikeelseid sõnu uute nähtuste ja tehnoloogiate tähistamiseks. Islandi keelt on peetud üheks vanimaks teaduskeeleks, sest juba keskajal eelistasid Islandi õpetlased ja teadlased oma teoseid kirjutada islandi, mitte ladina keeles. === Isikunimed === {{Vaata|Islandi isikunimed}} [[Pilt:Icelandic Patronyms.svg|pisi|Lihtne sugupuu illustreerib Islandi isanimesüsteemi]] Erinevalt enamikust [[skandinaavlased|skandinaavlastest]] kasutavad [[islandlased]] jätkuvalt traditsioonilist nimesüsteemi, mis oli varem levinud kõigi skandinaavlaste seas. Erinevalt enamikust läänemaailma nimetavadest kasutatakse tavaliselt [[isanimi|isanime]] ja harvem [[emanimi|emanime]]. Need moodustatakse isa või ema [[eesnimi|eesnime]] põhjal, lisades selle [[omastav]]alisele vormile komponendi ''-son'' 'poeg' või ''-dóttir'' 'tütar'. Alates 2019. aastast, mil jõustus [[soolise autonoomia seadus]], võivad end [[mittebinaarne sooidentiteet|mittebinaarseks]] registreerinud inimesed kasutada sooneutraalset komponenti ''-bur''. Tavapäraseid päritavaid [[perekonnanimi|perekonnanimesid]] Islandi süsteemis üldjuhul ei kasutata, ehkki vähem kui 10%-l islandlastest on varasematest aegadest pärit pärilik perekonnanimi. Emanime kasutamine on palju haruldasem. Islandlased kõnetavad üksteist enamasti eesnime pidi. Isikunimesid järjestatakse eesnimede järgi. ===Saagad=== Islandi [[saaga]]d kujunesid 12.–14. sajandil peamiselt lühijuttude, romaanide, kroonikate ja muinasjuttude laadis. Islandi sõna ''saga'' tähendab lugu, jutustust või romaani. Ainult osa saagade autoreid on teada. Sageli ei ole selge, kas saagasid tuleks käsitada ilukirjanduse või ajaloodokumentidena. Igatahes kuuluvad need maailmakirjandusse. Neid peetakse esimesteks Euroopa proosateosteks, mida ei kirjutatud ladina keeles, vaid rahvakeeles.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 83.</ref> Saagasid liigitatakse tavaliselt sisu järgi: *Muinasaja saagad (''Fornalda sögur''), mis käsitlevad kangelaslugusid ja muid legendaarseid motiive. Nende tegevus toimub enne Islandi asustamist või viikingiaja varasematel perioodidel. *Islandlaste saagad (''Íslendinga sögur''), mille hulka kuulub umbes 40 proosateost Islandi asustamise ja sellele järgnenud saagade ajastu kohta. Nende tegevus toimub peamiselt 9.–11. sajandil. Need käsitlevad Islandi varajaste asunike ja nende järeltulijate elu, suhteid ja konflikte. Islandlaste saagasid peetakse Islandi ainulaadseks kirjandusžanriks. Neid on võrreldud Lääne- ja Kesk-Euroopa eepilise kirjandusega. *Kuningasaagad (''Konunga sögur''), mis käsitlevad peamiselt Norra ja Taani kuningaid ning teisi valitsejaid. Mõne teose autor on teada, nende seas [[Snorri Sturluson]]. *Piiskopisaagad (''Byskupa sögur''), mis käsitlevad Islandi piiskoppide ning kiriku ja kristluse ajalugu Islandil. Lisaks Skandinaavia ainestikule avaldasid keskaegsele Islandi kirjandusele suurt mõju Mandri-Euroopa, eeskätt Prantsuse õukondlik ja rüütlikirjandus. Tekkisid ka võõrkeelsetest teostest tehtud tõlked ja töötlused, mida nimetatakse rüütlisaagadeks. Islandlaste saagad avaldasid eriti 19. sajandil märkimisväärset mõju Skandinaavia ajaloolise romaani žanrile. Islandi rahvapärimus on läbi põimunud haldjate, pahatahtlike vaimude ja teiste mütoloogiliste olenditega. Paljud islandlased usuvad, et Islandil elab endiselt varjatud rahvas (''Huldufólk''),<ref name="ap1"> [https://www.theguardian.com/world/2013/dec/22/elf-lobby-iceland-road-project Elf lobby blocks Iceland road project], theguardian.com, 22.12.2013.</ref> ning haldjatega, keda kujutatakse vaiksete, väikeste ja heatahtlike olenditena, kes elavad looduses. Rahvapärimuses on ''Huldufólk'' ja haldjad sageli seotud Islandi maastiku ja loodusega. Infrastruktuuriprojektide kavandamisega seoses on ajakirjanduses korduvalt juttu olnud ka nende olendite elupaikadega arvestamisest.<ref name="scmp1"> [https://www.scmp.com/news/world/europe/article/1944583/no-doubt-icelands-elves-exist-anthropologist-certain-creatures ‘No doubt’ Iceland’s elves exist: anthropologist certain the creatures live alongside regular folks], scmp.com, 14.5.2016.</ref> ===Raamatutööstus=== [[Pilt:Flatey-bokasafn.jpg|pisi|Islandlaste lugemisjanu kustutavad ka väiksemates asulates raamatukogud. Foto on tehtud [[Flatey]]l]] Vaatamata väikesele rahvaarvule on Islandil õitsev raamatukultuur. Kirjandus on saanud väikese rahva igapäevaelu lahutamatuks osaks. 2010. aastal osteti Islandil inimese kohta 8 raamatut aastas; 2016. aastaks oli see näitaja langenud 4,2 peale. 2013. aastal tehtud uuringu andmetel loevad umbes pooled islandlased aastas vähemalt kaheksa raamatut ja ligi 93% vähemalt ühe raamatu. Mõlemad on Põhjamaade kõrgeimate seas. Reykjavíkis on raamatupoed kauem lahti kui enamik teisi kauplusi. Enamikul Islandi majapidamistel on oma väike raamatukogu, mistõttu pole üllatav, et Islandil tegutseb arvukalt sõltumatuid kirjastusi. Vähestes teistes riikides on kirjanike osakaal elanikkonnas nii suur. Ühine keel, ajalugu ja kirjandus seovad rahva tugevaks kultuuriliseks tervikuks. Et islandi keel on sajandite jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud, on ka keskaegsed saagad tänapäeva lugejale hõlpsasti loetavad. 2011. aastal oli Island [[Frankfurdi raamatumess]]i aukülaline. Messiga seoses avaldati saksa keeles umbes 230 Islandiga seotud või islandi kirjandusest pärinevat teost, sealhulgas uusi islandi kirjanduse tõlkeid. ===Islandi köök=== {{Vaata|Islandi köök}} Pikka aega seadsid jahe kliima ja pikad talved Islandi köögile suuri piiranguid. Islandlased olid sunnitud sööma kõike kättesaadavat. Maitseaineid tundsid nad vähe. [[Rupskid]], näiteks [[lambapea]]d, oli Islandi toidulaual sama loomulik osa nagu ''[[hákarl]]'' (kääritatud [[atlandi polaarhai]] liha). Põhitoiduained olid kala (peamiselt tursk, sealhulgas kuivatatud kujul), vaala-, hülge- ja lambaliha, lamba kõik söödavad osad ja ''[[skýr]]'' – kohupiimalaadne piimatoode. Lambad olid Islandi põllumajanduses kesksel kohal ja majanduslikult kõige olulisemad kariloomad, kuigi asunikud pidasid algusest peale ka veiseid, hobuseid, kitsi ja sigu. Toidu säilitamine, peamiselt kääritamise abil, oli pikkade talvede tõttu eluliselt vajalik. Vadak, mis saadakse juustutootmise kõrvalsaadusena, oli traditsiooniliselt mitmesuguste jookide valmistamise alus, kuid seda kasutati ka liha ja muu toidu säilitamiseks. Asukoha tõttu oli teraviljakasvatus Islandil vaevu võimalik, sellepärast ei etendanud leib ja teraviljatooted Islandi köögis sajandeid märkimisväärset osa. Mõningaid traditsioonilisi roogi pakutakse talvefestivali ''[[Þorrablót]]''{{'}}i ajal. Nende hulka kuuluvad ''hangikjöt'' (soolatud ja seejärel suitsutatud lambaliha), ''hákarl'', ''[[svið]]'' (keedetud lambapead) ja ''súr hrútspungar'' (vadakus hapendatud jääramunandid). Neid roogi süüakse koos kartulite ja porgandipudruga. Populaarne [[digestiiv]] on ''[[brennivín]]'' (kange köömnetega [[akvaviit]]). ''[[Skýr]]'' on kohalik kohupiimalaadne värske piimatoode, mis on saanud populaarseks ka välismaal, näiteks Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on [[kohv]] Islandi populaarseim jook. Seda juuakse hommikust õhtuni (''[[kvöldkaffi]]''). Tüüpiline kohvijook on ''[[molakaffi]]'' – must kohv, mida serveeritakse suhkrutükkidega. Nagu Lähis-Idaski, võetakse suhkrutükk suhu ja kohvi juuakse läbi selle. Alates 1950ndatest on Islandi kauplustes saadaval lai valik toiduaineid. ===Meedia=== {{Vaata|Islandi meedia}} Islandi meedia tarbijaskond on ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Islandlastele on omane suur trükiajakirjanduse tarbimine. 2010. aastal olid kaks suuremat üleriigilist päevalehte [[Fréttablaðið]] ja [[Morgunblaðið]]. Fréttablaðið lõpetas 2023. aasta märtsis ilmumise. [[Raadio]]- ja [[televisioon]]imaastikul on olnud oluline roll [[rahvusringhääling]]u kanalitel. 2015. aastal läks Island [[analoogtelevisioon]]ilt lõplikult üle [[digitelevisioon]]ile. Islandi Statistikaameti andmetel kasutas 2023. aastaks juba ligikaudu 99–100% 16–74-aastastest Islandi elanikest internetti — võrreldes 2009. aasta 93%-ga on see näitaja veelgi kasvanud ja on üks maailma kõrgemaid. ==Sport== [[Pilt:Iceland's Olympic Handball Team, Beijing 2008.jpg|pisi|Islandi [[käsipall]]i rahvusmeeskond võitis [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el hõbemedali. Käsipalli peetakse Islandi rahvusspordiks<ref name=handball />]] [[Pilt:FWC 2018 - Group D - ARG v ISL - Photo 195.jpg|pisi|Islandi fännid [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] Venemaal]] {{Vaata|Islandi sport}} Islandi põhiline traditsiooniline spordiala on ''[[glíma]]'', [[maadlus]]e liik, mis arvatavasti sai alguse keskajal. Populaarsete spordialade seas on [[jalgpall]], [[kergejõustik]], [[käsipall]] ja [[korvpall]]. Käsipalli nimetatakse sageli Islandi rahvusspordiks.<ref name=handball>Jonathan Wilcox, Zawiah Abdul Latif. ''Cultures of the World: Iceland'', Marshall Cavendish 2007, 978-0-7614-2074-3, lk 110.</ref> [[Islandi jalgpallikoondis]] pääses [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]] esimest korda valikmängudest edasi, kui jõuti välja veerandfinaali.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2016/dec/29/2016-football-moment-to-remember-iceland-euro-2016 A 2016 football moment to remember: Iceland light up Euro 2016], 29.12.2016.</ref> Seejärel pääses Island esimest korda valikmängudest edasi [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele]]. Tollal oli Island väikseima rahvaarvuga jalgpalli MM-finaalturniirile pääsenud riik. Island on ka väikseim riik, kes on kvalifitseerunud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustele korvpallis]]. Ta osales [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015.]], [[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2017.]] ja [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta]] turniiril ([[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2022. aastal]] jäädi kvalifikatsioonis kõrvale). Esimesel kahel turniiril ei suutnud Island võita ühtegi mängu. Islandil on suurepärased tingimused [[suusatamine|suusatamiseks]], [[kalapüük|kalapüügiks]], [[lumelauasõit|lumelauasõiduks]], [[jääronimine|jääronimiseks]] ja [[kaljuronimine|kaljuronimiseks]], kuid elanikkond eelistab [[mägironimine|mägironimist]] ja [[matkamine|matkamist]]. Island on ka maailmatasemel sihtkoht [[mäesuusatamine|mäesuusa-]] ja [[telemark|telemarksuusatamiseks]], kus tegevuse keskuseks on Põhja-Islandil asuv [[Trolli poolsaar]]. Kuigi riigi keskkond ei ole [[golf]]i mängimiseks kuigi sobiv, on saareriigis siiski palju golfiväljakuid ning Islandil on golfimängijate osakaal olnud suurem kui Šotimaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160614085549/http://www.thejournal.co.uk/sport/other-sport/golf/tee-midnight-sun-reykjavik-4449000 Tee Off in the Midnight Sun of Reykjavík], thejournal.co.uk, 25.6.2013.</ref> Islandil toimub igal aastal rahvusvaheline golfiturniir [[Arctic Open]], mis peetakse kesksuvel öösiti [[Akureyri golfiklubi]] väljakul.<ref>Paul Daley. ''Golf Architecture: A Worldwide Perspective, Volume 4'', Pelican Publishing 2008, ISBN 978-1-58980-616-0, lk 92.</ref> Islandlased on võitnud ka [[maailma tugevaima mehe võistlus]]el mitmeid tiitleid, sealhulgas neli [[Magnús Ver Magnússon]]i ja neli [[Jón Páll Sigmarsson]]i võidetud tiitlit ning [[Hafþór Júlíus Björnsson]]i 2018. aasta tiitli. Island on ka üks juhtivaid riike [[ookeanisõudmine|ookeanisõudmises]]. Islandi maadeavastajal ja kestvussportlasel [[Fiann Paul]]il on ühe spordiala piires kõige rohkem saavutuspõhiseid [[Guinnessi rekord]]eid, sealhulgas Ocean Explorers Grand Slami saavutus ja mitme ookeani kiireima sõudmise rekordid. [[Ujumine]] on Islandil samuti populaarne. [[Geotermaalenergia|Geotermilised]] välibasseinid on tavalised ning ujumistunnid on riikliku õppekava kohustuslik osa. [[Ratsutamine]], mis oli ajalooliselt saarel tähtsaim transpordiviis, on paljude islandlaste seas endiselt levinud ajaviide. Islandi vanim spordiala juhtorgan on 1867. aastal asutatud [[Reykjavíki laskurühing]]. [[Laskmine]] sai 19. sajandil Islandi iseseisvuse eest võitlevate poliitikute ja rahvuslaste toetuse. Tänapäeval on see endiselt oluline ajaviide.<ref>[https://web.archive.org/web/20071013013843/http://sr.is/Stofnun_og_saga_SR.htm Skotfélag Reykjavíkur]</ref> Island on andnud ka palju [[male]]suurmeistreid ning võõrustas [[1972. aasta male maailmameistrivõistlused|1972. aasta male maailmameistrivõistlusi]] [[Reykjavík]]is [[külm sõda|külma sõja]] kõrgajal. Väikest rahvaarvu arvestades on Islandi male suurmeistrite arv jätkuvalt märkimisväärne. Ka [[bridž]] on populaarne ja islandlased on osalenud mitmel rahvusvahelisel turniiril. Island tuli võitjaks [[Bridži maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel bridžis]] ([[Bermuda Bowl]]) [[Yokohama]]s [[Jaapan]]is 1991. aastal ja saavutas 1950. aastal [[Hamilton (Bermuda)|Hamilton]]is [[Bermuda]]l koos [[Rootsi]]ga teise koha.<ref>[https://www.visir.is/g/2019190629385/bermudaskalarhetja-i-ellefu-manna-heidurshopi Bermúdaskálarhetja í ellefu manna heiðurshópi], visir.is, 24.6.2019.</ref> == Vaata ka == * [[Islandi lennufirmade loend]] * [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Raudteetransport Islandil]] * [[Islandi väljak]] * [[Islandi päev]] * [[Eesti-Islandi suhted]] * [[UNESCO maailmapärand Islandil]] * [[Islandi kirjandus]] *[[Vaalapüük Islandil]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Popl">{{netiviide |pealkiri=Iceland’s population was 394,324 at the beginning of 2026 |väljaanne=Statistics Iceland |url=https://www.statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="EBSCO">{{netiviide |pealkiri=Icelandic Language |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/language-and-linguistics/icelandic-language |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Fate">{{netiviide |pealkiri=DNA study reveals fate of Irish women taken by Vikings as slaves to Iceland |väljaanne=The Irish Times |url=https://www.irishtimes.com/news/science/dna-study-reveals-fate-of-irish-women-taken-by-vikings-as-slaves-to-iceland-1.3521206 |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Coast">{{netiviide |pealkiri=Icelandic Coast Guard |väljaanne=nat.is |url=https://nat.is/icelandic-coast-guard/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="History">{{netiviide |pealkiri=History |väljaanne=Guide to Iceland |url=https://guidetoiceland.is/travel-iceland/drive/althingi-parliament |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Forget">{{netiviide |pealkiri=Forget the crisis – Iceland survived 500 years of Danish rule |väljaanne=The Copenhagen Post |url=https://cphpost.dk/2016-05-24/news/forget-the-crisis-iceland-survived-500-years-of-danish-rule/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Republic">{{netiviide |pealkiri=Iceland Becomes a Republic |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/history/iceland-becomes-republic |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Direct">{{netiviide |pealkiri=Iceland |väljaanne=Europe Direct |url=https://www.strasbourg-europe.eu/iceland/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Security">{{netiviide |pealkiri=National security |väljaanne=Goverment of Iceland |url=https://www.government.is/topics/foreign-affairs/national-security/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="HeXu4">[[Jänkimees]]: "Jänkimehe heeringakirjad, Baedeckeri Islandist". [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]]. 11. september 1932, [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=4&byea=1932&bmon=9 lk.7]</ref> <ref name="pAkmI">[https://web.archive.org/web/20160403091415/http://maailm.postimees.ee/3641385/usa-saatis-islandile-ja-hollandisse-oma-sojalennukid USA saatis Islandile ja Hollandisse oma sõjalennukid], Postimees (vaadatud 3.4.2016).</ref> <ref name="uapoP">[http://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Ibuar/Ibuar__mannfjoldi__3_bakgrunnur__Rikisfang/MAN04001.px/table/tableViewLayout1/?rxid=30a099f3-d7d3-43de-bd33-f439d8babf37 Päring Islandi Statistikaameti andmebaasis]</ref> <ref name="JEXNN">[http://www.statice.is/Statistics/Tourism,-transport-and-informati/Information-technology ''Statistics Iceland – Statistics – Tourism, transport and information technology – Information technology''] (kasutatud: mai 2010)</ref> }} == Kirjandus == *[[Halldór Kiljan Laxness]]. ''Iseseisvad inimesed'', tlk Henrik Sepamaa, 1960. *''Vanem Edda'', tlk Rein Sepp 1970, 2. trükk 2008. *''The Book of Settlements: Landnámabók'', Winnipeg: University of Manitoba Press 1972, ISBN 978-0-88755-698-2. * [[Mihhail Steblin-Kamenski]]. ''Islandi kultuur'', tlk [[Arvo Alas]], [[Eesti Raamat]] 1973. * [[Aron Gurevitš]]. ''Viikingite retked'', Tõlkinud [[Jüri Selirand]], [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1975. *''Islandi novell'', tlk Arvo Alas, 1979. *''Grettir Ásmundripoja saaga'', tlk Arvo Alas 1982. *''Noorem Edda. Valik tekste'', tlk Rein Sepp, 1990. * Preben Meulengracht Sørensen. ''Saga and Society. An Introduction to Old Norse Literature'', 1993. * Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', University of Minnesota Press: [[Minneapolis]] 2000. *''Njálli saaga'', tlk Arvo Alas, 2001. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London/New York: Penguin Books 2001, ISBN 978-0-14-029115-5. *''The Sagas of Icelanders: A Selection'', toim Örnólfur Thorsson, eessõna Robert Kellogg, New York: Penguin Classics 2001, ISBN 978-0-14-100003-9. *''Viikingid Vínlandis'' (sisaldab Eiríkr Punase saagat ja Gröönlaste saagat), tlk Arvo Alas, 2003. *''Ynglingite saaga'' (Heimskringla esimene osa), tlk Tõnno Jonuks, 2003. *Taavo Nõmm. ''Minu Island: tule ja jää sümfoonia'', Petrone Print 2009. *Jón Kalman Stefánsson. ''Heaven and Hell'', tlk Philip Roughton, London: MacLehose Press 2010, ISBN 978-0-85705-020-5. *Alda Sigmundsdóttir. ''The Little Book of the Icelanders'', Reykjavík: Enska Textasmiðjan 2012, ISBN 978-9935-409-11-4. *Sjón. ''The Blue Fox'', tlk Victoria Cribb, London: Telegram Books 2013, ISBN 978-1-84659-137-4. *Sarah Moss. ''Names for the Sea: Strangers in Iceland'', London: Granta Books 2013, ISBN 978-1-84708-664-1. *Andri Snær Magnason. ''On Time and Water'', tlk Lytton Smith, London: Serpent's Tail 2021, ISBN 978-1-78816-673-0. == Välislingid == {{Vikisõnastik}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [[Krister Kivi]]. [https://ekspress.delfi.ee/d?id=27684553 Islandist: tänapäeva ragnarök] Eesti Ekspress, 31. detsember 2008 * [[Hendrik Vosman]]. [http://www.postimees.ee/?id=76421 EL lubab Islandile kiirelt ukse avada] Postimees, 31. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=76730 Islandi uus valitsus püüab majanduskriisist jagu saada] Postimees, 1. veebruar 2009 {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=IS}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Island| ]] 935vy3yr050jft5abgo6ru26x79nj8s 7230757 7230745 2026-09-08T10:10:39Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7230757 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; saare kohta vaata artiklit [[Islandi saar]]; Küprose ansambli kohta vaata artiklit [[Island (ansambel)]]}} {{viita}} {{Riik | riiginimi = Island | omastav = Islandi | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Ísland | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Iceland.svg | asendikaart = Iceland in Europe.svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[islandi keel|islandi]] | pealinn = [[Reykjavík]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Halla Tómasdóttir]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Kristrún Frostadóttir]] | pindala = 102 775<ref>[https://web.archive.org/web/20150315001109/http://www.ruv.is/frett/island-er-minna-en-talid-var Ísland er minna en talið var], ruv.is, 26.2.2015.</ref> | rahvaarv = 394324 (1.1.2026)<ref>[https://statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/], statice.is, 17.3.2026.</ref> | iseseisvus = 17. juunil 1944 | valuuta = [[Islandi kroon|kroon]] (ISK) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] | hümn = [[Lofsöngur]] | usund = | üladomeen = [[.is]] | telefonikood = 354 | riigikord = | SKT = 38,523 mld $ (2025)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=IS GDP (current US$) – Iceland], data.worldbank.org.</ref> | SKT_elaniku_kohta = 98 323 $ (2025)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?locations=IS GDP per capita (current US$) – Iceland], data.worldbank.org.</ref> | rok-i_kood = ISL | märkused = }} [[Pilt:Islandi kaart.svg|pisi|Islandi kaart]] [[Pilt:Hvalfjörður-Botnsdalur-Iceland-20030527.jpg|pisi|Lääne-Islandi maastik]] [[Pilt:Stuðlagil Canyon 2.jpg|pisi|Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele [[Stuðlagili kanjon]]is]] [[Pilt:Melting glacier 1.jpg|pisi|[[Sólheimajökull]]i liustiku sulamine]] [[Pilt:Thrihnukagigur volcano, surroundings (7852402024).jpg|pisi| Þríhnúkagíguri ümbrus]] [[Pilt:Sauetransport.jpg|pisi|Vill ratastel]] [[Pilt:Rescued near Dettifoss! (16468770092).jpg|pisi|Maanteeabi [[Dettifoss]]i juures]] [[Pilt:Before The Storm (184089703).jpeg|pisi|Tormipilved kogunevad novembritaevasse]] '''Island''' ([[islandi keel]]es ''Ísland'' [ˈistlant] {{kuula|Is-Ísland.ogg|Ísland}}) ehk '''Islandi Vabariik''' (''Lýðveldið Ísland'') on [[saareriik]] [[Atlandi ookean]]i põhjaosas [[Gröönimaa]], [[Šotimaa]] ja Euroopa mandri ([[Norra]]) vahel. Island on [[Euroopa]] kõige läänepoolsem ja kõige [[rahvastikutihedus|hõredamalt asustatud]] riik, samuti üks väiksemaid ja eraldatumaid [[Põhjamaad|Põhjamaid]]. Peaaegu kogu riigi territoorium paikneb [[Islandi saar]]el. See on Euroopa suuruselt teine saar [[Suurbritannia saar]]e järel.<ref> [http://www.eldey.de/Fakten/fakten.html Fakten], eldey.de.</ref> Islandi pindala on 102 775 km². Islandi saar asub [[Atlandi ookeani keskahelik]]ul ja on [[vulkanism|vulkaaniliselt aktiivne]]. See on maailma suurim [[vulkaaniline saar]].<ref> [http://www.eldey.de/Fakten/fakten.html Fakten], eldey.de.</ref> Island paikneb [[Euraasia laam]]a ja [[Põhja-Ameerika laam]]a lahknemisvööndis. Island on tekkinud Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanilise aktiivsuse tulemusel. [[Maakoor]] rebeneb seal jätkuvalt ja keskahelik laieneb igal aastal mõne sentimeetri võrra. [[Tegevvulkaan]]ide ja maakoore [[murrang]]ute vöönd läbib kogu saart [[Axafjörður]]ist põhjas kuni [[Vestmannaeyjar]]i saarestikuni lõunas. Selle haru ulatub ka [[Reykjanes]]i poolsaarele. Lääne-Islandi [[Snæfellsnes]]i poolsaart ümbritseb eraldi vulkaaniline kõrvalvöönd. Atlandi ookeani keskaheliku geoloogilist aktiivsust iseloomustavad [[geiser|geisrid]] ja sagedased [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]]. Alates norralaste asumisest Islandile umbes 1100 aastat tagasi on aktiivsetes piirkondades toimunud 150–200 vulkaanipurset ja mõnel pool on kujunenud märkimisväärsed [[vulkaanikoonus]]ed. Edela-Islandil asuv vulkaan [[Hekla]] purskas aastatel 1100–1970 vähemalt viisteist korda. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud varajasi talusid, mis olid mattunud Hekla tuhakihi alla. Eriti ränk oli 1783.–1784. aasta [[Laki]] (Lakagígari) [[lõhevulkaan]]i purse, mis hävitas palju karjamaid ja kariloomi. Sellele järgnenud näljahäda tõttu suri umbes veerand tollasest Islandi elanikkonnast. Hilisemate vulkaanipursete tagajärjel tekkis 1963. aastal Islandi edelarannikule uus saar [[Surtsey]], 1973. aastal hävis osa [[Heimaey]] saarel asuvast [[Vestmannaeyjari linn]]ast. Riigi siseosa koosneb peamiselt vulkaanilisest [[kõrgplatoo]]st, kus leidub suuri liiva- ja laavavälju, mägesid ning liustikke. Paljud [[liustikujõgi|liustikujõed]] voolavad sealt läbi madalike merre. Islandi kliimat pehmendab [[Golfi hoovus]] ja vaatamata asukohale vahetult [[põhjapolaarjoon]]est lõuna pool on seal suhteliselt leebe kliima. Laiuskraadi ning mere mõju tõttu on suved jahedad ja suurel osal saarest valitseb [[lähispolaarne kliima]]. Islandil on ligikaudu 394 000 elanikku. See on [[NATO]] liikmesriikide seas kõige väiksem rahvaarv. Islandi pealinn ja suurim linn on [[Reykjavík]], kus 2026. aasta 1. jaanuari seisuga elas 139 804 inimest.<ref name="Popl" /> Ligikaudu 64% riigi elanikest elab pealinna [[Reykjavíki pealinnapiirkond|Reykjavíki pealinnapiirkonnas]] Islandi edelaosas. Riigi ametlik keel on [[islandi keel]].<ref name="EBSCO" /> Island oli asustamata kuni 9. sajandini. Keskaegse käsikirja "[[Landnámabók]]" järgi algas Islandi asustamine [[874]]. aastal, kui [[Norra]] [[viiking]]ipealik [[Ingólfr Arnarson]] rajas Islandile esimese püsiasula. Enne teda olid saart külastanud ka teised inimesed, kes olid seal talvitanud. 9. sajandil asus Islandile ka keldi asunikke Briti saartelt. Järgnevate sajandite jooksul asusid Islandile elama peamiselt [[norralased]], vähemal määral ka teised skandinaavlased, kes tõid endaga kaasa [[Iirimaa]]lt ja [[Šotimaa]]lt pärit [[trääl]]e.<ref name="Fate" /> Islandit valitseti iseseisva ühisriigina kohaliku parlamendi [[Alþingi]] kaudu. Seda peetakse üheks maailma vanimaks tänapäevani tegutsevaks seadusandlikuks koguks.<ref name="History" /><ref name="Coast" /> Pärast sisevõitluste perioodi läks Island 13. sajandil Norra võimu alla. Aastal [[1380]] ühines Norra (koos Islandiga) [[personaalunioon]]ina Taaniga, kui Taani kuningas [[Olaf II]] sai pärast Norra kuninga surma ka Norra troonipärijaks. 1397. aastal sõlmiti [[Kalmar]]is ametlikult [[Kalmari unioon]], millega liitus ka [[Rootsi]]. Pärast uniooni lagunemist [[1523]]. aastal jäi Island Taani võimu alla. Taani kuningriik kehtestas 1550. aastal jõuga [[luterlus]]e. [[Kieli leping]]uga tunnistati Island [[1814]]. aastal ametlikult Taani osaks.<ref name="Forget" /> [[Prantsuse revolutsioon]]i järel Euroopas levinud [[rahvuslus]]est mõjutatuna tugevnes ka Islandi iseseisvusliikumine. Selle oluliseks verstapostiks kujunes 1918. aasta [[Taani–Islandi liiduseadus]]. Selle alusel loodi [[Islandi kuningriik]], mis oli Taaniga seotud personaaluniooniga. Teise maailmasõja ajal, kui Taani oli okupeeritud, hääletasid islandlased ülekaalukalt vabariigi loomise poolt. 17. juunil 1944 kuulutati [[Þingvellir]]is välja Islandi Vabariik.<ref name="Republic" /> Ehkki aastal [[930]] asutatud [[Alþingi]] tegevus oli aastatel 1799–1845 peatatud, peetakse seda üheks maailma vanimaks tänapäevani säilinud parlamentaarseks institutsiooniks. Islandi [[riigipea]] on otse valitav [[Islandi president]]. Island kuulub [[NATO]]sse. 1950. aastal ühines Island [[Euroopa Nõukogu]]ga. 1994. aastal liitus Island [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonnaga]].<ref name="Direct" /> Island on ainus NATO riik, millel puudub alaline armee; riigil on üksnes kergelt relvastatud [[Islandi rannikuvalve]].<ref name="Security" /> Islandil on [[turumajandus]] ja teiste [[OECD]] riikidega võrreldes suhteliselt madalad maksud.<ref>[https://web.archive.org/web/20100125144548/http://www.oecd.org/document/60/0%2C2340%2Cen_2649_34533_1942460_1_1_1_1%2C00.html OECD Tax Database], OECD.</ref> Riigis toimib sotsiaalhoolekandesüsteem, mis tagab kõigile juurdepääsu arstiabile ja kõrgharidusele.<ref>Stefán Ólafsson. [https://web.archive.org/web/20050818131819/http://www.borg.hi.is/ChildWelfare The Icelandic Welfare State and the Conditions of Children], University of Turku, 12.5.2004.</ref> Islandil on maailma kõrgeim [[ametiühing]]utesse kuulumise määr. 20. sajandini tugines Islandi majandus suuresti kalapüügile ja põllumajandusele. Kalanduse industrialiseerimine ja pärast Teist maailmasõda saadud [[Marshalli plaan]]i abi tõid kaasa jõukuse kasvu ning Islandist sai üks maailma rikkamaid ja arenenumaid riike, millel on kõrgtehnoloogiline majandus. Island on rahvusvahelistes riikide võrdlustes kõrgelt hinnatud sellistes valdkondades nagu [[elukvaliteet]], haridus, [[kodanikuvabaduste kaitse]], [[valitsemise läbipaistvus]] ja [[majandusvabadus]]. Island on [[demokraatiaindeks]]i ja võrdsuse näitajate järgi kõrgel kohal. [[Mediaanjõukus]]e poolest täiskasvanu kohta on Island maailmas esikohal, keskmise jõukuse poolest tavaliselt viie-kuue rikkaima riigi seas. 2025. aastal tõusis Island ÜRO [[inimarengu indeks]]i järgi maailmas esikohale, edestades senist liidrit Norrat.<ref>United Nations Development Programme. ''Human Development Report 2025''.</ref> Samuti on Island juba 19 aastat järjest [[globaalne rahuindeks|globaalse rahuindeksi]] poolest esikohal. Islandi energiavarustus tugineb peaaegu täielikult [[taastuvenergia]]le. == Nimi == [[Fail:Norsemen Landing in Iceland.jpg|pisi|[[Oscar Wergeland]]. ''Normannid maabuvad Islandil''. Joonistus. 19. sajand]] Islandlaste [[saaga]]de järgi oli [[Naddodd]] (või [[Naddador]]) 9. sajandil esimene norralane, kes Islandile jõudis. Ta nimetas selle Snælandiks 'lumemaa', sest kui ta lahkus, sadas lund. Naddoddi järel saabus rootslane [[Garðar Svavarsson]], kes sõitis ümber Islandi ja nimetas selle enda järgi Garðarshólmuriks 'Garðari saar'.<ref>[http://www.northsailing.is/news/nr/1894/gardarsholmi-%E2%80%93-%E2%80%98the-isle-of-gardar%E2%80%99/ Garðarshólmur – 'The Isle of Garðar'], northsailing.is, 13.12.2005.</ref> Seejärel jõudis Islandile [[viiking]] [[Flóki Vilgerðarson]]. Tema tütar uppus teel ja tema kariloomad surid nälga. Saagade järgi ronis üsna heitunud Flóki mäele ja nägi jäämägedest tulvil fjordi ([[Arnarfjörður]]), mille järgi andis ta saarele uue ja praeguse nime Ísland 'jäämaa' (sõnadest ''ís'' 'jää' ja ''land'' 'maa'). Teooria, mille järgi Islandi viikingitest asunikud valisid selle nime selleks, et heidutada inimesi nende rohelisele saarele elama asumast, on müüt.<ref>Andrew Evans. [https://www.nationalgeographic.com/science/article/iceland-greenland-name-swap Is Iceland Really Green and Greenland Really Icy?], nationalgeographic.com, 30.6.2016.</ref> == Ajalugu == {{Vaata|Islandi ajalugu}} [[Pilt:Thingvellir 2004-2.jpg|pisi|[[Þingvellir]], paik, kus asutati [[Alþingi]]]] === Maa avastamine ja asustamine === [[Pilt:Stöng_Viking_Longhouse.jpg|pisi|Rekonstrueeritud viikingite pikkmaja]] [[Pilt:Ingolf by Raadsig.jpg||pisi|Islandi esimesed asunikud. 1850]] Islandlased on viikingitest ja keltidest asunike järeltulijad. Saare esimesed mittepüsielanikud olid [[Iirimaa]] mungad, kes viibisid tõenäoliselt 8.–9. sajandil saarel ajutiselt erakutena. Island sobis neile maailmast eemaldumiseks ja mediteerimiseks. Hilisemate Norra sisserändelainete ajal hävitati munkade väikesed eraklad ja mungad lahkusid Islandilt. Skandinaavia viiking [[Garðar Svavarsson]], kes talvitus umbes 870. aastal Põhja-Islandil [[Húsavík]]is ja nimetas saare enda järgi Garðarshólmuriks, on üks Islandi varasemaid Skandinaavia-poolseid avastajaid. "[[Landnámabók]]is" säilinud pärimuse järgi kasutas Norra meresõitja [[Flóki Vilgerðarson]] saarele purjetamiseks navigatsioonivahendina kolme [[kaaren|kaarnat]]. Üks kaarnatest lendas lõuna poole [[Fääri saared|Fääri saarte]] suunas, teine, kes mõni päev hiljem teele saadeti, keeldus laevalt lahkumast ja kolmas lendas lääne poole. Flóki järgnes viimasele ja jõudis Islandi läänerannikule. Teda peetakse üheks esimeseks Islandil viibinud Norra viikingiks. Ta sai hüüdnimeke Hrafna-Flóki 'Kaarna-Flóki'.<ref>Angus Konstam. ''Die Wikinger. Geschichte, Eroberungen, Kultur'', Wien: tosa/Carl Ueberreuthe 2007, lk 104–105.</ref> Tema kaasatoodud kariloomad surid juba esimesel talvel heinapuuduse tõttu nälga. Flóki lahkus kevadel saarelt pettununa ja nimetas selle Islandiks.<ref>''Island. Polyglott APA Guide'', Berlin, München: Langenscheidt 2007, lk 29.</ref> Island jäi peaaegu asustamata, kuni Norra viiking [[Ingólfur Arnarson]] asus 874. aastal esimese Skandinaavia püsiasunikuna elama tänapäeva [[Reykjavík]]i piirkonda. Islandi ajaloolase [[Ari Þorgilsson]]i teose "[[Íslendingabók]]" ehk "Islandlaste raamatu" (kirjutatud ajavahemikus 1122–1134) andmetel oli tema esimene Islandi püsiasunik. Seega oli Island viimane piirkond Euroopas, kuhu püsiasulaid rajati. Enne teda olevat [[9. sajand]]i keskpaigas saarel viibinud teisigi [[Norra]] meresõitjaid, kes ei püüdnud saart püsivalt asustada. Nende hulgas oli [[Naddoddur]], kes sattus Islandile tõenäoliselt teel Norrast [[Fääri saared|Fääri saartele]] ja keda peetakse üheks varajaseks Islandi avastajaks. Kindlaid [[arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilisi tõendeid]] püsiva skandinaavlaste-eelse asustuse kohta ei ole leitud. Island asustati peamiselt ajavahemikus umbes 870–930. Sisserändajad tulid peamiselt Norrast, aga ka viikingite asundustest [[Iirimaa]]l, [[Šotimaa]]l ja mujal Briti saartel. Nendega saabusid ka keldi päritolu naised, teenijad ja orjad. Paremad põllumaad hõivati kiiresti ja asustus kujunes peamiselt rannikule, saare lõunaosa tasandikele ja teiste piirkondade orgudesse. Kõige olulisem ajalooallikas Islandi asustamise kohta on 12. sajandil tekkinud "[[Landnámabók]]" ehk "Maa asustamise raamat", mis annab üksikasjaliku ülevaate Skandinaavia sisserändest ning milles on nimetatud umbes 400–435 peamist asunikku (eri allikate järgi "umbes 400" kuni "umbes 430")<ref>Konstam 2007: 104.</ref> ning nende esiisasid ja järeltulijaid, kirjeldades, millise piirkonna igaüks neist hõivas. Teos kirjeldab, kuidas Skandinaavia meresõitjad saare väidetavalt juhuslikult avastasid. Tõenäoliselt peegeldab teos osaliselt ka hilisemat maaomandi jaotust. Ajaloolaste hinnangul tuleb Islandi asustamist vaadelda ka tolleaegse viikingikogukondade võimu ja territooriumide laienemise kontekstis: põhjuseks võisid olla Skandinaavia rahvaarvu kasv ja sellega kaasnenud põllumajandusmaa nappus.<ref> [http://wayback.vefsafn.is/wayback/20050301181233/www.iceland.is/history-and-culture/History/ History – Sources], iceland.is.</ref> Islandilt on leitud üle 300 paganliku matmispaiga, millest paljud pärinevad 9. sajandi lõpust ja [[10. sajand]]i algusest. Ajavahemikus 874–930 saarele elama asunud asunikud olid peamiselt paganlikud viikingid Norrast ja mujalt Skandinaaviast ning Briti saarte norra asundustest. Nad rajasid ranniku lähedale suuri maavaldusi ning tegelesid peamiselt karjakasvatuse ja teraviljakasvatusega. Islandile rajatud talud sarnanesid suuresti viikingitest väljarändajate asundustega Skandinaavias ning [[Shetlandi saared|Shetlandi]] ja [[Orkney]] saartel. Üks varasemaid säilinud talukohti [[Hofstaðir]]is Põhja-Islandil koosnes kesksest ruumist, selle ühes otsas paiknevast väikesest pereruumist ja kõrvalruumist. Viikingid kasutasid oma iiri orje sageli adra vedamiseks.<ref name="Konstam 2007, lk 105">Konstam 2007: 105.</ref> Rahvaarv kasvas kiiresti ja oli 930. aastaks hinnanguliselt 20 000–25 000, nii et Island oli üks tolle aja suuremaid viikingiasundusi.<ref name="Konstam 2007, lk 105" /> Islandile saabunud mehed olid suures osas Norrast pärit asunikud, kes soovisid pääseda Norra kuninga võimu alt. Vaatamata põllumeheelule Islandil jäid nad meresõitjateks ja jõudsid oma puulaevadega lääne pool asuvatele [[Gröönimaa]]le ja [[Kanada]] aladele. === Vaba riigi aeg === {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust saabus enamik uusasukaid, oli ka Islandi majanduses oluline [[karjakasvatus]]. [[Põlluharimine]] oli samuti tähtis, samal ajal tegeleti [[kalapüük|kalapüügi]] ja [[kaubandus]]ega. Välja veeti [[vill]]ast tekstiili ja jahipistrikke ning pärast [[Gröönimaa]] avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt pärit kaupu. Islandi [[skald]]id olid Skandinaavia kuningate õukondades hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid tihedad. ==== Islandi õigussüsteem: Alþingi ==== [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|W. G. Collingwood. ''Alþingi koosolek''. 19. sajandi maal]] Asunikud olid norra päritolu vabad mehed, kes rajasid ka Islandil oma traditsioonilise omavalitsusliku kogukonnakorralduse. Omavalitsusliku korralduse alged ulatuvad 10. sajandi algusse. Ajaloolise pärimuse kohaselt saadeti umbes 927. aastal Islandilt saadik nimega [[Úlfljótur]] Norrasse tutvuma Norra õigussüsteemiga ([[Gulaþingi seadused|Gulaþingi seadustega]]), et neid saaks kohandada kohalike oludega.<ref>Aryeh Grabois. ''Enzyklopädie des Mittelalters'', Zürich: Edition Atlantis 1988, lk 300.</ref> Tema kaasatoodud seadusi tunti [[Úlfljóti seadused|Úlfljóti seaduste]] nime all. Vabade meeste iga-aastasest kogunemisest kujunes järk-järgult Islandi kohtu- ja seadusandlik võim. Täidesaatvat võimu teostasid endiselt kohalikud pealikud. 930. aastal toimus esimest korda ühine ''[[þing]]'', mida nimetati Alþingiks ehk "üldkoguks" ja millest kujunes Islandi parlament. See peeti kesksel [[Þingvellir]]i tasandikul, mis oli tol ajal veel ühises omandis. Islandi Alþingi kogunes igal suvel, et arutada õigusküsimusi ja otsustada uute seaduste üle. Poliitiline võim koondus ''[[goðorð]]''{{'}}idesse, mille juhid olid ''[[goði]]''{{'}}d, kohalike mõjukate suguvõsade esindajad. Kohaliku halduse madalaim tasand olid ''[[hreppur]]''{{'}}id (mitmuses ''hreppar'') – kohalikud kogukonnad, kus maaelanikud korraldasid oma ühiseid asju. Alþingit peetakse läänemaailma vanimaks parlamendiks. Keskse valitsuse puudumise tõttu oli kohalikel pealikel suur võim ja mõju. Alþingi ajal toimus mitu olulist ajaloolist sündmust, näiteks üleminek kristlusele aastal 1000 ja esimene teise riigiga sõlmitud kokkulepe: 1022. aastal sätestasid islandlased ja Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] islandlaste õigused Norras ja Norrast pärit inimeste õigused Islandil. Rahvaarvu kasv ja jõuka maaomanike kihi kujunemine suurendasid vajadust poliitilise korralduse reformimise järele. 965. aastal jagati Island neljaks veerandkonnaks (''[[fjórðungur]]'', mitmuses ''fjórðungar''), millest igaühel oli oma kogu. ====Kristluse vastuvõtmine==== Aastal 1000 (mõningate allikate järgi 999) kuulutati [[Alþingi]] otsusega Islandil [[ristiusk]] ametlikuks usuks. Otsuse kujunemist mõjutas tugevasti Norra kuninga [[Olav Tryggvason]]i surve. Ta oli 10. sajandi lõpus saatnud saarele kristlikke misjonäre, kes kuulutasid Alþingi ees. Islandlased püüdsid vältida usulise konflikti süvenemist. Kristluse vastuvõtmisega lubati teatud tingimustel vana usu järgimist eraviisiliselt. Islandlased võtsid uue usu omaks järk-järgult, vanemaid usutraditsioone ja tavasid järgiti salaja veel pikka aega. Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] saatis Islandile misjonipiiskoppe. Esimene Islandi päritolu piiskop [[Ísleifr Gizurarson]] pühitseti ametisse 1056. aastal. [[11. sajand]]i teisel poolel rajati Islandi esimene piiskopkond [[Skálholt]]is ja 1106. aastal teine [[Hólar]]is. 1106. aastal otsustati rajada ka Islandi esimene klooster Põhja-Islandis asuvasse [[Þingeyrar]]i (Húnaflói lahe ääres), kuid see pühitseti sisse alles 1133. aastal; kloostrid kujunesid hiljem olulisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. ==== Ameerika avastamine ja kultuuriline eneseteadvus ==== 10. sajandi lõpul avastasid islandlased [[Erik Punane|Erik Punase]] eestvedamisel [[Gröönimaa]] ja rajasid sinna esimesed asulad. Islandlased olid ka esimesed eurooplased, kes (umbes aastal 1000) jõudsid [[Põhja-Ameerika]] mandrile. Katsed rajada püsiasula [[Vinland]]i piirkonda, mis asus viikingite [[Newfoundland]]i põhjaosas paiknenud tugipunktist lõuna pool, ebaõnnestusid. 11. sajand oli kasvava kultuurilise eneseteadlikkuse aeg, nagu nähtub Islandi saagadest. See areng jätkus kuni 13. sajandini. 12. sajandil kirjutati Islandil arvukalt ladinakeelseid tekste. Ajaloolast [[Ari Þorgilsson]]i ehk [[Ari Tark]]a (vanapõhja ''Ari fróði''), peetakse üheks silmapaistvamaks [[kroonik]]uks läänemaailma ajaloos. ==== Saagad ja "Eddad" ==== [[Pilt:Möðruvallabók f13r.jpg|pisi|[[Möðruvallabók]], [[käsikiri]], milles on teiste seas jäädvustatud [[Njálli saaga]] (umbes 1350)]] [[Pilt:A page of Heimskringla.jpg|pisi|Lehekülg [[Snorri Sturluson]]i "[[Heimskringla]]st"]] [[13. sajand]]it peetakse [[islandi kirjandus]]e kuldajaks. Samal ajal oli Island poliitiliste sisetülide ja võimuvõitluste tõttu rahutu ja vägivaldne. Suur osa Islandi saagadest pandi kirja just sel ajal, kuigi nende lõplik üleskirjutamine toimus peamiselt 13. ja [[14. sajand]]il. Saagad kuuluvad Euroopa keskaja kirjanduse klassikasse. Tuntuim saagaliik on islandlaste saagad, mis käsitlevad peamiselt Islandi asustamist ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. ja 14. sajandi käsikirjades säilinud anonüümne "[[Vanem Edda]]" sisaldab paganlikke jumalaid käsitlevaid lugusid ja laule ning germaani rahvaste mineviku kangelaste lugusid. 13. sajandil tegutses võimsa [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Snorri Sturluson]] (umbes 1179 – 1241), kes oli nii poliitik kui ka kirjanik. Temalt pärinevad luulekunsti käsiraamat "[[Noorem Edda]]" ja Norra kuningate ajalugu "[[Heimskringla]]" ning tõenäoliselt ka mõni saaga, näiteks "[[Egilli saaga|Egill Skallagrímssoni saaga]]". === Norra aeg === Ajavahemikku 1220–1262, mida tuntakse ka [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajana]], iseloomustasid poliitilised tülid ja kodusõjad. 13. sajandil koondus poliitiline ja majanduslik võim üha enam mõne mõjuka suguvõsa kätte, mis süvendas nendevahelisi võimuvõitlusi ja viis Islandi vaba riigi poliitilise korra kriisi. Samal ajal suurenes [[Norra]] kuninga huvi Islandi vastu. Mõned Islandi ülikud püüdsid Norra kuninga toetust kasutada oma kohalike konkurentide vastu. Et ükski suguvõsa ei suutnud kogu saart enda kontrolli alla saada, tunnistasid islandlased aastatel 1262–1264 lepingutega Norra kuninga ülemvõimu. Islandlased muutusid Norra kuninga maksukohuslasteks ja [[Islandi vaba riik|vaba riigi aeg]] lõppes.{{lisa viide}} Norra kuninga võimu all kaotati senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. [[Alþingi]] tegutses edasi nii seadusandliku kogu kui ka kohtuna, kuigi selle pädevus vähenes. Norra kuningas kehtestas [[kaubandusmonopol]]i, piirates islandlaste võimalusi teiste maadega otse kaubelda. See aitas kaasa Islandi majandusliku olukorra halvenemisele.{{lisa viide}} Norra kuningavõimu kehtestamise järel anti Islandile 1271–1273 esimene monarhiline seadustik "[[Járnsíða]]", mis tekitas islandlaste seas suurt vastupanu. See andis seadusandliku võimu senisest enam kuningale, kaotades muu hulgas ''goði''{{'}}de traditsioonilised õigused. See asendati 1281. aastal Islandi oludele paremini kohandatud seadustikuga "[[Jónsbók]]", mis püsis suuresti muutumatuna kuni 20. sajandi alguseni. === Taani aeg === 1380. aastal tekkis [[Taani ja Norra personaalunioon]] ning Island läks koos Norraga Taani kuninga võimu alla. Kui Norra, Taani ja Rootsi 1397. aastal [[Kalmari unioon]]iks ühinesid, sai Island Norra kuningriigi kaudu Kalmari uniooni osaks ja jäi Taani kuninga võimu alla. 13.–14. sajandil alanud [[kliima]] jahenemine mõjutas Islandi majandust ebasoodsalt. 15. sajandit nimetatakse ka Inglise sajandiks. Sel ajal oli Island tihedates suhetes Inglismaaga ja Inglise kaubalaevad külastasid regulaarselt Islandi sadamaid. Sel sajandil ka rahvaarv kahanes järsult: aastatel 1402–1404 langes [[katk]]uepideemia ohvriks suur osa islandlasi (hinnangud kõiguvad umbes veerandist kuni üle pooleni rahvastikust). [[Pilt:Gerardi Mercatoris Atlas, sive, Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Figura (24696368309).jpg|pisi|Islandi kaart Mercatori atlasest (umbes 1621)]] [[Hólari piiskop]] [[Jón Arason]] tõi 1530ndate paiku Islandile trükikunsti. Juba 1540. aastal avaldati Taanis trükitud islandi tõlkes [[Uus Testament]]. Täieliku islandikeelse [[Piibel|piibliväljaande]] andis 1584. aastal välja Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]]. [[Reformatsioon]] viidi Taani kuninga eestvedamisel Islandil läbi 1550. aastal hoolimata kohalike katoliiklaste ägedast vastupanust. [[Luterlus]] kuulutati Islandi ametlikuks usundiks ja Taani kuningas kirikupeaks. [[Katoliku kirik]]u varad konfiskeeris Taani riik ning katoliiklik piiskop ja rahvuskangelane [[Jón Arason]] hukati kuningakoja käsul pea maharaiumise teel. Sellega tugevdas Taani kroon oma võimu Islandil. Islandlaste vabakaubandusele [[hansalinn]]ade ja [[Inglismaa]]ga andis 1602. aastal tugeva hoobi Taani kaubandusmonopol. Islandiga said kaubelda üksnes selleks õiguse saanud kaupmehed. Piirangud mõjusid saare majandusele ebasoodsalt. Monopoli leevendati 1786./1787. aastal, mil kauplemisõigus laiendati kõigile Taani ja Norra kuninga alamatele. Islandiga kauplemine muutus täielikult vabaks kõigi riikide kaupmeestele 1855. aastal (seadus võeti vastu 1854).{{lisa viide}} [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il rüüstasid Islandit korduvalt mereröövlid. 1627. aastal ründasid [[Alžiir]]ist ja Salést pärit mereröövlid Islandi lõuna- ja idaranniku asulaid, sealhulgas Grindavíkit ja idafjorde. Nad viisid [[Islandi saar]]elt orjadeks 110 ja [[Vestmannaeyjar]]ilt 242 inimest. Vaid väike osa neist (allikate järgi 27 kuni 34) nägi hiljem oma kodumaad, kui Taani kuningas [[Christian IV]] nad vabaks ostis.<ref name="HeXu4" /> Tuntuim pääsenu oli [[Guðríður Símonardóttir]], kes naasis Islandile ja abiellus hiljem tuntud islandi poeedi [[Hallgrímur Pétursson]]iga.{{lisa viide}} 1662. aastal kehtestati ka Islandil Taanis 1661. aastal kehtestatud absolutistlik ja pärilik monarhia. Taani poliitikal olid Islandile valdavalt negatiivsed tagajärjed: [[Alþingi]] pidi loovutama Taani kuningakojale suure osa oma põhiseaduslikest õigustest, samal ajal kui Taani kaubandusmonopol pärssis Islandi majandust. 15. ja 16. sajandi kliimamuutused, millega kaasnesid külmad talved ja jahedad suved, põhjustasid toidupuudust ning süvendasid veelgi Islandi raskusi. 17. sajandil surid tuhanded islandlased nälja ja külma tõttu. Inimohvreid nõudsid ka vulkaanipursked ja maavärinad aastatel 1618, 1619, 1625 ja 1660 ning 1693. aasta Hekla purse. 18. sajandit peetakse Islandi ajaloo kõige traagilisemaks ajajärguks. Looduskatastroofide, nendega kaasnenud näljahädade ja epideemiate tõttu vähenes rahvaarv märgatavalt. Aastatel 1707–1709 levis Islandil rõugeepideemia, mis nõudis ligikaudu 18 000 inimelu. Vulkaanipursked ja maavärinad jätkusid kogu sajandi vältel, kuid kõige rängemaks peetakse [[Laki]] vulkaanipurset aastatel 1783–1784, mida on nimetatud üheks rängemaks vulkaanipurskeks Maa ajaloos. Purske tagajärjel paiskunud vulkaaniline materjal levis laialdaselt Maa atmosfääris ning sellele järgnenud näljahäda tõttu kaotas Island umbes viiendiku oma elanikkonnast.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 49.</ref> 1800. aastal saatis Taani kuningas [[Alþingi]] laiali ja selle asemele loodi ülemkohus.{{lisa viide}} [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]'' (1811–1879)]] 1801. aastal likvideeriti ka vanad piiskopitoolid Skálholtis ja Hólaris. Kogu maa ühendati üheks piiskopkonnaks, mille keskuseks sai pealinn Reykjavík. 1787. aastal muutsid Taani võimud kaubandusmonopoli tingimusi ja andsid kõigile Taani alamatele õiguse Islandil kaubelda. 1845. aastal, taastati [[Jón Sigurðsson]]i juhitud üliõpilasrühma algatusel nõuandva koguna Alþingi. See hakkas kogunema pealinnas Reykjavíkis. Jón Sigurðssoni peetakse Islandi rahvuskangelaseks. Tema sünnipäeva 17. juunit tähistatakse Islandi rahvuspühana. [[Þingvellir]]ist sai 1930. aastal Islandi esimene rahvuspark. Väliskaubandus liberaliseeriti täielikult 1855. aastal. Islandi kliima muutumine ja selle negatiivne mõju kohalikule põllumajandusele sundisid aastatel 1870–1914 umbes 20 000 islandlast otsima uut elupaika Põhja-Ameerikast, eelkõige [[Kanada]]st. Islandi asundused tekkisid muu hulgas [[Minnesota]] ja [[Wisconsin]]i osariigis. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli 42 000 ameeriklast Islandi immigrantide järeltulijad.<ref>{{en}} [https://www.loc.gov/teachers/classroommaterials/presentationsandactivities/presentations/immigration/scandinavian6.html ''Library of Congress: Scandinavian Immigration – Icelanders.]</ref><ref>Max Galli, Ernst-Otto Luthardt. ''Island'', Augsburg: Verlagsgruppe Weltbild 2007, lk 37</ref> 1874. aastal, Islandi asustamise 1000. aastapäeva tähistamise puhul, andsid Taani võimud Islandile uue põhiseaduse ja õiguse oma rahandust korraldada. === Iseseisvumine ja uuem ajalugu === [[Pilt:Lofsöngur (first recording).ogg|pisi|Esimene Islandi hümni "[[Lofsöngur]]" salvestis, esitab [[Pjetur A. Jónsson]] (1929)]] [[Pilt:Myvatn vom Naturbad Jardboedin-10-2018-gje.jpg|pisi|Veoauto sõidab mööda [[Mývatni järv]]est. Islandil on arenenud teedevõrk. Teed on asfaltkattega, välja arvatud kaugetes ja asustamata piirkondades]] [[Pilt:ThingvellirKirche.JPG|pisi|Üksildane kirik [[Úlfarsvatn]]i järve ääres. Iseseisev Islandi Vabariik kuulutati välja 17. juunil 1944 [[Þingvellir]]is]] [[19. sajand]]i teisel poolel hakkasid islandlased taotlema suuremat õigust oma maa asju ise korraldada. 1874. aastal sai Island omavalitsuse ja samal aastal anti talle uus põhiseadus. 1904. aastal kehtestati Islandil omavalitsuskord (islandi ''heimastjórn'', taani ''hjemmestyre''). [[Taani valitsus]]se loodi [[Islandi minister|Islandi ministri]] ametikoht. Esimeseks Islandi ministriks sai [[Hannes Hafstein]]. Ta asus elama Reykjavíki ja vastutas [[Alþingi]] ees. 1918. aastal sõlmitud liidulepinguga tunnustas Taani Islandit suveräänse [[Islandi Kuningriik|Islandi Kuningriigina]], mis jäi Taaniga [[personaalunioon]]i: mõlema riigi monarh oli Taani kuningas [[Christian X]]. Taani ja Islandi vahelise kokkuleppe järgi vastutas Kopenhaagen Islandi välissuhete ja rannavalve eest kooskõlas Islandi valitsuse otsustega.{{lisa viide}} [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses kuulutas Island end neutraalseks. 1940. aasta aprillis okupeeris Saksamaa Taani. Et Taani ei saanud enam täita oma kohustusi Islandi välissuhete korraldamisel, katkes senine kord. 10. mail 1940 okupeerisid Islandi [[Suurbritannia]] väed. 1941. aastal asendusid Briti väed [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] vägedega, kes viibisid Islandil sõja lõpuni. Liitlasväed kasutasid Islandit sõja ajal sõjaliselt ja rajasid sinna [[lennuväebaas]]e. Osa okupatsioonivägedest lahkus alles 1946. aastal. Kuigi Island ise sõjategevuses otseselt ei osalenud, uputasid sõdivad pooled mitmeid Islandi laevu ja paljud islandlased kaotasid elu.{{lisa viide}} Et Islandi ja Taani vahelist uniooni ei olnud Teise maailmasõja tõttu võimalik 1944. aastal pikendada, kuulutati 17. juunil 1944 [[Þingvellir]]is välja Islandi Vabariik. Seda päeva tähistatakse Islandi [[iseseisvuspäev]]ana.{{lisa viide}} 1949. aastal asutati [[NATO]], mille asutajaliikmete hulka kuulus ka Island. NATOga ühinemist saatsid Islandil 30. märtsil 1949 [[Alþingi]] hoone ees suured protestid ja rahutused, mille käigus kasutas politsei esmakordselt Islandi ajaloos [[pisargaas]]i. 1951. aastal sõlmitud kaitselepinguga naasid Ameerika Ühendriikide väed Islandile ja kasutasid sealset [[Keflavíki lennujaam|Keflavíki lennubaasi]] kuni 2006. aastani. Islandil ei ole oma sõjaväge ja riigi kaitse tugineb koostööle Ameerika Ühendriikidega. 2016. aasta [[2. aprill]]il saatis USA NATO õhuseiremissioonide toetamiseks Islandile hävitajad [[F-15 Eagle|F-15C Eagle]].<ref name="pAkmI" /> Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu. Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu. Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu.<ref>Ronald D. Gerste. [https://www.zeit.de/2023/22/schweden-unabhaengigkeit-gustav-vasa-nato-beitritt Unabhängigkeit von Schweden – Alter Schwede], zeit.de, 30.5.2023. </ref><ref>Linda Koponen. [https://www.nzz.ch/international/schweden-tritt-nato-bei-was-die-erweiterung-fuer-die-ostsee-bedeutet-ld.1748476 Gewinnt die Nato nach Schwedens Beitritt die alleinige Kontrolle über die Ostsee? Es ist kompliziert – eine Analyse in Karten], nzz.ch, 28.2.2024.</ref> == Asend ja suurus== Island asub [[põhjapolaarjoon]]e lähedal 63. ja 66. [[põhjalaius]]e vahel. Islandit ümbritsevad [[Atlandi ookean]], [[Taani väin]] (Islandi ja Gröönimaa vahel) ja [[Põhja-Jäämeri]]. Riigi põhjapoolseim punkt asub põhjapolaarjoonest vaid veidi lõuna pool ja paikneb geograafiliselt ligikaudu samal laiuskraadil kui Põhja-Rootsi. Lisaks [[Islandi saar]]ele kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, millest suurem osa on asustamata. Islandi saare pindala on ligikaudu 101 800 km². Riigi kogupindala on 103 125 km². Koos Islandi [[kalastusvöönd]]iga hõlmab riik umbes 758 000 km².<ref> [http://www.eldey.de/Geographie/Geographie/geographie.html Geografie], eldey.de.</ref> Kaugus Norra [[rannik]]uni on umbes 970 km, [[Gröönimaa]] rannikuni umbes 290 km ja [[Šotimaa]] rannikuni umbes 750 km. Islandist läänes asuva [[Kanada]] lähimad asustatud alad ([[Labrador]]) jäävad umbes 2070 km kaugusele. Islandi kaudu kulgeb üks lühemaid õhuteid [[Lääne-Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika]] idaranniku vahel.{{lisa viide}} Islandi lõunapoolseim punkt asub [[Surtsey]] saarel, mis on alates 2008. aastast kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.{{lisa viide}} [[Pilt:Iceland satellite.jpg|pisi|Island talvel. Foto tegi [[NASA]] satelliit Aqua 28. jaanuaril 2004]] == Loodus == [[Pilt:Iceland Mid-Atlantic Ridge Fig16.gif|pisi|left|Islandi seos [[Atlandi ookeani keskahelik]]uga]] === Geoloogiline ehitus === [[Pilt:Hvalfjörður-Botnsdalur-Iceland-20030527.jpg|pisi|[[Hvalfjörður]] ja [[Botnsdalur]]]] [[Pilt:Kalfárvellir-Snæfellsnes-Iceland-20030528.jpg|pisi|[[Kalfárvellir]] [[Snæfellsnes]]i poolsaarel]] Island on geoloogiliselt väga noor ja kuulub maailma noorima maismaa hulka. Vanim pinnal [[paljand]]uv [[aluspõhi]] on umbes 16 miljonit aastat vana.{{lisa viide}} Saare teke on seotud paiknemisega [[Atlandi ookeani keskahelik]]ul [[Põhja-Ameerika laam]]a ja [[Euraasia laam]]a lahknemisvööndis. Saare kujunemisel on oluline roll ka [[Kuum täpp|kuumal täpil]], mistõttu on vulkaaniline tegevus Islandil eriti intensiivne. Arvatavasti hakkas saar [[Atlandi ookean]]ist kerkima umbes 16–20 miljonit aastat tagasi, kui kaks magmaallikat hakkasid üheaegselt vedelaid kivimeid kuhjama. See geoloogiline "sünd" kestab tänapäevani ning mitmel pool Islandil jätkub uue maismaa teke: maapõuest purskub endiselt laavat ja kuuma vett.{{lisa viide}} Vulkaanilise tegevuse tagajärjel on ookeanipõhjast kerkinud ulatuslik saarestik, mille suurim saar on Islandi saar. Islandil leidub ulatuslikke [[laavaplatoo]]sid, vulkaane, [[tuff|tufi-]] ja [[hüaloklastiit|hüaloklastiidimägesid]] ning arvukalt lõhesid ja [[murrang]]uid.{{lisa viide}} Suurem osa saarest kujunes viimase [[viimane jääaeg|viimase jääaja]] jooksul või pärast seda. Saare vanim osa asub loodeosas ning seda nimetatakse islandi keeles [[Vestfirðir]] 'Läänefjordid'. Noorim osa on [[Surtsey]] saar, mis tekkis 1963. aastal vulkaanipurske tagajärjel. === Vulkaanid === [[Pilt:Eruption of Fagradalsfjall volcano, 2021-03-24.webm|pisi|Droonivideo [[Geldingadalir]]is purskavast vulkaanist 2021. aasta kevadel]] Island on üks maailma aktiivsemaid vulkaanilisi piirkondi. Seal on umbes 200 [[vulkaan]]i, mis jagunevad ligikaudu 30 aktiivseks vulkaaniliseks süsteemiks. Vulkaaniline tegevus koondub peamiselt saare kesk- ja edelaosa läbivatesse aktiivsetesse vulkaanivöönditesse. Aktiivsetes vulkaanivööndites esineb nii [[lõhevulkaan]]ilist tegevust kui ka [[kilpvulkaan]]e ja [[kihtvulkaan]]e.{{lisa viide}} Suurim vulkaanilise tegevuse vöönd ulatub Islandi kaguosast kirdeosani ning kulgeb mööda [[Atlandi ookeani keskahelik]]ku, kus [[Euraasia laam]] ja [[Põhja-Ameerika laam]] eemalduvad teineteisest. Laamade lahknemisel tekkiv lõhe täitub pidevalt Maa sisemusest kerkiva [[laava]]ga. Keskaheliku laius on Islandi põhjaosas umbes 40 km ja lõunaosas umbes 60 km ja see hõlmab ligikaudu veerandi riigi pindalast. Keskahelikule on iseloomulikud vulkaanikraatrite vööndid, auravad [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikad]], [[solfataar]]id ja sagedased [[maavärin]]ad. Ülejäänud kaks suuremat vulkaanilise tegevuse keskust asuvad [[Snæfellsnes]]i poolsaarel ja Lõuna-Islandi sisealadel.{{lisa viide}} Alates Norra asunike saabumisest enam kui 1100 aastat tagasi on Islandil registreeritud ligikaudu 200 vulkaanipurset. Islandil toimub pidevalt väiksemaid vulkaanilisi sündmusi, suuremad pursked leiavad aset aga ebaregulaarselt.{{lisa viide}} Üks tuntumaid vulkaanilisi piirkondi on [[Laki]] ehk [[Lakagígar]], umbes 27 km pikkune lõhede ja kraatrite süsteem. Selle suurim purse toimus 1783.–1784. aastal ning põhjustas suurt keskkonna- ja majanduskahju.{{lisa viide}} Tuntud [[kihtvulkaan]] on [[Hekla]], mis on üks Islandi aktiivsemaid vulkaane.{{lisa viide}} Teiste tuntud vulkaanide hulka kuuluvad Öræfajökull, [[Eldfell]] ja [[Snæfellsjökull]]. [[Surtsey]] saar tekkis 1963. aastal vulkaanilise tegevuse tulemusena.{{lisa viide}} 2010. aasta aprillis alanud [[Eyjafjallajökull]]i purse põhjustas Euroopas ulatuslikke lennuliikluse häireid.{{lisa viide}} Märtsis 2021 algas pärast ligi 800-aastast vaheaega [[Reykjanes]]i poolsaarel [[Geldingadalir]]is [[Fagradalsfjall]]i vulkaanisüsteemi purse. Sellele järgnesid piirkonnas mitmed uued vulkaanipursked.{{lisa viide}} Mõned vulkaanid paiknevad liustike all ja nende purskamise ajal võib jää kiiresti sulada, tekitades võimsaid vee-, muda- ja kivivoolusid ehk liustikutulvi, mis liiguvad mere poole. Kõige kardetumad sellised vulkaanid on [[Grímsvötn]], mis asub [[Vatnajökull]]i jääkilbi all, ning [[Katla]], mida kutsutakse ka Vanaks Nõiaks ja mis paikneb [[Mýrdalsjökull]]i all.{{lisa viide}} <gallery> Pilt:007_Volcano_eruption_of_Litli-Hrútur_in_Iceland_in_2023_Video_by_Giles_Laurent.webm|Video tegutsevast vulkaanist [[Litli-Hrútur]]ist 2023. aastal Pilt:Surtsey eruption 1963.jpg|Uus saar [[Surtsey]] 1963. aastal, kuusteist päeva pärast seda, kui merealune vulkaan oli pursanud ja saar oli hakanud merest kerkima Pilt:Thrihnukagigur Iceland 2.jpg|[[Þríhnúkagígur]]i vulkaani magmakamber on maailmas ainus, kuhu inimesed saavad sisse minna. Külastajad laskuvad sinna köistõstukiga </gallery> ===Laavaväljad=== [[Ódáðahraun]], Islandi suurim [[laavaväli]] pindalaga 4500 km², asub [[Vatnajökull]]ist põhja pool ja on kujunenud arvukate vulkaanipursete laavavoolude tagajärjel. Laavavälja iseloomulik nimi on Kurjategijate kõrb. Tuntuim seal 18. sajandil kaks aastakümmet ellu jäänud pagendatu oli [[Fjalla-Eyvindur]]. ===Geotermiline aktiivsus=== Lisaks vulkaanipursetele esineb Islandil rohkesti [[geotermiline aktiivsus|geotermilist aktiivsust]], sealhulgas [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikaid]] ja [[geiser|geisreid]]. Island on kõige kuumaveeallikaterikkam riik maailmast. Geotermilist aktiivsust kasutatakse laialdaselt [[geotermaalenergia]] tootmiseks. Üle 90 protsendi islandlastest kasutab geotermilist kütet. Geotermaalenergiat kasutatakse ka kõikjal Islandil leiduvate arvukate väikeste ujumisbasseinide soojendamiseks ja [[Hveragerði]] ümbruse kasvuhoonetes. Seal kasvatatakse lilli, köögivilju ja teadusuuringuteks isegi troopilisi puuvilju, näiteks [[apelsin]]e ja [[banaan]]e, et vähendada Islandi sõltuvust kallist imporditud põllumajandustoodangust. ===Maavärinad=== Islandil registreeritakse iga päev [[maavärin]]aid, millest enamik on nõrgad ja inimestele tuntamatud. Maavärinad on seotud nii [[laam]]ade liikumise kui ka vulkaanilise tegevusega.{{lisa viide}} [[Pilt:Iceland Snaefellsnes.jpg|pisi|left|[[Snæfellsnes]]i poolsaar]] ===Pinnamood=== Islandi mäed on valdavalt madalad ja keskmise kõrgusega. [[Lavamägi|Lavamäed]] vahelduvad [[tegevvulkaan]]ide, [[uinunud vulkaan]]ide ja [[kaldeera]]dega. Pinnamoodi on kujundanud eelkõige vulkaaniline tegevus, liustikud, vooluveed ja mere erosioon.{{lisa viide}} Kõrgeim mäetipp on [[Hvannadalshnúkur]], mis asub [[Öræfajökull]]i vulkaanimassiivis ja ulatub umbes 2110 m kõrgusele.{{lisa viide}} Islandi siseosa on suuresti asustamata ja sinna pääseb sageli ainult [[nelikveoline sõiduk|nelikveoliste sõidukitega]]. Varem pakkus raskesti ligipääsetav "[[Islandi kõrgustik]]", nagu seda sageli nimetatakse (ehkki see ei ulatu rannikualadest kuigi palju kõrgemale), varjupaika pagendatutele. === Rannik === [[Pilt:Yslandkaart.png|pisi|Islandi kaart]] Suurem osa Islandi elanikkonnast on koondunud viljakatele rannikualadele — asustuskõlblik on hinnanguliselt vaid 20–25% saarest, valdavalt lõuna- ja idarannikul. [[Reykjavíki pealinnapiirkond]], kus elab ligikaudu kaks kolmandikku Islandi elanikkonnast, on Islandi ainus suur linnaline keskus. Loodeosas asuvatest [[Läänefjordid]]est piki põhja kuni riigi idaosani iseloomustavad rannikut suured ja väikesed [[fjord]]id ning [[laht|lahed]]. Piirkond on maastiku ja väheste teede tõttu Islandi üks raskemini ligipääsetavamaid alasid; osasse fjordidest pääseb siiani vaid nelikveoliste sõidukitega ning mõnesse kõrvalisemasse asulasse (näiteks [[Strandir]]i piirkonnas) ka talvel üksnes piiratult. 1996. aastal valminud [[Vestfjarðagöngi tunnel]] on ühendust siiski oluliselt parandanud. Piirkonna rahvaarv saavutas haripunkti 1920. aastatel ja on sellest ajast peale, eriti sõjajärgsel linnastumisperioodil, pidevalt vähenenud. Lõunas iseloomustab rannikut looduslike lahesoppide peaaegu täielik puudumine, mis tuleneb piirkonna üleujutamisest [[Vatnajökull]]i sulaveega. Läänerannikut iseloomustavad seevastu laiad fjordid ja lahed. === Kliima === [[Pilt:Iceland Köppen.svg|pisi|[[Kliimavöönd]]id [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi]] [[Pilt:DyrholaeyWinter.jpg|pisi|[[Dyrhólaey poolsaar]] (Lõuna-Island) talvel]] Islandi kliimat mõjutavad selle asukoht põhjapoolsetel ja lähispolaarsetel laiuskraadidel, [[Atlandi ookean]]i [[hoovus]]ed, mere lähedus ja pinnamood. Islandi kliimat pehmendavad [[Golfi hoovus]]e süsteemi kuuluvad soojad hoovused, mis kulgevad lõunaranniku ääres. Külmad hoovused mõjutavad eelkõige põhja- ja idarannikut.{{lisa viide}} Rannikualadel on suved üldiselt jahedad ja talved merelise kliima tõttu suhteliselt pehmed. Saare siseosas ja kõrgustikel on kliima külmem ning taimkate hõredam. Koos tuultega, mis puhuvad saare kohal enamasti lõunast põhja, muudavad need tegurid [[Reykjavík]]i (Edela-Islandil) kliima külmemaks kui Euroopas, kuid siiski parasvöötmeliseks. [[Akureyri]]s registreeritakse mägituulte tõttu suuri temperatuurikõikumisi.{{lisa viide}} [[Sademed|Sademeid]] on rohkem tuultele avatud lõuna- ja lääneosas ning mäestike tuulepealsetel nõlvadel. Paljudes piirkondades on sademeid palju: nende aastane hulk varieerub lõunapoolsete tasandike umbes 2000 mm-st kuni [[Vatnajökull]]il mõõdetud maksimaalselt 4000 mm-ni. Põhja-Islandi kõrgplatood on kõige kuivem piirkond, kus aastane sademete hulk jääb alla 600 mm. Suve alguskuud on aasta kuivem aeg, ehkki sademete hulk on üldiselt väga muutlik. Kirdeosa on kuivem, sest lõunast Islandi kohale liikuvad pilved annavad suure osa oma sademetest juba suure Vatnajökulli liustiku kohal. Sellepärast on [[Mývatni järv]]e ümbruses rohkem päikesepaistelisi tunde kui teistes piirkondades. Põhjatuul põhjustab vastupidise olukorra: siis sajab põhjas, samal ajal kui Lõuna-Islandil valitseb soe ja päikesepaisteline ilm. Suvised tormid häirivad mõnikord autoliiklust rannikuteedel. [[Liivatorm]]id võivad mägismaal autojuhtide nähtavust piirata.{{lisa viide}} Tänu Golfi hoovuse süsteemi soojade hoovuste mõõdukamale mõjule on Islandi kliima leebem kui teistes samal põhjalaiusel asuvates piirkondades. Saarele on iseloomulikud pehmed talved ja suhteliselt jahedad suved. Keskmine ööpäevane temperatuur jääb talvel 0–3 °C ja suvel 12–15 °C vahele, kuid sisemaal võib temperatuur olla märgatavalt madalam. Mõnes piirkonnas tõuseb temperatuur suvekuudel üle 20 °C. Kõrgeimad temperatuurid registreeritakse tavaliselt juuni keskpaigast augusti lõpuni või septembri keskpaigani. Golfi hoovuse mõju tõttu esineb Lõuna-Islandil lumesadu harva. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses on Islandil registreeritud ka kõrgemaid keskmisi temperatuure, mistõttu mõned liustikud on hakanud taanduma ja väiksemad liustikukeeled, näiteks [[Oki liustik]], on isegi täielikult sulanud. See nähtus saavutas uue kõrgpunkti 2007. aastal, mis oli üks soojemaid Islandil kunagi registreeritud aastaid: 12 kuu jooksul sulas rohkem jääd kui kogu eelnenud kümnendi jooksul. Temperatuuri tõusu ja märgatavalt väiksema lumesaju tõttu muutusid jäävabaks piirkonnad, mis olid olud alates 1550. aastast katkematult jääga kaetud.<ref>''Der Fischer Weltalmanach 2009''. Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag 2008, lk 239.</ref> === Lumeväljad ja liustikud === [[Pilt:Eyjafjallajökull.jpeg|pisi|[[Eyjafjallajökull]]i liustik koos liustikujärvega]] Maa sisemuses asuvatest magmaallikatest tekkinud Island meenutab aurukatelt, mis on endiselt rõhu all. Ometi on saare pind suurel määral kujunenud külma ja jää toimel. [[Viimane jääaeg|Viimase jääaja]] jooksul kattis Islandit ulatuslik [[jääkate]]. Kogu maa oli kaetud liustikega, mis uuristasid lääne-, põhja- ja idarannikul maismaasse [[fjord]]e ning kujundasid järsud kaljuseinad ja mäetipud.{{lisa viide}} Umbes 10 000 aastat tagasi hakkas Islandi maismaa pärast suurte ja tohutu raskusega liustike sulamist järk-järgult kerkima. Tänapäeva [[liustik]]ud ja [[jäämüts]]id, mis paiknevad peamiselt saare kõrgematel aladel, tekkisid umbes 500. aastal eKr alanud külmemal perioodil. Tänapäeval katavad [[lumeväli|lumeväljad]] ja liustikud üle 13 protsendi Islandi pindalast, sealhulgas liustikud ligikaudu kümnendiku.{{lisa viide}} Suurim liustik on [[Vatnajökull]], mille pindala on ligikaudu 8000 km². Sellest lähtuvad mitmed [[väljavooluliustik]]ud ja [[liustikujõgi|liustikujõed]]. Paljud liustikud paiknevad vulkaanidel ning vulkaanipursked võivad nendega kaasnevate [[liustikutulv]]ade tõttu kujutada kaugetes piirkondades viibivatele turistidele suurt ohtu.{{lisa viide}} Kliima soojenedes on paljud Islandi liustikud taandunud. Näiteks kaotas [[Okjökull]] 2014. aastal liustikustaatuse, sest allesjäänud jää ei vastanud enam liustiku definitsioonile.{{lisa viide}} === Meri ja siseveed === [[Pilt:Leirhnjukur.jpg|pisi|[[Leirhnjúkur]]i [[kuumaveeallikas]]]] Islandit ümbritsev meri on talvel enamasti jäävaba, kuid [[triivjää]] võib külmade hoovuste mõjul jõuda põhja- ja idarannikuni. Mõnel karmil talvel võib triivjää raskendada [[laevaliiklus]]t.{{lisa viide}} Islandil on rohkesti järvi, jõgesid, allikaid ja muid siseveekogusid. Vesi pärineb peamiselt sademetest ja liustike sulamisest. Noores ja lõhelises vulkaanilises aluspõhjas imbub suur osa veest maapõue ja moodustab ulatuslikke põhjaveesüsteeme.{{lisa viide}} ==== Jõed ==== Rannikualadel leidub rohkesti väikesi ojasid. Suuremad [[jõgi|jõed]] saavad alguse liustikest, allikatest või järvedest. [[Liustikujõgi|Liustikujõgede]] veetase sõltub tugevasti aastaajast ja on suvel, kui liustikud intensiivsemalt sulavad, tavaliselt kõige kõrgem. Liustikujõgede vesi sisaldab sageli palju peeneteralist setet, mis annab sellele iseloomuliku heleda või hallika värvuse.{{lisa viide}} Kohtades, kus jõed järsult laskuvad, leidub arvukalt [[kärestik]]ke ja [[juga]]sid. Üks tuntumaid on 44 m kõrgune [[Dettifoss]], mis on üks Euroopa veerikkaimaaid jugasid.{{lisa viide}} ==== Järved ==== Islandil on palju erineva tekkega järvi. Neid on kujundanud liustike erosioon, vulkaaniline tegevus, tektoonilised liikumised, maalihked ja jõgede tegevus. Lisaks looduslikele järvedele leidub riigis hüdroelektrijaamade rajamise tõttu tekkinud veehoidlaid.{{lisa viide}} Pindalalt on suurim [[Þórisvatn]], mille suurus on pärast veehoidla rajamist umbes 86 km². Suurim looduslik järv on [[Þingvallavatn]], mille pindala on umbes 84 km².{{lisa viide}} === Taimed === [[Pilt:Skorradalsvatn_2004.jpg|pisi|left|Metsaistandused annavad [[Skorradalsvatn]]i järve ümbrusele alpimaastikule omase ilme]] [[Taimkate]] katab Islandil suhteliselt väikese osa maismaast. Suured alad on taimkatteta või hõreda taimkattega, eriti saare siseosas ja kõrgustikel, kus kliima on jahedam, samuti laavaväljadel ja liustike ümbruses. Madalamates piirkondades on taimkate üldiselt tihedam, kuid selle levikut piiravad ja mõjutavad lähisarktiline mereline kliima, vulkaaniline aktiivsus, pinnase areng, erosioon ja karjatamine. Kõrgematel aladel muutub taimkate hõredamaks ning üle 700 m kõrgusel merepinnast on suur osa maast taimkatteta. Tänapäeva looduslikus taimkattes on olulisel kohal madalad põõsad, rohttaimed, samblad ja samblikud.{{lisa viide}} [[Pilt:Lupins-in-Iceland-20030602.jpg|pisi|[[Lupiin]]id Akureyri lähedal]] Enne Islandi asustamist oli saarel märksa rohkem puittaimestikku kui tänapäeval. [[Arukask|Arukase]] metsad ja puistud katsid hinnanguliselt 25–40% saare pindalast. Norralaste asustusega 9. sajandil kaasnes ulatuslik metsaraie ning metsade levik vähenes järsult ka karjatamise tõttu. Tänapäeval moodustavad metsad ja põõsastikud kokku umbes 2% Islandi pindalast, looduslikud kasemetsad seejuures ligikaudu 1%.{{lisa viide}} Lähisarktilise kliima ja vulkaanilise aktiivsuse tõttu on Island enamiku taimede jaoks suhteliselt ebasobiv elupaik. Jääaegade tõttu on kadunud paljud taimeliigid, sealhulgas mammutipuud ja vahtrad. Islandi tänapäevane taimestik pärineb osaliselt Põhja-Ameerikast: umbes kaheksat kuni kümmet Islandil kasvavat taimeliiki ei leidu mujal Euroopas, küll aga Gröönimaal ja Põhja-Ameerikas. Samas esineb ligikaudu 97% Islandi taimeliikidest ka Norras ja ligikaudu 87% Briti saartel. Suurimad metsaalad asuvad riigi idaosas Lögurinni (Lagarfljóti) järve ümbruses ja [[Þórsmörk]]i orus. Metsa on säilinud ka paikades, mis on tuulte eest hästi kaitstud, näiteks Akureyri lähedal [[Vaglaskógur]]is, [[Ásbyrgi]] kanjonis ja [[Skaftafelli rahvuspark|Skaftafelli rahvuspargis]]. Väikesi põõsastikke, kanarbikku ja muid taimeliike leidub mõnikord mäenõlvadel, mille lambakasvatajad on varem metsast puhastanud. Nii pärismaised kui ka kõik sissetoodud metsikud taimeliigid on kohastunud lähisarktilise kliimaga. Lupiinid, mis õitsevad juunis lillade õitega, tõi Islandi Metsandusamet saarele 1945. aastal, Teise maailmasõja järel, et tõkestada mullaerosiooni. Nende tihe ja sügavale pinnasesse ulatuv juurestik kaitseb mulda tuuleerosiooni eest ja rikastab seda lämmastikuga. Lisaks lupiinidele kasutatakse tuuleerosiooni tõkestamiseks ka luitevorme kinnistavaid kõrrelisi, näiteks [[randkaer]]a. === Loomad === [[Pilt:Icelandic Ponies2.jpg|pisi|[[Islandi hobune]] on Islandilt pärit hobusetõug]] Islandit ümbritsevates vetes leidub rohkesti [[mereimetaja]]id, sealhulgas [[vaalalised|vaalalisi]] ja [[hülglased|hülglasi]].{{lisa viide}} Enne inimasustust oli ainus maismaaimetaja [[polaarrebane]]. Hiljem on inimesed saarele toonud kodu- ja metsloomi, sealhulgas [[islandi hobune|islandi hobuse]], [[lammas|lambaid]] ja [[põhjapõder|põhjapõtru]].{{lisa viide}} Islandil on suhteliselt liigivaene maismaaelustik, kuid linnustik on rikkalik. Islandi saarel ja selle ümbruses on arvukalt merelinde. Island on mitme linnuliigi oluline pesitsus- ja rändepiirkond.{{lisa viide}} [[Roomajad]] ja [[kahepaiksed]] Islandilt looduslikult puuduvad.{{lisa viide}} Islandit ümbritsevad mered on kalarikkad. Kalandus on olnud riigi majanduses ajalooliselt väga oluline. Sisevetes elab [[lõhelased|lõhelasi]], sealhulgas lõhesid ja forelle.{{lisa viide}} ==== Linnud ==== [[Pilt:Puffin2.jpg|pisi|left|[[Lunn]] [[Látrabjargi poolsaar]]el]] [[Pilt:Manuscript Odinn.jpg|pisi|Rongad [[Huginn]] ja [[Muninn]] on [[Odin]]i silmad ja kõrvad. Islandi illustratsioon 18. sajandi käsikirjast]] Islandil elavad looduslikult paljud mere- ja maalinnud. Seal pesitseb umbes 78 linnuliiki, kes pesitsevad — sealhulgas hahad, luiged, haruldased [[pistrikulised]], [[lumepüü]]d, [[randtiir]]ud, [[lunn]]id, haruldased merikotkad ja [[suula]]d. Islandil on täheldatud üle 400 linnuliigi, nii et see on linnuvaatlejate paradiis. Mõned linnuliigid talvituvad Islandil, enne kui nad suvel oma kaugemal põhjas asuvatesse pesitsuspaikadesse tagasi lendavad. Teistele liikidele on Island ainult vahepeatus pikal teekonnal. Mõned linnud satuvad sinna kogemata tormituultega. Enamikku Islandi liike esineb ka mujal Põhja-Euroopas. [[Jääkaur]], [[läänesõtkas]] ja [[kärestikuaul]] on pärismaised ainult Islandil, Gröönimaal ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Islandil leiavad väga sobiva elupaiga miljonid lunnid ja veelinnud (26 liiki). Erinevalt ülejäänud maailmast, kus umbes 60 protsenti kõigist linnuliikidest on [[laululised]], piirdub nende osakaal Islandil umbes 17 protsendiga — peamiselt puudel asuvate pesitsuspaikade ning sobiva toidu, näiteks putukate puuduse tõttu.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 131.</ref> [[Söödikänn]]i liha ja munad olid sajandeid islandlaste populaarne toiduaine. Rasvast liha kasutati isegi kütusena.<ref>Max Galli, Ernst-Otto Luthardt. ''Island'', Augsburg: Verlagsgruppe Weltbild 2007, lk 53.</ref> Seevastu [[ronk]]a, kelle nimi on ka ''Krummi'', austati [[Odin]]i valitud linnuna. Hiljem omistati talle ennustajavõimeid: aknalaual kraaksuvad rongad ennustasid pereliikme surma, erutunud ronk viitas ähvardavale ohule merel. Enamikul Islandi taluperemeestel oli vähemalt üks paar ronki. Mehenime [[Hrafn]] 'ronk' populaarsus viitab selle linnu erilisele rollile. [[Merikotkas]] on pistrikuliste kõrval Islandi tuntuim röövlinnuliik. Ta on kuni 90 cm pikkune ja [[tiibade siruulatus]] võib olla kuni 2,5 m. 19. sajandil oli merikotkaid hinnanguliselt 200–300 pesitsevat paari. 1920. aastaks jäi neid ainult kümme paari, sest talunikud lasksid neid maha, süüdistades neid tallede, tibude ja munade varguses. Kotkad võeti 1913. aastal kaitse alla (seadus jõustus 1. jaanuaril 1914). Tänu sellele ja 1964. aastal kehtestatud rebasemürgi keelule on populatsioon märkimisväärselt taastunud: 2023. aasta seisuga hinnati täiskasvanud lindude arvuks ligikaudu 90 pesitsevat paari, üle kolme korra rohkem kui 1960ndatel. Pesitsevate ja edukalt poegi kasvatavate paaride arv kõigub siiski jätkuvalt tugevalt. Näiteks 2025. aastal pesitses 60 paari, kellest ainult 36 kasvatas edukalt poegi. ==== Imetajad ==== [[Pilt:IcelandicHorseInWinter.jpg|pisi|Islandi hobune talvisel maastikul]] [[Pilt:Icelandic-Sheep-20030608.JPG|pisi|Islandi lambad]] Lühikese aja jooksul pärast [[viimane jääaeg|viimast jääaega]], mis lõppes umbes 10 000 aastat tagasi, ei ole jõudnud kujuneda suurt loomaliikide mitmekesisust. Praegu leidub Islandil vaid seitse looduslikku imetajaliiki: polaarrebane, põhjapõder, [[ameerika naarits]], [[rändrott]], [[kodurott]], [[metshiir]] ja [[koduhiir]].<ref> [https://vefsafn.is/is/20050301181457/www.iceland.is/country-and-nature/nature/AnimalLife/ Animal life], iceland.is.</ref> Enne 1900. aastat sattusid Islandi randa vahel ka Gröönimaalt kaugele triivinud jääpankadel [[jääkaru]]d. Polaarrebane on ainus põlisimetaja, kes elas Islandil looduslikult juba enne norralaste kolonisatsiooni. Polaarrebased jõudsid Islandile arvatavasti viimase jääaja lõpupoole üle jäätunud ookeani. Kõik teised imetajaliigid on hiljem kas tahtlikult või kogemata sisse toodud. Polaarrebase toit koosneb peamiselt [[lind|lindudest]] ja [[muna]]dest. Suve alguses langevad kergeks saagiks [[pesa]]dest välja kukkunud pojad. Lisaks toituvad polaarrebased ka raipest, sealhulgas põhjapõtrade ja [[lammas]]te korjustest. Talunikud kahtlustasid, et rebased ründavad ka elavaid lambaid, ja püüdsid neid seetõttu välja juurida. Tegelikult suudavad rebased ründama vaid haigeid loomi.<ref>[http://www.eldey.de/FloraFauna/Tierwelt/tierwelt.html#polarfuchs Tierleben: Polarfuchs], eldey.de.</ref> [[Islandi hobune|Islandi hobuste]] esivanemad tõid Islandile algsed viikingitest ja keltidest asunikud. Sellest ajast saadik on nad jäänud puhtaks põlistõuks. Islandi hobuseid tohib välja vedada, kuid hobuste sissevedu ei ole lubatud. Ka praeguse umbes 3000-pealise põhjapõdrakarja kolmteist esiisa toodi algselt Norrast sisse 1773. aastal, ent põhjapõtrade kasvatus ja jaht ei ole Islandil kunagi kujunenud tulusaks tegevusalaks. Islandi põhjapõdrad elavad praegu metsloomadena kõrgustiku idaosas. Teine kohalikele loomakasvatajatele oluline tõug, mis toodi sisse koos Norra asustuslainega, on [[islandi lammas]]. Islandi algsed suured kasemetsad raiusid varajased asunikud maha, et karjamaid juurde saada. Lambad võivad Islandi lühikese suve jooksul vabalt liikuda. Alles sügisel aetakse nad lauta tagasi. [[Islandi lambakoer]] on ainus Islandi põline [[koeratõug]], üks maailma vanimaid koeratõuge. Tema esivanemad jõudsid Islandile koos esimeste asunikega Norrast ja mujalt Põhja-Skandinaaviast, näiteks [[Finnmark|Finnmargist]] ja [[Norrbotten]]ist. Isoleeritud Islandil arenesid koerad iseseisvaks tõuks, mida leidub üle kogu maa. [[Islandi kennelklubi]] (Hundaræktarfélag Íslands) andmetel on Islandil praegu 1000–2000 islandi lambakoera ja läbi aegade on välismaale registreeritud kokku umbes 11 000 koera, aga ei ole teada, kui palju neid seal praegu on. Kuigi selle tõu populaarsus näiteks Rootsis, Taanis ja USAs kasvab, on ta endiselt suhteliselt haruldane. Hülged on Islandi rannikualadel tüüpilised. Rotid ja hiired toodi sisse laevadega. Ameerika naaritsaid kasvatatakse kohalikus karusnahatööstuses, ja loomad, kellel on õnnestunud puuridest põgeneda, on looduslike vaenlaste puudumise tõttu saanud teistele liikidele nuhtluseks ja ohuks. ==Poliitika == ===Riigikord=== [[Pilt:Johanna sigurdardottir official portrait.jpg|pisi|Endine peaminister [[Jóhanna Sigurðardóttir]] juhtis Islandi esimest vasakpoolset valitsust]] 1944. aasta [[Islandi põhiseadus]]e järgi on Island vabariik. [[Riigipea]] on [[Islandi president]], kes valitakse otse neljaks aastaks. Põhiseaduse kohaselt on [[Islandi evangeelne luterlik kirik]] [[riigikirik]], mida riik toetab ja kaitseb; president nimetab ametisse kiriku piiskopi, kuid kiriku vaimulik juht ei ole riigipea, vaid piiskop. [[Parlament]] [[Alþingi]] koosneb 63 liikmest, kes valitakse neljaks aastaks [[proportsionaalne valimissüsteem|proportsionaalse valimissüsteemi]] alusel. [[Kahekojaline parlament]] kaotati 1991. aastal. Sellest ajast alates on Alþingi [[ühekojaline parlament|ühekojaline]]. Hääleõigus on kõigil vähemalt 18-aastastel kodanikel. ====President==== Praegune president on [[Halla Tómasdóttir]], kes on ametis alates 2024. aastast. ====Parlament==== [[Pilt:Iceland Althing 2024.svg|pisi|Kohtade jaotus Islandi parlamendis pärast [[2024. aasta Islandi parlamendivalimised|2024. aasta Islandi parlamendivalimisi]]. Punane – S, kollane – F, oranž – C, roheline – B, sinine – D, must – M]] {{Vaata ka|2007. aasta Islandi parlamendivalimised}} Viimastel, [[2024. aasta Islandi parlamendivalimised|30. novembril 2024 toimunud valimistel]] said parlamendis kohti kuus erakonda: *[[Allianss (Island)|Allianss]] (''Samfylkingin'', lühend S, sotsiaaldemokraatlik, 15 kohta (+9)); *[[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] (''Sjálfstæðisflokkurinn'', lühend D, paremtsentristlik, 14 kohta (−2)); *''[[Viðreisn]]'', lühend C, liberaalne ja Euroopa-meelne, 11 kohta (+6)); *''[[Flokkur fólksins]]'', lühend F, populistlik ja euroskeptiline, 10 kohta (+4)); *''[[Miðflokkurinn]]'', lühend M, euroskeptiline, 8 kohta (+5)); *[[Progressipartei (Island)|Progressipartei]] (''[[Framsóknarflokkurinn]]'', lühend B, tsentristlik, 5 kohta (−8)). Parlamendist langesid välja [[Vasakpoolsete ja Roheliste Liit]] (kaotas kõik 8 kohta) ja [[Piraadipartei (Island)|Piraadipartei]] (kaotas kõik 6 kohta). ====Valitsus==== [[Pilt:Kristrún Frostadóttir 2021.jpg|pisi|[[Kristrún Frostadóttir]], Islandi praegune peaminister]] [[Pilt:Althingishusid.jpg|pisi| [[Alþingishúsið]] Reykjavíkis, Islandi parlamendi Alþingi hoone]] [[Pilt:Cabinet building, Reykjavík 2014-07-28.jpg|pisi|Islandi valitsuse ja peaministri büroo Reykjavíkis]] [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] ja [[Allianss (Island)|Allianss]] moodustasid 23. mail 2007 koalitsioonivalitsuse, millel oli parlamendis kahekolmandikuline enamus. Peaministriks sai Iseseisvuspartei esimees [[Geir Hilmar Haarde]], välisministriks [[Ingibjörg Sólrún Gísladóttir]] Alliansist. Valitsuse poliitika peamised eesmärgid olid majanduskasvu tempo kindlustamine (koos madala inflatsiooniga), kaubandusbilansi puudujäägi vähendamine, keskkonnakaitse esmatähtsaks pidamine ja nõue, et suured tööstusprojektid saaksid parlamendi heakskiidu ja neid ei rajataks looduskaitsealadele. Pärast rahanduskriisist tingitud meeleavaldusi astus valitsus 26. jaanuaril 2009 tagasi. 1. veebruaril 2009 sai [[Jóhanna Sigurðardóttir]] Alliansi ja Vasakpoolsete ja Roheliste Liidu ajutise koalitsioonivalitsuse peaministriks. Koalitsioonil ei olnud parlamendis enamust. Allianss ning [[Vasakpoolsete ja Roheliste Liit]] saavutasid [[2009. aasta Islandi parlamendivalimised|25. aprillil 2009 toimunud parlamendivalimistel]] koos absoluutse enamuse. [[2013. aasta Islandi parlamendivalimised|27. aprillil 2013 toimunud parlamendivalimistel]] saavutasid Iseseisvuspartei ja Progressipartei koos absoluutse enamuse. Progressipartei esimees [[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] moodustas koalitsioonivalitsuse Iseseisvusparteiga ja katkestas läbirääkimised Islandi astumiseks Euroopa Liitu. Iseseisvuspartei esimees Bjarni Benediktsson oli selles valitsuses rahandusminister. Pärast [[2017. aasta Islandi parlamendivalimised|28. oktoobril 2017 toimunud valimisi]] moodustati [[Katrín Jakobsdóttir]]i juhtimisel koalitsioonivalitsus, kuhu kuulusid Vasakpoolsete ja Roheliste Liit, liberaal-konservatiivne Iseseisvuspartei ja agraarne Progressipartei. See koalitsioon jätkas ka pärast 2021. aasta Islandi parlamendivalimised|2021. aasta valimisi. 5. aprillil 2024 esitas Katrín Jakobsdóttir lahkumisavalduse peaministri kohalt, et kandideerida eelseisvatel presidendivalimistel. 9. aprillil 2024 vahetas ta välja Bjarni Benediktsson, kes oli olnud välisminister.<ref>[https://web.archive.org/web/20240409194444/https://www.faz.net/agenturmeldungen/dpa/islands-aussenminister-benediktsson-uebernimmt-regierung-19642543.html Islands Außenminister Benediktsson übernimmt Regierung], faz.net, 9.4.2024.</ref> Bjarni Benediktssoni valitsus langes 2024. aasta oktoobris. [[2004. aasta Islandi parlamendivalimised|Novembris 2024 toimunud valimised]] võitis [[Kristrún Frostadóttir]]i juhitud Allianss.<ref>Ragnar Jón Hrólfsson, Þorgerður Anna Gunnarsdóttir. [https://www.ruv.is/frettir/innlent/2024-12-21-rikisstjorn-kristrunar-frostadottur-er-tekin-vid-voldum-431433 Ríkisstjórn Kristrúnar Frostadóttur er tekin við völdum], ruv.is, 21.12.2024.</ref> ===Ametiühingud=== Islandil kuulub ametiühingutesse üle 80% töötajatest. Islandi Tööliste Föderatsioon (''[[Alþýðusamband Íslands]]'', ASÍ) asutati 1916. aastal. Sellel on tänapäeval ligikaudu 136 000 liiget, mis moodustab umbes poole Islandi tööjõust. Suurim ametiühing on kaubandustöötajate liit [[VR (ametiühing)|VR]] (umbes 40 000 liiget), millele järgneb [[Efling]] (umbes 27 000 – 30 000 liiget). Mõlemad kuuluvad ASÍ-sse. Suurim avaliku sektori ametiühingute katusorganisatsioon on omavalitsus- ja riigitöötajate liit [[BSRB]] (''Bandalag starfsmanna ríkis og bæja''), mis tegutseb alates 1942. aastast ja ühendab ligikaudu 21 000 – 23 000 liiget 25 ametiühingus. Islandi Tööandjate Föderatsioon (praegu ''[[Samtök atvinnulífsins]]'') asutati 1934. aastal (nimega ''[[Vinnuveitendafélag Íslands]]''). Oma ühendused on loonud ka käsitöölised, tööstusettevõtjad ja põllumajandustootjad. ===Välispoliitika=== [[Pilt:Flag lowering iceland.jpg|pisi|USA andis 2006. aastal [[Keflavíki sõjaväebaas]]i Islandile üle]] Islandi välispoliitika keskendub eelkõige koostööle teiste [[Põhjamaad]]ega, [[NATO]] liikmesusele ja Ameerika Ühendriikidega sõlmitud sõjalisele kokkuleppele, Euroopa poliitikale (ehkki Island ei ole Euroopa Liidu liige) ning solidaarsusele teiste Euroopa väikeriikidega, näiteks [[Balti riigid|Balti riikidega]].<ref>[https://web.archive.org/web/20080618081841/http://www.auswaertiges-amt.de/diplo/de/Laenderinformationen/Island/Aussenpolitik.html Island: Außenpolitik], Auswärtiges Amt, 18.6.2008.</ref> Koostöö arengumaadega ja Islandi osalemine rahvusvahelistel rahuvalvemissioonidel etendavad riigi välispoliitikas üha olulisemat osa. Kuigi Islandil puuduvad alalised relvajõud, osaleb ta rahvusvahelistel rahuvalve- ja muudel missioonidel peamiselt tsiviil- ja politseipersonaliga. Põhjamaade koostöö, mille aluseks on kultuurilised ja ajaloolised sidemed teiste Skandinaavia maadega, on Islandi välispoliitika keskne element. Põhjamaade passiliidu säilitamiseks pärast Taani, Rootsi ja [[Soome]] ühinemist [[Schengeni leping]]uga sõlmisid Island ja Norra 1996. aastal Schengeni riikidega assotsiatsioonilepingu. Schengeni õigustik hakkas Islandi ja Norra suhtes reaalselt kehtima alates 2001. aasta märtsist. Island on liige ka [[Läänemeremaade Nõukogu]]s ja [[Barentsi Euro-Arktika Nõukogu]]s ning [[Arktika Nõukogu]] asutajaliige. Arktika Nõukogu asutati 1996. aasta septembris. Island on ka [[NATO]] asutajaliige, ehkki riigil ei ole oma sõjaväge. NATO leping ja 1951. aastal Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kaitseleping tagavad Islandi julgeoleku. Ehkki Ameerika Ühendriikide sõjaväebaas Keflavíkis suleti 30. septembril 2006, sõlmisid USA ja Island täiendavaid kokkuleppeid, mis reguleerivad USA julgeoleku- ja kaitsekoostööd Islandiga. Alates 2007. aastast, mil [[NATO sõjaline komitee]] vastava missiooni heaks kiitis, kaitsevad Islandi õhuruumi rahuajal kordamööda NATO eri liikmesriikide (sealhulgas sageli Norra, aga ka USA, Suurbritannia, Saksamaa jt) hävitajad missiooni [[Icelandic Air Policing]] raames. Islandi ja Norra vahel sõlmiti 2007. aastal ka kahepoolne julgeolekukoostöö memorandum, mis aga ei anna Islandile Norra-poolset julgeolekugarantiid. === Haldusjaotus === [[Pilt:Iceland, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Islandi piirkonnad]] Islandil on kaks haldustasandit: riik ja [[vald (Island)|vallad]]. ====Vallad==== {{vaata ka|Islandi valdade loend}} Islandi kohalikku haldust korraldavad [[vald (Island)|vallad]] (''sveitarfélög'', ainsus ''sveitarfélag''). 1. juunist 2026. on Islandis 61 valda (varem 62). Vallad vastutavad muu hulgas alushariduse ja põhihariduse, jäätmekäitluse, sotsiaalteenuste, ühistranspordi ning ruumilise planeerimise eest.{{lisa viide}} ====Piirkonnad==== Riik on statistika ja regionaalse korralduse eesmärgil jaotatud kaheksaks piirkonnaks (''landshluti'', mitmuses ''landshlutar''). Need ei ole iseseisvad haldusüksused, vaid neid kasutatakse muu hulgas statistika esitamiseks ja regionaalse koostöö korraldamiseks.{{lisa viide}} Piirkonnad on (sulgudes keskus): {{veergude loend|laius=22em|stiil=max-width:45em| # [[Höfuðborgarsvæðið]] (Reykjavík) # [[Suðurnes]] (''varem Reykjanes'') ([[Keflavík]]) # [[Vesturland]] ([[Borgarnes]]) # [[Vestfirðir]] ([[Ísafjörður]]) # [[Norðurland vestra]] ([[Sauðárkrókur]]) # [[Norðurland eystra]] ([[Akureyri]]) # [[Austurland]] ([[Egilsstaðir]]) # [[Suðurland]] ([[Selfoss]]) }} ====Maakonnad ja maakonna õigustega linnad==== Varem oli riik jaotatud 23 maakonnaks (''sýslur'', ainsuses ''sýsla''): {{veergude loend|laius=17em|stiil=max-width:53em| * [[Árnessýsla]] * [[Austur-Barðastrandarsýsla]] * [[Austur-Húnavatnssýsla]] * [[Austur-Skaftafellssýsla]] * [[Borgarfjarðarsýsla]] * [[Dalasýsla]] * [[Eyjafjarðarsýsla]] * [[Gullbringusýsla]] * [[Kjósarsýsla]] * [[Mýrasýsla]] * [[Norður-Ísafjarðarsýsla]] * [[Norður-Múlasýsla]] * [[Norður-Þingeyjarsýsla]] * [[Rangárvallasýsla]] * [[Skagafjarðarsýsla]] * [[Snæfellsnes-og Hnappadalssýsla]] * [[Strandasýsla]] * [[Suður-Múlasýsla]] * [[Suður-Þingeyjarsýsla]] * [[Vestur-Barðastrandarsýsla]] * [[Vestur-Húnavatnssýsla]] * [[Vestur-Ísafjarðarsýsla]] * [[Vestur-Skaftafellssýsla]] }} Lisaks maakondadele oli 14 maakonna õigustega linna (''kaupstaðir''): {{veergude loend|laius=13em|stiil=max-width:42em| * [[Akranes]] * [[Akureyri]] * [[Hafnarfjörður]] * [[Húsavík]] * [[Ísafjörður]] * [[Keflavík]] * [[Kópavogur]] * [[Neskaupstaður]] * [[Ólafsfjörður]] * Reykjavík * [[Sauðárkrókur]] * [[Seyðisfjörður]] * [[Siglufjörður]] * [[Vestmannaeyjar]] }} ===Riiki iseloomustavad indeksid=== [[Globaalne rahuindeks|Globaalse rahuindeksi]] järgi on Island maailma kõige rahulikum riik. 2026. aasta indeksis on Island 163 riigi seas 19. järjestikust aastat esikohal.<ref>[https://www.visionofhumanity.org/maps/#/ Vision of Humanity]</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Björk - Hurricane Festival.jpg|pisi|[[Björk]] on üks tuntumaid Information slandi inimesi]] === Demograafilised näitajad === ====Rahvaarv==== Islandi rahvaarv oli 1. jaanuari 2026 seisuga 394 324.<ref>[https://www.statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/ Iceland's population was 394,324 at the beginning of 2026], Statistics Iceland, statice.is.</ref> Islandi rahvaarv oli pärast asustamist sajandeid suhteliselt väike ja kõikus palju. Pärast [[Islandi asustamine|asustamisperioodi]] võis see kasvada umbes 70 000–80 000 inimeseni. Umbes 1100. aasta rahvaarvuks hinnatakse samuti 70 000–80 000 inimest. Rahvaarvu mõjutasid korduvalt külmad talved, näljahädad, nakkushaigused ja vulkaanipursked. Eriti rängalt mõjutasid rahvastikku 15. sajandi katkuepideemiad ning 18. sajandi rõugeepideemiad ja vulkaanipursked.<ref>Richard F. Tomasson. ''Iceland, the First New Society''. University of Minnesota Press, 1980, lk 63.</ref> Aastatel 1500–1804 oli Islandil 37 näljaaastat.<ref>H. O. Lancaster. ''Expectations of Life: A Study in the Demography, Statistics, and History of World Mortality''. New York: Springer-Verlag, 1990, lk 399.</ref> Esimene täielik [[rahvaloendus]] korraldati 1703. aastal. [[1703. aasta Islandi rahvaloendus]]e järgi (korrigeeritud andmetel) elas Islandil 50 358 inimest. See rahvaloendus on erakordselt oluline ajalooallikas, sest selles registreeriti kogu elanikkond koos nimede, vanuse ja ühiskondliku seisundiga. See on vanim säilinud täielik rahvaloendus maailmas, mistõttu kandis UNESCO selle 2013. aastal maailma mälu registrisse (''Memory of the World''). [[Laki]] vulkaanipurse 1783. aastal ja sellele järgnenud keskkonna- ning majanduskriis põhjustasid rahvaarvu järsu vähenemise. Aastatel 1784–1786 kaasnesid purskega ulatuslik kariloomade hukkumine, nälg ja haigused. Ajaloolise demograafia uuringute kohaselt langes Islandi rahvaarv 49 609-lt (1783. aasta algul) 40 381-ni (1786. aasta algul), seega ligikaudu 19% võrra.<ref>Guðmundur Jónsson, Magnús S. Magnússon (toim). ''Hagskinna: Icelandic Historical Statistics''. Reykjavík: Statistics Iceland, 1997.</ref><ref>Claudia E. Wieners, Guðmundur Hálfdanarson. "More poison than words can describe": What did people die of after the 1783 Laki eruption in Iceland? – ''Natural Hazards and Earth System Sciences'', 2024, 24, lk 2971.</ref> 18. sajandi lõpul oli Islandi rahvaarv seega langenud ligikaudu 40 000 inimeseni. 19. sajandil hakkas rahvaarv elutingimuste paranemise ja suremuse vähenemise tõttu jälle kasvama. 1850. aastal elas Islandil umbes 60 000 inimest, 1925. aastal umbes 100 000 inimest ja 1967. aastal umbes 200 000 inimest. Ametliku statistika järgi sündis Islandi 300 000. elanik 2006. aastal.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 15; Statistics Iceland.</ref> ====Keskmine eluiga==== [[Keskmine eluiga]] on naistel 84,2 aastat ja meestel 81,0 aastat (2025), mis on maailma kõrgeimate seas. ===Islandlased=== [[Islandlased|Islandlaste]] kujunemisel on olulist osa etendanud nii Skandinaaviast kui ka Briti saartelt pärit rahvastik. Esimesed asunikud olid peamiselt Norra päritolu viikingid, kellest paljud saabusid Briti saartel asunud Norra asundustest. Asunike naised ja orjad olid valdavalt keldi päritolu. Keldi päritolu mõju Islandi rahvastiku ja kultuuri kujunemisele on seostatud ka keldi päritolu nimede ning mõningate kirjanduslike mõjutustega, eriti [[Edda]] luules. Et Islandi on ülejäänud Euroopast geograafiline eraldatud, oli selle asustamine keeruline. [[Islandi asustamine]] 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses tõi sinna inimesi peamiselt Skandinaaviast ning Briti saartelt. Kirjalikud allikad rõhutavad eelkõige Norra päritolu asunikke, kuid geneetilised uuringud on näidanud, et Islandi algasukate hulgas oli märkimisväärselt ka Briti saartelt pärit inimesi. Varasemad uuringud, mis põhinesid tänapäeva islandlaste [[Y-kromosoom]]i ja mitokondriaalse DNA ([[mtDNA]]) võrdlusel Skandinaavia ja Briti saarte rahvastikuga, on andnud kaudseid hinnanguid asustajate päritolule. Y-kromosoomi uuringu järgi on umbes 20–25% Islandi meeste esivanematest gaeli päritolu ja ülejäänutel tõenäoliselt peamiselt põhjala päritolu.<ref>Agnar Helgason, S. Sigureth Ardóttir, J. Nicholson, B. Sykes, E. W. Hill, D. G. Bradley, V. Bosnes, J. R. Gulcher, R. Ward jt. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 67 (3): 697—717.</ref> Mitokondriaalse DNA uuringud on näidanud, et islandlaste naissoost esivanemate seas oli Briti saarte päritolu enamuses ja Skandinaavia päritolu vähemusew. Täpsemat ja otsesemat teavet on andnud 2018. aastal ilmunud iidse DNA uuring, milles analüüsiti otse 27 varaseima asunikepõlvkonna islandlase (mitte tänapäeva elanike) genoome ja võrreldi neid Skandinaavia ning Briti saarte tolleaegse rahvastikuga. Uuring näitas, et asunikud olid otseselt tuvastatavalt kas norra, gaeli või segapäritolu, kusjuures norra päritolu osakaal oli asustamise ajal ligikaudu 57%, kuid on [[geenitriiv]]i ja gaeli päritolu asunike (kelle seas oli palju orje) väiksema järglaskonna tõttu kasvanud tänapäeva islandlastel ligikaudu 70%-ni. Samuti selgus, et iidsed asunikud olid oma Skandinaavia ja Briti-Iiri lähtepopulatsioonidele geneetiliselt märgatavalt lähedasemad kui tänapäeva islandlased.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, 360 (6392): 1028–1032.</ref> Geneetilised andmed on seega kokkuvõttes kooskõlas ajaloolise käsitlusega, mille kohaselt tõid osa Skandinaaviast pärit asunikke Islandile kaasa Briti saartelt pärit inimesi, sealhulgas orje. Islandlaste ajalooline väike arv ja pikaajaline geograafiline eraldatus on aidanud kaasa sellele, et islandlaste geneetiline ja sugulusstruktuur on hästi uuritav. Islandil on säilinud ka erakordselt rikkalik genealoogiline traditsioon. Paljud perekonnad saavad oma esivanemaid jälgida paljude põlvkondade vältel. See traditsioon on tänapäeval koondunud andmebaasi [[Íslendingabók (andmebaas)|Íslendingabók]] ("Islandlaste raamat"), mille on koostöös loonud biotehnoloogiaettevõte [[deCODE genetics]] ja tarkvaraettevõtja [[Friðrik Skúlason]]. Andmebaas püüab kaardistada kõigi kunagi elanud islandlaste omavahelisi sugulussidemeid. Avalikkusele (Islandi kodanikele ja alalistele elanikele isikukoodi (''kennitala'') alusel) tehti see kättesaadavaks 2003. aastal. See sisaldab üle miljoni isiku andmeid ja katav ligikaudu 95% pärast 1700. aastat sündinud islandlastest. Erakordselt hästi dokumenteeritud sugulusstruktuur on üks põhjusi, miks Islandist on saanud rahvastikugeneetika uurimisel maailmas juhtiv paik. === Keeled === [[Islandi keel]], mis kuulub [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keelte]] hulka, on Islandi ametlik keel (kinnitatud 2011. aasta seadusega nr 61/2011 "[[Lög um stöðu íslenskrar tungu og íslensks táknmáls]]"). Sama seaduse järgi on [[islandi viipekeel]] [[kurtus|kurtide]] [[esimene keel]]. Levinud väide, et islandi keel on umbes 97% elanikkonna emakeel, on aegunud. Statistikaameti 2008. aasta andmetel oli see 93,2% elanikkonna emakeel ja 2016. aastaks oli see näitaja langenud 80% kanti. === Sisseränne === Islandi rahvastik on ajalooliselt olnud suhteliselt ühtse päritoluga. Alles 20. sajandi lõpus hakkas sisseränne etendama rahvastiku kujunemises märkimisväärsemat osa ja 21. sajandil suurenes elanikkonna päritolu mitmekesisus veelgi. 2026. aasta 31. märtsi seisuga elas Islandil 70 650 välisriikide kodanikku, kes moodustasid 17,9% riigi elanikkonnast. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga olid need arvud 37 830 ja 10,9%.<ref name="uapoP" /> 2026. aasta andmetetel on suurim rühm [[Poola]] kodanikud (ligikaudu 6,5% kogu elanikkonnast), järgnevad [[Ukraina]] kodanikud (osakaal kasvanud oluliselt alates 2022. aastast), [[Leedu]] kodanikud (umbes 1,5%), [[Rumeenia]] kodanikud ja [[Filipiinid]]e kodanikud. === Religioon === [[Islandi põhiseadus]]e artikli 62 kohaselt toetab ja kaitseb riik [[luterlus|luterlikku]] [[riigikirik]]ut (''Þjóðkirkjan'' 'rahvuskirik'), kuhu kuulub 57,23% elanikkonnast (2025).<ref>[https://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Samfelag/Samfelag__menning__5_trufelog__trufelog/MAN10001.px Populations by religious and life stance organizations 1998-2025], Statistics Iceland.</ref> Vähemususu- ja maailmavaateühenduste seas on: *evangeelsed vabakirikud (5,28%) *[[katoliku kirik]] (3,89%) *muud kristlikud konfessioonid (1,73%, sealhulgas [[nelipühilased]] 0,52%, [[õigeusk]] 0,32%, [[seitsmenda päeva adventistid]] 0,14%, [[Jehoova tunnistajad]] 0,13%) *Sidmennt – Islandi eetilise humanismi ühendus (1,57%) *''[[ásatrú]]'' (alates 1972. aastast tunnustatud usuliikumine; 1,56%) *[[budism]] (0,42%) *[[islam]] (0,34%) *[[zuism]] (0,10%) *[[baha'i usk]] (0,08%) *muud usu- ja maailmavaateühendused (19,79%) 7,75% elanikkonnast ei kuulu ühtegi usu- ega maailmavaateühendusse. ===Asustus=== {{Vaata ka|Islandi asulate loend}} [[Rahvastiku tihedus]] on ligi 4 in/km². Island on üks maailma kõige hõredamalt asustatud riikidest. Suurem osa Islandi elanikkonnast on koondunud rannikule ja selle lähedusse, valdavalt edela- ja lõunarannikule. Islandi siseosa kõrgemad piirkonnad on elamiskõlbmatud. Asustuskõlblikuks peetakse ainult 20–25% Islandist. Ligikaudu kaks kolmandikku rahvastikust elab [[Reykjavíki pealinnapiirkond|Reykjavíki pealinnapiirkonnas]], mis on Islandi ainus üle 100 000 elanikuga linnaline keskus. Enamik teisi asulaid paikneb Lõuna- ja Lääne-Islandi viljakatel tasandikel, põhjapoolsetes orgudes ja Ida-Islandil [[Egilsstaðir]]i piirkonnas. Paljude [[fjord]]ide äärde on tekkinud [[kaluriküla]]d. Reykjavík ja teised suuremad asulad, näiteks [[Akureyri]], on [[linnastumine|linnastumise]] käigus kasvanud, maarahvastik väheneb. Islandi põhjaosa on maastiku iseloomu ja teede vähesuse tõttu üks riigi raskemini ligipääsetavaid alasid. Osani fjordidest pääseb siiani vaid [[nelikveoline sõiduk|nelikveoliste sõidukitega]]. Mõnesse kõrvalisemasse asulasse, näiteks [[Strandir]]i piirkonna põhjaosas, võib talvel olla maanteed mööda raske või võimatu pääseda, sest teed võivad lume tõttu suletud olla. 1996. aastal valminud [[Vestfjarðagöngi tunnel]] on piirkonna ühendust oluliselt parandanud, nagu ka 2020. aastal avatud [[Dýrafjarðargöngi tunnel]]. Piirkonna rahvaarv saavutas haripunkti 1920ndatel ja on sellest ajast saadik, eriti sõjajärgsel linnastumisperioodil, pidevalt vähenenud. ==Majandus== {{Vaata|Islandi majandus}} Islandi majandus on [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) liikmesriikide seas väikseim. Riigi [[sisemajanduse kogutoodang]] (SKT) ulatub ligikaudu 30–33 miljardi euroni. Island on üks organisatsiooni jõukamaid liikmesriike: [[SKT elaniku kohta]] oli 2024. aastal ligikaudu 80 000 eurot, mis on [[Islandi Statistikaamet]]i järgi 32% üle Euroopa Liidu keskmise. Teenindussektor annab umbes kaks kolmandikku, tööstus umbes viiendiku ja kalandusklaster (kalapüük ja -töötlemine) umbes kümnendiku riigi SKP-st. Islandil leidub rikkalikke looduslikke energiaallikaid, nagu [[geotermaalenergia]] ja [[hüdroenergia]], ja selle rannavetes on rikkalikud kalavarud. Islandi majandust soodustavad asjaolud, mida tavaliselt seostatakse Põhjamaade või Skandinaavia riikidega, nagu poliitiline ja majanduslik stabiilsus, arenenud taristu, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ning korruptsiooni ja halva valitsemise vähesus.<ref>[https://web.archive.org/web/20030424141209/http://www.lv.is/files/2003_2_6_Platts.THi.doc Platts Aluminium Symposium – Thorsteinn Hilmarsson: ''Energy and aluminium in Iceland''. Phoenix (Arizona), 12.–14. jaanuar 2003]</ref> Island meelitab välisinvestoreid, eriti rahvusvahelisi alumiiniumitootjaid, oma strateegilise asendiga Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel, tollimaksuvaba juurdepääsuga Euroopa turule, välisinvesteeringuid soodustava valitsuspoliitikaga, energiamahuka tööstuse jaoks odava taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri laialdase kättesaadavusega ning konkurentsivõimelise [[ettevõtte tulumaksu määr]]aga, mis on 2026. aastal osaühingute jaoks 20 protsenti.<ref>Platts Aluminium Symposium.</ref> OECD ametliku statistika järgi kuulub Island [[ostujõu pariteedi alusel arvutatud sissetulek]]u poolest lääne jõukaimate tööstusriikide hulka. [[Töötuse määr]] oli 2026. aasta juunis Islandi Statistikaameti andmetel viis protsenti. ===Majanduskasv=== [[Pilt:Fjarðarál2 03092006.jpg|pisi|[[Fjarðaráli alumiiniumitehas]]. Tehase jaoks toodetakse elektrit [[Kárahnjúkari paisu hüdroelektrijaam]]as]] Islandit iseloomustas alates 1990ndate keskpaigast stabiilne majandusolukord. Pärast kuus aastat kestnud majandustõusu muutus majanduskasvu määr 2001. aastal liiga suureks. 2002. aastal kasvutempo veidi aeglustus, kuid 2003. aastal hakkas see taas kiirenema. 2006. aastal kasvas Islandi majandus 2,6 protsenti.<ref name="auswaertiges-amt.de"> [https://web.archive.org/web/20071018030852/http://www.auswaertiges-amt.de/diplo/de/Laenderinformationen/Island/Wirtschaft.html Island: Wirtschaft], auswaertiges-amt.de, 18.10.2007.</ref> Majanduskasvu vedasid eelkõige suured projektid energeetika- ja alumiiniumitööstuses ning ehitussektor, millele mõjusid soodsalt väga madalad [[intressimäär]]ad. Majanduskasv pidi 2007. aasta jooksul taas aeglustuma, sest muu hulgas juhtisid [[investeerimispank|investeerimispangad]] tähelepanu riigi finantsolukorraga seotud probleemidele: [[maksebilansi jooksevkonto puudujääk]] suurenes 2006. aastal 8 protsendilt 19 protsendini SKT-st ja suur välisvõlakoormus tekitas muret. Sellele vaatamata sai Islandi valitsus 2005. aasta juunis [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] (IMF) oma struktuuri- ja finantsreformide eest positiivse hinnangu.<ref>''Der Fischer Weltalmanach 2006'', Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag 2005, lk 236</ref> Muu hulgas erastati mitu panka ja muud varem riigi kontrolli all olnud ettevõtet. Investeerimispankade hoiatused osutusid õigustatuks. Järgnes üks rängemaid finantskriise maailma majandusajaloos – 2008. aasta pangandus- ja finantskriis. Islandi kolm suurimat panka [[Kaupþing]], [[Landsbanki]] ja [[Glitnir]], mille varad kokku olid kasvanud SKT-st ligi üheksa korda suuremaks, varisesid 2008. aasta oktoobris ühe nädala jooksul kokku. Parlament võttis 6. oktoobril vastu erakorralised õigusaktid, mis andsid Finantsjärelevalve Ametile õiguse pangad üle võtta. Landsbanki natsionaliseeriti 7., Glitnir 8. ja Kaupþing 9. oktoobril. Islandi kroon kaotas 2007–2010 umbes poole oma väärtusest, inflatsioon tõusis järsult ning töötuse määr kasvas kiiresti ligi 1 protsendilt umbes 9 protsendini. Riik kehtestas [[kapitalikontroll]]i välisvaluutatehingute peatamiseks ja pöördus abi saamiseks [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] (IMF) poole, kellelt ja Põhjamaadelt saadi kokku üle 4 miljardi euro laenu. Islandi SKT langes reaalväärtuses 2007. aasta kolmandast kvartalist kuni 2010. aasta kolmanda kvartalini kokku umbes 10%. Majanduskasv muutus taas positiivseks 2011. aastal. Kapitalikontroll, mis kehtestati 2008. aastal, hakati järk-järgult leevendama alates 2015. aastast ja see kaotati lõplikult 2017. aastal. 2016. aastaks, üheksa aastat pärast krahhi, oli Island taastanud oma kriisieelse majandusliku toodangu ja ostujõu taseme. Seda soodustas eelkõige turismisektori kiire kasv, mis muutus Islandi majanduse üheks peamiseks mootoriks kalanduse ja alumiiniumitööstuse kõrval. Sellest ajast tänapäevani on Island kasvanud üheks Euroopa kiiremini arenevaks ja jõukamaks majanduseks, kuigi majandus on jätkuvalt tsükliline ja väike, mistõttu on see altim kõikumistele (näiteks COVID-19 pandeemia mõju turismile ja taas kõikuv töötuse määr). ===Valuuta=== Islandi ametlik rahaühik on [[Islandi kroon]] (ISK; islandi keeles ''króna'', mitmus: ''krónur''). Praegu on käibel 500-, 1000-, 2000-, 5000- ja 10 000-kroonised pangatähed (viimane, suurim nimiväärtus võeti kasutusele 2013. aastal) ning 1-, 5-, 10-, 50- ja 100-kroonised mündid. Islandi kroon jagunes algselt 100 ööriks (''eyrir'', mitmus ''aurar''), kuid varasemad 5-, 10- ja 50-öörised mündid ei ole enam käibel ja summad ümardatakse lähima kroonini. 2026. aasta augusti/septembri seisuga oli ligikaudne [[vahetuskurss]] 141 ISK ühe [[euro]] vastu (kursid kõiguvad pidevalt).<ref> [http://www.xe.com/ xe.com]</ref><ref> [http://www.eldey.de/Wirtschaft/Bargeld/bargeld.html Das isländische Bargeld], eldey.de.</ref> Riigipank asutati juba 1885. aastal. Koos majanduse elavnemisega, mis kaasnes Islandi autonoomia saavutamisega, võeti 1918. aastal kasutusele ka oma rahaühik. Alates 1927. aastast (mõnede allikate järgi 1928. aastast) emiteeris [[pangatäht]]i [[Landsbanki]], rahandusministeeriumil oli [[münt]]ide vermimise monopol. Alles pärast [[Islandi Keskpank|Islandi Keskpanga]] (''[[Seðlabanki Íslands]]'') asutamist 1961. aastal ja rahvusvaluuta seaduse vastuvõtmist 1966. aastal anti kontroll Islandi krooni üle üle keskpangale. ===Hinnatase=== Mõne tooterühma puhul on hinnatase Islandil kolm kuni neli korda kõrgem kui Põhja-Ameerikas või Mandri-Euroopas. Lisaks [[käibemaks]]ule, mis on 2026. aasta seisuga 24 protsenti (toiduainetele, majutusele ja mõnele muule kauba- ja teenuserühmale kehtib 11-protsendine määr), tulenevad kõrgemad hinnad eelkõige importkaupade kõrgest hinnast. Peale mõningate kalandus- ja põllumajandustoodete, nagu kala, liha, köögivili, kartul ja piimatooted, tuleb enamik tarbekaupu importida ning jaotada importijate, hulgimüüjate, vahendajate ja jaemüüjate võrgustiku kaudu. Oma osa on ka [[imporditoll]]idel. ===Fiskaal- ja rahapoliitika=== Alates Islandi Keskpanga asutamisest 1961. aastal on see juhtinud riigi rahapoliitikat, alates 2001. aastast eelkõige inflatsioonisihtimise kaudu ja alates 2020. aastast (pärast Finantsjärelevalve Ameti ühendamist keskpangaga) kannab ta vastutust ka finantsstabiilsuse ja -järelevalve eest. Fiskaalpoliitika ehk riigieelarve ja maksustamise kujundamine kuulub Islandis valitsuse ja parlamendi ([[Alþingi]]) pädevusse. Tõhus rahapoliitika eeldab head koostööd ja kooskõla valitsuse fiskaalpoliitikaga. 1980. aastal otsustati kasutusele võtta uus rahaühik "uus kroon", mis asendas 100 "vana krooni" ja tuli ringlusse 1981. aasta algusest. Keskpangal ei õnnestunud ka järgnevatel aastatel inflatsiooni kontrolli all hoida. Islandlased pidid leppima kuni 80 protsendini ulatunud [[inflatsioonimäär]]aga. Alles 1990ndate majandustõus ja sellega kaasnenud suurenenud nõudlus Islandi kroonide järele viis inflatsioonimäära järsult vähem kui 2 protsendi. Kuni 2001. aastani oli Islandi krooni vahetuskurss seotud Islandi kaheksa tähtsaima kaubanduspartneri valuutadega ([[euro]], [[USA dollar]]i, [[Suurbritannia nael]]a, Šveitsi frangi, [[Kanada dollar]], [[Jaapani jeen]]i ja kahe Skandinaavia valuutaga) ja selle vahetuskursil lubati kõikuda vaid suhteliselt kitsas, ±9% suuruses vahemikus (vahemik laienes selle piirini 2000. aasta veebruaris). 2001. aasta märtsis kujundas Islandi Keskpank Rahvusvahelise Valuutafondi ja OECD soovitusel oma rahapoliitika ümber. Senine eesmärk hoida vahetuskurss stabiilsena asendati inflatsioonieesmärgiga. Islandi krooni vahetuskursil lubati nüüd vabalt ujuda. Algul kroon nõrgenes ja ka inflatsioonimäär tõusis, sest Island peab suurema osa tarbekaupadest välismaalt importima. Valitsus astus fiskaalpoliitika valdkonnas jõulise sammu tsüklivastase poliitika suunas. Islandi eelarvebilansis oli tollal väike ülejääk. Vabalt ujuva vahetuskursi tõttu hakkas Islandi kroon 2001. aastal märgatavalt nõrgenema. Tänu 2002. ja 2003. aasta kõrgemale vahetuskursile saavutas kroon 2004. aastal taas viimaste aastate keskmise väärtuse. Pärast tugevat tõusu 2005. aastal ja langust 2006. aastal 2001. aasta tasemele oli krooni vahetuskurss 2007. aastal 84,00 ISK ühe euro vastu. Ametlik inflatsioonimäär oli 2007. aastal 3 protsenti. 2001. aastast rakendatud inflatsioonisihtimine vabalt ujuva krooniga ei suutnud raamistik 2008. aasta pangandus- ja finantskriisi peatada: kroon odavnes 2008. aasta jooksul kahes laines kokku ligi poole võrra. Valitsus ja keskpank kehtestasid 2008. aasta novembris osana IMF-iga kokku lepitud majandusprogrammist ulatusliku kapitalikontrolli, et peatada kapitali väljavool ja stabiliseerida kurss. Aastatel 2009–2010 rahapoliitika reformiti. Keskpank muutis inflatsioonisihtimise raamistikku paindlikumaks, loodi rahapoliitika komitee jasuurendati läbipaistvust (koosolekuprotokollide avaldamine, pressikonverentsid). See aitas järgnevatel aastatel inflatsioonimäära kõikumist märgatavalt vähendada. Kapitalikontrolli järkjärguline leevendamine algas 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses. Kontroll kaotati lõplikult 2017. aastal, ilma et see saavutatud stabiilsust kahjustanud. Finantsjärelevalve koondati Keskpanka. 2019. aastal jõustunud uue Keskpangaseaduse (nr 92/2019) alusel ühines Finantsjärelevalve Amet Islandi Keskpangaga, mille mandaat laienes ametlikult ka finantsstabiilsuse tagamisele hinnastabiilsuse kõrval. 2011. aastal oli selleks juba loodud Finantsstabiilsuse Nõukogu [[makrotasandi usaldatavusjärelevalve]] koordineerimiseks (näiteks tsüklivastased kapitalipuhvrid, [[laenu ja tagatise väärtuse suhtarv]]u piirmäärad). Kriisijärgsetel aastatel tehti karme eelarvekärpeid, mis 2010ndate keskpaigaks tõid kaasa eelarveülejäägi ning riigivõla kiire vähenemise. 2010ndate teisel poolel toetas turismi järsk kasv majanduskasvu ja parandas jooksevkonto seisu (2010ndate lõpuks oli jooksevkonto ülejäägis, töötuse määr langes väga madalale, umbes 1,5%-le). 2019. aastal leidis aset majanduslangus, mille põhjustasid muu hulgas reisikorraldaja [[WOW Air]] pankrot 2019. aasta märtsis ja turismisektori tagasilöök. Keskpank langetas alates märtsist 2019 [[baasintressimäär]]asid 1,5 protsendipunkti võrra. Riik muutis riigieelarve majandust toetavamaks. Pärast 2008. aasta kriisi oli riigi rahandus nii tugevaks taastatud, et riik sai seda endale lubada. Island järgib jätkuvalt 2,5-protsendilist inflatsioonisihti, kroon on vabalt ujuv ja Keskpank vastutab nii hinna- kui finantsstabiilsuse eest. ===Kriis pangasektoris=== [[Pilt:Landsbankinn.jpg|pisi|[[Landsbanki]] kontor [[Akureyri]]s]] Islandi kolme suurima panga agressiivse rahvusvahelise laienemise tõttu (nende bilansside kogusumma ületas 2007. aastaks Islandi [[sisemajanduse kogutoodang]]u ligi üheksa korda) tabas rahvusvaheline finantskriis riiki 2008. aasta oktoobris rängalt. Riigi finantssektori kokkuvarisemise ja riigi maksejõuetuse vältimiseks võttis Islandi parlament 6. oktoobril 2008 vastu ulatuslikke erakorralisi meetmeid sätestava seaduse. 6. oktoobril andis Islandi Keskpank suuruselt kolmandale pangale [[Kaupþing]]ile 500 miljoni euro suuruse erakorralise likviidsuslaenu, tagatiseks panga osalus Taani tütarpangas [[FIH Erhvervsbank]], kuid see ei suutnud panka päästa: Kaupþing võeti erakorralise seaduse alusel riigi kontrolli alla juba 9. oktoobril. Islandi suuruselt teise panga [[Landsbanki]] võttis riik 7. oktoobril samuti üle. [[Glitnir]]i puhul oli valitsus 29. septembril 2008 kavatsenud osta 75% panga aktsiatest 600 miljoni euro eest, kuid see kokkulepe tühistati ja 8. oktoobril võeti ka Glitnir erakorralise seaduse alusel täielikult riigi kontrolli alla, nagu teisedki suurpangad. 15. oktoobril 2008 ei suutnud riigistatud Glitnir tasuda 750 miljoni dollari suurust laenumakset. Et Islandi kroon oli 2008. aasta oktoobrile eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul kaotanud euro suhtes ligikaudu 70 protsenti oma väärtusest, kehtestati kroonile ajutiselt fikseeritud vahetuskurss. 11. novembril 2008 sai Island [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] 2,1 miljardi USA dollari (1,7 miljardi euro) suuruse laenu, mida vajati eelkõige krooni vahetuskursi stabiliseerimiseks ja pangandussektori ümberkorraldamiseks. IMF seadis laenu andmisele teatudd tingimused, sealhulgas ulatusliku majanduse taastamise programmi. Pärast IMFi otsust andsid ka Soome, Taani, Norra ja Rootsi Islandile täiendavalt ligikaudu 2,5 miljardi dollari ulatuses laene. Veel ligikaudu 500 miljoni dollari ulatuses laene saadi Venemaalt, Poolalt ja Fääri saartelt. Islandi finantsolukord aastatel 2008 ja 2009 tõi kaasa kiiresti kasvava töötuse, sügava majanduslanguse, suured eelarvepuudujäägid ja suure avaliku sektori võlakoormuse. Kodumaise valuutaturu kokkuvarisemine avaldas impordist eriti sõltuvale riigile täiendavat negatiivset mõju, põhjustades 2008. aasta lõpuks ja 2009. aasta alguseks ligikaudu 18 protsendini ulatunud inflatsiooni. Inflatsioon aeglustus 2009. aasta jooksul ja 2010. aastaks oli see langenud allapoole 5,5 protsendi taset. Eelarvepuudujääk ja avaliku sektori võlakoormus kasvasid 2008–2010 järsult võrreldes 2007. aasta madala tasemega. Islandi majandus kahanes nii 2009. kui ka 2010. aastal. 2008. aasta lõpust 2009. aasta alguseni toimusid suured tänavameeleavaldused, mida hakati nimetama keedunõude revolutsiooniks (''[[Búsáhaldabyltingin]]''). Rahulolematus valitsuse kriisijuhtimisega viis [[Geir Haarde]] juhitud valitsuse tagasiastumiseni 2009. aasta jaanuaris ja ajutise vähemusvalitsuse ametisse asumiseni kuni erakorraliste valimisteni. Samuti vahetati välja Islandi Keskpanga ja Finantsjärelevalve Ameti juhtkond. Endistest suurpankadest loodud uued pangad [[Landsbankinn]] ([[Landsbanki]] baasil), [[Íslandsbanki]] ([[Glitnir]]i baasil) ja [[Arion Bank]] ([[Kaupþing]]i baasil) kapitaliseeriti lõplikult ja muudeti tegevusvõimeliseks 2009.–2010. aastal, kui riik ja vanade pankade võlausaldajad jõudsid kokkuleppele varade ja kohustuste jaotuse asjus. Üheks pikaajalisemaks tagajärjeks kujunes nn Icesave'i vaidlus: Landsbanki Suurbritannias ja Hollandis tegutsenud internetihoiuste platvormi [[Icesave]] klientide hüvitamise küsimuses tekkis Islandi ning Suurbritannia ja Hollandi valitsuste vahel pikale veninud diplomaatiline ja õiguslik vastasseis. Islandi rahvas lükkas kahel rahvahääletusel (2010 ja 2011) tagasi valitsuse läbiräägitud hüvituslepingud, mis oleksid pannud olulise koormuse Islandi maksumaksjatele. Vaidlus lahenes lõplikult alles 2013. aastal, kui [[EFTA kohus]] otsustas Islandi kasuks, leides, et riigil ei olnud kohustust tagada hoiuste hüvitamist oma maksumaksjate arvel ulatuses, mis ületas Islandi hoiuste tagamise fondi vahendeid. Kriisiga seoses algatati Islandis ka kriminaalmenetlusi panganduse tippjuhtide ja poliitikute vastu, sealhulgas endise peaministri Geir Haarde vastu, keda süüdistati ametialaste kohustuste rikkumises kriisi ajal (ta mõisteti 2012. aastal osaliselt süüdi, kuid karistuseta). Island on üks vähestest riikidest, kus finantskriisiga seotud vastutus on jõudnud kriminaalkohtuni. ===Väliskaubandus ja välismaised otseinvesteeringud=== [[Pilt:Grandi fish processing conveyor belt3 2011.jpg|pisi|Kalatöötlemine [[HB Grandi]] tehases [[Reykjavík]]is]] [[Pilt:NesjavellirPowerPlant edit2.jpg|pisi|Lisaks alumiiniumi sulatamisele meelitab välisinvesteeringuid eriti Islandi energeetikasektor. Fotol on pealinna Reykjavíki soojaveevajadust rahuldav [[Nesjavelliri geotermaalne elektrijaam]]]] 2006. aastal eksportis Island kaupu 3,07 miljardi euro väärtuses, import ulatus 5,35 miljardi euroni. Väliskaubandus Euroopa Liidu liikmesriikidega moodustas tollal 72 protsenti Islandi ekspordist ja 58 protsenti impordist. Ekspordi peamised sihtriigid olid Suurbritannia, Norra ja Saksamaa, suurem osa impordist pärines Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaalt. 2025. aastal oli Islandi kaupade ekspordi väärtus ligikaudu 6,6 miljardi eurot ja impordi väärtus ligikaudu 10 miljardi eurot. Euroopa Liidu osakaal ekspordis on jäänud sarnaseks (umbes 72%), kuid impordis on see langenud ligikaudu 45%-le, muu hulgas sellepärast, et tollane oluline kaubanduspartner Suurbritannia ei kuulu pärast Brexitit enam Euroopa Liitu. Peamised ekspordi sihtriigid on nüüd Holland, Hispaania ja Suurbritannia. Island liberaliseeris oma väliskaubandust juba 1994. aastal [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] lepingu ja 1995. aastal [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) lepingule vastavate lepete sõlmimisega. 1995. aastal loobus Islandi riik alkohoolsete jookide impordimonopolist ja kaotas välisaktsionäridele Islandi finantssektoris kehtinud piirangud. Kui välja arvata kala, energia ja mõned põllumajandustooted, mida toodetakse kohapeal suurte kuludega, peab Island suurema osa tarbekaupadest importima. Kala ja kalatooted moodustasid 2006. aastal 57 protsenti Islandi ekspordist. See oli järsk langus võrreldes 1970ndatega, mil kalandussektor andis ligikaudu 90 protsenti Islandi ekspordist. See osakaal on edasi langenud ja moodustab nüüdseks umbes 39%. Teised olulised ekspordiartiklid on energiamahukate tööstusharude tooted, näiteks alumiinium, mille osakaal on kasvanud 26 protsendilt (2006) umbes 37 protsendini, ja [[ravim]]id. Välisinvestoritele on vähe piiranguid, välja arvatud kalandus- ja [[lennundus]]sektoris. Välismaised otseinvesteeringud suunduvad eelkõige energeetikasektorisse ja alumiiniumitehaste laiendamisse. Islandi geotermaalenergia ja hüdroenergia potentsiaal pole kaugeltki ammendunud. 2007. aastal valmis Ida-Islandil uus suur hüdroelektrijaam (Kárahnjúkari/Fljótsdalsstöðvi jaam), mis varustab energiaga läheduses asuvat [[Alcoa]] alumiiniumisulatustehast [[Reyðarfjörður]]is. Turism on tänapäeval Islandi majanduse üks kandvamaid sambaid ja moodustab suure osa teenuste ekspordist, olles kohati isegi kaubaekspordist (kala, alumiinium) suurema kaaluga. Lõhe- ja muu kala akvakultuur on kujunenud kiirelt kasvavaks eraldi ekspordiharuks, mis erineb traditsioonilisest looduslikust kalapüügist. Soodne taastuvenergia on meelitanud ka andmekeskuste ja krüptovaluuta kaevandamise sektorit, mis on suhteliselt uus, kuid kasvav majandusharu. Lisaks Euroopa Majanduspiirkonna ja WTO liikmesusele on Island [[EFTA]] kaudu sõlminud mitmeid kahepoolseid vabakaubanduslepinguid, sealhulgas pärast Brexitit sõlmitud Suurbritannia-Islandi vabakaubandusleppe. Rahvusvahelised krediidireitinguagentuurid annavad Islandile tänapäeval [[investeerimisjärgu reiting]]u, mis peegeldab riigi majanduse taastumist ja stabiliseerumist pärast 2008. aasta finantskriisi. ===Põllumajandus=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Mätaskatustega majad [[Skógar]]is]] [[Pilt:Auðsholt01.jpg|pisi|Ajalooline [[Auðsholti talu]] [[Hvítá]] ääres]] Jaheda kliima ja põllumajandusmaa vähesuse tõttu erineb Islandi põllumajandussektor tugevasti teiste tööstusmaade omast. Islandi talunikud on traditsiooniliselt keskendunud [[lambakasvatus]]ele. Soolatud või suitsutatud [[lambaliha]] oli sajandeid põhitoiduaine. [[Vill|Lambavilla]] ja -nahku kasutati rõivaste ja jalatsite valmistamiseks. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses elas enamik Islandi taluperesid endiselt samasugust maaelu nagu nende esivanemad viikingiajal. Alles esimese talunike ühistu asutamisega 1882. aastal algas põllumajandussektoris uus ajajärk. Talunikud hakkasid nüüd vältimama Taani vahendajaid, kes ostsid põllumajandussaadusi kokku väga madalate hindadega. Suured ühistud kujunesid järk-järgult Islandi majanduses oluliseks teguriks ja investeerisid ka teistesse sektoritesse. Toonane Islandi Ühistuste Liit ([[SÍS]]) tegeles kuni 1980ndateni, mil sattus finantskriisi ja jagunes väiksemateks ettevõteteks, panganduse, kindlustuse, kaubanduse, põllumajandustehnika tootmise, [[laevandus]]e, kalatöötlemise ja ekspordiga. 20. sajandi algusest alanud linnastumine tõi kaasa selle, et vähem perspektiivikad põllumajanduspiirkonnad, nagu kauge loodeosa, tühjenesid mõne aastakümnega peaaegu täielikult. Teistes põllumajanduspiirkondades muutsid mehhaniseerimine, uute teede rajamine ja tänapäevased sidevahendid maaelu märgatavalt. See tendents on jätkunud tänapäevani. Talude arv on jätkuvalt vähenenud, 2024. aastaks tegutses viies peamises põllumajandusharus kokku umbes 2400 ettevõtet. Jahe kliima ja lühike kasvuperiood tingivad sobivate teravilja-, näiteks [[rukis|rukki]]- ja [[oder|odra]]sortide kasvatamisel tänapäevaste väetiste kasutamise. Neid teravilju kasutatakse loomasöödaks ja nendega asendatakse kallist importi. Otra kasvatatakse ka inimtoiduks. Erosioon on endiselt Islandi talunike suurim probleem. Üle tuhande aasta kestnud inimeste asustus ja põllumajandus on Islandi tundliku looduse looduslikku tasakaalu äärmisel määral häirinud. Lahtine pinnas sisaldab vähe savi ja koosneb peamiselt ebastabiilsest vulkaanilisest peenmaterjalist. [[Landnámabók]]i järgi oli Island Norra asunike saabumise ajal veel metsane piirkond. Asunikud kasutasid palju küttepuitu, kariloomad tegid tundlikule taimkattele palju kahju. Algsest metsast, mille pindala oli 25 000 km², oli 20. sajandi keskpaigaks säilinud vaid umbes üks protsent ja 40 000 km² maad oli muutunud viljatuks.<ref>''Polyglott APA Guide'', 2007, lk 117.</ref> Tänu aktiivsele taasmetsastamisele on metsa ja põõsastikuga kaetud ala sellest ajast peale kasvanud ja katab nüüd ligikaudu 2 protsenti Islandi pindalast. Põllumajandusmaad on veel 1500 km², millest kaob igal aastal erosiooni tõttu ligikaudu 30 km². Tarbijate toitumisharjumused on järk-järgult muutunud. Peale lambaliha on üha populaarsemaks muutunud ka [[loomaliha]], [[kanaliha|kana]] ja [[sealiha]]. Aastane [[piim]]atarbimine kuulub maailma suurimate hulka. Toodetakse mitmesuguseid piimatooteid, sealhulgas erinevaid piimaliike, [[piima koor|koort]], [[juust]]u, [[või]]d, [[jogurt]]it ja Islandi traditsioonilist piimatoodet ''[[skýr]]''{{'}}i. Nõudlus köögiviljade ja puuviljade järele on viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud. Mõnel aastal on Island [[kartul]]i osas isevarustav. Näiteks [[tomat]], [[harilik kurk|kurk]], [[porgand]], [[paprika]], salat ja mitmesugused [[kapsas|kapsa]]sordid kasvavad tänu odava geotermaalenergia kättesaadavusele [[kasvuhoone]]tes hästi. ===Turism=== Turismisektoril on Islandi majanduses oluline osa. See on tänapäeval riigi juhtiv välisvaluuta teenimise allikas. Alates 2016.–2017. aastast on see mahult ületanud nii kalanduse kui ka alumiiniumitööstuse. Välisturistide arv on murranguliselt kasvanud: kui 2006. aastal külastas Islandit 422 000 ja 2011. aastal 570 000 välisturisti, 2024. aastaks oli see arv juba kasvanud ligikaudu 2,3 miljonini ning 2025. aastaks ligikaudu 2,5 miljonini. Kõige rohkem turiste tuleb 2025. aasta seisuga Ameerika Ühendriikidest, järgnevad Suurbritannia, Saksamaa, Poola ja Prantsusmaa. Turistid peavad Islandit endiselt eelkõige suvepuhkuse sihtkohaks, ent Islandi turismitööstus on üha enam hakanud riiki turundama aastaringse reisisihtkohana.<ref name="auswaertiges-amt.de" /> ===Vaata ka=== *[[Islandi kalandus]] == Kultuur == {{Vaata ka|Islandi kirjanike loend|Islandi näitlejate loend|Islandi lauljate loend}} [[Pilt:Thorarinn thingvellir.jpg|pisi|"Þingvellir" (1900). Autor on [[Þórarinn Þorláksson]], kes oli Islandi esimene kaasaegne kunstnik]] Islandil on tugev [[rahvamuusika]] traditsioon. Selle kõrval on hakatud laialt viljelema ka popmuusikat. Tuntumate artistide hulka kuuluvad näiteks keskaegset muusikat mängiv [[Voces Thules]], alternatiivrokki esitav [[The Sugarcubes]], lauljad [[Björk]] ja [[Emiliana Torrini]], [[postrokk]]i viljelev [[Sigur Rós]] ning eksperimentaalne [[múm]]. [[Kujutav kunst]] on Islandil üsna uus nähtus. Seda on tugevalt mõjutanud Islandi maastikud ja mütoloogia. ===Islandi keel=== {{Vaata|Islandi keel}} [[Pilt:Icelandic Text Extract.jpg|pisi|Katkend islandikeelsest tekstist]] Islandi keel on kujunenud [[vanapõhja keel]]est ja on säilitanud palju arhailisi jooni. Islandlased saavad tänapäevalgi aru ligi tuhande aasta vanustest islandikeelsetest tekstidest. Seevastu on islandi keel ja teised tänapäeva [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keeled]] vastastikku suhteliselt raskesti mõistetavad. Kuigi Island on hõredalt asustatud, ei eristata islandi keelel murdeid (on küll väikesi häälduserinevusi). Kirjakeele ja kõnekeele erinevused on väikesed. Islandi tähestikust puuduvad tähed C/c ja W/w. Täht Z/z esineb tänapäeval harva. Seda võib kohata näiteks vanemas kirjaviisis: ''Íslenzka'' 'islandi keel' tänapäevase ''Íslenska'' kõrval.<ref> Ingvar G. Brynjólfsson. ''Langenscheidts Universal-Orðabók Íslenzk'', 6. trükk, Berlin, München: Langenscheidt 1975.</ref> Islandi tähestikus kasutatakse [[diakriitik]]uga tähti, nagu Á/á, É/é, Í/í, Ó/ó, Ú/ú ja Ý/ý, millel on vastavatest diakriitikuta tähtedest erinev hääldus. Tähestiku eripärasemad tähed on Þ/[[þ]] (''thorn''), mis tähistab [[häälik]]ut [ [[helitu dentaalne frikatiiv|θ]] ], ja Ð/[[ð]] (''eth''), mis tähistab [[häälik]]ut [ [[heliline alveolaarne mittesibilantne frikatiiv|ð]] ]. Þ/þ oli islandi keeles kasutusel juba keskajal. Selle päritolu seostatakse germaani ruunitähestiku vastava märgiga. Samalaadne täht oli kasutusel ka vanainglise kirjaviisis. Täht Ð/ð oli kasutusel vanainglise ja vanasaksi kirjaviisis ning jõudis islandi tekstidesse 13. sajandil. {| class="wikitable" |+'''Islandi tähestik''' | A / a || Á / á || B / b || D / d || Ð / ð || E / e || É / é || F / f |- | G / g || H / h || I / i || Í / í || J / j || K / k || L / l || M / m |- | N / n || O / o || Ó / ó || P / p || R / r || S / s || T / t || U / u |- | Ú / ú || V / v || X / x || Y / y || Ý / ý || Þ / þ || Æ / æ || Ö / ö |} Islandi keeles on rikkalik [[morfoloogia]]. Säilinud on palju vanapõhja keele jooni. [[Nimisõna]]del, [[omadussõna]]del, [[asesõna]]del ja [[arvsõna]]del esinevad [[kääne|käändevormid]]. Islandi keeles on kolm [[grammatiline sugu|sugu]] – [[meessugu (keeleteadus)|meessugu]], [[naisssugu (keeleteadus)]] ja [[kesksugu]]. Omadussõnad, enamik asesõnu, [[järgarvsõna]]d ja [[põhiarvsõna]]d ühest neljani [[ühildumine|ühilduvad]]s nimisõnadega soos, [[arv (keeleteadus)|arv]]us ja käändes. [[Tegusõna]]del eristatakse [[aeg (keeleteadus)|aega]], [[isik (keeleteadus)|isik]]ut, arvu, [[kõneviis]]i ja [[tegumood]]i ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]). Islandi keele tavaline [[sõnajärg]] on [[SVO]]. [[Lauseliige|Lauseliikmete]] järjekord võib sõltuvalt [[lause]] ehitusest ja fookusest varieeruda. Käänded näitavad lauseliikmete grammatilisi suhteid, näiteks lausetes ''Bróðir minn keypti bókina'' 'Minu vend ostis raamatu ära' ja ''Bókina keypti bróðir minn'' 'Raamatu ostis minu vend'. Kuigi 1100 aasta jooksul on islandi keele [[sõnavara]]sse lisandunud palju uusi sõnu, on [[põhisõnavara]] selle aja jooksul muutunud väga vähe. Sellised sõnad nagu ''móðir'' 'ema', ''faðir'' 'isa', ''þú'' 'sina', ''himinn'' 'taevas' ja ''haf'' 'meri' on säilinud muutumatul kujul. [[Islandi purism]]i tõttu eelistatakse [[võõrsõna]]de asemel sageli uusi [[omasõna|omasõnu]]. Alates 19. sajandist loodud arvukad [[neologism]]id põhinevad enamasti pärandsõnadel ja olemasolevatel sõnatüvedel. Nii on sõnad ''veður'' 'ilm' ja ''fræði'' 'teadus, õpetus' andnud [[liitsõna]] ''veðurfræði'' 'meteoroloogia'. Eesliitest ''al-'' ('kõik-, üld-') ja sõnast ''næmi'' 'vastuvõtlikkus' on moodustatud neologism ''alnæmi'' ('AIDS; immuunpuudulikkus'). Sõnad ''tala'' ('arv'; mitmus ''tölur'') ja ''völva'' 'nõid, ennustaja') on sõna ''tölva'' 'arvuti' aluseks. Praeguse keelepoliitika eesmärk on säilitada pärandunud grammatiline süsteem ja sõnavara, arendada islandi keelt ning soodustada selle kasutamist kõigis eluvaldkondades. Keelepurism on Islandi keelepoliitika üks silmatorkavamaid tunnuseid. Uusi teadus- ja tehnikatermineid luuakse tavaliselt olemasoleva sõnamaterjali põhjal. Islandi valitsus on toetanud [[keeletehnoloogia]] arendamist, et tagada islandi keele kasutatavus ka digitaalses keskkonnas ja infotehnoloogiavaldkonnas. Aastatel 2019–2023 viidi ellu riiklik keeletehnoloogiaprogramm, mille raames arendati islandikeelseid [[kõnetuvastus]]e, [[kõnesüntees]]i, [[masintõlge|masintõlke]] ja [[õigekirjakontroll]]i vahendeid. 2023. aastal alustas Island koostööd ettevõttega [[OpenAI]], et parandada islandi keele toimimist [[GPT-4]] mudelis. Islandi keeletehnoloogiaettevõtte [[Miðeind]] eestvedamisel treeniti mudelit vabatahtlike abiga paremini islandi keeles vastama, et tugevdada väikese keele positsiooni [[tehisintellekt]]i rakendustes. Kuigi [[Islandi keelenõukogu]] (''Íslensk málnefnd'') ei kirjuta avalikkusele ette vastloodud islandikeelsete [[oskussõna]]de kasutamist, vaid levitab teavet neologismide kohta ja annab keelealaseid soovitusi, osalevad paljud islandlased aktiivselt keelepurismi põhimõtete järgimises ning pakuvad ka ise uusi islandikeelseid sõnu uute nähtuste ja tehnoloogiate tähistamiseks. Islandi keelt on peetud üheks vanimaks teaduskeeleks, sest juba keskajal eelistasid Islandi õpetlased ja teadlased oma teoseid kirjutada islandi, mitte ladina keeles. === Isikunimed === {{Vaata|Islandi isikunimed}} [[Pilt:Icelandic Patronyms.svg|pisi|Lihtne sugupuu illustreerib Islandi isanimesüsteemi]] Erinevalt enamikust [[skandinaavlased|skandinaavlastest]] kasutavad [[islandlased]] jätkuvalt traditsioonilist nimesüsteemi, mis oli varem levinud kõigi skandinaavlaste seas. Erinevalt enamikust läänemaailma nimetavadest kasutatakse tavaliselt [[isanimi|isanime]] ja harvem [[emanimi|emanime]]. Need moodustatakse isa või ema [[eesnimi|eesnime]] põhjal, lisades selle [[omastav]]alisele vormile komponendi ''-son'' 'poeg' või ''-dóttir'' 'tütar'. Alates 2019. aastast, mil jõustus [[soolise autonoomia seadus]], võivad end [[mittebinaarne sooidentiteet|mittebinaarseks]] registreerinud inimesed kasutada sooneutraalset komponenti ''-bur''. Tavapäraseid päritavaid [[perekonnanimi|perekonnanimesid]] Islandi süsteemis üldjuhul ei kasutata, ehkki vähem kui 10%-l islandlastest on varasematest aegadest pärit pärilik perekonnanimi. Emanime kasutamine on palju haruldasem. Islandlased kõnetavad üksteist enamasti eesnime pidi. Isikunimesid järjestatakse eesnimede järgi. ===Saagad=== Islandi [[saaga]]d kujunesid 12.–14. sajandil peamiselt lühijuttude, romaanide, kroonikate ja muinasjuttude laadis. Islandi sõna ''saga'' tähendab lugu, jutustust või romaani. Ainult osa saagade autoreid on teada. Sageli ei ole selge, kas saagasid tuleks käsitada ilukirjanduse või ajaloodokumentidena. Igatahes kuuluvad need maailmakirjandusse. Neid peetakse esimesteks Euroopa proosateosteks, mida ei kirjutatud ladina keeles, vaid rahvakeeles.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 83.</ref> Saagasid liigitatakse tavaliselt sisu järgi: *Muinasaja saagad (''Fornalda sögur''), mis käsitlevad kangelaslugusid ja muid legendaarseid motiive. Nende tegevus toimub enne Islandi asustamist või viikingiaja varasematel perioodidel. *Islandlaste saagad (''Íslendinga sögur''), mille hulka kuulub umbes 40 proosateost Islandi asustamise ja sellele järgnenud saagade ajastu kohta. Nende tegevus toimub peamiselt 9.–11. sajandil. Need käsitlevad Islandi varajaste asunike ja nende järeltulijate elu, suhteid ja konflikte. Islandlaste saagasid peetakse Islandi ainulaadseks kirjandusžanriks. Neid on võrreldud Lääne- ja Kesk-Euroopa eepilise kirjandusega. *Kuningasaagad (''Konunga sögur''), mis käsitlevad peamiselt Norra ja Taani kuningaid ning teisi valitsejaid. Mõne teose autor on teada, nende seas [[Snorri Sturluson]]. *Piiskopisaagad (''Byskupa sögur''), mis käsitlevad Islandi piiskoppide ning kiriku ja kristluse ajalugu Islandil. Lisaks Skandinaavia ainestikule avaldasid keskaegsele Islandi kirjandusele suurt mõju Mandri-Euroopa, eeskätt Prantsuse õukondlik ja rüütlikirjandus. Tekkisid ka võõrkeelsetest teostest tehtud tõlked ja töötlused, mida nimetatakse rüütlisaagadeks. Islandlaste saagad avaldasid eriti 19. sajandil märkimisväärset mõju Skandinaavia ajaloolise romaani žanrile. Islandi rahvapärimus on läbi põimunud haldjate, pahatahtlike vaimude ja teiste mütoloogiliste olenditega. Paljud islandlased usuvad, et Islandil elab endiselt varjatud rahvas (''Huldufólk''),<ref name="ap1"> [https://www.theguardian.com/world/2013/dec/22/elf-lobby-iceland-road-project Elf lobby blocks Iceland road project], theguardian.com, 22.12.2013.</ref> ning haldjatega, keda kujutatakse vaiksete, väikeste ja heatahtlike olenditena, kes elavad looduses. Rahvapärimuses on ''Huldufólk'' ja haldjad sageli seotud Islandi maastiku ja loodusega. Infrastruktuuriprojektide kavandamisega seoses on ajakirjanduses korduvalt juttu olnud ka nende olendite elupaikadega arvestamisest.<ref name="scmp1"> [https://www.scmp.com/news/world/europe/article/1944583/no-doubt-icelands-elves-exist-anthropologist-certain-creatures ‘No doubt’ Iceland’s elves exist: anthropologist certain the creatures live alongside regular folks], scmp.com, 14.5.2016.</ref> ===Raamatutööstus=== [[Pilt:Flatey-bokasafn.jpg|pisi|Islandlaste lugemisjanu kustutavad ka väiksemates asulates raamatukogud. Foto on tehtud [[Flatey]]l]] Vaatamata väikesele rahvaarvule on Islandil õitsev raamatukultuur. Kirjandus on saanud väikese rahva igapäevaelu lahutamatuks osaks. 2010. aastal osteti Islandil inimese kohta 8 raamatut aastas; 2016. aastaks oli see näitaja langenud 4,2 peale. 2013. aastal tehtud uuringu andmetel loevad umbes pooled islandlased aastas vähemalt kaheksa raamatut ja ligi 93% vähemalt ühe raamatu. Mõlemad on Põhjamaade kõrgeimate seas. Reykjavíkis on raamatupoed kauem lahti kui enamik teisi kauplusi. Enamikul Islandi majapidamistel on oma väike raamatukogu, mistõttu pole üllatav, et Islandil tegutseb arvukalt sõltumatuid kirjastusi. Vähestes teistes riikides on kirjanike osakaal elanikkonnas nii suur. Ühine keel, ajalugu ja kirjandus seovad rahva tugevaks kultuuriliseks tervikuks. Et islandi keel on sajandite jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud, on ka keskaegsed saagad tänapäeva lugejale hõlpsasti loetavad. 2011. aastal oli Island [[Frankfurdi raamatumess]]i aukülaline. Messiga seoses avaldati saksa keeles umbes 230 Islandiga seotud või islandi kirjandusest pärinevat teost, sealhulgas uusi islandi kirjanduse tõlkeid. ===Islandi köök=== {{Vaata|Islandi köök}} Pikka aega seadsid jahe kliima ja pikad talved Islandi köögile suuri piiranguid. Islandlased olid sunnitud sööma kõike kättesaadavat. Maitseaineid tundsid nad vähe. [[Rupskid]], näiteks [[lambapea]]d, oli Islandi toidulaual sama loomulik osa nagu ''[[hákarl]]'' (kääritatud [[atlandi polaarhai]] liha). Põhitoiduained olid kala (peamiselt tursk, sealhulgas kuivatatud kujul), vaala-, hülge- ja lambaliha, lamba kõik söödavad osad ja ''[[skýr]]'' – kohupiimalaadne piimatoode. Lambad olid Islandi põllumajanduses kesksel kohal ja majanduslikult kõige olulisemad kariloomad, kuigi asunikud pidasid algusest peale ka veiseid, hobuseid, kitsi ja sigu. Toidu säilitamine, peamiselt kääritamise abil, oli pikkade talvede tõttu eluliselt vajalik. Vadak, mis saadakse juustutootmise kõrvalsaadusena, oli traditsiooniliselt mitmesuguste jookide valmistamise alus, kuid seda kasutati ka liha ja muu toidu säilitamiseks. Asukoha tõttu oli teraviljakasvatus Islandil vaevu võimalik, sellepärast ei etendanud leib ja teraviljatooted Islandi köögis sajandeid märkimisväärset osa. Mõningaid traditsioonilisi roogi pakutakse talvefestivali ''[[Þorrablót]]''{{'}}i ajal. Nende hulka kuuluvad ''hangikjöt'' (soolatud ja seejärel suitsutatud lambaliha), ''hákarl'', ''[[svið]]'' (keedetud lambapead) ja ''súr hrútspungar'' (vadakus hapendatud jääramunandid). Neid roogi süüakse koos kartulite ja porgandipudruga. Populaarne [[digestiiv]] on ''[[brennivín]]'' (kange köömnetega [[akvaviit]]). ''[[Skýr]]'' on kohalik kohupiimalaadne värske piimatoode, mis on saanud populaarseks ka välismaal, näiteks Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on [[kohv]] Islandi populaarseim jook. Seda juuakse hommikust õhtuni (''[[kvöldkaffi]]''). Tüüpiline kohvijook on ''[[molakaffi]]'' – must kohv, mida serveeritakse suhkrutükkidega. Nagu Lähis-Idaski, võetakse suhkrutükk suhu ja kohvi juuakse läbi selle. Alates 1950ndatest on Islandi kauplustes saadaval lai valik toiduaineid. ===Meedia=== {{Vaata|Islandi meedia}} Islandi meedia tarbijaskond on ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Islandlastele on omane suur trükiajakirjanduse tarbimine. 2010. aastal olid kaks suuremat üleriigilist päevalehte [[Fréttablaðið]] ja [[Morgunblaðið]]. Fréttablaðið lõpetas 2023. aasta märtsis ilmumise. [[Raadio]]- ja [[televisioon]]imaastikul on olnud oluline roll [[rahvusringhääling]]u kanalitel. 2015. aastal läks Island [[analoogtelevisioon]]ilt lõplikult üle [[digitelevisioon]]ile. Islandi Statistikaameti andmetel kasutas 2023. aastaks juba ligikaudu 99–100% 16–74-aastastest Islandi elanikest internetti — võrreldes 2009. aasta 93%-ga on see näitaja veelgi kasvanud ja on üks maailma kõrgemaid. ==Sport== [[Pilt:Iceland's Olympic Handball Team, Beijing 2008.jpg|pisi|Islandi [[käsipall]]i rahvusmeeskond võitis [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el hõbemedali. Käsipalli peetakse Islandi rahvusspordiks<ref name=handball />]] [[Pilt:FWC 2018 - Group D - ARG v ISL - Photo 195.jpg|pisi|Islandi fännid [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] Venemaal]] {{Vaata|Islandi sport}} Islandi põhiline traditsiooniline spordiala on ''[[glíma]]'', [[maadlus]]e liik, mis arvatavasti sai alguse keskajal. Populaarsete spordialade seas on [[jalgpall]], [[kergejõustik]], [[käsipall]] ja [[korvpall]]. Käsipalli nimetatakse sageli Islandi rahvusspordiks.<ref name=handball>Jonathan Wilcox, Zawiah Abdul Latif. ''Cultures of the World: Iceland'', Marshall Cavendish 2007, 978-0-7614-2074-3, lk 110.</ref> [[Islandi jalgpallikoondis]] pääses [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]] esimest korda valikmängudest edasi, kui jõuti välja veerandfinaali.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2016/dec/29/2016-football-moment-to-remember-iceland-euro-2016 A 2016 football moment to remember: Iceland light up Euro 2016], 29.12.2016.</ref> Seejärel pääses Island esimest korda valikmängudest edasi [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele]]. Tollal oli Island väikseima rahvaarvuga jalgpalli MM-finaalturniirile pääsenud riik. Island on ka väikseim riik, kes on kvalifitseerunud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustele korvpallis]]. Ta osales [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015.]], [[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2017.]] ja [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta]] turniiril ([[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2022. aastal]] jäädi kvalifikatsioonis kõrvale). Esimesel kahel turniiril ei suutnud Island võita ühtegi mängu. Islandil on suurepärased tingimused [[suusatamine|suusatamiseks]], [[kalapüük|kalapüügiks]], [[lumelauasõit|lumelauasõiduks]], [[jääronimine|jääronimiseks]] ja [[kaljuronimine|kaljuronimiseks]], kuid elanikkond eelistab [[mägironimine|mägironimist]] ja [[matkamine|matkamist]]. Island on ka maailmatasemel sihtkoht [[mäesuusatamine|mäesuusa-]] ja [[telemark|telemarksuusatamiseks]], kus tegevuse keskuseks on Põhja-Islandil asuv [[Trolli poolsaar]]. Kuigi riigi keskkond ei ole [[golf]]i mängimiseks kuigi sobiv, on saareriigis siiski palju golfiväljakuid ning Islandil on golfimängijate osakaal olnud suurem kui Šotimaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160614085549/http://www.thejournal.co.uk/sport/other-sport/golf/tee-midnight-sun-reykjavik-4449000 Tee Off in the Midnight Sun of Reykjavík], thejournal.co.uk, 25.6.2013.</ref> Islandil toimub igal aastal rahvusvaheline golfiturniir [[Arctic Open]], mis peetakse kesksuvel öösiti [[Akureyri golfiklubi]] väljakul.<ref>Paul Daley. ''Golf Architecture: A Worldwide Perspective, Volume 4'', Pelican Publishing 2008, ISBN 978-1-58980-616-0, lk 92.</ref> Islandlased on võitnud ka [[maailma tugevaima mehe võistlus]]el mitmeid tiitleid, sealhulgas neli [[Magnús Ver Magnússon]]i ja neli [[Jón Páll Sigmarsson]]i võidetud tiitlit ning [[Hafþór Júlíus Björnsson]]i 2018. aasta tiitli. Island on ka üks juhtivaid riike [[ookeanisõudmine|ookeanisõudmises]]. Islandi maadeavastajal ja kestvussportlasel [[Fiann Paul]]il on ühe spordiala piires kõige rohkem saavutuspõhiseid [[Guinnessi rekord]]eid, sealhulgas Ocean Explorers Grand Slami saavutus ja mitme ookeani kiireima sõudmise rekordid. [[Ujumine]] on Islandil samuti populaarne. [[Geotermaalenergia|Geotermilised]] välibasseinid on tavalised ning ujumistunnid on riikliku õppekava kohustuslik osa. [[Ratsutamine]], mis oli ajalooliselt saarel tähtsaim transpordiviis, on paljude islandlaste seas endiselt levinud ajaviide. Islandi vanim spordiala juhtorgan on 1867. aastal asutatud [[Reykjavíki laskurühing]]. [[Laskmine]] sai 19. sajandil Islandi iseseisvuse eest võitlevate poliitikute ja rahvuslaste toetuse. Tänapäeval on see endiselt oluline ajaviide.<ref>[https://web.archive.org/web/20071013013843/http://sr.is/Stofnun_og_saga_SR.htm Skotfélag Reykjavíkur]</ref> Island on andnud ka palju [[male]]suurmeistreid ning võõrustas [[1972. aasta male maailmameistrivõistlused|1972. aasta male maailmameistrivõistlusi]] [[Reykjavík]]is [[külm sõda|külma sõja]] kõrgajal. Väikest rahvaarvu arvestades on Islandi male suurmeistrite arv jätkuvalt märkimisväärne. Ka [[bridž]] on populaarne ja islandlased on osalenud mitmel rahvusvahelisel turniiril. Island tuli võitjaks [[Bridži maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel bridžis]] ([[Bermuda Bowl]]) [[Yokohama]]s [[Jaapan]]is 1991. aastal ja saavutas 1950. aastal [[Hamilton (Bermuda)|Hamilton]]is [[Bermuda]]l koos [[Rootsi]]ga teise koha.<ref>[https://www.visir.is/g/2019190629385/bermudaskalarhetja-i-ellefu-manna-heidurshopi Bermúdaskálarhetja í ellefu manna heiðurshópi], visir.is, 24.6.2019.</ref> == Vaata ka == * [[Islandi lennufirmade loend]] * [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Raudteetransport Islandil]] * [[Islandi väljak]] * [[Islandi päev]] * [[Eesti-Islandi suhted]] * [[UNESCO maailmapärand Islandil]] * [[Islandi kirjandus]] *[[Vaalapüük Islandil]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Popl">{{netiviide |pealkiri=Iceland’s population was 394,324 at the beginning of 2026 |väljaanne=Statistics Iceland |url=https://www.statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="EBSCO">{{netiviide |pealkiri=Icelandic Language |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/language-and-linguistics/icelandic-language |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Fate">{{netiviide |pealkiri=DNA study reveals fate of Irish women taken by Vikings as slaves to Iceland |väljaanne=The Irish Times |url=https://www.irishtimes.com/news/science/dna-study-reveals-fate-of-irish-women-taken-by-vikings-as-slaves-to-iceland-1.3521206 |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Coast">{{netiviide |pealkiri=Icelandic Coast Guard |väljaanne=nat.is |url=https://nat.is/icelandic-coast-guard/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="History">{{netiviide |pealkiri=History |väljaanne=Guide to Iceland |url=https://guidetoiceland.is/travel-iceland/drive/althingi-parliament |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Forget">{{netiviide |pealkiri=Forget the crisis – Iceland survived 500 years of Danish rule |väljaanne=The Copenhagen Post |url=https://cphpost.dk/2016-05-24/news/forget-the-crisis-iceland-survived-500-years-of-danish-rule/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Republic">{{netiviide |pealkiri=Iceland Becomes a Republic |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/history/iceland-becomes-republic |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Direct">{{netiviide |pealkiri=Iceland |väljaanne=Europe Direct |url=https://www.strasbourg-europe.eu/iceland/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Security">{{netiviide |pealkiri=National security |väljaanne=Goverment of Iceland |url=https://www.government.is/topics/foreign-affairs/national-security/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="HeXu4">[[Jänkimees]]: "Jänkimehe heeringakirjad, Baedeckeri Islandist". [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]]. 11. september 1932, [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=4&byea=1932&bmon=9 lk.7]</ref> <ref name="pAkmI">[https://web.archive.org/web/20160403091415/http://maailm.postimees.ee/3641385/usa-saatis-islandile-ja-hollandisse-oma-sojalennukid USA saatis Islandile ja Hollandisse oma sõjalennukid], Postimees (vaadatud 3.4.2016).</ref> <ref name="uapoP">[http://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Ibuar/Ibuar__mannfjoldi__3_bakgrunnur__Rikisfang/MAN04001.px/table/tableViewLayout1/?rxid=30a099f3-d7d3-43de-bd33-f439d8babf37 Päring Islandi Statistikaameti andmebaasis]</ref> <ref name="JEXNN">[http://www.statice.is/Statistics/Tourism,-transport-and-informati/Information-technology ''Statistics Iceland – Statistics – Tourism, transport and information technology – Information technology''] (kasutatud: mai 2010)</ref> }} == Kirjandus == *[[Halldór Kiljan Laxness]]. ''[[Iseseisvad inimesed]]'', tlk Henrik Sepamaa, 1960. *''Vanem Edda'', tlk Rein Sepp 1970, 2. trükk 2008. *''The Book of Settlements: Landnámabók'', Winnipeg: University of Manitoba Press 1972, ISBN 978-0-88755-698-2. * [[Mihhail Steblin-Kamenski]]. ''Islandi kultuur'', tlk [[Arvo Alas]], [[Eesti Raamat]] 1973. * [[Aron Gurevitš]]. ''Viikingite retked'', Tõlkinud [[Jüri Selirand]], [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1975. *''Islandi novell'', tlk Arvo Alas, 1979. *''Grettir Ásmundripoja saaga'', tlk Arvo Alas 1982. *''Noorem Edda. Valik tekste'', tlk Rein Sepp, 1990. * Preben Meulengracht Sørensen. ''Saga and Society. An Introduction to Old Norse Literature'', 1993. * Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', University of Minnesota Press: [[Minneapolis]] 2000. *''Njálli saaga'', tlk Arvo Alas, 2001. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London/New York: Penguin Books 2001, ISBN 978-0-14-029115-5. *''The Sagas of Icelanders: A Selection'', toim Örnólfur Thorsson, eessõna Robert Kellogg, New York: Penguin Classics 2001, ISBN 978-0-14-100003-9. *''Viikingid Vínlandis'' (sisaldab Eiríkr Punase saagat ja Gröönlaste saagat), tlk Arvo Alas, 2003. *''Ynglingite saaga'' (Heimskringla esimene osa), tlk Tõnno Jonuks, 2003. *[[Jón Kalman Stefánsson]]. ''[[Himnaríki og helvíti]]'', Reykjavík: Bjartur 2007. **Jón Kalman Stefánsson.''Heaven and Hell'', tlk Philip Roughton, London: MacLehose Press 2010, ISBN 978-1-906694-53-1. ISBN 978-0-85705-020-5. *Taavo Nõmm. ''Minu Island: tule ja jää sümfoonia'', Petrone Print 2009. *Alda Sigmundsdóttir. ''The Little Book of the Icelanders'', Reykjavík: Enska Textasmiðjan 2012, ISBN 978-9935-409-11-4. *Sjón. ''The Blue Fox'', tlk Victoria Cribb, London: Telegram Books 2013, ISBN 978-1-84659-137-4. *Sarah Moss. ''Names for the Sea: Strangers in Iceland'', London: Granta Books 2013, ISBN 978-1-84708-664-1. *Andri Snær Magnason. ''On Time and Water'', tlk Lytton Smith, London: Serpent's Tail 2021, ISBN 978-1-78816-673-0. == Välislingid == {{Vikisõnastik}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [[Krister Kivi]]. [https://ekspress.delfi.ee/d?id=27684553 Islandist: tänapäeva ragnarök] Eesti Ekspress, 31. detsember 2008 * [[Hendrik Vosman]]. [http://www.postimees.ee/?id=76421 EL lubab Islandile kiirelt ukse avada] Postimees, 31. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=76730 Islandi uus valitsus püüab majanduskriisist jagu saada] Postimees, 1. veebruar 2009 {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=IS}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Island| ]] s7ad9cc6au7ineyyk8zq2n22640iwn8 0 1180 7230659 7073794 2026-09-08T00:14:47Z Eiusmod 200998 Ülekandeid 7230659 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib üldmõistest; ajalehe kohta vaata artiklit [[Televisioon (ajaleht)]].}} [[Pilt:Cptvdisplay.jpg|pisi|Lameekraantelerite müük]] '''Televisioon''' (lühend '''TV''') on üks elektroonilise [[teabelevi]] vorme, mis võimaldab pildi, [[video]] ja [[heli]] ülekannet ja vastuvõttu. Televisioon [[ringhääling]]u liigina tegeleb teleülekannete korraldamisega.{{lisa viide}} [[Televisioonisignaal]]e võtab vastu ja esitab [[televiisor]]. Sõna "televisioon" tuleb [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast τῆλε (tele) 'kauge' ja [[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''visio'' 'nägemine'. Selle termini leiutas [[Mihhaili suurtükiväeakadeemia]] [[elektrotehnika]] professor [[Konstantin Perski]]. Ta kasutas seda ettekandes 1. rahvusvahelisele elektrotehnika kongressile, mis toimus 18.–25. augustil 1900 [[Pariis]]is koos [[1900. aasta maailmanäitus]]ega. Televisiooni ringhäälingu liigina esmamainiti aastal [[1927]]. Mehaanilise televisiooni ülekandeid alustati New Yorgis 1928. aastal, elektroonilise televisiooni ülekandeid Saksamaal 1935. aastal. Lühend TV pärineb [[1948]]. aastast. Esimene suurüritus, mida televisioonis üle kanti, olid [[1936. aasta suveolümpiamängud]] [[Berliin]]is. Paljudes maades, kus võimud kontrollivad televisiooni, kasutatakse seda [[propaganda]] jaoks. Televisioon loob ühise vaatamise efekti, isegi kui seda reaalselt ei ole, mis mõjutab massiteadvust. ==Liigitus== Televisiooni võib liigitada *telepildi lahutusvõime järgi: **[[tavalahutusega televisioon]], **[[kõrglahutusega televisioon]], **[[ultrakõrglahutusega televisioon]]; *edastatavate signaalide järgi: **[[analoogtelevisioon]], **[[digitaaltelevisioon]]; *edastusvõrgu liigi järgi (vt ka [[DVB-T]], [[DVB-C]], [[DVB-S]]): **maapealse levivõrgu kaudu edastatav televisioon (antennitelevisioon), **[[kaabeltelevisioon]] (sh arvutivõrgul põhinev, nt [[IPTV]]), **[[satelliittelevisioon]]. ==Vaata ka== * [[Televisioon Eestis]] * [[Eesti Televisioon]] * [[Hübriidtelevisioon]] * [[Teletegijate loend]] * [[Teleauditooriumi mõõtmine]] ==Välislingid== {{commons|Television}} {{Vikitsitaadid}} *Teleteaduse ja teleajaloo andmebaas [http://www.telekraat.ee Telekraat] (www.telekraat.ee) * vt. ka [https://telekraat.ee/ajajooned/ televisiooni arengu ajajooned Eestis] (Telekraat) [[Kategooria:Televisioon| ]] 98vv1b7ycuefncxb3n5qc15loahqepj 7230768 7230659 2026-09-08T10:46:48Z Sendrasendra 225202 7230768 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib üldmõistest; ajalehe kohta vaata artiklit [[Televisioon (ajaleht)]].}} {{Vaidlustatud|aasta=2026|kuu=september}} [[Pilt:Cptvdisplay.jpg|pisi|Lameekraantelerite müük]] '''Televisioon''' (lühend '''TV''') on üks elektroonilise [[teabelevi]] vorme, mis võimaldab pildi, [[video]] ja [[heli]] ülekannet ja vastuvõttu. Televisioon [[ringhääling]]u liigina tegeleb teleülekannete korraldamisega.{{lisa viide}} [[Televisioonisignaal]]e võtab vastu ja esitab [[televiisor]]. Sõna "televisioon" tuleb [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast τῆλε (tele) 'kauge' ja [[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''visio'' 'nägemine'. Selle termini leiutas [[Mihhaili suurtükiväeakadeemia]] [[elektrotehnika]] professor [[Konstantin Perski]]. Ta kasutas seda ettekandes 1. rahvusvahelisele elektrotehnika kongressile, mis toimus 18.–25. augustil 1900 [[Pariis]]is koos [[1900. aasta maailmanäitus]]ega. Televisiooni ringhäälingu liigina esmamainiti aastal [[1927]]. Mehaanilise televisiooni ülekandeid alustati New Yorgis 1928. aastal, elektroonilise televisiooni ülekandeid Saksamaal 1935. aastal. Lühend TV pärineb [[1948]]. aastast. Esimene suurüritus, mida televisioonis üle kanti, olid [[1936. aasta suveolümpiamängud]] [[Berliin]]is. Paljudes maades, kus võimud kontrollivad televisiooni, kasutatakse seda [[propaganda]] jaoks. Televisioon loob ühise vaatamise efekti, isegi kui seda reaalselt ei ole, mis mõjutab massiteadvust. ==Liigitus== Televisiooni võib liigitada *telepildi lahutusvõime järgi: **[[tavalahutusega televisioon]], **[[kõrglahutusega televisioon]], **[[ultrakõrglahutusega televisioon]]; *edastatavate signaalide järgi: **[[analoogtelevisioon]], **[[digitaaltelevisioon]]; *edastusvõrgu liigi järgi (vt ka [[DVB-T]], [[DVB-C]], [[DVB-S]]): **maapealse levivõrgu kaudu edastatav televisioon (antennitelevisioon), **[[kaabeltelevisioon]] (sh arvutivõrgul põhinev, nt [[IPTV]]), **[[satelliittelevisioon]]. ==Vaata ka== * [[Televisioon Eestis]] * [[Eesti Televisioon]] * [[Hübriidtelevisioon]] * [[Teletegijate loend]] * [[Teleauditooriumi mõõtmine]] ==Välislingid== {{commons|Television}} {{Vikitsitaadid}} *Teleteaduse ja teleajaloo andmebaas [http://www.telekraat.ee Telekraat] (www.telekraat.ee) * vt. ka [https://telekraat.ee/ajajooned/ televisiooni arengu ajajooned Eestis] (Telekraat) [[Kategooria:Televisioon| ]] r53dazo0y0d7tuvepmt3u0emwbwf91m 0 2655 7230403 7224709 2026-09-07T12:24:11Z ~2026-48372-23 237058 7230403 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; jõelaevade kohta vaata artiklit [[Bulgarija]] ja artiklit [[Ukraina (1952)]].}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2025}}{{ajakohasta}} {{Riik | riiginimi = Ukraina | omastav = Ukraina | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Україна | nimi1_latin = (''Ukrajina'') | vapp = Lesser Coat of Arms of Ukraine.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Ukraine in Europe.svg | deviis = | riigikeel = [[ukraina keel|ukraina]] | ametlik_keel = [[ukraina keel|ukraina]]<ref name="esY44" /><ref name="Y9dmB" /> | pealinn = [[Kiiev]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Volodõmõr Zelenskõi]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Serhi Koretskõi]] | pindala = | pindala_viide = | rahvaarv = 41130432 | rahvaarv_seis = 1.02.2022 | rahvaarv_viide = {{efn|Ilma Venemaa poolt annekteeritud Krimmi ja Sevastopolita}}<ref>[https://web.archive.org/web/20221106233405/http://db.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/news/op_popul.asp db.ukrcensus.gov.ua]</ref> | rahvastikutihedus = ei<!-- pindala de jure, rahvaarv ilma Krimmi ja Sevastopolita --> | iseseisvus = 24. august 1991 | valuuta = [[Ukraina grivna]] (UAH) | ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Štše ne vmerla Ukrajina]]"<br>(Ще не вмерла Україна) | usund = | üladomeen = [[.ua]] | telefonikood = 380 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = UKR | märkused = {{märkused}} }} '''Ukraina''' ([[ukraina keel]]es Україна ''Ukrajina'' [ʊkrɐˈjinɐ]) on riik [[Ida-Euroopa]]s. Asub [[Must meri|Musta mere]] ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] ääres; piirneb [[Rumeenia]] ja [[Moldova]]ga edelas, [[Ungari]] ja [[Slovakkia]]ga läänes, [[Poola]]ga loodes, [[Valgevene]]ga põhjas ja [[Venemaa]]ga idas. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. kohal maailmas ja suurim tervenisti Euroopas asuv riik (Venemaa on suurem, kuid suurem osa tema territooriumist on Aasias). Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas (välja arvatud [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm]] koos [[Sevastopol]]i territooriumiga) 41,4 miljonit inimest.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ukraina Statistikaamet|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/dem/piramid/all_e.php|pealkiri=Gender-age pyramid of the population (1989-2021)|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Ukraina on rahvaarvult 36. riik maailmas. Riigi pealinn on [[Kiiev]], riigikeel [[ukraina keel]]. Ukraina on [[unitaarriik]], riigikorra järgi [[poolpresidentaalne vabariik]]. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud. Jaguneb 27 haldusüksuseks: 24 oblastiks, kaheks riikliku alluvusega linnaks (Kiiev ja [[Sevastopol]]) ja üheks autonoomseks vabariigiks ([[Krimm]]). Ukraina on areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://www.intellinews.com/ukraine-s-economy-contracted-4-in-2020-ending-four-years-of-positive-growth-206106/|pealkiri=Ukraine's economy contracted 4% in 2020, ending four years of positive growth|aeg=22. märts 2021}}</ref> Ukraina rahaühik on [[grivna]]. Riigi iseseisvus on kuulutatud välja 24. augustil 1991. Sellele eelnenud 69 aasta vältel kuulus Ukraina [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu. Ukraina on [[SKT elaniku kohta|sisemajanduse kogutoodangult ühe inimese kohta]] Euroopa vaeseim riik ([[IMF]]-i 2023. aasta hinnangul 4654 dollarit<ref>{{cite web |url=https://www.imf.org/external/datamapper/NGDPDPC@WEO/OEMDC/ADVEC/WEOWORLD?year=2023 |title=IMF DataMapper / Datasets / World Economic Outlook (April 2023) / GDP per capita, current prices / List (2023) - Analytical group: European Union, World |date=10 April 2023 |website=IMF.org |publisher=[[International Monetary Fund]] |access-date=12 April 2023}}</ref>),<ref>{{Cite web|url=https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/what-is-wrong-with-the-ukrainian-economy/|title=What is wrong with the Ukrainian economy?|website=Atlantic Council|date=26 April 2019|access-date=23 August 2020|language=en-US}}</ref><ref>{{cite web|last=Dlugy|first=Yana|url=https://www.nytimes.com/2022/07/01/briefing/russia-ukraine-war-corruption-yovanovitch-odessa.html|title=Corruption in Ukraine|work=[[New York Times]]|date=1 July 2022|access-date=15 September 2022}}</ref><ref>{{cite journal|last=Korostelina|first=Karina V.|title=Ukraine twenty years after independence|publisher=University of California Press|journal=Communist and Post-Communist Studies|volume=46|pages=53–64|date=March 2013|doi=10.1016/j.postcomstud.2012.12.008|jstor=48610373|number=1 |issn = 0967-067X }}</ref> kuid viljaka põllumaa tõttu oli enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjalist sissetungi]] 2022. aastal maailma suurimaid [[Teravili|teravilja]] [[eksport]]ijaid.<ref name="grain1">{{cite press release|url=http://www.blackseagrain.net/data/news/ukraine-becomes-worlds-third-biggest-grain-exporter-in-2011-minister|title=Ukraine becomes world's third biggest grain exporter in 2011 – minister|publisher=Black Sea Grain|date=20 January 2012|access-date=31 December 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131231235707/http://www.blackseagrain.net/data/news/ukraine-becomes-worlds-third-biggest-grain-exporter-in-2011-minister|archive-date=31 December 2013|url-status=dead}}</ref><ref name="grain2">{{cite web|url=https://www.wto.org/english/res_e/publications_e/wtr13_e.htm|title=World Trade Report 2013|publisher=World Trade Organization|date=2013|access-date=26 January 2014}}</ref> Ukraina on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] asutajaliige, lisaks [[Euroopa Nõukogu]], [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i ja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni]] liige. 2022. aastal alustas Ukraina [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumise protsessi ning on esitanud taotluse [[NATO]]-ga liitumiseks.<ref>{{Cite news|last1=Kramer|first1=Andrew E.|url=https://www.nytimes.com/2022/09/30/world/europe/ukraine-nato-zelensky.html|title=Ukraine submits an application to join NATO, with big hurdles ahead.|work=The New York Times|date=2022-09-30|access-date=2022-10-01|language=en-US|last2=Bilefsky|first2=Dan|issn=0362-4331}}</ref> == Nimi == {{Vaata|Ukraina nimi}} Ukraina nime täpne päritolu pole teada. Sageli seostatakse seda sõnaga "край", kuid selle sõna täpne tähendus selles kontekstis ei ole selge. See võib tähistada nii piiriala, hõimuala või kodumaad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-15 |pealkiri=Як зʼявилась назва "Україна": історія та міфи |url=https://visitukraine.today/uk/blog/4339/how-the-name-ukraine-appeared-history-and-myths#zvidki-poxodit-nazva-ukrayina |vaadatud=2025-10-15 |väljaanne=Visit Ukraine}}</ref> Ukraina nime esmamainimine pärineb 1187. aasta [[Kiievi kroonika]]st. Nimi esines ka kasakasõdade ajal [[Kasakad|kasakate]] valitsetava territooriumi kohta, kuid laiemalt kasutusse tuli mõiste 19. sajandil Venemaa keisririigi [[Ukrainlased|ukrainlaste]] seas, sest selle kasutust propageerisid ukraina aktivistide kirjutised.<ref>Johannes Remy. Ukraina ajalugu. EKSA, 2018. Lk. 39.</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kubijovyč |eesnimi=Volodymyr |perekonnanimi2=Naulko |eesnimi2=Vsevolod |perekonnanimi3=Struminsky |eesnimi3=Bohdan |perekonnanimi4=Zhukovsky |eesnimi4=Arkadii |kuupäev=1993 |pealkiri=Ukrainians |url=https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CU%5CK%5CUkrainians.htm |väljaanne=Encyclopedia of Ukraine}}</ref> == Suurus ja piirid == Ukraina pindala on 603 550 km² (579 330 km² maad, 24 220 km² vee all), millega ta on maailmas 48. kohal.<ref name="cia">{{Viide |pealkiri=Ukraine |kuupäev= |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ |väljaanne=The World Factbook |väljaandja=[[Central Intelligence Agency]] |keel=en |vaadatud=2022-03-03 |arhiivimisaeg=2021-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214235424/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Umbes 20% riigist – [[Krimm]] ning märkimisväärne osa [[Donetski oblast|Donetski]], [[Luhanski oblast|Luhanski]], [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ist – on [[Venemaa]] okupatsiooni all.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Duggal |eesnimi=Hanna |perekonnanimi2=Ali |eesnimi2=Marium |kuupäev=2025-08-14 |pealkiri=How much territory does Russia control in Ukraine? |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2025/8/14/trump-putin-meeting-how-much-territory-does-russia-control-in-ukraine}}</ref> Maismaapiiri pikkus on 5581 km. Sellest 1944 km on [[Venemaa]]ga ([[Venemaa-Ukraina piir]]), 1202 km [[Moldova]]ga, 1111 km [[Valgevene]]ga, 601 km [[Rumeenia]]ga, 498 km [[Poola]]ga, 128 km [[Ungari]]ga ja 97 km [[Slovakkia]]ga. Rannajoone pikkus on 2782 km.<ref name="cia"/> Vastavalt [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[ÜRO mereõiguse konventsioon|mereõiguse konventsioonile]] ulatuvad Ukraina [[territoriaalmeri|territoriaalveed]] rannajoonest 12 [[meremiil]]i kaugusele ja [[eksklusiivne majandustsoon|eksklusiivse majandustsooni]] ulatus merel on 200 meremiili.<ref name="cia"/> == Loodus == {{vaata|Ukraina geograafia}} === Pinnamood === [[Pilt:Karpaty, pohled při stoupání na Hoverlu.jpg|pisi|[[Ida-Karpaadid]]]] [[Fail:Буковий ліс.webm|pisi|Video Holosiivski rahvuspargi pöökidest]] Suurem osa Ukrainast asub [[Ida-Euroopa lauskmaa]]l, mida katavad viljakad tasandikud ja [[stepp|stepid]]. Ukraina lääneosas asuvad [[Podoolia kõrgustik]], [[Volõõnia kõrgustik]] ja osa [[Ida-Karpaadid|Ida-Karpaatidest]]. Seal on ka Ukraina kõrgeim tipp [[Hoverla]] (2061 m).<ref name="cia"/> Ida-Ukrainas mõjutab pinnamoodi [[Donetsi kõrgustik]]. [[Krimmi poolsaar]]el asuvate Krimmi mägede kõrgeim tipp on [[Roman Koš]] (1545 m). Ukrainale kuulub [[Must meri|Musta mere]] suurim saar [[Džarõlgatš]]. === Veestik === Ukrainal on 2782&nbsp;km Musta mere ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] rannikut. Suuremad jõed [[Dnepr]], [[Desna]] ja [[Dnestr]] suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga voolab 54&nbsp;km ulatuses [[Doonau]]. === Floora === 16% Ukrainast on kaetud metsaga, enamlevinud puud on [[pöök]], [[mänd]], [[kask]], [[lepp]], [[haab]], [[tamm]], [[saar]] ja [[vaher]]. Karpaatides on Euroopa viimaseid [[ürgmets]]i, mis kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] hulka. Ukraina rahvuslill on [[päevalill]]. === Fauna === Ukrainas on kohatud 132 liiki imetajaid ja 424 liiki linde, neist 270 pesitsevad seal. Mustas meres leidub neli liiki [[delfiin]]e. 19. sajandil suri välja metshobune [[tarpan]]. Suurtest kiskjatest leidub Karpaatides [[karu]] ja [[ilves]]t. === Looduskaitse === Ukrainas on 49 rahvusparki. Vanim neist on 1980. aastal asutatud [[Karpaatide rahvuspark]]. Vanim looduskaitseala on 1921. aastal loodud [[Askania-Nova looduskaitseala]]. == Riik == === Riigikord === [[Ukraina põhiseadus]]e järgi on Ukraina [[unitaarriik]], riigikorra järgi [[Poolpresidentaalne vabariik|presidentaal-parlamentaarne vabariik]]. Ukraina põhiseadus võeti vastu 28. juunil 1996.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2014-05-07 |pealkiri=I. ÜLDINFO |url=https://vm.ee/et/i-uldinfo |vaadatud=2022-03-01 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]] |arhiivimisaeg=2022-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220301195415/https://vm.ee/et/i-uldinfo |url-olek=robot: teadmata }}</ref> [[Täidesaatev võim]] riigis kuulub [[Ukraina president|presidendile]] ja valitsusele ([[Ukraina Ministrite Kabinet]]). Ukraina riigipea on laialdaste volitustega otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav [[Ukraina president|president]], kes määrab riigi sise- ja välispoliitika põhisuunad, tal on seadusliku algatuse õigus. President kinnitab ja kuulutab välja parlamendis vastuvõetud [[seadus]]ed või saadab nad sinna tagasi läbivaatamiseks. Samuti annab ta seadusi ja korraldusi, kuulutab välja [[rahvahääletus]]e, esindab riiki välissuhtluses ja sõlmib [[Rahvusvaheline leping|rahvusvahelisi lepinguid]].<ref name=":1" /> [[Seadusandlik võim]] kuulub [[Ühekojasüsteem|ühekojalisele]] parlamendile, mis on tuntud kui [[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]] (''Verhovna Rada''). Parlamendis on kokku 450 liiget, keda valitakse üldistel [[Otsevalimised|otsestel valimistel]] 4 aastaks. 225 rahvasaadikut valitakse parteinimekirjade põhjal riigi valimisringkonnas proportsionaalesinduse alusel, 225 valitakse üksikmandaadi valimisringkondades suhtelise häälte enamuse alusel. Põhiseaduses sätestatud tingimustel võib president parlamendi laiali saata ja määrata ennetähtaegsed valimised.<ref name=":1" /> Kohtupidamist teostavad [[Ukraina Konstitutsioonikohus|Konstitutsioonikohus]] ning üldjurisdiktsiooni kohtud, millest kõrgem kohtuorgan on [[Ukraina Ülemkohus]].<ref name=":1" /> [[Ukraina president]] on 2019. aasta aprillis [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|valimised]] võitnud ja mais võimule vannutatud [[Volodõmõr Zelenskõi]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kressa |eesnimi=Kaarel |autor-link=Kaarel Kressa |kuupäev=2019-04-22 |pealkiri=Volodõmõr Zelenskõi võitis Ukraina presidendivalimised ülekaalukalt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/85974257/volodomor-zelenskoi-voitis-ukraina-presidendivalimised-ulekaalukalt}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-05-21 |pealkiri=Zelenskõi vannutati Ukraina presidendiks |lehekülg=13 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> [[Ukraina peaminister]] on 2026. aasta juulist alates [[Serhi Koretskõi]]. === Haldusjaotus === {{Vaata|Ukraina haldusjaotus}} [[File:ОТГ2.png|thumb|Ukraina ''[[hromada]]''{{'}}d 2020. aastal ([[Rajoon (Ukraina)|rajoonid]] [[Krimm]]is)]]Ukraina koosneb 24 [[oblast (Ukraina)|oblastist]] (''область''), mille puhul igat oblastit haldab oblastiadministratsioon (''обласна державна адміністрація''), ühest [[autonoomne vabariik|autonoomsest vabariigist]] ([[Krimm]], ''автономна Республіка'') ja kahest keskalluvusega linnast (''місто''). Oblastid ja vabariik jagunevad omakorda 136 [[Rajoon (Ukraina)|rajooniks]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-26 |esmakuupäev=21. detsember 2021 |pealkiri=Ukraine - Subnational Administrative Boundaries |url=https://data.humdata.org/dataset/cod-ab-ukr |vaadatud=2026-03-27 |väljaanne=[[ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo]] HDX}}</ref> 2020. aastal toimunud haldusreformiga moodustati kolmanda taseme haldusüksused ''[[hromada]]''<nowiki>'</nowiki>d.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v-ukraine-vtroe-umenshat-kolichestvo-rayonov В Украине втрое уменьшат количество районов] - Liga Novosti, 12.06.2020</ref><ref name="icds" /> [[Venemaa-Ukraina sõda|Venemaa-Ukraina sõja]] ajal on [[Venemaa okupatsioon Ukrainas|Venemaa okupeerinud osa Ukrainast]]. 2014. aasta märtsist alates [[2014. aasta Krimmi kriis|okupeerib Venemaa Krimmi]] ja osa Donetski ja Luhanski oblastist, 2022. aasta sissetungist alates ka suurt osa Zaporižžja ning Hersoni oblastidest (ja väikseid piirkond teistes oblastides).<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Duggal |eesnimi=Hanna |kuupäev=2026-02-24 |pealkiri=Mapping Russian attacks and territorial gains across Ukraine |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2026/2/24/mapping-russian-attacks-and-territorial-gains-across-ukraine}}</ref> {{UKRoblastid|options=float:left; border:3px; max-width:460px;}} {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers" style="text-align:left" ! Üksus !! data-sort-type="number" | Pindala<br />(km²) !! data-sort-type="number" | Rahvaarv !! Halduskeskus |- | [[Dnipropetrovski oblast]] || 31 974 || 3 142 035 (2021) || [[Dnipro]] |- | [[Donetski oblast]] || 26 517 || 4 100 280 (2021) || [[Donetsk]] (''de facto'' [[Kramatorsk]]) |- | [[Harkivi oblast]] || 31 415 || 2 633 834 (2021) || [[Harkiv]] |- | [[Hersoni oblast]] || 24 598 || 1 016 707 (2021) || [[Herson]] |- | [[Hmelnõtski oblast]] || 20 645 || 1 243 787 (2021) || [[Hmelnõtskõi]] |- | [[Ivano-Frankivski oblast]] || 13 928 || 1 361 109 (2021) || [[Ivano-Frankivsk]] |- | [[Kiievi oblast]] || 28 131 || 1 788 530 (2021) || [[Kiiev]] |- | [[Kirovohradi oblast]] || 24 588 || 920 128 (2021) || [[Kropõvnõtskõi]] |- | [[Luhanski oblast]] || 26 684 || 2 121 322 (2021) || [[Luhansk]] |- | [[Lvivi oblast]] || 21 833 || 2 497 750 (2021) || [[Lviv]] |- | [[Mõkolaivi oblast]] || 24 598 || 1 108 394 (2021) || [[Mõkolajiv]] |- | [[Odessa oblast]] || 33 310 || 2 368 107 (2021) || [[Odessa]] |- | [[Poltava oblast]] || 28 748 || 1 371 529 (2021) || [[Poltava]] |- | [[Rivne oblast]] || 20 047 || 1 148 456 (2021) || [[Rivne]] |- | [[Sumõ oblast]] || 23 834 || 1 053 452 (2021) || [[Sumõ]] |- | [[Zaporižžja oblast]] || 27 180 || 1 666 515 (2021) || [[Zaporižžja]] |- | [[Žõtomõri oblast]] || 29 832 || 1 195 495 (2021) || [[Žõtomõr]] |- | [[Taga-Karpaatia oblast]] || 12 777 || 1 254 327 (2019) || [[Užhorod]] |- | [[Ternopili oblast]] || 13 823 || 1 030 562 (2021) || [[Ternopil]] |- | [[Tšerkassõ oblast]] || 20 900 || 1 178 266 (2021) || [[Tšerkassõ]] |- | [[Tšernihivi oblast]] || 31 865 || 976 701 (2021) || [[Tšernihiv]] |- | [[Tšernivtsi oblast]] || 8097 || 896 566 (2021) || [[Tšernivtsi]] |- | [[Vinnõtsja oblast]] || 26 513 || 1 529 123 (2021) || [[Vinnõtsja]] |- | [[Volõõnia oblast]] || 20 143 || 1 027 397 (2021) || [[Lutsk]] |- | [[Krimmi Autonoomne Vabariik]] || 26 100 || 1 953 700 (2012) || [[Simferopol]] |- | [[Kiiev]]i linn || 848 || 2 962 180 (2021) || |- | [[Sevastopol]]i linn || 1079 || 509 992 (2020) || |} === Riigikaitse === Ukraina riigikaitset koordineerib [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] ning sõjalise riigikaitse tagavad [[Ukraina relvajõud]]. [[Ukraina relvajõud]]ude kõrgem ülemjuhataja ning [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu|Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu]] esimees on Ukraina president. Vajadusel võib ta riigis kehtestada eriolukorra.<ref name=":1" /> 2014. aastal kukutatud presidendi [[Viktor Janukovõtš]]i valitsusajal kaotati Ukrainas [[ajateenistus]], selle taastas 2014. aasta mai algul presidendi kohusetäitja [[Oleksandr Turtšõnov]]. Õiguskaitseorganiteks on [[Ukraina Julgeolekuteenistus]], [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Riiklik Juurdlusbüroo]], [[Ukraina Rahvuslik Korruptsioonivastane Büroo]], [[Ukraina Majandusjulgeoleku Büroo]] ja [[Ukraina Rahvuspolitsei]]. Nendele lisaks tegutseb 2014. aastast riigis ka vabatahtlikudest moodustatud [[Ukraina Rahvuskaart]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-01-27 |pealkiri=Lvivis moodustati relvastatud Ukraina Rahvuskaart |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |toimetaja-perekonnanimi=Laugen |toimetaja-eesnimi=Lauri |url=https://www.delfi.ee/artikkel/67687509/lvivis-moodustati-relvastatud-ukraina-rahvuskaart}}</ref> === Tähtpäevad === * [[14. märts]] – [[Ukraina vabatahtliku päev]] * [[24. august]] – [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[1. oktoober]] – [[Ukraina kaitsjate päev]] === Haridus === 2016. aastal oli Ukrainas 802 kõrgemat õppeasutust. Ukraina vanim ülikool on 1615. aastal asutatud [[Kiievi Mogila Akadeemia]].<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v_ukraine_zakroyut_eshche_desyat_vuzov В Украине закроют еще десять вузов] - Liga Novosti, 01.03.2016, 12:46 (vaadatud: 09.05.2021)</ref> 2018. aastal asutati [[Ukraina Riiklik Kõrghariduse Kvaliteediagentuur]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=UKRAINE: The National Agency for Higher Education Quality Assurance (NAQA) |url=https://www.ceenqa.org/members/full-members/ukraine/ |vaadatud=2021-05-09 |väljaanne=CEENQA |keel=en-GB}}</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Ukraine_census_2001_Ukrainian.svg|pisi|Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti]] === Demograafilised näitajad === Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas 41,4 miljonit inimest (ei hõlma [[Venemaa Föderatsioon]]i poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm]]i, sh [[Sevastopol]]i territooriumil elavaid inimesi). 46% elanikest on mehed ja 54% naised. Alates 2015. aastast on Ukraina rahvaarv vähenenud 3,1% võrra.<ref name=":0" /> 2020. aasta hinnangutel oli kuni 14-aastasi inimesi 16,16%, 15–24-aastasi 9,28%, 25–54-aastasi 43,66%, 55–64-aastasi 13,87% ja üle 65-aastasi 17,03%. Mediaanvanus oli 41,2 aastat, meestel 38,2 ja naistel 44,3 aastat.<ref name="cia"/> Ukraina on negatiivse loomuliku iibega riik, kus surmade arv ületab sündide arvu. 2022. aasta hinnangute kohaselt oli riigis 1000 elaniku kohta 9 sündi ja 13,77 surma. Ühe naise kohta sündis 2021. aastal 1,56 last. Samuti on negatiivne [[rändeiive]] (2021. aasta hinnangul 0,26 väljarändajat 1000 inimese kohta).<ref name="cia"/> Keskmine oodatav eluiga oli 2021. aastal 73,18 (meestel 68,51 ja naistel 78,15).<ref name="cia"/> <ref>{{Netiviide|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/19/th_19e.php?n=Demographic%20and%20Social%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Population and migration|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> {{veergude loend|laius=15em| * 1990 – 51,94 miljonit inimest * 1991 – 52,06 miljonit inimest * 1992 – 52,24 miljonit inimest * 1993 – 52,11 miljonit inimest * 1994 – 51,73 miljonit inimest * 1995 – 51,30 miljonit inimest * 1996 – 50,82 miljonit inimest * 1997 – 50,37 miljonit inimest * 1998 – 49,92 miljonit inimest * 1999 – 49,43 miljonit inimest * 2000 – 48,92 miljonit inimest * 2001 – 48,46 miljonit inimest<ref name="c2U6x" /> * 2001 – 48 923 200 inimest * 2002 – 48 457 100 inimest * 2003 – 48 003 500 inimest * 2004 – 47 622 400 inimest * 2005 – 47 280 800 inimest * 2006 – 46 929 500 inimest * 2007 – 46 646 000 inimest * 2008 – 46 372 700 inimest * 2009 – 46 143 700 inimest * 2010 – 45 962 900 inimest * 2011 – 45 778 500 inimest * 2015 – 42 759 700 inimest (aasta lõpu seisuga) }} === Rahvad === [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus|2001. aasta rahvaloenduse]] andmetel moodustasid Ukraina rahvastikust 77,8% [[ukrainlased]]. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on [[venelased]] (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem – 2001. aastal moodustasid 0,6% rahvastikust [[valgevenelased]], 0,5% [[moldaavlased]], 0,5% [[krimmitatarlased]], 0,4% [[bulgaarlased]], 0,3% [[ungarlased]], 0,3% [[rumeenlased]], 0,3% [[poolakad]] ja 0,2% [[juudid]].<ref name="cia"/> Ukraina alad on ajaloos olnud korduvalt jagatud eri riikide, peamiselt Poola, Venemaa ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] vahel. Nõukogude võimu aastail arendati Ukrainas eelkõige [[maavarad]]e kaevandamist ja [[rasketööstus]]t, mille tarvis loodud suurettevõtetesse suunati Ukrainasse töölisi ja spetsialiste kogu Nõukogude Liidust. Selle tagajärjel on tööstuslikus Ida-Ukrainas märksa rohkem venelasi kui põllumajanduslikus lääneosas, kus domineerivad ukrainlased. Samuti on Krimm valdavalt venelaste asuala. Ajalooliselt silmapaistev vähemus on ka [[krimmitatarlased]]. 1944. aastal [[Krimmitatarlaste küüditamine|küüditati]] Krimmis elanud tatarlased [[Kesk-Aasia]]sse, tagasi hakkasid nad tulema alles 1990. aastatel. Nüüdseks{{millal}} on Krimmis tatarlasi umbes 250 000–300 000, ligikaudu 100 000 on jäänud Kesk-Aasiasse. Samas ei ole kodumaale naasnud krimmitatarlastele tagastatud [[konfiskeerimine|konfiskeeritud]] vara, see suurendab aga rahvustevahelisi pingeid.<ref name="Maigre" /><ref name="Tigasson" /> === Keeled === [[File:Українськомовні1959—2001.gif|thumb|300px|right|Nõukogude okupatsiooni ajal allutati Ukraina elanikkond venestamisele ja sinna kolis miljoneid venelasi. Aastatel 1959–1989 vähenes ukrainakeelse elanikkonna osakaal oluliselt lõuna- ja idapiirkondades ning Donbassi piirkonnas muutusid nad vähemuseks.<ref>[https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/57398032/%D0%95%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%BA%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82%D1%83%D1%80%D0%BD%D0%B0_%D0%B4%D0%B8%D0%BD%D0%B0%D0%BC%D1%96%D0%BA%D0%B0_%D1%96_-libre.pdf?1537213469=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DEthnocultural_dynamics_and_regional_iden.pdf&Expires=1759683476&Signature=Y1x9ohJAr6Anb30U-L27iI1NCoz~Yxcx3dIKGmsDPl7LLlt38vDBivW14bjZV5aZVmpFmMegcX9020~QyKi7-Ttp-WKHRjA2IG1VXBm5SSVGLLnfK32OuiFGc3mXAbuW5SXxHjFgtNGpBkk-CIMd1lVpQggAQYfkJ~r-qWpr~yO7d6QiN0ZeLr9vbvxyo7z3BcJBSA5NNDupEnMlK0PdnVcjcRq9VYCvAp3hD4f3Qdrf1958x4T1ROcElmk6ODk627Wm3~F-RRKkc6IYcBUxOVk4zBSy1IQO0NpQcKMdDsfv6ZqQYnqTv6JrFNboxbcwfqZug6OLHGII3Bsh7xsvAg__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA Етнокультурна динаміка та регіональні ідентичності Півдня та Сходу України в 1991—2013 рр.]</ref><ref>{{Cite web |url=https://bibliotekanauki.pl/articles/568412 |title=Динамика численности этнических украинцев в УССР: на основе итогов Всесоюзных переписей населения 1959 г., 1970 г. и 1979 г. |access-date=2024-10-02 |archive-date=2024-06-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240629092655/https://bibliotekanauki.pl/articles/568412 |url-status=live }}</ref>]] Ukraina ainus riigikeel on [[ukraina keel]], mida kõneleb emakeelena 67,5% rahvastikust. Suurim regionaalne keel on [[vene keel]], mida kõneleb emakeelena 29,6% rahvastikust. Teiste keelte kõnelejaid oli 2001. aasta hinnangul 2,9%.<ref name="cia"/> === Rahvastiku paiknemine === Kõige suuremad linnapiirkonnad on [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Donetsk]], [[Dnipro]] ja [[Odessa]]. Rahvaarvult on suurimad haldusüksused [[Donetski oblast]] (4,1 miljonit elanikku) ja [[Dnipropetrovski oblast]] (3,1 miljonit).<ref name="cia"/> Pealinnas Kiievis elab ligi 3 miljonit inimest. Mainitud kolmele haldusüksusele järgneb [[Harkivi oblast]] 2,6 miljoni elanikuga.<ref>{{Netiviide|url=http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|pealkiri=Number of Present Population of Ukraine, as of January 1 2021|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022|arhiivimisaeg=2022-04-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220406120543/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> 2022. aastal elas 69,9% ukrainlastest linnas ja 30,1% maapiirkonnas.{{lisa viide}} ==== Suurimad linnad ==== [[Pilt:Lavra Kyiv.JPG|upleft|pisi|[[Kiiev]]]] [[Pilt:LopanStrelkaKharkov.jpg|pisi|[[Harkiv]]]] {{vaata ka|Ukraina linnade loend}} {| class="wikitable sortable" ! Koht || Linn || Elanikke (2021)<ref>[https://www.citypopulation.de/en/ukraine/cities/ Ukraine: Provinces and Major Cities].</ref> || Elanikke (2001) |- | 1. || [[Kiiev]] (Київ) || 2 962 180 || 2 611 327 |- | 2. || [[Harkiv]] (Харків) || 1 433 886 || 1 470 902 |- | 3. || [[Odessa]] (Одеса) || 1 015 826 || 1 029 049 |- | 4. || [[Dnipro]] (Дніпро) || 980 948 || 1 080 846 |- | 5. || [[Donetsk]] (Донецьк) || 905 364 || 1 016 194 |- | 6. || [[Zaporižžja]] (Запоріжжя)|| 722 713 || 817 882 |- | 7. || [[Lviv]] (Львів) || 721 510 || 732 818 |- | 8. || [[Krõvõi Rih]] (Кривий Ріг) || 612 750 || 709 014 |- | 9. || [[Mõkolajiv]] (Миколаїв) || 476 101 || 514 136 |- | 10. || [[Sevastopol]] (Севастополь) || 464 349 || 342 451 |} === Religioon === Ukrainas on [[õigeusk]] suurim uskkond. 16.–29. jaanuaril 2019 viidi Ukrainas läbi uuring inimeste usuliste tõekspidamiste kohta, millele vastas Ukrainas 11 000 inimest. Intervjuusid ei viidud läbi okupeeritud [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]i aladel. Tulemuste kohaselt pidas 70,7% vastajatest end üldises mõttes [[õigeusk]]likeks, kellest 43,9% pidas end [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks, 38,4% pidas end kirikuorganisatsioonidega mitteseotud õigeusklikeks ning 15,2% pidas end [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks. 8,8% kõigist vastanutest pidasid end lihtsalt [[kristlus|kristlasteks]], 6,9% [[uniaadid|uniaatideks]], 1,3% [[katoliiklus|katoliiklasteks]] ning 1% [[protestantism|protestantideks]]. 9,5% vastanutest ei seostanud end ühegi usundiga või keeldusid vastamast.<ref>[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/social_questioning/74551/ MAJORITY OF ORTHODOX UKRAINIANS IDENTIFY THEMSELVES AS OCU FAITHFUL] – RISU, 01.02.2019 (02.03.2019)</ref> 2018. aastal toimus [[Ukraina õigeusu kirikute ühendkogu]], mis asutas [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u. == Ukraina majandus == [[Pilt:МКІ.JPG|pisi|Metallurgiakombinaat [[Mariupol]]is [[Donetski oblast]]]] {{Vaata|Ukraina majandus}} Ukraina on suuruselt maailma 56. majandus. Tegemist on [[Ida-Euroopa]] suuruselt neljanda majandusega [[Venemaa]], [[Poola]] ja [[Rumeenia]] järel. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GDP_(nominal)|pealkiri=List of countries by GDP (nominal)|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=2. märtsil 2022}}</ref> SKP ühe elaniku kohta on neil suuruselt 137.<ref>{{Netiviide|url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?most_recent_value_desc=true|pealkiri=GDP per capita (current US$)|vaadatud=2.03.2022}}</ref> Maailmapanga ennustuse järgi väheneb Ukraina majandus 2022. aastal umbes 45%. Majanduse kahanemist põhjustab [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]] ja seetõttu katkenud Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega eksporditeed läbi Ukraina Musta mere sadamate [[Mariupol]]i ja [[Odessa]]. Enne sõda moodustasid need marsruudid poole Ukraina väliskaubandusest ja 90% teraviljakaubandusest. Ukraina on suur [[nisu]] eksportija, mis on nende majanduse üks alustala, kuid valitsus on keelanud teravilja ja muude põhitoiduainete ekspordi, kuna püüab tagada toiduga kindlustatust enam kui 6,5 miljonile inimesele, kes on riigisiseselt sõja tõttu ümberasustatud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.weforum.org/agenda/2022/04/ukraine-economy-decline-war/|pealkiri=Ukraine’s economy will shrink by almost half this year, says World Bank|väljaanne=World Economic Forum|aeg=22. aprill 2022}}</ref> Alates oktoobrist 2008 on avatud ka [[Ukraina börs]], kus saab kaubelda erinevate finantsinstrumentidega ([[aktsia]]d, [[futuur]]id, [[optsioon]]id, [[Võlakiri|võlakirjad]]).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ukrainian Exchange |url=http://www.ux.ua/s111 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220302140550/http://www.ux.ua/s111 |arhiivimisaeg=2022-03-02 |vaadatud=2022-03-02 |väljaanne=Ukraina börs}}</ref> Põllumajanduspiirkonnana oli Ukraina tähtis juba [[Tsaari-Venemaa]] jaoks. Nõukogude ajal oli [[Ukraina NSV]] suuruselt teise majandusega liiduvabariik NSV Liidus, sealne tööstus ja põllumajandus mängisid Nõukogude [[plaanimajandus]]es tähtsat rolli. Nõukogude riigi lagunedes läks Ukraina üle turumajandusele. Üleminekuaeg oli Ukraina jaoks raske. Kui 1991. aastal võitles valitsus [[esmatarbekaubad|esmatarbekaupade]] [[defitsiit|defitsiidiga]], siis järgnevail aastail oli probleemiks [[hüperinflatsioon]]: 1993. aastal püstitas Ukraina maailmarekordi inflatsioonis aasta kohta. [[Toetus]]ed riigiettevõtetele ja põllumajandusele neelasid suure osa riigi eelarvest, kohati levis [[barterkaubandus]]. Struktuursete majandusreformide ja [[privatiseerimine|privatiseerimise]] toel saadi siiski jagu suuremast osast probleemidest. Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega [[tööstusriik]], kus on ka tugev [[põllumajandus]] ja toorainesektor. Riigis on laiaulatuslik [[rasketööstus]], Ukraina on üks suuremaid metallirafineerijaid Ida-Euroopas. Arenenud on kõrgtehnoloogiline tootmine, sealhulgas [[Infotehnoloogia|IT]]. Ukrainal on oma [[Ukraina autotööstus|autotööstus]], [[Ukraina kosmosetööstus|kosmosetööstus]] ja [[Ukraina Riiklik Kosmoseagentuur|kosmoseagentuur]]. Energiaallikad imporditakse peaaegu täielikult, [[nafta]]- ja [[maagaas|gaasivarustuses]] sõltub Ukraina Venemaast; see on tinginud ka riikidevahelisi probleeme. 25% tarbitavast maagaasist toodab Ukraina ise, 30% tuleb Venemaalt ning 40% Kesk-Aasiast Venemaa kaudu, samas liigub 85% Vene gaasist Euroopasse Ukraina kaudu. 2007. aastal tuli Ukrainas toodetavast energiast 47,4% söest ja gaasist, 47,5% tuumajaamadest ning 5% hüdroelektrijaamadest. Neli tegutsevat tuumaelektrijaama asuvad [[Varaš]]is, [[Energodar]]is, [[Južnoukrainsk]]is ja [[Netišõn]]is. Euroopa riikide seas on Ukraina turistide külastuste arvult 8. kohal. Turismi soosib Ukraina mitmekesine loodus: Karpaadid on populaarsed suusatajate, matkajate, jahimeeste ja kalastajate seas, Musta mere rannikul aga asuvad tuntud kuurordid, näiteks [[Jalta]]. Mitmekesise ajaloo tõttu on Ukrainas huvitav arhitektuur, omapärase kultuuriga linnadena on Kiievi kõrval tuntud ka [[Lviv]] ja [[Odessa]]. Ukrainas on rikkalik köök, millest on ülemaailmselt tuntud näiteks [[borš]], [[vareenikud]] ja [[kapsarullid]] (''holubtsõ''), [[kiievi kotlet]], [[kartulikotletid]], [[soolapekk]] ja [[pipraviin]]; samuti kasvatatakse seal [[viinamarjad|viinamarju]] ja valmistatakse [[vein]]i. Suurem osa Ukraina ekspordist läheb [[Euroopa Liit]]u ja [[SRÜ]] riikidesse. Suurimad firmad kuuluvad börsiindeksisse [[PFTS]], nendega kaubeldakse [[Ukraina börs]]il. [[Maailmapank]] liigitab Ukraina keskmise sissetulekuga riikide hulka. Riigi majanduses nähakse tugevat arengupotentsiaali, mis aga saab realiseeruda ainult ulatuslike majandus- ja juriidiliste reformide toel. Ehkki 1990. aastate alguse majanduslangusest saati püsib Ukraina majandus suhteliselt stabiilne, pidurdavad selle arengut [[monopol]]id rasketööstuses, [[infrastruktuur]]i ja transpordi nõrkus, [[korruptsioon]] ja [[bürokraatia]]. 2020. aastal oli töötuse määr 7,7%.<ref>{{Netiviide|url=http://lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/18/th_18e.php?n=Finance%20and%20Labor%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Labour market|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> Ukraina rahaühik on [[Ukraina grivna|grivna]]. == Ukraina kultuur == {{vaata|Ukraina kultuur}} [[Pilt:Ласточкино гнездо.jpg|pisi|[[Pääsupesa loss]] [[Jalta]]s]] [[Pilt:Victor_Vasnetsov_-_Knight_at_the_Crossroads_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|[[Viktor Vasnetsov]]i maal "Rüütel ristteel" (1878)]] [[Fail:Uk-Слава_Україні.ogg|pisi|Ukraina keeles "[[Slava Ukrajini|elagu Ukraina]]" (Слава Україні)]]Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri ja [[Ukraina keele arengu takistamine|keele areng]] oli pikka aega pärsitud. [[Ukraina arhitektuur]]ile, [[Ukraina kirjandus|kirjandusele]], [[Ukraina muusika|muusikale]] ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev [[õigeusk]]. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Ukraina kirjandus sai alguse juba 11. sajandil, pärast [[Kiievi-Vene]] ristimist. Toonane kirjandus oli peamiselt [[liturgia|liturgiline]] ning kirjutatud [[kirikuslaavi keel]]es. Iseseisev kirjandus arenes Ukrainas 14.–16. sajandil, suuresti Poola ja Vene mõju all. Suulise kirjanduse arengut mõjutas [[kasakad|kasakakultuuri]] väljaarenemine, kus sündis uut laadi [[eepiline luule]]. 17.–18. sajandil oli ukraina keeles avaldamine keelatud, keelu kadudes sündis 18. sajandi lõpuks ka modernne ukraina kirjandus. 1830. aastail arenes [[Ukraina romantism]], mille üks tuntumaid esindajaid oli rahvuslik luuletaja ja maalikunstnik [[Tarass Ševtšenko]]. 1863. aastal keelati Venemaal täielikult ukrainakeelsete teoste trükkimine. See sundis ukraina kirjanikke kas avaldama oma teosed vene keeles või trükkima neid piiri taga, [[Austria-Ungari]]le kuulunud [[Galiitsia]]s. Nii tuntaksegi mitmeid ukraina autoreid, teadmata alati, et nad on pärit Ukrainast – üks selliseid on [[Nikolai Gogol]]. Keeldu ei tühistatud ametlikult, kuid pärast 1917. aasta revolutsiooni ja bolševike võimuletulekut muutus see tähtsusetuks. Ukraina kirjanduse õitseng kestis 1930. aastateni, mil [[Jossif Stalin]] kehtestas Nõukogude kunstis ja kirjanduses [[sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] ainuvalitsuse. Täielikult taastus Ukraina kultuurielu sellest alles pärast riigi iseseisvumist 1991. aastal. === Sport === Ukraina on tuntud spordiriik. Ukraina sportlased on rahvusvahelisel tasemel olnud edukad muuhulgas [[kergejõustik]]us, [[võimlemine|võimlemises]], [[purjetamine|purjetamises]], [[poks]]is, [[maadlus]]es, [[ujumine|ujumises]], [[judo]]s ja [[male]]s. Tuntumate Ukraina sportlaste hulka kuuluvad poksijad [[Vitali Klõtško|Vitali]] ja [[Volodõmõr Klõtško]] ning [[Vassõl Lomatšenko]] ja teivashüppaja [[Serhi Bubka]]. Iseseisva võistkonnana on Ukraina osalenud [[suveolümpiamängud]]el alates [[1996. aasta suveolümpiamängud]]est. Ukraina sportlased on suveolümpiamängudel võitnud medaleid kokku 20 spordialalt. Kõige edukam olümpiasportlane on ujuja [[Jana Klotškova]], kes võitis aastatel 2000–2004 neli olümpiakulda ja ühe hõbemedali. [[Taliolümpiamängud]]el on Ukraina osalenud alates [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta mängudest]]. Medaleid on võidetud [[laskesuusatamine|laskesuusatamises]], [[vigursuusatamine|vigursuusatamises]] ja [[iluuisutamine|iluuisutamises]]. Olümpiavõitjaks on tulnud iluuisutaja [[Oksana Bajul]] (1994), laskesuusatamise naiskond (2014) ja vigursuusataja [[Oleksandr Abramenko]] (2018). [[Ukraina jäähokikoondis]] on osalenud [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el ning [[jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] kõrgeimas divisjonis aastatel 1999–2006. Ukraina kõige populaarsem spordiala on [[jalgpall]]. Ukraina kõige edukamad jalgpalliklubid on olnud [[Kiievi Dinamo]] ja [[Donetski Šahtar]]. [[Ukraina jalgpallikoondis]] osales maailmameistrivõistlustel esimest korda [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aastal]], mil jõuti kohe veerandfinaali. 2012. aastal võõrustas Ukraina koos Poolaga jalgpallis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlusi]]. Tuntumate Ukraina jalgpallurite hulka kuuluvad [[Oleh Blohhin]], [[Igor Belanov]] ja [[Andri Ševtšenko]]. == Ajalugu == [[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|[[Kiievi-Vene]] (1054–1132)]] {{vaata|Ukraina ajalugu}} Ajaloolised piirkonnad on [[Bessaraabia]], [[Galiitsia]], [[Podoolia]], [[Lääne-Ukraina]] ja [[Puna-Vene]]. Ukraina territooriumil moodustus esimene slaavlaste riik – [[Kiievi suurvürstiriik]] – [[9. sajand]]il. 11. sajandi keskpaigas osalisvürstide omavaheliste võimuvõitluste pärast riik lagunes ja seniste Kiievi suurvürsti võimu alla kuulunud vürstiriikide iseseisvumise tulemusena kujunes iseseisev Lääne-Euroopale orienteeritud [[Kiievi vürstiriik]]. Kiievi vürstiriik eksisteeris iseseisvalt kuni 1362. aastani, mil liitus [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigiga]] ning moodustas 2/3 Leedu suurvürstiriigi territooriumist oma idaslaavi päritolu elanikkonnaga. Aastatel 1471–1654 kuulus Ukraina koos Valgevenega Leedu suurvürstiriigi koosseisus [[Rzeczpospolita]]sse. Pärast [[Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus|kasakate ülestõusu]] moodustati autonoomne riik – [[Zaporižžja kasakavägi|Hetmanaat]]. Aastatel 1657–1667 toimunud[[Vene-Poola sõda (1657–1667)| Vene-Poola sõja]] tulemusel liideti [[Andrussovo rahu]]lepinguga osa Kesk-Ukrainast [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]]. Andrussovo vaherahuga tekkis olukord, kus Ukraina jagati eri riikide vahel: [[Vasakkalda-Ukraina]] kuulus Venemaale ja [[Paremkalda-Ukraina]] Poolale, piirijõeks sai Ukrainat poolitav [[Dnepr]]i jõgi. 1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal võitles Ukraina hetman [[Ivan Mazepa]] Rootsi poolel ja sõlmis liidulepingu Venemaa tsaaririigiga sõjas olnud Rootsi kuninga [[Karl XII]]-ga. 1708. aastal Mazepa ja Karli vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi Ukraina pärast Venemaaga peetud sõja edukat lõppu saama iseseisvuse, kuid Rootsi vägede kaotatud [[Poltava lahing]] lõpetas selle vabanemiskatse Venemaast. 1775. aastal hävitasid Vene väed [[Zaporižžja Sitš]]i, osa kasakatest põgenes üle Doonau, osa küüditati [[Kubanimaa|Kubanisse]], viimane Sitši pealik [[Petro Kalnõševskõi|Petro Kalnõševski]] vangistati ja saadeti [[Solovetsi saared|Solovetsi saartele]]. Ukraina talupojad muudeti Vene aadlike [[Pärisorjus|pärisorjadeks]]. Kõiki arhiividokumente ja kasakate relvi, mis annavad tunnistust Ukraina ajaloost 16.–18. sajandil sajandil, hoiti pikka aega [[Püha Eliisabeti kindlus]]es, kuni nad 1917. aastal Kiievisse evakueeriti. === 20. sajand === 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon|veebruari]]- ja [[oktoobrirevolutsioon]]i järel püüdsid ukraina rahvuslased kehtestada rahvusriiki [[Ukraina Rahvavabariik]]i, kuid Ukrainas toimunud [[Keskriikide okupatsioon Ukrainas|Saksa okupatsiooni]], Nõukogude okupatsiooni ja [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]] tulemusena ei suutnud ukrainlased oma iseseisvust kindlustada ning Ukraina jagati [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Poola]] vahel. Ametlikult asutasid [[Valgevene NSV|Valgevene]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa]] ja [[Ukraina NSV|Ukraina]] 1922. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], sisuliselt oli see küll Venemaa kontrollitud unitaarriik. Ukraina oli riigis [[liiduvabariik]]. Maailmasõdade vahel toimunud [[Holodomor]] (Nõukogude valitsuse korraldatud kunstlik näljahäda aastatel 1932-1933) tappis rohkem ukrainlasi kui II maailmasõda.{{Lisa viide}} 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] alguses [[NSV Liidu kallaletung Poolale|NSV Liidu kallaletungiga Poolale]] okupeeriti Poola riigi [[Kresy|idaosad]], millest lõunapoolsed liideti [[NSV Liit|NSV Liidu]] koosseisus oleva [[Ukraina NSV]] külge. Teise maailmasõja käigus [[Ukraina riigikomissariaat|okupeeris Saksamaa Ukraina]] ning Nõukogude väed hõivasid Ukraina uuesti 1944. aastal, millega algas uus Nõukogude periood. Ukraina sai teises maailmasõjas märkimisväärselt laastatud ja järgnevad aastakümned taastati Ukrainas linnasid ja tööstust. Esimesed sõjajärgsed aastad esines sagedasti nälga ja vaesust. Läänepoolsetes oblastites, eriti Galitsias ja [[Volõõnia]]s, esines 1950. aastate alguseni ka [[UPA relvastatud vastupanu Nõukogude võimule|relvastatud vastupanu]] Nõukogude võimule, mida juhtis [[Ukraina Ülestõusuarmee]]. Sellel perioodil hukati või [[Küüditamised Nõukogude Liidus|küüditati Siberisse]] kümneid tuhandeid inimesi. 1950. ja 1960. aastatel kujunes Ukraina NSV üheks Nõukogude Liidu tähtsamaks tööstus- ja põllumajanduskeskuseks. 1954. aastal andis [[Nikita Hruštšov]] varem [[Vene NFSV]] koosseisu kuulunud [[Krimm]]i üle Ukrainale.<ref name="Maigre" /> [[Hruštšovi sula]] käigus vabastas režiim osa poliitvange ja lubas mõningast kultuurilist vabanemist, mis elavdas ukraina keele ja kirjanduse kasutust. 1960.–1970. aastatel tugevnes aga taas tsensuur ja poliitiline surve. Mitmed kirjanikud, teadlased ja inimõiguslased, arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. Jätkuv linnastumine tõi kaasa ka vene keele ja Nõukogude mõtteviisi süveneva leviku. 1986. aastal Ukrainas toimunud [[Tšernobõli tuumakatastroof]] süvendas rahulolematust ja usalduskriisi Nõukogude Liidus. [[Mihhail Gorbatšov]]i reformid ([[glasnost]] ja [[perestroika]]) lubasid Ukrainas rahvuslike liikumiste taaselustumist. Aastatel 1988–1990 loodi kümneid kodanikualgatusi, mille seas juhtivaks kujunes [[Ruhh]], mis nõudis autonoomiat ja hiljem iseseisvust. === Pärast iseseisvuse taastamist === 1991. aasta augustis, pärast [[Augustiputš|ebaõnnestunud riigipööret]] Moskvas, kuulutas Ukraina 24. augustil 1991 iseseisvuse välja. [[8. detsember|8. detsembril]] 1991 kirjutasid [[Valgevene]], [[Venemaa]] ja Ukraina juhid ([[Valgevene Ülemnõukogu]] esimees [[Stanisłaŭ Šuškievič]] ja ministrite nõukogu esimees [[Vjatšeslav Kebitš]], [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] ja riigisekretär [[Gennadi Burbulis]], [[Ukraina president]] Leonid Kravtšuk ja [[Ukraina peaminister|peaminister]] [[Vitold Fokin]]) Valgevenes Belovežjes alla [[Belovežje leping|lepetele]], millega [[Nõukogude Liidu lagunemine|lõpetati Nõukogude Liidu]] kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksistents. Idaslaavi riigid moodustasid uue organisatsiooni, [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e ehk SRÜ. Ukrainast riigi arenguid 1990. aastatel iseloomustasid poliitiline ebastabiilsus, majanduslikud raskused ja võitlus riigi orientatsiooni üle [[Euroopa]] ja [[Venemaa]] vahel. Püüti rajada [[turumajandus]]t, kuid erastamisprotsess tõi kaasa [[Oligarhia|oligarhide]] mõju kasvu ja [[korruptsioon]]i süvenemise. 1996. aastal võttis parlament vastu [[Ukraina põhiseadus|põhiseaduse]].<ref>З А К О Н У К Р А Ї Н И Про прийняття Конституції України і введення її в дію, ідомості Верховної Ради України (ВВР), 1996, N 30, ст.142</ref> 2004. aasta [[oranž revolutsioon]], mille vallandas võltsitud [[2004. aasta Ukraina presidendivalimised|presidendivalimiste]] tulemus, tõi võimule [[Läänemaailm|läänele]] orienteeritud presidendi [[Viktor Juštšenko]], kuid tema korraldatud reformid jäid tagasihoidlikuks ja ühiskond pettus aeglases muutustempos. [[2010. aasta Ukraina presidendivalimised|2010. aastal valiti]] presidendiks [[Viktor Janukovõtš]], kes tugevdas sidemeid Venemaaga ja nõrgestas demokraatlikke institutsioone. 2013. aastal alanud [[Euromaidan]]i rahutused kujunesid 2014. aasta alguses [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|revolutsiooniks]], milles kukutati võimult president Janukovõtš. Sama aasta märtsis, kui [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]] sisenesid poolsaarele ja [[Krimmi annekteerimine|okupeerisid Krimmi]], algas Krimmi kriis. Järgnevalt Venemaa õhutusel aprillis alanud [[Vene-Ukraina sõda|Donbassi sõja]] ajal [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis moodustatud ühenduste [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luganski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariik]] tegutsemise esimese 100 päeva tulemused olid järgmised: hukkus üle 2000 inimese ja üle 5000 sai haavata; [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis oli erinevatel andmetel sõjategevuse tõttu kodudest sunnitud lahkuma 400 000 – 1 000 000 inimest.<ref name="T4ESD" /> [[Ukraina kriis|Vene-Ukraina kriis]] intensiivistus 2021. aasta lõpus. 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. == Vaata ka == * [[Ukraina meedia]] * [[Eestlased Ukrainas]] * [[Eesti-Ukraina suhted]] * [[Dekommuniseerimine Ukrainas]] * [[Aasta lind (Ukraina)]] * [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] * [[Ukraina astumine Euroopa Liitu]] * [[Ukraina-Venemaa suhted]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="esY44">[http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/5029-17 Ukraina riikliku keelepoliitika aluste seadus (ukraina keeles)]</ref> <ref name="Y9dmB">[http://www.postimees.ee/2707246/ukraina-parlament-tuhistas-vene-keele-positsiooni-tugevdava-seaduse Ukraina parlament tühistas vene keele positsiooni tugevdava seaduse]</ref> <ref name="Maigre">Merle Maigre [http://www.postimees.ee/49085/krimm-on-ukraina-julgeoleku-mikrokosmos/ "Krimm on Ukraina julgeoleku mikrokosmos"] Postimees, 15.11.2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="Tigasson">Külli-Riin Tigasson [http://www.epl.ee/news/kultuur/krimm-kas-jargmine-sihtmark.d?id=51140287 "Krimm – kas järgmine sihtmärk?"] EPL, 29. august 2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="c2U6x">[http://www.ukrstat.gov.ua/operativ/operativ2007/ds/nas_rik/nas_e/nas_rik_e.html Державний комітет статистики України. Населення (1990–2009рр.)] aasta alguse seisuga, Ukraina Statistikaameti andmetel</ref> <ref name="T4ESD">{{Netiviide|url=http://www.unian.net/politics/954689-100-dney-narodnyih-respublik-govoryat-tsifryi.html |pealkiri=100 дней «народных республик». Говорят цифры |väljaandja=UNIAN |aeg=23. august 2014 |vaadatud=23. augustil 2014 |eesnimi=Juri |perekonnanimi=Smirnov}}</ref> <ref name="icds">{{cite web|url=https://icds.ee/et/ukraina-detsentraliseerimise-teelahkmel/ |title=Ukraina detsentraliseerimise teelahkmel |publisher=[[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|ICDS]] |date=2017-10-10 |access-date=2023-05-12 |website=isdc.ee|author=Stina Aava |quote=Detsentraliseerimise olemus jaguneb kolmeks peamiseks suunaks. Esimeseks on ''hromada''{{'}}de ehk põhitasemel territoriaalsete kogukondade loomine, mis peab vähendama bürokraatiat ning lõppeesmärgiks on neid kokku luua 1500 (siiani rajatud alla poolte). Ühinemine toimub vabatahtlikkuse alusel ning antud lahendus liidab külad ja linnad, muuhulgas ''hromada'' keskpunkti ja kaugeima punkti vahe ei tohi ületada 30 minutit. }}</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://ukraine.ua Veebileht] * [http://www.ukrstat.gov.ua/ Ukraina Riiklik Statistikaamet] {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=UA}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Ukraina| ]] ilxqlt47zhccvhhzro2n04iri4nslu7 0 2823 7230601 7183728 2026-09-07T20:27:15Z ~2026-48726-38 237098 Kaliningradi oblast on Venemaa jaoks eksklaav, mitte enklaav. 7230601 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Provints | nimi = Kaliningradi oblast | nimi1_keel = vene | nimi1 = Калининградская область | nimi1_latin = (''Kaliningradskaja oblast'') | lipp = Flag of Kaliningrad Oblast.svg | lipu_link = [[Kaliningradi oblasti lipp]] | vapp = Coat of Arms of Kaliningrad Oblast.svg | vapi_link = [[Kaliningradi oblasti vapp]] | pindala = 13300 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Kaliningrad]] | asendikaardi_pilt = Kaliningrad in Russia.svg | osm = pind }} '''Kaliningradi oblast''' (vene Калининградская область , 7. aprillist 4. juulini 1946 ''Königsbergi oblast'')<ref name="ukaas_0704" /><ref name="ukaas_0407" /> on [[Venemaa]] läänepoolseim [[oblast (Venemaa)|oblast]] [[Läänemeri|Läänemere]] kagurannikul. [[Vene NFSV]] ja hilisema [[Venemaa Föderatsioon]]i koosseisus on Kaliningradi oblasti ala [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpust, enne sõda moodustas see põhjapoolse kolmandiku [[Ida-Preisimaa]]st. Regioonis elab umbes miljon inimest, kellest valdava enamuse moodustavad sõjajärgsed [[Venelased|vene]] immigrandid ning oblasti keskuseks on [[Kaliningrad]]i linn, endise nimega ''Königsberg''. Oblast piirneb lõunas [[Poola]] ning põhjas ja idas Leeduga ning kuulub [[Loode föderaalringkond]]a, kuid on [[Eksklaav|eksklaavina]] riigi muust territooriumist [[Leedu]] ja [[Valgevene]]ga ära lõigatud. Oblastil on läänes pääs avamerele ja [[Wisła laht|Wisła lahele]], põhjas [[Kura laht|Kura lahele]], mis on ainuke Venemaa Läänemere aasta läbi jäävaba sadam. == Loodus == === Loodusvarad === * Maailma suurimad [[merevaik|merevaiguvarud]] * [[Nafta]] === Pinnamood === [[Pinnamood|Pinnamoelt]] on Kaliningradi oblasti ala valdavalt madal [[tasandik]]. Wisła lahe rannikul on maapind kohati merepinnast madalamal. Oblasti kaguossa ulatub Balti moreenkõrgustike vöönd ja maapind tõuseb 231 m üle merepinna. [[Wisła laht|Wisła]] ja [[Kura laht]]e avamerest eraldavatel [[Wisła säär|Wisła]] ja [[Kura säär]]el asuvad suurejoonelised luited. === Kliima === Siinne [[parasvöötme kliima]] on rannikuala mereline, siseosas mõõdukalt üleminekuline. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur|Keskmine õhutemperatuur jaanuaris]] on −3...–5 °C, [[juuli keskmine õhutemperatuur|juulis]] +15...+17 °C. Sademeid on kuni 700 mm aastas. Sademeterikkaimaks piirkonnaks on oblasti kagunurgas kerkiva [[kõrgustik]]u läänenõlvad. === Läänemeri === Rannikumeri ja [[Wisła laht]] ei külmu. Oblasti rannikule jääb kaks [[maasäär]]tega [[avameri|avamerest]] eraldatud [[magevesi|mageveelist]] [[laguun]]i: Wisła laht ja Kura laht. Esimesest on oblastil ka pääs avamerele ([[Baltiisk]]i sadam), Kura lahe suue jääb Leedu territooriumile. === Siseveekogud === Suurim oblastisisene jõgi on Wisła lahte suubuv [[Pregolja]]. Põhjapiiril Leeduga voolab [[Nemunas]] ([[vene keel]]es ''Неман'', [[saksa keel]]es ''Memel''), mis suubumisel Kura lahte moodustab [[delta]]. Nimetatud jõed on omavahel ühendatud [[kanal]]ite süsteemiga (ulatub üle Poola [[Saksamaa]]le ja [[Prantsusmaa]]le). === Taimestik === 15% piirkonnast on kaetud metsaga. === Looduskaitse === Kura säär (Venemaale ja Leedule kuuluv osa koos) on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. == Rahvastik == [[Rahvaarv]] oli 2002. aasta [[rahvaloendus]]e andmetel 955 200. Linnades elas 741 800 ja maal 213 400 elanikku. Suurim linn on 430 300 elanikuga [[Kaliningrad]] ([[saksa keel]]es ''Königsberg''). Teised tähtsamad linnad on [[Tšernjahhovsk]] (saksa ''Insterburg''), [[Sovetsk]] (saksa ''Tilsit''), [[Neman]] (saksa Ragnit) ja [[Baltiisk]] (saksa ''Pillau''). Kokku on linnu 22 ja aleveid 5. Umbes 80% oblasti elanikest elab linnas, maapiirkonnad on hõredalt asustatud. === Rahvuslik koosseis === Oblasti algsed asukad olid [[balti hõimud]]e hulka kuuluvad [[preislased]] ja [[leedulased]]. [[13. sajand]]il vallutasid oblasti alad sakslased ja kohalikud järk-järgult [[saksastumine|saksastusid]]. [[20. sajand]]iks oli [[leedu keel]]e kõnelejaid säilinud vaid [[Ida-Preisimaa]] kirde- ja idaosas ([[Väike-Leedu]]). [[Sakslased|Sakslastest]] elanikkond põgenes [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus peale tungiva [[Punaarmee]] eest. Paigale jäänud sakslased küüditati 1947. aastal [[Saksamaa]]le. Nende asemele toodi inimesi Venemaa keskosa oblastitest ja Valgevenest (sõjas enim kannatanud majandusega piirkondadest).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Indrek Jääts|url=https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1993/12/06/8.6|pealkiri=Kaliningradi oblast – küsimärk Baltikumis|väljaanne=Päevaleht|aeg=06.12.1993}}</ref> Praegu moodustavad elanikkonnast 86,4% [[venelased]], [[ukrainlased]] 3,7%, [[valgevenelased]] 3,6%, leedulased 1,1%, [[armeenlased]] 1,0% ja sakslased 0,8%.<ref name="lUNVS" /> Venelaste arvukus on vaikselt tõusmas, 1979. aastal moodustasid nad 78%. Sakslasi elas Nõukogude ajal oblastis 1000–2000,<ref name=":0" /> tänapäeval on mõned sakslased regiooni tagasi pöördunud ning kokku elab oblastis umbes 7500.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Jaanus Piirsalu|pealkiri=Peaaegu saksavaba endine Saksa linn Kaliningrad|aasta=10.03.2017|kirjastus=Postimees}}</ref> === Religioon === Vastavalt rahvuslikule koosseisule on valdav religioon [[õigeusk]]. Oblastis elavad leedulased on [[katoliiklus|katoliiklased]] ja seal elanud [[sakslased]] olid [[luterlus|luterlased]]. == Ajalugu == ''See artikkel keskendub Kaliningradi oblasti ajaloole. Varasema ajalooga tutvumiseks enne 1945. aastat vaata [[Ida-Preisimaa]].'' Otsust siiani [[Kolmas riik|Saksamaale]] kuulunud [[Ida-Preisimaa]] jagada [[Poola]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahel arutati juba 1943. aastal [[Teherani konverents]]il. Kui algul plaanisid [[Teise maailmasõja liitlased|liitlased]] jätta kogu Ida-Preisimaa Poolale kompensatsiooniks kaotatud [[Kresy|idaalade]] eest, aga [[Jossif Stalin|Stalin]] nõudis Nõukogude Liidule jäävaba [[sadam]]at [[Läänemeri|Läänemerel]], millega liitlased nõus olid. Jagamine vormistati [[Potsdami konverents]]il (17. juulist 2. augustini 1945), mille järgi Nõukogude Liit sai Ida-Preisi põhjaosa ja lõunaosa läks Poolale ([[Warmia-Masuuria vojevoodkond]]).<ref name=":0" /> Pärast Ida-Preisimaa okupeerimist moodustati 1945. aastal [[Königsbergi erisõjaväeringkond]], mis 1946. aastal reorganiseeriti ''Königsbergi oblastiks'' ([[Vene NFSV]] koosseisus). Hoolimata ametlikust tsiviiladministratsiooni loomisest sõjaväe domineeriv positsioon oblastis püsis. Pärast [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium|Nõukogude Liidu ülemnõukogu presiidiumi]] esimehe [[Mihhail Kalinin]]i surma 1946. aasta suvel nimetati Königsberg tema auks ümber [[Kaliningrad]]iks, millele järgnes massiline külade, linnade ja tänavate ümbernimetamine, sihiga saksapärasus regioonist välja juurida. Ka oblasti nimi kohandati vastavalt uuele linnanimele Kaliningradi oblastiks.<ref name=":0" /> Esimesel aastal olid oblastis enamusrahvuseks veel [[sakslased]], keda kohe ümber ei asustatud. Nende arv oli küll kiiresti kukkumas – kui 1946. aastal elas Königsbergis ja selle ümbruses umbes 110 000 sakslast, siis 1947. aasta suvel, mil Nõukogude Liit asustas Ida-Preisimaale jäänud sakslased [[Saksamaa]]le ümber, oli ümber vaja asustada vaid 30 000 sakslast. Saksa elanikkonna asemele saabusid [[venelased]], [[ukrainlased]] jt Nõukogude rahvad.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> 1960. aastatel arutati ideed luua oblasti Nõukogude Liidu sakslaste jaoks autonoomne ala, aga see idee kunagi reaalsuseks ei saanud. Kuni 1960. aastate lõpuni Lääne-Saksamaa Preisimaa jagamist Poola ja Nõukogude Liidu vahel ei tunnustanud, kuni [[Willy Brandt|Brandt]] tunnustas uut idapiiri nn [[Idalepingud|idalepingutega]].<ref name=":0" /> [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ajal oli Kaliningradi oblasti näol tegemist eriti tugevasti militariseeritud piirkonnaga, mida kutsuti ka "uputamatuks Nõukogude [[lennukikandja]]ks". Suured jäävabad sadamad moodustasid Läänemere sõjalaevastiku põhibaasid. Oblastisse oli Nõukogude lagunemise ajal paigutatud üle 100 000 mehe.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Kaliningrad: kas Venemaa tarbetu irdala või uue Fulda avause idu?|aasta=01.12.2016|kirjastus=Diplomaatia}}</ref> Head strateegilist positsiooni kasutati ka ära, et hoida mõjuvõimu [[Baltikum]]is, Poolas ja Saksamaal. Samuti oli see peamine [[sadam]], kust saadeti toetussaadetisi Nõukogude Liidu liitlastele [[Kolmas Maailm|kolmandas maailmas]].<ref name=":0" /> 90. aastatel tabas ka Kaliningradi majanduslik allakäik, tööpuudus ja inflatsioon. Ka tundsid mitmed sakslased regiooni vastu huvi – oblasti nii koliti kui ka investeeriti. Huvi tõusu näitas ka [[Saksa keel|saksakeelse]] ajalehe avamine<ref name=":0" /> 2003. aastast sõlmisid Euroopa Liit ja Venemaa lepingu transiidilepingu, mille järgi saavad isikud oblasti ja Venemaa vahel läbi Leedu liikuda lihtsustatud korras.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Leedu peaminister Kaliningradi transiidist: konsultatsioonid käivad|aasta=06.04.2022|kirjastus=BNS}}</ref> Kaliningrad püsib ka tänapäeval Venemaa [[Balti laevastik|Läänemere laevastiku]] baasina ning on väga tugevalt militariseeritud ala.<ref>{{Netiviide|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/75890463/tukike-unustatud-venemaad-keset-euroopat-voib-varjata-kaheksandat-maailmaimet?|pealkiri=Tükike "unustatud Venemaad" keset Euroopat võib varjata kaheksandat maailmaimet|väljaanne=Delfi|aeg=12.01.2016}}</ref> == Majandus == Kaliningradi oblastis ehitatakse ja parandatakse [[vagun]]eid, [[kraana]]sid ja [[laev]]u ning pannakse kokku [[auto]]sid. Kaevandatakse ja töödeldakse [[merevaik]]u (mõnedel andmetel asub seal üle 90% maailma varudest ja toodangust), [[tselluloos]]i ning on alustatud [[nafta]] ammutamist. Venemaa ülejäänud osadega peetakse ühendust lennukitega ning maad mööda läbi Leedu ja Valgevene. Aastail 2003–2010 oli käigus laevaliin [[Peterburi]], millel sõitis [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. Laev sildus esimestel aastatel Kaliningradi Kalasadamas, seejärel aga [[Baltiisk]]i (endise saksa nimega ''Pillau'') sadamas. Oblastis on võrreldes ülejäänud Venemaaga head [[maantee]]d, mis on kuberner [[Georg Boos]]i pärand oblastile. Lõpetati ka Teise maailmasõja ajal pooleli jäänud [[Berlinka|Berliini–Königsbergi kiirtee]] oblasti piires, sõita saab Kaliningradist [[Elbląg|Elblagini]]. [[Berliin]]iga on raudteeühendus. == Haldusjaotus == [[File:KALININGRAD with historical German names.svg|pisi|400px|Saksakeelne Kaliningradi oblasti kaart, ajalooliste Saksa linnanimedega]]Kaliningradi oblastis on 13 rajooni ja 8 oblastilise alluvusega linna, mis moodustati 1946. aastal: * [[Bagrationovski rajoon]], keskusega [[Bagrationovsk]] (endine saksa nimi ''Preußisch Eylau''), * [[Gvardeiski rajoon]], keskusega [[Gvardeisk]] (endine saksa nimi ''Tapiau''), * [[Gurjevski rajoon]], keskusega [[Gurjevsk]] (endine saksa nimi ''Neuhausen''), * [[Krasnoznamenski rajoon]], keskusega [[Krasnoznamensk (Kaliningradi oblast)|Krasnoznamensk]] (endine saksa nimi kuni 1938. aastani ''Lasdehnen'' ja seejärel 1946. aastani ''Haselberg''), * [[Laduškini rajoon]], keskusega [[Laduškin]] (endine saksa nimi ''Ludwigsort''), * [[Nesterovi rajoon]], keskusega [[Nesterov]] (endine saksa nimi ''Stallupönen''), * [[Ozjorski rajoon]], keskusega [[Ozjorsk (Kaliningradi oblast)|Ozjorsk]], (endine saksa nimi kuni 1937. aastani ''Darkehmen'', aastatel 1937–1946 ''Angerapp''), * [[Pravdinski rajoon]], keskusega [[Pravdinsk]] (endine saksa nimi ''Friedland''), * [[Primorski rajoon (Kaliningradi oblast)|Primorski rajoon]], keskusega [[Primorsk (Kaliningradi oblast)|Primorsk]] (endine saksa nimi ''Fischhausen''), * [[Polesski rajoon]], keskusega [[Polessk]] (endine saksa nimi ''Labiau''), * [[Slavski rajoon]], keskusega [[Slavsk]] (endine saksa nimi ''Heinrichswalde''), * [[Sovetski rajoon (Kaliningradi oblast)|Sovetski rajoon]], keskusega [[Sovetsk]] (endine saksa nimi ''Tilsit''), * [[Tšernjahhovski rajoon]], keskusega [[Tšernjahhovsk]] (endine saksa nimi ''Insterburg'').<ref name="2Ysl7" /> == Vaata ka == * [[Ida-Preisimaa]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ukaas_0704">[[:ru:s:Указ_Президиума_ВС_СССР_от_7.04.1946_об_образовании_Кёнигсбергской_области_в_составе_РСФСР]]</ref> <ref name="ukaas_0407">[[:ru:s:Указ_Президиума_ВС_СССР_от_4.07.1946_о_переименовании_города_Кенигсберга_..._и_Кенигсбергской_области_в_Калининградскую_область]]</ref> <ref name="lUNVS">{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |pealkiri=2010. aasta rahvaloenduse andmed |vaadatud=2012-01-01 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601173256/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="2Ysl7">[http://www.klgd.ru/city/history/almanac/a2_4.php Указ Президиума Верховного Совета РСФСР "Об административно-территориальном устройстве Калининградской области"], ГАКО, Ф.297, оп.11,д.1,л.23</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.gov.kaliningrad.ru/ Kaliningradi oblasti administratsioon] * [[Tiit Pruuli]]: [http://www.postimees.ee/?id=116899 Ida-Preisimaa "vabastamine" 1945. Sõja võit ja inimlikkuse kaotus] – Postimees, 9. mai 2009 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/95945309/idanaabri-pinged-vadim-stepa-kaliningradist-voinuks-saada-omaette-balti-vabariik "Idanaabri pinged | Vadim Štepa: Kaliningradist võinuks saada omaette Balti vabariik"] Eesti Päevaleht, 20. veebruar 2022 {{RUS-Loode}} {{koord |type=adm1st |region=RU-KGD}} [[Kategooria:Venemaa oblastid]] [[Kategooria:Kaliningradi oblast| ]] [[Kategooria:Preisimaa]] 2wsspd04bsl9pggx29bux40ubp90k14 0 4173 7230482 7230356 2026-09-07T15:22:51Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-48509-54|~2026-48509-54]] ([[User talk:~2026-48509-54|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Sacerdos79|Sacerdos79]]. 7129738 wikitext text/x-wiki {{uuenda}} {{Riik | riiginimi = Myanmari Liidu Vabariik | omastav = Myanmari | nimi1_keel = birma | nimi1 = [[Pilt:Myanmar long form.svg|200px]] | nimi1_latin = Pyidaungzu Thamada Myanma Naingngandaw | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Variant of the State seal of Myanmar (2011-2025).svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Myanmar in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[birma keel|birma]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Naypyidaw]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Min Aung Hlaing]] | pindala = | rahvaarv = 51419420 | rahvaarv_seis = 2014 | iseseisvus = [[4. jaanuar]] [[1948]] | valuuta = [[Myanmari kjatt]] (MMK) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +6.30 | hümn = "[[Gba Majay Bma]]" | usund = | üladomeen = [[.mm]] | telefonikood = 95 | riigikord = vabariik (''de facto'' [[sõjaväeline diktatuur]]) | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = MYA | märkused = }} '''Myanmar''' (ka ''Birma''; riigi ametlik eestikeelne nimi on '''Myanmari Liidu Vabariik''') on maa ja riik [[Kagu-Aasia]]s. Kuni 21. oktoobrini 2010 oli riigi ametlik nimi ''Myanmari Liit''. Ta piirneb [[Bangladesh]]i, [[India]] ([[Mizoram]]i, [[Manipur]]i, [[Nagaland]]i ja [[Arunachal Pradesh]]i osariigi), [[Hiina]] Rahvavabariigi, [[Laos]]e, [[Tai]] ning [[India ookean]]iga ([[Andamani meri|Andamani mere]] [[Bengali laht|Bengali]] ja [[Mottama laht|Mottama lahega]]). Andamani meri eraldab Myanmari edelas asuvast India liiduterritooriumist [[Andamanid ja Nicobarid|Andamanidest ja Nicobaridest]]. ==Nimi== Riigi nime Euroopa keeltes palus muuta riigi praegune juhtkond, kes [[18. juuni]]l [[1989]] kuulutas riigi [[birma keel|birmakeelseks]] nimeks Pyi-daung-zu Myan-ma Naing-ngan-daw ja ingliskeelseks nimeks ''Union of Myanmar''. [[ÜRO]] on nimemuutust tunnustanud. Mõned riigid, sealhulgas [[USA]] ja [[Suurbritannia]] kasutavad riigi endist nime ([[inglise keel]]es ''Burma''), sest nad ei tunnusta sõjaväelist diktatuuri, millelt uus nimi pärineb. Ka riigi demokraatlik opositsioon kasutab endist nime. Paljud inimesed maailmas kasutavad nime "Myanmar", sidumata seda toetusega praegusele režiimile. Eestikeelne põhinimi oli vahepeal "Myanmar", alates 2006. aasta suvest jälle "Birma" ning alates 2015. aasta aprillist<ref>http://www.eki.ee/knab/mmaadpar.htm</ref> uuesti Myanmar. ==Loodus== Myanmar on mussoonkliimaga subtroopiline ja troopiline, põhiliselt mägine maa. ===Pinnamood=== Myanmar on mägine maa. Mäeahelikke lahutavad [[Irrawaddy]], [[Salween]]i ja [[Sittaung]]i jõe [[jõeorg|org]], mis on põhja-lõunasihilised. Irrawaddy ja Salween saavad alguse [[Hiina]] Rahvavabariigi territooriumil asuvalt [[Tiibeti kiltmaa]]lt. Irrawaddy oru võib jaotada kolmeks osaks. Oru kitsas, hõredalt asustatud osa ulatub umbes 80 kilomeetrit [[Mandalay]]st põhja pool. Irrawaddy orgu valgub ka teisi kiireid mägijõgesid. Jõeoru keskosa on vähese sademetehulgaga piirkond. Oma [[delta]]s voolab jõgi 290 kilomeetri pikkuselt. Irrawaddy org on künklik. Keskosas ja deltas toimub intensiivne [[erosioon]]. Irrawaddyst ida pool piki jõeorgu kulgevad madalad [[Bago mäed]]. Irrawaddy orust lõuna pool ning [[Arakani osariik|Arakani osariigist]] on 1500–3000&nbsp;m (kuni 4000 meetri) kõrgused [[Arakani mäed]]. Põhja pool jätkuvad nad [[Patkai]], [[Kumôni ahelik|Kumôni]] mäeahelikuna (kõrgus ulatub 5881 meetrini). Kirdes ja idas on mägismaad, sealhulgas [[Šani mägismaa]], mille keskmine kõrgus on 900 meetrit. Sügavas kitsas orus voolab jõgi. Šani mägismaal on levinud [[karst]]. Riigi lõunaosa moodustab [[Tanintharyi piirkond]], mis asub [[Malaisia]]le viival [[Kra maakitsus]]el. Seal on madalad ja keskmise kõrgusega järskude nõlvadega mäeahelikud. ===Siseveekogud=== ====Järvede loend==== [[Hlawga järv]] – [[Indawgyi järv]] – [[Inle järv]] – [[Inya järv]] – [[Kandawgyi]] ====Jõed==== Tähtsaim jõgi on [[Irrawaddy]], mille äärsetel viljakatel madalikel elab enamik riigi elanikest. ====Jõgede loend==== [[Anni jõgi]] – [[Ataran]] – [[Bago jõgi]] – [[Bilini jõgi]] – [[Bogale jõgi]] – [[Chindwinn]] – [[Daga]] – [[Gyaing]] – [[Haungthayaw]] – [[Hkrang Hka]] – [[Irrawaddy]] – [[Kaladan]] – [[Nam Hka]] – [[Nam Hsin]] – [[Nam Lang]] – [[Salween]] – [[Sittaung]] ===Kliima=== Kogu riik peale äärmise põhjaosa asub [[mussoon]]ipiirkonnas. Olenevalt pinnamoest on mussoonide mõju erinev. Suurem osa riigist on väga sademeterikas, kusjuures sajab peaaegu ainult suvel. [[Arakani osariik|Arakani osariigis]] ja [[Tanintharyi piirkond|Tanintharyi piirkonnas]] sajab aastas kuni 5000 mm sademeid. Irrawaddy deltas sajab 1500–2500 mm ning idapoolsetel mägismaadel ja riigi põhjaosas 1000–2000 mm aastas. Kuivadel aladel Irrawaddy oru keskosas on aastane sademetehulk alla 1000 millimeetri. Myanmaris on kolm aastaaega: * vihmaaeg mai lõpust oktoobri keskpaigani; * jahe aastaaeg novembri lõpust märtsi lõpuni; * kuum aastaaeg aprillist või maist oktoobri või novembrini. ===Taimkate=== Peaaegu pool Myanmari territooriumist on kaetud metsaga. Kõige sademeterikkamatel aladel on tavalised laialehised igihaljad vihmametsad. Väiksema sademetehulgaga piirkondades langetavad puud kuival aastaajal lehed. Sellistest puudest on tuntuim [[suur tiikpuu]]. See kuivem piirkond oli eelajaloolisel ajal [[savann]]. Irrawaddy delta oli varem soomets. Nüüd on puud langetatud, et teha ruumi põllumaale. Delta ja suurem osa rannikust on ääristatud [[mangroov]]idega. ==Riik== ===Haldusjaotus=== [[Fail:Myanmar, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|püsti|Myanmari haldusjaotus]] Myanmar jaguneb halduslikult järgmisteks osariikideks (''pyinè'', ''state''), piirkondadeks (''taing'', ''division'') ja liiduterritooriumiks: #[[Arakani osariik]] #[[Ayeyawadi piirkond]] #[[Bago piirkond]] #[[Kaja osariik]] #[[Kareni osariik]] #[[Katšini osariik]] #[[Magway piirkond]] #[[Mandalay piirkond]] #[[Moni osariik]] #[[Naypyidaw]] (liiduterritoorium) #[[Sagaingi piirkond]] #[[Šani osariik]] #[[Taninthayi piirkond]] #[[Tšini osariik]] #[[Yangoni piirkond]] == Rahvastik == ===Rahvused=== Myanmari elanikest on 70% [[birmalased]], 8,5% [[šanid]], 6,2% [[karenid]] ([[kristlus|kristlased]]), 4,5% [[arakanid]] ([[Budism|budistid]]), 2,4% [[monid]], 2,2% [[tšinid]], 1,4% [[katšinid]] ja muud [[etnos]]ed; peale selle on 1...2% [[hiinlased]] ja 1% [[indialased]]. ===Demograafilised näitajad=== 2014. aasta rahvaloenduse andmetel oli Myanmari rahvaarv 51 419 420. Enne seda arvati, et ligikaudne rahvaarv on 56 miljonit, sest viimane sõjaväehunta korraldatud rahvaloendus toimus 1983. aastal. Eelmine usaldusväärne rahvaloendus toimus 1931. aastal. Myanmari rahvastiku tihedus on 75,8 inimest ruutkilomeetri kohta. Tegu on piirkonna ühe hõredamalt asustatud riigiga. Naaberriigis Tais elab 600 000 registreeritud Myanmari päritolu võõrtöölist, kuid miljonid töötavad mitteametlikult, moodustades Tais töötavatest võõrtöölistest 80%. [[Iive]] oli 1998. aastal 1,50%, 1998. aastal 1,20%. Keskmine oodatav eluiga oli 2002. aastal 57,2 aastat. Imikute suremus oli 2002. aastal 77 [[promill]]i. ===Kirjaoskus=== Kirjaoskuse tase oli 2002. aastal 85,3. ===Keeled=== [[Birma keel]]t kõneleb 70% elanikest. Kõneldakse ka vähemusrahvaste keeli: [[šani keel]]t (umbes 3,2 miljonit kõnelejat), kareni keeli ([[idapvoo keel|idapvoo]], [[läänepvoo keel|läänepvoo]] ja [[sgoo keel|sgoo]] keel, kokku 2,8 miljonit), [[arakani keel]]t (765 000), [[moni keel]]t (743 000), [[Hakha tšini keel]]t (446 000), [[paraugi keel]]t (400 000) jt. Umbes 2,5 miljonit hiina immigranti räägivad [[hiina keel]]t. [[Inglise keel]] on ärikeel. ===Asustus=== ====Tähtsamad asulad==== ''Myanmari asulate loendit vaata artiklist [[Myanmari asulate loend]]'' Myanmari suuremate linnade hinnanguline [[elanike arv]] ([[2004]]): #[[Yangon]] (4 454 500) #[[Mandalay]] (1 176 900) #[[Mawlamyine]] (405 800) #[[Pathein]] (215 600) #[[Bago]] (200 900) #[[Mônywa]] (163 400) #[[Sittwe]] (161 400) #[[Meiktila]] (161 000) #[[Taunggyi]] (151 400) #[[Beik]] (148 200) #[[Dawei]] (139 900) #[[Lashio]] (133 600) #[[Pyay]] (131 200) #[[Myingyan]] (128 600) #[[Hinthada]] (122 700) #[[Pyin Oo Lwin]] (113 900) #[[Pakokku]] (112 500) #[[Thaton]] (104 800) #[[Yenangyaung]] (97 900) #[[Taungoo]] (97 700) ==Majandus== Myanmar on üks maailma vaesemaid maid. Myanmari [[rahvamajanduse kogutoodang]] inimese kohta oli 2001. aastal vähem kui 746 [[USA dollar]]it. Kaks kolmandikku töötajatest on tegev [[põllumajandus]]es. Myanmari idaosa [[Laos]]e ja [[Tai]] piiri ääres on osa [[Kuldne Kolmnurk|Kuldsest Kolmnurgast]]. Seal kasvatatakse [[unimagun]]at ja toodetakse sellest [[heroiin]]i. Uimastitootmise taaskasvamise tõttu [[Afganistan]]is on Myanmari osatähtsus heroiiniturul märgatavalt vähenenud. ==Ajalugu== [[11. sajand]]il rajas kuningas [[Anawrahta]] (Anoratha) esimese Birma riigi. [[Konbaungi dünastia|Konbaungi kuningadünastia]] valitses riiki (1752–1885) kuni kaotuseni [[Briti-Birma sõjad|Briti-Birma sõdades]], kuid enne seda [[18. sajand]]il laiendas oma valdusi [[Tai]] arvelt, India [[Manipur]]i alad ja seisis vastu Hiina laienemispüüdlustele. [[19. sajand]]il sattus Birma pärast mitut sõda ([[Briti-Birma sõda (1824–1826)|1824–1826]], [[Briti-Birma sõda (1852)|1852]], [[Briti-Birma sõda (1885)|1885]]) [[Suurbritannia ja Iiri Ühendkuningriik|Briti]] [[Briti impeerium|impeeriumi võimu]] alla. Birma viimane kuningas saadeti [[Briti India]]sse pagendusse, kus ta ka suri. Birmast sai [[Briti India]] osa. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus okupeeris Birma [[Jaapan]], kuid pärast sõja lõppu vallutasid britid selle tagasi. [[1948]]. aastal saavutas Birma iseseisvuse. Pärast lühikest demokraatlikku perioodi on Birmat alates aastast 1962 valitsenud sõjaväelised režiimid. 1989. aastal nimetati riik võõrkeeltes ümber Myanmariks. [[1990]]. aastal toimusid demokraatlikud valimised, mille võitis ülekaalikult opositsiooniline Rahvuslik Liiga Demokraatia eest. Valimised kuulutati kehtetuks. Üliõpilaste rahumeelsed meeleavaldused suruti maha. Sõjaväeline režiim on endiselt võimul. Opositsiooniliider [[Aung San Suu Kyi]] viibis [[koduarest]]is. Eesti sõlmis Myanmariga [[diplomaatilised suhted]] 26. septembril [[2012]]. 2015. aastal sai võimule Aung San Suu Kyi juhitud [[Rahvuslik Demokraatialiiga]]. 2021. aastal [[2021. aasta Myanmari riigipööre|võttis taas sõjavägi võimu üle]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.bbc.com/news/world-asia-pacific-11685977|pealkiri=Aung San Suu Kyi: Myanmar democracy icon who fell from grace|väljaanne=BBC|aeg=3. veebruar 2021|vaadatud=20.02.2021}}</ref> Samal aastal algas riigis [[Myanmari kodusõda (2021–)|kodusõda]]. ==Vaata ka== * [[Myanmari riigipeade loend]] * [[Myanmari jalgpallikoondis]] *[[2025. aasta Myanmari maavärin]] == Viited == {{viited}} {{Aasiariigid}} {{koord |type=country |region=MM}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Myanmar| ]] fvxe4nf1acw2ihyucy96l8c99ilx4xm 0 4693 7230699 7005054 2026-09-08T06:23:53Z ~2026-48597-64 237113 7230699 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond | nimi1_keel = hiina | nimi1 = 中華人民共和國香港特別行政區 | nimi1_latin = Jūng'wàh Yàhnmàhn Guhng'wòhgwok Hēunggóng Dahkbiht Hàhngjingkēui | lipp = Flag of Hong Kong.svg | lipu_link = [[Hongkongi lipp]] | vapp = Regional Emblem of Hong Kong.svg | vapi_link = [[Hongkongi embleem]] | pindala = 1108 | elanikke = | keskuse_nimi = | asendikaardi_pilt = Hong Kong in China (zoomed) (+all claims hatched).svg | osm = pind }} [[Pilt:13-08-09-hongkong-by-RalfR-063.jpg|pisi|püsti|Hongkong]] '''Hong kong''' ([[hiina keel]]es 香港; ''[[pinyin]]''<nowiki>'</nowiki>is ''xiānggǎng''; [[kantoni keel]]es ''heung gong'' {{IPA|hœ́ːŋ.kɔ̌ːŋ|Yue-heung1gong2.ogg}} 'lõhnav sadam'; ametlikult '''Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond''') on linn ja Hiina [[erihalduspiirkond]] [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina mere]] ääres. See koosneb [[Hongkongi saar]]est, [[Kowlooni poolsaar]]est ning [[Uued Territooriumid|Uutest Territooriumidest]] (sh rohkem kui 200 [[saar]]est). Vastavalt "[[üks riik, kaks süsteemi|ühe riigi, kahe süsteemi]]" poliitikale on Hongkongil [[Mandri-Hiina]] suhtes suur [[autonoomia]]. Hongkongil on oma [[valuuta]], [[toll (asutus)|tolli]]- ja [[immigratsioon]]isüsteem, juriidiline süsteem ja [[liikluseeskiri]], mis näeb ette [[vasakpoolne liiklus|vasakpoolse liikluse]]. Hongkongis tegutsev [[Hongkongi börs]] on üks maailma suuremaid väärtpaberibörse. == Ajalugu == 1841.–1997. aastal<ref>https://www.britannica.com/place/Hong-Kong</ref> oli Hongkong Briti [[koloonia]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal okupeeris Jaapan Hongkongi. 1982. aastal külastas Suurbritannia peaminister [[Margaret Thatcher]] [[Peking]]it, et otsustada Hongkongi tuleviku üle koos Hiina poliitiku [[Deng Xiaoping]]a.<ref name="SYgI3" /> Hongkong läks 1997. aastal erihalduspiirkonnana [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] koosseisu. == Poliitika == [[Fail:Chaos at Hong Kong Universities as Protesters Throw Molotov Cocktails and Police Use Water Cannons.webm|pisi|Kokkupõrked protestijate ja politseinike vahel Hongkongi ülikooli linnakus 2019. aasta novembris]] Hongkongis on võimude lahusus kohtuvõimu, seadusandliku võimu ja täitevvõimu vahel. Hongkongil on parlamentaarne demokraatia. Seadusandlikus kogus on 70 kohta,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Composition of the Legislative Council |url=https://www.legco.gov.hk/education/files/english/Exhibition_Panels_Supplementary_Notes/Composition-of-the-LegCo.pdf |vaadatud=2019-06-22 |arhiivimisaeg=2019-06-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190622214242/https://www.legco.gov.hk/education/files/english/Exhibition_Panels_Supplementary_Notes/Composition-of-the-LegCo.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> millest 40 kohta ei ole valinud inimesed otse. Lisaks sellele on häälteenamus Pekingile lojaalsete esindajate käes.{{lisa viide}} == Haldusjaotus == <gallery> Pilt:Map of Hong Kong.svg | Linnad ja piirkonnad Pilt:Map of Hong Kong 18 Districts en.svg | 18 </gallery> === Uus === 1. Saar 2. [[Kwai Tsing]] 3. Põhja 4. [[Sai Kung]] 5. [[Sha Tin]] 6. [[Tai Po]] 7. [[Tsuen Wan]] 8. [[Tuen Mun]] 9. [[Yuen Long]] === Kowlooni poolsaar === 10. [[Kowloon]] 11. [[Kwun Tong]] 12. [[Sham Shui Po]] 13. [[Wong Tai Sin]] 14. [[Yai Tsim Mong]] === [[Hongkongi saar|Hong Kongi saar]] === 15. Kesk ja Lääs 16. Ida 17. Lõuna 18. [[Wan Chai]] == Majandus == Hongkong, [[Singapur]], [[Taiwan]] ja [[Lõuna-Korea]] loetakse [[Aasia tiigrid|Aasia tiigrite]] hulka, mille majandused tegid 1960.–1990. aastal hüppelise arengu. 1991. aastal liitusid Hongkong, [[Hiina Taipei]] ([[Taiwan]]) ja [[Hiina Rahvavabariik]] [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö]]ga. Sarnaselt Hiina investeeringutega on Hongkongi ettevõtteid kõige rohkem huvitanud kapitalipaigutused jae- ja hulgikaubandusse. Lisaks on Hongkongi residendid teinud otseinvesteeringuid tööstusse, transporti, laomajandusse, sidesse ning kinnisvara- ja äriteenindusse. Hongkong, [[USA]], [[Jaapan]], [[Saksamaa]] ja [[Lõuna-Korea]] on Hiina suurimad ekspordisihtkohad. Hongkongi [[rahaühik]] on [[Hongkongi dollar]] (HKD). == Sport == Hongkongi [[ROK]]-i kood on [[HKG]]. 1954. aastal astus Hongkong [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon]]i. Esimest korda osales Hongkong taliolümpiamängudel [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aastal]]. == Eesti ja Hongkongi suhted == Hongkong on majanduslikult hästi arenenud, soodsa asukohaga ja [[Eesti]] majandusele huvipakkuv piirkond. Seetõttu on Eesti-Hongkongi majandussuhted pärast Eesti taasiseseisvumist kiiresti arenenud. Alates 1998. aastast on Hongkongi külastanud ka mitu ametlikku Eesti delegatsiooni. 22. veebruaril 2011 avasid välisministeeriumi kantsler [[Alar Streimann]] ja Eesti suursaadik Hiinas [[Andres Unga]] Eesti aukonsulaadi Hongkongis. Eesti aukonsul Hongkongis on [[Matthew Lam Kin Hong]]. == Vaata ka == * [[kantoni keel]] * [[Kowloon]], [[Hongkongi saar]], [[Aberdeen (Hongkong)]] * [[Hongkongi ülikool]], [[Hongkongi Teadus- ja Tehnikaülikool]], [[Hongkongi Hiina Ülikool]] * [[Bruce Lee ausammas (Hongkong)]] * [[Demokraatia jumalanna (Hongkong)]] * [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon]] * [[Szeto Wah]], [[Charles Kao]], [[Carrie Lam]], [[Jackie Chan]], [[Wong Kar-wai]] * [[HSBC]] * [[.hk]] * [[Hongkongi jalgpallikoondis]] * [[2019.–2020. aasta Hongkongi meeleavaldused]] * [[Hong Kong Disneyland]] * [[Hong Kong Park]] * [[Hong Kong Tramways]] * [[Hongkongi Baptistlik Ülikool]] * [[Hongkongi keskpank]] * [[Hongkongi seadusandliku nõukogu president]] * [[Hongkongi vaatluskeskus]] * [[Hongkongi-Zhuhai-Macau sild]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="SYgI3">{{Netiviide|autor=[[Olev Remsu]]|url=http://ekspress.delfi.ee/kohver/maailma-suurim-linnastu?id=78835570|pealkiri=Maailma suurim linnastu|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=12. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712024531/http://ekspress.delfi.ee/kohver/maailma-suurim-linnastu?id=78835570|arhiivimisaeg=2017-07-12}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Hong Kong}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.discoverhongkong.com/eng/index.html Hongkongi turismiinfo] (''inglise keeles'') {{Aasiariigid}} {{Hiina Rahvavabariigi haldusjaotus}} {{koord |type=city |region=CN-91}} [[Kategooria:Hiina erihalduspiirkonnad]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Hongkong| ]] 1kk2lrxz4bgxb8g5qaxxyq8ideozii0 7230700 7230699 2026-09-08T06:28:18Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-48597-64|~2026-48597-64]] ([[User talk:~2026-48597-64|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:~2025-30246-61|~2025-30246-61]]. 7005054 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond | nimi1_keel = hiina | nimi1 = 中華人民共和國香港特別行政區 | nimi1_latin = Jūng'wàh Yàhnmàhn Guhng'wòhgwok Hēunggóng Dahkbiht Hàhngjingkēui | lipp = Flag of Hong Kong.svg | lipu_link = [[Hongkongi lipp]] | vapp = Regional Emblem of Hong Kong.svg | vapi_link = [[Hongkongi embleem]] | pindala = 1108 | elanikke = | keskuse_nimi = | asendikaardi_pilt = Hong Kong in China (zoomed) (+all claims hatched).svg | osm = pind }} [[Pilt:13-08-09-hongkong-by-RalfR-063.jpg|pisi|püsti|Hongkong]] '''Hongkong''' ([[hiina keel]]es 香港; ''[[pinyin]]''<nowiki>'</nowiki>is ''xiānggǎng''; [[kantoni keel]]es ''heung gong'' {{IPA|hœ́ːŋ.kɔ̌ːŋ|Yue-heung1gong2.ogg}} 'lõhnav sadam'; ametlikult '''Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond''') on linn ja Hiina [[erihalduspiirkond]] [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina mere]] ääres. See koosneb [[Hongkongi saar]]est, [[Kowlooni poolsaar]]est ning [[Uued Territooriumid|Uutest Territooriumidest]] (sh rohkem kui 200 [[saar]]est). Vastavalt "[[üks riik, kaks süsteemi|ühe riigi, kahe süsteemi]]" poliitikale on Hongkongil [[Mandri-Hiina]] suhtes suur [[autonoomia]]. Hongkongil on oma [[valuuta]], [[toll (asutus)|tolli]]- ja [[immigratsioon]]isüsteem, juriidiline süsteem ja [[liikluseeskiri]], mis näeb ette [[vasakpoolne liiklus|vasakpoolse liikluse]]. Hongkongis tegutsev [[Hongkongi börs]] on üks maailma suuremaid väärtpaberibörse. == Ajalugu == 1841.–1997. aastal<ref>https://www.britannica.com/place/Hong-Kong</ref> oli Hongkong Briti [[koloonia]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal okupeeris Jaapan Hongkongi. 1982. aastal külastas Suurbritannia peaminister [[Margaret Thatcher]] [[Peking]]it, et otsustada Hongkongi tuleviku üle koos Hiina poliitiku [[Deng Xiaoping]]a.<ref name="SYgI3" /> Hongkong läks 1997. aastal erihalduspiirkonnana [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] koosseisu. == Poliitika == [[Fail:Chaos at Hong Kong Universities as Protesters Throw Molotov Cocktails and Police Use Water Cannons.webm|pisi|Kokkupõrked protestijate ja politseinike vahel Hongkongi ülikooli linnakus 2019. aasta novembris]] Hongkongis on võimude lahusus kohtuvõimu, seadusandliku võimu ja täitevvõimu vahel. Hongkongil on parlamentaarne demokraatia. Seadusandlikus kogus on 70 kohta,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Composition of the Legislative Council |url=https://www.legco.gov.hk/education/files/english/Exhibition_Panels_Supplementary_Notes/Composition-of-the-LegCo.pdf |vaadatud=2019-06-22 |arhiivimisaeg=2019-06-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190622214242/https://www.legco.gov.hk/education/files/english/Exhibition_Panels_Supplementary_Notes/Composition-of-the-LegCo.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> millest 40 kohta ei ole valinud inimesed otse. Lisaks sellele on häälteenamus Pekingile lojaalsete esindajate käes.{{lisa viide}} == Haldusjaotus == <gallery> Pilt:Map of Hong Kong.svg | Linnad ja piirkonnad Pilt:Map of Hong Kong 18 Districts en.svg | 18 </gallery> === Uus === 1. Saar 2. [[Kwai Tsing]] 3. Põhja 4. [[Sai Kung]] 5. [[Sha Tin]] 6. [[Tai Po]] 7. [[Tsuen Wan]] 8. [[Tuen Mun]] 9. [[Yuen Long]] === Kowlooni poolsaar === 10. [[Kowloon]] 11. [[Kwun Tong]] 12. [[Sham Shui Po]] 13. [[Wong Tai Sin]] 14. [[Yai Tsim Mong]] === [[Hongkongi saar|Hong Kongi saar]] === 15. Kesk ja Lääs 16. Ida 17. Lõuna 18. [[Wan Chai]] == Majandus == Hongkong, [[Singapur]], [[Taiwan]] ja [[Lõuna-Korea]] loetakse [[Aasia tiigrid|Aasia tiigrite]] hulka, mille majandused tegid 1960.–1990. aastal hüppelise arengu. 1991. aastal liitusid Hongkong, [[Hiina Taipei]] ([[Taiwan]]) ja [[Hiina Rahvavabariik]] [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö]]ga. Sarnaselt Hiina investeeringutega on Hongkongi ettevõtteid kõige rohkem huvitanud kapitalipaigutused jae- ja hulgikaubandusse. Lisaks on Hongkongi residendid teinud otseinvesteeringuid tööstusse, transporti, laomajandusse, sidesse ning kinnisvara- ja äriteenindusse. Hongkong, [[USA]], [[Jaapan]], [[Saksamaa]] ja [[Lõuna-Korea]] on Hiina suurimad ekspordisihtkohad. Hongkongi [[rahaühik]] on [[Hongkongi dollar]] (HKD). == Sport == Hongkongi [[ROK]]-i kood on [[HKG]]. 1954. aastal astus Hongkong [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon]]i. Esimest korda osales Hongkong taliolümpiamängudel [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aastal]]. == Eesti ja Hongkongi suhted == Hongkong on majanduslikult hästi arenenud, soodsa asukohaga ja [[Eesti]] majandusele huvipakkuv piirkond. Seetõttu on Eesti-Hongkongi majandussuhted pärast Eesti taasiseseisvumist kiiresti arenenud. Alates 1998. aastast on Hongkongi külastanud ka mitu ametlikku Eesti delegatsiooni. 22. veebruaril 2011 avasid välisministeeriumi kantsler [[Alar Streimann]] ja Eesti suursaadik Hiinas [[Andres Unga]] Eesti aukonsulaadi Hongkongis. Eesti aukonsul Hongkongis on [[Matthew Lam Kin Hong]]. == Vaata ka == * [[kantoni keel]] * [[Kowloon]], [[Hongkongi saar]], [[Aberdeen (Hongkong)]] * [[Hongkongi ülikool]], [[Hongkongi Teadus- ja Tehnikaülikool]], [[Hongkongi Hiina Ülikool]] * [[Bruce Lee ausammas (Hongkong)]] * [[Demokraatia jumalanna (Hongkong)]] * [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon]] * [[Szeto Wah]], [[Charles Kao]], [[Carrie Lam]], [[Jackie Chan]], [[Wong Kar-wai]] * [[HSBC]] * [[.hk]] * [[Hongkongi jalgpallikoondis]] * [[2019.–2020. aasta Hongkongi meeleavaldused]] * [[Hong Kong Disneyland]] * [[Hong Kong Park]] * [[Hong Kong Tramways]] * [[Hongkongi Baptistlik Ülikool]] * [[Hongkongi keskpank]] * [[Hongkongi seadusandliku nõukogu president]] * [[Hongkongi vaatluskeskus]] * [[Hongkongi-Zhuhai-Macau sild]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="SYgI3">{{Netiviide|autor=[[Olev Remsu]]|url=http://ekspress.delfi.ee/kohver/maailma-suurim-linnastu?id=78835570|pealkiri=Maailma suurim linnastu|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=12. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712024531/http://ekspress.delfi.ee/kohver/maailma-suurim-linnastu?id=78835570|arhiivimisaeg=2017-07-12}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Hong Kong}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.discoverhongkong.com/eng/index.html Hongkongi turismiinfo] (''inglise keeles'') {{Aasiariigid}} {{Hiina Rahvavabariigi haldusjaotus}} {{koord |type=city |region=CN-91}} [[Kategooria:Hiina erihalduspiirkonnad]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Hongkong| ]] iumqayftzkwcjx65mpsg4oij2r8ssfg 0 5085 7230645 6688035 2026-09-07T22:54:05Z Raamaturott 56450 7230645 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1901. aasta''' ('''MCMI''') oli [[20. sajand]]i 1. aasta. == Sündmused maailmas == === Jaanuar === {{vaata|Jaanuar 1901}} * [[1. jaanuar]] – Loodi [[Austraalia Ühendus]]. * [[22. jaanuar]] – Pärast 63 aastat kestnud valitsusaega suri Suurbritannia kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]]. Tema järel tõusis troonile [[Edward VII]]. === Veebruar === * ... === Märts === *[[29. märts]] – [[Austraalia]]s toimusid esimesed föderaalvalimised. * [[31. märts]] – [[Must meri|Musta mere]] rannikut tabas piirkonna ajaloo võimsaim, 7,2-magnituudine maavärin. === Aprill === * ... === Mai === [[Pilt:Opening_of_the_first_parliament.jpg|pisi|Austraalia kunstniku [[Tom Roberts]]i maal "The Big Picture" (1903), mis kujutab Austraalia parlamendi avamist]] *[[9. mai]] – [[Melbourne]]'is pidas avaistungi Austraalia esimene parlament.<!--The first Parliament of Australia opened in the Royal Exhibition Building in Melbourne, exactly 26 years before it moved to Canberra's Provisional Parliament House, and exactly 87 years before it moved into the Parliament House in Canberra.--> === Juuni === * [[11. juuni]] – [[Suurbritannia]] liitis [[Cooki Saared]] [[Uus-Meremaa]]ga. === Juuli === * ... === August === * [[14. august]] – Ameerika lennunduspioneer [[Gustave Whitehead]] sooritas väidetavalt oma lennumasinaga [[Whitehead No. 21]] eduka mootorlennu; kui see on tõsi, edestas ta [[Vennad Wrightid|vendasid Wrighte]] kahe aastaga. === September === *[[3. september]] – [[Austraalia lipp|Austraalia lipp]] heisati esimest korda [[Melbourne]]'is asuva [[Royal Exhibition Building]]u hoone kohale. [[Pilt:Mckinley.jpg|pisi|180px|[[William McKinley]]]] *[[6. september – Anarhist [[Leon Czolgosz]] haavas [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Buffalo]]s Panameerika maailmanäitusel surmavalt USA president [[William McKinley]]lt. *[[7. september]] – [[Qingi dünastia|Qingi Hiina]] oli sunnitud allkirjastama [[Bokseriprotokoll]]i, ebavõrdse lepingu, mis lõpetas [[Bokserite ülestõus]]u. *[[14. september]] – USA president [[William McKinley]] suri 6. septembri atentaadis saadud haavadesse. Uueks presidendiks sai [[Theodore Roosevelt]]. === Oktoober === *[[2. oktoober]] – [[Inglismaa]]l lasti vette esimene [[Suurbritannia]] merejõudude tellitud [[allveelaev]]. * [[19. oktoober]] – [[Brasiilia]] lendur [[Alberto Santos-Dumont]] lendas ümber [[Eiffeli torn]]i. Lennuks kulus 30 minutit. *[[26. oktoober]] – [[Pariis]]is registreeriti esimene juhtum, mil kurjategijad kasutasid põgenemiseks autot. Tegemist oli poeröövlitega.{{lisa viide}} === November === * [[18. november]] – Kirjutati alla teine [[Hay–Pauncefote'i leping]]ule, mis andis USA-le õiguse [[Panama kanal]]i ehitamiseks. === Detsember === * [[10. detsember]] – Välja jagati esimesed [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]]. * [[23. detsember]] – Austraalia parlament võttis vastu immigratsiooni piiramise akti.([[:en:Immigration Restriction Act 1901|en]]) == Sündmused Eestis== * [[22. jaanuar]] – {{küsitav|(ukj) [[Hamburg]]is toimusid elukutseliste maadlejate MM-võistlused Kreeka-Rooma maadluses, mille võitis [[Georg Lurich]].}}<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> *Kevadel ilmus Tartus [[Gustav Suits]]u eestvõttel huvialaringi [[Kirjanduse Sõbrad]] album "[[Kiired|Kiired I]]" <ref name="Kronoloogia, 2007:161"/>. *[[6. juuni]] (vkj 24. mai) – loodi [[Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev"|Tallinna Jalgrattasõitjate Selts Kalev]].<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> *[[17. august|17.]]–[[19. august]] (vkj 4.–6. august) – [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i eestvõttel toimus Viljandi tänaval (praegu [[Jaan Tõnissoni tänav]]) rohkelt külastatud (üle 11 000 inimese) [[Eesti põllu- ja käsitöö näitus]].<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> *[[6. september]]–[[9. september]] (vkj 24.–27. august) – suurpõllumeeste eestvõttel toimus Tartus Põhja-Liivimaa augustikuu näitus.<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> * [[12. september]] (ukj) – [[Riia]]s osales [[Aleksander Aberg]] esimest korda elukutseliste turniiril; siit sai alguse tema edukas maadlejakarjäär.<ref name="ESBL"/> *[[19. oktoober]] (vkj 6. oktoober) – asutati [[Tartu Spordiring]], millest [[1902]]. aastal kujunes välja [[Aberg (spordiselts)|spordiselts Aberg]].<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> * [[23. november]] (vkj 10. november) – [[Konstantin Päts]]i toimetamisel ilmus ajalehe [[Teataja]] esimene proovinumber.<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> *[[20. detsember]] (vkj 7. detsember) – [[Valga linnavolikogu]] valimised võitsid eesti ja läti valijad. Esimeseks eestlasest linnapeaks sai proviisor [[Johannes Märtson]]<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> == Sündinud == {{vaata|Sündinud 1901}} * [[3. jaanuar]] – [[Ngô Đình Diệm]], Lõuna-Vietnami poliitik *[[14. jaanuar]] – [[Kustav Kuuskvere]], Eesti kohtunik *[[16. jaanuar]] – [[Fulgencio Batista]], Kuuba sõjaväelane ja poliitik *[[24. jaanuar]] – [[Mihhail Romm]], Vene filmilavastaja *[[26. jaanuar]] – [[René Chaloult]], Kanada poliitik *[[30. jaanuar]] – [[Rudolf Caracciola]], Saksa võidusõitja *[[1. veebruar]] – [[Clark Gable]], USA näitleja *[[13. veebruar]] – [[Paul Reim]], Eesti metsateadlane *[[14. veebruar]] – [[Johannes Hüsse]], Eesti keemik *[[25. veebruar]] – [[Zeppo Marx]], USA koomik *[[27. veebruar]] – [[Jaan Audova]], Eesti vaimulik *[[28. veebruar]] – [[Linus Pauling]], keemik, [[Nobeli auhind]] [[Nobeli keemiaauhind|keemias]] 1954 ja [[Nobeli rahuauhind|rahuauhind]] 1962 *[[1. märts]] – [[Armenak Sarkisjan]], Armeenia luuletaja *[[2. märts]] – [[Grete Hermann]], saksa matemaatik, filosoof ja füüsik-teoreetik *[[11. märts]] – [[Léopold III]], Belgia kuningas *[[15. märts]] – [[Hendrik Allik]], Eesti poliitik *[[16. märts]] – [[Julius Oengo|J. Oro]], Eesti lastekirjanik *[[23. märts]] – [[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend *[[24. märts]] – [[Ub Iwerks]], USA animaator, filmilavastaja- ja produtsent *[[27. märts]] – [[Eisaku Satō]], Jaapani peaminister 1964–1972, [[Nobeli rahuauhind]] 1974 *27. märts – [[Carl Barks]], USA koomiksikunstnik *[[5. aprill]] – [[Melvyn Douglas]], USA näitleja *[[11. aprill]] – [[Richard Antik]], Eesti bibliograaf *[[12. aprill]] – [[Oskar Juul]], Eesti vaimulik *[[17. aprill]] – [[Karl Beurlen]], Saksa paleontoloog *[[20. aprill]] – [[Michel Leiris]], prantsuse kirjanik ja etnograaf *[[29. aprill]] – [[Hirohito]], Jaapani keiser *[[6. mai]] – [[Aleksandra Raatma]], kohtuarstiteadlane *[[7. mai]] – [[Gary Cooper]], USA filminäitleja *[[10. mai]] – [[John Desmond Bernal]], Briti füüsik *[[20. mai]] – [[Max Euwe]], Hollandi malemaailmameister *[[7. juuni]] – [[Richard Aavik]], Eesti sõjaväelane *[[10. juuni]] – [[Frederick Loewe]], USA helilooja *[[18. juuni]] – [[Jeanette MacDonald]], USA filminäitleja *18. juuni – [[Anastassia Nikolajevna Romanova]], Venemaa suurvürstinna *[[28. juuni]] – [[Betti Aronstamm]], Eesti arst *[[1. juuli]] – [[Felix Randel]] (pseud. Redo), eesti maalikunstnik ja karikaturist *[[3. juuli]] – [[Ruth Crawford Seeger]], USA helilooja ja musikoloog *[[5. juuli]] – [[Sergei Obraztsov]], vene lavastaja *[[7. juuli]] – [[Vittorio De Sica]], itaalia filmilavastaja ja -näitleja *7. juuli – [[Eiji Tsuburaya]], Jaapani filmitegija ja kinematograaf *[[15. juuli]] – [[Nicola Abbagnano]], Itaalia filosoof *[[4. august]] – [[Louis Armstrong]], USA džässmuusik *[[8. august]] – [[Ernest Lawrence]], USA tuumafüüsik *[[18. august]] – [[Lucienne Boyer]], prantsuse meelelahutaja ja muusik *[[20. august]] – [[Salvatore Quasimodo]], Itaalia kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] 1959 *[[25. august]] – [[Kjeld Abell]], Taani näitekirjanik *[[8. september]] – [[Hendrik Verwoerd]], Lõuna-Aafrika psühholoog, sotsioloog, ajakirjanik ja poliitik. *[[9. september]] – [[Artur Uritamm]], Eesti helilooja ja pedagoog *[[16. september]] – [[Eduard Ahas]], Eesti kunstnik *[[19. september]] – [[Ludwig von Bertalanffy]], Austria-Ungari bioloog *[[21. september]] – [[Clarence Houser]], USA kergejõustiklane *[[23. september]] – [[Jaroslav Seifert]], tšehhi kirjanik ja ajakirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] 1984 *[[25. september]] – [[Robert Bresson]], Prantsuse filmilavastaja *[[26. september]] – [[George Raft]], USA näitleja ja tantsija *[[29. september]] – [[Enrico Fermi]], Itaalia füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli auhind]] 1938 *29. september – [[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane *[[10. oktoober]] – [[Alberto Giacometti]], Šveitsi skulptor ja maalikunstnik *[[2. november]] – [[James Dunn]], USA näitleja *[[3. november]] – [[Léopold III]], belglaste kuningas *[[5. november]] – [[Etta Moten Barnett]], USA näitleja ja laulja *[[10. november]] – [[Ly Lasner]], eesti näitleja *[[15. november]] – [[Elmar Gustav Kaljot]], Eesti jalgpallur ja treener *[[19. november]] – [[Nina Bari]], Nõukogude Liidu matemaatik *[[21. november]] – [[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik *[[23. november]] – [[Johannes Kichlefeldt]], Eesti jalgpallur *[[5. detsember]] – [[Walt Disney]], USA animaator ja filmiprodutsent *[[6. detsember]] – [[Marian Spychalski]], Poola riigitegelane *[[9. detsember]] – [[Ödön von Horváth]], Austria-Ungari näite- ja romaanikirjanik *[[14. detsember]] – [[Aino Bach]], Eesti graafik *14. detsember – [[Henri Cochet]], Prantsuse tennisist *[[20. detsember]] – [[Robert J. Van de Graaff]], USA füüsik ja leiutaja *[[27. detsember]] – [[Marlene Dietrich]], näitleja ja laulja == Surnud == *[[16. jaanuar]] – [[Arnold Böcklin]], Šveitsi kunstnik *16. jaanuar – [[Hiram Rhodes Revels]] – USA poliitik ja vaimulik *[[17. jaanuar]] – [[Jacob Georg Agardh]], rootsi botaanik, fükoloog ja taksonomist *17. jaanuar – [[Frederic W. H. Myers]], briti luuletaja, klassik ja filoloog *[[20. jaanuar]] – [[Zénobe Gramme]], Belgia elektriinsener *[[22. jaanuar]] – [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]], Suurbritannia ja Iiri kuninganna ja India keisrinna *[[27. jaanuar]] – [[Giuseppe Verdi]], Itaalia helilooja *[[6. veebruar]] – [[Christian Frederik Lütken]], Taani zooloog ja loodusteadlane *[[13. märts]] – [[Benjamin Harrison]], USA 23. president *[[3. aprill]] – [[Richard D'Oyly Carte]], inglise talendiagent ja impressaario *[[22. mai]] – [[Gaetano Bresci]], itaalia anarhist *[[27. mai]] – [[Artur Hazelius]], rootsi pedagoog ja folklorist *[[13. juuni]] – [[Leopoldo Alas]], hispaania romaani- ja ajakirjanik *[[27. juuni]] – [[Joseph Ladue]], USA maavaraotsija ja ettevõtja *[[7. juuli]] – [[Johanna Spyri]], šveitsi kirjanik *[[10. juuli]] – [[H. W. Harkness]], USA arst, pedagoog ja mükoloog *[[9. september]] – [[Henri de Toulouse-Lautrec]], Prantsuse kunstnik *[[14. september]] – [[William McKinley]], USA 25. president (tapeti) *[[18. oktoober]] – [[August Malmström]], Rootsi kunstnik *[[29. oktoober]] – [[Leon Czolgosz]], president William McKinley mõrvar *[[6. november]] – [[Kate Greenaway]], inglise kunstnik ja kirjanik *[[7. november]] – [[Li Hongzhang]], Hiina riigitegelane *[[25. november]] – [[Josef Rheinberger]], Liechtensteini helilooja ja organist *[[11. detsember]] – [[Lev Ivanov]], vene balletitantsija ja koreograaf *[[22. detsember]] – [[Tamerlan Thorell]], rootsi arahnoloog *[[24. detsember]] – [[Clarence King]], USA geoloog ja mägironija == [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]] == *[[Nobeli füüsikaauhind|füüsika]] – [[Wilhelm Conrad Röntgen]] *[[Nobeli keemiaauhind|keemia]] – [[Jacobus Henricus van 't Hoff]] *[[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiin]] – [[Emil Adolf von Behring]] *[[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus]] – [[Sully Prudhomme]] *[[Nobeli rahuauhind|rahu]] – [[Jean Henri Dunant]], [[Frédéric Passy]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:161">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 161</ref>}} [[Kategooria:1901| ]] rlb2wcjycu51un7e5wiyqqibt0jnbir 7230651 7230645 2026-09-07T23:13:41Z Raamaturott 56450 7230651 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1901. aasta''' ('''MCMI''') oli [[20. sajand]]i 1. aasta. == Sündmused maailmas == === Jaanuar === {{vaata|Jaanuar 1901}} * [[1. jaanuar]] – Loodi [[Austraalia Ühendus]]. * [[22. jaanuar]] – Pärast Ligi 64 aastat kestnud valitsusaega suri Suurbritannia kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]]. Tema järel tõusis troonile [[Edward VII]]. === Veebruar === * ... === Märts === *[[29. märts|29.]]–[[30. märts]] – [[Austraalia]]s toimusid esimesed föderaalvalimised. ([[:en:1901 Australian federal election|en]]) * [[31. märts]] – [[Must meri|Musta mere]] rannikut tabas piirkonna ajaloo võimsaim, umbes 7,2-magnituudine maavärin. === Aprill === * ... === Mai === [[Pilt:Opening_of_the_first_parliament.jpg|pisi|Austraalia kunstniku [[Tom Roberts]]i maal "The Big Picture" (1903), mis kujutab Austraalia parlamendi avamist]] *[[9. mai]] – [[Melbourne]]'is pidas avaistungi Austraalia esimene parlament.<!--The first Parliament of Australia opened in the Royal Exhibition Building in Melbourne, exactly 26 years before it moved to Canberra's Provisional Parliament House, and exactly 87 years before it moved into the Parliament House in Canberra.--> === Juuni === * [[11. juuni]] – [[Suurbritannia]] liitis [[Cooki saared]] [[Uus-Meremaa]]ga. === Juuli === * ... === August === * [[14. august]] – Ameerika lennunduspioneer [[Gustave Whitehead]] sooritas väidetavalt oma lennumasinaga [[Whitehead No. 21]] eduka mootorlennu; kui see on tõsi, edestas ta [[Vennad Wrightid|vendasid Wrighte]] rohkem kui kahe aastaga. === September === *[[3. september]] – [[Melbourne]]'i [[Royal Exhibition Building]]u kohal heisati esimest korda Austraalia lipukonkursi võitnud kavand, millest kujunes tänapäeva [[Austraalia lipp|Austraalia riigilipp]]. [[Pilt:Mckinley.jpg|pisi|180px|[[William McKinley]]]] *[[6. september – Anarhist [[Leon Czolgosz]] haavas [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Buffalo]]s Panameerika maailmanäitusel surmavalt USA president [[William McKinley]]t. *[[7. september]] – [[Qingi dünastia|Qingi Hiina]] ja 11 välisriigi esindajad allkirjastasid [[Bokseriprotokoll]]i, millega määrati kindlaks [[Bokserite ülestõus]]u järgsed rahutingimused. *[[14. september]] – USA president [[William McKinley]] suri 6. septembri atentaadis saadud haavadesse. Uueks presidendiks sai [[Theodore Roosevelt]]. === Oktoober === *[[2. oktoober]] – [[Inglismaa]]l lasti vette [[Holland 1]], esimene [[Suurbritannia]] merejõudude tellitud [[allveelaev]]. * [[19. oktoober]] – [[Brasiilia]] lendur [[Alberto Santos-Dumont]] lendas ümber [[Eiffeli torn]]i. Lennuks kulus 30 minutit. *[[26. oktoober]] – [[Pariis]]is registreeriti esimene juhtum, mil kurjategijad kasutasid põgenemiseks autot. Tegemist oli poeröövlitega.{{lisa viide}} === November === * [[18. november]] – Kirjutati alla teisele [[Hay–Pauncefote'i leping]]ule, mis andis USA-le õiguse [[Panama kanal]]i ehitamiseks. === Detsember === * [[10. detsember]] – Välja jagati esimesed [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]]. * [[23. detsember]] – Austraalias sai kuningliku kinnituse ja jõustus seadusena immigratsiooni piiramise akt.([[:en:Immigration Restriction Act 1901|en]]) == Sündmused Eestis== * [[22. jaanuar]] – {{küsitav|(ukj) [[Hamburg]]is toimusid elukutseliste maadlejate MM-võistlused Kreeka-Rooma maadluses, mille võitis [[Georg Lurich]].}}<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> *Kevadel ilmus Tartus [[Gustav Suits]]u eestvõttel huvialaringi [[Kirjanduse Sõbrad]] album "[[Kiired|Kiired I]]" <ref name="Kronoloogia, 2007:161"/>. *[[6. juuni]] (vkj 24. mai) – loodi [[Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev"|Tallinna Jalgrattasõitjate Selts Kalev]].<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> *[[17. august|17.]]–[[19. august]] (vkj 4.–6. august) – [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i eestvõttel toimus Viljandi tänaval (praegu [[Jaan Tõnissoni tänav]]) rohkelt külastatud (üle 11 000 inimese) [[Eesti põllu- ja käsitöö näitus]].<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> *[[6. september]]–[[9. september]] (vkj 24.–27. august) – suurpõllumeeste eestvõttel toimus Tartus Põhja-Liivimaa augustikuu näitus.<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> * [[12. september]] (ukj) – [[Riia]]s osales [[Aleksander Aberg]] esimest korda elukutseliste turniiril; siit sai alguse tema edukas maadlejakarjäär.<ref name="ESBL"/> *[[19. oktoober]] (vkj 6. oktoober) – asutati [[Tartu Spordiring]], millest [[1902]]. aastal kujunes välja [[Aberg (spordiselts)|spordiselts Aberg]].<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> * [[23. november]] (vkj 10. november) – [[Konstantin Päts]]i toimetamisel ilmus ajalehe [[Teataja]] esimene proovinumber.<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> *[[20. detsember]] (vkj 7. detsember) – [[Valga linnavolikogu]] valimised võitsid eesti ja läti valijad. Esimeseks eestlasest linnapeaks sai proviisor [[Johannes Märtson]]<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> == Sündinud == {{vaata|Sündinud 1901}} * [[3. jaanuar]] – [[Ngô Đình Diệm]], Lõuna-Vietnami poliitik *[[14. jaanuar]] – [[Kustav Kuuskvere]], Eesti kohtunik *[[16. jaanuar]] – [[Fulgencio Batista]], Kuuba sõjaväelane ja poliitik *[[24. jaanuar]] – [[Mihhail Romm]], Vene filmilavastaja *[[26. jaanuar]] – [[René Chaloult]], Kanada poliitik *[[30. jaanuar]] – [[Rudolf Caracciola]], Saksa võidusõitja *[[1. veebruar]] – [[Clark Gable]], USA näitleja *[[13. veebruar]] – [[Paul Reim]], Eesti metsateadlane *[[14. veebruar]] – [[Johannes Hüsse]], Eesti keemik *[[25. veebruar]] – [[Zeppo Marx]], USA koomik *[[27. veebruar]] – [[Jaan Audova]], Eesti vaimulik *[[28. veebruar]] – [[Linus Pauling]], keemik, [[Nobeli auhind]] [[Nobeli keemiaauhind|keemias]] 1954 ja [[Nobeli rahuauhind|rahuauhind]] 1962 *[[1. märts]] – [[Armenak Sarkisjan]], Armeenia luuletaja *[[2. märts]] – [[Grete Hermann]], saksa matemaatik, filosoof ja füüsik-teoreetik *[[11. märts]] – [[Léopold III]], Belgia kuningas *[[15. märts]] – [[Hendrik Allik]], Eesti poliitik *[[16. märts]] – [[Julius Oengo|J. Oro]], Eesti lastekirjanik *[[23. märts]] – [[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend *[[24. märts]] – [[Ub Iwerks]], USA animaator, filmilavastaja- ja produtsent *[[27. märts]] – [[Eisaku Satō]], Jaapani peaminister 1964–1972, [[Nobeli rahuauhind]] 1974 *27. märts – [[Carl Barks]], USA koomiksikunstnik *[[5. aprill]] – [[Melvyn Douglas]], USA näitleja *[[11. aprill]] – [[Richard Antik]], Eesti bibliograaf *[[12. aprill]] – [[Oskar Juul]], Eesti vaimulik *[[17. aprill]] – [[Karl Beurlen]], Saksa paleontoloog *[[20. aprill]] – [[Michel Leiris]], prantsuse kirjanik ja etnograaf *[[29. aprill]] – [[Hirohito]], Jaapani keiser *[[6. mai]] – [[Aleksandra Raatma]], kohtuarstiteadlane *[[7. mai]] – [[Gary Cooper]], USA filminäitleja *[[10. mai]] – [[John Desmond Bernal]], Briti füüsik *[[20. mai]] – [[Max Euwe]], Hollandi malemaailmameister *[[7. juuni]] – [[Richard Aavik]], Eesti sõjaväelane *[[10. juuni]] – [[Frederick Loewe]], USA helilooja *[[18. juuni]] – [[Jeanette MacDonald]], USA filminäitleja *18. juuni – [[Anastassia Nikolajevna Romanova]], Venemaa suurvürstinna *[[28. juuni]] – [[Betti Aronstamm]], Eesti arst *[[1. juuli]] – [[Felix Randel]] (pseud. Redo), eesti maalikunstnik ja karikaturist *[[3. juuli]] – [[Ruth Crawford Seeger]], USA helilooja ja musikoloog *[[5. juuli]] – [[Sergei Obraztsov]], vene lavastaja *[[7. juuli]] – [[Vittorio De Sica]], itaalia filmilavastaja ja -näitleja *7. juuli – [[Eiji Tsuburaya]], Jaapani filmitegija ja kinematograaf *[[15. juuli]] – [[Nicola Abbagnano]], Itaalia filosoof *[[4. august]] – [[Louis Armstrong]], USA džässmuusik *[[8. august]] – [[Ernest Lawrence]], USA tuumafüüsik *[[18. august]] – [[Lucienne Boyer]], prantsuse meelelahutaja ja muusik *[[20. august]] – [[Salvatore Quasimodo]], Itaalia kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] 1959 *[[25. august]] – [[Kjeld Abell]], Taani näitekirjanik *[[8. september]] – [[Hendrik Verwoerd]], Lõuna-Aafrika psühholoog, sotsioloog, ajakirjanik ja poliitik. *[[9. september]] – [[Artur Uritamm]], Eesti helilooja ja pedagoog *[[16. september]] – [[Eduard Ahas]], Eesti kunstnik *[[19. september]] – [[Ludwig von Bertalanffy]], Austria-Ungari bioloog *[[21. september]] – [[Clarence Houser]], USA kergejõustiklane *[[23. september]] – [[Jaroslav Seifert]], tšehhi kirjanik ja ajakirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] 1984 *[[25. september]] – [[Robert Bresson]], Prantsuse filmilavastaja *[[26. september]] – [[George Raft]], USA näitleja ja tantsija *[[29. september]] – [[Enrico Fermi]], Itaalia füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli auhind]] 1938 *29. september – [[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane *[[10. oktoober]] – [[Alberto Giacometti]], Šveitsi skulptor ja maalikunstnik *[[2. november]] – [[James Dunn]], USA näitleja *[[3. november]] – [[Léopold III]], belglaste kuningas *[[5. november]] – [[Etta Moten Barnett]], USA näitleja ja laulja *[[10. november]] – [[Ly Lasner]], eesti näitleja *[[15. november]] – [[Elmar Gustav Kaljot]], Eesti jalgpallur ja treener *[[19. november]] – [[Nina Bari]], Nõukogude Liidu matemaatik *[[21. november]] – [[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik *[[23. november]] – [[Johannes Kichlefeldt]], Eesti jalgpallur *[[5. detsember]] – [[Walt Disney]], USA animaator ja filmiprodutsent *[[6. detsember]] – [[Marian Spychalski]], Poola riigitegelane *[[9. detsember]] – [[Ödön von Horváth]], Austria-Ungari näite- ja romaanikirjanik *[[14. detsember]] – [[Aino Bach]], Eesti graafik *14. detsember – [[Henri Cochet]], Prantsuse tennisist *[[20. detsember]] – [[Robert J. Van de Graaff]], USA füüsik ja leiutaja *[[27. detsember]] – [[Marlene Dietrich]], näitleja ja laulja == Surnud == *[[16. jaanuar]] – [[Arnold Böcklin]], Šveitsi kunstnik *16. jaanuar – [[Hiram Rhodes Revels]] – USA poliitik ja vaimulik *[[17. jaanuar]] – [[Jacob Georg Agardh]], rootsi botaanik, fükoloog ja taksonomist *17. jaanuar – [[Frederic W. H. Myers]], briti luuletaja, klassik ja filoloog *[[20. jaanuar]] – [[Zénobe Gramme]], Belgia elektriinsener *[[22. jaanuar]] – [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]], Suurbritannia ja Iiri kuninganna ja India keisrinna *[[27. jaanuar]] – [[Giuseppe Verdi]], Itaalia helilooja *[[6. veebruar]] – [[Christian Frederik Lütken]], Taani zooloog ja loodusteadlane *[[13. märts]] – [[Benjamin Harrison]], USA 23. president *[[3. aprill]] – [[Richard D'Oyly Carte]], inglise talendiagent ja impressaario *[[22. mai]] – [[Gaetano Bresci]], itaalia anarhist *[[27. mai]] – [[Artur Hazelius]], rootsi pedagoog ja folklorist *[[13. juuni]] – [[Leopoldo Alas]], hispaania romaani- ja ajakirjanik *[[27. juuni]] – [[Joseph Ladue]], USA maavaraotsija ja ettevõtja *[[7. juuli]] – [[Johanna Spyri]], šveitsi kirjanik *[[10. juuli]] – [[H. W. Harkness]], USA arst, pedagoog ja mükoloog *[[9. september]] – [[Henri de Toulouse-Lautrec]], Prantsuse kunstnik *[[14. september]] – [[William McKinley]], USA 25. president (tapeti) *[[18. oktoober]] – [[August Malmström]], Rootsi kunstnik *[[29. oktoober]] – [[Leon Czolgosz]], president William McKinley mõrvar *[[6. november]] – [[Kate Greenaway]], inglise kunstnik ja kirjanik *[[7. november]] – [[Li Hongzhang]], Hiina riigitegelane *[[25. november]] – [[Josef Rheinberger]], Liechtensteini helilooja ja organist *[[11. detsember]] – [[Lev Ivanov]], vene balletitantsija ja koreograaf *[[22. detsember]] – [[Tamerlan Thorell]], rootsi arahnoloog *[[24. detsember]] – [[Clarence King]], USA geoloog ja mägironija == [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]] == *[[Nobeli füüsikaauhind|füüsika]] – [[Wilhelm Conrad Röntgen]] *[[Nobeli keemiaauhind|keemia]] – [[Jacobus Henricus van 't Hoff]] *[[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiin]] – [[Emil Adolf von Behring]] *[[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus]] – [[Sully Prudhomme]] *[[Nobeli rahuauhind|rahu]] – [[Jean Henri Dunant]], [[Frédéric Passy]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:161">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 161</ref>}} [[Kategooria:1901| ]] i0j3csftmdp0hpyyxirksi588fpq2fj 7230652 7230651 2026-09-07T23:14:51Z Raamaturott 56450 7230652 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1901. aasta''' ('''MCMI''') oli [[20. sajand]]i 1. aasta. == Sündmused maailmas == === Jaanuar === {{vaata|Jaanuar 1901}} * [[1. jaanuar]] – Loodi [[Austraalia Ühendus]]. * [[22. jaanuar]] – Pärast ligi 64 aastat kestnud valitsusaega suri Suurbritannia kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]]. Tema järel tõusis troonile [[Edward VII]]. === Veebruar === * ... === Märts === *[[29. märts|29.]]–[[30. märts]] – [[Austraalia]]s toimusid esimesed föderaalvalimised. ([[:en:1901 Australian federal election|en]]) * [[31. märts]] – [[Must meri|Musta mere]] rannikut tabas piirkonna ajaloo võimsaim, umbes 7,2-magnituudine maavärin. === Aprill === * ... === Mai === [[Pilt:Opening_of_the_first_parliament.jpg|pisi|Austraalia kunstniku [[Tom Roberts]]i maal "The Big Picture" (1903), mis kujutab Austraalia parlamendi avamist]] *[[9. mai]] – [[Melbourne]]'is pidas avaistungi Austraalia esimene parlament.<!--The first Parliament of Australia opened in the Royal Exhibition Building in Melbourne, exactly 26 years before it moved to Canberra's Provisional Parliament House, and exactly 87 years before it moved into the Parliament House in Canberra.--> === Juuni === * [[11. juuni]] – [[Suurbritannia]] liitis [[Cooki saared]] [[Uus-Meremaa]]ga. === Juuli === * ... === August === * [[14. august]] – Ameerika lennunduspioneer [[Gustave Whitehead]] sooritas väidetavalt oma lennumasinaga [[Whitehead No. 21]] eduka mootorlennu; kui see on tõsi, edestas ta [[Vennad Wrightid|vendasid Wrighte]] rohkem kui kahe aastaga. === September === *[[3. september]] – [[Melbourne]]'i [[Royal Exhibition Building]]u kohal heisati esimest korda Austraalia lipukonkursi võitnud kavand, millest kujunes tänapäeva [[Austraalia lipp|Austraalia riigilipp]]. [[Pilt:Mckinley.jpg|pisi|180px|[[William McKinley]]]] *[[6. september – Anarhist [[Leon Czolgosz]] haavas [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Buffalo]]s Panameerika maailmanäitusel surmavalt USA president [[William McKinley]]t. *[[7. september]] – [[Qingi dünastia|Qingi Hiina]] ja 11 välisriigi esindajad allkirjastasid [[Bokseriprotokoll]]i, millega määrati kindlaks [[Bokserite ülestõus]]u järgsed rahutingimused. *[[14. september]] – USA president [[William McKinley]] suri 6. septembri atentaadis saadud haavadesse. Uueks presidendiks sai [[Theodore Roosevelt]]. === Oktoober === *[[2. oktoober]] – [[Inglismaa]]l lasti vette [[Holland 1]], esimene [[Suurbritannia]] merejõudude tellitud [[allveelaev]]. * [[19. oktoober]] – [[Brasiilia]] lendur [[Alberto Santos-Dumont]] lendas ümber [[Eiffeli torn]]i. Lennuks kulus 30 minutit. *[[26. oktoober]] – [[Pariis]]is registreeriti esimene juhtum, mil kurjategijad kasutasid põgenemiseks autot. Tegemist oli poeröövlitega.{{lisa viide}} === November === * [[18. november]] – Kirjutati alla teisele [[Hay–Pauncefote'i leping]]ule, mis andis USA-le õiguse [[Panama kanal]]i ehitamiseks. === Detsember === * [[10. detsember]] – Välja jagati esimesed [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]]. * [[23. detsember]] – Austraalias sai kuningliku kinnituse ja jõustus seadusena immigratsiooni piiramise akt.([[:en:Immigration Restriction Act 1901|en]]) == Sündmused Eestis== * [[22. jaanuar]] – {{küsitav|(ukj) [[Hamburg]]is toimusid elukutseliste maadlejate MM-võistlused Kreeka-Rooma maadluses, mille võitis [[Georg Lurich]].}}<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> *Kevadel ilmus Tartus [[Gustav Suits]]u eestvõttel huvialaringi [[Kirjanduse Sõbrad]] album "[[Kiired|Kiired I]]" <ref name="Kronoloogia, 2007:161"/>. *[[6. juuni]] (vkj 24. mai) – loodi [[Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev"|Tallinna Jalgrattasõitjate Selts Kalev]].<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> *[[17. august|17.]]–[[19. august]] (vkj 4.–6. august) – [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i eestvõttel toimus Viljandi tänaval (praegu [[Jaan Tõnissoni tänav]]) rohkelt külastatud (üle 11 000 inimese) [[Eesti põllu- ja käsitöö näitus]].<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> *[[6. september]]–[[9. september]] (vkj 24.–27. august) – suurpõllumeeste eestvõttel toimus Tartus Põhja-Liivimaa augustikuu näitus.<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> * [[12. september]] (ukj) – [[Riia]]s osales [[Aleksander Aberg]] esimest korda elukutseliste turniiril; siit sai alguse tema edukas maadlejakarjäär.<ref name="ESBL"/> *[[19. oktoober]] (vkj 6. oktoober) – asutati [[Tartu Spordiring]], millest [[1902]]. aastal kujunes välja [[Aberg (spordiselts)|spordiselts Aberg]].<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> * [[23. november]] (vkj 10. november) – [[Konstantin Päts]]i toimetamisel ilmus ajalehe [[Teataja]] esimene proovinumber.<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> *[[20. detsember]] (vkj 7. detsember) – [[Valga linnavolikogu]] valimised võitsid eesti ja läti valijad. Esimeseks eestlasest linnapeaks sai proviisor [[Johannes Märtson]]<ref name="Kronoloogia, 2007:161"/> == Sündinud == {{vaata|Sündinud 1901}} * [[3. jaanuar]] – [[Ngô Đình Diệm]], Lõuna-Vietnami poliitik *[[14. jaanuar]] – [[Kustav Kuuskvere]], Eesti kohtunik *[[16. jaanuar]] – [[Fulgencio Batista]], Kuuba sõjaväelane ja poliitik *[[24. jaanuar]] – [[Mihhail Romm]], Vene filmilavastaja *[[26. jaanuar]] – [[René Chaloult]], Kanada poliitik *[[30. jaanuar]] – [[Rudolf Caracciola]], Saksa võidusõitja *[[1. veebruar]] – [[Clark Gable]], USA näitleja *[[13. veebruar]] – [[Paul Reim]], Eesti metsateadlane *[[14. veebruar]] – [[Johannes Hüsse]], Eesti keemik *[[25. veebruar]] – [[Zeppo Marx]], USA koomik *[[27. veebruar]] – [[Jaan Audova]], Eesti vaimulik *[[28. veebruar]] – [[Linus Pauling]], keemik, [[Nobeli auhind]] [[Nobeli keemiaauhind|keemias]] 1954 ja [[Nobeli rahuauhind|rahuauhind]] 1962 *[[1. märts]] – [[Armenak Sarkisjan]], Armeenia luuletaja *[[2. märts]] – [[Grete Hermann]], saksa matemaatik, filosoof ja füüsik-teoreetik *[[11. märts]] – [[Léopold III]], Belgia kuningas *[[15. märts]] – [[Hendrik Allik]], Eesti poliitik *[[16. märts]] – [[Julius Oengo|J. Oro]], Eesti lastekirjanik *[[23. märts]] – [[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend *[[24. märts]] – [[Ub Iwerks]], USA animaator, filmilavastaja- ja produtsent *[[27. märts]] – [[Eisaku Satō]], Jaapani peaminister 1964–1972, [[Nobeli rahuauhind]] 1974 *27. märts – [[Carl Barks]], USA koomiksikunstnik *[[5. aprill]] – [[Melvyn Douglas]], USA näitleja *[[11. aprill]] – [[Richard Antik]], Eesti bibliograaf *[[12. aprill]] – [[Oskar Juul]], Eesti vaimulik *[[17. aprill]] – [[Karl Beurlen]], Saksa paleontoloog *[[20. aprill]] – [[Michel Leiris]], prantsuse kirjanik ja etnograaf *[[29. aprill]] – [[Hirohito]], Jaapani keiser *[[6. mai]] – [[Aleksandra Raatma]], kohtuarstiteadlane *[[7. mai]] – [[Gary Cooper]], USA filminäitleja *[[10. mai]] – [[John Desmond Bernal]], Briti füüsik *[[20. mai]] – [[Max Euwe]], Hollandi malemaailmameister *[[7. juuni]] – [[Richard Aavik]], Eesti sõjaväelane *[[10. juuni]] – [[Frederick Loewe]], USA helilooja *[[18. juuni]] – [[Jeanette MacDonald]], USA filminäitleja *18. juuni – [[Anastassia Nikolajevna Romanova]], Venemaa suurvürstinna *[[28. juuni]] – [[Betti Aronstamm]], Eesti arst *[[1. juuli]] – [[Felix Randel]] (pseud. Redo), eesti maalikunstnik ja karikaturist *[[3. juuli]] – [[Ruth Crawford Seeger]], USA helilooja ja musikoloog *[[5. juuli]] – [[Sergei Obraztsov]], vene lavastaja *[[7. juuli]] – [[Vittorio De Sica]], itaalia filmilavastaja ja -näitleja *7. juuli – [[Eiji Tsuburaya]], Jaapani filmitegija ja kinematograaf *[[15. juuli]] – [[Nicola Abbagnano]], Itaalia filosoof *[[4. august]] – [[Louis Armstrong]], USA džässmuusik *[[8. august]] – [[Ernest Lawrence]], USA tuumafüüsik *[[18. august]] – [[Lucienne Boyer]], prantsuse meelelahutaja ja muusik *[[20. august]] – [[Salvatore Quasimodo]], Itaalia kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] 1959 *[[25. august]] – [[Kjeld Abell]], Taani näitekirjanik *[[8. september]] – [[Hendrik Verwoerd]], Lõuna-Aafrika psühholoog, sotsioloog, ajakirjanik ja poliitik. *[[9. september]] – [[Artur Uritamm]], Eesti helilooja ja pedagoog *[[16. september]] – [[Eduard Ahas]], Eesti kunstnik *[[19. september]] – [[Ludwig von Bertalanffy]], Austria-Ungari bioloog *[[21. september]] – [[Clarence Houser]], USA kergejõustiklane *[[23. september]] – [[Jaroslav Seifert]], tšehhi kirjanik ja ajakirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] 1984 *[[25. september]] – [[Robert Bresson]], Prantsuse filmilavastaja *[[26. september]] – [[George Raft]], USA näitleja ja tantsija *[[29. september]] – [[Enrico Fermi]], Itaalia füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli auhind]] 1938 *29. september – [[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane *[[10. oktoober]] – [[Alberto Giacometti]], Šveitsi skulptor ja maalikunstnik *[[2. november]] – [[James Dunn]], USA näitleja *[[3. november]] – [[Léopold III]], belglaste kuningas *[[5. november]] – [[Etta Moten Barnett]], USA näitleja ja laulja *[[10. november]] – [[Ly Lasner]], eesti näitleja *[[15. november]] – [[Elmar Gustav Kaljot]], Eesti jalgpallur ja treener *[[19. november]] – [[Nina Bari]], Nõukogude Liidu matemaatik *[[21. november]] – [[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik *[[23. november]] – [[Johannes Kichlefeldt]], Eesti jalgpallur *[[5. detsember]] – [[Walt Disney]], USA animaator ja filmiprodutsent *[[6. detsember]] – [[Marian Spychalski]], Poola riigitegelane *[[9. detsember]] – [[Ödön von Horváth]], Austria-Ungari näite- ja romaanikirjanik *[[14. detsember]] – [[Aino Bach]], Eesti graafik *14. detsember – [[Henri Cochet]], Prantsuse tennisist *[[20. detsember]] – [[Robert J. Van de Graaff]], USA füüsik ja leiutaja *[[27. detsember]] – [[Marlene Dietrich]], näitleja ja laulja == Surnud == *[[16. jaanuar]] – [[Arnold Böcklin]], Šveitsi kunstnik *16. jaanuar – [[Hiram Rhodes Revels]] – USA poliitik ja vaimulik *[[17. jaanuar]] – [[Jacob Georg Agardh]], rootsi botaanik, fükoloog ja taksonomist *17. jaanuar – [[Frederic W. H. Myers]], briti luuletaja, klassik ja filoloog *[[20. jaanuar]] – [[Zénobe Gramme]], Belgia elektriinsener *[[22. jaanuar]] – [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]], Suurbritannia ja Iiri kuninganna ja India keisrinna *[[27. jaanuar]] – [[Giuseppe Verdi]], Itaalia helilooja *[[6. veebruar]] – [[Christian Frederik Lütken]], Taani zooloog ja loodusteadlane *[[13. märts]] – [[Benjamin Harrison]], USA 23. president *[[3. aprill]] – [[Richard D'Oyly Carte]], inglise talendiagent ja impressaario *[[22. mai]] – [[Gaetano Bresci]], itaalia anarhist *[[27. mai]] – [[Artur Hazelius]], rootsi pedagoog ja folklorist *[[13. juuni]] – [[Leopoldo Alas]], hispaania romaani- ja ajakirjanik *[[27. juuni]] – [[Joseph Ladue]], USA maavaraotsija ja ettevõtja *[[7. juuli]] – [[Johanna Spyri]], šveitsi kirjanik *[[10. juuli]] – [[H. W. Harkness]], USA arst, pedagoog ja mükoloog *[[9. september]] – [[Henri de Toulouse-Lautrec]], Prantsuse kunstnik *[[14. september]] – [[William McKinley]], USA 25. president (tapeti) *[[18. oktoober]] – [[August Malmström]], Rootsi kunstnik *[[29. oktoober]] – [[Leon Czolgosz]], president William McKinley mõrvar *[[6. november]] – [[Kate Greenaway]], inglise kunstnik ja kirjanik *[[7. november]] – [[Li Hongzhang]], Hiina riigitegelane *[[25. november]] – [[Josef Rheinberger]], Liechtensteini helilooja ja organist *[[11. detsember]] – [[Lev Ivanov]], vene balletitantsija ja koreograaf *[[22. detsember]] – [[Tamerlan Thorell]], rootsi arahnoloog *[[24. detsember]] – [[Clarence King]], USA geoloog ja mägironija == [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]] == *[[Nobeli füüsikaauhind|füüsika]] – [[Wilhelm Conrad Röntgen]] *[[Nobeli keemiaauhind|keemia]] – [[Jacobus Henricus van 't Hoff]] *[[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiin]] – [[Emil Adolf von Behring]] *[[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus]] – [[Sully Prudhomme]] *[[Nobeli rahuauhind|rahu]] – [[Jean Henri Dunant]], [[Frédéric Passy]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:161">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 161</ref>}} [[Kategooria:1901| ]] 5trmk598g86p2a2a4eyoamz5pu7dj4o 0 5692 7230620 7181915 2026-09-07T21:15:47Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7230620 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} [[Fail:Olympic flag.svg|pisi|300px|[[Olümpialipp]]]] '''Nüüdisaegsed olümpiamängud''' ehk '''kaasaegsed olümpiamängud''' ehk '''olümpiamängud''' on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade [[võistlus]], kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt.<ref name="britannica" /> Nii [[suveolümpiamängud|suve-]] kui ka [[taliolümpiamängud|taliolümpiamänge]] korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid vaheldumisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant. Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud [[antiikolümpiamängud]]est, mida peeti [[8. sajand eKr|8. sajandist eKr]] kuni [[4. sajand|4. sajandini pKr]] [[Vana-Kreeka|Kreeka]]s [[Olümpia]]s. [[1894]]. aastal asutas parun [[Pierre de Coubertin]] [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] (ROK), mis on [[olümpialiikumine|olümpialiikumise]] kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses [[olümpiaharta]]st. Olümpialiikumise areng [[20. sajand|20.]] ja [[21. sajand]]il on toonud olümpiamängude korraldusse mitmeid muudatusi: jää- ja talispordialadel võistlemiseks loodi taliolümpiamängud, [[puue|puudega]] sportlaste jaoks [[paraolümpiamängud]] ning [[teismeline|teismeliste]] sportlaste jaoks [[noorte olümpiamängud]]. ROK on pidanud kohanema nii majanduslike, poliitiliste kui ka tehniliste muutustega, mistõttu on olümpiamängud liikunud [[amatöörsport|harrastusspordilt]], mis oli Coubertini nägemus, [[Elukutseliste sport|elukutseliste spordi]] suunas. [[Massimeedia]] üha suurenev tähtsus tõstis päevakorda [[sponsorlus]]e ja [[reklaam]]i lubamise. Maailmasõdade tõttu tühistati 1916., 1940. ja 1944. aasta olümpiamängud. [[Külm sõda|Külma sõja]] aegsed [[boikott|boikotid]] vähendasid 1980. ja 1984. aasta olümpiamängude võistlejate arvu. Lisaks ROK-ile on olümpialiikumisse kaasatud [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid]], [[rahvuslikud olümpiakomiteed]] ja tulevaste [[olümpiamängude korralduskomitee]]. Olümpiamängude korraldajalinna ehk [[olümpialinn]]a valib ROK; kooskõlas olümpiahartaga vastutab olümpialinn olümpiamängude korraldamise ja rahastamise eest. ROK kinnitab ka [[olümpiamängude programm]]i ehk spordialad, milles olümpiamängudel võisteldakse. Olümpiamängudega on seotud mitmed [[rituaal]]id ja [[sümbol]]id, näiteks [[olümpialipp]], [[olümpiatuli]] ning [[olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia|ava- ja lõputseremoonia]]. Suve- ja taliolümpiamängudel võistleb 33 spordi- ja peaaegu neljasajal võistlusalal rohkem kui 13 000 sportlast. Igal võistlusalal esimese, teise ja kolmanda koha saavutanud sportlasele antakse olümpiamedal, vastavalt kuld-, hõbe- ja pronksmedal. Olümpiamängud on kasvanud niivõrd suureks, et peaaegu iga maa ja rahvus on spordivõistlusel esindatud. Olümpiamängude suurus on pannud olümpialiikumise proovile mitmes vallas: boikotid, [[doping]]u kasutamine, [[korruptsioon]]iskandaalid ja [[terrorism]]. Iga kahe aasta tagant avaneb tundmatutel sportlastel tänu olümpiamängudele ja nende suurele meediakajastusele võimalus koguda nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist tuntust. Olümpiamängud annavad ka olümpialinnale ja spordivõistlust võõrustavale maale võimaluse end maailmale näidata. == Antiikolümpiamängud == {{vaata|Antiikolümpiamängud}} [[Pilt:Olympia-stadion.jpg|pisi|vasakul| Staadion [[Olümpia]]s]] Antiikolümpiamängud olid iga nelja aasta tagant [[Olümpia]]s peajumal [[Zeus]]i auks peetud [[religioon|religioossed]] spordipidustused, kus võistlesid [[Vana-Kreeka]] [[polis|linnriike]] esindavad [[sportlane|sportlased]]. Olümpiamängudel võisteldi nii [[spordialade loend|spordi-]] kui ka võitlusaladel, näiteks [[maadlus]], [[pankraation]] ja [[hobuste võiduajamine]]. [[Konflikt]]is olevad linnriigid pidid olümpiamängude ajaks omavahelised erimeelsused kõrvale jätma – sõjategevusest loobumist kutsuti [[olümpiarahu]]ks.<ref name="1vgTU" /> Rahusoov on osa olümpiamängude müüdist, kuna tegelikult mängude ajaks sõdimist Kreekas ei peatatud; tänu vaherahule julgesid Olümpiasse teel olevad [[palverännak|palverändurid]] liikuda ka vaenlase territooriumi kaudu, sest nad olid Zeusi kaitse all.<ref name="QJNCG" /> Olümpiamängude idee ja sünd on seotud [[müüt]]ide ja [[legend]]idega.<ref name="young" /> Ühe müüdi järgi oli mängude rajajaks [[Herakles]] koos isa Zeusiga<ref name="young" /><ref name="pindar" /><ref name="q1kZC" /> – arvatakse, et Herakles hakkas kutsuma mänge olümpiamängudeks ning seadis sisse tava, mille järgi peeti mänge iga nelja aasta tagant.<ref name="pindar" /> Pärast [[Heraklese vägitööd|kaheteist kangelasteo]] sooritamist ehitas Herakles isa auks [[olümpiastaadion]]i. Herakles kõndis valminud olümpiastaadionil 200 sammu ja nimetas selle vahemaa [[staadion (pikkusühik)|staadioniks]], mis võeti hiljem kasutusele pikkusühikuna. Esimesed olümpiamängud peeti arvatavasti [[776 eKr|776. aastal eKr]], kuna Olümpiast on leitud pealiskirjaga tahvel, kus on kirjas alates 776 eKr iga nelja aasta tagant peetud jooksuvõistluse võitjad.<ref name="sX4WB" /> Antiikolümpiamängudel võisteldi jooksualadel, viievõistluses ([[kaugushüpe]], [[kettaheide]], [[odavise]], [[staadionijooks]] ja [[maadlus]]), [[rusikavõitlus]]es, maadluses, pankraationis ja [[ratsasport|ratsaspordis]].<ref name="kcAzi" /><ref name="Jm4hP" /> Esimeseks olümpiavõitjaks tuli staadionijooksus [[Elis]]est pärit kokk [[Koroibos]].<ref name="FsoQ8" /> [[Religioon]] oli antiikolümpiamängudel väga tähtsal kohal – spordivõistlusi peeti koos [[ohverdamine|ohverdusrituaalidega]], mille käigus avaldati austust lisaks Zeusile (kelle [[Pheidias]]e valmistatud [[Zeusi kuju Olümpias|kuju]] asus Olümpia [[tempel|templis]]) ka [[vanakreeka mütoloogia]] kuningale [[Pelops]]ile, kes oli pidanud koos [[Pisa (Elis)|Elise Pisa]] kuninga [[Oinomaos]]ega kaarikusõiduvõistlusi.<ref name="jRneL" /> Olümpiavõitjaid austati, neid tehti surematuks luuletustes ja nende auks püstitati ausambaid.<ref name="nGSPJ" /> Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant – seda ajavahemikku kutsuti [[olümpiaad]]iks, mida vanakreeklased kasutasid ajaühikuna. Olümpiamängud olid osa [[Panhelleni mängud]]est, kuhu kuulusid veel [[Püütia mängud|Püütia]], [[Nemea mängud|Nemea]] ja [[Isthmose mängud]].<ref name="9qhHZ" /> Antiikolümpiamängude kõrgaeg oli [[5. sajand eKr|5.]] ja [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]], misjärel hakkas mängude tähtsus langema, kuna [[Rooma riik|Vana-Rooma]] võim ja mõju Kreekas suurenes. Antiikolümpiamängude lõpuaega ei ole teada, aga arvatakse, et viimased mängud peeti [[393]]. aastal, kui [[keiser]] [[Theodosius I]] keelustas [[paganlus]]e ja selle praktiseerimise [[tava]]d.<ref name="crowther" /> Teise arvamuse järgi peeti viimased antiikolümpiamängud [[426]]. aastal, kui keiser [[Theodosius II]] käskis lammutada kõik Kreeka templid.<ref name="crowther" /> == Nüüdisaegsed olümpiamängud == === Eelkäijad === [[Fail:Brookes 1876.jpg|pisi|püsti|[[Wenlocki olümpiamängud]]e looja dr. [[William Penny Brookes]]]] Alates [[17. sajand]]ist on mitmeid spordiüritusi nimetatud "olümpiaks". [[Inglismaa]]l [[Chipping Campden]]i lähedal korraldati [[Cotswoldi olümpiamängud|Cotswoldi olümpiamänge]] (Cotswold Olimpick Games), kus võisteldi mitmel spordialal. Mängude looja ja eestvedaja aastatel [[1612]]–[[1642]] oli [[advokaat]] [[Robert Dover]]. [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e korraldusõiguse kandidatuuri ajal nimetas [[Suurbritannia Olümpiakomitee]] Cotswoldi olümpiamänge "Briti olümpiatraditsiooni alusepanijaks".<ref name="PyP2Z" /> Antiikolümpiamängude traditsiooni püüti taaselustada [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal, kui aastatel [[1796]]–[[1798]] korraldati igal aastal olümpiapidustusi "L'Olympiade de la République, kus võisteldi mitmel antiikolümpiamängude spordialal. 1796. aasta mängudel kasutati esimest korda spordivõistlusel [[meetermõõdustik]]ku.<ref name="v0X7m" /> [[1850]]. aastal hakkas dr. [[William Penny Brookes]] Inglismaal [[Much Wenlock]]is [[Shropshire]]'is korraldama spordivõistlusi Olympian Class. [[1859]]. aastal nimetas Brookes need [[Wenlocki olümpiamängud]]eks (Wenlock Olympian Games); neid mänge peetakse tänapäevani igal aastal.<ref name="6hXL2" /> [[1860]]. aastal asutas Brookes [[Wenlocki olümpiaselts]]i.<ref name="UFEFz" /> Aastatel [[1862]]–[[1867]] toimusid [[John Hulley]] ja [[Charles Melly]] eestvedamisel [[Liverpool]]is igal aastal suured olümpiapidustused (Grand Olympic Festival). Need olid esimesed rahvusvahelised spordivõistlused, kus osalesid ainult [[amatöörsportlane|amatöörsportlased]]; võistelda lubati ainult meessportlastel.<ref name="vWADH" /><ref name="yRX7U" /> [[1896. aasta suveolümpiamängud|Esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude]] korraldus ja võistlusprogramm sarnanes väga Liverpooli olümpiamängude omaga.<ref name="D7S4y" /> [[1865]]. aastal asutasid Hulley, Brookes ja [[Ernst Georg Ravenstein]] Liverpoolis Rahvusliku Olümpiakomitee, mida peetakse Suurbritannia Olümpiakomitee eelkäijaks. Rahvusliku Olümpiakomitee põhikirjast kujunes hiljem [[olümpiaharta]] alusraamistik.<ref name="jUDWY" /> [[1866]]. aastal korraldati Londoni [[Kristallpalee]]s Suurbritannia rahvuslikud olümpiamängud.<ref name="LzBID" /> === Olümpiamängude taaselustamine === [[Fail:Baron Pierre de Coubertin.jpg|pisi|püsti|Parun [[Pierre de Coubertin]]]] Kreeka soov taaselustada olümpiamängude traditsioon sai alguse koos [[Kreeka iseseisvussõda|Kreeka iseseisvussõja]]ga [[Osmanite riik|Osmanite riigist]] [[1821]]. aastal. Olümpiamängude mõtte pakkus esimesena välja [[luuletaja]] ja ajalehe[[toimetaja]] [[Panagiótis Soútsos]] [[1833]]. aastal avaldatud luuletuses "Surnute dialoog".<ref name="msOho" /> Kreeka [[Rumeenia|rumeenlasest]] jõukas [[filantroop]] [[Evangelos Zappas]] kirjutas [[1856]]. aastal kuningas [[Otto I (Kreeka)|Otto I]]-le, et soovib olümpiamängude taaselustamist rahastada.<ref name="young2" /> Zappase rahalise toetusega toimusid esimesed [[Zappase olümpiamängud|olümpiamängud]] [[1859]]. aastal [[Ateena]] linnaväljakul; mängudel osalesid sportlased Kreekast ja Osmanite riigist. Zappas rahastas [[Panathinaikó staadion]]i [[restaureerimine|restaureerimist]], et seal saaks pidada kõiki tulevasi olümpiamänge.<ref name="young2" /> Panathinaikó staadionil korraldati [[1870]]. ja [[1875]]. aasta olümpiamängud.<ref name="kNYRG" /> 1870. aasta mängudel oli 30 000 pealtvaatajat; 1875. aasta mängude kohta ei ole ametlikku pealtvaatajate arvu teada.<ref name="ygqr6" /> [[1890]]. aastal, olles külastanud Wenlocki olümpiaseltsi korraldatud mänge, tekkis prantsuse parun [[Pierre de Coubertin]]il idee luua [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK).<ref name="rugby" /> Tuginedes Brookesi ja Zappase arusaamadele, soovis Coubertin panna aluse vahetuva korraldusõigusega rahvusvahelistele olümpiamängudele, mis toimuksid iga nelja aasta tagant.<ref name="rugby" /> Coubertin esitles oma ideed ROK-i esimesel [[olümpiakongress]]il, mis toimus [[16. juuni|16.]]–[[23. juuni]]l [[1894]] [[Pariisi Ülikool]]is. Kongressi viimasel päeval otsustati, et esimesed ROK-i egiidi all toimuvad olümpiamängud peetakse [[1896]]. aastal Ateenas.<ref name="PGmOy" /> [[ROK-i president|ROK-i esimeseks presidendiks]] valiti Kreeka kirjanik [[Dimítrios Vikélas]].<ref name="QVVRe" /> === 1896. aasta olümpiamängud === {{vaata|1896. aasta suveolümpiamängud}} [[Fail:Stamp of Greece. 1896 Olympic Games. 2l.jpg|pisi|püsti|1896. aasta olümpiamängude [[postmark]]]] [[Fail:1906 Intercalated Olympic Games Opening Ceremony.jpg|pisi|vasakul|püsti|1896. aasta olümpiamängude avatseremoonia [[Panathinaikó staadion]]il]] ROK-i egiidi all toimusid esimesed olümpiamängud [[1896]]. aastal [[Ateena]]s [[Panathinaikó staadion]]il. Olümpiamängudel oli esindatud 14 maa 241 sportlast, kes võistlesid 43 alal.<ref name="8yWHX" /> Evangelos Zappas oli koos [[nõbu]] [[Konstantinos Zappas|Konstantinos]]ega annetanud Kreeka valitsusele tulevaste olümpiamängude tarvis raha, mida kasutati esimeste olümpiamängude korralduskulude katmiseks.<ref name="XrMFy" /><ref name="oMW83" /><ref name="Qv4Wc" /> Staadioni [[restaureerimine|restaureerimist]] toetas Kreeka rikkur [[Georgios Averoff]].<ref name="young3" /> Kreeka valitsus eraldas olümpiamängude korraldamiseks samuti raha, mida loodeti tagasi teenida piletite ja olümpiamängudele pühendatud mälestus[[postmark|markide]] müügiga.<ref name="young3" /> Nii Kreeka ametiisikud kui ka avalikkus suhtusid olümpiamängude korraldamisse väga entusiastlikult, mida hindasid ka paljud sportlased, kes isegi nõudsid, et Ateenast saaks alaline [[olümpialinn]]. ROK-i visiooni järgi pidi olümpiamängude korraldusõigus siiski vahetuma maailma eri linnade vahel – [[1900. aasta suveolümpiamängud|järgmised olümpiamängud]] peeti [[1900]]. aastal [[Pariis]]is.<ref name="HqVdW" /> === Muudatused === {{vaata|Suveolümpiamängud}} Pärast edukaid esimesi nüüdisaegseid olümpiamänge tabas [[olümpialiikumine|olümpialiikumist]] mõõnaaeg, mis ohustas olümpiamängude traditsiooni jätkumist. Olümpiamängud olid nii [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal]] [[Pariis]]is kui ka [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aastal]] [[Saint Louis]]es [[maailmanäitus]]e "kõrvaletendused". Pariisi olümpiamängud olid esimesed, kus lubati võistelda naissportlastel, kuid neil olümpiamängudel ei olnud staadionit. Saint Louise olümpiamängudel osales 650 sportlast, kellest 580 olid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]].<ref name="h22f4" /> Olümpialiikumine elavnes pärast Ateenas korraldatud [[1906. aasta vaheolümpiamängud|1906. aasta vaheolümpiamänge]]. Kuna 1906. aasta olümpiamängud olid teised mängud ühe olümpiaadi jooksul, ei olnud need ROK-i poolt tunnustatud; ühtegi vaheolümpiamänge ei ole hiljem peetud. Ateena vaheolümpiamängude vastu oli suur avalik huvi ning neil osales palju eri maade sportlasi. Alates vaheolümpiamängudest on olümpiamängude populaarsus ja suurus üha kasvanud.<ref name="5sDBJ" /> ==== Kohalikud olümpiamängud ==== [[Fail:1913._Первая_всероссийская_олимпиада._Август._Киев._Olympic_Games.ogv|pisi|Esimesed ülevenemaalised olümpiamängud 1913. aastal [[Kiiev|Kiievis]]]] „Olümpia“ mõiste muutus 20. sajandi algul populaarseks, nii hakati erinevaid piirkondlikke võistlusi nüüdisaegsete ja [[Antiikolümpiamängud|antiikolümpiamängude]] eeskujul nimetama olümpiamängudeks. Näiteks tähistati [[Riia|Riias]] [[Liivimaa]] Venemaa koosseisu kuulumise 200. aastapäeva [[Turnimine|turnipeoga]] koolinoortele, mille eeskavas olid ka olümpiamängud. Sarnaseid kohalikke olümpiamänge peeti ülevenemaaliselt (esimesed toimusid 1913. aastal [[Kiiev|Kiievis]], teised 1914. aastal Riias) ja suuremates linnades, kus [[spordiseltsid]] korraldasid oma olümpiamänge.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Sõna 17 august 1944 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestisona19440817.2.47&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2023-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Etniliste [[Eestlased|eestlaste]] esimesteks olümpiamängudeks peetakse [[Spordiselts Kalev|spordiseltsi Kalev]] korraldatud mänge 1911. aastal. Aastal 1912 ja 1913 toimusid teised ja kolmandad mängud. Eestlaste esimeste olümpiamängude kavalehel seletati ka lahti, kuidas kalevlased seletasid selles kontekstis olümpiamängude mõistet: „Esimest korda Eestis kuuleme ülemaalisest wõistluswõimlemistest „kerge atleetikas“. „Olympia mängude“ nime all juba [[Kreeka|greeklaste]] juures kõrgel järjel edenenud ning rahwale jõudu ja osawust andew kerge atleetika sport on nüüd igal pool eluga edasi wõitlewate rahwaste juures uueste sündimise ajajärgul.“ Seega Eestis korraldatud olümpiamängud olid [[Kergejõustik|kergejõustikuvõistlused]], mida oli täiendatud vahel mõne teise valdkonna alaga (1911. aastal oli selleks [[Jalgpall|jalgpalli]] kauguslöömine).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Antons |eesnimi=Kaarel |kuupäev=2023-08-02 |pealkiri=Ühe teekonna lugu: Vana-Kreeka spordipühast Eesti Olümpiakomiteeni |url=https://hobumaailm.ee/uhe-teekonna-lugu-vana-kreeka-spordipuhast-eesti-olumpiakomiteeni/ |vaadatud=2023-08-20 |väljaanne=Hobumaailm |keel=et |arhiivimisaeg=2023-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230820055151/https://hobumaailm.ee/uhe-teekonna-lugu-vana-kreeka-spordipuhast-eesti-olumpiakomiteeni/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==== Taliolümpiamängud ==== {{vaata|Taliolümpiamängud}} [[Fail:Bundesarchiv Bild 102-05472, St. Moritz, Winterolympiade.jpg|püsti=0.93|pisi|[[Jäähoki]]<nowiki/>võistlus [[1928. aasta taliolümpiamängud]]el [[Sankt Moritz]]is]] Taliolümpiamängud kutsuti ellu selleks, et sportlased saaks võistelda [[lumi|lumel]] ja [[jää]]l harrastatavates spordialades, mida on geograafilistel põhjustel [[suveolümpiamängud]]e raames keeruline korraldada. [[Iluuisutamine]] oli suveolümpiamängude kavas nii [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908.]] kui ka [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aastal]] ning [[jäähoki]] 1920. aastal. Soovides suurendada talispordialade arvu olümpiamängudel, otsustas ROK [[1921]]. aasta [[olümpiakongress]]il [[Lausanne]]'is kutsuda ellu olümpiamängude talivariandi. [[1924. aasta taliolümpiamängud|Esimesed taliolümpiamängud]], mis koosnesid 11-päevasest talispordinädalast, peeti [[1924]]. aastal [[Prantsusmaa]]l [[Chamonix]]'s kolm kuud enne [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi suveolümpiamänge]].<ref name="F4YT3" /> Esialgu plaaniti nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldada ühel aastal ja samas riigis, kuid sellest loobuti üsna pea. ROK-i korraldusel hakati taliolümpiamänge pidama iga nelja aasta tagant suveolümpiamängudega samal aastal.<ref name="KZ5nA" /> Pärast [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992. aasta Albertville'i taliolümpiamänge]] otsustati alates [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aastast]] hakata taliolümpiamänge korraldama iga nelja aasta tagant ja kaks aastat pärast suveolümpiamänge. ==== Paraolümpiamängud ==== {{vaata|Paraolümpiamängud}} [[Fail:2008 Summer Paralympics Wheelchair tennis - women.jpg|pisi|Naiste [[ratastoolitennis]]e võistlus [[2008. aasta suveparaolümpiamängud|2008. aasta suvistel paraolümpiamängud]]el [[Peking]]is]] [[Ludwig Guttmann]], kes soovis pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] edendada sõdurite taastusravi, korraldas samal ajal koos [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948. aasta Londoni olümpiamängudega]] mitme haigla vahel spordiürituse. Sellest üritusest kasvas välja iga-aastane spordifestival, millega Guttmann ja teised korraldajad soovisid teadvustada spordi tähtsust [[puue|puudega]] inimeste tervenemise juures. [[1960. aasta suveolümpiamängud]]e ajaks kogunes Guttmanni algatusel [[Rooma]]sse 400 sportlast, kes võistlesid "paralleelolümpial", mida peetakse [[1960. aasta paraolümpiamängud|esimesteks paraolümpiamängudeks]]. Alates nendest mängudest on paraolümpiamängud toimunud igal olümpiamängude aastal. Alates [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aasta Seouli suveolümpiamängudest]] on paraolümpiamänge võõrustanud sama aasta olümpialinn.<ref name="hYb59" /> [[2001]]. aastal sõlmisid ROK ja [[Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee]] kokkuleppe, mille kohaselt pannakse nii tava- kui ka paraolümpiamängude korraldamise kohustus kirja olümpialinna kokkuleppesse.<ref name="phxBy" /><ref name="lUXoG" /> Kahe komitee kokkuleppe järgi on olümpiamänge peetud alates [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi suveolümpiamängudest]]. Londoni olümpiamängude korralduskomitee president [[Sebastian Coe]] on sõnanud [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aasta suve]]- ja [[2012. aasta suveparaolümpiamängud|paraolümpiamängude]] kohta: {{cquote | Me soovime muuta rahva hoiakut puudega inimeste suhtes, pühitseda paraolümpiasporti ning kinnitada, et need kaks olümpiamängu käivad käsikäes.<ref name="C1r5r" /> }} ==== Noorte olümpiamängud ==== {{vaata|Noorte olümpiamängud}} [[Pilt:YOGOpeningCeremony-ParadeofFlags-Singapore-20100814-02.jpg|pisi|[[2010. aasta noorte suveolümpiamängud]]e avatseremoonia [[Singapur]]is]] Noorte olümpiamängud loodi olümpiamängude kõrvale selleks, et anda 14–18aastastele sportlastele võimalus omavahel võistelda. Noorte olümpiamängude idee algatas [[2001]]. aastal [[ROK-i president]] [[Jacques Rogge]]; mängude korraldamine kinnitati [[2007]]. aastal [[ROK-i istungjärgud|ROK-i 119. istungjärgul]].<ref name="VPPcW" /><ref name="5Cox5" /> [[2010. aasta noorte suveolümpiamängud|Esimesed noorte suveolümpiamängud]] toimusid [[2010]]. aasta augustis [[Singapur]]is ning [[2012. aasta noorte taliolümpiamängud|taliolümpiamängud]] kaks aastat hiljem jaanuaris [[Austria]]s [[Innsbruck]]is.<ref name="5J5rc" /> Noorte olümpiamängud on olümpiamängudega võrreldes lühemad – suvemängud kestavad kaksteist ja talimängud üheksa päeva.<ref name="wK1Pm" /> ROK-i reeglite järgi võib noorte suveolümpiamängudel osaleda kuni 3500 sportlast ja 875 ametnikku ning taliolümpiamängudel 970 sportlast ja 580 ametnikku.<ref name="ZFyJG" /><ref name="S7yCu" /> Noorte olümpiamängude programm kattub olümpiamängude programmiga, aga spordi- ja võistlusalade arv on väiksem ning lubatud on segavõistkonnad, mis koosnevad näiteks mitme maa esindajatest või mõlemast soost.<ref name="Gl8RJ" /> === Osalevad sportlased ja maad === 1896. aastal osales [[1896. aasta suveolümpiamängud|esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel]] 241 võistlejat 14 maalt ning kavas oli 43 võistlusala;<ref name="iocfactsheet" /> [[2012. aasta suveolümpiamängud]]eks oli võistlejate arv kasvanud 10 500 ja osalevate maade arv 204-ni; võistlusalasid oli Londonis 302.<ref name="gWvqh" /> Taliolümpiamängudel on osalejaid vähem – [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el [[Vancouver]]is osales 82 maa 2566 sportlast, kes võistlesid 86 alal.<ref name="b0ItB" /><ref name="rACNX" /> Olümpiamängude ajal majutatakse enamik sportlasi, ametnikke ja delegatsioonide liikmeid [[olümpiaküla|olümpiakülla]], kus asuvad nii söögikohad, tervisekeskused kui ka palvetamiskohad.<ref name="Y3jpj" /> Paljudel maadel, mis ei vasta [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvaheliste organisatsioonide]] poliitilise iseseisvuse tingimusele, kuid kus loodud [[rahvuslik olümpiakomitee]], on saanud ROK-i tunnustuse, on lubatud olümpiamängudel võistelda. Selliste [[koloonia]]te ja mittesuveräänsete maade hulka kuuluvad näiteks [[Puerto Rico]], [[Bermuda]] ja [[Hongkong]], kes kuuluvad küll teise riigi koosseisu, aga võistlevad olümpiamängudel oma maa lipu all.<ref name="bidpro" /> [[Olümpiaharta]] järgi tohib uus loodav rahvuslik olümpiakomitee esindada maad, kellel on "rahvusvahelise üldsuse tunnustus".<ref name="bidpro" /> ROK-i tunnustust ei ole sellest tulenevalt saanud ei [[Saint-Martini saar]]e ega [[Curaçao]] rahvuslik olümpiakomitee, kuigi need maad said [[2010]]. aastal sarnase põhiseadusliku määratluse kui [[Aruba]], kelle rahvuslikku olümpiakomiteed on ROK [[1986]]. aastal tunnustanud.<ref name="xbZIM" /><ref name="F9v0E" /> === Olümpiamängude korraldamise majanduslik ja sotsiaalne mõju === Mitmed majandusteadlased on seadnud kahtluse alla olümpiamängude majandusliku kasulikkuse, kuna sellise suursündmuse korraldamine on väga kulukas, kuid mängude võõrustamisega ei kaasne märkimisväärset pikaajalist majanduslikku kasu. Uuringud on näidanud, et olümpiamängude korraldamine (või isegi korraldusõiguse taotlemine) võib suurendada võõrustava maa eksporti, kuna olümpiamängude korraldamissoov annab märku selle maa [[rahvusvaheline kaubandus|rahvusvahelise kaubanduse]] avatusest.<ref name="uBfsw" /> Uuringud on lisaks näidanud, et suveolümpiamängude korraldamine suurendab märgatavalt olümpialinnas asuvate ettevõtete [[heategevus|annetusi ja vabatahtlikku tegevust]], mis toob omakorda kasu kohalikule [[kolmas sektor|vabakonnale]]; see positiivne mõju ei ole püsiv ning kestab kõige enam paar aastat enne ja pärast olümpiamängude toimumist. Olümpiamängude korraldamine annab seega olümpialinnale võimaluse mõjutada kohalikku ettevõtlust ja suurendada vabakonna heaolu.<ref name="klj9w" /> Olümpiamängudel on olnud kohalikule kogukonnale ka negatiivseid mõjusid – vabaühenduse [[Centre on Housing Rights and Evictions]] (COHRE) kinnitusel on viimase kahe kümnendi{{millal}} jooksul olnud olümpiamängude tõttu sunnitud elukohta vahetama üle kahe miljoni, peamiselt puudust kannatava inimese.<ref name="NaH8P" /> == Rahvusvaheline Olümpiakomitee == {{vaata|Rahvusvaheline Olümpiakomitee}} {{vaata|Olümpialiikumine}} [[Fail:Siege cio.jpg|pisi|[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] peakontor [[Šveits]]is [[Lausanne]]'is]] [[Olümpialiikumine]] koosneb rahvuslikest olümpiakomiteedest ja assotsiatsioonidest, [[spordiorganisatsioonide loend|rahvusvahelistest spordiorganisatsioonidest]] ja [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid|-föderatsioonidest]] ning sportlastest, treeneritest, kohtunikest ja teistest spordiga seotud isikutest, kes oma tegevuses lähtuvad [[olümpism]]i põhimõtetest ja järgivad olümpiahartat.<ref name="VxJJp" /> [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim võim, kes vastutab [[olümpialinn]]a valimise, olümpiamängude planeerimise järelevalve, olümpiamängude programmi uuendamise ja kinnitamise ning sponsorlepingute ja teleülekandeõiguste läbirääkimiste eest.<ref name="iwRrh" /> Olümpialiikumine jaguneb kolmeks peamiseks osaks: * [[Rahvusvahelised spordiföderatsioonid]] – juhtorganid, kes reguleerivad spordialade tegevust rahvusvahelisel tasandil. Näiteks rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon [[FIFA]] on jalgpalli assotsiatsioonide juhtorgan ning rahvusvaheline võrkpalliföderatsioon [[FIVB]] on võrkpalli assotsiatsioonide juhtorgan. Olümpialiikumisse kuulub praegu 35 rahvusvahelist spordiföderatsiooni, mis esindavad iga olümpiaspordiala.<ref name="YEIPD" /> * [[Rahvuslik olümpiakomitee]], kes on oma maa olümpialiikumise esindajad ja korraldajad. Eesti rahvuslik olümpiakomitee on [[Eesti Olümpiakomitee]]. ROK-i tunnustuse on praeguseks saanud 205 rahvuslikku olümpiakomiteed.<ref name="iocfactsheet" /> *[[Olümpiamängude korralduskomitee]] – rahvusliku olümpiakomitee moodustatud ajutine komitee, kes vastutab oma maal toimuvate olümpiamängude eest. Olümpiamängude korralduskomitee likvideeritakse pärast olümpiamängude toimumist ja kokkuvõtte esitamist ROK-ile.<ref name="A2ATQ" /><ref name="olympiaharta" /> Olümpialiikumise ametlikud keeled on [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[inglise keel]]. Olümpiamängudel kasutatakse ka võõrustava maa [[ametlik keel|ametlikku keelt]] või ametlikke keeli – näiteks avatseremoonia osavõtjate paraadil tutvustatakse iga maad vähemalt kolmes keeles; kui olümpiamängud toimuvad inglise või prantsuse keelt kõneleval maal, tutvustatakse maid kahes keeles.<ref name="olympiaharta" /><ref name="AZYVx" /> === Kriitika ja korruptsiooniskandaalid === [[Fail:Juan Antonio Samaranch DF-ST-01-00128.JPEG.jpg|pisi|püsti| [[Juan Antonio Samaranch]], ROK-i president aastatel 1980–2001]] ROK-i on nimetatud jäiga juhtimisega organisatsiooniks, kes on valinud liikmeid ka eluks ajaks. Kõige vastuolulisemateks on peetud president [[Avery Brundage]]'i ja [[Juan Antonio Samaranch]]i ametiaegu. Brundage, kes oli ROK-i president üle 20 aasta, kaitses olümpiamänge poliitilise sekkumise ja reklaami mõjude eest.<ref name="XLpqh" /> Brundage'i süüdistati nii [[rassism]]is ([[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] delegatsiooni [[apartheid]]iprobleemi käsitlemise tõttu) kui ka [[antisemitism]]is.<ref name="QSgxr" /> Samaranchi ametiaega saatsid [[onupojapoliitika]]- ja [[korruptsioon]]isüüdistused;<ref name="IS31K" /> kritiseeriti ka tema seotust [[Francisco Franco]] [[diktatuur]]iga.<ref name="0ATgR" /> [[1998]]. aastal paljastati, et mitu ROK-i liiget oli võtnud [[altkäemaks]]u [[Salt Lake City]] taotluskomiteelt, kes soovis saada [[2002. aasta taliolümpiamängud]]e korraldusõigust. Pärast ROK-i läbi viidud uurimist astus tagasi neli ja heideti välja kuus ROK-i liiget. Et tulevikus sarnast skandaali vältida, muudeti olümpialinna valimise korda.<ref name="TcYOn" /> [[2004]]. aasta augustis eetris olnud [[BBC]] dokumentaalsaade "[[Panorama (dokumentaalsari)|Panorama]]" avalikustas 2012. aasta olümpialinna valimistega seotud altkäemaksu andmise,<ref name="2n08p" /> väites, et ROK-i liikmeid oli võimalik ära osta, et nad soovitud kandidaatlinna poolt hääletaks. Pärast olümpialinna valimiste nappi kaotust Londonile<ref name="BWFJO" /> süüdistas [[Pariisi linnapea]] [[Bertrand Delanoë]] [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministrit]] [[Tony Blair]]i ja Londoni taotluskomiteed eesotsas endise olümpiavõitja [[Sebastian Coe]]ga reeglite rikkumises. Delanoë sõnul oli [[Prantsusmaa president]] [[Jacques Chirac]] reeglite rikkumisest teadlik; Chirac ei soovinud süüdistusi kommenteerida.<ref name="E96FN" /> Süüdistuste põhjal ametlikku uurimist ei algatatud. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]e olümpialinna valimisi saatsid samuti korruptsioonisüüdistused. ROK-i liige [[Marc Hodler]], kes oli seotud kandidaatlinna [[Sion]]iga, väitis, et [[Toronto]] korralduskomitee oli andnud ROK-i ametnikele altkäemaksu; süüdistuse põhjal algatati põhjalik uurimine. Hodleri süüdistuse tõttu ei soovinud paljud ROK-i liikmed olümpialinna valimistel Sioni poolt hääletada, mis aitas tõenäoliselt Torontol korraldusõiguse võita.<ref name="7IVTG" /> == Olümpiamängud ja reklaam == ROK ei lubanud esialgu olümpiamänge ettevõtete toetusega rahastada, kuid pärast president [[Avery Brundage]]'i ametiaja lõppu [[1972]]. aastal hakkas ROK [[televisioon]]i ja [[reklaam]]ituru võimaluste vastu rohkem huvi tundma.<ref name="media" /> President [[Juan Antonio Samaranch]]i juhtimisel kaasati olümpiamängude korraldamisse rahvusvahelisi sponsoreid, kes soovisid oma tooteid siduda olümpiamängude [[bränd]]iga.<ref name="television" /> === Eelarve === ROK-i eelarve oli [[20. sajand]]i esimesel poolel väike.<ref name="television" /><ref name="movement" /> Avery Brundage, kes oli ROK-i president aastatel [[1952]]–[[1972]], hoidis olümpiamänge igasuguse reklaamimõju eest, kuna arvas, et ettevõtete [[lobitöö]] võib ROK-i otsustusi liialt kallutada.<ref name="media" /> Brundage'i jäikade seisukohtade tõttu pidi olümpiamängude korralduskomitee leidma ise sponsorid ja reguleerima sümbolite kasutust.<ref name="media" /> Kui Brundage'i ametiaeg lõppes, oli ROK-il varasid 2 miljoni dollari väärtuses; kaheksa aastat hiljem ulatusid ROK-i varad 45 miljoni dollarini – eelarve kasvas märkimisväärselt tänu ettevõtete rahalisele toetusele ja teleülekandeõiguste müügile.<ref name="media" /> [[1980]]. aastal ROK-i presidendiks valitud Juan Antonio Samaranch soovis muuta ROK-i rahaliselt sõltumatuks.<ref name="movement" /> [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta olümpiamängude]] eelarve ülejääk ulatus seninägematu 225 miljoni dollarini; Los Angelese korralduskomiteel õnnestus suur ülejääk saavutada osaliselt tänu piiratud sponsorlusõiguste müügile valitud ettevõtetele.<ref name="L1Hwd" /> Soovides saada kontrolli sponsorluslepingute üle, asutas ROK Samaranchi juhtimisel [[1985]]. aastal olümpiamängude partnerlusprogrammi TOP (The Olympic Partner Programme), mille eesmärgiks oli luua olümpiamängude bränd.<ref name="television" /> TOPi liikmesus on väga kallis ja seetõttu kättesaadav vaid vähestele – nelja-aastane liikmemaks ulatub 50 miljoni dollarini.<ref name="movement" /> TOPi liikmel on oma tootekategoorias üleilmsed reklaami ainuõigused ning tal on lubatud tootetrükistes ja -reklaamis kasutada [[olümpiasümbol]]it.<ref name="kommerts" /> === Televisiooni mõju === [[Fail:Olympic Final 2000 (1936 cartoon).jpg|pisi|püsti=1.35| [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta Berliini olümpiamängude]] aegne karikatuur, mis kujutleb aastat [[2000]], kui pealtvaatajad on asendatud televisiooni ja raadioga ning rahva hõisked kostavad [[valjuhääldi]]test]] [[Fail:Cameras, Olympic Park, London Olympic Games.jpg|pisi|Teleülekande kaamerad [[2012. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängudel]]]] [[Berliin]]i [[1936. aasta suveolümpiamängud]] kanti esimest korda üle televisioonis; ülekanne oli nähtav vaid kohalikule televaatajale.<ref name="D9IJ7" /> Esimeste olümpiamängudena kanti rahvusvaheliselt televisioonis üle [[1956. aasta taliolümpiamängud]],<ref name="KuXm4" /> ning neile [[1960. aasta taliolümpiamängud|järgnenud taliolümpiamängude]] ülekandeõigused müüdi esimest korda spetsiaalsetele [[ringhääling]]uvõrgustikele – [[CBS]] maksis Ameerika Ühendriikide ülekandeõiguste eest 394 000 dollarit<ref name="sportkom" /> ja [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU) Euroopa ülekandeõiguste eest 660 000 dollarit.<ref name="television" /> Järgnenud aastakümnetel kujunesid olümpiamängud [[külm sõda|külma sõja]] ideoloogiliseks rindeks, mis suurendas vaatajahuvi ja võimaldas ROK-il ülekandeõiguste müügilt veelgi teenida.<ref name="sportkom" /> Tänu teleülekannetele olümpiamängude kajastus meedias kasvas, mis suurendas omakorda huvi olümpiamängude vastu ja muutis need reklaamiostjatele atraktiivseks.<ref name="sportkom" /> Suurenenud huvi tõttu oli ROK-il võimalik tõsta ülekandeõiguste hinda – näiteks CBS maksis [[1998. aasta taliolümpiamängud]]e ülekandeõiguste eest 375 miljonit dollarit<ref name="sLjSP" /> ning [[NBC]] 2000–2012 toimunud olümpiamängude ülekandeõiguste eest kokku 3,5 miljardit dollarit.<ref name="television" /> [[1960. aastad|1960. aastatest]] kuni [[20. sajand|eelmise sajandi]] lõpuni kasvas olümpiamängude vaadatavus üha suurema tempoga, millele aitas kaasa ülemaailmset teleotseülekannet võimaldava [[satelliittelevisioon]]i juurutamine [[1964]]. aastal ja värvi[[televiisor|teleri]] leiutamine [[1968]]. aastal.<ref name="lUlzh" /> Teleülekannete vaatajate arv kasvas hinnanguliselt [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aasta Mexico olümpiamängude]] 600 miljonilt [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta Los Angelese olümpiamängudeks]] 900 miljonile; [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta Barcelona olümpiamänge]] vaatas juba 3,5 miljardit inimest.<ref name="EWAhk" /> [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta Sydney olümpiamängudel]] langes NBC otseülekannete vaadatavus madalaimale tasemele pärast 1968. aastat;<ref name="Q6Oqu" /> sellel langusel võis olla kaks põhjust: tihe konkurents [[kaabeltelevisioon]]i otseülekannetega ning reaalajas tulemuste ja videote kättesaadavus [[internet]]is. Televisioon kasutas endiselt salvestatud videoid, mis ei suutnud infoajastu arenguga sammu pidada.<ref name="sQPdL" /> Televaatajate langeva arvu tõttu hakkasid telekanalid müüma tasuta reklaamiaega,<ref name="free time" /> kuid kuna ülekandeõigused on väga kallid, nõudsid televisiooni ettevõtted ROK-ilt muudatusi, mis aitaks televaatajate arvu kasvatada.<ref name="RU81V" /> ROK tegi olümpiamängude programmi sellest tingituna mitmeid muudatusi – [[iluvõimlemine|iluvõimlemise]] võistlused viidi seitsme päeva pealt üheksale ning huvi suurendamiseks lisati programmi olümpiavõitjate galaetendus;<ref name="slack2" /> laiendati ka enim vaadatavate spordialade, [[ujumine|ujumise]] ja [[vettehüpped|vettehüpete]] võistlusprogrammi.<ref name="slack2" /> Ameerika Ühendriikide televisiooni lobitöö tulemusena muudeti võistlusprogrammi nii, et valitud võistlusi saaks otse üle kanda Ameerika Ühendriikide televaadatavuse tippajal.<ref name="keSWJ" /> Muudatustel ei ole olümpiamängude vaadatavusele selgelt positiivset mõju olnud – [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006. aasta Torino taliolümpiamängude]] vaadatavus oli [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aasta Salt Lake Cityga]] võrreldes madalam, kuid [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi suveolümpiamängude]] vaadatavus kasvas märgatavalt.<ref name="free time" /><ref name="NIQoM" /> === Vastuolud === Olümpiamängude brändi müük on tekitanud vastuolusid. Kriitikute arvates ei ole olümpiamänge enam võimalik teistest kommertslikest spordivõistlustest eristada.<ref name="kommerts" /> ROK-i on süüdistatud turu küllastamises – näiteks [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aastal]] [[Atlanta]]s ja [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aastal]] [[Sydney]]s lubati erakordselt paljudel ettevõtetel olümpiamängude tooteid müüa.<ref name="sales" /> ROK lubas, et püüab edaspidi olümpiamängude liigset [[turustus|turustamist]] vältida.<ref name="sales" /> Kritiseeritud on ka tõsiasja, et olümpiamängude korraldamist rahastab vaid olümpialinn ja võõrustava maa valitsus; ROK kulusid ei kata, kuid omab olümpiasümboli kasutusõigusi ja saab endale kõik olümpiasümboli kasutuse müügitulud. ROK saab lisaks osa kõigist sponsorlepingu- ja ülekandetuludest.<ref name="kommerts" /> Kuigi olümpialinnal ei pruugi õnnestuda kõiki korralduskulusid katta, on olümpiamängude korraldusõiguse konkurents üha tasavägisem.<ref name="68Fwr" /> Uuringud on näidanud, et olümpiamänge korraldanud maa rahvusvaheline kaubavahetus kasvab umbes 30 protsenti.<ref name="6o5eN" /> Uuringutest on samas selgunud, et isegi edutul korraldusõiguse taotlusel võib olla samaväärne mõju ekspordile, mis annab alust arvata, et kaubavahetust ei suurenda mitte suurejoonelise spordipeo võõrustamine, vaid korraldusõiguse taotlemine, mis annab välismaale märku kandideeriva maa avatusest. == Sümbolid == {{vaata|Olümpiasümbol}} [[Pilt:Olympic-flag-Victoria.jpg|pisi|vasakul|[[Olümpialipp]]]] [[Fail:2002 Winter Olympics flame.jpg|pisi|püsti|[[Olümpiatuli]] [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el [[Salt Lake City]]s]] [[Olümpiaharta]]s sõnastatud [[olümpism]]i põhimõtteid antakse [[olümpialiikumine|olümpialiikumises]] edasi [[sümbol]]ite abil. [[Olümpiasümbol]] koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mis sümboliseerib viie [[maailmajagu|maailmajao]] ühtsust; olümpiarõnga värvid on [[sinine]], [[kollane]], [[must]], [[roheline]] ja [[punane]]. Valge põhjaga [[plagu]], mille keskel asub olümpiasümbol, moodustab [[olümpialipp|olümpialipu]]; lipu kuuest värvusest kuulub vähemalt üks kõigi maade [[rahvuslipp|rahvuslipu]] värvuste hulka. Olümpialipp loodi [[1914]]. aastal, kuid olümpiamängudel heisati see esimest korda [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aastal]] [[Belgia]]s [[Antwerpen]]is. Alates sellest ajast on olümpialipp heisatud kõigil olümpiamängudel.<ref name="olympiasymbol" /> [[Olümpiadeviis]]i "Citius. Altius. Fortius" (e.k. 'kiiremini, kõrgemale, tugevamini') visandas [[1894]]. aastal [[Pierre de Coubertin]], ja seda on ametlikult deviisina kasutatud [[1924]]. aastast. Olümpiadeviisi sõnastas esimesena Coubertini sõber [[dominiiklased|dominikaani]] [[preester]] [[Henri Didon]] [[1891]]. aasta Pariisi noortekogunemisel.<ref name="sMXW1" /> Coubertini olümpismi põhimõtted on võetud kokku [[olümpiaprintsiip|olümpiaprintsiibis]]: {{cquote |Olümpiamängudel pole tähtis võit, vaid osavõtt, nii nagu eluski, kus tähtsaim pole tulemus, vaid selle poole püüdlemine. Eesmärk pole vallutada, vaid hästi võidelda.<ref name="olympiasymbol" /> }} Paar kuud enne olümpiamänge toimub [[Olümpia]]s [[Vana-Kreeka]] aegseid rituaale järgiv tseremoonia, mille käigus süüdatakse [[olümpiatuli]]. Preestrinnat kehastav naine süütab [[nõguspeegel|nõguspeegli]] ja päikesekiirte abil tõrviku; saadud leegiga süüdatakse [[olümpiatõrvik]]. Olümpiast viiakse olümpiatuli tõrvikuteatejooksuga olümpialinna olümpiastaadionile, kus avatseremoonia ajal süüdatakse viimase tõrvikuteatega pidulikult alaline olümpiatuli.<ref name="4eou7" /> Kuigi olümpiatuli on kuulunud olümpiamängude sümbolite hulka alates [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aastast]], korraldati esimene tõrvikuteatejooks enne [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta olümpiamänge]], kui [[Kolmas Riik|Saksamaa]] valitsus soovis levitada [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlikku]] [[ideoloogia]]t.<ref name="olympiasymbol" /> [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aastal]] võeti kasutusele [[olümpiamaskott]] – võõrustava maa kultuurist inspireeritud loom või inimkuju. Olümpiamaskoti olulisus olümpismi sümbolina on kasvanud pärast [[1980]]. aastat, kui [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängudeks]] loodud karupoeg [[Miša]] sai maailmatuntuks.<ref name="fuv9Y" /> [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi olümpiamängude]] maskotiks oli viis [[Fuwa]]-tegelast, kes sümboliseerisid [[hiina kultuur]]i viite olulist [[feng shui]] elementi.<ref name="810Mc" /> == Tseremooniad == {{vaata|Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia}} {{vaata|Olümpiamängude autasustamistseremoonia}} === Avatseremoonia === [[Fail:2012 Summer Olympics opening ceremony (15).jpg|pisi|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aasta Londoni suveolümpiamängude]] avatseremoonia]] Olümpiamängude avatseremoonia koosneb [[olümpiaharta]]ga sätestatud rituaalidest ning toimub enne olümpiamängude esimest võistluspäeva.<ref name="olympiaharta" /><ref name="avats1" /> Praegusel kujul sai avatseremoonia traditsioon alguse [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aasta olümpiamängudel]] [[Antwerpen]]is.<ref name="MuHbR" /> Avatseremoonia algab tavaliselt võõrustava maa lipu heiskamisega, misjärel mängitakse või lauldakse võõrustava maa [[hümn]]i. Sellele järgneb kunstiline programm, mis koosneb võõrustava maa [[kultuur]]i iseloomustavast [[muusika]]st, [[laul]]ust, [[tants]]ust ja [[teater|teatrist]].<ref name="olympiaharta" /><ref name="avats1" /> Avatseremoonia kunstiline programm on muutunud üha vaatemängulisemaks ja keerukamaks, kuna iga võõrustav maa soovib pakkuda võrreldes eelmiste avatseremooniatega meeldejäävamat etendust. Pekingi olümpiamängude avatseremoonia maksis hinnanguliselt 100 miljonit [[USA dollar|dollarit]], millest enamik kulus kunstilise programmi ettevalmistustele.<ref name="7hEGi" /> Kunstilisele programmile järgneb osavõtjate paraad, kus võistlejad sisenevad [[staadion]]ile maade kaupa. Paraadi avab olümpiamängude sünnimaa [[Kreeka]] ja viimasena siseneb võõrustav maa; ülejäänud maad sisenevad tähestikulises järjekorras vastavalt võõrustava maa keelele. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta Ateena suveolümpiamängudel]] toodi esimesena staadionile [[Kreeka lipp]], aga Kreeka delegatsioon saabus kõige viimasena. Olümpiamängud kuulutab pärast korralduskomitee ja ROK-i presidendi kõnesid ametlikult avatuks võõrustava maa [[riigipea]]. Teatejooksjad kannavad staadionile [[olümpiatõrvik]]u ning viimane jooksja (tavaliselt võõrustava maa tuntud või edukas olümpiasportlane) süütab [[olümpiatuli|olümpiatule]].<ref name="olympiaharta" /><ref name="avats1" /> === Lõputseremoonia === [[Pilt:Birdsclosing.jpg|pisi|Sportlased on [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e lõputseremoonial kogunenud staadionile]] Olümpiamängude lõputseremoonia toimub pärast kõikide võistlusalade lõppemist. Staadionile sisenevad igat osa võtnud maad esindavad lipukandjad ja neile järgnevad sportlased, kes tulevad kõik koos, rahvuste vahel vahet tegemata. Riigihümnide saatel heisatakse kolme maa lipud – olümpiamängude sünnimaa Kreeka, võõrustava maa ja järgmisi suve- või taliolümpiamänge võõrustava maa lipp. Olümpiamängud kuulutab ametlikult lõppenuks korralduskomitee ja ROK-i presidendi kõned, misjärel kustutatakse olümpiatuli.<ref name="olympiaharta" /> Nn [[Antwerpeni tseremoonia]] ajal ulatab olümpialinna linnapea [[olümpialipp|olümpialipu]] ROK-i presidendile, kes annab selle edasi järgmiste olümpiamängude olümpialinna linnapeale.<ref name="syylx" /> Järgmisi olümpiamänge võõrustav maa saab seejärel võimaluse tutvustada oma maa kultuuri kunstilise lühiprogrammiga.<ref name="0RBUa" /> === Autasustamistseremoonia === [[Pilt:CyclingTeamPursuitBeijing2008.jpg|pisi|Autasustamistseremoonia [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el]] Autasustamistseremoonia toimub pärast iga võistlusala lõppu. Võistlusala võitja ning teise ja kolmanda koha saavutanud sportlane või võistkond seisavad kolmeastmelisel poodiumil – võitja teistest veidi kõrgemal –, kus ROK-i liige annab neile üle medalid. Olümpiavõitja maa lühendatud hümni saatel heisatakse masti kõigi kolme medalisti maade lipud.<ref name="olympiaharta" /> Autasustamistseremoonial osalevad ka võõrustava maa [[vabatahtlik]]ud, kes aitavad medaleid üle anda ja lippu heisata.<ref name="tSN92" /> == Spordialad == {{vaata|Olümpiaspordialad}} [[Olümpiamängude programm]]i kuulub 35 spordiala, 30 [[distsipliin (sport)|distsipliini]] ja peaaegu nelisada [[võistlusala]]. [[Maadlus]] on näiteks [[suveolümpiamängud]]e spordiala, mis koosneb kahest distsipliinist – [[Kreeka-Rooma maadlus]]est ja [[vabamaadlus]]est, mis jagunevad omakorda kaalukategooriate järgi meestele 14 ja naistele 4 võistlusalaks.<ref name="yK6pE" /> Suveolümpiamängude programmis on 26 ja [[taliolümpiamängud]]e programmis 15 spordiala.<ref name="Sports" /> Igas suveolümpiamängude programmis on olnud [[kergejõustik olümpiamängudel|kergejõustik]], [[ujumine olümpiamängudel|ujumine]], [[vehklemine olümpiamängudel|vehklemine]] ja [[iluvõimlemine olümpiamängudel|iluvõimlemine]] ning igas taliolümpiamängude programmis [[murdmaasuusatamine olümpiamängudel|murdmaasuusatamine]], [[iluuisutamine olümpiamängudel|iluuisutamine]], [[jäähoki olümpiamängudel|jäähoki]], [[kahevõistlus olümpiamängudel|kahevõistlus]], [[suusahüpped olümpiamängudel|suusahüpped]] ja [[kiiruisutamine olümpiamängudel|kiiruisutamine]]. Uued olümpiaspordialad, näiteks [[sulgpall olümpiamängudel|sulgpall]], [[korvpall olümpiamängudel|korvpall]] ja [[võrkpall olümpiamängudel|võrkpall]], pääsesid programmi kõigepealt näidisaladena ning said hiljem olümpiaspordiala staatuse. Mõned spordialad, milles võisteldi varasematel olümpiamängudel, on hiljem programmist välja jäetud.<ref name="Sports" /> Olümpiaspordialade tegevust reguleerivad ROK-i tunnustusega [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid]], kes tagavad oma spordiala ülemaailmse arengu. ROK-i tunnustuse on praeguseks saanud 35 rahvusvahelist spordiföderatsiooni.<ref name="bidpro" /> ROK on tunnustanud ka spordialasid, mis ei kuulu olümpiamängude programmi – need spordialad ei ole ametlikud olümpiaspordialad, kuid neid võidakse olümpiamängude programmi arvata programmi ülevaatamisel, mis leiab aset esimesel [[ROK-i istungjärgud|ROK-i istungjärgul]] pärast olümpiamängude toimumist.<ref name="bidpro" /><ref name="du9Eh" /> Spordiala võetakse programmi või arvatakse sellest välja ROK-i liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.<ref name="lvESZ" /> Mitmed ROK-i tunnustusega spordialad ei ole kunagi olümpiamängude programmi kuulunud, sealhulgas [[male]] ja [[lainelauasõit]].<ref name="VFvY9" /> [[2004]]. aasta oktoobris-novembris lõi ROK [[olümpiaprogrammi komisjon]]i, mille ülesandeks oli vaadata üle nii olümpiamängude programmi kuuluvad kui ka ROK-i tunnustusega programmivälised spordialad; komisjoni eesmärk oli luua ühtne arusaam olümpiamängude programmi koostamisest.<ref name="factsheetsports" /> Olümpiaprogrammi komisjon sõnastas seitse kriteeriumit, mille põhjal hinnata, kas spordiala peaks võtma olümpiamängude programmi – spordiala ajalugu ja traditsioonid, mitmekülgsus, populaarsus ning avalik kuvand; sportlaste tervis; spordiala reguleeriva rahvusvahelise spordiföderatsiooni staatus; võistluste korraldamise kulud.<ref name="factsheetsports" /> Nende kriteeriumite põhjal valminud analüüsi tulemusel jäi sõelale viis spordiala, mida võtta [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e programmi – [[golf]], [[karate]], [[ragbi]], [[rulluisusport]] ja [[seinatennis]].<ref name="factsheetsports" /> Pakutud spordialade nimekirja vaatas üle ROK-i täitevkomitee, kes saatis selle arutamisele [[2005]]. aasta ROK-i istungjärgule [[Singapur]]is; komisjoni pakutud viiest spordialast pandi hääletusele karate ja seinatennis, kuid kummalgi ei õnnestunud saada vajalikku kahte kolmandikku häältest, et saavutada olümpiaspordiala staatus.<ref name="factsheetsports" /> [[2009]]. aasta ROK-i istungjärgul hääletati olümpiaspordialade hulka golf ja ragbi, milles võisteldakse [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016.]] ja [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el.<ref name="golf" /> [[2002]]. aasta ROK-i istungjärgul [[Mexico]]s otsustati suveolümpiamängude programmi piirata kuni 28 spordiala, 301 võistluse ja 10 500 sportlaseni.<ref name="factsheetsports" /> Kolm aastat hiljem ROK-i istungjärgul Singapuris otsustati 2012. aasta suveolümpiamängude programmist välja arvata [[pesapall olümpiamängudel|pesapall]] ja [[pehmepall olümpiamängudel|pehmepall]]. Kuna hääletusele pandud uued spordialad ei saanud vajalikke arvu hääli, võisteldi 2012. aastal Londonis vaid 26 spordialal.<ref name="factsheetsports" /> 2016. ja 2020. aasta suveolümpiamängude programmis on taas 28 spordiala – lisanduvad [[ragbi olümpiamängudel|ragbi]] ja [[golf olümpiamängudel|golf]].<ref name="golf" /> === Amatöör- ja profisport === [[Fail:Jim Thorpe 1912b.jpg|pisi|püsti|vasakul|[[Jim Thorpe]] [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aasta olümpiamängud]]el]] [[Pierre de Coubertin]]i nägemus olümpiamängudest oli mõjutatud [[Suurbritannia erakoolid]]es järgitud [[aristokraat]]ide [[eetos]]est,<ref name="eassom" /> mille kohaselt on sport oluline osa haridusest – seda hoiakut iseloomustab väljend "terves kehas terve vaim" ([[ladina keel|ld k]] ''mens sana in corpore sano''). Eetose järgi pidi härrasmees olema oskuslik igal alal, mitte parim ühel kindlal alal; levinud oli ka arusaam, et harjutamine või treenimine on võrdne petmisega, kuna see annab kutselisele sportlasele ebaõiglase eelise nende ees, kes harrastavad sporti vaid [[hobi]] korras.<ref name="eassom" /> [[Fail:Nagano 1998-Russia vs Czech Republic.jpg|pisi|[[1998. aasta taliolümpiamängud]]e [[jäähoki olümpiamängudel|jäähoki]]võistluse kuldmedalimäng Venemaa ja Tšehhi vahel; alates neist olümpiamängudest on [[NHL]]i profisportlastel lubatud olümpiamängudel võistelda]] [[Elukutseline sportlane|Kutseliste sportlaste]] osalemise keeld on tekitanud nüüdisaegsete olümpiamängude ajaloos mitmeid vastuolusid. [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aasta]] [[viievõistlus (kergejõustik)|viie]]- ja [[kümnevõistlus]]e [[olümpiavõitja]] [[Jim Thorpe]] jäi medalitest ilma, kui selgus, et ta oli enne olümpiamänge mänginud poolprofitasemel [[pesapall]]i. ROK tagastas Thorpe'i medalid postuumselt tema lastele [[1983]]. aastal.<ref name="tDTdl" /> [[Šveits olümpiamängudel|Šveits]]i ja [[Austria olümpiamängudel|Austria]] suusatajad boikottisid [[1936. aasta taliolümpiamängud|1936. aasta taliolümpiamänge]], et avaldada toetust oma treeneritele, kes ei saanud olümpiamängudel võistelda, kuna nad teenisid suusatamisega raha ning neid peeti seetõttu profisportlasteks.<ref name="3Kxxc" /> Koos ühiskonna sotsiaalse arenguga [[20. sajand]]il aegus ka amatöörsportlase kui aristokraatliku härrasmehe arusaam.<ref name="eassom" /> Amatöörsportlase kuvandit nõrgestasid lisaks [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja kommunistliku [[Ida-Euroopa]] riiklikult rahastatavad "täiskohaga amatöörsportlased", kes olid [[läänemaailm|läänemaade]] isefinantseerivate amatöörsportlastega võrreldes ebavõrdses eelisseisundis. ROK ei soovinud esialgu siiski amatöörspordi reeglit muuta.<ref name="zwVsh" /> Amatööri nõue hakkas [[Olümpiaharta]]s järk-järgult leevenema [[1970. aastad|1970. aastatel]]. Pärast 1988. aasta olümpiamänge otsustas ROK rahvusvaheliste spordiföderatsioonide nõusolekul lubada kõigil profisportlastel olümpiamängudel osaleda.<ref name="EgEJF" /> [[2004]]. aasta seisuga ei võistle profisportlased olümpiamängudel ainult [[poks olümpiamängudel|poks]]i- ja [[maadlus olümpiamängudel|maadlus]]võistlustel, kuigi nende amatööri staatus põhineb võistlusreeglitel, mitte sissetulekul, kuna nii poksijad kui ka maadlejad saavad oma maa rahvuslikult olümpiakomiteelt rahalist toetust. == Vastuolud == {{vaata|Olümpiamängude skandaalid ja vastuolud}} === Boikotid === [[Fail:Olympic boycotts 1976 1980 1984.PNG|pisi|püsti=1.35|Kaart maadega, kes boikottisid [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976. aasta]] (kollasega), [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta]] (sinisega) ja [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta suveolümpiamänge]] (punasega)]] Alates olümpiamängude taaselustamisest [[1896. aasta olümpiamängud|1896. aastal]] on kõigil olümpiamängudel võistelnud [[Austraalia olümpiamängudel|Austraalia]], [[Prantsusmaa olümpiamängudel|Prantsusmaa]], [[Suurbritannia olümpiamängudel|Suurbritannia]] ja [[Šveits olümpiamängudel|Šveits]]i rahvuskoondised. Vahel võib maa olümpiamängudelt kõrvale jääda, kuna selle sportlastel ei õnnestu olümpianorme täita, vahel võib maa otsustada olümpiamänge [[boikott]]ida. [[Iirimaa Olümpiakomitee]] boikottis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta Berliini suveolümpiamänge]], kuna ROK nõudis, et nende delegatsioon esindaks vaid [[Iirimaa]]d, mitte [[Iiri saar]]t.<ref name="OFPOf" /> [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aasta Melbourne'i suveolümpiamängudega]] kaasnes kolm boikotti: [[Holland olümpiamängudel|Holland]], [[Hispaania olümpiamängudel|Hispaania]] ja Šveits, kes protestisid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tegevuse vastu [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] ajal, osalesid siiski [[Stockholm]]i [[ratsasport|ratsaspordivõistlustel]]; [[Kambodža olümpiamängudel|Kambodža]], [[Egiptus olümpiamängudel|Egiptus]], [[Iraak olümpiamängudel|Iraak]] ja [[Liibanon olümpiamängudel|Liibanon]] loobusid osalemisest [[Suessi kriis]]i tõttu; [[Hiina Rahvavabariik olümpiamängudel|Hiina Rahvavabariik]] boikottis olümpiamänge, kuna [[Hiina Vabariik olümpiamängudel|Hiina Vabariigil]] oli lubatud osaleda.<ref name="dnnuN" /> [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972.]] ja [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976.]] aastal ähvardasid mitmed [[Aafrika]] maad olümpiamänge boikottida, kui ROK ei keela [[Lõuna-Aafrika Vabariik olümpiamängudel|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] ja [[Zimbabwe olümpiamängudel|Rodeesia]] (hilisem Zimbabwe) osalemist nende maade [[rassiline segregatsioon|rassilise eraldatuse poliitika]] tõttu. Aafrika riigid nõudsid ka [[Uus-Meremaa olümpiamängudel|Uus-Meremaa]] osalemise keelamist, kelle rahvuslik [[ragbi]]meeskond oli mänginud [[apartheid]]irežiimiga [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. ROK nõustus esimeste nõudmiste osas, kuid ei keelanud Uus-Meremaa osalemist, selgitades, et ragbi ei ole olümpiaspordiala.<ref name="montreal" /> 20 Aafrika maad koos [[Guyana olümpiamängudel|Guyana]] ja Iraagiga viisid sellest tulenevalt ähvarduse täide ja boikottisid 1976. aastal Montreali suveolümpiamänge, kuigi mõned nende maade sportlased olid juba jõudnud võistelda.<ref name="montreal" /><ref name="srJ6W" /> Samu olümpiamänge otsustas boikottida ka Hiina Vabariik, kuna Hiina Rahvavabariik oli survestanud Montreali korralduskomiteed, et see takistaks Hiina Vabariigi rahvuskoondisel oma nime all võistelda. Hiina Vabariik keeldus korraldajate pakutud kompromissist, mille järgi lubati neil võistelda [[Hiina Vabariigi lipp|Hiina Vabariigi lipu]] all ja kasutada [[Hiina Vabariigi hümn]]i, kuid nad pidid muutma maa nime.<ref name="PCfme" /> Hiina Vabariik naasis olümpiamängudele alles [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastal]] nime all [[Hiina Taipei]] koos eri lipu ja hümniga.<ref name="WFefu" /> [[1980]]. ja [[1984]]. aastal boikottisid [[külm sõda|külma sõja]] konfliktipooled teineteise korraldatud olümpiamänge. Protestiks [[Nõukogude-Afganistani sõda|Nõukogude Liidu Afganistani sissetungi]] vastu, loobusid [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta Moskva suveolümpiamängudel]] osalemast 65 maad; boikoti tõttu vähenes osalenud maade arv 81-ni, mis oli vähim arv alates [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastast]].<ref name="RNlLM" /> Vastuboikotina ei osalenud Nõukogude Liit ja Ida-Euroopa 14 kommunistlikku maad (v.a [[Rumeenia olümpiamängudel|Rumeenia]]) [[1984. aasta suveolümpiamängud]]el Los Angeleses, tuues põhjuseks korraldajate suutmatuse tagada sportlaste ohutust. Nõukogude Liidu ametnikud õigustasid olümpiamängudel osalemisest loobumist väitega, et "[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on pead tõstmas [[šovinism]] ja Nõukogude Liidu vastane hüsteeria".<ref name="NHagz" /> Los Angelese olümpiamänge boikottinud maad korraldasid sama aasta juulis ja augustis [[1984. aasta sõprusmängud|sõprusmängude]]-nimelised spordipidustused.<ref name="I4BeQ" /><ref name="LfIC3" /> Enne [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta olümpiamänge]] kõlasid üleskutsed boikottida nii hiina kaupu kui ka Pekingi olümpiamänge, et avaldada meelt Hiina [[inimõigused|inimõiguste]] rikkumiste, [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti]] vägivalla ning jätkuva [[Dārfūri konflikt]]i vastu; ükski maa boikotti siiski ei toetanud.<ref name="uo3aP" /><ref name="7KJkP" /> [[2008]]. aasta augustis kutsus [[Gruusia]] valitsus üles [[Gruusia sõda|Lõuna-Osseetia konflikti]] tõttu boikottima [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014. aasta Sotši taliolümpiamänge]].<ref name="sVNTI" /><ref name="sJj6O" /> === Poliitika === [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-G00630, Sommerolympiade, Siegerehrung Weitsprung.jpg|pisi|Olümpiavõitja [[Jesse Owens]] poodiumil [[kaugushüpe|kaugushüppe]] autasustamistseremoonia ajal [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta]]l [[Berliin]]is]] Olümpiamänge on läbi aegade kasutatud [[poliitika|poliitiliste]] [[ideoloogia]]te levitamiseks. [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] soovis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta olümpiamängude]] korraldamisega näidata, et [[natsionaalsotsialism]] on heasoovlik ja [[rahu]]armastav ideoloogia, kuid kasutas olümpiamänge hoopis [[aarja rass]]i üleoleku rõhutamiseks.<ref name="gOpKZ" /> Kuigi Saksamaa oli Berliini olümpiamängude kõige edukam maa, varjutasid natsi[[propaganda]] sõnumit neli kuldmedalit võitnud [[afroameeriklased|afroameerika]] [[kergejõustik]]lane [[Jesse Owens]] ja [[Ungari]] [[juudid|juudi]] [[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]] [[Ibolya Csák]].<ref name="uEPSv" /> [[Nõukogude Liit]], kes ei osalenud olümpiamängudel kuni [[1952. aasta suveolümpiamängud|1952. aasta Helsingi suveolümpiamängudeni]], korraldas selle asemel alates [[1928]]. aastast [[NSV Liidu Rahvaste Spartakiaad|NSV Liidu Rahvaste spartakiaade]]. Kahe [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] vahelisel ajal [[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930. aastatel]], soovides luua "[[väikekodanlane|väikekodanlikele]]" olümpiamängudele alternatiivspordipidustusi, korraldasid mitme riigi (sh [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]) [[kommunism|kommunistlikud]] ja [[sotsialism|sotsialistlikud]] organisatsioonid [[tööliste olümpiamängud|tööliste olümpiamänge]].<ref name="LMc07" /><ref name="DiQX3" /> Alates [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastast]] kujunes Nõukogude Liidust olümpiamängudel ülemvõim, kelle olümpiavõite kajastati laialt meedias.<ref name="JdrEq" /> Olümpiamänge on poliitiliste vaadete edastamiseks kasutanud ka üksiksportlased. [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[Mexico]]s tõstsid Ameerika Ühendriikide kergejõustiklased, võitja [[Tommie Smith]] ja kolmanda koha saavutanud [[John Carlos]], [[200 meetri jooks]]u autasustamistseremoonia hümni ajal musta poksikindaga rusikas käe, juhtides sellega tähelepanu [[inimõigused|inimõigustele]] ja [[diskrimineerimine|diskrimineerimisele]]; protestiavaldusega ühines teise koha saavutanud [[Austraalia|austraallane]] [[Peter Norman]], kandes rinnas inimõigusi toetavat märki. Juhtunu tõttu pidi [[USA Olümpiakomitee]] [[ROK-i president|ROK-i presidendi]] [[Avery Brundage]]'i nõudmisel Smithi ja Carlose koju saatma, kuna vastasel juhul oleks võistlustelt eemaldatud kogu Ameerika Ühendriikide kergejõustikudelegatsioon.<ref name="WAAgA" /> Viimasel ajal on [[Iraan]]i valitsus püüdnud takistada oma maa sportlaste võistlemist [[Iisrael]]i sportlastega. [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el jäi pidamata Iraani [[judoka]] [[Arash Miresmaeili]] ja iisraellase [[Ehud Vaks]]i esimese ringi matš. Kuigi ametlikult Miresmaeili diskvalifitseeriti ülekaalu tõttu, kahtlustatakse, et ta vältis võistlust meelega, kuna pärast olümpiamänge andis Iraani valitsus talle 125 000 [[USA dollar|dollarit]] auhinnaraha ehk sama summa, millega premeeriti olümpiavõitjaid.<ref name="2UbS6" /> === Sooritusvõimet suurendavad ained === {{vaata|Doping olümpiamängudel}} [[Fail:Marathon Hicks1904.jpg|pisi|[[Thomas J. Hicks|Thomas Hicks]] jooksmas [[maraton]]i [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängudel]]]] [[20. sajand]]i alguses hakkasid mitmed olümpiasportlased sooritusvõimet parandama ja suurendama [[ravim]]ite abil. [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängude]] [[maraton|maratoni võitnud]] [[Thomas J. Hicks|Thomas Hicks]]ile oli treener andnud [[strühniin]]i.<ref name="VZb0a" /> Ainus sooritusvõime parandamisega seotud surm olümpiamängudel juhtus [[1960. aasta suveolümpiamängud|1960. aastal]] [[Rooma]]s, kui [[Taani]] [[jalgrattasport|jalgrattur]] [[Knud Enemark Jensen]] kukkus [[jalgratas|rattalt]] ja hiljem suri; surma uurimine selgitas, et ta oli olnud [[amfetamiin]]i mõju all.<ref name="dopinghistory" /> [[1960. aastad|1960. aastate]] keskel hakkasid spordiföderatsioonid [[doping|sooritusvõimet suurendavate ainete kasutamist]] keelustama; ROK keelustas selle [[1967]]. aastal.<ref name="7vkTc" /> Esimese olümpiasportlasena andis positiivse dopinguproovi [[Rootsi]] [[moodne viievõistlus|viievõistleja]] [[Hans-Gunnar Liljenwall]], kellelt võeti [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aasta olümpiamängud]]el võidetud pronksmedal [[alkohoolsed joogid|alkoholi]] tarvitamise tõttu.<ref name="nfeyy" /> Kõige enam on kõneainet pakkunud [[Kanada]] [[sprinter]]i [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnsoni]] dopingujuhtum – Johnson kaotas [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aastal]] [[Seoul]]is [[maailmarekord]]iga võidetud [[100 meetri jooks]]u olümpiakulla [[stanozolol]]i tarvitamise tõttu. Tema kuldmedal anti teise koha omanikule Ameerika Ühendriikide sprinterile [[Carl Lewis]]ele, kes oli enne olümpiamänge andnud samuti positiivse dopinguproovi.<ref name="7gpng" /> [[1999]]. aastal asutas ROK dopinguvastase võitluse tõhustamiseks [[Maailma Dopinguvastane Agentuur|Maailma Dopinguvastase Agentuuri]] ([[WADA]]). Positiivsete dopinguproovide arv kasvas [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta suve-]] ja [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el märgatavalt – keelatud ainete kasutamise tõttu diskvalifitseeriti mitu [[tõstmine|tõstmise]] ja [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamise]] medalisti. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el osutus dopinguproov positiivseks vaid ühel sportlasel, [[laskesuusatamine|laskesuusataja]] [[Olga Medvedtseva]]l, kes jäi ilma hõbemedalist. ROK-i loodud dopinguvastane koodeks ja sellega seotud rahvusvahelised standardid on eeskujuks kõigile spordiföderatsioonidele.<ref name="xhHk9" /> [[2008. aasta suveolümpiamängud|Pekingi olümpiamängudel]] võttis WADA dopingutarvitamise avastamiseks nii vere- kui ka uuriniproove kokku 3667 sportlaselt. Enne Pekingi olümpiamänge keelasid rahvuslikud olümpiakomiteed mitmel sportlasel dopingukahtluse tõttu osalemise; olümpiamängude ajal osutusid positiivseks vaid kolme sportlase dopinguproovid.<ref name="dopinghistory" /><ref name="X9jOE" /> === Sooline diskrimineerimine === {{vaata|Naised olümpiamängudel}} [[Fail:Charlotte Cooper.jpg|püsti|pisi|[[Suurbritannia]] [[tennis]]ist [[Charlotte Cooper]] oli [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal]] esimene naisolümpiavõitja]] Kuigi naistel oli lubatud esimest korda olümpiamängudel osaleda juba [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal Pariisis]], võistles [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudel]] 35 maad, kelle delegatsiooni ei kuulunud ühtegi naissportlast.<ref name="nytimes.com" /> Järgnevatel aastatel langes nende maade arv märkimisväärselt. [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aastal]] olid esimest korda esindatud [[Bahrein olümpiamängudel|Bahrein]]i naissportlased: [[ujumine|ujuja]] [[Fatema Hameed Gerashi]] ja kergejõustiklane [[Mariam Mohamed Hadi Al Hilli]].<ref name="EjyWm" /> [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta olümpiamängudel]] võistlesid esimest korda [[Afganistan olümpiamängudel|Afganistan]]i naissportlased: kergejõustiklane [[Robina Muqimyar]] ja [[džuudo|judoka]] [[Fariba Rezayee]].<ref name="6OjTt" /> Neile maadele järgnes [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aastal]] [[Araabia Ühendemiraadid olümpiamängudel|Araabia Ühendemiraadid]], mida esimeste naistena esindasid ''[[taekwondo]]'' võitleja [[Maitha Al Maktum]] ja [[ratsasport]]lane [[Latifa Al Maktum]]; mõlemad kuuluvad [[Dubai emiraat|Dubai]] [[Āl Maktūm|valitsevasse perekonda]].<ref name="h24ou" /> [[2010]]. aastaks ei olnud naissportlast olümpiamängudele saatnud veel vaid kolm maad: [[Brunei olümpiamängudel|Brunei]], [[Saudi Araabia olümpiamängudel|Saudi Araabia]] ja [[Katar olümpiamängudel|Katar]]. Brunei oli osalenud ainult kolmedel olümpiamängudel, saates igal korral ühe meessportlase; Saudi Araabia ja Katar olid olnud olümpiamängudel esindatud juba aastakümneid, kuid vaid meessportlastest koosneva delegatsiooniga. 2010. aastal teatas ROK, et kavatseb neid maid survestada, et nad kaasaks naissportlasi [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e koondisse. [[ROKi Naised ja Sport komisjon|ROK-i komisjoni Naised ja Sport]] eesistuja [[Anita DeFrantz]] arvas, et naiste võistlemist takistavatele maadele ei tohiks olümpiamängudel osalemist lubada. Hiljem teatas [[Katari Olümpiakomitee]], et plaanib 2012. aasta olümpiamängudele saata kuni neli naissportlast, kes võistlevad [[laskesport|laskmises]] ja [[vehklemine|vehklemises]]. [[2008]]. aastal nõudis [[Lähis-Ida]] [[inimõigused|inimõiguste]] organisatsiooni [[Institute for Gulf Affairs]] direktor [[Ali Al-Ahmed]], et Saudi Araabial keelataks olümpiamängudel osalemine, kuna naissportlaste diskrimineerimine rikub [[olümpiaharta]] põhimõtteid. Ta sõnas: "Viimase 15 aasta jooksul on paljud rahvusvahelised [[vabaühendus]]ed näinud suurt vaeva veenmaks ROK-i, et see enda kehtestatud [[sooline võrdõiguslikkus|soolise diskrimineerimise vastaseid]] sätteid rangemalt järgiks. [...] Kuigi naissportlaste arv on olümpiamängudel kasvanud, ei ole ROK julgenud diskrimineerivaid maid jõulisemalt survestada ega nende osalemist olümpiamängudel keelata."<ref name="nytimes.com" /> [[2010]]. aasta juulis kirjutas ajaleht [[The Independent]]: "ROK-ilt nõutakse üha valjemini Saudi Araabia osalemise keelamist, kuna 2012. aastal saab see ilmselt olema ainus maa, kelle koondisse ei kuulu naissportlast. [...] Kui Saudi Araabia [...] saadab Londonisse vaid meessportlastest koosneva delegatsiooni, kaasnevad sellega naiste võrdseid õigusi nõudvad protestid, mis võivad omakorda häirida olümpiamängude korraldust."<ref name="zuW7V" /> 2012. aasta Londoni olümpiamängudel kuulusid naissportlased esimest korda olümpiamängude ajaloos kõigi osalevate maade koondisse:<ref name="uindr" /> Saudi Araabia delegatsioonis oli kaks ja Kataril neli naissportlast ning Bruneil üks naissportlane. Katar määras ühe oma naissportlase, laskur [[Bahiya al-Hamad]]i avatseremoonia lipukandjaks.<ref name="crByZ" /> Londoni olümpiamängudel võitis [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] maade esimese naissportlasena olümpiamedali Bahreini jooksja [[Maryam Yusuf Jamal]], kes saavutas [[1500 meetri jooks]]us kolmanda koha.<ref name="khOHD" /> Ainus olümpiaspordiala, kus mehed ja naised koos võistlevad, on ratsasport, kus puuduvad näiteks naiste võistlused või meeste [[koolisõit]] jms. [[2008]]. aasta seisuga oli olümpiamängudel rohkem meeste- kui naistevõistlusalasid. Naised saavad siiski võistelda kõigil spordialadel, kus mehedki – viimase spordialana lisandus 2012. aastal olümpiamängude programmi naiste [[poks]].<ref name="dzBXb" /> Praegu ei võistle mehed kahel olümpiamängude võistlusalal: [[kujundujumine olümpiamängudel|kujundujumine]] ja [[iluvõimlemine olümpiamängudel|iluvõimlemine]]. === Sõjad ja terrorism === Sõja tõttu on jäänud mängudega pühitsemata kolm [[olümpiaad]]i – [[1916. aasta suveolümpiamängud]] jäid ära [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ning 1940. ja 1944. aasta suve- ja taliolümpiamängud [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] tõttu. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e avatseremoonia päeval puhkes [[Lõuna-Osseetia]]s [[Gruusia sõda|sõda]] [[Venemaa]] ja [[Gruusia]] vahel; [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush|Bush]] ja [[Venemaa peaminister]] [[Vladimir Putin|Putin]], kes osalesid olümpiamängude avamispidustustel, vestlesid puhkenud sõjalisest konfliktist [[Hiina Rahvavabariigi president|Hiina presidendi]] [[Hu Jintao]] korraldatud lõunasöögil.<ref name="J6aVF" /> [[Laskmine 2008. aasta suveolümpiamängudel|Laskmise 10 m õhupüstoli võistluse]] autasustamistseremoonial seisid ühel poodiumil pronksmedalist [[Nino Salukvadze]] Gruusiast ja hõbemedalist [[Natalia Paderina]] Venemaalt; pärast tseremooniat sportlased embasid ning sellest kujunes üks Pekingi olümpiamängude kõige enam kõlapinda tekitanud sündmus.<ref name="AMWsF" /> [[Terrorism]] on mõjutanud mitmeid olümpiamänge. [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972. aasta Müncheni suveolümpiamängudel]] [[pantvang]]istas [[Palestiinlased|Palestiina]] terrorirühmitus [[Must September]] üksteist [[Iisrael]]i delegatsiooni liiget. [[Terrorist]]id tapsid kaks iisraellast kohe pärast pantvangi võtmist ja ülejäänud üheksa ebaõnnestunud vabastusoperatsiooni käigus. Üks Saksa politseinik ja viis terroristi said samuti surma.<ref name="POTMo" /> [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aasta Atlanta suveolümpiamängudel]] plahvatas olümpiapargis pomm, mis tappis kaks ja vigastas 111 inimest. Plahvatuse korraldamises mõisteti süüdi Ameerika Ühendriikide terrorist [[Eric Rudolph]], kellele määrati [[eluaegne vangistus|eluaegne vanglakaristus]].<ref name="Ebp8K" /> [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aasta Salt Lake City taliolümpiamängudel]], mis toimusid vaid viis kuud pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]], rakendati olümpiaajaloo kõige rangemaid turvameetmeid. Avatseremoonial mälestati terrorirünnakutes hukkunuid: [[Ground Zero]]l lehvis lipp, New Yorgi politseinik [[Daniel Rodriquez]] laulis isamaalist laulu "[[God Bless America]]" ning New Yorgi politseinikud ja tuletõrjujad seisid auvalves. Alates Salt Lake City olümpiamängudest on turvalisuse tagamine ja terrorirünnakute ennetamine üks olümpiakorralduse peamisi probleeme.<ref name="d2tV3" /> == Kodakondsus == === ROK-i kodakondsusreeglid === Olümpiaharta näeb ette, et olümpiasportlane peab olema teda üles andva rahvusliku olümpiakomitee maa [[kodanik]]. Topelt[[kodakondsus]]ega sportlane tohib esindada vaid ühte maad; kui sportlane soovib esindatavat maad vahetada, peab eelmise maa esindamisest olema möödunud vähemalt kolm aastat – seda aega võib rahvusliku olümpiakomitee ja rahvusvahelise föderatsiooni kokkuleppel ning ROK-i täitevkomitee nõusolekul lühendada või tühistada.<ref name="bidpro" /> Kolmeaastane ooteaeg kehtib ainult topeltkodakondsuse puhul ega laiene juhtudele, kui sportlane muudab kodakondsust või saab teise kodakondsuse. ROK-i kodakondsusreeglid hakkavad kehtima siis, kui sportlasele on uue maa kodakondsus antud.<ref name="CJ6Pw" /> === Kodakondsuse muutmise põhjused === Mõnikord võib kodakondsuse muutmise või teise omandamise ainus ajend olla sportlase soov olümpiamängudel võistelda. Uut kodakondsust soovitakse peamiselt sponsorlepingute ja paremate treeningtingimuste (nt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]) tõttu. Põhjus võib olla ka selles, et sportlasel ei ole oma senise maa lipu all võisteldes õnnestunud olümpianormi täita või rahvusvõistkonda pääseda. Aastatel [[1992]]–[[2008]] emigreerus Ameerika Ühendriikidesse umbes 50 sportlast, kes võtsid Ameerika Ühendriikide kodakondsuse ja esindasid seda maad olümpiamängudel, olles varem esindanud mõnda teist maad.<ref name="0ISQt" /> === Vaidlused === Üks kõige enam kõneainet pakkunud kodakondsuse muutmise juhtumeid olümpiamängude tõttu on olnud [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] jooksja [[Zola Budd]], kes emigreerus [[Suurbritannia]]sse, kuna olümpiamängud olid Lõuna-Aafrika Vabariigis [[apartheid]]i poolt keelustatud. Kuigi Buddil oli õigus Suurbritannia kodakondsust saada, kuna ta vanaisa oli sündinud Suurbritannias, heitis Briti avalikkus valitsusele ette, et see olevat Buddi kodakondsustaotluse kulgu kiirendanud.<ref name="Jlxx5" /> Kõneainet on pakkunud ka [[Keenia]] jooksja [[Bernard Lagat]], kes sai Ameerika Ühendriikide kodakondsuse [[2004]]. aasta mais. Keenia põhiseaduse järgi peab Keenia kodanik teise riigi kodakondsuse saamisel Keenia kodakondsusest loobuma. Kuigi Lagat oli juba paar kuud olnud Ameerika Ühendriikide kodanik, võistles ta [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta Ateena suveolümpiamängudel]] Keenia lipu all. Kuna Keenia väitis, et Lagat ei olnud enam nende riigi kodanik, oli oht, et ta võib võidetud hõbemedalist ilma jääda. Lagat väitis, et oli alustanud kodakondsuse muutmist [[2003]]. aasta lõpus ning oli arvanud, et saab uue kodakondsuse alles pärast Ateena olümpiamänge.<ref name="Z1NAI" /> [[2008]]. aastal ei pääsenud korvpallur [[Becky Hammon]] oma riigi Ameerika Ühendriikide olümpiakoondisse ning otsustas seetõttu võtta [[Venemaa]] kodakondsuse, kuna soovis väga olümpiamängudel võistelda. Ameeriklased, sealhulgas Ameerika Ühendriikide naiskonna peatreener, kritiseerisid Hammoni tegu.<ref name="asVEW" /> == Olümpiavõitja ja teised medalistid == {{vaata ka|Olümpiavõitja}} [[Fail:1998 Winter Olympics medals.JPG|pisi|püsti|[[1998. aasta taliolümpiamängud]]e medalid]] Igal võistlusalal esimese, teise ja kolmanda koha saavutanud individuaalvõistlejatele või võistkonnaliikmetele antakse autasustamistseremoonial kätte olümpiamedal. Võitjale antakse kuldmedal, mis oli kuni [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aastani]] tehtud puhtast [[kuld|kullast]], seejärel kullatud [[hõbe]]dast; praegu valmistatakse kuldmedal kullakattega hõbedast. Kuldmedal peab sisaldama vähemalt kuus grammi puhast kulda.<ref name="CFShy" /> Teise koha saavutanud sportlast autasustatakse hõbemedaliga ning kolmanda koha omanikku pronksmedaliga. [[Ühe kaotuse süsteem]]iga võistlusaladel (nt [[poks]]) ei pruugita kolmandat kohta välja selgitada; sellisel juhul teenivad pronksmedali mõlema poolfinaali kaotajad. [[1896. aasta suveolümpiamängud|Esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel Ateenas]] autasustati vaid kahte parimat võistlejat – võitja sai hõbe- ja teise koha omanik pronksmedali. Praegu kasutatav kolme medaliga autasustamine võeti kasutusele [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängudel Saint Louises]].<ref name="EWtnv" /> Alates [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948. aastast]] on neljanda, viienda ja kuuenda koha saavutanud sportlane saanud diplomi, ning alates [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastast]] antakse diplom ka seitsmenda ja kaheksanda koha saavutanule. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta suveolümpiamängudel Ateenas]] anti olümpiamedalistidele koos medaliga ka [[oliivipuu]]pärg.<ref name="ZK4tv" /> ROK ei pea võidetud medalite üle arvestust, kuid medalistatistikat avaldavad nii rahvuslikud olümpiakomiteed kui ka meedia, kuna medalivõitude arvu peetakse olümpiamängude edu mõõdupuuks.<ref name="XSHn7" /> ==Olümpialinn ja olümpiamänge võõrustav maa== {{vaata ka|Olümpialinn}} [[Fail:Summer olympics all cities.PNG|pisi|püsti=1.35|Suveolümpialinnade ja võõrustanud maade kaart. Ühed suveolümpiamängud korraldanud maad on värvitud roheliseks ning vähemalt kahed suveolümpiamängud korraldanud maad siniseks]] [[Fail:Winter olympics all cities.svg|pisi|püsti=1.35|Taliolümpialinnade ja võõrustanud maade kaart. Ühed taliolümpiamängud korraldanud maad on värvitud roheliseks ning vähemalt kahed taliolümpiamängud korraldanud maad siniseks]] Olümpiamängude korraldusõigus antakse tulevasele [[olümpialinn]]ale tavaliselt seitse kuni kaheksa aastat enne mängude toimumist.<ref name="bidpro" /> Olümpialinn valitakse kahes etapis ja valikuprotsess kestab kaks aastat. Olümpiamängude korraldusõigust sooviv linn esitab taotluse oma maa [[rahvuslikud olümpiakomiteed|rahvuslikule olümpiakomiteele]]. Kui ühelt maalt esitab korraldussoovi taotluse mitu linna, peab rahvuslik olümpiakomitee tegema nende vahel sisemise valiku, kuna iga rahvuslik olümpiakomitee saab heaks kiita ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-ile]] edastada vaid ühe linna kandidatuuri. Pärast taotluste esitamist ROK-ile algab valikuprotsessi esimene etapp – linnad täidavad olümpiamängude korraldamist puudutava põhjaliku ankeedi, kus nad peavad muuhulgas kinnitama, et austavad ja järgivad [[olümpiaharta]]t ja [[ROK-i täitevkomitee]] eeskirju.<ref name="bidpro" /><ref name="olympiaharta" /><ref name="hostcity" /> Ankeete hindavad valitud spetsialistid, kes annavad ROK-ile ülevaate iga linna olümpiamängude korraldusplaanist ja -võimest; hinnangu põhjal valib ROK välja linnad, kes liiguvad edasi valikuprotsessi teise etappi ja saavad [[kandidaatlinn]]a staatuse.<ref name="hostcity" /> Kandidaatlinnad esitavad ROK-ile pikema ja üksikasjalikuma ülevaate olümpiamängude korraldusplaanist. Iga linna kandidatuuri analüüsib põhjalikult määramiskomisjon, kes külastab kandidaatlinnu, vestleb kohalike ametiisikutega ja vaatab üle mängude võimalikud toimumiskohad; vestluse käigus peavad kandidaatlinna ametiisikud kinnitama, et on võimelised olümpiamänge rahastama. Määramiskomisjon koostab kandidaatlinnadest aruande ja esitab selle ROK-ile vähemalt kaks kuud enne planeeritavat [[ROK-i istungjärgud|ROK-i istungjärku]], kus olümpialinn valitakse. ROK-i istungjärk koguneb maal, kus ei asu ühtegi kandidaatlinna. Istungjärgul esitleb kandidaatlinnu ROK-i täitevkomitee, misjärel teevad istungjärgul osalevad ROK-i liikmed kandidaatlinnade vahel olümpialinna lõpphääletuse. Valituks osutuva olümpialinna taotluskomitee ja selle maa rahvuslik olümpiakomitee allkirjastavad ROK-iga kokkuleppe, millega antakse olümpialinnale ja mänge võõrustavale maale ametlikult olümpiamängude korraldusõigus.<ref name="bidpro" /><ref name="olympiaharta" /> [[2016]]. aastaks on olümpiamänge võõrustanud 44 linna ja 23 maad; väljaspool [[Euroopa]]t ja [[Põhja-Ameerika]]t on toimunud vaid kaheksad mängud. Alates [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aasta Seouli suveolümpiamängudest]] on [[Aasia]] ja [[Okeaania]] piirkonnas peetud neljad mängud, mis on ühe võrra rohkem kui sellele eelnenud 92 aasta jooksul, mil nüüdisaegseid olümpiamänge on korraldatud. [[Rio de Janeiro]], kus toimuvad [[2016. aasta suveolümpiamängud]], on esimene [[Lõuna-Ameerika]] linn, kellele on olümpiamängude korraldusõigus usaldatud. Ühegi [[Aafrika]] maa ega linna kandidatuur ei ole seni edukas olnud. Kõige rohkem olümpiamänge on korraldanud [[Ameerika Ühendriigid]] – kokku kaheksad mängud, millest neli on olnud suve- ja neli taliolümpiamängud. Linnade võrdluses on kõige rohkem mänge – kolmed suveolümpiamängud – korraldanud [[London]]. Suveolümpiamänge on kaks korda korraldanud [[Saksamaa]], [[Austraalia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Kreeka]] ning linnadest [[Los Angeles]], [[Pariis]] ja [[Ateena]]. Peale Ameerika Ühendriikide on taliolümpiamängud toimunud mitmel korral ka Prantsusmaal (kolmel korral) ning [[Šveits]]is, [[Austria]]s, [[Norra]]s, [[Jaapan]]is, [[Kanada]]s ja [[Itaalia]]s (kõigis kahel korral). Linnadest on kahed taliolümpiamängud peetud [[Lake Placid]]is, [[Innsbruck]]is ja [[Sankt Moritz]]is. Eelviimased taliolümpiamängud toimusid [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010. aastal]] [[Vancouver]]is; Kanadale on olümpiamängude korraldusõigus antud kolmel korral. Viimased taliolümpiamängud toimusid [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014. aastal]] [[Sotši]]s, mis olid [[Venemaa]] korraldatud teised mängud, aga esimesed taliolümpiamängud. Järgmised taliolümpiamängud toimuvad [[2018. aasta taliolümpiamängud|2018. aastal]] [[Pyeongchang]]is [[Lõuna-Korea]]s. {| class="wikitable" |+ '''Olümpialinnad'''<ref name="T9ECk" /> |- ! rowspan="2" | Aasta ! colspan="2" | [[Suveolümpiamängud]] ! colspan="2" | [[Taliolümpiamängud]] ! colspan="2" | [[Noorte olümpiamängud]] |- ! Olümpiaad !! Olümpialinn !! Nr !! Olümpialinn !! Nr !! Olümpialinn |- style="background: #efefef;" | 1896 || [[1896. aasta suveolümpiamängud|I]] || {{Riigi ikoon|Kreeka kuningriik}} [[Ateena]], [[Kreeka kuningriik|Kreeka]] || || || || |- | 1900 || [[1900. aasta suveolümpiamängud|II]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] || || || || |- style="background: #efefef;" | 1904 || [[1904. aasta suveolümpiamängud|III]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Saint Louis]], [[Ameerika Ühendriigid]]{{ref|d|[a]}} || || || || |- style="font-style:italic;" | 1906 || [[1906. aasta vaheolümpiamängud|Vaheolümpiamängud]]{{ref|d|[b]}} || {{Riigi ikoon|Kreeka kuningriik}} [[Ateena]], Kreeka || || || || |- style="background: #efefef;" | 1908 || [[1908. aasta suveolümpiamängud|IV]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]]{{ref|d|[c]}} || || || || |- | 1912 || [[1912. aasta suveolümpiamängud|V]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]], [[Rootsi]] || || || || |- style="background: #efefef;" |''1916'' || ''[[1916. aasta suveolümpiamängud|VI]]'' || {{Riigi ikoon|Saksa keisririik}} ''[[Berliin]]'', ''[[Saksa keisririik|Saksamaa]]'' → <br /> ''Jäid ära [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu'' || || || || |- | 1920 || [[1920. aasta suveolümpiamängud|VII]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Antwerpen]], [[Belgia]] || || || || |- style="background: #efefef;" | 1924 || [[1924. aasta suveolümpiamängud|VIII]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], Prantsusmaa || [[1924. aasta taliolümpiamängud|I]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Chamonix]], Prantsusmaa || || |- | 1928 || [[1928. aasta suveolümpiamängud|IX]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Amsterdam]], [[Holland]] || [[1928. aasta taliolümpiamängud|II]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Sankt Moritz]], [[Šveits]] || || |- style="background: #efefef;" | 1932 || [[1932. aasta suveolümpiamängud|X]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Los Angeles]], Ameerika Ühendriigid || [[1932. aasta taliolümpiamängud|III]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Lake Placid]], Ameerika Ühendriigid || || |- | 1936 || [[1936. aasta suveolümpiamängud|XI]] || {{Riigi ikoon|Kolmas Riik}} [[Berliin]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]] || [[1936. aasta taliolümpiamängud|IV]] || {{Riigi ikoon|Kolmas Riik}} [[Garmisch-Partenkirchen]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]] || || |- style="background: #efefef;" |''1940'' || ''[[1940. aasta suveolümpiamängud|XII]]''|| {{Riigi ikoon|Jaapan}} ''[[Tokyo]], [[Jaapan]] → <br /> {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]], [[Soome]] → <br /> Jäid ära [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] tõttu'' || ''[[1940. aasta taliolümpiamängud|V]]''|| ''{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Sapporo]], Jaapan → <br /> {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Sankt Moritz]], Šveits → <br /> {{Riigi ikoon|Kolmas Riik}} [[Garmisch-Partenkirchen]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]] → <br /> Jäid ära teise maailmasõja tõttu'' || || |- |''1944'' || ''[[1944. aasta suveolümpiamängud|XIII]]''|| {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}'' [[London]], Suurbritannia → <br /> Jäid ära teise maailmasõja tõttu'' || ''[[1944. aasta taliolümpiamängud|V]]''|| {{Riigi ikoon|Itaalia kuningriik (1861–1946)}}'' [[Cortina d'Ampezzo]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] → <br /> Jäid ära teise maailmasõja tõttu'' || || |- style="background: #efefef;" | 1948 || [[1948. aasta suveolümpiamängud|XIV]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], Suurbritannia || [[1948. aasta taliolümpiamängud|V]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Sankt Moritz]], Šveits || || |- | 1952 || [[1952. aasta suveolümpiamängud|XV]] || {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]], Soome || [[1952. aasta taliolümpiamängud|VI]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]], [[Norra]] || || |- style="background: #efefef;" | 1956 || [[1956. aasta suveolümpiamängud|XVI]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne]], [[Austraalia]] + <br /> {{Riigi ikoon|Rootsi}} ''[[Stockholm]], Rootsi''{{ref|d|[d]}}<ref name="lnqqp" /> || [[1956. aasta taliolümpiamängud|VII]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Cortina d'Ampezzo]], Itaalia || || |- | 1960 || [[1960. aasta suveolümpiamängud|XVII]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]], Itaalia || [[1960. aasta taliolümpiamängud|VIII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Squaw Valley]], Ameerika Ühendriigid || || |- style="background: #efefef;" | 1964 || [[1964. aasta suveolümpiamängud|XVIII]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]], Jaapan || [[1964. aasta taliolümpiamängud|IX]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Innsbruck]], [[Austria]] || || |- | 1968 || [[1968. aasta suveolümpiamängud|XIX]] || {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]], [[Mehhiko]] || [[1968. aasta taliolümpiamängud|X]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Grenoble]], Prantsusmaa || || |- style="background: #efefef;" | 1972 || [[1972. aasta suveolümpiamängud|XX]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]], [[Lääne-Saksamaa|Saksamaa]] || [[1972. aasta taliolümpiamängud|XI]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Sapporo]], Jaapan || || |- | 1976 || [[1976. aasta suveolümpiamängud|XXI]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Montréal]], [[Kanada]] || [[1976. aasta taliolümpiamängud|XII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} ''[[Denver]], Ameerika Ühendriigid'' → <br /> {{Riigi ikoon|Austria}} [[Innsbruck]], Austria || || |- style="background: #efefef;" | 1980 || [[1980. aasta suveolümpiamängud|XXII]] || {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Moskva]], [[NSVL|Nõukogude Liit]] || [[1980. aasta taliolümpiamängud|XIII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Lake Placid]], Ameerika Ühendriigid || || |- | 1984 || [[1984. aasta suveolümpiamängud|XXIII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Los Angeles]], Ameerika Ühendriigid || [[1984. aasta taliolümpiamängud|XIV]] || {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Sarajevo]], [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia]] || || |- style="background: #efefef;" | 1988 || [[1988. aasta suveolümpiamängud|XXIV]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Seoul]], [[Lõuna-Korea]] || [[1988. aasta taliolümpiamängud|XV]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Calgary]], Kanada || || |- | 1992 || [[1992. aasta suveolümpiamängud|XXV]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Barcelona]], [[Hispaania]] || [[1992. aasta taliolümpiamängud|XVI]] || {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Albertville]], Prantsusmaa || || |- style="background: #efefef;" | 1994 || || || [[1994. aasta taliolümpiamängud|XVII]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]], Norra || || |- | 1996 || [[1996. aasta suveolümpiamängud|XXVI]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Atlanta]], Ameerika Ühendriigid || || || || |- style="background: #efefef;" | 1998 || || || [[1998. aasta taliolümpiamängud|XVIII]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Nagano]], Jaapan || || |- | 2000 || [[2000. aasta suveolümpiamängud|XXVII]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]], Austraalia || || || || |- style="background: #efefef;" | 2002 || || || [[2002. aasta taliolümpiamängud|XIX]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Salt Lake City]], Ameerika Ühendriigid || || |- | 2004 || [[2004. aasta suveolümpiamängud|XXVIII]] || {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]], [[Kreeka]] || || || || |- style="background: #efefef;" | 2006 || || || [[2006. aasta taliolümpiamängud|XX]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]], Itaalia || || |- | 2008 || [[2008. aasta suveolümpiamängud|XXIX]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]], [[Hiina]]{{ref|d|[e]}}<ref name="5rNBc" /> || || || || |- style="background: #efefef;" | 2010 || || || [[2010. aasta taliolümpiamängud|XXI]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]], Kanada ||[[2010. aasta noorte suveolümpiamängud|I (suve)]] || {{Riigi ikoon|Singapur}} [[Singapur]] |- | 2012 || [[2012. aasta suveolümpiamängud|XXX]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], Suurbritannia || || || [[2012. aasta noorte taliolümpiamängud|I (tali)]] || | {{Riigi ikoon|Austria}} [[Innsbruck]], Austria |- style="background: #efefef;" | 2014 || || || [[2014. aasta taliolümpiamängud|XXII]] || {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sotši]], [[Venemaa]] || [[2014. aasta noorte suveolümpiamängud|II (suve)]] || | {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Nanjing]], Hiina |- | 2016 || [[2016. aasta suveolümpiamängud|XXXI]] || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rio de Janeiro]], [[Brasiilia]] || || || [[2016. aasta noorte taliolümpiamängud|II (tali)]]|| {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]], Norra |- style="background: #efefef;" | 2018 || || || [[2018. aasta taliolümpiamängud|XXIII]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Pyeongchang]], Lõuna-Korea || [[2018. aasta noorte suveolümpiamängud|III (suve)]]|| {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], Argentina |- | 2020 || [[2020. aasta suveolümpiamängud|XXXII]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]], Jaapan || || || [[2020. aasta noorte taliolümpiamängud|III (tali)]]|| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Lausanne]], Šveits |- style="background: #efefef;" | 2022 || || || [[2022. aasta taliolümpiamängud|XXIV]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]], Hiina || [[2022. aasta noorte suveolümpiamängud|IV (suve)]]|| ei ole veel valitud |- | 2024 || [[2024. aasta suveolümpiamängud|XXXIII]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], Prantsusmaa || || || [[2024. aasta noorte taliolümpiamängud|IV (tali)]]|| ei ole veel valitud |- style="background: #efefef;" | 2026 || || || [[2026. aasta taliolümpiamängud|XXV]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Milano]] / [[Cortina d'Ampezzo]], Itaalia ||[[2026. aasta noorte suveolümpiamängud|V (suve)]]|| ei ole veel valitud |- | 2028 || [[2028. aasta suveolümpiamängud|XXXIV]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], USA || || || [[2028. aasta noorte taliolümpiamängud|V (tali)]]|| ei ole veel valitud |} {{note|d|[a]}} Korraldusõiguse sai esialgu [[Chicago]], kuid mängud viidi [[Saint Louis|Saint Louisesse]], kus toimus samal ajal [[maailmanäitus]]. {{note|d|[b]}} Ei olnud ROKi poolt tunnustatud. {{note|d|[c]}} Korraldusõiguse sai esialgu [[Rooma]], kuid mängud viidi [[Vesuuv]]i vulkaani purske tõttu Londonisse. {{note|d|[d]}} Stockholmis peeti [[Ratsasport|ratsaspordi]] võistlused. Ratsutamisvõistluste korraldusõiguse saamiseks pidi Stockholm eraldi kandideerima. Stockholmi viidi olümpiatuli ning seal peeti nii ava- kui ka lõputseremoonia. {{note|d|[e]}} [[Ratsasport|Ratsaspordi]] võistlused peeti [[Hongkong]]is. Kuigi Hongkongil on oma rahvuslik olümpiakomitee, ei pidanud nad ratsutamisvõistluste korraldamiseks eraldi kandideerima, kuna need olid osa Pekingi olümpiamängudest. Erinevalt 1956. aasta Stockholmi ratsutamisvõistlustest ei viidud Hongkongi olümpiatuld ning seal ei peetud olümpiatseremooniaid. ROKi kodulehel on olümpialinnana kirjas ainult Peking. ==Vaata ka== *[[Olümpia kunstikonkursid]] – [[Olümpiaad]] – [[Olümpiadeviis]] – [[Olümpiaembleem]] – [[Olümpiaharta]] – [[Olümpiahümn]] – [[Olümpiakongress]] – [[Olümpiaküla]] – [[Olümpialiikumine]] – [[Olümpialinn]] – [[Olümpialipp]] – [[Olümpiamargid]] – [[Olümpiamuuseumid]] – [[Olümpiamängude auhinnamedal]] – [[Olümpiamängude autasud]] – [[Olümpiamängude autasustamistseremoonia]] – [[Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia]] – [[Olümpiamängude mälestusmedal]] – [[Olümpiamündid]] – [[Olümpiaorden]] – [[Olümpiaprintsiip]] – [[Olümpiarituaalid]] – [[Olümpiasolidaarsus]] – [[Olümpiasümbol]] – [[Olümpiatuli]] – [[Olümpiatõotus]] – [[Olümpism]] *[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) *[[Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia]] (ROA) *[[Eesti olümpiamängudel]] – [[Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud]] *[[Läti olümpiamängudel]] *[[Island olümpiamängudel]] *[[Äravõetud olümpiamedalite nimekiri]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="britannica">{{Netiviide|pealkiri=Olympic Games|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games|väljaandja=Encyclopædia Britannica|vaadatud=16. aprillil 2013}}</ref> <ref name="young">Young, David C. (2004). "The Beginnings. A Brief History of the Olympic Games.", lk 12–13. Wiley-Blackwell. ISBN 978-1-4051-1130-0</ref> <ref name="pindar">{{Netiviide|url= http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0162&redirect=true |pealkiri= Olympian 10 |väljaandja= Pindar |vaadatud=23. märtsil 2013}}</ref> <ref name="crowther">Crowther, Nigel B. (2007). "The Ancient Olympic Games. Sport in Ancient Times.", lk 54. Greenwood Publishing Group. ISBN 978-0-275-98739-8</ref> <ref name="young2">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 14. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="rugby">{{Netiviide|pealkiri=Rugby School motivated founder of Games|väljaandja=Reuters (SI.som)|aeg=8. juuli 2004|url=http://sportsillustrated.cnn.com/2004/olympics/2004/07/07/bc.sport.olympics.coubertin/|vaadatud=4. veebruaril 2009|arhiivimisaeg=2004-08-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20040823070741/http://sportsillustrated.cnn.com/2004/olympics/2004/07/07/bc.sport.olympics.coubertin/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="young3">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 128. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="iocfactsheet">{{Netiviide |pealkiri=Fact Sheet: The Summer Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1138.pdf|failitüüp=PDF|aeg=jaanuar 2008|vaadatud=2. veebruaril 2009|arhiivimisaeg=2011-04-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429094019/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1138.pdf}}</ref> <ref name="olympiaharta">{{Netiviide|url=http://www.eok.ee/ol%C3%BCmpiaharta|pealkiri=Olümpiaharta|väljaandja=Eesti Olümpiakomitee|vaadatud=13. märtsil 2013|arhiivimisaeg=2015-01-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150117181839/http://www.eok.ee/ol%C3%BCmpiaharta|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="bidpro">{{Netiviide |pealkiri=Olympic Charter|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/olympic_charter_en.pdf|failitüüp=PDF|vaadatud=18. aprillil 2013|aeg=juuli 2011}}</ref> <ref name="media">Cooper-Chen, Anne (2005). "Global entertainment media", lk 231. Mahwah, New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-5168-7</ref> <ref name="1vgTU">Swaddling, Judith (2000). "The Ancient Olympic Games (2 ed.)", lk 54. Austin: University of Texas Press. ISBN 978-0-292-70373-5</ref> <ref name="television">{{netiviide| pealkiri=Issues of the Olympic Games| url=http://www.la84foundation.org/6oic/primer_text2.htm| publisher=Olympic Primer. LA84 Foundation of Los Angeles| vaadatud=2013-04-05| arhiivimisaeg=2009-04-25| arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090425100112/http://www.la84foundation.org/6oic/primer_text2.htm| url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="QJNCG">{{Netiviide|pealkiri=The Olympic Truce – Myth and Reality by Harvey Abrams|url=http://ablemedia.com/ctcweb/showcase/abrams1.html|väljaandja=Classics Technology Center, AbleMedia.com|vaadatud=12. veebruaril 2013}}</ref> <ref name="movement">Buchanon, Ian; Mallon, Bill (2006). "Historical Dictionary of the Olympic Movement", lk ci. Lanham, MD: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5574-8</ref> <ref name="q1kZC">Richardson, N.J. (1992). "Panhellenic Cults and Panhellenic Poets. In Lewis, D.M.; Boardman, John; Davies, J.K.. The Fifth Century BC.", lk 227. Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-23347-7</ref> <ref name="kommerts">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 194. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> <ref name="sX4WB">{{Netiviide|pealkiri=Olympic Games. The Ancient Olympic Games|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games/59589/The-ancient-Olympic-Games|väljaandja=Encyclopædia Britannica|vaadatud=29. aprillil 2009}}</ref> <ref name="sportkom">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 192. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> <ref name="kcAzi">Golden, Mark (2009). "Helpers, Horses, and Heroes. Greek Sport and Social Status.", lk 59–61. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-71869-2</ref> <ref name="free time">{{Netiviide|eesnimi=Bill |perekonnanimi=Carter|Eesnimi 2=Richard|last2=Sandomir |url=http://www.nytimes.com/2008/08/18/sports/olympics/18nbc.html?ref=business&_r=0 |pealkiri=A Surprise Winner at the Olympic Games in Beijing: NBC |väljaandja=The New York Times |aeg=17. august 2008 |vaadatud=7. aprillil 2013}}</ref> <ref name="Jm4hP">{{Netiviide|pealkiri=Ancient Olympic Events|url=http://www.perseus.tufts.edu/Olympics/sports.html|väljaandja=Perseus Project of Tufts University|vaadatud=29. aprillil 2009}}</ref> <ref name="slack2">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 17. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> <ref name="FsoQ8">Golden, Mark (2009). "Helpers, Horses, and Heroes. Greek Sport and Social Status.", lk 24. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-71869-2</ref> <ref name="sales">Buchanon, Ian; Mallon, Bill (2006). "Historical Dictionary of the Olympic Movement", lk cii. Lanham, MD: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5574-8</ref> <ref name="jRneL">Burkert, Walter (1983). "Pelops at Olympia. Homo Necans.", lk 95. University of California Press. ISBN 978-0-520-05875-0</ref> <ref name="olympiasymbol">{{netiviide|pealkiri=The Olympic Symbols|failitüüp=PDF|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1303.pdf|väljaandja=The Olympic Museum|aeg=26. aprill 2009|vaadatud=2022-06-14|arhiivimisaeg=2011-08-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110822175428/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1303.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="nGSPJ">Swaddling, Judith (1999). "The Ancient Olympic Games", lk 90–93. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-77751-4</ref> <ref name="avats1">{{Netiviide |pealkiri=Fact Sheet: Opening Ceremony of the Summer Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1134.pdf|failitüüp=PDF|aeg=veebruar 2008|vaadatud=17. märtsil 2013|arhiivimisaeg=2011-04-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429094114/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1134.pdf}}</ref> <ref name="9qhHZ">Olympic Museum. "The Olympic Games in Antiquity", lk 2</ref> <ref name="Sports">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/sports |pealkiri=Olympic Sports |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=25. märtsil 2013}}</ref> <ref name="PyP2Z">{{Netiviide |url= http://www.olimpickgames.co.uk/contentok.php?id=853 |pealkiri= 400 Years of Olimpick Passion |väljaandja= Robert Dover's Games Society |vaadatud= 4. juunil 2010 |arhiivimisaeg= 2010-06-06 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20100606045814/http://www.olimpickgames.co.uk/contentok.php?id=853 |url-olek= ei tööta }}</ref> <ref name="factsheetsports">{{Netiviide |url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1135.pdf |pealkiri=Factsheet: The sports on the Olympic programme |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |failitüüp=PDF |vaadatud=27. märtsil 2013 |arhiivimisaeg=2011-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110822174641/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1135.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="v0X7m">{{Netiviide|url= http://www.olympist.org/summer-olympic-history/revival-of-the-olympic-games.html |pealkiri= Revival of the Olympic Games |väljaandja= Olympist.org |vaadatud=24. märtsil 2013}}</ref> <ref name="golf">{{Netiviide|pealkiri=Golf, rugby added for 2016 and 2020|väljaandja=ESPN.com. Associated Pess.|url=http://sports.espn.go.com/oly/news/story?id=4545111|aeg=9. oktoober 2009|vaadatud=27. märtsil 2013}}</ref> <ref name="6hXL2">Young, David C. (2004). "The Beginnings. A Brief History of the Olympic Games.", lk 144. Wiley-Blackwell. ISBN 978-1-4051-1130-0</ref> <ref name="eassom">Eassom, Simon (1994). "Critical Reflections on Olympic Ideology", lk 120–123. Ontario: The Centre for Olympic Studies. ISBN 978-0-7714-1697-2</ref> <ref name="UFEFz">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 28. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="montreal">{{Netiviide |pealkiri=African nations boycott costly Montreal Games |väljaandja=CBC Sports |url=http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/09/f-olympics-history-1976.html |aeg=30. juuli 2008 |vaadatud=29. märtsil 2013 |arhiivimisurl=https://archive.today/20130628051422/http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/09/f-olympics-history-1976.html |arhiivimisaeg=2013-06-28 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="vWADH">Matthews, George R. (2005). "America's first Olympics: the St. Louis games of 1904.", lk 53–54. University of Missouri Press. ISBN 978-0-8262-1588-8</ref> <ref name="dopinghistory">{{Netiviide|pealkiri=A Brief History of Anti-Soping|väljaandja=World Anti-Doping Agency|url=http://www.wada-ama.org/en/About-WADA/History/A-Brief-History-of-Anti-Doping/|vaadatud=10. septembril 2008|arhiivimisaeg=2011-08-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110816090310/http://www.wada-ama.org/en/About-WADA/History/A-Brief-History-of-Anti-Doping/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="yRX7U">Weiler, Ingomar (2004). "The predecessors of the Olympic movement, and Pierre de Coubertin." European Review (Cambridge University Press) 12 (3).</ref> <ref name="nytimes.com">{{Netiviide| url=http://www.nytimes.com/2008/05/19/opinion/19iht-edahmed.3.13017836.html?_r=0|pealkiri=Bar countries that ban women athletes|väljaandja=The New York Times |aeg=19. mai 2008|vaadatud=1. aprillil 2013}}</ref> <ref name="D7S4y">Girginov, Vassil; Parry, Jim (2005). "The Olympic Games Explained: A Student Guide to the Evolution of the Modern Olympic Games.", lk 38. Routledge. ISBN 978-0-415-34604-7</ref> <ref name="hostcity">{{Netiviide |pealkiri=Choice of the host city|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/host-city-election|vaadatud=15. märtsil 2013}}</ref> <ref name="jUDWY">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 24. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="LzBID">{{Netiviide|url= http://www.museumoflondon.org.uk/collections-research/collections-online/object.aspx?objectID=object-430955 |pealkiri= Crystal Palace Olympic arena |väljaandja= Museum of London |vaadatud=24. märtsil 2013}}</ref> <ref name="msOho">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 1. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="kNYRG">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 2, 13–23, 81. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="ygqr6">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 44. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="PGmOy">{{Netiviide|pealkiri=The Olympic Games: BC 776 – AD 1896|väljaandja=LA84 Foundation|perekonnanimi=Coubertin et al|url=http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1896/1896.pdf|failitüüp=PDF|vaadatud=24. märtsil 2013|arhiivimisaeg=2008-05-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080527211831/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1896/1896.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="QVVRe">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 100–105. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="8yWHX">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/en/content/Olympic-Games/All-Past-Olympic-Games/Summer/Athens-1896/ |pealkiri=Athens 1896 |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=8. veebruaril 2010}}</ref> <ref name="XrMFy">Memoire sure le conflit entre la Grece et la Roumanie concernant l'affaire Zappa – Athens 1893, by F. Martens</ref> <ref name="oMW83">L'affaire Zappa – Paris 1894, by G. Streit</ref> <ref name="Qv4Wc">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 117. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="HqVdW">{{Netiviide |url= http://www.sports-reference.com/olympics/summer/1896/ |pealkiri= 1896 Athina Summer Games |väljaandja= Sports Reference |vaadatud= 31. jaanuaril 2009 |arhiivimisaeg= 2013-06-10 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20130610095933/http://www.sports-reference.com/olympics/summer/1896/ |url-olek= ei tööta }}</ref> <ref name="h22f4">{{Netiviide |url= http://proxy.espn.go.com/oly/summer08/fanguide/history?year=1904 |pealkiri= St. Louis 1904 – Overview |väljaandja= ESPN |vaadatud= 31. jaanuaril 2009 |arhiivimisaeg= 2013-07-07 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20130707132119/http://proxy.espn.go.com/oly/summer08/fanguide/history?year=1904 |url-olek= ei tööta }}</ref> <ref name="5sDBJ">{{Netiviide |url= http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/05/f-olympics-feature-1906.html |pealkiri= 1906 Olympics mark 10th anniversary of the Olympic revival |väljaandja= Canadian Broadcasting Centre |aeg= 7. august 2009 |vaadatud= 24. märtsil 2013 |arhiivimisurl= https://archive.today/20130628054417/http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/05/f-olympics-feature-1906.html |arhiivimisaeg= 2013-06-28 |url-olek= töötab }}</ref> <ref name="F4YT3">{{Netiviide|pealkiri=Chamonix 1924|url=http://www.olympic.org/chamonix-1924-winter-olympics|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=19. märtsil 2013}}</ref> <ref name="KZ5nA">{{Netiviide |url= http://www.utah.com/olympics/history.htm |pealkiri= Winter Olympics History |väljaandja= Utah Athletic Foundation |vaadatud= 31. jaanuaril 2009 |arhiivimisaeg= 2009-01-12 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20090112071018/http://www.utah.com/olympics/history.htm |url-olek= ei tööta }}</ref> <ref name="hYb59">{{Netiviide|url= http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/other_sports/disability_sport/7582206.stm |pealkiri= History of the Paralympics |väljaandja= BBC Sport |vaadatud=2. veebruaril 2009 |aeg=4. september 2008}}</ref> <ref name="phxBy">{{Netiviide|url= http://www.canada2010.gc.ca/101/histor/010203-eng.cfm |pealkiri= History of the Paralympic Games |väljaandja= Government of Canada |vaadatud=7. aprillil 2010}}</ref> <ref name="lUXoG">{{Netiviide|pealkiri=IPC-IOC Cooperation|väljaandja=Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee|url=http://oldwebsite.paralympic.org/IPC/IPC-IOC_Co-operation.html|vaadatud=3. mail 2010|arhiivimisaeg=2012-05-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120519023623/http://oldwebsite.paralympic.org/IPC/IPC-IOC_Co-operation.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="C1r5r">{{Netiviide| url=http://www.guardian.co.uk/uk/2010/may/04/sainsburys-sponsors-paralympic-games | location=London |pealkiri=Sainsbury's announces sponsorship of 2012 Paralympics |aeg=4. mai 2010 | work=The Guardian | first=Owen | last=Gibson}}</ref> <ref name="VPPcW">{{Netiviide|pealkiri=Rogge wants Youth Olympic Games|väljaandja=BBC Sport|aeg=19. märts 2007|url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/other_sports/6467087.stm|vaadatud=2. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="5Cox5">{{Netiviide|perekonnanimi= Rice |eesnimi= John |url= http://www.usatoday.com/sports/olympics/2007-07-05-2774646336_x.htm |pealkiri=IOC approves Youth Olympics; first set for 2010 |agency= Associated Press |väljaandja= USA Today |aeg=5. juuli 2007 |vaadatud=2. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="5J5rc">{{Netiviide |pealkiri=Factsheet. Youth Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/The_Youth_Olympic_Games.pdf|failitüüp=PDF|aeg=juuli 2012|vaadatud=18. märtsil 2013}}</ref> <ref name="wK1Pm">{{Netiviide|pealkiri=IOC to Introduce Youth Olympic Games in 2010|väljaandja=CRIenglish.com|aeg=25. aprill 2007|url=http://english.cri.cn/2886/2007/04/25/1221@220491.htm|vaadatud=29. jaanuaril 2009|arhiivimisaeg=2015-05-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150508175827/http://english.cri.cn/2886/2007/04/25/1221@220491.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="ZFyJG">{{Netiviide|pealkiri=IOC session: A "go" for Youth Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|aeg=5. juuli 2007|url=http://www.olympic.org/uk/news/olympic_news/full_story_uk.asp?id=2227|vaadatud=2. veebruaril 2009|arhiivimisaeg=2008-08-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080821232940/http://www.olympic.org/uk/news/olympic_news/full_story_uk.asp?id=2227}}</ref> <ref name="S7yCu">{{Netiviide|url= http://usatoday30.usatoday.com/sports/olympics/2007-04-25-2774646336_x.htm |pealkiri=No kidding: Teens to get Youth Olympic Games|eesnimi= Stephen |perekonnanimi= Wade |aeg=25. aprill 2007 |väljaanne= USA Today |vaadatud=27. augustil 2008}}</ref> <ref name="Gl8RJ">{{Netiviide|url= http://www.usatoday.com/sports/olympics/summer/2007-07-05-olympic-notes_N.htm |pealkiri= IOC votes to start Youth Olympics in 2010 |eesnimi= Vicky |perekonnanimi= Michaelis |aeg=5. juuli 2007 |väljaanne= USA Today |vaadatud=2. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="gWvqh">{{Netiviide|pealkiri=London 2012|url=http://www.olympic.org/london-2012-summer-olympics|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=10. aprillil 2013}}</ref> <ref name="b0ItB">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/vancouver-2010-winter-olympics |pealkiri=Vancouver 2010 |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=10. aprillil 2013}}</ref> <ref name="rACNX">{{Netiviide |url= http://canadaonline.about.com/od/2010olympics/a/vancouver_olympics_sports.htm |pealkiri= Sports at Vancouver Olympics 2010 |väljaandja= Canada Online |vaadatud= 10. aprillil 2013 |arhiivimisaeg= 2013-04-16 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20130416040047/http://canadaonline.about.com/od/2010olympics/a/vancouver_olympics_sports.htm |url-olek= ei tööta }}</ref> <ref name="Y3jpj">{{Netiviide|pealkiri=Beijing to build convenient Olympic village|url=http://en.beijing2008.cn/cptvenues/venues/headlines/n214262207.shtml|väljaandja=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|vaadatud=4. mail 2009}}</ref> <ref name="xbZIM">{{Netiviide|url=http://www.olympic.org/news/executive-board-concludes-first-meeting-of-the-new-year/112731|aeg=13. jaanuar 2011|vaadatud=13. jaanuaril 2011|pealkiri=Executive Board concludes first meeting of the new year|väljaandja=Olympic.org}}</ref> <ref name="F9v0E">{{Netiviide|url=http://www.olympic.org/mr-jose-perurena?articleid=133159|pealkiri=Curtain comes down on 123rd IOC Session|väljaanne=Olympic.org|vaadatud=3. juulil 2012}}</ref> <ref name="uBfsw">Rose, A. K., & Spiegel, M. M. (2011). The Olympic Effect*. The Economic Journal, 121(553), 652–677.</ref> <ref name="klj9w">[http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=2028982 Tilcsik, A. and Marquis, C. 2013. “Punctuated Generosity: How Mega-events and Natural Disasters Affect Corporate Philanthropy in U.S. Communities.” ''Administrative Science Quarterly'', 58(1): 111–148.].</ref> <ref name="NaH8P">Glynn, M. A. (2008). "Configuring the field of play: how hosting the Olympic Games impacts civic community." Journal of Management Studies, 45(6), 1117–1146.</ref> <ref name="VxJJp">{{Netiviide|pealkiri=The Olympic Movement|url=http://www.olympic.org/ioc|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=2. mail 2009}}</ref> <ref name="iwRrh">{{Netiviide |pealkiri=Roles and responsibilities during the Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|aeg=veebruar 2008|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_843.pdf |failitüüp=PDF|vaadatud=2. mail 2009|arhiivimisaeg=2011-04-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429054311/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_843.pdf}}</ref> <ref name="YEIPD">{{Netiviide|pealkiri=For the Good of the Athletes|väljaandja=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|aeg=31. oktoober 2007|url=http://en.beijing2008.cn/news/official/ioc/n214186786.shtml|vaadatud=4. veebruaril 2009|arhiivimisaeg=2009-01-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090123170335/http://en.beijing2008.cn/news/official/ioc/n214186786.shtml|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="A2ATQ">{{Netiviide|url=http://www.olympic.org/ioc-governance-organising-committees|pealkiri=Organising Committees for the Olympic Games |väljaandja=Olympic Games|vaadatud=18. juulil 2012}}</ref> <ref name="AZYVx">{{Netiviide|pealkiri=Traditional Olympic Ceremonies|url=http://www.olympist.org/summer-olympic-history/traditional-olympic-ceremonies.html|väljaandja=Olympist.org|vaadatud=16. märtsil 2013}}</ref> <ref name="XLpqh">Maraniss, David (2008). "Rome 1960", lk 52–60. New York: Simon & Schuster. ISBN 978-1-4165-3407-5</ref> <ref name="QSgxr">Maraniss, David (2008). "Rome 1960", lk 60–66. New York: Simon & Schuster. ISBN 978-1-4165-3407-5</ref> <ref name="IS31K">{{Netiviide|pealkiri=Samaranch defends nomination of son|väljaandja=CNN Sports Illustrated|aeg=18. mai 2001|url=http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2001/05/18/ioc_meetings_ap/|vaadatud=17. märtsil 2013}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="0ATgR">{{Netiviide|pealkiri=Olympics:Barcelona Profile; Samaranch, Under the Gun Shoots Back|perekonnanimi=Riding|eesnimi=Alan|aeg=30. juuni 1992|väljaanne=The New York Times|url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9E0CE3DB173FF933A05755C0A964958260|vaadatud=30. jaanuaril 2009}}</ref> <ref name="TcYOn">{{Netiviide|pealkiri=Judge Drops Olympic Bid Case|väljaanne=Los Angeles Times|perekonnanimi=Abrahamson|eesnimi=Alan|aeg=6. detsember 2003|url=http://articles.latimes.com/2003/dec/06/sports/sp-saltlakecity6|vaadatud=21. märtsil 2009}}</ref> <ref name="2n08p">{{Netiviide|eesnimi=Justin|perekonnanimi=Rowlatt|pealkiri=Buying the Games|väljaandja=BBC|aeg=29. juuli 2004|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/panorama/3937425.stm|vaadatud=16. aprillil 2009}}</ref> <ref name="BWFJO">{{Netiviide|eesnimi=Lynn|perekonnanimi=Zinser|pealkiri=London Wins 2012 Olympics; New York Lags|väljaanne=The New York Times|aeg=7. juuli 2005|url=http://www.nytimes.com/2005/07/07/sports/othersports/07olympic.html?_r=2&pagewanted=1&oref=slogin|vaadatud=4. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="E96FN">{{Netiviide|pealkiri=Paris Mayor Slams London Tactics|väljaandja=Sportinglife.com|url=http://www.sportinglife.com/london2012/news/story_get.cgi?STORY_NAME=others/05/07/06/manual_125524.html|vaadatud=4. veebruaril 2009|arhiivimisaeg=2011-05-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110515073919/http://www.sportinglife.com/london2012/news/story_get.cgi?STORY_NAME=others/05/07/06/manual_125524.html}}</ref> <ref name="7IVTG">{{Netiviide|eesnimi=Howard|perekonnanimi=Berkes|pealkiri=How Turin got the Games|väljaandja=National Public Radio|aeg=7. veebruar 2006|url=http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=5195274|vaadatud=4. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="L1Hwd">Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 209. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> <ref name="D9IJ7">{{Netiviide|pealkiri=Berlin 1936|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/berlin-1936-summer-olympics|vaadatud=5. aprillil 2013}}</ref> <ref name="KuXm4">{{Netiviide|pealkiri=Cortina d'Ampezzo|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/uk/games/past/index_uk.asp?OLGT=2&OLGY=1956|vaadatud=31. märtsil 2009|arhiivimisaeg=2008-08-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080822213008/http://www.olympic.org/uk/games/past/index_uk.asp?OLGT=2&OLGY=1956}}</ref> <ref name="sLjSP">Gershon, Richard A. (2000). "Telecommunications Management: Industry structures and planning strategies.", lk 17. Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-3002-6</ref> <ref name="lUlzh">Whannel, G. (1984) "The television spectacular in A. Tomlinson & G. Whannel (Eds.), Five-ring circus", lk 30–43. London: Pluto Press</ref> <ref name="EWAhk">Tomlinson, Alan (2005). "Sport and leisure cultures", lk 14. Minneapolis MN: University of Minnesota Press. ISBN 978-0-8166-3382-1</ref> <ref name="Q6Oqu">{{Netiviide|url=http://www.cbsnews.com/stories/2000/10/27/sports/main244877.shtml|pealkiri=World Series TV Ratings Slump|aeg=11. veebruar 2009|väljaandja=CBS News|vaadatud=7. aprillil 2013}}</ref> <ref name="sQPdL">{{Netiviide |eesnimi=John |perekonnanimi=Walters |aeg=2. oktoober 2000 |url=http://sportsillustrated.cnn.com/vault/article/magazine/MAG1020472/index.htm |pealkiri=All Fall Down |väljaandja=Sports Illustrated (CNN) |vaadatud=7. aprillil 2013 |arhiivimisaeg=2012-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120111182341/http://sportsillustrated.cnn.com/vault/article/magazine/MAG1020472/index.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="RU81V">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 16–18. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> <ref name="keSWJ">Cooper-Chen, Anne (2005). "Global entertainment media", lk 230. Mahwah, New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-5168-7</ref> <ref name="NIQoM">Woods, Ron (2007). "Social Issues in Sport", lk 146. Champaign IL: Human Kinetics. ISBN 978-0-7360-5872-8</ref> <ref name="68Fwr">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", 194–195. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> <ref name="6o5eN">{{Netiviide|pealkiri=The Olympic Effect|url=http://www.frbsf.org/publications/economics/papers/2009/wp09-06bk.pdf|publisher=Federal Reserve Bank of San Francisco|failitüüp=pdf|aeg=juuni 2009|vaadatud=2013-04-06|arhiivimisaeg=2010-04-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100412103038/http://www.frbsf.org/publications/economics/papers/2009/wp09-06bk.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="sMXW1">"Sport athlétique", 14. märts 1891: "[...] dans une éloquente allocution il a souhaité que ce drapeau les conduise ‘souvent à la victoire, à la lutte toujours’. Il a dit qu’il leur donnait pour devise ces trois mots qui sont le fondement et la raison d’être des sports athlétiques: citius, altius, fortius, ‘plus vite, plus haut, plus fort’.", tsiteeritud Simone Hoffmane'i doktoritöös ''La carrière du père Didon, Dominicain. 1840 – 1900'', lk 926. [[Université Paris-Sorbonne|Université de Paris IV – Sorbonne]], 1985. cf.</ref> <ref name="4eou7">{{netiviide|pealkiri=The Olympic flame and the torch relay|failitüüp=PDF|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_655.pdf|väljaandja=The Olympic Museum|aeg=26. aprill 2009|vaadatud=2022-06-14|arhiivimisaeg=2011-08-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110814013242/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_655.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="fuv9Y">{{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/othersports/article-1279748/Londons-Olympic-2012-mascots-revealed-Wenlock-Mandeville-unveiled-faces-Games.html|pealkiri=London's Olympic 2012 mascots are revealed: Wenlock and Mandeville unveiled as the 'faces' of the Games|aeg=23. mai 2010|väljaandja=Daily Mail|vaadatud=25. juulil 2011}}</ref> <ref name="810Mc">{{Netiviide |pealkiri= The Official Mascots of the Beijing 2008 Olympic Games |url= http://en.beijing2008.cn/spirit/beijing2008/graphic/n214068254.shtml |väljaandja= The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad |vaadatud= 28. augustil 2008 |arhiivimisaeg= 2008-08-01 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20080801083416/http://en.beijing2008.cn/spirit/beijing2008/graphic/n214068254.shtml |url-olek= ei tööta }}</ref> <ref name="MuHbR">{{Netiviide|url= http://www.telegraph.co.uk/sport/olympics/9429085/London-2012-Olympic-ceremonies-through-the-ages.html|pealkiri= London 2012: Olympic ceremonies through the ages |väljaandja= The Telegraph |aeg=27. juuli 2012 |vaadatud=17. märtsil 2013}}</ref> <ref name="7hEGi">{{Netiviide|url= http://www.politicalarticles.net/blog/2008/08/09/beijing-dazzles-chinese-history-athletes-on-parade-as-olympics-begin/#.UUX-4FvbLYk|pealkiri= Beijing Dazzles: Chinese History, Athletes on Parade as Olympics Begin |väljaandja= PoliticalArticles.NET |aeg=9. august 2008 |vaadatud=17. märtsil 2013}}</ref> <ref name="syylx">Tata McGraw-Hill (2010). General Knowledge Digest. Lk 7-6.</ref> <ref name="0RBUa">{{Netiviide |pealkiri=Fact Sheet: The Closing Ceremony of the Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Closing_Ceremony_of_the_Games.pdf|failitüüp=PDF|aeg=detsember 2012|vaadatud=17. märtsil 2013}}</ref> <ref name="tSN92">{{Netiviide|pealkiri= Medal Ceremony Hostess Outfits Revealed |väljaanne= China Daily |aeg=18. juuli 2008 |url= http://english.sina.com/china/p/1/2008/0718/172118.html |vaadatud=29. augustil 2008}}</ref> <ref name="yK6pE">{{Netiviide|pealkiri=Wrestling|väljaandja=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|url=http://en.beijing2008.cn/sports/wrestling/|vaadatud=25. märtsil 2009|arhiivimisaeg=2009-02-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090226194816/http://en.beijing2008.cn/sports/wrestling/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="du9Eh">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/uk/organisation/if/index_uk.asp |pealkiri=International Sports Federations |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=8. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="lvESZ">{{Netiviide |url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_942.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429094118/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_942.pdf |arhiivimisaeg=29. aprill 2011 |pealkiri=Factsheet: The sessions |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |failitüüp=PDF |lehekülg=1 |vaadatud=8. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="VFvY9">{{Netiviide |url=http://www.golftoday.co.uk/news/yeartodate/news04/olympic3.html |pealkiri=Golf being considered for 2012 Olympics |väljaandja=Golf Today |vaadatud=26. märtsil 2013 |arhiivimisaeg=2013-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130121011906/http://www.golftoday.co.uk/news/yeartodate/news04/olympic3.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="tDTdl">{{Netiviide |pealkiri=Jim Thorpe Biography |väljaandja=Biography.com |url=http://www.biography.com/search/article.do?id=9507017 |vaadatud=9. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="3Kxxc">{{Netiviide |pealkiri=Garmisch-Partenkirchen 1936 |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |url=http://www.olympic.org/garmisch-partenkirchen-1936-winter-olympics |vaadatud=25. juulil 2011}}</ref> <ref name="zwVsh">{{cite journal |perekonnanimi=Schantz |eesnimi=Otto |Pealkiri=The Olympic Ideal and the Winter Games Attitudes Towards the Olympic Winter Games in Olympic Discourses – from Coubertin to Samaranch |Väljaandja=Comité International Pierre De Coubertin |URL=http://www.coubertin.ch/pdf/schantz.pdf |Failitüüp=PDF |Kasutatud=13. septembril 2008 |archive-date=2013-05-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130505052232/http://www.coubertin.ch/pdf/schantz.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="EgEJF">{{Netiviide |pealkiri=Amateurism |väljaandja=USA Today (Gannett Company) |url=http://usatoday30.usatoday.com/olympics/owg98/osytr01.htm |aeg=12. juuli 1999 |vaadatud=9. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="OFPOf">Krüger, Arnd; Murray, William J. (2003). "The Nazi Olympics: sport, politics and appeasement in the 1930s", lk 230. University of Illinois Press. ISBN 978-0-252-02815-1</ref> <ref name="dnnuN">{{Netiviide |pealkiri=Melbourne / Stockholm 1956 |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |url=http://www.olympic.org/melbourne-stockholm-1956-summer-olympics |vaadatud=25. juulil 2011}}</ref> <ref name="srJ6W">{{cite journal |URL=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore109/ore109h.pdf |Pealkiri=Africa and the XXIst Olympiad |journal=Olympic Review |number=109–110 |leheküljed=584–585 |Aeg=1976 |month=november–detsember |Väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |Failitüüp=PDF |Kasutatud=6. veebruaril 2009 |archive-date=2008-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20080408184445/http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore109/ore109h.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="PCfme">{{cite journal |URL=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore107/ore107i.pdf |Pealkiri=Game playing in Montreal |Väljaanne=Olympic Review |Väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |leheküljed=461–462 |number=107–108 |Aeg=1976 |month=oktoober |Failitüüp=PDF |Kasutatud=7. veebruaril 2009 |archive-date=2009-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090325013854/http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore107/ore107i.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="WFefu">{{Netiviide |pealkiri=China – Olympic History |väljaandja=Chinaorbit.com |url=http://www.chinaorbit.com/2008-olympics-china/olympic-games-history.html |vaadatud=27. augustil 2008 |arhiivimisaeg=2008-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080531233555/http://www.chinaorbit.com/2008-olympics-china/olympic-games-history.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="RNlLM">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/moscow-1980-summer-olympics |pealkiri=Moscow 1980|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=25. juulil 2011}}</ref> <ref name="NHagz">{{Netiviide|perekonnanimi=Burns |eesnimi=John F. |pealkiri=Protests are Issue: Russians Charge 'Gross Flouting' of the Ideals of the Competition |väljaanne=The New York Times |väljaandja=New York Times Company |aeg=9. mai 1984}}</ref> <ref name="I4BeQ">{{Netiviide|url=http://www.dw.de/moscow-1980-cold-war-cold-shoulder/a-3524906-1|pealkiri=Moscow 1980: Cold War, Cold Shoulder|väljaandja=Deutsche Welle (DW-World.DE)|aeg=31. juuli 2008|vaadatud=27. aprillil 2009|arhiivimisaeg=2013-04-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130418121726/http://www.dw.de/moscow-1980-cold-war-cold-shoulder/a-3524906-1|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="LfIC3">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/los-angeles-1984-summer-olympics |pealkiri=Los Angeles 1984|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=25. juulil 2011}}</ref> <ref name="uo3aP">{{Netiviide|pealkiri=Australia: Calls to Boycott Beijing Olympics |väljaanne=Inter Press Service |url=http://ipsnews.net/news.asp?idnews=41699 Australia: Calls to Boycott Beijing Olympics |vaadatud=10. septembril 2008}}</ref> <ref name="7KJkP">{{Netiviide|url=http://articles.economictimes.indiatimes.com/2008-03-29/news/28474142_1_lhasa-crackdown-on-tibetan-protesters-dalai-lama|pealkiri=Diplomats visit Tibet as EU split on Olympic opening boycott|väljaandja=The Economic Times|aeg=29. märts 2008|vaadatud=7. veebruaril 2008|arhiivimisaeg=2013-05-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130513144238/http://articles.economictimes.indiatimes.com/2008-03-29/news/28474142_1_lhasa-crackdown-on-tibetan-protesters-dalai-lama|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="sVNTI">{{Netiviide|url = http://www.csmonitor.com/World/Europe/2008/0711/p06s01-woeu.html|pealkiri=Putin Faces Green Olympic Challenge|väljaandja = The Christian Science Monitor|aeg= 11. juuli 2008|vaadatud= 30. märtsil 2013|arhiivimisaeg=2011-01-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110122183838/http://www.csmonitor.com/World/Europe/2008/0711/p06s01-woeu.html}}</ref> <ref name="sJj6O">{{Netiviide|pealkiri=Olympic challenge for Sochi Games|väljaandja=The Guardian|url=http://www.guardian.co.uk/commentisfree/2009/dec/05/winter-olympics-sochi-russia|vaadatud=31. mail 2011|location=London|eesnimi=Frederick|perekonnanimi=Bernas|aeg=5. detsember 2009}}</ref> <ref name="gOpKZ">Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 107. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> <ref name="uEPSv">Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 111–112. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> <ref name="LMc07">"Spartakiads". Sovetskaya Entsiklopediya. Vol. 24 (osa 1), lk 286. Moskva. 1976.</ref> <ref name="DiQX3">Roche, Maurice (2000). "Mega-Events and Modernity", lk 106. New York: Routledge, Taylor & Francis Group. ISBN 978-0-415-15711-7</ref> <ref name="JdrEq">{{cite journal |URL=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1974/ore84/ore84k.pdf |Pealkiri=The USSR and Olympism |journal=Olympic Review |Väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |number=84 |leheküljed=530–557 |Aeg=1974 |month=oktoober |Failitüüp=PDF |Kasutatud=4. mail 2009 |archive-date=2013-01-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130116214930/http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1974/ore84/ore84k.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="WAAgA">{{Netiviide|pealkiri=1968: Black athletes make silent protest|väljaandja=BBC|url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/17/newsid_3535000/3535348.stm|vaadatud=7. veebruaril 2009|aeg=17. oktoober 1968}}</ref> <ref name="2UbS6">{{Netiviide |pealkiri=Iranian Judoka rewarded after snubbing Israeli |agency=Associated Press |väljaandja=NBC Sports |aeg=8. september 2004 |url=http://nbcsports.msnbc.com/id/5942871/ |vaadatud=7. veebruaril 2009 |arhiivimisaeg=2009-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090325034627/http://nbcsports.msnbc.com/id/5942871/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="VZb0a">{{Netiviide|pealkiri=Tom Hicks|väljaandja=Sports-reference.com|url=http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/hi/tom-hicks-1.html|vaadatud=30. jaanuaril 2009|arhiivimisaeg=2008-12-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081205185734/http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/hi/tom-hicks-1.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="7vkTc">{{Netiviide|eesnimi=Sharon|perekonnanimi=Begley|pealkiri=The Drug Charade|väljaanne=Newsweek|aeg=7. jaanuar 2008|url=http://www.newsweek.com/id/86079/output/print|vaadatud=27. augustil 2008}}</ref> <ref name="nfeyy">Porterfield, Jason (2008). "Doping: Athletes and Drugs.", lk 15. New York: Rosen Publishing Group. ISBN 978-1-4042-1917-5</ref> <ref name="7gpng">{{Netiviide|eesnimi=Jacquelin|perekonnanimi=Magnay|pealkiri=Carl Lewis's positive test covered up|väljaanne=The Sydney Morning Herald|url=http://www.smh.com.au/articles/2003/04/17/1050172709693.html|aeg=18. aprill 2003|vaadatud=28. augustil 2008}}</ref> <ref name="xhHk9">{{Netiviide|eesnimi=Zachary|perekonnanimi=Coile|pealkiri=Bill Seeks to Toughen Drug Testing in Pro Sports|aeg=27. aprill 2005|väljaanne=The San Francisco Chronicle|url=http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cgi?file=/c/a/2005/04/27/MNGMICG0SS1.DTL|vaadatud=3. septembril 2008|arhiivimisaeg=2012-03-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120316004931/http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cgi?file=/c/a/2005/04/27/MNGMICG0SS1.DTL|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="X9jOE">{{Netiviide|pealkiri=Doping: 3667 athletes tested, IOC seeks action against Halkia's coach|aeg=19. august 2008|väljaandja=Express India Newspapers|url=http://www.expressindia.com/latest-news/Doping-3667-athletes-tested-IOC-seeks-action-against-Halkias-coach/350677/|vaadatud=28. augustil 2008|arhiivimisaeg=2008-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081201114743/http://www.expressindia.com/latest-news/Doping-3667-athletes-tested-IOC-seeks-action-against-Halkias-coach/350677/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="EjyWm">{{Netiviide |url=http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2000/09/23/anderson_arab_women |pealkiri=Arab women make breakthrough at Games |väljaandja=CNN |aeg=23. september 2000 |vaadatud=1. aprillil 2013 |arhiivimisaeg=2012-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121022233057/http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2000/09/23/anderson_arab_women/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="6OjTt">{{Netiviide|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/3826673.stm |pealkiri=Afghan women's Olympic dream| publisher=BBC|aeg=22. juuni 2004|vaadatud=1. aprillil 2013}}</ref> <ref name="h24ou">{{Netiviide|pealkiri=Should Saudi Arabia be Banned from the Olympics? |url=http://www.huffingtonpost.com/david-wallechinsky/should-saudi-arabia-be-ba_b_115736.html |väljaandja=Huffington Post |aeg=29. juuli 2008 |eesnimi=David |perekonnanimi=Wallechinsky}}</ref> <ref name="zuW7V">{{Netiviide|url=http://www.independent.co.uk/sport/general/others/inside-lines-protests-at-2012-if-saudis-say-no-girls-allowed-2017852.html |pealkiri=Inside Lines: Protests at 2012 if Saudis say 'no girls allowed'| publisher=The Independent|aeg=4. juuli 2010|vaadatud=1. aprillil 2013}}</ref> <ref name="uindr">{{Netiviide|pealkiri=Saudis to send 2 women to London, make history|url=http://sportsillustrated.cnn.com/2012/olympics/2012/07/12/saudi-arabia-women-london-olympics.ap/index.html|väljaandja=SI.com|aeg=12. juuli 2012|vaadatud=13. juulil 2012|arhiivimisaeg=2012-07-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120715100639/http://sportsillustrated.cnn.com/2012/olympics/2012/07/12/saudi-arabia-women-london-olympics.ap/index.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="crByZ">{{Netiviide| url=http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-18813543 |pealkiri=London 2012 Olympics: Saudi Arabian women to compete |väljaandja=BBC |aeg=12. juuli 2012}}</ref> <ref name="khOHD">{{Netiviide|pealkiri=Female Gulf athletes make their mark in London Olympics|url=http://english.alarabiya.net/articles/2012/08/13/232068.html|väljaandja=Al Arabiya News|aeg=13. august 2012|vaadatud=1. aprillil 2013}}</ref> <ref name="dzBXb">{{Netiviide| url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/olympic_games/8196879.stm|pealkiri=Women's boxing gains Olympic spot| publisher=BBC|aeg=13. august 2009|access-date=1. aprill 2013}}</ref> <ref name="J6aVF">{{Netiviide|pealkiri=Bush turns attention from politics to Olympics|väljaandja=Associated Press. MSNBC|url=http://www.nbcnews.com/id/26081584/#.UUXly1vbLYk/|vaadatud=17. märtsil 2013|aeg=7. august 2008}}</ref> <ref name="AMWsF">{{Netiviide|pealkiri=Olympic Shooters Hug as their Countries do Battle|väljaandja=CNN|url=http://www.cnn.com/2008/WORLD/asiapcf/08/10/olympic.embrace/|vaadatud=10. augustil 2008 |aeg=10. august 2008}}</ref> <ref name="POTMo">{{Netiviide|url=http://books.google.com/books?id=ZOfkAoDb_2IC&pg=PA248&dq=%22munich+massacre%22+terrorists&hl=en&ei=uVIgTNfOOsL6lwf264mOAQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=7&ved=0CEMQ6AEwBg#v=onepage&q=%22munich%20massacre%22%20terrorists&f=false|pealkiri=Encyclopedia of terrorism|väljaandja=Google Books (22. juuni 2010)}}</ref> <ref name="Ebp8K">{{Netiviide|pealkiri=Olympic Park Bombing|väljaandja=CNN|url=http://www.cnn.com/US/9607/27/olympic.bomb.main|vaadatud=29. augustil 2008}}</ref> <ref name="d2tV3">{{Netiviide|url=http://usatoday30.usatoday.com/sports/olympics/2011-05-02-478880974_x.htm|pealkiri=IOC on bin Laden: no bearing on Olympic security|aeg=2. mai 2011|Väljaandja=USA Today|vaadatud=17. märtsil 2013}}</ref> <ref name="CJ6Pw">Shachar, Ayelet (2011). "Picking Winners: Olympic Citizenship and the Global Race for Talent", lk 2088–2139. Yale Law Journal 120 (8)</ref> <ref name="0ISQt">{{Netiviide|perekonnanimi=Larmer|eesnimi=Brook|pealkiri=The Year of the Mercenary Athlete|väljaandja=[[Time]]|aeg=19. august 2008|url=http://www.time.com/time/world/article/0,8599,1833856,00.html|vaadatud=27. novembril 2011|arhiivimisaeg=2013-08-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130822202619/http://www.time.com/time/world/article/0,8599,1833856,00.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Jlxx5">{{Netiviide|autor=Rory Carroll |url=http://www.guardian.co.uk/sport/2003/feb/24/athletics.rorycarroll |pealkiri=What Zola Budd did next &#124; Sport |väljaandja=The Guardian |aeg=24. veebruar 2003|vaadatud=27. novembril 2011 |location=London}}</ref> <ref name="Z1NAI">{{Netiviide|url=http://www.utsandiego.com/sports/20050622-0442-sport-athletics-u.s.-lagat.html |pealkiri=Lagat a runner without a country |väljaandja=U-T San Diego |aeg=22. juuni 2005 |vaadatud=14. märtsil 2013}}</ref> <ref name="asVEW">{{Netiviide|url=http://sports.espn.go.com/oly/news/story?id=3427182 |pealkiri=Olympics opportunity too much for Hammon to pass up – Olympics – ESPN |väljaandja=Sports.espn.go.com |aeg=5. juuni 2008 |vaadatud=27. novembril 2011}}</ref> <ref name="CFShy">{{Netiviide|pealkiri=Medals of Beijing Olympic Games unveiled|url=http://en.beijing2008.cn/67/83/article214028367.shtml|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=3. septembril 2008}}</ref> <ref name="EWtnv">{{Netiviide|url=http://www.olympic.org/st-louis-1904-summer-olympics|pealkiri=St Louis 1904|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=3. juulil 2012}}</ref> <ref name="ZK4tv">{{Netiviide|pealkiri=The Athens olive wreath|väljaandja=LA84 Foundation|url=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1999/OREXXVI29/OREXXVI29e.pdf|failitüüp=PDF|vaadatud=12. märtsil 2013|arhiivimisaeg=2010-08-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100809232620/http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1999/OREXXVI29/OREXXVI29e.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="XSHn7">{{Netiviide|perekonnanimi=Munro|eesnimi=James|pealkiri=Britain may aim for third in 2012|väljaandja=BBC Sport|aeg=25. august 2008|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/olympics/london_2012/7579901.stm|vaadatud=25. augustil 2008}}</ref> <ref name="T9ECk">{{Netiviide |pealkiri= Olympic Games | publisher = Encyclopædia Britannica | url = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games/249563/Athens-Greece-1906#ref=ref858167 |vaadatud=2. aprillil 2009}}</ref> <ref name="lnqqp">{{Netiviide|pealkiri=Official Report of the Equestrian Games of the XVIth Olympiad (Swedish & English)|väljaandja=Los Angeles 1984 Foundation|url=http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1956/or1956eq.pdf|failitüüp=PDF|vaadatud=3. septembril 2008|arhiivimisaeg=2018-12-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181225001225/https://digital.la84.org/digital/collection/p17103coll8/id/19194/rec/24|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="5rNBc">{{Netiviide |pealkiri=Beijing 2008|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/uk/games/beijing/index_uk.asp|vaadatud=30. jaanuaril 2009}}</ref> }} == Välislingid == * [http://olympics.wikia.com/wiki/Category:Logos Nüüdisaegsete olümpiamängude logosid], olympics.wikia.com * [https://www.olympic.org/ Olümpialiikumise koduleht] olympic.org {{-}} {{Olümpiamängud}} {{Olümpia spordialad}} {{Spordialad olümpiamängudel}} [[Kategooria:Olümpiamängud| ]] qjwvh4rv83kup3llcqstpcoqpaqjwc7 0 5950 7230594 6907184 2026-09-07T19:58:25Z ~2026-48722-48 237096 /* */ 7230594 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=jaanuar}} {{Provints | nimi = Lääne-Viru maakond | lipp = Lääne-Virumaa lipp.svg | lipu_link = [[Lääne-Virumaa lipp]] | vapp = Lääne-Virumaa vapp.svg | vapi_link = [[Lääne-Virumaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Rakvere]] | asendikaardi_pilt = Lääne-Viru County in Estonia.svg }} '''Lääne-Viru maakond''' ehk '''Lääne-Virumaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. Lääne-Viru maakond asub [[Põhja-Eesti]]s. Lääne-Virumaa piirneb idas [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]], lõunas [[Jõgeva maakond|Jõgeva]], ning läänes [[Järva maakond|Järva]] ja [[Harju maakond|Harju maakonnaga]]. Lääne-Virumaa kõrgeim tipp on [[Emumägi]] (166 m), pikim jõgi [[Kunda jõgi]] (69 km) ja suurim järv on [[Porkuni järv]] (41,5 ha). Rannajoone pikkus on 134 km. Maakonna haldusalasse kuulub ka Eesti põhjapoolseim saar [[Vaindloo saar|Vaindloo]] narkarid. Esimesed märgid inimasustusest pärinevad [[Kunda Lammasmägi|Kunda Lammasmäelt]], kus [[Kunda kultuur]]i esindajad eksisteerisid [[9. aastatuhat eKr|8700 aastat eKr]]. == Kohalikud omavalitsusüksused == [[Fail:Lääne-Viru municipalities 2017.png|thumb|Lääne-Virumaa omavalitsusüksused pärast [[2017. aasta haldusreform]]i]] Lääne-Viru maakonnas on alates 2017. aastast kaheksa [[Kohalik omavalitsus|omavalitsusüksust]] (üks linn ja seitse valda): [[Rakvere]] linn ning [[Haljala vald|Haljala]], [[Kadrina vald|Kadrina]], [[Rakvere vald|Rakvere]], [[Tapa vald|Tapa]], [[Vinni vald|Vinni]], [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula]] ja [[Väike-Maarja vald]]. {| class="wikitable sortable" |- ! Nr !! Omavalitsus!! Üksus !! Rahvaarv<br />(2024)<ref name=rahvaarv>[https://www.elvl.ee/elanike-arv "Elanike arv kohalike omavalitsuste kaupa"], Eesti Linnade ja Valdade Liit, vaadatud 03.05.2024.</ref>!! Pindala<br />km² !! Tihedus<br />in/km² |- |1 || [[Haljala vald]] || Vald ||style="text-align:right"|4 298||style="text-align:right"|547||style="text-align:right"|7,8 |- |2 || [[Kadrina vald]] || Vald ||style="text-align:right"|4 733||style="text-align:right"|355 ||style="text-align:right"| 13,3 |- |3 || [[Rakvere|Rakvere linn]] || Linn ||style="text-align:right"|15 091||style="text-align:right"|11||style="text-align:right"|1 371,9 |- |4 || [[Rakvere vald]] || Vald ||style="text-align:right"| 5 639 ||style="text-align:right"| 296 ||style="text-align:right"| 19,1 |- |5 || [[Tapa vald]] || Vald ||style="text-align:right"| 10 559 ||style="text-align:right"| 479 ||style="text-align:right"| 22,0 |- |6 || [[Vinni vald]] || Vald ||style="text-align:right"| 6 791 ||style="text-align:right"| 1 013 ||style="text-align:right"| 6,7 |- |7 || [[Viru-Nigula vald]] || Vald ||style="text-align:right"| 5 631 ||style="text-align:right"| 311 ||style="text-align:right"| 18,1 |- |8 || [[Väike-Maarja vald]] || Vald ||style="text-align:right"| 5 586 ||style="text-align:right"| 683 ||style="text-align:right"| 8,2 |} == Loodus == Maastikuliselt jaotub Lääne-Virumaa territoorium [[Põhja-Eesti rannikumadalik]]u, [[Viru lavamaa]] ja [[Pandivere kõrgustik]]u vahel. Maakonna kõrgeim koht asub [[Emumägi|Emumäel]]. === Merealad === {{veergude loend|laius=23em| * [[Soome laht]] * [[Kunda laht]] ** [[Roogsaare laht]] * [[Toolse laht]] * [[Aksi laht]] * [[Rutja laht]] ** [[Kukura kulbas]] * [[Härglaht]] * [[Kadaneeme laht]] * [[Ändala laht]] * [[Vergi laht]] * [[Pedassaare laht]] * [[Koolimäe laht]] ** [[Ulkkari lõugas]] * [[Saviloo lõugas]] * [[Neemelõugas]] * [[Käsmu laht]] * [[Vaabu lõugas]] * [[Mädalaht]] ** [[Madlilepa lõugas]] * [[Eru laht]] ** [[Palgilõugas]] ** [[Kohvilõugas]] }} === Saared === [[Kuivakari]] – [[Laiakari]] – [[Liivasäär]] – [[Loodus (saar)|Loodus]] – [[Saartneem]] – [[Sala saar]] – [[Tiirukari]] – [[Uhtju saar]] – [[Ulksaar]] – [[Vaindloo saar]] – [[Väike Ulkkari]] – [[Älvi saar]] == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2024 oli Lääne-Viru maakonnas 58 328 elanikku. Neist 48,07% oli mehed ning 51,93% naised. Sündimuse üldkordaja oli 10,25‰, suremuse üldkordaja 12,57‰ ja loomulik iive −2,32‰. 90,83% elanikest olid [[eestlased]] ja 9,17% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–17) oli 18,91%, tööealisi (vanuses 18–64) 58,34% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 22,75%. Töötuse määr<ref>2007.–2009. aasta libisev keskmine</ref> oli 9,1%. Rahvastiku tihedus oli 18,5 in/km².<ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref> === Asustusüksused === Lääne-Viru maakonnas on neli linna, 20 alevikku ja 392 küla. Linnad: [[Kunda]] – [[Rakvere]] – [[Tamsalu]] – [[Tapa]] Alevikud: [[Aseri]] – [[Haljala]] – [[Hulja]] – [[Kadrina]] – [[Laekvere]] – [[Lehtse]] – [[Lepna]] – [[Näpi]] – [[Pajusti]] – [[Rakke]] – [[Roela]] – [[Simuna]] – [[Sõmeru]] – [[Tudu]] – [[Uhtna]] – [[Vinni]] – [[Viru-Jaagupi]] – [[Viru-Nigula]] – [[Võsu]] – [[Väike-Maarja]] Külad: [[Aarla]] – [[Aaspere]] – [[Aasu]] – [[Aasukalda]] – [[Aasumetsa]] – [[Aasuvälja (Vinni)|Aasuvälja]] – [[Aavere (Tapa)|Aavere]] – [[Aavere (Väike-Maarja)|Aavere]] – [[Aaviku (Haljala)|Aaviku]] – [[Aburi]] – [[Adaka]] – [[Alavere (Vinni)|Alavere]] – [[Alekvere]] – [[Allika (Vinni)|Allika]] – [[Altja]] – [[Alupere]] – [[Aluvere]] – [[Ama]] – [[Andi]] – [[Andja]] – [[Anguse]] – [[Annikvere (Haljala)|Annikvere]] – [[Ao]] – [[Araski]] – [[Aravuse]] – [[Arbavere]] – [[Aresi]] – [[Arkna]] – [[Arukse]] – [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]] – [[Aruvälja (Vinni)|Aruvälja]] – [[Aseriaru]] – [[Assamalla]] – [[Auküla]] – [[Avanduse]] – [[Avispea]] – [[Ebavere]] – [[Edru]] – [[Eesküla]] – [[Eipri]] – [[Eisma]] – [[Emumäe]] – [[Eru]] – [[Essu]] – [[Haili]] – [[Hirla]] – [[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]] – [[Härjadi]] – [[Idavere]] – [[Iila]] – [[Ilistvere]] – [[Ilumäe]] – [[Imastu]] – [[Imukvere (Väike-Maarja)|Imukvere]] – [[Inju]] – [[Joandu]] – [[Jootme (Tapa)|Jootme]] – [[Jõepere]] – [[Jõetaguse (Kadrina)|Jõetaguse]] – [[Jäneda]] – [[Järni]] – [[Järsi (Tapa)|Järsi]] – [[Järvajõe]] – [[Jäätma (Rakvere)|Jäätma]] – [[Jäätma (Väike-Maarja)|Jäätma]] – [[Jürimõisa]] – [[Kaarli (Rakvere)|Kaarli]] – [[Kaasiksaare]] – [[Kaavere (Väike-Maarja)|Kaavere]] – [[Kabeli (Viru-Nigula)|Kabeli]] – [[Kadapiku (Kadrina)|Kadapiku]] – [[Kadapiku (Tapa)|Kadapiku]] – [[Kadiküla]] – [[Kadila]] – [[Kaeva]] – [[Kakumäe (Vinni)|Kakumäe]] – [[Kakuvälja]] – [[Kaliküla (Viru-Nigula)|Kaliküla]] – [[Kallukse]] – [[Kalvi]] – [[Kamariku]] – [[Kandle]] – [[Kanguristi]] – [[Kannastiku]] – [[Kantküla (Vinni)|Kantküla]] – [[Karepa]] – [[Karitsa (Rakvere)|Karitsa]] – [[Karivärava]] – [[Karkuse (Tapa)|Karkuse]] – [[Karkuse (Vinni)|Karkuse]] – [[Karula (Haljala)|Karula]] – [[Karunga]] – [[Katela]] – [[Katku]] – [[Kaukvere]] – [[Kavastu (Haljala)|Kavastu]] – [[Kehala]] – [[Kellamäe (Väike-Maarja)|Kellamäe]] – [[Kellavere]] – [[Kerguta]] – [[Kestla]] – [[Kihlevere]] – [[Kiku]] – [[Kiltsi (Lääne-Virumaa)|Kiltsi]] – [[Kisuvere]] – [[Kitsemetsa]] – [[Kiva]] – [[Kiviküla (Viru-Nigula)|Kiviküla]] – [[Kloodi]] – [[Koeravere]] – [[Kohala]] – [[Kohala-Eesküla]] – [[Koiduküla]] – [[Koila (Viru-Nigula)|Koila]] – [[Koila (Väike-Maarja)|Koila]] – [[Koljaku]] – [[Kolu (Kadrina)|Kolu]] – [[Koluvere (Väike-Maarja)|Koluvere]] – [[Koogu]] – [[Koolimäe]] – [[Koonu]] – [[Koovälja]] – [[Koplitaguse]] – [[Korjuse]] – [[Kosta]] – [[Kuie]] – [[Kulina]] – [[Kullaaru]] – [[Kullenga]] – [[Kunda küla|Kunda]] – [[Kurna (Viru-Nigula)|Kurna]] – [[Kursi (Tapa)|Kursi]] – [[Kurtna (Väike-Maarja)|Kurtna]] – [[Kuru (Tapa)|Kuru]] – [[Kutsala]] – [[Kuura (Viru-Nigula)|Kuura]] – [[Kõldu]] – [[Kõpsta]] – [[Kõrgemäe]] – [[Kõrkküla (Viru-Nigula)|Kõrkküla]] – [[Kõrma]] – [[Kõrtsialuse]] – [[Kõrveküla (Kadrina)|Kõrveküla]] – [[Kõrveküla (Tapa)|Kõrveküla]] – [[Kännuküla]] – [[Kärmu]] – [[Kärsa (Väike-Maarja)|Kärsa]] – [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] – [[Käsmu]] – [[Küti (Vinni)|Küti]] – [[Lahe (Haljala)|Lahe]] – [[Lahu]] – [[Lammasküla]] – [[Lante]] – [[Lasila]] – [[Lasinurme]] – [[Lauli]] – [[Lavi]] – [[Leikude]] – [[Lemmküla]] – [[Lepiku (Vinni)|Lepiku]] – [[Letipea]] – [[Levala (Rakvere)|Levala]] – [[Lihulõpe]] – [[Liiguste]] – [[Liigvalla]] – [[Liivaküla (Väike-Maarja)|Liivaküla]] – [[Linnape]] – [[Linnuse (Viru-Nigula)|Linnuse]] – [[Lobi]] – [[Loksa (Tapa)|Loksa]] – [[Loksu]] – [[Lokuta (Tapa)|Lokuta]] – [[Loobu]] – [[Luusika]] – [[Lähtse (Vinni)|Lähtse]] – [[Läpi]] – [[Läsna]] – [[Läste]] – [[Mahu]] – [[Malla]] – [[Marinu]] – [[Metsanurga (Haljala)|Metsanurga]] – [[Metsavälja]] – [[Metsiku]] – [[Metskaevu]] – [[Miila]] – [[Moe]] – [[Moora]] – [[Muike]] – [[Muru küla|Muru]] – [[Mustoja]] – [[Muuga (Vinni)|Muuga]] – [[Mõdriku]] – [[Mõedaka]] – [[Mõisamaa (Väike-Maarja)|Mõisamaa]] – [[Mõndavere]] – [[Mädapea]] – [[Mäetaguse (Vinni)|Mäetaguse]] – [[Mäiste]] – [[Männikvälja]] – [[Mäo (Kadrina)|Mäo]] – [[Määri]] – [[Müüriku]] – [[Nadalama (Väike-Maarja)|Nadalama]] – [[Naistevälja]] – [[Natturi]] – [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] – [[Noonu]] – [[Nugeri]] – [[Nurkse]] – [[Nurme (Rakvere)|Nurme]] – [[Nurmetu]] – [[Nõmme (Väike-Maarja)|Nõmme]] – [[Nõmmise]] – [[Nõmmküla (Tapa)|Nõmmküla]] – [[Nõmmküla (Väike-Maarja)|Nõmmküla]] – [[Näo]] – [[Oandu (Haljala)|Oandu]] – [[Obja]] – [[Ohepalu]] – [[Ojaküla (Viru-Nigula)|Ojaküla]] – [[Olju]] – [[Orguse (Väike-Maarja)|Orguse]] – [[Oru (Viru-Nigula)|Oru]] – [[Orutaguse]] – [[Paasi]] – [[Paasküla]] – [[Paasvere]] – [[Paatna]] – [[Pada (Viru-Nigula)|Pada]] – [[Pada-Aruküla]] – [[Padaküla]] – [[Padu]] – [[Pajuveski]] – [[Palasi (Vinni)|Palasi]] – [[Palmse]] – [[Pandivere]] – [[Papiaru (Rakvere)|Papiaru]] – [[Pariisi]] – [[Patika (Tapa)|Patika]] – [[Pedassaare (Haljala)|Pedassaare]] – [[Pehka]] – [[Pihlaspea]] – [[Piibe]] – [[Piilu]] – [[Piira]] – [[Piisupi]] – [[Pikaristi]] – [[Pikevere]] – [[Porkuni]] – [[Pruuna]] – [[Pudivere (Väike-Maarja)|Pudivere]] – [[Puka (Vinni)|Puka]] – [[Põdrangu]] – [[Põdruse]] – [[Põima]] – [[Põlula]] – [[Päide]] – [[Pärna (Viru-Nigula)|Pärna]] – [[Rabasaare]] – [[Raeküla]] – [[Rahkla (Rakvere)|Rahkla]] – [[Rahkla (Vinni)|Rahkla]] – [[Raigu]] – [[Rajaküla (Vinni)|Rajaküla]] – [[Rannu (Viru-Nigula)|Rannu]] – [[Rasivere (Vinni)|Rasivere]] – [[Rastla]] – [[Raudla]] – [[Raudlepa]] – [[Raudvere]] – [[Ridaküla (Kadrina)|Ridaküla]] – [[Ristiküla (Vinni)|Ristiküla]] – [[Rohu]] – [[Roodevälja]] – [[Rutja]] – [[Rõmeda]] – [[Rägavere (Rakvere)|Rägavere]] – [[Rägavere (Tapa)|Rägavere]] – [[Räitsvere]] – [[Räsna (Tapa)|Räsna]] – [[Rünga]] – [[Saara küla|Saara]] – [[Sae (Vinni)|Sae]] – [[Sagadi]] – [[Saiakopli]] – [[Saksi]] – [[Sakussaare]] – [[Salatse]] – [[Salda]] – [[Salla]] – [[Salutaguse (Vinni)|Salutaguse]] – [[Samma]] – [[Sandimetsa]] – [[Saukse]] – [[Sauste]] – [[Sauvälja]] – [[Savalduma]] – [[Selja (Viru-Nigula)|Selja]] – [[Siberi]] – [[Simunamäe]] – [[Sirevere]] – [[Sooaluse]] – [[Soonuka]] – [[Sootaguse (Kadrina)|Sootaguse]] – [[Sootaguse (Vinni)|Sootaguse]] – [[Sootaguse (Väike-Maarja)|Sootaguse]] – [[Suigu (Vinni)|Suigu]] – [[Suure-Rakke (Väike-Maarja)|Suure-Rakke]] – [[Sämi]] – [[Sämi-Tagaküla]] – [[Taaravainu]] – [[Tammiku (Vinni)|Tammiku]] – [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] – [[Tatruse]] – [[Tepelvälja]] – [[Tidriku]] – [[Tiigi]] – [[Tirbiku]] – [[Tobia]] – [[Tokolopi]] – [[Toolse]] – [[Toomika]] – [[Toomla]] – [[Triigi (Väike-Maarja)|Triigi]] – [[Tõrma (Rakvere)|Tõrma]] – [[Tõrremäe]] – [[Tõugu]] – [[Tõõrakõrve]] – [[Türje]] – [[Tüükri]] – [[Ubja]] – [[Udriku]] – [[Uku küla|Uku]] – [[Uljaste (Vinni)|Uljaste]] – [[Ulvi (Vinni)|Ulvi]] – [[Undla]] – [[Unukse]] – [[Ussimäe]] – [[Uudeküla]] – [[Uuemõisa (Väike-Maarja)|Uuemõisa]] – [[Uusküla (Haljala)|Uusküla]] – [[Vadiküla]] – [[Vaeküla]] – [[Vahakulmu]] – [[Vaiatu (Kadrina)|Vaiatu]] – [[Vainupea]] – [[Vajangu]] – [[Vanamõisa (Haljala)|Vanamõisa]] – [[Vana-Vinni]] – [[Vandu]] – [[Vao (Väike-Maarja)|Vao]] – [[Varangu (Haljala)|Varangu]] – [[Varangu (Väike-Maarja)|Varangu]] – [[Varudi]] – [[Varudi-Altküla]] – [[Varudi-Vanaküla]] – [[Vassivere]] – [[Vasta]] – [[Vatku]] – [[Veadla]] – [[Veltsi]] – [[Venevere (Vinni)|Venevere]] – [[Vergi]] – [[Vetiku]] – [[Vihula]] – [[Viitna]] – [[Vila küla|Vila]] – [[Villakvere]] – [[Villandi]] – [[Villavere]] – [[Viru-Kabala]] – [[Vistla]] – [[Vohnja]] – [[Voore (Vinni)|Voore]] – [[Vorsti (Väike-Maarja)|Vorsti]] – [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]] – [[Võhma (Haljala)|Võhma]] – [[Võhma (Rakvere)|Võhma]] – [[Võhmetu]] – [[Võhmuta]] – [[Võhu]] – [[Võipere]] – [[Võivere]] – [[Võle]] – [[Võrkla]] – [[Võsupere]] – [[Väike-Rakke (Väike-Maarja)|Väike-Rakke]] – [[Väike-Tammiku]] – [[Äntu]] – [[Ärina]] <gallery> Sagadi mõisa peahoone pargipoolne külg.jpg|[[Sagadi mõis]]a peahoone Vihula mõisa tuuleveski.jpg|[[Vihula mõis]]a tuuleveski Tapa jaama veetorn.jpg|[[Tapa raudteejaam]]a veetorn Viru-Jaagupi kirik.jpg|[[Viru-Jaagupi kirik]] Vaade Emumäele.jpg|Vaade idasse [[Emumägi|Emumäe]] tornist Toolse linnuse varemed.jpg|[[Toolse ordulinnus]]e varemed </gallery> == Ajalugu == [[Pilt:Laane-Virumaa vallad.png|pisi|Lääne-Virumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi]] Seoses maakondade taastamisega moodustati 1. jaanuaril 1990 [[Rakvere rajoon]]i territooriumil Rakvere maakond, mis nimetati samal aastal ümber Lääne-Viru maakonnaks. 1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Lääne-Viru maakonda järgmised haldusüksused:<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/29461 Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine], RT I 1995, 40, 567</ref> * linnad: [[Kunda]], [[Rakvere]], [[Tapa]] * vallad: [[Avanduse vald|Avanduse]], [[Haljala vald (1991)|Haljala]], [[Kadrina vald|Kadrina]], [[Laekvere vald|Laekvere]], [[Rakke vald|Rakke]], [[Rakvere vald (1991)|Rakvere]], [[Rägavere vald|Rägavere]], [[Saksi vald|Saksi]], [[Sõmeru vald|Sõmeru]], [[Tamsalu]] (alev), [[Tamsalu vald|Tamsalu]], [[Vihula vald|Vihula]], [[Vinni vald (1990)|Vinni]], [[Viru-Nigula vald (1991)|Viru-Nigula]], [[Võsu vald|Võsu]] ja [[Väike-Maarja vald (1991)|Väike-Maarja vald]]. 1999. aastal ühines Võsu vald Vihula vallaga. 2005. aastal, kui Tapa linn, Saksi vald ja [[Lehtse vald]] liitusid [[Tapa vald (2005)|Tapa vallaks]], suurenes maakonna territoorium varem Järva maakonda kuulunud Lehtse valla territooriumi võrra. Samal aastal ühines Tamsalu linn Tamsalu vallaga ja Avanduse vald Väike-Maarja vallaga. [[2017. aasta haldusreform]]iga moodustati Lääne-Viru maakonnas seniste omavalitsusüksuste liitmise teel [[Haljala vald|Haljala]], [[Rakvere vald|Rakvere]], [[Tapa vald|Tapa]], [[Vinni vald|Vinni]], [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula]] ja [[Väike-Maarja vald]]. Haldusreformieelsetes piirides säilisid Rakvere linn ja Kadrina vald. Haldusreformi järel kuulub Viru-Nigula valla koosseisus Lääne-Viru maakonda ka seni Ida-Viru maakonda kuulunud [[Aseri vald|Aseri valla]] ala.<ref>[https://web.archive.org/web/20210128010058/https://maakonnaplaneering.ee/laane-virumaaplaneering Lääne-Virumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref> == Vaata ka == * [[Virumaa]] * [[Lääne-Viru maavanem]] * [[Rakvere rajoon]] * [[Rakvere maakond]] * [[Lääne-Viru Omavalitsuste Liit]] * [[Lääne-Virumaa vapimärk]] * [[Lääne-Viru maakonna veekogude loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Lääne-Viru County}} * [https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirkondlik-statistika-3/laane-viru-maakond-42 Lääne-Viru maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis {{EST}} {{koord |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakond| ]] 1p9xg3kb78w1xl2bqj6o60co9wc80qr 0 6280 7230407 7230366 2026-09-07T12:43:32Z Juhan121 25066 /* Karjäär */ 7230407 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Rihards Pīks | pilt = Rihards Piks.jpg | pildisuurus = 230px | pildiallkiri = Rihards Pīks (2011) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 14. juuli 2004 | ametiajalõpp = 13. juuli 2009 | eelmine = | järgmine = | amet2 = Läti välisminister | ametiajaalgus2 = 9. märts 2004 | ametiajalõpp2 = 21. juuli 2004 | eelmine2 = [[Sandra Kalniete]] | järgmine2 = [[Artis Pabriks]] | amet3 = Läti kultuuriminister | ametiajaalgus3 = 12. august 1996 | ametiajalõpp3 = 20. juuni 1997 | eelmine3 = [[Ojārs Spārītis]] | järgmine3 = [[Ramona Umblija]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Rihards Pīks | sünniaeg = {{Sünniaeg|1941|12|31}} | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|09|07|1941|12|31}} | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool|Üleliiduline Kinematograafiainstituut]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Rihards Pīks''' [r'ihards piiks] ([[31. detsember]] [[1941]] [[Riia]] – [[7. september]] [[2026]]) oli [[Läti]] poliitik ([[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]]), filmilavastaja ja -operaator. Ta oli [[Läti välisminister|välisminister]] [[Indulis Emsis]]e valitsuses [[9. märts]]ist [[21. juuli]]ni [[2004]]. 2004–2009 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Õppis [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool|Üleliidulises Kinematograafiainstituudis]] operaatoriks ([[1971]]) ning kaheaastastel kõrgematel stsenaristide ja filmirežissööride kursustel mängufilmirežissööriks ([[1979]]). ==Karjäär== *[[1989]]–[[1991]] Riia Filmistuudio direktor *[[1991]]–[[1993]] Riikliku Kinematograafiakeskuse asutaja ja direktor *[[1993]]–[[1995]] Ltd SIA Baltic Cinema asutaja ja direktor *[[1993]]–[[1995]] Läti Kultuuriakadeemia kinematograafiaosakonna asutaja ja direktor *[[1995]]–[[1996]] Riikliku Raadio- ja Televisiooninõukogu aseesimees *[[1996]]–[[1997]] kultuuriminister Oli Rahvapartei nimekirjas valitud [[Seim (Läti)|seimi]] liige, välisasjade komisjoni esimees, varem seimi aseesimees. Esindas Lätit Euroopa Liidu põhiseaduse kõnelustel. {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Piks, Rihards}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Kultuuriministrid]] [[Kategooria:Lätist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Riikliku Kinematograafia Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 9s8qp889ocef6ls66d9kkw7q0gw2jt1 7230416 7230407 2026-09-07T13:07:09Z Velirand 67997 + kategooria 7230416 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Rihards Pīks | pilt = Rihards Piks.jpg | pildisuurus = 230px | pildiallkiri = Rihards Pīks (2011) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 14. juuli 2004 | ametiajalõpp = 13. juuli 2009 | eelmine = | järgmine = | amet2 = Läti välisminister | ametiajaalgus2 = 9. märts 2004 | ametiajalõpp2 = 21. juuli 2004 | eelmine2 = [[Sandra Kalniete]] | järgmine2 = [[Artis Pabriks]] | amet3 = Läti kultuuriminister | ametiajaalgus3 = 12. august 1996 | ametiajalõpp3 = 20. juuni 1997 | eelmine3 = [[Ojārs Spārītis]] | järgmine3 = [[Ramona Umblija]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Rihards Pīks | sünniaeg = {{Sünniaeg|1941|12|31}} | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|09|07|1941|12|31}} | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool|Üleliiduline Kinematograafiainstituut]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Rihards Pīks''' [r'ihards piiks] ([[31. detsember]] [[1941]] [[Riia]] – [[7. september]] [[2026]]) oli [[Läti]] poliitik ([[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]]), filmilavastaja ja -operaator. Ta oli [[Läti välisminister|välisminister]] [[Indulis Emsis]]e valitsuses [[9. märts]]ist [[21. juuli]]ni [[2004]]. 2004–2009 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Õppis [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool|Üleliidulises Kinematograafiainstituudis]] operaatoriks ([[1971]]) ning kaheaastastel kõrgematel stsenaristide ja filmirežissööride kursustel mängufilmirežissööriks ([[1979]]). ==Karjäär== *[[1989]]–[[1991]] Riia Filmistuudio direktor *[[1991]]–[[1993]] Riikliku Kinematograafiakeskuse asutaja ja direktor *[[1993]]–[[1995]] Ltd SIA Baltic Cinema asutaja ja direktor *[[1993]]–[[1995]] Läti Kultuuriakadeemia kinematograafiaosakonna asutaja ja direktor *[[1995]]–[[1996]] Riikliku Raadio- ja Televisiooninõukogu aseesimees *[[1996]]–[[1997]] kultuuriminister Oli Rahvapartei nimekirjas valitud [[Seim (Läti)|seimi]] liige, välisasjade komisjoni esimees, varem seimi aseesimees. Esindas Lätit Euroopa Liidu põhiseaduse kõnelustel. {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Piks, Rihards}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Kultuuriministrid]] [[Kategooria:Lätist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Filmioperaatorid]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Riikliku Kinematograafia Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2026]] ngm1p08typ4qe6kbonqxmta4dxh1gfh 7230417 7230416 2026-09-07T13:07:54Z Velirand 67997 + kategooria 7230417 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Rihards Pīks | pilt = Rihards Piks.jpg | pildisuurus = 230px | pildiallkiri = Rihards Pīks (2011) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 14. juuli 2004 | ametiajalõpp = 13. juuli 2009 | eelmine = | järgmine = | amet2 = Läti välisminister | ametiajaalgus2 = 9. märts 2004 | ametiajalõpp2 = 21. juuli 2004 | eelmine2 = [[Sandra Kalniete]] | järgmine2 = [[Artis Pabriks]] | amet3 = Läti kultuuriminister | ametiajaalgus3 = 12. august 1996 | ametiajalõpp3 = 20. juuni 1997 | eelmine3 = [[Ojārs Spārītis]] | järgmine3 = [[Ramona Umblija]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Rihards Pīks | sünniaeg = {{Sünniaeg|1941|12|31}} | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|09|07|1941|12|31}} | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool|Üleliiduline Kinematograafiainstituut]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Rihards Pīks''' [r'ihards piiks] ([[31. detsember]] [[1941]] [[Riia]] – [[7. september]] [[2026]]) oli [[Läti]] poliitik ([[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]]), filmilavastaja ja -operaator. Ta oli [[Läti välisminister|välisminister]] [[Indulis Emsis]]e valitsuses [[9. märts]]ist [[21. juuli]]ni [[2004]]. 2004–2009 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Õppis [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool|Üleliidulises Kinematograafiainstituudis]] operaatoriks ([[1971]]) ning kaheaastastel kõrgematel stsenaristide ja filmirežissööride kursustel mängufilmirežissööriks ([[1979]]). ==Karjäär== *[[1989]]–[[1991]] Riia Filmistuudio direktor *[[1991]]–[[1993]] Riikliku Kinematograafiakeskuse asutaja ja direktor *[[1993]]–[[1995]] Ltd SIA Baltic Cinema asutaja ja direktor *[[1993]]–[[1995]] Läti Kultuuriakadeemia kinematograafiaosakonna asutaja ja direktor *[[1995]]–[[1996]] Riikliku Raadio- ja Televisiooninõukogu aseesimees *[[1996]]–[[1997]] kultuuriminister Oli Rahvapartei nimekirjas valitud [[Seim (Läti)|seimi]] liige, välisasjade komisjoni esimees, varem seimi aseesimees. Esindas Lätit Euroopa Liidu põhiseaduse kõnelustel. {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Piks, Rihards}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Kultuuriministrid]] [[Kategooria:Lätist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Läti filmilavastajad]] [[Kategooria:Filmioperaatorid]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Riikliku Kinematograafia Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2026]] s20it5a9b9tkq30tdrh1nsb8kxf1v47 7230418 7230417 2026-09-07T13:08:45Z Velirand 67997 7230418 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Rihards Pīks | pilt = Rihards Piks.jpg | pildisuurus = 230px | pildiallkiri = Rihards Pīks (2011) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 14. juuli 2004 | ametiajalõpp = 13. juuli 2009 | eelmine = | järgmine = | amet2 = Läti välisminister | ametiajaalgus2 = 9. märts 2004 | ametiajalõpp2 = 21. juuli 2004 | eelmine2 = [[Sandra Kalniete]] | järgmine2 = [[Artis Pabriks]] | amet3 = Läti kultuuriminister | ametiajaalgus3 = 12. august 1996 | ametiajalõpp3 = 20. juuni 1997 | eelmine3 = [[Ojārs Spārītis]] | järgmine3 = [[Ramona Umblija]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Rihards Pīks | sünniaeg = {{Sünniaeg|1941|12|31}} | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|09|07|1941|12|31}} | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]] (1998–2011) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool|Üleliiduline Kinematograafiainstituut]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Rihards Pīks''' [r'ihards piiks] ([[31. detsember]] [[1941]] [[Riia]] – [[7. september]] [[2026]]) oli [[Läti]] poliitik ([[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]]), filmilavastaja ja -operaator. Ta oli [[Läti välisminister|välisminister]] [[Indulis Emsis]]e valitsuses [[9. märts]]ist [[21. juuli]]ni [[2004]]. 2004–2009 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Õppis [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool|Üleliidulises Kinematograafiainstituudis]] operaatoriks ([[1971]]) ning kaheaastastel kõrgematel stsenaristide ja filmirežissööride kursustel mängufilmirežissööriks ([[1979]]). ==Karjäär== *[[1989]]–[[1991]] Riia Filmistuudio direktor *[[1991]]–[[1993]] Riikliku Kinematograafiakeskuse asutaja ja direktor *[[1993]]–[[1995]] Ltd SIA Baltic Cinema asutaja ja direktor *[[1993]]–[[1995]] Läti Kultuuriakadeemia kinematograafiaosakonna asutaja ja direktor *[[1995]]–[[1996]] Riikliku Raadio- ja Televisiooninõukogu aseesimees *[[1996]]–[[1997]] kultuuriminister Oli Rahvapartei nimekirjas valitud [[Seim (Läti)|seimi]] liige, välisasjade komisjoni esimees, varem seimi aseesimees. Esindas Lätit Euroopa Liidu põhiseaduse kõnelustel. {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Piks, Rihards}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Kultuuriministrid]] [[Kategooria:Lätist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Läti filmilavastajad]] [[Kategooria:Filmioperaatorid]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Riikliku Kinematograafia Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 23t6gbzfv3tnfv95uqxfb64lh4xbg9p 7230420 7230418 2026-09-07T13:10:25Z Velirand 67997 7230420 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Rihards Pīks | pilt = Rihards Piks.jpg | pildisuurus = 230px | pildiallkiri = Rihards Pīks (2011) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 14. juuli 2004 | ametiajalõpp = 13. juuli 2009 | eelmine = | järgmine = | amet2 = Läti välisminister | ametiajaalgus2 = 9. märts 2004 | ametiajalõpp2 = 21. juuli 2004 | eelmine2 = [[Sandra Kalniete]] | järgmine2 = [[Artis Pabriks]] | amet3 = Läti kultuuriminister | ametiajaalgus3 = 12. august 1996 | ametiajalõpp3 = 20. juuni 1997 | eelmine3 = [[Ojārs Spārītis]] | järgmine3 = [[Ramona Umblija]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Rihards Pīks | sünniaeg = {{Sünniaeg|1941|12|31}} | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|09|07|1941|12|31}} | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]] (1998–2011)<br>Latvijas attīstībai (2014–2026) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool|Üleliiduline Kinematograafiainstituut]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Rihards Pīks''' [r'ihards piiks] ([[31. detsember]] [[1941]] [[Riia]] – [[7. september]] [[2026]]) oli [[Läti]] poliitik ([[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]]), filmilavastaja ja -operaator. Ta oli [[Läti välisminister|välisminister]] [[Indulis Emsis]]e valitsuses [[9. märts]]ist [[21. juuli]]ni [[2004]]. 2004–2009 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Õppis [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool|Üleliidulises Kinematograafiainstituudis]] operaatoriks ([[1971]]) ning kaheaastastel kõrgematel stsenaristide ja filmirežissööride kursustel mängufilmirežissööriks ([[1979]]). ==Karjäär== *[[1989]]–[[1991]] Riia Filmistuudio direktor *[[1991]]–[[1993]] Riikliku Kinematograafiakeskuse asutaja ja direktor *[[1993]]–[[1995]] Ltd SIA Baltic Cinema asutaja ja direktor *[[1993]]–[[1995]] Läti Kultuuriakadeemia kinematograafiaosakonna asutaja ja direktor *[[1995]]–[[1996]] Riikliku Raadio- ja Televisiooninõukogu aseesimees *[[1996]]–[[1997]] kultuuriminister Oli Rahvapartei nimekirjas valitud [[Seim (Läti)|seimi]] liige, välisasjade komisjoni esimees, varem seimi aseesimees. Esindas Lätit Euroopa Liidu põhiseaduse kõnelustel. {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Piks, Rihards}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Kultuuriministrid]] [[Kategooria:Lätist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Läti filmilavastajad]] [[Kategooria:Filmioperaatorid]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Riikliku Kinematograafia Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 0akzcgfvc8ftw8ylslpgc1j8uxvlh1g 7230421 7230420 2026-09-07T13:11:23Z Velirand 67997 7230421 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Rihards Pīks | pilt = Rihards Piks.jpg | pildisuurus = 230px | pildiallkiri = Rihards Pīks (2011) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 14. juuli 2004 | ametiajalõpp = 13. juuli 2009 | eelmine = | järgmine = | amet2 = Läti välisminister | ametiajaalgus2 = 9. märts 2004 | ametiajalõpp2 = 21. juuli 2004 | eelmine2 = [[Sandra Kalniete]] | järgmine2 = [[Artis Pabriks]] | amet3 = Läti kultuuriminister | ametiajaalgus3 = 12. august 1996 | ametiajalõpp3 = 20. juuni 1997 | eelmine3 = [[Ojārs Spārītis]] | järgmine3 = [[Ramona Umblija]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Rihards Pīks | sünniaeg = {{Sünniaeg|1941|12|31}} | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|09|07|1941|12|31}} | surmakoht = | rahvus = | partei = Latvijas Zemnieku savienība (1995–1998)<br>[[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]] (1998–2011)<br>Latvijas attīstībai (2014–2026) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool|Üleliiduline Kinematograafiainstituut]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Rihards Pīks''' [r'ihards piiks] ([[31. detsember]] [[1941]] [[Riia]] – [[7. september]] [[2026]]) oli [[Läti]] poliitik ([[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]]), filmilavastaja ja -operaator. Ta oli [[Läti välisminister|välisminister]] [[Indulis Emsis]]e valitsuses [[9. märts]]ist [[21. juuli]]ni [[2004]]. 2004–2009 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Õppis [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool|Üleliidulises Kinematograafiainstituudis]] operaatoriks ([[1971]]) ning kaheaastastel kõrgematel stsenaristide ja filmirežissööride kursustel mängufilmirežissööriks ([[1979]]). ==Karjäär== *[[1989]]–[[1991]] Riia Filmistuudio direktor *[[1991]]–[[1993]] Riikliku Kinematograafiakeskuse asutaja ja direktor *[[1993]]–[[1995]] Ltd SIA Baltic Cinema asutaja ja direktor *[[1993]]–[[1995]] Läti Kultuuriakadeemia kinematograafiaosakonna asutaja ja direktor *[[1995]]–[[1996]] Riikliku Raadio- ja Televisiooninõukogu aseesimees *[[1996]]–[[1997]] kultuuriminister Oli Rahvapartei nimekirjas valitud [[Seim (Läti)|seimi]] liige, välisasjade komisjoni esimees, varem seimi aseesimees. Esindas Lätit Euroopa Liidu põhiseaduse kõnelustel. {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Piks, Rihards}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Kultuuriministrid]] [[Kategooria:Lätist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Läti filmilavastajad]] [[Kategooria:Filmioperaatorid]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Riikliku Kinematograafia Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2026]] ezht5g0q9mtf01vd5hm9ofpqrenc4ik 0 7161 7230456 6943369 2026-09-07T14:44:12Z Kuriuss 38125 7230456 wikitext text/x-wiki '''Põhiseadus''' ehk '''konstitutsioon''' määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseadust kõikidel riikidel pole. Näiteks [[Suurbritannia]]s asendab seda mitu [[seadus]]t. '''Konstitutsioon''' ehk '''[[põhikord]]''' on ka riikliku korralduse printsiibid ning inimeste õigused ja kohustused olenemata sellest, kas nad on põhiseadusena sätestatud. Põhiseadus sätestab, kuidas [[riik]]i [[valitsemine|valitsetakse]], kuidas toimub [[seadusandlus]] ning kuidas [[võim]] on jaotatud ja piiratud. Põhiseadus seisab kõigist teistest seadustestkõrgemal . Põhiseaduse olemasolu teeb põhikorra kergesti haaratavaks ja arusaadavaks. [[Demokraatia|Demokraatlikes]] riikides peetakse põhiseadust [[Jean-Jacques Rousseau]] mõttes [[ühiskondlik leping|ühiskondlikuks lepinguks]] [[kodanik]]e vahel: [[valitsus]] saab [[võim]]u [[rahvas|rahvalt]], mitte [[monarh]]ilt ega [[parlament|parlamendilt]] ning teda piiravad [[inimõigused]]. Enamiku riikide [[õigusaktide normihierarhia]]tes asub põhiseadus kõige kõrgemal kohal (seda asjaolu sõnastatakse mõnikord ka nii, et põhiseadus on teiste seaduste suhtes [[ülimuslikkus|ülimuslik]]). Põhiseadus annab aluse ja [[volitusnorm]]id madalama taseme [[õigusakt]]ide (näiteks seaduste) kehtestamiseks. Seetõttu peavad madalama taseme õigusaktid olema kooskõlas põhiseadusega. Sellise kooskõla üle teostavad järelevalvet [[konstitutsioonikohus|põhiseaduskohtud]]. [[Konstitutsiooniparandus|Põhiseadusparandus]]te tegemise protseduur on tavaliselt keerukam ja raskemini läbitav kui tavaliste seaduste kehtestamise protseduur. Vanim praeguseni kehtiv põhiseadus on [[Ameerika Ühendriikide konstitutsioon|Ameerika Ühendriikide põhiseadus]]. Sellele järgnesid varsti [[Poola]]-Leedu aadliriigi ([[Rzeczpospolita]]) [[3. mai konstitutsioon]] ([[1791]]) ja [[Prantsusmaa]] põhiseadus ([[1792]]). [[Westminsteri süsteem]]i järgi, mis sai alguse [[Inglismaa]]lt, moodustasid Briti põhikorra kirjutamata [[põhiseaduslikud tavad]], [[ülemkohtu pretsedendid]], [[kuninglikud prerogatiivid]] ja [[tavad]]. [[Briti impeerium]]i päevil toimis [[Salanõukogu Kohtukomitee]] mitmete Briti asumaade, näiteks föderaalkonstitutsiooni omavate [[Kanada]] ja [[Austraalia]] [[konstitutsioonikohus|konstitutsioonikohtuna]]. Westminsteri süsteemis on põhiseaduse ja parlamendis vastu võetud seaduse vaheline erinevus mõnevõrra meelevaldne ning seda mõjutab rahva austus mõningate tähtsate [[Õigusakt|õigusaktide]] vastu. Näiteks parlamendis vastu võetud akte [[Bill of Rights (1689)|Bill of Rights]] ja [[Human Rights Act]] ning parlamendi loomisele eelnenud akti [[Magna Charta Libertatum]] peetakse fundamentaalsete, peaaegu põhiseaduslike õiguste ja printsiipide allikaks. Ometi ei erine need teistest parlamendis vastu võetud seadustest ning neid on sama hõlbus muuta. Ainsad [[esimene maailm|esimese maailma]] [[demokraatia|demokraatlikud]] riigid, millel puudub põhiseadus, on [[Iisrael]], [[Uus-Meremaa]] ja [[Suurbritannia]]. Milline vorm põhiseadusel ka ei oleks, seda kaitseb sageli teatud seaduslik organ, mida võidakse nimetada erinevalt, nagu "[[ülemkohus]]" või "[[konstitutsioonikohus]]" ([[Eesti]]s "[[riigikohus]]"). ==Vaata ka== *[[Eesti Vabariigi põhiseadus]] *[[Eesti NSV konstitutsioon]] *[[Konstitutsioonikohus]] *[[Referendum]] *[[Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus]] ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://koit.pri.ee/ Maailma konstitutsioonid Koit Laineste tõlkes] [[Kategooria:Riigiõigus]] [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Põhiseadused| ]] 54io9ve30uvnqfe87yxeita6etag0rq 0 7853 7230693 7230298 2026-09-08T06:00:53Z Ґайдечахв74Лпадаоо 184123 /* Elanikkond */ 7230693 wikitext text/x-wiki {{see artikkel| räägib Suurbritannia pealinnast; teiste tähenduste kohta vaata lahekülge [[London (täpsustus)]]}} {{toimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2019}} {{linn | nimi = London | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = File:London Montage L.jpg | pildisuurus = 240px | pildiallkiri = Ülevalt päripäeva: linna panoraam (eesplaanil [[City of London]], taga [[Canary Wharf]]), [[Trafalgar Square]], [[London Eye]], [[Tower Bridge]], [[Londoni metroo]] silt [[Big Ben]]i ees | pindala = 1579 | elanikke = | osm = pind }} '''London''' on [[Suurbritannia]] ja [[Inglismaa]] [[pealinn]], [[Suurbritannia saar]]e suurim linn ning [[Rahvaste Ühendus]]e keskus. London on [[Moskva]] järel [[Euroopa]] suuruselt teine linn, [[Rotterdam]]i järel Euroopa suuruselt teine [[sadamalinn]] ning [[New York|New Yorgi]] järel maailma tähtsuselt teine rahandus- ja kaubanduskeskus ([[maailmalinn]]). == Ajalugu == Londoni on rajanud [[Thamesi jõgi|Thamesi jõe]] alamjooksule ligikaudu 2000 aastat tagasi [[Rooma riik|roomlased]]. London (''Londinium'') oli [[1. sajand|1.]]–[[5. sajand]]il Rooma riigi [[Rooma provintsid|provintsi]] [[Britannia]] valduste keskus. Rooma võimu varisemisega 5. sajandi alguses lakkas London olemast pealinn ja müüridega ümbritsetud ''Londinium'' hüljati, kuigi rooma tsivilisatsioon jätkus [[St Martin-in-the-Fields]]i alal kuni umbes aastani [[450]]. Umbes aastast [[500]] tekkis vanast rooma linnast veidi lääne pool [[anglosaksid]]e asundus ''Lundenwic''. Umbes [[680]]. aastaks oli linnast saanud suurem sadamalinn. [[820. aastad|820. aastatest]] kordunud [[viikingid|viikingite]] rünnakud tõid kaasa linna allakäigu. Londoni taastas [[Alfred Suur]] [[886]]. aastal. [[12. sajand]]i alguses sai London [[Inglismaa]] pealinnaks. [[17. sajand]]ist [[20. sajand]]i alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu. Linna laastasid [[1665]]. aasta [[katk]] ja [[1666]]. aasta [[Londoni suur tulekahju|suur tulekahju]]. [[19. sajand]]il ja [[20. sajand]]i alguses koondus Londonisse paljude maade [[revolutsioon]]ilise meelsusega pagulasi. [[2012]]. aastal toimusid Londonis [[2012. aasta suveolümpiamängud]]. Londonis on olümpiamängud olnud veel aastatel 1908 ja 1948. == Elanikkond == [[File:London ethnic demographics from 1961 to 2021.gif|left|thumb|250px|Londoni elanikkonna rassilise koosseisu muutumine ajavahemikul 1960–2021. Valge elanikkonna osakaal vähenes 97,7 %-lt 53,8 %-ni.]] 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Londonis 8 799 728 inimest, sealhulgas 4 531 622 naist (51,5 %) ja 4 268 106 meest (48,5 %).<ref>[https://www.nomisweb.co.uk/sources/census_2021/report?compare=E12000007 2021 Census Profile for areas in England and Wales]</ref> == Haldusjaotus == [[Pilt:City of London skyline 27.12.2019.jpg|pisi|[[City of London]], tagapool on [[Canary Wharf]]]] [[Pilt:UnitedKingdom-81 (29368108354).jpg|pisi|[[Southwark]], tagapool on The Shard]] Londoni linna haldamiseks moodustati [[1889]]. aastal [[Londoni krahvkond]], mis aastal [[1900]] jaotati [[Londoni linnaosa|linnaosadeks]] (''metropolitan boroughs''). [[1965]]. aastal [[krahvkond]] kaotati ja asemele moodustati krahvkonnatasandi haldusüksus [[Suur-London]], kus ringkonnatasandi omavalitsusüksusteks said jällegi [[Londoni linnaosad]] (''London boroughs''), kuid veidi muudetud liiginimetusega. Londoni südalinnas paikneval linnaosal [[City of London]] on eristaatus (nn ''sui generis''). [[Londoni linnapea|Linnapea]] amet seati Londonis sisse [[2000]]. aastal koos [[Londoni Assamblee]]ga. Esimene linnapea oli [[Ken Livingstone]], kes valiti sinna nii 2000. kui ka [[2004]]. aastal. Aastatel [[2008]]–[[2016]] oli linnapea [[Boris Johnson]]. Alates 2016. aasta maist on linnapea [[Sadiq Khan]]. Londoni linnapea on täitevvõimu juht. Kohalikud [[omavalitsus]]ed tegelevad strateegilise planeerimise, [[haridus]]e, [[transport|transpordi]], [[tarbijakaitse]], [[tuletõrje]], [[prügivedu|prügiveo]], [[sotsiaalteenus]]te, [[politsei]] ja [[raamatukogu]]dega. == Londoni linnaosad, tänavad, hoonestus == [[Pilt:Londoni kliimadiagramm.jpg|pisi|püsti|Londoni kliimadiagramm]] [[Pilt:City hall london.jpg|pisi|püsti|Londoni City Hall öösel]] Londoni keskuseks peetakse [[Trafalgari väljak]]ut, kus on [[Horatio Nelson|admiral Nelsoni]] mälestussammas. Linna südamiku moodustavad ajalooliste ehitistega ärila City ja valitsusasutuste linnaosa [[Westminster]]. Londonis on ülekaalus madal hoonestus. Kõrghooneid hakati ehitama alles pärast [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]]. Suur-Londonit ümbritseb 8 km laiune haljasvöönd, millega külgneb kaheksa uuslinna, mis rajati pärast sõda südalinna koormuse vähendamiseks. Nii Londoni keskosas kui ka kaugemates elurajoonides leidub palju eri suuruses avalikke parke ja aedu. Tuntuimad neist on Hyde Park, Kensington Gardens, Regents Park, Green Park, St James Park, Greenwich Park ja Richmond Park. Parim vaade kesklinnas avaneb Regents Parki lähedal asuvalt Primrose Hillilt. Põhja-Londoni suurim roheala on Hampstead Heath. [[Fail:Palace of Westminster from the dome on Methodist Central Hall (cropped).jpg|pisi|keskel|400px|London]] == Turism == London oli maailma 2002. aasta turismipealinn. Seal käis 11,6 miljonit [[turism|turisti]], kellest enamik oli [[USA|Ameerika Ühendriikidest]] ja [[Prantsusmaa]]lt. === Peamised vaatamisväärsused === [[Briti Muuseum|Briti muuseum]] – [[rahvusgalerii (London)|Rahvusgalerii]] – [[Tate Gallery]] – [[madame Tussaud' vahakujude muuseum]] – [[Saint Pauli katedraal]] – [[Westminster Abbey]] – [[Tower]] – [[Londoni parlamendihoone]] – [[Big Ben]] – [[Buckinghami palee]] – [[Londoni loomaaed]] – [[Kew' botaanikaaed]] – [[The London Dungeonis]] – [[Harrodsi kaubamaja]] == Kultuur == Suurimad [[kino]]d, [[teater|teatrid]] ja lõbustusasutused asuvad [[Piccadilly]]l ja [[Soho (London)|Sohos]]. === Muusika === London pulbitseb tänapäevasest briti ''indie'' muusikast. Igal nädalapäeval on võimalik esinemas näha nii kohalikke lemmikuid kui ka maailmakuulsaid artiste. Eriti tihedalt leidub elava muusikaga muusikapubisid Camdeni linnajaos. Trendikas on ka Old Street Stationist itta jääv Shoreditchi linnajagu.{{lisa viide}} === Muuseumid === Paljusid maailmakuulsaid muuseume saab külastada tasuta. Piletiraha võidakse nõuda mõne erilise näituse või ürituse külastamise eest. * [[Briti Muuseum|Briti muuseum]] * [[The Imperial War Museum]] * [[Greenwichi observatoorium]] * [[Tate Gallery]] * [[Victoria ja Alberti Muuseum|Victoria ja Alberti muuseum]] * [[The Natural History Museum]] * [[The Science Museum]] * [[Rahvusgalerii (London)|Rahvusgalerii]] * [[The Royal Academy of Arts]] * Vahtkonna vahetus * The Ceremony of the Keys (Tower of London) * [[Londoni Muuseum]] === Teater === Londonisse rajas esimese [[teater|teatri]] [[1576]]. aastal [[James Burbage]] ([[1530]]–[[1597]]). [[West End]] – [[Royal Opera House]] (on koduteatriks ka [[Kuninglik Ballett|Kuninglikule Balletile]]) – [[Globe Theatre]] == Sport == Londonis on üksteist elukutseliste [[jalgpall]]iklubi: [[Arsenal FC|Arsenal]], [[Charlton Athletic]], [[Chelsea FC|Chelsea]], [[Fulham FC|Fulham]], [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspur]], [[West Ham United FC|West Ham United]], [[Crystal Palace]], [[Millwall FC|Millwall]], [[Queens Park Rangers FC|Queens Park Rangers]], [[Brentford FC|Brentford]] ja [[Leyton Orient]]. Londonis toimusid [[1908. aasta suveolümpiamängud]], [[1948. aasta suveolümpiamängud]] ja [[2012. aasta suveolümpiamängud]]. Alates [[1981]]. aastast toimub iga-aastane jooksuvõistlus [[Londoni maraton]]. == Rahandus == London on New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus- ja kaubandussõlm, mis tähendab, et seal asuvad ka paljude rahvusvaheliste kontsernide ja suurettevõtete peakorterid. Londonit peetakse ka maailma meediakeskuseks{{lisa viide}}, kus asuvad [[BBC]], [[CNN]], [[ITN]] jne. Kolmandik Euroopa pangandusest ja peaaegu pool Euroopa kindlustusturust käib läbi London City. Euroopa Komisjon on seetõttu mitu korda püüdnud meelitada Suurbritanniat euroalasse, andes sellega eurole tunduvalt suurema mõjuvõimu, kuid Suurbritannia valitsus ja eelkõige rahvas on Euroopa ühisraha suhtes väga skeptilised. == Transport == === Thamesi jõgi === Üle [[Thames]]i jõe on ehitatud hulk [[sild]]u: [[Lambethi sild|Lambethi]], [[Waterloo sild|Waterloo]], [[Londoni sild|Londoni]] ja [[Toweri sild]] (vanim lahtikäiv ja töötav sild). Jõel on peale turismireiside ka ametlik ühistransport – [[Thames Clipper]],<ref>{{Netiviide |url=http://www.thamesclippers.com/routes-times-prices-booking/routes-times-prices-booking.html |pealkiri=thamesclippers.com |vaadatud=2012-04-04 |arhiivimisaeg=2012-03-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120327071134/http://www.thamesclippers.com/routes-times-prices-booking/routes-times-prices-booking.html |url-olek=ei tööta }}</ref> millega saab ühest kohast teise vahel isegi kiiremini kui maadpidi. === Orienteerumine === London on jaotatud üheksaks tsooniks. Metroo puhul tasub tähele panna liini nime ja värvust. Suunaviidad metroos näitavad kõigi liinide puhul kas põhja-lõuna või ida-lääne suunda. Peale tänavanime tasub meeles pidada vähemalt esimest poolt postikoodist, mis on samuti märgitud ilmakaarte abil: W(est) ehk lääs, E(ast) ehk ida, N(orth) ehk põhi, S(outh) ehk lõuna, SE ehk kagu jne. Ilmakaarele lisatud C, näiteks EC, tähistab kesklinna idaosa. === Lennujaamad === Londonis on kuus [[lennujaam]]a, millest suuremad on [[Londoni Heathrow' lennujaam|Heathrow]], maailma suurim lennujaam, umbes 24 km kaugusel, ja [[Londoni Gatwicki lennujaam|Gatwick]], umbes 45 km kaugusel linna südamest. Kolm väiksemat lennujaama on [[Londoni Stanstedi lennujaam|Stanstedi]], [[Londoni Lutoni lennujaam|Lutoni]], [[Londoni Southendi lennujaam|Southendi]] ja [[London City lennujaam]]. === Rongid === Peale [[metroo]] on Londonis maapealne lähilinna [[rongiliiklus]] ehk [[Overground]], millel kehtivad samad piletid mis metroos. Sageli on Overgroundilt mugav ümber istuda Undergroundile ja vastupidi.<ref name="1947_MOVING_MILLIONS">1947, [https://www.youtube.com/watch?v=am9kV4e0xxg& Moving Millions]</ref><ref name="1983_LONDON_TRANSPORT_ROUNDAL">1983, [https://www.youtube.com/watch?v=77wF9iROvJo& Moving London]</ref> [[Pilt:Elizabeth line roundel.svg|pisi| Uusim liin on 2022. aastal avatud [[Elizabeth line]] ]] [[Pilt:Crossrail seal only.svg|pisi| [[Crossrail]]i logo ]] {{uuenda|alaosa}} === Metroo === [[Londoni metroo]] (London Underground) on maailma vanim [[metroo]]. See avati [[1863]]. aastal. Metroo on avatud kella 5-st hommikul kuni südaööni (sõltub konkreetsest metroojaamast ja päevast, reedel kuni pühapäevani on mõned liinid avatud südaööl). Päevakaardi (One Day Travelcard) saab osta igast metroojaamast. Sellega saab sõita kella 9.30-st kuni keskööni nii metroos kui ka bussis piiramatult. Nädalakaart (Weekend Travelcard) kehtib kogu Suur-Londoni piires. Nädala- ja kuukaart on odavamad siis, kui on kaasas passipilt. Kõige odavam piletihind on Oysteri sõidukaardil, mille eest tuleb küll tasuda 3 naela, kuid neid ostetakse ka tagasi. Oysteri kaardile võib lisada nii palju krediiti, kui on soov, ning sellele võib masinates ja kioskites iga hetk raha juurde panna. Kehtib kõigis Londoni liiklusvahendites (v.a Thames Clipper). Raha arvestatakse sellelt maha igal sõidukorral. Rongides ja metroos tuleb kaardiga katsuda lugerit nii jaama sisenemisel kui ka sihtkoha jaamast väljumisel, bussides vaid sisenemisel. London on jagatud üheksaks tsooniks ja pileteid müüakse tsooni järgi. Enamik Londoni vaatamisväärsusi asub tsoonides 1 ja 2. Automaadist piletit ostes tuleb teada selle tsooni numbrit, kuhu soovitakse sõita. Ligi 40 Londoni metroojaama pole ammu käigus, kuid neid näeb vanadelt kaartidelt ja rongiaknast. Peidetud jaamadel on kirju ajalugu: osa neist kasutatakse laoruumide või arhiividena, teisi maailmasõjaaegsete staapidena, kus [[Winston Churchill|Churchilli]] sõjakabinet istungeid korraldas. === Kahekorruselised bussid === Kesklinna liinibusse on kahte tüüpi. Uuematesse bussidesse saab siseneda vaid esiuksest. Tunduvalt huvitavam on sõita vanemat tüüpi bussiga. Bussi sisenetakse tagaosas asuvalt platvormilt. Teisel korrusel esiakna juures on parim vaade. Bussipilet maksab 1,75 naela tsoonides 1–9. === Ööbussid === Ööbusse tähistab sinine N. Nendes bussides päevatranspordi kaart ei kehti ja neis tuleb osta eraldi pilet. Samuti sõidavad öösel 24h-tähisega bussid kindlatel liinidel. == Eestlus == * [[Eesti Kool Londonis]] * [[Londoni Eesti Selts]] * [[Londoni Eesti Maja]] * [[Londoni kogudus]] == Vaata ka == * [[Bloomsbury]] * [[Downing Street]] * [[Londoni olümpiapark]] * [[Fulham]] * [[Chelsea]] * [[Waterloo Road (London)|Waterloo Road]] * [[Stratford]] * [[Punane telefoniputka]] * [[Saint Mary haigla]] * [[Kingstoni Ülikool]] * [[Londoni suur sudu]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|London}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.london.gov.uk/ Linnavalitsuse koduleht] * [https://www.visitlondon.com/ Linna turismisait] {{Suurbritannia linnad}} [[Kategooria:Inglismaa linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:London| ]] l1gmifkj9igpd6k6xo181qf81eizs3w 0 8646 7230703 7230238 2026-09-08T06:33:29Z Ojassaar 206682 /* S */ 7230703 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[Aix (linnuperekond)|''Aix'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis''), sgk [[partlased]] *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Mareca americana''), sgk [[partlased]] *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavädrak]] (''Argya squamiceps''), sgk [[vädraklased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk [[papagoilased]] *[[araripe tantsulind]] (''Chiroxiphia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[aurikpart]] (''Tachyeres''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buguni hundvädrak]] (''Liocichla bugunorum''), sgk [[vädraklased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Eudyptes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[kärbsenäplased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Emberiza calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händpart]] (''Oxyura''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta americana''), sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Setophaga chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto''), sgk [[tuvilased]] *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus''), sgk [[tuvilased]] *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia''), sgk [[tuvilased]] *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Antigone canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis''), sgk [[partlased]] *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Linaria cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Ichthyaetus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Nok hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiilasbülbül (perekond)|kiilasbülbül]] (''Nok''), perekond, sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Machlolophus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Icthyophaga vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua''), sgk [[kaklased]] *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivisiirak]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vorm, teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans''), sgk [[kajaklased]] *[[koldsäälik]] (''Setophaga petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Phonygammus keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Diphyllodes magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis''), sgk [[partlased]] *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuupart]] (''Sibirionetta formosa''), sgk [[partlased]] *[[kuupart (perekond)|kuupart]] (''Sibirionetta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Ichthyaetus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Leiothlypis luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus''), sgk [[partlased]] *[[kübarkoskel (perekond)|kübarkoskel]] (''Lophodytes''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Tetrastes bonasia''), sgk [[faasanlased]] *[[laanerähn]] (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Poikilocarbo gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Catriscus brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lasuurtihane]] (''Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Sittiparus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Iduna pallida''), sgk [[roolindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *''[[Leiothrix]]'', perekond, sgk [[vädraklased]] *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia''), sgk [[iibislased]] *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Bubo scandiacus''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis''), sgk [[õgijalased]] *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis''), sgk [[kajaklased]] *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Iduna rama''), sgk [[roolindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge''), sgk [[alklased]] *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica''), sgk [[partlased]] *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus''), sgk [[partlased]] *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond, sgk [[lüürasabalased]] ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[faasanlased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[Netta (linnuperekond)|''Netta'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisipart]] (''Nettapus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] *''[[Pygoscelis]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[sidriklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *[[ristpart (perekond)|ristpart]] (''Tadorna''), perekond, sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]] *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *''[[Spheniscus]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Lyrurus tetrix''), sgk [[faasanlased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoskel (perekond)|väikekoskel]] (''Mergellus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 0s8wvcptymmx1qwlpyd8lir34xbylif 7230710 7230703 2026-09-08T07:00:16Z Ojassaar 206682 /* K */ 7230710 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[Aix (linnuperekond)|''Aix'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis''), sgk [[partlased]] *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Mareca americana''), sgk [[partlased]] *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavädrak]] (''Argya squamiceps''), sgk [[vädraklased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk [[papagoilased]] *[[araripe tantsulind]] (''Chiroxiphia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[aurikpart]] (''Tachyeres''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buguni hundvädrak]] (''Liocichla bugunorum''), sgk [[vädraklased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Eudyptes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[kärbsenäplased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Emberiza calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händpart]] (''Oxyura''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta americana''), sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Setophaga chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto''), sgk [[tuvilased]] *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus''), sgk [[tuvilased]] *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia''), sgk [[tuvilased]] *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Antigone canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis''), sgk [[partlased]] *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Linaria cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Ichthyaetus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Nok hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiilasbülbül (perekond)|kiilasbülbül]] (''Nok''), perekond, sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Machlolophus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Icthyophaga vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua''), sgk [[kaklased]] *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivisiirak]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vorm, teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans''), sgk [[kajaklased]] *[[koldsäälik]] (''Setophaga petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Phonygammus keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Diphyllodes magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis''), sgk [[partlased]] *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuupart]] (''Sibirionetta formosa''), sgk [[partlased]] *[[kuupart (perekond)|kuupart]] (''Sibirionetta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Ichthyaetus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Leiothlypis luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kääbuspingviin (perekond)|kääbuspingviin]] (''Eudyptula''), perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus''), sgk [[partlased]] *[[kübarkoskel (perekond)|kübarkoskel]] (''Lophodytes''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Tetrastes bonasia''), sgk [[faasanlased]] *[[laanerähn]] (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Poikilocarbo gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Catriscus brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lasuurtihane]] (''Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Sittiparus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Iduna pallida''), sgk [[roolindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *''[[Leiothrix]]'', perekond, sgk [[vädraklased]] *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia''), sgk [[iibislased]] *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Bubo scandiacus''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis''), sgk [[õgijalased]] *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis''), sgk [[kajaklased]] *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Iduna rama''), sgk [[roolindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge''), sgk [[alklased]] *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica''), sgk [[partlased]] *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus''), sgk [[partlased]] *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond, sgk [[lüürasabalased]] ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[faasanlased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[Netta (linnuperekond)|''Netta'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisipart]] (''Nettapus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] *''[[Pygoscelis]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[sidriklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *[[ristpart (perekond)|ristpart]] (''Tadorna''), perekond, sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]] *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *''[[Spheniscus]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Lyrurus tetrix''), sgk [[faasanlased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoskel (perekond)|väikekoskel]] (''Mergellus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 53oeepdlzdmgn273a3h3skarmovg0py 0 10275 7230414 7230260 2026-09-07T13:04:50Z Velirand 67997 /* L */ 7230414 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud praegusi ja varasemaid [[Eesti]] [[poliitik]]uid. __NOTOC__{{tähed}} == A == *[[Jaak Aab]] *[[Leo Aadel]] *[[Maile Aale]] *[[Raimu Aardam]] *[[Juhan Aare]] *[[Merry Aart]] *[[Arto Aas]] *[[Taavi Aas]] *[[Taira Aasa]] *[[Ülle Aaskivi]] *[[Hardo Aasmäe]] *[[Henrik Aavik]] *[[Jaak Aaviksoo]] *[[Georg Abels]] *[[Aleksander Aben]] *[[Oskar Abori]] *[[Paul Abramson]] *[[Jüri Adams]] *[[Raivo Aeg]] *[[Jaan Aiaots]] *[[Rein Aidma]] *[[Juhan Ainson]] *[[Friedrich Akel]] *[[Annely Akkermann]] *[[Toomas Alatalu]] *[[Yoko Alender]] *[[Georgi Aljošin]] *[[Anti Allas]] *[[Arvo Aller]] *[[Hendrik Allik]] *[[Jaak Allik]] *[[Annika Altmäe]] *[[Hans Alver]] *[[Oskar Amberg]] *[[Ado Anderkopp]] *[[Viktor Andrejev]] *[[Nigol Andresen]] *[[Oskar Angelus]] *[[Jüri Annusson]] *[[Aleksander Ansberg]] *[[Andrus Ansip]] *[[Olav Anton]] *[[Tõnu Anton]] *[[Robert Antropov]] *[[Hevelin Antsmäe]] *[[Jaan Anvelt]] *[[Aleksandr Apolinsky]] *[[Aleksander Arak]] *[[Küllo Arjakas]] *[[Eduard Arnover]] *[[Tiiu Aro]] *[[Konrad Arras]] *[[Christjan Arro]] *[[Peep Aru]] *[[Urmas Arumäe]] *[[Toivo Asmer]] *[[Emma Asson]] *[[Albert Assor]] *[[Gottlieb Ast]] *[[Karl Ast]] *[[Hannes Astok]] *[[Robert Astrem]] *[[Meelis Atonen]] *[[Jaan Audru]] *[[Eduard Aule]] *[[Siim Avi]] == B == *[[Karl August Baars]] *[[Karl Juhan Bahovski]] *[[Peeter Baranin]] *[[Jaanus Barkala]] *[[Vadim Belobrovtsev]] *[[Maimu Berg]] *[[Jaanus Betlem]] *[[Ado Birk]] *[[Tõnis Bittman]] *[[Gerttu Blank]] *[[Andrus Blok]] *[[Deniss Boroditš]] *[[Riho Breivel]] *[[Christian Brüller]] *[[Georgi Bõstrov]] == C == *[[Oskar Cher]] == D == *[[Aleksander Danilevski]] *[[Evelyn Danilov]] *[[Lea Danilson-Järg]] *[[Andres Dido]] *[[Dmitri Dmitrijev]] *[[Karen Drambjan]] == E == *[[Ivi Eenmaa]] *[[Anne Eenpalu]] *[[Kaarel Eenpalu]] *[[Endel Eero]] *[[Enn Eesmaa]] *[[Eldar Efendijev]] *[[Linda Eichler]] *[[Jaan Eigo]] *[[Margi Ein]] *[[Aleksander Einseln]] *[[Hendrik Elisson]] *[[Andres Ellamaa]] *[[Hillar Eller]] *[[Kaljo Ellik]] *[[Karl Ellis]] *[[Sirje Endre]] *[[Rain Epler]] *[[Ene Ergma]] *[[Ants Erm]] *[[Peeter Ernits]] *[[Villem Ernits]] *[[Urmas Espenberg]] *[[Jüri Estam]] == F == *[[Vitali Faktulin]] *[[Eduard Fedotov]] *[[Ignar Fjuk]] *[[Karl Oskar Freiberg]] == G == *[[Anna-Maria Galojan]] *[[Nikolai Ganjušov]] *[[Vahur Glaase]] *[[Arnold Green]] *[[Vassili Grigorjev]] *[[Arnold Grimpel]] *[[Igor Gräzin]] *[[Kalle Grünthal]] *[[Oskar Gustavson]] *[[Veigo Gutmann]] == H == *[[Ernst Haabpiht]] *[[Harald Haberman]] *[[Lehte Hainsalu]] *[[Illar Hallaste]] *[[Helmut Hallemaa]] *[[Urmas Hallika]] *[[Väino Hallikmägi]] *[[Voldemar Hammer]] *[[Andre Hanimägi]] *[[August Hanko]] *[[August Hansen]] *[[Mihkel Hansen]] *[[Vootele Hansen]] *[[Johan Hansing]] *[[Hannes Hanso]] *[[Margus Hanson]] *[[Piret Hartman]] *[[Anti Haugas]] *[[Monika Haukanõmm]] *[[Hans Heidemann]] *[[Aare Heinvee]] *[[Aleksander Hellat]] *[[Helle-Moonika Helme]] *[[Mart Helme]] *[[Martin Helme]] *[[Harri Henn]] *[[Heiki Hepner]] *[[Andres Herkel]] *[[Jaak Herodes]] *[[Karoli Hindriks]] *[[Mati Hint]] *[[Friedrich Hist]] *[[Johan Holberg]] *[[Remo Holsmer]] *[[Igor Hopp]] *[[Arvo Horm]] *[[Priit Humal]] *[[Lauri Hussar]] *[[Liia Hänni]] *[[Kalev Härk]] *[[Jaanus Härms]] *[[Jaan Hünerson‎]] == I == *[[Toomas Hendrik Ilves]] *[[Viktor Imala]] *[[Endel Inglist]] *[[Karl Ipsberg]] *[[Sergei Issakov]] *[[Kaia Iva]] *[[Olga Ivanova]] == J == *[[Andres Jaadla]] *[[Jüri Jaakson]] *[[Viljar Jaamu]] *[[Karin Jaani]] *[[Raigo Jahu]] *[[August Jakobson]] *[[Karl-Arnold Jalakas]] *[[Johan Jans]] *[[August Janson]] *[[Aleksei Jašin]] *[[Alma Jeets]] *[[Kalle Jents]] *[[Aleksei Jevgrafov]] *[[Leopold Johanson]] *[[Erich Joonas]] *[[Mihkel Juhkam]] *[[Arvo Junti]] *[[Jossiv Jurovski]] *[[Jaak Juske]] *[[Tõnu Juul]] *[[Matti Jõe]] *[[Jaak Jõerüüt]] *[[Aleksander Jõeäär]] * [[Helmer Jõgi]] *[[Aadu Jõgiaas]] *[[Kaia Jäppinen]] *[[Rein Järlik]] *[[Jaan Järve]] *[[Rein Järvelill]] *[[Toomas Järveoja]] *[[Ants Järvesaar]] *[[Elmar Järvesoo]] *[[Raivo Järvi]] *[[Mart Järvik (poliitik)|Mart Järvik]] *[[Kalle Jürgenson]] *[[Marek Jürgenson]] *[[Toivo Jürgenson]] *[[Anton Jürgenstein]] *[[Toomas Jürgenstein]] *[[August Jürima]] *[[August Jürima (Järvamaalt)]] *[[Mihkel Jüris]] *[[Oskar Jüriväli]] *[[Johannes Jürna]] == K == *[[Aleksander Kaal]] *[[Vambo Kaal]] *[[Ruuben Kaalep]] *[[Aleksander Kaar]] *[[Juhan Kaarlimäe]] *[[Christian Kaarna]] *[[Kaido Kaasik]] *[[Renate Kaasik]] *[[Siim Kabrits]] *[[Mario Kadastik]] *[[Etti Kagarov]] *[[Tiit Kala]] *[[Valeri Kalabugin]] *[[Tõnis Kalbus]] *[[Valev Kald]] *[[Helle Kalda]] *[[Nelli Kalikova]] *[[Nigul Kaliste]] *[[Jakob Kalju]] *[[Kersti Kaljulaid]] *[[Raimond Kaljulaid]] *[[Kalev Kaljuste]] *[[Lembit Kaljuvee]] *[[Kaja Kallas]] *[[Kristina Kallas]] *[[Madis Kallas]] *[[Mart Kallas]] *[[Siim Kallas]] *[[Teet Kallasvee]] *[[Jakob Kalle]] *[[Kalev Kallemets]] *[[Ivar Kallion]] *[[Kalev Kallo]] *[[Tõnu Kalvet]] *[[Kaido Kama]] *[[Eva Kams]] *[[Gea Kangilaski]] *[[Nikolai Kann]] *[[Indrek Kannik]] *[[Sulev Kannimäe]] *[[Anneli Kannus]] *[[Lemmit Kaplinski]] *[[Jaanus Karilaid]] *[[Alo Karineel]] *[[Katrin Karisma-Krumm]] *[[Karl Kark]] *[[Karl Ferdinand Karlson]] *[[Nikolai Karotamm]] *[[Juhan Kartau]] *[[Ester Karuse]] *[[Henri Kaselo]] *[[Maria Kasepalu]] *[[Aleksander Kask]] *[[Oskar Kask]] *[[Peet Kask]] *[[Risto Kask]] *[[Uno Kaskpeit]] *[[Johannes Kass]] *[[Marko Kass]] *[[Artur Kasterpalu]] *[[Tõnu Kauba]] *[[Ene Kaups]] *[[Karl Kaups]] *[[Max Kaur]] *[[Hans Kauri]] *[[Jüri Kaver]] *[[Mari-Ann Kelam]] *[[Tunne Kelam]] *[[Erkki Keldo]] *[[Anne Keldremaa]] *[[Vahur Keldrima]] *[[Albert Kendra]] *[[August Kerem]] *[[Liina Kersna]] *[[Kalju Kertsmik]] *[[Aleksander Kesküla]] *[[Johan Kesküll]] *[[Albert Kevend]] *[[Edgar Kigaste]] *[[Tanel Kiik]] *[[Mart Kiirats]] *[[Kaljo Kiisk]] *[[Robert Kiisler]] *[[Siim Valmar Kiisler]] *[[Elo Kiivet]] *[[Katre Kikkas]] *[[Sander Kilk]] *[[Krista Kilvet]] *[[Arnold Kimber]] *[[Viktor Kingissepp]] *[[Kert Kingo]] *[[Sirje Kingsepp]] *[[Tõnis Kint]] *[[Ernst Kirs]] *[[Georg Kirsberg]] *[[Raul Kirsel]] *[[Valve Kirsipuu]] *[[Argo Kirss]] *[[Jüri Kirss]] *[[Karl Kirt]] *[[Meelis Kitsing]] *[[Signe Kivi]] *[[Toomas Kivimägi]] *[[Robert Kiviselg]] *[[Sven Kivisildnik]] *[[Loit Kivistik]] *[[Mario Kivistik]] *[[Liis Klaar]] *[[Urmas Klaas]] *[[Mait Klaassen]] *[[Kalle Klandorf]] *[[Valter Klauson]] *[[Dimitri Klenski]] *[[Johannes Klesment]] *[[Harry-Eduard-Ottokar Koch]] *[[Hermann Koch]] *[[Arno Kodu]] *[[Karl Koemets]] *[[Peeter Koemets]] *[[August Kohver]] *[[Aivar Koitla]] *[[Aivar Kokk]] *[[Jaan Kokk]] *[[Rene Kokk]] *[[Kaarel Eduard Kompus]] *[[Konstantin Konik]] *[[Evald Konno]] *[[Jaanus Koorep]] *[[Virgo Koppel]] *[[Mihhail Korb]] *[[Valeri Korb]] *[[Andres Kork]] *[[Jüri Kork]] *[[Toomas Kork]] *[[Karl Kornel]] *[[Mait Kornet]] *[[Maria Korotkova]] *[[Heino Kostabi]] *[[Siret Kotka]] *[[Kalev Kotkas]] *[[Andres Kraas]] *[[Heiki Kranich]] *[[Kaja Kreisman]] *[[Peeter Kreitzberg]] *[[Jaan Kriisa]] *[[Valter Krimm]] *[[Toivo Kroon]] *[[Eerik-Niiles Kross]] *[[Urmas Kruuse]] *[[Juhan Kukk]] *[[Kalev Kukk]] *[[Martin Kukk]] *[[Hugo Kukke‎]] *[[Jaan-Hans Kuks]] *[[Kalle Kulbok]] *[[Elle Kull]] *[[Väino Kull]] *[[Tiit Kulu]] *[[Boris Kumm]] *[[Martin Kummets]] *[[Jaan Kundla]] *[[Leo Kunnas]] *[[Helmi Kurba]] *[[Kustav Kurg]] *[[Karmo Kuri]] *[[Kaspar Kurve]] *[[Johannes Kurvits]] *[[Peeter Kurvits]] *[[Filimon Kuznetsov]] *[[Vladimir Kuznetsov]] *[[Rainer Kuuba]] *[[Ants Kuul]] *[[Katrin Kuusemäe]] *[[Marti Kuusik]] *[[Silver Kuusik]] *[[Tiit Kuusmik]] *[[Hugo Kuusner]] *[[Andres Kõiv]] *[[Daniel Kõiv]] *[[Tõnis Kõiv]] *[[Tõnu Kõiv]] *[[Ahti Kõo]] *[[Tarmo Kõuts]] *[[Kalvi Kõva]] *[[Ivan Käbin]] *[[Tiit Käbin]] *[[Maigi Käige]] *[[Vladimir Käo]] *[[Orest Kärm]] *[[Aleksander Kärner]] *[[Kris Kärner]] *[[Priit Kärsna]] *[[Leonhard Käär]] *[[Ants Käärma]] *[[Kristjan Kõljalg]] *[[Mihhail Kõlvart]] *[[Jüri Kõre]] *[[Oskar Köster]] *[[Nikolai Köstner]] *[[Ott Köstner]] *[[Külliki Kübarsepp]] *[[Alfred Kütt (poliitik)|Alfred Kütt]] *[[Helmen Kütt]] *[[Raivo Kütt]] == L == *[[Eduard Laaman]] *[[Aleksander Laane]] *[[Eduard Laanemäe]] *[[Kalle Laanet]] *[[Olev Laanjärv]] *[[Mart Laar]] *[[Eino-Jüri Laarmann]] *[[Mats Laarmann]] *[[Jaan Laas]] *[[Lauri Laasi]] *[[Lauri Laats]] *[[Roman Laes]] *[[Hanah Lahe]] *[[Urmas Laht]] *[[Rasmus Lahtvee]] *[[Valdur Lahtvee]] *[[Reno Laidre]] *[[Kalmer Lain]] *[[Andres Laisk]] *[[Joonas Laks]] *[[Leho Lamus]] *[[Alar Laneman]] *[[Rein Lang]] *[[Heinrich Laretei]] *[[Andres Larka]] *[[Urmas Lass]] *[[Jaan Lattik]] *[[August Laur]] *[[Jarno Laur]] *[[Sandra Laur]] *[[Heinrich Lauri]] *[[Maris Lauri]] *[[Johannes Lauristin]] *[[Marju Lauristin]] *[[Peeter Laurson]] *[[Tarmo Lausing]] *[[Peeter Lemming]] *[[Mihkel Lees]] *[[Kadri Leetmaa]] *[[Jaan Leetsar]] *[[Anna Leetsmann]] *[[Johannes Lehman]] *[[Elmar-Aleksander Lehtmets]] *[[Jaak Leimann]] *[[Tarmo Leinatamm]] *[[Kuldar Leis]] *[[Paul Leis]] *[[Vello Leito]] *[[Margus Leivo]] *[[Kajar Lember]] *[[Voldemar Lender]] *[[Heimar Lenk]] *[[Margus Lepik]] *[[Robert Lepikson]] *[[Kristjan-Olari Leping]] *[[Jaan J. Leppik]] *[[Kalju Leppik]] *[[Ando Leps]] *[[August Julius Leps]] *[[Ilona Lepsalu]] *[[Lennart Liba]] *[[Jürgen Ligi]] *[[Kaarel Liidak]] *[[Oskar Karl Johann Liigand]] *[[Jüri Liim]] *[[Eva-Maria Liimets]] *[[Tõnis Liinat]] *[[Margus Liiva]] *[[Karl Liivak]] *[[Jüri Liivas]] *[[Anto Liivat]] *[[Efim Liivik]] *[[Heiki Lill]] *[[Julius Lill]] *[[Janika Lillemets]] *[[Kalev Lillo]] *[[Väino Linde]] *[[Johannes Lindemann]] *[[Voldemar Linnamägi]] *[[Elmar Lipping]] *[[Jaan Lippmaa]] *[[Madle Lippus]] *[[Andres Lipstok]] *[[Andrei Lobov]] *[[Rein Loik]] *[[Priit Lomp]] *[[Peeter Londo]] *[[Tarmo Loodus]] *[[Siimu Loogma]] *[[Jüri Loosme]] *[[Värner Lootsmann]] *[[Siimo Lopsik]] *[[Peeter Lorents]] *[[Aleksei Lotman]] *[[Mihhail Lotman]] *[[August Lubi]] *[[Juhan Luiga]] *[[Inara Luigas]] *[[Jüri Luik]] *[[Lauri Luik]] *[[Tõnis Lukas]] *[[Alfred Lukin]] *[[Renata Lukk]] *[[Peeter Luksep]] *[[Aivar Lumi]] *[[Ott Lumi]] *[[Jaan Luts]] *[[Oskar Lõvi (ajakirjanik)|Oskar Lõvi]] *[[Randel Länts]] *[[Lauri Läänemets]] == M == *[[Villem Maaker]] *[[Helmut Maandi]] *[[Alar Maarend]] *[[Hannes Maasel]] *[[Tiit Made]] *[[Jaak Madison]] *[[Peeter Madissoo]] *[[Mart Madissoon]] *[[Toivo Maimets]] *[[Natalia Malleus]] *[[Külvar Mand]] *[[Andres Mandre]] *[[Jaan Manitski]] *[[August Maramaa]] *[[Peep Mardiste]] *[[Peeter Mardna]] *[[Kari Maripuu]] *[[Maret Maripuu]] *[[Aksel Mark]] *[[Heinrich Mark]] *[[Jüri Marksoo]] *[[Jaanus Marrandi]] *[[Rein Marrandi]] *[[Jüri Martin]] *[[Hans Martinson]] *[[Merike Martinson]] *[[Hans Martna]] *[[Mihkel Martna]] *[[Jaan Masing]] *[[Mait Mihkel Mathiesen]] *[[Mihkel Mathiesen]] *[[Tiit Matsulevitš]] *[[Dagmar Mattiisen]] *[[Hanno Matto]] *[[Alfred Maurer]] *[[Indrek Meelak]] *[[Märt Meesak]] *[[Silver Meikar]] *[[Aleksander Mekkart]] *[[Toomas Mendelson]] *[[Mati Meos]] *[[Uno Mereste]] *[[Enn Meri]] *[[Lennart Meri]] *[[Mart Meri]] *[[Maret Merisaar]] *[[Martin Mets]] *[[Natalie Mets]] *[[Andres Metsoja]] *[[Kristen Michal]] *[[Kalle Mihkels]] *[[Johannes Mihkelson]] *[[Marko Mihkelson]] *[[Marianne Mikko]] *[[Johannes Mikkola]] *[[Sven Mikser]] *[[Margo Miljand]] *[[Juri Mišin]] *[[Jaan Moks]] *[[Roman Mugur]] *[[Tatjana Muravjova]] *[[Raivo Murd]] *[[Enn Murdmaa]] *[[Aadu Must]] *[[Jaanus Mutli]] *[[Paul Muuli]] *[[Jüri Mõis]] *[[Alfred Mõttus]] *[[Jaan Mõttus]] *[[Hjalmar Mäe]] *[[Innar Mäesalu]] *[[Mati Mäetalu]] *[[Leino Mägi]] *[[Meelis Mälberg]] *[[Raul Mälk]] *[[Ahti Mänd]] *[[Ilmar Mändmets]] *[[Jaanus Männik]] *[[Johannes Märtson]] *[[Tõnis Mölder]] *[[Tiina Mölder (jurist)|Tiina Mölder]] *[[Karl Mühlberg (poliitik)|Karl Mühlberg]] *[[Viktor von zur Mühlen]] *[[Johan Müller]] *[[Johannes Mürk]] *[[Johannes-August Müürman]] == N == *[[Ago Naarits]] *[[Aleksander Naeres]] *[[Jaak Nanilson]] *[[Maris Neeno]] *[[Victor Neggo]] *[[Eiki Nestor]] *[[Juhan Nihtig]] *[[Mart Niklus]] *[[Toivo Ninnas]] *[[Andrei Novikov]] *[[Ülo Nugis]] *[[Hans Nurm]] *[[Kaul Nurm]] *[[Enn Nurmiste]] *[[Mart Nutt]] *[[Ilmar Nuut]] *[[Kati Nõlvak]] *[[Ervin Jüri Nõmmera]] *[[Kaido Nõmmik]] *[[Robert Närska]] *[[Alar Nääme]] == O == *[[Ants Oidermaa]] *[[Aleksander Oinas]] *[[Tasuja Oja]] *[[Aleksander Ojamäe]] *[[Ardo Ojasalu]] *[[Ludvig Ojaveski]] *[[Kristiina Ojuland]] *[[Lui Olesk]] *[[Peeter Olesk]] *[[Andri Ollema]] *[[Aleksander Onno]] *[[Mart Opmann]] *[[Johannes Orasmaa]] *[[Tiina Oraste]] *[[Georgi Orlov]] *[[Margus Oro]] *[[Jevgeni Ossinovski]] *[[Aleksander Ossipov]] *[[Alma Ostra-Oinas]] *[[Kalev Ots]] *[[Tanel Ots]] *[[Anneli Ott]] *[[Jüri Ott]] *[[Jüri Ottas]] *[[Martin Ottas]] *[[Liisa Oviir]] *[[Siiri Oviir]] == P == *[[Anatoli Paal]] *[[Endel Paap]] *[[Kadri Paas]] *[[Eevi Paasmäe]] *[[Meelis Paavel]] *[[Raivo Paavo]] *[[Ivari Padar]] *[[Maris Padjus]] *[[Jaana Padrik]] *[[Peeter Paemurru]] *[[Urmas Paet]] *[[Aleksander Paikre]] *[[Maido Pajo]] *[[Karl-Eduard Pajos]] *[[Ants Paju]] *[[Harry Pajundi]] *[[Liisa Pakosta]] *[[Ilmar Palias]] *[[Ivar Paljak]] *[[Kalle Palling]] *[[Ants Pallop]] *[[Erich Palm]] *[[Viktor Palm]] *[[Urve Palo]] *[[Tõnis Palts]] *[[Bruno Pao]] *[[Eldur Parder]] *[[Lagle Parek]] *[[Jüri Parik]] *[[Juhan Parts]] *[[Ralf R. Parve]] *[[Eduard Peedosk]] *[[August Peet]] *[[Georg Pelisaar]] *[[Enno Penno]] *[[Rudolf Penno]] *[[Keit Pentus-Rosimannus]] *[[Johannes Perens]] *[[Kirke Perillus]] *[[Eduard Pesur]] *[[Ferdinand Petersen]] *[[Aivo Peterson]] *[[Peep Peterson]] *[[Hanno Pevkur]] *[[Jüri Pihl]] *[[Ants Piip]] *[[Juhan Piirimaa]] *[[Tarmo Piirmann]] *[[Jaan Piiskar]] *[[Heljo Pikhof]] *[[Mikk Pikkmets]] *[[Juhan Pikkov]] *[[Õnne Pillak]] *[[Kalle Pilt]] *[[Barbi Pilvre]] *[[Taavi Pirk]] *[[Vello Pohla]] *[[Siim Pohlak]] *[[Marko Pomerants]] *[[Theodor Pool]] *[[Anti Poolamets]] *[[Evelin Poolamets]] *[[Jaan Poska]] *[[Peep Pree]] *[[Nikolai Preiman]] *[[Priidu Priks]] *[[Peeter Prisk]] *[[Nelli Privalova]] *[[Toivo Promm]] *[[Tiit Pruuli]] *[[Joakim Puhk]] *[[Otto Pukk]] *[[Mihkel Pung]] *[[Heidy Purga]] *[[Karl Puusemp]] *[[Peeter Puusep]] *[[Paul Puustusmaa]] *[[Aigar Põder]] *[[Vambola Põder]] *[[Nikolai Põdramägi]] *[[Jüri Põld (poliitik)|Jüri Põld]] *[[Peeter Siegfried Põld]] *[[Raivo Põldaru]] *[[Kalju Põldvere]] *[[Henn Põlluaas]] *[[Rein Põllumaa]] *[[Terje Põvvat]] *[[Eduard Päll]] *[[Ingvar Pärnamäe]] *[[Kadi Pärnits]] *[[Mihkel Pärnoja]] *[[Hugo Pärtelpoeg]] *[[Ilmar Pärtelpoeg]] *[[Konstantin Päts]] *[[Viktor Päts]] *[[Hans Pöögelmann]] *[[Aleksander Pürge]] *[[Mait Püümets]] == R == *[[Algus Raadik]] *[[Jaan Raamot]] *[[Ernst Raatma]] *[[Kalev Raave]] *[[Peeter Rahnel]] *[[Tauno Rahnu]] *[[Jaanus Rahumägi]] *[[Johan Raid]] *[[Jaanus Raidal]] *[[Mati Raidma]] *[[Ivar Raig]] *[[Ülle Rajasalu]] *[[Olev Raju]] *[[Monica Rand]] *[[Reili Rand]] *[[Adam Randalu]] *[[Laine Randjärv]] *[[Rein Randver]] *[[Märt Rask]] *[[Jüri Ratas]] *[[Rein Ratas]] *[[Kuno Raude]] *[[Leopold Raudkepp]] *[[Heiki Raudla]] *[[Valve Raudnask]] *[[Indrek Raudne]] *[[Merle Raun]] *[[Hain Rebas]] *[[Aleksander Rei]] *[[August Rei]] *[[Jaak Reichmann]] *[[Janno Reiljan]] *[[Villu Reiljan]] *[[Vallo Reimaa]] *[[Mihkel Reimann]] *[[Marek Reinaas]] *[[Urmas Reinsalu]] *[[Marie Reisik]] *[[Jaanus Reisner]] *[[Urmas Reitelmann]] *[[Kairet Remmak-Grassmann]] *[[Martin Repinski]] *[[Mailis Reps]] *[[Jaanus Riibe]] *[[Signe Riisalo]] *[[Aivar Riisalu]] *[[August Riismann]] *[[Eduard Riisna]] *[[Rudolf Riives]] *[[Kai Rimmel]] *[[Jana Ristimets]] *[[Andrus Ristkok]] *[[Rein Ristlaan]] *[[Monika Rogenbaum]] *[[Jaan Roht]] *[[Karl Roomet]] *[[Vladimir Roopere]] *[[Andro Roos]] *[[Reet Roos]] *[[Margot Roose]] *[[Ado Roosiorg]] *[[Bernhard Roostfeld]] *[[Aivar Rosenberg]] *[[Viive Rosenberg]] *[[Mati Rosenstein]] *[[Rain Rosimannus]] *[[Vardo Rumessen]] *[[Hannes Rumm]] *[[Paul-Eerik Rummo]] *[[Aino Runge]] *[[Karl Robert Ruus]] *[[Neeme Ruus]] *[[Rainis Ruusamäe]] *[[Ants Ruusmann]] *[[Maido Ruusmann]] *[[Taavi Rõivas]] *[[Mihkel Rõuk]] *[[Alfred Rästas]] *[[Jüri Rätsep]] *[[Arnold Rüütel]] *[[Karel Rüütli]] == S == *[[Ernst Saar]] *[[Indrek Saar]] *[[Jüri Saar]] *[[Marika Saar]] *[[Andrus Saare]] *[[Erki Saarman]] *[[Tõnu Saarman]] *[[Jaak Saarniit]] *[[Vello Saatpalu]] *[[Kalju Sakk]] *[[Edgar Valter Saks]] *[[Katrin Saks]] *[[Priit Saksing]] *[[Edgar Salin]] *[[Vello Salum]] *[[Jaak Salumets]] *[[Erika Salumäe]] *[[Malle Salupere]] *[[Karl Saral]] *[[Arvo Sarapuu]] *[[Kersti Sarapuu]] *[[Friedrich Sauer]] *[[Erik Salumäe]] *[[Erik Sandla]] *[[Jüri Sasi]] *[[Voldemar Sassi]] *[[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]] *[[Toomas Savi]] *[[Ain Saviauk]] *[[Edgar Savisaar]] *[[Erki Savisaar]] *[[Maria Savisaar]] *[[Vilja Savisaar-Toomast]] *[[Aavo Savitsch]] *[[Hanno Schotter]] *[[Helir-Valdor Seeder]] *[[Andrus Seeme]] *[[Neinar Seli]] *[[Julius Seljamaa]] *[[Karl Selter]] *[[Valvo Semilarski]] *[[Andre Sepp]] *[[Boris Sepp]] *[[Kaja Sepp]] *[[Leo Sepp]] *[[Ain Seppik]] *[[Sven Sester]] *[[Priit Sibul]] *[[Raul Siem]] *[[Pipi-Liis Siemann]] *[[Mart Siimann]] *[[Riina Sikkut]] *[[Arno Sild]] *[[Oskar Silde]] *[[Toomas Sildmäe]] *[[Enn-Arno Sillari]] *[[Kadri Simson]] *[[Riivo Sinijärv]] *[[Tiit Sinissaar]] *[[Arvo Sirendi]] *[[Artur Sirk]] *[[Siiri Sisask]] *[[Jaan Sitska]] *[[Julia Smoli]] *[[Riina Solman]] *[[Jevgeni Solovjov]] *[[Julia Sommer]] *[[Mark Soosaar]] *[[Jaan Soots]] *[[Imre Sooäär]] *[[Aleksei Sorokin]] *[[Edgar Spriit]] *[[Mihhail Stalnuhhin]] *[[Pavel Starostin]] *[[Nikolai Stelmach]] *[[Aleksander Stern]] *[[Otto Sternbeck]] *[[Marek Strandberg]] *[[Otto Strandman]] *[[Priit Suit]] *[[Urmas Sukles]] *[[Voldemar Sumberg]] *[[Timo Suslov]] *[[Andres Sutt]] *[[Neeme Suur]] *[[Rein Suurkask]] *[[Albert Suurkivi]] *[[Siim Suursild]] *[[Oskar Suursööt]] *[[Priit Suve]] *[[Artjom Suvorov]] *[[Aivar Sõerd]] *[[Jakob Sõnajalg]] *[[Märt Sõrra]] *[[Olga Sõtnik]] *[[Eduard Säkk]] *[[Karl Säre]] *[[Ernst Särgava]] ==Š== *[[Semjon Školnikov]] *[[Vladimir Šokman]] *[[Marko Šorin]] *[[Leo Štarkov]] ==Z== *[[Nikolai Zolin]] == T == *[[Rein Taagepera]] *[[Olari Taal]] *[[Andres Taimla]] *[[Peeter Tali]] *[[Theodor Tallmeister]] *[[Ivar Tallo]] *[[Nikolai Talts]] *[[Artur Talvik]] *[[Irina Talviste]] *[[Peep Tambet]] *[[Jaanus Tamkivi]] *[[Aldo Tamm]] *[[Enno Tamm]] *[[Jaak Tamm]] *[[Jüri Tamm]] *[[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]] (sündinud 1953) *[[Paul Tammert]] *[[Leo Tammiksaar]] *[[Rene Tammist]] *[[Tarmo Tammiste]] *[[Tiit Tammsaar]] *[[Külli Tammur]] *[[Raivo Tammus]] *[[Tonio Tamra]] *[[Järvo Tandre]] *[[Andres Tarand]] *[[Indrek Tarand]] *[[Kaarel Tarand]] *[[Viktor Tarmas]] *[[Enn Tarto]] *[[Arnold Tartu]] *[[Laine Tarvis]] *[[Hergo Tasuja]] *[[Jaanus Tasuja]] *[[Jaan Teemant]] *[[Risto Teinonen]] *[[Kirill Teiter]] *[[Hans Teiv]] *[[Juhan Telgmaa]] *[[Tõnu Tepandi]] *[[Tiia Teppan]] *[[Tiit Terik]] *[[Hendrik Johannes Terras]] *[[Otto Tief]] *[[Urve Tiidus]] *[[Madis Timpson]] *[[Andres Tinno]] *[[Aleksander Tois]] *[[Mati Tolmoff]] *[[Ene Tomberg]] *[[Jevgeni Tomberg]] *[[Pille Tomson]] *[[Kustas Tonkman]] *[[Jana Toom]] *[[Valdis Toomast]] *[[Indrek Toome]] *[[Innari Toome]] *[[Jüri Toomepuu]] *[[Tiit Toomsalu]] *[[Toivo Tootsen]] *[[Ülo Tootsen]] *[[Oskar Tork]] *[[Marko Torm]] *[[Toomas Trapido]] *[[Jan Trei]] *[[Terje Trei]] *[[Henn Treial]] *[[Mai Treial]] *[[Urmas Treiel]] *[[Voldemar Trumm]] *[[Mihkel Truusööt]] *[[Anders Tsahkna]] *[[Margus Tsahkna]] *[[Aleksis Tsänk]] *[[Margarita Tšernogorova]] *[[Ingvar Tšižikov]] *[[Iraida Tšubenko]] *[[Ester Tuiksoo]] *[[Siim Tuisk]] *[[Ülo Tulik]] *[[Aleksander Tulp]] *[[Peeter Tulviste]] *[[Artur Tupits]] *[[Enn Tupp]] *[[Marika Tuus]] *[[Aleksander Tõnisson]] *[[Ilmar Tõnisson]] *[[Jaan Tõnisson]] *[[Liina Tõnisson]] *[[Toomas Tõniste]] *[[Toivo Tõnson]] *[[Lauri Tõnspoeg]] *[[Johanna Maria Tõugu]] *[[Ain Tähiste]] *[[Ülo Tärno]] == U == *[[Anton Uesson]] *[[Jüri Uluots]] *[[Ülo Uluots]] *[[Feliks Undusk]] *[[Johan Ungerson]] *[[Ivar Unt]] *[[Maksim Unt]] *[[Jaak Uudmäe]] *[[Juhan Uuemaa]] *[[Raivo Uukkivi]] == V == *[[Urbo Vaarmann]] *[[Artur Vader]] *[[Kristo Enn Vaga]] *[[Ken-Marti Vaher]] *[[Leonhard Vahter]] *[[Aado Vahtra]] *[[Lauri Vahtre]] *[[Karl Vaino]] *[[Rainer Vakra]] *[[Kalju Valdmann]] *[[Uno Valdmets]] *[[Jaak Valge]] *[[Einar Vallbaum]] *[[Marika Valter]] *[[Orm Valtson]] *[[Johannes Vanja]] *[[Meta Vannas]] *[[Raivo Vare]] *[[Sulev Vare]] *[[Toomas Varek]] *[[Triin Varek]] *[[Johannes Vares]] *[[Andres Varik]] *[[Paul Varul]] *[[Rannar Vassiljev]] *[[Viktor Vassiljev]] *[[Triin Veber]] *[[Aarne Veedla]] *[[Juhan Veel]] *[[Toivo Veenre]] *[[Ants Veetõusme]] *[[Richard Veermaa]] *[[Andra Veidemann]] *[[Rein Veidemann]] *[[Aleksander Veiderma]] *[[Arnold Veimer]] *[[Marja-Liisa Veiser]] *[[Udo Vellend]] *[[Trivimi Velliste]] *[[Vladimir Velman]] *[[Värdi Velner]] *[[Taavi Veskimägi]] *[[Valmar Veste]] *[[Georg Vestel]] *[[Viljo Vetik]] *[[Sten-Hans Vihmar]] *[[Aivar Viidik]] *[[Helgi Viirelaid]] *[[Ants Viirmaa]] *[[Mart Viisitamm]] *[[Nikolai Viitak]] *[[Priit Vilba]] *[[Andrus Villem]] *[[Georg Villenberg]] *[[Riido Villup]] *[[Jüri Vilms]] *[[Toomas Vilosius]] *[[Joosep Vimm]] *[[Aldo Vinkel]] *[[Heido Vitsur]] *[[Lauri Vitsut]] *[[Toomas Vitsut]] *[[Nikolai Vojeikin]] *[[Kristel Voltenberg]] *[[Ülo Vooglaid]] *[[Julius Voolaid]] *[[Tauno Võhmar]] *[[Mart Võrklaev]] *[[Hannes Võrno]] *[[Peeter Võsa]] *[[Tiit Vähi]] *[[Toomas Väinaste]] *[[Arder Väli]] *[[Vaino Väljas]] ==Ä== *[[Margus Ääremaa]] == Õ == *[[Aivar Õun]] *[[Harri Õunapuu]] *[[Jaan Õunapuu]] ==Ö== *[[Andrus Öövel]] == Ü == *[[Raoul Üksvärav]] *[[Jaak Ümarik]] *[[Avo Üprus]] [[Kategooria:Eesti poliitikud| Eesti poliitikute loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Poliitikud]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Poliitikute loend]] nzy8uxcvu9k6i51eujmnz7m3hlvd69n 0 13734 7230784 6826636 2026-09-08T11:44:36Z Robert Treufeldt 9117 /* Põltsamaa ordulinnus */ 7230784 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Põltsmaa loss aprill 2023.jpg|pisi|Põltsmaa linnus ja loss (aprill 2023)]] [[Pilt:Põltsmaa loss aprill 2023 2.jpg|pisi|Põltsmaa loss (aprill 2023)]] [[Pilt:Drone video of Põltsamaa river and castle in Estonia.webm|pisi|Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta sügisel]] [[Pilt:Põltsamaa castle in Estonia 0838.jpg|pisi|Vaade linnusele ülalt 2021. aasta sügisel]] [[Pilt:Põltsamaa castle in Estonia 0849.jpg|pisi|Vaade linnusele ülalt 2021. aasta sügisel]] [[Pilt: Põltsamaaloss.JPG|pisi|Põltsamaa linnus, loss ja [[Põltsamaa uus Niguliste kirik]] enne linnuse rekonstrueerimist (2010)]] [[Pilt:Põltsamaa linnuse varemed 2.jpg|pisi|Linnus ja loss üle vallikraavi]] [[Pilt:Põltsamaa linnuse varemed vallikraaviga 1.jpg|pisi|Linnuse ja lossi läänevaade]] '''Põltsamaa ordulinnus''' ([[saksa keel]]es ''Oberpahlen'', [[vene keel]]es ''Верпель'' või ''Верполь''<ref>[https://www.booksite.ru/fulltext/1/001/007/020/20016.htm Верпель или Верполь — Обер-Пален.], Энциклопедический словарь / Брокгауз Ф.А. Ефрон И.А.</ref>) rajati 1272. aastal [[Liivimaa ordu]] poolt [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] kaldale [[Põltsamaa foogtkond|foogtkonna]] keskuse jaoks. Linnust on korduvalt purustatud ja taastatud. Alates [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõjast]] oli linnus suuremas osas varemetes. Pärast põhjalikku renoveerimist avati varemetes seisnud ajaloolised hooned, uuenenud õueala ning uus välilava külastajatele 2023. aasta juunis.<ref name=":0" /> Linnuses tegutsevad [[Põltsamaa Muuseum]] ja [[Eesti Pressimuuseum]]. ==Ajalugu== === Põltsamaa ordulinnus === Põltsamaast (saksa keeles ''Oberpahlen'') oli kujunenud uue [[Põltsamaa foogtkond|Põltsamaa foogtkon]]na keskus. [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] ületuskohal ristusid tolleaegsed põhimagistraalid [[Tallinn]]–[[Tartu]] ja [[Viljandi]]–[[Laiuse]]–[[Narva]]. Seetõttu otsustas [[Liivimaa ordu]] rajada [[Mõhu|Mõhu kihelkonna]] keskele tähtsa maantee jõeületuskohta teetõkkelinnuse. Pae- ja maakivist linnus püstitati Põltsamaa jõe paremale kaldale. [[Liivimaa ordu maameister|Liivimaa ordu maameistri]] [[Otto von Rodenstein]]i (1272–1274) juhtimisel<ref name=":0">[https://poltsamaaloss.ee/ajalugu/ Ajalugu.] Põltsamaa lossi koduleht</ref> eraldati selleks pisut rohkem kui ühe hektari suurune nelinurkne maatükk. See piirati paksude müüridega. Ehitusel kasutati materjalina kohalikku [[Maakivi|maa-]] ja [[lubjakivi]]. Müüri ümber kaevati lai ja sügav [[vallikraav]], mis oli ühenduses jõega. Linnus valmis 1272. aastal. Algne linnus oli ruudukujuline [[kastell]], mille ümber kaevati [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõega]] ühenduses olevad vallikraavid. Kastelli müüride algne kõrgus oli kolm meetrit, peagi kõrgendati seda aga viie meetrini. Algul ehitati suur [[Paekivi|paest]] ruudukujuline kastellitaoline ringmüür, millele kaevati ümber täiendavat kaitset pakkuv jõeveega täidetud [[vallikraav]]. Müüri loode- ja kaguküljel eendus [[dansker]]itaoline väravaehitis. Müür oli üle kolme meetri kõrge ja selle siseküljel kulges kaitsekäik. Väravad asusid loodes, kirdes ja kagus. Loodeväravat turvas vallikraavini ulatuv eeskaitse, kuid peavärav oli kaguvärav. Müüri kõrgendati juba [[13. sajand]]i lõpul. Samuti uuendati siis kaitsekäik, mis toestati ulgtalade asemel [[piilar]]itele. Selleaegne müüritis on varasemast hõlpsasti eristatav. [[14. sajand]]il lisati müürile suurte laskeavadega tellisrinnatis. Linnuse idanurka ehitati konvendihoone. Teisel korrusel asusid [[kapiitlisaal]], [[refektoorium]] ja [[dormitoorium]]id ning kaguküljes kõige suuremas saalis linnuse kirik. Kolmas korrus oli kaitsekorrus, mille jaoks on säilinud kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud. [[15. sajand]]il kõrgendati ringmüüri ja rajati uus kaitsekäik, mille kõrgus on praegugi 11 meetrit. Kastelli kolmes nurgas asusid väikesed nelinurksed tornid, mille väliskülje moodustas ringmüür, õuepoolne külg oli aga puidust. Ruudukujuline, kastelli müüripikkusest umbes kolmandiku moodustav konvendihoone oli sisehoovi ja läänenurgas kõrguva torniga ehitis. Konvendihoone tiibu ühendas seestpoolt galerii, torni teine korrus oli aga kasutusel linnuse komandandi elupaigana. Värav asus edelaseinas, mis oli ühtlasi konvendihoone peafassaad. Tiibehitise teisel korrusel asusid garnisoni eluruumid. [[Pilt:Põltsamaa linnuse varemed vallikraaviga.jpg|pisi|Põltsamaa linnus]] [[Pilt:Põltsamaa linnuse varemed vallikraaviga 2.jpg|pisi|Põltsamaa linnuse varemed vallikraaviga]] [[Pilt:Linnusemüür.JPG|pisi|Linnusemüür]] [[16. sajand]]i algul ehitati kagupoolse värava ette [[reduut]], sellele suurtükitorn ja nendevahelise ühenduse kaitseks [[kaponiir]]. Loodepoolsegi värava kaitseks püstitati praeguseks hävinud torn, mille ülakorrusel oli suurtükiplatvorm. === Liivimaa kuninga residents === 16. sajandi jooksul Vene-Poola-Rootsi sõdade käigus rünnati ja rüüstati linnust korduvalt. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal, 1570. aastal, kuulutas [[Moskva tsaar]] [[Ivan Julm]] [[Holsteini hertsogkond|Holsteini hertsogi]] [[Magnus|Magnuse]] – [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik II]] noorema venna ja [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne piiskopi]] – [[Liivimaa kuningas|Liivimaa kuningaks]]. Kuninga residentsiks sai Põltsamaa linnus. Seetõttu kohendati vana konvendihoone ümber elu- ja esindusruumideks. Küttekehadena hakati kaminate kõrval kasutama [[kahhelahi|kahhelahje]]. Sõja käigus käis linnus siiski korduvalt käest kätte.<ref name=":0" /> 12. aprillil 1573 peeti Novgorodis Magnuse ja tsaari onupojatütre – 13-aastase Maria Vladimirovna Staritskaja pulmad. Abielu suurvürstitariga võis tähendada tulevikus kohta Vene troonil. Kuningas Magnus sai enda juhtida 25 000 meest ja pidi tsaari jaoks maad juurde vallutama. Iseäranis huvitatud oli tsaar Tallinnast, mis oli rootslaste valduses. Kuna aga Magnus Tallinna vallutada ei suutnud, vihastas [[Ivan Julm]] hirmsasti ja saatis oma väe kuningriigile lõppu tegema. Magnus ja Maria põgenesid lootsikus üle Liivi lahe Riiga poolakate kaitse alla.<ref name=":0" /> 1600. aastal alanud [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõda]] käis mitu korda Põltsamaalt üle. Tuleroaks langesid nii linnus kui ka väiksemad mõisahooned, vahetusid mõisnikud. 1600. aastal hävis ka keskaegne kirik (1234), millest on säilinud vaid üks kunstiteos – nurgakonsool "Põltsamaa suudlus", mis asub tänapäeval [[Põltsamaa Muuseum]]is.<ref name=":0" /> === Linnusest kindluseks === 1623. aastal kinkis [[Gustav II Adolf]] [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] kannatada saanud ja sõjalise tähtsuse minetanud Põltsamaa linnuse ja [[Põltsamaa mõis|mõisa]] [[feldmarssal]] [[Herman Wrangel]]ile. Alustati varemetes hoonete kordaseadmist. Aastatel 1632–1636 töötas Põltsamaal arvukalt Tallinnast, Tartust jm pärinevaid ehitusmeistreid. Parandati lossi ja kirikut, ehitati üles majandushooned: veskid, rehed, karjaõu jne. Kuid neilgi hoonetel ei olnud pikka iga.<ref name=":0" /> Toona ehitatu hävis suuresti [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Rootsi-Vene 1656.–1661. aasta sõja]] käigus, mil linnus rüüstati. Põltsamaa linnus kaotati [[1681]]. aastal, mil garnison viidi linnusest minema. Sel puhul tehti [[1682]]. aastal revisjon, mis on senini oluline Põltsamaa ajaloo allikas. Protokollides nimetatakse enam kui 20 hoonest koosnevat mõisaansamblit. [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõjas]], 1703. aastal vallutasid ja hävitasid Põltsamaa lossi ja aleviku Venemaa väed [[kindralfeldmarssal]] [[Boriss Šeremetev]]i juhtimisel. Pärast Põhjasõda, 1720. aastal, sai linnuse ja [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonna]] omanikuks [[Peeter I]] riiginõunik [[Heinrich Claus von Fick]] (1678–1750). Temale oli seda mõisa soovitanud tütar Aurora ristiema Maria Aurora von Königsmark, kelle vanaisal, Rootsi feldmarssalil Hermann von Wrangellil oli seal Rootsi ajal maavaldusi. Fick alustas Põltsamaa majanduse arendamist eesmärgiga luua seal eesrindlik näidisasula järeletegemiseks kogu Vene riigis.<ref name=":0" /> Ta alustas uuesti kiriku ülesehitamist. Endine suurtükitorn liideti kiriku sisse juba [[kooriruum]]ina. === Kindlusest rokokoolossiks === 1750. aastal Heinrich Claus von Fick suri ja vastavalt testamendile jagati tema valdused viie tütre vahel. Senisest Põltsamaa mõisast eraldati [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] vasakule kaldale jäänud mõisa osa ja sellest moodustus [[Uue-Põltsamaa mõis]], mille päris Heinrich Claus von Ficki tütar Christine (1722–1788), kes oli abielus [[Jakob Heinrich von Lilienfeld|Jakob Heinrich von Lilienfeldiga]] (1716–1785). Linnuse ja Põltsamaa mõisa, mida pärast Uue-Põltsamaa mõisa loomist hakati kutsuma [[Vana-Põltsamaa mõis|Vana-Põltsamaa mõisaks]], päris Heinrich von Ficki tütar Aurora, kes oli abielus major [[Woldemar Johann von Lauw|Woldemar Johann von Lauw'ga]] (1712–1786). Lauw laskis Põltsamaa linnusevaremed esinduslikuks paleeks ümber kohendada.<ref>Roots, Vilja; Tänav, Rutt. Põltsamaa. Maalehe Raamat, Tallinn 2002.</ref> 1712. aastal Pärnumaal sündinud Lauw oli õppinud [[Jena ülikool|Jena ülikoolis]], teenis Vene armees, kaotas Vene-Türgi sõjas vasaku käe, võttis rendile Muhu saare ning, abiellunud 1746. aastal Aurora von Fickiga, asus Põltsamaale. Tema äial oli olnud soov muuta linnake hästitoimiva majanduseluga õitsvaks asulaks, mis oleks eeskujuks kogu keisririigile. Lauw jätkas äia tööd. Ta rajas Põltsamaale vasekoja, tärklisevabriku ja parkimiskojad, rohelise klaasi koja, kus valmistati pudeleid, klaasnõusid meditsiini tarbeks ja igasugust rohelist õõnesklaasi. [[Johann Woldemar von Lauw]] ehitas konvendihoone ja vana lossi varemed ümber suurejooneliseks [[rokokoo]]stiilis paleeks, mille ansamblisse liideti ühtse väliskujundusega kirikki.<ref name=":0" /> 1782. aastal asutas Lauw Põltsamaa lossis [[Põltsamaa portselanimanufaktuur|portselanimanufaktuuri]], mis kujunes vanuselt kolmandaks [[Venemaa Keisririik|Venemaal]]. Valge-siniseks maalitud kausid, taldrikud ja muud nõud, mis pärinesid Põltsamaa portselanimanufaktuurist, olid omal ajal väga hinnatud kaup. Ilmselt valmistati ka portselankujukesi. Kuid selle vabriku suured kulud jäid tasumata, mistõttu pidi vabrik veel Lauw' eluajal tegevuse lõpetama.<ref name=":0" /> [[File:BM08007Am.jpg|pisi|Põltsamaa linnus, 1800. Autor [[Eduard Philipp Körber]]]] Major von Lauw suri ootamatult 15. veebruaril 1786. Valitsus kui Lauw' põhiline võlausaldaja laskis pärast seda Põltsamaa lossi maha müüa ja keisrinna [[Katariina II]] andis mõisa rendile oma vallaspojale (kelle isa oli vürst [[Grigori Orlov]]) krahv [[Aleksei Bobrinski (1762−1813)|Aleksei Bobrinskile]] (1762–1813). Katariina II saatis poja Eestisse 1788. aastal karistuseks kõlvatu elu ja Pariisis tehtud kaardimänguvõlgade eest. Bobrinski abiellus [[Tallinna komandant|Tallinna komandan]]di Woldemar Konrad von Ungern-Sternbergi tütre Annaga (1769–1846). Põltsamaa lossi torni ehitas ta observatooriumi, uuendas hoone sisustust, elas Eestis ühtekokku üheksa aastat. 1804. aastast kuni surmani<ref>[https://dea.digar.ee/article/poltsamaa/2018/03/20/21 Perekond von Wahli kalmistu Pajusi-Pisisaare tee ääres], Põltsamaa Vallaleht, nr. 4, 20 märts 2018v lk 7</ref> oli [[Laiuse mõis|Laiuse]] ja Põltsamaa lossi ja [[Põltsamaa mõis|mõis]]a rentnik [[Kavastu mõis|Kavastu]], [[Kaave mõis|Kaave]] ja Pajusi mõisnik [[Carl Gustav von Wahl]] (1766–1825)<ref>Hansen, Alfred von. ''Stammtafeln nichtimmatrikulierter baltischer Adelsgeschelchter''. Bd I. Lief. 1-8. Hamburg-Rahlstedt: Verlegt bei Harry von Hofmann, 1961. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:72016/105235/page/23 seite 25]</ref>. Mõisa päris hiljem Aleksei Bobrinski tütar [[Maria Bobrinskaja]], kelle abielu kaudu sai ja jäi see kuni 1920. aastani vürstide Gagarinite omaks. Üheks Põltsamaa lossi uhkuseks oli ka krahv Bobrinski raamatukogu.<ref name=":0" /> === Loss Esimese maailmasõja ja Eesti Vabariigi ajal === [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkedes paigutati Põltsamaa lossi sõjavägi. Sõja algul oli torni puitosa strateegilistel kaalutlustel maha lõhutud.<ref name=":0" /> Põltsamaa lossis ja [[Vana-Põltsamaa mõis]]as asus 1917. novembris moodustatud [[2. Eesti jalaväepolk|2. Eesti pol]]gu pataljon staabikapten [[Arnold Hinnom]]i juhtimisel. Lossi alumise korruse paari saali seati kahekordsed narid. Lossi oleks võinud mahutada paar tuhat sõdurit.<ref>Arnold Hinnom. Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast. 2010, ISBN: 9789949452491 </ref> Kuni mõisa ülevõtmiseni enamlaste poolt 1917. aasta detsembris oli loss olnud üsna korras. Saksa okupatsiooni ajaks 1918. aastal oli hoone juba laastatud. Mööbel oli lõhutud või rikutud, kastid dokumentidega lahti murtud ja tühjaks varastatud.<ref name=":0" /> 1919. aasta maaseadusega Põltsamaa mõis riigistati. Loss jäi kuni 1926. aasta suveni [[Eesti Vabariigi Sõjaministeerium|Eesti Vabariigi sõjaministeeriumi]] haldusse. Hoone oli kehvas seisus, ruumid seisid tühjana, põrandad pehkisid ja katus lagunes. Kordategemiseks vajaminevat mitut miljonit marka polnud vastselt linna staatusse tõusnud Põltsamaal kuskilt võtta. Vaatamata kesisele olukorrale oli loss turistide hulgas populaarne ja muutis Põltsamaa turismimagnetiks. Seetõttu tundsid ka linnajuhid kohustust lossi katuse parandamise ja akende vahetamisega tegelda. Heakorra parandamiseks keelati talumeestel hobustega lossihoovi sõitmine. Laadapäevadel seda siiski tohtis.<ref name=":0" /> 1929. aastal võeti loss muinsuskaitse alla ja 1935. aasta jaanuaris läks see täielikult linna omandisse. Järgmistel aastatel võttis linn ette hulga töid lossi olukorra parandamiseks. Tehti korda küttekolded, akendele lisati talveraamid ja haridusministeeriumi toel taastati marmorsaali 12 suurt 2,5 meetri kõrgust peeglit. 1938. aastaks oli korda seatud marmorsaal ja seal sai korraldada pidusid. Järgmisel aastal otsustas linnavalitsus muuta lossi alumise korruse rahvamajaks ja anda ruumid (välja arvatud marmor- ja rokokoosaal) kohalike organisatsioonide, eelkõige kaitseliidu, naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonide kasutusse. Teisele korrusele oli plaan ehitada turistide kodu. Väljastpoolt tehti korda lossi peatrepp ja seinad värviti üle.<ref name=":0" /> === Loss Teise maailmasõja ja Nõukogude okupatsiooni ajal === 23. juunil 1940 hõivas Põltsamaa lossi Punaarmee ning 14. juulil 1941 põlesid nii Põltsamaa loss kui ka kirik maani maha. Põlengus hävisid Eesti kõige rikkalikumad rokokoodekoorid, mis olid 1750. aastatel tehtud lossi peakorruse paljudesse ruumidesse. Tuha alt paistsid välja vaid mitmesaja aasta vanuste kivimüüride jäänused. Lossihoov ja -varemed jäid Nõukogude armee valdusse kuni 1950. aastate teise pooleni, mil sõjavägi Põltsamaalt lahkus.<ref name=":0" /> Hävinud [[Põltsamaa kirik]] taastati sõja järel pastor [[Herbert Kuurme]] eestvõtmisel, kes sai sinna sisustuse – altarisein, kantsel, pingid ja laelühtrid – likvideeritud [[Tartu Ülikooli kirik]]ust ja oreli suletud [[Viljandi Jaani kirik]]ust. Enamik kiriku taastamistöödest lõppes 1952. aastal, uus tornikiiver sai paika 1969. aastal.<ref name=":0" /> 1970. aastate algul hakkas [[Põltsamaa Tarbijate Kooperatiiv]] planeerima lossis ja lossihoovis ulatuslikke ehitustöid. Põhjamaja asemele kavandati esindushoone restoraniga, piki kirdemüüri kontorihoone (nüüdne meistritemaja). Algasid väljakaevamised ja ehitustööd. Kunagise viljaaida kohale loodemüüri ääres kerkis juurviljahoidla, millest hiljem sai muuseumimaja. Konvendihoone siseõue mitmekorruseline sammasgalerii lõhuti maha 1981. aastal. Toonaste arusaamade ja arendusotsuste kohaselt oli see vajalik ettevalmistus enne lossihoone täiemahulist taastamist. Nõnda see siiski ei läinud.<ref name=":0" /> === Põltsamaa lossi taastamine === 2020. aastal algas suurarendus, mis kestis kolm ja pool aastat. Selle raames investeeriti lossikompleksi umbes 4,6 miljonit eurot. Enam kui 80 aastat varemetes seisnud ajaloolised hooned, uuenenud õueala ning uus välilava avati külastajatele 2023. aasta juunis. Väravahoones on püsiekspositsioon, mis tutvustab koha 7,5 sajandi pikkust ajalugu, konvendihoones saab külastaja nautida ainulaadset arhitektuuripärandit ja tõusta ka seitsmekorruselise lossitorni vaateplatvormile, kus omal ajal asus ka [[Struve geodeetiline kaar|Struve geodeetilise kaare]] Põltsamaa mõõdupunkt. Peale selle on lossihoovis restoran-veinikelder Oberpahlen, mitmesugused meistrikojad, Kesk-Eesti kunstigalerii pART ja [[Põltsamaa kirik]]. Välilaval toimuvad vabaõhuüritused, lossikompleksis on võimalik rentida ruume ürituste korraldamiseks.<ref name=":0" /><ref name="Punamäe 2023">{{cite web|last=Punamäe|first=Ode Maria|url=https://www.err.ee/1608997528/poltsamaa-lossikompleks-on-parast-ehitustoid-taas-avatud|title=Põltsamaa lossikompleks on pärast ehitustöid taas avatud|website=ERR|date=3 June 2023|access-date=4 June 2023|language=et}}</ref> Põltsamaa lossikompleksi töid pidas Muinsuskaitseamet 2023. aastal aasta teo auhinna vääriliseks.<ref>[https://www.muinsuskaitseamet.ee/kultuuriparand-eestis/tunnustus/muinsuskaitseameti-aastaauhinnad#2023 Muinsuskaitseameti aastaauhinnad. Nominendid ja laureaadid.] Muinsuskaitseameti veebisait.</ref> Samuti pälvis suurarendus 2023. aastal [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]].<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/arhitektuur/aastapreemiad/2021 Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad 2023.] Eesti Kultuurkapitali veebisait.</ref> =Pildid= <gallery> Fail:Põltsamaa linnuse asendiplaan 2.60.jpg|Linnuse ja lossi asendiplaan [[19. sajand]]ist. <small>Autor [[Wilhelm Tusch]]</small> Fail:Põltsamaa linnus ja loss W.Tusch 2.59.jpg|Linnuse ja lossi vaade kirdest 19. sajandil.</br><small>Autor Wilhelm Tusch</small> Fail:Põltsvaade.jpg|Põltsamaa linnuse ja lossi plaan. Arvatavasti 1682. aasta. Rootsi Sõjaarhiiv Fail:BM08005Am.jpg|Põltsamaa plaan 18. sajandist. [[Johann Christoph Brotze]] kogust Fail:Põltsamaa linnus ja kirik - Petri.jpg|Põltsamaa linnus ja kirik 19. sajandi alguses. Vasakul Uue-Põltsamaa mõisasüda Fail:Põltsamaa loss.jpg|Põltsamaa loss enne Esimest maailmasõda Fail:Põltsamaa linnuse hoov 1939. aastal.jpg|Põltsamaa ordulinnuse hoov 1939. aastal. Foto alumises vasakus nurgas on näha [[Põltsamaa linnuse kaev]]. </gallery> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *{{Cite book|title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2 |last=Hagemeister |first=Heinrich von |authorlink=Heinrich von Hagemeister|year=1836 |publisher=E. Frantzen|location=Riga |isbn= |pages= lk 190–192 |url=http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA5-PA190,M1 }} *{{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= lk 67 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA67,M1}} *{{Cite book|title=Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten.|last=Stryk |first=Leonhard von |authorlink=Leonhard von Stryk|year=1877 |publisher=C. Mattiesen|location=Dorpat |isbn= |pages=514 lk |url= }} (+ [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001236/images/ kaardid]), [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001239/images/index.html?seite=395 lk.379-381] *[[Villem Raam]]. "Põltsamaa linnus" // Eesti arhitektuur 4 (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa). Valgus. Tallinn 1999. Lk 105–107 ==Välislingid== {{commonskat|Põltsamaa Castle}} *[http://www.poltsamaaloss.ee Põltsamaa lossi koduleht] *{{kultuurimälestis}} *[https://archive.today/20121129195321/62.20.57.210/kra/bilder/0406/28/037/001.jpg Rootsi Riigiarhiiv: Põltsamaa linnuse plaan 1683. aastast] [https://archive.today/20121130130441/62.20.57.210/kra/bilder/0406/28/037/002.jpg Plaan 2] *Pilte [[Johann Christoph Brotze]] kogust: **[http://www3.acadlib.lv/lielbildes/sejums_NR8/BM08005Am.htm Pilt] Ohngefährer Grundriß des Schloßes Oberpalen [der Plan]. **[http://www3.acadlib.lv/lielbildes/sejums_NR8/BM08007Am.htm Pilt] Das Schloß Oberpalen von der Abendseite. 1800 [ [[Eduard Philipp Körber]]; die Ansicht]. *[http://www.estonia360.ee/poltsamaa_loss Aeropanoraam / aerofoto] {{Coordinate|NS=58.653011|EW=25.973824|type=landmark|region=EE}} {{JÄRJESTA:}} [[Kategooria:Põltsamaa|Linnus]] [[Kategooria:Põltsamaa ajalugu|Linnus]] [[Kategooria:Põltsamaa ehitised|Linnus]] [[Kategooria:Jõgeva maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Põltsamaa foogtkond|Linnus]] [[Kategooria:Viljandi komtuurkond]] [[Kategooria:Liivi ordu linnused‎]] [[Kategooria:Eesti linnused]] p0g7d5ubi23yvgh0kbhv5ovoluw13vc 0 15744 7230728 7216145 2026-09-08T08:42:43Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Üliõpilasorganisatsioonid]] 7230728 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud Eesti üliõpilasorganisatsioone: esindusorganisatsioone, korporatsioone ja üliõpilasseltse.'' == Üliõpilaste esindusorganisatsioonid ehk üliõpilaskonnad == *[[Eesti Üliõpilaskondade Liit|Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL)]] *[[Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud|Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud (TÜÜL)]] *[[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liit (EKL)]] == Üliõpilaskorporatsioonid == *[[Korporatsioon Amicitia|Amicitia]] *[[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]] *[[Korporatsioon Filiae Patriae|Filiae Patriae]] *[[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]] *[[Korporatsioon Fraternitas Liviensis|Fraternitas Liviensis]] *[[Korporatsioon Fraternitas Tartuensis|Fraternitas Tartuensis]] *[[Korporatsioon Indla|Indla]] *[[Korporatsioon Lembela|Lembela]] *[[Korporatsioon Leola|Leola]] *[[Korporatsioon Revelia|Revelia]] *[[Korporatsioon Rotalia|Rotalia]] *[[Korporatsioon Sakala|Sakala]] *[[Korp! Sororitas Estoniae|Sororitas Estoniae]] *[[Korporatsioon Tehnola|Tehnola]] *[[Korporatsioon Ugala|Ugala]] *[[Korporatsioon Vironia|Vironia]] == Üliõpilasseltsid == *[[Eesti Üliõpilaste Selts]] *[[ÜS Liivika]] *[[EÜS Põhjala]] *[[Eesti Naisüliõpilaste Selts]] *[[ÜS Raimla]] *[[Üliõpilasühing Fraternitas Fennica|ÜÜ Fraternitas Fennica]] *[[EYS Veljesto]] == Endised üliõpilaskorporatsioonid == * [[Korporatsioon Aestia|Aestia]] * [[Korporatsioon Ave|Ave]] * [[Korporatsioon Baltica|Baltica]] (baltisaksa) * [[Korporatsioon Baltonia|Baltonia]] (baltisaksa) * [[Korporatsioon Boeteia|Boeteia]] (vene) * [[Korporatsioon Carteria|Carteria]] (vene) * [[Korporatsioon Curonia|Curonia]] (baltisaksa) * [[Korporatsioon Ergonia|Ergonia]] (vene) * [[Korporatsioon Estonia|Estonia]] (baltisaksa) * [[Korporatsioon Fraternitas Academica|Fraternitas Academica]] (baltisaksa) * [[Korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis|Fraternitas Academica Dorpatensis]] (baltisaksa) * [[Korporatsioon Fraternitas Aeterna|Fraternitas Aeterna]] (vene) * [[Korporatsioon Fraternitas Anarhensis|Fraternitas Anarhensis]] * [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]] (vene) * [[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis|Fraternitas Dorpatensis]] (baltisaksa) * [[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis zu München|Fraternitas Dorpatensis zu München]] (baltisaksa) * [[Korporatsioon Fraternitas Hyperborea|Fraternitas Hyperborea]] (baltisaksa) * [[Korporatsioon Fraternitas Justitia|Fraternitas Justitia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Normannia|Fraternitas Normannia]] (baltisaksa) * [[Korporatsioon Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis|Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis]] (baltisaksa) * [[Korporatsioon Fraternitas Rigensis|Fraternitas Rigensis]] (baltisaksa) * [[Korporatsioon Fraternitas Leholensis|Fraternitas Leholensis]] * [[Korporatsioon Fraternitas Ruthenia|Fraternitas Ruthenia]] (vene) * [[Korporatsioon Fraternitas Slavia|Fraternitas Slavia]] (vene) * [[Korporatsioon Fraternitas Ucuensis|Fraternitas Ucuensis]] (väliseesti) * [[Korporatsioon Fraternitas Vigoria|Fraternitas Vigoria]] (vene) * [[Korporatsioon Fraternitas Viliensis|Fraternitas Viliensis]] * [[Korporatsioon Hasmonea|Hasmonea]] (juudi) * [[Korporatsioon Harjola|Harjola]] * [[Korporatsioon Imanta|Imanta]] (läti) * [[Korporatsioon Kaljola|Kaljola]] * [[Korporatsioon Kungla|Kungla]] * [[Korporatsioon Lechicja|Lechicja]] (poola) * [[Korporatsioon Limuvia|Limuvia]] (juudi) * [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] (baltisaksa) * [[Korporatsioon Mētraine|Mētraine]] (läti) * [[Korporatsioon Neobaltia|Neobaltia]] (baltisaksa) * [[Korporatsioon Rajala|Rajala]] * [[Korporatsioon Rossica|Rossica]] (vene) * [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] (vene) * [[Korporatsioon Sororitas Oriens|Sororitas Oriens]] (vene) * [[Korporatsioon Tarbatonia|Tarbatonia]] (baltisaksa) * [[Korporatsioon Teutonia|Teutonia]] (baltisaksa) * [[Korporatsioon Ugandala|Ugandala]] * [[Korporatsioon Ventonia|Ventonia]] (läti) * [[Korporatsioon Vicinia|Vicinia]] * [[Korporatsioon Vigilia|Vigilia]] * [[Korporatsioon Syringa|Syringa]] * [[Korporatsioon Wäinla|Wäinla]] (väliseesti) == Endised üliõpilasseltsid == *[[Eesti Naisüliõpilaste Selts Ahava]] *[[Eesti Naisüliõpilaste Selts Ilmatar]] *[[Eesti Üliõpilasselts Ühendus]] *[[Petserimaa Üliõpilaste Selts]] *[[Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts]] *[[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]] *[[Taurus (üliõpilasselts)|Taurus]] *[[Vene Üliõpilaste Selts]] *[[Setumaa Eesti Üliõpilaste Selts]] *[[Üliõpilasselts Concordia]] *[[Üliõpilasühing Hacfiro]] == Vaata ka == *[[Üliõpilaskorporatsioon]] *[[Üliõpilasselts]] *[[Riia Eesti Üliõpilaste Selts "Estia"]] [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid| ]] 5q8ecggn6tbzfujyq99dd6oev4233ns 0 16113 7230519 5743761 2026-09-07T17:09:41Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7230519 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1641. aasta''' ('''MDCXLI''') oli [[17. sajand]]i 41. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * [[Piiskop]] [[Joachim Jhering]] andis välja esimese teadaoleva [[eesti keel|eestikeelse]] [[aabits]]a<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 79</ref>. * Liideti [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] kiriklikult [[Ingeri superintendantuur]]iga. * ... == Sündinud == * ... == Surnud == *[[15. aprill]] – [[Domenichino]], itaalia maalikunstnik *[[9. detsember]] – [[Anthonis van Dyck]], flaami kunstnik == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1641| 1641]] 7qws2k4f74ozmoeplsu7rwbihzssig9 0 16328 7230520 7220349 2026-09-07T17:10:14Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7230520 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1642. aasta''' ('''MDCXLII''') oli [[17. sajand]]i 42. aasta. == Sündmused maailmas == *[[22. august]] &ndash; algas [[Inglismaa]] kodusõda. *[[24. november]] – [[Holland]]i meresõitja [[Abel Tasman]] avastas saare, mille nimetas ''Van Diemeni maa''ks. Tänapäeval tuntakse seda saart [[Tasmaania]] nime all. *[[13. detsember]] – [[Abel Tasman]] avastas [[Uus-Meremaa]] põhjasaare. *[[Hiina (maa)|Hiina]] linna [[Kaifeng]] tabanud üleujutuse käigus hukkus ligi 300 000 inimest. == Sündmused [[Eesti]]s == * [[18. august]] (vkj 8. august) – [[Sõmerpalu mõis|Sõmerpalu]] mõisnik ehitas [[Võhandu jõgi|Võhandu jõele]] [[vesiveski]], mis põhjustas talupoegade seas suure vastuhaku<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 79-80</ref>. Talupojad pidasid Võhandu jõge pühaks ja vesiveski ehitamist pidasid nad jõe rüvetamiseks<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Talupojad põletasid veski maha<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Talupoegade korrale kutsumiseks saadeti sinna sõjavägi<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. See on tuntud kui [[Pühajõe mäss]]. * [[Tartu ülikool]]is alustas õppimist Tallinnast pärit [[Johannes Freyer]], keda on peetud esimeseks eesti soost üliõpilaseks Tartus<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * ... == Sündinud == * [[2. märts]] – [[Claudio Coello]], [[hispaania]] maalikunstnik * [[25. detsember]] – [[Isaac Newton]], inglise teadlane == Surnud == *[[8. jaanuar]] – [[Galileo Galilei]], itaalia astronoom ja füüsik *[[4. detsember]] – [[kardinal Richelieu]], Prantsusmaa riigi- ja kirikutegelane == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1642| 1642]] qv15i0w9dv2794uk6cihthu80vvjqhn 0 17211 7230782 7228578 2026-09-08T11:39:52Z Koidutar 212587 vaata ka lisatud 7230782 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=korjaki keel|originaalnimi=чавʼчывэн; чавʼчываелыел | keelkonnavärv = paleosiberi | riigid=[[Venemaa]]<br> [[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki AR]] | rääkijad = 1700 | keelkond = [[tšuktši-kamtšadali keeled]] | riik = | kiri = [[kirillitsa]] | keelehoole = | kood 3 = kpy |kaart=Chukotko-Kamchatkan map.svg}} '''Korjaki keel''' (''korjaki keeles чавʼчываелыел'') on [[tšuktši-kamtšadali keeled|tšuktši-kamtšadali keelte]] hulka kuuluv [[Paleoaasia keeled|paleoaasia keel]], mida kõnelevad [[korjakid]] [[Kamtšatka poolsaar]]e põhjaosas ([[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki AR-s]]). Keelest rääkides tarvitatakse ka nimetust ''nõmõlani'' - paiksete korjakide kirjeldamisel. Keelt valdab tänavu peamiselt vanem põlvkond. Keelekasutus igapäevases kõnes on üldiselt nooremate seas langenud, kui välja arvata korjaki keele kasutust traditsiooniliste tööde (sh kalapüügi, põhjapõdrakasvatuse jms) kollektiivides.<ref name=":2" /> [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel valdas [[Venemaa]]l korjaki keelt 1665 inimest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf |vaadatud=2013-06-21 |arhiivimisaeg=2021-01-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210127192904/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> == Murded == Võrreldes teiste lähedalolevate tšuktši-kamtšadali keeltega on korjaki keelel murdeid palju rohkem. 1740ndatel eristas G. V<big>.</big> Steller kolme korjaki murret. Tänavu tunnustatakse 6-7 korjaki keele murret. Vahest loetakse [[alutori keel]] murrete sekka. Murded (v.a. alutori) on allpool loetletud:<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=The Red Book of the Peoples of the Russian Empire |url=https://arhiiv.eki.ee/books/redbook/koryaks.shtml |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=arhiiv.eki.ee}}</ref><ref name=":2" /> * Apukini murre; * Itkani murre; * Kameni murre; * Karagini murre; * Palani murre; * Pareni murre. == Foneetika == Korjaki keele standardiks võetud Tšavtšuveni murdes on 7 täishäälikut ja 17 kaashäälikut. Muudes murretes on kaashäälikuid 18. Korjaki keeles esineb ka [[vokaalharmoonia]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=George L. |url=https://books.google.ee/books?id=DWAqAAAAQBAJ&pg=PA885&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=Compendium of the World's Languages |perekonnanimi2=King |eesnimi2=Gareth |kuupäev=2020-07-01 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-136-25846-6 |lehekülg=885 |keel=inglise}}</ref> ==== Täishäälikud ==== Korjaki keeles on 7 täishäälikut<ref name=":1" /> {| class="wikitable" |+ ! rowspan="2" | !Eesvokaal ! rowspan="2" |Keskvokaal ! colspan="2" |Tagavokaal |- !<small>Ümardamata</small> !<small>Ümardamata</small> !<small>Ümar</small> |- !Kõrge | style="text-align: center;" |[[Ümardamata kõrge eesvokaal|i]] | | style="text-align: center;" |[[Ümardamata kõrge tagavokaal|ɯ]] | style="text-align: center;" |[[Ümardatud kõrge tagavokaal|u]] |- !Keskkõrge | | rowspan="2" style="text-align: center;" ; |[[Keskmine keskvokaal|ə]] | | style="text-align: center;" |[[Ümardatud keskkõrge tagavokaal|o]] |- !Keskmadal | style="text-align: center;" |[[Ümardamata keskmadal eesvokaal|ɛ]] | | |- !Madal | style="text-align: center;" |[[Ümardamata madal eesvokaal|a]] | | | |} ==== Kaashäälikud ==== All võib näha kaashäälikute tabelit. Standardmurdes on /r/ muutunud /j/-iks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=George L. |url=https://books.google.ee/books?id=DWAqAAAAQBAJ&pg=PA885&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=Compendium of the World's Languages |perekonnanimi2=King |eesnimi2=Gareth |kuupäev=2020-07-01 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-136-25846-6 |keel=en}}</ref> {| class="wikitable" ! rowspan="2" | ![[Huulhäälik|Bilabiaal]] ![[Labio-dentaal|Labio-velaar]] ! colspan="2" |[[Hambasombuhäälik|Alveolaar]] ![[Kõrihäälik]] ! rowspan="2" |[[Palataal]] ! rowspan="2" |[[Kurgunibuhäälik|Uvulaar]] |- !<small>Tavaline</small> !<small>Tavaline</small> !<small>Tavaline</small> !<small>[[Postalveolaar|Post.]]</small> !<small>Tavaline</small> |- ![[Ninahäälik|Nasaal]] |[[Bilabiaalne nasaal|m]] |[[Velaarne nasaal|ŋ]] |[[Heliline alveolaarne nasaal|n]] | | |[[Heliline palataalne nasaal|ɲ]] | |- ![[Sulghäälik]] |[[Helitu bilabiaalne sulghäälik|p]] |[[Helitu velaarne klusiil|k]] |[[Helitu alveolaarne klusiil|t]] | |[[Kõrisulghäälik|ʔ]] |[[Helitu palataalne sulghäälik|c]] |[[Helitu uvulaarne klusiil|q]] |- ![[Tremulant]] | | |([[Heliline alveolaarne tremulant|r]]) | | | | |- ![[Ahtushäälik|Frikatiiv]] |[[Heliline bilabiaalne frikatiiv|β]] |[[Heliline velaarne frikatiiv|ɣ]] | | | | | |- ![[Afrikaat]] | | | |[[Helitu postalveolaarne afrikaat|tʃ]] | | | |- ![[Lateraal]] | | |[[Heliline alveolaarne lateraal|l]] | | |[[Heliline palataalne külghäälik|ʎ]] | |- ![[Poolvokaal]] | |[[Heliline labiovelaarne poolvokaal|w]] | | | |[[Heliline palataalne poolvokaal|j]] | |} == Grammatika == Korjaki keel on [[Polüsünteetiline keel|polüsünteetiline]] keel, mille lauseehitus järgib [[SOV]] (alus-sihitis-öeldis) lauseehitust. Korjaki keeles esineb [[Nimisõnaklass|nimisõnaklassi]] süsteem, kus eristatakse inimolendit ja mitte-inimolendit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koryak |url=https://mossyrune.com/language/koryak |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=mossyrune |keel=en}}</ref><ref name=":3" /> ==== Käänded ==== Korjaki keeles on 11 käänet.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Жукова - Корякский язык |url=http://www.philology.ru/linguistics4/zhukova-97.htm |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=www.philology.ru}}</ref><ref>https://core.ac.uk/download/pdf/41885305.pdf</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Abramovitz |eesnimi=Rafael |url=https://storage.grenadine.co/public.grenadine.co/global/443/1602/85c6361fa85788a18d205af23b32faad.pdf |pealkiri=Deconstructing Inverse Case Attraction |kirjastus=[[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|MIT]]}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Kääne !Küsimus |- ![[Nimetav kääne|Nimetav]] |mis? |- ![[Olev kääne]] |millena? |- ![[Daativ|Datiiv]] |millele? |- ![[Absolutiiv]] |mis/mida |- ![[Instrumentaal]] |millega? |- ![[Kaasaütlev kääne|Kaasaütlev]] |kellega? |- ![[Lokatiiv]] |kus? |- ![[Prolatiiv]] |kuidas? |- ![[Orientatiiv]] |kuhu poole? |- ![[Alaleütlev kääne|Alaleütlev]] |millele? |- ![[Alalütlev kääne|Alalütlev]] |millel? |- ![[Alaltütlev kääne|Alaltütlev]] |millelt? |} ==== Tegusõnad ==== Korjaki keeles on 5 [[Ajavorm|ajavormi]] ja 3 [[Kõneviis|kõneviisi]]:<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Endangered Languages of Siberia - The Koryak language |url=https://lingsib.iea.ras.ru/en/languages/koryak.shtml |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=lingsib.iea.ras.ru}}</ref> * olevik; * enneminevik; * minevik I; * tulevik I; * tulevik II; Kõneviisideks on [[Käskiv kõneviis|käskiv]], [[Kindel kõneviis|kindel]] ja [[Tingiv kõneviis|tingiv]]. {| class="wikitable" |+Pöörded<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Korsakov |eesnimi=G. M. |url=https://books.google.ee/books/about/%D0%A1%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D1%83%D1%87%D0%B8%D1%82%D0%B5%D0%BB%D1%8C_%D0%BD%D1%8B%D0%BC%D1%8B%D0%BB%D0%B0%D0%BD%D1%81.html?id=62mXzwEACAAJ&redir_esc=y |pealkiri=Самоучитель нымыланского (корякского) языка |kuupäev=1940 |kirjastus=Учпедгиз, Ленинградское отд-ние |keel=ru}}</ref> | colspan="2" ; text-align:center; |{{Keskele|Вэтатык - Töötama}} |- |(Mina) töötan - Тыко-вэтат-ыӈ |(Meie) töötame - Мытко-вэтал-лаӈ |- |(Sina) töötad - Ко-вэтат-ыӈ |(Teie) töötate - Ко-вэтал-лаӈтык |- |(Tema) töötab - Ко-вэтат-ыӈ |(Nemad) töötavad - Ко-вэтал-лаӈ |} ==== Asesõnad ==== Korjaki keeles, nagu ka teistes [[tšuktši-kamtšadali keeled|tšuktši-kamtšadali keeltes]], pole grammatilist sugu. Korjaki keeles esineb ka [[Kaksus|lingvistiline kaksus]]. {| class="wikitable" |+Isikulised asesõnad<ref>{{Viide |pealkiri=Категория:Корякские местоимения |kuupäev=2025-11-19 |url=https://ru.wiktionary.org/w/index.php?title=%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%9A%D0%BE%D1%80%D1%8F%D0%BA%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D0%BC%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B8%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D1%8F&oldid=13900211 |väljaanne=Викисловарь |keel=ru |vaadatud=2026-08-18}}</ref><ref name=":0" /> ! !Ainsus !Kaksus !Mitmus |- |1. |гыммо (ɣәmmo) |муйи (muyi) |мую (muyu) |- |2. |гыччи (ɣәčči) |туйи (tuyi) |тую (tuyu) |- |3. |ынно (әnno) |ыччи (әčči) |ыччу (әčču) |} == Sõnavara == {{Vikisõnastikus|Korjaki keel|asend=paremal}} Järgmistes lõikudes võib näha korjaki keele põhisõnavara.<ref>{{Viide |pealkiri=Category:Koryak lemmas |kuupäev=2022-06-20 |url=https://en.wiktionary.org/w/index.php?title=Category:Koryak_lemmas&oldid=67432278 |väljaanne=Wiktionary, the free dictionary |keel=en |vaadatud=2026-08-26}}</ref><ref name=":0" /><ref>{{Viide |pealkiri=Category:Koryak cardinal numbers |kuupäev=2022-06-20 |url=https://en.wiktionary.org/w/index.php?title=Category:Koryak_cardinal_numbers&oldid=67435242 |väljaanne=Wiktionary, the free dictionary |keel=en |vaadatud=2026-08-26}}</ref> ==== Pere ==== * ema - г'ылла * isa - эньпич * laps/poeg - кымиӈын * tütar - ӈавакык ==== Arvsõnad ==== # '''''ыннэн''''' (ənnen) # '''''ӈыччеӄ''''' (ŋəččeq) # '''''ӈыёӄ''''' (ŋəjoq) # '''''ӈыяӄ''''' (ŋəjaq) # '''мыллыӈэн''' (məlləŋen) # '''''ыннанмыллыӈэн''''' (ənnanməlləŋen) # '''''ӈыяӄмыллыӈэн''''' (ŋəjaqməlləŋen) # '''''ӈыёӄмыллыӈэн''''' (ŋəjoqməlləŋen) #'''''ӄоньгʼайчыӈкэн''''' (qońʕajčəŋken) # '''''мынгыткэн''''' (məngətken) == Ortograafia == Korjaki keelest sai [[kirjakeel]] [[1932|1932.]] aastal. Algselt kasutati Peterburi keeleteadlaste pakutud laiendatud [[ladina kiri|ladina kirja]], kuid [[1937|1937.]] aastast võeti kasutusele [[kirillitsa]]. Praegune tähestik sai oma kuju 1960ndatel, T. A. Molli korjaki-vene sõnaraamatu avaldamisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Корякский язык — все самое интересное на ПостНауке |url=https://postnauka.org/longreads/155727 |vaadatud=2026-08-17 |väljaanne=postnauka.org |keel=ru}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Endangered Languages of Siberia - The Koryak language |url=https://lingsib.iea.ras.ru/en/languages/koryak.shtml |vaadatud=2026-08-17 |väljaanne=lingsib.iea.ras.ru}}</ref> ==== Korjaki tähestik ==== {| style="font-family:Arial Unicode MS; font-size:1.4em; border-color:#000000; border-width:1px; border-style:solid; border-collapse:collapse; background-color:#F8F8EF" | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | А а | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Б б | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | В в | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | В' в' | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Г г | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Г' г' | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Д д | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Е е |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ё ё | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ж ж | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | З з | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | И и | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Й й | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | К к | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ӄ ӄ | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Л л |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | М м | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Н н | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ӈ ӈ | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | О о | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | П п | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Р р | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | С с | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Т т |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | У у | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ф ф | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Х х | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ц ц | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ч ч | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ш ш | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Щ щ | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ъ ъ |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ы ы | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ь ь | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Э э | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ю ю | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Я я |} == Valik materjale == ===== Sõnastikud ===== * Нымыланско-русский словарь - Г. М. Корсаков (1939 - vene k.); * Корякско-русский словарь - T. A. Moll (1960 - vene k. - [https://libarch.nmu.org.ua/items/8f534656-b2ba-4cd0-a481-2a7753aa733f link]); * Русско-корякский словарь - А. Н. Жукова (1967 - vene k.); * Словарь корякско-русский и русско-корякский - А. Н. Жукова (1989 - vene k.); * Этимологический словарь чукотско-камчатских языков - О. А. Мудрак (2000 - vene k.); * Учебный тематический словарь разговорной лексики корякского языка - Е. П. Пронина (2002 - vene k.). ===== Grammatika ===== * Грамматика корякского языка. Фонетика и морфология - ''А. Н.'' ''Жукова''&#x20;(1972 - vene k. - [https://www.academia.edu/122083052/Zhukova_A_N_Grammatika_koriakskogo_iazyka_fonetika_morfologiia link]); * Корякский язык: Учебник для учащихся педагогических училищ - ''А. Н.'' ''Жукова'' (1987 - vene k.); * Корякский язык - М. Ф. Икавав ja М. И. Попов (1994 - vene k.). ===== E-materjalid ===== * [https://asjp.clld.org/languages/KORYAK asjp.org] (inglise k.); * [[wiktionary:Category:Koryak_language|en.wiktionary.org]] (inglise k.); * [https://ru.wiktionary.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%9A%D0%BE%D1%80%D1%8F%D0%BA%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D1%8F%D0%B7%D1%8B%D0%BA ru.wiktionary.org] (vene k.); * [https://postnauka.org/longreads/155727 postnauka.org] (vene k.). == Vaata ka == * [[tšuktši-kamtšadali keeled]] * [[alutori keel]] * [[itelmeeni keel]] * [[paleoaasia keeled]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tšuktši-kamtšadali keeled]] [[Kategooria:Venemaa keeled]] be903vynm8ojzhw4j77bd8mq8nlpjg2 0 18633 7230524 3688636 2026-09-07T17:12:11Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7230524 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1648. aasta''' ('''MDCXLVIII''') oli [[17. sajand]]i 48. aasta. == Sündmused maailmas == * [[Pikk parlament]] katkestas läbirääkimised kuningas [[Charles I]]-ga. Sellest sai alguse [[Inglise kodusõda|Inglise kodusõja]] teine faas. * [[30. jaanuar]] – [[Hispaania]] ja [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] saadikud kirjutasid alla [[Münsteri rahu]]le, mis lõpetas [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastase sõja]] ja millega Hispaania tunnustas Vabariiki. * [[15. mai|15.]]–[[16. mai]] – [[Münster]]is vahetati [[Münsteri rahu]] [[ratifitseerimiskirjad|ratifitseerimiskirju]] ning lepingu tekst loeti pidulikult ette. * [[11. juuni]] – [[Moskva]]s algas [[Soolamäss]], mille põhjuseks [[1646]] kehtestatud kõrge soolamaks. * Juuli – [[Inglise kodusõda]]: algas [[rojalism|rojalistide]] mäss. * [[12. august]] – [[Türgi sultan]]i [[Ibrahim I]] surmaga läks [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] võim [[Mehmed IV]]-le. * [[17. august|17.]]–[[19. august]] – [[Inglise kodusõda]]: [[Oliver Cromwell]] võitis [[Prestoni lahing]]us rojaliste ja šotlasi ning hõivas [[London]]i. * [[24. oktoober]] (vkj 14. oktoober) – Saksa-Rooma keisri [[Ferdinand III (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand III]], teiste Saksa vürstide, [[Prantsusmaa]] ja [[Rootsi]] vahel sõlmiti [[Vestfaali rahu]], mis lõpetas ametlikult [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]]. * [[11. november]] – [[Prantsusmaa]] ja [[Hollandi vabariik|Holland]] sõlmisid kokkuleppe jagada omavahel [[Saint-Martini saar]] [[Kariibi meri|Kariibi meres]]. *[[6. detsember]] – [[Pride'i puhastus]]: [[Oliwer Cromwell]]i sõjamehed kõrvaldasid parlamendist presbüterlased. * Parlament hääletas [[Charles I]] kohtu alla andmise poolt. * Aasta lõpus viidi vangistatud [[Charles I]] üle [[Hursti loss]]i. * Tulevane kuningas [[Charles II]] põgenes [[St. Jamesi palee]]st [[Haag]]i. * [[Bogdan Hmelnõtskõi]] alustas mässu [[Poola-Leedu]] vastu. * [[Gian Lorenzo Bernini]] alustas [[Nelja jõe purskkaev]]u rajamist [[Rooma]]s [[Piazza Navona]]l. * Lagunes esimene laev, mis kandis nime [[HMS Dreadnought (1573)|HMS Dreadnought]]. * [[Per Brahe]] sai uuesti [[Soome kindralkuberner]]iks. * [[Boston]]is hukati [[nõidus]]es süüdistatud [[Margaret Jones]]. See oli esimene selletaoline hukkamine [[Massachusetts]]is. == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == * [[4. aprill]] – [[Grinling Gibbons]], hollandi päritolu puunikerdaja * [[2. juuli]] – [[Arp Schnitger]], saksa orelimeister * [[26. aprill]] – [[Pedro II (Portugal)|Pedro II]], Portugali kuningas * [[6. september]] – [[Johann Schelle]], saksa helilooja * [[9. august]] – [[Johann Michael Bach]], saksa helilooja * [[12. november]] – [[Juana Inés de la Cruz]], Mehhiko nunn ja luuletaja * [[20. detsember]] – [[Tommaso Ceva]], itaalia luuletaja ja matemaatik * [[George Jeffreys, esimene Jeffreysi parun]], [[lordkantsler]] * [[Giovanni Maria Capelli]], helilooja * [[Hannibal von Degenfeld]], švaabi päritolu Venezia väejuht == Surnud == *[[2. veebruar]] – [[George Abbott (kirjanik)|George Abbott]], inglise kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Christian IV]], Taani kuningas *[[13. aprill]] – [[Martin Faber]], saksa arhitekt, kunstnik ja kartograaf *[[26. mai]] – [[Vincent Voiture]], prantsuse luuletaja * [[5. august]] – [[Edward Herbert, esimene parun Herbert of Cherbury]], inglise õukondlane, sõjaväelane, diplomaat, ajaloolane, luuletaja ja filosoof * [[12. august]] – [[Ibrahim I]], Türgi sultan *[[1. september]] – [[Marin Mersenne]], prantsuse matemaatik ja filosoof *[[17. november]] – [[Thomas Ford (helilooja)|Thomas Ford]], inglise helilooja, lautomängija, vioolamängija ja luuletaja *[[25. detsember]] – [[Claudia de' Medici]], Toscana printsess ja Austria ertshertsoginna *[[Emeric Cruce]] – prantsuse poliitiline mõtleja ==Raamatuid== *"''[[The Amorous War]]''" (draama; [[Jasper Mayne]]) *"''[[Hesperides]]''" (luulekogu; [[Robert Herrick (luuletaja)|Robert Herrick]]) [[Kategooria:1648| 1648]] ocqp0ea8r8rwu1deds928y630rihwsm 0 18665 7230518 6721786 2026-09-07T17:09:16Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7230518 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1640. aasta''' ('''MDCXL''') oli [[17. sajand]]i 40. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * riigikantsler [[Axel Oxenstierna]] algatusel kavandas [[Rootsi Riiginõukogu]] [[Narva]] muutmist riigi teiseks [[pealinn]]aks, kus [[kuningas]] igal neljandal aastal ühe aasta resideeriks. Plaan ei teostunud. * ... == Sündinud == * ... == Surnud == * ... [[Kategooria:1640| 1640]] g1qwx57anp5bpove7kv9zfcatjlkrqh 0 18667 7230521 5063491 2026-09-07T17:10:38Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7230521 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1645. aasta''' ('''MDCXLV''') oli [[17. sajand]]i 45. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * augustis – [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahel sõlmitud [[Brömsebro rahu]] tulemusena anti [[Taani]] poolt [[Rootsi]]le üle [[Saaremaa]]<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 80</ref>. Sellega langes kogu [[Eesti]] ala (välja arvatud [[Setumaa]]) [[Rootsi]] ülemvõimu alla<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[Eestimaa kubermang]]u [[kuberner]] [[Gustav Oxenstierna]] kehtestas nn uuendatud maakorralduse, mille järgi keelati pagenud talupoegade igasugune abistamine ja varjamine<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. See tähendas, et [[sulane|sulased]] ja teenijad ei võinud omavolitsi enam kohta vahetada: nad muutusid [[Sunnismaisus|sunnismaisteks]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. == Sündinud == * ... == Surnud == * ... == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1645| 1645]] 2z7aknqwg9i8mx4j1okthnx56q5qhb2 0 18668 7230522 6584141 2026-09-07T17:11:08Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7230522 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1646. aasta''' ('''MDCXLVI''') oli [[17. sajand]]i 46. aasta. == Sündmused maailmas == *[[25. juuni]] &ndash; lõppes [[Inglismaa kodusõda]]. == Sündmused [[Eesti]]s == * [[Eestimaa kuberner]]iks sai 22-aastane [[Erik Oxenstierna]]. * ... == Sündinud == * [[17. veebruar]] – [[Pierre Boisguillebert]], prantsuse majandusteadlane * [[25. märts]] – [[Nils Stromberg]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane * [[4. aprill]] – [[Antoine Galland]], prantsuse orientalist ja tõlkija * [[12. aprill]] – [[Pietro Dandini]], itaalia maalikunstnik * [[15. aprill]] – [[Pierre Poiret]], prantsuse kristlik müstik ja filosoof, kalvinistlik vaimulik * [[30. juuni]] – [[Paul Hermann (botaanik)|Paul Hermann]], saksa botaanik * [[1. juuli]] – [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor * [[19. august]] – [[John Flamsteed]], inglise astronoom * [[23. detsember]] – [[Jean Hardouin]], prantsuse ajaloolane == Surnud == * [[6. jaanuar]] – [[Elias Holl]], saksa arhitekt * [[10. aprill]] – [[Santino Solari]], Šveitsi arhitekt ja skulptor * [[9. juuni]] – [[Philipp von Scheiding]], Rootsi riigitegelane ja diplomaat * [[22. juuni]] – [[Daniel Dumonstier]], prantsuse kunstnik * [[24. september]] – [[Duarte Lobo]], Portugali helilooja [[Kategooria:1646]] 61yaqe05vcelko4gqiy7dv3z2l5owfo 0 18669 7230523 6584149 2026-09-07T17:11:39Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7230523 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1647. aasta''' ('''MDCXLVII''') oli [[17. sajand]]i 47. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == * [[2. aprill]] – [[Maria Sibylla Merian]], saksa loodusteadlane ja illustraator * [[16. aprill]] – [[Matthijs Naiveu]], hollandi maalikunstnik * [[6. september]] – [[Johannes Gezelius noorem]], rootsi teoloog * [[10. september]] – [[Gabriel Herlin]], Eesti vaimulik * [[11. november]] – [[Johannes Voorhout]], hollandi maalikunstnik * [[18. november]] – [[Pierre Bayle]], prantsuse publitsist ja filosoof * [[11. detsember]] – [[Jakob Johann Hastfer]], Liivimaa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane, feldmarssal == Surnud == * [[8. oktoober]] – [[Christen Sørensen Longomontanus]], taani astronoom * [[25. oktoober]] – [[Evangelista Torricelli]], itaalia füüsik ja matemaatik * [[9. detsember]] – [[Reiner Brocmann]], pastor, juhuluuletaja ja tõlkija [[Kategooria:1647| 1647]] horhlzlvdvpbp9b5fopx5ynvls5q7hg 0 18670 7230525 6396626 2026-09-07T17:12:41Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7230525 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1649. aasta''' ('''MDCXLIX''') oli [[17. sajand]]i 49. aasta. == Sündmused maailmas == *[[19. jaanuar]] &ndash; algas kohus [[Charles I]] üle. *[[19. märts]] &ndash; [[Inglismaa]] parlament tühistas [[monarhia]]. *[[19. mai]] &ndash; [[Inglismaa]] kuulutati [[vabariik|vabariigiks]]. * [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaariri]]gis kehtestati [[talupoeg]]ade [[sunnismaisus]] == Sündmused [[Eesti]]s == * [[Narva]] ja [[Jaanilinn]] (Ivangorod) liidetakse üheks linnaks; alles [[1944]] need taas lahutatakse<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 80</ref>. * [[Jonas Persson]] ja [[Cordt Pöppelmann]] rajavad [[Narva juga|Narva joale]] [[saeveski|sae]]- ja vaseveski<ref name="Kronoloogia, 2007" />. Sellega on alus pandud Narva linna [[tööstus]]ele<ref name="Kronoloogia, 2007" />. *[[Ikaldus]]aasta Liivimaal * ... == Sündinud == * ... == Surnud == *[[30. jaanuar]] – [[Charles I]], Inglise kuningas (hukati) * ... ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:1649| 1649]] p8t83yj993ltwc96ontvjujod16jhmo 0 19796 7230756 7152914 2026-09-08T09:55:36Z Robert Treufeldt 9117 7230756 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Nõukogude Liidu partei- ja riigijuhist; tema nime kandnud lennukikandja kohta vaata artiklit [[Admiral Kuznetsov]]}} {{Infokast president | nimi = Leonid Brežnev | pilt = Leonid Brezjnev, leider van de Sovjet-Unie, Bestanddeelnr 925-6564.jpg | pildiallkiri = Leonid Brežnev (1972) | amet = [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär]] | ametiajaalgus = [[14. oktoober]] [[1964]] | ametiajalõpp = [[10. november]] [[1982]] | eelmine = [[Nikita Hruštšov]] | järgmine = [[Juri Andropov]] | amet2 = [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees | ametiajaalgus2 = [[16. juuni]] [[1977]] | ametiajalõpp2 = [[10. november]] [[1982]] | eelmine2 = [[Nikolai Podgornõi]] | järgmine2 = [[Juri Andropov]] | amet3 = [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees | ametiajaalgus3 = [[4. mai]] [[1960]] | ametiajalõpp3 = [[15. juuli]] [[1964]] | eelmine3 = [[Kliment Vorošilov]] | järgmine3 = [[Anastass Mikojan]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1906|12|19}} | sünnikoht = [[Kamjanske]], [[Katerõnoslavi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1982|11|10|1906|12|19}} | surmakoht = [[Zaretšje]], [[Moskva oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | allkiri = Leonid Brezhnev Signature.svg | alma_mater = [[Dneprodzeržinski Metallurgiainstituut]] | partei = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] }} '''Leonid Iljitš Brežnev''' ([[vene keel]]es Леонид Ильич Брежнев ''Leonid Iljitš Brežnev''; [[ukraina keel]]es Леонід Ілліч Брежнєв; kas 6. detsember ([[vkj]])/ [[19. detsember]] [[1906]] või 19. detsember ([[vkj]])/ [[1. jaanuar]] [[1907]] [[Kamjanske]], [[Katerõnoslavi kubermang|Katerõnoslavi (Jekaterinoslavi) kubermang]], [[Venemaa keisririik]] (tänapäeval [[Dnipropetrovski oblast]]), [[Ukraina]]) – [[10. november]] [[1982]] [[Zaretšje]], [[Moskva oblast]], [[Vene NFSV]], [[NSV Liit]]) oli [[NSVL|NSV Liidu]] riigitegelane, aastatel [[1964]]–[[1982]] [[NLKP Keskkomitee]] peasekretär ning [[1960]]–1964 ja [[1977]]–1982 [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees. Sisepoliitikas ta suuri muudatusi ei korraldanud. Tema valitsusaega iseloomustas kasvav korruptsioon ning suurenev [[Stagnatsiooniaeg|ühiskondlik-majanduslik stagnatsioon]] ja tehnoloogiline mahajäämus lääneriikidest. Välismaailmas kinnistus NSV Liit Brežnevi ajastul sõjalise ja poliitilise üliriigina, kes laiendas oma mõjuvõimu [[Aafrika]]s ja [[Aasia]]s. ==Elulugu== Ta sündis [[Katerõnoslavi kubermang]]us [[Kamjanske]]s Ilja Jakovlevitš Brežnevi (1874–1930) ja Natalja Denissovna Mazalova (1886–1975) perekonnas. Tema isa sündis [[Brežnevo]] külas praeguses [[Kurski oblast]]i [[Kurski rajoon]]is ning elas seal enne Kamjanskesse elama asumist. Brežnevid on pika ajalooga üksik majapidamise perekond, kes 17. sajandil teenisid [[bojaaripoeg]]adena Jeletski, Jefremovski, Orjoli, Kurski, Starooskolski ja Novosilski maakonnas. Leonid Brežnevi vanaisa Jakov Maksimovitš Brežnev (1843–1930) elas üksikmajapidamises Kurski maakonnas, Streletski vallas, Brežnevo külas, ta pärines oma kaugest esivanemast Kurski bojaaripojast, Stepan Mihhaili poeg Brežnevist, kes oli mõisnik Kurski ja Ussožski stanist. [[1915]]. aastal võeti Leonid vastu [[klassikaline gümnaasium|klassikalisse gümnaasiumi]], hiljem õppis ta töökoolis, mille ta lõpetas [[1921]]. aastal. 1921. aastast töötas ta [[Kursk]]i võitehases. [[1923]]. aastal astus ta [[komsomol]]i. Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis-Maaparandustehnikumi (sisseastumise ajal kandis see maakorraldustehnikumi nime), kus ta õppis 1923–1927, ning sai III järgu [[maamõõtja]] klassifikatsiooni. Ta töötas [[maakorraldaja]]na mõne kuu ühes Kurski oblasti maakonnas, see järel Valgevene NSV [[Orša ringkond|Orša ringkonna]] [[Kohhanovo rajoon]]is (praegu [[Viciebski oblast]]i [[Tałačyni rajoon]])<ref name="Tnsf7" />. Aastal [[1928]] abiellus ta [[Viktorija Brežneva|Viktorija Denissovaga]], neil olid tütar [[Galina Brežneva]] ja poeg [[Juri Brežnev]]. Märtsis 1928 saadeti ta Uuralisse, kus ta töötas maakorraldajana, rajooni maaosakonna juhatajana, [[Sverdlovski oblast]]i Bisserski Rajooni TSN Täitevkomitee esimehe asetäitjana (1929–1930), Uurali ringkonna maavalitsuse ülema asetäitjana. Septembris [[1930]] ta lahkus Uuralist ning astus Kalinini-nimelisse Moskva Masinaehitusinstituuti, kevadel 1931 aga läks üle Kamjanske Metallurgiainstituudi õhtusse teaduskonda ning töötas õpingute kõrvalt tehases [[treial]]ina. [[ÜK(b)P]]-sse astus ta [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1931]]. [[1935]]. aastal lõpetas ta [[Dneprodzeržinski Metallurgiainstituut|Kamjanske Metallurgiainstituudi]]. Aastatel 1935–1936 teenis ta aega [[Punaarmee]]s [[Baikal]]i taga Pestšanka külas [[Tšita]] lähedal. 1930. aastatel alustas ta parteikarjääri Dnipropetrovskis, olles enne sõda ÜK(b)P Dnipropetrovski oblastikomitee sekretär. Sõja läbis ta poliittöötajana, lõpetades [[4. Ukraina rinne|4. Ukraina rinde]] poliitvalitsuse ülema kohal [[kindralmajor]]i auastmes. Seejärel oli ta NLKP [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] ja [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] oblastikomitee esimene sekretär. [[Pilt:Iranbrezhnev1963.jpg|thumb|<small>Buklett [[Iraani Keisririik|Iraani]] postmarkidega, mis on pühendatud NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe L. Brežnevi visiidile Iraani novembris 1963. Piiratud kinketiraaž Nõukogude delegatsiooni liikmetele. Maailma esimene Brežnevi kujutis postmarkidel</small>]] Aastatel 1950–1952 [[Moldaavia Kommunistlik Partei|Moldaavia KP]] KK I sekretär. [[NLKP XIX kongress]]il [[1952]] valiti ta [[Jossif Stalin]]i ettepanekul [[NLKP Keskkomitee sekretär]]iks ja [[NLKP Keskkomitee Presiidium]]i liikmeks. Pärast Stalini surma eemaldati ta [[1953]] nendelt ametikohtadelt. Aastatel 1953–1954 oli ta [[Nõukogude Armee]] ja Sõjalaevastiku Peapoliitvalitsuse ülema asetäitja. [[Pavel Sudoplatov]]i<ref name="MG6ym" /> ja [[Kirill Moskalenko]]<ref name="gHYll" /> andmetel oli umbes 10 relvastatud kindrali seas, kes [[26. juuni]]l 1953 Kremlisse kutsuti ja kes ei teadnud [[Lavrenti Beria]] kavandatavast arreteerimisest, ka Brežnev. Aastal [[1954]] viidi Brežnev Nikita Hruštšovi ettepanekul üle [[Kasahhi NSV]]-sse, kus ta töötas [[Kasahstani Kommunistlik Partei (Nõukogude Liit)|Kasahstani KP]] KK II sekretärina ning [[7. mai]]st [[1955]] kuni [[6. märts]]ini [[1956]] esimese sekretärina. [[Nikita Hruštšov]]i toetusel tuli ta [[1956]] tagasi Moskvasse ning töötas 1960. aastani NLKP KK sekretärina (aastatel 1956–1957 oli ta NLKP KK Presiidiumi liikmekandidaat ning 1957. aastast liige). Aastast [[1960]] oli Brežnev tseremoniaalsel [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe ametikohal. [[1963]]. aastal naasis ta sekretariaati. Ta osales Hruštšovi kukutamises ning valiti 1964 Hruštšovi asemele [[NLKP KK peasekretär]]iks ja järk-järgult hakkas ta valitsema konservatiivset ja konsensuslikku koalitsiooni. Välispoliitikas oli see aeg NSV Liidule suhteliselt edukas, kui mainida [[1968]]. aasta [[Praha kevad]]e mahasurumist, [[1975]]. aasta [[Helsingi protokoll]]i allakirjutamist ja [[1979]]. aastal sõjaväge [[Afganistan]]i viimise algust. [[1980]] korraldas NSV Liit [[1980. aasta suveolümpiamängud|XXII olümpiamängud]]. Seevastu NSV Liidu majandus muutus järjest vähem konkurentsivõimeliseks. ==Autasud== Brežnev armastas väga autasusid. Paljude riikide [[medal]]eid ja [[orden]]eid anti talle kokku 114. Sealhulgas laskis ta endale anda neli [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetust (keegi teine peale [[Georgi Žukov]]i neid nii palju ei saanud) ja 1973. aastal [[Lenini rahupreemia]]. 1975. aastal anti talle [[Frédéric Joliot-Curie nimeline Rahu Kuldmedal]] ning 1977. aastal [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] kõrgeim autasu ühiskonnateaduste vallas – [[Karl Marxi nimeline Kuldmedal]]. 20. veebruaril 1978 anti talle Nõukogude Liidu kõrgeim sõjaline autasu [[Võidu orden]], mida senini oli antud üksnes edukalt juhitud sõjaliste operatsioonide eest. 21. septembril 1989 tühistati NSV Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimehe [[Mihhail Gorbatšov]]i seadlusega Brežnevi autasustamine Võidu ordeniga "kui ordeni statuudile vastukäiv".<ref>https://www.bbc.com/russian/features-43117580</ref> ===Kangelasenimetused=== * [[17. juuni]] [[1961]] – [[sotsialistliku töö kangelane]] * [[18. detsember]] [[1966]] – Nõukogude Liidu kangelane ([[Kuldtähe medal]] nr 11 230) * [[18. detsember]] [[1976]] – Nõukogude Liidu kangelane (medal nr 97) * [[19. detsember]] [[1978]] – Nõukogude Liidu kangelane (medal nr 5) * [[18. detsember]] [[1981]] – Nõukogude Liidu kangelane (medal nr 2) Sotsialistliku töö kangelase aunimetuse sai ta "teenete eest raketitehnika arendamisel ja kosmoselaev-tehiskaaslasel Vostok sooritatud nõukogude inimese eduka kosmoselennu tagamisel". Nõukogude Liidu kangelase aunimetused sai ta sünnipäevade puhul. 1966. aasta Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse andmist oli põhjendatud nii: "väljapaistvate teenete eest Kommunistliku Partei ja Nõukogude riigi ees kommunismi ehitamisel, riigi kaitsevõime kindlustamisel ja suurte teenete eest võitluses Saksa fašistlike röövvallutajate vastu rindel Suure Isamaasõja aastatel seoses 60. sünnipäevaga". Brežnev oli muuhulgas kolmekordne Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi [[Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi kangelane|kangelane]], kolmekordne Bulgaaria Rahvavabariigi [[Bulgaaria Rahvavabariigi kangelane|kangelane]], kolmekordne [[Saksa Demokraatliku Vabariigi kangelane]], [[Mongoolia Rahvavabariigi kangelane]], [[Mongoolia Rahvavabariigi töökangelane]], [[Kuuba kangelane]], [[Laose Rahvademokraatliku Vabariigi kangelane]] ja [[Vietnami Sotsialistliku Vabariigi töökangelane]]. ==Sõjaväelised auastmed== 21. märtsil [[1974]] anti Brežnevile [[armeekindral]]i auaste. [[7. mai]]l [[1976]] sai ta [[Nõukogude Liidu marssal]]i auastme. Kõrgemad sõjaväelased pidasid seda ebaõiglaseks. ==Haigusaeg== Märtsis-aprillis [[1976]] elas Brežnev üle haiguse (võib-olla [[müokardi infarkt]]i), mis mõjutas ta mõtlemis- ja kõnevõimet nii suurel määral, et ta oli töövõimeline vaid kümmekond minutit päevas. Otsused tegi tema lähikond (kes saatis ka väed Afganistani). Brežnevi ajastu teine pool oli otsustusvõimetuse ja [[stagnatsioon]]i aeg, ehkki väliselt imperialistlik.{{lisa viide}} Tal diagnoositi [[asteenia]] ja ajuveresoonte [[skleroos]]. Lisaks tarvitas ta ülemäära uinuteid. Viimased kaks-kolm aastat enne surma oli ta sisuliselt töövõimetu. Ta läks mõneks tunniks küll Kremli kabinetti, kuid tekkinud küsimusi arutada ei suutnud, tegi üksnes paar telefonikõnet.<ref name="2zYq2" /> Märtsis [[2006]] avalikustas [[Itaalia]] parlamendi komisjon, et Brežnev oli käskinud korraldada atentaadi [[Johannes Paulus II]]-le. Komisjoni juhtinud senaatori Paolo Guzzanti sõnul on see "väljaspool mõistlikku kahtlust". Tõendid leiti hiljuti avatud [[Ida-Saksamaa|Ida-Saksa]] ja [[Bulgaaria]] salateenistuse arhiividest. ==Teosed== 1978. aastal ilmusid ajakirjas [[Novõi Mir]] ("Новый мир") 15-miljonilises tiraažis Brežnevi mälestusteraamatud ehk nn "[[Brežnevi memuaarid|Brežnevi triloogia]]", mille eest pälvis Brežnev 1979. aastal NSV Liidu kõrgeima kirjandusauhinna [[Lenini preemia]]. Sellesse kuulusid raamatud "[[Väike maa]]" ("Малая земля"), "[[Taassünd (Brežnev)|Taassünd]]" ("Возрождение") ja "[[Uudismaa (Brežnev)|Uudismaa]]" ("Целина"). Hiljem on küll selgeks saanud, et raamatute autor ei olnud mitte Brežnev ise, vaid hoopiski kutselised ajakirjanikud [[Anatoli Agranovski]], [[Aleksandr Murzin]] ja [[Vladimir Gubarev]] ning kirjanik [[Arkadi Sahnin]]. Hiljem ilmusid samas ajakirjas veel täiendavad mälestuste peatükid: 1981. aastal "Kui elu käis tehasevile järgi" ("По заводскому гудку") ja "Kodumaatunne" ("Чувство Родины") (eesti keeles 1981) ning 1983. aastal "Moldaavia kevad" ("Молдавская весна"), "Kosmiline Oktoober" ("Космический Октябрь") ja "Kommunistidest" ("Слово о коммунистах"). 1987. aastal korjati need raamatud raamatupoodidest ära ja anti [[makulatuur]]iks.<ref>[https://books.google.ee/books?id=AJ9OCwAAQBAJ&pg=PT207&lpg=PT207&dq=%D0%91%D1%80%D0%B5%D0%B6%D0%BD%D0%B5%D0%B2%D0%B0+%D0%B1%D1%8B%D0%BB%D0%B8+%D0%B8%D0%B7%D1%8A%D1%8F%D1%82%D1%8B+%D0%B8%D0%B7+%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B6%D0%BD%D1%8B%D1%85+%D0%BC%D0%B0%D0%B3%D0%B0%D0%B7%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2+%D0%B8+%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D0%B0%D0%BD%D1%8B+%D0%BC%D0%B0%D0%BA%D1%83%D0%BB%D0%B0%D1%82%D1%83%D1%80%D1%83&source=bl&ots=eu0Xi73Gxy&sig=OIBNcu2A5rsakixuZOcatE92LqI&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwi6veCz5JbbAhUIZVAKHUqWD9cQ6AEIKDAA#v=onepage&q=%D0%91%D1%80%D0%B5%D0%B6%D0%BD%D0%B5%D0%B2%D0%B0%20%D0%B1%D1%8B%D0%BB%D0%B8%20%D0%B8%D0%B7%D1%8A%D1%8F%D1%82%D1%8B%20%D0%B8%D0%B7%20%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B6%D0%BD%D1%8B%D1%85%20%D0%BC%D0%B0%D0%B3%D0%B0%D0%B7%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%20%D0%B8%20%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D0%B0%D0%BD%D1%8B%20%D0%BC%D0%B0%D0%BA%D1%83%D0%BB%D0%B0%D1%82%D1%83%D1%80%D1%83&f=false Любви все звания покорны (2)]</ref> Lisaks nendele on avaldatud Brežnevi kõnede ja artiklite kogumikke, muu hulgas üheksaköiteline "[[Leninlikul kursil]]". == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Leonid Brezhnev 1974.jpg|thumb|Leonid Brežnev, 1974]] Brežnevile püstitati mälestussammas [[Novorossiisk]]isse ja pronksbüst [[Dniprodzeržõnsk]]isse. Brežnevi surma järel nimetati [[Naberežnõje Tšelnõ]] linn Brežneviks ja Moskvas nimetati [[Tšerjomuški rajoon]] Brežnevi rajooniks. Moskvas ja veel neljas NSV Liidu linnas nimetati kokku viis väljakut Leonid Iljitš Brežnevi järgi. Perestroika aastatel võeti linnadelt ja tänavatelt Brežnevi nimi ära. == Brežnev eesti teatrilaval == Aastal [[1989]] lavastas [[Ago-Endrik Kerge]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] [[Tauno Yliruusi]] näidendi „Magamistoad“ (esietendus 30. aprillil), mis kujutas Brežnevit aastal [[1968]], [[Praha kevad]]e mahasurumise päevil. Brežnevit kehastas [[Lembit Eelmäe]], tema abikaasat [[Herta Elviste]].<ref name="Uh60m" /> ==Hinnang Brežnevi valitsemisajale== [[Perestroika]] ajal anti Brežnevi valitsemisajale teravalt negatiivne hinnang kui "seisakuajale" ("stagnatsiooniperiood"). Hiljem on siiski venemaalaste küsitluste hulgas Brežnev tõusnud üsna tippu kui liider, eriti hinnatakse teda kui suhtelise stabiilse [[piisavus|materiaalse jõukuse]] ajastu loojat.<ref>https://www.rbc.ru/politics/22/05/2013/570408ed9a7947fcbd4492e7</ref> Leonid Brežnev on sageli sotsioloogiliste küsitluste [[Venemaa riigipeade loend|tipus kui Venemaa 20. sajandi parim valitseja]].<ref>https://www.rt.com/russia/brezhnev-stalin-gorbachev-soviet-638/</ref> ==Vaata ka== * [[Brežnevi doktriin]] * [[Brežnevi isikukultus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Tnsf7">[https://web.archive.org/web/20090325052627/http://sb.by/post/29433 Бабий бунт против Брежнева], sb.by</ref> <ref name="MG6ym">П. А. Судоплатов. [http://militera.lib.ru/memo/russian/sudoplatov_pa/12.html Спецоперации. Лубянка и Кремль 1930—1950 годы]</ref> <ref name="gHYll">[http://www.zagadka-prorok.ru/Biriy/Kak_prohodil/index.html Из мемуаров Москаленко]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="2zYq2">[[Leonid Mletšin]]. "Brežnev". Varrak. Tallinn 2011. ISBN 9789985322642. lk 464</ref> <ref name="Uh60m">[[Aivar Kull]]. "Lembit Eelmäe. Näitlejaraamat". [[Ilmamaa]]. [[Tartu]] [[2011]], peatükk "Brežnev" (lk 80–87)</ref> }} == Kirjandus == * "Leonid Iljitš Brežnev. Lühike ülevaade elust ja tegevusest". [[Eesti Raamat]]. [[Tallinn]] [[1977]], 144 lk *L. Brežnev. "Mäestused. Kui elu käis tehasevile järgi. Kodumaatunne". Eesti Raamat. Tallinn 1981, 40 lk * [[Boriss Sokolov (kirjanduskriitik)|Boriss Sokolov]]. "Leonid Brežnev ja tema "kuldne ajajärk"" (''Леонид Брежнев: несостоявшийся „золотой век“''). Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]. [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Tallinn [[2011]], 328 lk; ISBN 9789985682586 * [[Leonid Mletšin]]. "Brežnev". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn 2011, 504 lk; ISBN 9789985322642 ==Välislingid== {{Commons|Category:Leonid Brezhnev}} {{vikitsitaat}} *[http://leonidbrezhnev.ucoz.ru/ Brežnevi 100. sünniaastapäeva puhul loodud veebileht] *[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?id=161 Foto: Brežnevi mälestussammas Novorossiiskis] *[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?id=162 Foto: Brežnevi pronksbüst Kamjanskes] *[https://www.youtube.com/watch?v=KhTn5TnY72M Katkend Brežnevile pühendatud propagandistlikust laulust "Seltsimees peasekretär", mida mängiti raadios harva] {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nikita Hruštšov]]|nimi=NLKP KK I sekretär (kuni 1966) ja <br/>NLKP KK peasekretär|aeg=[[1964]]–[[1982]]|järgnev=[[Juri Andropov]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Kliment Vorošilov]]|nimi=[[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees]]|aeg=[[1960]]–[[1964]]|järgnev=[[Anastass Mikojan]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nikolai Podgornõi]]|nimi=[[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees]]|aeg=[[1977]]–[[1982]]|järgnev=[[Juri Andropov]]}} {{lõpp}} {{Nõukogude Liidu marssalid}} {{DEFAULTSORT:Brežnev, Leonid}} [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed]] [[Kategooria:NLKP KK Poliitbüroo liikmed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu marssalid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Võidu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Karl Marxi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Lenini rahupreemia laureaadid]] [[Kategooria:Kremli müüri äärde maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1982]] sw90c85mfitdnbp1ko53jhqw4m6ac3r 0 24933 7230535 7203679 2026-09-07T17:48:18Z Juhan121 25066 /* Nä */ 7230535 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (N)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab N-tähega. ==Na== ''Vaata [[Biograafiad (Na)]]'' ==Nd== *[[Stella Ndabeni-Abrahams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1978–) *[[Melchior Ndadaye]], Burundi poliitik (1953–1993) *[[Mike Trésor Ndayishimiye]], Belgia jalgpallur (1999–) *[[Domitien Ndayizeye]], Burundi poliitik (1953–) *[[Cherif Ndiaye]], Senegali jalgpallur (1996–) *[[Iliman Ndiaye]], Senegali jalgpallur (2000–) *[[Marie NDiaye]], prantsuse kirjanik (1967–) *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]], Senegali poliitik (1958–) *[[Evan Ndicka]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Wilfred Ndidi]], Nigeeria jalgpallur (1996–) *[[Jean Marc Ndjofang]], Kameruni kabetaja (1976–) *[[Frederik Ndoci]], albaania laulja (1960–) *[[Jean Eyeghe Ndong]], Gaboni poliitik (1946–) *[[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (1966–2024) *[[Youssou N'Dour]], Senegali laulja (1959–) *[[Dan Ndoye]], Šveitsi jalgpallur (2000–) ==Ne== ''Vaata [[Biograafiad (Ne)]]'' ==Ng== *[[Andrew Ng]], hiina päritolu Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja ettevõtja (1976–) *[[Moumi Ngamaleu]], Kameruni jalgpallur (1994–) *[[Ngapoi Ngawang Jigme]], tiibeti päritolu Hiina poliitik ja sõjaväelane (1910–2009) *[[Sangay Ngedup]], Bhutani diplomaat ja riigitegelane (1953–) *[[Pierre Ngendandumwe]], Burundi poliitik (1930–1965) *[[Noah Ngeny]], Keenia kergejõustiklane (1978–) *[[Édouard Ngirente]], Rwanda majandusteadlane ja poliitik (1973–) *[[Ngô Bảo Châu]], vietnami päritolu Prantsusmaa matemaatik (1972–) *[[Jacinta Ngobese-Zuma]], Lõuna-Aafrika Vabariigi aktivist ja endine raadiosaatejuht (1986–) *[[Firmin Ngrébada]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1968–) *[[Joseph Dion Ngute]], Kameruni poliitik (1954–) *[[Bi Nguyen]], vietnami päritolu Ameerika Ühendriikide sportlik naisvabavõitleja (1989–) *[[Dustin Nguyen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1962–) *[[Nguyễn Huệ]], Annami keiser *[[Nguyễn Minh Triết]], Vietnami poliitik (1942–) *[[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]], vietnami maletaja (1985–) *[[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (1944–2024) *[[Scotty Nguyen]], Vietnami päritolu Ameerika Ühendriikide elukutseline pokkerimängija (1962–) *[[Mai Thi Nguyen-Kim]], Saksa keemik, teadusajakirjanik, kirjanik ja juutuuber (1987–) *[[Nguyễn Tấn Dũng]], Vietnami poliitik (1949–) *[[Nguyễn Xuân Phúc]], Vietnami poliitik (1954–) *[[Malangatana Ngwenya]], Mosambiigi kunstnik ja luuletaja (1936–2011) ==Nh== *[[Manuel Serifo Nhamadjo]], Guinea-Bissau poliitik (1958–2020) ==Ni== ''Vaata [[Biograafiad (Ni)]]'' ==Nj== *[[Njuša]] (Anna Vladimirovna Šurotškina), vene laulja (1990–) ==Nk== *[[Eric Nkansah]], Ghana sprinter (1974–) *[[Maite Nkoana-Mashabane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1963–) *[[Nicolas Nkoulou]], Kameruni jalgpallur (1990–) *[[Kwame Nkrumah]], Ghana poliitik (1909–1972) *[[Laurent Nkunda]], Kongo DV sõjaväelane (1967–) *[[Jean de Dieu Nkundabera]], Rwanda invasportlane *[[Pierre Nkurunziza]], Burundi poliitik (1963–2020) ==No== ''Vaata [[Biograafiad (No)]]'' ==Ns== *[[Fabrice Nsakala]], Kongo DV jalgpallur (1990–) *[[Apolo Nsibambi]], Uganda poliitik (1940–2019) ==Nz== *[[Blade Nzimande]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1958–) ==Nt== *[[Cyprien Ntaryamira]], Burundi poliitik, riigi president veebruarist aprillini 1994 (1956–1994) *[[Ntare Rushatsi]] *[[Olivier Ntcham]], Kameruni jalgpallur (1996–) *[[Sylvestre Ntibantunganya]], Burundi poliitik, riigi president 1994–1996 (1956–) *[[Christian Ntsay]], Madagaskari poliitik (1961–) ==Nu== *[[Pär Nuder]], eesti juurtega Rootsi sotsiaaldemokraatlik poliitik (1963–) *[[Ryan Nugent-Hopkins]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Kristina Nugin]], eesti kasvatusteadlane (1976–) *[[Edvin Nugis]], eesti tehnikateadlane (1938–) *[[Tiit Nugis]], eesti astronoom (1942–) *[[Ülo Nugis]], Eesti poliitik ja majandustegelane (1944–2011) *[[Harald Nugiseks]], eesti sõjakangelane (1921–2014) *[[Kasim Nuhu]], Ghana jalgpallur (1995–) *[[Andres Nuiamäe]], Eesti sõjaväelane (1982–2004) *[[Peeter-Roland Nuiamäe]], eesti arstiteadlane (1926–1990) *[[Nujabes]], jaapani muusikaprodutsent, helilooja ja DJ (1974–2010) *[[Sam Nujoma]], Namiibia poliitik (1929–2025) *[[Eduard Nukk]], eesti ajakirjanik, luuletaja, laste- ja näitekirjanik (1896–1978) *[[Mall Nukke]], eesti kunstnik (1964–) *[[Victoria Nuland]], Ameerika Ühendriikide riigiametnik (1961–) *[[Gary Numan]], inglise muusik (1958–) *[[Nerijus Numavičius]], leedu ettevõtja (1967–) *[[Numerianus]] *[[Georg Bertram Adolf von Numers]], Eesti entomoloog (sündis 1873) *[[Ants Nummert]], eesti loomaarstiteadlane (1934–2017) *[[Asto Nummert]], eesti insener (1930–1998) *[[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (1944–2024) *[[Siiri-Merike Nummert]], eesti tarbekunstnik (1939–2014) *[[Vilve Nummert]], eesti keemik (1938–2019) *[[Lassi Nummi]], soome kirjanik (1928–2012) *[[Devin Nunes]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja endine farmer (1973–) *[[Felipe Nunes]], Brasiilia jalgpallur (1981–) *[[Alberto Núñez Feijóo]], Hispaania poliitik (1961–) *[[Darwin Núñez]], Uruguay jalgpallur (1999–) *[[Eduardo Núñez]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (1987–) *[[José Núñez]], Nicaragua riigipea (1800–1880) *[[Marcelino Núñez]], Tšiili jalgpallur (2000–) *[[Sigrid Nunez]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1951–) *[[Héctor Núñez Segovia]], Tšiili jalgpallur (1992–) *[[John Nunn]], inglise maletaja ja matemaatik (1955–) *[[Judy Nunn]], Austraalia näitleja (1945–) *[[Rudolf Nurejev]], balletitantsija, koreograaf ja ballettmeister (1938–1993) *[[Rašid Nurgalijev]], Venemaa riigiametnik ja poliitik (1956–) *[[Rauno Nurger]], eesti korvpallur (1993–) *[[Ülo Nurges]], eesti tehnikateadlane (1939–) *[[Nurhaci]], mandžu väepealik (1559–1626) *[[Siti Nurhaliza]], Malaisia laulja, näitleja, laulukirjutaja, muusik, muusikaprodutsent (1979–) *[[Ahto Nurk]], eesti koorijuht, dirigent ja muusikapedagoog (1931–2017) *[[Allan Nurk]], eesti molekulaarbioloog (1961–) *[[Ants Nurk]], eesti farmakoloog (1953–) *[[Ants-August Nurk]], Kaitseliidu taastaja (1937–) *[[Anu Nurk]], eesti keeleteadlane (1961–) *[[August Nurk]], Suure-Jaani linnavanem (1898–1970) *[[Enn Nurk]], eesti pedagoogikateadlane (1935–1999) *[[Ernst-Voldemar Nurk]], eesti insener (1902–1977) *[[Gunnar Nurk]], eesti keemik (1976–) *[[Hans Nurk]], Eesti ametnik, ühiskonnategelane ja poliitik (1889–1944) *[[Harald Martin Nurk]], eesti majandusteadlane (1918–2014) *[[Heino Nurk]] (1958–) *[[Kaire Nurk]], eesti muusik (1979–2025) *[[Karl Nurk]], Eesti ja Briti sõjaväelane (1904–1976) *[[Kaspar Nurk]], eesti ökotehnoloog (1974–) *[[Kristiina Nurk]], eesti lestaujuja (1972–) *[[Mart Nurk]], eesti õigusteadlane (1892–1948) *[[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]], eesti näitleja ja psühholoog (1964–) *[[Martin Nurk]], Eesti sõjaväelane (1902–1990) *[[Teet Nurk]], eesti metsandusteadlane (1954–) *[[Tiina Nurk]], eesti kunstiajaloolane (1918–2006) *[[Uku Nurk]], eesti reklaamilooja (1968–) *[[Jusuf Nurkić]], Bosnia ja Hertsegoviina korvpallur (1994–) *[[Aivo Nurkse]], eesti majandusteadlane (1941–1983) *[[Harri Nurkse]], eesti keemik (1926–2003) *[[Lauri Nurkse]], Soome näitleja ja filmirežissöör (1978–) *[[Lea Nurkse]], eesti pedagoog ja tõlkija (1904–1960) *[[Ragnar Nurkse]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1907–1959) *[[Rein Nurkse]], eesti keeleteadlane (1907–1963) *[[Ernst Nurm]], eesti keeleteadlane (1896–1983) *[[Hele Nurm]] *[[Kaul Nurm]], Eesti põllumajandustegelane ja poliitik (1951–) *[[Martin Nurm]], eesti vaimulik (1870–1943) *[[Viive Nurm]], eesti tehnikateadlane (1936–) *[[Boris Nurmand]], Eesti arst (1898–1992) *[[Leo Nurmand]], eesti farmakoloog (1929–2016) *[[Ludmilla Nurmand]], Eesti arstiteadlane (1897–1980) *[[Otto Nurmberg]], Eesti sõjaväelane (1889–1942) *[[Reet Ann Nurmberg]], eestlasest sporditeadlane ja -ajaloolane (1945–1993) *[[Tiiu Nurmberg]], eesti mäesuusataja (1982–) *[[Liidia Nurme]], eesti tennisist (1950–) *[[Minni Nurme]], eesti kirjanik (1917–1994) *[[Sulev Nurme]], eesti maastikuarhitekt (1971–) *[[Tiidrek Nurme]], eesti kergejõustiklane (1985–) *[[Ants Nurmekivi]], eesti sporditeadlane (1941–) *[[Pent Nurmekund]], eesti keeleteadlane (1905–1997) *[[Ain Nurmela]], eesti kujunduskunstnik (1962–) *[[Ilona Nurmela]], eesti õigusteadlane (1976–) *[[Sulo Nurmela]], soome murdmaasuusataja (1908–1999) *[[Voldemar Nurmela]], eesti jurist (1915–2006) *[[Sulo Nurmeots]], eesti kultuuritegelane (1950–2021) *[[Maire Nurmet]], eesti majandusteadlane (1972–) *[[William Nurmet]], Eesti sõjaväelane (1914–1942) *[[Leena Nurmi]], soome murdmaasuusataja (1994–) *[[Niko Nurmi]], soome jõutõstja (1995–) *[[Paavo Nurmi]], soome jooksja (1897–1973) *[[Janne Nurmik]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Ragnar Nurmik]], (1975–) *[[Jari Nurminen]], soome võidusõitja (1961–) *[[Ahti Nurmis]], eesti laulja (1947–2003) *[[Boris Nurmiste]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1996) *[[Enn Nurmiste]], Eesti poliitik ja õpetaja (1894–1968) *[[Jevgeni Nurmla]], eesti mälumängur ja käsipallur (1959–) *[[Jaanus Nurmoja]], eesti ajakirjanik ja muusik (1967–) *[[Madis Nurms]], eesti teatrikunstnik (1984–) *[[Kaarel Nurmsalu]], eesti kahevõistleja (1991–) *[[Laura Nurmsalu]], eesti vibulaskur (1994–) *[[Sandra Nurmsalu]], eesti laulja (1988–) *[[Darnell Nurse]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Aaro Nursi]], eesti kliiniline logopeed (1982–) *[[Otto Nuschke]], Saksa poliitik ja ajakirjanik ning Saksa DV riigitegelane (1883–1957) *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]], Jordaania poliitik (1939–) *[[Branislav Nušić]], Serbia kirjanik ja ajakirjanik (1864–1938) *[[Egon Nuter]], eesti näitleja (1955–) *[[Paolo Nutini]], Šotimaalt pärit laulja (1987–) *[[Helbe Nutt]], eesti arstiteadlane (1940–1992) *[[Mart Nutt]], eesti poliitik (1962–2019) *[[Mihkel Nutt]], Eesti politseinik (1870–1924) *[[Jeff Nuttall]], inglise luuletaja, näitleja, kunstnik (1933–2004) *[[Paul Nuttall]], Suurbritannia poliitik (1976–) *[[Albert Nuude]], Eesti sõjaväelane (1904–1958) *[[Mati Nuude]], eesti poplaulja ja tõstja (1941–2001) *[[Rudolf Nuude]], eesti näitleja (1909–1980) *[[Jaan Nuudi]], eesti vaimulik ja koolijuht (1867–1938) *[[Harry Johann Nuudi]], eesti vaimulik (1894–1965) *[[Kristjan Jaak Nuudi]], eesti filmioperaator (1977–) *[[Mart Nuudi]], Eesti sõjaväelane (1889–1936) *[[Laura Nuudi-Da Silva]], eesti ujuja (1981–) *[[Poigo Nuuma]], eesti õigusteadlane (1932–2014) *[[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze, eesti räppar ja arvutimängu looja (1998–) *[[Jüri Nuust]], eesti põllumajandusteadlane (1936–1996) *[[Maie Nuust]], eesti immunogeneetik (1939–) *[[Ants Nuut]], eesti trombonist (1950–) *[[Arvo Nuut]], eesti filmioperaator ja -produtsent (1941–2021) *[[Ilmar Nuut]], eesti tehnikateadlane ja Eesti NSV riigitegelane (1923–) *[[Jüri Nuut]], eesti matemaatik (1892–1952) *[[Otto Nuut]], eesti loomakasvatusteadlane (1907–1996) *[[Tiina Nuuter]], eesti majandusteadlane (1950–) *[[Miia Nuutila]], soome näitleja (1972–) ==Nw== *[[Ego Nwodim]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1988–) ==Nõ== *[[Endel Nõgene]], eesti dirigent ja muusikaõppejõud (1950–) *[[Merlis Nõgene]], eesti endine ajakirjanik ja režissöör (1976–) *[[Paavo Nõgene]], Eesti ettevõtja ja riigiametnik (1980–) *[[Endrik Nõges]], eesti tehnikateadlane (1927–2006) *[[Mats Nõges]], eesti arst ja kultuuritegelane (1879–1973) *[[Peeter Nõges]], eesti hüdrobioloog (1957–) *[[Tiina Nõges]], eesti hüdrobioloog (1957–) *[[Tiit Nõges]], eesti põllumajandusteadlane (1916–1993) *[[Valter Nõges]], eesti õigusteadlane (1905–1941) *[[Jaanus Nõgisto]], eesti muusik (1956–) *[[Jan Erik Nõgisto]], eesti režissöör (1982–) *[[Inga Nõlvak]], eesti muusik ja muusikakriitik (1982–) *[[Jaak Nõlvak]], eesti geoloog (1944–) *[[Kristel Nõlvak]], eesti teatriteadlane *[[Kristi Nõlvak]], eesti võrkpallur (1989–) *[[Kusti Nõlvak]], eesti rannavõrkpallur (1991–) *[[Laura Nõlvak]], eesti näitleja (1980–) *[[Maris Nõlvak]], eesti näitleja (1995–) *[[Rainer Nõlvak]], eesti ettevõtja ja aktivist (1966–) *[[Arnu Nõmm]], Eesti sõjaväelane (1903–1942) *[[Brett Nõmm]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1994–) *[[Evald Nõmm]], eesti loomaarst (1906–1990) *[[Gerli Nõmm]], eesti režissöör ja stsenarist *[[Kaire Nõmm]], eesti arhitekt (1971–) *[[Karl-Romet Nõmm]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Ott Nõmm]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Reigo Nõmm]], eesti korvpallur (1989–) *[[Sven Nõmm]], eesti matemaatik (1973–) *[[Toe Nõmm]], eesti sõjaajaloolane (1953–2025) *[[Uno Nõmm]], eesti füüsik (1930–1988) *[[Aare Nõmme]], eesti poksija (1949–) *[[Martti Nõmme]], eesti suusahüppaja (1993–) *[[Aksel Nõmmela]], eesti jalgrattur (1994–) *[[Mari Nõmmela]], eesti kunstiajaloolane (1950–) *[[Rita Nõmmela]], eesti arstiteadlane, stomatoloog (1959–) *[[Ervin Jüri Nõmmera]], eesti poliitik (1900–1988) *[[Aili Nõmmik]] (kuni 1959 Varamäe), eesti telerežissöör *[[Alfred Nõmmik]], Eesti sõjaväelane (1905–1999) *[[Andres Nõmmik]], eesti ajaloolane *[[Anton Nõmmik]], eesti mullateadlane, agrokeemik (1882–1957) *[[August Nõmmik]], Eesti sõjaväelane (1903–1996) *[[August Nõmmik (metsavend)|August Nõmmik]], eesti metsavend (1922–1959) *[[Enn Nõmmik]], eesti näitleja (1962–) *[[Hans Nõmmik]], eesti põllumajandus- ja mullateadlane (1922–1995) *[[Maarja Nõmmik]], eesti maalikunstnik *[[Kaido Nõmmik]], Eesti poliitik (1969–) *[[Peet Nõmmik]], eesti vaimulik ja Vabadussõja veteran (1900–1947) *[[Raivo Nõmmik]], eesti jalgpallur (1977–) *[[Renee Nõmmik]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsupedagoog (1962–) *[[Riho Nõmmik]], eesti füüsik (1936–) *[[Salme Nõmmik]], eesti majandusgeograaf (1910–1988) *[[Sulev Nõmmik]], eesti näitleja, lavastaja ja tantsija (1931–1992) *[[Tiia-Mai Nõmmik]], eesti tõlkija *[[Tõnis Nõmmik]], Eesti sõjaväevaimulik (1933–2026) *[[Urmas Nõmmik]], eesti teoloog (1975–) *[[Ergo Nõmmiste]], eesti füüsik (1956–2019) *[[Ilme Nõmmisto]], eesti loomakasvatusteadlane (1938–2013) *[[Feliks Nõmmsalu]], eesti metsateadlane ja -tegelane (1926–1995) *[[Heli Nõmmsalu]], eesti põllumajandusteadlane (1957–) *[[Jaanus Nõmmsalu]], eesti võrkpallur (1981–) *[[Ants Nõmper]], eesti vandeadvokaat (1977–) *[[Evgen Nõštšuk]], Ukraina näitleja ja poliitik (1972–) *[[Andre Nõu]], eesti punkvokalist *[[Enn Nõu]], eesti kirjanik (1933–) *[[Helga Nõu]], eesti kirjanik (1934–) *[[Joosep Nõu]], eesti põllumajandusteadlane ja haridustegelane (1906–1999) *[[Kerli Nõu]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Madis Nõu]], eesti keemik (1897–1944) *[[Raimo Nõu]], eesti sporditegelane ja -ajakirjanik (1979–) *[[Anu Nõulik]], eesti alpinist (1963–) *[[Einvald Nõulik]], eesti kodu-uurija (1928–2023) *[[Uko Nõulik]], eesti alpinist (1974–) *[[Uko Nõulik juunior]], eesti alpinist (2006–) *[[Erika Nõva]], eesti arhitekt (1905–1987) *[[Roman Nõvandi]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (1914–1980) ==Nä== *[[Indrek Näkk]], eesti arhitekt (1972–2019) *[[Marjo Näkki]], soome ajakirjanik (1976–) *[[Leo Näpinen]], Eesti filosoof (1948–2026) *[[Kaili Närep]], eesti näitleja (1970–) *[[Laura Närhi]], soome laulja (1978–) *[[Eva Näripea]], eesti kunstiteadlane (1980–) *[[Neeme Näripä]], eesti klassikaline filoloog (1980–) *[[Robert Närska]], Eesti poliitik ja majandustegelane (1948–) *[[Joonas Nättinen]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Alar Nääme]], Eesti poliitik (1983–) *[[Risto Näätänen]], soome psühholoog (1939–2023) ==Nö== *[[Andreas Nödl]], Austria endine jäähokimängija (1987–) *[[August Nöschel]], füüsik (1809–1877) *[[Winfried Nöth]], saksa semiootik (1944–) *[[Christine Nöstlinger]], Austria lastekirjanik (1936–2018) *[[Norbert Növényi]], Ungari maadleja (1957–) ==Nü== *[[Alexander Nübel]], saksa jalgpallur (1996–) *[[Elmo Nüganen]], eesti lavastaja ja näitleja (1962–) *[[Saara Nüganen]], eesti näitleja (1992–) *[[Aleksander Nürnberg]], baltisaksa päritolu Eestimaa arhitekt (1890–1964) *[[Herbert Nürnberg]], Saksamaa poksija (1914–1995) *[[Jaan Nüssik]], eesti keemik (1931–2020) *[[Christiane Nüsslein-Volhard]], saksa bioloog (1942–) ==Ny== *[[Carl Nyberg]], rootsi leiutaja, tööstur ja lennunduspioneer (1858–1939) *[[Karen Nyberg]], Ameerika Ühendriikide insener ja endine NASA astronaut (1969–) *[[Tomi Nybäck]], Soome maletaja (1985–) *[[Ole Nydahl]], taani budistlik õpetaja (1941–2026) *[[Robert Nye]], inglise luuletaja (1939–2016) *[[Franz Nyenstede]], Liivimaa kroonik (1540–1622) *[[Julius Nyerere]], Tansaania poliitik (1922–1999) *[[Anders Nygren]], rootsi teoloog ja vaimulik (1890–1978) *[[Benjamin Nygren]], Rootsi jalgpallur (2001–) *[[Bengt Nyholm]], rootsi jalgpallur (1930–2015) *[[Sven Nykvist]], rootsi filmioperaator (1922–2006) *[[Boris Nykänen]], Eesti politseinik (1897–1993) *[[Matti Nykänen]], Soome suusahüppaja (1963–2019) *[[William Nylander]], Rootsi-Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Emma Nylén]], Rootsi muusik (1977–) *[[Felix Nylund]], Soome skulptor (1878–1940) *[[Gustav Reinhold Nyländer]], Eesti misjonär ja keeleteadlane (suri 1825) *[[Nikolai Nyländer]], Eesti päritolu fotograaf (1902–1981) *[[Elmar Gustaf Nyman]], eestirootsi politoloog (1919–) *[[Joni Nyman]], Soome poksija (1962–) *[[Lena Nyman]], rootsi teatri- ja filminäitleja (1944–2011) *[[Michael Nyman]], Briti helilooja, pianist, libretist ja muusikateadlane (1944–) *[[Roman Nyman]], eesti kunstnik (1881–1951) *[[Katrin Merike Nyman-Metcalf]], eesti õigusteadlane (1963–) *[[Allan Nyom]], Kameruni jalgpallur (1988–) *[[Gustav Nyquist]], rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Michael Nyqvist]], rootsi näitleja (1960–2017) *[[Claudia Nystad]], saksa suusataja (1978–) *[[Knut Nystedt]], norra helilooja (1915–2014) *[[Ann-Christine Nyström]], soome laulja (1944–2022) *[[Marie Nyswander]], Ameerika Ühendriikide psühhiaater (1919–1986) *[[Filipe Nyusi]], Mosambiigi poliitik (1959–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|N, Biograafiad]] 8rryd36f6m4mjq9qfhz6l7aho9iw2qo 0 30568 7230713 7230391 2026-09-08T07:34:59Z Neptuunium 58653 infokasti parandused, varsti tuleb veel 7230713 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Sulev Vahtre | pilt = | pildiallkiri = | sünninimi = Sulev Vinkmann | sünniaeg = {{sünniaeg|1926|7|7}} | sünnikoht = [[Laiuse vald (Laiuse kihelkond)|Laiuse vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2007|8|31|1926|7|7}} | surmakoht = [[Tartu]] | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = eestlane | tegevusala = [[Eesti ajalugu]], [[kroonika]]kirjutus, [[agraarajalugu]], [[ajalooline demograafia]], [[Kirikuajalugu|kiriku-]] ja [[kultuuriajalugu]] ning [[Liivimaa ristisõda]] | töökoht = {{Lihtloend| * [[Tartu Õpetajate Seminar]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]] * [[Tartu Ülikool]] }} | haridus = [[Tartu Kommertsgümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Riiklik Ülikool]] | doktoritöö = "Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348) ajalooallikana" (1955) | doktoritöö_juhendaja = | doktoritöö_silt = Kandidaadiväitekiri | tuntumad_tööd = {{Lihtloend| * "Eestimaa talurahvas hingeloenduste andmeil (1782–1858)" (1973) * "Jüriöö" (1980) * "[[Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227]]" (1990) * "[[Eesti ajalugu (raamatusari)|Eesti ajalugu]]" IV-VI (peatoim) }} | tuntud_õpilased = [[Heldur Palli]], [[Mati Laur]], [[Margus Laidre]], [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]], [[Tõnis Lukas]], [[Andres Andresen]], [[Aivar Põldvee]], [[Janet Laidla]] | tunnustus = ''[[Sulev Vahtre#Tunnustus|Loend...]]'' | abikaasa = Idi-Alice Ramm (a. 1951) | lapsed = [[Silver Vahtre]], [[Lauri Vahtre]] | autogramm = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = {{Infokast ametiisik |manusta=jah }} }} '''Sulev Vahtre''' ([[1937]]. aastani '''Vinkmann'''; [[7. juuli]] [[1926]] – [[31. august]] [[2007]]) oli eesti [[ajaloolane]], [[Tartu Ülikool]]i professor ja ühiskonnategelane. Vahtre oli 20. sajandi teise poole üks mõjukamaid Eesti ajaloo uurijaid ja õpetajaid. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid Eesti keskaegsed kroonikad, [[agraarajalugu]], [[ajalooline demograafia]], [[kirikuajalugu]] ja [[kultuuriajalugu]]. Ta taastas 1989. aastal Tartu Ülikoolis Eesti ajaloo õppetooli ning juhtis seda kuni 1993. aastani.<ref name="TÜRfond">{{Netiviide |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/134dcc2e-ea5b-4223-a872-7a9d1cdbbc83/download |pealkiri=Fond 186. Vahtre, Sulev. Inventarinimistu |väljaanne=Tartu Ülikooli Raamatukogu |vaadatud=12.07.2026}}</ref> == Elulugu == === Lapsepõlv ja haridustee === Sulev Vahtre sündis Põhja-[[Tartumaa]]l [[Laiuse vald (Laiuse kihelkond)|Laiuse vallas]]. Tema isa Heinrich Vahtre, 1937. aastani Vinkmann, osales kohalikus seltsi- ja kultuurielus. Ema Elise Vahtre, neiupõlvenimega Möllerson, kujundas kodus kristlikku ning haridus- ja kultuurilembest vaimsust. Vahtre õppis [[Kivijärve]] algkoolis ning oli majanduslikel põhjustel aastatel 1939–1940 [[Paldiski]]s kaubandusõpilane. Aastatel 1940–1943 õppis ta [[Tartu Kommertsgümnaasium]]is. Tema esimene kirjatöö „Sõjasuvi Laiusel“ ilmus 1942. aastal ajalehes [[Postimees]].<ref name="TÜRfond"/> 1943. aastal katkestas Vahtre õpingud, sest tema kaks vanemat venda olid sõjas langenud ja isatalu vajas tööjõudu. 1944. aasta sügisel liitus ta löögiüksusega [[Admiral Pitka]], millega püüti korraldada [[Tallinn]]a kaitsmist pealetungiva [[Punaarmee]] eest. Organiseeritud vastupanuni ei jõutud ning Vahtre naasis kodutallu.<ref name="TÜRfond"/> 1945. aastal jätkas ta õpinguid Tartu Arve- ja Plaanindustehnikumis, endises Tartu Kommertsgümnaasiumis, mille lõpetas 1947. aastal. Samal aastal astus ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikku Ülikooli]] ajalugu õppima. Tema olulisemad õppejõud olid [[Arno Rafael Cederberg]]i õpilased [[Rudolf Kenkmaa]], [[Julius Madisson]] ja [[Jaan Konks]].<ref name="TÜRfond"/> Vahtre lõpetas ülikooli 1952. aastal diplomitööga [[Prantsuse revolutsioon]]i agraarsuhetest. Sama aasta suvel töötas ta lühikest aega [[Tartu Õpetajate Seminar]]is õppejõuna ning jätkas seejärel õpinguid aspirantuuris.<ref name="TÜRfond"/> === Akadeemiline karjäär === 1955. aastal kaitses Vahtre kandidaadiväitekirja „Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348) ajalooallikana“. Väitekiri sisaldas kroonika eestikeelseid tõlkeid, allikakriitilist analüüsi ja kommentaare. Uurimus ilmus 1960. aastal raamatuna „Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348)“ ning äratas ka [[Paul Johansen]]i tähelepanu.<ref name="TÜRfond"/> Pärast väitekirja kaitsmist asus Vahtre Tartu Riikliku Ülikooli NSV Liidu ajaloo kateedri õppejõuks. 1962. aastal sai temast dotsent. Ta õpetas ajaloo allikaõpetust, Eesti vanemat ajalugu ning aeg-ajalt ka Venemaa vanemat ajalugu. Aastatel 1971–1972 töötas Vahtre põhikohaga [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut|Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi]] vanemteadurina. Ta kaitses 1971. aastal doktoriväitekirja 18. ja 19. sajandi [[hingeloendus]]te allikalise väärtuse ja Eesti talurahva ajaloolise demograafia teemal. Täiendatud uurimus ilmus 1973. aastal raamatuna „Eestimaa talurahvas hingeloenduste andmeil (1782–1858)“. 1974. aastal sai Vahtrest ajalooprofessor.<ref name="teaduspreemiad">{{Netiviide |url=https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/05/tp_2004.pdf |pealkiri=Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2004 |väljaanne=Eesti Teaduste Akadeemia |lehekülg=21–26 |vaadatud=12.07.2026}}</ref> 1989. aasta 1. aprillil taastati Vahtre algatusel Tartu Ülikoolis iseseisev Eesti ajaloo õppetool. Vahtre oli selle esimene juhataja kuni 1993. aastani, mil ta sai emeriitprofessoriks.<ref name="Tartu">{{Netiviide |url=https://www.tartu.ee/en/node/5136 |pealkiri=Sulev Vahtre |väljaanne=Tartu linn |vaadatud=12.07.2026}}</ref> Ta jätkas magistritööde juhendamist 2006. aastani. === Teadustöö === Vahtre uuris Eesti kesk- ja varauusaegseid kroonikaid, talurahva ajalugu, agraarsuhteid, ajaloolist demograafiat, rahvastiku liikumist, kiriku- ja kultuuriajalugu ning Eesti muistset vabadusvõitlust. Ta avaldas üle 200 teaduspublikatsiooni.<ref name="teaduspreemiad"/> 1980. aastal ilmus tema uurimus „Jüriöö“, milles käsitleti [[Jüriöö ülestõus]]u muistse vabadusvõitluse jätku ja epiloogina ning analüüsiti ülestõusu poliitilisi ja ühiskondlikke põhjuseid. Teose eest pälvis Vahtre 1990. aastal [[Arthur Puksovi fond]]i preemia.<ref name="teaduspreemiad"/> 1990. aastal ilmunud raamatus „Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227“ käsitles Vahtre Eesti ala vallutamist, muistse ühiskonna poliitilist arengutaset ja [[Liivimaa ristisõda|13. sajandi vabadusvõitlust]]. Raamatus pööras ta suurt tähelepanu ajalooallikatele ja varasemate käsitluste uurimisloole. Vahtre koostas ja toimetas mitmeid Eesti ajaloo üldkäsitlusi. Ta oli teoste „Eesti ajalugu. Kronoloogia“ ja „Eesti ajalugu elulugudes“ koostaja ning koguteose „[[Eesti ajalugu (1935–2010)|Eesti ajalugu]]“ IV, V ja VI köite peatoimetaja. V köide ilmus 2010. aastal pärast tema surma.<ref name="TÜRfond"/> Vahtre õpilaste hulka kuulusid teiste seas [[Heldur Palli]], [[Mati Laur]], [[Margus Laidre]], [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]], [[Tõnis Lukas]], [[Andres Andresen]], [[Aivar Põldvee]] ja [[Janet Laidla]]. Tema õpetus ja isiklik eeskuju mõjutasid mitut põlvkonda Eesti ajaloolasi.<ref name="Sirp">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/sulev-vahtre-7-vii-1926-31-viii-2007/ |pealkiri=Sulev Vahtre 7. VII 1926 – 31. VIII 2007 |väljaanne=Sirp |aeg=7.09.2007 |vaadatud=12.07.2026}}</ref> === Tegevus Tartu Ülikoolis === Vahtre oli üks [[Tartu Ülikooli ajalooring]]i pikaajalisemaid juhendajaid. Koos [[Helmut Piirimäe]] ja teiste õppejõududega aitas ta ajalooringist kujundada rahvusliku mõtte ja vabama ajalookäsitluse keskuse. 1979. aastal algatas Vahtre Tartu Ülikooli ajalooõppejõudude ja lõpetajate iga-aastased jalgpallivõistlused. Ta oli õppejõudude võistkonna 13-kordne kapten.<ref name="jalgpall">Sulev Vahtre. „Ajaloolased jalgpallimurul“. – ''Kleio'', 1996, nr 2, lk 53.</ref> Võistlused kujunesid ajaloo-osakonna traditsiooniks ning meelitasid kohale arvukalt pealtvaatajaid.<ref>{{Netiviide |url=https://www.vooremaa.ee/ajalooprofessor-sulev-vahtre-peab-laiuset-uheks-eestimaa-kultuurikantsiks/ |pealkiri=Ajalooprofessor Sulev Vahtre peab Laiuset üheks Eestimaa kultuurikantsiks |väljaanne=Vooremaa |aeg=31.07.2006 |vaadatud=12.07.2026}}</ref> Nõukogude ajal jäi Vahtre oma rahvuslikele ja demokraatlikele põhimõtetele kindlaks ega astunud [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistlikku parteisse]]. Seetõttu ei olnud tal võimalik saada NSV Liidu ajaloo kateedri juhatajaks ning tema edasised karjäärivõimalused olid piiratud. 1980. aastate lõpul ähvardas teda professori kohalt kõrvaldamine. === Ühiskondlik tegevus === [[Laulev revolutsioon|Laulva revolutsiooni]] ajal osales Vahtre aktiivselt Eesti iseseisvuse taastamise liikumises. Ta oli üks [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i asutajaliikmeid ning nõudis 1988. aasta [[Tartu muinsuskaitsepäevad]]el avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.<ref name="TÜRfond"/> Vahtre osales 1988. aastal [[Õpetatud Eesti Selts]]i taastamises. 1989. aastal toimetas ta [[Mart Laar]]i, [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk|Heiki Valgu]] teost „Kodu lugu“, mis esitas Eesti ajalugu nõukogudeaegsest käsitlusest erinevast rahvuslikust vaatepunktist. 1989. aastal valiti Vahtre [[Eesti Kodanike Komitee]] juhatusse. Ta oli [[Eesti Kongress]]i liige ning aastatel 1991–1992 [[Põhiseaduse Assamblee]] liige.<ref name="KKK">„Kes? Mis? Kus?“. Tallinn, 2008, lk 188.</ref><ref name="Tartu"/> == Isiklikku == Sulev Vahtre abiellus 1951. aastal Idi-Alice Rammiga (1926–2018). Nende pojad on kunstnik ja lavastuskunstnik [[Silver Vahtre]] ning ajaloolane, kirjanik ja poliitik [[Lauri Vahtre]]. Vahtre kuulus [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i.<ref name="Sirp"/> Alates 1992. aastast oli ta [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] ja hiljem [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] liige. Sulev Vahtre suri 31. augustil 2007 Tartus. Ta on maetud [[Raadi kalmistu]]le. Tema isikuarhiivi andis perekond 2008. aastal üle [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]le.<ref name="TÜRfond"/> == Tunnustus == * 1990 – [[Arthur Puksovi auhind]]<ref name="teaduspreemiad"/> * 1990 – [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] * 1991 – [[Balti Ajaloo Komisjon]]i korrespondentliige<ref name="teaduspreemiad"/> * 1997 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|903}}</ref> * 1999 – [[Avatud Eesti Fond]]i iseseisvuspäevapreemia<ref name="teaduspreemiad"/> * 2000 – [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler<ref name="Tartu"/> * 2001 – [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal |pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid |väljaanne=Tartu Ülikool |vaadatud=12.07.2026}}</ref> * 2001 – [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige<ref name="teaduspreemiad"/> * 2004 – Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest<ref name="teaduspreemiad"/> == Teoseid == * „Ajalooalaseid töid. ÜTÜ ajalooringi kogumik 1“. Tartu, 1962. Vastutav toimetaja. * „Ajalooalaseid töid. ÜTÜ ajalooringi kogumik 3“. Tartu, 1967. Vastutav toimetaja. * „Balti kroonikad ja nende osa eesti rahva mineviku valgustamisel“. – „Eesti kirjanduse ajalugu“, I köide. Tallinn, 1965, lk 91–104. * „Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348)“. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960. Tõlkija ja kommenteerija. * „Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni“. Tartu: [[Ilmamaa]], 2003. ISBN 9985-77-062-5. Peatoimetaja. * „Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani“. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9. Peatoimetaja. * „Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“. Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-142-7. Peatoimetaja. * „Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast“. Tallinn: [[Olion]], 1997. ISBN 9985-66-081-1. Koostaja. * „Eesti ajalugu. Kronoloogia“. Tallinn: Olion, 1994. ISBN 5-460-00228-1. Koostaja. * „Eesti ajalugu. Kronoloogia, 13 000 eKr – 2006“. Tallinn: Olion, 2007. ISBN 978-9985-66-508-4. Koostaja. * „Eesti ala mõisate nimestik“. Koostanud [[Vello Naber]]. Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1981. Toimetaja. * „Eesti ala mõisate nimestik“. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Tallinn: Eesti Raamat, 1984. Toimetaja. * „Eesti talurahva ajalugu I“. Peatoimetaja [[Juhan Kahk]]. Tallinn: Olion, 1992. Kaasautor. * „Eestimaa talurahvas hingeloenduste andmeil (1782–1858). Ajaloolis-demograafiline uurimus“. Tallinn: Eesti Raamat, 1973. * „Eesti NSV ajaloo küsimusi 7“. Tartu, 1972. Vastutav toimetaja. * „Hingeloendused Eestimaa kubermangus (1782–1858) ja nende andmed talurahva ajaloo allikana“. Tartu, 1970. Doktoriväitekiri. * „Ilmastikuoludest Eestis XVIII ja XIX sajandil (kuni 1870. a) ja nende mõjust põllumajandusele ning talurahva olukorrale“. Tartu, 1970. * „Jüriöö. 1343. a ülestõus“. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. * „Kodu lugu I–II“. Autorid Mart Laar, Lauri Vahtre ja Heiki Valk. [[Loomingu Raamatukogu]], nr 40–41, 1989. Toimetaja. * „Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348) ajalooallikana“. Tartu, 1955. Kandidaadiväitekiri. * „Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227“. Tallinn: Olion, 1990. ISBN 5-450-01313-2. * „Rahvastiku liikumisest Eestimaa kubermangus XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel“. – „Ajaloo järskudel radadel. Pühendusteos Hans Kruusi 75. sünnipäevaks“. Tallinn, 1966, lk 56–83. * „Talurahva sooline koostis Eestis XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel: 1782–1858“. Tartu, 1970. * „Talurahva sotsiaalsest struktuurist Eestimaa kubermangus feodalismi lõpuperioodil hingeloenduste andmetel“. Tartu, 1970. * „Tartu Ülikooli ajalugu 1632–1982“. Peatoimetaja [[Karl Siilivask]]. Tallinn: Perioodika, 1985. Kaasautor. * „Õigus ajaloole“. Koostanud [[Priit Raudkivi]], toimetanud Leino Pahtma. Tartu: Ilmamaa, 2026. ISBN 978-9985-77-927-9.<ref name="Oigus">{{Netiviide |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/sulev-vahtre-oigus-ajaloole |pealkiri=Õigus ajaloole |väljaanne=Ilmamaa |vaadatud=12.07.2026}}</ref> == Mälestuse jäädvustamine == 2001. aastal ilmus Vahtre 75. sünnipäevaks pühendusteos „Muinasaja loojangust omariikluse läveni“, mille koostas [[Andres Andresen]]. Pärast Vahtre surma ilmus 2008. aastal tema mälestusteraamat „Koolis, elukoolis ja ülikoolis. Sulev Vahtre memuaarid“, mille toimetas [[Lauri Vahtre]]. 2026. aastal, Vahtre 100. sünniaastapäeva aastal, ilmus [[Eesti mõttelugu|„Eesti mõtteloo“]] sarja 188. köitena tema artiklite, usutluste ja mälestuste kogumik „Õigus ajaloole“. Kogumiku koostas [[Priit Raudkivi]].<ref name="Oigus"/> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Tiit Rosenberg]]. „Ajaloolane ja aeg. Sulev Vahtre 75“. – „Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks“. Koostanud Andres Andresen. Tartu, 2001, lk 13–36. ISBN 9985-9178-8-X. * „Koolis, elukoolis ja ülikoolis. Sulev Vahtre memuaarid“. Toimetanud Lauri Vahtre, järelsõna Silver ja Lauri Vahtre. Laiuse: Laiuse Raamatukogu, 2008. ISBN 978-9949-15-645-0. * Priit Raudkivi. „Vabadus ei tule tuulest“. – Sulev Vahtre, „Õigus ajaloole“. Tartu: Ilmamaa, 2026. == Välislingid == * [https://vikerraadio.err.ee/1610060219/eesti-lugu-sulev-vahtre-100 „Eesti lugu. Sulev Vahtre 100“], [[Vikerraadio]], 4. juuli 2026 {{DEFAULTSORT:Vahtre, Sulev}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Medievistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2007]] cqrwv5lrbsccdwk384nti8ih2t31cuk 0 34362 7230714 7106776 2026-09-08T07:36:52Z Hannesvalk 176021 /* Sabotaaž Nord Stream torujuhtmele */ 7230714 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}}{{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[File:Nordstream.png|pisi|püsti=1.9|{{center|Nord Streami torustiku kulg}}]] '''Nord Stream''' ([[vene keel]]es Северный поток – 'põhjavoog'; varasem nimi '''Põhja-Euroopa gaasitorustik'''; ka '''Läänemere maagaasitorustike süsteem''') on avamere maagaasitorustike süsteem [[Venemaa]]lt [[Saksamaa]]le. See sisaldab kahte torustike süsteemi, mis kulgevad [[Viiburi]]st Lubminini [[Greifswald]]i lähedal ja moodustavad algse Nord Streami, ning kahte ehitatavat torustike süsteemi, mis kulgevad [[Ust-Luga]]st Lubminini, nimetatakse Nord Stream 2. Lubminis on torustikud ühendatud OPAL-torustike süsteemiga [[Tšehhi]] piiril asuva Olbernhau ja NEL-liin Rehdenini [[Bremen]]i lähedal.<ref name="ms" /> Nord Streami omanik ja haldaja on Nord Stream AG, mille enamusaktsionär on Venemaa riigifirma [[Gazprom]], ning Nord Stream 2 omanik ja haldaja on [[Gazprom]]i 100% kuuluv tütarettevõte Nord Stream 2 AG.<ref name="jg" /><ref name="nord-strea">{{Netiviide |autor= |url=http://www.gazprom.de/projects/nord-stream2/ |pealkiri=Nord Stream 2 Neue Exportpipeline für Gaslieferungen aus Russland nach Europa durch die Ostsee |keel=saksa |väljaanne=gazprom.de |aeg=2020-11-22 |vaadatud=2020-11-22 |arhiivimisaeg=2020-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201202231942/http://www.gazprom.de/projects/nord-stream2/ |url-olek=ei tööta}}</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/71243/mihkelson-nord-stream-kahandab-eli-julgeolekut Mihkelson: Nord Stream kahandab ELi julgeolekut] Postimees, 19.01.2009</ref><ref name="7-9">{{Netiviide |autor=Marko Troon |url=http://dx.doi.org/10.15155/re-124 |pealkiri=Breakthrough Technologies and Incremental Innovation: the Edge of Innovation in Oil and Gas industry, Level of R&D expenditure Versus Results in the Energy Companies |aasta=2007-2009 |väljaanne=DOI:[http://dx.doi.org/10.15155/re-124 10.15155/re-124]}}</ref> Nord Streami projekte on kritiseerinud nii Ameerika Ühendriigid kui ka mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid. Kriitikud on osutanud, et gaasijuhtmed suurendavad Venemaa mõjuvõimu Euroopas (muutes Saksamaa sõltuvaks poliitiliselt ebausaldusväärse Venemaa gaasist)<ref>{{Netiviide |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-54070046 |pealkiri=Nord Stream 2: Why Germany may pull plug on Russian pipeline |autor=Damien McGuiness |aeg=9. september 2020 |vaadatud=23. novembril 2020 |keel=inglise |väljaanne=[[BBC]]}}</ref> ja nõrgestavad lisaks Ukrainat.<ref>{{Netiviide |url=https://www.economist.com/the-economist-explains/2018/08/07/why-nord-stream-2-is-the-worlds-most-controversial-energy-project |pealkiri=The Economist explains - Why Nord Stream 2 is the world’s most controversial energy project |autor=H. T. |aeg=7. august 2018 |vaadatud=23. novembril 2020 |väljaanne=The Economist}}</ref> [[File:NorthStream.png|pisi|420px]] == Nord Stream 1 == {{teekaart}} Ehitus algas [[2010]]. aasta aprillis [[Rootsi]] majandusvetes [[Gotland]]i lähistel. Nord Streami (tuntud ka kui Nord Stream 1) esimene torustik paigaldati [[2011]]. aasta maiks ja see avati [[8. november|8. novembril]] [[2011]]. Teine Nord Streami torustik paigaldati aastatel 2011–2012 ja see avati [[8. oktoober|8. oktoobril]] 2012. 1222 km pikkune Nord Stream on maailma pikim merealune maagaasitorustike süsteem.<ref>{{Netiviide |url=https://www.nord-stream.com/de/wer-wir-sind/ |pealkiri=Wer wir sind |aeg=2016-11-01}}</ref> Nord Streami aastane koguvõimsus on 55 miljardit m³ gaasi ja Nord Stream 2 lisamine eeldatavasti kahekordistab läbilaskevõime 110 miljardile m³.<ref name="ms">Michael Sander: ''Auswirkungen der strukturellen Rahmenbedingungen auf die Verhandlungen zur Nord Stream Pipeline und zum Gasfeld Ûžno Russkoe''. In: ''Deutsch-russische Beziehungen im Gassektor: Wirtschaftliche Rahmenbedingungen, Interorganisationsnetzwerke und die Verhandlungen zur Nord Stream Pipeline''. Nomos, Baden-Baden 2012, ISBN 978-3-8329-6581-5, S. 166 ff.</ref> Tavaliselt nimetatakse Nord Streamiks [[Viiburi]] ja [[Greifswald]]i vahel asuvat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peal asuvat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas.<ref>[https://www.postimees.ee/101194/ojuland-nord-stream-peab-arvestama-eesti-huvidega Ojuland: Nord Stream peab arvestama Eesti huvidega] Postimees, 31.03.2009</ref> Töö torustiku ettevalmistamiseks sai alguse [[1997]], kui [[Gazprom]] ja Soome naftaettevõte [[Neste]] (1998. aastal ühinesid Imatran Voimaga, moodustades [[Fortum]]i, mis 2004. aastal eraldus taas Fortumiks ja Nesteks) moodustasid ühisettevõtte [[North Transgas Oy]], maagaasi rajatiste ehitamiseks ja käitamiseks. Saksamaa-poolne partner oli [[Ruhrgas]] (hiljem [[E.ON]], mis jagunes veel hiljem E.ON-iks ja Uniperiks).Aastal [[1998]] uuriti võimalust, et juhe kulgeb läbi [[Soome]], [[Rootsi]], [[Taani]] ja [[Saksamaa]] [[erimajandusvöönd]]i, ning tehti juhtme teostatavuse uuring. Kaaluti mitut trassi, sealhulgas selliseid, mis sisaldavad maapealseid osi Soome ja Rootsi territooriumil.<ref name="ms" /> *[[2001]]. aasta [[24. aprill]]il sõlmisid [[Gazprom]], Ruhrgas, [[Wintershall]] ja Fortum gaasijuhtme projekteerimise kokkuleppe, mille täitmine vajas sobiva poliitilise olukorra teket.<ref name="T2jnD">Whist, Bendik Solum (2008) "Nord Stream: Not Just a Pipeline". Lysacker: Fridtjof Nansen Institute, lk. 5-20</ref> *[[18. november|18. novembril]] [[2002]] kinnitas Gazpromi korralduskomitee projekti elluviimise ajakava. [[2005]]. aasta mais loobus [[Fortum]] projektist ja müüs osaluse North Transgasis Gazpromile. Selle tulemusena sai Gazprom North Transgas Oy ainukeseks aktsionäriks. Venemaa riiklik gaasimonopol [[Gazprom]] teatas kavast ehitada 1200&nbsp;km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris [[2002]].<ref name="CQShC">[[Svensk Sjöfarts Tidning]] 2002, nr 24</ref> *8. septembril 2005 allkirjastasid Gazprom, BASF ja E.ON Põhja-Euroopa gaasitorustiku ehitamise põhilepingu. 30. novembril 2005 asutati Šveitsis Zugis Põhja-Euroopa gaasitorustiku ettevõte (hiljem ümber nimetatud Nord Stream AG-ks). Babajevo linnas Venemaa maismaal asuva toitetorustiku (Gryazovets – Viiburi gaasitorustik) maismaaosa ehitust alustas Gazprom detsembris [[2005]].<ref name="eex4U">[[Scandinavian Shipping Gazette]]'i uudised nr 45/05</ref> Toitetorustik valmis 2010. aastaks.<ref name="Spiegel_2005">Alexander Schwabe, Carsten Volkery: [http://www.spiegel.de/politik/deutschland/0,1518,389956,00.html ''Schröder verrubelt seinen Ruf'']. In: Spiegel Online, 12. Dezember 2005</ref> *4. oktoobril 2006 nimetati torujuhe ja käitav ettevõte ametlikult ümber Nord Stream AG-ks. Pärast Nord Stream AG asutamist edastati kogu torustiku projektiga seotud teave, sealhulgas [[1998]]. aasta merepõhja uuringu tulemused, North Transgas-i uuele ettevõttele ja 2. novembril 2006 likvideeriti North Transgas ametlikult.<ref name="ms"/> [[Keskkonnamõju]] hindamine algas [[16. november|16. novembril]] [[2006]] nii Venemaale, Soomele, Rootsile, Taanile kui ka Saksamaale kui päritolupooltele (riikidele, kelle majandusvöönditest ja/või territoriaalvetest torujuhe kavatsetakse läbi viia). Samuti informeeriti Poolat, Lätit, Leedut ja Eestit kui mõjutatud pooli.<ref>[https://www.err.ee/454701/eesti-tegi-markusi-gaasijuhtme-nord-stream-rajamise-kohta Eesti tegi märkusi gaasijuhtme Nord Stream rajamise kohta] ERR, 15.02.2007</ref> Piiriülese keskkonnamõju hindamise lõpparuanne esitati 9. märtsil 2009.<ref name="jg">Jonas Grätz: ''Russland als globaler Wirtschaftsakteur: Handlungsressourcen und Strategien''. Oldenbourg Wissenschaftsverlag, München 2013, ISBN 978-3-486-72126-3, S. 187 f.</ref> *19. märtsil 2007 palkas Nord Stream AG torustiku üksikasjalikuks projekteerimiseks Itaalia ettevõtte Snamprogetti, Saipemi tütarettevõte. Ehitustööde kohta kirjutati Saipemiga märgukiri alla 17. septembril 2007 ja leping sõlmiti 24. juunil 2008. 25. septembril 2007 sõlmiti torude tarnelepingud torutootjatega EUROPIPE ja OMK ning 18. veebruaril 2008 betooniga katmise ja logistikateenuste leping sõlmiti EUPEC PipeCoatings SA-ga. Teise liini tarnelepingud sõlmiti OMK, Europipe ja Sumitomo Heavy Industries'iga 22. jaanuaril 2010. 30. detsembril 2008 sõlmiti tarneleping Rolls-Royce plc-ga ning 8. jaanuaril 2009 Royal Boskalis Westminster ja Taani süvendustööde ettevõtja Rohde Nielsen A / S sõlmiti leping seoses merepõhja süvendamise ühisettevõtega.<ref name="ms" /><ref>[https://www.err.ee/463403/ametkondlikuks-kasutamiseks-moeldu-oli-avalikult-kattesaadav Ametkondlikuks kasutamiseks mõeldu oli avalikult kättesaadav] ERR, 23.09.2007</ref> Leping Gasunie konsortsiumi neljanda partneriks võtmise kohta allkirjastati 6. novembril 2007. 10. juunil 2008 kanti Gasunie aktsionäride registrisse. 1. märtsil 2010 allkirjastas Prantsuse energiaettevõte GDF Suez Gazpromiga vastastikuse mõistmise memorandumi 9% osaluse omandamiseks projektis. Tehing lõpetati 2010. aasta juulis. *2008. aasta augustis palkas Nord Stream AG konsultandiks Soome endise peaministri, kes aitab kiirendada protsessi Soomes ning oli ühenduslüliks Nord Streami ja Soome ametivõimude vahel.<ref>[https://www.err.ee/467907/nord-streami-uurimislaev-viibis-eesti-majandusvoondis Nord Streami uurimislaev viibis Eesti majandusvööndis] ERR, 15.01.2008</ref> *21. detsembril 2007 esitas Nord Stream AG Rootsi valitsusele taotlusdokumendid torustiku ehitamiseks Rootsi majandusvööndis. 12. veebruaril 2008 lükkas Rootsi valitsus tagasi konsortsiumi taotluse, mille ta pidas puudulikuks. Uus taotlus esitati hiljem. 20. oktoobril 2009 sai Nord Stream ehitusloa torustiku ehitamiseks Taani vetesse. 5. novembril 2009 andsid Rootsi ja Soome ametiasutused loa torustiku paigaldamiseks oma majandusvööndisse. Lõuna-Soome piirkondlik riiklik haldusagentuur andis 22. veebruaril 2010 välja lõpliku keskkonnaloa, mis lubas ehitada torustiku Soome lõigu. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada [[kompressorjaam]], mille vastu on teravalt võtnud sõna [[Rootsi peaminister]] [[Göran Persson]] ja ka Rootsi üldsus.<ref name="nIecx">Panjuškin, Valeri. Zogar, Mihhail (2008) "Gazprom: Venemaa relv". Steamar, Tallinn.</ref><ref>[https://www.err.ee/457739/parts-ei-pea-vajalikuks-laanemere-gaasitrassi-haru-eestisse Parts ei pea vajalikuks Läänemere gaasitrassi haru Eestisse] ERR, 03.05.2007</ref><ref>[https://www.err.ee/461111/neli-riiki-paluvad-elilt-raha-nord-streami-alternatiivile Neli riiki paluvad ELilt raha Nord Streami alternatiivile] ERR, 24.07.2007</ref> [[Fail:Nord Stream ceremony.jpeg|pisi|Nord Streami avamise tseremoonia]] 15. jaanuaril 2010 alustati Soome lahe lähedal Viiburis Portovaya kompressorjaama ehitamist. Torustiku esimene toru paigaldati 6. aprillil 2010 Rootsi majandusvööndis Castoro Sei laevaga. Lisaks Castoro Seile kaasati torude paigaldamisse ka Castoro 10 ja Solitaire. Torustiku ehitust alustati ametlikult 9. aprillil 2010 Portovaja lahes. Esimese osa paigaldamine viidi lõpule 4. mail 2011 (paigaldati viimane toru), samas kui kõik esimese osa veealused tööd lõpetati 21. juunil 2011. Augustis 2011 oli Nord Stream ühendatud OPAL-gaasitorustiku süsteemiga. Esimene gaas pumbati esimesse torusse 6. septembril 2011.<ref name="ns-1">{{Netiviide |url=https://www.nord-stream.com/de/presse-info/pressemitteilungen/durch-die-nord-stream-pipeline-wurde-im-jahr-2018-ein-rekordvolumen-von-588-milliarden-kubikmeter-erdgas-transportiert-504/ |pealkiri=Pressemitteilung Nord Stream |aeg=2019-01-21}}</ref> '''Gaasijuhtme käivitamine''' Nord Streami gaasijuhe käivitati 8. novembril 2011. Avamisel olid kohal riigijuhid, näiteks Saksamaa liidukantsler [[Angela Merkel]], Vene Föderatsiooni president [[Dmitri Medvedev]], Prantsusmaa ja Hollandi peaministrid [[François Fillon]] ja [[Mark Rutte]] ning Euroopa Liidu Komisjoni energeetikavolinik [[Günther Oettinger]].<ref name="ZNb4M">[http://uudised.err.ee/?06238537 Medvedev ja Merkel avasid Nord Streami gaasijuhtme. ERR uudised]</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.nord-stream.com/de/presse-info/pressemitteilungen/nord-stream-schaetzt-projektkosten-auf-74-milliarden-euro-126/ |pealkiri=Pressemitteilung Nord Stream |aeg=2008-03-29}}</ref> == Nord Stream 2 == [[Fail:Nord Stream 2.jpg|pisi|Nord Stream 2]] Nord Stream 2 paigaldamine viidi läbi aastatel 2018–2019 ning enne töö peatanud USA sanktsioonide kehtestamist pidi see tööle hakkama 2020. aasta keskel.<ref>{{Netiviide |autor= |url=https://www.welt.de/politik/ausland/article204618590/Gaspipeline-Russland-sagt-Fertigstellung-von-Nord-Stream-2-erst-bis-Ende-2020-zu.html |pealkiri=Russland sagt Fertigstellung von Nord Stream 2 erst bis Ende 2020 zu |keel=saksa |täpsustus=Verlauf von Nord Stream 1 und 2 dargestellt |väljaanne=Welt.de |aeg=2019-12-22}}</ref><ref name="nord-strea" /> *2011. aastal alustas Nord Stream AG kahest lisa torustikust koosneva laienemisprojekti (hilisema nimega Nord Stream 2) hindamist, et suurendada üldist aastakäivet kuni 110 miljardi m³ võrra. 2012. aasta augustis esitas Nord Stream AG Soome ja Eesti valitsustele kolmanda ja neljanda liini veealuste eksklusiivsete majandusvööndite marsruudiuuringute taotluse. Kaaluti täiendavate torustiku suunamist Ühendkuningriiki, kuid sellest plaanist loobuti.<ref name="ms"/> *2015. aasta jaanuaris teatati, et laiendusprojekt peatati, kuna olemasolev maagaasi torustike süsteem töötas Gazpromile seatud ELi piirangute tõttu vaid poole võimsusega. *2015. aasta juunis allkirjastati Gazpromi, Hollandi Kuningliku Shelli, E.ON, OMV ja [[Engie]] vahel Nord Stream 2 ehitamise lepingu. Kuna Poola blokeeris ühisettevõtte loomise, allkirjastasid Uniper, Wintershall, Engie, OMV ja Royal Dutch Shell 24. aprillil 2017 rahastamislepingu Nord Streami arendamise eest vastutava Gazpromi tütarettevõttega Nord Stream 2 AG. *31. jaanuaril 2018 andis Saksamaa Nord Stream 2-le loa ehitamiseks ja kasutamiseks Saksamaa vetes ja Lubmini lähedal asuvatel rannikualadel. 2018. aasta mais alustati ehitust Greifswaldi lõpp-punktis.<ref>{{Netiviide |url=https://www.nord-stream.com/de/presse-info/pressemitteilungen/deutschland-genehmigt-nord-stream-pipeline-313/ |pealkiri=Pressemitteilung Nord Stream}}</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20180724154207/https://www.nord-stream2.com/de/bauarbeiten/nachrichten-fur-seefahrer/ Bauarbeiten auf deutschem Gebiet] ''nord-stream2.com'', 24. Juuli 2018.</ref><ref>[https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-juhatus/riigikogu-esimees-eiki-nestor-nord-stream-2-vastu/ Riigikogu esimees Eiki Nestor on Nord Stream 2 vastu] Riigikogu, 12.03.2018</ref> *2019. aasta jaanuaris saatis USA suursaadik Saksamaal Richard Grenell Nord Stream 2 ehitamisega seotud ettevõtetele kirjad, kutsudes neid üles projektiga töötamist lõpetama ja ähvardades sanktsioonide võimalusega. 2019. aasta detsembris kutsusid vabariiklaste senaatorid Ted Cruz ja Ron Johnson samuti Allseasi omanikku Edward Heeremat torustiku tööd peatama, hoiatades teda, et vastasel juhul kehtestaks USA sanktsioonid. *21. detsembril 2019 teatas Allseas, et ettevõte peatas oma Nord Stream 2 torustikuga seotud tegevuse, oodates USA riigikaitse sanktsioonidega seotud volituste seaduse kehtestamist 2020. eelarveaastaks. Need sanktsioonid kehtestati peagi. Nord Stream ütles, et lõpetab ehituse "võimalikult kiiresti". *2020. aasta jaanuaris ütles Venemaa president Putin, et ta loodab, et Nord Stream 2-ga seotud tööd lõpetatakse "selle aasta lõpuks või järgmise aasta esimeses kvartalis". Saksamaa kantsler Merkel ütles, et ta "ei nõustu sanktsioonidega ega USA lähenemisviisiga". *2020. aasta mais keeldus Saksamaa energeetikasektorit reguleeriv asutus erandist, mis nõuavad, et Nord Stream 2 eraldaks maagaasi infrastruktuuri omandi ülekandest.<ref name="jg" /> *2020. aasta augustis määras Poola Gazpromile 50 miljonit eurot trahvi, kuna viimane ei teinud koostööd Poola monopolidevastase asutuse UOKiK uurimisega. See saabub pärast seda, kui amet käivitas konkurentsieeskirjade kohaselt uurimise Gazpromi ja veel viie torustiku projekti rahastava ettevõtte vastu, kahtlustades, et nad on jätkanud gaasitorustiku ehitus tööd ilma Poola valitsuse loata. Sel ajal jäi ehitamata 160 km, kõik Taani vetes.<ref name="Fakt">{{Netiviide |url=http://www.nord-stream.com/de/the-pipeline/facts-figures.html |pealkiri=Vgl. Nord Stream AG, Daten & Fakten |aeg=2009-07-20}}</ref> *2022. aasta 22. veebruaril tegi Saksamaa koos Ukrainaga ettepaneku Nord Stream 2 viivitamatut peatamist, seoses Ukraina ja Venemaa vahelise sõjalise konflikti ning julgeolekuohu tõttu.<ref>{{Netiviide |autor=Kaarel Kressa |url=https://www.delfi.ee/artikkel/95979225/scholz-saksamaa-tuhistab-nord-stream-2-projekti |pealkiri=Scholz: Saksamaa tühistab Nord Stream 2 projekti |väljaanne=DELFI |aeg=22.02.2022}}</ref> === Nord Streami 2 poleemika === === Poliitilised aspektid === 2018. aasta jaanuaris ütles Ameerika Ühendriikide riigisekretär Rex Tillerson, et USA ja Poola on Nord Stream 2 torustiku vastu. Nende arvates kahjustab see Euroopa üldist energiajulgeolekut ja stabiilsust. Nord Stream 2 torustikule astusid vastu ka Ukraina endine president, Poola peaminister, USA president Donald Trump, Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ja Suurbritannia välisminister. Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk on öelnud, et Nord Stream 2 ei ole ELi huvides. Itaalia peaminister ja Ungari peaminister on seadnud kahtluse alla Nord Stream 2 ja South Streami projektide erineva kohtlemise. Mõned väidavad, et projekt rikub ELi pikaajalist deklareeritud strateegiat oma gaasivarustuse mitmekesistamiseks. Euroopa Komisjonile saadeti 2016. aasta märtsis kiri, millele kirjutasid alla üheksa ELi riigi juhid, hoiatades, et Nord Stream 2 projekt on vastuolus Euroopa energiapoliitika nõuetega, et ELi tarnijad ei peaks energia ülekandevarasid kontrollima ja et juurdepääs energiainfrastruktuurile tuleb tagada konsortsiumiväliste ettevõtete jaoks. Ka Ameerika seadusandjate kiri ELile kritiseeris projekti 2016. aasta juulis. Engie tegevjuht kritiseeris projektidele suunatud Ameerika sanktsioone ja ütles, et need on katsed suunata Ameerika gaasi Euroopas.<ref>{{Netiviide |autor=Spiegel online, Hamburg Germany |url=http://www.spiegel.de/politik/deutschland/pipeline-posten-schroeder-wehrt-sich-gegen-vorwuerfe-a-390041.html |pealkiri=Pipeline-Posten: Schröder wehrt sich gegen Vorwürfe |väljaanne=Spiegel Online |vaadatud=2016-07-03}}</ref> 2017. aasta juunis kritiseerisid Saksamaa ja Austria Ameerika Ühendriikide senatit seoses uute sanktsioonidega Venemaale, mis olid suunatud Venemaalt Saksamaale kavandatud Nord Stream 2 gaasijuhtmele, väites, et Ameerika Ühendriigid ohustavad Euroopa energiavarusid.<ref>{{Netiviide |url=https://www.shaheen.senate.gov/news/press/shaheen-cruz-introduce-legislation-expanding-sanctions-to-block-completion-of-nord-stream-2 |pealkiri=Shaheen, Cruz Introduce Legislation Expanding Sanctions to Block Completion of Nord Stream 2 |väljaanne=Ühendriikide Senat |aeg=2020-06-04 |keel=en |täpsustus=Pressiteade}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1157817/usa-kaitse-eelarve-kava-sisaldab-nord-stream-2-tegijate-karistamist USA kaitse-eelarve kava sisaldab Nord Stream 2 tegijate karistamist] ERR, 11.11.2020</ref> ==== EL määrused ==== Vastavalt muudetud ELi gaasidirektiivile laiendab EL oma gaasituru eeskirju välistele torustikele, mis sisenevad ELi gaasi siseturule. Seda kohaldatakse kõigi torustike suhtes, mis valmisid pärast muudetud direktiivi jõustumist pärast 23. maid 2019. Nord Stream 2 AG on Euroopa Liidu Kohtus alustanud muudetud direktiivi tühistamiseks kohtuprotsessi ja alustanud energiaharta lepingu alusel ELi vahekohut. Ehkki Venemaa ei ole energiaharta lepingut ratifitseerinud ja selle ajutise kohaldamise lõpetanud, on mõlemad – nii EL kui ka Nord Stream 2 AG alaline asukoht Šveits – selle lepingupooled.<ref name="jg" /> '''Õiguslikud aspektid''' Mõned väidavad, et Nord Streami projekt rikub Euroopa Liidu kolmanda energiapaketi seaduse ja rahvusvahelise õiguse sõjaõigust käsitlevaid reegleid. Täiendavad õiguslikud probleemid on seotud rahvusvahelise kaubandusõigusega ja mereõigusega seoses Nord Stream 2 marsruudiga läbi Taani territoriaalvete Bornholmi ümbruses. Enamik kommenteerijaid näib siiski nõustuvat, et Nord Streami projekti ümber käivad vaidlused on enamasti poliitilised ja mitte seaduslikud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jochen Bittner|pealkiri =Einmal Lügen ist erlaubt |kirjastus=Die Zeit |koht=Hamburg |aasta=2006-04-06 |url=http://www.zeit.de/2006/15/Einmal_Luegen_ist_erlaubt |väljaanne=zeit.de}}</ref><ref>[https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/enpa-eesti-delegatsiooni-liikmed-arutasid-strasbourgis-nord-stream-2-ohte/attachment/nord-stream-2-arutelu/ Nord Stream 2 arutelu Strasbourgis] Riigikogu, 24.01.2018</ref> Nord Stream 2-s osalevatele ettevõtetele on sanktsioonid määranud Ameerika Ühendriigid, kes on püüdnud 2020. eelarveaastaks vastu võtta riigikaitse volituste seaduse vastuvõtmisega ELi riikidele rohkem oma veeldatud maagaasi (LNG). 20. detsembril 2019. Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz nimetas sanktsioone "tõsiseks sekkumiseks Saksamaa ja Euroopa siseasjadesse", samal ajal kui ELi pressiesindaja kritiseeris "sanktsioonide kehtestamist seaduslikku äritegevust tegevate ELi ettevõtete vastu". Saksa välisminister Heiko Maas säutsus "Euroopa energiapoliitika üle otsustatakse Euroopas, mitte Ameerika Ühendriikides ". Venemaa välisminister Sergey Lavrov kritiseeris ka sanktsioone, öeldes, et USA Kongress on sõna otseses mõttes üle tung soovist teha kõik Venemaa ja Ameerika Ühendriikide suhete hävitamiseks. Saksa Idaettevõtete Assotsiatsioon (OAOEV) ütles oma avalduses: "Ameerika tahab oma veeldatud gaasi müüa Euroopas, mille jaoks Saksamaa ehitab terminale. Kas peaksime jõudma järeldusele, et USA sanktsioonide eesmärk on tõrjuda konkurente Euroopa turult, meie entusiasm kahepoolsete projektide vastu USA-ga jaheneb märkimisväärselt."<ref>{{Netiviide |url=https://www.zeit.de/news/2020-06/05/us-senatoren-wollen-nord-stream-2-sanktionen-ausweiten |pealkiri=US-Senatoren wollen Nord-Stream-2-Sanktionen ausweiten |väljaanne=Die Zeit}}</ref> == Maagaasitorustiku süsteemi iseloomustus == === Vene maismaatorustik === Nord Streami toidab Gryazovetsi – Viiburi gaasitorustik. See on osa Venemaa integreeritud gaasitranspordivõrgustikust, mis ühendab Grjazovetsis olemasolevat võrku Viiburi rannikukompressorite jaamaga. Selle torustiku pikkus on 917 km, toru läbimõõt on 1420 mm ja töörõhk on 100 atm, mille tagab kuus kompressorjaama. Gryazovetsi-Viiburi torustik paralleelselt virmaliste torustiku haruga tarnib gaasi ka Venemaa loodepiirkonda (Peterburi ja Leningradi oblast). Gaasitorustiku opereerib Peterburi Gazprom Transgaz. Nord Stream 2 toitmiseks ehitati 866 km uut torustikku ja kolm kompressorjaama ning laiendati viit olemasolevat kompressorjaama. Toitetorustik algab Grjazovetsist ja kulgeb virmaliste torustiku olemasoleval trassil. Volhhovis pöördub torustik lõunasse ja jätkub Ust-Luga lähedal asuva Slavjanskaja kompressorjaamani. === Läänemere avamere maagaasitorustike süsteem === [[Fail:Nord Stream pipe in Kotka.jpg|pisi|Nord Streami näidis toru [[Kotka linn|Kotkas]]]] Nord Streami avamere torustiku opereerib Nord Stream AG. See kulgeb Viiburi kompressorijaamast Portovaya lahes mööda Läänemere põhja kuni Greifswaldini Saksamaal. Veealuse torustiku pikkus on 1222 km. Torustikul on kaks paralleelset liini, mõlema maht on 27,5 miljardit m3 maagaasi aastas. Torude läbimõõt on 1220 mm, seina paksus 38 mm ja töörõhk 220 bar. Nord Streami gaasitoru on ehitatud 12 meetri pikkustest sektsioonidest, mis on omavahel kokku keevitatud. Gaasitoru läbimõõt on 1,4 meetrit. Betoonkest terastoru välisküljel on kuni 10 sentimeetrit paks<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608755287/expressen-nord-streami-gaasitoru-kahjustusest-on-esimesed-pildid |pealkiri=Expressen: Nord Streami gaasitoru kahjustusest on esimesed pildid |väljaanne=ERR |aeg=18. oktoober 2022}}</ref>. Nord Stream 2 algab Slavjanskaja kompressorjaamast [[Ust-Luga sadam|Ust-Luga sadama]] lähedal, mis asub Leningradi oblasti [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]] [[Bolšoje Kuzjomkino|Bolšoje Kuzyomkino]] (Narvusi) külast 2,8 km kagus, ajaloolises Ingeris, Eesti piir naabruses. 3,2 km maapealne torustik kulgeb kompressorijaamast Narva lahe kaldal asuva Kurgalsky poolsaare rannikualani. Alternatiivina kaaluti ka Soikinski poolsaare Kolkanpää maandumispunkti. Välja arvatud Venemaa lõik, kulgeb Nord Stream 2 marsruut peamiselt Nord Streami marsruudil. Nord Stream 2-l on kaks paralleelset liini.<ref name="jg" /> === Kesk- ja Lääne-Euroopa torustikud === Nord Stream on Saksamaal ühendatud kahe ülekandetorustikuga. Lõuna-torujuhe (OPAL-torujuhe) kulgeb Greifswaldist Olbernhauni Saksamaa-Tšehhi piiri lähedal. See ühendab Nord Streami JAGALi (ühendatud Jamali-Euroopa torustikuga) ja STEGALi (ühendatud Tšehhi ja Slovakkia vabariikide kaudu Venemaa gaasitransporditrassiga) ülekandetorustikega. 2013. aasta jaanuaris kasutusele võetud Gazelle torujuhe ühendab OPALi torustiku Lõuna-Saksamaa gaasivõrguga. Lääne torustike võrk (NEL-gaasitorustik) kulgeb Greifswaldist Achimini, kus see on ühendatud Rehdeni-Hamburgi maagaasi torustikuga. Koos MIDAL-gaasitorustikugaa loob see ühenduse Greifswald-Bunde. Edasine gaasi tarnimine Ühendkuningriiki toimub läbi ühenduse Bunde ja Den Helderi vahel ning sealt läbi avamereühenduse Balgzand – Bacton (BBL torujuhe). Gazprom ostis ka mahajäetud kaevanduse (Hinrichshageni struktuur) Warenis, mille kavatseb muuta Euroopa suurimaks maa-aluseks gaasihoidlaks, mille võimsus on 5 miljardit m³. Nord Stream 2 ühendatakse NEL-torustiku ja Euroopa gaasijuhtme ühendusega (EUGAL). == Tarneallikad == Nord Streami torustiku peamine maagaasiallikas on Južno-Russkoje väli, mis asub Tjumeni oblastis Krasnoselkupski rajoonis Jamalo-Neenetsi autonoomses oblastis. Nord Streami toidetakse ka Jamali poolsaare Ob-Tazi lahe alalt. Gazprom on ka näidanud, et suurem osa Stokmanni väljakul toodetud gaasist müüks Nord Streami torustiku kaudu Euroopasse. Selleks tuleb ehitada torustik Stokmani alalt Kola poolsaare kaudu Leningradi oblastis asuvasse Viiburi. Maagaasivarud, millega torujuhe täita kavatsetakse paiknevad [[Jamali poolsaar]]el, [[Tjumen]]i piirkonnas, [[Ob-Tazi laht|Ob-Tazi lahes]] ja [[Štokmani gaasimaardla|Štokmani gaasiväljal]]. Põhiliseks gaasimaardlaks on kavandatud Južno Russkoje. 1100 ruutkilomeetri suurune Južno Russkoje maardla asub Venemaal Jamal Nenetsi Krasnosekupski piirkonnas Lääne-Siberis ning seal on enam kui 1000 miljardi kuupmeetrine tõendatud gaasivaru.<ref name="mPgkX">[http://gazprom.comproduction/projects/pipelines/nord-stream/ Nord Stream Gazpromi kodulehel]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Gazprom on ka näidanud, et suurem osa [[Štokmani gaasimaardla|Štokmani gaasiväljal]] toodetud gaasist müüks Nord Streami torustiku kaudu Euroopasse. Selleks tuleb ehitada torustik [[Štokmani gaasimaardla|Štokmani gaasivälja]] alalt Kola poolsaare kaudu Leningradi oblastis asuvasse Viiburi. == Kulud == Gazpromi andmetel olid Venemaa ja Saksamaa maismaa torustiku kulud umbes 6 miljardit eurot. Projekti avamereosa maksis 8,8 miljardit eurot. 30% rahastamisest koguti aktsionäride omakapitali kaudu proportsionaalselt nende osalusega projektis, samas kui 70% tuli pankade välisest rahastamisest. Esimene 3,9 miljardi euro suurune osamakse hõlmab 3,1 miljardit, 16-aastast vahendit, mille katavad ekspordikrediidiasutused, ja 800 miljoni euro suurust kümneaastast katmata kommertslaenu, mida teenitakse transpordilepingutest saadava tuluga. Nord Stream 2 jaoks katab Uniperi, Wintershall Dea, OMV, Engie ja Royal Dutch Shelli laen 50% projekti maksumusest 9,5 miljardit eurot. Ülejäänud osa rahastab Gazprom. == Töövõtjad == Keskkonnamõju hindamise viisid läbi Rambøll ja Environmental Resource Management. Marsruudi ja merepõhja uuringuid viisid läbi Marin Mätteknik, IfAÖ, PeterGaz ja DOF Subsea. Tööde esialgse plaani tegi Intec Engineering. Veealuse torustiku projekteerimise tegi Snamprogetti (nüüd osa Saipemist) ja torustiku ehitas Saipem. Saipem andis Allseasile alltöövõtu enam kui 1/4 mõlemast torustikust. Merepõhja valmistas torustiku paigaldamiseks ette Royal Boskalis Westminsteri ja Tideway ühisettevõte. Torud hankisid EUROPIPE, OMK ja Sumitomo. Betooni raskuskatte ja logistikateenuseid pakkus EUPEC PipeCoatings S.A. Betooni raskuskatte jaoks ehitati uued kombinaadid Mukranisse (Saksamaa) ja Kotkasse (Soome). Rolls-Royce plc tarnis Viiburi gaasikompressorijaama kaheksa gaasiturbiini, mis juhivad tsentrifugaalkompressoreid. Dresser-Rand Group tarnis DATUM kompressori ja Siirtec Nigi SPA varustas Portovaya jaama gaasipuhastusseadmega. Ehitusperioodiks lõi Nord Stream AG Gotlandile logistikakeskuse. Muud ajutised laod asuvad Mukranis Kotkas, Hankos (Soome) ja Karlskronas (Rootsi).<ref name="pg">{{Netiviide |url=http://www.nord-stream2.com/media/documents/pdf/de/2016/04/das-nord-stream-2-pipeline-projekt.pdf |pealkiri=Das Nord-Stream-2-Pipeline-Projekt: Fact Sheet |väljaanne=Nord Stream AG |archiv-url=https://web.archive.org/web/20160807153428/http://www.nord-stream2.com/media/documents/pdf/de/2016/04/das-nord-stream-2-pipeline-projekt.pdf |aeg=2016-08-07 |offline=1 |vaadatud=2020-11-22 |arhiivimisaeg=2016-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160807153428/http://www.nord-stream2.com/media/documents/pdf/de/2016/04/das-nord-stream-2-pipeline-projekt.pdf |url-olek=ei tööta}}</ref> Nord Stream 2 monteeris Allseas torude paigaldamise laevad Pioneering Spirit ja Solitaire, välja arvatud Saksamaa avamereosa osa, mille monteeris Saipemi torude paigaldamise laev Castoro 10. Torusid valmistasid EUROPIPE, OMK ja Tšeljabinski torude valtsimistehas (Chelpipe) ning need kattis Wasco Coatings Europe. Blue Water Shipping tegeles Wasco gaasijuhtmete segmentide transportimise ja ladustamisega Saksamaal, Soomes ja Rootsis. Boskalise ja Van Oordi ühisettevõte tegi ehituse ettevalmistavas etapis kivimite paigaldamise. Kvaerner tegi Venemaa maismaarajatiste tsiviilehituse ja masinaehituse. == Projektiettevõtted == Nord Streami haldab eriotstarbeline ettevõte Nord Stream AG, mis asutati Šveitsis Zugis 30. novembril 2005. Ettevõtte aktsionärideks on Venemaa gaasiettevõte Gazprom (51% aktsiatest), Saksamaa ettevõtted Wintershall Dea ja PEG Infrastruktur AG (E.ON) (mõlemad 15,5%), Hollandi gaasiettevõte Gasunie (9%) ja Prantsuse gaasiettevõte Engie (9%). Tegevdirektor on Matthias Warnig ja aktsionäride komitee esimees on Saksamaa ekskantsler [[Gerhard Schröder]]. Nord Stream 2 on välja töötanud ja seda haldab Nord Stream 2 AG, mis on täielikult Gazpromi tütarettevõte. See on registreeritud samas kohas ja tal on sama juhtkond kui Nord Stream AG-l. == Transpordilepingud == 13. oktoobril 2005 sõlmis Gazprom lepingu Saksa gaasiettevõttega Wingas, mis on Gazpromi ja Wintershalli (BASF-i tütarettevõte) ühisettevõte, tarnimiseks 25 aasta jooksul 9 miljardit kuupmeetrit (320 miljardit kuupmeetrit) maagaasi aastas. 16. juunil 2006 sõlmisid Gazprom ja Taani [[Ørsted A / S]] (tollase nimega DONG Energy) 20-aastase lepingu 1 miljardi m3 Vene gaasi tarnimiseks Taani aastas, samal ajal kui Ørsted tarnib 600 miljonit m3 maagaasi aastas Gazpromi tütarettevõttele Gazprom Marketing and Trading Ühendkuningriigis. 1. oktoobril 2009 sõlmisid ettevõtted lepingu Taani tarnete kahekordistamiseks. 29. augustil 2006 allkirjastasid Gazprom ja E.ON Ruhrgas lepingu kehtivate maagaasivarustuse lepingute pikendamiseks ning sõlmisid Nord Streami torustiku kaudu täiendava 4 miljardi m3 suuruse lepingu aastas. 19. detsembril 2006 leppisid Gazprom ja Gaz de France (praegu GDF Suez) kokku Nord Streami kaudu täiendava 2,5 miljardi m3 gaasivarustuses.<ref name="bau">{{Netiviide |url=https://www.nord-stream.com/de/presse-info/pressemitteilungen/logistik-fuer-nord-stream-pipeline-im-plan-290/ |pealkiri=Pressemitteilung Nord Stream}}</ref> == Vastandlikest huvidest == [[Poola]], [[Baltimaad]] ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustasid Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2009]] kiitis gaasijuhtme rajamise heaks [[Taani]] ning [[5. november|5. novembril]] 2009 Rootsi<ref name="5akE8">[http://www.regeringen.se/sb/d/12328/a/134822?MLSSessionID=NAADfC1WBCsxMzc Rootsi valitsuse motiveering] (rootsi keeles)</ref> ja [[Soome]] valitsus. Kolm Balti riiki, Eesti, Läti ja Leedu, on Nord Streami torujuhtme vastu ja peavad projekti ohuks omaenda julgeolekule. === Vaidlus projekti ümber === Kesk-Euroopa ja Baltimaad avaldasid muret Põhja-Euroopa torujuhtme rajamise kava pärast diplomaatiliste kanalite kaudu juba enne lepingu sõlmimist. Pärast lepingu sõlmimist tegi seda Eesti poliitikutest avalikult esimesena [[Lennart Meri]]. Gaasijuhtme rajamise takistamise püüdes on panus tehtud Saksamaa üldsuse vastuseisule keskkonnakaalutlustel.<ref>[https://www.handelsblatt.com/unternehmen/energie/erdgas-pipeline-osteuropaeer-geben-kampf-gegen-nord-stream-2-nicht-auf/23097330.html ''Erdgas-Pipeline: Osteuropäer geben Kampf gegen Nord Stream 2 nicht auf'']. In: ''Handelsblatt'', 22. September 2019.</ref> === Eesti === Eesti välisministri sõnul ei ole torustik majanduslik, vaid geopoliitiline projekt. Venemaa jaoks on see „hoov Euroopa poliitikasse sekkumiseks“ ja projekti peatamine on Euroopa Liidu huvides. Eesti president Kersti Kaljulaid süüdistas Saksamaad majandusliku kasu tõstmises julgeolekust kõrgemale ja õõnestades ELi eesmärke mitmekesistada energiaallikaid.<ref>[https://www.faz.net/aktuell/wirtschaft/mehr-wirtschaft/estlands-aussenminister-fordert-stopp-von-nord-stream-2-15669761.html ''Streit um Nord Stream 2 : Estlands Außenminister warnt vor Russlands Einfluss'']. In: ''Frankfurter Allgemeine Zeitung'', 2. Juli 2018.</ref><ref>[https://www.welt.de/politik/ausland/article211599703/Estland-Praesidentin-Kersti-Kaljulaid-zeigt-Verstaendnis-fuer-Schweden.html Estlands Präsidentin: „Ich habe Verständnis für das, was Schweden getan hat“]. In: ''Welt Online'', 15. Juli 2020.</ref><ref>[https://leht.postimees.ee/189951/argo-ideon-gaasihirmud Argo Ideon: gaasihirmud] Postimees, 19.11.2009</ref> === Saksamaa === Nord Stream 2 torustik on poliitiliselt vaieldav. Pikka aega oli Saksamaa valitsus seisukohal, et Nord Stream 2 ehitamine ei olnud poliitiline, vaid majanduslik projekt. 2018. aasta aprillis ütles Merkel siiski, et Nord Stream 2 ei olnud lihtsalt majandusprojekt, vaid et loomulikult tuleb arvestada ka poliitiliste teguritega. Gaasijuhtme projekte kritiseerisid mõned riigid ja keskkonnaorganisatsioonid (näiteks Ülemaailmne Looduse Fond). Nord Streami projektidele on vastu olnud nii USA kui ka mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kuna on mures, et see suurendab Venemaa mõju piirkonnas. USA vastupanu Nord Stream 2-le mõjutab ka riigi suurenenud maagaasitootmine, mis annab USA kongressile majandusliku stiimuli seista vastu Venemaa gaasitarnetele EL-i USA kildagaasi tarnete kasuks. Pole teada, miks Saksamaa otsustas selles projektis osaleda. Torujuhet rajava konsortsiumi ([[North European Gas Pipeline Company]]) nõukogu esimees on Gerhard Schröder, kes [[Saksamaa liidukantsler]]ina allkirjastas torujuhtme rajamise lepingu Venemaaga veidi aega enne oma ametikohalt lahkumist. Tema hilisem nõustumine võtta vastu Venemaa juhitud konsortsiumi juhi ametikoht on kutsunud Saksamaal ja teistes riikides esile hämmastust, sest selles nähakse võimalikku huvide konflikti. Schröder on nõukogusse nimetatud Gazpromi esindajana. Konsortsiumi tegevjuht on [[Matthias Warnig]]. ==Poliitilised aspektid== Vastased on pidanud gaasitorustiku Venemaa sammuks traditsiooniliste transiidiriikide (praegu Ukraina, Slovakkia, Tšehhi, Valgevene ja Poola) ümbersõitmiseks. Mõned transiidiriigid on mures, et Kremli pikaajaline plaan on üritada neile poliitilist mõju avaldada, ähvardades nende gaasivarustust, ilma et see mõjutaks Lääne-Euroopasse tarnimist. Kartusi tugevdab asjaolu, et Venemaa on keeldunud energiaharta lepingut ratifitseerimast. Nord Streami kriitikute sõnul võib Euroopa muutuda ohtlikult Venemaa maagaasist sõltuvaks, eriti kuna Venemaal võib olla probleeme nii sise- kui ka välisnõudluse suurenemisega.<ref>[https://www.err.ee/469365/tarand-tutvustas-energiakomisjoni-seisukohti-gaasijuhtmest Tarand tutvustas energiakomisjoni seisukohti gaasijuhtmest] ERR, 15.02.2008</ref> Pärast mitmeid Venemaa ja Ukraina gaasivaidlusi gaasihindade ning välispoliitika üle Ida-Euroopa suhtes on märgitud, et Venemaa gaasivarustust saab kasutada poliitilise vahendina. Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri 2007. aasta märtsis lõppenud uuringus loeti alates 1991. aastast üle 55 juhtumi, millest enamikul on nii poliitiline kui ka majanduslik alus. 2006. aasta aprillis võrdles tollane Poola kaitseminister projekti kurikuulsa 1939. aasta Natsi-Nõukogude paktiga.<ref>[https://www.postimees.ee/116582/sotsid-mida-arvate-euroopa-uhisest-energiapoliitikast Sotsid: mida arvate Euroopa ühisest energiapoliitikast?] Postimees, 08.05.2009</ref> Venemaa vastus on olnud see, et torujuhe suurendab Euroopa energiajulgeolekut ja kriitika on põhjustatud kibestumisest märkimisväärsete transiiditulude kaotuse üle, samuti poliitilise mõju kaotusest, mis tulenes transiidiriikide võimest muuta Venemaa gaasitransporti Lääne-Euroopasse nende kohaliku poliitilise tegevuskava pantvangiks. See vähendab Venemaa sõltuvust transiidiriikidest, kuna seob esimest korda Venemaa otse Lääne-Euroopaga. Gazpromi sõnul vähendab otsene ühendus Saksamaaga riske gaasi transiiditsoonides, sealhulgas poliitilist riski , mis tuleneb Venemaa gaasiekspordi takistamisest Lääne-Euroopasse.<ref>[https://www.reuters.com/article/nordstream-vestager-idDEKCN1VW1QH ''Designierte EU-Kommissarin gegen Gaspipeline Nordstream 2'']. In: ''Reuters'', 11. September 2019.</ref><ref>[https://www.err.ee/489518/ergma-hinnangul-tuleks-balti-assamblee-tood-tohustada Ergma hinnangul tuleks Balti Assamblee tööd tõhustada] ERR, 08.04.2009 </ref> 2011. aastal alustatud monopolidevastane uurimine Gazpromi vastu näitas mitmeid "kuritarvitavaid tavasid", mida ettevõte rakendas EL-is eri saajate suhtes, ja Nord Streami kritiseeriti selle nurga alt, kuna see tugevdab Gazpromi positsiooni ELis veelgi. Euroopa Komisjoni ametnikud avaldasid arvamust, et "Nord Stream 2 ei suurenda [ELi] energiajulgeolekut". == Julgeoleku ja sõjalised aspektid == Rootsi sõjaeksperdid ja mitmed poliitikud on öelnud, et torustike süsteem võib Rootsile tekitada julgeolekupoliitilisi probleeme. Torujuhe motiveerib Venemaa mereväe kohalolekut Eesti majandusvööndis ja venelased saavad seda soovi korral kasutada sõjaväeluureks. Soome sõjateadlane on öelnud, et kuigi poliitiline arutelu Nord Streami üle keskendub Soomes erinevatele ökoloogilistele aspektidele, on gaasijuhtmel selgelt sõjalisi tagajärgi, mida Soomes avalikult ei arutata. Rohkem poliitilisi muresid tõstatati, kui [[Vladimir Putin]] teatas, et torustiku projekti ökoloogiline ohutus tagatakse Venemaa mereväe [[Balti laevastik|Balti laevastiku]] kasutamisega. Saksa nädalaleht on teatanud, et torustiku ääres asuvaid kiudoptilisi kaablit ja jaamu võiks teoreetiliselt kasutada ka spionaažiks. Nord Stream AG väitis, et fiiberoptiline juhtimiskaabel pole vajalik, ning rajamiseks tehnilisi plaane pole tehtud. Gazpromi tegevdirektorite aseesimees on need mured tagasi lükanud, öeldes, et "esitatakse mõningaid naeruväärseid vastuväiteid - poliitilisi, sõjalisi või seotud luuramisega. See on tõesti üllatav, sest kaasaegses maailmas ... on naeruväärne, kui öelda, et gaasitorustik on relv sõjas. == Majanduslikud aspektid == Venemaa ja Saksamaa ametnikud on väitnud, et gaasitorustik aitab säästa majandust transiiditasude kaotamise tõttu (kuna minnakse mööda transiitriikidest) ja avamere torustiku suurema töörõhu tõttu, mis viib madalamate käitamiskuludeni (välistades vajaduse kallite keskkompressorjaamade järele). Ukraina gaasitranspordisüsteemi operaatori Ukrtransgazi sõnul kaotab ainuüksi Ukraina maagaasi transiiditulu kuni 720 miljonit dollarit aastas. Samal ajal kaotab Naftogazi juhatuse esimehe sõnul Ukraina 3 miljardit dollarit, mida ta saab aastas gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisel maagaasi transiidilt ELi riikidesse. Gazprom teatas, et suunab Ukraina kaudu veetava 20 miljardi m3 maagaasi Nord Streami. Vastaste sõnul on allveelaevade torustiku hoolduskulud suuremad kui maismaatrassil. 1998. aastal väitis Gazpromi endine esimees Rem Vjahirev, et projekt on majanduslikult teostamatu. {| class=wikitable |- !Riik!!Venemaa gaasitarnetest sõltumise protsent |- |[[Prantsusmaa]] || 21 |- |[[Itaalia]] || 31 |- |[[Saksamaa]] ||43 |- |[[Sloveenia]] || 60 |- |[[Austria]] || 73 |- |[[Slovakkia]] || 73 |- |[[Tšehhi]] || 74 |- |[[Poola]] || 79 |- |[[Ungari]] || 81 |- |[[Kreeka]] || 82 |- |[[Soome]] || 100 |- |[[Eesti]] || 100 |- |[[Läti]] || 100 |- |[[Leedu]] || 100<ref name="ype3n">[http://www.dailyperfect.com/read/news/118256623 What difference would Nord Stream mean to European energy supply?]</ref> |} Kui Nord Streami torujuhe ületab veetee Poola sadamatesse Szczecini ja Świnoujście, tekkis muret, et see vähendab sadamateni viiva veetee sügavust. Kuid Poola peaminister Donald Tusk ja mitmed eksperdid on kinnitanud, et Nord Streami torujuhe ei blokeeri Świnoujście ja Szczecini sadamate arengukavasid.<ref name="ReferenceA">[https://www.cicero.de/aussenpolitik/nord-stream-2-das-anti-europa-projekt ''Nord Stream 2: Das Anti-Europa-Projekt'']. In: ''Cicero'', 19. September 2020.</ref> == Keskkonnaaspektid == Suurim keskkonnamõju seoses gaasijuhtmega tuleneb transporditava gaasi tarbimisest, kui see võimaldab rohkem ELi importida. See oleks vastuolus kliimakaitse püüdlustega dekarboniseerida. Nimivõimsusega 55 miljardit m³ / a võib iga torupaar põhjustada süsinikuheitmeid 110 miljonit tonni CO₂ aastas. Lisada tuleb metaani kadu kaevandamisel ja transportimisel. Portowaja kompressorjaama jaoks Venemaa Nord Stream 1 voo alguses, nimiväärtusega 366 megavatti, CO₂ heitkogust umbes 1,5 miljonit tonni aastas hinnanguliselt, arvestamata Venemaa siseste gaasijuhtmete kompressorjaamu.<ref>[https://web.archive.org/web/20201202115532/http://www.gazprom.de/projects/nord-stream/ Wirkungsgrad der Gasturbinen] 7. September 2020</ref> Kuna rõhukadu on voolukiiruse ruut, võib muutumatu gaasitranspordimahu jagamine kahe Nord Streami süsteemi vahel kokku hoida umbes 3/4 pumpamise koormusest ja eeldatavasti üle miljoni tonni CO₂ heidet oleks võimalik igal aastal vältida. Kasutades Umweltbundesamti diskonteeritud CO₂ kahjustuskulu 180 eurot / tonn, võimaldaks see ligikaudse hinnangu järgi kolmandat toru amortiseerida umbes 20 aasta jooksul globaalsest vaatenurgast. Võimalik, et ka neljanda toru võib amortiseerida hüpoteetilisel juhul, kui gaasi voolu optimeeritakse üle erinevate Venemaa ja ELi vaheliste torustike. Nord Stream 2 torude üle 2 miljoni tonni terase tootmine andis rohkem kui 3 miljonit tonni süsinikdioksiidi heidet; välja arvatud betoonkate ja sellega seotud torustiku osad maismaal.<ref>[https://www.postimees.ee/175805/riigikogu-komisjonid-nord-streami-keskkonnariskid-on-maandamata Riigikogu komisjonid: Nord Streami keskkonnariskid on maandamata] Postimees 15.10.2009</ref> Enne ehitamist oli mure, et ehitus võib merepõhja häirida, sest see toob välja Teise maailmasõja aegsed meremiinid ja mürgised materjalid (sealhulgas miinid, keemilised jäätmed, keemilised laskemoonad ja muud Läänemerre viimastel aastakümnetel uputatud esemed) ning seeläbi ained võivad merepõhjast pinnale jõuda, kahjustades Läänemere eriti tundlikku ökosüsteemi.<ref>[https://www.err.ee/489435/eesti-teadlased-ei-usu-nord-streami-keskkonnamojude-raportit Eesti teadlased ei usu Nord Streami keskkonnamõjude raportit] ERR, 06.04.2009</ref> Rootsi keskkonnaminister Andreas Carlgren nõudis, et keskkonnaanalüüs hõlmaks alternatiivseid võimalusi torustiku viimiseks üle Läänemere, kuna see läbib prognooside kohaselt piirkondi, mida peetakse keskkonnaprobleemideks ja riskantseteks. Rootsi kolm opositsiooniparteid kutsusid üles uurima torustiku kuivamaale ümbersuunamise võimalust. Soome keskkonnarühmad pidasid kampaaniat lõunapoolsema trassi kaalumiseks, väites, et merepõhi on tasasem ja seetõttu oleks ehitamine sirgjoonelisem ning seetõttu potentsiaalselt vähem häiriv jäätmetele. Läti president ütles, et Nord Stream on keskkonnale ohtlik, kuna erinevalt Põhjamerest Läänemeres sellist veeringlust ei toimu. Samuti on murettekitav mõju Läänemere lindude ja mere elustikule, kuna Rahvusvaheline Mereorganisatsioon tunnistab Läänemerd eriti tundlikuks merealaks. Maailma Looduse Fond palus Läänemere merekeskkonnakaitse komisjoni (HELCOM) osalisriikidel kaitsta Läänemere mereelupaiku, mida Nord Streami projekti rakendamine võiks muuta. Soome filiaal teatas, et võib Nord Stream AG vastu esitada kohtuvaidluse, kui ettevõte ei hinda nõuetekohaselt potentsiaalset alternatiivset marsruuti Hoglandi lõunaküljel.<ref>[https://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaministeerium-esitas-soomele-eesti-seisukoha-nord-streami-gaasitrassi-keskkonnamoju Keskkonnaministeerium esitas Soomele Eesti seisukoha Nord Streami gaasitrassi keskkonnamõju hindamise osas] Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroo, 03.11.2009</ref> Nord Stream AG andmetel ei olnud see torustikule sobiv marsruut Hoglandi lähedale kavandatud kaitseala, merekaablite ja peamise laevatee tõttu. Venemaa keskkonnaorganisatsioonid hoiatasid, et Soome lahe idaosa ökosüsteem on Läänemere kõige haavatavam osa. Rootsi keskkonnarühmad on mures selle pärast, et torustik on liiga lähedal Gotlandi merekaitsealale. Tuntakse muret ka selle pärast, et torujuhe läbib mitut merekaitseala. 2007. aasta aprillis algatas Leedu noor konservatiivide liiga (YCL) veebipöördumise "Kaitske Läänemerd, kuni see pole veel liiga hilja!", mis on tõlgitud kõikidesse Balti regiooni riigikeeltesse. 29. jaanuaril 2008 korraldas Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon avaliku arutelu YCL-i juhi esitatud petitsiooni üle. 8. juulil 2008 kiitis Euroopa Parlament 542 poolthäälega 60 vastu mittesiduva aruande, milles kutsuti Euroopa Komisjoni üles hindama Nord Streami projekti täiendavat mõju Läänemerele. Riigikogu tegi 27. oktoobril 2009 deklaratsiooni, milles väljendas "muret gaasijuhtme võimalike keskkonnamõjude pärast" ja rõhutas, et rahvusvahelised konventsioonid on pidanud "Läänemerd eriti haavatavaks keskkonnaseisundiks". Vene ametnikud kirjeldasid neid probleeme projekti vastasteks ja poliitiliselt motiveerituks. Nad väitsid, et ehituse ajal puhastatakse merepõhja, mitte ei ohustata seda. Venemaa välisminister on väitnud, et Venemaa austab täielikult soovi tagada projekti 100% keskkonnasäästlikkus ning Venemaa toetab sellist lähenemisviisi täielikult ning keskkonnamõju hindamise käigus käsitletakse kõiki keskkonnaprobleeme. Muret tekitas asjaolu, et algselt plaanis Nord Stream AG torustiku loputada 2,3 miljardi liitri kemikaali lahusega, mis pumbatakse hiljem Läänemerre. Nord Stream AG vastas, et glutaaraldehüüdi ei kasutata, ja isegi kui kemikaali kasutataks, oleks mõju lühike ja lokaliseeritud tänu kiirusele, millega kemikaal laguneb, kui see veega kokku puutub. Üks tõstatatud probleemidest oli see, et Läänemeri ja eriti Soome laht olid I ja II maailmasõja ajal tugevalt mineeritud ja paljud miinid on endiselt meres. Esimese ja Teise maailmasõja ajal paigutati umbes 85 000 miini. Sellesse merre on visatud ka palju laskemoona. Torustiku kriitikud väljendasid kartust, et torustik võib häirida laskemoona puistanguid. 2008. aasta novembris teatati, et torustik kulgeb läbi vanade meremiinide kaitseliinide ja et Soome lahte peetakse üheks kõige enam mineeritud merealaks maailmas. Torustiku trassilt leitud uppunud miinid asuvad peamiselt rahvusvahelistes vetes rohkem kui 70 m sügavusel. Nord Stream AG lõhkas miine vee all. == Eetilised probleemid == Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder ja Venemaa president Vladimir Putin olid läbirääkimiste faasis torustiku projekti tugevad pooldajad. Rahvusvaheline meedia viitas Nord Stream AG tegevdirektori Matthias Warnigi, endise Ida-Saksamaa salapolitseiniku, ja Vladimir Putini varasematele suhetele, kui ta oli KGB agent Ida-Saksamaal. Need väited lükkas tagasi Matthias Warnig, kelle sõnul kohtus ta Vladimir Putiniga esimest korda elus 1991. aastal, kui Putin oli Peterburi linnapea kantselei välissuhete komitee juht. Torustiku ehitamise leping kirjutati alla kümme päeva enne Saksamaa parlamendivalimisi. 24. oktoobril 2005, paar nädalat enne Schröderi kantslerikohalt lahkumist garanteeris Saksamaa valitsus Nord Streami projekti maksumusest miljardi euro katmise, kui Gazprom peaks laenu maksmata jätma. See garantii aegus 2006. aasta lõpus, ilma et seda oleks kunagi vaja läinud. Varsti pärast Saksamaa kantsleri kohalt lahkumist nõustus Gerhard Schröder juhtima Nord Stream AG aktsionäride komiteed. Saksamaa ja rahvusvaheline meedia on seda laialdaselt kirjeldanud kui huvide konflikti, mis tähendab, et torustiku projekt võib olla läbi surutud isiklikuks kasuks, mitte Saksamaa gaasivarustuse parandamiseks. Teavet Saksamaa valitsuse garantii kohta palus Euroopa Komisjon. Hoolimata aastatepikkusest ammendavast uurimisest, ei ole ühegi poole suhtes ametlikke süüdistusi esitatud.<ref name="ReferenceA" /> 2009. aasta veebruaris alustas Rootsi prokuratuur pistise ja korruptsiooni kahtlustustel põhinevat uurimist pärast seda, kui Gotlandi saare kolledž sai Nord Streami annetuse, mis suunati Gotlandi ülikooli kolledži professorile, kes oli varem hoiatanud, et Nord Streami torujuhe tuleb liiga lähedale tundlikule linnutsoonile. Konsortsium on palganud mitu endist kõrget ametnikku. Lisaks töötas Soome endine peaminister Paavo Lipponen Nord Streami nõunikuna alates 2008. aastast.<ref>{{Raamatuviide|autor=Peter Müller|pealkiri=„Kein Recht, kein Geld“|kirjastus=Der Spiegel|number=37/2020|koht=Hamburg|aasta=2020-09-05|ISBN=|ISSN=2195-1349 }}</ref> == Maapealsed alternatiivid == 11. jaanuaril 2007 tegi Soome kaubandus- ja tööstusministeerium avalduse Venemaa-Saksamaa maagaasijuhtme keskkonnamõju hindamise programmi kohta, milles mainis, et teoreetiliselt võivad alternatiivsed trassid Balti riikide, Kaliningradi ja / või Poola kaudu olla otstarbekad, sest see oleks lühem kui Läänemere läbiv trass ja see oleks torustiku läbilaskevõimet paindlikumalt suurendav aspekt ning projekti finantstulemused oleksid paremad. Rootsist tuli ka üleskutseid kaaluda torustiku ümbersuunamist kuivale maale. Poola oli teinud ettepaneku rajada avamere torustikele maismaal alternatiivina torustiku Jamal – Euroopa teine alternatiiv, merevaigu torustik läbi Balti riikide ja Poola. Projekt näeb ette maagaasijuhtme rajamist Venemaal Tveri, Novgorodi ja Pihkva oblastisse ning seejärel läbi Läti ja Leedu Poolasse, kus see ühendatakse uuesti Euroopa torustikuga. Läti on teinud ettepaneku kasutada oma maa-aluseid gaasihoidlaid, kui kasutatakse maismaa trassi. Pooldajad on väitnud, et merevaigu gaasitorustik maksab poole vähem kui veealune torujuhe ning oleks lühem ja sellel oleks vähem keskkonnamõju. Selle ettepaneku kriitikud ütlevad, et antud juhul oleks see tarnijatele pikemas perspektiivis kallim, sest projekti peamine eesmärk on vähendada transiidikulusid. Nord Stream AG on vastanud, et Läänemeri on gaasitorustike süsteemi ainus marsruut ja ta ei kaalu maismaa alternatiivi. == Teise maailmasõja hauakohad == Endine Euroopa Parlamendi liige Eestist Andres Tarand on tõstatanud küsimuse, et Nord Streami torustik võib häirida 1941. aastal toimunud merelahingutest pärinevaid II maailmasõja haudu. Nord Streami pressiesindaja on öelnud, et haudu ei häirita. Kuid 16. juulil 2008 teatati, et üks seismilistest laevadest avastas Soome lahe Soome majandusvööndis kavandatud Nord Streami torustiku uuringu käigus Nõukogude märgistusega allveelaeva vraki. Lisaks Nõukogude allveelaeva vrakile on Greifswaldi lahes ja Soome lahes Nord Streami torustiku lähistel uppunud laevad. Greifswaldi lahes asuv laev on üks neist 20-st, mida Rootsi merevägi uputas 1715. aastal, et luua füüsiline tõke üle Greifswaldi lahe rannalaguuni madala sissepääsu. Vene arheoloogid väitsid, et Soome lahes asuv laev "ehitati tõenäoliselt 1710. aastal ja uppus Soome vallutamisele suunatud haarangu käigus" 1713. aastal Peeter Suure valitsusajal. == Nord Stream ja hübriidsõda == {{viitamata}} Nord Stream (tulemas) == Sabotaaž Nord Stream torujuhtmele == 26. septembril 2022 aastal toimusid Rootsi majandusvetes Nord Stream 1 ja 2 gaasitorude juures plahvatused, mis põhjustasid torustikule neli gaasileket<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608740434/rootsi-juurdlus-nord-streami-torude-lekked-pohjustasid-plahvatused |pealkiri=Rootsi juurdlus: Nord Streami torude lekked põhjustasid plahvatused |väljaanne=ERR |aeg=06.10.2022}}</ref>. Jaanuaris 2024 lõpetas Rootsi Nord Streami plahvatuste uurimise, väites, et nad ei leidnud suurt midagi.<ref>{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120270595/teooria-et-nord-streami-lasid-ohku-ukrainlased-paistab-jarjest-ebatoenaolisem |pealkiri=Teooria, et Nord Streami lasid õhku ukrainlased, paistab järjest ebatõenäolisem |väljaanne=EPL |aeg=17.02.2024}}</ref> Saksamaa esitas 2026 aastal ametliku süüdistuse ukrainlastele. <ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8540807/voim-ja-julgeolek-operatsioon-diameeter-ehk-kuidas-zaluznoi-sabotoorid-putini-gaasitoru-ohku-lasid |pealkiri=VÕIM JA JULGEOLEK ⟩ Operatsioon «Diameeter» ehk kuidas Zalužnõi sabotöörid Putini gaasitoru õhku lasid |url-access=subscription |eesnimi=Meelis |perekonnanimi=Oidsalu |kuupäev=2026-09-06 |vaadatud=2026-09-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ==Vaata ka== *[[South Stream]] *[[Blue Stream]] – Rumeeniat, Ukrainat, Bulgaariat ja Musta mere põhja läbiv gaasitrass *[[Družba naftajuhe]] Valgevenes, mille kaudu kulgeb Venemaa naftaeksport Euroopasse *[[Ukraina gaasikriis]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Detlef Bimboes: ''[http://www.ag-friedensforschung.de/themen/oel/bimboes.html Die Ostseepipeline – Das Erdgas aus dem Osten und der neue Kalte Krieg]''. 2. April 2006 (AG Friedensforschung an der Uni Kassel) * {{Raamatuviide |autor=Roland Götz |pealkiri =Pipeline-Popanz. Irrtümer der europäischen Energiedebatte |väljaanne =Blick in die Röhre. Europas Energiepolitik auf dem Prüfstand |kirjastus =Berliner Wissenschaftsverlag |koht=Berlin |aasta=2009 |ISBN=978-3-8305-1615-6}} * Roland Götz: [http://www.swp-berlin.org/common/get_document.php?id=1391 ''Die Ostseegaspipeline – Instrument der Versorgungssicherheit oder politisches Druckmittel?''] (PDF) In: ''SWP-Aktuell'', September 2005 * Andreas Goldthau: ''Assessing Nord Stream 2:regulation, geopolitics & energy security in the EU, Central Eastern Europe & the UK'', European Centre for Energy and Ressource Security (EUCERS), London, 2016 [https://www.kcl.ac.uk/sspp/departments/warstudies/research/groups/eucers/pubs/strategy-paper-10.pdf Online (pdf)] * Michael Kaczmarek: [http://www.eurotopics.net/de/magazin/gas_pipelines_2007_06/debatte_pipelines/ ''Gas-Pipelines: Der Kampf gegen die Energieabhängigkeit'']. euro|topics, 20. Juni 2007 (Bundeszentrale für politische Bildung) * {{Raamatuviide |autor=Jochen Lamp |pealkiri=Die Ostseepipeline. Ein transnationales Infrastrukturprojekt als Prüfstein internationaler Umweltstandards |keel=Saksa |sari =Blick in die Röhre. Europas Energiepolitik auf dem Prüfstand |kirjastus= Berliner Wissenschafts-Verlag |koht=Berlin |aasta=2009 |ISBN=978-3-8305-1615-6}} * Marko Troon: Otsustavad tehnoloogiad ja järkjärguline areng: nafta- ja gaasitööstuse innovatsiooni piir, teadus- ja arendustegevuse kulude tase võrreldes energiaettevõtete tulemustega DOI:[http://dx.doi.org/10.15155/re-124 10.15155/re-124], juuni 2009 * Stefan Rausch: ''Russlands Gas nach Europa. Nord Stream im Kontext einer Europäischen Energiesicherheitspolitik'', München 2014, ISBN 978-3-668-41404-4 * Michael Thumann: ''[http://www.zeit.de/2005/37/Energieprojekte Wenn Putin Gas gibt. Berlin und Moskau lassen ein gewaltiges Erdgasrohr durch die Ostsee legen. Deutschlands Versorgung wird damit nicht sicherer]''. In: ''Die Zeit'', 37/2005, 8. September 2005 === Kajastusi Eesti meedias === *[[Tõnis Arnover]], [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3685/uud_uudidx_368504 Stasi haarmed Gazpromi ladvikus], Äripäev, 22. august 2007 *[[Tiit Made]], [http://www.ap3.ee/?PublicationId=d76ccf4a-e3bf-428a-80fe-b99653bc7abc Made: Nord Stream ja Gazprom kipuvad Eestit valitsema], Äripäev, 20. september 2007 * [http://www.postimees.ee/?id=49949 Nord Streami finantsjuht kinnitab toruprojekti jätkumist], Postimees, 18. november 2008 * Kalev Kask. [http://www.epl.ee/artikkel/454340 Schröder: Nord Stream valmib aastaks 2011] EPL, 7. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=67543 Soome dotsent: Nord Streamil on sõjaline tähendus] Postimees, 10. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=67758 Die Welt: Venemaa tahab Nord Streamiga Euroopat lõhestada] Postimees, 11. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=71060 Poola välisminister taunis Merkeli toetust Nord Streamile] Postimees, 19. jaanuar 2009 * Madis Filippov. [http://www.postimees.ee/?id=92657 Nord Streami keskkonnamõjude aruanne jätab tähelepanuta Läänemere eripära] Postimees.ee, 11. märts 2009 * Kalev Kask. [http://www.epl.ee/artikkel/463430 Tarand: Nord Stream toob Läänemerel kaasa ökoloogilise katastroofi] EPL.ee, 26. märts 2009 * [[Endel Lippmaa]], [[Tarmo Soomere]] ja Margus Maidla saates "[[Kukkuv õun]]", [http://podcast.kuku.ee/2009/04/12/kukkuv-oun-2009-04-12/], 12. aprill 2009 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=23859995 Bundeswehr nõuab Nord Streami trassi muutmist, õppepolügoonina kasutava Rügeni saare lähedalt], Delfi 10. juuni 2009 * [https://www.delfi.ee/artikkel/24717869 Soome ekspeaminister Paavo Lipponen on oma konsultatsioonifirma Cosmopolis Oy kaudu gaasitoruettevõttelt Nord Stream ja energiafirmalt Pohjolan Voima sisse nõudnud "kuuenumbrilise summa"], Delfi 23. juuli 2009 * [http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=3603f4cb-ca01-4c3d-a8f5-d5124699d7d1&open=four Soome suurärimehed nõuavad gaasijuhtme eest Karjalat tagasi],Äripäev 28. august 2009 * [http://www.epl.ee/artikkel/481091 Venemaa sai tänu puidutollide külmutamisele loa Nord Streami ehitamiseks Soome territoriaalvetes], Eesti Päevaleht 27. oktoober 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=180241&print=1 Teadlane tegi Nord Streami gaasitoru keskkonnauuringu riigikogus maatasa ], Postimees, 27. oktoober 2009 * [[Leo Kunnas]], [http://www.epl.ee/artikkel/484278 LEO KUNNAS: Gaasitoru: Brežnevi pakike], Eesti Päevaleht, 7. detsember 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=222829 Nord Stream sundis Gotlandil teisaldama paadipõgenike mälestusmärgi], Postimees, 9. veebruar 2010 * [http://www.postimees.ee/?id=229376 Soome eksperdid: Nord Streami külge pannakse Vene sidekaabel], Postimees, 25. veebruar 2010 * Kadri Masing, [http://www.epl.ee/artikkel/493778 Nord Streami poolt mahasalatud mürgivaadid ohustavad Läänemerd], Eesti Päevaleht, 17. märts 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/30011587 KGB taustaga eestlane Moskvas: Läänemeres on 500 000 tonni keemiarelvi], Delfi, 25. märts 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/30099981 Nord Stream, et soovib taas Eesti majandusvööndit uurida], Delfi, 29. märts 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/55667838 Nord Stream on lõpetanud teise gaasitoru paigaldamise Soome lahes], DELFI.ee, 13. august 2011 == Välislingid == {{Commonskat}} * [http://www.nord-stream.com/en/ Projekti ametlik koduleht] (''inglise, saksa, vene, rootsi, soome ja taani keeles'') * [http://www.nord-stream.com/uploads/media/Nord_Stream_Route_Status_ENGLISH.pdf Status of the Nord Stream Pipeline Route in the Baltic Sea] (pdf) * [http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=29&date=1256627100#pk5033 10:01 Gaasijuhtme keskkonnariskidest, XI RIIGIKOGU STENOGRAMM VI ISTUNGJÄRK, Teisipäev, 27. oktoober 2009, kell 10:00 ] * Elsa Maishman. [https://www.bbc.com/news/world-europe-63065943 Nord Stream leak: West shores up pipeline security, blaming Russia 'sabotage']. BBC News, 28. september 2022 * Merlyn Thomas. [https://www.bbc.com/news/world-europe-63071552 Nord Stream: Sweden finds new leak in Russian gas pipeline]. BBC News, 29. september 2022 [[Kategooria:Euroopa]] [[Kategooria:Gaasijuhtmed]] <!-- interwiki --> 3yvucadbh3732fcz6qg4k66x2vtzdll 0 35772 7230626 7223660 2026-09-07T21:45:09Z Raamaturott 56450 /* Veebruar */ 7230626 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1977]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1977}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Gavin Mahon]], Inglismaa jalgpallur * [[3. jaanuar]] – [[Ony Paule Ratsimbazafy]], Madagaskari naiskergejõustiklane * [[4. jaanuar]] – [[Irán Castillo]], Mehhiko näitleja ja laulja * [[7. jaanuar]] – [[Dustin Diamond]], USA filminäitleja * 7. jaanuar – [[Sofi Oksanen]], ema poolt eesti päritolu soome kirjanik * 7. jaanuar – [[Viljar Veebel]], eesti politoloog * 7. jaanuar – [[Valdas Dambrauskas]], Leedu jalgpallitreener * [[8. jaanuar]] – [[Amber Benson]], USA filminäitleja * [[11. jaanuar]] – [[Andri Ollema]], eesti rahvuslane * [[12. jaanuar]] – [[Jan Skolimowski]], eesti arhitekt * [[13. jaanuar]] – [[Orlando Bloom]], inglise filminäitleja * [[14. jaanuar]] – [[Narain Karthikeyan]], India vormelisõitja * [[15. jaanuar]] – [[Ireen Kennik]], eesti näitleja * [[16. jaanuar]] – [[Roman Leibjuk]], vene murdmaasuusataja * 16. jaanuar – [[René Soom]], eesti laulja * [[17. jaanuar]] – [[Dmitri Kiritšenko]], vene jalgpallur * [[19. jaanuar]] – [[Margus Maiste]], eesti arhitekt * 19. jaanuar – [[Nicole (Tšiili laulja)|Nicole]], Tšiili laulja ja näitleja * [[20. jaanuar]] – [[Liivo Leetma]], eesti jalgpallur * 20. jaanuar – [[Ann Ojarand]], eesti põllumajandusteadlane * 20. jaanuar – [[Taimar Peterkop]], Eesti ametnik * 20. jaanuar – [[Ilian Stoyanov]], Bulgaaria jalgpallur * [[21. jaanuar]] – [[Ivo Lille]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog * [[22. jaanuar]] – [[Kadri Simson]], Eesti poliitik * 22. jaanuar – [[Tõnis Kimmel]], eesti arhitekt * 22. jaanuar – [[Hidetoshi Nakata]], Jaapani jalgpallur * [[24. jaanuar]] – [[Johann Urb]], Eesti päritolu USA näitleja ja modell * [[25. jaanuar]] – [[Indrek Palu]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog * 25. jaanuar – [[Anu Masso]], eesti sotsioloog * 25. jaanuar – [[Merja Kyllönen]], Soome poliitik * [[26. jaanuar]] – [[Vince Carter]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur * 26. jaanuar – [[Ēriks Ešenvalds]], Läti helilooja * [[27. jaanuar]] – [[Jaana Pelkonen]], soome poliitik ja ajakirjanik * [[28. jaanuar]] – [[Takuma Satō]], jaapani autovõidusõitja * [[29. jaanuar]] – [[Alexandre Rousselet]], prantsuse murdmaasuusataja * [[31. jaanuar]] – [[Sergei Pareiko]], Eesti jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Bruno Carrara]], itaalia murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Shakira]], Colombia laulja * 2. veebruar – [[Ivar Unt]], Eesti poliitik *[[7. veebruar]] – [[Mārtiņš Freimanis]], läti laulja *[[8. veebruar]] – [[Mathieu Turcotte]], Kanada lühirajauisutaja * 8. veebruar – [[Mart Meeru]], eesti rallisportlane * 8. veebruar – [[Svala Björgvinsdóttir]], islandi laulja *[[11. veebruar]] – [[Lauri Liiv]], eesti laulja * 11. veebruar – [[Raivo Nõmmik]], endine eesti jalgpallur * 11. veebruar – [[Taavi Aavik]], eesti helilooja, muusikaprodutsent, helirežissöör *[[13. veebruar]] – [[Randy Moss]], USA Ameerika jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Øystein Grødum]], norra kiiruisutaja * 15. veebruar – [[Margus Ader]], eesti laskesuusataja *[[18. veebruar]] – [[Ike Barinholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[19. veebruar]] – [[Gianluca Zambrotta]], itaalia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Martti Pukk]], eesti jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Triin Lõbus]], eesti keeleteadlane ja tõlkija *[[22. veebruar]] – [[Heiki Haljasorg]], kultuuriajaloolane ja pedagoog *[[23. veebruar]] – [[Kristina Šmigun-Vähi]], eesti murdmaasuusataja * 23. veebruar – [[Kristjan Jaak Nuudi]], eesti operaator *[[24. veebruar]] – [[Ants Nõmper]], eesti vandeadvokaat *[[25. veebruar]] – [[Anti Kobin]], eesti näitleja *[[28. veebruar]] – [[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ==Märts== *[[1. märts]] – [[Rens Blom]], Hollandi kergejõustiklane * 1. märts – [[Liisa Oviir]], eesti jurist * 1. märts – [[Martin Lazarev]], eesti graafikadisainer ja fotograaf *[[2. märts]] – [[Chris Martin]], Briti muusik * 2. märts – [[Oliver Alver]], eesti arhitekt *[[3. märts]] – [[Ronan Keating]], iiri laulja *[[4. märts]] – [[Kadri Koppel]] (Maiken), eesti laulja *[[5. märts]] – [[Juss Tamm]], eesti muusik * 5. märts – [[Wally Szczerbiak]], korvpallur *[[6. märts]] – [[Giórgos Karagkoúnis]], kreeka jalgpallur * 6. märts – [[Kristjan Vassil]], eesti teadlane *[[9. märts]] – [[Vincent Defrasne]], Prantsusmaa laskesuusataja * 9. märts – [[Kristina Tennokese]], eesti võistlustantsija *[[12. märts]] – [[Abdulhamit Gül]], Türgi poliitik *[[13. märts]] – [[Brent Sancho]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur *[[15. märts]] – [[Tõnis Bittman]], Eesti poliitik * 15. märts – [[Sven Soiver]], Eesti teleajakirjanik *[[16. märts]] – [[Andrus Kiis]], eesti ajalooõpetaja ja luuletaja *[[20. märts]] – [[Vadim Devjatovski]], Valgevene vasaraheitja *[[26. märts]] – [[Morgan De Sanctis]], Itaalia jalgpallur * 26. märts – [[Ingrid Ulst]], eesti lavastaja, jurist ja arheoloog *[[29. märts]] – [[Bevan Docherty]], Uus-Meremaa triatleet ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Per Elofsson]], rootsi murdmaasuusataja * 2. aprill – [[Hanno Pevkur]], eesti poliitik *[[3. aprill]] – [[Eik Aab]], eesti informaatik *[[6. aprill]] – [[Peeter Laud]], eesti arvutiteadlane *[[7. aprill]] – [[Jenni Haukio]], soome luuletaja *[[8. aprill]] – [[Tomo Šokota]], Horvaatia jalgpallur *[[9. aprill]] – [[Gerard Way]], USA muusik *[[12. aprill]] – [[Tobias Angerer]], saksa murdmaasuusataja * 12. aprill – [[Tõnu Laanemäe]], eesti arhitekt *[[14. aprill]] – [[Martin Kaalma]], eesti jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Lilija Jefremova]], Ukraina laskesuusataja *[[16. aprill]] – [[Fredrik Ljungberg]], rootsi jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Chad Hedrick]], USA kiiruisutaja * 17. aprill – [[Frederik Magle]], Taani helilooja, organist ja pianist *[[20. aprill]] – [[Meelis Rooba]], eesti jalgpallur *[[23. aprill]] – [[John Oliver (koomik)|John Oliver]], Ühendkuningriigist pärit poliitiline koomik * 23. aprill – [[Arash Labaf]], Iraani-Rootsi meelelahutaja ja produtsent *[[26. aprill]] – [[Tom Welling]], USA näitleja, režissöör ja endine modell *[[28. aprill]] – [[Andreas Kalkun]], eesti luuletaja, muusik ja folklorist *[[29. aprill]] – [[Marcel Hacker]], Saksamaa sõudja * 29. aprill – [[Claus Jensen]], Taani jalgpallur * 29. aprill – [[Sándor István Bárdosi]], Ungari endine maadleja * 29. aprill – [[Attila Zsivóczky]], Ungari kergejõustiklane *[[30. aprill]] – [[Kersti Tombak]], eesti näitleja * 30. aprill – [[Eva Eensaar]], eesti näitleja ==Mai== *[[1. mai]] – [[Simo Runnel]], eesti luuletaja *[[2. mai]] – [[Kalle Palander]], Soome mäesuusataja *[[4. mai]] – [[John Tripp]], Saksa-kanada jäähokimängija * 4. mai – [[Emma Nylén]], Rootsi muusik *[[5. mai]] – [[Tanel Veenre]], eesti moekunstnik *[[9. mai]] – [[Mari Laaniste]], eesti kunstiteadlane ja kirjanik * 9. mai – [[Lauri Räpp]], eesti kirjanik ja ettevõtja *[[10. mai]] – [[Nick Heidfeld]], saksa vormelisõitja * 10. mai – [[Teet Raik]], eesti muusik *[[11. mai]] – [[Janne Ahonen]], soome suusahüppaja *[[13. mai]] – [[Samantha Morton]], inglise filminäitleja * 13. mai – [[Merle Veesalu-Rand]], eesti kirjanik *[[14. mai]] – [[Brian Priske]], Taani jalgpallur *[[15. mai]] – [[Margus Tamm]], eesti kunstnik ja kirjanik *[[16. mai]] – [[Ronny Ackermann]], saksa kahevõistleja * 16. mai – [[Emilíana Torrini]], islandi laulja *[[17. mai]] – [[Anders Södergren]], Rootsi suusataja *[[18. mai]] – [[Evelin Talts]], eesti jooksja *[[19. mai]] – [[Manuel Almunia]], hispaania jalgpallur *[[20. mai]] – [[Katrin Pärn]], eesti näitleja *[[23. mai]] – [[Ilja Kulik]], vene iluuisutaja *[[25. mai]] – [[Mari Loit]], eesti kunstiteadlane ja muinsuskaitsja * 25. mai – [[Kati Kivitar]], eesti lavastaja *[[26. mai]] – [[Luca Toni]], itaalia jalgpallur *[[28. mai]] – [[Elisabeth Hasselbeck]], Ameerika Ühendriikide saatejuht *[[29. mai]] – [[Massimo Ambrosini]], itaalia jalgpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Sarah Wayne Callies]], USA filminäitleja * 1. juuni – [[Danielle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[2. juuni]] – [[Teet Allas]], eesti jalgpallur *[[3. juuni]] – [[Marek Talivere]], eesti DJ * 3. juuni – [[Andres Parmas]], Eesti jurist *[[6. juuni]] – [[Rain Epler]], Eesti poliitik *[[7. juuni]] – [[Sven Vabar]], eesti kultuurikriitik ja -ajakirjanik *[[11. juuni]] – [[Paul Kalkbrenner]], Berliini DJ, muusik ja näitleja *[[12. juuni]] – [[Ana Tijoux]], Prantsusmaal sündinud Tšiili muusik *[[13. juuni]] – [[Tarmo Kikerpill]], eesti korvpallur * 13. juuni – [[Rainer Schönfelder]], Austria mäesuusataja * 13. juuni – [[Aleksei Kelli]], eesti õigusteadlane * 13. juuni – [[Riikka Purra]], Soome poliitik * 13. juuni – [[Romain Mesnil]], prantsuse teivashüppaja *[[15. juuni]] – [[Jaanika Juhanson]], eesti lavastaja, teatripedagoog ja näitleja *[[17. juuni]] – [[Jaak Kals]], eesti arstiteadlane *[[18. juuni]] – [[Kaja Kallas]], eesti jurist ja poliitik *[[18. juuni]] – [[Maria Peterson]], eesti näitleja ja lavastaja *[[19. juuni]] – [[Tanel Aavakivi]], eesti trompetist *[[20. juuni]] – [[Stephane Buckland]], Mauritiuse kergejõustiklane * 20. juuni – [[Raimond Lepiste]], eesti kunstnik *[[21. juuni]] – [[Kaarel Adamberg]], eesti toiduainetehnoloog *[[23. juuni]] – [[Jaan Jüris]], Eesti suusahüppaja * 23. juuni – [[Jason Mraz]], USA laulja ja muusik *[[24. juuni]] – [[Amir Talai]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[27. juuni]] – [[Raúl]], Hispaania jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Lola Wallinkoski]], soome modell ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Liv Tyler]], USA filminäitleja * 1. juuli – [[Jessica Meir]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja NASA astronaut * 1. juuli – [[Igor Mölder]], Eesti ettevõtja ja investor *[[4. juuli]] – [[Karel Voolaid]], eesti jalgpallitreener ja jalgpallur *[[7. juuli]] – [[Milo Ventimiglia]], USA filminäitleja *[[11. juuli]] – [[Edward Moss]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[13. juuli]] – [[Kari Wahlgren]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[14. juuli]] – [[Victoria (Rootsi)|Victoria]], Rootsi kroonprintsess * 14. juuli – [[Ondřej Liška‎]], Tšehhi poliitik * 14. juuli – [[Antti Tamm]], eesti astrofüüsik *[[15. juuli]] – [[Anders Härm]], eesti kunstiteadlane *[[17. juuli]] – [[Mario Stecher]], Austria kahevõistleja *[[18. juuli]] – [[Kristiina Ehin]], eesti luuletaja ja tõlkija * 18. juuli – [[Aleksandr Morozevitš]], vene maletaja *[[26. juuli]] – [[Reno Laidre]], Eesti poliitik *[[27. juuli]] – [[Jonathan Rhys-Meyers]], iiri näitleja *[[28. juuli]] – [[Mark Boswell]], kanada kergejõustiklane ==August== * [[1. august]] – [[Kati Lindström]], eesti semiootik * 1. august – [[Richard Karelson]], eesti maadleja * [[3. august]] – [[Tom Brady]], USA Ameerika jalgpallur * [[4. august]] – [[Marek Heinz]], tšehhi jalgpallur * [[5. august]] – [[Kadri-Ann Sumera]], eesti pianist * 5. august – [[Janno Kivisild]], eesti jalgpallitreener * [[8. august]] – [[Timur Odinajev]], Venemaa jalgpallur * [[12. august]] – [[Jesper Grønkjær]], taani jalgpallur * [[17. august]] – [[Thierry Henry]], prantsuse jalgpallur * 17. august – [[William Gallas]], prantsuse jalgpallur * 17. august – [[Tarja Turunen]], soome laulja (Nightwish) * [[18. august]] – [[Lukáš Bauer]], tšehhi murdmaasuusataja * 18. august – [[Andri Derõzemlja]], Ukraina laskesuusataja *[[22. august]] – [[Oksana Dmitrieva]], Ukraina nukuteatri juht * [[23. august]] – [[Nicole Bobek]], USA iluuisutaja * 23. august – [[Jared Fogle]], restoraniketi Subway pressiesindaja * [[25. august]] – [[Katrin Pauts]], eesti kirjanik ja ajakirjanik * [[27. august]] – [[Deco]], brasiilia päritolu portugali jalgpallur * [[30. august]] – [[Félix Sánchez]], Dominikaani kergejõustiklane * 30. august – [[Elizabeth Álvarez]], Mehhiko näitleja * [[31. august]] – [[Anni Mäger]], eesti kunstnik ==September== *[[3. september]] – [[Olof Mellberg]], rootsi jalgpallur *[[5. september]] – [[Priit Simson]], eesti ajakirjanik *[[9. september]] – [[Timur Guzairov]], slaavi filoloog ja ajaloolane * 9. september – [[Fatih Tekke]], Türgi jalgpallur, ründaja *9. september – [[Aki Riihilahti]], Soome jalgpallur * 9. september – [[Marek Jürgenson]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[11. september]] – [[Libor Charfreitag]], Slovakkia vasaraheitja * 11. september – [[Ludacris]], USA räppar ja näitleja *[[14. september]] – [[Mattias Agabus]], eesti arhitekt *[[15. september]] – [[Raul Vinni]], eesti ajakirjanik * 15. september – [[Sophie Dahl]], inglise kirjanik ja endine modell *[[19. september]] – [[Josef Fares]], Rootsi filmirežissöör * 19. september – [[Simone Perrotta]], itaalia jalgpallur *[[20. september]] – [[Jani Wickholm]], soome laulja *[[21. september]] – [[Andre Pärn]], eesti korvpallur *[[22. september]] – [[Vedran Đipalo]], Horvaatia poksija *[[26. september]] – [[Kristo Toots]], eesti näitleja ja lavastaja *[[27. september]] – [[Andrus Värnik]], eesti odaviskaja *[[30. september]] – [[Roy Eric Carroll]], Põhja-Iirimaa jalgpallur, väravavaht * 30. september – [[Sun Jihai]], hiina jalgpallur, kaitsja * 30. september – [[Aet Süvari]], eesti spordiajakirjanik ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Dwight Phillips]], USA kergejõustiklane *[[2. oktoober]] – [[Didier Défago]], Šveitsi mäesuusataja *[[4. oktoober]] – [[Matthias Fekl]], Prantsusmaa poliitik *[[5. oktoober]] – [[Konstantin Zõrjanov]], Venemaa jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Aleksandr Getmanski]], vene kabetaja *[[7. oktoober]] – [[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja *[[8. oktoober]] – [[Reese Hoffa]], USA kergejõustiklane *[[9. oktoober]] – [[Indrek Ojari]], eesti näitleja *[[10. oktoober]] – [[Raivo Ird]], eesti kunstnik ja vabamõtleja *[[12. oktoober]] – [[Bode Miller]], USA mäesuusataja *[[13. oktoober]] – [[Paul Pierce]], USA korvpallur *13. oktoober – [[Antonio Di Natale]], Itaalia jalgpallur *[[15. oktoober]] – [[David Trézéguet]], prantsuse jalgpallur *[[16. oktoober]] – [[Björn Otto]], Saksamaa kergejõustiklane, teivashüppaja *[[17. oktoober]] – [[André Villas-Boas]], Portugali jalgpallitreener *[[18. oktoober]] – [[Jüri Muttika]], eesti ajakirjanik *[[20. oktoober]] – [[Erko Saviauk]], eesti jalgpallur *[[24. oktoober]] – [[Iván Kaviedes]], Ecuadori jalgpallur *[[28. oktoober]] – [[Christoph Bieler]], austria kahevõistleja * 28. oktoober – [[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja *[[31. oktoober]] – [[Bert Holm]], eesti botaanik ==November== * [[1. november]] – [[Ülar Allas]], eesti molekulaarbioloog, publitsist ja DJ * [[3. november]] – [[Aria Giovanni]] (Cindy Renee Volk), USA alastimodell ja näitleja * 3. november – [[Katrin Kissa]], eesti filmiprodutsent * [[5. november]] – [[Cyril Lignac]], peakokk, kondiiter ja prantsuse telesaatejuht * [[7. november]] – [[Andres Oper]], eesti jalgpallur * [[8. november]] – [[Airi Vipulkumar Kansar]], eesti kantrilaulja * [[10. november]] – [[Brittany Murphy]], USA näitleja ja laulja * 10. november – [[Won Bin]], Lõuna-Korea näitleja ja modell * [[11. november]] – [[Arianna Follis]], itaalia murdmaasuusataja * 11. november – [[Nuno Ribeiro Maniche]], portugali jalgpallur * [[12. november]] – [[Martin Dolfing]], Hollandi kabetaja * 12. november – [[Reeli Reinaus]], eesti kirjanik ja stsenarist * [[15. november]] – [[Sean Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 15. november – [[Tanel Veeremaa]], eesti muuseumidirektor * 15. november – [[Peter Phillips]], kuninganna Elizabeth II vanim lapselaps * 15. november – [[Taavi Tuisk]], eesti kaitseliitlane * [[16. november]] – [[Oksana Bajul]], ukraina iluuisutaja * 16. november – [[Renna Järvalt]], eesti jooksja *[[19. november]] – [[Davina Lewis]], Gloucesteri krahvi ja krahvinna teine laps * [[20. november]] – [[Mihhail Ivanov]], vene murdmaasuusataja * [[24. november]] – [[Olle Kärner]], eesti orienteeruja * 24. november – [[Mihhail Kõlvart]], Eesti sportlane ja poliitik * [[27. november]] – [[Jani Toivola]], Soome näitleja ja saatejuht * 27. november – [[Tobias Grünenfelder]], Šveitsi mäesuusataja * 27. november – [[Sven Heiberg]], eesti lavastaja, näitleja ja infotehnoloog * 27. november – [[Lea Danilson-Järg]], eesti ajakirjanik, riigiametnik ja poliitik * [[28. november]] – [[Fabio Grosso]], itaalia jalgpallur * 28. november – [[Acer Nethercott]], inglise sõudja * 28. november – [[Peeter Laul]], eesti pianist Venemaal * 28. november – [[Priit Uustulnd]], eesti laulukirjutaja ja ettevõtja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Brad Delson]], USA muusik * 1. detsember – [[Ingrid Peek]], eesti ajakirjanik *[[3. detsember]] – [[Adam Małysz]], poola suusahüppaja * 3. detsember – [[Marti Soosaar]], eesti kümnevõistleja *[[4. detsember]] – [[Daniel Mitov]], Bulgaaria poliitik ja politoloog * 4. detsember – [[Judita Laššáková]], Slovakkia poliitik *[[6. detsember]] – [[Villu Teder]], eesti suusakahevõistleja * 6. detsember – [[Grete Lõbu]], eesti tele- ja raadioajakirjanik *[[7. detsember]] – [[Diana Liiv]], eesti pianist *[[8. detsember]] – [[Priit Narusk]], eesti murdmaasuusataja * 8. detsember – [[Maarja Jakobson]], eesti näitleja * 8. detsember – [[Kristjan Sander]], eesti ulmekirjanik * 8. detsember – [[Monika Tuvi]], eesti tantsutreener *[[10. detsember]] – [[Andrea Henkel]], Saksamaa laskesuusataja *[[11. detsember]] – [[Kaire Maimets-Volt]], eesti muusikateadlane *[[12. detsember]] – [[Dean Macey]], Suurbritannia kümnevõistleja * 12. detsember – [[Grete Treier]], eesti maanteejalgrattur *[[14. detsember]] – [[Fróði Benjaminsen]], Fääri saarte jalgpallur *14. detsember – [[Fally Ipupa]], Kongo muusik *[[15. detsember]] – [[Anatoli Arhangelski]], Eesti tantsija *[[17. detsember]] – [[Alar Astover]], eesti põllumajandusteadlane * 17. detsember – [[Maria Brink]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[21. detsember]] – [[Emmanuel Macron]], Prantsusmaa poliitik *[[23. detsember]] – [[Helen Mahmastol]], Eesti Miss Estonia (1996) *[[24. detsember]] – [[Marko Troon]], eesti geoloog ja keskkonnategelane *[[28. detsember]] – [[Derrick Brew]], USA kergejõustiklane *[[30. detsember]] – [[Lucy Punch]], inglise näitleja *[[31. detsember]] – [[Priit Sibul]], eesti poliitik *31. detsember – [[Ursula Zimmermann]], eesti koolitaja, terapeut, kirjanik ja tõlkija [[Kategooria:Sündinud 1977|*]] ef5o7ivblphpi1rakgesfd48t7q4c24 0 36267 7230486 7228448 2026-09-07T15:35:30Z Kuriuss 38125 7230486 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} {{Infokast president | nimi = Benito Mussolini | pilt = Benito Mussolini (primo piano).jpg | amet = [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] [[Itaalia peaminister|peaminister]] | ametiajaalgus = 31. oktoober 1922 | ametiajalõpp = 25. juuli 1943 | eelmine = [[Luigi Facta]] | järgmine = [[Pietro Badoglio]] | amet2 = [[Itaalia fašism|Itaalia fašistide]] ''[[duce]]'' | ametiajaalgus2 = 23. märts 1919 | ametiajalõpp2 = 28. aprill 1945 | eelmine2 = ''Positsioon loodi'' | järgmine2 = ''Positsioon kaotati'' | amet3 = [[Itaalia Sotsiaalne Vabariik|Itaalia Sotsiaalse Vabariigi ''duce'']] | ametiajaalgus3 = 23. september 1943 | ametiajalõpp3 = 25. aprill 1945 | eelmine3 = ''Ametikoht loodi'' | järgmine3 = ''Ametikoht kaotati'' | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = Benito Amilcare Andrea Mussolini | sünniaeg = 29. juuli 1883 | sünnikoht = [[Predappio]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] | surmaaeg = 28. aprill 1945 (61-aastaselt) | surmakoht = [[Giulino|Giulino di Mezzegra]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] | rahvus = | partei = [[Itaalia Sotsialistlik Partei]] <small>(1901–1914)</small> <br/> [[Fasci Italiani di Combattimento]] <small>(1914–1921)</small> <br/> [[Rahvuslik Fašistlik Partei (Itaalia)|Rahvuslik Fašistlik Partei]] <small>(1921–1943)</small> <br/> [[Vabariiklik Fašistlik Partei]] <small>(1943–1945)</small> | abikaasa = [[Rachele Mussolini]] <small>(1915–1945)</small> | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = San Cassiano kalmistu, [[Predappio]], [[Itaalia]] <small>(viimne puhkepaik)</small> | alma_mater = | elukutse = ajakirjanik <br/> romaanikirjanik <br/> õpetaja | autasud = | allkiri = Benito Mussolini Signature.svg | moodul = {{Sõjaväelane |manusta=jah | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Karjäär sõjaväes | Täisnimi = | Hüüdnimi = | Sünninimi = | Sünniaeg = | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Truudusvanded = [[Pilt:Flag of Italy (1861-1946).svg|25px]] [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] | Teenistused = '''[[Pilt:Flag of the Royal Italian Army.svg|25px]] [[Itaalia kuninglik armee]]:'''<br/>11. [[bersaglieri]] rügement | Teenistusaeg = 1915–1917 | Auaste = [[Impeeriumi esimene marssal (Itaalia)|Impeeriumi esimene marssal]] <br/> kapral | Juhitud üksused = | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]] <br/> [[Teine Itaalia-Etioopia sõda]] <br/> [[Itaalia sissetung Albaaniasse]] <br/> [[Itaalia-Kreeka sõda]] <br/> [[Teine maailmasõda]] | Autasud = [[Vabadusrist|Eesti Vabadusristi III liigi 1. järk]] <small>(1925)</small> | Abikaasa(d) = | Allkiri = }} }} '''Benito Amilcare Andrea Mussolini''' (hüüdnimi [[itaalia keel]]es ''Il Duce'' ('juht'); [[29. juuli]] [[1883]] [[Predappio]], [[Forlì-Cesena provints|Forli provints]] – [[28. aprill]] [[1945]] [[Giulino]]) oli [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] [[Itaalia peaminister|peaminister]] ja [[diktaator]] aastail [[1922]]–[[1943]] ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksa [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] [[marionett]]võimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki (e [[Salò vabariik|Salò vabariiki]]). ==Elulugu== ===Noorus=== Benito Mussolini sündis sepa perre [[Põhja-Itaalia|Põhja-Itaalias]]. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Mussolini õppis [[kirikukool]]is ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetajaametit ei pidanud ta kaua. [[Itaalia-Türgi sõda|Itaalia-Türgi sõja]] päevil ([[1910]]–[[1911]]) sai temast [[ajakirjanik]] ja hiljem toimetaja [[sotsialist]]ide ajalehes [[L'Avanti]] ('edasi'). ===Esimeses maailmasõjas=== Mussolini pooldas [[Itaalia]] astumist maailmasõtta [[Antant|Antand]]i poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud [[patsifism]]i ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti oktoobris 1914 [[Itaalia Sotsialistlik Partei|Itaalia sotsialistide parteist]] välja ja oli kuni sõja lõpuni [[Antant|Antandi]] valitsuste palgaline mõjuagent, avaldades ajakirjanduses patsifistliku sisuga artikleid. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. [[1919]]. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (Võitlusliit), mis [[1921]]. aastal kuulutas enda [[Rahvuslik Fašistlik Partei (Itaalia)|Rahvuslik Fašistlikuks Parteiks]]. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja [[futurism|futuristid]]. Fašistid rakendasid [[kommunistid]]e suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega". ===Võimuletõus=== {{Vaata|Itaalia kuningriik (1861–1946)#Fašism (1922–1943)}} Oktoobris [[1922]] organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ja kuningale [[Vittorio Emanuele III]]-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn [[Marss Rooma|Marsi Rooma]]le, ja nõudis valitsust endale. [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1922]] kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe [[Vatikan]]iga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud [[krutsifiks]]id. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias [[juut]]e taga, isegi kõik [[sünagoog]]id jäid terveks. [[1927]]. aastal loodi [[antifašist]]ide jälitamiseks [[salapolitsei]] OVRO, mis allus otse Mussolinile. ===Abessiinia vallutamine=== {{Vaata|Teine Itaalia-Etioopia sõda}} Saksamaal võimule tulnud [[Adolf Hitler]]i toetusega ja Prantsusmaa heasoovliku neutraliteediga vallutas Mussolini juhitav Itaalia 1935.–1936. aastal toimunud sõjakäigu ajal [[Abessiinia]]. ===Hispaania kodusõda === ===Teine maailmasõda=== [[Fail:Mussolini e Petacci a Piazzale Loreto, 1945.jpg|thumb|left|Vasakult paremale on näha Bombacci, Mussolini, Clara Petacci, Pavolini ja Achille Starace'i surnukehi. Plaza Loreto, Milano 1945. a.|230x230px]] Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta (1922-1943). [[1943]]. aasta juulis ta kukutati ja arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini [[Operatsioon Tamm|Operatsioon Tamme]] käigus, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese [[Clara Petacci]]ga Itaalia [[kommunism|kommunistlike]] [[partisan]]ide kätte. [[1945]]. aasta [[28. aprill]]il lasti Mussolini [[Como järv]]e äärses [[Giulino]] külas maha. Tema, ta armukese, endise kommunistliku poliitiku [[Nicola Bombacci]], ministri [[Alessandro Pavolini]] ja tunnustatud fašistliku poliitiku [[Achille Starace|Achille Starace'i]] laipu näidati avalikult [[Milano]] rahva ees [[Piazzale Loreto|Plaza Loretos]]. == Isiklikku == Tal sündisid seltskonnatähest tütar Edda, filmiprodutsendist poeg Vittorio, piloodist poeg Bruno, muusikust poeg Romano ja tütar Anna Maria.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Hebsgaard |eesnimi=Thomas |kuupäev=2025-02-25 |pealkiri=Diktaatorite laste õnnetu saatus |url=https://www.imelineajalugu.ee/diktaatorite-laste-onnetu-saatus/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Teosed == ==== Teosed itaalia keeles ==== * "Il mio diario di guerra 1915-1917" - 1923 (eesti k. 'minu päevik sõjast 1915-1917');<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mussolini |eesnimi=Benito |url=http://archive.org/details/il_mio_diario_di_guerra |pealkiri=Il mio diario di guerra : (1915-1917) |kuupäev=1923 |teised=Biblioteca comunale di Trento}}</ref><ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788898672387/benito-mussolini/diario-di-guerra-1915_1917.html |pealkiri=Diario di guerra 1915-1917 |keel=it}}</ref> * "Il trentino, veduto da un socialista; note e notizie" - 1911 (eesti k. 'Trentino sotsialisti nägemuses; märkmeid ja uudiseid');<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788888097299/benito-mussolini/il-trentino-visto-da-un-socialista.html |pealkiri=Il Trentino visto da un socialista |keel=it}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mussolini |eesnimi=Benito |url=http://archive.org/details/iltrentinoveduto00mussuoft |pealkiri=Il Trentino, veduto da un socialista; note e notizie |kuupäev=1911 |kirjastus=Firenze Rinascita del libro |teised=Robarts - University of Toronto}}</ref> * "L'amante del cardinale. Claudia Particella" - 1910 (eesti k. 'Kardinali armuke. Claudia Particella');<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mussolini |eesnimi=Benito |url=http://archive.org/details/lamantedelcardin0000muss |pealkiri=L'amante del cardinale : Claudia Particella : romanzo storico |kuupäev=1986 |kirjastus=Trento : Reverdito |teised=Internet Archive |isbn=978-88-342-0148-0}}</ref> * "La dottrina del fascismo" - 1932 (eesti k. 'Fašismi doktriin');<ref>{{Netiviide |pealkiri=La dottrina del fascismo - Wikisource |url=https://it.wikisource.org/wiki/La_dottrina_del_fascismo |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=it.wikisource.org |keel=it}}</ref> * "La filosofia della forza" - 1909 (eesti k. 'Jõu filosoofia');<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788889515150/benito-mussolini/la-filosofia-della-forza.-postille-alla-conferenza-dell'on.-treves.html |pealkiri=La filosofia della forza. Postille alla conferenza dell'on. Treves |keel=it}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-26 |pealkiri=OPERA OMNIA VOL I |url=https://issuu.com/rivista.militare1/docs/opera_omnia_-_vol._1_-_benito_mussolini/198 |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Issuu |keel=en}}</ref> * "Parlo con Bruno" - 1942 (eesti k. 'Räägin Brunoga');<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788875576066/benito-mussolini/parlo-con-bruno.html |pealkiri=Parlo con Bruno |keel=it}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Parlo con Bruno |url=https://www.goodreads.com/book/show/39908442-parlo-con-bruno |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Goodreads |keel=en}}</ref> * "Pensieri pontini e sardi" - 1943 (eesti k. 'Mõtisklusi Pontiinidelt ja [[Sardiinia|Sardiiniast]]');<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788895666365/benito-mussolini/pensieri-pontini-e-sardi.html |pealkiri=Pensieri pontini e sardi |keel=it}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-04-07 |pealkiri=Biblioteca Fascista: Pontine and Sardinian Thoughts (1943) |url=https://bibliotecafascista.blogspot.com/2012/04/pontine-and-sardinian-thoughts-1943.html |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Biblioteca Fascista}}</ref> * "Scritti trentini" (eesti k. 'Kirjutusi [[Trentino-Alto Adige|trentinost]]');<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mussolini |eesnimi=Benito |url=https://books.google.ee/books/about/Scritti_trentini.html?id=NgIiAQAAIAAJ&redir_esc=y |pealkiri=Scritti trentini |kuupäev=2006 |kirjastus=Finestra editrice |isbn=978-88-88097-52-7 |keel=it}}</ref><ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788888097527/benito-mussolini/scritti-trentini.html |pealkiri=Scritti trentini |keel=it}}</ref> * "Storia Di Un Anno. (Il Tempo Del Bastone e Della Carota)" - 1944 (eesti k. 'Ühe aasta lugu');<ref>{{Netiviide |pealkiri=ibs.it |url=https://www.ibs.it/tempo-del-bastone-della-carota-libri-vintage-benito-mussolini/e/2568612142320 |vaadatud=4. septembril 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Liber |eesnimi=Liber |pealkiri=Storia di un anno (1944) |url=https://liberliber.it/autori/autori-m/benito-mussolini/storia-di-un-anno-1944/ |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Liber Liber |keel=it-IT}}</ref> ==== Teosed eesti keeles ==== * "Minu elulugu". Ingl. keelest tõlkinud [[Leopold Julius Kenn]]. Sari [[Marseljeesist internatsionaalini]]. [[Loodus (kirjastus)|Loodus]], [[Tartu]] / [[Tallinn]] [[1939]], 244 lk. ==== Tsitaat ==== {{tsitaat|Ma pole kunagi teinud viga, kui ma olen talitanud oma instinkti järele; kuid ma olen alati teinud väärsamme, kui ma olen alistund mõistusele. Ma ei süüdista kedagi, ma ei laida kedagi peale iseenda. Ma isiklikult olen vastutav nii asjakäigu eest, mis on hästi tehtud ning millest maailmal pole võimalik lahti ütelda, samuti kui ka mu nõrkuste ning mu laostumise eest.<ref>Mussolini viimne intervjuu. Välis-Eesti, 21. märts 1948, nr. 12, lk. 6.</ref>}} ==Tunnustus== * [[Vabadusrist|Eesti Vabadusristi]] III liigi 1. järk (29.04.1925) == Viited == {{viited}}{{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Luigi Facta]] | nimi=[[Itaalia peaminister]] | aeg=[[1922]]–[[1943]]| järgnev=[[Pietro Badoglio]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Paolino Taddei]]<br />[[Luigi Federzoni]] | nimi=[[Itaalia siseminister]] | aeg=[[1922]]–[[1924]]<br />1926–1943| järgnev=Luigi Federzoni<br />[[Bruno Fornaciari]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Antonino Di Giorgio]]<br />[[Pietro Gazzera]] | nimi=[[Itaalia sõjaminister]] | aeg=1925–1929<br />1933–1943| järgnev=[[Pietro Gazzera]]<br />[[Antonio Sorice]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Carlo Schanzer]]<br />[[Dino Grandi]]<br />[[Galeazzo Ciano]] | nimi=[[Itaalia välisminister]] | aeg=1922–1929<br />1932–1936<br />1943 | järgnev=[[Dino Grandi]]<br />[[Galeazzo Ciano]]<br />[[Raffaele Guariglia]]}} {{lõpp}} == Kirjandus == * [[Arved Palgi]], "Mussolini". I osa (96 lk.) – [[Rakvere]] [[1935]], II osa (93 lk.) – [[Rakvere]] [[1936]]; 2. trükk ühes köites – [[Rakvere]] [[1939]] * [[Christopher Hibbert]], "Benito Mussolini elulugu". Inglise keelest tõlkinud [[Olev Luhaveer]]. [[Olion]], [[Tallinn]] [[1997]] == Välislingid == {{Commons|Benito Mussolini}} *[http://itaalia.wordpress.com/2009/03/18/sa-maletad-kui-olid-fasist-ja-viskasid-rooma-tervitust Sa mäletad kui olid fašist ja viskasid Rooma tervitust?] *[http://www.freewebs.com/lisaks/benitomussolinifashism.htm Il Duce Benito Mussolini ja fašism] {{ItaaliaPeaministrid}} {{JÄRJESTA:Mussolini, Benito}} [[Kategooria:Itaalia peaministrid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Itaalia poliitikud]] [[Kategooria:Tapetud poliitikud]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] [[Kategooria:Sõjakuritegudes süüdistatud]] [[Kategooria:Benito Mussolini]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1945]] jnyguw5f0dq3rmno1o328xf0584t7nc 0 40165 7230404 7044994 2026-09-07T12:24:42Z ~2026-48663-08 237059 /* */ 7230404 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Terminaator | pilt = Terminaator.IMG 20210813 192407 (2).jpg|thumb | pildiallkiri = Terminaator esinemas Tallinna vanalinna päevadel (2021) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Tallinn]], [[Eesti]] | stiil = [[rokkmuusika|rokk-]] ja [[popmuusika]], ''[[hard rock]]'' | tegev = [[1987]]– | plaadifirma = MFM Records OÜ<br>Chartmakers OY<br>Terminaator Music | seotud_esitajad = | URL = [http://www.terminaator.ee www.terminaator.ee] | koosseis = [[Jaagup Kreem]]<br>[[Taavi Langi]]<br>[[Roland Puusepp]]<br>[[ Henno Kelp]]<br>[[Rene Puura]] | endised_liikmed = [[Tiit Must]]<br>[[Arno Veimer|Arno "Arch" Veimer]]<br>[[Andres Toome]]<br>[[Sulev Müürsepp|Sulev "Sulliwan" Müürsepp]]<br>[[Eimel Kaljulaid]]<br>[[Elmar Liitmaa]]<br>[[Harmo Kallaste]]<br>[[Indrek Timmer]]<br>[[Sven Valdmann]]<br>[[Tõnu Väärtnõu]]<br>[[Margus Valk]] }} '''Terminaator''' on eesti [[Rokkmuusika|rokkbänd]], mis sai alguse [[Tallinna 10. Keskkool|Tallinna 10. Keskkoolis]]. [[Jaagup Kreem]] hakkas tegema bändi [[1987]]. aastal, õppides siis 7. klassis.<ref name=":0">[https://menu.err.ee/854735/terminaator-on-tegelikult-aasta-noorem-kui-avalikkus-teab Terminaator on tegelikult aasta noorem, kui avalikkus teab], ERR, 18. august 2018</ref> Enam kui 30 tegevusaasta jooksul on Terminaator välja andnud 10 [[Stuudioalbum|stuudioalbumit]], kaks kogumikku ja kaks kontsertsalvestist, kirjutanud muusika kahele [[Muusikal|muusikalile]] ning võitnud kahel korral [[Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 aastahiti]] valimise. 2020. aasta seisuga on Terminaator andnud üle 800 kontserdi, sealhulgas on esinetud [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Soome]]s, [[Austraalia]]s. == Ajalugu == === Bändi loomine === Bändi panid kokku Tallinna 10. Keskkooli koolipoisid [[Arno Veimer]] ehk Arch ja [[Jaagup Kreem]], kes õppisid toona 7. klassis. Esiti pandi bänd kokku tüdrukute tähelepanu võitmiseks.<ref>{{Netiviide|autor=Ivar Sild|url=https://elu.ohtuleht.ee/140798/jaagup-kreem-kunagi-tegime-bandi-tudrukute-parast|pealkiri=Jaagup Kreem: kunagi tegime bändi tüdrukute pärast|väljaanne=Õhtuleht|aeg=27. mai 2003}}</ref> Terminaatori nime pakkus välja Veimer, kes oli näinud [[Terminaator (film)|samanimelist]] [[Ulmefilm|ulmefilmi]].<ref name=":3" /><ref name=":5">{{Netiviide|url=https://vikerraadio.err.ee/953960/kohtumisohtu-terminaator|pealkiri=Kohtumisõhtu. Terminaator.|väljaanne=Vikerraadio|aeg=29. juuni 2019}}</ref> Inspiratsiooni saadi ka sama kooli [[Punkmuusika|punkbändist]] [[Generaator M]], mis oli Kreemile kustumatu mulje jätnud. Kreem on meenutanud: "Generaator, Terminaator – see oli minu meelest nagu loogiline jätk."<ref name=":6">{{Netiviide|autor=Katharina Toomemets|url=https://elu.ohtuleht.ee/938682/teenetemark-2019-jaagup-kreem-teenetemargi-saamine-tuli-mulle-taiesti-ootamatult|pealkiri=TEENETEMÄRK 2019 {{!}} Jaagup Kreem: teenetemärgi saamine tuli mulle täiesti ootamatult|väljaanne=Õhtuleht|aeg=29. jaanuar 2019}}</ref> Kreem hankis bändile teraviljakombinaadist sponsorkorras trummikomplekti ning proove tehti koolimaja harjaruumis.<ref name=":3" /><ref name=":7" /> Kohustused jagati bändipoiste vahel pooljuhuslikult: Veimer valis kitarri, [[Tiit Must]] nõudis endale trummarikohta ning Kreemi sõnul "ainus muusikaandega vend" [[Andres Toome]] hakkas bassimeheks.<ref name=":3" /> Kuna Kreemile pilli ei antud, hakkas ta laulma.<ref name=":3" /> {{Tsitaat|Klassi kõige lahedam kutt Tiit Must oli nagu liider. Kõik tahtsid siis trummarid olla ja Tiidust sai trummar. Arno „Arch“ Veimer sai omale kitarri, mis oli direktori kabinetis seifi taha pandud. Ma olin väiksena päris lühikest kasvu, teistest pisem ja ütlesin, et ma tahaks ka bändi. Nad ütlesid, et muud kohta pole ja järelikult sina laulad.|Jaagup Kreem}} Kreem sai muusikapisiku soomlaste [[Eppu Normaali]]lt, [[Sielun Veljeti]]lt, [[Pelle Miljoona]]lt ja [[Dingo (ansambel)|Dingolt]]. Ta tunneb nende muusika ja tekstidega lähedust ning loodab, et põhjamaist kargust ja süngust on ka Terminaatori lugudes. Ka see, et kõik need Soome bändid laulavad oma emakeeles, mõjutas, et Terminaator hakkas tegema just eestikeelseid lugusid.<ref name=":4">{{Netiviide|autor=Gert Kiiler|url=https://sakala.postimees.ee/2167651/jaagup-kreem-eelistab-live-i|pealkiri=Jaagup Kreem eelistab live’i|väljaanne=Sakala|aeg=29. november 2005}}</ref> === Algusajad === Esimene kontsert anti [[24. veebruar|24. veebruaril]] [[1988]]. aastal [[Otepää|Otepääl]] [[Marguse spordibaas|Marguse suusabaasis]]. Toome asemel võis esimesel kontserdil basskitarri mängida Kreemi pinginaaber [[Margus Paalamaa]]. Kreemi sõnul esineti klassikaaslastele: "Punnisime kolmveerand tundi õudset müra, kõik olid rahul."<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Aigi Viira|url=https://elu.ohtuleht.ee/217006/mulle-ei-meeldi-oma-tekste-umber-teha-uldse-kohe-mitte-|pealkiri=«Mulle ei meeldi oma tekste ümber teha. Üldse kohe mitte.»|väljaanne=Õhtuleht|aeg=3. veebruar 2007}}</ref> Bändi sünniaastaks peetakse siiani ekslikult [[1987]]. aastat, kuna koolipoiste ajaarvamine käis septembris alanud kooli-, mitte kalendriaasta järgi.<ref name=":0" /> Bändi esimene avalik esinemine oli samal aastal [[Tallinna 47. Keskkool]]is toimunud koolibändide festivalil. Esimest korda sattus Terminaator stuudiosse [[1989]]. aastal. Esimeste lugude hulgas olid "Ilmutus", "Kass", "Kõik", "Söemägede poisid", "Tüdruk", "Ma olen", "Märkamatu", "West side story", "Öö hämardub tasa", "Piraadilaev", "Põrgu", "Teel ära".<ref name=":7">{{Netiviide|autor=Andreas Jürgenson|url=https://www.facebook.com/tng.ee/posts/4060380634023370|pealkiri=Intervjuu Jaagup Kreemiga|aeg=17. aprill 2021}}</ref> Kreemi sõnul anti esimestel aastatel ainult paar kontserti, kuna pilli mängida veel ei osatud. [[1990]]. aastast jätkas Terminaator kahe kitarriga: ansambliga ühines [[Sulev Müürsepp]] ehk Sulliwan. Esimesed tänini mängitavad lood "[[Charleen]]" ja "[[Meeletu maailm (Terminaatori laul)|Meeletu maailm]]" lindistati [[1991]]. aastal. Viimane kirjutati trummar Tiit Musta mälestuseks, kes 1989. aastal suri. Musta surma järel käis bändist läbi mitu lühiajalist trummarit, kuni liitus [[Eimel Kaljulaid]]. Laiema tuntuse saavutas Terminaator [[1992]]. aastal, kui võitis noortebändide festivali Rock In. Ürituse korraldaja [[Jüri Makarov|Jüri Makarovi]] sõnul paistis Terminaator silma lihtsuse ja eesti keelega. Terminaator oli üks esimesi, kes levitas oma sõnumit emakeeles.<ref>{{Netiviide|autor=Mart Niineste|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht20120609.1.10&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Camp, musicals and rock’n’roll!|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=9. juuni 2012}}</ref> Vahetult enne tähtsat võitu lahkus bändist basskitarrist Indrek Toome, kes läks välismaale õppima. Tema asemel liitus [[Indrek Timmer]]. Rock Ini peavõit oli võimalus esineda [[Rock Summer]]i B-laval. Terminaatori esinemist kogunes vaatama 5000–6000 inimest.<ref>{{Netiviide|autor=Tiit Lääne|url=https://www.vooremaa.ee/jaagup-kreem-toob-juulikuise-lume-paduverre/|pealkiri=Jaagup Kreem toob juulikuise lume Paduverre|väljaanne=Vooremaa|aeg=16. juuni 2018}}</ref> Pärast Sulliwani lahkumist liitus ansambliga kitarrist [[Elmar Liitmaa]], kellest kujunes Veimeri ja Kreemi kõrval põhiline lugude autor. === Suurem läbimurre ja kommertsedu === Suurem tuntus tuli [[1994]]. aastal esimese plaadiga "[[Lõputu päev]]", kus olid hitid "Torm", "Meeletu maailm" ja "[[Ainult sina võid mu maailma muuta]]".<ref name=":4" /> Album pühendati Tiit Mustale. "Lõputu päeva" järel vahetas Timmeri välja basskitarrist [[Sven Valdmann]]. [[1995]]. aastal visati bändist välja asutajaliige Arno Veimer, mille järel jätkas Terminaator lühidalt ühe kitarristiga. Kreemi sõnul oli tegemist bändiliikmete ühise otsusega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tiits |eesnimi=Maiken |kuupäev=30. august 2023 |pealkiri=Jaagup Kreem meenutas kunagist bändikaaslast Archi: me lihtsalt kasvasime lahku |url=https://menu.err.ee/1609082111/jaagup-kreem-meenutas-kunagist-bandikaaslast-archi-me-lihtsalt-kasvasime-lahku |vaadatud=2. september 2023 |väljaanne=ERR}}</ref> Veimeri lahkumise järel muutus ansambli muusika käredamaks ja agressiivsemaks. Sellegipoolest võidutses järgmiselt albumilt "[[Minu väike paradiis]]" pärit ballaad "[[Juulikuu lumi]]" terve aasta Eesti raadiojaamades. Lugu valiti ka [[Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 aastahitiks]]. [[1996]]. aastal pärast "Minu väikese paradiisi" edu lahkusid bändist kitarrist [[Elmar Liitmaa]] ja klahvpillimängija [[Harmo Kallaste]]. Liitmaa sõnul sai saatuslikuks Kreemi toonane ohtlik eluviis: "Jaagupil oli raskekujuline [[Rock'n'roll|''rock'n'roll''<nowiki/>'i]] elustiili periood. Tsiklikambad, peod ja kõik muu sinna juurde kuuluv."<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://elu.ohtuleht.ee/892558/elmar-liitmaa-lahkusin-terminaatorist-sest-jaagupil-oli-raskekujuline-rocknrolli-elustiili-periood|pealkiri=Elmar Liitmaa: lahkusin Terminaatorist, sest Jaagupil oli raskekujuline rock'n'rolli elustiili periood|väljaanne=Õhtuleht|aeg=17. august 2018}}</ref> Liitmaa soovis keskenduda bänditegemisele, Kreem nautis vast leitud tuntust. Liitmaa lahkumise järel kutsus Kreem bändi tagasi vana sõbra Sulliwani, kes mängis albumitel "[[Pühertoonia]]", "[[Kuld (Terminaatori album)|Kuld: ballaadid aastatest 1987–1997]]" ja "[[Singapur (Terminaator)|Singapur]]". Sulliwan olevat pidanud "Kulda" paremaks plaadiks kui "Pühertooniat", kuna "saundid on tugevamad".<ref>{{Netiviide|autor=Ülo Külm|url=https://www.ohtuleht.ee/14379/terminaatori-kullakarva-ballaadid|pealkiri=Terminaatori kullakarva ballaadid|väljaanne=Õhtuleht|aeg=20. detsember 1997}}</ref> Kreem on hiljem öelnud, et pole "Pühertoonia" ega "Singapuri" kõlaga rahul.<ref>{{Netiviide|autor=Katharina Toomemets|url=https://elu.ohtuleht.ee/494701/terminaatori-solist-jaagup-kreem-minu-vaba-aeg-siis-meeldib-mulle-puutood-teha|pealkiri=Terminaatori solist Jaagup Kreem: minu vaba aeg? Siis meeldib mulle puutööd teha!|väljaanne=Õhtuleht|aeg=5. oktoober 2012}}</ref> "Kullalt" pärit duett "[[Kaitseta]]" [[Evelin Samuel|Evelin Samueliga]] pälvis [[1997]]. aastal Raadio 2 aastahiti valimisel 4. koha. Aasta hiljem platseerus samale kohale "Singapuri" avalaul "Aja teenija". Sulliwani kõrval liitus teise kitarristina [[Margus Valk]]. 1998. aastat on Kreem nimetanud Terminaatori kõige edukamaks.<ref name=":8">{{Netiviide|autor=Mariann Joonas|url=https://elu24.postimees.ee/28387/online-intervjuu-vastas-jaagup-kreem|pealkiri=Online-intervjuu: vastas Jaagup Kreem|väljaanne=Elu24|aeg=22. august 2008}}</ref> === Liitmaa tagasitulek, muusikalid ja soomekeelne album === [[1999]]. aastal kutsuti Liitmaa Terminaatorisse tagasi, järgnes album "[[Head uudised]]".<ref name=":1" /> Naasis ka Kallaste. "Heade uudiste" hitid figureerisid Raadio 2 aastahiti tabeli esiviisikus kahel järjestikusel aastal: "Jää" 1999. aastal neljandal kohal, "See ei ole saladus" ja "6 jalga niisket maad" [[2000]]. aastal vastavalt 2. ja 5. kohal. Aastal 2000 läks Kreem tööle [[NUKU teater|Nukuteatrisse]]. Juunis [[2001]] esietendus Kreemi, Liitmaa ja lavastaja [[Andres Dvinjaninov|Andres Dvinjaninovi]] eestvedamisel Terminaatori muusikaga noortemuusikal "[[Risk (muusikal)|Risk]]". Muusikali jaoks kirjutatud laulud koondati Terminaatori albumile "[[Risk (Terminaator)|Risk]]". Järgnes töö uue albumi kallal. Esimene singel "[[Romula (Terminaator)|Romula]]" valiti [[2002]]. aastal Raadio 2 aastahitiks. Teine singel, bändi suurim hitt "[[Carmen (Terminaator)|Carmen]]", jäi aasta hiljem samas tabelis 4. kohale. [[2003]]. aasta kevadel ilmunud "[[Kuutõbine]]" jäi viimaseks albumiks koosseisus Kreem, Liitmaa, Valdmann, Kallaste, Kaljulaid. Esimest korda ansambli ajaloos anti kolm järjestikust albumit ("Head uudised", "Risk", "Kuutõbine") välja muutumatu koosseisuga. 2002. aasta detsembris mängis Terminaator [[Soome|Soomes]] sisse "Romula", "Portselanist tüdruku" ja "Sinu juurde tagasi" soomekeelsed versioonid (vastavalt "Romua", "Kristallityttö" ja "Sinun luokses' takaisiin").<ref>{{Netiviide|autor=Romi Erlach|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50915350/terminaator-lindistab-soomekeelset-plaati|pealkiri=Terminaator lindistab soomekeelset plaati|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=27. veebruar 2002|vaadatud=2022-02-07|arhiivimisaeg=2022-02-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220207094739/https://epl.delfi.ee/artikkel/50915350/terminaator-lindistab-soomekeelset-plaati|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/5251709/terminaator-asub-soomet-vallutama|pealkiri=Terminaator asub Soomet vallutama|väljaanne=Kroonika|aeg=5. märts 2003}}</ref> Bänd sõlmis lepingu Soome [[Plaadifirma|plaadifirmaga]] Edel. 2003. aasta kevadel nägi ilmavalgust Terminaatori esimene soomekeelne singel "Romua", mille raadiojaamad hästi vastu võtsid.<ref name=":4" /> Sama aasta lõpuks pidi järgnema soomekeelne album. Tõlgitud oli vähemalt seitse lugu.<ref name=":2" /> Veel 2005. aasta lõpus väitis Kreem, et album on peaaegu valmis.<ref name=":4" /> 2008. aastal ütles Kreem, et linti tehti umbes 8 soomekeelset lugu, kuid ei tea, mis neist saab.<ref name=":8" /> Siiani on jäänud "Romua" Terminaatori ainsaks [[Soome keel|soome keeles]] avaldatud lauluks. 3. septembril [[2005]] andis Terminaator kontserdi [[Tallinna lauluväljak|Tallinna Lauluväljakul]] toimunud [[Tele2]] üritusel "[[Tele2 Go Live|Go Live!]]", mille salvestis on saadaval MFM Records OÜ väljaantud "[[Go Live 2005]]" CD+DVD-na. Tegemist on Terminaatori esimese salvestisega, kus musitseerivad trummar [[Roland Puusepp]] ehk Roll ja basskitarrist [[Henno Kelp]]. Terminaatoris 12 aastat trumme mänginud [[Eimel Kaljulaid]] nimetas oma lahkumise põhjuseks inimsuhteid.<ref>{{Netiviide|url=https://elu.ohtuleht.ee/458616/kokku-manginud-36-bandis|pealkiri=Kokku mänginud 36 bändis|väljaanne=Õhtuleht|aeg=4. jaanuar 2012}}</ref> Uue koosseisuga anti [[2006]]. aasta mais välja stuudioalbum "[[Nagu esimene kord]]", mis oli senisest loomingust maskuliinsem, agressiivsem ja depressiivsem. Kreemi sõnul ei räägi plaadi lood ainult armastusest, vaid ka ühiskonna valupunktidest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.postimees.ee/1547751/terminaator-esitles-uut-plaati|pealkiri=Terminaator esitles uut plaati|väljaanne=Postimees|aeg=20. mai 2006}}</ref> Laulud "Nagu esimene kord", "Pankuri tütar ja töölise poeg" ning "Head ööd" tulid esitusele ka muusikalis "[[Romeo & Julia]]", mis esietendus augustis 2006 Nukuteatri hoovis. Muusikalile kirjutasid muusika Liitmaa ja Kreem ning seda esitas Terminaator. Ilmus ka plaat "[[Romeo & Julia (album)|Romeo & Julia]]", kuid seda ei antud välja Terminaatori nime alt. 2007. aastal anti välja 30 looga kogumik "[[20 (Terminaator)|20]]", millega tähistati ansambli 20 tegevusaasta juubelit. Album koosnes kahest uuest loost ("Alkeemik" ja "Ära oota koidikuni"), kahest uusversioonist ("4B" ja "Juulikuu lumi") ning varasematest hittidest ja bändiliikmete lemmiklugudest. "Juulikuu lume" uuele rokilikumale versioonile filmiti ka [[muusikavideo]].<ref>{{Netiviide|autor=Aigi Viira|url=https://elu.ohtuleht.ee/244218/juulikuu-lumi-liitmaa-tegi-sarakuunalt-kreem-pustolikangelast|pealkiri="Juulikuu lumi": Liitmaa tegi säraküünalt, Kreem püstolikangelast|väljaanne=Õhtuleht|aeg=1. september 2007}}</ref> [[2008]]. aastal lindistas Terminaator USA [[Märulifilm|märulifilmi]] "Hired Gun" ''soundtrack''<nowiki/>'i jaoks loost "Viski" ingliskeelse versiooni "Whiskey".<ref>{{Netiviide|autor=Mariann Joonas|url=https://elu24.postimees.ee/13521/valmis-eestlasest-hollywoodi-rezissoori-uue-filmi-treiler|pealkiri=Valmis eestlasest Hollywoodi režissööri uue filmi treiler|väljaanne=Elu24|aeg=16. aprill 2008}}</ref> === "Verevahetus" ja püsiv koosseis === [[2009]]. aastal lahkusid Liitmaa ja Kallaste uuesti bändist. Liitmaa sõnul väsitas bändimehe elu ta ära.<ref name=":1" /> Kreem vihjas muusikaliste vaadete lahknemisele: "Kui tõele näkku vaadata, siis eks ta üks paras võimuvõitlus oli."<ref>{{Netiviide|autor=Elu24|url=https://elu24.postimees.ee/95165/elmar-liitmaa-lahkus-terminaatorist|pealkiri=Elmar Liitmaa lahkus Terminaatorist|väljaanne=Elu24|aeg=17. märts 2009}}</ref> Kreem plaanis Liitmaa ja Kallaste lahkumise järel alustada uue bändiga, kuid Kelp ja Puusepp suutsid ta ümber veenda.<ref name=":5" /> Uueks kitarristiks valiti bändikaaslastest kümmekond aastat noorem [[Taavi Langi]], keda Kelp ja Puusepp tundsid ansamblist [[Pantokraator (ansambel)|Pantokraator]].<ref name=":6" /> Kandidaatide seas oli ka [[Dramamama]] kitarrist [[Laur Joamets]].<ref name=":5" /> Esimene lugu, mis uue kitarristiga linti tehti, oli bändi algusaegu meenutav "Ballaad Jimmyst". Jimmy prototüübiks on Kreem nimetanud Terminaatori asutajat Arno Veimerit.<ref name=":7" /> Uut klahvpillimängijat ei võetud. 17. juulil 2010 toimus [[Tallinna lauluväljak|Tallinna Lauluväljakul]] festivali [[Õllesummer|Summer 2010]] raames Terminaatori suurkontsert "Tuli ja jää", mis olevat olnud seni tehniliselt pretensioonikaim vabaõhukontsert eesti artistilt.<ref name=":9">{{Netiviide |pealkiri=Terminaator toob Õllesummeri pealavale tehnilise tippteose „Tuli ja jää“ |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82305973/terminaator-toob-ollesummeri-pealavale-tehnilise-tippteose-tuli-ja-jaa |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> Kontserdi avaloona tuli esmaettekandele laul "Rakett".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jaagup Kreem õhtusest kontsertist: esmaettekandele tuleb "Rakett" |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/387125/jaagup-kreem-ohtusest-kontsertist-esmaettekandele-tuleb-rakett |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Sõud ilmestasid ka liikuvad, sõitvad ja tõusvad instrumendid ja lavaosad.<ref name=":9" /> Laulu "Ainult sina võid mu maailma muuta" esitamiseks liitus bändiga endine klahvpillimängija Harmo Kallaste. 13. mail 2011 esitles Terminaator Tallinnas ööklubis Club von Überblingen kauamängivat "[[Rakett (Terminaator)|Rakett]]".<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD: Terminaator esitles oma uut plaati "Rakett" |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/45986031/fotod-terminaator-esitles-oma-uut-plaati-rakett |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Tegemist oli esimese albumiga üle 13 aasta, mille tegemises ei osalenud Liitmaa ega Kallaste. [[2012]]. aastal tähistati 25. tegevusaastat kontserdiga klubis Rock Café, kus tulid lavale ka endised kitarristid Liitmaa ja Sulliwan.<ref>{{Netiviide|url=https://elu.ohtuleht.ee/494887/galerii-terminaator-andis-rock-cafes-vageva-juubelikontserdi|pealkiri=GALERII: Terminaator andis Rock Cafés vägeva juubelikontserdi!|väljaanne=Õhtuleht|aeg=6. oktoober 2012}}</ref> 12. juulil 2014 esitles Terminaator Õllesummeri Õhtulehe laval värsket plaati "[[Vaikuse meri (album)|Vaikuse meri]]". 2017. aasta märtsis toimunud juubeliturneel "30 aastat valguskiirusel" jagas Terminaator lava endiste bändikaaslaste Liitmaa ja Kallaste ning multiinstrumentalist [[Tiit Kikas|Tiit Kikasega]]. Aasta lõpus antud lisakontsertidel osales Liitmaa asemel Sulliwan. 13. novembril 2020 esitles Terminaator ööklubis Venus uut albumit "[[Maailm vs. Lilian]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=MP |kuupäev=2020-10-27 |pealkiri=ANSAMBEL TERMINAATOR ESITLEB NOVEMBRIS UUT ALBUMIT - 🎶 MuusikaPlaneet |url=https://muusikaplaneet.ee/2020/10/27/terminaator13nov20/ |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=muusikaplaneet.ee |keel=et}}</ref> Teist korda ansambli ajaloos anti kolm järjestikust albumit ("[[Rakett (Terminaator)|Rakett]]", "[[Vaikuse meri (album)|Vaikuse meri]]", "[[Maailm vs. Lilian]]") välja muutumatu koosseisuga: Kreem, Langi, Kelp, Puusepp. Bändi koosseis püsis ühesugune rekordilised 12 aastat. [[2021]]. aasta mais liitus bändiga klahvpillimängija [[René Puura|Rene Puura]], kes musitseeris varem [[Karl-Erik Taukar|Karl-Erik Taukari]] bändis.<ref>{{Netiviide|autor=Katharina Toomemets, Mondela Urbala|url=https://elu.ohtuleht.ee/1034788/rene-puura-liitus-terminaatoriga-jaagup-on-kolm-aastat-manginud-ideega-et-selles-eepilises-ansamblis-klahve-vajutaksin|pealkiri=Rene Puura liitus Terminaatoriga: Jaagup on kolm aastat mänginud ideega, et selles eepilises ansamblis klahve vajutaksin|väljaanne=Õhtuleht|aeg=26. mai 2021}}</ref> 22. aprillil 2022 tähistas Terminaator 35 aasta juubelit [[Unibet Arena|Saku Suurhallis]] väljamüüdud suurkontserdiga "Eesti suurim rockshow", mida külastas ligikaudu 8000 inimest. Erikülalistena liitusid bändiga laval endine kitarrist Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreemi tütar [[Annabel Kreem|Annabel]], kes laulis [[Evelin Samuel|Evelin Samueli]] osa laulus "[[Kaitseta]]". [[Ott Lepland]] esitas klaveril ballaadi "[[Ainult sina võid mu maailma muuta]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raud |eesnimi=Geidi |kuupäev=23. aprill 2022 |pealkiri=GALERII, VIDEO JA REPORTAAŽ {{!}} 35 AASTAT LAVAL! Terminaator on ikka veel eriline nagu juulikuu lumi. Väsinud Jaagup Kreem järgmisel hommikul: magama sain alles kell pool 6! |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1060728/galerii-video-ja-reportaaz-35-aastat-laval-terminaator-on-ikka-veel-eriline-nagu-juulikuu-lumi-vasinud-jaagup-kreem-jargmisel-hommikul-magama-sain-alles-kell-pool-6 |väljaanne=Õhtuleht}}</ref> Kontserdi otseülekannet näitas telekanal Telia Inspira. 27. novembril 2024 teatas Jaagup Kreem, et on alustanud uue albumi loomist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. november 2024 |pealkiri=Jaagup Kreem avalikustas otse-eetris Terminaatori suure uudise! |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1097962135671682 |väljaanne=Tre Raadio Facebooki leht}}</ref> == Koosseis == === Praegune koosseis === * [[Jaagup Kreem]] – [[laulja]], [[kitarrist]] (1987 - ) * [[Taavi Langi]] – kitarrist (2009 - ) * [[Roland Puusepp]] – [[trummar]] (2003 - ) * [[Henno Kelp]] – [[basskitarrist]] (2003 - ) * [[René Puura|Rene Puura]] – [[klahvpillid]] (2021 - ) === Endised liikmed === * [[Margus Paalamaa]] (1988) * [[Tiit Must]] (1988–1989) * [[Arno Veimer|Arno "Arch" Veimer]] (1988–1995) * [[Andres Toome]] (1989–1992) * [[Raimond Vahter|Raimond "My" Vahter]] (1990–1991) * [[Sulev Müürsepp|Sulev "Sulliwan" Müürsepp]] (1990–1993; 1996–1998) * [[Eimel Kaljulaid]] (1991–2003) * [[Andres Oja (trummar)|Andres Oja]] (1991) * [[Antz]]* (1991) * [[Indrek Timmer]] (1992–1994) * [[Elmar Liitmaa]] (1992–1996; 1999–2009) * [[Sven Valdmann]] (1993–2003) * [[Harmo Kallaste]] (1996; 2000–2009) * [[Margus Valk]] (1997–1998) * [[Tõnu Väärtnõu]]* (1998) * [[Jüri Roosa]]* (2000) * [[Raul Vaigla]]* (2003) ''*Mängis ainult kontsertidel'' == Diskograafia == === Albumid === * 1994 – "[[Lõputu päev]]" * 1995 – "[[Minu väike paradiis]]" * 1997 – "[[Pühertoonia]]" * 1997 – "[[Kuld (Terminaator)|Kuld: ballaadid aastatest 1987–1997]]" * 1998 – "[[Singapur (Terminaator)|Singapur]]" * 2000 – "[[Head uudised]]" * 2001 – "[[Risk (Terminaator)|Risk]]" * 2003 – "[[Kuutõbine]]" * 2005 – "[[Go Live 2005]]" * 2006 – "[[Nagu esimene kord]]" * 2006 – "[[Romeo & Julia (album)|Romeo & Julia]]" (ei antud välja Terminaatori nime all) * 2007 – "[[20 (Terminaator)|20]]"<ref>{{Netiviide |url=http://ajaviide.delfi.ee/news/muusika/article.php?id=16782361 |pealkiri=Terminaator esitleb elutöö plaati. 28. august 2007. Internetiportaal Delfi |vaadatud=2007-08-28 |arhiivimisaeg=2012-07-07 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120707012034/http://ajaviide.delfi.ee/news/muusika/article.php?id=16782361 |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2009 – "[[Ingli puudutus]]" * 2011 – "[[Rakett (Terminaator)|Rakett]]" * 2014 – "[[Vaikuse meri (album)|Vaikuse meri]]" * 2020 – "[[Maailm vs. Lilian]]" === Singlid === * 2002 – "[[Romula (Terminaator)|Romula]]" * 2003 – "[[Carmen (Terminaator)|Carmen]]" * 2006 – "[[Nii ma jälle läen]]" * 2006 – "[[Head ööd]]" * 2006 – "[[Siis, kui maailm magab veel]]" * 2007 – "[[Juulikuu lumi|Juulikuu lumi 2007]]" * 2008 – "[[Oh kuidas sust puudust tunneme]]" * 2008 – "[[Pilves Selgimistega|Pilves selgimistega]]" * 2009 – "[[Just Reedeti|Just reedeti]]" * 2009 – "[[Ballaad Jimmyst]]" * 2011 – "[[Rakett (Terminaatori singel)|Rakett]]" * 2014 – "[[Armasta mind aeglaselt]]" * 2017 – "[[13 sammu]]" * 2018 – "[[Loomade farm (laul)|Loomade farm]]" * 2019 – "[[Tunneli Lõpus]]" * 2023 – "[[Jäljed Lumel (laul)|Jäljed Lumel]]" === Suuremad hitid === * "[[Muinasjutu mets]]" * "[[Ainult sina võid mu maailma muuta]]" * "[[Aja teenija (Terminaator)|Aja teenija]]" * "[[Juulikuu lumi]]" * "[[Torm (Terminaator)|Torm]]" * "[[Kristallkülmas öös]]" * "[[Romula (Terminaator)|Romula]]" * "[[Kui kuningas nutab]]" * "[[Kaitseta]]" * "[[Ingli puudutus (laul)|Ingli puudutus]]" * "[[See ei ole saladus]]" * "[[6 jalga niisket maad]]" * "[[Carmen (Terminaator)|Carmen]]" * "[[Vastasmaja aknad]]" * "[[Ebaõiglane]]" * "[[Kuutõbine (laul)|Kuutõbine]]" == Auhinnad == * 1998 – 2 Kuldset plaati: aasta parim bänd ja aasta plaat * 2001 – [[Eesti Muusikaauhinnad|Muusikaauhinnad]] – publiku lemmik * 2003 – ajakirja [[Stiina]] lemmik * 1995, 2002 – [[Raadio 2]] aastalõpu edetabeli võitja == Ajajoon == <div align="left"> <timeline> ImageSize = width:700 height:auto barincrement:18 PlotArea = left:100 bottom:80 top:10 right:10 Alignbars = justify DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/01/1988 till:27/11/2024 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Colors = id:vocals value:red legend:Vokaal id:guitar value:green legend:Kitarr id:bass value:blue legend:Basskitarr id:drums value:orange legend:Trummid id:keys value:purple legend:Klahvpillid id:lines1 value:black legend:Stuudioalbumid id:bars value:gray(0.95) id:lines2 value:gray(0.5) legend:Kontsertalbumid Legend = orientation:vertical position:bottom columns:1 BackgroundColors = bars:bars ScaleMajor = unit:year increment:2 start:1988 ScaleMinor = unit:year increment:1 start:1988 BarData = bar:Jaagup text:Jaagup Kreem bar:Arch text:Arno Veimer bar:Sulliwan text:Sulliwan bar:Elmar text:Elmar Liitmaa bar:Valk text:Margus Valk bar:Taavi text:Taavi Langi bar:Paalamaa text:Margus Paalamaa bar:Toome text:Andres Toome bar:Indrek text:Indrek Timmer bar:Sven text:Sven Valdmann bar:Henno text:Henno Kelp bar:Tiit text:Tiit Must bar:Raimond text:Raimond Vahter bar:Oja text:Andres Oja bar:Eimel text:Eimel Kaljulaid bar:Roland text:Roland Puusepp bar:Harmo text:Harmo Kallaste bar:Rene text:Rene Puura PlotData= width:10 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-4) bar:Jaagup from:01/01/1988 till:end color:vocals bar:Arch from:01/01/1988 till:01/01/1995 color:guitar bar:Sulliwan from:01/01/1990 till:01/01/1992 color:guitar bar:Elmar from:02/01/1992 till:01/04/1996 color:guitar bar:Sulliwan from:02/04/1996 till:31/12/1998 color:guitar bar:Elmar from:01/01/1999 till:20/04/2009 color:guitar bar:Valk from:01/06/1997 till:31/12/1998 color:guitar bar:Taavi from:21/04/2009 till:end color:guitar bar:Paalamaa from:01/01/1988 till:31/12/1988 color:bass bar:Toome from:01/01/1989 till:01/01/1992 color:bass bar:Indrek from:02/01/1992 till:01/06/1994 color:bass bar:Sven from:02/06/1994 till:01/06/2003 color:bass bar:Henno from:02/06/2003 till:end color:bass bar:Tiit from:01/01/1988 till:31/12/1989 color:drums bar:Raimond from:01/01/1990 till:01/01/1991 color:drums bar:Oja from:02/01/1991 till:01/10/1991 color:drums bar:Eimel from:02/10/1991 till:01/06/2003 color:drums bar:Roland from:02/06/2003 till:end color:drums bar:Harmo from:01/03/1996 till:31/10/1996 color:keys bar:Harmo from:01/01/2000 till:20/04/2009 color:keys bar:Rene from:01/05/2021 till:end color:keys LineData = at:01/01/1994 color:lines1 layer:back at:01/12/1995 color:lines1 layer:back at:01/05/1997 color:lines1 layer:back at:01/12/1998 color:lines1 layer:back at:01/12/2000 color:lines1 layer:back at:01/06/2001 color:lines1 layer:back at:01/05/2003 color:lines1 layer:back at:01/05/2006 color:lines1 layer:back at:13/04/2011 color:lines1 layer:back at:12/07/2014 color:lines1 layer:back at:13/11/2020 color:lines1 layer:back at:01/12/2005 color:lines2 layer:back at:25/03/2009 color:lines2 layer:back </timeline> ==Vaata ka== *[[Eesti kullafond (Terminaator)]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.terminaator.ee/ Koduleht] * [http://www.myspace.com/terminaator Myspace] * {{MusicBrainz nimi|id=c13a6466-d9eb-4b17-8ea1-2d08b94c2a49|nimi=Terminaator}} * [https://epl.delfi.ee/artikkel/51191390 Terminaatoril ilmus live-CD ja DVD]. ''melu.ee'' 23. märts 2009 * [http://www.ohtuleht.ee/320612 Terminaator läks lõhki!] ''Õhtuleht'' 18. märts 2009 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/51191440 Terminaatori uues koosseisus on kõik peale Jaagupi naised] ''melu.ee'' 1. aprill 2009 (aprillinali) {{Ansambel Terminaator}} [[Kategooria:Eesti ansamblid]] [[Kategooria:Eesti rock-ansamblid]] [[Kategooria:Terminaator| ]] 183oii6383zxz3dwxqz19nfx89cirb1 0 42487 7230506 7211912 2026-09-07T16:11:54Z Kuriuss 38125 7230506 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Michel Foucault''' [miš'ell fuk'oo] ([[15. oktoober]] [[1926]] [[Poitiers]] – [[25. juuni]] [[1984]] [[Pariis]]) oli prantsuse filosoof, kelle teadustöid peetakse mõjukaks kõigis [[humanitaarteadused|humanitaar-]] ja [[sotsiaalteadused|sotsiaalteadustes]].{{lisa viide}} Foucault on tuntud sotsiaalsete [[institutsioon]]ide kriitika poolest, eriti ''kolme võimuasutuse'': [[psühhiaatria]], [[meditsiin]]i ja [[vangla]] kritiseerimise poolest. Samuti on ta käsitlenud [[seksuaalsus]]e ajalugu. Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning [[diskursus]]e kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna. Foucault' surma põhjuseks olid arvatavasti [[AIDS]]-i tagajärjel tekkinud neuroloogilised probleemid ja [[sepsis]]. Teda on peetud esimeseks avaliku elu tegelaseks Prantsusmaal, kes on surnud AIDS-i. Tema partner [[Daniel Defert]] asutas Foucault' surma järel HIV/AIDS-i vastu võitleva organisatsiooni [[AIDES]]. 2021. aastal väitis [[prantslased|prantsuse]] päritolu [[ameeriklased|ameerika]] haritlane [[Guy Sorman]] intervjuus [[London]]i ajalehele [[The Times]], et Michel Foucault oli 1960. aastatel seotud laste seksuaalse väärkohtlemisega [[Tuneesia]]s.<ref>[https://www.thetimes.co.uk/article/french-philosopher-michel-foucault-abused-boys-in-tunisia-6t5sj7jvw French philosopher Michel Foucault 'abused boys in Tunisia'] The Times / The Sunday Times, 28. märts 2021 (vaadatud 01.04.2021)</ref><ref>[https://www.postimees.ee/7214769/guy-sorman-michel-foucault-vagistas-tuneesias-alaealisi-poisse Guy Sorman: Michel Foucault vägistas Tuneesias alaealisi poisse] Postimees, 31. märts 2021 (vaadatud 01.04.2021)</ref> Hiljem selgus, et süüdistus oli fabritseeritud.<ref>"Michel Foucault, maailmakuulus pedofiil?" -- Looming, 2021, nr. 10, lk 1443-1446.</ref> == Looming == Foucault' looming on olemuselt interdistsiplinaarne, hõlmates ajaloo, sotsioloogia, psühholoogia ja filosoofia valdkondi. Foucault’ on ise kirjeldanud oma loomingut teooria asemel rohkem kui analüütilist tööd. Foucault oli avatud erinevatele mõtlemisviisidele, valmis uuteks tõlgendusteks ning võimeline uute ideede arenedes oma tööd rekonstrueerima ja uusi fookuspunkte leidma ning see raskendab tema töö täieliku ülevaate andmist<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.worldcat.org/oclc/184983793 |pealkiri=The Blackwell companion to major contemporary social theorists |kuupäev=2003 |kirjastus=Blackwell |teised=George Ritzer |isbn=978-0-470-99991-2 |koht=Maldem, Mass. |oclc=184983793}}</ref>. Foucault loomingu võib jagada võrdlemisi selgelt kolmeks perioodiks: kuni 1960. aastate lõpuni keskendus Foucault eeskätt teadmistega seotud teemadele. 1970. aastate lõpuni oli tähtsal kohal võimuproblemaatika ning alates 1980. aastatest oli suur tähelepanu subjektiküsimustel. Kõik kolm perioodi on siiski alati suhtes tõega<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Marek |pealkiri=Teadmine, võim, subjekt. Valik räägitust ja kirjutatust |kirjastus=Varrak |aasta=2011 |isbn=9789985322222 |koht=Tallinn |leheküljed=393–428 |keel=eesti}}</ref>. == Teosed eesti keeles == *"[[Diskursuse kord]]: ''Collège de France''<nowiki>'i</nowiki> inauguratsiooniloeng 2. detsembril 1970" (tõlkinud [[Marek Tamm]]; järelsõna [[Mihhail Lotman]]) (Tallinn: Varrak 2005) ISBN 9985-3-1127-2 *"[[Hullus ja arutus]]: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]; toimetanud [[Tiiu Hallap]], [[Vaino Vahing]], [[Eve Võsu]]; järelsõna: Vaino Vahing) (Tartu: Ilmamaa 2003) ISBN 9985-77-025-0 *"[[Mis on autor?]]" (tõlkinud [[Katre Talviste]]) – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], 2000, nr. 11-12, lk. 156–172 *"See ei ole piip: [[René Magritte]]'i kaks kirja ja neli joonistust" (tõlkinud [[Kaia Sisask]]) (Tallinn: Pelerine 2004) ISBN 9949-10-008-9 *"[[Seksuaalsuse ajalugu]]. 1, Teadmistahe" (tõlkinud [[Indrek Koff]]; järelsõna: Marek Tamm) (Tallinn: Valgus 2005) ISBN 9985-68-165-7 *"[[Teadmise arheoloogia]]" (tõlkija: [[Kaia Sisask]]; saateks: [[Leo Luks]]) (Tartu Ülikooli Kirjastus 2005) ISBN 9949-11-175-7 *"[[Teadmine, võim, subjekt. Valik räägitust ja kirjutatust]]" (tõlkinud Marri Amon, Hasso Krull, Mirjam Lepikult, Triinu Pakk, Katre Talviste, Marek Tamm, Märt Väljataga; koostanud ja kommenteerinud Marek Tamm) (Tallinn: Varrak 2011) ISBN 9789985322222 *"[[Valvata ja karistada]]: Vangla sünd" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]) (Kirjastus Ilmamaa 2014) ISBN 978-9985-77-476-2 *"[[Sõnad ja asjad]]: inimteadmiste arheoloogia" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]) (Varrak 2015) == Vaata ka == * [[Enesekavandamine]] * [[Episteem]] * [[Inimteadused]] * [[Keelusüsteem]] * [[Tõe režiim]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.ekspress.ee/viewdoc/D074A3AF92AC5B41C2256E000049CF46 Marek Tamm, raamatu "Hullus ja arutus" arvustus] *[[Mirjam Lepikult]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8766:kool-kui-oppemasin-michel-foucault-haridusfilosoofia-pohjal&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3252 Kool kui õppemasin Michel Foucault’ haridusfilosoofia põhjal]. Sirp, 14.05.2009. Sisaldab kokkuvõtet raamatust "Valvata ja karistada". *[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/5198afce-4630-4648-9217-0da3cbe0726a Mihhail Lotman: Foucault tõi välja, et vangla kasvatas kurjategijate arvu]. kultuur.err.ee, 2.01.2015 *[http://www.openculture.com/2012/01/michel_foucault_free_lectures.html Michel Foucault: Free Lectures on Truth, Discourse & The Self, loengute koduleht online (vaadatud 23.04.2013)] {{JÄRJESTA:Foucault, Michel}} [[Kategooria:Prantsuse filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 1984]] 1ylbw067el3qsthd7hn58badetvn0jw 0 44153 7230736 7041811 2026-09-08T09:05:10Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti jätkväljaanded]] 7230736 wikitext text/x-wiki {{suunamine| Tähetorni kalender| Tallinna oma| Tallinna Tähetorni kalender}} '''Tartu Tähetorni kalender''' on eestikeelne [[jätkväljaanne]], mis ilmub kord aastas [[1924]]. aastast tänapäevani. Vahele on jäänud aasta [[1951]]. Väljaannet hakati välja andma [[Tartu Tähetorn]]i [[astronoom]]ide algatusel ning seda antakse senimaani välja [[Tartu Observatoorium|Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumi]] poolt. Ajakirjas ilmub traditsiooniliselt [[kalender]] [[Päike]]se ja [[Kuu]] tõusu ja loojumise aegadega, ülevaade käesoleval aastal toimuvatest astronoomilistest sündmustest (nt [[päikesevarjutus]]ed ja [[kuuvarjutus]]ed) ning seal tutvustatakse ajaarvestuse põhitõdesid. Tuuakse ära [[planeet]]ide nähtavus, [[Kuu]] liikumine ja [[konjunktsioon (astronoomia)|ühendus]]ed teiste [[taevakeha]]dega, heledamate [[muutlik täht|muutlike tähtede]] maksimumid ja miinimumid. Kalendrist võib leida ka [[Eesti]] linnade [[geograafilised koordinaadid]]. Kalendri lisas avaldatakse reeglina populaarteaduslikke artikleid [[astronoomia]]st, [[filosoofia]]st ja eelmise aasta jooksul toimunud olulisematest sündmustest. Alates [[2025]]. aastast ilmub Tartu Tähetorni kalender ainult digitaalsel kujul. ==Välislingid== *[https://kalender.to.ee/ Tartu Tähetorni Kalender (Tartu Observatooriumi Virtuaalne Muuseum)] [[Kategooria:Kalendrid (väljaanded)]] [[Kategooria:Eesti astronoomia]] [[Kategooria:Eesti jätkväljaanded]] kzldk9ye4o3r0b89c9wxuaq7eu3fs2m 1 44601 7230769 6871734 2026-09-08T10:50:03Z Sendrasendra 225202 7230769 wikitext text/x-wiki Eesti teletegijad ja muu maailma teletegijad tuleks ka eraldi loendada. [[Kasutaja:Piret|Piret]] 3. mai 2006, kell 06.55 (UTC) : Mul ei ole selle vastu midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. mai 2006, kell 07.01 (UTC) ---- Alajaotus välismaiste telekanalite kohta nõukogudeaegses Eestis tundub olevat selle artikli jaoks liiga spetsiifiline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 19:40 (UTC) : On küll jah, kas uus artikkel pealkirjaga [[:Televisioon Eestis]] sobib? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. märts 2010, kell 20:56 (EET) ----------- "Televisiooniülekandeid võtab vastu ja esitab [[televiisor]]." – väga kummaline lause. Mida tähendab mitmuslik "televisiooniülekanded"? Miks televiisor ei piirdu telesignaali vastuvõtu ja esitamisega? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. oktoober 2021, kell 17:44 (EEST) ---- * ajalugu, ** Kaja, nr. 25, 27 jaanuar 1924 tr. 1, https://dea.digar.ee/article/kaja/1924/01/27/1/76, Kaugus on wõidetud! Uus tehnika ime. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 6. mai 2025, kell 01:39 (EEST) ---- Televisioon on defineeritud elektroonilisena, aga tekstis räägitakse mehaanilisest televisioonist. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:50 (EEST) 7srt95517k6mcyk7zbwlm47qa5d9m90 0 47463 7230409 6767109 2026-09-07T12:54:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7230409 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Addis Abeba | hääldus = | nimi1_keel = amhara | nimi1 = አዲስ ፡ አበባ | lipp = Flag of Addis Ababa.svg | lipu_link = [[Addis Abeba lipp]] | pilt_üldvaade = AddisView.jpg | vapp = Emblem of the Addis Ababa City Administration.svg | vapi_link = [[Addis Abeba vapp]] | pindala = 530 | elanikke = 3 945 000 (2023) }} '''Addis Abeba''' ( ([[amhara keel|amhara]] አዲስ አበባ, 'uus õis') on [[Etioopia]] pealinn ja suurim linn. Linn asub [[Entoto]] mäe jalamil 2200–3000 meetri kõrgusel. Selle asutas 1886. aastal [[Shoa neegus]] [[Menelik II]]. Addis Abebas asub [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] peakorter, mis valmis 2012. aastal. Seal asuvad ka [[Etioopia rahvusmuuseum]], [[Etioopia rahvusteater]], 1950. aastal asutatud [[Addis Ababa Ülikool]] ning 2011. aastal asutatud [[Addis Ababa Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool]]. Linnas on loomaaed. 2007. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas 2 739 551 inimest.<ref>https://web.archive.org/web/20101114002442/http://www.csa.gov.et/index.php?option=com_rubberdoc&view=doc&id=265&format=raw&Itemid=521</ref> 74,6% linna elanikest olid 2007. aasta seisuga [[etioopia õigeusk]]u, 16,2% [[moslem]]id.<ref>https://web.archive.org/web/20160304082550/http://catalog.ihsn.org/index.php/catalog/3583/download/50086</ref> Linna teenindab [[Addis Ababa Bole rahvusvaheline lennujaam]], mis on [[Ethiopian Airlines]]i kodulennujaam. == Sõpruslinnad == Addis Abeba sõpruslinnadeks on:<ref>https://web.archive.org/web/20221012065622/http://tuckmagazine.com/2018/12/11/ethiopia-addis-sister-cities/</ref> * {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}: [[Washington]], [[Ameerika Ühendriigid]] * {{Riigi ikoon|Iisrael}}: [[Beersheba]], [[Iisrael]] * {{Riigi ikoon|Hiina}}: [[Peking]], [[Hiina]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}}: [[Johannesburg]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}: [[Chuncheon]], [[Lõuna-Korea]]<ref>https://web.archive.org/web/20221012065622/https://www.pressreader.com/zimbabwe/the-herald-zimbabwe/20180227/281590946056151</ref> * {{Riigi ikoon|Zimbabwe}}: [[Harare]], [[Zimbabwe]] * {{Riigi ikoon|Sudaan}}: [[Hartum]], [[Sudaan]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}}: [[Leipzig]], [[Saksamaa]] * {{Riigi ikoon|Sambia}}: [[Lusaka]], [[Sambia]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}: [[Lyon]], [[Prantsusmaa]] * {{Riigi ikoon|Keenia}}: [[Nairobi]], [[Keenia]] * {{Riigi ikoon|Türgi}}: [[Ankara]], [[Türgi]] * {{Riigi ikoon|Namiibia}}: [[Windhoek]], [[Namiibia]]<ref>https://economist.com.na/91007/headlines/windhoek-and-addis-ababa-sign-twinning-agreement-at-african-urban-forum/{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Vaata ka== *[[Addis Abeba hertsog]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.addisababacity.gov.et/ Addis Abeba koduleht] {{ETH}} [[Kategooria:Etioopia linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] tbm428adl7x4all8k8g62z2j40ewbp2 0 54137 7230480 7230337 2026-09-07T15:21:01Z Kruusamägi 1530 taastamine 7230480 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Lääne-Virumaa alevikust, Tartumaa praeguse küla kohta vaata [[Kadrina (Peipsiääre)]]; Tartumaa endise küla kohta vaata [[Kadrina (Maarja-Magdaleena kihelkond)]].}} {{EestiAsula | nimi = Kadrina | pilt = Kadrina (Maa-amet kaldaerofoto 20200612 ID3950798).jpg | pildiallkiri = Kadrina [[Maa-amet]]i kaldaerofotol 2020. aastal | maakond = Lääne-Viru }} '''Kadrina''' on [[alevik]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]], [[Kadrina vald|Kadrina valla]] keskus. Alevik paikneb maakonna lääneosas, 15 km kaugusel [[Rakvere]] ja [[Tapa]] linnadest ning 85 km kaugusel [[Tallinn]]ast. Kadrina alevik on saanud nime püha [[Aleksandria Katariina]] ja [[15. sajand]]ist pärineva temanimelise [[Kadrina kirik]]u järgi, kus tegutseb [[Kadrina Katariina kogudus]]. Kadrina kiriku ümber on [[Kadrina kirikuaed]]. Alevikku läbib [[Loobu jõgi]], millele on moodustatud [[Kadrina paisjärv]]. Aleviku põhjapiiril kulgeb [[Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee]] ja selle lõunaosa läbib [[Tallinna–Narva raudtee]]. [[Kadrina raudteejaam]] avati [[1870]]. aastal, kui Eesti esimese raudteena valmis [[Balti Raudtee Selts]]ile kuulunud [[Balti raudtee]], mis ametlikult avati 5. novembril (vkj 24. oktoober) 1870 [[Narva]]s. [[1902]]. aastast tegutseb asulas kool (1957. aastast [[Kadrina Keskkool]]), [[1912]]. aastal alustas tööd [[Kadrina valla raamatukogu]] eelkäija ja [[1930]]. aastal valmis [[Kadrina rahvamaja]] hoone. Alevikus töötab 2020. aasta seisuga [[Kadrina Tervisekeskus]]. Kadrinas tegutsevad ka [[Kadrina spordikeskus|spordikeskus]], [[Kadrina Lasteaed Sipsik|lasteaed Sipsik]] ja [[Kadrina kunstidekool|kunstidekool]]. Kadrinas asutati [[21. märts]]il [[1989]] esimene [[Eesti kodanike komiteed|Eesti kodanike komitee]]. Kadrina on Eesti saunapealinn.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martin |eesnimi=Margus |kuupäev=2023-12-25 |pealkiri=SAUNA-AASTA USUTLUS &#10217; Saunaminister Sikk: ministri elu on raske |url=https://www.postimees.ee/7925891/sauna-aasta-usutlus-saunaminister-sikk-ministri-elu-on-raske |vaadatud=2023-12-26 |väljaanne=Eesti |keel=et}}</ref> ==Nimi== Alevik on saanud nime kiriku järgi, mille ümber asula kasvama hakkas. Praegune kivikirik ehitati 15. sajandil. 1596. aastal on kirikukroonikas esmamainitud pühak Catharina (''St Catharinae'', [[Aleksandria Katariina]]) nime. Temanimelise kiriku ümber moodustunud [[Kadrina Katariina kogudus|Katariina kogudus]]e nimest kujunes ajapikku asula nimi – Kadrina. ==Transport== [[Pilt:Kadrina jaamahoone (2014) - 08.jpg|pisi|Kadrina ajalooline jaamahoone]] [[Pilt:Kadrina raudteejaam vanal ajal.jpg|pisi|Jaamahoone 1930. aastatel]] Kadrinast kulgeb läbi [[1870]]. aastal avatud ([[Paldiski]]–)[[Tallinna–Narva raudtee]], samal aastal rajati sinna ka [[Kadrina raudteejaam|raudteejaam]]. Kadrina esimene jaamaülem oli [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i poeg [[Alexis Kreutzwald]]. Esimene puidust jaamahoone valmis Palmse mõisahärra, Balti Raudtee Seltsi esimehe [[Alexander von der Pahlen]]i tellitud eriprojekti järgi aastal 1870. Hoone oli kahekorruseline, teisel korrusel olid Pahlenite eraruumid. 1890. aastatel ehitati hoone seoses raudtee riigistamisega oluliselt ringi ja see on säilinud tänapäevani. Eesti üheks kauneimaks peetud vaksalihoone suleti 1990. aastail. Aastatel 2016–2017 oli kavas viia [[Kadrina raudteejaam]]a hoone koos kõrvalhoonetega [[Eesti Vabaõhumuuseum]]i ja täielikult renoveerida, kuid teoks see idee ei saanud. Kadrina jaamas on uus perroon pikkusega 100 m, seal peatuvad Elroni idasuunalised reisirongid liinidel Tallinn–Rakvere ja Tallinn–Narva. 2020. aasta seisuga peatus Kadrinas päevas kaheksa reisirongi. Mööda aleviku põhjapiiri kulgeb [[Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee]]. Maantee ületab raudteed [[Kadrina viadukt]]il. Kadrina alevikus on 40 tänavat. Nende kogupikkus on 15,2&nbsp;km.<ref name=":0">"Ka tänavatel on oma ajalugu" (Kodukant, jaanuar 2014)</ref> <gallery> Kadrina viadukt.jpg|[[Kadrina viadukt]] Kadrina, sügis raudteejaama ümbruses 01.JPG|[[Kadrina raudteejaam]] Kadrina bussipeatus 5. oktoobril 2014.jpg|Bussipeatus 2014. aastal </gallery> == Loodus == [[Pilt:Kadrina paisjärv 06.jpg|pisi|Kadrina paisjärv]] Alevikku läbib [[Loobu jõgi]]. Kadrina loodenurgas paikneb [[Kadrina paisjärv]], mida hakati rajama 1990. aastate alguses Eesti Maaparandusprojektis koostatud Loobu jõe reguleerimise projekti alusel. Riigikorra vahetumise tõttu jäi ehitus pooleli, seetõttu jäi paisjärv ka planeeritud mahus välja kaevamata. ==Rahvastik== Kadrina alevikus elas 1. jaanuari 2021 seisuga 2148 inimest ehk ligi pooled valla elanikest (samal ajal elas vallas kokku 4832 inimest). 1970. aastal elas alevikus 1470 elanikku.<ref name="ENEveebis">{{ENEveebis|3|kadrina2|0374}}</ref> {|class="wikitable" |- ! Aasta || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 |- ! Elanike arv | 2235 || 2181 || 2155 || 2113 |- |colspan="5" |Rahvaarvu muutumine vastavalt Statistikaameti andmestikule |} ==Ajalugu== Praeguse Kadrina ümbruskond asustati arvatavasti 5.–8. sajandil ja ta kuulus Repeli [[muinaskihelkonda]]. Viljakandev muld soodustas jõukuse teket. Muistne [[Kadrina kihelkond]] hõlmas nüüdse Kadrina valla ja osi endisest [[Vihula vald|Vihula vallast]]. Muinaslinnused asusid [[Mäeotsa linnamägi|Mäeotsa linnamäel]] ([[Võduvere (Kadrina)|Võduveres]]) ja [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] [[Sadulamägi|Sadulamäel]]. Saksa ristirüütlid jõudsid sinna 1219. aastal. 1220 kinnitasid piirkonnas kanda [[taanlased]]. Muinaskihelkondade põhjal hakati looma kirikukihelkondi – maa-alasid, mis moodustasid kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonnad. Kihelkonna esialgne nimi Torvestvere lühenes hiljem Tristferiks, [[Gustav Johannes Beermann]]i andmetel Kadrina kiriku juures Kruusimäe veerul asunud Tristwere küla järgi. Kihelkonnas oli tol ajal 35 küla, kokku 3000–4000 elanikuga. Kristlik kogudus arvatakse olevat loodud olevat aastal 1231. Esimene pühakoda rajati pühasse hiide, kuhu eestlasedki oma sõdalasi matsid. Praegune kivikirik ehitati 15. sajandil samasse paika. 1596. aastal on kirikukroonikas esmamainitud püha Katariina (''St Catharinae'') nime. Sellest koguduse kaitsepühaku nimest kujunes ajapikku tänane nimi – Kadrina. [[Fail:Kadrina palvemaja.jpg|pisi|Kadrina palvemaja]] Tänapäevaste nimedega Pargi ja Viru tänava ristmikust loode poole jäävate suurte puude alla kerkis 1851–1853 [[vennastekogudus]]te palvemaja, millest kujunes sotsiaalse ja kultuurilise elu keskus. Koguduse tegevus keelustati 1948 ja 1949 võeti see riigi omandusse. Seejärel asus seal tarbijate kooperatiivi ladu. Hoone otsas asunud korteris jõudis elada ka mõni perekond, kui hoone käi peagi tühjaks ning lammutati 1956.<ref name="kultuurilugu">''Läbi kultuuriloolise Kadrina''. Neeruti Selts</ref> Olulise tõuke Kadrina kujunemisele andis aasta 1870, mil remonditi [[Kadrina kirikumõis]] ja valmis [[Balti raudtee]] (Tosno–Paldiski raudtee) koos [[Kadrina raudteejaam]]aga – see oli oluliseks mõjuriks sealse majanduselu kujunemisel. Kiriku ja raudteejaama vahele tekkis 19. sajandi lõpuks alevik – esmalt kujunenud nn kirikuküla ja seejärel tekkinud nn jaamaküla kasvasid kokku. 1896. aastal avati Kadrina palvemajas apteek ning 10. novembril 1989 seati samasse sisse viie voodikohaga haigla. Lisaks alustas hoones 1987. aastal tegevust raamatukogu, kus oli juba sama aasta lõpuks 143 eestikeelset teost. Ühtlasi loodi 1889. aastal vaestekassa, mille kaudu aidata raskustesse sattunud inimesi.<ref>A. Kastemäe. [http://www.monument.ee/lv/kadrina-vald/kadrina-vabadussoda-ja-i-maailmasoda/artiklid/kadrina-vabadussoda-ja-i-maailmasoda-punane-taht-19-03-1988.pdf Raiusin kõik...] Punane Täht, 1988</ref> Sajandi lõpuks suleti ka kolm kohalikku kõrtsi ([[Kruusimäe kõrts|Kruusimäe]], [[Päri kõrts|Päri]] ja [[Trahteri kõrts]]).<ref name="Jõgiste">Kevin Jõgiste. ''Kadrina kihelkonna kõrtsidest 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi alguseni''. Kadrina Keskkool (Uurimistöö)</ref> Trahteri kõrtsihoones tegutses seejärel [[laatsaret]] ja alates 1905. aastast apteek. 30. septembril 1902 avati [[Kadapiku (Kadrina)|Kadapiku]] külas pastor [[Johannes Heinrich Luther]]i, vallakirjutaja [[Aleksander Krimm]]i ja köster [[Joosep Siiak]]u eestvedamisel [[Kadrina Keskkool|Kadrina kihelkonnakool]]. Kooli oli aga keeruline rahastada ning sellega tegelemiseks loodi eraldi selts. 23. oktoobril 1906 saadi luba asutada Tartu [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts]]i osakonnana [[Kadrina Hariduse Selts]], mis sai iseseisvaks organisatsiooniks järgmisel aastal ning taastas hariduse andmise. 1906. aastal renditi koolimajaks elamu Rakvere tee ja Viru tänava nurgal, kus toimus õppetöö kuni 1939. aastani.<ref name="kultuurilugu" /> Esimesed elektriliinid ehitati Kadrinasse juba aastatel 1919–1920. Martin Tiitso rajas Kadrina alevi jaoks Undla veskisse peamiselt vee jõul töötava jõujaama.<ref>Eduard Leppik (2004). ''Mäo. Otri. Sutterid''</ref> 1926. aastal rajati unikaalne [[Kadrina Vabadussõja mälestussammas|maakividest mälestussammas]] [[esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]] ja [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenutele.<ref name="mälestussammas">{{Kultuurimälestis|27124|27124 Vabadussõja mälestussammas}}</ref> [[Fail:Kadrina esimese seltsimaja ehitus.jpg|pisi|vasakul|Kadrina esimese seltsimaja ehitus]] 1930. aastal sai valmis Hariduse Seltsi Maja ([[Kadrina rahvamaja|rahvamaja]]). See oli juba teine Hariduse Seltsi maja. Esimene ehitati 1912. aastal peaaegu samasse kohta [[Kruusimäe kõrts]]i lõunaküljele ja lammutati vahetult enne uue maja ehituse algust. 1939. aastal võeti kasutusse uus Kadrina koolimaja. Senine madalpingevõrk ehitati 1940. aastal täielikult ümber ning Kadrinasse rajati oma [[alajaam]]. Kui varem sai voolu ainult päeval, siis nüüd oli Kadrina sadakonnal voolutarbijal võimalik üle minna ööpäevaringsele tarbimisele. Samal perioodil valmis ka Kunda-Rakvere-Tapa kõrgepingeliin. 1941. aastal viisid aga taganevad vene väed ära Kunda jõujaama mootorid ja turbiini. Vooluandmise taastas alevis Martin Tiitso, kes paigaldas 50 kW generaatori. 1942 jõudis [[Kunda]]sse uus turbiin, mis taastas varasema olukorra, ning sõjaaegne puudus [[petrooleum]]ist aitas kaasa sellele, et samal aastal jõudis elekter juba igasse Kadrina majja.<ref>Richard Tammik (2005). ''Kadrina kihelkond läbi aegade''. Peatükk "Elekter tuli Kadrinasse"</ref> [[Fail:Kadrina külanõukogu hoone (2).jpg|pisi|Kadrina külanõukogu hoone pärast valmimist 1970. aastatel. Tänapäeval tegutseb seal raamatukogu]] 1945. aasta algul alustas tegevust [[Kadrina haigla]]. Asutus kolis 1950. aastal ümber Undla mõisasse, mis oli juba 1922 moodustatud Kadrina maa-arstijaoskonna kasutusse antud. Koolimajale tehti juurdeehitust 1963., 1984. ja 1987. aastal. Kooli staadion valmis 1972. aastal. 1972. aastal rajati Viru tänavale hoone [[Kadrina külanõukogu|külanõukogu]] tarbeks, mille teisel korruses asus telefonikeskjaam. 1995. aastal pakuti hoonet [[Kadrina valla raamatukogu|Kadrina raamatukogule]], mis kolis sinna 1997. aastal pärast remondi lõppu. Taas renoveeriti hoonet 2011–2012. [[Kadrina laululava]] avati 1979. aastal.<ref>Rein Sikk: [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/87406695/kadrina-tahistab-laululava-40-juubelit-laulupeoga "Kadrina tähistab laululava 40. juubelit laulupeoga"] Maaleht, 13. september 2019</ref> [[Kadrina kunstidekool]] alustas tegevust 1989. aastal.<ref name="kunstidekool" /> 1994. aastal asutati [[Kadrina Tervisekeskus]]. 1998. aastast tegutses tervisekeskus Rakvere tee 1 korterelamus<ref>[https://web.archive.org/web/20210520125129/https://www.kadrina.ee/documents/20509048/21002147/Tervisekeskuse%20arengukava.pdf/a497d7a3-eaad-427e-a906-bdc7e54a0868 Esmatasandi tervisekeskuse arengukava: Kadrina Tervisekeskus] Lk 5</ref> ning 2020. aastal valmis uus hoone Viru tänaval. ==Haridus== [[Fail:Kadrina Lasteaed Sipsik.jpg|pisi|Kadrina Lasteaed Sipsik]] ===[[Kadrina Lasteaed Sipsik|Lasteaed Sipsik]]=== Esimene lastesõim avati Kadrinas 1945. aastal. Sealt koliti edasi Aasa tänavale ning 1977. aastal lasteaiaks ehitatud majja Pargi tänaval. 1980. aastate alguses sai lasteaia nimeks Sipsik. Pärast [[Hulja Lasteaed-Algkool]]i sulgemist 2002. aastal kuuluvad Kadrina Sipsiku koosseisu ka Hulja kaks lasteaiarühma. Kadrina lähistel [[Vohnja mõis]]a härrastemajas tegutseb alates 1993. aastast ka [[Vohnja lasteaed-algkool]]. ===[[Kadrina Keskkool]]=== [[Pilt:Kadrina Keskkool.jpg|pisi|left|Kadrina Keskkool]] 1902. aasta sügisel alustas Kadrina lähedal [[Kadapiku (Kadrina)|Kadapiku külas]] tegevust kihelkonnakool, mis tegutses ühe aasta. Seda loeb Kadrina kool ka enda ajaloo alguseks. 1906. aastal avati kool taas Kadrina Katariina koguduse õpetaja [[Johannes Heinrich Luther]]i eestvõttel. 1920. aastast läks kool [[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla valla]] haldusse ning sel ajal õppis seal 151 õpilast. 1937. aastal otsustati rajada uus koolimaja. Rajatud hoone on praeguse koolimaja A-korpus ning õppetöö algas seal 1939. aasta sügisel. 1957. aastal muudeti kool keskkooliks. Järgmine juurdeehitis (praegune B-korpus) avati 1963. aasta algul. 1972. aastal valmis kooli staadion. 1984. aastal lisati praegune C-korpus ja 1987. aastal aulakorpus. 2020. aasta sügise seisuga õppis Kadrina Keskkoolis 614 õpilast. Gümnaasiumiastmes võimaldab kool õpet kolmes õppesuunas: humanitaar-sotsiaalsuunas, loodusteaduste suunas ja insener-tehnoloogilises suunas. Insener-tehnoloogiline suund on aluse andnud ka võistlusele [[CADrina]]<ref>Meeli Parijõgi. [https://opleht.ee/2016/12/cadrina-kasvatab-tulevasi-insenere/ "CADrina kasvatab tulevasi insenere"] Õpetajate Leht, 2. detsember 2016</ref>. ===[[Kadrina kunstidekool]]=== Kadrina Kunstidekool loodi 1989. aastal tollase Keskkooli direktori [[Otto Amer]]i eestvõttel. 1992. aastast haldab kooli Kadrina Vallavolikogu. Algusest peale töötab kooli direktorina muusikaõpetaja ja dirigent [[Eve Vunk]].<ref name="kunstidekool">[https://web.archive.org/web/20210506111157/http://kunstidekool.kadrina.ee/UVL%20Kooli%20ajalugu%202020.pdf Kunstikooli ajalugu] kunstidekool.kadrina.ee</ref> Koolis antakse muusika- ja kunstiõpet, aastatel 1990–2011 oli õppekavas ka tantsukoolitus.<ref name="kunstidekool" /> 2020. aastaks oli huvikooli lõpetanud 200 õppurit, kelle seas oli 127 muusikaosakonna, 30 kunstiosakonna ja 43 tantsuosakonna lõpetajat.<ref name="kunstidekool" /> ==Kultuurielu== ===Kultuurimälestised=== [[Fail:Vabadussõja mälestussammas Kadrinas.JPG|pisi|[[Kadrina Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]] [[Kadrina kirikuaed|Kadrina kirikuaias]] ]] [[Ehitismälestis]]test asub Kadrinas [[Kadrina kirik]]. [[Kadrina kirikuaed|Kadrina kirikuaed ja kalmistu]] on arvatud nii ehitis-, [[ajaloomälestis|ajaloo-]] kui ka [[arheoloogiamälestis]]eks. Kirikuaias on eraldi ehitismälestistena arvele võetud kirikuaia kabel ja piirdemüür ning ajaloomälestistena [[Kadrina Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]] ja [[Arnold Knüpffer (1777–1843)|Arnold Friedrich Johann Knüpfferi]] (1777–1843) haud. Ajaloomälestisena on arvele võetud ka Pargi ja Viru tänava liitumiskoha lähistel paiknev II maailmasõjas hukkunute ühishaud. [[Kunstimälestis]]teks on arvatud mitmed esemed kirikus ja mõned hauaplatsid kirikuaias. Arheoloogiamälestiseks on arvatud vahetult Kadrina piiridest välja jääv [[asulakoht]], mis jääb raudteest vahetult lõunasse ja [[Loobu jõgi|Loobu jõest]] läände. ===Rahvamaja=== {{Vaata|Kadrina rahvamaja}} [[Fail:Kadrina rahvamaja.jpg|pisi|left|Kadrina rahvamaja]] [[1907]]. aastal asutatud [[Kadrina Hariduse Selts]] seadis oma tegevuse eesmärgiks kodupaiga kultuuri- ja hariduselu edendamise. Seltsi esimene esimees oli Kadrina koguduse köster [[Joosep Siiak]], edasi aastail 1909–1936 vallakirjutaja [[Aleksander Krimm]]. Oma eesmärkide saavutamiseks otsis selts võimalusi raha kogumiseks. Peamist võimalust selleks nähti isetegevuses: näitemängud, laulukoorid ja rahvatantsud tulupidudel, nende korraldamiseks puudus aga peoruum. 1912. aastal ehitati püünega seltsimaja [[Kruusimäe kõrts]]i lõunaotsa. 1930. aastal sai Aleksander Krimmi eestvedamisel ja rahva annetuste toel valmis uus rahvamaja, mis ehitati ühiste jõududega vaid viie kuuga. Avara lavaga saali, esinejate tubade, kinoaparaadiruumi, suure pliidiga perenaiste seltsi toa, sisseehitatud seifiga pangaruumide, raamatukogutoa, einelaua, kaitseliidu ja naiskodukaitse ruumide ning ärklikorrusel asunud korteritega oli Kadrina rahvamaja pikka aega suurim maarahvamaja Eestis. [[Kadrina Ühispank]], mida juhtis [[Magdaleena Mathilde Leet]], asus hoone lõunatiivas, põhjapoolses tiivas oli einelaud, mida pidas lavastaja ning karakternäitleja [[Eduard Lammer]]. Sõjaeelsetest isetegevuse entusiastidest on teada koolijuhataja Paul Pedisson näitleja ja näitejuhina, õpetajad Veera Kuriks, Valter Riispapp, Magda ja Karl Ross näitlejatena, Jaan Laur, Elmar Liiv ja August Nõmmaru pasuna- ja laulukooride dirigentidena. Koorijuht oli ka tolleaegne kohalik kirikuõpetaja Johannes Heinrich Luther. Sõja järel määrati esimeseks rahvamaja juhatajaks Juuli Olla (1944–1946), tema järel töötasid sel ametikohal Boris Alas (1946–1947), Lilli Kadak (1947–1948), Evald Nelke (1948–1949), Olga Niinesalu (1949–1963), Ott Vaks (1963), Alvi Näripäe (1963–1970), Ene Kaldamaa (1970–2012), Helena Mägi (2012–2019). Alates aastast 2019 juhib Kadrina kultuurielu Ahto-Lembit Lehtmets. ===Raamatukogu=== [[Fail:Kadrina valla raamatukogu.jpg|pisi|[[Kadrina valla raamatukogu]]]] {{Vaata|Kadrina valla raamatukogu}} 1912. aastal asutatud [[Kadrina valla raamatukogu|kohalik raamatukogu]], mis töötas aastakümneid 1930. aastal valminud rahvamajas, asub alates 1997. aasta aprillist omaette majas Viru tn 2, endises [[Kadrina külanõukogu|külanõukogu]] hoones. 2002. aastal ühendati Kadrina raamatukoguga ümberkaudsed väiksemad raamatukogud ning Kadrina raamatukogust sai juhtiv ja koordineeriv keskus [[Hulja raamatukogu|Hulja]], [[Kihlevere raamatukogu|Kihlevere]] ja [[Vohnja raamatukogu|Vohnja filiaali]] ning [[Ridaküla (Kadrina)|Ridaküla]] laenutuspunktiga. 2006. aastal liitus filiaalina ka [[Viitna raamatukogu]]. Raamatukogu juurde 1975. aastal loodud Eesti NSV raamatusõprade ühingu Kadrina algorganisatsioonist (eestvedajad Hilja Hunt, [[Tiiu Uusküla]] ja alates 1978. aastast Ene Heide) kasvas 2009. aastal välja MTÜ Kadrina Kirjandusklubi. Klubi asutajaliikmed olid Jaanus Reisner, Ene Heide ja Tiiu Kaare. Kadrina valla raamatukogu direktor on alates 2002. aastast Ene Heide, kes varem (alates aastast 1978) töötas Kadrina raamatukogu juhatajana. ===Mälestusmärgid=== [[Fail:Teet Suur koos Ristisalu esialgse maketiga 2015.jpg|pisi|Teet Suur koos Ristisalu esialgse maketiga 2015]] [[Kadrina Vabadussõja mälestussammas]] püstitati 1926. See lõhuti 1941. aastal ja taasavati 23. juunil 1990.<ref name="mälestussammas" /> 28. septembril 1995 avati kirikuaja kõrval haljasalal mälestusmärk parvlaeval [[Estonia (laev 1980)|Estonia]] hukkunutele. Kadrina inimesi hukkus [[Estonia katastroof|katastroofis]] neli.<ref name="kultuurilugu" /> 17. septembril 2000 avati ka mälestusmärk nimetuile ohvreile, kes hukkusid 1944. aasta septembris.<ref name="kultuurilugu" /> Samuti paikneb Kadrinas II maailmasõjas hukkunute ühishaud.<ref>{{Kultuurimälestis|5763|5763 II maailmasõjas hukkunute ühishaud}}</ref> ===Skulptuurid avalikus ruumis=== Kadrina Keskkooli kõrval asub [[eesti keel|eesti ke]]ele kui [[emakeele ausammas]]. Ajakirjanik [[Rein Sikk|Rein Siku]] eestvedamisel ja annetustest kogunenud raha toel valminud monument avati pidulikult 21. mail 1994. Aabitsakuke stiliseeritud pead kujutaval rahnul on kiri "Sõna seob". 2019. aasta [[hingedepäev]]al (2. novembril) avati [[Kadrina ristisalu]]. Mõttega väärtustada vanu metallriste, mida kiriku kõrval roostetas sel ajal sadakond, ja eksponeerida neid kunstilise ristisaluna, tulid 2015. aasta aprillis välja ajakirjanik Rein Sikk, vallavolinik Ülo Kais ja Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson. Idee teostamisse kaasati kunstnik [[Teet Suur]], kes on spiraalikujulise maketi "Maa ja taeva vahel" autor, ning maastikuarhitekt Rait Karus. Ristisalu ehitas vald MTÜ Arenduskoda abil ja LEADER-programmi meetme toel. [[Fail:Kadrina Ristisalu makett, autor Teet Suur.jpg|pisi|Kadrina Ristisalu makett 2015, autor Teet Suur]] ==Majandus== Okupatsiooniajal tegutses Kadrinas [[Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee|Eesti Põllumajandustehnika]] Tootmiskoondis (EPT) – [[Kadrina EPT]]. Selle põhitegevuseks oli traktorite kapitaalremont ja ebastandardsete seadmete valmistamine, aga selle all tegutses ka 50-liikmeline ehitusbrigaad.<ref>Enn Mälgand: [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66956666/nostalgia-kui-arataja "Nostalgia kui ärataja"] Maaleht, 23. oktoober 2013</ref> 1951. aastal asutatud Kadrina masina-traktorijaamast välja kasvanud tööstusettevõte tegutses aastail 1964–1995. <gallery> Kadrina EPT 87 (02).jpg Kadrina EPT 87 (04).jpg Kadrina EPT 87 (09).jpg Kadrina EPT 87 (12).jpg Kadrina EPT 87 (23).jpg Kadrina EPT 87 (31).jpg </gallery> Samuti oli sel ajal alevikus mitme Rakvere ettevõtte (tärklise- ja siirupikombinaadi, kaubandusinventaritehase, piimakombinaadi) tsehhe, teeninduskombinaadi "Viru" töökodasid ja [[Kalevipoeg (Rakvere rajooni kolhoos)|"Kalevipoja" kolhoosi]] jahuveski. Aleviku lähistel tegutses ka tootmiskoondise [[AS Flora|Flora]] tehas.<ref name="ENEveebis" /> [[Pilt:Pixner OÜ.jpg|pisi|[[Pixner OÜ]] tootmishoone]] Tänapäeval on tööstuses esikohal metalli ja puitu töötlevad ettevõtted. Puidutööstusest on esindatud [[Flexa Eesti AS]] (mööbel ja mööblidetailid), [[AS Plokk]] (lille-, pesa-, veinikastid jms) ja [[Pixner OÜ]] (mööbel). Metallitööstusest on esindatud Technobalt ([[HeTi Pere OÜ]] läks Technobaldi koosseisu aastal 2014; keevitus- ja konstrueerimistööd) ja [[Inmet OÜ]] (metalli töötlemine). Ehitusmaterjalide tööstusest on esindatud [[AS Reideni Plaat]] (soojustusmaterjalid). Keemiatööstust esindab [[HAKA Plast OÜ]].<ref>Kadrina Valla arengukava aastateks 2007–2015. Kadrina, 2007.</ref> [[Fail:Tristvere kohvik Kadrinas.jpg|pisi|vasakul|Tristvere kohvik Kadrinas]] Teenindavast tootmisest on esindatud autode hoolduse ja remondi ettevõte Nuka Auto, [[OÜ Kadrina Kommunaal]], [[AS Kadrina Soojus]] ja [[OÜ Oto Ehitus]]. Teenindusettevõttena tegutseb ilusalong Elis. Kaubanduses on esindatud [[Konsum]], [[Grossi toidukaubad]] ja Meie Toidukaubad. Toitlustusettevõtetest tegutseb alevikus Tristvere kohvik. See on rajatud kunagise [[Trahteri kõrts]]i kohale ning samas tegutseb ka autohooldustöökoda. Toitlustusasutustest tegutseb asulas ka Tõlla trahter ja Wiru16. ==Religioon== ===Kadrina kirik=== {{Vaata|Kadrina kirik}} [[Pilt:Kadrina kirik talvel.JPG|pisi|[[Kadrina kirik]] talvel]] Praegune [[Kadrina Katariina kirik]], mis algul kandis nimetust Tristfer (kirikuraamat 1595), oli Kadrina kihelkonna peakirik. See on 15. sajandi keskpaigast pärinev sakraalehitis, mille puhul on tõenäoline oletada kaitsefunktsiooni. Sellele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknaavad, mis hiljem on ümber ehitatud. Paksud müürid ja võlvipealsed võimaldasid kasutada kirikut pelgupaigana. Esmalt, umbes XV sajandi III veerandil, asus samas paigas väiksemast nelinurksest võlvitud koorist ja võlvimata pikihoonest koosnev tornita algkirik. Sama sajandi lõpus võlviti see kolmelööviliseks gooti stiilis kodakirikuks ja selle juurde ehitati samasugune madala võlviga käärkamber. Ilmselt samast ajast pärinevad ka kirikut väljast toestavad tugevad kontraforsid. Kiriku lääneseinas varem asunud kaks romaani stiilis petiknišši viivad mõtte sellele, et ehitust alustati romaani stiilis, jätkati aga gooti stiilis. Ristvõlvid on servjoonelised, piilarid neljatahulised, konsoolid trapetsikujulised. Kirikus on 1490. aastatest pärinev Kristuse figuuriga saarepuust [[krutsifik]]s, mis on sisustuses ainus meie ajani säilinud asi, mis on umbkaudu sama vana kui kirikuhoone ise. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, 1702. aastal sai kirik tulekahjus rängalt kannatada. Kogudus püüdis kirikut võimalikult ruttu korrastada, et jumalateenistused võiksid toimuda, ehitati hoonele ajutine laudkatus. Aastatel 1741–1752 tehti kirikus põhjalik remont, mille käigus kirik ja torn said ka uue katuse. 1818. aastal sai [[Kadrina kirik]] uue kellatorni. [[Kadrina kiriku orel]], mille ehitas Läti orelimeister Carl Alexander Herrmann (1847–1926), valmis 1877. aastal Peterburi Jeesuse kiriku saksa-läti koguduse jaoks. Kadrina Katariina kogudus otsustas 1895. aastal asendada kiriku senise, 1849. aastal Tallinnas korraldatud oksjonilt ostetud oreli suuremaga. Kiriku kroonikaraamatus on kirjas, et detsembris 1895 sai kirik 1350 rubla eest uue 18 registriga oreli, mis osteti Peterburi Jeesuse Läti kirikult. Katariina kiriku vana oreli ostis endale [[Haljala kirik]]u [[Käsmu kabel]]. ===Kirikuõpetajad=== Mitmed kohalikud pastorid on paljud jätnud jälje ka eesti kultuurilukku. [[Heinrich Stahl]] (1600–1657), kes teenis Kadrinas 1633–1638, oli eesti vanema kirjakeele looja. Kadrinas kirjutas ta oma peateose – „Käsi- ja koduraamatu” – II–IV osa ning ka esimese eesti keele õpiku „[[Anführung zu der Esthnischen Sprach]]” (1637). [[Reiner Brocmann]] (1609–1647) teenis Kadrinas 1639–1647. Tema kirjutatud on esimesed eestikeelsed ilmalikud kunstiküpsed luuletused. [[Joachim Gottlieb Schwabe]] (1754–1800) teenis Kadrinas 1796–1800. Eesti varasemas luuleloos on tema eestikeelsetel kalendriluuletustel tähtis koht. [[Arnold Knüpffer (1777–1843)|Arnold Knüpffer]] (1777–1843) teenis Kadrinas aastail 1800–1843. Knüppfer kavatses kirjutada põhjaliku eesti keele grammatika ning asus pastoritöö kõrvalt panema eheda keelematerjali saamiseks kirja eesti rahvaluulet. Nii saigi temast hinnatud rahvalaulude koguja ja kirjapanija – üle 500 kirjutas ta üles ise. Ta on avaldanud ka eesti keele mütoloogia ja ajalookäsitlusi. Tema kalm kirikutorni jalamil on tähistatud massiivse malmristiga. Kadrina kirikus ristis Arnold Friedrich Johann Knüpffer 22. detsembril 1803 nädalavanuse Friedrich Reinholdi, keda tema hilisemast elust tunneme perekonnanimega Kreutzwald. [[Gustav Johannes Beermann]] (1870–1945) teenis Kadrinas kirikuõpetajana aastail 1919–1941 ning oli 1919–1937 ka [[Ilumäe kogudus]]e õpetaja. Beermann pidas jumalateenistusi ka Tapal asunud sõjaväeosades ning andis usuõpetuse tunde nii Kadrina algkoolis kui ka Tapa ühisgümnaasiumis. Aastatel 1933–1941 oli Beermann EELK Viru praostkonna praost (algul valiti abipraostiks ja septembris 1935 eluaegseks Viru praostiks). 1941 asus ta ümber Saksamaale. Beermanni kavandi järgi rajati kiriku juurde [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenute mälestuseks [[Kadrina Vabadussõja mälestussammas|Kadrina Mälestuskalju]]. Knüpfferi ja Stahli auks ja mälestuseks avati 17. detsembril 2000 mälestustahvlid kiriku välisseinal peasissepääsu läheduses. Beermanni, Brocmanni ja Schwabe mälestustahvel avati samas 6. juunil 2004. Lisaks on seal mälestustahvel [[Otto Harpe]]le.<ref>[http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-heinrich-stahl Kadrina Heinrich Stahl] Eesti monumentide e-kataloog (vaadatud 1. juunil 2021)</ref> ===Kogudus=== {{Vaata|Kadrina Katariina kogudus}} Kristlik kogudus arvatakse olevat loodud olevat aastal 1231. See kuulub [[Viru praostkond]]a (varem [[Järva praostkond]]a). Koguduse õpetaja on [[Meelis-Lauri Erikson]], organist [[Külli Erikson]]. Juhatuse esimees on [[Jaanus Reisner]]. ===Kadrina kalmistu=== [[Fail:Kadrina kirikuaed (Maa-amet kaldaerofoto 20181011 ID1697760).jpg|pisi|Kadrina kirikuaed Maa-ameti kaldaerofotol]] {{Vaata|Kadrina kirikuaed}} Kui loodi kogudus, tekkis vajadus koha järele, kuhu surnuid matta. Esimesed lahkunud maeti kiriku juurde, kui mitte kohe kirikusse sisse põranda alla. On teada, et mõisnikke ja kirikuõpetajaid maeti altaripõranda alla ning köstreid orelivääri ette, 17. sajandil ka talupoegi pingiridade alla. Kirikut ümbritsev plats, mille piirideks kolmest küljest müür ja neljandast küljest surnukabeli tagant idast läände kulgev mõtteline joon, olnud surnuaiaks. Surnuaia põhjavärava ees olnud [[häbipost]], kuhu seotud paljastatud ülakehaga karistatavaid, et neid peksta. Samast väravast sisenedes paremat kätt olev nurk kandnud katkuaia nime, sest sinna olevat ilmselt Põhjasõja ajal või isegi enne seda maetud neid, kes surid [[katk]]u. Kui kaevati tulevase vabadussamba vundamendi alust, tulid sealt lagedale muistsed hauad. See avastus näitas, et kalmistuna oli seda kohta kasutatud juba ammu enne ristiusu tulekut. Kalmistut on juba vanast ajast peale ümbritsenud kivimüür. 1757 kõneles [[Samuel Nauhausen]] sellest oma kirikukroonikas kui lagunenust. 1812 on juttu sellest, et surnuaia müüre kaeti muruga. 1878 õnnistas õpetaja Lemm surnukuurist lõuna poole rajatud uue surnuaia. See tähendab kalmistu alla lisaks võetud maatükki surnukuuri ja Kruusimäe kõrtsi vastas mäest alla läände viiva tee vahel. Vöörmündrite ja leerilastega istutati nii sinna kui ka kiriku ümber ilupuid. Et selleski kalmistu osas tuli mõne aja möödudes kätte ruumikitsikus, võeti Eesti valitsuse algusaastail lääne poolt juurde uus järk ja 1950. aastate alguses veel üks järk jõe poole. ==Tervishoid== {| class="wikitable floatright" style="font-size: 90%; text-align: center;" |+Arstid Kadrinas !Aastad !Arst |- | 1924–1936 || Gerda Ludmilla Bürger |- | 1936–1949 || Hilda Espenberg |- | 1949–1952 || Ivan Dimitriev |- | 1951–1957 || Leida Rannu |- | 1956–1965 || Elga Soobik |- | 1958–1963 || Enno Alfred Kõiv |- | 1957–1958 || Hedvig Hussar |- | 1958–1961 || Viivi Ansip (Tiidor) |- | 1961–1964 || Ülo Kurik |- | 1964–1969 || Georg Karaste |- | 1965–1967 || Ferdinand Rand |- | 1969–1972 || Luule Kaldma (Teemusk) |- | 1969–1973 || Tiiu Eller |- | 1969–1988 || Ellen Tõevere<br/>(lastearst) |- | 1974–1979 || Linda Prost |- | 1972–1979 || Tõnis Randlane,<br/>Liivi Randlane |- | 1975–1994 || Helle Mesi |- | 1978–1983 || Ilmar Merisalu |- | 1979–2001 || Ene Lehtla |- | alates 1982 || Astrid Inno |- | alates 1982 || Heli Truuver |- | alates 1988 || Laili Konist |} ===Apteek=== Kadrina esimesed tervishoiuasutused rajas meditsiiniõde Pauline Johanna Heinrichson (rahva seas tuntud kui õde Paula) Vennastekoguduse palvemajja, asutades lisaks pühapäevakoolile sinna ka neljakohalise hospidali ja väikese mitteametliku apteegi. Kadrinasse ametliku apteegi asutamise loa taotlejatele ütles kubermanguvalitsus järjest ära: eitava vastuse said proviisorid A. Jacoby 1902. aastal, W. Scheffel 1904. aastal, Franz Eglon ja Karl Roosmann 1905. aastal. Aleksander Roosel oli lõpuks edu ja ta sai kubernerilt loa 1905. aasta detsembris. Aprillis 1906 vaadati üle ruumid [[Trahteri kõrts]]ihoones, kus varasema [[Vene-Jaapani sõda|Jaapani sõja]] ajal olevat olnud [[laatsaret]]. Luba allkirjastati 11. aprillil 1906 (ukj 24.04.1906). Roose töötas apteegis üksinda. 1914 ta haigestus, mistõttu oli sunnitud apteegi edasi müüma. Uueks omanikuks sai 10. juulil 1914 (ukj) proviisor Rudolf Vallner, kes omakorda müüs apteegi 2. juulil 1917 edasi proviisor Franz Eglonile. Ado Lillimägi [[opteerumine|opteerus]] 1920. aastail Venemaalt Eestisse, kui apteek asus veel nn Trahteri kõrtsis ja ostis selle Franz Eglonilt. Lillimägi ehitas apteegi ja oma pere tarvis ilusa ruumika mansardkorrusega maja Viru tänava ja Tapa tee nurgakrundile (praegu Viru tn 11). Apteek koliti uude majja 1931. Peremees Ado Lillimägi oli 1928. aastal surnud, kuid perekond pidas apteeki temata edasi ja ehitas lõpuni ka uue maja, kus apteegi müügiruum oli hoone põhjapoolses tiivas. Lesk Hilda Lillimägi andis apteegi rendile. Ka tütar Hilja õppis farmatseudiks ja pidas pärast abielu Ülo Kriguliga apteeki edasi, kuni see seoses nõukogude võimu tulekuga natsionaliseeriti. Samas majas töötas apteek kuni 1995. aastani. Siis koliti see ümber Tehnika tn 1 majja, kus oli üks korter kohandatud apteegi nõuetele vastavaks. Seal sulges apteek uksed aastal 2016. Sama aasta suvest töötab [[Coop Eesti|Coopi poega]] ühe katuse all [[Südameapteek]]. ===Meditsiin=== {{Vaata|Kadrina haigla|Kadrina Tervisekeskus}} [[Fail:Kadrina Tervisekeskus.jpg|pisi|vasakul|Kadrina Tervisekeskus]] 1921. aasta veebruaris jagas Undla vald [[Undla mõis]]a maid ning otsustas anda arstiringkonna käsutusse ringkonnaarstile määratud talukoha nr. 48 [[Undla mõis]]a südames ja ruumid riigi kätte võetud [[Härrastemaja|mõisahäärber]]is. Need läksid kasutusse, kui aastal 1922 moodustati Kadrina maa-arstijaoskond. Esimese jaoskonnarstina pakutakse kedagi naisarst Goldbergi<ref>Richard Tammik „Kadrina kihelkond läbi aegade”</ref>. [[Kadrina haigla]] alustas tööd 1. jaanuaril 1945 Jõe tn 5 (nüüd Jõe 7) majas. Majaomanik, [[teemeister]] Robert lves oli 1944. aastal koos perega Eestist lahkunud. Haigla-ambulatoorium koos sünnitusmajaga kandis nime Virumaa Maa-arstijaoskonna Kadrina haigla. 1950. aastal kolis haigla Undla mõisasse – tänapäeval on need hooned [[Kadrina hooldekodu]] kasutuses – ja Jõe tänava majja viidi järgmisel aastal üle seni Viru tänavas tegutsenud [[Lastesõim|lastesõim]]. Hambaarstidest on Kadrinas tegutsenud Liivia Kristapson (aastatel 1957–1960) ja Liivi Lomp (aastatel 1960–1994). [[Kadrina Tervisekeskus]] asutati 1994. aastal. Aastail 1998–2020 töötas tervisekeskus Rakvere tee 1 kortermajas, septembris 2020 koliti aga just tervisekeskuse jaoks ehitatud uude majja [[Viru tänav (Kadrina)|Viru tänav]] 6. Uues keskuses on ruumid kolmele [[perearst]]ile ja nende pereõdedele, tegutseb ka hambaravikabinet. Ruumid on ka [[Füsioterapeut|füsiotera]]peudile, [[ämmaemand]]ale ja koduõele. Eraldi sissekäiguga hooneosas loodetakse tulevikus näha apteeki. ===Sotsiaalhoolekanne=== ==Sport== [[Fail:New Generation Mini Cup, Kadrina 06.jpg|pisi|New Generation Mini Cup Kadrinas 2014. aastal]] Kadrina Keskkooli staadion on nelja jooksurajaga täismõõtmetega [[staadion]]. Staadioni servas asub jõulinnak.<ref>[https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/794/kadrina_keskkooli_staadion Kadrina Keskkooli staadion ja jõulinnak] Eesti spordiregister (vaadatud 29. mai 2021)</ref> ; Rajatised ; Võistkonnad ; Sportlased ; Treenerid ; Traditsioonilised võistlused ; Terviserajad ; Võimlemisrühmad, tervisesport ==Turvalisus== Kadrinas aadressil Pargi 3 tegutseb vabatahtlik päästekomando. Komandopealik on Raido Nagel.<ref>[https://www.kadrina.ee/vabatahtlik-paaste Kadrina Vabatahtlik Pääste]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Kadrina vald (vaadatud 1. juunil 2021)</ref> ==Kadrinaga seotud nimekaid isikuid== {{pooleli}} ==Kadrina kirjanduses, kunstis, muusikas== ==Pilte== <gallery> Fail:Kadrina jaama allee.JPG|Kadrina jaama allee sügisel Fail:Kadrina bussijaam 2015 02.jpg|Bussipeatus pärast uue kunstilise lahenduse loomist 2015. aastal Fail:PRTKR Kadrina laululava 2014.jpg|Grafiti Kadrina laululava küljeseinal (autor [http://www.facebook.com/prtkr PRTKR], 2014) Fail:PRTKR Kadrina rahvamaja 2014.jpg|Grafiti Kadrina rahvamaja abihoonel (autor [http://www.facebook.com/prtkr PRTKR], 2014) File:Kadrina paisjärv 03.jpg|Kadrina paisjärv Hobujõu ausammas Kadrinas.jpg|Hobujõu ausammas Kadrina spordikeskuse juures Kadrina kirikuaia kabel.jpg|Kadrina kirikuaia kabel Kadrina laululava.jpg|Kadrina laululava </gallery> == Vaata ka == * [[Kadrina põllumeeste konvent]] == Viited == {{Viited}} ==Kirjandus== * [[Eduard Leppik|Leppik, Eduard]] (2000). ''Kultuurilooline Kadrina''. Rakvere: Shalom == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Kadrina vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Kadrina| ]] 7zaux2o28ayuzoqx5ckc405da0ike5x 0 63414 7230498 6871679 2026-09-07T16:00:37Z Kuriuss 38125 7230498 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Colosseo 2020.jpg|pisi|Colosseum päeval]] [[Pilt:Kolosseumbannen.jpg|pisi|Colosseumi sisevaade]] [[Pilt:Rom (IT), Kolosseum -- 2024 -- 0610.jpg|pisi|Colosseum öösel]] '''Colosseum''' on suurim [[amfiteater]] [[Rooma]]s. Colosseum mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas [[staadion]] [[Circus Maximus]]e (270 000, [[kaarikute võiduajamine]]) ja [[Konstantinoopoli hipodroom]]i (100 000) järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum on saanud nime [[Nero]] [[koloss]]i järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani.<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 1. kd., lk. 104</ref> == Ajalugu == Colosseum ehitati [[Flaviused|Flaviuste]] ajal paika, kus varem asus [[Nero]] luksusliku palee juurde kuulunud järv{{lisa viide}}. Keiser [[Titus]] pühitses selle [[80]]. aastal 100 päeva kestnud pidustustega ''Amphitheatrum Flavium''iks.<ref name=Antiigileksikon/> Kuni 405. aastani toimusid Colosseumis [[gladiaator]]ite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused [[loomad]]ega, mida korraldati umbes 526. aastani.<ref name=Antiigileksikon/> Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati [[kivimurd|kivimurruna]] ja see jäi varemeisse.<ref name=Antiigileksikon/> Alles [[19. sajand]]il hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma.<ref name=Antiigileksikon/> 1749 väitis [[paavst]] [[Benedictus XIV]], et Colosseumis hukati [[kristlased|kristlastest]] [[märter|märtreid]]. Ta kuulutas Colosseumi pühaks paigaks ja keelustas selle kasutamise kivimurruna. Ta õnnistas selle paiga [[Kristus]]e kannatuste nimel ja organiseeris ristikäigu. Need sammud aitasid kaasa Colosseumi säilimisele. Kuid puuduvad igasugused ajalooallikad selle kohta, et Colosseumis oleks üksainuski kristlik märter hukkunud, pole andmeid isegi selle kohta, et enne Benedictust oleks keegi Colosseumi märtrite hukkumispaigaks pidanud. Kristlased austavad muidu väga kõike märtritega seotut, kuid Colosseumi kasutamine kindluse ja kivimurruna näitab selgelt, et Colosseumi keskajal pühaks ei peetud. == Konstruktsioon == Colosseumi põhiplaan on [[ellips]]ikujuline (188*156 meetrit). [[Areen]]i mõõtmed olid 86*54 m. Tema kõrgus oli 48,5 meetrit. Ta mahutas 50 000 pealtvaatajat, aga osavalt paigutatud [[trepp|trepid]] võimaldasid kiirelt sisse ja välja pääseda.<ref name=Antiigileksikon/> Peamised ehitusmaterjalid olid [[lubjakivi]]st [[tellis]]ed, mille paikaladumisel ei kasutatud [[mört]]i, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud [[kaaristu]]na, igas 80 kaart. [[Sammaskäik|Sammaskäiguga]] ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati [[päikesepuri|päikesepurjed]]. Need sai ereda päikese korral varjuks ette tõmmata. Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid.<ref name=Antiigileksikon/> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Vana-Rooma ehitised]] [[Kategooria:Rooma ehitised]] 708q28zmfojt9bs8lgg607ascruxybb 0 65317 7230602 7228989 2026-09-07T20:37:37Z Looveer 218156 7230602 wikitext text/x-wiki [[File:Aleksander Kunileid.Saebelmann - Komponist.jpg|thumb|right|180px|Aleksander Kunileid-Saebelmann]] '''Aleksander Kunileid''' (kodanikunimega '''Aleksander Saebelmann'''; [[22. november]] [[1845]] [[Audru vald (Audru kihelkond)|Audru vald]] – [[27. juuli]] [[1875]] [[Poltava]]) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks. Kunileid sündis köstri-õpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja [[Friedrich August Saebelmann]]. Esimese muusikalise hariduse sai ta isalt, kes mängis orelit ja klaverit. 16-aastaselt läks ta õppima [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] [[Cimze seminar|Cimze seminari]], kus omandas muusikahardisue ja mille lõpetas [[1865]]. aastal. Seejärel asus Kunileid elama ja töötama koolmeistrina [[Paistu]] Viljandimaale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aleksander Saebelmann-Kunileid - elulugu |url=http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kunileid/elu.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120620101425/http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kunileid/elu.htm |arhiivimisaeg=2012-06-20 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.koolielu.edu.ee}}</ref> Aleksander Kunileid ja ka tema vend [[Friedrich August Saebelmann]] on elanud ja töötanud [[Paistu kihelkonnakool|Paistu kihelkonnakoolis]] eri aegadel õpetajatena. Aleksander Kunileid aastatel 1865–1868 ning [[Friedrich August Saebelmann]] aastatel 1880–1911 kuni surmani. 1868. aastal kutsuti Kunileid Valga seminari abiõpetajaks (see amet oli traditsiooniliselt kuulunud mõnele lätlasele). Paistus elamise aeg oli tema elu kõrgaeg. Tal oli tolle aja kohta erakordselt kõrge palk, millest sai lahedalt ära elada. Koolimaja juures kirikus oli hea orel, ümberringi ärgas ärkamisaegne seltskond. Paistu perioodil uuenesid Kunileiu ja Jakobsoni sõprussuhted, ta tutvus ka Jannseni ja Koidulaga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduse uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldse erksa suhtumisega ühiskonnaelu probleemidesse. 1867. aasta suvel Paistus kirjutas ta oma esimese koorilaulu "Veel pole kadunud kõik" (sõnad Jakobson) ning järgneval aastal veel rida viise.<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 Paistu kroonika 1834–1944, ärkamisaja häll]. Jaak-Adam Looveer, 2021.</ref> Kunstnikunime “Kunileid” pani [[Carl Robert Jakobson]]. Nime saamise lugu on järgmine: Komponeerides armastas helilooja viibida Paistu aleviku lähedal [https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=1402031939 Kunimäel], kust avanes väga luuleline vaade iga ilmakaare poole. See nähtub ka tema teatest Jakobsonile, et “Kunimäel kõndides leidsin jälle mõne viisikese”. Sellest väljendusest tuletaski Jakobson heliloojale varju- ehk kunstnikunime.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 26 juuli 1975 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19750726.2.8 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Ta oli üks [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeo]] juhte. Tema "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" olid ainsad Eesti helilooja kirjutatud laulud I üldlaulupeo kavas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19451201&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Aleksander Kunileid-Saebelmanni 100 a. sünnipäev|väljaanne=Sirp ja Vasar|aeg=1. detsember 1945|vaadatud=}}</ref> Aastatel [[1871]]–[[1873]] oli Kunileid [[köster]] ja kooliõpetaja Peterburis, [[Gattšina]]s ja [[Kolppana]]s. [[1873]]. aastal sõitis ta tervise halvenemisel [[Ukraina]]sse. Seal töötas köster-organistina [[Poltava]] saksa koguduse koolis elu lõpuni. Ta suri [[1875]]. aastal enne 30-aastaseks saamist [[tiisikus|tiisikuss]]e. Kunileid kirjutas suure osa oma koorilauludest [[Lydia Koidula]] ja [[Carl Robert Jakobson]]i tekstidele. == Koorilaulud == * "[[Mu isamaa on minu arm]]" (sõnad Lydia Koidula) * "Sind surmani" (sõnad Lydia Koidula) * "Veel pole kadund kõik" (sõnad Carl Robert Jakobson) * "Ema ja laps" (sõnad Carl Robert Jakobson) * "Mu isamaa nad olid matnud" (sõnad Lydia Koidula) Muusikaajaloolase [[Elmar Arro]] sõnul sai Kunileid laulude "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" viisi loomiseks innustust [[Karl Collan]]i 1854. aastal laulukogumikus avaldatud soome rahvalauludest "Kreivin sylissä istunut" ('krahvi süles istunud') ja "Paremp' olla tyttönä" ('parem olla tüdruk').<ref>{{cite book | last= Arro | first= Elmar | year= 1933 | title= Geschichte der estnischen Musik, Band I | publisher= Akadeemiline Kooperatiiv | location=Tartu | pages= 115–120, Der Fall Kunileid }}</ref><ref>{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html | pealkiri = Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 15.05.2018 | keel = et | arhiivimisaeg = 3.08.2024 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20240803035836/https://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html | url-olek = ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kunileid, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1845]] [[Kategooria:Surnud 1875]] hi3fz78thw7kgebxknwg15jm01cbgb2 7230606 7230602 2026-09-07T20:41:13Z Looveer 218156 lisasin lingid 7230606 wikitext text/x-wiki [[File:Aleksander Kunileid.Saebelmann - Komponist.jpg|thumb|right|180px|Aleksander Kunileid-Saebelmann]] '''Aleksander Kunileid''' (kodanikunimega '''Aleksander Saebelmann'''; [[22. november]] [[1845]] [[Audru vald (Audru kihelkond)|Audru vald]] – [[27. juuli]] [[1875]] [[Poltava]]) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks. Kunileid sündis köstri-õpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja [[Friedrich August Saebelmann]]. Esimese muusikalise hariduse sai ta isalt, kes mängis orelit ja klaverit. 16-aastaselt läks ta õppima [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] [[Cimze seminar|Cimze seminari]], kus omandas muusikahardisue ja mille lõpetas [[1865]]. aastal. Seejärel asus Kunileid elama ja töötama koolmeistrina [[Paistu]] Viljandimaale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aleksander Saebelmann-Kunileid - elulugu |url=http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kunileid/elu.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120620101425/http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kunileid/elu.htm |arhiivimisaeg=2012-06-20 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.koolielu.edu.ee}}</ref> Aleksander Kunileid ja ka tema vend [[Friedrich August Saebelmann]] on elanud ja töötanud [[Paistu kihelkonnakool|Paistu kihelkonnakoolis]] eri aegadel õpetajatena. Aleksander Kunileid aastatel 1865–1868 ning [[Friedrich August Saebelmann]] aastatel 1880–1911 kuni surmani. 1868. aastal kutsuti Kunileid Valga seminari abiõpetajaks (see amet oli traditsiooniliselt kuulunud mõnele lätlasele). Paistus elamise aeg oli tema elu kõrgaeg. Tal oli tolle aja kohta erakordselt kõrge palk, millest sai lahedalt ära elada. Koolimaja juures kirikus oli hea orel, ümberringi ärgas ärkamisaegne seltskond. Paistu perioodil uuenesid Kunileiu ja Jakobsoni sõprussuhted, ta tutvus ka [[Johann Voldemar Jannsen|Jannseni]] ja [[Lydia Koidula|Koidulaga]]. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduse uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldse erksa suhtumisega ühiskonnaelu probleemidesse. 1867. aasta suvel Paistus kirjutas ta oma esimese koorilaulu "Veel pole kadunud kõik" (sõnad Jakobson) ning järgneval aastal veel rida viise.<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 Paistu kroonika 1834–1944, ärkamisaja häll]. Jaak-Adam Looveer, 2021.</ref> Kunstnikunime “Kunileid” pani [[Carl Robert Jakobson]]. Nime saamise lugu on järgmine: Komponeerides armastas helilooja viibida Paistu aleviku lähedal [https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=1402031939 Kunimäel], kust avanes väga luuleline vaade iga ilmakaare poole. See nähtub ka tema teatest Jakobsonile, et “Kunimäel kõndides leidsin jälle mõne viisikese”. Sellest väljendusest tuletaski Jakobson heliloojale varju- ehk kunstnikunime.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 26 juuli 1975 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19750726.2.8 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Ta oli üks [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeo]] juhte. Tema "[[Mu isamaa on minu arm]]" ja "[[Sind surmani]]" olid ainsad Eesti helilooja kirjutatud laulud [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeo]] kavas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19451201&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Aleksander Kunileid-Saebelmanni 100 a. sünnipäev|väljaanne=Sirp ja Vasar|aeg=1. detsember 1945|vaadatud=}}</ref> Aastatel [[1871]]–[[1873]] oli Kunileid [[köster]] ja kooliõpetaja Peterburis, [[Gattšina]]s ja [[Kolppana]]s. [[1873]]. aastal sõitis ta tervise halvenemisel [[Ukraina]]sse. Seal töötas köster-organistina [[Poltava]] saksa koguduse koolis elu lõpuni. Ta suri [[1875]]. aastal enne 30-aastaseks saamist [[tiisikus|tiisikuss]]e. Kunileid kirjutas suure osa oma koorilauludest [[Lydia Koidula]] ja [[Carl Robert Jakobson]]i tekstidele. == Koorilaulud == * "[[Mu isamaa on minu arm]]" (sõnad Lydia Koidula) * "Sind surmani" (sõnad Lydia Koidula) * "Veel pole kadund kõik" (sõnad Carl Robert Jakobson) * "Ema ja laps" (sõnad Carl Robert Jakobson) * "Mu isamaa nad olid matnud" (sõnad Lydia Koidula) Muusikaajaloolase [[Elmar Arro]] sõnul sai Kunileid laulude "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" viisi loomiseks innustust [[Karl Collan]]i 1854. aastal laulukogumikus avaldatud soome rahvalauludest "Kreivin sylissä istunut" ('krahvi süles istunud') ja "Paremp' olla tyttönä" ('parem olla tüdruk').<ref>{{cite book | last= Arro | first= Elmar | year= 1933 | title= Geschichte der estnischen Musik, Band I | publisher= Akadeemiline Kooperatiiv | location=Tartu | pages= 115–120, Der Fall Kunileid }}</ref><ref>{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html | pealkiri = Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 15.05.2018 | keel = et | arhiivimisaeg = 3.08.2024 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20240803035836/https://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html | url-olek = ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kunileid, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1845]] [[Kategooria:Surnud 1875]] lrwo0gfbocb09iwljojkfhriiym6mql 0 75184 7230458 7120304 2026-09-07T14:51:23Z Saksingj 214485 /* Liivimaa sõdade periodiseerimine */ 7230458 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{See artikkel|räägib Venemaa ja Liivimaa vahelisest sõjast aastatel 1558–1561; aastatel 1558–1583 aset leidnud relvakonflikti kohta Liivimaal vaata [[Liivi sõda]].}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Vene-Liivi sõda | osa = [[Liivi sõda|Liivimaa sõjast]] | pilt = Siege of Narva 1558.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = "[[Narva piiramine (1558)|Narva piiramine 1558. aastal]]". [[Boriss Tšorikov]]i teos (1836) | aeg = [[1558]]–[[1561]] | koht = [[Vana-Liivimaa]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Keskaegse Liivimaa ärajagamine Venemaa (Moskva), Taani, Poola-Leedu ja Rootsi vahel | seis = | osaline1 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|23px]] [[Liivimaa ordu]] * [[Pilt:Rigasiebmacher.JPG|23px]] [[Riia peapiiskopkond]] * [[Fail:Coat of Arms of Riga small.svg|23px]] [[Riia raad|Riia linn]] * [[Pilt:Tartu coat of arms.svg|23px]] [[Tartu piiskopkond]] * [[Pilt:Tartu coat of arms.svg|23px]] [[Tartu raad|Tartu linn]] * [[Pilt:Coat of arms of Tallinn (small).svg|23px]] [[Tallinna raad|Tallinna linn]] * [[Pilt:Haapsalu coat of arms.svg|23px]] [[Saare-Lääne piiskopkond]] * [[Pilt:Piltene gerb.png|23px]] [[Kuramaa piiskopkond]] }} | osaline2 = [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|23px]] [[Moskva tsaaririik]] | osaline3 = | väejuht1 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|23px]] [[Gotthard Kettler]] * [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|23px]] [[Wilhelm Fürstenberg]] * [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|23px]] [[Caspar von Oldenbockum]] * [[Pilt:Rigasiebmacher.JPG|23px]] [[Wilhelm von Hohenzollern]] * [[Pilt:Tartu coat of arms.svg|23px]] [[Hermann II Wesel]] }} | väejuht2 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|23px]] [[Ivan IV]] * [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|23px]] [[Aleksei Basmanov]] * [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|23px]] [[Šig-Alei]] }} | väejuht3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} {{Vene-Liivi sõda}} [[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|300px|Liivimaa kaart, [[Joann Portantius]] 1573]] '''Vene-Liivi sõda''' ehk '''Vene-Liivimaa sõda''' oli relvakonflikt [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ja [[Vana-Liivimaa]] (peamiselt [[Liivi ordu]] relvajõudude) vahel [[16. sajand Eestis|16. sajandil]], aastatel [[1558]]–[[1561]]. ==Liivimaa sõdade periodiseerimine== [[Fail:Ivan IV by anonim (18th c., GIM).jpg|pisi|Moskva ja kogu Venemaa tsaar Ivan IV ehk Ivan Julm]] [[Pilt:GotthardKettler.jpg|pisi|Viimane Liivimaa ordumeister ja pärastine Kuramaa hertsog [[Gotthard Kettler]]]] Tavaliselt loetakse Vene-Liivi sõja aega [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguseks. Kui Liivi sõja näol on pigem tegu koondnimetusega [[Moskva tsaar]]i [[Ivan IV]] valitsusajal eri jõudude vahel aset leidnud sõdadele Liivimaa pinnal, siis Vene-Liivi sõjas osales vaid kaks mainitud vastast. Vene-Liivi sõda võib vaadelda ka kui kujunevate Läänemere-äärsete territoriaalriikide omavahelise võimuvõitluse esimest faasi, kus peakannatajaks oli Vana-Liivimaa. Vene-Liivi sõda võib lugeda võimuvõitluse sissejuhatuseks, mille käigus varises kokku Liivimaa keskaegne riigikorraldus, mis oli siinse territoriaalriikide konfrontatsiooni otseseks eelduseks. *1558–1561, '''Vene-Liivi sõda''' – [[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Läti]]maal, [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ja [[Liivi ordu]], [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]], [[Tartu piiskopkond|Tartu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa]] piiskopkonna vahel, mis lõppes keskaegse Liivimaa territooriumide kadumise ja nende minekuga uute [[maaisand]]ate (Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu) võimu alla; *1562–1578, [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|sõjategevus Moskva tsaaririigi ja Poola-Leedu]] vahel, [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] (tänapäeva [[Valgevene]] ja [[Leedu]]) territooriumil. Sõjategevusele eelnes Vene tsaaririigi poolt sõlmitud 20-aastane [[vaherahu]] Rootsi kuningriigiga ja Taani kuningriigiga sõjalise liidu sõlmimine.[[1569]] sõlmiti [[Lublini unioon]], millega [[Poola kuningriik]] ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik moodustasid [[personaalunioon]]i kaudu ühtse riigi – [[Rzeczpospolita]]; *1579–1582, sõjategevus Moskva tsaaririigi ja [[Rzeczpospolita]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]], [[Osmani impeerium]]i ning Poola kuningat ja Leedu suurvürsti [[Stefan Batory]]t toetavate [[hertsog Magnus]]e ning [[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]] ja [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] vahel. [[Pilt:Livonian war map (1558-1560).svg|pisi|Vene-Liivi sõja lahingud ja sõjakäigud]] ==Sõja kulg== ===1558=== Vene-Liivi sõda algas [[22. jaanuar]]il 1558, mil Moskva tsaaririigi väed ületasid [[Aleksei Basmanov]]i juhtimisel Liivimaa piiri [[Kirde-Eesti]]s ja rüüstasid [[Alutaguse kihelkond|Alutagusel]], nende vastu asus välja [[Järva foogt]] [[Bernd von Smerten]], 80 rüütli ja sõjasulastega. 3. veebruaril vallutati, rüüstati ja süüdati [[Jõhvi kirik]] ning tapeti kirikusse varjunud inimesed, 6. veebruaril tungisid nad Järvamaale, ordu väesalgad taganesid [[Rakvere ordulinnus|Rakvere]] kaitsele<ref>[https://dea.digar.ee/page/paideteataja/1911/03/14/2 Schloß Weißeilstein], Paide Teataja = Вейсенштейнский Указатель = Weissensteiner Anzeiger, 14 märts 1911, s. 3</ref>. Endise [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] [[khaan]] [[Šig-Alei]] juhtimisel tungisid väesalgad [[Kagu-Eesti]]s [[Vastseliina]] juures [[Tartu piiskopkond]]a, kus laastasid kuu jooksul maad, kohtamata erilist vastupanu vallutasid pool Eestimaad, [[Paide piiramine (1558)|kuni Paideni]], sealhulgas [[Narva]] ja [[Tartu]]. Sellele järgnes [[Moskva tsaar]]i poolt välja kuulutatud kahekuuline vaherahu, mille jooksul pidid liivimaalased "[[Tartu maks]]u" tasuma. [[Liivimaa ordumeister]] ja [[Tartu piiskop]] koondasid väed 1558. aasta maikuus [[Kirumpää piiskopilinnus|Kirumpää]]le, ajaloolise Tartu–Pihkva kauba– ja sõjatee äärde, kus viimane ületas [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] kui olulisima loodusliku veetõkke. Vene väed aga tungisid Liivimaale kahes osas, üks osa Narva ja teine osa Pihkva suunalt, [[11. mai]]l [[Narva piiramine (1558)|langes venelaste kätte ootamatult]] [[Narva]], [[Pihkva]] suunast Liivimaale tunginud väed [[Pihkva vojevood]]i [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel tungisid Tartu piiskopkonda ning [[Vastseliina piiramine (1558)|venelaste kätte langes]] [[1. juuli]]l [[Vastseliina piiskopilinnus]], mille järel ordu ja piiskopiväed taganesid Kirumpäält Tartusse. Esialgsete kergete sõjaliste võitude järel polnud [[Moskva tsaar]] enam rahutegemisest huvitatud ning lükkas hilinemisega kokku saadud raha tagasi ning [[Moskva]]s asunud [[saadik]]ud, kogutud summaga 60 000 [[taaler|taalrit]], saadeti tagasi Liivimaale.<ref>Tartu bürgermeister (1558) [[Detmer Meyer|Detmer Meyeri]] väimees [[Franz_Nyenstede]] [[Memuaarid]]. Franz Nyenstädt's Livländische Chronik, nebst dessen Handbuch, erstere nach ältern und neuen Abschriften</ref> Vene väed aga jätkasid pealetungi ning vallutasid [[Kirumpää piiskopilinnus]]e, mille järel orduväed [[Wilhelm Fürstenberg]]iga taganesid [[Valga (Liivimaa)|Valga]] piirkonda ja lahkusid Tartu alt, jättes Tartu kaitsele ainult Tartu linna kaitsjad. Vene väed jätkasid [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] vallutamist ning pärast [[Tartu piiramine (1558)|Tartu piiramist]] ja alistumist [[18. juuli]]l <ref>Tartu stiftfoogt [[Elert Kruse]] teade [[Wilhelm von Hohenzollern|Riia peapiiskop Wilhelmile]], 5. augustil 1558 Ērkuļi (Erkull) mõisas, ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA469,M1 lk.469–477]</ref>, oli Šuiski Moskva tsaari võimu alla läinud alade asevalitseja (namestnik).<ref>''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA483,M1 lk.483]</ref> 1558. aasta augustiks olid Vene vägede poolt vallutatud ka [[Kirde-Eesti|Kirde-]] ja [[Kagu-Eesti]]s [[Vastseliina linnus|Vastseliina]], [[Toolse linnus|Toolse]], [[Rakvere linnus|Rakvere]], [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni]] ja [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]]. Need piirkonnad jäidki sõjategevuse ajaks Moskva tsaaririigi võimu alla järgneva sõjategevuse ajaks. 31. augustil tegi vojevood [[Pjotr Šuiski]] ettepaneku [[Tallinna ajalugu#Vene-Liivi sõda|ka Tallinna linnale]] Moskva tsaarile alistumiseks<ref>Русские акты Ревельскаго городского архива. Изд. Археографическою коммисс. под ред. Александра Барсукова. Санкт-Петербург: Тип. А. Катанскаго, 1894, [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_004161231?page=66&rotate=0&theme=white стр 121/122]{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Liivimaalaste vastupanu nõrgendamist soodustavateks teguriteks olid sealjuures nii liivimaalaste sisevastuolud ja ettevalmistamatus sõjaks kui ka venelaste viimase aja kogemused sõdades tatari khaaniriikide vastu (ning ka alistatud [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] tatarlaste ohter kasutamine Liivimaa laastamiseks ja paanika külvamiseks). 1558. aasta 31. augustil koostati Vilniuses maapäeval ürik, millega Liivi Ordu [[pant]]is mitmed linnused koos piirkondadega, sealhulgas [[Räisaku ordulinnus|Räisaku]], [[Asti ordulinnus|Asti]], [[Lutsi ordulinnus|Lutsi]], [[Võnnu ordulinnus|Võnnu]], [[Volmari ordulinnus|Volmari]], [[Vana-Väina ordulinnus|Vana-Väina]], [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Helme ordulinnus|Helme]] ja [[Karksi ordulinnus|Karksi]] linnused ühes läänidega sõja finantseerimiseks Poola kuningale Zygmunt II Augustile.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 81, 86, 97</ref> Et Liivimaad venelaste eest paremini kaitsta, anti poolakatele eelkõige just idapoolsed linnused ja piirkonnad. Aasta lõpul püüdsid liivimaalased ordu [[koadjuutor]] [[Gotthard Kettler]]i juhtimisel anda venelastele vastulööki, kuid nende ainsaks saavutuseks jäi [[Rõngu linnus]]e [[Rõngu piiramine|vallutamine ning hävitamine]]. Liivimaalaste leeris puhkesid vastuolud ordumeeste ja peapiiskopi vägede vahel ning pärast Kettleri haavatasaamisest loobuti sõjakäigu jätkamisest. [[Valmiera|Volmaris]] kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid [[seisus]]i esindav [[Maapäev (keskaeg)|maapäev]], kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. *[[22. jaanuar]] – Moskva tsaaririigi vägi tungis põhjas [[Alutaguse kihelkond|Alutagusesse]] ja lõunas [[Vastseliina]] kaudu [[Tartu piiskopkond]]a, rüüsteretk kestab 3 nädalat. Seejärel kuulutab [[Ivan Julm]] välja [[vaherahu]] kuni maikuuni, nõudes taas "Tartu maksu" tasumist. *[[3. veebruar]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Jõhvi kirik]]u ning tapsid kirikusse varjunud inimesed *[[1. aprill]] – Moskva tsaaririigi väed alustasid [[Narva]] pommitamist *[[11. mai]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid tulekahju järel Narva *[[6. juuni]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Vasknarva linnus]]e *[[30. juuni]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Vastseliina linnus]]e * Juulis peeti Tartus maapäev ja saadeti saadikud (Tartu piiskopkonnast Wolmer [[Wrangel]], Harjust- ja [[Virumaa]]lt Otto [[Tuve]] Vinnist ja Braun Wetberg ja [[Fabian Tiesenhausen (surnud 1558)|Fabian Tiesenhausen]], [[Läänemaa]]lt Johan [[Soye|Zoie]] Koluverest, Tallinna linna poolt raehärra Iven van der Hoien ja sündik [[Jodokus Clodt von Jürgensburg|Jodocus Cloth]]) Liivimaalt Taani kuninga juurde paluma kuninga protektsiooni Liivimaale Venemaa vastu *[[7. juuli]] – [[Gotthard Kettler]] sai ordumeistri [[koadjuutor]]iks ja orduvägede tegelikuks juhiks *[[18. juuli]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Tartu piiramine (1558)|Tartu]] *suvi – Moskva tsaaririigi vägede kätte langesid ka [[Toolse linnus]] ja mitmed teised kindlused, samuti kogu [[Tartu piiskopkond]], ainsana ebaõnnestus [[Paide piiramine (1558)|Paide vallutamine]]. *august – [[Rakvere piiramine (1558)|Rakveret kaitsnud Saksa garnison jättis maha]] [[Rakvere linnus|Rakvere linnu]]se ja selle võttis üle Vene väesalk Boris Kolõtševi juhtimisel. *[[oktoober]]–[[november]] – ordu vasturünnak Tartu piiskopkonnas, vallutati [[Rõngu linnus]]. ===1559=== [[1559]]. aasta algul laastasid venelased rängalt [[Läti]]t ning jõudsin välja kuni [[Tallinn]]a, [[Riia]]ni ning [[Kuramaa]]le jõudes välja [[Ida-Preisimaa]] ja [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] piirile ja Liivimaal sai selgeks, et ilma välisabita venelaste vastu ei saada. 1559. aasta 18 veebruaril (teistel andmetel 17. jaanuaril) toimus [[Tirza vasallilinnus|Tirza linnus]]e lähedal heinamaal Riia peapiiskopkonna sõjajõudude ja Vene vägede vahel [[Tirza lahing]], milles sakslased purustati ja sunniti põgenema. Jaanuari keskel tungisid Vene väed 13 000 mehega [[Aluliina]] juures Vana-Liivimaale ja liikusid Kulna peale. Peapiiskopkonna väesalgad koos Preisi abivägedega, liikusid neile vastu. Sakslasi oli mõnedel andmetel kokku 4500 meest (u. 600 ratsanikku ja 3000 talupoega ning Preisi abivägi) ja neid juhtis Riia toomhärra Frederick von [[Fölkersahm]]. Sõjategevuse algus oli sakslastele edukas, mitmed venelaste eelsalgad purustati ja löödi põgenema. Silma paistsid preislased ja suurvasall [[Heinrich von Tiesenhausen (surnud 1600)|Heinrich von Tiesenhausen]]. Väed said aga venelaste peavägedelt lüüa. Sakslaste tagala põgenes, jättes esirivi ilma kaitseta. Viimased löödi puruks kaotades – ühtedel andmetel 110 meest, venelaste andmetel 400 rüütlit. Vangi langes Vene ajaloolaste andmetel 500 meest, teistel andmetel löödi kokku puruks 2000 sakslast. Preisi abivägi lahinguväljale ei jõudnudki ja taandus Koknesesse. Venelased loevad seda üheks otsustavamaks lahinguks liivimaalaste vägedega tol perioodil. Abipalvetega pöörduti [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]]i ja [[Hansa liit|Hansa]] poole. Kuid keiser piirdus vaid noomivate kirjade saatmisega venelastele ja ettevaatliku toetusavaldusega Liivimaale. Kirjas [[Saksa-Rooma keiser|Rooma keisrile]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinandile]] nimetas [[Ivan IV]] sõja põhjusena lisaks maksmata "[[Tartu maks]]ule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. Suhted Hansaga olid liivimaalased oma iseka kaubanduspoliitikaga juba tunduvalt varem ise ära rikkunud. Halvad olid Liivimaa suhted ka Rootsiga, sest [[Gustav Vasa]] oli [[1554]]. aastal alustanud [[Vene-Rootsi sõda (1554–1557)|sõda Venemaaga]], uskudes, et Liivi ordu talle sealjuures appi tuleb. Et too eelistas aga selle asemel sõlmida saatusliku [[Tartu maks|1554. aasta rahu]], pettus Rootsi kuningas rängalt ning keeldus Liivimaad omakorda Venemaa vastu aitamast. Seega olid liivimaalaste ootused esialgu suunatud ennekõike Taanile, mis asus maast suhteliselt kaugel ning ei avaldanud esialgu mingeid territoriaalseid pretensioone. Kuni 1559. aasta esimese päevani valitsenud [[Christian III]] eelistas Liivimaa asjadesse mitte sekkuda, ehkki [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johann von Münchhausen]] oli koos oma venna [[Christoph von Münchhausen|Christophiga]] valmis [[Saare-Lääne piiskopkond]]a ning võimaluse korral ka teisi alasid Taani kätte mängima. Uus kuningas [[Frederik II]] otsustas aga ema pealekäimisel anda Saare-Lääne piiskopkond oma vennale [[Magnus]]ele, et vältida talle jõuka [[Holstein]]i hertsogkonna andmist. Lisaks sellele saatis Frederik II Venemaale rahudelegatsiooni, millel õnnestus sõlmida Vene-Liivi vaherahu 1. maist kuni 1. novembrini. [[Pilt:Sigismund II Augustus.PNG|pisi|Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja [[Zygmunt II August]]]] Vaherahu oli kasulikum venelastele, sest liivimaalased ei saanud rahu lühiduse tõttu palgasõjavägesid laiali saata ning raiskasid nende peale kasutult raha. Oktoobri lõpus otsustas septembris ordumeistriks saanud Kettler venelasi üllatada ning tungis vaherahu rikkudes taas [[Tartu piiskopkond]]a, mille Vene väed olid 1558. aastal hõivanud. [[11. november|11. novembril]] võitis ta tunduvalt suurema Vene väe vastu [[Rõngu lahing]]u, mis jäi ka Liivi ordu viimaseks suuremaks võiduks. Seejärel ebaõnnestus aga [[Tartu piiramine (1559)|Tartu]] ja [[Laiuse linnus]]e piiramine, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali" ning orduväed asusid talvekortereisse. 1559. aasta detsembris pidas Liivi ordu läbirääkimisi Taani kuningriigiga, et osalise valduste loovutamisega saavutada Taani liitumine võimuvõitlusse Vana-Liivimaal. *[[jaanuar]]–[[veebruar]] – Moskva tsaaririigi vägede rüüsteretked [[Läti]]s *Taani saatkond sõlmis aprillis Liivi-Moskva tsaaririigi vahelise vaherahu kuni [[1. november|1. novembrini]]. *[[31. august]] ja [[15. september]] [[Poola kuningas]] [[Sigismund II August]] sõlmis vastavalt ordu ja peapiiskopiga [[protektsioon]]ilepingu [[Vilno leping (1559)|Vilnos]] *[[oktoober]]–[[november]] – ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võideti [[Rõngu lahing]] ([[11. november]]), ent seejärel ebaõnnestus [[Laiuse]] piiramine *tõenäoliselt november – [[Taani kuningas]] [[Frederik II]] ostis [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopi]] valdused oma vennale [[hertsog Magnus]]ele. *detsembris – orduväed, ordumeister Gotthard Kettleri juhtimisel [[Tartu piiramine (1559)|ebaõnnestunud katse]] [[Tartu]] linn enda võimu alla tagasi võtta ===1560=== [[1560]]. aasta algusest algasid taas venelaste rüüsteretked, millele orduväed ei suutnud piiri panna. Eelmise aasta septembris oli Kettler sõlminud küll protektsioonilepingu ([[Vilno leping (1559)]]) Poolaga, andes selle vägede kaitse alla mitu lossi Liivimaa lõuna- ja idapiiri lähistel, kuid poolakad ei kiirustanud abivägede saatmisega ning vältisid täielikult konflikti venelastega (sel ajal kehtis veel Vene-Leedu rahu, mida Zygmunt II murda ei tahtnud). Aprillis maale saabunud hertsog Magnus tegi asja veelgi keerulisemaks, kuna asus taotlema endale ka [[Eestimaa hertsogkond]]a, [[Maasilinna foogtkond]]a, [[Lihula linnus]]t ning [[Uus-Pärnu]]t, mis kõik kuulusid ordule. Nii puhkes Kettleri ja Magnuse konflikt, mis saatuslikult nõrgendas Liivimaa kaitsetahet ning tegi venelastele maa hõivamise märksa hõlpsamaks. Nii langes veebruaris Vene vägede valdusse tugev [[Alūksne|Marienburg]]i [[Aluliina ordulinnus|ordulinnus]] ning seejärel ka mitmeid teisi linnuseid, seda peamiselt ordu suutmatuse tõttu saata abivägesid, moona ja palgaraha. [[Pilt:Erik XIV (1533-1577) Domenicus Verwildt.jpg|pisi|Erik XIV [[Domenicus ver Wildt]]i maalil]] [[2. august]]il toimus [[Härgmäe lahing]], kus ordu tippjuhtkond eesotsas [[Philip Schall von Bell]]iga ründas vaid 500 mehega umbes 14 000-list Vene väge. Peaaegu kõik sakslased kas tapeti või langesid vangi. Sellest hoobist Liivi ordu enam ei toibunudki, suutmata uut väliväge välja panna. Augustis langes venelaste kätte ka [[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi]], sest saksa [[palgasõdur]]id ei olnud raha saanud ning reetsid seetõttu endise ordumeistri [[Wilhelm Fürstenberg]]i. Viljandi järel alistusid ka [[Tarvastu ordulinnus|Tarvastu]], [[Põltsamaa ordulinnus]] ja Lätimaal [[Ruhja ordulinnus]]. Ainsana suutis venelaste [[Paide piiramine (1560)|kuuenädalasele piiramisele edukat vastupanu osutada]] [[Paide]]. Vojevood Jakovlev rüüstas selle ajal [[Põhja-Eesti]]s ja septembris põletasid venelased maha [[Velise linnus]]e, sellel ajal kui [[Harjumaa]] aadlikud põgenesid valdustest. Oktoobris puhkes Harjumaal ja [[1560. aasta Läänemaa ülestõus|Läänemaal]] ka talupoegade ülestõus, mis [[Koluvere linnus]]e juures maha suruti. {{vaata|1560. aasta Läänemaa ülestõus}} Septembri alguses seadsid [[Vana-Pärnu]]st ja mujalt [[Läänemaa]]lt röövretkelt tulnud venelaste väesalk oma laagri üles [[Harku mõis]]as. Venelaste väesalgast teada saanuna otsustasid tallinlased rünnata. 11. septembri varahommikul tungiti kallale ühele venelaste eelsalgale. Esimene lahing leidis aset Tallinna lähedal liivaluidetes [[Vana-Pärnu maantee]] ümbruses umbes [[Rahumäe]] ja [[Nõmme]] vahel. Tallinlased lõid puruks venelaste eelsalga, võtsid ära nende [[Läänemaa]]lt röövitud sõjasaagi ning võtsid vangi ka mõned venelased. Vene väed lahkusid Põhja-Eestist. {{Vaata|Jeruusalemma mäe lahing}} 1560. aasta lõpuks oli selge, et kohalikud Liivimaa riigid enam iseseisvalt püsima ei jää. Et end Vene ohu käest päästa, hakati nüüd selgelt otsima uusi [[maaisand]]aid. Ordumeister Kettler pooldas Poola suunda, ent palju oli ka Taani-meelseid, kes oleks end meelsasti Magnuse võimu alla andnud. Põhja-Eestis kasvas aga toetus [[Rootsi]]le, kellelt loodeti efektiivsemat toetust Vene vägede vastu. Esialgu käisid läbirääkimised Soome hertsogi [[Johan III|Johaniga]], ent kuni Rootsi troonil oli [[Gustav I Vasa]], polnud Rootsile alistumine mõeldav. Olukord muutus täielikult Gustav I Vasa surma järel, [[Erik XIV]] troonile tõustes, kes soovis Rootsi võimu Läänemere-ruumis tunduvalt kasvatada. Nüüd algasid Põhja-Eesti üha tihedamad kontaktid Rootsiga, mis viisid lõpuks Tallinna ning Harju, Viru ja Järva rüütelkondade alistumisele Rootsi kroonile. See sai teoks [[1561]]. aasta juunis. * kevadel saabus [[Haapsalu]]sse [[hertsog Magnus]] *[[2. august]] – [[Härgmäe lahing]], [[Liivi ordu|Liivimaa Ordu]] viimane välilahing, kaotus Moskva suurvürstiriigi vägedele *[[21. august]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi]] *[[august]]–[[oktoober]] – Moskva tsaaririigi vägedel ebaõnnestus taas Paide piiramine, nad saavad lüüa ka Tallinna all, ent rüüstavad [[Läänemaa]]d * [[11. september]] – [[Jeruusalemma mäe lahing]] [[Tallinn]]as *[[oktoober]] – [[1560. aasta Läänemaa ülestõus|suur talupoegade ülestõus]] [[Harjumaa|Harju-]] ja [[Läänemaa]]l ===1561=== [[File:Livonia.jpg|pisi|1561. aastal Saksamaal Nürnbergis välja antud infolehe illustratsioon Liivimaa sõjaõudustest]] 1561. aastal asus aktiivsemalt tegutsema ka [[Poola]], Zygmunt II pahandas väga Põhja-Eesti äralibisemine Rootsile ning nii avaldas ta Kettlerile üha tugevamat survet ordu täielikuks sekulariseerimiseks ning Liivimaa Poolale allutamiseks. [[28. november|28. novembril]] 1561 toimuski [[Vilniuse pakt]]i sõlmimisega Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna alistumine Poolale, ainsana keeldus sellest Riia linn, mis [[1582]]. aastani jäi [[vabalinn|vabalinnaks]]. Kettler sai [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa ja Zemgale hertsogkonna]] esimeseks valitsejaks ja ka Poola-Liivimaa administraatoriks. Need muudatused viidi ellu [[1562]]. aasta algul. Nii oli Vana-Liivimaa eksistents lõppenud ning maa ära jagatud Venemaa, Rootsi, Poola ja Taani vasallist hertsog Magnuse vahel. Liivi ordu likvideerumise järel toimus sõjategevus[[Vana-Liivimaa]]l juba uute [[maaisand]]ate juhtimisel [[Liivi sõda|Liivi sõja]] raames. *[[4. juuni|4.]]–[[6. juuni]] – [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]] ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond]] koos [[Tallinn]]a linnaga andsid [[Ustavusvanne|ustavusvande]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]] [[Erik XIV]]-le<ref>[[Enn Küng]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KyngEnn_Eestimaa_seisuste_alistumine_TUNA2011_3.pdf „Paludes kristlikku päästmist ja kaitset”: Eestimaa seisuste alistumine Rootsi võimule 1561. aasta suvel], Tuna 3/2011</ref> *[[20. august]]il sõlmiti Novgorodis Rootsi kuninga Erik IV esindajate ja Venemaa tsaaririigi vahel vaherahu 20 aastaks. *[[28. november]] – [[Liivi ordu]] ja [[Riia peapiiskop]] andsid oma alad, sealhulgas [[Lõuna-Eesti|Lõuna-]] ja [[Kesk-Eesti]], [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Zygmunt II August]]ile; [[Riia]] linn jäi aga kuni [[1582]]. aastani [[vabalinn]]aks; [[Kuramaa hertsog]] [[Gotthard Kettler]] tunnistas end Poola kuninga vasalliks. [[Fail:Russiae-Moscoviae-et-Tartariae-Descriptio-Anthony-Jenkinson-and-Gerard-de-Jode-1562-1598.jpg|pisi|Inglismaa kaupmeestele kaubateed Pärsiasse otsinud (1558–1571) [[Anthony Jenkinson]]i koostatud ja [[Gerard de Jode]] valmistatud Liivimaa ja Moskva tsaaririigi piiri- ja idaalade kaart, 1593]] == Sõja tulemused == Aastatel 1558–1561 toimunud sõja tulemusel vallutas [[Moskva tsaaririik]]: [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], mõningad [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]] maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Narva oli aastatel 1558–1581 Vene tsaaririigi võimu all ning järgmisel aastakümnel kujunes Narva Vene riigi ainukeseks väliskaubandussadamaks. [[File:Livland1560-85.gif|pisi|]] Rootsi kuningriigi valduses olid, pärast [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]] ja [[Järvamaa]] [[Rüütelkond|rüütelkonna]] ja[[Tallinn]]a linna poolt [[Ustavusvanne|ustavusvande]] andmist [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]] [[Erik XIV]]-le: [[Tallinn]], [[Harjumaa]] ja pool Virumaad. Taani kuningas [[Frederik II]] ostis [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]], mille andis valitseda oma vennale [[Hertsog Magnus]]ele, kelle omandis oli [[Saaremaa]]. [[Poola-Leedu]]ga [[Vilniuse pakt]]i sõlmimisega novembris 1561, sekulariseeriti Liivi ordu valdused Kuramaal ja [[Riia peapiiskopkond]], [[Riia peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern]] säilitas kuni surmani [[1563]]. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu ning Poola kuningas [[Zygmunt II August]]i valduses oli Lõuna-Liivimaa ja kuninga vasallsõltuvuses [[Kuramaa hertsog]]i [[Gotthard Kettler]]i valduses: [[Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik]], ainsana keeldus Poola-Leedu ülemvõimust ja kaitsest Riia linn, mis [[1582]]. aastani jäi [[vabalinn|vabalinnaks]]. Detsembris 1561, mehitati Leedu-Poola võimu all läinud endised [[ordulinnus]]ed: [[Pärnu ordulinnus|Pärnu]], [[Paide ordulinnus|Paide]], [[Võnnu ordulinnus|Võnnu]], [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe]], [[Helme ordulinnus|Helme]], [[Volmari ordulinnus|Volmari]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Grobina ordulinnus|Grobina]], [[Aluliina ordulinnus|Marienburg]], [[Dünaburgi ordulinnus|Dünaburgi]] ja teised. Moskva tsaaririigi valduses olid Vene-Liivi sõjas Eestimaal, [[1558]]. aastal vallutatud [[Tartu piiramine (1558)|Tartu linn]], [[Tartu piiskopilinnus]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkond]] ning osa endise Liivi ordu territooriumist: [[Narva ordulinnus]] (1558–1581) ja [[Pärnu]] (1575–1582), [[Haapsalu]] (1576–1581), [[Karksi ordulinnus]] (1579–1582), [[Kirumpää piiskopilinnus]] (1558–1579), [[Laiuse ordulinnus]] (1558–1582), [[Lihula linnus]] (1576–1581), [[Koluvere loss]] (1576–1581), [[Vasknarva ordulinnus]] (1558–1582), [[Padise klooster]] (1576–1580), [[Tarvastu ordulinnus]] (1570–1582) ja [[Toolse ordulinnus]] (1558–1581) ja ümberkaudsed alad. ==Vaata ka== *[[Põhjamaade Seitsmeaastane sõda]] *[[Eesti varauusaeg]]: [[Rootsi aeg]], [[Poola aeg]], [[Taani aeg]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Mihhail Pogodin]]. "Pskovskaja letopis" (Псковская летопись), [[Moskva]], 1837, [http://books.google.ee/books?id=XygEAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA194 lk 194–200]. *[[Hans Kruus]]. "Vene-Liivi sõda: (1558–1561)." [[Tartu]], [[1924]]. *[[Johann Renner]]. "Liivimaa ajalugu 1556–1561." Tõlkinud [[Ivar Leimus]]. [[Tallinn]], [[1995]], teine trükk [[2006]]. *[[Dionysius Fabricius]]. "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610" *[[Balthasar Russow]]. "[[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika]]" *[[Salomon Henning]], "Lifflendische Churlendische Chronica : was sich vom Jahr Christi 1554 biss auff 1590, in der langwierigen Moscowiterischen und andern Kriegen an nothdrenglicher veränderunge der Obrigheit und Stände in Lieffland seider dess letzten herrn Meisters, und Ersten in Lieffland zu Churland und Semigalln Hertzogen, gedenckwirdiges zugetrage" *[[Franz Nyenstede]], "Livländische Chronik, nebst dessen Handbuch, erstere nach ältern und neuen Abschriften". [[Kategooria:Vene-Liivi sõda| ]][[Kategooria:16. sajand Euroopas]] [[Kategooria:1558]] [[Kategooria:1561]] awesubhk3zatnjrnk0w1itws4mwwoi0 7230514 7230458 2026-09-07T17:00:20Z Saksingj 214485 /* 1558 */ Muudetud lõiku sõja alguse kohta. Eemaldatud viide ilmselgelt aegunud allikale ja asendatud see ajakohasemaga, sellega seoses eemaldatud küsitavaid väiteid venelaste tegevuse kohta enne Tartumaale tungimist. Samuti on oluline, et eemaldatud viide, nagu oleksid Šig-Alei väed Tartu vallutanud. 7230514 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{See artikkel|räägib Venemaa ja Liivimaa vahelisest sõjast aastatel 1558–1561; aastatel 1558–1583 aset leidnud relvakonflikti kohta Liivimaal vaata [[Liivi sõda]].}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Vene-Liivi sõda | osa = [[Liivi sõda|Liivimaa sõjast]] | pilt = Siege of Narva 1558.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = "[[Narva piiramine (1558)|Narva piiramine 1558. aastal]]". [[Boriss Tšorikov]]i teos (1836) | aeg = [[1558]]–[[1561]] | koht = [[Vana-Liivimaa]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Keskaegse Liivimaa ärajagamine Venemaa (Moskva), Taani, Poola-Leedu ja Rootsi vahel | seis = | osaline1 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|23px]] [[Liivimaa ordu]] * [[Pilt:Rigasiebmacher.JPG|23px]] [[Riia peapiiskopkond]] * [[Fail:Coat of Arms of Riga small.svg|23px]] [[Riia raad|Riia linn]] * [[Pilt:Tartu coat of arms.svg|23px]] [[Tartu piiskopkond]] * [[Pilt:Tartu coat of arms.svg|23px]] [[Tartu raad|Tartu linn]] * [[Pilt:Coat of arms of Tallinn (small).svg|23px]] [[Tallinna raad|Tallinna linn]] * [[Pilt:Haapsalu coat of arms.svg|23px]] [[Saare-Lääne piiskopkond]] * [[Pilt:Piltene gerb.png|23px]] [[Kuramaa piiskopkond]] }} | osaline2 = [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|23px]] [[Moskva tsaaririik]] | osaline3 = | väejuht1 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|23px]] [[Gotthard Kettler]] * [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|23px]] [[Wilhelm Fürstenberg]] * [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|23px]] [[Caspar von Oldenbockum]] * [[Pilt:Rigasiebmacher.JPG|23px]] [[Wilhelm von Hohenzollern]] * [[Pilt:Tartu coat of arms.svg|23px]] [[Hermann II Wesel]] }} | väejuht2 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|23px]] [[Ivan IV]] * [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|23px]] [[Aleksei Basmanov]] * [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|23px]] [[Šig-Alei]] }} | väejuht3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} {{Vene-Liivi sõda}} [[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|300px|Liivimaa kaart, [[Joann Portantius]] 1573]] '''Vene-Liivi sõda''' ehk '''Vene-Liivimaa sõda''' oli relvakonflikt [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ja [[Vana-Liivimaa]] (peamiselt [[Liivi ordu]] relvajõudude) vahel [[16. sajand Eestis|16. sajandil]], aastatel [[1558]]–[[1561]]. ==Liivimaa sõdade periodiseerimine== [[Fail:Ivan IV by anonim (18th c., GIM).jpg|pisi|Moskva ja kogu Venemaa tsaar Ivan IV ehk Ivan Julm]] [[Pilt:GotthardKettler.jpg|pisi|Viimane Liivimaa ordumeister ja pärastine Kuramaa hertsog [[Gotthard Kettler]]]] Tavaliselt loetakse Vene-Liivi sõja aega [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguseks. Kui Liivi sõja näol on pigem tegu koondnimetusega [[Moskva tsaar]]i [[Ivan IV]] valitsusajal eri jõudude vahel aset leidnud sõdadele Liivimaa pinnal, siis Vene-Liivi sõjas osales vaid kaks mainitud vastast. Vene-Liivi sõda võib vaadelda ka kui kujunevate Läänemere-äärsete territoriaalriikide omavahelise võimuvõitluse esimest faasi, kus peakannatajaks oli Vana-Liivimaa. Vene-Liivi sõda võib lugeda võimuvõitluse sissejuhatuseks, mille käigus varises kokku Liivimaa keskaegne riigikorraldus, mis oli siinse territoriaalriikide konfrontatsiooni otseseks eelduseks. *1558–1561, '''Vene-Liivi sõda''' – [[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Läti]]maal, [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ja [[Liivi ordu]], [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]], [[Tartu piiskopkond|Tartu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa]] piiskopkonna vahel, mis lõppes keskaegse Liivimaa territooriumide kadumise ja nende minekuga uute [[maaisand]]ate (Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu) võimu alla; *1562–1578, [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|sõjategevus Moskva tsaaririigi ja Poola-Leedu]] vahel, [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] (tänapäeva [[Valgevene]] ja [[Leedu]]) territooriumil. Sõjategevusele eelnes Vene tsaaririigi poolt sõlmitud 20-aastane [[vaherahu]] Rootsi kuningriigiga ja Taani kuningriigiga sõjalise liidu sõlmimine.[[1569]] sõlmiti [[Lublini unioon]], millega [[Poola kuningriik]] ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik moodustasid [[personaalunioon]]i kaudu ühtse riigi – [[Rzeczpospolita]]; *1579–1582, sõjategevus Moskva tsaaririigi ja [[Rzeczpospolita]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]], [[Osmani impeerium]]i ning Poola kuningat ja Leedu suurvürsti [[Stefan Batory]]t toetavate [[hertsog Magnus]]e ning [[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]] ja [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] vahel. [[Pilt:Livonian war map (1558-1560).svg|pisi|Vene-Liivi sõja lahingud ja sõjakäigud]] ==Sõja kulg== ===1558=== Vene-Liivi sõda algas [[22. jaanuar]]il 1558, mil Moskva tsaaririigi väed tungisid endise [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] [[khaan]] [[Šig-Alei]] juhtimisel [[Kagu-Eesti]]s [[Vastseliina]] juures [[Tartu piiskopkond]]a, kus laastasid kuu jooksul maad, kohtamata erilist vastupanu.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Küng |eesnimi=Enn |pealkiri=Vene-Liivimaa sõjast Põjasõjani |perekonnanimi2=Seppel |eesnimi2=Marten |kuupäev=2013 |kirjastus=Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut |teised=Ajaloo- ja arheoloogia instituut |isbn=978-9985-4-0770-7 |sari=Eesti ajalugu |koht=Tartu |lehekülg=30}}</ref> Sellele järgnes [[Moskva tsaar]]i poolt välja kuulutatud kahekuuline vaherahu, mille jooksul pidid liivimaalased "[[Tartu maks]]u" tasuma. [[Liivimaa ordumeister]] ja [[Tartu piiskop]] koondasid väed 1558. aasta maikuus [[Kirumpää piiskopilinnus|Kirumpää]]le, ajaloolise Tartu–Pihkva kauba– ja sõjatee äärde, kus viimane ületas [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] kui olulisima loodusliku veetõkke. Vene väed aga tungisid Liivimaale kahes osas, üks osa Narva ja teine osa Pihkva suunalt, [[11. mai]]l [[Narva piiramine (1558)|langes venelaste kätte ootamatult]] [[Narva]], [[Pihkva]] suunast Liivimaale tunginud väed [[Pihkva vojevood]]i [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel tungisid Tartu piiskopkonda ning [[Vastseliina piiramine (1558)|venelaste kätte langes]] [[1. juuli]]l [[Vastseliina piiskopilinnus]], mille järel ordu ja piiskopiväed taganesid Kirumpäält Tartusse. Esialgsete kergete sõjaliste võitude järel polnud [[Moskva tsaar]] enam rahutegemisest huvitatud ning lükkas hilinemisega kokku saadud raha tagasi ning [[Moskva]]s asunud [[saadik]]ud, kogutud summaga 60 000 [[taaler|taalrit]], saadeti tagasi Liivimaale.<ref>Tartu bürgermeister (1558) [[Detmer Meyer|Detmer Meyeri]] väimees [[Franz_Nyenstede]] [[Memuaarid]]. Franz Nyenstädt's Livländische Chronik, nebst dessen Handbuch, erstere nach ältern und neuen Abschriften</ref> Vene väed aga jätkasid pealetungi ning vallutasid [[Kirumpää piiskopilinnus]]e, mille järel orduväed [[Wilhelm Fürstenberg]]iga taganesid [[Valga (Liivimaa)|Valga]] piirkonda ja lahkusid Tartu alt, jättes Tartu kaitsele ainult Tartu linna kaitsjad. Vene väed jätkasid [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] vallutamist ning pärast [[Tartu piiramine (1558)|Tartu piiramist]] ja alistumist [[18. juuli]]l <ref>Tartu stiftfoogt [[Elert Kruse]] teade [[Wilhelm von Hohenzollern|Riia peapiiskop Wilhelmile]], 5. augustil 1558 Ērkuļi (Erkull) mõisas, ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA469,M1 lk.469–477]</ref>, oli Šuiski Moskva tsaari võimu alla läinud alade asevalitseja (namestnik).<ref>''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA483,M1 lk.483]</ref> 1558. aasta augustiks olid Vene vägede poolt vallutatud ka [[Kirde-Eesti|Kirde-]] ja [[Kagu-Eesti]]s [[Vastseliina linnus|Vastseliina]], [[Toolse linnus|Toolse]], [[Rakvere linnus|Rakvere]], [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni]] ja [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]]. Need piirkonnad jäidki sõjategevuse ajaks Moskva tsaaririigi võimu alla järgneva sõjategevuse ajaks. 31. augustil tegi vojevood [[Pjotr Šuiski]] ettepaneku [[Tallinna ajalugu#Vene-Liivi sõda|ka Tallinna linnale]] Moskva tsaarile alistumiseks<ref>Русские акты Ревельскаго городского архива. Изд. Археографическою коммисс. под ред. Александра Барсукова. Санкт-Петербург: Тип. А. Катанскаго, 1894, [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_004161231?page=66&rotate=0&theme=white стр 121/122]{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Liivimaalaste vastupanu nõrgendamist soodustavateks teguriteks olid sealjuures nii liivimaalaste sisevastuolud ja ettevalmistamatus sõjaks kui ka venelaste viimase aja kogemused sõdades tatari khaaniriikide vastu (ning ka alistatud [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] tatarlaste ohter kasutamine Liivimaa laastamiseks ja paanika külvamiseks). 1558. aasta 31. augustil koostati Vilniuses maapäeval ürik, millega Liivi Ordu [[pant]]is mitmed linnused koos piirkondadega, sealhulgas [[Räisaku ordulinnus|Räisaku]], [[Asti ordulinnus|Asti]], [[Lutsi ordulinnus|Lutsi]], [[Võnnu ordulinnus|Võnnu]], [[Volmari ordulinnus|Volmari]], [[Vana-Väina ordulinnus|Vana-Väina]], [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Helme ordulinnus|Helme]] ja [[Karksi ordulinnus|Karksi]] linnused ühes läänidega sõja finantseerimiseks Poola kuningale Zygmunt II Augustile.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 81, 86, 97</ref> Et Liivimaad venelaste eest paremini kaitsta, anti poolakatele eelkõige just idapoolsed linnused ja piirkonnad. Aasta lõpul püüdsid liivimaalased ordu [[koadjuutor]] [[Gotthard Kettler]]i juhtimisel anda venelastele vastulööki, kuid nende ainsaks saavutuseks jäi [[Rõngu linnus]]e [[Rõngu piiramine|vallutamine ning hävitamine]]. Liivimaalaste leeris puhkesid vastuolud ordumeeste ja peapiiskopi vägede vahel ning pärast Kettleri haavatasaamisest loobuti sõjakäigu jätkamisest. [[Valmiera|Volmaris]] kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid [[seisus]]i esindav [[Maapäev (keskaeg)|maapäev]], kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. *[[22. jaanuar]] – Moskva tsaaririigi vägi tungis põhjas [[Alutaguse kihelkond|Alutagusesse]] ja lõunas [[Vastseliina]] kaudu [[Tartu piiskopkond]]a, rüüsteretk kestab 3 nädalat. Seejärel kuulutab [[Ivan Julm]] välja [[vaherahu]] kuni maikuuni, nõudes taas "Tartu maksu" tasumist. *[[3. veebruar]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Jõhvi kirik]]u ning tapsid kirikusse varjunud inimesed *[[1. aprill]] – Moskva tsaaririigi väed alustasid [[Narva]] pommitamist *[[11. mai]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid tulekahju järel Narva *[[6. juuni]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Vasknarva linnus]]e *[[30. juuni]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Vastseliina linnus]]e * Juulis peeti Tartus maapäev ja saadeti saadikud (Tartu piiskopkonnast Wolmer [[Wrangel]], Harjust- ja [[Virumaa]]lt Otto [[Tuve]] Vinnist ja Braun Wetberg ja [[Fabian Tiesenhausen (surnud 1558)|Fabian Tiesenhausen]], [[Läänemaa]]lt Johan [[Soye|Zoie]] Koluverest, Tallinna linna poolt raehärra Iven van der Hoien ja sündik [[Jodokus Clodt von Jürgensburg|Jodocus Cloth]]) Liivimaalt Taani kuninga juurde paluma kuninga protektsiooni Liivimaale Venemaa vastu *[[7. juuli]] – [[Gotthard Kettler]] sai ordumeistri [[koadjuutor]]iks ja orduvägede tegelikuks juhiks *[[18. juuli]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Tartu piiramine (1558)|Tartu]] *suvi – Moskva tsaaririigi vägede kätte langesid ka [[Toolse linnus]] ja mitmed teised kindlused, samuti kogu [[Tartu piiskopkond]], ainsana ebaõnnestus [[Paide piiramine (1558)|Paide vallutamine]]. *august – [[Rakvere piiramine (1558)|Rakveret kaitsnud Saksa garnison jättis maha]] [[Rakvere linnus|Rakvere linnu]]se ja selle võttis üle Vene väesalk Boris Kolõtševi juhtimisel. *[[oktoober]]–[[november]] – ordu vasturünnak Tartu piiskopkonnas, vallutati [[Rõngu linnus]]. ===1559=== [[1559]]. aasta algul laastasid venelased rängalt [[Läti]]t ning jõudsin välja kuni [[Tallinn]]a, [[Riia]]ni ning [[Kuramaa]]le jõudes välja [[Ida-Preisimaa]] ja [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] piirile ja Liivimaal sai selgeks, et ilma välisabita venelaste vastu ei saada. 1559. aasta 18 veebruaril (teistel andmetel 17. jaanuaril) toimus [[Tirza vasallilinnus|Tirza linnus]]e lähedal heinamaal Riia peapiiskopkonna sõjajõudude ja Vene vägede vahel [[Tirza lahing]], milles sakslased purustati ja sunniti põgenema. Jaanuari keskel tungisid Vene väed 13 000 mehega [[Aluliina]] juures Vana-Liivimaale ja liikusid Kulna peale. Peapiiskopkonna väesalgad koos Preisi abivägedega, liikusid neile vastu. Sakslasi oli mõnedel andmetel kokku 4500 meest (u. 600 ratsanikku ja 3000 talupoega ning Preisi abivägi) ja neid juhtis Riia toomhärra Frederick von [[Fölkersahm]]. Sõjategevuse algus oli sakslastele edukas, mitmed venelaste eelsalgad purustati ja löödi põgenema. Silma paistsid preislased ja suurvasall [[Heinrich von Tiesenhausen (surnud 1600)|Heinrich von Tiesenhausen]]. Väed said aga venelaste peavägedelt lüüa. Sakslaste tagala põgenes, jättes esirivi ilma kaitseta. Viimased löödi puruks kaotades – ühtedel andmetel 110 meest, venelaste andmetel 400 rüütlit. Vangi langes Vene ajaloolaste andmetel 500 meest, teistel andmetel löödi kokku puruks 2000 sakslast. Preisi abivägi lahinguväljale ei jõudnudki ja taandus Koknesesse. Venelased loevad seda üheks otsustavamaks lahinguks liivimaalaste vägedega tol perioodil. Abipalvetega pöörduti [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]]i ja [[Hansa liit|Hansa]] poole. Kuid keiser piirdus vaid noomivate kirjade saatmisega venelastele ja ettevaatliku toetusavaldusega Liivimaale. Kirjas [[Saksa-Rooma keiser|Rooma keisrile]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinandile]] nimetas [[Ivan IV]] sõja põhjusena lisaks maksmata "[[Tartu maks]]ule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. Suhted Hansaga olid liivimaalased oma iseka kaubanduspoliitikaga juba tunduvalt varem ise ära rikkunud. Halvad olid Liivimaa suhted ka Rootsiga, sest [[Gustav Vasa]] oli [[1554]]. aastal alustanud [[Vene-Rootsi sõda (1554–1557)|sõda Venemaaga]], uskudes, et Liivi ordu talle sealjuures appi tuleb. Et too eelistas aga selle asemel sõlmida saatusliku [[Tartu maks|1554. aasta rahu]], pettus Rootsi kuningas rängalt ning keeldus Liivimaad omakorda Venemaa vastu aitamast. Seega olid liivimaalaste ootused esialgu suunatud ennekõike Taanile, mis asus maast suhteliselt kaugel ning ei avaldanud esialgu mingeid territoriaalseid pretensioone. Kuni 1559. aasta esimese päevani valitsenud [[Christian III]] eelistas Liivimaa asjadesse mitte sekkuda, ehkki [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johann von Münchhausen]] oli koos oma venna [[Christoph von Münchhausen|Christophiga]] valmis [[Saare-Lääne piiskopkond]]a ning võimaluse korral ka teisi alasid Taani kätte mängima. Uus kuningas [[Frederik II]] otsustas aga ema pealekäimisel anda Saare-Lääne piiskopkond oma vennale [[Magnus]]ele, et vältida talle jõuka [[Holstein]]i hertsogkonna andmist. Lisaks sellele saatis Frederik II Venemaale rahudelegatsiooni, millel õnnestus sõlmida Vene-Liivi vaherahu 1. maist kuni 1. novembrini. [[Pilt:Sigismund II Augustus.PNG|pisi|Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja [[Zygmunt II August]]]] Vaherahu oli kasulikum venelastele, sest liivimaalased ei saanud rahu lühiduse tõttu palgasõjavägesid laiali saata ning raiskasid nende peale kasutult raha. Oktoobri lõpus otsustas septembris ordumeistriks saanud Kettler venelasi üllatada ning tungis vaherahu rikkudes taas [[Tartu piiskopkond]]a, mille Vene väed olid 1558. aastal hõivanud. [[11. november|11. novembril]] võitis ta tunduvalt suurema Vene väe vastu [[Rõngu lahing]]u, mis jäi ka Liivi ordu viimaseks suuremaks võiduks. Seejärel ebaõnnestus aga [[Tartu piiramine (1559)|Tartu]] ja [[Laiuse linnus]]e piiramine, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali" ning orduväed asusid talvekortereisse. 1559. aasta detsembris pidas Liivi ordu läbirääkimisi Taani kuningriigiga, et osalise valduste loovutamisega saavutada Taani liitumine võimuvõitlusse Vana-Liivimaal. *[[jaanuar]]–[[veebruar]] – Moskva tsaaririigi vägede rüüsteretked [[Läti]]s *Taani saatkond sõlmis aprillis Liivi-Moskva tsaaririigi vahelise vaherahu kuni [[1. november|1. novembrini]]. *[[31. august]] ja [[15. september]] [[Poola kuningas]] [[Sigismund II August]] sõlmis vastavalt ordu ja peapiiskopiga [[protektsioon]]ilepingu [[Vilno leping (1559)|Vilnos]] *[[oktoober]]–[[november]] – ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võideti [[Rõngu lahing]] ([[11. november]]), ent seejärel ebaõnnestus [[Laiuse]] piiramine *tõenäoliselt november – [[Taani kuningas]] [[Frederik II]] ostis [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopi]] valdused oma vennale [[hertsog Magnus]]ele. *detsembris – orduväed, ordumeister Gotthard Kettleri juhtimisel [[Tartu piiramine (1559)|ebaõnnestunud katse]] [[Tartu]] linn enda võimu alla tagasi võtta ===1560=== [[1560]]. aasta algusest algasid taas venelaste rüüsteretked, millele orduväed ei suutnud piiri panna. Eelmise aasta septembris oli Kettler sõlminud küll protektsioonilepingu ([[Vilno leping (1559)]]) Poolaga, andes selle vägede kaitse alla mitu lossi Liivimaa lõuna- ja idapiiri lähistel, kuid poolakad ei kiirustanud abivägede saatmisega ning vältisid täielikult konflikti venelastega (sel ajal kehtis veel Vene-Leedu rahu, mida Zygmunt II murda ei tahtnud). Aprillis maale saabunud hertsog Magnus tegi asja veelgi keerulisemaks, kuna asus taotlema endale ka [[Eestimaa hertsogkond]]a, [[Maasilinna foogtkond]]a, [[Lihula linnus]]t ning [[Uus-Pärnu]]t, mis kõik kuulusid ordule. Nii puhkes Kettleri ja Magnuse konflikt, mis saatuslikult nõrgendas Liivimaa kaitsetahet ning tegi venelastele maa hõivamise märksa hõlpsamaks. Nii langes veebruaris Vene vägede valdusse tugev [[Alūksne|Marienburg]]i [[Aluliina ordulinnus|ordulinnus]] ning seejärel ka mitmeid teisi linnuseid, seda peamiselt ordu suutmatuse tõttu saata abivägesid, moona ja palgaraha. [[Pilt:Erik XIV (1533-1577) Domenicus Verwildt.jpg|pisi|Erik XIV [[Domenicus ver Wildt]]i maalil]] [[2. august]]il toimus [[Härgmäe lahing]], kus ordu tippjuhtkond eesotsas [[Philip Schall von Bell]]iga ründas vaid 500 mehega umbes 14 000-list Vene väge. Peaaegu kõik sakslased kas tapeti või langesid vangi. Sellest hoobist Liivi ordu enam ei toibunudki, suutmata uut väliväge välja panna. Augustis langes venelaste kätte ka [[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi]], sest saksa [[palgasõdur]]id ei olnud raha saanud ning reetsid seetõttu endise ordumeistri [[Wilhelm Fürstenberg]]i. Viljandi järel alistusid ka [[Tarvastu ordulinnus|Tarvastu]], [[Põltsamaa ordulinnus]] ja Lätimaal [[Ruhja ordulinnus]]. Ainsana suutis venelaste [[Paide piiramine (1560)|kuuenädalasele piiramisele edukat vastupanu osutada]] [[Paide]]. Vojevood Jakovlev rüüstas selle ajal [[Põhja-Eesti]]s ja septembris põletasid venelased maha [[Velise linnus]]e, sellel ajal kui [[Harjumaa]] aadlikud põgenesid valdustest. Oktoobris puhkes Harjumaal ja [[1560. aasta Läänemaa ülestõus|Läänemaal]] ka talupoegade ülestõus, mis [[Koluvere linnus]]e juures maha suruti. {{vaata|1560. aasta Läänemaa ülestõus}} Septembri alguses seadsid [[Vana-Pärnu]]st ja mujalt [[Läänemaa]]lt röövretkelt tulnud venelaste väesalk oma laagri üles [[Harku mõis]]as. Venelaste väesalgast teada saanuna otsustasid tallinlased rünnata. 11. septembri varahommikul tungiti kallale ühele venelaste eelsalgale. Esimene lahing leidis aset Tallinna lähedal liivaluidetes [[Vana-Pärnu maantee]] ümbruses umbes [[Rahumäe]] ja [[Nõmme]] vahel. Tallinlased lõid puruks venelaste eelsalga, võtsid ära nende [[Läänemaa]]lt röövitud sõjasaagi ning võtsid vangi ka mõned venelased. Vene väed lahkusid Põhja-Eestist. {{Vaata|Jeruusalemma mäe lahing}} 1560. aasta lõpuks oli selge, et kohalikud Liivimaa riigid enam iseseisvalt püsima ei jää. Et end Vene ohu käest päästa, hakati nüüd selgelt otsima uusi [[maaisand]]aid. Ordumeister Kettler pooldas Poola suunda, ent palju oli ka Taani-meelseid, kes oleks end meelsasti Magnuse võimu alla andnud. Põhja-Eestis kasvas aga toetus [[Rootsi]]le, kellelt loodeti efektiivsemat toetust Vene vägede vastu. Esialgu käisid läbirääkimised Soome hertsogi [[Johan III|Johaniga]], ent kuni Rootsi troonil oli [[Gustav I Vasa]], polnud Rootsile alistumine mõeldav. Olukord muutus täielikult Gustav I Vasa surma järel, [[Erik XIV]] troonile tõustes, kes soovis Rootsi võimu Läänemere-ruumis tunduvalt kasvatada. Nüüd algasid Põhja-Eesti üha tihedamad kontaktid Rootsiga, mis viisid lõpuks Tallinna ning Harju, Viru ja Järva rüütelkondade alistumisele Rootsi kroonile. See sai teoks [[1561]]. aasta juunis. * kevadel saabus [[Haapsalu]]sse [[hertsog Magnus]] *[[2. august]] – [[Härgmäe lahing]], [[Liivi ordu|Liivimaa Ordu]] viimane välilahing, kaotus Moskva suurvürstiriigi vägedele *[[21. august]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi]] *[[august]]–[[oktoober]] – Moskva tsaaririigi vägedel ebaõnnestus taas Paide piiramine, nad saavad lüüa ka Tallinna all, ent rüüstavad [[Läänemaa]]d * [[11. september]] – [[Jeruusalemma mäe lahing]] [[Tallinn]]as *[[oktoober]] – [[1560. aasta Läänemaa ülestõus|suur talupoegade ülestõus]] [[Harjumaa|Harju-]] ja [[Läänemaa]]l ===1561=== [[File:Livonia.jpg|pisi|1561. aastal Saksamaal Nürnbergis välja antud infolehe illustratsioon Liivimaa sõjaõudustest]] 1561. aastal asus aktiivsemalt tegutsema ka [[Poola]], Zygmunt II pahandas väga Põhja-Eesti äralibisemine Rootsile ning nii avaldas ta Kettlerile üha tugevamat survet ordu täielikuks sekulariseerimiseks ning Liivimaa Poolale allutamiseks. [[28. november|28. novembril]] 1561 toimuski [[Vilniuse pakt]]i sõlmimisega Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna alistumine Poolale, ainsana keeldus sellest Riia linn, mis [[1582]]. aastani jäi [[vabalinn|vabalinnaks]]. Kettler sai [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa ja Zemgale hertsogkonna]] esimeseks valitsejaks ja ka Poola-Liivimaa administraatoriks. Need muudatused viidi ellu [[1562]]. aasta algul. Nii oli Vana-Liivimaa eksistents lõppenud ning maa ära jagatud Venemaa, Rootsi, Poola ja Taani vasallist hertsog Magnuse vahel. Liivi ordu likvideerumise järel toimus sõjategevus[[Vana-Liivimaa]]l juba uute [[maaisand]]ate juhtimisel [[Liivi sõda|Liivi sõja]] raames. *[[4. juuni|4.]]–[[6. juuni]] – [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]] ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond]] koos [[Tallinn]]a linnaga andsid [[Ustavusvanne|ustavusvande]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]] [[Erik XIV]]-le<ref>[[Enn Küng]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KyngEnn_Eestimaa_seisuste_alistumine_TUNA2011_3.pdf „Paludes kristlikku päästmist ja kaitset”: Eestimaa seisuste alistumine Rootsi võimule 1561. aasta suvel], Tuna 3/2011</ref> *[[20. august]]il sõlmiti Novgorodis Rootsi kuninga Erik IV esindajate ja Venemaa tsaaririigi vahel vaherahu 20 aastaks. *[[28. november]] – [[Liivi ordu]] ja [[Riia peapiiskop]] andsid oma alad, sealhulgas [[Lõuna-Eesti|Lõuna-]] ja [[Kesk-Eesti]], [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Zygmunt II August]]ile; [[Riia]] linn jäi aga kuni [[1582]]. aastani [[vabalinn]]aks; [[Kuramaa hertsog]] [[Gotthard Kettler]] tunnistas end Poola kuninga vasalliks. [[Fail:Russiae-Moscoviae-et-Tartariae-Descriptio-Anthony-Jenkinson-and-Gerard-de-Jode-1562-1598.jpg|pisi|Inglismaa kaupmeestele kaubateed Pärsiasse otsinud (1558–1571) [[Anthony Jenkinson]]i koostatud ja [[Gerard de Jode]] valmistatud Liivimaa ja Moskva tsaaririigi piiri- ja idaalade kaart, 1593]] == Sõja tulemused == Aastatel 1558–1561 toimunud sõja tulemusel vallutas [[Moskva tsaaririik]]: [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], mõningad [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]] maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Narva oli aastatel 1558–1581 Vene tsaaririigi võimu all ning järgmisel aastakümnel kujunes Narva Vene riigi ainukeseks väliskaubandussadamaks. [[File:Livland1560-85.gif|pisi|]] Rootsi kuningriigi valduses olid, pärast [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]] ja [[Järvamaa]] [[Rüütelkond|rüütelkonna]] ja[[Tallinn]]a linna poolt [[Ustavusvanne|ustavusvande]] andmist [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]] [[Erik XIV]]-le: [[Tallinn]], [[Harjumaa]] ja pool Virumaad. Taani kuningas [[Frederik II]] ostis [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]], mille andis valitseda oma vennale [[Hertsog Magnus]]ele, kelle omandis oli [[Saaremaa]]. [[Poola-Leedu]]ga [[Vilniuse pakt]]i sõlmimisega novembris 1561, sekulariseeriti Liivi ordu valdused Kuramaal ja [[Riia peapiiskopkond]], [[Riia peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern]] säilitas kuni surmani [[1563]]. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu ning Poola kuningas [[Zygmunt II August]]i valduses oli Lõuna-Liivimaa ja kuninga vasallsõltuvuses [[Kuramaa hertsog]]i [[Gotthard Kettler]]i valduses: [[Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik]], ainsana keeldus Poola-Leedu ülemvõimust ja kaitsest Riia linn, mis [[1582]]. aastani jäi [[vabalinn|vabalinnaks]]. Detsembris 1561, mehitati Leedu-Poola võimu all läinud endised [[ordulinnus]]ed: [[Pärnu ordulinnus|Pärnu]], [[Paide ordulinnus|Paide]], [[Võnnu ordulinnus|Võnnu]], [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe]], [[Helme ordulinnus|Helme]], [[Volmari ordulinnus|Volmari]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Grobina ordulinnus|Grobina]], [[Aluliina ordulinnus|Marienburg]], [[Dünaburgi ordulinnus|Dünaburgi]] ja teised. Moskva tsaaririigi valduses olid Vene-Liivi sõjas Eestimaal, [[1558]]. aastal vallutatud [[Tartu piiramine (1558)|Tartu linn]], [[Tartu piiskopilinnus]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkond]] ning osa endise Liivi ordu territooriumist: [[Narva ordulinnus]] (1558–1581) ja [[Pärnu]] (1575–1582), [[Haapsalu]] (1576–1581), [[Karksi ordulinnus]] (1579–1582), [[Kirumpää piiskopilinnus]] (1558–1579), [[Laiuse ordulinnus]] (1558–1582), [[Lihula linnus]] (1576–1581), [[Koluvere loss]] (1576–1581), [[Vasknarva ordulinnus]] (1558–1582), [[Padise klooster]] (1576–1580), [[Tarvastu ordulinnus]] (1570–1582) ja [[Toolse ordulinnus]] (1558–1581) ja ümberkaudsed alad. ==Vaata ka== *[[Põhjamaade Seitsmeaastane sõda]] *[[Eesti varauusaeg]]: [[Rootsi aeg]], [[Poola aeg]], [[Taani aeg]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Mihhail Pogodin]]. "Pskovskaja letopis" (Псковская летопись), [[Moskva]], 1837, [http://books.google.ee/books?id=XygEAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA194 lk 194–200]. *[[Hans Kruus]]. "Vene-Liivi sõda: (1558–1561)." [[Tartu]], [[1924]]. *[[Johann Renner]]. "Liivimaa ajalugu 1556–1561." Tõlkinud [[Ivar Leimus]]. [[Tallinn]], [[1995]], teine trükk [[2006]]. *[[Dionysius Fabricius]]. "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610" *[[Balthasar Russow]]. "[[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika]]" *[[Salomon Henning]], "Lifflendische Churlendische Chronica : was sich vom Jahr Christi 1554 biss auff 1590, in der langwierigen Moscowiterischen und andern Kriegen an nothdrenglicher veränderunge der Obrigheit und Stände in Lieffland seider dess letzten herrn Meisters, und Ersten in Lieffland zu Churland und Semigalln Hertzogen, gedenckwirdiges zugetrage" *[[Franz Nyenstede]], "Livländische Chronik, nebst dessen Handbuch, erstere nach ältern und neuen Abschriften". [[Kategooria:Vene-Liivi sõda| ]][[Kategooria:16. sajand Euroopas]] [[Kategooria:1558]] [[Kategooria:1561]] 2o657a8zmjfe1ay81ma1nx2jkbgyhu5 0 77137 7230454 7217509 2026-09-07T14:42:15Z Kuriuss 38125 7230454 wikitext text/x-wiki '''Arvutilingvistika''' ehk '''arvutuslingvistika''' on teadusharu, mis ühendab [[Keeleteadus|keeleteaduse]] ja [[Arvutiteadus|arvutiteaduse]]. Arvutuslingvistika põhiülesanded võib jagada kaheks: keele analüüs ja keele genereerimine ehk süntees. Arvutilingvistika erineb keeletehnoloogiast ja masintõlkest, kuid on mõlema valdkonnaga seotud.<ref>{{Netiviide|autor=Ariva, Lilian, Eskor, Liina|url=https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_1/Ariva.pdf|pealkiri=Mis on arvutilingvistika? [What is computational linguistics?]|väljaanne=Oma Keel|aeg=2004|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=lk 35}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide|autor=Muischnek, Kadri, Fišel, Mark, Kaalep, Heiki-Jaan, Koit, Mare, Müürisep, Kaili, Orav, Heili, Vare, Kadri, Õim, Haldur, Erelt, Mati (ed), Mäearu, Sirje (ed).|url=https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|pealkiri=Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. [Computational linguistics and language technologies in the University of Tartu].|väljaanne=Emakeele Seltsi aastaraamat|aeg=2012|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=lk 67-68|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183305/https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Arvutilingvistika rakendused hõlmavad keeleressursse ja -töötlusvahendeid ning kõik rakendused koos on [[keeletehnoloogia]].<ref name=":0" /> [[Keeletehnoloogia]] ja arvutilingvistika tegelevad mõlemad [[Loomuliku keele töötlus|loomuliku keele automaattöötlusega]], kuid arvutilingvistika läheneb probleemidele teoreetilisema ja keeletehnoloogia rakenduslikuma nurga alt. [[Masintõlge]] on üks arvutilingvistika kasutusaladest. == Teadusharu küljed == Arvutilingvistika jaguneb teoreetiliseks ja rakenduslikuks valdkonnaks. Teoreetises arvutilingvistikas uuritakse inimese keelelisi võimeid. Rakenduslikus arvutilingvistikas tehkase tööd keeleressurssidega, luuakse ja arendatakse keele automaattöötluseks vajalikku tarkvara.<ref name=":9" /> Keeleressursside alla kuuluvad keelekorpused, leksikaalsed andmebaasid ja formaalsed grammatikad.<ref name=":3" /> ==Ajalugu== Arvutilingvistika kui üks [[tehisintellekt]]i suundadest tekkis XX sajandi 50. aastatel. Selle arengu põhietapid on suures osas samad mis tehisintellekti arenguetapid. === Uurimismeetodite ajalugu === Teadusharu algfaasis ehk 50. aastate keskpaigast 70. aastateni keskenduti peamiselt praktilistele rakendustele nagu masintõlge ja kvaliteeditagamine (QA).<ref name=":12">{{Netiviide|url=https://plato.stanford.edu/archives/spr2020/entries/computational-linguistics/#SenAna|pealkiri=Computational Linguistics [Arvutilingvistika].|autor=Schubert, Lenhart, Edward N. Zalta (ed).|väljaanne=The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Spring 2020 Edition)|aeg=2020|vaadatud=01.06.2022|täpsustus=ptk 1.2}}</ref> 60. aastate keskel hakati looma loomuliku keele mõistmisele ja dialoogile suunatud süsteeme. Parim näide sellest on Joseph Weizenbaumi ELIZA, mille eesmärk oli jäljendada Carl Rogersi kliendikeskset lähenemist rakendavat psühholoogi. ELIZA luges kasutajalt sisendi, otsis sellele salvestatud mustrite hulgast vaste ja tagastas sobiva väljundmalli koos sisendinfoga. Samuti tekkisid 60. aastatel tehisintellektil põhinevad lähenemised. <ref name=":12" /> 70. aastatel hakati keeletöötlust siduma psühholoogiaga, misläbi kujunes välja mitu lähenemist. M. Ross Quilliani "Semantilise mälu" mudelit (1968), mis tuvastab sõna tähenduse mõistevõrgus "aktiveerimise levitamise" teel, uurisid edasi Rumelhart, Lindsay ja Norman (1972) ning see on üks arvutilingvistika uurimissundadest tänapäevani. Samuti kujunes välja Roger Schanki kontseptuaalse sõltuvuse teooria, mida uuriti mitu aastakümmet ja mille läbi jõuti järeldusele, et keel mõistmine ja selle põhjal järelduste tegemine põhineb taustteadmistel.<ref name=":12" /> Teoreetilisele poolele hakati tähelepanu pöörama 70. aastatel. <ref name=":12" /> 80. aastate lõpust 1995. aastani mindi üle korpuspõhisele statistisele lähenemisele. <ref name=":12" /> === Masintõlke ajalugu === Tehisintellekti ja arvutilingvistika arengu tõukeks oli [[arvuti]]te ilmumine 1940. aastatel ja nende edukas kasutamine [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Usutakse, et tehisintellekti ülesannete mõistmise esimeseks etapiks on [[Alan Turing|Alan Turingi]] artikkel "Kas masinad suudavad mõelda?" ("Can machines think?"). Selles klassikalises artiklis oletab Turing, et tehisintellektist saab rääkida siis, kui inimene ei suuda arvuti ja inimkõne vahel vahet teha. Sellest ideest on kujunenud üldtuntud [[Turingi test]], mis on kirjeldatud artiklis "Arvutusmasinad ja intellekt" <ref>{{Netiviide |url=http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=775 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-11-17 |arhiivimisaeg=2018-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181117192908/http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=775 |url-olek=ei tööta }}</ref> ("Computing machinery and intelligence"), mis ilmus aastal 1950 filosoofiaajakirjas [[Vaim (mens)|Vaim]] (ingl Mind). Uue arvutite põlvkonna ja [[programmeerimiskeel]]te ilmumisega hakati tegelema [[Masintõlge|masintõlkega]]. Tegelikult olid esimesed ideed masintõlke kohta väljendatud juba 1947. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kohe pärast esimeste arvutite ilmumist. Esimene masintõlke avalik demonstratsioon toimus aga 7. jaanuaril 1954 ja seda nimetati "Georgetowni eksperimendiks" (ingl Georgetown-IBM experiment), sest seda korraldas Georgetowni ülikool ja [[IBM]]. Eksperiment koosnes sellest, et masin tõlkis automaatselt üle 60 [[Vene keel|venekeelse]] [[lause]] [[inglise keel]]de. ===Masintõlke näited Georgetowni eksperimendist=== {| class="wikitable" |- ! Vene keel (lause tõlkimiseks) !! Inglise keel (masintõlge) !! Eesti keel (inimtõlge) |- | Мы передаем мысли посредством речи. || We transmit thoughts by means of speech. || Meie edastame mõtteid kõne abil. |- | Величина угла определяется отношением длины дуги к радиусу. || Magnitude of angle is determined by the relation of length of arc to radius. || Nurga suurus määratakse kaare pikkuse ja raadiuse suhtega. |- | Международное понимание является важным фактором в решении политических вопросов. || International understanding constitutes an important factor in decision of political questions. || Rahvusvaheline mõistmine on oluline faktor poliitiliste küsimuste lahendamises. |} ===ALPAC 1966. aasta aruanne=== 1964. aastal loodi Ameerika Ühendriikides komitee ALPAC ehk loomulike keelte automaattöötluse konsultatiivkomitee (ingl Automatic Language Processing Advisory Committee), et hinnata arvutuslingvistika ja masintõlke senist edu ja saavutusi. 1966. aastal avaldatud aruandes väljendas komitee tugevat skeptilisust masintõlke uuringute edu kohta ja rõhutas arvutuslingvistika algtõdedel põhineva teadustöö olulisust. Peagi pärast aruande ilmumist vähendas valitsus drastiliselt masintõlke kui teadusharu rahastamist, aeglustades masintõlke uurimise edasist arengut. ALPAC-i 1966. aasta aruande puhul on oluline, et see käsitles ainult üht masintõlke kasutamise eesmärki: Ameerika Ühendriikide valitsuse ja sõjaväe võimalusi venekeelsete dokumentide analüüsimisel. Aruanne jättis kõrvale masintõlke ja masintõlkesüsteemide muud funktsioonid ning imelikul kombel ei käsitletud ka ühtki teist võõrkeelt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ALPAC: the (in)famous report |url=http://www.hutchinsweb.me.uk/MTNI-14-1996.pdf |vaadatud=2011-11-23 |arhiivimisaeg=2012-02-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120223173949/http://www.hutchinsweb.me.uk/MTNI-14-1996.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Aruande avaldamise tagajärjel langes masintõlge Ameerikas ligemale kümneks aastaks arvutilingvistika üheks vähem tähtsaks aspektiks. Seevastu Kanadas, Prantsusmaal ja Saksamaal uuringud jätkusid.<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_machine_translation History of machine translation]</ref> Olgugi et ALPAC 1966. aasta aruanne andis tugeva löögi masintõlke arengule, ei tähendanud see arvutilingvistika olulisuse vähenemist teaduses – rohkem rõhku hakati lihtsalt panema teistele, teoreetilisematele, külgedele. ===Keelemudeli hindamine=== Arvutuslingvistika rakendusena arendatakse loomuliku keele mudeleid. Iga sellise mudeli arendusel on oluline seada paika hinnangumeetod, mis sätestaks arenduse suuna. Hinnangumeetodit võib koostada mitmel viisil; näiteks võib hinnangumeetod olla sisemine või välimine. Sisemise hinnangumeetodi puhul defineeritakse eelnevalt etalontulemus ja võrreldakse keelemudelite tulemusi selle etaloniga; välimise hinnangumeetodi puhul ei ole etaloni ja erinevate keelemudelite tulemusi võrreldakse otse üksteisega. Sisemist hindamist on lihtsam automatiseerida, kuid keerukamate eesmärkide korral pole etaloni defineerimine triviaalne. Näiteks kui eesmärgiks on luua programm dialoogilausete automaatseks semantilise "eesmärgiga" märgendamiseks, saaks etaloni defineerida käsitsi dialoogikatkendeid märgendades, sest arvuti keeleoskustaseme lähendamine inimese omale on üks arvutuslingvistika põhiülesandeid – ent ka erinevad inimesed võivad parima võimaliku märgenduse suhtes eriarvamustele jääda. == Kasutusalad == Tänapäeval on rakendatakse arvutilingvistikat teadus- ja riigiasutustes, kuid selle abil loodu on iga päev kasutatav ja kättesaadav ka tavatarbijale. Eriala saab Eestis õppida Tartu Ülikoolis bakalaureuse- ja magistriõppes.<ref>{{Netiviide|autor=Muischnek, Kadri, Fišel, Mark, Kaalep, Heiki-Jaan, Koit, Mare, Müürisep, Kaili, Orav, Heili, Vare, Kadri, Õim, Haldur, Erelt, Mati (ed), Mäearu, Sirje (ed).|url=https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|pealkiri=Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. [Computational linguistics and language technologies in the University of Tartu].|väljaanne=Emakeele Seltsi aastaraamat|aeg=2012|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=lk 45|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183305/https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Eesti keele jaoks on loodud Microsoft Office’i speller, poolitaja ja tesaurus. Samuti on loodud optiline tekstituvastus, kõnesüntees, kaks masintõlkeprogrammi (eesti ja vene) ja kümme elektroonilist sõnaraamatut.<ref name=":9">{{Netiviide|autor=Muischnek, Kadri, Fišel, Mark, Kaalep, Heiki-Jaan, Koit, Mare, Müürisep, Kaili, Orav, Heili, Vare, Kadri, Õim, Haldur, Erelt, Mati (ed), Mäearu, Sirje (ed).|url=https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|pealkiri=Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. [Computational linguistics and language technologies in the University of Tartu].|väljaanne=Emakeele Seltsi aastaraamat|aeg=2012|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=lk 35-36, 43|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183305/https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref>Korpuste kasutusmugavuse suurendamiseks on Eestis loodud mitmeid märgendusprogramme.<ref name=":9" /> === Suulise keele töötlus ehk kõnetehnoloogia === Suulise keele töötlusega tegelevad valdkonnad on kõnesüntees, kõnetuvastus ja kõnelejatuvastus. Kõnesünteesi abil teisendatakse ortograafiline tekst loomuliku kõlaga kõneks. Kõnesüntesaatori loomiseks uuritakse suulist suhtlust, tehakse arvutile selgeks kõnelemise eripärad, genereeritakse meloodiakontuur ja kõnesignaal. Kõnetuvastuse abil teisendatakse arvutisse sisestatud kõnesignaal tekstiks. Selle rakendused on näiteks kontoritarkvara, infootsing ja dikteerimine. Kõnelejatuvastuse abil tehakse kindlaks kõneleja isik. Identifitseerimisel otsitakse võrdlusmaterjali hulgast sobivaim vaste. Verifitseerimisel võrreldakse registreeritud isiku kõnenäidet varem salvestatud mudeliga. Kõnelejatuvastust kasutatakse politseis ning turvameetmena. Eesti keele jaoks on loodud kõnesüntesaator ning väikesemahulisi sõnastikke sisaldavaid kõnetuvastussüsteeme. Tallinna Tehnikaülikooli keeletehnoloogia laboratooriumis uuritakse ja töödeldakse suulist kõnet.<ref>{{Netiviide|autor=Ariva, Lilian, Eskor, Liina.|url=https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_1/Ariva.pdf|pealkiri=Mis on arvutilingvistika? [What is computational linguistics?].|väljaanne=Oma Keel|aeg=2004|vaadatud=17.02.2022|täpsustus=lk 35-38}}</ref> === Keeleanalüüs === Keeleanalüüs hõlmab morfoloogilist analüüsi ja sünteesi, süntaksianalüüsi ehk [[Parsimine|parsimist]], semantilist analüüsi ja pragmaatilist analüüsi.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Ariva, Lilian, Eskor, Liina.|url=https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_1/Ariva.pdf|pealkiri=Mis on arvutilingvistika? [What is computational linguistics?].|väljaanne=Oma Keel|aeg=2004|vaadatud=17.02.2022|täpsustus=lk 38-43}}</ref> Arvutimorfoloogia on arvutilingvistika allharu, milles uuritakse arvuti abil morfoloogiat ning mis loob sõnavorme analüüsivaid ja sünteesivaid töövahendeid. Töövahendeid kasutatakse sõnastike loomisel ja uuendamisel, õpikute sõnavara analüüsimisel, tekstituvastuses ja korpuste märgendamisel.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Ariva, Lilian, Eskor, Liina.|url=https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_1/Ariva.pdf|pealkiri=Mis on arvutilingvistika? [What is computational linguistics?].|väljaanne=Oma Keel|aeg=2004|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=lk 38}}</ref> Eestis on loodud ja kasutusel morfoloogiline süntesaator ja analüsaator Etmrf (varem tuntud kui Estmorf) koos statistilise ühestajaga Esthymm.<ref name=":1" /><ref name=":3">{{Netiviide|autor=Muischnek, Kadri, Fišel, Mark, Kaalep, Heiki-Jaan, Koit, Mare, Müürisep, Kaili, Orav, Heili, Vare, Kadri, Õim, Haldur, Erelt, Mati (ed), Mäearu, Sirje (ed).|url=https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|pealkiri=Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. [Computational linguistics and language technologies in the University of Tartu].|väljaanne=Emakeele Seltsi aastaraamat|aeg=2012|vaadatud=17.02.2022|täpsustus=lk 68|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183305/https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":10" /> Eestis tegelevad morfoloogilise analüüsi ja sünteesiga Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut (EKI). Tartu Ülikool töötas Lisaks Etmrfile välja ka kahetasemelise mudeli rakenduse eesti keele jaoks. EKI arendab avatud morfoloogiamudelit: kirjeldatakse ja lahendatakse nähtusi aktiivsete morfoloogiareeglite abil ning analüüsitakse tundmatuid sõnu tüübituvastusreeglite abil.<ref name=":2" /><ref name=":10">{{Netiviide|autor=Muischnek, Kadri, Fišel, Mark, Kaalep, Heiki-Jaan, Koit, Mare, Müürisep, Kaili, Orav, Heili, Vare, Kadri, Õim, Haldur, Erelt, Mati (ed), Mäearu, Sirje (ed).|url=https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|pealkiri=Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. [Computational linguistics and language technologies in the University of Tartu].|väljaanne=Emakeele Seltsi aastaraamat|aeg=2012|vaadatud=17.02.2022|täpsustus=lk 71|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183305/https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Morfoloogilise ühestamise abil leitakse morfoloogiaanalüsaatori pakutavate morfoloogiliste tõlgenduste hulgast konteksti sobivad. Arvutilingvistika abil on protsessi automatiseeritud ning kasutusele võetud statistikal põhinevad (T3mesta, TreeTagger, TnT) ja reeglipõhised (kitsenduste grammatika programm ESTKG) morfoloogilised ühestajad.<ref name=":1" /><ref name=":3" /> Morfoloogilise ühestaja töö lihtsustamiseks loodi 2001. aastal Tartu Ülikoolis loomulikku keelekasutust kajastav ühestatud sõnatähendustega korpus.<ref name=":4" /> Süntaktiline analüüs on eesti keele kontekstis lauseliikmete funktsiooni kindlaks määramine. Selle jaoks on loodud eesti keele automaatne süntaksianalüsaator.<ref name=":4">{{Netiviide|autor=Muischnek, Kadri, Fišel, Mark, Kaalep, Heiki-Jaan, Koit, Mare, Müürisep, Kaili, Orav, Heili, Vare, Kadri, Õim, Haldur, Erelt, Mati (ed), Mäearu, Sirje (ed).|url=https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|pealkiri=Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. [Computational linguistics and language technologies in the University of Tartu].|väljaanne=Emakeele Seltsi aastaraamat|aeg=2012|vaadatud=17.02.2022|täpsustus=lk 83|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183305/https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Semantilise analüüsi hõlbustamiseks on loodud leksikaal-semantiline andmebaas ehk tesaurus Eesti Wordnet. Sõnatähenduste ühestamise lihtsustamiseks on kirjutatud andmebaasile toetuv automaatne ühestamisprogramm Semyhe.<ref name=":4" /> Pragmaatilises analüüsis on Eestis peamiselt pööratud tähelepanu dialoogi modelleerimisele, mille eesmärk on arvutiga suhtlemine loomulikus keeles ja inimestevahelise suhtluse reeglite kohaselt.<ref name=":11" /> Tartu Ülikoolis uuritakse dialooge suulise kõne baasil Eesti dialoogikorpuse abil. Eesti dialoogikorpus loodi Tartu Ülikoolis välja töötatud dialoogiteooria ja eksperimentaalsete algoritmide põhjal.<ref>{{Netiviide|autor=Ariva, Lilian, Eskor, Liina.|url=https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_1/Ariva.pdf|pealkiri=Mis on arvutilingvistika? [What is computational linguistics?].|väljaanne=Oma Keel|aeg=2004|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=lk 42}}</ref><ref name=":11">{{Netiviide|autor=Muischnek, Kadri, Fišel, Mark, Kaalep, Heiki-Jaan, Koit, Mare, Müürisep, Kaili, Orav, Heili, Vare, Kadri, Õim, Haldur, Erelt, Mati (ed), Mäearu, Sirje (ed).|url=https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|pealkiri=Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. [Computational linguistics and language technologies in the University of Tartu].|väljaanne=Emakeele Seltsi aastaraamat|aeg=2012|vaadatud=17.02.2022|täpsustus=lk 87-88|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183305/https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> === [[Masintõlge]] === Masintõlkega hakati Eestis tegelema 1950. aastatel, mil Tartu Ülikooli uurimisrühm hakkas matemaatilisi tekste vene keelest eesti keelde tõlkima, kuid varsti töö seiskus. 2004. aastal võeti Tartu Ülikoolis uurimisaluseks statistiline masintõlge ning õppimisandmeteks loodi Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktide alusel paralleelkorpus. 2007. aastal dokumenteeriti esimesed tõlkimise katsed. Uuritakse ka õppimisandmeid ja nende kvaliteeti.<ref>{{Netiviide|autor=Muischnek, Kadri, Fišel, Mark, Kaalep, Heiki-Jaan, Koit, Mare, Müürisep, Kaili, Orav, Heili, Vare, Kadri, Õim, Haldur, Erelt, Mati (ed), Mäearu, Sirje (ed).|url=https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|pealkiri=Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. [Computational linguistics and language technologies in the University of Tartu].|väljaanne=Emakeele Seltsi aastaraamat|aeg=2012|vaadatud=17.02.2022|täpsustus=lk 90-93|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183305/https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Üks laialt kasutatavaid masintõlkesüsteeme on 1960. alguses loodud reeglipõhist morfoloogiat kasutav SYSTRAN, mis ühendati 2010. aastate alguses statistiliste masintõlke tehnikatega. Masintõlget kasutavad masintõlke teenused Google Translate ja Microsofti Bing Translator, samuti paljud USA ja Euroopa riigiametid. On olemas ka väikeste keelegruppide jaoks mõeldud masintõlkevahendid.<ref>{{Netiviide|autor=Schubert, Lenhart, Edward N. Zalta (ed).|url=https://plato.stanford.edu/archives/spr2020/entries/computational-linguistics/|pealkiri=Computational Linguistics [Arvutilingvistika].|väljaanne=The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Spring 2020 Edition)|aeg=2020|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=ptk 10.1}}</ref> === Andmeotsing === Andmeotsingut kasutatakse arvutlingvistika kontekstis peamiselt dokumendihalduses. Dokumendiotsing ja -rühmitamine on andmeanalüüsis kasulikud ja tihti andmete ekstraheerimise (ingl ''data extraction'') või tekstikaeve eelsammud. <ref name=":5">{{Netiviide|autor=Schubert, Lenhart, Edward N. Zalta (ed).|url=https://plato.stanford.edu/archives/spr2020/entries/computational-linguistics/|pealkiri=Computational Linguistics [Arvutilingvistika].|väljaanne=The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Spring 2020 Edition)|aeg=2020|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=ptk 10.2-10.3}}</ref> Dokumendiotsing on üks andmeotsingu alaliik, mis võimaldab dokumente seotud sõnade või fraaside abil kiiresti leida. Dokumendirühmitamine toetab mitmeid masintöötlusprotsesse ning lihtsustab suurte andmehulkade töötlemist. Seda kasutatakse andmeanalüüsis, bioloogilistes ja meditsiinilistes uuringutes, epidemioloogias, turu-uuringutes ja ostusoovitustes, haridusuuringutes, sotsiaalsete võrgustike analüüsis, geoloogilises analüüsis jms.<ref name=":5" /> === Loomulikus keeles kasutajaliidesed === Loomulikus keeles kasutajaliideste alla kuuluvad dialoogsüsteemid ja rakendustarkvara.<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Treumuth, Margus.|pealkiri=Asünkroonsete dialoogsüsteemide raamistik: mõisted, probleemid ja kavandamise aspektid [A Framework for Asynchronous Dialogue Systems: Concepts, issues and Design Aspects].|aasta=2011|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus}}</ref> Dialoogsüsteemid jagunevad ekspertsüsteemideks ja vestlusprogrammideks. <ref>{{Raamatuviide|autor=Koit, Mare, Roosmaa, Tiit.|pealkiri=Tehisintellekt [Artificial Intelligence].|aasta=2011|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=183}}</ref>Andmebaaside ''front-end'' kasutajaliidesed kasutavad samuti masintöötlustehnoloogiaid. Kuna kõik andmebaasipäringud toimuvad kokkulepitud reeglite alusel, tagab kindel küsimussüntaks kasutusmugavuse.<ref name=":7">{{Netiviide|url=https://plato.stanford.edu/archives/spr2020/entries/computational-linguistics/|pealkiri=Computational Linguistics [Arvutilingvistika].|täpsustus=ptk 10.7|autor=Schubert, Lenhart, Edward N. Zalta (ed).|väljaanne=The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Spring 2020 Edition)|aeg=2020|vaadatud=20.02.2022}}</ref> Ekspertsüsteemid klassifitseerivad küsimuse, ekstraheerivad andmed tekstikorpustest ja muudest allikatest ning kitsendavad vastuse lõikudeks ja lauseteks. Sarnaselt töötavad ka teadmistepõhistele (kvantitatiivsetele) küsimustele vastavad liidesed, näiteks arvutuslik teadusmootor WolframAlpha ning IBMi superarvuti ja tehisintellekt Watson. Watson kasutab vastuste otsimiseks Wordneti, Vikipeediat, tesauruseid, uudisartikleid ja ilukirjanduslikke tekste.<ref name=":7" /> Vestlusprogrammid on loodud ''chatbot''’idega samadel põhimõtetel ja kasutavad inimsuhtlusele omaseid tunnuseid.<ref name=":6" /> <ref name=":8">{{Netiviide|autor=Schubert, Lenhart, Edward N. Zalta (ed).|url=https://plato.stanford.edu/archives/spr2020/entries/computational-linguistics/|pealkiri=Computational Linguistics [Arvutilingvistika].|väljaanne=The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Spring 2020 Edition)|aeg=2020|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=ptk 10.5}}</ref> Tulevikus on eesmärk luua semantilise ja episoodilise mäluga emotsionaalseid, empaatilisi dialoogsüsteeme, kes omandavad infot inimese kohta ja on kasulikud nõuandjana eri eluvaldkondades.<ref name=":8" /> Rakendustarkvaras kasutatakse dialoogsüsteeme videomängudes ja virtuaalmaailmades. Õppeabivahenditena on dialoogi modelleerimise abil loodud kollaboratiivsed probleemilahendus-, õpetlikud dialoog- ja tuutorsüsteemid. Häälepõhised veebiteenused ja -assistendid põhinevad keeletuvastusel ning neid kasutatakse näiteks auto juhisüsteemides, telefonidiktsiooni kasutavates rakendustes, klienditoeteenustes ja tervisenõustamises. Olemas on ka häälassistendid nagu Apple’i Siri ja Androidi Iris.<ref name=":8" /> ==Vaata ka== *[[Keeletehnoloogia]] *[[Korpuslingvistika]] *[[Kõnesüntesaator]] *[[Masintõlge]] *[[Tehisintellekt]] *[[Arvutifonoloogia]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Arvutilingvistika| ]] q7jl93lpi4l685jzwe692xmudrnxvoq 0 78088 7230493 7215577 2026-09-07T15:49:41Z Kuriuss 38125 7230493 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}{{allikad}} [[Pilt:Karri logs.jpg|pisi|300px|Langetatud puutüved]] '''Puidu''' all mõeldakse [[üldkeel]]es [[puu]]de ja [[põõsas]]te [[tüvi|tüve]] ja [[oks]]te kõva [[kude]]. Kitsamas [[botaanika|botaanilises]] mõttes nimetatakse '''puiduks''' [[seemnetaimed]]e [[kambium]]i moodustatud sekundaarset [[ksüleem]]i. See definitsioon ei hõlma näiteks [[palmilised|palmiliste]] puitu, ometi on sellegi puhul iseloomulik [[ligniin]]i kogunemine [[rakusein]]a. Laiemas mõttes mõistetaksegi '''puidu''' all lignifitseerunud ([[puitumine|puitunud]]) taimekude. Puidu kasutamine [[materjal]]ina ja [[kütteaine]]na on [[taimed]]e kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega [[taastuv tooraine]], mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. ==Puidu teke== [[Pilt:Holz querschnitt.jpg|300px|pisi|Puidu ehitus<br /> 0 – [[säsi]]<br /> 1 – aastarõnga piir<br /> 2 – [[vaigukanalid]]<br /> 3 – primaarsed [[säsikiired]]<br /> 4 – sekundaarsed [[säsikiired]]<br /> 5 – mähk ehk [[kambium]]<br /> 6 – niine säsikiired<br /> 7 – [[fellogeen]]<br /> 8 – [[niin]]<br /> 9 – [[korp]]<br /> ]] Puit tekib [[puidurakk]]ude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte mehhanismi. Puidu kasv algab taimsest algkoest ehk [[meristeem]]ist. * Tipukasv ehk pikkuskasv ehk primaarne kasvamine on taime kasv pikkusse tüve-, oksa- ja juuretippudes. * [[Taimeosa]] jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel paikneva [[kambium]]i rakkude jagunemise tulemusel. Kambiumirakk jaguneb kaheks identseks rakuks, millest aga ainult üks jääb kambiumi rakuks, teine muutub kas puidu või puukoore rakuks. Sellest saab püsirakk, mis võib veel ühe või ka rohkem kordi poolduda. Nii tekivad sõltuvalt olukorrast niinerakud ([[floeem]]), millest seejärel tekib sisemine tüvi ([[ksüleem]]) ja välimine [[korp]]. Raku jagunemine toimub sagedamini sissepoole ja seetõttu leiab palju tihedamini aset puidurakkude teke. Koore osakaal tervel puutüvel on ainult 5–15%. Pärast püsiraku viimset pooldumist toimub puiduraku muutumine juhtimis-, tugevdus- või talletusrakk. ==Kasvuperioodid== Meie ilmastikuoludes on puittaimedel neli [[kasvuperiood]]i: *''puhkeperiood'' (novembrist veebruarini); *''mobiliseerimisperiood'' (märtsist aprillini); *''kasvuperiood ''(maist juulini): puidurakud, mis sellel aastaajal arenevad, on õhukese kesta ja heleda värvusega ning moodustavad niinimetatud varase puidu, [[kevadpuit|kevadpuidu]]. Selles paiknevad ka toitainete liikumiseks vajalikud juhtimisrakud; *''hoiustamisperiood'' (augustist oktoobrini): puidurakud, mis sel ajal tekivad, on väikese sisemahu, paksu kesta ja tumeda värvusega ning moodustavad niinimetatud [[hilispuit|hilispuidu]] (sügispuit). Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad [[aastarõngad]], mis on tüve ristlõikel selgelt märgatavad. Aastarõngaste uuringuid kasutatakse puude vanuse määramisel, samuti [[paleoklimatoloogia]]s, [[dendrokronoloogia]]s jm. {{-}} ==Kestandumine== [[Pilt:Abies concolor tangential.jpg|300px|pisi|Okaspuu tangentsiaallõige<br />Trahheiidid ja nendes olevad koobaspoorid]] Puidu kestandumine ehk [[lülipuit|lülipuidu]] moodustumine toimub, kui sisemised tüve veekanalid sulguvad ja seejärel rakud surevad. See toimub okaspuidul rakumembraani avade sulgemisel ja lehtpuidul mitte enam kasutatud veekanalite sulgumisel ligikaudu 20–40 aasta vanustel rakkudel. Selle protsessi käigus kujunevad ained, mis hiljem raku kesta ladestuvad, ning tihti kasvab vastupidavus kõdunemisele. Lülipuidulistest puudest räägitakse siis, kui lülipuit on selgelt eristatav (nt [[tamm]]e-, [[pähklipuu|pähkli]]-, [[mänd|männi]]-, [[kirsipuu]]l, [[lehis]]el ning [[ebatsuuga]]l, [[ebaakaatsia]]l). Kui värvierinevust näha ei ole, aga madala niiskusetaseme järgi saab järeldada, et südamik on kestandunud, räägitakse küpspuidulistest puudest (näiteks [[harilik kuusk]], [[nulg]], [[pärn]], [[pirnipuu]] ja [[punapöök]]). Südamik-küpspuupuidu (nt [[saar]], [[jalakas]]) südamiku värvus on astmeline, millele järgneb küpspuit, mis samuti nagu südamik enam toitainete transpordis ei osale ja veel üks välimine osa, tihvtpiirkond (juurdekasv). Uueks puiduks nimetatakse seda osa tüvest, kus vee ja toitainete transport aset leiab. Nn tihvtpiirkonnaga puude omaduseks on ristlõikel märgatav ühtlane hele värvus, mis on tingitud südamiku mittekestandumisest (nt [[mägivaher]], [[kask]], [[lepp]], [[pappel]], [[harilik vaher]] ja [[arukask]]). ==Koostis== Puutaime rakukesta komponendid on järgmised: * [[tselluloos]] (40–50%) * [[ligniin]] (20–30%) * [[hemitselluloos]] (20–30%) * lisaained (1–3%, vihmametsapuudel kuni 15%) [[rasvad]], [[tärklis]], [[sahharoos]], [[valgud]], [[fenoolid]], [[vaha]], [[parkained]] (ainult lehtpuudel), [[sterool]], [[vaik]], [[tärpentin]] Puidu keemiline koostis: * süsinik (48–50%) * hapnik (üle 43%) * vesinik (üle 6%) * mineraalained (kuni 1%) * lämmastik (alla 0,5%) ==Puiduliigid== ===Okaspuit=== Arenguajaloo järgi on okaspuit vanem ning lihtsama rakulise ülesehitusega kui lehtpuit – seal on vaid kahte liiki rakke. # [[Trahheiid]] – piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega. Nende puidusubstantsi osakaal on 90–100%. Läbi niinimetatud tühimike, täpsemalt membraaniavade, toimub veevahetus rakkude vahel. Radiaalsuunas hoolitsevad (koordumise suunas) puukiired (risttrahheiidid) veetranspordi eest. Nende puidusubstantsi osakaal on 4–12%. # [[Parenhüümrakk]] – enamasti ristkülikukujulised rakud, mille ülesandeks on toitainete ja kasvuainete juhtimine, sealhulgas tärklise ja rasvade salvestamine. Koordumise suunas moodustuvad nad samuti puukiiri ja ümbritsevad vaigukanalid, sel juhul on tegemist ka epiteelrakkudega. Epiteelrakud toodavad vaiku, mis vaigukanalitest välja voolab. Ka okaspuud, mis vaigukanaleid ei oma (näiteks nulg), suudavad vigastuse juurde traumaatilisi vaigukanaleid moodustada. Okaspuudest omavad vaigukanaleid [[lehis]], [[mänd]] ja [[ebatsuuga]], [[kuusk|kuusel]], [[nulg|nulul]] ja [[kadakas|kadakal]] need aga puuduvad. ===Lehtpuit=== Lehtpuidu rakud erinevad olemuslikult suuresti okaspuidu rakkudest. Neid saab jagada kolme alaliiki ülesannete järgi. # Juhtkude – soon (trahheed), soon trahheiidid, vasitsentrilne trahheiidid. Kaks viimast neist vaheastmed arengus trahheiidist sooneni. # Tugevduskude – libroformkiud, kiudtrahheiidid. # Salvestamiskude – puukiire parenhüümrakk, pikiparenhüümrakk, epiteelrakk. Lehtpuidule on erinevalt okaspuudest omane mitte esinevad sooned (trahheed). Nad on tihti palja silmaga märgatavad väikese auguna ristlõikel ja soonekesena tangentsiaallõikes. Soonte järjestuse järgi eristatakse ümarpoorilist puitu (näiteks tamm, [[harilik kastan]], saar, ebatsuuga, [[jalakas]] ...), poolümarpoorilist puitu (näiteks pähklipuu, kirsipuu ...) ja hajupoorilist puitu (näiteks kask, lepp, pärn, pappel, punapöök, paju ...). ===Troopikapuit (vihmametsapuit)=== Mõiste troopikapuit on defineeritud puidu päritolu järgi. See tähistab Kesk-Euroopast vaadatuna [[troopika]]s või [[lähistroopika|subtroopilises regioonis]] kasvavat [[väärispuit]]u. Paljud troopilised puidud on märkimisväärsed oma eelisomaduste pärast, milleks on head mehaanilised omadused ja kõrge ilmastikukindlus ning vastupidavus putuka- ja seenekahjustuste suhtes. Sageli on ka puidu eriline värv või [[tekstuur]] meeldiv omadus. Konstantse troopikakliima tõttu ja sellega seoses puuduvate aastarõngaste tõttu on troopikapuit ühtlasema tekstuuriga kui parasvöötme puit. Troopikapuidu kasutamist kritiseerisid 1970. aastatel tööstusriigid, kuna troopiliste vihmametsade tagavara on ebaseadusliku raie tõttu ohustatud. Samas on puit väga tähtis majanduslik tuluallikas nii mõnegi troopilise kui ka parasvöötme riigi jaoks ning tähtis sissetulekuallikas sealsete elanike jaoks. Ulatuse poolest suurimat tööstusliku lageraiet troopikapiirkonnas tehakse [[Indoneesia]]s, kus igal aastal hävitatakse Šveitsi-suurune maa-ala vihmametsa. Viimane rikkumata vihmamets asub Aasias [[Lääne-Paapua]]s ja on ohustatud illegaalsete metsaraiete pärast (eriti [[merbau-intsia]]). Peasisseostjateks on [[Hiina]] ja [[Jaapan]]. Troopiliste vihmametsade kaitseks töötasid keskkonnakaitseorganisatsioonid nagu [[WWF|Maailma Looduse Fond]], [[Greenpeace]], [[NABU]] ja [[BUND FSC]] välja sertifikaadi. Teised organisatsioonid Pro Regenwald, Rettet den Regenwald ja Watch Indonesia edendavad täielikku loobumist troopikapuidust viimaste veel säilinud vihmametsade kaitseks. Troopikapuud on näiteks [[mahagon]], [[tiikpuu]], [[balsapuit]], [[Brasiilia dalbergia]], [[bolletrie]], [[azobe]], [[vääris-obehhepuu]], merbau-intsia, [[Ramin]], [[afseelia]], [[vengepuu]]. ==Töötlemine ja kasutusalad== Puit on üks mitmekesisemate kasutusvõimalustega toore. See kuulub nii kestvatulu toorainete kui ka energiaallikate hulka, kuna ta päikeseenergia abil looduslikult kasvab. Selle töötamise lihtsus ja sellega kaasnev väike energiatarve on olulised tegurid kasumi saamisel metsaraiest ja töötlemisest, samuti mängivad need olulist rolli ökoloogilisel kasutamisel. === Puit ehitus- ja konstruktsioonimaterjalina === [[Pilt:Renovierung13.jpg|300px|pisi|Puitmaja taastamine]] Puidu pikaajaline kasutamine materjalina on üks komponent [[süsinikdioksiid]]i ladustamisel ja väljendub positiivselt atmosfääri CO₂-bilansile. ==== Eelised ja puudused ==== Puit on peene paksuse puhul tugev ja elastne. Puit on küllaltki vastupidav paljude keemiliste ainete suhtes. Näiteks puit kahjustub alles siis, kui keskkonna [[Vesinikeksponent|pH tase]] on alla 2 või üle 9. Väikese soojusjuhtivuse tõttu on puit väga hea soojusisolaator. Üheks puidu puuduseks või eripäraks on tema ebaühtlane struktuur ja omadused. Näiteks tüvepuidu korral on üks põhilisemaid struktuurihälbeid oksakohtade esinemine. Kõrvalekalduvad kasvutunnused või puiduvead hinnatakse tugevuse alusel enamasti negatiivseteks, kuid võivad samas olla esteetiliselt soovitud. Puidu üheks halvaks küljeks on tema vastuvõtlikkus bioloogilistele teguritele. Ta on näiteks toiduks paljudele seentele ([[majavamm]]), putukatele ja bakteritele. Vastuvõtlikkus bioloogilisele lagunemisele on osaliselt seotud puidu niiskusega, sest vaid niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened. Veel üks puidu puudus on tema deformeerumine ehk puidu vormi muutumine nii koormuste kui ka niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste mõjul. Näiteks kahaneb puit vananedes, aga võib ka niiskusesisalduse vähenedes või kasvanud puus tekkinud pingete kadumisel iseeneslikult lõheneda. Teisalt põhjustab puidu [[hügroskoopsus]], ehk vee imamisvõime, nii tema eluaja jooksul kui ka hiljem tema vormi muutumist. Puiduniiskus sõltub ümbruse niiskustasemest. Niiskuse muutused põhjustavad puidu märkimisväärse vormimuutuse aga mõjutavad ka tema mehaanilisi omadusi. Paljusid neist halbadest omadustest on võimalik niinimetatud konstruktiivse puidukaitsega vältida või vähendada. Selle hulka kuulub ka paljude vanade teadmiste ja tavade rakendamine puidu kasutamisel, ulatuslikult ilma kaasaegsete puidukaitsevahenditeta. Üks uus moodus puit niiskusekindlaks ja vastupidavaks muuta on termopuiduprotsess. Puidu põlevus on tema halvaks küljeks, kui seda ehitus- ja konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Samas puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu, ja kattematerjal, mis koosneb puidu ristlõigetest, on üpris püsiv tule suhtes ja sellisel kujul mõningatel juhtudel hoopis tulekahju tõkestamiseks kasutatakse, kuna sel juhul tekib põlemisel puidu pinnale söe kiht ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas ise põlemiseks kõrget temperatuuri vajab. Ehitusviisi ja kaitsemeetmetega on võimalik tõsta puidu vastupidavust nii tulele kui keskkonnamõjudele. Puitehitise stabiilsus väheneb tänu halvale puidu sisemisele soojusjuhtivusele aeglaselt tulekahju korral ja kandevõime väheneb peamiselt kandetarindite ristlõike vähenemise tõttu, mitte nende kuumenemise tõttu. Teraskonstruktsioonidel seevastu toimub aga kõrgest temperatuurist tulenevalt kandevõime vähenemine järsu, mis viib nende kokkuvarisemisele. Pikaajalisel toimel kahjustab [[UV-kiirgus]] puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks. Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste lakkide, ehk siis värvide kasutamisega. ==== Puit ehitusmaterjalina ==== {{vaata|Puitarhitektuur}} [[Pilt:Venice - Squero S. Trovaso.jpg|300px|pisi|Vana puumaja Veneetsias]] Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale ja üksnes oma tuleohtlikkuse pärast tulekahjude ja sõdade tõttu tagasitõrjutud. Viimasel ajal on puidu tähtsus ehitusematerjalina uuesti tõusnud, oma ökoloogiliste ja taastuva materjali heade omadustega. Lisaks ei reosta lagunev puit loodust. Erinevalt metallist ei juhi puit elektrit. Selle tõttu ehitati 1930. aastatel saatjamastid puidust, misjuures antennitraat masti sees üles riputati. Välja arvatud [[Gleiwitzi mast]], on kõik ülejäänud mastid kas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus või hiljem lammutatud. Ka nüüd kasutab Saksa Telekom AG Brückis kahte 54 meetri kõrgust puumasti, mis ehitati metallosi kasutamata. Nende otstarbeks on mõõdetavate antennide vastuvõtt. Tänu mastide metallivabale konstruktsioonile on võimalik häirevabalt diagramme välja mõõta.<!--- ??? !---> Põhimõtteliselt ei seisa puust kõrghoonete ehitamisele midagi vastu; see on aga staatiliste vaatepunktist ainult ülemiste korruste jaoks võimalik. Kõrgeim puidust ehitatud hoone asub [[Magdeburg]]is [[Saksamaa]]l. See on [[Jahrtausendturm]] (avatud 1999. aasta Bundesgartenschau raames Elbauenpargi alal). Suurim Euroopa majanduslikult kasutatud maja viie korrusega asub [[Espoo]]s [[Soome]]s. Selle ehitust juhatas põhiliselt Soome firma Finnforest ja see valmis aastal [[2005]]. Puitu saab kasutada toorainena või ka töödeldud kujul soojusisolatsiooniks (näiteks kiudisolatsiooniplaadid, balsapuit vedelgaasikonteinerite isolatsiooniks). Puitkiudplaat on ka heade akustilise isolatsiooni omadustega. Keskmise paksusega kiudplaate ([[MDF]]) kasutatakse vanemate ehituste restaureerimise juures sammuheliisolatsiooniks. Puitu kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel, vooderdusena, elektrimastidel kui ka raudteeliipritena ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Varem kasutati okaspuitu kaevandus- ja tunnelitöödel, kuna erinevalt lehtpuudest teeb ta murdumise eel häält. Puitu kasutatakse mahutite ja silode ehitamisel, mis on mõeldud agressiivsete soolade säilitamiseks. Üldiselt kasvab liimpuittalade kasutamine hallide katusekonstruktsioonides aga on esinenud ka niiskuskahjustustest tingitud ja talade kokkuvajumise põhjustanud õnnetusi. Konstruktsioonide kandejõud on siiski piisavalt suur, et regulaarse kontrollimise puhul risk puudub. Puit on üks vastupidavamaid ehitusmaterjale, kui see on korrektselt töödeldud ja hoolitsetud, või kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu. ==== Puit konstruktsioonimaterjalina ==== Puidu kui konstruktsiooni koostisosa tähtsus suureneb fossiilse tooraine väheneva kasutamise tõttu. Tal on suhteliselt väike tihedus, suur jäikus ja head omadused kuju säilitamisel pikaajaliste jõudude mõjul. Seda on hea töödelda ja on eeliseks, et omab esteetilisi ja ergonoomilisi omadusi. * Tisleripuit: saetud puit, lauad, prussid, mööblimaterjal ja akende raamikonstruktsioon * Resonants- ehk kõlapuit – muusikainstrumentide jaoks * Töödeldud puit – liimpuitplaadid, tisleri plaat ja vineer * Tooraine puumaterjalidele nagu näiteks puitlaastplaadid, eri paksusega kiudplaadid või vineer * Tööriistade käepidemed või varred * Materjal mitmete spordivahendite tarbeks * Ajalooliselt [[veesõiduk]]ite ehituseks === Taaskasutus, aineline ja energeetiline kasutamine === Puitu saab puhtal kujul probleemideta likvideerida seda kompostides või sellest põletamisega energiat võites. Vana- ja prügipuit kasutatakse põletusmaterjalina biomassitehases taastuv- ja CO₂-neutraalse energia saamiseks. Veel üks ümbertöötamismeetod on kõrge temperatuuri juures toimuv [[pürolüüs]]. Puitu kasutatakse paljude põhjuste tõttu uue energia võitmise jaoks. Küttepuit viitab uuestikasvava toorainena heale ökobilansile, kui seda uuesti istutatakse ja kasvatatakse. Puitu kasutatakse põletusainena puuahjudes. Puit on tänu automaatsete põletusseadmete leiutamisele puidugraanulite ja pilbaste kujul põletusainena nüüdselt mitte ainult palju ökoloogilisem, vaid pakub ka lähedast mugavust kui õli või gaas. Pürolüüsi abil on võimalik puidust ja teistest orgaanilistest ainetest palju keemilisi põhiaineid valmistada, mis fossiilseid allikaid asendavad. See kujutab samaaegselt puidu ainelise ja teiste uuestikasvavate toorainete kasulikkust, mis fossiilsete energiatootjate loobumisel suureks kasuks on. Muud ainelised kasutusvõimalused: * Suitsutamispuit – toiduainete konserveerimiseks * Tselluloosi tooraine, millest valmistatakse sealhulgas paberit ja tselluloosiprodukte nagu tselluloid ja viskooskiud * Tooraine selliste keemiasaaduste jaoks nagu tõrv ja puusüsi * Lähtematerjal viina tootmiseks ==Vaata ka== *[[Puidutöötlemise mõisteid]] *[[Puitmaterjal]] *[[Metsamaterjal]] *[[Hakkpuit]] *[[Maltspuit]] ja [[lülipuit]] *[[Küttepuit]] *[[Puugaasigeneraator]] *[[Puidu kuivatamine]] *[[Puidu keemiline töötlemine]] *[[Puidu lõppviimistlus]] *[[Tehispuit]] *[[Puidu tulekaitse]] ==Kirjandus== * Endel Saarman, Udo Veibri: ''Puiduteadus'', Tartu : Eesti Metsaselts, 2006 (Põltsamaa: Vali Press) ISBN 9985960254 * DIN 68364: ''Kennwerte von Holzarten'' * Hans Heinrich Bosshard ''Holzkunde Teil I-III'', Birkhäuser Verlag, Stuttgart 1982-1998, ISBN 3-7643-1630-6 * Chudnoff, M.: ''Tropical Timbers of the World'', USDA Forest Service Handbook # 607, 466 p. ISBN 3-935638-82-5 * Fengel, Wegener: ''Wood - Chemistry, Ultrastructure, Reactions'', Berlin, New York : W. de Gruyter, 1984. ISBN 3-11-008481-3; Reprint: Verlag N. Kessel, 2003, 613 p. ISBN 3-935638-39-6 * Jürgen Gaebeler: ''Die Frühgeschichte der Sägemühlen als Folge der Mühlendiversifikation'', 346 Seiten. Verlag Kessel, Remagen. 2. Aufl. 2006. ISBN 3-935638-20-5 * Dietger Grosser: ''Die Hölzer Mitteleuropas - Ein mikrophotographischer Holzatlas'', 1977. Berlin, Springer-Verlag, 217 S. www.forstbuch.de, Reprint 2003. 87 Abb., 2 Falttafeln zur Bestimmung der Holzarten. ISBN * Dietger Grosser, 2006: ''Die Holzbibliotheken des Benediktinermönchs Candid Huber am Beispiel des "Waldsassener Exemplars"'', in: Res Naturae. Juni 2005, Kallmünz, S. 91-104 * Karl Hasel, Ekkehard Schwartz: ''Forstgeschichte - Ein Grundriss für Studium und Praxis'', 3. Aufl. 2002. 394 Seiten. ISBN 3-935638-26-4 * R. Bruce Hoadley: ''Holz als Werkstoff'', O. Meier Verlag, Ravensburg 1990, ISBN 3-473-42560-5 * Heinrich Hofmeister: ''Lebensraum Wald'', 4. Aufl. ISBN 3-935638-52-3 * Paul Lehfeldt: ''Holzbaukunst'' [Reprint 2001, Reprint-Verlag Leipzig], Leipzig und Holzminden o.J., ISBN 3-8262-1210-X * Udo Mantau, Jörg Wagner, Janett Baumann: ''Stoffstrommodell HOLZ: Bestimmung des Aufkommens, der Verwendung und des Verbleibs von Holzprodukten'', Müll und Abfall 37(6), S. 309 -), {{ISSN|0027-2957}} * Franz Musiol: ''Holz_erinnert_…'' 2005. Katalog, 48 farbige Seiten. Eberbach. (Bildtafeln Furniere, 4.500 Wörtern im Zusammenhang mit Holz = Holzalphabet) * Peter Niemz: ''Physik des Holzes und der Holzwerkstoffe'', DRW-Verlag, Stuttgart 1993, 243 Seiten. ISBN 3-87181-324-9 * Erhard Schuster: ''Wald und Holz - Daten aus der Geschichte der Nutzung und Bewirtschaftung des Waldes, der Verwendung des Holzes und wichtiger Randgebiete'', 2 Bände, Kessel Verlag, Remagen. 669 Seiten. 2006 - 2. A. ISBN 3-935638-62-0 und 3935638639 * Anselm Spring, Maximilian Glas: ''Holz. Das fünfte Element'', Frederking & Thaler, München 2005, ISBN * Wagenführ ''Holzatlas'', Fachbuchverlag Leipzig, Leipzig 1996, ISBN == Välislingid== {{commons|Category:Wood|Puit}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Puit| ]] [[Kategooria:Ehitusmaterjalid]] [[Kategooria:Skulptuurimaterjalid]] ld62r5jz1qg1c2ytcf8snxqvgibh8co 0 81625 7230681 6141339 2026-09-08T04:13:11Z ~2026-48613-26 237109 7230681 wikitext text/x-wiki '''Tõnis Kenkmaa''' (sündinud [[25. aprill]]il [[1982]]<ref>[https://www.inforegister.ee/BZXZJSU-ToNIS-KENKMAA Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>) on eesti graafik ja muusik. Ta lõpetas 2008. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] graafika magistrantuuri. Näitustel on ta esinenud alates 2001. aastast.<ref name="krahl">[https://web.archive.org/web/20121106061845/http://vonkrahl.ee/vonkrahl20/seitsmes-loige-tonis-kenkmaa-papercuts/ "SEITSMES LÕIGE: Tõnis Kenkmaa “Papercuts”"] Von Krahl (vaadatud 7. märts 2013)</ref> Ta töötab Kunstiakadeemias õppejõuna ja graafika osakonna digi- ja litograafiameistrina.<ref name="krahl"/> Ta oli ansambli [[Pia Fraus]] liige. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kenkmaa, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti graafikud]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 67u6n8sl5015rp1iml39f3u4slh6vc9 0 83550 7230761 6695623 2026-09-08T10:33:56Z Robert Treufeldt 9117 /* Mõisahooned */ 7230761 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Laupa mõisa peahoone jõega.jpg|pisi|Laupa mõisa peahoone Pärnu jõe ääres]] '''Laupa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Laupa'') oli [[rüütlimõis]] Järvamaal [[Türi kihelkond|Türi kihelkonnas]]. == Ajalugu == Laupa mõisa asutajaks peetakse [[Rootsi]] ratsaväeohvitseri [[Claus Trällo]]t, kes ostis Laupa küla [[1614]]. aastal kuningas [[Gustav II Adolf]]i käest. [[1630]]. aastal kingiti mõis [[Reinhold von Fersen]]ile, kelle järeltulijatele (''von Fersen a. d. H. Laupa'') kuulus Laupa mõis aastani [[1849]]. == Mõisahooned == Viimased omanikud oli perekond [[Taube]], kes lasi ka ehitada [[1905]]. aastal mahapõletatud hoone asemele praeguse esindusliku [[Uusbarokk|uusbarokse]] mõisahoone. [[1913]]. aastal valminud hoone arhitekt oli [[Jacques Rosenbaum]]. Hoonet iseloomustavad [[mansardkatus]]ed, nii esi- kui ka tagaküljel asuvad suurejoonelised [[terrass]]id ja ülikülluslik [[stukkdekoor]]. Mõis asub [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] kaldal, ümbritsetuna ilusast pargist. Mõisa juurde kuulub viinavabrik, valitsejamaja, [[viljakuivati|kuivati]], [[tall]] ja kelder. Peahoone ja eelnimetatud on kultuurimälestised. Lisaks on park looduskaitse all. Aastast [[1922]] tegutseb mõisahoones [[Laupa Põhikool]].<ref>{{Netiviide |url=http://laupapk.edu.ee/laupapk/index.php?option=com_content&view=article&id=2&Itemid=3 |pealkiri=Laupa Põhikool: ajalugu |vaadatud=2013-03-09 |arhiivimisaeg=2012-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120801113106/http://www.laupapk.edu.ee/laupapk/index.php?option=com_content&view=article&id=2&Itemid=3 |url-olek=ei tööta }}</ref> Nüüdisajal jääb Laupa mõis [[Järva maakond]]a [[Türi vald|Türi valla]] territooriumile. ==Pildid== <gallery> Laupa mõisa peahoone 2012.jpg|Peahoone Laupa mõisa peahoone.jpg|Peahoone Pilt:Laupa mõisa tall.jpg|Tall Pilt:Laupa_mõisa_kuivati_15135.jpg|Kuivati Pilt:Laupa mõisa kelder.jpg|Kelder Laupa mõis, 1914.jpg|Laupa mõis (1914) </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Laupa manor}} * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=2468 Laupa mõis. Inventariseerimine]. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid * [http://www.mois.ee/jarva/laupa.shtml Laupa mõis] Eesti mõisaportaalis *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17331 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Laupa mõis (Türi khk)] {{Türi kihelkond}} {{koord|NS=58.761524|EW=25.372736|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Türi vald]] [[Kategooria:Türi kihelkond]] [[Kategooria:Taubede mõisad]] [[Kategooria:Fersenite mõisad]] 154ursvnr8hk47lkojw4z41ut3u37k2 0 85621 7230571 7215712 2026-09-07T19:13:22Z NOSSER 8097 /* Tänava hoonestus */ 7230571 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuli}} {{teekaart}} '''Tatari tänav''' asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinn]]as [[Tatari asum|Tatari]] ja [[Veerenni asum]]is. == Asukoht ja ümbrus == [[Fail:Tallinn Tatari1.jpg|pisi|left|[[Liivalaia tänav|Liivalaia]] ja Tatari tänava ristmik, vaade Liivalaia tänavalt põhja poole Tatari tänava suudmele]] Tänav algab [[Vabaduse väljak|Vabaduse väljakult]] [[Pärnu maantee]] ja [[Estonia puiestee]] ristmikult. Ristub [[Sakala tänav (Tallinn)|Sakala tänava]], [[Rävala puiestee]], [[Allika tänav (Tallinn)|Allika tänava]] ja [[Lätte tänav|Lätte tänava]]ga. Pärast ristumist [[Liivalaia tänav|Liivalaia tänavaga]] saab Tatari tänav lisaharu ([[Uus-Tatari tänav|Uus-Tatari tänav)]] ja pärast ristumist [[Ravi tänav|Ravi tänava]], [[Veerenni tänav|Veerenni tänava]] ja Vana-Lõuna tänavaga suubub Pärnu maanteele. Tänav on pakkunud huvi kinnisvaraarendajatele, sest on südalinnas elamiseks piisavalt vaikne ja on säilitanud nauditavalt käänulise sajanditaguse tänavajoone. [[Fail:Tatari 7.jpg|pisi|Tatari 7]] [[File:Old building in Tallinn 2006-07-15.jpg|pisi|Sakala 19 // Tatari tn 10 nurgahoone]] [[Fail:Tatari tänav 14.jpg|pisi|Tatari 14]] [[Fail:Tatari 20.IMG 0548.jpg|pisi|Tatari 21a]] [[Fail:Tallinn, elamu Tatari 21A (1).jpg|pisi|Tatari 21a]] ==Tänava hoonestus== *Tatari 1/1 // [[Estonia puiestee]] 19, [[Kawe City]] büroohoone. *Tatari 1/2, 1923. aastal [[Ernst Gustav Kühnert|Ernst Gustav Kühnerti]] projekti alusel ümber ehitatud [[Hans Vinnal|Hans Vinnali]] maja<ref>Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 39</ref>. *Tatari 2 // Pärnu mnt 15, seitsmekorruseline ärihoone [[Kawe Plaza]]<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vabaduse-valjaku-lahistel-leiti-ii-maailmasoja-eelse-tankla-vundament?id=90683859 Vabaduse väljaku nurgale kerkib seitsmekorruseline hoone], delfi.ee, 20. november 2019</ref>. Algselt asus Tatari 2 kinnistul kolmekorruseline, kõrge keldrikorrusega elumaja. *Tatari 3 sisehoovis on kivist korterelamu, kus enne teist maailmasõda asus [[Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing]]. *Tatari 4 // [[Pärnu maantee]] 17 (algselt Suur-Tatari 4 // [[Väike-Roosikrantsi tänav|Väike-Roosikrantsi]] 3), 1923. aastal ehitatud trükitöösturi [[Eduard Friedrich Talvik]]u viiekorruseline katuseaiaga elumaja<ref>[https://dea.digar.ee/article/esmaspaev/1938/06/25/44 Päevitugem kas või katusel!], Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 26, 25 juuni 1938</ref>. *Tatari 6, äripindadega korterelamu arhitekt on [[Eugen Sacharias]]. *Tatari 7, 1912. aastal ehitatud elamu arhitekt on [[Ernst Boustedt]], kelle projekt on hea näide 20. sajandi alguse [[Heimatstiil|heimatstiilist]]. *Tatari 8 // [[Sakala tänav]] 22, äri- ja eluhoone. *Tatari 9/11, äri- ja eluhoone arhitektid on Kalle Vellevoog ja Velle Kadalipp. *Tatari 10 // Sakala 19, kahekorruseline puidust hoone * Tatari 10, ühekorruseline puidust hoone – Peekri Baar, Mägra maja *Tatari 12, äri- ja eluhoone. [[Korporatsioon Leola]] konvendihoone *Tatari 13 // Sakala 17 nurgahoone, lammutatud kolmekorruseline hoone, mille esimesel korrusel asusid kaubandus- ja teeninduspinnad. Tänapäeval, 2019. aastal valminud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] hoone laiendus<ref name="2kFCi" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.ohtuleht.ee/830824/seekord-vist-laheb-onneks-uhe-pika-loo-lopp|pealkiri=Seekord vist läheb õnneks. Ühe pika loo lõpp}}</ref>. *Tatari 15 (lammutatud) hoones asus 1868.–1882. aastal kindlustusselts Esimene Eesti Kinnituse Selts, 1909.–1912. aastal [[Jaan Kirsipuu (haridustegelane)|Jaan Kirsipuu]] [[J. Kirsipuu erakool|erakool]]. [[Eesti NSV]] ajal töötas hoones NSV Liidu [[Usuasjade Nõukogu]] [[usuasjade volinik]]. *Tatari 16, ehitusjärgus nelja maapealse korrusega äri- ja eluhoone<ref>[https://web.archive.org/web/20210724021345/https://www.tatari16.ee/ Tatari tänav 16], DOMUS KINNISVARA, Uusarendused</ref>. *Tatari 17 asus nüüdseks lammutatud [[Tallinna 14. Algkool|Tallinna 14. algkool]]. Praegu on aadressil äri- ja eluhoone. *Tatari 18, 2007. aastal ehitatud neljakorruseline korterelamu. *Tatari 19 // Allika 2 ristmikul asub kahekorruseline eluhoone. *Tatari 20, 1899. aastal ehitatud elamu on kultuurimälestis (nr 8814)<ref name="DPPEi" /><ref name="ywZP5" />. *Tatari 21a, 1910. aastal ehitatud ja V. Treimanni projekteeritud puitelamu esindab historitsistlike sugemetega [[Juugend|juugendarhitektuuri]]. Hoone on kultuurimälestis (nr 27019)<ref name="rX1bi" />. [[File:Elamu Tatari t.21b, 1912.a.jpg|pisi|Tatari 21b]] [[Fail:Tallinn, elamu Tatari 26.jpg|pisi|Tatari 26]] [[Fail:Tallinn, elamu Tatari 28.jpg|pisi|Tatari 28]] [[Fail:Tallinn, elamu Tatari 32.jpg|pisi|Tatari 32]] [[Fail:Tallinn, elamu Tatari 34.jpg|pisi|Tatari 34]] *Tatari 21b, 1912. aastal valminud ja arhitekt [[Karl Burman vanem|Karl Burmani]] projekteeritud hilisjuugendlik elamu, kirjastaja ja raamatukaupmehe [[August Busch|August Buschi]] üürimaja. 1913.─1932. aastatel asus hoone viimase korruse klaasist katusega stuudios [[Ants Laikmaa]] [[Ants Laikmaa ateljeekool|ateljeekool]]. 1920. ja 1930. aastatel tegutses seal [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik]]u juhatus. 1930. aastate lõpus ja 1940. aasta alguses asus majas AS Tallinna Telliskivitehased juhatus. 1930. aastate lõpus oli selles majas Vladimir Vilmi korgitööstusettevõte Korko, samuti Wilhelm Seipeli Eesti Grainiirtööstuse trükikoda ja paberipressimine. Tatari 21b keldris asus 1991. aasta maist kuni 1993. aasta oktoobrini ajalehe [[Eesti Ekspress]] toimetus<ref>[[Robert Nerman]], [https://www.delfi.ee/artikkel/50944209/tatari-21b-erandliku-kultuurilooga-maja-haritlaste-linnaosas-vi-osa Tatari 21b - erandliku kultuurilooga maja haritlaste linnaosas. VI osa], Eesti Päevaleht, 16.01.2003</ref>. Hoone on kultuurimälestis (nr 3125)<ref name="AtY7X" />. *Tatari 22, äri- ja eluhoone. *Tatari 23/25, äri- ja eluhoone kuulub [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule]]<ref name="KZj08" /><ref name="4zyil" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.postimees.ee/35905/kunagine-toimetustemaja-kaob-linnasudamest|pealkiri=Kunagine toimetustemaja kaob linnasüdamest}}</ref>. *Tatari 24, hoonekompleksi hoovis asus [[Karjaallikas]]<ref name="J37CU" />. *Tatari 26, eluhoone on kultuurimälestis (nr 27021)<ref name="uAVVR" />. *Tatari 27, viiekorruseline äri- ja eluhoone. *Tatari 28, elamu on kultuurimälestis (nr 27022)<ref name="aFYS8" />. Tänavaäärne kivimaja valmis mitme varasema väikehoone liitmisel 1861. aastal, kivist õuemaja valmis 1891. aastal ja ehitati ümber 1923. aastal arhitekt Ferdinand Petersoni projekti järgi<ref>[https://web.archive.org/web/20180620232034/https://www.uusmaa.ee/uudised/uus-maa-alustas-eksklusiivsete-korterite-muuki-ajaloolises-hoones/ Eksklusiivsete korterite müüki ajaloolises hoones], 13. jaanuar 2009</ref>. 1920.–1932. aastal tegutses seal Austria konsulaat, 1932.–1940. aastal Tšiili konsulaat<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/kaitsealuselt-tatari-tanava-majalt-varastati-hinnaline-valisuks?id=50952967 Kaitsealuselt Tatari tänava majalt varastati hinnaline välisuks], Eesti Päevaleht, 25.04.2003</ref>. *Tatari 29, viiekorruseline äri- ja eluhoone. *Tatari 30 sisehoovis asuv kortermaja arhitekt on Martin Aunin. *Tatari 31 // [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] 17, ajalooline äri- ja eluhoone. *Tatari 32, elamu on kultuurimälestis (nr 27025)<ref name="GmtZj" />. See kahekorruseline uusrenessanslike elementidega hoone ehitati [[Konstantin Wilcken|Konstantin Wilckeni]] projekti järgi 1889. aastal. Hoone kuulunus algselt Läti Vabariigile<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Robert Nerman & Karen Jagodin|pealkiri=Jalutaja teejuht. Tallinna kesklinn|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Solnessi Arhitektuurikirjastus|lehekülg=175}}</ref>. [[Läti suursaatkond Tallinnas]] omandas 1930. aastal uue hoone Tõnismägi 10. *Tatari 34, elamu on kultuurimälestis (nr 27026)<ref name="jtSmb" />. Arhitekt [[Otto Schott|Otto Schotti]] projekti järgi ehitatud hilishistoritsistlik hoone on ehitatud 1905. aastal varasema puumaja kohale. Kahekorruseline elamu on ehitatud klombitud paekivist soklile, alumine korrus on laotud punastest tellistest ning krohvitud, teine korrus on tehtud puidust<ref name=":0" />. Enne 1940. aastat kuulus hoone Läti Vabariigile. *Tatari 36, kahekorruseline puidust eeslinnamaja, mille 1920. aastatel [[Eugen Habermann]]i idee järgi tehtud juurdeehitus ühendas olemasolevad hooned: kahekorruselise [[Viilkatus|viilkatusega]] L-kujulise põhiplaaniga elamu (arhitekt [[Rudolf von Knüpffer]]) ja pisema ühekorruselise pesuköögi<ref>[[Liis Kibuspuu]], [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/Tallinn1.pdf EESTI 20. SAJ ARHITEKTUURI INVENTEERIMINE TALLINN 1870–1940], 2009, lk 36</ref>. *Tatari 37/1, kolmekorruseline elumaja. *Tatari 37/2, neljakorruselise elumaja arhitekt on [[Eugen Habermann]]. *Tatari 38, parkimismaja keldrikorruse ja kolme maapealse korrusega<ref name="q3Ajf" />. *Tatari 39, 1958. aastal ehitatud Riigi Kinnisvara AS-i halduses olev hoone, kus asuvad [[Konkurentsiamet]] ja [[Andmekaitse Inspektsioon]]. Aastani 2018 asus hoones [[Põhja ringkonnaprokuratuur]]. [[Eesti NSV]] ajal oli hoones [[NSV Liidu merevägi Eestis|NSV Liidu mereväe]] 92. polikliinik ja taasiseseisvunud Eestis [[Revalia Pank|Revalia Panga]] peamaja. *Tatari 40 // [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] 13/15, äri- ja eluhoone. *Tatari 42, äri- ja eluhoone. *Tatari 45, 1991. aastal valminud postmodernistlik 5-korruseline kortermaja, arhitekt [[Tõnu Kull]]. *Tatari 51, omaaegse [[Lõuna turg|Lõuna turu]] territooriumil asub nüüd [[Statistikaamet|Statistikaameti]] ärihoone<ref name="ikFtn" />. *Tatari 51a, kunagised A. M. Lutheri vabriku [[Lutheri mööblivabrik|tööstushooned]] ja vabriku veetorn<ref>[http://www.veetornid.ee/tallinn-tatari TALLINN TATARI], www.veetornid.ee</ref>. [[Pilt:Tatari tänav 52, Tallinn.jpg|pisi|Tatari 52, nelipühilaste koguduse palvemaja]] [[File:Tatari tänav 54, Tallinn.jpg|thumb|Tatari tänav 54]] [[File:Tatari tn. 64 tööstushoone Tallinnas.jpg|thumb|Tatari tänav 64. Endine [[EKP Keskkomitee Kirjastus|EKP KK Kirjastus]]e trükikoda. Taamal endine [[Ajakirjandusmaja]]]] *Tatari 52, [[Tallinna Nelipühakogudus Eelim]] palvemaja<ref name="KRR_8815">{{kultuurimälestis|8815|Palvela Tatari t. 52, 1930. a.}} (vaadatud 23.10.2020)</ref>. *Tatari 54, [[Vana-Veerenni tänav|Vana-Veerenni]] ja [[Veerenni tänav|Veerenni]] nurgahoone. *Tatari 56, 1987. aastal valminud büroohoone, mille arhitekt on [[Vilen Künnapu]] ja sisearhitekt [[Ralf Fisker]]. Endine [[Riigikantselei Autobaas]]<ref name="MayAp" /><ref> [[Epp Lankots]], [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND], Tallinn 2009, lk 44</ref>. *Tatari 58, endine tööstushoone. Tänapäeval siseseikluspark [[City Arena Tallinn]] ja ärihoone. *Tatari 62, [[Karl Tarvas]]e stalinistliku arhitektuuri katsemaja Tallinna kesklinnas, mille dominandiks on teise korruse ühisrõdu<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2023/12/19/karl-tarvase-tuupmaja/ Karl Tarvase tüüpmaja], ristofoto.com</ref> *Tatari 64, endine [[EKP KK]] [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Kirjastus|Kirjastuse]] trükikoda, trükikoda [[Printall]]<ref name="ge5wP" />, I korrusel asuvad [[Uuskasutuskeskus]] ja [[Rimi]] toidupood. ==Ajalugu== Tatari tänava siht on tekkinud 16. sajandi I poolel koos [[Tõnismägi|Tõnismäe]], [[Kentmanni tänav|Kentmanni]], [[Kaupmehe tänav|Kaupmehe]], [[Maakri tänav|Maakri]] ja teiste tänavatega.<ref name="T8E8X" /> Seda kinnitasid 1997. aastal toimunud arheoloogilised väljakaevamised Tatari 2 // [[Pärnu maantee]] 15 ristil, mille käigus tuvastati rattaroobaste jälgi ning leidude hulgas oli tähelepanuväärselt palju hobuseraudu ja kabjanaelu. Samuti leiti Tatari tänavaga paralleelselt kulgenud keskaegne veejuhe, mis suundus u 800 meetrit lõuna pool asuvast [[Karjaallikas|Karjaallikast]] [[Karja kaev|Karja kaevu]]. Seda veejuhet on kirjalikes allikais esmamainitud juba 1422. aastal. Tatari 2 krundilt kaevati välja u 300 m² suurune täpselt piiritlemata paekividest sillutis, mis polnud lihtsalt teede ristmik, vaid pigem väljak. Tatari tänava äärseid maju ja krunte nimetati kord [[Karja värav|Karja värava]], kord jälle [[Harju värav|Harju värava]] ees asuvaiks. Ilmselt muutus Tatari tänav olulisemaks ühendusteeks siis, kui Harju värav 1538. aastal suleti. [[Sigismund von Staden|Sigismund von Stadeni]] 1699. aastaks valminud Tallinna eeslinna krundiplaanide kogumiku kohaselt (see on praeguse Tatari, Sakala ja Kentmanni tänava vaheline [[kvartal]]) olid 17 krundi omanikud [[Raehärra|raehärrad]], [[raesekretär]], [[justiitsbürgermeister]], advokaat ja literaat ning [[Tallinna Suurgild|Tallinna Suurgildi]] kaupmehed. Nad elasid linnamüüride vahel ja kasutasid eeslinnakrunte peamiselt aedadena. [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] alguses jäid linnapoolsed krundid rajatavate [[Tallinna muldkindlustusvöönd|muldkindlustuste]] alla. Ehitatavate muldkindlustuste välisosa, lauge muldvalli ehk [[glassii]] serv ulatus u 40–50 meetri kaugusele praegusest Estonia puiesteest (Pärnu mnt ja Kentmanni tänava vahelises lõigus). Glassii 320 meetri (hiljem 277 meetri) laiusel alal – [[Esplanaad|esplanaadil]] – kehtis ehituskeeld. Keeluala ulatus tõenäoliselt praeguse Sakala tänava ja Pärnu maantee nurgani ja pisut lõuna poole Sakala ja Tatari tänava ristist. Tatari, Sakala ja Kentmanni tänava vaheline kolmnurkne eeslinnakvartal jäi keelualana ligi 150 aastaks hoonestamata. Nime olevat Tatari tänav saanud pärast [[18. sajand Eestis|18. sajandit]], endise [[Tallinna raad|raehärra]] Georg Mülleri põllule ehitatud Venemaa keisririigi sõjalaevastiku tatarlaste asumi – ''Tatarische Slobode'' (Tatari [[slobodaa]]) – järgi. Mülleri põllud piirnesid läänest praeguse Sakala tänava, Pärnu maantee ja kadunud [[Vaestepatuste tänav|Vaestepatuste tänavaga]]. Idas ja kirdes oli Mülleri põllu piir Tatari tänav, praeguse Tatari 25 juurest pööras krunt nagu ka tollane Tatari tänav järsult itta, suundudes praeguse [[Kentmanni tänav|Kentmanni]] ja [[Liivalaia tänav|Liivalaia tänava]] ristmikuni. Põllu lõunapiir Liivalaia tänavast lõuna pool on plaanil üpris ebamäärane, ulatudes tõenäoliselt kuni praeguse [[Herne tänav (Tallinn)|Herne tänavani]] või kraavi või ojani, mis kulges [[Vesivärava tänav|Vesivärava tänavalt]] kuni [[Härjapea jõgi|Härjapea jõeni]] [[Tiigi veski|Tiigiveski]] tiigist pisut lõuna pool. 1722. aastal laiendati Vene keisririigi [[Nekrut|nekrutikohustust]] Volga tatarlastele, [[Mordvalased|mordvalastele]] ja [[Marid|maridele]] ning tatarlasi suunati [[Balti laevastik|Balti laevastikku]] väeteenistusse. [[Tatarlased]] asustasid ka [[Kompassi|Kompasnaks]] kutsutud linnaosa [[Tartu maantee]] ja [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] vahelisel alal. Kõige enam elas neid [[Kivisilla tänav|Kivisilla]] juures, [[Juhkentali|Juhkentalis]] ja [[Tallinna Kaasani kirik|Kaasani kiriku]] juures. Tatari tänava tsaariaegne nimi kinnistute plaanil oli Malenkaja-Kommertšeski. Selle ala kruntide register ulatub tagasi 1699. aastasse. Tatari tänav Tallinnas on kandnud ajalooliselt nimetusi Tatarski, saksa keeles Jacobi-Straße, Tatarskoi-Slobod-Straße, Tatarenstraße, vene keeles Татарская ул''.''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96006242&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Tatari tn], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 04.07.2021)</ref>. [[20. sajand Eestis|20. sajandi]] alguseni kandis praegune vanalinnapoolne Tatari tänava osa, Suur Tatari tänava nime ning üle [[Liivalaia tänav]]a asuv Uus-Tatari tänav, Väike Tatari tänava nime. [[File:TLA 1465 1 6459 Tatari tänav 15.jpg|pisi|Tatari 15]] Suur Tatari 1 asus [[Hans Vinnal|Hans Vinnali]] automüügiesindus, kus müüdi kümnest Eestis tol ajal levinumast automargist tervelt viite ([[Ford (automark)|Ford]], [[Chevrolet]], [[Fiat]], [[Buick]], [[Oldsmobile]]). Suur Tatari 3 asus [[Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing|Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu]] [[ortopeedia]]-mehaanika õppetöökoda. Tatari 15 (praeguseks lammutatud) hoones asus 1868.–1882. aastal kindlustusselts [[Esimene Eesti Kinnituse Selts]] (EEKS), 1909.–1912. aastal [[Jaan Kirsipuu (haridustegelane)|Jaan Kirsipuu]] [[J. Kirsipuu erakool|erakool]]. [[Eesti NSV]] ajal tegutses hoones [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] juures asuva Usuasjade Nõukogu usuasjade volinik. Tatari 33 tegutses Lemmi vorstivabrik. Hoolimata sellest, et Tatari tänav on vaikne südalinna tänav, mis on üldjuhul äärestatud kuni kolmekorruseliste elamutega, asub seal riigi jaoks märgilise tähendusega asutusi. Tänava esimesel ristumiskohal [[Sakala tänav|Sakala tänavaga]] asub [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] hoone. Liivalaiaga ristumiskoha lähedusse jääb kunagine [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu]] [[Liivalaia kohtumaja]]. Tallinna linnavalitsus avas 1938. aastal Tatari 46 rasedate emade kodu (varem naisöömaja). Tatari ja Veerenni ristumiskohal asuvas majas nr 54 paiknes [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium|Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi]] [[Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] [[Tallinna Linna Politseivalitsus|Tallinna Linna Politseivalitsuse]] Tallinna IV politseijaoskonna ja [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti Politsei]] Tallinna linna Politseivalitsuse ning [[Tallinna-Harju prefektuur|Tallinna-Harju prefektuuri]] 4. jaoskonna hoone. [[Eesti NSV]] ajal paigutati hoonele mälestustahvel kirjega "Siin tänava nurgal mõrvati 28. märtsil 1923. a. kodanliku [[Kaitsepolitseiamet|Kaitsepolitsei]] agendi poolt revolvri lasuga selja tagant [[EKP Keskkomitee]] liige [[Jaan Kreuks]]". Enne teist maailmasõda asusid Tatari 56, 56a, 56b, 58a ja 58b viis [[Tallinna-tüüpi kortermaja|Tallinna tüüp]]i 2-3-korruselised ja üks 1-korruseline katusekorrusega puumaja, mis ehitati aastatel 1931-1932, kuues lisandus ainsa hoovimajana 1935-1936. Nelja maja arhitekt oli [[Karl Treumann]], ühe insener [[Maximilian Grasberg]] (Uriko) ja ühe [[Eugen Habermann]]. [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aastal hävinenud]] ehitiste asemele ehitati ENSV Ministrite Nõukogu garaažid ja remonditöökoda, mis valmis ilmselt 1948. aastaks. Tatari tänav 60 hoones tegutses [[Saksa Kristlik Noorte Meeste Ühing]].<ref>[[Leho Lõhmus]], Omavalitsuse ja kohaliku garnisoni suhetest 1940–1941. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi Aastaraamat 6/2006, 2007, lk 35</ref> Tatari tänav lõpeb [[Lutheri vabrik|Lutheri vabriku]] kvartali ja [[Tallinna Perekonnaseisuamet|Tallinna Perekonnaseisuameti]] (niinimetatud [[Õnnepalee]]) vahele jääva, endise [[Ajakirjandusmaja]] alust läbiva [[Pärnu maantee]] suudme juures. Kultuurilooliselt on Tatari tänava uhkus Tallinna arhitektuuri klassikaliseks [[Juugendstiil|juugendstiili]] näiteks peetava arhitekt [[Karl Burman vanem|Karl Burmani]] projekteeritud kivimaja Tatari 21b<ref name="vv5uI" />. Hoone katusekorrusel paiknes tuntud kunstniku Ants Laikmaa ateljeekool. Legend räägib, et majaomanik oli majandusraskuste ajel, mida põhjustasid maja ehitamise käigus tehtud muudatused (ahjud asendati keskküttega), end pööningukambris maha lasknud{{lisa viide}}. Sama maja poolkeldri korrusel asus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaegadel [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] ajalehetoimetus ja hoovimajas ajakirja [[Eesti Loodus]] viimane nõukogudeaegne toimetus. [[File:Tatari tänav 1 1 hoone.jpg|pisi|Lammutatud hoone Tatari tänav 1/1 // [[Estonia puiestee]] 19 nurgal ]] [[2009]]. aastal lammutatud naabermajas, Tatari 23/25, kus [[19. sajand|19. sajandil]] (Suur Tatari 23/25) ja 20. sajandi esimesel poolel asus [[Tallinna Niguliste kogudus|Tallinna Niguliste Saksa koguduse]] 75 toaga hoolekandeasutus ([[vaestemaja]]), asus 21. sajandi algusaastail ajakirja [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]] esimene toimetus. 2011. aastal valmis uus äri- ja eluhoone<ref name="FtpyN" />. Samasse ajajärku jääb ka tollase Tallinna abilinnapea [[Ivar Virkuse]] ettepanek teha Tatari tänavast ametlikult Tallinna [[punaste laternate tänav]], mille vastu protestis kohalike elanike MTÜ [[Süda Koda]]<ref name="XUcxL" />. Negatiivse uudisena on ajalukku jäänud 2007. aasta [[aprillirahutused Tallinnas]], kus Tatari tänava algusse jäävat pubi [[Woodstock (pubi)|Woodstock]] püüdsid süüdata aprillirahutuste [[marodöör]]id ning hukkus inimene {{lisa viide}}. Tatari 1 kinnistule ehitati 1930. aastal tänava algusse Shelli tankla, mille vundamendil paiknes hiljem lillepood<ref>[https://www.postimees.ee/7035837/tallinnas-kaevati-valja-ii-maailmasoja-eelse-tankla-vundament Tallinnas kaevati välja II maailmasõja eelse tankla vundament], Postimees, 9. august 2020</ref><ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vabaduse-valjaku-lahistel-leiti-ii-maailmasoja-eelse-tankla-vundament?id=90683859 Vabaduse väljaku lähistel leiti II maailmasõja eelse tankla vundament], delfi.ee, 09.08.2020</ref> hoones, mis lammutati ja asemele ehitati [[Kawe City]] büroohoone. Tatari 1 hoones asus [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] [[Riia (kauplus)|kauplus Riia]] filiaalkauplus [[Tatari (kauplus)|Tatari]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref> ==Vaata ka== * [[Uus-Tatari tänav]] * [[Rävala puiestee]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="T8E8X">[http://www.epl.ee/news/eesti/suda-tatari-kvartali-kujunemislugu.d?id=50859260 Süda-Tatari kvartali kujunemislugu. Allikas: Tallinna muinsuskaitse], Eesti Päevaleht, 2. jaanuar 2001</ref> <ref name="vv5uI">[[Robert Nerman]], [http://www.epl.ee/news/tallinn/tatari-21b-erandliku-kultuurilooga-maja-tallinna-haritlaste-linnaosas.d?id=50940527 Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas], Eesti Päevaleht, 28. november 2002</ref> <ref name="FtpyN">[https://web.archive.org/web/20160305020217/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=112170 Tatari tn 23/25 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas], TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS 18. september 2008 nr 183</ref> <ref name="XUcxL">[http://www.ohtuleht.ee/74948 "Virkuse ja lõbumajade vastu"] Õhtuleht, 6. mai 2000 (Süda Koja avaldus)</ref> <ref name="2kFCi">[https://web.archive.org/web/20140728020028/http://www.miljooala.ee/?id=1420&news_id=1771 Muusikaakadeemia plaanib laienemist], 14.06.2011</ref> <ref name="DPPEi">{{kultuurimälestis|ID=8814}}, Elamu Tatari 20, 1899. a.</ref> <ref name="ywZP5">{{Netiviide |url=http://www.levkoriin.ee/eesti/lammutustood/Elumajade-lammutamine-Tatari-taenaval.html |pealkiri=Elumajade lammutamine Tatari 18 ja 20, Tallinn |vaadatud=2011-10-09 |arhiivimisaeg=2011-03-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110323165911/http://www.levkoriin.ee/eesti/lammutustood/Elumajade-lammutamine-Tatari-taenaval.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="rX1bi">{{kultuurimälestis|ID=27019}} Elamu Tatari 21a</ref> <ref name="AtY7X">{{kultuurimälestis|ID=3125}} Elamu Tatari 21b, 1912.a.</ref> <ref name="J37CU">[https://eestiarhitektuur.ee/projekt/apartment-building-on-tatari-street/]</ref> <ref name="KZj08">[http://www.eestikirik.ee/node/13191 Kaua tehtud kaunikene], www.eestikirik.ee, 05.10.2011</ref> <ref name="4zyil">[http://majandus.delfi.ee/news/kinnisvara/kirik-kavandab-tatari-tanavale-kortermaja.d?id=31690379 Kirik kavandab Tatari tänavale kortermaja]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Delfi Majandus, 19. august 2008</ref> <ref name="uAVVR">{{kultuurimälestis|ID=27021}}, Elamu, Tatari 26</ref> <ref name="aFYS8">{{kultuurimälestis|ID=27022}}, Elamu, Tatari 28</ref> <ref name="GmtZj">{{kultuurimälestis|ID=27025}}, Elamu, Tatari 32</ref> <ref name="jtSmb">{{kultuurimälestis|ID=27026}}, Elamu, Tatari 34</ref> <ref name="q3Ajf">[http://www.autonet.ee/uudised/paevauudised/15809 Büroohoone omanikud kavandavad Tatari tänavale suurt parkimismaja], http://www.autonet.ee, 14. august 2004</ref> <ref name="ikFtn">[https://web.archive.org/web/20160305000459/http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=10360 Tallinna volikogu kehtestas Tatari tänava ärihoone planeeringu], Ehitusuudised, 11.03.2011</ref> <ref name="MayAp">[https://web.archive.org/web/20101028214119/http://ehitusuudised.ee/article/2010/10/13/rkas-pani-22-miljoniga-muuki-kolm-tatari-tanava-kinnistut RKAS pani 22 miljoniga müüki kolm Tatari tänava kinnistut], Ehitusuudised, 13.10.2010</ref> <ref name="ge5wP">[http://www.ohtuleht.ee/98853 Trükikoda kolib maale], Õhtuleht, 15. november 2000</ref> }} ==Kirjandus== * [[Robert Nerman]], "Süda-Tatari puitasum – haritlaste linnaosa Tallinnas", 2004 ISBN 9949-10-119-0 ==Välislingid== {{commonskat}} *[[Robert Nerman]], [http://www.epl.ee/artikkel/223352 "Tatari 21b erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas"], Eesti Päevaleht, 19. detsember 2002 *[[Andres Tarand]], [http://www.ilmamaa.ee/files/pdfs/2004/tarand%20luh.pdf "MITTE AINULT HÕLMIKPUU"] (link oli maas 2013, 2014) * [[Veiko Pesur]], [http://www.epl.ee/artikkel/269766 "Süda-Tatari piirkonnas armastasid elada paljud Tallinna haritlased"] Eesti Päevalehes 15. juuli 2004 *Kersti Nõu, [https://epl.delfi.ee/artikkel/51015773 "Tatari tänav muutus äritänavaks"], Eesti Päevaleht, 27. juuli 2005 * [http://www.ekspress.ee/2009/02/05/varia/6558-buldooseriga-ekspressi-toimetusse, "BULDOOSERIGA EKSPRESSI TOIMETUSSE"], Eesti Ekspress, 5. veebruar 2009 *Heidit Kaio, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/34594145 "Homod pidutsevad Tatari tänaval"], Eesti Päevaleht, 5. november 2010 *Krister Kivi, [https://leht.postimees.ee/7173256/tee-tatari-tanava-loppu "Tee Tatari tänava lõppu"] Arter, 6. veebruar 2021 {{Tatari asumi tänavad}} {{Veerenni asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] n83nyr7p9by75sbdj2b5npbl8t1946w 0 95840 7230785 7158833 2026-09-08T11:45:50Z Kamatahvel123 236215 fixed a grammatical mistake 7230785 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{See artikkel| räägib kärbselistest; sõna "kärbes" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kärbes (täpsustus)]]; ''Brachycera'' on ka [[tirtsulised|tirtsuliste]] sünonüüm.}} {{Taksonitabel | nimi = Kärbselised | värvus = putukad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Fliege auf Brombeere.jpg | pildi_seletus = Kärbes | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Kahetiivalised]] ''Diptera'' | alamselts = '''Kärbselised''' ''Brachycera'' }} [[Fail:Porikärbes.jpg|pisi|Porikärbse pea]] [[Fail:Kärbse suu.jpg|pisi|Kärbse suu]] '''Kärbselised''' (''Brachycera'') on [[kahetiivalised|kahetiivaliste]] alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad. See rühm on väga vormirikas. Paljud on väiksed, vaevalt 2-3 millimeetrit pikad, näiteks [[küürkärblased]], [[kõdukärblased]], [[kaevandikärblased]]. Vähem on suuri vorme, näiteks [[veiseparm]] ja [[küttkärbes]] - mõlemad on kuni 2,8 sentimeetrit pikad. Osa liike, eriti sugukondadest [[sirelased]] ja [[herilkärblased]] meenutavad herilasi või mesilasi. Osa kärbeste vastsed on koduloomade siseparasiidid (näiteks [[veise-nahakiin]]). Osa kärbeste vastsed on taimetoidulised ([[kapsakärbes]], [[sibulakärbes]], [[peedikärbes]].) Osa kärbeste vastseid elavad laguainetes, ka sõnnikus ([[harilik roojakärbes]]) Paljude tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330 korda sekundis. == Paljunemine == Palja silmaga on isastel ja emastel kärbestel vahet enamasti raske teha, aga mikroskoobi all on see tavaliselt võimalik. Vahet tehakse genitaalide järgi. Mõnedel liikidel on pulmalend ja teistel mitte. Eriti huvitav ja keerukas on [[surukärblased|surukärblaste]] pulmalend. Enne seda püüab isane mõne väikese putuka, et seda pulmalennu ajal emasele pakkuda. Vastutasuks pulmakingi eest saab emasega paaruda, ühtlasi päästab ta ka oma elu, sest pulmakingi puudumisel võib agressiivselt meelestatud emane isase enda ära süüa. Kärbseliste sigimiskäitumine ja areng on mitmekesine. Mõned liigid on väga viljakad ja kiire elutsükliga, teised mitte. Näiteks üks emane [[äädikakärbes]] võib muneda kuni 500 muna. Areng valmikuni kestab 25° juures 8–10 päeva. Väga viljakas ja kiire arengutsükliga on ka [[harilik toakärbes]]. Tema eelistab muneda [[sõnnik]]ule, kuid ka mujale, kus on vastsete arenguks sobivad tingimused. Munad on umbes ühe millimeetri pikkused, vhaskuf<akfuliasujsföj Mõnikord pole mõistlik klahvide magama jääda mees, ära ole nagu tema ❤️‍🩹 alged. Ühte kohta muneb ta kuni 150 muna. == Toitumine == Vahet tuleb teha vastsete ja valmikute toidulaual. Näiteks parmu vastsed elavad vees, toituvad lagunevatest taimejäänustest või väikestest putukatest ja ussidest. Ka mitte kõik valmikud ei ole verejanulised. Verd imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda munade tootmiseks, isased saavad aga söönuks ka õite nektarist. Niisuguseid kärbselisi, kes inimesi otseselt häirivad: imevad verd, ronivad prügikastides, munevad toidule jne, on umbes saja liigi ringisvmhz<xcjvh<jzkhvjl<zlkvjh<sdk.jvhlisadhgöoiasdljkvxlug . Liike, kellega me iga päev kokku puutume, neid sageli seejuures tähele panemata, on palju rohkem. Paljud kärbselised on õite külastajad ja tolmeldajad. On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, vartest, juurtest, nektarist, õietolmust, taimejäänustest. Inimese ja loomade välisparasiidid on peamiselt [[parmlased]] (33 liiki), [[raudkärblased]] (7 liiki), nende hulgas [[põdrakärbes]], [[hobuse-raudkärbes]]. Parmude kõrval imevad inimeste ja eriti koduloomade verd veel [[pistekärbsed]] sugukonnast [[päriskärblased]] (''Muscidae''). == Kärbseliste sugukonnad == * [[Parmlased]] (''Tabanidae'') * [[Röövkärblased]] (''Asilidae'') * [[Kägukärblased]] (''Bombyliidae'') * [[Surukärblased]] (''Empididae'') * [[Kurvitskärblased]] (''Rhagionidae'') * [[Küürkärblased]] (''Phoridae'') * [[Sirelased]] (''Syrphidae'') * [[Sookärblased]] (''Ephydridae'') * [[Herilkärblased]] (''Conopidae'') * [[Viljakärblased]] (''Chloropidae'') * [[Kaevandikärblased]] (''Agromysidae'') * [[Päriskärblased]] (''Muscidae'') * [[Kõdukärblased]] (''Drosophilidae'') * [[Laibakärblased]] (''Sarcophagidae'') * [[Nahakiinlased]] (''Hypodermatidae'') * [[Maokiinlased]] (''Gasterophilidae'') * [[Ninakiinlased]] (''Oestridae'') * [[Vastsekiinlased]] (''Tachinidae'') * [[Ogakärblased]] (''Stratiomyidae'') * [[Raudkärblased]] (''Hippoboscidae'') * [[Täikärblased]] (''Braulidae'') * [[Nahkhiirekärblased]] (''Nycteribiidae'') * [[Seenekärblased]] (''Platypezidae'') [[Kategooria:Kahetiivalised]] ejw5m2zsmdu21hzbt9zogdnsdgvqsu3 0 97557 7230783 7149639 2026-09-08T11:44:03Z Kuriuss 38125 7230783 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Roger Martin du Gard''' ([[23. märts]] [[1881]] – [[22. august]] [[1958]]) oli prantsuse kirjanik, üks tähtsaid 20. sajandi kirjandusliku realismi esindajaid. Tema tuntuim teos on mitmeosaline romaanisari "[[Les Thibault]]", mis käsitleb ühe perekonna saatust ja ühiskondlikke muutusi Esimese maailmasõja eel ja ajal. Selle teose eest pälvis ta [[1937]]. aastal [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]], mille komisjon tõstis esile tema sügavat psühholoogilist tunnetust ja ausust inimloomuse kujutamisel. Martin du Gard oli sündinud Pariisi lähistel ning õppinud ajalugu, kuid keskendunud peagi kirjandusele. Tema loomingus on tugev rõhk moraalsetel ja eetilistel küsimustel ning ühiskonna kriitilisel kajastamisel. Ta oli aktiivne ka sotsiaalsete ja poliitiliste teemade käsitlemisel, mis peegeldusid tema kirjutistes. Elu lõpus elas ta Lõuna-Prantsusmaal [[Nice]]'i lähedal ning soovis, et ta ka maetaks sinna, kus ta oli veetnud suure osa töö- ja eraelust. Ta on maetud [[Cimiezi klooster|Cimiezi kloostri]] kalmistule Nice'is. == Teosed eesti keeles == * "Perekond Thibault" 2 esimest köidet: I köite tõlkinud [[Marta Sillaots]], II köite tõlkinud [[Aita Kurfeldt|Justa (= Aita) Kurfeldt]]; eessõna: [[Aleksander Aspel]]. Sari "[[Nobeli laureaadid]]", kirjastus [[Loodus (kirjastus)|Loodus]], [[Tartu]]/[[Tallinn]] [[1938]] * "Perekond Thibault" I–IV: 1. köite tõlkinud Marta Sillaots; 2. köite tõlkinud Aita Kurfeldt; 3. ja 4. köite tõlkinud [[Heiti Kaarde]]. Köidete eessõnad: [[Villem Alttoa]]. Sari "[[Suuri sõnameistreid]]", [[Eesti Riiklik Kirjastus]] [[1960]] == Kirjandus == * "Tänavune Nobeli laureaat" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1937]], nr 9, lk 1054–55 * [[Johannes Semper]], "Roger Martin du Gard" – Looming 1937, nr 10, lk 1144–52 ja J. Semper, "Mõtterännakud" II, [[1971]] * "20. sajandi väliskirjandus" (kõrgkooliõpik). [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], Tallinn 1971, lk 84–100 {{NobelKirjandus}} {{JÄRJESTA:Gard, Roger Martin du}} [[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1881]] [[Kategooria:Surnud 1958]] 0rkacqjo1w87vtxcafuoi2dm1b8rzii 0 98665 7230488 7187408 2026-09-07T15:35:57Z Funktsionalism-modernism 231916 Lisasin Sorgu tuletorni vaata ka alla, eemaldasin ebavajalike wiki linke 7230488 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Sorgu saar | Pilt = Sorgu (Maa-amet kaldaerofoto ID4455569 2021-05-01).jpg | Pildiallkiri = Sorgu saar 2021. aastal | Veekogu = [[Liivi laht]] | Pindala = 0,0588 | pindala viide = <ref name="EELIS">{{EELIS|saar|-1243482317}}, vaadatud 19. augustil 2019.</ref> | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = 2 | Kõrgus = 4,5 | Kõrgeim koht = | Asendikaardi pilt = }} '''Sorgu''' ([[rootsi keel|rootsi]] ja [[saksa keel]]es ''Sorkholm'') on 5,88 [[hektar]]i suurune asustamata [[saar]] [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ja [[Kihnu väin]]a piiril, [[Manilaid|Manilaiust]] 5,5 kilomeetrit kagus. Halduslikult kuulub [[Pärnu maakond|Pärnu maakonda]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu]] koosseisu. Saare rannajoone pikkus on 2 kilomeetrit. Saar asub [[devon]]i aluspõhjalisel moreenkõrgendikul. Saare suurim kõrgus on 4,5 meetrit üle merepinna. Saarel kasvab rohttaimestik. Lagealad hõlmavad saare maismaa-alast 79% ja põõsastik 21%. Puittaimede liikidest on esindatud [[harilik kadakas]], [[kibuvits]], [[verev kontpuu]], [[harilik saar]], [[harilik toomingas]] ja [[harilik pihlakas]]. Saar on tähtis [[veelinnud|veelindude]] pesitsusala. Saarel on loendatud 12 haudelinnu liiki, sealhulgas [[kormoran]]. Sorgu saare [[linnustik]]u kaitseks nimetati kogu saar [[Sorgu saare kaitseala]]ks. Saar on looduskaitse all alates 12. juulist 1991. 2014. aastal moodustati Sorgu saare kaitseala ja [[Pärnu lahe hoiuala]] baasil [[Sorgu looduskaitseala]]. Saarel asub [[Sorgu tuletorn]], majakavahi maja, kelder, saun, ladu ja kaev, seal on 1903. aastast kuni 1960ndate teise pooleni<ref name=":0">{{Uudiseviide |pealkiri=REPORTAAŽ {{!}} Sorgut väisanud matkaseltskond otsis vastuseid - mis saarest saab? Tulevik on ebaselge |keel=et |väljaanne=Maaleht |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120589134/reportaaz-sorgut-vaisanud-matkaseltskond-otsis-vastuseid-mis-saarest-saab-tulevik-on-ebaselge |vaadatud=2026-06-07}}</ref> elanud majakavahid oma perega<ref>"Rannad elustuwad." Pärnu Päewaleht nr 226, 2. oktoober 1936.</ref>. Kirjanik [[Aadu Hint]] soovis saarele ehitada onni, vastavat luba saamata lasi ta oma onni rajada [[Ruhnu]] saarele. Saarel olevas suvemajas on 1960ndatel elanud tehnikateadlane [[Johannes Hint]]. Ta ehitas suvila ette puidust suure tugitooli.<ref>[http://ruhnlane.blogspot.com ruhnlase blogi: "Mõned pildid"]. 16. veebruar 2018.</ref> Saarel asub rand. Saarele on võimalik tulla vaid ühest kohast kivide vahelt.<ref name=":0" /> [[Fail:Sorgu saar Sorkholm.jpg|alt=Sorgu saar|pisi|252x252px|Sorgu saar]] ==Vaata ka== *[[Sorgu idapoi]] *[[Sorgu lõunapoi]] *[[Sorgu madal]] *[[Sorgu tuletorn]] ==Pildid== <gallery> Sorgu saar1.jpg|Sorgu saar Kajakapoeg Sorgul.jpg|Kajakapoeg Sorgul Kormoranid Sorgu saarel.jpg Sorgu.jpg Kormoranid pesal.jpg|Kormoranid pesal Kormoranid Sorgul.jpg Sorgu4.jpg Kormoran ja majakas.jpg Sorgu3.jpg Sorgu ja majakas.jpg Kormorani munad.jpg Kormorani poeg pesal.jpg Sorgu1.jpg Sorgu2.jpg Kormoranid Sorgul1.jpg Pihlakas Sorgul.jpg Murakas Sorgul.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Marja-Liisa Meriste. "Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025" *Silvia Sool. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120590495/meri-on-meri-jaab-salaparane-saar-millel-on-oma-osa-hittlaulu-sunniloos?_gl=1*i1gkoz*_up*MQ..*_ga*NjMyMDgxODQwLjE3ODMyNzgyNTY.*_ga_YG8VC2H8NV*czE3ODMyNzgyNTYkbzEkZzAkdDE3ODMyNzgyNTYkajYwJGwwJGgw „Meri on, meri jääb...“ Salapärane saar, millel on oma osa Kihnu Virve hittlaulu sünniloos.] ''[[Maaleht]]'' 5. juuli 2026. ==Välislingid== *{{EELIS|saar|-1243482317}} *{{VTAtuletorn|2807|Navigatsioonimärgi nr 860, Sorgu tuletorn, andmed}} *{{VTAtuletorn|2717|Navigatsioonimärgi nr 861, Sorgu lõunapoi, andmed}} [[Kategooria:Tõstamaa kihelkond]] [[Kategooria:Liivi lahe saared]] [[Kategooria:Pärnu maakonna saared‎]] [[Kategooria:Pärnu linn]] pkuj89uoazbwxe4ljdc0nzwm3bm1gxd 0 100044 7230575 7230322 2026-09-07T19:17:08Z LeeMarx 59920 7230575 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Evald Tipner | pilt = Evald Tipner.jpg | pildiallkiri = Evald Tipner | täisnimi = Evald Tipner | sünniaeg = {{sünniaeg|1906|03|13}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eestimaa kubermang]], [[Venemaa keisririik]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1947|07|18|1906|03|13}} | surmalinn = [[Tallinn]] | surmamaa = [[Eesti NSV]], [[NSV Liit]] | pikkus = 194 cm | positsioon = [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]], [[ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = 1921–1941 | mänge1 = 112 | väravaid1 = 18 | klubi1 = [[Tallinna VS Sport]] | mänge_kokku = 112 | väravaid_kokku = 18 | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1924–1939 | koondisemänge1 = 66 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Evald Tipner''' ([[13. märts]] [[1906]] [[Tallinn]] – [[18. juuli]] [[1947]] Tallinn) oli eesti [[jalgpall]]ur, [[jääpall]]ur, [[jäähoki]]mängija ja kergejõustiklane. Jalgpallis mängis ta peamiselt [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahina]], kuid tegutses ka ründajana. Tipnerit peetakse üheks sõjaeelse Eesti väljapaistvamaks jalgpalluriks.<ref name="ESBL">{{netiviide |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Evald_Tipner |pealkiri=Evald Tipner |väljaanne=Eesti spordi biograafiline leksikon |vaadatud=7. september 2026}}</ref><ref name="EJL2012">{{netiviide |url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/eesti-karikas-kui-sild-kahe-vutiajastu-vahel-n3517 |pealkiri=Eesti karikas kui sild kahe vutiajastu vahel |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |aeg=26. aprill 2012 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Tipner esindas aastatel 1924–1939 [[Eesti jalgpallikoondis]]t 66 A-maavõistluses ning oli Eesti esimese iseseisvusaja enim koondisemänge pidanud jalgpallur.<ref name="internatsionaalid">{{netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/koik-eesti-internatsionaalid-n633 |pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |aeg=29. detsember 2014 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Eesti koondisega võitis ta [[Balti turniir]]i 1929., 1931. ja 1938. aastal. Klubijalgpallis esindas ta kogu karjääri [[Tallinna VS Sport|Tallinna VS Sporti]], kellega tuli kaheksa korda Eesti meistriks ning võitis 1938. aastal esimesed [[Eesti karikavõistlused jalgpallis|Eesti karikavõistlused]].<ref name="EJL2012" /> Tipner oli edukas ka jääpallis, milles tuli seitsmekordseks Eesti meistriks ja esindas Eesti koondist. Lisaks tegeles ta jäähoki ja kergejõustikuga, võites viimases Eesti meistrivõistlustel medaleid kolmikhüppes.<ref name="ESBL" /> Alates 2012. aastast kannavad Eesti meeste jalgpalli karikavõistlused tema nime '''[[Evald Tipneri karikas|Evald Tipneri karikavõistlused]]'''.<ref name="EJL2012" /> == Elulugu == Evald Tipner sündis 13. märtsil 1906 Tallinnas lihunik Hans Tipneri perekonnas. Tema ema Julie Tipner (neiuna Ehrenpreis) oli pärit [[Narva]]st. Evaldil oli vanem õde Heli ning noorem vend, kes suri väikelapsena.<ref name="Laane">Tiit Lääne. ''Magnetkätega mees. Eesti kuldväravavahi Evald Tipneri lugu''. Põltsamaa: Tiit Lääne, 2005.</ref> Tipner kaotas ema 1915. aastal, olles üheksa-aastane. Pärast ema surma osales tema kasvatamises suuresti vanem õde Heli. Ka õde tegeles aktiivselt spordiga: ta töötas [[Estonia teater|Estonia teatris]] balletitantsijana ning mängis [[Kalev (spordiselts)|Kalevi]] tenniseklubis tennist.<ref name="Laane" /> Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] elas perekond taas Tallinnas, kus Tipneri isa abiellus uuesti.<ref name="Laane" /> Jalgpalliga hakkas Tipner tõsisemalt tegelema noorukieas. 1919. aastal võeti ta Tallinna [[Falkpark|Falkpargi]] poiste jalgpallimeeskonda. Falkpargi ümbrus oli tollal üks Tallinna noorte jalgpallikeskusi ning seal mänginud poistest jõudis hiljem mitu Eesti jalgpalli tipptasemele.<ref name="Laane" /> Nooruses kasvas Tipner kiiresti ning 15-aastaselt oli ta oma meeskonnakaaslaste seas üks pikemaid. Täiskasvanuna oli ta 194 cm pikk, mis oli tema aja kohta jalgpalluri ja eriti väravavahi puhul ebatavaline.<ref name="ESBL">{{netiviide |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Evald_Tipner |pealkiri=Evald Tipner |väljaanne=Eesti spordi biograafiline leksikon |vaadatud=7. september 2026}}</ref> 1921. aastal liitus Tipner [[Tallinna VS Sport|Tallinna VS Spordiga]]. Tema esimene teadaolev kohtumine klubi esindusmeeskonnas toimus 2. oktoobril 1921, kui Eesti meistrivõistlustel alistati [[Pärnu Tervis]] 4:0.<ref name="Laane" /> Juba järgmisel hooajal kuulus ta Spordi meeskonda, mis võitis 1922. aasta Eesti meistrivõistlused. Finaalis alistati [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalev]] 4:2 ning seejärel kinnistus Tipner Spordi esiväravavahiks.<ref name="Laane" /> Tipneri tugevusteks peeti tema kasvu kõrval kiiret reaktsiooni, head positsioonivalikut ja võimet raskeid palle tõrjuda. 1920. aastate teisel poolel kujunes temast üks Eesti tuntumaid jalgpallureid. Rootsis hakati teda pärast seal peetud kohtumisi nimetama „kummikätega meheks“ ning Eestis kinnistus tema kohta nimetus „kuldväravavaht“.<ref name="Laane" /> Hiljem pälvis Tipner oma esituste eest korduvalt tunnustust ka välisajakirjanduses. Kuigi Tipner sai tuntuks eelkõige väravavahina, oli ta mitmekülgne sportlane. Jalgpallis mängis ta vajaduse korral ka väljakumängija ja ründajana ning tegeles jalgpalli kõrval [[jääpall]]i, [[jäähoki]] ja kergejõustikuga.<ref name="ESBL" /> Tema läbimurre Eesti jalgpalli paremikku toimus 1920. aastate esimesel poolel ning 1924. aastal arvati 18-aastane Tipner juba [[Eesti jalgpallikoondis]]e koosseisu [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängudeks]]. Olümpiaturniiril oli ta [[August Lass]]i varuväravavaht ega pääsenud väljakule.<ref>{{netiviide |url=https://www.olympedia.org/athletes/701247 |pealkiri=Evald Tipner |väljaanne=Olympedia |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Sama aasta 3. juunil tegi ta aga Colombes'is Iirimaa vastu oma debüüdi Eesti A-koondises.<ref name="Laane" /> == Klubikarjäär == Tipneri kogu klubikarjäär oli seotud [[Tallinna VS Sport|Tallinna VS Spordiga]], mille esindusmeeskonnas mängis ta 1920. aastate algusest kuni 1940. aastate alguseni. Jalgpalliajakirja ''Jalka'' andmetel kogunes talle Eesti meistrivõistlustel 112 mängu ja 18 väravat.<ref name="Jalka2009">„Tipner – puurivahtide hirm“. ''Jalka'', nr 6, 2009, lk 42.</ref> Tipner kujunes Spordi esiväravavahiks juba karjääri algusaastatel. 1922. aastal tuli ta klubiga esimest korda Eesti meistriks, kui finaalis alistati [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalev]] 4:2. Järgneva kümnendi jooksul oli Sport Eesti jalgpalli edukamaid klubisid ning Tipner selle põhiväravavaht. Temaga väravas võitis Sport Eesti meistritiitli veel 1924., 1925., 1927., 1929., 1931., 1932. ja 1933. aastal ehk Tipner tuli kokku kaheksakordseks Eesti meistriks.<ref name="EJL2012">{{netiviide |url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/eesti-karikas-kui-sild-kahe-vutiajastu-vahel-n3517 |pealkiri=Eesti karikas kui sild kahe vutiajastu vahel |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |aeg=26. aprill 2012 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> 1920. ja 1930. aastatel kohtus Sport arvukate välisklubidega ning Tipner pälvis neis mängudes korduvalt tähelepanu. Üks tuntumaid kohtumisi peeti 1931. aasta juulis, kui Sport alistas Tallinnas Austria klubi [[Wiener AC]] 3:1. WAC oli samal aastal jõudnud [[Mitropa karikas|Mitropa karika]] finaali ning selle väravas mängis Austria koondislane [[Rudolf Hiden]]. Eesti ajakirjandus tõstis võidu järel esile Tipneri tõrjeid.<ref>„Spordi hiigelwõit: wiinlased wõideti 3:1“. ''[[Päevaleht (1905)|Päewaleht]]'', 4. juuli 1931.</ref> Hiljem meenutati Hideni hinnangut, et Tipner oli selles kohtumises mänginud erakordselt hästi.<ref name="NoorteHaal">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/article/noortehaal/1947/07/21/22 |pealkiri=Evald Tipner |väljaanne=[[Noorte Hääl]] |aeg=21. juuli 1947 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> [[Fail:Estonia v. Finland 1934.jpg|pisi|Tipner Eesti koondise väravas mängus Soomega 1934. aastal]] Kuigi Tipneri põhikoht oli väravas, kasutas Sport teda ka väljakumängijana. Ta lõi väravaid nii mängust kui ka [[penalti]]test. Aastatel 1930–1935 realiseeris Tipner Eesti meistrivõistlustel neli penaltit.<ref name="Jalka2009" /> Alates 1936. aastast mängis ta aeg-ajalt ka ründajana. [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1936]] lõi ta [[Tallinna Jalgpalliklubi]] vastu kolm väravat, mis oli tema esimene [[kübaratrikk]] Eesti meistrivõistlustel.<ref name="Jalka2009" /> Ründajana oli Tipner eriti resultatiivne 1937/1938. aasta hooajal, mil ta lõi meistrivõistlustel seitse väravat.<ref name="Jalka2009" /> Tema kasutamine väljakumängijana eristas teda enamikust tolleaegsetest väravavahtidest ning Tipner kogus kogu karjääri jooksul arvestatava hulga väravaid ka väljaspool oma põhipositsiooni. 1930. aastate teisel poolel ei suutnud Sport enam Eesti meistritiitlit võita, kuid Tipner jäi klubi üheks keskseks mängijaks. Tema klubikarjääri üks viimaseid suuremaid saavutusi oli Eesti esimese jalgpalli karikavõistluse võit 1938. aastal. Võistluse rändauhinnaks pani Sport välja varem Eesti meistrivõistlustel kasutatud [[Eduard Saarepera]] karika.<ref name="EJL2012" /> Karikafinaalis kohtus Sport [[Tallinna Jalgpalliklubi]]ga. [[18. september|18. septembril]] [[1938]] [[Kadrioru staadion]]il peetud esimene finaal lõppes ka pärast lisaaega 1:1. Eesti Jalgpalli Liidu ajalookäsitluse järgi päästis Tipner Spordi selles kohtumises korduvalt vastaste väravavõimalustest.<ref name="EJL2012" /> Kuna esimene mäng võitjat ei selgitanud, toimus [[6. november|6. novembril]] korduskohtumine. Tipner oli Spordi meeskonna kapten. Tallinna Jalgpalliklubi läks 25. minutil [[Osvald Kastanja-Kastan]]i väravast juhtima, kuid [[Elmar Brenner]] viigistas neli minutit hiljem. Normaalaeg lõppes 1:1 ning lisaaja 97. minutil lõi Spordi võiduvärava Kleesmann. Sport võitis 2:1 ja tuli Eesti ajaloo esimeseks jalgpalli karikavõitjaks.<ref name="EJL2012" /><ref>„Eesti Karikas V. S. Spordile“. ''[[Päevaleht (1905)|Päewaleht]]'', 7. november 1938.</ref> Tipner jäi Spordile truuks kogu oma aktiivse klubikarjääri jooksul. Tema ajajärgul võitis klubi kaheksa Eesti meistritiitlit ja ühe Eesti karika ning kohtus regulaarselt ka Eestit külastanud Kesk- ja Põhja-Euroopa tugevamate klubidega. == Koondisekarjäär == Tipner kutsuti [[Eesti jalgpallikoondis]]se juba 1924. aastal. Ta kuulus Eesti koosseisu [[1924. aasta suveolümpiamängud]]el Pariisis, kuid oli seal [[August Lass]]i varuväravavaht ega pääsenud Eesti ainsas olümpiamängus väljakule.<ref name="Olympedia">{{netiviide |url=https://www.olympedia.org/athletes/701247 |pealkiri=Evald Tipner |väljaanne=Olympedia |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Eesti kaotas [[25. mai]]l Pariisis [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikidele]] 0:1 ja langes turniirilt välja.<ref name="koondisemangud">{{netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/koik-eesti-koondise-senised-maavoistlused-n634 |pealkiri=Kõik Eesti koondise senised maavõistlused |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Tipner tegi Eesti A-koondises debüüdi pärast olümpiaturniiri lõppu [[3. juuni]]l [[1924]] Colombes'is peetud maavõistluses [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaaga]]. Eesti kaotas kohtumise 1:3.<ref name="Laane" /><ref name="koondisemangud" /> Debüüdi ajal oli Tipner 18-aastane. 1920. aastate teisel poolel kujunes Tipner Eesti koondise põhiväravavahiks. Tema esimeste koondiseaastate hulka jäid muu hulgas 1925. aasta 0:0 viik [[Poola jalgpallikoondis|Poolaga]], 1926. aasta 1:0 võit [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] üle ning 1927. aasta 5:0 võit [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] üle.<ref name="koondisemangud" /> Tipner osales Eesti koondisega korduvalt [[Balti turniir]]il. 1929. aasta turniiril Riias viigistas Eesti Lätiga 2:2 ning võitis Leedut 5:2, millest piisas turniiri võitmiseks. See oli Tipneri esimene Balti turniiri esikoht.<ref name="koondisemangud" /> 1931. aastal peeti Balti turniir Tallinnas. Eesti alistas Leedu 2:0 ja Läti 3:1 ning võitis taas turniiri. Mõlemas mängus kaitses Eesti väravat Tipner.<ref name="koondisemangud" /> Kolmanda Balti turniiri võidu saavutas ta Eesti koondisega 1938. aastal, kui Tallinnas alistati Leedu 3:1 ja viigistati Lätiga 1:1.<ref name="koondisemangud" /> Kokku tuli Tipner Eesti koondisega Balti turniiri võitjaks 1929., 1931. ja 1938. aastal.<ref name="EJL2012" /> === Maailmameistrivõistluste valikmängud === Tipner osales ka Eesti esimestes [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] valikmängudes. [[11. juuni]]l [[1933]] kohtus Eesti Stockholmis [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsiga]] [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste kvalifikatsioon|1934. aasta maailmameistrivõistluste valiksarjas]]. Rootsi võitis 6:2. Kohtumise seitsmendal minutil sündinud värav oli ühtlasi maailmameistrivõistluste valikturniiride ajaloo esimene värav ning läks Tipneri omaväravana ajalukku.<ref name="MM1933">{{netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/90-aastat-tagasi-tegi-eesti-koondis-maailma-jalgpallis-ajalugu-n21599 |pealkiri=90 aastat tagasi tegi Eesti koondis maailma jalgpallis ajalugu |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |aeg=11. juuni 2023 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste kvalifikatsioon|1938. aasta maailmameistrivõistluste valiksarjas]] mängis Tipner kõigis Eesti kolmes kohtumises. [[20. juuni]]l [[1937]] kaotas Eesti Stockholmis Rootsile 2:7, kuid [[19. august]]il võitis Turus Soomet 1:0. See oli Eesti esimene võit maailmameistrivõistluste valikturniiril.<ref name="koondisemangud" /> Valiksarja viimases kohtumises [[29. august]]il kaotas Eesti Königsbergis [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]] 1:4.<ref name="koondisemangud" /> 1930. aastatel kuulus Tipner järjepidevalt Eesti koondise põhikoosseisu. Tema ajal kohtus Eesti lisaks Balti riikidele ja Põhjamaadele muu hulgas Saksamaa, Ungari ja Rumeenia koondisega. [[14. juuli]]l [[1937]] oli Tipner väravas, kui Eesti alistas Tallinnas Rumeenia 2:1.<ref name="koondisemangud" /> Aastatel 1924–1939 esindas Tipner Eesti A-koondist kokku 66 korda ega löönud koondises väravaid.<ref name="internatsionaalid">{{netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/koik-eesti-internatsionaalid-n633 |pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |aeg=29. detsember 2014 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Ta oli Eesti esimese iseseisvusaja enim koondisemänge pidanud jalgpallur.<ref name="internatsionaalid" /> Tipneri viimane koondisemäng toimus [[27. juuli]]l [[1939]] Riias Läti vastu. Kohtumine lõppes 3:3; Eesti juhtis mängu vahepeal 3:1.<ref name="ESBL" /><ref name="koondisemangud" /> Sellega lõppes Tipneri enam kui 15 aastat kestnud koondisekarjäär. == Teised spordialad == Lisaks jalgpallile tegeles Tipner kõrgel tasemel [[jääpall]]i ja [[kergejõustik]]uga ning kuulus Eesti esimeste [[jäähoki]]mängijate hulka.<ref name="ESBL" /><ref name="Laane" /> Tema mitmekülgsus oli sõdadevahelisele Eesti spordile iseloomulik: mitmed jalgpallurid tegelesid talvel jääpalliga ning võistlesid ka kergejõustikus. === Jääpall === Jääpallis oli Tipner erinevalt jalgpallist eelkõige resultatiivne väljakumängija. Aastatel 1927–1934 esindas ta [[Eesti jääpallikoondis]]t seitsmes kohtumises ja lõi üheksa väravat.<ref name="Jalka2009" /> Klubitasandil kuulus ta ka jääpallis [[Tallinna VS Sport|Tallinna VS Spordi]] edukasse meeskonda. Tipner tuli jääpallis seitse korda Eesti meistriks – 1924., 1928., 1929., 1930., 1931., 1932. ja 1935. aastal.<ref name="Jalka2009" /> Seega kuulus ta nii jalgpallis kui ka jääpallis 1920. ja 1930. aastate Eesti edukamate mängijate hulka. === Jäähoki === Tipner osales ka Eesti jäähoki ajaloo ühes esimeses kohtumises. [[7. veebruar]]il [[1932]] mängis Tallinn Riias pärast Riia ja Tallinna jääpallimatši Läti meistri Riia Unioni vastu jäähokit. Eesti Jäähokiliit loeb seda kohtumist Eesti jäähoki alguseks.<ref name="hokialgus">{{netiviide |url=https://www.eestihoki.ee/liigad/eesti-jaahoki-tahistab-tana-90-sunnipaeva |pealkiri=Eesti jäähoki tähistab täna 90. sünnipäeva |väljaanne=Eesti Jäähokiliit |aeg=7. veebruar 2022 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Enamik Tallinna mängijatest puutus jäähokiga selles kohtumises esimest korda kokku. Läti meister võitis 2 × 15 minutit kestnud mängu 6:0. Tallinna meeskonda kuulusid teiste seas Tipner, [[Friedrich Karm]] ja [[Karl-Rudolf Sillak]].<ref name="hokialgus" /> Nädal hiljem, 14. veebruaril, peeti Tallinnas Kalevi väljakul esimene jäähokikohtumine Eestis.<ref name="hokialgus" /> === Kergejõustik === Tipner võistles ka [[kergejõustik]]us, kus tema tugevamate alade hulka kuulus [[kolmikhüpe]]. 1926. aasta Eesti meistrivõistlustel võitis ta kolmikhüppes hõbemedali tulemusega 13,25 meetrit. Aasta hiljem tuli ta samal alal 13,31 meetriga pronksmedalile.<ref name="EKJLkolmik">{{netiviide |url=https://www.ekjl.ee/wp-content/uploads/2023/11/EMVesikolmikud2023.pdf |pealkiri=Eesti meistrivõistluste kolm paremat |väljaanne=Eesti Kergejõustikuliit |vaadatud=7. september 2026}}</ref> 1927. aastal saavutas Tipner kolmikhüppes isikliku tippmargi 13,68 meetrit. Selle tulemusega kuulus ta Eesti 1921.–1930. aasta kümnendi paremate kolmikhüppajate hulka.<ref name="kolmikhype">{{netiviide |url=https://www.kergejoustik.ee/ruby3/kuemnendite-edetabelid/4660-meeste-kolmikhuepe |pealkiri=Meeste kolmikhüpe |väljaanne=Eesti Kergejõustikuliit |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Tipner võistles ka teistel kergejõustikualadel. Kaitseväe spordivõistlustel saavutas ta häid tulemusi muu hulgas kettaheites, kõrgushüppes, kolmikhüppes ja tõkkejooksus. Ühel sellisel võistlusel heitis ta ketast 37,44 meetrit, mis märgiti uueks kaitseväe rekordiks, ning võitis samuti kõrgushüppe ja kolmikhüppe.<ref>{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/128551 |pealkiri=Üleriiklikud kaitseväe spordivõistlused |väljaanne=[[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Tipneri tulemused mitmel spordialal näitavad, et tema sportlik tegevus ei piirdunud jalgpalliga: ta jõudis Eesti meistrivõistluste medaliteni kergejõustikus, tuli seitsmekordseks Eesti meistriks jääpallis ning osales Eesti jäähoki kujunemisloos. == Surm == Evald Tipner suri [[18. juuli]]l [[1947]] Tallinnas 41-aastaselt. Kolm päeva hiljem ilmunud ajalehe ''[[Noorte Hääl]]'' järelehüüde järgi oli surma põhjuseks pikk ja raske haigus; haiguse täpsemat diagnoosi järelehüüdes ei nimetatud.<ref name="NoorteHaal">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/article/noortehaal/1947/07/21/22 |pealkiri=Evald Tipner |väljaanne=[[Noorte Hääl]] |aeg=21. juuli 1947 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> ''Noorte Hääl'' nimetas Tipnerit oma põlvkonna üheks populaarsemaks Eesti sportlaseks ning rõhutas, et tema tuntus ei piirdunud Eestiga. Järelehüüdes märgiti, et tema väravavahitööd oli hinnatud muu hulgas Pariisis ja Stockholmis ning teistes Euroopa linnades.<ref name="NoorteHaal" /> Ajaleht meenutas ka [[1931]]. aastal Tallinnas peetud [[Tallinna VS Sport|Tallinna Spordi]] ja Viini [[Wiener AC]] kohtumist. WAC-i väravavaht [[Rudolf Hiden]], keda peeti tollal Euroopa paremikku kuuluvaks väravavahiks, oli Tipneri esitust pärast mängu kõrgelt hinnanud. Järelehüüdes kasutati seda meenutust Tipneri rahvusvahelise maine iseloomustamiseks.<ref name="NoorteHaal" /> Tipneri surma ajaks oli tema viimasest mängust [[Eesti jalgpallikoondis]]es möödunud kaheksa aastat. Koondisekarjääri jooksul oli ta mänginud Eesti eest 66 A-maavõistlust ning püsinud sõjaeelse Eesti enim koondisemänge pidanud jalgpallurina.<ref name="internatsionaalid" /> Evald Tipner on maetud Tallinna [[Liiva kalmistu]]le.<ref name="ESBL" /> == Pärand ja tunnustus == Tipneri 66 mängu [[Eesti jalgpallikoondis]]es oli Eesti esimese iseseisvusaja rekord. Sõjaeelsetest Eesti koondislastest järgnes talle [[Eugen Einman]] 64 ja [[Eduard Ellmann-Eelma]] 60 mänguga.<ref name="internatsionaalid">{{netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/koik-eesti-internatsionaalid-n633 |pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |aeg=29. detsember 2014 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Tipneri koondisemängude arv jäi Eesti jalgpalliajaloos üheks sõjaeelse perioodi silmapaistvamaks statistikasaavutuseks. Tipneri elu ja sportlaskarjääri käsitleb Tiit Lääne 2005. aastal ilmunud raamat ''Magnetkätega mees. Eesti kuldväravavahi Evald Tipneri lugu''. 2019. aastal märkis ajakiri ''[[Jalka (ajakiri)|Jalka]]'', et Tipner oli üks vähestest Eesti jalgpalluritest, kellest oli selleks ajaks ilmunud eraldi raamat.<ref name="Jalka2019">{{netiviide |url=https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalka-eesti-jalgpall-110-koigi-aegade-a-ja-b-koondis-n16018 |pealkiri=JALKA {{!}} Eesti jalgpall 110 {{!}} Kõigi aegade A- ja B-koondis |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |aeg=22. juuli 2019 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> 2012. aastal andis [[Eesti Jalgpalli Liit]] Eesti meeste karikavõistlustele uue trofee, mis nimetati Tipneri järgi '''[[Evald Tipneri karikas|Evald Tipneri karikaks]]'''.<ref name="EJL2012">{{netiviide |url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/eesti-karikas-kui-sild-kahe-vutiajastu-vahel-n3517 |pealkiri=Eesti karikas kui sild kahe vutiajastu vahel |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |aeg=26. aprill 2012 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Tipneri nime valikut seostati tema rolliga Eesti esimeste karikavõistluste ajaloos: ta oli 1938. aastal esimese Eesti karikavõitja [[Tallinna VS Sport|Tallinna Spordi]] väravavaht ja kapten ning paistis mõlemas finaalkohtumises silma oluliste tõrjetega.<ref name="Tipnerikarikas2024">{{netiviide |url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/klubijalgpalli-pidupaev-miks-kannab-eesti-karikas-evald-tipneri-n23065 |pealkiri=Klubijalgpalli pidupäev {{!}} Miks kannab Eesti karikas Evald Tipneri nime? |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |aeg=23. mai 2024 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> 2013. aastal valmistatud Tipneri karikas on 53 sentimeetrit kõrge ning selle kujunduses on kasutatud Eesti Jalgpalli Liidu sõjaeelsest embleemist inspireeritud motiivi.<ref>{{netiviide |url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/evald-tipneri-karikas-on-koigile-huvilistele-vaatamiseks-viru-sportlandis-n3625 |pealkiri=Evald Tipneri karikas on kõigile huvilistele vaatamiseks Viru Sportlandis |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |aeg=23. mai 2012 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Eesti Jalgpalli Liit kasutab võistluse nimena '''Evald Tipneri karikavõistlused'''.<ref>{{netiviide |url=https://jalgpall.ee/ejl/sumbolid |pealkiri=Sümbolid |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=7. september 2026}}</ref> 2014. aastal, Eesti jalgpalli 110. aastapäeva puhul, koostas ''Jalka'' koostöös spordiajaloolase [[Tiit Lääne]]ga Eesti jalgpalli kõigi aegade sümboolsed A- ja B-koondised. Tipner valiti kõigi aegade A-koondise väravavahiks. Samas avaldatud Eesti kõigi aegade 11 parema jalgpalluri pingereas paigutati ta kolmandale kohale [[Mart Poom]]i ja [[Ragnar Klavan]]i järel. Kümme aastat varem koostatud pingereas oli Tipner olnud teisel kohal.<ref name="Jalka2019" /> 2015. aastal valiti Tipner vastloodud [[Eesti Spordi Kuulsuste Hall]]i 50 avaliikme hulka.<ref name="kuulsustehall">{{netiviide |url=https://spordimuuseum.ee/kulastajale/eesti-spordi-kuulsuste-hall |pealkiri=Eesti Spordi Kuulsuste Hall |väljaanne=Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Kuulsuste halli liikmetele on [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum]]is pühendatud personaalsed väljapanekud, mis hõlmavad autahvlit, videolugu ja ülevaadet sportlase elust ning saavutustest.<ref name="kuulsustehall" /> 2016. aastal arvas [[Eesti Rahvusringhääling]] Tipneri loo Eesti spordisajandi saja olulisema spordiloo hulka, käsitledes teda koos Mart Poomiga Eesti eri ajastute silmapaistvate väravavahtidena.<ref>{{netiviide |url=https://sport.err.ee/1609144913/100-spordihetke-jalgpallurid-evald-tipner-ja-mart-poom |pealkiri=100 spordihetke {{!}} Jalgpallurid Evald Tipner ja Mart Poom |väljaanne=[[ERR Sport]] |aeg=26. oktoober 2023 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> == Saavutused == === Jalgpall === '''[[Tallinna VS Sport]]''' * Eesti meister (8): 1922, 1924, 1925, 1927, 1929, 1931, 1932, 1933 * Eesti karikavõitja: 1938<ref name="EJL2012" /> '''[[Eesti jalgpallikoondis]]''' * [[Balti turniir]]i võitja (3): 1929, 1931, 1938 === Jääpall === '''[[Tallinna VS Sport]]''' * Eesti meister (7): 1924, 1928, 1929, 1930, 1931, 1932, 1935<ref name="Jalka2009" /> === Kergejõustik === '''Eesti meistrivõistlused''' * [[Kolmikhüpe|kolmikhüppe]] hõbemedal: 1926 – 13,25 m * kolmikhüppe pronksmedal: 1927 – 13,31 m<ref name="EKJLkolmik" /> === Isiklik tunnustus === * Eesti jalgpalli kõigi aegade sümboolse A-koondise väravavaht ajakirja ''[[Jalka (ajakiri)|Jalka]]'' 2019. aasta valikus * Eesti kõigi aegade jalgpallurite pingerea 3. koht ajakirja ''Jalka'' 2019. aasta valikus<ref name="Jalka2019" /> * [[Eesti Spordi Kuulsuste Hall]]i avaliige, 2020<ref name="kuulsustehall" /> * Eesti meeste karikavõistluste trofee kannab 2012. aastast nime [[Evald Tipneri karikas]].<ref name="EJL2012" /> == Vaata ka == * [[Evald Tipneri karikas]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] * [[Tallinna VS Sport]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Tiit Lääne. ''Magnetkätega mees. Eesti kuldväravavahi Evald Tipneri lugu''. Põltsamaa: Tiit Lääne, 2005. 243 lk. * Indrek Schwede. ''Eesti jalgpalli ajalugu. I osa''. 2022. == Välislingid == * {{ESBL|Evald_Tipner}} * {{FIFA|58982}} {{JÄRJESTA:Tipner, Evald}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jääpallurid]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1947]] 7q3ke9cf4d82ey00qti90v57o47lm0m 0 102992 7230692 2388145 2026-09-08T05:56:04Z Estopedist1 278 kustutada 7230692 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Vaata arutelu}} '''[[Paavst]] [[Aleksander VI]]''' on käsitletud teadustöödes ja [[ilukirjandus]]es. ==Ilukirjanduslikud teosed== *[[Barnabe Barnes]]: ''''The Devil's Charter. A Tragedy Containing the life and Death of Pope Alexander the Sixth''''. 1607 (hilisem trükk New York, 1999). *[[Jeanne Kalogridis]]: ''''The Borgia Bride''''. 2005. *[[Gregory Maguire]]: ''''Mirror Mirror''''. 2003. *[[Milo Manara]], [[Alejandro Jodorowsky]]: ''''Borgia''''. 2004-2008. *[[Mario Puzo]]: ''''The Family''''. 2001. *[[Robert Rankin]]: ''''The Antipope''''. 1981. *[[Javier Sierra]]: ''''La Cena Secreta''''. 2006. [[Inglise keel]]es: ''''The Secret Supper''''. ==Teadusteosed== *[[Alessandro Ademollo]]: ''''Alessandro VI, Giulio II e Leone X nel carnevale di Roma. Documenti inediti (1499-1520)''''. Roma, 1967. *Anonüümne autor: ''''One link in the chain of Apostolic Succession or, The crimes of Alexander Borgia''''. Boston, [[1854]]. *Apostles of Infinite Love: ''''Jerome Savanarola, Victim of the Borgia Pope''''. Saint Jovite, [[1991]]. *[[Miquel Batllori Munné]]: ''''Alejandro VI y la Casa Real de Aragón''''. Madrid, 1958. *[[Michael de la Bedoyere]]: ''''The Meddlesome Friar [and the Wayward Pope]: The Story of the conflict between Savonarola and Alexander VI''''. London, [[1957]]. *[[John Bond]]: ''''In the Pillory. The Tale of the Borgia Pope''''. Washington DC, [[1927]]. *[[Armand Boni]]: ''''Zondvloed over Italië. Historisch Duet Borgia-Savonarola 1492-1498''''. Hasselt, [[1977]]. *[[Sarah Bower]]: ''''Das Siegel der Borgia''''. Augsburg, 2009. *Du Boulay: ''''Vies des Papes Alexandre VI et Leon X''''. Paris, [[1758]]. *[[Joachim Brambach]]: ''''Die Borgia. Faszination einer machtbesessenen Renaissance-Familie''''. München, 1988. *[[Marcel Brion]]: ''''Les Borgia. Le pape et le prince''''. Paris, 1979. *[[Moritz Brosch]]: ''''Alexander VI. und seine Söhne''''. Wien, 1889. *[[Émile Brouette]]: ''''Les "Libri annatarum" pour les pontificats d'Eugène IV à Alexandre VI: Pontificats d'Innocent VIII et d'Alexandre VI (1484-1503)''''. Roma, Paris, 1963. *[[Johann Burchard]], (toimetaja Geoffrey Parker): ''''At the Court of the Borgia, being an Account of the Reign of Pope Alexander VI, written by his Master of Ceremonies Johann Burchard''''. London, [[1963]]. *Johann Burchard: ''''Dans le Secret des Borgia, Journal du cérémoniaire du Vatican (1492 – 1503)''''. Paris, [[2003]]. *[[Davide Canfora]], [[Maria Chiabò]], [[Mauro De Nihilo]]: ''''Principato ecclesiastico e riuso dei classici: gli umanisti e Alessandro VI''''. Roma, 2002. *[[Jean-Baptiste Honoré Raymond Capefigue]]: ''''Église pendant les quatre derniers siècles''''. 1854. *[[Eric Russell Chamberlin]]: ''''The Fall of the House of Borgia''''. London, 1974. *Chantrel: ''''Le Pape Alexandre VI''''. Paris, [[1864]]. *[[Maria Chiabò]]: ''''Roma di fronte all'Europa al tempo di Alessandro VI''''. Roma, 2002. *Maria Chiabò: ''''Alessandro VI dal Mediterraneo all'Atlantico''''. Roma, 2004. *[[Ivan Cloulas]]: ''''I Borgia''''. Roma, 1988. *[[Mandell Creighton]]: ''''History of the Papacy''''. London, [[1897]]. *[[Henri-François Delaborde]]: ''''L’Expédition de Charles VIII en Italie. Histoire diplomatique en militaire''''. Paris, [[1888]]. *[[Kurt Delbrück]]: ''''Papst Alexander VI. und Savonarola: ein Sitten- roman aus der Renaissance''''. Halle, [[1921]]. *''''Església Catòlica, Papa (1492-1503: Alexandre VI)''''. Valéncia, 2001. *[[Álvaro Fernández de Córdova]]: ''''Relaciones político-eclesiásticas de Alejandro VI y los Reyes Católicos (1492-1503)''''. Roma, 2004. *[[Orestes Ferrara]]: ''''The Borgia Pope: Alexander the Sixth''''. New York, [[1940]]. *[[Martino Ferrari]]: ''''Histoire Amoureuse des Papes: Le Pape Borgia''''. Paris, 1940. *[[Carla Frova]], [[Maria Grazia Nico Ottaviani]]: ''''Alessandro VI e lo Stato della Chiesa''''. Roma, 2003. *[[Louis Gastine]]: ''''Nuits d'orgies au Vatican 1450-1503. Les femmes du pape Borgia ''''. Paris, 1940. *[[Émile Gebhart]]: ''''Moines et Papes. Essais de psychologie historique.''''Paris, [[1896]]. *[[Ludwig Geiger]]: ''''Alexander VI. und sein Hof. Nach dem Tagebuch seines Zeremonienmeisters Burcardus''''. Stuttgart, 1920. *[[Roberto Gervaso]]: ''''I Borgia''''. Milano, 1976. *[[Alexander Gordon]]: ''''The lives of Pope Alexander VI and his son Cæsar Borgia''''. 1844. *[[Ferdinand Gregorovius]]: ''''Geschichte der Stadt Rom''''. Stuttgart, [[1881]]. *Ferdinand Gregorovius: ''''Lucrezia Borgia''''. Stuttgart, [[1874]]. *Ferdinand Gregorovius: ''''Papst Alexander VI. und seine Zeit''''. Berlin, [[1942]]. *[[Ernst Hammer]]: ''''Savonarola, Trauerspiel in fünf Aufzügen und einem Vorspiel "Die Borgias"''''. Wiesbaden, [[1899]]. *[[Joseph Hergenröther]]: ''''Kirchengeschichte''''. Freiburg, 1876-1902. *[[Philip J. Jacks]]: ''''Alexander VI's Ceiling for S. Maria Maggiore in Rome,'''' (Einzelheft aus: Römisches Jahrbuch Band 22). Tübingen, 1985. *[[Pierre Jobit]]: ''''Alexandre VI''''. Paris, 1967. *M. Johnson: ''''Casa Borgia''''. Roma, 1982. *[[Andrea Leonetti]]: ''''Papa Alessandro VI secondo documenti e carteggi del tempo''''. Bologna, 1880. *[[Andrew George Little]]: ''''Introduction of the Observant Friars into England: a bull of Alexander VI''''. London, 1941. *[[Walter Löhde]]: ''''Der Papst amüsiert sich''''. München, [[1939]]. *[[Julien Luchaire]]: ''''L' Église et le seizième siècle d'Alexandre Borgia à Sixte-Quint''''. Paris, [[1904]]. *[[Jean Lucas-Dubreton]]: ''''Les Borgia''''. Paris, 1962. *[[Torgil Magnuson]]: ''''Alexander VI, Påven Borgia''''. Stockholm, [[1970]]. *[[Arnold Harris Mathew]]: ''''The Life and Times of Rodrigo Borgia (Pope Alexander VI) ''''. New York, [[1872]]. *[[Mario Menotti]]: ''''Documenti Inediti Sulla Famiglia e la Corte di Alessandro VI (1st edition, no. 76) ''''. Roma, [[1917]]. *[[Massimo Miglio]]: ''''La Roma d'Alessandro VI di fronte all'Europa''''. Roma, 2001. *[[Joan Francesc Mira]]: ''''Borja Papa''''. Barcelona, [[2002]]. *[[Eugene Müntz]]: ''''Les arts á la cour des papes Innocent VIII, Alexandre VI, Pie III (1484 – 1503). Recueil de documents inedits ou peu connus''''. Paris, [[1898]]. *[[Valentin Nemec]]:'''' Papst Alexander VI''''. Kessinger Publishing, 2010. *[[Marie-Joseph Ollivier]]: ''''Le Pape Alexandre VI et les Borgia.'''' Paris, 1870. *[[Elias Olmos y Canalda]]: ''''Reivindicación de Alejandro VI (el Papa Borja)''''. Valencia, 1954. *[[Ignazio dell' Oro]]: ''''Papa Alessandro VI''''. Milano, 1939. *[[Oskar Panizza]]: ''''Das Liebeskonzil, Eine Himmelstragödie in fünf Aufzügen''''. München, [[1997]]. *[[Pio Paschini]]: ''''Leonello Chieregato, nunzio d'Innocenzo VIII e di Alessandro VI''''. Roma, 1935. *[[Ludwig von Pastor|Ludwig Freiherr von Pastor]]: ''''Geschichte der Päpste im Zeitalter der Renaissance von der Wahl Innozenz' VIII. Bis zum Tode Julius' II. 1484-1513. Erste Abteilung Innozenz VIII. Und Alexander VI. III.1''''. Freiburg im Breisgau, [[1924]]. *[[Sabine Poeschel]]: ''''Alexander Maximus. Das Bildprogramm des Appartamento Borgia im Vatikan''''. Weimar, [[1999]]. *[[Giuseppe Portigliotti]], [[Nina Knoblich]]: ''''Die Familie Borgias. Alexander VI., Cäsar, Lukrezia''''. Stuttgart, 1923. *[[Leopold von Ranke]]: ''''Die römischen Päpste in den letzen vier Jahrhunderten''''. [[1834]]–[[1836]]. *[[Friedrich G. von Rechenberg]]: ''''Alexander Borgia und der Mönch. Savonarolas Kampf mit dem Papsttum''''. Basel, [[1948]]. *[[Kurt Reichenberger]], [[Theo Reichenberger]]: ''''Der Borgiapapst Alexander VI – Monster oder Märtyrer?'''' Kassel: Edition Reichenberger, 2003; ISBN 3-935004-68-0 *[[Volker Reinhardt]]: ''''Der unheimliche Papst. Alexander VI. Borgia 1431 - 1503''''. München, 2005. [[Eesti keel]]es: ''''Aleksander VI Borgia: deemonlik paavst: [1430(1431)-1503] ''''/ Volker Reinhardt; saksa keelest tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Tallinn: Kunst, 2006. [ISBN 978-9949-407-85-9] *[[Jacques Robichon]]: ''''Los Borgia. La trinité maudite''''. Paris, 1988. *[[Emmanuel Pierre Rodocanachi]]: ''''Histoire de Rome: Une cour princière au vatican pendant la Renaissance. Sixte IV, Innocent VIII, Alexandre VI Borgia (1471-1503)''''. Paris, 1925. *[[Frederick Rolfe]]: ''''Chronicles of the House of Borgia''''. [[1901]]. *[[Peter De Roo]]: ''''Material for a history of Pope Alexander VI, his relatives, and his time''''. [[1924]]. *[[William Roscoe]]: ''''Life of Leo the Tenth''''. Liverpool, [[1805]]. *[[Adalbert Roth]]: ''''Das Weihnachtsmissale der Päpste – feierlicher Mittelpunkt der Christnacht im Petersdom''''. Belser Verlag, Stuttgart, [[1998]]. *[[Alvaro Ruggeri]]: ''''Alessandro VI Borgia: Con ampi ragguagli sulla vita di Lucrezia docile strumento e vittima dei disegni politici del padre e del fratello Cesare''''. Roma, 2003. *[[Angel Sánchez de la Torre]], [[Vicente Castell Maiques]], [[Mariano Peset]]: ''''Alejandro VI - Papa Valenciano''''. Valencia, 1994. *[[Giacinto Arturo Scaltriti]]: ''''L'ultimo Savonarola. Esame giuridico-teologico del Carteggio (brevi e lettere) intercorso tra papa Alessandro VI e il frate Girolamo Savonarola''''. Roma, 1976. *Giacinto Arturo Scaltriti: ''''Luci ed ombre del '400. San Francesco di Paola, Alessandro VI papa Borgia, Fra Girolamo Savonarola. Saggio Politico Religioso''''. Napoli, 1983. *[[Joseph Schnitzer]]: ''''Peter Delfin, General des Camaldulenserordens (1444 - 1525). Ein Beitrag zur Geschichte der Kirchenreform Alexander VI. und Savonarolas''''. München, [[1926]]. *Joseph Schnitzer: ''''Der Tod Alexanders VI''''. München, [[1929]]. *[[Elisabeth Schraut]]: ''''Die Renaissancefamilie Borgia. Geschichte und Legende''''. Sigmaringen, 1992. *[[Susanne Schüller-Piroli]]: ''''Die Borgia-Päpste Kalixt III. und Alexander VI''''. Wien, 1979 *Susanne Schüller-Piroli: ''''Die Borgia-Dynastie. Legende und Geschichte''''. München: Oldenburg, 1982 *[[Desmond Seward]]: ''''The burning of the Vanities. Savonarola and the Borgia Pope''''. Stroud, UK 2006. *[[Ludovico Silvani]]: ''''I Borgia''''. Milano, 1972. *[[Giovanni Soranzo]]: ''''Studi intorno a papa Alessandro VI''''. Milano, 1950. *Giovanni Soranzo: ''''Il tempo di Alessandro VI papa e di fra Girolamo Savonarola''''. Milano, 1960. *[[Erich Staedler]]: ''''Versus occidentem et meridiem: Urkundliches zur geographischen Terminologie des Westindienedikts Alexanders VI. vom 4. Mai 1493''''. Gotha, 1937. *[[Winfried Stelzer]]: ''''König Maximilian I. und die römische Kurie vom Tod Papst Alexanders VI. bis zur Kaiserproklamation zu Trient (1503-1508)''''. Graz, 1967. *[[Joseph Stolzing]]: ''''Gekrönte Häupter. Zur Naturgeschichte des Absolutismus. 3. Papst Alexander VI''''. Berlin, [[1938]]. *[[David Sweetman]]: ''''The Borgias''''. Hove, 1976. *[[Jonathan P. Zorich]]: ''''Alexander VI: Renaissance pope''''. 1996. *[[Lorenzo Tacchella]]: ''''Alessandro VI e la nunziatura in Spagna di Francisco des Prats (1492-1503)''''. Genova, 1994. *[[Theun de Vries]]: ''''Het motet voor de kardinaal ''''. Amsterdam, [[1962]]. *[[Luis Weckman]]: ''''Los Bulas Alejandrinas de 1493, y la teoría política del papado medieval''''. México, 1949. *[[Clement Wood]]: ''''Pope Alexander VI and His Loves ''''. Girard, Kansas. 1925. ==Artiklid== *[[Gerolamo d'Adda]]: ''''Canti storici popolari italiani. I. La morte di papa Alessandro VI''''. "Archivio storico lombardo" 2, 1875: 10-29. *[[Anselmo María Albareda]]: ''''Il vescovo di Barcellona Pietro Garsias bibliotecario della Vaticana sotto Alessandro VI''''. "La bibliofilia" 60, 1958: 1-18. *[[Cebrià Baraut]]: ''''El papa Alexandre VI i el montestir de Santa Maria de Monserrat''''. "Studia monastica" 36, 1994: 41-67. *[[Paul Maria Baumgarten]]: ''''Um den Tod Alexanders VI''''. "Historisches Jahrbuch" 50, 1930: 109-113. *[[Ernesto Bernareggi]]: ''''Il ritratto monetale di Alessandro VI Borgia''''. "Numisma" 27, 1977: 59-64. *[[Antoni Borrás i Feliu]]: ''''Cartes d'Alexandre VI conservades a l'Arxiu del Palau de Barcelona''''. "Analecta Sacra Tarraconensia", 46, 1973: 278-323. *[[Moritz Brosch]]: ''''Machiavelli, Cäsar Borgia und Alexander VI''''. "Zeitschrift für Kirchengeschichte" 23, 1902: 525. *[[Émile Brouette]]: ''''Les clercs "mensiers" de la Chambre apostolique sous le pontificat d'Innocent VIII et d'Alexandre VI (1484-1503)''''. "Économies et sociétés au Moyen Âge. Mélanges offerts à Edouard Perroy". Paris, 1973: 581-587. *[[Arnaldo Bruschi]]: ''''L'architettura a Roma al tempo di Alessandro VI: Antonio da Sangallo il Vecchio, Bramante e l'antico (autunno 1499-autunno 1503)''''. "Bollettino d'Arte", 29, 1985: 67-90. *[[Miguel Llop Catalá]]: ''''Los papas valencianos: Calixto III y Alexandro VI''''. "Anales Valentinos", 8, 1982: 229-264. *[[Léone Celier]]: ''''Alexandre VI et ses enfants en 1493''''. "Mélanges d'archeologie et d'histoire" 26, 1906: 319-334. *Léone Celier: ''''Alexandre VI et la Réforme de l'Église ''''. "Mélanges d'archeologie et d'histoire" 27, 1907: 65-124. *R. Dal Re: ''''Discorso critico sui Borgia con l'aggiunta di documenti inediti relativi al Pontificato di Alessandro VI''''. "Archivio della Società Romana di storia patria" 4 (1880-1881): 77-146. *[[Henri-François Delaborde]]: ''''Un épisode des rapports d'Alexandre VI avec Charles VIII. La bulle pontificale trouvée sur le champ de bataille de Fornoue''''. "Bibliothèque de l'Ecole des Chartes" 47, 1886: 512-524. *[[Maria Cristina Dorati da Empoli]]: ''''I lettori dello Studio e i maestri di grammatica a Roma da Sisto IV a Alessandro VI''''. "Rassegna degli Archivi di Stato" 40, 1980: 98-147. *[[Rafael de Fantoni Benedí]]: ''''V Centenario de la muerte del Papa Alejandro VI (1503-2003)''''. "Hidalguía" 52, 2004: 109-112. *[[Bernardino Feliciangeli]]: ''''Le proposte per la guerra contro i Turchi presentate da Stefano Taleazzi vescovo di Torcello a papa Alessandro VI''''. "Archivio della Società Romana di storia patria" 40, 1917: 5-64. *[[Álvaro Fernández de Córdova Miralles]]: ''''Relaciones político-eclesiásticas de Alejandro VI y los Reyes Católicos (1492-1503)''''. "Anuario de historia de la Iglesia" 14, 2005: 447-453. *[[Ricardo García-Villoslada]]: ''''Sentido de la conquista y evangelización de América, según las bulas de Alejandro VI (1493)''''. "Anthologica Annua", 24-25, 1977-1978: 381-452. *[[Émile Gebhart]]: ''''Un problème de Morale et d'Histoire (Les Borgia) ''''. "Revue des deux mondes" 84, 1887: 889-919. *[[Francesco Giorgi]]: ''''Roderigo Borgia (poi Alessandro VI) allo Studio di Bologna''''. "Atti e memorie (Romagna)" 8, 1889-1890: 159-195. *[[Theodor Hagen]]: ''''Zum Diarium Burchard's aus dem Pontificate Innocenz' VIII. und Alexanders VI''''. "Zeitschrift für katholische Theologie" 10, 1886: 196-204. *[[Heinrich Heidenheimer]]: ''''Die Korrespondenz Sultan Bajazet's II. Mit Papst Alexander VI''''. "Zeitschrift für Kirchengeschichte" V. 1882: 511-573. *[[Marion Hermann-Röttgen]]: ''''Alessandro VI Borgia e l'umanesimo: crisi, conflitti e conseguenze''''. S. Colonna, "Roma nella svolta tra Quattro e Cinquecento". Roma, 2004: 261-268. *[[Jocelyn Nigel Hillgarth]]: ''''The Image of Alexander VI and Cesare Borgia in the Sixteenth and Seventeenth Centuries''''. "Journal of the Warburg and Courtauld Institutes", 59, 1996: 119-129. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Claudia LaMalfa]]: ''''Alessandro VI, Pinturicchio e il gusto antiquariale negli affreschi dell'Appartamento Borgia''''. F. Alazard, F. La Brasca, "La papauté à la Renaissance". Paris 2007: 367-382. *[[Zeffirino Lazzeri]]: ''''Duae Bullae ineditae Alexandri IV et addenda quaedam circa controversiam inter Fratres Minores et Sorores S. Clarae''''. "Archivum franciscanum historicum" 6, 1913: 389-392. *[[Friedrich August von Lehner]]: ''''Supplik des Frauenklosters Inzighofen an Papst Alexander VI''''. "Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde" 19, 1894: 468-473. *R.P. Leonetti, M. de l'Épinois: ''''Polémique: Le Pape Alexandre VI''''. "Revue des questions historiques" 30, 1881. *[[Herman van der Linden]]: ''''Alexander VI and the demarcation of the maritime and colonial domains of Spain and Portugal. 1493 - 1494''''. "The American Historical Review", 22, October 1916: 1-20. *[[James F. Loughlin]]: ''''Alexander VI.'''' [[Catholic Encyclopedia]]. *[[Romeo de Maio]]: ''''Savonarola, Alessandro VI e il mito dell'Anticristo''''. "Rivista Storica Italiana", 82, 1970: 533-559 *[[Raoul Manselli]]: ''''Cristoforo Colombo, Alessandro VI e i primi missionari francescani''''. "Diffusione del francescanesimo nelle Americhe. Atti del X Congresso Internazionale," Perugia-Assisi 1984: 37-54. *[[Henri Matagne]]: ''''Une réhabilitation d'Alexandre VI''''. "Revue des questions historiques" 5: 1870 (2): 466-475. *Henri Matagne: ''''Polémique: Le Cardinal Rodrigue Borgia; Réponse au Ollivier''''. "Revues des questions historiques" 6 (1872) (1). *[[René de Maulde de la Claviére]]: ''''Alexandre VI et le divorce de Louis XII ''''. "Bibliothèque de l'école des Chartres Revue d'erudition" 57, 1896: 197-204. *[[Charles Maumené]]: ''''Une Ambassade du Pape Alexandre VI au Roi Charles VIII: Le Cardinal François Piccolomini''''. "Revue des deau mondes", 52, 1909: 677-708. *[[Juan Antonio Micó Navarro]]: ''''Gaspar Torrella (1452-1520), médico del papa Alejandro VI y autor de uno de los primeros tratados sobre la sífilis''''. "Médicos" 45, 1995: 7-10. *[[Francisco de Moxó Montoliu]]: ''''Alejandro VI: el Papa del 92''''. "Historia" 16, 196 (1992): 45-54. *[[James Muldoon]]: ''''Papal Responsibility for the Infidel: Another Look at Alexander VI's "Inter caetera"''''. "The Catholic Historical Review", 64, 1978: 168-184 *[[Paolo Negri]]: ''''Le missioni di Pandolfo Collenuccio a papa Alessandro VI (1494-1498)''''. "Archivio della Società Romana di storia patria" 33, 1910: 333-440. *[[Peter D. Partner]]: ''''A financial "Informatione" under Alexander VI''''. H. Keller, "Italia et Germania. Liber Amicorum Arnold Esch". Tübingen, 2001: 237-255. *[[Giovanni Battista Picotti]]: ''''Nuovi studi e documenti intorno a papa Alessandro VI''''. "Rivista di Storia della Chiesa in Italia", 5, 1951: 169-262. *[[Sabine Poeschel]]: ''''Age itaque Alexander. Das Appartamento Borgia und die Erwartungen an Alexander VI''''. "Römisches Jahrbuch der Bibliotheca Hertziana", 25, 1989: 127-165. *[[Andreas Rehberg]]: ''''Alessandro VI e i Colonna - Motivazioni e strategie nel conflitto fra il papa Borgia e il baronato romano''''. Maria Chiabò, "Roma di fronte all'Europa al tempo di Alessandro VI". I Roma, 2002: 345-386. *[[Angel Riesco Terrero]]: ''''Valor histórico-testimonial de una medalla pontificia emitida para conmemorar y justificar la legitimidad tanto de la elección como de la actividad apostólica del Papa Borgia, Alejandro VI (aa. 1492-1503)''''. "Hidalguía" 53, 2005: 489-508. *[[Emmanuel Pierre Rodocanachi]]: ''''Le Château Saint-Ange sous le Pontificat d'Alexandre VI''''. "Revue des questions historique" 85, 1909: 423-443. *[[Luigi Savorini]]: ''''Intorno ad alcune relazioni di Pisa con Alessandro VI e Cesare Borgia, 1499-1504''''. "Rivista abruzzese di scienze lettere e arti" 14, 1899: 73-75. *[[Joseph Schnitzer]]: ''''Zur Geschichte Alexanders VI''''. Historisches Jahrbuch 21, 1900: 1-21. *Joseph Schnitzer: ''''Zur Wahl Alexanders VI''''. "Zeitschrift für Kirchengeschichte" 34, 1913: 360-377. *[[Renate Schober]]: ''''Ein Heiliger Vater mit Frauen und Kindern. Der berüchtigt Renaissance-Papst Alexander VI.'''' "Damals, das Geschichtsmagazin" Jahr 24/ sept. 9, Gießen, [[1992]]. *[[Vinzenz Schweitzer]]: ''''Zur Wahl Alexanders VI. '''' "Historisches Jahrbuch" 30, 1909: 809-832. *[[Christine Shaw]]: ''''Alexander VI, Cesare Borgia and the Orsini''''. "European Studies Review", 11, 1981: 1-23. *[[Giovanni Soranzo]]: ''''A proposito degli ultimi studi su papa Alessandro VI e sul Savonarola''''. "Aevum" 27, 1953: 553-555. *[[Erich Staedler]]: ''''Die Urkunde Alexanders VI. Zur Westindischen Ivestitur der Krone Spanien van 1493''''. "Archiv für Urkundenforschung und Quellenkunde des Mittelalters" 15, 1938: 145-158. *[[Valentin Vazquez da Prada]]: ''''En torno al Papa Borja (Alejandro VI)''''. "Estudios de edad media de la Corona de Aragón" 6, 1956: 281-289. *[[Giorgio Vespignani]]: ''''Attorno al progetto di Crociata di Alessandro VI (1492-1503): Andrea Paleologo nell'affresco dell'Appartamento Borgia del Palazzo Vaticano''''. "Erytheia" 28, 2007: 99-112. *[[Gioacchino Volpe]]: ''''Intorno ad alcune relazioni di Pisa con Alessandro VI e Cesare Borgia (1499-1504)''''. "Studi storici" (AF) 6, 1897: 495-587. *W. H. Woodward: ''''Two Bulls of Alexander VI, 19 September 1493.'''' "The English Historical Review" 23, 1908: 730-733. ==Välislingid== * [http://www.tennapel.net/borgia/Rodrigo%20-%20Pope%20Alexander%20VI.htm Kirjandus Aleksander VI kohta] [[Kategooria:Aleksander VI]] igsm811jfj1bzt1o7kziexcln23tl5m 7230764 7230692 2026-09-08T10:42:55Z Sendrasendra 225202 7230764 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Vaata arutelu}} {{liita|Aleksander VI}} '''[[Paavst]] [[Aleksander VI]]''' on käsitletud teadustöödes ja [[ilukirjandus]]es. ==Ilukirjanduslikud teosed== *[[Barnabe Barnes]]: ''''The Devil's Charter. A Tragedy Containing the life and Death of Pope Alexander the Sixth''''. 1607 (hilisem trükk New York, 1999). *[[Jeanne Kalogridis]]: ''''The Borgia Bride''''. 2005. *[[Gregory Maguire]]: ''''Mirror Mirror''''. 2003. *[[Milo Manara]], [[Alejandro Jodorowsky]]: ''''Borgia''''. 2004-2008. *[[Mario Puzo]]: ''''The Family''''. 2001. *[[Robert Rankin]]: ''''The Antipope''''. 1981. *[[Javier Sierra]]: ''''La Cena Secreta''''. 2006. [[Inglise keel]]es: ''''The Secret Supper''''. ==Teadusteosed== *[[Alessandro Ademollo]]: ''''Alessandro VI, Giulio II e Leone X nel carnevale di Roma. Documenti inediti (1499-1520)''''. Roma, 1967. *Anonüümne autor: ''''One link in the chain of Apostolic Succession or, The crimes of Alexander Borgia''''. Boston, [[1854]]. *Apostles of Infinite Love: ''''Jerome Savanarola, Victim of the Borgia Pope''''. Saint Jovite, [[1991]]. *[[Miquel Batllori Munné]]: ''''Alejandro VI y la Casa Real de Aragón''''. Madrid, 1958. *[[Michael de la Bedoyere]]: ''''The Meddlesome Friar [and the Wayward Pope]: The Story of the conflict between Savonarola and Alexander VI''''. London, [[1957]]. *[[John Bond]]: ''''In the Pillory. The Tale of the Borgia Pope''''. Washington DC, [[1927]]. *[[Armand Boni]]: ''''Zondvloed over Italië. Historisch Duet Borgia-Savonarola 1492-1498''''. Hasselt, [[1977]]. *[[Sarah Bower]]: ''''Das Siegel der Borgia''''. Augsburg, 2009. *Du Boulay: ''''Vies des Papes Alexandre VI et Leon X''''. Paris, [[1758]]. *[[Joachim Brambach]]: ''''Die Borgia. Faszination einer machtbesessenen Renaissance-Familie''''. München, 1988. *[[Marcel Brion]]: ''''Les Borgia. Le pape et le prince''''. Paris, 1979. *[[Moritz Brosch]]: ''''Alexander VI. und seine Söhne''''. Wien, 1889. *[[Émile Brouette]]: ''''Les "Libri annatarum" pour les pontificats d'Eugène IV à Alexandre VI: Pontificats d'Innocent VIII et d'Alexandre VI (1484-1503)''''. Roma, Paris, 1963. *[[Johann Burchard]], (toimetaja Geoffrey Parker): ''''At the Court of the Borgia, being an Account of the Reign of Pope Alexander VI, written by his Master of Ceremonies Johann Burchard''''. London, [[1963]]. *Johann Burchard: ''''Dans le Secret des Borgia, Journal du cérémoniaire du Vatican (1492 – 1503)''''. Paris, [[2003]]. *[[Davide Canfora]], [[Maria Chiabò]], [[Mauro De Nihilo]]: ''''Principato ecclesiastico e riuso dei classici: gli umanisti e Alessandro VI''''. Roma, 2002. *[[Jean-Baptiste Honoré Raymond Capefigue]]: ''''Église pendant les quatre derniers siècles''''. 1854. *[[Eric Russell Chamberlin]]: ''''The Fall of the House of Borgia''''. London, 1974. *Chantrel: ''''Le Pape Alexandre VI''''. Paris, [[1864]]. *[[Maria Chiabò]]: ''''Roma di fronte all'Europa al tempo di Alessandro VI''''. Roma, 2002. *Maria Chiabò: ''''Alessandro VI dal Mediterraneo all'Atlantico''''. Roma, 2004. *[[Ivan Cloulas]]: ''''I Borgia''''. Roma, 1988. *[[Mandell Creighton]]: ''''History of the Papacy''''. London, [[1897]]. *[[Henri-François Delaborde]]: ''''L’Expédition de Charles VIII en Italie. Histoire diplomatique en militaire''''. Paris, [[1888]]. *[[Kurt Delbrück]]: ''''Papst Alexander VI. und Savonarola: ein Sitten- roman aus der Renaissance''''. Halle, [[1921]]. *''''Església Catòlica, Papa (1492-1503: Alexandre VI)''''. Valéncia, 2001. *[[Álvaro Fernández de Córdova]]: ''''Relaciones político-eclesiásticas de Alejandro VI y los Reyes Católicos (1492-1503)''''. Roma, 2004. *[[Orestes Ferrara]]: ''''The Borgia Pope: Alexander the Sixth''''. New York, [[1940]]. *[[Martino Ferrari]]: ''''Histoire Amoureuse des Papes: Le Pape Borgia''''. Paris, 1940. *[[Carla Frova]], [[Maria Grazia Nico Ottaviani]]: ''''Alessandro VI e lo Stato della Chiesa''''. Roma, 2003. *[[Louis Gastine]]: ''''Nuits d'orgies au Vatican 1450-1503. Les femmes du pape Borgia ''''. Paris, 1940. *[[Émile Gebhart]]: ''''Moines et Papes. Essais de psychologie historique.''''Paris, [[1896]]. *[[Ludwig Geiger]]: ''''Alexander VI. und sein Hof. Nach dem Tagebuch seines Zeremonienmeisters Burcardus''''. Stuttgart, 1920. *[[Roberto Gervaso]]: ''''I Borgia''''. Milano, 1976. *[[Alexander Gordon]]: ''''The lives of Pope Alexander VI and his son Cæsar Borgia''''. 1844. *[[Ferdinand Gregorovius]]: ''''Geschichte der Stadt Rom''''. Stuttgart, [[1881]]. *Ferdinand Gregorovius: ''''Lucrezia Borgia''''. Stuttgart, [[1874]]. *Ferdinand Gregorovius: ''''Papst Alexander VI. und seine Zeit''''. Berlin, [[1942]]. *[[Ernst Hammer]]: ''''Savonarola, Trauerspiel in fünf Aufzügen und einem Vorspiel "Die Borgias"''''. Wiesbaden, [[1899]]. *[[Joseph Hergenröther]]: ''''Kirchengeschichte''''. Freiburg, 1876-1902. *[[Philip J. Jacks]]: ''''Alexander VI's Ceiling for S. Maria Maggiore in Rome,'''' (Einzelheft aus: Römisches Jahrbuch Band 22). Tübingen, 1985. *[[Pierre Jobit]]: ''''Alexandre VI''''. Paris, 1967. *M. Johnson: ''''Casa Borgia''''. Roma, 1982. *[[Andrea Leonetti]]: ''''Papa Alessandro VI secondo documenti e carteggi del tempo''''. Bologna, 1880. *[[Andrew George Little]]: ''''Introduction of the Observant Friars into England: a bull of Alexander VI''''. London, 1941. *[[Walter Löhde]]: ''''Der Papst amüsiert sich''''. München, [[1939]]. *[[Julien Luchaire]]: ''''L' Église et le seizième siècle d'Alexandre Borgia à Sixte-Quint''''. Paris, [[1904]]. *[[Jean Lucas-Dubreton]]: ''''Les Borgia''''. Paris, 1962. *[[Torgil Magnuson]]: ''''Alexander VI, Påven Borgia''''. Stockholm, [[1970]]. *[[Arnold Harris Mathew]]: ''''The Life and Times of Rodrigo Borgia (Pope Alexander VI) ''''. New York, [[1872]]. *[[Mario Menotti]]: ''''Documenti Inediti Sulla Famiglia e la Corte di Alessandro VI (1st edition, no. 76) ''''. Roma, [[1917]]. *[[Massimo Miglio]]: ''''La Roma d'Alessandro VI di fronte all'Europa''''. Roma, 2001. *[[Joan Francesc Mira]]: ''''Borja Papa''''. Barcelona, [[2002]]. *[[Eugene Müntz]]: ''''Les arts á la cour des papes Innocent VIII, Alexandre VI, Pie III (1484 – 1503). Recueil de documents inedits ou peu connus''''. Paris, [[1898]]. *[[Valentin Nemec]]:'''' Papst Alexander VI''''. Kessinger Publishing, 2010. *[[Marie-Joseph Ollivier]]: ''''Le Pape Alexandre VI et les Borgia.'''' Paris, 1870. *[[Elias Olmos y Canalda]]: ''''Reivindicación de Alejandro VI (el Papa Borja)''''. Valencia, 1954. *[[Ignazio dell' Oro]]: ''''Papa Alessandro VI''''. Milano, 1939. *[[Oskar Panizza]]: ''''Das Liebeskonzil, Eine Himmelstragödie in fünf Aufzügen''''. München, [[1997]]. *[[Pio Paschini]]: ''''Leonello Chieregato, nunzio d'Innocenzo VIII e di Alessandro VI''''. Roma, 1935. *[[Ludwig von Pastor|Ludwig Freiherr von Pastor]]: ''''Geschichte der Päpste im Zeitalter der Renaissance von der Wahl Innozenz' VIII. Bis zum Tode Julius' II. 1484-1513. Erste Abteilung Innozenz VIII. Und Alexander VI. III.1''''. Freiburg im Breisgau, [[1924]]. *[[Sabine Poeschel]]: ''''Alexander Maximus. Das Bildprogramm des Appartamento Borgia im Vatikan''''. Weimar, [[1999]]. *[[Giuseppe Portigliotti]], [[Nina Knoblich]]: ''''Die Familie Borgias. Alexander VI., Cäsar, Lukrezia''''. Stuttgart, 1923. *[[Leopold von Ranke]]: ''''Die römischen Päpste in den letzen vier Jahrhunderten''''. [[1834]]–[[1836]]. *[[Friedrich G. von Rechenberg]]: ''''Alexander Borgia und der Mönch. Savonarolas Kampf mit dem Papsttum''''. Basel, [[1948]]. *[[Kurt Reichenberger]], [[Theo Reichenberger]]: ''''Der Borgiapapst Alexander VI – Monster oder Märtyrer?'''' Kassel: Edition Reichenberger, 2003; ISBN 3-935004-68-0 *[[Volker Reinhardt]]: ''''Der unheimliche Papst. Alexander VI. Borgia 1431 - 1503''''. München, 2005. [[Eesti keel]]es: ''''Aleksander VI Borgia: deemonlik paavst: [1430(1431)-1503] ''''/ Volker Reinhardt; saksa keelest tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Tallinn: Kunst, 2006. [ISBN 978-9949-407-85-9] *[[Jacques Robichon]]: ''''Los Borgia. La trinité maudite''''. Paris, 1988. *[[Emmanuel Pierre Rodocanachi]]: ''''Histoire de Rome: Une cour princière au vatican pendant la Renaissance. Sixte IV, Innocent VIII, Alexandre VI Borgia (1471-1503)''''. Paris, 1925. *[[Frederick Rolfe]]: ''''Chronicles of the House of Borgia''''. [[1901]]. *[[Peter De Roo]]: ''''Material for a history of Pope Alexander VI, his relatives, and his time''''. [[1924]]. *[[William Roscoe]]: ''''Life of Leo the Tenth''''. Liverpool, [[1805]]. *[[Adalbert Roth]]: ''''Das Weihnachtsmissale der Päpste – feierlicher Mittelpunkt der Christnacht im Petersdom''''. Belser Verlag, Stuttgart, [[1998]]. *[[Alvaro Ruggeri]]: ''''Alessandro VI Borgia: Con ampi ragguagli sulla vita di Lucrezia docile strumento e vittima dei disegni politici del padre e del fratello Cesare''''. Roma, 2003. *[[Angel Sánchez de la Torre]], [[Vicente Castell Maiques]], [[Mariano Peset]]: ''''Alejandro VI - Papa Valenciano''''. Valencia, 1994. *[[Giacinto Arturo Scaltriti]]: ''''L'ultimo Savonarola. Esame giuridico-teologico del Carteggio (brevi e lettere) intercorso tra papa Alessandro VI e il frate Girolamo Savonarola''''. Roma, 1976. *Giacinto Arturo Scaltriti: ''''Luci ed ombre del '400. San Francesco di Paola, Alessandro VI papa Borgia, Fra Girolamo Savonarola. Saggio Politico Religioso''''. Napoli, 1983. *[[Joseph Schnitzer]]: ''''Peter Delfin, General des Camaldulenserordens (1444 - 1525). Ein Beitrag zur Geschichte der Kirchenreform Alexander VI. und Savonarolas''''. München, [[1926]]. *Joseph Schnitzer: ''''Der Tod Alexanders VI''''. München, [[1929]]. *[[Elisabeth Schraut]]: ''''Die Renaissancefamilie Borgia. Geschichte und Legende''''. Sigmaringen, 1992. *[[Susanne Schüller-Piroli]]: ''''Die Borgia-Päpste Kalixt III. und Alexander VI''''. Wien, 1979 *Susanne Schüller-Piroli: ''''Die Borgia-Dynastie. Legende und Geschichte''''. München: Oldenburg, 1982 *[[Desmond Seward]]: ''''The burning of the Vanities. Savonarola and the Borgia Pope''''. Stroud, UK 2006. *[[Ludovico Silvani]]: ''''I Borgia''''. Milano, 1972. *[[Giovanni Soranzo]]: ''''Studi intorno a papa Alessandro VI''''. Milano, 1950. *Giovanni Soranzo: ''''Il tempo di Alessandro VI papa e di fra Girolamo Savonarola''''. Milano, 1960. *[[Erich Staedler]]: ''''Versus occidentem et meridiem: Urkundliches zur geographischen Terminologie des Westindienedikts Alexanders VI. vom 4. Mai 1493''''. Gotha, 1937. *[[Winfried Stelzer]]: ''''König Maximilian I. und die römische Kurie vom Tod Papst Alexanders VI. bis zur Kaiserproklamation zu Trient (1503-1508)''''. Graz, 1967. *[[Joseph Stolzing]]: ''''Gekrönte Häupter. Zur Naturgeschichte des Absolutismus. 3. Papst Alexander VI''''. Berlin, [[1938]]. *[[David Sweetman]]: ''''The Borgias''''. Hove, 1976. *[[Jonathan P. Zorich]]: ''''Alexander VI: Renaissance pope''''. 1996. *[[Lorenzo Tacchella]]: ''''Alessandro VI e la nunziatura in Spagna di Francisco des Prats (1492-1503)''''. Genova, 1994. *[[Theun de Vries]]: ''''Het motet voor de kardinaal ''''. Amsterdam, [[1962]]. *[[Luis Weckman]]: ''''Los Bulas Alejandrinas de 1493, y la teoría política del papado medieval''''. México, 1949. *[[Clement Wood]]: ''''Pope Alexander VI and His Loves ''''. Girard, Kansas. 1925. ==Artiklid== *[[Gerolamo d'Adda]]: ''''Canti storici popolari italiani. I. La morte di papa Alessandro VI''''. "Archivio storico lombardo" 2, 1875: 10-29. *[[Anselmo María Albareda]]: ''''Il vescovo di Barcellona Pietro Garsias bibliotecario della Vaticana sotto Alessandro VI''''. "La bibliofilia" 60, 1958: 1-18. *[[Cebrià Baraut]]: ''''El papa Alexandre VI i el montestir de Santa Maria de Monserrat''''. "Studia monastica" 36, 1994: 41-67. *[[Paul Maria Baumgarten]]: ''''Um den Tod Alexanders VI''''. "Historisches Jahrbuch" 50, 1930: 109-113. *[[Ernesto Bernareggi]]: ''''Il ritratto monetale di Alessandro VI Borgia''''. "Numisma" 27, 1977: 59-64. *[[Antoni Borrás i Feliu]]: ''''Cartes d'Alexandre VI conservades a l'Arxiu del Palau de Barcelona''''. "Analecta Sacra Tarraconensia", 46, 1973: 278-323. *[[Moritz Brosch]]: ''''Machiavelli, Cäsar Borgia und Alexander VI''''. "Zeitschrift für Kirchengeschichte" 23, 1902: 525. *[[Émile Brouette]]: ''''Les clercs "mensiers" de la Chambre apostolique sous le pontificat d'Innocent VIII et d'Alexandre VI (1484-1503)''''. "Économies et sociétés au Moyen Âge. Mélanges offerts à Edouard Perroy". Paris, 1973: 581-587. *[[Arnaldo Bruschi]]: ''''L'architettura a Roma al tempo di Alessandro VI: Antonio da Sangallo il Vecchio, Bramante e l'antico (autunno 1499-autunno 1503)''''. "Bollettino d'Arte", 29, 1985: 67-90. *[[Miguel Llop Catalá]]: ''''Los papas valencianos: Calixto III y Alexandro VI''''. "Anales Valentinos", 8, 1982: 229-264. *[[Léone Celier]]: ''''Alexandre VI et ses enfants en 1493''''. "Mélanges d'archeologie et d'histoire" 26, 1906: 319-334. *Léone Celier: ''''Alexandre VI et la Réforme de l'Église ''''. "Mélanges d'archeologie et d'histoire" 27, 1907: 65-124. *R. Dal Re: ''''Discorso critico sui Borgia con l'aggiunta di documenti inediti relativi al Pontificato di Alessandro VI''''. "Archivio della Società Romana di storia patria" 4 (1880-1881): 77-146. *[[Henri-François Delaborde]]: ''''Un épisode des rapports d'Alexandre VI avec Charles VIII. La bulle pontificale trouvée sur le champ de bataille de Fornoue''''. "Bibliothèque de l'Ecole des Chartes" 47, 1886: 512-524. *[[Maria Cristina Dorati da Empoli]]: ''''I lettori dello Studio e i maestri di grammatica a Roma da Sisto IV a Alessandro VI''''. "Rassegna degli Archivi di Stato" 40, 1980: 98-147. *[[Rafael de Fantoni Benedí]]: ''''V Centenario de la muerte del Papa Alejandro VI (1503-2003)''''. "Hidalguía" 52, 2004: 109-112. *[[Bernardino Feliciangeli]]: ''''Le proposte per la guerra contro i Turchi presentate da Stefano Taleazzi vescovo di Torcello a papa Alessandro VI''''. "Archivio della Società Romana di storia patria" 40, 1917: 5-64. *[[Álvaro Fernández de Córdova Miralles]]: ''''Relaciones político-eclesiásticas de Alejandro VI y los Reyes Católicos (1492-1503)''''. "Anuario de historia de la Iglesia" 14, 2005: 447-453. *[[Ricardo García-Villoslada]]: ''''Sentido de la conquista y evangelización de América, según las bulas de Alejandro VI (1493)''''. "Anthologica Annua", 24-25, 1977-1978: 381-452. *[[Émile Gebhart]]: ''''Un problème de Morale et d'Histoire (Les Borgia) ''''. "Revue des deux mondes" 84, 1887: 889-919. *[[Francesco Giorgi]]: ''''Roderigo Borgia (poi Alessandro VI) allo Studio di Bologna''''. "Atti e memorie (Romagna)" 8, 1889-1890: 159-195. *[[Theodor Hagen]]: ''''Zum Diarium Burchard's aus dem Pontificate Innocenz' VIII. und Alexanders VI''''. "Zeitschrift für katholische Theologie" 10, 1886: 196-204. *[[Heinrich Heidenheimer]]: ''''Die Korrespondenz Sultan Bajazet's II. Mit Papst Alexander VI''''. "Zeitschrift für Kirchengeschichte" V. 1882: 511-573. *[[Marion Hermann-Röttgen]]: ''''Alessandro VI Borgia e l'umanesimo: crisi, conflitti e conseguenze''''. S. Colonna, "Roma nella svolta tra Quattro e Cinquecento". Roma, 2004: 261-268. *[[Jocelyn Nigel Hillgarth]]: ''''The Image of Alexander VI and Cesare Borgia in the Sixteenth and Seventeenth Centuries''''. "Journal of the Warburg and Courtauld Institutes", 59, 1996: 119-129. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Claudia LaMalfa]]: ''''Alessandro VI, Pinturicchio e il gusto antiquariale negli affreschi dell'Appartamento Borgia''''. F. Alazard, F. La Brasca, "La papauté à la Renaissance". Paris 2007: 367-382. *[[Zeffirino Lazzeri]]: ''''Duae Bullae ineditae Alexandri IV et addenda quaedam circa controversiam inter Fratres Minores et Sorores S. Clarae''''. "Archivum franciscanum historicum" 6, 1913: 389-392. *[[Friedrich August von Lehner]]: ''''Supplik des Frauenklosters Inzighofen an Papst Alexander VI''''. "Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde" 19, 1894: 468-473. *R.P. Leonetti, M. de l'Épinois: ''''Polémique: Le Pape Alexandre VI''''. "Revue des questions historiques" 30, 1881. *[[Herman van der Linden]]: ''''Alexander VI and the demarcation of the maritime and colonial domains of Spain and Portugal. 1493 - 1494''''. "The American Historical Review", 22, October 1916: 1-20. *[[James F. Loughlin]]: ''''Alexander VI.'''' [[Catholic Encyclopedia]]. *[[Romeo de Maio]]: ''''Savonarola, Alessandro VI e il mito dell'Anticristo''''. "Rivista Storica Italiana", 82, 1970: 533-559 *[[Raoul Manselli]]: ''''Cristoforo Colombo, Alessandro VI e i primi missionari francescani''''. "Diffusione del francescanesimo nelle Americhe. Atti del X Congresso Internazionale," Perugia-Assisi 1984: 37-54. *[[Henri Matagne]]: ''''Une réhabilitation d'Alexandre VI''''. "Revue des questions historiques" 5: 1870 (2): 466-475. *Henri Matagne: ''''Polémique: Le Cardinal Rodrigue Borgia; Réponse au Ollivier''''. "Revues des questions historiques" 6 (1872) (1). *[[René de Maulde de la Claviére]]: ''''Alexandre VI et le divorce de Louis XII ''''. "Bibliothèque de l'école des Chartres Revue d'erudition" 57, 1896: 197-204. *[[Charles Maumené]]: ''''Une Ambassade du Pape Alexandre VI au Roi Charles VIII: Le Cardinal François Piccolomini''''. "Revue des deau mondes", 52, 1909: 677-708. *[[Juan Antonio Micó Navarro]]: ''''Gaspar Torrella (1452-1520), médico del papa Alejandro VI y autor de uno de los primeros tratados sobre la sífilis''''. "Médicos" 45, 1995: 7-10. *[[Francisco de Moxó Montoliu]]: ''''Alejandro VI: el Papa del 92''''. "Historia" 16, 196 (1992): 45-54. *[[James Muldoon]]: ''''Papal Responsibility for the Infidel: Another Look at Alexander VI's "Inter caetera"''''. "The Catholic Historical Review", 64, 1978: 168-184 *[[Paolo Negri]]: ''''Le missioni di Pandolfo Collenuccio a papa Alessandro VI (1494-1498)''''. "Archivio della Società Romana di storia patria" 33, 1910: 333-440. *[[Peter D. Partner]]: ''''A financial "Informatione" under Alexander VI''''. H. Keller, "Italia et Germania. Liber Amicorum Arnold Esch". Tübingen, 2001: 237-255. *[[Giovanni Battista Picotti]]: ''''Nuovi studi e documenti intorno a papa Alessandro VI''''. "Rivista di Storia della Chiesa in Italia", 5, 1951: 169-262. *[[Sabine Poeschel]]: ''''Age itaque Alexander. Das Appartamento Borgia und die Erwartungen an Alexander VI''''. "Römisches Jahrbuch der Bibliotheca Hertziana", 25, 1989: 127-165. *[[Andreas Rehberg]]: ''''Alessandro VI e i Colonna - Motivazioni e strategie nel conflitto fra il papa Borgia e il baronato romano''''. Maria Chiabò, "Roma di fronte all'Europa al tempo di Alessandro VI". I Roma, 2002: 345-386. *[[Angel Riesco Terrero]]: ''''Valor histórico-testimonial de una medalla pontificia emitida para conmemorar y justificar la legitimidad tanto de la elección como de la actividad apostólica del Papa Borgia, Alejandro VI (aa. 1492-1503)''''. "Hidalguía" 53, 2005: 489-508. *[[Emmanuel Pierre Rodocanachi]]: ''''Le Château Saint-Ange sous le Pontificat d'Alexandre VI''''. "Revue des questions historique" 85, 1909: 423-443. *[[Luigi Savorini]]: ''''Intorno ad alcune relazioni di Pisa con Alessandro VI e Cesare Borgia, 1499-1504''''. "Rivista abruzzese di scienze lettere e arti" 14, 1899: 73-75. *[[Joseph Schnitzer]]: ''''Zur Geschichte Alexanders VI''''. Historisches Jahrbuch 21, 1900: 1-21. *Joseph Schnitzer: ''''Zur Wahl Alexanders VI''''. "Zeitschrift für Kirchengeschichte" 34, 1913: 360-377. *[[Renate Schober]]: ''''Ein Heiliger Vater mit Frauen und Kindern. Der berüchtigt Renaissance-Papst Alexander VI.'''' "Damals, das Geschichtsmagazin" Jahr 24/ sept. 9, Gießen, [[1992]]. *[[Vinzenz Schweitzer]]: ''''Zur Wahl Alexanders VI. '''' "Historisches Jahrbuch" 30, 1909: 809-832. *[[Christine Shaw]]: ''''Alexander VI, Cesare Borgia and the Orsini''''. "European Studies Review", 11, 1981: 1-23. *[[Giovanni Soranzo]]: ''''A proposito degli ultimi studi su papa Alessandro VI e sul Savonarola''''. "Aevum" 27, 1953: 553-555. *[[Erich Staedler]]: ''''Die Urkunde Alexanders VI. Zur Westindischen Ivestitur der Krone Spanien van 1493''''. "Archiv für Urkundenforschung und Quellenkunde des Mittelalters" 15, 1938: 145-158. *[[Valentin Vazquez da Prada]]: ''''En torno al Papa Borja (Alejandro VI)''''. "Estudios de edad media de la Corona de Aragón" 6, 1956: 281-289. *[[Giorgio Vespignani]]: ''''Attorno al progetto di Crociata di Alessandro VI (1492-1503): Andrea Paleologo nell'affresco dell'Appartamento Borgia del Palazzo Vaticano''''. "Erytheia" 28, 2007: 99-112. *[[Gioacchino Volpe]]: ''''Intorno ad alcune relazioni di Pisa con Alessandro VI e Cesare Borgia (1499-1504)''''. "Studi storici" (AF) 6, 1897: 495-587. *W. H. Woodward: ''''Two Bulls of Alexander VI, 19 September 1493.'''' "The English Historical Review" 23, 1908: 730-733. ==Välislingid== * [http://www.tennapel.net/borgia/Rodrigo%20-%20Pope%20Alexander%20VI.htm Kirjandus Aleksander VI kohta] [[Kategooria:Aleksander VI]] je46texuuf9if4zndqp566x43weju1h 1 103030 7230762 762766 2026-09-08T10:37:19Z Sendrasendra 225202 7230762 wikitext text/x-wiki Välislink ei tööta. Minu meelest ei ole sellist eraldi lehekülge tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22. september 2007, kell 05:34 (UTC) Tead, seda materjali aina tuli ja osasid Tartus kättesaadavaid materjale sain artikli tegemisel kasutada. Iseasi, kas pealkiri on antud juhul sobiv, kuid ei leidnud kahjuks head vastet. Kui see aga Aleksander VI artiklisse mahutada, läheks too artikkel liiga pikaks. Aga vaata ise, mis teed sellega.Kalev. :Pealkiri on eksitav. :Kustutamisettepanekul ei ole põhjendust. Ma ei näe põhjust, miks peaks kustutama. Kui, siis liita. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:37 (EEST) 1ikcxn3zmfhysr07mexb12w6i2hhxx9 7230765 7230762 2026-09-08T10:44:58Z Sendrasendra 225202 /* */ Vastus 7230765 wikitext text/x-wiki Välislink ei tööta. Minu meelest ei ole sellist eraldi lehekülge tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22. september 2007, kell 05:34 (UTC) Tead, seda materjali aina tuli ja osasid Tartus kättesaadavaid materjale sain artikli tegemisel kasutada. Iseasi, kas pealkiri on antud juhul sobiv, kuid ei leidnud kahjuks head vastet. Kui see aga Aleksander VI artiklisse mahutada, läheks too artikkel liiga pikaks. Aga vaata ise, mis teed sellega.Kalev. :Pealkiri on eksitav. :Kustutamisettepanekul ei ole põhjendust. Ma ei näe põhjust, miks peaks kustutama. Kui, siis liita. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:37 (EEST) :Põhiartikkel ei ole liiga pikk, ja see sisu pikkust oluliselt ei mõjuta. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:44 (EEST) h450mo0rakyhp8z5fb9pqhmq2ut7ss7 0 111646 7230405 7114550 2026-09-07T12:28:34Z Taurus404 80079 7230405 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Sandra Sillamaa | pilt = Sillamaa Sandra.IMG 5751.JPG | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = | alias = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = muusik, arengutreener | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = [[Trad.Attack!]] | url = [https://sandravabarna.ee/ koduleht] | tähelepanuväärsed_pillid = | allkiri = }} '''Sandra Sillamaa''' (2016–2024 '''Sandra Vabarna'''; sündinud [[29. aprill]]il [[1985]]) on eesti muusik ja arengutreener. 2011. aastal lõpetas ta [[Viljandi Kultuuriakadeemia]] pärimusmuusika eriala ja 2015. aastal samas pärimusmuusika magistriõppe.<ref name="UKCIs" /> Ta kuulus ansambli [[Trad.Attack!]] koosseisu. Sandra on mänginud koos paljude muusikutega nii Eestis kui ka välismaal ning esinenud rohkem kui 50 riigis. Lisaks muusikukarjäärile töötab Sandra arengutreenerina ja korraldab erinevaid koolitusi, laagreid ning annab seminare ettevõtetele/kollektiividele. 2021. aastal asutas Sandra koos Sandra Raju ja Killu Kolsariga enesearengule keskenduva koolitusagentuuri Asi On Minus. Koos korraldavad ja viivad nad läbi kogemuskoolitusi (nii veebis kui kohapeal), mille fookuses on harjumused, mõtte- ja käitumismustrite muutmine ja enese teadlikum juhtimine praktiliste tööriistade abil. == Isiklikku == 2016. aastal abiellus ta [[Jalmar Vabarna]]ga. Neil on pojad Villem (sündinud 2018) ja Kuu (sündinud 2021). 2023. aastal andis paar teada, et on otsustanud abielu lahutada. Veebruaris 2024 teatas Sandra, et kannab taas nime Sillamaa<ref name="SMS1y" />. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="UKCIs">[https://viljandi.ut.ee/et/sisu/tu-vka-muusika-oppekava-vilistlased Viljandi Kultuuriakadeemia muusika õppekava vilistlased]</ref> <ref name="SMS1y">[https://www.ohtuleht.ee/elu/1101206/valentinipaeva-eel-sandra-vabarna-kannab-taas-neiupolvenime-ja-ilmus-seltskonda-uue-kaaslasega VALENTINIPÄEVA EEL! Sandra Vabarna kannab taas neiupõlvenime ja ilmus seltskonda uue kaaslasega], Õhtuleht, 13. veebruar 2024</ref> }} == Välislingid == *[https://sandravabarna.ee/ Sandra Vabarna koduleht] *[https://www.spreaker.com/user/11300110/vabarna-mixdown BE 1st! #43 Sandra Vabarna - rasedana voodis laulmisest, Trad.Attack! uuest albumist ja 4:30 ärkamisest.] Be 1st!, 2020 *[https://lood.delfi.ee/eestinaine/vaimnetervis/eesti-naise-kaanelugu-sandra-vabarna-eelmisel-aastal-jooksin-taitsa-kokku-see-pani-motlema-mida-oma-elus-muuta?id=89649889 Eesti Naise kaanelugu | Sandra Vabarna: eelmisel aastal jooksin täitsa kokku. See pani mõtlema, mida oma elus muuta] Eesti Naine, 24. aprill 2020 *[https://podcastid.ee/uhiskond-ja-kultuur/armastusest/47-armastusest-sandra-vabarna-elu-joud/ #47 Armastusest: Sandra Vabarna. Elu jõud] Armastusest, 2020 *[https://tilk.bio/et/sandra-vabarna-naine-kes-kannab-edasi-parimuseksootikat/ Sandra Vabarna - naine, kes kannab edasi pärimuseksootikat] Tilk, 16. november 2019 *[https://lood.delfi.ee/annestiil/persoon/anne-amp-stiili-kaanelugu-sandra-vabarna-ei-ole-viiekuuse-beebi-korvalt-ara-jatnud-ainsatki-esinemist-milleks-koik-ju-toimib?id=84811893 ANNE & STIILI KAANELUGU | Sandra Vabarna ei ole viiekuuse beebi kõrvalt ära jätnud ainsatki esinemist: milleks? Kõik ju toimib!] Anne & Stiil, 20. detsember 2018 *[https://www.rada7.ee/emea-aasta-manageri-nominendid-danel-pandre-sandra-vabarna-ja-maarja-nuut/ EMEA: aasta manageri nominendid on Danel Pandre, Sandra Vabarna ja Maarja Nuut] Rada7, 27. märts 2017 {{JÄRJESTA:Sillamaa, Sandra}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] qep8s79gygov6akcuvbg0ht71beoi28 0 112612 7230748 7166392 2026-09-08T09:21:18Z Sillerkiil 58396 7230748 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Vikinda|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Pilt:RE Tõnis Kõiv.jpg|pisi|Tõnis Kõiv 2011. aastal]] '''Tõnis Kõiv''' (sündinud [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[1970]] [[Paide]]s) on Eesti poliitik ja jurist. Ta on olnud Paide linnapea (1996–2004) ning Riigikogu liige (2005–2015). == Haridus == Tõnis Kõiv on lõpetanud [[Koeru Keskkool]]i 1989 ning 1995. aastal [[Tartu Ülikool]]i, kus õppis õigusteaduskonnas. [[Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž]]i magistriõppes õppis aastatel 2000–2003. 2018. aastal läbis [[Tallinna Tehnikaülikool]]is koolituse "Eksperdi tasemel andmekaitsespetsialistiks" (DPO).{{lisa viide}} == Töökäik == Kõiv on töötanud [[AS Paide Piimakombinaat|Paide Piimakombinaadi]] juristina (1993–1996), [[Paide linnapea]]na (1996–2004), [[OÜ Agenor]]i tegevdirektorina (2004–2005) ja Riigikogu liikmena (2005–2015). Ta on olnud YourOffice'i jurist (2016–2017) ja õigusnõunik (2018–2025). Aastatel 2017–2018 oli ta Eesti Reformierakonna peasekretär. 2021–2025. aasta lõpuni [[Kodumaa Hoiu-Laenuühistu|Kodumaa Kapitali Hoiu-Laenuühistu]] juhatuse liige, jätkas selle nõustajana.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tuntud poliitiku juhitud ühistu vajub põhja, võlausaldajad vihjavad kantimisele |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/09/08/tuntud-poliitiku-juhitud-uhistu-vajub-pohja-volausaldajad-vihjavad-kantimisele |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Juunist detsembrini 2025 oli ta [[Rae vald|Rae valla]] abivallavanem ehituse, planeerimise ja territoriaalse arengu valdkondades. Pärast 2025. aasta kohaliku omavalitsuse valimisi Rae valla volikogu liige.<ref name=":0" /> Ta on olnud ka [[Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet]]i juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni esimees (2016–2026).{{lisa viide}} == Poliitiline tegevus == Kõiv astus [[Eesti Reformierakond]]a 4. juunil 1996. Ta on kuulunud Reformierakonna juhatusse aastatel 1999–2001 ja 2003–2005, 2007–2009, 2009–2011, 2011–2013 ning olnud aastatel 2017–2018 erakonna peasekretär. Ta oli Järva- ja Viljandimaalt valitud [[X Riigikogu]] liige 2005–2007, [[XI Riigikogu]] liige 2007–2011 ja XII Riigikogu liige 2011–2015. Ta kandideeris Riigikokku 2015. aastal Harju- ja Raplamaal, aga ei osutunud valituks. Ta on olnud Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, riigieelarve kontrolli komisjoni aseesimees ning IPU (Rahvusvahelise Parlamentidevahelise liidu) Eesti delegatsiooni juht, Eesti-Tšehhi parlamendirühma esimees. Märtsist 2017 oli Kõiv Reformierakonna peasekretär. 9. märtsil 2018 otsustas Reformierakonna juhatus ametist lahkuva esimehe Hanno Pevkuri ettepanekul lõpetada peasekretäri kaheaastase lepingu ennetähtaegselt. 2018. ja 2021. aastal valis Rae vallavolikogu Kõivu volikogu esimeheks. Juunist detsembrini 2025 töötas Kõiv Rae valla abivallavanemana. 2025. aastal valitud Rae vallavolikogus on Tõnis Kõiv volikogu keskkonna- ja turvalisuse komisjoni aseesimees. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Komisjonid {{!}} Rae vald |url=https://rae.ee/vald-info-ja-kontaktid/vallavolikogu/komisjonid |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=rae.ee |keel=et}}</ref> == Ühiskondlik tegevus == Kõiv on olnud [[Euroopa Liidu Regioonide Komitee]] liige 2003–2004, [[Eesti Linnade Liit|Eesti Linnade Liidu]] juhatuses 1999–2004, [[Järvamaa Omavalitsuste Liit|Järvamaa Omavalitsuste Liidu]] esimees 1999–2002. Ta on olnud [[Rahvusvaheline Noorte Kommertskoda|Rahvusvahelise Noorte Kommertskoja]] (Junior Chamber International Estonia) Paide koja asutajaliige, [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]e nõukogu liige, auditikomitee esimees (2007–2016), AS-i Teede Tehnokeskus nõukogu liige (2015–2016) ning [[Türi Rotary Klubi|Tallinna Rotary Klubi]] liige. Tõnis Kõiv on kolmel 6 kuu pikkusel perioodil{{millal}} olnud rahvusvahelise ärikoostöövõrgustiku (BNI) grupi North Star Tallinn president.{{lisa viide}} == Tunnustus == * 2003 – [[Järvamaa teenetemärk]] == Isiklikku == Tõnis Kõiv on abielus Marge Kõivuga (2001) ning tal on kolm last: Triinu (1988), Marili (1992) ja Tõnis (2002). ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [[Martti Kass]]. [http://wwx.postimees.ee/191107/esileht/siseuudised/296279.php Tõnis Kõiv: müraga seotud riskid tuleb tähelepanu alla võtta] Postimees, 18. juuni 2007 * [http://www.postimees.ee/?id=45749 Riigikogulane jäi kiiruse ületamisega vahele] Postimees, 3. november 2008 * [[Askur Alas]]. [http://www.ekspress.ee/2009/01/23/eesti-uudised/6388-tonis-koiv-sovhoosi-autojuhist-sotsiaalministri-kandidaadiks Tõnis Kõiv: sovhoosi autojuhist sotsiaalministri kandidaadiks] Eesti Ekspress, 23. jaanuar 2009 * [http://pluss.postimees.ee/212965/tonis-koiv-senine-pandipakendi-susteem-peaks-eestis-jatkuma Tõnis Kõiv: senine pandipakendi süsteem peaks Eestis jätkuma] Postimees, 18. jaanuar 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/57825954 Tõnis Kõiv: Teeme ära vallutab maailma samamoodi kui Skype] Delfi 15. september 2011 * [[Sulev Vedler]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/65162672 Tõnis Kõiv võitleb paha haisuga] Eesti Ekspress, 25. oktoober 2012 * Tõnis Kõiv: Inimesed väärivad pääsu Ülemiste järve kallastele 7. oktoober 2013 Eesti Elu * Tõnis Kõiv: Võidame jobu meis enestes Postimees, 8. november 2014 *[https://www.postimees.ee/4010387/reformierakonna-peasekretariks-sai-tonis-koiv Reformierakonna peasekretäriks sai Tõnis Kõiv, Postimees 10. veebruar 2017] *[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-mida-hakkab-tegema-reformierakonna-peasekretari-kohalt-lahkuv-tonis-koiv?id=81387083 Video: mida hakkab tegema Reformierakonna peasekretäri kohalt lahkuv Tõnis Kõiv, Delfi 9. märts 2018] * [https://www.err.ee/688326/leht-koiv-uputas-peasekretarina-reformierakonna-volgadesse "Leht: Kõiv uputas peasekretärina Reformierakonna võlgadesse"] ERR, 8. märts 2018 *[http://www.harjuelu.ee/rae-vallavolikogu-esimeheks-valitud-tonis-koiv-valistab-kandideerimise-riigikogu-valimistel/ Rae vallavolikogu esimeheks valitud Tõnis Kõiv välistab kandideerimise Riigikogu valimistel, Harju Elu 17. oktoober 2018] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Rõuk]] | nimi=[[Paide]] linnapea| aeg=[[1996]]–[[2004]] | järgnev=[[Indrek Kivimäe]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kõiv, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Paide linnapead]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] [[Kategooria:Keskkonnakirves]] dv6c7udwiygyo9aqnrp86ji9u1zsmz1 0 118922 7230623 6945095 2026-09-07T21:40:28Z ~2026-48642-59 237103 7230623 wikitext text/x-wiki '''Samuel Saulus''' ([[8. aprill]] [[1933]] [[Tallinn]] – [[16. detsember]] [[1990]] Tallinn) oli eesti [[flötist]] ja pedagoog. ==Haridustee== Samuel Saulus lõpetas flöödi erialal 1952. aastal [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakool]]i ja 1957. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]], mõlemad [[Elmar Peäske]] õpilasena. 1960–1964 täiendas ta end [[Nikolai Rimski-Korsakovi nimeline Leningradi Riiklik Konservatoorium|Nikolai Rimski-Korsakovi nimelise Leningradi Riikliku Konservatooriumi]] aspirantuuris Boriss Trizno juhendamisel ning 1965 ja 1968 Ida-Berliinis Immanuel Lucchesi juures, kus keskendus [[Johann Sebastian Bach]]i teoste interpretatsioonile. ==Tegevus muusikuna== Samuel Saulus töötas 1952–1990 [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris]] (1975. aastani Eesti Raadio sümfooniaorkester) flötistina ja oli 1963–1990 flöödirühma kontsertmeister. 1954. aastast tegutses ta [[Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett|Jaan Tamme nimelises puhkpillikvintetis]] (1975.aastani Eesti NSV Riikliku Filharmoonia puhkpillikvintett) ning mängis ka [[Emil Laansoo]] ansamblis ja [[Metronoom (ansambel)|ansamblis Metronoom]]. 1960. aastal asutati tema initsiatiivil Tallinna Kammerorkester{{lisa viide}} ja 1980. aastal ansambel Barocco Revaliensis{{lisa viide}}. Samuel Saulus esines regulaarselt Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri solistina ning mitmes kammeransamblis kontsertidel Eestis, paljudes NSV Liidu linnades (sh [[Moskva]]s, Leningradis (praegu [[Peterburi]]), [[Minsk]]is, [[Kiiev]]is, [[Riia]]s, [[Vilnius]]es, [[Thbilisi]]s, [[Jerevan]]is jm) ja välismaal (sh [[Soome]]s, [[Norra]]s, [[Saksamaa]]l, [[Tšehhoslovakkia]]s, [[Ungari]]s, [[Bulgaaria]]s, [[Rumeenia]]s, [[Kuuba]]l jm). 1986. aastal tegi ta Üleliidulise Raadio ja Kesktelevisiooni Suure Sümfooniaorkestri koosseisus Vladimir Fedossejevi juhatusel kaasa orkestri Itaalia-turnee. Samuel Saulusele on pühendanud{{lisa viide}} teoseid sellised eesti heliloojad nagu [[Eduard Tubin]], [[Ester Mägi]], [[Arvo Pärt]], [[Eugen Kapp]], [[Peeter Vähi]], [[Boriss Parsadanjan]], [[Heino Jürisalu]], [[Kuldar Sink]] jt, samuti gruusia helilooja Omar Mindorašvili. ==Tegevus pedagoogina== Samuel Saulus oli 1976–1990 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis flöödiõppejõud, aastast 1984 dotsent ja puhkpillikateedri juhataja. Tema õpilasteks olid [[Natalia Kostrõkina]], [[Urve Sepp]], [[Aago Rääts]], [[Siiri Pechter]], [[Aive Kaljurand]] (sünd. Värk), [[Helge Oserov]] (sünd. Paara), [[Peeter Malkov]], [[Jüri Hargel]], [[Mihkel Peäske]] jt. 1979. aastal juhendas ta flötistide suvekursusi [[Tampere]]s. ==Tunnustus== * III preemia üleliidulisel puhkpillimängijate võistlusel, 1957, Moskva * I preemia III vabariiklikul interpreetide konkursil (puhkpillidele), 1970, Tallinn * [[Eesti NSV teeneline kunstnik]], 1974 ==Isiklikku== Samuel Sauluse isa [[August Saulus]] (1894–1987) oli [[Eesti Metodisti Kirik]]u pastor, abikaasa [[Lille Randma]] (1941) on pianist ja kontsertmeister, tütar [[Saskia-Saale Saulus]] on disainer. ==Salvestisi== * [[LP]] ENSV Riikliku Filharmoonia puhkpillikvintett. [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]], 1969 * LP [[Georg Philipp Telemann]]. Süit la-minoor flöödile ja keelpillidele. Melodija, 1970 * LP Samuel Saulus ja Vaike Vahi. Melodija, 1970 * LP Heino Jürisalu. Melodija, 1973 * LP Puhkpillikvintett. Melodija, 1974 * LP J. Tamme nim. puhkpillikvintett. Melodija, 1977 * LP Ester Mägi. Bukoolika. Melodija, 1988 * LP Kuldar Sink. Canción de jinete. Melodija, 1989 * LP Samuel Saulus. Melodija, 1990 * CD Samuel Saulus. Koostanud ja välja andnud Peeter Malkov, 2008 191 nimetust salvestisi kogupikkusega 33 tundi ja 20 minutit [[Eesti Rahvusringhääling]]u fonoteegis. ==Kirjandus== * Eesti muusika biograafiline leksikon. 2. köide: ''N–Y''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008, lk 265–266 * Peeter Malkov. Meistrit meenutades. Muusikaleht, aprill 1998 * [[Igor Garšnek]]. Taaselustunud flöödihelid. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 6. juuni 2008 * William Dyer. Samuel Saulus 1–4. Huilisti 3/2008, 2/2009, 1/2010 {{JÄRJESTA: Saulus, Samuel}} [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti flötistid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 1990]] b9padjffwb9weohwsszi5w1hrg21a3x 0 121153 7230634 6705890 2026-09-07T22:07:54Z Raamaturott 56450 7230634 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kukesabalised | värvus = taimed | pilt = Lagerstroemia indica 0002.jpg | pildi_seletus = [[Hiina lagerströömia]] ''Lagerstroemia indica'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Mürdilaadsed]] ''Myrtales'' | sugukond = '''Kukesabalised''' ''Lythraceae'' | sugukonna_autor = [[Jean Henri Jaume Saint-Hilaire|J.St.-Hil.]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Kukesabalised''' (''Lythraceae'') on [[õistaimed]]e sugukond. Siia kuulub umbes 500–600 [[liik (bioloogia)|liiki]] 31 perekonnast valdavalt [[rohttaim]]i, ka mõned [[põõsas|põõsad]] ja [[puu]]d. Kukesabalised on [[kosmopoliit (bioloogia)|kosmopoliitse]] levikuga, liigirohkeim [[troopika|troopilistes]] piirkondades, kuid laialt levinud ka [[parasvööde|parasvöötmes]]. Eestis on selle sugukonna tuntuim esindaja [[harilik kukesaba]] (''Lyhtrum salicaria''). Harva võib kohata aga [[muda-ojakapsas]]t (''Lythrum portula'', syn. ''Peplis portula''). ==Perekonnad== Kukesabaliste 31 perekonda jaotuvad viide alamsugukonda: *[[Lythroideae]] :*''[[Adenaria]]'' :*''[[Ammania]]'' :*''[[Capuronia]]'' :*''[[Crenea]]'' :*''Cuphea'' – [[sigaretilill]] :*''[[Decodon]]'' :*''Didiplis'' – [[tiigikapsas]] :*''[[Diplusodon]]'' :*''[[Galpinia]]'' :*''[[Ginoria]]'' :*''[[Haitia]]'' :*''Heimia'' – [[heimia]] :*''[[Hionanthera]]'' :*''[[Koehneria]]'' :*''[[Lafoensia]]'' :*''Lagerstroemia'' – [[lagerströömia]] :*''Lawsonia'' – [[hennapõõsas]] :*''[[Lourtella]]'' :*''Lythrum'' – [[kukesaba]] :*''Nesaea'' – [[vesituust]] :*''[[Pehria]]'' :*''[[Pemphis]]'' :*''Physocalymma'' – [[põispaslik]] :*''[[Pleurophora]]'' :*''Rotala'' – [[vesikodar]] (rotala) :*''[[Tetrataxis]]'' :*''Woodfordia'' – [[leekpõõsas]] *[[Punicoideae]]<ref name="Graham 1998">{{cite journal | author=Graham, S. A., R.F. Thorne, & J.L. Reveal | year=1998 | title=Validation of subfamily names in ''Lythraceae''. | journal=Taxon | volume=47 | issue=2 | pages=435–436 | url=http://www.jstor.org/stable/1223775 | doi=10.2307/1223775}}</ref> :*''Punica'' – [[granaadipuu]] *[[Sonneratioideae]]<ref name="Graham 1998" /> :*''Sonneratia'' – [[sonneraatsia]] *[[Duabangoideae]]<ref name="Graham 1998" /> :*''[[Duabanga]]'' *[[Trapoideae]] :*''Trapa'' – [[vesipähkel]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kukesabalised| ]] 0sdvxjx1xk8gs73ogxlku8mt1ptzl6b 0 122720 7230545 7229866 2026-09-07T18:18:36Z ~2026-34651-55 231505 7230545 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2026. aasta 1. augusti seisuga 69 bussiliini, millest: * 11 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 3 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 46); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 69 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 1 (Vana-Pääsküla – Viru – Viimsi (Krillimäe)), ~54 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Krillimäe / Vana-Pääsküla | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TLT |Mõigu / Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Teelise]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Viru keskus | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]] |[[Priisle]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Kakumäe sadam]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |TLT |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Priisle | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} === Endised bussiliinid === ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- style="background:pink; color:crimson" |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1989 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |TAK |Viru väljak |Muudeti mais 1994 [[86 (Tallinna bussiliin)|liiniks 86]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]] |TAK |Muuga sadam |Muudeti jaanuaris 1994 [[85 (Tallinna bussiliin)|liiniks 85]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle / Väike-Õismäe |ekspress, muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress, ühendati [[1 (Tallinna bussiliin)|1 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti veebruaris 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus |Ühendati [[18 (Tallinna bussiliin)|18 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[19 (Tallinna bussiliin)|liiniks 19]] |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe |Muudeti 1. augustil 2026 [[22 (Tallinna bussiliin)|liiniks 22]] |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[21 (Tallinna bussiliin)|21 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[31A (Tallinna bussiliin)|liiniks 31A]] |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[41 (Tallinna bussiliin)|41 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 [[84 (Tallinna bussiliin)|liiniks 84]] |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Vesse]] |TLT |Kopli |Trammiliini asendusbussiliin, suleti augustil 2014 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[A. Laikmaa bussipeatus|A. Laikmaa]] – [[Peterburi tee|Vesse]] |TLT |A. Laikmaa |Trammiliini asendusbussiliin, suleti septembril 2015 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |[[Kopli]] – [[Mere puiestee]] |TLT |Kopli | Trolliliini või Trammiliini asenbusbussiliin, suleti 18. augustil 2024 |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- style="background:pink; color:crimson" |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Kallavere]] – [[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiakadeemia]] |TAK |Kunstiakadeemia |Muudeti jaanuaris 1994 [[83 (Tallinna bussiliin)|liiniks 83]] |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> |TAK |P. Pinna | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[69 (Tallinna bussiliin)|69]] |[[Paldiski maantee trollidepoo|Lille]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Kaubamaja |Suleti 11. augustil 2013 |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Lauluväljak]] |TLT |Hobujaama |Suleti juulil 2014 |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Harkujärve]] – [[Oja tee|Oja]] [[Oja tee|tee]] |TLT |Harkujärve/Oja tee |Suleti augustil 2023 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Paldiski maantee trollidepoo|Lille]] – [[Balti jaam]] |TLT |Balti jaam |Suleti 28. veebruaril 2021 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Mustamäe]] – [[Moonalao tänav|Moonalao]] |TLT |Mustamäe |Suleti 24. juuli 2022 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Harkujärve]] – [[Oja tee|Oja]] [[Oja tee|tee]] |TLT |Harkujärve/Oja tee |Suleti 23. augustil 2026 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Lasnamägi|Lauluväljak]] | | | |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |}{{Tallinna bussiliinid}} === Kommertsbussiliinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[200 (Tallinna bussiliin)|200]] |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|Maleva]]) – [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |[[277 (Tallinna bussiliin)|277]] |[[Tallinn]] – [[Tammispea]] – [[Käsmu]] – [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} === Endised kommertsbussiliinid === ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Kallavere]] – [[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiakadeemia]] |TAK | |1994–1995 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK | |1994–1995 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]] |TAK | |1994–1995 |- |[[86 (Tallinna bussiliin)|86]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |TAK | |1994–1995 |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |- |[[177 (Tallinna bussiliin)|177]] |[[Tallinn]] – [[Keila]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[191 (Tallinna bussiliin)|191]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[198 (Tallinna bussiliin)|198]] |[[Tallinn]] – [[Tabasalu]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Keila-Joa]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[201 (Tallinna bussiliin)|201]] |[[Tallinn]] ([[Mustakivi]]) – [[Kurna]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[203 (Tallinna bussiliin)|203]] |[[Tallinn]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[206 (Tallinna bussiliin)|206]] |[[Tallinn]] – [[Saku]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[206A (Tallinna bussiliin)|206A]] |[[Tallinn]] – [[Saku]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Aespa]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[207 (Tallinna bussiliin)|207]] |[[Tallinn]] – [[Rannamõisa]] – [[Suurupi]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[208 (Tallinna bussiliin)|208]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[209 (Tallinna bussiliin)|209]] |[[Tallinn]] – [[Iru]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[210 (Tallinna bussiliin)|210]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[214 (Tallinna bussiliin)|214]] |[[Tallinn]] – [[Järveküla]] – [[Jüri]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[214A (Tallinna bussiliin)|214A]] |[[Tallinn]] – [[Järveküla]] – [[Jüri]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[219 (Tallinna bussiliin)|219]] |[[Tallinn]] – [[Kurtna]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Aespa]] – [[Entusiasti]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[221 (Tallinna bussiliin)|221]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Kärmu]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[224 (Tallinna bussiliin)|224]] |[[Tallinn]] – [[Laagri]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[229 (Tallinna bussiliin)|229]] |[[Tallinn]] – [[Kose-Uuemõisa]] – [[Kose]] – [[Ravila]] – [[Vardja (Kose)|Vardja]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[229A (Tallinna bussiliin)|229A]] |[[Tallinn]] – [[Kose]] – [[Ravila]] – [[Ardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[236 (Tallinna bussiliin)|236]] |[[Tallinn]] – [[Kuusalu]] – [[Loksa]] – [[Viinistu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[237 (Tallinna bussiliin)|237]] |[[Tallinn]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Keila-Joa]] – [[Lohusalu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[237A (Tallinna bussiliin)|237A]] |[[Tallinn]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Keila-Joa]] – [[Kloogaranna]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[238 (Tallinna bussiliin)|238]] |[[Tallinn]] – [[Ääsmäe]] – [[Ruila]] – [[Kernu]] – [[Haiba]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[242 (Tallinna bussiliin)|242]] |[[Tallinn]] – [[Kiiu]] – [[Kuusalu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[242A (Tallinna bussiliin)|242A]] |[[Tallinn]] – [[Kolga]] – [[Loksa]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[244 (Tallinna bussiliin)|244]] |[[Tallinn]] – [[Jüri]] – [[Aruküla]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[244A (Tallinna bussiliin)|244A]] |[[Tallinn]] – [[Jüri]] – [[Aruküla]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[256 (Tallinna bussiliin)|256]] |[[Tallinn]] – [[Riisipere]] – [[Nissi]] – [[Turba]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[258 (Tallinna bussiliin)|258]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[259 (Tallinna bussiliin)|259]] |[[Jüri]] – [[Raeküla]] – [[Assaku]] – [[Tallinn]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[260 (Tallinna bussiliin)|260]] |[[Tallinn]] – [[Haabneeme]] – [[Rohuneeme]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[262 (Tallinna bussiliin)|262]] |[[Tallinn]] – [[Lagedi]] – [[Aruküla]] – [[Raasiku]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[270 (Tallinna bussiliin)|270]] |[[Tallinn]] – [[Mähe]] – [[Randvere]] – [[Tammneeme]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[270 (Tallinna bussiliin)|270]] |[[Tallinn]] – [[Loksa]] – [[Käsmu]] – [[Võsu]] – [[Vergi]] – [[Karepa]] |Ekspressbussiliinid osaühing | | |- |[[283 (Tallinna bussiliin)|283]] |[[Tallinn]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[285 (Tallinna bussiliin)|285]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[286 (Tallinna bussiliin)|286]] |[[Tallinn]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[288 (Tallinna bussiliin)|288]] |[[Tallinn]] – [[Pirita]] – [[Muuga aedlinn]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|T1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|T3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|T4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|T5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] | |- style="background:#ccf0d5" |[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] |[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Avatakse 1. septembril |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|T7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin T3 ja T4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) {{Tallinna trammiliinid}} == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} === Toimuvad trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[72 (Tallinna trolliliin)|72]] |[[Mustamäe]] — [[Kopli]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[9 (Tallinna trolliliin)|9]], aga natuke muu |- |[[81 (Tallinna trolliliin)|81]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |- |[[83 (Tallinna trolliliin)|83]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|85]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |} === Endised trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]] |Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]] |Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]] |Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} === Planeeritud trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Rahu tee|Lasnamäe]] |Pärast tavapärase trollibussiliikluse taastamist sai sellest liinist uus sihtmärk trollibussiliikluse taastamiseks ning akutrollid võidakse siin käivitada aastatel 2028–2030 uue lõpp-peatusega laiendatud [[Rahu tee|Rahu teel]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=Tallinn to buy another 30 battery trolleys, planning Lasnamäe trolley link |url=https://news.err.ee/1609763313/tallinn-to-buy-another-30-battery-trolleys-planning-lasnamae-trolley-link |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref><ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Rahu tee - tee |keel=et |url=https://citify.eu/et/rahu-tee/ |vaadatud=2026-08-11}}</ref>. |}{{Tallinna trolliliinid}} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Rongiliinid == {| class="wikitable" !Liin !Marsruut !Märkmed |- ! colspan="3" |Läänesuund |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|R11]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|R12]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Keila raudteejaam|Keila]] | |- |[[Tallinna–Keila kiirrongiliin|RE12]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Keila raudteejaam|Keila]] | |- |[[Tallinna–Kloogaranna rongiliin|R13]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Kloogaranna raudteepeatus|Kloogaranna]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R14]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Paldiski kiirrongiliin|RE14]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R15]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|R16]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]] | |- |[[Tallinna–Turba kiirrongiliin|RE16]] |[[Turba raudteepeatus|Turba]] — [[Balti jaam|Tallinn]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|R17]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]] | |- ! colspan="3" |Edelasuund |- |[[Tallinna–Rapla rongiliin|R21]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Rapla raudteejaam|Rapla]] | rowspan="2" |Elektrifitseerimata liinid |- |[[Tallinna–Türi rongiliin|R22]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Türi raudteejaam|Türi]] |- ! colspan="3" |Idasuund |- |[[Tallinna–Tapa rongiliin|R30]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tapa raudteejaam|Tapa]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|R31]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] | |} : == Vaata ka == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[Tallinna ühistransport]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Välislingid == * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] == Viited == <references />{{Tallinna Ühistransport}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] hrpj2ab254h52lkh8kvjduztobxcbzo 0 127329 7230490 7121330 2026-09-07T15:42:32Z Kuriuss 38125 7230490 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Spielzeugmuseum tartu.jpg|pisi|''Tartu Mänguasjamuuseumi maskott karu Lillekäpp muuseumi põhimaja sildil.'' ]] [[Pilt:Tartu mänguasjamuuseumi hoone Lutsu 8, 20. september 2011.jpg|pisi|''Tartu Mänguasjamuuseumi põhimaja, Lutsu 8.'']] '''Tartu Mänguasjamuuseum''' on Eesti [[lastekultuurikeskus]], mis asub Tartus. Muuseum avati [[28. mai]]l [[1994]] [[Tartu Linnavalitsus]]e kultuuriosakonna allasutusena. Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksi kuuluvad Tartu südalinnas asuvad hooned Lutsu 2, Lutsu 4 ja Lutsu 8, lisaks ka aadressita maja Lutsu 8 õuel, nn õuemaja. Kõik hooned on omavahel ühendatud galeriidega. Muuseumi hooned asuvad Tartu vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=29.01.2025 |pealkiri=Tartu vanalinna muinsuskaitseala ja kaitsevöönd |url=https://tartu.ee/et/Muinsuskaitse-ala |vaadatud=12. veebruaril 2025 |väljaanne=Tartu linna veebileht}}</ref> == Ajalugu == === Eelajalugu === Tartu Mänguasjamuuseumi otsene eelkäija oli [[Tartu Linnamuuseum|Tartu Linnamuuseumi]] 1. detsembrist 1990 kuni märtsini 1991 avatud olnud näitus "Mängime koos". Näituse kuraatorid olid [[Meeri Säre]], [[Tiia Toomet]] ja [[Mare Hunt]], kes kutsusid ajakirjanduse kaudu inimesi üles laenama selleks tarbeks oma vanu mänguasju. Nõukogude aja lõpu ja taasiseseisvumise alguse mänguasjavalik poodides oli väga kesine, näituse autorid soovisid aga nii lastele kui ka täiskasvanutele näidata, et eri aegadel on mängitud väga erinevate mänguasjadega. Külastajate huvi oli suur ning edasi arenes idee spetsiaalse mänguasjade muuseumi loomise suunas. Esialgu pidi mänguasjamuuseum asutatama [[Tartu Linnamuuseum]]i filiaalina ning selleks saadi ka [[Tartu linnavalitsus|Tartu linnavalitsuselt]] luba. 1993. aastal selgus siiski, et Tartu Linnamuuseum ei ole valmis endale veel ühte filiaali looma ning mänguasjamuuseum otsustati rajada iseseisva linnale kuuluva muuseumina. === Muuseumi avamine === Tartu Mänguasjamuuseum avati Tartu linnale kuuluva munitsipaalmuuseumina 28. mail 1994 Tartus Toomemäe nõlval asuvas hoones aadressil Lai 1.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hanson |eesnimi=Raimu |kuupäev=13. jaanuar 2011 |pealkiri=Teater jättis aega nukkudega mängida |url=https://tartu.postimees.ee/371660/teater-jattis-aega-nukkudega-mangida |vaadatud=12. veebruaril 2025 |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref> Muuseumi loojad olid Meeri Säre, Mare Hunt ja Tiia Toomet. Viimasest sai ka mänguasjamuuseumi esimene direktor. 2007. aastast on Tartu Mänguasjamuuseumi direktor [[Triin Vaaro]]. === Muuseumi kolimine praegusesse asukohta === 2003. aasta lõpus kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja Lutsu 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hanson |eesnimi=Raimu |kuupäev=11.03.2004 |pealkiri=Mänguasjamuuseum avab uue kodu uksed |url=https://www.postimees.ee/1402817/manguasjamuuseum-avab-uue-kodu-uksed |vaadatud=12. veebruaril 2025 |väljaanne=Postimees}}</ref> Samal ajal anti muuseumi käsutusse kõrvalmaja Lutsu 4, kus paiknevad kogud ja tööruumid. 2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja. Seal pandi vaatamiseks välja 2000. aastal OÜ-lt [[Nukufilm]] kingituseks saadud haruldane kogu Eesti nukufilmide nukkudest ja rekvisiitidest, mis kuni selle ajani olid eksponeeritud mänguasjamuuseumi filiaalis Filminukkude Galeriis ([[Ülikooli tänav]] 1). Kuni 2010. aastani näidati õuemajas ka Eesti nukuteatrite lavastuste tegelasi ning traditsioonilisi teatrinukke mujalt maailmast. 30. mail 2010 avati Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksis teatrimaja [[Teatri Kodu]] (Lutsu 2) milles asuvad teatrisaal, lastestuudio ja teatrinukkude muuseum. Teatri Kodu näol on tegemist maailmas ainulaadse teatrimajaga, mille tegevuste korraldamisel ammutatakse inspiratsiooni mänguasjamuuseumist, lapsepõlvest, mängudest ja mälestustest. == Maskott == [[Fail:Lillekapp ja nassu lutsu tanaval.jpg|pisi|Tartu Mänguasjamuuseumi mängukarud Karu Lillekäpp ja Karu Nässu sõidavad vanaaegse mänguasjamuuseumiga Tartus Lutsu tänaval]] Tartu Mänguasjamuuseumi maskott on [[karu Lillekäpp]]. Triibulise rahvariideseelikuga [[Kaisukaru|mängukaru]] õmbles 1994. aastal muuseumi avamise aegu rahvusliku käsitöö eriala üliõpilane Kai Maser. Karule nime leidmiseks kuulutati ajalehes [[Postimees]] välja konkurss. Selle võitis viieaastane tüdruk Käbi Stolovitš, kes pakkus nimeks Lillekäpp, kuna karu käpad olid õmmeldud lillelisest riidest. Lillekäpp on aja jooksul esinenud nii televisioonis kui ka lasteüritustel, temast on kirjutatud raamatuid ja joonistatud kaarte, tema kujutist kasutatakse muuseumi templil ja ametlikel dokumentidel ning ta on üles astunud ka Teatri Kodu omalavastuses "Öö mänguasjamuuseumis"<ref>{{Netiviide |kuupäev=26.12.2014 |pealkiri=Öö mänguasjamuuseumis |url=https://arhiiv.err.ee/video/vaata/oo-manguasjamuuseumis |vaadatud=12. veebruaril 2025 |väljaanne=ERR}}</ref>. Lillekäpa abina töötab muuseumis [[karu Nässu]], kes tegutseb sotsiaalmeedias, korraldab virtuaalüritusi ja peab blogi<ref>{{Netiviide|url=http://karunassu.blogspot.com/|pealkiri=Mänguasjamuuseumi blogi}}</ref>. == Ekspositsioon == Tartu Mänguasjamuuseumi püsiekspositsioon on üles ehitatud teemade kaupa mänguliste stseenidena. Lutsu 8 hoones on ruumiti eksponeeritud linnalaste mänguasjad; talulaste mänguasjad; pabernukud, [[lauamäng]]ud ja [[mängukaardid|kaardid]]; [[nukumaja]]d, [[Kaisukaru|mängukarud]], 20. sajandi mänguasjad; käsitöö- ja kunstnikunukud; [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude-aegsed]] mänguasjad, õuemänguasjad, [[Vladimir Sapožnin]]i mehaaniliste mänguasjade kogu; poiste mänguasjad ja [[mudelraudtee]]; Eesti tootjate mänguasjad ning maailma rahvaste nukud. Muuseumi peamajast viib galerii õuemajja, mille teine korrus on Eesti filminukkude päralt, esimesel korrusel korraldatakse ajutisi näitusi. Teatri Kodu keldris on väljapanek Eesti ja maailma rahvaste teatrinukkudest ning seal korraldatakse väikesi ajutisi näituseid. Kõigis ekspositsiooniruumides on külastajate jaoks interaktiivseid käed-külge-võimalusi: saab mängida vanade mänguasjade ja lauamängude koopiatega, käivitada mudelraudteed ja mehaanilist nukuteatrit, uurida mänguasjade ajalugu tutvustavaid meediaprogramme, vaadata Eesti animafilme, teha väikestel minilavadel nukuteatrit jm. == Muuseumipedagoogika == Nii muuseumis kui ka teatrimajas toimuvad lasteprogrammid, koolivaheaja töötoad, teemaekskursioonid, meisterdamiskursused ja huviringid. Lutsu 8 hoone teisel korrusel asub mängutuba, mis on mõeldud lastele ja vanematele üheskoos aja veetmiseks. Mängutoas saab mängida arendavate mänguasjade ja lauamängudega, lehitseda lasteraamatuid, proovida selga kostüüme ning sisustada nukumaju. Mängutoas viiakse läbi ka muuseumiprogramme ja peetakse laste sünnipäevi. Lutsu 2 teine korrus on lastestuudio päralt, kus pakutakse gruppidele teatri- ja mänguasjateemalisi õpitubasid, samuti peetakse seal temaatilisi sünnipäevapidusid. == Üritused ja etendused == Tartu Mänguasjamuuseum korraldab mitmesuguseid perepäevi ja lasteüritusi koolivaheaegadel, jõuluajal, seoses oma näituste ja muude üritustega. Iga aasta maikuus peetakse muuseumi sünnipäeva<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raavik |eesnimi=Jens |kuupäev=18.05.2024 |pealkiri=PALJU ÕNNE ⟩ Mänguasjamuuseumi sünnipäev algas orkestri ja rongkäiguga |url=https://tartu.postimees.ee/8023301/palju-onne-manguasjamuuseumi-sunnipaev-algas-orkestri-ja-rongkaiguga |vaadatud=12. veebruaril 2025 |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref>, mil muuseum on linnarahvale avatud tasuta. Alates 2010. aastast korraldatakse [[Teatri Kodu|Teatri Kodus]] regulaarselt lastele ja peredele teatrietendusi, mis on lavastatud Teatri Kodu jaoks või mis on lavale toodud teiste Eesti etendusasutuste poolt. Samuti korraldatakse seal kontserte, filmiõhtuid, seminare jm muuseumi temaatikaga sobivaid üritusi. == Kogud == [[Fail:Tartu manguasjamuuseumi hoidla.jpg|pisi|Tartu Mänguasjamuuseumi hoidla. Hoidlas on need muuseumi esemed, mis hetkel püsiväljapanekus või mõnel näitusel ei ole]] Suurem osa esemeid tuleb Tartu Mänguasjamuuseumi kogudesse annetustena. Tartu Mänguasjamuuseumi kogud on jaotatud esemekoguks, pildikoguks, kunstikoguks ja teaduslikuks arhiivkoguks. * '''Esemekogu''' põhikogus on peamiselt Eestis kasutatud mänguasjad, kuid on ka lastekultuuriga seotud esemeid, maailma rahvaste suveniire ja rahvapäraseid mänguasju ning Eesti autorinukke. Muuseumil on küllaltki suur kogu Nõukogude perioodil Eestis toodetud mänguasjadest (Polümeer, Salvo, Norma, Tartu Plastmasstoodete Katsetehas jt). Esemekogu põhikogusse on jõudnud ka mitmeid erakogusid ([[Vladimir Sapožnin]]i üleskeeratavate ja mudelmänguasjade kogu, Niina Lepiksaare maailma rahvaste suveniirnukkude kogu, Maia Mathieseni kollektsiooninukkude kogu jm). Lisaks põhikogule on esemekogus ka filminukkude kogu (Eesti Nukufilmi filminukud, rekvisiidid, maketid, kavandid jms) ning teatrinukkude kogu, kus on eri tüüpi teatrinukke maailma eri paikadest. * '''Pildikogus''' on mänguasjade ja lastega seotud fotod, postkaardid, kalendrid, plakatid, kilekotid, märgid jms. * '''Kunstikogus''' on nii kutseliste kunstnike teemakohaseid teoseid kui ka laste tehtud [[akvarell]]e, joonistusi jms. * '''Teaduslikus arhiivkogus''' on talletatud intervjuud, küsitluslehtede vastused ja muud mänguasjamuuseumi temaatikaga haakuvad materjalid. Tartu Mänguasjamuuseumi juures on temaatiline käsiraamatukogu, mis on uurijatele kasutamiseks avatud. 2023. aasta seisuga on mänguasjamuuseumi kogudes kokku '''27 152 museaali''' ja '''1538 abifondi eset'''. Muuseumi arhivaalide loetelus on arvel 102 arhivaali.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Mänguasjamuuseumi koduleht. Kogude kasutamine |url=https://mm.ee/muuseum-ja-naitused/kogude-kasutamine |vaadatud=08.05.2024 |väljaanne=mm.ee}}</ref> == Hooned == Tartu Mänguasjamuuseum asus algul [[Toomemägi|Toomemäe]] nõlval eramaja (nn [[Grenzsteini maja]]) keldriruumides ja väikses õuemajas aadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 1. 2003. aasta lõpus kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja aadressil [[Lutsu tänav|Lutsu]] 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba. 2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja, kus eksponeeritakse viimase poolesaja aasta jooksul Eestis tehtud [[nukufilm]]ide tegelasi ja [[rekvisiit]]e ning [[joonisfilm]]ide kavandeid. Tänapäeval on selles hoones Eesti filmi- ja telenukkude näitus ning ajutiste näituste ala. 2010. aastast tegutseb aadressil Lutsu 2 Tartu Mänguasjamuuseumi teatrimaja [[Teatri Kodu]], kus lapsed saavad vaadata etendusi, teha ise nukuteatrit ning võtta osa teatri- ja mänguasjateemaga seotud tegevustest. Teatri Kodu keldris on mehaaniline nukuteater ja väike muuseumiosa, maja teisel korrusel asub Lastestuudio. === Lutsu 8 === [[Pilt:Tartu mänguasjamuuseumi peasissepääs, 20. september 2011.jpg|left|pisi|Tartu mänguasjamuuseumi Lutsu 8 hoone peasissepääs, 2011]] [[Pilt:Moto Tartu mänguasjamuuseumi ukse kohal, Lutsu 8 Tartus, 20. september 2011.jpg|pisi|Detail Tartu mänguasjamuuseumi peasissepääsu kohal, 2011]] Tartu Mänguasjamuuseumi maja Lutsu 8 kuulub Tartu vanimate säilinud puitehitiste hulka. 1770. aastate alguses ehitatud hoonest võib leida nii [[Barokk|hilisbaroki]] kui ka [[klassitsism]]i stiilielemente. Maja esimeste asukatena on märgitud Tartu garnisoni koolimaja ja vene kirik. Algsest hoonest on praeguseni säilinud [[mantelkorsten]], rõhtpalkseinad, suur osa hoovifassaadi püstlaudvoodrist ja [[Karniis|puitkarniis]]. Majas on olnud kaks [[anfilaad]]i, mis on ka praegu kohati jälgitavad. 19. sajandi I veerandil tegutses hoones [[Tartu Kreiskool]], kus õppisid peamiselt linnakäsitööliste lapsed. 1829. aastal läks maja eraomandisse, järgnesid ulatuslikud ümberehitused. Vastavalt riiklikult kehtestatud eeskirjadele sai maja [[Klassitsism|klassitsistliku]] esifassaadi ja üldilme: suurendati aknaid, krohviti laed ja seinad, ruumid jaotati vaheseintega väiksemateks. Tubadesse ehitati sinivalgetest glasuurkahlitest ahjud ning eeskoja seintele maaliti marmoriimitatsioon. Samal ajal püstitati maakividest hooviehitis ehk tõllakuur, mille all on võlvitud kelder. 19.–20. sajandi vahetusel jagati hoone väiksemateks korteriteks ning majale lisati hoovipoolsed juurdeehitised, mis on nüüdseks lammutatud. 20. sajandi jooksul kasutati hoonet üürimajana, viimased elanikud lahkusid sellest 1990. aastate alguses. 1998. aastal ostis Tartu linn vana maja Tartu Mänguasjamuuseumi asupaigaks. Hoone renoveeriti vastavalt 19. sajandi üldilmele aastatel 2002–2003. === Õuemaja === Mänguasjamuuseumi õuemaja asub praeguse mänguasjamuuseumi ja endise Lutsu 8 elumaja kõrvalhoones. 18.–19. sajandil ehitatud maakividest hoonet on kasutatud tõllakuuri ja sepikojana. Hoonel on ka praeguseni hästi säilinud võlvitud kelder. Uuemal ajal seisis hoone aastakümneid varemetes. See renoveeriti 2005. aastal: taastati kivi- ja vahvärkseinad, katusealusesse ehitati teine korrus. Hoone ehitamist toetas [[Euroopa Liit]]. === Lutsu 2 === [[Pilt:Teatri Kodu, Lutsu 2 Tartus, 20. september 2011.jpg|left|pisi|Teatri Kodu pärast restaureerimist, 2011]] [[Pilt:Teatri Kodu sissepääs, Lutsu 2 Tartus, 20. september 2011.jpg|pisi|Teatri Kodu sissepääs]] Esimesed puithoonete jäänused aadressil Lutsu 2 asuva maja aluselt krundilt pärinevad 14. sajandi algusest. Samal sajandil rajati puitehitiste asemele kaks tellistest ja maakivist vundamendiga kivihoonet, millest on osaliselt säilinud seinad koos ukse ja aknaavadega, [[Kerishüpokaust|kerishüpokaustahi]] ja elukorrusele viinud kivitrepp. Majast leitud kahhelkivide põhjal jäeti hüpokaustahi kasutusest kõrvale 16. sajandil ning majja ehitati kahhelahjud. 1752. aastal jaotati krundi maa kroonu ja linna vahel ning ajavahemikus 1755–1758 ehitati Lutsu tänava poolsesse ossa praegune Lutsu 2 hoone. 1775. aasta suurest tulekahjust see kvartal pääses ning seega on tegu ühe vanima Tartu puitehitisega. 19. ja 20. sajandil käis maja käest kätte ja oli eri omanike käsutuses. Nõukogude perioodil ehitati hoone seest ümber ning seal asusid järgemööda mitmesugused spordiorganisatsioonid, linnaasutused ja teater. Kuigi seda tüüpi maju ehitati 18. sajandil paljudele jõukama keskklassi esindajatele [[Baltimaad|Baltikumis]] ja [[Venemaa]]l, on Lutsu tänava hoone puhul märkimisväärne barokkstiilis portaal ja uks, mis on ainus taoline säilinud portaal Tartus ja omab suurt muinsusväärtust. == Koostööauhind Aukaru == Alates 2024. aastast annab Tartu Mänguasjamuuseum välja koostööauhinda [[Aukaru]], mis on [[Kaisukaru|mängukaru]]kujuline. Auhinda antakse välja pikaajalistele koostööpartneritele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024 |pealkiri=Koostööauhind Aukaru |url=https://mm.ee/muuseum-ja-naitused/koostooauhind-aukaru |vaadatud=4. mail 2025 |väljaanne=Tartu Mänguasjamuuseumi veebileht}}</ref> ==Tunnustus== * 2004 Tartu linna aasta tegu – Tartu Mänguasjamuuseumi uus maja<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020 |pealkiri=Aasta tegu 2004 |url=https://tartu.ee/et/aasta-tegu-2004 |vaadatud=12. veebruaril 2025 |väljaanne=Tartu linna veebileht}}</ref> * 2004 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind kutselise koosluse kategoorias<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020 |pealkiri=KULTUURIKANDJA LAUREAADID 2001–2020 |url=https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kultuur%20ja%20vaba%20aeg/Kultuur/Kultuurikandja%20laureaadid_2001_2020.pdf |vaadatud=12. veebruaril 2025 |väljaanne=Tartu linna veebileht}}</ref> * 2005 Suur Muuseumirott 2005<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hanson |eesnimi=Raimu |kuupäev=16.05.2005 |pealkiri=Muuseumijuht tundis rõõmu ja piinlikkust |url=https://www.postimees.ee/1475967/muuseumijuht-tundis-roomu-ja-piinlikkust |vaadatud=13.04.2024 |väljaanne=Postimees}}</ref>, [[Eesti muuseumide aastaauhinnad|Eesti muuseumide aastaauhind]] * 2010 Tartu aasta parim ehitis – Teatri Kodu, rekonstrueeritud ja laiendatud ehitiste grupis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=16.02.2011 |pealkiri=Selgusid 2010. aasta Tartu parimad ehitised ning värvitööd |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/40428760/selgusid-2010-aasta-tartu-parimad-ehitised-ning-varvitood |vaadatud=12. veebruaril 2025 |väljaanne=Maaleht}}</ref> Tartu linna tunnustus * 2010 Aasta ehitismälestis,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2011 |pealkiri=Muinsuskaitseraamat 2010 |url=https://muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202010.pdf |vaadatud=12. veebruaril 2025 |väljaanne=Muinsuskaitseamet}}</ref> Teatri Kodu. Muinsuskaitseameti tunnustus. * 2016 Peresõbralikem muuseum, Pere ja Kodu auhind * 2024 Roheline muuseum<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024 |pealkiri=Rohelised muuseumid |url=https://ekja.ee/et/roheline-muuseum/rohelised-muuseumid/ |vaadatud=12. veebruaril 2025 |väljaanne=Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon}}</ref> * 2025 Autiitel "Poola Vabariigi Tallinna suursaatkonna sõber 2025" * 2025 Tartu linna Kuultuurikandja. Aasta kultuuriorganisatsiooni nominent<ref>{{Netiviide |kuupäev=13.01.2026 |pealkiri=Selgusid Tartu Kultuurikandja 2025 nominendid |url=https://kultuur.err.ee/1609909480/selgusid-tartu-kultuurikandja-2025-nominendid |vaadatud=14.02.2026 |väljaanne=ERR}}</ref> * 2025 Muuseumirott 2025 – Aasta turundustegu: Näituse "Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt" turundus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12.02.2026 |pealkiri=Selgusid Muuseumirottide laureaadid |url=https://kultuur.err.ee/1609940114/selgusid-muuseumirottide-laureaadid |vaadatud=14.02.2026 |väljaanne=ERR}}</ref> [[Eesti muuseumide aastaauhinnad|Eesti muuseumide aastaauhind]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.mm.ee Tartu Mänguasjamuuseumi koduleht] * [http://www.mm.ee/muuseum-ja-naitused/eesti-manguasjade-digiarhiiv Eesti mänguasjade digiarhiiv] {{koord | NS = 58.38251 | EW = 26.718644 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Tartu muuseumid]] [[Kategooria:Mänguasjamuuseumid]] [[Kategooria:Lastekultuurikeskused]] 1sfy64g6s5sbbe14wg994wrzv9iuyxm 0 129070 7230678 7224962 2026-09-08T03:00:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7230678 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Ats Purje | pilt = Purje, Ats.IMG 2533.JPG | täisnimi = Ats Purje | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|08|03}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = Eesti | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 180 cm | positsioon = [[ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[JK Tallinna Kalev]] | särginumber = 12 | aastad1 = 2001–2002| mänge1 = 33| väravaid1 = 21| klubi1 = [[SC Real Tallinn|SC Real]] | aastad2 = 2003 | mänge2 = 12| väravaid2 = 8| klubi2 = [[FC M.C. Tallinn|M.C. Tallinn]] | aastad3 = 2003–2007| mänge3 = 86| väravaid3 = 33| klubi3 = [[Tallinna FCI Levadia|Levadia]] | aastad4 = 2008–2009| mänge4 = 40| väravaid4 = 11| klubi4 = [[Turu Inter]] | aastad5 = 2010–2011| mänge5 = 26| väravaid5 = 5| klubi5 = [[AE Paphos|Paphos]] | aastad6 = 2011 | mänge6 = 6| väravaid6 = 1| klubi6 = [[Achna Ethnikos]] | aastad7 = 2012–2014| mänge7 = 76| väravaid7 = 19| klubi7 = [[Kuopio PS|KuPS]] | aastad8 = 2015–2016| mänge8 = 61| väravaid8 = 30| klubi8 = [[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju]] | aastad9 = 2017–2021| mänge9 = 93| väravaid9 = 17| klubi9 = [[Kuopio PS|KuPS]] | aastad10 = 2021– | mänge10 = 143| väravaid10 = 50| klubi10 = [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalev]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 20. august 2024 | koondiseaastad1 = 2006–2018| koondisemänge1 = 69| koondiseväravaid1 =10| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]<ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Ats Purje''' (sündinud [[3. august]]il [[1985]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[ründaja (jalgpall)|ründaja]]). ==Klubikarjäär== Klubijalgpalli hakkas mängima [[FC Levadia]]s, kust siirdus 2008. aastal [[Soome]] [[Turu Inter]]i ridadesse. Tuli Interi koosseisus 2008. aastal Soome meistriks ja võitis 2009. aastal Soome karika.<ref>[http://www.soccernet.ee/purje-tuli-soome-karikavoitjaks Purje tuli Soome karikavõitjaks] Soccernet.ee, 31. oktoober 2009</ref> Aastatel 2010–2011 mängis [[Küpros]]e klubides, kuuludes esmalt [[AE Paphos]]e ja seejärel [[Achna Ethnikos]]e ridadesse. 2012–2014 mängis ta [[Soome]] kõrgliiga klubis [[KuPS]]. 2015–2016 mängis ta [[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kaljus]]. 2017. aastal naasis ta KuPS-sse. 2021. aasta jaanuaris liitus ta Eesti [[Esiliiga]]sse kuuluva [[JK Tallinna Kalev]]iga. ==Koondisekarjäär== [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] on ta mänginud 69 korda ja löönud kümme väravat. ===Koondiseväravad=== {| class="wikitable" style="font-size:90%" ! # !! Toimumisaeg !! Mängupaik !! Vastane !! Värav !! Tulemus !! Võistlus |- | 1. || 20. august 2008 || [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || {{riigi ikoon|Malta}} [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] || '''1''':1 || 2:1 || [[sõpruskohtumine]] |- | 2. || 3. märts 2010 || [[Mikheil Meskhi staadion]], [[Thbilisi]] || {{riigi ikoon|Gruusia}} [[Gruusia jalgpallikoondis|Gruusia]] || 1:'''1''' || 2:1 || sõpruskohtumine |- | 3. || 7. september 2010 || A. Le Coq Arena, Tallinn || {{riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] || '''1''':0 || 3:3 || sõpruskohtumine |- | 4. || 2. september 2011 || [[Stožice staadion]], [[Ljubljana]] || {{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] || 1:'''2''' || 1:2 || [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2012 valikmäng]] |- | 5. || 8. september 2014 || A. Le Coq Arena, Tallinn || {{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] || '''1''':0 || 1:0 || [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2016 valikmäng]] |- | 6. || rowspan=2|9. juuni 2015 || rowspan=2|[[Veritase staadion]], [[Turu]] || rowspan=2|{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] || 0:'''1''' || rowspan=2|0:2 || rowspan=2|sõpruskohtumine |- | 7. || 0:'''2''' |- | 8. || 11. november 2015 || A. Le Coq Arena, Tallinn || {{jp|Gruusia}} || '''1''':0 || 3:0 || sõpruskohtumine |- | 9. || 12. juuni 2017 || [[Skonto staadion]], [[Riia]] || {{riigi ikoon|Läti}} [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] || 1:'''2''' || 1:2 || sõpruskohtumine |- | 10. || 9. juuni 2018 || A. Le Coq Arena, Tallinn || {{riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] || '''1''':3 || 1:3 || sõpruskohtumine |} ==Klubikarjäär== <ref>https://jalgpall.ee/voistlused/player/4693</ref><ref>https://int.soccerway.com/players/ats-purje/31410/</ref> {| class=wikitable |- !Hooaeg !Klubi !Riik !Tase !Mänge !Väravaid |- |2001 |align=center|[[SC Real Tallinn]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[IV.N liiga|V]]''' |align=center|16 |align=center|4 |- bgcolor=#dddddd |2002 |align=center|[[SC Real Tallinn]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[III.N liiga|IV]]''' |align=center|17 |align=center|17 |- |2003 |align=center|[[FC M.C. Tallinn]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|12 |align=center|8 |- bgcolor=#dddddd |2003 |align=center|[[FC Levadia Maardu]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|17 |align=center|5 |- |2004 |align=center|[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|17 |align=center|8 |- bgcolor=#dddddd |2005 |align=center|[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|12 |align=center|4 |- |2006 |align=center|[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|30 |align=center|10 |- bgcolor=#dddddd |2007 |align=center|[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|16 |align=center|7 |- |2008 |align=center|[[FC Inter Turku]] |align=center|{{riigi ikoon|Soome}} |align=center|'''[[Veikkausliiga|I]]''' |align=center|19 |align=center|7 |- bgcolor=#dddddd |2009 |align=center|[[FC Inter Turku]] |align=center|{{riigi ikoon|Soome}} |align=center|'''[[Veikkausliiga|I]]''' |align=center|21 |align=center|4 |- |2010-11 |align=center|[[AE Pafos]] |align=center|{{riigi ikoon|Küpros}} |align=center|'''[[Protathlima Cyta|I]]''' |align=center|22 |align=center|5 |- bgcolor=#dddddd |2011-12 |align=center|[[Ethnikos Achnas]] |align=center|{{riigi ikoon|Küpros}} |align=center|'''[[Protathlima Cyta|I]]''' |align=center|4 |align=center|1 |- |2012 |align=center|[[KuPS]] |align=center|{{riigi ikoon|Soome}} |align=center|'''[[Veikkausliiga|I]]''' |align=center|27 |align=center|6 |- bgcolor=#dddddd |2013 |align=center|[[KuPS]] |align=center|{{riigi ikoon|Soome}} |align=center|'''[[Veikkausliiga|I]]''' |align=center|20 |align=center|4 |- |2014 |align=center|[[KuPS]] |align=center|{{riigi ikoon|Soome}} |align=center|'''[[Veikkausliiga|I]]''' |align=center|29 |align=center|9 |- bgcolor=#dddddd |2015 |align=center|[[Nõmme Kalju FC]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|33 |align=center|16 |- |2016 |align=center|[[Nõmme Kalju FC]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliig|I]]''' |align=center|29 |align=center|14 |- bgcolor=#dddddd |2017 |align=center|[[KuPS]] |align=center|{{riigi ikoon|Soome}} |align=center|'''[[Veikkausliiga|I]]''' |align=center|32 |align=center|8 |- |2018 |align=center|[[KuPS]] |align=center|{{riigi ikoon|Soome}} |align=center|'''[[Veikkausliiga|I]]''' |align=center|31 |align=center|3 |- bgcolor=#dddddd |2019 |align=center|[[KuPS]] |align=center|{{riigi ikoon|Soome}} |align=center|'''[[Veikkausliiga|I]]''' |align=center|13 |align=center|4 |- |2020 |align=center|[[KuPS]] |align=center|{{riigi ikoon|Soome}} |align=center|'''[[Veikkausliiga|I]]''' |align=center|14 |align=center|1 |- bgcolor=#dddddd |2021 |align=center|[[JK Tallinna Kalev]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|30 |align=center|24 |- |2022 |align=center|[[JK Tallinna Kalev]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|32 |align=center|10 |- bgcolor=#dddddd |2023 |align=center|[[JK Tallinna Kalev]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|28 |align=center|4 |- |2024 |align=center|[[JK Tallinna Kalev]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|35 |align=center|11 |- bgcolor=#dddddd |2025 |align=center|[[JK Tallinna Kalev]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|18 |align=center|1 |} == Vaata ka == * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|vaadatud=23.11.2012|arhiivimisaeg=28.06.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == *{{ESBL}} *{{EJL}} *{{EJL2|287}} *[http://sport.postimees.ee/?id=126564 "Ats Purje lõi Turu Interi võiduvärava"], Postimees.ee, 1. juuni 2009 {{JÄRJESTA:Purje, Ats}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid]] [[Kategooria:Nõmme Kalju FC jalgpallurid]] [[Kategooria:JK Tallinna Kalevi jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 0xu5kxc4zd6ssx9x54h1kq0fhjdz52d 0 134463 7230721 7121112 2026-09-08T08:25:21Z Raigotgdd 237119 b 7230721 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{Infokast autorallisõitja | Nimi = Ott Tänak | Pilt = file:///C:/Users/stdelek08/Desktop/HOLY%20SEKSSSSS.jpg | Pildisuurus = 250px | Pildiallkiri = Ott Tänak 2017 Saksamaa rallil | Rahvus = eestlane | Sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1987|10|15}} | Sünnikoht = [[Kärla vald]], [[Saaremaa]], [[Eesti]] | Aastad = 2009–2012, 2014–2025 | Kaardilugeja = {{Riigi ikoon|Eesti}} Kristo Kraag (2009)<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kuldar Sikk]] (2010–2012)<br>{{murdmata|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raigo Mõlder]] (2014–2016)}}<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] (2017–) | Praegune meeskond = [[Hyundai Shell Mobis WRT]] (2024) | Endised meeskonnad = [[Pirelli Star Driver]] (2010)<br>[[MM Motorsport]] (2011)<br>[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] (2011–2012, 2014–2015, 2017)<br>[[DMACK World Rally Team|DMACK]] (2014, 2016)<br>[[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] (2018–2019)<br>[[Hyundai Shell Mobis WRT]] (2020–2022, 2024–2025)<br>[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] (2023) | Rallid = 176 | Tiitleid = 1 (2019) | Võite = 22 | Poodiumikohti = 58 | Kiiruskatsete võite = 443 | Punkte = 1898 | Esimene ralli = {{Riigiikoon|Portugal}} 2009 [[Portugali ralli]] | Esimene võit = {{Riigiikoon|Itaalia}} 2017 [[Sardiinia ralli]] | Viimane võit = {{Riigiikoon|Kreeka}} 2025 [[Akropolise ralli]] | Viimane ralli = {{Riigiikoon|Saudi Araabia}} 2025 [[Rally Saudi Arabia]] | Viimati muudetud = 30.03.2026 }} Jako Rumvolt (sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1987]] [[Kärla vald|Kärla vallas]] [[Saaremaa]]l) on [[Eesti]] [[rallisõitja]], mitmekordne Eesti meister [[autoralli]]s ja 2019. aasta autoralli maailmameister. Tänak lõpetas 2004. aastal [[Kärla Põhikool]]i ja 2007. aastal [[Aeromehaanika|automehaanikuna]] [[Kuressaare Ametikool]]i. 2001. aastal hakkas ta isa juhendamisel tegelema autospordiga. 2007. aastast oli ta juhendaja [[Markko Märtin]].<ref>http://www.esbl.ee/biograafia/Ott_Tänak</ref> Tänak tegi oma debüüdi [[autoralli maailmameistrivõistlused|autoralli maailmameistrivõistluste]] sarjas 2009. aasta [[Portugali ralli]]l, kus tema tulemuseks oli 20. koht. Sama aasta [[Soome ralli]]l ta katkestas. Talle pakkus seejärel lepingut mänedžer [[Timo Jouhki]], kuid Tänak lepingutele alla ei kirjutanud. Ta jätkas koostööd Marko Märtiniga. 2012. aastal liitus ta võistkonnaga [[M-Sport World Rally Team]] ning sama aasta [[Rootsi ralli]]l sai ta oma esimesed kiiruskatsevõidud WRC sarjas. Selle aasta hooaeg tervikuna aga ebaõnnestus. Tänak katkestas viis rallietappi ning poodiumile (3. koht) jõudis ta ainult eelviimasel etapil Sardiinias.<ref name="tänak">{{Netiviide |pealkiri=Tänaku ja Märtini katkenud koostöö. Kuidas kõik algas, kulges ja lõppes? |url=https://sport.delfi.ee/a/120173222 |vaadatud=2023-04-16 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2012. aasta ebaõnnestumiste tagajärjel järgmisel aastal Tänakut suurtel rallidel ei nähtud. Hoolimata sellest jätkus Tänaku ja Märtini koostöö. 2013. aasta detsembris tuli teade, et Tänak naaseb MM-sarja. Tugeva rahalise toe andis [[Oleg Gross]]. Toetas ka rehvitootja [[DMACK World Rally Team]], kelle värvides hakkas Tänak MM-sarjas Ford Fiesta rooli keerama. Ta osales 3 WRC etapil koos kaardilugeja [[Raigo Mõlder]]iga, parim oli koht viies Rootsi rallil.<ref name="tänak" /> Esimene MM etapivõit tuli 2017. aasta [[Sardiinia ralli]]l. [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|Sama hooaeg]] lõpetati 3. kohaga. Ühtlasi valiti Tänak 2017. aastal [[aasta sportlane|Eesti aasta sportlaseks]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/848766/aasta-meessportlane-2017-ott-tanak Aasta meessportlane 2017 - Ott Tänak.] ohtuleht.ee, 27. detsember 2017.</ref> 2018. ja 2019. aastal sõitis Tänak [[Toyota Gazoo Racing WRT]] meeskonnas. [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018. aastal]] võitis ta [[Argentina ralli|Argentina]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Türgi ralli]]. 2019. aastal võitis Tänak kuus MM-etappi ([[Rootsi ralli|Rootsi]], [[Tšiili ralli|Tšiili]], [[Portugali ralli|Portugali]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Walesi ralli|Walesi ralli]]) ning tuli enne viimast MM etappi uueks ralli maailmameistriks. Aastatel 2018 ja 2019 valiti rallipaar Ott Tänak – [[Martin Järveoja]] [[Aasta võistkond|Eesti aasta võistkonnaks]].<ref>[https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/aasta-voistkond-2019-on-rallipaar-ott-tanak-martin-jarveoja Aasta võistkond 2019 on rallipaar Ott Tänak – Martin Järveoja.] eok.ee, 4. jaanuar 2020.</ref> WRC kodulehe hääletusel valiti Martin Järveoja aastatel 2017–2019 autoralli MM-sarja parimaks kaardilugejaks.<ref>[https://sport.err.ee/1007928/martin-jarveoja-valiti-mm-sarja-parimaks-kaardilugejaks Martin Järveoja valiti MM-sarja parimaks kaardilugejaks.] sport.err.ee, 28. november 2019.</ref> Aastatel 2020–2022 sõitsid Tänak ja [[Martin Järveoja|Järveoja]] [[Hyundai Shell Mobis WRT]] meeskonnas. 2021. aastal võitsid nad kolmanda koha [[Rally Kenya|Keenia rallil]], teise koha [[Acropolis Rally|Kreeka rallil]] ja [[Soome ralli]]l ning esikoha Arctica rallil Soomes. 2022. aastal saavutasid nad kolmanda koha [[Rally Estonia|Eesti]] ja [[Uus-Meremaa ralli]]l, teise koha [[Acropolis Rally|Kreeka]] ja [[Horvaatia ralli]]l ning esikoha [[Sardiinia ralli|Sardiinia]], [[Soome ralli|Soome]] ja [[Belgia ralli]]l. 2020. aastal, kui erakorralise aasta tõttu valiti vaid aasta sportlased, pälvisid selle auhinna Tänak ja Järveoja. 2022. aastal valiti rallipaar Ott Tänak – [[Martin Järveoja]] kolmandat korda [[Aasta võistkond|Eesti aasta võistkonnaks]].<ref>[https://sport.err.ee/1608835999/tanak-jarveoja-valiti-neljandat-korda-parimaks-voistkonnaks Tänak – Järveoja valiti neljandat korda parimaks võistkonnaks.] sport.err.ee, 30. detsember 2022.</ref> 2023. aastal sõitsid Tänak ja [[Martin Järveoja|Järveoja]] [[M-Sport World Rally Team|M-Spordi]] meeskonnas. Nad teenisid kolmanda koha [[Kesk-Euroopa ralli]]l, teise koha [[Horvaatia ralli]]l ning esikoha [[Rootsi Ralli|Rootsi]] ja [[Tšiili ralli]]l. 2024. aastal sõitsid Tänak ja Järveoja taas Hyundai meeskonnas. Nad võitsid esikoha Sardiinia rallil ja Kesk-Euroopa rallil. Teiseks tulid nad Portugali rallil ja kolmandaks Läti, Kreeka ja Tšiili rallil. 2025. aastal pidid meeskonnad sarjas toimunud muutuste tõttu oma autosid uuelt leheküljelt arendama ning Hyundai jäi selles Toyotast maha. Samuti saatsid Tänakut mitmed tehnilised rikked. 2025. aasta Jaapani ralli lõppedes teatas Tänak, et loobub hooaja lõpuks täiskohaga rallispordist ja WRC-st. == MM-etapivõidud == {|class="wikitable" | ! Etapp ! Hooaeg ! Kaardilugeja ! Auto |- | 1. | {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Ford Fiesta WRC]] |- | 2. |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Ford Fiesta WRC]] |- | 3. | {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 4. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 5. | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 6. | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 7. | {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 8. | {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 9. | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 10. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 11. | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 12. | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Walesi ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 13. | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rally Estonia]] | [[2020. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2020]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Hyundai i20 Coupe WRC]] |- | 14. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Arktika ralli]] | [[2021. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2021]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Hyundai i20 Coupe WRC]] |- |15. |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |16. |{{PisiLipp|Soome}} ralli |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |17. |{{PisiLipp|Belgia}} ralli |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |18. |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi ralli]] |2023 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Ford Puma Rally1]] |- |19. |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili ralli]] |2023 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Ford Puma Rally1]] |- |20. |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] |2024 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |21. |{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Kesk-Euroopa ralli]] |2024 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |22. |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Akropolise ralli]] |2025 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |} == Karjäär == [[Fail:Ott Tänak, rallisõitja (2009).jpg|pisi|Ott Tänak 2009. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 2008. ja 2009. aastal tuli ta autorallis N4-klassis Eesti meistriks. 2009. aastal Portugali rallil tegi Tänak [[Autoralli maailmameistrivõistlused|WRC]] debüüdi.<ref name="jefwH" /> Septembris 2009 võitis ta [[Pirelli Star Driver]]i võistluse, mis lubas tal 2010. aastal sõita samas meeskonnas MM-rallidel. 2010. aastal võitis ta [[PWRC]] klassis [[Soome ralli|Soome]] ja [[Suurbritannia ralli]].<ref name="FC5pX" /> === 2011 === 2011. aasta hooajal sõitis Tänak seitsmel [[Autoralli maailmameistrivõistlused|MM-rallil]] [[SWRC]] klassis [[Ford (automark)|Ford]] Fiesta S2000 autoga [[MM Motorsport]] meeskonnas Fordi tehasetiimis.<ref name="MRXvR" /> Enne hooaega sõlmis ta Fordiga viieaastase lepingu.<ref name="antNn" /> Oma esimesed WRC punktid teenis Tänak 2011. aasta [[Mehhiko ralli]]lt. SWRC klassis jäädi teiseks, kaotades [[Juho Hänninen]]ile 20 punktiga. [[Suurbritannia ralli]]l sõitis Tänak esimest korda WRC autoga ja lõpetas 6. kohaga. Kui teised punktikohal lõpetanud sõitsid [[Michelin]]i rehvidega, siis Tänak kasutas [[DMACK]] rehve. === 2012 === [[Fail:2012-rally-great-britain-by-2eight dsc6651.jpg|thumb|left|Tänak Suurbritannia rallil 2012]] Tänak sõlmis lepingu [[M-Sport Ford World Rally Team]]iga, saades meeskonna esisõitjaks. Osales kõigil 13 rallil. Parim tulemus oli 3. koht, mis saadi Sardiinia rallilt. Hooaeg lõpetati 52 punktiga 8. kohal. [[Rootsi ralli]]l võitis Tänak oma esimesed kaks kiiruskatset. === 2013 === 2013. aastal ei olnud Tänakul võimalik MM-i etappidel sõita ning osaleti [[Eesti meistrivõistlused autorallis|Eesti meistrivõistlustel]]. Kaardilugejaks oli [[Martin Järveoja]]. === 2014 === 2014. aastal sai Tänak M-Spordi Ford Fiesta WRC masinaga sõita Rootsis (5. koht) ja Portugalis (katkestas), sama autoga sõideti Drive Dmack tiimis ka Suurbritannia ralli (7. koht). Drive Dmack tiimis sõideti ka Ford Fiesta R5 autoga seitse rallit. Ott Tänaku uueks kaardilugejaks oli [[Raigo Mõlder]]. === 2015 === Avanes uus võimalus sõita M-Sport Ford World Rally Team meeskonnas. Esimene pool hooajast sõideti vana ralliautoga, kuid pärast Argentina etappi tuli välja uus Ford Fiesta RS WRC ralliauto. Pärast väljatulekut näitas juba päris lubavat kiirust, eriti Poolas (kolmas koht). Kiired kiiruskatsed Tänakule sobivad. Parimaks ralliks see jäigi. Hooaeg lõpetati 63 punkti ja 10. kohaga. [[Fail:Ott Tänak Rally Finladn 2016 Äänekoski–Valtra.JPG|thumb|Tänak Soome rallil 2016]] === 2016 === Sõlmiti leping taas DMACK World Rally Teamiga. Osaleti kõigil 13. toimunud rallil (Hiina ralli tühistati üleujutuste tekitatud kahjude tõttu). Aasta vältel oli raskusi DMACK rehvidega, mis ei andnud asfaldil ja kuival kruusal nii head pidamist kui konkurentide Michelinid ja kulusid kiiremini. Suuri vigu vältides suutsid Tänak/Mõlder siiski esimeselt kolmelt etapilt punkte koguda. Poola rallil mindi esimese päeva teises pooles rallit juhtima ja seal püsiti kuni eelviimase katseni, kuni purunes rehv. Siiski suudeti saada ralli lõpuks teine koht, Tänak/Mõlderi senise karjääri parim tulemus. Suurbritannia rallil, mille mudased tingimused DMACK rehvidele sobisid, oldi taas kiired. Ralli viimasel päeval võideti kõik kuus kiiruskatset, sealhulgas ka punktikatse, ning saavutati teine koht kõigest 10,2 sekundilise kaotusega võitjale Sebastien Ogierile. Hooaeg lõpetati 88 punkti ja 8. kohaga. === 2017 === [[Fail:2017 Rally Portugal - 20.jpg|thumb|Tänak Portugali rallil 2017]] Ott Tänak ühines taas M-Sporti rallimeeskonnaga, kus tema meeskonnakaaslasteks olid ka [[Sebastien Ogier]] ja tema kaardilugeja [[Julien Ingrassia]]. 2017. aastast alates on Tänakul uus kaardilugeja, [[Martin Järveoja]], kellega osaleti Eesti meistrivõistlustel aastal 2013. koos saavutati juba hooaja esimesel etapil Monte Carlos 3. koht. [[Sardiinia ralli]]l saavutasid Tänak-Järveoja oma esimese MM etapivõidu, mille valis [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ka [[aasta spordihetk]]eks. Augustis võideti ka Saksamaa asfaldiralli. Hooaeg lõpetati 191 punkti ja 3. kohaga. === 2018 === [[Fail:Ott Tänak in Toyota Yaris WRC of Toyota Gazoo Racing WRC Rallye Deutschland 2018.jpg|thumb|Tänak Saksamaa rallil 2018]] Tänak sõlmis kaheaastase lepingu [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota rallitiimiga]]. Võitis [[Argentina ralli|Argentina]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Türgi ralli]] ning lõpetas ka selle hooaja kolmandana. Hooajal võitis ta 13 rallil 70 kiiruskatset, 32,4 protsenti läbisõidetud katsetest (28% kõigist katsetest).<ref>http://sport.delfi.ee/news/auto/wrc/ulikorge-tunnustus-ott-tanak-edestab-maailma-parimate-autosportlaste-edetabelis-vettelit-ja-ogierd?id=84812149</ref> === 2019 === [[Fail:Rajd Monte Carlo 2019 - Ott Tänak (cropped).jpg|pisi|left|Ott Tänak Monte Carlo rallil 2019. aastal]] [[Fail:54. RallyRACC Catalunya - Ott Tänak.jpg|pisi|Tänak Kataloonia rallil 2019]] Peale kolmandat kohta Monte Carlos, Rootsi ralli võitu ning Mehhiko rallil saavutatud teist kohta juhtis Tänak esmakordselt MM-punktitabelit. Hooaja teise võidu saavutas Tänak esmakordselt MM-kalendrisse pääsenud [[Tšiili ralli]]l. Ott Tänak teenis Portugali MM-rallilt kolmanda etapivõidu. Pärast [[Sardiinia ralli]]t juhtis Tänak taas MM-punktitabelit. Tänak tuli maailmameistriks peale eelviimast rallit Kataloonias ning temast sai esimene eestlane, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistlused. === 2020 === Vähemalt ühe kiiruskatse võitnud 35 järjestikusel rallil (Argentina 2017 – Kataloonia 2019) Ott Tänak pidi Monte Carlo ralli neljanda kiiruskatse järel avarii tõttu katkestama. Rootsi rallil ja ka Mehhiko rallil saavutas Tänak teise koha. Peale [[koroonapandeemia]]st tingitud pikka pausi võitis Ott Tänak Rally Estonia. Türgi rallil jäi Ott seitsmeteistkümnendaks, kuid sai power stage-l kolm punkti. Sardiinas jäi Ott Tänak kuuendaks. Monza rallil jäi Ott teiseks. Hooaeg lõpetati 105 punktiga ja 3.kohaga. === 2021 === Ott Tänak pidi Monte Carlo ralli taas katkestama, kuna tal oli kaks rehvipurunemist kahel katsel ning varurattaid rohkem ei olnud. Tänak pidi ralli pooleli jätma reeglite tõttu, sest hooldusalasse peab jõudma nelja terve rehviga, aga Otil oli üks rehv katki kui ta jõudis hooldusalasse. [[Arktika ralli]]l võideti ja power stage-is saadi kaks punkti. Horvaatia rallil vale rehvivalikuga alt läinud Tänak pidi leppima neljanda kohaga. === 2022 === Uute määruste tõttu, mis nõudsid hübriidmasinate kasutamist 2022. aastal ja edaspidi, seisis Hyundai World Rally Team silmitsi uue väljakutsega. Meeskonna pealik Andrea Adamo lahkus meeskonnast isiklikel põhjustel. Hyundai uus ralliauto Hyundai i20 N Rally1 Car ei olnud Monte Carlo rallil ei konkurentsivõimeline ega usaldusväärne ning Tänak ja Järveoja katkestasid.<ref>[https://www.motorsport.com/wrc/news/hyundai-tanak-monte-carlo-rally/7514961/ Tanak retires from Monte Carlo as Hyundai's "tough" WRC Rally1 debut worsens.] www.motorsport.com. Retrieved 21 February 2022.</ref> Tänak ja Järveoja saavutasid Horvaatia rallil hooaja esimese poodiumikoha, tulles teiseks. Ralli eelviimasel katsel tegi Tänak Rovanperäst parema rehvivaliku ning edestas Rovanperät 29,8 sekundiga, tõustes etapi üldliidriks 1,4 sekundiga. Punktikatsel jäi ta auto võimsuses aga Rovanperä Toyotale alla ning Tänak kaotas ralli 4,3 sekundiga. Thierry Neuville kaotas kahele esimesele üle 2 minuti.<ref>Rovanperä grabs last-gasp Croatia victory. WRC - World Rally Championship. Retrieved 12 June 2022.</ref> Sardiinia rallil haaras Tänak katsel SS4 liidrikoha, kuid kaotas selle ülekandeprobleemide tõttu katsel SS7 Lappi/Fermile. Laupäevasel avakatsel tegi Lappi avarii ning alates 10. katsest tõusis Tänak taas liidriks, hoides kohta lõpuni ning võites kokku 9 katset.<ref>[https://dirtfish.com/rally/wrc/tanak-cruises-to-rally-italy-victory/ Tänak cruises to Rally Italy victory.] DirtFish. Retrieved 12 June 2022.</ref> === 2023 === 2023. aasta hooajaks ühines Tänak taas [[M-Sport World Rally Team|M-Sport rallitiimiga]] ja sõitis Ford Puma Rally1 autoga. Oma esimesel rallil 2023. aastal Monte Carlos saavutas ta viienda koha. Hooaja teisel rallil, Rootsis, noppis Tänak oma esimese võidu Ford Puma Rally1 roolis. MM-etapp Mehhikos valmistas Ott Tänakule pettumuse, sest võitnud kaks esimest linnakatset, ütles üles Eesti rallimeeskonna auto turbo-süsteem, mistõttu langesid nad kahekümne üheksandale kohale ja kaotasid liidritele ligi 8 minutit.<ref>[https://sport.err.ee/1608916520/ogier-voitis-seitsmendat-korda-mehhiko-ralli-tanak-punktikatsel-teine Ogier võitis seitsmendat korda Mehhiko ralli, Tänak punktikatsel teine.] sport.err.ee, 19. märts 2023.</ref> Ralli lõpetati siiski üheksanda kohaga. Seejärel saavutas Tänak Horvaatia rallil teise koha. Sardiinia rallist alates (35. koht) tabas Tänakut mitmel etapil tehniliste probleemide tõttu ebaõnn ning Ford Puma Rally1 vähene sõidukindlus lõpetas tema meistritiitlilootused. Tänak saavutas siiski esikoha Tšiili rallil, mis oli tema viimane võit M-Sport rallitiimi eest. MM-arvestuses tuli kokkuvõttes 4. koht. === 2024 === 2023. aasta oktoobris teatati, et Tänak liitub [[Hyundai Shell Mobis WRT]] tiimiga pärast aastast võistlemist M-Sport tiimi eest. Tänak / Järveoja võitsid 2024. aasta hooajal esikoha Sardiinia rallil ning Kesk- Euroopa rallil. Sardiinia ralli punktikatse viimastel kilomeetritel rehvi lõhkunud [[Sébastien Ogier]] / [[Vincent Landais]] kaotasid Eesti rallimeestele katse 6,4 sekundiga, mis tähendas ralli kokkuvõttes 0,2 sekundilist paremust Ott Tänakule / Martin Järveojale. See oli üks ralli ajaloo napimaid võite (sama vahega võitis Sébastien Ogier Jari-Matti Latvala ees Jordaania rallil 2011. aastal).<ref>[https://uus.autosport.ee/ralli/ott-tanak-ja-martin-jarveoja-votsid-sardiinia-teedel-karjaari-20-etapivoidu/ Ott Tänak ja Martin Järveoja võtsid Sardiinia teedel karjääri 20. etapivõidu.] uus.autosport.ee, 2. juuni 2024.</ref> Teiseks tulid nad Portugali rallil ja kolmandaks Läti, Kreeka ja Tšiili rallil. Jaapani rallil oli Tänakul veel teoreetiline võimalus tulla maailmameistriks, kuid viimase päeva esimesel katsel tegi liidripositsioonil olnud Tänak teelt väljasõidu, katkestas ning pidi leppima kokkuvõttes kolmanda kohaga.<ref>[https://www.rallyestonia.ee/pealtvaatajale/uudised/uudis/2024/11/25/ott-tanak--martin-jarveoja-lopetasid-ralli-mm-i-kolmanda-kohaga/ Ott Tänak / Martin Järveoja lõpetasid ralli MM-i kolmanda kohaga.] www.rallyestonia.ee, 25. november 2024.</ref> === 2025 === 2025. aastal oli sarjal uus rehvitarnija Hankook ning Rally1 autode tehniliste reeglite muudatused panid meeskonnad oma autosid uuelt leheküljelt arendama. Hooaja alguses oli selge, et Hyundai jääb autode arenduses Toyotast maha. Pärast tagasihoidlikku hooaja algust leidis Tänak end juba neljanda etapi järel meistrivõistluste liidrist Elfyn Evansist 52 punktiga maas. Kuna Hyundai i20 hakkas kruusal aeglaselt hoogu leidma, võitles Tänak Portugalis ja Sardiinias võidu nimel. Tehnilised probleemid takistasid tal võitu saamast, kuid ta suutis siiski mõlemal rallil Ogier' järel teiseks tulla. Kreekas saadi hooaja esimene ja viimane esikoht. Viimasel kiiruskatsel tekkis küll Tänakul Hyundai käigukasti rike, kuid tal õnnestus siiski õigeks ajaks hooldusparki jõuda, et võit kindlustada. Järgneval [[Rally Estonia]]l saavutas Tänak Oliver Solbergi järel teise koha. Tšiilis läks Tänak kruusale suurte lootustega edu saavutada. Pärast SS5-t juhtis ta rallit, kuid järgmisel katsel tekkinud mootoririke jättis ta tee äärde. Tema mootor vahetati välja, kuid uus mootor oli juba kulunud ja hakkas peaaegu kohe üles ütlema. Kuna mõlemad Tänaku auto mootorid olid vigased, vajasid nad täiesti uut mootorit, kuid FIA reeglid ei luba hooaja jooksul kasutada rohkem kui kahte mootorit. Seega tuli Hyundai välja plaaniga, kuidas vältida 5-minutilist ajakaristust. Nad vahetasid Tänaku auto mootori uue vastu ja Tänakut ei nomineerita enam ülejäänud hooaja jooksul tiimi punktide kogumisse. 2025. aasta Jaapani ralli lõppedes teatas Tänak, et loobub hooaja lõpuks täiskohaga rallispordist ja WRC-st. Hooaja kokkuvõttes tuli Tänak 4. kohale. == Tulemused == [[Fail:Ott Tänak and Raigo Mölder in Tallinna Rally.JPG|thumb|Ott Tänak ja [[Raigo Mõlder]] [[Tallinna ralli]] [[Sõmeru (Kose)|Sõmeru]] etapil [[2008]]. aastal. Sellelt kiiruskatselt saadi esikoht, kuid ralli üldarvestuses jäädi kolmandaks]] === Enne MM-i === * 2002 – Eesti noorte 3. autorallis * 2003 – Eesti noorte meister autorallis * 2004 – Eesti 2. autorallis, E8-klassis * 2004 – Eesti 4. rallisprindis, 2WD-klassis * 2005 – Eesti 2. autorallis, E8-klassis * 2005 – Eesti meister rallisprindis, J18-klassis * 2006 – Eesti 4. autorallis, E- (E7-, E8-, E9-) klassis * 2006 – Eesti 3. autorallis, F2-klassis * 2006 – Eesti meister rallisprindis, 2WD-klassis * 2008 – Eesti meister autorallis, N4-klassis * 2008 – Eesti meister autoralli meeskondlikus arvestuses * 2008 – Eesti autoralli karikavõitja absoluutarvestuses * 2008 – Eesti 2. rallisprindis, 4WD-klassis * 2009 – Eesti meister autorallis, N4-klassis * 2009 – Eesti meister autoralli meeskondlikus arvestuses {{-}} === [[Autoralli maailmameistrivõistlused]] === {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%" ! Aasta ! Meeskond ! Auto ! 1 ! 2 ! 3 ! 4 ! 5 ! 6 ! 7 ! 8 ! 9 ! 10 ! 11 ! 12 ! 13 ! 14 ! Üldkoht ! Punkte |- | [[2009. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2009]] ! Ott Tänak ! [[Subaru Impreza WRX STi]] | [[Iirimaa ralli|IRE]] | [[Norra ralli|NOR]] | [[Küprose ralli|CYP]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>20</small> | [[Argentina ralli|ARG]] | [[Sardiinia ralli|ITA]] | [[Akropolise ralli|GRE]] | [[Poola ralli|POL]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>Kat</small> | [[Austraalia ralli|AUS]] | [[Kataloonia ralli|ESP]] | [[Suurbritannia ralli|GBR]] | | ! – ! 0 |- |rowspan=2| [[2010. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2010]] ! Ott Tänak ! [[Subaru Impreza WRX STi]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>Kat</small> | [[Mehhiko ralli|MEX]] | [[Jordaania ralli|JOR]] | | | | | | | | | | | !rowspan=2| – !rowspan=2| 0 |- ! [[Pirelli Star Driver]] ! [[Mitsubishi Lancer Evo X]] | | | |style="background:#EFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>Kat</small> | [[Uus-Meremaa ralli|NZL]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> | [[Bulgaaria ralli|BUL]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>18</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>31</small> | [[Jaapani ralli|JPN]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>19</small> | [[Kataloonia ralli|ESP]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>17</small> | |- |rowspan=2| [[2011. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2011]] ! [[MM Motorsport]] ! [[Ford Fiesta S2000]] | [[Rootsi ralli|SWE]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>10</small> | [[Portugali ralli|POR]] | [[Jordaania ralli|JOR]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>7</small> | [[Argentina ralli|ARG]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>13</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>12</small> | [[Austraalia ralli|AUS]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>11</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Kataloonia ralli|ESP]]<br /><small>27</small> | | !rowspan=2| 15. !rowspan=2| 15 |- ! [[M-Sport Stobart Ford World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] | | | | | | | | | | | | |style="background:#DFFFDF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>6</small> | |- | [[2012. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2012]] ! [[M-Sport Ford World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>8</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>5</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>14</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>10</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small>9</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Uus-Meremaa ralli|NZL]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>6</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>6</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>3</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>Kat</small> | ! 8. ! 52 |- |rowspan=2| [[2014. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2014]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] | [[Monte Carlo ralli|MON]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>5</small> | |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> | | | | | | | | |style="background:#dfffdf;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>7</small> | !rowspan=2| 15. !rowspan=2| 17 |- ![[:en:DMACK_World_Rally_Team|Drive Dmack]] ! [[Ford Fiesta R5]] | | |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>15</small> | |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>17</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>21</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>11</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>12</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>10</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>Kat</small> | [[Prantsusmaa ralli|FRA]] | [[Hispaania ralli|ESP]] | | |- | [[2015. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2015]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>18</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>4</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>22</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>11</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>5</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>14</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>8</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>10</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>41</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>Kat</small> | !10. ! 63 |- |[[2016. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2016]] ![[:en:DMACK_World_Rally_Team|DMACK World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>7</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>6</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>15</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>2</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>23</small> | [[Hiina ralli|CHN]]<br /><small>{{tooltip|C|Ei toimunud}}</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>10</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>7</small> ! 8. ! 88 |- | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta WRC]] |style="background:#FFDF9F;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>4</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>11</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>4</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>1</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>7</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>2</small> | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 191 |- | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] ! [[Toyota Gazoo Racing WRT]] ! [[Toyota Yaris WRC]] |style="background:#DFDFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>9</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>14</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>2</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>1</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>9</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>1</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small></small><small>19</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small></small><small>6</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small></small><small>Kat</small> | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 181 |- | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] ! [[Toyota Gazoo Racing WRT]] ! [[Toyota Yaris WRC]] | style="background:#ffdf9f;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>3</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>2</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>6</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>8</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br /><small>1</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>5</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>1</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> | style="background:#CFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>16</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>2</small> | style="background:#;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>C</small> ! style="background:#ffffbf;"| 1. ! style="background:#ffffbf;"| 263 |- | [[2020. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2020]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 Coupe WRC]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>2</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>2</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Rally Estonia|EST]]<br /><small>1</small> | style="background:#CFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>17</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>6</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Monza ralli|MNZ]]<br /><small>2</small> | | | | | | | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 105 |- | [[2021. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2021]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 Coupe WRC]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;"| [[Arktika ralli|ARC]]<br /><small></small>1 | style="background:#DFFFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br /><small></small>4 | style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small></small>21 | style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small></small>24 | style="background:#ffdf9f;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br /><small></small>3 | style="background:#CFCFFF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br /><small></small>31 | style="background:#DFFFDF;"| [[Ieperi ralli|BEL]]<br /><small></small>6 | style="background:#DFDFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small></small>2 | style="background:#DFDFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small></small>2 | style="background:#EFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br />{{small|Kat}} | [[Monza ralli|MNZ]] | | !style="background:#;"| 5. !style="background:#;"| 128 |- | [[2022. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2022]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|20}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|6}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|1}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|3}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|1}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Ieperi ralli|BEL]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br />{{small|2}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Uus-Meremaa ralli|NZL]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br />{{small|4}} | style="background:#;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|2}} | !style="background:#DFDFDF;"| 2. !style="background:#DFDFDF;"| 205 |- | [[2023. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2023]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Puma Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|5}} | style="background:#ffffbf;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br />{{small|9}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|35}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|6}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|8}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br />{{small|4}} | style="background:#ffffbf;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|1}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|6}} | !style="background:#;"| 4. !!style="background:#;"| 174 |- | [[2024. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2024]] ! [[Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|41}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|8}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|4}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|2}} | style="background:#ffffbf;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|1}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br />{{small|40}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Läti ralli|LAT]]<br />{{small|3}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kreeka ralli|GRE]]<br />{{small|3}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|3}} | style="background:#ffffbf;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|1}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|Kat}} | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"|200 |- | [[2025. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2025]] ! [[Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|5}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]] <br />{{small|4}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]] <br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Kanaari saarte ralli|ESP]] <br />{{small|6}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Portugali ralli|POR]] <br />{{small|2}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|2}} | style="background:#ffffbf;"| [[Akropolise ralli ralli|GRE]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|10}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Paraguai ralli|PAR]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|34}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Saudi Araabia ralli|SAU]]<br />{{small|11}} !style="background:#;"| 4. !!style="background:#;"| 216 |} ===WRC rallide tulemused aastate kaupa=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !Hooaeg !Meeskond !Osalemine !Võidud !Poodiumikohad !Katsevõidud !Katkestamine !Punktid !Lõplik koht |- | 2009 | Erameeskond/[[MM Motorsport]] | 2 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 ! – |- | 2010 | Erameeskond/[[Pirelli Star Driver]] | 7 | 0 | 0 | 0 | 3 | 0 ! – |- | 2011 | Erameeskond/[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 8 | 0 | 0 | 0 | 1 | 15 ! 15. |- | 2012 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 0 | 1 | 8 | 5 | 52 ! 8. |- | 2014 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]]/[[DMACK World Rally Team|DMACK]] | 10 | 0 | 0 | 1 | 2 | 17 ! 15. |- | 2015 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 0 | 1 | 11 | 1 | 63 ! 10. |- | 2016 | [[DMACK World Rally Team|DMACK]] | 13 | 0 | 2 | 30 | 2 | 88 ! 8. |- | 2017 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 2 | 7 | 30 | 1 | 191 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2018 | [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] | 13 | 4 | 6 | 70 | 2 | 181 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2019 | [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] | 13 | 6 | 9 | 73 | 0 | 263 ! style="background:#FFFFBF;" |1. |- | 2020 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 7 | 1 | 4 | 12 | 1 | 105 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2021 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 11 | 1 | 4 | 49 | 2 | 128 ! 5. |-bgcolor=#DDDDDD |- | 2022 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 13 | 3 | 8 | 41 | 2 | 205 ! style="background:#DFDFDF;" |2. |-bgcolor=#CFCFFF |- | 2023 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 2 | 4 | 30 | 1 | 174 ! style="background:#;" |4. |- | 2024 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 13 | 2 | 6 | 30 | 1 | 200 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2025 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 14 | 1 | 6 | 54 | 0 | 216 ! style="background:#;" |4. |- !colspan=2|Kokku | 176 | 22 | 58 | 443 | 25 | 1898 |- |} <nowiki>*</nowiki>Hooaeg on pooleli == Kaardilugejad == [[Fail:Rallye Deutschland 2017 (Tänak-Järveoja-0777).jpg|thumb|Ott Tänak ja [[Martin Järveoja]] 2017. aasta Saksamaa rallil.]] Ott Tänaku kaardilugejaks on alates 2017. aasta hooajast [[Martin Järveoja]]. Varem on seda rolli täitnud [[Kuldar Sikk]] ja [[Raigo Mõlder]]. == Tunnustus == * 2017 [[aasta sportlane]] * 2018 [[aasta võistkond]] (koos [[Martin Järveoja]]ga) * 2018 [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (koos Martin Järveojaga, võitsid 2017. aasta hooajal kaks MM-etappi ja saavutasid MM üldarvestuses 3. koha. Koos M-Sporti meeskonnaga võideti tootjate MM-tiitel, mis on esmakordne saavutus Eesti autospordi ajaloos) * 2019 [[aasta võistkond]] (koos [[Martin Järveoja]]ga) * 2020 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19946}}</ref> * 2021 [[Tallinna teenetemärk]] * 2022 [[Eesti välisministeerium|Välisministeerium]] - Eesti suureks tegijad kultuuri või spordi vallas * 2020 – 2024 [[Karl Siitan]]i nimeline rändauhind ralli parima rahvusvahelise tulemuse eest<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120350639/delfi-fotod-eesti-autospordi-liit-tunnustas-parimaid-sportlasi-ja-kuulutas-valja-eesti-aasta-auto-2025 Eesti Autospordi Liit tunnustas parimaid sportlasi ja kuulutas välja Eesti aasta auto 2025.] sport.delfi.ee, 18. jaanuar 2025.</ref> == Isiklikku == Tänak sündis [[Kärla|Kärlas]], [[Saaremaa|Saaremaal]].<ref>{{Cite web|url=https://www.wrc.com/en/championship/teams-and-drivers/wrc/drivers/ott-tanak/|title=Ott Tänak|access-date=11 February 2023|website=FIA World Rally Championship}}</ref> 2016. aastal abiellus ta Janika Tänakuga. Koos on neil kaks last, Ron ja Mia. 2012. aastal asutas Ott Tänak oma ettevõtte OT Service OÜ, mille juhatuse liige on ka Janika Tänak. OT Service OÜ peamiseks tegevusalaks on reklaamteenuse osutamine läbi mootorispordi. Lisaks tegeletakse reklaamtoodete müügi ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müügiga.<ref>[https://www.teatmik.ee/et/personlegal/12394346-OT-Service-O%C3%9C#google_vignette OT Service OÜ.] teatmik.ee</ref> Firma 2020. aasta müügitulu oli 5,58 (2019.a. 2,20) miljonit eurot ning kasum 4,89 (2019.a. 1,58) miljonit eurot.<ref> OT Service OÜ. Majandusaasta aruanne 2020.</ref> 2023. aasta müügitulu oli 6,04 miljonit eurot ning kasum 5,16 miljonit eurot.<ref> OT Service OÜ. Majandusaasta aruanne 2023.</ref> 11. aprillil 2019 esilinastus Eesti kinodes Tänaku elulugu kirjeldav [[dokumentaalfilm]] [[Ott Tänak: The Movie|"Ott Tänak: The Movie"]]. Film kirjeldab sportlase kujunemise lugu, toetudes intervjuudele tema enda, tema lähikondsete ja kolleegidega. Põhilise tegevusliinina näidatakse filmis 2018. aastal tominud maailmameistrivõistluste sarja etappide läbimist.<ref>[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19930 Ott Tänak - The Movie.] Eesti filmi andmebaas.</ref> == Vaata ka == * [[Ott Tänak: The Movie]] == Viited == {{viited |allikad= <ref name="jefwH">Alver Kivi: [https://web.archive.org/web/20160319042959/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=28504&term=t%25C3%25A4nak "Ott Tänak teeb maailmameistrivõistluste debüüdi Portugali rallil"] Meie Maa, 27. veebruar 2009</ref> <ref name="FC5pX">[http://www.ruudulipp.ee/ott-tanak-%E2%80%9Esee-oli-meile-oppimise-aasta.%E2%80%9C.html Ott Tänak: "See oli meile õppimise aasta."]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Ruudulipp.ee, 15. november 2010</ref> <ref name="MRXvR">[https://www.ohtuleht.ee/409847 SUPER: Tänak sai lepingu Fordi tehasetiimiga!] Õhtuleht, 10.01.2011</ref> <ref name="antNn">http://www.epl.ee/artikkel/591416</ref> }} ==Kirjandus== * [[Alver Kivi]]: [http://meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=4&artid=28232&term=t%C3%A4nak "Ott Tänak ja Raigo Mõlder võitsid Antsla ralli"] [[Meie Maa]], 9. veebruar 2009 * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120329032/blogi-ott-tanak-voitis-kesk-euroopa-ralli-ja-hoidis-mm-tiitli-lootused-elus Ott Tänak võitis Kesk-Euroopa ralli ja hoidis MM-tiitli lootused elus.] sport.delfi.ee, 20. oktoober 2024 * Karl Mihkel Eller. [https://sport.postimees.ee/8177136/eesti-rallispetsialistid-usuvad-et-ott-tanak-tuleb-maailmameistriks Eesti rallispetsialistid usuvad, et Ott Tänak tuleb maailmameistriks.] sport.postimees.ee, 22. jaanuar 2025. == Välislingid == {{commonscat}} * {{ESBL|Ott_Tänak}} * [https://www.ewrc-results.com/profile.php?profile=5633 Profiil lehel ewrc-results.com] * [https://www.wrc.com/en/drivers/ott-tanak Profiil lehel WRC.com] * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=2829 Ott Tänak – kiireim noor saarlane] 15. oktoober 2004 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6470 Rally.ee: Uuel autol võistlev Ott Tänak üllatas konkurente] 9. mai 2008 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6474 Rally.ee: Ott Tänak tõusis N-rühmas meistrisarja liidriks] 10. mai 2008 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6617 Rally.ee: Ott Tänak osaleb Lõuna-Eesti rallil koos Kristo Kraagiga] 14. juuli 2008 * [http://sport.delfi.ee/news/auto/tanakublogi/taispikkuses-ott-tanak-vastas-delfi-lugejate-ponevatele-kusimustele?id=79468472 Täispikkuses | Ott Tänak vastas Delfi lugejate põnevatele küsimustele!] Delfi, 12. september 2017 {{Autoralli maailmameistrid}} {{Autoralli MM}} {{JÄRJESTA:Tänak, Ott}} [[Kategooria:Eesti autorallisõitjad]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 4ggm1w363bofeulrlh4nphakummzjee 7230722 7230721 2026-09-08T08:29:52Z Raigotgdd 237119 7230722 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{Infokast autorallisõitja | Nimi = Ott Tänak | Pilt = file:///C:/Users/stdelek08/Desktop/HOLY%20SEKSSSSS.jpg | Pildisuurus = 250px | Pildiallkiri = Ott Tänak 2017 Saksamaa rallil | Rahvus = eestlane | Sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1987|10|15}} | Sünnikoht = [[Kärla vald]], [[Saaremaa]], [[Eesti]] | Aastad = 2009–2012, 2014–2025 | Kaardilugeja = {{Riigi ikoon|Eesti}} Kristo Kraag (2009)<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kuldar Sikk]] (2010–2012)<br>{{murdmata|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raigo Mõlder]] (2014–2016)}}<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] (2017–) | Praegune meeskond = [[Hyundai Shell Mobis WRT]] (2024) | Endised meeskonnad = [[Pirelli Star Driver]] (2010)<br>[[MM Motorsport]] (2011)<br>[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] (2011–2012, 2014–2015, 2017)<br>[[DMACK World Rally Team|DMACK]] (2014, 2016)<br>[[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] (2018–2019)<br>[[Hyundai Shell Mobis WRT]] (2020–2022, 2024–2025)<br>[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] (2023) | Rallid = 176 | Tiitleid = 1 (2019) | Võite = 22 | Poodiumikohti = 58 | Kiiruskatsete võite = 443 | Punkte = 1898 | Esimene ralli = {{Riigiikoon|Portugal}} 2009 [[Portugali ralli]] | Esimene võit = {{Riigiikoon|Itaalia}} 2017 [[Sardiinia ralli]] | Viimane võit = {{Riigiikoon|Kreeka}} 2025 [[Akropolise ralli]] | Viimane ralli = {{Riigiikoon|Saudi Araabia}} 2025 [[Rally Saudi Arabia]] | Viimati muudetud = 30.03.2026 }} [[Fail:Ott tänak.jpg|pisi]] Jako Rumvolt (sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1987]] [[Kärla vald|Kärla vallas]] [[Saaremaa]]l) on [[Eesti]] [[rallisõitja]], mitmekordne Eesti meister [[autoralli]]s ja 2019. aasta autoralli maailmameister. Tänak lõpetas 2004. aastal [[Kärla Põhikool]]i ja 2007. aastal [[Aeromehaanika|automehaanikuna]] [[Kuressaare Ametikool]]i. 2001. aastal hakkas ta isa juhendamisel tegelema autospordiga. 2007. aastast oli ta juhendaja [[Markko Märtin]].<ref>http://www.esbl.ee/biograafia/Ott_Tänak</ref> Tänak tegi oma debüüdi [[autoralli maailmameistrivõistlused|autoralli maailmameistrivõistluste]] sarjas 2009. aasta [[Portugali ralli]]l, kus tema tulemuseks oli 20. koht. Sama aasta [[Soome ralli]]l ta katkestas. Talle pakkus seejärel lepingut mänedžer [[Timo Jouhki]], kuid Tänak lepingutele alla ei kirjutanud. Ta jätkas koostööd Marko Märtiniga. 2012. aastal liitus ta võistkonnaga [[M-Sport World Rally Team]] ning sama aasta [[Rootsi ralli]]l sai ta oma esimesed kiiruskatsevõidud WRC sarjas. Selle aasta hooaeg tervikuna aga ebaõnnestus. Tänak katkestas viis rallietappi ning poodiumile (3. koht) jõudis ta ainult eelviimasel etapil Sardiinias.<ref name="tänak">{{Netiviide |pealkiri=Tänaku ja Märtini katkenud koostöö. Kuidas kõik algas, kulges ja lõppes? |url=https://sport.delfi.ee/a/120173222 |vaadatud=2023-04-16 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2012. aasta ebaõnnestumiste tagajärjel järgmisel aastal Tänakut suurtel rallidel ei nähtud. Hoolimata sellest jätkus Tänaku ja Märtini koostöö. 2013. aasta detsembris tuli teade, et Tänak naaseb MM-sarja. Tugeva rahalise toe andis [[Oleg Gross]]. Toetas ka rehvitootja [[DMACK World Rally Team]], kelle värvides hakkas Tänak MM-sarjas Ford Fiesta rooli keerama. Ta osales 3 WRC etapil koos kaardilugeja [[Raigo Mõlder]]iga, parim oli koht viies Rootsi rallil.<ref name="tänak" /> Esimene MM etapivõit tuli 2017. aasta [[Sardiinia ralli]]l. [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|Sama hooaeg]] lõpetati 3. kohaga. Ühtlasi valiti Tänak 2017. aastal [[aasta sportlane|Eesti aasta sportlaseks]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/848766/aasta-meessportlane-2017-ott-tanak Aasta meessportlane 2017 - Ott Tänak.] ohtuleht.ee, 27. detsember 2017.</ref> 2018. ja 2019. aastal sõitis Tänak [[Toyota Gazoo Racing WRT]] meeskonnas. [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018. aastal]] võitis ta [[Argentina ralli|Argentina]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Türgi ralli]]. 2019. aastal võitis Tänak kuus MM-etappi ([[Rootsi ralli|Rootsi]], [[Tšiili ralli|Tšiili]], [[Portugali ralli|Portugali]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Walesi ralli|Walesi ralli]]) ning tuli enne viimast MM etappi uueks ralli maailmameistriks. Aastatel 2018 ja 2019 valiti rallipaar Ott Tänak – [[Martin Järveoja]] [[Aasta võistkond|Eesti aasta võistkonnaks]].<ref>[https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/aasta-voistkond-2019-on-rallipaar-ott-tanak-martin-jarveoja Aasta võistkond 2019 on rallipaar Ott Tänak – Martin Järveoja.] eok.ee, 4. jaanuar 2020.</ref> WRC kodulehe hääletusel valiti Martin Järveoja aastatel 2017–2019 autoralli MM-sarja parimaks kaardilugejaks.<ref>[https://sport.err.ee/1007928/martin-jarveoja-valiti-mm-sarja-parimaks-kaardilugejaks Martin Järveoja valiti MM-sarja parimaks kaardilugejaks.] sport.err.ee, 28. november 2019.</ref> Aastatel 2020–2022 sõitsid Tänak ja [[Martin Järveoja|Järveoja]] [[Hyundai Shell Mobis WRT]] meeskonnas. 2021. aastal võitsid nad kolmanda koha [[Rally Kenya|Keenia rallil]], teise koha [[Acropolis Rally|Kreeka rallil]] ja [[Soome ralli]]l ning esikoha Arctica rallil Soomes. 2022. aastal saavutasid nad kolmanda koha [[Rally Estonia|Eesti]] ja [[Uus-Meremaa ralli]]l, teise koha [[Acropolis Rally|Kreeka]] ja [[Horvaatia ralli]]l ning esikoha [[Sardiinia ralli|Sardiinia]], [[Soome ralli|Soome]] ja [[Belgia ralli]]l. 2020. aastal, kui erakorralise aasta tõttu valiti vaid aasta sportlased, pälvisid selle auhinna Tänak ja Järveoja. 2022. aastal valiti rallipaar Ott Tänak – [[Martin Järveoja]] kolmandat korda [[Aasta võistkond|Eesti aasta võistkonnaks]].<ref>[https://sport.err.ee/1608835999/tanak-jarveoja-valiti-neljandat-korda-parimaks-voistkonnaks Tänak – Järveoja valiti neljandat korda parimaks võistkonnaks.] sport.err.ee, 30. detsember 2022.</ref> 2023. aastal sõitsid Tänak ja [[Martin Järveoja|Järveoja]] [[M-Sport World Rally Team|M-Spordi]] meeskonnas. Nad teenisid kolmanda koha [[Kesk-Euroopa ralli]]l, teise koha [[Horvaatia ralli]]l ning esikoha [[Rootsi Ralli|Rootsi]] ja [[Tšiili ralli]]l. 2024. aastal sõitsid Tänak ja Järveoja taas Hyundai meeskonnas. Nad võitsid esikoha Sardiinia rallil ja Kesk-Euroopa rallil. Teiseks tulid nad Portugali rallil ja kolmandaks Läti, Kreeka ja Tšiili rallil. 2025. aastal pidid meeskonnad sarjas toimunud muutuste tõttu oma autosid uuelt leheküljelt arendama ning Hyundai jäi selles Toyotast maha. Samuti saatsid Tänakut mitmed tehnilised rikked. 2025. aasta Jaapani ralli lõppedes teatas Tänak, et loobub hooaja lõpuks täiskohaga rallispordist ja WRC-st. == MM-etapivõidud == {|class="wikitable" | ! Etapp ! Hooaeg ! Kaardilugeja ! Auto |- | 1. | {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Ford Fiesta WRC]] |- | 2. |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Ford Fiesta WRC]] |- | 3. | {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 4. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 5. | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 6. | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 7. | {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 8. | {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 9. | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 10. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 11. | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 12. | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Walesi ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 13. | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rally Estonia]] | [[2020. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2020]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Hyundai i20 Coupe WRC]] |- | 14. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Arktika ralli]] | [[2021. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2021]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Hyundai i20 Coupe WRC]] |- |15. |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |16. |{{PisiLipp|Soome}} ralli |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |17. |{{PisiLipp|Belgia}} ralli |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |18. |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi ralli]] |2023 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Ford Puma Rally1]] |- |19. |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili ralli]] |2023 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Ford Puma Rally1]] |- |20. |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] |2024 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |21. |{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Kesk-Euroopa ralli]] |2024 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |22. |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Akropolise ralli]] |2025 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |} == Karjäär == [[Fail:Ott Tänak, rallisõitja (2009).jpg|pisi|Ott Tänak 2009. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 2008. ja 2009. aastal tuli ta autorallis N4-klassis Eesti meistriks. 2009. aastal Portugali rallil tegi Tänak [[Autoralli maailmameistrivõistlused|WRC]] debüüdi.<ref name="jefwH" /> Septembris 2009 võitis ta [[Pirelli Star Driver]]i võistluse, mis lubas tal 2010. aastal sõita samas meeskonnas MM-rallidel. 2010. aastal võitis ta [[PWRC]] klassis [[Soome ralli|Soome]] ja [[Suurbritannia ralli]].<ref name="FC5pX" /> === 2011 === 2011. aasta hooajal sõitis Tänak seitsmel [[Autoralli maailmameistrivõistlused|MM-rallil]] [[SWRC]] klassis [[Ford (automark)|Ford]] Fiesta S2000 autoga [[MM Motorsport]] meeskonnas Fordi tehasetiimis.<ref name="MRXvR" /> Enne hooaega sõlmis ta Fordiga viieaastase lepingu.<ref name="antNn" /> Oma esimesed WRC punktid teenis Tänak 2011. aasta [[Mehhiko ralli]]lt. SWRC klassis jäädi teiseks, kaotades [[Juho Hänninen]]ile 20 punktiga. [[Suurbritannia ralli]]l sõitis Tänak esimest korda WRC autoga ja lõpetas 6. kohaga. Kui teised punktikohal lõpetanud sõitsid [[Michelin]]i rehvidega, siis Tänak kasutas [[DMACK]] rehve. === 2012 === [[Fail:2012-rally-great-britain-by-2eight dsc6651.jpg|thumb|left|Tänak Suurbritannia rallil 2012]] Tänak sõlmis lepingu [[M-Sport Ford World Rally Team]]iga, saades meeskonna esisõitjaks. Osales kõigil 13 rallil. Parim tulemus oli 3. koht, mis saadi Sardiinia rallilt. Hooaeg lõpetati 52 punktiga 8. kohal. [[Rootsi ralli]]l võitis Tänak oma esimesed kaks kiiruskatset. === 2013 === 2013. aastal ei olnud Tänakul võimalik MM-i etappidel sõita ning osaleti [[Eesti meistrivõistlused autorallis|Eesti meistrivõistlustel]]. Kaardilugejaks oli [[Martin Järveoja]]. === 2014 === 2014. aastal sai Tänak M-Spordi Ford Fiesta WRC masinaga sõita Rootsis (5. koht) ja Portugalis (katkestas), sama autoga sõideti Drive Dmack tiimis ka Suurbritannia ralli (7. koht). Drive Dmack tiimis sõideti ka Ford Fiesta R5 autoga seitse rallit. Ott Tänaku uueks kaardilugejaks oli [[Raigo Mõlder]]. === 2015 === Avanes uus võimalus sõita M-Sport Ford World Rally Team meeskonnas. Esimene pool hooajast sõideti vana ralliautoga, kuid pärast Argentina etappi tuli välja uus Ford Fiesta RS WRC ralliauto. Pärast väljatulekut näitas juba päris lubavat kiirust, eriti Poolas (kolmas koht). Kiired kiiruskatsed Tänakule sobivad. Parimaks ralliks see jäigi. Hooaeg lõpetati 63 punkti ja 10. kohaga. [[Fail:Ott Tänak Rally Finladn 2016 Äänekoski–Valtra.JPG|thumb|Tänak Soome rallil 2016]] === 2016 === Sõlmiti leping taas DMACK World Rally Teamiga. Osaleti kõigil 13. toimunud rallil (Hiina ralli tühistati üleujutuste tekitatud kahjude tõttu). Aasta vältel oli raskusi DMACK rehvidega, mis ei andnud asfaldil ja kuival kruusal nii head pidamist kui konkurentide Michelinid ja kulusid kiiremini. Suuri vigu vältides suutsid Tänak/Mõlder siiski esimeselt kolmelt etapilt punkte koguda. Poola rallil mindi esimese päeva teises pooles rallit juhtima ja seal püsiti kuni eelviimase katseni, kuni purunes rehv. Siiski suudeti saada ralli lõpuks teine koht, Tänak/Mõlderi senise karjääri parim tulemus. Suurbritannia rallil, mille mudased tingimused DMACK rehvidele sobisid, oldi taas kiired. Ralli viimasel päeval võideti kõik kuus kiiruskatset, sealhulgas ka punktikatse, ning saavutati teine koht kõigest 10,2 sekundilise kaotusega võitjale Sebastien Ogierile. Hooaeg lõpetati 88 punkti ja 8. kohaga. === 2017 === [[Fail:2017 Rally Portugal - 20.jpg|thumb|Tänak Portugali rallil 2017]] Ott Tänak ühines taas M-Sporti rallimeeskonnaga, kus tema meeskonnakaaslasteks olid ka [[Sebastien Ogier]] ja tema kaardilugeja [[Julien Ingrassia]]. 2017. aastast alates on Tänakul uus kaardilugeja, [[Martin Järveoja]], kellega osaleti Eesti meistrivõistlustel aastal 2013. koos saavutati juba hooaja esimesel etapil Monte Carlos 3. koht. [[Sardiinia ralli]]l saavutasid Tänak-Järveoja oma esimese MM etapivõidu, mille valis [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ka [[aasta spordihetk]]eks. Augustis võideti ka Saksamaa asfaldiralli. Hooaeg lõpetati 191 punkti ja 3. kohaga. === 2018 === [[Fail:Ott Tänak in Toyota Yaris WRC of Toyota Gazoo Racing WRC Rallye Deutschland 2018.jpg|thumb|Tänak Saksamaa rallil 2018]] Tänak sõlmis kaheaastase lepingu [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota rallitiimiga]]. Võitis [[Argentina ralli|Argentina]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Türgi ralli]] ning lõpetas ka selle hooaja kolmandana. Hooajal võitis ta 13 rallil 70 kiiruskatset, 32,4 protsenti läbisõidetud katsetest (28% kõigist katsetest).<ref>http://sport.delfi.ee/news/auto/wrc/ulikorge-tunnustus-ott-tanak-edestab-maailma-parimate-autosportlaste-edetabelis-vettelit-ja-ogierd?id=84812149</ref> === 2019 === [[Fail:Rajd Monte Carlo 2019 - Ott Tänak (cropped).jpg|pisi|left|Ott Tänak Monte Carlo rallil 2019. aastal]] [[Fail:54. RallyRACC Catalunya - Ott Tänak.jpg|pisi|Tänak Kataloonia rallil 2019]] Peale kolmandat kohta Monte Carlos, Rootsi ralli võitu ning Mehhiko rallil saavutatud teist kohta juhtis Tänak esmakordselt MM-punktitabelit. Hooaja teise võidu saavutas Tänak esmakordselt MM-kalendrisse pääsenud [[Tšiili ralli]]l. Ott Tänak teenis Portugali MM-rallilt kolmanda etapivõidu. Pärast [[Sardiinia ralli]]t juhtis Tänak taas MM-punktitabelit. Tänak tuli maailmameistriks peale eelviimast rallit Kataloonias ning temast sai esimene eestlane, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistlused. === 2020 === Vähemalt ühe kiiruskatse võitnud 35 järjestikusel rallil (Argentina 2017 – Kataloonia 2019) Ott Tänak pidi Monte Carlo ralli neljanda kiiruskatse järel avarii tõttu katkestama. Rootsi rallil ja ka Mehhiko rallil saavutas Tänak teise koha. Peale [[koroonapandeemia]]st tingitud pikka pausi võitis Ott Tänak Rally Estonia. Türgi rallil jäi Ott seitsmeteistkümnendaks, kuid sai power stage-l kolm punkti. Sardiinas jäi Ott Tänak kuuendaks. Monza rallil jäi Ott teiseks. Hooaeg lõpetati 105 punktiga ja 3.kohaga. === 2021 === Ott Tänak pidi Monte Carlo ralli taas katkestama, kuna tal oli kaks rehvipurunemist kahel katsel ning varurattaid rohkem ei olnud. Tänak pidi ralli pooleli jätma reeglite tõttu, sest hooldusalasse peab jõudma nelja terve rehviga, aga Otil oli üks rehv katki kui ta jõudis hooldusalasse. [[Arktika ralli]]l võideti ja power stage-is saadi kaks punkti. Horvaatia rallil vale rehvivalikuga alt läinud Tänak pidi leppima neljanda kohaga. === 2022 === Uute määruste tõttu, mis nõudsid hübriidmasinate kasutamist 2022. aastal ja edaspidi, seisis Hyundai World Rally Team silmitsi uue väljakutsega. Meeskonna pealik Andrea Adamo lahkus meeskonnast isiklikel põhjustel. Hyundai uus ralliauto Hyundai i20 N Rally1 Car ei olnud Monte Carlo rallil ei konkurentsivõimeline ega usaldusväärne ning Tänak ja Järveoja katkestasid.<ref>[https://www.motorsport.com/wrc/news/hyundai-tanak-monte-carlo-rally/7514961/ Tanak retires from Monte Carlo as Hyundai's "tough" WRC Rally1 debut worsens.] www.motorsport.com. Retrieved 21 February 2022.</ref> Tänak ja Järveoja saavutasid Horvaatia rallil hooaja esimese poodiumikoha, tulles teiseks. Ralli eelviimasel katsel tegi Tänak Rovanperäst parema rehvivaliku ning edestas Rovanperät 29,8 sekundiga, tõustes etapi üldliidriks 1,4 sekundiga. Punktikatsel jäi ta auto võimsuses aga Rovanperä Toyotale alla ning Tänak kaotas ralli 4,3 sekundiga. Thierry Neuville kaotas kahele esimesele üle 2 minuti.<ref>Rovanperä grabs last-gasp Croatia victory. WRC - World Rally Championship. Retrieved 12 June 2022.</ref> Sardiinia rallil haaras Tänak katsel SS4 liidrikoha, kuid kaotas selle ülekandeprobleemide tõttu katsel SS7 Lappi/Fermile. Laupäevasel avakatsel tegi Lappi avarii ning alates 10. katsest tõusis Tänak taas liidriks, hoides kohta lõpuni ning võites kokku 9 katset.<ref>[https://dirtfish.com/rally/wrc/tanak-cruises-to-rally-italy-victory/ Tänak cruises to Rally Italy victory.] DirtFish. Retrieved 12 June 2022.</ref> === 2023 === 2023. aasta hooajaks ühines Tänak taas [[M-Sport World Rally Team|M-Sport rallitiimiga]] ja sõitis Ford Puma Rally1 autoga. Oma esimesel rallil 2023. aastal Monte Carlos saavutas ta viienda koha. Hooaja teisel rallil, Rootsis, noppis Tänak oma esimese võidu Ford Puma Rally1 roolis. MM-etapp Mehhikos valmistas Ott Tänakule pettumuse, sest võitnud kaks esimest linnakatset, ütles üles Eesti rallimeeskonna auto turbo-süsteem, mistõttu langesid nad kahekümne üheksandale kohale ja kaotasid liidritele ligi 8 minutit.<ref>[https://sport.err.ee/1608916520/ogier-voitis-seitsmendat-korda-mehhiko-ralli-tanak-punktikatsel-teine Ogier võitis seitsmendat korda Mehhiko ralli, Tänak punktikatsel teine.] sport.err.ee, 19. märts 2023.</ref> Ralli lõpetati siiski üheksanda kohaga. Seejärel saavutas Tänak Horvaatia rallil teise koha. Sardiinia rallist alates (35. koht) tabas Tänakut mitmel etapil tehniliste probleemide tõttu ebaõnn ning Ford Puma Rally1 vähene sõidukindlus lõpetas tema meistritiitlilootused. Tänak saavutas siiski esikoha Tšiili rallil, mis oli tema viimane võit M-Sport rallitiimi eest. MM-arvestuses tuli kokkuvõttes 4. koht. === 2024 === 2023. aasta oktoobris teatati, et Tänak liitub [[Hyundai Shell Mobis WRT]] tiimiga pärast aastast võistlemist M-Sport tiimi eest. Tänak / Järveoja võitsid 2024. aasta hooajal esikoha Sardiinia rallil ning Kesk- Euroopa rallil. Sardiinia ralli punktikatse viimastel kilomeetritel rehvi lõhkunud [[Sébastien Ogier]] / [[Vincent Landais]] kaotasid Eesti rallimeestele katse 6,4 sekundiga, mis tähendas ralli kokkuvõttes 0,2 sekundilist paremust Ott Tänakule / Martin Järveojale. See oli üks ralli ajaloo napimaid võite (sama vahega võitis Sébastien Ogier Jari-Matti Latvala ees Jordaania rallil 2011. aastal).<ref>[https://uus.autosport.ee/ralli/ott-tanak-ja-martin-jarveoja-votsid-sardiinia-teedel-karjaari-20-etapivoidu/ Ott Tänak ja Martin Järveoja võtsid Sardiinia teedel karjääri 20. etapivõidu.] uus.autosport.ee, 2. juuni 2024.</ref> Teiseks tulid nad Portugali rallil ja kolmandaks Läti, Kreeka ja Tšiili rallil. Jaapani rallil oli Tänakul veel teoreetiline võimalus tulla maailmameistriks, kuid viimase päeva esimesel katsel tegi liidripositsioonil olnud Tänak teelt väljasõidu, katkestas ning pidi leppima kokkuvõttes kolmanda kohaga.<ref>[https://www.rallyestonia.ee/pealtvaatajale/uudised/uudis/2024/11/25/ott-tanak--martin-jarveoja-lopetasid-ralli-mm-i-kolmanda-kohaga/ Ott Tänak / Martin Järveoja lõpetasid ralli MM-i kolmanda kohaga.] www.rallyestonia.ee, 25. november 2024.</ref> === 2025 === 2025. aastal oli sarjal uus rehvitarnija Hankook ning Rally1 autode tehniliste reeglite muudatused panid meeskonnad oma autosid uuelt leheküljelt arendama. Hooaja alguses oli selge, et Hyundai jääb autode arenduses Toyotast maha. Pärast tagasihoidlikku hooaja algust leidis Tänak end juba neljanda etapi järel meistrivõistluste liidrist Elfyn Evansist 52 punktiga maas. Kuna Hyundai i20 hakkas kruusal aeglaselt hoogu leidma, võitles Tänak Portugalis ja Sardiinias võidu nimel. Tehnilised probleemid takistasid tal võitu saamast, kuid ta suutis siiski mõlemal rallil Ogier' järel teiseks tulla. Kreekas saadi hooaja esimene ja viimane esikoht. Viimasel kiiruskatsel tekkis küll Tänakul Hyundai käigukasti rike, kuid tal õnnestus siiski õigeks ajaks hooldusparki jõuda, et võit kindlustada. Järgneval [[Rally Estonia]]l saavutas Tänak Oliver Solbergi järel teise koha. Tšiilis läks Tänak kruusale suurte lootustega edu saavutada. Pärast SS5-t juhtis ta rallit, kuid järgmisel katsel tekkinud mootoririke jättis ta tee äärde. Tema mootor vahetati välja, kuid uus mootor oli juba kulunud ja hakkas peaaegu kohe üles ütlema. Kuna mõlemad Tänaku auto mootorid olid vigased, vajasid nad täiesti uut mootorit, kuid FIA reeglid ei luba hooaja jooksul kasutada rohkem kui kahte mootorit. Seega tuli Hyundai välja plaaniga, kuidas vältida 5-minutilist ajakaristust. Nad vahetasid Tänaku auto mootori uue vastu ja Tänakut ei nomineerita enam ülejäänud hooaja jooksul tiimi punktide kogumisse. 2025. aasta Jaapani ralli lõppedes teatas Tänak, et loobub hooaja lõpuks täiskohaga rallispordist ja WRC-st. Hooaja kokkuvõttes tuli Tänak 4. kohale. == Tulemused == [[Fail:Ott Tänak and Raigo Mölder in Tallinna Rally.JPG|thumb|Ott Tänak ja [[Raigo Mõlder]] [[Tallinna ralli]] [[Sõmeru (Kose)|Sõmeru]] etapil [[2008]]. aastal. Sellelt kiiruskatselt saadi esikoht, kuid ralli üldarvestuses jäädi kolmandaks]] === Enne MM-i === * 2002 – Eesti noorte 3. autorallis * 2003 – Eesti noorte meister autorallis * 2004 – Eesti 2. autorallis, E8-klassis * 2004 – Eesti 4. rallisprindis, 2WD-klassis * 2005 – Eesti 2. autorallis, E8-klassis * 2005 – Eesti meister rallisprindis, J18-klassis * 2006 – Eesti 4. autorallis, E- (E7-, E8-, E9-) klassis * 2006 – Eesti 3. autorallis, F2-klassis * 2006 – Eesti meister rallisprindis, 2WD-klassis * 2008 – Eesti meister autorallis, N4-klassis * 2008 – Eesti meister autoralli meeskondlikus arvestuses * 2008 – Eesti autoralli karikavõitja absoluutarvestuses * 2008 – Eesti 2. rallisprindis, 4WD-klassis * 2009 – Eesti meister autorallis, N4-klassis * 2009 – Eesti meister autoralli meeskondlikus arvestuses {{-}} === [[Autoralli maailmameistrivõistlused]] === {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%" ! Aasta ! Meeskond ! Auto ! 1 ! 2 ! 3 ! 4 ! 5 ! 6 ! 7 ! 8 ! 9 ! 10 ! 11 ! 12 ! 13 ! 14 ! Üldkoht ! Punkte |- | [[2009. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2009]] ! Ott Tänak ! [[Subaru Impreza WRX STi]] | [[Iirimaa ralli|IRE]] | [[Norra ralli|NOR]] | [[Küprose ralli|CYP]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>20</small> | [[Argentina ralli|ARG]] | [[Sardiinia ralli|ITA]] | [[Akropolise ralli|GRE]] | [[Poola ralli|POL]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>Kat</small> | [[Austraalia ralli|AUS]] | [[Kataloonia ralli|ESP]] | [[Suurbritannia ralli|GBR]] | | ! – ! 0 |- |rowspan=2| [[2010. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2010]] ! Ott Tänak ! [[Subaru Impreza WRX STi]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>Kat</small> | [[Mehhiko ralli|MEX]] | [[Jordaania ralli|JOR]] | | | | | | | | | | | !rowspan=2| – !rowspan=2| 0 |- ! [[Pirelli Star Driver]] ! [[Mitsubishi Lancer Evo X]] | | | |style="background:#EFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>Kat</small> | [[Uus-Meremaa ralli|NZL]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> | [[Bulgaaria ralli|BUL]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>18</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>31</small> | [[Jaapani ralli|JPN]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>19</small> | [[Kataloonia ralli|ESP]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>17</small> | |- |rowspan=2| [[2011. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2011]] ! [[MM Motorsport]] ! [[Ford Fiesta S2000]] | [[Rootsi ralli|SWE]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>10</small> | [[Portugali ralli|POR]] | [[Jordaania ralli|JOR]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>7</small> | [[Argentina ralli|ARG]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>13</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>12</small> | [[Austraalia ralli|AUS]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>11</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Kataloonia ralli|ESP]]<br /><small>27</small> | | !rowspan=2| 15. !rowspan=2| 15 |- ! [[M-Sport Stobart Ford World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] | | | | | | | | | | | | |style="background:#DFFFDF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>6</small> | |- | [[2012. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2012]] ! [[M-Sport Ford World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>8</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>5</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>14</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>10</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small>9</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Uus-Meremaa ralli|NZL]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>6</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>6</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>3</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>Kat</small> | ! 8. ! 52 |- |rowspan=2| [[2014. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2014]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] | [[Monte Carlo ralli|MON]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>5</small> | |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> | | | | | | | | |style="background:#dfffdf;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>7</small> | !rowspan=2| 15. !rowspan=2| 17 |- ![[:en:DMACK_World_Rally_Team|Drive Dmack]] ! [[Ford Fiesta R5]] | | |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>15</small> | |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>17</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>21</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>11</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>12</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>10</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>Kat</small> | [[Prantsusmaa ralli|FRA]] | [[Hispaania ralli|ESP]] | | |- | [[2015. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2015]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>18</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>4</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>22</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>11</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>5</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>14</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>8</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>10</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>41</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>Kat</small> | !10. ! 63 |- |[[2016. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2016]] ![[:en:DMACK_World_Rally_Team|DMACK World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>7</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>6</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>15</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>2</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>23</small> | [[Hiina ralli|CHN]]<br /><small>{{tooltip|C|Ei toimunud}}</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>10</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>7</small> ! 8. ! 88 |- | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta WRC]] |style="background:#FFDF9F;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>4</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>11</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>4</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>1</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>7</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>2</small> | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 191 |- | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] ! [[Toyota Gazoo Racing WRT]] ! [[Toyota Yaris WRC]] |style="background:#DFDFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>9</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>14</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>2</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>1</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>9</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>1</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small></small><small>19</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small></small><small>6</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small></small><small>Kat</small> | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 181 |- | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] ! [[Toyota Gazoo Racing WRT]] ! [[Toyota Yaris WRC]] | style="background:#ffdf9f;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>3</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>2</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>6</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>8</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br /><small>1</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>5</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>1</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> | style="background:#CFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>16</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>2</small> | style="background:#;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>C</small> ! style="background:#ffffbf;"| 1. ! style="background:#ffffbf;"| 263 |- | [[2020. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2020]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 Coupe WRC]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>2</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>2</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Rally Estonia|EST]]<br /><small>1</small> | style="background:#CFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>17</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>6</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Monza ralli|MNZ]]<br /><small>2</small> | | | | | | | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 105 |- | [[2021. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2021]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 Coupe WRC]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;"| [[Arktika ralli|ARC]]<br /><small></small>1 | style="background:#DFFFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br /><small></small>4 | style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small></small>21 | style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small></small>24 | style="background:#ffdf9f;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br /><small></small>3 | style="background:#CFCFFF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br /><small></small>31 | style="background:#DFFFDF;"| [[Ieperi ralli|BEL]]<br /><small></small>6 | style="background:#DFDFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small></small>2 | style="background:#DFDFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small></small>2 | style="background:#EFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br />{{small|Kat}} | [[Monza ralli|MNZ]] | | !style="background:#;"| 5. !style="background:#;"| 128 |- | [[2022. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2022]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|20}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|6}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|1}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|3}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|1}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Ieperi ralli|BEL]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br />{{small|2}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Uus-Meremaa ralli|NZL]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br />{{small|4}} | style="background:#;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|2}} | !style="background:#DFDFDF;"| 2. !style="background:#DFDFDF;"| 205 |- | [[2023. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2023]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Puma Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|5}} | style="background:#ffffbf;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br />{{small|9}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|35}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|6}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|8}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br />{{small|4}} | style="background:#ffffbf;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|1}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|6}} | !style="background:#;"| 4. !!style="background:#;"| 174 |- | [[2024. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2024]] ! [[Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|41}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|8}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|4}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|2}} | style="background:#ffffbf;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|1}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br />{{small|40}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Läti ralli|LAT]]<br />{{small|3}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kreeka ralli|GRE]]<br />{{small|3}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|3}} | style="background:#ffffbf;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|1}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|Kat}} | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"|200 |- | [[2025. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2025]] ! [[Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|5}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]] <br />{{small|4}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]] <br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Kanaari saarte ralli|ESP]] <br />{{small|6}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Portugali ralli|POR]] <br />{{small|2}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|2}} | style="background:#ffffbf;"| [[Akropolise ralli ralli|GRE]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|10}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Paraguai ralli|PAR]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|34}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Saudi Araabia ralli|SAU]]<br />{{small|11}} !style="background:#;"| 4. !!style="background:#;"| 216 |} ===WRC rallide tulemused aastate kaupa=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !Hooaeg !Meeskond !Osalemine !Võidud !Poodiumikohad !Katsevõidud !Katkestamine !Punktid !Lõplik koht |- | 2009 | Erameeskond/[[MM Motorsport]] | 2 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 ! – |- | 2010 | Erameeskond/[[Pirelli Star Driver]] | 7 | 0 | 0 | 0 | 3 | 0 ! – |- | 2011 | Erameeskond/[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 8 | 0 | 0 | 0 | 1 | 15 ! 15. |- | 2012 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 0 | 1 | 8 | 5 | 52 ! 8. |- | 2014 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]]/[[DMACK World Rally Team|DMACK]] | 10 | 0 | 0 | 1 | 2 | 17 ! 15. |- | 2015 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 0 | 1 | 11 | 1 | 63 ! 10. |- | 2016 | [[DMACK World Rally Team|DMACK]] | 13 | 0 | 2 | 30 | 2 | 88 ! 8. |- | 2017 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 2 | 7 | 30 | 1 | 191 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2018 | [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] | 13 | 4 | 6 | 70 | 2 | 181 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2019 | [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] | 13 | 6 | 9 | 73 | 0 | 263 ! style="background:#FFFFBF;" |1. |- | 2020 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 7 | 1 | 4 | 12 | 1 | 105 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2021 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 11 | 1 | 4 | 49 | 2 | 128 ! 5. |-bgcolor=#DDDDDD |- | 2022 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 13 | 3 | 8 | 41 | 2 | 205 ! style="background:#DFDFDF;" |2. |-bgcolor=#CFCFFF |- | 2023 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 2 | 4 | 30 | 1 | 174 ! style="background:#;" |4. |- | 2024 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 13 | 2 | 6 | 30 | 1 | 200 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2025 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 14 | 1 | 6 | 54 | 0 | 216 ! style="background:#;" |4. |- !colspan=2|Kokku | 176 | 22 | 58 | 443 | 25 | 1898 |- |} <nowiki>*</nowiki>Hooaeg on pooleli == Kaardilugejad == [[Fail:Rallye Deutschland 2017 (Tänak-Järveoja-0777).jpg|thumb|Ott Tänak ja [[Martin Järveoja]] 2017. aasta Saksamaa rallil.]] Ott Tänaku kaardilugejaks on alates 2017. aasta hooajast [[Martin Järveoja]]. Varem on seda rolli täitnud [[Kuldar Sikk]] ja [[Raigo Mõlder]]. == Tunnustus == * 2017 [[aasta sportlane]] * 2018 [[aasta võistkond]] (koos [[Martin Järveoja]]ga) * 2018 [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (koos Martin Järveojaga, võitsid 2017. aasta hooajal kaks MM-etappi ja saavutasid MM üldarvestuses 3. koha. Koos M-Sporti meeskonnaga võideti tootjate MM-tiitel, mis on esmakordne saavutus Eesti autospordi ajaloos) * 2019 [[aasta võistkond]] (koos [[Martin Järveoja]]ga) * 2020 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19946}}</ref> * 2021 [[Tallinna teenetemärk]] * 2022 [[Eesti välisministeerium|Välisministeerium]] - Eesti suureks tegijad kultuuri või spordi vallas * 2020 – 2024 [[Karl Siitan]]i nimeline rändauhind ralli parima rahvusvahelise tulemuse eest<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120350639/delfi-fotod-eesti-autospordi-liit-tunnustas-parimaid-sportlasi-ja-kuulutas-valja-eesti-aasta-auto-2025 Eesti Autospordi Liit tunnustas parimaid sportlasi ja kuulutas välja Eesti aasta auto 2025.] sport.delfi.ee, 18. jaanuar 2025.</ref> == Isiklikku == Tänak sündis [[Kärla|Kärlas]], [[Saaremaa|Saaremaal]].<ref>{{Cite web|url=https://www.wrc.com/en/championship/teams-and-drivers/wrc/drivers/ott-tanak/|title=Ott Tänak|access-date=11 February 2023|website=FIA World Rally Championship}}</ref> 2016. aastal abiellus ta Janika Tänakuga. Koos on neil kaks last, Ron ja Mia. 2012. aastal asutas Ott Tänak oma ettevõtte OT Service OÜ, mille juhatuse liige on ka Janika Tänak. OT Service OÜ peamiseks tegevusalaks on reklaamteenuse osutamine läbi mootorispordi. Lisaks tegeletakse reklaamtoodete müügi ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müügiga.<ref>[https://www.teatmik.ee/et/personlegal/12394346-OT-Service-O%C3%9C#google_vignette OT Service OÜ.] teatmik.ee</ref> Firma 2020. aasta müügitulu oli 5,58 (2019.a. 2,20) miljonit eurot ning kasum 4,89 (2019.a. 1,58) miljonit eurot.<ref> OT Service OÜ. Majandusaasta aruanne 2020.</ref> 2023. aasta müügitulu oli 6,04 miljonit eurot ning kasum 5,16 miljonit eurot.<ref> OT Service OÜ. Majandusaasta aruanne 2023.</ref> 11. aprillil 2019 esilinastus Eesti kinodes Tänaku elulugu kirjeldav [[dokumentaalfilm]] [[Ott Tänak: The Movie|"Ott Tänak: The Movie"]]. Film kirjeldab sportlase kujunemise lugu, toetudes intervjuudele tema enda, tema lähikondsete ja kolleegidega. Põhilise tegevusliinina näidatakse filmis 2018. aastal tominud maailmameistrivõistluste sarja etappide läbimist.<ref>[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19930 Ott Tänak - The Movie.] Eesti filmi andmebaas.</ref> == Vaata ka == * [[Ott Tänak: The Movie]] == Viited == {{viited |allikad= <ref name="jefwH">Alver Kivi: [https://web.archive.org/web/20160319042959/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=28504&term=t%25C3%25A4nak "Ott Tänak teeb maailmameistrivõistluste debüüdi Portugali rallil"] Meie Maa, 27. veebruar 2009</ref> <ref name="FC5pX">[http://www.ruudulipp.ee/ott-tanak-%E2%80%9Esee-oli-meile-oppimise-aasta.%E2%80%9C.html Ott Tänak: "See oli meile õppimise aasta."]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Ruudulipp.ee, 15. november 2010</ref> <ref name="MRXvR">[https://www.ohtuleht.ee/409847 SUPER: Tänak sai lepingu Fordi tehasetiimiga!] Õhtuleht, 10.01.2011</ref> <ref name="antNn">http://www.epl.ee/artikkel/591416</ref> }} ==Kirjandus== * [[Alver Kivi]]: [http://meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=4&artid=28232&term=t%C3%A4nak "Ott Tänak ja Raigo Mõlder võitsid Antsla ralli"] [[Meie Maa]], 9. veebruar 2009 * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120329032/blogi-ott-tanak-voitis-kesk-euroopa-ralli-ja-hoidis-mm-tiitli-lootused-elus Ott Tänak võitis Kesk-Euroopa ralli ja hoidis MM-tiitli lootused elus.] sport.delfi.ee, 20. oktoober 2024 * Karl Mihkel Eller. [https://sport.postimees.ee/8177136/eesti-rallispetsialistid-usuvad-et-ott-tanak-tuleb-maailmameistriks Eesti rallispetsialistid usuvad, et Ott Tänak tuleb maailmameistriks.] sport.postimees.ee, 22. jaanuar 2025. == Välislingid == {{commonscat}} * {{ESBL|Ott_Tänak}} * [https://www.ewrc-results.com/profile.php?profile=5633 Profiil lehel ewrc-results.com] * [https://www.wrc.com/en/drivers/ott-tanak Profiil lehel WRC.com] * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=2829 Ott Tänak – kiireim noor saarlane] 15. oktoober 2004 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6470 Rally.ee: Uuel autol võistlev Ott Tänak üllatas konkurente] 9. mai 2008 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6474 Rally.ee: Ott Tänak tõusis N-rühmas meistrisarja liidriks] 10. mai 2008 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6617 Rally.ee: Ott Tänak osaleb Lõuna-Eesti rallil koos Kristo Kraagiga] 14. juuli 2008 * [http://sport.delfi.ee/news/auto/tanakublogi/taispikkuses-ott-tanak-vastas-delfi-lugejate-ponevatele-kusimustele?id=79468472 Täispikkuses | Ott Tänak vastas Delfi lugejate põnevatele küsimustele!] Delfi, 12. september 2017 {{Autoralli maailmameistrid}} {{Autoralli MM}} {{JÄRJESTA:Tänak, Ott}} [[Kategooria:Eesti autorallisõitjad]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] gi1manw0xgrk3hs62omjtuz0gl8g4q3 7230723 7230722 2026-09-08T08:30:39Z Raigotgdd 237119 7230723 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{Infokast autorallisõitja | Nimi = Ott Tänak | Pilt = file:///C:/Users/stdelek08/Desktop/HOLY%20SEKSSSSS.jpg | Pildisuurus = 250px | Pildiallkiri = Ott Tänak 2017 Saksamaa rallil | Rahvus = eestlane | Sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1987|10|15}} | Sünnikoht = [[Kärla vald]], [[Saaremaa]], [[Eesti]] | Aastad = 2009–2012, 2014–2025 | Kaardilugeja = {{Riigi ikoon|Eesti}} Kristo Kraag (2009)<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kuldar Sikk]] (2010–2012)<br>{{murdmata|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raigo Mõlder]] (2014–2016)}}<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] (2017–) | Praegune meeskond = [[Hyundai Shell Mobis WRT]] (2024) | Endised meeskonnad = [[Pirelli Star Driver]] (2010)<br>[[MM Motorsport]] (2011)<br>[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] (2011–2012, 2014–2015, 2017)<br>[[DMACK World Rally Team|DMACK]] (2014, 2016)<br>[[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] (2018–2019)<br>[[Hyundai Shell Mobis WRT]] (2020–2022, 2024–2025)<br>[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] (2023) | Rallid = 176 | Tiitleid = 1 (2019) | Võite = 22 | Poodiumikohti = 58 | Kiiruskatsete võite = 443 | Punkte = 1898 | Esimene ralli = {{Riigiikoon|Portugal}} 2009 [[Portugali ralli]] | Esimene võit = {{Riigiikoon|Itaalia}} 2017 [[Sardiinia ralli]] | Viimane võit = {{Riigiikoon|Kreeka}} 2025 [[Akropolise ralli]] | Viimane ralli = {{Riigiikoon|Saudi Araabia}} 2025 [[Rally Saudi Arabia]] | Viimati muudetud = 30.03.2026 }} [[Fail:Ott tänak.jpg|pisi]] Ott Tänak (sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1987]] [[Kärla vald|Kärla vallas]] [[Saaremaa]]l) on [[Eesti]] [[rallisõitja]], mitmekordne Eesti meister [[autoralli]]s ja 2019. aasta autoralli maailmameister. Tänak lõpetas 2004. aastal [[Kärla Põhikool]]i ja 2007. aastal [[Aeromehaanika|automehaanikuna]] [[Kuressaare Ametikool]]i. 2001. aastal hakkas ta isa juhendamisel tegelema autospordiga. 2007. aastast oli ta juhendaja [[Markko Märtin]].<ref>http://www.esbl.ee/biograafia/Ott_Tänak</ref> Tänak tegi oma debüüdi [[autoralli maailmameistrivõistlused|autoralli maailmameistrivõistluste]] sarjas 2009. aasta [[Portugali ralli]]l, kus tema tulemuseks oli 20. koht. Sama aasta [[Soome ralli]]l ta katkestas. Talle pakkus seejärel lepingut mänedžer [[Timo Jouhki]], kuid Tänak lepingutele alla ei kirjutanud. Ta jätkas koostööd Marko Märtiniga. 2012. aastal liitus ta võistkonnaga [[M-Sport World Rally Team]] ning sama aasta [[Rootsi ralli]]l sai ta oma esimesed kiiruskatsevõidud WRC sarjas. Selle aasta hooaeg tervikuna aga ebaõnnestus. Tänak katkestas viis rallietappi ning poodiumile (3. koht) jõudis ta ainult eelviimasel etapil Sardiinias.<ref name="tänak">{{Netiviide |pealkiri=Tänaku ja Märtini katkenud koostöö. Kuidas kõik algas, kulges ja lõppes? |url=https://sport.delfi.ee/a/120173222 |vaadatud=2023-04-16 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2012. aasta ebaõnnestumiste tagajärjel järgmisel aastal Tänakut suurtel rallidel ei nähtud. Hoolimata sellest jätkus Tänaku ja Märtini koostöö. 2013. aasta detsembris tuli teade, et Tänak naaseb MM-sarja. Tugeva rahalise toe andis [[Oleg Gross]]. Toetas ka rehvitootja [[DMACK World Rally Team]], kelle värvides hakkas Tänak MM-sarjas Ford Fiesta rooli keerama. Ta osales 3 WRC etapil koos kaardilugeja [[Raigo Mõlder]]iga, parim oli koht viies Rootsi rallil.<ref name="tänak" /> Esimene MM etapivõit tuli 2017. aasta [[Sardiinia ralli]]l. [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|Sama hooaeg]] lõpetati 3. kohaga. Ühtlasi valiti Tänak 2017. aastal [[aasta sportlane|Eesti aasta sportlaseks]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/848766/aasta-meessportlane-2017-ott-tanak Aasta meessportlane 2017 - Ott Tänak.] ohtuleht.ee, 27. detsember 2017.</ref> 2018. ja 2019. aastal sõitis Tänak [[Toyota Gazoo Racing WRT]] meeskonnas. [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018. aastal]] võitis ta [[Argentina ralli|Argentina]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Türgi ralli]]. 2019. aastal võitis Tänak kuus MM-etappi ([[Rootsi ralli|Rootsi]], [[Tšiili ralli|Tšiili]], [[Portugali ralli|Portugali]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Walesi ralli|Walesi ralli]]) ning tuli enne viimast MM etappi uueks ralli maailmameistriks. Aastatel 2018 ja 2019 valiti rallipaar Ott Tänak – [[Martin Järveoja]] [[Aasta võistkond|Eesti aasta võistkonnaks]].<ref>[https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/aasta-voistkond-2019-on-rallipaar-ott-tanak-martin-jarveoja Aasta võistkond 2019 on rallipaar Ott Tänak – Martin Järveoja.] eok.ee, 4. jaanuar 2020.</ref> WRC kodulehe hääletusel valiti Martin Järveoja aastatel 2017–2019 autoralli MM-sarja parimaks kaardilugejaks.<ref>[https://sport.err.ee/1007928/martin-jarveoja-valiti-mm-sarja-parimaks-kaardilugejaks Martin Järveoja valiti MM-sarja parimaks kaardilugejaks.] sport.err.ee, 28. november 2019.</ref> Aastatel 2020–2022 sõitsid Tänak ja [[Martin Järveoja|Järveoja]] [[Hyundai Shell Mobis WRT]] meeskonnas. 2021. aastal võitsid nad kolmanda koha [[Rally Kenya|Keenia rallil]], teise koha [[Acropolis Rally|Kreeka rallil]] ja [[Soome ralli]]l ning esikoha Arctica rallil Soomes. 2022. aastal saavutasid nad kolmanda koha [[Rally Estonia|Eesti]] ja [[Uus-Meremaa ralli]]l, teise koha [[Acropolis Rally|Kreeka]] ja [[Horvaatia ralli]]l ning esikoha [[Sardiinia ralli|Sardiinia]], [[Soome ralli|Soome]] ja [[Belgia ralli]]l. 2020. aastal, kui erakorralise aasta tõttu valiti vaid aasta sportlased, pälvisid selle auhinna Tänak ja Järveoja. 2022. aastal valiti rallipaar Ott Tänak – [[Martin Järveoja]] kolmandat korda [[Aasta võistkond|Eesti aasta võistkonnaks]].<ref>[https://sport.err.ee/1608835999/tanak-jarveoja-valiti-neljandat-korda-parimaks-voistkonnaks Tänak – Järveoja valiti neljandat korda parimaks võistkonnaks.] sport.err.ee, 30. detsember 2022.</ref> 2023. aastal sõitsid Tänak ja [[Martin Järveoja|Järveoja]] [[M-Sport World Rally Team|M-Spordi]] meeskonnas. Nad teenisid kolmanda koha [[Kesk-Euroopa ralli]]l, teise koha [[Horvaatia ralli]]l ning esikoha [[Rootsi Ralli|Rootsi]] ja [[Tšiili ralli]]l. 2024. aastal sõitsid Tänak ja Järveoja taas Hyundai meeskonnas. Nad võitsid esikoha Sardiinia rallil ja Kesk-Euroopa rallil. Teiseks tulid nad Portugali rallil ja kolmandaks Läti, Kreeka ja Tšiili rallil. 2025. aastal pidid meeskonnad sarjas toimunud muutuste tõttu oma autosid uuelt leheküljelt arendama ning Hyundai jäi selles Toyotast maha. Samuti saatsid Tänakut mitmed tehnilised rikked. 2025. aasta Jaapani ralli lõppedes teatas Tänak, et loobub hooaja lõpuks täiskohaga rallispordist ja WRC-st. == MM-etapivõidud == {|class="wikitable" | ! Etapp ! Hooaeg ! Kaardilugeja ! Auto |- | 1. | {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Ford Fiesta WRC]] |- | 2. |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Ford Fiesta WRC]] |- | 3. | {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 4. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 5. | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 6. | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 7. | {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 8. | {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 9. | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 10. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 11. | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 12. | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Walesi ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 13. | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rally Estonia]] | [[2020. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2020]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Hyundai i20 Coupe WRC]] |- | 14. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Arktika ralli]] | [[2021. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2021]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Hyundai i20 Coupe WRC]] |- |15. |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |16. |{{PisiLipp|Soome}} ralli |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |17. |{{PisiLipp|Belgia}} ralli |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |18. |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi ralli]] |2023 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Ford Puma Rally1]] |- |19. |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili ralli]] |2023 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Ford Puma Rally1]] |- |20. |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] |2024 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |21. |{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Kesk-Euroopa ralli]] |2024 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |22. |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Akropolise ralli]] |2025 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |} == Karjäär == [[Fail:Ott Tänak, rallisõitja (2009).jpg|pisi|Ott Tänak 2009. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 2008. ja 2009. aastal tuli ta autorallis N4-klassis Eesti meistriks. 2009. aastal Portugali rallil tegi Tänak [[Autoralli maailmameistrivõistlused|WRC]] debüüdi.<ref name="jefwH" /> Septembris 2009 võitis ta [[Pirelli Star Driver]]i võistluse, mis lubas tal 2010. aastal sõita samas meeskonnas MM-rallidel. 2010. aastal võitis ta [[PWRC]] klassis [[Soome ralli|Soome]] ja [[Suurbritannia ralli]].<ref name="FC5pX" /> === 2011 === 2011. aasta hooajal sõitis Tänak seitsmel [[Autoralli maailmameistrivõistlused|MM-rallil]] [[SWRC]] klassis [[Ford (automark)|Ford]] Fiesta S2000 autoga [[MM Motorsport]] meeskonnas Fordi tehasetiimis.<ref name="MRXvR" /> Enne hooaega sõlmis ta Fordiga viieaastase lepingu.<ref name="antNn" /> Oma esimesed WRC punktid teenis Tänak 2011. aasta [[Mehhiko ralli]]lt. SWRC klassis jäädi teiseks, kaotades [[Juho Hänninen]]ile 20 punktiga. [[Suurbritannia ralli]]l sõitis Tänak esimest korda WRC autoga ja lõpetas 6. kohaga. Kui teised punktikohal lõpetanud sõitsid [[Michelin]]i rehvidega, siis Tänak kasutas [[DMACK]] rehve. === 2012 === [[Fail:2012-rally-great-britain-by-2eight dsc6651.jpg|thumb|left|Tänak Suurbritannia rallil 2012]] Tänak sõlmis lepingu [[M-Sport Ford World Rally Team]]iga, saades meeskonna esisõitjaks. Osales kõigil 13 rallil. Parim tulemus oli 3. koht, mis saadi Sardiinia rallilt. Hooaeg lõpetati 52 punktiga 8. kohal. [[Rootsi ralli]]l võitis Tänak oma esimesed kaks kiiruskatset. === 2013 === 2013. aastal ei olnud Tänakul võimalik MM-i etappidel sõita ning osaleti [[Eesti meistrivõistlused autorallis|Eesti meistrivõistlustel]]. Kaardilugejaks oli [[Martin Järveoja]]. === 2014 === 2014. aastal sai Tänak M-Spordi Ford Fiesta WRC masinaga sõita Rootsis (5. koht) ja Portugalis (katkestas), sama autoga sõideti Drive Dmack tiimis ka Suurbritannia ralli (7. koht). Drive Dmack tiimis sõideti ka Ford Fiesta R5 autoga seitse rallit. Ott Tänaku uueks kaardilugejaks oli [[Raigo Mõlder]]. === 2015 === Avanes uus võimalus sõita M-Sport Ford World Rally Team meeskonnas. Esimene pool hooajast sõideti vana ralliautoga, kuid pärast Argentina etappi tuli välja uus Ford Fiesta RS WRC ralliauto. Pärast väljatulekut näitas juba päris lubavat kiirust, eriti Poolas (kolmas koht). Kiired kiiruskatsed Tänakule sobivad. Parimaks ralliks see jäigi. Hooaeg lõpetati 63 punkti ja 10. kohaga. [[Fail:Ott Tänak Rally Finladn 2016 Äänekoski–Valtra.JPG|thumb|Tänak Soome rallil 2016]] === 2016 === Sõlmiti leping taas DMACK World Rally Teamiga. Osaleti kõigil 13. toimunud rallil (Hiina ralli tühistati üleujutuste tekitatud kahjude tõttu). Aasta vältel oli raskusi DMACK rehvidega, mis ei andnud asfaldil ja kuival kruusal nii head pidamist kui konkurentide Michelinid ja kulusid kiiremini. Suuri vigu vältides suutsid Tänak/Mõlder siiski esimeselt kolmelt etapilt punkte koguda. Poola rallil mindi esimese päeva teises pooles rallit juhtima ja seal püsiti kuni eelviimase katseni, kuni purunes rehv. Siiski suudeti saada ralli lõpuks teine koht, Tänak/Mõlderi senise karjääri parim tulemus. Suurbritannia rallil, mille mudased tingimused DMACK rehvidele sobisid, oldi taas kiired. Ralli viimasel päeval võideti kõik kuus kiiruskatset, sealhulgas ka punktikatse, ning saavutati teine koht kõigest 10,2 sekundilise kaotusega võitjale Sebastien Ogierile. Hooaeg lõpetati 88 punkti ja 8. kohaga. === 2017 === [[Fail:2017 Rally Portugal - 20.jpg|thumb|Tänak Portugali rallil 2017]] Ott Tänak ühines taas M-Sporti rallimeeskonnaga, kus tema meeskonnakaaslasteks olid ka [[Sebastien Ogier]] ja tema kaardilugeja [[Julien Ingrassia]]. 2017. aastast alates on Tänakul uus kaardilugeja, [[Martin Järveoja]], kellega osaleti Eesti meistrivõistlustel aastal 2013. koos saavutati juba hooaja esimesel etapil Monte Carlos 3. koht. [[Sardiinia ralli]]l saavutasid Tänak-Järveoja oma esimese MM etapivõidu, mille valis [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ka [[aasta spordihetk]]eks. Augustis võideti ka Saksamaa asfaldiralli. Hooaeg lõpetati 191 punkti ja 3. kohaga. === 2018 === [[Fail:Ott Tänak in Toyota Yaris WRC of Toyota Gazoo Racing WRC Rallye Deutschland 2018.jpg|thumb|Tänak Saksamaa rallil 2018]] Tänak sõlmis kaheaastase lepingu [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota rallitiimiga]]. Võitis [[Argentina ralli|Argentina]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Türgi ralli]] ning lõpetas ka selle hooaja kolmandana. Hooajal võitis ta 13 rallil 70 kiiruskatset, 32,4 protsenti läbisõidetud katsetest (28% kõigist katsetest).<ref>http://sport.delfi.ee/news/auto/wrc/ulikorge-tunnustus-ott-tanak-edestab-maailma-parimate-autosportlaste-edetabelis-vettelit-ja-ogierd?id=84812149</ref> === 2019 === [[Fail:Rajd Monte Carlo 2019 - Ott Tänak (cropped).jpg|pisi|left|Ott Tänak Monte Carlo rallil 2019. aastal]] [[Fail:54. RallyRACC Catalunya - Ott Tänak.jpg|pisi|Tänak Kataloonia rallil 2019]] Peale kolmandat kohta Monte Carlos, Rootsi ralli võitu ning Mehhiko rallil saavutatud teist kohta juhtis Tänak esmakordselt MM-punktitabelit. Hooaja teise võidu saavutas Tänak esmakordselt MM-kalendrisse pääsenud [[Tšiili ralli]]l. Ott Tänak teenis Portugali MM-rallilt kolmanda etapivõidu. Pärast [[Sardiinia ralli]]t juhtis Tänak taas MM-punktitabelit. Tänak tuli maailmameistriks peale eelviimast rallit Kataloonias ning temast sai esimene eestlane, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistlused. === 2020 === Vähemalt ühe kiiruskatse võitnud 35 järjestikusel rallil (Argentina 2017 – Kataloonia 2019) Ott Tänak pidi Monte Carlo ralli neljanda kiiruskatse järel avarii tõttu katkestama. Rootsi rallil ja ka Mehhiko rallil saavutas Tänak teise koha. Peale [[koroonapandeemia]]st tingitud pikka pausi võitis Ott Tänak Rally Estonia. Türgi rallil jäi Ott seitsmeteistkümnendaks, kuid sai power stage-l kolm punkti. Sardiinas jäi Ott Tänak kuuendaks. Monza rallil jäi Ott teiseks. Hooaeg lõpetati 105 punktiga ja 3.kohaga. === 2021 === Ott Tänak pidi Monte Carlo ralli taas katkestama, kuna tal oli kaks rehvipurunemist kahel katsel ning varurattaid rohkem ei olnud. Tänak pidi ralli pooleli jätma reeglite tõttu, sest hooldusalasse peab jõudma nelja terve rehviga, aga Otil oli üks rehv katki kui ta jõudis hooldusalasse. [[Arktika ralli]]l võideti ja power stage-is saadi kaks punkti. Horvaatia rallil vale rehvivalikuga alt läinud Tänak pidi leppima neljanda kohaga. === 2022 === Uute määruste tõttu, mis nõudsid hübriidmasinate kasutamist 2022. aastal ja edaspidi, seisis Hyundai World Rally Team silmitsi uue väljakutsega. Meeskonna pealik Andrea Adamo lahkus meeskonnast isiklikel põhjustel. Hyundai uus ralliauto Hyundai i20 N Rally1 Car ei olnud Monte Carlo rallil ei konkurentsivõimeline ega usaldusväärne ning Tänak ja Järveoja katkestasid.<ref>[https://www.motorsport.com/wrc/news/hyundai-tanak-monte-carlo-rally/7514961/ Tanak retires from Monte Carlo as Hyundai's "tough" WRC Rally1 debut worsens.] www.motorsport.com. Retrieved 21 February 2022.</ref> Tänak ja Järveoja saavutasid Horvaatia rallil hooaja esimese poodiumikoha, tulles teiseks. Ralli eelviimasel katsel tegi Tänak Rovanperäst parema rehvivaliku ning edestas Rovanperät 29,8 sekundiga, tõustes etapi üldliidriks 1,4 sekundiga. Punktikatsel jäi ta auto võimsuses aga Rovanperä Toyotale alla ning Tänak kaotas ralli 4,3 sekundiga. Thierry Neuville kaotas kahele esimesele üle 2 minuti.<ref>Rovanperä grabs last-gasp Croatia victory. WRC - World Rally Championship. Retrieved 12 June 2022.</ref> Sardiinia rallil haaras Tänak katsel SS4 liidrikoha, kuid kaotas selle ülekandeprobleemide tõttu katsel SS7 Lappi/Fermile. Laupäevasel avakatsel tegi Lappi avarii ning alates 10. katsest tõusis Tänak taas liidriks, hoides kohta lõpuni ning võites kokku 9 katset.<ref>[https://dirtfish.com/rally/wrc/tanak-cruises-to-rally-italy-victory/ Tänak cruises to Rally Italy victory.] DirtFish. Retrieved 12 June 2022.</ref> === 2023 === 2023. aasta hooajaks ühines Tänak taas [[M-Sport World Rally Team|M-Sport rallitiimiga]] ja sõitis Ford Puma Rally1 autoga. Oma esimesel rallil 2023. aastal Monte Carlos saavutas ta viienda koha. Hooaja teisel rallil, Rootsis, noppis Tänak oma esimese võidu Ford Puma Rally1 roolis. MM-etapp Mehhikos valmistas Ott Tänakule pettumuse, sest võitnud kaks esimest linnakatset, ütles üles Eesti rallimeeskonna auto turbo-süsteem, mistõttu langesid nad kahekümne üheksandale kohale ja kaotasid liidritele ligi 8 minutit.<ref>[https://sport.err.ee/1608916520/ogier-voitis-seitsmendat-korda-mehhiko-ralli-tanak-punktikatsel-teine Ogier võitis seitsmendat korda Mehhiko ralli, Tänak punktikatsel teine.] sport.err.ee, 19. märts 2023.</ref> Ralli lõpetati siiski üheksanda kohaga. Seejärel saavutas Tänak Horvaatia rallil teise koha. Sardiinia rallist alates (35. koht) tabas Tänakut mitmel etapil tehniliste probleemide tõttu ebaõnn ning Ford Puma Rally1 vähene sõidukindlus lõpetas tema meistritiitlilootused. Tänak saavutas siiski esikoha Tšiili rallil, mis oli tema viimane võit M-Sport rallitiimi eest. MM-arvestuses tuli kokkuvõttes 4. koht. === 2024 === 2023. aasta oktoobris teatati, et Tänak liitub [[Hyundai Shell Mobis WRT]] tiimiga pärast aastast võistlemist M-Sport tiimi eest. Tänak / Järveoja võitsid 2024. aasta hooajal esikoha Sardiinia rallil ning Kesk- Euroopa rallil. Sardiinia ralli punktikatse viimastel kilomeetritel rehvi lõhkunud [[Sébastien Ogier]] / [[Vincent Landais]] kaotasid Eesti rallimeestele katse 6,4 sekundiga, mis tähendas ralli kokkuvõttes 0,2 sekundilist paremust Ott Tänakule / Martin Järveojale. See oli üks ralli ajaloo napimaid võite (sama vahega võitis Sébastien Ogier Jari-Matti Latvala ees Jordaania rallil 2011. aastal).<ref>[https://uus.autosport.ee/ralli/ott-tanak-ja-martin-jarveoja-votsid-sardiinia-teedel-karjaari-20-etapivoidu/ Ott Tänak ja Martin Järveoja võtsid Sardiinia teedel karjääri 20. etapivõidu.] uus.autosport.ee, 2. juuni 2024.</ref> Teiseks tulid nad Portugali rallil ja kolmandaks Läti, Kreeka ja Tšiili rallil. Jaapani rallil oli Tänakul veel teoreetiline võimalus tulla maailmameistriks, kuid viimase päeva esimesel katsel tegi liidripositsioonil olnud Tänak teelt väljasõidu, katkestas ning pidi leppima kokkuvõttes kolmanda kohaga.<ref>[https://www.rallyestonia.ee/pealtvaatajale/uudised/uudis/2024/11/25/ott-tanak--martin-jarveoja-lopetasid-ralli-mm-i-kolmanda-kohaga/ Ott Tänak / Martin Järveoja lõpetasid ralli MM-i kolmanda kohaga.] www.rallyestonia.ee, 25. november 2024.</ref> === 2025 === 2025. aastal oli sarjal uus rehvitarnija Hankook ning Rally1 autode tehniliste reeglite muudatused panid meeskonnad oma autosid uuelt leheküljelt arendama. Hooaja alguses oli selge, et Hyundai jääb autode arenduses Toyotast maha. Pärast tagasihoidlikku hooaja algust leidis Tänak end juba neljanda etapi järel meistrivõistluste liidrist Elfyn Evansist 52 punktiga maas. Kuna Hyundai i20 hakkas kruusal aeglaselt hoogu leidma, võitles Tänak Portugalis ja Sardiinias võidu nimel. Tehnilised probleemid takistasid tal võitu saamast, kuid ta suutis siiski mõlemal rallil Ogier' järel teiseks tulla. Kreekas saadi hooaja esimene ja viimane esikoht. Viimasel kiiruskatsel tekkis küll Tänakul Hyundai käigukasti rike, kuid tal õnnestus siiski õigeks ajaks hooldusparki jõuda, et võit kindlustada. Järgneval [[Rally Estonia]]l saavutas Tänak Oliver Solbergi järel teise koha. Tšiilis läks Tänak kruusale suurte lootustega edu saavutada. Pärast SS5-t juhtis ta rallit, kuid järgmisel katsel tekkinud mootoririke jättis ta tee äärde. Tema mootor vahetati välja, kuid uus mootor oli juba kulunud ja hakkas peaaegu kohe üles ütlema. Kuna mõlemad Tänaku auto mootorid olid vigased, vajasid nad täiesti uut mootorit, kuid FIA reeglid ei luba hooaja jooksul kasutada rohkem kui kahte mootorit. Seega tuli Hyundai välja plaaniga, kuidas vältida 5-minutilist ajakaristust. Nad vahetasid Tänaku auto mootori uue vastu ja Tänakut ei nomineerita enam ülejäänud hooaja jooksul tiimi punktide kogumisse. 2025. aasta Jaapani ralli lõppedes teatas Tänak, et loobub hooaja lõpuks täiskohaga rallispordist ja WRC-st. Hooaja kokkuvõttes tuli Tänak 4. kohale. == Tulemused == [[Fail:Ott Tänak and Raigo Mölder in Tallinna Rally.JPG|thumb|Ott Tänak ja [[Raigo Mõlder]] [[Tallinna ralli]] [[Sõmeru (Kose)|Sõmeru]] etapil [[2008]]. aastal. Sellelt kiiruskatselt saadi esikoht, kuid ralli üldarvestuses jäädi kolmandaks]] === Enne MM-i === * 2002 – Eesti noorte 3. autorallis * 2003 – Eesti noorte meister autorallis * 2004 – Eesti 2. autorallis, E8-klassis * 2004 – Eesti 4. rallisprindis, 2WD-klassis * 2005 – Eesti 2. autorallis, E8-klassis * 2005 – Eesti meister rallisprindis, J18-klassis * 2006 – Eesti 4. autorallis, E- (E7-, E8-, E9-) klassis * 2006 – Eesti 3. autorallis, F2-klassis * 2006 – Eesti meister rallisprindis, 2WD-klassis * 2008 – Eesti meister autorallis, N4-klassis * 2008 – Eesti meister autoralli meeskondlikus arvestuses * 2008 – Eesti autoralli karikavõitja absoluutarvestuses * 2008 – Eesti 2. rallisprindis, 4WD-klassis * 2009 – Eesti meister autorallis, N4-klassis * 2009 – Eesti meister autoralli meeskondlikus arvestuses {{-}} === [[Autoralli maailmameistrivõistlused]] === {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%" ! Aasta ! Meeskond ! Auto ! 1 ! 2 ! 3 ! 4 ! 5 ! 6 ! 7 ! 8 ! 9 ! 10 ! 11 ! 12 ! 13 ! 14 ! Üldkoht ! Punkte |- | [[2009. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2009]] ! Ott Tänak ! [[Subaru Impreza WRX STi]] | [[Iirimaa ralli|IRE]] | [[Norra ralli|NOR]] | [[Küprose ralli|CYP]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>20</small> | [[Argentina ralli|ARG]] | [[Sardiinia ralli|ITA]] | [[Akropolise ralli|GRE]] | [[Poola ralli|POL]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>Kat</small> | [[Austraalia ralli|AUS]] | [[Kataloonia ralli|ESP]] | [[Suurbritannia ralli|GBR]] | | ! – ! 0 |- |rowspan=2| [[2010. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2010]] ! Ott Tänak ! [[Subaru Impreza WRX STi]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>Kat</small> | [[Mehhiko ralli|MEX]] | [[Jordaania ralli|JOR]] | | | | | | | | | | | !rowspan=2| – !rowspan=2| 0 |- ! [[Pirelli Star Driver]] ! [[Mitsubishi Lancer Evo X]] | | | |style="background:#EFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>Kat</small> | [[Uus-Meremaa ralli|NZL]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> | [[Bulgaaria ralli|BUL]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>18</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>31</small> | [[Jaapani ralli|JPN]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>19</small> | [[Kataloonia ralli|ESP]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>17</small> | |- |rowspan=2| [[2011. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2011]] ! [[MM Motorsport]] ! [[Ford Fiesta S2000]] | [[Rootsi ralli|SWE]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>10</small> | [[Portugali ralli|POR]] | [[Jordaania ralli|JOR]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>7</small> | [[Argentina ralli|ARG]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>13</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>12</small> | [[Austraalia ralli|AUS]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>11</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Kataloonia ralli|ESP]]<br /><small>27</small> | | !rowspan=2| 15. !rowspan=2| 15 |- ! [[M-Sport Stobart Ford World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] | | | | | | | | | | | | |style="background:#DFFFDF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>6</small> | |- | [[2012. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2012]] ! [[M-Sport Ford World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>8</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>5</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>14</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>10</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small>9</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Uus-Meremaa ralli|NZL]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>6</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>6</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>3</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>Kat</small> | ! 8. ! 52 |- |rowspan=2| [[2014. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2014]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] | [[Monte Carlo ralli|MON]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>5</small> | |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> | | | | | | | | |style="background:#dfffdf;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>7</small> | !rowspan=2| 15. !rowspan=2| 17 |- ![[:en:DMACK_World_Rally_Team|Drive Dmack]] ! [[Ford Fiesta R5]] | | |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>15</small> | |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>17</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>21</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>11</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>12</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>10</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>Kat</small> | [[Prantsusmaa ralli|FRA]] | [[Hispaania ralli|ESP]] | | |- | [[2015. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2015]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>18</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>4</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>22</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>11</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>5</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>14</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>8</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>10</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>41</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>Kat</small> | !10. ! 63 |- |[[2016. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2016]] ![[:en:DMACK_World_Rally_Team|DMACK World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>7</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>6</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>15</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>2</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>23</small> | [[Hiina ralli|CHN]]<br /><small>{{tooltip|C|Ei toimunud}}</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>10</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>7</small> ! 8. ! 88 |- | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta WRC]] |style="background:#FFDF9F;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>4</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>11</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>4</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>1</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>7</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>2</small> | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 191 |- | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] ! [[Toyota Gazoo Racing WRT]] ! [[Toyota Yaris WRC]] |style="background:#DFDFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>9</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>14</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>2</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>1</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>9</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>1</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small></small><small>19</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small></small><small>6</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small></small><small>Kat</small> | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 181 |- | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] ! [[Toyota Gazoo Racing WRT]] ! [[Toyota Yaris WRC]] | style="background:#ffdf9f;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>3</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>2</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>6</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>8</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br /><small>1</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>5</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>1</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> | style="background:#CFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>16</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>2</small> | style="background:#;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>C</small> ! style="background:#ffffbf;"| 1. ! style="background:#ffffbf;"| 263 |- | [[2020. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2020]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 Coupe WRC]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>2</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>2</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Rally Estonia|EST]]<br /><small>1</small> | style="background:#CFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>17</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>6</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Monza ralli|MNZ]]<br /><small>2</small> | | | | | | | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 105 |- | [[2021. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2021]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 Coupe WRC]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;"| [[Arktika ralli|ARC]]<br /><small></small>1 | style="background:#DFFFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br /><small></small>4 | style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small></small>21 | style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small></small>24 | style="background:#ffdf9f;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br /><small></small>3 | style="background:#CFCFFF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br /><small></small>31 | style="background:#DFFFDF;"| [[Ieperi ralli|BEL]]<br /><small></small>6 | style="background:#DFDFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small></small>2 | style="background:#DFDFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small></small>2 | style="background:#EFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br />{{small|Kat}} | [[Monza ralli|MNZ]] | | !style="background:#;"| 5. !style="background:#;"| 128 |- | [[2022. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2022]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|20}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|6}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|1}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|3}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|1}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Ieperi ralli|BEL]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br />{{small|2}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Uus-Meremaa ralli|NZL]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br />{{small|4}} | style="background:#;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|2}} | !style="background:#DFDFDF;"| 2. !style="background:#DFDFDF;"| 205 |- | [[2023. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2023]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Puma Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|5}} | style="background:#ffffbf;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br />{{small|9}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|35}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|6}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|8}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br />{{small|4}} | style="background:#ffffbf;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|1}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|6}} | !style="background:#;"| 4. !!style="background:#;"| 174 |- | [[2024. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2024]] ! [[Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|41}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|8}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|4}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|2}} | style="background:#ffffbf;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|1}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br />{{small|40}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Läti ralli|LAT]]<br />{{small|3}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kreeka ralli|GRE]]<br />{{small|3}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|3}} | style="background:#ffffbf;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|1}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|Kat}} | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"|200 |- | [[2025. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2025]] ! [[Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|5}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]] <br />{{small|4}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]] <br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Kanaari saarte ralli|ESP]] <br />{{small|6}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Portugali ralli|POR]] <br />{{small|2}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|2}} | style="background:#ffffbf;"| [[Akropolise ralli ralli|GRE]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|10}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Paraguai ralli|PAR]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|34}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Saudi Araabia ralli|SAU]]<br />{{small|11}} !style="background:#;"| 4. !!style="background:#;"| 216 |} ===WRC rallide tulemused aastate kaupa=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !Hooaeg !Meeskond !Osalemine !Võidud !Poodiumikohad !Katsevõidud !Katkestamine !Punktid !Lõplik koht |- | 2009 | Erameeskond/[[MM Motorsport]] | 2 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 ! – |- | 2010 | Erameeskond/[[Pirelli Star Driver]] | 7 | 0 | 0 | 0 | 3 | 0 ! – |- | 2011 | Erameeskond/[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 8 | 0 | 0 | 0 | 1 | 15 ! 15. |- | 2012 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 0 | 1 | 8 | 5 | 52 ! 8. |- | 2014 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]]/[[DMACK World Rally Team|DMACK]] | 10 | 0 | 0 | 1 | 2 | 17 ! 15. |- | 2015 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 0 | 1 | 11 | 1 | 63 ! 10. |- | 2016 | [[DMACK World Rally Team|DMACK]] | 13 | 0 | 2 | 30 | 2 | 88 ! 8. |- | 2017 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 2 | 7 | 30 | 1 | 191 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2018 | [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] | 13 | 4 | 6 | 70 | 2 | 181 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2019 | [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] | 13 | 6 | 9 | 73 | 0 | 263 ! style="background:#FFFFBF;" |1. |- | 2020 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 7 | 1 | 4 | 12 | 1 | 105 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2021 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 11 | 1 | 4 | 49 | 2 | 128 ! 5. |-bgcolor=#DDDDDD |- | 2022 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 13 | 3 | 8 | 41 | 2 | 205 ! style="background:#DFDFDF;" |2. |-bgcolor=#CFCFFF |- | 2023 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 2 | 4 | 30 | 1 | 174 ! style="background:#;" |4. |- | 2024 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 13 | 2 | 6 | 30 | 1 | 200 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2025 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 14 | 1 | 6 | 54 | 0 | 216 ! style="background:#;" |4. |- !colspan=2|Kokku | 176 | 22 | 58 | 443 | 25 | 1898 |- |} <nowiki>*</nowiki>Hooaeg on pooleli == Kaardilugejad == [[Fail:Rallye Deutschland 2017 (Tänak-Järveoja-0777).jpg|thumb|Ott Tänak ja [[Martin Järveoja]] 2017. aasta Saksamaa rallil.]] Ott Tänaku kaardilugejaks on alates 2017. aasta hooajast [[Martin Järveoja]]. Varem on seda rolli täitnud [[Kuldar Sikk]] ja [[Raigo Mõlder]]. == Tunnustus == * 2017 [[aasta sportlane]] * 2018 [[aasta võistkond]] (koos [[Martin Järveoja]]ga) * 2018 [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (koos Martin Järveojaga, võitsid 2017. aasta hooajal kaks MM-etappi ja saavutasid MM üldarvestuses 3. koha. Koos M-Sporti meeskonnaga võideti tootjate MM-tiitel, mis on esmakordne saavutus Eesti autospordi ajaloos) * 2019 [[aasta võistkond]] (koos [[Martin Järveoja]]ga) * 2020 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19946}}</ref> * 2021 [[Tallinna teenetemärk]] * 2022 [[Eesti välisministeerium|Välisministeerium]] - Eesti suureks tegijad kultuuri või spordi vallas * 2020 – 2024 [[Karl Siitan]]i nimeline rändauhind ralli parima rahvusvahelise tulemuse eest<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120350639/delfi-fotod-eesti-autospordi-liit-tunnustas-parimaid-sportlasi-ja-kuulutas-valja-eesti-aasta-auto-2025 Eesti Autospordi Liit tunnustas parimaid sportlasi ja kuulutas välja Eesti aasta auto 2025.] sport.delfi.ee, 18. jaanuar 2025.</ref> == Isiklikku == Tänak sündis [[Kärla|Kärlas]], [[Saaremaa|Saaremaal]].<ref>{{Cite web|url=https://www.wrc.com/en/championship/teams-and-drivers/wrc/drivers/ott-tanak/|title=Ott Tänak|access-date=11 February 2023|website=FIA World Rally Championship}}</ref> 2016. aastal abiellus ta Janika Tänakuga. Koos on neil kaks last, Ron ja Mia. 2012. aastal asutas Ott Tänak oma ettevõtte OT Service OÜ, mille juhatuse liige on ka Janika Tänak. OT Service OÜ peamiseks tegevusalaks on reklaamteenuse osutamine läbi mootorispordi. Lisaks tegeletakse reklaamtoodete müügi ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müügiga.<ref>[https://www.teatmik.ee/et/personlegal/12394346-OT-Service-O%C3%9C#google_vignette OT Service OÜ.] teatmik.ee</ref> Firma 2020. aasta müügitulu oli 5,58 (2019.a. 2,20) miljonit eurot ning kasum 4,89 (2019.a. 1,58) miljonit eurot.<ref> OT Service OÜ. Majandusaasta aruanne 2020.</ref> 2023. aasta müügitulu oli 6,04 miljonit eurot ning kasum 5,16 miljonit eurot.<ref> OT Service OÜ. Majandusaasta aruanne 2023.</ref> 11. aprillil 2019 esilinastus Eesti kinodes Tänaku elulugu kirjeldav [[dokumentaalfilm]] [[Ott Tänak: The Movie|"Ott Tänak: The Movie"]]. Film kirjeldab sportlase kujunemise lugu, toetudes intervjuudele tema enda, tema lähikondsete ja kolleegidega. Põhilise tegevusliinina näidatakse filmis 2018. aastal tominud maailmameistrivõistluste sarja etappide läbimist.<ref>[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19930 Ott Tänak - The Movie.] Eesti filmi andmebaas.</ref> == Vaata ka == * [[Ott Tänak: The Movie]] == Viited == {{viited |allikad= <ref name="jefwH">Alver Kivi: [https://web.archive.org/web/20160319042959/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=28504&term=t%25C3%25A4nak "Ott Tänak teeb maailmameistrivõistluste debüüdi Portugali rallil"] Meie Maa, 27. veebruar 2009</ref> <ref name="FC5pX">[http://www.ruudulipp.ee/ott-tanak-%E2%80%9Esee-oli-meile-oppimise-aasta.%E2%80%9C.html Ott Tänak: "See oli meile õppimise aasta."]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Ruudulipp.ee, 15. november 2010</ref> <ref name="MRXvR">[https://www.ohtuleht.ee/409847 SUPER: Tänak sai lepingu Fordi tehasetiimiga!] Õhtuleht, 10.01.2011</ref> <ref name="antNn">http://www.epl.ee/artikkel/591416</ref> }} ==Kirjandus== * [[Alver Kivi]]: [http://meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=4&artid=28232&term=t%C3%A4nak "Ott Tänak ja Raigo Mõlder võitsid Antsla ralli"] [[Meie Maa]], 9. veebruar 2009 * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120329032/blogi-ott-tanak-voitis-kesk-euroopa-ralli-ja-hoidis-mm-tiitli-lootused-elus Ott Tänak võitis Kesk-Euroopa ralli ja hoidis MM-tiitli lootused elus.] sport.delfi.ee, 20. oktoober 2024 * Karl Mihkel Eller. [https://sport.postimees.ee/8177136/eesti-rallispetsialistid-usuvad-et-ott-tanak-tuleb-maailmameistriks Eesti rallispetsialistid usuvad, et Ott Tänak tuleb maailmameistriks.] sport.postimees.ee, 22. jaanuar 2025. == Välislingid == {{commonscat}} * {{ESBL|Ott_Tänak}} * [https://www.ewrc-results.com/profile.php?profile=5633 Profiil lehel ewrc-results.com] * [https://www.wrc.com/en/drivers/ott-tanak Profiil lehel WRC.com] * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=2829 Ott Tänak – kiireim noor saarlane] 15. oktoober 2004 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6470 Rally.ee: Uuel autol võistlev Ott Tänak üllatas konkurente] 9. mai 2008 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6474 Rally.ee: Ott Tänak tõusis N-rühmas meistrisarja liidriks] 10. mai 2008 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6617 Rally.ee: Ott Tänak osaleb Lõuna-Eesti rallil koos Kristo Kraagiga] 14. juuli 2008 * [http://sport.delfi.ee/news/auto/tanakublogi/taispikkuses-ott-tanak-vastas-delfi-lugejate-ponevatele-kusimustele?id=79468472 Täispikkuses | Ott Tänak vastas Delfi lugejate põnevatele küsimustele!] Delfi, 12. september 2017 {{Autoralli maailmameistrid}} {{Autoralli MM}} {{JÄRJESTA:Tänak, Ott}} [[Kategooria:Eesti autorallisõitjad]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 785yq70zdtjiftge4w6lpw5j5gwg2gn 7230727 7230723 2026-09-08T08:35:43Z Raigotgdd 237119 7230727 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{Infokast autorallisõitja | Nimi = Ott Tänak | Pilt = file:///C:/Users/stdelek08/Desktop/HOLY%20SEKSSSSS.jpg | Pildisuurus = 250px | Pildiallkiri = Ott Tänak 2017 Saksamaa rallil | Rahvus = eestlane | Sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1987|10|15}} | Sünnikoht = [[Kärla vald]], [[Saaremaa]], [[Eesti]] | Aastad = 2009–2012, 2014–2025 | Kaardilugeja = {{Riigi ikoon|Eesti}} Kristo Kraag (2009)<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kuldar Sikk]] (2010–2012)<br>{{murdmata|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raigo Mõlder]] (2014–2016)}}<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] (2017–) | Praegune meeskond = [[Hyundai Shell Mobis WRT]] (2024) | Endised meeskonnad = [[Pirelli Star Driver]] (2010)<br>[[MM Motorsport]] (2011)<br>[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] (2011–2012, 2014–2015, 2017)<br>[[DMACK World Rally Team|DMACK]] (2014, 2016)<br>[[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] (2018–2019)<br>[[Hyundai Shell Mobis WRT]] (2020–2022, 2024–2025)<br>[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] (2023) | Rallid = 176 | Tiitleid = 1 (2019) | Võite = 22 | Poodiumikohti = 58 | Kiiruskatsete võite = 443 | Punkte = 1898 | Esimene ralli = {{Riigiikoon|Portugal}} 2009 [[Portugali ralli]] | Esimene võit = {{Riigiikoon|Itaalia}} 2017 [[Sardiinia ralli]] | Viimane võit = {{Riigiikoon|Kreeka}} 2025 [[Akropolise ralli]] | Viimane ralli = {{Riigiikoon|Saudi Araabia}} 2025 [[Rally Saudi Arabia]] | Viimati muudetud = 30.03.2026 }} Ott Tänak (sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1987]] [[Kärla vald|Kärla vallas]] [[Saaremaa]]l) on [[Eesti]] [[rallisõitja]], mitmekordne Eesti meister [[autoralli]]s ja 2019. aasta autoralli maailmameister. Tänak lõpetas 2004. aastal [[Kärla Põhikool]]i ja 2007. aastal [[Aeromehaanika|automehaanikuna]] [[Kuressaare Ametikool]]i. 2001. aastal hakkas ta isa juhendamisel tegelema autospordiga. 2007. aastast oli ta juhendaja [[Markko Märtin]].<ref>http://www.esbl.ee/biograafia/Ott_Tänak</ref> Tänak tegi oma debüüdi [[autoralli maailmameistrivõistlused|autoralli maailmameistrivõistluste]] sarjas 2009. aasta [[Portugali ralli]]l, kus tema tulemuseks oli 20. koht. Sama aasta [[Soome ralli]]l ta katkestas. Talle pakkus seejärel lepingut mänedžer [[Timo Jouhki]], kuid Tänak lepingutele alla ei kirjutanud. Ta jätkas koostööd Marko Märtiniga. 2012. aastal liitus ta võistkonnaga [[M-Sport World Rally Team]] ning sama aasta [[Rootsi ralli]]l sai ta oma esimesed kiiruskatsevõidud WRC sarjas. Selle aasta hooaeg tervikuna aga ebaõnnestus. Tänak katkestas viis rallietappi ning poodiumile (3. koht) jõudis ta ainult eelviimasel etapil Sardiinias.<ref name="tänak">{{Netiviide |pealkiri=Tänaku ja Märtini katkenud koostöö. Kuidas kõik algas, kulges ja lõppes? |url=https://sport.delfi.ee/a/120173222 |vaadatud=2023-04-16 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2012. aasta ebaõnnestumiste tagajärjel järgmisel aastal Tänakut suurtel rallidel ei nähtud. Hoolimata sellest jätkus Tänaku ja Märtini koostöö. 2013. aasta detsembris tuli teade, et Tänak naaseb MM-sarja. Tugeva rahalise toe andis [[Oleg Gross]]. Toetas ka rehvitootja [[DMACK World Rally Team]], kelle värvides hakkas Tänak MM-sarjas Ford Fiesta rooli keerama. Ta osales 3 WRC etapil koos kaardilugeja [[Raigo Mõlder]]iga, parim oli koht viies Rootsi rallil.<ref name="tänak" /> Esimene MM etapivõit tuli 2017. aasta [[Sardiinia ralli]]l. [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|Sama hooaeg]] lõpetati 3. kohaga. Ühtlasi valiti Tänak 2017. aastal [[aasta sportlane|Eesti aasta sportlaseks]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/848766/aasta-meessportlane-2017-ott-tanak Aasta meessportlane 2017 - Ott Tänak.] ohtuleht.ee, 27. detsember 2017.</ref> 2018. ja 2019. aastal sõitis Tänak [[Toyota Gazoo Racing WRT]] meeskonnas. [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018. aastal]] võitis ta [[Argentina ralli|Argentina]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Türgi ralli]]. 2019. aastal võitis Tänak kuus MM-etappi ([[Rootsi ralli|Rootsi]], [[Tšiili ralli|Tšiili]], [[Portugali ralli|Portugali]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Walesi ralli|Walesi ralli]]) ning tuli enne viimast MM etappi uueks ralli maailmameistriks. Aastatel 2018 ja 2019 valiti rallipaar Ott Tänak – [[Martin Järveoja]] [[Aasta võistkond|Eesti aasta võistkonnaks]].<ref>[https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/aasta-voistkond-2019-on-rallipaar-ott-tanak-martin-jarveoja Aasta võistkond 2019 on rallipaar Ott Tänak – Martin Järveoja.] eok.ee, 4. jaanuar 2020.</ref> WRC kodulehe hääletusel valiti Martin Järveoja aastatel 2017–2019 autoralli MM-sarja parimaks kaardilugejaks.<ref>[https://sport.err.ee/1007928/martin-jarveoja-valiti-mm-sarja-parimaks-kaardilugejaks Martin Järveoja valiti MM-sarja parimaks kaardilugejaks.] sport.err.ee, 28. november 2019.</ref> Aastatel 2020–2022 sõitsid Tänak ja [[Martin Järveoja|Järveoja]] [[Hyundai Shell Mobis WRT]] meeskonnas. 2021. aastal võitsid nad kolmanda koha [[Rally Kenya|Keenia rallil]], teise koha [[Acropolis Rally|Kreeka rallil]] ja [[Soome ralli]]l ning esikoha Arctica rallil Soomes. 2022. aastal saavutasid nad kolmanda koha [[Rally Estonia|Eesti]] ja [[Uus-Meremaa ralli]]l, teise koha [[Acropolis Rally|Kreeka]] ja [[Horvaatia ralli]]l ning esikoha [[Sardiinia ralli|Sardiinia]], [[Soome ralli|Soome]] ja [[Belgia ralli]]l. 2020. aastal, kui erakorralise aasta tõttu valiti vaid aasta sportlased, pälvisid selle auhinna Tänak ja Järveoja. 2022. aastal valiti rallipaar Ott Tänak – [[Martin Järveoja]] kolmandat korda [[Aasta võistkond|Eesti aasta võistkonnaks]].<ref>[https://sport.err.ee/1608835999/tanak-jarveoja-valiti-neljandat-korda-parimaks-voistkonnaks Tänak – Järveoja valiti neljandat korda parimaks võistkonnaks.] sport.err.ee, 30. detsember 2022.</ref> 2023. aastal sõitsid Tänak ja [[Martin Järveoja|Järveoja]] [[M-Sport World Rally Team|M-Spordi]] meeskonnas. Nad teenisid kolmanda koha [[Kesk-Euroopa ralli]]l, teise koha [[Horvaatia ralli]]l ning esikoha [[Rootsi Ralli|Rootsi]] ja [[Tšiili ralli]]l. 2024. aastal sõitsid Tänak ja Järveoja taas Hyundai meeskonnas. Nad võitsid esikoha Sardiinia rallil ja Kesk-Euroopa rallil. Teiseks tulid nad Portugali rallil ja kolmandaks Läti, Kreeka ja Tšiili rallil. 2025. aastal pidid meeskonnad sarjas toimunud muutuste tõttu oma autosid uuelt leheküljelt arendama ning Hyundai jäi selles Toyotast maha. Samuti saatsid Tänakut mitmed tehnilised rikked. 2025. aasta Jaapani ralli lõppedes teatas Tänak, et loobub hooaja lõpuks täiskohaga rallispordist ja WRC-st. == MM-etapivõidud == {|class="wikitable" | ! Etapp ! Hooaeg ! Kaardilugeja ! Auto |- | 1. | {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Ford Fiesta WRC]] |- | 2. |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Ford Fiesta WRC]] |- | 3. | {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 4. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 5. | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 6. | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 7. | {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 8. | {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 9. | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 10. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 11. | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 12. | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Walesi ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 13. | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rally Estonia]] | [[2020. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2020]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Hyundai i20 Coupe WRC]] |- | 14. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Arktika ralli]] | [[2021. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2021]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Hyundai i20 Coupe WRC]] |- |15. |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |16. |{{PisiLipp|Soome}} ralli |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |17. |{{PisiLipp|Belgia}} ralli |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |18. |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi ralli]] |2023 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Ford Puma Rally1]] |- |19. |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili ralli]] |2023 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Ford Puma Rally1]] |- |20. |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] |2024 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |21. |{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Kesk-Euroopa ralli]] |2024 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |22. |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Akropolise ralli]] |2025 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |} == Karjäär == [[Fail:Ott Tänak, rallisõitja (2009).jpg|pisi|Ott Tänak 2009. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 2008. ja 2009. aastal tuli ta autorallis N4-klassis Eesti meistriks. 2009. aastal Portugali rallil tegi Tänak [[Autoralli maailmameistrivõistlused|WRC]] debüüdi.<ref name="jefwH" /> Septembris 2009 võitis ta [[Pirelli Star Driver]]i võistluse, mis lubas tal 2010. aastal sõita samas meeskonnas MM-rallidel. 2010. aastal võitis ta [[PWRC]] klassis [[Soome ralli|Soome]] ja [[Suurbritannia ralli]].<ref name="FC5pX" /> === 2011 === 2011. aasta hooajal sõitis Tänak seitsmel [[Autoralli maailmameistrivõistlused|MM-rallil]] [[SWRC]] klassis [[Ford (automark)|Ford]] Fiesta S2000 autoga [[MM Motorsport]] meeskonnas Fordi tehasetiimis.<ref name="MRXvR" /> Enne hooaega sõlmis ta Fordiga viieaastase lepingu.<ref name="antNn" /> Oma esimesed WRC punktid teenis Tänak 2011. aasta [[Mehhiko ralli]]lt. SWRC klassis jäädi teiseks, kaotades [[Juho Hänninen]]ile 20 punktiga. [[Suurbritannia ralli]]l sõitis Tänak esimest korda WRC autoga ja lõpetas 6. kohaga. Kui teised punktikohal lõpetanud sõitsid [[Michelin]]i rehvidega, siis Tänak kasutas [[DMACK]] rehve. === 2012 === [[Fail:2012-rally-great-britain-by-2eight dsc6651.jpg|thumb|left|Tänak Suurbritannia rallil 2012]] Tänak sõlmis lepingu [[M-Sport Ford World Rally Team]]iga, saades meeskonna esisõitjaks. Osales kõigil 13 rallil. Parim tulemus oli 3. koht, mis saadi Sardiinia rallilt. Hooaeg lõpetati 52 punktiga 8. kohal. [[Rootsi ralli]]l võitis Tänak oma esimesed kaks kiiruskatset. === 2013 === 2013. aastal ei olnud Tänakul võimalik MM-i etappidel sõita ning osaleti [[Eesti meistrivõistlused autorallis|Eesti meistrivõistlustel]]. Kaardilugejaks oli [[Martin Järveoja]]. === 2014 === 2014. aastal sai Tänak M-Spordi Ford Fiesta WRC masinaga sõita Rootsis (5. koht) ja Portugalis (katkestas), sama autoga sõideti Drive Dmack tiimis ka Suurbritannia ralli (7. koht). Drive Dmack tiimis sõideti ka Ford Fiesta R5 autoga seitse rallit. Ott Tänaku uueks kaardilugejaks oli [[Raigo Mõlder]]. === 2015 === Avanes uus võimalus sõita M-Sport Ford World Rally Team meeskonnas. Esimene pool hooajast sõideti vana ralliautoga, kuid pärast Argentina etappi tuli välja uus Ford Fiesta RS WRC ralliauto. Pärast väljatulekut näitas juba päris lubavat kiirust, eriti Poolas (kolmas koht). Kiired kiiruskatsed Tänakule sobivad. Parimaks ralliks see jäigi. Hooaeg lõpetati 63 punkti ja 10. kohaga. [[Fail:Ott Tänak Rally Finladn 2016 Äänekoski–Valtra.JPG|thumb|Tänak Soome rallil 2016]] === 2016 === Sõlmiti leping taas DMACK World Rally Teamiga. Osaleti kõigil 13. toimunud rallil (Hiina ralli tühistati üleujutuste tekitatud kahjude tõttu). Aasta vältel oli raskusi DMACK rehvidega, mis ei andnud asfaldil ja kuival kruusal nii head pidamist kui konkurentide Michelinid ja kulusid kiiremini. Suuri vigu vältides suutsid Tänak/Mõlder siiski esimeselt kolmelt etapilt punkte koguda. Poola rallil mindi esimese päeva teises pooles rallit juhtima ja seal püsiti kuni eelviimase katseni, kuni purunes rehv. Siiski suudeti saada ralli lõpuks teine koht, Tänak/Mõlderi senise karjääri parim tulemus. Suurbritannia rallil, mille mudased tingimused DMACK rehvidele sobisid, oldi taas kiired. Ralli viimasel päeval võideti kõik kuus kiiruskatset, sealhulgas ka punktikatse, ning saavutati teine koht kõigest 10,2 sekundilise kaotusega võitjale Sebastien Ogierile. Hooaeg lõpetati 88 punkti ja 8. kohaga. === 2017 === [[Fail:2017 Rally Portugal - 20.jpg|thumb|Tänak Portugali rallil 2017]] Ott Tänak ühines taas M-Sporti rallimeeskonnaga, kus tema meeskonnakaaslasteks olid ka [[Sebastien Ogier]] ja tema kaardilugeja [[Julien Ingrassia]]. 2017. aastast alates on Tänakul uus kaardilugeja, [[Martin Järveoja]], kellega osaleti Eesti meistrivõistlustel aastal 2013. koos saavutati juba hooaja esimesel etapil Monte Carlos 3. koht. [[Sardiinia ralli]]l saavutasid Tänak-Järveoja oma esimese MM etapivõidu, mille valis [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ka [[aasta spordihetk]]eks. Augustis võideti ka Saksamaa asfaldiralli. Hooaeg lõpetati 191 punkti ja 3. kohaga. === 2018 === [[Fail:Ott Tänak in Toyota Yaris WRC of Toyota Gazoo Racing WRC Rallye Deutschland 2018.jpg|thumb|Tänak Saksamaa rallil 2018]] Tänak sõlmis kaheaastase lepingu [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota rallitiimiga]]. Võitis [[Argentina ralli|Argentina]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Türgi ralli]] ning lõpetas ka selle hooaja kolmandana. Hooajal võitis ta 13 rallil 70 kiiruskatset, 32,4 protsenti läbisõidetud katsetest (28% kõigist katsetest).<ref>http://sport.delfi.ee/news/auto/wrc/ulikorge-tunnustus-ott-tanak-edestab-maailma-parimate-autosportlaste-edetabelis-vettelit-ja-ogierd?id=84812149</ref> === 2019 === [[Fail:Rajd Monte Carlo 2019 - Ott Tänak (cropped).jpg|pisi|left|Ott Tänak Monte Carlo rallil 2019. aastal]] [[Fail:54. RallyRACC Catalunya - Ott Tänak.jpg|pisi|Tänak Kataloonia rallil 2019]] Peale kolmandat kohta Monte Carlos, Rootsi ralli võitu ning Mehhiko rallil saavutatud teist kohta juhtis Tänak esmakordselt MM-punktitabelit. Hooaja teise võidu saavutas Tänak esmakordselt MM-kalendrisse pääsenud [[Tšiili ralli]]l. Ott Tänak teenis Portugali MM-rallilt kolmanda etapivõidu. Pärast [[Sardiinia ralli]]t juhtis Tänak taas MM-punktitabelit. Tänak tuli maailmameistriks peale eelviimast rallit Kataloonias ning temast sai esimene eestlane, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistlused. === 2020 === Vähemalt ühe kiiruskatse võitnud 35 järjestikusel rallil (Argentina 2017 – Kataloonia 2019) Ott Tänak pidi Monte Carlo ralli neljanda kiiruskatse järel avarii tõttu katkestama. Rootsi rallil ja ka Mehhiko rallil saavutas Tänak teise koha. Peale [[koroonapandeemia]]st tingitud pikka pausi võitis Ott Tänak Rally Estonia. Türgi rallil jäi Ott seitsmeteistkümnendaks, kuid sai power stage-l kolm punkti. Sardiinas jäi Ott Tänak kuuendaks. Monza rallil jäi Ott teiseks. Hooaeg lõpetati 105 punktiga ja 3.kohaga. === 2021 === Ott Tänak pidi Monte Carlo ralli taas katkestama, kuna tal oli kaks rehvipurunemist kahel katsel ning varurattaid rohkem ei olnud. Tänak pidi ralli pooleli jätma reeglite tõttu, sest hooldusalasse peab jõudma nelja terve rehviga, aga Otil oli üks rehv katki kui ta jõudis hooldusalasse. [[Arktika ralli]]l võideti ja power stage-is saadi kaks punkti. Horvaatia rallil vale rehvivalikuga alt läinud Tänak pidi leppima neljanda kohaga. === 2022 === Uute määruste tõttu, mis nõudsid hübriidmasinate kasutamist 2022. aastal ja edaspidi, seisis Hyundai World Rally Team silmitsi uue väljakutsega. Meeskonna pealik Andrea Adamo lahkus meeskonnast isiklikel põhjustel. Hyundai uus ralliauto Hyundai i20 N Rally1 Car ei olnud Monte Carlo rallil ei konkurentsivõimeline ega usaldusväärne ning Tänak ja Järveoja katkestasid.<ref>[https://www.motorsport.com/wrc/news/hyundai-tanak-monte-carlo-rally/7514961/ Tanak retires from Monte Carlo as Hyundai's "tough" WRC Rally1 debut worsens.] www.motorsport.com. Retrieved 21 February 2022.</ref> Tänak ja Järveoja saavutasid Horvaatia rallil hooaja esimese poodiumikoha, tulles teiseks. Ralli eelviimasel katsel tegi Tänak Rovanperäst parema rehvivaliku ning edestas Rovanperät 29,8 sekundiga, tõustes etapi üldliidriks 1,4 sekundiga. Punktikatsel jäi ta auto võimsuses aga Rovanperä Toyotale alla ning Tänak kaotas ralli 4,3 sekundiga. Thierry Neuville kaotas kahele esimesele üle 2 minuti.<ref>Rovanperä grabs last-gasp Croatia victory. WRC - World Rally Championship. Retrieved 12 June 2022.</ref> Sardiinia rallil haaras Tänak katsel SS4 liidrikoha, kuid kaotas selle ülekandeprobleemide tõttu katsel SS7 Lappi/Fermile. Laupäevasel avakatsel tegi Lappi avarii ning alates 10. katsest tõusis Tänak taas liidriks, hoides kohta lõpuni ning võites kokku 9 katset.<ref>[https://dirtfish.com/rally/wrc/tanak-cruises-to-rally-italy-victory/ Tänak cruises to Rally Italy victory.] DirtFish. Retrieved 12 June 2022.</ref> === 2023 === 2023. aasta hooajaks ühines Tänak taas [[M-Sport World Rally Team|M-Sport rallitiimiga]] ja sõitis Ford Puma Rally1 autoga. Oma esimesel rallil 2023. aastal Monte Carlos saavutas ta viienda koha. Hooaja teisel rallil, Rootsis, noppis Tänak oma esimese võidu Ford Puma Rally1 roolis. MM-etapp Mehhikos valmistas Ott Tänakule pettumuse, sest võitnud kaks esimest linnakatset, ütles üles Eesti rallimeeskonna auto turbo-süsteem, mistõttu langesid nad kahekümne üheksandale kohale ja kaotasid liidritele ligi 8 minutit.<ref>[https://sport.err.ee/1608916520/ogier-voitis-seitsmendat-korda-mehhiko-ralli-tanak-punktikatsel-teine Ogier võitis seitsmendat korda Mehhiko ralli, Tänak punktikatsel teine.] sport.err.ee, 19. märts 2023.</ref> Ralli lõpetati siiski üheksanda kohaga. Seejärel saavutas Tänak Horvaatia rallil teise koha. Sardiinia rallist alates (35. koht) tabas Tänakut mitmel etapil tehniliste probleemide tõttu ebaõnn ning Ford Puma Rally1 vähene sõidukindlus lõpetas tema meistritiitlilootused. Tänak saavutas siiski esikoha Tšiili rallil, mis oli tema viimane võit M-Sport rallitiimi eest. MM-arvestuses tuli kokkuvõttes 4. koht. === 2024 === 2023. aasta oktoobris teatati, et Tänak liitub [[Hyundai Shell Mobis WRT]] tiimiga pärast aastast võistlemist M-Sport tiimi eest. Tänak / Järveoja võitsid 2024. aasta hooajal esikoha Sardiinia rallil ning Kesk- Euroopa rallil. Sardiinia ralli punktikatse viimastel kilomeetritel rehvi lõhkunud [[Sébastien Ogier]] / [[Vincent Landais]] kaotasid Eesti rallimeestele katse 6,4 sekundiga, mis tähendas ralli kokkuvõttes 0,2 sekundilist paremust Ott Tänakule / Martin Järveojale. See oli üks ralli ajaloo napimaid võite (sama vahega võitis Sébastien Ogier Jari-Matti Latvala ees Jordaania rallil 2011. aastal).<ref>[https://uus.autosport.ee/ralli/ott-tanak-ja-martin-jarveoja-votsid-sardiinia-teedel-karjaari-20-etapivoidu/ Ott Tänak ja Martin Järveoja võtsid Sardiinia teedel karjääri 20. etapivõidu.] uus.autosport.ee, 2. juuni 2024.</ref> Teiseks tulid nad Portugali rallil ja kolmandaks Läti, Kreeka ja Tšiili rallil. Jaapani rallil oli Tänakul veel teoreetiline võimalus tulla maailmameistriks, kuid viimase päeva esimesel katsel tegi liidripositsioonil olnud Tänak teelt väljasõidu, katkestas ning pidi leppima kokkuvõttes kolmanda kohaga.<ref>[https://www.rallyestonia.ee/pealtvaatajale/uudised/uudis/2024/11/25/ott-tanak--martin-jarveoja-lopetasid-ralli-mm-i-kolmanda-kohaga/ Ott Tänak / Martin Järveoja lõpetasid ralli MM-i kolmanda kohaga.] www.rallyestonia.ee, 25. november 2024.</ref> === 2025 === 2025. aastal oli sarjal uus rehvitarnija Hankook ning Rally1 autode tehniliste reeglite muudatused panid meeskonnad oma autosid uuelt leheküljelt arendama. Hooaja alguses oli selge, et Hyundai jääb autode arenduses Toyotast maha. Pärast tagasihoidlikku hooaja algust leidis Tänak end juba neljanda etapi järel meistrivõistluste liidrist Elfyn Evansist 52 punktiga maas. Kuna Hyundai i20 hakkas kruusal aeglaselt hoogu leidma, võitles Tänak Portugalis ja Sardiinias võidu nimel. Tehnilised probleemid takistasid tal võitu saamast, kuid ta suutis siiski mõlemal rallil Ogier' järel teiseks tulla. Kreekas saadi hooaja esimene ja viimane esikoht. Viimasel kiiruskatsel tekkis küll Tänakul Hyundai käigukasti rike, kuid tal õnnestus siiski õigeks ajaks hooldusparki jõuda, et võit kindlustada. Järgneval [[Rally Estonia]]l saavutas Tänak Oliver Solbergi järel teise koha. Tšiilis läks Tänak kruusale suurte lootustega edu saavutada. Pärast SS5-t juhtis ta rallit, kuid järgmisel katsel tekkinud mootoririke jättis ta tee äärde. Tema mootor vahetati välja, kuid uus mootor oli juba kulunud ja hakkas peaaegu kohe üles ütlema. Kuna mõlemad Tänaku auto mootorid olid vigased, vajasid nad täiesti uut mootorit, kuid FIA reeglid ei luba hooaja jooksul kasutada rohkem kui kahte mootorit. Seega tuli Hyundai välja plaaniga, kuidas vältida 5-minutilist ajakaristust. Nad vahetasid Tänaku auto mootori uue vastu ja Tänakut ei nomineerita enam ülejäänud hooaja jooksul tiimi punktide kogumisse. 2025. aasta Jaapani ralli lõppedes teatas Tänak, et loobub hooaja lõpuks täiskohaga rallispordist ja WRC-st. Hooaja kokkuvõttes tuli Tänak 4. kohale. == Tulemused == [[Fail:Ott Tänak and Raigo Mölder in Tallinna Rally.JPG|thumb|Ott Tänak ja [[Raigo Mõlder]] [[Tallinna ralli]] [[Sõmeru (Kose)|Sõmeru]] etapil [[2008]]. aastal. Sellelt kiiruskatselt saadi esikoht, kuid ralli üldarvestuses jäädi kolmandaks]] === Enne MM-i === * 2002 – Eesti noorte 3. autorallis * 2003 – Eesti noorte meister autorallis * 2004 – Eesti 2. autorallis, E8-klassis * 2004 – Eesti 4. rallisprindis, 2WD-klassis * 2005 – Eesti 2. autorallis, E8-klassis * 2005 – Eesti meister rallisprindis, J18-klassis * 2006 – Eesti 4. autorallis, E- (E7-, E8-, E9-) klassis * 2006 – Eesti 3. autorallis, F2-klassis * 2006 – Eesti meister rallisprindis, 2WD-klassis * 2008 – Eesti meister autorallis, N4-klassis * 2008 – Eesti meister autoralli meeskondlikus arvestuses * 2008 – Eesti autoralli karikavõitja absoluutarvestuses * 2008 – Eesti 2. rallisprindis, 4WD-klassis * 2009 – Eesti meister autorallis, N4-klassis * 2009 – Eesti meister autoralli meeskondlikus arvestuses {{-}} === [[Autoralli maailmameistrivõistlused]] === {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%" ! Aasta ! Meeskond ! Auto ! 1 ! 2 ! 3 ! 4 ! 5 ! 6 ! 7 ! 8 ! 9 ! 10 ! 11 ! 12 ! 13 ! 14 ! Üldkoht ! Punkte |- | [[2009. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2009]] ! Ott Tänak ! [[Subaru Impreza WRX STi]] | [[Iirimaa ralli|IRE]] | [[Norra ralli|NOR]] | [[Küprose ralli|CYP]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>20</small> | [[Argentina ralli|ARG]] | [[Sardiinia ralli|ITA]] | [[Akropolise ralli|GRE]] | [[Poola ralli|POL]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>Kat</small> | [[Austraalia ralli|AUS]] | [[Kataloonia ralli|ESP]] | [[Suurbritannia ralli|GBR]] | | ! – ! 0 |- |rowspan=2| [[2010. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2010]] ! Ott Tänak ! [[Subaru Impreza WRX STi]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>Kat</small> | [[Mehhiko ralli|MEX]] | [[Jordaania ralli|JOR]] | | | | | | | | | | | !rowspan=2| – !rowspan=2| 0 |- ! [[Pirelli Star Driver]] ! [[Mitsubishi Lancer Evo X]] | | | |style="background:#EFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>Kat</small> | [[Uus-Meremaa ralli|NZL]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> | [[Bulgaaria ralli|BUL]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>18</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>31</small> | [[Jaapani ralli|JPN]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>19</small> | [[Kataloonia ralli|ESP]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>17</small> | |- |rowspan=2| [[2011. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2011]] ! [[MM Motorsport]] ! [[Ford Fiesta S2000]] | [[Rootsi ralli|SWE]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>10</small> | [[Portugali ralli|POR]] | [[Jordaania ralli|JOR]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>7</small> | [[Argentina ralli|ARG]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>13</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>12</small> | [[Austraalia ralli|AUS]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>11</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Kataloonia ralli|ESP]]<br /><small>27</small> | | !rowspan=2| 15. !rowspan=2| 15 |- ! [[M-Sport Stobart Ford World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] | | | | | | | | | | | | |style="background:#DFFFDF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>6</small> | |- | [[2012. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2012]] ! [[M-Sport Ford World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>8</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>5</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>14</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>10</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small>9</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Uus-Meremaa ralli|NZL]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>6</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>6</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>3</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>Kat</small> | ! 8. ! 52 |- |rowspan=2| [[2014. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2014]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] | [[Monte Carlo ralli|MON]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>5</small> | |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> | | | | | | | | |style="background:#dfffdf;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>7</small> | !rowspan=2| 15. !rowspan=2| 17 |- ![[:en:DMACK_World_Rally_Team|Drive Dmack]] ! [[Ford Fiesta R5]] | | |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>15</small> | |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>17</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>21</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>11</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>12</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>10</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>Kat</small> | [[Prantsusmaa ralli|FRA]] | [[Hispaania ralli|ESP]] | | |- | [[2015. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2015]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>18</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>4</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>22</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>11</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>5</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>14</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>8</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>10</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>41</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>Kat</small> | !10. ! 63 |- |[[2016. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2016]] ![[:en:DMACK_World_Rally_Team|DMACK World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>7</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>6</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>15</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>2</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>23</small> | [[Hiina ralli|CHN]]<br /><small>{{tooltip|C|Ei toimunud}}</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>10</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>7</small> ! 8. ! 88 |- | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta WRC]] |style="background:#FFDF9F;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>4</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>11</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>4</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>1</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>7</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>2</small> | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 191 |- | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] ! [[Toyota Gazoo Racing WRT]] ! [[Toyota Yaris WRC]] |style="background:#DFDFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>9</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>14</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>2</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>1</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>9</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>1</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small></small><small>19</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small></small><small>6</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small></small><small>Kat</small> | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 181 |- | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] ! [[Toyota Gazoo Racing WRT]] ! [[Toyota Yaris WRC]] | style="background:#ffdf9f;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>3</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>2</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>6</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>8</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br /><small>1</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>5</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>1</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> | style="background:#CFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>16</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>2</small> | style="background:#;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>C</small> ! style="background:#ffffbf;"| 1. ! style="background:#ffffbf;"| 263 |- | [[2020. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2020]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 Coupe WRC]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>2</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>2</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Rally Estonia|EST]]<br /><small>1</small> | style="background:#CFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>17</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>6</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Monza ralli|MNZ]]<br /><small>2</small> | | | | | | | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 105 |- | [[2021. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2021]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 Coupe WRC]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;"| [[Arktika ralli|ARC]]<br /><small></small>1 | style="background:#DFFFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br /><small></small>4 | style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small></small>21 | style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small></small>24 | style="background:#ffdf9f;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br /><small></small>3 | style="background:#CFCFFF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br /><small></small>31 | style="background:#DFFFDF;"| [[Ieperi ralli|BEL]]<br /><small></small>6 | style="background:#DFDFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small></small>2 | style="background:#DFDFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small></small>2 | style="background:#EFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br />{{small|Kat}} | [[Monza ralli|MNZ]] | | !style="background:#;"| 5. !style="background:#;"| 128 |- | [[2022. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2022]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|20}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|6}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|1}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|3}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|1}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Ieperi ralli|BEL]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br />{{small|2}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Uus-Meremaa ralli|NZL]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br />{{small|4}} | style="background:#;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|2}} | !style="background:#DFDFDF;"| 2. !style="background:#DFDFDF;"| 205 |- | [[2023. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2023]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Puma Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|5}} | style="background:#ffffbf;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br />{{small|9}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|35}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|6}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|8}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br />{{small|4}} | style="background:#ffffbf;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|1}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|6}} | !style="background:#;"| 4. !!style="background:#;"| 174 |- | [[2024. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2024]] ! [[Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|41}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|8}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|4}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|2}} | style="background:#ffffbf;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|1}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br />{{small|40}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Läti ralli|LAT]]<br />{{small|3}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kreeka ralli|GRE]]<br />{{small|3}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|3}} | style="background:#ffffbf;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|1}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|Kat}} | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"|200 |- | [[2025. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2025]] ! [[Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|5}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]] <br />{{small|4}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]] <br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Kanaari saarte ralli|ESP]] <br />{{small|6}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Portugali ralli|POR]] <br />{{small|2}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|2}} | style="background:#ffffbf;"| [[Akropolise ralli ralli|GRE]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|10}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Paraguai ralli|PAR]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|34}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Saudi Araabia ralli|SAU]]<br />{{small|11}} !style="background:#;"| 4. !!style="background:#;"| 216 |} ===WRC rallide tulemused aastate kaupa=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !Hooaeg !Meeskond !Osalemine !Võidud !Poodiumikohad !Katsevõidud !Katkestamine !Punktid !Lõplik koht |- | 2009 | Erameeskond/[[MM Motorsport]] | 2 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 ! – |- | 2010 | Erameeskond/[[Pirelli Star Driver]] | 7 | 0 | 0 | 0 | 3 | 0 ! – |- | 2011 | Erameeskond/[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 8 | 0 | 0 | 0 | 1 | 15 ! 15. |- | 2012 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 0 | 1 | 8 | 5 | 52 ! 8. |- | 2014 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]]/[[DMACK World Rally Team|DMACK]] | 10 | 0 | 0 | 1 | 2 | 17 ! 15. |- | 2015 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 0 | 1 | 11 | 1 | 63 ! 10. |- | 2016 | [[DMACK World Rally Team|DMACK]] | 13 | 0 | 2 | 30 | 2 | 88 ! 8. |- | 2017 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 2 | 7 | 30 | 1 | 191 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2018 | [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] | 13 | 4 | 6 | 70 | 2 | 181 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2019 | [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] | 13 | 6 | 9 | 73 | 0 | 263 ! style="background:#FFFFBF;" |1. |- | 2020 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 7 | 1 | 4 | 12 | 1 | 105 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2021 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 11 | 1 | 4 | 49 | 2 | 128 ! 5. |-bgcolor=#DDDDDD |- | 2022 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 13 | 3 | 8 | 41 | 2 | 205 ! style="background:#DFDFDF;" |2. |-bgcolor=#CFCFFF |- | 2023 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 2 | 4 | 30 | 1 | 174 ! style="background:#;" |4. |- | 2024 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 13 | 2 | 6 | 30 | 1 | 200 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2025 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 14 | 1 | 6 | 54 | 0 | 216 ! style="background:#;" |4. |- !colspan=2|Kokku | 176 | 22 | 58 | 443 | 25 | 1898 |- |} <nowiki>*</nowiki>Hooaeg on pooleli == Kaardilugejad == [[Fail:Rallye Deutschland 2017 (Tänak-Järveoja-0777).jpg|thumb|Ott Tänak ja [[Martin Järveoja]] 2017. aasta Saksamaa rallil.]] Ott Tänaku kaardilugejaks on alates 2017. aasta hooajast [[Martin Järveoja]]. Varem on seda rolli täitnud [[Kuldar Sikk]] ja [[Raigo Mõlder]]. == Tunnustus == * 2017 [[aasta sportlane]] * 2018 [[aasta võistkond]] (koos [[Martin Järveoja]]ga) * 2018 [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (koos Martin Järveojaga, võitsid 2017. aasta hooajal kaks MM-etappi ja saavutasid MM üldarvestuses 3. koha. Koos M-Sporti meeskonnaga võideti tootjate MM-tiitel, mis on esmakordne saavutus Eesti autospordi ajaloos) * 2019 [[aasta võistkond]] (koos [[Martin Järveoja]]ga) * 2020 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19946}}</ref> * 2021 [[Tallinna teenetemärk]] * 2022 [[Eesti välisministeerium|Välisministeerium]] - Eesti suureks tegijad kultuuri või spordi vallas * 2020 – 2024 [[Karl Siitan]]i nimeline rändauhind ralli parima rahvusvahelise tulemuse eest<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120350639/delfi-fotod-eesti-autospordi-liit-tunnustas-parimaid-sportlasi-ja-kuulutas-valja-eesti-aasta-auto-2025 Eesti Autospordi Liit tunnustas parimaid sportlasi ja kuulutas välja Eesti aasta auto 2025.] sport.delfi.ee, 18. jaanuar 2025.</ref> == Isiklikku == Tänak sündis [[Kärla|Kärlas]], [[Saaremaa|Saaremaal]].<ref>{{Cite web|url=https://www.wrc.com/en/championship/teams-and-drivers/wrc/drivers/ott-tanak/|title=Ott Tänak|access-date=11 February 2023|website=FIA World Rally Championship}}</ref> 2016. aastal abiellus ta Janika Tänakuga. Koos on neil kaks last, Ron ja Mia. 2012. aastal asutas Ott Tänak oma ettevõtte OT Service OÜ, mille juhatuse liige on ka Janika Tänak. OT Service OÜ peamiseks tegevusalaks on reklaamteenuse osutamine läbi mootorispordi. Lisaks tegeletakse reklaamtoodete müügi ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müügiga.<ref>[https://www.teatmik.ee/et/personlegal/12394346-OT-Service-O%C3%9C#google_vignette OT Service OÜ.] teatmik.ee</ref> Firma 2020. aasta müügitulu oli 5,58 (2019.a. 2,20) miljonit eurot ning kasum 4,89 (2019.a. 1,58) miljonit eurot.<ref> OT Service OÜ. Majandusaasta aruanne 2020.</ref> 2023. aasta müügitulu oli 6,04 miljonit eurot ning kasum 5,16 miljonit eurot.<ref> OT Service OÜ. Majandusaasta aruanne 2023.</ref> 11. aprillil 2019 esilinastus Eesti kinodes Tänaku elulugu kirjeldav [[dokumentaalfilm]] [[Ott Tänak: The Movie|"Ott Tänak: The Movie"]]. Film kirjeldab sportlase kujunemise lugu, toetudes intervjuudele tema enda, tema lähikondsete ja kolleegidega. Põhilise tegevusliinina näidatakse filmis 2018. aastal tominud maailmameistrivõistluste sarja etappide läbimist.<ref>[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19930 Ott Tänak - The Movie.] Eesti filmi andmebaas.</ref> == Vaata ka == * [[Ott Tänak: The Movie]] == Viited == {{viited |allikad= <ref name="jefwH">Alver Kivi: [https://web.archive.org/web/20160319042959/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=28504&term=t%25C3%25A4nak "Ott Tänak teeb maailmameistrivõistluste debüüdi Portugali rallil"] Meie Maa, 27. veebruar 2009</ref> <ref name="FC5pX">[http://www.ruudulipp.ee/ott-tanak-%E2%80%9Esee-oli-meile-oppimise-aasta.%E2%80%9C.html Ott Tänak: "See oli meile õppimise aasta."]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Ruudulipp.ee, 15. november 2010</ref> <ref name="MRXvR">[https://www.ohtuleht.ee/409847 SUPER: Tänak sai lepingu Fordi tehasetiimiga!] Õhtuleht, 10.01.2011</ref> <ref name="antNn">http://www.epl.ee/artikkel/591416</ref> }} ==Kirjandus== * [[Alver Kivi]]: [http://meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=4&artid=28232&term=t%C3%A4nak "Ott Tänak ja Raigo Mõlder võitsid Antsla ralli"] [[Meie Maa]], 9. veebruar 2009 * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120329032/blogi-ott-tanak-voitis-kesk-euroopa-ralli-ja-hoidis-mm-tiitli-lootused-elus Ott Tänak võitis Kesk-Euroopa ralli ja hoidis MM-tiitli lootused elus.] sport.delfi.ee, 20. oktoober 2024 * Karl Mihkel Eller. [https://sport.postimees.ee/8177136/eesti-rallispetsialistid-usuvad-et-ott-tanak-tuleb-maailmameistriks Eesti rallispetsialistid usuvad, et Ott Tänak tuleb maailmameistriks.] sport.postimees.ee, 22. jaanuar 2025. == Välislingid == {{commonscat}} * {{ESBL|Ott_Tänak}} * [https://www.ewrc-results.com/profile.php?profile=5633 Profiil lehel ewrc-results.com] * [https://www.wrc.com/en/drivers/ott-tanak Profiil lehel WRC.com] * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=2829 Ott Tänak – kiireim noor saarlane] 15. oktoober 2004 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6470 Rally.ee: Uuel autol võistlev Ott Tänak üllatas konkurente] 9. mai 2008 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6474 Rally.ee: Ott Tänak tõusis N-rühmas meistrisarja liidriks] 10. mai 2008 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6617 Rally.ee: Ott Tänak osaleb Lõuna-Eesti rallil koos Kristo Kraagiga] 14. juuli 2008 * [http://sport.delfi.ee/news/auto/tanakublogi/taispikkuses-ott-tanak-vastas-delfi-lugejate-ponevatele-kusimustele?id=79468472 Täispikkuses | Ott Tänak vastas Delfi lugejate põnevatele küsimustele!] Delfi, 12. september 2017 {{Autoralli maailmameistrid}} {{Autoralli MM}} {{JÄRJESTA:Tänak, Ott}} [[Kategooria:Eesti autorallisõitjad]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 5mlfqjcfgxprr249adq20bjijk8wrip 7230754 7230727 2026-09-08T09:48:08Z Teomees 97479 7230754 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{Infokast autorallisõitja | Nimi = Ott Tänak | Pilt = Rallye Deutschland 2017 (Tänak-0773).jpg | Pildisuurus = 250px | Pildiallkiri = Ott Tänak 2017 Saksamaa rallil | Rahvus = eestlane | Sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1987|10|15}} | Sünnikoht = [[Kärla vald]], [[Saaremaa]], [[Eesti]] | Aastad = 2009–2012, 2014–2025 | Kaardilugeja = {{Riigi ikoon|Eesti}} Kristo Kraag (2009)<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kuldar Sikk]] (2010–2012)<br>{{murdmata|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raigo Mõlder]] (2014–2016)}}<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] (2017–) | Praegune meeskond = [[Hyundai Shell Mobis WRT]] (2024) | Endised meeskonnad = [[Pirelli Star Driver]] (2010)<br>[[MM Motorsport]] (2011)<br>[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] (2011–2012, 2014–2015, 2017)<br>[[DMACK World Rally Team|DMACK]] (2014, 2016)<br>[[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] (2018–2019)<br>[[Hyundai Shell Mobis WRT]] (2020–2022, 2024–2025)<br>[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] (2023) | Rallid = 176 | Tiitleid = 1 (2019) | Võite = 22 | Poodiumikohti = 58 | Kiiruskatsete võite = 443 | Punkte = 1898 | Esimene ralli = {{Riigiikoon|Portugal}} 2009 [[Portugali ralli]] | Esimene võit = {{Riigiikoon|Itaalia}} 2017 [[Sardiinia ralli]] | Viimane võit = {{Riigiikoon|Kreeka}} 2025 [[Akropolise ralli]] | Viimane ralli = {{Riigiikoon|Saudi Araabia}} 2025 [[Rally Saudi Arabia]] | Viimati muudetud = 30.03.2026 }} Ott Tänak (sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1987]] [[Kärla vald|Kärla vallas]] [[Saaremaa]]l) on [[Eesti]] [[rallisõitja]], mitmekordne Eesti meister [[autoralli]]s ja 2019. aasta autoralli maailmameister. Tänak lõpetas 2004. aastal [[Kärla Põhikool]]i ja 2007. aastal [[Aeromehaanika|automehaanikuna]] [[Kuressaare Ametikool]]i. 2001. aastal hakkas ta isa juhendamisel tegelema autospordiga. 2007. aastast oli ta juhendaja [[Markko Märtin]].<ref>http://www.esbl.ee/biograafia/Ott_Tänak</ref> Tänak tegi oma debüüdi [[autoralli maailmameistrivõistlused|autoralli maailmameistrivõistluste]] sarjas 2009. aasta [[Portugali ralli]]l, kus tema tulemuseks oli 20. koht. Sama aasta [[Soome ralli]]l ta katkestas. Talle pakkus seejärel lepingut mänedžer [[Timo Jouhki]], kuid Tänak lepingutele alla ei kirjutanud. Ta jätkas koostööd Marko Märtiniga. 2012. aastal liitus ta võistkonnaga [[M-Sport World Rally Team]] ning sama aasta [[Rootsi ralli]]l sai ta oma esimesed kiiruskatsevõidud WRC sarjas. Selle aasta hooaeg tervikuna aga ebaõnnestus. Tänak katkestas viis rallietappi ning poodiumile (3. koht) jõudis ta ainult eelviimasel etapil Sardiinias.<ref name="tänak">{{Netiviide |pealkiri=Tänaku ja Märtini katkenud koostöö. Kuidas kõik algas, kulges ja lõppes? |url=https://sport.delfi.ee/a/120173222 |vaadatud=2023-04-16 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2012. aasta ebaõnnestumiste tagajärjel järgmisel aastal Tänakut suurtel rallidel ei nähtud. Hoolimata sellest jätkus Tänaku ja Märtini koostöö. 2013. aasta detsembris tuli teade, et Tänak naaseb MM-sarja. Tugeva rahalise toe andis [[Oleg Gross]]. Toetas ka rehvitootja [[DMACK World Rally Team]], kelle värvides hakkas Tänak MM-sarjas Ford Fiesta rooli keerama. Ta osales 3 WRC etapil koos kaardilugeja [[Raigo Mõlder]]iga, parim oli koht viies Rootsi rallil.<ref name="tänak" /> Esimene MM etapivõit tuli 2017. aasta [[Sardiinia ralli]]l. [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|Sama hooaeg]] lõpetati 3. kohaga. Ühtlasi valiti Tänak 2017. aastal [[aasta sportlane|Eesti aasta sportlaseks]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/848766/aasta-meessportlane-2017-ott-tanak Aasta meessportlane 2017 - Ott Tänak.] ohtuleht.ee, 27. detsember 2017.</ref> 2018. ja 2019. aastal sõitis Tänak [[Toyota Gazoo Racing WRT]] meeskonnas. [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018. aastal]] võitis ta [[Argentina ralli|Argentina]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Türgi ralli]]. 2019. aastal võitis Tänak kuus MM-etappi ([[Rootsi ralli|Rootsi]], [[Tšiili ralli|Tšiili]], [[Portugali ralli|Portugali]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Walesi ralli|Walesi ralli]]) ning tuli enne viimast MM etappi uueks ralli maailmameistriks. Aastatel 2018 ja 2019 valiti rallipaar Ott Tänak – [[Martin Järveoja]] [[Aasta võistkond|Eesti aasta võistkonnaks]].<ref>[https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/aasta-voistkond-2019-on-rallipaar-ott-tanak-martin-jarveoja Aasta võistkond 2019 on rallipaar Ott Tänak – Martin Järveoja.] eok.ee, 4. jaanuar 2020.</ref> WRC kodulehe hääletusel valiti Martin Järveoja aastatel 2017–2019 autoralli MM-sarja parimaks kaardilugejaks.<ref>[https://sport.err.ee/1007928/martin-jarveoja-valiti-mm-sarja-parimaks-kaardilugejaks Martin Järveoja valiti MM-sarja parimaks kaardilugejaks.] sport.err.ee, 28. november 2019.</ref> Aastatel 2020–2022 sõitsid Tänak ja [[Martin Järveoja|Järveoja]] [[Hyundai Shell Mobis WRT]] meeskonnas. 2021. aastal võitsid nad kolmanda koha [[Rally Kenya|Keenia rallil]], teise koha [[Acropolis Rally|Kreeka rallil]] ja [[Soome ralli]]l ning esikoha Arctica rallil Soomes. 2022. aastal saavutasid nad kolmanda koha [[Rally Estonia|Eesti]] ja [[Uus-Meremaa ralli]]l, teise koha [[Acropolis Rally|Kreeka]] ja [[Horvaatia ralli]]l ning esikoha [[Sardiinia ralli|Sardiinia]], [[Soome ralli|Soome]] ja [[Belgia ralli]]l. 2020. aastal, kui erakorralise aasta tõttu valiti vaid aasta sportlased, pälvisid selle auhinna Tänak ja Järveoja. 2022. aastal valiti rallipaar Ott Tänak – [[Martin Järveoja]] kolmandat korda [[Aasta võistkond|Eesti aasta võistkonnaks]].<ref>[https://sport.err.ee/1608835999/tanak-jarveoja-valiti-neljandat-korda-parimaks-voistkonnaks Tänak – Järveoja valiti neljandat korda parimaks võistkonnaks.] sport.err.ee, 30. detsember 2022.</ref> 2023. aastal sõitsid Tänak ja [[Martin Järveoja|Järveoja]] [[M-Sport World Rally Team|M-Spordi]] meeskonnas. Nad teenisid kolmanda koha [[Kesk-Euroopa ralli]]l, teise koha [[Horvaatia ralli]]l ning esikoha [[Rootsi Ralli|Rootsi]] ja [[Tšiili ralli]]l. 2024. aastal sõitsid Tänak ja Järveoja taas Hyundai meeskonnas. Nad võitsid esikoha Sardiinia rallil ja Kesk-Euroopa rallil. Teiseks tulid nad Portugali rallil ja kolmandaks Läti, Kreeka ja Tšiili rallil. 2025. aastal pidid meeskonnad sarjas toimunud muutuste tõttu oma autosid uuelt leheküljelt arendama ning Hyundai jäi selles Toyotast maha. Samuti saatsid Tänakut mitmed tehnilised rikked. 2025. aasta Jaapani ralli lõppedes teatas Tänak, et loobub hooaja lõpuks täiskohaga rallispordist ja WRC-st. == MM-etapivõidud == {|class="wikitable" | ! Etapp ! Hooaeg ! Kaardilugeja ! Auto |- | 1. | {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Ford Fiesta WRC]] |- | 2. |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Ford Fiesta WRC]] |- | 3. | {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 4. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 5. | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 6. | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 7. | {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 8. | {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 9. | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 10. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 11. | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 12. | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Walesi ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 13. | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rally Estonia]] | [[2020. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2020]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Hyundai i20 Coupe WRC]] |- | 14. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Arktika ralli]] | [[2021. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2021]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Hyundai i20 Coupe WRC]] |- |15. |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |16. |{{PisiLipp|Soome}} ralli |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |17. |{{PisiLipp|Belgia}} ralli |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |18. |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi ralli]] |2023 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Ford Puma Rally1]] |- |19. |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili ralli]] |2023 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Ford Puma Rally1]] |- |20. |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] |2024 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |21. |{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Kesk-Euroopa ralli]] |2024 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |22. |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Akropolise ralli]] |2025 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |} == Karjäär == [[Fail:Ott Tänak, rallisõitja (2009).jpg|pisi|Ott Tänak 2009. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 2008. ja 2009. aastal tuli ta autorallis N4-klassis Eesti meistriks. 2009. aastal Portugali rallil tegi Tänak [[Autoralli maailmameistrivõistlused|WRC]] debüüdi.<ref name="jefwH" /> Septembris 2009 võitis ta [[Pirelli Star Driver]]i võistluse, mis lubas tal 2010. aastal sõita samas meeskonnas MM-rallidel. 2010. aastal võitis ta [[PWRC]] klassis [[Soome ralli|Soome]] ja [[Suurbritannia ralli]].<ref name="FC5pX" /> === 2011 === 2011. aasta hooajal sõitis Tänak seitsmel [[Autoralli maailmameistrivõistlused|MM-rallil]] [[SWRC]] klassis [[Ford (automark)|Ford]] Fiesta S2000 autoga [[MM Motorsport]] meeskonnas Fordi tehasetiimis.<ref name="MRXvR" /> Enne hooaega sõlmis ta Fordiga viieaastase lepingu.<ref name="antNn" /> Oma esimesed WRC punktid teenis Tänak 2011. aasta [[Mehhiko ralli]]lt. SWRC klassis jäädi teiseks, kaotades [[Juho Hänninen]]ile 20 punktiga. [[Suurbritannia ralli]]l sõitis Tänak esimest korda WRC autoga ja lõpetas 6. kohaga. Kui teised punktikohal lõpetanud sõitsid [[Michelin]]i rehvidega, siis Tänak kasutas [[DMACK]] rehve. === 2012 === [[Fail:2012-rally-great-britain-by-2eight dsc6651.jpg|thumb|left|Tänak Suurbritannia rallil 2012]] Tänak sõlmis lepingu [[M-Sport Ford World Rally Team]]iga, saades meeskonna esisõitjaks. Osales kõigil 13 rallil. Parim tulemus oli 3. koht, mis saadi Sardiinia rallilt. Hooaeg lõpetati 52 punktiga 8. kohal. [[Rootsi ralli]]l võitis Tänak oma esimesed kaks kiiruskatset. === 2013 === 2013. aastal ei olnud Tänakul võimalik MM-i etappidel sõita ning osaleti [[Eesti meistrivõistlused autorallis|Eesti meistrivõistlustel]]. Kaardilugejaks oli [[Martin Järveoja]]. === 2014 === 2014. aastal sai Tänak M-Spordi Ford Fiesta WRC masinaga sõita Rootsis (5. koht) ja Portugalis (katkestas), sama autoga sõideti Drive Dmack tiimis ka Suurbritannia ralli (7. koht). Drive Dmack tiimis sõideti ka Ford Fiesta R5 autoga seitse rallit. Ott Tänaku uueks kaardilugejaks oli [[Raigo Mõlder]]. === 2015 === Avanes uus võimalus sõita M-Sport Ford World Rally Team meeskonnas. Esimene pool hooajast sõideti vana ralliautoga, kuid pärast Argentina etappi tuli välja uus Ford Fiesta RS WRC ralliauto. Pärast väljatulekut näitas juba päris lubavat kiirust, eriti Poolas (kolmas koht). Kiired kiiruskatsed Tänakule sobivad. Parimaks ralliks see jäigi. Hooaeg lõpetati 63 punkti ja 10. kohaga. [[Fail:Ott Tänak Rally Finladn 2016 Äänekoski–Valtra.JPG|thumb|Tänak Soome rallil 2016]] === 2016 === Sõlmiti leping taas DMACK World Rally Teamiga. Osaleti kõigil 13. toimunud rallil (Hiina ralli tühistati üleujutuste tekitatud kahjude tõttu). Aasta vältel oli raskusi DMACK rehvidega, mis ei andnud asfaldil ja kuival kruusal nii head pidamist kui konkurentide Michelinid ja kulusid kiiremini. Suuri vigu vältides suutsid Tänak/Mõlder siiski esimeselt kolmelt etapilt punkte koguda. Poola rallil mindi esimese päeva teises pooles rallit juhtima ja seal püsiti kuni eelviimase katseni, kuni purunes rehv. Siiski suudeti saada ralli lõpuks teine koht, Tänak/Mõlderi senise karjääri parim tulemus. Suurbritannia rallil, mille mudased tingimused DMACK rehvidele sobisid, oldi taas kiired. Ralli viimasel päeval võideti kõik kuus kiiruskatset, sealhulgas ka punktikatse, ning saavutati teine koht kõigest 10,2 sekundilise kaotusega võitjale Sebastien Ogierile. Hooaeg lõpetati 88 punkti ja 8. kohaga. === 2017 === [[Fail:2017 Rally Portugal - 20.jpg|thumb|Tänak Portugali rallil 2017]] Ott Tänak ühines taas M-Sporti rallimeeskonnaga, kus tema meeskonnakaaslasteks olid ka [[Sebastien Ogier]] ja tema kaardilugeja [[Julien Ingrassia]]. 2017. aastast alates on Tänakul uus kaardilugeja, [[Martin Järveoja]], kellega osaleti Eesti meistrivõistlustel aastal 2013. koos saavutati juba hooaja esimesel etapil Monte Carlos 3. koht. [[Sardiinia ralli]]l saavutasid Tänak-Järveoja oma esimese MM etapivõidu, mille valis [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ka [[aasta spordihetk]]eks. Augustis võideti ka Saksamaa asfaldiralli. Hooaeg lõpetati 191 punkti ja 3. kohaga. === 2018 === [[Fail:Ott Tänak in Toyota Yaris WRC of Toyota Gazoo Racing WRC Rallye Deutschland 2018.jpg|thumb|Tänak Saksamaa rallil 2018]] Tänak sõlmis kaheaastase lepingu [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota rallitiimiga]]. Võitis [[Argentina ralli|Argentina]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Türgi ralli]] ning lõpetas ka selle hooaja kolmandana. Hooajal võitis ta 13 rallil 70 kiiruskatset, 32,4 protsenti läbisõidetud katsetest (28% kõigist katsetest).<ref>http://sport.delfi.ee/news/auto/wrc/ulikorge-tunnustus-ott-tanak-edestab-maailma-parimate-autosportlaste-edetabelis-vettelit-ja-ogierd?id=84812149</ref> === 2019 === [[Fail:Rajd Monte Carlo 2019 - Ott Tänak (cropped).jpg|pisi|left|Ott Tänak Monte Carlo rallil 2019. aastal]] [[Fail:54. RallyRACC Catalunya - Ott Tänak.jpg|pisi|Tänak Kataloonia rallil 2019]] Peale kolmandat kohta Monte Carlos, Rootsi ralli võitu ning Mehhiko rallil saavutatud teist kohta juhtis Tänak esmakordselt MM-punktitabelit. Hooaja teise võidu saavutas Tänak esmakordselt MM-kalendrisse pääsenud [[Tšiili ralli]]l. Ott Tänak teenis Portugali MM-rallilt kolmanda etapivõidu. Pärast [[Sardiinia ralli]]t juhtis Tänak taas MM-punktitabelit. Tänak tuli maailmameistriks peale eelviimast rallit Kataloonias ning temast sai esimene eestlane, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistlused. === 2020 === Vähemalt ühe kiiruskatse võitnud 35 järjestikusel rallil (Argentina 2017 – Kataloonia 2019) Ott Tänak pidi Monte Carlo ralli neljanda kiiruskatse järel avarii tõttu katkestama. Rootsi rallil ja ka Mehhiko rallil saavutas Tänak teise koha. Peale [[koroonapandeemia]]st tingitud pikka pausi võitis Ott Tänak Rally Estonia. Türgi rallil jäi Ott seitsmeteistkümnendaks, kuid sai power stage-l kolm punkti. Sardiinas jäi Ott Tänak kuuendaks. Monza rallil jäi Ott teiseks. Hooaeg lõpetati 105 punktiga ja 3.kohaga. === 2021 === Ott Tänak pidi Monte Carlo ralli taas katkestama, kuna tal oli kaks rehvipurunemist kahel katsel ning varurattaid rohkem ei olnud. Tänak pidi ralli pooleli jätma reeglite tõttu, sest hooldusalasse peab jõudma nelja terve rehviga, aga Otil oli üks rehv katki kui ta jõudis hooldusalasse. [[Arktika ralli]]l võideti ja power stage-is saadi kaks punkti. Horvaatia rallil vale rehvivalikuga alt läinud Tänak pidi leppima neljanda kohaga. === 2022 === Uute määruste tõttu, mis nõudsid hübriidmasinate kasutamist 2022. aastal ja edaspidi, seisis Hyundai World Rally Team silmitsi uue väljakutsega. Meeskonna pealik Andrea Adamo lahkus meeskonnast isiklikel põhjustel. Hyundai uus ralliauto Hyundai i20 N Rally1 Car ei olnud Monte Carlo rallil ei konkurentsivõimeline ega usaldusväärne ning Tänak ja Järveoja katkestasid.<ref>[https://www.motorsport.com/wrc/news/hyundai-tanak-monte-carlo-rally/7514961/ Tanak retires from Monte Carlo as Hyundai's "tough" WRC Rally1 debut worsens.] www.motorsport.com. Retrieved 21 February 2022.</ref> Tänak ja Järveoja saavutasid Horvaatia rallil hooaja esimese poodiumikoha, tulles teiseks. Ralli eelviimasel katsel tegi Tänak Rovanperäst parema rehvivaliku ning edestas Rovanperät 29,8 sekundiga, tõustes etapi üldliidriks 1,4 sekundiga. Punktikatsel jäi ta auto võimsuses aga Rovanperä Toyotale alla ning Tänak kaotas ralli 4,3 sekundiga. Thierry Neuville kaotas kahele esimesele üle 2 minuti.<ref>Rovanperä grabs last-gasp Croatia victory. WRC - World Rally Championship. Retrieved 12 June 2022.</ref> Sardiinia rallil haaras Tänak katsel SS4 liidrikoha, kuid kaotas selle ülekandeprobleemide tõttu katsel SS7 Lappi/Fermile. Laupäevasel avakatsel tegi Lappi avarii ning alates 10. katsest tõusis Tänak taas liidriks, hoides kohta lõpuni ning võites kokku 9 katset.<ref>[https://dirtfish.com/rally/wrc/tanak-cruises-to-rally-italy-victory/ Tänak cruises to Rally Italy victory.] DirtFish. Retrieved 12 June 2022.</ref> === 2023 === 2023. aasta hooajaks ühines Tänak taas [[M-Sport World Rally Team|M-Sport rallitiimiga]] ja sõitis Ford Puma Rally1 autoga. Oma esimesel rallil 2023. aastal Monte Carlos saavutas ta viienda koha. Hooaja teisel rallil, Rootsis, noppis Tänak oma esimese võidu Ford Puma Rally1 roolis. MM-etapp Mehhikos valmistas Ott Tänakule pettumuse, sest võitnud kaks esimest linnakatset, ütles üles Eesti rallimeeskonna auto turbo-süsteem, mistõttu langesid nad kahekümne üheksandale kohale ja kaotasid liidritele ligi 8 minutit.<ref>[https://sport.err.ee/1608916520/ogier-voitis-seitsmendat-korda-mehhiko-ralli-tanak-punktikatsel-teine Ogier võitis seitsmendat korda Mehhiko ralli, Tänak punktikatsel teine.] sport.err.ee, 19. märts 2023.</ref> Ralli lõpetati siiski üheksanda kohaga. Seejärel saavutas Tänak Horvaatia rallil teise koha. Sardiinia rallist alates (35. koht) tabas Tänakut mitmel etapil tehniliste probleemide tõttu ebaõnn ning Ford Puma Rally1 vähene sõidukindlus lõpetas tema meistritiitlilootused. Tänak saavutas siiski esikoha Tšiili rallil, mis oli tema viimane võit M-Sport rallitiimi eest. MM-arvestuses tuli kokkuvõttes 4. koht. === 2024 === 2023. aasta oktoobris teatati, et Tänak liitub [[Hyundai Shell Mobis WRT]] tiimiga pärast aastast võistlemist M-Sport tiimi eest. Tänak / Järveoja võitsid 2024. aasta hooajal esikoha Sardiinia rallil ning Kesk- Euroopa rallil. Sardiinia ralli punktikatse viimastel kilomeetritel rehvi lõhkunud [[Sébastien Ogier]] / [[Vincent Landais]] kaotasid Eesti rallimeestele katse 6,4 sekundiga, mis tähendas ralli kokkuvõttes 0,2 sekundilist paremust Ott Tänakule / Martin Järveojale. See oli üks ralli ajaloo napimaid võite (sama vahega võitis Sébastien Ogier Jari-Matti Latvala ees Jordaania rallil 2011. aastal).<ref>[https://uus.autosport.ee/ralli/ott-tanak-ja-martin-jarveoja-votsid-sardiinia-teedel-karjaari-20-etapivoidu/ Ott Tänak ja Martin Järveoja võtsid Sardiinia teedel karjääri 20. etapivõidu.] uus.autosport.ee, 2. juuni 2024.</ref> Teiseks tulid nad Portugali rallil ja kolmandaks Läti, Kreeka ja Tšiili rallil. Jaapani rallil oli Tänakul veel teoreetiline võimalus tulla maailmameistriks, kuid viimase päeva esimesel katsel tegi liidripositsioonil olnud Tänak teelt väljasõidu, katkestas ning pidi leppima kokkuvõttes kolmanda kohaga.<ref>[https://www.rallyestonia.ee/pealtvaatajale/uudised/uudis/2024/11/25/ott-tanak--martin-jarveoja-lopetasid-ralli-mm-i-kolmanda-kohaga/ Ott Tänak / Martin Järveoja lõpetasid ralli MM-i kolmanda kohaga.] www.rallyestonia.ee, 25. november 2024.</ref> === 2025 === 2025. aastal oli sarjal uus rehvitarnija Hankook ning Rally1 autode tehniliste reeglite muudatused panid meeskonnad oma autosid uuelt leheküljelt arendama. Hooaja alguses oli selge, et Hyundai jääb autode arenduses Toyotast maha. Pärast tagasihoidlikku hooaja algust leidis Tänak end juba neljanda etapi järel meistrivõistluste liidrist Elfyn Evansist 52 punktiga maas. Kuna Hyundai i20 hakkas kruusal aeglaselt hoogu leidma, võitles Tänak Portugalis ja Sardiinias võidu nimel. Tehnilised probleemid takistasid tal võitu saamast, kuid ta suutis siiski mõlemal rallil Ogier' järel teiseks tulla. Kreekas saadi hooaja esimene ja viimane esikoht. Viimasel kiiruskatsel tekkis küll Tänakul Hyundai käigukasti rike, kuid tal õnnestus siiski õigeks ajaks hooldusparki jõuda, et võit kindlustada. Järgneval [[Rally Estonia]]l saavutas Tänak Oliver Solbergi järel teise koha. Tšiilis läks Tänak kruusale suurte lootustega edu saavutada. Pärast SS5-t juhtis ta rallit, kuid järgmisel katsel tekkinud mootoririke jättis ta tee äärde. Tema mootor vahetati välja, kuid uus mootor oli juba kulunud ja hakkas peaaegu kohe üles ütlema. Kuna mõlemad Tänaku auto mootorid olid vigased, vajasid nad täiesti uut mootorit, kuid FIA reeglid ei luba hooaja jooksul kasutada rohkem kui kahte mootorit. Seega tuli Hyundai välja plaaniga, kuidas vältida 5-minutilist ajakaristust. Nad vahetasid Tänaku auto mootori uue vastu ja Tänakut ei nomineerita enam ülejäänud hooaja jooksul tiimi punktide kogumisse. 2025. aasta Jaapani ralli lõppedes teatas Tänak, et loobub hooaja lõpuks täiskohaga rallispordist ja WRC-st. Hooaja kokkuvõttes tuli Tänak 4. kohale. == Tulemused == [[Fail:Ott Tänak and Raigo Mölder in Tallinna Rally.JPG|thumb|Ott Tänak ja [[Raigo Mõlder]] [[Tallinna ralli]] [[Sõmeru (Kose)|Sõmeru]] etapil [[2008]]. aastal. Sellelt kiiruskatselt saadi esikoht, kuid ralli üldarvestuses jäädi kolmandaks]] === Enne MM-i === * 2002 – Eesti noorte 3. autorallis * 2003 – Eesti noorte meister autorallis * 2004 – Eesti 2. autorallis, E8-klassis * 2004 – Eesti 4. rallisprindis, 2WD-klassis * 2005 – Eesti 2. autorallis, E8-klassis * 2005 – Eesti meister rallisprindis, J18-klassis * 2006 – Eesti 4. autorallis, E- (E7-, E8-, E9-) klassis * 2006 – Eesti 3. autorallis, F2-klassis * 2006 – Eesti meister rallisprindis, 2WD-klassis * 2008 – Eesti meister autorallis, N4-klassis * 2008 – Eesti meister autoralli meeskondlikus arvestuses * 2008 – Eesti autoralli karikavõitja absoluutarvestuses * 2008 – Eesti 2. rallisprindis, 4WD-klassis * 2009 – Eesti meister autorallis, N4-klassis * 2009 – Eesti meister autoralli meeskondlikus arvestuses {{-}} === [[Autoralli maailmameistrivõistlused]] === {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%" ! Aasta ! Meeskond ! Auto ! 1 ! 2 ! 3 ! 4 ! 5 ! 6 ! 7 ! 8 ! 9 ! 10 ! 11 ! 12 ! 13 ! 14 ! Üldkoht ! Punkte |- | [[2009. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2009]] ! Ott Tänak ! [[Subaru Impreza WRX STi]] | [[Iirimaa ralli|IRE]] | [[Norra ralli|NOR]] | [[Küprose ralli|CYP]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>20</small> | [[Argentina ralli|ARG]] | [[Sardiinia ralli|ITA]] | [[Akropolise ralli|GRE]] | [[Poola ralli|POL]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>Kat</small> | [[Austraalia ralli|AUS]] | [[Kataloonia ralli|ESP]] | [[Suurbritannia ralli|GBR]] | | ! – ! 0 |- |rowspan=2| [[2010. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2010]] ! Ott Tänak ! [[Subaru Impreza WRX STi]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>Kat</small> | [[Mehhiko ralli|MEX]] | [[Jordaania ralli|JOR]] | | | | | | | | | | | !rowspan=2| – !rowspan=2| 0 |- ! [[Pirelli Star Driver]] ! [[Mitsubishi Lancer Evo X]] | | | |style="background:#EFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>Kat</small> | [[Uus-Meremaa ralli|NZL]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> | [[Bulgaaria ralli|BUL]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>18</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>31</small> | [[Jaapani ralli|JPN]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>19</small> | [[Kataloonia ralli|ESP]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>17</small> | |- |rowspan=2| [[2011. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2011]] ! [[MM Motorsport]] ! [[Ford Fiesta S2000]] | [[Rootsi ralli|SWE]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>10</small> | [[Portugali ralli|POR]] | [[Jordaania ralli|JOR]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>7</small> | [[Argentina ralli|ARG]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>13</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>12</small> | [[Austraalia ralli|AUS]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>11</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Kataloonia ralli|ESP]]<br /><small>27</small> | | !rowspan=2| 15. !rowspan=2| 15 |- ! [[M-Sport Stobart Ford World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] | | | | | | | | | | | | |style="background:#DFFFDF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>6</small> | |- | [[2012. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2012]] ! [[M-Sport Ford World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>8</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>5</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>14</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>10</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small>9</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Uus-Meremaa ralli|NZL]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>6</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>6</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>3</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>Kat</small> | ! 8. ! 52 |- |rowspan=2| [[2014. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2014]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] | [[Monte Carlo ralli|MON]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>5</small> | |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> | | | | | | | | |style="background:#dfffdf;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>7</small> | !rowspan=2| 15. !rowspan=2| 17 |- ![[:en:DMACK_World_Rally_Team|Drive Dmack]] ! [[Ford Fiesta R5]] | | |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>15</small> | |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>17</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>21</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>11</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>12</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>10</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>Kat</small> | [[Prantsusmaa ralli|FRA]] | [[Hispaania ralli|ESP]] | | |- | [[2015. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2015]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>18</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>4</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>22</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>11</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>5</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>14</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>8</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>10</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>41</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>Kat</small> | !10. ! 63 |- |[[2016. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2016]] ![[:en:DMACK_World_Rally_Team|DMACK World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>7</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>6</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>15</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>2</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>23</small> | [[Hiina ralli|CHN]]<br /><small>{{tooltip|C|Ei toimunud}}</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>10</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>7</small> ! 8. ! 88 |- | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta WRC]] |style="background:#FFDF9F;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>4</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>11</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>4</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>1</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>7</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>2</small> | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 191 |- | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] ! [[Toyota Gazoo Racing WRT]] ! [[Toyota Yaris WRC]] |style="background:#DFDFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>9</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>14</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>2</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>1</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>9</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>1</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small></small><small>19</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small></small><small>6</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small></small><small>Kat</small> | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 181 |- | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] ! [[Toyota Gazoo Racing WRT]] ! [[Toyota Yaris WRC]] | style="background:#ffdf9f;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>3</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>2</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>6</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>8</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br /><small>1</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>5</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>1</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> | style="background:#CFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>16</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>2</small> | style="background:#;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>C</small> ! style="background:#ffffbf;"| 1. ! style="background:#ffffbf;"| 263 |- | [[2020. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2020]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 Coupe WRC]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>2</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>2</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Rally Estonia|EST]]<br /><small>1</small> | style="background:#CFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>17</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>6</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Monza ralli|MNZ]]<br /><small>2</small> | | | | | | | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 105 |- | [[2021. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2021]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 Coupe WRC]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;"| [[Arktika ralli|ARC]]<br /><small></small>1 | style="background:#DFFFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br /><small></small>4 | style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small></small>21 | style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small></small>24 | style="background:#ffdf9f;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br /><small></small>3 | style="background:#CFCFFF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br /><small></small>31 | style="background:#DFFFDF;"| [[Ieperi ralli|BEL]]<br /><small></small>6 | style="background:#DFDFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small></small>2 | style="background:#DFDFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small></small>2 | style="background:#EFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br />{{small|Kat}} | [[Monza ralli|MNZ]] | | !style="background:#;"| 5. !style="background:#;"| 128 |- | [[2022. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2022]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|20}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|6}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|1}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|3}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|1}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Ieperi ralli|BEL]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br />{{small|2}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Uus-Meremaa ralli|NZL]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br />{{small|4}} | style="background:#;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|2}} | !style="background:#DFDFDF;"| 2. !style="background:#DFDFDF;"| 205 |- | [[2023. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2023]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Puma Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|5}} | style="background:#ffffbf;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br />{{small|9}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|35}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|6}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|8}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br />{{small|4}} | style="background:#ffffbf;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|1}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|6}} | !style="background:#;"| 4. !!style="background:#;"| 174 |- | [[2024. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2024]] ! [[Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|41}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|8}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|4}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|2}} | style="background:#ffffbf;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|1}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br />{{small|40}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Läti ralli|LAT]]<br />{{small|3}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kreeka ralli|GRE]]<br />{{small|3}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|3}} | style="background:#ffffbf;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|1}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|Kat}} | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"|200 |- | [[2025. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2025]] ! [[Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|5}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]] <br />{{small|4}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]] <br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Kanaari saarte ralli|ESP]] <br />{{small|6}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Portugali ralli|POR]] <br />{{small|2}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|2}} | style="background:#ffffbf;"| [[Akropolise ralli ralli|GRE]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|10}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Paraguai ralli|PAR]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|34}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Saudi Araabia ralli|SAU]]<br />{{small|11}} !style="background:#;"| 4. !!style="background:#;"| 216 |} ===WRC rallide tulemused aastate kaupa=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !Hooaeg !Meeskond !Osalemine !Võidud !Poodiumikohad !Katsevõidud !Katkestamine !Punktid !Lõplik koht |- | 2009 | Erameeskond/[[MM Motorsport]] | 2 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 ! – |- | 2010 | Erameeskond/[[Pirelli Star Driver]] | 7 | 0 | 0 | 0 | 3 | 0 ! – |- | 2011 | Erameeskond/[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 8 | 0 | 0 | 0 | 1 | 15 ! 15. |- | 2012 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 0 | 1 | 8 | 5 | 52 ! 8. |- | 2014 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]]/[[DMACK World Rally Team|DMACK]] | 10 | 0 | 0 | 1 | 2 | 17 ! 15. |- | 2015 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 0 | 1 | 11 | 1 | 63 ! 10. |- | 2016 | [[DMACK World Rally Team|DMACK]] | 13 | 0 | 2 | 30 | 2 | 88 ! 8. |- | 2017 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 2 | 7 | 30 | 1 | 191 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2018 | [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] | 13 | 4 | 6 | 70 | 2 | 181 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2019 | [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] | 13 | 6 | 9 | 73 | 0 | 263 ! style="background:#FFFFBF;" |1. |- | 2020 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 7 | 1 | 4 | 12 | 1 | 105 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2021 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 11 | 1 | 4 | 49 | 2 | 128 ! 5. |-bgcolor=#DDDDDD |- | 2022 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 13 | 3 | 8 | 41 | 2 | 205 ! style="background:#DFDFDF;" |2. |-bgcolor=#CFCFFF |- | 2023 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 2 | 4 | 30 | 1 | 174 ! style="background:#;" |4. |- | 2024 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 13 | 2 | 6 | 30 | 1 | 200 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2025 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 14 | 1 | 6 | 54 | 0 | 216 ! style="background:#;" |4. |- !colspan=2|Kokku | 176 | 22 | 58 | 443 | 25 | 1898 |- |} <nowiki>*</nowiki>Hooaeg on pooleli == Kaardilugejad == [[Fail:Rallye Deutschland 2017 (Tänak-Järveoja-0777).jpg|thumb|Ott Tänak ja [[Martin Järveoja]] 2017. aasta Saksamaa rallil.]] Ott Tänaku kaardilugejaks on alates 2017. aasta hooajast [[Martin Järveoja]]. Varem on seda rolli täitnud [[Kuldar Sikk]] ja [[Raigo Mõlder]]. == Tunnustus == * 2017 [[aasta sportlane]] * 2018 [[aasta võistkond]] (koos [[Martin Järveoja]]ga) * 2018 [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (koos Martin Järveojaga, võitsid 2017. aasta hooajal kaks MM-etappi ja saavutasid MM üldarvestuses 3. koha. Koos M-Sporti meeskonnaga võideti tootjate MM-tiitel, mis on esmakordne saavutus Eesti autospordi ajaloos) * 2019 [[aasta võistkond]] (koos [[Martin Järveoja]]ga) * 2020 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19946}}</ref> * 2021 [[Tallinna teenetemärk]] * 2022 [[Eesti välisministeerium|Välisministeerium]] - Eesti suureks tegijad kultuuri või spordi vallas * 2020 – 2024 [[Karl Siitan]]i nimeline rändauhind ralli parima rahvusvahelise tulemuse eest<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120350639/delfi-fotod-eesti-autospordi-liit-tunnustas-parimaid-sportlasi-ja-kuulutas-valja-eesti-aasta-auto-2025 Eesti Autospordi Liit tunnustas parimaid sportlasi ja kuulutas välja Eesti aasta auto 2025.] sport.delfi.ee, 18. jaanuar 2025.</ref> == Isiklikku == Tänak sündis [[Kärla|Kärlas]], [[Saaremaa|Saaremaal]].<ref>{{Cite web|url=https://www.wrc.com/en/championship/teams-and-drivers/wrc/drivers/ott-tanak/|title=Ott Tänak|access-date=11 February 2023|website=FIA World Rally Championship}}</ref> 2016. aastal abiellus ta Janika Tänakuga. Koos on neil kaks last, Ron ja Mia. 2012. aastal asutas Ott Tänak oma ettevõtte OT Service OÜ, mille juhatuse liige on ka Janika Tänak. OT Service OÜ peamiseks tegevusalaks on reklaamteenuse osutamine läbi mootorispordi. Lisaks tegeletakse reklaamtoodete müügi ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müügiga.<ref>[https://www.teatmik.ee/et/personlegal/12394346-OT-Service-O%C3%9C#google_vignette OT Service OÜ.] teatmik.ee</ref> Firma 2020. aasta müügitulu oli 5,58 (2019.a. 2,20) miljonit eurot ning kasum 4,89 (2019.a. 1,58) miljonit eurot.<ref> OT Service OÜ. Majandusaasta aruanne 2020.</ref> 2023. aasta müügitulu oli 6,04 miljonit eurot ning kasum 5,16 miljonit eurot.<ref> OT Service OÜ. Majandusaasta aruanne 2023.</ref> 11. aprillil 2019 esilinastus Eesti kinodes Tänaku elulugu kirjeldav [[dokumentaalfilm]] [[Ott Tänak: The Movie|"Ott Tänak: The Movie"]]. Film kirjeldab sportlase kujunemise lugu, toetudes intervjuudele tema enda, tema lähikondsete ja kolleegidega. Põhilise tegevusliinina näidatakse filmis 2018. aastal tominud maailmameistrivõistluste sarja etappide läbimist.<ref>[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19930 Ott Tänak - The Movie.] Eesti filmi andmebaas.</ref> == Vaata ka == * [[Ott Tänak: The Movie]] == Viited == {{viited |allikad= <ref name="jefwH">Alver Kivi: [https://web.archive.org/web/20160319042959/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=28504&term=t%25C3%25A4nak "Ott Tänak teeb maailmameistrivõistluste debüüdi Portugali rallil"] Meie Maa, 27. veebruar 2009</ref> <ref name="FC5pX">[http://www.ruudulipp.ee/ott-tanak-%E2%80%9Esee-oli-meile-oppimise-aasta.%E2%80%9C.html Ott Tänak: "See oli meile õppimise aasta."]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Ruudulipp.ee, 15. november 2010</ref> <ref name="MRXvR">[https://www.ohtuleht.ee/409847 SUPER: Tänak sai lepingu Fordi tehasetiimiga!] Õhtuleht, 10.01.2011</ref> <ref name="antNn">http://www.epl.ee/artikkel/591416</ref> }} ==Kirjandus== * [[Alver Kivi]]: [http://meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=4&artid=28232&term=t%C3%A4nak "Ott Tänak ja Raigo Mõlder võitsid Antsla ralli"] [[Meie Maa]], 9. veebruar 2009 * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120329032/blogi-ott-tanak-voitis-kesk-euroopa-ralli-ja-hoidis-mm-tiitli-lootused-elus Ott Tänak võitis Kesk-Euroopa ralli ja hoidis MM-tiitli lootused elus.] sport.delfi.ee, 20. oktoober 2024 * Karl Mihkel Eller. [https://sport.postimees.ee/8177136/eesti-rallispetsialistid-usuvad-et-ott-tanak-tuleb-maailmameistriks Eesti rallispetsialistid usuvad, et Ott Tänak tuleb maailmameistriks.] sport.postimees.ee, 22. jaanuar 2025. == Välislingid == {{commonscat}} * {{ESBL|Ott_Tänak}} * [https://www.ewrc-results.com/profile.php?profile=5633 Profiil lehel ewrc-results.com] * [https://www.wrc.com/en/drivers/ott-tanak Profiil lehel WRC.com] * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=2829 Ott Tänak – kiireim noor saarlane] 15. oktoober 2004 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6470 Rally.ee: Uuel autol võistlev Ott Tänak üllatas konkurente] 9. mai 2008 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6474 Rally.ee: Ott Tänak tõusis N-rühmas meistrisarja liidriks] 10. mai 2008 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6617 Rally.ee: Ott Tänak osaleb Lõuna-Eesti rallil koos Kristo Kraagiga] 14. juuli 2008 * [http://sport.delfi.ee/news/auto/tanakublogi/taispikkuses-ott-tanak-vastas-delfi-lugejate-ponevatele-kusimustele?id=79468472 Täispikkuses | Ott Tänak vastas Delfi lugejate põnevatele küsimustele!] Delfi, 12. september 2017 {{Autoralli maailmameistrid}} {{Autoralli MM}} {{JÄRJESTA:Tänak, Ott}} [[Kategooria:Eesti autorallisõitjad]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 32qvgi36juwjmqk5xyr39nno5f10w35 7230755 7230754 2026-09-08T09:49:25Z Teomees 97479 7230755 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{Infokast autorallisõitja | Nimi = Ott Tänak | Pilt = Rallye Deutschland 2017 (Tänak-0773).jpg | Pildisuurus = 250px | Pildiallkiri = Ott Tänak 2017 Saksamaa rallil | Rahvus = eestlane | Sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1987|10|15}} | Sünnikoht = [[Kärla vald]], [[Saaremaa]], [[Eesti]] | Aastad = 2009–2012, 2014–2025 | Kaardilugeja = {{Riigi ikoon|Eesti}} Kristo Kraag (2009)<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kuldar Sikk]] (2010–2012)<br>{{murdmata|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raigo Mõlder]] (2014–2016)}}<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] (2017–) | Praegune meeskond = [[Hyundai Shell Mobis WRT]] (2024) | Endised meeskonnad = [[Pirelli Star Driver]] (2010)<br>[[MM Motorsport]] (2011)<br>[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] (2011–2012, 2014–2015, 2017)<br>[[DMACK World Rally Team|DMACK]] (2014, 2016)<br>[[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] (2018–2019)<br>[[Hyundai Shell Mobis WRT]] (2020–2022, 2024–2025)<br>[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] (2023) | Rallid = 176 | Tiitleid = 1 (2019) | Võite = 22 | Poodiumikohti = 58 | Kiiruskatsete võite = 443 | Punkte = 1898 | Esimene ralli = {{Riigiikoon|Portugal}} 2009 [[Portugali ralli]] | Esimene võit = {{Riigiikoon|Itaalia}} 2017 [[Sardiinia ralli]] | Viimane võit = {{Riigiikoon|Kreeka}} 2025 [[Akropolise ralli]] | Viimane ralli = {{Riigiikoon|Saudi Araabia}} 2025 [[Rally Saudi Arabia]] | Viimati muudetud = 30.03.2026 }} Ott Tänak (sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1987]] [[Kärla vald|Kärla vallas]] [[Saaremaa]]l) on [[Eesti]] [[rallisõitja]], mitmekordne Eesti meister [[autoralli]]s ja 2019. aasta autoralli maailmameister. Tänak lõpetas 2004. aastal [[Kärla Põhikool]]i ja 2007. aastal automehaanikuna [[Kuressaare Ametikool]]i. 2001. aastal hakkas ta isa juhendamisel tegelema autospordiga. 2007. aastast oli ta juhendaja [[Markko Märtin]].<ref>http://www.esbl.ee/biograafia/Ott_Tänak</ref> Tänak tegi oma debüüdi [[autoralli maailmameistrivõistlused|autoralli maailmameistrivõistluste]] sarjas 2009. aasta [[Portugali ralli]]l, kus tema tulemuseks oli 20. koht. Sama aasta [[Soome ralli]]l ta katkestas. Talle pakkus seejärel lepingut mänedžer [[Timo Jouhki]], kuid Tänak lepingutele alla ei kirjutanud. Ta jätkas koostööd Marko Märtiniga. 2012. aastal liitus ta võistkonnaga [[M-Sport World Rally Team]] ning sama aasta [[Rootsi ralli]]l sai ta oma esimesed kiiruskatsevõidud WRC sarjas. Selle aasta hooaeg tervikuna aga ebaõnnestus. Tänak katkestas viis rallietappi ning poodiumile (3. koht) jõudis ta ainult eelviimasel etapil Sardiinias.<ref name="tänak">{{Netiviide |pealkiri=Tänaku ja Märtini katkenud koostöö. Kuidas kõik algas, kulges ja lõppes? |url=https://sport.delfi.ee/a/120173222 |vaadatud=2023-04-16 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2012. aasta ebaõnnestumiste tagajärjel järgmisel aastal Tänakut suurtel rallidel ei nähtud. Hoolimata sellest jätkus Tänaku ja Märtini koostöö. 2013. aasta detsembris tuli teade, et Tänak naaseb MM-sarja. Tugeva rahalise toe andis [[Oleg Gross]]. Toetas ka rehvitootja [[DMACK World Rally Team]], kelle värvides hakkas Tänak MM-sarjas Ford Fiesta rooli keerama. Ta osales 3 WRC etapil koos kaardilugeja [[Raigo Mõlder]]iga, parim oli koht viies Rootsi rallil.<ref name="tänak" /> Esimene MM etapivõit tuli 2017. aasta [[Sardiinia ralli]]l. [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|Sama hooaeg]] lõpetati 3. kohaga. Ühtlasi valiti Tänak 2017. aastal [[aasta sportlane|Eesti aasta sportlaseks]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/848766/aasta-meessportlane-2017-ott-tanak Aasta meessportlane 2017 - Ott Tänak.] ohtuleht.ee, 27. detsember 2017.</ref> 2018. ja 2019. aastal sõitis Tänak [[Toyota Gazoo Racing WRT]] meeskonnas. [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018. aastal]] võitis ta [[Argentina ralli|Argentina]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Türgi ralli]]. 2019. aastal võitis Tänak kuus MM-etappi ([[Rootsi ralli|Rootsi]], [[Tšiili ralli|Tšiili]], [[Portugali ralli|Portugali]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Walesi ralli|Walesi ralli]]) ning tuli enne viimast MM etappi uueks ralli maailmameistriks. Aastatel 2018 ja 2019 valiti rallipaar Ott Tänak – [[Martin Järveoja]] [[Aasta võistkond|Eesti aasta võistkonnaks]].<ref>[https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/aasta-voistkond-2019-on-rallipaar-ott-tanak-martin-jarveoja Aasta võistkond 2019 on rallipaar Ott Tänak – Martin Järveoja.] eok.ee, 4. jaanuar 2020.</ref> WRC kodulehe hääletusel valiti Martin Järveoja aastatel 2017–2019 autoralli MM-sarja parimaks kaardilugejaks.<ref>[https://sport.err.ee/1007928/martin-jarveoja-valiti-mm-sarja-parimaks-kaardilugejaks Martin Järveoja valiti MM-sarja parimaks kaardilugejaks.] sport.err.ee, 28. november 2019.</ref> Aastatel 2020–2022 sõitsid Tänak ja [[Martin Järveoja|Järveoja]] [[Hyundai Shell Mobis WRT]] meeskonnas. 2021. aastal võitsid nad kolmanda koha [[Rally Kenya|Keenia rallil]], teise koha [[Acropolis Rally|Kreeka rallil]] ja [[Soome ralli]]l ning esikoha Arctica rallil Soomes. 2022. aastal saavutasid nad kolmanda koha [[Rally Estonia|Eesti]] ja [[Uus-Meremaa ralli]]l, teise koha [[Acropolis Rally|Kreeka]] ja [[Horvaatia ralli]]l ning esikoha [[Sardiinia ralli|Sardiinia]], [[Soome ralli|Soome]] ja [[Belgia ralli]]l. 2020. aastal, kui erakorralise aasta tõttu valiti vaid aasta sportlased, pälvisid selle auhinna Tänak ja Järveoja. 2022. aastal valiti rallipaar Ott Tänak – [[Martin Järveoja]] kolmandat korda [[Aasta võistkond|Eesti aasta võistkonnaks]].<ref>[https://sport.err.ee/1608835999/tanak-jarveoja-valiti-neljandat-korda-parimaks-voistkonnaks Tänak – Järveoja valiti neljandat korda parimaks võistkonnaks.] sport.err.ee, 30. detsember 2022.</ref> 2023. aastal sõitsid Tänak ja [[Martin Järveoja|Järveoja]] [[M-Sport World Rally Team|M-Spordi]] meeskonnas. Nad teenisid kolmanda koha [[Kesk-Euroopa ralli]]l, teise koha [[Horvaatia ralli]]l ning esikoha [[Rootsi Ralli|Rootsi]] ja [[Tšiili ralli]]l. 2024. aastal sõitsid Tänak ja Järveoja taas Hyundai meeskonnas. Nad võitsid esikoha Sardiinia rallil ja Kesk-Euroopa rallil. Teiseks tulid nad Portugali rallil ja kolmandaks Läti, Kreeka ja Tšiili rallil. 2025. aastal pidid meeskonnad sarjas toimunud muutuste tõttu oma autosid uuelt leheküljelt arendama ning Hyundai jäi selles Toyotast maha. Samuti saatsid Tänakut mitmed tehnilised rikked. 2025. aasta Jaapani ralli lõppedes teatas Tänak, et loobub hooaja lõpuks täiskohaga rallispordist ja WRC-st. == MM-etapivõidud == {|class="wikitable" | ! Etapp ! Hooaeg ! Kaardilugeja ! Auto |- | 1. | {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Ford Fiesta WRC]] |- | 2. |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Ford Fiesta WRC]] |- | 3. | {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 4. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 5. | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 6. | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi ralli]] | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 7. | {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 8. | {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 9. | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 10. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 11. | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 12. | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Walesi ralli]] | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Toyota Yaris WRC]] |- | 13. | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rally Estonia]] | [[2020. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2020]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Hyundai i20 Coupe WRC]] |- | 14. | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Arktika ralli]] | [[2021. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2021]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] | [[Hyundai i20 Coupe WRC]] |- |15. |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |16. |{{PisiLipp|Soome}} ralli |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |17. |{{PisiLipp|Belgia}} ralli |2022 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |18. |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi ralli]] |2023 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Ford Puma Rally1]] |- |19. |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili ralli]] |2023 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Ford Puma Rally1]] |- |20. |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sardiinia ralli]] |2024 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |21. |{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Kesk-Euroopa ralli]] |2024 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |- |22. |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Akropolise ralli]] |2025 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Hyundai i20 N Rally1]] |} == Karjäär == [[Fail:Ott Tänak, rallisõitja (2009).jpg|pisi|Ott Tänak 2009. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 2008. ja 2009. aastal tuli ta autorallis N4-klassis Eesti meistriks. 2009. aastal Portugali rallil tegi Tänak [[Autoralli maailmameistrivõistlused|WRC]] debüüdi.<ref name="jefwH" /> Septembris 2009 võitis ta [[Pirelli Star Driver]]i võistluse, mis lubas tal 2010. aastal sõita samas meeskonnas MM-rallidel. 2010. aastal võitis ta [[PWRC]] klassis [[Soome ralli|Soome]] ja [[Suurbritannia ralli]].<ref name="FC5pX" /> === 2011 === 2011. aasta hooajal sõitis Tänak seitsmel [[Autoralli maailmameistrivõistlused|MM-rallil]] [[SWRC]] klassis [[Ford (automark)|Ford]] Fiesta S2000 autoga [[MM Motorsport]] meeskonnas Fordi tehasetiimis.<ref name="MRXvR" /> Enne hooaega sõlmis ta Fordiga viieaastase lepingu.<ref name="antNn" /> Oma esimesed WRC punktid teenis Tänak 2011. aasta [[Mehhiko ralli]]lt. SWRC klassis jäädi teiseks, kaotades [[Juho Hänninen]]ile 20 punktiga. [[Suurbritannia ralli]]l sõitis Tänak esimest korda WRC autoga ja lõpetas 6. kohaga. Kui teised punktikohal lõpetanud sõitsid [[Michelin]]i rehvidega, siis Tänak kasutas [[DMACK]] rehve. === 2012 === [[Fail:2012-rally-great-britain-by-2eight dsc6651.jpg|thumb|left|Tänak Suurbritannia rallil 2012]] Tänak sõlmis lepingu [[M-Sport Ford World Rally Team]]iga, saades meeskonna esisõitjaks. Osales kõigil 13 rallil. Parim tulemus oli 3. koht, mis saadi Sardiinia rallilt. Hooaeg lõpetati 52 punktiga 8. kohal. [[Rootsi ralli]]l võitis Tänak oma esimesed kaks kiiruskatset. === 2013 === 2013. aastal ei olnud Tänakul võimalik MM-i etappidel sõita ning osaleti [[Eesti meistrivõistlused autorallis|Eesti meistrivõistlustel]]. Kaardilugejaks oli [[Martin Järveoja]]. === 2014 === 2014. aastal sai Tänak M-Spordi Ford Fiesta WRC masinaga sõita Rootsis (5. koht) ja Portugalis (katkestas), sama autoga sõideti Drive Dmack tiimis ka Suurbritannia ralli (7. koht). Drive Dmack tiimis sõideti ka Ford Fiesta R5 autoga seitse rallit. Ott Tänaku uueks kaardilugejaks oli [[Raigo Mõlder]]. === 2015 === Avanes uus võimalus sõita M-Sport Ford World Rally Team meeskonnas. Esimene pool hooajast sõideti vana ralliautoga, kuid pärast Argentina etappi tuli välja uus Ford Fiesta RS WRC ralliauto. Pärast väljatulekut näitas juba päris lubavat kiirust, eriti Poolas (kolmas koht). Kiired kiiruskatsed Tänakule sobivad. Parimaks ralliks see jäigi. Hooaeg lõpetati 63 punkti ja 10. kohaga. [[Fail:Ott Tänak Rally Finladn 2016 Äänekoski–Valtra.JPG|thumb|Tänak Soome rallil 2016]] === 2016 === Sõlmiti leping taas DMACK World Rally Teamiga. Osaleti kõigil 13. toimunud rallil (Hiina ralli tühistati üleujutuste tekitatud kahjude tõttu). Aasta vältel oli raskusi DMACK rehvidega, mis ei andnud asfaldil ja kuival kruusal nii head pidamist kui konkurentide Michelinid ja kulusid kiiremini. Suuri vigu vältides suutsid Tänak/Mõlder siiski esimeselt kolmelt etapilt punkte koguda. Poola rallil mindi esimese päeva teises pooles rallit juhtima ja seal püsiti kuni eelviimase katseni, kuni purunes rehv. Siiski suudeti saada ralli lõpuks teine koht, Tänak/Mõlderi senise karjääri parim tulemus. Suurbritannia rallil, mille mudased tingimused DMACK rehvidele sobisid, oldi taas kiired. Ralli viimasel päeval võideti kõik kuus kiiruskatset, sealhulgas ka punktikatse, ning saavutati teine koht kõigest 10,2 sekundilise kaotusega võitjale Sebastien Ogierile. Hooaeg lõpetati 88 punkti ja 8. kohaga. === 2017 === [[Fail:2017 Rally Portugal - 20.jpg|thumb|Tänak Portugali rallil 2017]] Ott Tänak ühines taas M-Sporti rallimeeskonnaga, kus tema meeskonnakaaslasteks olid ka [[Sebastien Ogier]] ja tema kaardilugeja [[Julien Ingrassia]]. 2017. aastast alates on Tänakul uus kaardilugeja, [[Martin Järveoja]], kellega osaleti Eesti meistrivõistlustel aastal 2013. koos saavutati juba hooaja esimesel etapil Monte Carlos 3. koht. [[Sardiinia ralli]]l saavutasid Tänak-Järveoja oma esimese MM etapivõidu, mille valis [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ka [[aasta spordihetk]]eks. Augustis võideti ka Saksamaa asfaldiralli. Hooaeg lõpetati 191 punkti ja 3. kohaga. === 2018 === [[Fail:Ott Tänak in Toyota Yaris WRC of Toyota Gazoo Racing WRC Rallye Deutschland 2018.jpg|thumb|Tänak Saksamaa rallil 2018]] Tänak sõlmis kaheaastase lepingu [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota rallitiimiga]]. Võitis [[Argentina ralli|Argentina]], [[Soome ralli|Soome]], [[Saksamaa ralli|Saksamaa]] ja [[Türgi ralli]] ning lõpetas ka selle hooaja kolmandana. Hooajal võitis ta 13 rallil 70 kiiruskatset, 32,4 protsenti läbisõidetud katsetest (28% kõigist katsetest).<ref>http://sport.delfi.ee/news/auto/wrc/ulikorge-tunnustus-ott-tanak-edestab-maailma-parimate-autosportlaste-edetabelis-vettelit-ja-ogierd?id=84812149</ref> === 2019 === [[Fail:Rajd Monte Carlo 2019 - Ott Tänak (cropped).jpg|pisi|left|Ott Tänak Monte Carlo rallil 2019. aastal]] [[Fail:54. RallyRACC Catalunya - Ott Tänak.jpg|pisi|Tänak Kataloonia rallil 2019]] Peale kolmandat kohta Monte Carlos, Rootsi ralli võitu ning Mehhiko rallil saavutatud teist kohta juhtis Tänak esmakordselt MM-punktitabelit. Hooaja teise võidu saavutas Tänak esmakordselt MM-kalendrisse pääsenud [[Tšiili ralli]]l. Ott Tänak teenis Portugali MM-rallilt kolmanda etapivõidu. Pärast [[Sardiinia ralli]]t juhtis Tänak taas MM-punktitabelit. Tänak tuli maailmameistriks peale eelviimast rallit Kataloonias ning temast sai esimene eestlane, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistlused. === 2020 === Vähemalt ühe kiiruskatse võitnud 35 järjestikusel rallil (Argentina 2017 – Kataloonia 2019) Ott Tänak pidi Monte Carlo ralli neljanda kiiruskatse järel avarii tõttu katkestama. Rootsi rallil ja ka Mehhiko rallil saavutas Tänak teise koha. Peale [[koroonapandeemia]]st tingitud pikka pausi võitis Ott Tänak Rally Estonia. Türgi rallil jäi Ott seitsmeteistkümnendaks, kuid sai power stage-l kolm punkti. Sardiinas jäi Ott Tänak kuuendaks. Monza rallil jäi Ott teiseks. Hooaeg lõpetati 105 punktiga ja 3.kohaga. === 2021 === Ott Tänak pidi Monte Carlo ralli taas katkestama, kuna tal oli kaks rehvipurunemist kahel katsel ning varurattaid rohkem ei olnud. Tänak pidi ralli pooleli jätma reeglite tõttu, sest hooldusalasse peab jõudma nelja terve rehviga, aga Otil oli üks rehv katki kui ta jõudis hooldusalasse. [[Arktika ralli]]l võideti ja power stage-is saadi kaks punkti. Horvaatia rallil vale rehvivalikuga alt läinud Tänak pidi leppima neljanda kohaga. === 2022 === Uute määruste tõttu, mis nõudsid hübriidmasinate kasutamist 2022. aastal ja edaspidi, seisis Hyundai World Rally Team silmitsi uue väljakutsega. Meeskonna pealik Andrea Adamo lahkus meeskonnast isiklikel põhjustel. Hyundai uus ralliauto Hyundai i20 N Rally1 Car ei olnud Monte Carlo rallil ei konkurentsivõimeline ega usaldusväärne ning Tänak ja Järveoja katkestasid.<ref>[https://www.motorsport.com/wrc/news/hyundai-tanak-monte-carlo-rally/7514961/ Tanak retires from Monte Carlo as Hyundai's "tough" WRC Rally1 debut worsens.] www.motorsport.com. Retrieved 21 February 2022.</ref> Tänak ja Järveoja saavutasid Horvaatia rallil hooaja esimese poodiumikoha, tulles teiseks. Ralli eelviimasel katsel tegi Tänak Rovanperäst parema rehvivaliku ning edestas Rovanperät 29,8 sekundiga, tõustes etapi üldliidriks 1,4 sekundiga. Punktikatsel jäi ta auto võimsuses aga Rovanperä Toyotale alla ning Tänak kaotas ralli 4,3 sekundiga. Thierry Neuville kaotas kahele esimesele üle 2 minuti.<ref>Rovanperä grabs last-gasp Croatia victory. WRC - World Rally Championship. Retrieved 12 June 2022.</ref> Sardiinia rallil haaras Tänak katsel SS4 liidrikoha, kuid kaotas selle ülekandeprobleemide tõttu katsel SS7 Lappi/Fermile. Laupäevasel avakatsel tegi Lappi avarii ning alates 10. katsest tõusis Tänak taas liidriks, hoides kohta lõpuni ning võites kokku 9 katset.<ref>[https://dirtfish.com/rally/wrc/tanak-cruises-to-rally-italy-victory/ Tänak cruises to Rally Italy victory.] DirtFish. Retrieved 12 June 2022.</ref> === 2023 === 2023. aasta hooajaks ühines Tänak taas [[M-Sport World Rally Team|M-Sport rallitiimiga]] ja sõitis Ford Puma Rally1 autoga. Oma esimesel rallil 2023. aastal Monte Carlos saavutas ta viienda koha. Hooaja teisel rallil, Rootsis, noppis Tänak oma esimese võidu Ford Puma Rally1 roolis. MM-etapp Mehhikos valmistas Ott Tänakule pettumuse, sest võitnud kaks esimest linnakatset, ütles üles Eesti rallimeeskonna auto turbo-süsteem, mistõttu langesid nad kahekümne üheksandale kohale ja kaotasid liidritele ligi 8 minutit.<ref>[https://sport.err.ee/1608916520/ogier-voitis-seitsmendat-korda-mehhiko-ralli-tanak-punktikatsel-teine Ogier võitis seitsmendat korda Mehhiko ralli, Tänak punktikatsel teine.] sport.err.ee, 19. märts 2023.</ref> Ralli lõpetati siiski üheksanda kohaga. Seejärel saavutas Tänak Horvaatia rallil teise koha. Sardiinia rallist alates (35. koht) tabas Tänakut mitmel etapil tehniliste probleemide tõttu ebaõnn ning Ford Puma Rally1 vähene sõidukindlus lõpetas tema meistritiitlilootused. Tänak saavutas siiski esikoha Tšiili rallil, mis oli tema viimane võit M-Sport rallitiimi eest. MM-arvestuses tuli kokkuvõttes 4. koht. === 2024 === 2023. aasta oktoobris teatati, et Tänak liitub [[Hyundai Shell Mobis WRT]] tiimiga pärast aastast võistlemist M-Sport tiimi eest. Tänak / Järveoja võitsid 2024. aasta hooajal esikoha Sardiinia rallil ning Kesk- Euroopa rallil. Sardiinia ralli punktikatse viimastel kilomeetritel rehvi lõhkunud [[Sébastien Ogier]] / [[Vincent Landais]] kaotasid Eesti rallimeestele katse 6,4 sekundiga, mis tähendas ralli kokkuvõttes 0,2 sekundilist paremust Ott Tänakule / Martin Järveojale. See oli üks ralli ajaloo napimaid võite (sama vahega võitis Sébastien Ogier Jari-Matti Latvala ees Jordaania rallil 2011. aastal).<ref>[https://uus.autosport.ee/ralli/ott-tanak-ja-martin-jarveoja-votsid-sardiinia-teedel-karjaari-20-etapivoidu/ Ott Tänak ja Martin Järveoja võtsid Sardiinia teedel karjääri 20. etapivõidu.] uus.autosport.ee, 2. juuni 2024.</ref> Teiseks tulid nad Portugali rallil ja kolmandaks Läti, Kreeka ja Tšiili rallil. Jaapani rallil oli Tänakul veel teoreetiline võimalus tulla maailmameistriks, kuid viimase päeva esimesel katsel tegi liidripositsioonil olnud Tänak teelt väljasõidu, katkestas ning pidi leppima kokkuvõttes kolmanda kohaga.<ref>[https://www.rallyestonia.ee/pealtvaatajale/uudised/uudis/2024/11/25/ott-tanak--martin-jarveoja-lopetasid-ralli-mm-i-kolmanda-kohaga/ Ott Tänak / Martin Järveoja lõpetasid ralli MM-i kolmanda kohaga.] www.rallyestonia.ee, 25. november 2024.</ref> === 2025 === 2025. aastal oli sarjal uus rehvitarnija Hankook ning Rally1 autode tehniliste reeglite muudatused panid meeskonnad oma autosid uuelt leheküljelt arendama. Hooaja alguses oli selge, et Hyundai jääb autode arenduses Toyotast maha. Pärast tagasihoidlikku hooaja algust leidis Tänak end juba neljanda etapi järel meistrivõistluste liidrist Elfyn Evansist 52 punktiga maas. Kuna Hyundai i20 hakkas kruusal aeglaselt hoogu leidma, võitles Tänak Portugalis ja Sardiinias võidu nimel. Tehnilised probleemid takistasid tal võitu saamast, kuid ta suutis siiski mõlemal rallil Ogier' järel teiseks tulla. Kreekas saadi hooaja esimene ja viimane esikoht. Viimasel kiiruskatsel tekkis küll Tänakul Hyundai käigukasti rike, kuid tal õnnestus siiski õigeks ajaks hooldusparki jõuda, et võit kindlustada. Järgneval [[Rally Estonia]]l saavutas Tänak Oliver Solbergi järel teise koha. Tšiilis läks Tänak kruusale suurte lootustega edu saavutada. Pärast SS5-t juhtis ta rallit, kuid järgmisel katsel tekkinud mootoririke jättis ta tee äärde. Tema mootor vahetati välja, kuid uus mootor oli juba kulunud ja hakkas peaaegu kohe üles ütlema. Kuna mõlemad Tänaku auto mootorid olid vigased, vajasid nad täiesti uut mootorit, kuid FIA reeglid ei luba hooaja jooksul kasutada rohkem kui kahte mootorit. Seega tuli Hyundai välja plaaniga, kuidas vältida 5-minutilist ajakaristust. Nad vahetasid Tänaku auto mootori uue vastu ja Tänakut ei nomineerita enam ülejäänud hooaja jooksul tiimi punktide kogumisse. 2025. aasta Jaapani ralli lõppedes teatas Tänak, et loobub hooaja lõpuks täiskohaga rallispordist ja WRC-st. Hooaja kokkuvõttes tuli Tänak 4. kohale. == Tulemused == [[Fail:Ott Tänak and Raigo Mölder in Tallinna Rally.JPG|thumb|Ott Tänak ja [[Raigo Mõlder]] [[Tallinna ralli]] [[Sõmeru (Kose)|Sõmeru]] etapil [[2008]]. aastal. Sellelt kiiruskatselt saadi esikoht, kuid ralli üldarvestuses jäädi kolmandaks]] === Enne MM-i === * 2002 – Eesti noorte 3. autorallis * 2003 – Eesti noorte meister autorallis * 2004 – Eesti 2. autorallis, E8-klassis * 2004 – Eesti 4. rallisprindis, 2WD-klassis * 2005 – Eesti 2. autorallis, E8-klassis * 2005 – Eesti meister rallisprindis, J18-klassis * 2006 – Eesti 4. autorallis, E- (E7-, E8-, E9-) klassis * 2006 – Eesti 3. autorallis, F2-klassis * 2006 – Eesti meister rallisprindis, 2WD-klassis * 2008 – Eesti meister autorallis, N4-klassis * 2008 – Eesti meister autoralli meeskondlikus arvestuses * 2008 – Eesti autoralli karikavõitja absoluutarvestuses * 2008 – Eesti 2. rallisprindis, 4WD-klassis * 2009 – Eesti meister autorallis, N4-klassis * 2009 – Eesti meister autoralli meeskondlikus arvestuses {{-}} === [[Autoralli maailmameistrivõistlused]] === {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%" ! Aasta ! Meeskond ! Auto ! 1 ! 2 ! 3 ! 4 ! 5 ! 6 ! 7 ! 8 ! 9 ! 10 ! 11 ! 12 ! 13 ! 14 ! Üldkoht ! Punkte |- | [[2009. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2009]] ! Ott Tänak ! [[Subaru Impreza WRX STi]] | [[Iirimaa ralli|IRE]] | [[Norra ralli|NOR]] | [[Küprose ralli|CYP]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>20</small> | [[Argentina ralli|ARG]] | [[Sardiinia ralli|ITA]] | [[Akropolise ralli|GRE]] | [[Poola ralli|POL]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>Kat</small> | [[Austraalia ralli|AUS]] | [[Kataloonia ralli|ESP]] | [[Suurbritannia ralli|GBR]] | | ! – ! 0 |- |rowspan=2| [[2010. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2010]] ! Ott Tänak ! [[Subaru Impreza WRX STi]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>Kat</small> | [[Mehhiko ralli|MEX]] | [[Jordaania ralli|JOR]] | | | | | | | | | | | !rowspan=2| – !rowspan=2| 0 |- ! [[Pirelli Star Driver]] ! [[Mitsubishi Lancer Evo X]] | | | |style="background:#EFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>Kat</small> | [[Uus-Meremaa ralli|NZL]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> | [[Bulgaaria ralli|BUL]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>18</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>31</small> | [[Jaapani ralli|JPN]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>19</small> | [[Kataloonia ralli|ESP]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>17</small> | |- |rowspan=2| [[2011. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2011]] ! [[MM Motorsport]] ! [[Ford Fiesta S2000]] | [[Rootsi ralli|SWE]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>10</small> | [[Portugali ralli|POR]] | [[Jordaania ralli|JOR]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>7</small> | [[Argentina ralli|ARG]] |style="background:#EFCFFF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>13</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>12</small> | [[Austraalia ralli|AUS]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>11</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Kataloonia ralli|ESP]]<br /><small>27</small> | | !rowspan=2| 15. !rowspan=2| 15 |- ! [[M-Sport Stobart Ford World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] | | | | | | | | | | | | |style="background:#DFFFDF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>6</small> | |- | [[2012. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2012]] ! [[M-Sport Ford World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>8</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>5</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>14</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>10</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small>9</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Uus-Meremaa ralli|NZL]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>6</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Prantsusmaa ralli|FRA]]<br /><small>6</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>3</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>Kat</small> | ! 8. ! 52 |- |rowspan=2| [[2014. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2014]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] | [[Monte Carlo ralli|MON]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>5</small> | |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> | | | | | | | | |style="background:#dfffdf;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>7</small> | !rowspan=2| 15. !rowspan=2| 17 |- ![[:en:DMACK_World_Rally_Team|Drive Dmack]] ! [[Ford Fiesta R5]] | | |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>15</small> | |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>17</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>21</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>11</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>12</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>10</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>Kat</small> | [[Prantsusmaa ralli|FRA]] | [[Hispaania ralli|ESP]] | | |- | [[2015. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2015]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#CFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>18</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>4</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>22</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>11</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>5</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>14</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>8</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>10</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>41</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>Kat</small> | !10. ! 63 |- |[[2016. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2016]] ![[:en:DMACK_World_Rally_Team|DMACK World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta RS WRC]] |style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>7</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>6</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>15</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>5</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>2</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>23</small> | [[Hiina ralli|CHN]]<br /><small>{{tooltip|C|Ei toimunud}}</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>10</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Suurbritannia ralli|GBR]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>7</small> ! 8. ! 88 |- | [[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Fiesta WRC]] |style="background:#FFDF9F;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>4</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>11</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>4</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>1</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>7</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFDF9F;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>3</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small>6</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>2</small> | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 191 |- | [[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] ! [[Toyota Gazoo Racing WRT]] ! [[Toyota Yaris WRC]] |style="background:#DFDFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>2</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>9</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>14</small> |style="background:#DFDFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>2</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>1</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>Kat</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>9</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> |style="background:#FFFFBF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>1</small> |style="background:#CFCFFF;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small></small><small>19</small> |style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small></small><small>6</small> |style="background:#EFCFFF;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small></small><small>Kat</small> | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 181 |- | [[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] ! [[Toyota Gazoo Racing WRT]] ! [[Toyota Yaris WRC]] | style="background:#ffdf9f;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br /><small>3</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>2</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Korsika ralli|FRA]]<br /><small>6</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Argentina ralli|ARG]]<br /><small>8</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br /><small>1</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>5</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small>1</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Saksamaa ralli|GER]]<br /><small>1</small> | style="background:#CFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>16</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Walesi ralli|GBR]]<br /><small>1</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br /><small>2</small> | style="background:#;"| [[Austraalia ralli|AUS]]<br /><small>C</small> ! style="background:#ffffbf;"| 1. ! style="background:#ffffbf;"| 263 |- | [[2020. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2020]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 Coupe WRC]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br /><small>2</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br /><small>2</small> | style="background:#ffffbf;"| [[Rally Estonia|EST]]<br /><small>1</small> | style="background:#CFCFFF;"| [[Türgi ralli|TUR]]<br /><small>17</small> | style="background:#DFFFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small>6</small> | style="background:#DFDFDF;"| [[Monza ralli|MNZ]]<br /><small>2</small> | | | | | | | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"| 105 |- | [[2021. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2021]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 Coupe WRC]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;"| [[Arktika ralli|ARC]]<br /><small></small>1 | style="background:#DFFFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br /><small></small>4 | style="background:#CFCFFF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br /><small></small>21 | style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br /><small></small>24 | style="background:#ffdf9f;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br /><small></small>3 | style="background:#CFCFFF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br /><small></small>31 | style="background:#DFFFDF;"| [[Ieperi ralli|BEL]]<br /><small></small>6 | style="background:#DFDFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br /><small></small>2 | style="background:#DFDFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br /><small></small>2 | style="background:#EFCFFF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br />{{small|Kat}} | [[Monza ralli|MNZ]] | | !style="background:#;"| 5. !style="background:#;"| 128 |- | [[2022. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2022]] ! [[Hyundai Motorsport|Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#EFCFFF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|20}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|6}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|1}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|3}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|1}} | style="background:#FFFFBF;"| [[Ieperi ralli|BEL]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br />{{small|2}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Uus-Meremaa ralli|NZL]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Hispaania ralli|ESP]]<br />{{small|4}} | style="background:#;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|2}} | !style="background:#DFDFDF;"| 2. !style="background:#DFDFDF;"| 205 |- | [[2023. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2023]] ! [[M-Sport World Rally Team]] ! [[Ford Puma Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|5}} | style="background:#ffffbf;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Mehhiko ralli|MEX]]<br />{{small|9}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|35}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|6}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|8}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Akropolise ralli|GRE]]<br />{{small|4}} | style="background:#ffffbf;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|1}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|6}} | !style="background:#;"| 4. !!style="background:#;"| 174 |- | [[2024. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2024]] ! [[Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Rootsi ralli|SWE]]<br />{{small|41}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]]<br />{{small|8}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Horvaatia ralli|CRO]]<br />{{small|4}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Portugali ralli|POR]]<br />{{small|2}} | style="background:#ffffbf;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|1}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Poola ralli|POL]]<br />{{small|40}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Läti ralli|LAT]]<br />{{small|3}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kreeka ralli|GRE]]<br />{{small|3}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|3}} | style="background:#ffffbf;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|1}} | style="background:#EFCFFF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|Kat}} | !style="background:#FFDF9F;"| 3. !style="background:#FFDF9F;"|200 |- | [[2025. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2025]] ! [[Hyundai Shell Mobis WRT]] ! [[Hyundai i20 N Rally1]] | style="background:#DFFFDF;"| [[Monte Carlo ralli|MON]]<br />{{small|5}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Rootsi ralli|SWE]] <br />{{small|4}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Keenia ralli|KEN]] <br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Kanaari saarte ralli|ESP]] <br />{{small|6}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Portugali ralli|POR]] <br />{{small|2}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Sardiinia ralli|ITA]]<br />{{small|2}} | style="background:#ffffbf;"| [[Akropolise ralli ralli|GRE]]<br />{{small|1}} | style="background:#DFDFDF;"| [[Rally Estonia|EST]]<br />{{small|2}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Soome ralli|FIN]]<br />{{small|10}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Paraguai ralli|PAR]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Tšiili ralli|CHL]]<br />{{small|34}} | style="background:#FFDF9F;"| [[Kesk-Euroopa ralli|EUR]]<br />{{small|3}} | style="background:#DFFFDF;"| [[Jaapani ralli|JPN]]<br />{{small|4}} | style="background:#CFCFFF;"| [[Saudi Araabia ralli|SAU]]<br />{{small|11}} !style="background:#;"| 4. !!style="background:#;"| 216 |} ===WRC rallide tulemused aastate kaupa=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !Hooaeg !Meeskond !Osalemine !Võidud !Poodiumikohad !Katsevõidud !Katkestamine !Punktid !Lõplik koht |- | 2009 | Erameeskond/[[MM Motorsport]] | 2 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 ! – |- | 2010 | Erameeskond/[[Pirelli Star Driver]] | 7 | 0 | 0 | 0 | 3 | 0 ! – |- | 2011 | Erameeskond/[[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 8 | 0 | 0 | 0 | 1 | 15 ! 15. |- | 2012 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 0 | 1 | 8 | 5 | 52 ! 8. |- | 2014 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]]/[[DMACK World Rally Team|DMACK]] | 10 | 0 | 0 | 1 | 2 | 17 ! 15. |- | 2015 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 0 | 1 | 11 | 1 | 63 ! 10. |- | 2016 | [[DMACK World Rally Team|DMACK]] | 13 | 0 | 2 | 30 | 2 | 88 ! 8. |- | 2017 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 2 | 7 | 30 | 1 | 191 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2018 | [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] | 13 | 4 | 6 | 70 | 2 | 181 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2019 | [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota]] | 13 | 6 | 9 | 73 | 0 | 263 ! style="background:#FFFFBF;" |1. |- | 2020 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 7 | 1 | 4 | 12 | 1 | 105 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2021 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 11 | 1 | 4 | 49 | 2 | 128 ! 5. |-bgcolor=#DDDDDD |- | 2022 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 13 | 3 | 8 | 41 | 2 | 205 ! style="background:#DFDFDF;" |2. |-bgcolor=#CFCFFF |- | 2023 | [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | 13 | 2 | 4 | 30 | 1 | 174 ! style="background:#;" |4. |- | 2024 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 13 | 2 | 6 | 30 | 1 | 200 ! style="background:#FFDF9F;" |3. |- | 2025 | [[Hyundai Motorsport|Hyundai]] | 14 | 1 | 6 | 54 | 0 | 216 ! style="background:#;" |4. |- !colspan=2|Kokku | 176 | 22 | 58 | 443 | 25 | 1898 |- |} <nowiki>*</nowiki>Hooaeg on pooleli == Kaardilugejad == [[Fail:Rallye Deutschland 2017 (Tänak-Järveoja-0777).jpg|thumb|Ott Tänak ja [[Martin Järveoja]] 2017. aasta Saksamaa rallil.]] Ott Tänaku kaardilugejaks on alates 2017. aasta hooajast [[Martin Järveoja]]. Varem on seda rolli täitnud [[Kuldar Sikk]] ja [[Raigo Mõlder]]. == Tunnustus == * 2017 [[aasta sportlane]] * 2018 [[aasta võistkond]] (koos [[Martin Järveoja]]ga) * 2018 [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (koos Martin Järveojaga, võitsid 2017. aasta hooajal kaks MM-etappi ja saavutasid MM üldarvestuses 3. koha. Koos M-Sporti meeskonnaga võideti tootjate MM-tiitel, mis on esmakordne saavutus Eesti autospordi ajaloos) * 2019 [[aasta võistkond]] (koos [[Martin Järveoja]]ga) * 2020 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19946}}</ref> * 2021 [[Tallinna teenetemärk]] * 2022 [[Eesti välisministeerium|Välisministeerium]] - Eesti suureks tegijad kultuuri või spordi vallas * 2020 – 2024 [[Karl Siitan]]i nimeline rändauhind ralli parima rahvusvahelise tulemuse eest<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120350639/delfi-fotod-eesti-autospordi-liit-tunnustas-parimaid-sportlasi-ja-kuulutas-valja-eesti-aasta-auto-2025 Eesti Autospordi Liit tunnustas parimaid sportlasi ja kuulutas välja Eesti aasta auto 2025.] sport.delfi.ee, 18. jaanuar 2025.</ref> == Isiklikku == Tänak sündis [[Kärla|Kärlas]], [[Saaremaa|Saaremaal]].<ref>{{Cite web|url=https://www.wrc.com/en/championship/teams-and-drivers/wrc/drivers/ott-tanak/|title=Ott Tänak|access-date=11 February 2023|website=FIA World Rally Championship}}</ref> 2016. aastal abiellus ta Janika Tänakuga. Koos on neil kaks last, Ron ja Mia. 2012. aastal asutas Ott Tänak oma ettevõtte OT Service OÜ, mille juhatuse liige on ka Janika Tänak. OT Service OÜ peamiseks tegevusalaks on reklaamteenuse osutamine läbi mootorispordi. Lisaks tegeletakse reklaamtoodete müügi ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müügiga.<ref>[https://www.teatmik.ee/et/personlegal/12394346-OT-Service-O%C3%9C#google_vignette OT Service OÜ.] teatmik.ee</ref> Firma 2020. aasta müügitulu oli 5,58 (2019.a. 2,20) miljonit eurot ning kasum 4,89 (2019.a. 1,58) miljonit eurot.<ref> OT Service OÜ. Majandusaasta aruanne 2020.</ref> 2023. aasta müügitulu oli 6,04 miljonit eurot ning kasum 5,16 miljonit eurot.<ref> OT Service OÜ. Majandusaasta aruanne 2023.</ref> 11. aprillil 2019 esilinastus Eesti kinodes Tänaku elulugu kirjeldav [[dokumentaalfilm]] [[Ott Tänak: The Movie|"Ott Tänak: The Movie"]]. Film kirjeldab sportlase kujunemise lugu, toetudes intervjuudele tema enda, tema lähikondsete ja kolleegidega. Põhilise tegevusliinina näidatakse filmis 2018. aastal tominud maailmameistrivõistluste sarja etappide läbimist.<ref>[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19930 Ott Tänak - The Movie.] Eesti filmi andmebaas.</ref> == Vaata ka == * [[Ott Tänak: The Movie]] == Viited == {{viited |allikad= <ref name="jefwH">Alver Kivi: [https://web.archive.org/web/20160319042959/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=28504&term=t%25C3%25A4nak "Ott Tänak teeb maailmameistrivõistluste debüüdi Portugali rallil"] Meie Maa, 27. veebruar 2009</ref> <ref name="FC5pX">[http://www.ruudulipp.ee/ott-tanak-%E2%80%9Esee-oli-meile-oppimise-aasta.%E2%80%9C.html Ott Tänak: "See oli meile õppimise aasta."]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Ruudulipp.ee, 15. november 2010</ref> <ref name="MRXvR">[https://www.ohtuleht.ee/409847 SUPER: Tänak sai lepingu Fordi tehasetiimiga!] Õhtuleht, 10.01.2011</ref> <ref name="antNn">http://www.epl.ee/artikkel/591416</ref> }} ==Kirjandus== * [[Alver Kivi]]: [http://meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=4&artid=28232&term=t%C3%A4nak "Ott Tänak ja Raigo Mõlder võitsid Antsla ralli"] [[Meie Maa]], 9. veebruar 2009 * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120329032/blogi-ott-tanak-voitis-kesk-euroopa-ralli-ja-hoidis-mm-tiitli-lootused-elus Ott Tänak võitis Kesk-Euroopa ralli ja hoidis MM-tiitli lootused elus.] sport.delfi.ee, 20. oktoober 2024 * Karl Mihkel Eller. [https://sport.postimees.ee/8177136/eesti-rallispetsialistid-usuvad-et-ott-tanak-tuleb-maailmameistriks Eesti rallispetsialistid usuvad, et Ott Tänak tuleb maailmameistriks.] sport.postimees.ee, 22. jaanuar 2025. == Välislingid == {{commonscat}} * {{ESBL|Ott_Tänak}} * [https://www.ewrc-results.com/profile.php?profile=5633 Profiil lehel ewrc-results.com] * [https://www.wrc.com/en/drivers/ott-tanak Profiil lehel WRC.com] * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=2829 Ott Tänak – kiireim noor saarlane] 15. oktoober 2004 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6470 Rally.ee: Uuel autol võistlev Ott Tänak üllatas konkurente] 9. mai 2008 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6474 Rally.ee: Ott Tänak tõusis N-rühmas meistrisarja liidriks] 10. mai 2008 * [http://www.rally.ee/?a=a009&b=6617 Rally.ee: Ott Tänak osaleb Lõuna-Eesti rallil koos Kristo Kraagiga] 14. juuli 2008 * [http://sport.delfi.ee/news/auto/tanakublogi/taispikkuses-ott-tanak-vastas-delfi-lugejate-ponevatele-kusimustele?id=79468472 Täispikkuses | Ott Tänak vastas Delfi lugejate põnevatele küsimustele!] Delfi, 12. september 2017 {{Autoralli maailmameistrid}} {{Autoralli MM}} {{JÄRJESTA:Tänak, Ott}} [[Kategooria:Eesti autorallisõitjad]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] lyx5dusn3faji9v3m6i4u5c6dqb36im 0 143567 7230588 7229510 2026-09-07T19:40:34Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ 7230588 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[File:Financial district of Tallinn and Viru center (8600420390).jpg|pisi|Vaade Gonsiori tänava algusele Kaubamaja tänava nurgal (vasakul) ning Laikmaa tänava ristmikule (keskel) linnulennult (2013)]] [[File:Kalevi Aed 1930ndatel.png|pisi|1930. aastate vaade [[Kalevi aed|Kalevi aiale]] praeguse Viru keskuse kohal; (vasakul) spordiplatsilt [[Vene turg|Vene turule]] viiv peavärav ja (paremal) hooned vana Gonsiori tänava alguse mõlemal poolel]] [[Fail:Gonsiori reversible lane is closed.JPG|pisi|Vaade tänava lõpust Vesivärava tänava ristmikule ja Gonsiori tänavale, otse ees taamal [[Tallinna raekoda|Tallinna raekoja]] torn (2020)]] '''Gonsiori tänav''' on [[tänav]] Tallinnas [[Kesklinna linnaosa]]s. See läbib [[Südalinn]]a, [[Kompassi]], [[Raua]], [[Torupilli]] ja [[Kadriorg|Kadrioru]] asumit. Ligi 1,6 km pikk tänav on üks linnaosa pikimatest. Gonsiori tänav saab alguse [[Estonia puiestee]] ja [[Kaubamaja tänav]]a ristumiskohas, kus Estonia puiestee läheb üle Gonsiori tänavaks. Tänav kulgeb peaaegu sirgelt läänest itta. Algusest lõpu poole minnes on Gonsiori tänaval ühine ristmik (vasakult) [[Ants Laikmaa tänav|Laikmaa]] ja [[Maneeži tänav|Maneeži]] tänavaga, (paremalt) [[Kivisilla tänav|Kivisilla]] tänavaga, (vasakult) [[Villem Reimani tänav|Reimani]] ja [[Raua tänav|Raua]] tänavaga, (risti) [[Pronksi tänav|Pronksi]] tänava ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi]] tänavaga, (paremalt) [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn)|Jakobsoni]] ja [[Kuhlbarsi tänav|Kuhlbarsi]] tänavaga, ning (risti) [[Laulupeo tänav|Laulupeo]] tänava, [[Vilmsi tänav|Vilmsi]] tänava ja [[Vesivärava tänav|Vesivärava]] tänavaga. Gonsiori tänav lõpeb [[Laagna tee]]l.<ref>[[Ekspresskataloog]] 2005, lk 35. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000</ref> Tänav on nimetatud [[Tallinn]]a raehärra [[Jakob Johann Gonsior]]i (1794–1865) auks. == Ajalugu == [[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|Tallinna linna ja Gonsiori tänava kaart, 1914]] [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ja [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]] advokaat [[Jakob Johann Gonsior]] omandas 1821. aastal neli kinnistut selle tänava ja [[Tartu maantee]] alguse piirkonnas, kus praegu asuvad [[Tallinna Kaubamaja]] ja [[Viru keskus]]. Gonsiori tänava nimi tuli rahva hulgas kasutusele juba varsti pärast seda. Kui lastetu Jakob Gonsior 1865. aastal 71 aasta vanuses suri, pärandas ta testamendiga kogu oma [[vallasvara]] ja [[kinnisvara]] (4 kinnistut Viru väljakul Gonsiori tänava ääres, [[Jahu tänav|Jahu]] 10 kinnistu, aida [[Pühavaimu kirik]]u õuel ja [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] 10 // [[Mündi tänav|Mündi]] 2) pärast oma lese surma heategevuslikuks otstarbeks. [[Jakob Gonsiori sihtasutis]]e põhilised tegevussuunad olid vanemateta väikelaste hoolekande korraldamine ja puudust kannatavate vanemate toetamine laste kasvatamisel. Gonsiori tänav 6 asus laste varjupaik, mida haldas [[Oleviste kirik]]u laste hoolekande selts. Ametlikult kinnitati Gonsiori nimi senisele Maksimovi tänavale 1876. aastal. Vana Gonsiori tänav kulges praeguse Gonsiori tänava sihiga enamvähem paralleelselt umbes 50 m põhja pool ([[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] pool). Vana Gonsiori tänav oli palju lühem, see lõppes juba ristumisel [[Villem Reimani tänav]]aga. Vana Gonsiori tänava ääres asunud hoonetest on säilinud vaid nüüd kvartali sisemuses asuv Gonsiori 5a maja, mille aadress oli algselt Gonsiori 17. [[File:Kalevi spordiplatsi asukoht 1928 kaardil.png|pisi|Gonsiori tänav 1928. aasta kaardil]] [[File:Kalevi spordiplats 1942.png|pisi|Gonsiori tänav 1942. aasta kaardil]] Pärast [[Tallinn teise maailmasõja ajal|teist maailmasõda]], kui vana Gonsiori tänava äärne hoonestus oli 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitamise]] käigus suures osas hävinenud, planeeriti tänav praegusele sihile ja pikendati seda märgatavalt. Vana Gonsiori tänava idapoolses otsas, praeguse Gonsiori ja V. Reimani tänava ristmiku kohal paiknes aastatel 1902–1960 [[Kuremäe kloostri abiklooster]] ja harukirik, mida tavakasutuses kutsuti ka lihtsalt Gonsiori kirikuks. Ehkki see teise maailmasõja käigus kahel korral (1941. ja 1944. aastal) kannatada saanud hoone hiljem taastati, otsustati Nõukogude võimuorganite käsul kõik abikloostri hooned (sh kirik) 1960. aastal lammutada.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kompassi-valjakul-avatakse-kuremae-abikloostrile-puhendatud-infotahvel?id=84918583 Kompassi väljakul avatakse Kuremäe abikloostrile pühendatud infotahvel], www.DELFI.ee, 02.01.2019</ref> Aastatel 1950–1991 kandis Gonsiori tänav Vene teadlase [[Mihhail Lomonossov]]i auks tema nime. == Hoonestus == * Gonsiori tänav 2, 1960. aastal avatud [[Tallinna Kaubamaja]] hoone ** [[Tartu maantee|Tartu mnt]] 1 asus [[Eesti Kunstiakadeemia]] vana hoone, mis lammutati 2010. aastal * Gonsiori tänav 3, 1950. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu äripindadega, milles paikneb apteek ja [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i Tallinna meestekliinik. Arhitekt [[Paula Koido]] koos [[Aino Orm]]iga * Gonsiori tänav 5a, praegu kvartali sisemuses, algselt Gonsiori 17 // Maneeži 10 ristmikul asunud hoone, arhitekt [[Edgar Velbri]], kuulus 1930. aastatel piiritusekuningas [[Eduard Krönström]]i perele **[[Villem Reimani 8]] (varem Gonsiori 9), Eesti Kunstiakadeemia kunagine ühiselamu * Gonsiori tänav 8, 1962. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu, Nõukogude [[Hruštšovka|tüüpprojekt 1-317-21]] ([[hruštšovka]]) **[[Kompassi plats]], kuhu 2004. aastal valati betoonist ringikujuline istemüür ilmakaartega (lammutati 2019) ** Praegusest Kompassi platsist ida pool, vana Gonsiori tänava otsas asus aastatel 1902–1960 Kuremäe kloostri abiklooster koos harukirikuga (nn Gonsiori kirik, ehitatud aastatel 1900–1902, arhitekt [[Nikolai Nikonov]]) * Gonsiori tänav 9, 1955. aastal ehitatud ühiselamu (praegu korterelamu) * Gonsiori tänav 10, 1962. aastal tüüpprojekti [[Hruštšovka|1-317A-12]] järgi ehitatud korterelamu, äripindadega esimesel korrusel; hoones tegutses varem Tallinna [[Tallinna Telefonikaugejaam|telefonikaugejaam]] ja toidukaubastu kaupluse [[Kiiev (kauplus)|Kiiev]] filiaalkauplus "Kalev"<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26. septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref>, [[AS Kalev|Kalev]]i esinduskauplus * Gonsiori tänav 12, 1980. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu äripindadega, mille 1. korrusel on toitlustusasutus; 1980. aastatel asus esimesel korrusel kauplus "Orbita" * Gonsiori tänav 13, 1961. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu * Gonsiori tänav 14, aastatel 1928–1930 ehitatud, algul [[Johann Voldemar Jannseni tänav (Tallinn)|Jannseni]] 9/9a maja, ehitusühing Oma Kodu, algul aastani 1932 Ametniku Kodu, kultuurimälestis nr 27043<ref>{{kultuurimälestis|27043|Elamugrupi Viiralti 3-9 // Gonsiori 14 tänavapoolsed fassaadid}}</ref> (hooned projekteeris arhitekt [[Herbert Johanson]]) ** Gonsiori tänavaga külgneb Raua 2, aastatel 1936–1939 ehitatud Tallinna [[Tallinna tuletõrjemaja|tuletõrjemaja]]; [[kultuurimälestis]] nr 3120,<ref>{{kultuurimälestis|3120|Tuletõrjehoone Raua t.2, 1938-1939.a.}}</ref> arhitekt [[Herbert Johanson]] * Gonsiori tänav 17, 1939. aastal ehitatud korterelamu, laiemalt tuntud kui kindralite maja (algul Gonsiori 31), arhitekt [[Edgar Johan Kuusik]] * Gonsiori tänav 17a, 1970. aastal kindralite maja külge uue tiivana ehitatud viiekorruseline korterelamu * Gonsiori tänav 18, aastatel 1959–1963 tüüpprojekti [[Hruštšovka|1-317]] järgi ehitatud korterelamu<ref> [[Epp Lankots]], [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programm. Tallinna nõukogudeaegne ehituspärand], Tallinn 2009, lk 9</ref> (arhitektid [[Harald Arman]], [[Ants Mellik]], [[Alar Kotli]], [[Heino Parmas]], [[Leonid Volkov (arhitekt)|Leonid Volkov]])<ref name="epl_51075019">{{netiviide |autor=Ardo Kaljuvee |pealkiri=Igor Volkovist sai uuesti Ike Volkov |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=2007-02-10 |url=http://epl.delfi.ee/news/kultuur/igor-volkovist-sai-uuesti-ike-volkov?id=51075019 |online=2018-11-15}}</ref><ref>{{netiviide |pealkiri=Leonid Volkov |väljaanne=Raamatukoi raamatupood |väljaandja=Kuutõrvaja OÜ |aeg=2018 |url=https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?12218 |online=2018-11-16 |arhiivimisaeg=2018-11-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181116215847/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?12218 |url-olek=ei tööta }}</ref> * Gonsiori tänav 21, aastatel 1965–&#8203;1972 ehitatud [[Eesti Raadio]] ja [[Raadio 2]] hoone ([[uus raadiomaja]]), kultuurimälestis nr 8138,<ref>{{kultuurimälestis|8138|Uus Raadiomaja Gonsiori t. 21, 1972. a.}}</ref> projekteeritud arhitektide [[Ado Eigi]] ja [[Jüri Jaama]] poolt (varem ehitatud vana raadiomaja asub aadressil Kreutzwaldi 14) * Gonsiori tänav 23a // Kreutzwaldi 19, 1932 ehitatud korterelamu, kultuurimälestis nr 8136,<ref>{{kultuurimälestis|8136|F.R.Kreutzwaldi t. 19, 1932.a .}}</ref> arhitekt Herbert Johanson * Gonsiori tänav 25, 1937. aastal ehitatud korterelamu, kultuurimälestis nr 8139,<ref>{{kultuurimälestis|8139|Elamu Gonsiori t. 25, 1937. a.}}</ref> hoone projekteeris arhitekt [[Elmar Lohk]] * Gonsiori tänav 27, 1965. aastal ehitatud [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u hoone (arhitektid [[Paula Koido]] ja [[Paul Madalik]])<ref>Epp Lankots,[https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programm. Tallinna nõukogudeaegne ehituspärand], Tallinn 2009, lk 10</ref> * Gonsiori tänav 29, 1950. aastal ehitatud elamu (arhitektid [[Peeter Tarvas]] ja [[Heiki Karro]]), kunagise [[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaat|Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi]] haldushoone, esimene pärast teist maailmasõda ehitatud suur haldushoone<ref>Epp Lankots, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programm. Tallinna nõukogudeaegne ehituspärand], Tallinn 2009, lk 11</ref>; ehitati koos kõrvalasuva ministeeriumitöötajate elamuga (vt Gonsiori 31) * Gonsiori tänav 30, 1939. aastal ehitatud neljakorruseline korterelamu, algul Gonsiori 54 // Kuhlbarsi 8, korteriühingu Oma Tuba maja * Gonsiori tänav 31, 1950. aastal ehitatud, algul Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi (ministeeriumi) töötajate elamu (arhitekt Heiki Karro); üks esimesi kõige suurematest pärast teist maailmasõda Tallinnas ehitatud kivist kortermajadest;<ref> Epp Lankots, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programm. Tallinna nõukogudeaegne ehituspärand], Tallinn 2009, lk 12</ref> majas on 70 korterit (ühe- kuni kolmetoalised; väikeste korterite suurt arvu põhjustas ilmselt sõjajärgne korterikriis) * Gonsiori tänav 32, 1961. aastal ehitatud neljakorruseline korterelamu, esimesel korrusel tegutses kuni 1990. aastateni toidukaubastu kaupluse Kiiev filiaalkauplus "Pärna"<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref> * Gonsiori tänav 33, 1990. aastal ehitatud elamu, arhitekt [[Avo-Himm Looveer]]<ref> Epp Lankots, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programm. Tallinna nõukogudeaegne ehituspärand], Tallinn 2009, lk 13</ref> * Gonsiori tänav 34 (varem Gonsiori 58), algul korteriühingu Peavari neljakorruseline korterelamu, ehitatud 1940 (arhitekt [[Boris Tšernov]]) *Gonsiori tänav 36 // [[Laulupeo tänav]] 23, 1956. aastal ehitatud neljakorruseline korterelamu, kus tegutseb [[Torupilli raamatukogu]]. * Gonsiori tänav 38, 1960. aastal ehitatud Tallinna 42. Keskkooli (praeguse [[Kadrioru Saksa Gümnaasium]]i) hoone. == Galerii == <gallery> Tallinn Kaubamaja tänava ja Estonia puiestee ristmik.jpg|Gonsiori tänava alguse (vasakul), Kaubamaja tänava (paremal) ja Estonia puiestee ristmik (2021) AM N06029.jpg|Vana Gonsiori tänava algusse (vasakul) pargitud autobussid, 1930. aastad (vaade [[Virumägi|Viru väravamäe]] juurest) Gonsiori tänav 3.jpg|Gonsiori 3 korterelamu Laikmaa (vasakul) ja Gonsiori tänava nurgal (2021) Gonsiori street in Tallinn.JPG|Vaade Gonsiori tänavale Eesti Kunstiakadeemia endise hoone kõrvalt (2009) Raitiovaunu Tallinna 310519.jpg|Maneeži tänavalt risti üle Gonsiori tänava Kivisilla tänavale suunduv tramm (2019) File:2023 Gonsiori street Tallinn.jpg|Gonsiori tänav 10 Tallinn in winter.jpg|Vaade Kompassi platsilt korterelamule Gonsiori 10 ja kõrghoonetele selle taga (2019) Tallinna Kuremäe kloostri abikirik.jpg|Kuremäe kloostri endine Tallinna harukirik (asus 1902–1960 Gonsiori ja Reimani tänavanurgal) Gonsiori tänav Tallinnas, vaade Pronksi ristmiku juurest kaubamaja poole, 13. august 2011.jpg|Vaade Raua tänava ristmikult Gonsiori tänava algusele (2011) Raua tn tuletõrjehoone.jpg|[[Päästeamet]]i hoone ehk [[tuletõrjemaja]] Raua (vasakul) ja Gonsiori tänava ristmikul Tallinn, elamu Gonsiori 17, 1938.jpg|Gonsiori 17 [[kindralite maja]] (ehitatud 1938) ja selle uus tiib Gonsiori 17a Tallinn, uus Raadiomaja Gonsiori 21, 1972.jpg|Gonsiori 21, Eesti Raadio hoone (uus raadiomaja) 8139 Elamu Gonsiori t. 25, 1937 - Front of Door.JPG|Gonsiori 25 korterelamu (kultuurimälestis), paraaduks ETV hoone.JPG|Gonsiori 27, Eesti Televisiooni peahoone Kadrioru Saksa Gümnaasium.jpg|Gonsiori 38, [[Kadrioru Saksa Gümnaasium]]i hoone EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Gonsiori.JPG|Laagna tee (vasakul) ja sellega (paremalt) ühinev Gonsiori tänava lõpp (2010) </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Kadrioru asumi tänavad}} {{Südalinna asumi tänavad}} {{Torupilli asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] 55cv2futnz7fxw0xw72z8cw45vptrck 0 145778 7230653 7230214 2026-09-07T23:18:24Z Sendrasendra 225202 sõrmejälgedega tegeleb daktüloskoopia, VSLis on mõlemad sees 7230653 wikitext text/x-wiki '''Daktülograafia''', nimetatakse ka [[sõrmendkiri|sõrmendkirjaks]] või pimedate [[viipekeel]]eks või taktiilseks viipekeeleks, on [[pimekurt]]ide [[suhtlemisviis]], kus [[sõrmend]]eid kujutatakse partneri peopesal või/ja kasutatakse viipe sooritamiseks ka partneri kätt. == Vaata ka == * [[Braille kiri]] * [[Sõrmejälg]] [[Kategooria:Tüflopedagoogika]] [[Kategooria:Surdopedagoogika]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] jfcw2w49p7s723yhwout78qbey30lx2 0 149781 7230481 7230352 2026-09-07T15:22:35Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-48509-54|~2026-48509-54]] ([[User talk:~2026-48509-54|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Taurus404|Taurus404]]. 7165817 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast president | nimi = Binyamin Netanyahu | pilt = Benjamin Netanyahu 2012.jpg | amet = [[Iisraeli peaminister]] | ametiajaalgus = 29. detsember 2022 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Ya'ir Lapid]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = 18. juuni 1996 | ametiajalõpp2 = 6. juuli 1999 | eelmine2 = [[Shim'on Peres]] | järgmine2 = [[Ehud Barak]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = 31. märts 2009 | ametiajalõpp3 = 13. juuni 2021 | eelmine3 = [[Ehud Olmert]] | järgmine3 = [[Naftali Bennett]] | amet4 = [[Iisraeli välisminister]] | ametiajaalgus4 = 6. november 2002 | ametiajalõpp4 = 28. veebruar 2003 | eelmine4 = [[Shim'on Peres]] | järgmine4 = [[Silvan Shalom]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1949|10|21}} | sünnikoht = [[Tel Aviv]], Iisrael | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Likud Yisrael Beiteinu]] <small>(2012-2014)</small> <br/> [[Likud]] | abikaasa = Miriam Weizmann <small>(1972–1978)</small> <br/> Fleur Cates <small>(1981–1984)</small> <br/> [[Sara Netanyahu]] <small>(1991–)</small> | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = [[Beit Aghion]] | alma_mater = [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut]] <br/> [[Harvardi ülikool]] | elukutse = poliitik, diplomaat, ettevõtluskonsultant, sõjaväelane | autasud = | autogramm = Benjamin Netanyahu signature.svg | moodul = {{Sõjaväelane | manusta = jah | hüüdnimi = | truudusvanded = {{PisiLipp|Iisrael}} | teenistused = [[Pilt:Flag of the Israel Defense Forces.svg|25px]] [[Iisraeli kaitsevägi]]: [[Sayeret Matkal]] | teenistusaeg = 1967–1973 | auaste = [[Pilt:IDF seren rotated.svg|25px]] ''[[Iisraeli kaitseväe auastmed|Seren]]'' <small>([[kapten]])</small> | juhitud üksused = | sõjad/lahingud = [[Yom Kippuri sõda]] | autasud = }} }} '''Binyamin Netanyahu''' (ka '''Benjamin Netanyahu'''; [[heebrea keel]]es בִּנְיָמִין נְתַנְיָהוּ; sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1949]] [[Tel Aviv]]is) on [[Iisrael]]i poliitik, [[Likud]]i partei esimees, [[Iisraeli peaminister]] aastatel 1996–1999, 2009–2021 ja taas 29. detsembrist 2022. Ta on esimene Iisraeli riigis sündinud Iisraeli peaminister. Alates 28. detsembrist 2015 on ta ühtlasi olnud ka Iisraeli siseminister. == Elulugu == Binyamin Netanyahu vanemad olid [[Varssavi]]s sündinud juudi ajaloo professor [[Bentsiyyon Netanyahu]] (sünninimi Benzion Mileikowsky) ning Tsila Segal, kelle vanemad sündisid [[Leedu]]s. Isa kuulus [[Revisionistlik sionism|revisionistlikku liikumisse]]. == Sõjaväeteenistus == Aastail 1967–1972 teenis ta Iisraeli sõjaväe eliitlöögiüksuses ning sai [[kapten]]i auastme. == Haridus == Kõrghariduse omandas Netanyahu aastail 1972–1975 Ameerika Ühendriikides [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]], kus ta õppis ärijuhtimist ja [[arhitektuur]]i. == Ametikohad == * 1982–1984 töötas Iisraeli [[Washington]]i saatkonnas ning 1984–1988 oli [[Iisraeli saadik ÜROs]] * 1988 valitud Iisraeli parlamenti ([[Knesset]]isse) * 1988–1991 [[Iisraeli asevälisminister]] * 1991–1992 peaministri kantselei ametnik * 1993–1999 [[Likud]]i partei esimees * 1996–1999 Iisraeli peaminister * 2002–2003 [[Iisraeli välisminister]] * 2003–2005 [[Iisraeli rahandusminister]] * 2005–2009 opositsioonijuht * 2005. aastast – Likudi partei esimees * 2009–2021 Iisraeli peaminister 10. veebruaril 2009 toimunud parlamendivalimistel sai tsentristlik [[Kadima]] partei ühe koha rohkem kui Likud, kui paremjõududel on [[Knesset]]is enamus. 20. veebruaril 2009 tegi Iisraeli president [[Shim'on Peres]] Netanyahule ettepaneku moodustada uus Iisraeli valitsus. == Raamatud == * "''A Durable Peace: Israel and Its Place Among the Nations''" (Warner Books, 2000; inglise keeles) ISBN 0-446-52306-2 * "''Fighting Terrorism: How Democracies Can Defeat Domestic And International Terrorism''" (Diane Pub Co, 1995; inglise keeles) ISBN 0-7881-5514-8 * "''A Place Among the Nations''" (Bantam, 1993; inglise keeles) ISBN 0-553-08974-9 * "''Terrorism: How the West Can Win''" (Farrar Straus & Giroux, 1986; inglise keeles) ISBN 0-374-27342-1 == Isiklikku == Netanyahu on kolmandat korda abielus. Esimesest abielust dr Miki (Miryam) Haraniga on tal täiskasvanud tütar No'a. Praeguse abikaasa Sara Netanyahuga (Ben-Artsi) on tal kaks poega: Ya'ir ja Avner. Tema isa [[Benzion Netanyahu]] (1910–2012) oli Iisraeli ajaloolane. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Shim'on Peres]] | nimi=[[Iisraeli peaminister]] | aeg=1996–1999 | järgnev=[[Ehud Barak]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ehud Olmert]] | nimi=[[Iisraeli peaminister]] | aeg=2009–2021| järgnev=[[Naftali Bennett]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Netanyahu, Binyamin}} [[Kategooria:Iisraeli peaministrid]] [[Kategooria:Iisraeli välisministrid]] [[Kategooria:Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] 7lur1oy1a71u3cae1msltjc9k5jk9d5 0 151952 7230527 7216186 2026-09-07T17:20:50Z NOSSER 8097 /* Hoonestus Sõpruse puiesteel */ 7230527 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{teekaart}} [[Pilt:Sõpruse_puiestee_(Tallinn)_01.jpg|thumb|Mitut tüüpi eluhooned Sõpruse puiestee alguses. Vaade kesklinna poolt paaritu numbriga majadele]] '''Sõpruse puiestee''' on tänav [[Tallinn]]as. Sõpruse puiestee läbib [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Mustamäe linnaosa]]. Tänav algab [[Endla tänav|Endla]] ja [[Tulika tänav (Tallinn)|Tulika]] ristmikult, läbib lõunaedela suunas [[Lilleküla]], eraldab teineteisest [[Sääse]] ja [[Siili]] asumi, läbib [[Mustamäe]] [[Mustamäe VI mikrorajoon|VI]] ja [[Mustamäe IX mikrorajoon|IX]], [[Mustamäe V mikrorajoon|V]] ja [[Mustamäe VIII mikrorajoon|VIII]] ning [[Mustamäe III mikrorajoon|III]] ja [[Mustamäe VII mikrorajoon|VII mikrorajoon]]i ning lõpeb lääneedelasuunalisena ([[E. Vilde tee]]st alates) [[Ehitajate tee (Tallinn)|Ehitajate tee]]l, jätkudes [[Akadeemia tee]]na. ==Ajalugu== Sõpruse puiestee sai nime [[1958]]. aastal. Varem oli puiestee algusosa nimi '''Endla puiestee'''<ref name="bqTas" />. Seda tänavat hakati [[Kristiine heinamaa]]le ehitama märksa hiljem, puiestee lõpposa avati liikluseks [[1965]]. aastal<ref name="7KH0p" />. == Hooned == [[Pilt:Sõpruse_puiestee_(Tallinn)_02.jpg|thumb|Tornelamu Sõpruse pst 222]] Sõpruse puiestee äärde on rajatud mitut tüüpi eluhooneid. Sõpruse puiestee alguse majad valmisid 1961–1969. Väikeelamute tüüpprojektid koostas Estonprojekt, hilisem [[Eesti Projekt]], Kolme erineva põhiplaaniga, kuid välimuselt üsna sarnaseid tüüpprojekti EK-7 järgi maju ehitati kokku 14: 8 tükki kahele poole Sõpruse puiesteed, üks neljast majast koosnev rida Sõpruse puiesteega paralleelselt jooksva [[Liblika tänav]]a äärde ning veel kaks teisele poole Sõpruse puiesteed jääva [[Metsise tänav]]a äärde. 14 majast 13 on kahe erineva plaaniga [[ridaelamu]]d ning üks 20 ühetoalise korteriga maja. Tellijaks oli [[Tallinna Taksopark]]. Esimene üheksakorruseline elamu valmis 1968. aastal.<ref name="j5sgw" /> [[Lilleküla asum|Lilleküla]] ja [[Sääse asum]]is on eramud ja ridaelamud. Sääse ja [[Siili asum]]ist algavad viie- ja üheksakorruselised paneelelamud. Esineb ka suuremaid (14- ja enamakorruselisi), nt Sõpruse pst 222, 17-korruseline. Äri ja teeninduse jaoks on [[Mustamäe VIII mikrorajoon|VIII]] ja [[Mustamäe IX mikrorajoon|IX mikrorajoon]]i elamute all ja [[Siili]] asumis äripinnad ning [[Siili]] asumis mitu uusehitist. Magistraali äärde on ehitatud kaubanduskeskusi. Lisaks ostukeskustele ([[Rimi|Sõpruse Rimi hüpermarket]]) on ka vabaajakeskusi, kus asuvad [[keegel|keeglisaalid]], [[internetikohvik]]ud jne (Magistraali Kaubanduskeskus). Ööbimiskohti on kolm: Kristiine, Merevaik ja Pääsu hotell. ==Looduskeskkond== Sõpruse puiestee liiklussuunad on alates [[Räägu tänav (Tallinn)|Räägu tänav]]ast teineteisest eraldatud haljastusribaga. Puiestee äärde jäävad [[Parditiigi park]], [[Lepistiku park]] ja [[Männipark]]. Tammsaare tee võimaliku laiendamise tõttu on oht, et [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare tee]] ääres [[Tondi tänav]]a ja Sõpruse puiestee vahel olev haljasvöönd võib kaduda. [[2008]]. aastal alustas [[Tallinn]] Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee ristmiku suurejoonelist haljastamist. 2272 m² suurusele alale istutati 1270 [[mägimänd]]i, 2545 [[põõsasmaran]]at ja 500 [[iisop]]itaime. Idee- ja eskiislahenduse tellis Tallinna Keskkonnaamet [[2007]]. aastal avatud riigihankega ning selle autor on Keskkonnahooldus OÜ vanemaednik Katrin Torn. Tööd toimusid Esmar Ehitusele määratud asendusistutuste korras ja töid teostas OÜ Absint.<ref name="MsMrA" /> ==Ühistransport== ===Bussid=== Sõpruse puiesteed mööda sõidavad Tallinna liinibussid 10, 11, 13, 20, 20A, 24, 28, 37, 67, 72, 83, ja 83. Samuti sõidavad seal [[Harju maakond|Harju maakonna]] bussiliinid 107 ja 163. ===Trollid=== [[Pilt:Trolliliini_lõppjaam._Männipark,_Mustamäe.jpg|thumb|Trolliliinide 4 ja 9 lõppjaam Männipargi servas]] Sõpruse puiesteed mööda sõidavad trollibussid [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] ja [[4 (Tallinna trolliliin)|4]]. Vanim liin nr [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] (Estonia–Mustamäe) avati [[1967]] ja suleti [[2012]]. [[1969]] lisandus teine liin kesklinna (nr 3). [[Balti jaam]]a liinil hakkasid trollid (liin nr 4) sõitma [[1971]]. aastal. Noorim marsruut, liin nr 9 (Kopli–Keskuse) avati [[1987]] ning suleti 2. mail 2017. <ref name="nCBd6" /> <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977|Pealkiri=Trolliliin number 9 suletakse alates maist|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-01-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180112100912/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977|url-olek=ei tööta}}</ref> ===Tramm=== Alates Mustamäe rajamisest on kaalutud Sõpruse puiesteele mitmesuguseid rööbassõidukivariante. Mustamäe linnaosa üldplaneeringus on reserveeritud koridor rööbassõidukiühenduseks kesklinnaga piki Akadeemia teed ja Sõpruse puiesteed. Ehitustöid loodeti alustada pärast [[2010]]. aastat.<ref name="t8J8B" /> ===Ühissõidukipeatused=== Sõpruse puiesteele jäävad kesklinna poolt tulles järgmised peatused: Koskla, Tihase, Tedre, Linnu tee, Siili, Lepistiku, Vambola, Liivaku ja Ehitajate tee. Nõukogude ajal kandis Siili peatus Tasuja, Lepistiku peatus Magistraali ja Ehitajate tee peatus Ehitajate nime. ==Infrastruktuur== [[Pilt:Endla ja Tulika tänava ristmik.jpg‎|thumb|Vaade puiestee esimestele paaris numbriga majadele]] [[Pilt:Sõpruse_puiestee_ja_A._H._Tammsaare_tee_ristmik.jpg|thumb|Sõpruse puiestee ja A. H. Tammsaare tee ristmik. Vaade kesklinnast eemale. Taamal Lepistiku park]] [[Pilt:Sõpruse puiestee ja A. H. Tammsaare tee ristmik 2.JPG|thumb|Sõpruse puiestee ja A. H. Tammsaare tee ristmik. Vaade eelmise foto tegemise koha vastast üle tee kesklinnast eemale]] [[Pilt:Sõpruse_puiestee_ja_Ehitajate_ning_Akadeemia_tee_ringtee.jpg|thumb|Sõpruse puiestee ning [[Ehitajate tee|Ehitajate]] ja [[Akadeemia tee]] ringtee. Taamal [[TTÜ|Tallinna Tehnikaülikooli]] uus hoone]] Tänava pikkus on umbes 4,5 km. Sõpruse puiestee ristub järgmiste tänavate ja teedega : [[Koskla tänav (Tallinn)|Koskla tänav]], [[Meleka tänav]], [[Käbliku tänav]], [[Tihase tänav (Tallinn)|Tihase tänav]], [[Tedre tänav (Tallinn)|Tedre tänav]], [[Rästa tänav (Tallinn)|Rästa tänav]], [[Räägu tänav (Tallinn)|Räägu tänav]], [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]], [[Tildri tänav]], [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]], [[Sipelga tänav (Tallinn)|Sipelga tänav]], [[A. H. Tammsaare tee]], [[E. Vilde tee]], [[J. Sütiste tee]], [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Ehitajate tee]]. ===Sõpruse puiestee ristmikud=== ====[[Endla tänav]]a – [[Tulika tänav]]a ristmik==== Kasutatakse ka nime '''Taksopargi ristmik''' (Endla ja Tulika tänava nurgal asus [[Tallinna Taksopark]]). Taksopargi ristmiku naabruses oleva korteriühistu esimees kutsub linna ja ettevõtjaid üles rajama pealinna ühe suurima ristmiku alla jalakäijate tunnel<ref name="QOWux" />. ====[[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] ristmik==== Ristmikul on Sõpruse puiesteel mõlemas sõidusuunas, mis on üksteisest eraldusribaga eraldatud, kaks otsesõidurada. Sellel ristmikul toimuvad vasakpöörded ilma eraldi tsükliosata, s.t autod pööravad rohelise tule ajal pärast otseliikujate läbilaskmist. Vaatlused näitavad siiski, et enamuse tööpäevast liiguvad mööda Sõpruse puiesteed kogu rohelise fooritsükli vältel sõidukid ja tegelik vasakpöörde lõpetamine toimub kollase tule ajal. Ilmselt on vaja lisada vasakpöörete jaoks omaette faas.<ref name="nwnVY" /> ====[[A. H. Tammsaare tee]] ristmik==== Ülemiste ristmiku üle miljardi maksma läinud rekonstrueerimise järel liikus ummik edasi Tammsaare tee pikendusele ja Sõpruse puiestee ristmikule<ref name="KG3sM" />. Kui Haabersti sõlm leiab uue lahenduse ja Tammsaare teega seotud ristmikud (Kadaka sõlm, Mustamäe tee, Sõpruse pst ja Rahumäe tee) muutuvad, hakkab kogu trassil liiklus kasvama. Mustamäe tee ja Sõpruse pst vaheline liiklus kasvaks peaaegu kaks korda. Tammsaare tee ja Sõpruse puiestee ristmik ei võimalda läbi lasta 5000 autot tunnis (selline koormus tipptundidel tekiks), talutav oleks 2500 autot tunnis. <ref name="XcjWE" /> ====[[E. Vilde tee]] – [[J. Sütiste tee]] ristmik==== [[2007]]. aastal laiendati ristmikul teid, kõikidele suundadele tehti pöörderajad, trollide kontaktliinide mastid tõsteti ümber, rajati uus kontaktliin ja jalakäijatele ohutussaared ning paigaldati foorisüsteem. Ristmiku uuendamine maksis 44 miljonit krooni.<ref name="LOKbk" /> ====[[Ehitajate tee (Tallinn)|Ehitajate tee]] – [[Akadeemia tee]] ringtee==== Paljud juhid peavad seda ringi Tallinna kõige keerulisemaks, sest eri väljasõitudel on erinevad reeglid. See on ka ainuke ringtee Tallinnas, kus mööda parempoolset sõidurada saab läbida terve ringi (seda küll ainult Sõpruse puiesteelt ringile sõites).<ref name="EwnDk" /> ==Hoonestus Sõpruse puiesteel== [[Pilt:Sõpruse Ärimaja.IMG 2585.JPG|pisi|[[Sõpruse Ärimaja]], Sõpruse pst 145]] [[File:Rimi hypermarket.IMG 2587.JPG|pisi|Sõpruse [[Rimi]] hüpermarket. Sõpruse pst 174/176]] [[File:Tallinna Tööstushariduskeskus.jpg|pisi|[[Tallinna Tööstushariduskeskus]], Sõpruse pst 182/184]] *Sõpruse puiestee 4a, [[Kristiine Noortekeskus]]. Hoones tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna Tööstuskaubastu]] kauplus nr.60<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28784 Erastatavate majandusobjektide nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 12. juulist 1991.a. nr.221-k</ref>. *Sõpruse puiestee 5, [[Kristiine Sotsiaalkeskus]] ja [[Kristiine Sotsiaalmaja]] *Sõpruse puiestee 17, 21, [[Estonprojekt]]i väikeelamute Tüüpprojekt EK-7 ehitatud 1961/62. aastal, algsed Taksopargi ja ETKVL-i töötajatele ehitatud ridaelamud<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>, *Sõpruse puiestee 18c, Topauto AS *Sõpruse puiestee 27, Ameerika Autoteeninduse OÜ Ameerika Auto *Sõpruse puiestee 145, Sõpruse Ärimaja OÜ, Umberto OÜ lounge-kohvik *Sõpruse puiestee 151, Auto Forte Baltic OÜ keskus (Peugeot' esindaja) *Sõpruse puiestee 153, Lidli pood *Sõpruse puiestee 155, [[Neste]] A24 automaattankla *Sõpruse puiestee 159, Stateksi OÜ Siili Pubi ja [[ENS Hauakivid OÜ]] *Sõpruse puiestee 159a, Grand Mööbli Studio OÜ Grand Exlusiv *Sõpruse puiestee 161, [[Kristiine Sportmängude Maja]], Käsipalliklubi Oskar MTÜ, Siili Palliklubi MTÜ *Sõpruse puiestee 170, Forum Cinemas Home Entertainment AS Videoplanet, Pihlaka AS kondiiter, Veho Eesti AS (Honda ja Citroeni esindaja). *Sõpruse puiestee 171, Maxima Eesti OÜ [[Maxima X]] *Sõpruse puiestee 174/176, Sõpruse [[Rimi]] hüpermarket, Robinsoni Restoranide OÜ Peetri Pizza *Sõpruse puiestee 179 tüüpprojekti järgi ehitatud üheksakorruseline korterelamu, mille esimesel korrusel kaubanduspinnad (algselt [[Tallinna I Toidukaubastu]] kauplus [[ABC-3 (kauplus)|ABC-3]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k, Riigi Teataja</ref>) *Sõpruse puiestee 182/184, [[Tallinna Tööstushariduskeskus]] *Sõpruse puiestee 182, Karl Lemani Poksiklubi, Poksiklubi Merering, Vahtralehe Autokool OÜ. Sõpruse pst 182 *Sõpruse puiestee 186, [[Sääse raamatukogu]], Vana-Narva Selts MTÜ *Sõpruse puiestee 187, [[Tallinna Tehnikagümnaasium]], algne 43. keskkooli hoone *Sõpruse puiestee 195, BellAnita OÜ Sõpruse kohvik *Sõpruse puiestee 200b, Premier Restaurants Eesti AS Mustamäe restoran *Sõpruse puiestee 201/203, Magistral Kaubanduskeskuse OÜ, [[Rimi Eesti Food AS]] [[Rimi|Rimi Magistrali]], Mustamäe Bowlingukeskus OÜ *Sõpruse puiestee 209a, Bona Fide MTÜ alkoholivaba kohvik-klubi Sinukohvik *Sõpruse puiestee 209, 211, 213 tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamud. Pagaripoisid OÜ kauplus-kohvik (211) *Sõpruse puiestee 225, tüüpprojekti järgi ehitatud kümnekorruseline korterelamu, mille esimesel korrusel kaubanduspinnad, Araxese Sõpruse alkoholipood (algselt [[Sõprus (kauplus)|Sõprus kauplus]]) *Sõpruse puiestee 229, tüüpprojekti järgi ehitatud kümnekorruseline korterelamu, Spordiklubi Trefoil *Sõpruse puiestee 233, [[Vene Erakond Eestis]] kontor *Sõpruse puiestee 234, [[Tallinna Lasteaed Kikas]] *Sõpruse puiestee 238, Eesti Petanque Klubide Liit *Sõpruse puiestee 248, Tallinna Lastekodu Imikute ja Puuetega Laste Keskus *Sõpruse puiestee 249, [[Eesti Tarbijateühistute Keskühistu]] kauplus [[Konsum]] *Sõpruse puiestee 255, 1972. aastal ehitatud tüüpprojekti järgi kümnekorruseline korterelamu, mille esimesel korrusel kaubanduspinnad (algselt [[Tallinna I Toidukaubastu]] [[Tuluke (kauplus)|kauplus Tuluke]] filiaal [[Ekstra (kauplus)|Ekstra kauplus]]) *Sõpruse puiestee 259, YEInternational AS *Sõpruse puiestee 261, [[AS Olerex|Olerexi]] tankla ==Vaata ka== * [[Sõpruse puiestee]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="bqTas">[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96006200&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=u&maakond=HR&vald=Tln&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Päring kohanimeandmebaasist. Eesti kohanimed]</ref> <ref name="7KH0p">Tallinn: lühientsüklopeedia / (toimetuskolleegium: V. Valt... jt.). Tallinn: Valgus 1979. lk. 285</ref> <ref name="j5sgw">Toimetuskolleegium: L.Valt, L. Raudtits, A. Mihkelsoo, "Tallinn. Lühientsüklopeedia", Tallinn, Kirjastus Valgus, lk 245, 1979</ref> <ref name="MsMrA">Aasma, Kristin. [https://www.ohtuleht.ee/285624 Tallinn istutab Mustamäele hulgaliselt mägimände, põõsasmaranat ja iisopit] // Õhtuleht, 01. juuli 2008</ref> <ref name="nCBd6">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Trollibussiliinide ajalugu Tallinnas]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis</ref> <ref name="t8J8B">[https://web.archive.org/web/20141009230410/http://www.ekonsult.ee/uploads/t88d/Mustamae/files/Protokollid/MYP_20021010_teedevork_protokoll.pdf Mustamäe Linnaosa üldplaneering, teedevõrgu arutelu 10. oktoober 2002], Tallinna Linnavalitsus</ref> <ref name="QOWux">Seaver, Urmas. [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=27544 Kristiinelane kutsub üles ehitama taksopargi ristmikule jalakäijate tunnelit]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} // Tallinna Postimees, 18. august 2008</ref> <ref name="nwnVY">Lavrentjev, Jüri. [https://web.archive.org/web/20040722034333/http://www.mnt.ee/atp/failid/Punatuli%202002.doc Punase fooritule ignoreerimise uuringud]. Tallinn 2002</ref> <ref name="KG3sM">Rai, Tanel. [http://www.aripaev.ee/3874/new_eri_artiklid_387402.html?e=mc2&print=1&leht_id=3874 Transiitliiklejad ummistavad Tallinna kesklinna]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} // Äripäev, 27. veebruar 2008</ref> <ref name="XcjWE">https://web.archive.org/web/20141009230410/http://www.ekonsult.ee/uploads/t88d/Mustamae/files/Protokollid/MYP_20021010_teedevork_protokoll.pdf Mustamäe Linnaosa üldplaneering, teedevõrgu arutelu 10. oktoober 2002]</ref> <ref name="LOKbk">[https://web.archive.org/web/20071026194310/http://www.liiklus.ee/61376 Laupäeval avatakse liikluseks Sõpruse-Vilde ristmik] // Liiklus.ee, 20. juuli 2007</ref> <ref name="EwnDk">[https://web.archive.org/web/20081104023254/http://www.liiklus.ee/53132 Keerukaimad ristmikud Tallinnas] // Liiklus.ee, 12. detsember 2006</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat}} * [http://kaspar.yhistransport.eu/main.php?g2_itemId=750&g2_imageViewsIndex=1 Tallinna tramm – 2007. aasta perspektiiv] * [http://www.wabrik.ee/ringtee.gif Ehitajate ja Akadeemia tee ringtee] ===Kaardid=== * [http://www.tarkvarastuudio.ee/tallinn_linnaarhiiv/149-5-911_4.htm Tallinna linna ehituserajoonide plaan. I variant]. 1. detsember 1936 {{Lilleküla asumi tänavad}} {{Mustamäe asumi tänavad}} {{Sääse asumi tänavad}} [[Kategooria:Mustamäe linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]] 5m3pfrhrlicgzy44zultr3gqy669zn5 7230590 7230527 2026-09-07T19:44:31Z NOSSER 8097 /* Hoonestus Sõpruse puiesteel */ 7230590 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{teekaart}} [[Pilt:Sõpruse_puiestee_(Tallinn)_01.jpg|thumb|Mitut tüüpi eluhooned Sõpruse puiestee alguses. Vaade kesklinna poolt paaritu numbriga majadele]] '''Sõpruse puiestee''' on tänav [[Tallinn]]as. Sõpruse puiestee läbib [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Mustamäe linnaosa]]. Tänav algab [[Endla tänav|Endla]] ja [[Tulika tänav (Tallinn)|Tulika]] ristmikult, läbib lõunaedela suunas [[Lilleküla]], eraldab teineteisest [[Sääse]] ja [[Siili]] asumi, läbib [[Mustamäe]] [[Mustamäe VI mikrorajoon|VI]] ja [[Mustamäe IX mikrorajoon|IX]], [[Mustamäe V mikrorajoon|V]] ja [[Mustamäe VIII mikrorajoon|VIII]] ning [[Mustamäe III mikrorajoon|III]] ja [[Mustamäe VII mikrorajoon|VII mikrorajoon]]i ning lõpeb lääneedelasuunalisena ([[E. Vilde tee]]st alates) [[Ehitajate tee (Tallinn)|Ehitajate tee]]l, jätkudes [[Akadeemia tee]]na. ==Ajalugu== Sõpruse puiestee sai nime [[1958]]. aastal. Varem oli puiestee algusosa nimi '''Endla puiestee'''<ref name="bqTas" />. Seda tänavat hakati [[Kristiine heinamaa]]le ehitama märksa hiljem, puiestee lõpposa avati liikluseks [[1965]]. aastal<ref name="7KH0p" />. == Hooned == [[Pilt:Sõpruse_puiestee_(Tallinn)_02.jpg|thumb|Tornelamu Sõpruse pst 222]] Sõpruse puiestee äärde on rajatud mitut tüüpi eluhooneid. Sõpruse puiestee alguse majad valmisid 1961–1969. Väikeelamute tüüpprojektid koostas Estonprojekt, hilisem [[Eesti Projekt]], Kolme erineva põhiplaaniga, kuid välimuselt üsna sarnaseid tüüpprojekti EK-7 järgi maju ehitati kokku 14: 8 tükki kahele poole Sõpruse puiesteed, üks neljast majast koosnev rida Sõpruse puiesteega paralleelselt jooksva [[Liblika tänav]]a äärde ning veel kaks teisele poole Sõpruse puiesteed jääva [[Metsise tänav]]a äärde. 14 majast 13 on kahe erineva plaaniga [[ridaelamu]]d ning üks 20 ühetoalise korteriga maja. Tellijaks oli [[Tallinna Taksopark]]. Esimene üheksakorruseline elamu valmis 1968. aastal.<ref name="j5sgw" /> [[Lilleküla asum|Lilleküla]] ja [[Sääse asum]]is on eramud ja ridaelamud. Sääse ja [[Siili asum]]ist algavad viie- ja üheksakorruselised paneelelamud. Esineb ka suuremaid (14- ja enamakorruselisi), nt Sõpruse pst 222, 17-korruseline. Äri ja teeninduse jaoks on [[Mustamäe VIII mikrorajoon|VIII]] ja [[Mustamäe IX mikrorajoon|IX mikrorajoon]]i elamute all ja [[Siili]] asumis äripinnad ning [[Siili]] asumis mitu uusehitist. Magistraali äärde on ehitatud kaubanduskeskusi. Lisaks ostukeskustele ([[Rimi|Sõpruse Rimi hüpermarket]]) on ka vabaajakeskusi, kus asuvad [[keegel|keeglisaalid]], [[internetikohvik]]ud jne (Magistraali Kaubanduskeskus). Ööbimiskohti on kolm: Kristiine, Merevaik ja Pääsu hotell. ==Looduskeskkond== Sõpruse puiestee liiklussuunad on alates [[Räägu tänav (Tallinn)|Räägu tänav]]ast teineteisest eraldatud haljastusribaga. Puiestee äärde jäävad [[Parditiigi park]], [[Lepistiku park]] ja [[Männipark]]. Tammsaare tee võimaliku laiendamise tõttu on oht, et [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare tee]] ääres [[Tondi tänav]]a ja Sõpruse puiestee vahel olev haljasvöönd võib kaduda. [[2008]]. aastal alustas [[Tallinn]] Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee ristmiku suurejoonelist haljastamist. 2272 m² suurusele alale istutati 1270 [[mägimänd]]i, 2545 [[põõsasmaran]]at ja 500 [[iisop]]itaime. Idee- ja eskiislahenduse tellis Tallinna Keskkonnaamet [[2007]]. aastal avatud riigihankega ning selle autor on Keskkonnahooldus OÜ vanemaednik Katrin Torn. Tööd toimusid Esmar Ehitusele määratud asendusistutuste korras ja töid teostas OÜ Absint.<ref name="MsMrA" /> ==Ühistransport== ===Bussid=== Sõpruse puiesteed mööda sõidavad Tallinna liinibussid 10, 11, 13, 20, 20A, 24, 28, 37, 67, 72, 83, ja 83. Samuti sõidavad seal [[Harju maakond|Harju maakonna]] bussiliinid 107 ja 163. ===Trollid=== [[Pilt:Trolliliini_lõppjaam._Männipark,_Mustamäe.jpg|thumb|Trolliliinide 4 ja 9 lõppjaam Männipargi servas]] Sõpruse puiesteed mööda sõidavad trollibussid [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] ja [[4 (Tallinna trolliliin)|4]]. Vanim liin nr [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] (Estonia–Mustamäe) avati [[1967]] ja suleti [[2012]]. [[1969]] lisandus teine liin kesklinna (nr 3). [[Balti jaam]]a liinil hakkasid trollid (liin nr 4) sõitma [[1971]]. aastal. Noorim marsruut, liin nr 9 (Kopli–Keskuse) avati [[1987]] ning suleti 2. mail 2017. <ref name="nCBd6" /> <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977|Pealkiri=Trolliliin number 9 suletakse alates maist|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-01-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180112100912/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977|url-olek=ei tööta}}</ref> ===Tramm=== Alates Mustamäe rajamisest on kaalutud Sõpruse puiesteele mitmesuguseid rööbassõidukivariante. Mustamäe linnaosa üldplaneeringus on reserveeritud koridor rööbassõidukiühenduseks kesklinnaga piki Akadeemia teed ja Sõpruse puiesteed. Ehitustöid loodeti alustada pärast [[2010]]. aastat.<ref name="t8J8B" /> ===Ühissõidukipeatused=== Sõpruse puiesteele jäävad kesklinna poolt tulles järgmised peatused: Koskla, Tihase, Tedre, Linnu tee, Siili, Lepistiku, Vambola, Liivaku ja Ehitajate tee. Nõukogude ajal kandis Siili peatus Tasuja, Lepistiku peatus Magistraali ja Ehitajate tee peatus Ehitajate nime. ==Infrastruktuur== [[Pilt:Endla ja Tulika tänava ristmik.jpg‎|thumb|Vaade puiestee esimestele paaris numbriga majadele]] [[Pilt:Sõpruse_puiestee_ja_A._H._Tammsaare_tee_ristmik.jpg|thumb|Sõpruse puiestee ja A. H. Tammsaare tee ristmik. Vaade kesklinnast eemale. Taamal Lepistiku park]] [[Pilt:Sõpruse puiestee ja A. H. Tammsaare tee ristmik 2.JPG|thumb|Sõpruse puiestee ja A. H. Tammsaare tee ristmik. Vaade eelmise foto tegemise koha vastast üle tee kesklinnast eemale]] [[Pilt:Sõpruse_puiestee_ja_Ehitajate_ning_Akadeemia_tee_ringtee.jpg|thumb|Sõpruse puiestee ning [[Ehitajate tee|Ehitajate]] ja [[Akadeemia tee]] ringtee. Taamal [[TTÜ|Tallinna Tehnikaülikooli]] uus hoone]] Tänava pikkus on umbes 4,5 km. Sõpruse puiestee ristub järgmiste tänavate ja teedega : [[Koskla tänav (Tallinn)|Koskla tänav]], [[Meleka tänav]], [[Käbliku tänav]], [[Tihase tänav (Tallinn)|Tihase tänav]], [[Tedre tänav (Tallinn)|Tedre tänav]], [[Rästa tänav (Tallinn)|Rästa tänav]], [[Räägu tänav (Tallinn)|Räägu tänav]], [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]], [[Tildri tänav]], [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]], [[Sipelga tänav (Tallinn)|Sipelga tänav]], [[A. H. Tammsaare tee]], [[E. Vilde tee]], [[J. Sütiste tee]], [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Ehitajate tee]]. ===Sõpruse puiestee ristmikud=== ====[[Endla tänav]]a – [[Tulika tänav]]a ristmik==== Kasutatakse ka nime '''Taksopargi ristmik''' (Endla ja Tulika tänava nurgal asus [[Tallinna Taksopark]]). Taksopargi ristmiku naabruses oleva korteriühistu esimees kutsub linna ja ettevõtjaid üles rajama pealinna ühe suurima ristmiku alla jalakäijate tunnel<ref name="QOWux" />. ====[[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] ristmik==== Ristmikul on Sõpruse puiesteel mõlemas sõidusuunas, mis on üksteisest eraldusribaga eraldatud, kaks otsesõidurada. Sellel ristmikul toimuvad vasakpöörded ilma eraldi tsükliosata, s.t autod pööravad rohelise tule ajal pärast otseliikujate läbilaskmist. Vaatlused näitavad siiski, et enamuse tööpäevast liiguvad mööda Sõpruse puiesteed kogu rohelise fooritsükli vältel sõidukid ja tegelik vasakpöörde lõpetamine toimub kollase tule ajal. Ilmselt on vaja lisada vasakpöörete jaoks omaette faas.<ref name="nwnVY" /> ====[[A. H. Tammsaare tee]] ristmik==== Ülemiste ristmiku üle miljardi maksma läinud rekonstrueerimise järel liikus ummik edasi Tammsaare tee pikendusele ja Sõpruse puiestee ristmikule<ref name="KG3sM" />. Kui Haabersti sõlm leiab uue lahenduse ja Tammsaare teega seotud ristmikud (Kadaka sõlm, Mustamäe tee, Sõpruse pst ja Rahumäe tee) muutuvad, hakkab kogu trassil liiklus kasvama. Mustamäe tee ja Sõpruse pst vaheline liiklus kasvaks peaaegu kaks korda. Tammsaare tee ja Sõpruse puiestee ristmik ei võimalda läbi lasta 5000 autot tunnis (selline koormus tipptundidel tekiks), talutav oleks 2500 autot tunnis. <ref name="XcjWE" /> ====[[E. Vilde tee]] – [[J. Sütiste tee]] ristmik==== [[2007]]. aastal laiendati ristmikul teid, kõikidele suundadele tehti pöörderajad, trollide kontaktliinide mastid tõsteti ümber, rajati uus kontaktliin ja jalakäijatele ohutussaared ning paigaldati foorisüsteem. Ristmiku uuendamine maksis 44 miljonit krooni.<ref name="LOKbk" /> ====[[Ehitajate tee (Tallinn)|Ehitajate tee]] – [[Akadeemia tee]] ringtee==== Paljud juhid peavad seda ringi Tallinna kõige keerulisemaks, sest eri väljasõitudel on erinevad reeglid. See on ka ainuke ringtee Tallinnas, kus mööda parempoolset sõidurada saab läbida terve ringi (seda küll ainult Sõpruse puiesteelt ringile sõites).<ref name="EwnDk" /> ==Hoonestus Sõpruse puiesteel== [[Pilt:Sõpruse Ärimaja.IMG 2585.JPG|pisi|[[Sõpruse Ärimaja]], Sõpruse pst 145]] [[File:Rimi hypermarket.IMG 2587.JPG|pisi|Sõpruse [[Rimi]] hüpermarket. Sõpruse pst 174/176]] [[File:Tallinna Tööstushariduskeskus.jpg|pisi|[[Tallinna Tööstushariduskeskus]], Sõpruse pst 182/184]] *Sõpruse puiestee 4a, [[Kristiine Noortekeskus]]. Hoones tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna Tööstuskaubastu]] kauplus nr.60<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28784 Erastatavate majandusobjektide nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 12. juulist 1991.a. nr.221-k</ref>. *Sõpruse puiestee 5, [[Kristiine Sotsiaalkeskus]] ja [[Kristiine Sotsiaalmaja]] *Sõpruse puiestee 17, 21, [[Estonprojekt]]i väikeelamute Tüüpprojekt EK-7 ehitatud 1961/62. aastal, algsed Taksopargi ja ETKVL-i töötajatele ehitatud ridaelamud<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>, *Sõpruse puiestee 18c, Topauto AS *Sõpruse puiestee 27, Ameerika Autoteeninduse OÜ Ameerika Auto *Sõpruse puiestee 145, [[Sõpruse Ärimaja]] OÜ, *Sõpruse puiestee 151, Auto Forte Baltic OÜ keskus (Peugeot' esindaja) *Sõpruse puiestee 153, Lidli pood *Sõpruse puiestee 155, [[Neste]] A24 automaattankla *Sõpruse puiestee 159, Stateksi OÜ Siili Pubi ja [[ENS Hauakivid OÜ]] *Sõpruse puiestee 159a, Grand Mööbli Studio OÜ Grand Exlusiv *Sõpruse puiestee 161, [[Kristiine Sportmängude Maja]], Käsipalliklubi Oskar MTÜ, Siili Palliklubi MTÜ *Sõpruse puiestee 170, Forum Cinemas Home Entertainment AS Videoplanet, Pihlaka AS kondiiter, Veho Eesti AS (Honda ja Citroeni esindaja). *Sõpruse puiestee 171, Maxima Eesti OÜ [[Maxima X]] *Sõpruse puiestee 174/176, Sõpruse [[Rimi]] hüpermarket, Robinsoni Restoranide OÜ Peetri Pizza *Sõpruse puiestee 179 tüüpprojekti järgi ehitatud üheksakorruseline korterelamu, mille esimesel korrusel kaubanduspinnad (algselt [[Tallinna I Toidukaubastu]] kauplus [[ABC-3 (kauplus)|ABC-3]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k, Riigi Teataja</ref>) *Sõpruse puiestee 182/184, [[Tallinna Tööstushariduskeskus]] *Sõpruse puiestee 182, Karl Lemani Poksiklubi, Poksiklubi Merering, Vahtralehe Autokool OÜ. Sõpruse pst 182 *Sõpruse puiestee 186, [[Sääse raamatukogu]], Vana-Narva Selts MTÜ *Sõpruse puiestee 187, [[Tallinna Tehnikagümnaasium]], algne 43. keskkooli hoone *Sõpruse puiestee 195, BellAnita OÜ Sõpruse kohvik *Sõpruse puiestee 200b, Premier Restaurants Eesti AS Mustamäe restoran *Sõpruse puiestee 201/203, Magistral Kaubanduskeskuse OÜ, [[Rimi Eesti Food AS]] [[Rimi|Rimi Magistrali]], Mustamäe Bowlingukeskus OÜ *Sõpruse puiestee 209a, Bona Fide MTÜ alkoholivaba kohvik-klubi Sinukohvik *Sõpruse puiestee 209, 211, 213 tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamud. Pagaripoisid OÜ kauplus-kohvik (211) *Sõpruse puiestee 222, 1991. aastal valminud tornmaja, arhitekt [[Lembit Aljaste]] *Sõpruse puiestee 225, tüüpprojekti järgi ehitatud kümnekorruseline korterelamu, mille esimesel korrusel kaubanduspinnad, Araxese Sõpruse alkoholipood (algselt [[Sõprus (kauplus)|Sõprus kauplus]]) *Sõpruse puiestee 229, tüüpprojekti järgi ehitatud kümnekorruseline korterelamu, Spordiklubi Trefoil *Sõpruse puiestee 233, [[Vene Erakond Eestis]] kontor *Sõpruse puiestee 234, [[Tallinna Lasteaed Kikas]] *Sõpruse puiestee 238, Eesti Petanque Klubide Liit *Sõpruse puiestee 248, Tallinna Lastekodu Imikute ja Puuetega Laste Keskus *Sõpruse puiestee 249, [[Eesti Tarbijateühistute Keskühistu]] kauplus [[Konsum]] *Sõpruse puiestee 255, 1972. aastal ehitatud tüüpprojekti järgi kümnekorruseline korterelamu, mille esimesel korrusel kaubanduspinnad (algselt [[Tallinna I Toidukaubastu]] [[Tuluke (kauplus)|kauplus Tuluke]] filiaal [[Ekstra (kauplus)|Ekstra kauplus]]) *Sõpruse puiestee 259, YEInternational AS *Sõpruse puiestee 261, [[AS Olerex|Olerexi]] tankla ==Vaata ka== * [[Sõpruse puiestee]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="bqTas">[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96006200&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=u&maakond=HR&vald=Tln&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Päring kohanimeandmebaasist. Eesti kohanimed]</ref> <ref name="7KH0p">Tallinn: lühientsüklopeedia / (toimetuskolleegium: V. Valt... jt.). Tallinn: Valgus 1979. lk. 285</ref> <ref name="j5sgw">Toimetuskolleegium: L.Valt, L. Raudtits, A. Mihkelsoo, "Tallinn. Lühientsüklopeedia", Tallinn, Kirjastus Valgus, lk 245, 1979</ref> <ref name="MsMrA">Aasma, Kristin. [https://www.ohtuleht.ee/285624 Tallinn istutab Mustamäele hulgaliselt mägimände, põõsasmaranat ja iisopit] // Õhtuleht, 01. juuli 2008</ref> <ref name="nCBd6">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Trollibussiliinide ajalugu Tallinnas]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis</ref> <ref name="t8J8B">[https://web.archive.org/web/20141009230410/http://www.ekonsult.ee/uploads/t88d/Mustamae/files/Protokollid/MYP_20021010_teedevork_protokoll.pdf Mustamäe Linnaosa üldplaneering, teedevõrgu arutelu 10. oktoober 2002], Tallinna Linnavalitsus</ref> <ref name="QOWux">Seaver, Urmas. [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=27544 Kristiinelane kutsub üles ehitama taksopargi ristmikule jalakäijate tunnelit]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} // Tallinna Postimees, 18. august 2008</ref> <ref name="nwnVY">Lavrentjev, Jüri. [https://web.archive.org/web/20040722034333/http://www.mnt.ee/atp/failid/Punatuli%202002.doc Punase fooritule ignoreerimise uuringud]. Tallinn 2002</ref> <ref name="KG3sM">Rai, Tanel. [http://www.aripaev.ee/3874/new_eri_artiklid_387402.html?e=mc2&print=1&leht_id=3874 Transiitliiklejad ummistavad Tallinna kesklinna]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} // Äripäev, 27. veebruar 2008</ref> <ref name="XcjWE">https://web.archive.org/web/20141009230410/http://www.ekonsult.ee/uploads/t88d/Mustamae/files/Protokollid/MYP_20021010_teedevork_protokoll.pdf Mustamäe Linnaosa üldplaneering, teedevõrgu arutelu 10. oktoober 2002]</ref> <ref name="LOKbk">[https://web.archive.org/web/20071026194310/http://www.liiklus.ee/61376 Laupäeval avatakse liikluseks Sõpruse-Vilde ristmik] // Liiklus.ee, 20. juuli 2007</ref> <ref name="EwnDk">[https://web.archive.org/web/20081104023254/http://www.liiklus.ee/53132 Keerukaimad ristmikud Tallinnas] // Liiklus.ee, 12. detsember 2006</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat}} * [http://kaspar.yhistransport.eu/main.php?g2_itemId=750&g2_imageViewsIndex=1 Tallinna tramm – 2007. aasta perspektiiv] * [http://www.wabrik.ee/ringtee.gif Ehitajate ja Akadeemia tee ringtee] ===Kaardid=== * [http://www.tarkvarastuudio.ee/tallinn_linnaarhiiv/149-5-911_4.htm Tallinna linna ehituserajoonide plaan. I variant]. 1. detsember 1936 {{Lilleküla asumi tänavad}} {{Mustamäe asumi tänavad}} {{Sääse asumi tänavad}} [[Kategooria:Mustamäe linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]] s0ejfxkgde5relpej353modhbsv4t51 7230592 7230590 2026-09-07T19:48:12Z NOSSER 8097 /* Hoonestus Sõpruse puiesteel */ 7230592 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{teekaart}} [[Pilt:Sõpruse_puiestee_(Tallinn)_01.jpg|thumb|Mitut tüüpi eluhooned Sõpruse puiestee alguses. Vaade kesklinna poolt paaritu numbriga majadele]] '''Sõpruse puiestee''' on tänav [[Tallinn]]as. Sõpruse puiestee läbib [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Mustamäe linnaosa]]. Tänav algab [[Endla tänav|Endla]] ja [[Tulika tänav (Tallinn)|Tulika]] ristmikult, läbib lõunaedela suunas [[Lilleküla]], eraldab teineteisest [[Sääse]] ja [[Siili]] asumi, läbib [[Mustamäe]] [[Mustamäe VI mikrorajoon|VI]] ja [[Mustamäe IX mikrorajoon|IX]], [[Mustamäe V mikrorajoon|V]] ja [[Mustamäe VIII mikrorajoon|VIII]] ning [[Mustamäe III mikrorajoon|III]] ja [[Mustamäe VII mikrorajoon|VII mikrorajoon]]i ning lõpeb lääneedelasuunalisena ([[E. Vilde tee]]st alates) [[Ehitajate tee (Tallinn)|Ehitajate tee]]l, jätkudes [[Akadeemia tee]]na. ==Ajalugu== Sõpruse puiestee sai nime [[1958]]. aastal. Varem oli puiestee algusosa nimi '''Endla puiestee'''<ref name="bqTas" />. Seda tänavat hakati [[Kristiine heinamaa]]le ehitama märksa hiljem, puiestee lõpposa avati liikluseks [[1965]]. aastal<ref name="7KH0p" />. == Hooned == [[Pilt:Sõpruse_puiestee_(Tallinn)_02.jpg|thumb|Tornelamu Sõpruse pst 222]] Sõpruse puiestee äärde on rajatud mitut tüüpi eluhooneid. Sõpruse puiestee alguse majad valmisid 1961–1969. Väikeelamute tüüpprojektid koostas Estonprojekt, hilisem [[Eesti Projekt]], Kolme erineva põhiplaaniga, kuid välimuselt üsna sarnaseid tüüpprojekti EK-7 järgi maju ehitati kokku 14: 8 tükki kahele poole Sõpruse puiesteed, üks neljast majast koosnev rida Sõpruse puiesteega paralleelselt jooksva [[Liblika tänav]]a äärde ning veel kaks teisele poole Sõpruse puiesteed jääva [[Metsise tänav]]a äärde. 14 majast 13 on kahe erineva plaaniga [[ridaelamu]]d ning üks 20 ühetoalise korteriga maja. Tellijaks oli [[Tallinna Taksopark]]. Esimene üheksakorruseline elamu valmis 1968. aastal.<ref name="j5sgw" /> [[Lilleküla asum|Lilleküla]] ja [[Sääse asum]]is on eramud ja ridaelamud. Sääse ja [[Siili asum]]ist algavad viie- ja üheksakorruselised paneelelamud. Esineb ka suuremaid (14- ja enamakorruselisi), nt Sõpruse pst 222, 17-korruseline. Äri ja teeninduse jaoks on [[Mustamäe VIII mikrorajoon|VIII]] ja [[Mustamäe IX mikrorajoon|IX mikrorajoon]]i elamute all ja [[Siili]] asumis äripinnad ning [[Siili]] asumis mitu uusehitist. Magistraali äärde on ehitatud kaubanduskeskusi. Lisaks ostukeskustele ([[Rimi|Sõpruse Rimi hüpermarket]]) on ka vabaajakeskusi, kus asuvad [[keegel|keeglisaalid]], [[internetikohvik]]ud jne (Magistraali Kaubanduskeskus). Ööbimiskohti on kolm: Kristiine, Merevaik ja Pääsu hotell. ==Looduskeskkond== Sõpruse puiestee liiklussuunad on alates [[Räägu tänav (Tallinn)|Räägu tänav]]ast teineteisest eraldatud haljastusribaga. Puiestee äärde jäävad [[Parditiigi park]], [[Lepistiku park]] ja [[Männipark]]. Tammsaare tee võimaliku laiendamise tõttu on oht, et [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare tee]] ääres [[Tondi tänav]]a ja Sõpruse puiestee vahel olev haljasvöönd võib kaduda. [[2008]]. aastal alustas [[Tallinn]] Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee ristmiku suurejoonelist haljastamist. 2272 m² suurusele alale istutati 1270 [[mägimänd]]i, 2545 [[põõsasmaran]]at ja 500 [[iisop]]itaime. Idee- ja eskiislahenduse tellis Tallinna Keskkonnaamet [[2007]]. aastal avatud riigihankega ning selle autor on Keskkonnahooldus OÜ vanemaednik Katrin Torn. Tööd toimusid Esmar Ehitusele määratud asendusistutuste korras ja töid teostas OÜ Absint.<ref name="MsMrA" /> ==Ühistransport== ===Bussid=== Sõpruse puiesteed mööda sõidavad Tallinna liinibussid 10, 11, 13, 20, 20A, 24, 28, 37, 67, 72, 83, ja 83. Samuti sõidavad seal [[Harju maakond|Harju maakonna]] bussiliinid 107 ja 163. ===Trollid=== [[Pilt:Trolliliini_lõppjaam._Männipark,_Mustamäe.jpg|thumb|Trolliliinide 4 ja 9 lõppjaam Männipargi servas]] Sõpruse puiesteed mööda sõidavad trollibussid [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] ja [[4 (Tallinna trolliliin)|4]]. Vanim liin nr [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] (Estonia–Mustamäe) avati [[1967]] ja suleti [[2012]]. [[1969]] lisandus teine liin kesklinna (nr 3). [[Balti jaam]]a liinil hakkasid trollid (liin nr 4) sõitma [[1971]]. aastal. Noorim marsruut, liin nr 9 (Kopli–Keskuse) avati [[1987]] ning suleti 2. mail 2017. <ref name="nCBd6" /> <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977|Pealkiri=Trolliliin number 9 suletakse alates maist|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-01-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180112100912/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977|url-olek=ei tööta}}</ref> ===Tramm=== Alates Mustamäe rajamisest on kaalutud Sõpruse puiesteele mitmesuguseid rööbassõidukivariante. Mustamäe linnaosa üldplaneeringus on reserveeritud koridor rööbassõidukiühenduseks kesklinnaga piki Akadeemia teed ja Sõpruse puiesteed. Ehitustöid loodeti alustada pärast [[2010]]. aastat.<ref name="t8J8B" /> ===Ühissõidukipeatused=== Sõpruse puiesteele jäävad kesklinna poolt tulles järgmised peatused: Koskla, Tihase, Tedre, Linnu tee, Siili, Lepistiku, Vambola, Liivaku ja Ehitajate tee. Nõukogude ajal kandis Siili peatus Tasuja, Lepistiku peatus Magistraali ja Ehitajate tee peatus Ehitajate nime. ==Infrastruktuur== [[Pilt:Endla ja Tulika tänava ristmik.jpg‎|thumb|Vaade puiestee esimestele paaris numbriga majadele]] [[Pilt:Sõpruse_puiestee_ja_A._H._Tammsaare_tee_ristmik.jpg|thumb|Sõpruse puiestee ja A. H. Tammsaare tee ristmik. Vaade kesklinnast eemale. Taamal Lepistiku park]] [[Pilt:Sõpruse puiestee ja A. H. Tammsaare tee ristmik 2.JPG|thumb|Sõpruse puiestee ja A. H. Tammsaare tee ristmik. Vaade eelmise foto tegemise koha vastast üle tee kesklinnast eemale]] [[Pilt:Sõpruse_puiestee_ja_Ehitajate_ning_Akadeemia_tee_ringtee.jpg|thumb|Sõpruse puiestee ning [[Ehitajate tee|Ehitajate]] ja [[Akadeemia tee]] ringtee. Taamal [[TTÜ|Tallinna Tehnikaülikooli]] uus hoone]] Tänava pikkus on umbes 4,5 km. Sõpruse puiestee ristub järgmiste tänavate ja teedega : [[Koskla tänav (Tallinn)|Koskla tänav]], [[Meleka tänav]], [[Käbliku tänav]], [[Tihase tänav (Tallinn)|Tihase tänav]], [[Tedre tänav (Tallinn)|Tedre tänav]], [[Rästa tänav (Tallinn)|Rästa tänav]], [[Räägu tänav (Tallinn)|Räägu tänav]], [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]], [[Tildri tänav]], [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]], [[Sipelga tänav (Tallinn)|Sipelga tänav]], [[A. H. Tammsaare tee]], [[E. Vilde tee]], [[J. Sütiste tee]], [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Ehitajate tee]]. ===Sõpruse puiestee ristmikud=== ====[[Endla tänav]]a – [[Tulika tänav]]a ristmik==== Kasutatakse ka nime '''Taksopargi ristmik''' (Endla ja Tulika tänava nurgal asus [[Tallinna Taksopark]]). Taksopargi ristmiku naabruses oleva korteriühistu esimees kutsub linna ja ettevõtjaid üles rajama pealinna ühe suurima ristmiku alla jalakäijate tunnel<ref name="QOWux" />. ====[[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] ristmik==== Ristmikul on Sõpruse puiesteel mõlemas sõidusuunas, mis on üksteisest eraldusribaga eraldatud, kaks otsesõidurada. Sellel ristmikul toimuvad vasakpöörded ilma eraldi tsükliosata, s.t autod pööravad rohelise tule ajal pärast otseliikujate läbilaskmist. Vaatlused näitavad siiski, et enamuse tööpäevast liiguvad mööda Sõpruse puiesteed kogu rohelise fooritsükli vältel sõidukid ja tegelik vasakpöörde lõpetamine toimub kollase tule ajal. Ilmselt on vaja lisada vasakpöörete jaoks omaette faas.<ref name="nwnVY" /> ====[[A. H. Tammsaare tee]] ristmik==== Ülemiste ristmiku üle miljardi maksma läinud rekonstrueerimise järel liikus ummik edasi Tammsaare tee pikendusele ja Sõpruse puiestee ristmikule<ref name="KG3sM" />. Kui Haabersti sõlm leiab uue lahenduse ja Tammsaare teega seotud ristmikud (Kadaka sõlm, Mustamäe tee, Sõpruse pst ja Rahumäe tee) muutuvad, hakkab kogu trassil liiklus kasvama. Mustamäe tee ja Sõpruse pst vaheline liiklus kasvaks peaaegu kaks korda. Tammsaare tee ja Sõpruse puiestee ristmik ei võimalda läbi lasta 5000 autot tunnis (selline koormus tipptundidel tekiks), talutav oleks 2500 autot tunnis. <ref name="XcjWE" /> ====[[E. Vilde tee]] – [[J. Sütiste tee]] ristmik==== [[2007]]. aastal laiendati ristmikul teid, kõikidele suundadele tehti pöörderajad, trollide kontaktliinide mastid tõsteti ümber, rajati uus kontaktliin ja jalakäijatele ohutussaared ning paigaldati foorisüsteem. Ristmiku uuendamine maksis 44 miljonit krooni.<ref name="LOKbk" /> ====[[Ehitajate tee (Tallinn)|Ehitajate tee]] – [[Akadeemia tee]] ringtee==== Paljud juhid peavad seda ringi Tallinna kõige keerulisemaks, sest eri väljasõitudel on erinevad reeglid. See on ka ainuke ringtee Tallinnas, kus mööda parempoolset sõidurada saab läbida terve ringi (seda küll ainult Sõpruse puiesteelt ringile sõites).<ref name="EwnDk" /> ==Hoonestus Sõpruse puiesteel== [[Pilt:Sõpruse Ärimaja.IMG 2585.JPG|pisi|[[Sõpruse Ärimaja]], Sõpruse pst 145]] [[File:Rimi hypermarket.IMG 2587.JPG|pisi|Sõpruse [[Rimi]] hüpermarket. Sõpruse pst 174/176]] [[File:Tallinna Tööstushariduskeskus.jpg|pisi|[[Tallinna Tööstushariduskeskus]], Sõpruse pst 182/184]] *Sõpruse puiestee 4a, [[Kristiine Noortekeskus]]. Hoones tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna Tööstuskaubastu]] kauplus nr.60<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28784 Erastatavate majandusobjektide nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 12. juulist 1991.a. nr.221-k</ref>. *Sõpruse puiestee 5, [[Kristiine Sotsiaalkeskus]] ja [[Kristiine Sotsiaalmaja]] *Sõpruse puiestee 17, 21, [[Estonprojekt]]i väikeelamute Tüüpprojekt EK-7 ehitatud 1961/62. aastal, algsed Taksopargi ja ETKVL-i töötajatele ehitatud ridaelamud<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>, *Sõpruse puiestee 18c, Topauto AS *Sõpruse puiestee 27, Ameerika Autoteeninduse OÜ Ameerika Auto *Sõpruse puiestee 145, [[Sõpruse Ärimaja]] OÜ, *Sõpruse puiestee 151, Auto Forte Baltic OÜ keskus (Peugeot' esindaja) *Sõpruse puiestee 153, Lidli pood *Sõpruse puiestee 155, [[Neste]] A24 automaattankla *Sõpruse puiestee 159, Stateksi OÜ Siili Pubi ja [[ENS Hauakivid OÜ]] *Sõpruse puiestee 159a, Grand Mööbli Studio OÜ Grand Exlusiv *Sõpruse puiestee 161, [[Kristiine Sportmängude Maja]], Käsipalliklubi Oskar MTÜ, Siili Palliklubi MTÜ *Sõpruse puiestee 170, Forum Cinemas Home Entertainment AS Videoplanet, Pihlaka AS kondiiter, Veho Eesti AS (Honda ja Citroeni esindaja). *Sõpruse puiestee 171, Maxima Eesti OÜ [[Maxima X]] *Sõpruse puiestee 174/176, Sõpruse [[Rimi]] hüpermarket, Robinsoni Restoranide OÜ Peetri Pizza *Sõpruse puiestee 179 tüüpprojekti järgi ehitatud üheksakorruseline korterelamu, mille esimesel korrusel kaubanduspinnad (algselt [[Tallinna I Toidukaubastu]] kauplus [[ABC-3 (kauplus)|ABC-3]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k, Riigi Teataja</ref>) *Sõpruse puiestee 182/184, [[Tallinna Tööstushariduskeskus]] *Sõpruse puiestee 182, Karl Lemani Poksiklubi, Poksiklubi Merering, Vahtralehe Autokool OÜ. Sõpruse pst 182 *Sõpruse puiestee 186, [[Sääse raamatukogu]], Vana-Narva Selts MTÜ *Sõpruse puiestee 187, [[Tallinna Tehnikagümnaasium]], algne 43. keskkooli hoone *Sõpruse puiestee 195, BellAnita OÜ Sõpruse kohvik *Sõpruse puiestee 200b, Premier Restaurants Eesti AS Mustamäe restoran *Sõpruse puiestee 201/203, Magistral Kaubanduskeskuse OÜ, [[Rimi Eesti Food AS]] [[Rimi|Rimi Magistrali]], Mustamäe Bowlingukeskus OÜ *Sõpruse puiestee 202, [[Mustamäe Maja]] korterelamutüüp<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2023/09/24/mustamae-maja/ Mustamäe maja], ristofoto.com</ref>, arhitekt [[Raine Karp]] *Sõpruse puiestee 209a, Bona Fide MTÜ alkoholivaba kohvik-klubi Sinukohvik *Sõpruse puiestee 209, 211, 213 tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamud. Pagaripoisid OÜ kauplus-kohvik (211) *Sõpruse puiestee 222, 1991. aastal valminud tornmaja, arhitekt [[Lembit Aljaste]] *Sõpruse puiestee 225, tüüpprojekti järgi ehitatud kümnekorruseline korterelamu, mille esimesel korrusel kaubanduspinnad, Araxese Sõpruse alkoholipood (algselt [[Sõprus (kauplus)|Sõprus kauplus]]) *Sõpruse puiestee 229, tüüpprojekti järgi ehitatud kümnekorruseline korterelamu, Spordiklubi Trefoil *Sõpruse puiestee 233, [[Vene Erakond Eestis]] kontor *Sõpruse puiestee 234, [[Tallinna Lasteaed Kikas]] *Sõpruse puiestee 238, Eesti Petanque Klubide Liit *Sõpruse puiestee 248, Tallinna Lastekodu Imikute ja Puuetega Laste Keskus *Sõpruse puiestee 249, [[Eesti Tarbijateühistute Keskühistu]] kauplus [[Konsum]] *Sõpruse puiestee 255, 1972. aastal ehitatud tüüpprojekti järgi kümnekorruseline korterelamu, mille esimesel korrusel kaubanduspinnad (algselt [[Tallinna I Toidukaubastu]] [[Tuluke (kauplus)|kauplus Tuluke]] filiaal [[Ekstra (kauplus)|Ekstra kauplus]]) *Sõpruse puiestee 259, YEInternational AS *Sõpruse puiestee 261, [[AS Olerex|Olerexi]] tankla ==Vaata ka== * [[Sõpruse puiestee]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="bqTas">[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96006200&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=u&maakond=HR&vald=Tln&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Päring kohanimeandmebaasist. Eesti kohanimed]</ref> <ref name="7KH0p">Tallinn: lühientsüklopeedia / (toimetuskolleegium: V. Valt... jt.). Tallinn: Valgus 1979. lk. 285</ref> <ref name="j5sgw">Toimetuskolleegium: L.Valt, L. Raudtits, A. Mihkelsoo, "Tallinn. Lühientsüklopeedia", Tallinn, Kirjastus Valgus, lk 245, 1979</ref> <ref name="MsMrA">Aasma, Kristin. [https://www.ohtuleht.ee/285624 Tallinn istutab Mustamäele hulgaliselt mägimände, põõsasmaranat ja iisopit] // Õhtuleht, 01. juuli 2008</ref> <ref name="nCBd6">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Trollibussiliinide ajalugu Tallinnas]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis</ref> <ref name="t8J8B">[https://web.archive.org/web/20141009230410/http://www.ekonsult.ee/uploads/t88d/Mustamae/files/Protokollid/MYP_20021010_teedevork_protokoll.pdf Mustamäe Linnaosa üldplaneering, teedevõrgu arutelu 10. oktoober 2002], Tallinna Linnavalitsus</ref> <ref name="QOWux">Seaver, Urmas. [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=27544 Kristiinelane kutsub üles ehitama taksopargi ristmikule jalakäijate tunnelit]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} // Tallinna Postimees, 18. august 2008</ref> <ref name="nwnVY">Lavrentjev, Jüri. [https://web.archive.org/web/20040722034333/http://www.mnt.ee/atp/failid/Punatuli%202002.doc Punase fooritule ignoreerimise uuringud]. Tallinn 2002</ref> <ref name="KG3sM">Rai, Tanel. [http://www.aripaev.ee/3874/new_eri_artiklid_387402.html?e=mc2&print=1&leht_id=3874 Transiitliiklejad ummistavad Tallinna kesklinna]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} // Äripäev, 27. veebruar 2008</ref> <ref name="XcjWE">https://web.archive.org/web/20141009230410/http://www.ekonsult.ee/uploads/t88d/Mustamae/files/Protokollid/MYP_20021010_teedevork_protokoll.pdf Mustamäe Linnaosa üldplaneering, teedevõrgu arutelu 10. oktoober 2002]</ref> <ref name="LOKbk">[https://web.archive.org/web/20071026194310/http://www.liiklus.ee/61376 Laupäeval avatakse liikluseks Sõpruse-Vilde ristmik] // Liiklus.ee, 20. juuli 2007</ref> <ref name="EwnDk">[https://web.archive.org/web/20081104023254/http://www.liiklus.ee/53132 Keerukaimad ristmikud Tallinnas] // Liiklus.ee, 12. detsember 2006</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat}} * [http://kaspar.yhistransport.eu/main.php?g2_itemId=750&g2_imageViewsIndex=1 Tallinna tramm – 2007. aasta perspektiiv] * [http://www.wabrik.ee/ringtee.gif Ehitajate ja Akadeemia tee ringtee] ===Kaardid=== * [http://www.tarkvarastuudio.ee/tallinn_linnaarhiiv/149-5-911_4.htm Tallinna linna ehituserajoonide plaan. I variant]. 1. detsember 1936 {{Lilleküla asumi tänavad}} {{Mustamäe asumi tänavad}} {{Sääse asumi tänavad}} [[Kategooria:Mustamäe linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]] j6ryy53bb059yadjnng280qgctitz99 0 152532 7230751 7090503 2026-09-08T09:41:15Z ~2026-48480-75 237126 uuendus. 7230751 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Peeter Laud, Noore teadlase preemia üleandmine.jpg|pisi|300px|Noore teadlase preemia üleandmine [[Peeter Laud|Peeter Lauale]] 2011. aastal]] '''Noore teadlase preemia''' on [[sihtasutus]]e [[Vabariigi Presidendi kultuurirahastu]] poolt noortele [[Eesti]] [[teadlane|teadlastele]] antav [[preemia]]. Preemiat antakse välja kord aastas veebruarikuus eelmise aasta eest. Selle suurus oli varem 75 000 [[Eesti kroon|krooni]] ja on nüüd 5000 eurot. Preemiat rahastas aastatel 2000–2009 [[Toomas Luman]], aastast 2010 [[Väino Kaldoja]]. Noore teadlase preemia on mõeldud noorele Eesti päritolu teadlasele, kes teeb uurimistööd Eesti või välismaa [[kõrgkool]]i või [[teadusasutus]]e juures. Kandideerijal peab olema doktorikraad. Kandidaate võivad esitada noored teadlased ise, nende juhendajad või tööandjad, samuti kultuurirahastu nõukogu liikmed. Preemia saaja valib välja kultuurirahastu nõukogu. Alates 2016. aastast antakse välja ka [[noore IT-teadlase preemia]]t. ==Noore teadlase preemia laureaadid== * [[2000]] – [[molekulaarbioloog]] [[Priit Kogerman]] * [[2001]] – [[farmakoloog]] [[Allen Kaasik]], kultuurirahastu preemia – [[geograaf]] [[Hill Kulu]] * [[2002]] – [[arvutiteadlane]] [[Ahto Buldas]] * [[2003]] – [[keemik]] [[Ivo Leito]] * [[2004]] – arvutiteadlane [[Jaan Raik]] * [[2005]] – [[neurobioloog]] [[Sulev Kõks]] * [[2006]] – [[hematoloog]]-[[onkoloog]] [[Alar Aints]] * [[2007]] – keemik [[Ivari Kaljurand]] * [[2008]] – [[sotsioloog]]-[[meedia]]<nowiki>teadlane</nowiki> [[Veronika Kalmus]] * [[2009]] – [[füüsik]] [[Mait Müntel]] * [[2010]] – [[filosoof]] [[Bruno Mölder]] * [[2011]] – arvutiteadlane [[Peeter Laud]] * [[2012]] – arstiteadlane [[Jaak Kals]] * [[2013]] – astrofüüsik [[Elmo Tempel]] * [[2014]] – [[geneetik|geeniteadlane]] [[Lili Milani]]<ref>{{netiviide |Pealkiri=Pildid: geeniteadlane Lili Milani sai presidendilt noore teadlase preemia |Väljaandja=Eesti Postimees |Aeg=2015-02-03 |URL= http://www.postimees.ee/3079055/pildid-geeniteadlane-lili-milani-sai-presidendilt-noore-teadlase-preemia |online=2015-02-05}}</ref> * [[2015]] – botaanik ja mükoloog [[Leho Tedersoo]] ning meedia ja kommunikatsiooni uurija [[Andra Siibak]] * [[2017]] – geeniteadlane [[Tõnu Esko]] ja füüsik [[Heli Lukner]] * [[2018]] – andmeteadlane [[Leopold Parts]] * [[2019]] – ajuteadlane [[Jaan Aru]] * [[2020]] – loomaökoloog [[Tuul Sepp]] * [[2021]] – energiatehnoloog [[Alar Konist]] * [[2022]] – õigusteadlane [[Alexander Lott]] * 2023 - arstiteadlane [[Kaspar Tootsi]]<ref>{{netiviide |Pealkiri=President Alar Karis tunnustas kolme noort teadlast |Väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |Aeg=2023-05-23 |URL= https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/54955-president-alar-karis-tunnustas-kolme-noort-teadlast |vaadatud=2026-02-13}}</ref> * 2024 - geeniteadlane [[Hedvig Tamman]]<ref>{{netiviide |Pealkiri=President andis üle noore teadlase preemiad |Väljaandja=novaator |Aeg=2024-05-08 |URL= https://novaator.err.ee/1609336206/president-andis-ule-noore-teadlase-preemiad |vaadatud=2026-02-13}}</ref> * 2025 - arstiteadlane [[Silver Heinsar]]<ref>{{netiviide |Pealkiri=President Alar Karis tunnustas kolme noort teadlast |Väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |Aeg=2025-04-16 |URL= https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/57223-president-alar-karis-tunnustas-kolme-noort-teadlast |vaadatud=2026-02-13}}</ref> * 2026 - biokeemik Anni Allikalt ==Vaata ka== * [[Noore IT-teadlase preemia]] ==Viited== <references/> ==Välislingid== * [https://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/35 Noore teadlase preemia statuut ja laureaadid] [[Kategooria:Eesti auhinnad]] t403wrg83rqxmsdxipi3cmhw39p7i93 0 153250 7230701 7178846 2026-09-08T06:29:56Z A.sav 89672 R.I.P. Shigeko Kagawa 7230701 wikitext text/x-wiki '''Ülipikaealiste loend'''is on nimetatud vähemalt 115-aastaseks elanud [[ülipikaealine|ülipikaealised]], kelle vanus on dokumentaalselt tõestatud.<ref>{{cite web|url=https://gerontology.fandom.com/wiki/Oldest_validated_supercentenarians_All-Time|title=Oldest validated supercentenarians All-Time|website=Gerontology Wiki|url-status=dead|access-date=2023-09-05|archive-date=2023-05-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20230530154345/https://gerontology.fandom.com/wiki/Oldest_validated_supercentenarians_All-Time}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://grg.org/WSRL/TableE.aspx|title=GRG World Supercentenarian Rankings List|website=Gerontology Research Group|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.grg-supercentenarians.org/world-supercentenarian-ranking-list/|title=GRG World Supercentenarian Rankings List|website=Gerontology Research Group|url-status=dead|access-date=2023-09-05|archive-date=2023-03-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20230320075436/https://www.grg-supercentenarians.org/world-supercentenarian-ranking-list/}}</ref> {{legend2|#F9F9F9|surnud|border=1px solid #AAAAAA}} {{legend2|#99FF99|elus|border=1px solid #AAAAAA}} <!-- Please does not remove this line: hack to refresh page and ages every day --><div style="display:none">{{CURRENTDAY}}</div> {{List of the verified oldest people |[[Jeanne Calment]];N;1875-02-21;1997-08-4;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |[[Kane Tanaka]];N;1903-01-2;2022-04-19;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Sarah Knauss;N;1880-09-24;1999-12-30;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Lucile Randon]];N;1904-02-11;2023-01-17;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |[[Nabi Tajima]];N;1900-08-4;2018-04-21;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |[[Marie-Louise Meilleur]];N;1880-08-29;1998-04-16;{{Riigi ikoon|Kanada}} |[[Violet Brown]];N;1900-03-10;2017-09-15;{{Riigi ikoon|Jamaica}} |[[Maria Branyas Morera]];N;1907-03-04;2024-08-19;{{Riigi ikoon|Hispaania}} |[[Emma Morano]];N;1899-11-29;2017-04-15;{{Riigi ikoon|Itaalia}} |Chiyo Miyako;N;1901-05-2;2018-07-22;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Delphia Welford;N;1875-09-9;1992-11-14;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Misao Ōkawa]];N;1898-03-05;2015-04-1;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Francisca Celsa dos Santos;N;1904-10-21;2021-10-5;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} |[[María Capovilla]];N;1889-09-14;2006-08-27;{{Riigi ikoon|Ecuador}} |Inah Canabarro Lucas;N;1908-06-8;2025-04-30;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} |[[Susannah Mushatt Jones]];N;1899-07-6;2016-05-12;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Gertrude Weaver]];N;1898-07-4;2015-04-6;{{Riigi ikoon|USA}} |Julia Maria Francisca Simao;N;1901-01-9;2017-10-8;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} |[[Fusa Tatsumi]];N;1907-04-25;2023-12-12;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |[[Ethel Caterham]];N;1909-08-21;;{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |[[Antônia da Santa Cruz]];N;1905-06-13;2022-01-23;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} |[[Tomiko Itooka]];N;1908-05-23;2024-12-29;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Tane Ikai;N;1879-01-18;1995-07-12;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Jeanne Bot;N;1905-01-14;2021-05-22;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |Elizabeth Bolden;N;1890-08-15;2006-12-11;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Besse Cooper]];N;1896-08-26;2012-12-4;{{Riigi ikoon|USA}} |Maria Giuseppa Robucci;N;1903-03-20;2019-06-18;{{Riigi ikoon|Itaalia}} |[[Tekla Juniewicz]];N;1906-06-10;2022-08-19;{{Riigi ikoon|Poola}} |[[Jirōemon Kimura]];M;1897-04-19;2013-06-12;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Ana María Vela Rubio;N;1901-10-29;2017-12-15;{{Riigi ikoon|Hispaania}} |Giuseppina Projetto;N;1902-05-30;2018-07-6;{{Riigi ikoon|Itaalia}} |Easter Wiggins;N;1874-06-1;1990-07-7;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Jeralean Talley]];N;1899-05-23;2015-06-17;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Edith Ceccarelli]];N;1908-02-5;2024-02-22;{{Riigi ikoon|USA}} |Ella Miller;N;1884-12-6;2000-11-21;{{Riigi ikoon|USA}} |Shigeyo Nakachi;N;1905-02-1;2021-01-11;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Maggie Barnes;N;1882-03-06;1998-01-19;{{Riigi ikoon|USA}} |Marie-Rose Tessier;N;1910-05-21;2026-02-10;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |Dina Manfredini;N;1897-04-4;2012-12-17;{{Riigi ikoon|USA}} |Shimoe Akiyama;N;1903-05-19;2019-01-29;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |[[Christian Mortensen]];M;1882-08-16;1998-04-25;{{Riigi ikoon|USA}} |Hester Ford;N;1905-08-15;2021-04-17;{{Riigi ikoon|USA}} |Okagi Hayashi;N;1909-09-2;2025-04-26;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Charlotte Hughes;N;1877-08-1 ;1993-03-17;{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |[[Edna Parker]];N;1893-04-20;2008-11-26;{{Riigi ikoon|USA}} |Mary Ann Rhodes;N;1882-08-12;1998-03-03;{{Riigi ikoon|Kanada}} |Harumi Nakamura;N;1900-03-15;2015-09-27;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Naomi Whitehead;N;1910-09-26;;{{Riigi ikoon|USA}} |Margaret Skeete;N;1878-10-27;1994-05-7;{{Riigi ikoon|USA}} |Magdalena Oliver Gabarró;N;1903-10-31;2019-05-1;{{Riigi ikoon|Hispaania}} |Bernice Madigan;N;1899-07-24;2015-01-3;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Gertrude Baines]];N;1894-04-6;2009-09-11;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Emiliano Mercado del Toro]];M;1891-08-21;2007-01-24;{{Riigi ikoon|Puerto Rico}} |Bettie Wilson;N;1890-09-13;2006-02-13;{{Riigi ikoon|USA}} |Shin Matsushita;N;1904-03-30;2019-08-27;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Lucia Laura Sangenito;N;1910-11-22;;{{Riigi ikoon|Itaalia}} |Iris Westman;N;1905-08-28;2021-01-3;{{Riigi ikoon|USA}} |Julie Winnefred Bertrand;N;1891-09-16;2007-01-18;{{Riigi ikoon|Kanada}} |[[Maria de Jesus]];N;1893-09-10;2009-01-2;{{Riigi ikoon|Portugal}} |Marie Josephine Gaudette;N;1902-03-25;2017-07-13;{{Riigi ikoon|Itaalia}} |[[Thelma Sutcliffe]] ;N;1906-10-1;2022-01-17;{{Riigi ikoon|USA}} |Susie Gibson;N;1890-10-31;2006-02-16;{{Riigi ikoon|USA}} |Edna Kern;N;1900-10-14;2016-01-20;{{Riigi ikoon|USA}} |Elizabeth Francis;N;1909-07-25;2024-10-22;{{Riigi ikoon|USA}} |Yolanda Beltrão de Azevedo;N;1911-01-13;elus;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} |Casilda Benegas-Gallego;N;1907-04-8;2022-06-28;{{Riigi ikoon|Argentina}} |Augusta Holtz;N;1871-08-3;1986-10-21;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Guillermina Acosta Bilbao]];N;1901-11-27;2017-02-13;{{Riigi ikoon|Panama}} |[[Valentine Ligny]];N;1906-10-22;2022-01-4;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |Hendrikje van Andel-Schipper;N;1890-06-29;2005-08-30;{{Riigi ikoon|Holland}} |Bessie Hendricks;N;1907-11-7;2023-01-3;{{Riigi ikoon|USA}} |Mina Kitagawa;N;1905-11-3;2020-12-19;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Marie Brémont;N;1886-04-25;2001-06-6;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |Yoshi Otsunari;N;1906-12-17;2022-01-26;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Katie Hatton;N;1876-12-18;1992-01-24;{{Riigi ikoon|USA}} |Maude Farris-Luse;N;1887-02-21;2002-03-18;{{Riigi ikoon|USA}} |Koto Okubo;N;1897-12-24;2013-01-12;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Antonia Gerena Rivera;N;1900-05-19;2015-06-2;{{Riigi ikoon|USA}} |Chiyono Hasegawa;N;1896-11-20;2011-12-2;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Annie Jennings;N;1884-11-12;1999-11-20;{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |anonüümne;N;1907-04-29;2022-04-30;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Shigeko Kagawa;N;1911-05-29;2026-08-27;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Beatriz Ferreira Duarte;N;1911-06-21;;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} }} == Vaata ka == *[[Acciaroli]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ülipikaealised| ]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Rekordid]] fzkmdgbaam0y0k5k0chhxx4rd5d8chy 7230704 7230701 2026-09-08T06:40:18Z A.sav 89672 Fix Shigeko Kagawa's birthday 7230704 wikitext text/x-wiki '''Ülipikaealiste loend'''is on nimetatud vähemalt 115-aastaseks elanud [[ülipikaealine|ülipikaealised]], kelle vanus on dokumentaalselt tõestatud.<ref>{{cite web|url=https://gerontology.fandom.com/wiki/Oldest_validated_supercentenarians_All-Time|title=Oldest validated supercentenarians All-Time|website=Gerontology Wiki|url-status=dead|access-date=2023-09-05|archive-date=2023-05-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20230530154345/https://gerontology.fandom.com/wiki/Oldest_validated_supercentenarians_All-Time}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://grg.org/WSRL/TableE.aspx|title=GRG World Supercentenarian Rankings List|website=Gerontology Research Group|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.grg-supercentenarians.org/world-supercentenarian-ranking-list/|title=GRG World Supercentenarian Rankings List|website=Gerontology Research Group|url-status=dead|access-date=2023-09-05|archive-date=2023-03-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20230320075436/https://www.grg-supercentenarians.org/world-supercentenarian-ranking-list/}}</ref> {{legend2|#F9F9F9|surnud|border=1px solid #AAAAAA}} {{legend2|#99FF99|elus|border=1px solid #AAAAAA}} <!-- Please does not remove this line: hack to refresh page and ages every day --><div style="display:none">{{CURRENTDAY}}</div> {{List of the verified oldest people |[[Jeanne Calment]];N;1875-02-21;1997-08-4;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |[[Kane Tanaka]];N;1903-01-2;2022-04-19;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Sarah Knauss;N;1880-09-24;1999-12-30;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Lucile Randon]];N;1904-02-11;2023-01-17;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |[[Nabi Tajima]];N;1900-08-4;2018-04-21;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |[[Marie-Louise Meilleur]];N;1880-08-29;1998-04-16;{{Riigi ikoon|Kanada}} |[[Violet Brown]];N;1900-03-10;2017-09-15;{{Riigi ikoon|Jamaica}} |[[Maria Branyas Morera]];N;1907-03-04;2024-08-19;{{Riigi ikoon|Hispaania}} |[[Emma Morano]];N;1899-11-29;2017-04-15;{{Riigi ikoon|Itaalia}} |Chiyo Miyako;N;1901-05-2;2018-07-22;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Delphia Welford;N;1875-09-9;1992-11-14;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Misao Ōkawa]];N;1898-03-05;2015-04-1;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Francisca Celsa dos Santos;N;1904-10-21;2021-10-5;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} |[[María Capovilla]];N;1889-09-14;2006-08-27;{{Riigi ikoon|Ecuador}} |Inah Canabarro Lucas;N;1908-06-8;2025-04-30;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} |[[Susannah Mushatt Jones]];N;1899-07-6;2016-05-12;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Gertrude Weaver]];N;1898-07-4;2015-04-6;{{Riigi ikoon|USA}} |Julia Maria Francisca Simao;N;1901-01-9;2017-10-8;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} |[[Fusa Tatsumi]];N;1907-04-25;2023-12-12;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |[[Ethel Caterham]];N;1909-08-21;;{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |[[Antônia da Santa Cruz]];N;1905-06-13;2022-01-23;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} |[[Tomiko Itooka]];N;1908-05-23;2024-12-29;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Tane Ikai;N;1879-01-18;1995-07-12;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Jeanne Bot;N;1905-01-14;2021-05-22;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |Elizabeth Bolden;N;1890-08-15;2006-12-11;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Besse Cooper]];N;1896-08-26;2012-12-4;{{Riigi ikoon|USA}} |Maria Giuseppa Robucci;N;1903-03-20;2019-06-18;{{Riigi ikoon|Itaalia}} |[[Tekla Juniewicz]];N;1906-06-10;2022-08-19;{{Riigi ikoon|Poola}} |[[Jirōemon Kimura]];M;1897-04-19;2013-06-12;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Ana María Vela Rubio;N;1901-10-29;2017-12-15;{{Riigi ikoon|Hispaania}} |Giuseppina Projetto;N;1902-05-30;2018-07-6;{{Riigi ikoon|Itaalia}} |Easter Wiggins;N;1874-06-1;1990-07-7;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Jeralean Talley]];N;1899-05-23;2015-06-17;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Edith Ceccarelli]];N;1908-02-5;2024-02-22;{{Riigi ikoon|USA}} |Ella Miller;N;1884-12-6;2000-11-21;{{Riigi ikoon|USA}} |Shigeyo Nakachi;N;1905-02-1;2021-01-11;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Maggie Barnes;N;1882-03-06;1998-01-19;{{Riigi ikoon|USA}} |Marie-Rose Tessier;N;1910-05-21;2026-02-10;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |Dina Manfredini;N;1897-04-4;2012-12-17;{{Riigi ikoon|USA}} |Shimoe Akiyama;N;1903-05-19;2019-01-29;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |[[Christian Mortensen]];M;1882-08-16;1998-04-25;{{Riigi ikoon|USA}} |Hester Ford;N;1905-08-15;2021-04-17;{{Riigi ikoon|USA}} |Okagi Hayashi;N;1909-09-2;2025-04-26;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Charlotte Hughes;N;1877-08-1 ;1993-03-17;{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |[[Edna Parker]];N;1893-04-20;2008-11-26;{{Riigi ikoon|USA}} |Mary Ann Rhodes;N;1882-08-12;1998-03-03;{{Riigi ikoon|Kanada}} |Harumi Nakamura;N;1900-03-15;2015-09-27;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Naomi Whitehead;N;1910-09-26;;{{Riigi ikoon|USA}} |Margaret Skeete;N;1878-10-27;1994-05-7;{{Riigi ikoon|USA}} |Magdalena Oliver Gabarró;N;1903-10-31;2019-05-1;{{Riigi ikoon|Hispaania}} |Bernice Madigan;N;1899-07-24;2015-01-3;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Gertrude Baines]];N;1894-04-6;2009-09-11;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Emiliano Mercado del Toro]];M;1891-08-21;2007-01-24;{{Riigi ikoon|Puerto Rico}} |Bettie Wilson;N;1890-09-13;2006-02-13;{{Riigi ikoon|USA}} |Shin Matsushita;N;1904-03-30;2019-08-27;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Lucia Laura Sangenito;N;1910-11-22;;{{Riigi ikoon|Itaalia}} |Iris Westman;N;1905-08-28;2021-01-3;{{Riigi ikoon|USA}} |Julie Winnefred Bertrand;N;1891-09-16;2007-01-18;{{Riigi ikoon|Kanada}} |[[Maria de Jesus]];N;1893-09-10;2009-01-2;{{Riigi ikoon|Portugal}} |Marie Josephine Gaudette;N;1902-03-25;2017-07-13;{{Riigi ikoon|Itaalia}} |[[Thelma Sutcliffe]] ;N;1906-10-1;2022-01-17;{{Riigi ikoon|USA}} |Susie Gibson;N;1890-10-31;2006-02-16;{{Riigi ikoon|USA}} |Edna Kern;N;1900-10-14;2016-01-20;{{Riigi ikoon|USA}} |Elizabeth Francis;N;1909-07-25;2024-10-22;{{Riigi ikoon|USA}} |Yolanda Beltrão de Azevedo;N;1911-01-13;elus;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} |Casilda Benegas-Gallego;N;1907-04-8;2022-06-28;{{Riigi ikoon|Argentina}} |Augusta Holtz;N;1871-08-3;1986-10-21;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Guillermina Acosta Bilbao]];N;1901-11-27;2017-02-13;{{Riigi ikoon|Panama}} |[[Valentine Ligny]];N;1906-10-22;2022-01-4;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |Hendrikje van Andel-Schipper;N;1890-06-29;2005-08-30;{{Riigi ikoon|Holland}} |Bessie Hendricks;N;1907-11-7;2023-01-3;{{Riigi ikoon|USA}} |Mina Kitagawa;N;1905-11-3;2020-12-19;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Marie Brémont;N;1886-04-25;2001-06-6;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |Yoshi Otsunari;N;1906-12-17;2022-01-26;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Katie Hatton;N;1876-12-18;1992-01-24;{{Riigi ikoon|USA}} |Maude Farris-Luse;N;1887-02-21;2002-03-18;{{Riigi ikoon|USA}} |Koto Okubo;N;1897-12-24;2013-01-12;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Antonia Gerena Rivera;N;1900-05-19;2015-06-2;{{Riigi ikoon|USA}} |Chiyono Hasegawa;N;1896-11-20;2011-12-2;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Annie Jennings;N;1884-11-12;1999-11-20;{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |anonüümne;N;1907-04-29;2022-04-30;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Shigeko Kagawa;N;1911-05-28;2026-08-27;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Beatriz Ferreira Duarte;N;1911-06-21;;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} }} == Vaata ka == *[[Acciaroli]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ülipikaealised| ]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Rekordid]] idydxxq4z1k8hrph2zm8l9k26k9i5tu 0 156402 7230501 3466672 2026-09-07T16:03:25Z ~2026-48543-67 237081 7230501 wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud|aasta=2026|kuu=september}} '''Robusta kohv''' on [[kongo kohvipuu]]st (''Coffea canephora'') saadav [[kohv]]. Umbes kolmandik maailmas toodetavat kohvist on robusta kohv. Robusta kohv sisaldab umbes kaks korda rohkem [[kofeiin]]i kui araabika kohv. Seda peetakse{{kes}} vähem kvaliteetseks ja maitsvaks kui [[araabika kohv]]i. Robusta kohvi [[röstitud kohvioad|röstitud oad]] on kummimaitselised, põlenud maitsega, kibedamad kui araabika kohvi röstitud oad.{{lisa viide}} Robusta kohvi kasutatakse palju [[lahustuv kohv|lahustuvates kohvides]] ning vängemates [[espresso]]segudes. Tavalistest kohvidest võib tuua näiteks Fürsten Kaffee, mille koostisest moodustab 50% jahvatatud robusta kohvioad, 50% jahvatatud [[araabika kohv]]ioad. [[Kategooria:Kohv]] cndmbzlojmcv0ea75gjglb7ml38myek 7230553 7230501 2026-09-07T18:39:02Z Sendrasendra 225202 7230553 wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud|aasta=2026|kuu=september}} '''Robusta kohv''' on [[kongo kohvipuu]]st (''Coffea canephora'') saadav [[kohv]]. 2025/2026. aasta hooaja hinnangute kohaselt moodustab robusta kohv umbes 43–46% maailma kohvitoodangust; ülejäänu on valdavalt [[araabika kohv]].<ref>United States Department of Agriculture Foreign Agricultural Service. [https://apps.fas.usda.gov/psdonline/circulars/coffee.pdf Coffee: World Markets and Trade], juuli 2026.</ref>. Robusta osakaal on kasvanud, peamiselt Vietnami ja Brasiilia robustakasvatuse laienemise tõttu. Robusta kohv sisaldab umbes kaks korda rohkem [[kofeiin]]i kui araabika kohv (robusta oad umbes 2,2–2,7%, araabika oad umbes 1,2–1,5% kofeiini kuivkaalust).<ref>[https://www.caffeineinformer.com/caffeine-content/robusta-coffee Robusta Coffee], Caffeine Informer.</ref>. Kohvitööstuses ja -turul peetakse robusta kohvi üldiselt madalama kvaliteedi ja maitsega kohviks kui [[araabika kohv]]i, kuigi hinnang sõltub suuresti töötlemisviisist ja kasvatustingimustest. Robusta kohvi [[röstitud kohvioad|röstitud ubade]] kohta öeldakse sageli, et need on kummi- või põlenud maitsega ja kibedamad kui araabika kohvi röstitud oad.<ref>Näiteks: [https://www.foodrepublic.com/1557246/robusta-coffee-has-highest-caffeine-content/ Robusta Vs Arabica: Which Coffee Delivers The Biggest Caffeine Kick?], foodrepublic.com.</ref>. Robusta kohvi kasutatakse palju [[lahustuv kohv|lahustuvates kohvides]] ja kangemates [[espresso]]segudes; traditsioonilistes Itaalia espressosegudes moodustab robusta tavaliselt 10–15%. Tavalistest kohvidest võib tuua näiteks Fürsten Kaffee, mille koostisest moodustab 50% jahvatatud robusta kohvioad, 50% jahvatatud [[araabika kohv]]ioad{{lisa viide}}. [[Kategooria:Kohv]] qq4lhsgauf0jadnykqrsxz91wyd4is4 7230554 7230553 2026-09-07T18:40:10Z Sendrasendra 225202 7230554 wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud|aasta=2026|kuu=september}} '''Robusta kohv''' on [[kongo kohvipuu]]st (''Coffea canephora'') saadav [[kohv]]. 2025/2026. aasta hooaja hinnangute kohaselt moodustab robusta kohv umbes 43–46% maailma kohvitoodangust; ülejäänu on valdavalt [[araabika kohv]].<ref>United States Department of Agriculture Foreign Agricultural Service. [https://apps.fas.usda.gov/psdonline/circulars/coffee.pdf Coffee: World Markets and Trade], juuli 2026.</ref>. Robusta osakaal on kasvanud, peamiselt Vietnami ja Brasiilia robustakasvatuse laienemise tõttu. Robusta kohv sisaldab umbes kaks korda rohkem [[kofeiin]]i kui araabika kohv (robusta oad umbes 2,2–2,7%, araabika oad umbes 1,2–1,5% kofeiini kuivkaalust).<ref>[https://www.caffeineinformer.com/caffeine-content/robusta-coffee Robusta Coffee], Caffeine Informer.</ref>. Kohvitööstuses ja -turul peetakse robusta kohvi üldiselt madalama kvaliteedi ja maitsega kohviks kui [[araabika kohv]]i, kuigi hinnang sõltub suuresti töötlemisviisist ja kasvatustingimustest. Robusta kohvi [[röstitud kohvioad|röstitud ubade]] kohta öeldakse sageli, et need on kummi- või põlenud maitsega ja kibedamad kui araabika kohvi röstitud oad.<ref>Näiteks: [https://www.foodrepublic.com/1557246/robusta-coffee-has-highest-caffeine-content/ Robusta Vs Arabica: Which Coffee Delivers The Biggest Caffeine Kick?], foodrepublic.com.</ref>. Robusta kohvi kasutatakse palju [[lahustuv kohv|lahustuvates kohvides]] ja kangemates [[espresso]]segudes; traditsioonilistes Itaalia espressosegudes moodustab robusta tavaliselt 10–15%. Tavalistest kohvidest võib tuua näiteks Fürsten Kaffee, mille koostisest moodustab 50% jahvatatud robusta kohvioad, 50% jahvatatud [[araabika kohv]]ioad{{lisa viide}}. ==Viited== [[Kategooria:Kohv]] sl6nkukzpvmpm3jbg1kfw51gq4qjyi1 7230561 7230554 2026-09-07T18:59:38Z Sendrasendra 225202 7230561 wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud|aasta=2026|kuu=september}} '''Robusta kohv''' on [[kongo kohvipuu]]st (''Coffea canephora'') saadav [[kohv]]. 2025/2026. aasta hooaja hinnangute kohaselt moodustab robusta kohv umbes 43–46% maailma kohvitoodangust; ülejäänu on valdavalt [[araabika kohv]].<ref>United States Department of Agriculture Foreign Agricultural Service. [https://apps.fas.usda.gov/psdonline/circulars/coffee.pdf Coffee: World Markets and Trade], juuli 2026.</ref>. Robusta osakaal on kasvanud, peamiselt Vietnami ja Brasiilia robustakasvatuse laienemise tõttu. Robusta kohv sisaldab umbes kaks korda rohkem [[kofeiin]]i kui araabika kohv (robusta oad umbes 2,2–2,7%, araabika oad umbes 1,2–1,5% kofeiini kuivkaalust).<ref>[https://www.caffeineinformer.com/caffeine-content/robusta-coffee Robusta Coffee], Caffeine Informer.</ref>. Kohvitööstuses ja -turul peetakse robusta kohvi üldiselt madalama kvaliteedi ja maitsega kohviks kui [[araabika kohv]]i, kuigi hinnang sõltub suuresti töötlemisviisist ja kasvatustingimustest. Robusta kohvi [[röstitud kohvioad|röstitud ubade]] kohta öeldakse sageli, et need on kummi- või põlenud maitsega ja kibedamad kui araabika kohvi röstitud oad.<ref>Näiteks: [https://www.foodrepublic.com/1557246/robusta-coffee-has-highest-caffeine-content/ Robusta Vs Arabica: Which Coffee Delivers The Biggest Caffeine Kick?], foodrepublic.com.</ref>. Robusta kohvi kasutatakse palju [[lahustuv kohv|lahustuvates kohvides]] ja [[espresso]]segudes, millele soovitakse anda tugevamat maitset ja kreemjat tekstuuri. Traditsioonilistes Itaalia espressosegudes moodustab robusta tavaliselt 10–15%. Fürsten Kaffee koostisest moodustab 50% jahvatatud robusta kohvioad, 50% jahvatatud [[araabika kohv]]ioad{{lisa viide}}. ==Viited== [[Kategooria:Kohv]] 8cktb3d2m9q4vlegr8xjjjyqdg6xecj 7230574 7230561 2026-09-07T19:17:00Z Sendrasendra 225202 7230574 wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud|aasta=2026|kuu=september}} '''Robusta kohv''' on [[kongo kohvipuu]]st (''Coffea canephora'') saadav [[kohv]]. 2025/2026. aasta hooaja hinnangute kohaselt moodustab robusta kohv umbes 43–46% maailma kohvitoodangust; ülejäänu on valdavalt [[araabika kohv]].<ref>United States Department of Agriculture Foreign Agricultural Service. [https://apps.fas.usda.gov/psdonline/circulars/coffee.pdf Coffee: World Markets and Trade], juuli 2026.</ref>. Robusta osakaal on kasvanud, peamiselt Vietnami ja Brasiilia robustakasvatuse laienemise tõttu. Robusta kohv sisaldab umbes kaks korda rohkem [[kofeiin]]i kui araabika kohv (robusta oad umbes 2,2–2,7%, araabika oad umbes 1,2–1,5% kofeiini kuivkaalust).<ref>[https://www.caffeineinformer.com/caffeine-content/robusta-coffee Robusta Coffee], Caffeine Informer.</ref>. Kohvitööstuses ja -turul peetakse robusta kohvi üldiselt madalama kvaliteedi ja maitsega kohviks kui [[araabika kohv]]i, kuigi hinnang sõltub suuresti töötlemisviisist ja kasvatustingimustest. Robusta kohvi [[röstitud kohvioad|röstitud ubade]] kohta öeldakse sageli, et need on kummi- või põlenud maitsega ja kibedamad kui araabika kohvi röstitud oad.<ref>Näiteks: [https://www.foodrepublic.com/1557246/robusta-coffee-has-highest-caffeine-content/ Robusta Vs Arabica: Which Coffee Delivers The Biggest Caffeine Kick?], foodrepublic.com.</ref>. Robusta kohvi kasutatakse palju [[lahustuv kohv|lahustuvates kohvides]] ja [[espresso]]segudes, millele soovitakse anda tugevamat maitset ja kreemjat tekstuuri. Traditsioonilistes Itaalia espressosegudes moodustab robusta tavaliselt 10–15%. Fürsten Kaffee koostisest moodustab 50% jahvatatud robusta kohvioad, 50% jahvatatud [[araabika kohv]]ioad{{lisa viide}}. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Bicho, N. C.; Lidon, F. C.; Ramalho, J. C.; Leitão, A. E. L. O. Quality assessment of Arabica and Robusta green and roasted coffees – A review. – ''Emirates Journal of Food and Agriculture'', 2013, 25 (12): 945–950. *Lima, J. S. de S.; Silva, S. de A.; Fonseca, A. S. da; Pajehu, L. F. Quality of Coffea canephora beverage as a function of genotype, processing method and grain size. – ''Coffee Science'', 2020, 15: e151714. *Yeager, S. E.; Batali, M. E.; Guinard, J.-X.; Ristenpart, W. D. Acids in coffee: A review of sensory measurements and meta-analysis of chemical composition. – ''Critical Reviews in Food Science and Nutrition'', 2023, 63 (8): 1010–1036. *Carvalho, F. M.; Alves, E. A.; Artêncio, M. M.; Cassago, A. L. L.; Pereira, L. L. jt. Development of a flavour wheel for Coffea canephora using rate-all-that-apply. – ''Scientific Reports'', 2025, 15: 16643. [[Kategooria:Kohv]] pc2wnhod9836y29c68qvzr6dbg4fkwb 0 156767 7230724 6898164 2026-09-08T08:30:39Z ~2026-48506-63 237121 7230724 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} '''Toomas Karjahärm''' (sündinud [[23. märts]]il [[1944]] [[Tallinn]]as - 8. september 2026 Tallinnas) oli [[eesti]] ajaloolane. ==Hariduskäik== * 1962 [[Tallinna 22. Keskkool]] * 1970 [[Tartu Riiklik Ülikool]] ajaloo erialal * 1974 ajalookandidaat ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]) * 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia) ==Elukäik== [[1970]]–[[1975]] oli ta nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], [[1972]]–[[1990]] õppejõud, [[1984]]. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] <ref>Nõukogude Kool, 11/1986</ref>. Alates 1990. aastast on ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast [[Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut]]) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamine uurimisvaldkond on [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sh [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]]. Ta on kirjutanud eesti haritlaskonna ajaloost [[1850]]–[[1987]] triloogia koos [[Väino Sirk|Väino Sirg]]iga, [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest [[1940]]–[[1953]] koos [[Helle-Mai Luts]]uga, kolm [[monograafia]]t Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t [[1905. aasta revolutsioon]]ist Eestis, osalenud üldkäsitluste, [[entsüklopeedia]]te, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldanud dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sh "Eesti mõtteloo" sarjas ([[Hans Kruus]], [[Konstantin Päts]], [[Peeter Tarvel]]) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseerinud ajaloolisi fotosid ning asutanud sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldanud töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm on olnud mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees. Karjahärm osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani [[1989]] aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, [[1997]] asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures. Saanud [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] 1999, nominent 2014, 2016, 2019, 2023, 2024; esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia laureaat 1997 koos Väino Sirkiga, 2021; nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2018, 2021; ajakirja [[Tuna]] artiklipreemia laureaat 2015; [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige 2014. Kinkinud Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.-20. sajandist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu. ==Seltsid== *[[Akadeemiline Ajalooselts]] *[[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]] *[[Õpetatud Eesti Selts]] (auliige) *[[Association for the Advancement of Baltic Studies]] *[[National Movements & Intermediary Structures in Europe]] ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1997 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos [[Väino Sirk]]iga *1999 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas *2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] *2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia *2020 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2021 -- Eesti ajalookirjanduse aastapreemia ==Teoseid== *''Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul''. [[Keel ja Kirjandus]], 1973, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193460/142750/page/54 lk 624]-630 *''[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-251-267_20240515145730.pdf Eesti linnakodanluse poliitlisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani]'', [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-1-36-47_20240517140756.pdf?v=a57b8491d1d8 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47 *''Eesti revolutsioonitules 1905–1907''. Koos [[Raimo Pullat]]iga. Tallinn: Eesti Raamat, [[1975]]. *''Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг''. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7 *''Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale''. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997 *''Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0 *''Konstantin Päts. Eesti riik, I-II''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9 *''Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов''. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0 *''Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X *''Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2 *''Unistus Euroopast''. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8 *''Hans Kruus. Balti küsimus''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0 *''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Koos [[Helle-Mai Luts]]iga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1 *''Vana Narva: ehitised ja inimesed''. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2 *''Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3 *''Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Autor koos [[Andres Andresen]]i jt-ga, tegevtoimetaja koos [[Tiit Rosenberg]]iga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9 *''Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad''. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4 *''1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal''. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3 *''1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid''. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8 *''1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija''. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4 *''Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär'' (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8 *''Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917''. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5 ==Õpikud ja õppematerjalid== *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Ajaloolase käsiraamat''. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4 *''Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat''. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8 ==Intervjuud== *[[Sirp ja Vasar]]. Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981 *[[Aja Pulss]]. Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16 *[[APN]]. Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988 *([[Oksana Petrunko]]) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988 *[[Ilmar Palli]]. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6 *Ajaleht Rahva Hääl. Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988 *[[Päivi Toivonen]]. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988 *[[Peeter Raidla]]. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989 *[[V. Ivanov]]. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297 *[[Riitta Anttikoski]]. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997 *[[Uku Toom]]. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998 *[[Ilmar Palli]]. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999 *[[Sulev Hallik]]. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999 *[[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263381 Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt], arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004 *[[Viio Aitsam]]. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005 *[[Maiki Voore]]. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009 == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} * Karjahärm, Toomas, Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv (andmebaas Fotis), fond 712 *A. Paal. Uusi teaduste kandidaate: Toomas Karjahärm, Rahva Hääl, 10. mai 1974 * Toomas Karjahärm teaduspreemia humanitaarteaduste alal. Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1999. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1999. ISBN 9985-50-256-6 *[[Margus Mets]]. Eilsest targemana?, Rahva Hääl, 27. veebruar 1988 *Д. Казутин. Через три года – в Таллине? Заметки о "круглом столе" прибалтийских республик, Московские новости, 28 февраля 1988 *([[Avenir Korelin|А. П. Корелин]], [[Valentin Šelohhajev|В. В. Шелохаев]]. Книга о системе политических сил в Эстонии начала XX века, Вопросы истории, 1988, № 11 *H. Ajaloo valgete laikude täitmine, Vaba Eestlane (Toronto), 12, 24. aprill 1990 *[[Marek Kallin]]. Surve ja vastupanu, Sõnumileht, 21. aprill 1997 * Nädala raamat, Sõnumileht, 21. juuni 1997 *[[Teet Veispak]]. Raamat eesti intelligentsi sünnist, Eesti Päevaleht, 17. juuli 1997 *[[Rein Ruutsoo]]. Haritlaskond on rahva mõtlemiselund, Eesti Ekspress, 1. august 1997 *[[Malle Salupere]]. Eesti kultuurimaastiku kaardistamise katse, Postimees, 17. september 1997 *[[Tõnu Tannberg]]. Venestamine – riiklik ja sotsiaalne ümberkorraldus, Sirp, 8. august 1997 *[[Frants Kupp]]. Raamat eesti haritlaskonnast, Õpetajate Leht, 24.oktoober 1997 *[[Ea Jansen]]. Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917, Tuna, 1998, nr. 1 *[[Peep Pillak]]. Parim ajalooraamat on üle 400 lehekülje paks, Eesti Päevaleht (Stockholm), 2. aprill 1998 *[[Andrei Hvostov]]. Meie vastus Chamberlainile, Eesti Ekspress, 11. detsember 1998 *Kolleegid Ajaloo Instituudist. Ajaloolane Toomas Karjahärm – üllatuste mees. Toomas Karjahärm 55, Eesti Päevaleht, 23. märts 1999 *[[Ants Juske]]. Päts kajab kõneleval ajastul, Eesti Päevaleht, 20. juuli 1999 *[[Hannes Oja]]. Eesti haritlaskond eestluse kandjana, Vaba Eestlane (Toronto), 11. jaanuar 2000 *[[Ulrike Plath]], [[Karsten Brüggemann]]. Vom Tanz mit Teufels Grossmutter. Die estnische Debatte um die Zusammenarbeit von Präsident Konstantin Päts mit der Sowjetunion, Osteuropa, September 2000 *[[David Vseviov]]. Impeerium dokumentides, Sirp, 22. september 2000 *[[Peeter Järvelaid]]. Humanist Peeter Tarvel oma ja meie ajas, Postimees, 24. mai 2002 *[[Rein Veidemann]]. Eesti vaimu lahkumine, Postimees, 9. veebruar 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Haritlaskonna heitlused võimu ja vaimu vahel, Postimees, 14. juuni 2002 *[[Marek Tamm]]. Intellektuaali mured, Areen, 18. juuli 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Õigus ja poliitika kultuuris. Artikleid ja esseid. Tallinn, 2002 *[[Karsten Brüggemann]]. Karjahärm, Toomas/ Sirk, Väino: Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940, Zeitschrift für Ostforschung, 2003, Heft 3 *[[Märt Väljataga]]. Raamat: Ah, Euroopa, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 19. september 2003 *[[Marek Tamm]]. Portreteeritud ajalugu, Postimees, 14. mai 2004 *[[Teet Veispak]]. Vaade ajaloolase töötuppa, Eesti Päevaleht: arkaadia, 11. juuni 2004 *Tänased sünnipäevad. Toomas Karjahärm 60, Postimees, 23. märts 2004 *[[Eero Medijainen]]. Hans Kruusi küsimus, Sirp, 26. august 2005 *[[Aarne Ruben]].Hans Kruus ilma küla ja linnata, Postimees, 23. september 2005 *[[Teet Veispak]]. Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist, Postimees: arkaadia, 11. november 2005 *[[Teet Veispak]]. Kuidas stalinism kultuuri vaenas, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 10. veebruar 2006 *[[Immo Mihkelson]]. Kultuurigenotsiid ehk mida Stalin eesti kultuurile õigupoolest tegi, Postimees, 17. veebruar 2006 *Narva – Lääne tsivilisatsiooni pärl Ida-Lääne piiril, Raamat, 16. veebruar 2006 *[[Kaarel Tarand]]. Pool tööd hea, terve töö parem, Akadeemia, 2007, nr 7 *[[Jaak Allik]]. Põlvili või püsti?, Sirp, 10. august 2007 *[[Mart Laar]]. Kommunismi viimane ohe, Sirp, 7. september 2007 *[[Rein Ruutsoo]]. Ajalookirjutuse vastupanuta kohanemine, Sirp, 17. august 2007 *[[Rein Veidemann]]. Eesti ajalookirjutus kui rahulikult väärikas Emajõgi, Postimees, 4. september 2010 *[[Andres Luure]]. Küsimused ja vastused ajaloo kohta, Sirp, 26. november 2010 *[[Vello Helk]]. Eesti ajaloolane võtab sõna, Vaba Eesti Sõna, 8. november 2010 *[[Pekka Erelt]]. Ajaloolased propaganda tõmbetuules, Eesti Ekspress, 30. detsember 2010 *[[Toivo Ülo Raun]]. Eesti ajalugu 5, Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 6, 2011 *[[Tõnu Tannberg]]. Rahvussuhted Vene impeeriumis, Sirp, 14. september 2012 *[[Karsten Brüggemann]]. Imperiaalse pöörde Balti aspekt, Sirp, 14. september 2012 *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. "Imperiaalne pööre" ja rahvusliku narratiivi dekonstrueerimine, Tuna, 2012, nr 4 *[[Karsten Brüggemann]]. Der ''imperial turn'' in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms "Das Russische Imperium und der Nationalismus", Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 8, 2013 *[[Peeter Järvelaid]]. Rahvusriikluse ja natsionalismi ajastu uurimisest Eestis: Toomas Karjahärm 70. Tuna, 2014, nr. 1, lk. 147–151 *Toomas Karjahärm 70, Acta Historica Tallinnensia, nr. 20, 2014, lk. 191–192 *[[Kersti Lust]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21754:julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3488 Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga], Sirp, 9. mai 2014 *[[Lauri Kann]]. Oluline teos 1905.aasta mõistmiseks. Toomas Karjahärm. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2014. - Akadeemia, 2015, nr 9, lk 1690-1694. *[[Lauri Kann]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal [Das Jahr 1905 in Estland: die Massenbewegung und die Gewalt auf dem Lande]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 10. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2015, lk 382–385 *[[Toomas Hiio]]. Monograafia viiendast aastast, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8, lk. 176–183 *[[Kersti Lust]]. Viimased kakskümmend aastat 1905. aasta revolutsiooni elus. Pilk eestikeelsele ajalookirjutusele 1995–2015, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8. lk. 136–156. *[[Mart Kuldkepp]]. Tundmatu 1905. aasta, Sirp, 19. august 2016 *[[Mart Kuldkepp]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid [Das Jahr 1905 in Estland: Sozialisten und Terroristen]. Verlag Argo. Tallinn 2015. 416 S. ISBN 9789949527588; 1905. aasta Eestis: mälestused [Das Jahr 1905 in Estland: Erinnerungen]. Hrsg. von Dems. Verlag Argo. Tallinn 2016. 448 S. ISBN 9789949527694. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 12. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2017, lk 423–428 *[[Kalev Vilgats]]. Konstantin Päts polnud ei vanakuri ega jumal, Pärnu Postimees, 28. veebruar 2018 *[[Tarmo Vahter]]. Uus Pätsi elulugu jääb kõhnaks, Eesti Ekspress, 25. aprill 2018, lk. 45-48 *[[Seppo Zetterberg]]. Konstantin Päts - algusest lõpuni, Tuna, 2018, nr. 3 {{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] cc5lcleik32ju5d8m4xlub1cjw85z84 7230725 7230724 2026-09-08T08:31:41Z ~2026-48506-63 237121 /* Hariduskäik */ 7230725 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} '''Toomas Karjahärm''' (sündinud [[23. märts]]il [[1944]] [[Tallinn]]as - 8. september 2026 Tallinnas) oli [[eesti]] ajaloolane. ==Hariduskäik== * 1962 [[Tallinna 22. Keskkool]] (täna Jakob Westholmi Gümnaasium) * 1970 [[Tartu Riiklik Ülikool]] ajaloo erialal * 1974 ajalookandidaat ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]) * 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia) ==Elukäik== [[1970]]–[[1975]] oli ta nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], [[1972]]–[[1990]] õppejõud, [[1984]]. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] <ref>Nõukogude Kool, 11/1986</ref>. Alates 1990. aastast on ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast [[Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut]]) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamine uurimisvaldkond on [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sh [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]]. Ta on kirjutanud eesti haritlaskonna ajaloost [[1850]]–[[1987]] triloogia koos [[Väino Sirk|Väino Sirg]]iga, [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest [[1940]]–[[1953]] koos [[Helle-Mai Luts]]uga, kolm [[monograafia]]t Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t [[1905. aasta revolutsioon]]ist Eestis, osalenud üldkäsitluste, [[entsüklopeedia]]te, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldanud dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sh "Eesti mõtteloo" sarjas ([[Hans Kruus]], [[Konstantin Päts]], [[Peeter Tarvel]]) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseerinud ajaloolisi fotosid ning asutanud sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldanud töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm on olnud mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees. Karjahärm osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani [[1989]] aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, [[1997]] asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures. Saanud [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] 1999, nominent 2014, 2016, 2019, 2023, 2024; esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia laureaat 1997 koos Väino Sirkiga, 2021; nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2018, 2021; ajakirja [[Tuna]] artiklipreemia laureaat 2015; [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige 2014. Kinkinud Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.-20. sajandist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu. ==Seltsid== *[[Akadeemiline Ajalooselts]] *[[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]] *[[Õpetatud Eesti Selts]] (auliige) *[[Association for the Advancement of Baltic Studies]] *[[National Movements & Intermediary Structures in Europe]] ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1997 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos [[Väino Sirk]]iga *1999 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas *2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] *2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia *2020 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2021 -- Eesti ajalookirjanduse aastapreemia ==Teoseid== *''Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul''. [[Keel ja Kirjandus]], 1973, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193460/142750/page/54 lk 624]-630 *''[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-251-267_20240515145730.pdf Eesti linnakodanluse poliitlisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani]'', [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-1-36-47_20240517140756.pdf?v=a57b8491d1d8 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47 *''Eesti revolutsioonitules 1905–1907''. Koos [[Raimo Pullat]]iga. Tallinn: Eesti Raamat, [[1975]]. *''Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг''. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7 *''Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale''. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997 *''Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0 *''Konstantin Päts. Eesti riik, I-II''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9 *''Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов''. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0 *''Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X *''Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2 *''Unistus Euroopast''. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8 *''Hans Kruus. Balti küsimus''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0 *''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Koos [[Helle-Mai Luts]]iga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1 *''Vana Narva: ehitised ja inimesed''. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2 *''Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3 *''Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Autor koos [[Andres Andresen]]i jt-ga, tegevtoimetaja koos [[Tiit Rosenberg]]iga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9 *''Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad''. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4 *''1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal''. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3 *''1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid''. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8 *''1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija''. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4 *''Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär'' (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8 *''Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917''. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5 ==Õpikud ja õppematerjalid== *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Ajaloolase käsiraamat''. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4 *''Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat''. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8 ==Intervjuud== *[[Sirp ja Vasar]]. Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981 *[[Aja Pulss]]. Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16 *[[APN]]. Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988 *([[Oksana Petrunko]]) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988 *[[Ilmar Palli]]. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6 *Ajaleht Rahva Hääl. Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988 *[[Päivi Toivonen]]. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988 *[[Peeter Raidla]]. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989 *[[V. Ivanov]]. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297 *[[Riitta Anttikoski]]. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997 *[[Uku Toom]]. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998 *[[Ilmar Palli]]. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999 *[[Sulev Hallik]]. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999 *[[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263381 Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt], arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004 *[[Viio Aitsam]]. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005 *[[Maiki Voore]]. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009 == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} * Karjahärm, Toomas, Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv (andmebaas Fotis), fond 712 *A. Paal. Uusi teaduste kandidaate: Toomas Karjahärm, Rahva Hääl, 10. mai 1974 * Toomas Karjahärm teaduspreemia humanitaarteaduste alal. Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1999. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1999. ISBN 9985-50-256-6 *[[Margus Mets]]. Eilsest targemana?, Rahva Hääl, 27. veebruar 1988 *Д. Казутин. Через три года – в Таллине? Заметки о "круглом столе" прибалтийских республик, Московские новости, 28 февраля 1988 *([[Avenir Korelin|А. П. Корелин]], [[Valentin Šelohhajev|В. В. Шелохаев]]. Книга о системе политических сил в Эстонии начала XX века, Вопросы истории, 1988, № 11 *H. Ajaloo valgete laikude täitmine, Vaba Eestlane (Toronto), 12, 24. aprill 1990 *[[Marek Kallin]]. Surve ja vastupanu, Sõnumileht, 21. aprill 1997 * Nädala raamat, Sõnumileht, 21. juuni 1997 *[[Teet Veispak]]. Raamat eesti intelligentsi sünnist, Eesti Päevaleht, 17. juuli 1997 *[[Rein Ruutsoo]]. Haritlaskond on rahva mõtlemiselund, Eesti Ekspress, 1. august 1997 *[[Malle Salupere]]. Eesti kultuurimaastiku kaardistamise katse, Postimees, 17. september 1997 *[[Tõnu Tannberg]]. Venestamine – riiklik ja sotsiaalne ümberkorraldus, Sirp, 8. august 1997 *[[Frants Kupp]]. Raamat eesti haritlaskonnast, Õpetajate Leht, 24.oktoober 1997 *[[Ea Jansen]]. Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917, Tuna, 1998, nr. 1 *[[Peep Pillak]]. Parim ajalooraamat on üle 400 lehekülje paks, Eesti Päevaleht (Stockholm), 2. aprill 1998 *[[Andrei Hvostov]]. Meie vastus Chamberlainile, Eesti Ekspress, 11. detsember 1998 *Kolleegid Ajaloo Instituudist. Ajaloolane Toomas Karjahärm – üllatuste mees. Toomas Karjahärm 55, Eesti Päevaleht, 23. märts 1999 *[[Ants Juske]]. Päts kajab kõneleval ajastul, Eesti Päevaleht, 20. juuli 1999 *[[Hannes Oja]]. Eesti haritlaskond eestluse kandjana, Vaba Eestlane (Toronto), 11. jaanuar 2000 *[[Ulrike Plath]], [[Karsten Brüggemann]]. Vom Tanz mit Teufels Grossmutter. Die estnische Debatte um die Zusammenarbeit von Präsident Konstantin Päts mit der Sowjetunion, Osteuropa, September 2000 *[[David Vseviov]]. Impeerium dokumentides, Sirp, 22. september 2000 *[[Peeter Järvelaid]]. Humanist Peeter Tarvel oma ja meie ajas, Postimees, 24. mai 2002 *[[Rein Veidemann]]. Eesti vaimu lahkumine, Postimees, 9. veebruar 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Haritlaskonna heitlused võimu ja vaimu vahel, Postimees, 14. juuni 2002 *[[Marek Tamm]]. Intellektuaali mured, Areen, 18. juuli 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Õigus ja poliitika kultuuris. Artikleid ja esseid. Tallinn, 2002 *[[Karsten Brüggemann]]. Karjahärm, Toomas/ Sirk, Väino: Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940, Zeitschrift für Ostforschung, 2003, Heft 3 *[[Märt Väljataga]]. Raamat: Ah, Euroopa, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 19. september 2003 *[[Marek Tamm]]. Portreteeritud ajalugu, Postimees, 14. mai 2004 *[[Teet Veispak]]. Vaade ajaloolase töötuppa, Eesti Päevaleht: arkaadia, 11. juuni 2004 *Tänased sünnipäevad. Toomas Karjahärm 60, Postimees, 23. märts 2004 *[[Eero Medijainen]]. Hans Kruusi küsimus, Sirp, 26. august 2005 *[[Aarne Ruben]].Hans Kruus ilma küla ja linnata, Postimees, 23. september 2005 *[[Teet Veispak]]. Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist, Postimees: arkaadia, 11. november 2005 *[[Teet Veispak]]. Kuidas stalinism kultuuri vaenas, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 10. veebruar 2006 *[[Immo Mihkelson]]. Kultuurigenotsiid ehk mida Stalin eesti kultuurile õigupoolest tegi, Postimees, 17. veebruar 2006 *Narva – Lääne tsivilisatsiooni pärl Ida-Lääne piiril, Raamat, 16. veebruar 2006 *[[Kaarel Tarand]]. Pool tööd hea, terve töö parem, Akadeemia, 2007, nr 7 *[[Jaak Allik]]. Põlvili või püsti?, Sirp, 10. august 2007 *[[Mart Laar]]. Kommunismi viimane ohe, Sirp, 7. september 2007 *[[Rein Ruutsoo]]. Ajalookirjutuse vastupanuta kohanemine, Sirp, 17. august 2007 *[[Rein Veidemann]]. Eesti ajalookirjutus kui rahulikult väärikas Emajõgi, Postimees, 4. september 2010 *[[Andres Luure]]. Küsimused ja vastused ajaloo kohta, Sirp, 26. november 2010 *[[Vello Helk]]. Eesti ajaloolane võtab sõna, Vaba Eesti Sõna, 8. november 2010 *[[Pekka Erelt]]. Ajaloolased propaganda tõmbetuules, Eesti Ekspress, 30. detsember 2010 *[[Toivo Ülo Raun]]. Eesti ajalugu 5, Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 6, 2011 *[[Tõnu Tannberg]]. Rahvussuhted Vene impeeriumis, Sirp, 14. september 2012 *[[Karsten Brüggemann]]. Imperiaalse pöörde Balti aspekt, Sirp, 14. september 2012 *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. "Imperiaalne pööre" ja rahvusliku narratiivi dekonstrueerimine, Tuna, 2012, nr 4 *[[Karsten Brüggemann]]. Der ''imperial turn'' in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms "Das Russische Imperium und der Nationalismus", Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 8, 2013 *[[Peeter Järvelaid]]. Rahvusriikluse ja natsionalismi ajastu uurimisest Eestis: Toomas Karjahärm 70. Tuna, 2014, nr. 1, lk. 147–151 *Toomas Karjahärm 70, Acta Historica Tallinnensia, nr. 20, 2014, lk. 191–192 *[[Kersti Lust]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21754:julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3488 Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga], Sirp, 9. mai 2014 *[[Lauri Kann]]. Oluline teos 1905.aasta mõistmiseks. Toomas Karjahärm. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2014. - Akadeemia, 2015, nr 9, lk 1690-1694. *[[Lauri Kann]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal [Das Jahr 1905 in Estland: die Massenbewegung und die Gewalt auf dem Lande]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 10. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2015, lk 382–385 *[[Toomas Hiio]]. Monograafia viiendast aastast, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8, lk. 176–183 *[[Kersti Lust]]. Viimased kakskümmend aastat 1905. aasta revolutsiooni elus. Pilk eestikeelsele ajalookirjutusele 1995–2015, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8. lk. 136–156. *[[Mart Kuldkepp]]. Tundmatu 1905. aasta, Sirp, 19. august 2016 *[[Mart Kuldkepp]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid [Das Jahr 1905 in Estland: Sozialisten und Terroristen]. Verlag Argo. Tallinn 2015. 416 S. ISBN 9789949527588; 1905. aasta Eestis: mälestused [Das Jahr 1905 in Estland: Erinnerungen]. Hrsg. von Dems. Verlag Argo. Tallinn 2016. 448 S. ISBN 9789949527694. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 12. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2017, lk 423–428 *[[Kalev Vilgats]]. Konstantin Päts polnud ei vanakuri ega jumal, Pärnu Postimees, 28. veebruar 2018 *[[Tarmo Vahter]]. Uus Pätsi elulugu jääb kõhnaks, Eesti Ekspress, 25. aprill 2018, lk. 45-48 *[[Seppo Zetterberg]]. Konstantin Päts - algusest lõpuni, Tuna, 2018, nr. 3 {{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] 354u51dywi6o4wvvnuy2204aaqhz0vr 0 158250 7230401 6966812 2026-09-07T12:16:05Z ~2026-40402-33 233726 7230401 wikitext text/x-wiki '''Trivimi Velliste''' (kuni 29. detsembrini 1935 '''Trivimi Ventšikov'''<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376235/323433/page/22</ref>, [[14. märts]] [[1904]] [[Kükita vald]], [[Torma kihelkond]], [[Tartumaa]] – [[13. september]] [[1960]]) oli [[Eesti NSV]] kohaliku võimu tegelane. Õppinud Tartu Vene Õpetajate Ühisuse Eragümnaasiumis, 1923–1931 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i põllumajandusteaduskonnas metsandust, korporatsiooni [[Fraternitas Slavia]] (vahepealse nimega [[Fraternitas Ruthenia]]) liige ([[buršvilistlane]]). Oli [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|1940–1941 kestnud Nõukogude okupatsiooni]] ajal [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] valimiste Tartumaa jaoskonna Otepää linna valimiskomisjoni esimees<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartukommunist19401207.1.4 "NSVL Ülemnõukogu valimiste Tartumaa jaoskonnakomisjonid"]. [[Tartu Kommunist]] nr 59, 7. detsember 1940. Lk 4</ref> ning [[Otepää linn]]a täitevkomitee esimees.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=otepaateatajaew19410804.1.2 "Segadusi Pühajärve Saeveskis"]. [[Otepää Teataja]] nr 11, 4. august 1941. Lk 2</ref> Teenis Saksa sõjaväes, langes [[Prantsusmaa]]l sõjavangi, naasis Eestisse. Töötas muuhulgas [[Raja (Mustvee)|Raja]] keskrahvamaja ja [[Kasepää küla|Kasepää]] rahvamaja juhatajana.<ref>[https://web.archive.org/web/20210624195514/https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19450603.2.2 "Rahvamaja"]. Postimees nr 127, 3. juuni 1945. Lk 1</ref> Elas hiljem [[Tartu]]s. Ta suri [[13. september|13. septembril]] [[1960]] ja ta maeti [[Kükita vanausuliste kalmistu]]le. ==Isiklikku== Tema abikaasa oli [[Tartu 2. Keskkool]]i direktor [[Alide Velliste]]. Tema poeg on [[Trivimi Velliste]].<ref>[[Kalev Vilgats]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20110507 "Trivimi Velliste. Olen uhke, et kandideerisin riigikokku Pärnumaalt"]. Pärnu Postimees, 7. mai 2011. Lk 2–3</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Album academicum universitatis Tartuensis'' II köide. Tartu 1994. Lk 299 ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=7712 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] {{JÄRJESTA:Velliste, Trivimi}} [[Kategooria:Otepää linnapead]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Slavia liikmed]] [[Kategooria:Eesti vanausulised]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1960]] 8oxehvzjwlx62lmjz1lx738x9mjzdb4 0 167622 7230730 6310540 2026-09-08T08:50:23Z Amherst99 15496 /* */ 7230730 wikitext text/x-wiki '''Karl Robert Ruus''' ([[4. märts]] [[1899]] [[Pangodi vald]], [[Tartumaa]] – [[22. mai]] [[1946]] [[Magadan]], [[Venemaa]]) oli [[Eesti]] [[poliitik]]. Karl Robert Ruus õppis aastatel 1920–1932 ja 1936 [[Tartu Ülikool]]is [[agronoomia]]t (lõpetas); [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlane. Ta osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Aastatel 1930–1933 oli Karl Robert Ruus [[Valga maavanem|Valga]], 1936–1940 [[Harju maavanem|Harju]] ja 1941–1944 [[Lääne maavanem]]. 10. juunil 1940 valiti ta [[Eesti Maapank (1926–1940)|Eesti Maapanga]] direktoriks <ref>K. R. Ruus Maapanga direktoriks. Uus Eesti, 11. juuni 1940, nr. 154, lk. 3</ref>. Ta oli [[Rahvuskogu]] teise koja liige. Arreteeriti [[NKVD]] poolt, suri nõukogude vangilaagris. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=ruus&q=1 Tartu Ülikooli üliõpilased] {{JÄRJESTA:Ruus, Karl Robert}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:Harju maavanemad]] [[Kategooria:Valga maavanemad]] [[Kategooria:Lääne maavanemad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1946]] cnzpgzd7oi5sylondeeemgp3g6qmp5j 0 169631 7230437 7125490 2026-09-07T14:09:12Z ~2026-48362-28 237071 Avalõigu neutraliseerimine ja keelevea parandamine 7230437 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõivaid kui materiaalseid objekte ning analüüsib rõivaste rolli igapäevases meediaruumis ja visuaalkultuuris. Ilves on 2009. aastast omanimelise rõivabrändi asutaja. Tema loomingut on iseloomustatud minimalistliku käekirjaga ning rõivad on valmistatud naturaalsetest kangastest kohalike rätsepate poolt. Ta esitles oma kollektsioone korduvalt Tallinn Fashion Weekil ning osales ka ERKI Moeshow’l ja SuperNoova konkursil. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini aastapreemia Kuldnõel. 2018. aastast lõpetas ta hooajaliste kollektsioonide loomise ning keskendus ajas kestvatele rõivamudelitele. Alates 2020. aastast on Ilves keskendunud rõivakultuuri ja tekstiilitarbimise käsitlemisele. Ta tegeleb [https://www.youtube.com/watch?v=7cIcZf7gn1Q teadliku rõivatarbimise tutvustamisega] ning on loonud #KapisAinultLemmikud kontseptsiooni, mis julgustab kujundama läbimõeldumat ja kehamugavusega arvestavat garderoobi. Lisaks loengutele ja vestlusõhtutele on Piret Ilves kirjutanud rõivaste, visuaalkultuuri ja filmikostüümide teemadel. Tema artikleid on avaldatud muu hulgas rahvusvahelisel filmiplatvormil ''[https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ DMovies]'' ning [https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ Eesti kultuuriväljaannetes]. == Looming == *2008 – [[SuperNoova]] autorikollektsioon vanemas kategoorias *2008 – autorikollektsioon [[Tallinna Moenädal|Tallinn Fashion Weeki]] raames *2009 – autorikollektsioon [[ERKI Moeshow]] *2010 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2011 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2012 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2013 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2014 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2015 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2016 – autorikollektsioonid Tallinn Fashion Weeki raames *2017 – autorikollektsioon *2018 – autorikollektsioon == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *Irina Sadovina. [https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ In conversation with fashion designer Piret Ilves] Estonian World, 13. märts 2012 *Linda Pärn. [https://naine.postimees.ee/970140/piret-ilves-moeloome-pole-too-see-on-mu-elu Piret Ilves: moeloome pole töö, see on mu elu] naine.postimees.ee, 12. september 2012 *Meisi Volt. [https://elu24.postimees.ee/3371281/elu24-video-kuldnoel-2015-piret-ilves-seljataga-on-27-jarjestikust-toopaeva Elu24 video! Kuldnõel 2015 Piret Ilves: seljataga on 27 järjestikust tööpäeva] elu24.postimees.ee, 22. oktoober 2015 *Eiris Teeveere. [https://www.ohtuleht.ee/melu/700226/kuldnoela-voitja-piret-ilves-teadsin-juba-vaikse-tudrukuna-et-minust-saab-moekunstnik Kuldnõela võitja Piret Ilves: teadsin juba väikse tüdrukuna, et minust saab moekunstnik] Õhtuleht, 23. oktoober 2015 *[[Kristina Herodes]]. [http://naine24.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud] naine.postimees.ee, 25. oktoober 2015 *[[Mari-Liis Helvik]]. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes] annestiil.delfi.ee, 4. november 2015 *Mari-Liis Helvik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/72873401/modernne-klassik-piret-ilves Modernne klassik Piret Ilves] epl.delfi.ee, 4. november 2015 *Aija Kivi. [https://mood.geenius.ee/rubriik/uudis/kusimust-moelooja-piret-ilvesele/ Piret Ilves: “Mulle meeldib riietada tarku naisi!”] mood.geenius.ee, 30. aprill 2017 *Julia Kuznetski, Piret Ilves. Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool. https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ *Ekspert eetris: Piret Ilves "Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?" https://www.youtube.com/watch?v=7cIcZf7gn1Q {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] rlkz349jd72o41ebr62gf15o4akmqob 7230439 7230437 2026-09-07T14:13:44Z ~2026-48362-28 237071 /* Elulugu */ Hariduse ja magistritöö kirjelduse täpsustamine 7230439 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves on 2009. aastast omanimelise rõivabrändi asutaja. Tema loomingut on iseloomustatud minimalistliku käekirjaga ning rõivad on valmistatud naturaalsetest kangastest kohalike rätsepate poolt. Ta esitles oma kollektsioone korduvalt Tallinn Fashion Weekil ning osales ka ERKI Moeshow’l ja SuperNoova konkursil. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini aastapreemia Kuldnõel. 2018. aastast lõpetas ta hooajaliste kollektsioonide loomise ning keskendus ajas kestvatele rõivamudelitele. Alates 2020. aastast on Ilves keskendunud rõivakultuuri ja tekstiilitarbimise käsitlemisele. Ta tegeleb [https://www.youtube.com/watch?v=7cIcZf7gn1Q teadliku rõivatarbimise tutvustamisega] ning on loonud #KapisAinultLemmikud kontseptsiooni, mis julgustab kujundama läbimõeldumat ja kehamugavusega arvestavat garderoobi. Lisaks loengutele ja vestlusõhtutele on Piret Ilves kirjutanud rõivaste, visuaalkultuuri ja filmikostüümide teemadel. Tema artikleid on avaldatud muu hulgas rahvusvahelisel filmiplatvormil ''[https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ DMovies]'' ning [https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ Eesti kultuuriväljaannetes]. == Looming == *2008 – [[SuperNoova]] autorikollektsioon vanemas kategoorias *2008 – autorikollektsioon [[Tallinna Moenädal|Tallinn Fashion Weeki]] raames *2009 – autorikollektsioon [[ERKI Moeshow]] *2010 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2011 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2012 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2013 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2014 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2015 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2016 – autorikollektsioonid Tallinn Fashion Weeki raames *2017 – autorikollektsioon *2018 – autorikollektsioon == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *Irina Sadovina. [https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ In conversation with fashion designer Piret Ilves] Estonian World, 13. märts 2012 *Linda Pärn. [https://naine.postimees.ee/970140/piret-ilves-moeloome-pole-too-see-on-mu-elu Piret Ilves: moeloome pole töö, see on mu elu] naine.postimees.ee, 12. september 2012 *Meisi Volt. [https://elu24.postimees.ee/3371281/elu24-video-kuldnoel-2015-piret-ilves-seljataga-on-27-jarjestikust-toopaeva Elu24 video! Kuldnõel 2015 Piret Ilves: seljataga on 27 järjestikust tööpäeva] elu24.postimees.ee, 22. oktoober 2015 *Eiris Teeveere. [https://www.ohtuleht.ee/melu/700226/kuldnoela-voitja-piret-ilves-teadsin-juba-vaikse-tudrukuna-et-minust-saab-moekunstnik Kuldnõela võitja Piret Ilves: teadsin juba väikse tüdrukuna, et minust saab moekunstnik] Õhtuleht, 23. oktoober 2015 *[[Kristina Herodes]]. [http://naine24.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud] naine.postimees.ee, 25. oktoober 2015 *[[Mari-Liis Helvik]]. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes] annestiil.delfi.ee, 4. november 2015 *Mari-Liis Helvik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/72873401/modernne-klassik-piret-ilves Modernne klassik Piret Ilves] epl.delfi.ee, 4. november 2015 *Aija Kivi. [https://mood.geenius.ee/rubriik/uudis/kusimust-moelooja-piret-ilvesele/ Piret Ilves: “Mulle meeldib riietada tarku naisi!”] mood.geenius.ee, 30. aprill 2017 *Julia Kuznetski, Piret Ilves. Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool. https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ *Ekspert eetris: Piret Ilves "Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?" https://www.youtube.com/watch?v=7cIcZf7gn1Q {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] s8hutp5re1vipv3xy632ptv4vhznzaa 7230440 7230439 2026-09-07T14:14:54Z ~2026-48362-28 237071 /* Elulugu */ Reklaamliku kirjelduse eemaldamine 7230440 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Alates 2020. aastast on Ilves keskendunud rõivakultuuri ja tekstiilitarbimise käsitlemisele. Ta tegeleb [https://www.youtube.com/watch?v=7cIcZf7gn1Q teadliku rõivatarbimise tutvustamisega] ning on loonud #KapisAinultLemmikud kontseptsiooni, mis julgustab kujundama läbimõeldumat ja kehamugavusega arvestavat garderoobi. Lisaks loengutele ja vestlusõhtutele on Piret Ilves kirjutanud rõivaste, visuaalkultuuri ja filmikostüümide teemadel. Tema artikleid on avaldatud muu hulgas rahvusvahelisel filmiplatvormil ''[https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ DMovies]'' ning [https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ Eesti kultuuriväljaannetes]. == Looming == *2008 – [[SuperNoova]] autorikollektsioon vanemas kategoorias *2008 – autorikollektsioon [[Tallinna Moenädal|Tallinn Fashion Weeki]] raames *2009 – autorikollektsioon [[ERKI Moeshow]] *2010 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2011 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2012 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2013 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2014 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2015 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2016 – autorikollektsioonid Tallinn Fashion Weeki raames *2017 – autorikollektsioon *2018 – autorikollektsioon == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *Irina Sadovina. [https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ In conversation with fashion designer Piret Ilves] Estonian World, 13. märts 2012 *Linda Pärn. [https://naine.postimees.ee/970140/piret-ilves-moeloome-pole-too-see-on-mu-elu Piret Ilves: moeloome pole töö, see on mu elu] naine.postimees.ee, 12. september 2012 *Meisi Volt. [https://elu24.postimees.ee/3371281/elu24-video-kuldnoel-2015-piret-ilves-seljataga-on-27-jarjestikust-toopaeva Elu24 video! Kuldnõel 2015 Piret Ilves: seljataga on 27 järjestikust tööpäeva] elu24.postimees.ee, 22. oktoober 2015 *Eiris Teeveere. [https://www.ohtuleht.ee/melu/700226/kuldnoela-voitja-piret-ilves-teadsin-juba-vaikse-tudrukuna-et-minust-saab-moekunstnik Kuldnõela võitja Piret Ilves: teadsin juba väikse tüdrukuna, et minust saab moekunstnik] Õhtuleht, 23. oktoober 2015 *[[Kristina Herodes]]. [http://naine24.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud] naine.postimees.ee, 25. oktoober 2015 *[[Mari-Liis Helvik]]. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes] annestiil.delfi.ee, 4. november 2015 *Mari-Liis Helvik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/72873401/modernne-klassik-piret-ilves Modernne klassik Piret Ilves] epl.delfi.ee, 4. november 2015 *Aija Kivi. [https://mood.geenius.ee/rubriik/uudis/kusimust-moelooja-piret-ilvesele/ Piret Ilves: “Mulle meeldib riietada tarku naisi!”] mood.geenius.ee, 30. aprill 2017 *Julia Kuznetski, Piret Ilves. Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool. https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ *Ekspert eetris: Piret Ilves "Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?" https://www.youtube.com/watch?v=7cIcZf7gn1Q {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 2nvicp7jf4hctls0tf5gjeoqx1yi4ai 7230441 7230440 2026-09-07T14:19:41Z ~2026-48362-28 237071 /* Elulugu */ Üldise tegevuskirjelduse eemaldamine; täpsemad allikatega andmed lisatakse eraldi peatükki 7230441 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves asutas 2009. aastal omanimelise rõivabrändi. Ta esitles oma kollektsioone Tallinn Fashion Weekil ning osales ka ERKI Moeshow’l ja SuperNoova konkursil. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel. == Looming == *2008 – [[SuperNoova]] autorikollektsioon vanemas kategoorias *2008 – autorikollektsioon [[Tallinna Moenädal|Tallinn Fashion Weeki]] raames *2009 – autorikollektsioon [[ERKI Moeshow]] *2010 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2011 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2012 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2013 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2014 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2015 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2016 – autorikollektsioonid Tallinn Fashion Weeki raames *2017 – autorikollektsioon *2018 – autorikollektsioon == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *Irina Sadovina. [https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ In conversation with fashion designer Piret Ilves] Estonian World, 13. märts 2012 *Linda Pärn. [https://naine.postimees.ee/970140/piret-ilves-moeloome-pole-too-see-on-mu-elu Piret Ilves: moeloome pole töö, see on mu elu] naine.postimees.ee, 12. september 2012 *Meisi Volt. [https://elu24.postimees.ee/3371281/elu24-video-kuldnoel-2015-piret-ilves-seljataga-on-27-jarjestikust-toopaeva Elu24 video! Kuldnõel 2015 Piret Ilves: seljataga on 27 järjestikust tööpäeva] elu24.postimees.ee, 22. oktoober 2015 *Eiris Teeveere. [https://www.ohtuleht.ee/melu/700226/kuldnoela-voitja-piret-ilves-teadsin-juba-vaikse-tudrukuna-et-minust-saab-moekunstnik Kuldnõela võitja Piret Ilves: teadsin juba väikse tüdrukuna, et minust saab moekunstnik] Õhtuleht, 23. oktoober 2015 *[[Kristina Herodes]]. [http://naine24.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud] naine.postimees.ee, 25. oktoober 2015 *[[Mari-Liis Helvik]]. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes] annestiil.delfi.ee, 4. november 2015 *Mari-Liis Helvik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/72873401/modernne-klassik-piret-ilves Modernne klassik Piret Ilves] epl.delfi.ee, 4. november 2015 *Aija Kivi. [https://mood.geenius.ee/rubriik/uudis/kusimust-moelooja-piret-ilvesele/ Piret Ilves: “Mulle meeldib riietada tarku naisi!”] mood.geenius.ee, 30. aprill 2017 *Julia Kuznetski, Piret Ilves. Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool. https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ *Ekspert eetris: Piret Ilves "Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?" https://www.youtube.com/watch?v=7cIcZf7gn1Q {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 3g70cpakkvzcymb7ye98hjp7bue3zm3 7230443 7230441 2026-09-07T14:22:04Z ~2026-48362-28 237071 /* Looming */ Täpsustus 7230443 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves asutas 2009. aastal omanimelise rõivabrändi. Ta esitles oma kollektsioone Tallinn Fashion Weekil ning osales ka ERKI Moeshow’l ja SuperNoova konkursil. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel. == Moelooming == *2008 – [[SuperNoova]] autorikollektsioon vanemas kategoorias *2008 – autorikollektsioon [[Tallinna Moenädal|Tallinn Fashion Weeki]] raames *2009 – autorikollektsioon [[ERKI Moeshow]] *2010 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2011 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2012 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2013 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2014 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2015 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames *2016 – autorikollektsioonid Tallinn Fashion Weeki raames *2017 – autorikollektsioon *2018 – autorikollektsioon == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *Irina Sadovina. [https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ In conversation with fashion designer Piret Ilves] Estonian World, 13. märts 2012 *Linda Pärn. [https://naine.postimees.ee/970140/piret-ilves-moeloome-pole-too-see-on-mu-elu Piret Ilves: moeloome pole töö, see on mu elu] naine.postimees.ee, 12. september 2012 *Meisi Volt. [https://elu24.postimees.ee/3371281/elu24-video-kuldnoel-2015-piret-ilves-seljataga-on-27-jarjestikust-toopaeva Elu24 video! Kuldnõel 2015 Piret Ilves: seljataga on 27 järjestikust tööpäeva] elu24.postimees.ee, 22. oktoober 2015 *Eiris Teeveere. [https://www.ohtuleht.ee/melu/700226/kuldnoela-voitja-piret-ilves-teadsin-juba-vaikse-tudrukuna-et-minust-saab-moekunstnik Kuldnõela võitja Piret Ilves: teadsin juba väikse tüdrukuna, et minust saab moekunstnik] Õhtuleht, 23. oktoober 2015 *[[Kristina Herodes]]. [http://naine24.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud] naine.postimees.ee, 25. oktoober 2015 *[[Mari-Liis Helvik]]. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes] annestiil.delfi.ee, 4. november 2015 *Mari-Liis Helvik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/72873401/modernne-klassik-piret-ilves Modernne klassik Piret Ilves] epl.delfi.ee, 4. november 2015 *Aija Kivi. [https://mood.geenius.ee/rubriik/uudis/kusimust-moelooja-piret-ilvesele/ Piret Ilves: “Mulle meeldib riietada tarku naisi!”] mood.geenius.ee, 30. aprill 2017 *Julia Kuznetski, Piret Ilves. Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool. https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ *Ekspert eetris: Piret Ilves "Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?" https://www.youtube.com/watch?v=7cIcZf7gn1Q {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 5wu8wl8w3zv1tp8pry0bk1ln2cgburz 7230444 7230443 2026-09-07T14:23:25Z ~2026-48362-28 237071 /* Moelooming */ Loomingu peatüki lühendamine ja CV-laadse loetelu eemaldamine 7230444 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves asutas 2009. aastal omanimelise rõivabrändi. Ta esitles oma kollektsioone Tallinn Fashion Weekil ning osales ka ERKI Moeshow’l ja SuperNoova konkursil. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel. == Moelooming == *Ilves esitles oma esimest kollektsiooni 2008. aastal moedisainerite konkursil SuperNoova ning osales järgnevatel aastatel regulaarselt Tallinn Fashion Weekil. Ta osales ka ERKI Moeshow’l. == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *Irina Sadovina. [https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ In conversation with fashion designer Piret Ilves] Estonian World, 13. märts 2012 *Linda Pärn. [https://naine.postimees.ee/970140/piret-ilves-moeloome-pole-too-see-on-mu-elu Piret Ilves: moeloome pole töö, see on mu elu] naine.postimees.ee, 12. september 2012 *Meisi Volt. [https://elu24.postimees.ee/3371281/elu24-video-kuldnoel-2015-piret-ilves-seljataga-on-27-jarjestikust-toopaeva Elu24 video! Kuldnõel 2015 Piret Ilves: seljataga on 27 järjestikust tööpäeva] elu24.postimees.ee, 22. oktoober 2015 *Eiris Teeveere. [https://www.ohtuleht.ee/melu/700226/kuldnoela-voitja-piret-ilves-teadsin-juba-vaikse-tudrukuna-et-minust-saab-moekunstnik Kuldnõela võitja Piret Ilves: teadsin juba väikse tüdrukuna, et minust saab moekunstnik] Õhtuleht, 23. oktoober 2015 *[[Kristina Herodes]]. [http://naine24.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud] naine.postimees.ee, 25. oktoober 2015 *[[Mari-Liis Helvik]]. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes] annestiil.delfi.ee, 4. november 2015 *Mari-Liis Helvik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/72873401/modernne-klassik-piret-ilves Modernne klassik Piret Ilves] epl.delfi.ee, 4. november 2015 *Aija Kivi. [https://mood.geenius.ee/rubriik/uudis/kusimust-moelooja-piret-ilvesele/ Piret Ilves: “Mulle meeldib riietada tarku naisi!”] mood.geenius.ee, 30. aprill 2017 *Julia Kuznetski, Piret Ilves. Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool. https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ *Ekspert eetris: Piret Ilves "Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?" https://www.youtube.com/watch?v=7cIcZf7gn1Q {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 0ndgi5jsbqddymkee6afchl8fk5kco8 7230447 7230444 2026-09-07T14:28:02Z ~2026-48362-28 237071 /* Moelooming */ Uurimis- ja kirjutamistegevuse peatüki lisamine koos sõltumatu allikaga 7230447 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves asutas 2009. aastal omanimelise rõivabrändi. Ta esitles oma kollektsioone Tallinn Fashion Weekil ning osales ka ERKI Moeshow’l ja SuperNoova konkursil. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel. == Moelooming == *Ilves esitles oma esimest kollektsiooni 2008. aastal moedisainerite konkursil SuperNoova ning osales järgnevatel aastatel regulaarselt Tallinn Fashion Weekil. Ta osales ka ERKI Moeshow’l. == Uurimis- ja kirjutamistegevus == Pärast aktiivset tegutsemist moekunstnikuna muutus Ilvese professionaalne fookus ning ta hakkas tegelema rõivaste materiaalsuse, tarbimise ja kultuuriliste tähenduste käsitlemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Vaatasin: ohoo, linane jakk. Ja siis lugesin sildilt, et oi, seda toodet ei tohigi puhastada!“ Moelooja Piret Ilves räägib oma kannapöördest |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120571857/vaatasin-ohoo-linane-jakk-ja-siis-lugesin-sildilt-et-oi-seda-toodet-ei-tohigi-puhastada-moelooja-piret-ilves-raagib-oma-kannapoordest |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=LP |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *Irina Sadovina. [https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ In conversation with fashion designer Piret Ilves] Estonian World, 13. märts 2012 *Linda Pärn. [https://naine.postimees.ee/970140/piret-ilves-moeloome-pole-too-see-on-mu-elu Piret Ilves: moeloome pole töö, see on mu elu] naine.postimees.ee, 12. september 2012 *Meisi Volt. [https://elu24.postimees.ee/3371281/elu24-video-kuldnoel-2015-piret-ilves-seljataga-on-27-jarjestikust-toopaeva Elu24 video! Kuldnõel 2015 Piret Ilves: seljataga on 27 järjestikust tööpäeva] elu24.postimees.ee, 22. oktoober 2015 *Eiris Teeveere. [https://www.ohtuleht.ee/melu/700226/kuldnoela-voitja-piret-ilves-teadsin-juba-vaikse-tudrukuna-et-minust-saab-moekunstnik Kuldnõela võitja Piret Ilves: teadsin juba väikse tüdrukuna, et minust saab moekunstnik] Õhtuleht, 23. oktoober 2015 *[[Kristina Herodes]]. [http://naine24.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud] naine.postimees.ee, 25. oktoober 2015 *[[Mari-Liis Helvik]]. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes] annestiil.delfi.ee, 4. november 2015 *Mari-Liis Helvik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/72873401/modernne-klassik-piret-ilves Modernne klassik Piret Ilves] epl.delfi.ee, 4. november 2015 *Aija Kivi. [https://mood.geenius.ee/rubriik/uudis/kusimust-moelooja-piret-ilvesele/ Piret Ilves: “Mulle meeldib riietada tarku naisi!”] mood.geenius.ee, 30. aprill 2017 *Julia Kuznetski, Piret Ilves. Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool. https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ *Ekspert eetris: Piret Ilves "Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?" https://www.youtube.com/watch?v=7cIcZf7gn1Q {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] jm8a20xbfzyauvt8rtitfmlagey6rsc 7230449 7230447 2026-09-07T14:34:22Z ~2026-48362-28 237071 /* Uurimis- ja kirjutamistegevus */ Müürilehe ja DMoviesi kirjutamistegevuse lisamine koos viidetega 7230449 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves asutas 2009. aastal omanimelise rõivabrändi. Ta esitles oma kollektsioone Tallinn Fashion Weekil ning osales ka ERKI Moeshow’l ja SuperNoova konkursil. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel. == Moelooming == *Ilves esitles oma esimest kollektsiooni 2008. aastal moedisainerite konkursil SuperNoova ning osales järgnevatel aastatel regulaarselt Tallinn Fashion Weekil. Ta osales ka ERKI Moeshow’l. == Uurimis- ja kirjutamistegevus == Pärast aktiivset tegutsemist moekunstnikuna muutus Ilvese professionaalne fookus ning ta hakkas tegelema rõivaste materiaalsuse, tarbimise ja kultuuriliste tähenduste käsitlemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Vaatasin: ohoo, linane jakk. Ja siis lugesin sildilt, et oi, seda toodet ei tohigi puhastada!“ Moelooja Piret Ilves räägib oma kannapöördest |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120571857/vaatasin-ohoo-linane-jakk-ja-siis-lugesin-sildilt-et-oi-seda-toodet-ei-tohigi-puhastada-moelooja-piret-ilves-raagib-oma-kannapoordest |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=LP |keel=et}}</ref> 2025. aastal avaldas Ilves koos Julia Kuznetskiga Müürilehes artikli „Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool“, mis käsitleb rõivaste ületarbimist ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-02 |pealkiri=Riidemäed ja tekstiilijõed ehk Heaolu pahupool |url=https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> Ilves on kirjutanud ka filmides kasutatud rõivaste ja visuaalkultuuri teemadel. Tema artikleid on avaldatud filmiväljaandes DMovies.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Piret Ilves |url=https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=DMovies |keel=en-GB}}</ref> == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *Irina Sadovina. [https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ In conversation with fashion designer Piret Ilves] Estonian World, 13. märts 2012 *Linda Pärn. [https://naine.postimees.ee/970140/piret-ilves-moeloome-pole-too-see-on-mu-elu Piret Ilves: moeloome pole töö, see on mu elu] naine.postimees.ee, 12. september 2012 *Meisi Volt. [https://elu24.postimees.ee/3371281/elu24-video-kuldnoel-2015-piret-ilves-seljataga-on-27-jarjestikust-toopaeva Elu24 video! Kuldnõel 2015 Piret Ilves: seljataga on 27 järjestikust tööpäeva] elu24.postimees.ee, 22. oktoober 2015 *Eiris Teeveere. [https://www.ohtuleht.ee/melu/700226/kuldnoela-voitja-piret-ilves-teadsin-juba-vaikse-tudrukuna-et-minust-saab-moekunstnik Kuldnõela võitja Piret Ilves: teadsin juba väikse tüdrukuna, et minust saab moekunstnik] Õhtuleht, 23. oktoober 2015 *[[Kristina Herodes]]. [http://naine24.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud] naine.postimees.ee, 25. oktoober 2015 *[[Mari-Liis Helvik]]. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes] annestiil.delfi.ee, 4. november 2015 *Mari-Liis Helvik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/72873401/modernne-klassik-piret-ilves Modernne klassik Piret Ilves] epl.delfi.ee, 4. november 2015 *Aija Kivi. [https://mood.geenius.ee/rubriik/uudis/kusimust-moelooja-piret-ilvesele/ Piret Ilves: “Mulle meeldib riietada tarku naisi!”] mood.geenius.ee, 30. aprill 2017 *Julia Kuznetski, Piret Ilves. Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool. https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ *Ekspert eetris: Piret Ilves "Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?" https://www.youtube.com/watch?v=7cIcZf7gn1Q {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 5hpgsnc8azdzhd9xm5uowokxfoovzv2 7230451 7230449 2026-09-07T14:37:50Z ~2026-48362-28 237071 /* Uurimis- ja kirjutamistegevus */ „Ekspert eetris“ esinemise lisamine koos viitega 7230451 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves asutas 2009. aastal omanimelise rõivabrändi. Ta esitles oma kollektsioone Tallinn Fashion Weekil ning osales ka ERKI Moeshow’l ja SuperNoova konkursil. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel. == Moelooming == *Ilves esitles oma esimest kollektsiooni 2008. aastal moedisainerite konkursil SuperNoova ning osales järgnevatel aastatel regulaarselt Tallinn Fashion Weekil. Ta osales ka ERKI Moeshow’l. == Uurimis- ja kirjutamistegevus == Pärast aktiivset tegutsemist moekunstnikuna muutus Ilvese professionaalne fookus ning ta hakkas tegelema rõivaste materiaalsuse, tarbimise ja kultuuriliste tähenduste käsitlemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Vaatasin: ohoo, linane jakk. Ja siis lugesin sildilt, et oi, seda toodet ei tohigi puhastada!“ Moelooja Piret Ilves räägib oma kannapöördest |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120571857/vaatasin-ohoo-linane-jakk-ja-siis-lugesin-sildilt-et-oi-seda-toodet-ei-tohigi-puhastada-moelooja-piret-ilves-raagib-oma-kannapoordest |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=LP |keel=et}}</ref> 2025. aastal avaldas Ilves koos Julia Kuznetskiga Müürilehes artikli „Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool“, mis käsitleb rõivaste ületarbimist ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-02 |pealkiri=Riidemäed ja tekstiilijõed ehk Heaolu pahupool |url=https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> Ilves on kirjutanud ka filmides kasutatud rõivaste ja visuaalkultuuri teemadel. Tema artikleid on avaldatud filmiväljaandes DMovies.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Piret Ilves |url=https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=DMovies |keel=en-GB}}</ref> 2025. aastal osales Ilves Tallinna Ülikooli saatesarjas „Ekspert eetris“ saates „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“, kus käsitleti rõivatarbimist ning rõivaste mõju inimesele ja keskkonnale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-19 |pealkiri=Ekspert eetris täna: Piret Ilves „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“ |url=https://www.tlu.ee/taxonomy/term/93/uudised/ekspert-eetris-tana-piret-ilves-tarbime-targalt-voi-tarbime-lihtsalt |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *Irina Sadovina. [https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ In conversation with fashion designer Piret Ilves] Estonian World, 13. märts 2012 *Linda Pärn. [https://naine.postimees.ee/970140/piret-ilves-moeloome-pole-too-see-on-mu-elu Piret Ilves: moeloome pole töö, see on mu elu] naine.postimees.ee, 12. september 2012 *Meisi Volt. [https://elu24.postimees.ee/3371281/elu24-video-kuldnoel-2015-piret-ilves-seljataga-on-27-jarjestikust-toopaeva Elu24 video! Kuldnõel 2015 Piret Ilves: seljataga on 27 järjestikust tööpäeva] elu24.postimees.ee, 22. oktoober 2015 *Eiris Teeveere. [https://www.ohtuleht.ee/melu/700226/kuldnoela-voitja-piret-ilves-teadsin-juba-vaikse-tudrukuna-et-minust-saab-moekunstnik Kuldnõela võitja Piret Ilves: teadsin juba väikse tüdrukuna, et minust saab moekunstnik] Õhtuleht, 23. oktoober 2015 *[[Kristina Herodes]]. [http://naine24.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud] naine.postimees.ee, 25. oktoober 2015 *[[Mari-Liis Helvik]]. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes] annestiil.delfi.ee, 4. november 2015 *Mari-Liis Helvik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/72873401/modernne-klassik-piret-ilves Modernne klassik Piret Ilves] epl.delfi.ee, 4. november 2015 *Aija Kivi. [https://mood.geenius.ee/rubriik/uudis/kusimust-moelooja-piret-ilvesele/ Piret Ilves: “Mulle meeldib riietada tarku naisi!”] mood.geenius.ee, 30. aprill 2017 *Julia Kuznetski, Piret Ilves. Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool. https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ *Ekspert eetris: Piret Ilves "Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?" https://www.youtube.com/watch?v=7cIcZf7gn1Q {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] bpokvbota2sght9kb6aa066d3l3wefb 7230452 7230451 2026-09-07T14:40:06Z ~2026-48362-28 237071 /* Tunnustus */ aasta Tallinna Ülikooli teadustööde konkursi tunnustuse lisamine koos viitega 7230452 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves asutas 2009. aastal omanimelise rõivabrändi. Ta esitles oma kollektsioone Tallinn Fashion Weekil ning osales ka ERKI Moeshow’l ja SuperNoova konkursil. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel. == Moelooming == *Ilves esitles oma esimest kollektsiooni 2008. aastal moedisainerite konkursil SuperNoova ning osales järgnevatel aastatel regulaarselt Tallinn Fashion Weekil. Ta osales ka ERKI Moeshow’l. == Uurimis- ja kirjutamistegevus == Pärast aktiivset tegutsemist moekunstnikuna muutus Ilvese professionaalne fookus ning ta hakkas tegelema rõivaste materiaalsuse, tarbimise ja kultuuriliste tähenduste käsitlemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Vaatasin: ohoo, linane jakk. Ja siis lugesin sildilt, et oi, seda toodet ei tohigi puhastada!“ Moelooja Piret Ilves räägib oma kannapöördest |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120571857/vaatasin-ohoo-linane-jakk-ja-siis-lugesin-sildilt-et-oi-seda-toodet-ei-tohigi-puhastada-moelooja-piret-ilves-raagib-oma-kannapoordest |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=LP |keel=et}}</ref> 2025. aastal avaldas Ilves koos Julia Kuznetskiga Müürilehes artikli „Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool“, mis käsitleb rõivaste ületarbimist ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-02 |pealkiri=Riidemäed ja tekstiilijõed ehk Heaolu pahupool |url=https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> Ilves on kirjutanud ka filmides kasutatud rõivaste ja visuaalkultuuri teemadel. Tema artikleid on avaldatud filmiväljaandes DMovies.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Piret Ilves |url=https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=DMovies |keel=en-GB}}</ref> 2025. aastal osales Ilves Tallinna Ülikooli saatesarjas „Ekspert eetris“ saates „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“, kus käsitleti rõivatarbimist ning rõivaste mõju inimesele ja keskkonnale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-19 |pealkiri=Ekspert eetris täna: Piret Ilves „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“ |url=https://www.tlu.ee/taxonomy/term/93/uudised/ekspert-eetris-tana-piret-ilves-tarbime-targalt-voi-tarbime-lihtsalt |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> * 2026 – Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursi III preemia kultuuriliste kompetentside valdkonnas magistritöö „Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes „Ringvaade“ ja „Terevisioon““ eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-16 |pealkiri=2026 |url=https://www.tlu.ee/tallinna-ulikooli-uliopilaste-teadustoode-konkurss/2026 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *Irina Sadovina. [https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ In conversation with fashion designer Piret Ilves] Estonian World, 13. märts 2012 *Linda Pärn. [https://naine.postimees.ee/970140/piret-ilves-moeloome-pole-too-see-on-mu-elu Piret Ilves: moeloome pole töö, see on mu elu] naine.postimees.ee, 12. september 2012 *Meisi Volt. [https://elu24.postimees.ee/3371281/elu24-video-kuldnoel-2015-piret-ilves-seljataga-on-27-jarjestikust-toopaeva Elu24 video! Kuldnõel 2015 Piret Ilves: seljataga on 27 järjestikust tööpäeva] elu24.postimees.ee, 22. oktoober 2015 *Eiris Teeveere. [https://www.ohtuleht.ee/melu/700226/kuldnoela-voitja-piret-ilves-teadsin-juba-vaikse-tudrukuna-et-minust-saab-moekunstnik Kuldnõela võitja Piret Ilves: teadsin juba väikse tüdrukuna, et minust saab moekunstnik] Õhtuleht, 23. oktoober 2015 *[[Kristina Herodes]]. [http://naine24.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud] naine.postimees.ee, 25. oktoober 2015 *[[Mari-Liis Helvik]]. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes] annestiil.delfi.ee, 4. november 2015 *Mari-Liis Helvik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/72873401/modernne-klassik-piret-ilves Modernne klassik Piret Ilves] epl.delfi.ee, 4. november 2015 *Aija Kivi. [https://mood.geenius.ee/rubriik/uudis/kusimust-moelooja-piret-ilvesele/ Piret Ilves: “Mulle meeldib riietada tarku naisi!”] mood.geenius.ee, 30. aprill 2017 *Julia Kuznetski, Piret Ilves. Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool. https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ *Ekspert eetris: Piret Ilves "Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?" https://www.youtube.com/watch?v=7cIcZf7gn1Q {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] r6jahfcy91ybzc6cfriuxeooe559lq4 7230455 7230452 2026-09-07T14:43:38Z ~2026-48362-28 237071 /* Moelooming */ Moeloomingu peatüki täiendamine sõltumatu viitega 7230455 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves asutas 2009. aastal omanimelise rõivabrändi. Ta esitles oma kollektsioone Tallinn Fashion Weekil ning osales ka ERKI Moeshow’l ja SuperNoova konkursil. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel. == Moelooming == *Ilves esitles oma esimest kollektsiooni 2008. aastal moedisainerite konkursil SuperNoova ning osales järgnevatel aastatel regulaarselt Tallinn Fashion Weekil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sadovina |eesnimi=Irina |kuupäev=2013-03-13 |pealkiri=In conversation with fashion designer Piret Ilves |url=https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> Ta osales ka ERKI Moeshow’l. == Uurimis- ja kirjutamistegevus == Pärast aktiivset tegutsemist moekunstnikuna muutus Ilvese professionaalne fookus ning ta hakkas tegelema rõivaste materiaalsuse, tarbimise ja kultuuriliste tähenduste käsitlemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Vaatasin: ohoo, linane jakk. Ja siis lugesin sildilt, et oi, seda toodet ei tohigi puhastada!“ Moelooja Piret Ilves räägib oma kannapöördest |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120571857/vaatasin-ohoo-linane-jakk-ja-siis-lugesin-sildilt-et-oi-seda-toodet-ei-tohigi-puhastada-moelooja-piret-ilves-raagib-oma-kannapoordest |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=LP |keel=et}}</ref> 2025. aastal avaldas Ilves koos Julia Kuznetskiga Müürilehes artikli „Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool“, mis käsitleb rõivaste ületarbimist ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-02 |pealkiri=Riidemäed ja tekstiilijõed ehk Heaolu pahupool |url=https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> Ilves on kirjutanud ka filmides kasutatud rõivaste ja visuaalkultuuri teemadel. Tema artikleid on avaldatud filmiväljaandes DMovies.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Piret Ilves |url=https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=DMovies |keel=en-GB}}</ref> 2025. aastal osales Ilves Tallinna Ülikooli saatesarjas „Ekspert eetris“ saates „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“, kus käsitleti rõivatarbimist ning rõivaste mõju inimesele ja keskkonnale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-19 |pealkiri=Ekspert eetris täna: Piret Ilves „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“ |url=https://www.tlu.ee/taxonomy/term/93/uudised/ekspert-eetris-tana-piret-ilves-tarbime-targalt-voi-tarbime-lihtsalt |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> * 2026 – Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursi III preemia kultuuriliste kompetentside valdkonnas magistritöö „Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes „Ringvaade“ ja „Terevisioon““ eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-16 |pealkiri=2026 |url=https://www.tlu.ee/tallinna-ulikooli-uliopilaste-teadustoode-konkurss/2026 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *Irina Sadovina. [https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ In conversation with fashion designer Piret Ilves] Estonian World, 13. märts 2012 *Linda Pärn. [https://naine.postimees.ee/970140/piret-ilves-moeloome-pole-too-see-on-mu-elu Piret Ilves: moeloome pole töö, see on mu elu] naine.postimees.ee, 12. september 2012 *Meisi Volt. [https://elu24.postimees.ee/3371281/elu24-video-kuldnoel-2015-piret-ilves-seljataga-on-27-jarjestikust-toopaeva Elu24 video! Kuldnõel 2015 Piret Ilves: seljataga on 27 järjestikust tööpäeva] elu24.postimees.ee, 22. oktoober 2015 *Eiris Teeveere. [https://www.ohtuleht.ee/melu/700226/kuldnoela-voitja-piret-ilves-teadsin-juba-vaikse-tudrukuna-et-minust-saab-moekunstnik Kuldnõela võitja Piret Ilves: teadsin juba väikse tüdrukuna, et minust saab moekunstnik] Õhtuleht, 23. oktoober 2015 *[[Kristina Herodes]]. [http://naine24.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud] naine.postimees.ee, 25. oktoober 2015 *[[Mari-Liis Helvik]]. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes] annestiil.delfi.ee, 4. november 2015 *Mari-Liis Helvik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/72873401/modernne-klassik-piret-ilves Modernne klassik Piret Ilves] epl.delfi.ee, 4. november 2015 *Aija Kivi. [https://mood.geenius.ee/rubriik/uudis/kusimust-moelooja-piret-ilvesele/ Piret Ilves: “Mulle meeldib riietada tarku naisi!”] mood.geenius.ee, 30. aprill 2017 *Julia Kuznetski, Piret Ilves. Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool. https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ *Ekspert eetris: Piret Ilves "Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?" https://www.youtube.com/watch?v=7cIcZf7gn1Q {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] ojnqvx98l72vh10i9689o0fw01qmmss 7230457 7230455 2026-09-07T14:45:09Z ~2026-48362-28 237071 /* Elulugu */ Kuldnõela tunnustuse viite lisamine 7230457 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves asutas 2009. aastal omanimelise rõivabrändi. Ta esitles oma kollektsioone Tallinn Fashion Weekil ning osales ka ERKI Moeshow’l ja SuperNoova konkursil. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-10-25 |pealkiri=Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud |url=https://naine.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref> == Moelooming == *Ilves esitles oma esimest kollektsiooni 2008. aastal moedisainerite konkursil SuperNoova ning osales järgnevatel aastatel regulaarselt Tallinn Fashion Weekil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sadovina |eesnimi=Irina |kuupäev=2013-03-13 |pealkiri=In conversation with fashion designer Piret Ilves |url=https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> Ta osales ka ERKI Moeshow’l. == Uurimis- ja kirjutamistegevus == Pärast aktiivset tegutsemist moekunstnikuna muutus Ilvese professionaalne fookus ning ta hakkas tegelema rõivaste materiaalsuse, tarbimise ja kultuuriliste tähenduste käsitlemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Vaatasin: ohoo, linane jakk. Ja siis lugesin sildilt, et oi, seda toodet ei tohigi puhastada!“ Moelooja Piret Ilves räägib oma kannapöördest |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120571857/vaatasin-ohoo-linane-jakk-ja-siis-lugesin-sildilt-et-oi-seda-toodet-ei-tohigi-puhastada-moelooja-piret-ilves-raagib-oma-kannapoordest |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=LP |keel=et}}</ref> 2025. aastal avaldas Ilves koos Julia Kuznetskiga Müürilehes artikli „Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool“, mis käsitleb rõivaste ületarbimist ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-02 |pealkiri=Riidemäed ja tekstiilijõed ehk Heaolu pahupool |url=https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> Ilves on kirjutanud ka filmides kasutatud rõivaste ja visuaalkultuuri teemadel. Tema artikleid on avaldatud filmiväljaandes DMovies.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Piret Ilves |url=https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=DMovies |keel=en-GB}}</ref> 2025. aastal osales Ilves Tallinna Ülikooli saatesarjas „Ekspert eetris“ saates „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“, kus käsitleti rõivatarbimist ning rõivaste mõju inimesele ja keskkonnale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-19 |pealkiri=Ekspert eetris täna: Piret Ilves „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“ |url=https://www.tlu.ee/taxonomy/term/93/uudised/ekspert-eetris-tana-piret-ilves-tarbime-targalt-voi-tarbime-lihtsalt |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> * 2026 – Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursi III preemia kultuuriliste kompetentside valdkonnas magistritöö „Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes „Ringvaade“ ja „Terevisioon““ eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-16 |pealkiri=2026 |url=https://www.tlu.ee/tallinna-ulikooli-uliopilaste-teadustoode-konkurss/2026 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *Irina Sadovina. [https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ In conversation with fashion designer Piret Ilves] Estonian World, 13. märts 2012 *Linda Pärn. [https://naine.postimees.ee/970140/piret-ilves-moeloome-pole-too-see-on-mu-elu Piret Ilves: moeloome pole töö, see on mu elu] naine.postimees.ee, 12. september 2012 *Meisi Volt. [https://elu24.postimees.ee/3371281/elu24-video-kuldnoel-2015-piret-ilves-seljataga-on-27-jarjestikust-toopaeva Elu24 video! Kuldnõel 2015 Piret Ilves: seljataga on 27 järjestikust tööpäeva] elu24.postimees.ee, 22. oktoober 2015 *Eiris Teeveere. [https://www.ohtuleht.ee/melu/700226/kuldnoela-voitja-piret-ilves-teadsin-juba-vaikse-tudrukuna-et-minust-saab-moekunstnik Kuldnõela võitja Piret Ilves: teadsin juba väikse tüdrukuna, et minust saab moekunstnik] Õhtuleht, 23. oktoober 2015 *[[Kristina Herodes]]. [http://naine24.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud] naine.postimees.ee, 25. oktoober 2015 *[[Mari-Liis Helvik]]. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes] annestiil.delfi.ee, 4. november 2015 *Mari-Liis Helvik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/72873401/modernne-klassik-piret-ilves Modernne klassik Piret Ilves] epl.delfi.ee, 4. november 2015 *Aija Kivi. [https://mood.geenius.ee/rubriik/uudis/kusimust-moelooja-piret-ilvesele/ Piret Ilves: “Mulle meeldib riietada tarku naisi!”] mood.geenius.ee, 30. aprill 2017 *Julia Kuznetski, Piret Ilves. Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool. https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ *Ekspert eetris: Piret Ilves "Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?" https://www.youtube.com/watch?v=7cIcZf7gn1Q {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] q5jyorayh4c39fvesdz4mc5ivini559 7230461 7230457 2026-09-07T14:57:32Z ~2026-48362-28 237071 /* Elulugu */ 7230461 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves asutas 2009. aastal omanimelise rõivabrändi. Ta esitles oma kollektsioone Tallinn Fashion Weekil ning osales ka ERKI Moeshow’l ja SuperNoova konkursil. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-10-25 |pealkiri=Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud |url=https://naine.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> == Moelooming == *Ilves esitles oma esimest kollektsiooni 2008. aastal moedisainerite konkursil SuperNoova ning osales järgnevatel aastatel regulaarselt Tallinn Fashion Weekil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sadovina |eesnimi=Irina |kuupäev=2013-03-13 |pealkiri=In conversation with fashion designer Piret Ilves |url=https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> Ta osales ka ERKI Moeshow’l. == Uurimis- ja kirjutamistegevus == Pärast aktiivset tegutsemist moekunstnikuna muutus Ilvese professionaalne fookus ning ta hakkas tegelema rõivaste materiaalsuse, tarbimise ja kultuuriliste tähenduste käsitlemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Vaatasin: ohoo, linane jakk. Ja siis lugesin sildilt, et oi, seda toodet ei tohigi puhastada!“ Moelooja Piret Ilves räägib oma kannapöördest |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120571857/vaatasin-ohoo-linane-jakk-ja-siis-lugesin-sildilt-et-oi-seda-toodet-ei-tohigi-puhastada-moelooja-piret-ilves-raagib-oma-kannapoordest |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=LP |keel=et}}</ref> 2025. aastal avaldas Ilves koos Julia Kuznetskiga Müürilehes artikli „Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool“, mis käsitleb rõivaste ületarbimist ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-02 |pealkiri=Riidemäed ja tekstiilijõed ehk Heaolu pahupool |url=https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> Ilves on kirjutanud ka filmides kasutatud rõivaste ja visuaalkultuuri teemadel. Tema artikleid on avaldatud filmiväljaandes DMovies.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Piret Ilves |url=https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=DMovies |keel=en-GB}}</ref> 2025. aastal osales Ilves Tallinna Ülikooli saatesarjas „Ekspert eetris“ saates „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“, kus käsitleti rõivatarbimist ning rõivaste mõju inimesele ja keskkonnale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-19 |pealkiri=Ekspert eetris täna: Piret Ilves „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“ |url=https://www.tlu.ee/taxonomy/term/93/uudised/ekspert-eetris-tana-piret-ilves-tarbime-targalt-voi-tarbime-lihtsalt |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> * 2026 – Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursi III preemia kultuuriliste kompetentside valdkonnas magistritöö „Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes „Ringvaade“ ja „Terevisioon““ eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-16 |pealkiri=2026 |url=https://www.tlu.ee/tallinna-ulikooli-uliopilaste-teadustoode-konkurss/2026 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *Irina Sadovina. [https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ In conversation with fashion designer Piret Ilves] Estonian World, 13. märts 2012 *Linda Pärn. [https://naine.postimees.ee/970140/piret-ilves-moeloome-pole-too-see-on-mu-elu Piret Ilves: moeloome pole töö, see on mu elu] naine.postimees.ee, 12. september 2012 *Meisi Volt. [https://elu24.postimees.ee/3371281/elu24-video-kuldnoel-2015-piret-ilves-seljataga-on-27-jarjestikust-toopaeva Elu24 video! Kuldnõel 2015 Piret Ilves: seljataga on 27 järjestikust tööpäeva] elu24.postimees.ee, 22. oktoober 2015 *Eiris Teeveere. [https://www.ohtuleht.ee/melu/700226/kuldnoela-voitja-piret-ilves-teadsin-juba-vaikse-tudrukuna-et-minust-saab-moekunstnik Kuldnõela võitja Piret Ilves: teadsin juba väikse tüdrukuna, et minust saab moekunstnik] Õhtuleht, 23. oktoober 2015 *[[Kristina Herodes]]. [http://naine24.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud] naine.postimees.ee, 25. oktoober 2015 *[[Mari-Liis Helvik]]. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes] annestiil.delfi.ee, 4. november 2015 *Mari-Liis Helvik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/72873401/modernne-klassik-piret-ilves Modernne klassik Piret Ilves] epl.delfi.ee, 4. november 2015 *Aija Kivi. [https://mood.geenius.ee/rubriik/uudis/kusimust-moelooja-piret-ilvesele/ Piret Ilves: “Mulle meeldib riietada tarku naisi!”] mood.geenius.ee, 30. aprill 2017 *Julia Kuznetski, Piret Ilves. Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool. https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ *Ekspert eetris: Piret Ilves "Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?" https://www.youtube.com/watch?v=7cIcZf7gn1Q {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] drx78qdvq7eg9tshl5cb6pr6msefrry 7230462 7230461 2026-09-07T14:59:52Z ~2026-48362-28 237071 /* Välislingid */ Välislinkide korrastamine; ajakirjandusallikate eemaldamine välislinkide loetelust 7230462 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves asutas 2009. aastal omanimelise rõivabrändi. Ta esitles oma kollektsioone Tallinn Fashion Weekil ning osales ka ERKI Moeshow’l ja SuperNoova konkursil. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-10-25 |pealkiri=Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud |url=https://naine.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> == Moelooming == *Ilves esitles oma esimest kollektsiooni 2008. aastal moedisainerite konkursil SuperNoova ning osales järgnevatel aastatel regulaarselt Tallinn Fashion Weekil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sadovina |eesnimi=Irina |kuupäev=2013-03-13 |pealkiri=In conversation with fashion designer Piret Ilves |url=https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> Ta osales ka ERKI Moeshow’l. == Uurimis- ja kirjutamistegevus == Pärast aktiivset tegutsemist moekunstnikuna muutus Ilvese professionaalne fookus ning ta hakkas tegelema rõivaste materiaalsuse, tarbimise ja kultuuriliste tähenduste käsitlemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Vaatasin: ohoo, linane jakk. Ja siis lugesin sildilt, et oi, seda toodet ei tohigi puhastada!“ Moelooja Piret Ilves räägib oma kannapöördest |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120571857/vaatasin-ohoo-linane-jakk-ja-siis-lugesin-sildilt-et-oi-seda-toodet-ei-tohigi-puhastada-moelooja-piret-ilves-raagib-oma-kannapoordest |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=LP |keel=et}}</ref> 2025. aastal avaldas Ilves koos Julia Kuznetskiga Müürilehes artikli „Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool“, mis käsitleb rõivaste ületarbimist ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-02 |pealkiri=Riidemäed ja tekstiilijõed ehk Heaolu pahupool |url=https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> Ilves on kirjutanud ka filmides kasutatud rõivaste ja visuaalkultuuri teemadel. Tema artikleid on avaldatud filmiväljaandes DMovies.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Piret Ilves |url=https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=DMovies |keel=en-GB}}</ref> 2025. aastal osales Ilves Tallinna Ülikooli saatesarjas „Ekspert eetris“ saates „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“, kus käsitleti rõivatarbimist ning rõivaste mõju inimesele ja keskkonnale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-19 |pealkiri=Ekspert eetris täna: Piret Ilves „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“ |url=https://www.tlu.ee/taxonomy/term/93/uudised/ekspert-eetris-tana-piret-ilves-tarbime-targalt-voi-tarbime-lihtsalt |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> * 2026 – Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursi III preemia kultuuriliste kompetentside valdkonnas magistritöö „Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes „Ringvaade“ ja „Terevisioon““ eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-16 |pealkiri=2026 |url=https://www.tlu.ee/tallinna-ulikooli-uliopilaste-teadustoode-konkurss/2026 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 2muqho5l4qxwx72x9d5dlo8afo9bnl8 7230465 7230462 2026-09-07T15:03:12Z ~2026-48362-28 237071 /* Elulugu */ 7230465 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves asutas 2009. aastal omanimelise rõivabrändi. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-10-25 |pealkiri=Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud |url=https://naine.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> == Moelooming == *Ilves esitles oma esimest kollektsiooni 2008. aastal moedisainerite konkursil SuperNoova ning osales järgnevatel aastatel regulaarselt Tallinn Fashion Weekil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sadovina |eesnimi=Irina |kuupäev=2013-03-13 |pealkiri=In conversation with fashion designer Piret Ilves |url=https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> Ta osales ka ERKI Moeshow’l. == Uurimis- ja kirjutamistegevus == Pärast aktiivset tegutsemist moekunstnikuna muutus Ilvese professionaalne fookus ning ta hakkas tegelema rõivaste materiaalsuse, tarbimise ja kultuuriliste tähenduste käsitlemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Vaatasin: ohoo, linane jakk. Ja siis lugesin sildilt, et oi, seda toodet ei tohigi puhastada!“ Moelooja Piret Ilves räägib oma kannapöördest |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120571857/vaatasin-ohoo-linane-jakk-ja-siis-lugesin-sildilt-et-oi-seda-toodet-ei-tohigi-puhastada-moelooja-piret-ilves-raagib-oma-kannapoordest |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=LP |keel=et}}</ref> 2025. aastal avaldas Ilves koos Julia Kuznetskiga Müürilehes artikli „Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool“, mis käsitleb rõivaste ületarbimist ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-02 |pealkiri=Riidemäed ja tekstiilijõed ehk Heaolu pahupool |url=https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> Ilves on kirjutanud ka filmides kasutatud rõivaste ja visuaalkultuuri teemadel. Tema artikleid on avaldatud filmiväljaandes DMovies.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Piret Ilves |url=https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=DMovies |keel=en-GB}}</ref> 2025. aastal osales Ilves Tallinna Ülikooli saatesarjas „Ekspert eetris“ saates „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“, kus käsitleti rõivatarbimist ning rõivaste mõju inimesele ja keskkonnale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-19 |pealkiri=Ekspert eetris täna: Piret Ilves „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“ |url=https://www.tlu.ee/taxonomy/term/93/uudised/ekspert-eetris-tana-piret-ilves-tarbime-targalt-voi-tarbime-lihtsalt |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> * 2026 – Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursi III preemia kultuuriliste kompetentside valdkonnas magistritöö „Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes „Ringvaade“ ja „Terevisioon““ eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-16 |pealkiri=2026 |url=https://www.tlu.ee/tallinna-ulikooli-uliopilaste-teadustoode-konkurss/2026 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] qub90c24u9caxtg2dx2cribo2roj9tj 7230467 7230465 2026-09-07T15:05:02Z ~2026-48362-28 237071 /* Välislingid */ 7230467 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves asutas 2009. aastal omanimelise rõivabrändi. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-10-25 |pealkiri=Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud |url=https://naine.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> == Moelooming == *Ilves esitles oma esimest kollektsiooni 2008. aastal moedisainerite konkursil SuperNoova ning osales järgnevatel aastatel regulaarselt Tallinn Fashion Weekil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sadovina |eesnimi=Irina |kuupäev=2013-03-13 |pealkiri=In conversation with fashion designer Piret Ilves |url=https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> Ta osales ka ERKI Moeshow’l. == Uurimis- ja kirjutamistegevus == Pärast aktiivset tegutsemist moekunstnikuna muutus Ilvese professionaalne fookus ning ta hakkas tegelema rõivaste materiaalsuse, tarbimise ja kultuuriliste tähenduste käsitlemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Vaatasin: ohoo, linane jakk. Ja siis lugesin sildilt, et oi, seda toodet ei tohigi puhastada!“ Moelooja Piret Ilves räägib oma kannapöördest |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120571857/vaatasin-ohoo-linane-jakk-ja-siis-lugesin-sildilt-et-oi-seda-toodet-ei-tohigi-puhastada-moelooja-piret-ilves-raagib-oma-kannapoordest |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=LP |keel=et}}</ref> 2025. aastal avaldas Ilves koos Julia Kuznetskiga Müürilehes artikli „Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool“, mis käsitleb rõivaste ületarbimist ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-02 |pealkiri=Riidemäed ja tekstiilijõed ehk Heaolu pahupool |url=https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> Ilves on kirjutanud ka filmides kasutatud rõivaste ja visuaalkultuuri teemadel. Tema artikleid on avaldatud filmiväljaandes DMovies.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Piret Ilves |url=https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=DMovies |keel=en-GB}}</ref> 2025. aastal osales Ilves Tallinna Ülikooli saatesarjas „Ekspert eetris“ saates „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“, kus käsitleti rõivatarbimist ning rõivaste mõju inimesele ja keskkonnale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-19 |pealkiri=Ekspert eetris täna: Piret Ilves „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“ |url=https://www.tlu.ee/taxonomy/term/93/uudised/ekspert-eetris-tana-piret-ilves-tarbime-targalt-voi-tarbime-lihtsalt |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> * 2026 – Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursi III preemia kultuuriliste kompetentside valdkonnas magistritöö „Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes „Ringvaade“ ja „Terevisioon““ eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-16 |pealkiri=2026 |url=https://www.tlu.ee/tallinna-ulikooli-uliopilaste-teadustoode-konkurss/2026 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *[https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ Piret Ilvese autoriprofiil DMoviesis] {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] hok5mfgrux87d5g4hvtpqvsslgpnp6f 7230469 7230467 2026-09-07T15:08:28Z ~2026-48362-28 237071 Täpsustus 7230469 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik ja rõivakultuuri uurija. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves asutas 2009. aastal omanimelise rõivabrändi. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-10-25 |pealkiri=Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud |url=https://naine.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> == Moelooming == *Ilves esitles oma esimest kollektsiooni 2008. aastal moedisainerite konkursil SuperNoova ning osales järgnevatel aastatel regulaarselt Tallinn Fashion Weekil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sadovina |eesnimi=Irina |kuupäev=2013-03-13 |pealkiri=In conversation with fashion designer Piret Ilves |url=https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> Ta osales ka ERKI Moeshow’l. == Uurimis- ja kirjutamistegevus == Pärast aktiivset tegutsemist moekunstnikuna muutus Ilvese professionaalne fookus ning ta hakkas tegelema rõivaste materiaalsuse, tarbimise ja kultuuriliste tähenduste käsitlemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Vaatasin: ohoo, linane jakk. Ja siis lugesin sildilt, et oi, seda toodet ei tohigi puhastada!“ Moelooja Piret Ilves räägib oma kannapöördest |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120571857/vaatasin-ohoo-linane-jakk-ja-siis-lugesin-sildilt-et-oi-seda-toodet-ei-tohigi-puhastada-moelooja-piret-ilves-raagib-oma-kannapoordest |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=LP |keel=et}}</ref> 2025. aastal avaldas Ilves koos Julia Kuznetskiga Müürilehes artikli „Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool“, mis käsitleb rõivaste ületarbimist ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-02 |pealkiri=Riidemäed ja tekstiilijõed ehk Heaolu pahupool |url=https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> Ilves on kirjutanud ka filmides kasutatud rõivaste ja visuaalkultuuri teemadel. Tema artikleid on avaldatud filmiväljaandes DMovies.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Piret Ilves |url=https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=DMovies |keel=en-GB}}</ref> 2025. aastal osales Ilves Tallinna Ülikooli saatesarjas „Ekspert eetris“ saates „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“, kus käsitleti rõivatarbimist ning rõivaste mõju inimesele ja keskkonnale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-19 |pealkiri=Ekspert eetris täna: Piret Ilves „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“ |url=https://www.tlu.ee/taxonomy/term/93/uudised/ekspert-eetris-tana-piret-ilves-tarbime-targalt-voi-tarbime-lihtsalt |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> * 2026 – Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursi III preemia kultuuriliste kompetentside valdkonnas magistritöö „Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes „Ringvaade“ ja „Terevisioon““ eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-16 |pealkiri=2026 |url=https://www.tlu.ee/tallinna-ulikooli-uliopilaste-teadustoode-konkurss/2026 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *[https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ Piret Ilvese autoriprofiil DMoviesis] {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 7c1yci6bkw2iyol43kvgt4cwrigsu7x 7230473 7230469 2026-09-07T15:12:49Z ~2026-48362-28 237071 /* Moelooming */ 7230473 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik ja rõivakultuuri uurija. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves asutas 2009. aastal omanimelise rõivabrändi. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-10-25 |pealkiri=Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud |url=https://naine.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> == Moelooming == Ilves esitles oma esimest kollektsiooni 2008. aastal moedisainerite konkursil SuperNoova ning osales järgnevatel aastatel regulaarselt Tallinn Fashion Weekil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sadovina |eesnimi=Irina |kuupäev=2013-03-13 |pealkiri=In conversation with fashion designer Piret Ilves |url=https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> Ta osales ka ERKI Moeshow’l. == Uurimis- ja kirjutamistegevus == Pärast aktiivset tegutsemist moekunstnikuna muutus Ilvese professionaalne fookus ning ta hakkas tegelema rõivaste materiaalsuse, tarbimise ja kultuuriliste tähenduste käsitlemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Vaatasin: ohoo, linane jakk. Ja siis lugesin sildilt, et oi, seda toodet ei tohigi puhastada!“ Moelooja Piret Ilves räägib oma kannapöördest |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120571857/vaatasin-ohoo-linane-jakk-ja-siis-lugesin-sildilt-et-oi-seda-toodet-ei-tohigi-puhastada-moelooja-piret-ilves-raagib-oma-kannapoordest |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=LP |keel=et}}</ref> 2025. aastal avaldas Ilves koos Julia Kuznetskiga Müürilehes artikli „Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool“, mis käsitleb rõivaste ületarbimist ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-02 |pealkiri=Riidemäed ja tekstiilijõed ehk Heaolu pahupool |url=https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> Ilves on kirjutanud ka filmides kasutatud rõivaste ja visuaalkultuuri teemadel. Tema artikleid on avaldatud filmiväljaandes DMovies.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Piret Ilves |url=https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=DMovies |keel=en-GB}}</ref> 2025. aastal osales Ilves Tallinna Ülikooli saatesarjas „Ekspert eetris“ saates „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“, kus käsitleti rõivatarbimist ning rõivaste mõju inimesele ja keskkonnale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-19 |pealkiri=Ekspert eetris täna: Piret Ilves „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“ |url=https://www.tlu.ee/taxonomy/term/93/uudised/ekspert-eetris-tana-piret-ilves-tarbime-targalt-voi-tarbime-lihtsalt |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> * 2026 – Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursi III preemia kultuuriliste kompetentside valdkonnas magistritöö „Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes „Ringvaade“ ja „Terevisioon““ eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-16 |pealkiri=2026 |url=https://www.tlu.ee/tallinna-ulikooli-uliopilaste-teadustoode-konkurss/2026 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *[https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ Piret Ilvese autoriprofiil DMoviesis] {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] filazwkssf80udyc7oewre8mh5f5xiy 7230475 7230473 2026-09-07T15:14:24Z ~2026-48362-28 237071 /* Uurimis- ja kirjutamistegevus */ 7230475 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib moekunstnikust; tennisisti kohta vaata artiklit [[Piret Ilves (tennisist)]]}} {{Reklaam|aasta=2025|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Piret Ilves''' (sündinud 30. detsembril 1983) on eesti moekunstnik ja rõivakultuuri uurija. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna [[Kuldnõel]]. Lisaks moeloomingule on ta käsitlenud rõivakultuuri, rõivatarbimist ja rõivaste rolli visuaalkultuuris. == Elulugu == Piret Ilves lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i. 2007. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Euroülikool]]is moekunstnik-disaineri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Disainer: saage tuttavaks - Piret Ilves |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82302412/noor-disainer-saage-tuttavaks-piret-ilves |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> 2025. aastal omandas ta magistrikraadi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Tema magistritöö „[https://www.etera.ee/zoom/207160/view?page=1&p=separate Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes Ringvaade ja Terevisioon]“ käsitleb rõiva kui materiaalse objekti avaldumist Eesti telemeedias. Töö juhendaja oli Julia Kuznetski. Ilves asutas 2009. aastal omanimelise rõivabrändi. 2015. aastal pälvis ta Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-10-25 |pealkiri=Eesti esiminimalist Piret Ilves Kuldnõelaga kroonitud |url=https://naine.postimees.ee/3372913/eesti-esiminimalist-piret-ilves-kuldnoelaga-kroonitud |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldnõela võitja Piret Ilves: Minu loomingut saab kanda mitmes võtmes |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/72866881/kuldnoela-voitja-piret-ilves-minu-loomingut-saab-kanda-mitmes-votmes |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> == Moelooming == Ilves esitles oma esimest kollektsiooni 2008. aastal moedisainerite konkursil SuperNoova ning osales järgnevatel aastatel regulaarselt Tallinn Fashion Weekil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sadovina |eesnimi=Irina |kuupäev=2013-03-13 |pealkiri=In conversation with fashion designer Piret Ilves |url=https://estonianworld.com/business/in-conversation-with-fashion-designer-piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> Ta osales ka ERKI Moeshow’l. == Uurimis- ja kirjutamistegevus == Pärast moekunstnikuna tegutsemist hakkas Ilves käsitlema rõivaste materiaalsuse, tarbimise ja kultuuriliste tähenduste teemasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Vaatasin: ohoo, linane jakk. Ja siis lugesin sildilt, et oi, seda toodet ei tohigi puhastada!“ Moelooja Piret Ilves räägib oma kannapöördest |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120571857/vaatasin-ohoo-linane-jakk-ja-siis-lugesin-sildilt-et-oi-seda-toodet-ei-tohigi-puhastada-moelooja-piret-ilves-raagib-oma-kannapoordest |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=LP |keel=et}}</ref> 2025. aastal avaldas Ilves koos Julia Kuznetskiga Müürilehes artikli „Riidemäed ja tekstiilijõed ehk heaolu pahupool“, mis käsitleb rõivaste ületarbimist ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-02 |pealkiri=Riidemäed ja tekstiilijõed ehk Heaolu pahupool |url=https://www.muurileht.ee/riidemaed-ja-tekstiilijoed-ehk-heaolu-pahupool/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> Ilves on kirjutanud ka filmides kasutatud rõivaste ja visuaalkultuuri teemadel. Tema artikleid on avaldatud filmiväljaandes DMovies.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Piret Ilves |url=https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=DMovies |keel=en-GB}}</ref> 2025. aastal osales Ilves Tallinna Ülikooli saatesarjas „Ekspert eetris“ saates „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“, kus käsitleti rõivatarbimist ning rõivaste mõju inimesele ja keskkonnale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-19 |pealkiri=Ekspert eetris täna: Piret Ilves „Tarbime targalt või tarbime lihtsalt rohkem?“ |url=https://www.tlu.ee/taxonomy/term/93/uudised/ekspert-eetris-tana-piret-ilves-tarbime-targalt-voi-tarbime-lihtsalt |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2015 [[Kuldnõel]]<ref>[https://tfw.ee/kuldnoel/ Kuldnõel]</ref> * 2026 – Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursi III preemia kultuuriliste kompetentside valdkonnas magistritöö „Rõivas kui hüperobjekt ja selle avaldumine saadetes „Ringvaade“ ja „Terevisioon““ eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-16 |pealkiri=2026 |url=https://www.tlu.ee/tallinna-ulikooli-uliopilaste-teadustoode-konkurss/2026 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://piretilves.com Piret Ilvese koduleht] *[https://dmovies.org/profile/piret-ilves/ Piret Ilvese autoriprofiil DMoviesis] {{DEFAULTSORT:Ilves, Piret}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 3mxh84ymaci6bna05aak47m2959fpoe 0 183229 7230583 7195188 2026-09-07T19:32:38Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ 7230583 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Liivalaia tänav''' on tänav [[Tallinna Kesklinn]]as. Liivalaia tänav kulgeb [[Pärnu maantee]]lt [[Tartu maantee]]ni läbi [[Tatari asum|Tatari]], [[Veerenni asum|Veerenni]], [[Sibulaküla asum|Sibulaküla]], [[Maakri asum|Maakri]] ja [[Kompassi asum]]i. Liivalaia tänav algab Pärnu maanteelt kohast, kust vastassuunas läheb [[Suur-Ameerika tänav]]. Tänav ristub põhja poole suundudes P. [[Süda tänav]]a, [[Veerenni tänav]]a, [[Tatari tänav]]a, [[Uus-Tatari tänav]]a, [[Hospidali tänav (Tallinn)|Hospidali tänav]]a, [[Kentmanni tänav]]a, [[Kaupmehe tänav]]a, [[Juhkentali tänav]]a, [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänav]]a, A. [[Lauteri tänav (Tallinn)|Lauteri tänav]]a, [[Maakri tänav]]a, [[Turu tänav (Tallinn)|Turu tänav]]a ja [[Lastekodu tänav]]aga. Liivalaia tänav kulgeb algul idakirdesse, aga teeb laugja kaare vastupäeva ja suundub lõpuks kirdesse. Tänav on 1,6 km pikk ja lõpeb Tartu maanteel. Sealt edasi jätkub ta [[Pronksi tänav]]ana. [[File:2014 tram tracks replacement in Tallinn 092.JPG|pisi|Vaade Liivalaia tänavale, Liivalaia tänava ja Pärnu maantee ristmikult ]] [[Fail:Hansabank (Liivalaia 8 - 12) - panoramio.jpg|pisi|Liivalaia 8 // 12, [[Swedbank]]i hoone]] [[Fail:Liivalaia, view from Hansapank - panoramio.jpg|pisi|Vaade Liivalaia tänavale (vasakul 7, 9 jne) [[Swedbank]]i hoonest]] Liivalaia tänaval on palju foore. Öösel, kui need on välja lülitatud, on Liivalaia tänav oma kõigil ristmikel peatee, välja arvatud Pärnu ja Tartu maantee suhtes. [[Pilt:Tallinn_Tatari1.jpg|pisi|Liivalaia (17, 19, 21) ja [[Tatari tänav]]a ristmik, vaade põhja]] [[Fail:Keldrimae Kesklinn Tallinn 1 July 2007.jpg|pisi|Vaade Liivalaia tänavale ja [[Keldrimäe asum]]ile]] [[Fail:Nordea Pank in Tallinn Liivalaia tn 01 August 2011.jpg|pisi|Liivalaia 45, [[Luminor]]i panga peahoone]] [[File:Panoramic View of Tallinn, Estonia.jpg|pisi|Vaade [[Tartu maantee]]le, [[Lastekodu tänav]]ale, [[Liivamäe tänav]]ale ja Liivalaia tänava majadele]] [[File:Tln1.jpg|pisi|Vaade [[Maakri asum]]ile ja Liivalaia tänavale 2012. aastal]] ==Hoonestus== *Liivalaia 3 – 1938. aastal [[Roman Koolmar]]i projekteeritud, algselt Arthur ja Selma Sprenki üürimaja.<ref>Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 34.</ref> *Liivalaia 5 – 1962. aastal [[Tüüpprojekt 1-317A-12|tüüpprojekt 1-317A-12]] järgi ehitatud viiekorruseline korterelamu, esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]. *Liivalaia 7 – 1959<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2023/09/24/uleminekumaja/ Üleminekumaja], ristofoto.com</ref>/1961. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu, äripindadega esimesel korrusel, arhitekt [[Heili Volberg-Raig]]. Hoone esimesel korrusel tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] [[Vilnius (kauplus)|kauplus Vilnius]]<ref name="erastatava">[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref> ja [[Sõnajalg (kauplus)|kauplus Sõnajalg]]. *Liivalaia 8 // 10 // 12 – endine [[Swedbank]]i peakontori hoone<ref>[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/hansapankurid-kolisid-vollamaele?id=50722499 Hansapankurid kolisid võllamäele], arileht.delfi.ee, 06.01.1996.</ref>, enne kolimist uude [[Arteri kvartal]]isse.<ref>[https://www.err.ee/1609040249/swedbank-kolib-peakorteri-sudalinna-uusimasse-korghoonesse Swedbank kolib peakorteri südalinna uusimasse kõrghoonesse], www.err.ee, 21.07.2023</ref> :[[Liivalaia tunnel]] *Liivalaia 9 – [[Eesti Gaas]]i hoone<ref>[https://www.err.ee/1608279099/eesti-gaasi-peamaja-asemele-kerkib-uus-kontorihoone Eesti Gaasi peamaja asemele kerkib uus kontorihoone], www.err.ee, 16.07.2021.</ref>. *Liivalaia 11/1 – 1935. aastal ehitatud kolmekorruseline korterelamu *Liivalaia 11/4 – 1952. aastal ehitatud kahekorruseline büroohoone *Liivalaia 13/15 – 2003. aastal ehitatud [[ECE Ärimaja]] *Liivalaia 14 – seitsmekorruseline büroohoone. Algne 1970. aastal ehitatud Eesti NSV Kolhoosidevaheliste Ehitusorganisatsioonide Vabariikliku Nõukogu Projekteerimise Instituudi ([[EKE Projekt]]i) administratiivhoone. Hoone esimese korruse äripinnal asus [[Eesti NSV]] ajal kalakauplus [[Meritäht (kauplus)|Meritäht]]. *Liivalaia 17 // [[Tatari tänav]] 31 – kolmekorruseline elamu- ja ärihoone *Liivalaia 19 – kolmekorruseline elamu- ja ärihoone. 1929. aastal valminud, [[Karl Tarvas]]e projekteeritud, Tallinna vorstitööstur [[Priidik Tikenberg]]i (1873–1939) maja *Liivalaia 19a – 2020. aastal ehitatud kolmekorruseline korterelamu *Liivalaia 20a ja 22 – Astro Liivalaia büroohooned<ref>[https://astro.ee/et/astro-liivalaia Astro Liivalaia], https://astro.ee/.</ref> *Liivalaia 21 – 2008. aastal ehitatud kaheksakorruseline korterelamu äripindadega 1. korrusel. *Liivalaia 22 – 1997. aastal ehitatud seitsmekorruseline büroohoone *Liivalaia 23 – [[Tallinna Südalinna kool]] *Liivalaia 24 – 1987. aastal valminud, endine [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu]] [[Liivalaia kohtumaja]]. Arhitekt [[Paul Madalik]], hoone oli kasutusel 2018. aastani. *Liivalaia 25 – 1975. aastal ehitatud üheksakorruseline korterelamu. *Liivalaia 26 – 1960. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu. *Liivalaia 27 (algselt Liivalaia 37) //[[Kentmanni tänav|Kentmanni]] 21 // [[Kaupmehe tänav|Kaupmehe]] 14 (algselt Kaupmehe 28) – Helmi Tui ja Karl Reitavi maja, valmis 1937, arhitekt [[Eugen Sacharias]]. Hoone esimesel korrusel tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] [[Riia (kauplus)|kauplus Riia]] filiaalkauplus 19<ref name="erastatava" /> *Liivalaia 28 – 1952. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu. *Liivalaia 29 – 1976. aastal ehitatud seitsmekorruseline korterelamu, äripindadega 1 korrusel. Endine [[Tallinna Linnuvabrik]]u kaupluse Kikas hoone. *Liivalaia 30 – 1959. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu *Liivalaia 32 – 1960. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu *Liivalaia 33 – [[hotell Olümpia|Radisson Blu Hotel Olümpia]] *Liivalaia 34 ja 36 – kavandatav [[Arteri kvartal]] koos Eesti kõrgeima, 111 meetri kõrguse, 28-korruselise büroohoonega<ref>[https://web.archive.org/web/20210116015644/https://www.kapitel.ee/arivaldkond/arenduses-liivalaia-ari-ja-elukvartal-tallinn/ Liivalaia äri- ja elukvartal], www.kapitel.ee.</ref> *Liivalaia 38 – [[Tallinna Kaasani kirik|Kaasani kirik]] *Liivalaia 39 – 1924. aastal arhitekt [[Aleksander Voldemar Oklon]] projekti järgi valminud korterelamu<ref>Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 40.</ref> *Liivalaia 40 – 1980. aastal ehitatud kuuekorruseline korterelamu, mille esimesel korrusel asusid kauplus Aed ja [[Tallinna Keskraamatukogu]] ruumid *Liivalaia 41<ref>[https://www.err.ee/1608800065/liivalaia-tanavale-tallinnas-koopiamaju-tahtnud-arendaja-jai-pika-ninaga Liivalaia tänavale Tallinnas koopiamaju tahtnud arendaja jäi pika ninaga], www.err.ee, 25.11.2022</ref> – 1903. aastal ehitatud V. Freimani projekteeritud Georg Ratasepa maja. Algselt [[Kaasani tänav]]a aadressiga. *Liivalaia 42 – 1962. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu *Liivalaia 43 – 1912. aastal [[Anton Uesson]]i projekti järgi ehitatud nurgatorniga kahekorruseline üürimaja on üks vähestest autentsel kujul säilinud ning heas korras puit[[Juugendstiil|juugend]]i esindajatest. Hoone moodustab koos naabruses olevate puitelamute ja üle Liivalaia tänava asuva [[Tallinna Kaasani kirik|Kaasani kirik]]uga ühtse arhitektuurse ansambli<ref name="KRR_27190">{{kultuurimälestis|27190|Elamu Tallinnas Liivalaia t. 43}} (vaadatud 06.01.2021).</ref>. Hoone taga asetseval [[Lennuki tänav (Tallinn)|Lennuki tänav]] asub ka 1927. aastal [[Herbert Johanson]]i projekti järgi valminud, sama [[Ansambel (arhitektuur)|ansambli]] kultuurimälestiseks tunnistatud hoone Lennuki tänav 26<ref name="KRR_27191">{{kultuurimälestis|27191|Elamu Tallinnas Lennuki t. 26}} (vaadatud 06.01.2021).</ref> *Liivalaia tänav 44 // [[Lastekodu tänav|Lastekodu]] 1 // [[Tartu maantee 24]]<ref name="KRR_8675">{{kultuurimälestis|8675|Elamu Tartu mnt. 24, 1957. a.}} (vaadatud 29.10.2020)</ref>–32, nn [[Stalini maja]]. [[Dvigatel]]i tehase töötajatele ehitatud [[korterelamu]]te [[kvartal]]i projekteeris aastatel 1947–1956 arhitekt A. Vlassov. *Liivalaia 45 – 2009. aastal ehitatud 14-korruseline [[Luminor]]i panga peahoone *Liivalaia 49 – Stockmanni kaubamaja parkimismaja *Liivalaia 53 – Stockmann Oyj Abp Eesti filiaali [[Stockmanni kaubamaja]] == Galerii == <gallery> Hansabank (Liivalaia 8 - 12) - panoramio.jpg|[[Swedbank]]i hoone Liivalaia 8 // 12 Liivalaia tänav, 21.JPG|Liivalaia 21 File:Veerenni, Tallinn, Estonia - panoramio.jpg|Tatari tänava hooned ja kõrghoone Liivalaia 22 Kool - panoramio.jpg|Liivalaia 23, [[Tallinna Südalinna kool]] File:USSR house upgrade in Liivalaia.JPG|Liivalaia 25 Kazanskaya after Reconstruction Liivalaia tn 38 Keldrimae Tallinn 19 December 2017.jpg|[[Tallinna Kaasani kirik|Kaasani kirik]], Liivalaia 38 Liivalaia tänav 39 in Tallinn 01 August 2011.jpg|Liivalaia 39 File:Wooden Houses Liivalaia 39 and Liivalaia 41 Maakri Tallinn 19 March 2018.jpg|Liivalaia 39 ja Liivalaia 41 File:Keldrimae Kesklinn Tallinn 1 July 2007.jpg|Liivalaia 42 ja 40 hooned File:Pedestrian Crossing Liivalaia 43 Liivalaia 43-1 Lennuki Maakri 36 Tallinn 29 September 2007.jpg|Liivalaia 43 File:Liivalaia tänav 43 Tallinn 2011.jpg|Liivalaia 43/1 Liivalaia tänav 45 Nordea Headquarters in Estonia.jpg|[[Luminor]]i panga peahoone, Liivalaia 45 The old Chimney Stockmann Tallinn.jpg|[[Johansoni paberivabrik]]u korsten Liivalaia tänav 51 in Tallinn 2011.jpg|Liivalaia 51 File:Liivalaia tn between the House with Spire and Stockmann Tallinn 17 January 2020.jpg| [[Stockmanni kaubamaja]] File:Empty Liivalaia tn in Kesklinn Tallinn 18 March 2020.jpg| Stockmanni parkimismaja, Liivalaia 53 (vasakul), Liivalaia 40 ja 42 hooned (paremal) File:Manhole cover GOST 3634-61 Position on the footway Liivalaia tn Kesklinn Tallinn 2 May 2021.jpg|Stockmanni parkimismaja, Liivalaia 53 File:Hotell Olumpia Bus Stop in Tallinn 18 March 2020.jpg|Liivalaia 40 ja 42 hooned </gallery> ==Ajalugu== [[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|left|1914. aasta Tallinna linna kaart, millel kujutatud [[Tallinna Kaasani kirik]]ust [[Tallinna sadam]]a poole suundunud tänavad]] Liivalaia tänava piirkonnas asus keskajal kinnistu Liivalaia 8a juures [[Võllamägi]], kus 14.–15. sajandi vahetusest 18. sajandi teise pooleni hukati surmamõistetuid. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leiti 2007. aastal paeplaatidest trepi ja müürifragmentide vahelt vähemalt 110 inimese korratult paiknevad luud ning viis meetrit eemal olevast hauast seitse korratult asetsevat [[luustik]]ku, millest enamikul puudus [[kolju]] ning käed olid selja taha seotud.<ref>[http://www.epl.ee/news/tallinn/arheoloogid-leidsid-kesklinnast-vana-vollaroogade-matmispaiga.d?id=51094855 "Arheoloogid leidsid kesklinnast vana võllaroogade matmispaiga"] Eesti Päevaleht, 21. juuli 2007.</ref> [[File:Tiigiveski spordplats 1928 kaardil.png|pisi|Suur-Juhkentali tänav, 1928. aasta Tallinna linna kaardil]] [[File:TLA 1465 1 538 Liivalaia ja Vaestepatuste tn nurk. Kinnistu nr 1292. End Tuttelbergide kinnisvara 11 02 1938 fotogr E. Brockner.jpg|pisi|left|Hooned Liivalaia ja [[Vaestepatuste tänav]]a nurgal 1939. aastal]] [[Fail:Kazanskaya Tserkov in the Liivalaia 38 Tallinn 25 May 2016.jpg|pisi|Vaade Tallinna Kaasani kirikule Liivalaia tänaval]] Ajalooliselt kandis Liivalaia nime (''Breite Sandstraße, Große Sandstraße''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=Sandstra%C3%9Fe&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Liivalaia tn], http://www.eki.ee/, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 26.06.2021)</ref>) vaid lõik alates [[Suur-Pärnu maantee]] ristmikust ja [[Lembitu tänav (Tallinn)|Suur-Balesna tänav]]a, [[Kaasani tänav]]a ja [[Ülemiste järv]]e poole suundunud [[Juhkentali tänav|Suur-Juhkentali tänava]] ning [[Odra tänav]]a ristmikuni. [[Suur-Juhkentali tänav]] oli nime saanud tänava lõpus asunud [[Juhkentali suvemõis|Juhkentali]] (''Joachimstali'') [[suvemõis]]a järgi. [[Suur-Pärnu maantee]] ristmikult alanud Liivalaia tänav ristus [[Vaestepatuste tänav|Zeehi tänava]], [[Väike-Veerenni tänav]]a, [[Ahju tänav]]a, [[Tatari tänav]]a, [[Hospidali tänav (Tallinn)|Hospitali tänav]]a, [[Kentmanni tänav]]a, [[Kaupmehe tänav]]a, [[Kirikuaia tänav]]a, [[Lembitu tänav (Tallinn)|Suur-Balesna tänav]]aga. Liivalaia tänava ääres aadressil [[Väike-Liiva tänav (Tallinn)|Väike-Liiva]] 1 asus 1914. asutatud Vene Punase Risti haigemaja<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1919/05/28/25 Eesti Punase Risti tegewusest.], Postimees (1886-1944), nr. 109, 28 mai 1919.</ref>. Liivalaia 84 tegutses Liivalaia apteek<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Liivalaia apteek, Liivalaia 84 (te!. 1 461-70)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942</ref> 1928. aastal iseloomustati tänavat järgmiselt: "Hommikuti täitub Liivalaia ja ümbritsevad tänavad jubedustäratavate inimkogudega: "pätid" tulevad öömajalt. Sügades kaltsudesse kaetud ihu, millel kihelevad rohkearvulised söödikud, "pätid" lasevad vilkuda oma denaturaadi joomisest punetavad silmad kahele poole, piiludes millegi söödava järele".<ref>Elu sülitas nad välja. Rahvaleht, 1. november 1928, nr. 129, lk. 4.</ref> [[Lastekodu tänav|Lutri tänav]] 19 ja hiljem Liivalaia tänav 6 asus Tallinna linna II öömaja meestele, linna I öömaja naistele asus [[Veerenni tänav]] 6. Liivalaia tänav 6 asus ka Tallinna Linna II [[Suguhaigused|suguhaigus]]te [[Ambulatoorium|ambulatoorium]]. [[File:TLA 1465 1 539 Liivalaia tn 36, 38. Kinnistu nr 1141, 1143 21 06 1938 fotogr E. Brockner.jpg|pisi|Liivalaia 36 ja 38 hooned 1939. aastal]] [[Tallinna Linnavolikogu]] otsusega liideti Suur-Juhkentali tänav Liivalaia tänavaga [[1936]]. aastal ja [[Odra tänav (Tallinn)|Odra tänav]]a ja [[Tallinna–Viljandi (kitsarööpmeline raudteeliin)|Tallinn-Viljandi raudteeni]] ulatuv tänav kandis Liivalaia tänava nimetust.<ref>[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972</ref> Edasi kulges [[Tallinna laht|mere]] ja [[Vanasadam]]a poole tänavaterägastik, mille keskpunkt asus 1721. aastal pühitsetud [[Tallinna garnison]]i kirikuks ehitatud [[Tallinna Kaasani kirik]]u (ajaloolise [[Pleekmäe]]) lähistel. Liivalaia tänav muutus toona natuke enne Kaasani kirikut veelgi kitsamaks [[Kaasani tänav]]aks. Teispool [[Tallinna Kaasani kirik]]ut kulges aga otsejoones [[Suur-Tartu maantee]] suunas [[Klaasingi tänav]] (praeguse Liivalaia tänava joonel [[Stockmanni kaubamaja]] kõrval, kus toona asus [[Johansoni paberivabrik]], omaaegne vabriku korstna alusmüür on tänini alles) ja sellega algul paralleelselt [[Heeringa tänav]], millest sai edasi Suur-Tartu maanteele [[Puuvilja tänav]]. Kaasani kirikust edasi [[Vanasadam]]a poole kuni [[Tartu maantee]]ni asusid [[Paberi tänav]] ning veel edasi [[Kompassi tänav]], [[Pronksi tänav]] ja muud tänavad. Piirkonna hoonestus sai tugevalt kannatada 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|Tallinna märtsipommmitamises]]. ===Viktor Kingissepa tänav=== [[Fail:Liivalaia tänav 39 in Tallinn 01 August 2011.jpg|left|pisi|Liivalaia tänav 39]] Liivalaia tänav kandis koos [[Pronksi tänav|Pronksi]] ja [[Jõe tänav (Tallinn)|Jõe tänavaga]] [[Eesti NSV]] ajal [[1944|19.07.1945]]–[[1992]] nime V. Kingissepa tänav. [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] nime kandnud tänav ei lange täpselt tänapäeva Liivalaia tänavaga kokku. [[Fail:Liivalaia - Tartu mnt Junction in Tallinn 1 April 2016.jpg|pisi|Liivalaia ja Tartu maantee ristmik, nn Stalini maja]] 1950.–1970. aastatel ehitati V. Kingissepa tänav sirgelt välja kuni [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]ni. Likvideeriti keerukas ajalooline tänavavõrk ja lammutati palju puitmaju, suur osa sealsest hoonestusest oli hävinud 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|Tallinna märtsipommmitamises]]. Uue tänavavõrgu ette jäi suur osa [[Tallinna Kaasani kirik]]u krundist (praegu on Kaasani kirik nurgaga pea vastu teed, uus kirikuaed ehitati aastal 1972). Kunagise [[Kaasani tänav]]a ääres asunud mõned puumajad (Liivalaia tänav 39, 41) on tänini alles [[Tallinna Kaasani kirik]]u vastas. Kingissepa tänava laienduse käigus, laienes tänav ka suurele osale [[Tallinna Kaasani kirik]]u aiast, samuti lammutati kümned ajaloolise Liivalaia tänava lõunapoolse külje puumajad Pärnu maanteest [[Juhkentali tänav]]ani ja 1974. aastal ka vanad [[Keldrimäe]] puumajad, tulevase [[Olümpia hotell|Olümpia hotelli]] vastas. Kingissepa tänava majanumbrid püsisid 1970. aastate alguseni, [[Tallinna Teeninduskool|Tallinna Kutsekeskkool nr 15]] aadress oli V. Kingissepa tänav 60<ref>[https://dea.digar.ee/article/spordileht/1965/06/28/42 LINNA-KUTSEKOOL Nr. 15, Tallinn, V. Kingissepa t. 60], Spordileht, nr. 51, 28 juuni 1965</ref> ja hoone [[Odra tänav]]a nurgal oli maja V. Kingissepa tänav nr 98. [[Fail:Liivalaia 1996.jpg|pisi|Liivalaia tänav 1996. aastal. Liivalaia ja [[Hospidali tänav (Tallinn)|Hospidali tänava]] ristmik]] Liivalaia tänav, mis koosnes algselt kahest osast, s.o Liivalaia tänavast ([[Pärnu maantee]]lt [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänav]]a ristikuni) ja Suur-[[Juhkentali tänav]]ast (mis suundus [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänav]]a ristiku juurest ida poole) ning sai uue sihi [[Tartu maantee]]le, hõlmates ka senised [[Kaasani tänav|Kaasani]], [[Paberi tänav|Paberi]], E. [[Aspe tänav|Aspe]], [[Jõe tänav (Tallinn)|Jõe]] ja [[Pronksi tänav]]ad. Lai V. Kingissepa tänav valmis aastatel 1973–1974, [[Ahtri tänav]] nimetati Kingissepa tänavaks ja majanumbrid muudeti. Tänavaosa, mis suundus [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänav]]a ristiku juurest ida poole kandis Liivalaia tänava nimetust. 1972–1980 ehitati V. Kingisepa tänav 9 [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus|Eesti NSV Gasifitseerimise Peavalitsus]]e ja Tallinna hüdrometeoroloogia observatoorium. Arhitekt [[Miia Masso]]. ===Liivalaia tänavana=== Kui tänava V. Kingissepa nimi 1. jaanuarist 1992 kaotati, taastati ajalooline Liivalaia nimi, kuid seda vaid [[Pärnu maantee]] ja [[Tartu maantee]] vahelisel lõigul. Narva maanteeni suunduvale V. Kingissepa tänava osale anti tagasi ajalooline nimi [[Pronksi tänav]], kuigi varem see tänav igal pool just täpselt samas kohas ei kulgenud, ning Pronksi ja Narva maantee ristist [[Vanasadam]]a poole jätkunud tänavale [[Jõe tänav (Tallinn)|Jõe tänav]]a nimi. Tänavaosale, mis suundus Lembitu tänava ristiku juurest ida poole ja kandis Liivalaia tänava nimetust, ennistati 1. jaanuarist 1991 [[Juhkentali tänav]]a nimetus. [[File:Junction of Maakri and Lennuki tn in Kesklinn Tallinn 17 February 2008.jpg|pisi|Vaade Liivalaia tänavale ja [[Lennuki tänav (Tallinn)|Lennuki tänav]]ale 2008. aastal; käib [[Nordea maja|Nordea Maja]] ehitus]] [[Pilt:Eesti Gaas, Liivalaia 9.jpg|pisi|2021. aastal lammutatud [[Eesti Gaas]]i vana hoone, Liivalaia 9]] 1999. aastal kavandati [[Süda tänav|Süda]], Liivalaia ja [[Tatari tänav]]a vahelisele 1,2-hektarisele alale uusehitisi. Liivalaia tänava äärde kavatseti ehitada puumajade asemele büroo- ja ärihooned. Eesti Gaasi büroohoonele (Liivalaia 9) juurdeehituseks kaks korrust. Plaaniti säilitada Liivalaia 11 tänavaäärne elamu ja kahekorruseline kivihoone. Nende kõrvale Liivalaia 13/15 ehitatigi 12korruseline äri- ja büroohoone ning selle alla 33 kohaga garaaž<ref>[https://www.ohtuleht.ee/78266/vana-kvartali-uued-majad Vana kvartali uued majad], www.ohtuleht.ee, 26. mai 1999.</ref>. 2003. aastal ehitati Liivalaia 13/15, 12-korruseline ECE Ärimaja. 2009. aastal ehitati Liivalaia 45, 14-korruseline [[Nordea maja|Nordea Maja]] ja hilisem [[Luminor Bank|Luminori pan]]ga peahoone. 2021. aastal lammutati [[Eesti Gaas]]i vana hoone, Liivalaia 9. 2021. aastal alustati Liivalaia ja [[Juhkentali tänav]]a ristmiku vahelisele alale [[Arteri kvartal]]i rajamist, projekti arendaja Kapitel kavandab kolme hoonega kvartali valmimist 2024. aasta keskel<ref>[https://www.err.ee/1608156763/fotod-tallinnas-hotell-olumpia-vastas-algas-liivalaia-kvartali-ehitus Tallinnas hotell Olümpia vastas algas Liivalaia kvartali ehitus],www.err.ee, 26.03.2021.</ref>. ==Viited== {{viited|2}} ==Välislingid== {{Commonskat}} *Jaak Juske, [http://forte.delfi.ee/news/juskegaavastamas/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-stockmanni-umbruse-rohkete-muutuste-lugu?id=76905252 Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Stockmanni ümbruse rohkete muutuste lugu], Forte.ee, 14. jaanuar 2017 {{Tatari asumi tänavad}} {{Veerenni asumi tänavad}} {{Sibulaküla asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] e3h17avs7nf01zxw0qsj5tk4t685ffg 0 184970 7230705 4707912 2026-09-08T06:44:48Z Ojassaar 206682 7230705 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Kääbuspingviin (perekond)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Kääbuspingviin | värvus = linnud | pilt = Eudyptula minor Bruny 1.jpg | pildi_laius = | pildi_seletus = | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pingviinilised]] ''Sphenisciformes'' | sugukond = [[Pingviinlased]] ''Spheniscidae'' | perekond = [[Kääbuspingviin (perekond)|Kääbuspingviin]] ''Eudyptula'' | liik = '''Kääbuspingviin''' | binaarne = ''Eudyptula minor'' | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = }} [[Pilt:LittlePenguin PerthZoo SMCSept05.jpg|thumb|Kääbuspingviinid]] '''Kääbuspingviin''' (''Eudyptula minor'') on [[pingviinlased|pingviinlaste]] sugukonda ja [[pingviinilised|pingviiniliste]] seltsi kuuluv liik [[lind]]e. Kääbuspingviinid elavad Lõuna-[[Austraalia]] ja [[Uus-Meremaa]] rannikul. [[Kategooria:Pingviinilised]] l3utaicl1gb8cuvp1dfmqvlk7jid3o9 0 185335 7230476 6146267 2026-09-07T15:14:30Z Kuriuss 38125 7230476 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{keeletoimeta}} '''Biosaadavus''' on mitmes teaduses, nagu [[biokeemia]]s, [[molekulaarbioloogia]]s, [[toitumisteadus]]es ja [[farmakokineetika]]s, kasutatav mõiste. ==Farmakokineetikas== [[Farmakokineetika]] mõiste, mis näitab, kui suur osa manustatud [[ravim]]ist või [[keemiline ühend|keemilisest ühendist]] jõuab muutumatul kujul [[süsteemne vereringe|süsteemsesse vereringesse]]. Biosaadavust väljendatakse [[protsent]]uaalselt. Biosaadavuse määr kõigub sõltuvalt ravimi manustamisviisist laialdastes piirides. [[Veen]]isisese manustamise korral on ravimi biosaadavus 100%. Suukaudsel manustamisel on ravimi biosaadavus tunduvalt väiksem, sest suur osa ravimist peale seedetraktist imendumist läbib [[maks]]a ja allutatakse seal [[esmane maksapassaaž|esmasele maksapassaažile]]. Väga madal on ravimi biosaadavus nahapealsel manustamisel, mille korral süsteemsesse vereringesse satub minimaalne kogus ravimit – näiteks [[jooditinktuur]]iga peitsimisel [[desinfektsioon]]i eesmärgil või naha [[seenhaigus]]te ravil lokaalselt toimivate preparaatidega – [[klotramisool]], [[travokort]]. ==Toitumisteaduses== Toitumisteadustes käsitletakse biosaadavusena [[toitaine]] ja/või selle osa (fraktsiooni) võimaliku seedimise, imendumise, toime ja metaboolse taasringlemisega seotut, normaalsete metaboolsete radade kaudu.<ref>INTERNATIONAL UNION OF PURE AND APPLIED CHEMISTRY JOINT COMMITTEE OF INTERNATIONAL UNION OF NUTRITIONAL SCIENCES ANDIUPAC COMMISSION ON FOOD, "LEXICON OF LIPID NUTRITION (IUPAC Technical Report)", Pure Appl. Chem., Vol. 73, No. 4, pp. lk 691, 685–744, 2001. [https://web.archive.org/web/20130810151519/http://www.planktoleum.info/food/IUPAC-Lexicon-Of-Lipid-Nutrition.pdf Veebiversioon (vaadatud 05.08.2013)]</ref> == Viited == {{Viited|}} [[Kategooria:Molekulaarbioloogia]] [[Kategooria:Farmakoloogia]] b5ou1vwqbqjl141ot47bzcoa1y2hkhm 0 193840 7230492 6696538 2026-09-07T15:48:34Z Kuriuss 38125 7230492 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sirung volcano, Pantar island, Alor Archipelago, Indonesia.jpg|pisi|Sirungi mägi Pantaril]] '''Pantar''' on [[Indoneesia]]le kuuluv [[saar]] [[Väikesed Sunda saared|Väikestes Sunda saartes]]. Pantarist itta jääb [[Alor]] ja läände üle [[Alori väin]]a [[Lomblen]]. Saarest põhja jääb [[Florese meri]] ja lõunasse [[Sawu meri]]. Kaugemale lõunasse jääb [[Timor]], millest Pantarit eraldab [[Ombai väin]]. Pantar ja Alor moodustavad koos nende juurde kuuluvate pisisaartega [[Alori saared]].<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 93</ref> Pantari pindala on 728 km². Saare pikkus on põhjast lõunasse 50 km ja idast läände 11–29 km. Saar jaguneb kaheks eri tüüpi loodusega alaks. Saare idaosas on mäed, millest kõige kõrgem, [[tegevvulkaan]] [[Sirung]], küündib 900 m kõrgusele. Alates [[2004]] on see vulkaan enam-vähem pidevalt suitsu välja ajanud. Lääneosa on palju madalam ja kuivem. Saare idaosa on märksa tihedamalt asustatud kui lääneosa. Pantari keskmine kõrgus on väiksem kui naabersaarel Aloril ja sellepärast on Pantaril ka vähem sademeid. Kuivahooaeg on pikk. Vihmahooajal on vihmad seevastu väga rängad, eriti [[jaanuar]]is ja [[veebruar]]is. Halduslikult kuulub Pantar [[Ida-Nusa-Tenggara]] provintsi<ref name=SMA/> [[Alori regentkond]]a. Pantari pärismaalased räägivad vähemalt 11 keelt. Neist keeltest 8 kuuluvad [[paapua keeled|paapua keelte]] hulka. Räägitakse [[austroneesia keeled|austroneesia keelte]] hulka kuuluvat [[alori keel]]t, on ka väike sama-bajawi keelte kõnelejate kogukond. Rahvastevahelises suhtluses kasutatakse [[malai keel]]e kohalikke murdeid ja [[indoneesia keel]]t. Pantari majandus ei ole arenenud. Domineerivad [[põllumajandus]] ja [[kalapüük]]. Kõige tavalisemad põlluviljad on [[riis]], [[mais]] ja [[maniokk]]. Saaki koristatakse üldiselt [[aprill]]is. Hiljaaegu on saare põhjarannikul hakatud [[adru]]st [[karrageen|karrageene]] tootma. [[Turism]] peaaegu puudub, kuigi saare potentsiaal on suur, eriti veealuse maailmaga seotu. Pantarile pääseb ainult meritsi, sest saarel pole lennuvälja. Alori ja Pantari vahet sõidavad iga päev sõudepaadid. Riik on kehtestanud iganädalase [[parvlaev]]aliikluse Pantari suurima asula Baranusa ning Aloril asuva [[Kalabahi]] ja [[Flores]]el asuva [[Larantuka]] vahel. == Viited == <references/> {{Coordinate |NS=-8.41666667 |EW=124.11666667 |type=isle |region=ID |dim=50000}} [[Kategooria:Indoneesia saared]] it64ropicq73oo38qfko28bie2pslju 0 195153 7230600 7201412 2026-09-07T20:24:55Z Heakeel 122460 /* Reisiliiklus */ 7230600 wikitext text/x-wiki {{Raudteeliinid | box_width = | name =Tartu–Koidula raudteelõik | color = | image =Eesti.raudteevõrk.Tartu–Petseri.svg|pildisuurus=300px | seis =kasutusel | asukoht =[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Eesti]]<br>([[Tartu maakond|Tartumaa]], [[Põlva maakond|Põlvamaa]] ja [[Võru maakond|Võrumaa]])<br> | algpunkt =[[Tartu raudteejaam|Tartu]] | lõpp-punkt =[[Koidula raudteejaam|Koidula]] | jaamade või peatuste arv=17 | jaamade ja peatuste arv2= | rööpapaaride arv=1 | avati =[[1931]] | suleti = | omanik =[[Eesti Raudtee]],<br> | operaator =[[Elron]], [[Operail]] | depoo = | raudtee pikkus=87,3 km | rööpmelaius =1520 mm ([[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]]) | elektrifitseeritud=ei | kiirus =kuni 120 km/h<ref>[https://web.archive.org/web/20220124223420/https://www.evr.ee/files/Lisa-1-Rongide-lubatav-soidukiirus2021.xlsx Rongide lubatav sõidukiirus]; AS Eesti Raudtee</ref> | peatused =[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Tartu raudteejaam|Tartu]] – 0,0 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Kirsi raudteepeatus|Kirsi]] – 2,0 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Ülenurme raudteepeatus|Ülenurme]] – 5,9 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Uhti raudteepeatus|Uhti]] – 9,7 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Vana-Kuuste raudteepeatus|Vana-Kuuste]] – 13,3 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Rebase raudteepeatus|Rebase]] – 17,8 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Laane raudteepeatus|Laane]] (lammutatud) – 23,3 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Vastse-Kuuste raudteejaam|Vastse-Kuuste]] – 28,1 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Valgemetsa raudteepeatus|Valgemetsa]] – 31,6 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Kiidjärve raudteepeatus|Kiidjärve]] – 34,3 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Taevaskoja raudteepeatus|Taevaskoja]] – 37,8 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Põlva raudteejaam|Põlva]] – 43,0 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Holvandi raudteepeatus|Holvandi]] – 49,3 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Ruusa raudteepeatus|Ruusa]] – 54,4 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Veriora raudteejaam|Veriora]] – 60,6 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Ilumetsa raudteepeatus|Ilumetsa]] – 66,0 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Orava raudteejaam|Orava]] – 72,5 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Kliima raudteejaam|Kliima]] (lammutatud) – 79,0 km<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Piiroja raudteepeatus|Piiroja]] (lammutatud) – 83,5 km<br> [[Pilt:Flag of Russia.svg|20px]] [[Petseri raudteejaam|Petseri]] – 87,3 km | kaardi_seis = collapsed }} '''Tartu–Koidula raudteelõik''' on [[raudtee]] [[Eesti]]s, mis algab [[Tartu raudteejaam|Tartus]] ja lõpeb [[Koidula raudteejaam|Koidula piirijaamas]]. Raudteel sõidavad [[Eesti]] ja [[Venemaa]] vahelised [[kaubarong]]id, samuti riigisisesed [[reisirong]]id. ==Reisiliiklus== Raudteed kasutavad AS [[Elron]]i [[diiselrong]]id liinil [[Tartu–Koidula rongiliin|Tartu–Koidula]]. Kuni [[30. august|30. augustini]] [[2011]] lõppes reisirongiliiklus [[Orava raudteejaam|Orava]]l. Seejärel pikendati reisirongiliini Koidula peatuseni (suveajal kuni [[Piusa raudteejaam|Piusa]]ni). ==Ajalugu== Aastail 1889–1931 toimus raudteeliiklus Tartust Venemaale läbi [[Valga]] (vt [[Tartu–Valga raudtee]] ja [[Valga–Petseri raudtee]]). === Tartu–Petseri raudtee === Tartu ja Petseri vahelise laiarööpmelise raudtee otsetee ehitust alustati 1927. aastal. Majanduskriisi tõttu kujunes uue tee ehitusest oluline majanduspoliitiline ettevõtmine,<ref>Kersti Taal, [http://www.taevaskoda.eu/Tartu-Petseri-raudtee-ehitus Tartu-Petseri raudtee ehitus], www.taevaskoda.eu, (vaadatud 26.04.2021)</ref> mille peamine eestvedaja oli [[Karl Ipsberg]]. [[Raudtee]]d ehitas kokku tuhatkond töölist. Suurt kokkuhoidu mullatööliste arvelt võimaldas [[Taani]]st pärit ekskavaatori (süvendaja) kasutamine, mis töötas [[Kivisüsi|kivisöel]] ja liikus [[relss]]idel. Trassile rajati enam kui 30 silda, millest suuremad on [[Reola]]s, [[Ahja]]l ja [[Võhandu]]l. Tartu–Petseri liinil olid [[Rebase raudteepeatus|Rebase]], [[Vastse-Kuuste raudteejaam|Vastse-Kuuste]], [[Kiidjärve raudteepeatus|Kiidjärve]], [[Põlva raudteejaam|Põlva]], [[Ruusa raudteepeatus|Ruusa]], [[Veriora raudteejaam|Veriora]], [[Orava raudteejaam|Orava]], [[Reola raudteejaam|Reola]], [[Laane raudteepeatus|Laane]], [[Taevaskoja raudteepeatus|Taevaskoja]], [[Holvandi raudteepeatus|Holvandi]], [[Ilumetsa raudteepeatus|Ilumetsa]] ja [[Kliima raudteejaam]]ad ja peatused.<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1931/10/31/11 Täna awatakse Tartu-Petseri raudtee], Postimees (1886-1944), nr. 296, 31 oktoober 1931.</ref> Tähelepanuväärsed on raudteelõigu [[jaamahoone]]d, millest paljud on siiani säilinud<ref>[https://web.archive.org/web/20160306224558/http://est-train.ertas.eu/ida/tartu-koidula.php?lng=est TARTU - PETSERI], est-train.ertas.eu, (vaadatud 26.04.2021)</ref>. Enamik jaamahooneid on ehitatud Eesti Raudtee Valitsuse arhitekt [[Leon Johanson]]i tüüpprojektide järgi ning on sarnased või analoogsed samal ajal rajatud [[Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudtee|Rapla–Virtsu kitsarööpmeline raudtee]] jaamahoonetega. Osa jaamahooneid on rajatud [[Nõukogude periood]]il ka teiste projektide järgi. Osaline liiklus algas raudteel juba 1931. aasta mais. Ametlikult avati ligi 90 km pikkune raudtee [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1931]].<ref name="Fd8zV" /> Enne [[II maailmasõda]] toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi [[Petserimaa]]l paiknenud [[Irboska raudteepiiripunkt]]i.<ref name="WQyfW" /><ref name="bJ1VP" /><ref name="Eah10" /><ref name="o62XT" /> Pärast raudteeliini valmimist ujutasid Tartu üle rongisõidu eest maksmata kohale sõitnud Petseri kerjused.<ref name="UCpVH" /> 2008. aastal lõppes raudteel ulatuslik remont, mille käigus rajati ka uus täisautomaatne rongiliikluse juhtimissüsteem. Automatiseeriti ka varem enamikus raudteejaamades tegutsenud [[pöörmeseadja]]te töö, mille tulemusel muutus rongiliiklus kiiremaks ja ohutumaks. Kokku automatiseeriti 40 inimese töö.<ref>[https://epl.delfi.ee/eesti/tartu-orava-raudteeloik-sai-142-miljonilise-juhtimissusteemi?id=51141097 "Tartu-Orava raudteelõik sai 142-miljonilise juhtimissüsteemi"]; EPL, 4. september 2008</ref> 2011. aastal valmis [[Koidula raudteejaam|Koidula raudteepiirijaam]], mille tõttu muutus vähesel määral ka raudteetrassi asukoht ja pikenes reisirongi marsruut.<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/445970/koidula-raudteepiirijaam-avati-liikluseks "Koidula raudteepiirijaam avati liikluseks"]; Lõuna-Eesti Postimees, 23. mai 2011</ref> 2014. aasta alguseks olid seoses [[Stadler FLIRT]] rongide liinile tulekuga kõigis peatuskohtades kasutusel uued 550 mm kõrgused [[perroon]]id. 2026. aasta 1. juulil sulges [[Venemaa]] ootamatult ja põhjust teada andmata Petseri raudteepiiripunkti, mis vähendab kaubaveo mahtu raudteel märgatavalt. Piiri taasavamise kuupäev pole teada.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Venemaa sulges Petseri raudteepiiripunkti, kuid Eestile see suurt mõju ei avalda |url=https://www.postimees.ee/8501008/venemaa-sulges-petseri-raudteepiiripunkti-kuid-eestile-see-suurt-moju-ei-avalda |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ==Koidula raudteepiirijaam== Seoses Koidula raudteepiirijaama valmimisega [[2011]]. aasta keskel demonteeriti mitu kilomeetrit raudteed [[Kliima küla|Kliima]] ja [[Eesti–Venemaa ajutine kontrolljoon]]e vahel. Raudtee ei läbi enam kunagist [[Piiroja raudteepeatus]]t ega lähe otse Petseri peale, vaid läbib esmalt [[Koidula raudteejaam]]a, kus liitub [[Valga–Koidula raudteelõik|Valga–Koidula raudteega]]. Nüüd läheksid nii Valga kui ka Tartu poolt tulevad rongid Koidulast otse Petseri peale, enne tegid Tartu poolt tulevad rongid kaare mööda [[Petseri raudteeümbersõit]]u (asub kontrolljoonest Eesti pool) ning tulid Koidulasse ida poolt. Petseri poole minekuks oleks rong pidanud vahetama suunda. Seni pole käigus ühtegi reisirongi, mis läheks Koidulast Petseri poole. == Pildid == <gallery> Vastse-Kuuste Tartu-Petseri raudtee ehitus 1930.jpg|Raudtee ehitamine [[Vastse-Kuuste]]s Reola sild Tartu-Petseri.jpg|Reola sild, auruvedur tangib [[Porijõgi|Porijõest]] vett Tartu-Petseri raudtee ehitus Reolas 1930.jpg|Raudtee ehitus [[Reola]]s Tartu-Petseri raudtee ehitus 1930 - süvendaja töötamas.jpg|Süvendaja töötamas Tartu–Reola raudteelõigul Uhti raudteesild.JPG|Uhti [[raudteesild]] 22.05.19 Koidula 057 (47961562756).jpg|2011. aastal avatud [[Koidula raudteepiirijaam]] </gallery> ==Vaata ka== * [[Valga–Koidula raudteelõik]] * [[Tartu–Valga raudteelõik]] * [[Eesti raudteetransport]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Fd8zV">Tähtpäevi novembris. Koit, 29. oktoober 2016</ref> <ref name="WQyfW">Postimees 12.02.1935: Irboska kaudu tuli Nõukogude Venest kaupa, sh [[naatriumkloriid|sool]]a, [[petrooleum]]i ja [[põlluramm]]u. Välja läks peamiselt [[põlevkivisaadus]]i ja [[loom]]i ([[hobune|hobuseid]])</ref> <ref name="bJ1VP">Postimees 14.10.1935: Irboska kaudu tuli Nõukogude Venest kaupa, sh [[superfosfaat]]i, soola ja [[petrooleum]]i. Välja läks [[kariloom]]i.</ref> <ref name="Eah10">Postimees 11.08.1935: Irboska raudteejaama kaudu sisse tulnud Nõukogude Venemaalt kaupa, sh soola, superfosfaati, petrooleumi, kriiti, ookrit, gaasiõli jne. Välja läks kariloomi.</ref> <ref name="o62XT">Postimees 10.09.1935: Välja läinud kaupa, kus esikohal [[põlevkivisaadus]]ed.</ref> <ref name="UCpVH">Uue Petseri raudtee varjukülgi. Vaba Maa, 24. august 1934, nr. 198, lk. 6.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Tartu-Koidula railway}} * [https://archive.today/20121225132459/pskovrail.narod.ru/main13_petseri.html ПСКОВСКИЕ ЖЕЛЕЗНЫЕ ДОРОГИ участок ТАРТУ-ПЕЧОРЫ-ПСКОВСКИЕ.] RAILWAYS FROM PSKOV REGION * [http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/4063/Toomla_Marko_LU_bak_2018.pdf?sequence=1&isAllowed=y Marko Toomla: TARTU-KOIDULA RONGILIIN KUI PÄRANDKULTUURI OBJEKT, bakalaureusetöö (juhendaja professor Marina Aunapuu)]; Tartu 2018 * [http://raudtee.virtuaalmuuseum.ee/Raudteejaamad/ Tartu–Petseri raudtee ehitus 1928-1931], [[Põlva Talumuuseum]]i fotokogu * Heiki Siirkask. [https://forte.delfi.ee/statja/69430703/roopad-maha-tartust-petserini-ehk-kuidas-ehitati-raudteed-eesti-ajal "Rööpad maha Tartust Petserini, ehk kuidas ehitati raudteed eesti ajal" – Delfi Forte, 27. juuli 2014] * [http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Traditsionalismi_ja_modernismi_vahel/ Traditsionalismi ja modernismi vahel]; estonica.org * [http://est-train.ertas.eu/ida/tartu-koidula.php?lng=est TARTU - PETSERI, Eesti Raudteeajaloo Selts] * [https://www.youtube.com/watch?v=E2XqKexF4Oc&ab_channel=diiselrong YouTube'i video: Tartu-Koidula liin talvel] * [https://www.youtube.com/watch?v=XeUIm4z5Q9o&ab_channel=pajositalu YouTube'i video: Tartu Koidula jaamad] [[Kategooria:Eesti raudteed]] [[Kategooria:Tartu maakond]] [[Kategooria:Põlva maakond]] [[Kategooria:Võru maakond]] 5ppccxky3z8p8ta6yxfo6h5ofx0s8zy 0 197631 7230599 7228299 2026-09-07T20:16:37Z Heakeel 122460 /* Ajalugu */ 7230599 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib laiarööpmelise raudteest; aastail 1963–1992 Balti liiduvabariike ja Kaliningradi oblastit teenindanud raudtee haldusüksuse kohta vaata artiklit [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee]]}} {{keeletoimeta}} {{Organisatsioon |Nimi = Balti raudtee<br>''Балтийская железная дорога'' |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = File:Иллюстрация к статье «Балтийская линия». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg |Pildiallkiri = Laiarööpmeline Balti raudtee ja [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelised raudteed Eestis]] 20. sajandi alguses |lühend = |moto = |asutatud = 1870 |lõpp = 1907 |tüüp = |staatus = eraraudtee |eesmärk = |peakorter = [[Peterburi]] |asukoht = |piirkond = [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Peterburi kubermang]] |liikmed = |keeled = |juhtkond = |peaorgan = [[Balti Raudtee Selts]] |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = }} '''Balti raudtee''' ([[vene keel|vene]] ''Балтийская железная дорога'') oli [[laiarööpmeline raudtee]], mis ühendas [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] pealinna ning Venemaa sisekubermange. Algul [[Balti Raudtee Selts]]ile kuulunud raudtee ühendas [[Paldiski]]t [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ga [[Nikolai raudtee]]l<ref name="QsKb4" />. Veidi enne 45. versta lõppes peatee [[Tallinn]]as [[Balti jaam]]as, jätkudes [[Peterburi]] suunal juba uue teena.<ref name="oWCh9" /> == Ajalugu == [[1845]]. aastal esitati [[Peterburi|Peterburi-]][[Tallinn|Tallinna]] raudtee esimene plaan, kuid selle teostamiseks ei leitud piisavalt rahastajaid. [[1862]]. aastal koostati [[Paldiski]]–[[Tallinn|Tallinna]]–[[Peterburi]] raudtee projekt. Järgmise aasta kevadel esitas [[Alexander von der Pahlen]] [[Teedeministeerium]]ile avalduse Balti raudtee ehitamiseks. [[10. august]]il [[1868]] kinnitas [[Venemaa keiser]] [[Aleksander II]] [[Kontsessioon (leping)|kontsessiooni]], millega anti kokkulepitud tingimustel ja ajaks õigus kasutada loodusvarasid, maad ja tööjõudu Balti raudtee ehitamiseks. Kontsessiooni tingimuste järgi pidi [[Balti Raudtee Selts]] ehitama oma [[riisiko]]l eraraudtee, varustama selle nii veeremi kui ka muu vajalikuga. Vagunite ja vedurite korrashoiuks kohustuti ehitama töökojad. Kogu raudtee ulatuses tuli rajada [[telegraaf]]. Ehituseks vajalikke kaupu lubas riik importida tollimaksuta. Valminud raudtee pidi jääma 85 aastaks aktsiaseltsile ning minema seejärel tasuta riigile. Riigile jäi õigus raudtee ära osta, kui ehituse valmimisest on möödunud 20 aastat. [[File:TLA 1465 1 2530 Tallinn-Reval Põhja-õhtu- (Balti) raudtee waksal 1910 postkaart.jpg|pisi|270px|Reval Põhja-õhtu- (Balti) raudtee waksal 1910]] [[23. november|23. novembril]] [[1868]] asutati [[Peterburi|Peterburis]] [[Balti Raudtee Selts]], mille presidendiks valiti Aleksander von der Pahlen. Raudtee ehitus algas mais [[1869]] ja lõppes augustis [[1870]]. Raudtee [[Paldiski|Paldiskist]] [[Tosno|Tosnoni]] lõi transpordiühenduse Peterburiga ning oli 390 [[Verst|versta]] (416 km) pikk, lisaks 45 versta kõrval- ja tagavarateid. [[Tosno raudteejaam|Tosno]]ni kaudu tekkis võimalus luua ühendus [[Nikolai raudtee|Peterburi–Moskva raudteega]]. Raudtee avati ametlikult [[5. november|5. novembril]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 24. oktoober) [[1870]] [[Narva]]s.<ref name="I7gQE" /> [[1880]]. aastail kestis reis Tallinnast Peterburi kümme tundi. Tallinna ehitati Balti raudtee ainus [[I klassi raudteejaam|I klassi jaam]] – [[Balti jaam]] –, kus peale ootesaalidele oli restoran ja daamide ruum. Raudteel sai sõita I, II või III klassis. I klass oli kõige parem ja ka kõige kallim. Tallinna jaamas oli eraldi ootesaal iga klassi reisijate jaoks. Jaamahoone valmis lõplikult [[1871]]. aastal, seal olid ka Balti Raudtee Seltsi ruumid. Kaubaveo maht raudteel jäi oodatust väiksemaks, sest raudteel puudus otseühendus Peterburiga. Ümberlaadimine [[Gattšina]]s muutis kaubaveo liiga aeglaseks. Aastal 1872 ostis Balti Raudtee Selts probleemi lahendamiseks [[Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee]]. Seltsi omandisse läks ka haruraudtee läbi [[Ligovo]] ja [[Krasnoje Selo]], see võimaldas Balti raudteele paremat ühendust Peterburiga. Samal ajal koliti Balti Raudtee peakorter Balti jaamast [[Peterhofi raudteejaam]]a, mis nimetati ümber Balti vaksaliks.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 13-16.</ref> Raudteeinseneride peakorteriks jäi siiski Tallinn.<ref>[http://rr.aroundspb.ru/1877_Putevoditel_po_Rossijskim_zd_parohod.pdf Vene raudteede teejuht aastal 1877]</ref> [[1876]]. aastal valmis [[Tapa–Tartu raudtee|Tapa–Tartu laiarööpmeline raudteeharu]], kuid regulaarliikluseks avati see alles järgmisel aastal.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 16.</ref> Selts soovis seda haru edasi Riiga pikendada, ent 1889. aastal valminud [[Pihkva–Riia raudtee]] hülgas selts selle plaani.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 18.</ref> {{Sisukord paremale}} Aastail [[1870]]–[[1893]] põhines Balti Raudtee seltsi erakapitalil. [[1893]]. aastal aga riigistati Balti raudtee ja [[Pihkva–Riia raudtee]] ning loodi '''Balti ja Pihkva–Riia raudtee''' (''Балтийская и Псково-Рижская железная дорога''), mille peakorter oli [[Peterburi]]s ning millele kuulusid järgmised raudteeliinid: *Balti raudtee [[Tallinn]]a ([[Eestimaa kubermang]]) ja [[Peterburi]] ([[Peterburi kubermang|Peterburi kubermangu]]us) vahel, *[[Tartu–Valga raudtee]] [[Tartu]] ja [[Valga]] vahel ([[Liivimaa kubermang]]us), *[[Pihkva–Riia raudtee]], [[Pihkva]] ([[Pihkva kubermang]]) ja [[Riia]] (Liivimaa kubermang) vahel. [[1907]]. aastal moodustati Balti ja Pihkva–Riia raudtee ning [[Peterburi–Varssavi raudtee]] ühendamisel [[Looderaudtee]] ([[vene keel|vene]] ''Северо-Западные железные дороги'')<ref name="0IyUt" /><ref name="w1rJE" />. Eestis asunud raudteelõigu kohta kasutati ka 20. sajandi algul ka nimetust põhja-õhtu raudtee<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal/3200 Tallinn: põhja-õhtu (Balti-) raudtee waksal = Reval: Nord-West (Baltischer-) Bahnhof], www.digar.ee</ref> [[File:Russie d'Europe administrative vers 1880.jpg|pisi|300px|right|Raudteetaristu Venemaa keisririigi Euroopa osas 1880. aastal]] [[File:Eisenbahnkarte des oestlichen Europa, mit besonderer Berücksichtigung des russischen Reiches... (Sechste... Auflage) - bearbeit et von Johann Pohl ; und Bohuslav Widimshy - btv1b53027641m (01 of 21).jpg|pisi|300px|right|Euroopa ja Venemaa keisririigi raudteed 1891. aastal]] [[Pilt:Gubernie_zachodnie_krolestwo_polskie_1902.jpg|pisi|300px|right|Raudteed Baltikumis 1902. aastal]] [[File:Map of railways in Russia, Baltia, 1918.gif|pisi|300px|right|Raudteeliinid 1918. aastal]] ==Jaamad ja peatused== [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] raudteenormatiivide järgi jaotati [[raudteejaam]]ad tähtsuse ja raudteeliikluse tiheduse järgi viide klassi. Eri tähtsusega raudteejaamade paigutuse põhimõte oli, et kõrgema järgu jaamade vahele jääva teelõigu keskel asuks [[III klassi raudteejaam|III klassi jaam]] ja nende vahel omakorda 1–2 [[IV klassi raudteejaam|IV klassi jaam]]a. Vajadusel lisati [[V klassi raudteejaam|V klassi vahejaam]]u ja [[raudteepeatus]]i. Venemaa keisririigis oli tava rajada [[II klassi raudteejaam|II klassi jaam]] raudtee iga 70–100 [[verst]]a tagant, madalama klassi täisjaamade vahekaugus jäi 20–30 versta piiresse. Balti raudtee algsel Paldiski–Tallinn–Gatšina liinil vastas [[I klassi raudteejaam|I klassi jaam]]a nõudeile üksnes Tallinna [[Balti jaam|Balti vaksal]]; II klassi kuulus esialgu kolm jaama (Gatšina, [[Narva raudteejaam|Narva]], [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]), III klassi viis, IV klassi kümme ja V klassi kaks jaama. Raudteejaamad kavandati põhiste nõuete alusel. Eeskujuks olid [[Lipetsk]]i ja [[Tomsk]]i kandis 1869. aastal avatud Grjazi–[[Borissoglebsk]]i raudtee rajatised. II klassi jaamad olid eri suurusega, ent ühtse kujundusega puidust tüüphooned kivist keskosaga. Jaamahoonete ruumide ja sisustuse nõuded olid kehtestatud klasside kaupa. Tüüpjaamahoone põhikorrusel olid oote- ja ametiruumid (sh [[Telegraafside|telegraaf]]iruum ja [[jaamaülem]]a kabinet) ning teisel korrusel töötajate eluruumid. Kahte ootesaali lahutas avar [[vestibüül]] hoone keskteljel, seal sai osta pileteid ja vormistada [[pagas]]idokumente<ref>Leele Välja, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad], register.muinas.ee, Tallinn 2012.</ref>. === Põhitrass === *[[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] **[[Klooga raudteejaam]] (''Lodensee'') **[[Niitvälja raudteepeatus]] (''Eschenrode'') **[[Keila raudteejaam|Keila]] (''Kegel'') **[[Saue raudteejaam]] (''Friedrichshof'') **[[Nõmme raudteejaam]] (''Nemme'') *[[Tallinn]]a [[Balti jaam|Balti vaksal]] **[[Lagedi raudteejaam]] (''Laakt'') **[[Raasiku raudteejaam]] (''Razik'') **[[Kehra raudteejaam|Kehra]] (''Kedder'') **[[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof'') **[[Jäneda raudteejaam]] (''Gendel'') **[[Lehtse raudteejaam]] (''Lechts'') *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps''), sõlmjaam Tapa-Tartu raudteele **[[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (''Katherinen'') **[[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] (''Wesenberg'') **[[Kabala raudteejaam]] (''Kappel'') **[[Sonda raudteejaam|Sonda]] **[[Püssi raudteejaam|Püssi]] (''Neu-Isenhof'') **[[Kohtla raudteejaam|Kohtel]] **[[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe'') **[[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] **[[Auvere raudteejaam]] (''Korf'') *[[Narva raudteejaam|Narva]], [[Peterburi kubermang]]us **([[Sala pooljaam]]), [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakon]]nas **[[Jamburg]]i raudteejaam **[[Tikopiss]]i raudteepeatus **[[Veimarn|Weimarn]]i raudteejaam **[[Moloskovitsõ raudteejaam]] **Tiesenhauseni [[raudteepeatus]] **[[Vruda raudteejaam]] **[[Volossovo raudteejaam]] **[[Kikerino raudteejaam]] **[[Jelizavetino raudteejaam]] **[[Voiskovtsõ raudteejaam]] **[[Gattšina raudteejaam]]<ref name="Yeit6" />, sõlmjaam [[Peterburi–Varssavi raudtee]]l: 1. Gattšina-Tosno haruteele; 2. Gattšina-Ligovo haruteele **[[Marienburg]]i raudteepeatus **[[Pudost]]i raudteepeatus **[[Taitsõ]] raudteejaam **[[Duderhof]]i raudteepeatus **Vojennaja raudteepeatus **[[Vladimirskaja raudteejaam]]{{lisa viide}} **[[Lisino raudteejaam]]{{lisa viide}} **[[Tosno raudteejaam]]{{lisa viide}} === Tapa-Tartu raudtee === *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps'') **[[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]] (''Tamsal'') **[[Kiltsi raudteejaam|Kiltsi]] (''Ass'') **[[Rakke raudteejaam|Rakke]] **[[Vägeva raudteejaam|Vägeva]] (''Weggewa'') **[[Pedja raudteejaam|Pedja]] (''Brasch'') **[[Jõgeva raudteejaam|Jõgeva]] (''Laisholm'') **[[Kaarepere raudteejaam|Kaarepere]] (''Kersel'') **[[Tabivere raudteejaam|Voldi]] (''Tabbifer'') **[[Tartu raudteejaam|Tartu]] (''Dorpat'') === Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee === *[[Balti vaksal]] *[[Ligovo]] raudteejaam **[[Sergijevo raudteejaam]] **[[Strelna raudteejaam]] **[[Novõi Peterhofi raudteejaam]] (''Neu Peterhof'') **[[Starõi Peterhofi raudteejaam]] (''Alt Peterhof'') **[[Oranienbaumi raudteejaam]] === Gattšina-Ligovo harutee === [[File:Douderhoff train station.jpg|pisi|[[Duderhofi raudteepeatus]]e jaamahoone (1910 )]] *[[Marienburg]]i raudteejaam ([[Gattšina]]) *[[Pudosti raudteejaam]] *[[Taitsõ]] raudteejaam<ref name="dOckg" /> *[[Duderhof]]i raudteejaam (Možaisk)<ref name="cKCOV" /> *Võidusõidu [[pooljaam]] *[[Krasnoje Selo]] raudteejaam *[[Ligovo raudteejaam]] Jaamad ja peatused on seisuga 1891. == Paldiski–Tosno raudtee ehitus == Balti raudtee rajati aastail [[1869]]–[[1870]] [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peamees|peamehe]] ja [[Balti Raudtee Selts]]i esimehe [[Alexander von der Pahlen]]i (1819–1895) eestvedamisel. Ehitustööde koordineerimiseks oli kogu tee [[Paldiski]]st [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ni jaotatud viieks jaoskonnaks ja 40 ehituspunktiks. === I jaoskond === Jaoskonna vastutusaas oli teelõik [[Paldiski]]st [[Aegviidu]]ni (umbes 100 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Tallinn]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. Aprillist novembrini kestnud töid tegi 6018 inimest, kellest 4711 oli Venemaalt värvatud.<ref name="SFgjR" /> :Raudteelõigul asusid järgmised [[raudteejaam]]ad: [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] – [[Keila raudteejaam|Keila]] (''Kegel'') – [[Tallinn]]a [[Balti jaam|Balti vaksal]] – [[Raasiku raudteejaam|Raasiku]] (''Rasik'') – aastast 1876 [[Kehra raudteejaam|Kehra]] (''Kedder'') – [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof''). === II jaoskond === Jaoskonna vastutusalas olid ehitustöid [[Aegviidu]]st [[Jõhvi]]ni (umbes 103 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Rakvere]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof'') – [[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps'') – [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (''Catharinen'') – [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] (''Wesenberg'') – [[Kabala raudteejaam|Kabala]] (''Kappel'') – aastast 1890 [[Sonda raudteejaam|Sonda]] – [[Püssi raudteejaam|Püssi]] (''Isenhof'') – [[Kohtla-Järve|Kohtel]] – [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe''). <ref name="8fL3k" /> === III jaoskond === Jaoskonna vastutusala hõlmas ehitustöid [[Jõhvi]]st kuni [[Volossovo]] lähisteni (umbes 97 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Narva]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe'') – [[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] (''Waivara'') – [[Narva raudteejaam|Narva]] ([[Narva raudteesild]]) – ([[Sala pooljaam]]) – [[Jamburg]] – [[Veimarn|Weimarn]] – [[Moloskovitsõ]] (''Moloskowitzi'') – [[Volossovo]] (''Wolosowo''). *Enamik I ja II ning osa III jaoskonna raudteest on osa tänapäeva [[Tallinna–Narva raudtee]]st. Raudtee osa Jamburgist (tänapäeva [[Kingissepp|Kingissepast]]), Peterburini on [[Venemaa Föderatsioon]]i raudtee osa. === IV jaoskond === Jaoskonna vastutusala hõlmas ehitustöid [[Volossovo]]st [[Gattšina]]ni (umbes 45 [[verst]]a)<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Volossovo – [[Jelizavetino]] – [[Voiskovtsõ]] – Gattšina. === V jaoskond === Jaoskond vastutas ehitustööde eest [[Gattšina]]st [[Tosno]]ni (umbes 43 [[verst]]a)<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. <gallery> Pilt:Paldiski raudteejaam 1999.jpg|[[Paldiski raudteejaam]]a hoone Pilt:Keila jaamahoone02.jpg|[[Keila raudteejaam]]a hoone File:Balti jaamahoone.png|Balti jaama vaksalihoone Tallinnas Pilt:Kehra jaamahoone.JPG|[[Kehra raudteejaam]]a hoone Pilt:Aegviidu vana raudteejaam.jpg|[[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu vana raudteejaam]]a hoone Pilt:Aegviidu jaama peahoone 02.jpg|[[Aegviidu raudteejaam]]a peahoone Pilt:Tapa train station.jpg|[[Tapa raudteejaam]] Pilt:Kadrina jaamahoone.jpg|[[Kadrina raudteejaam]]a peahoone Pilt:Vaivara Railway Station.jpg|Vaivara raudteejaam File:Gatchina. Baltiysky vokzal. Csarsky pavilion.jpg|Gattšina raudteejaam Pilt:Voiskovitsy.jpg|[[Voiskovitsa raudteejaam]] Pilt:Marienburgstation.jpg|Marienburgi raudteejaam Pilt:Krasnoye Selo-old.jpg|Krasnoje Selo raudteejaam Pilt:LigovoStation old.jpg|Ligovo raudteejaam MBTram-08.jpg|Balti vaksali hoone [[Peterburi]]s </gallery> == Balti Raudtee Peatehased == [[1870. aastad|1870. aastatel]] ehitati Balti raudtee [[taristu]] teenindusettevõte [[Balti Raudtee Peatehased]], mille peamaja asus [[Tallinn]]as [[Kopli tänav|Kopli]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänava]] nurgal. Raudteede peatehases asus depoo 12 vedurile, paest seintega, tahutud paekarniiside ja tellistest avasillustega, lihtsate kolmnurk- või astmikfrontoonidega ja viilkatustega laod ja töökojad. Suurem osa ehitistest on lammutatud. Aastail 1873–1874 rajati juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus tänapäeval asub vaguniremonditsehh. {{vaata|Balti Raudtee Peatehased}} Tallinnas elasid raudteetehaste töölised peamiselt [[Kalamaja]]s ja [[Uus Maailm (Tallinn)|Uues Maailmas]]. Raudteejaamade teenindamisega olid seotud [[Kitseküla]] ja [[Tallinn-Väike|Tallinn-Väikse]] asumi elanikud. ==Vaata ka== *[[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Nikolai raudtee]] (''Николаевская железная дорога'') 8. september 1855 –; NSV Liidu [[Oktoobriraudtee]] (''Октябрьская железная дорога'') 27. veebruar 1923 – . *[[Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend]] *[[Raudteetransport Eestis]] ja [[Raudteetransport Lätis]] *[[Kitsarööpmeline raudtee Eestis]] *[[Rail Baltic]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28</ref> <ref name="QsKb4">[http://www.virtsu.ee/artiklid/2001_03_10.html?r=1&id=103578 Laiarööpmelise raudtee sünd. Hüvasti, viimane rong!] Virtsu</ref> <ref name="oWCh9">Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31</ref> <ref name="I7gQE">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32</ref> <ref name="0IyUt">ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. [köide], A-dyn. Tallinn, 1968. Lk. 288</ref> <ref name="w1rJE">ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. köide, A-cent. Tallinn, 1985. Lk. 455–456</ref> <ref name="Yeit6">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20120910152656/http://history-gatchina.ru/town/railway/marienburg.htm Царская охота (Мариенбург)]</ref> <ref name="dOckg">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20181018150810/http://history-gatchina.ru/town/railway/taitsy.htm Тайцы]</ref> <ref name="cKCOV">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20080130154603/http://history-gatchina.ru/town/railway/dudergof.htm Дудергоф]</ref> <ref name="SFgjR">Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42</ref> <ref name="8fL3k">Baltische Eisenbahn. Fahrplan., Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja, nr. 106, 3. oktoober 1872 [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=ekmteataja18721003.2.3.8# lk. 292]</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Baltic railway}} *[http://www.imelineajalugu.ee/default.aspx?PublicationId=a8409108-ad38-4201-a7b0-62ad6af6c122 Eesti esimest raudteed kutsuti apelsiniraudteeks], [[Imeline Ajalugu]], 8. veebruar 2012 [[Kategooria:Balti raudtee| ]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Jamburgi maakond]] [[Kategooria:Peterhofi maakond]] b0a2xsc1gl6iwpdqrzpfm0x34x7ek3m 0 200358 7230654 7078190 2026-09-07T23:21:19Z Sendrasendra 225202 7230654 wikitext text/x-wiki {{liita|Fairtrade}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}} [[Fail:Fairtrade-logo.jpg|pisi|Õiglase kaubanduse märk]] [[Fail:Fairtrade-märkta bananer.jpg|pisi|Õiglase kaubanduse märgiga banaanid]] '''Õiglane kaubandus''' (inglise keeles ''fair trade'') on [[kaubandus]], mis taotleb suurema võrdsuse saavutamist [[rahvusvaheline kaubandus|rahvusvahelises kaubanduses]].<ref name="SEI"/> Eesmärgiks on tagada arengumaade, näiteks Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika väiketalunike toodetud kaupade (kohv, tee, riis, banaanid jm puuviljad, suhkur, kakao, šokolaad, pähklid, õli, puuvill jms) õiglane hind ning parandada istandustes töötavate tööliste töö- ja elutingimusi. Lisaks õiglasele hinnale aitab õiglasest kaubandusest saadud lisatulu tootjatel arendada oma kogukondi. Näiteks saavad talunikud teenitud lisatasu eest ehitada parema infrastruktuuri ning muuta tootmist efektiivsemaks. Samuti võimaldab õiglasest kaubandusest saadav lisatulu anda haridust lastele ja noortele ning parandada arstiabi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.fairtrade.ee/mis-on-iglane-kaubandus-ylevaade-9|Pealkiri=Mis on õiglane kaubandus? (vana)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-10-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171014233542/http://www.fairtrade.ee/mis-on-iglane-kaubandus-ylevaade-9|url-olek=ei tööta}}</ref> Õiglase kaubanduse põhiprintsiip on, et maailma säästva arengu huvides peab mistahes toote hind olema õiglases vastavuses tootmise kuludega. See tähendab, et toote madal hind ei tohi kujuneda keskkonna ja tööjõu väärkohtlemise arvelt. Fairtrade'i standardid kohustavad kõiki kaubanduse osapooli – tootjaid, edasimüüjaid, ostjaid – osalema ühises vastutuses maailma loodusvarade hoidmise ja inimõiguste eest.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.kafo.ee/kohvi-wiki/fair-trade/|Pealkiri=Fairtrade – õiglane kaubandus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-10-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171014233603/https://www.kafo.ee/kohvi-wiki/fair-trade/|url-olek=ei tööta}}</ref> 1990. aastatel loodi [[õiglase kaubanduse sertifitseerimisüsteem]] õiglase kaubanduse ehk [[Fairtrade]]'i märgistuse väljastamiseks toodetele. ==Õiglase kaubanduse põhimõtted== * Stabiilne hind talunikule – katab tootmiskulud ja võimaldab arendada ettevõtlust * Lisatulu ühistule – investeeritakse sotsiaalprojektidesse * Istanduste töölistele inimväärsed töötingimused – rahvusvahelise tööorganistatsiooni (ILO) standardid, lapstööjõu keeld * Keskkonnasäästlik tootmine * Pikaajalised stabiilsed kaubandussuhed<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://issuu.com/maailmahariduskeskus/docs/milleks_meile_ft|Pealkiri=Milleks meile õiglane kaubandus?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2023-02-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230226071616/https://issuu.com/maailmahariduskeskus/docs/milleks_meile_ft|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Fairtrade'i sertifikaadi kolm põhisuunda== * Sotsiaalsed standardid, mis keelavad igasuguse tööliste diskrimineerimise, lapstööjõu või sunnitöö kasutamise ning garanteerivad inimväärsed töötingimused. * Majanduslikud standardid, mis kehtestavad toodete kaubastajatele hinna alampiiri või määravad garanteeritud summa tootjale, mis on vastavuses jätkusuutliku tootmisega. * Keskkonna säästmise standardid, mis nõuavad põllumajanduses anorgaaniliste väetiste piiramist, jääkide ja prügi turvalist käitlemist, pinnase ja vee puhtuse hoidmist ning geneetiliselt muundatud organismide kasutamisest hoidumist.<ref name=":0" /> ==Ajalugu== Esimeseks õiglase kaubanduse tegevuseks Euroopas peetakse Hiina pagulaste käsitöömüüki Briti heategevusliku organisatsiooni Oxfami poolt 1950. aastate lõpus. 1960. aastatest alates tegutsevad Euroopas paljudes riikides spetsiaalselt arengumaade tooteid müüvad nn maailmapoed. 1964. aastal loodi Hollandis esimene õiglase kaubanduse organisatsioon ja roosuhkru müüki alustasid kolmanda maailma toetusrühmad.1960. ja 1970. aastatel loodi mitmed õiglase kaubanduse organisatsioonid Aasias, Ladina Ameerikas ja Aafrikas, kes arendasid sidemeid arenenud riikide organisatsioonidega. Õiglase kaubanduse organisatsioonid kauplesid alguses vaid käsitööga, mida vahendasid maailmapoodidesse lääneriikide misjonärid. 1973. aastal toodi esmakordselt Euroopasse Guatemala väiketalunike ühistu toodetud kohvi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.fairtrade.ee/ajalugu-ylevaade-11|Pealkiri=Ajalugu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-10-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171014183240/http://www.fairtrade.ee/ajalugu-ylevaade-11|url-olek=ei tööta}}</ref> 1988. aastal kutsus Hollandi mittetulundusorganisatsioon Solidaridad ellu Fairtrade'i tunnusmärgi Max Havelaar, mis väärtustas säästva arengu põhimõtete järgi tootmist ja tooteid maailmaturul. Esimene Max Havelaari sertifikaat loodi kohvile. Tunnusmärk on saanud nime 19. sajandi bestselleri „Max Havelaar” järgi, mis rääkis Jaava saare kohviistanduste tööliste ekspluateerimisest Hollandi koloniaalkaupmeeste poolt. Sertifikaat andis selgelt teada, et tegemist on kindlaid töö- ja keskkonnastandardeid järgiva tootega. Max Havelaari eeskujul kutsuti järgnevate aastate jooksul ellu hulgaliselt rahvusvahelisi sertifikaate, mis propageerisid ja toetasid Fairtrade'i põhimõtteid üle maailma: Labelling Initiatives, Fairtrade Foundation, TransFair and Rättvisemärkt jne. 1997. aastal toimus erinevate õiglase kaubanduse sertifikaatide ühinemine Fairtrade Labelling Organizations International (FLO) katuse alla. Ühise missioonina viiakse ellu Fairtrade'i programmi põhimõtteid, jagatakse toetusi, jälgitakse sertifikaati taotlevate ja juba pälvinute tootmist. 2002. aastal loodi uus logo Fairtrade Certification Mark, et ühtlustada erinevate organisatsioonide sõnum sarnase märgi alla. Et see paistaks selgelt välja kaubariiulilt ostjale, kellel on võimalik nii omakorda liituda planeedi parema elu programmiga. Tänaseks on Fairtrade Labelling Organizations International katuse alla koondunud juba üle 20 liikmesorganisatsiooni. 2004. aastal jagunes Fairtrade Labelling Organizations International kaheks sõltumatuks organisatsiooniks. Esimene neist, FLO, redigeerib standardeid ja jagab toetusi tootjatele. Teine, FLO-CERT, teeb tootmise seiret, kinnitab sertifikaate ning auditeerib kaubastajaid. 2007. aastal saavutas Fairtrade International maailma säästva arengu organisatsiooni ISEAL tunnustuse, kui üks maailma seitsmest juhtivast eetilise kaubanduse standardite järjepidevast elluviijast.<ref name=":0" /> ==Põhilised õiglase kaubandusega tegelevad organisatsioonid== * FINE – õiglase kaubanduse võrgustike mitteametlik katusorganisatsioon * Õiglase kaubanduse märgistamise organisatsioon (The Faitrade Labeling Organisation International – FLO) * Maailma õiglase kaubanduse organisatsioon (The World Fair Trade Organisation – WFTO, varem International Fair Trade Assocation – IFTA) * Euroopa maailmapoodide võrgustik (Network of European World Shops – NEWS!) * Euroopa õiglase kaubanduse assotsiatsioon (European Fair Trade Assocation – EFTA)<ref name=":1" /> ==Õiglase kaubanduse võrgustikud== * Õiglase kaubanduse föderatsioon (The Fair Trade Federation – FTF) * Õiglase kaubanduse tegevuse võrgustik (The Fair Trade Action Network – FTAN)<ref name=":1" /> == WFTO kümme prioriteeti == 1. Ebasoodsamas olukorras olevatele tootjatele võimaluste loomine 2. Läbipaistvus ja vastutus 3. Õiglase kaubanduse tava 4. Õiglase hinna maksmine 5. Lapstööjõu ja sunniviisilise töö peatamine 6. Kohustused diskrimineerimise, soolise võrdõiguslikkuse ja ühinemisvabaduse vastu 7. Heade töötingimuste tagamine 8. Suutlikkuse suurendamine 9. Õiglase kaubanduse edendamine 10. Keskkonna austamine WFTO usub, et ülemaailmne kriis kinnitab vajadust õiglase ja jätkusuutliku majanduse järele nii kohalikul tasandil kui ka kogu maailma tasandil. Kaubandus peab kasu tagama kõige haavatavamatele inimestele ja tagama jätkusuutliku elatise, arendades väikeste ja ebasoodsas olukorras olevate tootjate võimalusi. Miljonid tootjad ja ettevõtjad, ettevõtted ja poliitikakujundajad, organisatsioonid ja vabatahtlikud toetavad õiglase kaubanduse olulist kasvu kogu maailmas. ==Õiglane kaubandus Eestis== 2002. aastal loodud kodanikuühenduste võrgustik Arengukoostöö Ümarlaud alustas õiglase kaubanduse tutvustamist Eestis ühe osana arengumaade probleemide kajastamisest ja praktilisest viisist parandada arengumaade inimeste elu. Selle protsessi eestvedaja oli Eesti Roheline Liikumine, mis teeb aktiivset teavitustööd säästlike eluviiside, sealhulgas tarbimise kohta. 2004.–2005. aastal rahastas Eesti välisministeerium ERLi õiglase kaubanduse teavitusprojekti arengumaade kogukondade toetuseks. Suurematel rahvaüritustel tutvustati õiglase kaubanduse põhimõtteid ning sertifitseerimismärki. 2006. aasta sügisest käivitus ühisprojekt Soome õiglase kaubanduse organisatsiooniga Reilun kaupan edistämisyhdistys ry, mille eesmärk on õiglase kaubanduse laiaulatuslikum tuntus, Fairtrade'i märgitoodete kättesaadavus jaekaubanduses ning kodanikuühenduste toetusplatvormi loomine Eestis. 2007 aasta kevadel tähistati rahvusvahelise Fairtrade'i märgi ametlikku maalejõudmist. 2009. aastast teeb ERL koostööd ka Rootsi õiglase kaubanduse organisatsiooniga ühisprojekti raames, mida rahastab Euroopa Komisjon. Praegu koordineerib õiglase kaubanduse temaatikat Eestis MTÜ Mondo.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.terveilm.ee/leht/teabekeskuse-teemad/oiglane-kaubandus/oiglane-kaubandus-eestis/|Pealkiri=Õiglane kaubandus Eestis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Eestis on saadaval Fairtrade'i märgiga kohv, tee, suhkur, puuviljad, lilled, puuvillatooted. Huvi õiglase kaubanduse vastu levib hoogsalt ka õpilaste seas. Üha enam teadvustavad Eesti koolide õpetajad õpilastele õiglase kaubanduse olulisust.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/est/ristiku/Uudis-Ristiku-Pohikool-uks-kolmest-oiglase-kaubanduse-sobra-margisega-koolist-Eestis?&filter_otsing_uudis_rubriik_id=358|pealkiri=Ristiku Põhikool - üks kolmest õiglase kaubanduse sõbra märgisega koolist Eestis!|aeg=16. mai 2018|vaadatud=25.12.2019}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Samas õpivad ka õpetajad ise palju uut õiglase kaubanduse kohta. Võib arvata, et see teema on muutunud Eesti koolides aktuaalseks alates aastast 2017, kus [[MTÜ Mondo]] on teinud põhjalikku tööd, et õiglase kaubanduse põhimõtteid Eesti inimesteni ja koolideni viia. MTÜ Mondos tegeleb õiglase kaubanduse teemaga vastutustundliku tarbimise eestvedaja [[Kristina Mänd]], kes suhtleb koolidega, et noori antud valdkonnas teadvustada.<ref>{{Netiviide|url=https://mondo.org.ee/meist/#tootajad|pealkiri=MTÜ Mondo on arengukoostööle, maailmaharidusele ja humanitaarabile pühendunud sõltumatu Eesti organisatsioon.|vaadatud=25.12.2019}}</ref> 2019. aasta oktoobris viibisid mitmed Eesti koolide (Narva Soldino Gümnaasiumi, Gaia Kooli, Tamsalu Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi, Toila Gümnaasiumi, Viimsi Kooli) õpilased üle Eesti erinevates kauplustes, kus näitasid klientidele Fairtrade’i märgist ning rääkisid põhjalikumalt õiglasest kaubandusest.<ref>{{Netiviide|url=http://www.pealinn.ee/kultuur/video-esmaspaeval-algab-oiglase-kaubanduse-nadal-n246851|pealkiri=Esmaspäeval algab õiglase kaubanduse nädal|väljaanne=Pealinn.ee|aeg=21. oktoober 2019|vaadatud=25.12.2019|arhiivimisaeg=27.12.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191227100958/http://www.pealinn.ee/kultuur/video-esmaspaeval-algab-oiglase-kaubanduse-nadal-n246851|url-olek=ei tööta}}</ref> Seda teavitustööd tegidki peamiselt noored, et üheskoos midagi head ära teha. Eestis on palju koole, kus õiglase kaubanduse teemaga tegeletakse, aga üheks aktiivsemaks kooliks võib pidada Tamsalu Gümnaasiumit, kus on õiglase kaubanduse ideid levitatud alates aastast 2017.<ref>{{Netiviide|url=https://sites.google.com/view/tamsalu-munganga/%C3%B5iglane-kaubandus|pealkiri=Alustasime teadmiste täiendamist õiglase kaubanduse teemadel|vaadatud=25.12.2019}}</ref> [[Tamsalu Gümnaasium]] on kool Lääne-Virumaal, kus on korraldatud ja korraldatakse siiani õiglase kaubanduse nädalat (seda tähistatakse Eestis [[MTÜ Mondo]] eestvedamisel alates aastast 2013). Selle nädala raames puutuvad õpilased väga põhjalikult kokku õiglase kaubandusega. Korraldatakse erinevaid loenguid ja ettevõtmisi, kus üheskoos kogu kooliperega õiglase kaubandusega tuttavaks saadakse. Koolis leidub ka palju neid õpilasi, kes ise soovivad teistele õpilastele õiglast kaubandust lähemale tuua. Kõige lihtsam viis selleks on õiglase kaubanduse kohviku korraldamine, kus kasutatakse ainult seda toorainet, mis on saanud Fairtrade’i märgise.<ref>{{Netiviide|url=http://tamsalukool.ee/|pealkiri=Tamsalu Gümnaasium|vaadatud=25.12.2019}}</ref> 2019. aasta detsembri alguses toimus Tallinnas [[MTÜ Mondo]] poolt korraldatud üritus „From production to waste: how to make consumption fair?“. Seminaril osalesid järjekordselt Eesti koolide õpilased ja õpetajad, kes näitasid üles oma huvi õiglase kaubanduse vastu. Kõnesid pidasid oma ala spetsialistid, nagu näiteks kodanikuühiskonna aktivist [[Peep Mardiste]], ettevõtja [[Ann Runnel]], Ragn-Sellsist [[Rainer Pesti]] ja MTÜ Mondost [[Kristina Mänd]], kes paneeldiskussioonis põhjalikult analüüsisid ja avardasid osalejate silmaringi teemal [[vastutustundlik tarbimine]]. Üritusel tänati ka kuut kooli, kes võtsid 2019. aastal vastu väljakutse eest vedada õiglase kaubanduse nädala raames teavitustööd Eestimaa poodides. [[MTÜ Mondo]] maailmahariduse projektijuht [[Mari Jõgiste]] tänas viit Tamsalu Gümnaasiumi noort Erasmus+ projektis osalemise eest. Eestist osalesid projektis Marii Kivirand, Kert Pehap, Liselle Kaldaru, Geiri Suur ja Karmen Freienthal.<ref>{{Netiviide|autor=Dzigurski, Jelisaveta|url=http://www.b-s-p.org/home/news/6558-from_production_to_waste_how_to_make_consumption_fair_united_nations_model_preparatiry_seminar_in_tallinn_6_december_2019.html|pealkiri=From production to waste: How to make consumption fair? United Nations Model preparatory seminar in Tallinn|vaadatud=25.12.2019|arhiivimisaeg=27.12.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191227100948/http://www.b-s-p.org/home/news/6558-from_production_to_waste_how_to_make_consumption_fair_united_nations_model_preparatiry_seminar_in_tallinn_6_december_2019.html|url-olek=ei tööta}}</ref> == Vaata ka== *[[Õiglase kaubanduse päev]] *[[Õiglase kaubanduse nädal]] *[[Keskkonnamärgis]] *[[Sotsiaalne dumping]] *[[Sotsiaalse vastutuse standard SA 8000]] *[[Õiglase kaubanduse märgis]] *[[Fairtrade]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=604] (vaadatud 4.02.2010)</ref>}} == Kirjandus == *Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=604] (vaadatud 4.02.2010) [[Kategooria:Kaubandus]] [[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] [[Kategooria:Keskkonnapoliitika]] ab6hwtetpeoa1om39imuogv7n8nlcon 0 202018 7230511 6431101 2026-09-07T16:45:32Z Magnefl 23091 foto 7230511 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik koldrohi | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Anthyllis vulneraria inflorescence - Niitvälja.jpg | pildi_seletus = Harilik koldrohi | pildi_laius = 275 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales'' | sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae'' | perekond = [[Koldrohi]] ''Anthyllis'' | liik = '''Harilik koldrohi''' | binaarne = ''Anthyllis vulneraria'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]] | levikukaart = | sünonüümid = }} [[File:Anthyllis vulneraria-a.jpg|thumb|upright|Harilik koldrohi õite kaotanud]] '''Harilik koldrohi''' (''Anthyllis vulneraria'') on [[rohttaim]] [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[koldrohi|koldrohu]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]]. ==Kirjeldus== Varred lamavad või tõusvad. [[Sulgjagune leht|Sulgjagused]] [[liitleht|liitlehed]]. [[Leheroots]]ud karvased. Kollased, oranžid või punased õied on koondunud kerajatesse [[nutt]]idesse. Õitseb juulist augustini. ==Levila ja kasvukoht== Kasvab sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis, mujal paiguti. Eelistab looduslikke rohumaid ning loopealseid karjamaid. Hea meetaim. ==Välislingid== {{Commons|Category:Anthyllis vulneraria}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Liblikõielised]] [[Kategooria:Eesti oalaadsed]] 30e7dp6brq8bjhqdroqaxx3pma0249a 0 220001 7230466 6854791 2026-09-07T15:04:20Z Kuriuss 38125 7230466 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail: Atomagentur1.jpg|pisi|Rosatomi peakorter [[Moskva]]s [[ulitsa Bolšaja Ordõnka|Bolšaja Ordõnkal]]]] '''Aatomienergia Riiklik Korporatsioon Rosatom''' ([[vene keel]]es Государственная корпорация по атомной энергии «Росатом»; lühinimi '''Rosatom''' Росатом) on [[Venemaa]] riiklik [[korporatsioon]], mis valitseb kogu Venemaa Föderatsiooni tuumasektorit – nii tsiviilotstarbelist kui ka tuumarelvastusega seotut. Rosatom tegeleb [[aatomienergia]] ja [[Tuumkütus|tuumkütuse]] tootmisega, [[tuumarelvastus]]ega, [[rakendusuuringud|rakendus-]] ja [[baasuuringud|baasuuringutega]], [[tuumaohutus|tuuma-]] ja [[kiirgusohutus]]e tagamisega. Rosatom toodab üle 40% Venemaa Euroopa-osas toodetavast elektrienergiast. Rosatomi kontrolli all on ka [[aatomijäälõhkuja]]te laevastik. Rosatom ühendab enam kui 360 [[aatomitööstus]]e ettevõtet riigis. Riiklik korporatsioon Rosatom loodi 2007. aastal '''Föderaalse Aatomienergia Agentuuri Rosatom''' ümberkujundamise tulemusena. Agentuur Rosatom (eksisteeris 2004–2007) moodustati [[Venemaa Aatomienergia Ministeerium]]i reorganiseerimise tulemusena. [[NSVL|Nõukogude Liidus]] oli Rosatomi eelkäijaid [[NSV Liidu Keskmise Masinaehituse Ministeerium]]. Korporatsiooni peakorter asub [[Moskva]]s aadressil [[ulitsa Bolšaja Ordõnka|Bolšaja Ordõnka]] 24. Korporatsiooni peadirektor on 2016. aastast [[Aleksei Lihhatšov]] (nimetati ametisse Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i seadlusega). Aastatel 2005–2016 juhtis Rosatomit [[Sergei Kirijenko]]. Korporatsiooni kõrgeim juhtimisorgan on järelevalve nõukogu. Selle eesotsas on 2016. aastast Kirijenko. Rosatomi eriesindaja Aafrika tuumatehnoloogia arendamise alal on olnud [[Vladimir Stržalkovski]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Veinimõisad, superjahid ja luksushotellid. Kuidas Vene spiooniperest said Euroopas suurärimehed |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120369720/veinimoisad-superjahid-ja-luksushotellid-kuidas-vene-spiooniperest-said-euroopas-suurarimehed |vaadatud=2025-04-13 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Korporatsiooni keskaparaadis ning korporatsiooni struktuuri kuuluvates ettevõtetes ja instituutides töötas 2015. aastal üle 256 000 inimese. ==Välislingid== {{commonskat}} * [http://www.rosatom.ru Rosatomi koduleht] * Thane Gustafson. [https://thanegustafson.substack.com/p/russian-nuclear-power-unsanctioned "Russian Nuclear Power--Unsanctioned--is Prospering Worldwide"] The Devil's Dance, 6. jaanuar 2023 == Viited == [[Kategooria:Venemaa ettevõtted]] [[Kategooria:Tuumaenergeetika]] 9a2h0klu1ci0ftmovrkwfuhr3nuaqsj 0 230438 7230766 6974970 2026-09-08T10:45:03Z Kuriuss 38125 7230766 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2010}} {{ajakohasta}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:DDR_Controllers.jpg|pisi|Tantsumatt Playstationile, millel on all vasakus nurgas käsikontroll]] '''Tantsumatt''' ehk '''tantsuplatvorm''' ehk '''tantsuplaat''' on lapik elektrooniline [[mängukontroller]], mida kasutatakse sisendiks tantsumängudes. Enamik tantsumatte on jaotatud 3×3 ruudukujuliseks raamistikuks, kus mängija saab seista. Mõned või kõik paneelid vastavad liikumissuunale või tegevusele mängus. Mõnedel tantsumattidel asuvad külje peal nupud "Start" ja "Select", millega saab vastavalt kas alustada või valida. Vahel pannakse tantsumatid kõrvuti, et läbida teatud mängu tasemeid. Sellistes populaarsetes arkaadmängudes nagu "Dance Dance Revolution", "In the Groove" ja "Pump It Up" on kasutusel suured terasplatvormid, mis on ühendatud arkaadkabinetiga, samas kui mängukonsoolid kasutavad pehmeid plastmatte. Need tantsumatid on spetsiaalselt tehtud süsteemidele [[Nintendo GameCube|GameCube]], [[Wii]], [[Dreamcash]] (ainult Jaapanis), [[PlayStation]], [[PlayStation 2]] ja [[Xbox]], aga samuti saab kasutada seda arvuti simulaatoritega, nagu näiteks [[StepMania]], kasutades eriadapterit. ==Tantsumattide tüübid== === Pehmed tantsumatid === [[Pilt:Power Pad.jpg|pisi|Pehme tantsumatt (1987)]] '''"Pehmed" tantsumatid''' on õhukesed ja tehtud plastikust. Tavaliselt maksavad nad 100–200 krooni. Need sobivad hästi nii algajatele kui ka harrastajatele kasutamiseks. Nendel on omadus põrandal liikuda ja ka mängu ajal kortsu minna (juhul, kui neid pole "modifitseeritud", näiteks põhja alla kahepoolset teipi pandud või põranda külge liimitud). Need ei ole vastupidavad ja kuluvad tavaliselt kiiresti läbi, aga harva kasutamiseks on nad väga sobilikud. Pehmete tantsumattide tootjateks on [[Konami]], BNSUSA, RedOctane, Intec, MadKatz, MyMyBox, Naki International ja [[Nintendo]]. Originaalse varustuse toojad on Topway (RedOctane mattide tootja), Futime ja paljud teised.<ref>{{Netiviide |url=http://www.ddrzone.com/ddr_dancepad.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-12-12 |arhiivimisaeg=2011-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110824204531/http://www.ddrzone.com/ddr_dancepad.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Mõnedele pehmetele mattidele on lisatud vahtu, et need oleksid jäigemad, vastupidavad ja stabiilsed. Selliseid matte müüakse tavaliselt kolmes või kuues tükis (nii võtab matt vähem ruumi), mis pannakse kokku tappühenduse abil ning asetatakse kotti. Mõned firmad panevad veidi kõrgemad plastikust sektsioonid juhtnuppude alla, et mängijad neid jalgadega paremini tunneks. Sellised matid maksavad tavaliselt 400–1000 krooni. Samuti on võimalik modifitseerida matti nii, et kinnitada see kõvale pinnale ja katta see selge materjaliga; nii võib suurendada mati eluiga ja takistada libisemist põrandal. === Kõvad tantsumatid === [[Pilt:Dance Dance Revolution 4thMix Plus arcade machine stage.jpg|pisi|Kahemängija platvorm on kõva tantsumati näide]] '''"Kõvad" tantsumatid''' on tavaliselt ehitatud metallist (mõnikord puust), et need oleks vastupidavamad. Sageli paigutatakse mängijate selja taha tõke. Arkaadkonsoolid kasutavad väga vastupidavaid metallplaate, mis on mõeldud sagedaseks kasutamiseks. Teisi kõvasid tantsumatte saab osta koju ilma videomängu süsteemita; hinnad on 1000–3000 krooni vahel (2000–6000 krooni topeltmattide puhul). 7000 – 10 000-kroonised tantsumatid on mõeldud internetis mängimiseks. Kõvade tantsumattide tootjad on DDRgame, Cobalt Flux, MyMyBox, Brown Box, RedOctane ja Naki International. Kõvasid tantsumatte kasutatakse kõikides arkaad muusika mängudes, mis toetavad tantsumatte, ja sageli kasutavad neid DIY- (''Do It Yourself'') mängurid, kes üritavad ehitada "kodukootud matte" (''Homebrew pads''). Paljud kodukootud komplektid on juhised, kuidas muuta pehmed tantsumatid kõvadeks, kuigi kodukootud kõvad matid pakuvad paljusid lisafunktsioone, näiteks lisasisendeid (vaata allpool). === Tahked tantsumatid === '''"Tahked" tantsumatid''' asendavad tavalise mehaanilise lüliti ja kontakti, mida kasutatakse teistes mattides. Kasutatakse läheduse sensorit, mis tuvastab kasutaja samme matil. Eeliseks teiste mattide ees on see, et nad ei vaja survet aktiveerumiseks, kõrvaldades liikuvad osad, mis võivad puruneda. Sel viisil ei satu ka mustust mehhanismi. === Ohud ja hoiatused === Probleemid ilmnevad siis, kui üritada kasutada PlayStationile mõeldud matti arvuti simulaatoriga. Enamik PlayStation-PC adaptereid ei registreeri üheaegselt üles ja alla ega vasakule ja paremale liikumist, kuigi need on tantsumängudes tavalised "hüpped". See on sellepärast, et tavalised PlayStationi mängud ei vaja sellist käsku, ja kuna tantsumattide disain ei luba füüsiliselt sellist sisendit. StepMania veebilehel on eraldi sektsioon, mis käsitleb adapterite kokkusobivust. Kuigi need seadmed võivad töötada arvutiga, ei tööta adapterid konsoolidega, millel on USB-pordid, nagu näiteks [[PlayStation 3]] ja [[Xbox 360]]. Kliendid, kes ostavad koju tantsumati, peaksid teadma, mitut aktiivset paneeli mäng nõuab. Enamik matte kasutab nelja paneeliga süsteemi (DDR/In The Grove), osa aga viit (Pump It Up), kuut (Dance Dance Revolution Solo 2000), kaheksat (Dance:UK, MC Groovz Dance Craze) või üheksat (Technomotion). == Isetehtud tantsumatid == [[Pilt:Dance_Dance_Revolution_homemade_metal_dance_pad.jpg‎|pisi|Metallist kodukootud platvorm]] Paljud mängijad, kes pole rahul tehasetoodangu hinna ja/või usaldusväärsusega, ehitavad oma tantsumatte. Kasutatakse tavalisi materjale (nt.vineeri, metalli, akrüülklaasi), mida leidub kohalikes ehituspoodides. Iseehitajad on võimelised ehitama matte, mis on sageli palju vastupidavamad ja reaalsemad kui poes leiduvad. Mõnedel iseehitatud mattidel on lisavõimalused, näiteks lisanooled (Pump It Up ja DDR Solo jaoks), menüüs sirvimise nupud ja tõke. Lisaks on kodus ehitatud matte kergem parandada, kuna nad sisaldavad tavalisi juppe ja disaini poolest on neid kergem juppideks võtta.<ref>{{Netiviide |url=http://inventgeek.com/projects/dancepad1/overview.aspx |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-12-12 |arhiivimisaeg=2010-12-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101216105050/http://inventgeek.com/Projects/Dancepad1/Overview.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kasutamine hariduses == Aastal [[2007]] tutvustas firma nimega [[Cyber Coach]] Inglismaa koolides süsteeme, mis lubavad ühte süsteemi ühendada 64 tantsumatti ilma juhtmetata. Neid süsteeme kasutatakse koolitundides ja ka koolivälises tegevuses. Suurim eelis nende süsteemide juures on see, et nad ühendavad lõbu ja harjutused. See aitab noorte laste elukvaliteeti parandada.<ref>http://wapedia.mobi/en/Cyber_coach</ref><ref>http://www.theboltonnews.co.uk/news/business/boltonbusiness/3982158.New_dance_mat_is_sweeping_UK/</ref> == Tantsumati kasutamine== [[Pilt:Dance_Dance_Revolution_Extreme_arcade_machine_arrow_panel.png‎|pisi|Tantsumati vasaknool]] Mõningad näpunäited, kuidas kasutada tantsumatti õigesti:<ref>{{Netiviide |url=http://www.ehow.com/how_2145404_use-gamecube-dance-pad.html/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-12-14 |arhiivimisaeg=2009-03-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090317100158/http://www.ehow.com/how_2145404_use-gamecube-dance-pad.html |url-olek=ei tööta }}</ref> * Valida sobiv tantsumatt. Palju oleneb sellest, kui palju on ruumi mängimiseks ja kas põrandal asetseb vaip või mitte. * Leida ruumis tühi koht. Jälgida, et tantsumati alla ei jääks mingeid esemeid. Samuti, et käte ja jalgade liigutamisel ei lõhuta ümbruses olevaid asju. * Tantsumatt tuleb asetada konsooli lähedale ja ühendada. Kui tundub, et tantsuplatvorm on telekale liiga lähedal, tuleb hankida poest pikenduskaabel. * Hankida mäng, mis toetab tantsumatti. * Kasutada tantsumati nooli, et liiguta menüüs ja valida endale sobiv lugu. * Alustada mängimist. == Teised mängud tantsumatile == Mõned mängud ei eelda nuppude/noolte õigeaegset vajutamist rütmi järgi:<ref>{{Netiviide |url=http://www.ddrzone.com/ddr_games.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-12-12 |arhiivimisaeg=2010-01-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100129170008/http://www.ddrzone.com/ddr_games.html |url-olek=ei tööta }}</ref> * Paljud mängud loodud NES-ile * Dance Dance Revolution Mario Mix * Kraft Rocking the Boat * Kraft Soccer Striker * Kraft Virtual Dojo * DDR Max 2: Dance Dance Revolution * Dance Dance Revolution Extreme 2 * Dance Dance Revolution Konamix * PS2 DDR Extreme == Viited == {{viited}} {{Arvuti}} [[Kategooria:Mängukontrollerid]] [[Kategooria:Seadmed]] npll11uz3c3vubnqkuzrg4nazsrkwyg 0 239449 7230422 6886646 2026-09-07T13:19:31Z ~2026-48298-20 237065 rahvustekrossi korrad 7230422 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tanel Leok P3073601-e.jpg|pisi|Tanel Leok (2010)]] [[Pilt:2009 tanel leok.jpg|pisi|Tanel Leok (2009)]]{{viita}}'''Tanel Leok''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1985]] [[Võru]]s) on [[Eesti]] mootorrattasportlane. Tanel Leok on 2000 aasta (FIM) juunioride motokrossis 80 cm³ ja 2001 125 cm³ klassis maailmameister. Tähtsamad rahvusvahelised saavutused: '''MM-i sarjas''' 2002 20. ja 2003 15. (125 cm3), 2004 6., 2005 11., 2006 5., 2007 8., 2008 8., 2009 7., 2010 6., 2011 12., 2012 8., 2013 14. (MX1), 2014 18., 2015 41., 2016 17., 2017 15., 2018 18., 2019 15. ja 2020 23. koht (MXGP). MM-etapi võidud MX1 klassis: 2008 Iirimaa, 2009 Itaalia ja 2010 Hispaania '''Motokrossi EM-il''' 1999 5. ja 2000 7. koht (80 cm3) ning 2001 6 ja 2003 10 koht (125 cm3). Leok on kuulunud ka aastatel 2001–24 kokku 22 korral meeskondlikul MM-il (parimad tulemused 2004, 2015 ja 2019 4. koht) Eesti koondisse. == Tunnustus == * 2020 [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia]] (''Estonian Express'' – Eesti edukaim krossisõitja, kes karjääri jooksul osales 530 MM-etapil, saades kolm etapivõitu, ja võistles rekordilised 19 korda meeskondlikel maailmameistrivõistlustel. Tänu tema innustusele on Eestis kasvanud uus põlvkond noori krossisõitjaid.) *[[2021]] [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|20126}}</ref> *2022 [[Eesti Olümpiakomitee teenetemärk]] ==Isiklikku== Ta on [[Arvo Leok]]i poeg, [[Väino Leok]]i pojapoeg, [[Aivar Leok|Aivar]] ja [[Avo Leok]]i vennapoeg, [[Aigar Leok|Aigar]] ja [[Martin Leok]]i onupoeg. Nad on kõik tegelenud motospordiga. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.tanelleok.com/ Koduleht] * {{ESBL|Tanel_Leok}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Leok, Tanel}} [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Võrust pärit sportlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] bpe6zzgfr5fk8l1s28e54un1mm7wuyh 0 241265 7230729 7024215 2026-09-08T08:43:18Z Eulander 95378 Kodulehe URL 7230729 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kehtna 8297.JPG|thumb|Kolledži Kehtna õppekoha peahoone (märtsis 2011)]] '''Raplamaa Rakenduslik Kolledž''' on [[kutsekool]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]]. Kolledžil on kaks õppekohta: [[Kehtna|Kehtnas]] ja [[Vana-Vigala|Vana-Vigalas]]. See on [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja Teadusministeeriumi]] hallatav riigi kutseõppeasutus. Kutseharidust saab Kehtnas omandada [[1925]]. aastast<ref>[[Ahto Kennik]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1993-1-64-78_20240415155800.pdf?v=a57b8491d1d8 Maal paiknevad kodumajanduskoolid Eesti Vabariigis 1918–1940], Eesti TA Toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused. Köide 42, 1993, nr. 1, lk 67</ref>, kui asutati [[Kehtna mõis]]as [[Kehtna Kõrgem Tütarlaste Põllutöö ja Majapidamise Kool]], mida juhatas [[Aleksander Arak]]. Kehtna Sovhoostehnikum oli kunstliku seemenduse jaam ja tehnikumi õppemajand. Alates [[2000]]. aasta jaanuarist kandis kool nimetust Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ning [[2016]]. aastast Kehtna Kutsehariduskeskus.<ref name=":0">Kehtna Kutsehariduskeskuse koduleht https://web.archive.org/web/20180922151846/http://www.kehtna.edu.ee/meie-kool/uldinfo/</ref> [[2025]]. aastal liideti Kehtna Kutsehariduskeskus ning [[Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool]] Raplamaa Rakenduslik Kolledžiks. Kooli võimekus on õpetada 500–600 [[Tasemeõpe|tasemeõppe]] õppijat ning sama palju [[Täiendõpe|täiendus]]- ja ümberõppijaid. Kehtna õppekoht koosneb neljast lähestikku asuvast hoonest, õppesõiduväljakust ja staadionist koosnev õppekompleks, mis võimaldab iseseisvalt ja koostöös Tallinna spetsialiseerunud koolidega õpetada valdkondi, mis eeldavad avaramaid tingimusi.<ref name=":0" /> == Erialad == [[Fail:Kehtna Kutsehariduskeskus 001-vaade-koolihoonele.jpg|pisi|Vaade koolihoonele]] Kehtna Kutsehariduskeskuses toimub õpe järgmistes õppekavarühmades: * ehitus, * info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, * kaevandamine, * transporditehnika, * transpordivahendite juhtimine, * turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus. Kehtna Kutsehariduskeskus on ainus õppeasutus Eestis, kus õpetatakse välja veoauto-, bussi- ja liikurmasinatehnikuid, [[Geodeesia|geodeete]], [[Katastrimõõdistamine|maamõõdutehnikuid]], [[Melioraator|maaparandajaid]], vesiehitajaid ning süsteemiadministraatoreid. Sügisest 2015 alustati õpet kaevandamise õppekavarühmas. Koolil on kutseeksamikeskuse õigused ehitus-, IKT-, tehnika- ja toitlustusvaldkonnas.<ref name=":0" /> ==Nimed== [[Fail:Kehtna Kutsehariduskeskus 007-raamatukogu.jpg|pisi|Kutsehariduskeskuse raamatukogu]] *1925 Kehtna Kõrgem Tütarlaste Põllutöö ja Majapidamise Kool *... *1944–1946 Kehtna Kodumajandusinstituudi õppemajapidamine<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivi infosüsteem |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=118000000410#archive-creator |vaadatud=18. oktoobril 2023 |väljaanne=AIS}}</ref> *1947–1948 Kehtna Kodumajandustehnikumi õppemajapidamine *1948–1958 Eesti Riikliku Kolhoosi Juhtiva Kaadri Ettevalmistamise Kooli õppe-katsemajand *1958–1961 Kehtna sovhoos *1961–1966 Kehtna näidissovhoos *1966–1988 Kehtna Näidissovhoos-tehnikum *Kehtna Kõrgem Põllumajanduskool *... == Pilte == <gallery> Kehtna Kutsehariduskeskus 003-oppeklass-tehnikamajas-simulaatoriklass.jpg|Simulaatoriklass Kehtna Kutsehariduskeskus 004-liikurmasinate-labor.jpg|Liikurmasinate labor Kehtna Kutsehariduskeskus 006-ehituslabor.jpg|Ehituslabor Kehtna Kutsehariduskeskus 005-kokad.jpg|Köök Kehtna Kutsehariduskeskus 008-opperestoran-neljapaev.jpg|Õpperestoran Kehtna Kutsehariduskeskus 009-itk-valdkonna-labor-arvutiklass.jpg|IKT erialade võrgulabor </gallery> == Viited == <references /> ==Välislingid== {{commons|Category:Kehtna Vocational Education Centre}} *[https://www.rako.edu.ee/et Koduleht] {{koord | NS = 58.92510333958749 | EW = 24.868429556402102 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Eesti kutsekoolid]] [[Kategooria:Kehtna vald]] 58t592wjxed4jfs0trrz11g2j2hx1sq 0 244026 7230604 7025823 2026-09-07T20:38:50Z Ehitaja 63547 7230604 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Lembit Valt.JPG|pisi|Lembit Valt 1999]] '''Lembit Valt''' ([[2. august]] [[1934]] [[Uue-Saaluse]], [[Saaluse vald]] (2017. aastast [[Rõuge vald]]) – [[21. oktoober]] [[2008]] [[Tallinn]]) oli eesti [[teaduse metodoloogia|teadusmetodoloog]], [[teadusfilosoof]], [[globaalprobleem]]ide uurija ning [[teaduslugu|teadusloolane]]. Aastail [[1952]]–[[1957]] õppis Valt [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsikaosakonnas, kus temast kujunes [[optika]]teoreetik [[tahkiseoptika]] koolkonnas, mille rajas hilisem rektor [[Feodor Klement]]. Õppejõududest avaldasid talle mõju ka [[Harald Keres]], [[Paul Kard]], [[Karl Rebane]] jt. Akadeemilist karjääri alustas Valt füüsikaõppejõuna, [[aspirantuur]]is pühendus füüsika ja laiemalt teaduse [[tunnetusfilosoofia]]le ja selle arendamisele. Aspirantuuri läbis ta [[Feodor Klement]]i soovitusel [[Moskva]]s, kus temast sai [[modelleerimine|modelleerimise]] kui teadusmeetodi üldkäsitluse looja. Lembit Valdi interdistsiplinaarne lähenemine ja mõju teadusfilosoofiale lubasid tal osaleda väljaspool Moskvat ja [[Leningrad]]i teadusfilosoofia rahvusvahelistel tippüritustel ja maailmakongressidel. Poliitilistel põhjustel loobus Valt pakutud kolmeaastasest doktorantuuri stipendiumist [[Cambridge'i Ülikool]]is. Hiljem töötas ta siiski Moskva, [[Chicago]], [[Boston]]i, [[Berliin]]i ja [[Stockholm]]i ülikoolides ja teadusasutustes. Eestis oli ta vähemalt kolm aastakümmet laialt tuntud ka väljaspool akadeemilist töökeskkonda. Valt pidas populaarseid avalikke loenguid ning tegutses publitsisti, toimetaja, juhendaja, konsultandi, retsensendi ja entsüklopedistina. Aastatel [[1957]]–[[1970]] oli Valt [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] õppejõud, [[1964]]–[[1966]] samas filosoofiakateedri juhataja. Õppejõutöö ja filosoofiakateedri juhatamise järel Tartu Ülikoolis sai Lembit Valdist 1970. aastal tallinlane ([[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] filosoofiasektori juhataja), kuid loenguid aspirantidele ja vabakuulajatele alustas ta Tallinnas juba 1963. Valt rajas [[Teaduste Akadeemia]] ajalooinstituudis filosoofia sektori ja juhatajana kujundas selle uurimissuunad. 1963. aastast oli ta ENE ja hiljem EE kaastööline, 1972–1977 ENE peatoimetaja asetäitja (kuni ENE viimase põhiköite valmimiseni; Valdi kohta puudub artikkel ENE põhiköidetes, kuid on aasta pärast tema ametist lahkumist avaldatud lisaköites), 1972–1999 ENE/EE toimetuskolleegiumi ja selle büroo liige. 1981. aastal määrati ta Teaduste Akadeemia filosoofiakateedri loojaks ja juhatajaks. 1993. aastast oli Valt [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikool]]i teadusloo ja teadusmetodoloogia professor, 1997. aastast emeriitprofessor. Peale üliõpilaste koolitas Lembit Valt õpilasi [[Õpilaste Teaduslik Ühing|Õpilaste Teaduslikus Ühingus]], õpetajaid täiendusinstituudis, meedikuid, ajakirjanikke, paljude erialade teadlasi jpt metodoloogiaseminarides. Lembit Valt ja paljud tema õpilased olid tegevad Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamises, mõjukad teadlased ja ühiskondliku elu tegelased. Tema otsestest õpilastest on tuntud näiteks [[Priit Järve]], [[Ülo Kaevats]], [[Edgar Savisaar]], [[Rein Ruutsoo]] ja [[Peeter Müürsepp juunior]]. Kandidaadi- või magistrieksami võttis Valt vastu rohkem kui 2500 inimeselt, kelle hulgas oli ta enda sõnul "vähemalt kabineti jagu Eesti ministreid, sadakond riigikogu liiget". Valt oli üks praeguse [[Tallinna Ülikool]]i [[Eesti Tuleviku-uuringute Instituut|Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi]] asutajaid [[1991]]. aastal. Ta kuulus mitme riigi teadusühingutesse ja oli [[Eesti Kõrghariduse Hindamise Nõukogu]] liige. ===Vastutavad ametikohad=== * [[1964]]–[[1966]] – Tartu Riikliku Ülikooli filosoofiakateedri juhataja * [[1970]]–[[1981]] – [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] filosoofiasektori juhataja * [[1972]]–[[1977]] – "[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]]" peatoimetaja asetäitja * [[1972]]–[[1999]] – ENE/"[[Eesti Entsüklopeedia]]" toimetuskolleegiumi liige * [[1981]]–[[1989]] – [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] filosoofiakateedri juhataja * [[1986]]. aastast [[TPÜ|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]]/Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud * [[1993]]. aastast teadusloo ja teadusmetodoloogia õppetooli professor * [[1997]]. aastast emeriitprofessor * professor eraülikoolis [[Estonian Business School]] ==Teadustöö== Lembit Valdi peamised uurimissuunad olid teadusmetodoloogia, [[teadusfilosoofia]] ja [[globalistika]]. Ta ise pidas end eelkõige teaduse metodoloogiks, mitte filosoofiks. Kokku kirjutas ta üle 500 teadusartikli. ==Tunnustus== Lembit Valt pälvis oma teadustegevusega [[Eesti teaduspreemia|Eesti NSV riikliku preemia]] (1977) ja [[Karl Ernst von Baeri medal]]i. Ta oli [[Tallinna teenetemärk|Tallinna teenetemärgi]] kavaler (2006). ==Isiklikku== Nooruses tegeles Valt edukalt [[võrkpall]]iga. Samuti mängis ta [[male]]t. Aastatel 1969–1976 oli ta abielus [[Maie Remmel]]iga, 1977. aastast tema elu lõpuni oli tema abikaasa [[Laine Kadakas]]. ==Teoseid== ===Teadustöid=== *Вальт, Л. "Познавательное значение модельных представлений в физике" Тарту: Тартуский государственный университет, 1964 ===Aimeraamatuid=== * [[Edgar Savisaar]] ja Lembit Valt, "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid". Sarjast "Globaalprobleemid". Tallinn: Eesti Raamat, 1983 * [[Rein Vihalemm]], Jaan Rebane, Lembit Valt, [[Jüri Tammaru]], [[Peeter Vihalemm]], [[Eero Loone]], Tõnis Loit, "Teaduse metodoloogia". Tallinn: Eesti Raamat, 1979. Valt kirjutas IV peatüki "Probleem, hüpotees ja mudel teaduse metodoloogia lähtekategooriatena" ning V peatüki alampeatüki "Mudeleksperiment". * [[Tõnis Loit]], [[Mihhail Makarov]], Lembit Valt, [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:851978 "Marksistliku dialektika põhilised seadused"]. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 2. trükk. Valt kirjutas peatükid "Seaduse mõiste marksistlikus filosoofias" ja "Eituse eitamise seadus". (1. trükk pealkirjaga "Marksistliku dialektika põhiseadusi" ilmus 1966 ainult Loidi ja Makarovi kirjutatuna.) * Toimetaja: [[Aleksandr Spirkin]], "Marksistliku filosoofia kursus". Tallinn: Eesti Raamat, 1966. Tõlkijad Jaan Rebane, A. Hansen. (2. trükk 1968.) * Toimetaja ja eessõna autor: Tõnis Loit, Mihhail Makarov, [[Jaan Rebane]], "Mateeria ja teadvus". Tallinn: Eesti Raamat, 1965 * Lembit Valt, "Mis on kvantmehaanika". Sarjast "[[Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing]]". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960 ===Tõlkeid=== * "Filosoofia ajaloo lühiülevaade". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Rebane]] ja Lembit Valt. Värsid tõlkinud [[Jaan Kross]]. Eesti Raamat, 1974 * Franz-Burkard Burkard, Peter Kunzmann ja Franz Wiedmann, "[[A ja O]] taskuteatmik. Filosoofia". Saksa keelest tõlkinud [[Rainer Kivi]], [[Mart Kivimäe]], [[Haljand Udam]] ja Lembit Valt. Tometaja Haljand Udam. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004 ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|4044}} {{JÄRJESTA:Valt, Lembit}} [[Kategooria:Eesti teadusfilosoofid]] [[Kategooria:Eesti entsüklopedistid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiakateedri õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2008]] bt34y0t0jm2dn72j5cbclb0odrebgnh 7230605 7230604 2026-09-07T20:39:20Z Ehitaja 63547 7230605 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Lembit Valt.JPG|pisi|Lembit Valt 1999]] '''Lembit Valt''' ([[2. august]] [[1934]] [[Uue-Saaluse]], [[Saaluse vald]] (2017. aastast [[Rõuge vald]]) – [[21. oktoober]] [[2008]] [[Tallinn]]) oli eesti [[teaduse metodoloogia|teadusmetodoloog]], [[teadusfilosoof]], [[globaalprobleem]]ide uurija ning [[teaduslugu|teadusloolane]]. ==Elulugu== Aastail [[1952]]–[[1957]] õppis Valt [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsikaosakonnas, kus temast kujunes [[optika]]teoreetik [[tahkiseoptika]] koolkonnas, mille rajas hilisem rektor [[Feodor Klement]]. Õppejõududest avaldasid talle mõju ka [[Harald Keres]], [[Paul Kard]], [[Karl Rebane]] jt. Akadeemilist karjääri alustas Valt füüsikaõppejõuna, [[aspirantuur]]is pühendus füüsika ja laiemalt teaduse [[tunnetusfilosoofia]]le ja selle arendamisele. Aspirantuuri läbis ta [[Feodor Klement]]i soovitusel [[Moskva]]s, kus temast sai [[modelleerimine|modelleerimise]] kui teadusmeetodi üldkäsitluse looja. Lembit Valdi interdistsiplinaarne lähenemine ja mõju teadusfilosoofiale lubasid tal osaleda väljaspool Moskvat ja [[Leningrad]]i teadusfilosoofia rahvusvahelistel tippüritustel ja maailmakongressidel. Poliitilistel põhjustel loobus Valt pakutud kolmeaastasest doktorantuuri stipendiumist [[Cambridge'i Ülikool]]is. Hiljem töötas ta siiski Moskva, [[Chicago]], [[Boston]]i, [[Berliin]]i ja [[Stockholm]]i ülikoolides ja teadusasutustes. Eestis oli ta vähemalt kolm aastakümmet laialt tuntud ka väljaspool akadeemilist töökeskkonda. Valt pidas populaarseid avalikke loenguid ning tegutses publitsisti, toimetaja, juhendaja, konsultandi, retsensendi ja entsüklopedistina. Aastatel [[1957]]–[[1970]] oli Valt [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] õppejõud, [[1964]]–[[1966]] samas filosoofiakateedri juhataja. Õppejõutöö ja filosoofiakateedri juhatamise järel Tartu Ülikoolis sai Lembit Valdist 1970. aastal tallinlane ([[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] filosoofiasektori juhataja), kuid loenguid aspirantidele ja vabakuulajatele alustas ta Tallinnas juba 1963. Valt rajas [[Teaduste Akadeemia]] ajalooinstituudis filosoofia sektori ja juhatajana kujundas selle uurimissuunad. 1963. aastast oli ta ENE ja hiljem EE kaastööline, 1972–1977 ENE peatoimetaja asetäitja (kuni ENE viimase põhiköite valmimiseni; Valdi kohta puudub artikkel ENE põhiköidetes, kuid on aasta pärast tema ametist lahkumist avaldatud lisaköites), 1972–1999 ENE/EE toimetuskolleegiumi ja selle büroo liige. 1981. aastal määrati ta Teaduste Akadeemia filosoofiakateedri loojaks ja juhatajaks. 1993. aastast oli Valt [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikool]]i teadusloo ja teadusmetodoloogia professor, 1997. aastast emeriitprofessor. Peale üliõpilaste koolitas Lembit Valt õpilasi [[Õpilaste Teaduslik Ühing|Õpilaste Teaduslikus Ühingus]], õpetajaid täiendusinstituudis, meedikuid, ajakirjanikke, paljude erialade teadlasi jpt metodoloogiaseminarides. Lembit Valt ja paljud tema õpilased olid tegevad Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamises, mõjukad teadlased ja ühiskondliku elu tegelased. Tema otsestest õpilastest on tuntud näiteks [[Priit Järve]], [[Ülo Kaevats]], [[Edgar Savisaar]], [[Rein Ruutsoo]] ja [[Peeter Müürsepp juunior]]. Kandidaadi- või magistrieksami võttis Valt vastu rohkem kui 2500 inimeselt, kelle hulgas oli ta enda sõnul "vähemalt kabineti jagu Eesti ministreid, sadakond riigikogu liiget". Valt oli üks praeguse [[Tallinna Ülikool]]i [[Eesti Tuleviku-uuringute Instituut|Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi]] asutajaid [[1991]]. aastal. Ta kuulus mitme riigi teadusühingutesse ja oli [[Eesti Kõrghariduse Hindamise Nõukogu]] liige. ===Vastutavad ametikohad=== * [[1964]]–[[1966]] – Tartu Riikliku Ülikooli filosoofiakateedri juhataja * [[1970]]–[[1981]] – [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] filosoofiasektori juhataja * [[1972]]–[[1977]] – "[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]]" peatoimetaja asetäitja * [[1972]]–[[1999]] – ENE/"[[Eesti Entsüklopeedia]]" toimetuskolleegiumi liige * [[1981]]–[[1989]] – [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] filosoofiakateedri juhataja * [[1986]]. aastast [[TPÜ|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]]/Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud * [[1993]]. aastast teadusloo ja teadusmetodoloogia õppetooli professor * [[1997]]. aastast emeriitprofessor * professor eraülikoolis [[Estonian Business School]] ==Teadustöö== Lembit Valdi peamised uurimissuunad olid teadusmetodoloogia, [[teadusfilosoofia]] ja [[globalistika]]. Ta ise pidas end eelkõige teaduse metodoloogiks, mitte filosoofiks. Kokku kirjutas ta üle 500 teadusartikli. ==Tunnustus== Lembit Valt pälvis oma teadustegevusega [[Eesti teaduspreemia|Eesti NSV riikliku preemia]] (1977) ja [[Karl Ernst von Baeri medal]]i. Ta oli [[Tallinna teenetemärk|Tallinna teenetemärgi]] kavaler (2006). ==Isiklikku== Nooruses tegeles Valt edukalt [[võrkpall]]iga. Samuti mängis ta [[male]]t. Aastatel 1969–1976 oli ta abielus [[Maie Remmel]]iga, 1977. aastast tema elu lõpuni oli tema abikaasa [[Laine Kadakas]]. ==Teoseid== ===Teadustöid=== *Вальт, Л. "Познавательное значение модельных представлений в физике" Тарту: Тартуский государственный университет, 1964 ===Aimeraamatuid=== * [[Edgar Savisaar]] ja Lembit Valt, "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid". Sarjast "Globaalprobleemid". Tallinn: Eesti Raamat, 1983 * [[Rein Vihalemm]], Jaan Rebane, Lembit Valt, [[Jüri Tammaru]], [[Peeter Vihalemm]], [[Eero Loone]], Tõnis Loit, "Teaduse metodoloogia". Tallinn: Eesti Raamat, 1979. Valt kirjutas IV peatüki "Probleem, hüpotees ja mudel teaduse metodoloogia lähtekategooriatena" ning V peatüki alampeatüki "Mudeleksperiment". * [[Tõnis Loit]], [[Mihhail Makarov]], Lembit Valt, [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:851978 "Marksistliku dialektika põhilised seadused"]. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 2. trükk. Valt kirjutas peatükid "Seaduse mõiste marksistlikus filosoofias" ja "Eituse eitamise seadus". (1. trükk pealkirjaga "Marksistliku dialektika põhiseadusi" ilmus 1966 ainult Loidi ja Makarovi kirjutatuna.) * Toimetaja: [[Aleksandr Spirkin]], "Marksistliku filosoofia kursus". Tallinn: Eesti Raamat, 1966. Tõlkijad Jaan Rebane, A. Hansen. (2. trükk 1968.) * Toimetaja ja eessõna autor: Tõnis Loit, Mihhail Makarov, [[Jaan Rebane]], "Mateeria ja teadvus". Tallinn: Eesti Raamat, 1965 * Lembit Valt, "Mis on kvantmehaanika". Sarjast "[[Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing]]". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960 ===Tõlkeid=== * "Filosoofia ajaloo lühiülevaade". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Rebane]] ja Lembit Valt. Värsid tõlkinud [[Jaan Kross]]. Eesti Raamat, 1974 * Franz-Burkard Burkard, Peter Kunzmann ja Franz Wiedmann, "[[A ja O]] taskuteatmik. Filosoofia". Saksa keelest tõlkinud [[Rainer Kivi]], [[Mart Kivimäe]], [[Haljand Udam]] ja Lembit Valt. Tometaja Haljand Udam. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004 ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|4044}} {{JÄRJESTA:Valt, Lembit}} [[Kategooria:Eesti teadusfilosoofid]] [[Kategooria:Eesti entsüklopedistid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiakateedri õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2008]] bhxf4jqnhy7p6j6aonys16spe1kc4cp 0 244644 7230471 6332777 2026-09-07T15:11:01Z Kuriuss 38125 7230471 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=september}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''Nordplus''' ([[inglise keel]]es ''Nordplus Framework Programme'') on [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu]] hariduskoostööprogramm, mille eesmärk on edendada ja toetada [[Põhjamaad|Põhja-]] ja [[Baltimaad]]e hariduskoostööd kõigis elukestva õppe valdkondades. Käimasolev programmiperiood on aastateks [[2008]]–[[2011]]. Nordplusi programmis osalevad riigid on [[Eesti]], [[Island]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]] (sh [[Ahvenamaa]]) ja [[Taani]] (sh [[Fääri saared]] ja [[Gröönimaa]]). Vastavalt haridusvaldkondadele jaguneb Nordplusi programm neljaks allprogrammiks: * Nordplus Juunior (''Nordplus Junior'') – üld- ja kutseharidus * Nordplusi kõrgharidusprogramm (''Nordplus Higher Education'') – kõrgharidus * Nordplusi täiskasvanuharidusprogramm (''Nordplus Adult'') – täiskasvanuharidus * Nordplusi horisontaalprogramm (''Nordplus Horizontal'') – valdkondadeülene allprogramm Nordplusi programm aastateks 2008–2011 toetab õpirännet, koostööprojekte ja –võrgustikke ning on avatud hariduse ja elukestva õppega seotud asutustele ja organisatsioonidele. Igal alaprogrammil on oma eesmärgid ja eelistused. Nordplus keskendub eelkõige [[kliima]]le ja [[keskkond|keskkonnale]]. Nordplus Juunior arendab ja tugevdab koolidevahelist koostööd. Nordplusi kõrgharidusprogramm toetab koostööd osalevate maade kõrgkoolide vahel. Nordplusi täiskasvanuharidusprogramm aitab kaasa koostöövõrgustike loomisele täiskasvanuhariduse valdkonnas. Nordplusi horisontaalprogramm aitab luua valdkondi hõlmavat sünergiat ja koostööd, samuti toetab uuenduslikke või laiema kandepinnaga koostööprojekte. Taotluste esitamine ja aruandlus toimub veebi kaudu ARS Nordplusi kodulehel. Allprogramme koordineerivad Põhjamaades tegutsevad Nordplusi programmi bürood. Balti riikide vastavad bürood hoolitsevad selle eest, et teave Nordplusi programmi kohta jõuaks Eesti, Läti ja Leedu sihtrühmadeni. Eestis jagab Nordplusiga seotud teavet [[Haridus- ja Noorteamet]]. == Välislingid == * [http://www.nordplusonline.org/ Koduleht] [[Kategooria:Põhjamaade Ministrite Nõukogu]] ro447klyfzvb5x01xxl6tczvejkh3kp 1 244676 7230472 2502415 2026-09-07T15:12:27Z Kuriuss 38125 7230472 wikitext text/x-wiki Tundub, et pealkiri pole korrektne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. aprill 2011, kell 21:40 (EEST) : Mulle tundub ka. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. aprill 2011, kell 21:02 (EEST) :: Võiks olla lihtsalt [[Nordplus]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. aprill 2011, kell 22:10 (EEST) ::: Jah. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. aprill 2011, kell 22:12 (EEST) --------- ''Käimasolev programmiperiood on aastateks 2008–2011.'' – kas ikka veel käib? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. september 2026, kell 18:12 (EEST) s44cznq649far2hls49m8e27kv15ys0 0 250191 7230749 7119336 2026-09-08T09:21:59Z Sillerkiil 58396 /* Eestis tegutsevad hoiu-laenuühistud */ 7230749 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2011}} {{allikad}} '''Hoiu-laenuühistu''' on [[tulundusühistu]], mis pakub oma liikmele [[hoius|hoiustamisvõimalust]] ja [[laen]]e, sealhulgas [[tarbijakrediit]]i, [[hüpoteeklaen]]e ja [[faktooring]]ut.<ref name="seadus" /> Samuti pakub enamik maailma hoiu-laenuühistuid sarnaselt pankadega ka [[arveldusteenus]]eid, samas pole hoiu-laenuühistu pank, selle tegevus ei allu [[Finantsinspektsioon|finantsinspektsiooni]] järelevalvele ja hoiustajate varad pole [[Tagatisfond|tagatisfondi]] poolt tagatud.<ref name="Rahandusministeerium">{{cite web|url=https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/pangandus-ja-finantsturud/pangad-hoiu-laenuuhistud-ja-makseteenused|title=Pangad, hoiu-laenuühistud ja makseteenused|website=Rahandusministeerium|access-date=20 April 2023|language=et}}</ref> 2020-aastatel mitme ühistu tegevuse lõpetamisel ja liikmetele kahjude tekkimise järel algatati nende üle suurema kontrolli tõhustamise eelnõu.<ref name="Rahandusministeerium" /><ref name="Vedler 2023">{{cite web|last=Vedler|first=Sulev|url=https://ekspress.delfi.ee/a/120173970|title=Jõukas vanapaar pidi oma säästude tagasisaamiseks lubama, et vaikivad juhtunust igavesti|website=Eesti Ekspress|date=18 April 2023|access-date=20 April 2023|language=et}}</ref><ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608819388/riik-kavatseb-hoiu-laenuuhistud-tugevama-kontrolli-alla-votta|title=Riik kavatseb hoiu-laenuühistud tugevama kontrolli alla võtta|website=ERR|date=14 December 2022|access-date=20 April 2023|language=et}}</ref> 2025. aastal kiitis valitsus heaks seadusemuudatused, millega karmistatakse nõudeid hoiu-laenuühistute tegevusele ning alates 2029. aastast saavad hoiustega toimetavad ühistud jätkata üksnes [[Ühistupank|ühistupangana]]<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Toomas Pott {{!}} |kuupäev=2025-12-08 |pealkiri=Hoiustajad on hoiu-laenuühistutes kaotanud üle 30 miljoni euro |url=https://www.err.ee/1609879858/hoiustajad-on-hoiu-laenuuhistutes-kaotanud-ule-30-miljoni-euro |vaadatud=2025-12-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, kuna vaid see vorm tagab, et hoiustajate raha on [[Tagatisfond|kaitstud]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-06-05 |pealkiri=Valitsus kiitis heaks karmimad nõuded hoiu-laenuühistute tegevusele |url=https://www.err.ee/1609714275/valitsus-kiitis-heaks-karmimad-nouded-hoiu-laenuuhistute-tegevusele |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2026. aastal võeti seadusemuudatus [[Riigikogu|Riigikogus]] vastu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karin Koppel, Anne Raiste {{!}} |kuupäev=2026-01-21 |pealkiri=Riigikogu kiitis heaks hoiu-laenuühistu seaduse muudatused |url=https://www.err.ee/1609917461/riigikogu-kiitis-heaks-hoiu-laenuuhistu-seaduse-muudatused |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Tegutsemispõhimõtted == Ühistute algne idee seisnes selles, et samas piirkonnas või sama ametit jagavad inimesed korraldavad kitsamas ringkonnas lihtsamalt ja odavamalt finantsvahendust. Oluliseks märksõnaks on omavaheline usaldus, mis põhineb sotsiaalsel kontrollil ehk ollakse kursis üksteise taustaga. Rahandusminister [[Mart Võrklaev|Võrklaeva]] sõnul (2023. aastal) pole aga paljude ühistute puhul selge, milles seisneb ühistegevus, ja liikmed on sisuliselt tavalised [[Hoiustaja|hoiustajad]], kes ei osale mingis muus vormis ühistegevuses.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Mart Võrklaev, rahandusminister (Reformierakond) {{!}} |kuupäev=2023-08-21 |pealkiri=Mart Võrklaev: inimeste raha kaitsmiseks vajame hoiu-laenuühistute reformi |url=https://www.err.ee/1609070744/mart-vorklaev-inimeste-raha-kaitsmiseks-vajame-hoiu-laenuuhistute-reformi |vaadatud=2024-01-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Hoiu-laenuühistute seadus jõustus 1999. aastal ning viimati tehti seaduses olulisi muudatusi 2010. aastal. Selle aja jooksul on ühistute liikmete arv ja varade maht mitmekordistunud. Kui 2010. aasta lõpu seisuga olid ühistud oma eraisikutest liikmetelt kaasanud hoiuseid kahe miljoni euro ulatuses, siis 2023. aastaks on see 91 miljonit eurot.<ref name=":0" /> Mõnel pool annavad hoiu-laenuühistud välja ka [[alternatiivraha]]. Eestis tegeleb sellega [[Tartu Hoiu-laenuühistu]], kes on ringlusse lasknud [[Eesti veksel|vekslid]], mis toimivad liikmetevahelise [[sooduskaart|sooduskaardi]] ja [[maksevahend|maksevahendina]]. <ref name="en0qi" /> Peale selle võib hoiu-laenuühistu teha oma liikmetega liisingutehinguid ja osutada määratlemata isikute ringile valuutavahetusteenuseid ning vastavate tegevuslubade olemasolul osutada makseteenuseid.<ref name="seadus" /> Hoiu-laenuühistu eesmärk on suurendada oma liikmete (ehk klientide, kes on ühtlasi ka ühistu omanikud) heaolu, sh soodustada liikmetevahelist sotsiaalset ning majanduslikku suhtlust. Ühistu omanikud on hoiu-laenuühistu klientidest liikmed, kusjuures igal liikmel on üks hääl. Seega osalevad hoiu-laenuühistu liikmeks astunud kliendid selle juhtimisel ja ühistu tegevuse üle järelevalve teostamisel.{{lisa viide}} Hoiu-laenuühistu kasumit võib jaotada liikmete vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas võib manifesteeruda hoiu-laenuühistu jaotatav kasum tasuta arveldamise võimaluses liikmetele. Samuti võivad hoiu-laenuühistud pakkuda kommertspankadega võrreldes kõrgemaid hoiuseintresse või madalamaid laenuintresse.{{lisa viide}} Hoiu-laenuühistu võib kasumit pidevalt liikmete vahel jagada. Hoiu-laenuühistus võib laenude andmise üle otsustamine toimuda kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla, kuid ka riigi) tasandil.{{lisa viide}} [[Krediidiasutus]]ena tegutsev hoiu-laenuühistu on [[ühistupank]].{{lisa viide}} ==Hoiu-laenuühistute ajalugu Eestis== Esimene hoiu-laenuühistu loodi 1902. aastal Tartus, millele järgnes nii krediidi- kui muude valdkondade ühistute (nt. tarbijate ühistud, piimandusühistud jne) asutamine üle Eesti. 1938. aastaks oli ühistuliste pankade (hoiu-laenuühistute, vastastikuste krediidiühingute, ühispankade) turuosa Eesti üldisel pangandusturul hoiuste osas 52%. Hoiu-laenuühistute süsteemi likvideerimisega alustas nõukogude võim 1940. aastal. Süsteem likvideeriti täielikult 1949. aastaks. 1990. aastal loodi Eestis esimene sõjajärgne hoiu-laenuühistu – [[Lääne Hoiu-laenuühistu]].{{lisa viide}} ==Eestis tegutsevad hoiu-laenuühistud== [[Äriregister|Äriregistri]] andmeil tegutses Eestis 18. aprillil 2015. aastal 17 hoiu-laenuühistut:<ref name="mzpMh" /> {| class="wikitable" !Ärinimi !Äriregistri kood !Esmakande aeg !Staatus !Tegevuspiirkond !Registreeritud osakapital (EUR) !Hoiuste maht € !Laenude maht € !Liikmete arv (tk) !Interneti aadress |- |[[Kodumaa Hoiu-Laenuühistu|Kodumaa Kapitali Hoiu-Laenuühistu]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tuntud poliitiku juhitud ühistu vajub põhja, võlausaldajad vihjavad kantimisele |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/09/08/tuntud-poliitiku-juhitud-uhistu-vajub-pohja-volausaldajad-vihjavad-kantimisele |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> |12782505 |14.01.2015 |Registrisse kantud |Eesti Vabariik |32 000 | | | |[http://www.kodumaakapital.ee www.kodumaakapital.ee] |- |Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu |12674703 |13.06.2014 |Registrisse kantud | |31 950 | | | |[http://www.ere.ee www.ere.ee] |- |[[Eesti Evangeelne Luterlik Hoiu-Laenuühistu]] |10806460 |28.09.2001 |Registrisse kantud | |32 429 | | | | |- |[[Eesti Korteriühistute Hoiu-Laenuühistu]] |12119210 |10.06.2011 |Registrisse kantud | |33 790 | | | |[http://www.yhistupank.ee www.yhistupank.ee] |- |[[Hea Koostöö Hoiu-laenuühistu]] |12938421 |30.10.2015 |Registrisse kantud |Eesti Vabariik | | | | |[https://heakoostoo.ee/ heakoostoo.ee] |- |Intus Hoiu-Laenuühistu<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pankrotioht: järjekordne ühistu on jännis väljamaksetega hoiustajatele |url=https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2024/03/18/pankrotioht-jarjekordne-uhistu-on-jannis-valjamaksetega-hoiustajatele |vaadatud=2024-03-18 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> |12748028 |05.11.2014 |Registrisse kantud | |31 950 | | | |[https://www.intus.ee www.intus.ee] |- |[[Kambja Hoiu-Laenuühistu]] |10320674 |19.11.1997 |Registrisse kantud | |190 196 | | | | |- |[[Kehtna Hoiu-Laenuühistu]] |10407990 |17.03.1998 |Registrisse kantud | |465 497 | | | | |- |[[Kesk-Eesti Hoiu-Laenuühistu]] |11602245 |13.03.2009 |Registrisse kantud | |31 956 | | | | |- |[[Kinnisvara Hoiu-laenuühistu]] |12348501 |19.09.2012 |Registrisse kantud | |52 000 | | | | |- |[[Leie Hoiu-Laenuühistu]] |10070303 |07.08.1996 |Registrisse kantud | |53 904 | | | | |- |[[Liivimaa Hoiu-Laenuühistu]] |11673400 |10.08.2009 |Registrisse kantud Kustutamishoiatus | |32 531 | | | | |- |[[Loo Hoiu-Laenuühistu]] |10098023 |22.01.1997 |Registrisse kantud | |140 781 | | | | |- |[[Lõuna Hoiu-Laenuühistu]] |11500817 |26.08.2008 |Registrisse kantud Kustutamishoiatus | |Kapital eurodeks konverteerimata | | | | |- |[[Lääne Hoiu-Laenuühistu]] |10040288 |31.03.1997 |Registrisse kantud Kustutamishoiatus | |127 823 | | | | |- |[[Maaelu-Edendamise Hoiu-Laenuühistu]] |10575428 |10.09.1999 |Registrisse kantud |Järvamaa |200 000 | | | | |- |Maarjamaa Hoiu-Laenuühistu |12526026 |27.08.2013 |Registrisse kantud | |35 500 | | | | |- |[[Metsa Hoiu-Laenuühistu]] |11585759 |06.03.2009 |Registrisse kantud | |32 915 | | | |[http://www.metsaraha.ee www.metsaraha.ee] |- |Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu |12541563 |24.09.2013 |Registrisse kantud | |221 130 | | | |[http://www.eestihoius.ee www.eestihoius.ee] |- |[[Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu]] |10695368 |12.10.2000 |Registrisse kantud |Põlvamaa |128 000 | | | |[http://www.hoius.ee www-hoius.ee] |- |Raha Hoiu-Laenuühistu |12569596 |13.11.2013 |Registrisse kantud | |31 950 | | |460 (2024.a)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-27 |pealkiri=Tartu Postimees: Raha hoiu-laenuühistu lõpetab tegevuse |url=https://www.err.ee/1609980180/tartu-postimees-raha-hoiu-laenuuhistu-lopetab-tegevuse |vaadatud=2026-03-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> | |- |[[Saaremaa Hoiu-Laenuühistu]] |10624463 |17.12.1999 |Registrisse kantud |Saaremaa |110 930 | | | | |- |[[Tallinna Hoiu-Laenuühistu]] |11961369 |01.07.2010 |Registrisse kantud | |198 574 | | | | |- |[[Tartu Hoiu-Laenuühistu]] |11319532 |28.12.2006 |Registrisse kantud |Eesti Vabariik |550 000 | | | |[https://www.tartuhly.ee/Avaleht www.tartuhly.ee] |} Tegevuse on lõpetanud likvideerimise läbi [[Virumaa Hoiu-laenuühistu]], [[NSCB Hoiu-laenuühistu]], [[Jõgeva Hoiu-laenuühistu]] ja [[Ökobank Viiratsi Hoiu-Laenuühistu]]; pankroti läbi [[Võru Hoiu-laenuühistu]] ja [[Harju Hoiu-laenuühistu]], [[ERIAL]], [[Eesti Areng]].<ref name="UlIVu" /><ref name="Vedler 2023" /> == Regulatsiooni reform == ERIAL-i ja Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhtumid motiveerisid selliste asutuste tegevuse regulatsiooni reformi algatama, kuna senini puudus nende üle järelevalve ja hoiustajate raha pole piisavalt kaitstud. Seadusmuudatuse eelnõu kohaselt järgi saavad ühistud, mis soovivad hoiuste kaasamisega jätkata, tegutseda alates 2029. aastast üksnes panga või [[Ühistupank|ühistupanga]] vormis.<ref name=":0" /> 2025. aastal oli kavas tegevust jätkata 14 hoiu-laenuühistul, 2024. aastal tegutses veel 21 hoiu-laenuühistut.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Leevi Lillemäe {{!}} |kuupäev=2025-02-26 |pealkiri=Veerand sajandit tegutsenud Põlvamaa hoiu-laenuühistu lõpetab tegevuse |url=https://www.err.ee/1609615823/veerand-sajandit-tegutsenud-polvamaa-hoiu-laenuuhistu-lopetab-tegevuse |vaadatud=2025-02-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==== ERIAL-i juhtum ==== 2024. aastal mõisteti Harju maakohtus süüdi hoiu-laenuühistu [[ERIAL]]-i juht [[Ilja Djagelev]] investeerimiskelmuses, omastamises ja altkäemaksu andmises, süüdi mõisteti ka tema abikaasa, juhatuse liige Daniela Dalberg-Djageleva, sõber Daniel Nevski, kelle firma Transpire kaudu ERIAL-ist raha välja [[Kantimine|kanditi]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-15 |pealkiri=Kohus mõistis Eriali juhi vangi |url=https://www.err.ee/1609223088/kohus-moistis-eriali-juhi-vangi |vaadatud=2024-01-15 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=“Ma ei tea, mida veel valetada, kus, kuidas?” Hoiustajatelt võeti säästud pidevate kokkumängudega |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2024/02/27/ma-ei-tea-mida-veel-valetada-kus-kuidas-hoiustajatelt-voeti-saastud-pidevate-kokkumangudega |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Süüdistuse kohaselt tekitati hoiustajate ja avalikkuse ees ekslik arusaam ühistu tegeliku varalise seisu kohta, seda muuhulgas selleks, et kaasata uusi hoiuseid ning väljastada suuremas mahus laene. [[Omastamine|Omastamise]] süüdistus esitati selles, et Ilja Djagelev, Daniela Dalberg-Djageleva, Daniel Nevski ja Transpire OÜ omastasid Sofja Pevzner-Belošitski kaasabil kinnisvaratehingute kunstlike hinnamoonutuste abil hoiu-laenuühistust ligi miljon eurot.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kohus mõistis ERIALi niiditõmbaja vangi |url=https://www.ohtuleht.ee/1099454/kohus-moistis-eriali-niiditombaja-vangi |vaadatud=2024-01-15 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-06-25 |pealkiri=Hoiu-laenuühistu ERIAL kohtuasi lõppes juhi süüdimõistmisega |url=https://www.err.ee/1609729236/hoiu-laenuuhistu-erial-kohtuasi-loppes-juhi-suudimoistmisega |vaadatud=2025-06-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2025. aastal hinnati ühistu [[Pankrot|pankrotivara]] väärtuseks null eurot, samas kui nõudeid oli ligi 14 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Mart Linnart {{!}} |kuupäev=2025-12-15 |pealkiri=Eriali üldkoosolek otsustas pankrotimenetlusega edasi minna |url=https://www.err.ee/1609885873/eriali-uldkoosolek-otsustas-pankrotimenetlusega-edasi-minna |vaadatud=2025-12-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==== Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotistumine ==== 2022. aastal [[Pankrot|pankrotistunud]] ühistust kadus ligi 16 miljonit eurot ja ligi tuhat hoiustanut võivad oma rahast ilma jääda. Ühistu juht [[Maksim Sorokin]] võttis ajakirjanduse andmetel oma ettevõtetele ühistult [[Laen|laene]] odavama [[Intress|intressiga]] kui ühistu oma hoiustajatele pakkus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-07-12 |pealkiri=Pettusekahtlusega hoiu-laenuühistu juht ootab menetluse lõppu vabaduses |url=https://www.err.ee/1608655297/pettusekahtlusega-hoiu-laenuuhistu-juht-ootab-menetluse-loppu-vabaduses |vaadatud=2024-01-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=EESTI ARENGU HOIU-LAENUÜHISTU KRAHH! Kas pankrotihalduril õnnestub tagasi võita välja skeemitatud 17 miljonit eurot? Mida peavad tegema hoiustajad? |url=https://www.ohtuleht.ee/1070569/eesti-arengu-hoiu-laenuuhistu-krahh-kas-pankrotihalduril-onnestub-tagasi-voita-valja-skeemitatud-17-miljonit-eurot-mida-peavad-tegema-hoiustajad |vaadatud=2024-01-21 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> [[Pankrotihaldur]] leidis aruandes, et ühistu kujul võib olla tegemist [[Püramiidskeem|püramiidskeemiga]] – hoiustajatele maksti intresse uute hoiuste arvelt. Ühistu väljastatud laenud olid antud ilma [[Tagatis|tagatiseta]], mis tähendab, et nende tagasi saamine on vähetõenäoline.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-10-05 |pealkiri=Järjekordse hoiu-laenuühistu pankrot võib tuhat inimest rahata jätta |url=https://www.err.ee/1608738766/jarjekordse-hoiu-laenuuhistu-pankrot-voib-tuhat-inimest-rahata-jatta |vaadatud=2024-01-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Arengu tavatu pankrotiasi: ühistu juht nõuab haldurilt raha |url=https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2022/10/20/eesti-arengu-tavatu-pankrotiasi-uhistu-juht-nouab-haldurilt-raha |vaadatud=2024-01-21 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> [[Keskkriminaalpolitsei]] uurib juhtumit [[Majanduskuritegu|majanduskuriteona]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=17 miljonit eurot kadus jäljetult: Eesti Arengu hoiulaenu-ühistu eksjuht pakub vähestele hoiustajatele 10 protsenti rahast tagasi |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120261893/17-miljonit-eurot-kadus-jaljetult-eesti-arengu-hoiulaenu-uhistu-eksjuht-pakub-vahestele-hoiustajatele-10-protsenti-rahast-tagasi |vaadatud=2024-01-21 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Eriali ja Eesti Arengu hoiu-laenuühistu pankrotiga kaotasid hoiustajad ligi 33 miljonit eurot.<ref name=":1" /> ==Hoiu-laenuühistud mujal maailmas== ===Leedu=== Leedus tegutses [[2011]]. aasta aprilli lõpu seisuga 71 hoiu-laenuühistut (''kredito unija''), millest 62 kuulusid hoiu-laenuühistute keskühistusse [[Lietuvos centrinė kredito unija]] (LCKU). LCKU liikmesühistutel oli liikmeid kokku [[2011]]. aasta aprilli lõpus 116 000, nendest 2400 olid juriidilised isikud. 2011. aasta jaanuaris aprillini teenis LCKU 1,3 miljonit [[litt]]i kasumit võrreldes 2010. aasta sama aja 4,2 miljoni litise kahjumiga. LCKU varad kasvasid 2011. aasta esimese nelja kuuga 32 protsendi võrra 1,3 miljardi litini. Hoiuste hulk kasvas samal perioodil 31 protsendi võrra 1,1 miljardi litini ja laenuportfell 27 protsendi võrra 721,1 miljoni litini.<ref name="hBN8p" /> ===Saksamaa=== Saksamaal on üle 80 protsendi maapiirkondade elanikest hoiu-laenuühistute liikmed.{{lisa viide}} ===Ameerika Ühendriigid=== Ameerika Ühendriikides on üle 90 miljoni hoiu-laenuühistu kliendi.{{lisa viide}} 1980.–1990. aastatel aset leidnud kriisis ([[inglise keel]]es ''savings and loan crisis'', ''S&L crisis'') muutus maksejõuetuks 747 hoiu-laenuühistut (''savings and loan associations'') kokku 3234 säärasest Ameerika Ühendriikides tegutsenud ühistust.{{lisa viide}} Hoiu-laenuühistute päästmist korraldanud [[Resolution Trust Corporation]]i hinnangul 1995. aasta 31. detsembrist läks maksejõuetute ühistute päästmine maksma 87,9 miljardit dollarit. Hoiu-laenuühistutest alguse saanud kriis võis põhjustada USA finants- ja kinnisvaraturu nõrgenemise, mis viis USA majanduse aastail [[1990]]–[[1991]] langusse. Aastal 1991 ehitati USA-s 1 miljon uut eramut võrreldes [[1986]]. aastal ehitatud 1,8 miljoni uue eramuga – see oli toona madalaim tase [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõjast]] saati.{{lisa viide}} <small>''Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Savings and loan crisis]] seisuga 4. juuli 2011.''</small> ==Vaata ka== * [[Ühistu]] * [[Pank]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="seadus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/176884?leiaKehtiv Hoiu-laenuühistu seadus]. Riigi Teataja. (Kasutatud 4. juulil.)</ref> <ref name="en0qi">[https://web.archive.org/web/20120216095805/http://yhistupank.ee/veksel]. Eesti veksel</ref> <ref name="mzpMh">[https://web.archive.org/web/20130725212153/https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py]. Äriregistri teabesüsteem</ref> <ref name="UlIVu">[https://web.archive.org/web/20081202062453/http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/statistika/selgitused/hly.html Selgitused hoiu-laenuühistute koondbilansi tabelile]. Eesti Panga koduleht.</ref> <ref name="hBN8p">Lietuvos centrinės kredito unijos narių kredito unijų pelnas šiemet siekė 1,3 mln. litų. Baltic News Service'i uudis, 17. mai 2011. (Kasutatud 7. juulil 2011.)</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.riigiteataja.ee/akt/13233679?leiaKehtiv Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine]. Eesti Panga presidendi määrus. Riigi Teataja. * [http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/eoigus/193298#2k9EaDw4 Hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seadus]. Eelnõu ja seletuskiri valitsuse eelnõude infosüsteemis. * [http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/48/treeMenu/FINANTSSEKTOR/149 Hoiu-laenuühistute kasumi koondaruanne]. Eesti Pank. * [http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1075/treeMenu/FINANTSSEKTOR/149 Hoiu-laenuühistute koondbilanss]. Eesti Pank. * [[Andro Roos]]. [http://www.metsaraha.ee/dokumendid/Artiklid/Hoilaenumagistritoeoe.pdf Ühistulise panganduse roll ja arenguvõimalused Balti riikides]. Dissertatsioon ''magister artium'' kraadi taotlsemiseks majandusteaduses. Tartu 2007. * [https://epl.delfi.ee/artikkel/32475293 Hoiu-laenuühistute varade maht kahanes 166 miljonile]. [[Delfi (portaal)|Delfi]] Majandus, 6. august 2010 * [http://www.hoiu-laenu.ee/ Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu koduleht] * [http://www.eca.ee/?page_id=37 Hoiu-laenuühistu asutamine]. Eesti Ühistegeliku Liidu koduleht. * [[Vootele Päi]]: [http://www.postimees.ee/?id=51033 "Eesti pangandusmaastikule on kerkimas uus rahvapank"] Postimees, 22. november 2008 *[[Vootele Päi]]: [http://www.postimees.ee/245475 "Kõik ei ole halvasti, kõik on hästi!"] Postimees, 5. aprill 2010 * [https://www.aripaev.ee/uudised/2025/03/10/hoiu-laenuuhistust-miljonite-eurode-valjaviimine-toi-kriminaalasja Hoiu-laenuühistust miljonite eurode väljaviimine tõi kriminaalasja, Äripäev, 11. märts 2025] * [https://dspace.ut.ee/items/decec966-007c-49c4-a9eb-9196ea3eff37 Hoiu-laenuühistute kapitali kaasamise vastavus kehtivale finantsregulatsioonile, Robin Sarapuu, Tartu Ülikool, 2025] [[Kategooria:Hoiu-laenuühistud| ]] [[ru:Кредитный потребительский кооператив граждан]] 68f7k0cxsqt6n5fg8i6gczsmkjnjvpr 0 250270 7230513 7159882 2026-09-07T16:57:40Z Fredpuss 155194 7230513 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} '''Rahvastik''' on [[demograafia]]s [[inimene|inimeste]] kogum, kes elab [[maakera]]l (kogu inimpopulatsioon, maakera rahvastik) või mingil kindlal [[territoorium]]il (nt [[manner|mandri]], [[riik|riigi]], [[piirkond|piirkonna]] jne rahvastik). Tänu [[sündimus]]ele toimub pidevalt [[rahvastiku taastumine]]. Rahvastikku uurivad sellised teadusharud nagu [[sotsioloogia]], [[demograafia]], [[inimgeograafia]] ja [[statistika]]. == Rahvastikku iseloomustavad näitajad == * [[Rahvaarv]] ja selle muutumine * Demograafiliste protsesside intensiivsus: [[sündimuskordaja]]d, [[suremuskordaja]]d, [[loomulik iive]], abielude arv * Rahvastiku paiknemine ja [[rahvastiku tihedus|tihedus]], [[linnastumine]], [[ränne]] * [[Soolis-vanuseline koosseis]] ja perekonnaseis * Rahvastiku [[kirjaoskus]] * Rahvastiku rassiline, keeleline, etniline ja usuline koosseis * Majandusarengu tase, elutase === Maailma rahvaarv === {{Vaata|Maailma rahvaarv}} Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. [[Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo]] hindab maailma rahvastiku kella järgi praegu maailmas elavate inimeste arvuks 7 013 892 829. Viimase 50 aastaga{{millal}} on rahvaarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem ja isegi tulevikuks ei ennustata sellist hoogsat rahvaarvu kasvu. 1950. aastal elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks{{millal}} on see arv kasvanud üle 7 miljardi. 2050. aastaks ennustatakse rahvaarvu kasvu kuni 9 miljardi elanikuni.<ref name="3FBMi" /> Kõige kiirem on rahvaarvu kasv [[arengumaa]]des. Kõige rohkem kasvas rahvaarv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas aastaga 2,2%, aga 2011. aastaks langes kasvuprotsent 1,1%-ni. === Maailma rahvastiku paiknemine === Rahvastik on maakeral jaotunud ebaühtlaselt. 2012. aasta seisuga elas enamik maailma rahvastikust (4,2 miljardit) [[Aasia]] mandril, mis on üle 60% kogu maailma rahvaarvust. Enamus Aasia rahvastikust on koondunud kahte riiki: [[Hiina]]sse ja [[India]]sse, kus elab umbes 37% kogu maailma rahvastikust. Teiseks kõige tihedamini asustatud mandriks on [[Aafrika]], kus elab umbes 1 miljard inimest, mis on 15% kogu rahvastikust. [[Euroopa]]s elab 733 miljonit inimest, seega umbes 11% kogu maailma rahvastikust. [[Ladina-Ameerika]]s ja [[Kariibid]]el elab umbes 600 miljonit inimest (9%). [[Põhja-Ameerika]]s (USA, Kanada) elab 352 miljonit inimest ehk 5% kogu rahvastikust ja kõige hõredamalt on asustatud [[Okeaania]], kus elab 35 miljonit inimest (0,5% kogu maa rahvastikust).{{lisa viide}} Rahvastiku paiknemist maal iseloomustab lisaks rahvaarvule ka [[rahvastikutihedus]], mis näitab, mitu inimest elab ühes kindlas piirkonnas ühe ruutkilomeetri kohta. Rahvastikutihedust saab arvutada jagades rahvaarv [[territoorium]]i pindalaga, mille kohta rahvastikutihedust teada saada soovitakse.<ref>{{Netiviide |url=http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-8-1.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-06-04 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304140526/http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-8-1.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> {| class="wikitable" |+ 10 kõige suurema rahvastikutihedusega piirkonda maailmas ! ** ! Riik/piirkond ! Rahvaarv ! Pindala (km²) ! Tihedus (in/km²) |- bgcolor="#FFCC00" | 1. | [[Singapur]] | 5 183 700 | 710 | 7301 |- bgcolor="#FFFAFA" | 2. | [[Bahrein]] | 1 234 596 | 750 | 1646 |- bgcolor="#FFCC00" | 3. | [[Bangladesh]] | 142 325 250 | 147 570 | 964 |- bgcolor="#FFFAFA" | 4. | [[Mauritius]] | 1 288 000 | 2040 | 631 |- bgcolor="#FFCC00" | 5. | [[Taiwan]] | 22 955 395 | 36 190 | 634 |- bgcolor="#FFFAFA" | 6. | [[Lõuna-Korea]] | 48 456 369 | 99 538 | 487 |- bgcolor="#FFCC00" | 7. | [[Rwanda]] | 10 718 379 | 26 338 | 407 |- bgcolor="#FFFAFA" | 8. | [[Liibanon]] | 4 224 000 | 10 452 | 404 |- bgcolor="#FFCC00" | 9. | [[Holland]] | 16 760 000 | 41 526 | 404 |- bgcolor="#FFFAFA" | 10. | [[Iisrael]] | 7 697 600 | 20 770 | 371 |} === Sündimus, suremus ja loomulik iive === [[Sündimus]]t, [[suremus]]t ja [[iive]]t iseloomustatakse demograafias suhtarvu ehk promilliga, mis tähendab näitaja esinemissagedust 1000 elaniku kohta. Suhtarv võimaldab omavahel kõrvutada neid protsesse riikides, kus rahvastik on erineva suurusega. Sündimust, suremust ja seega ka iivet mõjutavad mitmed tegurid. Inimeste sünd sõltub sünnitusealiste naiste arvust ja pereplaneerimisest. Mis omakorda sõltuvad nii rahalistest võimalustest, religioonist ja haridustasemest. Inimeste madala haridustaseme tõttu ongi sündimus suurem arengumaades. [[Demograafiline üleminek]] põhjustab muutusi sündimustes ja suremustes<ref name="f0XuJ" /> Rahvaarvu piiramise või kasvatamisega tegeleb [[rahvastikupoliitika]]. Viimasel ajal on märgata [[arenenud riik]]ides suremuse suurenemist, kuna on toimunud üldine rahvastiku vananemine. Suremust mõjutavad ka õnnetused ja haigused. Suremusnäitajad võivad drastiliselt muutuda, kui esineb suuri katastroofe, epideemiaid, loodusõnnetusi ja sõdu või kui toimub mõni tähtis läbimurre meditsiinis.<ref name="f0XuJ" /> === Demograafiline üleminek === [[Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine]] (suur sündimus ja suremus) asendub aja jooksul [[kaasaegse põlvkondade vaheldumisega]]. Kaasaegsele põlvkondade vaheldumisele on vastupidi traditsioonilisele omane väike sündimus ja suremus. [[Demograafiline üleminek]] põhjustab ka rahvastiku vanuselise koostise muutust.<ref name="demoyle1">{{Netiviide |url=http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/demoyle1.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-06-04 |arhiivimisaeg=2011-02-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110204123430/http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/demoyle1.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Kui algab [[demograafiline üleminek]]: areneb arstiteadus ja paranevad elutingimused, mis toovad endaga kaasa suremuse languse. Sündimus jääb aga omaselt traditsioonilisele põlvkondade vaheldumisele suureks. Nende protsesside koostoimel on tulemuseks rahvastiku kiire kasv. Mida nimetatakse, mille kohta öeldakse [[demograafiline plahvatus]]. Sellele protsessile järgneb sündimuse langus. Kuna ühiskond on edasi arenenud ja ei ole enam vajadust suure pere järele. Lapsed ei käi enam tööl vaid koolis, samuti piiravad sündide arvu majanduslikud raskused. Sellised otsused perekondades toovad aja jooksul kaasa ka sündimuste languse, mille tulemusel väheneb iive ja aeglustub rahvaarvu kasvamise protsess. Pikapeale kasvab vanurite osatähtsus ja rahvastik vananeb, seda protsessi tuntakse [[rahvastiku vananemise etapp|rahvastiku vananemise etapina]]. Järgmiseks sammuks on [[demograafiline kriis]]. Vananemise etapi lõpul on enamikul perekondadel vähe lapsi (1–3). Tänu headele elutingimustele ja arstiabi kättesaadavusele elab enamik inimesi kõrge vanuseni. Lapsed ja noored moodustavad rahvastikust väikse osa, mis tingib ka madala sündimuse. Kuna vanureid on palju, on ka suremus suhteliselt suur. Nende protsesside koostoimel muutub iive kas nulliks või langeb miinustesse. Rahvastik hakkab vähenema. Kaasaegset põlvkondade vaheldumist iseloomustabki nullilähedane iive.<ref name="demoyle1" /> == Rahvastik Eestis ja selle paiknemine == {{Vaata|Eesti rahvastik}} 1. jaanuari seisuga 2019 oli Eestis 1 324 820 elanikku. {| class="wikitable" |+ Rahvaarvu jaotumine maakonniti<ref name="GCZvU" /> ! Maakond ! Rahvaarv kokku !Mehed !Naised |- bgcolor="#FFCC00" |Kogu Eesti | 1 324 820 |625 635 |699 185 |- bgcolor="#FFFAFA" | Harju maakond | 598 059 |278 023 |320 036 |- bgcolor="#FFCC00" |..Tallinn |434 562 |196 700 |237 862 |- bgcolor="#FFFAFA" |Hiiu maakond |9 387 |4 768 |4 619 |- bgcolor="#FFCC00" |Ida-Viru maakond |136 240 |62 837 |73 403 |- bgcolor="#FFFAFA" |Jõgeva maakond |28 734 |13 995 |14 739 |- bgcolor="#FFCC00" |Järva maakond |30 286 |14 786 |15 500 |- bgcolor="#FFFAFA" |Lääne maakond |20 507 |9 879 |10 628 |- bgcolor="#FFCC00" |Lääne-Viru maakond |59 325 |28 737 |30 588 |- bgcolor="#FFFAFA" |Põlva maakond |25 006 |12 526 |12 480 |- bgcolor="#FFCC00" |Pärnu maakond |85 938 |40 674 |45 264 |- bgcolor="#FFFAFA" |Rapla maakond |33 311 |16 566 |16 745 |- bgcolor="#FFCC00" |Saare maakond |33 108 |16 331 |16 777 |- bgcolor="#FFFAFA" |Tartu maakond |152 976 |71 949 |81 027 |- bgcolor="#FFCC00" |..Tartu linn |96 973 |43 708 |53 265 |- bgcolor="#FFFAFA" |Valga maakond |28 370 |13 842 |14 528 |- bgcolor="#FFCC00" |Viljandi maakond |46 371 |22 454 |23 917 |- bgcolor="#FFFAFA" |Võru maakond |35 782 |17 587 |18 195 |} [[Eesti]] rahvastikutiheduse saamiseks jagame rahvaarvu (1 324 820) riigi pindalaga (45 227 km²). Seega on Eesti rahvastikutihedus 29,3 inimest ruutkilomeetri kohta. Eesti rahvaarv kasvas aastatel 1970–1990 pidevalt, kuid viimase 20 aasta jooksul on Eesti rahvaarv vähenenud ning 2011. aasta lõpus stabiliseerunud, kuid see ei pöördu mitte kasvuks, vaid Eesti rahvaarvule ennustatakse järgnevaks pooleks sajandiks stabiilset vähenemist. Samuti on toimunud Eesti rahvastiku vananemine. Viimase 40 aasta jooksul on vanemate elanike osakaal suurenenud. Vähemalt 65-aastaste elanike arv suurenes kiiresti 1989–2008 ning alates 2011. aastast saab jälle rääkida stabiliseerumisest.<ref>[http://statistikaamet.wordpress.com/2011/12/28/eesti-rahvastik-vaheneb-ja-vananeb-visuaalne-statistiline-vaade/]</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="3FBMi">{{Netiviide |url=http://www.prb.org/educators/teachersguides/humanpopulation/populationgrowth.aspx |pealkiri=World Population Growth, 1950–2050 |vaadatud=2012-06-04 |arhiivimisaeg=2010-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100914021302/http://www.prb.org/educators/teachersguides/humanpopulation/populationgrowth.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="f0XuJ">{{Netiviide |url=http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/iive.html |pealkiri=Sündimus, suremus ja loomulik iive |vaadatud=2012-06-04 |arhiivimisaeg=2011-02-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110203043651/http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/iive.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="GCZvU">{{netiviide |url=http://www.siseministeerium.ee/elanike-arv/ |pealkiri=Elanike arv kohalikes omavalitsustes |väljaandja=Siseministeerium |vaadatud=2022-06-29 |arhiivimisaeg=2011-09-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110905064844/http://www.siseministeerium.ee/elanike-arv/ |url-olek=ei tööta }}</ref> }} [[Kategooria:Rahvastik| ]] co5z11q0cni0y9oxd6vsqexut77r77i 0 255505 7230613 7227742 2026-09-07T21:00:58Z LeeMarx 59920 7230613 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib poliitikust, riigikohtunikust ja pangandustegelasest; omavalitsustegelase kohta vaata artiklit [[Tõnu Anton (omavalitsustegelane)]]}} {{infokast persoon | nimi = Tõnu Anton | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1953|4|26}} | sünnikoht = [[Pärnu]], [[Eesti]] | rahvus = eestlane | alma mater = [[Tartu Ülikool]] | haridus = õigusteadus | tegevusala = jurist, kohtunik, poliitik | töökoht = [[Riigikohus]] (1993–2016) | organisatsioon = | erakond = | abikaasa = | lapsed = [[Ülle Madise]] | vanemad = [[Arnold Anton]] | autasud = [[Valgetähe II klassi teenetemärk]] (1999)<br>[[Riigivapi II klassi teenetemärk]] (2006) }} '''Tõnu Anton''' (sündinud [[26. aprill]]il [[1953]] [[Pärnu]]s) on eesti jurist, endine poliitik ja [[Riigikohus|riigikohtunik]]. Ta oli aastatel 1990–1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] liige ning 1991–1992 [[Põhiseaduse Assamblee]] juhataja. Aastatel 1993–2016 oli ta Riigikohtu liige, sealhulgas aastatel 1993–2014 Riigikohtu halduskolleegiumi esimees.<ref name="Riigikohus">{{netiviide |url=https://www.riigikohus.ee/et/node/49 |pealkiri=Tõnu Anton |väljaanne=Riigikohus |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Anton kuulus nende 69 Ülemnõukogu liikme hulka, kes [[20. august]]il [[1991]] hääletasid Eesti riikliku iseseisvuse taastamise poolt.<ref name="20august">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/eesti-taasiseseisvumispaeval-pika-hermanni-torn-kulalistele-avatud/ |pealkiri=Eesti taasiseseisvumispäeval on Pika Hermanni torn külalistele avatud |väljaanne=Riigikogu |aeg=14. august 2018 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> == Haridus == Anton lõpetas 1971. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i ja 1976. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] õigusteaduskonna. Seejärel õppis ta aspirantuuris kuni 1982. aastani.<ref name="Riigikohus" /> == Töökäik == 1968. aasta suvel töötas Anton abitöölisena Pärnu linna teeninduskombinaadi Säde tsehhis nr 5.<ref name="Riigikohus" /> 1975. aastal asus ta tööle [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee]]s, algul vaneminspektorina. Aastatel 1977–1979 oli ta elamispinna arvestamise ja jaotamise osakonna juhataja ning 1979–1990 täitevkomitee sekretär. Aastatel 1979–1982 ja 1987–1990 oli ta ka Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu liige.<ref name="Riigikohus" /> 1990. aasta veebruarist aprillini töötas Anton [[Tartu Kommertspank|Tartu Kommertspanga]] juhatuse aseesimehena.<ref name="Riigikohus" /> == Poliitiline tegevus == Anton osales 1980. aastate lõpul Eesti poliitilise ja õigusliku süsteemi ümberkujundamises. Ta oli üks [[17. november|17. novembril]] [[1989]] vastu võetud uue Ülemnõukogu valimisseaduse väljatöötajaid.<ref name="Riigikohus" /> [[1990. aasta Eesti NSV Ülemnõukogu valimised|1990. aasta Ülemnõukogu valimistel]] valiti Anton Tartu linnavalimisringkonnast nr 21 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] liikmeks. Ülemnõukogus kuulus ta Rahvarinde saadikugruppi ja kuni 1. juunini 1991 sotsiaaldemokraatlikku fraktsiooni. Ta oli Ülemnõukogu õiguskomisjoni esimees, kuulus Ülemnõukogu juhatusse ning kuni 18. märtsini 1991 ka Ülemnõukogu Presiidiumi.<ref name="UN">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/02/Eesti_NSV_Eesti_Vabariigi_Ulemnoukogu_XII_koosseis_29.03.199029.09.19921.pdf |pealkiri=Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis 29.03.1990–29.09.1992 |väljaanne=Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu |aeg=2013 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> [[28. juuni]]l [[1990]] moodustas Ülemnõukogu Eesti Vabariigi riigiõiguslike aluste väljatöötamiseks töögrupi, mille esimeheks kinnitati Anton.<ref>{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/30346 |pealkiri=Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi kinnitamise ning Eesti NSV Ülemnõukogu ajutise töö- ja kodukorra osalise kehtetuks tunnistamise kohta |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=28. juuni 1990 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> [[20. august]]il [[1991]] hääletas Anton Ülemnõukogus Eesti riikliku iseseisvuse taastamise poolt.<ref name="20august" /> Hiljem on ta kuulunud iseseisvuse taastamise poolt hääletanud Ülemnõukogu liikmeid ühendavasse [[20. Augusti Klubi]]sse.<ref name="20august" /> === Põhiseaduse Assamblee === 1991. aastal valiti Anton [[Põhiseaduse Assamblee]] liikmeks ja selle juhatajaks. Assamblee asejuhatajateks valiti [[Lauri Vahtre]] ja [[Ülo Uluots]].<ref name="PA">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/pohiseaduse-assamblee/ |pealkiri=Põhiseaduse Assamblee |väljaanne=Riigikogu |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Põhiseaduse Assamblee tuli esimest korda kokku [[13. september|13. septembril]] [[1991]] ning lõpetas tegevuse [[10. aprill]]il [[1992]]. Kokku pidas assamblee 30 istungit ning töötas välja Eesti Vabariigi uue põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse eelnõud.<ref name="PA" /> Viimasel istungil võttis Anton assamblee juhatajana selle töö kokku ning valmis eelnõu esitati rahvahääletusele. [[28. juuni]]l 1992 võeti põhiseadus rahvahääletusel vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/moodub-20-aastat-pohiseaduse-eelnou-valjatootamisest-2/ |pealkiri=Möödub 20 aastat põhiseaduse eelnõu väljatöötamisest |väljaanne=Riigikogu |aeg=10. aprill 2012 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> == Riigikohtunik == 1993. aastal sai Antonist taastatud [[Riigikohus|Riigikohtu]] liige. Ta kuulus Riigikohtu halduskolleegiumisse aastatel 1993–2016 ning oli aastatel 1993–2014 selle esimees.<ref name="Riigikohus" /> Anton kuulus aastatel 1993–2006 ja uuesti aastatel 2011–2014 ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse.<ref name="Riigikohus" /> Riigikohtuniku ametist lahkus ta 26. aprillil 2016 seoses pensionile jäämisega.<ref>{{netiviide |url=https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/avatud-konkurss-riigikohtuniku-ametikohale |pealkiri=Avatud on konkurss riigikohtuniku ametikohale |väljaanne=Riigikohus |aeg=3. november 2015 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Anton on olnud muu hulgas Eesti Õiguskeskuse nõukogu esimees ja Eesti Kohtunike Ühingu liige.<ref name="Riigikohus" /> == Isiklikku == Tõnu Antoni isa oli Pärnu kultuuritegelane ja [[Pärnu linna vapimärk|Pärnu linna vapimärgi]] kavaler [[Arnold Anton]] (1921–2022).<ref>{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/436990/arnold-anton-touseb-taas-aujarjele |pealkiri=Arnold Anton tõuseb taas aujärjele |väljaanne=[[Pärnu Postimees]] |aeg=14. mai 2011 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Tõnu Antoni tütar on jurist, õigusteadlane ja [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsler]] [[Ülle Madise]].<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-ajalehele-meie-maa |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu ajalehele Meie Maa |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=7. september 2026}}</ref> [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] Madise Vabariigi Presidendiks; ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref>{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=Riigikogu |aeg=2. september 2026 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> == Tunnustus == * 1999 – [[Valgetähe II klassi teenetemärk]], õigusteadlasena tehtud töö eest<ref>{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/77085 |pealkiri=Riiklike autasude andmine |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=1999 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> * 2006 – [[Riigivapi II klassi teenetemärk]], Eesti Vabariigi taastaja ja edendajana<ref>{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/994378 |pealkiri=Riiklike autasude andmine |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=6. veebruar 2006 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Anton, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] i5xvpyae12yaiefp3qwgvuxy0q0rygx 0 256132 7230516 7216565 2026-09-07T17:05:59Z Ehitaja 63547 7230516 wikitext text/x-wiki '''Leo Näpinen''' ([[17. aprill]] [[1948]]-[[4. september]] [[2026]]) oli [[ingerisoomlased|ingerisoome]] päritolu Eesti [[teadusfilosoof]]. Ta lõpetas [[1966]]. aastal [[Väike-Maarja Keskkool]]i ja [[1975]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskond|füüsika-keemiateaduskonna]] keemia erialal. Näpinen kaitses filosoofiakandidaadi väitekirja [[1984]]. aastal uurimusega [[iseorganiseerumine|iseorganiseerumise]] ja [[organiseerimine|organiseerimise]] mõistest ning sai filosoofiakandidaadi kraadi. Ta oli alates [[1999]]. aasta 1. septembrist kuni 2014. aasta 31. augustini [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[dotsent]]. 1. septembrist 2014 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonna emeriitdotsent. ==Vaated ja ideed== ===Täppisteaduse kõlbmatus looduse mõistmiseks=== "[[Täppisteadus]] ei tegele ega pea tegelema loodusloolise maailma mõistmisega, sest täppisteadlased ise konstrueerivad oma uurimisobjektid, mis on [[idealisatsioon]]id, mitte reaalsus ise."<ref>Näpinen 2001:74</ref> Näpinen mõistab täppisteaduse all idealiseeritud [[füüsika]]laadset teadust, mis on [[Galileo Galilei]]st saadik eksisteerinud tegelike teaduste, näiteks füüsika, [[keemia]], [[molekulaarbioloogia]] osana. Ta ei sõltu looduslike süsteemide looduslikest karakteristikutest, vaid lähtub täielikult matemaatilisest projektsioonist. Mittetäppisteadused on kõik teised teadused peale füüsikalis-matemaatiliste, alates keemiast (osalt) ja [[bioloogia]]st (suuremalt jaolt) kuni paljude sotsiaaluuringute ja kõigi humanitaarteadusteni. Täppisteadus kasutab peamiselt [[matemaatika]] keelt. Mittetäppisteadused kasutavad peamiselt loomulikku keelt. Kõik mittetäppisteadused sõltuvad oma uurimisobjektist ja seetõttu erinevad suuresti omavahel. Ainult mittetäppisteadused on sunnitud oma uurimisobjekte mõistma. Täppisteadus püüab matemaatika võimaluste abil modelleerida, mõistmine pole talle eesmärgiks. [[Rein Vihalemm]]a järgi on täppisteadus teoreetiline objekt, Galilei-järgsest matemaatilisest füüsikast saadud idealiseeritud mudel, mida ta nimetab [[f-teadus]]eks. F-teadus ei püüa saada mingist objektist tõest pilti kogu selle mitmekesisuses, vaid avastada [[loodusseadus|seadus]]i: mis, kuidas ja mil määral allub seadustele ning mis on nende seaduste järgi võimalik, mis mitte.<ref>Näpinen 2011:75</ref> Kõik füüsikalis-matemaatilised teooriad põhinevad kahel eeldusel, mis on meie igapäevakogemusega vastuolus: esiteks, [[aeg]] on sama sümmeetriline nagu [[ruum (füüsika)|ruum]], teiseks, [[geomeetria]] kujutab kindlusega [[füüsikaline maailm|füüsikalist maailma]]. Täppisteadus põhineb matemaatikal ja kasutab [[eksperiment]]e, püüdleb [[täpsus]]e poole ning [[modelleerimine|modelleerib]] [[füüsikaline objekt|füüsikalisi objekte]] matemaatika abil nii, et [[ennustamine (teadus)|ennustada]] teatud tendentse ja seletada süsteemide teatud kvantitatiivseid aspekte ning kasutada loodust inimese vajadusteks. F-teadus on asendanud [[Aristoteles]]e kvalitatiivse kosmose kvantitatiivse füüsikalise universumiga, mille matemaatiline struktuur ei saa haarata kogu maailma. Teadus on küll toonud kaasa tehnilisi ja tööstuslikke saavutusi; kuid kuna täppisteadus põhineb samastamise põhimõttel, siis avastatud nähtust samastatakse juba tuntud nähtusega. Seetõttu ei saa ta kirjeldada igapäevaelus täheldatavat uute nähtuste ilmumist. [[Normaalteadus]] [[Thomas Kuhn]]i järgi ei püüa avastada uut, vaid paigutada maailm olemasolevasse [[paradigma (Kuhn)|paradigma]]sse.<ref>Näpinen 2011:75–76</ref> Täppisteadus uurib looduse puhtkvantitatiivseid aspekte. Looduse jooned, mis on seotud inimeste ja nende igapäevaeluga, ([[pöördumatus]], mittestabiilsus, mittereeglipärasus, [[vaadeldamatu keerukus]], [[loov kaos]], [[kvalitatiivne mitmekesisus]], ruumiline ja ajaline mitteühetaolisus, [[kordumatus]], ajaloolisus, loovus, [[uudsus]], [[ainulaadsus]], [[ennustamatus]] jt), millega puutusid kokku [[sünergeetika|sünergeetikud]] ([[Ilya Prigogine]], [[Manfred Eigen]], [[Hermann Haken]], [[Stuart Kauffman]]), ei ole manipuleeritavad ning seetõttu ka mitte matemaatiliselt kirjeldatavad. Nende joonte mõistmine eeldab reaalse maailma kirjeldamist loomulikus keeles niisugusena, nagu ta on, kogu selle mitmekesisuses ja keerukuses, ning põhineb [[isiklik kogemus|isiklikul kogemusel]].<ref>Näpinen 2011:76</ref> Täppisteadus kui f-teadus saab reaalsust kirjeldada ainult niivõrd, kui ta on haaratav matemaatiliselt formuleeritud [[loodusseadus]]te ning võimalikult täpselt mõõdetud suvaliselt fikseeritud [[algtingimused|algtingimuste]] abil, st [[ennustus (teadus)|ennustavalt]] ja [[seletus|seletavalt]], lihtsat [[kategooriline süllogism|kategoorilist süllogismi]] kasutades. Välja jäävad ennustamatud, mittestabiilsed, mittekorduvad, juhuslikud nähtused. Et kirjeldada loodust sellisena, nagu ta on, tuleb loobuda väidetest klausliga ''[[ceteris paribus]]'' ning tunnistada, et looduses on olemas inimesed, ning mõista, et täppisteadus ja tehnika on mittelooduslikud, sest teadlased [[organiseerimine|organiseerivad]] eksperimentaalseid ja teoreetilisi süsteeme oma ootuste täitmiseks ja looduse [[kaos|kaootilise]] käitumise välistamiseks. Ökoloogiliste probleemide lahendamine nõuab, et ei ignoreeritaks looduslikes keskkondades ja tingimustes oma looduslikke omadusi ilmutavaid "antud" objekte. See nõuab mittetäppisteaduslikku uurimistööd. Täppisteadus ei võimalda mõista loodust (''physis''), millesse kuulub ka inimene. Inimkond vajab looduse mõistmist ning [[tarkus]]t inimese eesmärkide ja väärtuste ning loodusloolises maailmas inimväärse elamise kohta. Tuleb möönda looduse ja ühiskonna ajaloo fundamentaalset määramatust. Looduse mõistmine on täppisteadusliku seletamise ja ennustamisega ühitatav, kuid ei taandu sellele.<ref>Näpinen 2011:76–77</ref> Looduse mõistmiseks ei piisa vastamisest kuidas-küsimusele (loodusseaduste otsimisest). Tarvis on vastata [[Aristoteles]]e neljale miks-küsimusele (neli [[põhjus]]te liiki): "Millest see on tehtud?", "Mis see on?", "Mis oli selle muutumise allikas?", "Milleks see on?". Enne looduse mõne aspekti [[modelleerimine|modelleerimist]] tuleb loodust mõista. Inimest tuleb näha looduse looduna ja kosmose tervikusse kuuluvana. Kosmos võib olla mõistetav mingit kosmilist [[eesmärk]]i täitma pidavana. Teaduslik maailmavaade eeldab ekslikult, et ainult inimesed saavad realiseerida oma eesmärke, kui nad tunnevad matemaatiliselt formuleeritud loodusseadusi. Ent kõigil iseorganiseeruvatel süsteemidel on oma eesmärgid, mis ei sõltu inimteadvusest. Mitteteadlikud eesmärgid on teadlikest eesmärkidest evolutsiooniliselt varasemad. Klassikaline täppisteadus, mis põhineb fundamentaalsete objektiivsete protsesside pööratavuse idealiseerimisel, ei nõua looduslooliste protsesside mõistmist, ent mitteklassikaline täppisteadus ([[iseorganiseerumine|iseorganiseerumise]] teooriad) on võimalik alles pärast looduslooliste protsesside mõningast mõistmist.<ref>Näpinen 2011:77–78</ref> Täppisteadus mõtleb korrastatud suhetest; looduse mõistmiseks tuleb arvestada kaootilisi suhteid. Täppisteadus konstrueerib [[idealiseeritud objekt]]e ning sisaldab ainult [[deduktsioon|deduktiivset]] ja [[induktsioon|induktiivset]] mõtlemist. Täppisteaduslik meetod ei võimalda terviku teadmist, sest seda ei saa dedutseerida teadmisest osade kohta. Täppisteadus võib teaduslike meetoditega lahendada mõistatusi. Selle teooriad võivad aidata keskkonnaga manipuleerida ja seda kontrollida, kuid kontrollimine pole mõistmine. Mõistmine on enam kui mõtlemine korrastatud suhete raamistikus. Mõistmine ei saa olla täiesti objektiivne, vaid on peamiselt ja primaarselt subjektiivne.<ref>Näpinen 2011:78</ref> [[Robert Priddy]]le, [[Nicholas Maxwell]]ile ja [[Rein Vihalemm]]ale toetudes räägib Näpinen füüsikalisele mõistmisele vastanduvast [[personalistlik mõistmine|personalistlikust mõistmisest]], "mis võimaldab meil mõista üksteist kooperatiivsetes tegevustes reaalses maailmas". Ka loodust (''physis'') saab mõista personalistlikult. Maxwelli järgi on personalistlik mõistmine subjektiivne, isiklik, emotsionaalne ja hinnanguline (mittefaktiline), intuitiivne (mitteratsionaalne), mitteennustav ja kontrollimatu. Personalistlikud seletused püüavad kujutada nähtust nii, et teda saab seletada millenagi, mida oleks ise võinud kogeda, teha, mõelda või tunda. Näpineni järgi võib personalistlikku mõistmist pidada tarkuseks, sest tarkus saab taibata, mis on elus enda ja teiste jaoks väärtuslik.<ref>Näpinen 2011:79–81</ref> ==Publikatsioone== *Näpinen, Leo (2007). The need for the historical understanding of nature in physics and chemistry. – ''[[Foundations of Chemistry]]'', 9(1), 65–84. *Näpinen, Leo (2008). Mõistuse suutlikkuse piiridest. – ''[[Studia Philosophica Estonica]]'', 1.3, 81–91. *Näpinen, Leo. (2011). On the Unfitness of the Exact Science for the Understanding of Nature. – ''[[Baltic Journal of European Studies]]'', 1(1), 74–82. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Näpinen, Leo}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Eesti teadusfilosoofid]] [[Kategooria:Väike-Maarja Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti ingerisoomlased]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2026]] pspshhrdtoclknw8w6spotk3mzqaime 7230534 7230516 2026-09-07T17:47:28Z Juhan121 25066 7230534 wikitext text/x-wiki '''Leo Näpinen''' ([[17. aprill]] [[1948]] – [[4. september]] [[2026]]) oli [[ingerisoomlased|ingerisoome]] päritolu Eesti [[teadusfilosoof]]. Ta lõpetas [[1966]]. aastal [[Väike-Maarja Keskkool]]i ja [[1975]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskond|füüsika-keemiateaduskonna]] keemia erialal. Näpinen kaitses filosoofiakandidaadi väitekirja [[1984]]. aastal uurimusega [[iseorganiseerumine|iseorganiseerumise]] ja [[organiseerimine|organiseerimise]] mõistest ning sai filosoofiakandidaadi kraadi. Ta oli alates [[1999]]. aasta 1. septembrist kuni 2014. aasta 31. augustini [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[dotsent]]. 1. septembrist 2014 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonna emeriitdotsent. ==Vaated ja ideed== ===Täppisteaduse kõlbmatus looduse mõistmiseks=== "[[Täppisteadus]] ei tegele ega pea tegelema loodusloolise maailma mõistmisega, sest täppisteadlased ise konstrueerivad oma uurimisobjektid, mis on [[idealisatsioon]]id, mitte reaalsus ise."<ref>Näpinen 2001:74</ref> Näpinen mõistab täppisteaduse all idealiseeritud [[füüsika]]laadset teadust, mis on [[Galileo Galilei]]st saadik eksisteerinud tegelike teaduste, näiteks füüsika, [[keemia]], [[molekulaarbioloogia]] osana. Ta ei sõltu looduslike süsteemide looduslikest karakteristikutest, vaid lähtub täielikult matemaatilisest projektsioonist. Mittetäppisteadused on kõik teised teadused peale füüsikalis-matemaatiliste, alates keemiast (osalt) ja [[bioloogia]]st (suuremalt jaolt) kuni paljude sotsiaaluuringute ja kõigi humanitaarteadusteni. Täppisteadus kasutab peamiselt [[matemaatika]] keelt. Mittetäppisteadused kasutavad peamiselt loomulikku keelt. Kõik mittetäppisteadused sõltuvad oma uurimisobjektist ja seetõttu erinevad suuresti omavahel. Ainult mittetäppisteadused on sunnitud oma uurimisobjekte mõistma. Täppisteadus püüab matemaatika võimaluste abil modelleerida, mõistmine pole talle eesmärgiks. [[Rein Vihalemm]]a järgi on täppisteadus teoreetiline objekt, Galilei-järgsest matemaatilisest füüsikast saadud idealiseeritud mudel, mida ta nimetab [[f-teadus]]eks. F-teadus ei püüa saada mingist objektist tõest pilti kogu selle mitmekesisuses, vaid avastada [[loodusseadus|seadus]]i: mis, kuidas ja mil määral allub seadustele ning mis on nende seaduste järgi võimalik, mis mitte.<ref>Näpinen 2011:75</ref> Kõik füüsikalis-matemaatilised teooriad põhinevad kahel eeldusel, mis on meie igapäevakogemusega vastuolus: esiteks, [[aeg]] on sama sümmeetriline nagu [[ruum (füüsika)|ruum]], teiseks, [[geomeetria]] kujutab kindlusega [[füüsikaline maailm|füüsikalist maailma]]. Täppisteadus põhineb matemaatikal ja kasutab [[eksperiment]]e, püüdleb [[täpsus]]e poole ning [[modelleerimine|modelleerib]] [[füüsikaline objekt|füüsikalisi objekte]] matemaatika abil nii, et [[ennustamine (teadus)|ennustada]] teatud tendentse ja seletada süsteemide teatud kvantitatiivseid aspekte ning kasutada loodust inimese vajadusteks. F-teadus on asendanud [[Aristoteles]]e kvalitatiivse kosmose kvantitatiivse füüsikalise universumiga, mille matemaatiline struktuur ei saa haarata kogu maailma. Teadus on küll toonud kaasa tehnilisi ja tööstuslikke saavutusi; kuid kuna täppisteadus põhineb samastamise põhimõttel, siis avastatud nähtust samastatakse juba tuntud nähtusega. Seetõttu ei saa ta kirjeldada igapäevaelus täheldatavat uute nähtuste ilmumist. [[Normaalteadus]] [[Thomas Kuhn]]i järgi ei püüa avastada uut, vaid paigutada maailm olemasolevasse [[paradigma (Kuhn)|paradigma]]sse.<ref>Näpinen 2011:75–76</ref> Täppisteadus uurib looduse puhtkvantitatiivseid aspekte. Looduse jooned, mis on seotud inimeste ja nende igapäevaeluga, ([[pöördumatus]], mittestabiilsus, mittereeglipärasus, [[vaadeldamatu keerukus]], [[loov kaos]], [[kvalitatiivne mitmekesisus]], ruumiline ja ajaline mitteühetaolisus, [[kordumatus]], ajaloolisus, loovus, [[uudsus]], [[ainulaadsus]], [[ennustamatus]] jt), millega puutusid kokku [[sünergeetika|sünergeetikud]] ([[Ilya Prigogine]], [[Manfred Eigen]], [[Hermann Haken]], [[Stuart Kauffman]]), ei ole manipuleeritavad ning seetõttu ka mitte matemaatiliselt kirjeldatavad. Nende joonte mõistmine eeldab reaalse maailma kirjeldamist loomulikus keeles niisugusena, nagu ta on, kogu selle mitmekesisuses ja keerukuses, ning põhineb [[isiklik kogemus|isiklikul kogemusel]].<ref>Näpinen 2011:76</ref> Täppisteadus kui f-teadus saab reaalsust kirjeldada ainult niivõrd, kui ta on haaratav matemaatiliselt formuleeritud [[loodusseadus]]te ning võimalikult täpselt mõõdetud suvaliselt fikseeritud [[algtingimused|algtingimuste]] abil, st [[ennustus (teadus)|ennustavalt]] ja [[seletus|seletavalt]], lihtsat [[kategooriline süllogism|kategoorilist süllogismi]] kasutades. Välja jäävad ennustamatud, mittestabiilsed, mittekorduvad, juhuslikud nähtused. Et kirjeldada loodust sellisena, nagu ta on, tuleb loobuda väidetest klausliga ''[[ceteris paribus]]'' ning tunnistada, et looduses on olemas inimesed, ning mõista, et täppisteadus ja tehnika on mittelooduslikud, sest teadlased [[organiseerimine|organiseerivad]] eksperimentaalseid ja teoreetilisi süsteeme oma ootuste täitmiseks ja looduse [[kaos|kaootilise]] käitumise välistamiseks. Ökoloogiliste probleemide lahendamine nõuab, et ei ignoreeritaks looduslikes keskkondades ja tingimustes oma looduslikke omadusi ilmutavaid "antud" objekte. See nõuab mittetäppisteaduslikku uurimistööd. Täppisteadus ei võimalda mõista loodust (''physis''), millesse kuulub ka inimene. Inimkond vajab looduse mõistmist ning [[tarkus]]t inimese eesmärkide ja väärtuste ning loodusloolises maailmas inimväärse elamise kohta. Tuleb möönda looduse ja ühiskonna ajaloo fundamentaalset määramatust. Looduse mõistmine on täppisteadusliku seletamise ja ennustamisega ühitatav, kuid ei taandu sellele.<ref>Näpinen 2011:76–77</ref> Looduse mõistmiseks ei piisa vastamisest kuidas-küsimusele (loodusseaduste otsimisest). Tarvis on vastata [[Aristoteles]]e neljale miks-küsimusele (neli [[põhjus]]te liiki): "Millest see on tehtud?", "Mis see on?", "Mis oli selle muutumise allikas?", "Milleks see on?". Enne looduse mõne aspekti [[modelleerimine|modelleerimist]] tuleb loodust mõista. Inimest tuleb näha looduse looduna ja kosmose tervikusse kuuluvana. Kosmos võib olla mõistetav mingit kosmilist [[eesmärk]]i täitma pidavana. Teaduslik maailmavaade eeldab ekslikult, et ainult inimesed saavad realiseerida oma eesmärke, kui nad tunnevad matemaatiliselt formuleeritud loodusseadusi. Ent kõigil iseorganiseeruvatel süsteemidel on oma eesmärgid, mis ei sõltu inimteadvusest. Mitteteadlikud eesmärgid on teadlikest eesmärkidest evolutsiooniliselt varasemad. Klassikaline täppisteadus, mis põhineb fundamentaalsete objektiivsete protsesside pööratavuse idealiseerimisel, ei nõua looduslooliste protsesside mõistmist, ent mitteklassikaline täppisteadus ([[iseorganiseerumine|iseorganiseerumise]] teooriad) on võimalik alles pärast looduslooliste protsesside mõningast mõistmist.<ref>Näpinen 2011:77–78</ref> Täppisteadus mõtleb korrastatud suhetest; looduse mõistmiseks tuleb arvestada kaootilisi suhteid. Täppisteadus konstrueerib [[idealiseeritud objekt]]e ning sisaldab ainult [[deduktsioon|deduktiivset]] ja [[induktsioon|induktiivset]] mõtlemist. Täppisteaduslik meetod ei võimalda terviku teadmist, sest seda ei saa dedutseerida teadmisest osade kohta. Täppisteadus võib teaduslike meetoditega lahendada mõistatusi. Selle teooriad võivad aidata keskkonnaga manipuleerida ja seda kontrollida, kuid kontrollimine pole mõistmine. Mõistmine on enam kui mõtlemine korrastatud suhete raamistikus. Mõistmine ei saa olla täiesti objektiivne, vaid on peamiselt ja primaarselt subjektiivne.<ref>Näpinen 2011:78</ref> [[Robert Priddy]]le, [[Nicholas Maxwell]]ile ja [[Rein Vihalemm]]ale toetudes räägib Näpinen füüsikalisele mõistmisele vastanduvast [[personalistlik mõistmine|personalistlikust mõistmisest]], "mis võimaldab meil mõista üksteist kooperatiivsetes tegevustes reaalses maailmas". Ka loodust (''physis'') saab mõista personalistlikult. Maxwelli järgi on personalistlik mõistmine subjektiivne, isiklik, emotsionaalne ja hinnanguline (mittefaktiline), intuitiivne (mitteratsionaalne), mitteennustav ja kontrollimatu. Personalistlikud seletused püüavad kujutada nähtust nii, et teda saab seletada millenagi, mida oleks ise võinud kogeda, teha, mõelda või tunda. Näpineni järgi võib personalistlikku mõistmist pidada tarkuseks, sest tarkus saab taibata, mis on elus enda ja teiste jaoks väärtuslik.<ref>Näpinen 2011:79–81</ref> ==Publikatsioone== *Näpinen, Leo (2007). The need for the historical understanding of nature in physics and chemistry. – ''[[Foundations of Chemistry]]'', 9(1), 65–84. *Näpinen, Leo (2008). Mõistuse suutlikkuse piiridest. – ''[[Studia Philosophica Estonica]]'', 1.3, 81–91. *Näpinen, Leo. (2011). On the Unfitness of the Exact Science for the Understanding of Nature. – ''[[Baltic Journal of European Studies]]'', 1(1), 74–82. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Näpinen, Leo}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Eesti teadusfilosoofid]] [[Kategooria:Väike-Maarja Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti ingerisoomlased]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2026]] ogn938zncrrypebmj2jfkghbenslzhm 0 258595 7230684 7227829 2026-09-08T04:47:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7230684 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Avo Keel | pilt = Avo Keel in 2019.jpg | pildiallkiri = Avo Keel 2019. aastal | sünniaeg = {{sünniaeg|1962|10|1}} | sünnikoht = [[Võru]] | tegevusala = [[võrkpallur]], [[rannavõrkpall]]ur, võrkpallitreener, poliitik | erakond = [[Eesti Keskerakond]] (2009–) }} '''Avo Keel''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1962]] [[Võru]]s) on eesti võrkpallitreener, endine [[võrkpallur]] ja [[rannavõrkpall]]ur ning poliitik. Koos [[Kaido Kreen]]iga osales ta rannavõrkpallis [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aasta Atlanta olümpiamängudel]]. Mängijana tuli ta korduvalt Eesti meistriks ning valiti 1993. ja 1994. aastal Eesti aasta meesvõrkpalluriks.<ref name="ESBL">{{netiviide |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Avo_Keel/ |pealkiri=Avo Keel |väljaanne=Eesti spordi biograafiline leksikon |vaadatud=2. september 2026}}</ref> Treenerina on Keel juhtinud Eesti ja Läti meeste võrkpallikoondist ning Tallinna Selveri ja [[Pärnu VK|Pärnu Võrkpalliklubi]]. Alates 2025. aastast on ta Selver x TalTechi peatreener.<ref name="ERRSelver2025">{{netiviide |url=https://sport.err.ee/1609719288/avo-keelest-saab-jalle-selveri-peatreener |pealkiri=Avo Keelest saab jälle Selveri peatreener |väljaanne=ERR |aeg=11. juuni 2025 |vaadatud=2. september 2026}}</ref> Alates 2023. aastast on ta Eesti meeste rahvuskoondise abitreener.<ref name="CEV2026">{{netiviide |url=https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionTeamDetails.aspx?TeamID=13471 |pealkiri=Estonia – Team Details |väljaanne=CEV |vaadatud=2. september 2026}}</ref> Keel kuulub alates 2009. aastast [[Eesti Keskerakond]]a. 2026. aasta seisuga on ta [[Pärnu linnavolikogu]] liige, Keskerakonna linnavolikogu fraktsiooni esimees ja erakonna Pärnumaa piirkonna esimees.<ref name="ParnuVolikogu2026">{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}</ref><ref name="KE2025">{{netiviide |url=https://keskerakond.ee/2025/04/20/avo-keel-jatkab-parnumaa-piirkonna-juhtimist/ |pealkiri=Avo Keel jätkab Pärnumaa piirkonna juhtimist |väljaanne=Eesti Keskerakond |aeg=20. aprill 2025 |vaadatud=2. september 2026}}</ref> ==Lapse- ja noorpõlv== Keele lapse- ja noorpõlv möödus Võrus. Suviti mängis ta õues [[rahvastepall]]i, [[jalgpall]]i ja võrkpalli ning talviti käis suusatamas.<ref name="Volley60">{{netiviide |url=https://volley.ee/avo-keel-60-sonakas-liider-nii-palliplatsil-kui-ka-selle-aares/ |pealkiri=Avo Keel 60: sõnakas liider nii palliplatsil kui ka selle ääres |väljaanne=Eesti Võrkpalli Liit |aeg=1. oktoober 2022 |vaadatud=2. september 2026 |arhiivimisaeg=2025-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251016003442/https://volley.ee/avo-keel-60-sonakas-liider-nii-palliplatsil-kui-ka-selle-aares/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Kuni viienda klassini tegeles ta võrkpalli kõrval ka [[rahvatants]]uga.<ref name="Roosna2017">Märt Roosna. ''Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu''. Menu Meedia, 2017.</ref> Keel õppis [[Võru 1. Keskkool]]is. Üheksandasse klassi läks ta [[Tallinna Spordiinternaatkool]]i.<ref name="Volley60" /> 1981. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli.<ref name="ESBL" /> Pärast keskkooli soovis Keel algul õppida [[Tartu Ülikool]]is kehakultuuri, kuid võimaluse tõttu mängida [[Tallinna Kalev (võrkpalliklubi)|Tallinna Kalevis]] asus ta õppima [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] majandusteaduskonnas masinaehituse ökonoomiat ja organiseerimist.<ref name="Roosna2017" /> 1986. aastal mõisteti Keel grupiviisilise huligaansuse eest koos relva kasutamisega neljaks aastaks vangi. Juhtum sai alguse ajateenistusest vabal nädalavahetusel toimunud sõnavahetusest, mis kasvas üle kakluseks. Juhtumiga olid seotud ka võrkpallurid [[Parri Kruuda]] ja [[Rein Link]].<ref name="EPL2009">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51182562/avo-keel-loll-noorpolveapsakas-ei-muutnud-mind-kuidagi |pealkiri=Avo Keel: loll noorpõlveapsakas ei muutnud mind kuidagi! |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=16. november 2009 |vaadatud=2. september 2026}}</ref><ref name="Kruuda2018">{{netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/82135801/vene-ajal-ulekohtuselt-kaheks-aastaks-vangi-pandud-vorkpallur-parri-kruudale-loeti-kohtuotsus-ette-paeval-kui-ta-sai-esimest-korda-isaks |pealkiri=Vene ajal ülekohtuselt kaheks aastaks vangi pandud võrkpallur Parri Kruudale loeti kohtuotsus ette päeval, kui ta sai esimest korda isaks |väljaanne=Õhtuleht |aeg=17. mai 2018 |vaadatud=2. september 2026}}</ref> Keele karistust hiljem lühendati ning ta kandis Vasalemma tugevdatud režiimiga parandusliku töö koloonias karistust kaks aastat ja kaheksa kuud.<ref name="EPL2009" /> Vanglas tegeles ta jõutreeningutega, töötas tehnoloogina ning rajas koos kaasvangidega koloonia õuele võrkpalliväljaku.<ref name="Roosna2017" /> ==Sportlaskarjäär== ===Saalivõrkpall=== Keel alustas võrkpallitreeninguid 1971. aastal. Tema esimene treener oli [[Jaan Gutmann]], hiljem treenis ta [[Aksel Saal]]i, [[Raimund Pundi]], [[Tõnu Jago]] ja [[Laimons Raudsepp|Laimons Raudsepa]] juhendamisel.<ref name="Volley60" /><ref name="EE">{{netiviide |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/keel_avo |pealkiri=Keel, Avo |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=2. september 2026}}</ref> Keel mängis [[sidemängija]] positsioonil.<ref name="Volley60" /> 1980. aastal arvati ta Eesti NSV esindusmeeskonda Tallinna Kalevisse, kus mängis aastatel 1980–1986 ja 1988–1991.<ref name="ESBL" /> Tallinna Kalevi koosseisus jõudis ta 1985. aastal NSV Liidu meistrivõistluste kõrgliigasse.<ref name="EPL2009" /> Aastatel 1981–2003 mängis Keel Eesti NSV ja Eesti koondises.<ref name="ESBL" /> 1993. ja 1994. aastal valiti ta Eesti parimaks meesvõrkpalluriks.<ref name="EE" /> 1990. aastal siirdus Keel Soome. Aastatel 1991–1994 mängis ta Kuopio Pallavolos, 1994–1995 Varkause Pateris ja 1995–1999 Rovaniemi klubis Napapiirin Palloketut.<ref name="Roosna2017" /> 1999. aastal tunnistati ta Soome liiga hooaja väärtuslikemaks mängijaks.<ref name="EPL2009" /> 1991. aastal naasis Keel Eestisse ja liitus [[Pärnu VK|ESS Pärnuga]]. Meeskonda kuulusid teiste seas [[Argo Meresaar]], [[Raimo Pajusalu]], [[Rivo Vesik]] ja [[Jaanus Nõmmsalu]].<ref name="Volley60" /> Hooajal 1999/2000 tegutses ta klubis lisaks mängimisele ka mänedžerina.<ref name="ESBL" /> Keele viimane hooaeg Eesti koondise mängijana oli 2003. aastal. Pärast Eesti taasiseseisvumist osales ta koondises 67 ametlikus mängus.<ref name="Roosna2017" /> Mängijakarjääri lõpetas ta 2004. aastal.<ref name="Volley60" /> ===Rannavõrkpall=== [[Fail:Rannavolle 88 Avo Keel (2).jpg|pisi|Avo Keel (1988)]] 1980. aastate lõpus hakkas Keel tegelema [[rannavõrkpall]]iga. 1988. aastal võitis ta koos Rein Lingiga Eesti lahtistel meistrivõistlustel pronksmedali.<ref name="Roosna2017" /> 1981. aastal sai tema paariliseks [[Kaido Kreen]]. Nad võitsid 1989. aastal Nõukogude Liidu meistrivõistlustel hõbemedali ja 1990. aastal kuldmedali.<ref name="Volley60" /> 1989. aastal osalesid nad [[Rio de Janeiro]]s toimunud maailma võrkpalliliidu ülemaailmse seeriavõistluse etapil, kus saavutasid 17. koha. Keele ja Kreeni paar saavutas 1994. aasta Euroopa meistrivõistlustel seitsmenda koha. [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aasta Atlanta olümpiamängudel]] saavutasid nad rannavõrkpalliturniiril 17.–24. koha.<ref name="EPL2009" /> Eesti meistriks tulid nad aastatel 1994–1996 ja 1998.<ref name="EE" /> Keel ja Kreen lõpetasid koos mängimise 1999. aastal. 2000. aasta Eesti meistrivõistlustel võitis Keel koos [[Valeri Aleksejev]]iga hõbemedali.<ref name="Roosna2017" /> ==Treenerina== 2004. aastal sai Keel Eesti meeste rahvuskoondise peatreeneriks. Tema juhendamisel pääses Eesti 2009. ja 2011. aastal Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. 2014. aastal andis ta rahvuskoondise juhtimise üle [[Gheorghe Crețu]]le.<ref name="Volley60" /> Aastatel 2005–2014 juhendas Keel Tallinna Selverit. Tema juhendamisel võitis Selver kuus Eesti meistritiitlit ja kuus Balti liiga meistritiitlit.<ref name="ERRSelver2025" /> Aastatel 2014–2022 oli Keel Pärnu Võrkpalliklubi peatreener.<ref name="PVK">{{netiviide |url=https://pvk.ee/klubist/ |pealkiri=Klubist |väljaanne=Pärnu Võrkpalliklubi |vaadatud=2. september 2026}}</ref> Pärnu võitis tema juhendamisel 2015. ja 2019. aastal Eesti meistritiitli ning 2016. aastal Balti liiga. 2015. aastal asus Keel juhendama ka Eesti U16 vanuseklassi noormeeste rannavõrkpallikoondist.<ref name="U16">{{netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/71321885/avo-keel-on-uus-rannavorkpalli-u16-noortekoondise-peatreener |pealkiri=Avo Keel on uus rannavõrkpalli U16 noortekoondise peatreener |väljaanne=Delfi Sport |aeg=24. aprill 2015 |vaadatud=2. september 2026}}</ref> Aastatel 2017–2021 oli Keel Läti meeste rahvuskoondise peatreener.<ref name="Postimees2023">{{netiviide |url=https://sport.postimees.ee/7840068/avo-keel-vottis-vastu-uue-valjakutse |pealkiri=Avo Keel võttis vastu uue väljakutse |väljaanne=Postimees |aeg=23. august 2023 |vaadatud=2. september 2026}}</ref> Tema juhendamisel pääses Läti 2021. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Finaalturniiri avamängus Tallinnas alistas Läti Eesti koondise.<ref name="Delfi2021">{{netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/94600449/intervjuu-kuidas-avo-keel-eesti-koondise-ule-kavaldas-ja-miks-hakkab-pevkur-nuud-nuga-teritama |pealkiri=Kuidas Avo Keel Eesti koondise üle kavaldas ja miks hakkab Pevkur nüüd nuga teritama? |väljaanne=Delfi Sport |aeg=17. september 2021 |vaadatud=2. september 2026}}</ref> Aastatel 2022–2023 töötas Keel Rovaniemis Arctic Volley naiskonna peatreenerina.<ref name="ESBL" /> 2023. aastal sai temast Eesti meeste koondise abitreener ning Saaremaa Spordikooli U18 ja U20 vanuseklassi noormeeste treener.<ref name="Saaremaa2023">{{netiviide |url=https://sport.err.ee/1609073600/avo-keel-asub-treenima-saaremaa-noori-vorkpallureid |pealkiri=Avo Keel asub treenima Saaremaa noori võrkpallureid |väljaanne=ERR |aeg=23. august 2023 |vaadatud=2. september 2026}}</ref> Saaremaa Spordikoolis töötas ta 2025. aastani, mil siirdus Selver x TalTechi juhendama.<ref name="Saaremaa2025">{{netiviide |url=https://saaremaasport.ee/rauno-tamme-hakkab-spordikoolis-treeneriks/ |pealkiri=Rauno Tamme hakkab spordikoolis treeneriks |väljaanne=Saaremaa Spordisõber |aeg=4. september 2025 |vaadatud=2. september 2026}}</ref> 2024. aasta juunis teatati, et Keel naaseb Selveri juurde ning temast saab Selver x TalTechi peatreener.<ref name="ERRSelver2025" /> Hooajal 2025/2026 saavutas meeskond Balti liigas viienda koha ja Eesti meistrivõistlustel pronksmedali.<ref name="ESBL" /> 2025. aasta seisuga jätkab Keel ka Eesti meeste rahvuskoondise abitreenerina.<ref name="CEV2026" /> Keelel on võrkpallitreeneri 7. kutsetase.<ref name="ESBL" /> ==Sportlikud saavutused== ===Mängijana=== ====Klubivõrkpall==== ;Eesti meistrivõistlused * 1982 – Eesti NSV meister Tallinna Autobussipargi meeskonnas * 1988 – Eesti NSV meister Tallinna Autobussikoondise meeskonnas * 1989 – Eesti NSV meister Tallinna Silikaadi meeskonnas * 1990 – Eesti NSV meistrivõistluste hõbe Tallinna Silikaadi meeskonnas * 2000 – Eesti meister [[Pärnu VK|ESS Pärnu]] meeskonnas * 2001 – Eesti meister ESS Pärnu meeskonnas * 2002 – Eesti meister ESS Pärnu meeskonnas * 2003 – Eesti meister ESS Pärnu meeskonnas * 2004 – Eesti meister [[Pärnu VK|ESS Falck Pärnu]] meeskonnas<ref name="ESBL" /> ;Eesti karikavõistlused * 1999 – Eesti karikavõitja ESS Pärnu meeskonnas * 2000 – Eesti karikavõitja ESS Pärnu meeskonnas * 2001 – Eesti karikavõitja ESS Pärnu meeskonnas * 2002 – Eesti karikavõitja ESS Pärnu meeskonnas * 2003 – Eesti karikavõitja ESS Falck Pärnu meeskonnas<ref name="ESBL" /> ====Rannavõrkpall==== * 1989 – Nõukogude Liidu meistrivõistluste hõbe koos [[Kaido Kreen]]iga * 1990 – Nõukogude Liidu meister koos Kaido Kreeniga * 1994 – Eesti meister koos Kaido Kreeniga * 1995 – Eesti meister koos Kaido Kreeniga * 1996 – Eesti meister koos Kaido Kreeniga * 1998 – Eesti meister koos Kaido Kreeniga * 1999 – Eesti meistrivõistluste hõbe koos Kaido Kreeniga * 2000 – Eesti meistrivõistluste hõbe koos [[Valeri Aleksejev]]iga<ref name="ESBL" /> ====Individuaalselt==== * 1993 – Eesti aasta meesvõrkpallur * 1994 – Eesti aasta meesvõrkpallur * 1998 – Soome liiga All-Star * 1999 – Soome liiga All-Star * 1999 – Soome liiga väärtuslikem mängija<ref name="ESBL" /> ===Treenerina=== ====Balti liiga==== * 2007 – meister, Tallinna Selver * 2008 – meister, Tallinna Selver * 2009 – meister, Tallinna Selver * 2010 – meister, Tallinna Selver * 2011 – meister, Tallinna Selver * 2012 – hõbe, Tallinna Selver * 2014 – meister, Tallinna Selver * 2016 – meister, Pärnu Võrkpalliklubi * 2017 – hõbe, Pärnu Võrkpalliklubi * 2018 – hõbe, Pärnu Võrkpalliklubi * 2019 – pronks, Pärnu Võrkpalliklubi * 2022 – pronks, Pärnu Võrkpalliklubi * 2026 – 5. koht, Selver x TalTech<ref name="ESBL" /> ====Eesti meistrivõistlused==== * 2006 – hõbe, Tallinna Selver * 2007 – Eesti meister, Tallinna Selver * 2008 – Eesti meister, Tallinna Selver * 2009 – Eesti meister, Tallinna Selver * 2010 – Eesti meister, Tallinna Selver * 2011 – Eesti meister, Tallinna Selver * 2012 – hõbe, Tallinna Selver * 2013 – Eesti meister, Tallinna Selver * 2014 – hõbe, Tallinna Selver * 2015 – Eesti meister, Pärnu Võrkpalliklubi * 2016 – hõbe, Pärnu Võrkpalliklubi * 2017 – pronks, Pärnu Võrkpalliklubi * 2018 – pronks, Pärnu Võrkpalliklubi * 2019 – Eesti meister, Pärnu Võrkpalliklubi * 2022 – hõbe, Pärnu Võrkpalliklubi * 2026 – pronks, Selver x TalTech<ref name="ESBL" /> ====Individuaalselt==== * 2007 – Eesti aasta võrkpallitreener * 2008 – Eesti aasta võrkpallitreener * 2009 – Eesti aasta võrkpallitreener * 2010 – Eesti aasta võrkpallitreener * 2010 – Eesti aasta treener * 2011 – Eesti aasta võrkpallitreener * 2020 – Läti aasta võrkpallitreener<ref>{{netiviide |url=https://volley.ee/avo-keel-valiti-lati-aasta-parimaks-vorkpallitreeneriks/ |pealkiri=Avo Keel valiti Läti aasta parimaks saalivõrkpalli treeneriks |väljaanne=Eesti Võrkpalli Liit |aeg=29. detsember 2020 |vaadatud=2. september 2026 |arhiivimisaeg=2025-07-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250713193903/https://volley.ee/avo-keel-valiti-lati-aasta-parimaks-vorkpallitreeneriks/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref> ==Muu tööalane tegevus== Aastatel 2003–2004 töötas Keel [[Urmas Sõõrumaa]]le kuulunud kinnisvarahaldusfirma Minu Vara Lääne teenindusosakonna juhatajana.<ref name="Roosna2017" /> 1999. aastal valiti Keel Võrkpalliliiga juhiks. Aastatel 2023–2025 oli ta Balti võrkpalliliiga tegevjuht.<ref name="ESBL" /> Keel on kuulunud Eesti Võrkpalliföderatsiooni ja hilisema [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] juhatusse aastatel 2000–2011 ja 2016–2020 ning taas alates 2024. aastast.<ref name="ESBL" /> Äriregistri andmetel algas tema praegune juhatuse liikme ametiaeg 4. oktoobril 2024.<ref name="EVLregister">{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80023481/Eesti-V%C3%B5rkpalli-Liit |pealkiri=Eesti Võrkpalli Liit |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}</ref> ==Poliitiline tegevus== Keel kuulub alates [[10. oktoober|10. oktoobrist]] [[2009]] [[Eesti Keskerakond]]a.<ref name="Erakond">{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=avo+keel |pealkiri=Erakondade liikmed – Avo Keel |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}</ref> [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Keel Keskerakonna nimekirjas ja sai 258 häält. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 102 häält.<ref name="Roosna2017" /> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Keel Keskerakonna nimekirjas Pärnus ja pääses [[Pärnu linnavolikogu]]sse.<ref name="Parnu2017">{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}</ref> [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Keskerakonna nimekirjas Pärnumaa valimisringkonnas ja sai '''180 häält'''.<ref name="RK2019">{{netiviide |url=https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-12-voting-result.html |pealkiri=Valimisringkond nr 12 – detailne hääletamistulemus |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}</ref> [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Keel taas Keskerakonna nimekirjas Pärnus ja osutus linnavolikokku valituks.<ref name="KOV2021">{{netiviide |url=https://kov2021.valimised.ee/resources/election-result/0068-0624-et.html |pealkiri=Valimistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}</ref> Samal aastal oli ta Keskerakonna Pärnumaa piirkonna aseesimees.<ref name="ERR2021">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608223057/andrei-korobeinik-on-keskerakonna-kandidaat-parnu-linnapeaks |pealkiri=Andrei Korobeinik on Keskerakonna kandidaat Pärnu linnapeaks |väljaanne=ERR |aeg=24. mai 2021 |vaadatud=2. september 2026}}</ref> 2023. aasta oktoobris valiti Keel Keskerakonna Pärnumaa piirkonna esimeheks.<ref name="KE2023">{{netiviide |url=https://kesknadal.ee/2023/10/08/keskerakonna-parnumaa-piirkonna-esimeheks-valiti-avo-keel/ |pealkiri=Keskerakonna Pärnumaa piirkonna esimeheks valiti Avo Keel |väljaanne=Kesknädal |aeg=8. oktoober 2023 |vaadatud=2. september 2026}}</ref> 2025. aasta aprillis valiti ta piirkonna esimeheks tagasi.<ref name="KE2025" /> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Keel Keskerakonna nimekirjas Pärnu linnas kandidaadina number 152 ning kogus '''119 häält'''.<ref name="KOV2025">{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/31 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}</ref> 2026. aasta seisuga on Keel Pärnu linnavolikogu liige ning Keskerakonna fraktsiooni esimees.<ref name="ParnuVolikogu2026" /> Ta kuulub linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni.<ref name="ParnuKomisjon2026">{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}</ref> ==Tunnustus== [[Fail:Avo Keel 2021.jpg|pisi|Avo Keel 2021. aastal riigi spordipreemia kätteandmisel]] * 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia]]<ref>{{netiviide |url=https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/kehakultuur-ja-sport/aastapreemiad/2011 |pealkiri=Kehakultuur ja sport – aastapreemiad 2011 |väljaanne=Eesti Kultuurkapital |vaadatud=2. september 2026}}</ref> * 2011 – [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] tulemusliku töö eest Eesti meeste võrkpallikoondise ettevalmistamisel<ref name="ESBL" /> * 2012 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18612}}</ref> * 2020 – [[Pärnu teenetemärk]] pikaaegse treeneritöö eest noorte juhendamisel ja võrkpalli propageerimisel<ref name="ParnuTeenetemark">{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/tunnustamine/teenetemark |pealkiri=Pärnu teenetemärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}</ref> * 2021 – Eesti Vabariigi spordipreemia 2020. aasta tulemuste eest, Läti meeste võrkpallikoondise viimise eest Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile<ref>{{netiviide |url=https://www.kul.ee/eesti-vabariigi-spordipreemiad#2021-aasta-spordipr |pealkiri=Eesti Vabariigi spordipreemiad |väljaanne=Kultuuriministeerium |vaadatud=2. september 2026}}</ref> ==Elulooraamat== 2017. aastal ilmus spordiajakirjanik [[Märt Roosna]] kirjutatud Keele elulooraamat „Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu“ (Menu Meedia). Raamat tunnistati 2017. aasta parimaks spordiraamatuks ja pälvis [[Georg Hackenschmidti raamatuauhind|Georg Hackenschmidti raamatuauhinna]].<ref>{{netiviide |url=https://sport.err.ee/744389/kuulutati-valja-2017-aasta-parim-spordiraamat |pealkiri=Kuulutati välja 2017. aasta parim spordiraamat |väljaanne=ERR |aeg=7. aprill 2018 |vaadatud=2. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Keele vanemad on Enno ja Liidia Keel. Tema vend Are Keel on samuti mänginud võrkpalli.<ref name="Roosna2017" /> Avo Keel ja Kai Keel abiellusid 1988. aastal. Neil on tütar Kati ning pojad Martti ja Markkus. Kõik kolm last on tegelenud võrkpalliga tipptasemel.<ref name="Roosna2017" /><ref name="ESBL" /> Keel räägib eesti, vene ja soome keelt ning vähesel määral saksa keelt.<ref name="Roosna2017" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{ESBL|Avo_Keel}} {{JÄRJESTA:Keel, Avo}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Eesti võrkpallitreenerid]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Võrust pärit sportlased]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] b5rxwzgdmczssos2ccwp3zaqiu1elos 0 259004 7230792 6141000 2026-09-08T11:56:09Z Gotogo 31162 better picture 7230792 wikitext text/x-wiki {{Järv | järve_nimi = Torneträsk | pildi_nimi = Tornetresk fra Rohkunborri.jpg | pildi_link = Torneträsk vaadatuna põhjast | järve_pindala = 330 km² | suurim_pikkus = 69 km | suurim_laius = 9,4 km | kõrgus_merepinnast = 341 m | suurim_sügavus = 168 m }} '''Torneträsk''' ([[põhjasaami keel|põhjasaami]] ''Duortnosjávri'', [[Soome keel|soome]]/[[Meä keel|meä]] ''Torniojärvi'') on [[järv]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Kiruna vald|Kiruna vallas]]. Torneträsk on suuruselt Rootsi seitsmes järv ning [[Skandinaavia]] suurim mägijärv. Järve pindala on 330 km², pikkus 69 km ja suurim laius 9,4 km. Ta asub liustikutekkelises nõos. Järve suurim sügavus on 168 m (Rootsi teine [[Hornavan]]i järel), keskmine sügavus 51,8 m, ruumala 17,1 km³. Veetaseme kõrgus merepinnast on 341 m. Suuremad saared on [[Vuoresuolo]] (100 ha), [[Soahkesuolo]] (20 ha), [[Jiebrensullot]] (26 ha) ja [[Ábeskosuolu]] (20 ha). Vesi on puhas, vetikate ja hõljumi kontsentratsioon on väga väike. Asudes kaugel tööstuspiirkondadest ja suurtest linnadest, on järv peaaegu reostusevaba. Suurim sissevoolav jõgi on [[Abiskojåkka]], mis suubub lõuna poolt järve lääneossa. Valgala pindala on 3346 km². Järve kaguotsast voolab välja [[Tornio jõgi]]. Jääkate püsib tavaliselt detsembrist juuni keskpaigani. Keskmine jäätekkimise aeg on 21. detsember, keskmine jäälagunemise aeg 13. juuni, järv on jääs keskmiselt 174 päeva aastas.<ref>[http://bizmet.smhi.se/bizmet/prods/whl_is.php?id=595 Isläggning och islossning. Torneträsk]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sveriges meteorologiska och hydrologiska institut (SMHI)</ref> Järve edelakaldal asuvad [[Abisko rahvuspark]] ja [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluv [[Lapimaa]] piirkond. Piki edelakallast kulgevad Euroopa maantee [[E10]] ning raudtee [[Malmbanan]]. Edelakalda läänepoolses osas asuvad [[Abisko]] küla koos lähedalasuva suure Abisko turismibaasiga ning väike suusakuurort [[Björkliden]]. Põhjakallas on looduse poolest suhteliselt puutumata, seal kehtib maastikusõidukite liikumiskeeld. Torneträsk on populaarne kalastuspiirkond. Kevaditi, eriti nädalalõppudel, saabub Kirunast palju huvilisi jäält kala püüdma. Igal kevadel korraldatakse järve idaosas asuvas Stenbackenis Lapimaa meistrivõistlusi jääaluses kalapüügis (Lapplandsmästerskapet i pimpelfiske), millest võtab osa 1500 ja rohkemgi võistlejat. <gallery> Pilt:Torneträsk, May 5.JPG|Vaade maanteelt E10 Torneträskile mais 2009 Pilt:Lapporten 2.jpg|Vaade Björklidenist üle Abisko rahvuspargi Lapporteni orule Pilt:Leander Engström, Höstvegetationsbild från Torne Träsk (1910).jpg|Leander Engström. "Sügistaimestiku pilt Torneträskilt", 1910 </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rootsi järved]] [[Kategooria:Kiruna vald]] f8ka5pyfuyff0cztkqxkl4r14c440y6 0 259227 7230413 7228579 2026-09-07T13:03:16Z Velirand 67997 /* Val */ 7230413 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Va)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Va". ==Vaa== *[[Aslaug Vaa]], norra kirjanik (1889–1965) * [[Dyre Vaa]], norra skulptor, maalikunstnik ja joonistaja (1903–1980) *[[Hans Vaab]], eesti kabetaja (1955–1996) *[[Heldur Vaabel]] (1928–2012) *[[Jaak Vaabel]], Eesti kohtunik ja notar (1885–1936) *[[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja (1982–) *[[Juhan Vaabel]], eesti majandusteadlane (1899–1971) *[[Rein Vaabel]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Elbert Vaabo]], eesti pikaealine (1906–2013) *[[Vello Vaaderpass]], eesti mootorrattasportlane ja treener (1930–2022) *[[Ants Vaadre]], eesti soomepoiss, metsavend ja õpetaja (1925–2016) *[[Helmut Vaag]], eesti näitleja (1911–1978) *[[Jaan Vaag]], eesti muusik (1960–2012) *[[Knut Vaage]], norra helilooja (1961–) *[[Lars Amund Vaage]], norra kirjanik (1952–) *[[Ragnvald Vaage]] (1889–1966) * [[Franz Vaahsen]], saksa vaimulik (1881–1944) *[[Vaajakorpi]] (1934–) * [[Asiata Saleʻimoa Vaʻai]], Samoa poliitik ja advokaat (1945–2010) *[[Urho Vaakanainen]], Soome jäähokimängija (1999–) *[[Stefan Vaaks]], eesti korvpallur (2005–) * [[Erica Vaal]], Austria saatejuht ja näitleja (1927–2013) * [[Johan Vaaler]], norra leidur (1866–1910) *[[Valentin Vaala]] (1909–1976) *[[Edgar Vaalgamaa]], liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija (1912–2003) * [[Laura de Vaan]], hollandi käsijalgrattur (1980–) *[[Michiel Arnoud Cor de Vaan]], keeleteadlane (1973–) * [[Willemien Vaandrager]], hollandi sõudja (1957–) *[[Ruth Vaar]], Eesti sõudetreener (1969–) * [[Eero Vaara]], soome organisatsiooniuurija (1968–) *[[Elina Vaara]], soome kirjanik (1903–1980) *[[Roi Vaara]] (1953–) *[[Tero Vaara]] (1965–) * [[Petra Vaarakallio]], soome jäähokimängija (1975–) *[[Anton Vaarandi]], eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane (1901–1979) *[[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (1916–2007) *[[Kai Vaarandi]], eesti kunstnik ja tõlkija (1958–2010) *[[Risto Vaarandi]] (1972–) *[[Paul Vaarask]], eesti keeleteadlane, koolitegelane ja jurist (1896–1980) *[[Jukka Vaari]] (1965–) *[[Andrus Vaarik]], eesti näitleja (1958–) *[[Daniel Vaarik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1973–) *[[Marika Vaarik]], eesti näitleja (1962–) *[[Marta Vaarik]], eesti kunstnik (1987–) *[[Karl Vaarma]], Eesti kohtunik (1896–1942) *[[Alma Vaarman]], eesti poliitik (1902–1992) *[[Els Vaarman]] (1908–1966) *[[Aini Vaarmann]], eesti keemik (1941–) *[[Mati Vaarmann]], Eesti diplomaat (1951–) *[[Urbo Vaarmann]], Eesti poliitik (1977–) *[[Tarvo Vaarmets]], eesti majandusteadlane, raamatute autor ja investor (1982–) *[[Tarmo Vaarmets]], eesti animaator, karikaturist ja luuletaja (1965–) *[[Ilmar Vaaro]], eesti raamatukogundustegelane (1960–) *[[Triin Vaaro]], eesti etnoloog, muuseumijuht ja kultuurikorraldaja (1973–) *[[Neeme Vaarpuu]], eesti arhitekt (1957–) * [[Eric Vaarzon Morel]], hollandi flamenkokitarrist (1961–) * [[Aad van der Vaart]], hollandi matemaatik (1959–) * [[Damián van der Vaart]], hollandi jalgpallur (2006–) * [[Macha van der Vaart]], hollandi maahokimängija (1972–) *[[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur (1983–) * [[Michel Vaarten]], Belgia jalgrattur (1957–) *[[Chaminda Vaas]], Sri Lanka kriketimängija (1974–) * [[Kurt Vaas]], saksa jalgpallur (1929–2010) * [[Rüdiger Vaas]], saksa teadusajakirjanik (1966–) * [[Thorsten Vaas]], saksa ajakirjanik (1985–) *[[Valter Vaasa]], eesti vaimulik (1915–2006) *[[Tarmo Vaask]], eesti koorijuht (1967–) *[[Tatu Vaaskivi]], soome kirjanik, kriitik ja esseist (1912–1942) *[[Mall Vaasma]], eesti mükoloog (1945–2009) *[[Tiit Vaasma]], eesti geoökoloog ja järvesetete uurija (1982–) *[[Fred Vaassen]], hollandi näitleja (1942–2018) * [[Charles Vaast]], prantsuse jalgrattur (1907–1989) * [[Ernest Vaast]], prantsuse jalgpalllur (1922–2011) * [[Kauli Vaast]], prantsuse lumelaudur (2002–) * [[Heleen bij de Vaate]], hollandi triatleet (1974–) * [[Sulo Vaattovaara]], rootsi jalgpallur ja treener * [[Arnold Vaatz]], Saksamaa poliitik (1955–) ==Vab== *[[Lembit Vaba]], eesti keeleteadlane (1945–) *[[Raimondas Vabalas]] (1937–2001) *[[Vaballathus]], Palmyra eririigi keiser *[[Anu Vabamäe]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Arvo Vabamäe]], eesti lavastaja ja näitleja (1909–1989) *[[Mart Vabar]], eesti majandusgeograaf (1934–2011) *[[Sven Vabar]], eesti kirjanik (1977–) *[[Anne Vabarna]], setu rahvalaulik (1877–1964) *[[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik (1987–) *[[Jane Vabarna]], eesti kultuuritegelane (1980–) *[[Ado Vabbe]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (1892–1961) *[[Drago Vabec]], horvaadi jalgpallur (1950–) *[[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane (1954–) *[[Petr Vabroušek]], tšehhi triatleet (1973–) ==Vac== * [[Cristóbal Vaca de Castro]], Hispaania kohtunik ja koloniaalametnik (sündis 1492), * [[Rafael Vaca Váldez]], Mehhiko jalgrattur (1934–) * [[Daniela Vaca]], Boliivia kergejõustiklane (2004–) * [[Henry Vaca]], Boliivia jalgpalllur (1998–) * [[Jorge Vaca]], Mehhiko poksija (1959–) * [[José Enrique Vaca]], Mehhiko jalgpallur (1961–) * [[Ramiro Vaca]], Boliivia jalgpalllur (1999–) *[[Elena Văcărescu]] (1864–1967) *[[Nicolae Văcăroiu]], Rumeenia poliitik (1943–) *[[Livio Vacchini]] (1933–) *[[Étienne Vacherot]] (1809–1897) *[[Maxime Vachier-Lagrave]], prantsuse maletaja (1990–) *[[Marc Vachon]] (1963–) *[[Jukums Vācietis]], Nõukogude sõjaväelane (1873–1938) *[[Ojārs Vācietis]], läti kirjanik (1933–1983) *[[Jaak Vackermann]], eesti põllumees (1963–) *[[Václav Püha]], Tšehhi hertsog (10. sajand) *[[Milán Václavík]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1928–2007) *[[Tomáš Vaclík]], tšehhi jalgpallur (1989–) *[[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell (1991–) ==Vad== *[[Artur Vader]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1920–1978) *[[Els Vader]], Hollandi sprinter (1959–2021) *[[Erich Vadi]], Eesti kohtunik (1896–1963) *[[Hans Vadi]], eesti lendur, lennustegelane ja spordikohtunik (1928–2005) *[[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane (1920–2005) *[[Janek Vadi]], eesti näitleja (1979–) *[[Maaja Vadi]], eesti majandusteadlane ja psühholoog (1955–) *[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ja raadioajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Vadi]], eesti sisearst ja balneoloog (1891–1951) *[[Annette Vadim]], taani näitleja (1936–2005) *[[Roger Vadim]], ukraina päritolu Prantsuse filmirežissöör, ajakirjanik, literaat (1928–2000) *[[Aleksandr Vadimov]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1895–1967) *[[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja (1990–) ==Vaf== *[[Cumrun Vafa]], ameerika füüsik (1960–) ==Vag== *[[Airi Vaga]], eesti ajakirjanik (1940–) *[[Alfred Vaga]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1895–1980) *[[August Vaga]], eesti botaanik (1893–1960) *[[Kristo Enn Vaga]], Eesti võidusõidurattur ja poliitik (1997–) *[[Peeter Vaga]], Eesti sõjaväelane (1892–1944) *[[Thomas Vaga]], eesti vaimulik (1938–2023) *[[Tõnis Vaga]], eesti luuletaja (1975–2006) *[[Voldemar Vaga]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane (1899–1999) *[[Einar Vagane]], eesti arstiteadlane (1916–1988) *[[Agrippina Vaganova]], vene balletipedagoog (1879–1951) *[[Morten Vågen]], norra kirjanik (1975–) *[[Merkuri Vagin]], Siberi kasakast vene meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees (?–1712) *[[Jana Vagner]], vene kirjanik (1973–) *[[Vágner Love]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Gediminas Vagnorius]], Leedu poliitik (1957–) *[[Jānis Vagris]], endine Läti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2023) *[[Kaimar Vagul]], eesti suusahüppaja (2007–) *[[Ain Vagula]], eesti ettevõtja ja tõlkija (1965–2010) *[[Karmen Vagula]], eesti kabetaja (2000–) ==Vah== *[[Artur Vaha]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1900–1976) *[[Kalju Vaha]], eesti näitleja (1926–1962) *[[Rafajel Vahanjan]], armeenia maletaja (1951–) *[[Gustav Vahar]], eesti maadleja (1879–1966) *[[Aldo Vaharo]], eesti vaimulik (1914–1982) *[[Rein Vaharo]], eesti harrastusnäitleja (1904–1980) *[[Rudolf Vaharo]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Ilmar Vahe]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1922–1976) *[[Tiit Vahemets]], eesti raamatukogundustegelane (1942–) *[[Aigar Vahemetsa]], eesti ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik (1936–2007) *[[Karl Vahenõmm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1907–1988) *[[Tiit Vahenõmm]], Saku endine vallavanem (1974–) *[[Indrek Vaheoja]], eesti muusik ja saatejuht (1977–) *[[Aita Vaher]], eesti tsirkuseartist ja näitleja (1963–) *[[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Andres Vaher]], eesti spordiajakirjanik (1975–) *[[Anna-Liisa Vaher]], eesti vaimulik (1980–) *[[Berk Vaher]], eesti kirjanik ja kriitik (1975–) *[[Elmar Vaher]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Erik Vaher]], eesti raamatuillustraator (1921–1992) *[[Felix Vaher]], eesti laskur (1907–1978) *[[Georg Vaher]], Eesti sõjaväelane (1888–1949) *[[Heiki Vaher]], eesti kunstnik, karikaturist ja illustraator (1979–) *[[Hugo Vaher]], eesti kirjanik (1974–) *[[Ingi Vaher]], eesti klaasikunstnik (1930–1999) *[[Juhan Vaher]], eesti õigeusu preester ja luterlik vaimulik (1905–1974) *[[Ken-Marti Vaher]], eesti poliitik ja jurist (1974–) *[[Kristo Vaher]], eesti informaatik (1984–) *[[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja (1987–) *[[Lise Anette Vaher]], eesti mäesuusataja (1996–) *[[Luise Vaher]], eesti kirjanik (1912–1992) *[[Maret Vaher]], eesti orienteeruja ja spordiajakirjanik (1973–) *[[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]], eesti näitleja (1950–) *[[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]], eesti laulja (1984–) *[[Max Vaher]], eesti vaimulik (1897–1981) *[[Merike Vaher]], eesti keemik (1955–) *[[Miramii Maarja Vaher]] (1987–) *[[Märten Vaher]], eesti monteerija ja režissöör (1982–) *[[Olavi Vaher]], eesti arhitekt ja karikaturist (1953–2022) *[[Priit Vaher]], eesti kunstnik ja produtsent (1947–) *[[Sander Vaher]], eesti orienteeruja (1985–) *[[Vaapo Vaher]], eesti publitsist (1945–2024) *[[Villem Vaher]], eesti pedagoog ja esperantist (1873–1944) *[[Vivian Vaher]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1943–) *[[Joosep Vahermägi]], eesti laulja (1951–) *[[Helle Vahersalu]], eesti maalikunstnik (1939–) *[[Lembit Vahesaar]], eesti male- ja kabekohtunik ning väliskommentaator (1936–2013) *[[Karl Vahi]], eesti poksija (1910–1943) *[[Tiiu Vahi]], eesti telerežissöör (1932–2011) *[[Vaike Vahi]], eesti pianist (1928–1998) *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]], Iraani poliitik (1959–) *[[vend Vahindra]], eesti buda munk (1883–1962) *[[Aigi Vahing]], eesti näitleja (1973–) *[[Heli Vahing]], eesti näitleja ja laulja (1955–) *[[Vaino Vahing]], eesti psühhiaater ja kirjanik (1940–2008) *[[Raul Vahisalu]], eesti ärijuht ja alpinist (1973–) *[[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (1946–2022) *[[Voldemar Vaho]], Eesti sporditegelane (1909–1984) *[[Matra Vahruševa]], mansi keeleteadlane ja kirjanik (1918–2000) *[[Andrus Vaht]], eesti löökpillimängija ja muusikapedagoog (1951–2016) *[[Sergei Vaht]], Eesti vehkleja (1979–) *[[Viktor Vaht]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1929–2011) *[[Herman Vahtel]], eesti helioperaator (1912–1993) *[[Mart Vahtel]], eesti näitleja (1953–) *[[Aleksander Vahter]], eesti filatelist ja postiametnik (1900–1958) *[[Artur Vahter]], eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog (1913–2004) *[[Britt Vahter]], Eesti kohaliku omavalitsuse juht ja regionaalarengu spetsialist (1978–) *[[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Janis Vahter]], eesti korvpallur (1991–) *[[Johan Vahter]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Kuulo Vahter]], eesti kunstnik, karikaturist ja šaržimeister (1954–) *[[Leo Vahter]], eesti vaimulik (1908–1986) *[[Leonhard Vahter]], Eesti poliitik ja õigusteadlane (1896–1983) *[[Liina Vahter (psühholoog)|Liina Vahter]], eesti psühholoog (1976–) *[[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur (1988–) *[[Priit Vahter]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Tarmo Vahter]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1946–2018) *[[Johannes Vahtkerl]], eesti kirjakandja ja esperantist (1886–?) *[[Aarne Vahtra]], eesti teatriametnik, teatritegija, maalikunstnik ja karikaturist (1940–2011) *[[Cristel Vahtra]], eesti endine murdmaasuusataja (1972–) *[[Eeri Vahtra]], Eesti murdmaasuusataja (1988–) *[[Jaan Vahtra]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1947) *[[Malle Vahtra]], Eesti omavalitsuspoliitik (1946–2025) *[[Norman Vahtra]], eesti jalgrattur (1996–) *[[Oskar Vahtra]], eesti poksija (1906–1992) *[[Osvald Vahtra]], eesti poksija (1893–1965) *[[Tuuli Vahtra]], eesti maletaja (1989–) *[[Albert Vahtramäe]], eesti teatrikunstnik (1885–1965) *[[Juta Vahtramäe]], eesti ehte- ja metallikunstnik (1924–2004) *[[Maia Vahtramäe]], eesti laulja (1991–) *[[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur (1976–) *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (1950–2024) *[[Kaarel Vahtras]], eesti agronoom (1912–1990) *[[Lauri Vahtre]], Eesti poliitik ja ajaloolane (1960–) *[[Mall Vahtre]], eesti kunstnik (1953–2021) *[[Silver Vahtre]], eesti kunstnik (1953–) *[[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (1926–2007) *[[Liina Vahtrik]], eesti näitleja (1972–) *[[Maurus Vahtrik]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Häli Vahula]], eesti võrkpallur (2004–) *[[Marek Vahula]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1971–2025) *[[Britta Vahur]], eesti näitleja ja modell (1984–) *[[Eeva Vahur]], eesti näitleja ja dramaturg (1905–1994) *[[Aarne Vahuri]], eesti pianist, ansamblijuht ja muusikaajakirjanik (1941–) ==Vai== *[[Judita Vaičiūnaitė]], leedu kirjanik ja tõlkija (1937–2001) *[[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Alexandru Vaida-Voevod]], Rumeenia poliitik (1872–1950) *[[Arnold Vaide]], eesti rahvusest Rootsi kergejõustiklane (pikamaajooksja) (1926–2011) *[[Leonhard Vaide]], eesti pedagoog ja koolijuht (1927–1996) *[[Josten Vaidem]], eesti jalgrattur (1994–) *[[Inese Vaidere]], Läti poliitik ja majandusteadlane (1952–) *[[Nicole Vaidišová]], tšehhi tennisist (1989–) *[[Gunnar Vaidla]], Eesti spordifotograaf (1919–2007) *[[Risto Vaidla]], eesti näitleja (1993–) *[[Osvald Vaidlo]], Eesti sõjaväelane (1918–1944) *[[Robert Vaidlo]], eesti ajakirjanik ja lastekirjanik (1921–2004) *[[Eda Vaigla]], eesti keeleteadlane (1930–) *[[Marie M. Vaigla]], eesti laulja (1995–) *[[Raul Vaigla]], eesti muusik (1962–) *[[Robert Vaigla]], eesti kitarrist (1985–) *[[August Vaigo]], eesti jurist (1908–1988) *[[Aigar Vaigu]], eesti füüsik (1984–) *[[Enn Vaigur]], eesti näitekirjanik (1910–1988) *[[Margus Vaigur]], eesti valguskunstnik (1967–) *[[Aarne Vaik]], eesti muinsuskaitsetegelane (1942–) *[[Georg Vaik]], Eesti piirivalvur (1898–1935) *[[Mait Vaik]], eesti muusik ja laulusõnade autor (1969–) *[[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja (1980–) *[[Kalju Vaikjärv]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1954–) *[[Andreas Vaikla]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Tüüne-Kristin Vaikla]], eesti sisearhitekt (1961–) *[[Anet Vaikmaa]], eesti laulja (1989–) *[[Heini Vaikmaa]], eesti muusik ja helilooja (1958–) *[[Kristo Vaikmaa]], eesti kettagolfimängija (1990–) *[[Priit Vaikmaa]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Edgar Vaikmäe]], eesti vaimulik (1919–1999) *[[Rein Vaikmäe]], eesti geoloog (1945–) *[[Oskar Vaikna]], eesti arst (1905–1970) *[[Arnold Vaiksaar]], eesti sporditegelane ja pedagoogikateadlane (1927–2009) *[[Ester Vaiksaar]], eesti õpetaja *[[Hilda Vaiksaar]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1928–2017) *[[Sille Vaiksaar]], eesti sõudja (1983–) *[[Viktor Vaiksaar]], eesti kergejõustikutreener ja loomaarst (1909–1982) *[[Jaanus Vaiksoo]], eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik (1967–) *[[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (1955–2026) *[[Nele-Liis Vaiksoo]], eesti laulja (1984–) *[[Laima Vaikule]], läti laulja ja näitleja (1954–) *[[Raimonds Vaikulis]], Läti korvpallur (1980–) *[[Anna Murray Vail]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja raamatukoguhoidja (1863–1955) *[[Ants Vaimel]], eesti teedeinsener ja tehnikateadlane (1927–2009) *[[Eha Vain]], eesti tõlkija (1954–2021) *[[Evald Vain]], eesti helilooja (1915–1970) *[[Georg Vain]], eesti jalgpallur (1898–1924) *[[Jaan Vain]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Jüri Vain]], eesti tehnikateadlane ja üldinformaatika professor (1956–) *[[Peep Vain]], eesti koolitaja (1968–) *[[Georgi Vainer]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (1938–2009) *[[Ene Vainik]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Uku Vainik]], eesti psühholoog (1985–) *[[Eero Vainikko]], eesti matemaatik ja informaatik (1963–) *[[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik (1938–2024) *[[Iivi Vainikko]], eesti matemaatik (1939–1993) *[[Alisa Vainio]], Soome pikamaajooksja (1997–) *[[Juha Vainio]], soome laulja-laulukirjutaja ja kooliõpetaja (1938–1990) *[[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (1962–2024) *[[Betti Vainküla]], eesti purjetaja (1994–) *[[Kirsti Vainküla]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[August Vainlo]], Eesti sõjaväelane (1907–1973) *[[Kelly Vainlo]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1995–) *[[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat ja riigiametnik (1972–) *[[Ilmar Vaino]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1934–1997) *[[Joonas Vaino]], eesti korvpallur (1992–) *[[Jüri Vaino]], eesti muusik (1961–) *[[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1923–2022) *[[Maarja Vaino]], eesti kirjandusteadlane (1976–) *[[Margo Vaino]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Urmas Vaino (kunstnik)|Urmas Vaino]], eesti kunstnik ja galerist (1960–) *[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Voldemar Vaino]], eesti ärimees (1948–2022) *[[Manfred Vainokivi]], eesti filmiprodutsent, -lavastaja, -operaator ja kunstnik (1964–) *[[Allan Vainola]], eesti muusik (1965–) *[[Andres Vainola]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Artur Vainola]], eesti õpetaja ja looduskaitse usaldusmees (1901–1944) *[[Kalju Vainola]], eesti elektroonikainsener (1930–2021) *[[Kätlin Vainola]], eesti kirjanik (1978–) *[[Marek Vainola]], eesti ettevõtja ja omavalitsustegelane (1973–) *[[Kaari Vainonen]], eesti kabetaja (1973–) *[[Raimondas Vainoras]], leedu endine jalgpallur (1965–) *[[Villem Vainsalu]], Eesti sõjaväelane (1903–1981) *[[Boriss Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1907–1993) *[[Samuil Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1894–1942) *[[Hendrik Vainu]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja väliskommentaator (1929–2011) *[[Indrek Vainu]], eesti IT-ekspert ja looduskaitseaktivist (1974–) *[[Marko Vainu]], eesti geoökoloog (1987–) *[[Annika Vait]], eesti advokaat (1982–) *[[Petras Vaitiekūnas]], Leedu poliitik, diplomaat ja füüsik (1953–) *[[Daiva Vaitkevičienė]], leedu folklorist ja mütoloogiauurija (1969–) *[[Mati Vaitmaa]], eesti kunstnik (1941–2021) *[[Merike Vaitmaa]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (1939–) *[[Artur Văitoianu]], Rumeenia poliitik (1864–1957) ==Vaj== *[[Merli Vajakas]], eesti muusikamänedžer ja kultuurikorraldaja (1986–) *[[Arjun Vajpai]], India alpinist (1993–) ==Vak== *[[Gertrude Vakar]], Tallinnas sündinud tõlkija (1904–1973) *[[Jakob Vakker]], eesti revolutsionäär (1880–1924) *[[Juhan Vakkermann]], eesti maadleja ja raskejõustikutegelane (1881–1967) *[[Rudolf Vakmann]], Eesti kommunist (1894–1938) *[[Lea Vakra]], endine eesti kergejõustiklane (1959–) *[[Rainer Vakra]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ao Vaks]], Eesti lastekirjanik ja ajakirjanik (1912–1993) *[[Ehud Vaks]], Iisraeli judoka (1979–) *[[Heino Vaks]], eesti teatritegelane ja näitleja (1886–1943) *[[Julius Vaks]], eesti trompetimängija ja õppejõud (1893–1952) *[[Kersti Vaks]], eesti klaasikunstnik (1940–) ==Val== *[[Katri Vala]], soome luuletaja (1901–1944) *[[Suzanne Valadon]], prantsuse kunstnik (1865–1938) *[[Viktors Valainis]], Läti poliitik (1986–) *[[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur (1982–) *[[Jonas Valančiūnas]], leedu korvpallur (1992–) *[[Lena Valaitis]], Saksamaa laulja (1943–) *[[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane (1999–) *[[Mathieu Valbuena]], Prantsusmaa jalgpallur (1984–) *[[Fulvio Valbusa]], itaalia suusataja (1969–) *[[Sabina Valbusa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Magdalina Vălčanova]], bulgaaria modell (1977–) *[[Richard Valdak]], eesti õigeusu ja katoliku vaimulik (1891–1968) *[[Kert Valdaru]], eesti haridusjuht (1978–) *[[Boris Valdek]], eesti vehkleja ja treener (1920–2014) *[[Valdemar II]] *[[Valdemar IV]] *[[Valdemar Birgersson]], Rootsi kuningas (umbes 1240 – 1302) *[[Krišjānis Valdemārs]], läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, folklorist (1825–1891) *[[Eugeni Valderrama]], Hispaania jalgpallur (1994–) *[[Diego Valdés]], Tšiili jalgpallur (1994–) *[[José Ángel Valdés]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Oscar Valdés]], Peruu poliitik (1949–) *[[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur (1982–) *[[Bruno Valdez]], Paraguay jalgpallur (1992–) *[[Nelson Haedo Valdez]], Paraguay jalgpallur (1983–) *[[Rodrigo Valdéz]], Colombia poksija (1946–2017) *[[Giuseppe Valditara]], Itaalia poliitik (1961–) *[[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Arbo Valdma]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1942–) *[[Kristjan Valdma]], eesti vaimulik (1899–1937) *[[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (1925–2015) *[[Maire Valdma]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Maria Valdma]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Viire Valdma]], eesti näitleja (1960–) *[[Villu Valdmaa]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Ivar Valdmaa]], eesti sporditegelane (1964–) *[[Albert Valdman]], ameerika lingvist (1931–) *[[Artur Valdman]], vene arstiteadlane (1957–) *[[Alfrēds Valdmanis]], Läti jurist ja poliitik (1908–1970) *[[Ain Valdmann]], Eesti kommunaalametnik (1950–) *[[Ana Valdmann]], eesti haridusteadlane (1964–) *[[Hans Valdmann]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Harri Valdmann]], eesti zooloog (1954–) *[[Johannes Valdmann]], eesti arst (1898–1944) *[[Kalju Valdmann]], eesti poliitik (1959–2024) *[[Kätlin Valdmets]], eesti modell (1988–) *[[Uno Valdmets]], endine eesti käsipallur ja treener, praegune munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Edla Valdna]], eesti tõlkija (1912–2004) *[[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (1937–2025) *[[Eevi Valdov]], eesti raamatugraafik (1947–2005) *[[Richard Valdov]], eesti jalgpallur (1911–1998) *[[Aivar Valdre]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja karikaturist (1957–) *[[Jaak Valdre]], eesti spordiajaloolane (1957–) *[[Rein Valdru]], eesti lasketreener (1930–2011) *[[Herbert Valdsaar]], eesti keemik Ameerika Ühendriikides (1925–2017) *[[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt (1970–) *[[Ester Valdvee]], eesti looduskaitsetegelane (1954–) *[[Angélica Vale]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1975–) *[[Vlastimil Válek]], Tšehhi radioloog ja poliitik (1960–) *[[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur (1985–) *[[Filip Valenčič]], sloveeni jalgpallur (1992–) *[[Valens]], Ida-Rooma keiser (328–378) *[[Valerius Valens]], Vana-Rooma keiser (suri 317) *[[Caterina Valente]], itaalia-prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (1931–2024) *[[Maria Gomes Valentim]], maailma vanim inimene (1896–2011) *[[Jasmine Anette Valentin]], soome laulja (1976–) *[[Maanus Valentin]], eesti näitleja (1957–1982) *[[Hilton Valentine]], inglise kitarrist (1943–2021) *[[Max Valentiner]], Saksa mereväelane (1883–1949) *[[Valentinianus I]], Vana-Rooma keiser (321–375) *[[Valentinianus II]], Vana-Rooma keiser (371–392) *[[Valentinianus III]], Lääne-Rooma keiser (419–455) *[[Rudolph Valentino]], filminäitleja (1895–1926) *[[Valentinus (paavst)|Valentinus]], paavst (suri 827) *[[Éamon de Valera]], Iirimaa poliitik (1882–1975) *[[Galeria Valeria]], Vana-Rooma keisrinna (suri 315) *[[Valerianus]], Vana-Rooma keiser *[[Juan Carlos Valerón]], hispaania jalgpallur (1975–) *[[Paul Valéry]], prantsuse kirjanik ja ühiskonnategelane (1871–1945) *[[Alaksandr Valfovič]], Valgevene riigitegelane (1967–) *[[Allan Valge]], eesti alpinist (1979–2015) *[[Anne Valge]], eesti näitleja (1954–2013) *[[Jaak Valge]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Mart Valge]], eesti sporditegelane (1881–1967) *[[Nikolai Valge]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane (1975–) *[[Robert Valge]], Eesti korvpallur (1997–) *[[Voldemar Valge]], eesti laulja (1909–2002) *[[Imbi Valgemäe]], eesti näitleja (1923–1960) *[[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane (1935–2020) *[[Ott Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1917–1989) *[[Salme Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1913–2006) *[[Tiiu Valgemäe]], eesti iluuisutaja ja treener (1947–) *[[Ellen Valgepea]], eesti fotomodell (1988–) *[[Janek Valgepea]], eesti laulja (1994–) *[[Valgerður Sverrisdóttir]], Islandi poliitik (1950–) *[[Aino-Helene Valgma]], eesti koduloolane ja pedagoog (1934–1997) *[[Aksel Valgma]], eesti ajakirjanik ja prosaist (1910–1966) *[[Eduard Valgma]], eesti näitleja, orkestri- ja teatrijuht (1908–1980) *[[Gustav Valgma]], eesti kirjastustegelane (1917–1997) *[[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener (1971–) *[[Johannes Valgma]], eesti pedagoog ja keeleteadlane (1908–1975) *[[Kaljo Valgma]], eesti arst ja arstiteadlane (1931–2015) *[[Mati Valdma]], eesti tehnikateadlane (1936–2023) *[[Reet Valgmaa]], eesti pedagoog ja sulgpallur (1952–) *[[Vahur Valgmaa]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent (1981–) *[[Heldur Valgmäe]], eesti maletaja ja maleõpetaja (1930–2020) *[[Raimond Valgre]], eesti muusik (1913–1949) *[[Kalju Valgus]], eesti suusatreener ja sporditegelane (1939–2021) *[[Kazbek Valijev]], kasahhi alpinist ja treener (1952) *[[Antanas Valionis]], Leedu poliitik (1950–) *[[Andrei Valiuk]], valgevene kabetaja (1974–) *[[Remigijus Valiulis]], leedu kergejõustiklane (1958–2023) *[[Eduard Valiullin]], Eesti jäähokimängija (1966–) *[[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat (1975–) *[[Aune Valk]], eesti psühholoog ja haridustegelane (1972–) *[[Heiki Valk]], eesti arheoloog (1959–) *[[Heinrich Valk]], eesti kunstnik ja poliitik (1936–) *[[Jaak Valk]], eesti vaimulik (1867–1952) *[[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmirežissöör (1979–) *[[Karl Valk]], Eesti sõjaväelane (1893–1935) *[[Mall Valk]], eesti keraamik (1935–1976) *[[Marika Valk]], eesti kunstiajaloolane (1954–) *[[Pille Valk]], eesti usuteadlane ja ajaloolane (1959–2009) *[[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Uno Valk]], eesti metsateadlane (1922–2007) *[[Veronika Valk]], eesti arhitekt (1976–) *[[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]], eesti poksija ja treener (1935–) *[[Ülo Valk]], eesti rahvaluuleteadlane (1962–) *[[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]], harfimängija (1893–1935) *[[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (1932–2019) *[[Maris Valk-Falk]], eesti pianist, muusikapedagoog ja muusika­teadlane (1934–2016) *[[Ritva Valkama]], soome näitleja (1932–2020) *[[Nils-Aslak Valkeapää]], saami kirjanik ja muusik (1943–2001) *[[Christoffer Valkendorf]], Taani riigitegelane (1525–1601) *[[Aleksander Valkenpert]], Eesti jalgpallur (1908–) *[[Tarvo Valker]], eesti ornitoloog, looduskaitsja ja ettevõtja (1984–) *[[Katrin Valkna]], eesti näitleja (1970–) *[[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (1971–) *[[Jarmo Valkola]], soome filmiteoreetik *[[Andres Valkonen]], eesti helilooja (1951–2025) *[[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja (1981–) *[[Merle Valkonen]], eesti karikaturist ja filoloog (1951–) *[[Vilma Valkonen]], eesti endine koolijuht ja parteitöötaja (1928–1999) *[[Ely Ould Mohamed Vall]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1953–2017) *[[Lorenzo Valla]], itaalia humanist (1406–1457) *[[Tomás Valladares]], Nicaragua ülemdirektor aastail 1839–1840 *[[Enn Vallak]], eesti ärimees ja leidur (1916–2007) *[[Peet Vallak]], eesti kirjanik (1893–1959) *[[Clement Vallandigham]], USA poliitik ja advokaat (1820–1871) *[[Manuel Sandoval Vallarta]], Mehhiko füüsik (1899–1977) *[[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (1924–2008) *[[Luutsia Vallaste]], eesti folklorist (1908–?) *[[Marvi Vallaste]], eesti laulja (1983–) *[[Najat Vallaud-Belkacem]], Maroko päritolu Prantsusmaa poliitik (1977–) *[[Einar Vallbaum]], Eesti poliitik (1959–) *[[Alexandre del Valle]], prantsuse politoloog, esseist ja ajakirjanik (1969–) *[[Magdalena de Guzmán, markiis del Valle]], Hispaania õukondlane (suri 1621) *[[Iván Vallejo]], Ecuadori alpinist (1959–) *[[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (1926–2016) *[[Ville Vallgren]], Soome skulptor (1855–1940) *[[Frankie Valli]], Ameerika Ühendriikide laulja (1934–) *[[Aidi Vallik]], eesti kirjanik (1971–) *[[Mari Vallik]], eesti kirjanik (1993–) *[[Marina Vallik]], eesti ujuja ja ujumistreener (1961–) *[[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist (1973–) *[[Virgo Vallik]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Hannes Vallikivi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1974–) *[[Imre Vallikivi]], eesti keemik (1973–) *[[Le Vallikivi]], eesti arst (1977–) *[[Manivald Vallikivi]], eesti kergejõustiklane (1928–2014) *[[Mari Vallikivi]], eesti kunstiajaloolane (1975–) *[[Henn Vallimäe]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja -pedagoog (1955–) *[[Veronika Vallimäe]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja (1984–) *[[Lüüdia Vallimäe-Mark]], eesti kunstnik (1925–2004) *[[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja (1950–) *[[Charles-Villem Vallmann]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1933–2022) *[[Alleks Vallner]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1911–1986) *[[Artur Vallner]], Eesti ja nõukogude poliitik (1887–1937) *[[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Siiri Vallner]], eesti arhitekt (1972–) *[[Matúš Vallo]], Slovakkia arhitekt, linnaaktivist, muusik ja poliitik (1977–) *[[Manuel Valls]], Prantsusmaa poliitik (1962–) *[[Jüri Vallsalu]], eesti vaimulik (1957–) *[[Tarvo Valm]], eesti kitarrist (1975–) *[[Tiiu Valm]], eesti raamatukogundustegelane (1952–) *[[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja vaimulik (1891–1977) *[[Anne Valmas]], eesti raamatukogundustegelane ja raamatuloolane (1941–2017) *[[Valner Valme]], eesti muusikaajakirjanik (1970–) *[[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja (1977–) *[[Aino Valmet]], eesti filoloog ja õppejõud (1928–1993) *[[Aarne Valmis]], eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees (1960–) *[[Aavo Valmis]], eesti keeleteadlane (1938–2017) *[[Elmar Valmre]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1905–1944) *[[Heiki Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Kadri Valner]], eesti raadioajakirjanik ja muuseumijuht (1968–) *[[Sulev Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Guntis Valneris]], läti kabetaja (1967–) *[[Erik Valnes]], norra murdmaasuusataja (1996–) *[[Ville Valo]], soome laulja ja laulukirjutaja (1976–) *[[Ninette de Valois]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1898–2001) *[[Helmar Valper]], eesti põllumajandus- ja omavalitsustegelane (1933–) *[[Helju Vals]], eesti keeleajakirjanik (1929–2011) *[[Tom Valsberg]], eesti muusik, kirjanik ja turundusspetsialist (1982–) *[[Aleksander Valsiner]], eesti pedagoog ja haridustegelane (1903–1972) *[[Jaan Valsiner]], eesti psühholoog (1951–) *[[Lembit Valt]], eesti filosoof (1934–2008) *[[Ahto Valter]], eesti meresõitja (1912–1991) *[[Edgar Valter]], eesti kunstnik ja kirjanik (1929–2006) *[[Eldor Valter]], eesti näitleja (1929–1993) *[[Marika Valter]], Eesti poliitik, arendusjuht ja endine noorsootöötaja (1980–) *[[Juhan Valtin]], eesti tehnikateadlane ja emeriitprofessor (1947–) *[[Edmund Valtman]], eesti karikaturist (1914–2005) *[[Helmut Valtman]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1909–1943) *[[Virve Valtmann-Valdson]], eesti käsitöömeister ja- koolitaja (1939–) *[[Mikk Valtna]], eesti jalgpallur ja korvpallur (1985–) *[[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1935–2024) *[[Elina Valtonen]], soome poliitik (1981–) *[[Orm Valtson]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1958–2010) *[[Nikolai Valujev]], vene poksija (1973–) ==Vam== *[[Julius Vambola]], eesti ehitusinsener ja sporditegelane (1876–1949) *[[Miklós Vámos]], Ungari kirjanik (1950–) *[[Aleksandr Vampilov]], vene kirjanik (1937–1972) ==Van== *[[Van Vai-Tšen]], Venemaa arst, ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Anneleen Van Bossuyt]], Belgia poliitik (1980–) *[[Martin Van Buren]], USA kaheksas president (1782–1862) *[[Hendrik Van Crombrugge]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Ivo Van Damme]], Belgia keskmaajooksja (1954–1976) *[[Frans Van der Aa]], Belgia näitleja (1955–) *[[Marcel Van der Aa]], Belgia poliitik (1924–2002) *[[S. S. Van Dine]], USA kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1888–1939) *[[Dick Van Dyke]], USA näitleja (1925–) *[[Eddie Van Halen]], hollandi muusik (1955–2020) *[[Wolfgang Van Halen]], Ameerika Ühendriikide muusik (1991–) *[[Hubert Van Innis]], Belgia vibulaskja (1866–1961) *[[Peter Van Loan]], Kanada poliitik (1963–) *[[Isaac Newton Van Nuys]], USA ärimees (1836–1912) *[[Trevor van Riemsdyk]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Herman Van Rompuy]], Belgia poliitik (1947–) *[[Greta Van Susteren]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1954–) *[[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist (1994–) *[[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf (1880–1964) *[[Andres Vana]], eesti muusik (1971–) *[[Laura Vana]], eesti sulgpallur (1990–) *[[Monika Vana]], Austria poliitik (1969–) *[[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja (1898–1991) *[[Steven Vanackere]], Belgia poliitik (1964–) *[[Jānis Vanags]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1958–) *[[Jaan Vanakamar]], eesti kunstnik ja karikaturist (1886–1918) *[[Hans Vanaken]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Vanessa-Mae Vanakorn Nicholson]], Suurbritannia viiuldaja ja Tai mäesuusataja (1978–) *[[Hannes Vanaküla]], eesti maag ja ravitseja (1966–) *[[Heljo Vanamõis]], eesti maali- ja tekstiilikunstnik (1915–1990) *[[Evi Vanamölder]], eesti laulja ja laulupedagoog (1941–) *[[Georg Vanamölder]], eesti veemootorisportlane, -treener ja sporditegelane (1915–1978) *[[Kaarel Vanamölder]], eesti ajaloolane (1981–) *[[Venno Vanamölder]], eesti trummar (1963–) *[[Ilmar Vananurm]], eesti tõlkija, luuletaja ja ajakirjanik (1946–) *[[Andres Vanapa]], eesti kirjanik (1924–2004) *[[Nikolai Vanaselja]], eesti ajakirjanik ja sporditegelane (1915–1988) *[[Alo Vanatoa]], eesti entomoloog (1970–) *[[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane (1888–1976) *[[John Vanbrugh]], inglise arhitekt ja näitekirjanik (1664–1726) *[[Cyrus Vance]], USA poliitik ja jurist (1917–2002) *[[J. D. Vance]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1984–) *[[Jack Vance]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1916–2013) *[[George Vancouver]], inglise maadeavastaja (1757–1798) *[[Aleksei Vandam]], Venemaa sõjaväelane (1867–1933) *[[Egert Vandel]], eesti ökoloog, järveuurija ja muusik (1982–) *[[Arnold Vanderlyde]], hollandi poksija (1963–) *[[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik (1970–) *[[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (1909–1992) *[[Stoffel Vandoorne]], Belgia vormelisõitja (1992–) *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Thomas Vanek]], Austria endine jäähokimängija (1984–) *[[Toomas Vanem]], eesti kitarrist (1965–) *[[Finnbjorn Vang]], Fääri saarte maletegelane (1978–) *[[Vanga]], bulgaaria selgeltnägija ja ennustaja (1911–1996) *[[Vangelis]], kreeka muusik (1943–2022) *[[Aagot Vangen]], norra skulptor (1875–1905) *[[Kirsten Vangsness]], USA näitleja (1972–) *[[Matti Vanhanen]], Soome poliitik (1955–) *[[Riina Vanhanen]], eesti lavastuskunstnik (1953–) *[[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (1929–2015) *[[Andris Vaņins]], läti jalgpallur (1980–) *[[Johannes Vanja]], Eesti poliitik (1893–1937) *[[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja (1976–) *[[Renet Vanker]], eesti võrkpallur (1998–) *[[August Vann]], Eesti põllumees ja poliitik (1884–1942) *[[Tõnis Vanna]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Helene Vannari]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Maimu Rahel Vannas]], eesti kunstnik (1914–1998) *[[Meta Vannas]], Eesti NSV parteitegelane (1924–2002) *[[Saga Vanninen]], Soome seitsmevõistleja (2003–) *[[Ezio Vanoni]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (1903–1956) *[[Vincent Van Quickenborne]], Belgia poliitik (1973–) *[[Jan Vanriet]], Belgia (flaami) kunstnik ja luuletaja (1948–) ==Vaq== *[[Alberto Vaquina]], Mosambiigi poliitik (1961–) ==Vap== *[[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik (1965–) *[[Einar Vapper]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992) *[[Kalev Vapper]], eesti purjetaja, spordiajakirjanik ja sommeljee (1953–) *[[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane (1959–) ==Var== *[[Shailesh Vara]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Toomas Vara]], eesti ärijuht (1967–) *[[Leo Varadkar]], Iirimaa arst ja poliitik (1979–) *[[Valentin Varamaa]], eesti jurist (1909–1986) *[[Paul Varandi]], Eesti näitleja ja lavastaja (1913–1974) *[[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik (1902–1938) *[[Raphaël Varane]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Nikolai Varbanov]], bulgaaria korvpallur (1985–) *[[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (1949–2022) *[[Indrek Varblane]], eesti korvpallur (1968–) *[[Lembitu Varblane]], eesti õpetaja ja koolijuht (1923–2013) *[[Marju Varblane]], eesti rahvamuusik (1983–) *[[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane (1952–2023) *[[Theodor Varblane]], eesti vaimulik (1903–1982) *[[Urmas Varblane]], eesti majandusteadlane (1961–) *[[Agnès Varda]], Prantsuse filmilavastaja (1928–2019) *[[Ašot Vardapetjan]], armeenia malekohtunik (1955–) *[[Aleksander Vardi]], eesti kunstnik (1901–1983) *[[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja (1948–2014) *[[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija (1971–) *[[Kaider Vardja]], eesti õpetaja (1967–) *[[Maarja Vardja]], eesti kooridirigent, helilooja, muusikaõpetaja ja kirikumuusik (1961–) *[[Merike Vardja]], eesti kirjandusuurija (1969–) *[[Jaan Vare]], Eesti suhtekorraldaja (1977–) *[[Kai Vare]], eesti raadioajakirjanik (1968–) *[[Oivi Vare]], eesti tekstiili- ja moekunstnik (1930–1997) *[[Raivo Vare (kunstnik)|Raivo Vare]], Eesti maalikunstnik (1910–1982) *[[Raivo Vare]], Eesti ettevõtja ja riigitegelane (1958–) *[[Silvi Vare]], eesti keeleteadlane (sündinud 1939) *[[Sulev Vare]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Tõnu Vare]], Eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1947–) *[[Urmas Vare]], eesti laulja (1958–) *[[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2007) *[[Toomas Varek]], Eesti poliitik (1948–) *[[Triin Varek]], Eesti poliitik (1977–) *[[Alan Varela]], Argentina jalgpallur (2001–) *[[Francisco Varela]], Tšiili bioloog ja filosoof (1946–2001) *[[Guillermo Varela]], Uruguay jalgpallur (1993–) *[[Juan Carlos Varela]], Panama poliitik (1963–) *[[Silvestre Varela]], portugali jalgpallur (1985–) *[[Hilja Varem]], eesti näitleja (1934–) *[[Lauri Varendi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Arved Varep]], Eesti agronoom ja riigiametnik (1893–1942) *[[Endel Varep]], eesti geograaf, maastikuteadlane, kartograafia ajaloolane ja botaanik (1915–1988) *[[Peeter Varep]], eesti alpinist ja ehitusinsener (1914–1984) *[[Ain Vares]], kristlik eesti kunstnik (sündinud 1966) *[[Anna Vares]], Vabadussõja veteran (1901–1987) *[[Ants Vares]], eesti maalikunstnik (1940–) *[[August Vares]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Jaan Vares]], eesti skulptor (1927–2016) *[[Jakob Vares]], Eesti politseinik (1890–1942) *[[Johannes Vares]], eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik (1890–1946) *[[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut (1976–) *[[Liis Vares]], eesti tantsukunstnik ja koreograaf (1986–) *[[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees (1855–1915) *[[Milvi Vares]], eesti kergejõustikutreener (1946–) *[[Sergo Vares]], eesti näitleja (1982–) *[[Tõnis Vares]], eesti riigiametnik ja poliitik (1859–1925) *[[Judit Varga]], Ungari poliitik (1980–) *[[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht (1971–) *[[Camilo Vargas]], Colombia jalgpallur (1989–) *[[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur (1989–) *[[Emiliano Chamorro Vargas]], Nicaragua president (1871–1966) *[[Fred Vargas]], prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik (1957–) *[[Getúlio Vargas]], Brasiilia poliitik (1882–1954) *[[Matías Vargas]], Argentina jalgpallur (1997–) *[[Ronald Vargas]], endine Venezuela jalgpallur (1986–) *[[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (1936–2025) *[[Seppo Varho]], soome pianist (1963–) *[[Aet Varik]], eesti tõlkija (1967–) *[[Andres Varik]], Eesti poliitik (1952–) *[[Eveli Varik]], eesti kunstnik (1970–) *[[Jaak Varik]], eesti vaimulik (1882–1941) *[[Jaan Varik]], eesti vaimulik (1912–1997) *[[Karin Varik]], eesti lastearst, lastekirurg (1950–) *[[Kert Varik]], eesti mootorrattasportlane (1984–) *[[Maidu Varik]], eesti pedagoog (1961–) *[[Maiga Varik]], eesti tõlkija (1934–) *[[Matti Varik]], eesti skulptor (1939–2011) *[[Merili Varik]], eesti laulja (1983–) *[[Tiiu Varik]], eesti laulja (1944–) *[[Uno Varik]], eesti õpetaja ja koolidirektor (1932–2006) *[[Urve Varik]], eesti nahakunstnik (1940–2021) *[[Vello Varik]], eesti spordipedagoog (1937–) *[[Üllar Varik]], eesti maalikunstnik ja kujundusdisainer (1961–) *[[Tuula-Liina Varis]], soome kirjanik (1942–) *[[Jüri Variste]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1989) *[[Karl Varju]], eesti majandusteadlane (1898–1979) *[[Annes Varjun]], eesti keraamik (1907–1986) *[[Birgit Varjun]], eesti laulja (1986–) *[[Tony Varjund]], eesti jalgpallur (2007–) *[[Uno Vark]], eesti näitleja (1934–1991) *[[Sven Varkel]], eesti muusik (1975–) *[[Harvi Varkki]], eesti karikaturist ja metallikunstnik (1959–) *[[Jaana Varkki-Truverk]], eesti moekunstnik (1971–) *[[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1931–2008) *[[Jegveni Varlamov]], Eesti päritolu Venemaa jäähokimängija (1976–) *[[Semjon Varlamov]], Venemaa jäähokimängija (1988–) *[[Natalja Varlei]], vene näitleja (1947–) *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik (1979–) *[[Anni Varma]], eesti õpetaja (1891–1957) *[[Jim Varney]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja koomik (1949–2000) *[[Remedios Varo]], katalaani päritolu Hispaania-Mehhiko naismaalikunstnik (1908–1963) *[[Riina Varol]], eesti fotokunstnik (1979–) *[[Phil Varone]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Alar Varrak]], endine eesti korvpallur ka korvpallitreener (1982–) *[[Eerik Varrak]], Eesti ohvitser ja metsavend (1909–1946) *[[Kaia Varrak]], eesti muuseumitöötaja ja riigiametnik (1939–1996) *[[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane (1936–2018) *[[Tea Varrak]], Eesti riigiametnik (1960–) *[[Toomas Varrak]], eesti politoloog (1940–) *[[Ardo Ran Varres]], eesti helilooja ja näitleja (1974–) *[[Tarvo Hanno Varres]], eesti fotograaf ja muusik (1970–) *[[Rego Varsamaa]], eesti poksija (1941–2007) *[[Lubbert von Varssem]], Liivi ordu maamarssal (suri 1471) *[[Ilja Varšavski]], vene ulmekirjanik (1908–1974) *[[Michael Vartan]], filminäitleja (1962–) *[[Jenni Vartiainen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Ain Varts]], eesti kitarrist ja helirežissöör (1959–) *[[Elli Varts]], eesti näitleja (1915–2007) *[[Ivo Varts]], eesti trummar (1961–) *[[Roman Varts]], eesti näitleja (1904–1973) *[[Tiit Varts]], eesti džässmuusik, ansamblijuht ja helirežissöör (1937–) *[[Paul Varul]], Eesti jurist ja poliitik (1952–) *[[Ülo Varul]], eesti korvpallur (1952–2016) *[[Publius Quinctilius Varus]], Rooma poliitik ja väejuht (46 eKr – 9) *[[Andres Varustin]], eesti kunstnik (1968–) *[[Varvara (Trofimova)]], Pühtitsa kloostri ülem (1930–2011) *[[Aleksander Varvas]], Eesti sõjaväelane (1894–1985) *[[Jüri Varvas]], eesti tehnikateadlane (1928–2006) *[[Ado Varvik]], eesti viiuldaja (1907–1987) *[[Jossif Varvinski]], vene arstiteadlane (1811–1878) ==Vas== *[[Magnus Vasa]], Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog (1552–1595) *[[Aarne Vasar]], eesti kunstnik (1949–1994) *[[Anne Vasar]], eesti maali- ja vitraažikunstnik (1966–2022) *[[Eero Vasar]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor (1926–2004) *[[Hans Vasar]], Eesti sõjaväelane (1885–1919) *[[Harri Vasar]], eesti laulja (1926–1994) *[[Helju Vasar]], eesti arst, psühhiaater (1930–2013) *[[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane (1905–1972) *[[Lauri Vasar]], eesti laulja (bariton) (1970–) *[[Olavi Vasar]], eesti arst (1959–) *[[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (1956–2015) *[[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja (1983–) *[[Richard Vasard]], eesti skulptor (1903–1987) *[[Giorgio Vasari]], itaalia kunstnik ja biograaf (1511–1574) *[[Victor Vascenco]], rumeenia keeleteadlane ja leksikograaf (1928–2008) *[[Fernanda Vasconcellos]], Brasiilia näitleja (1984–) *[[Kazimieras Vasiliauskas]], Leedu katoliku vaimulik (1922–2001) *[[Radu Vasile]], Rumeenia poliitik (1942–2013) *[[Androúlla Vasileíou]], Küprose poliitik (1943–) *[[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (1931–2026) *[[Lia Olguța Vasilescu]], Rumeenia poliitik (1974–) *[[Vadims Vasiļevskis]], Läti odaviskaja (1982–) *[[Vitas Vasiliauskas]], Leedu jurist ja pankur (1973–) *[[Nikola Vasilj]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1995–) *[[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja (1999–) *[[Aleh Vasilkoŭski]], Valgevene sõjaväelane (1879–1944) *[[August Vask]], Eesti sõjaväelane (1891–1958) *[[Kaia Vask]], eesti ametiühingutegelane (1969–) *[[Kelly Vask]], eesti laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1996–) *[[Virve Vask]], eesti spordiarst (1959–) *[[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (1925–2015) *[[Richard Vaska]], Eesti kohtunik (1898–1973) *[[Vootele Vaska]], eesti filosoof (1930–2021) *[[Aleksei Vasko]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Ville Vaskonen]], soome kosmoloog (1989–) *[[Pēteris Vasks]], läti helilooja (1946–) *[[Max Vasmer]], Venemaalt pärit saksa slavist (1886–1962) *[[Viktor Vasnetsov]], vene kunstnik (1848–1926) *[[Juan Gabriel Vásquez]], Colombia kirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik (1973–) *[[Mirtha Vásquez]], Peruu advokaat ja poliitik (1975–) *[[Mikiel Anton Vassalli]], Malta kirjanik ja lingvist (1764–1829) *[[Eliot Vassamillet]], Belgia laulja (2000–) *[[Artur Vassar]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1911–1977) *[[Paul Vassar]], eesti humorist ja karikaturist (1913–1975) *[[Ruth Vassel]], eesti vaibakunstnik ja noorsookirjanik (1985–) *[[Darius Vassell]], inglise jalgpallur (1980–) *[[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (1953–2007) *[[Ivan Vassenin]], Venemaa jalgpallur (1925–) *[[Benjamin Vasserman]], Eesti graafik (1949–) *[[Lidia Vassikova]], mari rahvusest Venemaa keeleteadlane ja fennougrist (1927–2012) *[[August Vassil]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1975) *[[Heino Vassil]], eesti insener (1928–2010) *[[Kristjan Vassil]], eesti teadlane (1977–) *[[Aime Vassila]], eesti veredoonor (1939–) *[[Aleksandr Vassilevski]], NSV Liidu sõjaväelane (1895–1977) *[[Aleksei Vassilevski]], Venemaa jurist, publitsist ja riigitegelane (1841–1893) *[[Vassili II]], Moskva suurvürst (1415–1462) *[[Vassili III]], Moskva suurvürst (1479–1533) *[[Vassili IV]], Vene tsaar (1552–1612) *[[Sofia Vassilieva]], USA näitleja (1992–) *[[Vassílis Vassilikós]], kreeka kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1933–2023) *[[Vassilissa]] ([[Vassilissa Danavir]]), Eesti moekunstnik *[[Aleksandr Vassiljev]], ajaloolane (1867–1953) *[[Gerassim Vassiljev]], jakuudi näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Konstantin Vassiljev]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Lev Vassiljev]], Eesti ja vene geograaf ja kartograaf (1920–2009) *[[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti kunstnik (1929–2020) *[[Nikita Vassiljev]], Eesti jalgpallur (2003–) *[[Rannar Vassiljev]], Eesti poliitik (1981–) *[[Stepan Vassiljev]], vene arstiteadlane (1854–1903) *[[Vadim Vassiljev]], vene filosoof (1969–) *[[Valeri Vassiljev]], vene jäähokimängija (1949–2012) *[[Vassili Vassiljev]], jakuudi kirjanik (1950–2021) *[[Viktor Vassiljev]], Eesti poliitik (1953–) *[[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (1954–2026) *[[Vladimir Vassiljev]], vene balletitantsija ja ballettmeister (1940–) *[[Jekaterina Vassiljeva]], vene näitleja (1945–) *[[Jelena Vassiljeva]], vene õiguskaitsja (1959–) *[[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Tatjana Vassiljeva]], vene näitleja (1947–) *[[Nadija Vassina]], Ukraina iluvõimleja (1989–) *[[Francisc Vaștag]], ungari päritolu Rumeenia poksija (1968–) *[[Aleksander Vastalu]], eesti arst (1898–1974) *[[Ivica Vastić]], Austria jalgpallur (1969–) ==Vaš== *[[Grigol Vašadze]], Gruusia poliitik (1958–) *[[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik (1919–2003) *[[Augenijus Vaškys]], Leedu endine korvpallur ja korvpallitreener (1972–) ==Vaz== *[[José Mário Vaz]], Guinea-Bissau poliitik (1957–) *[[Uldis Vazdiks]], läti näitleja (1941–2006) *[[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Sergio Vázquez]], Argentina endine jalgpallur (1965–) *[[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik (1940–2020) *[[Daniel Vázquez Evuy]], Ekvatoriaal-Guinea jalgpallur (1985–) ==Važ== *[[Važa-Phšavela]], gruusia kirjanik (1861–1915) *[[Jan Važinski]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1964) ==Vat== *[[Rudi Vata]], albaania endine jalgpallur (1970–) *[[Mohammad Vatandžar]], Afganistani kindral ja poliitik (1946–2000) *[[Ari Vatanen]], soome rallisõitja ja poliitik (1952–) *[[Jussi Vatanen]], soome näitleja (1978–) *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Frank Vatrano]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Heldur Vatsel]], eesti helilooja (1916–1982) *[[Albert Vatter]], eesti vaimulik (1902–1970) *[[Nikolai Vatter]], eesti agronoom (1900–1989) *[[Gianni Vattimo]], itaalia filosoof ja poliitik (1936–2023) *[[Nikolai Vatutin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1901–1944) *[[Yauhen Vatutsin]], Valgevene kabetaja (1982–) ==Vau== *[[Elmar Vau]], eesti loomaarstiteadlane (1903–1968) *[[Indrek Vau]], eesti trompetist (1971–) *[[Juhan-Voldemar Vau]], Eesti politseinik (1891–1942) *[[Sarah Vaughan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja (1924–1990) *[[Tudor Vaughan]], Suurbritannia diplomaat (1870–1929) *[[Ralph Vaughan Williams]], Briti helilooja (1872–1958) *[[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (1946–2022) *[[Heli Vaus-Tamm]], eesti muusikakriitik *[[Catherine Vautrin]], Prantsusmaa poliitik (1960–) *[[Calvert Vaux]], inglise päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt ja maastikukujundaja (1824–1895) *[[Louis Vauxcelles]], prantsuse kunstikriitik (1870–1943) ==Vav== *[[Nikolai Vavilov]], vene botaanik ja geneetik (1887–1943) *[[Toomas Vavilov]], eesti klarnetist ja dirigent (1969–) *[[Vladimir Vavilov]], vene helilooja (1925–1973) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Va, Biograafiad]] 0swr62w8emsx1wz8mz0rqvc2tu7g457 0 260128 7230772 7224277 2026-09-08T10:54:13Z Amherst99 15496 7230772 wikitext text/x-wiki '''Valter Ever''' ([[6. november]] [[1902]] [[Tallinn]] – [[10. juuli]] [[1981]] [[Stockholm]]) oli eesti [[advokaat]] ja kergejõustiklane. Ta lõpetas 1925. aastal [[Tartu Ülikool]]i ja oli [[Korporatsioon Vironia|korporatsiooni Vironia]] vilistlane. Osales Vabadussõjas. Valter Ever oli mitmekülgne sportlane, näiteks 1924. aastal võitis ta Varssavis üliõpilaste spordimängudel kõrgus-, teivas- ja kaugushüppes kuldmedali; kolmikhüppes, viievõistluses ja 4 × 100 m teatejooksus hõbemedali ning 100 + 200 + 400 + 800 m teatejooksus pronksmedali. Ta võistles 1924. aastal kergejõustiklasena [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi suveolümpiamängudel]], kus sai kõrgus- ja teivashüppes 15. ning kaugushüppes 19. koha; kümnevõistluse katkestas. Aastatel 1924–1926 oli ta Eesti Jalgpalli Liidu aseesimees ja 1932–4190 Eesti Spordikohtu liige. 1926. aastast töötas ta vandeadvokaat [[August Rei]] abina ja aastatel 1931–1940 vandeadvokaadina [[Tallinn]]as. Ta põgenes 1944. aastal [[Rootsi]] ning töötas [[Stockholm]]is vandeadvokaadina ja juriskonsuldina. Ta suri Rootsis, kuid tema põrm on ümber maetud Tallinna [[Siselinna kalmistu]]le. ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=2381&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6JlVJqWWoRiGlopVQIpQ2VrGtrARZzGNo%253D ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] * {{ESBL|Valter_Ever}} * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Ever, Valter}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:1924. aasta suveolümpiamängudel osalejad]] [[Kategooria:Eesti jääpallurid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Siselinna kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1981]] nug2ghu71hpo1lv7ar9nv15adfcfh8m 0 260477 7230774 7050142 2026-09-08T10:58:04Z Kuriuss 38125 7230774 wikitext text/x-wiki {{liita|Kilevalu}} {{Pealkiri kaldkirjas}} '''''Tape-casting''''' on õhukeste, põhimõtteliselt kahemõõtmeliste kihtide tööstusliku tootmise meetod. Õhukesi kihte saab valmistada igast materjalist, mida saab pulbrina valmistada. Tänapäeval ei ole kasutusalaks ainult üldlevinud tavalised keraamilised materjalid, vaid ka erirakendustega materjalid [[kütuseelement|kütuseelemendi]] [[elektrood]]idest orgaaniliste [[liitiumioonaku]]de komponentideni. Tehnoloogiat saab kasutada ka kolmemõõtmeliste objektide valmistamiseks, kui kasutatakse lamineeritud objektide valmistusmeetodit (LOM). Selle meetodi puhul lõigatakse õhukesed lehed [[laser]]iga soovitud kujudesse ja üksteise peale pandud kihid lamineeritakse. ''Tape-casting''’u kasutusvaldkondade piiriks on ainult materjaliteadlase kujutlusvõime.<ref name="raamat" /> ''Tape-casting'' võimaldab valmistada õhukesi kihte paksusega 1 μm kuni 1 mm ja kuna saadud leht on painduv, on lihtne teda rullile kerida ja ladustada. Selle meetodi suureks eeliseks on võimalus saada suur partii ühtlase pinnaga, ühesuguse paksusega, ainelise koostisega ja jaotusega kihte. Aine peab olema [[voolis]]ena, mida on lihtne mehaaniliselt mõjutades õhukeseks kihiks viia. == Pasta == === Komponendid === Pasta koosneb soovitava kihi põhikomponendi pulbrist, [[lahusti]]st või lahustite segust, [[dispergent|dispergendist]], [[sideaine]]st ja [[plastifikaator]]ist. ==== Pulber ==== Keraamilised, metallilised või komposiitsed pulbrid on ''tape-casting''’u puhul kõige olulisemad komponendid. Pärast sideaine eemaldamist ja lõpptöötlemist on pulber ainuke komponent, mis jääb alles ja määrab produkti omadused. Teised pasta komponendid, solvent, dispergent ja plastifikaatorid, on selleks, et saavutada soovitud kuju ja tihedusega toorkiht (inglise keeles ''green tape''). Põhimõtteliselt on ''tape-casting''’u idee hoida pulbri osakesi toorkihis nii, et pärast [[paagutamine|paagutamist]] saaksime soovitud kuju, suuruse ja omadustega produkti. Pulbri puhul on olulised osakese suurus, suurusjaotus, [[eripind]] ja [[tihedus]].<ref name="raamat" /> ==== Lahusti ==== [[lahusti|Solvente]] kasutatakse selleks, et pulber oleks voolis, mida annab viia kahemõõtmeliseks õhukeseks kihiks. Lahusti eesmärk on jaotada kõik komponendid ühtlaselt üle kogu pasta, et saadav kiht oleks võimalikult homogeenne. Enamasti kasutatakse polaarsest ja mittepolaarsest solvendist koosnevat solvendisüsteemi, mis ühelt poolt suurendab komponentide lahustuvust solvendis, teisalt aga võimaldab eemaldada toorkihti lihtsalt kandjalt. Tihedamini kasutatavad lahustisüsteemid on [[metüületüülketoon]] (MEK), MEK ja 95% [[etanool]], [[ksüleen]] ja 95% etanool, MEK ja [[tolueen]] jt.<ref name="raamat" /> ==== Dispergent ==== [[pindaktiivne aine|Pindaktiivsete ainete]] tähtsust ei saa üle hinnata, sest need määravad poorsuse, dispergeeritavuse, märgumise, toorkihi tugevuse jms. Dispergendil on viis olulist omadust: eraldada ja hoida eraldi pulbri osakesi, et sideaine saaks nendega individuaalselt seonduda, suurendada pulbri hulka mõistlikel [[viskoossus]]tel voolises, vähendada solvendi hulka pastas, nii raha säästmise kui ka kuivamisaja lühendamise eesmärgil ja põleda välja enne paagutamist, et lõpp-produkt sisaldaks ainult soovitud komponente. Mõned näited dispergentidest: [[oleiinhape]], [[steariinhape]], menheden kala õli, [[Solsperse]].<ref name="raamat" /> ==== Sideaine ==== Sideaine on töötlemise seisukohast kõige olulisem lisand. Sideaine loob maatriksi üle kogu pasta, mis hoiab kogu süsteemi edasise töötlemise jaoks koos. Sideaine määrab toorkihi painduvuse, tugevuse, plastilisuse, lamineeritavuse, vastupidavuse jms. Sideainetena kasutatakse [[polüvinüül]]e, [[polüakrüül]]e, [[tselluloos]]e ja muud.<ref name="raamat" /> ==== Plastifikaator ==== Plastifikaatoreid on kahesuguseid. Esimest tüüpi plastifikaatorid muudavad toorkihi painduvamaks ja vähendavad selle tugevust. Neid saab kirjeldada kas klaasistumistemperatuuri (T_kl) muutjatena või sideaine lahustitena. Tüüpilised esimest tüüpi plastifikaatorid on ftalaadid, näiteks [[bensüülbutüülftalaat]]. Teist tüüpi plastifikaatorid töötavad maatriksi lubrikandina. Nad on polümeeriahelate vahel ja suurendavad nende liikuvust, millega muudavad toorlehe elastsemaks ja vähendavad sellega toorlehe pragunemisohtu. Tüüpilised teist tüüpi plastifikaatorid on glükoolid, näiteks [[polüetüleenglükool]].<ref name="raamat" /> == Valmistamine == === Pulbrite eeltöötlus === Pulbrid jõuavad tootjani tihti mittesobilikul kujul. Seepärast kasutatakse mitmeid võtteid, kuidas pulber soovitud kujule viia. ==== Pulbri pesemine ==== Mitmed kuulveskis jahvatatud keraamilised pulbrid sisaldavad lisandeid. Nendest vabanemiseks lastakse läbi pulbri 95 °C [[destilleerimine|destilleeritud]] vett ja pulbrit kuivatatakse kuivatusahjus 130 °C juures vähemalt 18 tundi. Seejärel pannakse pulbrid otse kuumalt [[kuulveski]]sse. On leitud, et selline menetlus vähendab naatriumi sisaldust neli korda ja tõstab keraamilise lõpp-produkti elektrilist takistust terve suurusjärgu. Selline pesemine aitab ainult juhul, kui lisandid on vees lahustuvad.<ref name="raamat" /> ==== Pulbri kuivatamine ==== Tihti on kasutatavad pulbrid väga [[hügroskoopsus|hügroskoopsed]]. Nad imavad endasse [[atmosfäär]]i niiskust. Selliseid pulbreid tavaliselt kuivatatakse ja hoitakse kuivatusahjus temperatuuril üle 100 °C.<ref name="raamat" /> ==== Pinna [[hüdratatsioon]] ==== Pulbrit kuumutatakse niiskes atmosfääris, et pulbri osakeste pinnale moodustuksid hüdroksüülrühmad, mis on olulised mitmete oksiidsete materjalide ''tape-casting''’ul.<ref name="raamat" /> ==== [[Dopeerimine]] ==== Dopandid peavad reageerima üle kogu põhipulbri osakeste pinna. Selleks lisatakse need lahustuvate sooladena (näiteks nitraatidena) ning kaltsineeritakse.<ref name="raamat" /> === Dispergeeriv segamine === Esimeseks pasta valmistamise etapiks on pulbri dispergeerimine lahustis. Segamine toimub põhiliselt kuulveskis. Kasutada võib ka rullikutel segamist. Kõigepealt lahustatakse dispergent solvendis ning seejärel lisatakse solventi pulber. Dispergeerimise eesmärk on lõhkuda [[aglomeraat|aglomeraadid]], viia osakesed eraldi, katta need dispergendiga ja hoida neid eraldi. Segamisajad varieeruvad neljast tunnist 48 tunnini.<ref name="raamat" /> Õige kiiruse tunneb ära selle järgi, et on kuulda õrna häält, kuidas segamiskuulid vastu seina käivad. Samas liiga vali klõbin tähendab, et veski jahvatab segamisgraanuleid sisse. === Sideaine ja plastifikaatori segamine === Orgaaniliste komponentide lisamise järjekord on sama kriitilise tähtsusega kui ained ise. Esmalt lisatakse dispergent, seejärel plastifikaator ning viimasena sideaine. Kui dispergeeriv segamine on lõppenud, lisatakse esmalt plastifikaator ja seejärel sideaine, sest esimest sorti plastifikaator käitub kui sideaine solvent. Sobilik segamisaeg on vähemalt 12 tundi. Selle ajaga lahustub sideaine plastifikaatoris ning pasta muutub homogeenseks.<ref name="raamat" /> === Degaseerimine === Pastast tuleb lahustunud gaas eemaldada, sest muidu on pärast ''tape-casting''’ut toorlehes väikesed augud. Õhumullide poolt tekitatud augud ongi kõige levinumad toorkihi defektid ja need võivad viia varesejalg-tüüpi pragunemiseni. Pastat saab degaseerida mitmel viisil. Üks lihtsamaid meetodeid on kerge vaakumiga (635–700 mmHg) degaseerimine vaiksel segamisel. Enamasti kulub aega viis kuni kaheksa minutit. Võimalik on ka väga aeglasel kiirusel (10 pööret minutis) segamine, aga siis on ajakulu vähemalt 24 tundi. Kasutada võib ka ultrahelivanni, siis on degaseerimise aeg veerand tundi.<ref name="raamat" /> === Pasta iseloomustamine === Pastat iseloomustavad suurused tuleb mõõta kohe pärast pasta valmimist, sest pasta ei ole ajas püsiv. Eelmainitud omadus tingib ka selle, et ''tape-casting'' tuleb läbi viia kohe pärast pasta valmimist. Aja jooksul viskoossus suureneb ning tekib oht aglomeriseerumisele. Erinevalt pastast on toorkihid ajas püsivad. Pasta puhul jälgitakse viskoossust, erikaalu ja osakeste suuruste jaotust. Esimest kahte jälgitakse iga pasta puhul, viimast uuritakse, kui pastasse on lisatud märkimisväärselt enam või vähem mõnda uut anorgaanilist osa. Viskoossus mõõdetakse viskosimeetriga ning erikaal mõõdetakse lihtsa eeskirja järgi. Kindel ruumala pastat kaalutakse ning massi ja ruumala suhtest leitakse tihedus. Tihedus tohib varieeruda ±0,02 g/cm³ erinevatel sama koostisega pastadel. Osakese suuruse jaotuse uurimiseks kasutatakse [[sedimentatsioon]]i.<ref name="raamat" /> == ''Tape-casting'u'' protsess == Tööstuslikult jõuab pasta reservuaarini mööda torusid. On väga oluline, mis materjalist on torud ja kuidas erinevad solvendid nendega käituvad. Sellest oleneb, kui hästi jõuab pasta reservuaari, kui lihtne on hiljem torustikku puhastada ja kuidas saab torusid survestada. Tänapäeval kasutatakse enamasti polümeerseid torusid, kuid nende puhul on kõige tähtsam, kuidas solvendid nendega käituvad. ''Tape-casting''’u puhul on oluline konstantne temperatuur ja tihti soovitatakse natuke kõrgemat temperatuuri kui toatemperatuur, sest temperatuuri tõustes viskoossus väheneb. Enne kui pasta jõuab lõiketerani, läbib ta [[filter]]süsteemi. Seda selleks, et eemaldada tekkinud aglomeraadid, mis võiksid lõiketera alla kinni jääda, toorlehe peale jooned vedada ja sellega toorlehe rikkuda. Enne kui pastat hakatakse lõiketera alt ühtlase kihina tõmbama, kogutakse ta reservuaari. Väga oluline on, et reservuaaris oleks kogu aeg sama kogus pastat, sest pasta poolt tekitatud lisarõhk muudab pasta käitumist lõiketera all. Tootjad on leidnud palju võimalusi, kuidas pasta hulka sensoritega kontrollida. Üks võimalikke lahendusi on kasutada kahte reservuaari, sest nende abil on lihtsam hoida õiget nivood, kui kogu süsteemiga üritada hoida ühtlast kõrgust. Teine meetod on kasutada kahte lähestikku paigutatud lõiketera. Kõigepealt tuleb paksem kiht, mis on väga ühtlane, ja sellest teeb teine tera soovitud paksusega kihi. Lõiketera (inglise keeles ''doctor blade'') kõrgus kandjast määrab saadava kihi paksuse. Kuna soovitakse väga ühtlaseid ja siledaid kihte, siis on väga oluline pilu kõrgus ja pilu kõrguse ühtlus üle kogu tera pikkuse. Tööstuslikult on tegemist tõsise probleemiga, sest tera võib olla isegi üks meeter pikk ja kihi paksused on mõnikümmend kuni mõnisada mikromeetrit. Tera puhul on väga määrav kuju. Kujust sõltub tera see paksus, mis on soovitud kõrgusele reguleeritud. Valmistatakse alt siledaid terasid ja kõikvõimalikke erinevaid lõikega terasid. Oluline on ka tera materjal, sest kui masinat kasutatakse päevast päeva, on vaja, et tera ei kuluks ja sellega ei muutuks kihi paksus. Kandja kannab pasta lõiketera alt läbi pilu ühtlase kihina edasi. Järgmiseks läheb kiht ahju, kus teda kuumutatakse. Enamasti kuumutatakse õhuvooluga, aga kuumutada võib ka kandjat. Kuumutamist on vaja solvendi aurustumiseks, et saaksime kuiva ja painduva toorkihi. Pärast ahju lõigatakse toorkihi äärtelt ebakvaliteetne osa maha ning seejärel eemaldatakse see kandjalt ja keritakse rullile. == Rakendused == ''Tape-casting''’ul on rohkesti nii keraamilisi kui ka polümeerseid ja metallilisi rakendusi. Näiteks valmistatakse selle meetodiga tahkeoksiidseid kütuseelemente, metallilisi elektroode sulatatud karbonaatsele kütuseelemendile, piesoelektriliselt tarku seadmeid, polüvinüülideenfluoriidaku eralduskihte, TAB (''tape automated bonding'') [[pooljuht]]ide adhesiivmetalle. [[Nanotehnoloogia]]s on samuti ''tape-casting'' kasutusel. Näiteks on õnnestunud saada nanokomposiite nagu [[süsiniknanotorud|süsiniknanotoru]] polümeere ning kihistunud räni nanosavisid, optilisi materjale nagu footonilised kristallid ja dielektrilised peeglid, õhukesi filmekraane nagu polümeerne või orgaaniline valgust emiteeriv diood (OLED).<ref name="internet" />''Tape-casting''’ut kasutatakse veel kõvajoodiste, intermetalliliste ühendite õhukeste lehtede, liitiumioonakude ja kõikvõimalike [[komposiitmaterjal]]ide, näiteks induktsioonipoolide, keraamika[[kondensaator]]ite, elektrooptilise keraamika jne tootmisel. ''Tape-casting''’u rakendamise ulatust võib kirjeldada fakt, et [[IBM]] on investeerinud MLC (''multi-layered-ceramic packages'') tehnoloogia uurimisse ja arendusse üle 1 miljardi dollari.<ref name="raamat" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="raamat">[[Richard E. Mistler, Eric R. Twiname]]. "Tape Casting: Theory and Practice", 735 Ceramic Place Westerville, Ohio, USA : The American Ceramic Society , [[2000]] ISBN 1-57498-029-7 .</ref> <ref name="internet">[[James W. Dennis]]. "Tape Casting Advanced Materials", www.ceramicindustry.com (kasutatud 29.10.2011, inglise keeles) .</ref> }} == Välislingid == *[http://www.morgantechnicalceramics.com/products-materials/process-animations/tape-casting/ Tape casting process animation] [[Kategooria:Keraamika]] kmxw4e1m3pb7uqs3p8xwf224caif1ll 0 261005 7230540 7229527 2026-09-07T18:11:39Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ 7230540 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Tallinna tänavast; samanimeliste tänavate kohta vaata lehekülge [[Ehitajate tee (täpsustus)]]}} {{teekaart}} [[Pilt:Ehitajate tee algul koos Mustamäe suusasillaga.jpg|pisi|Ehitajate tee algus koos [[Ehitajate tee jalakäigusild|Mustamäe suusasillaga]]]] [[Pilt:Tallinna Tehnikaülikooli peahoone.jpg|pisi|Tallinna Tehnikaülikooli peahoone, Ehitajate tee 5]] '''Ehitajate tee''' (endine ''Haabersti tee'') on tänav [[Tallinn]]as. See asub [[Nõmme linnaosa|Nõmme]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Haabersti linnaosa]]s. See kulgeb läbi [[Nõmme asum|Nõmme]], [[Mustamäe]], [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] ja [[Väike-Õismäe]] asumi. Ehitajate tee algab Nõmmel [[Pärnu maantee]] lähedal [[Turu plats]]i ja [[Suusa tänav]] ristmikult ning kulgeb üldiselt loodesse. Ta läheb [[Mustamäe suusasild|Mustamäe suusasilla]] alt läbi ja [[Mustamäe nõlv]]ast alla, ristub [[Männiliiva tänav]]aga (paremalt), [[Üliõpilaste tee]]ga (vasakult), [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiesteega]] (paremalt), [[Akadeemia tee]]ga (vasakult), [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänavaga]] (paremalt), [[Eduard Vilde tee]]ga (risti), [[A.H. Tammsaare tee]]ga (paremalt), [[Kadaka tee]]ga (risti), [[Kõrgepinge tänav]]aga (risti), [[Meistri tänav (Tallinn)|Meistri tänavaga]] (paremalt) ja [[Õismäe tee]]ga (vasakult) ning lõpeb [[Paldiski maantee]] ja [[Rannamõisa tee]] ristmikul. Tänav on umbes 4&nbsp;km pikk. Selle suurim majanumber on 148.<ref name=Ekspresskataloog>[[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 34, 38, 39. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000</ref> Aadressil on Ehitajate tee 5 asub [[Tallinna Tehnikaülikool]]. Ehitajate teel on mitu [[foor]]iga [[reguleeritav ristmik|reguleeritavat ristmikku]] ja Tehnikaülikooli ees fooriga reguleeritav [[jalakäija]]te ülekäigukoht. Teel on ka kaks [[ringristmik]]ku: üks ristumisel Akadeemia tee ja Sõpruse puiesteega ning [[Rocca al Mare ringristmik]] ristumisel Paldiski maantee ja Rannamõisa teega.<ref name=Ekspresskataloog/> Minevikus oli teel kolmaski ringristmik [[Kadaka tee]] ja [[A.H. Tammsaare tee]]ga. Liikluskoormuse suurenedes jäi see aga liiklusvoole kitsaks ja tuli ümber korraldada. Ristmikust pisut kagus suunati Ehitajate tee kirdesse, kuhu tehti eraldi T-kujuline ristmik A.H. Tammsaare teega.<ref name=lk38>Ekspreekataloog 2005, lk. 38</ref> Selles kohas Ehitajate tee katkeb.<ref name=lk38/> Kui ristmikul Ehitajate teelt tulles pöörata mööda A.H. Tammsaare teed vasakule, siis saabub varsti fooriga reguleeritav ristmik Kadaka teega.<ref name=lk38/> Sellel ristmikul otse sõites A.H. Tammsaare tee lõpeb ja jätkub Ehitajate tee.<ref name=Ekspresskataloog/> Tänava tänapäevane nimi võeti kasutusele 1963. aastal.<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96005057&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Päring kohanimeandmebaasist. Eesti kohanimed]</ref> Nime sai see Mustamäe rajanud ehitajate auks.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 266.</ref> [[File:Tallinn Ehitajate tee.jpg|pisi|Ehitajate tee 5kordsed korterelamud: 31,43 vasakul ja 40, 42,44, 46 vasakul]] [[File:Õhuvaade Männi pargile.png|pisi|Õhuvaade [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Akadeemia tee]], Ehitajate tee ja Männi pargile, [[Mustamäe tee]]le, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänava]] hoonestusele]] == Hoonestus == :[[Ehitajate tee jalakäigusild]] * Ehitajate tee 5, [[Tallinna Tehnikaülikool]]: [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond|Ehitusteaduskond]], [[Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskond|Energeetikateaduskond]], [[Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond|Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond]], [[Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskond|Matemaatika-loodusteaduskond]], [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond|Mehaanikateaduskond]] : [[Männipark|Männi park]], [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 1 - Ehitajate tee, [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] ja [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänava]] vahelisel alal * Ehitajate tee 9, korterelamu * Ehitajate tee 11, korterelamu *Ehitajate tee 15, , 5-kordne paneelkorterelamu * Ehitajate tee 23, [[Tallinna Lasteaed Õunake]] *Ehitajate tee 23a, 5-kordne korterelamu * Ehitajate tee 27, [[Mustamäe Tervisekeskus]] * Ehitajate tee 29, [[Pagaripoisid|Pagaripoiste]] kohvik * Ehitajate tee 27, Tallinna Mustamäe apteek * Ehitajate tee 31, 1963. aastal [[paneelelamu]]te tüüpprojekti 1-317 modifikatsiooniga 1-317-14 järgi ehitatud 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 33, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 40, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 41, Grossi Toidukaubad * Ehitajate tee 42, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 44, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 46, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 48, [[Männi raamatukogu]] * Ehitajate tee 49, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 51a, korterelamu ja baar-restoran Valge Torn * ([[Kadaka parkmets|Kadaka mets]], parkmets jääb mõlemale poole Ehitajate teed, ulatudes põhjas [[Kadaka tee|Kadaka]] ja [[A. H. Tammsaare tee]]ni ja lõunas [[Eduard Vilde tee]]ni) * Ehitajate tee 52, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 54, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 68a, Mustamäe Haljastus AS * Ehitajate tee 107, [[Rimi]] Supermarket Nurmenuku [[File:Haabersti LOV.1000006486.jpg|pisi|[[Haabersti Linnaosa Valitsus]], Ehitajate tee 109a]] * Ehitajate tee 109, algne [[Õismäe-2 (kauplus)|Õismäe-2]]/[[Nurmenuku (kauplus)|Nurmenuku kauplus]] * Ehitajate tee 109a, [[Haabersti Linnaosa Valitsus]] [[Õismäe|Õismäe asumis]] ** Haabersti Linnaosa Vaba Aja Keskus ** Haabersti Haldus OÜ **Algne Ehitajate tee 117 – 2017. aastast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/77634280/oismae-ku-d-unustasid-elanikele-oelda-et-nad-elavad-nuud-hoopis-teisel-tanaval Õismäe teised tänavad], www.delfi.ee, 23.03.2017</ref> uus aadress – [[Õismäe tee]] 203 **Algne Ehitajate tee 119 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 201 **Algne Ehitajate tee 121 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 199 **Algne Ehitajate tee 123 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 197 **Algne Ehitajate tee 125 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 195 **Algne Ehitajate tee 127 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 193 **Algne Ehitajate tee 127a – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 191a **Algne Ehitajate tee 127e – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 191e **Algne Ehitajate tee 129 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 189 **Algne Ehitajate tee 131/133 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 185/187 **Algne Ehitajate tee 129a – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 183a **Algne Ehitajate tee 133a – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 183 **Algne Ehitajate tee 133e – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 181 **Algne Ehitajate tee 137 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 179 **Algne Ehitajate tee 137e – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 179a **Algne Ehitajate tee 141 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 177 **Algne Ehitajate tee 143 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 175 * Ehitajate tee 137, [[Haabersti Perearstikeskus]] * Ehitajate tee 148b, [[Maxima Eesti OÜ|Maxima]] XXX kauplus * Ehitajate tee 150 // [[Paldiski maantee]] 145, [[Tallinna Loomaaed]] == Galerii == <gallery> File:Kadaka Ärimaja - Ehitajate tee 114.jpg|Ehitajate tee 114 File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe-Ehitajate tee 133C.JPG|Ehitajate tee 133C File:Ehitajate tee 148, Tallinn.jpg|Ehitajate tee 148b, [[Maxima Eesti OÜ|Maxima]] XXX kauplus </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Väike-Õismäe asumi tänavad}} {{Veskimetsa asumi tänavad}} {{Kadaka asumi tänavad}} {{Mustamäe asumi tänavad}} [[Kategooria:Nõmme linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]] fvlm0rxn6pvr2sxocxqkf93dtz5wus6 7230546 7230540 2026-09-07T18:21:02Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ 7230546 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Tallinna tänavast; samanimeliste tänavate kohta vaata lehekülge [[Ehitajate tee (täpsustus)]]}} {{teekaart}} [[Pilt:Ehitajate tee algul koos Mustamäe suusasillaga.jpg|pisi|Ehitajate tee algus koos [[Ehitajate tee jalakäigusild|Mustamäe suusasillaga]]]] [[Pilt:Tallinna Tehnikaülikooli peahoone.jpg|pisi|Tallinna Tehnikaülikooli peahoone, Ehitajate tee 5]] '''Ehitajate tee''' (endine ''Haabersti tee'') on tänav [[Tallinn]]as. See asub [[Nõmme linnaosa|Nõmme]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Haabersti linnaosa]]s. See kulgeb läbi [[Nõmme asum|Nõmme]], [[Mustamäe]], [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] ja [[Väike-Õismäe]] asumi. Ehitajate tee algab Nõmmel [[Pärnu maantee]] lähedal [[Turu plats]]i ja [[Suusa tänav]] ristmikult ning kulgeb üldiselt loodesse. Ta läheb [[Mustamäe suusasild|Mustamäe suusasilla]] alt läbi ja [[Mustamäe nõlv]]ast alla, ristub [[Männiliiva tänav]]aga (paremalt), [[Üliõpilaste tee]]ga (vasakult), [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiesteega]] (paremalt), [[Akadeemia tee]]ga (vasakult), [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänavaga]] (paremalt), [[Eduard Vilde tee]]ga (risti), [[A.H. Tammsaare tee]]ga (paremalt), [[Kadaka tee]]ga (risti), [[Kõrgepinge tänav]]aga (risti), [[Meistri tänav (Tallinn)|Meistri tänavaga]] (paremalt) ja [[Õismäe tee]]ga (vasakult) ning lõpeb [[Paldiski maantee]] ja [[Rannamõisa tee]] ristmikul. Tänav on umbes 4&nbsp;km pikk. Selle suurim majanumber on 148.<ref name=Ekspresskataloog>[[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 34, 38, 39. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000</ref> Aadressil on Ehitajate tee 5 asub [[Tallinna Tehnikaülikool]]. Ehitajate teel on mitu [[foor]]iga [[reguleeritav ristmik|reguleeritavat ristmikku]] ja Tehnikaülikooli ees fooriga reguleeritav [[jalakäija]]te ülekäigukoht. Teel on ka kaks [[ringristmik]]ku: üks ristumisel Akadeemia tee ja Sõpruse puiesteega ning [[Rocca al Mare ringristmik]] ristumisel Paldiski maantee ja Rannamõisa teega.<ref name=Ekspresskataloog/> Minevikus oli teel kolmaski ringristmik [[Kadaka tee]] ja [[A.H. Tammsaare tee]]ga. Liikluskoormuse suurenedes jäi see aga liiklusvoole kitsaks ja tuli ümber korraldada. Ristmikust pisut kagus suunati Ehitajate tee kirdesse, kuhu tehti eraldi T-kujuline ristmik A.H. Tammsaare teega.<ref name=lk38>Ekspreekataloog 2005, lk. 38</ref> Selles kohas Ehitajate tee katkeb.<ref name=lk38/> Kui ristmikul Ehitajate teelt tulles pöörata mööda A.H. Tammsaare teed vasakule, siis saabub varsti fooriga reguleeritav ristmik Kadaka teega.<ref name=lk38/> Sellel ristmikul otse sõites A.H. Tammsaare tee lõpeb ja jätkub Ehitajate tee.<ref name=Ekspresskataloog/> Tänava tänapäevane nimi võeti kasutusele 1963. aastal.<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96005057&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Päring kohanimeandmebaasist. Eesti kohanimed]</ref> Nime sai see Mustamäe rajanud ehitajate auks.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 266.</ref> [[File:Tallinn Ehitajate tee.jpg|pisi|Ehitajate tee 5kordsed korterelamud: 31,43 vasakul ja 40, 42,44, 46 vasakul]] [[File:Õhuvaade Männi pargile.png|pisi|Õhuvaade [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Akadeemia tee]], Ehitajate tee ja Männi pargile, [[Mustamäe tee]]le, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänava]] hoonestusele]] == Hoonestus == :[[Ehitajate tee jalakäigusild]] * Ehitajate tee 5, [[Tallinna Tehnikaülikool]]: [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond|Ehitusteaduskond]], [[Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskond|Energeetikateaduskond]], [[Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond|Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond]], [[Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskond|Matemaatika-loodusteaduskond]], [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond|Mehaanikateaduskond]] : [[Männipark|Männi park]], [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 1 - Ehitajate tee, [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] ja [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänava]] vahelisel alal * Ehitajate tee 9, korterelamu * Ehitajate tee 11, korterelamu *Ehitajate tee 15, 5-kordne 1963. aastal [[Mustamäe I mikrorajoon]]i [[Tüüpprojekt 1-318|tüüpprojekt 1-318]] järgi ehitatud [[paneelelamu|paneelkorterelamu]] *Ehitajate tee 17, 5-kordne tüüpprojekt 1-318 järgi ehitatud paneelkorterelamu *Ehitajate tee 19, 5-kordne tüüpprojekt 1-318 järgi ehitatud paneelkorterelamu *Ehitajate tee 21, 5-kordne tüüpprojekt 1-318 järgi ehitatud paneelkorterelamu * Ehitajate tee 23, [[Tallinna Lasteaed Õunake]] *Ehitajate tee 23a, 5-kordne korterelamu * Ehitajate tee 27, [[Mustamäe Tervisekeskus]] * Ehitajate tee 29, [[Pagaripoisid|Pagaripoiste]] kohvik * Ehitajate tee 27, Tallinna Mustamäe apteek * Ehitajate tee 31, 1963. aastal [[paneelelamu]]te tüüpprojekti 1-317 modifikatsiooniga 1-317-14 järgi ehitatud 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 33, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 40, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 41, Grossi Toidukaubad * Ehitajate tee 42, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 44, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 46, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 48, [[Männi raamatukogu]] * Ehitajate tee 49, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 51a, korterelamu ja baar-restoran Valge Torn * ([[Kadaka parkmets|Kadaka mets]], parkmets jääb mõlemale poole Ehitajate teed, ulatudes põhjas [[Kadaka tee|Kadaka]] ja [[A. H. Tammsaare tee]]ni ja lõunas [[Eduard Vilde tee]]ni) * Ehitajate tee 52, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 54, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 68a, Mustamäe Haljastus AS *Ehitajate tee 104, 8-kordne uusehitis * Ehitajate tee 107, [[Rimi]] Supermarket Nurmenuku [[File:Haabersti LOV.1000006486.jpg|pisi|[[Haabersti Linnaosa Valitsus]], Ehitajate tee 109a]] * Ehitajate tee 109, algne [[Õismäe-2 (kauplus)|Õismäe-2]]/[[Nurmenuku (kauplus)|Nurmenuku kauplus]] * Ehitajate tee 109a, [[Haabersti Linnaosa Valitsus]] [[Õismäe|Õismäe asumis]] ** Haabersti Linnaosa Vaba Aja Keskus ** Haabersti Haldus OÜ **Algne Ehitajate tee 117 – 2017. aastast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/77634280/oismae-ku-d-unustasid-elanikele-oelda-et-nad-elavad-nuud-hoopis-teisel-tanaval Õismäe teised tänavad], www.delfi.ee, 23.03.2017</ref> uus aadress – [[Õismäe tee]] 203 **Algne Ehitajate tee 119 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 201 **Algne Ehitajate tee 121 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 199 **Algne Ehitajate tee 123 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 197 **Algne Ehitajate tee 125 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 195 **Algne Ehitajate tee 127 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 193 **Algne Ehitajate tee 127a – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 191a **Algne Ehitajate tee 127e – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 191e **Algne Ehitajate tee 129 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 189 **Algne Ehitajate tee 131/133 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 185/187 **Algne Ehitajate tee 129a – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 183a **Algne Ehitajate tee 133a – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 183 **Algne Ehitajate tee 133e – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 181 **Algne Ehitajate tee 137 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 179 **Algne Ehitajate tee 137e – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 179a **Algne Ehitajate tee 141 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 177 **Algne Ehitajate tee 143 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 175 * Ehitajate tee 137, [[Haabersti Perearstikeskus]] * Ehitajate tee 148b, [[Maxima Eesti OÜ|Maxima]] XXX kauplus * Ehitajate tee 150 // [[Paldiski maantee]] 145, [[Tallinna Loomaaed]] == Galerii == <gallery> File:Kadaka Ärimaja - Ehitajate tee 114.jpg|Ehitajate tee 114 File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe-Ehitajate tee 133C.JPG|Ehitajate tee 133C File:Ehitajate tee 148, Tallinn.jpg|Ehitajate tee 148b, [[Maxima Eesti OÜ|Maxima]] XXX kauplus </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Väike-Õismäe asumi tänavad}} {{Veskimetsa asumi tänavad}} {{Kadaka asumi tänavad}} {{Mustamäe asumi tänavad}} [[Kategooria:Nõmme linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]] rhxay9by2jiravo4pa7stls06i2m27g 7230556 7230546 2026-09-07T18:42:15Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ 7230556 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Tallinna tänavast; samanimeliste tänavate kohta vaata lehekülge [[Ehitajate tee (täpsustus)]]}} {{teekaart}} [[Pilt:Ehitajate tee algul koos Mustamäe suusasillaga.jpg|pisi|Ehitajate tee algus koos [[Ehitajate tee jalakäigusild|Mustamäe suusasillaga]]]] [[Pilt:Tallinna Tehnikaülikooli peahoone.jpg|pisi|Tallinna Tehnikaülikooli peahoone, Ehitajate tee 5]] '''Ehitajate tee''' (endine ''Haabersti tee'') on tänav [[Tallinn]]as. See asub [[Nõmme linnaosa|Nõmme]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Haabersti linnaosa]]s. See kulgeb läbi [[Nõmme asum|Nõmme]], [[Mustamäe]], [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] ja [[Väike-Õismäe]] asumi. Ehitajate tee algab Nõmmel [[Pärnu maantee]] lähedal [[Turu plats]]i ja [[Suusa tänav]] ristmikult ning kulgeb üldiselt loodesse. Ta läheb [[Mustamäe suusasild|Mustamäe suusasilla]] alt läbi ja [[Mustamäe nõlv]]ast alla, ristub [[Männiliiva tänav]]aga (paremalt), [[Üliõpilaste tee]]ga (vasakult), [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiesteega]] (paremalt), [[Akadeemia tee]]ga (vasakult), [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänavaga]] (paremalt), [[Eduard Vilde tee]]ga (risti), [[A.H. Tammsaare tee]]ga (paremalt), [[Kadaka tee]]ga (risti), [[Kõrgepinge tänav]]aga (risti), [[Meistri tänav (Tallinn)|Meistri tänavaga]] (paremalt) ja [[Õismäe tee]]ga (vasakult) ning lõpeb [[Paldiski maantee]] ja [[Rannamõisa tee]] ristmikul. Tänav on umbes 4&nbsp;km pikk. Selle suurim majanumber on 148.<ref name=Ekspresskataloog>[[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 34, 38, 39. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000</ref> Aadressil on Ehitajate tee 5 asub [[Tallinna Tehnikaülikool]]. Ehitajate teel on mitu [[foor]]iga [[reguleeritav ristmik|reguleeritavat ristmikku]] ja Tehnikaülikooli ees fooriga reguleeritav [[jalakäija]]te ülekäigukoht. Teel on ka kaks [[ringristmik]]ku: üks ristumisel Akadeemia tee ja Sõpruse puiesteega ning [[Rocca al Mare ringristmik]] ristumisel Paldiski maantee ja Rannamõisa teega.<ref name=Ekspresskataloog/> Minevikus oli teel kolmaski ringristmik [[Kadaka tee]] ja [[A.H. Tammsaare tee]]ga. Liikluskoormuse suurenedes jäi see aga liiklusvoole kitsaks ja tuli ümber korraldada. Ristmikust pisut kagus suunati Ehitajate tee kirdesse, kuhu tehti eraldi T-kujuline ristmik A.H. Tammsaare teega.<ref name=lk38>Ekspreekataloog 2005, lk. 38</ref> Selles kohas Ehitajate tee katkeb.<ref name=lk38/> Kui ristmikul Ehitajate teelt tulles pöörata mööda A.H. Tammsaare teed vasakule, siis saabub varsti fooriga reguleeritav ristmik Kadaka teega.<ref name=lk38/> Sellel ristmikul otse sõites A.H. Tammsaare tee lõpeb ja jätkub Ehitajate tee.<ref name=Ekspresskataloog/> Tänava tänapäevane nimi võeti kasutusele 1963. aastal.<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96005057&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Päring kohanimeandmebaasist. Eesti kohanimed]</ref> Nime sai see Mustamäe rajanud ehitajate auks.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 266.</ref> [[File:Tallinn Ehitajate tee.jpg|pisi|Ehitajate tee 5kordsed korterelamud: 31,43 vasakul ja 40, 42,44, 46 vasakul]] [[File:Õhuvaade Männi pargile.png|pisi|Õhuvaade [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Akadeemia tee]], Ehitajate tee ja Männi pargile, [[Mustamäe tee]]le, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänava]] hoonestusele]] == Hoonestus == :[[Ehitajate tee jalakäigusild]] * Ehitajate tee 5, [[Tallinna Tehnikaülikool]]: [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond|Ehitusteaduskond]], [[Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskond|Energeetikateaduskond]], [[Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond|Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond]], [[Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskond|Matemaatika-loodusteaduskond]], [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond|Mehaanikateaduskond]] : [[Männipark|Männi park]], [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 1 - Ehitajate tee, [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] ja [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänava]] vahelisel alal * Ehitajate tee 7, 9, 11, 14-korruselised korterelamud, [[Tornmaja|tornmaja]]de tüüpprojekt DV-86-1, arhitekt [[Rein Kersten]]<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/12/06/tornmajade-tuupprojekt-dv-86-1/ Tornmajade tüüpprojekt DV-86-1], ristofoto.com</ref> *Ehitajate tee 15, 5-kordne 1963. aastal [[Mustamäe I mikrorajoon]]i [[Tüüpprojekt 1-318|tüüpprojekt 1-318]] järgi ehitatud [[paneelelamu|paneelkorterelamu]] *Ehitajate tee 17, 5-kordne tüüpprojekt 1-318 järgi ehitatud paneelkorterelamu *Ehitajate tee 19, 5-kordne tüüpprojekt 1-318 järgi ehitatud paneelkorterelamu *Ehitajate tee 21, 5-kordne tüüpprojekt 1-318 järgi ehitatud paneelkorterelamu * Ehitajate tee 23, [[Tallinna Lasteaed Õunake]] *Ehitajate tee 23a, 5-kordne korterelamu * Ehitajate tee 27, [[Mustamäe Tervisekeskus]] * Ehitajate tee 29, [[Pagaripoisid|Pagaripoiste]] kohvik * Ehitajate tee 27, Tallinna Mustamäe apteek * Ehitajate tee 31, 1963. aastal [[paneelelamu]]te tüüpprojekti 1-317 modifikatsiooniga 1-317-14 järgi ehitatud 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 33, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 40, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 41, Grossi Toidukaubad * Ehitajate tee 42, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 44, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 46, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 48, [[Männi raamatukogu]] * Ehitajate tee 49, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 51a, korterelamu ja baar-restoran Valge Torn * ([[Kadaka parkmets|Kadaka mets]], parkmets jääb mõlemale poole Ehitajate teed, ulatudes põhjas [[Kadaka tee|Kadaka]] ja [[A. H. Tammsaare tee]]ni ja lõunas [[Eduard Vilde tee]]ni) * Ehitajate tee 52, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 54, 5-korruseline korterelamu * Ehitajate tee 68a, Mustamäe Haljastus AS *Ehitajate tee 104, 8-kordne uusehitis * Ehitajate tee 107, [[Rimi]] Supermarket Nurmenuku [[File:Haabersti LOV.1000006486.jpg|pisi|[[Haabersti Linnaosa Valitsus]], Ehitajate tee 109a]] * Ehitajate tee 109, algne [[Õismäe-2 (kauplus)|Õismäe-2]]/[[Nurmenuku (kauplus)|Nurmenuku kauplus]] * Ehitajate tee 109a, [[Haabersti Linnaosa Valitsus]] [[Õismäe|Õismäe asumis]] ** Haabersti Linnaosa Vaba Aja Keskus ** Haabersti Haldus OÜ **Algne Ehitajate tee 117 – 2017. aastast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/77634280/oismae-ku-d-unustasid-elanikele-oelda-et-nad-elavad-nuud-hoopis-teisel-tanaval Õismäe teised tänavad], www.delfi.ee, 23.03.2017</ref> uus aadress – [[Õismäe tee]] 203 **Algne Ehitajate tee 119 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 201 **Algne Ehitajate tee 121 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 199 **Algne Ehitajate tee 123 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 197 **Algne Ehitajate tee 125 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 195 **Algne Ehitajate tee 127 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 193 **Algne Ehitajate tee 127a – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 191a **Algne Ehitajate tee 127e – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 191e **Algne Ehitajate tee 129 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 189 **Algne Ehitajate tee 131/133 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 185/187 **Algne Ehitajate tee 129a – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 183a **Algne Ehitajate tee 133a – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 183 **Algne Ehitajate tee 133e – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 181 **Algne Ehitajate tee 137 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 179 **Algne Ehitajate tee 137e – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 179a **Algne Ehitajate tee 141 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 177 **Algne Ehitajate tee 143 – 2017. aastast uus aadress – Õismäe tee 175 * Ehitajate tee 137, [[Haabersti Perearstikeskus]] *Ehitajate tee 140, 2025. aastal valminud 4-kordne uusehitus * Ehitajate tee 148b, [[Maxima Eesti OÜ|Maxima]] XXX kauplus * Ehitajate tee 150 // [[Paldiski maantee]] 145, [[Tallinna Loomaaed]] == Galerii == <gallery> File:Kadaka Ärimaja - Ehitajate tee 114.jpg|Ehitajate tee 114 File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe-Ehitajate tee 133C.JPG|Ehitajate tee 133C File:Ehitajate tee 148, Tallinn.jpg|Ehitajate tee 148b, [[Maxima Eesti OÜ|Maxima]] XXX kauplus </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Väike-Õismäe asumi tänavad}} {{Veskimetsa asumi tänavad}} {{Kadaka asumi tänavad}} {{Mustamäe asumi tänavad}} [[Kategooria:Nõmme linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]] 6yxv6g21q9ojn13yaaakeh386bwt6up 0 262182 7230717 7178322 2026-09-08T07:59:20Z Ehitaja 63547 7230717 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2014}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=september}} '''Võrumaa Keskraamatukogu''' on [[Võru]] [[Võru Linnavalitsus|Linnavalitsuse]] hallatav rahva[[raamatukogu]] asukohaga [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 54 Võru. ==Raamatukogu struktuur== ===Teenindusosakond=== Osakond teenindab täiskasvanud raamatukogu lugejaks registreerunud külastajaid. Lugejaks saab registreeruda alates 16. eluaastast. Raamatute kohalkasutus ja kojulaenutus on tasuta, kirjandust laenutatakse üldjuhul 21 päevaks. Raamatu tagastamistähtaega, kui seda raamatut ei vaja teised lugejad, saab pikendada telefoni või e-posti teel. Lugemissaalis saab: *kasutada teatmekogus olevat kirjandust ja lugeda perioodilisi väljaandeid *laenutada koju heliraamatuid ja perioodikat *tutvuda Võru Linnavolikogu ja Võru Linnavalitsuse materjalidega *tutvuda koduloolise kirjanduse ja kodulookartoteegiga *saada vastus teema- ja faktipäringutele *teha otsinguid elektroonilistes andmebaasides *vormistada RVL-i tellimust *kasutada internetiarvuteid ===Lasteosakond=== Lasteosakonna kojulaenutuses saab raamatuid koju laenutada 21 päevaks. Raamatu tagastamistähtaega, kui seda ei vaja teised lugejad, saab pikendada telefoni või e-posti teel. Lugemissaalis saab: *lugeda raamatuid ja ajakirju *õppida *mängida lauamänge *joonistada, värvida pilte, meisterdada *vaadata lastefilme *kasutada internetiarvutit Lugemissaalist saab kuulamisraamatuid, lastelauluplaate, raamatuid ja vanemaid ajakirjanumbreid laenutada üheks nädalaks. ===Komplekteerimisosakond=== Komplekteerimisosakonna ülesanne on väljaannete tellimine kirjastustelt ja üksikpakkujatelt. Maakonna rahvaraamatukogudele näidiste tutvustamine, tellimuste vastuvõtmine ja tellimine. Saabunud väljaannete töötlemine, saatelehtede tegemine, väljaannete jagamine keskraamatukogule ja rahvaraamatukogudele. Arvestuse pidamine rahalise seisu kohta ja maakondliku aastaaruande koostamine ja esitamine. ==Ajalugu== * [[1909]]. aasta 1. augustil asutati Võru linna maksuta rahvaraamatukogu. Esimeseks raamatukoguhoidjaks oli Thomas Kõpp ja tema abiliseks Jenny Blum. Raamatukogu asus Võru Linnavalitsuse majas Jüri tänav 7. Raamatuid laenutati koju kahel päeval nädalas, tagastustähtaeg kaks nädalat ja viivis üks kopikas iga hilinenud päeva eest. * [[1925]]. aastal sai raamatukogu ülalpidajaks kohalik omavalitsus. * [[1929]] kolis raamatukogu uutesse ruumidesse aadressil Jüri 13. * [[1944]]. aasta 19. augustil hävis raamatukogu tulekahjus. Uuesti avati 15. novembril 1944 aadressil Lenini 15. * [[1946]] võis raamatukogu külastada kõigil nädalapäevadel. * [[1951]]. aastal kolis raamatukogu endisse pastoraadimajja Tartu 42. * [[1951]]. aasta 15. oktoobril alustas tööd Võru Linna Lasteraamatukogu. * [[1952]]. aastal koostati kaartkataloog eesti ja venekeelse ilukirjanduse kohta. * [[1955]]. aastal oli lugemissaali tellitud 50 ajakirja ja 14 ajalehte. * [[1959]] asus tööle esimene kõrgharidusega töötaja Marja Rei. Alustati kodulookartoteegi koostamist. Raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) kaudu telliti raamatuid 261 korral. * [[1966]] läks raamatukogu üle avariiulite süsteemile. * [[1971]] alustati esimese rahvaraamatukoguna Eestis heliplaatide ostmist. * [[1974]] alustas tööd raamatubuss, kuhu mahtus ligi 2000 raamatut. * [[1974]] likvideeriti seoses raamatukoguvõrgu vabariikliku tsentraliseerimisega Võru Rajooni Lasteraamatukogu ja moodustati Võru Keskraamatukogu lasteosakond. * [[1987]] jõudis raamatukogu lugejate arv üle tuhande. Nõukogude ajal kandis raamatukogu nime ''Juhan Smuuli nimeline Võru keskraamatukogu''. * [[1993]] läks keskraamatukogu maavalitsuse alluvusest linna alluvusse. * [[1993]]. aastal nimetati raamatukogu Eesti Vabariigi kultuuriministri määrusega maakondlikuks keskraamatukoguks. 1. novembrist 1993 kehtestati viivisenõue raamatuvõlglastele. * [[1995]]. aasta 18. augustil avati raamatukogu uuel aadressil Jüri 54. * [[2003]] kolis lasteosakond keskraamatukoguga samasse majja Jüri 54 teisele korrusele. * [[2009]] tähistati raamatukogu 100. tegevusaastat konverentsi ja juubelikogumikuga. ===Raamatukogu juhatajad/direktorid=== *[[Thomas Kõpp]] 1909–1925 *[[Karl Sirk]] 1925–?; 1932–1933 *[[Voldemar Lember]] 1933?–1940 *[[Jenny Blum]] 1940–1944 *[[Roland Onno]] 1944–1945 *[[Elmar Laanoja]] 1945–1948 *[[Virve Tsahkna]] 1948 *[[Lydia Saks]] 1948–1952 *[[Armilda Kanep]] 1952–1968 *[[Eha Tillmann]] 1968–1992 *[[Erik Kamberg]] 1992–1993 *[[Riina Lõhmus]] 1993 *[[Inga Kuljus]] 1993–2025 *Merle Koik 2026–... ==Kirjandus== * Linna omavalitsus, rahvaharidus ja edu: [Võru linna avaliku rmtk. Asutamisest 1. augustil 1909]? //Hääl (1909) 28. märts. * Raamatukogud Võrumaal / Võrumaa keskraamatukogu, MTÜ Järjehoidja: [koostajad Inga Kuljus, Ere Raag; toimetaja Anne Valmas; eessõna Peeter Laurson; fotod Kalle Jõgeva]?.– 64 lk. : ill. * Võrumaa Keskraamatukogu 100 / Võrumaa keskraamatukogu, MTÜ Järjehoidja: [koostajad Inga Kuljus, Ere Raag]?.– 156 lk. : ill. ==Välislingid== * [http://lib.werro.ee/ Võrumaa Keskraamatukogu koduleht] * [http://www.facebook.com/profile.php?id=100002472916575 Võrumaa Keskraamatukogu Facebookis] * [https://lib.werro.ee/raamatukogust/tasulised-teenused Raamatukogus osutatavad tasulised teenused] {{koord}} [[Kategooria:Võru maakonna raamatukogud]] iyewoavgl9q2z7ibik51u2o6pmud4dk 0 262266 7230731 6860859 2026-09-08T08:52:31Z Amherst99 15496 /* */ 7230731 wikitext text/x-wiki '''Ants Silvere''' ([[1935]]. aastani '''Hans Silbergleich'''; [[12. detsember]] [[1873]] [[Paasvere vald (Simuna kihelkond)|Paasvere vald]], [[Virumaa]] – [[11. märts]] [[1943]] Assino, [[Tomski oblast]])<ref>{{Netiviide |url=http://okupatsioon.ee/en/memento-2001/233-s-2001 |pealkiri=okupatsioon.ee |vaadatud=2014-10-18 |arhiivimisaeg=2014-11-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141103222435/http://okupatsioon.ee/en/memento-2001/233-s-2001 |url-olek=ei tööta }}</ref> oli Eesti ettevõtja. Silvere sündis Paasvere vallas Aru talus Virumaal talumehe pojana. [[1916]]. aastal omandas ta [[Tartu]]s Kalda tänaval asuva õlletööstuse [[Livonia (õlletehas)|Livonia]] (loodud 1863, moderniseeritud auruõlletehaseks 1910). 1930. aastal võttis ettevõtte juhtimise üle tema poeg Albert Silvere, kes oli õppinud õlletehnoloogiat [[Tšehhoslovakkia]]s ja [[Saksamaa]]l. Ants Silvere ise juhtis [[Jõgeva]]l Uku jahu-, vilja- ja saeveskeid. 30. novembril 1937 valiti Ants Silvere [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] kesk- ja väiketööstuse sektsiooni liikmeks. 1939. aastal reorganiseeriti perekonnale kuuluvad äriettevõtted aktsiaseltsiks A. Silvere & Ko. 1940. aastal Livonia natsionaliseeriti ja liideti aprillis 1941 [[Tartu Õlletehas]]ega (endine [[A. Le Coq]]), Livoniast sai selle Kalda tänava osakond. Tehas sai sõjasuvel 1941 tugevalt kannatada, tootmishooned hävisid lõplikult 1944. aastal. 14. juunil 1941 küüditati Silvere Jõgevalt [[Siber]]isse, kus ta 1943. aastal suri. Ants Silvere oli abielus [[Maria Silvere]]ga (neiuna Ruusmann), nende tütred on [[Laine Silvere-Pant]] (1911–2013) ja Aino Assor, pojad Udo Silvere ja Albert Silvere. Ants ja Maria Silvere ning [[Siegfried Pant|Siegfried Pandi]] mälestuseks asutas [[Tartu Ülikool]]i auliige Laine Silvere-Pant [[1995]]. aastal [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]e kaudu Tartu Ülikooli juures mälestusfondi eesti haritlaste õppetegevuse toetamiseks ja edutamiseks. Fond annab välja [[Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusstipendium]]it majanduslikku abi vajavate Tartu Ülikooli üliõpilaste ja edasiõppijate toetuseks. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.ut.ee/sihtasutus/index.php?lang=est&go=stipendiumid&stipendium=7 "Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusstipendium"] {{JÄRJESTA:Silvere, Ants}} [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1873]] [[Kategooria:Surnud 1943]] qpjtunp9ug0mzb90ki3ukojw76k6y9s 7230767 7230731 2026-09-08T10:46:15Z Amherst99 15496 /* */ 7230767 wikitext text/x-wiki '''Ants Silvere''' ([[1935]]. aastani '''Hans Silbergleich'''; [[12. detsember]] [[1873]] [[Paasvere vald (Simuna kihelkond)|Paasvere vald]], [[Virumaa]] – [[11. märts]] [[1943]] [[Assino]], [[Tomski oblast]])<ref>{{Netiviide |url=http://okupatsioon.ee/en/memento-2001/233-s-2001 |pealkiri=okupatsioon.ee |vaadatud=2014-10-18 |arhiivimisaeg=2014-11-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141103222435/http://okupatsioon.ee/en/memento-2001/233-s-2001 |url-olek=ei tööta }}</ref> oli Eesti ettevõtja. Silvere sündis Paasvere vallas Aru talus Virumaal talumehe pojana. [[1916]]. aastal omandas ta [[Tartu]]s Kalda tänaval asuva õlletööstuse [[Livonia (õlletehas)|Livonia]] (loodud 1863, moderniseeritud auruõlletehaseks 1910). 1930. aastal võttis ettevõtte juhtimise üle tema poeg Albert Silvere, kes oli õppinud õlletehnoloogiat [[Tšehhoslovakkia]]s ja [[Saksamaa]]l. Ants Silvere ise juhtis [[Jõgeva]]l Uku jahu-, vilja- ja saeveskeid. 30. novembril 1937 valiti Ants Silvere [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] kesk- ja väiketööstuse sektsiooni liikmeks. 1939. aastal reorganiseeriti perekonnale kuuluvad äriettevõtted aktsiaseltsiks A. Silvere & Ko. 1940. aastal Livonia natsionaliseeriti ja liideti aprillis 1941 [[Tartu Õlletehas]]ega (endine [[A. Le Coq]]), Livoniast sai selle Kalda tänava osakond. Tehas sai sõjasuvel 1941 tugevalt kannatada, tootmishooned hävisid lõplikult 1944. aastal. 14. juunil 1941 küüditati Silvere Jõgevalt [[Siber]]isse, kus ta 1943. aastal suri. Ants Silvere oli abielus [[Maria Silvere]]ga (neiuna Ruusmann), nende tütred on [[Laine Silvere-Pant]] (1911–2013) ja Aino Assor, pojad Udo Silvere ja Albert Silvere. Ants ja Maria Silvere ning [[Siegfried Pant|Siegfried Pandi]] mälestuseks asutas [[Tartu Ülikool]]i auliige Laine Silvere-Pant [[1995]]. aastal [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]e kaudu Tartu Ülikooli juures mälestusfondi eesti haritlaste õppetegevuse toetamiseks ja edutamiseks. Fond annab välja [[Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusstipendium]]it majanduslikku abi vajavate Tartu Ülikooli üliõpilaste ja edasiõppijate toetuseks. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.ut.ee/sihtasutus/index.php?lang=est&go=stipendiumid&stipendium=7 "Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusstipendium"] {{JÄRJESTA:Silvere, Ants}} [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1873]] [[Kategooria:Surnud 1943]] 8lrjqen0kmixk961vzmy4iw6h3m0xjs 7230775 7230767 2026-09-08T10:59:04Z Amherst99 15496 /* */ Parandasin sünnikuupäeva Eesti pereregistri alusel. 7230775 wikitext text/x-wiki '''Ants Silvere''' ([[1935]]. aastani '''Hans Silbergleich'''; [[3. detsember]] [[1873]] [[Paasvere vald (Simuna kihelkond)|Paasvere vald]], [[Virumaa]] – [[11. märts]] [[1943]] [[Assino]], [[Tomski oblast]])<ref>{{Netiviide |url=http://okupatsioon.ee/en/memento-2001/233-s-2001 |pealkiri=okupatsioon.ee |vaadatud=2014-10-18 |arhiivimisaeg=2014-11-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141103222435/http://okupatsioon.ee/en/memento-2001/233-s-2001 |url-olek=ei tööta }}</ref> oli Eesti ettevõtja. Silvere sündis Paasvere vallas Aru talus Virumaal talumehe pojana. [[1916]]. aastal omandas ta [[Tartu]]s Kalda tänaval asuva õlletööstuse [[Livonia (õlletehas)|Livonia]] (loodud 1863, moderniseeritud auruõlletehaseks 1910). 1930. aastal võttis ettevõtte juhtimise üle tema poeg Albert Silvere, kes oli õppinud õlletehnoloogiat [[Tšehhoslovakkia]]s ja [[Saksamaa]]l. Ants Silvere ise juhtis [[Jõgeva]]l Uku jahu-, vilja- ja saeveskeid. 30. novembril 1937 valiti Ants Silvere [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] kesk- ja väiketööstuse sektsiooni liikmeks. 1939. aastal reorganiseeriti perekonnale kuuluvad äriettevõtted aktsiaseltsiks A. Silvere & Ko. 1940. aastal Livonia natsionaliseeriti ja liideti aprillis 1941 [[Tartu Õlletehas]]ega (endine [[A. Le Coq]]), Livoniast sai selle Kalda tänava osakond. Tehas sai sõjasuvel 1941 tugevalt kannatada, tootmishooned hävisid lõplikult 1944. aastal. 14. juunil 1941 küüditati Silvere Jõgevalt [[Siber]]isse, kus ta 1943. aastal suri. Ants Silvere oli abielus [[Maria Silvere]]ga (neiuna Ruusmann), nende tütred on [[Laine Silvere-Pant]] (1911–2013) ja Aino Assor, pojad Udo Silvere ja Albert Silvere. Ants ja Maria Silvere ning [[Siegfried Pant|Siegfried Pandi]] mälestuseks asutas [[Tartu Ülikool]]i auliige Laine Silvere-Pant [[1995]]. aastal [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]e kaudu Tartu Ülikooli juures mälestusfondi eesti haritlaste õppetegevuse toetamiseks ja edutamiseks. Fond annab välja [[Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusstipendium]]it majanduslikku abi vajavate Tartu Ülikooli üliõpilaste ja edasiõppijate toetuseks. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.ut.ee/sihtasutus/index.php?lang=est&go=stipendiumid&stipendium=7 "Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusstipendium"] {{JÄRJESTA:Silvere, Ants}} [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1873]] [[Kategooria:Surnud 1943]] 1m7xvofevylooykplcypptsrpt4g36v 0 265600 7230657 7190126 2026-09-07T23:46:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7230657 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Apple II seeria''' on [[bitt|8-bitiste]] [[arvuti]]te seeria, mida tootis [[Apple Inc|Apple]] aastatel 1977–1993.<ref name="arstechnica"/> == Mudelid == === Apple II === [[Pilt:Micromodem II in Apple II.jpg|pisi|Apple II originaalmudel]] Esimene Apple II mudel tuli müüki 5. juunil 1977.<ref name="wired"/> Arvuti kasutas MOS Technology 6502 [[mikroprotsessor]]it taktsagedusega 1 [[Herts|MHz]]. Arvutil oli 4 kB [[muutmälu]](võimalik oli osta liides, mis võimaldas suurendada mälu mahtu kuni 48 kilobaidini, audiokasseti liides programmide laadimiseks ja info salvestamiseks ning [[Püsimälu|püsimällu]] sisse ehitatud Integer BASICu programmeerimiskeel. Arvuti originaalhind oli 1298 [[USA dollar]]it.<ref name="inventors"/> === Apple II Plus === Apple II Plus tuli müüki 1979. aasta juunis.<ref name="apple2history"/> Arvuti sisaldas programmeerimiskeelt Applesoft BASIC. Erinevalt Apple II originaalmudelist oli Apple II Plusil 48 kB muutmälu, mida võis lisakaardi abil suurendada 64 kB-ni. Muude näitajate poolest oli ta identne Apple II-ga. === Apple II Europlus ja J-Plus === Kuna Apple II oli tohutult populaarne USA-s, otsustas Apple laiendada oma turgu Euroopasse ja Aasiasse. Euroopas tuli müüki Apple II Europlus. Parameetrite poolest oli ta identne Apple II Plusiga. Videoedastusmeetodiks oli värvilise [[NTSC]]-meetodi asemel ühevärviline [[PAL]]-meetod. Värvilise PAL-graafika jaoks oli vaja eraldi graafikakaarti. Jaapanis välja lastud mudelil J-Plus oli klaviatuur muudetud standardsest [[QWERTY]]-klahvipaigutusest jaapani [[Katakana]] paigutuseks.<ref name="computinghistory"/> === Apple IIe === [[Pilt:Apple iie.jpg|pisi|Apple IIe kuvariga]] Aastal 1983 tuli Apple turule uue mudeliga Apple IIe. See mudel erines eelmistest, kuna kasutas muudetud [[Mikrokiip|kiibistikku]], klaviatuuri ja korpust. Arvutil oli 64 kB muutmälu, mida võis lisakaardiga laiendada 128 kB-ni. Arvutile võis juurde panna mälukaardi, mis võimaldas kasutada suurema [[Lahutusvõime|eraldusvõimega]] ekraani. Apple IIe oli Apple II seeria kõige populaarsem mudel ja tihti rääkides Apple II-st peetaksegi silmas seda mudelit. Tegemist oli kõige kauem tootmises olnud Apple'i arvutiga, mida toodeti peaaegu muutusteta 11 aastat.<ref name="old"/> === Apple IIc === Apple IIc tuli välja aastal 1984. Seda reklaamiti kui esimest kaasaskantavat arvutit, kuna ta oli disainitud nii, et teda oleks lihtne kaasas kanda. Erinevalt tänapäevastest kaasaskantavatest arvutitest polnud IIc-l sisseehitatud kuvarit ega akut. Arvuti küljes oli mugavamaks kandmiseks käepide. Arvutile oli võimalik juurde osta [[vedelkristallkuvar]], mis võttis vähem ruumi, kui tavaline kuvar. Kõrge hinna tõttu see aga populaarseks ei osutunud.<ref name="atarimagazines"/> === Apple IIGS === Apple IIGS tuli välja 15. septembril 1986 ja erines radikaalselt eelmistest mudelitest. IIGS kasutas 16-bitist [[protsessor]]it, mis töötas sagedusel 2,8&nbsp;MHz ja võimaldas paigaldada kuni 8 MB muutmälu. Arvuti võis ekraanile kuvamisel valida 4096 värvi vahel, kuigi korraga võis ekraanil olla ainult 4 värvi resolutsioonil 640×200 või 16 värvi resolutsioonil 320×200. Apple IIGS oli kõigi eelnevate Apple II mudelitega tagasiühilduv.<ref name="oldcomputers"/> === Apple IIc Plus === Apple IIc Plusi mudel tuli turule aastal 1988. Kujult ja suuruselt meenutas ta IIc mudelit, erinevus oli selles, et uus mudel kasutas 5,25-tolliste [[diskett]]ide asemel 3,5-tolliseid diskette ning [[toiteplokk]] oli viidud korpuse sisse. Arvuti kasutas oma aja kohta kiiret 4&nbsp;MHz protsessorit ja toetas kuni 1 MB muutmälu.<ref name="support"/> === Apple IIe kaart === Apple IIe kaart oli lisakaart [[Macintosh]]i seeria arvutite jaoks. Sisuliselt oli tegemist kaardiga, mis [[Emulaator|emuleeris]] IIe arvutit Macintoshis. Kaart tuli välja aastal 1991.<ref name="vectronicsappleworld"/> == Kloonid == Apple II seeria arvuteid imiteeriti tihti teiste tootjate poolt nii USA-s kui ka välismaal. Need [[Macintoshi kloon|kloonid]] nägi tihti välja identsed Apple II arvutitega ja talitlesid sama moodi. Tihti anti neile ka erinevate puuviljade nimed (kuna Apple tähendab inglise keeles õuna). Mõned kloonid olid toodetud Apple'ilt saadud litsentsi alusel, kuid enamus oli valmistatud ilma Apple'i nõusolekuta. Apple üritas vahelduva eduga nende kloonide tootmist kohtu kaudu peatada. Tuntumad kloonid on näiteks Nõukogude Liidus toodetud Agat ([[vene keel]]es ''Агат''), Saksamaal toodetud Basis 108 ja USA-s toodetud The Ace.<ref name="lowendmac"/> == Mõju tööstusele == Apple II seerial oli tohutu mõju tehnoloogia tööstusele ja igapäevaelule. Apple II oli paljude inimeste jaoks esimene kokkupuude arvutitega, selle hind oli kesk-klassi inimestele taskukohane ja seda kasutati paljudes koolides õppe-eesmärkidel. Apple II populaarsus aitas kaasa arvutimängutööstuse ja [[tekstitöötlusprogramm]]ide arengule. Apple II edu julgustas konkurente looma oma arvuteid mis suurendas veelgi [[personaalarvuti]]te populaarsust, mis omakorda aitas kaasa [[internet]]i tekkele. == Apple ll ajaskaalal== {| class="wikitable" !Aasta!! Käivitatud !! Mudel !! Seeria !! Lõpetatud |- | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="1" |'''1976''' || style="width:100px" |1. juuli || style="width:230px" | [[Apple I]] || style="width:110px" | [[Apple I]] || style="width:130px" | 1. september 1977 |} {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="1" |'''1977''' || style="width:100px" | 1. aprill || style="width:230px" | Apple II || style="width:110px" | [[Apple II series|Apple II]] || style="width:130px" | 1. juuni 1979 |} [[Pilt:Science museum 025 adjusted.jpg|100px|pisi|Apple II]] {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="4" |'''1979''' || style="width:100px" rowspan="4"| 1. juuni || style="width:230px" | [[Apple II Plus]] || style="width:110px" | Apple II || style="width:130px" | 1. detsember 1982 |- | [[Apple II Plus#Apple II Europlus and J-Plus|Apple II EuroPlus]] || Apple II || 1. detsember 1982 |- | [[Apple II Plus#Apple II Europlus and J-Plus|Apple II J-Plus]] || Apple II || 1. detsember 1982 |- | [[Apple II Plus#Bell & Howell|Bell & Howell]] || Apple II || 1. detsember 1982 |} {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="1" |'''1980''' || style="width:100px" | 1. september || style="width:230px" | [[Apple III]] || style="width:110px" | Apple III || style="width:130px" | 1. detsember 1981 |} [[Pilt:Apple3profile.jpg|100px|pisi|Apple III]] {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="1" |'''1981''' || style="width:100px" | 1. detsember || style="width:230px" | Apple III Revised || style="width:110px" | Apple III || style="width:130px" | 1. detsember 1983 |} {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="3" |'''1983''' || style="width:100px" | 1. jaanuar || style="width:230px" | [[Apple IIe]] || style="width:110px" | Apple II || style="width:130px" | 1. märts 1985 |- | style="background: #ececec" | 1. jaanuar || style="background: #ececec" | [[Apple Lisa]] || style="background: #ececec" | 68000 || style="background: #ececec" | 1. jaanuar 1984 |- |1. detsember || [[Apple III Plus]] || Apple III || 1. aprill 1984 |} [[Pilt:Apple iie.jpg|100px|pisi|Apple IIe]] {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="2" |'''1984''' || style="width:100px;background: #ececec" | 1. jaanuar || style="width:230px;background: #ececec" | [[Apple Lisa|Apple Lisa 2]] ([[Macintosh XL]])|| style="width:110px;background: #ececec" | 68000 || style="width:130px;background: #ececec" | 1. aprill 1985 |- | 1. aprill || [[Apple IIc]] || Apple II || 1. september 1986 |} {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="1" |'''1985''' || style="width:100px" | 1. märts || style="width:230px" | [[Apple IIe#The Enhanced IIe|Apple IIe Enhanced]] || style="width:110px" | Apple II || style="width:130px" | 1. jaanuar 1987 |} [[Pilt:Apple iicb.jpg|100px|pisi|Apple IIc]] {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="2" |'''1986''' || style="width:100px" | 1. september || style="width:230px" | [[Apple IIGS]] || style="width:110px" | Apple II || style="width:130px" | 1. oktoober 1989 |- | 1. september || [[Apple IIc#Memory Expansion IIc (ROM version ‘3’)|Apple IIc Memory Expansion]] || Apple II || 1. september 1988 |} {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="1" |'''1987''' || style="width:100px" | 1. juuli || style="width:230px" | [[Apple IIe#The Platinum IIe|Apple IIe Platinum]] || style="width:110px" | Apple II || style="width:130px" | 1. november 1993 |} [[Pilt:Apple iigs.jpg|100px|pisi|Apple IIGS]] {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="1" |'''1988''' || style="width:100px" | 1. september || style="width:230px" | [[Apple IIc Plus]] || style="width:110px" | Apple II || style="width:130px" | 1. september 1990 |} {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="1" |'''1989''' || style="width:100px" | 1. oktoober || style="width:230px" | [[Apple IIGS|Apple IIGS (1 MB, ROM 3)]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Apple IIGS (1MB, ROM 03): Specifications (Discontinued 12/92)<!-- Bot generated title --> |url=http://docs.info.apple.com/article.html?artnum=7889 |vaadatud=2012-01-02 |arhiivimisaeg=2011-06-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110613183812/http://docs.info.apple.com/article.html?artnum=7889 |url-olek=ei tööta }}</ref> || style="width:110px" | Apple II || style="width:130px" | 1. detsember 1992 |} {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top;background: #ececec" rowspan="1" |'''1991''' || style="width:100px;background: #ececec" | 1. märts || style="width:230px;background: #ececec" | [[Apple IIe Card]] || style="width:110px;background: #ececec" | Apple II || style="width:130px;background: #ececec" | 1. mai 1995 |} ==Vaata ka== *[[Macintosh]] *[[Apple DOS]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="arstechnica">[http://arstechnica.com/old/content/2005/12/total-share.ars/4 "Total share: 30 years of personal computer market share figures"] Reimer, Jeremy (December 14, 2005).</ref> <ref name="wired">[https://web.archive.org/web/20120503232848/http://www.wired.com/science/discoveries/news/2007/06/dayintech_0605 "June 5, 1977: From a Little Apple a Mighty Industry Grows"] June 5, 2007</ref> <ref name="inventors">[http://inventors.about.com/library/weekly/aa121598.htm "Inventors of the Modern Computer"]{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Mary Bellis</ref> <ref name="apple2history">[http://apple2history.org/history/ah06/ "Apple II History Chap 6"] apple2history.org.</ref> <ref name="computinghistory">[http://www.computinghistory.org.uk/det/1334/apple-ii-europlus/ "Apple II Europlus"] computinghistory.org.uk</ref> <ref name="old">[https://web.archive.org/web/20100223024003/http://www.old-computers.com/museum/computer.asp?st=1&c=83 "Apple IIe"] old-computers.com</ref> <ref name="atarimagazines">[https://web.archive.org/web/20111129145103/http://atarimagazines.com/creative/v10n7/116_Apple_announces_the_IIc.php "Apple announces the IIc"] Miller, George</ref> <ref name="oldcomputers">[http://oldcomputers.net/appleiigs.html "Apple IIGS"] oldcomputers.net</ref> <ref name="support">[http://support.apple.com/kb/TA34045?viewlocale=en_US "Apple IIc Plus: How It's Different From The Apple IIc"] support.apple.com</ref> <ref name="vectronicsappleworld">[http://vectronicsappleworld.com/appleii/appleiiecard.html "Apple IIe Card"] vectronicsappleworld.com</ref> <ref name="lowendmac">[http://lowendmac.com/2014/apples-from-other-orchards-apple-ii-clones/ "Apples from Other Orchards: Apple II Clones"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} LEM Staff</ref> }} {{Apple'i riistvara}} [[Kategooria:Apple'i riistvara]] [[Kategooria:Personaalarvutid]] rx7nspl1x2mdvfwl91ymu32itdp8zj3 0 268868 7230585 7082128 2026-09-07T19:35:35Z Kopo25 5046 Täiendavat infot 7230585 wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} '''Eesti Miss Estonia''' oli iga-aastane [[Eesti]]s korraldatav [[iludusvõistlus]]. Esimesed võistlused korraldas 1923. ja 1925. aastal [[Estonia-Film]]. Seejärel oli 1929–1932 võistluse korraldaja [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]]. 1931. aasta valimistel osalesid [[Metro-Goldwyn-Mayer]]i esindajad, kes lubasid võitja viia otse [[Hollywood]]i [[Greta Garbo]] ja [[Ramon Navarro]] kõrvale. Pärast tuli välja, et tegemist on tavaliste aferistidega, kes tahtsid tasuta pääseda kroonimisballile.<ref>"Eesti naisele tehakse häbi". [[Rahvaleht]] nr 10, 24. jaanuar 1931. Lk 1</ref> 11. märtsil 1931 otsustas [[Eesti Naisliit|Eesti Naisliidu]] juhatus üksmeelselt, et liit peab täiesti eitavalt suhtuma selletaolistesse iludusvõistlustesse, mis demoraliseerivalt mõjutavad naise hinge ja kasvatuslikult halba mõju avaldavad noorsoole.<ref>"Kindel seisukoht "missitamise" vastu". [[Sõnumed (ajaleht 1931)|Sõnumed]] nr 18, 12. märts 1931. Lk 3</ref> 1933. aastast võistluse korraldamine katkes. Alles [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude aja]] lõpus hakati võistlust uuesti korraldama. Aastatel 1988–2009 toimus võistlus igal aastal, 2010. aastal võistlust ei korraldatud ning aastatel 2011–2013 toimus see taas igal aastal. Alates 2021. aastast hakati Eestis taas korraldama riiklikke missivõistlusi, mille tiitlivõitjad esindasid Eestit rahvusvahelistel võistlustel. 2021.–2023. aastal kandsid võitjad tiitlit Miss World Estonia ning 2024. ja 2025. aastal kasutati taas ka nimetust Miss Estonia. Võistluse finalistid said osaleda rahvusvahelistel võistlustel [[Miss World]], [[Miss Universe]], [[Miss Europe]] ja [[Miss Baltic Sea]]. ==Võitjad== [[Fail:«Miss Estonia 88» (134) Heli Mets.jpg|pisi|Miss Estonia 88, [[Heli Mets]]<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[File:Erika Bauer ja Kalle Müller (1991).jpg|pisi|Miss Estonia 91, [[Erika Bauer]]<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] {| class="wikitable" |- ! Aasta || Miss Estonia |- | 1923 || [[Sinaida Tamm]] |- | 1924 || ''ei toimunud'' |- | 1925 || [[Antonie Bergmann]] |- | 1926–28 || ''ei toimunud'' |- | 1929 || [[Meeta Kelgo]] |- | 1930 || [[Amalie Smager]] |- | 1931 || [[Lilly Silberg]] |- | 1932 || [[Nadežda Peedi-Hoffmann]] |- | 1933–87 || ''ei toimunud'' |- | 1988 || [[Heli Kraft|Heli Mets]] |- | 1989 || [[Cathy Tullkvist|Cathy Korju]] |- | 1990 || [[Liis Tappo-Treial|Liis Tappo]] |- | 1991 || [[Erika Bauer]] |- | 1992 || [[Ruth Merila]] |- | 1993 || [[Lilia Kristianson|Lilia Üksvärav]] |- | 1994 || [[Eva-Maria Laan]] |- | 1995 || [[Enel Eha]] |- | 1996 || [[Helen Mahmastol]] |- | 1997 || [[Kristiina Heinmets-Aigro|Kristiina Heinmets]] |- | 1998 || [[Kadri Väljaots Uwaydah|Kadri Väljaots]] |- | 1999 || [[Triin Tennokese|Triin Rannat]] |- | 2000 || [[Evelyn Mikomägi]] |- | 2001 || [[Inna Roos]] |- | 2002 || [[Jana Tafenau]] |- | 2003 || [[Maili Nõmm]] |- | 2004 || [[Sirle Kalma]] |- | 2005 || [[Jana Kuvaitseva]] |- | 2006 || [[Kirke Klemmer]] |- | 2007 || [[Viktoria Azovskaja]] |- | 2008 || [[Kadri Nõgu]] |- | 2009 || [[Diana Arno]] |- | 2010 || ''ei toimunud'' |- | 2011 || [[Madli Vilsar]] |- | 2012 || [[Kätlin Valdmets]] |- | 2013 || [[Kristina Karjalainen]] |- |2021 |[[Karolin Kippasto]] |- |2022 |[[Adriana Mass]] |- |2023 |[[Eliise Randmaa]] |- |2024 |[[Valeria Vasilieva]] |- |2025 |[[Emili Denneng]] |} == Miss Eesti == {{pooleli}} {| class="wikitable" |- ! Aasta || Miss Eesti |- | 1993 || [[Karin Kitse]] |- |} ==Vaata ka== *[[Miss Universum]] *[[Miss Grand International]] *[[Miss Baltic Sea]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Blameeritud iludused". [[Rahvaleht]] nr 9, 22. jaanuar 1931. Lk 4 ==Välislingid== *[http://www.missestonia.ee Eesti Miss Estonia ametlik koduleht] [[Kategooria:Eesti kultuur]] [[Kategooria:Iludusvõistlused]] [[Kategooria:Eesti mood]] 9dvnuz0xzscioccnma9xlpu6wuajzu9 7230619 7230585 2026-09-07T21:14:12Z Kopo25 5046 Täiendavat infot ja korrigeerimist 7230619 wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} '''Eesti Miss Estonia''' oli iga-aastane [[Eesti]]s korraldatav [[iludusvõistlus]]. Esimesed võistlused korraldas 1923. ja 1925. aastal [[Estonia-Film]]. Seejärel oli 1929–1932 võistluse korraldaja [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]]. 1931. aasta valimistel osalesid [[Metro-Goldwyn-Mayer]]i esindajad, kes lubasid võitja viia otse [[Hollywood]]i [[Greta Garbo]] ja [[Ramon Navarro]] kõrvale. Pärast tuli välja, et tegemist on tavaliste aferistidega, kes tahtsid tasuta pääseda kroonimisballile.<ref>"Eesti naisele tehakse häbi". [[Rahvaleht]] nr 10, 24. jaanuar 1931. Lk 1</ref> 11. märtsil 1931 otsustas [[Eesti Naisliit|Eesti Naisliidu]] juhatus üksmeelselt, et liit peab täiesti eitavalt suhtuma selletaolistesse iludusvõistlustesse, mis demoraliseerivalt mõjutavad naise hinge ja kasvatuslikult halba mõju avaldavad noorsoole.<ref>"Kindel seisukoht "missitamise" vastu". [[Sõnumed (ajaleht 1931)|Sõnumed]] nr 18, 12. märts 1931. Lk 3</ref> 1933. aastast võistluse korraldamine katkes. Alles [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude aja]] lõpus hakati võistlust uuesti korraldama. Aastatel 1988–2009 toimus võistlus igal aastal, 2010. aastal võistlust ei korraldatud ning aastatel 2011–2013 toimus see taas igal aastal. Pärast 2013. aastat katkes senise korraldusega Eesti Miss Estonia konkursi järjepidevus. Ajaloolise Eesti Miss Estonia konkursi finalistidel oli võimalus osaleda rahvusvahelistel võistlustel [[Miss World]]il, [[Miss Universe]]'il, [[Miss Europe]]'il ja [[Miss Baltic Sea]]'l. Alates 2021. aastast hakati Eestis taas korraldama [[Miss World]]i Eesti rahvuslikku konkurssi nimega '''Miss World Estonia'''. Eesti missinduse taastamise ja arendamisega tegelesid organisatsioon Nordic Beauty Pageantry ja selle asutaja [[Leo-Sergei Täht]] koostöös Viking Beauty Secretsiga, mille asutas endine miss [[Eha Urbsalu]]<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Sajand, hooaja kaupa jutustatud |url=https://missworldestonia.com/history |väljaanne=Miss World Estonia |vaadatud=7. september 2026 }}</ref>. Miss World Estoniaks 2021. aastal krooniti [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] psühholoogiatudeng [[Karolin Kippasto]], kes esindas Eestit Miss Worldi rahvusvahelisel finaalil [[Puerto Rico|Puerto Ricos]]. 2024. aastal uut Miss World Estonia tiitlivõitjat ei selgitatud<ref name=":0" />. 2025. aastal krooniti Miss World Estoniaks [[Mari-Ann Rõuk]]. Hiljem võeti temalt tiitel tagasi ning Miss World Estonia 2025 tiitlikandjaks kinnitati algselt esimese printsessina lõpetanud [[Henel Vare]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.missworld.com/news/mari-ann-r%C3%B5uk-crowned-miss-world-estonia-2025 |pealkiri=Mari-Ann Rõuk Crowned Miss World Estonia 2025 |väljaanne=Miss World |kuupäev=15. august 2025 |vaadatud=7. september 2026 }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.missworld.com/news/henel-vare-confirmed-as-miss-world-estonia-2025 |pealkiri=Henel Vare Confirmed as Miss World Estonia 2025 |väljaanne=Miss World |kuupäev=16. veebruar 2026 |vaadatud=7. september 2026 }}</ref> ==Võitjad== [[Fail:«Miss Estonia 88» (134) Heli Mets.jpg|pisi|Miss Estonia 88, [[Heli Mets]]<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[File:Erika Bauer ja Kalle Müller (1991).jpg|pisi|Miss Estonia 91, [[Erika Bauer]]<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] {| class="wikitable" |+ |- ! Aasta || Miss Estonia |- | 1923 || [[Sinaida Tamm]] |- | 1924 || ''ei toimunud'' |- | 1925 || [[Antonie Bergmann]] |- | 1926–28 || ''ei toimunud'' |- | 1929 || [[Meeta Kelgo]] |- | 1930 || [[Amalie Smager]] |- | 1931 || [[Lilly Silberg]] |- | 1932 || [[Nadežda Peedi-Hoffmann]] |- | 1933–87 || ''ei toimunud'' |- | 1988 || [[Heli Kraft|Heli Mets]] |- | 1989 || [[Cathy Tullkvist|Cathy Korju]] |- | 1990 || [[Liis Tappo-Treial|Liis Tappo]] |- | 1991 || [[Erika Bauer]] |- | 1992 || [[Ruth Merila]] |- | 1993 || [[Lilia Kristianson|Lilia Üksvärav]] |- | 1994 || [[Eva-Maria Laan]] |- | 1995 || [[Enel Eha]] |- | 1996 || [[Helen Mahmastol]] |- | 1997 || [[Kristiina Heinmets-Aigro|Kristiina Heinmets]] |- | 1998 || [[Kadri Väljaots Uwaydah|Kadri Väljaots]] |- | 1999 || [[Triin Tennokese|Triin Rannat]] |- | 2000 || [[Evelyn Mikomägi]] |- | 2001 || [[Inna Roos]] |- | 2002 || [[Jana Tafenau]] |- | 2003 || [[Maili Nõmm]] |- | 2004 || [[Sirle Kalma]] |- | 2005 || [[Jana Kuvaitseva]] |- | 2006 || [[Kirke Klemmer]] |- | 2007 || [[Viktoria Azovskaja]] |- | 2008 || [[Kadri Nõgu]] |- | 2009 || [[Diana Arno]] |- | 2010 || ''ei toimunud'' |- | 2011 || [[Madli Vilsar]] |- | 2012 || [[Kätlin Valdmets]] |- | 2013 || [[Kristina Karjalainen]] |- | colspan="2" | '''Miss World Estonia''' |- | 2021 || [[Karolin Kippasto]] |- | 2022 || [[Adriana Mass]] |- | 2023 || [[Eliise Randmaa]] |- | 2024 || ''uut tiitlit ei antud'' |- | 2025 || [[Mari-Ann Rõuk]] |- | 2026 || [[Eliisa-Adele Toode]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Miss World Estonia 2026 Eliisa-Adele Toode: mul olid võiduhetkel pisarad silmis |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120599794/miss-world-estonia-2026-eliisa-adele-toode-mul-olid-voiduhetkel-pisarad-silmis |vaadatud=27. juuli 2026 |väljaanne=Delfi }}</ref> |} ==Vaata ka== *[[Miss Universum]] *[[Miss Grand International]] *[[Miss Baltic Sea]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Blameeritud iludused". [[Rahvaleht]] nr 9, 22. jaanuar 1931. Lk 4 ==Välislingid== *[http://www.missestonia.ee Eesti Miss Estonia ametlik koduleht] [[Kategooria:Eesti kultuur]] [[Kategooria:Iludusvõistlused]] [[Kategooria:Eesti mood]] ox424xr14x5t8q9hndrv1ipllqgfa12 0 290365 7230649 7175948 2026-09-07T23:06:26Z Andreas003 7485 7230649 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Mihhail Korb | pilt = RK Mihhail Korb.jpg | amet = [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = [[20. juuni]] [[2014]] – [[22. november]] [[2016]]<br>[[13. juuni]] [[2017]] | ametiajalõpp = [[31. märts]] [[2023]] | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Riigihalduse minister]] | ametiajaalgus2 = [[23. november]] [[2016]] | ametiajalõpp2 = [[12. juuni]] [[2017]] | eelmine2 = [[Arto Aas]] | järgmine2 = [[Jaak Aab]] | amet3 = | ametiaja_algus3 = | ametiaja_lõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiaja_algus4 = | ametiaja_lõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | sünniaeg = {{süv|1980|08|03|df=y}} | sünnikoht = [[Pärnu]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | allkiri = | alma_mater = [[Tallinna Tehnikaülikool]] | partei = [[Eesti Keskerakond]] (alates 2002)| | pildiallkiri = Mihhail Korb (2015) | lapsed = kaks last | vanemad = [[Valeri Korb]] | sugulased = Nikolai Korb (vend) }} '''Mihhail Korb''' (sündinud [[3. august]]il [[1980]] [[Pärnu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]]. Korb on pikaaegne [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] poliitik. Aastatel 2004–2014 oli ta tööl [[Tallinna linnavalitsus]]es. Ta oli olnud [[XIII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige. Aastatel 2016–2017 oli ta [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]] riigihalduse minister. == Elukäik == === Hariduskäik === Korb omandas keskhariduse 1998. aastal [[Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium]]ist. Ta omandas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i (TTÜ) ärikorralduse erialal 2003. aastal [[bakalaureus]]ekraadi ja 2008. aastal TTÜ majandusteaduste erialal magistrikraadi. 2010. aastast õpib ta TTÜ-s energeetika bakalaureuseõppes, aga pole seda siiani lõpetanud.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2008-11-21 |pealkiri=CV |url=http://www.tallinn.ee/g4104s39090 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090503115223/http://www.tallinn.ee/g4104s39090 |arhiivimisaeg=2009-05-03 |väljaanne=[[Tallinn]]}}</ref><ref name=":1">{{Ajakirjaviide |kuupäev=2021-02-01 |pealkiri=Mihhail Korb |url=https://dea.digar.ee/article/JVsadayksbiogr/2021/02/0/5.33 |ajakiri=101 biographies. The 14th Riigikogu |aastakäik=1 |lehekülg=38}}</ref> === Töökäik === Aastatel 2001–2004 töötas Korb [[Kohtla-Järve]] linnavalitsuses majandusspetsialistina finantseerimise alal. 2005. aastal kandideeris ta [[Nikolai Ossipenko]] valimisliidus Rahva Usaldus ka [[Jõhvi]] volikogusse, kuid ei osutunud valituks.<ref name=":2">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Gamzejev |eesnimi=Erik |kuupäev=2021-01-14 |pealkiri=Valitsuse kukkumiseni viisid Ida-Virumaaga seotud poliitikutele esitatud korruptsioonikahtlustused |väljaanne=[[Põhjarannik]] |url=https://pohjarannik.postimees.ee/7154792/valitsuse-kukkumiseni-viisid-ida-virumaaga-seotud-poliitikutele-esitatud-korruptsioonikahtlustused}}</ref> 2004. aasta märtsist 2005. aasta novembrini oli ta [[Mustamäe linnaosa]] valitsuse eelarvespetsialist. 2005. aasta detsembrist töötas ta [[Kristiine linnaosa]] vanemana.<ref name=":0" /> [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]] valiti ta 2009. ja 2013. aastal.<ref name=":1" /> 2011. aasta oktoobrist 2014. aasta juunini oli Korb [[Tallinna Kesklinn]]a vanem.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2013-12-17 |pealkiri=Kesklinna vanema ametis jätkab Mihhail Korb |väljaanne=[[Postimees]] |toimetaja-perekonnanimi=Gnadenteich |toimetaja-eesnimi=Uwe |url=https://www.postimees.ee/2634124/kesklinna-vanema-ametis-jatkab-mihhail-korb}}</ref><ref name=":3">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Randla |eesnimi=Siim |kuupäev=2014-07-21 |pealkiri=Mihhail Korb sai 1467 eurot lahkumishüvitist |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://digileht.ohtuleht.ee/588354/mihhail-korb-sai-1467-eurot-lahkumishuvitist}}</ref> 2014. aasta juunis sai Korbist [[Riigikogu]] Yana Toomi asendusliige, kui Vilja Savisaar-Toomasti loobus asenduskohast.<ref name=":3" /> Ta oli [[XII Riigikogu|XII]] (2014–2015), [[XIII Riigikogu]] (2015–2016 ja 2017–2019) ning [[XIV Riigikogu]] (2019–2023) koosseisu liige.<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogu-XII-koosseis.-Statistikat-ja-levaated.pdf |pealkiri=RIIGIKOGU XII KOOSSEIS: Statistikat ja ülevaateid |kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu |aasta=2015 |koht=Tallinn |lehekülg=63 |täpsustus=Riigikogu Kantselei |keel=et}}</ref><ref>{{Raamatuviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/XIII-Riigikogu-statistikakogumik.pdf |pealkiri=RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS: Statistikat ja ülevaateid |kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu |aasta=2019 |koht=Tallinn |lehekülg=58 |täpsustus=Riigikogu Kantselei |keel=et}}</ref><ref>{{Raamatuviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2023/12/XIV-Riigikogu-koosseis.pdf |pealkiri=RIIGIKOGU XIV KOOSSEIS: Statistikat ja ülevaateid |kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=60 |täpsustus=Riigikogu Kantselei |keel=et}}</ref> Aastatel 2017–2018 oli ta samaaegselt ka Tallinna linnavolikogus.<ref name=":1" /> [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]] oli Korb 23. novembrist [[2016]] 12. juunini 2017 [[riigihalduse minister]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-06-10 |pealkiri=Vabariigi Presidendi 08.06.2017 otsus nr 106 "Muudatuste tegemine Vabariigi Valitsuse koosseisus" |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/310062017001 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190606192826/https://www.riigiteataja.ee/akt/310062017001 |arhiivimisaeg=2019-06-06 |väljaanne=Elektrooniline [[Riigi Teataja]] |sari=1 |täpsustus=Avaldamismärge: RT III}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=49. Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=[[Vabariigi Valitsus]]}}</ref> Ministrina tegeles ta suuresti [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] läbiviimisega.<ref name=":1" /><ref name=":4">{{netiviide |autor=Hanneli Rudi, Piret Lakson |pealkiri=Video: Mihhail Korb astub NATO-teemaliste kommentaaride tõttu tagasi |väljaanne=Postimees |aeg=24.05.2017 |url= http://www.postimees.ee/4122979/video-mihhail-korb-astub-nato-teemaliste-kommentaaride-tottu-tagasi |vaadatud=2017-05-25}}</ref> [[2017]]. aasta juunis valiti Korb [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] peasekretäriks ning ta viis erakonna vastu [[2019]]. aasta [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistele]] ja [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|Euroopa Parlamendi valimistele]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-06-19 |pealkiri=Mihhail Korbi kolm edukat aastat |url=https://kesknadal.ee/2020/06/19/mihhail-korbi-kolm-edukat-aastat/ |väljaanne=[[Kesknädal]]}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-10-15 |pealkiri=Keskerakonna peasekretärina jätkab Mihhail Korb |url=https://kesknadal.ee/2018/10/15/keskerakonna-peasekretarina-jatkab-mihhail-korb/ |väljaanne=[[Kesknädal]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Korb |eesnimi=Mihhail |kuupäev=2019-06-05 |pealkiri=Keskerakond on jätkuvalt parim valik |url=https://kesknadal.ee/2019/06/05/juhtkiri-keskerakond-on-jatkuvalt-parim-valik/ |väljaanne=[[Kesknädal]]}}</ref> Peasekretärina sattus ta rahastuskriisi, kui ei osanud seletada, kust tulid erakonnale annetatud 50&nbsp;000 eurot.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lehepuu |eesnimi=Greete |pealkiri=ARHIIVIST {{!}} Mihhail Korb – kõige halvema poliitilise vaistuga poliitik Eestis |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/90120695/arhiivist-mihhail-korb-koige-halvema-poliitilise-vaistuga-poliitik-eestis}}</ref> 12. jaanuaril [[2021]]. aastal tuli ilmsiks, et Korbi kahtlustatakse [[Mõjuvõimuga kauplemine|mõjuvõimuga kauplemises]]. Korb teatas samal päeval, et astub peasekretäri ametist tagasi.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pihlak |eesnimi=Aleksander |kuupäev=2021-01-12 |pealkiri=Karilaid: Korb lahkub erakonna peasekretäri kohalt |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |url=https://www.delfi.ee/artikkel/92239053/karilaid-korb-lahkub-erakonna-peasekretari-kohalt}}</ref> === Porto Franco juhtum === 2021. aastal tuli avalikkuse ette kahtlustus Korbi mõjuvõimuga kauplemises. 2020. aasta veebruaris pakkus [[Hillar Teder]] Keskerakonnale 120&nbsp;000 eurost annetust ja soovis vastuteeneks, et erakonna peasekretär Korb kasutaks mõjuvõimu [[Tallinna linnapea]] [[Mihhail Kõlvart]]i üle. Teder soovis jõuda kiiresti kompromissini temaga seotud [[OÜ Porto Franco]] ja linnavalitsuse vahel [[Servituut|servituudi]] tasu vaidluses, sest see mõjutas 100 miljoni euro suuruse [[laenuleping]]u sõlmimist.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2025-02-07 |pealkiri=Riigikohus jättis Tederi, Korbi ja Keskerakonna süüdimõistva otsuse jõusse |url=https://www.err.ee/1609598825/riigikohus-jattis-tederi-korbi-ja-keskerakonna-suudimoistva-otsuse-jousse |vaadatud=2025-02-07 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=KESKERAKOND SÜÜDI! Riigikohus jõustas Porto Franco juhtumi osalistele miljonieurose karistuse ja tingimisi vangistuse |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120355266/keskerakond-suudi-riigikohus-joustas-porto-franco-juhtumi-osalistele-miljonieurose-karistuse-ja-tingimisi-vangistuse |vaadatud=2025-02-07 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |keel=et|kuupäev=2025-02-07|perekonnanimi=Vahter|eesnimi=Tarmo|autor-link=Tarmo Vahter}}</ref> [[Harju maakohus]] mõistis 2023. aastal kõik kohtualused täielikult õigeks. [[Tallinna Ringkonnakohus]] leidis 2024. aastal Korbi ja Tederi olevat süüdi. [[Riigikohus]] jättis 2025. aasta veebruaris süüdimõistva otsuse jõusse. Tederit karistati aasta ja viie kuu ning Korbi aasta ja kahe kuu pikkuse [[tingimisi vangistus]]ega. Keskerakonda karistati miljon euroga.<ref name=":5" /> ==Seisukohti== [[Fail:Korb, Mihhail.IMG 2249.JPG|pisi|Mihhail Korb esinemas [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul aabitsapeol (2012)]] Korb on poliitikas üleüldiselt vältinud rahvuslikke vastuolusid tekitanud teemasid. 2014. aastal mainis ta riigikogu ajaloo esitlust tehes eestikeelses esitluses [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]], venekeelses aga mitte.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Koorits |eesnimi=Vahur |kuupäev=2017-05-26 |pealkiri=Mihhail Korb jättis venekeelsest infomaterjalist Nõukogude okupatsiooni välja |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |url=https://www.delfi.ee/artikkel/78354198/mihhail-korb-jattis-venekeelsest-infomaterjalist-noukogude-okupatsiooni-valja}}</ref> 14. juunil 2016 jättis Korb (koos kuue teise [[Keskerakond|Keskerakonna]] liikmega) hääle andmata [[Riigikogu]]s vastu võetud [[juuniküüditamine|juuniküüditamist]] puudutanud avaldusele. Korb tunnistas küüditamist tragöödiana, kuid põhjendas hääletamata jätmist seisukohaga, et selliste sündmuste kordumist ei aita vältida "parlamentide avaldused ja kaunisõnalised pressiteated" ning "mineviku meenutamine ei peaks toimuma mitte deklaratsioonide vahendusel, vaid kooliõpikutes ning lähedaste keskel".<ref name=":6">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Einmann |eesnimi=Andres |kuupäev=2016-06-15 |pealkiri=Keskerakondlastest saadikud avaldasid küüditamisavaldusele hääle andmata jätmise põhjuse |väljaanne=[[Postimees]] online |url=https://www.postimees.ee/3734111/keskerakondlastest-saadikud-avaldasid-kuuditamisavaldusele-haale-andmata-jatmise-pohjuse}}</ref> 23. mail 2017 väljendas Korb [[Haapsalu]]s sõjaveteranidega kohtudes oma isiklikku arvamust, kus ta ütles, et ei toeta Eesti liikmesust [[NATO]]s: "Mina… võib-olla ütlen eestlaste vaatevinklist ebameeldiva fraasi, mina pole NATO liikmesuse poolt. Aga kui teha oma armee, läheb see veel kallimaks. Saate aru? Soomlased ehitavad oma armeed, nad on NATOst eraldi, tegelevad ise oma riigi kaitsmisega. Aga neile ei tule keegi appi." Ta täpsustas veel samal päeval pressiteates, et Eesti peab kuuluma NATOsse, kuid oli tugeva kriitika survel valmis riigihalduse ministri kohalt tagasi astuma. Venekeelses meedias kinnitas ta, et isiklikult usub, et ei ole siiski NATO liikmelisuse pooldaja.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2017-05-25 |pealkiri=Video: Korb esitas eesti- ja venekeelsele meediale vastakaid seisukohti |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/598180/video-korb-esitas-eesti-ja-venekeelsele-meediale-vastakaid-seisukohti}}</ref> Ta esitas 24. mail 2017 peaminister [[Jüri Ratas]]ele avalduse ministri ametist tagasiastumiseks, mille Ratas ka rahuldas.<ref name=":4" /><ref>{{netiviide |autor=Urmas Lauri |pealkiri=Minister Korb rakendati Haapsalus valimisvankri ette |väljaanne=Lääne Elu |aeg=24.05.2017 |url= http://online.le.ee/2017/05/24/minister-korb-rakendati-haapsalus-valimisvankri-ette/ |vaadatud=2017-05-27}}</ref> Korb on olnud kriitiline Eesti raudteesektoriga seotud kaasaegse poliitika teemadel ja toetanud [[Rail Baltic]]i ehitamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Korb |eesnimi=Mihhail |kuupäev=2016-02-08 |pealkiri=Tänase poliitikaga jätkates puudub Eesti raudteesektoril tulevik |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-keskerakonna-fraktsioon/mihhail-korb-tanase-poliitikaga-jatkates-puudub-eesti-raudteesektoril-tulevik/ |väljaanne=[[Riigikogu]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Korb |eesnimi=Mihhail |kuupäev=2020-05-04 |pealkiri=Rail Baltic kindlustab Eestile ka kriisiajal ühenduse Euroopaga |url=https://kesknadal.ee/2020/05/04/mihhail-korb-rail-baltic-kindlustab-eestile-ka-kriisiajal-uhenduse-euroopaga/ |väljaanne=[[Kesknädal]]}}</ref> ==Isiklikku== Tema isa [[Valeri Korb]] on Keskerakonna poliitik, endine [[Riigikogu]] liige. Mihhail on öelnud, et temast sai poliitik tänu tema isa eeskujule.<ref name=":2" /><ref name=":6" /> Tema vend on Nikolai Korb, kes on samuti olnud [[Tallinna linnavolikogu]]s.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Veski |eesnimi=Rivo |kuupäev=2014-04-17 |pealkiri=Videolugu: vennad Korbid räägivad Tallinna linna juhtimisest |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/2764846/videolugu-vennad-korbid-raagivad-tallinna-linna-juhtimisest}}</ref> Mihhail Korbil on elukaaslane ja kaks last (tütar ja poeg).<ref name=":1" />{{Commons|Category:Mihhail Korb}} === Keeleoskus === {{Vikitsitaadid}} Korbi emakeel on [[vene keel]]. Ta räägib kõrgtasemel ka [[Eesti keel|eesti]] ja [[inglise keel]]t.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited|allikad=}}{{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Arto Aas]]| nimi=[[Eesti riigihalduse minister]] | aeg= [[2016]]–[[2017]] | järgnev=[[Jaak Aab]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Korb, Mihhail}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 0rz6tvuppafh223qkqcf8sx4cyz3r5t 7230650 7230649 2026-09-07T23:07:49Z Andreas003 7485 /* Seisukohti */ 7230650 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Mihhail Korb | pilt = RK Mihhail Korb.jpg | amet = [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = [[20. juuni]] [[2014]] – [[22. november]] [[2016]]<br>[[13. juuni]] [[2017]] | ametiajalõpp = [[31. märts]] [[2023]] | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Riigihalduse minister]] | ametiajaalgus2 = [[23. november]] [[2016]] | ametiajalõpp2 = [[12. juuni]] [[2017]] | eelmine2 = [[Arto Aas]] | järgmine2 = [[Jaak Aab]] | amet3 = | ametiaja_algus3 = | ametiaja_lõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiaja_algus4 = | ametiaja_lõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | sünniaeg = {{süv|1980|08|03|df=y}} | sünnikoht = [[Pärnu]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | allkiri = | alma_mater = [[Tallinna Tehnikaülikool]] | partei = [[Eesti Keskerakond]] (alates 2002)| | pildiallkiri = Mihhail Korb (2015) | lapsed = kaks last | vanemad = [[Valeri Korb]] | sugulased = Nikolai Korb (vend) }} '''Mihhail Korb''' (sündinud [[3. august]]il [[1980]] [[Pärnu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]]. Korb on pikaaegne [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] poliitik. Aastatel 2004–2014 oli ta tööl [[Tallinna linnavalitsus]]es. Ta oli olnud [[XIII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige. Aastatel 2016–2017 oli ta [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]] riigihalduse minister. == Elukäik == === Hariduskäik === Korb omandas keskhariduse 1998. aastal [[Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium]]ist. Ta omandas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i (TTÜ) ärikorralduse erialal 2003. aastal [[bakalaureus]]ekraadi ja 2008. aastal TTÜ majandusteaduste erialal magistrikraadi. 2010. aastast õpib ta TTÜ-s energeetika bakalaureuseõppes, aga pole seda siiani lõpetanud.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2008-11-21 |pealkiri=CV |url=http://www.tallinn.ee/g4104s39090 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090503115223/http://www.tallinn.ee/g4104s39090 |arhiivimisaeg=2009-05-03 |väljaanne=[[Tallinn]]}}</ref><ref name=":1">{{Ajakirjaviide |kuupäev=2021-02-01 |pealkiri=Mihhail Korb |url=https://dea.digar.ee/article/JVsadayksbiogr/2021/02/0/5.33 |ajakiri=101 biographies. The 14th Riigikogu |aastakäik=1 |lehekülg=38}}</ref> === Töökäik === Aastatel 2001–2004 töötas Korb [[Kohtla-Järve]] linnavalitsuses majandusspetsialistina finantseerimise alal. 2005. aastal kandideeris ta [[Nikolai Ossipenko]] valimisliidus Rahva Usaldus ka [[Jõhvi]] volikogusse, kuid ei osutunud valituks.<ref name=":2">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Gamzejev |eesnimi=Erik |kuupäev=2021-01-14 |pealkiri=Valitsuse kukkumiseni viisid Ida-Virumaaga seotud poliitikutele esitatud korruptsioonikahtlustused |väljaanne=[[Põhjarannik]] |url=https://pohjarannik.postimees.ee/7154792/valitsuse-kukkumiseni-viisid-ida-virumaaga-seotud-poliitikutele-esitatud-korruptsioonikahtlustused}}</ref> 2004. aasta märtsist 2005. aasta novembrini oli ta [[Mustamäe linnaosa]] valitsuse eelarvespetsialist. 2005. aasta detsembrist töötas ta [[Kristiine linnaosa]] vanemana.<ref name=":0" /> [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]] valiti ta 2009. ja 2013. aastal.<ref name=":1" /> 2011. aasta oktoobrist 2014. aasta juunini oli Korb [[Tallinna Kesklinn]]a vanem.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2013-12-17 |pealkiri=Kesklinna vanema ametis jätkab Mihhail Korb |väljaanne=[[Postimees]] |toimetaja-perekonnanimi=Gnadenteich |toimetaja-eesnimi=Uwe |url=https://www.postimees.ee/2634124/kesklinna-vanema-ametis-jatkab-mihhail-korb}}</ref><ref name=":3">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Randla |eesnimi=Siim |kuupäev=2014-07-21 |pealkiri=Mihhail Korb sai 1467 eurot lahkumishüvitist |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://digileht.ohtuleht.ee/588354/mihhail-korb-sai-1467-eurot-lahkumishuvitist}}</ref> 2014. aasta juunis sai Korbist [[Riigikogu]] Yana Toomi asendusliige, kui Vilja Savisaar-Toomasti loobus asenduskohast.<ref name=":3" /> Ta oli [[XII Riigikogu|XII]] (2014–2015), [[XIII Riigikogu]] (2015–2016 ja 2017–2019) ning [[XIV Riigikogu]] (2019–2023) koosseisu liige.<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogu-XII-koosseis.-Statistikat-ja-levaated.pdf |pealkiri=RIIGIKOGU XII KOOSSEIS: Statistikat ja ülevaateid |kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu |aasta=2015 |koht=Tallinn |lehekülg=63 |täpsustus=Riigikogu Kantselei |keel=et}}</ref><ref>{{Raamatuviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/XIII-Riigikogu-statistikakogumik.pdf |pealkiri=RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS: Statistikat ja ülevaateid |kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu |aasta=2019 |koht=Tallinn |lehekülg=58 |täpsustus=Riigikogu Kantselei |keel=et}}</ref><ref>{{Raamatuviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2023/12/XIV-Riigikogu-koosseis.pdf |pealkiri=RIIGIKOGU XIV KOOSSEIS: Statistikat ja ülevaateid |kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=60 |täpsustus=Riigikogu Kantselei |keel=et}}</ref> Aastatel 2017–2018 oli ta samaaegselt ka Tallinna linnavolikogus.<ref name=":1" /> [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]] oli Korb 23. novembrist [[2016]] 12. juunini 2017 [[riigihalduse minister]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-06-10 |pealkiri=Vabariigi Presidendi 08.06.2017 otsus nr 106 "Muudatuste tegemine Vabariigi Valitsuse koosseisus" |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/310062017001 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190606192826/https://www.riigiteataja.ee/akt/310062017001 |arhiivimisaeg=2019-06-06 |väljaanne=Elektrooniline [[Riigi Teataja]] |sari=1 |täpsustus=Avaldamismärge: RT III}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=49. Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=[[Vabariigi Valitsus]]}}</ref> Ministrina tegeles ta suuresti [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] läbiviimisega.<ref name=":1" /><ref name=":4">{{netiviide |autor=Hanneli Rudi, Piret Lakson |pealkiri=Video: Mihhail Korb astub NATO-teemaliste kommentaaride tõttu tagasi |väljaanne=Postimees |aeg=24.05.2017 |url= http://www.postimees.ee/4122979/video-mihhail-korb-astub-nato-teemaliste-kommentaaride-tottu-tagasi |vaadatud=2017-05-25}}</ref> [[2017]]. aasta juunis valiti Korb [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] peasekretäriks ning ta viis erakonna vastu [[2019]]. aasta [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistele]] ja [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|Euroopa Parlamendi valimistele]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-06-19 |pealkiri=Mihhail Korbi kolm edukat aastat |url=https://kesknadal.ee/2020/06/19/mihhail-korbi-kolm-edukat-aastat/ |väljaanne=[[Kesknädal]]}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-10-15 |pealkiri=Keskerakonna peasekretärina jätkab Mihhail Korb |url=https://kesknadal.ee/2018/10/15/keskerakonna-peasekretarina-jatkab-mihhail-korb/ |väljaanne=[[Kesknädal]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Korb |eesnimi=Mihhail |kuupäev=2019-06-05 |pealkiri=Keskerakond on jätkuvalt parim valik |url=https://kesknadal.ee/2019/06/05/juhtkiri-keskerakond-on-jatkuvalt-parim-valik/ |väljaanne=[[Kesknädal]]}}</ref> Peasekretärina sattus ta rahastuskriisi, kui ei osanud seletada, kust tulid erakonnale annetatud 50&nbsp;000 eurot.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lehepuu |eesnimi=Greete |pealkiri=ARHIIVIST {{!}} Mihhail Korb – kõige halvema poliitilise vaistuga poliitik Eestis |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/90120695/arhiivist-mihhail-korb-koige-halvema-poliitilise-vaistuga-poliitik-eestis}}</ref> 12. jaanuaril [[2021]]. aastal tuli ilmsiks, et Korbi kahtlustatakse [[Mõjuvõimuga kauplemine|mõjuvõimuga kauplemises]]. Korb teatas samal päeval, et astub peasekretäri ametist tagasi.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pihlak |eesnimi=Aleksander |kuupäev=2021-01-12 |pealkiri=Karilaid: Korb lahkub erakonna peasekretäri kohalt |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |url=https://www.delfi.ee/artikkel/92239053/karilaid-korb-lahkub-erakonna-peasekretari-kohalt}}</ref> === Porto Franco juhtum === 2021. aastal tuli avalikkuse ette kahtlustus Korbi mõjuvõimuga kauplemises. 2020. aasta veebruaris pakkus [[Hillar Teder]] Keskerakonnale 120&nbsp;000 eurost annetust ja soovis vastuteeneks, et erakonna peasekretär Korb kasutaks mõjuvõimu [[Tallinna linnapea]] [[Mihhail Kõlvart]]i üle. Teder soovis jõuda kiiresti kompromissini temaga seotud [[OÜ Porto Franco]] ja linnavalitsuse vahel [[Servituut|servituudi]] tasu vaidluses, sest see mõjutas 100 miljoni euro suuruse [[laenuleping]]u sõlmimist.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2025-02-07 |pealkiri=Riigikohus jättis Tederi, Korbi ja Keskerakonna süüdimõistva otsuse jõusse |url=https://www.err.ee/1609598825/riigikohus-jattis-tederi-korbi-ja-keskerakonna-suudimoistva-otsuse-jousse |vaadatud=2025-02-07 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=KESKERAKOND SÜÜDI! Riigikohus jõustas Porto Franco juhtumi osalistele miljonieurose karistuse ja tingimisi vangistuse |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120355266/keskerakond-suudi-riigikohus-joustas-porto-franco-juhtumi-osalistele-miljonieurose-karistuse-ja-tingimisi-vangistuse |vaadatud=2025-02-07 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |keel=et|kuupäev=2025-02-07|perekonnanimi=Vahter|eesnimi=Tarmo|autor-link=Tarmo Vahter}}</ref> [[Harju maakohus]] mõistis 2023. aastal kõik kohtualused täielikult õigeks. [[Tallinna Ringkonnakohus]] leidis 2024. aastal Korbi ja Tederi olevat süüdi. [[Riigikohus]] jättis 2025. aasta veebruaris süüdimõistva otsuse jõusse. Tederit karistati aasta ja viie kuu ning Korbi aasta ja kahe kuu pikkuse [[tingimisi vangistus]]ega. Keskerakonda karistati miljon euroga.<ref name=":5" /> ==Seisukohti== [[Fail:Korb, Mihhail.IMG 2249.JPG|pisi|Mihhail Korb esinemas [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul aabitsapeol (2012)]] Korb on poliitikas üleüldiselt vältinud rahvuslikke vastuolusid tekitanud teemasid. 2014. aastal mainis ta riigikogu ajaloo esitlust tehes eestikeelses esitluses [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]], venekeelses aga mitte.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Koorits |eesnimi=Vahur |kuupäev=2017-05-26 |pealkiri=Mihhail Korb jättis venekeelsest infomaterjalist Nõukogude okupatsiooni välja |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |url=https://www.delfi.ee/artikkel/78354198/mihhail-korb-jattis-venekeelsest-infomaterjalist-noukogude-okupatsiooni-valja}}</ref> 14. juunil 2016 jättis Korb (koos kuue teise [[Keskerakond|Keskerakonna]] liikmega) hääle andmata [[Riigikogu]]s vastu võetud [[juuniküüditamine|juuniküüditamist]] puudutanud avaldusele. Korb tunnistas küüditamist tragöödiana, kuid põhjendas hääletamata jätmist seisukohaga, et selliste sündmuste kordumist ei aita vältida "parlamentide avaldused ja kaunisõnalised pressiteated" ning "mineviku meenutamine ei peaks toimuma mitte deklaratsioonide vahendusel, vaid kooliõpikutes ning lähedaste keskel".<ref name=":6">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Einmann |eesnimi=Andres |kuupäev=2016-06-15 |pealkiri=Keskerakondlastest saadikud avaldasid küüditamisavaldusele hääle andmata jätmise põhjuse |väljaanne=[[Postimees]] online |url=https://www.postimees.ee/3734111/keskerakondlastest-saadikud-avaldasid-kuuditamisavaldusele-haale-andmata-jatmise-pohjuse}}</ref> 23. mail 2017 väljendas Korb [[Haapsalu]]s sõjaveteranidega kohtudes oma isiklikku arvamust, kus ta ütles, et ei toeta Eesti liikmesust [[NATO]]s: "Mina… võib-olla ütlen eestlaste vaatevinklist ebameeldiva fraasi, mina pole NATO liikmesuse poolt. Aga kui teha oma armee, läheb see veel kallimaks. Saate aru? Soomlased ehitavad oma armeed, nad on NATOst eraldi, tegelevad ise oma riigi kaitsmisega. Aga neile ei tule keegi appi." Ta täpsustas veel samal päeval pressiteates, et Eesti peab kuuluma NATOsse, kuid oli tugeva kriitika survel valmis riigihalduse ministri kohalt tagasi astuma. Venekeelses meedias kinnitas ta, et isiklikult usub, et ei ole siiski NATO liikmelisuse pooldaja.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2017-05-25 |pealkiri=Video: Korb esitas eesti- ja venekeelsele meediale vastakaid seisukohti |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/598180/video-korb-esitas-eesti-ja-venekeelsele-meediale-vastakaid-seisukohti}}</ref> Ta esitas 24. mail 2017 peaminister [[Jüri Ratas]]ele avalduse ministri ametist tagasiastumiseks, mille Ratas ka rahuldas.<ref name=":4" /><ref>{{netiviide |autor=Urmas Lauri |pealkiri=Minister Korb rakendati Haapsalus valimisvankri ette |väljaanne=Lääne Elu |aeg=24.05.2017 |url= http://online.le.ee/2017/05/24/minister-korb-rakendati-haapsalus-valimisvankri-ette/ |vaadatud=2017-05-27}}</ref> Korb on olnud kriitiline Eesti raudteesektoriga seotud kaasaegse poliitika teemadel ja toetanud [[Rail Baltic]]u ehitamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Korb |eesnimi=Mihhail |kuupäev=2016-02-08 |pealkiri=Tänase poliitikaga jätkates puudub Eesti raudteesektoril tulevik |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-keskerakonna-fraktsioon/mihhail-korb-tanase-poliitikaga-jatkates-puudub-eesti-raudteesektoril-tulevik/ |väljaanne=[[Riigikogu]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Korb |eesnimi=Mihhail |kuupäev=2020-05-04 |pealkiri=Rail Baltic kindlustab Eestile ka kriisiajal ühenduse Euroopaga |url=https://kesknadal.ee/2020/05/04/mihhail-korb-rail-baltic-kindlustab-eestile-ka-kriisiajal-uhenduse-euroopaga/ |väljaanne=[[Kesknädal]]}}</ref> ==Isiklikku== Tema isa [[Valeri Korb]] on Keskerakonna poliitik, endine [[Riigikogu]] liige. Mihhail on öelnud, et temast sai poliitik tänu tema isa eeskujule.<ref name=":2" /><ref name=":6" /> Tema vend on Nikolai Korb, kes on samuti olnud [[Tallinna linnavolikogu]]s.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Veski |eesnimi=Rivo |kuupäev=2014-04-17 |pealkiri=Videolugu: vennad Korbid räägivad Tallinna linna juhtimisest |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/2764846/videolugu-vennad-korbid-raagivad-tallinna-linna-juhtimisest}}</ref> Mihhail Korbil on elukaaslane ja kaks last (tütar ja poeg).<ref name=":1" />{{Commons|Category:Mihhail Korb}} === Keeleoskus === {{Vikitsitaadid}} Korbi emakeel on [[vene keel]]. Ta räägib kõrgtasemel ka [[Eesti keel|eesti]] ja [[inglise keel]]t.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited|allikad=}}{{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Arto Aas]]| nimi=[[Eesti riigihalduse minister]] | aeg= [[2016]]–[[2017]] | järgnev=[[Jaak Aab]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Korb, Mihhail}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] mulw185en8nsiw4m6x9mfcv4zhz0k28 7230676 7230650 2026-09-08T02:16:16Z Kruusamägi 1530 /* Porto Franco juhtum */ 7230676 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Mihhail Korb | pilt = RK Mihhail Korb.jpg | amet = [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = [[20. juuni]] [[2014]] – [[22. november]] [[2016]]<br>[[13. juuni]] [[2017]] | ametiajalõpp = [[31. märts]] [[2023]] | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Riigihalduse minister]] | ametiajaalgus2 = [[23. november]] [[2016]] | ametiajalõpp2 = [[12. juuni]] [[2017]] | eelmine2 = [[Arto Aas]] | järgmine2 = [[Jaak Aab]] | amet3 = | ametiaja_algus3 = | ametiaja_lõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiaja_algus4 = | ametiaja_lõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | sünniaeg = {{süv|1980|08|03|df=y}} | sünnikoht = [[Pärnu]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | allkiri = | alma_mater = [[Tallinna Tehnikaülikool]] | partei = [[Eesti Keskerakond]] (alates 2002)| | pildiallkiri = Mihhail Korb (2015) | lapsed = kaks last | vanemad = [[Valeri Korb]] | sugulased = Nikolai Korb (vend) }} '''Mihhail Korb''' (sündinud [[3. august]]il [[1980]] [[Pärnu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]]. Korb on pikaaegne [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] poliitik. Aastatel 2004–2014 oli ta tööl [[Tallinna linnavalitsus]]es. Ta oli olnud [[XIII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige. Aastatel 2016–2017 oli ta [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]] riigihalduse minister. == Elukäik == === Hariduskäik === Korb omandas keskhariduse 1998. aastal [[Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium]]ist. Ta omandas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i (TTÜ) ärikorralduse erialal 2003. aastal [[bakalaureus]]ekraadi ja 2008. aastal TTÜ majandusteaduste erialal magistrikraadi. 2010. aastast õpib ta TTÜ-s energeetika bakalaureuseõppes, aga pole seda siiani lõpetanud.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2008-11-21 |pealkiri=CV |url=http://www.tallinn.ee/g4104s39090 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090503115223/http://www.tallinn.ee/g4104s39090 |arhiivimisaeg=2009-05-03 |väljaanne=[[Tallinn]]}}</ref><ref name=":1">{{Ajakirjaviide |kuupäev=2021-02-01 |pealkiri=Mihhail Korb |url=https://dea.digar.ee/article/JVsadayksbiogr/2021/02/0/5.33 |ajakiri=101 biographies. The 14th Riigikogu |aastakäik=1 |lehekülg=38}}</ref> === Töökäik === Aastatel 2001–2004 töötas Korb [[Kohtla-Järve]] linnavalitsuses majandusspetsialistina finantseerimise alal. 2005. aastal kandideeris ta [[Nikolai Ossipenko]] valimisliidus Rahva Usaldus ka [[Jõhvi]] volikogusse, kuid ei osutunud valituks.<ref name=":2">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Gamzejev |eesnimi=Erik |kuupäev=2021-01-14 |pealkiri=Valitsuse kukkumiseni viisid Ida-Virumaaga seotud poliitikutele esitatud korruptsioonikahtlustused |väljaanne=[[Põhjarannik]] |url=https://pohjarannik.postimees.ee/7154792/valitsuse-kukkumiseni-viisid-ida-virumaaga-seotud-poliitikutele-esitatud-korruptsioonikahtlustused}}</ref> 2004. aasta märtsist 2005. aasta novembrini oli ta [[Mustamäe linnaosa]] valitsuse eelarvespetsialist. 2005. aasta detsembrist töötas ta [[Kristiine linnaosa]] vanemana.<ref name=":0" /> [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]] valiti ta 2009. ja 2013. aastal.<ref name=":1" /> 2011. aasta oktoobrist 2014. aasta juunini oli Korb [[Tallinna Kesklinn]]a vanem.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2013-12-17 |pealkiri=Kesklinna vanema ametis jätkab Mihhail Korb |väljaanne=[[Postimees]] |toimetaja-perekonnanimi=Gnadenteich |toimetaja-eesnimi=Uwe |url=https://www.postimees.ee/2634124/kesklinna-vanema-ametis-jatkab-mihhail-korb}}</ref><ref name=":3">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Randla |eesnimi=Siim |kuupäev=2014-07-21 |pealkiri=Mihhail Korb sai 1467 eurot lahkumishüvitist |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://digileht.ohtuleht.ee/588354/mihhail-korb-sai-1467-eurot-lahkumishuvitist}}</ref> 2014. aasta juunis sai Korbist [[Riigikogu]] Yana Toomi asendusliige, kui Vilja Savisaar-Toomasti loobus asenduskohast.<ref name=":3" /> Ta oli [[XII Riigikogu|XII]] (2014–2015), [[XIII Riigikogu]] (2015–2016 ja 2017–2019) ning [[XIV Riigikogu]] (2019–2023) koosseisu liige.<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogu-XII-koosseis.-Statistikat-ja-levaated.pdf |pealkiri=RIIGIKOGU XII KOOSSEIS: Statistikat ja ülevaateid |kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu |aasta=2015 |koht=Tallinn |lehekülg=63 |täpsustus=Riigikogu Kantselei |keel=et}}</ref><ref>{{Raamatuviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/XIII-Riigikogu-statistikakogumik.pdf |pealkiri=RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS: Statistikat ja ülevaateid |kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu |aasta=2019 |koht=Tallinn |lehekülg=58 |täpsustus=Riigikogu Kantselei |keel=et}}</ref><ref>{{Raamatuviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2023/12/XIV-Riigikogu-koosseis.pdf |pealkiri=RIIGIKOGU XIV KOOSSEIS: Statistikat ja ülevaateid |kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=60 |täpsustus=Riigikogu Kantselei |keel=et}}</ref> Aastatel 2017–2018 oli ta samaaegselt ka Tallinna linnavolikogus.<ref name=":1" /> [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]] oli Korb 23. novembrist [[2016]] 12. juunini 2017 [[riigihalduse minister]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-06-10 |pealkiri=Vabariigi Presidendi 08.06.2017 otsus nr 106 "Muudatuste tegemine Vabariigi Valitsuse koosseisus" |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/310062017001 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190606192826/https://www.riigiteataja.ee/akt/310062017001 |arhiivimisaeg=2019-06-06 |väljaanne=Elektrooniline [[Riigi Teataja]] |sari=1 |täpsustus=Avaldamismärge: RT III}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=49. Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=[[Vabariigi Valitsus]]}}</ref> Ministrina tegeles ta suuresti [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] läbiviimisega.<ref name=":1" /><ref name=":4">{{netiviide |autor=Hanneli Rudi, Piret Lakson |pealkiri=Video: Mihhail Korb astub NATO-teemaliste kommentaaride tõttu tagasi |väljaanne=Postimees |aeg=24.05.2017 |url= http://www.postimees.ee/4122979/video-mihhail-korb-astub-nato-teemaliste-kommentaaride-tottu-tagasi |vaadatud=2017-05-25}}</ref> [[2017]]. aasta juunis valiti Korb [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] peasekretäriks ning ta viis erakonna vastu [[2019]]. aasta [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistele]] ja [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|Euroopa Parlamendi valimistele]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-06-19 |pealkiri=Mihhail Korbi kolm edukat aastat |url=https://kesknadal.ee/2020/06/19/mihhail-korbi-kolm-edukat-aastat/ |väljaanne=[[Kesknädal]]}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-10-15 |pealkiri=Keskerakonna peasekretärina jätkab Mihhail Korb |url=https://kesknadal.ee/2018/10/15/keskerakonna-peasekretarina-jatkab-mihhail-korb/ |väljaanne=[[Kesknädal]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Korb |eesnimi=Mihhail |kuupäev=2019-06-05 |pealkiri=Keskerakond on jätkuvalt parim valik |url=https://kesknadal.ee/2019/06/05/juhtkiri-keskerakond-on-jatkuvalt-parim-valik/ |väljaanne=[[Kesknädal]]}}</ref> Peasekretärina sattus ta rahastuskriisi, kui ei osanud seletada, kust tulid erakonnale annetatud 50&nbsp;000 eurot.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lehepuu |eesnimi=Greete |pealkiri=ARHIIVIST {{!}} Mihhail Korb – kõige halvema poliitilise vaistuga poliitik Eestis |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/90120695/arhiivist-mihhail-korb-koige-halvema-poliitilise-vaistuga-poliitik-eestis}}</ref> 12. jaanuaril [[2021]]. aastal tuli ilmsiks, et Korbi kahtlustatakse [[Mõjuvõimuga kauplemine|mõjuvõimuga kauplemises]]. Korb teatas samal päeval, et astub peasekretäri ametist tagasi.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pihlak |eesnimi=Aleksander |kuupäev=2021-01-12 |pealkiri=Karilaid: Korb lahkub erakonna peasekretäri kohalt |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |url=https://www.delfi.ee/artikkel/92239053/karilaid-korb-lahkub-erakonna-peasekretari-kohalt}}</ref> === Porto Franco juhtum === 2021. aastal tuli avalikkuse ette kahtlustus Korbi mõjuvõimuga kauplemises. 2020. aasta veebruaris pakkus [[Hillar Teder]] Keskerakonnale 120&nbsp;000 eurost annetust ja soovis vastuteeneks, et erakonna peasekretär Korb kasutaks mõjuvõimu [[Tallinna linnapea]] [[Mihhail Kõlvart]]i üle. Teder soovis jõuda kiiresti kompromissini temaga seotud [[OÜ Porto Franco]] ja linnavalitsuse vahel [[Servituut|servituudi]] tasu vaidluses, sest see mõjutas 100 miljoni euro suuruse [[laenuleping]]u sõlmimist.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2025-02-07 |pealkiri=Riigikohus jättis Tederi, Korbi ja Keskerakonna süüdimõistva otsuse jõusse |url=https://www.err.ee/1609598825/riigikohus-jattis-tederi-korbi-ja-keskerakonna-suudimoistva-otsuse-jousse |vaadatud=2025-02-07 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=KESKERAKOND SÜÜDI! Riigikohus jõustas Porto Franco juhtumi osalistele miljonieurose karistuse ja tingimisi vangistuse |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120355266/keskerakond-suudi-riigikohus-joustas-porto-franco-juhtumi-osalistele-miljonieurose-karistuse-ja-tingimisi-vangistuse |vaadatud=2025-02-07 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |keel=et|kuupäev=2025-02-07|perekonnanimi=Vahter|eesnimi=Tarmo|autor-link=Tarmo Vahter}}</ref> [[Harju maakohus]] mõistis 2023. aastal kõik kohtualused täielikult õigeks. [[Tallinna Ringkonnakohus]] leidis 2024. aastal Korbi ja Tederi olevat süüdi. [[Riigikohus]] jättis 2025. aasta veebruaris süüdimõistva otsuse jõusse. Tederit karistati aasta ja viie kuu ning Korbi aasta ja kahe kuu pikkuse [[tingimisi vangistus]]ega. Keskerakonda karistati miljoni euroga.<ref name=":5" /> ==Seisukohti== [[Fail:Korb, Mihhail.IMG 2249.JPG|pisi|Mihhail Korb esinemas [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul aabitsapeol (2012)]] Korb on poliitikas üleüldiselt vältinud rahvuslikke vastuolusid tekitanud teemasid. 2014. aastal mainis ta riigikogu ajaloo esitlust tehes eestikeelses esitluses [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]], venekeelses aga mitte.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Koorits |eesnimi=Vahur |kuupäev=2017-05-26 |pealkiri=Mihhail Korb jättis venekeelsest infomaterjalist Nõukogude okupatsiooni välja |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |url=https://www.delfi.ee/artikkel/78354198/mihhail-korb-jattis-venekeelsest-infomaterjalist-noukogude-okupatsiooni-valja}}</ref> 14. juunil 2016 jättis Korb (koos kuue teise [[Keskerakond|Keskerakonna]] liikmega) hääle andmata [[Riigikogu]]s vastu võetud [[juuniküüditamine|juuniküüditamist]] puudutanud avaldusele. Korb tunnistas küüditamist tragöödiana, kuid põhjendas hääletamata jätmist seisukohaga, et selliste sündmuste kordumist ei aita vältida "parlamentide avaldused ja kaunisõnalised pressiteated" ning "mineviku meenutamine ei peaks toimuma mitte deklaratsioonide vahendusel, vaid kooliõpikutes ning lähedaste keskel".<ref name=":6">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Einmann |eesnimi=Andres |kuupäev=2016-06-15 |pealkiri=Keskerakondlastest saadikud avaldasid küüditamisavaldusele hääle andmata jätmise põhjuse |väljaanne=[[Postimees]] online |url=https://www.postimees.ee/3734111/keskerakondlastest-saadikud-avaldasid-kuuditamisavaldusele-haale-andmata-jatmise-pohjuse}}</ref> 23. mail 2017 väljendas Korb [[Haapsalu]]s sõjaveteranidega kohtudes oma isiklikku arvamust, kus ta ütles, et ei toeta Eesti liikmesust [[NATO]]s: "Mina… võib-olla ütlen eestlaste vaatevinklist ebameeldiva fraasi, mina pole NATO liikmesuse poolt. Aga kui teha oma armee, läheb see veel kallimaks. Saate aru? Soomlased ehitavad oma armeed, nad on NATOst eraldi, tegelevad ise oma riigi kaitsmisega. Aga neile ei tule keegi appi." Ta täpsustas veel samal päeval pressiteates, et Eesti peab kuuluma NATOsse, kuid oli tugeva kriitika survel valmis riigihalduse ministri kohalt tagasi astuma. Venekeelses meedias kinnitas ta, et isiklikult usub, et ei ole siiski NATO liikmelisuse pooldaja.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2017-05-25 |pealkiri=Video: Korb esitas eesti- ja venekeelsele meediale vastakaid seisukohti |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/598180/video-korb-esitas-eesti-ja-venekeelsele-meediale-vastakaid-seisukohti}}</ref> Ta esitas 24. mail 2017 peaminister [[Jüri Ratas]]ele avalduse ministri ametist tagasiastumiseks, mille Ratas ka rahuldas.<ref name=":4" /><ref>{{netiviide |autor=Urmas Lauri |pealkiri=Minister Korb rakendati Haapsalus valimisvankri ette |väljaanne=Lääne Elu |aeg=24.05.2017 |url= http://online.le.ee/2017/05/24/minister-korb-rakendati-haapsalus-valimisvankri-ette/ |vaadatud=2017-05-27}}</ref> Korb on olnud kriitiline Eesti raudteesektoriga seotud kaasaegse poliitika teemadel ja toetanud [[Rail Baltic]]u ehitamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Korb |eesnimi=Mihhail |kuupäev=2016-02-08 |pealkiri=Tänase poliitikaga jätkates puudub Eesti raudteesektoril tulevik |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-keskerakonna-fraktsioon/mihhail-korb-tanase-poliitikaga-jatkates-puudub-eesti-raudteesektoril-tulevik/ |väljaanne=[[Riigikogu]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Korb |eesnimi=Mihhail |kuupäev=2020-05-04 |pealkiri=Rail Baltic kindlustab Eestile ka kriisiajal ühenduse Euroopaga |url=https://kesknadal.ee/2020/05/04/mihhail-korb-rail-baltic-kindlustab-eestile-ka-kriisiajal-uhenduse-euroopaga/ |väljaanne=[[Kesknädal]]}}</ref> ==Isiklikku== Tema isa [[Valeri Korb]] on Keskerakonna poliitik, endine [[Riigikogu]] liige. Mihhail on öelnud, et temast sai poliitik tänu tema isa eeskujule.<ref name=":2" /><ref name=":6" /> Tema vend on Nikolai Korb, kes on samuti olnud [[Tallinna linnavolikogu]]s.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Veski |eesnimi=Rivo |kuupäev=2014-04-17 |pealkiri=Videolugu: vennad Korbid räägivad Tallinna linna juhtimisest |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/2764846/videolugu-vennad-korbid-raagivad-tallinna-linna-juhtimisest}}</ref> Mihhail Korbil on elukaaslane ja kaks last (tütar ja poeg).<ref name=":1" />{{Commons|Category:Mihhail Korb}} === Keeleoskus === {{Vikitsitaadid}} Korbi emakeel on [[vene keel]]. Ta räägib kõrgtasemel ka [[Eesti keel|eesti]] ja [[inglise keel]]t.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited|allikad=}}{{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Arto Aas]]| nimi=[[Eesti riigihalduse minister]] | aeg= [[2016]]–[[2017]] | järgnev=[[Jaak Aab]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Korb, Mihhail}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] bes14i0b37qsitbwud39c171vuowsy6 0 297034 7230752 6796036 2026-09-08T09:42:21Z ~2026-47946-71 236779 /* */ 7230752 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = '''Kollane kivipuravik''' | värvus = seened | seisund = | pilt = Boletus impolitus 2009 G1.jpg | pildi_seletus = '''Kollane kivipuravik''' ''Hemileccinum impolitum'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = ''[[Hemileccinum]]'' | liik = '''Kollane kivipuravik''' | binaarne = ''Hemileccinum impolitum'' | binaarse_autor = ([[Elias Magnus Fries|Fr.]]) Šutara (2008) | sünonüümid = ''Boletus impolitus'' <small>Fr. (1838)</small> }} '''Kollane kivipuravik''' (''Hemileccinum impolitum'') on [[puravikulised|puravikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[seen]]eliik. Seene varasem ladinakeelnenimi oli ''Boletus impolitus'' ja see kuulus [[kivipuravik]]u perekonda. Kollane kivipuravik on [[Euroopa]]s laialt levinud maailmajao lõunaosas ja [[parasvööde|parasvöötmega]] aladel. Eestis võib teda leida [[arumetsad]]est. Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (seisuga 2012). Kollast kivipuravikku on peetud söödavaks, kuid mõnes ka mittesöödavaks, tal on iseäralik lõhn. ==Välislingid== * {{Elurikkus}} [[Kategooria:II kaitsekategooria seeneliigid]] [[Kategooria:Puravikulised]] pthgd2aou1gq59ghb3frb2x9fzg2zy3 7230753 7230752 2026-09-08T09:43:53Z ~2026-47946-71 236779 /* */ 7230753 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = '''Kollane kivipuravik''' | värvus = seened | seisund = | pilt = Boletus impolitus 2009 G1.jpg | pildi_seletus = '''Kollane kivipuravik''' ''Hemileccinum impolitum'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = ''[[Hemileccinum]]'' | liik = '''Kollane kivipuravik''' | binaarne = ''Hemileccinum impolitum'' | binaarse_autor = ([[Elias Magnus Fries|Fr.]]) Šutara (2008) | sünonüümid = ''Boletus impolitus'' <small>Fr. (1838)</small> }} '''Kollane kivipuravik''' (''Hemileccinum impolitum'') on [[puravikulised|puravikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[seen]]eliik. Seene varasem ladinakeelnenimi oli ''Boletus impolitus'' ja see kuulus [[kivipuravik]]u perekonda. Kollane kivipuravik on [[Euroopa]]s laialt levinud maailmajao lõunaosas ja [[parasvööde|parasvöötmega]] aladel. Eestis võib teda leida [[arumetsad]]est. Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (seisuga 2012). Kollast kivipuravikku on peetud söödavaks, kuid mõne allika järgi ka mittesöödavaks, tal on iseäralik lõhn. ==Välislingid== * {{Elurikkus}} [[Kategooria:II kaitsekategooria seeneliigid]] [[Kategooria:Puravikulised]] ott6ecm1grjml622i0kqyn551zeqbt1 0 297041 7230682 7175817 2026-09-08T04:33:15Z Svencapoeira 67038 7230682 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = seened | nimi = Mustuv torbikseen | seisund = | pilt = Mustuv torbikseen2.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = 2011-09-25 Cantharellus melanoxeros Desm 202999 crop.jpg | pildi2_seletus = Mustuv torbikseen ''Cantharellus melanoxeros'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = [[Kukeseenelised]] ''Cantharellaceae'' | perekond = [[Torbikseen]] ''Craterellus'' | liik = '''Mustuv torbikseen''' | binaarne = ''Craterellus melanoxeros'' | binaarse_autor = ([[Jean Baptiste Henri Joseph Desmazières|Desm.]]) Pérez-De-Greg., 2000 | sünonüümid = ''Cantharellus melanoxeros'' Desm., 1830 }} '''Mustuv torbikseen'''<ref>Kadri Põldmaa, Külli Kalamees-Pani, Teele Jairus "Eestil on nüüd ka aasta seen", Eesti Loodus 6-7/2017</ref> (''Craterellus melanoxeros'') on [[torbikseen]]e perekonda kuuluv seeneliik. See kuulus varem [[kukeseen]]e perekonda ja kandis nimetust lilla kukeseen või mustuv kukeseen. Mustuv torbikseen on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (seisuga 2012). == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{elurikkus}} [[Kategooria:II kaitsekategooria seeneliigid]] [[Kategooria:Kukeseenelaadsed]] 02n5mmnhf7r7lmw35f8j4drfnlqwvhc 0 299066 7230612 7205304 2026-09-07T20:58:52Z ~2026-48531-51 237100 lisasin medali 7230612 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Erko Aabrams | pilt = Erko_Aabrams.JPG | pildisuurus = | pildiallkiri = Erko Aabrams | riik = Eesti | sünniaeg = [[24. aprill]] [[1985]] | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 187 cm | kaal = 90 kg | spordiklubi = Tallinna Veemotoklubi | treener = Sirely Siniväli | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}} {{Kuldmedal|2022 F-500|[[Veemoto]]}} {{Kuldmedal|2021 F-500|[[Veemoto]]}} {{Kuldmedal|2009 O-125 Tallinn|[[Veemoto]]}} {{Hõbemedal|2026 F-500|[[Veemoto]]}} {{Hõbemedal|2023 F-500|[[Veemoto]]}} {{Hõbemedal|2020 F-500|[[Veemoto]]}} {{Hõbemedal|2011 OSY-400 Viljandi|[[Veemoto]]}} {{Pronksmedal|2016 OSY-400 Tallinn|[[Veemoto]]}} {{Pronksmedal|2017 F-500|[[Veemoto]]}} {{Pronksmedal|2018 F-500|[[Veemoto]]}} {{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}} {{Hõbemedal|2009 O-125|[[Veemoto]]}} {{Hõbemedal|2016 OSY-400|[[Veemoto]]}} {{Pronksmedal|2024 F-500|[[Veemoto]]}} {{Pronksmedal|2026 F-500|[[Veemoto]]}} }} '''Erko Aabrams''' (sündinud [[24. aprill]]il [[1985]]) on eesti veemotosportlane. Ta on maailmameister [[O-125]] võistlusklassis 2009. aastal ja maailmameister F-500 võistlusklassis aastatel 2021 ja 2022. == Viited == *[[Veemoto]] *[[Eestlastest veemoto maailmameistrid]] ==Välislingid== * {{ESBL|Erko_Aabrams}} *[http://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=22&#tulemusedlist Sporditulemused] [[ESBL]]-is *[http://veemoto.ee/portfolio/erko-aabrams/ Sissekanne Eesti veemoto saidil] [[Pilt:Lembit_Aaslav-Kaasik.JPG|pisi|Erko Aabrams F500 (2013)]] {{JÄRJESTA:Aabrams, Erko}} [[Kategooria:Eesti veemotosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] g2537tkbnuukmzdttdo5apcdi6wwhvk 0 306573 7230677 7211502 2026-09-08T02:37:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7230677 wikitext text/x-wiki {{Kaart | lat=57.697222 | long=25.277778 | osm=Q5000760 | wikidata=Q5000760 | zoom=7 | laius=300 | kõrgus=250 | värv=#088A08 | raamita=jah }} {{See artikkel| on linnusest; rüütlimõisa kohta vaata artiklit [[Astijärve mõis]] ja kirikumõisa kohta [[Astijärve kirikumõis]].}} '''Asti ordulinnus''' (saksa ''Ordensburg Burtneck''/''Schloss Burtneck'', läti ''Burtnieki'')<ref name="vrJtl" /> on [[Liivi ordu]]le kuulunud ja [[Cēsis|Võnnu]] (läti ''Cesis'') [[Võnnu komtuur|komtuuri]] halduses olnud majandus- ja laolinnus, mis asub praegu [[Läti]]s, [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]]<ref name="p5Fue" />, [[Burtnieki]] asulas [[Asti järv|Asti (Burtnieki) järve]] lõunakaldal, vanas majandikeskuses mäekünkal ja Burtnieki pargi kõrval.<ref name="xPXOO" /> [[Pilt:Asti ordulinnus 1..JPG|pisi|Linnuse idakülje müür, vaade kirdesuunal]] [[Pilt:Burtnieku novads COA.svg|100px|thumb|vasakul|Vapp]] Muinasajal kuulus Asti lätlaste [[Tālava]] muinasmaakonna loodepiirkonda. Vene tsaaririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus [[Liivimaa kubermang]]u [[Volmari kreis]]i [[Burtnieki kihelkond|Burtnieki kihelkonnas]] (''Kirchspiel Burtneck'').<ref name="OJqWY" /> Linnuseala asub umbes 45&nbsp;m kõrgusel üle merepinna.{{lisa viide}} [[Pilt:Asti ordulinnus 13..JPG|pisi|Tiik linnuse lääneküljel loodest vaadatuna. Vasakule tagaplaanile jäi kunagi väravatorn]] == Nimekujud == [[Pilt:Asti ordulinnus 3..JPG|pisi|Mantelringmüüri kagunurk. Vaade linnusehoovi poolt]] * 1357 – Burtneck * 1366 – Burtenik alias Astigerwe * 1434 – Burtenigh * XV–XVI sajand – Bortnick, Burthnick, Burtnie, Burtenick, Burtnyck, Burthnig, Burtnicum<ref name="ti5pe" /> Lätlaste kohanimel Burtnieki võib olla mingi seos eestlaste Ruhja kandis asunud [[Purke linnus]]e või kihelkonna nimega.<ref name="efZfh" /> Saksa teoloog ja geograaf [[Anton Friedrich Büsching]] nimetab oma 1770. aastal ilmunud raamatus "Neue Erdbeschreibung" Asti järve ka Buri järveks ja linnuse paralleelnimeks Beverini.<ref name="sG8mU" /> [[Pilt:Asti ordulinnus 2..JPG|pisi|Mantelringmüüri ida-kagupoolne väliskülg. Vaade kirdest vallikraavist]] == Ajalugu == === Asti linnuse piirkond ristisõdade ajal === Asti järvele jooksid juba muinasajal kokku eestlaste [[Sakala]], liivlaste [[Metsepole]] ja lätlaste [[Talava]] maakonna piirid. Lätlaste asustus järve lõuna- ja edelakaldal (tänapäeva Burtnieki ja [[Matīši]] ümbruses) moodustas otsekui kiilu läänes ja loodes (Väike-Salatsi) olevate liivlaste ning põhjas ja kirdes (Saardes ja [[Ruhja]]s) elavate eestlaste vahele. Juba ristisõdade varases algusjärgus oli järve lõunakülje läti asustusala pidevate tapluste tallermaa ja kujunes hiljem üheks platsdarmiks sissetungil eestlaste aladele.{{lisa viide}} [[1208]] detsembris puhkasid lätlased seal saagiga pärast röövretke Sakalasse. [[1211]] veebruaris kogunesid ristisõdijad Asti järve äärde ja pidasid seal lahingu neile vastu tulnud lõunaeestlastega. Pärast [[Viljandi piiramine (1211)|Viljandi linnuse piiramist]] sama aasta märtsis tulid sakalased mitu korda karistusretkele ja põletasid maha kõik lätlaste külad järve ümbruses. 1216. aasta aprillis rüüstasid sealsamas lätlaste külasid Salatsit mööda üles sõitnud saarlased. [[1220]] veebruaris osalesid Asti lätlased ristisõdijate vallutusretkel Järva- ja Harjumaale. [[1223]] detsembris kogunesid ristisõdijad, lätlased ja liivlased jälle Asti äärde ja suundusid siit sõjakäigule Harjumaale.<ref name="Qver4" /> [[Pilt:Asti ordulinnus 4..JPG|pisi|Asti mõisa hoone linnuse kunagisel lõuna – edelaküljel]] === Linnuse rajamine === [[1281]] asutasid Heermeister-Chroniki järgi ordumeister ja peapiiskop ühiselt Asti (''Burtneck'') kihelkonna.<ref name="lbyH3" /> [[1284]]. aastal ehitas ordumeister Wilhelm von Schauerburg ([[Wilken von Endorp]]) Asti linnuse. Selle daatumi linnuse tekkeks annavad baltisaksa (J. G. Arndt 1753) ja läti ajaloolased.<ref name="1yP9O" />,<ref name="9XMIJ" /> [[Hermann Warthberge kroonika]]s kirjutatakse, et see ordumeister rajas piirkonda mitmeid kirikuid, mis tollal sageli ehitati linnuste lähedusse. Hilisemate kroonikute väitel olevat see meister ehitanud 3 linnust: [[Volmari ordulinnus|Volmari]], Asti ja [[Trikāta ordulinnus|Trikāta]].<ref name="h1H3Z" /> [[1294]] sõlmisid Riia peapiiskop ja [[Saare-Lääne piiskop]] kalastamiskokkuleppe Asti järvel. Kuigi peapiiskopkonna maad sinna ei ulatunud, näitab see seik piirkonna olulisust nii ordule kui ka peapiiskopile ja viimase pretensioone piirkonnale.{{lisa viide}} [[1305]] kaebab peapiiskop paavstile, et ordu on hõivanud tema linnused ja Asti järve piirkonna, millele peapiiskop nähtavasti pretendeeris, kuna järve põhjaküljele ulatusid Metsepole maakonna liivlaste alad.{{lisa viide}} 1305–[[1366]] vahele paigutab [[Karl von Löwis of Menar|Löwis of Menar]] linnuse rajamise aja.<ref name="uNmdE" /> Arvatavast aluseks võttes sajandivahetuse suuremat sõjalist konflikti ordu ja peapiiskopi vahel.{{lisa viide}} [[1357]] esines nimi mõningatel andmetel esimest korda dokumentides.{{lisa viide}} 1366 mainitakse linnust (''castrum Burtnik alias Astiyertwe'') esimest korda kirjalikult peapiiskopi ja ordu vahelises tülis linnuse omandiõiguse üle.<ref name="HNlbI" /> [[1434]]. aastal välja antud läänikirja järgi saab järeldada, et Asti linnus kuulus Võnnu komtuurkonda ("''Welker landt und lantgudt belegen is im gerichte to Wenden und im kerspell to Burtenigh''...").<ref>Die Burgsuchungenin Kurland und Livland vom 13. –16. Jahrhundert, Von Dr. Helene Dopkewitsch, Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga, 25. Band, 1. Heft, Riga 1933, lk 60</ref> [[15. sajand]]i kroonikates figureerib linnus pidevalt, kuna ordumeister peatus seal tihti ja andis välja hulga dokumente.{{lisa viide}} [[1523]] esineb [[Wolter von Plettenberg|ordumeister Plettenbergi]] läänikirjas Asti kihelkond kujul ''Parochia Burtnicensis''.<ref name="lbyH3" /> [[Pilt:Asti ordulinnus 5..JPG|pisi|Linnuse põhjapoolses küljes asunud haldushoone põhjakülg. Jääb selgusetuks, kas on välikamina puhul kasutatud mingit linnuse ehitusdetaili või on lihtsalt improviseeritud]] === Linnus pärast orduriigi lõppu === [[1560]]. aasta 15. augustil tuli venelaste väesalk Viljandi alt, põletas hooneid Ruhja ja Asti ümbruses ja liikus edasi Riia Peapiiskopkonda. 18. augustil rüüstasid 40 000 venelast Volmari ja Võnnu ümbruses ja põletasid ka Asti (Burtnieki) mõisa (linnuse) maha.<ref name="XMFEt" /> [[1562]] läks Asti piirkond koos suurema osa Vana-Liivimaaga poolakate valdusse. Poola kuningas pantis selle koos kuue muu linnusega (Paide, Karksi, Helme, Ruhja, Härgmäe, Trikata) 8 aastaks [[Soome hertsog]]ile [[Johan III|Johanile]], kes pani neid linnuseid valitsema ühe rahvusvahelise aferisti [[Johann Artz]]i. Kuna Rootsi kuningas, [[Erik XIV]] hakkas Põhja-Liivimaal oma võimu kindlustama, vallutades Pärnu, Paide ja Karksi, hakkas Poola administraator Liivimaal [[Gotthard Kettler]] neid pandilinnuseid 1563. aastal tagasi vallutama.<ref name="CJ9x5" /> [[Pilt:Livonian war map (1558-1560).svg|pisi|Vene-Liivi sõja lahingud ja sõjakäigud]] [[1575]] märtsis hõivasid hertsog [[Magnus]]ele alluvad Vene väed Asti linnuse. Enne seda olid nad vallutanud Pärnu, kust osa sõjaväge suundus Salatsile, kindlustas seal end ja suundus edasi [[Ungurpils]]i ja [[Stabegi]] peale.<ref name="5DazN" /> [[1577]] juulis–augustis vallutasid Vene väed Ivan Julma juhtimisel enamiku Põhja-Läti linnuseid, sealhulgas uuesti ka Asti.<ref name="13fJM" /> [[1578]]–[[1582]] oli Astis staarostiks rittmeister Johann Buering.<ref name="fdnBA" /><ref>Mikulski, Krzysztof, Rachuba, Andrzej, [http://kpbc.umk.pl/dlibra/plain-content?id=47918 Urzędnicy inflanccy XVI-XVIII wieku: spisy], Tom IX, Biblioteka Kórnicka 1994, lk 177</ref> [[1581]] võtsid poolakad linnuse venelaste käest jälle tagasi.{{lisa viide}} 1582 sai linnus Poola kuninga [[Stefan Bathory]] loodud Võnnu piiskopkonna omanduseks.{{lisa viide}} [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu vojevoodkonna]] [[Asti staarostkond|Burtnieki (Asti) staarostkon]]nas (''Starostey Burtneck'') elas ka palju piiskoppi esindanud inimesi<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II Theil, Heinrich von Hagemeister, Riga 1837, lk. 219</ref> [[Pilt:Asti ordulinnus 7..JPG|pisi|Linnusemäe põhjakülg. Mõisa ajal rajatud eenduv platvorm]] === Linnus Poola-Rootsi sõja ajal ja hiljem === [[Pilt:Bm05203am.jpg|pisi|Ülemisel pildil vaade linnuseõuelt remonditud läänetiiva poole, vasakul väravatorn. Alumisel pildil vaade edelast väravatornile. Vasakule jääb remonditud hoonetiib. 1790, Brotze]] [[1601]], [[1624]], [[1638]] on linnust mainitud Rootsi revisjoniaktides ja koostatud kindluse plaan.{{lisa viide}} [[1606]]. aasta suvel hõivas osad nõrgalt mehitatud Kesk-Liivimaa linnused Rootsi sõjavägi krahv von Mansfeldi juhtimisel. Mõne aja pärast vallutasid poolakad ülem Chodkiewiczi juhatusel pealinnuse Volmari tagasi. Ülejäänud linnused loovutavad rootslased vabatahtlikult.<ref name="WCtfF" /> [[1610]]. aasta oktoobris korraldasid rootslased vastuseks poolakate käigule Tallinna lähistele röövretke Asti, Lemsalu ja Sigulda alla.<ref name="79St7" /> [[1622]] andis Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] Võnnu peapiiskopkonna riigikantsler Oxiensternale. Sealhulgas ka Asti linnuse koos tema alla kuuluvate Burtnieki ja Mattija kihelkonna mõisatega. Reduktsiooniga läksid need hiljem krooni valdusse jälle tagasi.{{lisa viide}} [[1688]] on koostatud Asti lossi ja Zaki mõisa maade kaart "Burtnecks Schloß mit Sacken Hoff, beydes in Burtneckischen Kirchspiel und Gebiet belegen" mõõtudega 80 * 62<ref name="pI6GS" />. [[1736]], 23. septembril kinkis keisrinna [[Anna Ivanovna]] Asti ülemõuemeister krahv [[Gustav Reinhold von Löwenwolde]]le (1693–1758), kuid hiljem võeti see temalt jälle tagasi (kui ta pagendati Siberisse) ja [[1744]] kinkis järgmine keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] selle kindral krahv [[Aleksandr Ivanovitš Rumjantsev]]ile<ref>https://books.google.ee/books?id=259mAAAAcAAJ&pg=PA40&lpg=PA40&dq=Kirchspiel+Burtneck&source=bl&ots=ApbyjCsuCY&sig=ACfU3U2Fe5iZyNyO1PJna4yzA8aLQrXPDQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjr9-Xmna7pAhWLwMQBHYvYBUsQ6AEwCHoECAkQAQ#v=onepage&q&f=false Erste Fortsetzung des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, C. E. Napiersky, Riga 1843, lk. 40, raamat Austria Rahvusraamatukogus</ref>. Tolle poeg ehitas ümber linnuse läänepoolsed hoonetiivad.{{lisa viide}} [[1763]] on linnusest veel ilmselt enamvähem täiskõrguses müürid püsti olnud. Ilmselt on ekslik tolle aja teade, et linnus on võrdkülgse kolmnurga kujuline (võimalik, et linnusealal oleval lossil oli 3 hoonestatud tiiba). Hiljem mingit osa linnust taastati või ehitati uuesti üles. Astis leidus tollal kudumiskäitis, tellisepõletus, vesiveski ja väga ilus aed<ref>https://books.google.ee/books?id=8nFUAAAAcAAJ&pg=PA383&lpg=PA383&dq=Kirchspiel+Burtneck&source=bl&ots=P1jdXYKUWK&sig=ACfU3U2IynP8zx1MEy5zK7knFqYdbIbqDg&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjr9-Xmna7pAhWLwMQBHYvYBUsQ6AEwCXoECAcQAQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Burtneck&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft, August Wilhelm Hupel, Riga 1789, lk. 384, raamat Austria Rahvusraamatukogust</ref> [[1776]]. aastal teatas pastor Bergmann oma ajalooraamatus, et varem purustatud lossi on jälle tublisti remonditud.<ref name="znraT" /> [[1790]]. aastast pärinevad [[Johann Christoph Brotze]] joonistused linnusest, mille müüritis on ulatuslikult säilinud. Alles on enamus väravatornist, samuti muud kindlusemüürid ja hoonetiivad. Peaväravast põhja pool on hoonetiib katustatud ja ümber ehitatud<ref>https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Bm05203am.jpg Brotze joonistused Läti Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu hoidlatest</ref>. [[1816]]. aastal ostis Asti kaupmees T. H. Schröder, kes ehitas linnuses vanade keldrivaremete peale põhjapoolse hoonekorpuse. XIX sajandi keskel lammutati väravatorni varemed.{{lisa viide}} Mõisa viimane omanik oli Wilhelm Schröder<ref name="turisms">https://web.archive.org/web/20200102224454/https://www.burtniekunovads.lv/public/lat/turisms/kulturvesture_un_muzeji/burtnieku_muizas_parks/ Burtnieku novads, Burtnieku muižas parks</ref>. [[XX sajand]]i alguseks oli enamik linnusekehandist hävinenud.<ref name="ihw12" /> XX sajandi II poolel olid lossi hoonetiivad ilma katuseta ja lagunesid.{{lisa viide}} [[1969]]. aastal linnuse müürid lammutati, ilma et seal oleks tehtud mingeidki mõõdistamisi, pildistamisi või väljakaevamisi. Lammutati linnuse põhja-, lääne- ja lõunakülg. Hoonetiibade asemele ehitati mitmekorruselised majandi haldushooned<ref name="turisms" />. [[Pilt:Asti ordulinnus 6..JPG|pisi|Vaade linnuse eest üle järve Burtnieki kiriku poole]] ==Ehitus == [[Pilt:Asti ordulinnus 10..JPG|pisi|vasakul|Mäekülg – endine linnuse põhjanurk. Vasakule jääb järv]] Asti linnus asub Asti järve lõunakaldal 30&nbsp;m kaldast eemal u 16&nbsp;m kõrgusel mäel. Varem asus järv linnusele lähemal, kuid 1928. aastal läbi viidud järvest välja voolava Salatsi jõe süvendustööde tõttu alanes veetase enam kui meetri võrra.{{lisa viide}} Linnus kujutab endast ehitusstiililt osaliselt loodusega seotud mantelringmüürlinnuse ja edasiarendatud laagerkastelli segu, mis asetab linnuse planeeringult vaba kastellitüübi hulka. Linnus on pindalaga u 6900 m² ja ristkülikukujulise põhiplaaniga, kuid eriti põhja- ja idaküljel tugevasti kumera müüriliini kulgemise ja nurkadega, kusjuures nurgad on orienteeritud põhiilmakaarte järgi. Mantelringmüür on 2,2&nbsp;m paksune ja ehitatud suurtest põllukividest. Linnusemäe lääne ja edelaküljele, vastu peaväravat kaevati tiigid, mis olid ühenduses järvega. Lõuna- ja idaküljele kaevati kaitseks 7 meetri laiune ja 1,5 meetri sügavune vallikraav.{{lisa viide}} Sissepääs asus linnuse edelanurgas kahe hoonetiiva vahel ja kujutas endast massiivset ettenihutatud eesväravarajatisega väravatorni, meenutades XIV sajandi linnamüüri kaitseehitisele iseloomulikku mitmete tornidega sissekäiku, mis moodustas otsekui väikese eraldi tornlinnuse.{{lisa viide}} [[Pilt:Asti ordulinnus 15.jpg|pisi|Joonistus XIX sajandist, Mõisahooned ja nende ees vasakul mantelringmüüri varemed]] Algselt pidi linnusekünkale olema välja ehitatud ainult läänepoolne hoonetiib väikeste kitsaste kivihoonetega, mis mahutas kaitsemeeskonna ja kus sai hoida viljaandameid. See asjaolu algkavatise suhtes paigutaks linnuse varajaste torn- ja majalinnuste sekka, kuid lõpliku selguse tooksid arheoloogilised väljakaevamised. Hiljem asetsesid ülejäänud mantelringmüüri külgedes vähekindlustatud puit- ja palksõrestikhooned, milliseid on Liivimaa keskaegsete linnuste juures ka ürikuliselt kirjeldatud.<ref name="N1U3N" /> XVII sajandi linnuseplaanil on kujutatud 5 mantelringmüüri siseküljel asuvat hooneplokki, millest praeguseni pole midagi säilinud. Löwis of Menari andmetel oli läänepoolne hoonetiib kolmekorruseline, 35,5 meetrit pikk ja 12 meetrit lai. Väliskülje seina paksus oli 2,1 ja hoovipoolne seinapaksus 1,5 meetrit. XVIII sajandil ehitati läänepoolne hoonetiib ümber. Linnuseplaanil torkab silma, et peale väravaehitise pole linnusel kujutatud ühtegi torni. On võimalik, et mantelringmüüril kasutati sarnaselt linnamüüridega müüripealsele toetuvaid nn ripptorne. Rootslaste plaanil on ka kavandatava 4 bastioni piirjooned – järelikult oli veel, mida kaitsta. Bastione valmis ei ehitatud.{{lisa viide}} Otstarbe ja ruumijaotuse järgi on tegemist tüüpilise ordu keskmaa majanduslinnusega. Samasse gruppi kuuluvad ka Karksi, Helme, Ruhja ja Trikata ordulinnused, mis moodustasid koos "aidad" ordualade "viljakambri" – Sakala lõunapiirkonna ja Talava põhjapiirkonna jaoks.<ref name="G99m3" /> == Praegune seisukord == 2012. aasta seisuga on ka pealeehitatud nõukogudeaegsed haldushooned tühjad ja kasutuseta. Linnusest on säilinud idapoolne 100&nbsp;m pikkune ja 2,5–4 meetri kõrgune lõik mantelringmüürist, läänepoolne vallikraav ja osa idapoolsest vallikraavist. Säilinud mantelringmüür on konserveerimata ja laguneb.{{lisa viide}} Linnusevaremete asukohas mingit infostendi pole, Burtnieki piirkonna kodulehel on siiski lühike tutvustus.<ref name="1QFzA" /> Linnuse ala on kultuurimälestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2417 Burtnieku viduslaiku pils]</ref> Ka on riikliku kaitse all säilinud linnusevaremed.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6892 Burtnieku pilsdrupas]</ref> <gallery> Asti ordulinnus 12..JPG|Mantelringmüüri väliskülg kirdenurgas Asti ordulinnus 14..JPG|Idaküljel asuv mõisaajal läbimurtud läbikäigukoht Asti ordulinnus 11..JPG|Maakividest konserveerimata mantelringmüür idaküljel kipub varisema Asti ordulinnus 8..JPG|Vaade kagunurgale vallikraavist Asti ordulinnus 9..JPG|Tiigi poolt tulev ja randa viiv munakivitee Asti ordulinnuse müürid 01.JPG Asti ordulinnuse müürid 02.JPG Asti ordulinnuse müürid 06.JPG Asti ordulinnuse müürid 07.JPG Asti ordulinnuse müürid 09.JPG </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="vrJtl">[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96055080&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb EKI KNAB]</ref> <ref name="p5Fue">[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=580096&centery=6398140&zoom=7&layer=map&ls=c Läti kaart]</ref> <ref name="xPXOO">[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=576234&centery=6395853&zoom=1&layer=map&ls=c Burtnieki kaart]</ref> <ref name="OJqWY">Atlas von Liefland oder von den beiden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief - und Ehstland und der Provinz Oesel, von Ludwig August Graf Mellin, 1796, Riga und Leipzig, J. F. Hartknoch, Der Wolmarsche Kreis, No. III</ref> <ref name="ti5pe">http://www.travelzone.lv/latvija/pils/burtnieki/index.php{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="efZfh">Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, "Eesti Raamat", 1982 a. lk 119</ref> <ref name="sG8mU">http://books.google.ee/books?id=POtCAAAAcAAJ&pg=PA701&lpg=PA701&dq=Kirchspiel+Salisburg&source=bl&ots=pENQsQ77aP&sig=798W8950IN2vBwzRGyvjpasdnXI&hl=et&sa=X&ei=yCriUN_6LMrLsgad_oH4Bg&ved=0CDkQ6AEwAg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Salisburg&f=false, lk 701</ref> <ref name="Qver4">Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, "Eesti Raamat", 1982 a. lk 93, 113, 117, 171, 209, 245</ref> <ref name="lbyH3">[http://books.google.ee/books?id=xBlBAAAAcAAJ&pg=PA530&dq=Kirchspiel+Sesswegen&hl=en&sa=X&ei=Q2C7Ut7JF-qv7Aak0IHoAg&ved=0CDwQ6AEwAg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Sesswegen&f=false lk 527, Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch]</ref> <ref name="1yP9O">http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=snippet&q=Kirchspiel%20Burtneck&f=false</ref> <ref name="9XMIJ">http://www.castle.lv/castles4/orden-lat.html</ref> <ref name="h1H3Z">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 119</ref> <ref name="uNmdE">Löwis of Menar, Burtneck, 206</ref> <ref name="HNlbI">http://lv.wikipedia.org/wiki/Burtnieki</ref> <ref name="XMFEt">Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk 152, 153</ref> <ref name="CJ9x5">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 385</ref> <ref name="5DazN">{{Netiviide |url=http://www.usti.com.br/DeUngaria/docum/3/002_08_1500_Aus_der_Polen_und_Schwedenzeit-Familienbuch_1875_Band-1_von_A54_bis_A57.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-01-14 |arhiivimisaeg=2013-11-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131111133840/http://www.usti.com.br/DeUngaria/docum/3/002_08_1500_Aus_der_Polen_und_Schwedenzeit-Familienbuch_1875_Band-1_von_A54_bis_A57.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="13fJM">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 241</ref> <ref name="fdnBA">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 387</ref> <ref name="WCtfF">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 317</ref> <ref name="79St7">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 359</ref> <ref name="pI6GS">{{Netiviide |url=http://www.arhivi.lv/sitedata/LVVA/dokumenti/Publikacijas/Vidzemes%20Kartes.pdf |pealkiri=arhivi.lv, lk 8 |vaadatud=2014-01-07 |arhiivimisaeg=2014-01-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140107222236/http://www.arhivi.lv/sitedata/LVVA/dokumenti/Publikacijas/Vidzemes%20Kartes.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="znraT">[http://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA177&lpg=PA177&dq=Kirchspiel+Berson&source=bl&ots=XW2yAluPCM&sig=YrpXiHxcMirGAbTJkN09EruJ9a8&hl=et&sa=X&ei=NZbMUr_dCqXnygOGl4CgBw&ved=0CDMQ6AEwAjgK#v=onepage&q=Kirchspiel%20Serben&f=false Geschichte von Livland, Bergmann, lk 142]</ref> <ref name="ihw12">http://www.castle.lv/latvija/kondicii.html</ref> <ref name="N1U3N">VA, Livl. Ritterschaftsarchiv, nr 10 (Ronneburg, Pebalg)</ref> <ref name="G99m3">Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 243.</ref> <ref name="1QFzA">{{Netiviide |url=http://www.burtniekunovads.lv/burtnieku-viduslaiku-pilsdrupas |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-11-22 |arhiivimisaeg=2013-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130131213525/http://www.burtniekunovads.lv/burtnieku-viduslaiku-pilsdrupas |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Burtnieki Castle ruins}} {{koord}} [[Kategooria:Läti linnused]] [[Kategooria:Vidzeme]] [[Kategooria:Liivi ordu linnused‎]] [[Kategooria:Astijärve kihelkond]] gviqn3r5kgeifhbdmz4nob0djijjoab 0 312347 7230399 7009531 2026-09-07T12:07:24Z ~2026-40402-33 233726 Mis siin arusaamatut on? 7230399 wikitext text/x-wiki '''Andreas Sandhagen''' (ka: '''Andreas Sandhagius''', juuni [[1612]] [[Nordhausen]], [[Tüüringi]] – [[1657]] [[Tallinn]]) oli Eesti ajaloolane ja politoloog.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Andreas Sandhagen oli [[sakslased|sakslane]].<ref name="ETBL" /> Ta õppis aastast 1623 [[Leipzigi Ülikool]]is, siis [[Helmstedti Ülikool|Helmstedti]] ja [[Greifswaldi ülikool|Greifswaldi]] (1634) ning [[Königsbergi Ülikool]]is (aastast 1637). [[Tartu Ülikool]]i immatrikuleeriti ta 1639. aastal. Oli aastatel 1639–1642 Tartu Ülikooli sekretär, 1643–1645 ja 1649–1650 ajaloo ja poliitika professor, ühtlasi aastast 1645 Tallinnas [[Oleviste kirik]]u [[diakon]].<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== * In Cap I usque ad v. 15 D. Evangelista Johannis selectissimae notae. Praes. et auct. Audr. Virginio. Dorpat, 1640 * Politica, quae … in Regia Academia Gustaviana, quae Dorpati Livonorum est … Dorpat, 1642 * De speciebus rei publicae. Resp. et auct. Mathaeo Liebhar, Colberg poemrane. Dorpat, 1643 * Predigt zu S. Olof in Revel über Christoph Michaelis. Pred. Bey der estnischen gemeine. Eccles 7, 2. Ein Rumlicher und gewünschen Tod. …. * Der Gerechte ob er gleich … Reval, 1648. ==Kirjandus== * Recke-Napiersky, IV, 34–35 * Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, I, 62, 177, 280. * {{ETBL|3}} *[[Lea Kõiv]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/K6ivLea%20Uue%20vagaduse%20TUNA2013%202.pdf „Uue vagaduse” otsinguil. Andreas Sandhagen ja ortodoksne luterlus Tallinnas]. [[Tuna]] 2/2013 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Sandhagen, Andreas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti politoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Oleviste koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1612]] [[Kategooria:Sünnipäev puudub]] [[Kategooria:Surnud 1657]] lr1cv6a8c0t7vs1dj0lveeck0iu6ig8 0 317972 7230485 7166257 2026-09-07T15:32:26Z Kuriuss 38125 7230485 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[File:Estonian Health Care Museum and St. Olaf's Church.jpg|pisi|Eesti Tervisemuuseumi hoone [[Tallinna vanalinn]]as]] '''Eesti Tervisemuuseum''' on [[Tallinn]]as aadressil [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 28/30 tegutsev muuseum, mille peamised tegevussuunad on tervisealane näitus- ja haridustegevus ning kodumaise meditsiiniloo kogumine, säilitamine ja vahendamine. <ref>[https://tervisemuuseum.ee/meist/avalikud-dokumendid-2/ Avalikud dokumendid], Eesti Tervisemuuseum</ref> Muuseum asutati 1921. aastal [[Tartu]]s, likvideeriti 1950. aastatel ja avati uuesti 1980. aastal Tallinnas. <ref name="tervishoiumuuseum.ee">[https://web.archive.org/web/20150713191450/http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/muuseumist/ajalugu Ajalugu] Eesti Tervishoiu Muuseumi koduleht</ref> Kuni 2020. aasta novembrini kandis asutus nime '''Eesti Tervishoiu Muuseum'''. <ref>[https://tervisemuuseum.ee/meist/meie-lugu/ Meie lugu], Eesti Tervisemuuseum</ref> ==Näitustegevus== Tervisemuuseumi näitustegevus hõlmab mitmekesist teemaringi, erinevaid formaate ja sihtrühmi. Lisaks püsinäitusele eksponeeritakse vahelduvaid teemanäitusi ning väli-, ränd- ja virtuaalnäitusi <ref name="näitused">[https://tervisemuuseum.ee/naitused/pusinaitus/ Näitused]. Eesti Tervisemuuseumi koduleht seisuga 23. juuli 2025.</ref>. ===Püsinäitus=== [[File:Exhibition in Estonian Health Museum. 2026.jpg|thumb|Eesti Tervisemuuseumi püsinäituse teematuba "Aju ja närvid". 2026]] Püsinäitus “Avameelselt sinu kehast” annab ülevaate inimkeha anatoomiast ja füsioloogiast ning julgustab tegema rervist toetavaid valikuid. Muuseumikäiku rikastavad interaktiivsed elektroonilised, mehaanilised, audiovisuaalsed ja käed-külge-tegeluseksponaadid. Muuseumi eripäraks on näitusel eksponeeritavad plastinaadid ehk moodsa töötlustehnoloogia abil säilitatavad inimese elundid <ref name="näitused" />. [[File:Exhibition in Estonian Health Museum (2026).jpg|thumb|Eesti Tervisemuuseumi püsinäituse teematuba "Vereringe ja siseelundid". 2026]] Näitus asub muuseumi teisel ja kolmandal korrusel järgmistes teematubades: *Inimese põlvnemine, bioelemendid, nahk, luud ja lihased; *Vereringe ja siseelundid; *Rakk ja DNA; *Kesknärvisüsteem; *Silmad ja nägemine; *Kuulmine, maitsmine, haistmine; *Toitumine ja seedeelundkond; *Hambad ja suutervis; *Hügieen, mikroorganismid ja parasiidid; *Mees ja naine, lapse sünd; *Loomulik surm; *Seksuaalsus; *Sõltuvused; *Saal vahetuvate teemanäituste ja sündmuste korraldamiseks. Näitus avati 2014. aastal ja on võitnud Eesti muuseumide aastaauhinna parima püsinäituse kategoorias <ref>[https://www.kul.ee/uudised/muuseumirotid-jagatud-2015-aasta-parima-naituse-korraldas-eesti-loodusmuuseum-parima "Muuseumirotid jagatud: 2015. aasta parima näituse korraldas Eesti Loodusmuuseum"]. Kultuuriministeerium. Vaadatud 23. juulil 2025.</ref>. Lisaks oli muuseum 2016. aastal nomineeritud Euroopa parima muuseumi aastaauhinnale.<ref>[https://kultuur.err.ee/314982/eesti-tervishoiu-muuseum-nomineeriti-euroopa-parima-muuseumi-aastaauhinnale "Eesti Tervishoiu Muuseum nomineeriti Euroopa parima muuseumi aastaauhinnale"]. ERR Kultuur. Vaadatud 23. juulil 2025.</ref> ==Haridustegevus== Muuseumi haridustegevus on kooskõlas riikliku õppekavaga ja tunnid valmivad koostöös erialaekspertidega. Muuseumitundide arendamisel lähtutakse eakohasuse põhimõtetest ning rakendatakse kaasaegseid õppemetoodikaid.<ref>[https://tervisemuuseum.ee/haridus/muuseumitunnid/ "Muuseumitunnid"]. Eesti Tervisemuuseumi koduleht seisuga 23. juuli 2025.</ref> Haridusprogrammi sihtrühmad on lasteaiad, üldhariduskoolide kõik kooliastmed ja täiskasvanud. 2024/2025. õppeaastal külastas Eesti Tervisemuuseumi tunde ja ringkäike 19 000 õpilast 197 koolist ja 71 lasteaiast. Kõige rohkem anti muuseumitunde seksuaalhariduse ja tervisliku toitumise teemadel.<ref>[https://tervisemuuseum.ee/tervisemuuseumi-haridusprogrammides-kais-sel-oppeaastal-19-000-opilast/ "Tervisemuuseumi haridusprogrammides käis sel õppeaastal 19 000 õpilast"]. Eesti Tervisemuuseumi koduleht seisuga 23. juuli 2025.</ref> ==Kogud== Eesti Tervisemuuseumi põhikogusse kuulus 2024. aasta 1. jaanuari seisuga 22 988 museaali, mis jagunevad nelja alakogusse: esemed, fotod, dokumendid ja trükised. Kogumistöö keskendub Eesti meditsiiniajaloo ja tervishoiuga seotud isikutele, institutsioonidele ning teemadele. Kogutakse nii ajaloolisi kui ka tänapäevaseid esemeid, trükiseid, dokumente, fotosid ja muid materjale. Lisaks põhikogule on muuseumil ka abikogu, kuhu kuulub 3988 eset. Seal säilitatakse materjale, mis ei vasta põhikogusse vastuvõtmise kriteeriumidele, kuid on seotud Eesti meditsiini või tervishoiuga. ===Esemekogu=== Esemekogus on 4605 museaali, mis on seotud tervishoiu ja erinevate arstlike erialadega, nagu farmaatsia, kirurgia, oftalmoloogia, neuroloogia ja günekoloogia. Muuseumil on ka rikkalik kollektsioon anatoomilisi preparaate, sealhulgas plastineeritud elundeid. Esemekogus leiduvate raviminäidiste ja apteekide signatuuride kaudu saab hea ülevaate Eesti farmaatsiatööstuse ja apteekide ajaloost. Samuti kuulub kogusse Baltikumi vanima farmaatsialabori EPHAG toodangu näidiseid. Vanim museaal on varauusaegne klaasnõu, mida tõenäoliselt kasutati rohunõuna.<ref>[https://www.muis.ee/museaalview/3024956 "Varauusaegne klaaspudel"]. Eesti Muuseumide Veebivärav. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> <ref>[https://tervisemuuseum.ee/kogude-paevik-4-varauusaegne-klaaspudel/ "Kogude päevik #4: Varauusaegne klaaspudel"]. Eesti Tervishoiu Muuseum. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> Kogus leidub ka vanemat ja väärtuslikku meditsiinitehnikat, nagu näiteks 19. sajandist pärinev hambaravitool.<ref>[https://tervisemuuseum.ee/kogude-paevik-15-hambaravitool-19-sajandist/ "Kogude päevik #15 – Hambaravitool 19. sajandist"]. Eesti Tervishoiu Muuseum. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> Üks silmapaistvamaid esemeid on Florence Nightingale’i medal, mis on antud eestlasest halastajaõele Anette Massovile. Ta oli üks esimesi selle rahvusvahelise tunnustuse saajaid maailmas.<ref>[https://tervisemuuseum.ee/kogude-paevik-6-florence-nightingalei-medal/ "Kogude päevik #6: Florence Nightingale'i medal"]. Eesti Tervishoiu Muuseum, 2023. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> ===Fotokogu=== Fotokogus on 7508 fotot ja negatiivi, mis pärinevad 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Vanimad originaalid kujutavad meditsiiniõdesid Vene-Jaapani sõjas Harbiinis, Kaug-Idas. Kogu hulka kuulub album 1897. aastal Moskvas toimunud rahvusvaheliselt arstide XII kongressilt, kus teiste seas on jäädvustatud 150 Tartu Ülikoolis õppinud arsti. Üheks tähelepanuväärsemaks fotoks on kujutis professor Ludvig Puusepast koos Rootsi kuningaga Tartu Ülikooli Närvikliiniku ees. ===Dokumendikogu=== 2020. aasta seisuga sisaldas dokumendikogu 7543 arvel olevat dokumenti, mis on seotud apteekide, meditsiiniasutuste ja meedikutega, samuti Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorite ja õppejõududega, karskusliikumise, Punase Risti ja tervishoiukorraldusega. Huvitavamate ja vanemate dokumentide seas on apteekide signatuuride kogu tsaariaja lõpust ja Eesti Vabariigi algusaegadest, retseptikogu aastatest 1865–1905, 1901. aasta nakkushaigla päevik ning Põhja-Balti Arstideseltsi päevaraamatud 1912. aastast. Unikaalne näide on ka Saksa arsti poolt mälu järgi Norilski vangilaagris joonistatud ajuatlas. ===Trükistekogu=== Trükistekogus leidub vanu raamatuid, plakateid ja postkaarte. Vanimad trükised on saksakeelsed arstiteaduslikud dissertatsioonid, mis kaitsti Tartu Ülikoolis aastatel 1870–1880. Kogu sisaldab ka eesti autorite kirjutisi rahvatervise teemadel, näiteks Friedrich Reinhold Kreutzwaldi “Kodutohter” (1879) ja Peeter Hellati tööd. 2020. aasta andmetel oli kogus 3332 trükist. <ref>[https://tervisemuuseum.ee/naitused/meie-kogud/ Kogud] – Eesti Tervisemuuseumi koduleht seisuga 23. juuli 2025.</ref> ==Ajalugu== [[File:Vanemuise 46.JPG|pisi|left|[[Vanemuise tänav|Vanemuise tänav (Aia tänav)]] 46 Tartus, kus muuseum tegutses aastail 1924–1928 kahes toas]] Muuseum asutati 1921. aastal [[Tartu Ülikool]]i arstkonna eestvõttel ja uksed avas see 1924 Tartus<ref name="EE" /><ref name="tervishoiumuuseum.ee" />. 1928. aastal asutas muuseum oma osakonna ka Tallinnas; see avati 1932<ref name="EE" /><ref name="tervishoiumuuseum.ee" />. 1950. aastatel muuseum likvideeriti<ref name="EE" /><ref name="tervishoiumuuseum.ee" />. Muuseumi esialgne näitus oli avatud 1924–1928 Tartus [[Vanemuise tänav|Aia tänav]] 46 kahes toas. 1929. aastal koliti majja [[Pepleri tänav]] 32, kus muuseum tegutses 1948. aastani<ref name="tervishoiumuuseum.ee" />. 1928. aastal alustas tööd Eesti Tervishoiu Muuseumi Tallinna osakond, algul [[Vana-Pärnu maantee]] 19A, hiljem [[Kloostri-Kooli tänav]] 7. [[File:Tartu asv2022-04 img38 Pepleri 32.jpg|pisi|[[Pepleri tänav]] 32 Tartus, kus muuseum tegutses aastail 1929–1948]] Muuseum taasavati 31. jaanuaril 1980 [[Tallinna Meditsiinikool]]i juures '''Vabariikliku Sanitaarharidusmaja Tervishoiumuuseumi''' nime all. Muuseumi direktoriks sai samal aastal H.-R. Martinson, kes pidas seda ametit 2007. aastani.<ref name="tervishoiumuuseum.ee" /> Muuseumi ekspositsioon "Elu ja tervis" oli valminud interaktiivsuse põhimõttel. Külastajad said ise tegutsedes õppida üht-teist anatoomia ja oma [[organism]]i kohta.<ref name="tervishoiumuuseum.ee" /> Seda perioodi võib pidada ka muuseumi praeguse kuju eelkäijaks. Muuseumi eesmärgiks oli saada terviseõpetuse keskuseks, kus jagatakse teadmisi tervislikust eluviisist ja inimese füsioloogiast. Oldi arvamusel, et tuleb üha enam pöörata tähelepanu haiguste ennetamisele, mitte kõigest [[ravi]]misele. Üha olulisemaks muutus laste [[tervishoid]], mis seati tervishoiumuuseumi üheks prioriteediks. Üks põnevamaid eksponaate oli klaasnaine, inimese suuruses pöörlev inimkeha, mis tutvustas inimese [[siseelund]]eid.<ref name="tervishoiumuuseum.ee" /> Klaasnaine on tänapäevani muuseumis eksponeeritud. Lisaks näituste korraldamisele peeti muuseumis harivaid terviseteemalisi loenguid ning tegutses noorte meditsiinihuviliste klubi.<ref name="tervishoiumuuseum.ee" /> Järjest enam avastati olulisi teemasid, millest inimesi teavitada. Näiteks 1987. aastal hakati rääkima vaeguritest – [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] oli see olnud tabuteema, millest ei räägitud ning mida ei tunnistatud.<ref name="tervishoiumuuseum.ee" /> 1. augustil 1989 sai muuseum, mis oli kolinud Tallinna Laiale tänavale, iseseisvaks asutuseks ning hakkas kandma nime '''Eesti Tervishoiu Muuseum'''. Sellega sai alguse muuseumi III periood. Selleks ajaks oli tervisenäitus "Inimene ja perekond" osaliselt amortiseerunud ja vajas uuendamist-täiendamist. Oli põhjust karta, et ümberpaigutamisel saavad eksponaadid kannatada. Seetõttu otsustati suur osa näitusest jätta meditsiinikooli kasutusse ja tellida [[Dresden]]ist uus ekspositsioon "Inimene. Tervis. Perekond."<ref name="tervishoiumuuseum.ee" /> Selles ekspositsioonis oli väga olulisel kohal seksuaalbioloogia. Käsitleti soolist arengut, [[Viljastumine|viljastumist]], [[rasedus]]t ja selle vältimist, [[sünnitus]]t ning [[suguhaigused|suguhaigusi]]. Korraldati tunde rasedatele ja seksuaalnõustamist noortele. Lisaks sellele tehti terviseõpetuse raames teadvustustööd [[sõltuvusained|sõltuvusainete]], sealhulgas [[alkohol]]i, [[Tubakas (aine)|tubaka]] ja [[narkootikumid]]e kohta. Korraldati õppepäevi ja ajutisi näitusi, mida oli keskmiselt 20 korda aastas. [[Eesti Arstide Selts]]iga ja Noorte Arstide Ühendusega koostöös hakati korraldama iga-aastaseid meditsiiniajaloo konverentse.<ref name="tervishoiumuuseum.ee" /> 2007. aastal sai muuseumi direktoriks Margus Jurkatam. 2011.–2013. aastal muuseumi renoveeriti ja uuendati. Seejuures võeti ka vastu otsus vananenud ekspositsiooni uuendada ja muuta see interaktiivsemaks. 2014. aasta algul jätkas muuseum tegevust sihtasutusena, mille asutajad on [[Kultuuriministeerium]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/uudiste-arhiiv/21-muuseum-jaetkab-sihtasutusena |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-07-13 |arhiivimisaeg=2015-07-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150713183232/http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/uudiste-arhiiv/21-muuseum-jaetkab-sihtasutusena |url-olek=ei tööta }}</ref> Muuseumi uus käed-külge-püsiekspositsioon "Avameelselt sinu kehast" avati osaliselt 31. mail 2014. Muuseumi 90. aastapäeva aastal valmisid ka kolmanda korruse teematoad. Muuseum avati külastajatele täismahus 23. mail 2015. Aastast 2018 juhib Tervisemuuseumi Kadri Rannala, kes enne seda täitis muuseumi arendusdirektori rolli.<ref>[https://tervisemuuseum.ee/meist/meie-lugu/ Meie lugu] Eesti Tervisemuuseumi koduleht seisuga 24. juuli 2025.</ref> ==Avaldatud trükised== 2000. aastatel on Tervisemuuseumilt ilmunud järgmised trükised: *"Hüvasti, noorus!" (2025);<ref>[https://tervisemuuseum.ee/toode/raamat-naituselt-huvasti-noorus/ "Raamat näituselt 'Hüvasti, noorus!;'"]. Eesti Tervisemuuseum. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *"Saunast süstlani. Sajandi jagu lugusid eestlaste tervisest" (2024);<ref>[https://tervisemuuseum.ee/juubeliraamat/ "Saunast süstlani. Sajandi jagu lugusid eestlaste tervisest"]. Eesti Tervisemuuseum. Välja antud 2024. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *Uneversum. Raamat unest ja magamisest (2023);<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/books/245112 "Uneversum: raamat unest ja magamisest"]. Eesti Tervisemuuseum, 2023. ISBN 978-9949-738-83-0. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *Lapsesuu (2023);<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/nlib-digar:978400 "Lapsesuu: uudishimulikult inimesest"]. Eesti Tervishoiu Muuseum, 2023. ISBN 978-9949-738-84-7. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *Palju õnne!? (2022);<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/183271 "Palju õnne!?"]. Eesti Tervisemuuseum, 2021. ISBN 978-9949-7388-2-3. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *Mina, superorganism. Lugu bakterite ja inimese kooselust (2019);<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/125370 "Mina, superorganism: lugu bakterite ja inimese kooselust"]. Eesti Tervishoiu Muuseum, 2019. ISBN 978-9949-7388-0-9. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *Elada või mitte? Suhkrus on küsimus (2018);<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/132243 "Elada või mitte? Suhkrus on küsimus: näituse kataloog"]. Eesti Tervishoiu Muuseum, 2018. ISBN 978-9985-9032-9-2. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *Loomulik surm (2016).<ref>{{cite web |author=Eesti Tervisemuuseum |title=Raamat näituselt "Loomulik surm" |url=https://tervisemuuseum.ee/toode/raamat-naituselt-loomulik-surm/ |publisher=Eesti Tervisemuuseum |access-date=2025-08-13 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Tunnustus== *2024 – Eesti muuseumide aastaauhind. Aasta muuseumiuuendaja. Tervisemuuseumi mobiilsed mininäitused. <ref>[https://www.muuseum.ee/tunnustamine/muuseumirotid-2024/ Muuseumirotid 2024] Eesti Muuseumiühingu koduleht seisuga 24. juuli 2025.</ref> *2024 – Eesti Muuseumiühingu muuseumimeene tunnustusauhind EMMA. Kolmas koht, Eesti Tervisemuuseumi kommipurk “Kiika kakat”. <ref>[https://muuseum.ee/selgusid-eesti-muuseumimeene-auhinna-emma-2024-voitjad/ Selgusid Eesti muuseumimeene auhinna EMMA 2024 võitjad]. Eesti Muuseumiühing. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *2023 – Eesti teaduse populariseerimise auhind kategoorias audio-visuaalne ja elektrooniline meedia. Eesti Tervisemuuseumi podcast Sünaps.<ref>[https://etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/ Varasemad konkursid – Eesti Teaduse Populariseerimise Auhind]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Eesti Teadusagentuuri koduleht seisuga 24. juuli 2025.</ref> <ref>[https://novaator.err.ee/1609164409/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-aare-baumer Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Aare Baumer]. ERR Novaator seisuga 24. juuli 2025.</ref> *2022 – Eesti Muuseumiühingu eriauhind Terav Pliiats parimale muuseumiturundajale. Eesti Tervisemuuseumi meeskond eesotsas Andres Arendiga terviseteemalise sisuloome ja selle turunduskommunikatsiooni eest. <ref>[https://www.muuseum.ee/tunnustamine/muuseumirotid-2022/ Muuseumirotid 2022]. Eesti Muuseumiühing. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *2022 – Selge sõnum. Parim selge sõnumiga tarbetekst. Tervisemuuseumi taskuhääling Sünaps.<ref>[https://teatmik.eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2022/tulemused-2022/ Selge sõnum – Auhind 2022 tulemused]. Selge sõnumi koduleht seisuga 24. juuli 2025.</ref><ref>[https://kultuur.err.ee/1608769396/selgusid-selge-sonumi-auhinna-tanavused-voitjad Selgusid selge sõnumi auhinna tänavused võitjad] ERR Kultuur seisuga 24. juuli 2025.</ref> *2022 – Eesti Muuseumiühingu muuseumimeene tunnustusauhind EMMA. Kolmas koht, Eesti Tervisemuuseumi Õnnekalender. <ref>[https://www.muuseum.ee/emma/emma-2022/ Selgusid Eesti muuseumimeene auhinna EMMA 2022 laureaadid]. Eesti Muuseumiühing. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *2021 – Eesti muuseumide aastaauhind. Eriauhind pikaajalise innovatiivse ja teaduskoostööl põhineva näitusetegevuse ning hetkel olulise ja aktuaalse vaimse tervise näituse ja trükise „Palju õnne!?“ eest.<ref>[https://www.muuseum.ee/tunnustamine/muuseumirotid-2021/ Muuseumirotid 2021] Eesti Muuseumiühingu koduleht seisuga 24. juuli 2025.</ref> *2016 – Eesti muuseumide aastaauhind. Aasta muuseumirott. Näitus “Loomulik surm”.<ref>[https://muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/2016%20laureaadid.pdf Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid 2016]. Muinsuskaitseameti koduleht seisuga 24. juuli 2025.</ref><ref>[https://kultuur.postimees.ee/3993047/muuseumirotid-2016-on-selgunud Muuseumirotid 2016 on selgunud]. Postimees seisuga 24. juuli 2025.</ref> *2015 – Eesti muuseumide aastaauhind. Aasta muuseumirott. Parim püsiekspositsioon “Avameelselt sinu kehast”.<ref>[https://muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/2015%20laureaadid.pdf Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid 2015]. Muinsuskaitseameti koduleht seisuga 24. juuli 2025.</ref> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 106.</ref>}} ==Välislingid== * [https://tervisemuuseum.ee/ Muuseumi koduleht] [[Kategooria:Tallinna muuseumid]] [[Kategooria:Eesti tervishoid]] a9j8ljfe3kaopec8uygmgwm2cr0nwjo 0 318213 7230742 7149810 2026-09-08T09:09:25Z Sendrasendra 225202 /* Teosed eesti keeles */ 7230742 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pierre Loti en académicien.jpg|pisi|Pierre Loti (1892)]] '''Pierre Loti''' (kodanikunimega '''Louis Marie Julien Viaud'''; [[14. jaanuar]] [[1850]] [[Rochefort (Charente-Maritime)|Rochefort]] – [[10. juuni]] [[1923]] [[Hendaye]]) oli prantsuse kirjanik ja mereväeohvitser. Enamus Pierre Loti loomingust on autobiograafiline. See on suures osas inspireeritud tema merereisidest. 1891. aastast oli ta [[Prantsuse Akadeemia]] liige. Loti maeti pärast [[riiklikud matused|riiklikke matuseid]] [[Oléron]]i saarele. Tema kodu Rochefortis avati muuseumina. == Teosed eesti keeles == * "[[Islandi kalur]]" (''Pêcheur d'Islande''; romaan). Prantsuse keelest tõlkinud [[Peet Vallak]]. Sari [[Noorsoo kirjavara|Noorsoo kirjavara: maailma-kirjanduse seeria]], nr 118, [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[Tartu]] [[1926]], 178 lk * "Inimese loomine: Java buddistide jutustus. Ilusa Sylvestre surm". Pierre Loti järele V. R. (= [[Valter Rätsepp]]) – "Jõulu-album 1927", väljaandja E. Roos, [[Tallinn]] [[1927]], 32 lk * "Minu vend Yves" (''Mon frère Yves''; romaan). Tõlkinud [[Marta Sillaots]]. [[Tapper (kirjastus)|Tapper]], Tartu [[1928]], 232 lk * "Madrus" (''Matelot''; romaan). Tõlkinud [[Kusta Martinson]]. Tapper, Tartu 1928, 130 lk * "Elust pettunud: Romaan tänapäevseist Türgi [[haarem]]eist" (''Les désenchantées''). Tõlkinud [[Olli Olesk]]. [[Noor-Eesti Kirjastus]], Tartu [[1929]], 222 lk * "Loti' abielu" (''Le mariage de Loti''; romaan). Tõlkind Kusta Martinson. Tapper, Tartu [[1930]], 156 lk * "Ühe võõrlegionääri romaan" (''Le roman d'un spahi''). Prantsuse keelest tõlkinud [[Peeter Raag]]. Sari [[Looduse universaal-biblioteek]], nr 167–168, [[Loodus (kirjastus)|Loodus]], Tartu [[1931]], 128 lk * "Naine haaremist (Aziyadé)" (romaan). Prantsuse keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]]. Sari [[Looduse kroonine romaan]], nr 42, Loodus, Tartu 1932, 224 lk; 2. trükk (ümbertrükk): kirjastus [[Rauvi]], [[Tallinn]] [[1994]], 224 lk; redigeeritud 3. trükk: "Aziyade: naine haaremist", [[KRK]], Tallinn [[1995]], 208 lk; ISBN 9985840003 * "Ramuntcho" (romaan). Prantsuse keelest tõlkinud [[Marta Pärna]]. Sari Looduse kroonine romaan, nr 105, Loodus, Tartu [[1937]], 208 lk * "Madam Krüsanteem" (''Madame Chrysanthème''). Tõlkinud Kusta Martinson. [[Armastusromaanide sari]], kirjastus [[Maret (kirjastus)|Maret]], Tartu [[1938]], 172 lk * "Proua Krüsanteem". Tõlkinud ja järelsõna: [[Sirje Keevallik]]. Sari [[Klassikalised lood]], [[Eesti Raamat]], Tallinn [[2010]], 208 lk; ISBN 9789985658185 {{JÄRJESTA:Loti, Pierre}} [[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]] [[Kategooria:Prantsuse Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Sündinud 1850]] [[Kategooria:Surnud 1923]] 7ndxhdrggyfgqgp5h01o08p6g2d6jvr 0 327259 7230697 7219090 2026-09-08T06:21:20Z Velirand 67997 /* D */ 7230697 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[mehenimi|mehenimesid]].'' {{tähed}} ==A== [[Aado]] - [[Aadu]] - [[Aage]] - [[Aago]] - [[Aap (eesnimi)|Aap]] - [[Aapo]] - [[Aare (eesnimi)|Aare]] - [[Aarend]] - [[Aarne]] - [[Aaro]] - [[Aaron (eesnimi)|Aaron]] - [[Aavo]] - [[Abner]] - [[Abraham (eesnimi)|Abraham]] - [[Achim]] - [[Adalbert]] - [[Adolf (eesnimi)|Adolf]] - [[Adolph]] - [[Adolphe]] - [[Adrian (eesnimi)|Adrian]] - [[Adrien]] - [[Afanassi]] - [[Agafangel]] - [[Agathon]] - [[Ago (eesnimi)|Ago]] - [[Agris]] - [[Agu (eesnimi)|Agu]] - [[Ahti (eesnimi)|Ahti]] - [[Ahto (eesnimi)|Ahto]] - [[Aigar]] - [[Aigo]] - [[Aigor]] - [[Aigur]] - [[Aiko]] - [[Ailar]] - [[Ailer]] - [[Ailo]] - [[Aimar]] - [[Aimer]] - [[Aimo]] - [[Aimor]] - [[Aimur]] - [[Ain (eesnimi)|Ain]] - [[Ainar]] - [[Ainer]] - [[Ainor]] - [[Airo]] - [[Airon]] - [[‎Aivar]] - [[Aiver]] - [[Aivo]] - [[Aivu]] - [[‎Aksel]] - [[Alar]] - [[Alari]] - [[Albert (eesnimi)|Albert]] - [[Aldo]] - [[Aldur]] - [[Aleks]] - [[Aleksander (eesnimi)|Aleksander]] - [[Alfons]] - [[Alfred (eesnimi)|Alfred]] - [[Alger]] - [[Alges]] - [[Algo]] - [[Aljoša]] - [[Allan]] - [[Allar]] - [[Almer]] - [[Alo]] - [[Alvar (eesnimi)|Alvar]] - [[Alver (eesnimi)|Alver]] - [[Alvin (eesnimi)|Alvin]] - [[Alvo]] - [[Amvrossi]] - [[Anatol]] - [[Anatoli]] - [[Andero]] - [[Ando]] - [[Andre (eesnimi)|Andre]] - [[André]] - [[Andrea]] - [[Andreas (eesnimi)|Andreas]] - [[Andrei]] - [[Andres]] - [[Andrew]] - [[Andri]] - [[Andris]] - [[Andro]] - [[Andrzej]] - [[Andrus]] - [[Angus]] - [[Anre]] - [[Anri]] - [[Anselm]] - [[Anselme]] - [[Antero]] - [[Anti (eesnimi)|Anti]] - [[‎Anto]] - [[Anton (eesnimi)|Anton]] - [[Antoni]] - [[Antonin]] - [[Antonius (eesnimi)|Antonius]] - [[Ants]] - [[Antti]] - [[Anvar]] - [[Arbo]] - [[Archibald]] - [[Ardi]] - [[Ardo]] - [[Argo (eesnimi)|Argo]] - [[Arhibald]] - [[Arhip]] - [[Aribert (eesnimi)|Aribert]] - [[Aristide]] - [[Arkadi]] - [[Arko]] - [[Arlet]] - [[Arlo]] - [[Armand (eesnimi)|Armand]] - [[Armando]] - [[Armin]] - [[Arno (eesnimi)|Arno]] - [[Arnold (eesnimi)|Arnold]] - [[Aron (eesnimi)|Aron]] - [[Árpád (eesnimi)|Árpád]] - [[Arpo]] - [[Arseni]] - [[Artemi]] - [[Arthur (eesnimi)|Arthur]] - [[Arti]] - [[Artjom (eesnimi)|Artjom]] - [[Arto]] - [[Artti]] - [[Artur]] - [[Arved]] - [[Arvet]] - [[Arvi]] - [[Arvid]] - [[Arvin]] - [[Arvo (eesnimi)|Arvo]] - [[Arvu]] - [[Asko]] - [[Askur]] - [[Assar]] - [[Asso (eesnimi)|Asso]] - [[Asto]] - [[Azari]] - [[Athanasios (eesnimi)|Athanasios]] - [[Athanasius (eesnimi)|Athanasius]] - [[Ats]] - [[Atso]] - [[August (eesnimi)|August]] - [[Augusto]] - [[Aular]] - [[Aule]] - [[Aulis]] - [[Aulo]] - [[Aulus]] - [[Aurelio]] - [[Aurelius]] - [[Auris]] - [[Avo]] - [[Axel]] == B == [[Balder (eesnimi)|Balder]] - [[Baldur (eesnimi)|Baldur]] - [[Bartolomeus (eesnimi)|Bartolomeus]] - [[Benjamin]] - [[Benno]] - [[Benoît]] - [[Bernard]] - [[Bernhard]] - [[Bert]] - [[Bertil]] - [[Bertrand]] - [[Björn]] - [[Blaise]] - [[Bobby]] - [[Bogdan]] - [[Boris]] - [[Boriss]] - [[Brent (eesnimi)|Brent]] - [[Brian]] - [[Bruno (eesnimi)|Bruno]] == C == [[Camille (eesnimi)|Camille]] - [[Cardo]] - [[Carl (eesnimi)|Carl]] - [[Carlos]] - [[Carsten]] - [[Cedric]] - [[Cerelius]] - [[Charles]] - [[Charlie (eesnimi)|Charlie]] - [[Claude]] - [[Claudius (eesnimi)|Claudius]] - [[Clyde]] - [[Conrad]] - [[Craig]] - [[Curt]] - [[Curtis]] - [[Cyril]] == D == [[Dag]] - [[Daimar]] - [[Damien]] - [[Dan (eesnimi)|Dan]] - [[Danek]] - [[Daniel (eesnimi)|Daniel]] - [[Daniil]] - [[Dannar]] - [[Darius]] - [[Dauri]] - [[David]] - [[Demid]] - [[Demjan]] - [[Denes]] - [[Denis (eesnimi)|Denis]] - [[Deniss]] - [[Dietrich]] - [[Dimitri]] - [[Dirk]] - [[Dmitri]] - [[Donald]] - [[Donat]] - [[Donatas]] - [[Dorotheos (eesnimi)|Dorotheos]] - [[Dositheos (eesnimi)|Dositheos]] - [[Dzintar (eesnimi)|Dzintar]] == E == [[Eberhard]] - [[Edgar]] - [[Edmar]] - [[Edmund]] - [[Eduard]] - [[Edvard]] - [[Edvin]] - [[Eedo]] - [[Eenok (eesnimi)|Eenok]] - [[Eeri]] - [[Eerik]] - [[Eero]] - [[Eevald]] - [[Eevart]] - [[Efraim]] - [[Egbert]] - [[Egert]] - [[Egnar]] - [[Egon (mehenimi)|Egon]] - [[Eigo]] - [[Eiki]] - [[Eiko]] - [[Eilar]] - [[Eimar]] - [[Eimel]] - [[Eimo]] - [[Einar]] - [[Einart]] - [[Eino]] - [[Einu]] - [[Eivar]] - [[Eivo]] - [[Eivor]] - [[Ekke]] - [[Ekvard]] - [[Elar (eesnimi)|Elar]] - [[Elari]] - [[Eldar]] - [[Eldor]] - [[Eldur]] - [[Elgar]] - [[Elgo]] - [[Elias]] - [[Eliko]] - [[Elmar]] - [[Elmer]] - [[Elmo (eesnimi)|Elmo]] - [[Elmu]] - [[Elmur]] - [[Elmut]] - [[Elor]] - [[Elvar]] - [[Elver]] - [[Elvis (eesnimi)|Elvis]] - [[Elvo]] - [[Emil]] - [[Enar]] - [[Endel]] - [[Endo]] - [[Endrik]] - [[Engelbert]] - [[Engelhard]] - [[Enn (eesnimi)|Enn]] - [[Enno (eesnimi)|Enno]] - [[Ennu (eesnimi)|Ennu]] - [[Eno (eesnimi)|Eno]] - [[Enrico]] - [[Enriko]] - [[Enver (eesnimi)|Enver]] - [[Ephraim]] - [[Epifanius]] - [[Erast]] - [[Ergav]] - [[Ergo (eesnimi)|Ergo]] - [[Erhard]] - [[Eric]] - [[Erich]] - [[Erik]] - [[Erki]] - [[Erkki]] - [[Erkko]] - [[Erko]] - [[Erlend]] - [[Ermer]] - [[Ermo]] - [[Ernest]] - [[Ernesto]] - [[Ernst]] - [[Ervin]] - [[Ervo]] - [[Esko]] - [[Esteban]] - [[Eston (eesnimi)|Eston]] - [[Étienne]] - [[Eugen]] - [[Eugene (eesnimi)|Eugene]] - [[Evald]] - [[Evar]] - [[Evari]] - [[Evert]] - [[Evo]] == F == [[Fabian]] - [[Faddei]] - [[Feliks]] - [[Felix (eesnimi)|Felix]] - [[Ferdinand (eesnimi)|Ferdinand]] - [[Fernand]] - [[Fernando]] - [[Fidel]] - [[Filaret]] - [[Filimon]] - [[Filipp]] - [[Fjodor]] - [[Florian]] - [[Foma]] - [[Francesco]] - [[Francis]] - [[François]] - [[Frank]] - [[Franz (eesnimi)|Franz]] - [[Frants]] - [[Fred]] - [[Freddy]] - [[Frederic]] - [[Frederick]] - [[Frederik (eesnimi)|Frederik]] - [[Friedrich (eesnimi)|Friedrich]] - [[Frol]] - [[Fromhold (eesnimi)|Fromhold]] - [[Frommhold]] - [[Fürchtegott]] == G == [[Gaetano]] - [[Gaido]] - [[Galaktion]] - [[Garibaldi (mehenimi)|Garibaldi]] - [[Gaston]] - [[Gaute]] - [[Gavin]] - [[Gavriil]] - [[Gennadi]] - [[Georg (eesnimi)|Georg]] - [[Georgi (eesnimi)|Georgi]] - [[Georgius]] - [[Gerald]] - [[Gerard]] - [[Gerassim]] - [[Gerdo]] - [[Gerhard]] - [[German (eesnimi)|German]] - [[Germo]] - [[Gernot]] - [[Gert]] - [[Géza (eesnimi)|Géza]] - [[Gianluigi]] - [[Gideon (eesnimi)|Gideon]] - [[Gilbert]] - [[Gilberto]] - [[Gilles (eeesnimi)|Gilles]] - [[Giuliano]] - [[Giuseppe]] - [[Gleb]] - [[Gordei]] - [[Gottfried]] - [[Gregoire]] - [[Gregor]] - [[Gregorius (eesnimi)|Gregorius]] - [[Gregory]] - [[Gren]] - [[Grigori]] - [[Guglielmo]] - [[Guido]] - [[Guillaume (eesnimi)|Guillaume]] - [[Guillermo]] - [[Gunnar]] - [[Gustaf]] - [[Gustav]] - [[Guy]] - [[Göran]] - [[Gösta]] - [[Günter]] - [[Günther]] == H == [[Haidor]] - [[Haigo]] - [[Haiko]] - [[Haldo]] - [[Haljand]] - [[Halvo]] - [[Hando]] - [[Hannes]] - [[Hanno (eesnimi)|Hanno]] - [[Hannu]] - [[Hans (mehenimi)|Hans]] - [[Hanto]] - [[Harald]] - [[Hardi]] - [[Hardy]] - [[Hariton]] - [[Harlet]] - [[Harold]] - [[Harri]] - [[Harry]] - [[Harvi]] - [[Hasso]] - [[Hatšik]] - [[Hegert]] - [[Heido]] - [[Heigo]] - [[Heiki]] - [[Heikki]] - [[Heiko]] - [[Heilo]] - [[Heimar]] - [[Heimo]] - [[Heinar]] - [[Heinart]] - [[Heini]] - [[Heino (eesnimi)|Heino]] - [[Heinrich (eesnimi)|Heinrich]] - [[Heinu]] - [[Heivo]] - [[Helar]] - [[Helari]] - [[Heldar]] - [[Heldo]] - [[Heldor]] - [[Heldur]] - [[Helmar]] - [[Helmer]] - [[Helmo]] - [[Helmur]] - [[Helmut]] - [[Helmuth]] - [[Helvin]] - [[Helvo]] - [[Hendrik]] - [[Henn]] - [[Henno]] - [[Henri (eesnimi)|Henri]] - [[Henrik (eesnimi)|Henrik]] - [[Henry]] - [[Herald (eesnimi)|Herald]] - [[Herbert]] - [[Herki]] - [[Herko]] - [[Herman (eesnimi)|Herman]] - [[Hermann]] - [[Hildebert]] - [[Hiljar]] - [[Hillar]] - [[Hillard]] - [[Hillart]] - [[Hilmar]] - [[Hindrek]] - [[Hint (mehenimi)|Hint]] - [[Hirvo]] - [[Hjalmar]] - [[Holger]] - [[Horst]] - [[Hubert (eesnimi)|Hubert]] - [[Hugo (eesnimi)|Hugo]] - [[Huko]] - [[Hurmo]] - [[Härmel]] - [[Härmo]] == I == [[Ignace]] - [[Ignacy]] - [[Ignas]] - [[Ignati]] - [[Ignatius]] - [[Igor (eesnimi)|Igor]] - [[Iivo]] - [[Iko]] - [[Illar]] - [[Illart]] - [[Illimar]] - [[Illis]] - [[Illo]] - [[Ilmar]] - [[Ilmo]] - [[Ilvar]] - [[Ilvard]] - [[Imant]] - [[Imants]] - [[Imat]] - [[Immo]] - [[Imre]] - [[Imro]] - [[Indrek (eesnimi)|Indrek]] - [[Indro]] - [[Ingar]] - [[Ingemar]] - [[Inger]] - [[Ingmar]] - [[Ingo (eesnimi)|Ingo]] - [[Ingvar (eesnimi)|Ingvar]] - [[Innar]] - [[Innari]] - [[Inno]] - [[Innokenti]] - [[Ippolit]] - [[Irakli]] - [[Irgo]] - [[Ismar]] - [[Ismo]] - [[Ivan]] - [[Ivar]] - [[Ivari]] - [[Ivo (eesnimi)|Ivo]] - [[Ivor]] == J == [[Jaago]] - [[Jaagup]] - [[Jaak]] - [[Jaakko]] - [[Jaan]] - [[Jaanek]] - [[Jaanis]] - [[Jaano]] - [[Jaanus]] - [[Jack]] - [[Jacob]] - [[Jacques]] - [[Jagnar]] - [[Jako (eesnimi)|Jako]] - [[Jakob (eesnimi)|Jakob]] - [[Jakop]] - [[Jalmar]] - [[James]] - [[Jan (eesnimi)|Jan]] - [[Janar]] - [[Janek]] - [[Janno]] - [[Jannu]] - [[Jared]] - [[Jarek]] - [[Jargo]] - [[Jari]] - [[Jarko]] - [[Jarmo]] - [[Jarno]] - [[Jaroslav]] - [[Jarvis (eesnimi)|Jarvis]] - [[Jaspar]] - [[Jasper (eesnimi)|Jasper]] - [[Jass]] - [[Jassi]] - [[Jean (eesnimi)|Jean]] - [[Jefim]] - [[Jegor]] - [[Jelissei]] - [[Jemeljan]] - [[Jens]] - [[Jeremei]] - [[Jeremy]] - [[Jermolai]] - [[Jerome]] - [[Jesper]] - [[Jevdokim]] - [[Jevgeni]] - [[Jevsei]] - [[Jevsevi]] - [[Jim (eesnimi)|Jim]] - [[Joachim]] - [[Joakim]] - [[Joann (eesnimi)|Joann]] - [[Joel]] - [[Johan]] - [[Johann (eesnimi)|Johann]] - [[Johannes (eesnimi)|Johannes]] - [[Jonah]] - [[Jonas]] - [[Joonas]] - [[Joosep]] - [[Jordi]] - [[Jorma]] - [[Joseph (eesnimi)|Joseph]] - [[Josias]] - [[Jossif]] - [[Józef]] - [[Juhan]] - [[Juhani]] - [[Juho]] - [[Julian]] - [[Julius (eesnimi)|Julius]] - [[Juss]] - [[Jussi]] - [[Justin]] - [[Justus]] - [[Juuro]] - [[Jörg]] - [[Jörgen]] - [[Jörn]] - [[Jüllo]] - [[Jürgen]] - [[Jüri (eesnimi)|Jüri]] - [[Jürjo]] - [[Jürmo]] - [[Jürnas]] - [[Jürno]] == K == [[Kaarel]] - [[Kahro (eesnimi)|Kahro]] - [[Kahrut]] - [[Kaidar]] - [[Kaide]] - [[Kaider]] - [[Kaido]] - [[Kaidor]] - [[Kaijo]] - [[Kaiko]] - [[Kaimar]] - [[Kaimo]] - [[Kaimur]] - [[Kaivo]] - [[Kajar]] - [[Kajari]] - [[Kalev (eesnimi)|Kalev]] - [[Kalevi (eesnimi)|Kalevi]] - [[Kaljar]] - [[Kaljo]] - [[Kalju (eesnimi)|Kalju]] - [[Kalle (eesnimi)|Kalle]] - [[Kallistrat]] - [[Kalmar (eesnimi)|Kalmar]] - [[Kalmer]] - [[Kalvar]] - [[Kardo]] - [[Karel]] - [[Karl (eesnimi)|Karl]] - [[Karmo]] - [[Karol (eesnimi)|Karol]] - [[Karsten]] - [[Kaspar]] - [[Kaul]] - [[Kauno]] - [[Kaupo (eesnimi)|Kaupo]] - [[Kaur (eesnimi)|Kaur]] - [[Kauri]] - [[Kauro]] -Kauto - [[Keido]] - [[Keijo]] - [[Keimo]] - [[Keino]] - [[Keio]] - [[Keit]] - [[Kenert]] - [[Kenneth]] - [[Kenno]] - [[Kerdo]] - [[Kermo]] - [[Keron]] - [[Kert]] - [[Kevin]] -Kildo - [[Kimmo]] - [[Kirill (eesnimi)|Kirill]] - [[Kjetil]] - [[Klen]] - [[Kliment (eesnimi)|Kliment]] - [[Knud]] - [[Koit (eesnimi)|Koit]] - [[Konrad]] - [[Konstantin]] - [[Kornei]] - [[Kornelius (eesnimi)|Kornelius]] - [[Kornili]] - [[Kostel (eesnimi)|Kostel]] - [[Kregor]] - [[Krister]] - [[Kristian]] - [[Kristjan]] - [[Kristo]] - [[Kristofer (eesnimi)|Kristofer]] - [[Ksenofont]] - [[Kuido]] - [[Kuldar]] - [[Kuldev]] - [[Kullar]] - [[Kullo (eesnimi)|Kullo]] - [[Kulno]] - [[Kulvo]] - [[Kunnar]] - [[Kuno (eesnimi)|Kuno]] - [[Kurmet]] - [[Kurmo]] - [[Kurt (eesnimi)|Kurt]] - [[Kusta]] - [[Kustas]] - [[Kusti]] - [[Kuzma]] - [[Kuulo]] - [[Kuuno]] - [[Küllo]] - [[Külvar]] - [[Külvo]] == L == [[Laimonis]] - [[Lajos (eesnimi)|Lajos]] - [[Lambert (eesnimi)|Lambert]] - [[Lars]] - [[Lasse]] - [[László]] - [[Lazar]] - [[Laur (eesnimi)|Laur]] - [[Lauri (eesnimi)|Lauri]] - [[Lauris]] - [[Lavr]] - [[Lavrenti]] - [[Leandro]] - [[Leemet]] - [[Leevi (eesnimi)|Leevi]] - [[Leho]] - [[Leif]] - [[Leiger (eesnimi)|Leiger]] - [[Leiko]] - [[Leino]] - [[Leivo]] - [[Lembit (eesnimi)|Lembit]] - [[Lembitu (eesnimi)|Lembitu]] - [[Lembo]] - [[Lemmik (eesnimi)|Lemmik]] - [[Lemmit]] - [[Lemmo]] - [[Lennart]] - [[Lenno]] - [[Leo (eesnimi)|Leo]] - [[Leonhard]] - [[Leonid]] - [[Leonti]] - [[Leopold (eesnimi)|Leopold]] - [[Lepo]] - [[Liivar]] - [[Liivo]] - [[Linnar]] - [[Linnart]] - [[Livio]] - [[Ljubomir]] - [[Loit]] - [[Loomet]] - [[Lothar]] - [[Louis]] - [[Luciano (eesnimi)|Luciano]] - [[Ludovico]] - [[Lui (eesnimi)|Lui]] - [[Luigi (eesnimi)|Luigi]] - [[Lukas (eesnimi)|Lukas]] - [[Lukjan]] == M == [[Maano]] - [[Maanus]] - [[Maarek]] - [[Maario]] - [[Maarius]] - [[Maarjo]] - [[Maarten]] - [[Madis]] - [[Magnar]] - [[Magnus (eesnimi)|Magnus]] - [[Maido]] - [[Maidu]] - [[Maigo]] - [[Maik]] - [[Maiko]] - [[Mairo]] - [[Mairold]] - [[Mairolt]] - [[Mairon]] - [[Mait]] - [[Maivo]] - [[Makar]] - [[Maksim]] - [[Mallar]] - [[Malvo]] - [[Manivald]] - [[Manivalde]] - [[Marcel]] - [[Marcello]] - [[Marcelo]] - [[Mardo]] - [[Marek]] - [[Margo]] - [[Margus]] - [[Marin (eesnimi)|Marin]] - [[Marino]] - [[Mario (eesnimi)|Mario]] - [[Marius]] - [[Mark (eesnimi)|Mark]] - [[Markku]] - [[Markkus]] - [[Marko]] - [[Markus (eesnimi)|Markus]] - [[Marno]] - [[Mart]] - [[Marten (eesnimi)|Marten]] - [[Martin (eesnimi)|Martin]] - [[Martti]] - [[Maru (eesnimi)|Maru]] - [[Marvin]] - [[Marvo]] - [[Mathias]] - [[Mati]] - [[Matis]] - [[Mats]] - [[Matthias]] - [[Matti (eesnimi)|Matti]] - [[Mattias (eesnimi)|Mattias]] - [[Mattis]] - [[Mauno]] - [[Mauri (eesnimi)|Mauri]] - [[Maurice]] - [[Mauro]] - [[Meego (eesnimi)|Meego]] - [[Meelik]] - [[Meelis]] - [[Meeme (eesnimi)|Meeme]] - [[Meemo]] - [[Meevo]] - [[Mehis (eesnimi)|Mehis]] - [[Meigo]] - [[Meinhard]] - [[Meino]] - [[Melvin]] - [[Miguel (eesnimi)|Miguel]] - [[Mihailo]] - [[Mihhail]] - [[Mihkel]] - [[Miihkali]] - [[Mikk]] - [[Mikko (eesnimi)|Mikko]] - [[Miko]] - [[Milan]] - [[Milvert]] - [[Mirek]] - [[Mirgo]] - [[Mirjo]] - [[Mirko]] - [[Miron]] - [[Miroslav]] - [[Mitrofan]] - [[Mivort]] - [[Modest]] - [[Moissei]] - [[Mstislav (eesnimi)|Mstislav]] - [[Mõkola]] - [[Mäido]] - [[Mäidu]] - [[Märt]] - [[Märten]] == N == [[Naigo]] - [[Nazar (eesnimi)|Nazar]] - [[Nazari]] - [[Neeme (eesnimi)|Neeme]] - [[Neemo]] - [[Neinar]] - [[Nestor (eesnimi)|Nestor]] - [[Nigel (eesnimi)|Nigel]] - [[Nigol (eesnimi)|Nigol]] - [[Niilo]] - [[Nikifor]] - [[Nikita]] - [[Nikolai]] - [[Nils]] - [[Noah]] - [[Norbert]] - [[Norman (eesnimi)|Norman]] == O == [[Odilo]] - [[Oivi]] - [[Oku]] - [[Olaf]] - [[Olar]] - [[Olari (eesnimi)|Olari]] - [[Olav]] - [[Olavi]] - [[Oleg (eesnimi)|Oleg]] - [[Olev (eesnimi)|Olev]] - [[Olgerd]] - [[Olimar]] - [[Olimpi]] - [[Oliver]] - [[Olle]] - [[Olmer]] - [[Oolav]] - [[Orest]] - [[Orm]] - [[Ormar]] - [[Orme]] - [[Ormes]] - [[Ortvin]] - [[Oscar (eesnimi)|Oscar]] - [[Oskar]] - [[Ossip]] - [[Ostap]] - [[Osvald]] - [[Ott]] - [[Ottfried]] - [[Ottniel]] - [[Ottniell]] - [[Otto (eesnimi)|Otto]] - [[Ottokar]] - [[Ottomar]] - [[Ove (eesnimi)|Ove]] == P == [[Paavel]] - [[Paavo]] - [[Pahhom]] - [[Pait]] - [[Pantelei]] - [[Paolo]] - [[Paul]] - [[Pavel]] - [[Pearu]] - [[Pedro (eesnimi)|Pedro]] - [[Peedo (eesnimi)|Peedo]] - [[Peedu (eesnimi)|Peedu]] - [[Peep]] - [[Peet (eesnimi)|Peet]] - [[Peeter]] - [[Peip]] - [[Pekka]] - [[Pelle]] - [[Pentti]] - [[Pertti]] - [[Peter]] - [[Philipp]] - [[Pitirim]] - [[Pjotr]] - [[Poigo]] - [[Porfiri]] - [[Poul]] - [[Priidik]] - [[Priidu]] - [[Priit]] - [[Priiten]] - [[Prohhor]] - [[Prokopi]] - [[Prosper]] - [[Pärt (eesnimi)|Pärt]] - [[Pärtel]] - [[Päär]] - [[Päären]] - [[Päärn]] - [[Pääro]] - [[Pääru]] == R == [[Raavo]] - [[Rafael (eesnimi)|Rafael]] - [[Ragnar]] - [[Raho]] - [[Raico]] - [[Raider]] - [[Raido]] - [[Raigo]] - [[Raik]] - [[Raiken]] - [[Raiko]] - [[Railo]] - [[Raimo]] - [[Raimond]] - [[Raimu]] - [[Raimund]] - [[Rain (eesnimi)|Rain]] - [[Rainer]] - [[Rainis (eesnimi)|Rainis]] - [[Raino]] - [[Rait]] - [[‎Raivo]] - [[Ralf]] - [[Ralph]] - [[Ramo]] - [[Ramon]] - [[Ranar]] - [[Randar]] - [[Randel]] - [[Rando]] - [[Ranek]] - [[Ranel]] - [[Ranet]] - [[Rannet]] - [[Ranno]] - [[Raoul (eesnimi)|Raoul]] - [[Rasmus (eesnimi)|Rasmus]] - [[Raul]] - [[Rauno (eesnimi)|Rauno]] - [[Ravo]] - [[Rednar]] - [[Reemo]] - [[Reeno]] - [[Reevo]] - [[Reginald]] - [[Rego]] - [[Reho]] - [[Reigo]] - [[Reijo]] - [[Reiko]] - [[Reimo]] - [[Rein (eesnimi)|Rein]] - [[Reinhard]] - [[Reinhold]] - [[Reino]] - [[Reio]] - [[Reivo]] - [[Remek]] - [[Remo]] - [[Renar]] - [[René]] - [[Renel]] - [[Renet]] - [[Reno (eesnimi)|Reno]] - [[Revo (eesnimi)|Revo]] - [[Richard]] - [[Riho]] - [[Riivo]] - [[Rinel]] - [[Ringo]] - [[Risto]] - [[Rivo]] - [[Roald]] - [[Robert]] - [[Robin]] - [[Rodion]] - [[Rogelio]] - [[Roland (eesnimi)|Roland]] - [[Rolando]] - [[Rolf]] - [[Roman (eesnimi)|Roman]] - [[Romek]] - [[Romeo (eesnimi)|Romeo]] - [[Romet]] - [[Romuald]] - [[Ronald]] - [[Roomet]] - [[Rory]] - [[Rostislav (eesnimi)|Rostislav]] - [[Ruben]] - [[Rubo]] - [[Rudolf (eesnimi)|Rudolf]] - [[Rudolph]] - [[Ruslan]] - [[Rustam]] - [[Ruttar]] - [[Ruuben]] - [[Rüdiger (eesnimi)|Rüdiger]] - [[Ründo]] - [[Rünno]] == S == [[Saamuel]] - [[Saido]] - [[Samuel]] - [[Samuli]] - [[Sander]] - [[Sandrius]] - [[Saveli]] - [[Savva]] - [[Sebastian]] - [[Seido]] - [[Semjon]] - [[Sepo (eesnimi)|Sepo]] - [[Seppo]] - [[Serafim]] - [[Sergei]] - [[Sergi]] - [[Sergius]] - [[Sergo (eesnimi)|Sergo]] - [[Serhi]] - [[Sevastjan]] - [[Siegfried (eesnimi)|Siegfried]] - [[Sigmar]] - [[Sigvard]] - [[Siim]] - [[Siivo]] - [[Silvar]] - [[Silver]] - [[Silvo]] - [[Simmu]] - [[Simon]] - [[Sovetbek]] - [[Spiridon]] - [[Stanislav (eesnimi)|Stanislav]] - [[Stefan]] - [[Sten (eesnimi)|Sten]] - [[Stepan (eesnimi)|Stepan]] - [[Suido]] - [[Svante]] - [[Sven]] - [[Svenno]] - [[Sverre]] - [[Svjatoslav (eesnimi)|Svjatoslav]] - [[Sören]] - [[Sylvain]] == Z == [[Zachary]] - [[Zahhar]] - [[Zdeněk]] - [[Zinovi]] - [[Zsolt]] == T == [[Taago]] - [[Taaniel (eesnimi)|Taaniel]] - [[Taavet (eesnimi)|Taavet]] - [[Taavi]] - [[Taavo]] - [[Taevo]] - [[Taigar]] - [[Taigo]] - [[Taijo (eesnimi)|Taijo]] - [[Taiko]] - [[Tailo]] - [[Taimo]] - [[Taimar]] - [[Tair]] - [[Tairo]] - [[Taisto]] - [[Taivo]] - [[Tajo (eesnimi)|Tajo]] - [[Talis]] - [[Talvar]] - [[Talvis]] - [[Talvo]] - [[Tambet]] - [[Tammo]] - [[Tamur]] - [[Tanel]] - [[Taniel]] - [[Tarass]] - [[Targo]] - [[Tarko]] - [[Tarmo (eesnimi)|Tarmo]] - [[Tarmu]] - [[Tarvi]] - [[Tarvo]] - [[Tauno]] - [[Tauri]] - [[Tauro]] - [[Teemu]] - [[Teet]] - [[Teevo]] - [[Teigo]] - [[Teijo]] - [[Teivo]] - [[Temme]] - [[Temmo]] - [[Teo (eesnimi)|Teo]] - [[Teodor]] - [[Teodosie]] - [[Terence]] - [[Terenti]] - [[Teuvo]] - [[Tevo]] - [[Thierry]] - [[Thomas (eesnimi)|Thomas]] - [[Tibor]] - [[Tihhon (eesnimi)|Tihhon]] - [[Tiidrek]] - [[Tiidrik]] - [[Tiit]] - [[Tiito]] - [[Timmo]] - [[Timmu]] - [[Timo (eesnimi)|Timo]] - [[Timofei]] - [[Timur (eesnimi)|Timur]] - [[Tobias (eesnimi)|Tobias]] - [[Toivo]] - [[Tom (eesnimi)|Tom]] - [[Tomasz]] - [[Tommy]] - [[Tonio]] - [[Toomas (eesnimi)|Toomas]] - [[Tor]] - [[Torben]] - [[Tormi (eesnimi)|Tormi]] - [[Tormis]] - [[Torsten]] - [[Trevor]] - [[Tristan (eesnimi)|Tristan]] - [[Trivimi]] - [[Troadi]] - [[Trofim]] - [[Tuljo]] - [[Tullio]] - [[Tulvo]] - [[Tunne (eesnimi)|Tunne]] - [[Tuudur]] - [[Tõivelemb]] - [[Tõivo]] - [[Tõnis]] - [[Tõnn (eesnimi)|Tõnn]] - [[Tõnno]] - [[Tõnu]] == U == [[Udo (eesnimi)|Udo]] - [[Ugo]] - [[Uido]] - [[Uik]] - [[Uko]] - [[Uku (mehenimi)|Uku]] - [[Uldo]] - [[Ullo]] - [[Ulmar]] - [[Ulmer]] - [[Ulrich (eesnimi)|Ulrich]] - [[Ulrik]] - [[Ulvar]] - [[Undel]] - [[Undo]] - [[Uno]] - [[Urbo]] - [[Urmas]] - [[Urmet]] - [[Urmo]] - [[Ursel (mehenimi)|Ursel]] - [[Urvo]] - [[Ustus]] - [[Uudo]] - [[Uuno (eesnimi)|Uuno]] == V == [[Vaado]] - [[Vaapo]] - [[Vadim]] - [[Vaho]] - [[Vahur]] - [[Vaido]] - [[Vaino]] - [[Valdar]] - [[Valdek]] - [[Valdeko]] - [[Valdemar]] - [[Valdev]] - [[Valdis]] - [[Valdo]] - [[Valdor]] - [[Valdu]] - [[Valdur]] - [[Valentin]] - [[Valentinus (eesnimi)|Valentinus]] - [[Valeri]] - [[Valerjan]] - [[Valev]] - [[Valjo]] - [[Valju]] - [[Valle (eesnimi)|Valle]] - [[Vallo]] - [[Vallot]] - [[Valmar]] - [[Valmen]] - [[Valmer]] - [[Valmo]] - [[Valmor]] - [[Valter]] - [[Valvo]] - [[Vambo]] - [[Vambola (eesnimi)|Vambola]] - [[Vane]] - [[Vano]] - [[Vardo (eesnimi)|Vardo]] - [[Varfolomei]] - [[Varlam]] - [[Varmo]] - [[Varro (eesnimi)|Varro]] - [[Vassili]] - [[Veido]] - [[Veigo]] - [[Veijo]] - [[Veikko]] - [[Veiko]] - [[Veimo]] - [[Veinart]] - [[Veino]] - [[Veljo]] - [[Vello]] - [[Velmo]] - [[Velvo]] - [[Venedikt]] - [[Venjamin]] - [[Venno (eesnimi)|Venno]] - [[Verner]] - [[Verni]] - [[Victor]] - [[Vidrik]] - [[Viggo]] - [[Vigo (eesnimi)|Vigo]] - [[Viido]] - [[Vikenti]] - [[Viktor]] - [[Vilbert]] - [[Vilen]] - [[Vilgot]] - [[Viljar]] - [[Viljer]] - [[Viljo]] - [[Ville]] - [[Villem]] - [[Villi]] - [[Villiko]] - [[Villu]] - [[Vilmar]] - [[Vilmos]] - [[Virgo (eesnimi)|Virgo]] - [[Virko]] - [[Virkko]] - [[Vissarion (eesnimi)|Eesnimi]] - [[Vitali]] - [[Vjatšeslav]] - [[Vladimir (eesnimi)|Vladimir]] - [[Vladislav]] - [[Vladlen]] - [[Volli]] - [[Volodõmõr]] - [[Vootele]] - [[Votele]] - [[Võido]] - [[Väino]] == Ä == [[Ärni]] == Ü == [[Ülar]] - [[Ülari]] - [[Ülev (eesnimi)|Ülev]] - [[Ülevi]] - [[Üllar]] - [[Üllart]] - [[Üllas]] - [[Üllo]] - [[Ülo]] - [[Ürgo]] - [[Ürjo]] == W == [[William]] - [[Wittekind]] - [[Wolfgang]] == X == [[Xavier]] == Y == [[Ylo (eesnimi)|Ylo]] - [[Yrjö]] - [[Yves]] ==Vaata ka== * [[Naisenimede loend]] [[Kategooria:Mehenimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] t4ly2rbefzf6zl69gx66lbv8sv4zddh 0 329242 7230746 6992529 2026-09-08T09:17:17Z Eulander 95378 /* Muuseum */ 7230746 wikitext text/x-wiki [[Fail:Piimandusmuuseum 09.02.2021.jpg|pisi|Piimandusmuuseum 09.02.2021]] [[Fail:Lehm Piimandusmuuseumis 09.02.2021.jpg|pisi|Lehma skulptuur Piimandusmuuseumis, 09.02.2021]] [[Fail:Piimapukid Piimandusmuuseumis 09.02.2021.jpg|pisi|Piimapukid Piimandusmuuseumis, 09.02.2021]] '''Eesti Piimandusmuuseum''' on 1976. aastal asutatud [[muuseum]], mis asub [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Imavere (Järva)|Imavere]]s<ref>http://www.piimandusmuuseum.ee/?%DCldinfo:Ajalugu (vaadatud 30.05.2013)</ref> endisaegses [[Imavere meierei]] hoones. [[Muuseum]] on loodud selleks, et koguda, uurida, säilitada ja eksponeerida Eesti piimanduse ajalugu kajastavaid kultuuriväärtusi ning vahendada neid üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Piimandusmuuseum. (2023). Arengukavad. |url=https://piimandusmuuseum.ee/wp-content/uploads/2023/02/EPM-arengukava-2023-2027.pdf}}</ref> == Ajalugu == Eestis on põllumajanduslikku maad olnud juba vanadest aegadest peale. XVII sajandi lõpul hakkasid mõisnikud karjamõisaid rajama. [[Karjakasvatus]] ja piimamajandus hoogustus, kui teraviljakasvatus ei olnud enam tulutoov. Algselt hakkasid karjakasvatusega tegelema mõisnikud, kes XIX sajandi teisel poolel võtsid mõisatesse tööle spetsialiste karja- ja piimamajanduse alal. Talude majapidamiste arendamisel piimakarjakasvatamise suunal oli oluline roll [[Eesti Põllumeesteseltsidel]]. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karelson |eesnimi=Meinhard |pealkiri=Piimast ja Eesti piimandusest |kirjastus=Eesti Põllumajandusülikooli Loomakasvatusinstituut. |aasta=1997 |koht=Tartu |leheküljed=19-32 |keel=eesti}}</ref> Asutati esimesed põllumeeste seltsid ja nende algatustel kujunesid mitmed ühistegevuse esmavormid. 1899. aastal pandi alus piimanduse ühistegevusele Eesti põllumeeste seltside saadikute esimesel kongressil.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Mai |pealkiri=Piimanduse areng Eestis XIX - XX sajandil |kirjastus=Vali Press |aasta=2000}}</ref> == Meierei == Meiereisid hakati ehitama XIX sajandi algusaastail, mil toimus [[talurahvareform]] (1830–1917). See võimaldas talunikel osta oma talud päriseks ja võimaldas hakata tähelepanu pöörama piimakarja pidamisele. Piimast ja piimasaadustest kujunes oluline müügiartikkel. Imavere piimaühistu loomise algatajaks on [[Hans Rebane (1858–1930)|Hans Rebane]] Järavere kooliõpetaja, kes koos Põltsamaa põllumeeste seltsi esimehe [[Jaan Raamot|Jaan Raamotiga]] viisid läbi asutamiskoosoleku ja koostasid piimaühisuse põhikirja <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raudla |eesnimi=Heiki |pealkiri=Pilistvere kihelkond - Eestimaa Taani |kirjastus=Kuma Trükikoda |aasta=2012 |koht=Viljandi Muuseum}}</ref> 1908. aastal asutati Imaveres esimene ühistegelikel alustel ja talunikele kuuluv [[ühispiimatalitus]]. Põhikiri registreeriti 6. veebruaril 1908 ja 6. veebruaril 1910 alustas Imavere meierei tööd. Algul valmistati käsitsi võid ja [[Kaseiin|kaseiini]]. Tootmist sai oluliselt laiendada pärast seda, kui 23. märtsil 1911 oli tööle pandud äsja valminud katlamaja ja töö hakkas käima auru jõul, ning 1914. aastal ehitati ka hoone pikemaks. 1929. aastal sai tööstushoone teise korruse, kus olid ametiruumid ja korterid töölistele. 1939. aastal alustati Eestis piima kokkuvedu veoautodega, piima kogused suurenesid ja Imavere meiereis vahetati välja seadmed. Meierei sai 5000-liitrise APV plaatpastööri täispiimapumbaga, 5000-liitrise Silkeborgi võimasina, 5000-liitrise Alfa-Lavali koorelahutaja ja hapukoore pumpamiseks Astra tsentrifugaalpumba. <ref name=":0" /> 1975. aastal lõpetati Imavere piimatalitushoones piima töötlemine. <ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Mai |pealkiri=Eesti Piimandusmuuseum 45 |kirjastus=Saara Kirjastus |aasta=2021 |koht=Imavere}}</ref> == Muuseum == Muuseumi ajalugu algab 1. juulil 1976, mil Eesti Liha- ja Piimatööstuse Ministeeriumi Konstrueerimise ja Tehnoloogia Büroosse võeti tööle juhtivkonstruktorina [[Toivo Pedak]], kelle ülesanne oli rajada Imavere endisse meiereisse piimandusmuuseum. Muuseumi korralduskomitee esimene istung toimus 14. juulil 1976 ja seda päeva tähistatakse muuseumi aastapäevana. Sel kuupäeval korraldatakse muuseumi pargis piimapäeva. Muuseumi rajamine võttis aega ja muuseum avati külastajatele 2001. aastal. <ref name=":1" /> 1993. aastal Eesti Piimandusmuuseum iseseisvus [[Põllumajandusministeerium]]<nowiki/>i alluvuses. Direktoriks määrati Toivo Pedak. Iseseisva muuseumina ei saadud Rahandusministeeriumi toetust ja muuseumi kui juriidilise isiku tegevus lõpetati ning Eesti Piimandusmuuseumi juurde moodustati 1994. aastal Põllumajandusministeeriumi filiaal ning Toivo Pedak jäi filiaali juhatajaks. 2000. aastal iseseisvus muuseum veel kord ja sai nimetuseks Eesti Piimandusmuuseum Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi alluvuses. Direktoriks määrati [[Ants Välimäe]]. 2017. aastal sõlmisid Imavere vald, [[Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda|MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda]] ja [[Estonia Farmid OÜ]] Eesti Piimandusmuuseumi asutamislepingu. 2018. aastast töötab Eesti Piimandusmuuseum sihtasutusena. Muuseumi juhatuse liikmeks sai [[Anneli Siimussaar]]. <ref name=":1" /> == Näitused == Piimandusmuuseumi kaks korrust on sisustatud püsiekspositsioonidega ja annavad ülevaate piimandusalase tegevuse algusaastatest. '''Esimene püsiekspositsioon''' on loodud 2001. aastal. Läbides mõlemat korrust saab hea ülevaate mõisameiereide piimandusalasest tegevusest ning XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse piimanduse arengust taludes. Väljapanekud sisaldavad taludes kasutusel olnud puidust piimatöötlemisseadmeid ning hiljem kasutusele võetud metallist koorelahutajaid ja võimasinaid. Lisaks saab ülevaate piimandusalase hariduse omandamisest, täiendkoolitustest Eesti mainekamate piimandusteadlaste uuringutest. ning ühispiimatalituste kujunemisest Eestis alates aastast 1908. <ref name=":1" /> Esimese korruse näitus annab visuaalsel teel hea ülevaate, mismoodi piimatööstuse seadmed XX sajandi alguses asetsesid ja kuidas töötasid. Eksponaadid asuvad piima vastuvõturuumis, tööstusruumis, kooreruumis, juusturuumis ja katlamajas. Suurimaks vaatamisväärsuseks on katlamajas asuv Imavere Ühispiimatalituse restaureeritud aurukatel Pauksh aastast 1926 ning tollasest Franz Krulli masinatehases valmistatud jõumasin. <ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=19. november 2023 |pealkiri=Eesti Piimandusmuuseum. (2023). Püsiekspositsioon. |url=https://piimandusmuuseum.ee/pusiekspositsioon}}</ref> '''Teine püsiekspositsioon''' on püstitatud 2016. aastal, selle pealkiri on „Piimandus Eestis 1940–1990”. Uues püsiekspositsioonis kajastatakse aastaid 1940–1990. Aastal 1940 toimus [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]] ja ühispiimatalituste riigistamine. See on ajajärk, mil alustati [[Maareform|maareformi]]. 1941. aastal toimus [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] ja piimanduses algasid uued suunad. Suurenes oluliselt juustutootmine. Eestis kehtestati Saksa okupatsiooni ajal ranged ettekirjutused piima ja piimasaaduste kohta. <ref name=":0" /> 1944. aastal algas piimatööstuste taastamine, reparatsiooniga saadi sisseseadeid Saksamaalt. 1950. aastal sai alguse eraomandi riigistamine ja eraomanikule kuuluv vara läks riigile. Piimatööstuste võrgustik jäi samaks, mis ta oli 1930. aastatel ja koorejaamu tekkis juurde. 1963. aastal sai alguse uus suund: igas rajoonis asuti rajama keskset suurt piimatööstust. Mõnel pool väikesed tööstused likvideeriti aga kohati töötasid kuni 1980. aastate esimese pooleni. Allesjäänud väikestes tööstustes vahetati sisseseade kaasaegse vastu. Piimatööstuste etteotsa asus nn Õisu maffia, ehk juhtivatel kohtadel asusid tööle Õisu piimanduskooli lõpetanud. See ajajärk lõppes aastal 1991, mil taastati [[Eesti ajalugu|Eesti Vabariik]] ning tööstuste omandivorm muutus taas.<ref name=":2" /> '''Kolmas püsiekspositsioon''' sai valmis 2021. aastal. Muuseumi kogudes on palju väärtuslikke piimatööstustes kasutusel olnud suuri tööstusseadmeid, mis on paigutatud muuseumi õuel olevasse avatud fondihoidlasse.<ref name=":2" /> == Muuseumikülastus == Eesti piimandusmuuseumi külastus annab hea ülevaate muuseumi ajaloost ning võimaluse tutvuda meierei eksponaatidega. Muuseumi saab külastada iseseisvalt või koos muuseumipedagoogiga, kes tutvustab muuseumi ajalugu alates XIX sajandi keskpaigast kuni Nõukogude ajani. Muuseumi esimesel korrusel asuvas piima vastuvõturuumis on võimalik proovida lehmalüpsi ja masinasaalis tutvuda meierei igapäevatööga. Lisaks pakub muuseum põnevaid tegevusi töötubades. Oma kätega saab valmistada võid, karaskit, sõira, kohukest ja jäätist. Muuseumituur koos töötoaga kestab 90 minutit. <ref name=":2" /> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.piimandusmuuseum.ee Muuseumi koduleht] (vaadatud 30.05.2013) *[http://www.estonia360.ee/imavere/ Imavere 360° aeropanoraam / aerofoto] {{koord | NS = 58.73350 | EW = 25.76663 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Järva maakonna muuseumid]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Eesti piimandus]] pszz2cn2x52diqbfn3h7xmmse1jyb7y 1 336478 7230758 5291934 2026-09-08T10:26:03Z Sendrasendra 225202 7230758 wikitext text/x-wiki ---- Välislinkide osa on arusaamatu. Esiteks seal pole välislinke, teiseks kuidas need publikatsioonid on asjakohased? Autorite juures on halbu siselinke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2013, kell 10:15 (EEST) : Tahtsin sama öelda. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 4. märts 2014, kell 07:19 (EET) ---- ''2001 ja 2007 esitati Eesti Teaduste Akadeemia tegevliikme kandidaadiks. 2014 oli Eesti Vabariigi teaduspreemia nominent humanitaarteadustes. : Minu meelest need võiksid olla küll. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2014, kell 17:22 (EET) ==Kirillitsas lingid== ''A. P. Korelin, V. V. Šelohajev'' :Vene autorite nimede kirjutamine ladina tähtedega - milleks see hea on? Ja kas ei nõua nime Шелохаев kirjutamine eesti keeles topelt "h"-d? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FA:6380:415:570D:BBDE:AD52|2001:7D0:87FA:6380:415:570D:BBDE:AD52]] 14. mai 2016, kell 00:17 (EEST) :: Muidugi nõuab. Hea on see siis, kui tahetakse linkida artiklitele nendest. Niisugusel kujul pole sel mõtet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. mai 2016, kell 00:45 (EEST) :::kirillitsas me ei lingi. Etwikis on praegu 50+ kirillitsas siselinki. Mõnede parandamine on komplitseeritud, nt [[Архив судебной медицины и общественной гигиены]] (tähelepanuväärsus?) või [[Карађорђе]] (kindlasti tähelepanuväärne Serbia isik)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. mai 2016, kell 17:54 (EEST) ---- Teadet ei ole. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:26 (EEST) ---- "Sirk" käänatakse "Sirgu" või ehk "Sirga". --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:26 (EEST) 7xv3i98qi7g4187u7c0r765wrjw2zfg 0 337362 7230503 7096977 2026-09-07T16:05:24Z Kuriuss 38125 7230503 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{keeletoimeta}} '''Richard Johann Kuhn''' ([[3. detsember]] [[1900]] [[Viin]], [[Austria-Ungari]] – [[1. august]] [[1967]] [[Heidelberg]], [[Saksamaa]]) oli austria-saksa biokeemik, kes [[1938]]. aastal pälvis oma töö eest [[vitamiinid]]e ja [[karotenoidid]]e alal [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]]. [[Fail:Richard Kuhn ETH-Bib Dia 248-065.jpg|pisi|Richard Kuhn]] == Haridus ja töö== Enne Döblingeri Gümnaasiumisse (Viin) õppima asumist oli Kuhn koduõppes. Teda õpetas õpetajaharidusega ema Angelika Rodler Kuhn.<ref name="Melville1-8" /> *[[1922]]. aastal kaitses Kuhn [[Müncheni Ülikool]]is väitekirja "On the specifity of enzymes in carbhydrate metabolism" ja sai filosoofiadoktori kraadi.<ref name="Melville1-8" /> Ta töötas ka [[Heidelbergi Ülikool]]is biokeemia professorina ja Kaiser Wilhelm Meditsiiniuuringute Instituudi (hilisem nimetus [[Max Plancki Instituut]]) direktorina. == Panus orgaanilise keemia arendamisse == Ta uuris looduslike [[karotenoidid]]ega seotut, avastas ja koostas 8 karotenoidi struktuuri (ingl ''carotenoids'') ning hiljem sünteesis neid. Ta avastas, et karotenoid on vajalik teatud [[vetikad|vetikate]] viljastumisel (ingl k ''fertilization''). Tema ja ta kaastöötajad eraldasid karotenoide mitmesugustest looduslikest allikatest, näiteks [[safran]]ist, [[kibuvits]]amarjadest, [[krookus]]test, [[palmiõli]]st, ''lobster shells''ist ja inimese [[platsenta|emakoogist]].<ref name="Laylin K. James 1992" /> === Vitamiinid === *[[1929]]. aastal eraldas Kuhn koos [[Paul György]] ja [[Theodor Wagner-Jauregg]]iga, keemiliselt [[B2-vitamiin|B₂-vitamiini]];<ref name="8sQm3" /> *[[1933]]. aastaks eraldasid Kuhn, György, P. ja Wagner-Jauregg, T. puhast [[B2-vitamiin|riboflaviini]] [[pärm]]ist, [[munavalge]]st ja [[vadak]]ust. *Aastatel [[1933]]–[[1934]] koostas ta koos Theodor Wagner-Jaureggiga [[B2-vitamiin|B₂-vitamiini]] struktuuri.<ref name="R1K5p" /> Enam-vähem samal ajal [[Paul Karrer]]iga (1935) teatas ta [[B2-vitamiin|B₂-vitamiini]] struktuuri kindlaks määramisest. Ta eraldas ligi 1 grammi [[B2-vitamiin|riboflaviin]]i 5300 liitrist kooritud piimast (ingl k ''skim milk''), ühtlasi oli ta esimene, kes nimetatud vitamiini eraldas.<ref name="Laylin K. James 1992" /> *[[1939]]. aastal eraldas ta ja sünteesis koos kaastöötajate G. Wendthi ja Otto Westphaliga [[vitamiin B6|B₆-vitamiini]].<ref name="Laylin K. James 1992" /><ref name="bmIxp" /> *1943. aastal avastas ta esimese [[B2-vitamiin|riboflaviin]]i antagonisti ehk [[antivitamiinid|antivitamiini]] ''dichloro-D-ribofalvin''.<ref name="Laylin K. James 1992" /> Lisaks uuris ta [[aminohapped|aminohappeid]], [[valgud|valke]], [[ensüümid|ensüüme]], [[vitamiinid|vitamiine]], flaviine (sh inimese rinnapiimas sisalduvat laktoflaviini), mitmeid [[alkoloidid|alkaloide]], glükosiide ja paljusid teisi molekule. *Alates [[1943]]. aastast uuris ta närvigaase ja leiutas närvigaasi ''soman'' (tänapäeval klassifitseeritud [[keemiarelv]]aks); *[[1948]]. aastast oli ta väljaande Justus Liebigs Annalen der Chemie toimetaja. == Isiklikku == *[[1928]]. aastal abiellus Richard Kuhn Daisy Hartmanniga, neil sündis kuus last.<ref name="Melville1-8" /> == Poliitika == Kriitikat on pälvinud tema koostöö [[Kolmas riik|Kolmanda riigi]] valitsusega. == Tunnustus == *1938 – [[Nobeli keemiaauhind]] ([[Kolmas riik|Kolmanda riigi]] valitsuse survel<ref name="8TFQ3" /> keelati tal auhinda vastu võtta, võttis selle vastu [[1949]]. aastal) *1942 – [[Goethe auhind]] *1952 – [[Wilhelm Exneri medal]] *1958 – valitud [[Jaapani Akadeemia]] välisliikmeks == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Melville1-8">Melville L. Wolfrom, R. Stuart Tipson, [http://books.google.ee/books?id=MBYMqb7K7DsC&pg=PA1&dq=richard+kuhn&hl=et&sa=X&ei=M53dUb25ItHktQbDjYHgDA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=richard%20kuhn&f=false Advances in carbohydrate chem & biochem], Volume 24, Academic Press, lk 1–8, 1969 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)</ref> <ref name="Laylin K. James 1992">Laylin K. James, [http://books.google.ee/books?id=jEy67gEvIuMC&pg=PA248&dq=richard+kuhn&hl=et&sa=X&ei=M53dUb25ItHktQbDjYHgDA&ved=0CDoQ6AEwAjgK#v=onepage&q=richard%20kuhn&f=false Nobel Laureates in Chemistry, 1901–1992, lk 250–252, 1994, American Chemical Society and Chemical Heritange Foundation], Google´i raamatu veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)</ref> <ref name="8sQm3">Paul György, Perspectives in nutrition, The American Journal of Clinical Nutrition 24: OCTOBER 1971, pp. 1250–1256. Printed in U.S.A., ''Developments leading to the metabolic role of vitamin B6'',[http://ajcn.nutrition.org/content/24/10/1250.full.pdf]</ref> <ref name="R1K5p">Wilhelm Friedrich, ''Vitamins'', lk 408, 1988, ISBN 3-11-010244-7, [http://books.google.ee/books?id=VS9YWqnMpNsC&pg=PA405&lpg=PA405&dq=discovery+of+the+FAD+as+a+coenzyme+of+the+d-amino+acid+oxydase+by+Kuhn&source=bl&ots=vb8o4cam1M&sig=DjYuO5MqK2ZTrKpFKxQPLEgDpGM&hl=et&sa=X&ei=yTrgUZ32CsmQswbzkICQCg&ved=0CC4Q6AEwAQ#v=onepage&q=discovery%20of%20the%20FAD%20as%20a%20coenzyme%20of%20the%20d-amino%20acid%20oxydase%20by%20Kuhn&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 12.07.2013)]</ref> <ref name="bmIxp">http://www.britannica.com/EBchecked/topic/324454/Richard-Kuhn</ref> <ref name="8TFQ3">http://dictionary.reference.com/browse/richard+kuhn</ref> }} ==Kirjandus== *Florian Schmaltz, ''Kampfstoff-Forschung im Nationalsozialismus: Zur Kooperation von Kaiser-Wilhelm-Instituten Militär und Industrie'', Band II, [http://books.google.ee/books?id=vJz07aAdO3wC&pg=PA517&lpg=PA517&dq=Theodor+Wagner-Jauregg+and+Kuhn&source=bl&ots=7Ymsi1kF4w&sig=IRMwJtdMTO8rFOQx3TmOdx1w5S4&hl=et&sa=X&ei=wOLiUbq-D9DIsgb32IDICA&ved=0CCcQ6AEwADgK#v=onepage&q=Theodor%20Wagner-Jauregg%20and%20Kuhn&f=false Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 15.07.2013)] {{NobelKeemia}} {{JÄRJESTA:Kuhn, Richard}} [[Kategooria:Austria teadlased]] [[Kategooria:Keemikud]] [[Kategooria:Müncheni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Nobeli keemiaauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1967]] bzb3179efm9onkykgaa9lc9jjomyv2u 0 339285 7230778 7107429 2026-09-08T11:20:32Z Kuriuss 38125 7230778 wikitext text/x-wiki '''Gennadi Podelski''' ([[2. aprill]] [[1927]] [[Leningrad]] – [[10. november]] [[1983]] [[Tallinn]]) oli Eesti helilooja, [[pianist]] ja ansamblijuht.<ref name="EMBL"/> 1954. aastal lõpetas ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] kompositsiooni eriala [[Eugen Kapp|Eugen Kapi]] klassis.<ref name="EMBL"/> Aastatel 1956–1958 oli ta ansambli [[Meloodia (ansambel)|Meloodia]] muusikaline juht.<ref name="EMBL"/> Ta oli ansambli [[Laine (ansambel)|Laine]] asutajaid ja kunstiline juht.<ref name="EMBL"/> Ansambli ühe toonase liikme Heidy Tamme sõnul visati Podelski 1970. aastate alguses ansamblist välja, kuna selle tollaste liikmete sõnul oli ta juut või venelane.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=EESTI NAISE 2021 TOP {{!}} „Musu, sa oled lollakas, me tunneme teineteist liiga hästi.” Vello Orumetsa ja Ada Lundveri armastus |väljaanne=Eesti Naine |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/95417491/eesti-naise-2021-top-musu-sa-oled-lollakas-me-tunneme-teineteist-liiga-hasti-vello-orumetsa-ja-ada-lundveri-armastus |vaadatud=2026-01-16}}</ref> Podelski kirjutas muusika filmidele "[[Vallatud kurvid]]" (1959), "[[Ohtlikud kurvid]]" (1961) ja "[[Suur atraktsioon]]" (1974). ==Tunnustus== * 1962 – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EMBL">{{EMBL|2|111–112}}</ref>}} {{JÄRJESTA:Podelski, Gennadi}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 1983]] 9vgrvts7glid2zfc8duwqb5tn4ib7iz 0 344817 7230690 7061846 2026-09-08T05:42:50Z ~2026-48577-46 237110 7230690 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{viita}} [[File:Klandorf, Kalle.IMG 1109.JPG|thumb|Kalle Klandorf Edgari kohvikus 25. septembril 2013]] '''Kalle Klandorf''' (sündinud [[7. jaanuar]]il [[1956]]) on Eesti korvpallitreener, poliitik, kirjanik ja Eesti Poksiliidu president. ==Haridus== Ta on lõpetanud [[1974]]. aastal [[Tallinna 47. Keskkool]]i,<ref>{{Netiviide |url=http://www.sydalinna.edu.ee/logod/1971-1975-lopetanud-lennud/1974-lopetanud-iv-lend/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-04-29 |arhiivimisaeg=2014-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429205203/http://www.sydalinna.edu.ee/logod/1971-1975-lopetanud-lennud/1974-lopetanud-iv-lend/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[1978]]. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehalise kasvatuse erialal ja [[1990]]. aastal NSV Liidu Siseministeeriumi Akadeemia õigusteaduse erialal.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/Kalle-Klandorf-CV Kalle Klandorfi CV]</ref> ==Töökäik== Klandorf on alates [[1976]]. aastast juhendanud korvpallitreenerina mitut meeskonda.<ref>https://web.archive.org/web/20150204222606/http://www.tallinnkalev.ee/korvpall/?id=36 Korvpallimeeskond Tallinna Kalevi ajalugu</ref> Ta töötas [[Eesti NSV Siseministeerium]]i [[Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus|Tallinna RSN TK SAVi]] [[kriminaaljälitus]]e allüksustes ja [[1991]]. aastast [[2005]]. aastani [[Eesti Vabariigi Eriteenistus]]es ja politseis: [[Tallinna kriminaalpolitsei]] ülemkomissarina<ref>Jaan Väljaots, [https://www.ohtuleht.ee/96150/politsei-vois-salaviinaladusid-ammu-teada Politsei võis salaviinaladusid ammu teada], www.ohtuleht.ee, 7. september 2000</ref>, 02.2002–12.2003 [[Tallinna Politseiprefektuur]]i aseprefektina 1995, 1998-2000, 2001-2004 ja 01.2004–04.2005 [[Põhja Politseiprefektuur]]i politseinõunikuna <ref>[https://www.tallinn.ee/est/Kalle-Klandorf-CV Abilinnapea Kalle Klandorf CV], www.tallinn.ee, (vaadatud 15.05.2021)</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51009391/pohja-politsei-kriminaalosakonna-juhiks-sai-elmar-vaher Endine politseinõunik Kalle Klandorf asus tööle Haabersti linnaosavanemana], epl.delfi.ee, 29.04.2005</ref> [[Maardu politseiosakond|Maardu politseiosakonna]] juhina. Kalle Klandorf on alates [[5. aprill|aprill]]ist [[2005]] [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige. Aprillist novembrini 2005 oli ta [[Haabersti linnaosa]] vanem, novembrist 2005 – aprillini 2011 [[Lasnamäe linnaosa]] vanem, aprillist 2011 – oktoobrini 2021 [[Tallinna abilinnapea]]<ref>Urmas Tooming, [https://web.archive.org/web/20130927175711/http://www.tallinncity.ee/414725/klandorf-minu-eelkaijad-olid-tugevad-abilinnapead Klandorf: minu eelkäijad olid tugevad abilinnapead], TallinnCity, 6. aprill 2011</ref>. 2022. aasta juunist kuni 2024. aasta juunini oli ta [[Tallinna Soojus]]e juhataja. 2016-2021 on olnud Tallinna TV nõukogu esimees, TLT nõukogu esimees , Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse nõukogu esimees Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Lasnamäe linnaosa]]s Keskerakonna nimekirjas, sai 215 häält ning osutus valituks. ==Teosed== *2010 – "Kalle Klandorf. Jälitaja ja jälitatav" (ISBN 9789949903597; kaasautor koos [[Anneli Ammas]]ega) *[[2013]] – põnevusjutt "[[Palgasõdur. Üksik hunt]]" (ISBN 9789949332342), pühendatud abikaasa [[Merle Klandorf]]ile <ref>[http://www.ohtuleht.ee/547496 Kalle Klandorf pühendas oma uue põneviku abikaasa Merlele], Õhtuleht, 24. september 2013</ref> *2015 – "Palgasõdur 2. Kassi-hiire mäng", *2017 – "Palgasõdur 3. Jaht tuumakohvritele" *2018 – "Najomnik našego vremeni" (kahe esimese eestikeelse "Palgasõduri" raamatu venekeelne tõlge) *2019 – "Palgasõdur 4. Agent vastu tahtmist" *2020 – "Palgasõdur 5. Stockholmi ensüüm" (kaasautor koos Andreas E. Jakobiga) *2020 – "Palgasõdur 6. Pirita tüdruk" *2022 – "Palgasõdur 7. Atentaat presidendile" *2024 – "Palgasõdur 8. Paldiski piraadid" *2025 - " Eesti eluaegsed" (kaasautor koos Martin Kivirandiga) ==Tunnustus== *[[2006]] [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] *2004 [[Kaitseliidu teenetemedal]] *2005 [[Pirita teenetemärk]], [[Pirita aasta inimene]] *2006 [[Jüriöö Suurtäht]] *2011 Põhja Politseiprefektuuri teenetemärk *2018 [[Munitsipaalpolitsei]] ameti teenetemärk *2019 [[Päästeamet]]i teenetemärk Hõberist *2021 [[Põhja Politseiprefektuur]]i teenetemärk ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kalle Klandorf. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66955472 Keskerakonna analüüs opositsiooni kaotusest Tallinnas: Mikser on poisike, Reform põhjas, IRL haarab valitsuses ohjad] Delfi.ee, 22. oktoober 2013 * [https://www.err.ee/558702/lubatud-soidukiirust-uletanud-klandorf-jai-politseile-vahele Lubatud sõidukiirust ületanud Klandorf jäi politseile vahele, ERR, 27. aprill 2016] * Ekvard Joakit. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120291690/endise-linnaosavanema-suudistuse-valguskartlik-tahk-kalle-klandorfi-tutre-hoovis-tehti-ehitustoid-linna-rahaga Endise linnaosavanema süüdistuse valguskartlik tahk: Kalle Klandorfi tütre hoovis tehti ehitustöid linna rahaga] Eesti Ekspress 9. mai 2024 {{JÄRJESTA:Klandorf, Kalle}} [[Kategooria:Eesti korvpallitreenerid]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti NSV militsionäärid]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] 9l0pwg5ukydwnomeu1tjtp8ovqw9e1n 7230691 7230690 2026-09-08T05:45:06Z ~2026-48577-46 237110 7230691 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{viita}} [[File:Klandorf, Kalle.IMG 1109.JPG|thumb|Kalle Klandorf Edgari kohvikus 25. septembril 2013]] '''Kalle Klandorf''' (sündinud [[7. jaanuar]]il [[1956]]) on Eesti korvpallitreener, poliitik, kirjanik ja Eesti Poksiliidu president. ==Haridus== Ta on lõpetanud [[1974]]. aastal [[Tallinna 47. Keskkool]]i,<ref>{{Netiviide |url=http://www.sydalinna.edu.ee/logod/1971-1975-lopetanud-lennud/1974-lopetanud-iv-lend/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-04-29 |arhiivimisaeg=2014-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429205203/http://www.sydalinna.edu.ee/logod/1971-1975-lopetanud-lennud/1974-lopetanud-iv-lend/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[1978]]. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehalise kasvatuse erialal ja [[1990]]. aastal NSV Liidu Siseministeeriumi Akadeemia õigusteaduse erialal.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/Kalle-Klandorf-CV Kalle Klandorfi CV]</ref> ==Töökäik== Klandorf on alates [[1976]]. aastast juhendanud korvpallitreenerina mitut meeskonda.<ref>https://web.archive.org/web/20150204222606/http://www.tallinnkalev.ee/korvpall/?id=36 Korvpallimeeskond Tallinna Kalevi ajalugu</ref> Ta töötas [[Eesti NSV Siseministeerium]]i [[Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus|Tallinna RSN TK SAVi]] [[kriminaaljälitus]]e allüksustes ja [[1991]]. aastast [[2005]]. aastani [[Eesti Vabariigi Eriteenistus]]es ja politseis: [[Tallinna kriminaalpolitsei]] ülemkomissarina<ref>Jaan Väljaots, [https://www.ohtuleht.ee/96150/politsei-vois-salaviinaladusid-ammu-teada Politsei võis salaviinaladusid ammu teada], www.ohtuleht.ee, 7. september 2000</ref>, 02.2002–12.2003 [[Tallinna Politseiprefektuur]]i aseprefektina 1995, 1998-2000, 2001-2004 ja 01.2004–04.2005 [[Põhja Politseiprefektuur]]i politseinõunikuna <ref>[https://www.tallinn.ee/est/Kalle-Klandorf-CV Abilinnapea Kalle Klandorf CV], www.tallinn.ee, (vaadatud 15.05.2021)</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51009391/pohja-politsei-kriminaalosakonna-juhiks-sai-elmar-vaher Endine politseinõunik Kalle Klandorf asus tööle Haabersti linnaosavanemana], epl.delfi.ee, 29.04.2005</ref> [[Maardu politseiosakond|Maardu politseiosakonna]] juhina. Kalle Klandorf on alates [[5. aprill|aprill]]ist [[2005]] [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige. Aprillist novembrini 2005 oli ta [[Haabersti linnaosa]] vanem, novembrist 2005 – aprillini 2011 [[Lasnamäe linnaosa]] vanem, aprillist 2011 – oktoobrini 2021 [[Tallinna abilinnapea]]<ref>Urmas Tooming, [https://web.archive.org/web/20130927175711/http://www.tallinncity.ee/414725/klandorf-minu-eelkaijad-olid-tugevad-abilinnapead Klandorf: minu eelkäijad olid tugevad abilinnapead], TallinnCity, 6. aprill 2011</ref>. 2022. aasta juunist kuni 2024. aasta juunini oli ta [[Tallinna Soojus]]e juhataja. 2016-2021 on olnud Tallinna TV nõukogu esimees, TLT nõukogu esimees , Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse nõukogu esimees Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Lasnamäe linnaosa]]s Keskerakonna nimekirjas, sai 215 häält ning osutus valituks. ==Teosed== *2010 – "Kalle Klandorf. Jälitaja ja jälitatav" (ISBN 9789949903597; kaasautor koos [[Anneli Ammas]]ega) *[[2013]] – põnevusjutt "[[Palgasõdur. Üksik hunt]]" (ISBN 9789949332342), pühendatud abikaasa [[Merle Klandorf]]ile <ref>[http://www.ohtuleht.ee/547496 Kalle Klandorf pühendas oma uue põneviku abikaasa Merlele], Õhtuleht, 24. september 2013</ref> *2015 – "Palgasõdur 2. Kassi-hiire mäng", *2017 – "Palgasõdur 3. Jaht tuumakohvritele" *2018 – "Najomnik našego vremeni" (kahe esimese eestikeelse "Palgasõduri" raamatu venekeelne tõlge) *2019 – "Palgasõdur 4. Agent vastu tahtmist" *2020 – "Palgasõdur 5. Stockholmi ensüüm" (kaasautor koos Andreas E. Jakobiga) *2020 – "Palgasõdur 6. Pirita tüdruk" *2022 – "Palgasõdur 7. Atentaat presidendile" *2024 – "Palgasõdur 8. Paldiski piraadid" *2025 - " Eesti eluaegsed" (kaasautor koos Martin Kivirandiga) ==Tunnustus== *[[2006]] [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] *2004 [[Kaitseliidu teenetemedal]] *2005 [[Pirita teenetemärk]], [[Pirita aasta inimene]] *2006 [[Jüriöö Suurtäht]] *2011 Põhja Politseiprefektuuri teenetemärk *2018 [[Munitsipaalpolitsei]] ameti teenetemärk *2019 [[Päästeamet]]i teenetemärk Hõberist *2021 [[Põhja Politseiprefektuur]]i teenetemärk ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kalle Klandorf. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66955472 Keskerakonna analüüs opositsiooni kaotusest Tallinnas: Mikser on poisike, Reform põhjas, IRL haarab valitsuses ohjad] Delfi.ee, 22. oktoober 2013 * [https://www.err.ee/558702/lubatud-soidukiirust-uletanud-klandorf-jai-politseile-vahele Lubatud sõidukiirust ületanud Klandorf jäi politseile vahele, ERR, 27. aprill 2016] {{JÄRJESTA:Klandorf, Kalle}} [[Kategooria:Eesti korvpallitreenerid]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti NSV militsionäärid]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] mq482ld7egg7sdhsgp4uj0ph5lzf33h 0 349896 7230788 6387436 2026-09-08T11:48:24Z Robert Treufeldt 9117 7230788 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| loomade tapmise kohast; Lee Childi kriminaalromaani kohta vaata artiklit [[Tapamaja (kriminaalromaan)]]}} [[File:Lovis Corinth Im Schlachthaus.jpg|thumb|''Tapamaja'' ([[Lovis Corinth]], 1893)]] '''Tapamaja''' on [[ettevõte]] või [[ehitis]], kus loomad [[toiduaine]]te (näiteks [[liha]]) saamise eesmärgil [[tapp (loomakasvatus)|tapetakse]]{{lisa viide}}. Tänapäeval on tapamajad (nimetatakse ka '''tapatsehhiks''') [[lihakombinaat|lihakombinaadi]] üksusi<ref name="EE">{{EE|9|271}}</ref>. Väikese võimsusega tapamajasid on nimetatud ka '''tapapunktideks'''<ref name="EE"/>. ==Eesti tapamajad== Eestis ehitati esimesed tapamajad 19. sajandi neljandal veerandil<ref name="EE"/>. ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[lihakombinaat]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Toiduainetööstuse ettevõtted]] [[Kategooria:Loomakasvatus]] [[Kategooria:Ehitised]] 6m2hpnkxmnaf1wwkpt21b2gsb72034z 7230790 7230788 2026-09-08T11:49:35Z Robert Treufeldt 9117 7230790 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| loomade tapmise kohast; Lee Childi kriminaalromaani kohta vaata artiklit [[Tapamaja (kriminaalromaan)]]}} [[File:Lovis Corinth Im Schlachthaus.jpg|thumb|''Tapamaja'' ([[Lovis Corinth]], 1893)]] '''Tapamaja''' on [[ettevõte]] või [[ehitis]], kus loomad [[toiduaine]]te (näiteks [[liha]]) saamise eesmärgil [[tapp (loomakasvatus)|tapetakse]]{{lisa viide}}. Tänapäeval on tapamajad (nimetatakse ka '''tapatsehhiks''') [[lihakombinaat|lihakombinaadi]] üksusi<ref name="EE">{{EE|9|271}}</ref>. Väikese võimsusega tapamajasid on nimetatud ka '''tapapunktideks'''<ref name="EE"/>. ==Eesti tapamajad== Eestis ehitati esimesed tapamajad 19. sajandi neljandal veerandil<ref name="EE"/>. ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[lihakombinaat]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Toiduainetööstus]] [[Kategooria:Loomakasvatus]] [[Kategooria:Ehitised]] jo0s5o5esl35nmy0j9lyt2xkbakl5ga 0 354911 7230679 7148809 2026-09-08T03:25:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7230679 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = August Lass | pilt = | täisnimi = August Lass | sünniaeg = {{Sünniaeg|1903|8|16}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1962|11|27|1903|8|16}} | surmalinn = [[Tallinn]] | surmamaa = [[Eesti]] | pikkus = 177 cm | positsioon = [[väravavaht]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = 1921–1924| mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = [[JK Tallinna Kalev]] | aastad2 = 1924–1928| mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = [[Tallinna JK]] | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1921–1928| koondisemänge1 = 21| koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]<ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''August Lass''' ([[16. august]] [[1903]] [[Tallinn]] – [[27. november]] [[1962]] Tallinn) oli eesti [[jalgpallur]]. Ta mängis [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalevis]] ja [[Tallinna JK|Tallinna Jalgpalliklubis]], kelle meeskonnas tuli Eesti meistriks vastavalt ühel ja kahel korral.<ref name="esbl" /> Aastail [[1921]]–[[1928]] mängid Lass [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] 21 korda, sealhulgas [[1924. aasta suveolümpiamängud|1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis.]] Ta oli ka [[Tallinna JS Estonia]] üks asutajaliikmeid ning aastail 1928–[[1929]] sama seltsi esimees. Ta oli nõukogude okupatsioonivõimude poolt küüditatud 1941–1947 ja 1949–1955. ==Saavutused== ===Tallinna ESS Kalev=== *Eesti meister (1): 1923 ===Tallinna JK=== *Eesti meister (2): 1926, 1928 ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|URL=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|Pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|Väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|Kasutatud=15. detsember 2013|arhiivimisaeg=2022-06-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="esbl">{{netiviide|URL=http://www.esbl.ee/biograafia/August_Lass|Pealkiri=Lass, August|Väljaandja=[[Eesti spordi biograafiline leksikon]]|Kasutatud=15. detsember 2013}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.esbl.ee/biograafia/August_Lass Biograafia] [[ESBL]]-is *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Lass+august&f=all Eesti Kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Lass, August}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1962]] 5a068kp6t0frjcthpnae95hntd64ur6 0 366143 7230787 7043121 2026-09-08T11:47:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7230787 wikitext text/x-wiki [[Pilt:B.F. Skinner at Harvard circa 1950.jpg|pisi|B. F. Skinner (umbes 1950)]] '''Burrhus Frederic Skinner''' ([[20. märts]] [[1904]] – [[18. august]] [[1990]]) oli Ameerika [[psühholoog]], [[biheiviorist]], autor, leiutaja ja [[Sotsiaalfilosoofia|sotsiaalfilosoof]].<ref name="Smith_Woodward" /><ref name="W2" /><ref name="BFD" /><ref name="History-Behavior-Analysis" /> Tänapäeval peetakse teda koos [[John Watson (psühholoog)|John B. Watsoni]] ja [[Ivan Pavlov]]iga üheks modernse biheiviorismi teerajajaks. Skinner leiutas [[Operantse tingimise kamber|operantse tingimise kambri]] (tuntud ka kui Skinneri kast).<ref name="Schacter-et-al" /> Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, väike; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni.<ref name="Schacter-et-al" /> Skinner nimetas nähtuse [[sarrustus]]printsiibiks.<ref name="=Schacter-2011" /> Ta lõi oma teadusfilosoofia – [[radikaalbiheiviorism]]i<ref name="AB" /> – ja asutas eksperimentaalpsühholoogilise suunitlusega kooli. Tema inimkäitumise analüüs on kokku võetud töös "[[Verbal Behavior]]", aga ka filosoofilises manifestis "[[Walden Two]]". Skinner avastas ja täiustas ''vastamise sageduse'' kui sõltuva muutuja psühholoogiauuringutes. Ta leiutas ''kumulatiivse salvesti'', mis mõõtis vastamise sagedust sarrustusgraafikutealastes töödes.<ref name="BO" /><ref name="SR" /> 2002. aasta juunis tehtud küsitluses peeti Skinnerit 20. sajandi kõige mõjukamaks psühholoogiks.<ref name="Haggbloom" /> Ta oli viljakas autor, kes avaldas 21 raamatut ja 180 teadusartiklit.<ref name="7ZdNX" /><ref name="LWVrC" /> == Elulugu == Burrhus Frederic Skinner sündis [[Susquehanna Depot|Susquehanna]]s (Pennsylvania, USA). Tema isa oli advokaat William Skinner ja ema Grace Skinner. Tal oli 2,5 aastat noorem vend Edward, kes suri 16-aastaselt. Skinner oli noorest east [[ateist]].<ref name="7Zc30" /> Hariduse omandas ta Hamilton College'is [[New York|New Yorgis]], kus ta tahtis saada kirjanikuks, kuid kus ta kirjutised kooli ajalehte polnud soositud, sest Hamilton College ise oli võrdlemisi religioosne haridusasutus.<ref name="B.F. Skinner 2013" />. Lisaks omandas Skinner Harvardi Ülikoolis bakalaureusekraadi (B.A.) inglise kirjanduse erialal 1926. aastal. Harvardis oldud aja jooksul leiutas ta Skinneri kasti prototüübi. Ühtlasi veenis kaasüliõpilane [[Fred Keller]] Skinnerit, et ta võiks teha käitumisteadusest eksperimentaalse teadusharu. Skinner liitus Kelleriga ning koos meisterdasid nad mitmesuguseid vahendeid väikeste eksperimentide läbiviimiseks.<ref name="B.F. Skinner 2013" /> Pärast lõpetamist püüdis Skinner, kes elas tollal vanematega koos, kirjutada romaani, ent ebaõnnestunult – seda eluperioodi nimetas ta retrospektiivselt ''tumedateks aastateks''.<ref name="B.F. Skinner 2013" /> Ehkki isegi tuntud literaat [[Robert Frost]] julgustas Skinnerit kirjutama, loobus Skinner kirjutamisest. Kokkupuude [[John Watson (psühholoog)|John B. Watsoni]] teosega "Behaviorism" viis Skinneri doktoriõpinguteni psühholoogias ja enda operantse biheiviorismi teooria arendamiseni.<ref name="oIIaa" /> Skinner sai Harvardi Ülikooli doktorikraadi psühholoogias 1931. aastal ja oli seal 1936. aastani teadur. Seejärel oli õppejõud [[Minnesota Ülikool]]is, pärast seda aga [[Indiana Ülikool]]is, kus juhatas psühholoogiaosakonda aastatel 1946–1947. Aastatel 1948–1974 oli ta [[Harvardi Ülikool]]i professor.<ref name="iHzfq" /> 1936. aastal abiellus Skinner Yvonne Bluega. Neil oli kaks tütart, Julie ja Deborah. Burrhus Frederic Skinner suri 18. augustil 1990 [[leukeemia]]sse<ref name="Trnpw" />. Ta on maetud Mount Auburni surnuaeda [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge'is]] (Massachusetts, USA).<ref name="nKEvR" /> Mõni päev enne Skinneri surma andis [[Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon]] talle elutööauhinna.<ref name="711E5" /> == Teooriast põgusalt == Skinner kutsus enda biheivioristlikku vaadet radikaalseks biheiviorismiks.<ref name="GCTns" /> Radikaalbiheiviorism on filosoofia käitumise teadusest – selle eesmärgiks on mõista käitumist kui nähtust, mis tekib sarrustamise tagajärgede tulemusena. Erinevalt leebematest biheiviorismi vormidest ei arvesta radikaalbiheiviorismorganismi käitumise põhjuslikkuse selgitamisel privaatsete sündmustega, näiteks mõtlemise, tajumise ja mittejälgitavate emotsiooniväljendustega. Kogu oma karjääri vältel vastandus Skinner humanistlikule psühholoogiale, eitades samas, et inimestel on vabadus ja väärikus.<ref name="KOiJW" /> Käitumist nägi ta kui põhjuslikke tegureid, mida mõjutasid tagajärjed. Biheiviorismi keskne kontseptsioon on [[sarrustus]], ja see on teooria kohaselt ka keskne mehhanism käitumise kujundamisel ja kontrollimisel. Levinud on väärarusaam, et negatiivne sarrustus tähendab karistust. Selgituseks: kui positiivne sarrustus tähendab mingi sündmuse/tegevuse kordumise tõenäosuse suurenemist, siis negatiivne sarrustus on mõne ebameeldiva sündmuse vältimise tõenäosuse kasv. Mõlemad sarrustamise tüübid – nii positiivne kui ka negatiivne – suurendavad mingi käitumise esinemise tõenäosust. Negatiivse sarrustuse korral on selleks käitumiseks mingi tegevuse vältimine või ebameeldiva stiimuli eemaldamine. Karistamine toimib käitumist vähendavalt läbi ebameeldiva stiimuli/tegevuse esitamise, meeldiva stiimuli/tegevuse eemaldamise või meeldiva stiimuli puudumise. Lisaks üritas Skinner mõista oma teooria rakendumist kõige laiemas elavate organismide käitumuslikus, loodusliku valiku kontekstis.<ref name="Skinner1981" /> == Popkultuuris == Jon Vitti, üks "[[The Simpsons|Simpsonite]]" autoritest, nimetas tegelase [[Seymour Skinner|direktor Skinneri]] biheivioristi B. F. Skinneri järgi.<ref name="Reiss1" /> == Teosed == *''The Behavior of Organisms: An Experimental Analysis'', 1938. <small>ISBN 1-58390-007-1, ISBN 0-87411-487-X.</small> *''Walden Two,'' 1948. <small>ISBN 0-87220-779-X</small> (revised 1976 edition). *''Science and Human Behavior'', 1953. <small>ISBN 0-02-929040-6.</small> A ''free'' copy of this book (in a 1.6 MB .pdf file) may be downloaded at the B. F. Skinner Foundation [http://www.bfskinner.org/BFSkinner/PDFBooks.html BFSkinner.org]. *''Schedules of Reinforcement'', with [[Charles Ferster|C. B. Ferster]], 1957. <small>ISBN 0-13-792309-0.</small> *''Verbal Behavior'', 1957. <small>ISBN 1-58390-021-7.</small> *''The Analysis of Behavior: A Program for Self Instruction'', with James G. Holland, 1961. This self-instruction book is no longer in print, but the B. F. Skinner Foundation web site has an interactive version. <small>ISBN 0-07-029565-4.</small> *''The Technology of Teaching'', 1968. New York: Appleton-Century-Crofts Library of Congress Card Number 68-12340 E 81290 *''Contingencies of Reinforcement: A Theoretical Analysis'', 1969. <small>ISBN 0-390-81280-3.</small> *''Beyond Freedom and Dignity'', 1971. <small>ISBN 0-394-42555-3.</small> *''About Behaviorism'', 1974. <small>ISBN 0-394-49201-3, ISBN 0-394-71618-3.</small> *''Particulars of My Life: Part One of an Autobiography'', 1976. <small>ISBN 0-394-40071-2.</small> *''Reflections on Behaviorism and Society'', 1978. <small>ISBN 0-13-770057-1.</small> *''The Shaping of a Behaviorist: Part Two of an Autobiography'', 1979. <small>ISBN 0-394-50581-6.</small> *''Notebooks'', edited by Robert Epstein, 1980. <small>ISBN 0-13-624106-9.</small> *''Skinner for the Classroom'', edited by R. Epstein, 1982. <small>ISBN 0-87822-261-8.</small> *''Enjoy Old Age: A Program of Self-Management'', with M. E. Vaughan, 1983. *''A Matter of Consequences: Part Three of an Autobiography'', 1983. <small>ISBN 0-394-53226-0, ISBN 0-8147-7845-3.</small> *''Upon Further Reflection'', 1987. <small>ISBN 0-13-938986-5.</small> *''Recent Issues in the Analysis of Behavior'', 1989. <small>ISBN 0-675-20674-X.</small> *''Cumulative Record: A Selection of Papers'', 1959, 1961, 1972 and 1999 as ''Cumulative Record: Definitive Edition''. This book includes a reprint of Skinner's October 1945 Ladies' Home Journal article, "Baby in a Box," Skinner's original, personal account of the much-misrepresented "Baby in a box" device. <small>ISBN 0-87411-969-3 (paperback)</small> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Smith_Woodward">{{cite book |last=Smith |first=L. D. |last2=Woodward |first2=W. R. |year=1996 |title=B. F. Skinner and behaviorism in American culture |url=https://archive.org/details/bfskinnerbehavio0000unse |location=Bethlehem, PA |publisher=Lehigh University Press |isbn=0-934223-40-8}}</ref> <ref name="W2">{{cite book |first=B. F. |last=Skinner |year=1948 |title=Walden Two|url=https://archive.org/details/waldentwo0000bfsk }} ''The science of human behavior is used to eliminate poverty, sexual oppression, government as we know it, create a lifestyle without that such as war.''</ref> <ref name="BFD">{{cite book |author=Skinner, B. F. |title=Beyond freedom and dignity |url=https://archive.org/details/beyondfreedomdig0000bfsk |publisher=Vintage Books |location=New York |year=1972 |pages= |isbn=0-553-14372-7 |oclc= 34263003|doi=}}</ref> <ref name="History-Behavior-Analysis">[https://behavioranalysishistory.pbworks.com/w/page/2039033/Skinner%2C%20Burrhus%20Frederic Skinner, Burrhus Frederic] History of Behavior Analysis</ref> <ref name="Schacter-et-al">Schacter D, L., Gilbert D, T., & Wegner D, M. (2011). Psychology. (2 ed.). New York: Worth publishers.</ref> <ref name="=Schacter-2011">{{cite book|last=Schacter|first=Daniel|title=Psychology Second Edition|url=https://archive.org/details/psychology0000scha|year=2009, 2011|publisher=Worth Publishers|location=United States of America|isbn=978-1-4292-3719-2|page=[https://archive.org/details/psychology0000scha/page/17 17]}}</ref> <ref name="BO">B. F. Skinner, (1938) ''The Behavior of Organisms''.</ref> <ref name="SR">C. B. Ferster & B. F. Skinner, (1957) ''Schedules of Reinforcement''.</ref> <ref name="Haggbloom">{{cite journal |last=Haggbloom |first=Steven J. |last2=''et al.'' |title=The 100 most eminent psychologists of the 20th century |journal=Review of General Psychology |volume=6 |issue=2 |year=2002 |pages=139–152 |doi=10.1037/1089-2680.6.2.139 |first2=Renee |last3=Warnick |first3=Jason E. |last4=Jones |first4=Vinessa K. |last5=Yarbrough |first5=Gary L. |last6=Russell |first6=Tenea M. |last7=Borecky |first7=Chris M. |last8=McGahhey |first8=Reagan |last9=Powell |first9=John L., III}}</ref> <ref name="AB">B. F. Skinner, ''About Behaviorism''</ref> <ref name="B.F. Skinner 2013">''B.F. Skinner: A Life'' [Paperback]. by Daniel W. Bjork: 9781557984166: Amazon.com: Books. N.p., n.d. Web. 04 June 2013.</ref> <ref name="Skinner1981">{{Cite journal |date=31. juuli 1981 |author=Skinner, B.F |title=Selection by Consequences |journal=[[Science]] |volume=213 |issue=4507 |pages=501–504 |doi=10.1126/science.7244649 |url=http://www.psychology.uiowa.edu/Classes/31174/Documents/Selection%20by%20Consequences.pdf |accessdate=14. augustil 2010 |postscript=<!-- Bot inserted parameter. Either remove it; or change its value to "." for the cite to end in a ".", as necessary..... --> |pmid=7244649 |bibcode=1981Sci...213..501S |archiveurl=https://web.archive.org/web/20100702230825/http://www.psychology.uiowa.edu/Classes/31174/Documents/Selection%20by%20Consequences.pdf |archivedate=2. juuli 2010 |url-status=live }}</ref> <ref name="Reiss1">Reiss, Mike. (2002). Commentary for "[[Principal Charming]]", in ''The Simpsons: The Complete Second Season'' [DVD]. 20th Century Fox.</ref> <ref name="iHzfq">{{Netiviide |pealkiri=Muskingum.edu |url=http://www.muskingum.edu/~psych/psycweb/history/skinner.htm |vaadatud=2014-04-01 |arhiivimisaeg=2007-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070404123924/http://www.muskingum.edu/%7Epsych/psycweb/history/skinner.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="7ZdNX">[http://ww2.lafayette.edu/~allanr/biblio.html Lafayette.edu]</ref> <ref name="LWVrC">[https://web.archive.org/web/20080414011557/http://www.bfskinner.org/f/SmithMorrisBibliography.pdf BFSkinner.org] Smith Morris Bibliography</ref> <ref name="7Zc30">"Within a year I had gone to Miss Graves to tell her that I no longer believed in God. 'I know,' she said, 'I have been through that myself.' But her strategy misfired: I never went through it." B.F. Skinner, pp. 387–413, E.G. Boring and G. Lindzey's A History of Psychology in Autobiography (Vol. 5), New York: Appleton Century-Crofts, 1967.</ref> <ref name="oIIaa">{{Cite book|title=B. F. Skinner: a Life}}</ref> <ref name="Trnpw">{{Netiviide |url=http://www.humanistsofutah.org/humanists/bfskinner.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-04-01 |arhiivimisaeg=2013-10-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131004222203/http://www.humanistsofutah.org/humanists/bfskinner.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="nKEvR">Bjork, D.W. (1993). B.F. Skinner, A Life. New York: Basic Books.</ref> <ref name="711E5">{{Netiviide|pealkiri=Skinner, Burrhus Frederic (1904–1990).|url=http://www.credoreference.com/topic/skinner_burrhus_1904_1990|väljaanne=Credo Reference, Topic Pages|väljaandja=Credo Reference, Gale|vaadatud=1. oktoobril 2013}}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="GCTns">''About Behaviorism'' Ch. 1 ''Causes of Behaviour'' § 3 ''Radical Behaviorism'' B. F. Skinner 1974 ISBN 0-394-71618-3</ref> <ref name="KOiJW">{{cite journal|last=Skinner|first=B.F|title="Some Responses to the Stimulus "pavlov" (remarks at the Dinner of the Pavlovian Society, Saturday, February 12, 1966)."|journal=Integrative Physiological and Behavioral Science : the Official Journal of the Pavlovian Society|date=1996|year=1966}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Skinner, B. F.}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide psühholoogid]] [[Kategooria:Harvardi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1990]] 1jkfrbs0w11pugr8olhknmu42zlqnm3 0 367879 7230463 6853120 2026-09-07T15:00:45Z Kuriuss 38125 7230463 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Moosthenning-Dornwang-Dorfstraße-3.jpg|pisi|[[Saksamaa]]l tuntakse palkhoonet plokkehitise nime all. Talumaja [[Baieri]]s]] [[Fail:Püstpalkmaja Pärnus, Vingi tänaval. 2021. aasta aprill.jpg|pisi|Püstpalkmaja Pärnus, Vingi tänaval. 2021. aasta aprill]] [[Fail:Käsitsi palgi koorimise vahendid- pika varrega koorija ja liimeister..jpg|pisi|Käsitsi palgi koorimise vahendid: pika varrega koorija ja liimeister]] '''Palkmaja''' on [[saematerjal]]iks töötlemata [[Palk (metsandus)|palgist]] valmistatud hoone. [[Palk (metsandus)|Palkide]] asetuse järgi eristatakse rõhtpalkmaja ja püstpalkmaja. Palkmajad on kõige enam levinud [[Rootsi]]s, [[Soome]]s, [[Norra]]s, [[Eesti]]s, [[Läti]]s, [[Leedu]]s ja [[Venemaa]]l, kus sirged ja pikad [[okaspuud]] nagu [[Harilik mänd|mänd]] ja [[Harilik kuusk|kuusk]], on kergesti kättesaadavad. See hoonetüüp on laialdaselt kasutusel ka [[Kesk-Euroopa]]s, [[Alpid]]es, [[Balkani poolsaar]]el ja paikkonniti [[Aasia]]s, kus on sarnased kliimatingimused. Soojemates ja [[Lääne-Euroopa]] piirkondades, kus [[lehtpuu]] on ülekaalus, eelistatakse [[puitkarkass]]maju. Palkmajas kasutatavates palkides varieerub niiskussisaldus suurel määral, kõik palgid on värskelt lõigates suure niiskussisaldusega. Töödeldud palkidest kuivab niiskus välja, kuni veesisaldus ühtlustub ümbritseva keskkonna omaga. Niiskuse vähenemine põhjustab palgi läbimõõdu muutumist ja materjali kahanemist. Kuna palkide ja puidu kuivamisel tekivad materjalis mitmesugused pinged, põhjustab see väikeseid pragusid, mis avanevad aeglaselt pikema aja jooksul. Pragunemine on loomulik protsess õhu käes kuivanud ja kuivatis kuivatatud palkidel. Seda juhtub kõikides palkmajades, hoolimata ehitusmeetodist või sellest, kuidas lastakse puidul kuivada ja seda peetakse normaalseks. Küll aga mõjutab lõhede suurust puuliik, kuivamise kiirus, samuti saab suuremaid lõhesid ennetada palgile kuivamissoone lõikamisega, soonde koonduvad kuivamisega tekkivad pinged. == Ajalugu == [[Pilt:Ruhnu vana kirik seest.jpg|pisi|[[Ruhnu puukirik]] on Eesti vanim tänaseni säilinud palkehitis]] Eestis on traditsiooniliselt palkhooneid ehitatud valdavalt männi- või kuusepuidust, kuid esineb ka lehtpuidust ehitisi, näiteks haavapuidust.<ref>{{Netiviide|autor=Ansper, Andres|url=http://savvusann.ee/wp-content/uploads/2018/04/andres_ansper_tyvka_loputoo.pdf|pealkiri=Igamehe suitsusauna aabits|väljaanne=|aeg=2011|vaadatud=28. novembril 2019}}</ref> Eesti rahvas on sadu aastaid elanud maal, kus töö ja eraelu oli koondatud ühte kohta. Inimesed elasid koos suurte peredena, mitu põlvkonda koos: lapsed, vanemad, vanavanemad ja ka kaugemad sugulased. Peamine elamu, kus talurahvas elas, oli [[Rehielamu|rehemaja]], mis peamiselt oli tehtud puidust ehk palkidest. Kuna tegemist oli materjaliga, mis oli vaese talupere jaoks odavam ja tuttavam, eelistati seda tellistele ja kividele, mida selgelt ei suudetud endale lubada.<ref>{{Netiviide|autor=Koppel, Raul|url=https://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=9526&t=1|pealkiri=Palkmaja renoveerimine Kivimäe rõhtpalkmaja näitel|väljaanne=|aeg=2018|vaadatud=05.12.2019}}</ref> Maapiirkonnis on kasutatud valdavalt rõhtpalkmaju, linnades aga rohkem püstpalkmaju, kõige rohkem püstpalkmaju ehitati pärast Teist ilmasõda, kui ehitusmaterjalide tööstuses oli kriis. Selline ehitus oli kergeim viis olemasolevat materjali taaskasutada.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Karro-Karlberg, Merle|url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/renessanslik-parandehitus/|pealkiri=Renessanslik pärandehitus|väljaanne=Sirp|aeg=24. aprill 2015|vaadatud=05.12.2019}}</ref> == Palgitüübid == Palkmajade ehitusel kasutatakse mitut tüüpi palke: * käsitööpalk – palk, millelt on eemaldatud koor, palgi koorimisel säilib puutüve ümar kuju; * tahutud palk – kirve ja noa abil kas ovaalseks, nelinurkseks, kuusnurkseks või lihtsalt kandituks tahutud palk; * saepalk – palk, mis on saetud standardlaiuseks, kuid alles on jäetud algne kõrgus; * [[Fail:Poolpalkidest abihoone ehitamine UNESCO nimekirja kuuluvas Rørosi kaevuriasulas Norras. 2015. aasta detsember.jpg|pisi|Poolpalkidest abihoone ehitamine UNESCO nimekirja kuuluvas Rørosi kaevuriasulas Norras. 2015. aasta detsember]]freespalk – palkmajafreesiga töödeldud, kindla suuruse ja väljanägemisega palk. == Käsitööpalgist majad == Käsitsi tehtud palkmaju on ehitatud sajandeid [[Skandinaavia]]s<ref>Holan, Jerri, "Norwegian Wood, A Tradition of Building", Rizzoli Intl Publications1990</ref>, [[Venemaa|Venemaal]]<ref>Opolovnikov, Alexander, "The Wooden Architecture of Russia", Harry Abrams, Inc., 1989</ref> ja [[Ida-Euroopa]]s, kus ehituseks kasutati ainult kirvest ja nuga.<ref>Phleps, Hermann, "The Craft of Log Building", Harpers Collins reprint edition, 1989</ref> Skandinaavia ümberasujad viisid 18. sajandi alguses palkmajade ehituse [[Põhja-Ameerika]]sse, kus selle võtsid kiirelt omaks teised kolonistid ja [[põlisameeriklased]].<ref>Bruce D. Bomberger (1991), The Preservation and Repair of Historic Log Buildings, Preservation Briefs #26, Heritage Preservation Services Division, National Park Service</ref> Tõenäoliselt vanim säilinud palkmaja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on C. A. Nothnagle'i palkmaja (u 1640) [[New Jersey|New Jersey osariigi]]s. Eesti vanim palkehitis on [[Ruhnu puukirik]]. <gallery> Sutlepa chapel.jpg|[[Sutlepa kabel]] Carcass rounded timber alyans.jpg|Vene stiilis palkmaja Log home.JPG|Ameerika stiilis palkmaja Søre Harildstad nørdre stu 2.JPG|17. sajandi palktalumaja. [[Heida]], [[Norra]] </gallery> == Freespalgist majad == Freesitud palke töödeldakse teistmoodi kui käsitsi töödeldud palke. Freesitavad palgid on töödeldud vastavalt kliendi soovidele. Freesitud palkmajadel kasutatakse erinevaid palgiprofiile, mis on tavaliselt kliendi määratud: * D-kujuline palk – väliskülg on jäetud ümaraks ja sisekülg on lõigatud sirgeks; * ümarpalk – täielikult ümar nii seest kui ka väljast; * kanditud palk – sirge seest ja väljast. Võib sisse freesida ka soone, mis võib jätta pragusid. Sooned on iga inimese enda eelistus, neid ei ole vaja teha, kuid praod võivad hakata kiiremini mädanema, kui need pole hästi tihendatud; * Rootsi profiiliga palk – ümar seest ja väljast, palgi allosas on poolkuukujuline vara. Peaaegu igal profileeritud palgil on oma [[integraal]]keel ja õõnestatud soon nii palgi all kui ka peal; see aitab virnastada ja hoiab ruumi kokku. <gallery> Fail:Dprofile.png|D-kujuline profiil Fail:6x10 Profile.png|Kanditud või soonitud profiil Fail:SwedishCopeProfile.png|Rootsi profiil </gallery> == Palkide kuivatamine == === Õhkkuivatatud palk === Üks viis palgi kuivatamiseks on lasta sellel kuivada õhu käes. Palke võib kuivatada virnas, kui nende vahele on pandud liistud, tänu millele palgid tuulduvad. Selline kuivatamismeetod aitab puidu sees oleval niiskuse tasemel alaneda loomulikul viisil. Selle meetodi efektiivsus sõltub õhuniiskusest, palgi jämedusest, kuivatuskohast. Sõltuvalt erinevatest teguritest võib selline kuivatusmeetod võtta aega aasta kuni kaks<ref>{{Netiviide|autor=MTÜ Vanaajamaja|url=https://vanaajamaja.ee/download/tr%C3%BCkised/Palgi_valik.pdf|pealkiri=Ehituspalgi valik palkmaja ehituseks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2016-04-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160417161733/http://vanaajamaja.ee/download/tr%C3%BCkised/Palgi_valik.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref>. Kuivatamisel on oluline õhu liikumine palkide vahel – kui õhuringlus puudub, võivad palgid minna hallitama ja mädanema. Kui palke kuivatatakse piirkonnas, kus esinevad vihmahooajad, tuleb palke hoida lisaks varju all, et lihtsustada kuivamisprotsessi. === Kambriliselt kuivatatud palk === Palkide kuivatamine traditsioonilisel moel on ajakulukas, selle kiirendamiseks asetatakse palgid ruumi, kus kunstlikult alandatakse õhuniiskust. Palkide kuivamine võib sel viisil kiireneda paari nädala või koguni paari kuu võrra. Kambris kuivatamisel tuleb puitu sageli kontrollida, sest kui palk kuivab liiga kiiresti, siis toimub see tihtipeale ebaühtlaselt ning selle tulemusena võivad tekkida puidus pinged, mis omakorda tekitavad suuri pragusid ning lõhuvad väärtuslikku puitu. == Palkhoonega seotud mõisted == * ''Tenderpost'' – seinaava servas olev vertikaalne tugi, valmistatud palgist või prussist. * Tenderpostidest eristatakse järgmisi tüüpe: **''T-tenderpost –'' laius on võrdne seinapaksusega; **''peitetenderpost –'' nelinurkse ristlõikega, mille suurus on tunduvalt väiksem, kui seina paksus; **''palk-tenderpost –'' tugevad postid, millesse seina ots on sisse tapitud. *''Salapulk'' – seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatavad vertikaalsed pulgad. * ''Tapp –'' palgi nurgaseotis. Ajalooliselt kasutati Eestis puhas- ja pikknurkasid. Nüüdisajal valmistatakse Eestis nii traditsioonilisi kohalikke tappe (koerakaela-, kalasabatapp, järsknurk) kui ka teiste maade tappe (nn norra-, sadultapp). * ''Põsk –'' tapi juures palgi külgedele sisse raiutud tasapind. * ''Palgi kael tapis'' – see osa palgist, mis jääb pärast tapi raiumist alles. * ''Palgi pähik'' – see osa palgist või prussist, mis jääb tapist väljapoole. * ''Kuivamissoon'' – soon piki palki, mis suunab palgi lõhenemist. * ''Vara – ''piki palki tehtud renn, mille servad kopeerivad alumist palki. * ''Müüripalk'' – sarikaid kandev pealmine seinapalk. * ''Sirutuslatid'' – vertikaalselt loodis prussid või palgid mõlemal pool seina, mis on seotud seina läbivate poltidega. * ''Pärlin –'' piki maja kulgev kandev palk katusekonstruktsioonis.<ref>{{Netiviide|autor=Uus, Andres; Lõbu, Ragner|url=http://kodu.ut.ee/~riina/kursus/tekstid/palkmaja.doc|pealkiri=Soovitused käsitsi palkmaja ehitamiseks|väljaanne=|aeg=2007|vaadatud=28. novembril 2019}}</ref> <gallery> Palkehitise salapulgad.jpg|[[Salapulk|Salapulgad]] Kalasabatapp palksaunal.jpg|[[Kalasabatapp]] palksaunal </gallery> == Palkhoone ehitamine == [[Fail:Varamine kynakirves.jpg|pisi|Traditsiooniliselt toimus [[varamine]] künakirvega. Vara põhjas on näha kuivamissoon, mis aitab ennetada palgi lõhenemist]] [[Fail:Vara saagimine palkehitusvõistlusel Räpinas. 2014. aasta juuni.jpg|pisi|Vara saagimine palkehitusvõistlusel Räpinas. Juuni 2014]] Palkehitiste püstitamisel, liidetavate seinte sidumisel kasutatakse sõltuvalt võimalustest, vajadustest, traditsioonidest ja ilumeelest mitmesuguseid nurgaseotisi ehk [[Tapp (tisleritöö)|tappe]]. Eestis on traditsiooniliselt levinumad koerakaelatapp ja kalasabatapp, viimase paarikümne aastaga on lisandunud sadultappide hulka kuuluv nn norra tapp. Tulenevalt hoone otstarbest võidakse kasutada tuuletappi, mis muudab tapi õhutihedamaks. [[Fail:Erineva süü keeruga palgid Norras, Rorose kaevandusasulas. Suure keerkasvuga palk kipub rohkem seinas "mängima". 2015. aasta detsember.jpg|pisi|Erineva süü keeruga palgid Norras, Rorose kaevandusasulas. Suure [https://vanaajamaja.ee/download/tr%C3%BCkised/Palgi_valik.pdf keerkasvuga] palk kipub rohkem seinas "mängima". Detsember 2015]] [[Fail:Tapi saagimine palkehitusvõistlusel Räpinas. 2014. aasta juuni.jpg|pisi|Tapi saagimine palkehitusvõistlusel Räpinas. Juuni 2014.]] Nurgaseotised jagunevad pikknurkadeks ja lühinurkadeks. Pikknurgal ulatuvad palgid nurgast paarikümne sentimeetri jagu üle, lühinurgal palgid nurgast üle ei ulatu. Pikknurkade põhitüübid on laonurk, koerakaelanurk ja järsknurk. Lühinurkade põhitüübid on kalasabanurk, läbiulatuva hambaga nurk ja peithammasnurk. Kõiki neid on kasutatud erinevates variatsioonides ning paljudel on oma nimi (nt mõõgateranurk, tallinna nurk jne).<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Masso, Tiit|pealkiri=Palkmajad. Konstruktsioon ja ehitamine.|aasta=1991|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=28}}</ref><br />Palgi vara võib olla kinnine või lahtine, ehk toetuda kas vara keskosale või selle servadele. Esimese puhul on vara hea järele tihendada, teise ehk kinnise vara puhul tihendatakse vara enne palgi paika asetamist.<ref name=":0" /> Kinnine vara annab seinale ka suurema jäikuse ning sobib seetõttu kõrgema ehitise puhul paremini. Palgi varad on Eestis traditsiooniliselt täidetud samblaga, tänapäeval kasutatakse mitmeid muid täitevahendeid, näiteks linavilti. [[Fail:Palkmajaehitus. Log building..webm|pisi|Palkmaja nurgatappide tegemine. Kutsevõistlus Räpinas]] Lisaks nurkadele ja varadele hoiavad palkhoonet koos salapulgad, mis ühtlasi takistavad niiskusmuutuste tõttu kahanevatel ja väänduvatel palkidel liialt seinast välja paindumast. Salapulgad lüüakse läbi kahe palgi, horisontaaljoonel jäetakse pulkade vahele sõltuvalt materjalist 80–200 cm.<ref name=":0" /> == Palkhoone erinevad tapid/nurgad == [[File:Koerakaelanurk.jpg|thumb|Koerakaelatapp]] '''1. Koerakaelatapp''' Selle nurgaseotisega hooneid on soovitav ehitada kuni 25 cm läbimõõduga palkide korral. Palgil on all kaarjas lõige ning see asetub teise palgi peale, moodustades tiheda seotise. Tapp vajab minimaalset hooldust ja enamasti ei vaja tihendamist. Kuulub pikknurkade kategooriasse. ''Eelised:'' *Väga tugev struktuur *Isolatsioon paigutatakse palkide vahele ning sein ei vaja välisküljel lisasoojustust *Tapp moodustab tiheda ühenduse ''Puudused:'' *Töömahukas ja eeldab vilumust *Seina sisse ei saa peita juhtmeid ja torusid<ref>{{Netiviide|url=https://www.logcabinhub.com/log-cabin-notches/|pealkiri=Log Cabin Notches for Beginners… Which Corner Notching System is Best?|väljaanne=|aeg=2017|vaadatud=25. mail 2020}}</ref> [[File:DETAIL OF DOVETAIL CORNER NOTCHING AT NORTHWEST CORNER OF HOUSE - Doc Taylor Place, House, East Fork of Armells Creek, Colstrip, Rosebud County, MT HABS MONT,44-COLS.V,1B-6.tif|thumb|Kalasabanurk]] '''2. Kalasabatapp''' Nurkseotises moodustab tapp on kalasaba kujulise mustri. Tapp vajub ajapikku tihedamaks, kuid vara vajab reeglina tihendamist. Kuulub lühinurkade sekka. ''Eelised:'' *Tikksae abil saab töö teha võrdlemisi kiirelt ja lihtsalt *Tapp sobib kõigile palgiprofiilidele *Tänu tapi vormile on vähetõenäoline, et vahedesse võiks vesi koguneda *Siseseina seotis välisseinaga on puhas *Säästlik materjali kasutamine: kuna tegemist on puhasnurgaga, puudub ülekate *Tapi kuju takistab palgi nihkumist ''Puudused:'' *Vanemal ehitisel on tappi väga raske lahti võtta '''3. Läbi ulatuv tapp''' [[File:ButtPass7.jpg|thumb|Läbiulatuv tapp]] Palgid tõstetaks üksteise peale (puudub vara) ning kinnitatakse salapulkadega. ''Eelised:'' *Ehitamine väga lihtne ja kiire. Sobib hästi algajatele *Odav ehitada tänu kiirusele ja lihtsusele ''Puudused:'' *Nurgad ja palgivahed vajavad tihendust *Ebakindlam ilmastiku ja niiskuse suhtes == Traditsioonid ja tänapäev == Palkmaja ehitati algselt omal jõul ja külarahva abiga. Tänapäeval, mil palkmaja on taas ausse tõusnud ning erinevate hoonetüüpide seas oma niši leidnud, tegelevad sellega valdavalt spetsialistid, kes arvestavad traditsioonilist hoonet rajades tänapäevaste vajaduste (nt märjad ruumid) ja nõuetega (nt tuleohutus, soojusleke)<ref name=":1" />. Eestis õpetatakse palkmaja ehitamist [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia|Viljandi]] kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse erialal.<ref name=":1" /> Kui vanemad palkmajad olid ja on võrdlemisi suure õhulekkega<ref>{{Netiviide|autor=Alev, Üllar|url=http://ecomess.eu/wp-content/uploads/2013/10/UTF-8Puithoonete-t%C3%83%C2%BC%C3%83%C2%BCpilised-%C3%83%C2%B5hulekete-piirkonnad-%C3%83%E2%80%A2kom%C3%83%C2%A4ss.pdf|pealkiri=Puithoonete tüüpilised õhulekete piirkonnad|väljaanne=|aeg=2013|vaadatud=05.12.2019|arhiivimisaeg=26.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201126070136/http://ecomess.eu/wp-content/uploads/2013/10/UTF-8Puithoonete-t%C3%83%C2%BC%C3%83%C2%BCpilised-%C3%83%C2%B5hulekete-piirkonnad-%C3%83%E2%80%A2kom%C3%83%C2%A4ss.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref>, siis tänapäevaste tööriistade ja meetoditega on võimalik ehitada arvestatava energiasäästlikkusega palkmaja. Ühtlasi räägib palkmaja kasuks selle keskkonnasõbralikkus:<ref>{{Netiviide|autor=Kask, Rasmus|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/mida-on-ehituses-taluarhitektuurilt-oppida/|pealkiri=Mida on ehituses taluarhitektuurilt õppida?|väljaanne=Sirp|aeg=18. oktoober 2019|vaadatud=05.12.2019}}</ref> erinevalt tellistest või betoonist valmistatud majast on tootmise käigus tekkinud süsihappegaasi kogus väike, lisaks on palgis tallel õhust seotud süsinik<ref>{{Netiviide|autor=Kers, Jaan|url=https://maaleht.delfi.ee/arvamus/puidu-tulevikukasutus-on-korrusmajades-ja-korghoonetes?id=82058059|pealkiri=Puidu tulevikukasutus on korrusmajades ja kõrghoonetes|väljaanne=|aeg=17. mai 2018|vaadatud=05.12.2019}}</ref>. Samuti on esile tõstetud palkmaja head "hingavust" ja niiskusrežiimi. Tänapäeval palkmaja ehitades tuleb arvestada konstruktsiooni ja materjali eripäradega, kui praegu on moes lühikese või olematu räästaga majad, siis palkmaja puhul sellist lahendust kasutada ei saa, sest lai räästas on kestva palkhoone üks peamisi garantiisid, see kaitseb seina nii niiskuse kui ka ultraviolettkiirguse eest.<ref name=":1" /> == Vaata ka == * [[Rehielamu]] *[[Palk (metsandus)|Palk]] *[[Suitsusaun]] *[[Puidu kuivatamine]] *[[Puitseotis]] *[[Eesti taluarhitektuur]] *[[Palkmööbel]] *[[Puitsõrestik]] *[[Turbasammal]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Taluarhitektuur]] [[Kategooria:Puitarhitektuur]] 4lmpfmc82svkapylgp9d26y7vkzdmc1 0 370171 7230487 7166781 2026-09-07T15:35:52Z ~2026-48417-91 237079 Ühe tõlkeromaani autor oli vale. 7230487 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaanits, Kadri.IMG 3086.JPG|pisi|Kadri Jaanits 8. mail 2014 [[kirjandusfestival Prima Vista]] raames [[Viru keskus]]e [[Rahva Raamat]]us]] '''Kadri Jaanits''' (sündinud [[19. august]]il [[1976]]<ref>{{Netiviide |url=http://erb.nlib.ee/?kid=4511254x&oid=363b46fd |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-03-21 |arhiivimisaeg=2016-04-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160401041747/http://erb.nlib.ee/?kid=4511254x&oid=363b46fd |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://ariregister.rik.ee/est/artistic_associations/members?aa_id=15&page=1 Eesti Kirjanike Liit], Äriregistri päring (vaadatud 25.05.2023)</ref>) on [[eestlased|eesti]] [[tõlkija]]. Ta on lõpetanud 1994. aastal [[Kolga Keskkool]]i.<ref>[http://www.kolga.edu.ee/wp/?page_id=633 Kolga Keskkooli gümnaasiumiosa lõpetajate nimekiri]</ref> Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialal 2000. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://kodu.ut.ee/~elasn/LPOTAH10.HTM |vaadatud=2017-03-31 |arhiivimisaeg=2020-09-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200926120506/http://kodu.ut.ee/~elasn/LPOTAH10.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta tõlgib peamiselt [[soome keel]]est. ==Tõlkeid== *[[Esa Saarinen]] koos [[Kirsti Lonka]]ga. "Muutumised: vaimse kasvamise poole." Tartu, Fontese kirjastus 2004. ISBN 9985940695 *[[Jaakko Hämeen-Anttila]] koos [[Virpi Hämeen-Anttila]]ga. "Müütide raamat". [[Tänapäev]], Tallinn 2009. ISBN 9789985627907 *[[Hannu Mäkelä]] "Casanova ehk Ciacomo Casanova tee naistemehest kirjanikuks" (biograafiline romaan). Varrak, Tallinn 2009. *[[Erkki Tuomioja]] "Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus". Tõlkijad Kadri Jaanits ja [[Katrin Kurmiste]], Varrak, Tallinn 2011. *[[Katja Kettu]] "Ämmaemand". Koolibri, 2012. ISBN 9789985030165 *[[Tuomas Kyrö]] "Kerjus ja jänes". Tänapäev, 2012. ISBN 9789949271856 *[[Seppo Zetterberg]] "Kultuurisillad ja revolutsioonituuled". Tõlkijad Kadri Jaanits ja [[Sirje Olesk]]. Tänapäev 2013. *[[Rosa Liksom]] "Kupee nr 6" (romaan). Kirjastus Koolibri 2013. ISBN 9789985030783 *[[Salla Simukka]] "Punane nagu veri". Pegasus, 2014. ISBN 9789949531431 *[[Ville Hytönen]] "Väike mereröövliraamat". Enostone, 2018. ISBN 9789525960686 *[[Rosa Liksom]] "Koloneliproua", Koolibri, 2018. ISBN 9789985040447 *[[Katja Kettu]] "Rose on kadunud". Koolibri, 2019. ISBN 9789985042663 == Isiklikku == Tema isa oli arheoloog [[Kaarel Jaanits]] (1945–2012) ja vanaisa arheoloog [[Lembit Jaanits]] (1925–2015). ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Jaanits, Kadri}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] bgt2w9iprgor8ml4imls5lj14f52qem 0 373297 7230559 7212839 2026-09-07T18:59:03Z Juhan242 213253 /* */ 7230559 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hannes Hanso | pilt = RK Hannes Hanso.jpg | amet = Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis | ametiajaalgus = 1. juuni 2022 | ametiajalõpp = juuli 2026 | eelmine = [[Andres Unga]] | järgmine = | amet2 = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus2 = 4. aprill 2019 | ametiajalõpp2 = 1. juuli 2019 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 23. november 2016 | ametiajalõpp3 = 30. märts 2019 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus4 = 14. september 2015 | ametiajalõpp4 = 23. november 2016 | eelmine4 = [[Sven Mikser]] | järgmine4 = [[Margus Tsahkna]] | amet5 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus5 = 30. märts 2015 | ametiajalõpp5 = 14. september 2015 | eelmine5 = | järgmine5 = [[Madis Kallas]] | amet6 = [[Kuressaare linnapea]] | ametiajaalgus6 = 2013 | ametiajalõpp6 = 2015 | eelmine6 = [[Mati Mäetalu]] | järgmine6 = [[Madis Kallas]] | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1971|10|6}} | sünnikoht = [[Nõo vald]], [[Tartumaa]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2009–2019) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = 8 last | sugulased = [[Hille Hanso]] (õde) | elukoht = | alma_mater =[[Tartu Ülikool]]<br/>[[Sichuani Ülikool]] <br/>[[Ealingi, Hammersmithi ja Lääne-Londoni Kolledž]]<br/> [[Londoni Ülikool]] | elukutse = poliitik | autasud = | allkiri = }} '''Hannes Hanso''' (sündinud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1971]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja [[diplomaat]], aastast 2026 [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]. 20. juulist 2025 oli ta Eesti suursaadik Tai Kuningriigis ja 1. juunist [[2022]] [[Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis]]. Ta on olnud [[kaitseminister]] [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teises valitsuses]] ja [[2019]]. aastal [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Aastatel [[1992]]–[[1994]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust ja aastatel [[1996]]–[[1998]] [[Sichuani Ülikool]]is [[hiina keel]]t. [[2004]]. aastal sai ta [[Londoni Ülikool]]is bakalaureusekraadi politoloogia erialal ja [[2005]]. aastal magistrikraadi [[Aasia]] poliitika alal.<ref>{{Netiviide |url=http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-09-14 |arhiivimisaeg=2015-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150715040200/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 |url-olek=ei tööta }}</ref> Hanso on [[korp! Sakala]] liige. Ta kuulus 2009–2019 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]]. Aastatel [[2013]]–[[2015]] oli ta [[Kuressaare]] [[linnapea]]. Ta on töötanud [[Kaitseministeerium]]is ja [[Rahandusministeerium]]is ning [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] diplomaatilises teenistuses [[Peking]]is, [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses]].<ref>[http://www.icds.ee/index.php?id=276 Sissekanne Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse veebis]</ref> Ta on tõlkinud [[rootsi keel]]est eesti keelde. <ref>[http://www.postimees.ee/2644388/hannes-hanso-elu-nagu-seiklusfilmis Hannes Hanso elu nagu seiklusfilmis], Postimees, 29. detsember 2013</ref> Ta on juhtinud [[Kuku raadio]]s saadet "[[Välismääraja]]".{{lisa viide}} Hanso kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]], sai 2038 häält ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks ringkonnamandaadiga.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> XIII Riigikogus valiti ta väliskomisjoni esimeheks. Alates 14. septembrist 2015 kuni 22. novembrini 2016 oli Hanso kaitseminister [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teises valitsuses]]. 2016. aasta detsembris sai Hansost Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees. 17. septembril 2018 teatas Hanso, et lahkub poliitikast ja 2019. aasta valimistel Riigikokku ei kandideeri. Hannes Hanso töötas aastatel 2019–2022 välisluureametis. Suvel 2022 nimetati ta Eesti suursaadikuks Hiinas. Aastast 2025 oli Hanso Eesti suursaadik Tai Kuningriigis. 4. juunil 2026 nimetas president [[Alar Karis]] Hannes Hanso Eesti suursaadikuks [[USA]]-s ja 3. septembril 2026 vabastas Karis ta Hiina suursaadiku kohalt. ==Isiklikku== Hanso on abielus ökonomist Riina Hansoga, neil on viis last, Linda Maria (sündis 2023), Johannes Mart (sündis 2018), Miia Laura (sündis 2016), Mari Elli (sündis 2014) ja Henri Kristjan (sündis 2013).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riina Hanso, Atlandil seikleva mehe tugev tagala. "Mõnikord läheb silme ees mustaks..." |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120350144/riina-hanso-atlandil-seikleva-mehe-tugev-tagala-monikord-laheb-silme-ees-mustaks |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> Ta on teletoimetaja [[Heidi Hanso]], arboristi [[Heiki Hanso]], Hendrik, Halliki ja [[Hille Hanso]] vend.<ref>Ivika Laanet, [https://web.archive.org/web/20141012220714/http://www.saartehaal.ee/2014/02/26/hille-hanso-ullitab-raamatu-istanbulist/ Hille Hanso üllitab raamatu Istanbulist], Saarte Hääl, 26. veebruar 2014</ref> ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Hannes Hanso}} * [http://www.europarl.europa.eu/meps/en/197131/HANNES_HANSO/home Hannes Hanso] Euroopa Parlamendi lehel {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mati Mäetalu]]|nimi=[[Kuressaare]] [[Kuressaare linnapea|linnapea]]|aeg= 2013 – 2015 |järgnev=[[Madis Kallas]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Sven Mikser]]|nimi=[[Eesti kaitseminister]]|aeg= 2015 – 2016|järgnev= [[Margus Tsahkna]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Hanso, Hannes}} [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Kuressaare linnapead]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] cwup0lsl71h537o6t3zukqjp8c9lbdq 7230562 7230559 2026-09-07T19:00:03Z Juhan242 213253 /* */ 7230562 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hannes Hanso | pilt = RK Hannes Hanso.jpg | amet = Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis | ametiajaalgus = 1. juuni 2022 | ametiajalõpp = 3. september 2026 | eelmine = [[Andres Unga]] | järgmine = [[Riina Kaljurand]] | amet2 = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus2 = 4. aprill 2019 | ametiajalõpp2 = 1. juuli 2019 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 23. november 2016 | ametiajalõpp3 = 30. märts 2019 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus4 = 14. september 2015 | ametiajalõpp4 = 23. november 2016 | eelmine4 = [[Sven Mikser]] | järgmine4 = [[Margus Tsahkna]] | amet5 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus5 = 30. märts 2015 | ametiajalõpp5 = 14. september 2015 | eelmine5 = | järgmine5 = [[Madis Kallas]] | amet6 = [[Kuressaare linnapea]] | ametiajaalgus6 = 2013 | ametiajalõpp6 = 2015 | eelmine6 = [[Mati Mäetalu]] | järgmine6 = [[Madis Kallas]] | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1971|10|6}} | sünnikoht = [[Nõo vald]], [[Tartumaa]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2009–2019) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = 8 last | sugulased = [[Hille Hanso]] (õde) | elukoht = | alma_mater =[[Tartu Ülikool]]<br/>[[Sichuani Ülikool]] <br/>[[Ealingi, Hammersmithi ja Lääne-Londoni Kolledž]]<br/> [[Londoni Ülikool]] | elukutse = poliitik | autasud = | allkiri = }} '''Hannes Hanso''' (sündinud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1971]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja [[diplomaat]], aastast 2026 [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]. 20. juulist 2025 oli ta Eesti suursaadik Tai Kuningriigis ja 1. juunist [[2022]] [[Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis]]. Ta on olnud [[kaitseminister]] [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teises valitsuses]] ja [[2019]]. aastal [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Aastatel [[1992]]–[[1994]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust ja aastatel [[1996]]–[[1998]] [[Sichuani Ülikool]]is [[hiina keel]]t. [[2004]]. aastal sai ta [[Londoni Ülikool]]is bakalaureusekraadi politoloogia erialal ja [[2005]]. aastal magistrikraadi [[Aasia]] poliitika alal.<ref>{{Netiviide |url=http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-09-14 |arhiivimisaeg=2015-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150715040200/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 |url-olek=ei tööta }}</ref> Hanso on [[korp! Sakala]] liige. Ta kuulus 2009–2019 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]]. Aastatel [[2013]]–[[2015]] oli ta [[Kuressaare]] [[linnapea]]. Ta on töötanud [[Kaitseministeerium]]is ja [[Rahandusministeerium]]is ning [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] diplomaatilises teenistuses [[Peking]]is, [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses]].<ref>[http://www.icds.ee/index.php?id=276 Sissekanne Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse veebis]</ref> Ta on tõlkinud [[rootsi keel]]est eesti keelde. <ref>[http://www.postimees.ee/2644388/hannes-hanso-elu-nagu-seiklusfilmis Hannes Hanso elu nagu seiklusfilmis], Postimees, 29. detsember 2013</ref> Ta on juhtinud [[Kuku raadio]]s saadet "[[Välismääraja]]".{{lisa viide}} Hanso kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]], sai 2038 häält ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks ringkonnamandaadiga.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> XIII Riigikogus valiti ta väliskomisjoni esimeheks. Alates 14. septembrist 2015 kuni 22. novembrini 2016 oli Hanso kaitseminister [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teises valitsuses]]. 2016. aasta detsembris sai Hansost Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees. 17. septembril 2018 teatas Hanso, et lahkub poliitikast ja 2019. aasta valimistel Riigikokku ei kandideeri. Hannes Hanso töötas aastatel 2019–2022 välisluureametis. Suvel 2022 nimetati ta Eesti suursaadikuks Hiinas. Aastast 2025 oli Hanso Eesti suursaadik Tai Kuningriigis. 4. juunil 2026 nimetas president [[Alar Karis]] Hannes Hanso Eesti suursaadikuks [[USA]]-s ja 3. septembril 2026 vabastas Karis ta Hiina suursaadiku kohalt. ==Isiklikku== Hanso on abielus ökonomist Riina Hansoga, neil on viis last, Linda Maria (sündis 2023), Johannes Mart (sündis 2018), Miia Laura (sündis 2016), Mari Elli (sündis 2014) ja Henri Kristjan (sündis 2013).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riina Hanso, Atlandil seikleva mehe tugev tagala. "Mõnikord läheb silme ees mustaks..." |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120350144/riina-hanso-atlandil-seikleva-mehe-tugev-tagala-monikord-laheb-silme-ees-mustaks |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> Ta on teletoimetaja [[Heidi Hanso]], arboristi [[Heiki Hanso]], Hendrik, Halliki ja [[Hille Hanso]] vend.<ref>Ivika Laanet, [https://web.archive.org/web/20141012220714/http://www.saartehaal.ee/2014/02/26/hille-hanso-ullitab-raamatu-istanbulist/ Hille Hanso üllitab raamatu Istanbulist], Saarte Hääl, 26. veebruar 2014</ref> ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Hannes Hanso}} * [http://www.europarl.europa.eu/meps/en/197131/HANNES_HANSO/home Hannes Hanso] Euroopa Parlamendi lehel {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mati Mäetalu]]|nimi=[[Kuressaare]] [[Kuressaare linnapea|linnapea]]|aeg= 2013 – 2015 |järgnev=[[Madis Kallas]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Sven Mikser]]|nimi=[[Eesti kaitseminister]]|aeg= 2015 – 2016|järgnev= [[Margus Tsahkna]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Hanso, Hannes}} [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Kuressaare linnapead]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 5174zpur7gjw8f6v2rqqw3h0sejzv8d 7230579 7230562 2026-09-07T19:30:02Z Juhan242 213253 /* */ 7230579 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hannes Hanso | pilt = RK Hannes Hanso.jpg | amet = Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis | ametiajaalgus = 1. juuni 2022 | ametiajalõpp = 3. september 2026 | eelmine = [[Andres Unga]] | järgmine = [[Riina Kaljurand]] | amet2 = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus2 = 4. aprill 2019 | ametiajalõpp2 = 1. juuli 2019 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 23. november 2016 | ametiajalõpp3 = 30. märts 2019 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus4 = 14. september 2015 | ametiajalõpp4 = 23. november 2016 | eelmine4 = [[Sven Mikser]] | järgmine4 = [[Margus Tsahkna]] | amet5 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus5 = 30. märts 2015 | ametiajalõpp5 = 14. september 2015 | eelmine5 = | järgmine5 = [[Madis Kallas]] | amet6 = [[Kuressaare linnapea]] | ametiajaalgus6 = 2013 | ametiajalõpp6 = 2015 | eelmine6 = [[Mati Mäetalu]] | järgmine6 = [[Madis Kallas]] | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1971|10|6}} | sünnikoht = [[Nõo vald]], [[Tartumaa]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2009–2019) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = 8 last | sugulased = [[Hille Hanso]] (õde) | elukoht = | alma_mater =[[Tartu Ülikool]]<br/>[[Sichuani Ülikool]] <br/>[[Ealingi, Hammersmithi ja Lääne-Londoni Kolledž]]<br/> [[Londoni Ülikool]] | elukutse = poliitik | autasud = | allkiri = }} '''Hannes Hanso''' (sündinud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1971]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja [[diplomaat]], aastast 2026 [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]. 20. juulist 2025 oli ta Eesti suursaadik Tai Kuningriigis ja 1. juunist [[2022]] [[Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis]]. Ta on olnud [[kaitseminister]] [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teises valitsuses]] ja [[2019]]. aastal [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Aastatel [[1992]]–[[1994]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust ja aastatel [[1996]]–[[1998]] [[Sichuani Ülikool]]is [[hiina keel]]t. [[2004]]. aastal sai ta [[Londoni Ülikool]]is bakalaureusekraadi politoloogia erialal ja [[2005]]. aastal magistrikraadi [[Aasia]] poliitika alal.<ref>{{Netiviide |url=http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-09-14 |arhiivimisaeg=2015-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150715040200/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 |url-olek=ei tööta }}</ref> Hanso on [[korp! Sakala]] liige. Ta kuulus 2009–2019 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]]. Aastatel [[2013]]–[[2015]] oli ta [[Kuressaare]] [[linnapea]]. Ta on töötanud [[Kaitseministeerium]]is ja [[Rahandusministeerium]]is ning [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] diplomaatilises teenistuses [[Peking]]is, [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses]].<ref>[http://www.icds.ee/index.php?id=276 Sissekanne Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse veebis]</ref> Ta on tõlkinud [[rootsi keel]]est eesti keelde. <ref>[http://www.postimees.ee/2644388/hannes-hanso-elu-nagu-seiklusfilmis Hannes Hanso elu nagu seiklusfilmis], Postimees, 29. detsember 2013</ref> Ta on juhtinud [[Kuku raadio]]s saadet "[[Välismääraja]]".{{lisa viide}} Hanso kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]], sai 2038 häält ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks ringkonnamandaadiga.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> XIII Riigikogus valiti ta väliskomisjoni esimeheks. Alates 14. septembrist 2015 kuni 22. novembrini 2016 oli Hanso kaitseminister [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teises valitsuses]]. 2016. aasta detsembris sai Hansost Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees. 17. septembril 2018 teatas Hanso, et lahkub poliitikast ja 2019. aasta valimistel Riigikokku ei kandideeri. Hannes Hanso töötas aastatel 2019–2022 välisluureametis. Suvel 2022 nimetati ta Eesti suursaadikuks Hiinas ning aastal 2023 suursaadikuks Vietnamis. 24. mail 2023 andis Hanso üle volikirja Vietnami presidendile Võ Văn Thưởngile. Aastast 2025 oli Hanso Eesti suursaadik Tai Kuningriigis. 4. juunil 2026 nimetas president [[Alar Karis]] Hannes Hanso Eesti suursaadikuks [[USA]]-s ja 3. septembril 2026 vabastas Karis ta Hiina suursaadiku kohalt. ==Isiklikku== Hanso on abielus ökonomist Riina Hansoga, neil on viis last, Linda Maria (sündis 2023), Johannes Mart (sündis 2018), Miia Laura (sündis 2016), Mari Elli (sündis 2014) ja Henri Kristjan (sündis 2013).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riina Hanso, Atlandil seikleva mehe tugev tagala. "Mõnikord läheb silme ees mustaks..." |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120350144/riina-hanso-atlandil-seikleva-mehe-tugev-tagala-monikord-laheb-silme-ees-mustaks |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> Ta on teletoimetaja [[Heidi Hanso]], arboristi [[Heiki Hanso]], Hendrik, Halliki ja [[Hille Hanso]] vend.<ref>Ivika Laanet, [https://web.archive.org/web/20141012220714/http://www.saartehaal.ee/2014/02/26/hille-hanso-ullitab-raamatu-istanbulist/ Hille Hanso üllitab raamatu Istanbulist], Saarte Hääl, 26. veebruar 2014</ref> ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Hannes Hanso}} * [http://www.europarl.europa.eu/meps/en/197131/HANNES_HANSO/home Hannes Hanso] Euroopa Parlamendi lehel {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mati Mäetalu]]|nimi=[[Kuressaare]] [[Kuressaare linnapea|linnapea]]|aeg= 2013 – 2015 |järgnev=[[Madis Kallas]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Sven Mikser]]|nimi=[[Eesti kaitseminister]]|aeg= 2015 – 2016|järgnev= [[Margus Tsahkna]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Hanso, Hannes}} [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Kuressaare linnapead]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 6j5c48zcwjjjewj5axrpei1lsqhhu0y 7230581 7230579 2026-09-07T19:31:27Z Juhan242 213253 /* */ 7230581 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hannes Hanso | pilt = RK Hannes Hanso.jpg | amet = Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis | ametiajaalgus = 1. juuni 2022 | ametiajalõpp = 3. september 2026 | eelmine = [[Andres Unga]] | järgmine = [[Riina Kaljurand]] | amet2 = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus2 = 4. aprill 2019 | ametiajalõpp2 = 1. juuli 2019 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 23. november 2016 | ametiajalõpp3 = 30. märts 2019 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus4 = 14. september 2015 | ametiajalõpp4 = 23. november 2016 | eelmine4 = [[Sven Mikser]] | järgmine4 = [[Margus Tsahkna]] | amet5 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus5 = 30. märts 2015 | ametiajalõpp5 = 14. september 2015 | eelmine5 = | järgmine5 = [[Madis Kallas]] | amet6 = [[Kuressaare linnapea]] | ametiajaalgus6 = 2013 | ametiajalõpp6 = 2015 | eelmine6 = [[Mati Mäetalu]] | järgmine6 = [[Madis Kallas]] | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1971|10|6}} | sünnikoht = [[Nõo vald]], [[Tartumaa]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2009–2019) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = 8 last | sugulased = [[Hille Hanso]] (õde) | elukoht = | alma_mater =[[Tartu Ülikool]]<br/>[[Sichuani Ülikool]] <br/>[[Ealingi, Hammersmithi ja Lääne-Londoni Kolledž]]<br/> [[Londoni Ülikool]] | elukutse = poliitik | autasud = | allkiri = }} '''Hannes Hanso''' (sündinud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1971]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja [[diplomaat]], aastast 2026 [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]. 20. juulist 2025 oli ta Eesti suursaadik Tai Kuningriigis ja 1. juunist [[2022]] [[Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis]]. Ta on olnud [[kaitseminister]] [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teises valitsuses]] ja [[2019]]. aastal [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Aastatel [[1992]]–[[1994]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust ja aastatel [[1996]]–[[1998]] [[Sichuani Ülikool]]is [[hiina keel]]t. [[2004]]. aastal sai ta [[Londoni Ülikool]]is bakalaureusekraadi politoloogia erialal ja [[2005]]. aastal magistrikraadi [[Aasia]] poliitika alal.<ref>{{Netiviide |url=http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-09-14 |arhiivimisaeg=2015-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150715040200/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 |url-olek=ei tööta }}</ref> Hanso on [[korp! Sakala]] liige. Ta kuulus 2009–2019 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]]. Aastatel [[2013]]–[[2015]] oli ta [[Kuressaare]] [[linnapea]]. Ta on töötanud [[Kaitseministeerium]]is ja [[Rahandusministeerium]]is ning [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] diplomaatilises teenistuses [[Peking]]is, [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses]].<ref>[http://www.icds.ee/index.php?id=276 Sissekanne Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse veebis]</ref> Ta on tõlkinud [[rootsi keel]]est eesti keelde. <ref>[http://www.postimees.ee/2644388/hannes-hanso-elu-nagu-seiklusfilmis Hannes Hanso elu nagu seiklusfilmis], Postimees, 29. detsember 2013</ref> Ta on juhtinud [[Kuku raadio]]s saadet "[[Välismääraja]]".{{lisa viide}} Hanso kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]], sai 2038 häält ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks ringkonnamandaadiga.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> XIII Riigikogus valiti ta väliskomisjoni esimeheks. Alates 14. septembrist 2015 kuni 22. novembrini 2016 oli Hanso kaitseminister [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teises valitsuses]]. 2016. aasta detsembris sai Hansost Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees. 17. septembril 2018 teatas Hanso, et lahkub poliitikast ja 2019. aasta valimistel Riigikokku ei kandideeri. Hannes Hanso töötas aastatel 2019–2022 välisluureametis. Suvel 2022 nimetati ta Eesti suursaadikuks Hiinas ning aastal 2023 suursaadikuks Vietnamis. 24. mail 2023 andis Hanso üle volikirja Vietnami presidendile Võ Văn Thưởngile. Ta vabastati sellest ametist 18. augustil 2026. Aastast 2025 oli Hanso Eesti suursaadik Tai Kuningriigis. 4. juunil 2026 nimetas president [[Alar Karis]] Hannes Hanso Eesti suursaadikuks [[USA]]-s ja 3. septembril 2026 vabastas Karis ta Hiina suursaadiku kohalt. ==Isiklikku== Hanso on abielus ökonomist Riina Hansoga, neil on viis last, Linda Maria (sündis 2023), Johannes Mart (sündis 2018), Miia Laura (sündis 2016), Mari Elli (sündis 2014) ja Henri Kristjan (sündis 2013).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riina Hanso, Atlandil seikleva mehe tugev tagala. "Mõnikord läheb silme ees mustaks..." |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120350144/riina-hanso-atlandil-seikleva-mehe-tugev-tagala-monikord-laheb-silme-ees-mustaks |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> Ta on teletoimetaja [[Heidi Hanso]], arboristi [[Heiki Hanso]], Hendrik, Halliki ja [[Hille Hanso]] vend.<ref>Ivika Laanet, [https://web.archive.org/web/20141012220714/http://www.saartehaal.ee/2014/02/26/hille-hanso-ullitab-raamatu-istanbulist/ Hille Hanso üllitab raamatu Istanbulist], Saarte Hääl, 26. veebruar 2014</ref> ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Hannes Hanso}} * [http://www.europarl.europa.eu/meps/en/197131/HANNES_HANSO/home Hannes Hanso] Euroopa Parlamendi lehel {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mati Mäetalu]]|nimi=[[Kuressaare]] [[Kuressaare linnapea|linnapea]]|aeg= 2013 – 2015 |järgnev=[[Madis Kallas]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Sven Mikser]]|nimi=[[Eesti kaitseminister]]|aeg= 2015 – 2016|järgnev= [[Margus Tsahkna]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Hanso, Hannes}} [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Kuressaare linnapead]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 5ov4z5lpgdelanrh212erma0cysvts0 0 373945 7230477 7040364 2026-09-07T15:15:46Z Kuriuss 38125 7230477 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2015 07 18 002 Reflexionen.jpg|pisi|[[Soltau mänguasjamuuseum]] Saksamaal]] '''Mänguasjamuuseum''' on ühe või mitme erineva koguga (näiteks esemekogu, fotokogu, raamatukogu, kasutuskogu jne) [[muuseum]], mis tegeleb [[mänguasi|mänguasja]]-, laste- ning lapsepõlvekultuuriga seotud materjali kogumise, konserveerimise, säilitamise, uurimise ja avalikkusele vahendamisega. Mänguasjamuuseumid on kas kollektsioonimuuseumid või tegelusvõimalustega kombineeritud lastekeskused. Vahel nimetatakse mänguasjamuuseumi ka lapsepõlvemuuseumiks<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pärnits |eesnimi=Marge |kuupäev=2017 |pealkiri=Magistritöö "Mänguasja- ja lastemuuseumid kui laste kultuuripärandi väärtustajad" |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/197adf50-acbb-43b6-aa3b-e3767a2c2c96/content |vaadatud=07.05.2024 |lehekülg=11}}</ref> või lastekultuurimuuseumiks. == Mänguasjamuuseumid Euroopas == Euroopa vanimate mänguasjamuuseumide hulka kuuluvad Venemaal Moskva lähistel asuv Sergijev Possadi mänguasjamuuseum (asutatud 1918. aastal), lapsepõlvemuuseum Londonis, [[Bethnal Green]]is (asutatud 1922. aastal, tänapäeval ''London's V&A Museum of Childhood'') ning Saksamaal [[Sonneberg]]is asuv [[Saksa mänguasjamuuseum]] (Deutsches Spielzeugmuseum). Viimase eelkäija Industrie- und Gewerbemuseum des Meininger Oberlandes asutati 1901. aastal, kuid tollal ei olnud tegemist ainult mänguasjaväljapanekuga, mänguasjakogu oli esialgu vaid üks osa muuseumist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Die Sammlung des Deutschen Spielzeugmuseums |url=https://www.spielzeugmuseum-sonneberg.de/das-haus/sammlung/ |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=spielzeugmuseum-sonneberg.de}}</ref> Mõned Eestile lähemad mänguasjamuuseumid on [[Vilniuse mänguasjamuuseum]] Leedus ja Peterburi mänguasjamuuseum Venemaal. Espoos on muuseum [[Leikki muuseum|Leikki]] – mängumuuseum, kus on nii käed-külge alad kui ka mänguasjanäitused.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Museo Leikki |url=https://museoleikki.fi/ |vaadatud=1. veebruaril 2025 |väljaanne=museoleikki.fi}}</ref> [[Suomenlinna mänguasjamuuseum]] Soomes lõpetas tegutsemise 2024. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Kiitos näistä vuosista |url=https://lelumuseo.fi/ |vaadatud=1. veebruaril 2025}}</ref> [[Fail:Manguasjad varssavi nukumajade muuseumis.jpg|pisi|Lauamängude väljapanek Varssavis asuvas nukumajade, mängude ja mänguasjade muuseumis. 2024]] Poolas on mitmeid erakogudel põhinevaid mänguasjamuuseume, näiteks Varssavis asuv [[Nukumajade, mängude ja mänguasjade muuseum Varssavis|nukumajade, mängude ja mänguasjade muuseum]] (''Muzeum Domków Lalek, Gier i Zabawek''),<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Muzeum Domków Lalek, Gier i Zabawek / Museum of Dollhouses, Games and Toys |url=https://www.muzeumdomkow.pl/muzeum |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=muzeumdomkow.pl/muzeum}}</ref> Kudowa-Zdrój mänguasjamuuseum (''Muzeum Zabawek Kudowa-Zdrój i Krynica-Zdrój'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Historia Muzeum Zabawek w Kudowie-Zdroju |url=https://muzeum-zabawek.pl/kudowa-zdroj/o-muzeum/#naszahistoria |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=muzeum-zabawek.pl/}}</ref> ja [[Krakowi mänguasjamuuseum]] (''Muzeum Zabawek Kraków'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Muzeum Zabawek Kraków |url=https://muzeumzabawekrakow.pl/ |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=muzeumzabawekrakow.pl}}</ref> Poola suurim ja vanim mänguasjamuuseum on [[Kielce]] [[Kielce mänguasjade ja mängude muuseum|mänguasjade ja mängude muuseum]] (''Muzeum Zabawek i Zabawy''), mis asutati 1979. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=Historia Muzeum |url=https://muzeumzabawek.kielce.eu/historia-muzeum/ |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=muzeumzabawek.kielce.eu}}</ref> == Mänguasjamuuseumid Eestis == [[Fail:Lillekapp ja nassu lutsu tanaval.jpg|alt=Mängukarud Tartu Mänguasjamuuseumi ees.|pisi|Mängukarud Tartu Mänguasjamuuseumi ees.]] Eestis tegutseb alates 1994. aastast [[Tartu Mänguasjamuuseum]]. Esialgu pidi mänguasjamuuseum asutatama [[Tartu Linnamuuseum]]i filiaalina ning selleks saadi ka [[Tartu Linnavalitsus]]elt luba. 1993. aastal selgus siiski, et Tartu Linnamuuseum ei ole valmis endale veel ühte filiaali looma ning mänguasjamuuseum otsustati rajada iseseisva linnale kuuluva muuseumina.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Mänguasjamuuseumi koduleht. Muuseumi ajaloost |url=https://mm.ee/muuseum-ja-naitused/muuseumi-ajaloost |vaadatud=07.05.2024 |väljaanne=mm.ee}}</ref> Praeguseks on Tartu Mänguasjamuuseum pigem laste- ja lapsepõlvekultuurikeskus kui ainult muuseum. Mänguasjamuuseum koosneb püsiväljapanekust, kus on eksponeeritud mänguasjad, millega siinses piirkonnas elanud lapsed on läbi aegade mänginud ning mida on Eestis tööstuslikult toodetud, lisaks eksponeeritakse Eesti filminukkude kogu, väikest teatrinukkude kogu ja maailma rahvaste nukkude kogu. Muuseumi juurde kuuluvad mängutuba, pedagoogilise töö ruumid ning teatrimaja nimega [[Teatri Kodu]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pärnits |eesnimi=Marge |kuupäev=2017 |pealkiri=Magistritöö "Mänguasja- ja lastemuuseumid kui laste kultuuripärandi väärtustajad" |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/197adf50-acbb-43b6-aa3b-e3767a2c2c96/content |vaadatud=07.05.2024 |lehekülg=39}}</ref> Teised Eesti lastekultuurimuuseumid (näiteks [[Lastemuuseum Miiamilla]], [[Iloni Imedemaa]]) on keskendunud käed-külge tegevustele või konkreetse temaatika eksponeerimisele. == Vaata ka == * [[Lastemuuseum]] * [[Lastekultuurikeskus]] * [[Tartu Mänguasjamuuseum]] * [[Vilniuse mänguasjamuuseum]] * [[Saksa mänguasjamuuseum]] * [[Nukumajade, mängude ja mänguasjade muuseum Varssavis|Nukumajade, mängude ja mänguasjade muuseum]] == Viited == {{Viited}} {{Commons|Category:Toy museums|Mänguasjamuuseumid}} [[Kategooria:Muuseumitüübid]] 8i39lkci8vk3cnhcezo6jtcf37b93cb 7230478 7230477 2026-09-07T15:17:04Z Kuriuss 38125 7230478 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2015 07 18 002 Reflexionen.jpg|pisi|[[Soltau mänguasjamuuseum]] Saksamaal]] '''Mänguasjamuuseum''' on ühe või mitme erineva koguga (näiteks esemekogu, fotokogu, raamatukogu, kasutuskogu jne) [[muuseum]], mis tegeleb [[mänguasi|mänguasja]]-, laste- ning lapsepõlvekultuuriga seotud materjali kogumise, konserveerimise, säilitamise, uurimise ja avalikkusele vahendamisega. Mänguasjamuuseumid on kas kollektsioonimuuseumid või tegelusvõimalustega kombineeritud lastekeskused. Vahel nimetatakse mänguasjamuuseumi ka lapsepõlvemuuseumiks<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pärnits |eesnimi=Marge |kuupäev=2017 |pealkiri=Magistritöö "Mänguasja- ja lastemuuseumid kui laste kultuuripärandi väärtustajad" |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/197adf50-acbb-43b6-aa3b-e3767a2c2c96/content |vaadatud=07.05.2024 |lehekülg=11}}</ref> või lastekultuurimuuseumiks. == Mänguasjamuuseumid Euroopas == Euroopa vanimate mänguasjamuuseumide hulka kuuluvad Venemaal Moskva lähistel asuv Sergijev Possadi mänguasjamuuseum (asutatud 1918. aastal), lapsepõlvemuuseum Londonis, [[Bethnal Green]]is (asutatud 1922. aastal, tänapäeval ''London's V&A Museum of Childhood'') ning Saksamaal [[Sonneberg]]is asuv [[Saksa mänguasjamuuseum]] (Deutsches Spielzeugmuseum). Viimase eelkäija Industrie- und Gewerbemuseum des Meininger Oberlandes asutati 1901. aastal, kuid tollal ei olnud tegemist ainult mänguasjaväljapanekuga, mänguasjakogu oli esialgu vaid üks osa muuseumist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Die Sammlung des Deutschen Spielzeugmuseums |url=https://www.spielzeugmuseum-sonneberg.de/das-haus/sammlung/ |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=spielzeugmuseum-sonneberg.de}}</ref> Mõned Eestile lähemad mänguasjamuuseumid on [[Vilniuse mänguasjamuuseum]] Leedus ja Peterburi mänguasjamuuseum Venemaal. Espoos on muuseum [[Leikki muuseum|Leikki]] – mängumuuseum, kus on nii käed-külge-alad kui ka mänguasjanäitused.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Museo Leikki |url=https://museoleikki.fi/ |vaadatud=1. veebruaril 2025 |väljaanne=museoleikki.fi}}</ref> [[Suomenlinna mänguasjamuuseum]] Soomes lõpetas tegutsemise 2024. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Kiitos näistä vuosista |url=https://lelumuseo.fi/ |vaadatud=1. veebruaril 2025}}</ref> [[Fail:Manguasjad varssavi nukumajade muuseumis.jpg|pisi|Lauamängude väljapanek Varssavis asuvas nukumajade, mängude ja mänguasjade muuseumis. 2024]] Poolas on mitmeid erakogudel põhinevaid mänguasjamuuseume, näiteks Varssavis asuv [[Nukumajade, mängude ja mänguasjade muuseum Varssavis|nukumajade, mängude ja mänguasjade muuseum]] (''Muzeum Domków Lalek, Gier i Zabawek''),<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Muzeum Domków Lalek, Gier i Zabawek / Museum of Dollhouses, Games and Toys |url=https://www.muzeumdomkow.pl/muzeum |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=muzeumdomkow.pl/muzeum}}</ref> Kudowa-Zdrój mänguasjamuuseum (''Muzeum Zabawek Kudowa-Zdrój i Krynica-Zdrój'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Historia Muzeum Zabawek w Kudowie-Zdroju |url=https://muzeum-zabawek.pl/kudowa-zdroj/o-muzeum/#naszahistoria |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=muzeum-zabawek.pl/}}</ref> ja [[Krakowi mänguasjamuuseum]] (''Muzeum Zabawek Kraków'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Muzeum Zabawek Kraków |url=https://muzeumzabawekrakow.pl/ |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=muzeumzabawekrakow.pl}}</ref> Poola suurim ja vanim mänguasjamuuseum on [[Kielce]] [[Kielce mänguasjade ja mängude muuseum|mänguasjade ja mängude muuseum]] (''Muzeum Zabawek i Zabawy''), mis asutati 1979. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=Historia Muzeum |url=https://muzeumzabawek.kielce.eu/historia-muzeum/ |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=muzeumzabawek.kielce.eu}}</ref> == Mänguasjamuuseumid Eestis == [[Fail:Lillekapp ja nassu lutsu tanaval.jpg|alt=Mängukarud Tartu Mänguasjamuuseumi ees.|pisi|Mängukarud Tartu Mänguasjamuuseumi ees.]] Eestis tegutseb alates 1994. aastast [[Tartu Mänguasjamuuseum]]. Esialgu pidi mänguasjamuuseum asutatama [[Tartu Linnamuuseum]]i filiaalina ning selleks saadi ka [[Tartu Linnavalitsus]]elt luba. 1993. aastal selgus siiski, et Tartu Linnamuuseum ei ole valmis endale veel ühte filiaali looma ning mänguasjamuuseum otsustati rajada iseseisva linnale kuuluva muuseumina.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Mänguasjamuuseumi koduleht. Muuseumi ajaloost |url=https://mm.ee/muuseum-ja-naitused/muuseumi-ajaloost |vaadatud=07.05.2024 |väljaanne=mm.ee}}</ref> Praeguseks on Tartu Mänguasjamuuseum pigem laste- ja lapsepõlvekultuurikeskus kui ainult muuseum. Mänguasjamuuseum koosneb püsiväljapanekust, kus on eksponeeritud mänguasjad, millega siinses piirkonnas elanud lapsed on läbi aegade mänginud ning mida on Eestis tööstuslikult toodetud, lisaks eksponeeritakse Eesti filminukkude kogu, väikest teatrinukkude kogu ja maailma rahvaste nukkude kogu. Muuseumi juurde kuuluvad mängutuba, pedagoogilise töö ruumid ning teatrimaja nimega [[Teatri Kodu]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pärnits |eesnimi=Marge |kuupäev=2017 |pealkiri=Magistritöö "Mänguasja- ja lastemuuseumid kui laste kultuuripärandi väärtustajad" |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/197adf50-acbb-43b6-aa3b-e3767a2c2c96/content |vaadatud=07.05.2024 |lehekülg=39}}</ref> Teised Eesti lastekultuurimuuseumid (näiteks [[Lastemuuseum Miiamilla]], [[Iloni Imedemaa]]) on keskendunud käed-külge-tegevustele või konkreetse temaatika eksponeerimisele. == Vaata ka == * [[Lastemuuseum]] * [[Lastekultuurikeskus]] * [[Tartu Mänguasjamuuseum]] * [[Vilniuse mänguasjamuuseum]] * [[Saksa mänguasjamuuseum]] * [[Nukumajade, mängude ja mänguasjade muuseum Varssavis|Nukumajade, mängude ja mänguasjade muuseum]] == Viited == {{Viited}} {{Commons|Category:Toy museums|Mänguasjamuuseumid}} [[Kategooria:Muuseumitüübid]] rlbyynyjp93jlolw41y53k1eiuhyqja 0 377687 7230698 7229488 2026-09-08T06:23:31Z Velirand 67997 7230698 wikitext text/x-wiki {{surnud septembris}} ''Siin loetletakse [[5. september|5. septembril]] surnud tuntud isikuid.'' *[[1548]] – [[Catherine Parr]], Inglismaa kuninganna, [[Henry VIII]] kuues abikaasa *[[1569]] – [[Bernardo Tasso]], itaalia kirjanik *[[1650]] – [[Bengt Ekehielm]], Tartu ülikooli esimene üliõpilane *[[1734]] – [[Nicolas Bernier]], prantsuse helilooja *[[1803]] – [[Pierre Choderlos de Laclos]], prantsuse kirjanik ja sõjaväelane *[[1857]] – [[Auguste Comte]], prantsuse filosoof ja sotsioloog *[[1902]] – [[Rudolf Virchow]], saksa arstiteadlane ja antropoloog *[[1906]] – [[Ludwig Boltzmann]], austria füüsik *[[1918]] – [[Aleksei Hvostov]], Venemaa poliitik *[[1919]] – [[Vassili Tšapajev]], Punaarmee komandör *[[1920]] – [[Arthur von Oettingen]], baltisaksa füüsik, meteoroloog ja muusikateoreetik *[[1922]] – [[Georgette Agutte]], prantsuse kunstnik * 1922 – [[James J. Brown]], Ameerika Ühendriikide kaevandusinsener, leiutaja ja seltskonnategelane *[[1926]] – [[Karl Harrer]], saksa ajakirjanik ja poliitik *[[1932]] – [[Austra Skujiņa]], läti luuletaja *[[1936]] – [[Jaan Oldt]], Laiuse vallavanem * 1936 – [[Aleksander Tuurand]], eesti teatrikunstnik *[[1940]] – [[Konstantin Talven]], Eesti diplomaat *[[1942]] – [[Friedrich Kapsi]], Eesti sõjaväelane * 1942 – [[Zsigmond Móricz]], ungari kirjanik, ajakirjanik, toimetaja ja rahvaluule koguja *[[1943]] – [[Hendrik Sepp]], eesti ajaloolane *[[1950]] – [[Aleksandr Tairov]], juudi rahvusest Vene lavastaja ja näitleja *[[1954]] – [[Eugen Schiffer]], saksa jurist ja poliitik *[[1973]] – [[Valdemar Rautio]], soome sportlane * 1973 – [[Salme Rosalia Riig-Reiman]], eesti skulptor ja graafik * 1973 – [[Roy Wood Sellars]], Ameerika Ühendriikide filosoof *[[1974]] – [[Elfriide Ridala]], eesti loomaarstiteadlane * 1974 – [[Valther Toompark]], eesti ehitusinsener *[[1975]] – [[Georg Ots]], eesti laulja *[[1976]] – [[Peet Ainsaar]], eesti jurist ja vangladirektor *[[1977]] – [[Marcel Thiry]], Belgia luuletaja *[[1981]] – [[Paul Hinno]], Eesti sõjaväelane * 1981 – [[Paul Gnadeberg]], eesti veemootorisportlane *[[1983]] – [[Herbert Rappaport]], Austria ja Nõukogude Liidu filmirežissöör ja stsenarist *[[1985]] – [[Johannes Hint]], eesti tehnikateadlane *[[1988]] – [[Gert Fröbe]], saksa näitleja *[[1992]] – [[Fritz Leiber]], ameerika ulmekirjanik *[[1993]] – [[Julian Semjonov]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik *[[1996]] – [[Karl Lüüs]], eesti arhitekt * 1996 – [[Aino Alamaa]], eesti keraamik *[[1997]] – [[ema Teresa]] (Agnes Gonxha Bojaxhiu), Albaania päritolu katoliku nunn *[[1998]] – [[Aleksander Ratt]], eesti põllumajandusteadlane *[[2001]] – [[Vaike Kõresaar]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane *[[2003]] – [[Kir Bulõtšev]], vene ulmekirjanik ja teadlane * 2003 – [[Maire Männik]], eesti skulptor *[[2006]] – [[Kirill Raudsepp]], Estonia teatri kauaaegne dirigent * 2006 – [[Johannes Rebane]], eesti näitleja * 2006 – [[Apostolos Souglakos]], [[kreeka]] maadleja ja näitleja *[[2007]] – [[Edward Gramlich]], USA majandusteadlane * 2007 – [[Níkos Nikolaḯdis]], kreeka filmilavastaja ja kirjanik * 2007 – [[Aleksei Kazantsev]], vene teatrilavastaja *[[2008]] – [[Robert Giroux]], USA toimetaja ja kirjastaja * 2008 – [[Thupten Jigme Norbu]], Tiibeti laama * 2008 – [[Doyle Parrack]], USA korvpallitreener * 2008 – [[Béla Németh]], ungari ajaloolane * 2008 – [[Fernando Barbosa Lima]], Brasiilia ajakirjanik * 2008 – [[Luis Santibáñez]], Tšiili jalgpallijuht ja treener * 2008 – [[Fausto Wolff]], Brasiilia ajakirjanik * 2008 – [[Jan Smutný]], tšehhi vaimulik *[[2009]] – [[Saifur Rahman]], Bangladeshi poliitik * 2009 – [[Gani Fawehinmi]], Nigeeria jurist ja inimõiguslane * 2009 – [[Ron Raikes]], USA poliitik * 2009 – [[Mickie Jones]], USA muusik *[[2010]] – [[Raimond Alango]], eesti laulja ja laulupedagoog *[[2011]] – [[Salvatore Licitra]], itaalia ooperilaulja *[[2012]] – [[Christian Marin]], prantsuse filminäitleja * 2012 – [[Aleksander Loit (arstiteadlane)|Aleksander Loit]], eesti-vene päritolu arstiteadlane * 2012 – [[Joe South]], USA laulja ja kitarrist * 2012 – [[Viktorija Fjodorova]], vene näitleja *[[2013]] – [[Rochus Misch]], saksa sõjaväelane *[[2014]] – [[Karel Černý]], Tšehhi filmikunstnik * 2014 – [[Eoin Young]], Uus-Meremaa ajakirjanik * 2014 – [[Simone Battle]], USA laulja * 2014 – [[Helmut Pärnamägi]], eesti tehnikapedagoog *[[2016]] – [[Hugh O'Brian]], USA näitleja *[[2017]] – [[Nicolaas Bloembergen]], hollandi päritolu USA füüsik *[[2019]] – [[Jaroslav Weigel]], tšehhi näitleja ja kunstnik * 2019 – [[Leonard Orr]], üks vaimseid õpetajaid USA-s * 2019 – [[Francisco Toledo]], mehhiko kunstnik *[[2020]] – [[Jiří Menzel]], tšehhi filmirežissöör, -stsenarist ja -näitleja *[[2021]] – [[Hilja Treuberg]], eesti kultuuritegelane *[[2022]] – [[Lars Vogt]], saksa kontsertpianist ja dirigent *[[2024]] – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda pikamaajooksja *[[2025]] – [[Enn Põldroos]], eesti kunstnik ja kirjanik *[[2026]] – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik * 2026 – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|September, 05.]] b99o2yan975q2jg2xk213l6ou4bq7s3 0 380073 7230505 6220067 2026-09-07T16:09:09Z Kuriuss 38125 7230505 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:LOD Cloud Diagram as of September 2011.png|pisi|Veebis olevad avatud linkandmete (hüperviidete) kogumikud ja nendevahelised seosed 2011. aasta septembri seisuga]] '''Linkandmed''' on [[Internet]]ti lisatud [[Andmebaas|andmed]], mis on omavahel seostatud (tavaliselt ühesuunaliste hüperviidetega). Seostamiseks kasutatakse veebis [[hüperteksti edastusprotokoll]]i, [[Ressursikirjeldusraamistik |RDF]]- ja [[Ühtne ressursi-indikaator|URI]]-tehnoloogiaid ning asjade kirjeldamiseks luuakse [[Ontoloogia (informaatika)|ontoloogiaid]]. Linkandmetevahelised seosed ei ole mõeldud inimestele lugemiseks, vaid on loodud nii, et neid oleks lihtne automaatselt arvutitega töödelda ja moodustada suuremaid andmemassiive ([[andmebaas]]e), millest infot pärida. Linkandmetes nähakse võimalikku lahendust probleemile, kuidas järjest kasvavas [[veeb]]i lisatavate andmetest leida vajalikku. Pikemas vaates loodetakse, et linkandmete eduka arendamisega tekib masinloetav ja seosterohke "[[nutistu]]", mis oleks tuleviku interneti [[tehnoloogia]]te ja ka [[Nutiseade|nutiseadmete]] alustalaks.<ref name="linkeddatastorysofar" /><ref name=":0" /> Linkandmete idee käis 2006. aastal esmakordselt välja veebi leiutaja [[Tim Berners-Lee]]. Enamik linkandmetega seotud tehnoloogiaid on standardinud [[World Wide Web Consortium]]. == Põhireeglid == Veebi ja linkandmete termini looja Tim Berners-Lee on sõnastanud neli põhireeglit, mida peab linkandmeid luues silmas pidama:<ref name="DesignIssues" /> # Asjade tähistamiseks tuleb kasutada ühtseid infoallika indikaatoreid. # Need ühtsed ressursi-indikaatorid peaks olema kujutatud HTTP-aadressidena. Nii on andmete lugejal (ükskõik, kas inimesel või arvutiprogrammil) viis neid andmeid otsida. # Kui keegi ühtse ressursi-indikaatori üles otsib, siis võiks vastuses olla kasulikku infot [[Ressursikirjeldusraamistik|RDF]]-standardiga nii, et nende andmete peale saaks [[SPARQL]]-keeles päringuid teha. # Linkandmete sees tuleks viidata ka teiste linkandmete ühtsetele ressursi-indikaatorile. Nii tekib kontekst ja andmete tarbija saab kokkuvõttes rohkem infot. Tim Berners-Lee tegi 2009. aastal [[TED]]-konverentsil ettekande linkandmetest, kus ta seletas kolme lihtsa punktiga, milles seisneb linkandmete võlu:<ref name="R3KgO" /> # Iga kontseptuaalne asi saab omale nime, mis algab HTTP-ga. # Kui võtta mingi objekti HTTPga algav nimi ja selle järgi seda objekti otsida [..], siis saab vastuseks palju kasulikku infot selle objekti kohta, mis võib kellelegi huvi pakkuda. # Leitud info ei piirdu ainult kellegi kaalu, pikkuse ja sünniajaga, vaid see sisaldab viiteid. Iga kord, kui millelegi on viidatud, siis on seda tehtud taas kord selle teise objekti HTTP URI abil. == Avatud linkandmed == Tim Berners-Lee ise on innustanud inimesi oma linkandmeid ka avalikkusele tasuta jagama. Ta on loonud viietärnisüsteemi, et linkandmete ja ühtlasi ka avaandmete loojad saaksid hinnata oma avatud linkandmeid.<ref name="DesignIssues" /> <nowiki>*</nowiki> Andmed on avalikult internetis ja kaetud mõne sellise litsentsiga, mis lubab neid andmeid piiranguteta kasutada. <nowiki>**</nowiki> Andmed on masinloetaval kujul. Näiteks pigem võiks olla hästi struktureeritud [[Microsoft Excel|Exceli]] fail kui pilt. <nowiki>***</nowiki> Andmed on mõnes avatud vormingus, näiteks pigem [[CSV]]- või [[JSON]]-vormingus kui Excelis. <nowiki>****</nowiki> Kõik eelnev ja lisaks kasutatakse [[W3C]] soovitatud standardeid nagu URI, RDF ja SPARQL, et inimesed saaks loodavatele andmetele viidata. <nowiki>*****</nowiki> Kõik eelnev ja lisaks on andmetes linke teiste inimeste andmetele, et loodavatele andmetele tekiks kontekst. Vaatamata sellele, et termineid "avaandmed" ja "linkandmed" kasutatakse tihti vaheldumisi, ei tähenda, et üks alati ka teine oleks. Näiteks võivad andmed vastata ühe tärni nõudele, aga samas mitte vastata ühelegi neljast linkandmete põhireeglist, mis tähendaks, et tegemist on avaandmete, aga samas mitte linkandmetega. Samamoodi võivad andmed olla ideaalselt struktureeritud ja omavahel lingitud, kuid avaldatud piiratud ligipääsuga sisevõrgus, mis teeks nendest andmetest linkandmed, aga mitte avaandmed.<ref name="Yqj2I" /> Avatud linkandmetest räägitakse tihtipeale kui suure tulevikupotentsiaaliga teemast, milles peaks initsiatiivi näitama avalik sektor, avalikustades oma andmed hästi struktureeritud kujul nii, et erasektor neid andmeid kasutada saaks. Selles nähakse pikas plaanis ka head kokkuhoiuvõimalust avaliku ja erasektori vahelises infovahetuses.<ref name="JVU6a" /><ref name="Rktx8" /> Eesti kontekstis on teemast juttu teinud ka Riigi Infosüsteemid oma 2011/2012. aastaraamatus, mainides ära, et Eestis on küll palju andmeid avalikustatud, aga nad vastavad enamasti kõigest ühe tärni kvaliteedile.<ref name="n4fOw" /> Eestis on loodud eeldused, et riiklikud asutused saaksid tekitada kvaliteetsemaid avatud linkandmeid. On olemas nõuded riigiinfosüsteemide loodavate linkandmete ontoloogiatele ja juhised, kuidas oleks andmeid semantiliselt korrektne kirjeldada. Mitmesugustele riiklikele infosüsteemidele, nagu näiteks Äriregistrile, on juba loodud oma ontoloogiad.<ref name=":0" /> Vaatamata avatud linkandmete suurele potentsiaalile on vaja arengut mitmel suunal, et linkandmed massidesse jõuaks. Arengut on vaja andmesidevõrkude kiiruses, seadmete tarkuses, infosüsteemide koostöövõimes, teadmusvõrgustikes, semantilistes võrgustikes jne. Esmatähtis on internetis andmeid avaldavate inimeste enda initsiatiiv tekitada uusi linkandmeid.<ref name=":0" /> == Linkandmetel põhinevad rakendused<ref name="linkeddatastorysofar" /> == Tulenevalt sellest, et linkandmed on mõeldud eestkätt masinloetavateks, luuakse rakendusi, mis esitavad linkandmetel põhinevaid andmeid inimesele paremini arusaadaval kujul. Rakendused jagunevad kolmeks põhigrupiks: linkandmete brauserid, linkandmete otsingumootorid ja probleemispetsiifilised rakendused. Põhiline erinevus tavaliste veebibrauserite ja linkandmete brauserite vahel on see, et viimased toovad eriliselt esile andmetevahelised seosed. Linkandmete brauser võib infot päritava objekti kohta kuvada mitmest allikast kombineeritult, samas näidates, millistest allikatest on pärit erinevad infojupid. Linkandmete brauser on näiteks [http://mes.github.io/marbles/ Marbles]. Linkandmete otsingumootorid liigitatakse arvutitele ja inimestele mõelduteks. Inimestele mõeldute puhul käib andmete pärimine samamoodi nagu näiteks [[Google]]'i või [[Yahoo!]] otsingumootori kasutamine. Inimene kirjutab otsinguväljale midagi, mille kohta ta infot soovib, ja saab nimekirja seotud vastustest. Erinevus tavaliste otsingumootoritega seisneb selles, et iga vastuse element on rangemalt struktureeritud. Linkandmete otsingumootor on näiteks [http://ws.nju.edu.cn/falcons/objectsearch/index.jsp Falcons]. Arvutitele mõeldud linkandmete otsingumootorid põhinevad üldjuhul kokkulepitud spetsifikatsioonile vastaval [[Rakendusliides|rakendusliidesel]], mida kolmanda osapoole loodud tarkvara saab kasutada, tehes selle abil päringuid ja saades vastuseks RDF-kujul dokumente. Probleemispetsiifilisteks rakenduseks saab nimetada keerulisemaid rakendusi, mis eelmistesse gruppidesse ei mahu ja mis ainuüksi arvutitele mõeldud linkandmete otsingumootoritega hakkama ei saa. Üldjuhul kasutavad sellised rakendused allikatena mitmeid linkandmete kogumikke ja kombineerivad vastavalt oma vajadustele sealt saadud andmeid. Näiteks [http://revyu.com/ Revyu] on selline keskkond, kus inimesed saavad hinnanguid anda ükskõik millele (filmid, muusika, tooted jne). Kui keegi sisestab keskkonda uue filmi, siis Revyu läheb vaatab, kas mõnes teises linkandmete kogumikus (näiteks DBPedias) on juba midagi olemas selle filmi kohta, ja kui on, siis seob need andmed (näiteks tõmbab filmi DVD kaanepildi). == Valik linkandmete kogumikke == * [http://www.dbpedia.org/ DBPedia] – andmemassiiv, mis koosneb Vikipeedia artiklite baasil koostatud linkandmetest. DBPediast on, nagu Vikipeediast, olemas versioonid eri keeltes. Sarnaselt Vikipeediaga on ka DBPedias enim andmeid inglise keeles. Kokku on 2014. aasta sügisese seisuga ingliskeelses DBPedias andmeid rohkem kui 4,5 miljoni asja kohta<ref name="vDptx" />, millest igaüks on tähistatud unikaalse URI-ga. Nende andmetega on võimalik keerukaid SPARQL-päringuid teha. * [[Wikidata]] – [[DBPedia]] mantlipärija, mis koondab Vikipeediast ja paljudest teistest andmeallikatest pärit andmeid terviklikku ontoloogiasse. * [http://www.geonames.org/ GeoNames] – sisaldab 2014. aasta sügisese seisuga RDF-kujul andmeid rohkem kui 10 miljoni geograafilise objekti kohta.<ref name="ju4b1" /> * [http://www.linkedmdb.org/ Linked Movie Data Base] – linkandmete kogumik, mis sisaldab andmeid filmide, näitlejate jms kohta. 2014. aasta sügisese seisuga on kogumikus avaldatud üle 6 miljoni RDF-kolmiku.<ref name="VSo64" /> * [http://wifo5-03.informatik.uni-mannheim.de/bizer/bookmashup/ RDF Book Mashup] – linkandmete kogumik raamatute, kirjanike jms kohta. * [http://opendata.riik.ee:8080/dataset/ehitisregistri-avaandmed Eesti Ehitisregister] – üle 25 GB andmeid 31.12.2012 seisuga registrisse kantud ehitiste kohta. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="linkeddatastorysofar">{{Cite journal |url=http://tomheath.com/papers/bizer-heath-berners-lee-ijswis-linked-data.pdf |title=Linked Data – The Story So Far |last=Bizer |first=Christian |last2=Heath |first2=Tom |last3=Berners-Lee |first3=Tim |author3-link=Tim Berners-Lee |year=2009 |doi=10.4018/jswis.2009081901 |issn=15526283 |journal=International Journal on Semantic Web and Information Systems |volume=5 |issue=3 |pages=1–22}} Solving Semantic Interoperability Conflicts in Cross–Border E–Government Services.</ref> <ref name="DesignIssues">{{cite web |url=http://www.w3.org/DesignIssues/LinkedData.html |title=Linked Data – Design Issues |author=Tim Berners-Lee |authorlink=Tim Berners-Lee |date=27. juuli 2006 |publisher=[[W3C]]}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |url=https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/TOF/TOF_uuringud/lingitud_eesti_lopparuanne_2.0.pdf |pealkiri=Lingitud Eesti – lõpparuanne |vaadatud=2014-10-13 |arhiivimisaeg=2014-10-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141018190040/https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/TOF/TOF_uuringud/lingitud_eesti_lopparuanne_2.0.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="R3KgO">[http://www.ted.com/talks/tim_berners_lee_on_the_next_web Tim Berners-Lee on the next Web]</ref> <ref name="Yqj2I">[http://opendata.stackexchange.com/a/529 Arutelu teemal, mis erisused on avaandmetel ja linkandmetel]</ref> <ref name="JVU6a">[http://www.w3.org/TR/gov-data/ W3 välja antud informatiivne tekst avaliku sektori rollist linkandmete avalikustamisel]</ref> <ref name="Rktx8">[http://europa.eu/rapid/press-release_SPEECH-11-872_en.htm Neelie Kroesi kõne teemal "Data is the new gold"]</ref> <ref name="n4fOw">{{Netiviide |url=http://www.riso.ee/et/content/avaandmed-%E2%80%93-samm-tuleviku-internetti |pealkiri=RISO 2011/2012. aastaraamat: Avaandmed – samm tuleviku internetti |vaadatud=2014-10-05 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006080518/http://www.riso.ee/et/content/avaandmed-%E2%80%93-samm-tuleviku-internetti |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vDptx">{{Netiviide |pealkiri=DBPedia haldajate loodud tutvustav ingliskeelne lehekülg |url=http://dbpedia.org/About |vaadatud=2014-10-05 |arhiivimisaeg=2010-11-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101120180531/http://dbpedia.org/About |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ju4b1">[http://www.geonames.org/about.html GeoNames haldajate loodud tutvustav ingliskeelne lehekülg]</ref> <ref name="VSo64">{{Netiviide |url=http://wiki.linkedmdb.org/Main/Statistics |pealkiri=Linked Movie Database avalik statistika |vaadatud=2014-10-05 |arhiivimisaeg=2014-10-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141007184433/http://wiki.linkedmdb.org/Main/Statistics |url-olek=ei tööta }}</ref> }} [[Kategooria:Veeb]] am392nvh3ev9u3p2ldfnlbl1lc7wq87 0 391476 7230773 7151581 2026-09-08T10:57:03Z Amherst99 15496 /* Isiklikku */ 7230773 wikitext text/x-wiki '''Julius Tiisväli''' (aastani 1936 '''Julius Tiisfeldt'''; [[5. september]] [[1904]] [[Tallinn]] – [[30. juuni]] [[1942]] [[Sosva vangilaager]], [[Sverdlovski oblast]], [[Vene NFSV]]) oli eesti kergejõustiklane ja politseiametnik. ==Haridus== 1922. aastal lõpetas [[Tallinna Reaalkool]]i, 1926. aastal [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna kaubandusosakonna ja 1927. aastal [[Politseikool]]i.<ref name="vv" /><ref name="esbl">[http://www.esbl.ee/biograafia/Julius_Tiisväli Eesti Spordi Biograafiline Leksikon. Tiisväli, Julius]</ref> Kuulus korporatsiooni [[Fraternitas Estica]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.cfe.ee/album-esticum?show=1923 |pealkiri=Korp! Fraternitas Estica. Coetus 1923/1924. vil! Julius Tiisväli |vaadatud=2015-02-16 |arhiivimisaeg=2015-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150216082108/http://www.cfe.ee/album-esticum?show=1923 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Töö== Töötas politseis [[Tallinna-Harju prefektuur]]i konstaablina, komissari abina, Narva linna politseikomissarina, Antsla politseikomissarina, Rapla politseikomissarina, Läänemaa abiprefekti kohusetäitjana. Kuulus Kaitseliidu [[Kalevi malevkond]]a. 1933. aastal ülendati [[lipnik]]ust [[nooremleitnant|nooremleitnandiks]]. Aastatel 1936–1940 oli [[Politseikool]]i komissar ja direktori kohusetäitja.<ref name="vv">[[Vello Viirsalu]]. Eesti orienteerumise sünd ja hiilgeaastad 1959–1970. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006</ref> ==Sporditegevus== Aastatel 1923–1931 võitis ta [[kergejõustik]]u Eesti meistrivõistlustel 21 kuld-, 12 hõbe- ja 5 pronksmedalit eri jooksudistantsidel 100 m jooksust 10 000 m jooksuni. Individuaaldistantsidest tuli 5 korda Eesti meistriks 800 meetri jooksus, 3 korda 400 meetri jooksus, ühe korra 200 m, 1500 m ja 5000 m jooksus. 10 korda tuli ta Eesti meistriks Tallinna Kalevi teatemeeskonnas: 4 × 100 meetri (4 korda) ja 4 × 400 meetri (6 korda) teatejooksudes.<ref>[https://esbl.ee/biograafia/Julius_Tiisväli/?tul=1&#tulemusedlist ESBL sporditulemused. Julius Tiisväli]</ref> 1924. aastal võitis ülemaailmsetel üliõpilasmängudel 1500 m jooksus kulla, 5000 m jooksus hõbeda, 800 m ja 3000 m jooksus pronksi ning kuulus hõbeda võitnud 4 × 100 m teatejooksu ja pronksi võitnud 4 × 400 m ja 800 + 400 + 200 + 100 m teatejooksu meeskonda.<ref name="esbl" /> 19. juunil 1926 võitis [[Pirita]]l [[Kloostrimets]]as toimunud Eesti esimese [[orienteerumine|orienteerumisvõistluse]] – üleriigilise [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] päeva spordivõistluste raames toimunud 4,9&nbsp;km pikkuse raja ja 5 [[kontrollpunkt]]iga [[orienteerumisjooks]]u.<ref name="vv" /> Parandas korduvalt Eesti kergejõustikurekordeid jooksudistantsidel. Isiklikud rekordid:<ref name="esbl" /> * [[100 meetri jooks]] – 11,0 (1931) * [[200 meetri jooks]] – 23,2 (1930) * [[400 meetri jooks]] – 51,0 (1930) * [[800 meetri jooks]] – 1.58,7 (1930) * [[1000 meetri jooks]] – 2.37,6 (1928) * [[1500 meetri jooks]] – 4.15,2 (1929) * [[5000 meetri jooks]] – 16.12,0 (1924) * [[10 000 meetri jooks]] – 35.08,0 (1924) * [[tunnijooks]] – 16 540,4 m (1924) Oli [[Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liit|Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liidu]] (EKRAVE Liidu) liige, Tallinna Politsei spordiringi ja -liidu juhatuse liige ning [[Eesti Spordiselts Kalev|Kalevi]] kergejõustikuosakonna juhatuse liige.<ref name="esbl" /> ==Isiklikku== 1936. aastal ta eestistas oma nime. 1941. aastal ta arreteeriti [[NKVD]] poolt. 30. juunil 1942 lasti ta Venemaal Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagris maha.<ref name="vv" /><ref>{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/memento-2001/237-t-2001 |pealkiri=Okupatsioonide muuseum. Represseeritud isikute registrid. Küüditamine Eestist Venemaale |vaadatud=2015-02-15 |arhiivimisaeg=2015-01-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150112184552/http://www.okupatsioon.ee/et/memento-2001/237-t-2001 |url-olek=ei tööta }}</ref> 14. jaanuaril 1971 saadeti kriminaalasi J. Tiisvälja süüdistuses Eesti NSV Prokuratuuri poolt [[Eesti NSV RJK]] uurimisosakonnale täiendavaks kontrollimiseks. 1971. aasta aprillis Julius Tiisväli rehabiliteeriti. ==Tunnustus== * 1938 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/15354/julius-tiisvali Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.esbl.ee/biograafia/Julius_Tiisväli Biograafia ESBLs] * [http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1028/sisukokkuvote Eesti filmi andmebaas. Julius Tiisväli kultuurfilmis "Liiklemise keerises" (1939)] http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=2860&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1424030106 {{JÄRJESTA:Tiisväli, Julius}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Politseikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseliidu Narva maleva liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1942]] cfkf22biuinpcvqy810sm6wnfytxta1 0 392221 7230656 7039039 2026-09-07T23:30:01Z Sendrasendra 225202 7230656 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib slaavlaste kuningast; muusikute kohta vaata artiklit [[SAMO (muusik)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2015}} {{Lisaviiteid|kuupäev=veebruar 2015}} '''Samo''' asutas esimese teadaoleva [[slaavlased|slaavi hõimude]] poliitilise liidu, tuntud kui '''Samo riik''' (kuningriik või hõimuliit), mis ulatus [[Sileesia]]st tänapäeva [[Sloveenia]]ni, valitsedes seda aastast 623 kuni oma surmani aastal 658. [[Fredegari kroonika]], ainsa tolleaegne allika järgi oli Samo Frangi kaupmees, kes ühendas mitmed slaavi hõimud naabruses asunud [[Avaarid (Euraasia)|avaaride]] röövretkede ja vägivalla vastu, näidates lahingus üles sellist vaprust ja juhtimisoskust, et ta valiti "slaavlaste kuningaks". Aastal 631 kaitses Samo edukalt oma riiki [[Frangi riik|Frangi riigi]] vastu kolmepäevases [[Wogastisburgi lahing]]us. == Territooriumid kuningas Samo võimu all == [[Pilt:Sámova říše.png|pisi|350px|Slaavi territooriumite piirid kuningas Samo valitsemise all aastal 631]] Arheoloogilised leiud näitavad, et riik paiknes tänapäeva [[Morava]]s, [[Slovakkia]]s, [[Alam-Austria]]s ja [[Sloveenia]]s. Slovaki ajaloolase [[Richard Marsina]] järgi on ebatõenäoline, et Samo hõimuliidu keskus oli tänapäeva Slovakkia territooriumil. Hilisemate Morava ja [[Nitra vürstkond|Nitra]] vürstkondade asustus (vaata [[Suur-Määri riik]]) on sageli kattuv sellega, mis oli Samo riigi ajal. Kuna ei ole otseseid dokumente slaavi hõimude, nende nimede või poliitilise organisatsiooni kohta 6. ja 7. sajandi vahel ega ka ühtegi konkreetset ürikut järgnenud 150 aastast, pole ka ajaloolisi tõendeid mingistki seosest Samo kuningriigi ja [[Slovakid|slovakkide]] kujunemise vahel. [[Čechy]], [[Lausitz]] [[Elbe]]l ja [[Karantaania]] said riigi osadeks arvatavasti [[630. aastad|630. aastatel]]. Kuigi slaavlased suutsid kuningas Samo juhtimisel võita kõiki avaaride rünnakuid, sundisid slaavlaste konfliktid Frangi kaupmeestega, milles kaupmehed tapeti ja kaubad rööviti, neid frankide vastu võitlema. Riigi ajalugu pärast Samo surma aastal 658 või 659 on suuresti ebaselge: üldiselt arvatakse, et see kadus pärast Samo surma. Arheoloogilised leiud näitavad, et avaarid tulid tagasi oma endistele territooriumitele (vähemalt tänapäeva Slovakkia lõunaossa) ja segunesid slaavlastega, kusjuures territooriumid avaaride khaaniriigist põhjas olid puhtalt slaavi territooriumid. Nende slaavlaste ja avaaride saatuse kohta on kindlalt teada Morava ja Nitra vürstkondade olemasolu 8. sajandi lõpul, mida ründasid avaarid, ja avaaride kaotus [[Karl Suur]]e frankidele aastal 799 või 802-803, pärast seda lakkasid avaarid kiiresti olemast. == Valitsemine == Samo tähtpäevad põhinevad Fredegaril, kes ütleb, et Samo läks slaavlaste juurde [[Chlothar II]] (623–624) 40. aastal ja valitses 35 aastat. Fredegari tõlgendamine, mis paneb Samo valitsemise alguse tema saabumise aastasse, on küsitav seetõttu, et vendid oleks tõenäoliselt mässanud pärast [[Avaarid (Euraasia)|avaaride]] khaani kaotust [[Konstantinoopoli piiramine (626)|esimesel Konstantinoopoli piiramisel]] aastal 626. Avaarid saabusid esmalt [[Pannoonia tasandik]]ule ja allutasid kohalikud slaavlased [[560. aastad|560. aastatel]]. Samo võis olla üks kaupmeestest, kes varustas relvadega slaavlasi nende regulaarsetes mässudes. Ükskõik, kas ta sai kuningaks 623.-624. aasta mässu või selle mässu ajal, mis paratamatult järgnes avaaride kaotusele aastal 626, kasutas ta viimast kahtlemata ära oma seisundi kindlustamiseks. Võitude jada avaaride üle tõestas tema kasulikkust (''utilitas'') tema alamatele ja tagas tema valimise kuningaks (''rex''). Samo tagas oma trooni abieludega suurtesse vendi suguvõsadesse, tehes pulmad vähemalt 12 naisega ning sigitades 22 poega ja 15 tütart. Kõige kuulsam sündmus Samo kärjääris oli tema võit [[Dagobert I]] Frangi kuningliku armee üle aastal 631 või 632. Provotseerituna tegevusse "vägivaldse riiu poolt avaaride või hunnide Pannoonia kuningriigis" oma 9. aastal (631–632), viis Dagobert kolm armeed vendide vastu, suurim oli ta enda [[Austraasia]] armee. Frangid suundusid [[Wogastisburgi lahing|Wogastisburgi]] (ladina: ''castrum Wogastisburc''), tundmatusse kohta, mis tähendas "Vogasti kindlust/linnust". Suurem osa sissepiiratud armeedest tapeti, ülejäänud väed põgenesid, jättes maha vedelema relvi ja muud varustust. Pärast vendide võitu tungis Samo mitu korda Frangi [[Tüüringi]]sse ja rüüstas seda. [[Sorbid]]e vürst [[Derwan]] hülgas frangid ja "asetas enda ja oma rahva Samo riigi alla". Aastal 641 otsis mässuline [[Tüüringi hertsog]] [[Radulf (Tüüringi)|Radulf]] liitu Samoga oma suverääni [[Sigibert III]] vastu. Samo säilitas ka kauged kaubandussidemed. Pärast tema surma ei pärinud tema pojad siiski tiitlit. Lõpuks saab Samot tunnustada [[vendid]]e identiteedi kinnistajana, rääkides kogukonna nimel, kes tunnistas tema võimu. == Päritolu == [[Pilt:Europe around 650.jpg|350px|pisi|Slaavlased ja avaarid u 650. aastal]] Peamine kirjalik teave Samo ja tema riigi kohta on "[[Fredegarii Chronicon]]", 7. sajandi keskpaigas (u 660) kirjutatud Frangi kroonika. Kuigi teooriaid mitmest autorist on küllaga, on mõiste ühest ja ainsast "Fredegarist" tänapäeval akadeemiliselt tavaline. Fredegarile omistatakse lühiülevaade [[vendid]]est, kus leidub parimat ja ainsat tolleaegset teavet Samo kohta. Fredegari järgi oli "Samo frank sünnilt [või rahvuselt] Senon[ag]ia provintsist", mis võib olla tänapäeva [[Soignies]] [[Belgia]]s või [[Sens]] [[Prantsusmaa]]l. Kuigi ta oli Frangi päritolu, nõudis Samo [[Dagobert I]] ([[Frangi kuningate loend|frankide kuningas]]) saadikult (Sicharius), et see paneks enne tema lossi sisenemist slaavi rõivad. Kõik teised allikad Samo kohta tulenevad Fredegarist ja on palju hilisemad. "Gesta Dagoberti I regis Francorum" ("Frankide kuninga Dagobert I teod") kirjutati 9. sajandi esimesel kolmandikul. "[[Conversio Bagoariorum et Carantanorum]]" ("Baierlaste ja karantaanialaste ristiusku pööramine") [[Salzburg]]ist (Baieri vaimuli keskus) kirjutati aastal 871-872 ja on väga ühepoolne allikas, nagu selle nimi viitab. Peamiselt ''Conversio'' järgi oli Samo Karantaania kaupmees. Vendide kirjelduse koostamisel kasutatud "Fredegar" allikad on teadmata. Mõned õpetlased on rünnanud kogu kirjeldust kui väljamõeldist, kuid Fredegar näitab kriitilist suhtumist ja detailseid teadmisi, mis viitab vastupidisele. On võimalik, et tal oli pealtnägija Sichariuse isikus, kes oli [[Dagobert I]] saadik slaavlaste juures. Fredegari järgi on "vendid" olnud pikka aega [[Avaarid (Euraasia)|avaaride]] alamad ja ''befulci''. ''Befulci'' on mõiste, mis on suguluses sõnaga ''fulcfree'' teoses ''[[Edictum Rothari]]'', mis tähendab "usaldatud [valvama]", [[vanaülemsaksa keel|vanaülemsaksa]] tüvest ''felhan, falh, fulgum'' ja [[keskülemsaksa keel|keskülemsaksa]] tüvest ''bevelhen''. Fredegar näib olevat kujutanud vende sõjalise üksusena avaaride juures. Ilmselt põhineb tema kirjeldus "põlistel" vendi kirjeldustel. Fredegar on kirja pannud loo vendide ''origo gentis'' (rahva juurtest). Vendid olid slaavlased, kuid Samo oli ainus [[vendid]]e kuningas, vähemalt Fredegari silmis. On ka vihjatud, et Fredegari allikad võisid olla kristlike misjonäride ettekanded, eriti [[Columbanus]]e ja [[Luxeuil' klooster|Luxeuil' kloostri]] jüngrite. Kui see on nii, võib see selgitada, miks ta on märkimisväärselt vaba paganlike slaavlaste tavalistest stereotüüpidest: ta oli vendidega tuttav kui just paganliku rahvaga. == Vaata ka == * [[Tšehhi ajalugu]] [[Kategooria:Monarhid]] [[Kategooria:Slovakkia ajalugu]] [[Kategooria:Tšehhi ajalugu]] [[Kategooria:Austria ajalugu]] [[Kategooria:Sloveenia ajalugu]] [[Kategooria:Slovakkia ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Tšehhi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Austria ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] hjrmelwh2auwm2ktxxuib25cd75gjwe 0 393220 7230770 6186913 2026-09-08T10:52:15Z Estopedist1 278 liita, mõlemad pisiart 7230770 wikitext text/x-wiki {{Liita|Tallinna džässifestival}} '''1967. aasta Tallinna džässifestival''' (nimetatud ka ''Tallinn '67'') oli [[Tallinn]]as [[11. mai]]st kuni [[14. mai]]ni toimunud [[džäss]]i[[festival]]. See jäi '''[[Tallinna džässifestival]]ide''' (algasid 1949) viimaseks festivaliks. Festivalil esines mitmeid välismaa artiste ja esimest korda nende festivalide ajaloos ka USA džässikollektiiv [[Charles Lloyd]]i kvartett. USA bändi esinemise tõttu keelati hilisemad festivalid ära, sest kardeti, et need kujutavad läänemaailma avaldusena ohtu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]]. Džässifestival avati 11. mail [[Kalevi spordihall]]is. ==Välislingid== *[https://www.routledge.com/Tallinn-67-Jazz-Festival-Myths-and-Memories/Reimann/p/book/9780367415679 Reimann, Heli. ''Tallinn '67 Jazz Festival. Myths and Memories'', New York: Routledge, 2021] *[https://reporter.elu24.ee/7244305/reporter-ppa-orkester-dixieland-avas-uhke-rongkaiguga-naituse-jazz-idealism-1967 Näitus "Jazz idealism 1967" Maarjamäel] [[Kategooria:1967. aasta Eestis]] [[Kategooria:1967. aasta muusikas]] [[Kategooria:Tallinna džässifestival]] lgbm2gbtagwbm74mc0x8lfvu7pwoeor 7230771 7230770 2026-09-08T10:52:58Z Estopedist1 278 per dewiki: Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7230770|7230770]], mille tegi [[Special:Contributions/Estopedist1|Estopedist1]] ([[User talk:Estopedist1|arutelu]]) 7230771 wikitext text/x-wiki '''1967. aasta Tallinna džässifestival''' (nimetatud ka ''Tallinn '67'') oli [[Tallinn]]as [[11. mai]]st kuni [[14. mai]]ni toimunud [[džäss]]i[[festival]]. See jäi '''[[Tallinna džässifestival]]ide''' (algasid 1949) viimaseks festivaliks. Festivalil esines mitmeid välismaa artiste ja esimest korda nende festivalide ajaloos ka USA džässikollektiiv [[Charles Lloyd]]i kvartett. USA bändi esinemise tõttu keelati hilisemad festivalid ära, sest kardeti, et need kujutavad läänemaailma avaldusena ohtu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]]. Džässifestival avati 11. mail [[Kalevi spordihall]]is. ==Välislingid== *[https://www.routledge.com/Tallinn-67-Jazz-Festival-Myths-and-Memories/Reimann/p/book/9780367415679 Reimann, Heli. ''Tallinn '67 Jazz Festival. Myths and Memories'', New York: Routledge, 2021] *[https://reporter.elu24.ee/7244305/reporter-ppa-orkester-dixieland-avas-uhke-rongkaiguga-naituse-jazz-idealism-1967 Näitus "Jazz idealism 1967" Maarjamäel] [[Kategooria:1967. aasta Eestis]] [[Kategooria:1967. aasta muusikas]] [[Kategooria:Tallinna džässifestival]] 3132hecee41ptsl26q1rpljvwhx1qgp 0 398583 7230509 4152727 2026-09-07T16:45:14Z CommonsDelinker 1930 Fail Pherecydes_of_Syros_recent_bust_Syro208.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:IronGargoyle|IronGargoyle]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Pherecydes of Syros recent bust Syro208.jpg|]]. 7230509 wikitext text/x-wiki '''Pherekydes''' (Φερεκύδης; u 580 eKr – u 520 eKr) oli [[Syros]]e saarelt pärit kreeka mõtleja. Pherekydesele omistatakse "Pentemychose" (Πεντέμυχος) nime all tuntud [[kosmogoonia_(humanitaarteadused)|kosmogoonia]], mis ühendab [[Hesiodos]]e-aegse mütoloogilise maailmapildi [[presokraatikud|eelsokraatilise filosoofiaga]]. Pherekydest peetakse esimeseks, kes väljendas filosoofilisi mõtisklusi proosavormis. Tema tööd ei ole säilinud, kuid need olid laialdaselt tuntud [[Hellenism|Hellenistlikul perioodil]] ning on sedakaudu tuntud ka meile. [[Kategooria:Vanakreeka filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 580. aastatel eKr]] [[Kategooria:Surnud 520. aastatel eKr]] 53mfx0hqvom2cqhjuzfl2ebj8e76twb 0 402220 7230747 6498519 2026-09-08T09:20:23Z Sillerkiil 58396 7230747 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Kodumaa Kapitali Hoiu-laenuühistu | logo = | asutamisaeg = [[2015]]<ref name=ariregister/> | valdkonnad = finantsteenused | teenused = hoiused, laenud, garantiid, faktooring, liising, | peakontor = Pärnu maantee 15, [[Tallinn]] | märkused= }} '''Kodumaa Kapitali Hoiu-laenuühistu''' on [[2014]]. aastal<ref name=ariregister/> asutatud ning 14.01.2015 Äriregistrisse kantud finantseerimisasutus <ref name=ariregister>[https://web.archive.org/web/20130725212153/https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py Lihtpäring Kodumaa Kapitali Hoiu-laenuühistu], Äriregistri Teabesüsteem (vaadatud 18.04.2015).</ref>. 2025. aastal tabas oli ühistu 266 000 euroga kahjumis ning võlausaldajad andsid ühistu kohtusse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tuntud poliitiku juhitud ühistu vajub põhja, võlausaldajad vihjavad kantimisele |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/09/08/tuntud-poliitiku-juhitud-uhistu-vajub-pohja-volausaldajad-vihjavad-kantimisele |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Ühistu õiguslikuks vormiks on [[tulundusühistu]].<ref name="ariregister" /> Lisaks peakontorile Tallinnas on ühistul ka üle-eestiline liikmete aktiivne võrgustik. Ühistu tegevuspiirkond on Eesti Vabariik. Kodumaa Kapitali Hoiu-laenuühistu on ühistuline finantseerimisasutus. Hoiu-laenuühistu omanikud on ühistu kliendid, kes määravad ühistu tegevussuuna ning kel on õigus teenuste tarbimisel proportsionaalsele osale jaotatavast kasumist. Kodumaa Kapitali Hoiu-Laenuühistu eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve ühistegevuse kaudu liikmetele teenuste osutamisega.<ref name=ariregister/> == Tegevus == Alates 2015. aastast pakub Kodumaa Kapitali Hoiu-laenuühistu tähtajalise ja kogumishoiuse teenust ning laenuteenust.<ref name="Teenused">[https://web.archive.org/web/20180912072355/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/8490524.stm://kodumaakapital.ee/hoiusta/], Kodumaa Kapitali Hoiu-laenuühistu koduleht (vaadatud 18.04.2015).</ref> == Liikmeks saamine == Hoiu-laenuühistu liikmeks võib astuda (vastavalt hoiu-laenuühistu seadus § 17 lg 1): 1. füüsiline isik, kes on Eesti resident; 2. eraõiguslik juriidiline isik, kes on registreeritud hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas ehk Eestis ja kes on Eesti resident. Ühistu liikmeks ei või astuda riik ja kohaliku omavalitsuse üksused. == Vaata ka== * [[Hoiu-laenuühistu]] == Viited == {{viited|Kodumaa Kapitali Hoiu-laenuühistu koduleht=http://kodumaakapital.ee/kodumaa-hlu/}} == Välislingid == *[http://www.kodumaakapital.ee Kodumaa Kapitali Hoiu-laenuühistu koduleht] [[Kategooria:Eesti hoiu-laenuühistud]] {{DEFAULTSORT:Kodumaa Kapitali Hoiu-laenuühistu}} q2s1c8cz1iehorg56fyqtgan3u1z59b 0 406047 7230537 7230101 2026-09-07T17:56:26Z NOSSER 8097 /* Tüüpprojektid */ 7230537 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Gonsiori tänav]] 18 / [[Jüri Vilmsi tänav|J. Vilmsi tänav]] 25, [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16) *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]] *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *Silikaatkividest kahekorruselised korteritega kolhoosimajad [[Tüüpprojekt 61|tüüpprojekt nr 61]]<ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, Eesti Maaehitusprojekt<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 114-22-45, [[Eesti Maaehitusprojekt]]i kolmekorruselised korterelamud<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] ch0tgwjz6d4jv68vpfdcg9ffrllm1h5 7230547 7230537 2026-09-07T18:26:06Z NOSSER 8097 /* Hruštšovkad */ 7230547 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16) *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]] *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *Silikaatkividest kahekorruselised korteritega kolhoosimajad [[Tüüpprojekt 61|tüüpprojekt nr 61]]<ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, Eesti Maaehitusprojekt<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 114-22-45, [[Eesti Maaehitusprojekt]]i kolmekorruselised korterelamud<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] kvj0rhwnnvte9nz5wmseusem96f5ul1 7230557 7230547 2026-09-07T18:45:02Z NOSSER 8097 /* Kolhoosimajad */ 7230557 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16) *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]] *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *Silikaatkividest kahekorruselised korteritega kolhoosimajad [[Tüüpprojekt 61|tüüpprojekt nr 61]]<ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, Eesti Maaehitusprojekt<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 114-22-45, [[Eesti Maaehitusprojekt]]i kolmekorruselised korterelamud<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] i5ov3tebjjedzjr9qboud58si1fj9gn 7230558 7230557 2026-09-07T18:52:07Z Funktsionalism-modernism 231916 Lisasin tüüpprojekti 7230558 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16) *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]] *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. Kosel kodu tänav 28/30 ja 34.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *Silikaatkividest kahekorruselised korteritega kolhoosimajad [[Tüüpprojekt 61|tüüpprojekt nr 61]]<ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, Eesti Maaehitusprojekt<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 114-22-45, [[Eesti Maaehitusprojekt]]i kolmekorruselised korterelamud<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] l8ju5r8eygumpn2wjtvjl3ra1j6i9k5 7230564 7230558 2026-09-07T19:02:20Z Funktsionalism-modernism 231916 Parandasin aadressi 7230564 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16) *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]] *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. Kosel kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *Silikaatkividest kahekorruselised korteritega kolhoosimajad [[Tüüpprojekt 61|tüüpprojekt nr 61]]<ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, Eesti Maaehitusprojekt<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 114-22-45, [[Eesti Maaehitusprojekt]]i kolmekorruselised korterelamud<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] 49zbhyrlxuagv9c2t5f00ar3e7sgmkn 7230567 7230564 2026-09-07T19:05:53Z Funktsionalism-modernism 231916 wiki link 7230567 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16) *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]] *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *Silikaatkividest kahekorruselised korteritega kolhoosimajad [[Tüüpprojekt 61|tüüpprojekt nr 61]]<ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, Eesti Maaehitusprojekt<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 114-22-45, [[Eesti Maaehitusprojekt]]i kolmekorruselised korterelamud<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] jpvf15znh0x1ntl8ebup1z0rqw23l6l 7230584 7230567 2026-09-07T19:35:19Z Funktsionalism-modernism 231916 1-464A-17 ja 15 kirjeldused 7230584 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16) *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]] *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *Silikaatkividest kahekorruselised korteritega kolhoosimajad [[Tüüpprojekt 61|tüüpprojekt nr 61]]<ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, Eesti Maaehitusprojekt<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 114-22-45, [[Eesti Maaehitusprojekt]]i kolmekorruselised korterelamud<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] m2saod8uranw1obu0s425ia2o3tba05 7230597 7230584 2026-09-07T20:07:42Z Funktsionalism-modernism 231916 Tüüpprojekt 113-23-46 7230597 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16) *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *Silikaatkividest kahekorruselised korteritega kolhoosimajad [[Tüüpprojekt 61|tüüpprojekt nr 61]]<ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, Eesti Maaehitusprojekt<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 114-22-45, [[Eesti Maaehitusprojekt]]i kolmekorruselised korterelamud<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] ss1e87cs6314fx3m93jnngt7cn9pv3x 1 407324 7230779 4491155 2026-09-08T11:23:12Z Kuriuss 38125 7230779 wikitext text/x-wiki Kas teda saab ikka eesti heliloojaks nimetada? --Mona 1. juuni 2015, kell 14:39 (EEST) :Ikka saab. Vaata [http://www.kalmistud.ee/g329/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=86540m Gennadi Podelski (1927 –1983) helilooja]. Haudi teab, et suri Tallinnas ja on maetud Metsakalmistule. Kultuurilooline haud. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 1. juuni 2015, kell 15:28 (EEST) :: Küsimus on selles, kas ta oli eestlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. juuni 2015, kell 21:11 (EEST) :::Märkasin isegi nüanssi mõni minut hiljem ja tegin sealsamas paranduse. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 1. juuni 2015, kell 21:30 (EEST) ------------ '' Ansambli ühe toonase liikme Heidy Tamme sõnul visati Podelski 1970. aastate alguses ansamblist välja, kuna selle tollaste liikmete sõnul oli ta juut või venelane.'' – kummalise rõhuasetusega väide nii lühikeses artiklis. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. september 2026, kell 14:22 (EEST) == vale surmakoht? == Miks venekeelses wikipedias on Gennadi Podelski surmakohaks märgitud Moskva? [[Kasutaja:Krissukene.aa|Krissukene.aa]] ([[Kasutaja arutelu:Krissukene.aa|arutelu]]) 1. oktoober 2016, kell 17:57 (EEST) kg5nfplo6c9p2mhjugtuyarxa2i5j7a 0 409953 7230484 7168831 2026-09-07T15:30:41Z Funktsionalism-modernism 231916 Lisasin infot 7230484 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Majakas Sorgu saarel.jpg|pisi|Majakas Sorgu saarel]] '''Sorgu tuletorn''' on [[tuletorn]] Pärnumaal, mis on transpordiameti<ref name=":0">{{Uudiseviide |pealkiri=REPORTAAŽ {{!}} Sorgut väisanud matkaseltskond otsis vastuseid - mis saarest saab? Tulevik on ebaselge |keel=et |väljaanne=Maaleht |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120589134/reportaaz-sorgut-vaisanud-matkaseltskond-otsis-vastuseid-mis-saarest-saab-tulevik-on-ebaselge |vaadatud=2026-06-07}}</ref> halduses oleval [[Sorgu saar]]el. Tuletorn ehitati krohvitud voodrist ja tellisseinast 1904. aastal, varasema puidust tuletorni asemele. Tuletorn on 19 meetri kõrgune.<ref name=":0" /> Tuletorn on ehitatud [[Historitsism|historitsistlikus]] stiilis, arhitekt [[Aleksander Jaron]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sorgu tuletorn - Eesti Tuletorni Selts |url=https://www.etts.ee/tuletornide-nimekiri/sorgu-tuletorn/ |vaadatud=2026-09-07 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-23 |pealkiri=Pärnu linn teeb ettepaneku võtta ajalooline Sorgu saar muinsuskaitse alla - Koiduaeg |url=https://koiduaeg.ee/parnu-linn-teeb-ettepaneku-votta-ajalooline-sorgu-saar-muinsuskaitse-alla/ |vaadatud=2026-09-07 |keel=et}}</ref> Tuletornis on raudredel. Tuletornis töötati kuni 1960ndate teise pooleni, mil edasi täitis tuletorni funktsiooni masin. 2026. aasta seisuga toimib tuletorn tuule- ja päikeseenergial.<ref name=":0" /> 2026. aasta augustis valminud [[Transpordiamet|Transpordiameti]] ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt on tuletorni seisukord ebarahuldav.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-07 |pealkiri=Transpordiamet leiab, et Sorgu tuletorn tuleks lammutada |url=https://parnu.postimees.ee/8537768/transpordiamet-leiab-et-sorgu-tuletorn-tuleks-lammutada |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Tuletorni [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord|article=/|text=/|NS=58/10.723128|EW=24/11.984249|type=landmark|region=EE-57}}. ==Pildid== <gallery> Tuletorn Sorgul.jpg Sorgu saare majakas.jpg Sorgu majakas.jpg </gallery> ==Välislingid== * {{VTAtuletorn|2807}} == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti tuletornid]] [[Kategooria:Pärnu linn]] k9o7djthpjiidcajwo4bqqgj9b77weo 7230489 7230484 2026-09-07T15:38:08Z Funktsionalism-modernism 231916 Muutsin sõnastus ja kustutasin lause: "Tuletornis on raudredel." 7230489 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Majakas Sorgu saarel.jpg|pisi|Majakas Sorgu saarel]] '''Sorgu tuletorn''' on [[tuletorn]] Pärnumaal, mis on transpordiameti<ref name=":0">{{Uudiseviide |pealkiri=REPORTAAŽ {{!}} Sorgut väisanud matkaseltskond otsis vastuseid - mis saarest saab? Tulevik on ebaselge |keel=et |väljaanne=Maaleht |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120589134/reportaaz-sorgut-vaisanud-matkaseltskond-otsis-vastuseid-mis-saarest-saab-tulevik-on-ebaselge |vaadatud=2026-06-07}}</ref> halduses oleval [[Sorgu saar]]el. Tuletorn ehitati krohvitud voodrist ja tellisseinast 1904. aastal, varasema puidust tuletorni asemele. Tuletorn on 19 meetri kõrgune.<ref name=":0" /> Tuletorn on ehitatud [[Historitsism|historitsistlikus]] stiilis, selle arhitekt on [[Aleksander Jaron]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sorgu tuletorn - Eesti Tuletorni Selts |url=https://www.etts.ee/tuletornide-nimekiri/sorgu-tuletorn/ |vaadatud=2026-09-07 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-23 |pealkiri=Pärnu linn teeb ettepaneku võtta ajalooline Sorgu saar muinsuskaitse alla - Koiduaeg |url=https://koiduaeg.ee/parnu-linn-teeb-ettepaneku-votta-ajalooline-sorgu-saar-muinsuskaitse-alla/ |vaadatud=2026-09-07 |keel=et}}</ref> Tuletornis töötati kuni 1960ndate teise pooleni, mil edasi täitis tuletorni funktsiooni masin. 2026. aasta seisuga toimib tuletorn tuule- ja päikeseenergial.<ref name=":0" /> 2026. aasta augustis valminud [[Transpordiamet|Transpordiameti]] ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt on tuletorni seisukord ebarahuldav.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-07 |pealkiri=Transpordiamet leiab, et Sorgu tuletorn tuleks lammutada |url=https://parnu.postimees.ee/8537768/transpordiamet-leiab-et-sorgu-tuletorn-tuleks-lammutada |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Tuletorni [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord|article=/|text=/|NS=58/10.723128|EW=24/11.984249|type=landmark|region=EE-57}}. ==Pildid== <gallery> Tuletorn Sorgul.jpg Sorgu saare majakas.jpg Sorgu majakas.jpg </gallery> ==Välislingid== * {{VTAtuletorn|2807}} == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti tuletornid]] [[Kategooria:Pärnu linn]] 3g1zzy6xdotptnv96e84j1jll6ld0ks 1 419045 7230517 4296174 2026-09-07T17:07:42Z Ehitaja 63547 7230517 wikitext text/x-wiki Siinsest tekstist on raske mõista, milline osa väidetest on Vihalemma ja milline Näpise oma. Kas näiteks N ise kasutas f-teaduse mõistet, mille V leiutas? : See lause, kus V-d mainitakse, ning järgmine lause, on V vaated N esituses. Järgnevad N-i seisukohad; ta kasutab seda terninit sellises tähenduses, nagu ta V-le omistab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. oktoober 2015, kell 13:18 (EET) Saabus uudis ja minu ülesanne teadusfilosoofide ühenduse teadussekretärins on panna lehte surmakuulutus. Kui see ilmub, saab ka viite lisada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. september 2026, kell 20:07 (EEST) 7wakmeqvmsvo0608m23qr73zb61btw5 0 424741 7230732 7230296 2026-09-08T08:53:56Z Kuriuss 38125 7230732 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Liin |uuendus = 1. september 2026 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = T6 |bgcolor = #FF601E |titlecolor = black |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt = T6tramm.jpg |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem =*PESA Twist 147N *CAF Urbos AXL *Tatra KT6TM |seisund = toimiv |avati =* enne 2000 *2023 *01. september 2026 |suleti =* 2003 *2023 |eelkäija = |liinitüüp = |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = |vaatamisväärsused= |algpeatus = Kopli |läbi = Hobujaama |lõpppeatus = Suur-Paala |pikkus = |peatusi = |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = |päev =E, T, K, N, R, L, P |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link =[https://transport.tallinn.ee/#tram/t6/a-b] |kaart_link =[https://transport.tallinn.ee/#tram/map,tallinna-linn,tram,t6] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = T5 |eelmine = 5 (Tallinna trammiliin) |järgmine liin = T7 |järgmine = 7 (Tallinna trammiliin) |märked = }} '''T6''' on [[Tallinn]]a [[tramm]]iliin, mis alates 2026. aasta septembrist teenindab püsiliinina reisijaid marsruudil [[Kopli]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]]. Varem on 6. trammiliin teenindanud reisijaid marsruudil Kopli – [[Tondi]] eri aegadel teiste trammiliinide katkestuste ajal, viimati 2023. aastal trammiteede ümberehituse perioodil, kui seoses Hobujaama peatuse trammirööbaste vahetusega oli opereerimisvõimetu kogu eksisteeriv linna trammivõrk (liinid 1–4, mis kõik läbisid Hobujaama peatust). Algselt ajutisena mõeldud ühendus osutus populaarseks ning linnavalitsus otsustas selle püsivalt käiku jätta ka pärast teiste trammiliinide tööle naasmist, aga Tondi lõpp-peatuse piiratud ruumi tõttu otsustati 6. liini asemel taastada Vana-Lõuna peatuseni sõitev [[5 (Tallinna trammiliin)|5. liin]]. Asendustrammiliin 6 lõpetas viimast korda töö 31. oktoobril 2023.<ref name="err">[https://www.err.ee/1609023938/tallinna-ajutine-trammiliin-6-koplist-tondile-muutub-pusivaks Tallinna ajutine trammiliin 6 Koplist Tondile muutub püsivaks]. ERR uudised, 3. juuli 2023. Vaadatud 2. septembril 2025.</ref><ref name="tlla">[https://www.tallinn.ee/et/uudis/trammiliin-nr-6-jatkab-ka-sugisel Trammiliin nr 6 jätkab ka sügisel ]. Tallinna Linn, 10. august 2023. Vaadatud 2. septembril 2025.</ref><ref name="tllb">[https://www.tallinn.ee/et/uudis/novembris-hakkab-tallinnas-taas-soitma-tramm-nr-5 Novembris hakkab Tallinnas taas sõitma tramm nr 5]. Tallinna Linn, 12. oktoober 2023. Vaadatud 2. septembril 2025.</ref> == Peatused == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2026 !Kopli – Suur-Paala !Suur-Paala – Kopli !Pärnu mnt depoo – Suur-Paala !Pärnu mnt depoo – Kopli !Suur-Paala – Pärnu mnt depoo |- | ; Kopli ; Sepa ; Marati ; Sirbi ; Maleva ; Sitsi ; Angerja ; Krulli ; Volta ; Salme ; Telliskivi ; Balti jaam ; Põhja puiestee ; Suur Rannavärav ; Kanuti ; Mere puiestee ; Hobujaama ; Paberi ; Keskturg ; Bussijaam ; Majaka ; Sikupilli ; Majaka põik ; Väike-Paala ; Suur-Paala | ; Suur-Paala ; Väike-Paala ; Pae ; Majaka põik ; Sikupilli ; Majaka ; Bussijaam ; Keskturg ; Paberi ; Hobujaama ; Mere puiestee ; Kanuti ; Suur- Rannavärav ; Põhja- puiestee ; Balti jaam ; Telliskivi ; Salme ; Volta ; Krulli ; Angerja ; Sitsi ; Maleva ; Sirbi ; Marati ; Sepa ; Kopli ; | ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Hobujaama ; Paberi ; Keskturg ; Bussijaam ; Majaka ; Sikupilli ; Majaka põik ; Väike-Paala ; Suur-Paala | ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Mere puiestee ; Kanuti ; Suur- Rannavärav ; Põhja puiestee ; Balti jaam ; Telliskivi ; Salme ; Volta ; Krulli ; Angerja ; Sitsi ; Maleva ; Sirbi ; Marati ; Sepa ; Kopli | ; Suur-Paala ; Väike-Paala ; Pae ; Majaka põik ; Sikupilli ; Majaka ; Bussijaam ; Keskturg ; Paberi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri |} {| class="wikitable" |+Marsruut varem kasutatud asendusliinil 6 Kopli–Tondi !Kopli–Tondi !Tondi–Kopli |- | ; Kopli ; Sepa ; Marati ; Sirbi ; Maleva ; Sitsi ; Angerja ; Krulli ; Volta ; Salme ; Telliskivi ; Balti jaam ; Põhja puiestee ; Linnahall ; Kanuti ; Mere puiestee ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Tondi | ; Tondi ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Mere puiestee ; Kanuti ; Linnahall ; Põhja- puiestee ; Balti jaam ; Telliskivi ; Salme ; Volta ; Krulli ; Angerja ; Sitsi ; Maleva ; Sirbi ; Marati ; Sepa ; Kopli |} == Peatuste fotod == <gallery> Fail:Tramway in Tallinn (7952200552).jpg|[[Peterburi tee]] ümberpööramisring Fail:Tatra KT4SU 104 ja KT6TM 98 Tallinnassa.jpg|[[Suur-Paala trammipeatus]] Peterburi teel Fail:TLT tram line 2 at Suur-Paala 01.jpg|Suur-Paala trammipeatus Peterburi teel Fail:4 tramm Ülemiste suunes.png|[[Väike-Paala trammipeatus]] [[Peterburi tee]]l Fail:CAF trams in Majaka.JPG|[[Majaka põigu trammipeatus]] [[Majaka tänav]]al Fail:Tallinn tram 2025 04.jpg|Sikupilli trammipeatus, Majaka tänaval (2025) Fail:Tram 512 at Bussijaam Tram Stop in Tallinn 2 June 2021.jpg|[[Bussijaama trammipeatus]] Tartu maanteel Fail:Tram 519 at Keskturg Tram Stop in Kesklinn Tallinn 17 December 2019.jpg|[[Keskturu trammipeatus]] Tartu maanteel, 2019 Fail:Tram 502 at Paberi Stop in Tallinn 27 April 2019.jpg|Paberi trammipeatus Tartu maanteel Fail:Tram Tallinn, CAF Urbos AXL n°510 (2019).jpg|[[Hobujaama trammipeatus]] [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l Fail:Tram (3300989601).jpg|[[Hobujaama trammipeatus]] [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l Fail:Mere pst peatus.jpg|[[Mere puiestee trammipeatus]] [[Mere puiestee]]l Fail:Tram (3301017323).jpg|Mere puiestee trammipeatus, Mere puiesteel Fail:Tram 173 at Kanuti Stop in Tallinn 6 February 2019.jpg|[[Kanuti trammipeatus]] Mere puiesteel Fail:Tallinna tramm 6, aprill 2023.jpg|[[Suur-Rannavärava trammipeatus]] [[Põhja puiestee]]l Fail:Tallinn tram 2019 05.jpg|[[Balti jaama trammipeatus]], Kopli tänaval Fail:Tram 98 at Volta Stop 3 October 2015.JPG|[[Volta trammipeatus]] Kopli tänaval Fail:Tram 520 and tram 517 at Angerja Stop Kopli Tallinn 7 May 2018.jpg|[[Angerja trammipeatus]] Kopli tänaval Fail:Tram 146 at Sitsi Stop in Kopli Tallinn 28 June 2018.jpg|[[Sitsi trammipeatus]] Kopli tänaval Fail:Tram 153 at Sepa Stop Kopli Tallinn 1 March 2016.jpg|[[Sepa trammipeatus]] Kopli tänaval Fail:Tallinn tram 2003 4.jpg|Kopli trammipeatus Kopli tänaval </gallery> ==Vaata ka== *[[Trammiliiklus Tallinnas]] *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] ==Viited== {{viited}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna trammiliinid]] 0ql46vhb915ca1p8clgt7g0jmv8pcv7 7230733 7230732 2026-09-08T08:54:27Z Kuriuss 38125 7230733 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Liin |uuendus = 1. september 2026 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = T6 |bgcolor = #FF601E |titlecolor = black |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt = T6tramm.jpg |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem =*PESA Twist 147N *CAF Urbos AXL *Tatra KT6TM |seisund = toimiv |avati =* enne 2000 *2023 *1. september 2026 |suleti =* 2003 *2023 |eelkäija = |liinitüüp = |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = |vaatamisväärsused= |algpeatus = Kopli |läbi = Hobujaama |lõpppeatus = Suur-Paala |pikkus = |peatusi = |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = |päev =E, T, K, N, R, L, P |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link =[https://transport.tallinn.ee/#tram/t6/a-b] |kaart_link =[https://transport.tallinn.ee/#tram/map,tallinna-linn,tram,t6] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = T5 |eelmine = 5 (Tallinna trammiliin) |järgmine liin = T7 |järgmine = 7 (Tallinna trammiliin) |märked = }} '''T6''' on [[Tallinn]]a [[tramm]]iliin, mis alates 2026. aasta septembrist teenindab püsiliinina reisijaid marsruudil [[Kopli]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]]. Varem on 6. trammiliin teenindanud reisijaid marsruudil Kopli – [[Tondi]] eri aegadel teiste trammiliinide katkestuste ajal, viimati 2023. aastal trammiteede ümberehituse perioodil, kui seoses Hobujaama peatuse trammirööbaste vahetusega oli opereerimisvõimetu kogu eksisteeriv linna trammivõrk (liinid 1–4, mis kõik läbisid Hobujaama peatust). Algselt ajutisena mõeldud ühendus osutus populaarseks ning linnavalitsus otsustas selle püsivalt käiku jätta ka pärast teiste trammiliinide tööle naasmist, aga Tondi lõpp-peatuse piiratud ruumi tõttu otsustati 6. liini asemel taastada Vana-Lõuna peatuseni sõitev [[5 (Tallinna trammiliin)|5. liin]]. Asendustrammiliin 6 lõpetas viimast korda töö 31. oktoobril 2023.<ref name="err">[https://www.err.ee/1609023938/tallinna-ajutine-trammiliin-6-koplist-tondile-muutub-pusivaks Tallinna ajutine trammiliin 6 Koplist Tondile muutub püsivaks]. ERR uudised, 3. juuli 2023. Vaadatud 2. septembril 2025.</ref><ref name="tlla">[https://www.tallinn.ee/et/uudis/trammiliin-nr-6-jatkab-ka-sugisel Trammiliin nr 6 jätkab ka sügisel ]. Tallinna Linn, 10. august 2023. Vaadatud 2. septembril 2025.</ref><ref name="tllb">[https://www.tallinn.ee/et/uudis/novembris-hakkab-tallinnas-taas-soitma-tramm-nr-5 Novembris hakkab Tallinnas taas sõitma tramm nr 5]. Tallinna Linn, 12. oktoober 2023. Vaadatud 2. septembril 2025.</ref> == Peatused == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2026 !Kopli – Suur-Paala !Suur-Paala – Kopli !Pärnu mnt depoo – Suur-Paala !Pärnu mnt depoo – Kopli !Suur-Paala – Pärnu mnt depoo |- | ; Kopli ; Sepa ; Marati ; Sirbi ; Maleva ; Sitsi ; Angerja ; Krulli ; Volta ; Salme ; Telliskivi ; Balti jaam ; Põhja puiestee ; Suur Rannavärav ; Kanuti ; Mere puiestee ; Hobujaama ; Paberi ; Keskturg ; Bussijaam ; Majaka ; Sikupilli ; Majaka põik ; Väike-Paala ; Suur-Paala | ; Suur-Paala ; Väike-Paala ; Pae ; Majaka põik ; Sikupilli ; Majaka ; Bussijaam ; Keskturg ; Paberi ; Hobujaama ; Mere puiestee ; Kanuti ; Suur- Rannavärav ; Põhja- puiestee ; Balti jaam ; Telliskivi ; Salme ; Volta ; Krulli ; Angerja ; Sitsi ; Maleva ; Sirbi ; Marati ; Sepa ; Kopli ; | ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Hobujaama ; Paberi ; Keskturg ; Bussijaam ; Majaka ; Sikupilli ; Majaka põik ; Väike-Paala ; Suur-Paala | ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Mere puiestee ; Kanuti ; Suur- Rannavärav ; Põhja puiestee ; Balti jaam ; Telliskivi ; Salme ; Volta ; Krulli ; Angerja ; Sitsi ; Maleva ; Sirbi ; Marati ; Sepa ; Kopli | ; Suur-Paala ; Väike-Paala ; Pae ; Majaka põik ; Sikupilli ; Majaka ; Bussijaam ; Keskturg ; Paberi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri |} {| class="wikitable" |+Marsruut varem kasutatud asendusliinil 6 Kopli–Tondi !Kopli–Tondi !Tondi–Kopli |- | ; Kopli ; Sepa ; Marati ; Sirbi ; Maleva ; Sitsi ; Angerja ; Krulli ; Volta ; Salme ; Telliskivi ; Balti jaam ; Põhja puiestee ; Linnahall ; Kanuti ; Mere puiestee ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Tondi | ; Tondi ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Mere puiestee ; Kanuti ; Linnahall ; Põhja- puiestee ; Balti jaam ; Telliskivi ; Salme ; Volta ; Krulli ; Angerja ; Sitsi ; Maleva ; Sirbi ; Marati ; Sepa ; Kopli |} == Peatuste fotod == <gallery> Fail:Tramway in Tallinn (7952200552).jpg|[[Peterburi tee]] ümberpööramisring Fail:Tatra KT4SU 104 ja KT6TM 98 Tallinnassa.jpg|[[Suur-Paala trammipeatus]] Peterburi teel Fail:TLT tram line 2 at Suur-Paala 01.jpg|Suur-Paala trammipeatus Peterburi teel Fail:4 tramm Ülemiste suunes.png|[[Väike-Paala trammipeatus]] [[Peterburi tee]]l Fail:CAF trams in Majaka.JPG|[[Majaka põigu trammipeatus]] [[Majaka tänav]]al Fail:Tallinn tram 2025 04.jpg|Sikupilli trammipeatus, Majaka tänaval (2025) Fail:Tram 512 at Bussijaam Tram Stop in Tallinn 2 June 2021.jpg|[[Bussijaama trammipeatus]] Tartu maanteel Fail:Tram 519 at Keskturg Tram Stop in Kesklinn Tallinn 17 December 2019.jpg|[[Keskturu trammipeatus]] Tartu maanteel, 2019 Fail:Tram 502 at Paberi Stop in Tallinn 27 April 2019.jpg|Paberi trammipeatus Tartu maanteel Fail:Tram Tallinn, CAF Urbos AXL n°510 (2019).jpg|[[Hobujaama trammipeatus]] [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l Fail:Tram (3300989601).jpg|[[Hobujaama trammipeatus]] [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l Fail:Mere pst peatus.jpg|[[Mere puiestee trammipeatus]] [[Mere puiestee]]l Fail:Tram (3301017323).jpg|Mere puiestee trammipeatus, Mere puiesteel Fail:Tram 173 at Kanuti Stop in Tallinn 6 February 2019.jpg|[[Kanuti trammipeatus]] Mere puiesteel Fail:Tallinna tramm 6, aprill 2023.jpg|[[Suur-Rannavärava trammipeatus]] [[Põhja puiestee]]l Fail:Tallinn tram 2019 05.jpg|[[Balti jaama trammipeatus]], Kopli tänaval Fail:Tram 98 at Volta Stop 3 October 2015.JPG|[[Volta trammipeatus]] Kopli tänaval Fail:Tram 520 and tram 517 at Angerja Stop Kopli Tallinn 7 May 2018.jpg|[[Angerja trammipeatus]] Kopli tänaval Fail:Tram 146 at Sitsi Stop in Kopli Tallinn 28 June 2018.jpg|[[Sitsi trammipeatus]] Kopli tänaval Fail:Tram 153 at Sepa Stop Kopli Tallinn 1 March 2016.jpg|[[Sepa trammipeatus]] Kopli tänaval Fail:Tallinn tram 2003 4.jpg|Kopli trammipeatus Kopli tänaval </gallery> ==Vaata ka== *[[Trammiliiklus Tallinnas]] *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] ==Viited== {{viited}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna trammiliinid]] frroyhw4lx6bmxrxeiw9vo8d8dppuzd 4 427544 7230665 7226402 2026-09-08T00:22:18Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7230665 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P31 wd:Q3624078 . ?item wdt:P297 ?dummy0 } |section= |sort=label |columns=label:Riik,P35,P6 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Riik ! riigipea ! valitsusjuht |- | [[Afganistan]] | [[Hibatullah Akhundzada]] | [[Ḩasan Akhūnd|Hasan Akhund]] |- | [[Albaania]] | [[Bajram Begaj]] | [[Edi Rama]] |- | [[Alžeeria]] | [[Abdelmadjid Tebboune]] | ''[[:d:Q133540883|Sifi Ghrieb]]'' |- | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Donald Trump]] | [[Donald Trump]] |- | [[Andorra]] | [[Emmanuel Macron]]<br/>''[[:d:Q93244592|Josep-Lluís Serrano Pentinat]]'' | [[Xavier Espot Zamora]] |- | [[Angola]] | [[João Lourenço]] | [[João Lourenço]] |- | [[Antigua ja Barbuda]] | [[Charles III]] | [[Gaston Browne]] |- | [[Araabia Ühendemiraadid]] | [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahayān]] | [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]] |- | [[Argentina]] | [[Javier Milei]] | [[Javier Milei]] |- | [[Armeenia]] | [[Vahagn Hatšhaturjan|Vahagn Hatšaturjan]] | [[Nikol Pašinjan]] |- | [[Aserbaidžaan]] | [[İlham Əliyev]] | [[Əli Əsədov|Ali Asadov]] |- | [[Austraalia]] | [[Charles III]] | [[Anthony Albanese]] |- | [[Austria]] | [[Alexander Van der Bellen|Alexander van der Bellen]] | ''[[:d:Q64576653|Christian Stocker]]'' |- | [[Bahama]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q7183082|Philip "Brave" Davis]]'' |- | [[Bahrein]] | [[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]] | [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]] |- | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q116763154|Mohammad Shahabuddin]]'' | [[Tarique Rahman]] |- | [[Barbados]] | [[Sandra Mason]] | [[Mia Mottley]] |- | [[Belau]] | ''[[:d:Q26703072|Surangel Whipps Jr.]]'' | ''[[:d:Q26703072|Surangel Whipps Jr.]]'' |- | [[Belgia]] | [[Philippe I (Belgia)|Philippe]] | [[Bart De Wever]] |- | [[Belize]] | [[Charles III]] | [[Johnny Briceño]] |- | [[Benin]] | ''[[:d:Q24951128|Romuald Wadagni]]'' | ''[[:d:Q29035|Pascal Koupaki]]''<br/>''[[:d:Q3241966|Lionel Zinsou]]''<br/>[[Patrice Talon]] |- | [[Bhutan]] | [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]] | [[Tshering Tobgay]] |- | [[Boliivia]] | [[Rodrigo Paz Pereira]] | [[Rodrigo Paz Pereira]] |- | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | ''[[:d:Q13081568|Denis Bećirović]]''<br/>[[Željka Cvijanović]]<br/>[[Željko Komšić]] | ''[[:d:Q387491|Borjana Krišto]]'' |- | [[Botswana]] | [[Duma Boko]] | |- | [[Brasiilia]] | [[Luiz Inácio Lula da Silva]] | [[Luiz Inácio Lula da Silva]] |- | [[Brunei]] | [[Hassanal Bolkiah]] | [[Hassanal Bolkiah]] |- | [[Bulgaaria]] | [[Ilijana Iotova|Iliana Iotova]] | [[Rumen Radev]] |- | [[Burkina Faso]] | [[Ibrahim Traore]] | ''[[:d:Q114835874|Apollinaire Joachim Kyélem de Tambèla]]'' |- | [[Burundi]] | ''[[:d:Q27329764|Évariste Ndayishimiye]]'' | ''[[:d:Q107136851|Gervais Ndirakobuca]]'' |- | [[Colombia]] | [[Abelardo de la Espriella]] | [[Abelardo de la Espriella]] |- | [[Costa Rica]] | ''[[:d:Q114705150|Laura Fernández Delgado]]'' | ''[[:d:Q114705150|Laura Fernández Delgado]]'' |- | [[Djibouti]] | [[Ismail Omar Guelleh]] | [[Dileita Mohamed Dileita]]<br/>[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] |- | [[Dominica]] | ''[[:d:Q122208779|Sylvanie Burton]]'' | [[Roosevelt Skerrit]] |- | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Luis Abinader]] | [[Luis Abinader]] |- | [[Ecuador]] | [[Daniel Noboa]] | [[Daniel Noboa]] |- | [[Eesti]] | [[Alar Karis]] | [[Kristen Michal]] |- | [[Egiptus]] | [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] | [[Muşţafā Madbūlī]] |- | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | [[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] | ''[[:d:Q129263796|Manuel Osa Nsue Nsua]]'' |- | [[El Salvador]] | [[Nayib Bukele]] | [[Nayib Bukele]] |- | [[Elevandiluurannik]] | [[Alassane Ouattara]] | ''[[:d:Q3434569|Robert Beugré Mambé]]'' |- | [[Eritrea]] | [[Isaias Afewerki]] | [[Isaias Afewerki]] |- | [[Svaasimaa|Eswatini]] | [[Mswati III]] | ''[[:d:Q123342092|Edeupa Yerimin]]'' |- | [[Etioopia]] | ''[[:d:Q124831090|Taye Atske Selassie]]'' | [[Abiy Ahmed]] |- | [[Fidži]] | ''[[:d:Q109012733|Wiliame Katonivere]]'' | ''[[:d:Q981549|Sitiveni Rabuka]]'' |- | [[Filipiinid]] | [[Bongbong Marcos]] | [[Bongbong Marcos]] |- | [[Gabon]] | ''[[:d:Q122067521|Brice Clotaire Oligui Nguema]]'' | [[Raymond Ndong Sima]] |- | [[Gambia]] | [[Adama Barrow]] | [[Adama Barrow]] |- | [[Ghana]] | [[John Dramani Mahama]] | [[Nana Akufo-Addo]] |- | [[Grenada]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q112679881|Dickon Mitchell]]'' |- | [[Gruusia]] | [[Mihheil Kavelašvili]] | [[Irakli Kobahhidze]] |- | [[Guatemala]] | [[Bernardo Arévalo]] | [[Bernardo Arévalo]] |- | [[Guinea]] | ''[[:d:Q108418519|Mamady Doumbouya]]'' | ''[[:d:Q22209348|Bah Oury]]'' |- | [[Guinea-Bissau]] | [[Manuel Serifo Nhamadjo]]<br/>[[José Mário Vaz]]<br/>[[Umaro Sissoco Embaló]] | [[Rui Duarte de Barros]] |- | [[Guyana]] | [[Irfaan Ali]] | ''[[:d:Q98053664|Mark Phillips]]'' |- | [[Haiti]] | ''[[:d:Q124846311|Transitional Presidential Council]]'' | ''[[:d:Q131140314|Alix Didier Fils-Aimé]]'' |- | [[Hiina]] | [[Xi Jinping]] | [[Li Qiang]] |- | [[Hispaania]] | [[Felipe VI]] | [[Pedro Sánchez|Pedro Sánchez Pérez-Castejón]] |- | [[Honduras]] | ''[[:d:Q16146159|Nasry Asfura]]'' | ''[[:d:Q16146159|Nasry Asfura]]'' |- | [[Horvaatia]] | [[Zoran Milanović]] | [[Andrej Plenković]] |- | [[Ida-Timor]] | [[José Ramos-Horta|José Ramos Horta]] | [[Xanana Gusmão]] |- | [[Iirimaa]] | [[Catherine Connolly]] | [[Micheál Martin]] |- | [[Iisrael]] | [[Yits'ẖak Hertzog|Yitzhak Herzog]] | [[Binyamin Netanyahu]] |- | [[India]] | [[Draupadi Murmu]] | [[Narendra Modi]] |- | [[Indoneesia]] | [[Prabowo Subianto]] | [[Prabowo Subianto]] |- | [[Iraak]] | ''[[:d:Q115579547|Nizar Amidi]]'' | ''[[:d:Q3700793|Muhammad Shia' al-Sudani]]'' |- | [[Iraan]] | [[Mojtabá Khāmene'ī|Mojtabā Khāmene'ī]] | [[Mas‘ūd Pezeshkīān|Masoud Pezeshkian]] |- | [[Island]] | [[Halla Tómasdóttir]] | [[Kristrún Frostadóttir]] |- | [[Itaalia]] | [[Sergio Mattarella]] | [[Giorgia Meloni]] |- | [[Jaapan]] | [[Naruhito]] | [[Sanae Takaichi]] |- | [[Jamaica]] | [[Charles III]] | [[Andrew Holness]] |- | [[Jeemen]] | ''[[:d:Q12213376|Rashad al-Alimi]]'' | ''[[:d:Q68837007|Salem Saleh bin Braik]]'' |- | [[Jordaania]] | [[‘Abd Allāh II]] | ''[[:d:Q97011032|Jafar Hassan]]'' |- | [[Kambodža]] | [[Norodom Sihamoni]] | [[Hun Manet]] |- | [[Kamerun]] | [[Paul Biya]] | [[Joseph Dion Ngute]] |- | [[Kanada]] | [[Charles III]] | [[Mark Carney]] |- | [[Kasahstan]] | [[Kasõm-Žomart Tokajev|Kassõmžomart Tokajev]] | ''[[:d:Q56825894|Älihan Smaiylov]]'' |- | [[Katar]] | [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]] | ''[[:d:Q23020336|Mohammed bin Abdulrahman Al Thani]]'' |- | [[Keenia]] | ''[[:d:Q195725|William Ruto]]'' | ''[[:d:Q195725|William Ruto]]'' |- | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | [[Faustin-Archange Touadéra]] | ''[[:d:Q88310768|Félix Moloua]]'' |- | [[Kiribati]] | [[Taneti Maamau]] | [[Taneti Maamau]] |- | [[Komoorid]] | [[Azali Assoumani]] | [[Azali Assoumani]] |- | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | [[Félix Tshisekedi]] | [[Sylvestre Ilunga]] |- | [[Kongo Vabariik]] | [[Denis Sassou-Nguesso]] | ''[[:d:Q4752077|Anatole Collinet Makosso]]'' |- | [[Kosovo]] | ''[[:d:Q13036897|Albulena Haxhiu]]'' | [[Albin Kurti]] |- | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q20995518|Konstantinos Tasoulas]]'' | [[Kyriákos Mitsotákis]] |- | [[Kuuba]] | [[Miguel Díaz-Canel]] | [[Manuel Marrero]] |- | [[Kuveit]] | [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] | [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]] |- | [[Kõrgõzstan]] | [[Sadõr Džaparov]] | [[Sooronbaj Džeenbekov]]<br/>''[[:d:Q29865128|Sapar Isakov]]''<br/>[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]]<br/>''[[:d:Q96338578|Kubatbek Boronov]]''<br/>[[Sadõr Džaparov]]<br/>''[[:d:Q101751482|Artyom Novikov]]''<br/>''[[:d:Q105277058|Ulukbek Maripov]]''<br/>''[[:d:Q4060344|Akylbek Japarov]]''<br/>''[[:d:Q112703041|Adylbek Kasymaliev]]'' |- | [[Küpros]] | [[Níkos Christodoulídis]] | [[Níkos Christodoulídis]] |- | [[Laos]] | [[Thongloun Sisoulith]] | ''[[:d:Q104914585|Sonexay Siphandone]]'' |- | [[Leedu]] | [[Gitanas Nausėda]] | [[Mindaugas Sinkevičius]] |- | [[Lesotho]] | [[Letsie III]] | ''[[:d:Q114588964|Sam Matekane]]'' |- | [[Libeeria]] | ''[[:d:Q2630483|Joseph Boakai]]'' | ''[[:d:Q2630483|Joseph Boakai]]'' |- | [[Liechtenstein]] | [[Hans Adam II]] | ''[[:d:Q129676165|Brigitte Haas]]'' |- | [[Liibanon]] | [[Jūzīf ʻAwn]] | ''[[:d:Q638463|Nawaf Salam]]'' |- | [[Liibüa]] | ''[[:d:Q105319610|Mohamed al-Menfi]]'' | ''[[:d:Q105319569|Abd al-Hamid Dbeibeh]]'' |- | [[Luksemburg]] | [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Luksemburgi suurhertsog]] | [[Luc Frieden]] |- | [[Läti]] | [[Edgars Rinkēvičs]] | [[Evika Siliņa]] |- | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Cyril Ramaphosa]] | [[Cyril Ramaphosa]] |- | [[Lõuna-Korea]] | ''[[:d:Q12612463|Lee Jae Myung]]'' | ''[[:d:Q55082182|Han Seong-sook]]'' |- | [[Lõuna-Sudaan]] | [[Salva Kiir Mayardit]] | [[Salva Kiir Mayardit]] |- | [[Madagaskar]] | ''[[:d:Q136500275|Michael Randrianirina]]'' | ''[[:d:Q136448305|Ruphin Zafisambo]]'' |- | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Willem-Alexander]] | [[Rob Jetten]] |- | [[Malaisia]] | ''[[:d:Q2657043|Ibrahim Iskandar of Johor]]'' | [[Anwar Ibrahim]] |- | [[Malawi]] | [[Peter Mutharika]] | ''[[:d:Q16202782|Lazarus Chakwera]]'' |- | [[Maldiivid]] | [[Mohamed Muizzu]] | [[Mohamed Muizzu]] |- | [[Mali]] | ''[[:d:Q98497406|Assimi Goïta]]'' | ''[[:d:Q113577661|Abdoulaye Maïga]]'' |- | [[Malta]] | [[Myriam Spiteri Debono]] | [[Robert Abela]] |- | [[Maroko]] | [[Mohammed VI]] | ''[[:d:Q1638114|Aziz Akhannouch]]'' |- | [[Marshalli Saared]] | [[Hilda Heine]] | [[Hilda Heine]] |- | [[Mauritaania]] | [[Mohamed Ould Ghazouani]] | ''[[:d:Q66793577|Moctar Ould Djay]]'' |- | [[Mauritius]] | ''[[:d:Q131403499|Dharam Gokhool]]'' | [[Pravind Jugnauth]] |- | [[Mehhiko]] | [[Claudia Sheinbaum]] | [[Claudia Sheinbaum]] |- | [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia]] | ''[[:d:Q7984081|Wesley Simina]]'' | ''[[:d:Q7984081|Wesley Simina]]'' |- | [[Moldova]] | [[Maia Sandu]] | ''[[:d:Q140480413|Vasile Tofan]]'' |- | [[Monaco]] | [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]] | ''[[:d:Q29934395|Christophe Mirmand]]'' |- | [[Mongoolia]] | [[Uhnaagijn Hürelsüh]] | ''[[:d:Q110962738|Uchral Nyam-Osor]]'' |- | [[Montenegro]] | [[Jakov Milatović]] | ''[[:d:Q101225458|Milojko Spajić]]'' |- | [[Mosambiik]] | ''[[:d:Q97058466|Daniel Chapo]]'' | ''[[:d:Q6761049|Maria Benvinda Levy]]'' |- | [[Myanmar]] | ''[[:d:Q3331362|Myint Swe]]'' | ''[[:d:Q3462649|Min Aung Hlaing]]'' |- | [[Namiibia]] | ''[[:d:Q527020|Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'' | ''[[:d:Q5360975|Elijah Ngurare]]'' |- | [[Nauru]] | ''[[:d:Q58096|David Adeang]]'' | ''[[:d:Q58096|David Adeang]]'' |- | [[Nepal]] | ''[[:d:Q3183124|Ram Chandra Poudel]]'' | ''[[:d:Q315500|Pushpa Kamal Dahal]]'' |- | [[Nicaragua]] | [[Daniel Ortega]] | [[Daniel Ortega]] |- | [[Nigeeria]] | [[Bola Tinubu|Bola Ahmed Tinubu]] | [[Bola Tinubu|Bola Ahmed Tinubu]] |- | [[Niger]] | ''[[:d:Q120965176|Abdourahamane Tiani]]'' | ''[[:d:Q2646711|Ali Lamine Zeine]]'' |- | [[Norra]] | [[Haakon VIII|Haakon]] | [[Jonas Gahr Støre]] |- | [[Omaan]] | [[Haitham ibn Tāriq]] | [[Haitham ibn Tāriq]] |- | [[Paapua Uus-Guinea]] | [[Charles III]] | [[James Marape]] |- | [[Pakistan]] | [[Asif Ali Zardari]] | [[Shehbaz Sharif]] |- | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | [[Maḩmūd ‘Abbās]] | ''[[:d:Q20423278|Mohammad Mustafa]]'' |- | [[Panama]] | ''[[:d:Q108454869|José Raúl Mulino]]'' | ''[[:d:Q108454869|José Raúl Mulino]]'' |- | [[Paraguay]] | ''[[:d:Q22695687|Santiago Peña Palacios]]'' | ''[[:d:Q22695687|Santiago Peña Palacios]]'' |- | [[Peruu]] | [[Keiko Fujimori]] | |- | [[Poola]] | [[Karol Nawrocki]] | [[Donald Tusk]] |- | [[Portugal]] | ''[[:d:Q1580316|António José Seguro]]'' | [[Luís Montenegro]] |- | [[Prantsusmaa]] | [[Emmanuel Macron]] | [[Sébastien Lecornu]] |- | [[Põhja-Korea]] | [[Kim Chŏng-un]] | ''[[:d:Q16905281|Pak Thae-song]]'' |- | [[Põhja-Makedoonia]] | [[Gordana Siljanovska-Davkova]] | [[Hristijan Mickoski]] |- | [[Roheneemesaared]] | [[José Maria Neves]] | ''[[:d:Q139594211|Francisco Carvalho]]'' |- | [[Rootsi]] | [[Carl XVI Gustaf]] | [[Ulf Kristersson]] |- | [[Rumeenia]] | [[Nicușor Dan]] | [[Ilie Bolojan]] |- | [[Rwanda]] | [[Paul Kagame]] | ''[[:d:Q135454730|Justin Nsengiyumva]]'' |- | [[Saalomoni Saared]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q6180897|Jeremiah Manele]]'' |- | [[Saint Kitts ja Nevis]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q113443525|Terrance Drew]]'' |- | [[Saint Lucia]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q7184214|Philip J. Pierre]]'' |- | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q28319076|Godwin Friday]]'' |- | [[Saksamaa]] | [[Frank-Walter Steinmeier]] | [[Friedrich Merz]] |- | [[Sambia]] | ''[[:d:Q717185|Hakainde Hichilema]]'' | [[Edgar Lungu]] |- | [[Samoa]] | [[Va'aletoa Sualauvi II]] | [[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]]<br/>''[[:d:Q5446290|Naomi Mata'afa]]'' |- | [[San Marino]] | ''[[:d:Q57546|Denise Bronzetti]]''<br/>''[[:d:Q1353628|Italo Righi]]'' | |- | [[Saudi Araabia]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] |- | [[Seišellid]] | ''[[:d:Q16190544|Patrick Herminie]]'' | ''[[:d:Q16190544|Patrick Herminie]]'' |- | [[Senegal]] | [[Bassirou Diomaye Faye|Bassirou Diomaye Diakhar Faye]] | [[Bassirou Diomaye Faye|Bassirou Diomaye Diakhar Faye]] |- | [[Serbia]] | [[Aleksandar Vučić]] | ''[[:d:Q42478807|Đuro Macut]]'' |- | [[Sierra Leone]] | [[Julius Maada Bio]] | ''[[:d:Q23728768|David Sengeh]]'' |- | [[Singapur]] | ''[[:d:Q983752|Tharman Shanmugaratnam]]'' | ''[[:d:Q6504758|Lawrence Wong]]'' |- | [[Slovakkia]] | [[Peter Pellegrini]] | [[Robert Fico]] |- | [[Sloveenia]] | [[Nataša Pirc Musar]] | [[Janez Janša]] |- | [[Somaalia]] | [[Xasan Sheekh Maxamuud|Xasan Shiikh Maxamuud]] | ''[[:d:Q99605101|Mohamed Hussein Roble]]'' |- | [[Soome]] | [[Alexander Stubb]] | [[Petteri Orpo]] |- | [[Sri Lanka]] | ''[[:d:Q4777855|Anura Kumara Dissanayake]]'' | ''[[:d:Q98298397|Harini Amarasuriya]]'' |- | [[Sudaan]] | [[‘Abd al-Fattāḩ al-Burhān|‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]] | ''[[:d:Q27654948|Abdalla Hamdok]]'' |- | [[Suriname]] | ''[[:d:Q440403|Jennifer Geerlings-Simons]]'' | ''[[:d:Q440403|Jennifer Geerlings-Simons]]'' |- | [[Suurbritannia]] | [[Charles III]] | [[Andy Burnham]] |- | [[São Tomé ja Príncipe]] | ''[[:d:Q27982047|Carlos Vila Nova]]'' | ''[[:d:Q131749390|Américo Ramos]]'' |- | [[Süüria]] | [[Aḩmad ash-Sharʻ|Ahmed al-Sharaa]] | |- | [[Tadžikistan]] | [[Emomali Rahmon|Emomalii Rahmon]] | [[Kohir Rasulzoda|Kohhir Rasulzoda]] |- | [[Tai]] | [[Maha Vajiralongkorn]] | [[Paetongtarn Shinawatra]] |- | [[Taiwan]] | [[Lai Ching-te]] | ''[[:d:Q5116472|Cho Jung-tai]]'' |- | [[Tansaania]] | [[Samia Suluhu]] | [[Samia Suluhu]] |- | [[Togo]] | ''[[:d:Q6169516|Jean-Lucien Savi de Tové]]'' | [[Faure Gnassingbé]] |- | [[Tonga]] | [[Tupou VI]] | ''[[:d:Q5437258|Fatafehi Fakafānua, 8th Lord Fakafānua]]'' |- | [[Trinidad ja Tobago]] | ''[[:d:Q97400315|Christine Kangaloo]]'' | [[Kamla Persad-Bissessar]] |- | [[Tuneesia]] | [[Kaïs Saïed]] | ''[[:d:Q108892374|Sarra Zaafrani]]'' |- | [[Tuvalu]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q5441662|Ben Do]]'' |- | [[Türgi]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] |- | [[Türkmenistan]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] |- | [[Tšaad]] | ''[[:d:Q16206405|Mahamat Déby]]'' | ''[[:d:Q4710950|Albert Pahimi Padacké]]''<br/>[[Idriss Déby]] |- | [[Tšehhi]] | [[Petr Pavel]] | [[Andrej Babiš]] |- | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q5937916|José Antonio Kast]]'' | ''[[:d:Q5937916|José Antonio Kast]]'' |- | [[Uganda]] | [[Yoweri Museveni]] | ''[[:d:Q62481397|Nabbanja Robinah]]'' |- | [[Ukraina]] | [[Volodõmõr Zelenskõi]] | [[Serhi Koretskõi]] |- | [[Ungari]] | [[András Baka]] | [[Péter Magyar]] |- | [[Uruguay]] | ''[[:d:Q19946921|Yamandú Orsi]]'' | ''[[:d:Q19946921|Yamandú Orsi]]'' |- | [[Usbekistan]] | [[Shavkat Mirziyoyev]] | [[Abdulla Aripov]] |- | [[Uus-Meremaa]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q74370310|Christopher Luxon]]'' |- | [[Valgevene]] | [[Aliaksandr Lukašenka|Alaksandr Łukašenka]] | ''[[:d:Q56235580|Alexander Turchyn]]'' |- | [[Vanuatu]] | ''[[:d:Q113239716|Nikenike Vurobaravu]]'' | ''[[:d:Q16190741|Bob Loughman]]'' |- | [[Venemaa]] | [[Vladimir Putin]] | [[Mihhail Mišustin]] |- | [[Venezuela]] | [[Delcy Rodríguez]] | |- | [[Vietnam]] | [[Tô Lâm]] | [[Phạm Minh Chính]] |- | [[Zimbabwe]] | [[Emmerson Mnangagwa]] | [[Emmerson Mnangagwa]] |- | [[Šveits]] | ''[[:d:Q30917|Šveitsi Liidunõukogu]]'' | ''[[:d:Q30917|Šveitsi Liidunõukogu]]'' |} {{Wikidata loendi lõpp}} s8l7b04xj3enld9jm7sxecazwjjzqkf 0 428183 7230539 7230065 2026-09-07T18:11:32Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ 7230539 wikitext text/x-wiki {{teekaart|suum=13}} '''Õismäe tee''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s<ref name="KNAB">http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 28.01.2016)</ref> [[Väike-Õismäe]] asumis.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> [[File:Õhuvaade Väike-Õismäe asumile.png|pisi|Õhuvaade Väike-Õismäe asumile (2012)]] [[File:Tallinna Lasteaed Karikakar, Õismäe tee 22.jpg|thumb|[[Tallinna Nurmenuku Lasteaed]] - Õismäe tee 26]][[File:Õismäe tee 46, Tallinn.jpg|thumb|Õismäe tee 46 kauplusehoone]] [[File:Tallinna Rukkilille Lasteaed.JPG|pisi|[[Tallinna Rukkilille Lasteaed]], Õismäe tee 70]] [[File:Tallinna Meelespea Lasteaed.JPG|pisi|[[Tallinna Meelespea Lasteaed]], Õismäe tee 92]] [[File:Tallinna Õismäe Russian Lyceum.JPG|pisi|[[Tallinna Õismäe Vene Lütseum]], Õismäe tee 28]] [[File:Tallinna Õismäe Gümnaasium.JPG|thumb|[[Tallinna Õismäe Gümnaasium]], Õismäe tee 50]] Väike-Õismäe on ringikujuline ja ja Õismäe tee paneelmajad on kõik ehitatud ühe keskpunkti, ümmarguse kunsttiigi ümber ([[Väike-Õismäe tiik]]). == Hoonestus == Õismäe teel asuvad: *Õismäe tee 1, 3 - 5-korruselised [[Paneelelamu|paneel]]korterelamud, *Õismäe tee 2, 4, 6, 8 - 9-korruseliste [[Paneelelamu|paneel]]korterelamute grupp, *Õismäe tee 7 - 5-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 10 - 16-korruseline [[Paneelelamu|paneel]]korterelamu *Õismäe tee 12, 14, 16, 18, 20 - 9-korruseliste [[Paneelelamu|paneel]]korterelamute grupp, *Õismäe tee 21 - 5-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 22 - [[Tallinna Lasteaed Karikakar]], *Õismäe tee 24 - Haabersti Päevakeskus ja Haabersti Tegevuskeskus, * Õismäe tee 25, 27 - 5-korruselised paneelkorterelamud, *Õismäe tee 26 - [[Tallinna Nurmenuku Lasteaed]], * Õismäe tee 28 - [[Tallinna Õismäe Vene Lütseum]], *Õismäe tee 30, 32, 34 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 36 - 9-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 38 - 9-korruseline paneelkorterelamu, * Õismäe tee 46, Maxima XX (varem [[Tallinna II Toidukaubastu]]) kauplused<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref> [[Õismäe-1 (kauplus)|Õismäe-1]]/[[Kullerkupu (kauplus)|Kullerkupu kauplus]]) * Õismäe tee 50 - [[Tallinna Õismäe Gümnaasium]] *Õismäe tee 52, 54, 56 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 58, 60 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 68 - 16-korruseline paneelkorterelamu * Õismäe tee 70 - [[Tallinna Rukkilille Lasteaed]], *Õismäe tee 78 - 9-korruseline paneelkorterelamu, * Õismäe tee 88 - [[Maxima Eesti OÜ|Maxima]] X (varem Tallinna II Toidukaubastu [[Õismäe-3 (kauplus)|Õismäe-3]]/[[Meelespea (kauplus)|Meelespea kauplus]]), *Õismäe tee 92 - [[Tallinna Meelespea Lasteaed]], *Õismäe tee 94 - 9-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 104, 106, 108 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 105b ja 109 - 16-korruselised [[Paneelelamu|paneel]]korterelamud * Õismäe tee 107 - Maxima/ Kollane kauplus (varem [[Järveotsa (kauplus)|Järveotsa kauplus]]), *Õismäe tee 110 - [[Tallinna Lasteaed Vikerkaar]], *Õismäe tee 115a - [[Väike-Õismäe raamatukogu]], *Õismäe tee 124 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 130 - [[Ring Spaa & Saunad]], *Õismäe tee 132 - [[Tallinna Haabersti Gümnaasium]], *Õismäe tee 133, 135, 137 - 5-korruselised paneelkorterelamud, * Õismäe tee 136, 138, 140, 142, 144, 146, 148 ja 150 hooned moodustavad nn. Õismäe Hiina müüri<ref>[https://ypsilon.postimees.ee/7383375/metsik-laane-tallinn-magalatuur-vaike-oismael-vol-1 Magalatuur Väike-Õismäel vol. 1]</ref>, mis koosneb 22 sektsioonist: kaheksast üheksakordsest paneelmajast, kaheksa maja on üksteise küljes ning kogu ehitis on ca 460 meetri pikkune. Kaheksas majas on kokku 20 trepikoda, kuus maja on kahe trepikojaga ja kaks maja on nelja trepikojaga; igas trepikojas on 36 korterit, seega on Hiina müüris kokku 708<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-vaike-oismae-suurim-maja AK filmikroonika 1958-1991: 1 | VÄIKE - ÕISMÄE SUURIM MAJA], arhiiv.err.ee, 20. veebruar 1977</ref>/720 korterit. *Õismäe tee 151- 5-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 155a-157, [[AS Olerex|Olerex]] tankla, * Õismäe tee 173 - 16-korruseline paneelkorterelamu, * Õismäe tee 175 - Rocca House by Larsen (algne [[Ehitajate tee]] 143, 2017. aastast uus aadress Õismäe tee<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/77634280/oismae-ku-d-unustasid-elanikele-oelda-et-nad-elavad-nuud-hoopis-teisel-tanaval Õismäe teised tänavad], www.delfi.ee, 23.03.2017</ref>) *Õismäe tee 177 - [[Õismäe Sportmängude Hall]] (algne Ehitajate tee 141), *Õismäe tee 179 - Lääne-Tallinna Keskhaigla AS [[Väike-Õismäe polikliinik]], [[Haabersti Tervisekeskus]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla Õendusabikliinik]] (algne Ehitajate tee 137), *Õismäe tee 179a (algne Ehitajate tee 137e), *Õismäe tee 181 (algne Ehitajate tee 133e), *Õismäe tee 183 (algne Ehitajate tee 133a), *Õismäe tee 183a (algne Ehitajate tee 129a), *Õismäe tee 185/187 (algne Ehitajate tee 131/133), *Õismäe tee 189 (algne Ehitajate tee 129), *Õismäe tee 191e (algne Ehitajate tee 127e), *Õismäe tee 193 (algne Ehitajate tee 127), *Õismäe tee 195 (algne Ehitajate tee 125), *Õismäe tee 197 (algne Ehitajate tee 123), *Õismäe tee 199 (algne Ehitajate tee 121), *Õismäe tee 201 (algne Ehitajate tee 119). == Ajalugu == [[File:TLA_1465_1_6953_vaade_oismaele_linnulennult.jpg|pisi|Vaade [[Väike-Õismäe]]le linnulennult]] Õismäe tee sai nime [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1974]].<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 305</ref> Arhitektid [[Mart Port]] ja [[Malle Meelak]] avaldasid 1968. aastal Väike-Õismäe elurajooni planeeringu, mille järgi alustati hoonestamist 1973. aastal, detailne projekteerimine kestis 1968–1977. [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|Õismäe tee 150, 9-korruseliste (Õismäe Hiina müüri) korterelamute grupp]][[File:Õismäe tee – Paldiski mnt intresection.jpg|pisi|Õismäe tee 105b ja 109 ning Paldiski maantee 221a, Harkuranna Torn]] == Galerii == <gallery> EE-TLN-HAABERSTI-Ehitajate tee-Õismäe tee.JPG|[[Ehitajate tee]] - Õismäe tee ristmik, vaade Ehitajate teelt File:Väike-Õismäe elamurajoon, kõrgvaade hoonestusele, esiplaanil ringtee. Ajapaik 14557.jpg|Vaade Õismäe tee ja [[Ehitajate tee]] korterelamutele File:Õismäe tee, 2, 4, 6.jpg|Õismäe tee, 2, 4, 6 File:Õismäe tee, 6.jpg|Õismäe tee 6 File:Õismäe tee 8.jpg|Õismäe tee 8 [[paneelelamu|paneelkorterelamu]] File:Õismäe tee, 10.jpg|Õismäe tee, 10 File:Õismäe tee 12, Tallinn.jpg|Õismäe tee 12 File:Haabersti Tegevuskeskus, Õismäe tee 24.jpg|[[Haabersti Tegevuskeskus]], Õismäe tee 24 File:Õismäe tee 78.jpg|Õismäe tee 78 File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Meelespea.JPG|Õismäe tee, Meelespea [[Tallinna ühistranspordiliinid|ühistranspordi]] peatus ja Maxima (endine kauplus [[Õismäe-3 (kauplus)|Õismäe-3]]), Õismäe tee 88 File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Old Soviet "сandle" after modernisation.JPG|16-korruseline korterelamu File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Soviet apartment buildings after modernisation.JPG|5-korruseline korterelamute grupp File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe tee.JPG|5-korruseliste [[paneelelamu]]te grupp File:Footpath in Õismäe street.JPG| File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe-Old Soviet candles.JPG| File:Väike-Õismäe.JPG|Õismäe tee 105b File:Apartment building in Väike-Õismäe in Tallinn.jpg|Õismäe tee 109 File:Õismäe tee, 124.jpg|Õismäe tee 124 File:Õismäe tee 173 Tallinnas.jpg|Õismäe tee 173 File:Õismäe tee 175 Tallinnas.jpg|Õismäe tee 175 </gallery> ==Viited== {{viited}} {{commonskat|}} ==Välislingid== * [http://tallinncity.postimees.ee/4174007/pildid-ja-video-tallinnas-poles-kortermaja-ees-seitse-autot?_ga=2.60802090.622247140.1499319190-2109612128.1485904516 Pildid ja video: Tallinnas põles kortermaja ees seitse autot] {{Väike-Õismäe asumi tänavad}} [[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]] i630068gqv4ixp9bzmgjeqhytncm9sv 7230560 7230539 2026-09-07T18:59:20Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ 7230560 wikitext text/x-wiki {{teekaart|suum=13}} '''Õismäe tee''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s<ref name="KNAB">http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 28.01.2016)</ref> [[Väike-Õismäe]] asumis.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> [[File:Õhuvaade Väike-Õismäe asumile.png|pisi|Õhuvaade Väike-Õismäe asumile (2012)]] [[File:Tallinna Lasteaed Karikakar, Õismäe tee 22.jpg|thumb|[[Tallinna Nurmenuku Lasteaed]] - Õismäe tee 26]][[File:Õismäe tee 46, Tallinn.jpg|thumb|Õismäe tee 46 kauplusehoone]] [[File:Tallinna Rukkilille Lasteaed.JPG|pisi|[[Tallinna Rukkilille Lasteaed]], Õismäe tee 70]] [[File:Tallinna Meelespea Lasteaed.JPG|pisi|[[Tallinna Meelespea Lasteaed]], Õismäe tee 92]] [[File:Tallinna Õismäe Russian Lyceum.JPG|pisi|[[Tallinna Õismäe Vene Lütseum]], Õismäe tee 28]] [[File:Tallinna Õismäe Gümnaasium.JPG|thumb|[[Tallinna Õismäe Gümnaasium]], Õismäe tee 50]] Väike-Õismäe on ringikujuline ja ja Õismäe tee paneelmajad on kõik ehitatud ühe keskpunkti, ümmarguse kunsttiigi ümber ([[Väike-Õismäe tiik]]). == Hoonestus == Õismäe teel asuvad: *Õismäe tee 1, 3 - 5-korruselised [[Paneelelamu|paneel]]korterelamud, "Õismäe viiekorruseline" tüüpprojekt 111-121E<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/06/16/oismae-viiekorruseline/ Õismäe viiekorruseline Tüüpprojekti 111-121 projekt 121E, mida tuntakse ka kui “Õismäe viiekorruseline”], ristofoto.com</ref> *Õismäe tee 2, 4, 6, 8 - 9-korruseliste [[Paneelelamu|paneel]]korterelamute grupp, *Õismäe tee 7 - 5-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 10 - 16-korruseline [[Paneelelamu|paneel]]korterelamu *Õismäe tee 12, 14, 16, 18, 20 - 9-korruseliste [[Paneelelamu|paneel]]korterelamute grupp, *Õismäe tee 21 - 5-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 22 - [[Tallinna Lasteaed Karikakar]], *Õismäe tee 24 - Haabersti Päevakeskus ja Haabersti Tegevuskeskus, * Õismäe tee 25, 27 - 5-korruselised paneelkorterelamud, *Õismäe tee 26 - [[Tallinna Nurmenuku Lasteaed]], * Õismäe tee 28 - [[Tallinna Õismäe Vene Lütseum]], *Õismäe tee 30, 32, 34 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 36 - 9-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 38 - 9-korruseline paneelkorterelamu, * Õismäe tee 46, Maxima XX (varem [[Tallinna II Toidukaubastu]]) kauplused<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref> [[Õismäe-1 (kauplus)|Õismäe-1]]/[[Kullerkupu (kauplus)|Kullerkupu kauplus]]) * Õismäe tee 50 - [[Tallinna Õismäe Gümnaasium]] *Õismäe tee 52, 54, 56 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 58, 60 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 68 - 16-korruseline paneelkorterelamu * Õismäe tee 70 - [[Tallinna Rukkilille Lasteaed]], *Õismäe tee 78 - 9-korruseline paneelkorterelamu, * Õismäe tee 88 - [[Maxima Eesti OÜ|Maxima]] X (varem Tallinna II Toidukaubastu [[Õismäe-3 (kauplus)|Õismäe-3]]/[[Meelespea (kauplus)|Meelespea kauplus]]), *Õismäe tee 92 - [[Tallinna Meelespea Lasteaed]], *Õismäe tee 94 - 9-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 104, 106, 108 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 105b ja 109 - 16-korruselised [[Paneelelamu|paneel]]korterelamud * Õismäe tee 107 - Maxima/ Kollane kauplus (varem [[Järveotsa (kauplus)|Järveotsa kauplus]]), *Õismäe tee 110 - [[Tallinna Lasteaed Vikerkaar]], *Õismäe tee 115a - [[Väike-Õismäe raamatukogu]], *Õismäe tee 124 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 130 - [[Ring Spaa & Saunad]], *Õismäe tee 132 - [[Tallinna Haabersti Gümnaasium]], *Õismäe tee 133, 135, 137 - 5-korruselised paneelkorterelamud, * Õismäe tee 136, 138, 140, 142, 144, 146, 148 ja 150 hooned moodustavad nn. Õismäe Hiina müüri<ref>[https://ypsilon.postimees.ee/7383375/metsik-laane-tallinn-magalatuur-vaike-oismael-vol-1 Magalatuur Väike-Õismäel vol. 1]</ref>, mis koosneb 22 sektsioonist: kaheksast üheksakordsest paneelmajast, kaheksa maja on üksteise küljes ning kogu ehitis on ca 460 meetri pikkune. Kaheksas majas on kokku 20 trepikoda, kuus maja on kahe trepikojaga ja kaks maja on nelja trepikojaga; igas trepikojas on 36 korterit, seega on Hiina müüris kokku 708<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-vaike-oismae-suurim-maja AK filmikroonika 1958-1991: 1 | VÄIKE - ÕISMÄE SUURIM MAJA], arhiiv.err.ee, 20. veebruar 1977</ref>/720 korterit. *Õismäe tee 151- 5-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 155a-157, [[AS Olerex|Olerex]] tankla, * Õismäe tee 173 - 16-korruseline paneelkorterelamu, * Õismäe tee 175 - Rocca House by Larsen (algne [[Ehitajate tee]] 143, 2017. aastast uus aadress Õismäe tee<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/77634280/oismae-ku-d-unustasid-elanikele-oelda-et-nad-elavad-nuud-hoopis-teisel-tanaval Õismäe teised tänavad], www.delfi.ee, 23.03.2017</ref>) *Õismäe tee 177 - [[Õismäe Sportmängude Hall]] (algne Ehitajate tee 141), *Õismäe tee 179 - Lääne-Tallinna Keskhaigla AS [[Väike-Õismäe polikliinik]], [[Haabersti Tervisekeskus]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla Õendusabikliinik]] (algne Ehitajate tee 137), *Õismäe tee 179a (algne Ehitajate tee 137e), *Õismäe tee 181 (algne Ehitajate tee 133e), *Õismäe tee 183 (algne Ehitajate tee 133a), *Õismäe tee 183a (algne Ehitajate tee 129a), *Õismäe tee 185/187 (algne Ehitajate tee 131/133), *Õismäe tee 189 (algne Ehitajate tee 129), *Õismäe tee 191e (algne Ehitajate tee 127e), *Õismäe tee 193 (algne Ehitajate tee 127), *Õismäe tee 195 (algne Ehitajate tee 125), *Õismäe tee 197 (algne Ehitajate tee 123), *Õismäe tee 199 (algne Ehitajate tee 121), *Õismäe tee 201 (algne Ehitajate tee 119). == Ajalugu == [[File:TLA_1465_1_6953_vaade_oismaele_linnulennult.jpg|pisi|Vaade [[Väike-Õismäe]]le linnulennult]] Õismäe tee sai nime [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1974]].<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 305</ref> Arhitektid [[Mart Port]] ja [[Malle Meelak]] avaldasid 1968. aastal Väike-Õismäe elurajooni planeeringu, mille järgi alustati hoonestamist 1973. aastal, detailne projekteerimine kestis 1968–1977. [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|Õismäe tee 150, 9-korruseliste (Õismäe Hiina müüri) korterelamute grupp]][[File:Õismäe tee – Paldiski mnt intresection.jpg|pisi|Õismäe tee 105b ja 109 ning Paldiski maantee 221a, Harkuranna Torn]] == Galerii == <gallery> EE-TLN-HAABERSTI-Ehitajate tee-Õismäe tee.JPG|[[Ehitajate tee]] - Õismäe tee ristmik, vaade Ehitajate teelt File:Väike-Õismäe elamurajoon, kõrgvaade hoonestusele, esiplaanil ringtee. Ajapaik 14557.jpg|Vaade Õismäe tee ja [[Ehitajate tee]] korterelamutele File:Õismäe tee, 2, 4, 6.jpg|Õismäe tee, 2, 4, 6 File:Õismäe tee, 6.jpg|Õismäe tee 6 File:Õismäe tee 8.jpg|Õismäe tee 8 [[paneelelamu|paneelkorterelamu]] File:Õismäe tee, 10.jpg|Õismäe tee, 10 File:Õismäe tee 12, Tallinn.jpg|Õismäe tee 12 File:Haabersti Tegevuskeskus, Õismäe tee 24.jpg|[[Haabersti Tegevuskeskus]], Õismäe tee 24 File:Õismäe tee 78.jpg|Õismäe tee 78 File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Meelespea.JPG|Õismäe tee, Meelespea [[Tallinna ühistranspordiliinid|ühistranspordi]] peatus ja Maxima (endine kauplus [[Õismäe-3 (kauplus)|Õismäe-3]]), Õismäe tee 88 File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Old Soviet "сandle" after modernisation.JPG|16-korruseline korterelamu File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Soviet apartment buildings after modernisation.JPG|5-korruseline korterelamute grupp File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe tee.JPG|5-korruseliste [[paneelelamu]]te grupp File:Footpath in Õismäe street.JPG| File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe-Old Soviet candles.JPG| File:Väike-Õismäe.JPG|Õismäe tee 105b File:Apartment building in Väike-Õismäe in Tallinn.jpg|Õismäe tee 109 File:Õismäe tee, 124.jpg|Õismäe tee 124 File:Õismäe tee 173 Tallinnas.jpg|Õismäe tee 173 File:Õismäe tee 175 Tallinnas.jpg|Õismäe tee 175 </gallery> ==Viited== {{viited}} {{commonskat|}} ==Välislingid== * [http://tallinncity.postimees.ee/4174007/pildid-ja-video-tallinnas-poles-kortermaja-ees-seitse-autot?_ga=2.60802090.622247140.1499319190-2109612128.1485904516 Pildid ja video: Tallinnas põles kortermaja ees seitse autot] {{Väike-Õismäe asumi tänavad}} [[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]] myezl43d3o5d0r0t3psl201zb8ghlgy 7230577 7230560 2026-09-07T19:27:05Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ 7230577 wikitext text/x-wiki {{teekaart|suum=13}} '''Õismäe tee''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s<ref name="KNAB">http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 28.01.2016)</ref> [[Väike-Õismäe]] asumis.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> [[File:Õhuvaade Väike-Õismäe asumile.png|pisi|Õhuvaade Väike-Õismäe asumile (2012)]] [[File:Tallinna Lasteaed Karikakar, Õismäe tee 22.jpg|thumb|[[Tallinna Nurmenuku Lasteaed]] - Õismäe tee 26]][[File:Õismäe tee 46, Tallinn.jpg|thumb|Õismäe tee 46 kauplusehoone]] [[File:Tallinna Rukkilille Lasteaed.JPG|pisi|[[Tallinna Rukkilille Lasteaed]], Õismäe tee 70]] [[File:Tallinna Meelespea Lasteaed.JPG|pisi|[[Tallinna Meelespea Lasteaed]], Õismäe tee 92]] [[File:Tallinna Õismäe Russian Lyceum.JPG|pisi|[[Tallinna Õismäe Vene Lütseum]], Õismäe tee 28]] [[File:Tallinna Õismäe Gümnaasium.JPG|thumb|[[Tallinna Õismäe Gümnaasium]], Õismäe tee 50]] Väike-Õismäe on ringikujuline ja ja Õismäe tee paneelmajad on kõik ehitatud ühe keskpunkti, ümmarguse kunsttiigi ümber ([[Väike-Õismäe tiik]]). == Hoonestus == Õismäe teel asuvad: *Õismäe tee 1, 3 - 5-korruselised [[Paneelelamu|paneel]]korterelamud, "Õismäe viiekorruseline" tüüpprojekt 111-121E<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/06/16/oismae-viiekorruseline/ Õismäe viiekorruseline Tüüpprojekti 111-121 projekt 121E, mida tuntakse ka kui “Õismäe viiekorruseline”], ristofoto.com</ref> *Õismäe tee 2, 4, 6, 8 - 9-korruseliste [[Paneelelamu|paneel]]korterelamute grupp, *Õismäe tee 7 - 5-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 10 - 16-korruseline [[Paneelelamu|paneel]]korterelamu, arhitekt [[Paula Koido]]<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2023/09/24/paula-koido-tornmaja/ Paula Koido tornmaja], ristofoto.com</ref> *Õismäe tee 12, 14, 16, 18, 20 - 9-korruseliste [[Paneelelamu|paneel]]korterelamute grupp, *Õismäe tee 21 - 5-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 22 - [[Tallinna Lasteaed Karikakar]], *Õismäe tee 24 - Haabersti Päevakeskus ja Haabersti Tegevuskeskus, * Õismäe tee 25, 27 - 5-korruselised paneelkorterelamud, *Õismäe tee 26 - [[Tallinna Nurmenuku Lasteaed]], * Õismäe tee 28 - [[Tallinna Õismäe Vene Lütseum]], *Õismäe tee 30, 32, 34 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 36 - 9-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 38 - 9-korruseline paneelkorterelamu, * Õismäe tee 46, Maxima XX (varem [[Tallinna II Toidukaubastu]]) kauplused<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref> [[Õismäe-1 (kauplus)|Õismäe-1]]/[[Kullerkupu (kauplus)|Kullerkupu kauplus]]) * Õismäe tee 50 - [[Tallinna Õismäe Gümnaasium]] *Õismäe tee 52, 54, 56 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 58, 60 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 68 - 16-korruseline paneelkorterelamu * Õismäe tee 70 - [[Tallinna Rukkilille Lasteaed]], *Õismäe tee 78 - 9-korruseline paneelkorterelamu, * Õismäe tee 88 - [[Maxima Eesti OÜ|Maxima]] X (varem Tallinna II Toidukaubastu [[Õismäe-3 (kauplus)|Õismäe-3]]/[[Meelespea (kauplus)|Meelespea kauplus]]), *Õismäe tee 92 - [[Tallinna Meelespea Lasteaed]], *Õismäe tee 94 - 9-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 104, 106, 108 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 105b ja 109 - 16-korruselised [[Paneelelamu|paneel]]korterelamud * Õismäe tee 107 - Maxima/ Kollane kauplus (varem [[Järveotsa (kauplus)|Järveotsa kauplus]]), *Õismäe tee 110 - [[Tallinna Lasteaed Vikerkaar]], *Õismäe tee 115a - [[Väike-Õismäe raamatukogu]], *Õismäe tee 124 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 130 - [[Ring Spaa & Saunad]], *Õismäe tee 132 - [[Tallinna Haabersti Gümnaasium]], *Õismäe tee 133, 135, 137 - 5-korruselised paneelkorterelamud, * Õismäe tee 136, 138, 140, 142, 144, 146, 148 ja 150 hooned moodustavad nn. Õismäe Hiina müüri<ref>[https://ypsilon.postimees.ee/7383375/metsik-laane-tallinn-magalatuur-vaike-oismael-vol-1 Magalatuur Väike-Õismäel vol. 1]</ref>, mis koosneb 22 sektsioonist: kaheksast üheksakordsest paneelmajast, kaheksa maja on üksteise küljes ning kogu ehitis on ca 460 meetri pikkune. Kaheksas majas on kokku 20 trepikoda, kuus maja on kahe trepikojaga ja kaks maja on nelja trepikojaga; igas trepikojas on 36 korterit, seega on Hiina müüris kokku 708<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-vaike-oismae-suurim-maja AK filmikroonika 1958-1991: 1 | VÄIKE - ÕISMÄE SUURIM MAJA], arhiiv.err.ee, 20. veebruar 1977</ref>/720 korterit. *Õismäe tee 151- 5-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 155a-157, [[AS Olerex|Olerex]] tankla, * Õismäe tee 173 - 16-korruseline paneelkorterelamu, * Õismäe tee 175 - Rocca House by Larsen (algne [[Ehitajate tee]] 143, 2017. aastast uus aadress Õismäe tee<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/77634280/oismae-ku-d-unustasid-elanikele-oelda-et-nad-elavad-nuud-hoopis-teisel-tanaval Õismäe teised tänavad], www.delfi.ee, 23.03.2017</ref>) *Õismäe tee 177 - [[Õismäe Sportmängude Hall]] (algne Ehitajate tee 141), *Õismäe tee 179 - Lääne-Tallinna Keskhaigla AS [[Väike-Õismäe polikliinik]], [[Haabersti Tervisekeskus]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla Õendusabikliinik]] (algne Ehitajate tee 137), *Õismäe tee 179a (algne Ehitajate tee 137e), *Õismäe tee 181 (algne Ehitajate tee 133e), *Õismäe tee 183 (algne Ehitajate tee 133a), *Õismäe tee 183a (algne Ehitajate tee 129a), *Õismäe tee 185/187 (algne Ehitajate tee 131/133), *Õismäe tee 189 (algne Ehitajate tee 129), *Õismäe tee 191e (algne Ehitajate tee 127e), *Õismäe tee 193 (algne Ehitajate tee 127), *Õismäe tee 195 (algne Ehitajate tee 125), *Õismäe tee 197 (algne Ehitajate tee 123), *Õismäe tee 199 (algne Ehitajate tee 121), *Õismäe tee 201 (algne Ehitajate tee 119). == Ajalugu == [[File:TLA_1465_1_6953_vaade_oismaele_linnulennult.jpg|pisi|Vaade [[Väike-Õismäe]]le linnulennult]] Õismäe tee sai nime [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1974]].<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 305</ref> Arhitektid [[Mart Port]] ja [[Malle Meelak]] avaldasid 1968. aastal Väike-Õismäe elurajooni planeeringu, mille järgi alustati hoonestamist 1973. aastal, detailne projekteerimine kestis 1968–1977. [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|Õismäe tee 150, 9-korruseliste (Õismäe Hiina müüri) korterelamute grupp]][[File:Õismäe tee – Paldiski mnt intresection.jpg|pisi|Õismäe tee 105b ja 109 ning Paldiski maantee 221a, Harkuranna Torn]] == Galerii == <gallery> EE-TLN-HAABERSTI-Ehitajate tee-Õismäe tee.JPG|[[Ehitajate tee]] - Õismäe tee ristmik, vaade Ehitajate teelt File:Väike-Õismäe elamurajoon, kõrgvaade hoonestusele, esiplaanil ringtee. Ajapaik 14557.jpg|Vaade Õismäe tee ja [[Ehitajate tee]] korterelamutele File:Õismäe tee, 2, 4, 6.jpg|Õismäe tee, 2, 4, 6 File:Õismäe tee, 6.jpg|Õismäe tee 6 File:Õismäe tee 8.jpg|Õismäe tee 8 [[paneelelamu|paneelkorterelamu]] File:Õismäe tee, 10.jpg|Õismäe tee, 10 File:Õismäe tee 12, Tallinn.jpg|Õismäe tee 12 File:Haabersti Tegevuskeskus, Õismäe tee 24.jpg|[[Haabersti Tegevuskeskus]], Õismäe tee 24 File:Õismäe tee 78.jpg|Õismäe tee 78 File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Meelespea.JPG|Õismäe tee, Meelespea [[Tallinna ühistranspordiliinid|ühistranspordi]] peatus ja Maxima (endine kauplus [[Õismäe-3 (kauplus)|Õismäe-3]]), Õismäe tee 88 File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Old Soviet "сandle" after modernisation.JPG|16-korruseline korterelamu File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Soviet apartment buildings after modernisation.JPG|5-korruseline korterelamute grupp File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe tee.JPG|5-korruseliste [[paneelelamu]]te grupp File:Footpath in Õismäe street.JPG| File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe-Old Soviet candles.JPG| File:Väike-Õismäe.JPG|Õismäe tee 105b File:Apartment building in Väike-Õismäe in Tallinn.jpg|Õismäe tee 109 File:Õismäe tee, 124.jpg|Õismäe tee 124 File:Õismäe tee 173 Tallinnas.jpg|Õismäe tee 173 File:Õismäe tee 175 Tallinnas.jpg|Õismäe tee 175 </gallery> ==Viited== {{viited}} {{commonskat|}} ==Välislingid== * [http://tallinncity.postimees.ee/4174007/pildid-ja-video-tallinnas-poles-kortermaja-ees-seitse-autot?_ga=2.60802090.622247140.1499319190-2109612128.1485904516 Pildid ja video: Tallinnas põles kortermaja ees seitse autot] {{Väike-Õismäe asumi tänavad}} [[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]] ocuhxt6xrxspp8vct9yxwyl8l4uem3a 0 428192 7230555 6322002 2026-09-07T18:42:07Z NOSSER 8097 7230555 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Lasnamäe tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s<ref name="KNAB">[http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm Tallinna tänavad linnaosade kaupa]. KNAB, vaadatud 28.01.2016.</ref>. [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Majaka.JPG|pisi|left|14-korruselised korterelamud Lasnamäe tänaval]][[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Lasnamäe steet.JPG|pisi|14-korruselised korterelamud, [[Tornmaja|tornmaja]]de tüüpprojekt DV-86-1, arhitekt [[Rein Kersten]]<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/12/06/tornmajade-tuupprojekt-dv-86-1/ Tornmajade tüüpprojekt DV-86-1], ristofoto.com</ref>]] [[File:EU-EE-TLN-Lasnamäe-Sikupilli-Pallasti street.JPG|pisi|left]] Tänav algab [[Tartu maantee]]lt, ristub [[Majaka tänav|Majaka tänavaga]] ja lõppeb [[tupiktänav]]ana [[Lasnamäe paljand]]il, veidi enne [[Pallasti sild]]a [[Laagna tee|Laagna teel]]. Tänava [[Tartu maantee]] poolses otsas asuvad suured büroohooned, teisel pool [[Majaka tänav]]at valdavalt korterelamud. == Galerii == <gallery> File:Buildings on Lasnamäe tee - panoramio.jpg| File:Majad Lasnamäe tänaval.jpg| File:Lasnamäe tänav 4 ehitus.jpg|Lasnamäe tänav 4 hoone ehitus File:2015 tram tracks replacement in Tallinn 033.JPG| </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Lasnamäe tänav}} {{Sikupilli asumi tänavad}} [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa tänavad]] lw12r2s4hfazp999wu0gh16l0xeild1 0 428205 7230552 7229139 2026-09-07T18:35:08Z NOSSER 8097 7230552 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Järveotsa tee''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s<ref name="KNAB">http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 28.01.2016)</ref> [[Väike-Õismäe]] asumis [[Järveotsa allasum]]is.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> [[File:Järveotsa.JPG|pisi|]] Tänav algab [[Paldiski maantee]]lt ja lõppeb [[Õismäe tee]]ga ristudes. [[File:TLN-Haabersti-Järveotsa.JPG|pisi|Elumajad Järveotsa teel]] Järveotsa tee sai nime [[11. märts]]il [[1977]]. Nimi tuleneb sellest, et Järveotsa tee algab [[Harku järv]]e otsa kohal.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 269</ref> <gallery> TLN-Haabersti-Järveotsa.JPG|14-korruseline korterelamu Järveotsa teel, tüüpprojekt DV-86-1<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/12/06/tornmajade-tuupprojekt-dv-86-1/ Tornmajade tüüpprojekt DV-86-1], ristofoto.com</ref> File:Järveotsa Grossi.JPG|[[Grossi Toidukaubad]] Järveotsa, Järveotsa tee 35b </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} {{Väike-Õismäe asumi tänavad}} [[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]] 65vxt1228qbz7a0odc2d18zba80lwo3 0 446497 7230402 4555726 2026-09-07T12:23:13Z Ehitaja 63547 /* */ 7230402 wikitext text/x-wiki '''Priit Järve''' (sündinud [[1941]]) on eesti poliitikafilosoof. Ta õppis [[Tartu Ülikool]]is. Kraadi kaitses aastal 1972<ref>[http://www.ecmi.de/people/non-resident-researchers/ Priit Järve]st ECMI kodulehel (katkine link)</ref>. Ta osales [[Generatiivse Grammatika Grupp|Generatiivse Grammatika Grupi]] töös<ref>Valge, Jüri (ed.) 2015. "Generatiivse Grammatika Grupi juubelikoosolek 18.12.2015: Teesid". Tartu: Tartu Ülikool, lk 4.</ref>. Ta on töötanud [[EKP Keskkomitee]] teadusosakonna juhataja asetäitjana.<ref>[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=676588 P. Järve foto] Rahvusarhiivi andmebaasis [[FOTIS]]</ref> ==Teoseid== *Järve, Priit; [[Aare Laanemäe|Laanemäe, Aare]]; [[Mikk Titma|Titma, Mikk]] 1980. ''Elav sõna'': (loengulise propaganda aktuaalseid probleeme). Tallinn: Valgus. *Järve, Priit 2000. ''Ethnic democracy and Estonia: application of Smooha's model''. Flensburg: European Centre for Minority Issues. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Järve, Priit}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] hyb1jcyod3j3lm8v01ihw4l3nto3ifj 0 447115 7230578 7100615 2026-09-07T19:28:40Z ~2026-48532-63 237094 7230578 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Moto Cross Vieiropolis Paraiba10.JPG|pisi|250px|Motokrossisõitjad]] '''Motokross''' on füüsiliselt ja tehniliselt nõudlik [[mootorrattasport|mootorrattaspordi]] ala, kus sõidetakse spetsiaalselt rajatud maastikurajal. Motokrossi võistlused toimuvad maastikul ettevalmistatud, reeglina 1,5–3 km pikkusel, hüppeid, kurve, tõuse ja langusi sisaldaval rajal. Võisteldakse spetsiaalsetel krossiratastel, võistlusklassid sõltuvad mootori kubatuurist. Võistlused toimuvad tavaliselt ringisõiduna mitme sõitjaga korraga. Oluline on kiirus, tehnika, vastupidavus ja osavus. Motokrossi harrastatakse nii võistlusspordina kui ka vaba aja veetmiseks. Motokrossi rahvaspordina koordineerib [[Eesti Hobikrossiklubi mtü]].<ref>[http://www.ehkk.ee Eesti Hobikrossiklubbi mtü]</ref> Eestis on motokross kõige populaarsem mootorrattaspordi ala. Motokrossi Eesti meistrivõistluste korraldamist koordineerib [[Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon]].<ref>[http://www.msport.ee/motokross/ Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon. Motokross]</ref> ==Eesti motokrossisõitjaid== *[[Valdek Gross]] *[[Jürgen Jakk]] *[[Are Kaurit]] *[[Aivar Korjus]] *[[Andres Krestinov]] *[[Gert Krestinov]] *[[Juss Laansoo]] *[[Arvo Laksberg]] *Oliver Sebastian Lamp *[[Aigar Leok]] *[[Aivar Leok]] *[[Arvo Leok]] *[[Avo Leok]] *[[Martin Leok]] *[[Tanel Leok]] *[[Väino Leok]] *[[Mart Mägar]] *[[Aadu Sikk]] *[[Toomas Toome]] *[[Toomas Triisa]] *Sulev Saar *Jaak Sala *Matti Villemson *Priit Rätsep *Kristjan Rätsep *[[Mart Lajal]] *Jaan Lajal *Jaan Rohula *Jaan Heinsalu *Valdur Kahro *Erki Kahro *Ülar Karing *Harry Kullas *[[Harri Kullas]] *Kalju Varik *[[Kert Varik]] *Indrek Mägi ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.granade.ee/rajad/ Eesti motokrossirajad] [[Kategooria:Mootorrattasport]] s2anufcg0os802d60o2drnfhf9mgg87 0 450191 7230412 7216011 2026-09-07T13:00:45Z Juhan121 25066 /* Tom */ 7230412 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (To)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "To". ==Toa== *[[Tudorel Toader]], Rumeenia jurist ja poliitik (1960–) *[[Maatia Toafa]], Tuvalu poliitik (1954–2024) *[[Eamonn Toal]], iiri laulja (1968–) ==Tob== *[[Petre Tobă]], Rumeenia poliitik (1964–) *[[Ronnie Tober]], hollandi laulja (1945–) *[[Elin Tober]], eesti skulptor (1942–2020) *[[Tshering Tobgay]], Bhutani poliitik (1965–) *[[Triin Tobi]], eesti mäesuusataja (1994–) *[[Fritz Tobias]], Riigipäevahoone süütamise uurija (1912–2011) *[[Heinrich Tobias]], eesti kirjandusteadlane (1906–2000) *[[Jaan Tobias]], Kavilda vallavanem (1875–1936) *[[Phillip Tobias]], LAV-i paleoantropoloog (1925–2012) *[[Rudolf Tobias]], eesti helilooja ja organist (1873–1918) *[[Silvia Tobias]], eesti harfimängija ja muusikapedagoog (1908–1985) *[[Helen Tobias-Duesberg]], eesti helilooja, organist ja pedagoog (1919–2010) *[[Ewald Sigismund Tobien]], baltisaksa õigusteadlane (1811–1860) *[[Hermann von Tobiesen]], Venemaa riigitegelane (1845–1917) *[[Indrek Tobreluts]], eesti laskesuusataja (1976–) *[[Janis Tobreluts]], eesti arhivaar *[[Peep Tobreluts]], Eesti poliitik, kodanikuaktivist ja pedagoog (1970–) *[[Sirje Tobreluts]], eesti omavalitsustegelane (1954–) *[[Tõnn Tobreluts]], eesti muusik (1989–) *[[Karl Tobro]], eesti omavalitsustegelane (1886–1960) *[[Valdeko Tobro]], eesti teatri- ja filmikriitik (1936–1975) *[[TobyMac]], USA kristliku hiphopi artist ja laulukirjutaja (1964–) ==Toc== *[[Louis Tocqué]], prantsuse kunstnik (1696–1772) *[[Alexis de Tocqueville]], prantsuse ajaloolane (1805–1859) *[[Stefania Toczyska]], Poola ooperilaulja (1943–) ==Tod== *[[Kazuyuki Toda]], Jaapani endine jalgpallur (1977–) *[[Alexander Robertus Todd]], Briti biokeemik (1907–1997) *[[Amanda Todd]] (1996–2012) *[[Tony Todd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–2024) *[[Ernst Tode]], baltisaksa vitraažikunstnik (1858–1932) *[[Triin Todesk]], eesti keeleteadlane (1988–) *[[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (1924–2022) *[[Stanko Todorov]], Bulgaaria poliitik (1920–1996) *[[Tzvetan Todorov]], kultuuriteoreetik (1939–2017) *[[Fritz Todt]], saksa ehitusinsener ja Saksamaa riigitegelane (1891–1942) *[[Jean Todt]], prantsuse autosporditegelane (1946–) ==Toe== *[[Pramoedya Ananta Toer]], Indoneesia romaanikirjanik (1925–2006) *[[Devon Toews]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Jonathan Toews]], Kanada jäähokimängija (1988–) ==Tof== *[[Karl Tofer]], Eesti diplomaat (1885–1942) *[[Reinhold Tofer]], eesti ärimees (1872–1938) *[[Erich Johann Friedrich Toffer]], Eesti sõjaväelane (1892–1945) *[[Tyler Toffoli]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Harry Toffolo]], Inglismaa jalgpallur (1995–) ==Tog== *[[Palmiro Togliatti]], Itaalia poliitik (1893–1964) *[[Togolok Moldo]], kirgiisi akõnn ja luuletaja (1860–1942) ==Toh== *[[Ene Tohv]], eesti sõudja (1948–) *[[Raul Tohv]], Eesti omavalitsustegelane (1966–) *[[Aivens Tohva]], setu päritolu eesti reklaamikunstnik, dekoraator, illustraator, karikaturist, fotograaf ja kalligraaf (1933–2013) *[[Helmi Tohvelman]], eesti koreograaf, tantsupedagoog, tantsija ja lavaliikumise õpetaja (1900–1983) *[[Jüri Tohver]], eesti alpinist (1940–2025) *[[Kristo Tohver]], eesti jalgpallikohtunik (1981–) *[[Küllike Tohver]], eesti tõlkija ja kultuuriametnik (1955–) *[[Malle Tohver]], eesti arst ja kultuuritegelane (1935–) *[[Tamur Tohver]], eesti lavastaja (1969–) *[[Teele Tohver]], Eesti riigiametnik (1981–) *[[Toomas Tohver]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Vello Tohver]], eesti bioloog, mikrobioloog ja biokeemik (1922–1995) *[[Epi Tohvri]], eesti kunstiteadlane ja arhitektuuriajaloolane (1970–) *[[Erik Tohvri]], eesti kirjanik (1933–2020) ==Toi== *[[Roman Toi]], eesti helilooja ja koorijuht (1916–2018) *[[Ants Toiger]], eesti näitleja (1910–1979) *[[Jukka Toijala]], soome korvpallur ja treener (1972–) *[[Aare Toikka]], eesti näitleja ja lavastaja (1965–) *[[Oiva Toikka]], soome klaasikunstnik (1931–2019) *[[Kalju Toim]], eesti psühholoog ja pedagoog (1925–1996) *[[Toomas Toimeta]], eesti muusik (1975–) *[[Aleksander Tois]], Eesti poliitik (1897–1982) *[[Jüri Toit]], [[Jõgeva Ühisgümnaasium]]i direktor (1957–) *[[Oana Țoiu]], Rumeenia poliitik (1985–) *[[Lenita Toivakka]], Soome poliitik (1961–) *[[Erkki Toivanen]], soome ajakirjanik ja publitsist (1938–2011) *[[Teija Toivari]], Soome päritolu Eesti meditsiinitöötaja (1974–) *[[Joona Toivio]], soome jalgpallur (1988–) *[[Jani Toivola]], soome näitleja, tantsija ja saatejuht (1977–) *[[Miikka Toivola]], soome jalgpallur (1949–2017) *[[Henri Toivonen]], soome autorallisõitja (1956–1986) *[[Ola Toivonen]], Rootsi jalgpallur (1986–) *[[Pauli Toivonen]], soome rallisõitja (1929–2005) ==Toj== *[[Adil Tojgonbajev]], Kõrgõzstani majandustegelane (1966–) *[[Hideki Tōjō]], Jaapani kindral ja riigitegelane (1884–1948) ==Tok== *[[Kasõm-Žomart Tokajev]], Kasahstani poliitik ja diplomaat (1953–) *[[Olga Tokarczuk]], poola kirjanik (1962–) *[[Villi Tokarev]], juudi päritolu ameerika ja vene šansoonilaulja ja laulukirjutaja (1934–2019) *[[Alice Toklas]] ==Tol== *[[Erjon Tola]], albaania mäesuusataja (1986–) *[[Fate Tola]], etioopia jooksja (1987–) *[[Kejsi Tola]], albaania laulja (1992–) *[[Pamela Tola]], soome näitleja (1981–) *[[John Toland]], iiri filosoof (1670–1722) *[[John Willard Toland]], ameerika ajaloolane ja kirjanik (1912–2004) *[[Fjodor Tolbuhhin]], NSV Liidu sõjaväelane (1894–1949) *[[Gábor Tolcsvai Nagy]], ungari keeleteadlane (1953–) *[[Shane Told]], Kanada laulja ja kitarrist (1981–) *[[Marija Tolj]], Horvaatia kettaheitja (1999–) *[[Rain Tolk]], eesti näitleja ja režissöör (1977–) *[[Adolf Tolkatšov]], Nõukogude Liidu spioon (1927–1986) *[[J. R. R. Tolkien]], kirjanik (1892–1973) *[[Valentina Tolkunova]], vene laulja (1946–2010) *[[Eduard Gustav von Toll]], baltisaksa päritolu Venemaa geoloog ja polaaruurija (1858–1902) *[[Friedrich von Toll]], Eestimaa aadlik (1781–1841) *[[Karl Wilhelm von Toll]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1778–1842) *[[Robert von Toll]], Eesti baltisaksa ajaloolane (1802–1876) *[[Eckhart Tolle]], saksa eneseabikirjanik (1948–) *[[Lembit Tolli]], eesti skulptor (1927–2013) *[[Tuulikki Tolli]], eesti teatrikunstnik (1957–) *[[Veera Tolli-Baskin]], eesti jurist (1957–) *[[Vive Tolli]], eesti graafik (1928–2020) *[[Edward Chace Tolman]], USA psühholoog (1886–1959) *[[Lauri Tolmats]], eesti valimisreklaamide koguja ja koduloolane (1998–) *[[Gennadi Tolmatšov]], Eesti poksija ja treener (1952–) *[[Kati Tolmoff]], eesti sulgpallur (1983–) *[[Mati Tolmoff]], Eesti sporditegelane ja poliitik (1957–) *[[Oskar Tolmoff]], Eesti politseinik ja advokaat (1890–?) *[[Tuuli Tolmov]], eesti kirjanik (1994–) *[[Rafael Tolói]], Brasiilia-Itaalia jalgpallur (1990–) *[[Juho Tolppola]], soome poksija (1981–) *[[Arnold Tols]], eesti vabadusvõitleja (1902–1941) *[[Laurentius Tolstadius]], Eesti vaimulik (suri 1655) *[[Aleksei Tolstoi]], vene kirjanik (1883–1945) *[[Aleksei Konstantinovitš Tolstoi]], vene kirjanik (1817–1875) *[[Lev Tolstoi]], vene kirjanik (1828–1910) *[[Andres Tolts]], eesti kunstnik (1949–2014) *[[Andrei Tolubejev]], vene näitleja (1945–2008) *[[Aleksandr Toluš]], Nõukogude Liidu maletaja ja maletreener (1910–1969) *[[Tomislav Tolušić]], Horvaatia poliitik (1979–) *[[Eeli Tolvanen]], soome jäähokimängija (1999–) ==Tom== *[[Tom of Finland]], soome kunstnik (1920–1991) *[[Piotr Tomala]], poola alpinist (1972–) *[[Eduard Toman]], eesti näitleja, lavastaja ja laulja (1960–) *[[August Tomander]], Eesti sõjaväelane (1893–1985) *[[Balder Tomasberg]], eesti kunstnik (1897–1919) *[[Leena Tomasberg]], eesti tõlkija ja õppejõud (1965–) *[[Liisa Tomasberg-Koidu]], eesti tekstiilikunstnik (1974–) *[[Michael Tomasello]], Ameerika psühholoog (1950–) *[[Tómas Tómasson]], Eesti aukonsul (1888–1978) *[[Jon Dahl Tomasson]], taani jalgpallur (1976–) *[[David Tomášek]], tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Jelena Tomašević]], serbia laulja (1983–) *[[Jevgeni Tomaševski]], vene maletaja (1987–) *[[Valdemar Tomaševski]], poola päritolu Leedu poliitik (1965–) *[[Ruža Tomašić]], Horvaatia politseinik ja poliitik (1958–) *[[Zala Tomašič]], Sloveenia poliitik ja telesaatejuht (1995–) *[[Alberto Tomba]], itaalia mäesuusataja (1966–) *[[Rein Tomback]], Eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Janek Tombak]], eesti jalgrattur (1976–) *[[Karl Tombak]], eesti kaupmees ja omavalitsustegelane (1894–1971) *[[Kersti Tombak]], eesti näitleja (1977–) *[[Clyde Tombaugh]], USA astronoom (1906–1997) *[[Aleksander Tomberg]], Eesti kadett (1905–1924) *[[Bruno Tomberg]], eesti disainer (1925–2021) *[[Christoph Dietrich Georg Tomberg]], eesti vaimulik (1845–1902) *[[Donald Tomberg]], eesti filmikriitik (1972–) *[[Eino Tomberg]], eesti mäeinsener ja muinsuskaitsja (1930–2020) *[[Ene Tomberg]], Eesti arst ja riigiametnik (1940–) *[[Hanno Tomberg]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Herbert Tomberg]], Eesti arst (1906–1956) *[[Ilmar Tomberg]], eesti dirigent (1921–1989) *[[Jaak Tomberg]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1980–) *[[Jevgeni Tomberg]], Eesti poliitik (1948–2021) *[[Laine Tomberg]], eesti arhitekt (1925–2019) *[[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (1927–2026) *[[Nikolai Adolf Tomberg]], eesti vaimulik (1856–1939) *[[Oskar Ernst Emil Tomberg]], eesti vaimulik (1866–1938) *[[Richard Tomberg]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1982) *[[Viktor Tomberg]], eesti tõlkija (1915–1984) *[[Romana Tomc]], Sloveenia poliitik ja kõrge ametnik (1965–) *[[Litokwa Tomeing]], Marshalli Saarte poliitik (1939–2020) *[[Johannes Toming]], Eesti sõjaväelane (1896–1949) *[[Märt Toming]], eesti jurist (1960–) *[[Ralf Toming]], eesti kirjastustöötaja ja tõlkija (1928–2005) *[[Richard Toming]], eesti maaler (1888–?) *[[Aavo Tomingas]], eesti jalgpallitreener ja õpetaja (1960–) *[[Aila Tomingas]], eesti tõlkija (1967–) *[[Alma Tomingas]], eesti farmatseut (1900–1963) *[[August Reinhold Tomingas]], Eesti sõjaväelane (1883–1936) *[[Juta Tomingas (arst)|Juta Tomingas]], eesti arst (1917–2005) *[[Kärt Tomingas]], eesti laulja ja näitleja (1967–2025) *[[Rein Tomingas]], eesti arhitekt ja parodist (1944–2008) *[[Silva Tomingas]], eesti kirjastaja (1952–) *[[Tuuli Tomingas]], eesti laskesuusataja (1995–) *[[Villu Tomingas]], eesti näitleja ja laulja (1941–2000) *[[William Tomingas]], Eesti sõjaväelane ja diplomaat (1895–1978) *[[Villem Tomiste]], eesti arhitekt (1975–) *[[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur (1998–) *[[Louis Tomlinson]], Briti muusik (1991–) *[[Päiviö Tommila]], soome ajaloolane (1931–2022) *[[Aivar Tommingas]], eesti näitleja (1955–) *[[Mare Tommingas]], eesti baleriin, koreograaf ja lavastaja (1959–) *[[Martin Tommula]], Eesti ettevõtja (1980–) *[[Fikayo Tomori]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Aleksandǎr Tomov]], Bulgaaria maadleja (1949–) *[[Jaan Tomp (ajakirjanik)|Jaan Tomp]], eesti ajakirjanik (1882–1943) *[[Jaan Tomp]], Eesti poliitik (1894–1924) *[[Piibe Tomp]], eesti moedisainer ja moekunstnik (1988–) *[[Daniel D. Tompkins]], USA poliitik (1774–1825) *[[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt (1928–2026) *[[Darija Tomskaja]], jakuudi olonghode pajataja (1913–1980) *[[Ela Tomson]], Eesti teleajakirjanik ja poliitik (1945–) *[[Enn Tomson]], eesti helirežissöör (1941–2015) *[[Gustav Tomson]], eesti põllumees ja tööstur (1874–1939) *[[Johannes Tomson]], eesti motosportlane ja treener (1914–1986) *[[Kerstin Tomson]], eesti vioolamängija (1972–) *[[Laurence Tomson]], Inglismaa poliitik ja kirjamees (1539–1608) *[[Maria Tomson]], eesti pikaealine (1853–1966) *[[Pille Tomson]], eesti looduskaitsja (1960–) *[[Priit Tomson]], eesti korvpallur (1942–) *[[Rando Tomson]], eesti ehitusinsener ja fotograaf (1983–) *[[Rasmus Tomson]], eesti jalgpallimängija (1985–) *[[Sidni Tomson]], eesti sisulooja, saatejuht ja suunamudija (1999–) *[[Teolan Tomson]], eesti elektrotehnika- ja energeetikateadlane ning raadioamatöör (1932–2025) *[[Toivo Tomson]], eesti tõlkija (1957–2025) *[[Toomas Tomson]], eesti keemik (1929–1984) *[[Edgar Tomusk]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1905–1972) *[[Ilmar Tomusk]], eesti lastekirjanik ja riigiametnik (1964–) ==Ton== *[[Sandro Tonali]], itaalia jalgpallur (2000–) *[[Tončo Tončev]], Bulgaaria endine poksija (1972–) *[[Ivan Toney]], Inglismaa jalgpallur (1996–) *[[Anote Tong]], Kiribati poliitik (1952–) *[[Tong Jian]], Hiina iluuisutaja (1979–) *[[Luca Toni]], itaalia jalgpallur (1977–) *[[Matej Tonin]], Sloveenia poliitik (1983–) *[[Kustas Tonkman]], Eesti poliitik (1882–1942) *[[Juozas Tonkūnas]], Leedu agronoom, põllumajandusteadlane ja poliitik (1894–1968) *[[David Tonojan]], Armeenia poliitik (1967–) *[[Didrik Tønseth]], norra murdmaasuusataja (1991–) *[[Tooni Tonto]], Eesti raadioajakirjanik, sünkroontõlk ja ilukirjanduse tõlkija (1954–2005) *[[Anu Tonts]], eesti dramaturg (1969–) *[[Ülo Tonts]], eesti kirjandusteadlane (1931–2016) ==Too== *[[Andres Toobal]], eesti võrkpallur (1988–) *[[Kert Toobal]], eesti võrkpallur (1979–) *[[Priit Toobal]], Eesti endine poliitik (1983–) *[[John Tooby]], USA antropoloog (1952–2023) *[[Margus Toode]], eesti laulja (1969–2021) *[[Ülle Toode]], eesti ajakirjanik ja õppejõud (1969–) *[[Liina-Mai Tooding]], eesti matemaatik ja statistik (1944–) *[[Eivin Toodo]], eesti viiuldaja ja koorijuht (1975–) *[[Hannes Toodu]], eesti vandeadvokaat (1983–) *[[Andrus Tool]], eesti filosoof ja tõlkija (1960–) *[[Krista Tool]], eesti teatrikunstnik (1951–) *[[Toomas Tool]], eesti ärimees (1964–) *[[Michael Tooley]], Kanada päritolu USA filosoof (1941–) *[[Alo Toom]], Eesti maadleja (1986–) *[[Ann-Ester Toom]], eesti laulja *[[Artur Toom]], eesti ornitoloog ja looduskaitsja (1884–1942) *[[Hugo Toom]], eesti korvpallur (2002–) *[[Jaan Toom]], eesti bioloog, algoloog (1939–1999) *[[Jana Toom]], Eesti poliitik (1966–) *[[Johannes Toom]], eesti poksija (1907–?) *[[Kadi Toom]], eesti laulja (1982–) *[[Karl Toom]], eesti käsipallur (1997–) *[[Kusta Toom]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1892–1973) *[[Maie Toom]], eesti bioloog (1935–2016) *[[Mait Toom]], Eesti jalgpallur (1990–) *[[Malev Toom]], eesti fotograaf (1953–) *[[Mare Toom]], eesti botaanik (1949–2018) *[[Merily Toom]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Paul Toom]], NSV Liidu sõjaväelane ja julgeolekutöötaja (1932–2018) *[[Taavi Toom]], Eesti diplomaat (1970–) *[[Tanel Toom]], eesti filmirežissöör (1982–) *[[Tarmo Toom]], eesti teoloog (1961–) *[[Uku Toom]], eesti raadioajakirjanik (1953–) *[[Viktor Toom]], Eesti sõjaväelane (1897–1948) *[[Peeter Tooma]], eesti laulja (1946–) *[[Rein Tooma]], eesti insener ja lendur (1906–1942) *[[Toomas]], apostel (1. sajand) *[[Even Toomas]], eesti suusaorienteeruja (1987–) *[[Raul Toomas]], Eesti diplomaat (1983–) *[[Aino Toomaspoeg]], eesti tõlkija (1916–2003) *[[Juhan Toomaspoeg]], eesti majandusteadlane (1917–1997) *[[Laur Toomaspoeg]], eesti psühhiaater (1949–) *[[Taimo Toomast]], eesti ooperilaulja (1962–2025) *[[Valdis Toomast]], Eesti poliitik (1969–) *[[Vilja Toomast]], Eesti poliitik (1962–) *[[Alari Toome]], eesti sõudja (1980–) *[[Indrek Toome]], Eesti poliitik ja ärimees (1943–2023) *[[Innari Toome]], eesti teatrikunstnik (1976–) *[[Joosep Toome]], eesti korvpallur (1985–) *[[Julius Toome]], eesti põllumees ja Vabadussõja veteran (1900–1995) *[[Karmo Toome]], eesti muusik, laulja, vokaalpedagoog ja muusikaõpetaja (1985–) *[[Katrin Toome]], eesti telesaatejuht (1973–) *[[Koit Toome]], eesti laulja (1979–) *[[Marek Toome]], eesti autosportlane ja rallisõitja (1968–) *[[Mari-Leen Toome]], eesti laulja *[[Marili Toome]], Eesti kunstnik, filmilavastaja ja animaator (1975) *[[Mart Toome]], eesti näitleja (1980–) *[[Matis Toome]], eesti võistlustantsija ja tantsuõpetaja (1975–) *[[Tarvo Kaspar Toome]], eesti muusik ja graafiline disainer (1974–) *[[Teet Toome]], eesti budoloog (1974–) *[[Toomas Toome]], eesti mootorrattasportlane (1941–1996) *[[Tõnu Toome]], eesti advokaat (1949–2009) *[[Aleksander-Rudolf Toomel]], eesti poliitik (1888–1941) *[[Jaan-Hendrik Toomel]], eesti ametiühingutegelane (1984–) *[[Aaro Toomela]], eesti psühholoog (1961–) *[[Toivo Toomemets]], eesti kultuuritegelane (1949–) *[[Vello Toomemets]], eesti muusik (1954–) *[[Jüri Toomepuu]], eesti sõjaväelane (1930–) *[[Tuuli Toomere]], eesti sotsioloog (1975–2008) *[[Triin Toomesaar]], eesti haridustegelane ja kodanikuaktivist (1987–) *[[Aadu Toomessalu]], eesti etnograaf (1916–1990) *[[Elo-Mall Toomet]], eesti luuletaja ja raamatuillustraator (1981–) *[[Hardu Toomet]], Eesti sõjaväelane (1909–2000) *[[Janar Toomet]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Tiia Toomet]], eesti kirjanik (1947–) *[[Tiina Toomet]], eesti loomaarst (1960–) *[[Tiina Toomet (tõlkija)|Tiina Toomet]], eesti tõlkija (1976–) *[[Vallo Toomet]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Bill Toomey]], USA kümnevõistleja (1939–) *[[Ullo Toomi]], eesti rahvatantsujuht (1902–1983) *[[Vilja Toomi]], eesti muusika- ja rahvatantsupedagoog ning koorijuht (1920–1993) *[[Jaan Toomik]], eesti kunstnik (1961–) *[[Tanel Toomik]], eesti luuletaja *[[Alfred Tooming]], eesti vaimulik (1907–1977) *[[Ants Tooming]], eesti vaimulik (1965–) *[[Hardi Tooming]], eesti ehitus- ja restaureerimisettevõtja (1966–2016) *[[Heino Tooming]], eesti füüsik ja bioloog (1930–2004) *[[Henno Tooming]], eesti päritolu Rootsi pianist ja džassmuusik (1923–1979) *[[Jaan Tooming]], eesti lavastaja, näitleja ja kirjanik (1946–2024) *[[Osvald Tooming]], eesti kirjanik (1914–1992) *[[Peeter Tooming]], eesti fotograaf (1939–1997) *[[Taaniel Tooming]], eesti orienteeruja (1992–) *[[Arvi Toominga]], eesti kabetaja (1937–2004) *[[Garina Toomingas]], eesti kultuuritegelane (1967–) *[[Aivar Toomiste]], eesti korvpallur (1963–) *[[Aivo Toomistu]], eesti omavalitsus- ja seltskonnategelane, riigiametnik ja poliitik (1960–2020) *[[Terje Toomistu]], eesti antropoloog, etnoloog ja filmitegija (1985–) *[[Ilmar Toomla]], eesti näitleja (1921–1995) *[[Jaan Toomla]], eesti kirjastaja, toimetaja ja bibliofiil (1929–2007) *[[Margus Toomla]], eesti tantsujuht ja koreograaf (1980–) *[[Vallo Toomla]], eesti filmirežissöör (1983–) *[[Valther Toompark]], eesti ehitusinsener (1907–1974) *[[Anni Toompere]], eesti flötist ja kammermuusik *[[Harriet Toompere]], eesti näitleja (1975–) *[[Hendrik Toompere]], eesti näitleja ja lavastaja (1965–) *[[Hendrik Toompere juunior]], eesti näitleja ja lavastaja (1986–) *[[Hendrik Toompere seenior]], eesti näitleja (1946–2008) *[[Maie Toompere]], eesti nukunäitleja (1940–2012) *[[Maaja Toompuu]], Eesti riigiametnik (1948–) *[[Oleg Toompuu]], eesti geneetik (1941–2021) *[[Raigo Toompuu]], Eesti kergejõustiklane, kuulitõukaja (1981–) *[[Tauno Toompuu]], eesti vaimulik (1979–) *[[Alar Toomre]], eesti astrofüüsik ja rakendusmatemaatik (1937–) *[[Richard Toomre]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1993) *[[Juhan Toomsar]], Eesti sõjaväelane (1893–1941) *[[Aarne Toomsalu]], Eesti poliitik (1961–) *[[Hannes Toomsalu]], Eesti sõjaväelane (kolonel) *[[Harald Toomsalu]], eesti ajakirjanik (1921–2005) *[[Laine Toomsalu]], eesti ajalooõpetaja (1931–2012) *[[Liis Toomsalu]], eesti jurist *[[Ruudi Toomsalu]], eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog (1913–2002) *[[Tiit Toomsalu]], Eesti poliitik (1949–) *[[Mihkel Toomse]], eesti keeleteadlane (1905–1986) *[[Toomas Toomsoo]], eesti arst (1970–) *[[Ludmilla Toon]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1946–) *[[Elin Toona]], eesti kirjanik (1937–) *[[Enn Toona]], eesti näitleja ja lavastaja (1909–1973) *[[Liki Toona]], eesti näitleja (1910–1984) *[[Marta Toona]], eesti muusikapedagoog (1918–) *[[Jens Toornstra]], hollandi jalgpallur (1989–) *[[Gordon Tootoosis]], indiaani päritolu Kanada näitleja (1941–2011) *[[Adalbert Toots]], eesti maadleja (1910–?) *[[Aleksander Toots]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Arved Toots]], eesti agronoom (1930–1992) *[[Erhard Toots]], Eesti NSV riigiametnik ja tööstusjuht (1927–2011) *[[Heiki Toots]], eesti maadleja ja treener (1939–) *[[Heinrich Toots]], eesti rahvusest Ameerika Ühendriikide geoloog ja paleontoloog (1929–2021) *[[Jaan Toots]], eesti ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Jorma Toots]], eesti pianist (1975–) *[[Kati Toots]] (1981–) *[[Kristo Toots]], eesti näitleja ja lavastaja (1977–) *[[Nora Toots]], inglise keele õpetaja, õppejõud, õpikute autor, tõlkija, toimetaja ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent (1930–2025) *[[Reeda Toots]], eesti näitleja ja lavastaja (1961–) *[[Villu Toots]], eesti kirjakunstnik (1916–1993) *[[Jaan Tootsen]], eesti ajakirjanik ja filmirežissöör (1975–) *[[Toivo Tootsen]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1943–) *[[Ülo Tootsen]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1933–2006) *[[Voldemar Tootson]], [[Joosep Toots]]i prototüüp (1885–1920) ==Top== *[[Anatolie Topală]], Mooldova poliitik (1970–) *[[Stephanie Topalian]], armeenia-jaapani päritolu laulja (1987–) *[[Veselin Topalov]], bulgaaria maletaja (1975–) *[[Zacharias Topelius]], Soome kirjanik (1818–1898) *[[Bamir Topi]], Albaania poliitik (1957–) *[[Angelina Topić]], Serbia kõrgushüppaja (2005–) *[[Biljana Topić]], Serbia kergejõustiklane (1977–) *[[Borislav Topić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1984–) *[[Maksim Topilin]], Venemaa majandusteadlane ja poliitik (1967–) *[[R. K. Topkin]], eesti pedagoog ja ulmekirjanik (1984–) *[[Anti Toplaan]], eesti luteri vaimulik (1968–) *[[August Topman]], eesti helilooja, organist, koorijuht ja muusikapedagoog (1882–1968) *[[Mirek Topolánek]], Tšehhi poliitik (1956–) *[[Jerzy Topolski]], poola ajaloolane (1928–1998) *[[Marcela Topor]], Kataloonia ajakirjanik (1976–) *[[Andrei Toporkov]], vene folklorist, kirjandusteadlane ja etnograaf (1958–) *[[Vladimir Toporov]], vene filoloog (1928–2005) *[[Kjersti Toppe]], Norra poliitik (1967–) *[[Uwe Topper]], saksa ajaloolane *[[Ali Ertan Toprak]], kurdi rahvusest Saksamaa poliitik (1969–) ==Tor== *[[Juri Torbek]], eesti poksija (1954–2003) *[[Adrian Torck]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Dietrich Torck]], Liivi ordumeister (suri 1415) *[[Goddert Torck]], Liivi ordu majandusülem 16. sajandil *[[Evald Tordik]], eesti ooperilaulja (1923–1989) *[[Heino Torga]], eesti lavastaja ja näitleja (1933–2012) *[[Maarja Torga]], eesti õigusteadlane (1984–) *[[Erika Torger]], eesti näitleja (1914–1993) *[[Johnson Toribiong]], Belau poliitik (1946–) *[[Hans Torim]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (1930–2025) *[[Milvi Torim]], eesti graafik (1944–2015) *[[Milvi Torim (kergejõustiklane)|Milvi Torim]], eest kergejõustiklane ja treener (1946–) *[[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (1955–2024) *[[Hillar Tork]], eesti insener ja muusik (1957–) *[[Juhan Tork]], eesti ajaloolane (1889–1980) *[[Oskar Tork]], Eesti ametiühingutegelane ja poliitik (1895–1939) *[[Marko Torm]], Eesti poliitik (1980–) *[[Piret Torm-Kriis]], eesti ettevõtja, seto ülemsootska (1964–) *[[August Torma]], Eesti diplomaat (1895–1971) *[[Július Torma]], slovaki rahvusest Ungari ja Tšehhoslovakkia poksija (1922–1991) *[[Lea Tormis]], eesti teatriteadlane õppejõud ja teatrikriitik (1932–2025) *[[Riho Tormis]], eesti köster ja organist (1899–1967) *[[Tõnu Tormis]], eesti fotograaf (1954–) *[[Veljo Tormis]], eesti helilooja (1930–2017) *[[Ilmar Torn]], eesti graafik (1921–1999) *[[Guillermo del Toro]], Mehhiko filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1964–) *[[Ray Toro]], USA muusik (1977–) *[[Olga Torokoff-Tiedeberg]], eesti laulja (1902–1964) *[[Kaarel Torop]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Kristjan Torop]], eesti lavastaja, rahvatantsupedagoog ja folklorist (1934–1994) *[[Peeter Torop]], eesti kirjandusteadlane (1950–) *[[Tiina Torop]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (1950–) *[[Boris Torpan]], eesti keemik (1910–1967) *[[Ülo Torpats]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1920–1988) *[[Arnold Torpel]], eesti poksija (1920–1995) *[[Antonio de Torquemada]], hispaania renessansskirjanik *[[Quim Torra]], Kataloonia poliitik (1962–) *[[Eugenio Torre]], Filipiinide maletaja (1951–) *[[Manuel Torre]], mustlasest flamenkolaulja (1878–1933) *[[Stephan Torre]], USA päritolu filosoof *[[Lucas Torreira]], Uruguay jalgpallur (1996–) *[[Gwen Torrence]], USA kergejõustiklane (1965–) *[[Fernando Torres]], hispaania jalgpallur (1984–) *[[Fernando Torres (näitleja)|Fernando Torres]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (1927–2008) *[[Ferran Torres]], hispaania jalgpallur (2000–) *[[Lolita Torres]], Argentina filminäitleja ja laulja (1930–2002) *[[Antonio de Torres Jurado]], hispaania pillimeister ja kitarrist (1817–1892) *[[Martín Torrijos]], Panama poliitik (1963–) *[[Jaanus Torrim]], eesti organist (1975–) *[[Ottokar Torrim]], eesti keemik (1887–1939) *[[Emilíana Torrini]], islandi laulja (1977–) *[[Karl Torro]], eesti luuletaja ja veskimeister (1888–1960) *[[Bjørn Torske]], norra muusikaprodutsent (1971–) *[[Anders Torstenson]], Rootsi riigimees (1641–1686) *[[Lennart Torstenson]], Rootsi väejuht ja krahv (1603–1651) *[[Anna Torv]], Austraalia näitleja *[[Õilme Torv]], eesti õpetaja ja teadusorganisaator (1932–1991) *[[Linus Torvalds]], soomerootsi programmeerija (1969–) *[[Nils Torvalds]], soomerootslasest Soome ajakirjanik ja poliitik (1945–) ==Tos== *[[Piero Toscani]], Itaalia poksija (1904–1940) *[[Sarah Toscano]], Itaalia laulja (2006) *[[Hain Toss]], eesti arhitekt (1939–2015) *[[Johannes Toss]], eesti õpetaja ja koolijuht (1895–1938) *[[Enn Tosso]], eesti ajakirjanik (1976–) *[[Henn Tosso]], eesti majandusteadlane (1945–) *[[Cenk Tosun]], türgi jalgpallur (1991–) ==Toš== *[[Andrej Tošev]], Bulgaaria poliitik (1867–1944) *[[Panče Toškovski]], Makedoonia poliitik (1982–) ==Tot== *[[Annamária Tóth]], Ungari kergejõustiklane (1945–) *[[Balázs Tóth]], Ungari jalgpallur (1997–) *[[Krisztina Tóth]], ungari luuletaja ja tõlkija (1967–) *[[Tetsuya Totsuka]], Jaapani endine jalgpallur (1961–) *[[Claes Tott]], Rootsi poliitik ja diplomaat (1630–1674) *[[Claes Åkesson Tott]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1590) *[[Francesco Totti]], itaalia jalgpallur (1976–) ==Tou== *[[Faustin-Archange Touadéra]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1957–) *[[Stephen Toulmin]], Briti filosoof (1922–2009) *[[Henri de Toulouse-Lautrec]], prantsuse kunstnik (1864–1901) *[[Eva Toulouze]], etnoloog ja fennougrist (1956–) *[[Amadou Toumani Touré]], Mali poliitik (1948–2020) *[[Sadio Tounkara]], Mali jalgpallur (1992–) *[[Marisol Touraine]], Prantsusmaa poliitik (1959–) *[[Abdoulaye Touré]], Guinea jalgpallur (1994–) *[[Almamy Touré]], Mali jalgpallur (1996–) *[[Aminata Touré]], Senegali poliitik (1962–) *[[Kolo Touré]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[Yaya Touré]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1983–) *[[Michel Tournier]], prantsuse kirjanik (1924–2016) *[[Gideon Toury]], iisraeli tõlketeadlane (1942–2016) *[[Jean-Philippe Toussaint]], Belgia kirjanik ja filmilavastaja (1957–) ==Tov== *[[Lupita Tovar]], Mehhiko näitleja (1910–2016) *[[Pekka Toveri]], Soome erusõjaväelane ja poliitik (1961–) ==Tow== *[[Victor Toweel]], Lõuna-Aafrika poksija (1928–2008) *[[William Toweel]], Lõuna-Aafrika poksija (1934–2017) *[[Pete Townshend]], Briti muusik (1945–) *[[Andrzej Towpik]], Poola diplomaat (1939–) ==Toy== *[[Arnold J. Toynbee]], inglise ajaloolane (1889–1975) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|To, Biograafiad]] 0zg0ws2s4saz4v86zlw8u5z1n0uho25 0 450304 7230680 7173077 2026-09-08T03:36:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7230680 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Pietadè|aasta=2019|kuu=oktoober}}{{Keeletoimeta|lisaja=Pietadè|aasta=2019|kuu=oktoober}}{{Vikinda|kuu=oktoober|aasta=2019}}{{tõlkida}} Järgnevalt on esitatud [[Prantsuse maalikunst|prantsuse maalikunstniku]] '''[[Auguste Renoir]]’ maalide''' mittetäielik '''loend'''. {| class="wikitable sortable" !class="unsortable"|Maal !! Pealkiri !! Aasta !! Tehnika !! Mõõdud (cm) !! Asukoht |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait de la mère de Renoir.jpg|80px]]||„[[Renoir' ema portree|Portrait de la mère de Renoir]]“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;13, ''op. cit.''</ref>||1860||[[õlimaal]] lõuendil||45 × 38|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Retour d'une partie de bateau.jpg|80px]]||„Retour d'une partie de bateau“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;16, ''op. cit.''</ref>||1862||õlimaal lõuendil||50,8 × 61|| Erakogu |- |[[pilt:Romaine Lacaux (1864) - Pierre-Auguste Renoir (Cleveland Museum of Art).jpg|80px]]||„Romaine Lacaux“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;40, ''op. cit.''</ref>||1864||õlimaal lõuendil||81.3 × 65|| [[Cleveland Museum of Art]] [[Cleveland]]is |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - William Sisley.jpg|80px]]||„[[Portrait de William Sisley]]“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=000488&cHash=37d9bd7279 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1864||õlimaal lõuendil||81 × 65|| [[Musée d'Orsay]] [[Pariis]]is |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Clairière.jpg|80px]]||„La Clairière“<ref>[https://web.archive.org/web/20160918172600/http://www.dia.org/object-info/e3c91338-38f9-4bbb-956e-707581e7058e.aspx?position=2 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1865||õlimaal lõuendil||57,2 × 82,6|| [[Detroit Institute of Arts]] à [[Détroit (Michigan)|Détroit]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Mademoiselle Sicot.jpg|80px]]||„Mademoiselle Sicot“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164111/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=46684 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1865||õlimaal lõuendil||116 × 89,5|| [[National Gallery of Art]] à [[Washington (district de Columbia)|Washington]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Paysage avec deux personnages.JPG|80px]]||„Paysage avec deux personnages“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;17, ''op. cit.''</ref>||1865–1866||õlimaal lõuendil||33 × 24,1|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Bouquet printanier.jpg|80px]]||„Bouquet printanier“<ref>[http://www.harvardartmuseums.org/collection/detail.dot?objectid=1943.277&startDate=&sort=Accession+%23&objtitle=&department=&subject=&century=&endDate=&object=&sortInSession=false&historicalPeriod=&viewlightbox=false&mediaTek=&relatedworks=false&creationPlaceTerm=%28Any%29&accession=&origPage=1&artist=Renoir%2C+Pierre-Auguste&creationPlace=&culture=&fulltext=&pc=1&page=1 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1866||õlimaal lõuendil||104.7 × 80.3|| [[Fogg Art Museum]] à [[Cambridge (Massachusetts)]] |- |[[pilt:Renoir mother anthonys tavern 1866.JPG|80px]]||„[[Le Cabaret de la mère Antony]]“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;12, ''op. cit.''</ref>||1866||õlimaal lõuendil||195 × 130|| [[Nationalmuseum]] [[Stockholm]]is |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Dans le Parc de Saint-Cloud.jpg|80px]]||„Dans le Parc de Saint-Cloud“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;19, ''op. cit.''</ref>||1866||õlimaal lõuendil||50 × 61|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Peintre Jules Le Cœur.jpg|80px]]||„Le Peintre Jules Le Cœur dans la forêt de Fontainebleau“<ref>[https://web.archive.org/web/20160307125317/http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=262 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1866||õlimaal lõuendil||106 × 80|| [[Musée d'art de São Paulo]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Fleurs dans un vase (National Gallery of Art).jpg|80px]]||„Fleurs dans un vase“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164211/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=61382 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1866||õlimaal lõuendil||81,3 × 65,1|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Diana (1867).jpg|80px]]||„Diane chasseresse“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164229/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=46680 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1867||õlimaal lõuendil||199,5 × 129,5|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Frédéric Bazille.jpg|80px]]||„[[Frédéric Bazille peignant à son chevalet]]“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=000483&cHash=4939ff89ef Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1867||õlimaal lõuendil||106 × 74|| Musée d'Orsay à Paris |- |[[pilt:Renoir Lise With Umbrella.jpg|80px]]||„[[Lise à l'ombrelle]]“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;27, ''op. cit.''</ref>||1867||õlimaal lõuendil||184 × 115|| [[Musée Folkwang]] [[Essen]]is |- |[[pilt:Renoir The Pont des Arts, Paris, 1867-68 Norton Simon Museum Los Angeles.JPG|80px]]||„Le Pont des Arts“<ref>[http://www.nortonsimon.org/collections/browse_artist.php?name=Renoir%2C+Pierre-Auguste&resultnum=5 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1867–1868||õlimaal lõuendil||60,9 × 100,3|| [[Norton Simon Museum]] à [[Pasadena (Californie)|Pasadena]] |- |[[pilt:Renoir clown.jpg|80px]]||„Clown au cirque“<ref>[http://www.kmm.nl/object/KM%20100.599/The-clown Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1868||õlimaal lõuendil||85 × 59|| [[Musée Kröller-Müller]] à [[Otterlo]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - En été (La Bohémienne).jpg|80px]]||„En été“ („La Bohémienne“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;26, ''op. cit.''</ref>||1868||õlimaal lõuendil||85 × 59|| [[Alte Nationalgalerie (Berlin)|Alte Nationalgalerie]] [[Berliin]]is |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 108.jpg|80px]]||„[[Les Fiancés - Le Ménage Sisley]]“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;24, ''op. cit.''</ref>||1868||õlimaal lõuendil||105 × 75|| [[Wallraf-Richartz Museum]] [[Köln]]is |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Garçon au chat.jpg|80px]]||„Le Garçon au chat“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=069323&cHash=d6a6487010 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1868||õlimaal lõuendil||123 × 66|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Patineurs.jpg|80px]]||„[[Les Patineurs à Longchamp|Les Patineurs]]“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;93, ''op. cit.</ref>||1868||õlimaal lõuendil||72× 90|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Chalands sur la Seine.jpg|80px]]||„Chalands sur la Seine“<ref name="Notice du tableau">[https://web.archive.org/web/20160304032326/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&zsz=5&lnum=10 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1869||õlimaal lõuendil||47 × 64|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Bathing in the Siene IMG 6906.JPG|80px]]||„La Grenouillère“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;43, ''op. cit.</ref>||1869||õlimaal lõuendil||59 × 80|| [[Musée des beaux-arts Pouchkine]] à [[Moscou]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 059.jpg|80px]]||„[[La Grenouillère]]“<ref>[http://www.nationalmuseum.se/sv/English-startpage/Collections/Painting/19th-century/La-Grenouillere--/ Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1869||õlimaal lõuendil||66 × 81|| [[Nationalmuseum]] [[Stockholm]]is |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Grenouillère.jpg|80px]]||„La Grenouillère“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;46, ''op. cit.''</ref>||1869||õlimaal lõuendil||65,1 × 92,1|| [[Musée Oskar Reinhart « Am Römerholz »]] à [[Winterthour]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Léonard Renoir, The Artist's Father.jpg|80px]]||„Léonard Lenoir, le père de l'artiste“<ref>[http://saintlouis.art.museum/emuseum/code/emuseum.asp?style=Browse&currentrecord=1&page=search&profile=objects&searchdesc=Renoir&quicksearch=Renoir&newvalues=1&newstyle=single&newcurrentrecord=1 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1869||õlimaal lõuendil||62,2 × 47|| [[Musée d'art de Saint-Louis]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Fleurs dans un pot en faïence.jpg|80px]]||„Fleurs dans un pot en faïence“<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/mixed-flowers-in-an-earthenware-pot-33321 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1869||Huile sur carton, monté sur toile||64,8 × 54,3|| [[Musée des beaux-arts de Boston]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 086.jpg|80px]]||„Nymphe dans le ruisseau“<ref>[https://web.archive.org/web/20150611072537/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-a-nymph-by-a-stream/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1869–1870||õlimaal lõuendil||66.7 × 122.9|| [[National Gallery]] à [[Londres]] |- |[[pilt:Renoir - Banhista com Cão Grifon.jpg|80px]]||„La Baigneuse au griffon“<ref>[https://web.archive.org/web/20170419100754/http://www.masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=263 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1870||õlimaal lõuendil||184 × 115|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Clémentine Valensi Stora.jpg|80px]]||„Madame Clémentine Valensi Stora“ („L'Algérienne“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;36, ''op. cit.''</ref>||1870||õlimaal lõuendil||84.5 × 59.7|| [[Musée des beaux-arts de San Francisco]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Odalisque.jpg|80px]]||„Odalisque“ („Femme d'Alger“)<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164052/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=46682 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1870||õlimaal lõuendil||69.2 × 122.6|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir - La Promenade.jpg|80px]]||„La Promenade“<ref>[http://www.getty.edu/art/gettyguide/artObjectDetails?artobj=944 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1870||õlimaal lõuendil||81.3 × 65|| [[Getty Center|J. Paul Getty Museum]] à [[Los Angeles]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Tête de chien.jpg|80px]]||„Tête de chien“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164133/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52201 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1870||õlimaal lõuendil||21.9 × 20|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 014.jpg|80px]]||„Jeune femme à la voilette“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303180532/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001102&cHash=838f53d041 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1870||õlimaal lõuendil||61 × 51|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Une route à Louveciennes.jpg|80px]]||„Une route à Louveciennes“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/a_road_in_louveciennes_auguste_renoir/objectview.aspx?page=2&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=1&collID=11&OID=110001887&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1870||õlimaal lõuendil||38,1 × 46,4|| [[Metropolitani Kunstimuuseum]], [[New York]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Rapha Maître.jpg|80px]]||„Rapha Maître“ („Madame Edmond Maître“)<ref>[http://museums.fivecolleges.edu/detail.php?t=objects&type=ext&f=&s=&record=0&name_title=Rapha+Ma%EEtre Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1870–1871||õlimaal lõuendil||37.4 × 32.3|| [[Smith College|Smith College Museum of Art]] à [[Northampton (Massachusetts)]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Bateau-lavoir sur la Seine.jpg|80px]]||„Bateau-lavoir sur la Seine, près de Paris“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;111, ''op. cit.</ref>||1871||õlimaal lõuendil||46.4 × 55.9|| Morohashi Museum of Modern Art, [[préfecture de Fukushima]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Femme à la perruche.jpg|80px]]||„La Femme à la perruche“<ref>[https://web.archive.org/web/20110429154951/http://www.guggenheim.org/new-york/about/guggenheim-images/show-full/piece/?search=Pierre-Auguste%20Renoir&page=1&f=Artist&cr=1 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1871||õlimaal lõuendil||92.1 × 65.1|| [[Musée Solomon R. Guggenheim]] à New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Édouard Bernier.jpg|80px]]||„Madame Édouard Bernier“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/madame_edouard_bernier_nee_marie_octavie_stephanie_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110001874&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1871||õlimaal lõuendil||78,1 × 62|| Metropolitani Kunstimuuseum |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Nature morte au bouquet.jpg|80px]]||„Nature morte au bouquet“<ref>[https://web.archive.org/web/20150920212114/http://www.mfah.org/art/detail/renoir-still-life-bouquet/ Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1871||õlimaal lõuendil||74 × 59|| [[Musée des beaux-arts de Houston]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Rapha Maitre 2.jpg|80px]]||„Rapha Maître“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;50, ''op. cit.''</ref>||1871||õlimaal lõuendil||130 × 83|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Seine à Chatou.jpg|80px]]||„La Seine à Chatou“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;107, ''op. cit.</ref>||1871||õlimaal lõuendil||45.7 × 55.9|| [[Musée des beaux-arts de l'Ontario]] à [[Toronto]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Camille Monet.jpg|80px]]||„Camille Monet“<ref name="ReferenceA">''Renoir, peintre du bonheur'', lk&nbsp;183, ''op. cit.''</ref>||1872||õlimaal lõuendil||61 × 50|| [[Musée Marmottan Monet]] Pariisis |- |[[pilt:Pierre-August Renoir Camille Monet reading.jpg|80px]]||„Camille Monet lisant“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;180, ''op. cit.''</ref>||1872||õlimaal lõuendil||61.2 × 50.3|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Claude Monet (Le Liseur).jpg|80px]]||„Claude Monet“ („Le Liseur“)<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164028/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=66433 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1872||Huile sur ciment||65 × 50|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre August Renoir, Claude Monet Reading.jpg|80px]]||„Claude Monet lisant“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;182, ''op. cit.''</ref>||1872||õlimaal lõuendil||61 × 50|| Musée Marmottan Monet Pariisis |- |[[pilt:Renoir Parisiennes in Algerian Costume or Harem.jpg|80px]]||„Intérieur de harem à Montmartre“ („Parisiennes habillées en algériennes“)<ref>[http://www.nmwa.go.jp/en/collection/1959-0182.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1872||õlimaal lõuendil||156 × 128.8|| National Museum of Western Art à [[Tōkyō]] |- |[[pilt:Madame Claude Monet by Pierre-Auguste Renoir.jpg|80px]]||„Madame Monet étendue sur un sofa“<ref>[https://web.archive.org/web/20120119194900/http://museu.gulbenkian.pt/obra.asp?num=2301&nuc=a9&lang=en Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1872||õlimaal lõuendil||53 × 71.7|| [[Musée Calouste-Gulbenkian]] à [[Lisbonne]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 090.jpg|80px]]||„[[Le Pont-Neuf]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164204/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52202 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1872||õlimaal lõuendil||75.3 × 93.7|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Roses dans un vase.jpg|80px]]||„Roses dans un vase“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;68, ''op. cit.''</ref>||1872||õlimaal lõuendil||66 × 41|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme demi-nue couchée.jpg|80px]]||„Femme demi-nue couchée : la rose“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=000491&cHash=c5f45a764e Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1872||õlimaal lõuendil||29.5 × 25|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - L'Ombrelle renversée.jpg|80px]]||„L'Ombrelle renversée“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;59, ''op. cit.''</ref>||u 1872||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Canotiers à Argenteuil.jpg|80px]]||„Canotiers à Argenteuil“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;67, ''op. cit.''</ref>||1873||õlimaal lõuendil||50 × 61|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Claude Monet painting in his Garden at Argenteuil.jpg|80px]]||„Claude Monet peignant dans son jardin à Argenteuil“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;58, ''op. cit.''</ref>||1873||õlimaal lõuendil||50 × 62|| Wadsworth Atheneum à [[Hartford (Connecticut)]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Femme lisant.jpg|80px]]||„Jeune Femme lisant“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;99, ''op. cit.''</ref>||1873||õlimaal lõuendil||35.5 × 27.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Mare aux canards.jpg|80px]]||„La Mare aux canards“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;141, ''op. cit.</ref>||1873||õlimaal lõuendil||50.2 × 61|| [[Dallas Museum of Art]] à [[Dallas]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Mare aux canards, 1873.jpg|80px]]||„La Mare aux canards“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;140, ''op. cit.</ref>||1873||õlimaal lõuendil||50.8 × 62.2|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Les Moissonneurs.jpg|80px]]||„Les Moissonneurs“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;64, ''op. cit.''</ref>||1873||õlimaal lõuendil||60 × 74|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 130.jpg|80px]]||„La Seine à Argenteuil“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303205644/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=000493&cHash=d74824fd2d Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1873||õlimaal lõuendil||46.5 × 65|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Vue de Bougival.jpg|80px]]||„Vue de Bougival“<ref>[http://collection.mam.org/details.php?id=217 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1873||õlimaal lõuendil||49.5 × 57.1|| [[Milwaukee Art Museum]] à [[Milwaukee]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Dans la loge.jpg|80px]]||„Dans la loge“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;76, ''op. cit.''</ref>||u'' 1873||õlimaal lõuendil||27 × 22|| Collection Durand-Ruel Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Deux femmes dans l'herbe.jpg|80px]]||„Deux femmes dans l'herbe“<ref name="ReferenceB">''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;117, ''op. cit.''</ref>||u 1873||õlimaal lõuendil||59.7 × 73|| [[Fondation Barnes]] à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Monet and her Son.jpg|80px]]||„Camille Monet et son fils Jean dans le jardin à Argenteuil“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164000/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52204 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1874||õlimaal lõuendil||50.4 × 68|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Charles Le Cœur.jpg|80px]]||„Charles Le Cœur“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001023&cHash=d8aed4caad Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1874||õlimaal lõuendil||42 × 29|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 011.jpg|80px]]||„La Danseuse“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164138/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=1211 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1874||õlimaal lõuendil||142.5 × 94.5|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jardin à Fontenay.jpg|80px]]||„Jardin à Fontenay“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;65, ''op. cit.''</ref>||1874||õlimaal lõuendil||51 × 62|| Musée Oskar Reinhart « Am Römerholz » à Winterthour |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir, La loge (The Theater Box).jpg|80px]]||„[[La Loge (Renoir)|La Loge]]“<ref>[http://www.artandarchitecture.org.uk/images/gallery/1e028362.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1874||õlimaal lõuendil||80 × 63.5|| [[Institut Courtauld]] à [[Londres]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 089.jpg|80px]]||„[[La Parisienne (Renoir)|La Parisienne]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20211210135210/https://museum.wales/en/art/online/?action=show_item&item=1534 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1874||õlimaal lõuendil||163.2 × 108.3|| National Museum Cardiff |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Pêcheur à la ligne.jpg|80px]]||„Le Pêcheur à la ligne“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;81, ''op. cit.''</ref>||1874||õlimaal lõuendil||54 × 64|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Régates à Argenteuil.jpg|80px]]||„Régates à Argenteuil“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164253/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52203 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1874||õlimaal lõuendil||32.4 × 45.7|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Seine à Argenteuil.jpg|80px]]||„La Seine à Argenteuil“<ref>[http://pamcollections.org/detail.php?t=objects&type=all&f=&s=Renoir&record=1 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1874||õlimaal lõuendil||50 × 65|| Portland Art Museum |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme à l'ombrelle et enfant.jpg|80px]]||„Femme à l'ombrelle et enfant“<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/woman-with-a-parasol-and-small-child-on-a-sunlit-hillside-33322 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1874–1876||õlimaal lõuendil||47 × 562|| Musée des beaux-arts de Boston |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Lecture du rôle.jpg|80px]]||„La Lecture du rôle“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;79, ''op. cit.''</ref>||1874–1876||Huile sur bois||9 × 7|| [[Musée des beaux-arts de Reims]] |- |[[pilt:Auguste Renoir La Liseuse.jpg|80px]]||„La Liseuse“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303173750/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=000495&cHash=c7e98e66ee Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1874–1876||õlimaal lõuendil||46.5 × 38.5|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Paris, le quai Malaquais.jpg|80px]]||„Paris, le quai Malaquais“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;151, ''op. cit.</ref>||u 1874||õlimaal lõuendil||38 × 46|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Alphonsine Fournaise - Dama Sorrindo.jpg|80px]]||„Alphonsine Fournaise“ („La Dame au sourire“)<ref>[https://web.archive.org/web/20160309172235/http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=264 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875||õlimaal lõuendil||42 × 33|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Au coin de cheminée.jpg|80px]]||„Au coin de cheminée“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;80, ''op. cit.</ref>||1875||õlimaal lõuendil||61.5 × 50.6|| [[Staatsgalerie (Stuttgart)|Staatsgalerie]] à [[Stuttgart]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Autoportrait, 1875.jpg|80px]]||„[[Renoir' "autoportree"|Autoportrait]]“<ref>[http://www.framemuseums.org/jsp/fiche_oeuvre.jsp?STNAV=&RUBNAV=&CODE=O114441945699665&LANGUE=0&RH=ACCUEIL Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sur le site FRAME</ref>||1875||õlimaal lõuendil||39.1 × 31.7|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Cueillette des fleurs.jpg|80px]]||„La Cueillette des fleurs“<ref>[https://web.archive.org/web/20101109162556/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52205 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875||õlimaal lõuendil||54.3 × 65.2|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme à l'ombrelle.jpg|80px]]||„Femme à l'ombrelle dans un jardin“<ref>[http://www.museothyssen.org/thyssen/ficha_obra/832 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875||õlimaal lõuendil||54.5 × 65|| [[Musée Thyssen-Bornemisza]] à [[Madrid]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Les Grands Boulevards.jpg|80px]]||„Les Grands Boulevards“<ref>[https://web.archive.org/web/20160921025424/http://www.philamuseum.org/collections/permanent/82739.html?mulR=8502%7C23 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875||õlimaal lõuendil||52.1 × 63.5|| [[Philadelphia Museum of Art]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir -Jeune Fille sur un banc.jpg|80px]]||„Jeune Fille sur un banc“<ref>''Renoir, peinture du bonheur'', lk&nbsp;60, ''op. cit.</ref>||1875||õlimaal lõuendil||64 × 52|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Victor Chocquet.jpg|80px]]||„Madame Victor Chocquet“<ref>[https://web.archive.org/web/20160311014404/http://www.staatsgalerie.de/malereiundplastik_e/19j_rundg.php?id=11 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875||õlimaal lõuendil||75 × 60|| [[Staatsgalerie]] à Stuttgart |- |[[pilt:Auguste Renoir Monsieur Fournaise.jpg|80px]]||„Monsieur Fournaise“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;135, ''op. cit.</ref>||1875||õlimaal lõuendil||55.9 × 47|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Place de la Trinté 1.jpg|80px]]||„Place de la Trinité“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;56, ''op. cit.</ref>||1875||õlimaal lõuendil||54.5 × 65|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Place de la Trinté.jpg|80px]]||„Place de la Trinité“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;57, ''op. cit.</ref>||1875||õlimaal lõuendil||50 × 62|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Place Saint-Georges.jpg|80px]]||„La Place Saint-Georges“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;165, ''op. cit.</ref>||1875||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Square de la Trinité.jpg|80px]]||„Le Square de la Trinité“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;161, ''op. cit.</ref>||1875||õlimaal lõuendil||54 × 65.4|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Yole.jpg|80px]]||„La Yole“<ref>[https://web.archive.org/web/20150129100643/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-the-skiff-la-yole/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875||õlimaal lõuendil||71 × 92|| National Gallery à Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 068 (Les amoureux).jpg|80px]]||„Les Amoureux“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;97, ''op. cit.''</ref>||u 1875||õlimaal lõuendil||175 × 130|| [[Galerie nationale à Prague|Galerie nationale]] à [[Prague]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme au chat.jpg|80px]]||„Femme au chat“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164303/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=37637 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1875||õlimaal lõuendil||56 × 46.4|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Paysage de neige (1875).jpg|80px]]||„Paysage de neige“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=100&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1875||õlimaal lõuendil||51 × 66|| [[Musée de l'Orangerie]] Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Pont de Chatou.jpg|80px]]||„Le Pont de Chatou“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;167, ''op. cit.</ref>||u 1875||õlimaal lõuendil||51 × 65.2|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:A Waitress at Duval's Restaurant.jpg|80px]]||„Une serveuse du restaurant Duval“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/a_waitress_at_duval_s_restaurant_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110001888&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1875||õlimaal lõuendil||100,3 × 71,4|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 045.jpg|80px]]||„[[Au jardin - Sous la tonnelle au moulin de la Galette]]“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;92, ''op. cit.''</ref>||u'' 1875||õlimaal lõuendil||81 × 65|| Musée des beaux-arts Pouchkine à Moscou |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 115.jpg|80px]]||„Victor Chocquet“<ref>[http://www.harvardartmuseums.org/collection/detail.dot?objectid=1943.274&startDate=&sort=Accession+%23&objtitle=&department=&subject=&century=&endDate=&object=&sortInSession=false&historicalPeriod=&viewlightbox=false&mediaTek=&relatedworks=false&creationPlaceTerm=%28Any%29&accession=&origPage=1&artist=Renoir%2C+Pierre-Auguste&creationPlace=&culture=&fulltext=&pc=1&page=1 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||u'' 1875||õlimaal lõuendil||53 × 43.5|| Fogg Art Museum à Cambridge (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 031.jpg|80px]]||„Femme au piano“<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/25825?search_id=10 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875–1876||õlimaal lõuendil||{{Dunité|93.2|74.2|| [[Institut d'art de Chicago]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 135.jpg|80px]]||„La Jeune Mère“ („La Promenade“)<ref>[https://web.archive.org/web/20160922205136/http://collections.frick.org/Obj960$370256 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875–1876||õlimaal lõuendil||170.2 × 108.3|| [[The Frick Collection]] à New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Torse, effet de soleil.jpg|80px]]||„Torse, effet de soleil“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001094&cHash=626d3fb322 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875–1876||õlimaal lõuendil||81 × 65|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Henriot en travesti.jpg|80px]]||„Madame Henriot en travesti“ („Le Page“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;74, ''op. cit.''</ref>||1875–1877||õlimaal lõuendil||161.3 × 104.8|| Columbus Museum of Art à [[Columbus (Ohio)|Columbus]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait d'un jeune homme et d'une jeune fille.jpg|80px]]||„Portrait d'un jeune homme et d'une jeune fille“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=2&GRP=1&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1875–1880||õlimaal lõuendil||{{Dunité|32|46|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 111.jpg|80px]]||„Alfred Sisley“<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/14650?search_id=1 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||66.4 × 54.8|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Autoportrait (1876).jpg|80px]]||„Autoportrait“<ref>[http://www.harvardartmuseums.org/collection/detail.dot?objectid=1951.61&startDate=&sort=Accession+%23&objtitle=&department=&subject=&century=&endDate=&object=&sortInSession=false&historicalPeriod=&viewlightbox=false&mediaTek=&relatedworks=false&creationPlaceTerm=%28Any%29&accession=&origPage=1&artist=Renoir%2C+Pierre-Auguste&creationPlace=&culture=&fulltext=&pc=1&page=2 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||70.8 × 54.6|| Fogg Art Museum à Cambridge (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir, Le Moulin de la Galette.jpg|80px]]||„[[Bal du moulin de la Galette]]“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=000497&cHash=d4c03c9c36 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||131 × 175|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 006.jpg|80px]]||„La Balançoire“<ref>[https://web.archive.org/web/20160304002048/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001096&cHash=4f7887022d Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||92 × 73|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Young Woman Braiding Her Hair.jpg|80px]]||„La Chevelure“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164119/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52207 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||55.5 × 46|| National Gallery of Art de Washington |- |[[pilt:Nude (Nude woman sitting on a couch, Anna).jpg|80px]]||„Femme nue“ („Torse d'Anna“)<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;108, ''op. cit.</ref>||1876||õlimaal lõuendil||92 × 73|| [[Musée Pouchkine|Musée des beaux-arts Pouchkine]] de [[Moscou]] |- |[[pilt:Woman_in_Black_by_Pierre-Auguste_Renoir.jpg|80px]]||„[[Portrait de femme en noir]]“ („Anna“)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arte Historia |url=http://www.artehistoria.jcyl.es/v2/obras/15075.htm |vaadatud=2016-11-27 |arhiivimisaeg=2014-01-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140103203949/http://www.artehistoria.jcyl.es/v2/obras/15075.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>||1876||õlimaal lõuendil||63 × 53||[[Ermitaaž]], [[Peterburi]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 073.jpg|80px]]||„Fillette avec un arrosoir“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164258/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=46681 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||100 × 73|| National Gallery of Art de Washington |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jardin de la rue Cortot.jpg|80px]]||„Le Jardin de la rue Cortot à Montmartre“<ref>[https://web.archive.org/web/20130617063422/http://www.cmoa.org/searchcollections/details.aspx?item=1011959 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||152 × 97|| Carnegie Museum of Art de [[Pittsburgh]] |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir Jeanne Durand Ruel.jpg|80px]]||„Jeanne Durand-Ruel“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;352, ''op. cit.''</ref>||1876||õlimaal lõuendil||113 × 74|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir Portrait of a Young Woman 1876 Neue Pinakothek Munich München.JPG|80px]]||„Jeune Femme en noir“<ref>[https://web.archive.org/web/20160326125200/http://www.pinakothek.de/pierre-auguste-renoir Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||60.5 × 40.4|| [[Neue Pinakothek]] de [[Munich]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Alphonse Daudet.jpg|80px]]||„Madame Alphonse Daudet“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303181823/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001131&cHash=4fa314d727 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||46 × 38|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Mademoiselle Georgette Charpentier.jpg|80px]]||„Mademoiselle Georgette Charpentier assise“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;351, ''op. cit.''</ref>||1876||õlimaal lõuendil||97.8 × 70.8|| [[Musée d'art Bridgestone]] de [[Tōkyō]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Nini in the Garden.jpg|80px]]||„Nini dans le jardin“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/nini_in_the_garden_nini_lopez_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110002466&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||61,9 × 50,8|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Victor Chocquet.jpg|80px]]||„Portrait de Victor Choquet“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;50, ''op. cit.''</ref>||1876||õlimaal lõuendil||46 × 36|| Musée Oskar Reinhart «Am Römerholz» de Winterthour |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Premier Pas.jpg|80px]]||„Le Premier Pas“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;353, ''op. cit.''</ref>||1876||õlimaal lõuendil||111 × 80.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Seine à Champrosay.jpg|80px]]||„La Seine à Champrosay“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001108&cHash=2c50cb1b16 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||55 × 66|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Renoir Ingenue.jpg|80px]]||„L'Ingénue“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;90, ''op. cit.</ref>||u 1876||õlimaal lõuendil||55 × 46|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait of Madame Henriot .jpg|80px]]||„Madame Henriette Henriot“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164019/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=46090 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1876||õlimaal lõuendil||65.8 × 49.5|| National Gallery of Art de Washington |- |[[pilt:Chemin montant dans les hautes herbes - Pierre Auguste Renoir.jpg|80px]]||„Chemin montant dans les hautes herbes“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001095&cHash=1b1b543349 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876–1877||õlimaal lõuendil||60 × 74|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Femme assise (La Pensée).jpg|80px]]||„Jeune Femme assise“ („La Pensée“)<ref>[http://mimsy.bham.ac.uk/detail.php?t=objects&type=ext&f=&s=&record=1&maker=Renoir&op-earliest_year=%3D&op-latest_year=%3D Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876–1877||õlimaal lõuendil||66 × 55.5|| Barber Institute of Fine Arts à [[Birmingham]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Charpentier - 01.jpg|80px]]||„Madame Georges Charpentier“<ref>[https://web.archive.org/web/20160304071512/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001113&cHash=3456dfbea2 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876–1877||õlimaal lõuendil||46.5 × 38|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Première Sortie.jpg|80px]]||„[[La Première Sortie]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20160202114014/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-at-the-theatre-la-premiere-sortie/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876–1877||õlimaal lõuendil||65 × 49.5|| National Gallery de Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - En canot.jpg|80px]]||„En canot“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;96, ''op. cit.''</ref>||1877||õlimaal lõuendil||73 × 92.4|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme relevant sa jupe.jpg|80px]]||„Femme relevant sa jupe“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;113, ''op. cit.''</ref>||1877||õlimaal lõuendil||69 × 23|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 109.jpg|80px]]||„Georges Rivière“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506163951/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52208 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1877||Huile sur ciment||36.8 × 29.3|| National Gallery of Art de Washington |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeanne Samary.jpg|80px]]||„Jeanne Samary“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;109, ''op. cit.''</ref>||1877||õlimaal lõuendil||46 × 44|| [[Comédie-Française#La Bibliothèque-musée|Bibliothèque-musée de la Comédie-Française]] Pariisis |- |[[pilt:Actress Jeane Samary IMG 6910.JPG|80px]]||[[la Rêverie, portrait de Jeanne Samary|„Jeanne Samary en buste“ („La Rêverie“)]]<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;108, ''op. cit.''</ref>||1877||õlimaal lõuendil||56 × 47|| [[Musée Pouchkine|Musée des beaux-arts Pouchkine]] de [[Moscou]] |- |[[pilt:Renoir - Condessa de Pourtalès.jpg|80px]]||„Portrait de la comtesse de Pourtalès“<ref>[http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=265 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1877||õlimaal lõuendil||95 × 72|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir La-sortie du Conservatoire.jpg|80px]]||„La Sortie du Conservatoire“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;114, ''op. cit.''</ref>||1877||õlimaal lõuendil||187.3 × 117.5|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Au café.jpg|80px]]||„Au café“<ref>[http://www.kmm.nl/object/KM%20104.427/In-the-caf%C3%A9 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||u 1877||õlimaal lõuendil||39.3 × 34.3|| [[Musée Kröller-Müller]] à [[Otterlo]] |- |[[pilt:Renoir young people.jpg|80px]]||„Jeunes gens dans la rue“<ref>[https://web.archive.org/web/20130719004159/http://www.ordrupgaard.dk/topics/collection-and-architecture/french-collection/renoir-young-people-in-the-street.aspx Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1877||[[Pastel]] sur papier||63.5 × 49|| [[Ordrupgaard museum de Copenhague|Ordrupgaard]] à [[Charlottenlund]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Chez la modiste.jpg|80px]]||„Chez la modiste“<ref>[http://www.harvardartmuseums.org/collection/detail.dot?objectid=1934.31&startDate=&sort=Accession+%23&objtitle=&department=&subject=&century=&endDate=&object=&sortInSession=false&historicalPeriod=&viewlightbox=false&mediaTek=&relatedworks=false&creationPlaceTerm=%28Any%29&accession=&origPage=1&artist=Renoir%2C+Pierre-Auguste&creationPlace=&culture=&fulltext=&pc=1&page=1 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1878||õlimaal lõuendil||32.9 × 24.8|| Fogg Art Museum à Cambridge (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Confidences.jpg|80px]]||„Confidences“<ref>''Renoir, peinture du bonheur'', lk&nbsp;113, ''op. cit.''</ref>||1878||õlimaal lõuendil||61.5 × 50.5|| Musée Oskar Reinhart « Am Römerholz » à Winterthour |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 094.jpg|80px]]||„[[Madame Charpentier et ses enfants|Madame Georges Charpentier et ses enfants]]“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/madame_georges_charpentier_nee_marguerite_louise_lemonnier_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110003528&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1878||õlimaal lõuendil||153,7 × 190,2|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Jeanna Samary-Renoir.png|80px]]||„[[Portrait de Jeanne Samary en pied|Portrait de l'actrice Jeanne Samary]]“<ref>[http://www.hermitagemuseum.org/fcgi-bin/db2www/descrPage.mac/descrPage?selLang=English&indexClass=PICTURE_EN&PID=GJ-9003&numView=1&ID_NUM=20&thumbFile=%2Ftmplobs%2FVBA4_40ZK4GDGXRDIW6.jpg&embViewVer=last&comeFrom=quick&sorting=no&thumbId=6&numResults=21&tmCond=Renoir&searchIndex=TAGFILEN&author=Renoir%2C%26%2332%3BPierre-Auguste Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1878||õlimaal lõuendil||174 × 105|| [[Ermitaaž]], [[Peterburi]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait dit de Margot.jpg|80px]]||„Portrait dit de Margot“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001298&cHash=21c3cfe06d Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1878||õlimaal lõuendil||{{Dunité|46.5|38|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 056.jpg|80px]]||„Petit nu bleu“<ref>[http://66.251.89.230/detail.php?t=objects&type=all&f=&s=Renoir&record=6 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1878–1879||õlimaal lõuendil||46.3 × 38.1|| Albright-Knox Art Gallery à [[Buffalo (New York)]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 047.jpg|80px]]||„Acrobates au cirque Fernando“ („Francisca et Angelina Wartenberg“)<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/81558?search_id=1 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||131.5 × 99.5|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Renoir - Portrait of Alphonsine Fournaise.JPG|80px]]||„Alphonsine Fournaise“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=021608&cHash=ee4c375f6d Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||73.5 × 93|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Bouquet de roses.jpg|80px]]||„Bouquet de roses“<ref name="ReferenceC">"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;119, ''op. cit.''</ref>||1879||õlimaal lõuendil||83.1 × 65.7|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Chatou hires.jpg|80px]]||„Canotiers à Chatou“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164307/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=39759 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||81.2 × 100.2|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Campo de trigo.jpg|80px]]||„Champ de blé“<ref>[http://www.museothyssen.org/thyssen/ficha_obra/673 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||50.5 × 61|| Musée Thyssen-Bornemisza à Madrid |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 015.jpg|80px]]||„La Fin du déjeuner“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;131, ''op. cit.''</ref>||1879||õlimaal lõuendil||100.5 × 81.3|| [[Städel]] à [[Francfort-sur-le-Main]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Femme cousant.jpg|80px]]||„Jeune Femme cousant“<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/14647?search_id=1 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||61.5 × 50.3|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Renoir - Retrato de Marthe Berard.jpg|80px]]||„Marthe Bérard“ („La Fillette à la ceinture bleue“)<ref>[https://web.archive.org/web/20160303231100/http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=266 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||131 × 77|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir Les pecheuses de moules a Berneval.jpg|80px]]||„Les Pêcheuses de moules à Berneval“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;356, ''op. cit.''</ref>||1879||õlimaal lõuendil||175.3 × 130.2|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Petite Bohémienne.jpg|80px]]||„Petite Bohémienne“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;123, ''op. cit.''</ref>||1879||õlimaal lõuendil||73 × 54|| Erakogu |- |[[pilt:Renoir Portrait de jeune fille brune Musee d'Orsay.JPG|80px]]||„Portrait de jeune fille brune, assise les mains croisées“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=018165&cHash=d13dccd9ba Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||Pastel sur papier||61 × 48|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Autoportrait, 1879.jpg|80px]]||„Portrait de l'artiste“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=000487&cHash=c06d8a2b99 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||19 × 14|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - The Dreamer.jpg|80px]]||„La Rêveuse“<ref>[http://saintlouis.art.museum/emuseum/code/emuseum.asp?style=single&currentrecord=1&page=search&profile=objects&searchdesc=Renoir&quicksearch=Renoir&newvalues=1&rawsearch=id/,/is/,/33830/,/false/,/true&newstyle=single&newprofile=objects&newsearchdesc=The%20Dreamer&newcurrentrecord=1&module=objects Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||51.1 × 61.9|| Musée d'art de Saint-Louis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Roseraie à Wargemont.jpg|80px]]||„Roseraie à Wargemont“<ref name="ReferenceC"/>||1879||õlimaal lõuendil||63.5 × 80|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Thérèse Berard.jpg|80px]]||„Thérèse Berard“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;358, ''op. cit.''</ref>||1879||õlimaal lõuendil||56 × 47|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir, Seascape.JPG|80px]]||„La Vague“<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/81557?search_id=9 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||64.8 × 99.2|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Les Vendangeurs.jpg|80px]]||„Les Vendangeurs“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164033/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=42935 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||54.2 × 65.4|| National Gallery of Art de Washington |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Déjeuner au bord de la rivière.jpg|80px]]||„Le Déjeuner au bord de la rivière“ („Les Canotiers“)<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/81555?search_id=8 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1879||õlimaal lõuendil||55.1 × 65.9|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir's 'Paysage Bords de Seine', The Potomack Company auction gallery in Alexandria, VA.jpg|80px]]||„[[Paysages Bords de Seine]]“<ref> [http://www.lefigaro.fr/arts-expositions/2012/09/28/03015-20120928ARTFIG00358-le-renoir-a-cinq-euros-ne-trouvera-pas-preneur.php Le Figaro.fr], ''Le Renoir à {{unité|7|dollars}} ne trouvera pas preneur''</ref>||u 1879||õlimaal lõuendil||14 × 23||volé/retour au [[Baltimore Museum of Art|musée de Baltimore]] prévu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - By the Water.jpg|80px]]||„Près du lac“<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/95654?search_id=8 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879–1880||õlimaal lõuendil||47.5 × 56.3|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Les Bords de la Seine à Argenteuil.jpg|80px]]||„Les Bords de la Seine à Argenteuil“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;142, ''op. cit.''</ref>||1880||õlimaal lõuendil||55 × 65.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme au chapeau de paille.jpg|80px]]||„Femme au chapeau de paille“ („Alphonsine Fournaise“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;133, ''op. cit.''</ref>||1880||õlimaal lõuendil||50.2 × 61|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Fillette au faucon.jpg|80px]]||„Fillette au faucon“ („Mademoiselle Fleury en Algérienne“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;163, ''op. cit.''</ref>||1880||õlimaal lõuendil||{{Dunité|126.5|78.2|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-August Renoir Sleeping Girl with a Cat.jpg|80px]]||„Jeune Fille endormie au chat“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;125, ''op. cit.</ref>||1880||õlimaal lõuendil||120 × 94|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Renoir au chien.jpg|80px]]||„Madame Renoir au chien“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;128, ''op. cit.</ref>||1880||õlimaal lõuendil||32 × 41|| Collection Durand-Ruel Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Moisson.jpg|80px]]||„La Moisson à Berneval“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;217, ''op. cit.</ref>||1880||õlimaal lõuendil||50.8 × 61|| Erakogu |- |[[pilt:Mlle Irene Cahen d'Anvers.jpg|80px]]||„[[Portrait de Mademoiselle Irène Cahen d'Anvers]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20160313035755/http://buehrle.ch/works_detail.php?id_pic=62&lang=fr Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1880||õlimaal lõuendil||65 × 54|| [[Fondation et Collection Emil G. Bührle]] à [[Zurich]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse au rocher.jpg|80px]]||„Baigneuse au rocher“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;300, ''op. cit.''</ref>||u 1880||õlimaal lõuendil||92 × 73|| Musée Marmottan Monet Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Bouquet dans une loge.jpg|80px]]||„Bouquet dans une loge“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=85&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1880||õlimaal lõuendil||40 × 51|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Renoir In the Woods.jpg|80px]]||„Dans les bois“<ref>[https://web.archive.org/web/20160919031143/http://collection.nmwa.go.jp/en/P.1959-0183.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1880||õlimaal lõuendil||55.8 × 46.3|| National Museum of Western Art à Tōkyō |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 153.jpg|80px]]||„Femme nue“<ref>[https://web.archive.org/web/20110926032325/http://www.musee-rodin.fr/accueil.htm Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel (rubrique Collections→Rodin collectionneur)</ref>||u 1880||õlimaal lõuendil||80.5 × 65||[[Musée Rodin]] Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 001.jpg|80px]]||„Nu féminin“<ref>[http://www.ashmolean.org/php/makepage.php?db=wapaintings&view=llisti&all=&arti=Renoir,+Pierre-Auguste&titl=&mat=&prov=&sour=&acno=&park=&strt=1&what=Search&cpos=1&s1=artist&s2=mainid&s3=&dno=25 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||u 1880||õlimaal lõuendil||32 × 40|| [[Ashmolean Museum]] à [[Oxford]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Place Clichy.jpg|80px]]||„La Place Clichy“<ref>[http://www.fitzmuseum.cam.ac.uk/opac/search/cataloguedetail.html?&priref=2930&_function_=xslt&_limit_=10 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1880||õlimaal lõuendil||65 × 44|| [[Fitzwilliam Museum]] à [[Cambridge]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Déjeuner des canotiers.jpg|80px]]||„[[Le Déjeuner des canotiers]]“<ref>[http://www.phillipscollection.org/search/index.aspx?sp_a=sp1003be78&sp_p=all&sp_q=Renoir&sp_x_1=tpc_category&sp_q_1=Collection&sp_sfvl_field=tpc_category&sp_f=ISO-8859-1 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1880–1881||õlimaal lõuendil||130.2 × 175.6|| [[The Phillips Collection]] Washingtonis |- |[[pilt:Jeunes_Filles_en_noir_by_Pierre-Auguste_Renoir_159.jpg|80px]]||„Jeunes Filles en noir“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;151, ''op. cit.</ref>||1880–1882||õlimaal lõuendil||81.3 × 65.2|| Musée des beaux-arts Pouchkine de Moscou |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Albert Cahen d'Anvers.jpg|80px]]||„[[Albert Cahen d'Anvers]]“<ref>[http://www.getty.edu/art/gettyguide/artObjectDetails?artobj=939 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||79.8 × 63.7|| J. Paul Getty Museum à Los Angeles |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse blonde.jpg|80px]]||„Baigneuse blonde“<ref>[http://www.framemuseums.org/jsp/fiche_oeuvre.jsp?STNAV=&RUBNAV=&CODE=O114441945699651&LANGUE=0&RH=ACCUEIL Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sur le site FRAME</ref>||1881||õlimaal lõuendil||81.8 × 65.7|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:WLA metmuseum Bouquet of Chrysanthemums by Auguste Renoir.jpg|80px]]||„Bouquet de chrysanthèmes“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/bouquet_of_chrysanthemums_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110002468&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||66 × 55,6|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Champ de bananiers.jpg|80px]]||„Champ de bananiers“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_1=DOMN&VALUE_1=&FIELD_2=Ctyob&VALUE_2=&FIELD_3=AUTR&VALUE_3=RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE&FIELD_4=Clieu&VALUE_4=&FIELD_5=REPR&VALUE_5=&FIELD_6=Cdate&VALUE_6=&FIELD_7=Cdecv&VALUE_7=&FIELD_8=LOCA&VALUE_8=MUSEE%20D%27ORSAY&FIELD_9=Mat%e9riaux%2ftechniques&VALUE_9=&FIELD_10=Titre&VALUE_10=&NUMBER=4&GRP=0&REQ=%28%28RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE%29%20%3aAUTR%20%20ET%20%20%28%28MUSEE%20D%27%27ORSAY%29%20%3aLOCA%20%29%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=5&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1881||õlimaal lõuendil||51.5 × 63.5|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Renoir - The Two Sisters, On the Terrace.jpg|80px]]||„[[Les Deux Sœurs (Renoir)|Les Deux Sœurs]]“ („Sur la terrasse“)<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/14655?search_id=10 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||100.5 × 81|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme à l'éventail.jpg|80px]]||„[[La Femme à l'éventail (Renoir)|La Femme à l'éventail]]“<ref>[http://www.hermitagemuseum.org/fcgi-bin/db2www/descrPage.mac/descrPage?selLang=English&indexClass=PICTURE_EN&PID=GJ-6507&numView=1&ID_NUM=15&thumbFile=%2Ftmplobs%2FGENCV80HL58MG2BL6.jpg&embViewVer=last&comeFrom=quick&sorting=no&thumbId=6&numResults=21&tmCond=Renoir&searchIndex=TAGFILEN&author=Renoir%2C%26%2332%3BPierre-Auguste Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||65 × 50|| [[Ermitaaž]], [[Peterburi]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Fleurs et chats.jpg|80px]]||„Fleurs et Chats“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;147, ''op. cit.</ref>||1881||õlimaal lõuendil||92.7 × 73.7|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 141.jpg|80px]]||„Fruits du Midi“<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/16629?search_id=8 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||50.7 × 65.3|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeanne Henriot.jpg|80px]]||„Jeanne Henriot“ („Fillette au chapeau bleu“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;362, ''op. cit.''</ref>||1881||õlimaal lõuendil||40 × 35|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Fille algérienne.jpg|80px]]||„Jeune Fille algérienne“<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/algerian-girl-32704 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||50.8 × 40.6|| Musée des beaux-arts de Boston |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Mère et enfant.jpg|80px]]||„Mère et enfant“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;354, ''op. cit.''</ref>||1881||õlimaal lõuendil||121 × 85.4|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Mosquée.jpg|80px]]||„La Mosquée“ („Fête arabe“)<ref>[https://web.archive.org/web/20160304044253/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001156&cHash=f433bb5bfa Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||73.5 × 92|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Oignons.jpg|80px]]||„Oignons“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;146, ''op. cit.''</ref>||1881||õlimaal lõuendil||39.1 × 60.6|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir, Vue de Venise (Le Palais des Doges), 1881.jpg|80px]]||„Le Palais des Doges à Venise“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;154, ''op. cit.''</ref>||1881||õlimaal lõuendil||54.5 × 65|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Paysage algérien.jpg|80px]]||„Paysage algérien : Le Ravin de la femme sauvage“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303235132/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001158&cHash=5f8ec4ecf0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||65.5 × 81|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 080.jpg|80px]]||„La Place Saint-Marc, Venise“<ref>[https://web.archive.org/web/20101206200851/http://www.artsmia.org/viewer/detail.php?v=12&id=1163 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||65.4 × 81.3|| [[Minneapolis Institute of Arts]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Pont du chemin de fer à Argenteuil Chatou.jpg|80px]]||„Pont du chemin de fer à Chatou“ („Les Marronniers roses“)<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=010317&cHash=df7144fce3 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||54 × 65.5|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait d'Alfred Berard.jpg|80px]]||„Portrait d'Alfred Berard avec son chien“<ref>[https://web.archive.org/web/20160921025151/http://www.philamuseum.org/collections/permanent/59200.html?mulR=19907%7C16 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||65.2 × 51.1|| Philadelphia Museum of Art |- |[[pilt:Renoir Mlles Cahen d Anvers.jpg|80px]]||„Rose et bleue“ („Alice et Élisabeth Cahen d'Anvers“)<ref>[https://web.archive.org/web/20170419100752/http://www.masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=272 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||119 × 74|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Seine à Chatou (1881).jpg|80px]]||„La Seine à Chatou“<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/the-seine-at-chatou-31801 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||73.3 × 92.4|| Musée des beaux-arts de Boston |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 065.jpg|80px]]||„Les Canotiers“ („[[Aline Charigot]] et Renoir“)<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/boating-couple-said-to-be-aline-charigot-and-renoir--33686 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1881||õlimaal lõuendil||45.1 × 58.4|| Musée des beaux-arts de Boston |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Fille avec un éventail.jpg|80px]]||„Jeune Fille avec un éventail“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;145, ''op. cit.</ref>||u 1881||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Chrysanthemums.jpg|80px]]||„Chrysanthèmes“<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/16617?search_id=1 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881–1882||õlimaal lõuendil||54.7 × 65.9|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Pêches.jpg|80px]]||„Pêches“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=5&GRP=1&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1881–1882||õlimaal lõuendil||38 × 47|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 122.jpg|80px]]||„[[Les Parapluies]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20120803094057/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-the-umbrellas/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881–1886||õlimaal lõuendil||180.3 × 114.9|| National Gallery à Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 107.jpg|80px]]||„Charles et Georges Durand-Ruel“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;208, ''op. cit.''</ref>||1882||õlimaal lõuendil||65 × 81|| Collection Durand-Ruel Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Jardin d'essai à Alger.jpg|80px]]||„Le Jardin d'essai à Alger“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;159, ''op. cit.</ref>||1882||õlimaal lõuendil||Inconnues|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Marie-Thérèse Durand-Ruel.jpg|80px]]||„Marie-Thérèse Durand-Ruel cousant“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;209, ''op. cit.''</ref>||1882||õlimaal lõuendil||64.8 × 53.8|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Mosquée à Alger.jpg|80px]]||„Mosquée à Alger“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;158, ''op. cit.''</ref>||1882||õlimaal lõuendil||48.9 × 59|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Pont d'Argenteuil en automne.jpg|80px]]||„Le Pont d'Argenteuil en automne“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;143, ''op. cit.''</ref>||1882||õlimaal lõuendil||54.3 × 65.8|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Richard Wagner.jpg|80px]]||„Richard Wagner“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001159&cHash=c029654a49 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1882||õlimaal lõuendil||53 × 46|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Rochers à l'Estaque.jpg|80px]]||„Rochers à l'Estaque“<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/rocky-crags-at-l-estaque-32705 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1882||õlimaal lõuendil||66.4 × 81|| Musée des beaux-arts de Boston |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse assise.jpg|80px]]||„Baigneuse assise“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;162, ''op. cit.''</ref>||1882–1885||õlimaal lõuendil||54.5 × 42|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Suzanne Valadon - Dance at Bougival - 02.jpg|80px]]||„Bal à Bougival'' ou ''Danse à Bougival“<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/dance-at-bougival-32592 Notice de tableau], sur le site du musée</ref>||1882–1883||õlimaal lõuendil||181.9 × 98.1|| [[Musée des beaux-arts de Boston]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Brouillard à Guernsey.jpg|80px]]||„Brouillard à Guernesey“<ref>[http://72.249.182.183/collection/search.do?id=28918&db=object&page=1&view=detail Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1883||õlimaal lõuendil||53.3 × 65.1|| [[Musée d'art de Cincinnati]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Danse à la campagne.jpg|80px]]||„Danse à la campagne“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001161&cHash=2a4128a8f6 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1883||õlimaal lõuendil||180 × 90|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 019.jpg|80px]]||„Danse à la ville“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303220639/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001160&cHash=24d686cba7 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1883||õlimaal lõuendil||180 × 90|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme algérienne.jpg|80px]]||„Femme algérienne“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;150, ''op. cit.''</ref>||1883||õlimaal lõuendil||40 × 32|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme assise au bord de la mer.jpg|80px]]||„Femme assise au bord de la mer“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/by_the_seashore_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110001881&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1883||õlimaal lõuendil||92,1 × 72,4|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Femme Nue dans un Paysage, by Pierre-Auguste Renoir, from C2RMF cropped.jpg|80px]]||„Femme nue dans un paysage“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=93&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1883||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir Jeune garcon sur la plage d Yport.jpg|80px]]||„Jeune garçon sur la plage d'Yport“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;170, ''op. cit.''</ref>||1883||õlimaal lõuendil||130.2 × 80|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir, 1883 - Reclining nude.jpg|80px]]||„Nu couché“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/reclining_nude_auguste_renoir/objectview.aspx?page=2&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=1&collID=11&OID=110002469&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1883||õlimaal lõuendil||65,1 × 81,3|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 005.jpg|80px]]||„Plage de Guernesey“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;161, ''op. cit.''</ref>||1883||õlimaal lõuendil||32 × 41.35|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 046.jpg|80px]]||„Au jardin du Luxembourg“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;363, ''op. cit.''</ref>||u 1883||õlimaal lõuendil||64 × 53|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 028.jpg|80px]]||„Baie de Moulin Huet, Guernesey“<ref>[https://web.archive.org/web/20160107182839/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-moulin-huet-bay-guernsey/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1883||õlimaal lõuendil||29.2 × 54|| National Gallery à Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Bouquet de Chrysanthèmes.jpg|80px]]||„Bouquet de chrysanthèmes“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_1=DOMN&VALUE_1=&FIELD_2=Ctyob&VALUE_2=&FIELD_3=AUTR&VALUE_3=RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE&FIELD_4=Clieu&VALUE_4=&FIELD_5=REPR&VALUE_5=&FIELD_6=Cdate&VALUE_6=&FIELD_7=Cdecv&VALUE_7=&FIELD_8=LOCA&VALUE_8=ROUEN&FIELD_9=Mat%e9riaux%2ftechniques&VALUE_9=&FIELD_10=Titre&VALUE_10=&NUMBER=1&GRP=0&REQ=%28%28RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE%29%20%3aAUTR%20%20ET%20%20%28%28ROUEN%29%20%3aLOCA%20%29%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=5&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1883–1885||õlimaal lõuendil||81.5 × 65.5|| [[Musée des beaux-arts de Rouen]] |- |[[pilt:Auguste Renoir - L'après-midi des enfants à Wargemont - Google Art Project.jpg|80px]]||„L'Après-midi des enfants à Wargemont“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;246-247, ''op. cit.''</ref>||1884||õlimaal lõuendil||127 × 173|| Alte Nationalgalerie de Berlin |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Suzanne Valadon - La Natte.jpg|80px]]||„La Natte (Suzanne Valadon)“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;276, ''op. cit.''</ref>||1884–1886||õlimaal lõuendil||56 × 47|| Museum Langmatt de [[Baden (Argovie)|Baden]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 021.jpg|80px]]||„[[Les Grandes Baigneuses (Renoir)|Les Grandes Baigneuses]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20160921030440/http://www.philamuseum.org/collections/permanent/59196.html?mulR=32139%7C24 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1884–1887||õlimaal lõuendil||117.8 × 170.8|| [[Philadelphia Museum of Art]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Coiffure (Baigneuse arrangeant ses cheveux).jpg|80px]]||„La Coiffure“ („Baigneuse arrangeant ses cheveux“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;306, ''op. cit.</ref>||1885||õlimaal lõuendil||92 × 73|| Clark Art Institute de Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Child Auguste Renoir IMG 7263.JPG|80px]]||„L'Enfant au fouet“<ref>[http://www.hermitagemuseum.org/fcgi-bin/db2www/descrPage.mac/descrPage?selLang=English&indexClass=PICTURE_EN&PID=GJ-9006&numView=1&ID_NUM=13&thumbFile=%2Ftmplobs%2FUOI9M9U6TCYC9V1Y6.jpg&embViewVer=last&comeFrom=quick&sorting=no&thumbId=6&numResults=21&tmCond=Renoir&searchIndex=TAGFILEN&author=Renoir%2C%26%2332%3BPierre-Auguste Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1885||õlimaal lõuendil||107 × 75||[[Ermitaaž]], Peterburi |- |[[pilt:Girl with a Hoop.JPG|80px]]||„Fillette au cerceau“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164059/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=46533 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1885||õlimaal lõuendil||125.7 × 76.6|| National Gallery of Art de Washington |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir, Portrait of Madame Renoir (c. 1885).jpg|80px]]||„Aline Charigot“ („Madame Renoir“)<ref>[https://web.archive.org/web/20160921025624/http://www.philamuseum.org/collections/permanent/104474.html?mulR=31531%7C17 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1885||õlimaal lõuendil||65.4 × 54|| Philadelphia Museum of Art |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Glaïeuls.jpg|80px]]||„Glaïeuls“<ref>[https://web.archive.org/web/20160304083040/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=008055&cHash=43c7b49470 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1885||õlimaal lõuendil||75 × 54.5|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Suzanne Valadon - profile.jpg|80px]]||„Suzanne Valadon“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164217/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=46535 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1885||õlimaal lõuendil||41.3 × 31.8|| National Gallery of Art de Washington |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse se coiffant.jpg|80px]]||„Baigneuse“<ref>[https://web.archive.org/web/20150915061858/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-a-bather/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1885–1890||õlimaal lõuendil||39.4 × 29.2|| National Gallery de Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Fille lisant.jpg|80px]]||„Jeune Fille lisant“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;116, ''op. cit.''</ref>||1886||õlimaal lõuendil||55.5 × 46.5|| Städel à Francfort-sur-le-Main |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Après le bain (Petite Baigneuse).jpg|80px]]||„Après le bain“ („Petite Baigneuse“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;308, ''op. cit.''</ref>||1887||õlimaal lõuendil||60 × 54|| [[Nasjonalgalleriet]] à [[Oslo]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Julie Manet.jpg|80px]]||„Julie Manet“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=100382&cHash=562269d26f Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1887||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Maternité (L'Enfant au biscuit).jpg|80px]]||„Maternité“ („L'Enfant au biscuit“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;366, ''op. cit.''</ref>||1887||õlimaal lõuendil||56 × 46.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Woman Arranging her Hair.jpg|80px]] ||[[Femme se coiffant]]“<ref>''La Peinture française des {{Sp-|XIX|e|et|XX|e}}s [à l'Ermitage] issue des collections privées d'Allemagne'', {{pp.}}110–111.</ref>||1887||õlimaal lõuendil||65.3 × 54||[[Ermitaaž]], [[Peterburi]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Lavandière à l'enfant.jpg|80px]]||„Lavandière à l'enfant“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;114, ''op. cit.''</ref>||u 1887||õlimaal lõuendil||81.3 × 65.4|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Tête de femme.jpg|80px]]||„Tête de femme“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;284, ''op. cit.''</ref>||u 1887||õlimaal lõuendil||42 × 32|| Erakogu |- |[[pilt:The Daughters of Catulle Mendès by Auguste Renoir.jpg|80px]]||„Les Filles de Catulle Mendès“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/the_daughters_of_catulle_mendes_huguette_1871_1964_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110002470&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1888||õlimaal lõuendil||161,9 × 129,9|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Femme se baignant.jpg|80px]]||„Jeune Femme se baignant“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;321, ''op. cit.''</ref>||1888||õlimaal lõuendil||85 × 66|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Nu dans l'eau.jpg|80px]]||„Nu dans l'eau“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;320, ''op. cit.''</ref>||1888||õlimaal lõuendil||84 × 65|| Erakogu |- |[[pilt:Renoir - Menina com as Espigas - Flores.jpg|80px]]||„Petite fille à la gerbe“<ref>[https://web.archive.org/web/20160307191209/http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=267 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1888||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - In the Meadow (1888–92).jpg|80px]]||„La Cueillette des fleurs“ („Dans la prairie“)<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/in_the_meadow_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110001885&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1888–1892||õlimaal lõuendil||81,3 × 65,4|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme à la lettre.jpg|80px]]||„Femme à la lettre“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=94&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1888 ou ca 1895||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Montagne Sainte-Victoire.jpg|80px]]||„La Montagne Sainte-Victoire“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;189, ''op. cit.''</ref>||1889||õlimaal lõuendil||53 × 64.1|| [[Yale University Art Gallery]] à [[New Haven]] |- |[[pilt:As duas irmãs - Renoir.jpg|80px]]||„Jeunes Filles lisant“ („Les Deux Sœurs“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;279, ''op. cit.''</ref>||u 1889||õlimaal lõuendil||64 × 54|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Marchande d'oranges.jpg|80px]]||„La Marchande d'oranges“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164043/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=43518 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1889||õlimaal lõuendil||128.8 × 41.8|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Marchande de poissons.jpg|80px]]||„La Marchande de poissons“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506163956/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=43517 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1889||õlimaal lõuendil||130.7 × 41.8|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Renoir et son fils Pierre.jpg|80px]]||„Madame Renoir et son fils Pierre“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;365, ''op. cit.''</ref>||1890||õlimaal lõuendil||19 × 16|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Femme assise.jpg|80px]]||„Jeune Femme assise“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;297, ''op. cit.''</ref>||u 1890||õlimaal lõuendil||91 × 72|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Fille au chapeau rose et noir.jpg|80px]]||„Jeune Fille au chapeau rose et noir“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/young_girl_in_a_pink_and_black_hat_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110001889&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1890||õlimaal lõuendil||40,6 × 32,4|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Nu barbotant.jpg|80px]]||„Nu barbotant“<ref name="ReferenceB"/>||u 1890||õlimaal lõuendil||41.3 × 33.7|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Deux fillettes.jpg|80px]]||„Portrait de deux fillettes“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=3&GRP=1&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1890||õlimaal lõuendil||46.5 × 55|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Tête d'une jeune fille.jpg|80px]]||„Tête d'une jeune fille“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164038/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=35083 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1890||õlimaal lõuendil||42.6 × 33.3|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeunes Filles lisant.jpg|80px]]||„Jeunes Filles lisant“<ref>[https://web.archive.org/web/20111024071222/http://collectionsonline.lacma.org/mwebcgi/mweb.exe?request=record;id=28401;type=101 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1890–1891||õlimaal lõuendil||56.5 × 48.2|| [[Musée d'art du comté de Los Angeles]] à [[Los Angeles]] |- |[[pilt:Renoir Woman with a Hat.jpg|80px]]||„Femme au chapeau“<ref>[https://web.archive.org/web/20160919022805/http://collection.nmwa.go.jp/en/P.1959-0181.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1891||õlimaal lõuendil||56 × 46.5|| National Museum of Western Art à Tōkyō |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Laveuse.jpg|80px]]||„La Laveuse“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;291, ''op. cit.''</ref>||u 1891||õlimaal lõuendil||46 × 56|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 050.jpg|80px]]||„Baigneuse assise“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;200, ''op. cit.''</ref>||1892||õlimaal lõuendil||81,3 × 49,5|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse assise au rocher.jpg|80px]]||„Baigneuse assise au rocher“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;323, ''op. cit.''</ref>||1892||õlimaal lõuendil||80 × 64|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir IMG 2122.JPG|80px]]||„Jeunes filles au piano“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=99&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1892||õlimaal lõuendil||{{Dunité|116|81|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir, 1892 - Two Young Girls at the Piano.jpg|80px]]||„[[Jeunes filles au piano]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20170623180108/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001164&cHash=fd611fd72b Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1892||õlimaal lõuendil||116 × 90|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Stéphane Mallarmé.jpg|80px]]||„Stéphane Mallarmé“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=CHERCHER&FIELD_1=REF&VALUE_1=000PE009083 Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1892||õlimaal lõuendil||50 × 40|| [[Château de Versailles#Le château actuel|Musée national du château]] à [[Versailles]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeunes Filles regardant un album.jpg|80px]]||„Jeunes Filles regardant un album“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;174, ''op. cit.''</ref>||u 1892||õlimaal lõuendil||81.3 × 64.3|| Virginia Museum of Fine Arts à [[Richmond (Virginie)|Richmond]] |- |[[pilt:Bather Arranging her Hair.jpg|80px]]||„Baigneuse se coiffant“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164024/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=46679 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1893||õlimaal lõuendil||92.5 × 74|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Paysage à Beaulieu.jpg|80px]]||„Paysage à Beaulieu“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;209, ''op. cit.''</ref>||u 1893||õlimaal lõuendil||65.1 × 81|| Musée des beaux-arts de San Francisco |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeunes Filles dans un jardin.jpg|80px]]||„Jeunes Filles dans un jardin à Montmartre“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;293, ''op. cit.''</ref>||1893–1895||õlimaal lõuendil||37 × 50|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir - Portrait Berthe Morisot and daughter Julie.jpg|80px]]||„Berthe Morisot et sa fille Julie Manet“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;165, ''op. cit.''</ref>||1894||õlimaal lõuendil||81 × 65|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeunes Filles au bord de la mer.jpg|80px]]||„Jeunes Filles au bord de la mer“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;281, ''op. cit.''</ref>||1894||õlimaal lõuendil||55 × 46|| Erakogu |- |[[File:Young Girl Combing Her Hair (1894).jpg|80px]]|| &#160; || || || || |- |[[pilt:Lille PdBA renoir versailles louvecienne.JPG|80px]]||„[[Route de Versailles à Louveciennes]]“<ref>Auguste Renoir, Elda Fezzi, Jacqueline Henry, ''Tout l'œuvre peint de Renoir: période impressionniste 1869–1883'', Flammarion, 1985, lk&nbsp;87</ref>||1895||õlimaal lõuendil||32.6 × 41.5|| [[Palais des beaux-arts de Lille]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - L'Enfant et sa bonne.jpg|80px]]||„L'Enfant et sa bonne“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;369, ''op. cit.''</ref>||1895||õlimaal lõuendil||79 × 63.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 120.jpg|80px]]||„Portrait d'enfants“ („Les Enfants de Martial Caillebotte“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;376, ''op. cit.''</ref>||1895||õlimaal lõuendil||65 × 82|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse aux cheveux longs (2).jpg|80px]]||„Baigneuse aux cheveux longs“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=CHERCHER&FIELD_1=REF&VALUE_1=00000089505 Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1895||õlimaal lõuendil||82 × 65|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Christine Lerolle brodant.jpg|80px]]||„Christine Lerolle brodant“<ref>[http://www.columbusmuseum.org/collection/detail.php?id=27 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||u 1895||õlimaal lõuendil||82.6 × 65.8|| Columbus Museum of Art à Columbus (Ohio) |- |[[pilt:Gabrielle et Jean, by Pierre-Auguste Renoir, from C2RMF cropped.jpg|80px]]||„Gabrielle et Jean“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=98&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1895||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 041.jpg|80px]]||„Gabrielle, Jean et une petite fille“<ref>''Renoir, sa vie, son œuvre'', lk&nbsp;208, ''op. cit.''</ref>||u 1895||õlimaal lõuendil||65 × 80|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Printemps (La Source).jpg|80px]]||„Le Printemps“ („La Source“)<ref name="ReferenceA"/>||u 1895||õlimaal lõuendil||65.5 × 55.5|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse assise dans un paysage.jpg|80px]]||„Baigneuse assise dans un paysage, dite Eurydice“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_1=DOMN&VALUE_1=&FIELD_2=Ctyob&VALUE_2=&FIELD_3=AUTR&VALUE_3=RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE&FIELD_4=Clieu&VALUE_4=&FIELD_5=REPR&VALUE_5=&FIELD_6=Cdate&VALUE_6=&FIELD_7=Cdecv&VALUE_7=&FIELD_8=LOCA&VALUE_8=MUSEE%20PICASSO&FIELD_9=Mat%e9riaux%2ftechniques&VALUE_9=&FIELD_10=Titre&VALUE_10=&NUMBER=1&GRP=0&REQ=%28%28RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE%29%20%3aAUTR%20%20ET%20%20%28%28MUSEE%20PICASSO%29%20%3aLOCA%20%29%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=5&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1895–1900||õlimaal lõuendil||116 × 89|| [[Musée Picasso (Paris)|Musée Picasso]] Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse debout.jpg|80px]]||„Baigneuse debout“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;329, ''op. cit.''</ref>||1896||õlimaal lõuendil||81 × 60|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir La famille d artiste.jpg|80px]]||„La Famille de l'artiste“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;371, ''op. cit.''</ref>||1896||õlimaal lõuendil||173 × 140|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir Graziella.JPG|80px]]||„Graziella“<ref>[https://web.archive.org/web/20160918165056/http://www.dia.org/object-info/0e5a427d-c322-476e-8358-850312ec4274.aspx?position=5 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1896||õlimaal lõuendil||65.4 × 54|| Detroit Institute of Arts à Détroit |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme à la collerette rouge.jpg|80px]]||„Femme à la collerette rouge“<ref>[https://web.archive.org/web/20160921025824/http://www.philamuseum.org/collections/permanent/72120.html?mulR=16255%7C7 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1896||õlimaal lõuendil||41.3 × 33.3|| Philadelphia Museum of Art |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait de Jeanne Baudot.jpg|80px]]||„Portrait de Jeanne Baudot“<ref>[http://www.galerieheim.fr/img/RENOIR-J-Baudot_F.pdf ''Jeanne Baudot'']{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Notice du tableau sur GalerieHeim.fr {{PDF}}</ref>||1896||õlimaal lõuendil||25 × 40.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Christine Lerolle.jpg|80px]]||„Christine Lerolle“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;222, ''op. cit.''</ref>||1897||õlimaal lõuendil||57.5 × 53.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuses dans la forêt.jpg|80px]]||„Baigneuses dans la forêt“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;331, ''op. cit.''</ref>||u 1897||õlimaal lõuendil||73.7 × 99.7|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Cariatides.jpg|80px]]||„Cariatides“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=075461&cHash=dca28e598b Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1897||õlimaal lõuendil||130 × 41|| Musée Renoir à [[Cagnes-sur-Mer]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Joueuse de guitare.jpg|80px]]||„Joueuse de guitare“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_1=DOMN&VALUE_1=&FIELD_2=Ctyob&VALUE_2=&FIELD_3=AUTR&VALUE_3=RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE&FIELD_4=Clieu&VALUE_4=&FIELD_5=REPR&VALUE_5=&FIELD_6=Cdate&VALUE_6=&FIELD_7=Cdecv&VALUE_7=&FIELD_8=LOCA&VALUE_8=MUSEE%20DES%20BEAUX%2dARTS&FIELD_9=Mat%e9riaux%2ftechniques&VALUE_9=&FIELD_10=Titre&VALUE_10=&NUMBER=7&GRP=0&REQ=%28%28RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE%29%20%3aAUTR%20%20ET%20%20%28%28MUSEE%20DES%20BEAUX%2dARTS%29%20%3aLOCA%20%29%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=5&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1897||õlimaal lõuendil||81 × 65|| [[Musée des beaux-arts de Lyon|Musée des beaux-arts]] à [[Lyon]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Trois Baigneuses au crabe.jpg|80px]]||„Trois baigneuses au crabe“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;332, ''op. cit.''</ref>||u 1897||õlimaal lõuendil||54.6 × 65.7|| Cleveland Museum of Art |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Yvonne et Christine Lerolle au piano.jpg|80px]]||„Yvonne et Christine Lerolle au piano“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=6&GRP=1&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1897||õlimaal lõuendil||73 × 92|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Espagnole jouant de la guitare.jpg|80px]]||„Jeune Espagnole jouant de la guitare“<ref>[https://web.archive.org/web/20110510003519/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52220 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1898||õlimaal lõuendil||55.6 × 65.2|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Jeune Mère.jpg|80px]]||„La Jeune Mère“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;201, ''op. cit.''</ref>||1898||õlimaal lõuendil||56 × 47|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Fleurs dans un vase (Musée de l'Orangerie).jpg|80px]]||„Fleurs dans un vase“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=95&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1898||õlimaal lõuendil||55 × 46|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 048.jpg|80px]]||„Jean Renoir cousant“<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/25832?search_id=8 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1899||õlimaal lõuendil||55.4 × 46.5|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Pommes et poires.jpg|80px]]||„Pommes et poires“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=1&GRP=1&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||Imprécise<br/>{{1er|quart}} {{s-|XIX|e}}||õlimaal lõuendil||32 × 41|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Dormeuse.jpg|80px]]||„Dormeuse“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;157, ''op. cit.''</ref>||1900||õlimaal lõuendil||67 × 55|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Springtime in Essoyes.jpg|80px]]||„Printemps à Essoyes“<ref>[http://www.imamuseum.org/art/collections/artwork/springtime-essoyes-renoir-pierre-auguste Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1900||õlimaal lõuendil||50.1 × 62.2|| [[Musée d'art d'Indianapolis]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Toilette.jpg|80px]]||„La Toilette“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;337, ''op. cit.''</ref>||u 1900||õlimaal lõuendil||145.7 × 97.8|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jean Renoir dessinant.jpg|80px]]||„Jean Renoir dessinant“<ref>[http://www.vmfa.state.va.us/Collections/European_Art/Painting,_Sculpture_+_Works_on_Paper/RENOIR_83_48.aspx Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1901||õlimaal lõuendil||45.1 × 54.6|| Virginia Museum of Fine Arts à Richmond (Virginie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Pierrot blanc.jpg|80px]]||„Pierrot blanc“<ref>[https://web.archive.org/web/20160918172050/http://www.dia.org/object-info/ceba3ab3-b918-4f90-9a0a-e58e05bb0086.aspx?position=5 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1901–1902||õlimaal lõuendil||79.1 × 61.9|| Detroit Institute of Arts à Détroit |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Nu couché (La Boulangère).jpg|80px]]||„Nu couché“ („La Boulangère“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;400, ''op. cit.''</ref>||1902||õlimaal lõuendil||54 × 64.7|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Source. Nu allongé.jpg|80px]]||„La Source. Nu allongé“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;229, ''op. cit.''</ref>||1902||õlimaal lõuendil||67.3 × 154|| Galerie Beyeler à [[Bâle]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse.jpg|80px]]||„Baigneuse“<ref>[http://www.belvedere.at/jart/prj3/belvedere/main.jart?rel=de&reserve-mode=active&content-id=1169655781724&gid=1172842071542&imgid=1173717753993 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1903||õlimaal lõuendil||92.7 × 73.4|| Österreichische Galerie Belvedere à [[Vienne (Autriche)|Vienne]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme nue couchée.jpg|80px]]||„Femme nue couchée“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;252, ''op. cit.''</ref>||1903||õlimaal lõuendil||65 × 156|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Les Grandes Baigneuses.jpg|80px]]||„Les Grandes Baigneuses“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;314, ''op. cit.''</ref>||1903||õlimaal lõuendil||112 × 166|| [[Musée Masséna]] à [[Nice]] |- |[[pilt:Renoir - Retrato de Coco.jpg|80px]]||„Coco“ („Claude Renoir“)<ref>[http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=269 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1903–1904||õlimaal lõuendil||29 × 24|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 088.jpg|80px]]||„Ode aux fleurs“ („Ode aux fleurs d'après Anacréon“)<ref>[https://web.archive.org/web/20160304032046/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=075467&cHash=a14a067d9e Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1903–1909||õlimaal lõuendil||46 × 36|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Misia renoir 1903.jpg|80px]]||„Misia Sert“<ref>[https://web.archive.org/web/20160111014156/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-misia-sert/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1904||õlimaal lõuendil||92.1 × 73|| National Gallery à Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait de Marthe Denis.jpg|80px]]||„Portrait de Marthe Denis“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;223, ''op. cit.''</ref>||1904||õlimaal lõuendil||54 × 45|| Morohashi Museum of Modern Art, préfecture de Fukushima |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse (1905).jpg|80px]]||„Baigneuse“<ref>[https://web.archive.org/web/20160921024922/http://www.philamuseum.org/collections/permanent/72391.html?mulR=16621%7C12 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1905||õlimaal lõuendil||97.1 × 73|| Philadelphia Museum of Art |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Terrasses à Cagnes.jpg|80px]]||„Terrasses à Cagnes“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;405, ''op. cit.''</ref>||1905||õlimaal lõuendil||46 × 55.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Bouquet de tulipes.jpg|80px]]||„Bouquet de tulipes“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=86&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1905||õlimaal lõuendil||44 × 37|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Coco jouant.jpg|80px]]||„Claude Renoir jouant“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=89&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1905||õlimaal lõuendil||46 × 55|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Coco (Claude).jpg|80px]]||„Coco“ („Claude“)<ref>[http://www.ou.edu/artcollections/collections/european/renoir_coco.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1905||õlimaal lõuendil||21.6 × 24.1|| Fred Jones Jr. Museum of Art à [[Norman (Oklahoma)]] |- |[[pilt:Auguste Renoir (musée de lOrangerie, Paris) (8264090415).jpg|80px]]||„Fraises“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=96&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1905||õlimaal lõuendil||28 × 46|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Renoir - Quatro Cabeças.jpg|80px]]||„Quatre études de Jean“<ref>[https://web.archive.org/web/20160307102337/http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=268 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1905–1906||õlimaal lõuendil||32 × 27|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Renoir Reclining Woman Bather.jpg|80px]]||„Baigneuse allongée“<ref>[https://web.archive.org/web/20160919024526/http://collection.nmwa.go.jp/en/P.1974-0002.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1906||õlimaal lõuendil||54.8 × 65|| National Museum of Western Art à Tōkyō |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Gabrielle lisant.jpg|80px]]||„Gabrielle lisant“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;245, ''op. cit.''</ref>||1906||õlimaal lõuendil||56 × 47|| [[Staatliche Kunsthalle Karlsruhe|Staatliche Kunsthalle]] à [[Karlsruhe]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Leçon.jpg|80px]]||„La Leçon“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;383, ''op. cit.''</ref>||1906||õlimaal lõuendil||65 × 85|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Frivolité.jpg|80px]]||„La Frivolité“<ref>[https://web.archive.org/web/20160921030210/http://www.philamuseum.org/collections/permanent/59587.html?mulR=32361%7C9 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1906||õlimaal lõuendil||56.5 × 46.7|| Philadelphia Museum of Art |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir La promenade.jpg|80px]]||„La Promenade“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;390, ''op. cit.''</ref>||u 1906||õlimaal lõuendil||165 × 129|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Maison de la Poste, Cagnes.jpg|80px]]||„Maison de la Poste, Cagnes“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164159/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52221 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1906–1907||õlimaal lõuendil||13 × 22.5|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme nue couchée (Gabrielle).jpg|80px]]||„[[Femme nue couchée (Renoir)|Femme nue couchée]]“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=92&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1907||õlimaal lõuendil||67 × 160|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Grand nu.jpg|80px]]||„Grand nu“ („Nu sur les coussins“)<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=078695&cHash=8fffad4ff8 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1907||õlimaal lõuendil||70 × 155|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 032.jpg|80px]]||„La Toilette : femme se peignant“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303205814/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001168&cHash=d7035b4e47 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1907–1908||õlimaal lõuendil||{{Dunité|55|46.5|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Ambroise Vollard.jpg|80px]]||„[[Ambroise Vollard (Renoir)|Ambroise Vollard]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303174332/http://www.artandarchitecture.org.uk/images/gallery/807b72cf.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1908||õlimaal lõuendil||81.6 × 65.2|| Institut Courtauld à Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Gabrielle reprisant.jpg|80px]]||„Gabrielle reprisant“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;242, ''op. cit.''</ref>||1908||õlimaal lõuendil||64 × 54|| Erakogu |- |[[pilt:Renoir - Retrato de Claude Renoir.jpg|80px]]||„Portrait de Claude Renoir“<ref>[http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=984 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1908||õlimaal lõuendil||56 × 47|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Les Vignes à Cagnes.jpg|80px]]||„Les Vignes à Cagnes“<ref>[https://web.archive.org/web/20160305130924/https://www.brooklynmuseum.org/opencollection/objects/4761/The_Vineyards_at_Cagnes_Les_Vignes_%C3%A0_Cagnes/set/fe425ff4025edbf41e2ebb919240c8b8?referring-q=Renoir Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1908||õlimaal lõuendil||46.4 × 55.2|| [[Brooklyn Museum]] à New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 042.jpg|80px]]||„Gabrielle en blouse ouverte“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;410, ''op. cit.''</ref>||u 1908||õlimaal lõuendil||65.5 × 53.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Ravaudeuse à la fenêtre.jpg|80px]]||„Ravaudeuse à la fenêtre“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;243, ''op. cit.''</ref>||u 1908||õlimaal lõuendil||{{Dunité|65|55|| [[Musée d'art de La Nouvelle-Orléans]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Ferme des Collettes.jpg|80px]]||„La Ferme des Collettes“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/the_farm_at_les_collettes_cagnes_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110001884&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1908–1914||õlimaal lõuendil||{{Dunité|54,6|65,4|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Baigneuse brune.jpg|80px]]||„La Baigneuse brune“ („Gabrielle s'essuyant“)<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;269, ''op. cit.''</ref>||1909||õlimaal lõuendil||{{Dunité|92|73|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Clown (Claude Renoir).jpg|80px]]||„[[Claude Renoir en clown]]“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=88&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1909||õlimaal lõuendil||120 × 77|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 147.jpg|80px]]||„Danseuse aux castagnettes“<ref>[https://web.archive.org/web/20150613161813/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-dancing-girl-with-castanets/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1909||õlimaal lõuendil||155 × 64.8|| National Gallery à Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 148.jpg|80px]]||„Danseuse au tambourin“<ref>[https://web.archive.org/web/20150613173726/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-dancing-girl-with-tambourine/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1909||õlimaal lõuendil||155 × 64.8|| National Gallery à Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Fille en rouge.jpg|80px]]||„Jeune Fille en rouge“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;119, ''op. cit.''</ref>||u 1909||õlimaal lõuendil||38.7 × 28.9|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir - Nu couché.jpg|80px]]||„Nu couché, vu de dos“ („Le Repos après le bain“)<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=010316&cHash=b5434fa5cd Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1909||õlimaal lõuendil||41 × 52|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Autoportrait 5.JPG|80px]]||„[[Autoportrait au chapeau blanc]]“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;275, ''op. cit.''</ref>||1910||õlimaal lõuendil||42 × 33|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Coco (Claude Renoir).jpg|80px]]||„Coco“ (Claude Renoir)<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/coco-claude-renoir-34183 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1910||õlimaal lõuendil||55 × 46.4|| Musée des beaux-arts de Boston |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Gabrielle aux Bijoux.jpg|80px]]||„Gabrielle aux bijoux“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;413, ''op. cit.''</ref>||1910||õlimaal lõuendil||81 × 65|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Geneviève Bernheim de Villers.jpg|80px]]||„Geneviève Bernheim de Villers“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=021613&cHash=0cc79e187e Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1910||õlimaal lõuendil||55 × 44|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jean en tant que Chasseur.jpg|80px]]||„Jean Renoir en chasseur“<ref>[https://web.archive.org/web/20111024071222/http://collectionsonline.lacma.org/mwebcgi/mweb.exe?request=record;id=40819;type=101 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1910||õlimaal lõuendil||172.7 × 88.9|| Musée d'art du comté de Los Angeles à Los Angeles |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Josse Bernheim-Jeune.jpg|80px]]||„Madame Josse Bernheim-Jeune et son fils Henry“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=025637&cHash=072748d493 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1910||õlimaal lõuendil||92.5 × 73.3|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Monsieur et Madame Bernheim de Villers.jpg|80px]]||„Monsieur et Madame Bernheim de Villers“<ref name="Notice du tableau"/>||1910||õlimaal lõuendil||81 × 65.4|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Renoir - Natureza-Morta com Limões e Xícara (1910).jpg|80px]]||„Nature morte avec citrons et coupe“<ref>[http://www.emaklabin.org.br/component/search/Renoir/%252F?ordering=&searchphrase=all Le tableau]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, sur le site du musée</ref>||1910||õlimaal lõuendil||17.5 × 28|| Fundação Cultural Ema Gordon Klabin à [[São Paulo]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 113.jpg|80px]]||„Paul Durand-Ruel“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;230, ''op. cit.''</ref>||1910||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Collection Durand-Ruel Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait of Wilhelm Mühlfeld.jpg|80px]]||„Portrait de Wilhelm Mühlfeld“<ref>[https://web.archive.org/web/20120901163419/http://www.southampton.gov.uk/s-leisure/artsheritage/sotonartgallery/search/view-artwork.asp?acc_num=3%2F1964 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1910||õlimaal lõuendil||55 × 45.8|| Southampton City Art Gallery |- |[[pilt:Renoir - Banhista Enxugando a Perna Direita.jpg|80px]]||„Baigneuse s'essuyant la jambe“<ref>[https://web.archive.org/web/20160307212437/http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=270 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1910||õlimaal lõuendil||84 × 65|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Renoir Woman with Rose.jpg|80px]]||„Femme à la rose“<ref>[https://web.archive.org/web/20160919031058/http://collection.nmwa.go.jp/en/P.1978-0002.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1910||õlimaal lõuendil||52.4 × 46.4|| National Museum of Western Art à Tōkyō |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait d'enfant.jpg|80px]]||„Portrait d'enfant“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_1=DOMN&VALUE_1=&FIELD_2=Ctyob&VALUE_2=&FIELD_3=AUTR&VALUE_3=RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE&FIELD_4=Clieu&VALUE_4=&FIELD_5=REPR&VALUE_5=&FIELD_6=Cdate&VALUE_6=&FIELD_7=Cdecv&VALUE_7=&FIELD_8=LOCA&VALUE_8=MUSEE%20PICASSO&FIELD_9=Mat%e9riaux%2ftechniques&VALUE_9=&FIELD_10=Titre&VALUE_10=&NUMBER=6&GRP=0&REQ=%28%28RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE%29%20%3aAUTR%20%20ET%20%20%28%28MUSEE%20PICASSO%29%20%3aLOCA%20%29%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=5&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1910–1912||õlimaal lõuendil||41 × 33|| Musée Picasso Pariisis |- |[[pilt:Ambroise Vollard avec un foulard rouge.jpg|80px]]||„[[Ambroise Vollard au foulard rouge]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20160605150956/http://www.petitpalais.paris.fr/fr/collections/ambroise-vollard-au-foulard-rouge Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1911||õlimaal lõuendil||30 × 25|| [[Petit Palais]] Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 091.jpg|80px]]||„Alexandre Thurneyssen en jeune pâtre“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;253, ''op. cit.''</ref>||1911||õlimaal lõuendil||75 × 93|| Rhode Island School of Design Museum à [[Providence (Rhode Island)]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 039.jpg|80px]]||„Gabrielle à la rose“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303215420/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001170&cHash=587b581c60 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1911||õlimaal lõuendil||55.5 × 47|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Réunion dans le jardin.jpg|80px]]||„Réunion dans le jardin“<ref name="Notice du tableau"/>||1911–1915||õlimaal lõuendil||46 × 38|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Après le bain.jpg|80px]]||„Après le bain“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;339, ''op. cit.''</ref>||1912||õlimaal lõuendil||67 × 52.5|| Kunstmuseum à [[Winterthour]] |- |[[pilt:Renoir - Grande Nu Sentado.jpg|80px]]||„Grand Nu assis“<ref>[http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=271 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1912||õlimaal lõuendil||93 × 74|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Les Laveuses.jpg|80px]]||„Les Laveuses“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;292, ''op. cit.''</ref>||u 1912||õlimaal lõuendil||65.5 × 54.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Tasse de chocolat.jpg|80px]]||„La Tasse de chocolat“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;121, ''op. cit.''</ref>||u 1912||õlimaal lõuendil||54.3 × 64.8|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse assise (1913).jpg|80px]]||„Baigneuse assise“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;299, ''op. cit.''</ref>||1913||õlimaal lõuendil||82 × 65.8|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Gabrielle en blouse rouge.jpg|80px]]||„Gabrielle en blouse rouge“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;414, ''op. cit.''</ref>||1913||õlimaal lõuendil||23.5 × 20|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait de Gertrude Osthaus.jpg|80px]]||„Portrait de Gertrude Osthaus“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;104, ''op. cit.''</ref>||1913||õlimaal lõuendil||55 × 46.4|| Musée Folkwang à Essen |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Alice Vallières-Merzbach.jpg|80px]]||„Portrait de la poétesse Alice Vallières-Merzbach“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;291, ''op. cit.''</ref>||1913||õlimaal lõuendil||92 × 73|| Association des amis du Petit-Palais à [[Genève]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 082.jpg|80px]]||„La Boulangère“ („La Laitière“)<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_1=DOMN&VALUE_1=&FIELD_2=Ctyob&VALUE_2=&FIELD_3=AUTR&VALUE_3=RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE&FIELD_4=Clieu&VALUE_4=&FIELD_5=REPR&VALUE_5=&FIELD_6=Cdate&VALUE_6=&FIELD_7=Cdecv&VALUE_7=&FIELD_8=LOCA&VALUE_8=GRENOBLE&FIELD_9=Mat%e9riaux%2ftechniques&VALUE_9=&FIELD_10=Titre&VALUE_10=&NUMBER=2&GRP=0&REQ=%28%28RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE%29%20%3aAUTR%20%20ET%20%20%28%28GRENOBLE%29%20%3aLOCA%20%29%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=5&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1913–1914||õlimaal lõuendil||35 × 31|| [[Musée de Grenoble]] |- |[[pilt:Le Jugement de Pâris, par Pierre-Auguste Renoir.jpg|80px]]||„Le Jugement de Pâris“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;260, ''op. cit.''</ref>||1913–1914||õlimaal lõuendil||73 × 92|| Museum of Art à [[Hiroshima]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Liseuse à la Vénus.jpg|80px]]||„Liseuse à la Vénus“ („Gabrielle avec une sculpture“)<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;317, ''op. cit.''</ref>||1913–1915||õlimaal lõuendil||51 × 47|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 104.jpg|80px]]||„Tilla Durieux“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/tilla_durieux_ottilie_godeffroy_1880_1971_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110001883&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1914||õlimaal lõuendil||92,1 × 73,7|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Vera Sergine Renoir.jpg|80px]]||„Véra Sergine Renoir“<ref>[http://www.banrepcultural.org/blaavirtual/museobotero/grenoi2.htm Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1914||õlimaal lõuendil||49 × 59|| [[Musée Botero]] à [[Bogota]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse assise s'essuyant une jambe.jpg|80px]]||„Baigneuse assise s'essuyant une jambe“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=82&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1914||õlimaal lõuendil||51 × 41|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femmes au bain.jpg|80px]]||„Femmes au bain“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;338, ''op. cit.''</ref>||u 1915||õlimaal lõuendil||40.5 × 51|| Nationalmuseum à Stockholm |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Blonde à la rose.jpg|80px]]||„Blonde à la rose“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=84&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1915||õlimaal lõuendil||64 × 54|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Gabrielle au chapeau.jpg|80px]]||„Gabrielle au chapeau“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303201517/http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=CHERCHER&FIELD_1=REF&VALUE_1=09940002805 Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1915–1916||õlimaal lõuendil||55 × 37|| Musée de Grenoble |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 128.jpg|80px]]||„Odalisque dormant“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001166&cHash=dc32f9e7f0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1915–1917||õlimaal lõuendil||50 × 53|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme au chapeau.jpg|80px]]||„Femme au chapeau“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=91&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1915–1919||õlimaal lõuendil||26 × 26|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuses.jpg|80px]]||„Baigneuses“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;342, ''op. cit.''</ref>||1916||õlimaal lõuendil||73 × 93|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait de modèle en buste.jpg|80px]]||„Portrait de modèle en buste“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_1=DOMN&VALUE_1=&FIELD_2=Ctyob&VALUE_2=&FIELD_3=AUTR&VALUE_3=RENOIR%20PIERRE%20AUGUSTE&FIELD_4=Clieu&VALUE_4=&FIELD_5=REPR&VALUE_5=&FIELD_6=Cdate&VALUE_6=&FIELD_7=Cdecv&VALUE_7=&FIELD_8=LOCA&VALUE_8=MUSEE%20PICASSO&FIELD_9=Mat%e9riaux%2ftechniques&VALUE_9=&FIELD_10=Titre&VALUE_10=&NUMBER=7&GRP=0&REQ=%28%28RENOIR%20PIERRE%20AUGUSTE%29%20%3aAUTR%20%20ET%20%20%28%28MUSEE%20PICASSO%29%20%3aLOCA%20%29%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=5&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All2 Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1916||õlimaal lõuendil||55 × 46|| Musée Picasso Pariisis |- |[[pilt:Renoir Three Figures in Landscape.jpg|80px]]||„Trois femmes dans un paysage“<ref>[https://web.archive.org/web/20110509085714/http://collection.nmwa.go.jp/artizewebeng/search_7_detail.do Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1916||õlimaal lõuendil||65.3 × 54.3|| National Museum of Western Art à Tōkyō |- |[[pilt:Ambroise Vollard by Pierre-Auguste Renoir.jpg|80px]]||„[[Vollard en toréador|Ambroise Vollard en toréador]]“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;279, ''op. cit.''</ref>||1917||õlimaal lõuendil||102.2 × 83.2|| [[Nippon Television]] à Tōkyō |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse (1917-1918).jpg|80px]]||„Baigneuse“<ref>[https://web.archive.org/web/20160921025446/http://www.philamuseum.org/collections/permanent/51094.html?mulR=32532%7C1 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1917–1918||õlimaal lõuendil||52.7 × 33|| Philadelphia Museum of Art |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme accoudée.jpg|80px]]||„Femme accoudée“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=90&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1917–1919||õlimaal lõuendil||23 × 32|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Adèle Besson.jpg|80px]]||„[[Portrait d'Adèle Besson|Adèle Besson]]“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;417, ''op. cit.''</ref>||1918||õlimaal lõuendil||41 × 36.8|| [[Musée des beaux-arts et d'archéologie de Besançon]] |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir Les baigneuses.jpg|80px]]||„Baigneuses“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;266, ''op. cit.''</ref>||u 1918||õlimaal lõuendil||65 × 80|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 033.jpg|80px]]||„Femme laçant sa chaussure“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303191111/http://www.artandarchitecture.org.uk/images/gallery/ff23fd7e.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1918||õlimaal lõuendil||50.5 × 56.5|| Institut Courtauld à Londres |- |[[pilt:Renoir-as banhistas.orsay.jpg|80px]]||„Les Baigneuses“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001171&cHash=9310075d52 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1918–1919||õlimaal lõuendil||110 × 160|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Concert.jpg|80px]]||„Le Concert“<ref>[https://web.archive.org/web/20161014182336/http://www.ago.net/agoid6735 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1918–1919||õlimaal lõuendil||75.6 × 92.7|| Musée des beaux-arts de l'Ontario à Toronto |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 036.jpg|80px]]||„Femme à la mandoline“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;264, ''op. cit.''</ref>||1919||õlimaal lõuendil||55 × 55|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Vase de roses.jpg|80px]]||„Vase de roses“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;415, ''op. cit.''</ref>||1919||õlimaal lõuendil||37 × 31.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Bouquet.jpg|80px]]||[[Renoir' „Bouquet“|„Bouquet“]]<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=87&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||Imprécise<br/>{{1er|quart}} {{s-|XX|e}}||õlimaal lõuendil||40 × 33|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Gabrielle au jardin.jpg|80px]]||[[Renoir' „Gabrielle au jardin“|„Gabrielle au jardin“]]<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=97&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||Imprécise<br/>{{1er|quart}} {{s-|XX|e}}||õlimaal lõuendil||55 × 46|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme à la croix, Madame Murer.jpg|80px]]||„[[Renoir "Portrait de femme"|Portrait de femme]]“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=4&GRP=1&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||Imprécise<br/>{{1er|quart}} {{s-|XX|e}}||õlimaal lõuendil||Non précisée|| Musée de l'Orangerie Pariisis |} == Viited == {{viited}} <!-- == Bibliographie des ouvrages cités reproduisant les œuvres == * {{ouvrage|langue=|prénom1=Francesca|nom1=Castellani|traducteur=Marie-Christine Gamberini|titre=Renoir : sa vie, son œuvre|titre original=Renoir|sous-titre=|numéro d'édition=|éditeur=Gründ|lien éditeur=Gründ|lieu=Paris|jour=|mois=|année=1996|volume=|tome=|pages totales=272|passage=|isbn=978-2-7000-2068-7|lire en ligne=|commentaire=|consulté le=|plume=}} * {{ouvrage|langue=|prénom1=|nom1=|traducteur=|titre=Renoir au {{S-|XX}}|titre original=|sous-titre=|numéro d'édition=|éditeur=Réunion des musées nationaux|lien éditeur=Réunion des musées nationaux|lieu=Paris|jour=|mois=|année=2009|volume=|tome=|pages totales=439|passage=|isbn=978-2-7118-5587-2|lire en ligne=|commentaire=catalogue de l'exposition Pariisis, Galeries Nationales (Grand Palais, Champs-Élysées), 23 septembre 2009 – 4 janvier 2010, à Los Angeles, Los Angeles County Museum of Art, 14 février – 9 mai 2010 et à Philadelphie, Philadelphia Museum of Art, 17 juin – 6 septembre 2010|consulté le=|plume=}} * {{ouvrage|langue=|prénom1=Gilles|nom1=Néret|titre=Renoir, peintre du bonheur : 1841–1919|titre original=|sous-titre=|numéro d'édition=|éditeur=Taschen|lien éditeur=Taschen|lieu=Köln|jour=|mois=|année=2001|volume=|tome=|pages totales=438|passage=|isbn=978-3-8228-5741-0|lire en ligne=|commentaire=|consulté le=}} * {{ouvrage|langue=|prénom1=Colin B.|nom1=Bailey|prénom2=John|nom2=House|prénom3=Christopher|nom3=Riopelle|prénom4=John|nom4=Zarobell|traducteur=|titre=Les Paysages de Renoir, 1865–1883|titre original=|sous-titre=|numéro d'édition=|éditeur=5 Continents Editions srl|lien éditeur=|lieu=Milan|jour=|mois=|année=2007|volume=|tome=|pages totales=295|passage=|isbn=978-88-7439-373-2|lire en ligne=|commentaire=catalogue de l'exposition à Londres, The National gallery, 21 février – 20 mai 2007, à Ottawa, Musée des beaux-arts du Canada, 8 juin – 9 septembre 2007, à Philadelphie, Philadelphia museum of art, 4 octobre 2007 – 6 janvier 2008|consulté le=|plume=}} --> [[Kategooria:Kunsti loendid]] 38bk93i3159aonof9u93d0mm1jmm7vx 2 462065 7230666 7228004 2026-09-08T00:24:44Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7230666 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P170 wd:Q212754 } |section=31 |sort=571 |columns=P18,label:Article,P350,P571,P195,P217,P180,P127,P528,P136,P186,Item |thumb=128 |min_section=2 }} == joonistus == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:John William Waterhouse - Study for "Lamia" - B1992.13.11 - Yale Center for British Art.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109970730|Study for "Lamia"]]'' | | | ''[[:d:Q6352575|Yale Center for British Art]]'' | B1992.13.11 | | | | | [[grafiit]]<br/>''[[:d:Q21279007|wove paper]]'' | [[:d:Q109970730|Q109970730]] |- | [[Fail:A Female Study - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175364|A Female Study]]'' | | data-sort-value="1894" | 1894 | | | [[naine]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q219160|Paar]]'' | | | | [[kriit]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q21175364|Q21175364]] |- | [[Fail:Flora by John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181731|Flora]]'' | | data-sort-value="1917" | 1917 | | | [[naine]]<br/>[[juuksed]] | | | [[portree]] | | [[:d:Q21181731|Q21181731]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Study of a Female Figure with Rosary.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181736|Study of a Female Figure with Rosary]]'' | | data-sort-value="1890" | 1890 | ''[[:d:Q16996132|Leicester Galleries]]'' | | [[naine]]<br/>[[juuksed]]<br/>[[Palvehelmed]] | | | [[portree]] | ''[[:d:Q1424515|süsi]]''<br/>''[[:d:Q1513685|laid paper]]'' | [[:d:Q21181736|Q21181736]] |- | [[Fail:John william waterhouse study for gather ye rosebuds while ye may.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181740|Study For Gather Ye Rosebuds While Ye May]]'' | | | ''[[:d:Q2864562|Art Renewal Center]]'' | | [[naine]]<br/>[[juuksed]]<br/>''[[:d:Q1279269|chignon]]'' | | | [[portree]] | [[sangviin]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q21181740|Q21181740]] |- | [[Fail:John william waterhouse the lady clare study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181745|Study of The Lady Clare]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | | | [[naine]]<br/>[[juuksed]] | | | [[portree]] | [[sangviin]] | [[:d:Q21181745|Q21181745]] |- | [[Fail:Waterhouse-study-echo2.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181748|Study for Echo from Echo and Narcissus]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[alastiolek]]<br/>[[juuksed]]<br/>[[Istumine]]<br/>''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''<br/>[[Õlg]]<br/>[[Rinnad|Rind]]<br/>''[[:d:Q43801|Naba]]''<br/>''[[:d:Q193818|puus]]''<br/>[[põlv]]<br/>''[[:d:Q43748|Kulm]]''<br/>''[[:d:Q208826|kõrgus]]'' | | | [[portree]]<br/>[[Akt (kunst)|akt]] | [[pliiats]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q21181748|Q21181748]] |} == maal == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:Nymphs finding the Head of Orpheus.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192339|Nymphs Finding the Head of Orpheus]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | No/unknown value | | [[nümfid]]<br/>[[Orpheus]]<br/>[[Kitara]] | [[Tim Rice]] | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192339|Q21192339]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Ophelia (1894).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192340|Ophelia]]'' | | data-sort-value="1894" | 1894 | | | [[Ophelia]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192340|Q21192340]] |- | [[Fail:Ophelia 1910 Study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192341|Study for Ophelia]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910 | | | [[Ophelia]]<br/>[[õis]] | | | | | [[:d:Q21192341|Q21192341]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - In the Peristyle - 122 - Touchstones Rochdale.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192365|In the Peristyle]]'' | | data-sort-value="1874" | 1874 | ''[[:d:Q7828737|Touchstones Rochdale]]'' | 122 | [[tüdruk]]<br/>[[linnud]]<br/>[[Sammas]]<br/>[[Peristüül]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192365|Q21192365]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Psyche Opening the Door into Cupid's Garden, 1903.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192366|Psyche Opening the Door into Cupid's Garden]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | ''[[:d:Q12059583|Harris Museum]]'' | PRSMG : P773 | ''[[:d:Q843382|Psyche]]''<br/>[[õis]]<br/>[[aed]]<br/>[[uks]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192366|Q21192366]] |- | [[Fail:Psyche-Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192367|Psyche Opening the Golden Box]]'' | | data-sort-value="1904" | 1904 | No/unknown value | | ''[[:d:Q843382|Psyche]]''<br/>''[[:d:Q639460|laegas]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | | [[:d:Q21192367|Q21192367]] |- | [[Fail:RemorsodeNero.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192368|The Remorse of the Emperor Nero after the Murder of his Mother]]'' | | data-sort-value="1878" | 1878 | No/unknown value | | [[Nero]] | | | [[ajaloomaal]] | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192368|Q21192368]] |- | [[Fail:St Joan - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192369|St. Joan]]'' | | | No/unknown value | | [[Jeanne d'Arc]]<br/>''[[:d:Q2734060|reed]]'' | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192369|Q21192369]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - A Sick Child brought into the Temple of Aesculapius (1877).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192370|A Sick Child brought into the Temple of Aesculapius]]'' | | data-sort-value="1877" | 1877 | | | [[laps]]<br/>[[haigus]]<br/>''[[:d:Q2569925|trivet]]''<br/>[[preester]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192370|Q21192370]] |- | [[Fail:The Awakening of Adonis - John William Waterhouse (1899).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192371|The Awakening of Adonis]]'' | | data-sort-value="1899" | 1899 | ''[[:d:Q95387813|Andrew Lloyd Webber Collection]]'' | | [[Ülane]]<br/>[[õis]]<br/>[[Adonis]]<br/>''[[:d:Q222560|quiver]]''<br/>[[Kaar (arhitektuur)|kaar]]<br/>[[Aphrodite]]<br/>[[Amor]]<br/>[[aed]]<br/>''[[:d:Q21296557|Ärkamine]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192371|Q21192371]] |- | [[Fail:The Bouquet (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192381|The Bouquet]]'' | | data-sort-value="1908" | 1908 | ''[[:d:Q5432578|Falmouth Art Gallery]]'' | 1000.18<br/>FAMAG:1000.18 | [[naine]]<br/>''[[:d:Q1187930|Kimp]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192381|Q21192381]] |- | [[Fail:The Lady Clare.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192382|The Lady Clare]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q29838690|deer]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192382|Q21192382]] |- | [[Fail:The magic circle, by John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192383|The Magic Circle]]'' | | data-sort-value="1886" | 1886 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[nõid]]<br/>[[Maagia]]<br/>[[ringjoon]]<br/>[[Kleit]]<br/>[[Pada]]<br/>[[Sirp]]<br/>[[Statiiv]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192383|Q21192383]] |- | [[Fail:Waterhouse - The Charmer.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192384|The Charmer]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q2839930|spell]]''<br/>[[Kalad|kala]]<br/>[[Tsitter]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192384|Q21192384]] |- | [[Fail:Waterhouse echo study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192385|Echo - Study for the head for Echo and Narcissus.]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | | | ''[[:d:Q207368|Echo]]''<br/>''[[:d:Q83772|toplessness]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192385|Q21192385]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - A Hamadryad (1895).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192386|Hamadryad]]'' | | data-sort-value="1893" | 1893 | ''[[:d:Q7205781|The Box]]'' | PLYMG.1926.17 | ''[[:d:Q619300|Hamadryad]]''<br/>[[Saatürid]]<br/>[[Paaniflööt]]<br/>[[Akt (kunst)|akt]]<br/>''[[:d:Q202474|Drüaadid]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192386|Q21192386]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Gathering Almond Blossoms (1916).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192387|Gathering Almond Blossoms]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>[[korilus]] | | | | | [[:d:Q21192387|Q21192387]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Gathering Summer Flowers in a Devonshire Garden (1893).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192388|Gathering Summer Flowers in a Devonshire Garden]]'' | | No/unknown value | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>[[korilus]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21192388|Q21192388]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Miss Betty Pollock (1911).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192411|Miss Betty Pollock]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | | | [[naine]] | | | [[portree]] | | [[:d:Q21192411|Q21192411]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Narcissus (1912).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192412|Narcissus]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q115740436|narcissus]]''<br/>[[korilus]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192412|Q21192412]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Portrait of Mrs. Charles Schreiber (1912).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192413|Mrs. Charles Schreiber]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | | | [[naine]] | | | [[portree]] | [[õlivärv]] | [[:d:Q21192413|Q21192413]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Sweet Summer (1912).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192414|Sweet Summer]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q810524|basin]]''<br/>''[[:d:Q2268776|Lamamine]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192414|Q21192414]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - The Flower Picker (1900).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192415|The Flower Picker]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | ''[[:d:Q204330|guašš]]''<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q21192415|Q21192415]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - The Rose Bower (1910).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192417|The Rose Bower]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910 | | | [[naine]] | | | [[portree]] | | [[:d:Q21192417|Q21192417]] |- | [[Fail:Waterhouse, John William - Flora and the Zephyrs - 1898.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192418|Flora and the Zephyrs]]'' | | data-sort-value="1898" | 1898 | No/unknown value | | [[Flora]]<br/>[[õis]]<br/>[[tuul]]<br/>''[[:d:Q467515|Zephyrus]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192418|Q21192418]] |- | [[Fail:Waterhouse, John William - Saint Cecilia - 1895.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192419|Saint Cecilia]]'' | | data-sort-value="1895" | 1895 | No/unknown value | | ''[[:d:Q80513|Saint Cecilia]]''<br/>[[õis]]<br/>[[ingel]]<br/>[[viiul]]<br/>[[raamat]]<br/>[[Istumine]]<br/>[[maastik]]<br/>[[paat]] | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192419|Q21192419]] |- | [[Fail:The Lady of Shalott Looking at Lancelot.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21272256|The Lady of Shalott looking at Lancelot]]'' | | data-sort-value="1894" | 1894 | ''[[:d:Q6515835|Leeds Art Gallery]]'' | LEEAG.PA.1895.0004 | ''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''<br/>[[Kleit]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q215681|Lancelot]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21272256|Q21272256]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - In the Harem.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q77574796|In the Harem]]'' | | | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q77574796|Q77574796]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Day Dreams.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q77574800|Day Dreams]]'' | | data-sort-value="1879" | 1879 | No/unknown value | | | | | | ''[[:d:Q204330|guašš]]''<br/>[[pliiats]]<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]''<br/>[[paber]] | [[:d:Q77574800|Q77574800]] |- | [[Fail:Phyllis by John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q78232518|Phyllis]]'' | | | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q78232518|Q78232518]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Phyllis and Demophoon, 1897.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q78232523|Phyllis and Demophoon]]'' | | data-sort-value="1905" | 1905 | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q78232523|Q78232523]] |- | [[Fail:Study in Oils, by John William Waterhouse, R. A..jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q78232850|Study in Oils]]'' | | data-sort-value="1917" | 1917 | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q78232850|Q78232850]] |- | [[Fail:Flora (Waterhouse).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q78233431|Flora]]'' | | data-sort-value="1890" | 1890 | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q78233431|Q78233431]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - A Grecian Flower Market - TWCMS , B8122 - Laing Art Gallery.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119122547|A Grecian Flower Market]]'' | | data-sort-value="1880" | 1880 | ''[[:d:Q1800739|Laing Art Gallery]]'' | TWCMS : B8122 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119122547|Q119122547]] |- | | ''[[:d:Q119144736|Circe]]'' | | data-sort-value="1891" | 1891 | ''[[:d:Q5518996|Gallery Oldham]]'' | 3.55/9 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119144736|Q119144736]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - Destiny - BURGM-paoil17 - Towneley Hall Art Gallery And Museum.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119149416|Destiny]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | ''[[:d:Q113369726|Towneley Hall Art Gallery And Museum]]'' | BURGM:paoil17 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119149416|Q119149416]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - Psyche Entering Cupid's Garden - PRSMG , P773 - Harris Museum.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119154431|Psyche Entering Cupid's Garden]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | ''[[:d:Q12059583|Harris Museum]]'' | PRSMG : P773 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119154431|Q119154431]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - The Unwelcome Companion - BURGM-paoil166 - Towneley Hall Art Gallery And Museum.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119831835|The Unwelcome Companion]]'' | | data-sort-value="1872" | 1872 | ''[[:d:Q113369726|Towneley Hall Art Gallery And Museum]]'' | BURGM:paoil166 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119831835|Q119831835]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Lady of Shalott (from the poem by Tennyson).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119892269|The Lady of Shalott (from the poem by Tennyson)]]'' | | | ''[[:d:Q5432578|Falmouth Art Gallery]]'' | FAMAG:1923.15 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119892269|Q119892269]] |- | [[Fail:A Neapolitan flax spinner (1877) - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q123945063|A Neapolitan flax spinner]]'' | | data-sort-value="1877" | 1877 | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q123945063|Q123945063]] |- | [[Fail:Circe Offering the Cup to Odysseus (2457 x 4023px ed.).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q39537|Circe Offering the Cup to Ulysses]]'' | | data-sort-value="1891" | 1891 | ''[[:d:Q5518996|Gallery Oldham]]'' | 3.55/9 | [[Kirke]]<br/>''[[:d:Q4003050|Ulysses]]''<br/>[[siga]]<br/>[[Päriskonnalised]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q39537|Q39537]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - MermaidFXD.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q1214779|A Mermaid]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | [[Kuninglik Kunstide Akadeemia|Kuninglik Kunstiakadeemia]] | 03/805 | [[Merineitsi]]<br/>[[Veelained]]<br/>[[meri]]<br/>[[juuksed]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q1214779|Q1214779]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Lady of Shalott - Google Art Project (derivative work - AutoContrast edit in LCH space).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q2445726|The Lady of Shalott]]'' | | data-sort-value="1888" | 1888 | ''[[:d:Q430682|Tate]]''<br/>[[Rahvusgalerii]] | N01543<br/>NG1543 | ''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''<br/>''[[:d:Q1092993|bark]]'' | | | ''[[:d:Q53017426|Arthurian painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q2445726|Q2445726]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - La Belle Dame sans Merci (1893).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4042509|La Belle Dame Sans Merci]]'' | | data-sort-value="1893" | 1893 | ''[[:d:Q452362|Hessian State Museum Darmstadt]]'' | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q4042509|Q4042509]] |- | [[Fail:Gather Ye Rosebuds While Ye May.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4197011|Gather Ye Rosebuds While Ye May]]'' | | data-sort-value="1908" | 1908 | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]] | [[:d:Q4197011|Q4197011]] |- | [[Fail:Waterhouse-gather ye rosebuds-1909.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4197021|Gather Ye Rosebuds While Ye May]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q4197021|Q4197021]] |- | [[Fail:John william waterhouse destiny.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4445535|Destiny]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | ''[[:d:Q7830101|Towneley Hall Art Gallery and Museum]]'' | BURGM:paoil17 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q4445535|Q4445535]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Boreas (1903).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4944794|Boreas]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[Boreas]]<br/>[[tuul]]<br/>[[linnud]]<br/>[[puu]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]] | [[:d:Q4944794|Q4944794]] |- | [[Fail:J. W. Waterhouse - Circe Invidiosa - Google Art Project.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q5121363|Circe Invidiosa]]'' | | data-sort-value="1892" | 1892 | ''[[:d:Q705557|Art Gallery of South Australia]]'' | 0.106 | [[Kirke]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q5121363|Q5121363]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Consulting the Oracle - Tate Britain.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q5164607|Consulting the Oracle]]'' | | data-sort-value="1884" | 1884 | ''[[:d:Q430682|Tate]]''<br/>[[Rahvusgalerii]] | N01541<br/>NG1541 | | | | [[ajaloomaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q5164607|Q5164607]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Echo and Narcissus - Google Art Project.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q5332757|Echo and Narcissus]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | ''[[:d:Q1536471|Walker Art Gallery]]'' | WAG 2967 | ''[[:d:Q207368|Echo]]''<br/>[[Narkissos]]<br/>''[[:d:Q219160|Paar]]''<br/>[[naine]]<br/>[[mees]]<br/>''[[:d:Q14467155|Pilk]]''<br/>''[[:d:Q152357|Punapea]]''<br/>''[[:d:Q1922956|black hair]]''<br/>''[[:d:Q2963530|Chignon]]''<br/>''[[:d:Q2998482|clothing in the ancient world]]''<br/>''[[:d:Q83772|toplessness]]''<br/>[[Rinnad|Rind]]<br/>[[Istumine]]<br/>[[Õlg]]<br/>''[[:d:Q208826|kõrgus]]''<br/>''[[:d:Q808132|barefoot]]''<br/>[[varvas]]<br/>''[[:d:Q115740436|narcissus]]''<br/>[[rand]]<br/>[[puu]]<br/>[[Luuderohi (perekond)|luuderohi]]<br/>[[kivim]]<br/>[[veekogu]]<br/>''[[:d:Q1079524|specular reflection]]''<br/>''[[:d:Q2703478|peegelpilt]]''<br/>''[[:d:Q2268776|Lamamine]]''<br/>''[[:d:Q2724165|male toplessness]]''<br/>[[vooluveekogu]]<br/>[[Draperii]]<br/>''[[:d:Q153126|part]]''<br/>''[[:d:Q204390|straw hat]]''<br/>[[vibu]]<br/>[[Nool]]<br/>''[[:d:Q222560|quiver]]''<br/>[[Rohi]]<br/>[[Maa-asula|maapiirkond]]<br/>[[mets]]<br/>[[taevas]]<br/>[[pilv]]<br/>''[[:d:Q734844|laurel wreath]]''<br/>''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''<br/>[[tasandik]]<br/>[[meander]]<br/>[[Kaarsõlg]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q3347071|water lily]]''<br/>[[leht]]<br/>[[tüvi]]<br/>''[[:d:Q83093|seen]]''<br/>''[[:d:Q843533|areola]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q5332757|Q5332757]] |- | [[Fail:WATERHOUSE - Ulises y las Sirenas (National Gallery of Victoria, Melbourne, 1891. Óleo sobre lienzo, 100.6 x 202 cm).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q5651584|Ulysses and the Sirens]]'' | | data-sort-value="1891" | 1891 | [[Victoria Rahvusgalerii]] | p.396.3-1 | [[Odysseus]]<br/>[[Sireenid (mütoloogia)|sireenid]]<br/>''[[:d:Q1075310|sailboat]]''<br/>[[Laevamast]]<br/>[[Aer]]<br/>[[brünett]]<br/>''[[:d:Q5094009|chestnut hair]]''<br/>[[blond]]<br/>''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''<br/>''[[:d:Q181360|Harpüia]]''<br/>[[meremees]]<br/>[[naine]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q5651584|Q5651584]] |- | [[Fail:Pandora - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q6059617|Pandora]]'' | | data-sort-value="1896" | 1896 | No/unknown value | | [[Pandora]]<br/>[[naine]]<br/>''[[:d:Q937164|Pandora's box]]''<br/>''[[:d:Q8866546|Põlvitamine]]''<br/>''[[:d:Q1922956|black hair]]''<br/>''[[:d:Q1279269|chignon]]''<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q808132|barefoot]]''<br/>[[kivim]]<br/>[[vooluveekogu]]<br/>[[mets]]<br/>[[tüvi]]<br/>[[juga]]<br/>[[uudishimu]]<br/>[[kirst]]<br/>''[[:d:Q116887|Dekoltee]]''<br/>''[[:d:Q876082|Tald]]''<br/>[[varvas]]<br/>[[Õlg]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q6059617|Q6059617]] |- | [[Fail:Jason and Medea - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q6163843|Jason and Medea]]'' | | data-sort-value="1907" | 1907 | No/unknown value | | | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q6163843|Q6163843]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Saint Eulalia - 1885.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7401211|Saint Eulalia]]'' | | data-sort-value="1885" | 1885 | ''[[:d:Q430682|Tate]]''<br/>[[Rahvusgalerii]] | N01542<br/>NG1542 | ''[[:d:Q284323|Eulalia of Mérida]]'' | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7401211|Q7401211]] |- | [[Fail:Waterhouse-sleep and his half-brother death-1874.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7539742|Sleep and his Half-brother Death]]'' | | data-sort-value="1874" | 1874 | No/unknown value | | [[Hypnos]]<br/>[[Thanatos]]<br/>''[[:d:Q15312935|poolvend]]''<br/>''[[:d:Q125258836|brother duo]]''<br/>''[[:d:Q967457|poppy]]''<br/>[[Lüüra]] | | | ''[[:d:Q2839016|allegory]]'' | [[õlivärv]] | [[:d:Q7539742|Q7539742]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Crystal Ball.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q7728326|The Crystal Ball]]'' | | data-sort-value="1902" | 1902 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q1986098|Seismine]]''<br/>[[brünett]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q1032349|crystal ball]]''<br/>''[[:d:Q981009|fauteuil]]''<br/>[[laud]]<br/>[[raamat]]<br/>''[[:d:Q9604|human skull]]''<br/>''[[:d:Q148493|Võlukepike]]''<br/>[[aken]]<br/>[[puu]]<br/>[[Sammas]]<br/>[[Kaar (arhitektuur)|kaar]]<br/>''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''<br/>[[kardin]]<br/>[[Grimoire]]<br/>''[[:d:Q153126|part]]''<br/>''[[:d:Q116887|Dekoltee]]'' | | | ''[[:d:Q1047337|olustikumaal]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7728326|Q7728326]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Favorites of the Emperor Honorius - 1883.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7733565|The Favourites of the Emperor Honorius]]'' | | data-sort-value="1883" | 1883 | ''[[:d:Q705557|Art Gallery of South Australia]]'' | 0.52 | [[Honorius]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7733565|Q7733565]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Magic Circle.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q7749405|The Magic Circle]]'' | | data-sort-value="1886" | 1886 | [[Rahvusgalerii]]<br/>''[[:d:Q430682|Tate]]'' | N01572<br/>NG1572 | [[naine]]<br/>[[nõid]]<br/>[[Maagia]]<br/>[[ringjoon]]<br/>[[Pada]]<br/>[[Sirp]]<br/>[[Statiiv]]<br/>[[Päriskonnalised]]<br/>''[[:d:Q2211147|magic circle]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7749405|Q7749405]] |- | [[Fail:The Siren by John William Waterhouse (1900).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7764509|The Siren]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900s | No/unknown value | | [[Merineitsi]]<br/>[[Lüüra]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7764509|Q7764509]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Sketch of Circe, 1911-1914.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7765329|The Sorceress]]'' | | data-sort-value="1911" | 1910s | No/unknown value | | [[nõid]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7765329|Q7765329]] |- | [[Fail:John William Waterhouse- The Unwelcome Companion - a Street Scene in Cairo.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q7771756|The Unwelcome Companion: A Street Scene in Cairo]]'' | | data-sort-value="1872" | 1872 | ''[[:d:Q7830101|Towneley Hall Art Gallery and Museum]]'' | BURGM:paoil166 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7771756|Q7771756]] |- | [[Fail:Waterhouse Hylas and the Nymphs Manchester Art Gallery 1896.15.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q9295442|Hylas and the Nymphs]]'' | | data-sort-value="1896" | 1896 | ''[[:d:Q2638817|Manchester Art Gallery]]'' | 1896.15 | ''[[:d:Q332752|Hylas]]''<br/>''[[:d:Q3346693|kreeka nümf]]''<br/>[[nümfid]]<br/>[[Kuumaveeallikas]]<br/>[[Vesiroos]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q9295442|Q9295442]] |- | [[Fail:Cleopatra - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q12899368|Cleopatra]]'' | | data-sort-value="1888" | 1888 | No/unknown value | | [[Kleopatra]]<br/>''[[:d:Q3575260|bijou]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q12899368|Q12899368]] |- | [[Fail:1916-a-tale-from-the-decameron-.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q12899862|A Tale from the Decameron]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | ''[[:d:Q1586957|Lady Lever Art Gallery]]'' | LL 3133 | ''[[:d:Q43256358|brigata]]''<br/>[[purskkaev]]<br/>[[aed]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q12899862|Q12899862]] |- | [[Fail:John Waterhouse - Diogenes - Google Art Project.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q18214552|Diogenes]]'' | | data-sort-value="1882" | 1882 | ''[[:d:Q705551|Art Gallery of New South Wales]]'' | 720 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q18214552|Q18214552]] |- | [[Fail:Enchanted garden waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q20025023|The Enchanted Garden]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q1586957|Lady Lever Art Gallery]]'' | LL 3629 | ''[[:d:Q43283721|Dianora]]''<br/>''[[:d:Q43283725|Ansaldo]]''<br/>''[[:d:Q43283731|necromancer]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q20025023|Q20025023]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Annunciation.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q20656553|The Annunciation]]'' | | data-sort-value="1914" | 1914 | No/unknown value | | [[Paastumaarjapäev]]<br/>[[Maarja]]<br/>[[ingel]] | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q20656553|Q20656553]] |- | [[Fail:Windswept by John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q20854844|Windflowers]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[tuul]]<br/>[[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q20854844|Q20854844]] |- | [[Fail:John Waterhouse - Lamia - Google Art Project.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21131044|Lamia]]'' | | data-sort-value="1905" | 1905 | ''[[:d:Q4819492|Auckland Art Gallery]]'' | 1930/18/1 | [[Lamia]]<br/>[[Rüütel]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21131044|Q21131044]] |- | [[Fail:Decameron study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175121|Study for Decameron]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | No/unknown value | | ''[[:d:Q43256358|brigata]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175121|Q21175121]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Fair Rosamund.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175123|Fair Rosamund]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q271821|Rosamund Clifford]]''<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175123|Q21175123]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Head study for 'The Enchanted Garden' (1916).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175124|Head study for 'The Enchanted Garden']]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | | | ''[[:d:Q3409626|human head]]''<br/>[[naine]] | | | [[portree]] | [[lõuend]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175124|Q21175124]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Juliet.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175127|Juliet]]'' | | data-sort-value="1898" | 1898 | No/unknown value | | ''[[:d:Q1092632|Juliet]]''<br/>''[[:d:Q189299|kaelakee]]''<br/>[[Kleit]] | | | [[portree]] | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175127|Q21175127]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Mariana in the South (1897).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175129|Mariana in the South]]'' | | data-sort-value="1897" | 1890s<br/>1897 | No/unknown value<br/>''[[:d:Q6519762|Leighton House]]'' | | [[naine]]<br/>[[peegel]]<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175129|Q21175129]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Mariana in the South (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175132|Study for Mariana in the South]]'' | | data-sort-value="1897" | 1890s | | | [[naine]]<br/>[[peegel]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q2703478|peegelpilt]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175132|Q21175132]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Missal.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21175133|The Missal]]'' | | data-sort-value="1902" | 1902 | | | [[naine]]<br/>[[lugemine]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q833590|missaal]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175133|Q21175133]] |- | [[Fail:John william waterhouse fair rosamund.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175134|Fair Rosamund]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | ''[[:d:Q2046319|Amgueddfa Cymru – Museum Wales]]'' | NMW A 170 | ''[[:d:Q271821|Rosamund Clifford]]''<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175134|Q21175134]] |- | [[Fail:John william waterhouse tristan and isolde with the potion.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175135|Tristan and Isolde with the Potion]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q2864562|Art Renewal Center]]'' | | ''[[:d:Q954012|Tristan]]''<br/>''[[:d:Q572381|Iseult]]''<br/>''[[:d:Q219160|Paar]]''<br/>[[paat]]<br/>''[[:d:Q485027|soomus]]''<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175135|Q21175135]] |- | [[Fail:Waterhouse-Miranda-The-Tempest.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175316|Miranda]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | No/unknown value | | ''[[:d:Q634983|Miranda]]''<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q152357|Punapea]]''<br/>[[laev]]<br/>''[[:d:Q906512|laevahukk]]''<br/>[[torm]] | | | | | [[:d:Q21175316|Q21175316]] |- | [[Fail:Miranda - The Tempest JWW.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175317|Miranda]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | No/unknown value | | ''[[:d:Q634983|Miranda]]''<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q152357|Punapea]]''<br/>[[laev]]<br/>''[[:d:Q906512|laevahukk]]''<br/>[[torm]]<br/>[[kivim]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21175317|Q21175317]] |- | [[Fail:John william waterhouse the slave.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175324|The Slave]]'' | | data-sort-value="1872" | 1872 | No/unknown value | | | | | | | [[:d:Q21175324|Q21175324]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Consulting the Oracle - Christie's.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190275|Consulting the Oracle]]'' | | data-sort-value="1884" | 1884 | No/unknown value | | ''[[:d:Q217123|oraakel]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21190275|Q21190275]] |- | [[Fail:A Naiad or Hylas with a Nymph by John William Waterhouse (1893).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190333|A Naiad]]'' | | data-sort-value="1893" | 1893 | No/unknown value | | [[Najaadid|Najaad]]<br/>''[[:d:Q332752|Hylas]]''<br/>[[nümfid]]<br/>[[alastiolek]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190333|Q21190333]] |- | [[Fail:A Roman Offering - JWW.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190344|A Roman Offering]]'' | | data-sort-value="1890" | 1890 | | | [[naine]]<br/>[[Votiiv]]<br/>[[õis]] | | | | | [[:d:Q21190344|Q21190344]] |- | [[Fail:Apollo and Daphne waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190350|Apollo and Daphne]]'' | | data-sort-value="1908" | 1908 | No/unknown value | | [[Apollon]]<br/>[[Daphne]]<br/>[[Lüüra]]<br/>[[seksuaalne ahistamine]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190350|Q21190350]] |- | [[Fail:Danaides Waterhouse 1906.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190365|The Danaides]]'' | | data-sort-value="1906" | 1906 | ''[[:d:Q109893034|Aberdeen Archives, Gallery and Museums collections]]'' | ABDAG003402 | [[naine]]<br/>[[Danaiidid]]<br/>[[tinaja]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190365|Q21190365]] |- | [[Fail:Danaides by John William Waterhouse, 1903.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190373|The Danaides]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[Danaiidid]]<br/>[[tinaja]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190373|Q21190373]] |- | [[Fail:Flora by Waterhouse (Koriyama City Museum of Art).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190382|Flora]]'' | | data-sort-value="1914" | 1914 | ''[[:d:Q11643178|Kōriyama City Museum of Art]]'' | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190382|Q21190382]] |- | [[Fail:Gone But Not Forgotten - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190389|Gone, But Not Forgotten]]'' | | data-sort-value="1873" | 1873 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q750652|mourning]]''<br/>''[[:d:Q381885|tomb]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21190389|Q21190389]] |- | [[Fail:JWW Ophelia 1889.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190835|Ophelia]]'' | | data-sort-value="1889" | 1889 | No/unknown value | | [[Ophelia]]<br/>[[õis]]<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190835|Q21190835]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - 'Gather Ye Rosebuds,' or, 'Ophelia'.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21190841|Sketch for Gather Ye Rosebuds]]'' | | data-sort-value="1908" | 1900s | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190841|Q21190841]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - A Mermaid (1892 sketch).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190848|Sketch for A Mermaid]]'' | | data-sort-value="1892" | 1892 | No/unknown value | | [[Merineitsi]]<br/>[[Veelained]]<br/>[[meri]]<br/>[[juuksed]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190848|Q21190848]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - A Mermaid (sketch).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190856|Sketch for A Mermaid]]'' | | data-sort-value="1892" | 1890s | No/unknown value | | [[Merineitsi]]<br/>[[Veelained]]<br/>[[meri]]<br/>[[juuksed]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190856|Q21190856]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - A Song of Springtime.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190863|A Song of Springtime]]'' | | data-sort-value="1913" | 1913 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q83772|toplessness]]''<br/>[[laps]]<br/>[[flööt]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190863|Q21190863]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Circe, 1911.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190870|Circe]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | No/unknown value | | [[Kirke]]<br/>''[[:d:Q1249918|potion]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190870|Q21190870]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Dante and Matilda.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190877|Study for Dante and Matilda]]'' | | data-sort-value="1914" | 1910s | ''[[:d:Q2999991|Dahesh Museum of Art]]'' | 1997.44 | [[Dante Alighieri]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q3851720|Matelda]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190877|Q21190877]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Dolce Far Niente (1879).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190884|Dolce Far Niente]]'' | | data-sort-value="1879" | 1879 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q203324|lõunauinak]]''<br/>''[[:d:Q193220|Lehvik]]''<br/>''[[:d:Q821952|oil lamp]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190884|Q21190884]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Dolce Far Niente (1880).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190974|Dolce Far Niente]]'' | | data-sort-value="1880" | 1880 | ''[[:d:Q6415618|Kirkcaldy Galleries]]'' | KIRMG:15 | [[naine]]<br/>''[[:d:Q203324|lõunauinak]]''<br/>''[[:d:Q193220|Lehvik]]''<br/>''[[:d:Q2984138|pigeon]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190974|Q21190974]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Gossip.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190975|Good Neighbours]]'' | | data-sort-value="1885" | 1885 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[laps]]<br/>[[diskussioon]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190975|Q21190975]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - I am half-sick of shadows, said the lady of shalott.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21190976|"I am half sick of shadows" said the Lady of Shalott]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | ''[[:d:Q670250|Art Gallery of Ontario]]'' | 71/18 | [[naine]]<br/>''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''<br/>[[Gobelään]]<br/>''[[:d:Q29167534|tapestry weave]]''<br/>''[[:d:Q21117684|tapestry weaver]]''<br/>''[[:d:Q220437|Camelot]]'' | | | ''[[:d:Q53017426|Arthurian painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190976|Q21190976]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - La Belle Dame sans Merci (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190978|Sketch for La Belle Dame sans Merci]]'' | | data-sort-value="1893" | 1893 | No/unknown value | | [[naine]] | | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190978|Q21190978]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Lady on a Balcony, Capri.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190979|Lady on a Balcony, Capri]]'' | | data-sort-value="1889" | 1880s | No/unknown value | | [[naine]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190979|Q21190979]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Mariamne Leaving the Judgement Seat of Herod, 1887.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190980|Mariamne Leaving the Judgement Seat of Herod]]'' | | data-sort-value="1887" | 1887 | ''[[:d:Q3076807|Forbes Galleries]]'' | | ''[[:d:Q10326261|Mariamne]]''<br/>''[[:d:Q554603|Herod of Chalcis]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190980|Q21190980]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Matilda (formerly called "Beatrice").jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190981|Matilda]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | No/unknown value | | ''[[:d:Q3851720|Matelda]]''<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190981|Q21190981]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Nymphs Finding the Head of Orpheus (sketch).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191001|Nymph (sketch for the Nymphs finding the head of Orpheus)]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | No/unknown value | | [[nümfid]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191001|Q21191001]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Nymphs Finding the Head of Orpheus (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191004|Head of Orpheus (sStudy for Nymphs Finding the Head of Orpheus)]]'' | | | [[Northumbria Ülikool|Northumbria ülikool]] | PCF55 | ''[[:d:Q3409626|human head]]''<br/>[[Orpheus]]<br/>[[Kitara]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191004|Q21191004]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Ophelia, 1910.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191005|Ophelia]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910 | No/unknown value | | [[Ophelia]]<br/>[[õis]]<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191005|Q21191005]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Portrait of Miss Claire Kenworthy.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191006|Miss Claire Kenworthy]]'' | | data-sort-value="1850" | 19th century | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[Kleit]] | | | [[portree]] | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191006|Q21191006]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Saint Eulalia - Study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191007|Sketch for "Saint Eulalia"]]'' | | data-sort-value="1885" | 1885 | ''[[:d:Q430682|Tate]]'' | T02107 | ''[[:d:Q284323|Eulalia of Mérida]]''<br/>[[laip]] | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[Tint|tušš]]<br/>[[paber]]<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q21191007|Q21191007]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Spring Spreads One Green Lap of Flowers.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21191008|Spring Spreads One Green Lap of Flowers]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910 | | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191008|Q21191008]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Favorites of the Emperor Honorius - 1883 (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191009|Sketch for The Favorites of the Emperor Honorius (study)]]'' | | data-sort-value="1883" | 1883 | | | [[Honorius]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191009|Q21191009]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Lady of Shalott (from the poem by Tennyson).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191011|The Lady of Shalott looking at Lancelot]]'' | | data-sort-value="1894" | 1894 | ''[[:d:Q5432578|Falmouth Art Gallery]]'' | FAMAG:1923.15 | ''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''<br/>[[Kleit]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191011|Q21191011]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Magic Circle (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191674|Study for The Magic Circle]]'' | | data-sort-value="1886" | 1886 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[nõid]]<br/>[[Maagia]]<br/>[[ringjoon]]<br/>[[Kleit]]<br/>[[Pada]]<br/>[[Sirp]]<br/>[[Statiiv]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191674|Q21191674]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Mystic Wood.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191675|The Mystic Wood]]'' | | data-sort-value="1914" | 1910s | ''[[:d:Q19917343|QAGOMA]]'' | 1:0868B | [[naine]]<br/>[[mets]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191675|Q21191675]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Shrine.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21191676|The Shrine]]'' | | data-sort-value="1895" | 1895 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>[[Kleit]]<br/>[[trepp]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191676|Q21191676]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Soul of the Rose, 1903.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191677|The Soul of the Rose]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191677|Q21191677]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Thisbe.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191678|Thisbe]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | ''[[:d:Q10696861|Thisbe]]''<br/>[[kuulmine]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191678|Q21191678]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Two Little Italian Girls by a Village.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191680|Two Little Italian Girls by a Village]]'' | | data-sort-value="1875" | 1870s | No/unknown value | | [[tüdruk]]<br/>[[puu]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191680|Q21191680]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Undine.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21191681|Undine]]'' | | data-sort-value="1872" | 1872 | No/unknown value | | ''[[:d:Q192032|undine]]''<br/>[[purskkaev]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191681|Q21191681]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Vain Lamorna, A Study for Lamia.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191694|Vain Lamorna, A Study for Lamia]]'' | | | No/unknown value | | [[Lamia]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191694|Q21191694]] |- | [[Fail:John William Waterhouse A Grecian Flower Market.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191695|A Grecian Flower Market]]'' | | data-sort-value="1880" | 1880 | ''[[:d:Q1800739|Laing Art Gallery]]'' | TWCMS : B8122 | [[naine]]<br/>[[turg]]<br/>[[õis]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191695|Q21191695]] |- | [[Fail:John William Waterhouse After The Dance.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191696|After The Dance]]'' | | No/unknown value | No/unknown value | | [[naine]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21191696|Q21191696]] |- | [[Fail:John William Waterhouse Ariadne.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191697|Ariadne]]'' | | data-sort-value="1898" | 1898 | No/unknown value | | [[Ariadne]]<br/>[[paat]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | | [[:d:Q21191697|Q21191697]] |- | [[Fail:John William Waterhouse At Capri.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191698|At Capri]]'' | | data-sort-value="1890" | 1890 | | | [[tüdruk]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | | [[:d:Q21191698|Q21191698]] |- | [[Fail:John William Waterhouse, 1885c - Esther Kenworthy Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191700|Esther Kenworthy Waterhouse]]'' | | data-sort-value="1885" | 1885 | ''[[:d:Q7492669|Sheffield Galleries and Museums Trust]]'' | VIS.4431 | ''[[:d:Q5401218|Esther Kenworthy Waterhouse]]''<br/>[[kübar]] | | | [[portree]] | ''[[:d:Q106857709|panel]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191700|Q21191700]] |- | [[Fail:John william waterhouse maidens picking flowers by the stream (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191701|Sketch for Maidens picking Flowers by a Stream]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | ''[[:d:Q2864562|Art Renewal Center]]'' | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191701|Q21191701]] |- | [[Fail:JohnWilliamWaterhouse-Danaë(1892).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191702|Danaë]]'' | | data-sort-value="1892" | 1892 | No/unknown value | | [[Danae]]<br/>[[kirst]]<br/>[[Imik]]<br/>[[rand]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191702|Q21191702]] |- | [[Fail:JohnWilliamWaterhouse-PenelopeandtheSuitors(1912).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192334|Penelope and the Suitors]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | ''[[:d:Q109893034|Aberdeen Archives, Gallery and Museums collections]]'' | ABDAG003035 | [[Penelope]]<br/>[[kangasteljed]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q1058631|suitors of Penelope]]''<br/>[[Kitara]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192334|Q21192334]] |- | [[Fail:John William Waterhouse, La Fileuse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192335|The Spinner]]'' | | data-sort-value="1874" | 1874 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[ketramine]]<br/>[[Rooma riik]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21192335|Q21192335]] |- | [[Fail:Lamia Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192336|Lamia]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | No/unknown value | | [[Lamia]]<br/>''[[:d:Q2703478|peegelpilt]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192336|Q21192336]] |- | [[Fail:Lamia and the Soldier.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192337|Lamia and the Soldier]]'' | | data-sort-value="1905" | 1905 | No/unknown value | | [[Lamia]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192337|Q21192337]] |- | [[Fail:Miranda - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192338|Miranda]]'' | | data-sort-value="1875" | 1875 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[kivim]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q40080|supelrand]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192338|Q21192338]] |} == Misc == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:John William Waterhouse - Head of a Woman (Various lithographs from ^The Studio^ journal) - B1977.25.5 - Yale Center for British Art.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q110167275|Head of a Woman (Various lithographs from 'The Studio' journal)]]'' | | data-sort-value="1896" | 1896 | ''[[:d:Q6352575|Yale Center for British Art]]'' | B1977.25.5 | | | | | ''[[:d:Q15123870|litograafia]]'' | [[:d:Q110167275|Q110167275]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Touchstone, The Jester.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191679|Touchstone, The Jester]]'' | | | No/unknown value | | [[Narr]] | | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q21191679|Q21191679]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} tqz28g0geeg1nqxqp46wvgxnuxsmguu 2 462090 7230667 7227410 2026-09-08T00:24:51Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7230667 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P170 wd:Q389816 } |section=31 |sort=571 |columns=P18,label:Article,P350,P571,P195,P217,P180,P127,P528,P136,P186,Item |thumb=128 |min_section=2 }} == maal == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:Konrad Mägi - Maastik punase pilvega - õli.JPG|center|128px]] | [[Maastik punase pilvega]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:1261 M 355 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21152819|Q21152819]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0027M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50339537|Saadjärve maastik]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 57 M 27 | [[maja]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50339537|Q50339537]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0200M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50343194|Maastik majadega]]'' | | data-sort-value="1909" | 20th century | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 630 M 200 | [[maja]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q50343194|Q50343194]] |- | [[Fail:Vilsandi maastik, Konrad Mägi, TKM TR 2845 M 485.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50345951|Vilsandi maastik]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 2845 M 485 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50345951|Q50345951]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0472M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50347366|Alide Asmuse portree]]'' | | data-sort-value="1912" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 2831 M 472 | [[naine]]<br/>''[[:d:Q189299|kaelakee]]''<br/>[[kübar]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50347366|Q50347366]] |- | [[Fail:Daami portree, Konrad Mägi, TKM TR 1122 M 305.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50349026|Daami portree]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1122 M 305 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50349026|Q50349026]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 10913 M 2298.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50349950|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 10913 M 2298 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50349950|Q50349950]] |- | [[Fail:Konrad Mägi. Maastik Eestist. TKM 0569M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50353962|Maastik Eestist]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 3382 M 569 | [[järv]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50353962|Q50353962]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0075M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50354152|Capri tänav]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 196 M 75 | [[tänav]]<br/>[[Capri]]<br/>[[naine]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50354152|Q50354152]] |- | [[Fail:Konrad Mägi. Portrait of a Man TKM 1751M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50359527|Mehe portree]]'' | | data-sort-value="1917" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 9064 M 1751 | [[mees]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50359527|Q50359527]] |- | [[Fail:Alma Koskeli portree, Konrad Mägi, TKM TR 5863 M 1042.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50363422|Alma Koskeli portree]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 5863 M 1042 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50363422|Q50363422]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, TKM TR 856 M 258.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50368802|Norra maastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 856 M 258 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50368802|Q50368802]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 5158 M 865.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50376009|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 5158 M 865 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50376009|Q50376009]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 1412 M 311.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50377419|Maastik]]'' | | data-sort-value="1920" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1412 M 311 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50377419|Q50377419]] |- | [[Fail:Konrad Mägi Norra maastik.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50377739|Norra maastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 8356 M 1481 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q50377739|Q50377739]] |- | [[Fail:Merelaht paatidega, Konrad Mägi, TKM TR 12293 M 2618.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50385093|Merelaht paatidega]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 12293 M 2618 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50385093|Q50385093]] |- | [[Fail:Konrad Mägi sügismaastik.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50402996|Sügismaastik]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 15420 M 3454 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50402996|Q50402996]] |- | | ''[[:d:Q50432185|Vilsandi maastik]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 772 M 231 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50432185|Q50432185]] |- | | ''[[:d:Q50436811|Sirelid]]'' | | data-sort-value="1917" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1710 M 351 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50436811|Q50436811]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0028M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50460081|Naise portree (Ludmilla Allik)]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 58 M 28 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50460081|Q50460081]] |- | [[Fail:Sügismaastik, Konrad Mägi, TKM TR 8357 M 1482.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50499048|Sügismaastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 8357 M 1482 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q50499048|Q50499048]] |- | [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, TKM TR 861 M 261.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50558595|Maastikuetüüd]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 861 M 261 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50558595|Q50558595]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0078M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50564812|Norra maastik]]'' | | data-sort-value="1909" | 20th century | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 200 M 78 | [[puu]]<br/>[[õis]]<br/>[[küngas]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50564812|Q50564812]] |- | [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, TKM TR 4974 M 804.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50569642|Itaalia maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 4974 M 804 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50569642|Q50569642]] |- | [[Fail:Saadjärv - Äksi kirik, Konrad Mägi, TKM TR 197 M 76.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50571219|Saadjärv - Äksi kirik]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 197 M 76 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50571219|Q50571219]] |- | [[Fail:Capri maastik, Konrad Mägi, TKM TR 3368 M 556.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50698968|Capri maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 3368 M 556 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50698968|Q50698968]] |- | [[Fail:Veneetsia, Konrad Mägi, TKM TR 1433 M 320.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50712699|Veneetsia]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1433 M 320 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50712699|Q50712699]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, TKM TR 8732 M 1662.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50738387|Naise portree]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 8732 M 1662 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50738387|Q50738387]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, TKM TR 9057 M 1747.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50739885|Naise portree]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 9057 M 1747 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50739885|Q50739885]] |- | [[Fail:Maastik Võrumaalt, Konrad Mägi, TKM TR 12428 M 2658.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50751442|Maastik Võrumaalt]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 12428 M 2658 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50751442|Q50751442]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0077M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50790393|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 198 M 77 | [[järv]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50790393|Q50790393]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0026M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50806876|Capri motiiv]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 56 M 26 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50806876|Q50806876]] |- | [[Fail:Mägi, Konrad. Luuletaja Friedrich Kuhlbarsi portree. 1915. Õli, lõuend. 66x57,8., TKM TR 1825 M 367.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50809273|Luuletaja Friedrich Kuhlbarsi portree]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1825 M 367 | [[Friedrich Kuhlbars]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50809273|Q50809273]] |- | [[Fail:Sügismaastik, Konrad Mägi, TKM TR 12294 M 2619.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50809810|Sügismaastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 12294 M 2619 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50809810|Q50809810]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0329M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50820607|Norra tütarlapse portree]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1501 M 329 | [[tüdruk]]<br/>[[Kleit]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50820607|Q50820607]] |- | [[Fail:Talumaastik, Konrad Mägi, TKM TR 3565 M 669.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50822172|Talumaastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 3565 M 669 | [[talu]]<br/>[[kiviaed]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50822172|Q50822172]] |- | [[Fail:Maastik kirikuga, Konrad Mägi, EKM j 237-4 M 1067.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55773763|Maastik kirikuga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 237:4 M 1067 | [[Kihelkonna kirik]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55773763|Q55773763]] |- | [[Fail:Rooma motiiv, Konrad Mägi, EKM j 14292 M 4469.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55773839|Rooma motiiv]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14292 M 4469 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55773839|Q55773839]] |- | [[Fail:Rannamotiiv lodjaga, Konrad Mägi, EKM j 34333 M 6070.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774112|Rannamotiiv lodjaga]]'' | | data-sort-value="1913" | 1913 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 34333 M 6070 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55774112|Q55774112]] |- | [[Fail:Maastik valge hoonega (Kabelid, Konrad Mägi, EKM j 424 M 1769.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774285|Maastik valge hoonega (Kabelid Kuressaare kalmistul)]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 424 M 1769 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55774285|Q55774285]] |- | [[Fail:Veneetsia, Konrad Mägi, EKM j 12162 M 4140.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774465|Veneetsia]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12162 M 4140 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55774465|Q55774465]] |- | [[Fail:Normandia maastik, Konrad Mägi, EKM j 11252 M 4067.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774733|Normandia maastik]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11252 M 4067 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55774733|Q55774733]] |- | [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 10957 M 3982.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774765|Capri]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 10957 M 3982 | [[Capri]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55774765|Q55774765]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 7523 M 3297.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774822|Maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 7523 M 3297 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55774822|Q55774822]] |- | [[Fail:Saadjärve maastik, Konrad Mägi, EKM j 12160 M 4138.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55775808|Saadjärve maastik]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12160 M 4138 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55775808|Q55775808]] |- | [[Fail:Vilsandi, Konrad Mägi, EKM j 8982 M 3666.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55790743|Vilsandi]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8982 M 3666 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55790743|Q55790743]] |- | [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 31630 M 5924.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55790934|Sirelid]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 31630 M 5924 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55790934|Q55790934]] |- | [[Fail:K magi norra maastik1908-10.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55791133|Norra maastik]]'' | | data-sort-value="1909" | 20th century | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8645 M 3617 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55791133|Q55791133]] |- | [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 20987 M 5409.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55791935|Sirelid]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 20987 M 5409 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55791935|Q55791935]] |- | [[Fail:Lõuna-Eesti maastik (Otepää ma, Konrad Mägi, EKM j 16751 M 4948.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55792104|Lõuna-Eesti maastik (Otepää maastik)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16751 M 4948 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55792104|Q55792104]] |- | [[Fail:Veneetsia (Kanal Veneetsias), Konrad Mägi, EKM j 153-115 M 94.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55792272|Veneetsia (Kanal Veneetsias)]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:115 M 94 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55792272|Q55792272]] |- | [[Fail:Portree, Konrad Mägi, EKM j 12314 M 4175.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55793447|Portree]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12314 M 4175 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55793447|Q55793447]] |- | [[Fail:Saaremaa maastik, Konrad Mägi, EKM j 11435 M 4075.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55798205|Saaremaa maastik]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11435 M 4075 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55798205|Q55798205]] |- | [[Fail:Konrad Mägi maal "Võrumaa maastik" (1917).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55801364|Võrumaa maastik]]'' | | data-sort-value="1917" | 1917 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 2054 M 2034 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55801364|Q55801364]] |- | [[Fail:Siniallik, Konrad Mägi, EKM j 24362 M 5530.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55801414|Siniallik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24362 M 5530 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55801414|Q55801414]] |- | [[Fail:Lõuna-Eesti maastik, Konrad Mägi, EKM j 10237 M 3884.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55801637|Lõuna-Eesti maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 10237 M 3884 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55801637|Q55801637]] |- | [[Fail:Norra motiiv, Konrad Mägi, EKM j 24361 M 5529.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55802122|Norra motiiv]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24361 M 5529 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55802122|Q55802122]] |- | [[Fail:Saaremaa motiiv (Vilsandi moti, Konrad Mägi, EKM j 16750 M 4947.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55806956|Saaremaa motiiv (Vilsandi motiiv)]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16750 M 4947 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55806956|Q55806956]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 408 M 1760.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55807082|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 408 M 1760 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55807082|Q55807082]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 237-148 M 1100.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55807110|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 237:148 M 1100 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55807110|Q55807110]] |- | [[Fail:Metsamotiiv, Konrad Mägi, EKM j 36771 M 6215.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55807202|Metsamotiiv]]'' | | data-sort-value="1913" | 1913 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 36771 M 6215 | [[mets]]<br/>[[harilik mänd]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]] | [[:d:Q55807202|Q55807202]] |- | [[Fail:Lilleline väli, Konrad Mägi, EKM j 12163 M 4141.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55807214|Lilleline väli]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12163 M 4141 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55807214|Q55807214]] |- | [[Fail:Saaremaa motiiv, Konrad Mägi, EKM j 139-2 M 454.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55810425|Saaremaa motiiv]]'' | | data-sort-value="1913" | 1913 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 139:2 M 454 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55810425|Q55810425]] |- | [[Fail:Viljandi maastik, Konrad Mägi, EKM j 14663 M 4498.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55810517|Viljandi maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14663 M 4498 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55810517|Q55810517]] |- | [[Fail:Viljandi maastik järve ja vare, Konrad Mägi, EKM j 422 M 1767.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55810524|Viljandi maastik järve ja varemetega]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 422 M 1767 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55810524|Q55810524]] |- | [[Fail:Metsamaastik, Konrad Mägi, EKM j 37949 M 6320.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55810557|Metsamaastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 37949 M 6320 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q55810557|Q55810557]] |- | [[Fail:Saadjärv, Konrad Mägi, EKM j 604 M 1876.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55811316|Saadjärv]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 604 M 1876 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55811316|Q55811316]] |- | [[Fail:Elsi Lõo portree, Konrad Mägi, EKM j 50064 M 7161.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55812970|Elsi Lõo portree]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 50064 M 7161 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55812970|Q55812970]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 8243 M 3465.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55813536|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8243 M 3465 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55813536|Q55813536]] |- | [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 11250 M 4065.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55814039|Pühajärv]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11250 M 4065 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55814039|Q55814039]] |- | [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, EKM j 12475 M 4181.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55814304|Itaalia maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12475 M 4181 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55814304|Q55814304]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-277 M 164.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55814349|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:277 M 164 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q3374389|akvarell]]''<br/>[[paber]] | [[:d:Q55814349|Q55814349]] |- | [[Fail:Võrumaa maastik (Maastik Võrum, Konrad Mägi, EKM j 24364 M 5532.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55815105|Võrumaa maastik (Maastik Võrumaalt)]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24364 M 5532 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55815105|Q55815105]] |- | [[Fail:Võrumaa maastik. Valgjärv, Konrad Mägi, EKM j 153-112 M 91.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55815202|Võrumaa maastik. Valgjärv]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:112 M 91 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55815202|Q55815202]] |- | [[Fail:Lõuna-Eesti maastik, Konrad Mägi, EKM j 14664 M 4499.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55821275|Lõuna-Eesti maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14664 M 4499 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55821275|Q55821275]] |- | [[Fail:Norra maastik männiga, Konrad Mägi, EKM j 1899 M 1986.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55822307|Norra maastik männiga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 1899 M 1986 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55822307|Q55822307]] |- | [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, EKM j 24414 M 5582.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823200|Kasaritsa maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24414 M 5582 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55823200|Q55823200]] |- | [[Fail:Maastik (Kasaritsa), Konrad Mägi, EKM j 19289 M 5218.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823367|Maastik (Kasaritsa)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 19289 M 5218 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55823367|Q55823367]] |- | [[Fail:Itaalia motiiv mäe ja hooneteg, Konrad Mägi, EKM j 425 M 1770.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823610|Itaalia motiiv mäe ja hoonetega]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 425 M 1770 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q3374389|akvarell]]''<br/>[[paber]] | [[:d:Q55823610|Q55823610]] |- | [[Fail:Maastik järvega, Konrad Mägi, EKM j 8229 M 3453.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823640|Maastik järvega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8229 M 3453 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55823640|Q55823640]] |- | [[Fail:Lilled, Konrad Mägi, EKM j 24415 M 5583.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823800|Lilled]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24415 M 5583 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55823800|Q55823800]] |- | [[Fail:Saadjärve maastik II, Konrad Mägi, EKM j 11823 M 4129.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55824794|Saadjärve maastik II]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11823 M 4129 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55824794|Q55824794]] |- | [[Fail:Pühajärve maastik (Maastikumot, Konrad Mägi, EKM j 24365 M 5533.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55825027|Pühajärve maastik (Maastikumotiiv)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24365 M 5533 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55825027|Q55825027]] |- | [[Fail:Veneetsia (Laevad Veneetsias), Konrad Mägi, EKM j 153-116 M 95.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55826298|Veneetsia (Laevad Veneetsias)]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:116 M 95 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55826298|Q55826298]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 12819 M 4228.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55826671|Norra maastik]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12819 M 4228 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55826671|Q55826671]] |- | [[Fail:Maastik päikesega, Konrad Mägi, EKM j 423 M 1768.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55827182|Maastik päikesega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 423 M 1768 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55827182|Q55827182]] |- | [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 7294 M 3249.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55827414|Capri]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 7294 M 3249 | [[Capri]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55827414|Q55827414]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 44822 M 6959.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55828462|Norra maastik]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 44822 M 6959 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55828462|Q55828462]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 11712 M 4110.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55828625|Norra maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11712 M 4110 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55828625|Q55828625]] |- | [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, EKM j 1-14 M 389.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55862494|Itaalia maastik]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 1:14 M 389 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55862494|Q55862494]] |- | [[Fail:Daami portree, Konrad Mägi, EKM j 230-9 M 1062.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55862502|Daami portree]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 230:9 M 1062 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55862502|Q55862502]] |- | [[Fail:Konrad Mägi. Teel Viljandist Tartusse. 1915-1916.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55862758|Teel Viljandist Tartusse]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12161 M 4139 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55862758|Q55862758]] |- | | ''[[:d:Q55862954|Rõuge maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 17869 M 5088 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55862954|Q55862954]] |- | [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 190-411 M 732.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55863456|Sirelid]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 190:411 M 732 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55863456|Q55863456]] |- | [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 190-410 M 731.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55863624|Capri]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 190:410 M 731 | [[Capri]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55863624|Q55863624]] |- | [[Fail:Mehe portree. Etüüd, Konrad Mägi, EKM j 31670 M 5959.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864174|Mehe portree. Etüüd]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 31670 M 5959 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55864174|Q55864174]] |- | [[Fail:Pr. Visnapuu portree, Konrad Mägi, EKM j 504 M 1813.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864378|Pr. Visnapuu portree]]'' | | data-sort-value="1918" | 1918 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 504 M 1813 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[paber]]<br/>[[pastell]] | [[:d:Q55864378|Q55864378]] |- | [[Fail:Maastik sillaga, Konrad Mägi, EKM j 393 M 1751.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864462|Maastik sillaga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 393 M 1751 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55864462|Q55864462]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-117 M 96.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864688|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:117 M 96 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55864688|Q55864688]] |- | [[Fail:Maastik ojaga, Konrad Mägi, EKM j 230-10 M 1063.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864737|Maastik ojaga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 230:10 M 1063 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55864737|Q55864737]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-445 M 246.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55865001|Norra maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:445 M 246 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55865001|Q55865001]] |- | [[Fail:Klaara Holsti portree, Konrad Mägi, EKM j 230-7 M 1061.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55865442|Klaara Holsti portree]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 230:7 M 1061 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55865442|Q55865442]] |- | [[Fail:Vilsandi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 11711 M 4109.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55865552|Vilsandi motiiv]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11711 M 4109 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55865552|Q55865552]] |- | [[Fail:Varemed Capril, Konrad Mägi, EKM j 153-114 M 93.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55866753|Varemed Capril]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:114 M 93 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55866753|Q55866753]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 153-120 M 97.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55867073|Naise portree]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:120 M 97 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55867073|Q55867073]] |- | [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 10265 M 3910.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55867728|Pühajärv]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 10265 M 3910 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55867728|Q55867728]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 8966 M 3650.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55868147|Naise portree]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8966 M 3650 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55868147|Q55868147]] |- | [[Fail:Juuditar, Konrad Mägi, EKM j 11113 M 4017.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55868824|Juuditar]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11113 M 4017 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55868824|Q55868824]] |- | [[Fail:Konrad Mägi. Ida Menning. 1915-1916.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55868853|Pr. Menningi portree (Neiu valges)]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:1262 M 356 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55868853|Q55868853]] |- | [[Fail:Natüürmort. Visand, Konrad Mägi, EKM j 24366 M 5534.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55869218|Natüürmort. Visand]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24366 M 5534 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55869218|Q55869218]] |- | [[Fail:Saadjärve maastik I, Konrad Mägi, EKM j 11822 M 4128.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55869304|Saadjärve maastik I]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11822 M 4128 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55869304|Q55869304]] |- | [[Fail:Saaremaa motiiv, Konrad Mägi, EKM j 12816 M 4225.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55870328|Saaremaa motiiv]]'' | | data-sort-value="1912" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12816 M 4225 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55870328|Q55870328]] |- | [[Fail:Normandia, Konrad Mägi, EKM j 12159 M 4137.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55870687|Normandia]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12159 M 4137 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q55870687|Q55870687]] |- | [[Fail:Maastik. Etüüd, Konrad Mägi, EKM j 8803 M 3624.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55871425|Maastik. Etüüd]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8803 M 3624 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55871425|Q55871425]] |- | [[Fail:Maastik tuulikuga, Konrad Mägi, EKM j 57151 M 7538.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55871453|Maastik tuulikuga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 57151 M 7538 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55871453|Q55871453]] |- | [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 14293 M 4470.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55871606|Pühajärv]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14293 M 4470 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55871606|Q55871606]] |- | [[Fail:Norra motiiv vesiveskiga (Norr, Konrad Mägi, EKM j 14290 M 4467.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55872386|Norra motiiv vesiveskiga (Norra motiiv)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14290 M 4467 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55872386|Q55872386]] |- | [[Fail:Pühajärve maastik (Maastik. Võ, Konrad Mägi, EKM j 24416 M 5584.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55872500|Pühajärve maastik (Maastik. Võrumaa)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24416 M 5584 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55872500|Q55872500]] |- | [[Fail:Saadjärve motiiv, Konrad Mägi, EKM j 12815 M 4224.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55872564|Saadjärve motiiv]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12815 M 4224 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55872564|Q55872564]] |- | [[Fail:Viljandi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 190-43 M 512.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55873411|Viljandi motiiv]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 190:43 M 512 | [[Viljandi]]<br/>[[Viljandi Pauluse kirik]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55873411|Q55873411]] |- | [[Fail:Maastik jõega, Konrad Mägi, EKM j 7766 M 3368.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55877197|Maastik jõega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 7766 M 3368 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55877197|Q55877197]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 12476 M 4182.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55877246|Naise portree]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12476 M 4182 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55877246|Q55877246]] |- | [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, EKM j 16752 M 4949.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55877286|Kasaritsa maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16752 M 4949 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55877286|Q55877286]] |- | [[Fail:Naise portree. Linda Bachmann, Konrad Mägi, EKM j 18352 M 5128.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55878522|Naise portree. Linda Bachmann]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 18352 M 5128 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[paber]]<br/>''[[:d:Q1783255|värviline pliiats]]''<br/>[[pastell]] | [[:d:Q55878522|Q55878522]] |- | [[Fail:Maastik kividega, Konrad Mägi, EKM j 153-1263 M 357.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55880601|Maastik kividega]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:1263 M 357 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55880601|Q55880601]] |- | [[Fail:Viljandi maastik (Kasaritsa ma, Konrad Mägi, EKM j 16753 M 4950.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55881181|Viljandi maastik (Kasaritsa maastik)]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16753 M 4950 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55881181|Q55881181]] |- | [[Fail:Maastik majaga, Konrad Mägi, EKM j 11126 M 4030.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55881435|Maastik majaga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11126 M 4030 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55881435|Q55881435]] |- | [[Fail:Mustlastüdruk, Konrad Mägi, EKM j 153-1259 M 354.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55884012|Mustlastüdruk]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:1259 M 354 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55884012|Q55884012]] |- | [[Fail:Laulasmaa rand (Klooga), Konrad Mägi, EKM j 16749 M 4946.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55884635|Laulasmaa rand (Klooga)]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16749 M 4946 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55884635|Q55884635]] |- | [[Fail:Merikapsad, Konrad Mägi, EKM j 130-1 M 443.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55885439|Merikapsad]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 130:1 M 443 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55885439|Q55885439]] |- | [[Fail:Pühajärve maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-113 M 92.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55897102|Pühajärve maastik]]'' | | data-sort-value="1920" | 1920 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:113 M 92 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55897102|Q55897102]] |- | [[Fail:Obersdorfi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 14291 M 4468.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55899790|Obersdorfi motiiv]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14291 M 4468 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55899790|Q55899790]] |- | [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, EKM j 20667 M 5392.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55900416|Maastikuetüüd]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 20667 M 5392 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55900416|Q55900416]] |- | [[Fail:Otepää maastik (Otepää motiiv), Konrad Mägi, EKM j 24363 M 5531.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55900616|Otepää maastik (Otepää motiiv)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24363 M 5531 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55900616|Q55900616]] |- | [[Fail:Maastik kosega, Konrad Mägi, EKM j 59357 M 7679.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55901938|Maastik kosega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 59357 M 7679 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55901938|Q55901938]] |- | [[Fail:Norra motiiv kaskedega, Konrad Mägi, EKM j 31631 M 5925.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55903053|Norra motiiv kaskedega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 31631 M 5925 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q55903053|Q55903053]] |- | [[Fail:Kasaritsa järv, Konrad Mägi, EKM j 7312 M 3266.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55903116|Kasaritsa järv]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 7312 M 3266 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55903116|Q55903116]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 10960 M 3985.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55903326|Maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 10960 M 3985 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55903326|Q55903326]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-278 M 165.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55903823|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:278 M 165 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[paber]]<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q55903823|Q55903823]] |- | | ''[[:d:Q55904558|Veneetsia]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 57150 M 7537 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55904558|Q55904558]] |- | [[Fail:Kompositsioon (Meditatsioon, M, Konrad Mägi, EKM j 2493 M 2060.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55905869|Kompositsioon (Meditatsioon; Maastik daamiga)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 2493 M 2060 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55905869|Q55905869]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 12299 M 4160.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55906452|Maastik]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12299 M 4160 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55906452|Q55906452]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 50495 Mi 603.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55908954|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189788|Eesti Kunstimuuseumi Mikkeli kogu]]'' | EKM j 50495 Mi 603 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55908954|Q55908954]] |- | [[Fail:Maal. Bronislav Orlovski, Konrad Mägi, ERM TM K 64.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q73662084|Maal. Bronislav Orlovski]]'' | | data-sort-value="1917" | 1910s | ''[[:d:Q73594824|Tartumaa Muuseumi kunstikogu]]'' | ERM TM K 64 | | [[Eesti Rahva Muuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q73662084|Q73662084]] |- | [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, VM VM 11499 K.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q74037542|Kasaritsa maastik]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q74016754|Viljandi Muuseumi kunstikogu]]'' | VM VM 11499 K | | [[Viljandi Muuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q74037542|Q74037542]] |- | | ''[[:d:Q74038541|maal, Maastik (Lõuna-Eesti)]]'' | | | ''[[:d:Q74016754|Viljandi Muuseumi kunstikogu]]'' | VM VM 9484:2 K 309 | | [[Viljandi Muuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q74038541|Q74038541]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, SM 9806-2 Km 135-2.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q74440675|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q74018626|Saaremaa Muuseumi maalikogu]]'' | SM _ 9806:2 Km 135:2 | | [[Saaremaa Muuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q74440675|Q74440675]] |- | [[Fail:Autoportree, Konrad Mägi, SM 9806-1 Km 135-1.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q74512220|Autoportree]]'' | | | ''[[:d:Q74018626|Saaremaa Muuseumi maalikogu]]'' | SM _ 9806:1 Km 135:1 | | [[Saaremaa Muuseum]] | | | | [[:d:Q74512220|Q74512220]] |- | [[Fail:KONRAD MÄGI 1922-1923 Capri maastik.jpg|center|128px]] | [[Capri maastik (Konrad Mägi)|Capri maastik]] | | | [[Enn Kunila kunstikollektsioon]] | | [[Capri]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109713365|Q109713365]] |- | [[Fail:KONRAD MÄGI 1922-1923 Itaalia maastik. Rooma.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109713483|Itaalia maastik. Rooma]]'' | | | [[Enn Kunila kunstikollektsioon]] | | [[Rooma]] | | | | | [[:d:Q109713483|Q109713483]] |- | [[Fail:Konrad Mägi nimeta teos.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109713524|Nimeta]]'' | | | | | [[Capri]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109713524|Q109713524]] |- | [[Fail:Konrad mägi, capri, 1922-23.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109714026|Capri]]'' | | | [[Enn Kunila kunstikollektsioon]] | | [[Capri]] | | | | | [[:d:Q109714026|Q109714026]] |- | [[Fail:Konrad Mägi maal "Ahvenamaa motiiv".jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109714129|Ahvenamaa motiiv]]'' | | data-sort-value="1906" | 1906 | [[Enn Kunila kunstikollektsioon]] | | [[Ahvenamaa maakond|Ahvenamaa]]<br/>[[harilik mänd]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109714129|Q109714129]] |- | [[Fail:Konrad Mägi maal "Otepää maastik".jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109716054|Otepää maastik]]'' | | | | | [[Otepää]]<br/>[[Otepää kirik]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109716054|Q109716054]] |- | [[Fail:Konrad Mägi maal "Võrumaa motiiv. Valgjärv".jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109716996|Võrumaa motiiv. Valgjärv]]'' | | | | | [[maastik]]<br/>[[järv]] | | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109716996|Q109716996]] |- | [[Fail:Konrad Mägi - Kasaritsa maastik.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q115596780|Kasaritsa maastik]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910s | | | | | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q115596780|Q115596780]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik. konradmagi.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q117006726|Obersdorfi maastik.]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q117006726|Q117006726]] |- | [[Fail:450MAGI,1922-23.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q123750288|Veneetsia]]'' | | | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q123750288|Q123750288]] |- | [[Fail:Alvine Käppa portree.konradmagi.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q125267079|Porträt der Alvine Käpp]]'' | | data-sort-value="1919" | 1919 | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q125267079|Q125267079]] |} == Misc == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, TKM TR 2828 A 156.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50982633|Maastikuetüüd]]'' | | | ''[[:d:Q55986654|Tartu Kunstimuuseumi akvarellikogu]]'' | TKM TR 2828 A 156 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[paber]]<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q50982633|Q50982633]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} qdm01bi19rtasf54kzrer14t3rd3ogl 0 462381 7230538 7229308 2026-09-07T18:05:21Z Sendrasendra 225202 /* Eesti inimesed */ 7230538 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja Niguliste muuseumiga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida Stenbocki majas peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed=== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist *[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof *[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja ===Välismaalased=== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] a5i0xvaa04qysexsimr9csmywi5xy25 0 466046 7230448 6533895 2026-09-07T14:29:06Z Kuriuss 38125 7230448 wikitext text/x-wiki '''Lucy Allais''' on [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigist]] pärit filosoof. Ta on [[Witwatersrandi Ülikool]]i ja [[California Ülikool (San Diego)|California Ülikooli (San Diego)]] professor, kelle uurimisvaldkonnad on [[Immanuel Kant]]i filosoofia, [[andestus]], [[karistus]] ja [[bioeetika]]. ==Looming== ===Tahvli puhtakspühkimine: andestuse süda=== Artiklis "Wiping the slate clean: The Heart of Forgiveness" tahab Allais näidata, et "tahvli puhtakspühkimine" on metafoor, mis avab midagi [[andestus]]e tuuma, nii et see on ühitatav arusaamisega, et andestus ei muuda otsustust teo vääruse ja tegija süü kohta. (Andestatakse ülekohus, mis sisaldab tehtavat kahju ja tegija süüd, kusjuures kahju hõlmab ka austuse puudumist ja halba tahet ohvri suhtes.) Esiteks, mida see tähendab? Andestus ei nõua laitmast lakkamist, sest muidu poleks midagi andeks anda. Teiseks, milleks ja mis õigusega tahvel puhtaks pühkida? Võidakse arvata, et kui tegija on teinud kohase ja proportsionaalse lepituse siis ei jää enam midagi andestada, vaid ainult seda tunnustada, ja kui mitte, siis oleks tahvli puhtakspühkimine leppimine, teo korralikult hukka mõistmata jätmine. ([[Jacques Derrida]]; [[Aurel Kolnai]]; [[Jeffrie Murphy]] ja [[Jean Hampton]].) Võib tekkida kahtlus, et sõna "andestus" kasutatakse sageli segaselt. Kui [[popkultuur]] ülistab andestuse voorust, siis sageli sellepärast, et [[pahameel]] ei ole ohvri heaolule hea. (Sellega on kaks probleemi. Esiteks, ohvri mõistlik mure oma vaimse hügieeni pärast ei ole andestus, sest sellega ei kaasne muutust tema vaates tegijale ega üldse mõtteid tegija kohta. Teiseks, paljud filosoofid seavad küsimärgi alla, kas pahameele ületamine on ohvrile alati hea. Näiteks [[Jeffrie Murphy]] väidab, et pahameel kaitseb ja kinnitab ohvri eneseaustust; ka [[Joseph Butler]], "Upon Resentment". Mõned filosoofid ütlevad, et kui liiga kergesti või liiga kiiresti andestatakse, võib see näidata, et puudub eneseaustus või mure oma heaolu pärast. Näiteks [[Solomon Schimmel]] ütleb, et paljud mittekristlased peavad nõudmist, et ohver andestaks teda kahjustanud patusele, kes on teda kahjustanud, moraalselt vääraks; see võib ka ohvrit emotsionaalselt kahjustada. ([[Cheshire Calhoun]], [[Margaret Holmgren]], [[Howard McGary]], [[David Novitz]]). Viidatakse [[Aristoteles]]ele, kes ütleb "[[Nikomachose eetika]]s", et kiidetakse inimest, kes vihastab õigel põhjendil, õigete inimeste peale ja õige aja jooksul; ainult orjalik loomus laseb ennast või oma sõpra vastupanuta solvata.") Aga pahameelest saab lahti ka ilma andestuseta, lihtsalt mitte mõeldes ülekohtutegija peale. On ka laitmast lakkamise viisid, mis ei nõua ühtaegu tahvli puhtakspühkimist ning tegija ülekohtu ja vastutuse otsustuse juurde jäämist. Vabandamine ja õigustamine õõnestavad pahameele aluseid, õõnestades usku süüteosse: vabandamise puhul näidatakse, et tegija ei olnud tõeliselt või täielikult vastutav, õigustamise puhul näidatakse, et näiliselt väär tegu oli tegelikult neil asjaoludel mõistlik või õige. Pahameel ületatakse seda toetavate otsustuste muutmisega. Neid uskumusi saab muuta ka aktsepteerimise ja minimeerimise teel, mille puhul mõeldakse, et tegu pole tõsiselt laiduväärne, ega nõuta, et tegija toimiks teisiti või seletaks oma tegu. Kui me arvame, et meile on ülekohut tehtud, siis lähevad kõik need strateegiad käiku, kas või sellepärast, et me võime liialdada sellega, kui palju meie vastu eksitud on, aga kõigil neil juhtudel me hindame oma otsustuse ülekohtu kohta ümber, jõudes järeldusele, et polegi midagi andestada. Ühelgi juhul me ei loobu süüdistamisest, jättes jõusse uskumuse tegija süüsse ja teo väärusesse. Et meil on võimalik pahameelest andestuseta vabaneda ning saame õigustatult õõnestada pahameele aluseid, kui on põhjendeid vabandada, õigustada või aktsepteerida, siis tuleb näidata, et andestusele jääb sidus ja õigustatav koht. Võidakse arvata, et vabandamatut, õigustamatut, aktsepteerimatut ülekohut ei saagi ära pühkida ning mõte, et saab, on saladuslik religioosne, võib-olla kristlik, anakronism, millel ilmalikus kontekstis ei ole mõtet. Allais püüab näidata, et on võimalik ilmalik andestuse mõiste, mille keskmes on tahvli puhtakspühkimine, muutmata uskumusi süüteo kohta. Võib-olla tavajutus ei tehta andestusel ning vabandamisel, õigustamisel ja aktsepteerimisel alati selget vahet ([[William Neblett]]). Allais ei väida, et mõni selle sõna paljudest tarvitustest oleks vale, kuid teda huvitab andestuse tuummõiste, mis töötab kontekstis, kus tehakse vabandamatut õigustamatut ülekohut, mis õigustab laitust ([[Thaddeus Metz]], [[John Tasioulas]]), sealhulgas karistavaid [[reaktiivne hoiak|reaktiivseid hoiakuid]] ([[Peter Frederick Strawson]], "Freedom and Resentment"). ([[Paul Hughes]], [[Berel Lang]].) Oletame, et ma valetan oma elukaaslasele. Ta on armukade minu endise elukaaslase peale, sellepärast ma valetan oma kohtumise kohta temaga. Ma ei teinud midagi väära (ei petnud oma elukaaslast), aga ma teen valetamisega talle ülekohut, ja kui ta saab teada, on ta haavunud ja vihane. Nüüd ma tahan, et ta saaks aru, kuidas minu iseloom ja minevik panevad mind vältima teatud laadi konflikte, ja sellepärast vabandaks minu valetamist. Või ma tahan, et ta saaks aru, kuidas tema ebamõistlik armukadedus õigustab valetamist. Või ma tahan, et ta lihtsalt aktsepteeriks, et ma olen niisugune inimene, kes eelistab öelda inimestele seda, millega nad minu arvates rahule jäävad. Andestuse tuummõiste tuleb mängu siis, kui ma ei arva, et valetamine oli vabandatav või et tema armukadedus õigustab valetamist, ega taha, et ta aktsepteeriks mind valetajana. (Erinevalt sellest, mida ütleb [[Jacques Derrida]], ei tähenda teo vabandamatus ja õigustamatus, et see oli koletu kurjus, mida võib pidada andestamatuks: ka väikesed asjad võivad olla õigustamatud ja vabandamatud. See, et andestus tuleb mängu ainult õigustamatu ja vabandamatu teo puhul, ei tähenda, et ta tuleb mängu ainult andestamatu teo puhul.) Just seda tuummõistet survestab mõte, et ohver kas jääb täiesti teadlikuks teo väärusest ja tegija süüst ning tahvlit ei pühita puhtaks või on teo unustanud või siis peab seda vabandatuks või õigustatuks, nii et pole midagi andestada. Allais väidab, et mõeldav on pühkida tahvel puhtaks, jäädes tunnistama teo vabandamatust, õigustamatust ja aktsepteerimatust. Ta püüab ka seletada, miks peetakse andestust tavaliselt heaks asjaks, miks andestus on olemuslikult isiklik (lähtub ohvrilt või kelleltki, kes end temaga samastab), miks pärast andestust enam ei ole tegija vastu selle teo pärast vaenulikke tundeid, miks kahetsus, heastamine ja lepitus, millega tegija distantseerub oma teost ja mõistab selle hukka, on andestuse põhjendid, miks andestus on selles mõttes valikuline (kingitus), et andestamine ilma tegija kahetsuseta ei ole moraalne eksimus ja kahetsus ei kohusta ohvrit andestama, ja miks tingimusteta ja ühepoolne andestus on võimalik ja andestada saab isegi surnutele. Et on vaieldav, kas ja mis mõttes andestus on valikuline, siis võidakse mõelda, et on liiga keeruline ja auahne kaitsta andestuse teooriat, mis väidab tahvli puhtakspühkimist, jättes otsustused süüteo kohta alles, ja peab ka andestust valikuliseks. Ent nagu ütleb [[David Sussman]], on andestuse tavaloogika järgi andestajal suur valikuvabadus ning kui kahetseja ja andekspaluja nõuab andestust, siis see on moraalne eksimus. (Sussmani järgi võib sama teo ohvritest üks valida andestuse ja teine andestamata jätmise, ilma et neil oleks oluliselt erinevad uskumused ja ilma et kummagi valik oleks laiduväärne.) Allais ei väida, et andestus peab alati olema valikuline, vaid esitab valikulise andestuse teooria. Ta püüab arvestada, et sama mõistet kasutatakse väikeste süütegude andestamise kohta pärast vabandusepalumist ja tõsise ülekohtu andestamise kohta, ilma et tegija kahetseks. Andestamise valikulisuse möönmine teeb andestuse iseloomustamise ja õigustamise raskemaks, sest see paistab välistavat ühe eriti ahvatleva strateegia: pahameelt toetavaid otsustusi nähakse õigustatavalt revideeritavatena, kui tegija on andekspalumisega, kahetsusega, enesekaristamisega ja heastamisega kahju kõrvaldanud. Võidakse arvata, et andestus seisnebki selles, et tegija on kahju kõrvaldanud, nii et me saame mõistuspäraselt pahameelest loobuda, muutmata uskumust, et ülekohus on sündinud. Nii vaatab asjale [[Solomon Schimmel]], kes väidab, et juudi mõtteloos peetakse üldiselt vääraks andestada mittekahetsevatele patustele ning mõnd tegu on mõisteliselt võimatu andestada. Näiteks [[mõrv]]a peetakse andestamatuks, sest pole enam, kes andestaks ja kahju ei saa kõrvaldada. Kui aga tegijad tõesti kahetsevad ning on kahju kohaselt ja proportsionaalselt heastanud, on andestus kohustuslik. Andestus ei ole valikuline, vaid on kas kohustuslik, väär või mõistmatu. (Sarnase strateegia pakub [[Pamela Hieronymi]] vaade, et pahameelt ei õigusta mitte ainult uskumused teo vääruse ja tegija süü kohta, vaid ka uskumus, et tegu esindab jätkuvat ohtu. Kahetsus ja andekspalumine õõnestavad seda lisauskumust ja sellepärast õõnestavad pahameelest loobumist. Andestus on õigustatud siis, kui pahameel ei ole enam kohane, sest kahju ei ähvarda enam.) See lähenemine annab sidusa teooria, mille järgi andestus on õigustatud, kuid see teooria on liiga nõrk. See ei arvesta tavalist arusaama, et andestus on helde kingitus, ega selgita, mida andestus juurde annab, sest meil ei tohiks niikuinii olla õigustamatut ega kohatut pahameelt. See teooria ei luba andestuse valikulisust ega ka tingimusteta ega ühepoolset andestust. ([[Pamela Hieronymi]] järgi olek ühepoolne andestus võimalik, kui ohver saab kogukonnalt palju tuge, sest kogukonna tugi võtab temalt ära ohutunde. Allais ütleb, et kogukonna tugi võimaldab ohvril küll kergemini kosuda ja võib-olla ülekohtutegija peale mitte mõelda, aga on raske aru saada, kuidas see õigustab teistsuguseid tundeid tegija vastu.) See teooria ei seleta ka surnutele andestamist ega surivoodil andekspalumist. Allais ei väida küll, et iga andestuse teooria peab neid asju seletama, kuid tahab esitada teooria, mis neid seletab. Tugevam arusaam andestusest mõistab seda õigustatud pahameele ületamisena ([[David Novitz]], [[Piers Benn]]). Allais tahab esitada teooriat, mis lubab seda tugevamat arusaama andestusest. (Ka nõrgem arusaam andestusest oleks kasulik, sest võib-olla me sageli ei ületa pahameelt siis, kui seda on kohane teha.) [[Lõuna-Aafrika Tõe- ja Lepituskomisjon]] ei tegelnud ametlikult mitte andestusega, vaid [[amnestia]]ga tegijatele ning võimalusega olla ära kuulatud ja väidetavalt heastamisega ohvritele. Andestus on olemuslikult inimestevaheline ning erinevalt amnestiast ja halastusest ei saa institutsioon seda pakkuda. Ent komisjoni esimees [[Desmond Tutu]] rääkis palju andestusest ja nähtavasti aitas see andestusele kaasa. Allais toob näiteks kaks juhtumit. Babalwa Mhlauli rääkis komisjonile oma isa [[Sicelo Mhlauli]] mõrvast. Too oli üks [[Cradocki neli|Cradocki neljast]], kes võitlesid ebaõigluse ja vaesuse vastu ühes riigi kõige vaesematest piirkondadest. Politsei kiusas neid, pidas kinni, piinas ja ähvardas mõnda aega ning lõpuks nad rööviti ja mõrvati. Sicelo Mhlaulit pussitati 68 korda erinevate relvadega, talle pritsiti hapet näkku, tema käelaba raiuti ära ning seda säilitati politsei peakorteris [[Port Elizabeth]]is, kus seda nimetati paaviani käeks ning sellega hirmutati kinnipeetuid. Kui tütar oli loo lõpuni rääkinud, siis ta ütles, et tahab teada, kes tema isa tappis, et teada, kellele andestada. See oleks võinud olla hea näide andestamatust kurjusest; pealegi ei saanud pidada süüdlast kahetsejaks, sest polnud teada, kes see on. Mõnede filosoofide meelest pole võimalik aru saada, mida andestus niisugusel juhul tähendaks; teised ütlevad, et see on küll arusaadav, kuid on moraalselt ekslik, sest sel juhul ei mõisteta tegu adekvaatselt hukka. Komisjoni psühholoog [[Pumla Gobodo-Madikizela]] jutustab, kuidas [[Eugene de Kock]], keda peetakse apartheidi politsei kõige metsikumaks salamõrvariks, kohtus Pearl Faku ja Doreen Mgodukaga, kelle abikaasad ta oli mõrvanud. Ta tahtis leskedega privaatselt kohtuda, et andeks paluda. Mõlemad andsid talle andeks. Faku ütles, et ta loodab, et de Cock sai aru, et ta ei nutnud mitte ainult abikaasade, vaid ka tema pärast. Ta oleks tahtnud tal käest kinni hoida ning öelda, et ta saab veel muutuda. Valdavad andestuseteooriad tänapäeva ilmalikus filosoofilises kirjanduses ([[Jeffrie Murphy]], [[Trudy Govier]], [[Jean Hampton]], [[Margaret Holmgren]], [[Paul Hughes]], [[Howard McGary]], [[Norwin Richards]], [[Robert Roberts]]) ütlevad, et andestuse puhul saadakse tahtlikult üle negatiivsetest ja karistavatest emotsioonidest tegija ja tema teo suhtes. Karistavate emotsioonide seas on [[pahameel]], [[viha]], [[vihkamine]] ja [[nördimus]], mida peetakse süüteole kohasteks reaktsioonideks. Allais väidab, et see teooria on peaaegu, kuid mitte täiesti õige ning tunde muutust tuleb konkreetsemalt kirjeldada. Kõigis neis teooriates on oluline, kuidas mõista [[emotsioon]]e (näiteks [[Paul Newberry]] väidab, et kommentaatorid mõistavad [[Joseph Butler]]i positsiooni vääriti, sest nad omistavad talle ekslikult tänapäevase kognitiivse emotsiooniteooria), kuid mingit emotsiooniteooriat Allais siin ei kaitse. Ta eeldab, et emotsioonidel on [[intentsionaalne sisu]], nad sisaldavad maailmanägemise viisi või hinnangulisi esitusi ja neil võivad olla ratsionaalsed seosed teiste [[vaimuseisund]]itega, näiteks [[uskumus]]te ja [[soov]]idega. See teooria on selles suhtes kognitiivne, et selle järgi on emotsioonidel intentsionaalne sisu, neil on ratsionaalse seosed teiste vaimuseisunditega ning saab hinnata nende kohasust või sobivust. (Tunnete sobivusest räägivad [[Michelle Mason]] ("Contempt as a Moral Attitude") ning [[Justin D'Arms]] ja [[Daniel Jacobson]] ("The Moralistic Fallacy: On the 'Appropriateness' of Emotions"). Viimased väidavad, et mõtet, et tunne on sobiv tõendusliku kohasuse või korrektse hinnangulise esituse mõttes, ei tohi ära segada mõttega, et meil peaks see tunne olema, sest sobiv emotsioon võib olla enesehävituslik ning seetõttu prudentsiaalselt halb. Seoses andestusega eeldatakse enamasti, et pahameel võib olla sobiv ning see on sageli moraalselt ja prudentsiaalselt kohane.) See teooria ei ole kognitiivne selles mõttes, et ta ei pea [[uskumus]]t emotsiooni konstitueerivaks ega iseloomusta emotsioonide uskumuslikku sisu uskumuste kaudu. (Selleks, et mõista emotsioone erinevatena puhtkognitiivsetest seisunditest nagu [[uskumus]]ed, pole tarvis eitada, et kognitiivne ja afektiivne on mitmes suhtes läbi põimunud, ega pidada emotsioone mitteintentsionaalseteks tunneteks. Paljud autorid toovad põhjendiks, et emotsioonid on vähemalt mõnikord kognitiivselt läbitungimatud (me võime mõnikord mitte uskuda emotsiooni intentsionaalele sisule vastavat [[propositsioon]]; [[Robert Roberts]], "What an Emotion Is: A Sketch"; [[Peter Goldie]], ''The Emotions''. Goldie väidab ka, et emotsioonidel on teistsugune fenomenoloogia, nad alluvad mõnikord tahtele ning neil on tõenditega teistsugune suhe kui uskumusel. Goldie toob sisse ka olemuslikult intentsionaalsed tunded (tunded millegi poole). Paljud neist, kelle meelest emotsioonid on maailma nägemise või mõistmise viisid, peavad neid erinevateks artikuleeritud otsustustest ([[Karen Jones]], [[Ronald de Sousa]], [[Amélie Rorty]], [[Roberts Roberts]]).) Raskused tulevad sellest, et valikulise andestamise puhul küll ületatakse pahameel ja viha, kuid ei muudeta otsustusi, mis need kohaseks teevad. [[Peter Strawson]] väidab kirjutises "Freedom and Resentment", et see, et inimesi peetakse vabadeks moraalisubjektideks, on olemuslikult seotud sellega, et nende vääradele või õigetele tegudele reageeritakse reaktiivsete hoiakutega. Ta vaatleb kahte viisi, kuidas hajutada karistav reaktiivne hoiak, nagu näiteks pahameel üleastumise pärast: ühe puhul ei nähta inimest selle teo suhtes enam subjektina, teise puhul nähakse teda küll subjektina, kuid muudetakse otsustust tema süü või teo vääruse kohta. Kui tegijat peetakse vastutusvõimeliseks moraalisubjektiks ja süüteo tegijaks, siis pahameel (ja teised reaktiivsed hoiakud) on õigustatud. Strawson ütleb, et andekspalumine on osalt ka tunnistamine, et minu tegudes avaldunud hoiak on selline, mille puhul on kohane pahameelt tunda." Kui pidada viha ja pahameelt õigustatud, kohasteks, sobivateks reaktsioonideks ülekohtuteole, siis tundub, et üle saama peaks ainult liiga suurest vihast ja pahameelest. Aga liiga suurt viha ei oleks meil tohtinud üldse ollagi ja sellest peaks niikuinii üle saama. Probleem on selles, mis toimub, kui ületatakse vaenulikud tunded, aga säilitatakse otsustused, mis need kohaseks teevad, miks seda peaks pidama heaks asjaks ja kas selle kaudu saab seletada tahvli puhtakspühkimise metafoori? Tundub, et karistavate emotsioonide ületamise teooria pole täielik, sest enamik neist, kes peavad seda andestamise tingimusteks, lisavad teisi tingimusi. Ja ka igasugune karistavate emotsioonide ületamine ei ole andestus. (Võib-olla see tingimus ei olegi tarvilik. Mõned arvavad, et andestus peaks olema võimalik ka nendel, kes ei tunnegi pahameelt. Allais ei väida, et see võimalus peab jääma, kuid esitab teooria, milles see jääb.) Oletame, et keegi ütleb: "Ma ei ole enam sinu peale vihane, aga ma ei näe sind kunagi enam samamoodi." Siis on pahameel küll kadunud, aga tahvlit pole puhtaks pühitud, sest tegu mõjutab tundeid tegija vastu endiselt negatiivselt. Ja mitte igasugune karistavatest emotsioonidest loobumine või nende ületamine ei tule arvesse: välistada tuleks emotsioonide kõrvaldamine ülekohtu unustamise või puhtalt ohvrile suunatud, tegijale mõtlemist mittekaasava teraapia tagajärjel. (Võib küll olla nii, et kuigi teraapia ei pea silmas suhet ülekohtutegijaga, muutub selle tagajärjel suhtumine temasse nii, et tegu on andestusega. Ei loe aga teraapia, kus saadakse lihtsalt negatiivsetest emotsioonidest lahti, muutmata vaadet ülekohtutegijale. Näiteks õpib ohver oma hingerahu pärast ülekohtule ja selle tegijale mitte mõtlema või harjutab end pidama tegijat reaktsiooni mitte väärivaks.) Et teooriat täielikuks teha, lisavad paljud kommentaatorid veel ühe tingimuse (Allais vaatleb nelja strateegiat selleks; ta leiab, et ei ole tarvis mitte lisatingimust, vaid täpsustust, milles seisneb tunnete muutus). Strateegia 1 püüab välistada pahameele ületamise viisil, mis ei sisalda kohasel viisil mõtlemist ülekohtutegijast (näiteks unustamine; pahameelest väljahüpnotiseerimine, sest see pole vererõhule hea), selgitades, mis laadi põhjenditel tuleb karistavatest emotsioonidest üle saada, et see oleks andestus. Näiteks [[Jeffrie Murphy]] kaalub mõtet, et need peaksid olema moraalsed põhjused. Ent nagu väidab [[Jean Hampton]], sellest ei piisa, sest näiteks aktsepteerima õppimine perekonna rahu huvides ei vii andestuseni. Mõnede arvates on mõeldav ebakohane andestus, mille see teooria võib-olla välistab. (Võidakse ka nimetada kaastunde põhjendeid või solidaarsuse põhjendeid ([[Eve Garrard]] ja [[David McNaughton]]). Pole selge, et ma peaksin andestamiseks arvama, et ka mina oleksin võinud sarnases olukorras samamoodi käituda. Pealegi ei saaks selline põhjend arvesse tulla Jumala puhul.) Et andestada võidakse väga erinevatel põhjenditel, siis on kahtlane, et andestust saab seostada teatud kindlat laadi põhjendiga. Igatahes aga ilmneb sellest strateegiast, et tuleb välistada vihast ja pahameelest lahtisaamise viisid, mis ei keskendu õigel viisil ülekohtutegijale. Strateegia 2 keskendub ülekohtutegijale, lisades tingimuse, et temas hakatakse nägema üldiselt väärtuslikku inimest või tunnistatakse tema fundamentaalset headust ([[David Novitz]], [[Jean Hampton]], [[Margaret Holmgren]]). Selles on midagi õiget, kuid see ei lähe päris pihta. Esiteks on sellised otsustused ülekohtutegija iseloomu kohta liiga üldised ega ütle, mis tähendab anda andeks konkreetse teo eest. Teiseks, paljudel juhtudel me peaksime neid otsustusi tegema ja teeme neid niikuinii, ükskõik kas me anname andeks. Igapäevaelus võib olla raske andeks anda, kuigi me pole süüdlast kunagi lakanud pidamast üldiselt korralikuks, väärtuslikuks inimeseks. (Samasuguse vastuväite saab esitada mõttele, et andestuse puhul me taastame heatahtlikkuse süüdlase vastu, sest me võime armastatule mitte andestada konkreetset tegu, kuigi me ei ole heatahtlikkust tema vastu kunagi kaotanud.) Ma võin nõustuda, et tema väär tegu ei iseloomusta teda tervikuna, kuid ikkagi pidada seda plekiks. Kolmandaks, [[Immanuel Kant]]i mõttes [[austus]], millele [[Margaret Holmgren]] viitab, mõte, et me peaksime austama ülekohtutegija inimsust ja tunnustama tema iseväärtust, pole sugugi ühitamatu otsustusega, et ta on teinud süüteo, ja selle talle süüks panemisega. Vastupidi, kui meil sellist austust indiviidide kui moraalisubjektide vastu ei oleks, siis me ei saakski teha otsustust, et nad on mingis teos süüdi ([[Eve Garrard]] ja [[David McNaughton]]). Sama lugu on ka siis, kui pidada andestust uskumuseks ülekohtutegija muutumise võimalikkusesse: kui seda pole, siis ei saagi kedagi süüdlaseks pidada. Strateegia 3 lisab mõtte, et mõistetakse süüdlase vaatekohta, nähakse tegu tema vaatekohast ([[David Novitz]]). Aga see on liiga lähedal aktsepteerimisele, vabandamisele või õigustamisele. (Võib-olla on sama raskus ka [[Marilyn Adams]]i teoorial, mille järgi andestamisel omandatakse ime läbi Jumala vaatekoht tegijale ning mõistetakse, mis teda selle teoni viis.) Mõnikord me tahame, et meile andestataks, arvamata, et kui inimene, kellele me liiga tegime, näeb asju meie vaatekohast, siis ta enam ei laida meid, sest me ei arva, et kui meie motiive ja kiusatusi mõistetakse, seab see meie teo paremasse valgusesse. (Nagu ütleb [[Pamela Hieronymi]], ei ole viitamine süüteo vaatekohale lubatud, sest loo teine pool ongi ju süüteo lugu.) Sarnase teooria, mis samuti tundub taandavat andestuse aktsepteerimisele, esitab [[Cheshire Calhoun]], kelle järgi andestuse puhul saadakse aru, et tegu ei ole moraalselt mõttekas, küll aga biograafiliselt mõttekas. See tähendab, et lakatakse nõudmast, et inimene oleks teistsugune, kui ta on, et ta paraneks. Teise inimese viis oma elu mõtestada seatakse ettepoole moraalistandardite pahameelsest jõustamisest. (Selle teooria järgi tuleb välja, et andestus on lubatav ainult tegude puhul, mille puhul on moraalselt lubatav mitte nõuda tegijalt oma teo eest aru andmist, seega mitte tõsiselt väärade tegude puhul.) Siin on veel see raskus, et sageli me soovime andestust tegude eest, mis osutavad sellist laadi inimesele, kes me ei soovi olla. Üldiselt me küll tahame, et meid mõistetaks ja aktsepteeritaks, aga kui me tahame, et meile andestataks, siis me ei taha lihtsalt seda, et see, kellele me liiga tegime, saaks aru, et meie valikud on kuidagi mõttekad. Teooriad, mille järgi ülekohtutegija kaasatundev mõistmine teeb tema laitmisele lõpu, ei pruugi suuta seletada üht olulist andestuse viisi, mida me soovime: me soovime, et meile andestataks tegude eest, mille puhul me ei arva, et meie valikutest ja motiividest täpne arusaamine näitaks neid paremas valguses. Kui me näeme asju teise inimese vaatekohast, võib see teha meid vähem laitma kalduvaks (panna vabandama, õigustama või aktsepteerima) või panna meid kaastundlikult mõistma raskusi, mis olid ülekohtuteo taustal, nii et meil on vähem kalduvust teda karistada, (panna meid halastama). Kummalgi juhul see ei seleta, kuidas me saame endiselt näha ülekohut andestamatu, õigustamatu ja aktsepteerimatuna, kuid lakata seda süüks panemast. Strateegia 4 lisab tunnete muutmise mõttele tingimuse tegude kohta pahategija suhtes, tavaliselt loobumise karistuse, korvamise või lepituse nõudest. (Seda saaks esitada ka omaette andestuseteooriana, ja vastuväited oleksid samad.) Näiteks P. Twambly järgi on andestus loobumine õigusest korvamisele, mis on võlg ohvri suhtes, vastandades seda teooriatele, mis peavad andestust loobumiseks karistusest. [[Eve Garrard]] ja [[David McNaughton]] seletavad tahvli puhtakspühkimist täieliku lepituse mittenõudmisena. (See on osa nende keerulisest teooriast.) [[Jeremy Watkins]]i järgi on andestus lubamine pahategijal jätta oma praktilistest kaalutlustest välja lepituse põhjendid, mis seal varem olid. Sellised teooriad ütlevad, et tahvel pühitakse puhtaks sellega, et ei nõuta enam karistust, korvamist või lepitust. Asi pole selles, et lakataks ekslikult nägemast pahategijat moraalselt võlgu olevat, vaid tehakse valik võlga mitte välja nõuda. Sellistele teooriatele võidakse vastu väita, et nad ajavad andestuse segi [[halastus]]ega. (Halastus tähendab, et [[kaastunne|kaastundest]] nõutakse vähem, kui nõuab õiglus või õigus. See vastuväide on ilmsem karistusest või korvamisest loobumise kui lepitusest loobumise puhul, sest on vähem ilmne, et õiglus nõuab lepitust.) Selle vastuväite tugevus oleneb osalt sellest, et on alust arvata, et andestus ja halastus on erinevad. Üks põhjend neid erinevaks pidada on see, et karistus ja halastus lähtuvad võimukandjalt, mitte ohvrilt. Ent karistusest võib rääkida ka inimeste vahel: me karistame neid, kes meile liiga teevad, vihaga, kiindumuse äravõtmisega, mossitamisega jms. (On vähem ilmne, et sellesse konteksti saab paigutada lepituseõudest loobumise, vähemalt mõnes suhtes: tavaliselt ei peeta enesekaristamist millekski, mida ohvrile võlgu ollakse, ja sellepärast pole ilmne, et ohver saab sellest loobuda.) Parem põhjend arvata, et halastus ja andestus on erinevad, on see, et neil on erinev loogika: kui karistus on jõustatud või hüvitus tasutud, siis on halastus päevakorrast maas, aga andestus on ikka veel päevakorras. Samuti võib süüdlane paluda halastust, palumata andestust. Kui mingi süüteo puhul on olemas proportsionaalne hüvitus- või karistusviis, siis pärast tasumist või ärakandmist on tegu karistuse ja halastuse seisukohast tühistatud, aga andestusega nii ei ole. Ma võin arvata, et mulle on andestatud, aga ikkagi võib välja tulla, et ei ole. (Samamoodi, kui me mõistame andestust andekspalumise ja enesekaristuse nõudmisest loobumise kaudu, siis see välistab võimaluse, et ma arvan, et tahvel on puhtaks pühitud, aga tegelikult ei ole. See toetab vaadet, et tahvli puhtakspühkimine ei käi tegude, vaid tunnete kohta.) Karistus ja halastus välistavad teineteist: me kas karistame täie rauaga või halastame ja pärast täielikku karistamist ei saa enam halastada. Aga ikka veel on võimalik halastada või mitte. See näitab, et andestusel ei ole karistusega nii otsest seost nagu halastusel. Veel üks raskus andestuse pidamisega õigluse nõudest loobumiseks on see, et tavaliselt ei tohi õigluse nõuetest loobuda. Vastuseks võib osutada sellele, et sarnane raskus on ka halastusega. (Ent andestuse puhul tundub raskus suurem: halastuse puhul puudutab asi ainult inimeste kohtlemist, andestuse puhul nendest teistmoodi mõtlemist, mõeldes nende teost samamoodi.) Ent ka siin on andestuse ja halastuse vahel selge erinevus, mis nähtub nende põhjenditest. Halastuse puhul on tavaliseks aluseks kaastunne üleastuja olukorra või mineviku pärast, mille tõttu täielik karistus oleks karm ([[John Tasioulas]]). Halastatakse siis, kui arvatakse, et kaastunde nõuded kaaluvad üles vähemalt mõne õiglus nõude. Aga andestuse tavaline põhjend ei ole mitte kaastunne, vaid nagu [[Jeffrie Murphy]] väidab, asjad, mis võimaldavad tõmmata joone selle vahele, kuidas me mõtleme ja tunneme teo ja tegija suhtes. ([[Jeffrie Murphy]] järgi on tavalised andestuse põhjused: ta kahetses ja muutis südant; ta tahtis head; ta on küllalt kannatanud; ta tegi läbi alanduse (palus andeks); vanade aegade pärast.) Selleks et andestada, pole tarvis arvata, et ülekohtutegija on palju teenimatult kannatanud, tal on olnud eriti raske olukord ning sellepärast oleks südametu karistada teda nii, nagu ta väärib. On veel neli põhjendit arvata, et andestust ei saa seletada õigluse või võla nõudmisest loobumise kaudu. Esiteks, kuigi mõnikord, näiteks halastuse korral, on õigustatud karistada leebemalt, kui õiglus nõuab, seda tavaliselt ei toimu, mis vähendaks andestuse lubatavuse ruumi, nii et andestuse valikulisus jääb seletamata. Teiseks, tõeliselt kahetsev pahategija, kes soovib andestust, ei soovi karistuse, hüvituse või lepituse ärajätmist. Kolmandaks, karistuse keskne mõiste on võimudest lähtuv karistus, ja paljudel juhtudel, mil ohver saab andeks anda, pole tal võimalik karistada. Neljandaks, sellised teooriad ei seleta surnutele andestamist ega surivoodil andekspalumist. Andestusel ei ole otsest seost karistusega. Ühe mõjuka karistuseteooria järgi väljendab see laitust väära teo eest, ja sel juhul ei väljenda karistus pahameelt, vaid moraalse korra kaitset. Karistuse võtmine pahameeleväljendusena teeks selle andestusega ühitamatuks, kui väära teo hukkamõistu avaliku väljendusena mitte. Seega saab andestus olla karistamisega ühitatav. Allais nõustub valdava vaatega, et andestuse puhul muutub tunne pahategija vaste, strateegiaga 1, et see muutus peab õigel viisil keskenduma pahategijale, ja strateegiaga 2, et muutub vaade pahategijale kui inimesele. Aga ta väidab, et selle seletamiseks ei ole tarvis lisatingimust, vaid on tarvis täpsustada tunnete muutuse iseloomu. Me ei taha mitte lihtsalt pahategija vastu tuntavate emotsioonide muutus, vaid muutust selles, kuidas tema suhtes tuntakse, muutus afektiivses pildis temast. Tahvli puhtakspühkimine tähendab umbes seda, et kuigi ohver usub endiselt teo väärusesse ja tegija süüsse, ei pea ta seda enam keskselt tegija iseloomu juurde kuuluvaks, aga seda tuleb mõista afektiivse hoiaku muutuse kaudu, mitte uskumuse kaudu. [[Jeffrie Murphy]] väidab, et andestuse tavalised asjad on põhjendid, mis võimaldavad tõmmata joone teo ja tegija vahele. Kui tegija on teost lahus, siis saab talle andestada, ilma tegu vaikivalt heaks kiitmata. Murphy mõistab võimaluses tegijat teost lahutada viisis, kuidas temast mõeldakse, andestust õigustava alusena (andestust mõistab ta karistavate emotsioonide ületamisena moraalsetel põhjenditel), aga Allais tahab väita, et see lahutatus osalt konstitueerib andestust: andestuse juurde kuulub konstitutiivselt see, et ohver lahutab tegija ja teo viisis, kuidas ta tegija suhtes tunneb, niiviisi et väär tegu ei mõjuta enam ohvri afektiivset pilti tegijast. (Mitmes muus suhtes muidugi tegu ja tegijat lahutada ei saa.) Tuleb selgitada afektiivsete hoiakute mõistet ja seda, kuidas hoiak siin muutub. Allais räägib "hoiakutest", need seisundid, mida Allais silmas peab, on kõige paremini arusaadavad Strawsoni reaktiivsete hoiakute mõiste kaudu. (Strawsoni näited on pahameel, [[tänulikkus]], andestus ja mõned [[armastuse]] tüübid.) Reaktiivsetel hoiakutel on viis tunnusjoont, mis siin olulised on. 1. Need on tunded. Andestuse puhul muutuvad tunded, afektiivne hoiak, mitte uskumused. Emotsioone võtab Allais tunnetena, millel on intentsionaalne sisu, mis sisaldavad afektiivse nägemise või mõistmise viise, mida saab hinnata sobivateks või sobimatuteks, millel on oma osa uskumuse määramises, kuid mis erinevad uskumustest jt otseselt kognitiivsetest seisunditest. Need on tunded millegi poole. 2. Kõik emotsioonid või intentsionaalsed tunded ei ole afektiivsed hoiakud. Allaisi arvates kasutab Strawson meelega sõna "hoiakud", sest ta räägib keerulistest emotsionaalsetest reaktsioonidest, mis on teatud nägemisviisid. (Vrd [[Michelle Mason]], "Contempt as a Moral Attitude"). [[Vastikus]], [[viha]] ja [[rõõm]] on emotsioonid, mille puhul on objektide suhtes põhiliselt üks tunne. Afektiivne hoiak on keerulisem, sellega ei pea kaasnema üks konkreetne tunne, vaid dispositsioon tunda teatud olukordades teatud tunnet. Afektiivsed hoiakud inimese vastu on viisid, kuidas tema suunas tuntakse, afektiivsed pildid temast, mille juurde käib dispositsioon omada tema suunas teatud tunnete skaalat, ja dispositsioon omada tema tegude suhtes iseloomulikke tähelepanu, ootuste ja tõlgenduste mustreid. (Näiteks [[optimism]] ja [[pessimism]] on afektiivsed hoiakud, nendega on olemuslikult kaasnevad afektiivse maailmanägemise viisid. Mõned peavad ka [[usaldus]]t afektiivseks hoiakuks: see ei ole lihtsalt kalkuleeritud risk, vaid selle juurde kuulub ka optimistlik hoiak usaldusaluse suhtes ja dispositsioon teatud tunneteks tema vastu ([[Karen Jones]], "Trust as an Affective Attitude"; [[Lawrence Becker|Lawrence C. Becker]], "Trust as Noncognitive Security about Motives"). Veel üks näide on [[põlgus]]. Põlgus võib avalduda mitmesugustes tunnetes, näiteks [[vastikustunne|vastikustundes]] ja [[kahjurõõm]]us.) 3. [[Reaktiivne hoiak|Reaktiivsed hoiakud]] on afektiivsed hoiakud, millel on spetsiifilised sobiva rakenduse tingimused ja spetsiifilist liiki sisu. [[Peter Strawson]]i järgi on reaktiivsed hoiakud tunded, mis meil on teiste inimeste suunas, millel on mõte üksnes suhetes osalemise seisukohast (millest inimesi nähakse inimestena, kellega tuleb läbi saada), kusjuures need tunded eeldavad, et me nõuame, et teiste inimeste tegudes avalduks hea tahe, ning on olemuslikult reaktsioon selle, kuidas inimeste tegudes avaldub hea või halb tahe. {{pooleli}} ==Publikatsioone== *Forgiving without Forgetting. – ''SA Public Law'', [[2007]], kd 22, nr 1, lk 255–263. *Forgiveness and Mercy. – ''The South African Journal of Philosophy'', [[2008]], 27(1), lk 1–9. *Wiping the slate clean: The Heart of Forgiveness. – ''Philosophy and Public Affairs'', [[2008]], 36(1), lk 33–68. *Dissolving Reactive Attitudes: Forgiving and Understanding. – ''The South African Journal of Philosophy'', [[2008]], 27, lk 1–23. ==Välislingid== *[https://www.wits.ac.za/staff/academic-a-z-listing/a/lucyallaiswitsacza/ Koduleht Witwatersrandi ülikooli saidil] [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariigi filosoofid]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] {{DEFAULTSORT:Allais, Lucy}} agolra322t85j9khla8nthqq64u2h6g 0 476524 7230415 7228874 2026-09-07T13:06:12Z Velirand 67997 /* Lop */ 7230415 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Lo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Lo". ==Lo== *[[Tove Lo]], rootsi laulja ja laulukirjutaja (1987–) ==Loa== *[[Ken Loach]], Briti filmilavastaja (1936–) *[[John Loaring]], Kanada jooksja (1915–1969) ==Lob== *[[Roman Lob]], saksa laulja *[[Uladzimir Lobač]], valgevene folklorist (1972–) *[[Ivan Lobai]], Ukraina jalgpallur (1996–) *[[Andrei Lobanov]], Eesti vitraažikunstnik (1962–) *[[Valeri Lobanovskõi]], ukraina jalgpallitreener (1939–2002) *[[Monteiro Lobato]], Brasiilia kirjanik (1882–1948) *[[Nikolai Lobatševski]], vene matemaatik (1792–1856) *[[Mareks Lobe]], eesti laulja ja koorijuht *[[Mira Lobe]], Austria kirjanik (1913–1995) *[[Tim Lobinger]], Saksamaa teivashüppaja (1972–2023) *[[Ahto Lobjakas]], eesti poliitikaanalüütik ja kolumnist (1970–) *[[Artur Lobjakas]], eesti sporditegelane (1898–1983) *[[Kai Lobjakas]], eesti disainiajaloolane (1975–) *[[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (1942–2026) *[[Porfirio Lobo Sosa]], Hondurase poliitik (1947–) *[[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja (1982–) *[[Stanislav Lobotka]], slovaki jalgpallur (1994–) *[[Andrei Lobov]], Eesti ühiskonnategelane (1979–) *[[Mihhail Lobov]], Venemaa jurist (1971–) *[[Lobsang Sangay]], Tiibeti eksiilvalitsuse juht (1968–) ==Loc== *[[Manuel Locatelli]], itaalia jalgpallur (1998–) *[[Hans Loch]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane (1898–1960) *[[Ryan Lochte]], USA ujuja (1984–) *[[Andrew Lock]], Austraalia alpinist (1961–) *[[Gerhard Lock]], saksa muusikateadlane ja helilooja (1978–) *[[Hans-Gunter Lock]], saksa helilooja (1974–) *[[John Locke]], inglise filosoof (1632–1704) *[[Maki Samantha Lockington]], Cooki saarte kergejõustiklane (1990–) *[[Heather Locklear]], USA filminäitleja (1961–) *[[Tom Lockyer]], Walesi jalgpallur (1994–) *[[Dans Ločmelis]], Läti jäähokimängija (2004–) *[[Locrinus]], brittide kuningas *[[Angel Locsin]], Filipiinide näitleja, fotomodell, moekunstnik ja filmiprodutsent (1985–) ==Lod== *[[Robin Lod]], Soome jalgpallur (1993–) *[[Christoph Lode]], saksa kirjanik (1977–) *[[Claus Lode]], Lõo mõisnik (1609–1672) *[[Gustav von Lode]], Eestimaa ajaloolane (1633–1705) *[[David Lodge]], Suurbritannia kirjanik ja kirjandusteadlane (1935–2025) *[[John Lodge]], inglise muusik (1943–2025) *[[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Todd Lodwick]], USA kahevõistleja (1976–) ==Loe== *[[Godeke von Loe]], Aluliina komtuur 16. sajandil *[[Loeff von Loe]], Pärnu komtuur 16. sajandil *[[Wolter von Loe (Tallinna komtuur)|Wolter von Loe]], Tallinna komtuur 15. sajandil *[[Wolter von Loe (Vindavi komtuur)|Wolter von Loe]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Christopher Loeak]], Marshalli Saarte poliitik (1952–2025) *[[Sébastien Loeb]], prantsuse rallisõitja (1974–) *[[Friedrich Loeffler]], saksa bioloog (1852–1915) *[[Kelly Loeffler]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1970–) *[[Rita Loel]], eesti ajakirjanik ja naiskodukaitsja (1966–2012) *[[Vello Loemaa]], Eesti sõjaväelane (1951–) *[[Georg Loeschcke]], saksa filoloog ja kunstiajaloolane (1852–1915) *[[Johann Loewe]], saksa helilooja, laulja ja dirigent (1796–1869) *[[Frederick Loewe]], USA helilooja (1901–1988) *[[Jocelyne Loewen]], Kanada näitleja (1976–) *[[Franz Loewinson-Lessing]], mineraloog (1861–1939) ==Lof== *[[Hugh Lofting]], briti kirjanik (1886–1947) *[[Elizabeth Loftus]], Ameerika kognitiivpsühholoog (1944–) *[[Ruben Loftus-Cheek]], Inglismaa jalgpallur (1996–) ==Log== *[[Dan Logan]], Briti muusik (1985–) *[[William Edmond Logan]], Kanada geoloog ja geoloogiline kartograaf (1798–1875) *[[Anže Logar]], Sloveenia poliitik (1976–) *[[Agnese Logina]], Läti kultuuriteadlane, filmikuraator ja kriitik, kultuuripoliitika ekspert ja poliitik (1990–) *[[Valeri Loginov]], Eesti poksija (1939–1978) *[[Irakli Logua]], Venemaa jalgpallur (1991–) ==Loh== *[[Lindsay Lohan]], USA näitleja ja laulja (1986–) *[[Maria Lohela]], Soome poliitik (1978–) *[[Elmar Lohk]], eesti arhitekt (1901–1963) *[[Hans Lohk]], eesti arst ja diplomaat (1867–1942) *[[Juhan Lohk]], eesti muusikapedagoog, haridustegelane ja tõlkija (1898–1971) *[[Johann Lohmüller]], Riia linna ametnik, diplomaat, usu-uuendaja ja kroonik (suri 1560) *[[Helmuth Lohner]], Austria näitleja ja teatridirektor (1933–2015) *[[Anne Loho]], eesti laulja (1982–) *[[Gunnar Loho]], eesti muusikaprodutsent (1955–) *[[Mason Lohrei]], USA jäähokimängija (2001–) *[[Hinrich Lohse]], Saksamaa riigitegelane (1896–1964) *[[Oiva Lohtander]], soome näitleja, lavastaja ja dramaturg (1942–) *[[Reet Lohuaru]], eesti õpetaja, rahvatantsupedagoog ja noorsooliikumise tegelane (1906–1974) *[[Salme Lohuaru]], eesti pianist (1919–2014) ==Loi== *[[Stefan Loibl]], saksa jäähokimängija (1996–) *[[Endel Loide]], eesti kirjanik (1900–1987) *[[Rein-Karl Loide]], eesti füüsik (1942–) *[[Elmar Loige]], eesti arst (1922–2003) *[[Andres Loigom]], eesti muusik (1961–) *[[Robert Loigom]], eesti trummar (1992–) *[[Villem Loigom]], eesti disainer ja ettevõtja (1965–) *[[Helgi Loik]], eesti tõlkija (1950–2024) *[[Meeme Loik]], eesti tee-ehitusinsener (1935–) *[[Ramon Loik]], eesti julgeolekuspetsialist (1977–) *[[Rein Loik]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1950–) *[[Saima Loik]], eesti moekunstnik (1922–2011) *[[Tõnu Loik]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1875–1958) *[[Valerian Loik]], eesti maalikunstnik (1904–1986) *[[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja ja muusik (1945–2022) *[[Nathalie Loiseau]], Prantsusmaa kõrgkoolijuht, diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Aleksander Loit]], eesti-rootsi ajaloolane (1925–2021) *[[Aleksander Loit (arstiteadlane)|Aleksander Loit]], eesti-vene arstiteadlane (1932–2012) *[[Arnold Loit]], Eesti sõjaväelane (1908–1942) *[[Erhard Loit]], eesti poksija ja poksitreener (1908–1982) *[[Erich Loit]], eest vioolamängija ja dirigent (1928–2012) *[[Karoliine Loit]], eesti vehkleja (2000–) *[[Mari Loit]], eesti kunstiteadlane ja muinsuskaitsja (1977–2016) *[[Meelis Loit]], eesti vehkleja (1971–) *[[Tõnis Loit]], eesti filosoof (1929–2006) *[[Uno Loit]], eesti näitleja (1925–1984) *[[Inger Haldis Løite]], Norra poliitik (1958–) *[[Sander Loite]], eesti muusik (1985–) *[[Tiia-Ester Loitme]], eesti koorijuht (1933–) *[[Maris Loitmets]], eesti keraamik (1986–) *[[Wolfgang Loitzl]], Austria suusahüppaja (sündinud 1980) *[[Freddy Loix]], Belgia rallisõitja (1970–) ==Lok== *[[Loke Siew Fook]], Malaisia poliitik (1977–) *[[Artur Lokk]], eesti maalikunstnik (1928–1996) *[[Eve Lokk]], eesti metallikunstnik (1935–2006) *[[Harald Lokk]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1941) *[[Lembe Lokk]] eesti päritolu Prantsuse muusik (1975–) *[[Meelis Lokk]], eesti fotograaf (1955–) *[[Osvald Lokk]], Eesti sõjaväelane (1906–1980) *[[Peeter Lokk]], eesti koorijuht, muusikaõpetaja ja organist (1927–2014) *[[Tiina Lokk]], Eesti filmindustegelane ja poliitik (1955–) *[[Vibeke Løkkeberg]], norra näitleja ja režissöör (1945–) *[[Morten Løkkegaard]], Taani ajakirjanik, kommunikatsioonikonsultant, endine telesaatejuht ja poliitik (1964–) *[[Külli Lokko]], eesti kultuurikorraldaja, pedagoog ja koorijuht (1957–) *[[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (1957–2022) *[[Helen Lokuta]], eesti metsosopran (1975–) *[[Gustav Lokotar]], eesti laskur (1899–1969) *[[Priit Lokutšievski]], eesti korvpallur (1972–2025) ==Lol== *[[Renate Loll]], saksa füüsik (1962–) *[[Gina Lollobrigida]], itaalia filminäitleja (1927–2023) ==Lom== *[[Alekhsandre Lomaia]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1963–) *[[Kató Lomb]], ungari polüglott, tõlk ja tõlkija (1909–2003) *[[Marcelo Lomba]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Johan Lombak]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1982) *[[Vilhelm Lombak]], Eesti NSV riigitegelane (1892–1973) *[[Claude Lombard]], Belgia laulja (1945–2021) *[[Dave Lombardo]], USA-Kuuba muusik (1965–) *[[Bjørn Lomborg]], taani politoloog (1965–) *[[Cesare Lombroso]], itaalia kriminoloog (1836–1909) *[[Henri Dupuy de Lôme]], prantsuse mereväeinsener (1816–1885) *[[Mihhail Lomonossov‎]], vene teadlane (1711–1765) *[[Karl Lomp]], eesti laskur (1899–1941) *[[Maian Lomp]], eesti laulja (2000–) *[[Priit Lomp]], Eesti poliitik (1984–) *[[Signe Lomp]], eesti lavastuskunstnik (1969–) *[[Timo Lomp]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Bohumír Lomský]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1914–1982) *[[Mikheil Lomtadze]], gruusia päritolu rahvusvaheline ettevõtja (1975–) ==Lon== *[[Lon Nol]], Kambodža poliitik ja sõjaväelane (1913–1985) *[[Peeter Lond]], eesti bridžimängija (1942–) *[[Pavel Londak]], Eesti jalgpallur (1980–) *[[Peeter Londo]], Eesti poliitik ja tööline (1879–1947) *[[Fritz London]], juudi päritolu Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide füüsik (1900–1954) *[[Jack London]], USA kirjanik (1876–1916) *[[Jack London (kergejõustiklane)|Jack London]], Briti jooksja (1905–1966) *[[Jack London (poksija)|Jack London]], inglise poksija (1913–1963) *[[Jack London (ettevõtja)|Jack London]], USA sõjaväelane ja ettevõtja (1937–2021) *[[Bernard Lonergan]], Kanada filosoof ja teoloog (1904–1984) *[[Loretta Long]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1940–) *[[Shane Long]], iiri jalgpallur (1987–) *[[Marianna Longa]], itaalia suusataja (1979–) *[[Baldassare Longhena]], itaalia arhitekt (1598–1682) *[[Luigi Longo]], Itaalia poliitik (1900–1980) *[[Christen Sørensen Longomontanus]], taani astronoom (1562–1647) *[[Eva Longoria]], USA filminäitleja (1975–) *[[Longos]], vanakreeka kirjanik *[[Michael Longfellow]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1994–) *[[Rjurik Lonin]], vepsa koduloo-uurija, rahvaluulekoguja ja kirjanik (1930–2009) *[[Sean Longstaff]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Paavo Lonkila]], soome murdmaasuusataja (1923–2017) *[[Inge Lønning]], norra teoloog ja poliitik (1938–) *[[Baldwin Lonsdale]], Vanuatu poliitik ja vaimulik (1950–2017) *[[Michael Lonsdale]], inglise-prantsuse päritolu filminäitleja (1931–2020) ==Loo== *[[Katrin Loo]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Kirile Loo]], eesti laulja (1960–2025) *[[Laine Loo]], eesti arst (1920–2018) *[[Martin Loo]], eesti jalgrattur (1988–) *[[Raine Loo]], eesti näitleja (1945–2020) *[[Rudolf Loo]], eesti maadleja (1902–1983) *[[Verner Loo]], eesti balletitantsija (1932–1997) *[[Ida Loo-Talvari]], eesti laulja (1901–1997) *[[Johannes Looaru]], eesti maadleja ja treener (1907–1995) *[[Håkan Loob]], Rootsi jäähokimängija (1960–) *[[Oliver Loode]], eesti ettevõtja ja soome-ugri liikumise aktivist (1974–) *[[Leopold Loodus]], Eesti sõjaväelane (1911–1967) *[[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (1937–2022) *[[Rein Loodus]], eesti kunstiteadlane (1931–2024) *[[Tarmo Loodus]], eesti poliitik (1958–) *[[Alvar Loog]], eesti teatri- ja kultuurikriitik (1975–) *[[Andrus Loog]], eesti arst (1963–) *[[Mart Loog]], eesti molekulaarbioloog *[[Priit Loog]], eesti näitleja (1984–) *[[Arnold Looga]], eesti muusik (1974–) *[[Robert Looga]], eesti arstiteadlane (1921–2015) *[[Siimu Loogma]], Eesti poliitik (1947–2011) *[[Georg Loogna]], eesti arstiteadlane (1914–2009) *[[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (1930–2022) *[[Vello Loogna]], eesti puhkpilliorkestrite dirigent (1940–2026) *[[Kairi Look]], eesti lastekirjanik (1983–) *[[Ademola Lookman]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Kalle Loona]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1947–2021) *[[Niini Loona]], eesti laulja ja näitleja (1903–1992) *[[Ele Loonde]], eesti muuseumitöötaja, ajakirjanik ja kommunikatsioonispetsialist (1997–) *[[Eero Loone]], eesti filosoof (1935–) *[[Leida Loone]], eesti ajaloolane (1911–1969) *[[Leiki Loone]], eesti matemaatik (1944) *[[Nigolas Loone]], eesti ajaloolane (1907–1937) *[[Oudekki Loone]], eesti politoloog ja režissöör (1979–) *[[Piret Loone]], eesti jurist USA-s (1973–) *[[Sander Loones]], Belga poliitik (1979–) *[[Ulvi Loonurm]], Eesti jurist, kohtunik (1956–) *[[Uno Loop]], eesti laulja (1930–2021) *[[Kristjan Looper]], eesti kommunist (sündis 1896) *[[Anatoli Loopman]], eestlasest vene filoloog (1905–1973) *[[August Loopmann]], eesti hüdroloog (1927–2001) *[[Viljar Loor]], eesti võrkpallur (1953–2011) *[[Grigori Loorand]], Eesti poksija (1915–1977) *[[Gustav Loorberg]], eesti põllumees (1853–1937) *[[Aleksander Looring]], eesti ajaloolane ja jurist (1910–1942) *[[Lilian Looring]], eesti baleriin ja tantsupedagoog (1899–1963) *[[Altmar Looris]], eesti teatrijuht ja nukulavastaja (1952–) *[[Linnar Looris]], eesti balletilavastaja ja endine balletitantsija (1981–) *[[Arnold Loorits]], eesti maadleja (1931–1986) *[[Arvo Loorits]], eesti jalgrattur, suusataja, sõudja ja sporditegelane (1948–) *[[Eerik Loorits]], Eesti sõjaväelane (1903–1991) *[[Kristjan Loorits]], eesti filosoof *[[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (1944–2026) *[[Neeme Loorits]], eesti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Oskar Loorits]], eesti rahvaluuleteadlane (1900–1961) *[[Timo Loorits]], eesti sõudja (1974–) *[[Venno Loosaar]], eesti näitleja (1968–) *[[Jaagup Loosalu]], Eesti kirjastaja, ajakirjanik, põllumajandusteadlane ja poliitik (1898–1996) *[[Paavo Loosberg]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (1919–2015) *[[Jüri Loosme]], Eesti poliitik ja omavalitsustegelane (1887–1983) *[[Heiki Loot]], eesti jurist (1971–) *[[Joonas Loot]], Eesti sõjaväelane ja riigikaitsetegelane (1876–1942) *[[Johannes Loots]], hollandi kartograaf (suri 1726) *[[Ernst Lootsma]], eesti vaimulik (1908–1991) *[[Cornelia Lootsmann]], eesti harfist (1978–) *[[Värner Lootsmann]], Eesti poliitik (1945–) *[[Kersti Lootus]], eesti maastikuarhitekt (1953–) *[[Avo-Himm Looveer]], eesti arhitekt (1941–Tallinn) *[[Lia Looveer]], eestluse edendaja Austraalias (1920–2006) *[[Eduard Loovere]], Eesti politseinik (1884–1942) *[[Jüri Looväli]], Eesti poliitik (1897–1963) ==Lop== *[[Liina Loper]], eesti graafik ja tätoveerija (1987–) *[[Anthony Lopes]], portugali jalgpallur (1990–) *[[Éverton Lopes]], Brasiilia poksija (1988–) *[[José Azeredo Lopes]], Portugali õigusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Wagner Lopes]], Brasiilia päritolu Jaapani endine jalgpallur (1969–) *[[Álex López]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Diego López]], Hispaania jalgpallur (1981–) *[[Eric Lopez]], USA näitleja (1978–) *[[Héctor López]], Mehhiko poksija (1967–2011) *[[Javi López]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[Jennifer Lopez]], USA laulja ja näitleja (1969–) *[[José María López]], Argentina vormelisõitja (1983–) *[[Pau López]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[Patxi López]], baski päritolu Hispaania poliitik (1959–) *[[Amalia López Cabrera]], hispaania dagerrotüpist ja kutseline fotograaf (1837–1899) *[[Hugo López-Gatell Ramírez]], Mehhiko epidemioloog, õppejõud ja riigiametnik (1969–) *[[Andrés Manuel López Obrador]], Mehhiko poliitik (1953–) *[[Sandro Lopopolo]], itaalia poksija (1939–2014) *[[Margus Lopp]], eesti keemik (1949–) *[[Neeme Lopp]], eesti kirjandusteadlane (1980–) *[[Paul Loppenowe]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik (1826–1901) *[[Siimo Lopsik]], eesti õpetaja ja poliitik (1977–) *[[Aleksei Lopuhhin]], Venemaa Keisririigi poliitik (1864–1928) *[[Dominik Lopuhhin]], Eesti laskesuusataja (2008–) *[[Jevdokija Lopuhhina]], Vene tsaarinna (suri 1731) *[[Natalja Lopuhhina]], baltisaksa päritolu Venemaa keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna õukonna riigidaam (1699–1763) *[[Gennadi Lopõrev]], Venemaa Föderaalse Julgestusteenistuse töötaja (1954–2023) ==Lor== *[[Jhilmar Lora]], Peruu jalgpallur (2000–) *[[Federico García Lorca]], hispaania näitekirjanik ja luuletaja (1898–1936) *[[Jon Lord]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (1941–) *[[Lorde]], Uus-Meremaa laulja ja laulukirjutaja (1996–) *[[Audre Lorde]], Ameerika Ühendriikide luuletaja, romaanikirjanik, feminist ja aktivist (1934–1992) *[[Otar Lordkipanidze]], gruusia arheoloog (1930–2002) *[[Loreen]], Rootsi laulja (1983–) *[[Sophia Loren]], itaalia näitleja (1934–) *[[Viktors Lorencs]], läti näitleja ja stsenarist (1927–1992) *[[Chris Lorenz]], hollandi ajaloolane *[[Jürgen Lorenz]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[Konrad Lorenz]], Austria zooloog ja etoloog (1903–1989) *[[Delfin Lorenzana]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik (1948–) *[[Ambrogio Lorenzetti]], itaalia kunstnik (suri 1348) *[[Jorge Lorenzo]], Hispaania endine Mootorrataste Grand Prix' võidusõitja (1987–) *[[Néstor Lorenzo]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1966–) *[[Caspar Franz Lorenzsonn]], tõlkija, ajakirjanik, köster ja eesti kirjanik (1811–1880) *[[Avo Lorents]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja sporditegelane (1929–1986) *[[Diana Lorents]], eesti suhtekorraldaja, televisioonidiktor ja -saatejuht *[[Peeter Lorents]], Eesti matemaatik ja poliitik (1951–) *[[Hendrik Lorentz]], hollandi füüsik (1853–1928) *[[Iny Lorentz]], saksa kirjanik (1949–) *[[Annemarie Lorentzen]], norra poliitik (1921–2008) *[[Ingeborg Lorentzen]] (1957–) *[[Haakon Lorentzen]] (1954–) *[[Ragnhild Lorentzen (Norra printsess)]], Norra printsess (1930–2012) *[[Ragnhild Lorentzen]], Norra printsessi tütar (1968–) *[[Woldemar August Lorentzen]], Eesti vaimulik (1875–1917) *[[Erhard Loretan]], Šveitsi alpinist (1959–2011) *[[Robertino Loreti]], itaalia laulja (1947–) *[[Peter Lorre]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja -lavastaja (1904–1964) *[[Albert Lortzing]], saksa helilooja (1801–1851) *[[Johannes Lorup]], eesti klaasitööstur (1901–1943) ==Los== *[[Iker Losada]], Hispaania jalgpallur (2001–) *[[Ira Losco]], Malta laulja (1981–) *[[Hillar Loskit]], eesti poksija (1932–1974) *[[Juhan Loskit]], eesti keemik (1889–1951) *[[Pavel Loskutov]], Eesti kergejõustiklane (maratonijooksja) (1969–) *[[Aleksejs Loskutovs]], Läti jurist ja poliitik (1962–) *[[Pál Losonczi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1919–2005) *[[Aleksei Lossev]], vene filosoof ja filoloog (1893–1988) *[[Eduard Friedrich Lossius]], Eesti vaimulik (1811–1870) *[[Johannes Lossius]], baltisaksa ajaloolane ja raamatukoguhoidja (1842–1882) *[[Nikolai Losski]], vene filosoof (1870–1965) *[[Arthur Lossmann]], Eesti sõjaväelane (1877–1972) *[[Eerik Lossmann]], eesti tehnikateadlane (1964–) *[[Jüri Lossmann]], eesti jooksja (1891–1984) *[[Joanna Lossow]], poola katoliku nunn (1908–2005) *[[Piotr Łossowski]], poola ajaloolane (1925–2025) ==Loz== *[[Anthony Lozano]], Hondurase jalgpallur (1993–) *[[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur (1995–) *[[Rafael Lozano]], Hispaania poksija (1970–) *[[Vlatko Lozanoski]], Makedoonia laulja (1985–) *[[Stasys Lozoraitis]], Leedu poliitik ja diplomaat (1898–1983) ==Lot== *[[Lotta Lotass]], rootsi kirjanik ja kirjandusteadlane (1964–) *[[Emil Loteanu]], Moldova filmilavastaja (1936–2003) *[[Susanne Lothar]], saksa filminäitleja (1960–2012) *[[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]], Frangi keiser *[[Lothar II (Lotring)|Lothar II]], Lotharingia ehk Lotringi kuningas *[[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]], Saksa-Rooma keiser *[[Pierre Loti]], prantsuse kirjanik (1850–1925) *[[Sami Lotila]], soome ajakirjanik (1965–) *[[Michel Lotito]], prantsuse meelelahutaja (1950–2007) *[[Alfred James Lotka]], Ameerika Ühendriikide biofüüsik (1880–1949) *[[Aleksei Lotman]], eesti bioloog (1960–) *[[Elen Lotman]], eesti filmioperaator (1981–) *[[Helena Lotman]], eesti näitleja (1991–) *[[Juri Lotman]], Eesti semiootik (1922–1993) *[[Kaja Lotman]], Eesti zooloog ja looduskaitsetegelane (1960–) *[[Lidija Lotman]], vene kirjandusteadlane (1917–2011) *[[Maria-Kristiina Lotman]], eesti klassikaline filoloog (1974–) *[[Mihhail Lotman]], eesti kirjandusteadlane ja semiootik (1952–) *[[Piret Lotman]], eesti raamatukogutegelane ja ajaloolane (1950–) *[[Rebekka Lotman]], eesti kirjandusteadlane, toimetaja, ajakirjanik ja tõlkija (1978–) *[[Silvia Lotman]], Eesti bioloog ja looduskaitsetegelane (1980–) *[[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur (1998–) *[[Hermann Lotze]], saksa filosoof, loogik, psühholoog ja semiootik (1817–1881) *[[Alexander Lott]], eesti õigusteadlane (1987–) *[[Asta Lott]], eesti näitleja (1927–1979) *[[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2024) *[[Raivo Lott]], eesti ajakirjanik (1957–) *[[Salme Lott]], eesti näitleja (1911–1994) *[[Toomas Lott]], eesti filosoof (1979–) *[[Lorenzo Lotto]], Põhja-Itaalia maalikunstnik (umbes 1480 – 1556) ==Lou== *[[Henry Loubscher]], Lõuna-Aafrika endine poksija (1936–) *[[Matti Louekoski]], soome poliitik ja pankur (1941–) *[[Lori Loughlin]], USA näitleja (1964–) *[[Aku Louhimies]], soome filmilavastaja ja stsenarist (1968–) *[[Cambridge'i prints Louis|Louis]], Cambridge'i prints (2018–) *[[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)|Louis II]], Lääne-Frangi kuningas *[[Louis II (Monaco)|Louis II]], Monaco vürst (1870–1949) *[[Louis III (Lääne-Frangi kuningas)|Louis III]], Lääne-Frangi kuningas *[[Louis III Pime]], Alam-Burgundia kuningas ja Frangi keiser *[[Louis IV]], Lääne-Frangi kuningas (920–954) *[[Louis V]], Prantsusmaa (Lääne-Frangi) kuningas (suri 987) *[[Louis VII]], Prantsusmaa kuningas (1120–1180) *[[Louis VIII]], Prantsusmaa kuningas (1187–1226) *[[Louis IX]], Prantsusmaa kuningas (1214–1270) *[[Louis X]], Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1289–1316) *[[Louis XI]], Prantsusmaa kuningas (1423–1483) *[[Louis XII]], Prantsusmaa kuningas (1462–1515) *[[Louis XIII]], Prantsusmaa kuningas *[[Louis XIV]], Prantsusmaa kuningas (1638–1715) *[[Louis XV]], Prantsusmaa kuningas (1710–1774) *[[Louis XVI]], Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1754–1793) *[[Louis XVIII]], Prantsusmaa kuningas (1755–1824) *[[Louis Napoléon]], Bonaparte'i dünastia pea (1914–1997) *[[Édouard Louis]], prantsuse kirjanik ja sotsioloog (1992–) *[[Spyrídon Loúis]], kreeka kergejõustiklane (1873–1940) *[[Julia Louis-Dreyfus]], USA näitleja (1961–) *[[Louis-Philippe I]], Prantsusmaa kuningas (1773–1850) *[[printsess Louise, Argylli hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1848–1939) *[[Louise, kuninglik printsess, Fife'i hertsoginna]] (1867–1931) *[[Wessexi printsess Louise]], Briti kuningliku perekonna liige (1963–) *[[Louise Charlotte]], Taani printsess, Hessen-Kasseli maakrahvinna (1789–1864) *[[Pearlette Louisy]], Saint Lucia õpetaja ja haridustegelane (1946–) *[[Mamadou Lamine Loum]], Senegali poliitik (1952–) *[[João Lourenço]], Angola poliitik (1954–) *[[Jack R. Lousma]], USA astronaut (1936–) *[[Imran Louza]], Maroko jalgpallur (1999–) ==Lov== *[[Irén Lovász]], ungari laulja ja etnograaf (1961–) *[[Demi Lovato]], USA laulja ja näitleja (1992–) *[[Courtney Love]], USA muusik ja näitleja (1964–) *[[Faizon Love]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Kevin Love]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1988–) *[[Howard Phillips Lovecraft]], Ameerika Ühendriikide õudusulmekirjanik (1890–1937) *[[Cecilie Løveid]], norra kirjanik (1951–) *[[Arthur Lovejoy]], ameerika ajaloolane (1873–1962) *[[Ada Lovelace]], inglise programmeerija (1815–1852) *[[Alberto Lovell]], Argentina poksija (1912–1966) *[[Bernard Lovell]], inglise astronoom (1913–2012) *[[Guillermo Lovell]], Argentina poksija (1918–1967) *[[Jim Lovell]], USA astronaut (1928–2025) *[[Santiago Lovell]], Argentina poksija (1942–2002) *[[Tom Lovell]], USA maalikunstnik ja illustraator (1909–1997) *[[Jack Lovelock]], Uus-Meremaa jooksja (1910–1949) *[[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik ja aimekirjanik (1919–2022) *[[Richard Lovett]], inglise teadlane (1692–1780) *[[Jon Lovitz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) *[[Alfonso Lovo Cordero]], Nicaragua poliitik (1927–2018) *[[Dejan Lovren]], Horvaatia jalgpallur (1989–) ==Low== *[[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (1953–2024) *[[Jonathan Lowe]], Briti filosoof (1950–2014) *[[Keith Lowe]], Suurbritannia kirjanik ja ajaloolane (1970–) *[[Adam Lowry]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Shane Lowry]], Austraalia jalgpallur (1989–) *[[Matthew Lowton]], inglise jalgpallur (1989–) ==Loy== *[[Samuel Loyd]], USA mõistatustekoostaja (1841–1911) *[[Ignatius Loyola]], jesuiitide ordu rajaja (1491–1556) *[[Philippe Loys de Chéseaux]], Šveitsi astronoom (1718–1751) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Lo, Biograafiad]] 24fujcnekvjzvi0sz8yxys8guiahvlg 0 477294 7230607 7113081 2026-09-07T20:43:15Z Looveer 218156 7230607 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib arhitektist; poliitiku kohta vaata artiklit [[Johannes Fuks (poliitik)]]}} '''Johannes Fuks''' ([[26. juuni]] ([[vkj]] 13. juuni) [[1901]] [[Põltsamaa]] – [[23. veebruar]] [[1978]] [[Viljandi]])<ref>[https://web.archive.org/web/20171001213242/http://www.sirp.ee/archive/2001/25.05.01/Varia/varia1-1.html Kalender] Sirp, 25. mai 2001</ref> oli eesti [[arhitekt]]. Ta sündis kaupmehe perekonnas. Õppis Viljandi Kaubanduskoolis, aastatel 1916–1917 [[Petrograd]]is reaalkoolis, 1918–1921 [[Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasium]]is, 1921–1922 [[Tartu Ülikool]]i matemaatikateaduskonnas ja [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] ning 1922–1925 arhitektuuri [[Danzigi Tehnikaülikool]]is.<ref name="e21"/> Ta osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Aastatel 1925–1926 töötas ta Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi joonistusõpetajana, 1926–1937 tegutses Viljandis vabakutselisena ning 1938–1941 Tallinna ettevõttes Ehitaja [[Ehituskonstruktor|konstruktori]] ja arhitektina. 1942. aastast elas ta taas Viljandis, oli aastatel 1942–1944 Viljandi Kinnisvara Seltsi korteriremonditööde juhataja ning juhtis aastatel 1944–1951 Viljandi Viljandi Peaarhitekti Valitsuse projekteerimistööd. Aastatel 1951–1965 oli ta [[Eesti Projekt]]i Tartu osakonna ja 1966–1977 Viljandi rajooni ehitus- ja arhitektuuriosakonna arhitekt.<ref name="e21"/> Johanne Fuks suri 1978. aastal Viljandis ja maeti [[Paistu kalmistu]]le.<ref name="e21"/> ==Arhitektitöid== [[Pilt:Sakala Keskus.JPG|pisi|1952. aastal valmis Fuksi projekti järgi ehitatud [[Viljandi Kultuurimaja]]]] Fuksi projekteeritud hooneid ja rajatisi: * [[Viljandi kultuurimaja]] * [[Viljandi raekoda]] * [[Varese sild]] * [[Nemwaltzi villa]] * [[Rosenbergi villa]] * [[Villa Eichen]] *[[Paistu rahvamaja|Paistu Rahvamaja]] *Dr. Reimanni elamu Paistus *F. R. Kreutzwaldi 16 individuaalelamu Tartus *Neumanni elamu Paistus (ehitamata) Fuksi Viljandi majade projekte säilitatakse [[Viljandi Muuseum]]is. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[[Heiki Raudla]]. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 258</ref> }} {{JÄRJESTA:Fuks, Johannes}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Viljandi maakonna arhitektid]] [[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Paistu kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1978]] mwk4joo0oci2ng4j3lqsrw2wb5igk3f 0 479063 7230479 6546939 2026-09-07T15:20:38Z Kuriuss 38125 7230479 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''Tarneahela läbipaistvus''' (inglise keeles ''supply chain visibility''<ref name="mepsupplychain.org">{{Netiviide|autor=Terry Weiner|url=http://www.mepsupplychain.org/supply-chain-visibility/|pealkiri=Supply Chain Visibility|väljaanne=www.mepsupplychain.org|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-10-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171016014811/http://www.mepsupplychain.org/supply-chain-visibility/|url-olek=ei tööta}}</ref>) on suutlikkus omada ligipääsu [[logistika]] ja [[tarneahel]]aga seotud asjakohastele [[Andmed|andmetele]] või [[Informatsioon|infole]], sõltumata sellest, millises tarneahela lülis viimased eksisteerivad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://wiki.eek.ee/index.php/Tarneahela_l%C3%A4bipaistvus|pealkiri=Tarneahela läbipaistvus|väljaanne=wiki.eek.ee|aeg=4. detsember 2013|vaadatud=15. oktoobril 2017|arhiivimisaeg=2017-10-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171016015105/http://wiki.eek.ee/index.php/Tarneahela_l%C3%A4bipaistvus|url-olek=ei tööta}}</ref> == Tarneahela läbipaistvuse kasulikkus == Caridi ''et al''. (2014: 2) on kirjeldanud tarneahela läbipaistvust kui peamist tegurit, mille abiga saab suurendada [[Ettevõte|ettevõtte]] tõhusust, toetada otsuste langetamist, parandada ettevõtte reageerimiskiirust ja [[laovarude juhtimine|laovarude juhtimist]]. Seega saab öelda, et tarneahela läbipaistvusega kaasneb üleüldine ettevõtte tegevuse paranemine, kaasa arvatud kulud, [[kvaliteet]], teenindustase, paindlikkus ja ajakulu. Sellest saab järeldada, et muutes tarneahelat läbipaistvamaks nii koostööpartnerite kui ka lõpptarbijate jaoks, saab ettevõte samaaegselt parandada ka enda tegevustõhusust.<ref>{{Netiviide|autor=Teedu Pedaru|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42416/pedaru_teedu.pdf|pealkiri=AS CHEMI-PHARM TARNEAHELA JA SELLE JUHTMISE ARENDAMISE VÕIMALUSED|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=2014|vaadatud=}}</ref> Meehan ja Muir (2008: 227-228) on tarneahela juhtimise kasuteguritena välja toonud klienditeeninduse kvaliteedi ja vastutustundlikkuse suurenemise, tarneahela liikmete vahelise suhtluse paranemise, riskide vähenemise, tootearenduse paranemise, protsesside dubleerimise vähenemise, laovarude hulga vähenemise ning rahalise konkurentsivõime paranemise. McLaren ''et al.'' (2002: 356) on toonud tarneahela juhtimise kasuteguritena välja järgmised aspektid: turule kohanduvuse paranemine, tsükliaegade vähenemine, teeninduse kvaliteedi kasvamine, turuteadlikkuse kasvamine, tarneahela kulude vähenemine, äriprotsesside kulude vähenemine, laokulude vähenemine ja ka tootmiskulude vähenemine. '''Tarneahela läbipaistvus''' toob palju kasu: # Määrab kindlaks ja kõrvaldab viivitused enne, kui need muutuvad probleemiks, vähendades varieeruvust. See õnnestub seetõttu, et tellitud eseme asukoht on alati teada tellijale. # Täiustab produkti kasumlikkust, kui tuvastab ja kõrvaldab raiskavaid protsesse. # Suurendab juurdevoolu transiitveo inventuuri ennetava jaotamisega. See õnnestub seetõttu, et on alati toote asukoht teada ning seejärel saab jaotada saatmise otstarbekalt ära.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.gtnexus.com/solutions/supply-chain-visibility|pealkiri=Supply Chain Visibility|väljaanne=www.gtnexus.com|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-10-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171016070246/http://www.gtnexus.com/solutions/supply-chain-visibility|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Fail:A company's supply chain (en).png|pisi|Tarneahel]] == Tarneahela läbipaistvuse eesmärgid == # Vähendada äri- ja tarneahela riski. See õnnestub seetõttu, et alati on võimalik kontrollida tellitud toote vms asukohta. # Täiustada juurdevoolu ja [[jõudlus]]t. Kui toote tellimisel on asukoht alati teada, siis on võimalik leida tulenevaid rikkeid ning neid tulevikus vältida. # Identifitseerida ehk leida tarneahelas võimalikke puudujääke ja kvaliteediprobleeme.<ref name="mepsupplychain.org"/> == Näited == ===Toiduhindade seire katkemine halvendab tarneahela läbipaistvust=== Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmeid teeb murelikuks, et põllumajandus- ja toiduvaldkonda puudutava turuinfo kättesaadavus on viimasel ajal oluliselt halvenenud, mis teeb keerulisemaks turuolukorra analüüsimise ja vajalike otsuste langetamise.<ref>{{Netiviide|autor=Kaubandus.ee|url=http://www.kaubandus.ee/uudised/2016/01/11/toiduhindade-seire-katkemine-halvendab-tarneahela-labipaistvust|pealkiri=Toiduhindade seire katkemine halvendab tarneahela läbipaistvust|väljaanne=www.kaubandus.ee|aeg=11. jaanuar 2016|vaadatud=}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Logistika]] cmvnxetfi8ggvp8zo5coogk86d1tt75 0 486070 7230737 5554244 2026-09-08T09:08:16Z Eulander 95378 Tallinna Rakenduslik Kolledž 7230737 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Rakenduslik Kolledž''' on [[2003]]. aastal asutatud kool [[Tallinn|Tallinnas]]. Kool pakub kutseõpet, taseme- ja täiendusõpet ning mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõpet.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/430042024008?leiaKehtiv |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Kuni 31. augustini 2024 kandis õppeasutus nime '''Tallinna Kopli Ametikool.''' Kool asub aadressil [[Kopli tänav]] 98. ==Välislingid== *[http://www.tark.edu.ee Koduleht] [[Kategooria:Põhja-Tallinna koolid]] [[Kategooria:Eesti kutsekoolid]] l6q2fpat3yl7qyc7q46rxju3vz8pggt 7230740 7230737 2026-09-08T09:08:50Z Eulander 95378 Eulander teisaldas lehekülje [[Tallinna Kopli Ametikool]] pealkirja [[Tallinna Rakenduslik Kolledž]] alla: Asutuse uus nimi 7230737 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Rakenduslik Kolledž''' on [[2003]]. aastal asutatud kool [[Tallinn|Tallinnas]]. Kool pakub kutseõpet, taseme- ja täiendusõpet ning mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõpet.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/430042024008?leiaKehtiv |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Kuni 31. augustini 2024 kandis õppeasutus nime '''Tallinna Kopli Ametikool.''' Kool asub aadressil [[Kopli tänav]] 98. ==Välislingid== *[http://www.tark.edu.ee Koduleht] [[Kategooria:Põhja-Tallinna koolid]] [[Kategooria:Eesti kutsekoolid]] l6q2fpat3yl7qyc7q46rxju3vz8pggt 7230743 7230740 2026-09-08T09:10:31Z Eulander 95378 Viide 7230743 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Rakenduslik Kolledž''' on [[2003]]. aastal asutatud kool [[Tallinn|Tallinnas]]. Kool pakub kutseõpet, taseme- ja täiendusõpet ning mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõpet.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/430042024008?leiaKehtiv |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Kuni 31. augustini 2024 kandis õppeasutus nime '''Tallinna Kopli Ametikool.'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=15. veebruar 2024 |pealkiri=Järgmisest õppeaastast kannab Tallinna Kopli Ametikool uut nime |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/jargmisest-oppeaastast-kannab-tallinna-kopli-ametikool-uut-nime |vaadatud=8. september 2026 |väljaanne=Tallinna Linnavalitsuse koduleht}}</ref> Kool asub aadressil [[Kopli tänav]] 98. ==Välislingid== *[http://www.tark.edu.ee Koduleht] [[Kategooria:Põhja-Tallinna koolid]] [[Kategooria:Eesti kutsekoolid]] 574z1oar87na6ouogoa7nkihtoa9ksx 0 488998 7230608 7118040 2026-09-07T20:43:28Z Looveer 218156 7230608 wikitext text/x-wiki '''Paistu rahvamaja''' on [[rahvamaja]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] [[Paistu]] külas. Rahvamaja pikaaegseks juhataja oli [[Piia Mänd]].<ref name="rahvakultuur.ee">https://web.archive.org/web/20171209092158/http://www.rahvakultuur.ee/Paistu_Rahvamaja_147?f=170&t=169&o=680 (vaadatud 08.12.2017)</ref> Rahvamaja asutati Paistu Vabatahtliku Tuletõrje ühingu eestvedamisel [[1934]].<ref name="rahvakultuur.ee"/> Hoone arhitekt on [[Johannes Fuks]]. Hoone ehitati annetuste, vabatahtliku tegevuse ja laenuraha toel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Paistu kroonika anno 1834-1944 : ärkamisaja häll {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:638527 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.rahvakultuur.ee/Paistu_Rahvamaja_147?f=170&t=169&o=680 Rahvamajast Rahvakultuuri Keskuse andmebaasis] [[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]] [[Kategooria:Viljandi vald]] 002coi24wiqaedv74gmtk1b3xvc8v1p 0 489558 7230496 5625952 2026-09-07T15:54:46Z Kuriuss 38125 7230496 wikitext text/x-wiki '''Makrokeskkond''' (makro – 'suur-, hiid-'; antonüüm [[mikrokeskkond]]) on mõiste, mis tähistab kogu majandust ja ühiskonda mõjutavaid tegureid. Makrokeskkond hõlmab majanduslikke, demograafilisi, poliitilisi, kultuurilisi, tehnoloogilisi ja sotsiaalseid tegureid.<ref name="digar"/> Poliitiline keskkond – poliitilised muutused, mida ettevõtted peavad jälgima ja analüüsima, on seotud muutustega Eesti seadustes ja Euroopa Liidu regulatsioonides. Samuti jälgitakse valitsuse vahetumist ja majanduspoliitika muudatusi.<ref name="digar">[http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/42798 Sirkel, R. Uiboleht, K. Teder, J. Nikitina-Kalamäe, M. (2008) Ideest eduka ettevõtteni.]</ref> Majanduslik keskkond – majanduskeskkonnas jälgitakse majanduskasvu ja majanduskriisidega seotut. Samuti jälgitakse valuutakurssi, intressimäära, maailmaturu hindasid ja inflatsiooni. Eesti siseturgu teenindavad ettevõtted jälgivad ja analüüsivad eelkõige Eesti majanduskasvu, sissetulekute, keskmise palga ja tööpuuduse muutumist, laenutingimusi ja regionaalsete majandusnäitajate erinevusi.<ref name="digar"/> Sotsiaalne keskkond – selles keskkonnas jälgitakse demograafilisi näitajaid, näiteks elanikkonna vanuseline struktuur, rahvuslik ja religioosne koosseis, piirkondlik paiknemine ja perekonna suurus. Enamasti pakuvad ettevõtetele huvi sissetulekute jagunemist ning inimeste haridust iseloomustavad näitajad. Sotsioloogilised uuringud annavad ettevõtetele vajalikku informatsiooni inimeste eelistuste ja suhtumise kohta vaba aja veetmisse, säästmisse, investeerimisse jne.<ref name="digar"/> Tehnoloogiline keskkond – tehnoloogilist keskkonda jälgitakse sellepärast, et muutused toovad endaga kaasa toodete, teenuste, protsesside, turunduskanalite, müügiviiside ja äritegevuse ülesehituse muutusi.<ref name="digar"/> ==Vaata ka== *[[Mikrokeskkond]] *[[Keskkond]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Majandus]] [[Kategooria:Ühiskond]] mbhwgwgbbdjfjy4ojth2qf7twpetgrx 0 492768 7230563 7144696 2026-09-07T19:01:26Z Surra 370 /* Vabatahtlik tegevus Ukraina heaks */ 7230563 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Raul Kübarsepp | pilt = Raul Kübarsepp 2021-07 Tallinn.jpg | pildiallkiri = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1975|07|13}} | sünnikoht = [[Elva]] | surmaaeg = | surmakoht = | kodakondsus = [[Eesti]] | rahvus = [[eestlane]] | tegevusala = [[looduskaitsja]], [[ühiskonnaaktivist]], [[haridustegelane]] | töökoht = [[Eestimaa Looduse Fond]] | organisatsioon = {{Plainlist| * [[Erakond Eestimaa Rohelised]] * [[Eesti Roheline Liikumine]] * [[APT Game Generator]] * [[Vabatahtlik merepääste]] }} | tunnustus = {{Plainlist| * Liivimaa aasta parim õpetaja, "Liivimaa märkab ja tänab" (2018) }} }} '''Raul Kübarsepp''' (sündinud [[13. juuli]]l [[1975]] [[Elva]]s) on hariduslike [[arvutimäng]]ude arendaja,<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Martin Pau|url=https://tartu.postimees.ee/1092388/tartlased-teevad-vaikelastele-e-aabitsat|pealkiri=Tartlased teevad väikelastele e-aabitsat|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=4. jaanuar 2013|vaadatud=}}</ref> [[looduskaitsja]]<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Tartu Postimees|url=https://tartu.postimees.ee/6503592/riigikokku-purgijad-jogeva-ja-tartumaal-ning-tartu-linnas|pealkiri=Riigikokku pürgijad Jõgeva- ja Tartumaal ning Tartu linnas|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=21. jaanuar 2019|vaadatud=}}</ref>, [[rollimäng]]ija,<ref>{{Netiviide|autor=Raimu Hanson|url=https://tartu.postimees.ee/1868029/kaabik-laheb-varbolasse|pealkiri=Kääbik läheb Varbolasse|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=17. mai 2001|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Raimu hanson|url=https://tartu.postimees.ee/1915629/tolkien-kasutas-sormuste-isanda-loomisel-kalevalat|pealkiri=Tolkien kasutas «Sõrmuste isanda» loomisel «Kalevalat»|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=|vaadatud=27. jaanuar 2002}}</ref> ühiskonna[[aktivist]]<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Martin Pau|url=https://tartu.postimees.ee/1719517/tartlased-said-netifoorumi|pealkiri=Tartlased said netifoorumi|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=26. oktoober 2007|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=TPM|url=https://tartu.postimees.ee/2056350/valimisliidu-vabakund-kandidaadid-tartus|pealkiri=Valimisliidu Vabakund kandidaadid Tartus|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=18. september 2013|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=TPM|url=https://tartu.postimees.ee/1828098/kusimus-tartu-linnas-ules-seatud-kandidaatidele-mida-teha-et-koigil-oleks-tartus-hea-elada|pealkiri=Küsimus Tartu linnas üles seatud kandidaatidele: Mida teha, et kõigil oleks Tartus hea elada?|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=7. oktoober 2013|vaadatud=}}</ref>, roheline [[poliitik]] ja [[haridus]]<nowiki/>tegelane.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Elina Randoja|url=https://leht.postimees.ee/1257636/uus-eriala-uhendas-kunsti-ja-tehnilise-taibu|pealkiri=Uus eriala ühendas kunsti ja tehnilise taibu|väljaanne=Postimees|aeg=4. juuni 2013|vaadatud=}}</ref> Tegeleb digiühiskonna arendamise, õppimise mängulisemaks ja keskkonna puhtamaks muutmisega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=piret |kuupäev=2017-01-13 |pealkiri=ÕpiVeski kutsub looma õpivara |url=https://www.opleht.ee/2017/01/opiveski-kutsub-looma-opivara/ |vaadatud=2025-08-05 |väljaanne=Õpetajate Leht |keel=et-EE}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meeskond |url=https://elfond.ee/naturallyest/projektist/meeskond |vaadatud=2025-08-05 |väljaanne=Elfond |keel=et}}</ref> == Hariduskäik == Ta on õppinud aastatel 1982–1991 [[Elva Keskkool|Elva Keskkoolis]] ja aastatel 1991–1993 [[Nõo Reaalgümnaasium]]is .<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõo Reaalgümnaasium, Sõnastik |url=https://et.unionpedia.org/i/N%C3%B5o_Reaalg%C3%BCmnaasium |vaadatud=2025-08-05 |väljaanne=et.unionpedia.org |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 1998. aastal lõpetas ta [[Tartu Kunstikool]]i kunstnik-kujundaja erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=1998-06 Tartu Kunstikooli lõputunnistus - Raul Kübarsepp.jpg |url=https://drive.google.com/file/d/0Bzv8Bli3RMxGdV9WR0w5MzFoanM/view?usp=sharing&resourcekey=0-VWAaEjSAGJjYVVSdAZqqiw&usp=embed_facebook |vaadatud=2025-08-05 |väljaanne=Google Docs}}</ref> Ta on ka [[Tartu Ülikool]]is virtuaalkeskkondade loomist ja arendamist (teema: uute infotehnoloogiliste keskkondade disain, loomine ja arendus)<ref>{{Netiviide|autor=Neuvonen, Sakari|url=https://dspace.ut.ee/handle/10062/31561|pealkiri=Booking systems of small and medium-sized enterprises and organisations - Master Thesis|väljaanne=Virtuaalkeskkondade loomise ja arenduse magistriõppekava magistritöö|aeg=2013|vaadatud=25.03.2020|koht=Viljandi|väljaandja=TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia infohariduse osakond}}</ref> ning kutseõpetamist (teema: sisemine motivatsioon).{{lisa viide}} == Töökäik == Aastast 1993 töötanud graafilise kujundajana töötanud [[Postimees Kirjastus|Postimehe]] kirjastuses, Halo Interactive DDBs, All Web Industries jne.{{lisa viide}} Töötanud aastatel 2001–2009 [[Playtech Estonia]]s graafilise kasutajaliidese kujundajana.<ref name=":0" /> Aastast 2009 on tegelenud arvutipõhiste õppemängude arendamisega. Aastal 2011 asutas õppemängude arendamiseks ettevõtte 3TeeKann OÜ ning juhtis seda aastani 2013. Kuna õppemängud olid sel ajal enamasti laste jaoks väheatraktiivsed ning eesti keelt kõnelevatele lastele mänge ei olnud, siis sai kümmekonna huvilisega arendatud numbrite, hulkade ja tähestikku õpetavad väikemängud 3D-keskkonnas.<ref name=":2" /> Aastatel 2011–2018 [[Tartu Kunstikool]]i 3D-eriala õppekava arendaja ja eriala juht.<ref name=":1" /> Aastast 2019 töötab [[Eestimaa Looduse Fond]]i digitaalse kommunikatsiooni eksperdina, kus toimetab peamiselt keskkonnateadlaste ekspertiisi ja vaadete levitamisega ühiskonnas ning [[Maailma Looduse Fond|WWF]]i rakenduslike projektide elluviimisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kontakt |url=https://elfond.ee/kontakt |vaadatud=2025-08-05 |väljaanne=Elfond |keel=et}}</ref> == Ühiskondlik tegevus == === Vabatahtlik tegevus Ukraina heaks === Alates Venemaa täiemahulise sõjategevuse algusest Ukrainas 2022. aastal on Raul Kübarsepp tegelenud Ukraina toetamisega infosõjas, panustades digikommunikatsiooni ja strateegilise teavitustöö kaudu. Alates 2024. aasta sügisest on ta korduvalt tegutsenud ka Ukrainas vabatahtlikuna, viibides muu hulgas Lvivis, Kiievis ja Odessas. Tema tegevus on hõlmanud praktilise abi osutamist, Ukraina kaitseväele vajaliku varustuse valmistamist, digitaalseid kampaaniaid ja rahakogumist NATO riikides. Kübarsepp tegeleb 3D-printimise ja muul viisil varustuse tootmisega ning tegutseb [https://drukarmy.org.ua/et DrukArmy] Odesa rakukeses [https://www.facebook.com/Odesa.3D.Corps Odesa 3D Corps], kus valmistatakse sõjaväele vajalikku varustust. DrukArmy ühendab üle 13 000 3D-printeri ning on tootnud Ukraina kaitsjatele üle 1200 tonni varustust..<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raul Kübarsepp: vabatahtlik digikommunikatsiooni ekspert Odessas 1 – Propastop |url=https://www.propastop.org/2025/06/24/raul-kubarsepp-vabatahtlik-digikommunikatsiooni-ekspert-odessas-1/ |vaadatud=2025-08-05 |väljaanne=www.propastop.org}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Raul Kübarsepp: vabatahtlik digikommunikatsiooni ekspert Odessas 2 – Propastop |url=https://www.propastop.org/2025/06/27/raul-kubarsepp-vabatahtlik-digikommunikatsiooni-ekspert-odessas-2/ |vaadatud=2025-08-05 |väljaanne=www.propastop.org}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-07-26 |pealkiri=Raul Kübarsepp: Ukrainas tabatakse igal nädalal mõni FSB kaastööline {{!}} Vikerraadio |url=https://vikerraadio.err.ee/1609754675/raul-kubarsepp-odessas-tabatakse-igal-nadalal-moni-fsb-kaastooline |vaadatud=2025-08-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref> === Poliitika === Tegelnud [[Eesti Piraadipartei]] MTÜs [[infovabadus]]e, [[e-demokraatia]] ja taju muutvate ainete reguleerimise teemadega.<ref>{{Viide |pealkiri=Piraadipartei (Eesti) |kuupäev=2023-09-06 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Piraadipartei_(Eesti)&oldid=6475159 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2025-08-05}}</ref> [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohalike omavalitsuse volikogude valimisel]] [[Valimisliit Vabakund|Tartu valimisliidu Vabakund]] kandidaat. [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] liige<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide|autor=Märt Põder|url=https://www.telegram.ee/eesti/kelle-saamist-riigikokku-kardetakse|pealkiri=Kelle saamist Riigikokku kardetakse?|väljaanne=|aeg=1. veebruar 2019|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-09-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190930083503/https://www.telegram.ee/eesti/kelle-saamist-riigikokku-kardetakse|url-olek=ei tööta}}</ref> aastast 2018. On kandideerinud Roheliste erakonna koosseisus [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019.]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lauri |eesnimi=Urmas |kuupäev=2019-01-18 |pealkiri=Rohelised lähevad riigikogu valimistele täisnimekirjaga |url=https://online.le.ee/2019/01/18/rohelised-lahevad-riigikogu-valimistele-taisnimekirjaga/ |vaadatud=2023-04-11 |väljaanne=Lääne Elu |keel=et}}</ref> ja [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-31 |pealkiri=NIMEKIRJAD &#10217; Nemad kandideerivad riigikokku Tartu linnas ning Tartu- ja Jõgevamaal |url=https://tartu.postimees.ee/7702315/nimekirjad-nemad-kandideerivad-riigikokku-tartu-linnas-ning-tartu-ja-jogevamaal |vaadatud=2023-04-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>. 2023. aastal kogus ta [[valimisringkond nr 10|valimisringkonnas nr 10]] ([[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]]) 79 häält.<ref>[https://web.archive.org/web/20230610043910/https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-10.html Valimisringkond nr 10] valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)</ref> === Vaba tarkvara === Vaba tarkvara propageerija. Muu hulgas alustas, leidis rahastuse ja viis läbi vabatarkvaralise 3D-lahenduse [[Blender (tarkvara)]] käsiraamatu tõlkimise. Kümneliikmelise tiimi pea aastase töö tulemusena tõlgiti umbes 1500 lk teksti ning eestindati ligi 400 erialast väljendit.<ref>{{Netiviide |autor=Külauudis |aeg=16. jaanuar 2012 |pealkiri=Tartu Kunstikooli 3D-modelleerijad-visualiseerijad saavad nüüdsest õppida eesti keeles |url=http://www.kylauudis.ee/2012/01/16/tartu-kunstikooli-3d-modelleerijad-visualiseerijad-saavad-nuudsest-oppida-eesti-keeles/ |vaadatud=23.10.2019 |väljaanne=Külauudised}}</ref><ref>{{Netiviide |autor=ERR uudised |aeg=14. veebruar 2012 |pealkiri=Õpi emakeeles tasuta 3D-graafikaprogrammi kasutama |url=https://novaator.err.ee/248030/opi-emakeeles-tasuta-3d-graafikaprogrammi-kasutama |vaadatud=23.10.2019 |väljaanne=ERR Novaator}}</ref> === Arvutimängude arendusklubi APT GameGenerator === Arvutimängude arendusklubi [[APT GameGenerator]] asutajaliige. APTGG on 2015. aastal koos Erich Brutusega loodud arvutimängude mänguarendusklubi Eestis, mis jooksvalt pakub tasuta koolitusi kõigile huvilistele. Mänguarendusklubi on koht vabas vormis arvutimängude arendamise õppimiseks, mis ühendab kunsti (seda suunda juhendavateks mentoriteks on Tartu Kunstikooli 3D-eriala õpetajad) ja tehnoloogia (mentoriks Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi õppejõud).<ref>{{Netiviide |autor=Heleri All |aeg=4. detsember 2017 |pealkiri=Arvutimängu suudab nelja päevaga valmis teha ka algaja |url=https://menu.err.ee/646687/arvutimangu-suudab-nelja-paevaga-valmis-teha-ka-algaja |vaadatud= |väljaanne=Eesti Rahvusringhääling}}</ref><ref>{{Netiviide |autor=Raul Kübarsepp |aeg=26. aprill 2016 |pealkiri=Arvutimängu loomine kiirtempos ehk Ludum Dare |url=http://opleht.ee/2016/04/arvutimangu-loomine-kiirtempos-ehk-ludum-dare/ |vaadatud= |väljaanne=Õpetajate Leht}}</ref><ref>{{Netiviide |autor=Sandra Saar |aeg=Detsember 2017 |pealkiri=Entusiastid loovad nädalavahetusega arvutimängu |url=https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2587 |vaadatud= |väljaanne=Universitas Tartuensis }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Rollimängud === Rollimänguselts Kalevite Kange Rahvas asutajaliige. Selts loodi koolilastele n-ö elavaks ajaloo õpetamiseks, s.o muinasaja õppimine [[Rollimäng (õppemeetod)|rollimängu]] õppemeetodina kasutades läbi [[Ajaloo taaskehastamine|taaskehastamise]].<ref>{{Netiviide|autor=Riina Mägi|url=https://www.vooremaa.ee/kassinurme-mutopark-sai-arengukava/|pealkiri=Kassinurme mütopark sai arengukava|väljaanne=|aeg=24. aprill 2006|vaadatud=}}</ref> Tartu Rollimänguseltsi [[Kivitsõõr]] asutajaliige. Selts asutati eesmärgiga arendada Tartus rollimängijate tegevust ning pakkuda neile kohta rollmängude ja sellega seotud ürituste läbiviimiseks, sest eelnevalt selline koht Tartus puudus.<ref>{{Netiviide|autor=Maris Männiste|url=https://kroonika.delfi.ee/news/mitmesugust/pommivarjend-peidab-fantastilisi-seiklusi?id=15561048|pealkiri=Pommivarjend peidab fantastilisi seiklusi|väljaanne=Kroonika|aeg=12. aprill 2007|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Kristel Kirss|url=https://elu.ohtuleht.ee/158447/voidupuhal-laheb-linnamae-linnuse-vallutamiseks|pealkiri=Võidupühal läheb Linnamäe linnuse vallutamiseks|väljaanne=Õhtuleht|aeg=15. juuni 2004|vaadatud=}}</ref> Viikingiaja taaskehastusklubi Tarbatu asutajaliige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=⚫ MUINAS-EESTI KLUBI TARBATU MTÜ (80248276) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/80248276-MUINAS-EESTI-KLUBI-TARBATU-MTU/ |vaadatud=2025-08-05 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}</ref> Eesti fantaasiahuviliste ja rollimängijate portaali Dragon.ee asutajaliige.<ref name=":4">{{Netiviide |autor=Raimu Hanson |aeg=22. jaanuar 2002 |pealkiri=Tartlast ja tallinlannat liidab fantaasiamaailm |url=https://tartu.postimees.ee/1915625/tartlast-ja-tallinlannat-liidab-fantaasiamaailm |vaadatud= |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref> === Tartu Lastehoiuselts === Tartu Lastehoiuseltsi asutajaliige, mis on nüüdseks nime alla MTÜ Veski Lastehoiuselts. Tegemist oli esimese lastehoiuga Tartus. Hiljem on Tartus loodud üle viiekümne lastehoiuseltsi.<ref>{{Netiviide |autor=Jaanika Meier |aeg=27. september 2007 |pealkiri=Lasteaiasaba saladus püsib |url=https://www.postimees.ee/1708083/lasteaiasaba-saladus-pusib |vaadatud= |väljaanne=Postimees}}</ref><ref>{{Netiviide |autor=Jaanika Meier |aeg=11. detsember 2007 |pealkiri=Vanemad on valmis lasteaiakohtade puuduse pärast Tartu linna kohtusse kaebama |url=https://tartu.postimees.ee/1737323/vanemad-on-valmis-lasteaiakohtade-puuduse-parast-tartu-linna-kohtusse-kaebama |vaadatud= |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref><ref>{{Netiviide |autor=Jaanika Meier |aeg=12. detsember 2007 |pealkiri=Aiakoht ajab õigust nõudma |url=https://tartu.postimees.ee/1737423/aiakoht-ajab-oigust-noudma |vaadatud= |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref> == Tunnustus == * [[2018]] – Liivimaa 2018. aasta parim õpetaja, "Liivimaa märkab ja tänab".<ref>{{Netiviide|autor=Loodus, Tarmo|url=https://vikk.ee/et/uudised/liivimaa-markas-ja-tanas|pealkiri=Liivimaa märkas ja tänas|väljaanne=Viljandi Kutseõppekeskuse uudised|aeg=15. oktoober 2018|vaadatud=23.10.2019}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-05-10 |pealkiri=Töötajate tunnustamine |url=https://www.tartukunstikool.ee/et/tunnustused |vaadatud=2023-04-11 |väljaanne=Tartu Kunstikool |keel=et |arhiivimisaeg=2023-04-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230411093301/https://www.tartukunstikool.ee/et/tunnustused |url-olek=ei tööta }}</ref> == Isiklikku == Ema Virve Kübarsepp<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elva Lasteaia "Murumuna" arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/817974 |vaadatud=2023-04-11 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Vabariigi preemiad 2021 |url=https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2021/08/ev-preemiad-2021_kaanega_veebi.pdf |vaadatud=11.03.2023 |väljaanne=EESTI TEADUSTE AKADEEMIA}}</ref>, isa Enn Kübarsepp<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elva Postipoiss 21 mai 2011 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=elvapostip20110521.1.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2023-04-11 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Elva Postipoiss 4 oktoober 2014 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=elvapostip20141004.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2023-04-11 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>, vend Tanel Kübarsepp<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tanel Kübarsepp – Futugrid |url=https://futugrid.com/staff/nimi-nimi3/ |vaadatud=2025-08-05 |keel=et |arhiivimisaeg=2024-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240413221308/https://futugrid.com/staff/nimi-nimi3/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Pojad Orm Kaarel Kübarsepp<ref>{{Netiviide|autor=Martin Pau|url=https://leht.postimees.ee/1091912/albertiina-ja-ninkin|pealkiri=Albertiina ja Ninkin|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=4. jaanuar 2013|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2014 |pealkiri=Garry Kasparoviga seotud maleturniir „Male koolidesse“ |url=http://www.maleliit.ee/mk/tartu/2014/Kasparov_poisid_2014.pdf |vaadatud=11.04.2023 |väljaanne=Eesti Maleliit}}</ref> ja Thor Kaaren Kübarsepp<ref>{{Netiviide |kuupäev=24.01.2022 |pealkiri=Eesti loodusteaduste olümpiaadi piirkonnavooru lõplikud tulemused |url=https://teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/elo_2021_22_pv_tulemused_loplik.pdf |väljaanne=Teaduskool}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-11-25 |pealkiri=24. võistujoonistamise võitjad on selgunud! |url=https://www.erm.ee/et/24-voistujoonistamise-voitjad-selgunud |vaadatud=2023-04-11 |väljaanne=www.erm.ee |keel=et}}</ref>. Talvel elab [[Tartu]]s,<ref name=":0" /> suvel aga [[Vilsandi]] saarel.<ref>Ain Lember. [https://saartehaal.postimees.ee/6670807/vilsandi-metssead-oppisid-varavaid-hingedelt-maha-tostma-video Vilsandi metssead õppisid väravaid hingedelt maha tõstma] ''Saarte Hääl'', 08. september 2018</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid|Raul kübarsepp}} * [https://www.linkedin.com/in/bombadil/ Linkedin – Raul Kübarsepp] * [https://www.facebook.com/raul.kubarsepp Facebook – Raul Kübarsepp] * [https://steamcommunity.com/id/cybersmithy/ Steam – Raul Kübarsepp] * [https://archive.blender.org/wiki/index.php/Meta:ET/Wiki_Team/ Blender 3D Estonian Wiki Team] * [https://drive.google.com/drive/folders/0B257pQmYi317VkptS3MzRDVLT2s?usp=sharing E-aabitsa õppemängud Androidile ja Linuxile] * [https://tartukunstikool.ee/et/uudised/tartu-kunstikooli-opetajate-tunnustamine Tartu Kunstikooli õpetajate tunnustamine] * [https://vikk.ee/et/uudised/liivimaa-markas-ja-tanas Liivimaa märkas ja tänas] * [https://rohelised.ee/kandidaadid/#raul-kubarsepp Erakonna Eestimaa Rohelised 2019. aasta Riigikogu valimiste kandidaadi tutvustus] {{JÄRJESTA:Kübarsepp, Raul}} [[Kategooria:Eesti looduskaitsjad]] [[Kategooria: Eesti haridustegelased]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Piraadipartei poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Kunstikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Kunstikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti disainerid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] [[Kategooria:Eesti ühiskonnategelased]] [[Kategooria:Vilsandi inimesed]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] q5iear9jncz04la4a5yxylx6xgill86 0 495259 7230515 7224490 2026-09-07T17:00:48Z Raamaturott 56450 /* September */ 7230515 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1994}} ''Siin on loetletud [[1994]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Kevin Rääbis]], eesti jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Simon Pettersson]], rootsi kettaheitja *[[5. jaanuar]] – [[Ingrid Margus]], eesti näitleja *[[6. jaanuar]] – [[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija *[[12. jaanuar]] – [[Katriin Kersa]], eesti ujuja *[[13. jaanuar]] – [[Jereem Richards]], Trinidadi ja Tobago jooksja *[[14. jaanuar]] – [[Muktar Edris]], Etioopia pikamaajooksja * 14. jaanuar – [[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija * 14. jaanuar – [[Beth Mooney]], Austraalia kriketimängija ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Harry Styles]], Briti laulja *[[2. veebruar]] – [[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[3. veebruar]] – [[Malaika Mihambo]], Saksamaa kaugushüppaja *[[4. veebruar]] – [[Alexia Putellas]], Hispaania jalgpallur *[[13. veebruar]] – [[Cecilia Törn]], soome iluuisutaja *[[23. veebruar]] – [[Dakota Fanning]], USA näitlejatar *[[27. veebruar]] – [[Andraž Šporar]], Sloveenia jalgpallur ==Märts== *[[1. märts]] – [[Justin Bieber]], Kanada laulja *[[7. märts]] – [[Tuuli Tolmov]], eesti kirjanik *[[10. märts]] – [[Budu Zivzivadze]], Gruusia jalgpallur *[[13. märts]] – [[Yannick Gerhardt]], Saksamaa jalgpallur *[[26. märts]] – [[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Feng Bin]], hiina kettaheitja *[[5. aprill]] – [[Christoph Bertschy]], Šveitsi jäähokimängija * 5. aprill – [[Thea LaFond]], Dominica kolmikhüppaja *[[12. aprill]] – [[Saoirse Ronan]], [[Iirimaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] näitleja *[[15. aprill]] – [[Shaunae Miller-Uibo]], Bahama jooksja *[[22. aprill]] – [[Chandler Stephenson]], Kanada jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Omar McLeod]], Jamaica kergejõustiklane * 25. aprill – [[Brice Samba]], Prantsusmaa jalgpallur * 25. aprill – [[Janek Õiglane]], eesti kümnevõistleja *[[28. aprill]] – [[Brett Nõmm]], eesti korvpallitreener ==Mai== *[[6. mai]] – [[Guillermo Maripán]], Tšiili jalgpallur *[[8. mai]] – [[Ahmaud Arbery]], afroameeriklane *[[13. mai]] – [[Heinrich-Donatus]], Schaumburg-Lippe prints *[[16. mai]] – [[Kristjan Rosenberg]], eesti kümnevõistleja *[[20. mai]] – [[Piotr Zieliński]], poola jalgpallur *[[21. mai]] – [[Tom Daley]], Suurbritannia vettehüppaja * 21. mai – [[Jazmin Sawyers]], Suurbritannia kaugushüppaja *[[24. mai]] – [[Andreas Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja * 24. mai – [[Daiya Seto]], jaapani ujuja * 24. mai – [[Emma McKeon]], Austraalia ujuja *[[26. mai]] – [[Oskar Punga]], eesti näitleja *[[27. mai]] – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja *[[30. mai]] – [[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Priit Põldma (dramaturg)|Priit Põldma]], eesti lavastaja ja dramaturg *[[4. juuni]] – [[Janek Valgepea]], eesti laulja *[[28. juuni]] – [[Anish Giri]], Hollandi maletaja * 28. juuni – [[Emily Blue]], norra päritolu Ameerika Ühendriikide laulja *[[29. juuni]] – [[Elina Born]], Eesti laulja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Jüri Pootsmann]], eesti laulja *[[5. juuli]] – [[Shohei Ohtani]], Jaapani pesapallur *[[16. juuli]] – [[Jesper Pettersson]], rootsi jäähokimängija * 16. juuli – [[Shericka Jackson]], Jamaica sprinter *[[20. juuli]] – [[Chase Ealey]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja * 20. juuli – [[Solly March]], inglise jalgpallur * 20. juuli – [[Ludwig Byström]], rootsi jäähokimängija * 20. juuli – [[Andres Karhu]], eesti lüürik, räppar ja luuletaja *[[24. juuli]] – [[Kristel Mäekivi]], eesti sumomaadleja *[[26. juuli]] – [[Liveta Jasiūnaitė]], leedu odaviskaja *[[29. juuli]] – [[Daniele Rugani]], Itaalia jalgpallur *[[31. juuli]] – [[Filip Mihaljević]], Horvaatia kuulitõukaja ==August== *[[2. august]] – [[Tess Grossmann]], eesti ujuja *[[8. august]] – [[Chancel Mbemba]], Kongo DV jalgpallur *[[11. august]] – [[Uku Haasma]], eesti jalgpallur ja laulja *[[17. august]] – [[Phoebe Bridgers]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[19. august]] – [[Nafissatou Thiam]], Belgia mitmevõistleja *[[29. august]] – [[Julian Weber]], Saksa odaviskaja ==September== *[[5. september]] – [[Alfonso González]], Mehhiko jalgpallur * 5. september – [[Gregorio Paltrinieri]], itaalia ujuja *[[7. september]] – [[Abdülkerim Bardakcı]], Türgi jalgpallur *7. september – [[Elinor Barker]], Walesi jalgrattur *[[9. september]] – [[Jure Balkovec]], Sloveenia jalgpallur *[[13. september]] – [[Mark Jankowski]], Kanada jäähokimängija *[[15. september]] – [[Eemeli Peltonen]], soome poliitik *[[20. september]] – [[Giovanni González]], Uruguay jalgpallur *[[26. september]] – [[Marcell Jacobs]], Itaalia kergejõustiklane *[[27. september]] – [[Johan Talijärv]], eesti laskesuusataja *[[28. september]] – [[Trevor Daniel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Rene Zahkna]], eesti laskesuusataja *[[16. oktoober]] – [[Halimah Nakaayi]], Uganda jooksja *[[25. oktoober]] – [[Barnabás Varga]], Ungari jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Matthew Hudson-Smith]], Suurbritannia jooksja ==November== *[[4. november]] – [[Nils Mattias Steinberg]], eesti näitleja *[[10. november]] – [[Andre De Grasse]], Kanada jooksja * 10. november – [[Kaan Ayhan]], türgi jalgpallur *[[12. november]] – [[Triin Narva]], eesti maletaja *[[21. november]] – [[Luke O'Nien]], Inglismaa jalgpallur *[[22. november]] – [[Dacre Montgomery]], Austraalia näitleja ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Ondrej Duda]], slovaki jalgpallur *[[8. detsember]] – [[Raheem Sterling]], Inglismaa jalgpallur * 8. detsember – [[Ilo-Ann Saarepera]], eesti näitleja * 8. detsember – [[Bruno Fernandes]], portugali jalgpallur * 8. detsember – [[Conseslus Kipruto]], Keenia takistusjooksja * 8. detsember – [[Cyriel Dessers]], Nigeeria jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Katrina Lehis]], eesti vehkleja *[[21. detsember]] – [[Rainer Elhi]], eesti näitleja *[[28. detsember]] – [[Adam Peaty]], Suurbritannia ujuja 1q10yoohv5fs3f0chwpfru1ko6lmrqu 0 499174 7230464 4927610 2026-09-07T15:02:07Z Kuriuss 38125 7230464 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| Eesti toiduainetetööstuse organisatsiooni kohta; Eesti korvpalliklubi kohta vaata [[BC Asto]]}} '''Eesti Toiduainetööstuse Assotsiatsioon ASTO''' oli [[1989]]-[[1994]] eksisteerinud [[Eesti NSV]] ja [[Eesti vabariik|Eesti vabariigi]] organisatsioon, mis korraldas [[toiduainetööstus]]ega seotut.<ref name="RA">{{RA AIS|110250067109}} (vaadatud 01.03.2018)</ref> ASTO moodustati [[Eesti NSV Agrotööstuskomitee]] toiduainetööstuse ettevõtete ja organisatsioonide baasil. ASTO alustas tööd [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1989]]. ASTO [[põhimäärus]]e järgi olid selle peaeesmärkideks "liikmete ühiste huvide esindamine, tehnika ja tehnoloogia arendamine, kaubanduse organiseerimine, finantstegevus ja tootmise kindlustamine".<ref name="RA"/> ASTO likvideeriti [[5. mai]]l [[1994]] ja selle varad läksid üle [[Eesti Toiduainetööstuse Liit|Eesti Toiduainetööstuse Liidule]].<ref name="RA"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA AIS|110250067109}} [[Kategooria:Eesti toiduainetööstus]] [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] ellhsrzprsx3g512kqodb3y2q7zq0ca 4 501172 7230663 7227996 2026-09-08T00:21:24Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7230663 wikitext text/x-wiki Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: <onlyinclude>{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}</onlyinclude>. Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct { ?item wdt:P570 ?dod FILTER ( ?dod > "2018-01-01T00:00:00Z"^^xsd:dateTime) FILTER ( ?dod > (now()-"P32D"^^xsd:duration) && ?dod < now() ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct } OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct } } ORDER BY DESC(?dod) ?item |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119 |thumb=128 |autolist=fallback |freq=1 }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! sündinud ! surnud ! kirjeldus ! amet ! kodakondsus ! sünnikoht ! surmakoht ! matmiskoht |- | [[:d:Q10338167|Q10338167]] | ''[[:d:Q10338167|Nuno Cardoso]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Portugali poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q757858|Peso da Régua]]'' | [[Porto]] | |- | [[:d:Q1346602|Q1346602]] | [[Rihards Pīks]] | data-sort-value="1941" | 1941-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Läti poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Läti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Riia]] | [[Riia]] | |- | [[:d:Q138035715|Q138035715]] | ''[[:d:Q138035715|Hafidh Ameir]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Tansaania|Tansaania]] põllumees, [[Poliitik|poliitik]] (1946–2026) ♂; spouse of [[Samia Suluhu]] | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>[[poliitik]] | [[Tansaania]] | | | |- | [[:d:Q141347575|Q141347575]] | ''[[:d:Q141347575|Jorge Enrique Bermúdez]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Jalgpallur (1947–2026) | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q15079371|Q15079371]] | ''[[:d:Q15079371|Andrey Serkov]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Arhivaar|arhivaar]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1964–2026) ♂ | [[arhivaar]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Buzuluk]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q16175018|Q16175018]] | ''[[:d:Q16175018|Djoko Suryo]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Indoneesia ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10623|Pekalongan]]'' | | |- | [[:d:Q7050405|Q7050405]] | ''[[:d:Q7050405|Norberto Galasso]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Argentina|Argentina]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1936–2026) ♂; Outstanding Citizen of Buenos Aires | [[majandusteadlane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q10860263|Q10860263]] | ''[[:d:Q10860263|Rudy Ariffin]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Indoneesia|Indoneesia]] person, Governor of South Kalimantan (1952–2026) ♂ | | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14182|Banjarmasin]]'' | ''[[:d:Q141319945|Amanah Medical Centre Hospital]]'' | ''[[:d:Q97243592|Bumi Kencana Heroes Cemetery]]'' |- | [[:d:Q112775835|Q112775835]] | ''[[:d:Q112775835|Rosa Maria Duran i Gili]]'' | data-sort-value="1927" | 1927 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Tõlk|tõlk]] (1927–2026) ♀; Püha Jüri rist | [[õpetaja]]<br/>[[tõlk]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q12049414|Q12049414]] | ''[[:d:Q12049414|Richard Tesařík]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Tšehhi laulja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[trummar]] | [[Tšehhi]] | [[Ostrava]] | | |- | [[:d:Q131840830|Q131840830]] | ''[[:d:Q131840830|Juan Guillermo Ríos]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Colombia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Colombia]] | [[Medellín]] | [[Medellín]] | |- | [[:d:Q131842167|Q131842167]] | ''[[:d:Q131842167|Johan Mijail]]'' | data-sort-value="1990" | 1990 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariik]] [[Kirjanik|kirjanik]], esineja (1990–2026) | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q713200|esineja]]'' | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Santo Domingo]] | | |- | [[:d:Q21044187|Q21044187]] | ''[[:d:Q21044187|Albina Stanislavovna Evtoesjevskaja]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1942–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moršansk]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q2266989|Q2266989]] | ''[[:d:Q2266989|Guus Kouwenhoven]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-15<br/>1942-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] äriinimene (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Holland]] | | |- | [[:d:Q2476352|Q2476352]] | ''[[:d:Q2476352|Bill Dundee]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] elukutseline maadleja (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Dundee]] | | |- | [[:d:Q3852040|Q3852040]] | ''[[:d:Q3852040|Matt Suhey]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1133274|Bellefonte]]'' | | |- | [[:d:Q4538043|Q4538043]] | ''[[:d:Q4538043|Grigory Yanets]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1948–2026) ♂; [[NSV Liidu meistersportlane]] | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Orhei]] | | |- | [[:d:Q5342890|Q5342890]] | ''[[:d:Q5342890|Edward Field]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q618694|fighter pilot]]''<br/>[[kirjastaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q5361181|Q5361181]] | ''[[:d:Q5361181|Elio Lo Cascio]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Itaalia ajaloolane | ''[[:d:Q20873384|historian of classical antiquity]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Palermo]] | | |- | [[:d:Q5799569|Q5799569]] | ''[[:d:Q5799569|Darío Silva Silva]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Colombia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[misjonär]]<br/>[[pastor]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q736415|konferansjee]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1526198|Tarqui]]'' | | |- | [[:d:Q5879587|Q5879587]] | ''[[:d:Q5879587|Gilberth Artavia]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Costa Rica jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Costa Rica]] | ''[[:d:Q3780111|Guápiles]]'' | | |- | [[:d:Q5923812|Q5923812]] | ''[[:d:Q5923812|Hristo Spasov]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Bulgaaria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q2014051|Dorkovo]]'' | ''[[:d:Q1088085|Byaga]]'' | |- | [[:d:Q80070047|Q80070047]] | ''[[:d:Q80070047|Sudivya Kumar]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q9010161|Q9010161]] | ''[[:d:Q9010161|Iván Carvajal]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Ecuador|Ecuador]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1948–2026) ♂; Aurelio Espinosa Pólit Award | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ecuador]] | ''[[:d:Q4405656|San Gabriel]]'' | | |- | [[:d:Q104821318|Q104821318]] | ''[[:d:Q104821318|Andy Williams]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kitarrist|kitarrist]], elukutseline maadleja (1977–2026) ♂; member of Every Time I Die | [[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1378018|North Tonawanda]]'' | ''[[:d:Q1185796|Millvale]]'' | |- | [[:d:Q12023888|Q12023888]] | ''[[:d:Q12023888|Jaroslav Kravárik]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] jalgpallur (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Piešťany]] | | |- | [[:d:Q1279178|Q1279178]] | ''[[:d:Q1279178|Eberhard Langer]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Saksamaa]] | [[Chemnitz]] | | |- | [[:d:Q1361397|Q1361397]] | ''[[:d:Q1361397|Otto Jelinek]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Kanada|Kanada]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] iluuisutaja, [[Poliitik|poliitik]], [[Diplomaat|diplomaat]], äriinimene, [[Sportlane|sportlane]], [[Suursaadik|suursaadik]], member of the House of Commons of Canada (1940–2026) ♂; Silver Medal of the President of the Senate, Canada's Sports Hall of Fame | ''[[:d:Q13219587|iluuisutaja]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[sportlane]] | [[Kanada]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q141324020|Q141324020]] | ''[[:d:Q141324020|Vladimir Chuvil’deev]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1958–2026) ♂ | [[füüsik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Dzeržinsk]] | [[Nižni Novgorod]] | ''[[:d:Q4238710|Krasnoe Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141325089|Q141325089]] | ''[[:d:Q141325089|Albert Alós]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Hispaania|Hispaania]]-[[Nigeeria|nigeeria]] [[Insener|insener]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; member of [[Opus Dei]] | [[insener]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hispaania]]<br/>[[Nigeeria]] | [[Barcelona]] | [[Lagos]] | |- | [[:d:Q141338141|Q141338141]] | ''[[:d:Q141338141|Robin Hames]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] jooksja (1937–2026) ♀ | ''[[:d:Q12803959|jooksja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q14956766|North Shore Hospital]]'' | | |- | [[:d:Q16732754|Q16732754]] | ''[[:d:Q16732754|Resil Mojares]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Filipiinide kirjanik | [[kirjanik]] | | ''[[:d:Q132574|Polanco]]'' | | |- | [[:d:Q17138629|Q17138629]] | ''[[:d:Q17138629|Filip Sternberg]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Person (1956–2026) ♂; child of Zdeněk Sternberg, Elisabeth von Hruby und Gelenj | | | [[Praha]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q364154|Q364154]] | ''[[:d:Q364154|Klaus Wanger]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Liechtensteini poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kaupmees]] | [[Liechtenstein]] | ''[[:d:Q49657|Schaan]]'' | | |- | [[:d:Q450796|Q450796]] | [[Robin Morgan]] | data-sort-value="1941" | 1941-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Luuletaja|luuletaja]], romaanikirjanik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], aktivist, [[Toimetaja|toimetaja]], [[Näitleja|näitleja]], politoloog, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], feminist, naisõiguslane, political activist (fl. 1943–2026) (1941–2026) ♀; BBC 100 Women; spouse of Kenneth Pitchford; notable work Sisterhood is Powerful | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[toimetaja]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q34074720|feminist]]''<br/>''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Lake Worth|Lake Worth Beach]] | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q5488275|Q5488275]] | ''[[:d:Q5488275|Frank McDonald]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Iirimaa ajakirjanik | [[autor]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | [[Dublin]] | |- | [[:d:Q5663147|Q5663147]] | ''[[:d:Q5663147|Alberto Iribarne]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Argentina poliitik | [[poliitik]] | [[Argentina]] | [[Argentina]] | | |- | [[:d:Q6211436|Q6211436]] | ''[[:d:Q6211436|Joe Morgan]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1930–2026) ♂; Boston Red Sox Hall of Fame | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q990137|Walpole]]'' | | |- | [[:d:Q67156|Q67156]] | [[Robert Alexy]] | data-sort-value="1945" | 1945-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Saksamaa jurist | [[õppejõud]]<br/>[[jurist]]<br/>''[[:d:Q2135538|legal historian]]''<br/>''[[:d:Q23760244|philosopher of law]]''<br/>[[filosoof]] | [[Saksamaa]] | [[Oldenburg]] | [[Kiel]] | |- | [[:d:Q85136922|Q85136922]] | ''[[:d:Q85136922|Давид Вазгенович Мнацаканян]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1949–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Jerevan]] | | |- | [[:d:Q89032|Q89032]] | ''[[:d:Q89032|Michael Mendl]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Saksamaa näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Saksamaa]] | [[Lünen]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q89861|Q89861]] | ''[[:d:Q89861|Erni Mangold]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Austria|Austria]] teatrinäitleja, filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]] (fl. 1946–2020) (1927–2026) ♀; Decoration of Honour in Gold for Services to the State of Vienna, Austrian Decoration for Science and Art, Nestroy Theatre Prize, Kainz Medal, Austrian Film Award, Romy; spouse of Heinz Reincke | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Austria]] | [[Großweikersdorf]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q97382727|Q97382727]] | ''[[:d:Q97382727|Oleg Lukichyov]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Person (1946–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q23953983|Никитское]]'' | [[Tula]] | |- | [[:d:Q10296478|Q10296478]] | ''[[:d:Q10296478|Javad Mojabi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Iraani kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q181578|Qazvīn]]'' | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q1138532|Q1138532]] | ''[[:d:Q1138532|Craig Douglas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Laulja|laulja]] (fl. 1959–2026) (1941–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q985594|Newport]]'' | | |- | [[:d:Q1155359|Q1155359]] | ''[[:d:Q1155359|Jorge Ramírez Gallego]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Colombia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Colombia]] | [[Cali]] | [[Cali]] | |- | [[:d:Q131300789|Q131300789]] | ''[[:d:Q131300789|René Grillon]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1942–2026) ♂ | [[ajaloolane]] | | ''[[:d:Q171545|Belfort]]'' | | |- | [[:d:Q141284750|Q141284750]] | ''[[:d:Q141284750|Zenyazen Escobar García]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Poliitik|poliitik]] (1984–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q2448280|Nogales]]'' | ''[[:d:Q20270908|Puente Nacional Municipality]]'' | |- | [[:d:Q141310682|Q141310682]] | ''[[:d:Q141310682|Pierre Authier]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Saint-Hilaire (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q141318624|Q141318624]] | ''[[:d:Q141318624|Cristian Belec]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Argentina|Argentina]] filminäitleja, [[Modell|modell]], [[Näitleja|näitleja]], [[Kaskadöör|kaskadöör]] (1979–2026) ♂ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[modell]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[kaskadöör]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q141330457|Q141330457]] | ''[[:d:Q141330457|Juan Mari Feliu]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Alpinist, [[Kirjanik|kirjanik]], speleoloog, [[Raehärra]] (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q9149093|alpinist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q16742175|speleoloog]]'' | | [[Pamplona]] | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q141344318|Q141344318]] | ''[[:d:Q141344318|Steve Gollschewski]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Politseinik|politseinik]], Commissioner of the Queensland Police Service (†2026) ♂; Austraalia ordeni ohvitser, Australian Police Medal, National Medal | [[politseinik]] | [[Austraalia]] | [[Brisbane]] | [[Brisbane]] | |- | [[:d:Q1628673|Q1628673]] | ''[[:d:Q1628673|Camilo Escalona]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Tšiili poliitik | [[poliitik]] | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q18935019|Q18935019]] | ''[[:d:Q18935019|Jack J. Spector]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kunstiajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1925–2026) ♂ | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bayonne (New Jersey)|Bayonne]] | | |- | [[:d:Q18942709|Q18942709]] | ''[[:d:Q18942709|Tadeush Kasyanov]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Venemaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[sportlane]]<br/>[[kaskadöör]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q21110228|Q21110228]] | ''[[:d:Q21110228|Nikolay Borisovich Nikitskiy]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Venemaa entomoloog | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]'' | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q2150321|Q2150321]] | ''[[:d:Q2150321|Richard O'Sullivan]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]] (1944–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q845015|Chiswick]]'' | ''[[:d:Q1143278|Twickenham]]'' | |- | [[:d:Q22004678|Q22004678]] | ''[[:d:Q22004678|Francis Grosvenor, 8th Earl of Wilton]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], financier, aristokraat, member of the House of Lords, troonipärija, heir presumptive (1934–2026) ♂; child of Robert Grosvenor, 5th Baron Ebury, Anne Wignall; spouse of Gillian Soames, Kyra Aslin, Sue Ebury | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1979607|financier]]''<br/>''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q3085736|Q3085736]] | ''[[:d:Q3085736|François Rossé]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Prantsusmaa helilooja | [[helilooja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q21298|Reichshoffen]]'' | | |- | [[:d:Q4131032|Q4131032]] | ''[[:d:Q4131032|András Havasi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ungari|ungari]]-[[Ukraina|ukrainlane]] jalgpallur (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ungari]]<br/>[[Ukraina]] | [[Užhorod|Užgorod]] | | |- | [[:d:Q4474874|Q4474874]] | ''[[:d:Q4474874|Igor Ulukhanov]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] keeleteadlane, [[Filoloog|filoloog]] (1935–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]] | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[filoloog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q6112164|Q6112164]] | ''[[:d:Q6112164|Rosa Fung Pineda]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Peruu|Peruu]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♀ | [[arheoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q3236687|Casma]]'' | | |- | [[:d:Q7159910|Q7159910]] | ''[[:d:Q7159910|Pedro Rodriguez García]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], lektor, Catholic theologian, [[Teoloog|teoloog]] (fl. 1959–), [[Professor|professor]] (1933–2026) ♂; member of [[Opus Dei]], Pontifical Academy of St. Thomas Aquinas, Real Academia de Doctores de España | [[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[teoloog]] | [[Hispaania]] | [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q89082111|Q89082111]] | ''[[:d:Q89082111|Krishna AchutaRao]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Klimatoloog, climate change researcher, atmospheric scientist (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1113838|klimatoloog]]''<br/>''[[:d:Q120203720|climate change researcher]]''<br/>''[[:d:Q17276189|atmospheric scientist]]'' | | | | |- | [[:d:Q99542699|Q99542699]] | ''[[:d:Q99542699|Husky Kihal]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Prantsusmaa]] | [[Lyon]] | | |- | [[:d:Q112565839|Q112565839]] | ''[[:d:Q112565839|Jovan Donev]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Jurist|jurist]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1955–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Skopje]] | [[Skopje]] | |- | [[:d:Q125955185|Q125955185]] | ''[[:d:Q125955185|Ritu Khullar]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Kanada|Kanada]] [[Jurist|jurist]] (1964–2026) ♀ | [[jurist]] | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q136461692|Q136461692]] | ''[[:d:Q136461692|Sara Ogwen Williams]]'' | data-sort-value="1971" | 1971 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Lavastaja|režissöör]], teleprodutsent, telesaatejuht, [[Luuletaja|luuletaja]] (1971–2026) ♀; child of Euryn Ogwen Williams, Jenny Ogwen | [[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[luuletaja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q809009|Barry]]'' | [[Cardiff]] | |- | [[:d:Q15077562|Q15077562]] | ''[[:d:Q15077562|Vladimir Nikolaevitsj Sitko]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1932–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Tööveterani medal]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q25737362|Nechunayevo]]'' | | |- | [[:d:Q16182149|Q16182149]] | ''[[:d:Q16182149|Ida Farida]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Indoneesia filmirežissöör | [[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q3261115|Rangkasbitung]]'' | ''[[:d:Q10396|Depok]]'' | |- | [[:d:Q19279755|Q19279755]] | ''[[:d:Q19279755|Frank Schambor]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Diktor|diktor]] (1971–2026) ♂ | [[diktor]] | [[Saksamaa]] | [[Wuppertal]] | | |- | [[:d:Q19665843|Q19665843]] | ''[[:d:Q19665843|Keyvan Khosrovani]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Iraani arhitekt | ''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''<br/>[[arhitekt]]<br/>[[valguskujundaja]] | [[Iraan]] | [[Teheran]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q21031731|Q21031731]] | ''[[:d:Q21031731|Enos Mafokate]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Sportlane|sportlane]] (1946–2026) ♂ | [[sportlane]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | ''[[:d:Q2307316|Alexandra]]'' | | |- | [[:d:Q2888722|Q2888722]] | ''[[:d:Q2888722|Ramón Espinar Gallego]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Leganés, member of the Assembly of Madrid, President of the Assembly of Madrid (1954–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q329984|Úbeda]]'' | | |- | [[:d:Q314380|Q314380]] | ''[[:d:Q314380|Milan Ohnisko]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], graafik, toimetaja, [[Tõlkija|tõlkija]], publitsist, [[Dissident|dissident]], [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1965–2026) ♂; Magnesia Litera, participant in the resistance and resistance against communism | [[luuletaja]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[dissident]]<br/>[[kirjastaja]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Brno]] | | |- | [[:d:Q3310525|Q3310525]] | ''[[:d:Q3310525|Michel Paulin]]'' | data-sort-value="1933" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Nantes]] | | |- | [[:d:Q385215|Q385215]] | ''[[:d:Q385215|Fabio Mussi]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Piombino]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q509908|Q509908]] | ''[[:d:Q509908|Győző Martos]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Ungari jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q93893451|Q93893451]] | ''[[:d:Q93893451|Huguette St-Denis]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-11-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Kanada|Kanada]] person (1964–2026) | | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q97369408|Q97369408]] | ''[[:d:Q97369408|Uliana Vinokurova]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-17<br/>1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Venemaa|venelased]] [[Psühholoog|psühholoog]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], lektor (1947–2026) ♀ | [[psühholoog]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]'' | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q20619590|Байдинский наслег]]'' | | |- | [[:d:Q108584124|Q108584124]] | ''[[:d:Q108584124|Iwan Setiawan]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Indoneesia|Indoneesia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Indoneesia]] | [[Medan]] | | |- | [[:d:Q110404509|Q110404509]] | ''[[:d:Q110404509|Isaac M. Daniel]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Insener|insener]] (1933–2026) ♂ | [[insener]] | | | | |- | [[:d:Q112378783|Q112378783]] | ''[[:d:Q112378783|Mária Lamiová]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Arheoloog|arheoloog]] (1935–2026) ♀ | [[arheoloog]] | | | | |- | [[:d:Q115295133|Q115295133]] | ''[[:d:Q115295133|Jonathan Mitchley]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Botaanik|botaanik]], plant ecologist, teadlane, [[Kaasprofessor|kaasprofessor]] (†2026) ♂ | [[botaanik]]<br/>''[[:d:Q37987929|plant ecologist]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q120486143|Q120486143]] | ''[[:d:Q120486143|Grahame Fraser]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Füüsik|füüsik]], õpetlane (1931–2026) ♂; member of [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | | |- | [[:d:Q12331333|Q12331333]] | ''[[:d:Q12331333|Per Madsen]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Taani poliitik | [[poliitik]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q127481|Q127481]] | ''[[:d:Q127481|Tony Gatlif]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Stsenarist|stsenarist]], teatrinäitleja, filminäitleja, filmimuusika helilooja, [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1975–2025) (1948–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, César Award for Best Music Written for a Film, Cannes Best Director Award, Un certain regard Award | [[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Alžiir]] | [[Arles]] | |- | [[:d:Q1282352|Q1282352]] | ''[[:d:Q1282352|Raif Dizdarević]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Jugoslaavia|Jugoslaavia]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]] [[Poliitik|poliitik]], [[Poliitjuht|poliitjuht]], [[Diplomaat|diplomaat]], ametiühingutegelane, [[Kirjanik|kirjanik]], Member of the Presidency of Bosnia and Herzegovina, President of the Presidency of Yugoslavia, Minister of Foreign Affairs of Yugoslavia, Chairman of the Presidency of Bosnia and Herzegovina (1926–2026) ♂; Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic | [[poliitik]]<br/>[[poliitjuht]]<br/>[[diplomaat]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Jugoslaavia]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | ''[[:d:Q1017950|Fojnica]]'' | [[Sarajevo]] | |- | [[:d:Q13104684|Q13104684]] | ''[[:d:Q13104684|Péil Schlechter]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Luksemburgi kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[arhitekt]]<br/>[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Luksemburg]] | [[Luxembourg]] | [[Luksemburg]] | |- | [[:d:Q131315367|Q131315367]] | ''[[:d:Q131315367|Milton Soldani Afonso]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Brasiilia|Brasiilia]] äriinimene, [[Advokaat|advokaat]], filantroop (1921–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q12362622|filantroop]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1642662|Nova Lima]]'' | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q136084194|Q136084194]] | ''[[:d:Q136084194|Ali MirRezaie]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Iraan|Iraan]] [[Laulja|laulja]] (†2026) ♂ | [[laulja]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q1282212|Babol County]]'' | ''[[:d:Q605157|Babol]]'' | |- | [[:d:Q141260544|Q141260544]] | ''[[:d:Q141260544|José Manuel Restrepo Fernández de Soto]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Colombia|Colombia]] [[Diktor|diktor]], äriinimene (†2026) ♂ | [[diktor]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Colombia]] | [[Medellín]] | [[Cali]] | |- | [[:d:Q15406088|Q15406088]] | ''[[:d:Q15406088|Yoshikazu Hasegawa]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Jaapan|Jaapan]] paleontoloog (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q16302039|Q16302039]] | ''[[:d:Q16302039|Domingo del Prado]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Hispaania|Hispaania]] joonistaja, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q5573497|Pobladura de Yuso]]'' | [[León (Hispaania)|León]] | |- | [[:d:Q16376847|Q16376847]] | ''[[:d:Q16376847|Züleyxa Hacıyeva]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Võimleja, [[Diktor|diktor]] (1923–2026) ♀; Honored Artist of the Azerbaijan SSR, personal pension of the President of Azerbaijan, [[NSV Liidu meistersportlane]] | ''[[:d:Q16947675|võimleja]]''<br/>[[diktor]] | | [[Bakuu]] | | |- | [[:d:Q18603868|Q18603868]] | ''[[:d:Q18603868|Libor Balák]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01<br/>2026-09-02 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Illustreerija|illustraator]], koomiksikunstnik (1961–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | | [[Brno]] | | |- | [[:d:Q20090695|Q20090695]] | ''[[:d:Q20090695|Eraj Ravindra Fernando]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Sri Lanka|Sri Lanka]] [[Poliitik|poliitik]] (1968–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Sri Lanka]] | [[Sri Lanka]] | | |- | [[:d:Q231178|Q231178]] | [[Gloria Steinem]] | data-sort-value="1934" | 1934-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | USA ajakirjanik ja aktivist | [[ajakirjanik]]<br/>[[reporter]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q9379869|lektor]]''<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q34074720|feminist]]''<br/>''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Toledo (Ohio)|Toledo]] | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q28758600|Q28758600]] | ''[[:d:Q28758600|Børge Thorup]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q3082512|Q3082512]] | ''[[:d:Q3082512|Frank Bridel]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Šveitsi ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Šveits]] | [[Lausanne]] | | |- | [[:d:Q3387126|Q3387126]] | ''[[:d:Q3387126|Pierre Tordo]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nice]] | | |- | [[:d:Q46957202|Q46957202]] | ''[[:d:Q46957202|Raymond Pointu]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] spordiajakirjanik (1940–2026) ♂; prix Louis-Nucera | ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q4735418|Q4735418]] | ''[[:d:Q4735418|Alphonso Smith]]'' | data-sort-value="1985" | 1985-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1985–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2152074|Pahokee]]'' | ''[[:d:Q2152074|Pahokee]]'' | |- | [[:d:Q47514766|Q47514766]] | ''[[:d:Q47514766|Wolf-Dieter Stempel]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Saksamaa|sakslased]] keeleteadlane (1929–2026) ♂; member of [[Baieri Teaduste Akadeemia]], [[Academia Europaea]] | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Landau|Landau in der Pfalz]] | | |- | [[:d:Q4799651|Q4799651]] | ''[[:d:Q4799651|Arthur Marshall]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-04-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1368958|Fort Gordon]]'' | | |- | [[:d:Q489116|Q489116]] | ''[[:d:Q489116|Wilfried Wesemael]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Belgia|Belgia]] jalgrattasportlane (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Belgia]] | [[Aalst]] | [[Lebbeke]] | |- | [[:d:Q5090823|Q5090823]] | ''[[:d:Q5090823|Chen Kuan-tai]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Hiina näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Hiina]] | [[Guangdong]] | ''[[:d:Q59223|Zhongshan]]'' | |- | [[:d:Q5237319|Q5237319]] | ''[[:d:Q5237319|David McDermott]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q661707|Stourbridge]]'' | | |- | [[:d:Q5930469|Q5930469]] | ''[[:d:Q5930469|Hugh Curran]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1009254|Carstairs]]'' | | |- | [[:d:Q6852646|Q6852646]] | ''[[:d:Q6852646|Lau Siu-ming]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Hiina näitleja | [[näitleja]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q59132|Jiangmen]]'' | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q7279160|Q7279160]] | ''[[:d:Q7279160|Rachel Blau DuPlessis]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q912972|Q912972]] | ''[[:d:Q912972|Ivan Gudelj]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Horvaatia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Horvaatia]] | ''[[:d:Q397656|Imotski]]'' | [[Zagreb]] | |- | [[:d:Q96372098|Q96372098]] | ''[[:d:Q96372098|Anil Sharma]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[India|India]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Uttar Pradesh Legislative Assembly (1963–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[India]] | ''[[:d:Q1752328|Bulandshahr district]]''<br/>[[Uttar Pradesh]]<br/>[[India]] | | |- | [[:d:Q1064383|Q1064383]] | ''[[:d:Q1064383|Charles Floyd Hatcher]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2899135|Doerun]]'' | [[Alexandria (Virginia)|Alexandria]] | |- | [[:d:Q106638226|Q106638226]] | ''[[:d:Q106638226|حمزة عباس حسين]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Kuveit|Kuveit]] pankur, [[Poliitik|poliitik]], Governor of the Central Bank of Kuwait (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q806798|pankur]]''<br/>[[poliitik]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | | |- | [[:d:Q107072|Q107072]] | ''[[:d:Q107072|Konrad Jarausch]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Saksamaa|sakslased]] historian of Modern Age, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q17489339|historian of Modern Age]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Magdeburg]] | | |- | [[:d:Q1121618|Q1121618]] | ''[[:d:Q1121618|Imre Kubovics]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-11-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Ungari|Ungari]] [[Geoloog|geoloog]], [[Vulkanoloog|vulkanoloog]], undersecretary (1925–2026) ♂; Szent-Györgyi Albert Prize, Academy Award of the Hungarian Academy of Sciences | [[geoloog]]<br/>[[vulkanoloog]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q301581|Veľká Mača]]'' | | |- | [[:d:Q1130290|Q1130290]] | ''[[:d:Q1130290|Enzo Bianchi]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Kirjanik|kirjanik]], Christian monk, [[Teoloog|teoloog]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Munk|munk]], Catholic theologian, superior (1943–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q2109894|Christian monk]]''<br/>[[teoloog]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[munk]]<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q17775|Castel Boglione]]'' | [[Torino]] | |- | [[:d:Q116878218|Q116878218]] | ''[[:d:Q116878218|Kálmán Széll]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Ungari|Ungari]] [[Kirurg|kirurg]], traumatologist, emergency physician, [[Õppejõud|õppejõud]], emeriitprofessor (1926–2026) ♂; Order of Labour, Pro Ecclesia et Pontifice, Batthyány-Strattmann László Award, [[Aukodanik|aukodanik]] | [[kirurg]]<br/>''[[:d:Q26203274|traumatologist]]''<br/>''[[:d:Q336641|emergency physician]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q108588280|Herény]]'' | | |- | [[:d:Q12223158|Q12223158]] | ''[[:d:Q12223158|Abdulfattah Mahmud Idriss]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Egiptuse kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[professor]]<br/>''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]'' | ''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | ''[[:d:Q12228188|علي محمود]]'' | | |- | [[:d:Q123680300|Q123680300]] | ''[[:d:Q123680300|Abu Hudhayfah Al-Ansari]]'' | No/unknown value | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Pressiesindaja, Spokesman of the Islamic State (†2026) ♂; member of [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Islamiriik]] | ''[[:d:Q17221|pressiesindaja]]'' | No/unknown value | No/unknown value | ''[[:d:Q2320876|Seiyun]]'' | |- | [[:d:Q124479841|Q124479841]] | ''[[:d:Q124479841|Shitsui Hakoishi]]'' | data-sort-value="1916" | 1916-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Jaapan|Jaapan]] habemeajaja (1916–2026) ♀ | ''[[:d:Q107198|habemeajaja]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q11432538|Ōuchi]]'' | [[Utsunomiya]] | |- | [[:d:Q130853288|Q130853288]] | ''[[:d:Q130853288|Jonathan Meléndez]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Mehhiko helilooja | [[klahvpillimängija]]<br/>[[helilooja]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q136165233|Q136165233]] | ''[[:d:Q136165233|András Kőrös]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Ungari|Ungari]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1952–2026) ♂; honorary citizen of Újpest, Knight's Crosses of the Order of Merit of the Republic of Hungary | [[kohtunik]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q141303602|Q141303602]] | ''[[:d:Q141303602|Tony Wilson]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], slavist (1943–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q15976341|slavist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | ''[[:d:Q7981419|Wellington Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141312004|Q141312004]] | ''[[:d:Q141312004|Jorge Martín]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Argentina|Argentina]] korvpallur (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q1889146|Venado Tuerto]]'' | | |- | [[:d:Q141327495|Q141327495]] | ''[[:d:Q141327495|István Vajda]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Dublaažirežissöör, director of radio drama (1942–2026) ♂; Béla Balázs Award | ''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]''<br/>''[[:d:Q2459497|director of radio drama]]'' | | | | |- | [[:d:Q141347280|Q141347280]] | ''[[:d:Q141347280|Jordi Sotorra Garriga]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Preester|preester]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1929–2026) ♂ | [[preester]]<br/>[[õpetaja]] | | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | |- | [[:d:Q141354601|Q141354601]] | ''[[:d:Q141354601|Michal Ficaj]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] vikipedist (1974–2026) ♂; member of Wikimedia Czech Republic | ''[[:d:Q23038345|vikipedist]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | | | |- | [[:d:Q15651571|Q15651571]] | ''[[:d:Q15651571|György Aldobolyi Nagy]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Ungari helilooja | [[helilooja]]<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[klarnetist]]<br/>[[luuletaja]] | [[Ungari]] | [[Szeged]] | | |- | [[:d:Q16092734|Q16092734]] | ''[[:d:Q16092734|John Hastie]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija, cricket umpire (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q2143894|cricket umpire]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q992759|Te Awamutu]]'' | | |- | [[:d:Q16264783|Q16264783]] | ''[[:d:Q16264783|Jerry Oates]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Elukutseline maadleja (fl. 1970–) (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | | [[Columbus (Georgia)|Columbus]] | | |- | [[:d:Q16303135|Q16303135]] | ''[[:d:Q16303135|Edith Barr]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Peruu laulja | [[laulja]] | [[Peruu]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q1807974|Q1807974]] | ''[[:d:Q1807974|Laurence Cook]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | | |- | [[:d:Q20090248|Q20090248]] | ''[[:d:Q20090248|Jimmy Batten]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q123620|Millwall]]'' | | |- | [[:d:Q21558993|Q21558993]] | ''[[:d:Q21558993|Tatyana Svyagintseva]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ukraina arst | [[arst]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Hrodna]] | [[Harkiv]] | |- | [[:d:Q239860|Q239860]] | ''[[:d:Q239860|Cassandra Wilson]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-12-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q66314404|jazz singer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jackson (Mississippi)|Jackson]] | [[Jackson (Mississippi)|Jackson]] | |- | [[:d:Q2830533|Q2830533]] | ''[[:d:Q2830533|Alan Knight]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1961–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q804946|Balham]]'' | | |- | [[:d:Q2851511|Q2851511]] | ''[[:d:Q2851511|Annette Saint-Pierre]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Kanada|Kanada]] romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1925–2026) ♀; Member of the Order of Canada, Chevalier de l'Ordre national des Palmes académiques (France) | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[kirjastaja]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q3462266|Saint-Germain-de-Grantham]]'' | | |- | [[:d:Q2959501|Q2959501]] | ''[[:d:Q2959501|Charles Josselin]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q371638|Pleslin-Trigavou]]'' | | |- | [[:d:Q3113050|Q3113050]] | ''[[:d:Q3113050|Gracindo Júnior]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Brasiilia näitleja | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[psühholoog]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q3196231|Q3196231]] | ''[[:d:Q3196231|Khrist Kopetzky]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Prantsusmaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''<br/>''[[:d:Q26237722|rugby sevens player]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q191126|Saintes]]'' | | |- | [[:d:Q3660076|Q3660076]] | ''[[:d:Q3660076|Carlos Horacio Salinas]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Argentina jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44255|San Miguel de Tucumán]]'' | | |- | [[:d:Q47129858|Q47129858]] | ''[[:d:Q47129858|D. Roy Saer]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1936–2026) ♂ | [[muusikateadlane]] | | ''[[:d:Q13129024|Hebron]]'' | | |- | [[:d:Q5530420|Q5530420]] | ''[[:d:Q5530420|Geles Cabrera]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Mehhiko skulptor | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q5689034|Q5689034]] | ''[[:d:Q5689034|He Yong]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Hiina|Hiina]] [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Matemaatik|matemaatik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (fl. 1987–2026) (1969–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hiina]] | [[Peking]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q57834653|Q57834653]] | ''[[:d:Q57834653|Carla Jeffery]]'' | data-sort-value="1993" | 1993-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | ameerika näitleja (1993–2026) | [[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Houston]] | | |- | [[:d:Q59333448|Q59333448]] | ''[[:d:Q59333448|Аляксандр Фёдаравіч Ільюшчанка]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Teadlane|teadlane]] (1956–2026) ♂; State Prize of the Republic of Belarus, Medal of Francysk Skaryna, Order of Fatherland 3rd Class, Prix ​​de l'Académie nationale des sciences de Biélorussie | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q6098104|Q6098104]] | ''[[:d:Q6098104|Serhat Kılıç]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Türgi näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q2449921|teatripedagoog]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[laulja]] | [[Türgi]] | [[Ankara]] | ''[[:d:Q284489|Kağıthane]]'' | |- | [[:d:Q6321174|Q6321174]] | ''[[:d:Q6321174|József Rusznyák]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Ungari|Ungari]] maadleja (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Ungari]] | [[Sárospatak]] | | |- | [[:d:Q63976124|Q63976124]] | ''[[:d:Q63976124|Gerti Eichler]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Saksa näitleja | [[näitleja]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q681184|Q681184]] | ''[[:d:Q681184|Eberhard Vogel]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Frankenberg (Saksimaa)|Frankenberg]] | [[Tüüringi]] | |- | [[:d:Q709973|Q709973]] | ''[[:d:Q709973|Jean-Paul Rappeneau]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastaja|režissöör]] (fl. 1960–2015) (1932–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Louis Delluci auhind, National Board of Review Award for Best Foreign Language Film, César Award for Best Film, César Award for Best Director, César des Césars, Prix Jean-Le-Duc, Officer of the National Order of Merit; notable work Cyrano de Bergerac, The Married Couple of the Year Two, The Horseman on the Roof | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Auxerre]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q7175103|Q7175103]] | ''[[:d:Q7175103|Peter Katsambanis]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q14284|solicitor]]'' | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | [[Melbourne]] | |- | [[:d:Q97727134|Q97727134]] | ''[[:d:Q97727134|Bettina Pfleger]]'' | data-sort-value="1996" | 1996-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026<br/>2026-09-01 | Austria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q10320426|Q10320426]] | ''[[:d:Q10320426|Ludgero Marques]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Portugal|Portugal]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1938–2026) ♂ | [[ettevõtja]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q564813|Santa Maria da Feira]]'' | | |- | [[:d:Q108448725|Q108448725]] | ''[[:d:Q108448725|Романовский, Михаил Александрович]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Poliitik|poliitik]], riigimees (1947–2026) ♂; member of [[Föderatsiooninõukogu]] | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | | [[Orša]] | | |- | [[:d:Q10853824|Q10853824]] | ''[[:d:Q10853824|Antonín Dvořák]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Jalgpallur, lauatennisist, [[Treener|treener]] (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q13382519|lauatennisist]]''<br/>[[treener]] | | | | |- | [[:d:Q109381832|Q109381832]] | ''[[:d:Q109381832|Charles Ndombasi Lassa]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Kongo muusik | [[muusik]] | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | | [[Cincinnati]] | |- | [[:d:Q11913378|Q11913378]] | ''[[:d:Q11913378|Celestí Alomar Mateu]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q185409|Llubí]]'' | [[Palma|Palma de Mallorca]] | |- | [[:d:Q12121634|Q12121634]] | ''[[:d:Q12121634|Leonid Marchenko]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Näitleja|näitleja]] (1938–2026) ♂; Ukraina teeneline kunstnik, Ukraina teeneteordeni 3. järk; member of National Union of Cinematographers of Ukraine | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Kiiev]] | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q125192965|Q125192965]] | ''[[:d:Q125192965|Sena Alouka]]'' | data-sort-value="1975" | 1975 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Togo|Togo]] keskkonnakaitsja, executive director (1975–2026) ♂ | ''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Togo]] | | ''[[:d:Q46135|Créteil]]'' | |- | [[:d:Q138001296|Q138001296]] | ''[[:d:Q138001296|Hans J. Tümmers]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Saksamaa|sakslased]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Ravensburg]] | | |- | [[:d:Q141244272|Q141244272]] | ''[[:d:Q141244272|Luis Enrique Barragán Chávez]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Person (1986–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q141248140|Q141248140]] | ''[[:d:Q141248140|Aziz Bakbou]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Maroko|Maroko]] [[Muusik|muusik]] (1962–2026) ♂ | [[muusik]] | [[Maroko]] | | | |- | [[:d:Q141249455|Q141249455]] | ''[[:d:Q141249455|Dan Orbih]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Nigeeria|Nigeeria]] [[Poliitik|poliitik]] (1961–2026) ♂; child of MCK Orbih | [[poliitik]] | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q122522069|Ogbona]]'' | | |- | [[:d:Q141257449|Q141257449]] | ''[[:d:Q141257449|Rogério Valença]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-06-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Person (1971–2026) | | | | | |- | [[:d:Q141272634|Q141272634]] | ''[[:d:Q141272634|Sidi Mohamed Sliten]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Maroko|Maroko]] jalgpallur (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Maroko]] | [[Marrakech]] | [[Marrakech]] | [[Marrakech]] |- | [[:d:Q141290693|Q141290693]] | ''[[:d:Q141290693|Thomas Cease]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Insener|insener]] (1942–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>[[insener]] | | | | |- | [[:d:Q1519104|Q1519104]] | ''[[:d:Q1519104|Ulrich Pogoda]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-07-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Saksamaa helilooja | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[insener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Wittichenau]] | [[Cottbus]] | |- | [[:d:Q18719666|Q18719666]] | ''[[:d:Q18719666|Eduardo Calcagno]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Argentina filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Tootja|produtsent]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[dotsent]]<br/>''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q18786174|Q18786174]] | ''[[:d:Q18786174|Anatoly Kholkin]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Keemik|keemik]] (1937–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[NSV Liidu riiklik preemia]], Russian government prize for science and technology | [[keemik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q18810481|Q18810481]] | ''[[:d:Q18810481|Lilia Lardone]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Argentina kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[dotsent]]<br/>[[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2648980|Hernando]]'' | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | |- | [[:d:Q28497261|Q28497261]] | ''[[:d:Q28497261|Вашляев, Борис Фёдорович]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Treener|treener]] (1948–2026) ♂; Honoured coach of the RSFSR, [[NSV Liidu meistersportlane]] | [[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Jekaterinburg]] | [[Jekaterinburg]] | |- | [[:d:Q3147680|Q3147680]] | ''[[:d:Q3147680|Elco Brinkman]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q917827|Dirksland]]'' | [[Leiden]] | |- | [[:d:Q3293382|Q3293382]] | ''[[:d:Q3293382|Mario Cardinal]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Kanada ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q7400832|Saint-Timothée]]'' | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q4801963|Q4801963]] | ''[[:d:Q4801963|Artūras Fomenka]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Leedu jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Leedu]] | [[Panevėžys]] | | |- | [[:d:Q5070358|Q5070358]] | ''[[:d:Q5070358|Chan Sarun]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Kambodža poliitik | [[poliitik]] | [[Kambodža]] | | | |- | [[:d:Q5171327|Q5171327]] | ''[[:d:Q5171327|Cornelius Cash]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2005266|Macon]]'' | [[Dayton]] | |- | [[:d:Q533505|Q533505]] | ''[[:d:Q533505|Wendell Berry]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>[[autor]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q20020377|kultuurikriitik]]''<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q16308156|scholar of English]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Louisville]] | ''[[:d:Q7230898|Port Royal]]'' | |- | [[:d:Q67182983|Q67182983]] | ''[[:d:Q67182983|Jean-François Leroy]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] fotoajakirjanik (1956–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler, Knight of the National Order of Merit, Auleegioni ordeni kavaler | ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q7149252|Q7149252]] | ''[[:d:Q7149252|Paul Barth]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Saksamaa|sakslased]] judoka (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q7926158|Q7926158]] | ''[[:d:Q7926158|Victor Miller]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Ameerika Ühendriikide stsenarist | [[stsenarist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | ''[[:d:Q490744|Alameda]]'' | |- | [[:d:Q8247241|Q8247241]] | ''[[:d:Q8247241|Beto Orlando]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Argentina laulja | [[laulja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2036271|Las Flores]]'' | | |- | [[:d:Q85134741|Q85134741]] | ''[[:d:Q85134741|Jakub Wojtkowiak]]'' | data-sort-value="1968" | 1968 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Poola ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q862445|Q862445]] | ''[[:d:Q862445|Bill Schmidt]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] odaviskaja (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q18510502|odaviskaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | [[Knoxville]] | |- | [[:d:Q9032896|Q9032896]] | ''[[:d:Q9032896|Miguel Zavaleta]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Argentina|Argentina]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], [[Pianist|pianist]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1955–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[pianist]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Airese provints]] | |- | [[:d:Q93250306|Q93250306]] | ''[[:d:Q93250306|Angelo Casati]]'' | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Preester|preester]] (1931–2026) ♂ | [[preester]] | | [[Milano]] | [[Milano]] | |- | [[:d:Q95671702|Q95671702]] | ''[[:d:Q95671702|Anca Pandrea]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja (1946–2026) ♀; spouse of Ștefan Thury | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Rumeenia]] | [[Făgăraș]] | | |- | [[:d:Q9697232|Q9697232]] | ''[[:d:Q9697232|Carlos Monforte]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Brasiilia ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Brasiilia]] | [[Santos]] | | |- | [[:d:Q12959|Q12959]] | [[Édouard Balladur]] | data-sort-value="1929" | 1929-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Prantsusmaa poliitik | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | [[İzmir]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q1092107|Passy kalmistu]]'' |- | [[:d:Q7426|Q7426]] | [[Ada Yonath]] | data-sort-value="1939" | 1939-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Iisraeli keemik | ''[[:d:Q15839206|molekulaarbioloog]]''<br/>[[keemik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15142825|kristallograaf]]''<br/>[[biokeemik]]<br/>[[teadlane]]<br/>[[bioloog]] | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q109487391|Q109487391]] | ''[[:d:Q109487391|Vladimir Moshchenko]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1932–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bahmut]] | | |- | [[:d:Q114775616|Q114775616]] | ''[[:d:Q114775616|David A. Kornreich]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Teadlane, astronoom (1973–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q11063|astronoom]]'' | | [[Houston]] | | |- | [[:d:Q13163930|Q13163930]] | ''[[:d:Q13163930|Cham Mei-kam]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Hiina|Hiina]] Chinese medicine practitioner (1924–2026) ♀ | ''[[:d:Q93923328|Chinese medicine practitioner]]'' | [[Hiina]] | [[Guangzhou]] | ''[[:d:Q7383551|Ruttonjee Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141223090|Q141223090]] | ''[[:d:Q141223090|Carlos Gracia]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Hispaania|Hispaania]] sports executive (1941–2026) ♂; member of Real Federación Española de Automovilismo, [[FIA]] | ''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Hispaania]] | [[Zaragoza]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q141242448|Q141242448]] | ''[[:d:Q141242448|Phil O'Reilly]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Iirimaa|Iirimaa]] Gaelic football player (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q17351861|Gaelic football player]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q321091|Tullamore]]'' | ''[[:d:Q321091|Tullamore]]'' | |- | [[:d:Q141248969|Q141248969]] | ''[[:d:Q141248969|Chula Padmendra Kumarapathirana]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♀ | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q141255203|Q141255203]] | ''[[:d:Q141255203|Sister Pauline Leonard]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] Christian nun, kooliõpetaja, koolijuht, kooli asedirektor (1939–2026) ♀; Companion of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q28146366|Christian nun]]''<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q1056391|koolijuht]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q30279686|Hutt Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141306752|Q141306752]] | ''[[:d:Q141306752|Balázs Szolga]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | German teacher, keskkooliõpetaja, [[Õppejõud|õppejõud]], sports official, lifeguard, sauna master (†2026) ♂ | ''[[:d:Q101444594|German teacher]]''<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15986539|sports official]]''<br/>''[[:d:Q259327|lifeguard]]''<br/>''[[:d:Q2024043|sauna master]]'' | | | | ''[[:d:Q1120689|Kozma Street Jewish Cemetery]]'' |- | [[:d:Q1658487|Q1658487]] | ''[[:d:Q1658487|Elia Zenghelis]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Kreeka arhitekt | [[arhitekt]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q18753737|Q18753737]] | ''[[:d:Q18753737|Wang Yongyan]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Hiina|Hiina]] [[Teadlane|teadlane]], [[Poliitik|poliitik]], National People's Congress deputy (1938–2026) ♂ | [[teadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Hiina]] | [[Tianjin Shi]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q2062286|Q2062286]] | ''[[:d:Q2062286|Oleksandr Kasyan]]'' | data-sort-value="1989" | 1989-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Ukraina|ukrainlane]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur (1989–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bezimenne (Novoazovski rajoon)|Bezimenne]] | | |- | [[:d:Q21132815|Q21132815]] | ''[[:d:Q21132815|Viktor Shrira]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Venemaa matemaatik | [[matemaatik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Chișinău]] | | |- | [[:d:Q21834563|Q21834563]] | ''[[:d:Q21834563|Aleksandr Mihalevič]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Teadlane|teadlane]], Chernobyl liquidator (1938–2026) ♂; Medal of Francysk Skaryna, Zasłużony Energetyk Republiki Białorusi, премия имени академика А. В. Лыкова | [[teadlane]]<br/>''[[:d:Q1377734|Chernobyl liquidator]]'' | | [[Vitsebsk|Viciebsk]] | | |- | [[:d:Q320861|Q320861]] | ''[[:d:Q320861|Abid Mutlak al-Jubouri]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Iraak|Iraak]] [[Poliitik|poliitik]], [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Deputy Prime Minister of Iraq (1940–2026) ♂; Bravery Medal | [[poliitik]]<br/>[[sõjaväelane]] | [[Iraak]] | ''[[:d:Q5684772|Hawija]]'' | [[Kirkūk]] | |- | [[:d:Q3309599|Q3309599]] | ''[[:d:Q3309599|Michel Fano]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Prantsusmaa muusik | [[muusik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | | |- | [[:d:Q3847896|Q3847896]] | ''[[:d:Q3847896|Mariella Bettarini]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], algklassiõpetaja, kirjanduskriitik, [[Tõlkija|tõlkija]], esseist (1942–2026) ♀ | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q10509151|algklassiõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Itaalia]] | [[Firenze]] | | |- | [[:d:Q39082698|Q39082698]] | ''[[:d:Q39082698|Fuat Nuretdinef]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]] (1938–2026) ♂ | [[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q18791698|Naratyılğa]]'' | | |- | [[:d:Q39382604|Q39382604]] | ''[[:d:Q39382604|Tatyana Shishkina]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Valgevene füüsik | [[füüsik]] | [[Valgevene]] | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q4124504|Q4124504]] | ''[[:d:Q4124504|Juriy Michaylovitsj Volmer]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]] (1933–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Tööpunalipu orden]] | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q16015391|Krassítskoie]]'' | | |- | [[:d:Q4148690|Q4148690]] | ''[[:d:Q4148690|Igor Grekhov]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1934–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Austuse orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Sõpruse orden]], [[Lenini preemia]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], Russian government prize for science and technology; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Smolensk]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q4253263|Q4253263]] | ''[[:d:Q4253263|Vladimir Lakeyev]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], [[Kommunist]] (1949–2026) ♂; member of [[Moskva Linnaduuma]] | [[poliitik]]<br/>[[Kommunist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q55519361|Q55519361]] | ''[[:d:Q55519361|Gonzalo Piédrola Angulo]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Arst|arst]], professor (1939–2026) ♂; member of Real Academia Nacional de Medicina; spouse of María del Carmen Maroto Vela | [[arst]] | [[Hispaania]] | [[Granada]] | [[Granada]] | |- | [[:d:Q56529236|Q56529236]] | ''[[:d:Q56529236|محمد التاجي]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Egiptuse näitleja | [[näitleja]] | ''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | [[Kairo]] | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q5864704|Q5864704]] | ''[[:d:Q5864704|Francesc Garrido]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Hispaania näitleja | [[näitleja]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q60455434|Q60455434]] | ''[[:d:Q60455434|إياد ناصر]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Süüria|Süüria]] saatejuht, [[Spordikommentaator|spordikommentaator]] (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>[[spordikommentaator]] | [[Süüria]] | ''[[:d:Q12212226|Dweir Ruslan]]'' | | |- | [[:d:Q606311|Q606311]] | ''[[:d:Q606311|Iván T. Berend]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Ungari ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q17488363|economic historian]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q7151978|Q7151978]] | ''[[:d:Q7151978|Paul LeDuc]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Kanada|Kanada]] elukutseline maadleja (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q3462972|Saint-Maxime-du-Mont-Louis]]'' | [[Québec (linn)|Québec]] | |- | [[:d:Q7174083|Q7174083]] | ''[[:d:Q7174083|Peter Freebody]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Austraalia|Austraalia]] teadlane (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | ''[[:d:Q4894752|Berry]]'' | |- | [[:d:Q7665832|Q7665832]] | ''[[:d:Q7665832|Sé O'Hanlon]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Iirimaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | | |- | [[:d:Q7823034|Q7823034]] | ''[[:d:Q7823034|Tony Mundine]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Austraalia|Austraalia]] poksija (1951–2026) ♂; Medal of the Order of Australia | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q4866067|Baryulgil]]'' | [[Austraalia]] | |- | [[:d:Q8056159|Q8056159]] | ''[[:d:Q8056159|Yoshimi Masaki]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Jaapan|Jaapan]] judoka (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Jaapan]] | [[Ōsaka prefektuur]] | | |- | [[:d:Q834044|Q834044]] | ''[[:d:Q834044|Slobodan Šnajder]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Horvaatia|horvaatia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], publitsist, [[Tõlkija|tõlkija]] (1948–2026) ♂; Branko Gavella Award, City of Zagreb Award, Marin Držić Award, [[Audoktor|audoktor]], Meša Selimović Award, Kočićevo pero Award, Mirko Kovač Award, Višnja Machiedo Award | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Horvaatia]] | [[Zagreb]] | [[Zagreb]] | |- | [[:d:Q90463223|Q90463223]] | ''[[:d:Q90463223|Roman Nowobilski]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Poola|poolakad]] teadlane, [[Füsioterapeut|füsioterapeut]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1966–2026) ♂; member of Polish Rehabilitation Society, Polskie Towarzystwo Fizjoterapii, European Respiratory Society, European Academy of Allergy and Clinical Immunology, Society of Polish Internists | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[füsioterapeut]]<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Sucha Beskidzka]] | | |- | [[:d:Q96464754|Q96464754]] | ''[[:d:Q96464754|Joggie Jansen]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Griekwastad]] | [[Otjiwarongo]] | |- | [[:d:Q99929822|Q99929822]] | ''[[:d:Q99929822|Ibrahim Adam]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Ghana poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Ghana]] | | | |- | [[:d:Q112375430|Q112375430]] | ''[[:d:Q112375430|Peter R. Griffiths]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Keemik|keemik]], teadlane, õpetlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂; Ellis R. Lippincott Award, Coblentz Award, Ruth and Edwin Kennedy Distinguished Professor Award | [[keemik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Inglismaa]] | | |- | [[:d:Q112405832|Q112405832]] | ''[[:d:Q112405832|Hermann Atz]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Politoloog (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q113565574|Q113565574]] | ''[[:d:Q113565574|Robert Viger]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Helilooja|helilooja]] (1934–2026) ♂; member of Société des auteurs, compositeurs et éditeurs de musique | [[laulukirjutaja]]<br/>[[helilooja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q207620|Meaux]]'' | | |- | [[:d:Q119267915|Q119267915]] | ''[[:d:Q119267915|Mustapha Besbes]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | French protectorate of Tunisia-[[Tuneesia|tuneesia]] hüdroloog, emeriitprofessor (1941–2026) ♂; member of [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q3644587|hüdroloog]]'' | ''[[:d:Q2017684|French protectorate of Tunisia]]''<br/>[[Tuneesia]] | | | |- | [[:d:Q124671639|Q124671639]] | ''[[:d:Q124671639|Věra Pokorná]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Arst|arst]], [[Pediaater|lastearst]], neonatoloog (†2026) ♀ | [[arst]]<br/>[[Pediaater|lastearst]]<br/>''[[:d:Q28569455|neonatoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q12612175|Q12612175]] | ''[[:d:Q12612175|Lee Yong-joo]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Lõuna-Korea näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Soul]] | ''[[:d:Q42108|Seongnam]]'' | |- | [[:d:Q13147245|Q13147245]] | ''[[:d:Q13147245|Helena Trexu]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q3775049|Sama]]'' | | |- | [[:d:Q133518399|Q133518399]] | ''[[:d:Q133518399|Volkmar Schön]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Person (1957–2026) ♂ | | | [[Hamburg]] | | |- | [[:d:Q133832061|Q133832061]] | ''[[:d:Q133832061|Joey BPR]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (fl. 1977–) (1963–2026); member of Bumi Putra Rockers | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Malaisia]] | [[Johor Bahru]] | ''[[:d:Q7350107|Kuala Lumpur Hospital]]'' | |- | [[:d:Q138391311|Q138391311]] | ''[[:d:Q138391311|Eduardo Juárez]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Peruu|Peruu]] LGBTQ rights activist (1983–2026) ♂; member of Peruvian TLGB Network | ''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]'' | [[Peruu]] | | | |- | [[:d:Q141222143|Q141222143]] | ''[[:d:Q141222143|Dimi Mavropoulos]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Rallisõitja (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]'' | | | | |- | [[:d:Q141224685|Q141224685]] | ''[[:d:Q141224685|Micah Jo Barnett]]'' | data-sort-value="2005" | 2005-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (2005–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q7491542|Shawnee Mission]]'' | ''[[:d:Q959398|Liberty]]'' | |- | [[:d:Q141237007|Q141237007]] | ''[[:d:Q141237007|Doina Caramzulescu]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Rumeenia|Rumeenia]] raadioajakirjanik, uudisteankur, [[Tõlkija|tõlkija]] (1939–2026) ♀ | ''[[:d:Q24702769|raadioajakirjanik]]''<br/>''[[:d:Q270389|uudisteankur]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q1423181|Q1423181]] | ''[[:d:Q1423181|Mehdi Zana]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Türgi|Türgi]] [[Poliitik|poliitik]], inimõiguste aktivist, mayor of Diyarbakır (1940–2026) ♂; spouse of [[Leyla Zana]] | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Türgi]] | ''[[:d:Q945404|Silvan]]'' | ''[[:d:Q83387|Diyarbakır]]'' | |- | [[:d:Q1445081|Q1445081]] | ''[[:d:Q1445081|Frankie Miller]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], laulja-laulukirjutaja, country musician (1931–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q66763670|country musician]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q784496|Victoria]]'' | [[Arlington]] | |- | [[:d:Q1475703|Q1475703]] | ''[[:d:Q1475703|Gene Bertoncini]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], muusikapedagoog, džässmuusik, džäss-kitarrist, [[Muusik|muusik]] (1937–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>''[[:d:Q6168364|džäss-kitarrist]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q1522054|Q1522054]] | ''[[:d:Q1522054|Giacomo Aimoni]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Itaalia|Itaalia]] suusahüppaja (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]'' | [[Itaalia]] | | | |- | [[:d:Q16299033|Q16299033]] | ''[[:d:Q16299033|Carlos Espinosa de los Monteros y Bernaldo de Quirós]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Hispaania ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q18640488|Q18640488]] | ''[[:d:Q18640488|Ian Martin]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q1986691|Q1986691]] | ''[[:d:Q1986691|Nicolas Simion]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Saksofonist|saksofonist]] (1959–2026) ♂ | [[saksofonist]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q3041172|Dumbrăvița]]'' | [[Brașov]] | |- | [[:d:Q2848511|Q2848511]] | ''[[:d:Q2848511|André Remy]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Belgia ajakirjanik | ''[[:d:Q650483|spordiajakirjandus]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q60223236|television executive]]''<br/>[[spordikommentaator]]<br/>[[koomik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q900766|Gilly]]'' | ''[[:d:Q3357775|Ottignies]]'' | |- | [[:d:Q3394953|Q3394953]] | ''[[:d:Q3394953|Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[A Coruña]] | [[Oviedo]] | |- | [[:d:Q377683|Q377683]] | ''[[:d:Q377683|Narana Coissoró]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Portugal|Portugal]]-[[India|india]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], member of the Assembly of the Republic (1931–2026) ♂; Grand Officer of the Military Order of Christ, Grand Cross of the Order of Prince Henry, Grand Officer of the Order of Public Instruction | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Portugal]]<br/>[[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Goa osariik]] | | |- | [[:d:Q4443993|Q4443993]] | ''[[:d:Q4443993|Svetlana Strizhnyova]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] muuseumitöötaja, muuseumidirektor (1937–2026) ♀; Honoured Cultural Worker of the RSFSR, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk | ''[[:d:Q47090899|muuseumitöötaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Ukraina NSV]] | [[Himki]] | |- | [[:d:Q4446455|Q4446455]] | ''[[:d:Q4446455|Vyacheslav Surganov]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Poliitik|poliitik]], riigimees, member of the Federation Council of Russia (1933–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Austuse märk]], honorary citizen of Sverdlovsk Oblast, géologue émérite de la RSFSR; member of [[Föderatsiooninõukogu]], Legislative Assembly of Sverdlovsk Oblast | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Bakal]] | | |- | [[:d:Q599220|Q599220]] | ''[[:d:Q599220|Antonino Fogliani]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Dirigent|dirigent]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Lavastaja|režissöör]], opera director (1976–2026) ♂ | [[dirigent]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q28054786|opera director]]'' | [[Itaalia]] | [[Messina]] | ''[[:d:Q67975|Cadempino]]'' | |- | [[:d:Q673426|Q673426]] | ''[[:d:Q673426|Walter Tresch]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Šveits|Šveits]] mäesuusataja (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]'' | [[Šveits]] | ''[[:d:Q69135|Silenen]]'' | | |- | [[:d:Q6989460|Q6989460]] | ''[[:d:Q6989460|Neil Walter]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Riigiametnik|riigiametnik]], Administrator of Tokelau, ambassador of New Zealand to Japan, Secretary of Foreign Affairs (1942–2026) ♂; Companion of the New Zealand Order of Merit | [[diplomaat]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1972491|Stratford]]'' | ''[[:d:Q2540624|Waikanae]]'' | |- | [[:d:Q92822|Q92822]] | ''[[:d:Q92822|Richard E. Stearns]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] informaatik, [[Insener|insener]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Matemaatik|matemaatik]] (1936–2026) ♂; [[Turingi auhind]], Frederick W. Lanchester Prize, ACM Fellow, [[Distinguished professor]]; member of ACM | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[insener]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[matemaatik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q717516|Caldwell]]'' | [[Ann Arbor]] | |- | [[:d:Q929382|Q929382]] | ''[[:d:Q929382|Franco Fontana]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Itaalia fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q3682398|Cognento]]'' | [[Modena]] | |- | [[:d:Q101130436|Q101130436]] | ''[[:d:Q101130436|Beba Lorena]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Argentina|Argentina]] [[Modell|modell]], äriinimene (1944–2026) ♀ | [[modell]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44214|Formosa]]'' | | |- | [[:d:Q105870884|Q105870884]] | ''[[:d:Q105870884|István Gábor Kruzslicz]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Ungari|Ungari]] [[Arhivaar|arhivaar]], [[Koduloolane|koduloolane]], keskkooliõpetaja (1944–2026) ♂ | [[arhivaar]]<br/>[[koduloolane]]<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]'' | [[Ungari]] | [[Hódmezővásárhely]] | | |- | [[:d:Q107319456|Q107319456]] | ''[[:d:Q107319456|Barry Smith]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] spordiajaloolane (1937–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q17504998|spordiajaloolane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q108881994|Q108881994]] | ''[[:d:Q108881994|Крупнов, Александр Иванович]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1939–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q11097792|Q11097792]] | ''[[:d:Q11097792|Li Weikang]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Hiina|Hiina]]-[[Hiina Vabariik (1912–1949)|hiina vabariik]] Peking opera actor, telesarjanäitleja, filminäitleja, member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference, National People's Congress deputy (1947–2026) ♀; spouse of Geng Qichang | ''[[:d:Q111975768|Peking opera actor]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | ''[[:d:Q17579219|Pei-p'ing]]'' | [[Peking]] | |- | [[:d:Q113325505|Q113325505]] | ''[[:d:Q113325505|Ryszard Łętowski]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Poola|poolakad]] [[Ohvitser|ohvitser]], väeüksuse ülem (1934–2026) ♂ | [[ohvitser]] | [[Poola]] | | | ''[[:d:Q1779546|Cmentarz Lipowy w Gliwicach]]'' |- | [[:d:Q11549140|Q11549140]] | ''[[:d:Q11549140|Yaeko Mizutani]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Näitleja|näitleja]] (1939–2026) ♀; Medal with Purple Ribbon, Kikuta Kazuo engeki shō; child of Morita Kanya XIV, Yaeko Mizutani I; spouse of Hideo Shiraki | [[näitleja]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q11988507|Q11988507]] | ''[[:d:Q11988507|Martin Holtung]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Norra|norralased]] kiiruisutaja, president (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q10866633|kiiruisutaja]]'' | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q119885611|Q119885611]] | ''[[:d:Q119885611|Joan Phillip]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Kanada|Kanada]] [[Poliitik|poliitik]] (1952–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1001626|North Vancouver]]'' | | |- | [[:d:Q1377702|Q1377702]] | ''[[:d:Q1377702|Nicolae Ungureanu]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Rumeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Rumeenia]] | [[Craiova]] | ''[[:d:Q1189089|Sadu]]'' | |- | [[:d:Q1408808|Q1408808]] | ''[[:d:Q1408808|Georg Denzler]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Õppejõud|õppejõud]], katoliku preester, church historian, Catholic theologian (1930–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q1743122|church historian]]''<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]'' | [[Saksamaa]] | [[Bamberg]] | | |- | [[:d:Q141204526|Q141204526]] | ''[[:d:Q141204526|Pedro Rivero Torre]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], professor (1938–2026) ♂; honorary doctorate of the University of Castille-La Mancha; member of Real Academia de Doctores de España, Association of Electric Power Companies, [[Rooma Klubi]], Instituto de Estudios Económicos | [[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q25339110|professor]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q5614177|Guarnizo]]'' | | |- | [[:d:Q141255091|Q141255091]] | ''[[:d:Q141255091|Toni Hubmann]]'' | data-sort-value="1957" | 1957 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Austria|Austria]] põllumees, animal protectionist, äriinimene, [[Autor|autor]] (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q23672693|animal protectionist]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[autor]] | [[Austria]] | [[Graz]] | [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]] | |- | [[:d:Q1413274|Q1413274]] | ''[[:d:Q1413274|Winfried Mittrowski]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q1477696|Q1477696]] | ''[[:d:Q1477696|Hana Pastejříková]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Näitleja|näitleja]] (1944–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q15088606|Q15088606]] | ''[[:d:Q15088606|Leonid Vladimirovitsj Radjukevitsj]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], metallurg (1932–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Lenini orden]], [[Austuse märk]], [[Tööpunalipu orden]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]] | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q18576582|metallurg]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q16202217|Q16202217]] | ''[[:d:Q16202217|Blaine Campbell]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Antonio]] | [[Rapid City]] | |- | [[:d:Q16697782|Q16697782]] | ''[[:d:Q16697782|Mykola Dziuba]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Poliitik|poliitik]], People's Deputy of Ukraine (1946–2026) ♂; [[Austuse märk]], Order of Labour Glory, 3rd class; member of 1st Supreme Council | [[poliitik]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q4445119|Suvyd]]'' | | |- | [[:d:Q21636811|Q21636811]] | ''[[:d:Q21636811|Klimentiy Veksler]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Viiuldaja|viiuldaja]] (1932–2026) ♂; [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], [[Sõpruse orden]], заслуженный артист Карельской АССР | [[viiuldaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q30904275|Q30904275]] | ''[[:d:Q30904275|Carolin Scharpff-Striebich]]'' | data-sort-value="1963" | 1963 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Saksamaa|sakslased]] kunstikoguja, ärijuht (1963–2026) ♀ | ''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''<br/>''[[:d:Q832136|ärijuht]]'' | [[Saksamaa]] | [[Darmstadt]] | | |- | [[:d:Q3291306|Q3291306]] | ''[[:d:Q3291306|Marianne Leconte]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Prantsusmaa kirjastaja | [[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q47117059|Q47117059]] | ''[[:d:Q47117059|Brian Cogan]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Media scholar, [[Õppejõud|õppejõud]] (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q6386271|media scholar]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q4786418|Q4786418]] | ''[[:d:Q4786418|Archibald MacKinnon]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Kanada|Kanada]] [[Sõudja|sõudja]] (1937–2026) ♂; Canada's Sports Hall of Fame | [[sõudja]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1138837|Cranbrook]]'' | [[Calgary]] | |- | [[:d:Q4981862|Q4981862]] | ''[[:d:Q4981862|Brîndușa Armanca]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Filoloog|filoloog]] (1954–2026) ♀ | [[ajakirjanik]]<br/>[[filoloog]] | [[Rumeenia]] | [[Câmpulung Moldovenesc]] | | |- | [[:d:Q55620057|Q55620057]] | ''[[:d:Q55620057|Michelina Tenace]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Itaalia|Itaalia]] Catholic theologian, [[Teoloog|teoloog]] (1954–2026) ♀ | ''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[teoloog]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q51952|San Marco in Lamis]]'' | | |- | [[:d:Q6063188|Q6063188]] | ''[[:d:Q6063188|Cevdet Selvi]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Türgi poliitik | [[poliitik]] | [[Türgi]] | [[Eskişehir]] | | |- | [[:d:Q6490085|Q6490085]] | ''[[:d:Q6490085|Larry Christenson]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Everett]] | [[Washingtoni osariik]] | |- | [[:d:Q7242965|Q7242965]] | [[Priit Aimla]] | data-sort-value="1941" | 1941-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Eesti luuletaja, poliitik ja humorist | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[humorist]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]] | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Võru]] | | |- | [[:d:Q7297843|Q7297843]] | ''[[:d:Q7297843|Ray Miller]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q97188930|Q97188930]] | ''[[:d:Q97188930|Choy Chak Hung]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Poliitik|poliitik]] (1968–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q57287|Q57287]] | [[Harald V]] | data-sort-value="1937" | 1937-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Norra|norralased]] [[Monarh|monarh]], royalty (fl. 1991–), [[Norra kuningas]], [[Kroonprints|kroonprints]], [[Prints (järeltulija)|prints]] (1937–2026) ♂; Knight Grand Cross with Collar of the Order of Saint Olav‎, Auleegioni suurrist, Knight Grand Cross of the Royal Victorian Order, ოქროს ოლიმპიური ორდენი, [[Valge Kotka orden (Poola)|Valge Kotka orden]], Holmenkolleni medal, Kolme Tähe ordeni suurristi komandör, Valgetähe teenetemärgi kett, Grand Cross with Chain of the Order of Merit of the Republic of Hungary (civil), [[Rumeenia Tähe rahvuslik orden|Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni suurrist]], Idrettsgallaens hederspris, Royal Victorian Chain, Elevandi orden, Oslo Military Society's badge of honor, Royal Norwegian Army National Service Medal with three stars, Defence Service Medal with Laurel Branch, Royal House Centennial Medal, King Haakon VII's 100th anniversary medal, King Haakon VII 1905–1955 Jubilee Medal, Defence Service Medal with three stars, King Olav V's Jubilee Medal 1957–1982, King Olav V's Centenary Medal, King Haakon VII Commemorative Medal, Kong Olav V's Memorial medal, Knight of the Garter, Grand Cross Special Class of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Collar of the Supreme Order of the Chrysanthemum, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurrist ketiga, Grand Star of the Decoration for Services to the Republic of Austria, Knight Grand Commander of the Order of the Dannebrog, Grand Collar of the Order of Prince Henry, Avisi ordeni suurrist, Grand Collar of the Military Order of Saint James of the Sword, Royal Order of the Seraphim, Grand Cross of the Order of the Liberator General San Martín, Order of the Redeemer, Grand Cross of the Order of the White Double Cross‎, [[Dannebrogi ordu|Dannebrogi orden]], collar of the Order of the Golden Fleece, Soome Valge Roosi Rüütliordu suurrist ketiga, Decoration for Exceptional Merits, Grand Cordon of the Order of Leopold; member of [[Norra kuninglik perekond]]; child of [[Olav V]], [[Märtha (Norra)|Märtha]]; spouse of [[Sonja (Norra kuninganna)|Sonja]] | [[monarh]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q2095725|Skaugum]]'' | ''[[:d:Q3050696|Rikshospitalet]]'' | |- | [[:d:Q11201596|Q11201596]] | ''[[:d:Q11201596|Olaf Olsen]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Taani insener | [[insener]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q1897112|laevakapten siseveekogudel]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[Reeder]] | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q1094343|Søldarfjørður]]'' | | |- | [[:d:Q112323416|Q112323416]] | ''[[:d:Q112323416|Беляева, Валентина Александровна]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1941–2026) ♀; Order of Holy Prince Daniel of Moscow 3rd class | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kirsanov]] | | |- | [[:d:Q112362197|Q112362197]] | ''[[:d:Q112362197|Karel Barták]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], politoloog, pundit, väliskorrespondent (1953–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>''[[:d:Q1642960|pundit]]''<br/>''[[:d:Q18190897|väliskorrespondent]]'' | | [[Kladno]] | | |- | [[:d:Q12009319|Q12009319]] | ''[[:d:Q12009319|Filip Štojdl]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Preester|preester]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Fotograaf|fotograaf]], [[Esipreester|kogudusevaimulik]], [[Piiskop|piiskop]] (1975–2026) ♂; member of Order of Saint Lazarus; child of Michael Štojdl, Miluše Štojdlová | [[preester]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[Esipreester|kogudusevaimulik]]<br/>[[piiskop]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Podbořany]] | | |- | [[:d:Q12522098|Q12522098]] | ''[[:d:Q12522098|Topan]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Näitleja|näitleja]] (1956–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q11445|Malang]]'' | | |- | [[:d:Q1271485|Q1271485]] | ''[[:d:Q1271485|Dörthe Jung]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Saksamaa|sakslased]] publitsist, [[Ärikonsultant]] (1949–2026) ♀; Tony Sender Award | ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[Ärikonsultant]] | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q131742649|Q131742649]] | ''[[:d:Q131742649|Luděk Hrzal]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-04-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], saatejuht, [[Diskor|diskor]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], raadiosaatejuht (1966–2026) ♂ | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>[[diskor]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | | [[Sušice]] | | |- | [[:d:Q131779228|Q131779228]] | ''[[:d:Q131779228|Henri Schoenmakers]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Teatriteadlane (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q10379007|teatriteadlane]]'' | | [[Amsterdam]] | [[Woluwe-Saint-Lambert]] | |- | [[:d:Q135512134|Q135512134]] | ''[[:d:Q135512134|Shigeko Kagawa]]'' | data-sort-value="1911" | 1911-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | jaapani ülipikaealine | [[arst]] | [[Jaapan]] | [[Nara prefektuur]] | ''[[:d:Q118213|Yamatokōriyama]]'' | |- | [[:d:Q141201665|Q141201665]] | ''[[:d:Q141201665|Enrique Soto Barea]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Cantaor (1952–2026) ♂; child of Manuel Soto Monje | ''[[:d:Q51374880|cantaor]]'' | | [[Jerez de la Frontera]] | | |- | [[:d:Q141235330|Q141235330]] | ''[[:d:Q141235330|Philippa Dunphy]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] finantsanalüütik, company director, juhatuse liige, board chairman (1956–2026) ♀; child of Malcolm Dunphy | ''[[:d:Q1416279|finantsanalüütik]]''<br/>''[[:d:Q107100767|company director]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q141244898|Q141244898]] | ''[[:d:Q141244898|Crowther Reynish]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] grocer (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q5669609|grocer]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1109703|Collingwood]]'' | ''[[:d:Q151841|Tākaka]]'' | |- | [[:d:Q141292349|Q141292349]] | ''[[:d:Q141292349|Robert C. Hughes]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Keemik|keemik]] (1940–2026) ♂ | [[keemik]] | | | | |- | [[:d:Q14549483|Q14549483]] | ''[[:d:Q14549483|Liria Marín]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Argentina näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q15456084|Q15456084]] | ''[[:d:Q15456084|Thomas Schöck]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Saksamaa jurist | [[jurist]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q16340104|Q16340104]] | ''[[:d:Q16340104|Yael Artsi]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Iisraeli skulptor | [[skulptor]]<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q15977927|kunstipedagoog]]'' | [[Iisrael]] | [[Rabat]] | | |- | [[:d:Q1663095|Q1663095]] | ''[[:d:Q1663095|Ingo Baldermann]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Teoloog|teoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1929–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q16901165|Q16901165]] | ''[[:d:Q16901165|Mamtaz Sanghamita]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | India poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2640827|günekoloog]]'' | [[India]] | | [[Kolkata]] | |- | [[:d:Q20510810|Q20510810]] | ''[[:d:Q20510810|Hrachya Gasparyan]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Armeenia|Armeenia]] [[Lavastaja|režissöör]] (1946–2026) ♂; Honored Art Worker of Armenia, artiste du peuple arménien | [[Lavastaja|režissöör]] | [[Armeenia]] | [[Alaverdi]] | | |- | [[:d:Q2645744|Q2645744]] | ''[[:d:Q2645744|Alfred Rohr]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Austria poliitik | [[poliitik]] | [[Austria]] | [[Stockenboi]] | | |- | [[:d:Q2736096|Q2736096]] | [[Rukidi IV (Tooro)]] | data-sort-value="1992" | 1992-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Uganda|Uganda]] [[Poliitik|poliitik]], [[Monarh|monarh]], monarch of the Kingdom of Toro (1992–2026) ♂; child of Olimi III of Tooro, Queen Best Kemigisa | [[poliitik]]<br/>[[monarh]] | [[Uganda]] | [[Uganda]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q273762|Q273762]] | ''[[:d:Q273762|Carla Marchelli]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Itaalia|Itaalia]] mäesuusataja (1935–2026) ♀ | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]'' | [[Itaalia]] | [[Genova]] | | |- | [[:d:Q27586997|Q27586997]] | ''[[:d:Q27586997|T.K.D. Muzhappilangad]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1946–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q29014982|Q29014982]] | ''[[:d:Q29014982|Dani Leder]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Iisrael|Iisrael]] võimleja (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q16947675|võimleja]]'' | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q2965083|Q2965083]] | ''[[:d:Q2965083|Christian Breseghello]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] rugby union player (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q624304|Mazères]]'' | | |- | [[:d:Q3158765|Q3158765]] | ''[[:d:Q3158765|Jacques Doucet]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Kanada|Kanada]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], raadiosaatejuht, [[Spordikommentaator|spordikommentaator]] (1940–2026) ♂; Canadian Baseball Hall of Fame, Quebec Sports Hall of Fame, Jack Graney Award | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[spordikommentaator]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q4013578|Q4013578]] | ''[[:d:Q4013578|Vincenzo Vitiello]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Itaalia filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Napoli]] | [[Napoli]] | |- | [[:d:Q45403266|Q45403266]] | ''[[:d:Q45403266|Anthony Staines]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Iirimaa|Iirimaa]] epidemioloog (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q12765408|epidemioloog]]'' | [[Iirimaa]] | | [[Dublin]] | |- | [[:d:Q5375897|Q5375897]] | ''[[:d:Q5375897|Enda Bonner]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Iirimaa|Iirimaa]] Gaelic football player, [[Poliitik|poliitik]], senator of Ireland (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q17351861|Gaelic football player]]''<br/>[[poliitik]] | [[Iirimaa]] | [[Donegali krahvkond]] | | |- | [[:d:Q55634973|Q55634973]] | ''[[:d:Q55634973|Terry Matthews]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2750829|Leyton]]'' | | |- | [[:d:Q6262009|Q6262009]] | ''[[:d:Q6262009|Yitsḥaḳ Alfasi]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Iisraeli ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q5121550|Judaic scholar]]'' | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | [[Tel Aviv]] | ''[[:d:Q607817|Kiryat Shaul Cemetery]]'' |- | [[:d:Q6518533|Q6518533]] | ''[[:d:Q6518533|Mary Tsingou]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-10-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Matemaatik|matemaatik]], [[Füüsik|füüsik]], informaatik (1928–2026) ♀ | [[matemaatik]]<br/>[[füüsik]]<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Milwaukee]] | [[Los Alamos]] | |- | [[:d:Q7323437|Q7323437]] | ''[[:d:Q7323437|Rich Rowland]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q928609|Cloverdale]]'' | | |- | [[:d:Q93167|Q93167]] | [[Ratko Mladić]] | data-sort-value="1943" | 1943-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]]-[[Serbia|serbia]] [[Sõdur|sõdur]], [[Ohvitser|ohvitser]] (fl. 1965–1996) (1943–2026) ♂; Order of Brotherhood and Unity, Order of the Republika Srpska, Order of the People's Army | [[ohvitser]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | ''[[:d:Q896368|Božanovići]]'' | ''[[:d:Q48768015|Hague Penitentiary Institution]]'' | |- | [[:d:Q96593202|Q96593202]] | ''[[:d:Q96593202|Jorge Pedersoli]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Argentina|Argentina]] person (1941–2026) ♂ | | [[Argentina]] | ''[[:d:Q1799004|La Paternal, Buenos Aires]]'' | | |- | [[:d:Q104722867|Q104722867]] | ''[[:d:Q104722867|Du Jingyi]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Person (1927–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q113490936|Huairou County]]'' | [[Shijiazhuang]] | |- | [[:d:Q1083525|Q1083525]] | ''[[:d:Q1083525|Christine Fleck-Bohaumilitzky]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Austria|Austria]] [[Teoloog|teoloog]] (1955–2026) ♀ | [[teoloog]] | [[Austria]] | [[Linz]] | | |- | [[:d:Q112371424|Q112371424]] | ''[[:d:Q112371424|Ulrich Berner]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Filosoof|filosoof]], religious studies scholar, Indologist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂ | [[filosoof]]<br/>''[[:d:Q19829980|religious studies scholar]]''<br/>''[[:d:Q18524037|Indologist]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Hann. Münden]] | | |- | [[:d:Q131826845|Q131826845]] | ''[[:d:Q131826845|William Curt Freund]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Nürnberg]] | | |- | [[:d:Q141182638|Q141182638]] | ''[[:d:Q141182638|Heniwaty]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Indoneesia|Indoneesia]] person (1937–2026) ♀ | | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q1199713|Batavia]]'' | [[Jakarta]] | |- | [[:d:Q141196053|Q141196053]] | ''[[:d:Q141196053|Abd El Mageed Ismail]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Kuveit|Kuveit]] kujutav kunstnik, [[Skulptor|skulptor]] (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[skulptor]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | | |- | [[:d:Q141269506|Q141269506]] | ''[[:d:Q141269506|Hilda Tolmunen]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Soome|soomlased]] restaurateur (1928–2026) ♀; Cross of Merit of the Order of the Lion of Finland | ''[[:d:Q3427922|restaurateur]]'' | [[Soome]] | ''[[:d:Q201835|Kuivaniemi]]'' | [[Turu]] | |- | [[:d:Q141312269|Q141312269]] | ''[[:d:Q141312269|Mark S. DeFrancesco]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]] (1949–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q141315525|Q141315525]] | ''[[:d:Q141315525|Marty Nadler]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Teleprodutsent, [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q1458362|Q1458362]] | ''[[:d:Q1458362|Friedrich Beck]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Saksamaa|sakslased]] regional historian, [[Arhivaar|arhivaar]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1927–2026) ♂; Medal of Merit of the GDR | ''[[:d:Q17488465|regional historian]]''<br/>[[arhivaar]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1725985|Untergrochlitz]]'' | [[Potsdam]] | |- | [[:d:Q16483570|Q16483570]] | ''[[:d:Q16483570|Antonio Bódalo Santoyo]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q593528|Nerpio]]'' | | |- | [[:d:Q1887010|Q1887010]] | ''[[:d:Q1887010|Bert Matter]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Helilooja|helilooja]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], muusikapedagoog, [[Organist|organist]], [[Muusik|muusik]] (1937–2026) ♂; Knight of the Order of Orange-Nassau | [[helilooja]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[organist]]<br/>[[muusik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q20038546|Q20038546]] | ''[[:d:Q20038546|Shigeru Araki]]'' | data-sort-value="1922" | 1922 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Jaapan|Jaapan]] scholar of Japanese literature (1922–2026) ♂ | ''[[:d:Q11508193|scholar of Japanese literature]]'' | [[Jaapan]] | [[Ibaraki prefektuur]] | [[Kawasaki]] | |- | [[:d:Q2400304|Q2400304]] | ''[[:d:Q2400304|Abdelaziz Bennani]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Maroko advokaat | [[advokaat]] | [[Maroko]] | [[Fès]] | | |- | [[:d:Q24901515|Q24901515]] | ''[[:d:Q24901515|G. V. Narayana Rao]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | India näitleja | [[advokaat]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]] | | | | |- | [[:d:Q25640014|Q25640014]] | ''[[:d:Q25640014|Rostislav Brzobohatý]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Paleontoloog, [[Geoloog|geoloog]] (1938–2026) ♂; Masaryk University Gold Medal; member of Sokol, T.J. Sokol Brno - Líšeň | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>[[geoloog]] | | [[Brno]] | | |- | [[:d:Q285944|Q285944]] | ''[[:d:Q285944|Toyohiro Akiyama]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kosmonaut|kosmonaut]], [[Reporter|reporter]], [[Insener|insener]], Research Cosmonaut (1942–2026) ♂; Medal "For Merit in Space Exploration", [[Rahvaste Sõpruse orden]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kosmonaut]]<br/>[[reporter]]<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q20468847|Research Cosmonaut]]'' | [[Jaapan]] | [[Setagaya]] | ''[[:d:Q1204505|Ōdai-chō]]'' | |- | [[:d:Q28870219|Q28870219]] | ''[[:d:Q28870219|Grace Nortey]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Ghana|Ghana]] [[Näitleja|näitleja]] (1937–2026) ♀; notable work Matters Of The Heart, Sinking Sands, Ties That Bind, Beasts of No Nation, Amakye and Dede | [[näitleja]] | [[Ghana]] | [[Ghana]] | | |- | [[:d:Q30014908|Q30014908]] | ''[[:d:Q30014908|Jan Štěpán]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Loogik, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Programmeerija|programmeerija]], [[Matemaatik|matemaatik]] (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q14565331|loogik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[programmeerija]]<br/>[[matemaatik]] | | ''[[:d:Q1021085|Dolní Újezd]]'' | | |- | [[:d:Q31196249|Q31196249]] | ''[[:d:Q31196249|Mezhlum Sumbatyan]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1954–2026) ♂; member of National Academy of Sciences of Armenia | [[teadlane]] | [[Venemaa]] | [[Luhansk|Lugansk]] | | |- | [[:d:Q336698|Q336698]] | [[Péter Nádas]] | data-sort-value="1942" | 1942-10-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | ungari kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | ''[[:d:Q787118|Gombosszeg]]'' | |- | [[:d:Q4506194|Q4506194]] | ''[[:d:Q4506194|Yuriy Tsurilo]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1966–2026) (1946–2026) ♂; Medal "For Strengthening of Brotherhood in Arms" | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Vjazniki]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q45098466|Q45098466]] | ''[[:d:Q45098466|Vittorio de’ Frescobaldi]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Itaalia|Itaalia]] person (1928–2026) ♂ | | [[Itaalia]] | [[Firenze]] | | |- | [[:d:Q47006577|Q47006577]] | ''[[:d:Q47006577|Harm Paulsen]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Arheoloog|arheoloog]] (1944–2026) ♂; Deutscher Archäologiepreis | [[arheoloog]] | | [[Lübeck]] | | |- | [[:d:Q4992324|Q4992324]] | [[Ole Andreasen]] | data-sort-value="1939" | 1939-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], äriinimene, Euroopa Parlamendi liige (1939–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Taani Kuningriik]] | [[Frederiksberg]] | | |- | [[:d:Q5550579|Q5550579]] | ''[[:d:Q5550579|Gergely Boros]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Ungari|Ungari]] kayaker (1984–2026) ♂ | ''[[:d:Q16004471|kayaker]]'' | [[Ungari]] | [[Szekszárd]] | [[Paks]] | |- | [[:d:Q62560164|Q62560164]] | ''[[:d:Q62560164|Hans Georg Majer]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Turkologist, [[Ajaloolane|ajaloolane]], orientalist (1937–2026) ♂; member of [[Academia Europaea]] | ''[[:d:Q13210922|Turkologist]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q1731155|orientalist]]'' | | [[Stuttgart]] | | |- | [[:d:Q64605564|Q64605564]] | ''[[:d:Q64605564|André Zaoui]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Prantsusmaa füüsik | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q66828204|Q66828204]] | ''[[:d:Q66828204|Siarhiej Lohvin]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Skulptor|skulptor]] (1959–2026) ♂; Prize of the Federation of Trade Unions of Belarus; member of Belarusian Union of Artists | [[skulptor]] | | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q72842791|Q72842791]] | ''[[:d:Q72842791|Isaac Inchi]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Iisraeli jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iisrael]] | [[Bagdad]] | | |- | [[:d:Q7412207|Q7412207]] | ''[[:d:Q7412207|Samuel Monroe, Jr.]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q75236796|Q75236796]] | ''[[:d:Q75236796|Paulo César Rodrigues Conti]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Teadlane, [[Hambaarst|hambaarst]] (†2026) | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[hambaarst]] | | | | |- | [[:d:Q8463323|Q8463323]] | ''[[:d:Q8463323|Zhu Xiaoyuan]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1954–2026) | [[ajaloolane]] | | [[Shanghai]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q84951084|Q84951084]] | ''[[:d:Q84951084|Thomas Schestag]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Kirjandusteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1956–2026) ♂; Berlin Prize | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[tõlkija]] | | [[Freiburg]] | | |- | [[:d:Q910625|Q910625]] | ''[[:d:Q910625|Peter Cullen]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Kanada näitleja (1941—2026) | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Kanada]] | [[Montréal]] | [[Santa Monica]] | |- | [[:d:Q974970|Q974970]] | ''[[:d:Q974970|Ruben Rada]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Uruguay muusik | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]''<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]'' | [[Uruguay]] | [[Montevideo]] | [[Montevideo]] | ''[[:d:Q5058668|Cementerio del Norte]]'' |- | [[:d:Q97659934|Q97659934]] | ''[[:d:Q97659934|Vladimir Germanenko]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Poliitik|poliitik]], riigimees, member of the Federation Council of Russia (1944–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse märk]]; member of [[Föderatsiooninõukogu]] | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q4108120|Vertiyivka]]'' | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q99151643|Q99151643]] | ''[[:d:Q99151643|Christine Thon]]'' | data-sort-value="1972" | 1972 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1972–2026) ♀ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | | | |- | [[:d:Q100691236|Q100691236]] | ''[[:d:Q100691236|Dimitris Kokotas]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Kreeka laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q15895035|Third Cemetery of Athens]]'' |- | [[:d:Q102423376|Q102423376]] | ''[[:d:Q102423376|Baldomero Rubio Segovia]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Person (1938–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q107341698|Q107341698]] | ''[[:d:Q107341698|Белхароев, Асхаб Абукарович]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1944–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kirgiisi NSV]] | | |- | [[:d:Q112800295|Q112800295]] | ''[[:d:Q112800295|Carl Morgan]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Elektrik|elektrik]], member of the Alaska House of Representatives, juhatuse liige (1950–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[elektrik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q79452|Upper Kalskag]]'' | | |- | [[:d:Q11309112|Q11309112]] | ''[[:d:Q11309112|Jason Klotz]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1981–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Texas]] | | |- | [[:d:Q113400402|Q113400402]] | ''[[:d:Q113400402|Ingrid Lukatis]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Saksamaa|sakslased]] sotsiaalteadlane (1943–2026) ♀; spouse of Wolfgang Lukatis | ''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q114101782|Q114101782]] | ''[[:d:Q114101782|Grégoire Laourou]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Benini poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Benin]] | ''[[:d:Q1133694|Bantè]]'' | | |- | [[:d:Q114650885|Q114650885]] | ''[[:d:Q114650885|Andreina Yépez]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Venezuela|Venezuela]] [[Näitleja|näitleja]] (1974–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Venezuela]] | [[Caracas]] | [[Miami]] | |- | [[:d:Q11610264|Q11610264]] | ''[[:d:Q11610264|Takashi Hanyūda]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q12013238|silmaarst]]'' | [[Jaapan]] | [[Maebashi]] | [[Maebashi]] | |- | [[:d:Q118913455|Q118913455]] | ''[[:d:Q118913455|Avi Degani]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Geograaf|geograaf]] (1938–2026) ♂ | [[geograaf]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q11957547|Q11957547]] | ''[[:d:Q11957547|Alois Leodolter]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Austria|Austria]] suusahüppaja, kahevõistleja (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]''<br/>''[[:d:Q13382605|kahevõistleja]]'' | [[Austria]] | [[Mariazell]] | | |- | [[:d:Q12337221|Q12337221]] | ''[[:d:Q12337221|Stig Thorsboe]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Taani stsenarist | [[stsenarist]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q13097573|Q13097573]] | ''[[:d:Q13097573|Syamsir Siregar]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (fl. 1965–), Director of the State Intelligence Agency of Indonesia (1941–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q5979|Pematangsiantar]]'' | | |- | [[:d:Q13407640|Q13407640]] | ''[[:d:Q13407640|Miloslav Gajdoš]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Helilooja|helilooja]], muusikapedagoog, [[Kontrabassist|kontrabassist]], [[Toimetaja|toimetaja]], arranžeerija, [[Muusikaõpetaja|muusikaõpetaja]], [[Muusik|muusik]] (1948–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[kontrabassist]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[muusikaõpetaja]]<br/>[[muusik]] | | [[Město Albrechtice]] | | |- | [[:d:Q134728978|Q134728978]] | ''[[:d:Q134728978|Yaya Ouattara]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Elevandiluuranniku poliitik | [[poliitik]] | [[Elevandiluurannik]] | | | |- | [[:d:Q136404979|Q136404979]] | ''[[:d:Q136404979|Li Hsiao-ti]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Taiwan]] | | | |- | [[:d:Q141185447|Q141185447]] | ''[[:d:Q141185447|Sonya Gill]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[India|India]] political activist (†2026); spouse of Palagummi Sainath | ''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[India]] | | [[Mumbai]] | |- | [[:d:Q141205097|Q141205097]] | ''[[:d:Q141205097|Miroslav Mužík]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Freespingi operaator, mudelprojekteerija (†2026) ♂ | ''[[:d:Q4492590|freespingi operaator]]''<br/>''[[:d:Q10331372|mudelprojekteerija]]'' | | | [[Blansko]] | |- | [[:d:Q141333107|Q141333107]] | ''[[:d:Q141333107|Maciej Kowalczyk (pediatra)]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Arst|arst]], [[Pediaater|lastearst]] (†2026) ♂ | [[arst]]<br/>[[Pediaater|lastearst]] | | | | |- | [[:d:Q1441862|Q1441862]] | ''[[:d:Q1441862|Francisco Antonio Nieto Súa]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Colombia katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1656207|Panqueba]]'' | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q1578037|Q1578037]] | ''[[:d:Q1578037|Hans-Peter Häfner]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q489147|Schmalkalden]]'' | ''[[:d:Q551954|Vacha]]'' | |- | [[:d:Q15966921|Q15966921]] | ''[[:d:Q15966921|Dominique Alderweireld]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] Kupeldaja (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q11679511|Kupeldaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Annœullin]] | ''[[:d:Q2931483|Centre Hospitalier de Wallonie Picarde]]'' | |- | [[:d:Q16327338|Q16327338]] | ''[[:d:Q16327338|Δημήτριος Κουγιώνης]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Kreeka poliitik | [[poliitik]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q180453|Q180453]] | [[Dolly Parton]] | data-sort-value="1946" | 1946-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | USA laulja ja näitleja | ''[[:d:Q66763708|country singer]]''<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2556469|Pittman Center]]'' | ''[[:d:Q43079570|Vanderbilt-Ingram Cancer Center]]'' | |- | [[:d:Q20985582|Q20985582]] | ''[[:d:Q20985582|Pierre Neuville]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Belgia|Belgia]] poker player (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q15295720|poker player]]'' | [[Belgia]] | ''[[:d:Q668437|Montigny-le-Tilleul]]'' | | |- | [[:d:Q24961078|Q24961078]] | ''[[:d:Q24961078|Juan Manuel Figueroa]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Argentina|Argentina]] [[Sportlane|sportlane]], maadleja (1950–2026) ♂ | [[sportlane]]<br/>''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q26255507|Q26255507]] | ''[[:d:Q26255507|Sergey Kukushkin]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1954–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], PA Rebinder Prize | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q3170335|Q3170335]] | ''[[:d:Q3170335|Jean Allaire]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Kanada|Kanada]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1930–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q31736684|Q31736684]] | ''[[:d:Q31736684|Dirk Winterbach]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Lõuna-Aafrika Vabariigi luuletaja | [[luuletaja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Johannesburg]] | | |- | [[:d:Q3308837|Q3308837]] | ''[[:d:Q3308837|Michel Albertini]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | | |- | [[:d:Q3856843|Q3856843]] | ''[[:d:Q3856843|Michele Zappella]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Psühhiaater|psühhiaater]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1936–2026) ♂ | [[psühhiaater]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Viareggio]] | [[Siena]] | |- | [[:d:Q3899471|Q3899471]] | ''[[:d:Q3899471|Per Hilmar Nybø]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Norra jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q11296761|kikkpoksija]]'' | [[Norra]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q1770239|Haukeland University Hospital]]'' | ''[[:d:Q12001062|Skjold Church]]'' |- | [[:d:Q3904204|Q3904204]] | ''[[:d:Q3904204|Pietro Rescigno]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1928–2026) ♂; Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurristi kavaler; member of [[Academia Europaea]], Istituto Veneto di Scienze, Lettere ed Arti, [[Accademia Nazionale dei Lincei]] | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Salerno]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q4515536|Q4515536]] | ''[[:d:Q4515536|Zheng Fengrong]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Hiina|Hiina]] kõrgushüppaja, heptathlete (1937–2026) ♀; Silver Olympic Order | ''[[:d:Q13382122|kõrgushüppaja]]''<br/>''[[:d:Q21141393|heptathlete]]'' | [[Hiina]] | [[Jinan Shi]] | | |- | [[:d:Q47551318|Q47551318]] | ''[[:d:Q47551318|Werner Breig]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1932–2026) ♂ | [[muusikateadlane]] | | [[Zwickau]] | | |- | [[:d:Q5667042|Q5667042]] | ''[[:d:Q5667042|Alfonso Nasarre Goicoechea]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Hispaania ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q5729604|Q5729604]] | ''[[:d:Q5729604|Lamin Khalifah Fhimah]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Liibüa|Liibüa]] person (1956–2026) ♂ | | [[Liibüa]] | ''[[:d:Q246402|Souq al Jum'aa]]'' | | |- | [[:d:Q5927788|Q5927788]] | ''[[:d:Q5927788|Javier Giraldo]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Colombia|Colombia]] katoliku preester, inimõiguste aktivist (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Colombia]] | | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q59773495|Q59773495]] | ''[[:d:Q59773495|Fermín Casquete Álvarez]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], äriinimene, sports executive (1946–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1919577|Tordehumos]]'' | ''[[:d:Q15468|Badalona]]'' | |- | [[:d:Q61059416|Q61059416]] | ''[[:d:Q61059416|Joan Prat i Carós]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Antropoloog (1947–2026) ♂; Narcís Monturiol Medal, Vives University Network Medal of Honor; member of Institut català d'antropología | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]'' | | ''[[:d:Q13426|Celrà]]'' | | |- | [[:d:Q6442579|Q6442579]] | ''[[:d:Q6442579|Kuku Kohli]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | India filmirežissöör | [[autor]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[India]] | [[Peshawar]] | | |- | [[:d:Q64850245|Q64850245]] | ''[[:d:Q64850245|Duino Verri Fernandes]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Insener|insener]] (1946–2026) ♂ | [[insener]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q986508|Penápolis]]'' | | |- | [[:d:Q93240012|Q93240012]] | ''[[:d:Q93240012|Antonella Del Prete]]'' | data-sort-value="1967" | 1967 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Itaalia|Itaalia]] philosophy historian, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Filosoof|filosoof]] (1967–2026) ♀ | ''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[filosoof]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | | |- | [[:d:Q98239838|Q98239838]] | ''[[:d:Q98239838|Брызгалин Алексей Алексеевич]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1978–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q52392|Q52392]] | [[Tim Curry]] | data-sort-value="1946" | 1946-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Suurbritannia näitleja | [[näitleja]]<br/>[[koomik]]<br/>[[laulja]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q11774156|memuarist]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Suurbritannia]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q5597359|Grappenhall]]'' | ''[[:d:Q1814220|Toluca Lake]]'' | |- | [[:d:Q100805521|Q100805521]] | ''[[:d:Q100805521|Michael Horton]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (†2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q101068602|Q101068602]] | ''[[:d:Q101068602|Christos Markidis]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Kreeka maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q212841|Drama]]'' | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q109495495|Q109495495]] | ''[[:d:Q109495495|Оболенский, Андрей Николаевич]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Person (1957–2026) ♂; child of Nikolay Obolensky, Нина Ильинична Сарафанова | | | [[Lipetski oblast]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q110916|Q110916]] | [[Hideki Shirakawa]] | data-sort-value="1936" | 1936-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Jaapani keemik | [[keemik]]<br/>[[insener]]<br/>[[professor]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | [[Yokohama]] | |- | [[:d:Q112464955|Q112464955]] | ''[[:d:Q112464955|Václav Neckář]]'' | data-sort-value="1975" | 1975 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Tonmeister, [[Muusik|muusik]] (1975–2026) ♂; child of Václav Neckář, Jaroslava Žlábková-Neckářová | ''[[:d:Q2442108|tonmeister]]''<br/>[[muusik]] | | | | |- | [[:d:Q11779971|Q11779971]] | ''[[:d:Q11779971|Mieczysław Rutyna]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Poola|poolakad]] kergejõustiklane (1931–2026) ♂; Honored Master of Sports of Poland | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Poola]] | ''[[:d:Q9373146|Wielowieś]]'' | [[Chicago]] | |- | [[:d:Q11781918|Q11781918]] | ''[[:d:Q11781918|Mirosław Różański]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Poola|poolakad]] [[Ohvitser|ohvitser]], sõjateadlane (1962–2026) ♂; Silver Medal of Merit for National Defence, Gold Medal of Merit for National Defence, Bronze Medal of Merit for National Defence, Bronze Medal "Armed Forces in the Service of the Homeland", Silver Medal "Armed Forces in the Service of the Homeland", Bronze Cross of Merit, Gwiazda Iraku, Gold Medal for Merit in Fire Protection, Knight of the Order of Polonia Restituta, Multinational Division Central-South Commemorative Badge | [[ohvitser]]<br/>''[[:d:Q104176943|sõjateadlane]]'' | [[Poola]] | [[Głogów]] | | |- | [[:d:Q119149932|Q119149932]] | ''[[:d:Q119149932|José P. Piccio]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Filipiinid|Filipiinid]] person (1947–2026) ♂; child of José M. M. Piccio, Rosario Piccio | | [[Filipiinid]] | | | ''[[:d:Q16575410|Manila Memorial Park – Sucat]]'' |- | [[:d:Q121223518|Q121223518]] | ''[[:d:Q121223518|Tina Dalton]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Produtsent, [[Lavastaja|režissöör]] (†2026) ♀ | ''[[:d:Q47541952|produtsent]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | | | | |- | [[:d:Q125171691|Q125171691]] | ''[[:d:Q125171691|Rajuddin Noeh]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]], Bupati Pasaman, Member of the People's Representative Council of Indonesia (1939–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14633240|Kajai]]'' | ''[[:d:Q7253|Padang]]'' | |- | [[:d:Q13120277|Q13120277]] | ''[[:d:Q13120277|Yasmin Shaikh]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[India|India]] keeleteadlane, [[Kirjanik|kirjanik]] (1925–2026) ♀ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[India]] | | [[Pune (linn)|Pune]] | |- | [[:d:Q134713777|Q134713777]] | ''[[:d:Q134713777|Mickey Peled]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Rumeenia|Rumeenia]]-[[Iisrael|iisrael]] produtsent (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q47541952|produtsent]]'' | [[Rumeenia]]<br/>[[Iisrael]] | [[Brăila]] | | |- | [[:d:Q135104073|Q135104073]] | ''[[:d:Q135104073|Mary Lois Finley]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1946–2026) ♀ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q979959|Claude]]'' | | |- | [[:d:Q141164609|Q141164609]] | ''[[:d:Q141164609|Carlos Sáenz de Santa María Alegría]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]] (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | | ''[[:d:Q24012844|Tricio]]'' | |- | [[:d:Q141178120|Q141178120]] | ''[[:d:Q141178120|Brecon Carter]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Viiuldaja|viiuldaja]], violin teacher, [[Kontsertmeister|kontsertmeister]] (1941–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | [[viiuldaja]]<br/>''[[:d:Q101570375|violin teacher]]''<br/>[[kontsertmeister]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Leicester]] | | |- | [[:d:Q141178602|Q141178602]] | ''[[:d:Q141178602|Josef Luftensteiner]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Austria|Austria]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1958–2026) ♂ | [[ooperilaulja]] | [[Austria]] | ''[[:d:Q109622972|Wallsee]]'' | [[Viin]] | |- | [[:d:Q141205174|Q141205174]] | ''[[:d:Q141205174|José da Costa Reis]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Almeida (1940–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q132179399|Vilar Formoso]]'' | | |- | [[:d:Q141205240|Q141205240]] | ''[[:d:Q141205240|J. David Parsons]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Elektriinsener|elektriinsener]], [[Õppejõud|õppejõud]] (†2026) ♂ | [[elektriinsener]]<br/>[[õppejõud]] | | ''[[:d:Q2297559|Ebbw Vale]]'' | | |- | [[:d:Q141205432|Q141205432]] | ''[[:d:Q141205432|Edward M. Mikhail]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Geomatician, [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q112072638|geomatician]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Al-Fayyūm]] | [[West Lafayette]] | |- | [[:d:Q15454931|Q15454931]] | ''[[:d:Q15454931|Jay Maisel]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Ameerika Ühendriikide fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q1582788|Q1582788]] | ''[[:d:Q1582788|Hans Traxler]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Saksamaa|sakslased]] karikaturist, [[Illustreerija|illustraator]], [[Kirjanik|kirjanik]], lastekirjanik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1929–2026) ♂; Goethe Plaque of the City of Frankfurt, Wilhelm-Busch-Preis | ''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[kunstnik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1632387|Hrdlovka]]'' | [[Frankfurt]] | |- | [[:d:Q16336534|Q16336534]] | ''[[:d:Q16336534|Liu Jin-chi]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Taiwan|Taiwan]] korvpallitreener (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Taiwan]] | ''[[:d:Q706284|Dongshan Township]]'' | | |- | [[:d:Q16364959|Q16364959]] | ''[[:d:Q16364959|Ayvaz Xələfli]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Aserbaidžaan|Aserbaidžaan]] [[Geograaf|geograaf]] (1942–2026) ♂ | [[geograaf]] | [[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q1024597|Jil]]'' | | |- | [[:d:Q16735365|Q16735365]] | ''[[:d:Q16735365|Silvia Buendía]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Ecuador|Ecuador]] kolumnist, [[Advokaat|advokaat]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]] (1967–2026) ♀; member of Commission nationale anticorruption | ''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>[[advokaat]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Ecuador]] | [[Guayaquil]] | [[Guayaquil]] | |- | [[:d:Q1722216|Q1722216]] | ''[[:d:Q1722216|Maurice Herriott]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Suurbritannia sportlane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3497842|Great Wyrley]]'' | [[Man]] | |- | [[:d:Q1808950|Q1808950]] | ''[[:d:Q1808950|Sliman Mansour]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Palestiina kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[kunstnik]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q212381|Birzeit]]'' | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q19286565|Q19286565]] | ''[[:d:Q19286565|Jean-Pierre Darchen]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q240189|Douarnenez]]'' | [[Lannion]] | |- | [[:d:Q19818458|Q19818458]] | ''[[:d:Q19818458|Catherine Millot]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] psühhoanalüütik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♀; prix de littérature André-Gide | ''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q18104|Villars-les-Dombes]]'' | [[Nice]] | |- | [[:d:Q21600438|Q21600438]] | ''[[:d:Q21600438|Gathorne Gathorne-Hardy, 5th Earl of Cranbrook]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Zooloog|zooloog]], environmental biologist, [[Poliitik|poliitik]], põllumees, [[Bioloog|bioloog]], esimees, member of the House of Lords (1933–2026) ♂; Duke of Edinburgh Conservation Award, Founder’s Medal, Fellow of the Linnean Society of London; child of John Gathorne-Hardy, 4th Earl of Cranbrook, Fidelity Gathorne-Hardy, Countess of Cranbrook; spouse of Caroline Gathorne-Hardy, Countess of Cranbrook | [[zooloog]]<br/>''[[:d:Q61633400|environmental biologist]]''<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>[[bioloog]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q189960|Westminster]]'' | ''[[:d:Q2450421|Saxmundham]]'' | |- | [[:d:Q3379416|Q3379416]] | ''[[:d:Q3379416|Philippe Bouvard]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] raadiosaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], dialogue writer, teleprodutsent, telesaatejuht, [[Näitleja|näitleja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1952–2025), saatejuht (1929–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Knight of the National Order of Merit, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Commander of the Order of the Crown, Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic; member of Académie Alphonse-Allais | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q3026032|dialogue writer]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q251731|Coulommiers]]'' | [[Cannes]] | |- | [[:d:Q4378844|Q4378844]] | ''[[:d:Q4378844|Tanja Koen]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] telesaatejuht (fl. 1946–1985) (1925–2026) ♀; Knight of the Order of Orange-Nassau | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | | |- | [[:d:Q5359077|Q5359077]] | ''[[:d:Q5359077|Izuru Narushima]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Lavastaja|režissöör]], filmilooja (1961–2026) ♂ | [[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q1414443|filmilooja]]'' | [[Jaapan]] | [[Yamanashi prefektuur]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q55861285|Q55861285]] | ''[[:d:Q55861285|Giri Dandasena]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]], lühijuttude kirjutaja (1949–2026) ♂; Odisha Sahitya Akademi Ovation, Jhankar Award | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]'' | [[India]] | | | |- | [[:d:Q6019584|Q6019584]] | ''[[:d:Q6019584|Mitchell Doens]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Panama majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Panama]] | [[Colón (Panama)]] | [[Panamá]] | |- | [[:d:Q62838386|Q62838386]] | ''[[:d:Q62838386|Adolfo Carrasco Martínez]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Hispaania ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | | |- | [[:d:Q7085809|Q7085809]] | ''[[:d:Q7085809|Ole Bjur]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Taani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q28230|Rødovre]]'' | | |- | [[:d:Q8002986|Q8002986]] | ''[[:d:Q8002986|Will Murray]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]] (1953–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]] | | | | |- | [[:d:Q8292419|Q8292419]] | ''[[:d:Q8292419|Chen Wu]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Hiina poliitik | [[poliitik]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q572231|Chongzuo]]'' | [[Peking]] | |- | [[:d:Q863024|Q863024]] | ''[[:d:Q863024|Billy Boston]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] rugby league player, rugby union player (1934–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire, Knight Commander of the Order of the British Empire | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''<br/>''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Cardiff]] | | |- | [[:d:Q963270|Q963270]] | ''[[:d:Q963270|Jaye P. Morgan]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Muusik|muusik]] (1931–2026) ♀ | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q518551|Mancos]]'' | | |- | [[:d:Q994290|Q994290]] | ''[[:d:Q994290|Uwe H. Schneider]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Saksamaa jurist | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Karlsruhe]] | | |- | [[:d:Q102237623|Q102237623]] | ''[[:d:Q102237623|François Stoll]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Šveits|Šveits]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1939–2026) ♂ | [[psühholoog]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q22636|Wissembourg]]'' | | |- | [[:d:Q108457488|Q108457488]] | ''[[:d:Q108457488|Sulemana Abubakari]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Ghana|Ghana]] [[Sõdur|sõdur]], Aleviku- ja külavanemad (1943–2026) ♂ | [[sõdur]]<br/>''[[:d:Q1259323|Aleviku- ja külavanemad]]'' | [[Ghana]] | | | |- | [[:d:Q12004244|Q12004244]] | ''[[:d:Q12004244|Svein Mønnesland]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Norra|norralased]] slavist, professor (1943–2026) ♂; member of Norwegian Academy of Science and Letters | ''[[:d:Q15976341|slavist]]'' | [[Norra]] | [[Skieni vald]] | [[Oslo]] | ''[[:d:Q6514688|Uranienborg Church]]'' |- | [[:d:Q12096996|Q12096996]] | ''[[:d:Q12096996|Leonid Gorlach]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Ukraina luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q2154590|Ripky]]'' | [[Nižõn]] | |- | [[:d:Q1221734|Q1221734]] | ''[[:d:Q1221734|Dieter Bornschlegel]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]] (1954–2026) ♂ | [[laulukirjutaja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]] | [[Dortmund]] | | |- | [[:d:Q133022162|Q133022162]] | ''[[:d:Q133022162|Kuno Weise]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Kirurg|kirurg]] (1945–2026) ♂ | [[kirurg]] | | [[Tübingen]] | | |- | [[:d:Q136654076|Q136654076]] | ''[[:d:Q136654076|Ilse Meingast]]'' | data-sort-value="1912" | 1912-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1912–2026) ♀ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Berliin]] | ''[[:d:Q1650450|Cotati]]'' | |- | [[:d:Q1390874|Q1390874]] | ''[[:d:Q1390874|Fabrizio Plessi]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Itaalia kunstnik | [[õppejõud]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q13360|Reggio Emilia]]'' | | |- | [[:d:Q141202252|Q141202252]] | ''[[:d:Q141202252|Hege Rohde]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Norra|norralased]] [[Näitleja|näitleja]], teatrilavastaja, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]] (1941–2026) ♀; spouse of Hans Rotmo | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[näitekirjanik]] | [[Norra]] | | ''[[:d:Q3489997|Son]]'' | ''[[:d:Q8731504|Strømbråten Chapel]]'' |- | [[:d:Q141275685|Q141275685]] | ''[[:d:Q141275685|Wei Lianyong]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q141279686|Q141279686]] | ''[[:d:Q141279686|Mark E. Reisinger]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Geograaf|geograaf]] (1951–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>[[geograaf]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q821105|York]]'' | ''[[:d:Q821105|York]]'' | |- | [[:d:Q15449473|Q15449473]] | ''[[:d:Q15449473|Jörg Becker]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Saksamaa|sakslased]] politoloog (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Saksamaa]] | [[Bielefeld]] | | |- | [[:d:Q1683087|Q1683087]] | ''[[:d:Q1683087|Januário Machaze Nhangumbe]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Mosambiik|Mosambiik]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of Pemba (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Mosambiik]] | ''[[:d:Q10344168|Panda]]'' | [[Maputo]] | |- | [[:d:Q18127848|Q18127848]] | ''[[:d:Q18127848|Gerhard Schwedes]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Saksa Riik|saksa riik]] ameerika jalgpalli mängija (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Freiburg]] | ''[[:d:Q3461710|Fayetteville]]'' | |- | [[:d:Q2000970|Q2000970]] | ''[[:d:Q2000970|Ennio Mattarelli]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Itaalia|Itaalia]] laskesportlane (1928–2026) ♂; Sporditeenete kuldkett | ''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | [[Itaalia]] | [[Bologna]] | [[Bologna]] | |- | [[:d:Q22574999|Q22574999]] | ''[[:d:Q22574999|Taiwo Hassan]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Nigeeria näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q5997200|Ilaro]]''<br/>[[Oguni osariik]]<br/>[[Nigeeria]] | | |- | [[:d:Q24925000|Q24925000]] | ''[[:d:Q24925000|Valery Kushlin]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1936–2026) ♂; [[Sõpruse orden]], [[Austuse märk]], Honored Economists of the Russian Federation | [[majandusteadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Nižni Novgorod]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q27523761|Q27523761]] | ''[[:d:Q27523761|Andrei Borisenko]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-03-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Maletaja|maletaja]] (1963–2026) ♂ | [[maletaja]] | | | | |- | [[:d:Q2821269|Q2821269]] | ''[[:d:Q2821269|Abderrahmane Tlili]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Tuneesia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Tuneesia]] | ''[[:d:Q466006|Gafsa]]'' | | |- | [[:d:Q2839776|Q2839776]] | ''[[:d:Q2839776|Alphonse Djédjé Mady]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Elevandiluuranniku poliitik | [[poliitik]] | [[Elevandiluurannik]] | | | |- | [[:d:Q285238|Q285238]] | ''[[:d:Q285238|Noël Godin]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Belgia|Belgia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1945–2026) ♂; Prix de l'Humour noir | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Belgia]] | [[Liège]] | [[Brüssel]] | |- | [[:d:Q30069807|Q30069807]] | ''[[:d:Q30069807|Stanley Ritchie]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Viiuldaja|viiuldaja]], muusikapedagoog, [[Muusik|muusik]] (1935–2026) ♂ | [[viiuldaja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[muusik]] | | ''[[:d:Q3572159|Yenda]]'' | | |- | [[:d:Q3373045|Q3373045]] | ''[[:d:Q3373045|Jack Kross]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Suriname poliitik | [[poliitik]] | [[Suriname]] | [[Paramaribo]] | [[Paramaribo]] | |- | [[:d:Q3426587|Q3426587]] | ''[[:d:Q3426587|René Malo]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Kanada filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q47541952|produtsent]]'' | [[Kanada]] | [[Joliette]] | | |- | [[:d:Q3608983|Q3608983]] | ''[[:d:Q3608983|Alcide Cerato]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Itaalia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q34690|Legnaro]]'' | ''[[:d:Q13630|Olbia]]'' | |- | [[:d:Q4075948|Q4075948]] | ''[[:d:Q4075948|Tofig Bakikhanov]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Aserbaidžaani helilooja | [[kunstnik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaõpetaja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | [[Bakuu]] | ''[[:d:Q92206160|II Alley of Honor]]'' |- | [[:d:Q4097307|Q4097307]] | ''[[:d:Q4097307|Konstantin Vladimirovitsj Broesjlinskiy]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1930–2026) ♂; [[Töövapruse eest]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4888994|Q4888994]] | ''[[:d:Q4888994|Benjamin M. Rosen]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-03-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1933–2026) ♂; IEEE Founders Medal | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q4997377|Q4997377]] | ''[[:d:Q4997377|Bun'yō Ishikawa]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Fotograaf|fotograaf]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], sõjafotograaf, fotoajakirjanik (1938–2026) ♂ | [[fotograaf]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q11496048|sõjafotograaf]]''<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Jaapan]] | [[Naha]] | ''[[:d:Q838660|Chino]]'' | |- | [[:d:Q5667477|Q5667477]] | ''[[:d:Q5667477|Harry Bramma]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Helilooja|helilooja]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Organist|organist]] (1936–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[organist]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q5960317|Q5960317]] | ''[[:d:Q5960317|Esmail Hemmati]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Iraan|Iraan]] [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1955–2026) ♂ | [[näitekirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Iraan]] | | | |- | [[:d:Q6138026|Q6138026]] | ''[[:d:Q6138026|James Lew]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q13382533|taekwondo athlete]]''<br/>[[kaskadöör]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q3057873|Escalon]]'' | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q62663890|Q62663890]] | ''[[:d:Q62663890|Giorgos Gantinas]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kreeka]] | [[Thessaloníki]] | [[Thessaloníki]] | |- | [[:d:Q7013680|Q7013680]] | ''[[:d:Q7013680|Orit Galili-Zucker]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1956–2026) ♀ | [[ajakirjanik]] | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q70881336|Q70881336]] | ''[[:d:Q70881336|Sarjit Singh Kundan]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Malaisia|Malaisia]] field hockey player (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[Malaisia]] | [[Malaisia]] | | |- | [[:d:Q7372751|Q7372751]] | ''[[:d:Q7372751|Roy Drinkard]]'' | data-sort-value="1920" | 1920-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1920–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q893767|Q893767]] | ''[[:d:Q893767|Boris Ebzeyev]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Venemaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kohtunik]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[jurist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q21640981|Kyzylaskerský raion]]'' | | |- | [[:d:Q9122747|Q9122747]] | ''[[:d:Q9122747|Tang Shizeng]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-01-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Hiina fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[reporter]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hiina]] | [[Peking]] | ''[[:d:Q10550425|Peking University First Hospital]]'' | |- | [[:d:Q938421|Q938421]] | ''[[:d:Q938421|Cletus Chandrasiri Perera]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Sri Lanka katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Sri Lanka]] | ''[[:d:Q7445712|Seeduwa]]'' | | |- | [[:d:Q97739|Q97739]] | ''[[:d:Q97739|Klaus-Michael Kühne]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], financier, consignor (1937–2026) ♂; [[Audoktor|audoktor]], Logistics Hall of Fame; child of Alfred Kühne | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q1979607|financier]]''<br/>''[[:d:Q877558|consignor]]'' | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | ''[[:d:Q456214|Schindellegi]]'' | |- | [[:d:Q100794770|Q100794770]] | ''[[:d:Q100794770|Jeff Gehring]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Toledo (Ohio)|Toledo]] | | |- | [[:d:Q100815436|Q100815436]] | ''[[:d:Q100815436|Eddie Jackson]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q892472|Drew]]'' | | |- | [[:d:Q10311067|Q10311067]] | ''[[:d:Q10311067|João António de Sousa Pais Lourenço]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Portugali insener | ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''<br/>[[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q1968306|Freguesia de Santa Comba Dão]]'' | | |- | [[:d:Q10323767|Q10323767]] | ''[[:d:Q10323767|Manoel Dias]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1439157|Criciúma]]'' | [[Florianópolis]] | |- | [[:d:Q108275359|Q108275359]] | ''[[:d:Q108275359|Quévin Castro]]'' | data-sort-value="2001" | 2001-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Portugali jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Portugal]] | ''[[:d:Q134511483|Linda-a-Velha]]'' | ''[[:d:Q35723684|Malveira]]'' | |- | [[:d:Q108410081|Q108410081]] | ''[[:d:Q108410081|Martinho Gusmão]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-05-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Ida-Timor|Ida-Timor]] katoliku preester (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Ida-Timor]] | | | |- | [[:d:Q109490104|Q109490104]] | ''[[:d:Q109490104|Кузьмина, Нина Васильевна]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1923–2026) ♀ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Naltšik]] | | |- | [[:d:Q11397534|Q11397534]] | ''[[:d:Q11397534|Sengaku Maeda]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Jaapani filosoof | [[filosoof]]<br/>[[kirjanik]] | [[Jaapan]] | [[Nagoya]] | | |- | [[:d:Q11711230|Q11711230]] | ''[[:d:Q11711230|Ignacy Karpowicz]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Poola kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | [[Poola]] | [[Białystok]] | | |- | [[:d:Q12022089|Q12022089]] | ''[[:d:Q12022089|Ivo Hrazdira]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Arst|arst]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], biofüüsik, [[Teadlane|teadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1930–2026) ♂ | [[arst]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]''<br/>[[teadlane]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Štíty]] | | |- | [[:d:Q12229956|Q12229956]] | ''[[:d:Q12229956|Fouad Hijazi]]'' | data-sort-value="1951" | 1951 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Jordaania laulja | [[laulja]] | [[Jordaania]] | [[Ba‘labakk]] | [[Amman]] | |- | [[:d:Q12352924|Q12352924]] | ''[[:d:Q12352924|Mária Pongrácz P.]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], literary translator (1941–2026) ♀ | [[ajakirjanik]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>''[[:d:Q9363889|literary translator]]'' | | [[Odorheiu Secuiesc]] | | |- | [[:d:Q123740714|Q123740714]] | ''[[:d:Q123740714|Charlie St. Clair]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Mootorrattur]], ajalooõpetaja, Antikvaar, taksojuht, member of the New Hampshire House of Representatives, Mayor of Laconia, New Hampshire (1951–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[Mootorrattur]]<br/>''[[:d:Q58209937|ajalooõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q5697103|Antikvaar]]''<br/>''[[:d:Q2961580|taksojuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q993431|Laconia]]'' | ''[[:d:Q30254005|MetroHealth Medical Center]]'' | |- | [[:d:Q12595227|Q12595227]] | ''[[:d:Q12595227|Myungjin]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Bhikkhu]] (1950–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>[[Bhikkhu]] | [[Lõuna-Korea]] | [[Dangjin]] | [[Seogwipo]] | |- | [[:d:Q126061075|Q126061075]] | ''[[:d:Q126061075|Séfou Fagbohoun]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Benini poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Benin]] | | | |- | [[:d:Q133797627|Q133797627]] | ''[[:d:Q133797627|Maria da Conceição Brito]]'' | data-sort-value="1912" | 1912-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Portugal|Portugal]] person (1912–2026) ♀ | | [[Portugal]] | [[Faro ringkond]]<br/>''[[:d:Q64290|São Romão]]'' | | |- | [[:d:Q138138469|Q138138469]] | ''[[:d:Q138138469|Ramil Valiulin]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jäähokimängija, jäähokitreener (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q138711772|Q138711772]] | ''[[:d:Q138711772|Slava Veder]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-08-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Fotoajakirjanik (1926–2026) ♂; Pulitzer Prize for Feature Photography | ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | | [[Berkeley]] | [[El Dorado maakond]] | |- | [[:d:Q141156404|Q141156404]] | ''[[:d:Q141156404|Gbizié Troupa Bruno]]'' | data-sort-value="1960" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] teatrinäitleja (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Elevandiluurannik]] | | [[Abidjan]] | |- | [[:d:Q141237794|Q141237794]] | ''[[:d:Q141237794|Gottfried Indra]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Austria|Austria]] person (1937–2026) ♂ | | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q141251691|Q141251691]] | ''[[:d:Q141251691|Marion Blackwell]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Austraalia|Austraalia]] ökoloog, [[Maastikuarhitekt|maastikuarhitekt]], [[Botaanik|botaanik]], botanical collector (1928–2026) ♀; Member of the Order of Australia; member of Australian Native Plants Society | ''[[:d:Q15839134|ökoloog]]''<br/>[[maastikuarhitekt]]<br/>[[botaanik]]<br/>''[[:d:Q2083925|botanical collector]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q368304|Manilla]]'' | [[Perth (Austraalia)|Perth]] | |- | [[:d:Q141328263|Q141328263]] | ''[[:d:Q141328263|Tomasz Rogula]]'' | data-sort-value="1968" | 1968 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Arst|arst]], [[Kirurg|kirurg]] (1968–2026) ♂ | [[arst]]<br/>[[kirurg]] | | | [[Cleveland]] | |- | [[:d:Q156469|Q156469]] | [[Siim Kallas]] | data-sort-value="1948" | 1948-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Eesti poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[ametnik]]<br/>''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | [[Tallinn]] | [[Tallinn]] | |- | [[:d:Q1612754|Q1612754]] | ''[[:d:Q1612754|Hermann Serient]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Austria|Austria]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], graafik (1935–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Austria]] | [[Melk]] | | |- | [[:d:Q16140058|Q16140058]] | ''[[:d:Q16140058|Kiattichai Chaichaowarat]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Tai poliitik | [[poliitik]] | [[Tai]] | | | |- | [[:d:Q1624511|Q1624511]] | ''[[:d:Q1624511|Holger Green]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Saksamaa diplomaat | [[diplomaat]] | [[Saksamaa]] | [[Bernburg]] | | |- | [[:d:Q17308764|Q17308764]] | ''[[:d:Q17308764|Bobby Ross]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Edinburgh]] | | |- | [[:d:Q20551682|Q20551682]] | ''[[:d:Q20551682|Diamantis Axiotes]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Kreeka luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Kreeka]] | [[Kavála]] | [[Kavála]] | |- | [[:d:Q3014210|Q3014210]] | ''[[:d:Q3014210|Daniel Janicot]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ametnik|ametnik]], Councillor of State (1948–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Knight of the National Order of Merit, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Auleegioni ohvitser | [[ametnik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q31737421|Q31737421]] | ''[[:d:Q31737421|Marianne de Jong]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik | [[kirjanik]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | | | |- | [[:d:Q33121000|Q33121000]] | ''[[:d:Q33121000|Alejandro Larrea]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Uruguay jalgpallur | [[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Uruguay]] | [[Montevideo]] | | |- | [[:d:Q3380578|Q3380578]] | ''[[:d:Q3380578|Philippe Puaud]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q908541|Sainte-Hermine]]'' | | |- | [[:d:Q37868924|Q37868924]] | ''[[:d:Q37868924|Irena Eliášová]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-05-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Luuletaja|luuletaja]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1953–2026) ♀ | [[luuletaja]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | | ''[[:d:Q934001|Nová Dedina]]'' | | |- | [[:d:Q3944324|Q3944324]] | ''[[:d:Q3944324|Sabirzhan Ruziyev]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Usbekistan|usbekistan]] vehkleja (1953–2026) ♂; [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]], Silver Olympic Order | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Usbekistan]] | ''[[:d:Q816163|Belovodskoye]]'' | [[Taškent]] | |- | [[:d:Q4362189|Q4362189]] | ''[[:d:Q4362189|Maxim Peshkov]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Venemaa diplomaat | [[diplomaat]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q456187|Q456187]] | ''[[:d:Q456187|Shelley Fabares]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1947–2006) (1944–2026) ♀; spouse of Mike Farrell, Lou Adler | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Santa Monica]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q55283880|Q55283880]] | ''[[:d:Q55283880|Itzhak Golombek]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Skulptor|skulptor]] (1956–2026) ♂ | [[skulptor]] | [[Iisrael]] | [[Łódź]] | | |- | [[:d:Q55949329|Q55949329]] | ''[[:d:Q55949329|Michèle Mattelart]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Sotsioloog|sotsioloog]], communication scholar (1941–2026) ♀; [[Audoktor|audoktor]]; spouse of Armand Mattelart | [[sotsioloog]]<br/>''[[:d:Q26759595|communication scholar]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q214598|Plérin]]'' | [[Pariisi XIX ringkond|Pariisi 19. ringkond]] | |- | [[:d:Q6348390|Q6348390]] | ''[[:d:Q6348390|Kaiser]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Myanmari laulja | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Myanmar]] | ''[[:d:Q8048815|Yankin Township]]'' | [[Yangon]] | |- | [[:d:Q6496167|Q6496167]] | ''[[:d:Q6496167|Latimore]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Ameerika Ühendriikide laulja | [[laulja]]<br/>[[pianist]]<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2669830|Charleston]]'' | | |- | [[:d:Q6795318|Q6795318]] | ''[[:d:Q6795318|Max Trenorden]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Austraalia poliitik | [[poliitik]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q4021136|Wyalkatchem]]'' | | |- | [[:d:Q70601385|Q70601385]] | ''[[:d:Q70601385|Donatella Failoni]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Ungari|Ungari]]-[[Itaalia|itaalia]] classical pianist, [[Muusik|muusik]] (1946–2026) ♀; child of Sergio Failoni, Nelly Klier; spouse of Sándor Oszter | ''[[:d:Q61996187|classical pianist]]''<br/>[[muusik]] | [[Ungari]]<br/>[[Itaalia]] | [[Milano]] | | |- | [[:d:Q75383564|Q75383564]] | ''[[:d:Q75383564|Princess Charlotte of Croÿ]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Aristokraat (1938–2026) ♀; child of Prince Alexander of Croÿ, Anne Elspeth Campbell; spouse of Kraft, Prince of Hohenlohe-Langenburg, Johannes Baron von Twickel | ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | | [[London]] | ''[[:d:Q503079|Aurach]]'' | |- | [[:d:Q90627246|Q90627246]] | ''[[:d:Q90627246|Tomasz Rogula]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Teadlane, [[Kirurg|kirurg]] (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[kirurg]] | | | [[Cleveland]] | |- | [[:d:Q93433398|Q93433398]] | ''[[:d:Q93433398|Francesc-X. Blay]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Õpetaja|õpetaja]], [[Raehärra]], baccalaureate tenured teacher, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1947–2026) ♂ | [[õpetaja]]<br/>[[Raehärra]]<br/>''[[:d:Q6407545|baccalaureate tenured teacher]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]] | | ''[[:d:Q1552240|Sueca]]'' | ''[[:d:Q494777|Alcoy]]'' | |- | [[:d:Q95150280|Q95150280]] | ''[[:d:Q95150280|Božena Kopičková]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Arhivaar|arhivaar]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], publitsist (1939–2026) ♀ | [[arhivaar]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | | ''[[:d:Q12042963|Oseč]]'' | | |- | [[:d:Q95220024|Q95220024]] | ''[[:d:Q95220024|Joaquim Cerqueira Gonçalves]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Portugal|Portugal]] [[Filosoof|filosoof]] (1930–2026) ♂ | [[filosoof]] | [[Portugal]] | | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q99627146|Q99627146]] | ''[[:d:Q99627146|Harry Daniels]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Pedagoogikateadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Psühholoog|psühholoog]], sot­siaaltöötaja (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q63676514|pedagoogikateadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[psühholoog]]<br/>''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]'' | | | | |- | [[:d:Q43811|Q43811]] | ''[[:d:Q43811|Hans Maurer]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q502872|Neuendettelsau]]'' | [[Ansbach]] | |- | [[:d:Q100826195|Q100826195]] | ''[[:d:Q100826195|Johnny Jarboe]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q104631487|Q104631487]] | ''[[:d:Q104631487|Jean Bourgeois]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Belgia|Belgia]] alpinist (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q9149093|alpinist]]'' | [[Belgia]] | [[Liège]] | ''[[:d:Q3428538|Revogne]]'' | |- | [[:d:Q107469829|Q107469829]] | ''[[:d:Q107469829|Jean Gualbert Nyembo Shabani]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlik Vabariik]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Poliitik|poliitik]], [[Minister|minister]] (1937–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>[[poliitik]] | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q3088094|Kongolo]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q1078306|Q1078306]] | ''[[:d:Q1078306|Christel Kasselmann]]'' | data-sort-value="2000" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Saksamaa botaanik | [[botaanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q107871|Q107871]] | ''[[:d:Q107871|Paul Gauselmann]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1934–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[ettevõtja]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q16018|Steinfurt]]'' | | |- | [[:d:Q10857777|Q10857777]] | ''[[:d:Q10857777|Zdeněk Šesták]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Tšehhi helilooja | [[helilooja]]<br/>[[flötist]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhi]] | ''[[:d:Q900615|Městys Cítoliby]]'' | [[Praha]] | |- | [[:d:Q11214476|Q11214476]] | ''[[:d:Q11214476|Imam Tantowi]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Indoneesia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q1757008|assistant director]]'' | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q11027|Tegal]]''<br/>[[Indoneesia]] | | |- | [[:d:Q112367154|Q112367154]] | ''[[:d:Q112367154|Irena Lauschová]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Histoloog|histoloog]], embrüoloog, [[Arst|arst]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1956–2026) ♀ | [[histoloog]]<br/>''[[:d:Q16271428|embrüoloog]]''<br/>[[arst]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q112503755|Q112503755]] | ''[[:d:Q112503755|Laura Sarti]]'' | data-sort-value="1924" | 1924<br/>1924-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Laulja|laulja]], muusikapedagoog, [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1924–2026) ♀ | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[ooperilaulja]] | | [[Trieste]] | | |- | [[:d:Q11978807|Q11978807]] | ''[[:d:Q11978807|Johan Tangen]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Norra muusik | [[muusik]]<br/>[[kitarrist]] | [[Norra]] | | [[Trondheim]] | |- | [[:d:Q134704673|Q134704673]] | ''[[:d:Q134704673|Jacques Gavoille]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (†2026) ♂ | [[ajaloolane]] | | | | |- | [[:d:Q141141546|Q141141546]] | ''[[:d:Q141141546|Sunao Takami]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Person (†2026) ♂ | | | | ''[[:d:Q11441436|Osaka Detention House]]'' | |- | [[:d:Q141169784|Q141169784]] | ''[[:d:Q141169784|Jan Morison]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] scout leader, [[Õde (tervishoid)|õde]] (1941–2026) ♀; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q2540793|scout leader]]''<br/>[[Õde (tervishoid)|õde]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141170009|Q141170009]] | ''[[:d:Q141170009|Juan Miguel Wolk]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Argentina|Argentina]] [[Politseinik|politseinik]], Miilitsa piirkonnainspektor (1933–2026) ♂; member of Circuito Camps | [[politseinik]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q1017594|Merlo]]'' | [[Mar del Plata]] | |- | [[:d:Q141279618|Q141279618]] | ''[[:d:Q141279618|Christopher Kilmartin]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Psühholoog|psühholoog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (†2026) ♂ | [[psühholoog]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q141292910|Q141292910]] | ''[[:d:Q141292910|Sidney A. Bludman]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Füüsik|füüsik]] (1927–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>[[füüsik]] | | | | |- | [[:d:Q14242336|Q14242336]] | ''[[:d:Q14242336|Dave Morice]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] romaanikirjanik, kujutav kunstnik, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[luuletaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | | |- | [[:d:Q15724665|Q15724665]] | ''[[:d:Q15724665|Pranab Patnaik]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Laulja|laulja]] (1938–2026) ♂; child of Lal Mohan Patnaik | [[laulja]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Odisha|Orissa]] | ''[[:d:Q171771|Bhubaneswar]]'' | |- | [[:d:Q15854622|Q15854622]] | ''[[:d:Q15854622|Willi Oertig]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Šveitsi maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | | |- | [[:d:Q16091830|Q16091830]] | ''[[:d:Q16091830|Ira A. Fulton]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] filantroop, äriinimene (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q12362622|filantroop]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q51685|Tempe]]''<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q16427403|Q16427403]] | ''[[:d:Q16427403|Steinn Ármann Magnússon]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-10-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Islandi näitleja | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]] | [[Island]] | | | |- | [[:d:Q17388822|Q17388822]] | ''[[:d:Q17388822|Zolani Tete]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] poksija (1988–2026) ♂; WBO World Bantamweight Champion, IBF World Junior Bantamweight Champion | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Ida-Kapimaa provints|Ida-Kapimaa]] | [[Mdantsane]] | |- | [[:d:Q21154127|Q21154127]] | ''[[:d:Q21154127|Aleksandr Popov]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]], boxing trainer (1948–2026) ♂; Honored Physical Culture Worker of the Russian Federation, [[Venemaa teeneline treener]] | [[treener]]<br/>''[[:d:Q22122536|boxing trainer]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Tambov]] | [[Trjohgornõi]] | |- | [[:d:Q2308278|Q2308278]] | ''[[:d:Q2308278|Jacques Van Gompel]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Belgia poliitik | [[poliitik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q900766|Gilly]]'' | ''[[:d:Q900766|Gilly]]'' | |- | [[:d:Q23682303|Q23682303]] | ''[[:d:Q23682303|Alejandro Mata]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Venezuela näitleja | [[näitleja]] | [[Venezuela]] | [[Caracas]] | | |- | [[:d:Q25805852|Q25805852]] | ''[[:d:Q25805852|Heinz Voßke]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Arhivaar|arhivaar]] (1929–2026) ♂ | [[arhivaar]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Anklam]] | | |- | [[:d:Q2848943|Q2848943]] | ''[[:d:Q2848943|Andrée Ehresmann]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Prantsusmaa matemaatik | [[matemaatik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nice]] | [[Amiens]] | |- | [[:d:Q3523662|Q3523662]] | ''[[:d:Q3523662|Sowcar Janaki]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1949–) (1931–2026) ♀; Nandi Award, Padma Shri in arts | [[näitleja]] | [[India]] | ''[[:d:Q1639492|Rajahmundry]]'' | [[Chennai]] | |- | [[:d:Q37793132|Q37793132]] | ''[[:d:Q37793132|Gérard Stenger]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Prantsusmaa kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q3941449|Q3941449]] | ''[[:d:Q3941449|Rosellina Archinto]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Itaalia kirjastaja | [[kirjastaja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Genova]] | ''[[:d:Q266975|Santa Margherita Ligure]]'' | |- | [[:d:Q4235733|Q4235733]] | ''[[:d:Q4235733|Syarhei Kastsyan]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Valgevene poliitik | [[teadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Valgevene]] | ''[[:d:Q20610349|Usochi]]'' | | |- | [[:d:Q458281|Q458281]] | ''[[:d:Q458281|Nancy Landon Kassebaum]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Topeka]] | ''[[:d:Q856841|Manhattan]]'' | |- | [[:d:Q49840386|Q49840386]] | ''[[:d:Q49840386|Gideon Langman]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Rabi|rabi]] (1941–2026) ♂; Yakir Yerushalayim | [[rabi]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q152467|Bnei Brak]]'' | | |- | [[:d:Q5930352|Q5930352]] | ''[[:d:Q5930352|Jesús Martínez Álvarez]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | [[Oaxaca de Juárez]] | | |- | [[:d:Q6154380|Q6154380]] | ''[[:d:Q6154380|Janie Bradford]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (1939–2026) ♀ | [[laulukirjutaja]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q953943|Charleston]]'' | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q6293097|Q6293097]] | ''[[:d:Q6293097|José Maria Júnior]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Portugal|Portugal]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Portugal]] | [[Luanda]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q65029318|Q65029318]] | ''[[:d:Q65029318|Steve Edmonds]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q7816634|Q7816634]] | ''[[:d:Q7816634|Tom Lotherington]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Norra kirjanik | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[biograaf]]<br/>[[luuletaja]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q42320251|Færder Municipality]]'' | [[Oslo]] | ''[[:d:Q11971472|Old Aker Cemetery]]'' |- | [[:d:Q8276042|Q8276042]] | ''[[:d:Q8276042|Yao Eng-Chi]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Jaapani Keisririik|Jaapani Keisririik]]-[[Hiina Vabariik (1912–1949)|hiina vabariik]]-[[Taiwan|taiwan]] [[Poliitik|poliitik]], senior advisor, Vice President of the Legislative Yuan (1934–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Jaapani Keisririik]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]<br/>[[Taiwan]] | ''[[:d:Q11599008|竹南県]]'' | ''[[:d:Q712831|Beinan Township]]'' | |- | [[:d:Q885363|Q885363]] | ''[[:d:Q885363|Matteo Fiorini]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[San Marino|San Marino]] [[Poliitik|poliitik]], [[Näitleja|näitleja]], San Marino kaptenregendid, member of the Grand and General Council of San Marino (1978–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[näitleja]] | [[San Marino]] | [[San Marino (linn)|San Marino]] | [[San Marino (linn)|San Marino]] | |- | [[:d:Q95243652|Q95243652]] | ''[[:d:Q95243652|Kamil Wichterle]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Tšehhi keemik | [[keemik]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Zlín]] | | |- | [[:d:Q984404|Q984404]] | ''[[:d:Q984404|Frans Verbeeck]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Belgia|Belgia]] jalgrattasportlane, sporting director (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''<br/>''[[:d:Q838476|sporting director]]'' | [[Belgia]] | ''[[:d:Q2547485|Langdorp]]'' | | |- | [[:d:Q110006|Q110006]] | ''[[:d:Q110006|Anny Schlemm]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], [[Muusik|muusik]], operetisolist, [[Laulja|laulja]] (1929–2026) ♀; National Prize of East Germany; spouse of Wolfgang Rennert | [[ooperilaulja]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q30157837|operetisolist]]''<br/>[[laulja]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q14920|Neu-Isenburg]]'' | [[Graz]] | |- | [[:d:Q110505774|Q110505774]] | ''[[:d:Q110505774|Allan Salmi]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Rootsi|rootslased]] [[Autor|autor]], [[Rektor|rektor]] (1932–2026) ♂ | [[autor]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q112487177|Q112487177]] | ''[[:d:Q112487177|Rainer Graefe]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Austria|austria]] kunstiajaloolane (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Austria]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q112942705|Q112942705]] | ''[[:d:Q112942705|Cedric Sbirrazzuoli]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Monaco|Monaco]] racing automobile driver (1987–2026) ♂ | ''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | [[Monaco]] | [[Monte Carlo]] | | |- | [[:d:Q116281831|Q116281831]] | ''[[:d:Q116281831|Hasib Markaz]]'' | data-sort-value="1992" | 1992-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Afganistan|Afganistan]] väeüksuse ülem (1992–2026) ♂; member of National Resistance Front of Afghanistan | ''[[:d:Q11545923|väeüksuse ülem]]'' | [[Afganistan]] | [[Panjshayri provints|Panjshēri provints]] | ''[[:d:Q3094307|Salang]]'' | |- | [[:d:Q13045009|Q13045009]] | ''[[:d:Q13045009|Rezana Çeliku]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Albaania|Albaania]] [[Näitleja|näitleja]] (1958–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Albaania]] | [[Tirana]] | [[Tirana]] | |- | [[:d:Q138752659|Q138752659]] | ''[[:d:Q138752659|Raufa Karimovna Urazmanova]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] etnograaf (1936–2026) ♀; Merited Culture worker of Tatarstan Republic, Republic of Tatarstan State Award for Science and Technology | ''[[:d:Q12347522|etnograaf]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Možga]] | [[Kaasan]] | |- | [[:d:Q1406629|Q1406629]] | ''[[:d:Q1406629|Fernando Caruncho]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Maastikuarhitekt|maastikuarhitekt]] (1957–2026) ♂; member of [[Accademia delle Arti del Disegno]] | [[maastikuarhitekt]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | | |- | [[:d:Q141143550|Q141143550]] | ''[[:d:Q141143550|Messan Toudji]]'' | data-sort-value="1997" | 1997-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Togo|Togo]] jalgpallur (1997–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Togo]] | ''[[:d:Q127419340|Adjodogou]]'' | | |- | [[:d:Q141144230|Q141144230]] | ''[[:d:Q141144230|Zé Humberto]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], jalgpallur (1962–2026) ♂ | [[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q141145949|Q141145949]] | ''[[:d:Q141145949|Alison Hylton]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] aktivist (1941–2026) ♀; Officer of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q992577|Feilding]]'' | |- | [[:d:Q141150373|Q141150373]] | ''[[:d:Q141150373|Michael Williams]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Entomoloog (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]'' | | ''[[:d:Q79386|Paragould]]'' | | |- | [[:d:Q141150588|Q141150588]] | ''[[:d:Q141150588|Károly T. Lakat]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Ungari Rahvavabariik|Ungari Rahvavabariik]]-[[Ungari|ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], spordiajakirjanik, toimetaja, telesaatejuht (1950–2026) ♂; child of Károly Lakat | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Ungari Rahvavabariik]]<br/>[[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q141155713|Q141155713]] | ''[[:d:Q141155713|Bunny Levine]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-12-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (fl. 1988–2026) (1928–2026) ♀ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[raamatukoguhoidja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q988515|East Orange]]'' | ''[[:d:Q2708222|Tarzana]]'' | |- | [[:d:Q141156419|Q141156419]] | ''[[:d:Q141156419|Zachary Christian Jaghab]]'' | data-sort-value="1997" | 1997-01-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pornonäitleja (1997–2026) ♂ | ''[[:d:Q488111|pornonäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2086257|Canton]]'' | | |- | [[:d:Q141202760|Q141202760]] | ''[[:d:Q141202760|Brigitta Gottmannová]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Tšehhi|Tšehhi]] aktivist (1939–2026) ♀ | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Tšehhi]] | ''[[:d:Q12057681|Svádov]]'' | | |- | [[:d:Q1700554|Q1700554]] | ''[[:d:Q1700554|John Iliffe]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Suurbritannia ajaloolane | ''[[:d:Q17489339|historian of Modern Age]]''<br/>[[ajaloolane]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q17386093|Q17386093]] | ''[[:d:Q17386093|Bob Ives]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Austraalia poliitik | [[poliitik]] | [[Austraalia]] | [[Kalgoorlie]] | ''[[:d:Q3427921|Parkville]]'' | |- | [[:d:Q18209866|Q18209866]] | ''[[:d:Q18209866|Carlos Reyes López]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q3699278|José Mariano Jiménez]]'' | | |- | [[:d:Q1871914|Q1871914]] | ''[[:d:Q1871914|Louis Pelâtre]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] katoliku preester, Catholic bishop, titular bishop, vicar apostolic of Istanbul, apostolic administrator (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q735675|Pancé]]'' | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q20436193|Q20436193]] | ''[[:d:Q20436193|Tamás Kárpáti]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-03-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Ungari|Ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], kunstikoguja, [[Toimetaja|toimetaja]] (1946–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''<br/>[[toimetaja]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q240098|Q240098]] | ''[[:d:Q240098|Ileana Cotrubaș]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (fl. 1964–1990) (1939–2026) ♀; [[Rumeenia Tähe rahvuslik orden|Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni suurrist]], Österreichischer Musiktheaterpreis; spouse of Manfred Ramin | [[ooperilaulja]] | [[Rumeenia]] | [[Galați]] | [[Bukarest]] | |- | [[:d:Q24951746|Q24951746]] | ''[[:d:Q24951746|Mustapha Derkaoui]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Maroko filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Maroko]] | [[Oujda]] | [[Casablanca]] | |- | [[:d:Q3890537|Q3890537]] | ''[[:d:Q3890537|Farit Zigangirov]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] field hockey player (1954–2026) ♂; olümpiamängude pronksmedal, Honoured Master of Sports | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kirov]] | | |- | [[:d:Q4240800|Q4240800]] | ''[[:d:Q4240800|Yury Krivonosov]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-08-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Venemaa fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4404174|Q4404174]] | ''[[:d:Q4404174|Yovan Savovich]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Serbia|serbia]] website designer, Internet entrepreneur (1982–2026) ♂ | ''[[:d:Q11288554|website designer]]''<br/>''[[:d:Q52228055|Internet entrepreneur]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Serbia]] | [[Sarajevo]] | [[Istra]] | |- | [[:d:Q4790409|Q4790409]] | ''[[:d:Q4790409|Ariel Fenster]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Prantsusmaa keemik | [[keemik]] | [[Kanada]] | [[Bergerac]] | | |- | [[:d:Q4864685|Q4864685]] | ''[[:d:Q4864685|Barry Rogerson]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], anglikaani preester, member of the House of Lords, Bishop of Bristol, Bishop of Wolverhampton (1936–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q4913321|Q4913321]] | ''[[:d:Q4913321|Billy Smith]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Austraalia]] | [[Fremantle]] | | |- | [[:d:Q51685401|Q51685401]] | ''[[:d:Q51685401|Antonino Spilinga]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Argentina|Argentina]] [[Sportlane|sportlane]], jalgpallur (fl. 1958–) (1940–2026) ♂ | [[sportlane]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Airese provints]] | | |- | [[:d:Q57527100|Q57527100]] | ''[[:d:Q57527100|Rosemary Deem]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Teadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1949–2026) ♀ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | | | |- | [[:d:Q6039654|Q6039654]] | ''[[:d:Q6039654|Nelson Garrido]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Venezuela fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Venezuela]] | [[Caracas]] | | |- | [[:d:Q6083667|Q6083667]] | ''[[:d:Q6083667|Gülten Kazgan]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Türgi majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | | |- | [[:d:Q6135582|Q6135582]] | ''[[:d:Q6135582|James Harkness]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Christian minister, [[Kaplan|kaplan]], Moderator of the General Assembly of the Church of Scotland (1935–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser, Companion of the Order of the Bath, Knight Commander of the Royal Victorian Order | ''[[:d:Q1423891|Christian minister]]''<br/>[[kaplan]] | | ''[[:d:Q3778556|Thornhill]]'' | | |- | [[:d:Q6530972|Q6530972]] | ''[[:d:Q6530972|Leslie Lea]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Manchester]] | | |- | [[:d:Q66986950|Q66986950]] | ''[[:d:Q66986950|Joel T. Rosenthal]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], medievalist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; Fellow of the Medieval Academy of America; member of Medieval Academy of America | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q3332711|medievalist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | | |- | [[:d:Q6962785|Q6962785]] | ''[[:d:Q6962785|Nancy Kissinger]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] filantroop (1934–2026) ♀; child of Al Maginnes; spouse of [[Henry Kissinger]] | ''[[:d:Q12362622|filantroop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Manhattan]] | ''[[:d:Q7567604|South Kent]]'' | |- | [[:d:Q7402690|Q7402690]] | ''[[:d:Q7402690|Sajjan Kumar]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Delhi]] | ''[[:d:Q7398430|Safdarjang Hospital]]'' | |- | [[:d:Q75713097|Q75713097]] | ''[[:d:Q75713097|René-Michel Roberge]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Kanada|Kanada]] [[Teoloog|teoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Dekaan|dekaan]], emeriitprofessor (1944–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[dekaan]] | [[Kanada]] | | ''[[:d:Q3145342|Hôpital-Général de Québec]]'' | |- | [[:d:Q7704335|Q7704335]] | ''[[:d:Q7704335|Terry Dyson]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q743521|Scarborough]]'' | | |- | [[:d:Q8001598|Q8001598]] | ''[[:d:Q8001598|Wilem Frischmann]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Suurbritannia insener | [[konstruktsiooniinsener]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Suurbritannia]] | [[Užhorod|Užgorod]] | | |- | [[:d:Q94554161|Q94554161]] | ''[[:d:Q94554161|Reinhard Schneider]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Teadlane, bioinformatician (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q2904006|bioinformatician]]'' | | | | |- | [[:d:Q94642779|Q94642779]] | ''[[:d:Q94642779|Tomislav Simović]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Person (1934–2026) ♂ | | | [[Jugoslaavia Kuningriik]] | | |- | [[:d:Q11460284|Q11460284]] | ''[[:d:Q11460284|Atsushi Kojima]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Jaapan|Jaapan]] äriinimene (1935–2026) ♂; Medal with Blue Ribbon, The Order of the Rising Sun, Gold Rays with Neck Ribbon | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q11869386|Q11869386]] | ''[[:d:Q11869386|Kalle Isokallio]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Soome kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Soome]] | [[Helsingi]] | | |- | [[:d:Q11974023|Q11974023]] | ''[[:d:Q11974023|Hans Henrik Verpe]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Norra näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Norra]] | | [[Oslo]] | ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]'' |- | [[:d:Q12115424|Q12115424]] | ''[[:d:Q12115424|Sergej Michajlovič Kudelko]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Ukraina ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Moskva]] | [[Harkiv]] | |- | [[:d:Q12410867|Q12410867]] | ''[[:d:Q12410867|Tsuri Śagi]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Ohvitser|ohvitser]] (fl. 1952–1984) (1934–2026) ♂; Yakir Ramat Gan | [[ohvitser]] | [[Iisrael]] | [[Herzliyya]] | [[Ramat-Gan]] | |- | [[:d:Q125658803|Q125658803]] | ''[[:d:Q125658803|Michele Sensi-Contugi]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Itaalia|Itaalia]]-[[Ecuador|ecuador]] äriinimene, [[Riigiametnik|riigiametnik]] (1982–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[riigiametnik]] | [[Itaalia]]<br/>[[Ecuador]] | [[Itaalia]] | [[Keenia]] | |- | [[:d:Q13104359|Q13104359]] | ''[[:d:Q13104359|Nicolas Strotz]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Luksemburg|Luksemburg]] [[Poliitik|poliitik]], [[Insener|insener]], korvpallur, mayor in Luxembourg (1940–2026) ♂; Officer of the Order of the Oak Crown, Commander of the Order of Merit of the Grand Duchy of Luxembourg | [[poliitik]]<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Luksemburg]] | ''[[:d:Q2895177|Belvaux]]'' | [[Luxembourg]] | |- | [[:d:Q136998278|Q136998278]] | ''[[:d:Q136998278|Rolf Bass]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Farmakoloog (†2026) ♂ | ''[[:d:Q2114605|farmakoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q141130295|Q141130295]] | ''[[:d:Q141130295|Pucho Ponce]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Argentina|Argentina]] [[Muusik|muusik]], [[Bassist|bassist]] (1957–2026) ♂; member of Los Tekis | [[muusik]]<br/>[[bassist]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2525523|Villa María]]'' | ''[[:d:Q141130358|Instituto Modelo de Cardiología]]'' | |- | [[:d:Q141133458|Q141133458]] | ''[[:d:Q141133458|Stathis Parharidis]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Laulja|laulja]], lyrist (fl. 1987–2026) (1967–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q136324624|lyrist]]'' | [[Kreeka]] | [[Kozáni]] | ''[[:d:Q3402711|Tetralofo]]'' | ''[[:d:Q3402711|Tetralofo]]'' |- | [[:d:Q141133460|Q141133460]] | ''[[:d:Q141133460|ʻAdnān Zarzūr]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[Ulama]]<br/>''[[:d:Q58968|Intellektuaal]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q105452506|manuscriptologist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[professor]]<br/>[[dotsent]] | [[Süüria]]<br/>[[Bahrein]] | ''[[:d:Q4702896|Al-Maydan]]'' | [[Manama|Al-Manāmah]] | |- | [[:d:Q141137004|Q141137004]] | ''[[:d:Q141137004|Stephany Hollihan]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | | | | | |- | [[:d:Q141198716|Q141198716]] | ''[[:d:Q141198716|Jabar Ahmad Erbili]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[laulja]]<br/>[[muusik]] | | [[Arbīl]] | [[Arbīl]] | |- | [[:d:Q141246897|Q141246897]] | ''[[:d:Q141246897|Vanessa Rangadhol]]'' | data-sort-value="1995" | 1995-12-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[laulja]]<br/>[[muusik]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q44508716|television personality]]'' | [[Filipiinid]] | [[Manila]] | [[Manila]] | |- | [[:d:Q141278244|Q141278244]] | ''[[:d:Q141278244|José Suárez]]'' | data-sort-value="1970" | 1970 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | | | | |- | [[:d:Q16435864|Q16435864]] | ''[[:d:Q16435864|Eduard Dzhabashevich Malbekov]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[balletitantsija]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Almatõ]] | | |- | [[:d:Q17138792|Q17138792]] | ''[[:d:Q17138792|Eduard Maur]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Tšehhi ajaloolane | [[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õpetaja]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Plzeň]] | | |- | [[:d:Q19802999|Q19802999]] | ''[[:d:Q19802999|Ricardo Pachón]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | ''[[:d:Q3922505|DJ producer]]''<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q2462658|juht]]'' | [[Hispaania]] | [[Sevilla]] | [[Sevilla]] | |- | [[:d:Q22003834|Q22003834]] | ''[[:d:Q22003834|Josep Cusí]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[sportlane]]<br/>[[Reeder]]<br/>''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q2423999|Q2423999]] | ''[[:d:Q2423999|Thomas Freienstein]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Saksamaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Lääne-Saksamaa]] | [[Fulda]] | | |- | [[:d:Q2851294|Q2851294]] | ''[[:d:Q2851294|Anne Thily]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[magistraat]]<br/>[[jurist]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q683141|Hannut]]'' | [[Liège]] | ''[[:d:Q2401934|Robermont Cemetery]]'' |- | [[:d:Q28874615|Q28874615]] | ''[[:d:Q28874615|Tudor Chiriac]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[helilooja]]<br/>[[muusik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Moldova]] | ''[[:d:Q2628906|Ciuciuleni]]'' | | |- | [[:d:Q29033753|Q29033753]] | ''[[:d:Q29033753|Shmuel Harlap]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Iisrael]] | [[Palestiina mandaatala|Mandatoorne Palestiina]] | | |- | [[:d:Q2929961|Q2929961]] | ''[[:d:Q2929961|Bérangère Bonvoisin]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Rabat]] | | |- | [[:d:Q3085525|Q3085525]] | [[François Patriat]] | data-sort-value="1943" | 1943-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[loomaarst]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q236579|Semur-en-Auxois]]'' | [[Dijon]] | |- | [[:d:Q30880449|Q30880449]] | ''[[:d:Q30880449|Gennady Mikhaylov]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Sonkovo rajoon]] | [[Novosibirsk]] | |- | [[:d:Q3308594|Q3308594]] | ''[[:d:Q3308594|Michael Wright]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q3721119|Q3721119]] | ''[[:d:Q3721119|Elaine Cheris]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Ameerika Ühendriikide vehkleja | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]''<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q79519|Dothan]]'' | | |- | [[:d:Q3856758|Q3856758]] | ''[[:d:Q3856758|Michele Pinto]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q81728|Teggiano]]'' | ''[[:d:Q53985|Sangineto]]'' | |- | [[:d:Q4014533|Q4014533]] | ''[[:d:Q4014533|Virginio Gazzolo]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Itaalia näitleja | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | ''[[:d:Q20476|Monte Castello di Vibio]]'' | |- | [[:d:Q4526175|Q4526175]] | ''[[:d:Q4526175|Nina Shorina]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4917370|Q4917370]] | ''[[:d:Q4917370|Bishnu S. Atal]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Ameerika Ühendriikide insener | [[insener]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[India]] | | |- | [[:d:Q4923200|Q4923200]] | ''[[:d:Q4923200|Ray MacDonald]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Tai näitleja | [[näitleja]]<br/>[[Juutuuber]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]'' | [[Tai]] | ''[[:d:Q1017738|Roi Et]]'' | [[Bangkok]] | |- | [[:d:Q5586206|Q5586206]] | ''[[:d:Q5586206|Ġorġ Mallia]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | ''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[professor]] | [[Malta]] | [[Malta]] | | |- | [[:d:Q61107788|Q61107788]] | ''[[:d:Q61107788|Rochambeau Lainy]]'' | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[professor]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Haiti]] | ''[[:d:Q2051101|Les Côteaux]]'' | | |- | [[:d:Q63766030|Q63766030]] | ''[[:d:Q63766030|Claude Térouinard]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1749879|pensionär]]''<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1139450|Coudray-au-Perche]]'' | ''[[:d:Q181886|Châteaudun]]'' | |- | [[:d:Q6541915|Q6541915]] | ''[[:d:Q6541915|Lazar Radović]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Jugoslaavia]]<br/>[[Montenegro]] | [[Podgorica]] | | |- | [[:d:Q75349751|Q75349751]] | ''[[:d:Q75349751|Max Egon Gottfried Prinz zu Hohenlohe-Langenburg]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | | [[Seregélyes]] | | |- | [[:d:Q100718770|Q100718770]] | ''[[:d:Q100718770|Willie Akers]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q14712611|Ironto]]'' | | |- | [[:d:Q106568|Q106568]] | ''[[:d:Q106568|Wolf Oschlies]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[tõlkija]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q4120832|Königsberg]]'' | | |- | [[:d:Q109439249|Q109439249]] | ''[[:d:Q109439249|M. Arief Wangsa]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[sõjaväelane]]<br/>[[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14613|Pangkajene and Islands]]'' | | |- | [[:d:Q112445143|Q112445143]] | ''[[:d:Q112445143|Andrei Rogers]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[professor]]<br/>[[demograaf]]<br/>[[geograaf]] | | [[Harbin]] | [[Maine]] | |- | [[:d:Q1149793|Q1149793]] | ''[[:d:Q1149793|Cándido Cárdenas Villalba]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Paraguay]] | ''[[:d:Q785504|Sapucaí]]'' | ''[[:d:Q135953|Villa Hayes]]'' | |- | [[:d:Q11780014|Q11780014]] | ''[[:d:Q11780014|Mieczysław Szyszka]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[poliitik]] | | [[Nowa Ruda]] | | |- | [[:d:Q12392508|Q12392508]] | ''[[:d:Q12392508|Luís Gonçales Blasco]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Hispaania poliitik | ''[[:d:Q11499147|political activist]]''<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q917878|Foz]]'' | ''[[:d:Q1353997|Ames]]'' | |- | [[:d:Q13550802|Q13550802]] | ''[[:d:Q13550802|Michael Geschwinde]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q17488316|prehistorian]]''<br/>[[arheoloog]] | [[Saksamaa]] | [[Kassel]] | | |- | [[:d:Q138302217|Q138302217]] | ''[[:d:Q138302217|Dave Lanphear]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q658404|letterer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Lansing]] | | |- | [[:d:Q139452047|Q139452047]] | ''[[:d:Q139452047|Locksley Edmondson]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Jamaica]] | ''[[:d:Q1095557|Clarendon Parish]]'' | ''[[:d:Q217346|Ithaca]]'' | |- | [[:d:Q141118595|Q141118595]] | ''[[:d:Q141118595|Wilhelm Wührer]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q141145047|Q141145047]] | ''[[:d:Q141145047|Gary L. Margot]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q82594|informaatik]]'' | | ''[[:d:Q983698|Mansfield]]'' | ''[[:d:Q2233872|Ontario]]'' | |- | [[:d:Q141145929|Q141145929]] | ''[[:d:Q141145929|Trevor Woodhouse]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[suunamudija]] | [[Iirimaa]] | | ''[[:d:Q1102232|Clondalkin]]'' | |- | [[:d:Q141317521|Q141317521]] | ''[[:d:Q141317521|Anthony Devaney]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[insener]]<br/>[[elektriinsener]] | | | | |- | [[:d:Q1473871|Q1473871]] | ''[[:d:Q1473871|Fulvio Lucisano]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Itaalia filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q1676359|Q1676359]] | ''[[:d:Q1676359|J. Michael Duncan]]'' | data-sort-value="1937" | 1937<br/>1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Ameerika Ühendriikide ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q17154389|Q17154389]] | ''[[:d:Q17154389|Wayne McKoy]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2026498|Elizabethtown]]'' | | |- | [[:d:Q1754317|Q1754317]] | ''[[:d:Q1754317|Glória Menezes]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Brasiilia]] | [[Pelotas]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q20014643|Q20014643]] | ''[[:d:Q20014643|Díaz de Orosia]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Hispaania maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Hispaania]] | [[Gijón]] | [[Gijón]] | |- | [[:d:Q2034901|Q2034901]] | ''[[:d:Q2034901|Robert Mouynet]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Prantsusmaa]] | [[Toulouse]] | [[Toulouse]] | |- | [[:d:Q2062580|Q2062580]] | ''[[:d:Q2062580|Vereslav Eingorn]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[maletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Odessa]] | | |- | [[:d:Q21290614|Q21290614]] | ''[[:d:Q21290614|Wanda Traczyk-Stawska]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[psühholoog]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q1397808|vastupanuvõitleja]]''<br/>[[sõdur]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q2162783|Q2162783]] | ''[[:d:Q2162783|Roland Hahn]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q7078|Rottenburg am Neckar]]'' | | |- | [[:d:Q2391659|Q2391659]] | ''[[:d:Q2391659|Tamisuke Watanuki]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q29817148|badminton executive and administrator]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Jaapan]] | [[Toyama prefektuur]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q2563048|Q2563048]] | ''[[:d:Q2563048|Werner Scheven]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Saksamaa sõjaväelane | [[sõdur]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q695011|Friedrichsruh]]'' | | |- | [[:d:Q2903327|Q2903327]] | ''[[:d:Q2903327|Bill Rasmussen]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | ''[[:d:Q2375799|Land O' Lakes]]'' | |- | [[:d:Q3166663|Q3166663]] | ''[[:d:Q3166663|Jean-Louis Brunaux]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[arheoloog]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[ajaloolane]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1337279|Lachelle]]'' | [[Noyon]] | |- | [[:d:Q3315948|Q3315948]] | ''[[:d:Q3315948|Mireille Calle-Gruber]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Prantsusmaa kirjanik | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q3574055|Q3574055]] | ''[[:d:Q3574055|Yvette Roudy]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q207156|Pessac]]'' | ''[[:d:Q8970|Cabestany]]'' | [[Montparnasse'i kalmistu]] |- | [[:d:Q3809945|Q3809945]] | ''[[:d:Q3809945|Laura Cardoso]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q3969546|Q3969546]] | ''[[:d:Q3969546|Shaul Mishal]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q1731155|orientalist]]''<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Iisrael]] | [[Bagdad]] | [[Iisrael]] | |- | [[:d:Q4410630|Q4410630]] | ''[[:d:Q4410630|E. Sveshnikova]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q45999557|Q45999557]] | ''[[:d:Q45999557|Ernest Sena i Calabuig]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Valencia]] | [[Valencia]] | |- | [[:d:Q4751836|Q4751836]] | ''[[:d:Q4751836|Anastasia, Princess of Löwenstein-Wertheim-Rosenberg]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | | [[Brzeg]] | | |- | [[:d:Q5083306|Q5083306]] | ''[[:d:Q5083306|Charles Walker]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Augusta (Georgia)|Augusta]] | [[Augusta (Georgia)|Augusta]] | |- | [[:d:Q5340675|Q5340675]] | ''[[:d:Q5340675|Eduardo Maglioni]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Argentina jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q933165|Reconquista]]'' | ''[[:d:Q44217|San Salvador de Jujuy]]'' | |- | [[:d:Q55102579|Q55102579]] | ''[[:d:Q55102579|Казыдуб, Галина Алексеевна]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q1934482|lüpsja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Krasnojarski krai]] | | |- | [[:d:Q5564086|Q5564086]] | ''[[:d:Q5564086|Hassan Bah]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]'' | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q6007739|Q6007739]] | ''[[:d:Q6007739|Yukio Ota]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] | [[Jaapan]] | | [[Yokohama]] | |- | [[:d:Q60824685|Q60824685]] | ''[[:d:Q60824685|Захаров Михаил Иванович]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[maalikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4084612|Березовка (Уватан кӀошт)]]'' | | |- | [[:d:Q7051942|Q7051942]] | ''[[:d:Q7051942|Norman Bailey]]'' | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[professor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | ''[[:d:Q631194|High Point]]'' | |- | [[:d:Q7117226|Q7117226]] | ''[[:d:Q7117226|P. E. Easterling]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-03-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q2468727|classical scholar]]''<br/>''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''<br/>''[[:d:Q18916625|hellenist]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Blackburn]] | | |- | [[:d:Q733621|Q733621]] | ''[[:d:Q733621|Juan Tamariz]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15855449|mustkunstnik]]''<br/>[[Võlur]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q7409539|Q7409539]] | ''[[:d:Q7409539|Samir Radwan]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Egiptuse poliitik | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Egiptuse kuningriik]]<br/>''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | ''[[:d:Q12184442|البريجات]]'' | [[Šveits]] | |- | [[:d:Q7938214|Q7938214]] | ''[[:d:Q7938214|Vladek Lacina]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-06-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[sõudja]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q92320275|Q92320275]] | ''[[:d:Q92320275|John N Anderson]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q9368331|Q9368331]] | ''[[:d:Q9368331|Vedrana Rudan]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Horvaatia]] | [[Rijeka]] | | |- | [[:d:Q983327|Q983327]] | ''[[:d:Q983327|Igor Akhba]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | diplomaat, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit | [[diplomaat]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Abhaasia]]<br/>[[Gruusia]] | [[Suhhumi]] | [[Suhhumi]] | |- | [[:d:Q106574224|Q106574224]] | ''[[:d:Q106574224|Itziar Alba Orbegozo]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q303366|Goizueta]]'' | | |- | [[:d:Q106980663|Q106980663]] | ''[[:d:Q106980663|Mitchell Morris]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q8178443|libretist]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Põhja-Carolina]] | | |- | [[:d:Q107302878|Q107302878]] | ''[[:d:Q107302878|Sylvie Rimbert]]'' | data-sort-value="1927" | 1927 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[geograaf]]<br/>[[kartograaf]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q109851599|Q109851599]] | ''[[:d:Q109851599|Александр Белаш]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[kirjanik]] | [[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q111436899|Q111436899]] | ''[[:d:Q111436899|Anne Denton]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[Apteeker|farmatseut]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1015690|Hastings]]'' | | |- | [[:d:Q111686215|Q111686215]] | ''[[:d:Q111686215|Robert E. Lanou]]'' | data-sort-value="1928" | 1928 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[füüsik]] | | ''[[:d:Q978718|Colchester]]'' | [[Providence]] | |- | [[:d:Q112348934|Q112348934]] | ''[[:d:Q112348934|Jaroslav Prchal]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | | | | | |- | [[:d:Q11379844|Q11379844]] | ''[[:d:Q11379844|Nobuhisa Itō]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[diktor]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q641491|Kakamigahara]]'' | | |- | [[:d:Q11562080|Q11562080]] | ''[[:d:Q11562080|Motonori Watanabe]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1202796|Matsuda]]'' | | |- | [[:d:Q11980836|Q11980836]] | ''[[:d:Q11980836|Kjell Cordtsen]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Norra]] | | [[Oslo]] | ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]'' |- | [[:d:Q127698487|Q127698487]] | ''[[:d:Q127698487|Mathilde Favier]]'' | data-sort-value="1969" | 1969 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | ''[[:d:Q2462658|juht]]''<br/>''[[:d:Q49176591|suhtekorraldusjuht]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q409326|Airvault]]'' | |- | [[:d:Q12796661|Q12796661]] | ''[[:d:Q12796661|Mile Korun]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[Kostüümikunstnik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[dramaturg]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]]<br/>[[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik]] | [[Ljubljana]] | | |- | [[:d:Q12879717|Q12879717]] | ''[[:d:Q12879717|Konstantinos Tsoukalas]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[õppejõud]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q139154158|Q139154158]] | ''[[:d:Q139154158|Viia Ottenbacher]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[raamatukoguhoidja]] | | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q141108640|Q141108640]] | ''[[:d:Q141108640|Javier Lasagabaster]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q847127|Pasaia]]'' | [[Irun]] | |- | [[:d:Q141108736|Q141108736]] | ''[[:d:Q141108736|Lino Cauchi]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[muusik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Malta]] | ''[[:d:Q757225|Cospicua]]'' | | |- | [[:d:Q141128625|Q141128625]] | ''[[:d:Q141128625|Maite Jou Turallas]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[filoloog]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6407545|baccalaureate tenured teacher]]''<br/>''[[:d:Q21993562|cultural activist]]''<br/>[[fotograaf]] | | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q141129650|Q141129650]] | ''[[:d:Q141129650|Josep Mercadé Mateu]]'' | data-sort-value="1957" | 1957 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | ''[[:d:Q1766650|Sant Guim de Freixenet]]'' | |- | [[:d:Q141150500|Q141150500]] | ''[[:d:Q141150500|James D. Cormican]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | ''[[:d:Q16308156|scholar of English]]'' | | ''[[:d:Q1974836|Upland]]'' | [[Utica (New Yorgi osariik)|Utica]] | |- | [[:d:Q141162493|Q141162493]] | ''[[:d:Q141162493|Pablo Fernández Magdaleno]]'' | data-sort-value="1976" | 1976<br/>1977 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[helilooja]] | [[Hispaania]] | | | |- | [[:d:Q141301139|Q141301139]] | ''[[:d:Q141301139|Robert Lanou]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[füüsik]]<br/>[[sõjaväelane]] | | | | |- | [[:d:Q141313105|Q141313105]] | ''[[:d:Q141313105|Vincent Van Brunt]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[insener]]<br/>''[[:d:Q7888586|keemiatehnoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q1586906|Q1586906]] | ''[[:d:Q1586906|Harry van der Kamp]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[laulja]]<br/>[[ooperilaulja]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q10014|Kampen]]'' | [[Almere]] | |- | [[:d:Q16518800|Q16518800]] | ''[[:d:Q16518800|Sabino Ormazabal]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Hispaania]] | [[Donostia]] | [[Donostia]] | |- | [[:d:Q16633518|Q16633518]] | ''[[:d:Q16633518|Klaus Törnudd]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[diplomaat]]<br/>[[õppejõud]] | [[Soome]] | [[Helsingi]] | | |- | [[:d:Q1705323|Q1705323]] | ''[[:d:Q1705323|Josef Mundigl]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[Esipreester|kogudusevaimulik]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q18276901|Q18276901]] | ''[[:d:Q18276901|Ростовщиков, Валерий Александрович]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | | | [[Tjumeni oblast]] | [[Volžski]] | |- | [[:d:Q18336193|Q18336193]] | ''[[:d:Q18336193|Martin Paul]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[helilooja]] | [[Saksamaa]] | [[Unna]] | | |- | [[:d:Q18421910|Q18421910]] | ''[[:d:Q18421910|Kevin Bawden]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | ''[[:d:Q13382519|lauatennisist]]''<br/>''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q1889790|Q1889790]] | ''[[:d:Q1889790|Manfred Poerschke]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Saksamaa kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Saksamaa]] | [[Dortmund]] | | |- | [[:d:Q22919697|Q22919697]] | ''[[:d:Q22919697|Andrey Sobolev]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[avaliku elu tegelane]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q177723|Ostrovnoy]]'' | | |- | [[:d:Q24054554|Q24054554]] | ''[[:d:Q24054554|Benjamín Romeo Hilera]]'' | data-sort-value="1964" | 1964 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | ''[[:d:Q21771805|winemaker]]''<br/>''[[:d:Q3542795|önoloog]]''<br/>''[[:d:Q55177573|bodeguero]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q24012857|San Vicente de la Sonsierra]]'' | ''[[:d:Q763669|Gorliz]]'' | |- | [[:d:Q2459990|Q2459990]] | ''[[:d:Q2459990|Johnny Schuth]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Saint-Omer]] | | |- | [[:d:Q27535289|Q27535289]] | ''[[:d:Q27535289|Abdelaziz Guerda]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Alžeeria näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Alžeeria]] | ''[[:d:Q662102|Casbah of Algiers]]'' | ''[[:d:Q1650062|Sidi Ghiles]]'' | |- | [[:d:Q28363781|Q28363781]] | ''[[:d:Q28363781|Klaus-Peter Schroeder]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[jurist]]<br/>''[[:d:Q2135538|legal historian]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Heidelberg]] | | |- | [[:d:Q3340025|Q3340025]] | ''[[:d:Q3340025|Nicolas Altmayer]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Prantsusmaa filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]] | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q409326|Airvault]]'' | |- | [[:d:Q4357477|Q4357477]] | ''[[:d:Q4357477|Mike Bailey]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1012031|Wisbech]]'' | | |- | [[:d:Q4872827|Q4872827]] | ''[[:d:Q4872827|O. J. Brigance]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>''[[:d:Q19841381|Canadian football player]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Houston]] | [[Baltimore]] | |- | [[:d:Q4933141|Q4933141]] | ''[[:d:Q4933141|Bob Lee]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Columbus (Ohio)|Columbus]] | | |- | [[:d:Q498190|Q498190]] | ''[[:d:Q498190|Andreas Hoppe]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Saksamaa näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Saksamaa]] | [[Lääne-Berliin]] | | |- | [[:d:Q534433|Q534433]] | ''[[:d:Q534433|Alex Fiorio]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | ''[[:d:Q10842936|autorallisõitja]]'' | [[Itaalia]] | [[Torino]] | ''[[:d:Q51861|Ceglie Messapica]]'' | |- | [[:d:Q556336|Q556336]] | ''[[:d:Q556336|Stanislas Lalanne]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Metz]] | | |- | [[:d:Q716243|Q716243]] | [[Frank Beard]] | data-sort-value="1949" | 1949-06-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[helilooja]]<br/>[[trummar]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q982079|Frankston]]'' | ''[[:d:Q961272|Richmond]]'' | |- | [[:d:Q7364404|Q7364404]] | ''[[:d:Q7364404|Ron Smith]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Liverpool]] | | |- | [[:d:Q8293641|Q8293641]] | ''[[:d:Q8293641|Liu Jiyuan]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Hiina]] | | | |- | [[:d:Q93230884|Q93230884]] | ''[[:d:Q93230884|Jean-Pierre Gutton]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Prantsusmaa ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Prantsusmaa]] | [[Lyon]] | | |- | [[:d:Q95762164|Q95762164]] | ''[[:d:Q95762164|Shih-Liang Wen]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | | ''[[:d:Q179608|Nanning]]'' | ''[[:d:Q3522565|The Plains]]'' | |- | [[:d:Q96758|Q96758]] | ''[[:d:Q96758|Fritz Schramma]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q147733|primator]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Saksamaa]] | [[Köln]] | | |- | [[:d:Q97818372|Q97818372]] | ''[[:d:Q97818372|Kenneth Chen Koon Lap]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[arhitekt]]<br/>[[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q99767742|Q99767742]] | ''[[:d:Q99767742|Kenneth Simkiss]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-04<br/>1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | | [[zooloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[bioloog]] | [[Suurbritannia]] | [[Blackpool]] | | |- | [[:d:Q100981720|Q100981720]] | ''[[:d:Q100981720|Joe Dean]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q1031525|Q1031525]] | ''[[:d:Q1031525|Ottó Gömöri]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ungari]] | [[Hatvan]] | | |- | [[:d:Q105155068|Q105155068]] | ''[[:d:Q105155068|Peter Fitzgerald]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | [[teadlane]]<br/>''[[:d:Q71049338|cytogeneticist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q115391674|Q115391674]] | ''[[:d:Q115391674|Paul Cranis]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Ameerika Ühendriikide tennisist | ''[[:d:Q10833314|tennisist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q123596999|Q123596999]] | ''[[:d:Q123596999|Claudia Schmidt]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | ''[[:d:Q1750879|Richter]]''<br/>[[asepresident]] | [[Saksamaa]] | [[Dortmund]] | | |- | [[:d:Q124453491|Q124453491]] | ''[[:d:Q124453491|Valentin Tolokonnikov]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | [[teadlane]]<br/>''[[:d:Q1779650|konstruktor-insener]]''<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]''<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>''[[:d:Q205375|leiutaja]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q18776053|Yelshanka Pervaya]]'' | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q131581386|Q131581386]] | ''[[:d:Q131581386|Dave Denton]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | ''[[:d:Q7501153|Väikepoepidajad]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q4878643|Beckenham]]'' | |- | [[:d:Q131743945|Q131743945]] | ''[[:d:Q131743945|Kebba Masaneh Ceesay]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Gambia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Gambia]] | | | |- | [[:d:Q133518905|Q133518905]] | ''[[:d:Q133518905|Ruprecht Skasa-Weiß]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | [[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q1383645|Q1383645]] | ''[[:d:Q1383645|Nick Glennie-Smith]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Suurbritannia helilooja | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q806349|bandleader]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | [[Charlottesville]] | |- | [[:d:Q139430070|Q139430070]] | ''[[:d:Q139430070|Thomas J. Buttery]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | [[Jersey City]] | | |- | [[:d:Q141112477|Q141112477]] | ''[[:d:Q141112477|Danilo Palomino]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | ''[[:d:Q2045208|Internet celebrity]]''<br/>''[[:d:Q18810049|cosplayer]]''<br/>[[Sisulooja]]<br/>''[[:d:Q28164897|jujutsuka]]'' | [[Ecuador]] | [[Guayaquil]] | [[Guayaquil]] | |- | [[:d:Q141126241|Q141126241]] | ''[[:d:Q141126241|Roberto Manescalchi]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q11486702|arhitektuuriajaloolane]]'' | | ''[[:d:Q52098|Sansepolcro]]'' | [[Pisa]] | |- | [[:d:Q141127226|Q141127226]] | ''[[:d:Q141127226|Susanna Nobili]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q107721139|architectural conservationist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q141146235|Q141146235]] | ''[[:d:Q141146235|Garry Pedersen]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | ''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Auckland]] | | |- | [[:d:Q141147419|Q141147419]] | ''[[:d:Q141147419|Gail Ives]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-05-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q2312637|kehalise kasvatuse õpetaja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q141174423|Q141174423]] | ''[[:d:Q141174423|Sotiris Triantafyllopoulos]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | [[ajakirjanik]] | [[Kreeka]] | [[Thessaloníki]] | [[Aígio]] | |- | [[:d:Q141188706|Q141188706]] | ''[[:d:Q141188706|Macky Wéa]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q141314953|Q141314953]] | ''[[:d:Q141314953|Josep Anton Ribes]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | | | | | |- | [[:d:Q1463071|Q1463071]] | ''[[:d:Q1463071|Friedrich Wilhelm Korff]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Saksamaa filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q314439|Hohenlimburg]]'' | | |- | [[:d:Q14948476|Q14948476]] | ''[[:d:Q14948476|Edit Bleier]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Ungari filmirežissöör | [[filmirežissöör]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q14951140|Q14951140]] | ''[[:d:Q14951140|Barry Pearson]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q577536|Geneseo]]'' | | |- | [[:d:Q171571|Q171571]] | [[Hayden Panettiere]] | data-sort-value="1989" | 1989-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q21169216|actress]]''<br/>''[[:d:Q3357567|modell]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q776781|Palisades]]'' | ''[[:d:Q574192|Greenville]]'' | |- | [[:d:Q18427602|Q18427602]] | ''[[:d:Q18427602|Abbasəli Novruzov]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | | | ''[[:d:Q554372|Zedea]]'' | | ''[[:d:Q102369520|II Martyrs' Lane]]'' |- | [[:d:Q20563138|Q20563138]] | ''[[:d:Q20563138|Rövşən Atakişioğlu]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | | ''[[:d:Q4791294|Güləbird]]'' | | |- | [[:d:Q21636739|Q21636739]] | ''[[:d:Q21636739|Klavdiya Petrova]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | [[teadlane]]<br/>''[[:d:Q1934482|lüpsja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q13208309|Шибулаты]]'' | | |- | [[:d:Q2530990|Q2530990]] | ''[[:d:Q2530990|Volker Ferkau]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''<br/>''[[:d:Q4108101|typesetter]]''<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q43375703|Q43375703]] | ''[[:d:Q43375703|Josef Vávra]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Tšehhi]] | | | |- | [[:d:Q55104377|Q55104377]] | ''[[:d:Q55104377|Leonid Rudoy]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q5678222|Q5678222]] | ''[[:d:Q5678222|Hasan M. El-Shamy]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | [[õpetaja]] | [[Egiptus]] | [[Kairo]] | | |- | [[:d:Q64214156|Q64214156]] | ''[[:d:Q64214156|Marcelle Benoit]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | [[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q20198542|music historian]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Lille]] | | |- | [[:d:Q67509171|Q67509171]] | ''[[:d:Q67509171|Wally Sykes]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | ''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2839649|Wyverstone]]'' | | |- | [[:d:Q7285549|Q7285549]] | ''[[:d:Q7285549|Raja Sen]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[stsenarist]] | [[India]] | [[Kolkata]] | [[Kolkata]] | |- | [[:d:Q7319124|Q7319124]] | ''[[:d:Q7319124|Rex A. Wade]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Ameerika Ühendriikide ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q7191480|Piedmont]]'' | | |- | [[:d:Q8009494|Q8009494]] | ''[[:d:Q8009494|William G. Anderson]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | ''[[:d:Q11885948|osteopaat]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q95215586|Q95215586]] | ''[[:d:Q95215586|Jan Boháč]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | | [[Praha]] | [[Slavonice]] | |- | [[:d:Q111705698|Q111705698]] | ''[[:d:Q111705698|Günter Ismayr]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | ''[[:d:Q1937431|orelimeister]]'' | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q112675215|Q112675215]] | ''[[:d:Q112675215|Dariia Alioshkina]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Ukraina kunstnik | ''[[:d:Q55400155|papercut artist]]'' | [[Ukraina]] | [[Kiiev]] | | ''[[:d:Q1316721|Lychakiv Cemetery]]'' |- | [[:d:Q11727505|Q11727505]] | ''[[:d:Q11727505|Joanna Rawik]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Poola laulja | [[laulja]] | [[Poola]] | [[Tšernivtsi]] | | |- | [[:d:Q11858405|Q11858405]] | ''[[:d:Q11858405|Erkki Rautio]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | [[tšellist]] | [[Soome]] | [[Helsingi]] | | |- | [[:d:Q11861852|Q11861852]] | ''[[:d:Q11861852|Heikki Kaukoranta]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Soome ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q1246308|Q1246308]] | ''[[:d:Q1246308|Rainer Brämer]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Saksamaa füüsik | [[füüsik]]<br/>[[sotsioloog]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q132158992|Q132158992]] | ''[[:d:Q132158992|Andreas M. Kazamias]]'' | data-sort-value="1927" | 1927 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]] | | ''[[:d:Q6354269|Kalopanagiotis]]'' | | |- | [[:d:Q1330272|Q1330272]] | ''[[:d:Q1330272|Elisabeth Schnell]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q2302423|Sontheim]]'' | | |- | [[:d:Q1376390|Q1376390]] | ''[[:d:Q1376390|Heinz-Peter Gasse]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Duisburg]] | | |- | [[:d:Q1379407|Q1379407]] | ''[[:d:Q1379407|Eva Paproth]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-02-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Riik]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q139293395|Q139293395]] | ''[[:d:Q139293395|Friedrich Schardt]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | [[arst]] | | | | |- | [[:d:Q14076553|Q14076553]] | ''[[:d:Q14076553|Josep Llensa i Rocosa]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q13521|Sant Feliu de Guíxols]]'' | | |- | [[:d:Q141130818|Q141130818]] | ''[[:d:Q141130818|Javier Cortés Bordoy]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | [[arst]]<br/>''[[:d:Q2640827|günekoloog]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | [[Palma|Palma de Mallorca]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q15658008|Q15658008]] | ''[[:d:Q15658008|Milena Zupančič]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Sloveenia]] | [[Jesenice]]<br/>''[[:d:Q211092|Socialist Republic of Slovenia]]''<br/>''[[:d:Q1290149|Federal People's Republic of Yugoslavia]]'' | | |- | [[:d:Q15731892|Q15731892]] | ''[[:d:Q15731892|Manuel Gaspar Soares da Silva]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | [[poliitik]] | [[Ida-Timor]] | ''[[:d:Q2472568|Uatulari]]'' | | |- | [[:d:Q2078691|Q2078691]] | ''[[:d:Q2078691|Peter Tonger]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Saksamaa kirjastaja | ''[[:d:Q222836|music publisher]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q25754118|Q25754118]] | ''[[:d:Q25754118|Kenneth Røpke]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Taani jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q3255441|Gentofte]]'' | | ''[[:d:Q12304598|Buddinge Church]]'' |- | [[:d:Q2590460|Q2590460]] | ''[[:d:Q2590460|Wolfgang Lorenz]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q8963721|genealoog]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[koduloolane]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Annaberg-Buchholz]] | | |- | [[:d:Q27020274|Q27020274]] | ''[[:d:Q27020274|Zipora Brun]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | [[kohtunik]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q2976896|Q2976896]] | ''[[:d:Q2976896|Claude Antonini]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q171545|Belfort]]'' | ''[[:d:Q243866|Olivet]]'' | |- | [[:d:Q3289257|Q3289257]] | ''[[:d:Q3289257|Marcel Neven]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Belgia poliitik | [[poliitik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q49743|Visé]]'' | | |- | [[:d:Q3531327|Q3531327]] | ''[[:d:Q3531327|Tommy John]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-05-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q492478|Terre Haute]]'' | ''[[:d:Q6479434|Lakewood Ranch]]'' | |- | [[:d:Q3746439|Q3746439]] | ''[[:d:Q3746439|Flavia Lattanzi]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | [[jurist]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[kohtunik]] | [[Itaalia]] | [[Addis Abeba]] | | |- | [[:d:Q4369872|Q4369872]] | ''[[:d:Q4369872|Konstantin M. Polivanov]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q48950621|Q48950621]] | ''[[:d:Q48950621|K. B. Kuzʹminykh]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | [[maalikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Magadan]] | | |- | [[:d:Q5479872|Q5479872]] | ''[[:d:Q5479872|Peggy Webber]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Laredo (Texas)|Laredo]] | ''[[:d:Q60537|Napa]]'' | |- | [[:d:Q623686|Q623686]] | ''[[:d:Q623686|Baek In-chun]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Wuxi]] | [[Cheonan|Ch'ŏnan]] | |- | [[:d:Q6250507|Q6250507]] | ''[[:d:Q6250507|John Niland]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q49143|Quincy]]'' | ''[[:d:Q51697|McKinney]]'' | |- | [[:d:Q66972506|Q66972506]] | ''[[:d:Q66972506|Randal Picker]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | [[jurist]]<br/>''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q7174753|Q7174753]] | ''[[:d:Q7174753|Peter Howell]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Suurbritannia ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | [[Malta]] | | |- | [[:d:Q76059525|Q76059525]] | ''[[:d:Q76059525|Jeremy Bradbeer]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | | | | | |- | [[:d:Q7606516|Q7606516]] | ''[[:d:Q7606516|Stefanos Manos]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Kreeka poliitik | [[poliitik]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q110148566|Cemetery of Kifisia, Athens]]'' |- | [[:d:Q87068391|Q87068391]] | ''[[:d:Q87068391|Alfred Breitschmid]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Šveitsi poliitik | [[kaasatud professor]]<br/>[[geoloog]] | [[Šveits]] | | | |- | [[:d:Q9028721|Q9028721]] | ''[[:d:Q9028721|Marcos Rodríguez Pantoja]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | [[karjane]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q854390|Añora]]'' | ''[[:d:Q12398648|Rante, San Cibrao das Viñas]]'' | |- | [[:d:Q98098787|Q98098787]] | ''[[:d:Q98098787|Alex Mukulu]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Uganda näitekirjanik | [[näitekirjanik]] | [[Uganda]] | [[Buganda]] | | |- | [[:d:Q48768|Q48768]] | ''[[:d:Q48768|Rufat Riskiyev]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Usbekistan]] | ''[[:d:Q2447852|Akkurgan]]'' | | |- | [[:d:Q55374|Q55374]] | ''[[:d:Q55374|Jan Frycz]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Poola näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1416106|supporting actor]]'' | [[Poola]] | [[Kraków]] | | |- | [[:d:Q100886251|Q100886251]] | ''[[:d:Q100886251|Vic Molodet]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-02-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q107349023|Q107349023]] | ''[[:d:Q107349023|Jason Arday]]'' | data-sort-value="1985" | 1985-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Suurbritannia sotsioloog | [[sotsioloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q18481512|spordipedagoog]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q146659|Clapham]]''<br/>[[London]] | ''[[:d:Q1138912|Battersea]]''<br/>[[London]] | |- | [[:d:Q11696170|Q11696170]] | ''[[:d:Q11696170|Edward Etler]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | [[filmirežissöör]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]'' | [[Poola Rahvavabariik]]<br/>[[Iisrael]] | [[Varssavi]] | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q12170971|Q12170971]] | ''[[:d:Q12170971|Yevhen Shaho]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | [[poliitik]] | | [[Kamjanske]] | | |- | [[:d:Q125999030|Q125999030]] | ''[[:d:Q125999030|Finlay Tarling]]'' | data-sort-value="2006" | 2006-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Suurbritannia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q5446229|Ffos-y-ffin]]'' | ''[[:d:Q490180|Ponte de Lima]]'' | |- | [[:d:Q12731156|Q12731156]] | ''[[:d:Q12731156|István Erdei-Dolóczki]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Rumeenia poliitik | [[poliitik]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q748123|Ilișua]]'' | | |- | [[:d:Q131329201|Q131329201]] | ''[[:d:Q131329201|Ma Do-Sik]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q13381376|tõstja]]'' | ''[[:d:Q503585|Korea under Japanese rule]]''<br/>[[Lõuna-Korea]] | [[Lõuna-Korea]]<br/>[[Goesani maakond]] | | |- | [[:d:Q131786130|Q131786130]] | ''[[:d:Q131786130|Rod Michalko]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q134293838|Q134293838]] | ''[[:d:Q134293838|Badri Vadachkoria]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | [[diplomaat]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Gruusia]] | [[Lantšhuthi]] | | |- | [[:d:Q1370782|Q1370782]] | ''[[:d:Q1370782|Jimmy Rimmer]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q868647|Southport]]'' | | |- | [[:d:Q141066827|Q141066827]] | ''[[:d:Q141066827|Alvaro Ledesma Mateo]]'' | data-sort-value="1975" | 1975 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | [[kunstnik]]<br/>[[Sepp]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]] | [[Hispaania]] | [[Donostia]] | | |- | [[:d:Q141069314|Q141069314]] | ''[[:d:Q141069314|Gumercindo Rueda]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Boliivia]] | [[Santa Cruzi departemang]] | | |- | [[:d:Q141118811|Q141118811]] | ''[[:d:Q141118811|Winifred Bickerstaff]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q101570375|violin teacher]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q7685280|Taradale]]'' | |- | [[:d:Q141119057|Q141119057]] | ''[[:d:Q141119057|Te Kepa Stirling]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q106807747|kapa haka leader]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141145113|Q141145113]] | ''[[:d:Q141145113|Robert A. Mittelstaedt]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | [[majandusteadlane]] | | | [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] | |- | [[:d:Q141226835|Q141226835]] | ''[[:d:Q141226835|Deirdre McSharry]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q106568011|ajakirja toimetaja]]'' | | | | |- | [[:d:Q14128959|Q14128959]] | ''[[:d:Q14128959|Lucas Aguado Fernández]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | | [[Valladolid]] | |- | [[:d:Q141327603|Q141327603]] | ''[[:d:Q141327603|Walter Buzello]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q15072222|Q15072222]] | ''[[:d:Q15072222|Feliks Medvedev]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q1554952|Q1554952]] | ''[[:d:Q1554952|Gunther Beth]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[autor]] | [[Saksamaa]] | [[Lübeck]] | | |- | [[:d:Q15819140|Q15819140]] | ''[[:d:Q15819140|Han Ho-san]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Saksamaa]] | [[Soul]] | | |- | [[:d:Q16138995|Q16138995]] | ''[[:d:Q16138995|Samai Charoenchang]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | [[poliitik]] | [[Tai]] | [[Chiang Mai provints]] | | |- | [[:d:Q17044884|Q17044884]] | ''[[:d:Q17044884|Anatoly Mikhaylov]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Valgevene arst | [[arst]]<br/>''[[:d:Q18245236|radioloog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Viciebski rajoon]] | | |- | [[:d:Q17385366|Q17385366]] | ''[[:d:Q17385366|Anna Parzymies]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q620573|arabist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q13210922|Turkologist]]'' | [[Poola]] | [[Sofia]] | | |- | [[:d:Q1906281|Q1906281]] | ''[[:d:Q1906281|Mary Heilmann]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Francisco]] | ''[[:d:Q1770518|Riverhead]]'' | |- | [[:d:Q231121|Q231121]] | [[Yayoi Kusama]] | data-sort-value="1929" | 1929-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q21550489|kontseptuaalkunstnik]]''<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''<br/>[[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q22343478|collagist]]''<br/>''[[:d:Q2079935|arhitektuurijoonestaja]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>''[[:d:Q111853588|object artist]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[proosakirjanik]] | [[Jaapan]] | [[Matsumoto]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q25478809|Q25478809]] | ''[[:d:Q25478809|Blago Prangov]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | [[kirjanik]] | | ''[[:d:Q2653385|Bachevo]]'' | | |- | [[:d:Q2560910|Q2560910]] | ''[[:d:Q2560910|Werner Breitwieser]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q2231195|Scharbach]]'' | ''[[:d:Q22598|Affolderbach]]'' | |- | [[:d:Q3081341|Q3081341]] | ''[[:d:Q3081341|Francis Campaner]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q501938|Saint-Germain-de-la-Rivière]]'' | ''[[:d:Q22036|Suisse]]'' | |- | [[:d:Q3159022|Q3159022]] | ''[[:d:Q3159022|Jacques Grandon]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Prantsusmaa poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1454297|Saint-Benoît]]'' | [[Poitiers]] | |- | [[:d:Q4154590|Q4154590]] | ''[[:d:Q4154590|Alexander Danilin]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q50332601|narcologist]]''<br/>[[psühhiaater]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q4499014|Q4499014]] | ''[[:d:Q4499014|Brian Holguin]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q45383604|Q45383604]] | ''[[:d:Q45383604|Mutotwe Kafwaya]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Sambia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[Raamatupidaja]]<br/>[[minister]] | [[Sambia]] | | | |- | [[:d:Q4795372|Q4795372]] | ''[[:d:Q4795372|Arnon Sofer]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | [[geograaf]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q201051|Rishon LeZion]]'' | [[Haifa]] | |- | [[:d:Q5002397|Q5002397]] | ''[[:d:Q5002397|Butch Huskey]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q483647|Anadarko]]'' | ''[[:d:Q503336|Lawton]]'' | |- | [[:d:Q55171852|Q55171852]] | ''[[:d:Q55171852|Bou Meng]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | [[kirjanik]] | | [[Kâmpóng Chami provints]] | | |- | [[:d:Q5537763|Q5537763]] | ''[[:d:Q5537763|George W. Cave]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q59656170|Q59656170]] | ''[[:d:Q59656170|Duane Nutt]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | | | ''[[:d:Q939602|Corsicana]]'' | |- | [[:d:Q6062217|Q6062217]] | ''[[:d:Q6062217|Örjan Ramberg]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Rootsi näitleja | [[näitleja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10727562|Örgryte församling]]'' | ''[[:d:Q21667369|Stockholms Oscar]]'' | |- | [[:d:Q61949657|Q61949657]] | ''[[:d:Q61949657|Marc Decramer]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-09-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[arst]] | | [[Oostende]] | [[Leuven]] | |- | [[:d:Q6891503|Q6891503]] | ''[[:d:Q6891503|Mohamed Serghini]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Maroko luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]'' | [[Maroko]] | [[Fès]] | | |- | [[:d:Q753476|Q753476]] | ''[[:d:Q753476|Dave Marsh]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q1350157|muusikakriitik]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pontiac (Michigan)|Pontiac]] | ''[[:d:Q54217|Norwalk]]'' | |- | [[:d:Q7535647|Q7535647]] | ''[[:d:Q7535647|Skip Bertman]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q3246315|head coach]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q81520074|Q81520074]] | ''[[:d:Q81520074|Barthélemy Mercadal]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-02-15<br/>1932 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Prantsusmaa jurist | [[jurist]] | | ''[[:d:Q1252682|Hussein Dey]]'' | | |- | [[:d:Q85821|Q85821]] | ''[[:d:Q85821|Heinz Cibulka]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Austria fotograaf | [[fotograaf]] | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q85999184|Q85999184]] | ''[[:d:Q85999184|Stefan Linitsky]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q15283040|Eastern Orthodox bishop]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Ukraina NSV]]<br/>[[Venemaa]] | [[Sumõ]] | | |- | [[:d:Q9341510|Q9341510]] | ''[[:d:Q9341510|Stanisław Adamiak]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-11-12<br/>1932-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q131512|põllumees]]'' | [[Poola]] | ''[[:d:Q8067369|Zawadki, Masovian Voivodeship]]'' | | |- | [[:d:Q95089143|Q95089143]] | ''[[:d:Q95089143|Ladislav Kubeš]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | [[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[kontrabassist]]<br/>''[[:d:Q222836|music publisher]]'' | | ''[[:d:Q10296599|Žíšov]]'' | | |- | [[:d:Q95335086|Q95335086]] | ''[[:d:Q95335086|Georges Fülgraff]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | [[arst]]<br/>''[[:d:Q2114605|farmakoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Strasbourg]] | | |- | [[:d:Q98807033|Q98807033]] | ''[[:d:Q98807033|Wallace Kirsop]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q11333691|scholar of French literature]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q5087800|Chatswood]]'' | | |- | [[:d:Q104842876|Q104842876]] | ''[[:d:Q104842876|Yamile Humar]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | | [[Colombia]] | | | |- | [[:d:Q106195548|Q106195548]] | ''[[:d:Q106195548|Abderrahmane Alane]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-08-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Alžeeria]] | [[Alžiir]] | | |- | [[:d:Q1114997|Q1114997]] | ''[[:d:Q1114997|Helmut Lethen]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q19829999|kulturoloog]]''<br/>''[[:d:Q2599593|Germanist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Mönchengladbach]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q115222265|Q115222265]] | ''[[:d:Q115222265|Vito Gruosso]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q52662|San Fele]]'' | | |- | [[:d:Q116909287|Q116909287]] | ''[[:d:Q116909287|Elisabetta Flor]]'' | data-sort-value="1982" | 1982 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[arheoloog]] | | | | |- | [[:d:Q11868234|Q11868234]] | ''[[:d:Q11868234|Jyrki Poussu]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Soome skulptor | [[skulptor]] | [[Soome]] | [[Kuusamo linn]] | | |- | [[:d:Q12049424|Q12049424]] | ''[[:d:Q12049424|Richard Čemus]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[kirjanik]]<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q12272173|Q12272173]] | ''[[:d:Q12272173|Anton Stankov]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[poliitik]] | | [[Jambol]] | [[Sofia]] | |- | [[:d:Q12305151|Q12305151]] | ''[[:d:Q12305151|Carl-Mar Møller]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | ''[[:d:Q2920595|seksuoloog]]'' | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q12402478|Q12402478]] | ''[[:d:Q12402478|Víctor Coyote]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Hispaania muusik | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q11892507|comics writer]]''<br/>''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[muusik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q824122|Tui]]'' | ''[[:d:Q1948746|Marugán]]'' | |- | [[:d:Q12458039|Q12458039]] | ''[[:d:Q12458039|Sumit Sarkar]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | India ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | [[New Delhi]] | |- | [[:d:Q124596426|Q124596426]] | ''[[:d:Q124596426|István Gömöri V.]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q12813965|Q12813965]] | ''[[:d:Q12813965|József Cserháti]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q18524075|mäeinsener]]'' | [[Ungari]] | ''[[:d:Q105104651|Rónabánya]]'' | | |- | [[:d:Q137106762|Q137106762]] | ''[[:d:Q137106762|Boris Andreevič Tarasov]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[muusikateadlane]] | | [[Iskitim]] | | |- | [[:d:Q141067433|Q141067433]] | ''[[:d:Q141067433|Konstantina Kleopa]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[näitleja]] | [[Küpros]] | [[Nikosia]] | [[Nikosia]] | |- | [[:d:Q141073192|Q141073192]] | ''[[:d:Q141073192|Allan Dickie]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | ''[[:d:Q19934710|õhuväeohvitser]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141076239|Q141076239]] | ''[[:d:Q141076239|Gadi Ariav]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[professor]] | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q141118733|Q141118733]] | ''[[:d:Q141118733|Paul Cavanagh]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[advokaat]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q477145|Mount Eden]]'' | |- | [[:d:Q141285821|Q141285821]] | ''[[:d:Q141285821|Nomonde Mihlali Meji]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | ''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''<br/>''[[:d:Q6136036|survivor]]''<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | ''[[:d:Q1185115|City of Cape Town]]'' | ''[[:d:Q57399537|Khayelitsha Hospital]]'' | |- | [[:d:Q1629503|Q1629503]] | ''[[:d:Q1629503|Horst Jaunich]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1737053|Merchant wholesale and foreign trade]]''<br/>[[kaupmees]]<br/>[[linnapea]]<br/>''[[:d:Q327321|müüriladuja]]''<br/>''[[:d:Q98833914|union member]]'' | [[Saksamaa]] | [[Wrocław]] | | |- | [[:d:Q16723608|Q16723608]] | ''[[:d:Q16723608|Robert Shageyev]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[sõjaväelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | | [[Sevastopol]] | |- | [[:d:Q1870823|Q1870823]] | [[Yukio Shimomura]] | data-sort-value="1932" | 1932-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Jaapani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Jaapan]] | [[Hiroshima]] | | |- | [[:d:Q20180523|Q20180523]] | ''[[:d:Q20180523|Dumitru Marcu]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q12724742|Drăghiceni]]'' | | |- | [[:d:Q2078392|Q2078392]] | ''[[:d:Q2078392|Peter Snape, Baron Snape]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q18655|Stockport]]'' | | |- | [[:d:Q21621066|Q21621066]] | ''[[:d:Q21621066|Prichard Colón jr]]'' | data-sort-value="1992" | 1992-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2152022|Maitland]]'' | [[Orlando]] | |- | [[:d:Q2340318|Q2340318]] | ''[[:d:Q2340318|Carlos Domingos Massoni]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | | |- | [[:d:Q24352672|Q24352672]] | ''[[:d:Q24352672|Михайленко, Владимир Степанович]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Ukraina ülikooli õppejõud | ''[[:d:Q19350898|theoretical physicist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Zinkiv]] | | |- | [[:d:Q25277827|Q25277827]] | ''[[:d:Q25277827|Banu Sartaj]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q28225469|Q28225469]] | ''[[:d:Q28225469|Mohammad Rafiqul Islam]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[poliitik]]<br/>[[ohvitser]] | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q983065|Matlab Dakshin Upazila]]''<br/>''[[:d:Q1429697|Chandpur District]]''<br/>[[Ida-Pakistan]] | [[Dhaka]]<br/>[[Bangladesh]] | |- | [[:d:Q4961022|Q4961022]] | ''[[:d:Q4961022|Brendan Myers]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Kanada filosoof | [[filosoof]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[dotsent]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q5367201|Elora]]'' | [[Gatineau]] | |- | [[:d:Q5273291|Q5273291]] | ''[[:d:Q5273291|Dick Proctor]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Kanada poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2557481|communications adviser]]''<br/>''[[:d:Q15978655|consultant]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q55281837|Q55281837]] | ''[[:d:Q55281837|Agim Bubeqi]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Albaania]] | [[Vlorë]] | | |- | [[:d:Q57076860|Q57076860]] | ''[[:d:Q57076860|Marco Ligi]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | ''[[:d:Q12094958|geofüüsik]]'' | [[Itaalia]] | | ''[[:d:Q13134|Pesaro]]'' | |- | [[:d:Q57614753|Q57614753]] | ''[[:d:Q57614753|Lorenzo Quilici]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[arheoloog]]<br/>''[[:d:Q2443377|topographer]]'' | [[Itaalia]] | | | |- | [[:d:Q6161067|Q6161067]] | ''[[:d:Q6161067|Arnold Petersheim]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[näitleja]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q992492|Brumunddal]]'' | ''[[:d:Q5640295|Hakadal]]'' | ''[[:d:Q16459898|Vestre Aker cemetery]]'' |- | [[:d:Q7064790|Q7064790]] | ''[[:d:Q7064790|Oren Nahari]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Iisrael]] | [[Haifa]] | | |- | [[:d:Q7175608|Q7175608]] | ''[[:d:Q7175608|Peter Maher]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''<br/>[[spordikommentaator]] | [[Kanada]] | [[Campbellton (New Brunswick)|Campbellton]] | [[Calgary]] | |- | [[:d:Q7376270|Q7376270]] | ''[[:d:Q7376270|Ruby Andrews]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q867985|Hollandale]]'' | [[Chicago]] | |- | [[:d:Q86219188|Q86219188]] | ''[[:d:Q86219188|Augusto Sarmiento Franco]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | ''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[teoloog]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q4613602|Velillas del Duque]]'' | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q9253089|Q9253089]] | ''[[:d:Q9253089|Elżbieta Barys]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[poliitik]] | [[Poola]] | [[Poznań]] | | |- | [[:d:Q953627|Q953627]] | ''[[:d:Q953627|Mark Rydell]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q948329|karakternäitleja]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | ''[[:d:Q1337818|Woodland Hills]]'' | |- | [[:d:Q984946|Q984946]] | ''[[:d:Q984946|Wolfgang Haber]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | | [[professor]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[bioloog]]<br/>''[[:d:Q105276855|landscape ecologist]]''<br/>''[[:d:Q15839134|ökoloog]]''<br/>''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q14940|Datteln]]'' | | |- | [[:d:Q102252927|Q102252927]] | ''[[:d:Q102252927|Christopher Gold]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | | | [[Leeds]] | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q1092333|Q1092333]] | ''[[:d:Q1092333|Takamitsu Ota]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Jaapani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Jaapan]] | [[Shizuoka prefektuur]] | | |- | [[:d:Q109278916|Q109278916]] | ''[[:d:Q109278916|James Wiseman]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | [[arheoloog]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | ''[[:d:Q1374751|Glen Allen]]'' | |- | [[:d:Q113636539|Q113636539]] | ''[[:d:Q113636539|Paulo Morgado]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q11881721|Q11881721]] | ''[[:d:Q11881721|Matti Tuloisela]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | [[ooperilaulja]]<br/>[[õppejõud]] | [[Soome]] | [[Jyväskylä linn]] | [[Helsingi]] | |- | [[:d:Q11979899|Q11979899]] | ''[[:d:Q11979899|Kai Krüger]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | [[professor]]<br/>[[jurist]] | [[Norra]] | [[Kopenhaagen]] | ''[[:d:Q4578094|Paradis]]'' | ''[[:d:Q19382208|Møllendal cemetery]]'' |- | [[:d:Q11985482|Q11985482]] | ''[[:d:Q11985482|Václav Furmánek]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | [[arheoloog]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Ostrava]] | | |- | [[:d:Q12148713|Q12148713]] | ''[[:d:Q12148713|Myroslav Romaniuk]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | [[ajakirjanik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q4185019|Zakrivtsi]]'' | | |- | [[:d:Q13016608|Q13016608]] | ''[[:d:Q13016608|Pramūan Rutčhanasērī]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Tai poliitik | [[poliitik]] | [[Tai]] | [[Mae Hong Soni provints]] | | |- | [[:d:Q141047390|Q141047390]] | ''[[:d:Q141047390|Коломієць Ганна Миколаївна]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | | | |- | [[:d:Q141049887|Q141049887]] | ''[[:d:Q141049887|Marcelo Medina]]'' | data-sort-value="1978" | 1978 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | [[maalikunstnik]] | [[Paraguay]] | | | |- | [[:d:Q141104292|Q141104292]] | ''[[:d:Q141104292|Carlos Silveyra]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | [[kirjanik]]<br/>[[kirjastaja]]<br/>[[dotsent]]<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q10672931|social psychologist]]''<br/>''[[:d:Q16360440|anthologist]]''<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q141105727|Q141105727]] | ''[[:d:Q141105727|Freddy Makafui Dunyah]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | ''[[:d:Q101067779|environmental defender]]'' | [[Togo]] | | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q141129796|Q141129796]] | ''[[:d:Q141129796|Eugénio Fonseca]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | ''[[:d:Q24716636|Vabatahtlik]]''<br/>''[[:d:Q140686|esimees]]'' | [[Portugal]] | ''[[:d:Q173699|Setúbal]]'' | ''[[:d:Q10352598|Figueirinha Beach]]'' | |- | [[:d:Q141137558|Q141137558]] | ''[[:d:Q141137558|R. J. Kizer]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | [[Lavastaja|režissöör]] | | | | |- | [[:d:Q16078783|Q16078783]] | ''[[:d:Q16078783|Ahn Pan-seok]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | [[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Soul]]<br/>[[Lõuna-Korea]] | | |- | [[:d:Q164930|Q164930]] | ''[[:d:Q164930|Darina Laščiaková]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Slovakkia laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10270331|radio editor]]''<br/>''[[:d:Q12347522|etnograaf]]'' | [[Slovakkia]] | [[Tvrdošín]] | | |- | [[:d:Q16728853|Q16728853]] | ''[[:d:Q16728853|Juan Manuel Escobar]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q535043|Escobares]]'' | ''[[:d:Q970495|Kingsville]]'' | |- | [[:d:Q19276698|Q19276698]] | ''[[:d:Q19276698|Víctor Limba]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Argentina]] | | | |- | [[:d:Q2459463|Q2459463]] | ''[[:d:Q2459463|Tulio Luis Ramírez Padilla]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Venezuela]] | [[Caracas]] | [[Caracas]] | |- | [[:d:Q2865003|Q2865003]] | ''[[:d:Q2865003|Arthur Bodson]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Belgia poliitik | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]'' | [[Belgia]] | ''[[:d:Q2893275|Beausaint]]'' | [[Liège]] | |- | [[:d:Q2898456|Q2898456]] | ''[[:d:Q2898456|Bernard Pottier]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[filoloog]]<br/>''[[:d:Q2505739|hispanist]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | ''[[:d:Q178466|Saint-Gély-du-Fesc]]'' | |- | [[:d:Q2925008|Q2925008]] | ''[[:d:Q2925008|Brian Smith]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''<br/>''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q427374|St George]]'' | | |- | [[:d:Q29549441|Q29549441]] | ''[[:d:Q29549441|Antal Rizmayer]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q3141000|Q3141000]] | ''[[:d:Q3141000|Hossein Khajeh Amiri]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Iraani laulja | [[laulja]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q81030|Khaledabad]]'' | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q3345169|Q3345169]] | ''[[:d:Q3345169|Consuelo Rodríguez Álvarez]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | [[näitleja]]<br/>[[modell]]<br/>''[[:d:Q18581305|iludusvõistlusel osaleja]]'' | [[Venezuela]] | ''[[:d:Q1442183|Sober]]'' | [[Caracas]] | |- | [[:d:Q3351001|Q3351001]] | ''[[:d:Q3351001|Olivier Echaudemaison]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | [[Grimeerija|jumestuskunstnik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Périgueux]] | | |- | [[:d:Q363613|Q363613]] | ''[[:d:Q363613|Adolf Prokop]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | [[jalgpallikohtunik]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[Kohtunik (sport)|kohtunik]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | ''[[:d:Q436841|Altenbuch]]'' | [[Erfurt]] | |- | [[:d:Q41737983|Q41737983]] | ''[[:d:Q41737983|Gianpaolo Bellini]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q29909337|experimental physicist]]''<br/>[[füüsik]] | [[Itaalia]] | [[Milano]] | ''[[:d:Q101073|Foresto Sparso]]'' | |- | [[:d:Q447723|Q447723]] | ''[[:d:Q447723|Jacques Wallage]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Hollandi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[sotsioloog]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q101918|Apeldoorn]]'' | [[Groningen]] | |- | [[:d:Q45832975|Q45832975]] | ''[[:d:Q45832975|Armin Brunner]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Šveitsi helilooja | [[helilooja]]<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q28077818|music writer]]'' | [[Šveits]] | [[Zollikon]] | | |- | [[:d:Q5232310|Q5232310]] | ''[[:d:Q5232310|David Charles]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Suurbritannia filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q2504617|romanist]]'' | | | | |- | [[:d:Q5623189|Q5623189]] | ''[[:d:Q5623189|Jan Dolata]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Rootsi näitleja | [[näitleja]] | [[Rootsi]] | [[Gdańsk]] | | |- | [[:d:Q56246296|Q56246296]] | ''[[:d:Q56246296|Горбачук Іван Тихонович]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Ukraina füüsik | [[füüsik]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q6467961|Batareja]]'' | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q6056794|Q6056794]] | ''[[:d:Q6056794|Güner Yalçıner]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Türgi korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Türgi]] | | | ''[[:d:Q29635|Zincirlikuyu Cemetery]]'' |- | [[:d:Q6209950|Q6209950]] | ''[[:d:Q6209950|Birger Thureson]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Rootsi ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q6963093|Q6963093]] | ''[[:d:Q6963093|Nancy Wyman]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q7814350|Tolland Green Historic District]]'' | | |- | [[:d:Q7155771|Q7155771]] | ''[[:d:Q7155771|Pavel Stepanek]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q2505739|hispanist]]'' | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Kladno]] | | |- | [[:d:Q76384|Q76384]] | ''[[:d:Q76384|Cordula Trantow]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Saksamaa filmirežissöör | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q9065276|Q9065276]] | ''[[:d:Q9065276|Wang Xiji]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Hiina|Hiina]] [[Füüsik|füüsik]], military flight engineer (1921–2026) ♂; member of Academic Division of Technological Sciences of the Chinese Academy of Sciences | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q10497074|military flight engineer]]'' | [[Hiina]] | [[Kunming Shi]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q953376|Q953376]] | ''[[:d:Q953376|Giles Chichester]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], Euroopa Parlamendi liige (1946–2026) ♂; child of Francis Chichester, Sheila Mary Craven; spouse of Virginia Ansell | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q96279713|Q96279713]] | ''[[:d:Q96279713|Olivier Lebas]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ohvitser|ohvitser]], Marine officer, väeüksuse ülem, Préfet maritime de Brest (1964–2026) ♂; Grand Officer of the National Order of Merit | [[ohvitser]]<br/>''[[:d:Q1181984|Marine officer]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Boulogne-sur-Mer]] | ''[[:d:Q3382423|Pic des Spijeoles]]'' | |- | [[:d:Q98738|Q98738]] | ''[[:d:Q98738|Josef Deimer]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Landshut]] | | |- | [[:d:Q18285|Q18285]] | ''[[:d:Q18285|Zhu Rongji]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | hiina insener ja poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]''<br/>[[Valitsusjuht]] | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | [[Changsha Shi]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q101514279|Q101514279]] | ''[[:d:Q101514279|Dora Narrea]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Peruu|Peruu]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1944–2026) ♀ | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Peruu]] | | | |- | [[:d:Q105463897|Q105463897]] | ''[[:d:Q105463897|Joanna Grygiel]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Poola|poolakad]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Matemaatik|matemaatik]] (1959–2026) ♀ | [[õppejõud]]<br/>[[matemaatik]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q113769740|Q113769740]] | ''[[:d:Q113769740|James Stokes Ackerman]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Teoloog|teoloog]] (1933–2026) ♂ | [[teoloog]] | | ''[[:d:Q968621|La Grange]]'' | ''[[:d:Q372454|Escondido]]'' | |- | [[:d:Q11817473|Q11817473]] | ''[[:d:Q11817473|Piotr Fuglewicz]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Poola|poolakad]] informaatik, [[Ettevõtja|ettevõtja]], vikipedist, [[Koduloolane|koduloolane]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1954–2026) ♂; Silver Cross of Merit, Info Star; member of Polskie Towarzystwo Informatyczne, Śląski Klub Fantastyki w Katowicach, Polskie Towarzystwo Turystyczno-Krajoznawcze, Kino-oko film discussion club, Polska Izba Informatyki i Telekomunikacji, Stowarzyszenie Polski Rynek Oprogramowania PRO, Akademia Inżynierska w Polsce, Zespół Terminologii Informatycznej Rady Języka Polskiego, [[Rotary International]]; child of Kazimierz Fuglewicz, Aleksandra Micewicz; spouse of Grażyna Giec-Fuglewicz | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q23038345|vikipedist]]''<br/>[[koduloolane]]<br/>[[kirjanik]] | [[Poola]] | [[Siemianowice Śląskie]] | | |- | [[:d:Q118555|Q118555]] | ''[[:d:Q118555|Irene Aebi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Šveits|Šveits]] [[Tšellist|tšellist]], [[Laulja|laulja]], džässmuusik (1939–2026) ♀; spouse of Steve Lacy | [[tšellist]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Šveits]] | [[Zürich]] | [[Gent]] | |- | [[:d:Q13028269|Q13028269]] | ''[[:d:Q13028269|Aliena Tabolich]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Tõlkija|tõlkija]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1940–2026) ♀ | [[tõlkija]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | ''[[:d:Q20677553|Horna]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q141006435|Q141006435]] | ''[[:d:Q141006435|Jordi Vila-Abadal i Vilaplana]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Munk|munk]], [[Psühhiaater|psühhiaater]], social activist, esseist, [[Psühholoog|psühholoog]], President de a Plataforma pel Dret de Decidir, President del Centre Internacional Escarré per a les Minories Ètniques i Nacionals (1926–2026) ♂; member of Associació d'Escriptors en Llengua Catalana, Plataforma pel Dret de Decidir; child of Lluís Vila i d'Abadal | [[kirjanik]]<br/>[[munk]]<br/>[[psühhiaater]]<br/>''[[:d:Q8359428|social activist]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[psühholoog]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q141014853|Q141014853]] | ''[[:d:Q141014853|Gurjeet Singh Toot]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[India|India]] kabaddi player (1980–2026) ♂ | ''[[:d:Q45968384|kabaddi player]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q141014879|Toot]]'' | ''[[:d:Q652098|Firozpur]]'' | |- | [[:d:Q141016834|Q141016834]] | ''[[:d:Q141016834|พระพรหมวชิรดิลก (สมาน สุเมโธ)]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Person (†2026) | | | | | |- | [[:d:Q141022509|Q141022509]] | ''[[:d:Q141022509|Norman Hamilton]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Malta|Malta]] broadcaster, [[Ettevõtja|ettevõtja]] (fl. 1961–2026), High Commissioner of Malta to the United Kingdom, ambassador to Ireland (1941–2026) ♂; National Maltese Order of Merit | ''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''<br/>[[ettevõtja]] | [[Malta]] | | | |- | [[:d:Q141025660|Q141025660]] | ''[[:d:Q141025660|Laurie Keats]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] sheep farmer, sheep shearer, munitsipaalpoliitik (1933–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q124043237|sheep farmer]]''<br/>''[[:d:Q1569439|sheep shearer]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141070534|Q141070534]] | ''[[:d:Q141070534|Sheila Mathews]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Teatrinäitleja, [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja (1927–2026) ♀ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | | | | |- | [[:d:Q141143912|Q141143912]] | ''[[:d:Q141143912|Raitis Apalups]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Läti|lätlased]] [[Poliitik|poliitik]], põllumees, eulogist (1942–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q20825763|eulogist]]'' | [[Läti]] | [[Ranka vald]] | | |- | [[:d:Q16088548|Q16088548]] | ''[[:d:Q16088548|Boris Olshansky]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Venemaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Tambov]] | | |- | [[:d:Q16139943|Q16139943]] | ''[[:d:Q16139943|kriang Kalp-tinan]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Tai|Tai]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the House of Representatives of Thailand (1952–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Tai]] | | | |- | [[:d:Q16337793|Q16337793]] | ''[[:d:Q16337793|Lúcia Viveiros]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Brasiilia arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[poliitik]] | [[Brasiilia]] | [[Belém]] | | |- | [[:d:Q1662882|Q1662882]] | ''[[:d:Q1662882|Ingeborg Friebe]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Braunschweig]] | | |- | [[:d:Q1700561|Q1700561]] | ''[[:d:Q1700561|John Irvin]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Suurbritannia filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[kirjanik]] | [[Suurbritannia]] | [[Newcastle upon Tyne]] | | |- | [[:d:Q19276931|Q19276931]] | ''[[:d:Q19276931|Sami Mohammad]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Kuveidi kunstnik | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[skulptor]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | | |- | [[:d:Q19296046|Q19296046]] | ''[[:d:Q19296046|Max Blaeulich]]'' | data-sort-value="1952" | 1952 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Austria|Austria]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], antiquarian seller, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1952–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q187865|antiquarian seller]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Austria]] | [[Salzburg]] | | |- | [[:d:Q19949800|Q19949800]] | ''[[:d:Q19949800|Albert Cheeks]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] taekwondo athlete (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382533|taekwondo athlete]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | | |- | [[:d:Q22246961|Q22246961]] | ''[[:d:Q22246961|Alexander Romanovich]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], substitute member of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, Representative of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, riigiduuma liige (1952–2026) ♂; member of 6th State Duma of the Russian Federation, Moscow Oblast Duma | [[poliitik]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q2440511|Q2440511]] | ''[[:d:Q2440511|Tomasz Szarota]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Poola ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q276361|Q276361]] | ''[[:d:Q276361|Silvia Monti]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Itaalia näitleja | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q47094|Bassano del Grappa]]'' | [[Lugano]] | |- | [[:d:Q2896695|Q2896695]] | ''[[:d:Q2896695|Yehuda Lapidot]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Iisraeli ajaloolane | [[biokeemik]] | [[Iisrael]] | [[Palestiina mandaatala|Mandatoorne Palestiina]] | | ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]'' |- | [[:d:Q347706|Q347706]] | [[Alaksandr Milinkievič]] | data-sort-value="1947" | 1947-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Valgevene poliitik | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q1371378|etnoloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Hrodna]] | [[Varssavi]] | |- | [[:d:Q3745888|Q3745888]] | ''[[:d:Q3745888|Fiorenza Marchegiani]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-07-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Itaalia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q124554|Osimo]]'' | ''[[:d:Q191115|Albano Laziale]]'' | |- | [[:d:Q3808285|Q3808285]] | ''[[:d:Q3808285|Jill Gomez]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Guyana|Guyana]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], aristokraat, [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1942–2026) ♀; spouse of Patrick Carnegy, 15th Earl of Northesk | [[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q2478141|aristokraat]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[muusik]] | [[Guyana]] | ''[[:d:Q923811|New Amsterdam]]'' | | |- | [[:d:Q4125159|Q4125159]] | ''[[:d:Q4125159|Vyacheslav Vorobyov]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q477166|Novopokrovskaya]]'' | | |- | [[:d:Q44553252|Q44553252]] | ''[[:d:Q44553252|Dante Gatteschi]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Keemik|keemik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂; member of [[Academia Europaea]], [[Leopoldina]], [[Accademia Nazionale dei Lincei]] | [[keemik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Firenze]] | [[Firenze]] | |- | [[:d:Q4568499|Q4568499]] | ''[[:d:Q4568499|Darryl Neighbour]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Kanada|Kanada]] wheelchair curler (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q28836794|wheelchair curler]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q4865662|Q4865662]] | ''[[:d:Q4865662|Barton Myers]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Ameerika Ühendriikide arhitekt | [[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q49231|Norfolk]]'' | | |- | [[:d:Q5113655|Q5113655]] | ''[[:d:Q5113655|Christy Knowings]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] telesarjanäitleja, [[Koomik|koomik]], laulja-laulukirjutaja (fl. 1994–2026) (1980–2026) ♀ | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[koomik]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bronx]] | [[Long Beach]] | |- | [[:d:Q5431081|Q5431081]] | ''[[:d:Q5431081|Faisal Saleh Hayat]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Pakistani poliitik | [[poliitik]] | [[Pakistan]] | [[Lahore]] | | |- | [[:d:Q5619604|Q5619604]] | ''[[:d:Q5619604|Guo Lanying]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Hiina|Hiina]]-[[Hiina Vabariik (1912–1949)|hiina vabariik]] [[Laulja|laulja]], [[Poliitik|poliitik]], filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]], National People's Congress deputy (1929–2026) ♀; People's Artist; notable work My Motherland | [[laulja]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | ''[[:d:Q500061|Pingyao]]'' | [[Guangzhou]] | |- | [[:d:Q6161299|Q6161299]] | ''[[:d:Q6161299|Vicente Quirarte]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Mehhiko luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Mehhiko]] | [[México]] | [[México]] | |- | [[:d:Q6433547|Q6433547]] | ''[[:d:Q6433547|Kosti Manubi]]'' | data-sort-value="1940" | 1940s | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | poliitik, Lõuna-Sudaan | [[poliitik]] | [[Lõuna-Sudaan]] | | [[Nairobi]] | |- | [[:d:Q6521699|Q6521699]] | ''[[:d:Q6521699|Len Brown]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht, muusikaajakirjanik (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q6712964|Q6712964]] | ''[[:d:Q6712964|M. P. Parameswaran]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | India füüsik | [[füüsik]]<br/>[[insener]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]''<br/>[[tõlkija]] | [[India]] | ''[[:d:Q6414789|Kiralur]]'' | ''[[:d:Q163798|Thrissur]]'' | |- | [[:d:Q707156|Q707156]] | ''[[:d:Q707156|Ward Churchill]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], political activist, etnoloog, communication scholar (1947–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]''<br/>''[[:d:Q1371378|etnoloog]]''<br/>''[[:d:Q26759595|communication scholar]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q462184|Urbana]]'' | [[Atlanta]] | |- | [[:d:Q7180415|Q7180415]] | ''[[:d:Q7180415|Phan Thanh Hùng]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Vietnami jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Vietnam]] | [[Đà Nẵng]] | | |- | [[:d:Q75734898|Q75734898]] | ''[[:d:Q75734898|Sir William Jaffray, 5th Baronet]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Person (1951–2026) ♂; child of Sir William Jaffray, 4th Bt., Anne Paget; spouse of Cynthia Corrington, Constance Haynes, Gowri Siva | | | | | |- | [[:d:Q7611884|Q7611884]] | ''[[:d:Q7611884|Steve Barwick]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kriketimängija (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2003342|Neath]]'' | | |- | [[:d:Q97180927|Q97180927]] | ''[[:d:Q97180927|Yevgeny Kazakov]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1934–2026) ♂; Medal "In Commemoration of the 1000th Anniversary of Kazan", Medal "For Valiant Labor", Merited Scientist of the Republic of Tatarstan, Republic of Tatarstan State Award for Science and Technology | [[arheoloog]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4100355|Buturlino]]'' | [[Kaasan]] | |- | [[:d:Q100981607|Q100981607]] | ''[[:d:Q100981607|Kermit Davis Sr.]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (1932–2026) ♂; Mississippi Sports Hall of Fame | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2022333|Walnut]]'' | | |- | [[:d:Q114883832|Q114883832]] | ''[[:d:Q114883832|Michael Powell]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, business scholar (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q96926345|business scholar]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1020244|Te Puke]]'' | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q12096959|Q12096959]] | ''[[:d:Q12096959|Vladimir Gorzhy]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Treener|treener]] (1937–2026) ♂; [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], [[NSV Liidu teeneline treener]], Ukraina teeneteordeni 3. järk | [[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Mõkolajiv]] | [[Mõkolajiv]] | |- | [[:d:Q12376946|Q12376946]] | [[Tiiu-Ann Salasoo]] | data-sort-value="1932" | 1932-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Eesti]]<br/>[[Austraalia]] | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q136304095|Q136304095]] | ''[[:d:Q136304095|Andrzej Starek]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Poola|poolakad]] toksikoloog, [[Apteeker|farmatseut]] (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q4459623|toksikoloog]]''<br/>[[Apteeker|farmatseut]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q140993307|Q140993307]] | ''[[:d:Q140993307|فوزي المنصوري]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Liibüa|Liibüa]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (†2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Liibüa]] | | [[Benghazi|Banghāzī]] | |- | [[:d:Q141003821|Q141003821]] | ''[[:d:Q141003821|Mikel Ezkerro]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Argentina|Argentina]] [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1938–2026) ♂ | [[ajaloolane]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q4930114|Rawson]]'' | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q831300|La Chacarita Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141008139|Q141008139]] | ''[[:d:Q141008139|Don Sloss]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] sheep farmer (1936–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q124043237|sheep farmer]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141049812|Q141049812]] | ''[[:d:Q141049812|Michiel Vandeweert]]'' | data-sort-value="1998" | 1998-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Person (1998–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q141051839|Q141051839]] | ''[[:d:Q141051839|Richard Johnson]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] põllumees, munitsipaalpoliitik, rahukohtunik, esimees (1931–2026) ♂; New Zealand 1990 Commemoration Medal, Companion of the Queen's Service Order | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q994854|Springfield]]'' | [[Christchurch]] | |- | [[:d:Q141085551|Q141085551]] | ''[[:d:Q141085551|Thongchai Yenprasert]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Poliitik|poliitik]] (1955–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q141168423|Q141168423]] | ''[[:d:Q141168423|Frans Coninx]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Õppejõud|õppejõud]] (1950–2026) ♂ | [[õppejõud]] | | ''[[:d:Q28916442|Eijsden]]'' | | |- | [[:d:Q141216533|Q141216533]] | ''[[:d:Q141216533|Mick Prendergast]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] hobuste treener, harness racer, põllumees (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]''<br/>''[[:d:Q3715390|harness racer]]''<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1931903|Middlemarch]]'' | ''[[:d:Q1640001|Hyde]]'' | |- | [[:d:Q15075019|Q15075019]] | ''[[:d:Q15075019|Pavel Sjutkin]]'' | data-sort-value="1922" | 1922-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Nõukogude Liidu sõjaväelane | ''[[:d:Q4070283|suurtükiväelane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q16062060|Q16062060]] | ''[[:d:Q16062060|Stélios Rámfos]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Kreeka ülikooli õppejõud | [[filosoof]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[ajaloolane]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q16091707|Q16091707]] | ''[[:d:Q16091707|Stan Adelstein]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[insener]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q16097090|Q16097090]] | ''[[:d:Q16097090|Russell Jack]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Austraalia|Austraalia]] katelsepp, restaurateur, muuseumidirektor (1935–2026) ♂; Member of the Order of Australia | ''[[:d:Q520895|katelsepp]]''<br/>''[[:d:Q3427922|restaurateur]]'' | [[Austraalia]] | [[Bendigo]] | [[Bendigo]] | |- | [[:d:Q16218405|Q16218405]] | ''[[:d:Q16218405|Alejandro Castellanos]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Hondurase ujuja | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]'' | [[Honduras]] | [[Honduras]] | [[Tegucigalpa]] | |- | [[:d:Q16664485|Q16664485]] | ''[[:d:Q16664485|Nikolay Kozeko]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Sportlane|sportlane]] (1950–2026) ♂; Order of Honor, Order of Fatherland 1st Class, Order of Fatherland 2nd Class, Order of Fatherland 3rd Class, Medal "For Labor Services" | [[sportlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q1726136|Q1726136]] | ''[[:d:Q1726136|Timothy M. Carney]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Ameerika Ühendriikide diplomaat | [[diplomaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[St. Joseph]] | [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]] | |- | [[:d:Q17486183|Q17486183]] | ''[[:d:Q17486183|András Kósa]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Ungari matemaatik | [[matemaatik]] | [[Ungari]] | [[Celldömölk]] | | |- | [[:d:Q1819496|Q1819496]] | ''[[:d:Q1819496|Leonore Krenzlin]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Saksamaa|sakslased]] õpetlane, Germanist (fl. 1959–) (1934–2026) ♀ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>''[[:d:Q2599593|Germanist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Leipzig]] | | |- | [[:d:Q1834461|Q1834461]] | ''[[:d:Q1834461|Borger Breeveld]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Suriname|Suriname]] [[Näitleja|näitleja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1944–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Suriname]] | [[Paramaribo]] | [[Amsterdam]] | |- | [[:d:Q19965189|Q19965189]] | ''[[:d:Q19965189|Norbert Peschke]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Insener|insener]], [[Autor|autor]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], non-fiction writer, ehitusinsener, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Koduloolane|koduloolane]] (1948–2026) ♂; Sächsischer Landespreis für Heimatforschung | [[insener]]<br/>[[autor]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[koduloolane]] | [[Saksamaa]] | [[Zwickau]] | | |- | [[:d:Q21522686|Q21522686]] | ''[[:d:Q21522686|Jean Annette Paton]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Botaanik|botaanik]], [[Brüoloog|brüoloog]], [[Illustreerija|illustraator]] (1929–2026) ♀; Member of the Order of the British Empire; spouse of Valentine Stewart Paton | [[botaanik]]<br/>[[brüoloog]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | | | | |- | [[:d:Q27064385|Q27064385]] | ''[[:d:Q27064385|Berthold Schneider]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♂ | [[õppejõud]] | | [[Bamberg]] | | |- | [[:d:Q27528703|Q27528703]] | ''[[:d:Q27528703|Eldar Mukhametov]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Maletaja|maletaja]] (1969–2026) ♂ | [[maletaja]] | | | | |- | [[:d:Q328762|Q328762]] | ''[[:d:Q328762|Miguel Mancera]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Mehhiko majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q3559593|Q3559593]] | ''[[:d:Q3559593|Vincent Dieutre]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]] (1960–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Rouen]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q366236|Q366236]] | ''[[:d:Q366236|Erik Norman Svendsen]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Teoloog|teoloog]], autobiograaf, [[Biograaf|biograaf]], Lutheran bishop of the Diocese of Copenhagen, Konfessionarius (1941–2026) ♂; Knight Grand Officer of the Order of the Dannebrog, Decoration of the Cross of Honour of the Dannebrog, Nersornaat in silver | [[teoloog]]<br/>''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''<br/>[[biograaf]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q4464241|Q4464241]] | ''[[:d:Q4464241|Natalya Trubnikova]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Balletitantsija|balletitantsija]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1976–1994) (1955–2026) ♀ | [[balletitantsija]]<br/>[[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | ''[[:d:Q2710104|Tverskoy District]]'' | |- | [[:d:Q58196188|Q58196188]] | ''[[:d:Q58196188|Reed Pyeritz]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Arst|arst]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Geneetik|geneetik]] (1947–2026) ♂; Fellow of the American Association for the Advancement of Science | [[arst]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[geneetik]] | | [[Pittsburgh]] | ''[[:d:Q995267|Bryn Mawr]]'' | |- | [[:d:Q59123988|Q59123988]] | ''[[:d:Q59123988|Laurence A. Lewis]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Geograaf|geograaf]] (1939–2026) ♂ | [[geograaf]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | [[Athens]] | |- | [[:d:Q6300577|Q6300577]] | ''[[:d:Q6300577|Juan Muhlethaler]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Uruguay jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Uruguay]] | ''[[:d:Q615470|Las Piedras]]'' | | |- | [[:d:Q6446686|Q6446686]] | ''[[:d:Q6446686|Kurt Danziger]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Kanada|Kanada]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1926–2026) ♂; Fellow of the Royal Society of Canada; member of [[Kanada Kuninglik Selts]] | [[psühholoog]] | [[Kanada]] | [[Wrocław]] | | |- | [[:d:Q66361320|Q66361320]] | ''[[:d:Q66361320|Adrijan Rustja]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Itaalia|Itaalia]] teatrilavastaja, teatrinäitleja, [[Dramaturg|dramaturg]], [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]] (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[dramaturg]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Itaalia]] | [[Trieste]] | | |- | [[:d:Q678817|Q678817]] | ''[[:d:Q678817|Armando Umberto Gianni]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | ''[[:d:Q18489559|Gragnola]]'' | [[Genova]] | |- | [[:d:Q710845|Q710845]] | ''[[:d:Q710845|Jean-Paul Rostagni]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1089758|Drap]]'' | | |- | [[:d:Q7539455|Q7539455]] | ''[[:d:Q7539455|Slavko Pregl]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Kirjastaja|kirjastaja]], toimetaja (1945–2026) ♂; Župančič Award, Levstik Award, večernica; spouse of Barbara Habič Pregl | [[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Sloveenia]] | ''[[:d:Q12807151|Šentvid]]'' | | |- | [[:d:Q7929659|Q7929659]] | ''[[:d:Q7929659|Zhu Senlin]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Hiina|Hiina]] [[Poliitik|poliitik]] (1930–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q11055382|Chuansha County]]'' | | |- | [[:d:Q84315304|Q84315304]] | ''[[:d:Q84315304|Mike Friese]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-11-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Ameerika jalgpalli mängija (1983–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | | | | |- | [[:d:Q100939113|Q100939113]] | ''[[:d:Q100939113|Bill Ulrich]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q10268489|Q10268489]] | ''[[:d:Q10268489|Douglas Franklin]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Brasiilia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1637488|Barretos]]'' | | |- | [[:d:Q1039358|Q1039358]] | [[Vladimír Páral]] | data-sort-value="1932" | 1932-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | tšehhi kirjanik | [[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[insener]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | [[Cheb]] | |- | [[:d:Q105333808|Q105333808]] | ''[[:d:Q105333808|Garreth J. Lynch]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Massachusetts House of Representatives (1943–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q109617343|Q109617343]] | ''[[:d:Q109617343|Kiki Dalakou]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (1943–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q109772724|Q109772724]] | ''[[:d:Q109772724|Ana Noovao]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] netballer, netball coach (1968–2026) ♀ | ''[[:d:Q17619498|netballer]]''<br/>''[[:d:Q134468849|netball coach]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q606162|Rockhampton]]'' | |- | [[:d:Q111472029|Q111472029]] | ''[[:d:Q111472029|Arnold Jarczewski]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Poola keemik | [[keemik]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q111914315|Q111914315]] | ''[[:d:Q111914315|Heiko Gebhardt]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1942–2026) ♂ | [[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Połczyn-Zdrój]] | | |- | [[:d:Q112106922|Q112106922]] | ''[[:d:Q112106922|Ilya Kuleshin]]'' | data-sort-value="2000" | 2000-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Venemaa]] | [[Juhnov]] | | |- | [[:d:Q11572658|Q11572658]] | ''[[:d:Q11572658|Toyoo Tamamura]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Jaapani maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Jaapan]] | [[Suginami]] | | |- | [[:d:Q12106545|Q12106545]] | ''[[:d:Q12106545|Anatoly Stepanovych Zelenko]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Keeleteadlane (1935–2026) ♂; Honored Worker of Education of Ukraine | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | | [[Nižõn]] | | |- | [[:d:Q123744670|Q123744670]] | ''[[:d:Q123744670|Graham Mortimer]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] õpetlane, [[Pediaater|lastearst]], emeriitprofessor, professor (1932–2026) ♂; Fellow of the Royal Australasian College of Physicians | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[Pediaater|lastearst]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q136213907|Q136213907]] | ''[[:d:Q136213907|Tony Randle]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] munitsipaalpoliitik, ärianalüütik, aktivist, Wellington city councillor (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q1017553|ärianalüütik]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Wellington]] | |- | [[:d:Q1389788|Q1389788]] | ''[[:d:Q1389788|Giancarlo Ferretti]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Itaalia|Itaalia]] jalgrattasportlane (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q52983|Lugo]]'' | | |- | [[:d:Q139537362|Q139537362]] | ''[[:d:Q139537362|Gerhard Landau]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Õppejõud|õppejõud]], sporditeadlane (1933–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q19587958|sporditeadlane]]'' | | ''[[:d:Q14872|Bensheim]]'' | | |- | [[:d:Q139967943|Q139967943]] | ''[[:d:Q139967943|Charlotte Puiseux]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filosoof|filosoof]], aktivist (1986–2026) ♀; member of Les Dévalideuses | [[kirjanik]]<br/>[[filosoof]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Caen]] | |- | [[:d:Q140181375|Q140181375]] | ''[[:d:Q140181375|James Gole]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Teadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂; Fellow of the American Association for the Advancement of Science | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q140982832|Q140982832]] | ''[[:d:Q140982832|Sergio Giudici]]'' | data-sort-value="1967" | 1967 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Itaalia|Itaalia]] teadlane, teaduse populariseerija (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]'' | [[Itaalia]] | | | |- | [[:d:Q140985720|Q140985720]] | ''[[:d:Q140985720|Pino Di Salvo]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1936–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Itaalia]] | [[Chieri]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q141050073|Q141050073]] | ''[[:d:Q141050073|Manolis Varsos]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Börsimaakler|börsimaakler]] (1959–2026) ♂; spouse of Alexia Bakoyannis | [[börsimaakler]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q141105533|Q141105533]] | ''[[:d:Q141105533|Harald Engländer]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Austria|Austria]] restaurateur, keskkonnakaitsja, anti-nuclear activist (1929–2026) ♂; member of Anti-WAA-Wackersdorf-activists | ''[[:d:Q3427922|restaurateur]]''<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''<br/>''[[:d:Q45725048|anti-nuclear activist]]'' | [[Austria]] | [[Praha]] | [[Salzburg]] | |- | [[:d:Q141256335|Q141256335]] | ''[[:d:Q141256335|Tamara Kalacheva]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♀; notable work Professionalism of civil servants of state power and local self-government (a sociological analysis) | [[sotsioloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Joškar-Ola]] | [[Nižni Novgorod]] | |- | [[:d:Q1460508|Q1460508]] | ''[[:d:Q1460508|Jörg Müller]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kokk|kokk]], [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1947–2026) ♂ | [[kokk]]<br/>[[ettevõtja]] | [[Saksamaa]] | [[Saksamaa]] | | |- | [[:d:Q15732932|Q15732932]] | ''[[:d:Q15732932|John F. Link]]'' | data-sort-value="2000" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Filmimonteerija (2000–2026) ♂; child of John F. Link Sr. | ''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | | [[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q16097281|Q16097281]] | ''[[:d:Q16097281|Eduardo Parraguez]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Tšiili poliitik | | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q51082|Paredones]]'' | | |- | [[:d:Q16165992|Q16165992]] | ''[[:d:Q16165992|Reidun Andreassen]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Norra poliitik | [[poliitik]] | [[Norra]] | [[Oslo]] | [[Sarpsborgi vald|Sarpsborg]] | ''[[:d:Q17195040|Sarpsborg kapell]]'' |- | [[:d:Q16190109|Q16190109]] | ''[[:d:Q16190109|Dipak Bahadur K.C.]]'' | data-sort-value="1940" | 1940<br/>1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Nepal|Nepal]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Nepalese Constituent Assembly, Member of the Parliament of Nepal (1940–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Nepal]] | | | |- | [[:d:Q16377034|Q16377034]] | ''[[:d:Q16377034|Cingiz Alioglu]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Aserbaidžaani luuletaja | [[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q1996181|Fuzuli]]'' | | |- | [[:d:Q17418179|Q17418179]] | ''[[:d:Q17418179|Dietrich Rauschtenberger]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Autor|autor]], [[Muusik|muusik]] (1939–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[autor]]<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q11293|Schwelm]]'' | | |- | [[:d:Q1904303|Q1904303]] | ''[[:d:Q1904303|Martin Kouakou Fofié]]'' | data-sort-value="1968" | 1968 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1968–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Elevandiluurannik]] | ''[[:d:Q892276|Bondoukou]]'' | | |- | [[:d:Q2005430|Q2005430]] | ''[[:d:Q2005430|Alfred Hafkenscheid]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Hollandi maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>''[[:d:Q1437754|xylographer]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q11441|Blitar]]'' | ''[[:d:Q228666|Zuidlaren]]'' | |- | [[:d:Q21995195|Q21995195]] | ''[[:d:Q21995195|Nikos Kalogeropoulos]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]], [[Helilooja|helilooja]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmistsenarist, filminäitleja, [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (fl. 1974–2026) (1952–2026) ♂; notable work Learn How to Read and Write, Son, Loafing and Camouflage | [[näitleja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q2537108|Filiatra]]'' | ''[[:d:Q1026705|Kyparissia]]'' | |- | [[:d:Q23656593|Q23656593]] | ''[[:d:Q23656593|Yury Tarasov]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1993–2026) (1977–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Venemaa]] | [[Kramatorsk]] | [[Slovjansk]] | [[Slovjansk]] |- | [[:d:Q2538636|Q2538636]] | ''[[:d:Q2538636|Wacław Orłowski]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Poola|poolakad]] maadleja (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Poola]] | [[Braunau am Inn|Braunau Inni ääres]] | | |- | [[:d:Q27527310|Q27527310]] | ''[[:d:Q27527310|László Liptay]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Ungari|Ungari]] [[Maletaja|maletaja]], [[Arst|arst]], sports official (1937–2026) ♂ | [[maletaja]]<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q15986539|sports official]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q3440727|Q3440727]] | ''[[:d:Q3440727|Romain Noble]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Prantsusmaa vehkleja | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Bordeaux]] | | |- | [[:d:Q3700062|Q3700062]] | ''[[:d:Q3700062|Jarosław Abramow-Newerly]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Poola|poolakad]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1933–2026) ♂; Nagroda Fundacji im. Kościelskich, Officer of the Order of Polonia Restituta, Stanisław Piętak Award, Władysław Reymont Literary Award; member of Polish PEN Club, Stowarzyszenie Pisarzy Polskich; child of Igor Newerly, Barbara Abramow-Newerly; spouse of Wanda Abramow-Newerly | [[kirjanik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q3705487|Q3705487]] | ''[[:d:Q3705487|Dennis Grey]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Diego]] | [[Sacramento]] | |- | [[:d:Q375600|Q375600]] | ''[[:d:Q375600|Don Nelson]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (fl. 1962–1976) (1940–2026) ♂; NBA Coach of the Year Award | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q952097|Muskegon]]'' | ''[[:d:Q128269|Frisco]]'' | |- | [[:d:Q3931716|Q3931716]] | ''[[:d:Q3931716|Reggie Bannister]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Laulja|laulja]], [[Grimeerija|jumestuskunstnik]], [[Helilooja|helilooja]] (1945–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[laulja]]<br/>[[Grimeerija|jumestuskunstnik]]<br/>[[helilooja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Long Beach]] | ''[[:d:Q522914|Crestline]]'' | |- | [[:d:Q4963644|Q4963644]] | ''[[:d:Q4963644|Brian Dyson]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Argentina]] | | |- | [[:d:Q506021|Q506021]] | ''[[:d:Q506021|Ben Jones]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[näitleja]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q931645|Tarboro]]'' | ''[[:d:Q1373971|Luray]]'' | |- | [[:d:Q5092734|Q5092734]] | ''[[:d:Q5092734|Cheryl Hall]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1950–2026) ♀; spouse of Robert Lindsay | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q124539|Whitechapel]]'' | | |- | [[:d:Q51881162|Q51881162]] | ''[[:d:Q51881162|Gábor Velkey]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-01-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Ungari poliitik | [[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]] | [[Ungari]] | [[Miskolc]] | | |- | [[:d:Q66781711|Q66781711]] | ''[[:d:Q66781711|Frank Georg Zebner]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Disainer|disainer]], tööstusdisainer (1962–2026) ♂ | [[disainer]]<br/>''[[:d:Q11287574|tööstusdisainer]]'' | | | | |- | [[:d:Q76268719|Q76268719]] | ''[[:d:Q76268719|Anton Philips]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Person (1932–2026) ♂; child of Frits Philips, Sylvia van Lennep | | | | | |- | [[:d:Q776162|Q776162]] | ''[[:d:Q776162|Péter Arató]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Ungari|Ungari]] informaatik, [[Elektriinsener|elektriinsener]] (1942–2026) ♂; Széchenyi Prize, Simonyi Károly-díj; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[elektriinsener]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q93225060|Q93225060]] | ''[[:d:Q93225060|Dieter Baltzer]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Saksamaa|sakslased]] Hebrew Bible scholar, [[Õppejõud|õppejõud]] (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q23901032|Hebrew Bible scholar]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q96475077|Q96475077]] | ''[[:d:Q96475077|Piston van Wyk]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-12-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Vereeniging]] | | |- | [[:d:Q99445772|Q99445772]] | ''[[:d:Q99445772|Diab Al-Louh]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-12-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Palestiina poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | [[Gaza]] | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q8318|Q8318]] | ''[[:d:Q8318|Livio Berruti]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Itaalia|Itaalia]] kergejõustiklane, sprinter, [[Sportlane|sportlane]] (1939–2026) ♂; Sporditeenete kuldkett | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>''[[:d:Q4009406|sprinter]]''<br/>[[sportlane]] | [[Itaalia]] | [[Torino]] | [[Torino]] | |- | [[:d:Q100637940|Q100637940]] | ''[[:d:Q100637940|David Paul Taggart]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | Teadlane, kardioloog (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q3264451|kardioloog]]'' | | [[Glasgow]] | | |- | [[:d:Q101064387|Q101064387]] | ''[[:d:Q101064387|Cansever]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Põhja-Makedoonia|Põhja-Makedoonia]]-[[Türgi|türgi]] [[Laulja|laulja]] (1967–2026) ♀ | [[laulja]] | [[Põhja-Makedoonia]]<br/>[[Türgi]] | [[Veles]] | | |- | [[:d:Q10307408|Q10307408]] | ''[[:d:Q10307408|Joaquim Sarmento]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-01-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | Portugali kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q64774|Penajóia]]''<br/>''[[:d:Q49285330|Lamego]]'' | ''[[:d:Q863692|Resende]]'' | |- | [[:d:Q104918214|Q104918214]] | ''[[:d:Q104918214|Xaysomphone Phomvihane]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | Laose poliitik | [[riigiametnik]] | [[Laos]] | ''[[:d:Q502997|Hūaphan]]'' | | |- | [[:d:Q109588100|Q109588100]] | ''[[:d:Q109588100|La Norma Fox]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-02-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] tsirkusekunstnik, aerialist, trapeze artist (1926–2026) ♀ | ''[[:d:Q17307272|tsirkusekunstnik]]''<br/>''[[:d:Q4688043|aerialist]]''<br/>''[[:d:Q3997657|trapeze artist]]'' | [[Taani Kuningriik]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Randers]] | ''[[:d:Q491540|Sarasota]]'' | |- | [[:d:Q112468247|Q112468247]] | ''[[:d:Q112468247|Alain Ferdière]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arheoloog|arheoloog]], õpetlane (1943–2026) ♂; member of Cités, Territoires, Environnement et Sociétés; child of Gaston Ferdière | [[arheoloog]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q188780|Rodez]]'' | ''[[:d:Q478932|Javols]]'' | |- | [[:d:Q11670064|Q11670064]] | ''[[:d:Q11670064|Toshiko Takagi]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-19<br/>1932 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | Jaapani romaanikirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q9379869|lektor]]'' | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | | |- | [[:d:Q121763|Q121763]] | ''[[:d:Q121763|Rupert Moser]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Šveits|Šveits]] antropoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q66195|Horn]]'' | | |- | [[:d:Q1234016|Q1234016]] | ''[[:d:Q1234016|Petro Lyzanets]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Ukraina|ukrainlane]] keeleteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1930–2026) ♂; Honored Scientist of Ukraine | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q751655|Rodnikivka]]'' | | |- | [[:d:Q1322267|Q1322267]] | ''[[:d:Q1322267|Tania Verstak]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-11-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Modell|modell]], iludusvõistlusel osaleja (1942–2026) ♀ | [[modell]]<br/>''[[:d:Q18581305|iludusvõistlusel osaleja]]'' | [[Austraalia]] | [[Tianjin Shi]] | | |- | [[:d:Q134562511|Q134562511]] | ''[[:d:Q134562511|Adrian Koopman]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | Onomastician, [[Professor|professor]], keeleteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q15976327|onomastician]]''<br/>[[professor]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q1353279|Q1353279]] | ''[[:d:Q1353279|Erich Smodics]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Austria|Austria]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], graafik (1941–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Austria]] | [[Bregenz]] | | |- | [[:d:Q140953716|Q140953716]] | ''[[:d:Q140953716|Oihane Mateos Oria]]'' | data-sort-value="1981" | 1981 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1981–2026) ♀ | [[ajakirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q319476|Cumaná]]'' | ''[[:d:Q1618296|Ibarra]]'' | |- | [[:d:Q140986911|Q140986911]] | ''[[:d:Q140986911|Cass Abrahams]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] peakokk (1944–2026) ♀ | ''[[:d:Q3499072|peakokk]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | | | |- | [[:d:Q141023281|Q141023281]] | ''[[:d:Q141023281|Amy Lasten]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | Teatrinäitleja (†2026) ♀ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | | [[Aruba]] | | |- | [[:d:Q141053977|Q141053977]] | ''[[:d:Q141053977|Keir Howard]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Arst|arst]], anglikaani preester (1934–2026) ♂ | [[arst]]<br/>''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]'' | | | ''[[:d:Q2540624|Waikanae]]'' | |- | [[:d:Q141175000|Q141175000]] | ''[[:d:Q141175000|David Voverka]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Tšehhi|Tšehhi]] äriinimene (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Tšehhi]] | | | |- | [[:d:Q16104963|Q16104963]] | ''[[:d:Q16104963|Rachel Naomi Remen]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Pediaater|lastearst]] (1938–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[Pediaater|lastearst]] | | [[New York]] | | |- | [[:d:Q16438827|Q16438827]] | ''[[:d:Q16438827|Venant Arend]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-02-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | Luksemburgi laulja | [[laulja]] | [[Luksemburg]] | [[Luxembourg]] | | |- | [[:d:Q1745526|Q1745526]] | ''[[:d:Q1745526|Klaus Osterloh]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Trompetist|trompetist]] (1952–2026) ♂ | [[trompetist]] | [[Saksamaa]] | [[Bremen]] | | |- | [[:d:Q21340818|Q21340818]] | ''[[:d:Q21340818|Betty Ann Elberson Lemmon]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-12-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Botaanik|botaanik]] (1925–2026) ♀ | [[botaanik]] | | [[New Orleans]] | ''[[:d:Q2076330|Cedaredge]]'' | |- | [[:d:Q2513255|Q2513255]] | ''[[:d:Q2513255|Vera Borek]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Austria|Austria]] teatrinäitleja, filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1940–2026) ♀; Decoration of Honour in Gold for Services to the State of Vienna; spouse of Helmut Qualtinger | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Austria]] | [[Wrocław]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q2560914|Q2560914]] | ''[[:d:Q2560914|Werner Brombach]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Saksamaa|sakslased]] Õllepruulija, äriinimene (1939–2026) ♂; Bavarian Order of Merit, Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | ''[[:d:Q836904|Õllepruulija]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q15980|Erding]]'' | | |- | [[:d:Q27662919|Q27662919]] | ''[[:d:Q27662919|C. J. Binks]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1931–2026) ♂; Medal of the Order of Australia | [[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Austraalia]] | | ''[[:d:Q705705|Devonport]]'' | |- | [[:d:Q2848207|Q2848207]] | ''[[:d:Q2848207|André Lévy-Lang]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] pankur, [[Füüsik|füüsik]], ärijuht (1937–2026) ♂; member of Le Siècle, [[Bilderbergi grupp]] | ''[[:d:Q806798|pankur]]''<br/>[[füüsik]]<br/>''[[:d:Q832136|ärijuht]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Aleksandria]] | | |- | [[:d:Q363491|Q363491]] | ''[[:d:Q363491|Adolf Niggemeier]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Riesa]] | | |- | [[:d:Q3851002|Q3851002]] | ''[[:d:Q3851002|Massimiliano Cencelli]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q3938722|Q3938722]] | ''[[:d:Q3938722|Roberto Costanzo]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q55968|San Marco dei Cavoti]]'' | | |- | [[:d:Q41500870|Q41500870]] | ''[[:d:Q41500870|Jorge Messi]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Argentina|Argentina]] football agent (1958–2026) ♂; child of Eusebio Messi, Rosa María Pérez; spouse of Celia Cuccittini | ''[[:d:Q116764054|football agent]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q52535|Rosario]]'' | ''[[:d:Q52535|Rosario]]'' | |- | [[:d:Q4272699|Q4272699]] | ''[[:d:Q4272699|Nafisa Kabirovna Ljapina]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1933–2026) ♀ | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q4320219|Q4320219]] | ''[[:d:Q4320219|Yaroslava Nikolaeva]]'' | data-sort-value="1995" | 1995-02-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 2005–2026) (1995–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Venemaa]] | [[Mariupol]] | [[Odessa]] | [[Odessa]] |- | [[:d:Q55768403|Q55768403]] | ''[[:d:Q55768403|Bryan Gooch]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Kanada|Kanada]] [[Pianist|pianist]], kirjandusteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1937–2026) ♂ | [[pianist]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Kanada]] | [[Vancouver]] | [[Vancouver]] | |- | [[:d:Q5771016|Q5771016]] | ''[[:d:Q5771016|Hiroshi Okuda]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Jaapan|Jaapan]] äriinimene (1932–2026) ♂; Person of the Year, American Chamber of Commerce in Japan | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Jaapan]] | [[Tsu]] | | |- | [[:d:Q6159756|Q6159756]] | ''[[:d:Q6159756|Phil Parkes]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[West Bromwich]] | | |- | [[:d:Q6255786|Q6255786]] | ''[[:d:Q6255786|John Rousmaniere]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1944–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Louisville]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q65007125|Q65007125]] | ''[[:d:Q65007125|Patrick Netter]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-10-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arst|arst]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1947–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Auleegioni ohvitser, Knight of the National Order of Merit, Officer of the National Order of Merit, Commander of the National Order of Merit, Auleegioni komandör | [[arst]]<br/>[[õppejõud]] | [[Prantsusmaa]] | [[Épinal]] | [[Nancy]] | |- | [[:d:Q736447|Q736447]] | ''[[:d:Q736447|John Crowley]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''<br/>[[Tootja|produtsent]]<br/>[[autor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Presque Isle]] | ''[[:d:Q2416502|Conway]]'' | |- | [[:d:Q95106523|Q95106523]] | ''[[:d:Q95106523|Jana Hádková]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Tšehhi|Tšehhi]] publitsist, [[Lavastaja|režissöör]], dokumentalist, [[Dramaturg|dramaturg]], film theorist, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmiajakirjanik, [[Stsenarist|stsenarist]], television dramaturge, teleprodutsent, [[Õppejõud|õppejõud]] (1952–2026) ♀; member of Česká filmová a televizní akademie | ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q11814411|dokumentalist]]''<br/>[[dramaturg]]<br/>''[[:d:Q17391605|film theorist]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q88214534|filmiajakirjanik]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q125381143|television dramaturge]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhi]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q96352974|Q96352974]] | ''[[:d:Q96352974|Dominique Libault]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] senior civil servant, Councillor of State, directeur ou directrice de la Sécurité sociale (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q105434600|senior civil servant]]'' | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q29234|Saint-Brieuc]]'' | |- | [[:d:Q97119096|Q97119096]] | ''[[:d:Q97119096|Carlos Adão]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1954–2026) ♂; notable work Pichação | [[majandusteadlane]]<br/>[[kunstnik]] | [[Brasiilia]] | | ''[[:d:Q841231|Taboão da Serra]]'' | |- | [[:d:Q98056140|Q98056140]] | ''[[:d:Q98056140|Horst Schöttler]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-08 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Kolonel|kolonel]], [[Geograaf|geograaf]] (1941–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>[[kolonel]]<br/>[[geograaf]] | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} skr827276i35w7fqdcj3yxrwxr40nl8 0 504772 7230468 5877398 2026-09-07T15:07:49Z Kuriuss 38125 7230468 wikitext text/x-wiki '''"Transpersonaalse psühholoogia varamu"''' on [[Eesti]]s ilmuv [[Transpersonaalne psühholoogia|transpersonaalse psühholoogia]] temaatikat ning sellega seonduvaid distsipliine käsitlev raamatusari.<ref name="tra"/> Selles sarjas avaldatakse nii klassikalisi kui ka kaasaegseid teoseid, mille valiku eesmärgiks on katta nii üldisemaid ja teoreetilisemaid kui ka spetsiifilisi ja praktilisi transpersonaalseid teemasid.<ref name="tra"/> Enamiku sarjas ilmunud raamatuid on kirjastanud [[Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon]]. Sarja raamatuid on tõlkinud [[Jürgen Innos]], [[Tanel Mällo]], [[Tiiu Hallap]], [[Andres Tamm]], [[Inna Feldbach]] jt. Sarja esimene raamat, kogumikteos "Egost kõrgemale", ilmus 2007. aastal [[Tartu]] [[kirjastus]]es [[Väike Vanker (kirjastus)|Väike Vanker]]. Sarjas on ilmunud selliste autorite nagu [[Roberto Assagioli]], [[Stanislav Grof]], [[Graham Gynn]], [[Stanley Krippner]], [[Robert Lanza]], [[Ralph Metzner]], [[Jeremy Narby]], [[Rupert Sheldrake]], [[Murray Stein]], [[Pjotr Uspenski]], [[Ken Wilber]], [[Tony Wright]] jt tõlketeoseid. 2017. aastal ilmus ka eesti [[psühholoog]]i [[Alar Tamming]]u "Jalutuskäik iseendasse".<ref name="tra"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="tra">[http://www.transpersonaalne.ee/ Transpersonaalse psühholoogia varamu]. transpersonaalne.ee</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.transpersonaalne.ee/ Transpersonaalse psühholoogia varamu]. transpersonaalne.ee [[Kategooria:Eesti raamatusarjad]] [[Kategooria:Psühholoogia]] ogxvyxcp8ixa0unzahp6qtjc7jgpvts 7230470 7230468 2026-09-07T15:08:29Z Kuriuss 38125 7230470 wikitext text/x-wiki '''"Transpersonaalse psühholoogia varamu"''' on [[Eesti]]s ilmuv [[Transpersonaalne psühholoogia|transpersonaalse psühholoogia]] temaatikat ning sellega seotud distsipliine käsitlev raamatusari.<ref name="tra"/> Selles sarjas avaldatakse nii klassikalisi kui ka kaasaegseid teoseid, mille valiku eesmärgiks on katta nii üldisemaid ja teoreetilisemaid kui ka spetsiifilisi ja praktilisi transpersonaalseid teemasid.<ref name="tra"/> Enamiku sarjas ilmunud raamatuid on kirjastanud [[Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon]]. Sarja raamatuid on tõlkinud [[Jürgen Innos]], [[Tanel Mällo]], [[Tiiu Hallap]], [[Andres Tamm]], [[Inna Feldbach]] jt. Sarja esimene raamat, kogumikteos "Egost kõrgemale", ilmus 2007. aastal [[Tartu]] [[kirjastus]]es [[Väike Vanker (kirjastus)|Väike Vanker]]. Sarjas on ilmunud selliste autorite nagu [[Roberto Assagioli]], [[Stanislav Grof]], [[Graham Gynn]], [[Stanley Krippner]], [[Robert Lanza]], [[Ralph Metzner]], [[Jeremy Narby]], [[Rupert Sheldrake]], [[Murray Stein]], [[Pjotr Uspenski]], [[Ken Wilber]], [[Tony Wright]] jt tõlketeoseid. 2017. aastal ilmus ka eesti [[psühholoog]]i [[Alar Tamming]]u "Jalutuskäik iseendasse".<ref name="tra"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="tra">[http://www.transpersonaalne.ee/ Transpersonaalse psühholoogia varamu]. transpersonaalne.ee</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.transpersonaalne.ee/ Transpersonaalse psühholoogia varamu]. transpersonaalne.ee [[Kategooria:Eesti raamatusarjad]] [[Kategooria:Psühholoogia]] 05gjhzkri56ip5nlbx8y5fj8vl7ip91 4 513646 7230664 7228089 2026-09-08T00:21:41Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7230664 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription ?pob WHERE { ?item (wdt:P106/wdt:P279*) wd:Q2066131. ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q203272. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et, en". } } |columns=label:nimi,description:kirjeldus,p569:sünniaeg,p19:sünnikoht,Item:Vikiandmetes |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! kirjeldus ! sünniaeg ! sünnikoht ! Vikiandmetes |- | [[Mario Paiste]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1989" | 1989-09-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131552709|Q131552709]] |- | [[Rauno Liitmäe]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1994" | 1994-01-24 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q55018039|Q55018039]] |- | [[Veiko Lember]] | Eesti võrkpallur ja riigiteadlane | data-sort-value="1977" | 1977-11-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q23042555|Q23042555]] |- | [[Keith Pupart]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1985" | 1985-03-19 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q3194761|Q3194761]] |- | [[Eugen von Schmidt]] | | data-sort-value="1821" | 1821-07-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q41199654|Q41199654]] |- | [[Marek Niit]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1987" | 1987-08-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q3180855|Q3180855]] |- | [[Getter Saar]] | sulgpallur | data-sort-value="1992" | 1992-06-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1520096|Q1520096]] |- | [[Mati Villsaar]] | Eesti sõudja ja sõudetreener | data-sort-value="1949" | 1949-05-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q63977342|Q63977342]] |- | [[Kevin Saar]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1995" | 1995-01-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q121079773|Q121079773]] |- | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | data-sort-value="1929" | 1929-04-06 | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | [[Jaan Koppel]] | eesti aerutaja | data-sort-value="1967" | 1967-05-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124166779|Q124166779]] |- | [[Virge Treiel]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1968" | 1968-03-31 | [[Orissaare]] | [[:d:Q111396847|Q111396847]] |- | [[Madis Kallas]] | Eesti kergejõustiklane ja poliitik | data-sort-value="1981" | 1981-04-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12369450|Q12369450]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1965" | 1965-09-25 | [[Orissaare]] | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Jaak Jõgi]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1968" | 1968-09-04 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111448822|Q111448822]] |- | [[Veljo Heinmets]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | data-sort-value="1961" | 1961-08-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124311627|Q124311627]] |- | [[Meelis Männik]] | eesti purjetaja | data-sort-value="1968" | 1968-04-01 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124284787|Q124284787]] |- | [[Nora Lember]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="2005" | 2005-10-31 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q121461022|Q121461022]] |- | [[Jüri Poljans|Juri Poljans]] | Eesti aerutaja, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1958" | 1958-11-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q5993609|Q5993609]] |- | [[Juhan Kolk]] | eesti purjetaja ja jääpurjetaja | data-sort-value="1988" | 1988-06-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124301033|Q124301033]] |- | [[Mart Mandel]] | eesti ujuja | data-sort-value="1993" | 1993-03-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124284687|Q124284687]] |- | [[Dorothea Kress]] | Saksamaa kergejõustiklane | data-sort-value="1924" | 1924-08-26 | [[Pöide]] | [[:d:Q47088727|Q47088727]] |- | [[Jaan Lember]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1945" | 1945-11-14 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124210456|Q124210456]] |- | [[Margus Nurja]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1973" | 1973-05-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124307410|Q124307410]] |- | [[Kadri Jukk]] | Eesti võimleja | data-sort-value="1983" | 1983-08-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q120402291|Q120402291]] |- | [[Aleksander Transtok]] | Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1925" | 1925-01-26 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q62604009|Q62604009]] |- | [[Mihail Velsvebel]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1926" | 1926-11-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q42370399|Q42370399]] |- | [[Siim Ennemuist]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1989" | 1989-12-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12374976|Q12374976]] |- | [[Ellen Külvand]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1951" | 1951-03-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124307899|Q124307899]] |- | [[Arvi Lopato]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1936" | 1936-01-14 | [[Orissaare]] | [[:d:Q124311676|Q124311676]] |- | [[August Adamson]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1911" | 1911-03-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124313578|Q124313578]] |- | [[Tiidrek Nurme]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1985" | 1985-11-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q7801786|Q7801786]] |- | [[Jüri Daniel]] | Eesti ujuja ja spordipedagoog | data-sort-value="1923" | 1923-05-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124290850|Q124290850]] |- | [[Aleksander Antson]] | Eesti kirjanik kergejõustiklane ja ajakirjanik | data-sort-value="1899" | 1899-08-31 | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q2623480|Q2623480]] |- | [[Karli Allik]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1996" | 1996-09-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q30142800|Q30142800]] |- | [[Risto Lillemets]] | eesti kümnevõistleja | data-sort-value="1997" | 1997-11-20 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q112606322|Q112606322]] |- | [[Mikk Pahapill]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1983" | 1983-07-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q937925|Q937925]] |- | [[Milvi Visnapuu]] | eesti käsipallitreener ja spordipedagoog | data-sort-value="1946" | 1946-07-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124296629|Q124296629]] |- | [[Uno Tiit]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1950" | 1950-02-04 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124304127|Q124304127]] |- | [[Kevin Grass]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | data-sort-value="1994" | 1994-09-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124251095|Q124251095]] |- | [[Priit Aavik]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1994" | 1994-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q47529739|Q47529739]] |- | [[Karl-Richard Idlane]] | Eesti jalg- ja jääpallur | data-sort-value="1910" | 1910-01-18 | [[Kaarma]] | [[:d:Q3813026|Q3813026]] |- | [[Taimi Kõnn]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1961" | 1961-12-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124327109|Q124327109]] |- | [[Kaie Kand]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1984" | 1984-03-31 | [[Orissaare]] | [[:d:Q3736463|Q3736463]] |- | [[Nette Peit]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1992" | 1992-03-27 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q85984486|Q85984486]] |- | [[Margus Jurkatam]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1976" | 1976-02-26 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124300907|Q124300907]] |- | [[Taivu Uljas]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1943" | 1943-12-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124312713|Q124312713]] |- | [[Eliisa Peit]] | | data-sort-value="1991" | 1991-03-27 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q140644296|Q140644296]] |- | [[Janis Vahter]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1986" | 1986-08-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q6154659|Q6154659]] |- | [[Hugo Pukk]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1903" | 1903-03-07 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q111447527|Q111447527]] |- | [[Endel Vooremaa]] | eesti purjetaja ja jääpurjetaja | data-sort-value="1930" | 1930-05-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12362098|Q12362098]] |- | [[Kaie Kivi]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1961" | 1961-08-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111448988|Q111448988]] |- | [[Aleksander Sannik]] | Eesti jõumees ja raskejõustiku propageerija | data-sort-value="1883" | 1883-01-10 | [[Valjala vald]] | [[:d:Q12358732|Q12358732]] |- | [[Norma Helde]] | eesti ujuja ja treener | data-sort-value="1949" | 1949-07-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124324291|Q124324291]] |- | [[Indrek Tustit]] | Eesti kergejõustiklane, treener ja füsioterapeut | data-sort-value="1978" | 1978-01-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q65257016|Q65257016]] |- | [[Rain Kuusnõmm]] | eesti kulturist ja jõutõstja | data-sort-value="1987" | 1987-04-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124325954|Q124325954]] |- | [[Rein Tõru]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1949" | 1949-04-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124261329|Q124261329]] |- | [[Liina Kolk]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1989" | 1989-07-27 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130331582|Q130331582]] |- | [[Raigo Kuusnõmm]] | Eesti jõutõstja ja kulturist | data-sort-value="1988" | 1988-07-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q65262441|Q65262441]] |- | [[Timo Tammemaa]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1991" | 1991-11-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q21623042|Q21623042]] |- | [[Ester Viimsalu]] | Eesti kergejõustiklane ja käsipallur | data-sort-value="1946" | 1946-08-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q123942126|Q123942126]] |- | [[Servi Täll]] | eesti korvpallur ja spordiarst | data-sort-value="1941" | 1941-12-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124338130|Q124338130]] |- | [[Annika Köster]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1992" | 1992-07-22 | [[Kihelkonna]] | [[:d:Q124344936|Q124344936]] |- | [[Peeter Sepp]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1944" | 1944-11-13 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124056816|Q124056816]] |- | [[Enri Pahapill]] | | data-sort-value="1962" | 1962-06-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111875671|Q111875671]] |- | [[Vello Varik]] | Eesti sõudja ja spordipedagoog | data-sort-value="1937" | 1937-07-25 | [[Leisi]] | [[:d:Q64732664|Q64732664]] |- | [[Rein Tiidus]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-07-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124316282|Q124316282]] |- | [[Voldemar Väli]] | Eesti maadleja | data-sort-value="1903" | 1903-01-10 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1168860|Q1168860]] |- | [[Indrek Aavik]] | Eesti jääpurjetaja | data-sort-value="1978" | 1978-12-25 | [[Saare maakond]] | [[:d:Q123942329|Q123942329]] |- | [[Indrek Rannama]] | Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditeadlane | data-sort-value="1975" | 1975-07-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111447262|Q111447262]] |- | [[Julius Mändmets]] | Eesti tõstja, maadleja ja fotograaf | data-sort-value="1901" | 1901-07-01<br/>1901-07-21 | [[Paiküla]] | [[:d:Q27940741|Q27940741]] |- | [[Steven Kalf]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1995" | 1995-04-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q61387989|Q61387989]] |- | [[Mihkel Räim]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1993" | 1993-07-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q18402424|Q18402424]] |- | [[Karl Patrick Lauk]] | eesti jalgrattur | data-sort-value="1997" | 1997-01-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q26978748|Q26978748]] |- | [[Aimar Kuusnõmm]] | eesti jõutõstja | data-sort-value="1990" | 1990-03-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124325610|Q124325610]] |- | [[Riho Räim]] | Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditegelane | data-sort-value="1968" | 1968-11-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111420775|Q111420775]] |- | [[Rait Sagor]] | eesti jõutõstja | data-sort-value="1990" | 1990-03-11 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124338162|Q124338162]] |- | [[Mehis Ärmus]] | Eesti maadleja ja maadluskohtunik | data-sort-value="1979" | 1979-02-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111335957|Q111335957]] |- | [[Ants Nisu]] | Eesti maadleja ja maadlustreener | data-sort-value="1950" | 1950-01-30 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q609398|Q609398]] |- | [[Lea Meller]] | Eesti sumomaadleja | data-sort-value="1961" | 1961-04-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q61110637|Q61110637]] |- | [[Mati Rand]] | eesti maadleja ja maadluskohtunik | data-sort-value="1946" | 1946-05-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124323569|Q124323569]] |- | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="2000" | 2000-07-08 | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | [[Villu Mättik]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-06-14 | [[Leisi]] | [[:d:Q124311684|Q124311684]] |- | [[Mihkel Aksalu]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1984" | 1984-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1399199|Q1399199]] |- | [[Sander Laht]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1991" | 1991-09-26 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q12374686|Q12374686]] |- | [[Liis Lepik]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1994" | 1994-10-02 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q66939111|Q66939111]] |- | [[Maarek Suursaar]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1997" | 1997-07-16 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130286615|Q130286615]] |- | [[Peeter Pihel]] | Eesti kokk | data-sort-value="1980" | 1980-02-28 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q12372228|Q12372228]] |- | [[Sander Viira]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1989" | 1989-08-29 | [[Lümanda]] | [[:d:Q130286491|Q130286491]] |- | [[Märt Kluge]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1984" | 1984-03-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130286590|Q130286590]] |- | [[Urmas Rajaver]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1988" | 1988-01-03 | [[Salme alevik|Salme]] | [[:d:Q130286589|Q130286589]] |- | [[Taavi Azarov]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1980" | 1980-04-20 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305136|Q131305136]] |- | [[Amor Luup]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1992" | 1992-02-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305140|Q131305140]] |- | [[Andrus Koplimäe]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1973" | 1973-08-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305144|Q131305144]] |- | [[Margus Rajaver]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1989" | 1989-07-16 | [[Salme alevik|Salme]] | [[:d:Q131305138|Q131305138]] |- | [[Rasmus Saar]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2000" | 2000-03-02 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305142|Q131305142]] |- | [[Jaanis Kriska]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1988" | 1988-06-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305141|Q131305141]] |- | [[Virgo Vallik]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2003" | 2003-02-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124129580|Q124129580]] |- | [[Roland Kütt]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1987" | 1987-04-22 | [[Saare maakond]] | [[:d:Q120435300|Q120435300]] |- | [[Reio Alt]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1985" | 1985-07-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q133797359|Q133797359]] |- | [[Vello Õunpuu]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1949" | 1949-11-14 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q30344985|Q30344985]] |- | [[Einar Laipaik]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1971" | 1971-02-22 | [[Sakla]] | [[:d:Q124201316|Q124201316]] |- | [[Andero Kivi]] | Eesti jalgpallur (ründaja), kes mängib Eesti Premium liiga klubis FC Kuressaare | data-sort-value="2003" | 2003-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131611690|Q131611690]] |- | [[Kristjan Kombe]] | | data-sort-value="2000" | 2000-03-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q60522120|Q60522120]] |- | [[Urve Vakker]] | Eesti suusataja, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1956" | 1956-07-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111339511|Q111339511]] |- | [[Ken Torn]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="1993" | 1993-09-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q55816065|Q55816065]] |- | [[Ott Tänak]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1987" | 1987-10-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1068686|Q1068686]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} ehgb7m2cuqz7fyk9h0n8lorx5n7q99g 0 517611 7230793 7016954 2026-09-08T11:57:39Z Kuriuss 38125 7230793 wikitext text/x-wiki {{pooleli}} [[Fail:Kohtuotsus_nr_3-4-1-6-12.pdf|pisi|Riigikohtu kohtuotsus 12. juulil 2012.]] '''Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12''' oli Eesti Vabariigi [[Riigikohus|Riigikohtu]] lahendatud kaasus, milles Eesti Vabariigi [[õiguskantsler]] palus tunnistada Brüsselis 2. veebruaril 2012 allkirjastatud [[Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping]]u artikkel 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohtuasja lahendas [[Riigikohtu üldkogu]] ehk kõik 19 riigikohtunikku: eesistuja [[Märt Rask]] ning liikmed [[Tõnu Anton]], [[Jüri Ilvest]], [[Peeter Jerofejev]], [[Henn Jõks]], [[Ott Järvesaar]], [[Eerik Kergandberg]], [[Hannes Kiris]], [[Lea Kivi]], [[Indrek Koolmeister]], [[Ants Kull]], [[Villu Kõve]], [[Lea Laarmaa]], [[Jaak Luik]], [[Priit Pikamäe]], [[Ivo Pilving]], [[Jüri Põld]], [[Harri Salmann]] ja [[Tambet Tampuu]]. == Kronoloogia == 16.–17. detsembril 2010 toimunud [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel leppisid [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu (EL)]] liikmesriigid kokku vajaduses luua EL-i liikmesriikide, kus on kasutusel ühisraha [[euro]], (euroala) finantsstabiilsuse tagamiseks alaline stabiilsusmehhanism. Samal kohtumisel leppisid EL-i liikmesriigid kokku ka EL-i toimimise lepingu (ELTL) artikli 136 muutmises nii, et euroala liikmesriikidel oleks selge luba stabiilsusmehhanismi luua. Rahandusminister allkirjastas 11. juulil 2011 [[Euroopa stabiilsusmehhanism]]i (ESM) [[Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping|asutamislepingu]] (ESML). 9. detsembril 2011 leppisid euroala liikmesriikide valitsusjuhid Euroopa Ülemkogul kokku ESML-i muutmises. [[Fail:Õiguskantsleri arvamus eelnõule Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muudatus.pdf|pisi|Õiguskantsleri 26.01.2012 märgukiri rahandusministrile.]] [[Õiguskantsler]] pöördus 26. jaanuaril 2012 rahandusministri poole [[märgukiri|märgukirjaga]] ESML-i muudatuste kohta. Rahandusminister vastas õiguskantslerile 1. veebruaril 2012. [[Vabariigi Valitsus]] võttis 2. veebruaril 2012 vastu korralduse nr 60 „Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine“. Korraldusega kiideti heaks ESML-i eelnõu ja volitati Eesti alalist esindajat EL-i juures sellele alla kirjutama. 2. veebruaril 2012 allkirjastas Eesti esindaja Brüsselis muudetud ESML-i, mis tuleb liikmesriikidel ratifitseerida. ESML-i jõustumine oli planeeritud 2012. aasta juuliks. Õiguskantsler pöördus 12. märtsil 2012 Riigikohtusse, tuginedes [[põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus]]e (PSJKS) § 6 lõike 1 punktile 4, taotlusega tunnistada alla kirjutatud ESML-i artikli 4 lõige 4 [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseaduse]] (PS) § 1 lõikest 1 ja §-st 10 tuleneva parlamentaarse demokraatia põhimõtte ning PS § 65 punktiga 10 ja §-ga 115 vastuolus olevaks. [[Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium]]i viieliikmeline koosseis andis 22. märtsil 2012 [[kohtumäärus|määrusega]] asja üle [[Riigikohtu üldkogu]]le, st kõigile 19 riigikohtunikule. Üldkogu küsis asjatundjate arvamust ESML artikli 4 lõike 4 põhiseaduspärasuse kohta. Arvamuse andsid üldkogule [[Anneli Albi]], [[Estonian Business School]]i majandusteooria õppetool, [[Tallinna Ülikool]]i õigusakadeemia, [[Tallinna Tehnikaülikool]]i sotsiaalteaduskond ja [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskond. 8. mail 2012 toimus [[Tartu]]s Riigikohtu hoones [[avalik istung]]. [[Riigikohtu üldkogu]] jättis 12. juulil 2012 õiguskantsleri taotluse rahuldamata. Riigikohtu üldkogu leidis siiski, et ESML artikli 4 lõige 4 küll riivab Riigikogu finantspädevust ja seeläbi ka riigi finantssuveräänsuse ning demokraatliku õigusriigi põhimõtet, kuid riivet õigustavad eesmärgid on piisavalt kaalukad. Otsuse kohaselt tagab majanduslik stabiilsus riigieelarvelise tulu plaanipärase laekumise. Tehes riigieelarvest vajalikke kulutusi, tagatakse põhiseaduslikke väärtusi. Põhiõiguste ulatuslik ja järjekindel tagamine on väga keeruline, kui mitte võimatu ilma stabiilse majanduskeskkonnata. Kohtuotsusele kirjutasid eriarvamuse 10 riigikohtunikku: [[Henn Jõks]], [[Ott Järvesaar]], [[Eerik Kergandberg]], [[Lea Kivi]], [[Ants Kull]], [[Lea Laarmaa]], [[Tambet Tampuu]], [[Jaak Luik]], [[Jüri Ilvest]] ja [[Villu Kõve]]. Neist üheksa kohtunikku ei nõustunud otsuse resolutsiooniga ning nende arvates tulnuks õiguskantsleri taotlus rahuldada. Riigikohtunik [[Villu Kõve]] märkis aga, et tema arvates tulnuks õiguskantsleri taotlus jätta läbi vaatamata, st sisuliselt menetlemata. == Välislingid == [[Fail:Kohtuotsus_nr_3-4-1-6-12.pdf|pisi|page=33|Riigikohtu otsusele tuleb alla kirjutada kõigil riigikohtunikel.]] *[https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-6-12&failObjektId=206100859 Riigikohtu üldkogule lahendamiseks andmise kohtumäärus (22.03.2012)] *[https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-6-12&failObjektId=206101279 Riigikohtu kohtuotsus (12.07.2012)] *[https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-6-12&failObjektId=206101289 Riigikohtunik Jaak Luige eriarvamus] *[https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-6-12&failObjektId=206101283 Riigikohtunik Jüri Ilvesti eriarvamus] *[https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-6-12&failObjektId=206101285 Riigikohtunike Henn Jõksi, Ott Järvesaare, Eerik Kergandbergi, Lea Kivi, Ants Kulli ja Lea Laarmaa eriarvamus] *[https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-6-12&failObjektId=206101287 Riigikohtunik Tambet Tampuu eriarvamus] *[https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-6-12&failObjektId=206101281 Riigikohtunik Villu Kõve eriarvamus] [[Kategooria:2012. aasta Eestis]] oxn7cv2z07wvsrsjxmtyiz9jfdob3ps 0 519853 7230687 7228766 2026-09-08T05:27:52Z ~2026-34651-55 231505 7230687 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kitseküla|lõpppeatus=Liikuri|avati=2022 (tänasel kujul)|number=39|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/39/a-b/11314-1/map]|eelmine liin=38|järgmine liin=40|järgmine=40 (Tallinna bussiliin)|eelmine=38 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/39/a-b]|uuendus=12. juuli 2026|pilt=39buss.jpg}} {{teekaart}} [[Fail:39 buss Liikuri, Tallinn.jpg|pisi|Bussijaamal]] [[Fail:Bus 109 MAN Licence Plate 109 BPG at Bus Stop Hotell Olumpia in Tallinn 9 April 2017.jpg|pisi|Hotell Olümpia peatusel]] [[Fail:MRP 642.JPG|pisi|Lubja tänaval]] [[Fail:MRP153.JPG|pisi|Veerenni suunas]] '''Tallinna bussiliin 39''' sõidab [[Vana-Lõuna tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Marsruut Kitseküla suunal: [[Juhan Smuuli tee]], Narva maantee, [[Valge tänav]], [[Pallasti tänav]], [[Majaka tänav]], [[Tartu maantee]], [[Liivalaia tänav]], [[Veerenni tänav]], [[Vana-Lõuna tänav]]. Marsruut Liikuri tänava suunal: [[Vana-Lõuna tänav]], [[Veerenni tänav]], [[Liivalaia tänav]], [[Tartu maantee]], [[Majaka tänav]], [[Pallasti tänav]], [[Valge tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Juhan Smuuli tee]]. Endine liin 39 sõitis aastani 2013 marsruudil Veerenni-Lasnamägi. Alates 2013. aastast hakkas sõitma marsruudil Veerenni-Liikuri. Alates 2022. aastast hakkas sõitma marsruudil Vana-Lõuna-Liikuri. Liin 39 väljumised olid aastani 2022 25–90 minutit. Alates 2022. aastast sõidab liin 15–70 minuti tagant. 14. augustil 2026 seoses Ülemiste ööjooksuga sõitis marsruudil Vana-Lõuna - Gonsiori - Liikuri == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |Enne 2012 |Veerenni – Bussijaam – Valge tn – Lasnamägi | |- |2012 |Veerenni – Bussijaam – Valge tn – Liikuri | |- |2022 |Vana-Lõuna – Bussijaam – Valge tn – Liikuri | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.05.2022 !Vana-Lõuna - Liikuri !Liikuri - Vana-Lõuna |- | ; Kitseküla ; Varre ; Õilme ; Veerenni ; Liivalaia ; Lennuki ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Majaka ; Asunduse ; Pallasti ; Kumu ; Uuslinn ; Hundikuristiku ; Lasnamägi ; Liikuri | ; Liikuri ; Liikuri ; Hundikuristiku ; Uuslinn ; Kumu ; Pallasti ; Asunduse ; Majaka ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Lennuki ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni ; Õilme ; Varre ; Kitseküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2012 kuni 30.04.2022 !Veerenni - Liikuri !Liikuri - Veerenni |- | ; Veerenni ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Majaka ; Asunduse ; Pallasti ; Kumu ; Uuslinn ; Hundikuristiku ; Lasnamägi ; Liikuri | ; Liikuri ; Liikuri ; Hundikuristiku ; Uuslinn ; Kumu ; Pallasti ; Asunduse ; Majaka ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Hotell Olümpia ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.10.2012 !Veerenni - Lasnamägi !Lasnamägi - Veerenni |- | ; Veerenni ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Keskturg ; Autoussijaam ; Majaka ; Asunduse ; Pallasti ; Kumu ; Uuslinn ; Hundikuristiku ; Lasnamägi | ; Lasnamägi ; Hundikuristiku ; Uuslinn ; Kumu ; Pallasti ; Asunduse ; Majaka ; Autobussijaam ; Keskturg ; Hotell Olümpia ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/39/b-a/ 39. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] k49e2gkhww9654ja51rvzmfqaywkjry 7230688 7230687 2026-09-08T05:29:04Z ~2026-34651-55 231505 7230688 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kitseküla|lõpppeatus=Liikuri|avati=2022 (tänasel kujul)|number=39|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/39/a-b/11314-1/map]|eelmine liin=38|järgmine liin=40|järgmine=40 (Tallinna bussiliin)|eelmine=38 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/39/a-b]|uuendus=12. juuli 2026|pilt=39buss.jpg}} {{teekaart}} [[Fail:39 buss Liikuri, Tallinn.jpg|pisi|Bussijaamas]] [[Fail:Bus 109 MAN Licence Plate 109 BPG at Bus Stop Hotell Olumpia in Tallinn 9 April 2017.jpg|pisi|Lennuki peatuses]] [[Fail:MRP 642.JPG|pisi|Lubja tänaval]] [[Fail:MRP153.JPG|pisi|Veerenni suunas]] '''Tallinna bussiliin 39''' sõidab [[Vana-Lõuna tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Marsruut Kitseküla suunal: [[Juhan Smuuli tee]], Narva maantee, [[Valge tänav]], [[Pallasti tänav]], [[Majaka tänav]], [[Tartu maantee]], [[Liivalaia tänav]], [[Veerenni tänav]], [[Vana-Lõuna tänav]]. Marsruut Liikuri tänava suunal: [[Vana-Lõuna tänav]], [[Veerenni tänav]], [[Liivalaia tänav]], [[Tartu maantee]], [[Majaka tänav]], [[Pallasti tänav]], [[Valge tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Juhan Smuuli tee]]. Endine liin 39 sõitis aastani 2013 marsruudil Veerenni-Lasnamägi. Alates 2013. aastast hakkas sõitma marsruudil Veerenni-Liikuri. Alates 2022. aastast hakkas sõitma marsruudil Vana-Lõuna-Liikuri. Liin 39 väljumised olid aastani 2022 25–90 minutit. Alates 2022. aastast sõidab liin 15–70 minuti tagant. 14. augustil 2026 seoses Ülemiste ööjooksuga sõitis marsruudil Vana-Lõuna - Gonsiori - Liikuri == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |Enne 2012 |Veerenni – Bussijaam – Valge tn – Lasnamägi | |- |2012 |Veerenni – Bussijaam – Valge tn – Liikuri | |- |2022 |Vana-Lõuna – Bussijaam – Valge tn – Liikuri | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.05.2022 !Vana-Lõuna - Liikuri !Liikuri - Vana-Lõuna |- | ; Kitseküla ; Varre ; Õilme ; Veerenni ; Liivalaia ; Lennuki ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Majaka ; Asunduse ; Pallasti ; Kumu ; Uuslinn ; Hundikuristiku ; Lasnamägi ; Liikuri | ; Liikuri ; Liikuri ; Hundikuristiku ; Uuslinn ; Kumu ; Pallasti ; Asunduse ; Majaka ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Lennuki ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni ; Õilme ; Varre ; Kitseküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2012 kuni 30.04.2022 !Veerenni - Liikuri !Liikuri - Veerenni |- | ; Veerenni ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Majaka ; Asunduse ; Pallasti ; Kumu ; Uuslinn ; Hundikuristiku ; Lasnamägi ; Liikuri | ; Liikuri ; Liikuri ; Hundikuristiku ; Uuslinn ; Kumu ; Pallasti ; Asunduse ; Majaka ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Hotell Olümpia ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.10.2012 !Veerenni - Lasnamägi !Lasnamägi - Veerenni |- | ; Veerenni ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Keskturg ; Autoussijaam ; Majaka ; Asunduse ; Pallasti ; Kumu ; Uuslinn ; Hundikuristiku ; Lasnamägi | ; Lasnamägi ; Hundikuristiku ; Uuslinn ; Kumu ; Pallasti ; Asunduse ; Majaka ; Autobussijaam ; Keskturg ; Hotell Olümpia ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/39/b-a/ 39. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] rqfj7kzc6zkje0aczams2v6dh59yf9g 7230689 7230688 2026-09-08T05:30:20Z ~2026-34651-55 231505 7230689 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kitseküla|lõpppeatus=Liikuri|avati=2022 (tänasel kujul)|number=39|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/39/a-b/11314-1/map]|eelmine liin=38|järgmine liin=40|järgmine=40 (Tallinna bussiliin)|eelmine=38 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/39/a-b]|uuendus=12. juuli 2026|pilt=39buss.jpg}} {{teekaart}} [[Fail:39 buss Liikuri, Tallinn.jpg|pisi|Bussijaamas]] [[Fail:Bus 109 MAN Licence Plate 109 BPG at Bus Stop Hotell Olumpia in Tallinn 9 April 2017.jpg|pisi|Lennuki peatuses]] [[Fail:MRP 642.JPG|pisi|Lubja tänaval]] [[Fail:MRP153.JPG|pisi|Veerenni suunas]] [[Fail:39majaka.jpg|pisi|Majaka peatuses]] '''Tallinna bussiliin 39''' sõidab [[Vana-Lõuna tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Marsruut Kitseküla suunal: [[Juhan Smuuli tee]], Narva maantee, [[Valge tänav]], [[Pallasti tänav]], [[Majaka tänav]], [[Tartu maantee]], [[Liivalaia tänav]], [[Veerenni tänav]], [[Vana-Lõuna tänav]]. Marsruut Liikuri tänava suunal: [[Vana-Lõuna tänav]], [[Veerenni tänav]], [[Liivalaia tänav]], [[Tartu maantee]], [[Majaka tänav]], [[Pallasti tänav]], [[Valge tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Juhan Smuuli tee]]. Endine liin 39 sõitis aastani 2013 marsruudil Veerenni-Lasnamägi. Alates 2013. aastast hakkas sõitma marsruudil Veerenni-Liikuri. Alates 2022. aastast hakkas sõitma marsruudil Vana-Lõuna-Liikuri. Liin 39 väljumised olid aastani 2022 25–90 minutit. Alates 2022. aastast sõidab liin 15–70 minuti tagant. 14. augustil 2026 seoses Ülemiste ööjooksuga sõitis marsruudil Vana-Lõuna - Gonsiori - Liikuri == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |Enne 2012 |Veerenni – Bussijaam – Valge tn – Lasnamägi | |- |2012 |Veerenni – Bussijaam – Valge tn – Liikuri | |- |2022 |Vana-Lõuna – Bussijaam – Valge tn – Liikuri | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.05.2022 !Vana-Lõuna - Liikuri !Liikuri - Vana-Lõuna |- | ; Kitseküla ; Varre ; Õilme ; Veerenni ; Liivalaia ; Lennuki ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Majaka ; Asunduse ; Pallasti ; Kumu ; Uuslinn ; Hundikuristiku ; Lasnamägi ; Liikuri | ; Liikuri ; Liikuri ; Hundikuristiku ; Uuslinn ; Kumu ; Pallasti ; Asunduse ; Majaka ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Lennuki ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni ; Õilme ; Varre ; Kitseküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2012 kuni 30.04.2022 !Veerenni - Liikuri !Liikuri - Veerenni |- | ; Veerenni ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Majaka ; Asunduse ; Pallasti ; Kumu ; Uuslinn ; Hundikuristiku ; Lasnamägi ; Liikuri | ; Liikuri ; Liikuri ; Hundikuristiku ; Uuslinn ; Kumu ; Pallasti ; Asunduse ; Majaka ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Hotell Olümpia ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.10.2012 !Veerenni - Lasnamägi !Lasnamägi - Veerenni |- | ; Veerenni ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Keskturg ; Autoussijaam ; Majaka ; Asunduse ; Pallasti ; Kumu ; Uuslinn ; Hundikuristiku ; Lasnamägi | ; Lasnamägi ; Hundikuristiku ; Uuslinn ; Kumu ; Pallasti ; Asunduse ; Majaka ; Autobussijaam ; Keskturg ; Hotell Olümpia ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/39/b-a/ 39. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 0okdt8c641i0xyfrmz56jw1pgmnc22s 0 527293 7230474 6947736 2026-09-07T15:13:28Z Kuriuss 38125 7230474 wikitext text/x-wiki '''Jaan Poska Mälestusfond''' on Eesti [[sihtasutus]], mille eesmärk on jäädvustada Eesti riigimehe [[Jaan Poska|Jaan Poskaga]] seotu ja korraldada tema mälestamisega seotud objektide hooldamine.<ref name="jaanposka.ee">https://web.archive.org/web/20181110074748/https://jaanposka.ee/fond/ (vaadatud 08.11.2018)</ref> Sihtasutuse asutasid [[2001]]. aastal [[Peeter Järvelaid]], [[Enn Sarap]], [[Matti Päts]], [[Johannes Kert]], [[Ott Arder]], [[Jaan Arder]], [[Tarmo-Andre Elvisto]] ja [[Peedu Ojamaa]].<ref name="jaanposka.ee"/> 2008. aastal avati sihtasutuse ettevõttel [[Jaan Poska muuseum]].<ref name="muuseum.ee">http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=592 (vaadatud 10.07.2013)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://jaanposka.ee/fond/ Koduleht] [[Kategooria:Eesti sihtasutused]] 63stf03nr52fzaheewm6namru6k18bm 0 528893 7230512 6628186 2026-09-07T16:45:43Z Morel 26171 7230512 wikitext text/x-wiki '''Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri''' (inglise keeles ''Journal of Estonian and Finno-Ugric linguistics'') on 2010. aastal asutatud [[teadusajakiri]], mis avaldab originaalartikleid on [[eesti keel]]e ja teiste [[soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] vallast, peamiselt lingvistikast.<ref>[https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful Ajakirja koduleht]</ref> Ajakirja peatoimetaja oli kuni 2021. aastani [[Urmas Sutrop]], seejärel said toimetajateks [[Pärtel Lippus]] ja [[Helen Plado]], alates 2024. aastast Pärtel Lippus ja [[Petar Kehayov]]. Ajakirja annab välja [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Ajakiri ilmub reeglipäraselt kaks korda aastas, mõnel aastal (2013–2015, 2023) on välja antud kolm numbrit. Ajakiri on kättesaadav [[avatud juurdepääs]]uga ning ilmub ka trükisena. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful Ajakirja koduleht] *{{ESTER|2596023}} [[Kategooria:Eesti ajakirjad]] [[Kategooria:Eesti keel]] [[Kategooria:Soome-ugri maailm]] 9ih2n53rv5g74uma51otqnkhjp3907u 0 531118 7230609 6826514 2026-09-07T20:43:30Z Morel 26171 7230609 wikitext text/x-wiki '''Pärtel Lippus''' (sündinud [[20. märts]]il [[1980]]) on eesti [[foneetik]]. Ta on lõpetanud [[1998]]. aastal [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i ning [[2003]]. aastal bakalaureuseõppes ja [[2005]]. aastal magistriõppes [[Tartu Ülikool]]i eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal. [[2011]]. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö "The acoustic features and perception of the Estonian quantity system" ("Eesti välte akustilised tunnused ja taju"), juhendaja oli [[Karl Pajusalu]]. Ta on töötanud Tartu Ülikoolis teaduri, vanemteaduri ja kaasprofessorina, alates 1. aprilist 2025 on ta eesti foneetika professor.<ref name="ETIS">{{ETIS|Pärtel_Lippus}}</ref> Teadustöös on Lippus keskendunud [[Eesti keel|eesti keele]] [[prosoodia]] uurimisele ja kirjeldamisele ning ta on Tartu Ülikooli [[Eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus|eesti keele spontaanse kõne foneetilist korpuse]] arendaja. [[2010]]. aastast on ta [[Rahvusvahelise kõnekommunikatsiooni assotsiatsioon|Rahvusvahelise kõnekommunikatsiooni assotsiatsiooni]] (ISCA) liige ja [[2006]]. aastast Rahvusvahelise kõnekommunikatsiooni assotsiatsiooni (ISCA) kõneprosoodia huvigrupi (SProSIG) liige. Samuti on ta kuulunud mitme konverentsi korralduskomiteesse (nt [[XXXII Fonetiikan päivät]], [[Nordic Prosody XI]]). 2003. aastal sai ta [[Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemia]], 2006. aastal [[Valter Niiluse preemia]] ja 2012. aastal [[Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss|Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil]] 2. preemia. == Isiklikku == Tema ema oli muusikateadlane [[Urve Lippus]], emapoolne vanaema oli pianist ja muusikapedagoog [[Virve Lippus]], emapoolne vanaisa oli viiuldaja ja muusikapedagoog [[Endel Lippus]]. Tema elukaaslane on keeleteadlane [[Liina Lindström]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{ETIS|Pärtel_Lippus}} {{JÄRJESTA:Lippus, Pärtel}} [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Rahvaluule kogumispreemia laureaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] e3xy7w2zi5xxgslnpe10ze1ntp755ic 7230610 7230609 2026-09-07T20:45:53Z Morel 26171 7230610 wikitext text/x-wiki '''Pärtel Lippus''' (sündinud [[20. märts]]il [[1980]]) on eesti [[foneetik]]. Ta on lõpetanud [[1998]]. aastal [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i ning [[2003]]. aastal bakalaureuseõppes ja [[2005]]. aastal magistriõppes [[Tartu Ülikool]]i eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal. [[2011]]. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö "The acoustic features and perception of the Estonian quantity system" ("Eesti välte akustilised tunnused ja taju"), juhendaja oli [[Karl Pajusalu]]. Ta on töötanud Tartu Ülikoolis teaduri, vanemteaduri ja kaasprofessorina, alates 1. aprilist 2025 on ta eesti foneetika professor.<ref name="ETIS">{{ETIS|Pärtel_Lippus}}</ref> Teadustöös on Lippus keskendunud [[Eesti keel|eesti keele]] [[prosoodia]] uurimisele ja kirjeldamisele ning ta on Tartu Ülikooli [[Eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus|eesti keele spontaanse kõne foneetilist korpuse]] arendaja. [[2010]]. aastast on ta [[Rahvusvahelise kõnekommunikatsiooni assotsiatsioon|Rahvusvahelise kõnekommunikatsiooni assotsiatsiooni]] (ISCA) liige ja [[2006]]. aastast Rahvusvahelise kõnekommunikatsiooni assotsiatsiooni (ISCA) kõneprosoodia huvigrupi (SProSIG) liige. Samuti on ta kuulunud mitme konverentsi korralduskomiteesse (nt [[XXXII Fonetiikan päivät]], [[Nordic Prosody XI]]). Ta on üks [[Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri|Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja]] toimetajatest.<ref>[https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/about/editorialTeam Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja koduleht: Editorial Team]</ref> 2003. aastal sai ta [[Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemia]], 2006. aastal [[Valter Niiluse preemia]] ja 2012. aastal [[Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss|Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil]] 2. preemia. == Isiklikku == Tema ema oli muusikateadlane [[Urve Lippus]], emapoolne vanaema oli pianist ja muusikapedagoog [[Virve Lippus]], emapoolne vanaisa oli viiuldaja ja muusikapedagoog [[Endel Lippus]]. Tema elukaaslane on keeleteadlane [[Liina Lindström]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{ETIS|Pärtel_Lippus}} {{JÄRJESTA:Lippus, Pärtel}} [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Rahvaluule kogumispreemia laureaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 6kgxvto6i7bbln6vbdxzlt7x9xa53qp 7230611 7230610 2026-09-07T20:47:57Z Morel 26171 7230611 wikitext text/x-wiki '''Pärtel Lippus''' (sündinud [[20. märts]]il [[1980]]) on eesti [[foneetik]]. Ta on lõpetanud [[1998]]. aastal [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i ning [[2003]]. aastal bakalaureuseõppes ja [[2005]]. aastal magistriõppes [[Tartu Ülikool]]i eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal. [[2011]]. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö "The acoustic features and perception of the Estonian quantity system" ("Eesti välte akustilised tunnused ja taju"), juhendaja oli [[Karl Pajusalu]]. Ta on töötanud Tartu Ülikoolis teaduri, vanemteaduri ja kaasprofessorina, alates 1. aprilist 2025 on ta eesti foneetika professor.<ref name="ETIS">{{ETIS|Pärtel_Lippus}}</ref> Teadustöös on Lippus keskendunud [[Eesti keel|eesti keele]] [[prosoodia]] uurimisele ja kirjeldamisele ning ta on Tartu Ülikooli [[Eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus|eesti keele spontaanse kõne foneetilist korpuse]] arendaja. [[2010]]. aastast on ta [[Rahvusvahelise kõnekommunikatsiooni assotsiatsioon|Rahvusvahelise kõnekommunikatsiooni assotsiatsiooni]] (ISCA) liige ja [[2006]]. aastast Rahvusvahelise kõnekommunikatsiooni assotsiatsiooni (ISCA) kõneprosoodia huvigrupi (SProSIG) liige. Samuti on ta kuulunud mitme konverentsi korralduskomiteesse (nt [[XXXII Fonetiikan päivät]], [[Nordic Prosody XI]]). Ta on üks [[Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri|Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja]] toimetajatest.<ref>[https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/about/editorialTeam Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja koduleht: Editorial Team]</ref> 2003. aastal sai ta [[Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemia]], 2006. aastal [[Valter Niiluse preemia]] ja 2012. aastal [[Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss|Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil]] 2. preemia. Ta on seto meestelaulukoori [[Liinatśuraq]] liige. == Isiklikku == Tema ema oli muusikateadlane [[Urve Lippus]], emapoolne vanaema oli pianist ja muusikapedagoog [[Virve Lippus]], emapoolne vanaisa oli viiuldaja ja muusikapedagoog [[Endel Lippus]]. Tema elukaaslane on keeleteadlane [[Liina Lindström]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{ETIS|Pärtel_Lippus}} {{JÄRJESTA:Lippus, Pärtel}} [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Rahvaluule kogumispreemia laureaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] no9etn6j1jcfo1gqlv7gv6nbvrqa1wg 0 535305 7230433 7203630 2026-09-07T13:46:59Z ~2026-48426-47 237069 Lisa muusikuteele 7230433 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=november}} {{Infokast muusik | nimi = INGER | pilt = Inger Eesti Laul 2023.jpg | pildiallkiri = INGER 2023. aastal | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Inger Fridolin | alias = INGER | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|3|11}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | päritolu = [[Viimsi]], [[Eesti]] | haridus = [[Tallinna Ülikool]] (BA), [[Tallinna 32. Keskkool]], [[Tallinna Muusikakeskkool]], [[Viimsi Keskkool]] | pill = [[vokaal]], [[kitarr]], [[ukulele]], [[löökpillid]] | hääleliik = | stiil = [[Popmuusika|pop]], [[Indie|indie pop]] | amet = [[laulja]], [[laulukirjutaja]], [[jalgpallur]] | tegev = 2017– | plaadifirma = [[Made In Baltics|Made in Baltics]], TuneBase | seotud_esitajad = [[Avoid Dave]], [[manna]], [[EiK]] | sugulased = [[Janne Fridolin]] (ema) | URL = https://soundslikeinger.com | tähelepanuväärsed_pillid = | allkiri = }} '''INGER''' (kodanikunimega '''Inger Fridolin'''; sündinud [[11. märts]]il [[1999]]) on [[Eestlased|eesti]] laulja ja laulukirjutaja. == Haridus == Inger Fridolin õppis kõigepealt [[Viimsi Keskkool]]is (2007–2011). Samal ajal õppis ta Viimsi Muusikakoolis löökpille.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hea Laps : koolilaste ajakiri juuli 2019 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKhealaps201907.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2024-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 2011. aastast õppis ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]is löökpilli erialal. Aastatel 2016–2019 õppis ta [[Tallinna 32. Keskkool]]is multimeedia suunal. 2020. aastal asus ta õppima [[Tallinna Ülikool]]is rekreatsioonikorralduse eriala ning lõpetas ülikooli 2023. aastal [[bakalaureus]]ekraadiga.<ref>[https://elu24.postimees.ee/7795191/klopsud-muusik-ingeril-on-pohjust-tahistada-uks-eesmark-on-taidetud-ja-nuud-ujume-edasi Muusik Ingeril on põhjust tähistada. "Üks eesmärk on täidetud ja nüüd ujume edasi."] elu24.postimees.ee, 13. juuni 2023</ref> Ta on läbinud toidukäitleja koolituse.<ref name=":0" /> == Muusikutee == INGER jõudis muusikuna avalikkuse ette [[2017]]. aasta sügisel, kui ta osales konkursil [[Noortebänd|Noortebänd 2017]], jõudes seal finaali. 2017. aastal pälvis ta Raadio 2 Aasta Demo auhinna lauluga "Again". INGER osales [[Eesti Laul 2019]] konkursil, kus jõudis samuti finaali ja saavutas 6. koha lauluga "Coming Home". Samal aastal sai ta [[German Songwriting Awardsi]] finaalis 2. koha.{{lisa viide}} Aastal 2020 osales INGER [[Eesti Laul 2020|Eesti Laulul]] ning saavutas 8. koha lauluga "Only Dream". 2019. aastal valiti ta uudiskirja [[A&R Worldwide]] nädala uueks artistiks<ref>Rutt Ernits. [https://menu.err.ee/912108/inger-valiti-a-r-worldwide-uudiskirja-nadala-uueks-artistiks "Inger valiti A&R Worldwide uudiskirja nädala uueks artistiks"] ERR Menu</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190510084050/http://anrworldwide.com/column/2019/20190218/ INFECTIOUS FOLK–POP SOUNDSCAPES FROM ESTONIA’S INGER “ARTIST OF THE WEEK”] anrworldwide.com</ref> Aastatel 2020–2022 oli Inger [[Koolitants|Koolitantsu Festivali]] õhtujuht. 2018. aastal esines INGER [[Intsikurmu muusikafestival|Intsikurmu festivalil]]. 2019. aastal kutsuti ta osalema Los Angelesse [[MUSEXPO muusikakonverents]]ile.<ref>Rutt Ernits. [https://menu.err.ee/909850/inger-sai-esinemiskutse-mainekale-los-angelese-muusikakonverentsile "Inger sai esinemiskutse mainekale Los Angelese muusikakonverentsile"] ERR Menu</ref> Samal aastal esines ta veel Hollandis [[Westernpop Festival]]il ning Hiinas [[Chengdu International Sister Cities Youth Music Festival]]il. 2020. aastal esines INGER Lätis [[Sofar Sounds]]il ning Eestis Intsikurmu ja Valgeranna festivalil. 2022. aastal esines INGER Saksamaal [[Norden Festival]]il. Aastal 2023 astus INGER publiku ette [[Eesti Laul 2023|Eesti Laulu]] finaalis ja saavutas 7. koha.<ref>[https://www.eurovisioon.ee/eestilaul.php?laul=612&id=2023&t=inger-awaiting-you Inger - Awaiting You.] eurovisioon.ee</ref> 2026. aastal esines INGER mitmel korral Kanadas, Montréalis ning tegi koostööd sealse muusikaprodutsendi ja laulukirjutaja [[Paul Jessop|Paul Jessopiga]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pöörane võimalus! INGER tegi Kanadas koostööd muusikamaailma tipptegijatega |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120601582/poorane-voimalus-inger-tegi-kanadas-koostood-muusikamaailma-tipptegijatega |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> 2022. aastal tuli INGERil välja esimene lühialbum "Higher Self". Sellel on viis lugu: "i don't know", "Lose My Mind", "who i really am", "Golden Heart" ja "Close To You". <ref>{{Netiviide |pealkiri=Pöörane võimalus! INGER tegi Kanadas koostööd muusikamaailma tipptegijatega |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120601582/poorane-voimalus-inger-tegi-kanadas-koostood-muusikamaailma-tipptegijatega |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref>22. aprillil 2025 andis ta välja esimese täispika albumi "Armastatuna". See on eestikeelne.<ref>{{Netiviide |kuupäev=22.04.2025 |pealkiri=INGERi debüütalbum „Armastatuna“ pakub mitmekihilist peegeldust armastusele |url=https://sky.ee/ingeri-debuutalbum-armastatuna-pakub-mitmekihilist-peegeldust-armastusele |väljaanne=Sky.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Plaadid == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Singel !Plaadifirma |- |2018 |"Again" |INGER |- |2018 |"Notice you" |INGER |- |2018 |"Storm" ft. [[Avoid Dave]] |INGER |- |2018 |"I'm Alright" |TuneBase |- |2018 |"Coming home" |TuneBase |- |2019 |"Willie" |Made in Baltics |- |2019 |"Beautiful day" |INGER |- |2019 |"Only dream" |INGER |- |2020 |"Playing games" |INGER |- |2021 |"WTF" ft. manna |INGER, manna |- |2022 |"who i really am" |INGER |- |2022 |"Awaiting You" |INGER |- |2023 |"Nähtamatu" |INGER |- |2023 |"Põled kui suvi" |INGER |- |2024 |"Öösegadus" |INGER |- |2024 |"jah, sa oled see" |INGER |- |2024 |"head aega" |INGER, EiK |- |2024 |"Kuniks me ei muutu" |INGER |- |2025 |"kuues meel" |INGER |- |2025 |"Tantsin iseendaga" |INGER |- |2025 |"kollane maja" |INGER |- |2026 |Duubelsingel "sa mind ei kuule" & "katki" |INGER |- |2026 |"time after time" |INGER |- |2026 |"nagu eelmine suvi" |INGER |} {| class="wikitable" |+ !Aasta !Album |- |2022 |Lühialbum "Higher Self" |- |2025 |"Armastatuna" |} ==Jalgpall== Inger Fridolin alustas kuueaastasena treeninguid Martin Reimi jalgpallikooli treeningutel poiste hulgas. Ta on esindanud Eesti tüdrukute noortekoondiseid 24 korral ning löönud ka kaks väravat. Fridolin on mänginud jalgpalli hooaegadel 2015 ja 2016 Eesti naiste meistrivõistluste Esiliigas ja Meistriliigas Tallinna FC Flora II ja Noortekoondise võistkondade eest.<ref>[https://jalgpall.ee/voistlused/player/22768/team/2712 Inger Fridolin.] Eesti Jalgpalli Liit</ref> Hiljem on ta töötanud treenerina [[Martin Reimi jalgpallikool|Viimsi Martin Reimi jalgpallikoolis]] ja [[Tallinna FC Flora|FC Floras]].<ref>[https://fcflora.ee/uued-treenerid-floras/ Uued treenerid Floras.] fcflora.ee, 15. aprill 2022</ref> ==Õpetajatöö== Fridolin töötab [[Rahumäe Põhikool]]i kitarri- ja ukuleleõpetajana.<ref>[https://web.archive.org/web/20241110123143/https://rahumae.edu.ee/inger-fridolini-kitarri-ja-ukuleleopilased-andsid-esimese-koolikontserdi/ Inger Fridolini kitarri- ja ukuleleõpilased andsid esimese koolikontserdi.] rahumae.edu.ee, 30. oktoober 2024</ref> ==Teletöö== Ta on osalenud sarjades "[[MasterChef Eesti]]" ja "[[Kalamaja Blues]]".<ref name=":0">{{Uudiseviide |pealkiri=„Minu puhul on ka teatud teemad, mis on hellad…“ Inger tunnistab, et tal oli raske toime tulla tema ümber varem olnud müraga |keel=et |väljaanne=Kroonika |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120569402/minu-puhul-on-ka-teatud-teemad-mis-on-hellad-inger-tunnistab-et-tal-oli-raske-toime-tulla-tema-umber-varem-olnud-muraga |vaadatud=2026-04-26}}</ref> == Isiklikku == Fridolini ema on koorijuht ja muusikaõpetaja [[Janne Fridolin]]. Inger Fridolini elukaaslane on Karmen King.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Inger oma elukaaslasest Karmenist: hea on tunda, kui on inimene kodus, kes päriselt inspireerib sind |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120371663/inger-oma-elukaaslasest-karmenist-hea-on-tunda-kui-on-inimene-kodus-kes-pariselt-inspireerib-sind |vaadatud=2025-04-19 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Fridolin on avalikult rääkinud oma [[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]]st.<ref name=":0" /> Tema hobi on toidukunst (eriti [[Itaalia]] ja [[Prantsusmaa]] lõunaosa oma).<ref name=":0" /> == Viited == <references /> ==Välislingid== *[https://soundslikeinger.com Ametlik veebileht] *[https://www.driveitup.ee/kitarriopetajad/inger/ Inger - Kitarrikool Drive It Up!] *[http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/jalka-lauljast-jalgpallur-inger-fridolin-n13404? Lauljast jalgpallur Inger Fridolin] *[https://sport.ohtuleht.ee/863333/noor-laulja-inger-fridolin-staar-laval-staar-jalgpalliplatsil Noor laulja Inger Fridolin – staar laval, staar jalgpalliplatsil] *[https://menu.err.ee/904737/janne-fridolin-labi-muusika-on-inger-saanud-endast-valja-valu-ja-motteid-mis-hairisid Janne Fridolin: läbi muusika on Inger saanud endast välja valu ja mõtteid, mis häirisid] *[http://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/1-poolfinaali-kroonika-lemmik-inger-fridolin-jaa-selleks-kes-sa-oled-siis-inimesed-naevad-ja-hakkavad-austama-seda?id=85121351 1. poolfinaali Kroonika lemmik Inger Fridolin: jää, selleks, kes sa oled, siis inimesed näevad ja hakkavad austama seda] *[https://www.yu.ee/noor-laulja-inger-fridolin-usub-et-koige-aluseks-on-iseendasse-uskumine/ Noor laulja Inger Fridolin usub, et kõige aluseks on iseendasse uskumine] *[https://www.ohtuleht.ee/melu/1086991/fotouudis-diplom-taskus-muusik-inger-lopetas-ulikooli DIPLOM TASKUS! Muusik Inger lõpetas ülikooli] *[https://sky.ee/ingeri-debuutalbum-armastatuna-pakub-mitmekihilist-peegeldust-armastusele INGERi debüütalbum „Armastatuna“ pakub mitmekihilist peegeldust armastusele] '''Meedias''' * Kätlin Vainola. Hea Laps: koolilaste ajakiri, nr 7-8, juuli 2019 [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKhealaps201907.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- INGERI IMELINE MAAILM.] * Laura-Marleene Jefimov. Eesti Päevaleht, 31. detsember 2021. [https://epl.delfi.ee/artikkel/95491901/varjamast-vasinud-inger-igal-inimesel-on-oma-lugu-hing-ja-keha-ning-mitte-keegi-ei-saa-seda-muuta Varjamast väsinud Inger: igal inimesel on oma lugu, hing ja keha ning mitte keegi ei saa seda muuta.] * {{Netiviide |perekonnanimi=Kruse |eesnimi=Ketlin |kuupäev=2022-02-22 |pealkiri=Inger Fridolin: uus mina on ausam, enesekindlam ja -teadlikum |url=https://elu24.postimees.ee/7459838/inger-fridolin-uus-mina-on-ausam-enesekindlam-ja-teadlikum |vaadatud= |väljaanne=[[Elu24]] |keel=et}} {{JÄRJESTA:Fridolin, Inger}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 2vgm6emklnlcaiqom9w5he6rz2tn52h 7230438 7230433 2026-09-07T14:10:13Z Mmmmjauuuu 237070 pildid 7230438 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=november}} {{Infokast muusik | nimi = INGER | pilt = Inger sinisel taustal.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Inger Fridolin | alias = INGER | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|3|11}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | päritolu = [[Viimsi]], [[Eesti]] | haridus = [[Tallinna Ülikool]] (BA), [[Tallinna 32. Keskkool]], [[Tallinna Muusikakeskkool]], [[Viimsi Keskkool]] | pill = [[vokaal]], [[kitarr]], [[ukulele]], [[löökpillid]] | hääleliik = | stiil = [[Popmuusika|pop]], [[Indie|indie pop]] | amet = [[laulja]], [[laulukirjutaja]], [[jalgpallur]] | tegev = 2017– | plaadifirma = [[Made In Baltics|Made in Baltics]], TuneBase | seotud_esitajad = [[Avoid Dave]], [[manna]], [[EiK]] | sugulased = [[Janne Fridolin]] (ema) | URL = https://soundslikeinger.com | tähelepanuväärsed_pillid = | allkiri = }} '''INGER''' (kodanikunimega '''Inger Fridolin'''; sündinud [[11. märts]]il [[1999]]) on [[Eestlased|eesti]] laulja ja laulukirjutaja. == Haridus == Inger Fridolin õppis kõigepealt [[Viimsi Keskkool]]is (2007–2011). Samal ajal õppis ta Viimsi Muusikakoolis löökpille.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hea Laps : koolilaste ajakiri juuli 2019 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKhealaps201907.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2024-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 2011. aastast õppis ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]is löökpilli erialal. Aastatel 2016–2019 õppis ta [[Tallinna 32. Keskkool]]is multimeedia suunal. 2020. aastal asus ta õppima [[Tallinna Ülikool]]is rekreatsioonikorralduse eriala ning lõpetas ülikooli 2023. aastal [[bakalaureus]]ekraadiga.<ref>[https://elu24.postimees.ee/7795191/klopsud-muusik-ingeril-on-pohjust-tahistada-uks-eesmark-on-taidetud-ja-nuud-ujume-edasi Muusik Ingeril on põhjust tähistada. "Üks eesmärk on täidetud ja nüüd ujume edasi."] elu24.postimees.ee, 13. juuni 2023</ref> Ta on läbinud toidukäitleja koolituse.<ref name=":0" /> == Muusikutee == INGER jõudis muusikuna avalikkuse ette [[2017]]. aasta sügisel, kui ta osales konkursil [[Noortebänd|Noortebänd 2017]], jõudes seal finaali. 2017. aastal pälvis ta Raadio 2 Aasta Demo auhinna lauluga "Again". INGER osales [[Eesti Laul 2019]] konkursil, kus jõudis samuti finaali ja saavutas 6. koha lauluga "Coming Home". Samal aastal sai ta [[German Songwriting Awardsi]] finaalis 2. koha.{{lisa viide}} Aastal 2020 osales INGER [[Eesti Laul 2020|Eesti Laulul]] ning saavutas 8. koha lauluga "Only Dream". 2019. aastal valiti ta uudiskirja [[A&R Worldwide]] nädala uueks artistiks<ref>Rutt Ernits. [https://menu.err.ee/912108/inger-valiti-a-r-worldwide-uudiskirja-nadala-uueks-artistiks "Inger valiti A&R Worldwide uudiskirja nädala uueks artistiks"] ERR Menu</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190510084050/http://anrworldwide.com/column/2019/20190218/ INFECTIOUS FOLK–POP SOUNDSCAPES FROM ESTONIA’S INGER “ARTIST OF THE WEEK”] anrworldwide.com</ref> Aastatel 2020–2022 oli Inger [[Koolitants|Koolitantsu Festivali]] õhtujuht. 2018. aastal esines INGER [[Intsikurmu muusikafestival|Intsikurmu festivalil]]. 2019. aastal kutsuti ta osalema Los Angelesse [[MUSEXPO muusikakonverents]]ile.<ref>Rutt Ernits. [https://menu.err.ee/909850/inger-sai-esinemiskutse-mainekale-los-angelese-muusikakonverentsile "Inger sai esinemiskutse mainekale Los Angelese muusikakonverentsile"] ERR Menu</ref> Samal aastal esines ta veel Hollandis [[Westernpop Festival]]il ning Hiinas [[Chengdu International Sister Cities Youth Music Festival]]il. 2020. aastal esines INGER Lätis [[Sofar Sounds]]il ning Eestis Intsikurmu ja Valgeranna festivalil. 2022. aastal esines INGER Saksamaal [[Norden Festival]]il. Aastal 2023 astus INGER publiku ette [[Eesti Laul 2023|Eesti Laulu]] finaalis ja saavutas 7. koha.<ref>[https://www.eurovisioon.ee/eestilaul.php?laul=612&id=2023&t=inger-awaiting-you Inger - Awaiting You.] eurovisioon.ee</ref> 2026. aastal esines INGER mitmel korral Kanadas, Montréalis ning tegi koostööd sealse muusikaprodutsendi ja laulukirjutaja [[Paul Jessop|Paul Jessopiga]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pöörane võimalus! INGER tegi Kanadas koostööd muusikamaailma tipptegijatega |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120601582/poorane-voimalus-inger-tegi-kanadas-koostood-muusikamaailma-tipptegijatega |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> [[Fail:Inger muusikamaailmas.jpg|pisi]] 2022. aastal tuli INGERil välja esimene lühialbum "Higher Self". Sellel on viis lugu: "i don't know", "Lose My Mind", "who i really am", "Golden Heart" ja "Close To You". <ref>{{Netiviide |pealkiri=Pöörane võimalus! INGER tegi Kanadas koostööd muusikamaailma tipptegijatega |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120601582/poorane-voimalus-inger-tegi-kanadas-koostood-muusikamaailma-tipptegijatega |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref>22. aprillil 2025 andis ta välja esimese täispika albumi "Armastatuna". See on eestikeelne.<ref>{{Netiviide |kuupäev=22.04.2025 |pealkiri=INGERi debüütalbum „Armastatuna“ pakub mitmekihilist peegeldust armastusele |url=https://sky.ee/ingeri-debuutalbum-armastatuna-pakub-mitmekihilist-peegeldust-armastusele |väljaanne=Sky.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Plaadid == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Singel !Plaadifirma |- |2018 |"Again" |INGER |- |2018 |"Notice you" |INGER |- |2018 |"Storm" ft. [[Avoid Dave]] |INGER |- |2018 |"I'm Alright" |TuneBase |- |2018 |"Coming home" |TuneBase |- |2019 |"Willie" |Made in Baltics |- |2019 |"Beautiful day" |INGER |- |2019 |"Only dream" |INGER |- |2020 |"Playing games" |INGER |- |2021 |"WTF" ft. manna |INGER, manna |- |2022 |"who i really am" |INGER |- |2022 |"Awaiting You" |INGER |- |2023 |"Nähtamatu" |INGER |- |2023 |"Põled kui suvi" |INGER |- |2024 |"Öösegadus" |INGER |- |2024 |"jah, sa oled see" |INGER |- |2024 |"head aega" |INGER, EiK |- |2024 |"Kuniks me ei muutu" |INGER |- |2025 |"kuues meel" |INGER |- |2025 |"Tantsin iseendaga" |INGER |- |2025 |"kollane maja" |INGER |- |2026 |Duubelsingel "sa mind ei kuule" & "katki" |INGER |- |2026 |"time after time" |INGER |- |2026 |"nagu eelmine suvi" |INGER |} {| class="wikitable" |+ !Aasta !Album |- |2022 |Lühialbum "Higher Self" |- |2025 |"Armastatuna" |} ==Jalgpall== Inger Fridolin alustas kuueaastasena treeninguid Martin Reimi jalgpallikooli treeningutel poiste hulgas. Ta on esindanud Eesti tüdrukute noortekoondiseid 24 korral ning löönud ka kaks väravat. Fridolin on mänginud jalgpalli hooaegadel 2015 ja 2016 Eesti naiste meistrivõistluste Esiliigas ja Meistriliigas Tallinna FC Flora II ja Noortekoondise võistkondade eest.<ref>[https://jalgpall.ee/voistlused/player/22768/team/2712 Inger Fridolin.] Eesti Jalgpalli Liit</ref> Hiljem on ta töötanud treenerina [[Martin Reimi jalgpallikool|Viimsi Martin Reimi jalgpallikoolis]] ja [[Tallinna FC Flora|FC Floras]].<ref>[https://fcflora.ee/uued-treenerid-floras/ Uued treenerid Floras.] fcflora.ee, 15. aprill 2022</ref> ==Õpetajatöö== Fridolin töötab [[Rahumäe Põhikool]]i kitarri- ja ukuleleõpetajana.<ref>[https://web.archive.org/web/20241110123143/https://rahumae.edu.ee/inger-fridolini-kitarri-ja-ukuleleopilased-andsid-esimese-koolikontserdi/ Inger Fridolini kitarri- ja ukuleleõpilased andsid esimese koolikontserdi.] rahumae.edu.ee, 30. oktoober 2024</ref> ==Teletöö== Ta on osalenud sarjades "[[MasterChef Eesti]]" ja "[[Kalamaja Blues]]".<ref name=":0">{{Uudiseviide |pealkiri=„Minu puhul on ka teatud teemad, mis on hellad…“ Inger tunnistab, et tal oli raske toime tulla tema ümber varem olnud müraga |keel=et |väljaanne=Kroonika |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120569402/minu-puhul-on-ka-teatud-teemad-mis-on-hellad-inger-tunnistab-et-tal-oli-raske-toime-tulla-tema-umber-varem-olnud-muraga |vaadatud=2026-04-26}}</ref> == Isiklikku == Fridolini ema on koorijuht ja muusikaõpetaja [[Janne Fridolin]]. Inger Fridolini elukaaslane on Karmen King.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Inger oma elukaaslasest Karmenist: hea on tunda, kui on inimene kodus, kes päriselt inspireerib sind |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120371663/inger-oma-elukaaslasest-karmenist-hea-on-tunda-kui-on-inimene-kodus-kes-pariselt-inspireerib-sind |vaadatud=2025-04-19 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Fridolin on avalikult rääkinud oma [[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]]st.<ref name=":0" /> Tema hobi on toidukunst (eriti [[Itaalia]] ja [[Prantsusmaa]] lõunaosa oma).<ref name=":0" /> == Viited == <references /> ==Välislingid== *[https://soundslikeinger.com Ametlik veebileht] *[https://www.driveitup.ee/kitarriopetajad/inger/ Inger - Kitarrikool Drive It Up!] *[http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/jalka-lauljast-jalgpallur-inger-fridolin-n13404? Lauljast jalgpallur Inger Fridolin] *[https://sport.ohtuleht.ee/863333/noor-laulja-inger-fridolin-staar-laval-staar-jalgpalliplatsil Noor laulja Inger Fridolin – staar laval, staar jalgpalliplatsil] *[https://menu.err.ee/904737/janne-fridolin-labi-muusika-on-inger-saanud-endast-valja-valu-ja-motteid-mis-hairisid Janne Fridolin: läbi muusika on Inger saanud endast välja valu ja mõtteid, mis häirisid] *[http://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/1-poolfinaali-kroonika-lemmik-inger-fridolin-jaa-selleks-kes-sa-oled-siis-inimesed-naevad-ja-hakkavad-austama-seda?id=85121351 1. poolfinaali Kroonika lemmik Inger Fridolin: jää, selleks, kes sa oled, siis inimesed näevad ja hakkavad austama seda] *[https://www.yu.ee/noor-laulja-inger-fridolin-usub-et-koige-aluseks-on-iseendasse-uskumine/ Noor laulja Inger Fridolin usub, et kõige aluseks on iseendasse uskumine] *[https://www.ohtuleht.ee/melu/1086991/fotouudis-diplom-taskus-muusik-inger-lopetas-ulikooli DIPLOM TASKUS! Muusik Inger lõpetas ülikooli] *[https://sky.ee/ingeri-debuutalbum-armastatuna-pakub-mitmekihilist-peegeldust-armastusele INGERi debüütalbum „Armastatuna“ pakub mitmekihilist peegeldust armastusele] '''Meedias''' * Kätlin Vainola. Hea Laps: koolilaste ajakiri, nr 7-8, juuli 2019 [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKhealaps201907.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- INGERI IMELINE MAAILM.] * Laura-Marleene Jefimov. Eesti Päevaleht, 31. detsember 2021. [https://epl.delfi.ee/artikkel/95491901/varjamast-vasinud-inger-igal-inimesel-on-oma-lugu-hing-ja-keha-ning-mitte-keegi-ei-saa-seda-muuta Varjamast väsinud Inger: igal inimesel on oma lugu, hing ja keha ning mitte keegi ei saa seda muuta.] * {{Netiviide |perekonnanimi=Kruse |eesnimi=Ketlin |kuupäev=2022-02-22 |pealkiri=Inger Fridolin: uus mina on ausam, enesekindlam ja -teadlikum |url=https://elu24.postimees.ee/7459838/inger-fridolin-uus-mina-on-ausam-enesekindlam-ja-teadlikum |vaadatud= |väljaanne=[[Elu24]] |keel=et}} {{JÄRJESTA:Fridolin, Inger}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] i6hppsi7xa725vfcovsxb9iq1gjc0le 0 541092 7230460 7038741 2026-09-07T14:54:07Z Kuriuss 38125 7230460 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| Tallinna muuseumist| Tartu muuseumi| Tartu tulirelvamuuseum}} '''Tulirelvamuuseum''' on [[tulirelv]]adega seotut eksponeeriv [[muuseum]] [[Tallinn]]as aadressil [[Nõlva tänav]] 9. Muuseumis saab ülevaate tulirelvade arengust 19. sajandist kuni tänapäevani. Paljudest relvadest on võimalik muuseumi kõrval asuvas [[lasketiir|lasketiirus]]ust ka lasta.<ref name="puhkaeestis.ee">https://web.archive.org/web/20190320123414/https://www.puhkaeestis.ee/et/tulirelvamuuseum-tallinnas (vaadatud 19.03.2019)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *https://www.puhkaeestis.ee/et/tulirelvamuuseum-tallinnas [[Kategooria:Tallinna muuseumid]] [[Kategooria:Eesti sõjamuuseumid]] 0ipwr72bvcylcnorr7v0k0338pw7fyo 0 542704 7230565 6528975 2026-09-07T19:02:56Z Juhan242 213253 /* Suursaadikute loend */ 7230565 wikitext text/x-wiki '''Eesti suursaadik Tais''' on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] volitatud [[suursaadik]] [[Tai]]maal. Ametikoht loodi 2009. aastal. Alates 2019. aastast on Eesti suursaadik Tais [[Andres Unga]], kes resideerib [[Eesti suursaatkond Pekingis|Eesti suursaatkonnas Pekingis]].<ref name="vm.ee">{{Netiviide |kuupäev=21.03.2019 |pealkiri=Tai |url=https://vm.ee/et/riigid/Tai?display=relations |vaadatud=29.03.2019 |väljaanne=[[Eesti välisministeerium]] |arhiivimisaeg=1.04.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190401042859/https://vm.ee/et/riigid/Tai?display=relations |url-olek=robot: teadmata }}</ref> ==Suursaadikute loend== {| class="wikitable sortable" !Nimi !Periood !Volikiri üle antud !Asukoht |- | rowspan="2" |[[Andres Unga]] | rowspan="2" |2009–2015 | rowspan="2" |8. oktoober 2009<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=8. oktoober 2009 |pealkiri=Eesti esimene suursaadik Tais andis üle volikirja |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/173135/eesti-esimene-suursaadik-tais-andis-ule-volikirja}}</ref> |[[Peking]] (2009–2012) |- |[[Tallinn]] (2012–2015)<ref>{{Netiviide |kuupäev=03.10.2018 |pealkiri=Eesti suursaadik Austraalias Andres Unga andis üle volikirja Vanuatu presidendile |url=https://www.vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-austraalias-andres-unga-andis-ule-volikirja-vanuatu-presidendile |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]]}}</ref> |- |[[Marten Kokk]] |2017–2019 | | rowspan="2" |[[Peking]] |- |[[Andres Unga]] |2019–2022<ref>{{Netiviide |kuupäev=27.07.2022 |pealkiri=Tai Kuningriik |url=https://vm.ee/tai-kuningriik |vaadatud=10.11.2023 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]]}}</ref> | |} ==Vaata ka== *[[Tai suursaadik Eestis]] *[[Eesti-Tai suhted]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud]] [[Kategooria:Tai]] n7c2vnrpa3xs17yf66glnejzvs555l0 7230566 7230565 2026-09-07T19:03:50Z Juhan242 213253 /* */ 7230566 wikitext text/x-wiki '''Eesti suursaadik Tais''' on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] volitatud [[suursaadik]] [[Tai]]maal. Ametikoht loodi 2009. aastal. Alates 2025. aastast on Eesti suursaadik Tais [[Hannes Hanso]], kes resideerib [[Eesti suursaatkond Pekingis|Eesti suursaatkonnas Pekingis]].<ref name="vm.ee">{{Netiviide |kuupäev=21.03.2019 |pealkiri=Tai |url=https://vm.ee/et/riigid/Tai?display=relations |vaadatud=29.03.2019 |väljaanne=[[Eesti välisministeerium]] |arhiivimisaeg=1.04.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190401042859/https://vm.ee/et/riigid/Tai?display=relations |url-olek=robot: teadmata }}</ref> ==Suursaadikute loend== {| class="wikitable sortable" !Nimi !Periood !Volikiri üle antud !Asukoht |- | rowspan="2" |[[Andres Unga]] | rowspan="2" |2009–2015 | rowspan="2" |8. oktoober 2009<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=8. oktoober 2009 |pealkiri=Eesti esimene suursaadik Tais andis üle volikirja |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/173135/eesti-esimene-suursaadik-tais-andis-ule-volikirja}}</ref> |[[Peking]] (2009–2012) |- |[[Tallinn]] (2012–2015)<ref>{{Netiviide |kuupäev=03.10.2018 |pealkiri=Eesti suursaadik Austraalias Andres Unga andis üle volikirja Vanuatu presidendile |url=https://www.vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-austraalias-andres-unga-andis-ule-volikirja-vanuatu-presidendile |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]]}}</ref> |- |[[Marten Kokk]] |2017–2019 | | rowspan="2" |[[Peking]] |- |[[Andres Unga]] |2019–2022<ref>{{Netiviide |kuupäev=27.07.2022 |pealkiri=Tai Kuningriik |url=https://vm.ee/tai-kuningriik |vaadatud=10.11.2023 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]]}}</ref> | |} ==Vaata ka== *[[Tai suursaadik Eestis]] *[[Eesti-Tai suhted]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud]] [[Kategooria:Tai]] n3hgbd4rnyumlkzufi2d3k5mxuek9xb 7230569 7230566 2026-09-07T19:10:23Z Juhan242 213253 /* Suursaadikute loend */ 7230569 wikitext text/x-wiki '''Eesti suursaadik Tais''' on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] volitatud [[suursaadik]] [[Tai]]maal. Ametikoht loodi 2009. aastal. Alates 2025. aastast on Eesti suursaadik Tais [[Hannes Hanso]], kes resideerib [[Eesti suursaatkond Pekingis|Eesti suursaatkonnas Pekingis]].<ref name="vm.ee">{{Netiviide |kuupäev=21.03.2019 |pealkiri=Tai |url=https://vm.ee/et/riigid/Tai?display=relations |vaadatud=29.03.2019 |väljaanne=[[Eesti välisministeerium]] |arhiivimisaeg=1.04.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190401042859/https://vm.ee/et/riigid/Tai?display=relations |url-olek=robot: teadmata }}</ref> ==Suursaadikute loend== {| class="wikitable sortable" !Nimi !Periood !Volikiri üle antud !Asukoht |- | rowspan="2" |[[Andres Unga]] | rowspan="2" |2009–2015 | rowspan="2" |8. oktoober 2009<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=8. oktoober 2009 |pealkiri=Eesti esimene suursaadik Tais andis üle volikirja |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/173135/eesti-esimene-suursaadik-tais-andis-ule-volikirja}}</ref> |[[Peking]] (2009–2012) |- |[[Tallinn]] (2012–2015)<ref>{{Netiviide |kuupäev=03.10.2018 |pealkiri=Eesti suursaadik Austraalias Andres Unga andis üle volikirja Vanuatu presidendile |url=https://www.vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-austraalias-andres-unga-andis-ule-volikirja-vanuatu-presidendile |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]]}}</ref> |- |[[Marten Kokk]] |2017–2019 | | rowspan="2" 11. detsember 2018 |[[Peking]] |- |[[Andres Unga]] |2019–2022<ref>{{Netiviide |kuupäev=27.07.2022 |pealkiri=Tai Kuningriik |url=https://vm.ee/tai-kuningriik |vaadatud=10.11.2023 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]]}}</ref> | |} ==Vaata ka== *[[Tai suursaadik Eestis]] *[[Eesti-Tai suhted]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud]] [[Kategooria:Tai]] o2i1la2nvzrrqxf9zbq86aw590rbswj 7230598 7230569 2026-09-07T20:09:54Z Andreas003 7485 Lisatud ka viide, täiendatud tabelit 7230598 wikitext text/x-wiki '''Eesti suursaadik Tais''' on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] volitatud [[suursaadik]] [[Tai]]maal. Ametikoht loodi 2009. aastal. Alates 2025. aastast on Eesti suursaadik Tais [[Hannes Hanso]], kes resideerib [[Eesti suursaatkond Pekingis|Eesti suursaatkonnas Pekingis]]. ==Suursaadikute loend== {| class="wikitable sortable" !Nimi !Periood<ref name="vm.ee">{{Netiviide |kuupäev=2019-03-21 |pealkiri=Tai |url=https://vm.ee/et/riigid/Tai?display=relations |vaadatud=2019-03-29 |väljaanne=[[Eesti välisministeerium]] |arhiivimisaeg=2019-04-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190401042859/https://vm.ee/et/riigid/Tai?display=relations |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=27.07.2022 |pealkiri=Tai Kuningriik |url=https://vm.ee/tai-kuningriik |vaadatud=10.11.2023 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]]}}</ref> !Volikiri üle antud !Asukoht |- | rowspan="2" |[[Andres Unga]] | rowspan="2" |2009–2015 | rowspan="2" |8. oktoober 2009<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=8. oktoober 2009 |pealkiri=Eesti esimene suursaadik Tais andis üle volikirja |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/173135/eesti-esimene-suursaadik-tais-andis-ule-volikirja}}</ref> |[[Peking]] (2009–2012) |- |[[Tallinn]] (2012–2015)<ref>{{Netiviide |kuupäev=03.10.2018 |pealkiri=Eesti suursaadik Austraalias Andres Unga andis üle volikirja Vanuatu presidendile |url=https://www.vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-austraalias-andres-unga-andis-ule-volikirja-vanuatu-presidendile |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]]}}</ref> |- |[[Marten Kokk]] |2017–2019 | | rowspan="3" 11. detsember 2018 |[[Peking]] |- |[[Andres Unga]] |2019–2022 | |- |[[Hannes Hanso]] |Alates 2025 |20. juuli 2025<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-20 |pealkiri=Eesti suursaadik Tai Kuningriigis Hannes Hanso andis üle volikirja |url=https://vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-tai-kuningriigis-hannes-hanso-andis-ule-volikirja |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]]}}</ref> |} ==Vaata ka== *[[Tai suursaadik Eestis]] *[[Eesti-Tai suhted]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud]] [[Kategooria:Tai]] ntwzg081nw3jnvxcwys44u277pyyx07 0 543648 7230504 6554177 2026-09-07T16:07:31Z Kuriuss 38125 7230504 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''Sotsiaalfoobia''' on seisund, mille korral isik kardab sattuda ka väikeses rühmas tähelepanu keskpunkti. Iseloomulik on mulje pärast, mis teistele jäetakse, muretsemine ning vähene usk oma suutlikkusse käituda suhtlusolukorras adekvaatselt. Kaebusteks võivad olla antud [[Ärevushäire|ärevus]]sümptomid: punastamine, kätevärin, iiveldus või kogelemine. Inimene võib karta, et käitub olukorras sobimatult ning satub seeläbi teiste mõnitamise, tõrjumise või alanduse osaliseks. Tagajärjeks on tavaliselt suhtlusolukordade vältimine, mis võib äärmuslikul kujul viia täieliku sotsiaalse isoleerumiseni. Sotsiaalfoobia esineb sageli koos vältivate isiksusejoontega.<ref>[https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/sotsiaalfoobia Miks tekib sotsiaalfoobia?][https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/76968498/akki-ma-ei-saa-hakkama-utlen-midagi-valesti-teised-naevad-kui-loll-ma-olen-kuidas-tekib-sotsiaalfoobia-ave-lugu Elu sotsiaalfoobiaga] [https://www.sensus.ee/90 Sotsiaalfoobia] </ref> Ärevus on olemuselt normaalne kogemus, kuid ärevuse haiguslikud ilmingud põhjustavad palju kannatusi ning häirivad suuresti töövõimet ja igapäevast elu.<ref>R. S. Arikian , J. M. Gorman. "A review of the diagnsosis, pharmacologic treatment and economic aspects of anxiety disorders."Primary Care Companion J Clin Psychiatry 2001;3:110-17.</ref> Kroonilised ärevushäired on seotud depressiooni ning somaatiliste häirete, sealhulgas ajuvereringe-, seedetrakti- ja südamehaiguste suurema tekkeriskiga.<ref>R. C. Bowen, A. Senthilselvan, A. Barale. "Physical illness as an outcome of chronic anxiety disorders". Can J Psychiatry 2000;45:459-64.</ref> ==Sümptomid ehk avaldumine== Isikul esineb tugev ärevus suhtlusolukordades, ta väldib suhtlemist, tegutsemisvõime väheneb. Suhtlusolukord tekitab sotsiaalfoobiat kannatavale inimesele alati ärevusreaktsiooni (nt paanika). Inimene tunneb, et tema hirm on ülemäärane ning põhjendamatu, kuid paratamatu. Hirmutavaid suhtlusolukordi hakatakse vältima või talutakse tugeva ärevuse ja piina hinnaga. Vältimine, ärev ootus või piin kardetud olukordades põhjustavad olulisi raskusi inimese igapäevaelus, töös või sotsiaalses tegevuses. Kuna selle häirega inimesed kardavad suhtlemist autoriteediga (arst) ja häbenevad väga oma sümptomeid, siis pöörduvad nad ka suhteliselt harva oma murega arsti poole. Sotsiaalse ärevuse ja hirmu ilmingud peavad olema patsiendil kestnud vähemalt kuud kuud, et diagnoosimisel kahtlustada sotsiaalfoobia esinemist.<ref>[https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/sotsiaalfoobia Sotsiaalfoobia ravi]</ref> ==Tekkepõhjused== Sotsiaalfoobial ei ole ühte kindlat põhjust, kokku võivad langeda mitmed tegurid, näiteks ajukeemia häired, pärilikkus ja keskkonnamõjud.<ref>[http://peaasi.ee/sotsiaalfoobia/ Sotsiaalfoobia]</ref> Uuringud näitavad, et ärevushäiretesse haigestumist on võimalik seletada 30–40%-l juhtudest geneetiliste teguritega.<ref>K. S. Kendler, E. E. Walters, M. C. Neale, R. C. Kessler, A. C. Heath, L. J. Eaves. "The structure of the genetic and environmental risk factors for six major psychiatric disorders in women. Phobia, generalized anxiety disorder, panic disorder, bulimia, major depression, and alcoholism." Arch Gen Psychiatry 1995;52:374-83.</ref> Olulised välised mõjud on ohtlike sündmuste läbielamine, kaotused ja halb kohtlemine lapsepõlves.<ref>R. S. Pynoos, A. M. Steinberg, J.C. Piacentini. "A developmental psychopathology model of childhood traumatic stress and intersection with anxiety disorders." Biol Psychiatry 1999;46:1542-54.</ref> Ka mõnede inimeste isiksuseomadused suurendavad ärevushäirete riski: jäigad suhtumisviisid ja enesele harjumuspärased tõlgendused, võivad teistes suurendada ohutunnet ja soodustada hirmu kinnistumist.<ref>D. M. Clarck. "Anxiety disorders: why they persist and how to treat them." Beh Res Therapy 1999;37:S5-S27.</ref> Neil, kes juba lapsest saati on olnud ujedad ja kartlikud uute olukordade suhtes, on suurem sotsiaalärevushäire kujunemise risk.<ref>J. Kagan, N. Snidman. "Early childhood predictors of adult anxiety disorders." Biol Psychiatry 1999;46:1536-41.</ref> Seega saabki jaotada tekkepõhjused psühholoogiliste ja geneetiliste tegurite alusel. Geneetiliste tegurite poolt räägib sotsiaalfoobia esinemine perekonniti. Psühholoogilised tegurid ilmnevad siis, kui sotsiaalfoobiale kalduvad isikud on loonud endale mingid käitumismustrid või mõttemallid, mis neis avalduvad kindlates olukordades. Suhtlusolukorda sattudes mõtlevad nad automaatselt, et ei saa hakkama, ning kardavad, mida teised arvavad.<ref>[https://inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/sotsiaalfoobia-930 Haigused ja seisundid. Sotsiaalfoobia.]</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Foobiad]] trosztkeazxjuw334t410gttan6zr9s 0 544092 7230648 7230257 2026-09-07T23:04:23Z Sendrasendra 225202 /* Tuntud nime kandjaid */ 7230648 wikitext text/x-wiki '''Jaana''' on [[naisenimi]]. 2018. aasta seisuga oli see Eestis populaarsuselt 180. naisenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Jaana 1038 naisel.<ref name="stat.ee">https://web.archive.org/web/20190411173841/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Jaana (vaadatud 11.04.2019)</ref> ==Nime kandjaid== *[[Jaana Eigi]] *[[Jaana Heeringson]] *[[Jaana Junson]] *[[Jaana Kormašov]] *[[Jaana Kukk]] *[[Jaana Padrik]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Jaana Varkki-Truverk]] *... ==Vaata ka== *[[Jana (eesnimi)|Jana]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Jaana}} [[Kategooria:Naisenimed]] l2pd1b20qtji1ug2pfxh1yme4vm4zyz 2 562898 7230662 7226577 2026-09-08T00:20:56Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7230662 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q5570796 Global Young Academy] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q5570796 } |section= |sort=P463/Q5570796/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q5570796/P580:Start date,P463/Q5570796/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q1619476|Verena Lepper]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/31830233 31830233] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q5719236|Saeid Esmaeilzadeh]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/48148995981759751905 48148995981759751905] | 2010 | 2012 | [[Fail:Saeid esmaeilzadeh 2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6033221|Ingrid Johnsrude]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7810-1333 0000-0002-7810-1333] | [https://scholar.google.com/citations?user=CxBHYIsAAAAJ CxBHYIsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/105672355 105672355] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q6181738|Jeremy O'Brien]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3576-8285 0000-0002-3576-8285]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-9166-8414 0000-0002-9166-8414] | [https://scholar.google.com/citations?user=BxIIt5QAAAAJ BxIIt5QAAAAJ] | | 2011 | 2016 | [[Fail:Jeremy O'Brien (born 1975) at World Economic Forum Davos 2022.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6984826|Oren Gazal-Ayal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2271-8916 0000-0002-2271-8916] | [https://scholar.google.com/citations?user=LQrJfmEAAAAJ LQrJfmEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/298590574 298590574] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q7050018|Ronen Perry]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4280-0877 0000-0003-4280-0877] | [https://scholar.google.com/citations?user=0Zs64PYAAAAJ 0Zs64PYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4775152381780601950000 4775152381780601950000] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q7286054|Rajesh Gopakumar]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/44206286 44206286] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q7802929|Tilman Brück]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8344-8948 0000-0002-8344-8948] | | [https://viaf.org/en/viaf/35401575 35401575] | 2010 | 2014 | [[Fail:Tilman Brück.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q9209862|Dominika Latusek-Jurczak]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3317-0084 0000-0003-3317-0084] | | [https://viaf.org/en/viaf/101391478 101391478] | 2022 | 2027 | [[Fail:Dominika Latusek-Jurczak Ph.D..JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q11095997|Xuelong Li]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0019-4197 0000-0002-0019-4197] | | [https://viaf.org/en/viaf/43710404 43710404] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q11569593|Hiroyuki Katayama]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3429-9069 0000-0002-3429-9069] | | [https://viaf.org/en/viaf/115861770 115861770] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q13628687|Tonni Agustiono Kurniawan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1362-6339 0000-0003-1362-6339] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q15144906|Yamuna Krishnan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5282-8852 0000-0001-5282-8852] | [https://scholar.google.com/citations?user=ReThrX4AAAAJ ReThrX4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7398148947780254950009 7398148947780254950009] | 2010 | 2012 | [[Fail:Yamuna Krishnan at 2024 Nobel Prize Lectures 2 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q15631733|Francesco Maurelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5265-3666 0000-0002-5265-3666] | [https://scholar.google.com/citations?user=t1hnyyAAAAAJ t1hnyyAAAAAJ] | | 2023 | 2028 | [[Fail:38a Internacia Vegetarana Kongreso - Francesco Maurelli.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16065362|Lisa Herzog]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9348-1154 0000-0001-9348-1154] | | [https://viaf.org/en/viaf/223804516 223804516] | 2017 | | [[Fail:Verleihung Hans-Böckler-Preis der Stadt Köln 2021 an Lisa Herzog und Konrad Gilges-3710.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q17094052|Anna-Karin Tornberg]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4290-1670 0000-0002-4290-1670] | [https://scholar.google.com/citations?user=brTICLgAAAAJ brTICLgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q17517207|Sandra McLaren]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5757-1670 0000-0001-5757-1670] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZzB3JuYAAAAJ ZzB3JuYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q20047953|Carolina Horta Andrade]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0101-1492 0000-0003-0101-1492] | [https://scholar.google.com/citations?user=UpsohXYAAAAJ UpsohXYAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q20472489|Bilge Demirköz]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7171-5976 0000-0001-7171-5976] | [https://scholar.google.com/citations?user=UHeeSJwAAAAJ UHeeSJwAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Bilge Demirköz 3. Ulusal Açık Erişim Çalıştayı Oturum 3.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20796622|Ernesto Lupercio]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305935422 305935422] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q21254869|Arianna Betti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9921-3166 0000-0002-9921-3166] | [https://scholar.google.com/citations?user=qQU1hBUAAAAJ qQU1hBUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/10146332836318730028 10146332836318730028] | 2011 | 2016 | [[Fail:Arianna Betti 2017.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264403|Meron Zeleke Eresso]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/306125779 306125779] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q21264450|Nathalie Katsonis]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1054-6544 0000-0003-1054-6544] | [https://scholar.google.com/citations?user=Gvj2gWoAAAAJ Gvj2gWoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305811918 305811918] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q21264577|Roberta D'Alessandro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0165-5901 0000-0002-0165-5901] | | [https://viaf.org/en/viaf/24930653 24930653] | 2014 | 2019 | [[Fail:Roberta D'Allessandro Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21337634|Santiago Ron]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6300-9350 0000-0001-6300-9350] | [https://scholar.google.com/citations?user=B_9xkucAAAAJ B_9xkucAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309745872 309745872] | 2010 | 2012 | [[Fail:Santiago Ron.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21607596|Marko Sabovljević]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5809-0406 0000-0001-5809-0406] | | [https://viaf.org/en/viaf/42983178 42983178] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q21608827|Uttam Babu Shrestha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8766-279X 0000-0002-8766-279X] | [https://scholar.google.com/citations?user=L2avF9wAAAAJ L2avF9wAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q21668832|Yueh-Lin Loo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4284-0847 0000-0002-4284-0847] | [https://scholar.google.com/citations?user=7rrY01cAAAAJ 7rrY01cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/61194333 61194333] | 2011 | 2016 | [[Fail:Lynn Loo at World Economic Forum.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23769525|Benedetta Berti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6864-8626 0000-0002-6864-8626] | | | 2017 | | [[Fail:Benedetta Berti (2019), FORUM 2000, Prague.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23782661|Patience Mthunzi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=B4ual6gAAAAJ B4ual6gAAAAJ] | | 2014 | 2019 | [[Fail:2011 portrait - Patience Mthunzi (6197342763) (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24517868|Mihai G. Netea]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2421-6052 0000-0003-2421-6052] | [https://scholar.google.com/citations?user=AEf6yccAAAAJ AEf6yccAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/22454084 22454084] | 2010 | 2012 | [[Fail:MihaiNetea2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q25497168|Yael Hanein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-9575 0000-0002-4213-9575] | [https://scholar.google.com/citations?user=u2Ej2pIAAAAJ u2Ej2pIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/245146462590727770060 245146462590727770060] | 2010 | 2012 | [[Fail:Yael Hanein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q25936110|Amanda Weltman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5974-4114 0000-0002-5974-4114] | [https://scholar.google.com/citations?user=0LdcNgkAAAAJ 0LdcNgkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/168751147 168751147] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q27942012|Toni Gabaldón]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0019-1735 0000-0003-0019-1735] | [https://scholar.google.com/citations?user=f5qDizoAAAAJ f5qDizoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/215396594 215396594] | 2012 | 2017 | [[Fail:Toni Gabaldon a Nit SCB.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q28233436|Catherine Beaudry]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2110-3151 0000-0002-2110-3151] | [https://scholar.google.com/citations?user=vuOE_DEAAAAJ vuOE_DEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102834647 102834647] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q29076385|Fernanda de Pinho Werneck]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8779-2607 0000-0002-8779-2607] | [https://scholar.google.com/citations?user=QT4zhmQAAAAJ QT4zhmQAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q29259267|Dacheng Tao]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7225-5449 0000-0001-7225-5449] | [https://scholar.google.com/citations?user=RwlJNLcAAAAJ RwlJNLcAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q30428909|Erik Ingelsson]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=G_AJnjEAAAAJ G_AJnjEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7370573 7370573] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q30466246|Eqbal Dauqan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Petk7vcAAAAJ Petk7vcAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q30511367|Alexander Birbrair]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1015-2561 0000-0003-1015-2561] | [https://scholar.google.com/citations?user=-9RZj4cAAAAJ -9RZj4cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/9943151656343608400002 9943151656343608400002] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q32642358|Amarjargal Dagvadorj]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q33275107|Nadine Gaab]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7548-413X 0000-0002-7548-413X] | [https://scholar.google.com/citations?user=E7GQFJsAAAAJ E7GQFJsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39152380036501761190 39152380036501761190] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q36519401|Bernard Slippers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1491-3858 0000-0003-1491-3858] | [https://scholar.google.com/citations?user=047C24MAAAAJ 047C24MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/232260155 232260155] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q37607950|Andrew H Kemp]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1146-3791 0000-0003-1146-3791] | [https://scholar.google.com/citations?user=8WuUF-IAAAAJ 8WuUF-IAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5605153411885441700009 5605153411885441700009] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q37837846|Jesse Gitaka]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7516-522X 0000-0001-7516-522X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q38544643|Marietta Papadatou-Pastou]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2834-4003 0000-0002-2834-4003] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q38625598|Philimon Gona]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4202-5965 0000-0002-4202-5965] | [https://scholar.google.com/citations?user=rnQJ-dUAAAAJ rnQJ-dUAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q38804685|Edit Y Tshuva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7452-3611 0000-0001-7452-3611] | [https://scholar.google.com/citations?user=4OrJFoYAAAAJ 4OrJFoYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/298599470 298599470] | 2013 | 2018 | [[Fail:עידית תשובה.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q39379477|Andrea Ghermandi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9403-4265 0000-0002-9403-4265] | [https://scholar.google.com/citations?user=5SVn3YcAAAAJ 5SVn3YcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/284106592 284106592] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q39550888|Marco Peccianti]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8894-496X 0000-0001-8894-496X] | [https://scholar.google.com/citations?user=IxZZ5a8AAAAJ IxZZ5a8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/311346726 311346726] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q39738664|Graham de Ruiter]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6008-286X 0000-0001-6008-286X] | | [https://viaf.org/en/viaf/8185163813705639110001 8185163813705639110001] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q40019464|Andrey L. Konevega]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0125-7150 0000-0003-0125-7150] | [https://scholar.google.com/citations?user=G9zunlYAAAAJ G9zunlYAAAAJ] | | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q40045225|Ivana Gadjanski]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0713-7897 0000-0003-0713-7897] | [https://scholar.google.com/citations?user=b6ubga8AAAAJ b6ubga8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/77532920 77532920] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q40326309|Michael Bronstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1262-7252 0000-0002-1262-7252] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU3N6-UAAAAJ UU3N6-UAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/48763237 48763237] | 2015 | 2020 | [[Fail:Michael Bronstein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q40772525|Yahaya Mohd Normi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0707-7361 0000-0003-0707-7361] | [https://scholar.google.com/citations?user=wy1WJkkAAAAJ wy1WJkkAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q41044794|Nurcan Tunçbağ]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0389-9459 0000-0002-0389-9459] | [https://scholar.google.com/citations?user=jaGNt2sAAAAJ jaGNt2sAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q41046858|Wataru Iwasaki]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9169-9245 0000-0002-9169-9245] | [https://scholar.google.com/citations?user=w6RjruIAAAAJ w6RjruIAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q41158133|Jonathan P. Tennant]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7794-0218 0000-0001-7794-0218] | [https://scholar.google.com/citations?user=P7FvGMEAAAAJ P7FvGMEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/21157098256772550186 21157098256772550186]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/274056590 274056590] | 2020 | 2020-04-09 | |- | ''[[:d:Q41344864|Alberto Vomiero]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2935-1165 0000-0003-2935-1165] | [https://scholar.google.com/citations?user=abhN0ZAAAAAJ abhN0ZAAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q41704726|Shang-Te Danny Hsu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7231-0185 0000-0002-7231-0185] | | [https://viaf.org/en/viaf/289345440 289345440] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q42322420|Mohd Basyaruddin Abdul Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5665-2564 0000-0002-5665-2564] | [https://scholar.google.com/citations?user=SF2yhyoAAAAJ SF2yhyoAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q42324147|Ebrahim Karimi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8168-7304 0000-0002-8168-7304] | | [https://viaf.org/en/viaf/106163873454045720141 106163873454045720141] | 2019 | | [[Fail:Prof Ebrahim Karimi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42424774|Stefano Gianni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1653-1925 0000-0003-1653-1925] | [https://scholar.google.com/citations?user=FXruVokAAAAJ FXruVokAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/219156563401923240043 219156563401923240043] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q42617171|Sabina Leonelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7815-6609 0000-0002-7815-6609] | [https://scholar.google.com/citations?user=uNj98SoAAAAJ uNj98SoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90433686 90433686] | 2012 | 2017 | [[Fail:Leonelli2020.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42678757|Dexter Tagwireyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8044-831X 0000-0002-8044-831X] | [https://scholar.google.com/citations?user=HFzNRK0AAAAJ HFzNRK0AAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q42776980|Xing Yi Ling]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5495-6428 0000-0001-5495-6428] | [https://scholar.google.com/citations?user=R11XIiUAAAAJ R11XIiUAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q42808292|Andrew E. Pelling]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3732-7472 0000-0003-3732-7472] | [https://scholar.google.com/citations?user=udzjAicAAAAJ udzjAicAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315600446 315600446] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q42846513|Sameh Soror]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6474-8884 0000-0001-6474-8884] | [https://scholar.google.com/citations?user=bePVqlkAAAAJ bePVqlkAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q43028579|Wei Gao]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8503-4562 0000-0002-8503-4562] | [https://scholar.google.com/citations?user=6JZOFsMAAAAJ 6JZOFsMAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Wei Gao.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43104847|Rubén D. Costa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3776-9158 0000-0003-3776-9158] | | [https://viaf.org/en/viaf/46151050119233412282 46151050119233412282] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q43112516|Alessandro Sale]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7608-4456 0000-0001-7608-4456] | [https://scholar.google.com/citations?user=gBKR-BQAAAAJ gBKR-BQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/113145003289961301517 113145003289961301517] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q43249947|Derya Baran]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2196-8187 0000-0003-2196-8187] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q43266007|Ghada Bassioni]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8928-6428 0000-0001-8928-6428] | [https://scholar.google.com/citations?user=8r3fGVcAAAAJ 8r3fGVcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1389158551024516540000 1389158551024516540000] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q43355403|Shima Taheri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8959-1825 0000-0002-8959-1825] | [https://scholar.google.com/citations?user=SgQMrxMAAAAJ SgQMrxMAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Dr.ShimaTaheri.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43549311|Olanike Adeyemo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3404-5090 0000-0003-3404-5090] | [https://scholar.google.com/citations?user=AbsyqJgAAAAJ AbsyqJgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305638553 305638553] | 2012 | 2017 | [[Fail:Prof Olanike Adeyemo portrait .jpeg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43871108|Anindita Bhadra]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3717-9732 0000-0002-3717-9732] | | | 2016 | | [[Fail:Anindita Bhadra.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q44423686|Francesco Stellacci]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4635-6080 0000-0003-4635-6080] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3CiddUAAAAJ c3CiddUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/288145541847496600789 288145541847496600789] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q44629153|Alexander M. Clark]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2860-0492 0000-0002-2860-0492] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q45630014|Nagadenahalli Byrareddy Siddappa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7423-1763 0000-0002-7423-1763] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q46278467|Rawiwan Laocharoensuk]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7770-5912 0000-0001-7770-5912] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q46358386|Thashree Marimuthu]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1487-5273 0000-0003-1487-5273] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q46709051|Gijs Wuite]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5706-043X 0000-0002-5706-043X] | [https://scholar.google.com/citations?user=K5GHkWgAAAAJ K5GHkWgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/231698958 231698958] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q46709257|Lydia Rhyman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8624-8431 0000-0002-8624-8431] | [https://scholar.google.com/citations?user=2293EIsAAAAJ 2293EIsAAAAJ] | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q47087793|Helene Andersson-Svahn]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3409-276X 0000-0003-3409-276X] | | [https://viaf.org/en/viaf/232953968 232953968] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q47152942|Caradee Y Wright]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9608-818X 0000-0001-9608-818X] | [https://scholar.google.com/citations?user=MbWPxyoAAAAJ MbWPxyoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4036158005999102100008 4036158005999102100008] | 2011 | 2015 | |- | ''[[:d:Q47301688|Nico Dissmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4156-3761 0000-0002-4156-3761] | [https://scholar.google.com/citations?user=SXDCMMUAAAAJ SXDCMMUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/187225298 187225298] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q47356146|Mohammad Hosseini]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2385-985X 0000-0002-2385-985X] | [https://scholar.google.com/citations?user=znWBUdoAAAAJ znWBUdoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/263170344005352341537 263170344005352341537] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q47504595|Stefania Mondello]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8587-3614 0000-0002-8587-3614] | [https://scholar.google.com/citations?user=u_YXlbIAAAAJ u_YXlbIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1675147907502479210001 1675147907502479210001] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q47696430|Daniel Limonta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5128-6542 0000-0002-5128-6542] | [https://scholar.google.com/citations?user=e7WPsOYAAAAJ e7WPsOYAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:TWAS LACREP conference with Global Young Academy members.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47702893|Bettina Speckmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8514-7858 0000-0002-8514-7858] | [https://scholar.google.com/citations?user=Wim4L1cAAAAJ Wim4L1cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/223141375 223141375] | 2011 | 2016 | [[Fail:Speckmann Bettina foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47708467|Noelle Eckley]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6396-5622 0000-0002-6396-5622] | [https://scholar.google.com/citations?user=vbk-DsIAAAAJ vbk-DsIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/56152380065301761339 56152380065301761339]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/64919803 64919803] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q47982829|Mohammad Reza Salimpour]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5871-8360 0000-0002-5871-8360] | [https://scholar.google.com/citations?user=fIrxRQ8AAAAJ fIrxRQ8AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q49397721|Erna Karalija]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7262-0645 0000-0001-7262-0645] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q49861877|Siobhan M Schabrun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9083-3107 0000-0002-9083-3107] | [https://scholar.google.com/citations?user=yCyFtY0AAAAJ yCyFtY0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315711470 315711470] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q50195625|Simon J. Elsässer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8724-4849 0000-0001-8724-4849] | | [https://viaf.org/en/viaf/6891168897906456720003 6891168897906456720003] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q50229934|Santosh K. Gupta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1178-0159 0000-0002-1178-0159] | [https://scholar.google.com/citations?user=YT_p-DIAAAAJ YT_p-DIAAAAJ] | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q50923627|Carina Keskitalo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3244-7272 0000-0003-3244-7272] | | [https://viaf.org/en/viaf/19052556 19052556] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q50923742|Gesa A. Weyhenmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4013-2281 0000-0002-4013-2281] | [https://scholar.google.com/citations?user=nN_uvmkAAAAJ nN_uvmkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18392379 18392379] | 2010 | 2012 | [[Fail:Gesa Weyhemeyer.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51143624|Aron Walsh]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5460-7033 0000-0001-5460-7033] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ktvn91gAAAAJ Ktvn91gAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/296703847 296703847] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q51695889|Gergely Toldi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0178-1243 0000-0003-0178-1243] | [https://scholar.google.com/citations?user=syxUh6cAAAAJ syxUh6cAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:RSNZ honours Auckland 2024 3683047 (cropped) Gergely Toldi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51745851|Juan Escrig Murúa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3958-8185 0000-0002-3958-8185] | [https://scholar.google.com/citations?user=AQGsfCIAAAAJ AQGsfCIAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q52148948|Maha Nasr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0912-7011 0000-0002-0912-7011] | [https://scholar.google.com/citations?user=7sLnQqMAAAAJ 7sLnQqMAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q52699332|William Godsoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1697-6916 0000-0003-1697-6916] | [https://scholar.google.com/citations?user=ttOVsTQAAAAJ ttOVsTQAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53110336|Chern Ein Oon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4685-6408 0000-0002-4685-6408] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53407454|Anet Režek Jambrak]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7676-6465 0000-0001-7676-6465] | [https://scholar.google.com/citations?user=xlCcR2gAAAAJ xlCcR2gAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305675830 305675830] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53426707|Abhijit Majumder]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0695-3967 0000-0002-0695-3967] | [https://scholar.google.com/citations?user=oDEWtH4AAAAJ oDEWtH4AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q53475508|Milica Pesic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9045-8239 0000-0002-9045-8239] | [https://scholar.google.com/citations?user=BjU5f-0AAAAJ BjU5f-0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q53495906|Jr-Hau He]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1886-9241 0000-0003-1886-9241] | [https://scholar.google.com/citations?user=_GflriEAAAAJ _GflriEAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q53678225|Luria Leslie Founou]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3874-8175 0000-0002-3874-8175] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q53953223|Martin Dominik]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3202-0343 0000-0002-3202-0343] | | [https://viaf.org/en/viaf/868149198282774940001 868149198282774940001] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q54006368|Philip Walther]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4964-817X 0000-0002-4964-817X] | [https://scholar.google.com/citations?user=NqWGYXwAAAAJ NqWGYXwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/109147663096460552402 109147663096460552402] | 2012 | 2017 | [[Fail:Prof. Philip Walther.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q54482132|Muhammad Akhyar Farrukh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1118-8657 0000-0002-1118-8657] | [https://scholar.google.com/citations?user=utYLdZ8AAAAJ utYLdZ8AAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q54878103|Abhi Veerakumarasivam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2676-1815 0000-0002-2676-1815] | [https://scholar.google.com/citations?user=VZYZGVkAAAAJ VZYZGVkAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55086003|Meghnath Dhimal]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7176-7821 0000-0001-7176-7821] | [https://scholar.google.com/citations?user=iD4CQUgAAAAJ iD4CQUgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120476728 120476728] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55112172|Patrick Kobina Arthur]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5974-3955 0000-0002-5974-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=MRI4mU0AAAAJ MRI4mU0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/122146822189807381209 122146822189807381209] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q55117838|Fernando Valiente-Echeverría]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9156-2516 0000-0001-9156-2516] | [https://scholar.google.com/citations?user=Oo3-JqEAAAAJ Oo3-JqEAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55128374|Fiorenzo Vetrone]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3222-3052 0000-0002-3222-3052] | [https://scholar.google.com/citations?user=q_j8ZyoAAAAJ q_j8ZyoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/104162842289173042132 104162842289173042132] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q55168143|Alexander Kagansky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6219-6892 0000-0002-6219-6892] | | | 2015 | 2020 | [[Fail:Alexander Kagansky.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55175713|George W Mbogo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2196-0495 0000-0002-2196-0495] | [https://scholar.google.com/citations?user=dIVgZmUAAAAJ dIVgZmUAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q55396453|Noreen Mdege]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3189-3473 0000-0003-3189-3473] | [https://scholar.google.com/citations?user=SspEiOgAAAAJ SspEiOgAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q55433088|Hiba Mohamed]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PcJ5sRgAAAAJ PcJ5sRgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q55743796|Shoji Komai]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8474-7800 0000-0002-8474-7800] | [https://scholar.google.com/citations?user=CB1OlyIAAAAJ CB1OlyIAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q55807313|Michael Backes]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9326-6400 0000-0002-9326-6400] | [https://scholar.google.com/citations?user=oxzzEO4AAAAJ oxzzEO4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/251002124 251002124] | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q56191525|Adewale Adewuyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9703-7509 0000-0002-9703-7509] | [https://scholar.google.com/citations?user=zLEK73IAAAAJ zLEK73IAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56251692|Anna K Coussens]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7086-2621 0000-0002-7086-2621] | [https://scholar.google.com/citations?user=_Eg_nU0AAAAJ _Eg_nU0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56273618|Talia Fisher]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FkmSAd4AAAAJ FkmSAd4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98332929 98332929] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q56317656|Tiago Falk]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5739-2514 0000-0002-5739-2514] | [https://scholar.google.com/citations?user=_i58BPYAAAAJ _i58BPYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39151049942733410143 39151049942733410143] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56384271|Yoke Fun Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7089-0510 0000-0001-7089-0510] | [https://scholar.google.com/citations?user=6-jxLWQAAAAJ 6-jxLWQAAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q56396904|Stefan Hild]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9221-6009 0000-0001-9221-6009] | | [https://viaf.org/en/viaf/77488483 77488483] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56426530|Vinicius Fortes Farjalla]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4084-5983 0000-0003-4084-5983] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56441541|Javier Garcia-Martinez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7089-4973 0000-0002-7089-4973] | [https://scholar.google.com/citations?user=GVWEqc8AAAAJ GVWEqc8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/107234652 107234652] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56441710|Tolu Oni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4499-1910 0000-0003-4499-1910] | [https://scholar.google.com/citations?user=oMBCh6QAAAAJ oMBCh6QAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:Tolu Oni at World Economic Forum.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56442231|Kai M.A. Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7804-3276 0000-0002-7804-3276] | [https://scholar.google.com/citations?user=OByl3J0AAAAJ OByl3J0AAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56447287|Nina Yasuda]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9416-7754 0000-0002-9416-7754] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q56450748|Mohamad Fawzi Mahomoodally]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3962-8666 0000-0003-3962-8666] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q56486432|Kim-Kwang Raymond Choo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9208-5336 0000-0001-9208-5336] | [https://scholar.google.com/citations?user=rRBNI6AAAAAJ rRBNI6AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/70875952 70875952] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56506569|Christopher P Barrington-Leigh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3929-5390 0000-0002-3929-5390] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q56514285|Anina N Rich]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5702-6450 0000-0002-5702-6450] | [https://scholar.google.com/citations?user=VFbzixwAAAAJ VFbzixwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56539392|Pimchai Chaiyen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8533-1604 0000-0002-8533-1604] | [https://scholar.google.com/citations?user=5CrtozgAAAAJ 5CrtozgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q56542719|Dilfuza Egamberdieva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9811-9277 0000-0001-9811-9277] | [https://scholar.google.com/citations?user=Vr36YD8AAAAJ Vr36YD8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/57491743 57491743] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56600353|Roula Inglesi-Lotz]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7509-4687 0000-0001-7509-4687] | [https://scholar.google.com/citations?user=RUoToyMAAAAJ RUoToyMAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q56702053|Rima-Maria Rahal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1404-0471 0000-0002-1404-0471] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q56722047|Albert T Modi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6887-1721 0000-0002-6887-1721] | | [https://viaf.org/en/viaf/313495373 313495373] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q56754996|Martin Schletterer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1896-3329 0000-0002-1896-3329] | | [https://viaf.org/en/viaf/3549084 3549084] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q56780604|Hoan T. Ngo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8609-1123 0000-0001-8609-1123] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q56855299|Lin Wang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5371-2138 0000-0002-5371-2138] | | [https://viaf.org/en/viaf/304985012 304985012] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q56929552|Mohd Hafiz Dzarfan Othman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5842-2447 0000-0002-5842-2447] | | [https://viaf.org/en/viaf/5995154983551167860002 5995154983551167860002] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q56958807|Josef Priller]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7596-0979 0000-0001-7596-0979] | [https://scholar.google.com/citations?user=mmzxNyYAAAAJ mmzxNyYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/205228656 205228656] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57008187|John Ganle]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8382-3437 0000-0002-8382-3437] | | [https://viaf.org/en/viaf/661150808941919000004 661150808941919000004] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q57017996|Joy Wolfram]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0579-9897 0000-0003-0579-9897] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZjBJci8AAAAJ ZjBJci8AAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Joy Wolfram.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57035180|Vivek Polshettiwar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1375-9668 0000-0003-1375-9668] | [https://scholar.google.com/citations?user=mNJfGlQAAAAJ mNJfGlQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/122180946 122180946] | 2013 | 2018 | [[Fail:Vivek Polshettiwar at HBCSE-TIFR.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57045644|Ram Avtar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3653-5771 0000-0003-3653-5771] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q57048646|Hakan Usta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0618-1979 0000-0002-0618-1979] | [https://scholar.google.com/citations?user=1f-qx-oAAAAJ 1f-qx-oAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q57075134|Mohamed Abou El-Enein]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2903-9040 0000-0003-2903-9040] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q57081080|Sophie Carenco]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6164-2053 0000-0002-6164-2053] | | [https://viaf.org/en/viaf/257914857 257914857] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q57104272|Chandra S Sharma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3821-1471 0000-0003-3821-1471] | [https://scholar.google.com/citations?user=gkzBK0AAAAAJ gkzBK0AAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57171128|Moritz K. Riede]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5399-5510 0000-0002-5399-5510] | | [https://viaf.org/en/viaf/65170676 65170676] | 2014 | 2019 | [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 11.46.50.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57185342|Monika Kędra]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2223-5850 0000-0002-2223-5850] | [https://scholar.google.com/citations?user=nI3hMlkAAAAJ nI3hMlkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/50145066480666591834 50145066480666591834] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q57259569|Andreas Lemmerer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1569-2831 0000-0003-1569-2831] | [https://scholar.google.com/citations?user=1lfaquYAAAAJ 1lfaquYAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q57265425|Matias Arim]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7648-8909 0000-0002-7648-8909] | [https://scholar.google.com/citations?user=AlDHfsEAAAAJ AlDHfsEAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q57298438|David Fernández Rivas]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4329-3248 0000-0003-4329-3248] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57304466|Aysha Fleming]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9895-1928 0000-0001-9895-1928] | [https://scholar.google.com/citations?user=SSOsyukAAAAJ SSOsyukAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q57320948|Patrick Roberts]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4403-7548 0000-0002-4403-7548] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57416235|Cristina Blanco Sío-López]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1172-2450 0000-0002-1172-2450] | [https://scholar.google.com/citations?user=uChsUvAAAAAJ uChsUvAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309792479 309792479] | 2017 | | [[Fail:Photo - Dr. Cristina BLANCO SÍO-LÓPEZ.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57416582|Felipe Alvarez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1443-8455 0000-0002-1443-8455] | | [https://viaf.org/en/viaf/170124923 170124923] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57420527|Adil Baykasoğlu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4952-7239 0000-0002-4952-7239] | [https://scholar.google.com/citations?user=zj6t4sYAAAAJ zj6t4sYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90862667 90862667] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q57543046|Mathias Kläui]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4848-2569 0000-0002-4848-2569] | [https://scholar.google.com/citations?user=1V_pQncAAAAJ 1V_pQncAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/92151594510905352626 92151594510905352626] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57543253|Johan Åkerman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3513-6608 0000-0002-3513-6608] | [https://scholar.google.com/citations?user=2NBG3P0AAAAJ 2NBG3P0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57559524|Mohamed Mahmoud]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8767-9743 0000-0002-8767-9743] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q57838684|Moataz M Attallah]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7074-9522 0000-0002-7074-9522] | [https://scholar.google.com/citations?user=vgIfnmwAAAAJ vgIfnmwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/267157098466872551814 267157098466872551814] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57885637|Victorien Tamègnon Dougnon]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9047-7299 0000-0001-9047-7299] | | | 2020 | 2025 | [[Fail:Victorien tamegnon Dougnon.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57920807|Charisma Choudhury]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8886-8976 0000-0002-8886-8976] | [https://scholar.google.com/citations?user=bb1GUm0AAAAJ bb1GUm0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57943311|Yolanda Lopez-Maldonado]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0775-4919 0000-0002-0775-4919] | | | 2025 | 2030 | [[Fail:Yolanda Lopez-Maldonado (cop28 2549) (53379139893).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57954904|Muhammad Manjurul Karim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0476-8239 0000-0003-0476-8239] | [https://scholar.google.com/citations?user=buC8e7YAAAAJ buC8e7YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90472536 90472536] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57975478|Menattallah Elserafy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0272-8498 0000-0002-0272-8498] | [https://scholar.google.com/citations?user=xJvWSsMAAAAJ xJvWSsMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/26145193402470460843 26145193402470460843] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q58001808|Kok-Keong Chong]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7350-597X 0000-0002-7350-597X] | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q58107761|Michael Saliba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6818-9781 0000-0002-6818-9781] | [https://scholar.google.com/citations?user=1xrUZtkAAAAJ 1xrUZtkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2825161999097744610003 2825161999097744610003] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q58147228|Jacqueline Patricia Dawson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3532-2742 0000-0002-3532-2742] | [https://scholar.google.com/citations?user=3XwJr_wAAAAJ 3XwJr_wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/170750861 170750861] | 2016 | | [[Fail:Jackie Dawson, 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58150216|Laura E. Petes]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5314-2262 0000-0001-5314-2262] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q58212036|Alice Matimba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8805-7989 0000-0002-8805-7989] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q58219884|Jovana V. Milic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9965-3460 0000-0002-9965-3460] | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q58282797|Carlo D'Ippoliti]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4518-5523 0000-0003-4518-5523] | | [https://viaf.org/en/viaf/160197135 160197135] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q58282850|Jonas Radl]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0372-5782 0000-0002-0372-5782] | | [https://viaf.org/en/viaf/316755407 316755407] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q58355616|Mao-Chang Liang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5294-9344 0000-0002-5294-9344] | [https://scholar.google.com/citations?user=urok8uIAAAAJ urok8uIAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q58382369|Borgar Aamaas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5668-614X 0000-0002-5668-614X] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q58671617|Alex Godoy-Faúndez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9609-9863 0000-0002-9609-9863] | [https://scholar.google.com/citations?user=2_lnbp4AAAAJ 2_lnbp4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/184147905025379090688 184147905025379090688] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q58755745|Noble Banadda]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TsN9EmsAAAAJ TsN9EmsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/29153237737429211271 29153237737429211271] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q58792110|João Borges]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0126-8482 0000-0003-0126-8482] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q58796565|Eyad Hamad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8570-862X 0000-0001-8570-862X] | [https://scholar.google.com/citations?user=VhWj-xYAAAAJ VhWj-xYAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q59157491|Paul H. Mason]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5488-1056 0000-0002-5488-1056] | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q59186910|Maite Martinez Aldaya]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5226-0715 0000-0002-5226-0715] | | [https://viaf.org/en/viaf/232173289 232173289]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/287017483 287017483] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q59229983|Jenny Y. Yang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9680-8260 0000-0002-9680-8260] | [https://scholar.google.com/citations?user=0KGsbfoAAAAJ 0KGsbfoAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59275709|Julio Cesar Ferreira]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2694-239X 0000-0003-2694-239X] | [https://scholar.google.com/citations?user=qjciH3wAAAAJ qjciH3wAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59296311|Estella Carpi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4537-0294 0000-0003-4537-0294] | | [https://viaf.org/en/viaf/1248166479509107840006 1248166479509107840006] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q59390955|Hans Hilgenkamp]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6109-8804 0000-0001-6109-8804] | [https://scholar.google.com/citations?user=lywc6l8AAAAJ lywc6l8AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59418743|Jeronimo R. Maze]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0751-9182 0000-0003-0751-9182] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q59423819|Haiguang Zhao]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1057-9522 0000-0003-1057-9522] | [https://scholar.google.com/citations?user=pJAjjJIAAAAJ pJAjjJIAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q59441176|Hee Cheul Choi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1002-1262 0000-0003-1002-1262] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59448880|Abel Polese]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9607-495X 0000-0001-9607-495X]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3401-2192 0000-0003-3401-2192] | [https://scholar.google.com/citations?user=epgQo-0AAAAJ epgQo-0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/106766939 106766939] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59491869|André Xuereb]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9030-7334 0000-0002-9030-7334] | [https://scholar.google.com/citations?user=VowPQgUAAAAJ VowPQgUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/876144647718388902689 876144647718388902689] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q59543429|Shabana Khan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4863-6417 0000-0002-4863-6417] | | | 2015 | 2020 | [[Fail:Shabana Khan GYA and WSS Fellow.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59549408|Filippo Rossi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2665-120X 0000-0003-2665-120X] | [https://scholar.google.com/citations?user=OXowCDkAAAAJ OXowCDkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/307341623 307341623] | 2019 | | [[Fail:Filippo Rossi GYA Tsukuba 2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59555224|Felycia Edi Soetaredjo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7303-7152 0000-0001-7303-7152] | [https://scholar.google.com/citations?user=ca8OgtMAAAAJ ca8OgtMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q59671966|Mita Dasog]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7846-3414 0000-0002-7846-3414] | [https://scholar.google.com/citations?user=QPpOYM4AAAAJ QPpOYM4AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q59693883|Thomas Tagoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3352-2142 0000-0002-3352-2142] | [https://scholar.google.com/citations?user=ORGMCgIAAAAJ ORGMCgIAAAAJ] | | 2021 | | |- | ''[[:d:Q59699914|Małgorzata A. Gazda]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8369-1350 0000-0001-8369-1350] | | [https://viaf.org/en/viaf/317153679 317153679] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q59701111|Ali Koşar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6283-6717 0000-0001-6283-6717] | [https://scholar.google.com/citations?user=47yBOcwAAAAJ 47yBOcwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59703147|Edmond Sanganyado]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6244-3059 0000-0001-6244-3059] | [https://scholar.google.com/citations?user=-0T0Ni8AAAAJ -0T0Ni8AAAAJ] | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q59751216|Nitsara Karoonuthaisiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0838-8399 0000-0003-0838-8399] | [https://scholar.google.com/citations?user=9kpsFi8AAAAJ 9kpsFi8AAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q59779548|Michal Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2915-8405 0000-0002-2915-8405] | [https://scholar.google.com/citations?user=VpLQu7oAAAAJ VpLQu7oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98389148 98389148] | 2011 | 2015 | [[Fail:Michal feldman (computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59825811|Mona Abdel-Mottaleb]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4017-1248 0000-0002-4017-1248] | [https://scholar.google.com/citations?user=osn6LVgAAAAJ osn6LVgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/171830120 171830120] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q59830778|Muhammad Qasim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0279-5305 0000-0003-0279-5305] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q59868609|Tjerk Oosterkam]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6855-5190 0000-0001-6855-5190] | | [https://viaf.org/en/viaf/290850335 290850335] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59902564|Mitsunobu Kano]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1593-1855 0000-0003-1593-1855] | [https://scholar.google.com/citations?user=5YUuqvIAAAAJ 5YUuqvIAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q60024629|Nova Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7715-1742 0000-0002-7715-1742] | [https://scholar.google.com/citations?user=rXMM2MwAAAAJ rXMM2MwAAAAJ] | | 2016 | 2021 | [[Fail:Nova Ahmed (Bangladeshi computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60036454|Martijn Wieling]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0434-1526 0000-0003-0434-1526] | [https://scholar.google.com/citations?user=Fzv0QJAAAAAJ Fzv0QJAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/291025267 291025267] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q60043758|Dasheng Leow]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9823-0258 0000-0001-9823-0258] | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q60044960|Julia Baum]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8804-876X 0000-0001-8804-876X] | [https://scholar.google.com/citations?user=d9ar-EQAAAAJ d9ar-EQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/232067507 232067507] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q60242867|Zeynep Aycan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4784-334X 0000-0003-4784-334X] | [https://scholar.google.com/citations?user=M2AzkVcAAAAJ M2AzkVcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/12215097 12215097] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q60299959|Liat Ayalon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-7879 0000-0003-3339-7879] | [https://scholar.google.com/citations?user=dYW0xNsAAAAJ dYW0xNsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97639285 97639285] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q60315138|Fuat Balcı]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3390-9352 0000-0003-3390-9352] | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q60325213|Jeremy T. Kerr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3972-7560 0000-0002-3972-7560] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZRwQfzAAAAAJ ZRwQfzAAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q60375214|Huanyu Cheng]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6075-4208 0000-0001-6075-4208] | [https://scholar.google.com/citations?user=YKzDLy0AAAAJ YKzDLy0AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q60393946|Roseline O. Ogundokun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2592-2824 0000-0002-2592-2824] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q60545126|Amal Amin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2691-0630 0000-0002-2691-0630] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q60690534|Borys Wróbel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4759-725X 0000-0002-4759-725X] | | [https://viaf.org/en/viaf/68145304389078570538 68145304389078570538] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q60962301|Bach Xuan Tran]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7827-8449 0000-0001-7827-8449]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-5741-383X 0000-0002-5741-383X]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3498-8224 0000-0003-3498-8224] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q60981956|Mbuzeleni Hlongwa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5352-5658 0000-0002-5352-5658] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q61083897|Andrea Liscio]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2986-3398 0000-0003-2986-3398] | [https://scholar.google.com/citations?user=i-NuVZ4AAAAJ i-NuVZ4AAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q61101932|Reem Abou Assi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0078-6034 0000-0003-0078-6034] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q61158952|Heather Armstrong]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3991-9201 0000-0003-3991-9201] | [https://scholar.google.com/citations?user=ahUGEl8AAAAJ ahUGEl8AAAAJ] | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q61161563|Duc Anh Hoang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0862-6724 0000-0002-0862-6724] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q61166515|Yoko Shimpuku]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7531-7019 0000-0001-7531-7019] | | | 2018 | | [[Fail:Yoko shimpuku.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q61469407|Alexandra Dmitrieva]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0263-7801 0000-0002-0263-7801] | [https://scholar.google.com/citations?user=gUnkE7kAAAAJ gUnkE7kAAAAJ] | | 2021 | 2026 | |- | ''[[:d:Q61479007|Emmanuel I Unuabonah]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9854-3924 0000-0001-9854-3924] | [https://scholar.google.com/citations?user=TP6iGkwAAAAJ TP6iGkwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/9308172126418503340008 9308172126418503340008] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q61662805|Hussam Hussein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1238-1715 0000-0002-1238-1715] | | [https://viaf.org/en/viaf/6061156317466402350007 6061156317466402350007] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q61790384|Gillian Dumsile Mahumane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1734-3689 0000-0002-1734-3689] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q61838567|Paula Kivimaa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2812-8017 0000-0003-2812-8017] | [https://scholar.google.com/citations?user=ilTeX3cAAAAJ ilTeX3cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/187149106198268491608 187149106198268491608] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q62469861|Nafissa Ismail]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0449-0217 0000-0002-0449-0217] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q62560378|Federico Rosei]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8479-6955 0000-0001-8479-6955] | [https://scholar.google.com/citations?user=n8hPbQgAAAAJ n8hPbQgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1918159477979627990006 1918159477979627990006]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/20003614 20003614] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q62604949|Justine Nzweundji]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7623-7843 0000-0002-7623-7843] | | [https://viaf.org/en/viaf/7452166007109075590009 7452166007109075590009] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q62743564|Suraj Bhattarai]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6843-6677 0000-0001-6843-6677] | [https://scholar.google.com/citations?user=cD8zzrYAAAAJ cD8zzrYAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q63801215|Matthew T. Cole]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8631-3259 0000-0001-8631-3259] | [https://scholar.google.com/citations?user=KOqR17MAAAAJ KOqR17MAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q63874624|Eva Alisic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7225-606X 0000-0002-7225-606X] | [https://scholar.google.com/citations?user=oolSYowAAAAJ oolSYowAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/282942893 282942893] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q64005565|Liav Orgad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8491-3955 0000-0001-8491-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=6f_bc_wAAAAJ 6f_bc_wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/12232666 12232666] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64018762|Guido Pupillo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1549-0386 0000-0002-1549-0386] | [https://scholar.google.com/citations?user=eooVGSAAAAAJ eooVGSAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316035906 316035906] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q64174255|Sandeep Kaur-Ghumaan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0688-3428 0000-0002-0688-3428] | [https://scholar.google.com/citations?user=XmDy_UEAAAAJ XmDy_UEAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64220986|Éva Dékány]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/2288160364944163680002 2288160364944163680002]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/33149066626865602420 33149066626865602420]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/81165264995810192401 81165264995810192401] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q64848679|Karen Cloete]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7245-7785 0000-0002-7245-7785] | [https://scholar.google.com/citations?user=LKYTaHAAAAAJ LKYTaHAAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q64866082|Oladapo Adeyemi Aremu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6602-246X 0000-0002-6602-246X] | [https://scholar.google.com/citations?user=uumszeMAAAAJ uumszeMAAAAJ] | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q64876869|Armelle T Tsamo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5672-046X 0000-0001-5672-046X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q64881966|Regina Maphanga]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q64889174|Huda Abdullah]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=iVbFmDsAAAAJ iVbFmDsAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64895339|Syed Ishtiaque Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2452-0687 0000-0003-2452-0687] | [https://scholar.google.com/citations?user=A42gaP4AAAAJ A42gaP4AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64895643|Dmitry Alexeev]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64896669|Robert Lepenies]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4454-5921 0000-0002-4454-5921] | [https://scholar.google.com/citations?user=xAPxJrcAAAAJ xAPxJrcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18157279955803302111 18157279955803302111] | 2016 | | [[Fail:Professor Dr. Robert Lepenies, President of Karlshochschule International University.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897141|Abdalhadi Alijla]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=r6NlsxwAAAAJ r6NlsxwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1027155411321008940005 1027155411321008940005] | 2018 | | [[Fail:Abdalhadi Alijla at Global Media Forum,.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897297|Joachim Allgaier]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7085-7315 0000-0001-7085-7315] | [https://scholar.google.com/citations?user=CdZlx-YAAAAJ CdZlx-YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/308193161 308193161] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64897428|Patrizio Antici]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4962-6381 0000-0003-4962-6381] | [https://scholar.google.com/citations?user=C5D39BwAAAAJ C5D39BwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/37161028944323741983 37161028944323741983] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64897500|Arya Shalini Subash]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4255-7766 0000-0003-4255-7766] | [https://scholar.google.com/citations?user=u85ThpEAAAAJ u85ThpEAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Dr Arya.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897814|Kelly M Babchishin]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6659-3820 0000-0001-6659-3820] | [https://scholar.google.com/citations?user=yUQ7jjIAAAAJ yUQ7jjIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/170794504 170794504] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64898032|Rigers Bakiu]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/105145541826496600152 105145541826496600152] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64898103|Sezgin Bakırdere]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9746-3682 0000-0001-9746-3682] | [https://scholar.google.com/citations?user=9BC3GrAAAAAJ 9BC3GrAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/304586740 304586740] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64898510|Mary Donnabelle Balela]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=2i_1hIMAAAAJ 2i_1hIMAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64898570|Goran Bandov]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305729023 305729023] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64898804|Alison B. Flynn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9240-1287 0000-0002-9240-1287] | [https://scholar.google.com/citations?user=4Me4bYcAAAAJ 4Me4bYcAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64899766|Tyrone Grandison]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IuBCcCsAAAAJ IuBCcCsAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Tyrone Grandison in Japan 2019 at the Tskuba Conference.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64902120|Roman Szewczyk]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1214-1009 0000-0002-1214-1009] | [https://scholar.google.com/citations?user=c-eWpVYAAAAJ c-eWpVYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102220751 102220751] | 2010 | 2018 | |- | ''[[:d:Q64903113|Maral Dadvar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1351-2561 0000-0002-1351-2561] | [https://scholar.google.com/citations?user=yEExAasAAAAJ yEExAasAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/292244102 292244102] | 2017 | | [[Fail:Maral Dadvar.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64904765|Krishanu Biswas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5382-9195 0000-0001-5382-9195] | | [https://viaf.org/en/viaf/629164661875803390006 629164661875803390006] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64905075|Suzanne Bouclin]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/106360485 106360485] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64907170|Patrick Cobbinah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2522-9293 0000-0003-2522-9293] | | [https://viaf.org/en/viaf/20155707097922412318 20155707097922412318] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64908808|Felix Moronta Barrios]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9433-8576 0000-0002-9433-8576] | [https://scholar.google.com/citations?user=eAsx-mAAAAAJ eAsx-mAAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Felix Moronta Barrios.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64909626|Paulina Carmona-Mora]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8560-1232 0000-0001-8560-1232] | [https://scholar.google.com/citations?user=K31W5K8AAAAJ K31W5K8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64909966|Sherien Elagroudy]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IC4gNn8AAAAJ IC4gNn8AAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q64910636|Kit Yee Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3465-8383 0000-0002-3465-8383] | [https://scholar.google.com/citations?user=HbjuPMgAAAAJ HbjuPMgAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64910913|Cheng Zhiming]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=EEv8pU8AAAAJ EEv8pU8AAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64911119|Hong Ching]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9250-2205 0000-0002-9250-2205] | | [https://viaf.org/en/viaf/38124033 38124033] | 2015 | 2020 | [[Fail:Goh, Hong Ching -senior lecturer at Universiti Malaya.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64913472|Thomas Edison Dela Cruz]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5505-3498 0000-0002-5505-3498] | [https://scholar.google.com/citations?user=zOAQxzwAAAAJ zOAQxzwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64914036|Ali Douraghy]]'' | | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64914840|Lahcen El Youssfi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6380-5592 0000-0001-6380-5592] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64914977|Bahaa Elgendy]]'' | | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64927539|Mohamed Elhadidy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6153-1302 0000-0002-6153-1302] | [https://scholar.google.com/citations?user=lX9OIzsAAAAJ lX9OIzsAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Mohamed Elhadidy, professor of Biomedical Sciences at Zewail City for science and technology, Egypt.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64957748|Laura Fierce]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8682-1453 0000-0002-8682-1453] | [https://scholar.google.com/citations?user=c4t5f90AAAAJ c4t5f90AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64960197|Yun Fu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5098-2853 0000-0002-5098-2853] | [https://scholar.google.com/citations?user=h-JEcQ8AAAAJ h-JEcQ8AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64961068|Erick Gankam Tambo]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/188817079 188817079] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64965777|Aminata A. Garba]]'' | | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64994978|Tina Gruosso]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3250-1008 0000-0002-3250-1008] | | [https://viaf.org/en/viaf/281521663 281521663] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64994984|Alaa Hamdon]]'' | | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995007|Anna Harris]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=v3XFbycAAAAJ v3XFbycAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/154145541817696601298 154145541817696601298] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64995119|Wai Shin Ho]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=tXcHNwkAAAAJ tXcHNwkAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995132|Mirabbos Hojamberdiev]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5233-2563 0000-0002-5233-2563] | [https://scholar.google.com/citations?user=L28VbDEAAAAJ L28VbDEAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64995250|Ali Jahanshahi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=AX6g4NQAAAAJ AX6g4NQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/286500751 286500751] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64995271|Iwona Janicka]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8433-9014 0000-0002-8433-9014] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995282|Jacobus Jansen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5271-8060 0000-0002-5271-8060] | [https://scholar.google.com/citations?user=CdvVaskAAAAJ CdvVaskAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64995439|Mari-Vaughn Johnson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2944-2529 0000-0002-2944-2529] | | | 2014 | | |- | ''[[:d:Q64995444|Malan Ketcha Armand Kablan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9739-1559 0000-0002-9739-1559] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64995497|S. Karly Kehoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0993-3099 0000-0002-0993-3099] | [https://scholar.google.com/citations?user=fSnf_NoAAAAJ fSnf_NoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1551160667752403560000 1551160667752403560000]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/66224776 66224776] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64995506|Seda Keskin]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5968-0336 0000-0001-5968-0336] | [https://scholar.google.com/citations?user=I1y5dlEAAAAJ I1y5dlEAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65003010|Mona Khoury]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5664-7549 0000-0001-5664-7549]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3151-5464 0000-0003-3151-5464] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3OxoVQAAAAJ c3OxoVQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297362435 297362435] | 2016 | | [[Fail:1Mona.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65548980|Marc Creus]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=GGydZYQAAAAJ GGydZYQAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548983|Raissa M. D'Souza]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=jM23vRsKxuIC jM23vRsKxuIC] | | 2010 | 2012 | [[Fail:Raissa D'Souza - 53766366492.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65556703|Ke Ding]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65556721|Cheikh Abdoul Khadir Diop]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-DezlqsAAAAJ -DezlqsAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65556798|Jauad El Kharraz]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65556809|Sherif Faruk El-Khamisy]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6781-3477 0000-0001-6781-3477]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-2721-7763 0000-0003-2721-7763] | | [https://viaf.org/en/viaf/201162664202955000537 201162664202955000537] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65556829|Kanana Fridah Erastus]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5928-769X 0000-0001-5928-769X] | [https://scholar.google.com/citations?user=4qVSPwkAAAAJ 4qVSPwkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/310724215 310724215] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65556895|Matthew Jan Daniel Esser]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6381-1749 0000-0001-6381-1749] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65557066|Mohamed Ali Ali Farag]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65557144|Decibel Faustino-Eslava]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=4WhWymYAAAAJ 4WhWymYAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65557192|Fernando Febres Cordero]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/63811832 63811832] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65557356|Romain Lucas Glèlè Kakaï]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6965-4331 0000-0002-6965-4331] | [https://scholar.google.com/citations?user=FwpDoXMAAAAJ FwpDoXMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2001159234129003370886 2001159234129003370886] | 2013 | 2018 | [[Fail:Photo Prof Glèlè Kakaï.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65557416|Mohamed Gouighri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9551-0251 0000-0002-9551-0251] | [https://scholar.google.com/citations?user=vwQn_YsAAAAJ vwQn_YsAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65557422|Moustapha Guèye]]'' | | | | 2009 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65557730|Justin Hanes]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=eAEtxi0AAAAJ eAEtxi0AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65557827|Mimi Haryani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4940-1991 0000-0003-4940-1991] | [https://scholar.google.com/citations?user=ho-gLHgAAAAJ ho-gLHgAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65557845|Hisham Hassan]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65558856|Jan-Christoph Heilinger]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/233007848 233007848] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559014|Benjamin Hennig]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5754-2455 0000-0002-5754-2455] | [https://scholar.google.com/citations?user=NXD8bMwAAAAJ NXD8bMwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290655869 290655869] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65559418|Oded Hod]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/304883498 304883498] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65559476|Jorge A. Huete-Perez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5259-8428 0000-0001-5259-8428] | | | 2010 | 2014 | [[Fail:Jorge Huete-Perez at AAAS2026.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65559635|Ido Israelowich]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2598-4221 0000-0003-2598-4221] | [https://scholar.google.com/citations?user=H0K5rCkAAAAJ H0K5rCkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/88515216 88515216] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65559693|Abidemi James Akindele]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9007-0437 0000-0002-9007-0437] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65559721|Mubasher Jamil]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9662-1546 0000-0001-9662-1546] | [https://scholar.google.com/citations?user=U8uOLIoAAAAJ U8uOLIoAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559731|Lekelia Jenkins]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2375-2032 0000-0002-2375-2032] | [https://scholar.google.com/citations?user=-0v54X8AAAAJ -0v54X8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/78571138 78571138] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559762|Rob Jenkins]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=uuvi4JIAAAAJ uuvi4JIAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65560576|Pawan Kumar Joshi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/96886998 96886998] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65560645|Kassymkhan Kapparov]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65560674|Bahar Yetiş Kara]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=fu3qmmQAAAAJ fu3qmmQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/308755416 308755416] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65560679|Bartosz Karaszewski]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2726-0016 0000-0003-2726-0016] | [https://scholar.google.com/citations?user=OPVtHgMAAAAJ OPVtHgMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/250160228 250160228] | 2013 | 2018 | [[Fail:Karaszewski B 08-2018.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65561646|Rees Kassen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5617-4259 0000-0002-5617-4259] | [https://scholar.google.com/citations?user=1m50zJwAAAAJ 1m50zJwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/307433700 307433700] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65583539|Rym Kefi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=BSkLISAAAAAJ BSkLISAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/203184583 203184583] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65589276|Anak Khantachawana]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65589292|Bumjoon Kim]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7783-9689 0000-0001-7783-9689] | [https://scholar.google.com/citations?user=svoxtDkAAAAJ svoxtDkAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65589309|John B. Kirabira]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=hxb7jS0AAAAJ hxb7jS0AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65589553|Olga Kovalchuk]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=ODvmKA8AAAAJ ODvmKA8AAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65589559|Jittiporn K. Kruenate]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65602486|Tae-Woo Lee]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65658655|Nguyen TK Thanh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4131-5952 0000-0002-4131-5952] | [https://scholar.google.com/citations?user=pK_qvc0AAAAJ pK_qvc0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100327632 100327632] | 2010 | 2014 | [[Fail:Nguyen TK Thanh.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65659837|Xingsheng Liu]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65664401|Karen Lorimer]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=DO_9U1kAAAAJ DO_9U1kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65664811|An-Hui Lu]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65665805|Judy Lytle]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65680106|Salome M. Martinez]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65680126|Maryam M. Matin]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6LEYyvEAAAAJ 6LEYyvEAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65682620|Guruprasad Madhavan]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/29014440 29014440] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q65682654|Carlo Magno]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2863-7076 0000-0002-2863-7076] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU711zwAAAAJ UU711zwAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65682739|Numpon Mahayotsanun]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pkLU-t0AAAAJ pkLU-t0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65683788|Thokozani Majozi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0864-2393 0000-0003-0864-2393] | [https://scholar.google.com/citations?user=hIbgAsMAAAAJ hIbgAsMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120534056 120534056] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65683920|Islam Mamdouh Ahmad]]'' | | | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65686578|Sheikh Manjura Hoque]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4233-9374 0000-0002-4233-9374] | [https://scholar.google.com/citations?user=QCwYM2kAAAAJ QCwYM2kAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65704714|Jésus Martinez de la Fuente]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/315720974 315720974] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65705731|Tatiana Duque Martins]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65705916|Olga Mashkina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8252-2192 0000-0001-8252-2192] | | [https://viaf.org/en/viaf/305547078 305547078] | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65706497|Gayan Meegama]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65706501|Oleksandr Menshykov]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2869-3307 0000-0003-2869-3307] | [https://scholar.google.com/citations?user=eUz0Y2kAAAAJ eUz0Y2kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65706506|Stephen Miller]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=gysistoAAAAJ gysistoAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65706590|Javier M. Moguerza]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/301518782 301518782] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65707161|Benedict Molibeli Taele]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2860-4669 0000-0003-2860-4669] | [https://scholar.google.com/citations?user=0MgOGVYAAAAJ 0MgOGVYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65707414|Maarten M. J. W. van Herpen]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0653-9050 0000-0003-0653-9050] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZPhp-nAAAAAJ ZPhp-nAAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65708005|Gabriela Montenegro-Bethancourt]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/4253147373417041580009 4253147373417041580009] | 2011 | 2016 | [[Fail:G.Montenegro WEF Championship2010. Tianjin.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65708616|Shaheen Motala-Timol]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65709427|John Muyonga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5598-1462 0000-0002-5598-1462] | [https://scholar.google.com/citations?user=AsIvIs8AAAAJ AsIvIs8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/33920330 33920330] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65718501|Shamsun Nahar Khan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8966-0480 0000-0002-8966-0480] | [https://scholar.google.com/citations?user=83FGef0AAAAJ 83FGef0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65718514|Masaki Nakamura]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5671-1579 0000-0002-5671-1579] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65720123|Jwa-Min Nam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7891-8482 0000-0002-7891-8482] | [https://scholar.google.com/citations?user=JmydVEMAAAAJ JmydVEMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/109153409748541582116 109153409748541582116] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65720134|Paul Nampala]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Oc2oC-0AAAAJ Oc2oC-0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7049039 7049039] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65720138|Vanny Narita]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65720249|Vidushi S. Neergheen-Bhujun]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5311-8676 0000-0001-5311-8676] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65720692|Peter K. Ngure]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=n5iyrmIAAAAJ n5iyrmIAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65720811|Philimon Nyakauru]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65723870|Augustine Ocloo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1249-5349 0000-0003-1249-5349] | [https://scholar.google.com/citations?user=Vs9bzdgAAAAJ Vs9bzdgAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65728687|Charles Okechukwu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IfYARO0AAAAJ IfYARO0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65729186|Idowu S. Ola]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/133939075 133939075] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65729658|Luis Oliveira e Silva]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pYOj_aYAAAAJ pYOj_aYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65731177|Banu Ormeci]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=WtEWP8MAAAAJ WtEWP8MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/49503820 49503820] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65734851|Maria da Conceição Pequito Teixeira]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/100013372 100013372] | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65735957|Orakanoke Phanraksa]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/24345148 24345148] | 2012 | 2017 | [[Fail:Orakanoke Phanraksa at AAAS 2025.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65736109|Wibool Piyawattanametha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2228-8485 0000-0002-2228-8485] | [https://scholar.google.com/citations?user=vp45e2cAAAAJ vp45e2cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/86374856 86374856] | 2010 | 2014 | [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 14.39.52.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65752305|Song Qin]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65752508|David Ramanitrahasimbola]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65752649|Mohd Fadlee A. Rasid]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7047-4939 0000-0001-7047-4939] | [https://scholar.google.com/citations?user=zerYgCYAAAAJ zerYgCYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65752735|Sabita Rezwana Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8428-6998 0000-0001-8428-6998] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65863849|Abdullah Shams Bin Tariq]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5811-2644 0000-0001-5811-2644] | [https://scholar.google.com/citations?user=d1aTAmQAAAAJ d1aTAmQAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65951927|Alexandru Simon]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/36681109 36681109] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65951931|Regina C. So]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65951932|Hoon Sohn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9337-6653 0000-0001-9337-6653] | [https://scholar.google.com/citations?user=1_kv8AkAAAAJ 1_kv8AkAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65951935|Samuel Sojinu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=V8ggy9kAAAAJ V8ggy9kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65951958|Warinthorn Songkasiri]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=dmOmOboAAAAJ dmOmOboAAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q65951962|Aneta Spaic]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/115145003297561301715 115145003297561301715] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65951972|Yi-Hsien Su]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6798-9632 0000-0001-6798-9632] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65951989|Ramesh T. Subramaniam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5505-6429 0000-0002-5505-6429] | [https://scholar.google.com/citations?user=Xx64OREAAAAJ Xx64OREAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65952008|Olumuyiwa Sunday Asaolu]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65952019|Michael Sutherland]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952183|Hitomi Takemura]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/53687006 53687006] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952191|Yoshihiro Tanaka]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952197|Vinitha M. Thadhani]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=kzzAhGoAAAAJ kzzAhGoAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952202|James Tickner]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952225|Gonzalo Tornaría]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65952958|Ngo Van Thanh]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=X-j-ZLIAAAAJ X-j-ZLIAAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q65003184|Akihiro Kishimura]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/308250878 308250878] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65004424|Stefan Kohler]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1365-7506 0000-0003-1365-7506] | [https://scholar.google.com/citations?user=LttGszEAAAAJ LttGszEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39805279 39805279] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65007511|Bartlomiej Kolodziejczyk]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=lyZtcwMAAAAJ lyZtcwMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65016170|Sergey Kostyrko]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3074-0969 0000-0003-3074-0969] | [https://scholar.google.com/citations?user=H2N0RgsAAAAJ H2N0RgsAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65016442|Mahesh Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5357-7300 0000-0002-5357-7300] | [https://scholar.google.com/citations?user=JeH1UkAAAAAJ JeH1UkAAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Mahesh Kumar 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65016660|Işıl Kurnaz]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=MENUbjMAAAAJ MENUbjMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/139144647638406825414 139144647638406825414] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65016955|Matthew C. Levy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7387-0256 0000-0002-7387-0256] | [https://scholar.google.com/citations?user=0f_q7GYAAAAJ 0f_q7GYAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65032427|Junpeng Li]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65032434|Boon Han Lim]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8059-9014 0000-0001-8059-9014] | [https://scholar.google.com/citations?user=8ig5vKYAAAAJ 8ig5vKYAAAAJ] | | 2015 | 2020 | [[Fail:Lim Boon Han.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65032853|Yuliya Linhares]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9911-7003 0000-0001-9911-7003] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65032971|Nancy Lombard]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3070-5015 0000-0002-3070-5015] | | [https://viaf.org/en/viaf/258023069 258023069] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65033585|Sandra Lopez-Verges]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1106-8479 0000-0002-1106-8479] | [https://scholar.google.com/citations?user=sTGoGg8AAAAJ sTGoGg8AAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Sandra Lopez Verges.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65038107|Vanessa MacDonnell]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-4gBQrEAAAAJ -4gBQrEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/51155563948913000265 51155563948913000265] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65038160|Pedro Martínez-Santos]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2014-4063 0000-0003-2014-4063] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65040144|Dmitry Maslov]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4296-5815 0000-0003-4296-5815] | [https://scholar.google.com/citations?user=m-45ReMAAAAJ m-45ReMAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65056350|Nonglak Meethong]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5627-7581 0000-0002-5627-7581] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65058183|Binyam Sisay Mendisu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2422-0847 0000-0002-2422-0847] | | [https://viaf.org/en/viaf/261632320 261632320] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65060333|Julia Milner]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9797-9304 0000-0001-9797-9304] | | [https://viaf.org/en/viaf/172415738 172415738] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65060534|Che Ming Jack Hu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6geQXYIAAAAJ 6geQXYIAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65063031|Srinjoy Mitra]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6dxU0p4AAAAJ 6dxU0p4AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65063060|Fatemeh Mohammadipanah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0286-5342 0000-0003-0286-5342] | [https://scholar.google.com/citations?user=GfSJnnMAAAAJ GfSJnnMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290152742928027730093 290152742928027730093] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65063854|Sarah Morales]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65084642|Evren Mutlugün]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6GDg0NMAAAAJ 6GDg0NMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65086104|Rothsophal Nguon]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65086418|Marian Asantewah Nkansah]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6187-6741 0000-0001-6187-6741] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ro-ktVgAAAAJ Ro-ktVgAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Marian Asantewah 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65086888|Connie Nshemereirwe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5790-8998 0000-0002-5790-8998] | | | 2016 | | [[Fail:At Work.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65087985|Theresa Obiekezie]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65088054|Daniel Ochieng Orwenjo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3906-3984 0000-0003-3906-3984] | | [https://viaf.org/en/viaf/103892117 103892117] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65088088|Chioma Daisy Onyige]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7850-2041 0000-0001-7850-2041] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088102|Camila Ortolan F. Oliveira Cervone]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7877-3834 0000-0002-7877-3834] | [https://scholar.google.com/citations?user=7QqnsR4AAAAJ 7QqnsR4AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088120|Ignacio Palomo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4573-5989 0000-0002-4573-5989] | [https://scholar.google.com/citations?user=W0WElIsAAAAJ W0WElIsAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Ignacio Palomo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65088124|Fatin Aliah Phang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7759-1553 0000-0002-7759-1553] | [https://scholar.google.com/citations?user=jw2NQ1IAAAAJ jw2NQ1IAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088190|Dipak Pinjari]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=RBGo1T8AAAAJ RBGo1T8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65088212|Flávia Ferreira Pires]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0572-3542 0000-0003-0572-3542] | | [https://viaf.org/en/viaf/260704475 260704475] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088292|Lee Pugalis]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8987-6356 0000-0001-8987-6356] | | [https://viaf.org/en/viaf/311784893 311784893] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65088318|Easwaramoorthi Ramasamy]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PBpYxv8AAAAJ PBpYxv8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65088329|Naim Rashid]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-eWYDxoAAAAJ -eWYDxoAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65088377|Khamarrul Azahari Razak]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=a8PXz94AAAAJ a8PXz94AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309889385 309889385] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088430|Clarissa Rios Rojas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6544-4663 0000-0001-6544-4663] | | | 2018 | | [[Fail:Clarissa Rios Rojas at the World Science Forum 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65091070|David Hutchinson]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4923-0141 0000-0003-4923-0141] | [https://scholar.google.com/citations?user=bR0ed8UAAAAJ bR0ed8UAAAAJ] | | 2010 | 2015 | [[Fail:David Hutchinson - 49989921763 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65092176|Muhamamd Saif Ur Rehman]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3177-4685 0000-0003-3177-4685] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65095551|Vanessa Schweizer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8214-9866 0000-0002-8214-9866] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ofbu_lwAAAAJ Ofbu_lwAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095557|Ruodan Shao]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Kq7b6q8AAAAJ Kq7b6q8AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65095581|Velia Siciliano]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7734-9153 0000-0001-7734-9153] | [https://scholar.google.com/citations?user=kaq3SM0AAAAJ kaq3SM0AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095592|Renard Siew]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8132-7683 0000-0002-8132-7683] | [https://scholar.google.com/citations?user=5fYh9CMAAAAJ 5fYh9CMAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Dr Renard Siew.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095599|Sudesh Sivarasu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0812-568X 0000-0002-0812-568X] | [https://scholar.google.com/citations?user=ink5ZXYAAAAJ ink5ZXYAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Sivarasu SAYAS GYA.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095614|Udi Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9284-5291 0000-0002-9284-5291] | [https://scholar.google.com/citations?user=hpyhdOkAAAAJ hpyhdOkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68610784 68610784] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095624|Teresa Stoepler]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=t-yAFtoAAAAJ t-yAFtoAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095633|Eijiro Sumii]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2022-8507 0000-0003-2022-8507] | [https://scholar.google.com/citations?user=N0lc-g4AAAAJ N0lc-g4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309836978 309836978] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65095905|Egle Sumskiene]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8645-5748 0000-0002-8645-5748] | [https://scholar.google.com/citations?user=8xJYqn4AAAAJ 8xJYqn4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/55339053 55339053] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095929|Shuhui Sun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0508-2944 0000-0002-0508-2944] | [https://scholar.google.com/citations?user=NWzWZ0wAAAAJ NWzWZ0wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18155830422133071383 18155830422133071383] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095937|Musharraf Syed Ghulam]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=atwBJUYAAAAJ atwBJUYAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096165|Marie-Eve Sylvestre]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/21627875 21627875] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65096248|Almas Taj Awan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1236-1685 0000-0002-1236-1685] | [https://scholar.google.com/citations?user=eRLzg7YAAAAJ eRLzg7YAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65096255|Soracha Thamphiwatana]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=_pRv49AAAAAJ _pRv49AAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65096283|Henri Edouard Tonnang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9424-9186 0000-0002-9424-9186] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65096288|Tran Quang Huy]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2812-3937 0000-0003-2812-3937] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096291|Monir Uddin Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7117-1032 0000-0001-7117-1032] | [https://scholar.google.com/citations?user=6gEH1DsAAAAJ 6gEH1DsAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65096296|Bernardo Urbani]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5392-9751 0000-0001-5392-9751] | | [https://viaf.org/en/viaf/134472124 134472124] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096659|Koen Vermeir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7903-3512 0000-0002-7903-3512] | | [https://viaf.org/en/viaf/226438372 226438372] | 2015 | 2020 | [[Fail:Koen Vermeir.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65096741|Wahajuddin]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3362-7558 0000-0003-3362-7558] | [https://scholar.google.com/citations?user=TLdidUUAAAAJ TLdidUUAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65096799|Chang Da Wan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5698-9477 0000-0001-5698-9477] | [https://scholar.google.com/citations?user=bU7fCs8AAAAJ bU7fCs8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65096871|Liya Wassie]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65099787|Sabrina Wurzba]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FDGihGYAAAAJ FDGihGYAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65103989|Rieko Yajima]]'' | | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65104149|Özge Yaka]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=omexuLgAAAAJ omexuLgAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65104829|Karin Carmit Yefet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-0091 0000-0002-6959-0091] | | [https://viaf.org/en/viaf/28153593820751671731 28153593820751671731] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65105037|Muhammad Hamid Zaman]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65105420|Stéfanie von Hlatky]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305448906 305448906] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65107078|Reza Afshari]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65108416|Christian Agyare]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8515-4882 0000-0001-8515-4882] | [https://scholar.google.com/citations?user=QqWs6_EAAAAJ QqWs6_EAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/126278104 126278104] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65108807|Aftab Ahmad]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pP3VGxoAAAAJ pP3VGxoAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65116977|Onoja Matthew Akpa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0558-5218 0000-0002-0558-5218] | [https://scholar.google.com/citations?user=-z6RsZkAAAAJ -z6RsZkAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65116985|Mohammad Al Ghouti]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TH7TGJ4AAAAJ TH7TGJ4AAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65117000|Ala’aldeen Al-Halhouli]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=HiCzxWEAAAAJ HiCzxWEAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65117009|Manuel Alcarazo Valesco]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65176451|Antonio Andreoni]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PIgZAnwAAAAJ PIgZAnwAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65346102|Abeer Arafat]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65346896|Sharon Aronson-Lehavi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/108014814 108014814] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65350892|Ulrike Irmgard Attenberger]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65350951|Ofomaja Augustine Enakpodia]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=zZ9LpkEAAAAJ zZ9LpkEAAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65351476|Nihal Aydoğan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=fvZZQJsAAAAJ fvZZQJsAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65352460|Abdeslam Badre]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8582-2892 0000-0002-8582-2892] | | [https://viaf.org/en/viaf/581149294187280520247 581149294187280520247] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65352939|Tanvir N. Baig]]'' | | | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65353297|Dorothy Balaba]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/76036589 76036589] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65354009|Ranjini Bandyopadhyay]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4290-6404 0000-0002-4290-6404] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ji1FoqYAAAAJ Ji1FoqYAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65354418|Yusuf Baran]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1056-4673 0000-0002-1056-4673] | [https://scholar.google.com/citations?user=S8gYxbEAAAAJ S8gYxbEAAAAJ] | | 2013 | 2018 | [[Fail:Yusuf Baran - 2025 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65428598|Prateep Beed]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=_SBxpA0AAAAJ _SBxpA0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65428820|Elena M. Bennett]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3944-2925 0000-0003-3944-2925] | [https://scholar.google.com/citations?user=x0BXM00AAAAJ x0BXM00AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68311201 68311201] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65428829|Negussie Beyene]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0529-6667 0000-0003-0529-6667] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65428830|Michal Biron]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3364-2566 0000-0002-3364-2566] | [https://scholar.google.com/citations?user=M0kDkswAAAAJ M0kDkswAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305935077 305935077] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65428836|Koenraad Brosens]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4335-6512 0000-0002-4335-6512] | [https://scholar.google.com/citations?user=aTZAB3AAAAAJ aTZAB3AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/34732529 34732529] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65467951|Carlo Cavallotti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9229-1401 0000-0002-9229-1401] | [https://scholar.google.com/citations?user=Xl0-5JUAAAAJ Xl0-5JUAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65468118|Elvan Ceyhan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2423-3178 0000-0003-2423-3178] | [https://scholar.google.com/citations?user=mfZRKvoAAAAJ mfZRKvoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/281340522 281340522] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65490513|Daniel Chappell]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/23213363 23213363] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65501990|Bing Chen]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548859|Liwei Chen]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65548865|Fang-Yi Chiou]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/61288753 61288753] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65548922|Jose R. Correa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3012-7622 0000-0002-3012-7622] | | [https://viaf.org/en/viaf/2009147553259153800008 2009147553259153800008] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548949|Jaime Alfredo Costales Cordero]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65952970|Wilfred Gerard Van der Wiel]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=O3XezmUAAAAJ O3XezmUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100152079161107111466 100152079161107111466] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65952999|Raquel Vaz-Pinto]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3492-1217 0000-0002-3492-1217] | | [https://viaf.org/en/viaf/306455414 306455414] | 2010 | 2012 | [[Fail:Raquel Vaz-Pinto.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65953258|Krista S. Walton]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0962-9644 0000-0002-0962-9644] | [https://scholar.google.com/citations?user=cDm-deAAAAAJ cDm-deAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4678715 4678715] | 2012 | 2017 | [[Fail:Krista walton photo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65953264|Francis Wanjala]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6170-8411 0000-0002-6170-8411] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65953279|Jamie Warner]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1271-2019 0000-0002-1271-2019] | [https://scholar.google.com/citations?user=TERSqMMAAAAJ TERSqMMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290451603 290451603] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65953293|Koyo Watanabe]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65953304|Gregory A. Weiss]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0296-9846 0000-0003-0296-9846] | [https://scholar.google.com/citations?user=RLKmO3MAAAAJ RLKmO3MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/251035155 251035155] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65953404|Desheng Dash Wu]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6201-9047 0000-0001-6201-9047] | [https://scholar.google.com/citations?user=vhGoEu4AAAAJ vhGoEu4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/70149805 70149805] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65953455|Jie Xu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=HlRgIzYAAAAJ HlRgIzYAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65953599|Hsin-Chou Yang]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=dkJd3IkAAAAJ dkJd3IkAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65953611|Mihaela Zigman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8306-1922 0000-0001-8306-1922] | | [https://viaf.org/en/viaf/311742146 311742146] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q66363474|Prabhat Kumar Singh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4612-547X 0000-0002-4612-547X] | [https://scholar.google.com/citations?user=tLZ6QKgAAAAJ tLZ6QKgAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q66459604|John Malone]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1369-3769 0000-0003-1369-3769] | [https://scholar.google.com/citations?user=09eqGzIAAAAJ 09eqGzIAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q66587052|Ibrahim Sidi Zakari]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1810-7431 0000-0003-1810-7431] | [https://scholar.google.com/citations?user=5PDCKuMAAAAJ 5PDCKuMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/306483892 306483892] | 2017 | | [[Fail:Ibrahim Zakari of Abdou Moumouni University at the Annual General Meeting of the Global Young Academy in Halle 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q67201426|Soracha (Thamphiwatana) Dechaumphai]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q70870174|Josep M. Armengol]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3077-925X 0000-0002-3077-925X] | [https://scholar.google.com/citations?user=6mmuOTEAAAAJ 6mmuOTEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100229622 100229622] | 2020 | 2025 | [[Fail:Selfie Armengol.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q72796757|Syed Abbas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5694-2011 0000-0001-5694-2011] | [https://scholar.google.com/citations?user=TbIP7ikAAAAJ TbIP7ikAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q73286581|Mai F. Tolba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2559-6299 0000-0002-2559-6299] | [https://scholar.google.com/citations?user=DoOG4Z8AAAAJ DoOG4Z8AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q73364489|Natisha Dukhi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9557-7424 0000-0001-9557-7424] | [https://scholar.google.com/citations?user=6AHLn8kAAAAJ 6AHLn8kAAAAJ] | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q77331904|Devina Lobine]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6398-0371 0000-0002-6398-0371] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q83130193|Eric I Ameca Y Juárez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8699-4090 0000-0001-8699-4090] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q83640163|Jude Ndzifon Kimengsi]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q83790324|Antonia Morita Iswari Saktiawati]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5896-0846 0000-0001-5896-0846] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q83905860|Rocio Alejandra Chavez-Santoscoy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4551-1862 0000-0002-4551-1862] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q85577191|Ryota Matsuyama]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7296-0129 0000-0002-7296-0129] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q85898487|Piyush Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6396-1165 0000-0001-6396-1165] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q85917952|Solange Rosa Paredes Moscosso]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8461-2546 0000-0001-8461-2546] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q86629668|Sri Fatmawati]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9925-9340 0000-0002-9925-9340] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q87258697|Chika Ejikeugwu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3506-2346 0000-0002-3506-2346] | [https://scholar.google.com/citations?user=FRvOnisAAAAJ FRvOnisAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q87319685|Shadi Albarqouni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2157-2211 0000-0003-2157-2211] | | [https://viaf.org/en/viaf/10160604586516121053 10160604586516121053] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q87607358|Cesar de la Fuente-Nunez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2005-5629 0000-0002-2005-5629] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87709824|Mojtaba Abdi Jalebi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9430-6371 0000-0002-9430-6371] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q87714183|Pooja Devi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9784-2121 0000-0001-9784-2121] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87771518|Shady Farah]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9801-5301 0000-0002-9801-5301] | | [https://viaf.org/en/viaf/317132236 317132236] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q87968376|Christian Isalomboto Nkanga]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7712-478X 0000-0001-7712-478X] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87984299|Xavier Chiriboga Morales]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7959-7214 0000-0001-7959-7214] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88063561|Muhammad Farooq]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4368-9357 0000-0003-4368-9357] | [https://scholar.google.com/citations?user=SOsmO3oAAAAJ SOsmO3oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315728798 315728798] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88104641|Oluwarotimi Williams Samuel]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1945-1402 0000-0003-1945-1402] | [https://scholar.google.com/citations?user=HEU6lg8AAAAJ HEU6lg8AAAAJ] | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q88292664|Godwin Anywar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0926-1832 0000-0003-0926-1832] | [https://scholar.google.com/citations?user=y8EG8aIAAAAJ y8EG8aIAAAAJ] | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q88414113|Elena Kuzmin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7479-9308 0000-0002-7479-9308] | | [https://viaf.org/en/viaf/3088160122843040630007 3088160122843040630007] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88459431|Alma Hernández-Mondragón]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1456-6801 0000-0002-1456-6801] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88459470|Amy Quandt]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7434-1500 0000-0001-7434-1500] | [https://scholar.google.com/citations?user=j_CF794AAAAJ j_CF794AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88460096|Andreea Molnar]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=NzKsipsAAAAJ NzKsipsAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88462840|Eshchar Mizrachi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3126-9593 0000-0002-3126-9593] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88464465|Janilyn Arsenio]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0220-0076 0000-0003-0220-0076] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88483086|Leila Niamir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0285-5542 0000-0002-0285-5542] | [https://scholar.google.com/citations?user=UTuSSjgAAAAJ UTuSSjgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/66148812629645210228 66148812629645210228] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88483156|Markus J. Prutsch]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3235-2249 0000-0003-3235-2249] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88484678|Myrtani Pieri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8883-4434 0000-0002-8883-4434] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88484812|Natasha Gownaris]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=JMo-Z6UAAAAJ JMo-Z6UAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88516629|Pei Sean Goh]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=e01m-NAAAAAJ e01m-NAAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88541543|Kossi Brice Boris Legba]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2622-4363 0000-0003-2622-4363] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88636287|Prosper Ngabonziza]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3881-1242 0000-0002-3881-1242] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88636478|Ramia Albakain]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0419-0828 0000-0003-0419-0828] | | [https://viaf.org/en/viaf/287334124 287334124] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88640105|Saja Al Zoubi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9210-3864 0000-0001-9210-3864] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88640997|Sami Miaari]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5022-1130 0000-0002-5022-1130] | | [https://viaf.org/en/viaf/296865487 296865487] | 2020 | 2025 | [[Fail:Sami H. Miaari.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q88641129|Sophie Thériault]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8662-2238 0000-0001-8662-2238] | | [https://viaf.org/en/viaf/305811464 305811464]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/311457577 311457577]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/92152864100204820163 92152864100204820163] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88721855|Assaf Zinger]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7894-486X 0000-0001-7894-486X] | | [https://viaf.org/en/viaf/1286177412261703310005 1286177412261703310005] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q88935926|Fun Man Fung]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4106-3174 0000-0003-4106-3174] | | [https://viaf.org/en/viaf/205162902544977780962 205162902544977780962] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q89764792|Jan F. Gogarten]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1889-4113 0000-0003-1889-4113] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90158955|Praveen Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4240-7215 0000-0003-4240-7215] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90604022|Khandmaa Dashnyam]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0649-3574 0000-0003-0649-3574] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q90608206|Muhammad Zaffar Hashmi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1385-5326 0000-0003-1385-5326] | | [https://viaf.org/en/viaf/50150747099816301169 50150747099816301169] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90684191|Nichole R. Lighthall]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8131-8373 0000-0002-8131-8373] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q91740572|Hiba Baroud]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3641-6449 0000-0003-3641-6449] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q92155866|Manuela Pacella]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5775-1038 0000-0002-5775-1038] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q92564174|Peter Gan Kim Soon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6919-6182 0000-0002-6919-6182] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q95332677|Emelda E. Chukwu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3110-1678 0000-0002-3110-1678] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q96094197|Luisa M Diele-Viegas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9225-4678 0000-0002-9225-4678] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q96250578|Himangana Gupta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3802-5639 0000-0002-3802-5639] | | [https://viaf.org/en/viaf/26154739887352992576 26154739887352992576] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q96768529|Udom Sae-Ueng]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5578-0161 0000-0001-5578-0161] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q97686171|Needa A. Virani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3355-1354 0000-0003-3355-1354] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q98172555|Hussain M. Wahedi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9424-4978 0000-0001-9424-4978] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q100691848|Hugues C. Nana-Djeunga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4496-6048 0000-0002-4496-6048] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q101047101|Hiba N. Rajha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1107-9645 0000-0002-1107-9645] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q102075670|Viviana García Pinzón]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8932-3564 0000-0002-8932-3564] | | [https://viaf.org/en/viaf/164146822384907382194 164146822384907382194] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q102557101|Carina Geldhauser]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9997-6710 0000-0002-9997-6710] | [https://scholar.google.com/citations?user=k7mi8b4AAAAJ k7mi8b4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5768147425862945040006 5768147425862945040006] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q105856414|Bashayer Al Majed]]'' | | | | 2021 | 2026 | |- | ''[[:d:Q108687606|Élise G. Devoie]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1752-8437 0000-0003-1752-8437] | [https://scholar.google.com/citations?user=_f_jsIkAAAAJ _f_jsIkAAAAJ] | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q109418796|Maria Mercedes Caron]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6216-695X 0000-0002-6216-695X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q111050087|Shaoshan Liu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5132-8351 0000-0002-5132-8351] | [https://scholar.google.com/citations?user=jpyq4QoAAAAJ jpyq4QoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18151050050433411773 18151050050433411773] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q112569419|Amurabi Oliveira]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112569456|Ana Elizabeth Ochoa Sánchez]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112570019|Carlo Altamirano-Allende]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112596940|Gary William Kerr]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112597025|Jane Yin-Kim Yau]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112605146|Lalit Khandare]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=f8j1GGEAAAAJ f8j1GGEAAAAJ] | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112605187|Laura Vanessa Zimmermann]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q113734167|Luisa Cortesi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6548-0573 0000-0002-6548-0573] | | [https://viaf.org/en/viaf/43752204 43752204] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q113951033|Miriam Cohen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5481-5702 0000-0002-5481-5702] | | [https://viaf.org/en/viaf/3157098394072551305 3157098394072551305] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q114153234|Seda Keskin Avcı]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q114351560|Kanti Pertiwi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9888-7401 0000-0001-9888-7401] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q118207480|Lorena Michelle Coronado Vásquez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6755-3118 0000-0001-6755-3118] | | | 2024 | 2029 | [[Fail:Lorena Coronado - 52781014227.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q119300061|Natalia Montellano Durán]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q124349780|Alexia Francisca Núñez Parra]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0239-2493 0000-0003-0239-2493] | | | 2024 | 2029 | [[Fail:Alexia Francisca Núñez Parra.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q125858748|Kok Sin Woon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0149-6661 0000-0003-0149-6661] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q125984153|Neema Mduma]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4364-3124 0000-0002-4364-3124] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q132905327|Ganbaatar Khurelbaatar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2430-1612 0000-0002-2430-1612] | [https://scholar.google.com/citations?user=9oBK7kwAAAAJ 9oBK7kwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/117148522163020852608 117148522163020852608] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q133380935|Mandira Lamichhane Dhimal]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0258-5148 0000-0003-0258-5148] | | [https://viaf.org/en/viaf/4658154501865839210005 4658154501865839210005] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q133391209|Anu Susan Sam]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/18153124303424492722 18153124303424492722] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q133410369|Anina Schwarzenbach]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8085-2665 0000-0001-8085-2665] | | [https://viaf.org/en/viaf/1512153411823941700009 1512153411823941700009] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q135971980|Nesrin Alrefaai]]'' | | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136568042|Hanjo Hamann]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/2787020 2787020] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136650064|Samer Abuzerr]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8950-3293 0000-0001-8950-3293] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136650129|Elina Amadhila]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0329-4406 0000-0003-0329-4406] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688321|Flavio Alex de Oliveira Carvalhaes]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3782-1326 0000-0002-3782-1326] | | | 2023 | 2024 | |- | ''[[:d:Q136688357|Estrella Diaz Sanchez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3380-5847 0000-0002-3380-5847] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688368|Luisa F. Echeverría-King]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5172-1487 0000-0002-5172-1487] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688392|Houda Ennaceri]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8503-6923 0000-0001-8503-6923] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688448|Cynthia Farid]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2408-335X 0000-0003-2408-335X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688762|Kyle Kirkup]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9480-301X 0000-0002-9480-301X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688777|Alice Krozer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4749-4346 0000-0003-4749-4346] | | [https://viaf.org/en/viaf/7526164963972024300009 7526164963972024300009] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688856|Haruka Ono]]'' | | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688872|Keith Phiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0356-3338 0000-0003-0356-3338] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688890|Dmitry Rudenko]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3024-4829 0000-0002-3024-4829] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688903|Wasim Sajjad]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=9lrR9KUAAAAJ 9lrR9KUAAAAJ] | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688922|Aram Simonyan]]'' | [https://orcid.org/0009-0001-7393-6841 0009-0001-7393-6841] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688934|Courtney Winterhill]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7394-6580 0000-0002-7394-6580] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688961|Mohammad J. Abdel-Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5788-6656 0000-0001-5788-6656] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688971|Asmaa Abusamra]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9675-0225 0000-0001-9675-0225] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688979|Tofik Ahmed Shifa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7411-2692 0000-0002-7411-2692] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688994|Wilson Alavia Medina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5674-8489 0000-0001-5674-8489] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689015|Mujtaba Ali Isani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7960-8056 0000-0002-7960-8056] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689090|Kapal Dev]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1262-8594 0000-0003-1262-8594] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689156|Hussam Khasawneh]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5382-305X 0000-0001-5382-305X] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689181|Veda Krishnan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6439-3593 0000-0001-6439-3593] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689219|Erin Maloney]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5557-0842 0000-0001-5557-0842] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689262|Melina Florez-Cuadros]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2248-4256 0000-0003-2248-4256] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689294|Yalinu Poya]]'' | [https://orcid.org/0009-0006-1231-4535 0009-0006-1231-4535] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689305|Jai Prakash]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1100-0749 0000-0002-1100-0749] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689346|Noor Shaila Sarmin]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1725-0535 0000-0003-1725-0535] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689351|Abdulsatar Sultan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5090-5332 0000-0001-5090-5332] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689363|Inayat Ullah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0520-0311 0000-0003-0520-0311] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689374|Jingyuan Xu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2153-8091 0000-0002-2153-8091] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136697159|Meriem Chaanaoui]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=O7g16A4AAAAJ O7g16A4AAAAJ] | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136697813|Luz Milbeth Cumba Garcia]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2200-0362 0000-0003-2200-0362] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136697941|Thiago de Melo Lima]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8750-4057 0000-0001-8750-4057] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136698079|Sinikiwe Dube]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5021-6094 0000-0001-5021-6094] | | | | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701585|Oscar Xavier Guerrero Gutiérrez]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3264-1665 0000-0003-3264-1665] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701593|Anna Haji Msigwa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4782-9145 0000-0002-4782-9145] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701629|Nourhan Hassan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3189-8063 0000-0003-3189-8063] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701872|Kassa Belay Ibrahim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3270-1955 0000-0003-3270-1955] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702013|Erick Komolo]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702056|Yunjie Lu]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702471|Alexandra Milanova]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702526|Waheba Mohamed]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4306-3023 0000-0002-4306-3023] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706083|Mutshidzi Mulondo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9178-3412 0000-0002-9178-3412] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706159|Santosh Sridhar Mysore]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8246-587X 0000-0001-8246-587X] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706468|Daniel Bryan Schwab]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706498|Guy Roussel Takuissu Nguemto]]'' | | | | 2025 | 2030 | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 2d3y1yvhq3hfnf13rm3j76njezq1j9v 2 562900 7230532 7224696 2026-09-07T17:46:15Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7230532 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q18390441 Young Academy of Europe] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q18390441 } |section= |sort=P463/Q18390441/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q18390441/P580:Start date,P463/Q18390441/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q57073661|Zeila Zanolli]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0860-600X 0000-0003-0860-600X] | | | | | |- | ''[[:d:Q57498278|Marius R. Busemeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4085-1689 0000-0003-4085-1689] | [https://scholar.google.com/citations?user=FT6TqCQAAAAJ FT6TqCQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/170564957 170564957] | | | |- | ''[[:d:Q57548715|Gergely Maróti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3705-0461 0000-0002-3705-0461] | | | | | |- | ''[[:d:Q57840206|Daniele Oriti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2004-7063 0000-0002-2004-7063] | [https://scholar.google.com/citations?user=YI_glhoAAAAJ YI_glhoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/83528127 83528127] | | | |- | ''[[:d:Q57844947|Giampiero Iaffaldano]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1750-1576 0000-0003-1750-1576] | | [https://viaf.org/en/viaf/47976520 47976520] | | | |- | ''[[:d:Q57893598|Oliver Heidbach]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8009-5422 0000-0001-8009-5422] | | [https://viaf.org/en/viaf/40264752 40264752] | | | |- | ''[[:d:Q57894363|Bartosz Wiland]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3052-2104 0000-0002-3052-2104] | | [https://viaf.org/en/viaf/70150868282722071320 70150868282722071320] | | | |- | ''[[:d:Q57911420|Gil G Westmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7224-8919 0000-0001-7224-8919] | | | | | |- | ''[[:d:Q57911472|Damien Faivre]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6191-3389 0000-0001-6191-3389] | | [https://viaf.org/en/viaf/3811148122897895200006 3811148122897895200006] | | | |- | ''[[:d:Q57919395|Nedjeljka Žagar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7256-5073 0000-0002-7256-5073] | | | | | |- | ''[[:d:Q57929524|Karin Sigloch]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9876-4628 0000-0002-9876-4628] | | [https://viaf.org/en/viaf/56418046 56418046] | | | |- | ''[[:d:Q58053910|Alexander Sack]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1471-0885 0000-0002-1471-0885] | [https://scholar.google.com/citations?user=87HYhZIAAAAJ 87HYhZIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/67400489 67400489] | | | [[Fail:Alexander T. Sack.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58368128|Madelon M Maurice]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6885-5361 0000-0001-6885-5361] | | | | | |- | ''[[:d:Q58377508|Vincenzo Greco]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4088-0810 0000-0002-4088-0810] | | | | | |- | ''[[:d:Q58466954|Jorunn Bos]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3222-8643 0000-0003-3222-8643] | | [https://viaf.org/en/viaf/259040889 259040889] | | | |- | ''[[:d:Q59419212|Casper Hoogenraad]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2666-0758 0000-0002-2666-0758] | | [https://viaf.org/en/viaf/291481305 291481305]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/8841162669549655500008 8841162669549655500008] | | | |- | ''[[:d:Q59542829|Andrea Alimonti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9362-2313 0000-0002-9362-2313] | [https://scholar.google.com/citations?user=1QwnL9YAAAAJ 1QwnL9YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5458157704212744440005 5458157704212744440005] | | | |- | ''[[:d:Q60152860|Marco Paggi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9409-9782 0000-0001-9409-9782] | [https://scholar.google.com/citations?user=97vziRAAAAAJ 97vziRAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/313148207830900342336 313148207830900342336] | | | |- | ''[[:d:Q60154483|Emanuele Orgiu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8232-0950 0000-0002-8232-0950] | [https://scholar.google.com/citations?user=RiP674wAAAAJ RiP674wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1284145857163322921798 1284145857163322921798] | | | |- | ''[[:d:Q60300205|Graziano Ranocchia]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4873-3903 0000-0002-4873-3903] | | [https://viaf.org/en/viaf/74188566 74188566] | | | |- | ''[[:d:Q61292326|Katalin Barta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8046-4248 0000-0002-8046-4248] | | | | | |- | ''[[:d:Q62056197|Karin Roelofs]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8863-8978 0000-0002-8863-8978] | [https://scholar.google.com/citations?user=4o59iNMAAAAJ 4o59iNMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/164817826 164817826] | | | [[Fail:Karin Roelofs in 2016 bij Universiteit van Nederland.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62559795|Alexander Fidora]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5163-0369 0000-0001-5163-0369] | | [https://viaf.org/en/viaf/27927919 27927919] | | | |- | ''[[:d:Q62560109|Yan Lavallée]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4766-5758 0000-0003-4766-5758] | [https://scholar.google.com/citations?user=p19yAMgAAAAJ p19yAMgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/80254524 80254524] | | | |- | ''[[:d:Q62560217|Andre Mischke]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0078-4522 0000-0003-0078-4522] | | | 2012 | | [[Fail:Andre Mischke2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q63196680|Caroline Waerzeggers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4186-6540 0000-0003-4186-6540] | | [https://viaf.org/en/viaf/169281244 169281244] | | | |- | ''[[:d:Q63497265|Michel C. Crucifix]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3437-4911 0000-0002-3437-4911] | | [https://viaf.org/en/viaf/392146573886838101504 392146573886838101504] | | | |- | ''[[:d:Q63890088|Toma Susi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2513-573X 0000-0003-2513-573X] | | | | | |- | ''[[:d:Q63925724|Dragoş Calma]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7791-0182 0000-0001-7791-0182] | | [https://viaf.org/en/viaf/88484209 88484209] | | | |- | ''[[:d:Q63926155|Lino Camprubí]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6848-9090 0000-0001-6848-9090] | | [https://viaf.org/en/viaf/316753408 316753408] | | | |- | ''[[:d:Q63927175|Mirko Canevaro]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5884-1839 0000-0001-5884-1839] | | [https://viaf.org/en/viaf/305279866 305279866] | | | [[Fail:Mirko Canevaro.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q63927769|Felipe Cava Valenciano]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=yBDw4BAAAAAJ yBDw4BAAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63936606|Gaël De Paëpe]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TkiCyVEAAAAJ TkiCyVEAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63936985|Lucie Doležalová]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2722-3370 0000-0003-2722-3370] | | [https://viaf.org/en/viaf/68421268 68421268] | | | |- | ''[[:d:Q63944916|Martin Fernø]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5745-0825 0000-0002-5745-0825] | [https://scholar.google.com/citations?user=9DVmuskAAAAJ 9DVmuskAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63947568|Birte Forstmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1005-1675 0000-0002-1005-1675] | [https://scholar.google.com/citations?user=-vJYI3wAAAAJ -vJYI3wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/62690394 62690394] | | | |- | ''[[:d:Q63947767|Aikaterina Fotopoulou]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=MKotKrsAAAAJ MKotKrsAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63947826|Søren Frank]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0681-6970 0000-0002-0681-6970] | [https://scholar.google.com/citations?user=5hvPdsUAAAAJ 5hvPdsUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/73801109 73801109] | | | |- | ''[[:d:Q63951497|Helene Frowe]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4754-6847 0000-0003-4754-6847] | | [https://viaf.org/en/viaf/271802646 271802646] | | | |- | ''[[:d:Q63953971|Karina Lykke Grand]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4106-7378 0000-0003-4106-7378] | | | | | |- | ''[[:d:Q63954125|Filip Granek]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2192-8735 0000-0002-2192-8735] | | [https://viaf.org/en/viaf/58151776816918012292 58151776816918012292] | | | |- | ''[[:d:Q63956272|Albert Guillen i Fabregas]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2795-1124 0000-0003-2795-1124] | | [https://viaf.org/en/viaf/26597172 26597172] | | | |- | ''[[:d:Q63976859|Andreja Kutnar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8366-6227 0000-0001-8366-6227] | [https://scholar.google.com/citations?user=Fc6Kf6UAAAAJ Fc6Kf6UAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305708063 305708063] | | | |- | ''[[:d:Q63981852|Linn Leppert]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q63981892|Emma Loosley]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2951-9805 0000-0002-2951-9805] | [https://scholar.google.com/citations?user=o3ST5RAAAAAJ o3ST5RAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/63777626 63777626] | | | |- | ''[[:d:Q63987320|Gemma Modinos]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7870-066X 0000-0002-7870-066X] | [https://scholar.google.com/citations?user=XGvQuyIAAAAJ XGvQuyIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64000621|Frank Niklaus]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-oBhp1AAAAAJ -oBhp1AAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64005565|Liav Orgad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8491-3955 0000-0001-8491-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=6f_bc_wAAAAJ 6f_bc_wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/12232666 12232666] | | | |- | ''[[:d:Q64012406|Panos Papadimitratos]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Iv2wBQ8AAAAJ Iv2wBQ8AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64012417|Silvia Pellicer Ortín]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8928-7295 0000-0001-8928-7295] | | [https://viaf.org/en/viaf/299773672 299773672] | | | |- | ''[[:d:Q64018762|Guido Pupillo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1549-0386 0000-0002-1549-0386] | [https://scholar.google.com/citations?user=eooVGSAAAAAJ eooVGSAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316035906 316035906] | | | |- | ''[[:d:Q64022088|Jan Ramon]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Di086VkAAAAJ Di086VkAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64022152|Alessandro Reali]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0639-7067 0000-0002-0639-7067] | [https://scholar.google.com/citations?user=vhzZ0pIAAAAJ vhzZ0pIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64022188|Charlotte Ribeyrol]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0398-6410 0000-0003-0398-6410] | | [https://viaf.org/en/viaf/254326628 254326628] | | | |- | ''[[:d:Q64025735|Thomas Schäfer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7550-4807 0000-0002-7550-4807] | | | | | |- | ''[[:d:Q64025741|Lydia Schumacher]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5092-6512 0000-0001-5092-6512] | | [https://viaf.org/en/viaf/153849379 153849379] | | | |- | ''[[:d:Q64033038|Gergely Szakacs]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9311-7827 0000-0002-9311-7827] | | | | | |- | ''[[:d:Q64168206|Steven Verhelst]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7400-1319 0000-0002-7400-1319] | | | | | |- | ''[[:d:Q64174139|Erdem Yörük]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=WHMhrZcAAAAJ WHMhrZcAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q104440025|Kayla C. King]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1393-9220 0000-0003-1393-9220] | | [https://viaf.org/en/viaf/249678641 249678641] | | | |- | [[Tania Singer]] | [https://orcid.org/0000-0002-4438-5374 0000-0002-4438-5374] | [https://scholar.google.com/citations?user=9m42c2cAAAAJ 9m42c2cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/583144783061184250769 583144783061184250769] | 2013 | | [[Fail:TaniaSinger1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1081488|Christian Robert Lange]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4605-1052 0000-0002-4605-1052] | | [https://viaf.org/en/viaf/15192433 15192433]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/33211538 33211538] | | | |- | ''[[:d:Q1715469|Jörg Peltzer]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/66411213 66411213] | | | |- | ''[[:d:Q2157257|Robert Gerwarth]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0424-8081 0000-0003-0424-8081] | [https://scholar.google.com/citations?user=4-75Mp4AAAAJ 4-75Mp4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/71679142 71679142] | | | [[Fail:Robert Gerwarth.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5109799|Christian Keysers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2845-5467 0000-0002-2845-5467] | [https://scholar.google.com/citations?user=yogBzjEAAAAJ yogBzjEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/91100735 91100735] | | | [[Fail:Christiankeysers.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q14084136|Petra Sijpesteijn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6615-469X 0000-0002-6615-469X] | | [https://viaf.org/en/viaf/295922 295922] | | | [[Fail:PetraSijpesteijn2025-1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20441436|Geert Kops]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3555-5295 0000-0003-3555-5295] | [https://scholar.google.com/citations?user=nWdmhgoAAAAJ nWdmhgoAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q21254097|Anna Marmodoro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1473-9899 0000-0002-1473-9899] | | [https://viaf.org/en/viaf/172784088 172784088] | | | |- | ''[[:d:Q21257136|Christina Thiele]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7876-536X 0000-0001-7876-536X] | | [https://viaf.org/en/viaf/42753197 42753197] | | | |- | ''[[:d:Q21258050|Dana Branzei]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0544-4888 0000-0002-0544-4888] | [https://scholar.google.com/citations?user=LwNojPwAAAAJ LwNojPwAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q21258199|Daniela N. Schmidt]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8419-2721 0000-0001-8419-2721] | [https://scholar.google.com/citations?user=xTS90p4AAAAJ xTS90p4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4553166600440018000006 4553166600440018000006]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/576159233947203370284 576159233947203370284] | | | |- | ''[[:d:Q21259681|Ewelina Knapska]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9319-2176 0000-0001-9319-2176] | | [https://viaf.org/en/viaf/315238850 315238850] | | | |- | ''[[:d:Q21264212|Kerstin Bartscherer]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q21264259|Licia Verde]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2601-8770 0000-0003-2601-8770] | [https://scholar.google.com/citations?user=njSOe-cAAAAJ njSOe-cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/106167864152522741712 106167864152522741712] | | | [[Fail:LiciaVerde2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264337|Maria Pia Cosma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4207-5097 0000-0003-4207-5097] | [https://scholar.google.com/citations?user=wz5H2vwAAAAJ wz5H2vwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316756294 316756294]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/66170519791503301752 66170519791503301752] | | | |- | ''[[:d:Q21264379|Tine De Moor]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/29760132 29760132] | | | |- | ''[[:d:Q21264447|Nataša Pržulj]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1290-853X 0000-0002-1290-853X] | [https://scholar.google.com/citations?user=mLIsLdAAAAAJ mLIsLdAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2984154441732635460006 2984154441732635460006] | | | |- | ''[[:d:Q21264462|Nicole Grobert]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8499-8749 0000-0002-8499-8749] | | | | | [[Fail:Nicole Grobert IdeasLab 2013.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264486|Panayiota Poirazi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6152-595X 0000-0001-6152-595X] | [https://scholar.google.com/citations?user=7IidNJMAAAAJ 7IidNJMAAAAJ] | | | | [[Fail:Yiota2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264590|Rubina Raja]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1387-874X 0000-0002-1387-874X] | [https://scholar.google.com/citations?user=-4Hod-wAAAAJ -4Hod-wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/35604987 35604987] | | | |- | ''[[:d:Q21264625|Samira Hassani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2834-5110 0000-0002-2834-5110] | | | | | |- | ''[[:d:Q26712393|Jens-Christian Svenning]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3415-0862 0000-0002-3415-0862] | [https://scholar.google.com/citations?user=we7WLk8AAAAJ we7WLk8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/160593258 160593258] | | | [[Fail:Jens-Christian Svenning.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q26714471|Alexandre Antonelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1842-9297 0000-0003-1842-9297] | [https://scholar.google.com/citations?user=KYbhJxMAAAAJ KYbhJxMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/303444024 303444024] | | | [[Fail:Alexandre Antonelli, professor i biologisk mångfald och systematik.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q27925408|Monica Brinzei]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4999-366X 0000-0002-4999-366X] | [https://scholar.google.com/citations?user=-k4dGgIAAAAJ -k4dGgIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/304931869 304931869] | | | |- | ''[[:d:Q28478750|Sílvia Osuna Oliveras]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3657-6469 0000-0003-3657-6469] | [https://scholar.google.com/citations?user=rHtokY4AAAAJ rHtokY4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305877372 305877372] | | | [[Fail:Osuna-silvia.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30069535|Matthieu Verstraete]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6921-5163 0000-0001-6921-5163] | [https://scholar.google.com/citations?user=ODgcRqMAAAAJ ODgcRqMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q30089985|Enikő Kubinyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4468-9845 0000-0002-4468-9845] | [https://scholar.google.com/citations?user=4JYLWd8AAAAJ 4JYLWd8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/167333960 167333960] | | | [[Fail:Eniko Kubinyi 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q33058678|Kate Hendry]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=gvXp1jEAAAAJ gvXp1jEAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q33100004|Nicola Pugno]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2136-2396 0000-0003-2136-2396] | [https://scholar.google.com/citations?user=MMQMsqoAAAAJ MMQMsqoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/78598139 78598139] | | | |- | ''[[:d:Q33122186|Frédéric Cappa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4859-8024 0000-0003-4859-8024] | | [https://viaf.org/en/viaf/210171452 210171452] | | | |- | ''[[:d:Q37376145|Björn Schumacher]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6097-5238 0000-0001-6097-5238] | | [https://viaf.org/en/viaf/143152380103301761562 143152380103301761562] | | | |- | ''[[:d:Q37643124|Juha Silvanto]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6044-5296 0000-0001-6044-5296] | | | | | |- | ''[[:d:Q37828517|Manos Tsakiris]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7753-7576 0000-0001-7753-7576] | | [https://viaf.org/en/viaf/8307148997704459870007 8307148997704459870007] | | | |- | ''[[:d:Q37838433|Ingo Willuhn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6540-6894 0000-0001-6540-6894] | | [https://viaf.org/en/viaf/91161816332327722040 91161816332327722040] | | | |- | ''[[:d:Q38590382|Frederick Verbruggen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7958-0719 0000-0002-7958-0719] | | | | | |- | ''[[:d:Q38803395|Thimo Kurz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0700-6993 0000-0003-0700-6993] | | | | | |- | ''[[:d:Q38804313|Angela Casini]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1599-9542 0000-0003-1599-9542] | [https://scholar.google.com/citations?user=FpVjlUIAAAAJ FpVjlUIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316799814 316799814] | | | |- | ''[[:d:Q39271588|Jan-Wilhelm Kornfeld]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6802-4442 0000-0002-6802-4442] | | [https://viaf.org/en/viaf/81094699 81094699] | | | |- | ''[[:d:Q39842418|Siawoosh Mohammadi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1311-9636 0000-0003-1311-9636] | | [https://viaf.org/en/viaf/102584264 102584264] | | | |- | ''[[:d:Q40104481|Nathaniel D. Robinson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2773-5096 0000-0002-2773-5096] | | | | | |- | ''[[:d:Q40326309|Michael Bronstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1262-7252 0000-0002-1262-7252] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU3N6-UAAAAJ UU3N6-UAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/48763237 48763237] | | | [[Fail:Michael Bronstein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q40619854|Edgar Huitema]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5766-0830 0000-0002-5766-0830] | | | | | |- | ''[[:d:Q40694791|Richard Hoogenboom]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7398-2058 0000-0001-7398-2058] | [https://scholar.google.com/citations?user=bkk0Qy4AAAAJ bkk0Qy4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/286139100 286139100] | | | |- | ''[[:d:Q41046499|Joseph M. Galea]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0009-4049 0000-0002-0009-4049] | | | | | |- | ''[[:d:Q41048776|Irene Giardina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6900-1739 0000-0001-6900-1739] | | [https://viaf.org/en/viaf/4268094 4268094] | | | |- | ''[[:d:Q41481602|Matteo Ballottari]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8410-3397 0000-0001-8410-3397] | | | | | |- | ''[[:d:Q41548228|Matthew R Longo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2450-4903 0000-0002-2450-4903] | [https://scholar.google.com/citations?user=8WUF9qMAAAAJ 8WUF9qMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/139167622145403341552 139167622145403341552] | | | |- | ''[[:d:Q41601219|Jiayin Yuan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1016-5135 0000-0003-1016-5135] | | [https://viaf.org/en/viaf/86128562 86128562] | | | |- | ''[[:d:Q42110599|Xile Hu]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8335-1196 0000-0001-8335-1196] | [https://scholar.google.com/citations?user=KcCOf3wAAAAJ KcCOf3wAAAAJ] | | | | [[Fail:EPFL 2017 Xile Hu Portrait.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42172549|Jerome Waser]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4570-914X 0000-0002-4570-914X] | | | | | |- | ''[[:d:Q42233527|Sofia Calero]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9535-057X 0000-0001-9535-057X] | [https://scholar.google.com/citations?user=8g0sWOkAAAAJ 8g0sWOkAAAAJ] | | | | [[Fail:Sofía Calero en Historias de Luz.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42291732|Romain Koszul]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3086-1173 0000-0002-3086-1173] | | [https://viaf.org/en/viaf/213150558 213150558] | | | |- | ''[[:d:Q42314487|Emilio M Pérez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8739-2777 0000-0002-8739-2777] | | | | | |- | ''[[:d:Q42316439|Sylvestre Bonnet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5810-3657 0000-0002-5810-3657] | | [https://viaf.org/en/viaf/197180042 197180042] | | | |- | ''[[:d:Q42321192|Juan Rojo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4279-2192 0000-0003-4279-2192] | | [https://viaf.org/en/viaf/25157340737809922816 25157340737809922816] | | | |- | ''[[:d:Q42352992|Shina Caroline Lynn Kamerlin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3190-1173 0000-0002-3190-1173] | | [https://viaf.org/en/viaf/450147423218744882792 450147423218744882792] | | | [[Fail:Lynn Kamerlin.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42406538|Valeria Gazzola]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0324-0619 0000-0003-0324-0619] | [https://scholar.google.com/citations?user=4VtrQcMAAAAJ 4VtrQcMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/289345349 289345349] | | | |- | ''[[:d:Q42710329|Christof Sparr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-0941 0000-0002-4213-0941] | | | | | |- | ''[[:d:Q42905820|Lorenzo Moroni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1298-6025 0000-0003-1298-6025] | [https://scholar.google.com/citations?user=vUg_jwYAAAAJ vUg_jwYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/288777304 288777304] | | | |- | ''[[:d:Q42919157|Andreas Fichtner]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3090-963X 0000-0003-3090-963X] | | [https://viaf.org/en/viaf/121601223 121601223] | | | |- | ''[[:d:Q43419670|Julio Lloret-Fillol]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9173-1105 0000-0001-9173-1105]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-4240-9512 0000-0002-4240-9512] | | [https://viaf.org/en/viaf/5602152502894710800003 5602152502894710800003] | | | |- | ''[[:d:Q44285968|Gemma C. Solomon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2018-1529 0000-0002-2018-1529] | [https://scholar.google.com/citations?user=9EImHHIAAAAJ 9EImHHIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q46631780|Marcel Swart]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8174-8488 0000-0002-8174-8488] | [https://scholar.google.com/citations?user=E-kyyZIAAAAJ E-kyyZIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/283857583 283857583] | | | |- | ''[[:d:Q47068760|Manuel Fernández-Götz]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q47098703|Luca Caricchi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9051-2621 0000-0001-9051-2621] | | | | | |- | ''[[:d:Q47161856|Sarah de Rijcke]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4652-0362 0000-0003-4652-0362] | | | | | [[Fail:SarahDeRijcke2023.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47178778|Albert Quintana]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1674-7160 0000-0003-1674-7160] | [https://scholar.google.com/citations?user=vo3Kl80AAAAJ vo3Kl80AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316755647 316755647] | | | |- | ''[[:d:Q47333463|Evgeny V. Rebrov]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6056-9520 0000-0001-6056-9520] | | | | | |- | ''[[:d:Q47369363|Artur Bednarkiewicz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4113-0365 0000-0003-4113-0365] | | | | | |- | ''[[:d:Q47502109|Katja Frieler]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4869-3013 0000-0003-4869-3013] | | [https://viaf.org/en/viaf/7823153126245524750007 7823153126245524750007] | | | |- | ''[[:d:Q47814325|Shaul Shalvi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2225-7352 0000-0003-2225-7352] | [https://scholar.google.com/citations?user=CyFrw3YAAAAJ CyFrw3YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/6257169639280096580003 6257169639280096580003] | | | |- | ''[[:d:Q49474203|Raul Arenal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2071-9093 0000-0002-2071-9093] | | [https://viaf.org/en/viaf/203212215 203212215] | | | |- | ''[[:d:Q50356056|Nikolaus Weiskopf]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5239-1881 0000-0001-5239-1881] | [https://scholar.google.com/citations?user=1Peu3wYAAAAJ 1Peu3wYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/77414896 77414896] | | | |- | ''[[:d:Q50751584|Gergely Röst]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9476-3284 0000-0001-9476-3284] | [https://scholar.google.com/citations?user=60p9D0wAAAAJ 60p9D0wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1597152636065620051250 1597152636065620051250] | | | |- | ''[[:d:Q50923861|Liesbet Geris]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8180-1445 0000-0002-8180-1445] | | [https://viaf.org/en/viaf/306102340 306102340] | | | |- | ''[[:d:Q51095152|Leif Schröder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4901-0325 0000-0003-4901-0325] | | | | | |- | ''[[:d:Q51125359|Yoav Tsori]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3664-6498 0000-0003-3664-6498] | | [https://viaf.org/en/viaf/89830058 89830058] | | | |- | ''[[:d:Q51198198|Oliver Heiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3957-5835 0000-0002-3957-5835] | | [https://viaf.org/en/viaf/78311452 78311452] | | | |- | ''[[:d:Q52002114|Emily S Cross]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1671-5698 0000-0002-1671-5698] | | [https://viaf.org/en/viaf/8146094198500331057 8146094198500331057] | | | |- | ''[[:d:Q52786598|Tim Nicolai Siegel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1715-7907 0000-0002-1715-7907] | | | | | |- | ''[[:d:Q53512013|Andreas Osterwalder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7346-4808 0000-0001-7346-4808] | | [https://viaf.org/en/viaf/734145857092322922110 734145857092322922110] | | | |- | ''[[:d:Q54034353|Alban Kellerbauer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2755-1713 0000-0002-2755-1713] | | [https://viaf.org/en/viaf/107152138643010981955 107152138643010981955] | | | |- | ''[[:d:Q54261999|Markus Cristinziani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3893-9171 0000-0003-3893-9171] | | [https://viaf.org/en/viaf/2427155044771072520007 2427155044771072520007] | | | |- | ''[[:d:Q54578416|Sebastian Glatt]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2815-7133 0000-0003-2815-7133] | | [https://viaf.org/en/viaf/5087153653250255900009 5087153653250255900009] | | | |- | ''[[:d:Q55086923|Máté Csanád]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3154-6925 0000-0002-3154-6925] | | | | | [[Fail:Csanád Máté.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55136785|Sebastian A. Leidel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0523-6325 0000-0002-0523-6325] | | | | | |- | ''[[:d:Q55217111|Michael Köhl]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Cw9P5UkAAAAJ Cw9P5UkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/55053752 55053752] | | | |- | ''[[:d:Q55232084|Frederik Buylaert]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-6438 0000-0003-3339-6438] | | [https://viaf.org/en/viaf/224782141 224782141] | | | |- | ''[[:d:Q55302620|Claudia Kutter]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8047-0058 0000-0002-8047-0058] | | | | | |- | ''[[:d:Q55437018|Aidan R. McDonald]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8930-3256 0000-0002-8930-3256] | | | | | |- | ''[[:d:Q56395983|Jeff Hartnell]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1744-7955 0000-0002-1744-7955] | | [https://viaf.org/en/viaf/27161512240770562396 27161512240770562396] | | | |- | ''[[:d:Q56441331|Mangala Srinivas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3835-1995 0000-0002-3835-1995] | | | | | |- | ''[[:d:Q56480391|Ian N. Gregory]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8745-2242 0000-0001-8745-2242] | [https://scholar.google.com/citations?user=XdNFcH0AAAAJ XdNFcH0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/119669087 119669087] | | | |- | ''[[:d:Q56587910|Péter Török]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4428-3327 0000-0002-4428-3327] | [https://scholar.google.com/citations?user=7ho2aw8AAAAJ 7ho2aw8AAAAJ] | | | | [[Fail:Peter Torok botanist.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56612771|Siegfried Hapfelmeier]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6913-7932 0000-0002-6913-7932] | | | | | |- | ''[[:d:Q56878939|Jan J. Weigand]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7323-7816 0000-0001-7323-7816] | | [https://viaf.org/en/viaf/13497077 13497077] | | | |- | ''[[:d:Q56885969|Michaël Peyrot]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5983-9690 0000-0002-5983-9690] | | [https://viaf.org/en/viaf/6926203 6926203] | | | |- | ''[[:d:Q57018942|Giovanni Modugno]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4394-8593 0000-0002-4394-8593] | [https://scholar.google.com/citations?user=ObB4HasAAAAJ ObB4HasAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q57019902|Martien den Hertog]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0781-9249 0000-0003-0781-9249] | | [https://viaf.org/en/viaf/205012562 205012562] | | | |- | ''[[:d:Q57059789|Sven Bestmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6867-9545 0000-0002-6867-9545] | | | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} j0pwqzbaxg7imjxb216gig5n9s09zdn 2 562904 7230660 7226389 2026-09-08T00:20:14Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7230660 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q2587966 De Jonge Akademie] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q2587966 } |section= |sort=P463/Q2587966/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q2587966/P580:Start date,P463/Q2587966/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q1081488|Christian Robert Lange]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4605-1052 0000-0002-4605-1052] | | [https://viaf.org/en/viaf/15192433 15192433]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/33211538 33211538] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q1554561|Olivier Hekster]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=jC5kLkkAAAAJ jC5kLkkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39599151 39599151] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:OlivierHekster2021.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1847801|Beatrice de Graaf]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1592-935X 0000-0003-1592-935X] | | [https://viaf.org/en/viaf/28260776 28260776] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | [[Fail:Beatrice de Graaf (2018).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2380187|Marjolein van Asselt]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/270554353 270554353] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Asselt Marjolein van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2461483|Willem Schinkel]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/61014086 61014086] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q4975099|Ingrid Robeyns]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2893-1814 0000-0002-2893-1814] | [https://scholar.google.com/citations?user=OD5XAAsAAAAJ OD5XAAsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18283847 18283847] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Ingrid Robeyns 2014.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5346494|Maaike Kroon]]'' | | | | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q7364760|Ronald Cramer]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/61830014 61830014] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q13737014|Jeroen Geurts]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1896-3748 0000-0003-1896-3748] | | [https://viaf.org/en/viaf/289417530 289417530] | 2012-03-16 | 2017-04-01 | [[Fail:JeroenGeurts2014.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q18402373|Bart Lambrecht]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4376-6834 0000-0003-4376-6834] | [https://scholar.google.com/citations?user=I7S5MxQAAAAJ I7S5MxQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/59330947 59330947] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q19561120|Erik Kwakkel]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1258-1685 0000-0003-1258-1685] | | [https://viaf.org/en/viaf/32231610 32231610] | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q19829154|Jan-Willem Veening]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3162-6634 0000-0002-3162-6634] | [https://scholar.google.com/citations?user=nD53lI0AAAAJ nD53lI0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/287452482 287452482] | 2015-03-26 | | [[Fail:Jwveening.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q19832254|Monica Claes]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/5640214 5640214] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | [[Fail:Claes Monika foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q19832262|Janneke Gerards]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3490-2232 0000-0003-3490-2232] | | [https://viaf.org/en/viaf/35625372 35625372] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q20113631|Annelien Bredenoord]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7542-8963 0000-0002-7542-8963] | | [https://viaf.org/en/viaf/288621248 288621248] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | [[Fail:Annelien Bredenoord, 2012 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21252660|Andrea Evers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0090-5091 0000-0002-0090-5091] | | [https://viaf.org/en/viaf/281070802 281070802] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | [[Fail:AndreaEvers.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21254869|Arianna Betti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9921-3166 0000-0002-9921-3166] | [https://scholar.google.com/citations?user=qQU1hBUAAAAJ qQU1hBUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/10146332836318730028 10146332836318730028] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Arianna Betti 2017.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21255846|Brenda Penninx]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7779-9672 0000-0001-7779-9672] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZCKf1yYAAAAJ ZCKf1yYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290133467 290133467] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q21258622|Elies van Sliedregt]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1146-0638 0000-0003-1146-0638] | [https://scholar.google.com/citations?user=2rlkSUIAAAAJ 2rlkSUIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/223846802 223846802] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | [[Fail:Sliedregt Elies van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21259969|Gijsje Koenderink]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7823-8807 0000-0002-7823-8807] | [https://scholar.google.com/citations?user=65QvU8sAAAAJ 65QvU8sAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/200108888 200108888] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | [[Fail:Koenderink Gijsje foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21261367|Iris Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5597-3262 0000-0001-5597-3262]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-2682-5313 0000-0002-2682-5313] | | [https://viaf.org/en/viaf/281415035 281415035] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | [[Fail:Iris Sommer 2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264240|Lotte Jensen]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/102935149 102935149] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | [[Fail:LotteJensen2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264360|Marijke Haverkorn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5288-312X 0000-0002-5288-312X] | | [https://viaf.org/en/viaf/76639327 76639327] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q21264379|Tine De Moor]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/29760132 29760132] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q21264450|Nathalie Katsonis]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1054-6544 0000-0003-1054-6544] | [https://scholar.google.com/citations?user=Gvj2gWoAAAAJ Gvj2gWoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305811918 305811918] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q21264475|Nynke Dekker]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4029-0973 0000-0003-4029-0973] | [https://scholar.google.com/citations?user=07alkr8AAAAJ 07alkr8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/226112778 226112778] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q21264577|Roberta D'Alessandro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0165-5901 0000-0002-0165-5901] | | [https://viaf.org/en/viaf/24930653 24930653] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | [[Fail:Roberta D'Allessandro Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264634|Sarah Durston]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/280648173 280648173] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | |- | ''[[:d:Q21337886|Leontine E. Becking]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4584-3912 0000-0002-4584-3912] | | [https://viaf.org/en/viaf/305798382 305798382] | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q23038207|Rianne Letschert]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=CeZxamAAAAAJ CeZxamAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68688685 68688685] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | [[Fail:Rianne Letschert, March 2018.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23662325|Bart Knols]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/231272575 231272575]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/7539165628860042480001 7539165628860042480001] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:BartKnols2014.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24517868|Mihai G. Netea]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2421-6052 0000-0003-2421-6052] | [https://scholar.google.com/citations?user=AEf6yccAAAAJ AEf6yccAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/22454084 22454084] | 2007-03-27 | 2012-04-01 | [[Fail:MihaiNetea2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24517870|Lodi Nauta]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8815-4562 0000-0001-8815-4562] | | [https://viaf.org/en/viaf/22280484 22280484] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:LodiNauta2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q26807791|Amina Helmi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=1Th-sc4AAAAJ 1Th-sc4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/27911501 27911501] | 2007-03-27 | 2012-03-16 | [[Fail:Amina Helmi (Bram Saeys) 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q27645798|Saskia Bonjour]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/102615394 102615394] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q27978391|Paul Groot]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4488-726X 0000-0002-4488-726X] | | [https://viaf.org/en/viaf/285778953 285778953] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q28841828|Carla Sieburgh]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/43074701 43074701] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q28842555|Eveline Crone]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7508-6078 0000-0002-7508-6078] | | [https://viaf.org/en/viaf/91026206 91026206] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | [[Fail:Eveline Crone Marc de Haan 2012.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29020968|Petra van Dam]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/12475253 12475253] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Dam Petra van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29388532|Hanneke van Laarhoven]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/237918223 237918223] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | [[Fail:Hanneke van Laarhoven (2015).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29585897|Belle Derks]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=nRwpZN0AAAAJ nRwpZN0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/293623463 293623463] | 2016-03 | | |- | ''[[:d:Q29913987|Suzanne Hulscher]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8734-1830 0000-0002-8734-1830] | | [https://viaf.org/en/viaf/285137963 285137963] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Hulscher Suzanne foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29914033|Carlijn Bouten]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1035-5094 0000-0003-1035-5094] | | [https://viaf.org/en/viaf/285792596 285792596] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Carlijn Bouten.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30004435|Sjoerd Repping]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-149X 0000-0002-6959-149X] | | [https://viaf.org/en/viaf/284675365 284675365] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q30123165|Rivke Jaffe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6115-2978 0000-0002-6115-2978] | | [https://viaf.org/en/viaf/56844796 56844796]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/6761165628856242480001 6761165628856242480001] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q30131201|Ronald Hanson]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8938-2137 0000-0001-8938-2137] | [https://scholar.google.com/citations?user=bRc-WccAAAAJ bRc-WccAAAAJ] | | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:RonaldHanson.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30131228|Appy Sluijs]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2382-0215 0000-0003-2382-0215] | | [https://viaf.org/en/viaf/282550742 282550742] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q30502648|Reuven Agami]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2848-2473 0000-0002-2848-2473] | | | 2007-03-27 | 2012-04-01 | |- | ''[[:d:Q30743536|Huibert D. Mansvelder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1365-5340 0000-0003-1365-5340] | | [https://viaf.org/en/viaf/291470953 291470953] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q31229076|M. Arfan Ikram]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0372-8585 0000-0003-0372-8585] | | [https://viaf.org/en/viaf/282442783 282442783] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q32786154|André Aleman]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/48995748 48995748] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | [[Fail:AndreAleman2010.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37638605|Lude Franke]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5159-8802 0000-0002-5159-8802] | [https://scholar.google.com/citations?user=--4kM8cAAAAJ --4kM8cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/287789549 287789549] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q38320972|Niels O. Schiller]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0392-7608 0000-0002-0392-7608] | | [https://viaf.org/en/viaf/69875301 69875301] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q38359989|Selma E. de Mink]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9336-2825 0000-0001-9336-2825] | | [https://viaf.org/en/viaf/282566272 282566272] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q38633908|Marie-Jose van Tol]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9260-5490 0000-0002-9260-5490] | [https://scholar.google.com/citations?user=zYrxgCcAAAAJ zYrxgCcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/282543620 282543620] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q39051748|Wiro J. Niessen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5822-1995 0000-0002-5822-1995] | [https://scholar.google.com/citations?user=jmKtufcAAAAJ jmKtufcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/256524777 256524777] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q41044081|Pieter R. Roelfsema]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1625-0034 0000-0002-1625-0034] | [https://scholar.google.com/citations?user=y7weYdYAAAAJ y7weYdYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/285762346 285762346] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Pieter roelfsema-1701785258.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q41804732|Jaap H. Abbring]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3405-9487 0000-0002-3405-9487] | | [https://viaf.org/en/viaf/248082196 248082196] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q42215747|Annemieke Aartsma-Rus]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1565-654X 0000-0003-1565-654X] | | [https://viaf.org/en/viaf/251877187 251877187] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q42317427|Jan van Hest]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7973-2404 0000-0001-7973-2404] | [https://scholar.google.com/citations?user=-K2KHjIAAAAJ -K2KHjIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/282171770 282171770] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q42361326|Marleen Kamperman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0520-4534 0000-0002-0520-4534] | | [https://viaf.org/en/viaf/280108568 280108568] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q43182137|Pieter C. A. Bruijnincx]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8134-0530 0000-0001-8134-0530] | | [https://viaf.org/en/viaf/283046233 283046233] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q44168464|Teun Bousema]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2666-094X 0000-0003-2666-094X] | | [https://viaf.org/en/viaf/210416751 210416751] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q46090455|Catholijn Jonker]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4780-7461 0000-0003-4780-7461] | [https://scholar.google.com/citations?user=khyi_HIAAAAJ khyi_HIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/218610590 218610590] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Jonker Catholijn foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q46709051|Gijs Wuite]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5706-043X 0000-0002-5706-043X] | [https://scholar.google.com/citations?user=K5GHkWgAAAAJ K5GHkWgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/231698958 231698958] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q46709934|Marieke van den Brink]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6731-7887 0000-0001-6731-7887] | | [https://viaf.org/en/viaf/232336415 232336415] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q47129554|Arjan J Houtepen]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8328-443X 0000-0001-8328-443X] | | [https://viaf.org/en/viaf/305823789 305823789] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q47149813|Rens van de Schoot]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7736-2091 0000-0001-7736-2091] | | [https://viaf.org/en/viaf/287823284 287823284] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q47331408|Floris de Lange]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6730-1452 0000-0002-6730-1452] | | [https://viaf.org/en/viaf/38906743 38906743] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q47456095|Karwan Fatah-Black]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2788-6270 0000-0003-2788-6270] | | [https://viaf.org/en/viaf/103441399 103441399] | 2020-03-23 | | [[Fail:Karwan Fatah-Black (27276316741).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47702893|Bettina Speckmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8514-7858 0000-0002-8514-7858] | [https://scholar.google.com/citations?user=Wim4L1cAAAAJ Wim4L1cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/223141375 223141375] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Speckmann Bettina foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q48406674|Patricia Y W Dankers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8997-181X 0000-0002-8997-181X] | | [https://viaf.org/en/viaf/286971262 286971262] | 2015-03-26 | | [[Fail:Patricia Dankers 2017.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51643183|Marika Taylor]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9956-601X 0000-0001-9956-601X] | | [https://viaf.org/en/viaf/221171184336647770464 221171184336647770464]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/283799602 283799602]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/311289081 311289081] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | [[Fail:Taylor Marika foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51991897|Raymond van Ee]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1134-8665 0000-0002-1134-8665] | | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q52147493|Monika S. Schmid]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3326-2766 0000-0002-3326-2766] | | [https://viaf.org/en/viaf/74018000 74018000] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Schmid Monika foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q54946037|Oscar Gelderblom]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3083-8747 0000-0003-3083-8747] | | [https://viaf.org/en/viaf/41184001 41184001] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q55628105|Béate Völker]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/273768623 273768623] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Völker Beate foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55948268|Linnet Taylor]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7856-7611 0000-0001-7856-7611] | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q56193619|Lenneke Alink]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3459-0785 0000-0003-3459-0785] | | [https://viaf.org/en/viaf/284099542 284099542] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q56745367|Joost Reek]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5024-508X 0000-0001-5024-508X] | [https://scholar.google.com/citations?user=XQ0OXlsAAAAJ XQ0OXlsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/107793692 107793692] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q56885230|Stefan van der Stigchel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5918-3521 0000-0002-5918-3521] | | [https://viaf.org/en/viaf/88288103 88288103] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q56967403|Erik van Sebille]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2041-0704 0000-0003-2041-0704] | [https://scholar.google.com/citations?user=2Pb1HdUAAAAJ 2Pb1HdUAAAAJ] | | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q56984167|Quentin Bourgeois]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7518-2142 0000-0001-7518-2142] | | [https://viaf.org/en/viaf/286293938 286293938] | | | |- | ''[[:d:Q57018155|Nadine Akkerman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3063-2610 0000-0002-3063-2610] | | [https://viaf.org/en/viaf/187461258 187461258] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q57158324|Maarten G. Kleinhans]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9484-1673 0000-0002-9484-1673] | | [https://viaf.org/en/viaf/162260289 162260289] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | |- | ''[[:d:Q57294289|Hester den Ruijter]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9762-014X 0000-0001-9762-014X] | [https://scholar.google.com/citations?user=QUTc-JAAAAAJ QUTc-JAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/287070501 287070501] | | | |- | ''[[:d:Q57412545|Daniel Oberski]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7467-2297 0000-0001-7467-2297] | [https://scholar.google.com/citations?user=KH_cqmwAAAAJ KH_cqmwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/291673531 291673531] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q57415049|Fokke Gerritsen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6665-1928 0000-0002-6665-1928] | | [https://viaf.org/en/viaf/52008271 52008271] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q57554949|Anton Akhmerov]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8031-1340 0000-0001-8031-1340] | | [https://viaf.org/en/viaf/287829930 287829930] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q57575067|Mark A. Peletier]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9663-3694 0000-0001-9663-3694] | | [https://viaf.org/en/viaf/83993646 83993646] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q58053910|Alexander Sack]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1471-0885 0000-0002-1471-0885] | [https://scholar.google.com/citations?user=87HYhZIAAAAJ 87HYhZIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/67400489 67400489] | 2012 | 2017 | [[Fail:Alexander T. Sack.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58138920|Helmer Helmers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7247-0787 0000-0002-7247-0787] | | [https://viaf.org/en/viaf/281690627 281690627] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q58338528|Tatiana Filatova]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3546-6930 0000-0002-3546-6930] | | [https://viaf.org/en/viaf/286151381 286151381] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q58338926|Jetse Stoorvogel]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4297-122X 0000-0003-4297-122X] | | [https://viaf.org/en/viaf/190947053 190947053] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q58794438|Antoine Buyse]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/63540794 63540794] | 2011-11-07 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59090672|Nanna Hilton]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0141-3539 0000-0003-0141-3539] | | [https://viaf.org/en/viaf/14149066576665601790 14149066576665601790] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q59091060|Renske Keizer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4051-1406 0000-0003-4051-1406] | | [https://viaf.org/en/viaf/5174149198261574940007 5174149198261574940007] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q59093614|Stephan Smeekes]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0157-639X 0000-0002-0157-639X] | | [https://viaf.org/en/viaf/285977806 285977806] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q59093836|Arne Smeets]]'' | | | | 2019-03-21 | | [[Fail:ArneSmeets2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59096401|Elske van den Akker-van Marle]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5269-509X 0000-0002-5269-509X] | | [https://viaf.org/en/viaf/48564969 48564969] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Akker van Marle Elske van den foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59096960|Hester Bijl]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/286333533 286333533] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Hester Bijl (2019).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59097577|Mischa Bonn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6851-8453 0000-0001-6851-8453] | | [https://viaf.org/en/viaf/288560477 288560477] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59099676|Hilde Bras]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/261608080 261608080] | 2012-03-16 | 2017-01-01 | |- | ''[[:d:Q59099803|Bé Breij]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/102967860 102967860] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Breij Be foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59099869|Gijs van den Brink]]'' | | | | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59132963|Alexander Brinkman]]'' | | | | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59156945|Herman Paul]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9365-6329 0000-0002-9365-6329] | | [https://viaf.org/en/viaf/78832740 78832740] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q59209989|Joris Dik]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=q1bybKQAAAAJ q1bybKQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/66791590 66791590] | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q59210139|Elise Dusseldorp]]'' | | | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Dusseldorp Elise foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59210325|Bernet Elzinga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8917-7368 0000-0002-8917-7368] | [https://scholar.google.com/citations?user=pxWDAY8AAAAJ pxWDAY8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/284544831 284544831]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/5963159477716327990008 5963159477716327990008] | 2007-03-27 | 2012-04-01 | [[Fail:Elzinga Bernet foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59210356|Mirjam Ernestus]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1853-0750 0000-0002-1853-0750] | [https://scholar.google.com/citations?user=5y4m1J8AAAAJ 5y4m1J8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/11806719 11806719] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | |- | ''[[:d:Q59210534|Ron Fouchier]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8095-2869 0000-0001-8095-2869] | [https://scholar.google.com/citations?user=gl9hluAAAAAJ gl9hluAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/280940993 280940993]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/298563081 298563081] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Ron Fouchier - Erasmus MC.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59210684|Elke Geraerts]]'' | | | | 2011-03-17 | 2016-04-01 | [[Fail:Geraerts Elke Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59212087|Hilde Geurts]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4824-9660 0000-0002-4824-9660] | | | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q59389972|Tamara van Gog]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3766-6255 0000-0003-3766-6255] | [https://scholar.google.com/citations?user=k1L8c-oAAAAJ k1L8c-oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18149106035768490960 18149106035768490960] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Gog van Tamara foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390020|Marie-José Goumans]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9344-6746 0000-0001-9344-6746] | | [https://viaf.org/en/viaf/288110335 288110335] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | [[Fail:Goumans Jose foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390142|Holger Gzella]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/76611737 76611737] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | |- | ''[[:d:Q59390184|Bas ter Haar Romeny]]'' | | | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59390592|Gert-Jan van der Heiden]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9493-3220 0000-0001-9493-3220] | | [https://viaf.org/en/viaf/29064005 29064005] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59390659|Janet van Hell]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/19313517 19313517] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Hell Janet van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390892|Kristin Henrard]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3067-9918 0000-0003-3067-9918] | [https://scholar.google.com/citations?user=o_zUB4IAAAAJ o_zUB4IAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/34673621 34673621] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Henrard Kristin foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390906|Jennifer Herek]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6312-1091 0000-0002-6312-1091] | | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Herek Jennifer foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390955|Hans Hilgenkamp]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6109-8804 0000-0001-6109-8804] | [https://scholar.google.com/citations?user=lywc6l8AAAAJ lywc6l8AAAAJ] | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59391017|Joost Hoenderop]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1816-8544 0000-0002-1816-8544] | | [https://viaf.org/en/viaf/202400058 202400058] | 2010-03-18 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59419212|Casper Hoogenraad]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2666-0758 0000-0002-2666-0758] | | [https://viaf.org/en/viaf/291481305 291481305]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/8841162669549655500008 8841162669549655500008] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59560756|Tim Baarslag]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1662-3910 0000-0002-1662-3910] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ic5t92AAAAAJ Ic5t92AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/93148449542415690599 93148449542415690599] | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q59627146|A. Femius Koenderink]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1617-5748 0000-0003-1617-5748] | | [https://viaf.org/en/viaf/285468305 285468305] | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q59627647|Bert-Jaap Koops]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2906-8215 0000-0002-2906-8215] | | [https://viaf.org/en/viaf/39598321 39598321] | 2005-03-16 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q59627751|Kobus Kuipers]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/285880515 285880515] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59628034|David Lentink]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/279987425 279987425] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59628120|Mirjam Leunissen]]'' | | | | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q59668957|Jason Hessels]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2317-1446 0000-0003-2317-1446] | | [https://viaf.org/en/viaf/287447085 287447085] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q59770837|Ali-Asghar Seyed-Ghorab]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5072-5702 0000-0001-5072-5702] | | [https://viaf.org/en/viaf/34693810 34693810] | 2007-03-27 | 2012-04-01 | |- | ''[[:d:Q59771122|Jeroen Salman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8927-5091 0000-0001-8927-5091] | | [https://viaf.org/en/viaf/22318410 22318410] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q59783801|Merel Keijzer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9041-8563 0000-0001-9041-8563] | | [https://viaf.org/en/viaf/172794684 172794684] | | | |- | ''[[:d:Q59809011|Hanneke E Hulst]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5039-1359 0000-0002-5039-1359] | | [https://viaf.org/en/viaf/286932650 286932650] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q59859502|Kofi A. A. Makinwa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2992-5467 0000-0002-2992-5467] | [https://scholar.google.com/citations?user=DZgTfroAAAAJ DZgTfroAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/3135151304654049460003 3135151304654049460003] | 2007-03-27 | | |- | ''[[:d:Q59860216|Christoph Lüthy]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4711-1317 0000-0003-4711-1317] | [https://scholar.google.com/citations?user=01zNM60AAAAJ 01zNM60AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/49441413 49441413] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59860744|Ariana Need]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/263689453 263689453] | 2007-03-27 | 2012-03-16 | [[Fail:Need Ariana fot Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59868609|Tjerk Oosterkam]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6855-5190 0000-0001-6855-5190] | | [https://viaf.org/en/viaf/290850335 290850335] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q59972199|Han Thomas Adriaenssen]]'' | | | | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q59976881|Celia Berkers]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/279853152 279853152] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q59977456|Raf de Bont]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/57750315 57750315] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q59979388|Angélique Cramer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2128-0331 0000-0003-2128-0331] | | [https://viaf.org/en/viaf/290795338 290795338] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q59982698|Ewout Frankema]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7504-2817 0000-0002-7504-2817] | [https://scholar.google.com/citations?user=D6VatOkAAAAJ D6VatOkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/232652610 232652610] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q59983885|Barbora Hola]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/280763758 280763758] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q60025106|Alexandru Iosup]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8030-9398 0000-0001-8030-9398] | [https://scholar.google.com/citations?user=7wwQ7twAAAAJ 7wwQ7twAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/282119949 282119949] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q60028184|Johan van Leeuwaarden]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9752-0018 0000-0001-9752-0018] | [https://scholar.google.com/citations?user=Zrv4oQIAAAAJ Zrv4oQIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/78991345 78991345] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q60028209|Dora Matzke]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=8BBz_k0AAAAJ 8BBz_k0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/30498341 30498341] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q60035978|Bettina Reitz-Joosse]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7512-3502 0000-0002-7512-3502] | | [https://viaf.org/en/viaf/35646221 35646221] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q60035999|Jeroen de Ridder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6774-5478 0000-0001-6774-5478] | | [https://viaf.org/en/viaf/288779271 288779271] | | | |- | ''[[:d:Q60036057|Diederik Roest]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1068-0380 0000-0003-1068-0380] | | [https://viaf.org/en/viaf/280693553 280693553] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q60036078|Liesbeth van Rossum]]'' | | | | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q60036301|Frans Snik]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1946-7009 0000-0003-1946-7009] | | [https://viaf.org/en/viaf/279901399 279901399] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q60036322|Kristine Steenbergh]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/165551575 165551575] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q60036367|Behnam Taebi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2244-2083 0000-0002-2244-2083] | | [https://viaf.org/en/viaf/291727087 291727087] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q60036387|Christiaan Vinkers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3698-0744 0000-0003-3698-0744] | | [https://viaf.org/en/viaf/283862794 283862794] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q60036443|Barbara Vis]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/283330822 283330822] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q60036448|Rens Vliegenthart]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2401-2914 0000-0003-2401-2914] | | [https://viaf.org/en/viaf/283374780 283374780] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q60036454|Martijn Wieling]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0434-1526 0000-0003-0434-1526] | [https://scholar.google.com/citations?user=Fzv0QJAAAAAJ Fzv0QJAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/291025267 291025267] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q60036464|Erin Wilson]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/233190727 233190727] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q67662450|Miranda van Turennout]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/33954778 33954778] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Turennout Miranda van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q67663312|Juliette Walma van der Molen]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/198738725 198738725] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Walma van der Molen Juliette foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q78070172|Thijs Bol]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9509-8423 0000-0001-9509-8423] | [https://scholar.google.com/citations?user=nMP0iF4AAAAJ nMP0iF4AAAAJ] | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78070556|Tom de Greef]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78070816|Liesbeth van de Grift]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78070820|Liesbeth Janssen]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78070994|Maryam Kavousi]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78071196|Lotte Krabbenborg]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78071615|Hilde Verbeek]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3740-5162 0000-0002-3740-5162] | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q123137350|Else Starkenburg]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4501-103X 0000-0003-4501-103X] | | [https://viaf.org/en/viaf/288343170 288343170] | 2022 | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 74f9qnhk3pj716mdho3dzwkkx302ovc 2 562906 7230661 7227598 2026-09-08T00:20:20Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7230661 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q1713320 Die Junge Akademie] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q1713320 } |section= |sort=P463/Q1713320/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q1713320/P580:Start date,P463/Q1713320/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q37616532|Philipp Kanske]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2027-8782 0000-0003-2027-8782] | [https://scholar.google.com/citations?user=mwTfuK0AAAAJ mwTfuK0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/81473593 81473593] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q39049575|Fabian J. Theis]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2419-1943 0000-0002-2419-1943] | [https://scholar.google.com/citations?user=sqWpn2AAAAAJ sqWpn2AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/58566024 58566024] | 2009 | 2014 | |- | ''[[:d:Q39698291|Thomas Koop]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7571-3684 0000-0002-7571-3684] | [https://scholar.google.com/citations?user=98h7cwcAAAAJ 98h7cwcAAAAJ] | | 2003 | 2008 | |- | ''[[:d:Q40448227|Sylvia Cremer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2193-3868 0000-0002-2193-3868] | [https://scholar.google.com/citations?user=_Gm-T9IAAAAJ _Gm-T9IAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/30462846 30462846] | 2008 | 2013 | |- | ''[[:d:Q41571852|Wolfram Antonin]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4669-379X 0000-0003-4669-379X] | [https://scholar.google.com/citations?user=hy9NJTkAAAAJ hy9NJTkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/59988608 59988608] | 2005 | 2010 | |- | ''[[:d:Q42305737|Tobias Bollenbach]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4398-476X 0000-0003-4398-476X] | | [https://viaf.org/en/viaf/3583854 3583854] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q42323590|Robert Kretschmer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7731-3748 0000-0002-7731-3748] | [https://scholar.google.com/citations?user=GytTOLoAAAAJ GytTOLoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/8272162723677461290007 8272162723677461290007] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q42591564|C Giovanni Galizia]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8292-6031 0000-0001-8292-6031] | [https://scholar.google.com/citations?user=ELSCN80AAAAJ ELSCN80AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/221200469 221200469] | 2000 | 2005 | |- | ''[[:d:Q43046038|Diana Göhringer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2571-8441 0000-0003-2571-8441] | [https://scholar.google.com/citations?user=pbYi2igAAAAJ pbYi2igAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/308236387 308236387] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q43090027|Martin Dresler]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7441-3818 0000-0001-7441-3818] | [https://scholar.google.com/citations?user=Y-hAEQYAAAAJ Y-hAEQYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/67561798 67561798] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q43149009|Sven Diederichs]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7901-4752 0000-0001-7901-4752] | | [https://viaf.org/en/viaf/52765377 52765377] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q43287119|Tobias J. Erb]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3685-0894 0000-0003-3685-0894] | [https://scholar.google.com/citations?user=X-KULlwAAAAJ X-KULlwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/95575883 95575883] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q44286938|Xiaoxiang Zhu]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5530-3613 0000-0001-5530-3613] | [https://scholar.google.com/citations?user=CNakdIgAAAAJ CNakdIgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/173334854 173334854] | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q44286979|Ricarda Winkelmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1248-3217 0000-0003-1248-3217] | [https://scholar.google.com/citations?user=qo1-uLcAAAAJ qo1-uLcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2139153834742364450007 2139153834742364450007] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q45837402|Valeska Huber]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/270708825 270708825]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/309578173 309578173] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q47384390|Angelika B. Riemer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5865-0714 0000-0002-5865-0714] | | [https://viaf.org/en/viaf/2324153775046361550001 2324153775046361550001] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q47707051|Andreas Keil]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4064-1924 0000-0002-4064-1924] | [https://scholar.google.com/citations?user=oyHUTa0AAAAJ oyHUTa0AAAAJ] | | 2002 | 2007 | |- | ''[[:d:Q48869806|Jan Hennings]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/239148704020536930138 239148704020536930138] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q50923682|Julia Tjus]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1748-7367 0000-0002-1748-7367] | | [https://viaf.org/en/viaf/101342443 101342443] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q50923828|Lena Hipp]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1535-8748 0000-0002-1535-8748] | [https://scholar.google.com/citations?user=CaOxsXoAAAAJ CaOxsXoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/8145244374974480722 8145244374974480722] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q50923839|Miriam Akkermann]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7154-7917 0000-0001-7154-7917] | [https://scholar.google.com/citations?user=oaprZN4AAAAJ oaprZN4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/159149235080376690003 159149235080376690003] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q52601149|Pirkko Husemann]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/55074590 55074590] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q52867006|Ronny Thomale]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3979-8836 0000-0002-3979-8836] | [https://scholar.google.com/citations?user=RJ8vWeoAAAAJ RJ8vWeoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/81252486 81252486] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q52893922|Roman Lemberg]]'' | | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q54006368|Philip Walther]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4964-817X 0000-0002-4964-817X] | [https://scholar.google.com/citations?user=NqWGYXwAAAAJ NqWGYXwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/109147663096460552402 109147663096460552402] | 2007 | 2012 | [[Fail:Prof. Philip Walther.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q54086471|Alexander Knohl]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7615-8870 0000-0002-7615-8870] | [https://scholar.google.com/citations?user=vfYbp44AAAAJ vfYbp44AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/40446650 40446650] | 2009 | 2014 | |- | ''[[:d:Q55593634|Moritz Renner]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3192-1809 0000-0003-3192-1809] | [https://scholar.google.com/citations?user=Z-8Z-PAAAAAJ Z-8Z-PAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316876922 316876922] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q56241093|Robert Wolf]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4066-6483 0000-0003-4066-6483] | | | 2009 | 2014 | |- | ''[[:d:Q56422722|Anna F. Cord]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3183-8482 0000-0003-3183-8482] | [https://scholar.google.com/citations?user=3ZBdx88AAAAJ 3ZBdx88AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/263092595 263092595] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q56755329|Christian Hof]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7763-1885 0000-0002-7763-1885] | [https://scholar.google.com/citations?user=YnIqgv4AAAAJ YnIqgv4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/3950155105820076320004 3950155105820076320004] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q56958807|Josef Priller]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7596-0979 0000-0001-7596-0979] | [https://scholar.google.com/citations?user=mmzxNyYAAAAJ mmzxNyYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/205228656 205228656] | 2004 | 2009 | |- | ''[[:d:Q57045949|Jan Haaker]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8366-9559 0000-0001-8366-9559] | [https://scholar.google.com/citations?user=4aIP2_EAAAAJ 4aIP2_EAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315587247 315587247] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q57543046|Mathias Kläui]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4848-2569 0000-0002-4848-2569] | [https://scholar.google.com/citations?user=1V_pQncAAAAJ 1V_pQncAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/92151594510905352626 92151594510905352626] | 2006 | 2011 | |- | ''[[:d:Q57909215|Bernadett Weinzierl]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4555-5686 0000-0003-4555-5686] | | [https://viaf.org/en/viaf/47966669 47966669] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q57990901|David Linden]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5638-9292 0000-0002-5638-9292] | | | 2003 | 2008 | |- | ''[[:d:Q58107761|Michael Saliba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6818-9781 0000-0002-6818-9781] | [https://scholar.google.com/citations?user=1xrUZtkAAAAJ 1xrUZtkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2825161999097744610003 2825161999097744610003] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q58493283|Fabian Schmidt]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6807-7464 0000-0002-6807-7464] | | [https://viaf.org/en/viaf/5695159820917014000005 5695159820917014000005] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q59547111|Bjoern H Falkenburger]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2387-526X 0000-0002-2387-526X] | [https://scholar.google.com/citations?user=EkchkSIAAAAJ EkchkSIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5860826 5860826] | 2003 | 2008 | |- | ''[[:d:Q59677643|Daniel Durstewitz]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9340-3786 0000-0002-9340-3786] | [https://scholar.google.com/citations?user=2bcbKU0AAAAJ 2bcbKU0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/140154440220935342567 140154440220935342567] | 2002 | 2007 | |- | ''[[:d:Q60914460|Valerie Domcke]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7208-4464 0000-0002-7208-4464] | | [https://viaf.org/en/viaf/305265236 305265236] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q61710837|Wolfgang Gaissmaier]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6273-178X 0000-0001-6273-178X] | [https://scholar.google.com/citations?user=nriAtoEAAAAJ nriAtoEAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q64532824|Tobias Kuemmerle]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9775-142X 0000-0002-9775-142X] | [https://scholar.google.com/citations?user=zJswGFcAAAAJ zJswGFcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/140151302951348662060 140151302951348662060] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q64821698|Christoph Lundgreen]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/188162420 188162420] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64859767|Frauke Rostalski]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5606-3639 0000-0002-5606-3639] | | [https://viaf.org/en/viaf/5498151353535252720008 5498151353535252720008] | 2017 | | [[Fail:Hart aber fair 2024-12-02-8090.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65490513|Daniel Chappell]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/23213363 23213363] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q66108500|Anna Lisa Ahlers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1072-8823 0000-0003-1072-8823] | | [https://viaf.org/en/viaf/312784083 312784083] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q66124478|Caspar Battegay]]'' | [https://orcid.org/0009-0002-4132-9032 0009-0002-4132-9032] | | [https://viaf.org/en/viaf/81614791 81614791] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q66124480|Michael Bies]]'' | [https://orcid.org/0009-0004-8866-7973 0009-0004-8866-7973] | | [https://viaf.org/en/viaf/160682527 160682527] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q66124484|Martin-Immanuel Bittner]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8279-6900 0000-0001-8279-6900] | [https://scholar.google.com/citations?user=CzSnsdQAAAAJ CzSnsdQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309624591 309624591] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q66124493|Bettina Bock]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/2411150032984011180009 2411150032984011180009] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q66124773|Thomas Böttcher]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0235-4825 0000-0003-0235-4825] | [https://scholar.google.com/citations?user=0a0fDwYAAAAJ 0a0fDwYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/107221916 107221916] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q66124780|Eva Buddeberg]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/171936689 171936689] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q66124786|Stefanie Büchner]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2114-7063 0000-0003-2114-7063] | | [https://viaf.org/en/viaf/205685238 205685238] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q66124863|Timo de Wolff]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0883-1389 0000-0003-0883-1389] | | [https://viaf.org/en/viaf/299682125 299682125] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q66124865|Isabelle Dolezalek]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8989-4383 0000-0002-8989-4383] | | [https://viaf.org/en/viaf/310694432 310694432] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q66124919|Nausikaä El-Mecky]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/284288316 284288316] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q66132289|Benedict Esche]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/22150868212222072466 22150868212222072466] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q66132292|Simon Wolfgang Fuchs]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6522-9872 0000-0002-6522-9872] | [https://scholar.google.com/citations?user=CLdfzbwAAAAJ CLdfzbwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/162782365 162782365] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q66187900|Lukas Haffert]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3594-0049 0000-0002-3594-0049] | [https://scholar.google.com/citations?user=r389azQAAAAJ r389azQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/307290004 307290004] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q66187906|Alkomiet Hasan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=3AmwkgIAAAAJ 3AmwkgIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/81819282 81819282] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q66194552|Chris Thomale]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0878-9910 0000-0002-0878-9910] | | [https://viaf.org/en/viaf/262686065 262686065] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q66275831|Fabian Krämer]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/3625798 3625798] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q66280240|Simon Lentner]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2847-1114 0000-0003-2847-1114] | | [https://viaf.org/en/viaf/303062476 303062476] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q66280617|Sebastian Matzner]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8453-9948 0000-0002-8453-9948] | | [https://viaf.org/en/viaf/3454148574391324430005 3454148574391324430005] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q66305650|Fruzsina Molnár-Gábor]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9406-2776 0000-0002-9406-2776] | | [https://viaf.org/en/viaf/261078961 261078961]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/305821418 305821418]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/706161211766640070005 706161211766640070005] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q66305663|Jonas Peters]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1487-7511 0000-0002-1487-7511] | [https://scholar.google.com/citations?user=kBQ4VvEAAAAJ kBQ4VvEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/9150565526406250664 9150565526406250664] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q66305672|Dirk Pflüger]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4360-0212 0000-0002-4360-0212] | [https://scholar.google.com/citations?user=bKhHWxMAAAAJ bKhHWxMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/136813000 136813000] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q66305681|Timo Rademacher]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2304-3172 0000-0002-2304-3172] | | [https://viaf.org/en/viaf/308190702 308190702] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q66305743|Isabel Nahal Schellinger]]'' | | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q66309188|Marco F. H. Schmidt]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7651-1681 0000-0001-7651-1681] | [https://scholar.google.com/citations?user=-IPeK_0AAAAJ -IPeK_0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/295054347 295054347] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q66309206|Christian Stein]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7796-2951 0000-0001-7796-2951] | | [https://viaf.org/en/viaf/2909154329457526970003 2909154329457526970003] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q66310016|Frank Bordusa]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/35246316 35246316] | 2004 | 2009 | |- | ''[[:d:Q66310034|Michael Boutros]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9458-817X 0000-0002-9458-817X] | [https://scholar.google.com/citations?user=k-q8lsYAAAAJ k-q8lsYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/253068376 253068376] | 2003 | 2008 | |- | ''[[:d:Q66312124|Alexander Danzer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7920-7052 0000-0001-7920-7052] | [https://scholar.google.com/citations?user=6AleR-AAAAAJ 6AleR-AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/176149068350565730009 176149068350565730009] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q66312143|Karin de Borst]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1232-8604 0000-0003-1232-8604] | | | 2008 | 2013 | |- | ''[[:d:Q66312163|Kirill Dmitriev]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2832-8804 0000-0002-2832-8804] | | [https://viaf.org/en/viaf/88199069 88199069] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q66312490|Walter Federle]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6375-3005 0000-0002-6375-3005] | | [https://viaf.org/en/viaf/42668345 42668345] | 2002 | 2007 | |- | ''[[:d:Q66316899|Christian Fleischhack]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/74748098 74748098] | 2002 | 2007 | |- | ''[[:d:Q66316919|Wolfgang Forstmeier]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5984-8925 0000-0002-5984-8925] | [https://scholar.google.com/citations?user=AzsedlEAAAAJ AzsedlEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/59988409 59988409] | 2006 | 2011 | |- | ''[[:d:Q66316934|Jennifer Girrbach-Noe]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/169847839 169847839] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q66316954|Christoph Halbig]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3372-3657 0000-0002-3372-3657] | | [https://viaf.org/en/viaf/64241867 64241867] | 2002 | 2007 | |- | ''[[:d:Q66316958|Marc Helbling]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9672-4569 0000-0002-9672-4569] | [https://scholar.google.com/citations?user=poC-6eoAAAAJ poC-6eoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90780973 90780973] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q66342049|Bernhard Herbordt]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/316388402 316388402] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q66342254|Melanie Mohren]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/336144647676048842886 336144647676048842886] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q66360787|Walter Hofstetter]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0414-4848 0000-0003-0414-4848] | [https://scholar.google.com/citations?user=kJbPyDwAAAAJ kJbPyDwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/67089787 67089787] | 2005 | 2010 | |- | ''[[:d:Q66360925|Marc-Thorsten Hütt]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2221-423X 0000-0003-2221-423X] | | [https://viaf.org/en/viaf/311071826 311071826] | 2000 | 2005 | |- | ''[[:d:Q66363248|Ulrich Krotz]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8858-6071 0000-0002-8858-6071] | | [https://viaf.org/en/viaf/153847866 153847866] | 2003 | 2008 | |- | ''[[:d:Q66368449|Veronika Lipphardt]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/80675107 80675107] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q66368453|Max Löhning]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6382-7281 0000-0001-6382-7281] | | [https://viaf.org/en/viaf/84837694 84837694] | 2004 | 2009 | |- | ''[[:d:Q66368482|Jakob Macke]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5154-8912 0000-0001-5154-8912] | [https://scholar.google.com/citations?user=FKOqtF8AAAAJ FKOqtF8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120225856 120225856] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q66368997|Florian Meinel]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3624-7550 0000-0003-3624-7550] | | [https://viaf.org/en/viaf/305820958 305820958] | 2014 | 2019 | [[Fail:Florian Meinel speaking at AfD-Verbot Jetzt protest Berlin 2025-05-11 02 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q66369071|Cornelis Menke]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/80982844 80982844] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q66369327|Henrike Moll]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=xGVZZ_0AAAAJ xGVZZ_0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/6083246 6083246] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q66369476|Cord Müller]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Xp-d5SYAAAAJ Xp-d5SYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/246128834 246128834] | 2003 | 2008 | |- | ''[[:d:Q66370890|Wolfram Pernice]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4569-4213 0000-0003-4569-4213] | [https://scholar.google.com/citations?user=R5h_3D4AAAAJ R5h_3D4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/301335724 301335724] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q66371010|Hannes Rakoczy]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=ma5RKCcAAAAJ ma5RKCcAAAAJ] | | 2007 | 2012 | |- | ''[[:d:Q66371088|Sylvie Roke]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6062-7871 0000-0002-6062-7871] | [https://scholar.google.com/citations?user=wCE1otkAAAAJ wCE1otkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/285381676 285381676] | 2010 | 2015 | [[Fail:EPFL 2020 Sylvie Roke.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q66372668|Wolf Gerhard Schmidt]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/293853761 293853761] | 2009 | 2014 | |- | ''[[:d:Q66372674|Dietmar Schmitz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2741-5241 0000-0003-2741-5241] | [https://scholar.google.com/citations?user=2V1qNw4AAAAJ 2V1qNw4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/15504423 15504423] | 2004 | 2009 | |- | ''[[:d:Q66372677|Carsten Q. Schneider]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5651-4156 0000-0001-5651-4156] | [https://scholar.google.com/citations?user=h8S1vnAAAAAJ h8S1vnAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/33062179 33062179] | 2009 | 2014 | [[Fail:Carsten Q. Schneider.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q66385796|Barbara Stiebels]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/49898065 49898065] | 2001 | 2006 | |- | ''[[:d:Q66416083|Felix Thiele]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/738536 738536] | 2002 | 2007 | |- | ''[[:d:Q66416631|Viktoria Tkaczyk]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6856-1224 0000-0001-6856-1224] | | [https://viaf.org/en/viaf/95345684 95345684] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q66417074|Rebekka Voß]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3157-2741 0000-0003-3157-2741] | | [https://viaf.org/en/viaf/169648905 169648905] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q66417338|Margit Warneke]]'' | | | | 2000 | 2005 | |- | ''[[:d:Q66417350|Matthias Warstat]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/5188560 5188560] | 2008 | 2013 | |- | ''[[:d:Q66417376|Kai Wiegandt]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/233481340 233481340] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q66417383|Jadwiga R. Ziolkowska]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/304850671 304850671] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q131341824|Benedikt Hartl]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/30150868060622070336 30150868060622070336] | | | [[Fail:Benedikt-hartl-villa-massimo-2024-03.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q133390244|Hannah Ruschemeier]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3455-3271 0000-0003-3455-3271] | | [https://viaf.org/en/viaf/1075155598031315600008 1075155598031315600008] | | | |- | ''[[:d:Q61681|Oliver Grau]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1945-2838 0000-0002-1945-2838] | [https://scholar.google.com/citations?user=S3pGBDsAAAAJ S3pGBDsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7633913 7633913] | 2001 | 2006 | [[Fail:Oliver Grau.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q109816|Thomas Carell]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7898-2831 0000-0001-7898-2831] | [https://scholar.google.com/citations?user=zeVARsUAAAAJ zeVARsUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/35151413 35151413] | 2000 | 2005 | [[Fail:Thomas Carell 01.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q126363|Hildegard Westphal]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7324-6122 0000-0001-7324-6122] | [https://scholar.google.com/citations?user=z2Tk_x4AAAAJ z2Tk_x4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/59911166 59911166] | 2005 | 2010 | |- | ''[[:d:Q498258|Andreas Hüttemann]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0646-3092 0000-0003-0646-3092] | | [https://viaf.org/en/viaf/47038692 47038692] | 2001 | 2006 | |- | ''[[:d:Q828026|Berthold Rittberger]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8806-6455 0000-0002-8806-6455] | [https://scholar.google.com/citations?user=QI63uk8AAAAJ QI63uk8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/74137114 74137114] | 2005 | 2010 | |- | ''[[:d:Q991767|Sebastian Conrad]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/71559284 71559284] | 2000 | 2005 | |- | [[Christian Drosten]] | [https://orcid.org/0000-0001-7923-0519 0000-0001-7923-0519] | [https://scholar.google.com/citations?user=tOoiTq4AAAAJ tOoiTq4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/26146095213800370128 26146095213800370128] | 2005 | 2010 | [[Fail:Drosten.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1083789|Christine Silberhorn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2349-5443 0000-0002-2349-5443] | [https://scholar.google.com/citations?user=FWaLuOsAAAAJ FWaLuOsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/3412265 3412265] | 2006 | 2011 | [[Fail:2025-11-24 Gesellschaft von Freunden der TU Berlin Technologieforum 2025 Quantentechnologie Christine Silberhorn Diskussion.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1098762|Claus Pias]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/120730357 120730357] | 2001 | 2006 | |- | ''[[:d:Q1246016|Katja Windt]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/175701156 175701156] | 2004 | 2009 | |- | ''[[:d:Q1283126|Henning Schmidgen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9326-6902 0000-0002-9326-6902] | | [https://viaf.org/en/viaf/47069213 47069213] | 2000 | 2005 | |- | ''[[:d:Q1320871|Gordon Kampe]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/261873996 261873996] | 2012 | 2017 | [[Fail:Gordon Kampe 2023.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1379220|Eva Horn]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=b03uXhUAAAAJ b03uXhUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/32222532 32222532] | 2001 | 2006 | |- | ''[[:d:Q1379340|Eva-Maria Engelen]]'' | [https://orcid.org/0009-0003-8974-6334 0009-0003-8974-6334] | | [https://viaf.org/en/viaf/27736830 27736830] | 2000 | 2005 | |- | ''[[:d:Q1463603|Friedrich von Borries]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/4887708 4887708] | 2007 | 2012 | [[Fail:Re publica 2013 Tag 2 – Friedrich von Borries (8716463769).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1550362|Martin Wilmking]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4964-2402 0000-0003-4964-2402] | [https://scholar.google.com/citations?user=zjyPRoUAAAAJ zjyPRoUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/167221308 167221308] | 2008 | 2013 | |- | ''[[:d:Q1619476|Verena Lepper]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/31830233 31830233] | 2006 | 2011 | |- | ''[[:d:Q1687120|Jens Beckert]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0892-9506 0000-0002-0892-9506] | [https://scholar.google.com/citations?user=yw-SGBcAAAAJ yw-SGBcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/117795617 117795617] | 2000 | 2005 | [[Fail:Beckert.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1690057|Julia Fischer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5807-0074 0000-0002-5807-0074] | [https://scholar.google.com/citations?user=nLtmSZ4AAAAJ nLtmSZ4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/81060168 81060168] | 2003 | 2008 | [[Fail:Julia Fischer (German Biologist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1699677|Olga Holtz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3420-3423 0000-0003-3420-3423] | [https://scholar.google.com/citations?user=WJGqLh8AAAAJ WJGqLh8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/304293475 304293475] | 2008 | 2013 | [[Fail:Olga Holtz Princeton (2009).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1711972|Katja Becker]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4673-3675 0000-0003-4673-3675] | [https://scholar.google.com/citations?user=Y2LbDxgAAAAJ Y2LbDxgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/246749870 246749870] | 2000 | 2005 | [[Fail:Katja Becker 2021 02.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1712016|Julian Klein]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4197-2511 0000-0003-4197-2511] | | [https://viaf.org/en/viaf/64882083 64882083] | 2003 | 2008 | |- | ''[[:d:Q1715457|Jörg Müssig]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0476-3887 0000-0002-0476-3887] | | [https://viaf.org/en/viaf/304969301 304969301] | 2004 | 2009 | |- | ''[[:d:Q1747718|Thomas Großbölting]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/74111890 74111890] | 2005 | 2010 | [[Fail:2015-10-10 Um Gottes Willen - Religion in säkularer Gesellschaft, DKR-Studientagung in Hannover (282) Prof. Dr. Thomas Großbölting.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1879075|László Székelyhidi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6307-9225 0000-0002-6307-9225] | | [https://viaf.org/en/viaf/8458640 8458640] | 2008 | 2013 | [[Fail:László Székelyhidi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1904301|Martin Korte]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6956-5913 0000-0001-6956-5913] | | [https://viaf.org/en/viaf/90961706 90961706] | 2000 | 2005 | |- | ''[[:d:Q1910061|Matthias Koenig]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0916-2263 0000-0002-0916-2263] | | [https://viaf.org/en/viaf/39343666 39343666] | 2005 | 2010 | |- | ''[[:d:Q1935770|Miloš Vec]]'' | [https://orcid.org/0009-0000-0485-7480 0009-0000-0485-7480] | | [https://viaf.org/en/viaf/29696848 29696848] | 2000 | 2005 | |- | ''[[:d:Q2127048|Rafaela Hillerbrand]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7890-3715 0000-0002-7890-3715] | | [https://viaf.org/en/viaf/3588340 3588340] | 2009 | 2014 | |- | ''[[:d:Q2426210|Thomas Mußweiler]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=aZCSydQAAAAJ aZCSydQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7680168 7680168] | 2001 | 2006 | |- | ''[[:d:Q2476653|Ulrich Schollwöck]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2538-1802 0000-0002-2538-1802] | [https://scholar.google.com/citations?user=MYARbMAAAAAJ MYARbMAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/10456307 10456307] | 2000 | 2005 | |- | ''[[:d:Q2531319|Volker Springel]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5976-4599 0000-0001-5976-4599] | [https://scholar.google.com/citations?user=hLXjO8QAAAAJ hLXjO8QAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/32875349 32875349] | 2006 | 2011 | |- | ''[[:d:Q4511414|Lisa Kaltenegger]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0436-1802 0000-0002-0436-1802] | [https://scholar.google.com/citations?user=c6-XTB8AAAAJ c6-XTB8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/306283031 306283031] | 2012 | 2017 | [[Fail:Lisa Kaltenegger in 2025.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q4945418|Boris Worm]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5742-8716 0000-0002-5742-8716] | [https://scholar.google.com/citations?user=KnIMznoAAAAJ KnIMznoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/42059253 42059253] | 2004 | 2009 | [[Fail:Boris Worm.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7035492|Nikola Biller-Andorno]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7661-1324 0000-0001-7661-1324] | | [https://viaf.org/en/viaf/67202200 67202200] | 2001 | 2006 | |- | ''[[:d:Q7802929|Tilman Brück]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8344-8948 0000-0002-8344-8948] | | [https://viaf.org/en/viaf/35401575 35401575] | 2007 | 2012 | [[Fail:Tilman Brück.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q15215987|Peter Forster]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/119928554 119928554] | 2000 | 2005 | [[Fail:Peter Forster Genetiker.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q15438244|Matthias Leistner]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/30709665 30709665] | 2006 | 2011 | |- | ''[[:d:Q15444191|Bettina Beer]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/66628165 66628165] | 2003 | 2008 | |- | ''[[:d:Q15734483|Heike Solga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1589-4380 0000-0002-1589-4380] | [https://scholar.google.com/citations?user=lXJuWe8AAAAJ lXJuWe8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/3192112 3192112] | 2000 | 2005 | [[Fail:Heike Solga - Festival Economia 2015.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16320699|Rebekka von Mallinckrodt]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5038-3850 0000-0002-5038-3850] | | [https://viaf.org/en/viaf/10932176 10932176] | 2007 | 2012 | |- | ''[[:d:Q16739224|Kerstin Martens]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8740-4563 0000-0002-8740-4563] | [https://scholar.google.com/citations?user=1g8mfaYAAAAJ 1g8mfaYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/54996627 54996627] | 2007 | 2012 | |- | ''[[:d:Q16831365|Filipp Furche]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8520-3971 0000-0001-8520-3971] | [https://scholar.google.com/citations?user=i9nx1j8AAAAJ i9nx1j8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/50155610 50155610] | 2006 | 2011 | |- | ''[[:d:Q17122237|Andreas S. Schulz]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9595-459X 0000-0002-9595-459X] | [https://scholar.google.com/citations?user=wAKowxMAAAAJ wAKowxMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/36272046 36272046] | 2000 | 2005 | |- | ''[[:d:Q17321661|Florian Steger]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8108-1591 0000-0001-8108-1591] | [https://scholar.google.com/citations?user=F9f6z0QAAAAJ F9f6z0QAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120089288 120089288] | 2009 | 2014 | |- | ''[[:d:Q17353006|Moritz Schularick]]'' | [https://orcid.org/0009-0007-0207-6059 0009-0007-0207-6059] | [https://scholar.google.com/citations?user=Bl0yx50AAAAJ Bl0yx50AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/72536606 72536606] | 2010 | 2015 | [[Fail:Moritz Schularick.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q17449861|Gregor Markl]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/201562434 201562434] | 2002 | 2007 | |- | ''[[:d:Q17561241|Giesela Rühl]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/72453253 72453253] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q18021912|Katharina Heyden]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5478-1613 0000-0001-5478-1613] | | [https://viaf.org/en/viaf/47900104 47900104] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q18334068|Jörg Rössel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1217-5727 0000-0002-1217-5727] | [https://scholar.google.com/citations?user=4DO_94IAAAAJ 4DO_94IAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/122350128 122350128] | 2001 | 2006 | |- | ''[[:d:Q18577704|Rainer Maria Kiesow]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/56836488 56836488] | 2000 | 2005 | |- | ''[[:d:Q19276262|Bénédicte Savoy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8687-9508 0000-0002-8687-9508] | | [https://viaf.org/en/viaf/44444848 44444848] | 2007 | 2012 | [[Fail:Bénédicte Savoy (cropped) (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q19538798|Anna Katharina Wienhard]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/48973171 48973171] | 2008 | 2013 | [[Fail:Anna Wienhard MFO.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21252874|Alexandra M. Freund]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9953-523X 0000-0001-9953-523X] | [https://scholar.google.com/citations?user=GNCY1L4AAAAJ GNCY1L4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/160137694 160137694] | 2000 | 2005 | |- | ''[[:d:Q21253894|Anke Jentsch]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2345-8300 0000-0002-2345-8300] | [https://scholar.google.com/citations?user=sAvAJ5UAAAAJ sAvAJ5UAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/311764006 311764006] | 2007 | 2012 | |- | ''[[:d:Q21256907|Christiane Berger-Schaffitzel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1516-9760 0000-0002-1516-9760] | | [https://viaf.org/en/viaf/310746540 310746540] | 2004 | 2009 | |- | ''[[:d:Q21256982|Christiane Ritter]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7538-9650 0000-0002-7538-9650] | | [https://viaf.org/en/viaf/64947238 64947238] | 2008 | 2013 | |- | ''[[:d:Q21257047|Christiane Voigt]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8925-7731 0000-0001-8925-7731] | | [https://viaf.org/en/viaf/4516150032993611180006 4516150032993611180006] | 2006 | 2011 | |- | ''[[:d:Q21258415|Doris Kolesch]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1267-4112 0000-0002-1267-4112] | | [https://viaf.org/en/viaf/49341077 49341077] | 2001 | 2006 | |- | ''[[:d:Q21259548|Eva Viehmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2005-6664 0000-0002-2005-6664] | | [https://viaf.org/en/viaf/316667879 316667879] | 2011 | 2016 | [[Fail:Viehmann eva.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21259653|Evelyn Runge]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9622-2393 0000-0001-9622-2393] | [https://scholar.google.com/citations?user=05molMUAAAAJ 05molMUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/52824577 52824577] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q21260867|Heidrun C. Hoppe-Wewetzer]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/72236009 72236009] | 2003 | 2008 | |- | ''[[:d:Q21261011|Heike L. Pahl]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2857-2396 0000-0003-2857-2396] | | [https://viaf.org/en/viaf/16629720 16629720]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/5133165628847742480007 5133165628847742480007] | 2000 | 2005 | |- | ''[[:d:Q21261157|Henrike Manuwald]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/33187144 33187144] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q21263231|Jessica Burgner-Kahrs]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9185-3970 0000-0001-9185-3970] | [https://scholar.google.com/citations?user=JtHZL24AAAAJ JtHZL24AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120926592 120926592] | 2016 | | [[Fail:2017-11-03 Jessica Burgner-Kahrs, Kontinuumsrobotik Leibniz-Universität Hannover. (15)a.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21263683|Julia Eckert]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6731-5304 0000-0001-6731-5304] | | [https://viaf.org/en/viaf/19931925 19931925] | 2002 | 2007 | |- | ''[[:d:Q21263720|Julia Hepp]]'' | | | | 2001 | 2006 | |- | ''[[:d:Q21263801|Julia Pongratz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0372-3960 0000-0003-0372-3960] | [https://scholar.google.com/citations?user=gbvHtLYAAAAJ gbvHtLYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/307318355 307318355] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q21263992|Kristina Musholt]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2655-2463 0000-0003-2655-2463] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZFoh5koAAAAJ ZFoh5koAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/259233518 259233518] | 2014 | 2019 | [[Fail:Re publica 18 - Day 2 - Kristina Musholt (41828911972) (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264079|Kärin Nickelsen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2487-3303 0000-0002-2487-3303] | | [https://viaf.org/en/viaf/5227808 5227808] | 2005 | 2010 | |- | ''[[:d:Q21264133|Katharina Domschke]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2550-9132 0000-0002-2550-9132] | | [https://viaf.org/en/viaf/15854772 15854772] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q21264140|Katharina Landfester]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9591-4638 0000-0001-9591-4638] | [https://scholar.google.com/citations?user=Wd011MgAAAAJ Wd011MgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/83512271 83512271] | 2002 | 2007 | |- | ''[[:d:Q21264254|Lena Henningsen]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/100608788 100608788] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q21264298|Magdalena Nowicka]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0232-5242 0000-0002-0232-5242] | [https://scholar.google.com/citations?user=0g-0rJoAAAAJ 0g-0rJoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/56929693 56929693] | 2009 | 2014 | |- | ''[[:d:Q21264398|Melanie Schnell]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7801-7134 0000-0001-7801-7134] | | [https://viaf.org/en/viaf/37999862 37999862] | 2006 | 2011 | |- | ''[[:d:Q21264417|Min Ae Lee-Kirsch]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4008-9869 0000-0002-4008-9869] | | [https://viaf.org/en/viaf/80912952 80912952] | 2002 | 2007 | |- | ''[[:d:Q21264464|Nicole Schweikardt]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5705-1675 0000-0001-5705-1675] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ghy_9r8AAAAJ Ghy_9r8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/8309018 8309018] | 2005 | 2010 | |- | ''[[:d:Q21264467|Nina Buchmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0826-2980 0000-0003-0826-2980] | | [https://viaf.org/en/viaf/693145857098022922254 693145857098022922254] | 2000 | 2005 | [[Fail:ETH-BIB-Buchmann, Nina (1965-)-Portr 17447.tif|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264502|Carina Schmitt]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0850-7407 0000-0003-0850-7407] | [https://scholar.google.com/citations?user=JRfB0u8AAAAJ JRfB0u8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/6006256 6006256] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q21264550|Regina Palkovits]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4970-2957 0000-0002-4970-2957] | [https://scholar.google.com/citations?user=CTP9ddAAAAAJ CTP9ddAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/20852961 20852961] | 2010 | 2015 | [[Fail:Regina Palkovits Portrait 2024.jpeg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264568|Ricarda I. Schubotz]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5802-6869 0000-0001-5802-6869] | [https://scholar.google.com/citations?user=xoshVFcAAAAJ xoshVFcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/40453846 40453846] | 2004 | 2009 | |- | ''[[:d:Q21264606|Sabine Koller]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/38012823 38012823] | 2007 | 2012 | |- | ''[[:d:Q21264651|Sibylle Baumbach]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2616-9077 0000-0003-2616-9077] | | [https://viaf.org/en/viaf/74579204 74579204] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q21264662|Silja Klepp]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9837-362X 0000-0001-9837-362X] | [https://scholar.google.com/citations?user=MVg-rpwAAAAJ MVg-rpwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/81450238 81450238] | 2012 | 2017 | [[Fail:Silja Klepp.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264691|Simone Schütz-Bosbach]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0937-9454 0000-0002-0937-9454] | [https://scholar.google.com/citations?user=lRu5HGQAAAAJ lRu5HGQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/313562622 313562622] | 2008 | 2013 | |- | ''[[:d:Q21264718|Stefanie Hiß]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3723-8744 0000-0003-3723-8744] | [https://scholar.google.com/citations?user=OlRbjS0AAAAJ OlRbjS0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/29868835 29868835] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q21264724|Stefanie Walter]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0804-5647 0000-0002-0804-5647] | [https://scholar.google.com/citations?user=2jmAoZMAAAAJ 2jmAoZMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/161481432 161481432] | 2009 | 2014 | |- | ''[[:d:Q21264817|Ulrike von Luxburg]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=mMifMdoAAAAJ mMifMdoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/65091750 65091750] | 2008 | 2013 | [[Fail:Nicolò Cesa-Bianchi, Andreas Krause, Philipp Hennig, Ulrike von Luxburg Oberwolfach 2025 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264869|Waltraud Schulze]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9957-7245 0000-0001-9957-7245] | [https://scholar.google.com/citations?user=eZzhATEAAAAJ eZzhATEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316745560 316745560] | 2006 | 2011 | |- | ''[[:d:Q22011084|Ulrike Endesfelder]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7801-6278 0000-0002-7801-6278] | [https://scholar.google.com/citations?user=n0527ZUAAAAJ n0527ZUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/232979301 232979301] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q22826611|Hans Jakob Wörner]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8877-0872 0000-0002-8877-0872] | [https://scholar.google.com/citations?user=DexNjh0AAAAJ DexNjh0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1395145857085622921707 1395145857085622921707] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q25896013|Klaus Oschema]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3040-153X 0000-0002-3040-153X] | | [https://viaf.org/en/viaf/44600079 44600079] | 2009 | 2014 | [[Fail:Klaus Oschema Aufnahme von Werner Maleczek.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q27507502|Jule Specht]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=m5y9DN0AAAAJ m5y9DN0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/160013556 160013556] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q27664905|Gerhard Ernst]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/69236391 69236391] | 2005 | 2010 | |- | ''[[:d:Q27925420|Astrid Eichhorn]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4458-1495 0000-0003-4458-1495] | [https://scholar.google.com/citations?user=xzfsX_oAAAAJ xzfsX_oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/8358150172687800180008 8358150172687800180008] | 2018 | | [[Fail:Astrid Eichhorn.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q28154854|Anuscheh Farahat]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9608-8075 0000-0001-9608-8075] | | [https://viaf.org/en/viaf/288491714 288491714] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q28647676|Emanuel V. Towfigh]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6323-8540 0000-0001-6323-8540] | [https://scholar.google.com/citations?user=jcOc5TsAAAAJ jcOc5TsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/54439367 54439367] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q28778512|Isabelle Staude]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8021-572X 0000-0001-8021-572X] | [https://scholar.google.com/citations?user=HPqyVz8AAAAJ HPqyVz8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/169034002 169034002] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q29539937|Martin von Koppenfels]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/44578021 44578021] | 2004 | 2009 | |- | ''[[:d:Q30929978|Matthias Klatt]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9697-9975 0000-0002-9697-9975] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZK4NrU8AAAAJ ZK4NrU8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/137973232 137973232] | 2007 | 2012 | |} {{Wikidata loendi lõpp}} h3lnascd0jdrf56jefbd6m8epe6vh4f 0 570735 7230491 7209613 2026-09-07T15:46:40Z Kuriuss 38125 7230491 wikitext text/x-wiki '''Karel Koplimets''' (sündinud [[14. mai]]l [[1986]]<ref>[https://www.inforegister.ee/ZWQVNWV-KAREL-KOPLIMETS Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>) on eesti kunstnik. Ta on omandanud 2009. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]]s bakalaureusekraadi fotograafias ja 2013. aastal samas magistrikraadi. Vahemikus 2020–2021 täiendas Koplimets end Kõrgemas kaunite kunstide instituudis (HISK) Belgias.<ref>[http://www.karelkoplimets.com/cv/ CV] karelkoplimets.com</ref> 2010. aastal asutasid Karel Koplimets, Sigrid Viir ja Taaniel Raudsepp kunstnikerühmituse Visible Solutions OÜ, mis tegutses aktiivselt perioodil 2010–2016, muu hulgas on nad osalenud biennaalil Manifesta 9 (2012), kunstifestivalil Survival Kit 6 (2014) ja 7. Bukaresti biennaalil (2016).<ref>{{Netiviide |pealkiri=About {{!}} Visible Solutions |url=http://visiblesolutions.eu/about-us/ |vaadatud=2023-06-19 |keel=en-US |arhiivimisaeg=2023-06-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230619184329/http://visiblesolutions.eu/about-us/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Koplimets töötab narratiivsete installatsioonide kallal ning teda huvitavad sellised teemad nagu [[vandenõuteooria]]d, kuritegevus, hirmumehhanismid, paranormaalsed fenomenid ja paranoiad.<ref name="kunstnikupalgalised">[https://kultuur.err.ee/1004513/selgusid-uued-kunstnikupalgalised "Selgusid uued kunstnikupalgalised"]. ERR kultuur, 19. november 2019.</ref> Viimaste projektidega on ta vaatluse alla võtnud majanduse ja geopoliitilise situatsiooniga seotud reisimis- ja rändetemaatika, nagu ostuturism ja pendelränne. Üheks läbivaks jooneks Koplimetsa teoste puhul on psühholoogiline aspekt – tema suuremahulised installatsioonid mängivad vaatajate ruumikogemise ja tajudega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karel Koplimets {{!}} Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus |url=https://cca.ee/kunstnike-andmebaas/karel-koplimets |vaadatud=2023-06-19 |väljaanne=cca.ee |keel=en}}</ref> Tema teoseid on [[Eesti Kunstimuuseum]]i, [[Tartu Kunstimuuseum]]i, [[Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum]]i, [[Kiasma|Kiasma nüüdiskunstimuuseumi]] ja [[Musée de l'Elysée]] kogudes.<ref name="kunstnikupalgalised" /> Ta sai aastatel 2020–2022 [[kunstnikupalk]]a.<ref name="kunstnikupalgalised" /> == Tunnustus == * 2018 [[Eerik Haameri nimeline kunstiauhind]] * 2012 Kultuurkapitali aastapreemia (koos kunstnikerühmitusega [[Visible Solutions OÜ]]) * 2012 Balti Assamblee kunstipreemia (koos kunstnikerühmitusega [[Visible Solutions OÜ]])<ref>{{Netiviide |pealkiri=KAREL KOPLIMETS |url=http://www.karelkoplimets.com/cv/ |vaadatud=2023-06-19 |väljaanne=www.karelkoplimets.com}}</ref> ===Auhinnanominatsioonid=== * 2014 kunstiauhinna [[Köler Prize]] nominent (koos kunstnikerühmitusega [[Visible Solutions OÜ]]) * 2013 kunstiauhinna [[Köler Prize]] nominent ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.karelkoplimets.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Koplimets, Karel}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti fotokunstnikud]] [[kategooria:Sündinud 1986]] 3to9cksqzzdofcqxlre5qr9tq6t8fcq 0 576953 7230502 6771397 2026-09-07T16:03:43Z Kuriuss 38125 7230502 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Asutus | Nimi = Ida-Harju politseijaoskond | Embleem = | Embleemiallkiri = | lühend = | moodustatud = [[2014]] | likvideeritud = | tüüp = [[avaõiguslik]] | eesmärk = | peakorter = [[Tallinn]] | asukoht = [[Paul Pinna tänav]] 4, 13615 Tallinn | piirkond = [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa]], [[Anija vald]] (sealhulgas [[Kehra linn]]), [[Jõelähtme vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Viimsi vald]] ning [[Loksa linn]] ja [[Maardu linn]] | juhtkond = Ida-Harju politseijaoskonna juht [[Veiko Randlaine]] (–2013<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65680052/ida-harju-politseijaoskonna-juht-maardu-on-muutunud-turvalisemaks Ida-Harju politseijaoskonna juht: Maardu on muutunud turvalisemaks], maaleht.delfi.ee, 15.02.2013</ref>)<br>[[Valter Pärn]] (2014<ref>[https://sonumitooja.ee/uut-ida-harju-politseijaoskonda-juhib-valter-parn/ Uut Ida-Harju politseijaoskonda juhib VALTER PÄRN], sonumitooja.ee, 08.10.2014</ref>–2019<ref>[https://www.postimees.ee/6673709/ida-harju-politseijaoskond-sai-uue-juhi Ida-Harju politseijaoskond sai uue juhi], www.postimees.ee, 2. mai 2019</ref>) <br>[[Roger Kumm]] (2019<ref>[https://www.harjuelu.ee/raasiku-mees-juhib-ida-harju-politseijaoskonda/ Raasiku mees juhib Ida-Harju politseijaoskonda], www.harjuelu.ee, 10.05.2019</ref>–2024) | kõrgemalseisev_asutus = [[Põhja prefektuur]] | alluv_asutus = Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo P. Pinna tn <br> Ida-Harju konstaablijaoskond Maardus | töötajad = | eelarve = | veebileht = [https://www.facebook.com/idaharjupolitseijaoskond/ Ida-Harju politseijaoskond Facebookis] | pilt = Ida-Harju PJ.jpg | pildiallkiri = Ida-Harju politseijaoskonna hoone }} '''Ida-Harju Politseijaoskond''' asub aadressil [[Paul Pinna tänav|P. Pinna tänav]] 4, Tallinn. Teeninduspiirkonnaks on [[Lasnamäe linnaosa]], [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]] linnaosa, [[Pirita linnaosa]], [[Anija vald]] (sealhulgas [[Kehra linn]]), [[Jõelähtme vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Viimsi vald]] ning [[Loksa linn]] ja [[Maardu linn]]. Jaoskonna koosseisus on üle 200 inimese, kes piirkonnas turvalisuse tagamisse erineval moel panustavad. Et kogukonnale lähemal olla, töötavad 15 piirkonnapolitseinikku maakonnas oma piirkondades asuvates konstaablipunktides ning linnaosi teenindavad 25 piirkonnapolitseinikku P. Pinna 4 ja Kolde pst 65 politseimajades. Lisaks asub jaoskonnas ka teenindusbüroo, kus lahendatakse [[isikutunnistus|isikut tõendavate dokumentidega]] seotud küsimusi. Ida-Harju politseijaoskond on üks kahest [[Põhja prefektuur]]i territoriaalsest üksusest. Teine on [[Lääne-Harju politseijaoskond]]. == Jaoskonnahoone == P. Pinna 4 (endise aadressiga [[Vikerlase tänav]] 14) hoone valmis 2004. aastal. Hoone üürimiseks on sõlmitud 2003. aastal [[Politsei- ja Piirivalveamet]]iga leping. Kuni 2010. aastani kuulus hoone [[Riigi Kinnisvara]] AS-ile, kes müüs selle enampakkumise korras erainvestoritele. Enne Colonnat oli hoone omanikuks investeerimisfirma Ambient Sound Investments. Colonnale kuulub alates 2015. aastast ka endine Kalevi kommivabriku peahoone aadressil Tallinnas Pärnu mnt 139, kus tegutsevad [[Politsei- ja Piirivalveamet]] ning [[Põhja prefektuur]].<ref>[https://majandus24.postimees.ee/4481121/colonna-ostis-ida-harju-politseijaoskonna-hoone Colonna ostis Ida-Harju politseijaoskonna hoone], majandus24.postimees.ee, 30. aprill 2018</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.facebook.com/idaharjupolitseijaoskond/ Ida-Harju politseijaoskond Facebookis] {{koord}} [[Kategooria:Politsei- ja Piirivalveamet]] hfvq1ce0lhkevwfv616xjlj445p0mnx 0 584967 7230789 6526062 2026-09-08T11:49:17Z Robert Treufeldt 9117 7230789 wikitext text/x-wiki [[Fail:A Le Coq.jpg|pisi|[[Tartu õlletehas]]]] '''Õlletehas''' on [[õlu]]t tootev [[ettevõte]]. ==Eesti õlletootjaid== *[[A. Le Coq]] *[[AS Pärnu Õlu]] *[[Beer House]] *[[Bliebernichti õllevabrik]] *[[Gambrinus (tehas)]] *[[Karksi õlle- ja veinitehas]] *[[Pfaffi õlletehas]] *[[Saku Õlletehas]] *[[Viru Õlu]] (endine) [[Kategooria:Toiduainetööstus]] [[Kategooria:Õlu]] 5gvadl3cqy2bn0krh74ycmr5mt4auau 0 593558 7230411 7230316 2026-09-07T12:59:00Z Juhan121 25066 Fredi Tomps on surnud 7230411 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Fredi-Armand Tomps''' ([[27. mai]] [[1928]] – [[5. september]] [[2026]]) oli eesti arhitekt ja muinsuskaitsja. == Haridus == Ta õppis [[Kohala]] 6-klassilises algkoolis, seejärel jätkas haridusteed [[Rakvere 1. Keskkool]]is. Ta lõpetas 1953. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusteaduskonna arhitektuuri osakonna. == Erialaline töö ja tegevus == *1953–1959 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi kapitaalehituse peavalitsus. Arhitekt, vanemarhitekt *1959–1962 [[Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum]]. Arhitekt *1962–1969 Teaduslik Restaureerimise Töökoda. Projektjaoskonna juhataja, peaarhitekt *1969–1984 Vabariiklik Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioon. Juhataja *1984–1993 Vabariiklik Linnaehitus- ja Arhitektuurimälestiste Kaitse Valitsus. Juhataja *1972–1993 Lahemaa rahvuspark. Arhitekt, ehitusnõunik *1993–2020 RAS „Eesti Restauraator". Arhitekt, täiendkoolituste korraldaja *1993–2010 Arhitekt Fredi Tompsi Projektikoda. == Organisatsioonid == * 1959–1995 Eesti Vabaõhumuuseumi teadusnõukogu liige ja esimees *1964 Eesti Arhitektide Liit alates * 1969–1989 Üleliiduline ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse nõukogu NSVL Kultuuriministeeriumi juures * 1969–1993 Eesti ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse nõukogu Kultuuriministeeriumi juures * 1974–1993 Lahemaa rahvuspargi vanemate nõukogu * 1978–1993 [[ICOMOS]] Nõukogude komitee, korrespondentliige ajalooliste linnade kaitse alal * 1990 [[ICOMOS Balti komitee]] asutajaliige ja aseesimees * 2005–2009 [[Kultuurkapital]]i arhitektuuri sihtkapital *2016 [[ICOMOS Eesti komitee]] liige **2018 [[ICOMOS Eesti komitee]] auliige == Tunnustus == *2019 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19798}}</ref> == Perekond == Fredi-Armand Tompsi abikaasa oli kunstiteadlane Niina Tomps (1927–1987). Tal on tütar Enel-Katrin Vahter, kes on samuti arhitekt, ning poeg Leho-Toomas Tomps, kes töötab insener-restauraatorina.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Alatalu |eesnimi=Riin |pealkiri=Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps |perekonnanimi2=Tomps |eesnimi2=Fredi |kirjastus=Ajalooline OÜ |aasta=2024 |isbn=9789949730124 |koht=Tallinn}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Riin Alatalu]], Fredi Tomps. "Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps". Tallinn 2024. ISBN 9789949730124 {{JÄRJESTA:Tomps, Fredi-Armand}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti Vabaõhumuuseumi koosseis]] [[Kategooria:Eesti muinsuskaitsjad]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 3ezth0jl3dwplfu9pi2cj68jxep09og 0 610910 7230423 6356428 2026-09-07T13:22:08Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:Duplicate|Duplicate]]: [[File:Заслуженный архитектор.jpg]] → [[File:Zaslujeniy arhitektor.jpg]] Exact or scaled-down duplicate: [[c::File:Zaslujeniy arhitektor.jpg]] 7230423 wikitext text/x-wiki '''Nikita Igorevitš Javein''' ([[vene keel]]es ''Никита Игоревич Явейн''; sündinud [[4. august]]il [[1954]] [[Leningrad]]is) on vene [[arhitekt]]. Nikita Javein sündis tuntud arhitekti [[Igor Javein]]i perekonnas. Pärast [[Leningradi Ehitusinstituut|Leningradi Ehitusinstituudi]] arhitektuuriteaduskonna lõpetamist (1977) töötas ta arhitektina projekteerimisinstituutides. Aastatel 1994–2003 oli ta Peterburi Ajaloo- ja Kultuurimälestiste Riikliku Kontrolli Komitee esimees. 2020. aastail juhib Javein [[Peterburi]] erasektoris üht suurimat arhitektuuribürood [[Studija 44]], kus töötab üle kahesaja [[ehitusprojekteerija|projekteerija]]. Javeini loomingus on kesksel kohal ajalooliste hoonete [[rekonstrueerimine]] ja [[restaureerimine]]. [[Fail: Zaslujeniy arhitektor.jpg|pisi|110px|[[Venemaa Föderatsiooni teeneline arhitekt|Venemaa Föderatsiooni teenelise arhitekti]] rinnamärk]] ==Tunnustus== *1998 – [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]] arhitektuuri valdkonnas (Peterburis asuva ärikeskuse Atrium na Nevskom 25 projekteerimise eest) *valitud [[Venemaa Ehituse ja Arhitektuuri Akadeemia]] tegevliikmeks *[[Venemaa Föderatsiooni teeneline arhitekt]] ==Välislingid== *[http://www.studio44.ru/about/ Peterburi arhitektuuribüroo Studia 44 tööruumi üldvaade]. studio44.ru {{JÄRJESTA: Javein, Nikita}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu arhitektid]] [[Kategooria:Venemaa arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] ldxqa43m2q3qd77kutfjdrehhx1wn04 0 613733 7230495 7228980 2026-09-07T15:53:52Z Kuriuss 38125 7230495 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:Elo Kiivet, Kultuuripealinn 2024..jpg|pisi|Elo Kiivet, Kultuuripealinn 2024.]] '''Elo Kiivet''' (sündinud [[21. august]] [[1982]]) on [[Eesti]] [[arhitekt]] ja munitsipaal[[poliitik]], kes oli aastatel 2023–2025 [[Tartu]] [[abilinnapea]]. Ta tegeleb [[avalik ruum|avaliku ruumi]], ruumihariduse ja kodupoliitikaga seotud teemadega.<ref name=":2" /><ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Elo_Kiivet/est|pealkiri=Elo Kiivet CV|väljaanne=ETIS|vaadatud=18.08.2021}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.linnalabor.ee/profiil/elo|pealkiri=ELO KIIVET|väljaanne=Linnalabor|vaadatud=18.08.2021}}</ref> == Haridus == Kiivet on lõpetanud 2009. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuri alal ja saanud magistrikraadi{{millal}}.<ref>{{Netiviide|url=https://www.artun.ee/arhitektuur-ja-linnaplaneerimine-int/|pealkiri=ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE|väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia|vaadatud=18.08.2021}}</ref> == Töö arhitektina == Kiivet on töötanud mitmes arhitektuuribüroos{{lisa viide}}, [[Tartu linnavalitsus|Tartu Linnavalitsuses]]{{millal}} ja [[Paide linnavalitsus|Paide linnavalitsuses]] (2019–2021 oli Paide linnaarhitekt). Ta on olnud lektor [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]is{{lisa viide}}, [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]]{{lisa viide}}, [[Tallinna Kunstigümnaasium]]is{{lisa viide}}, [[Eesti Kunstiakadeemia]]s{{lisa viide}} ja [[Tallinna Ülikool]]is.{{millal}}{{lisa viide}} Ta on töötanud ka [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] arhitektuuritoimetajana. Kiivet on korraldanud linnaruumiteemalisi töötube ja muid üritusi. 2012. aastast on ta [[TEDxTallinn]]a korraldusmeeskonna liige, 2016. aastal osales [[Tartu Valgusfestival]]i TAVA korraldamises. Ta on 2017. aastast [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] eestseisuse liige ning [[Arvamusfestival|Arvamusfestivali]] väliruumi kujunduse kuraator. [[Linnalabor|Linnalaboris]] tegutsenud 2015. aastast.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide|autor=Saarpuu, Kuido|url=https://jarvateataja.postimees.ee/6820169/paide-linna-arhitektuuriasja-ajavad-nuudsest-elo-kiivet-ja-gerli-reiman|pealkiri=Paide linna arhitektuuriasja ajavad nüüdsest Elo Kiivet ja Gerli Reiman|väljaanne=Järva Teataja|aeg=7. november 2019|vaadatud=18.08.2021}}</ref><ref name=":0" /> Aastatel 2021–2023 juhtis Kiivet Tartu Linnavalitsuse [[SÜKU|Südalinna Kultuurikeskus]]e projekti. == Poliitiline tegevus == [[Fail:Elo Kiivet-1.jpg|pisi|Elo Kiivet]] Ta on alates 2023. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige. 23. jaanuaril 2023 esitas [[SDE]] Kiiveti [[Tartu abilinnapea]] kandidaadiks ning 9. veebruaril kinnitas volikogu ta uueks Tartu linnaplaneerimise valdkonna abilinnapeaks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-09 |pealkiri=Tartu abilinnapeaks sai Elo Kiivet |url=https://tartu.ee/et/uudised/tartu-abilinnapeaks-sai-elo-kiivet |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=tartu.ee |keel=et}}</ref> Abilinnapeana alustas Elo Kiivet tööd 1. märtsil. 2025. aasta mais nimetas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] Elo Kiiveti Tartu linnapea kandidaadiks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Tartus on Elo Kiivet |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120380662/sotsiaaldemokraatide-linnapeakandidaat-tartus-on-elo-kiivet |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref>.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Piret |kuupäev=2025-05-28 |pealkiri=Sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Tartus on Elo Kiivet |url=https://www.sotsid.ee/sotsiaaldemokraatide-linnapeakandidaat-tartus-on-elo-kiivet/ |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=Sotsiaaldemokraadid |keel=et-EE}}</ref> Pärast valimisi peetud läbirääkimiste tulemusena jäid sotsiaaldemokraadid koalitsioonist välja ning Elo Kiivet lahkus abilinnapea kohalt 4. detsembril 2025. == Tunnustus == * 2020 – Kultuurilehe Sirp publitsistikapreemia, Eesti arhitektuuripreemiad (artikkel "Kivist naised on nähtamatud") * 2019 – Eesti Maastikuarhitektide Liidu koostööpreemia, Eesti arhitektuuripreemiad ([[Paide keskväljak]]u ruumieksperiment 2017-2019) * 2019 – "Pärandi tutvustaja 2019", [[Muinsuskaitseamet]]i aastapreemiad (Paide keskväljaku ruumieksperimendi "Ehe ruum" projekti elluviimise eest) * 2017 – [[Tartu kultuurikandja]] 2016 uustulnuka auhind (Tartu Valgusfestivali meeskond)<ref name=":0" /> == Isiklikku== Tema isa oli [[Raul-Allan Kiivet]]. == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Kiivet, Elo}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Urbanistid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] fqgvakglham6tdvupyfbtr9gih6favm 0 616843 7230528 7229595 2026-09-07T17:22:14Z ~2026-47198-47 236472 7230528 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2022}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=juuni}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}} Allpool on ülevaade Eesti presidendi [[Alar Karis]]e ametialastest välisvisiitidest. Visiitide arv riigi kohta, kus president Karis on reisinud: * '''Üks''': [[Albaania]], [[Angola]], [[Botswana]], [[Hispaania]], [[Iisrael]], [[India]], [[Iraak]], [[Jordaania]], [[Kanada]], [[Kasahstan]], [[Korea Vabariik]], [[Küpros]], [[Malta]], [[Montenegro]], [[Palestiina]], [[Sloveenia]], [[Taani]] ja [[Türgi]] * '''Kaks''': [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Egiptus]], [[Holland]], [[Moldova]], [[Norra]], [[Portugal]], [[Rootsi]] ja [[Slovakkia]] ja [[Vatikan]] * '''Kolm''': [[Island]] ja [[Saksamaa]] * '''Neli''': [[Belgia]], [[Itaalia]] ja [[Rumeenia]] * '''Viis''': [[Prantsusmaa]], [[Suurbritannia]], [[Šveits]] ja [[Ukraina]] * '''Kuus''': [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Soome]] * '''Üheksa''': [[Leedu]] ja [[Poola]] * '''Üksteist''': [[Läti]] {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 4. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti parlamendi esimees|Läti parlamendi esimehe]] [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tutvus tulevase [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonega. Tegemist oli esimene välisvisiit. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja külastas värskelt renoveeritud [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 27. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Vilniuses|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit ||28.–29. oktoober 2021 | Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Varssavis|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11.–13. november 2021 || Alar Karis kohtus Pariisi rahufoorumil [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i, [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[Kamala Harris]]e, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]], [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga. Lisaks esines ta kõnega UNESCO 75. aastapäeva tähistamisel. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 15. november 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga. Arutati [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Valgevene]] piiril toimuvat hübriidrünnakut (videosilla teel osales [[Poola president]] [[Andrzej Duda]]) ning tehti [[deklaratsioon|ühisavaldus]]. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2.–3. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] Ursula von der Leyeniga. Arutati hübriidkriisi ja julgeolekut Euroopas ning küberteemasid ja kliimaküsimusi. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 7.–10. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]is [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]i,[[ÜRO peaassamblee president| peaassamblee presidendi]] [[Abdulla Shahid]]i ja [[Nigeri president|Nigeri presidendi]] [[Mohamed Bazoum]]iga. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12.–13. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]]-ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 20. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Carl XVI Gustaf]]i ja [[Riksdag|Rootsi Riksdagi]] spiikri [[Andreas Norlén]]iga ning külastas [[Stockholmi Eesti Kool]]i. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 4. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Oslo]]s [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]], [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga ja [[Norra parlamendi spiiker|Norra parlamendi spiikri]] [[Masud Gharahkhan]]iga, kus arutas Euroopa ja regiooni julgeolekuolukorda, Ukraina piiridel toimuvat, julgeolekualast koostööd nii NATOs kui ÜROs, samuti regionaalset koostööd puudutavaid küsimusi ning Arktika Nõukoguga seotud küsimusi. Ta avas [[Eesti Suursaatkond Oslos|Eesti suursaatkonna]] uue hoone Oslos. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 22. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, lisaks osales Donetski ja Luhanski piirkonna Ukraina kriisi ühisavalduses. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 25. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]i, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[János Áder|János Ádere]], [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]e ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga. Toimus [[Bukaresti 9|B9]]-formaadis riigipeade kohtumine seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa laiaulatusliku sõjalise rünnakuga Ukraina vastu]]. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Chișinău]]s Moldova presidendi Maia Sandu ja [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga. Vesteldi Moldova Euroopa integratsioonist, arutati võimalusi kahepoolse koostöö tihendamiseks idapartnerluses ja rahvusvaheliselt laiemalt. Alar Karis külastas Chișinău kesklinnast paari kilomeetri kaugusel asuvat Moldova suurimat Ukraina [[sõjapõgenik]]e vastuvõtukeskust. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega. Arutati Eesti ja Rumeenia koostööd ning Euroopa Liidu ja NATO tegevust eesmärgiga lõpetada sõda Euroopas. |- | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 18.–20. märts 2022 || Alar Karis külastas [[Abu Dhabi]]s [[Eesti suursaatkond Abu Dhabis|Eesti suursaatkonna]] hoonet ja osales [[Dubai]]s [[Maailmanäitus|EXPO 2022]]-l, kus käis Eesti ja Ukraina paviljonides. Ta käis ka Abu Dhabis Louvre'i kunstimuuseumis. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]]s NATO peasekretäri [[Jens Stoltenberg]]i, Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nausėda ja Läti presidendi Egils Levitsiga. Räägiti Ukraina igakülgsest toetamisest ja Euroopa julgeoleku kindlustamisest [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 12. aprill 2022 || Alar Karis kohtus [[Rzeszów]]is Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga. Arutleti [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] laiaulatusliku sõjalise rünnaku üle Ukraina vastu. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13.–14. aprill 2022 || Alar Karis koos Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, et väljendada ühisavalduses toetust Ukraina rahvale, kes kaitseb oma riiki [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni eest. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 20.–21. aprill 2022 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[Veneetsia]]s [[59. Veneetsia biennaal|59. Veneetsia kunstibiennaalil]] Eesti rahvuspaviljoni avamisel. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 11. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga, kellega vahetas mõtteid regionaalse julgeoleku ning [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Ukraina]] ja [[NATO]]ga seotud teemadel. Samuti avati koos [[Tuglase Selts]]i 40. aastapäevale pühendatud pidulik seminar. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 23.–26. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Genf]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Khachaturyani]]ga, [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Dritan Abazović]]iga ja [[Austria peaminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga, mil arutlus Euroopa Liidu naabruspoliitika tulevik, arvestades [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni Ukrainas. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 10. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, mil arutatakse [[NATO]] idadiiva heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamise võimalusi ja [[Soome]] ja [[Rootsi]] alliansiga liitumisest. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 14.–15. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Taani kuninglik perekond|Taani kuninganna]] [[Margrethe II]]-ga, [[Taani kuninglik perekond|Taani kroonprints]] [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]]ega ja [[Taani parlament|Taani parlamendi esimehe]] [[Henrik Dam Kristensen]]iga, mil arutlusel Ukraina jätkuv igakülgne toetamine, Läänemere regiooni julgeolek ja eelolev [[NATO]] Madridi tippkohtumine ning Taani eestlaskonnaga. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 20. juuni 2022 || Alar Karis osales [[Riia]]s [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Valdis Dombrovskis]], [[Läti president]] [[Egils Levits]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi parlamendi president]] [[Miloš Vystrčil]], [[Austria president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Slovakkia peaminister]] [[Eduard Heger]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Borut Pahor]], [[Horvaatia president]] [[Zoran Milanović]], [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]] ja [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Ameerika Ühendriikide Rahvusvaheline Arengu Finantskorporatsioon]]i tegevjuht [[Scott A. Nathan]] ja [[Ukraina Ülemraada]] aseesimees [[Olena Kondratjuk]]. Ühtlasi kohtus Alar Karis ärifoorumil [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga. Arutluse eesmärk oli rajada Euroopa idapoolsel põhja-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühendusi, kaasates lisaks riiklikele investeeringutele ka erainvesteeringuid. |- | {{riigi ikoon|Island}} || ametlik visiit || 26.–27. august 2022 || Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]] koos [[Eesti peaminister|Eesti välisministri]] [[Urmas Reinsalu]]ga osalesid [[Reykjavik]]is [[Höfði Maja]]s [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja tema abikaasa [[Eliza Reid|Eliza Reidi]] kutsel 31 aasta möödumist kolme Balti riigi iseseisvuse taastamise ametlikul vastuvõtul, kus olid kohal [[Läti president]] [[Egils Levits]] koos abikaasa [[Andra Levite|Andra]]ga, [[Läti välisminister]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] koos abikaasa [[Diana Nausėdienė|Diana]]ga ja [[Leedu peaminister]] [[Gabrielius Landsbergis]]. Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]] kohtusid [[Islandi parlamendi spiiker|Islandi parlamendi spiikri]] [[Birgir Ármannsson]]iga [[Alþingi|Islandi parlamendis]]. Alar Karis koos Baltimaade presidentidega kohtusid [[Viðey saar|Viðey saarel]] [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga. Alar Karis külastas koos Baltimaade presidentidega [[Hellisheiði elektrijaam]]as, [[Þingvelliri rahvuspark|Þingvelliri rahvusparki]] Islandis elavate eestlastega. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || {{murdmata|18.–19. september 2022}} || Alar Karis käis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga [[London]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] kutsel, et [[Elizabeth II|Suurbritannia kuninganna Elizabeth II]] matusetalitusel osaleda. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 20.–24. september 2022 || Alar Karis lendas Poola valitsuse eralennukiga [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]] (reg. 0112) koos [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga ja [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning osalesid [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 77. peaassambleel]]. Alar Karis kohtus koos [[Läti president]] [[Egils Levits]] ja [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja ka külastas kohalike eestlastega [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]]. Alar Karis osales ka [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Tema abikaasa [[Sirje Karis]] osales [[ÜRO]] kõrgetasemelisele nädalale saabunud riigipeade abikaasade programmis, sealhulgas [[Olena Zelenska|Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska]] ja [[Emine Erdoğan|Türgi presidendi abikaasa Emine Erdoğan]] korraldatavatel vastuvõttudel ning [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Neljapäeval, 22. septembril avab Alar Karis [[Dallas]]es Clevoni USA peakorteri ja reedel, 23. septembril kohtub [[Austin]]is [[Texase osariik|Texase]] senaatori [[Ted Cruz]]i, kongresmen [[Lloyd Doggett]]i ning [[Austini linnapea]] [[Steve Adler]]iga. |- | {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 6.–7. oktoober 2022 || Alar Karis lendas erakordne tavalennukiga [[Ryanair]] [[Boeing 737|Boeing 737-800MAX 8]] (reg. 9H-VUK) koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Valletta]]s [[Malta president|Malta presidendi]] [[George William Vella]]ga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael David Higgins]]ega, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Borut Pahor]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga ja [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, kus arutas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] globaalseid tegevusi ja naabrusega seotud küsimusi. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis. |- | {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 13.–14. oktoober 2022 || Alar Karis kohtus [[Reykjavik]]is [[Arktika assamblee]]l [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]iga, Islandi endise presidendi [[Ólafur Ragnar Grímsson]]iga, [[Kanada kindralkuberner|Kanada kindralkuberneri]] [[Mary Simon]]iga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Múte Bourup Egede]]ga ja [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]]ga. Alar Karis ka osales [[Islandi Ülikool]]is loengul, mil tutvustas Eesti idufirmade arengukeskkonda ja e-riigi võimalusi. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 7.–9. november 2022 || Alar Karis kohtus [[Sharm el Sheikh]]is [[ÜRO kliimakonverentsil COP27]]-l [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ga kutsel, [[Keenia president|Keenia presidendi]] [[William Ruto]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Borut Pahor]]iga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Sanna Marin]]iga ja [[Pakistani peaminister|Pakistani peaministri]] [[Shehbaz Sharif]]iga, kus ta esines konverentsi riigijuhtide avaüritusel nn riigikõnega ning arutab Aafrika toimetulekut kliimamuutustega, samuti vee kättesaadavusest tingitud murede ja kliimahariduse teemadel. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9.–10. november 2022 || Alar Karis kohtus [[Pariis]]is [[Pariisi rahufoorum]]il [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga kutsel, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Stevo Pendarovski]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Catherine Colonna]]ga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Wopke Hoekstra]]ga, kus küberjulgeolekule keskenduval ümarlaual. amuti osalevad aruteludes kodanikuühiskonna aktivistid ning rahvusvaheliste ettevõtete juhid. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 18.–23. november 2022 || Alar Karis osales kõrgetasemelisel rahvusvahelisel julgeolekufoorumil [[Halifax]]is ja kohtus [[Ukraina asepeaminister|Ukraina peaministri]] [[Olga Stefanišõna]]ga. Alar Karis ka avas [[Ottawa]]s [[Eesti suursaatkond Kanadas|Eesti Suursaatkonna]] hoonet, kelle üheks suurejooneliseks arendusprojektiks on praegu Eesti Keskuse rajamine Toronto kesklinna ja kohtus [[Toronto]]s [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]]ga. Alar Karis sattus raamatukogus [[Esimene leedi|endise Ameerika Ühendriikide presidendi esimese leedi]] ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|endise Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Hillary Clinton]]iga, kes andis raamatu autogrammi. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 19. detsember 2022 || Alar Karis kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, mil arutelus [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa agressioon]] Ukrainas, piirkondlik julgeolek ja kollektiivkaitse tugevdamine [[NATO]]s. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 22. veebruar 2023 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga ning [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga, kus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine. |- | {{riigi ikoon|Slovakkia}} || ametlik visiit || 28.–29. märts 2023 || Alar Karis kohtus [[Košice]]s [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga ja [[Slovakkia valitsusjuhtide loend|Slovakkia peaministri]] [[Eduard Heger]]iga, mil tähistamaks Eesti ja Slovakkia vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 30. aastapäeva. Alar Karis koos Slovakkia presidendi Zuzana Čaputovága osalesid [[Spiši linnus]]el loomelinnakut Civitta. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || ametlik visiit || 4.–5. aprill 2023 || Alar Karis osales koos ettevõtjate ja ülikooli rektoritega, mil võimalusel teadus- ja majanduskoostöö tihendamiseks. Alar avas [[Malmö]]s [[Eesti aukonsulaat Malmös|Eesti aukonsulaadis]] ja osales [[Lund]]is [[Lundi Eesti Maja]]s. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 13.–15. aprill 2023 || Alar Karis kohtus [[Haag]]is [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga, [[Madalmaade peaminister|Hollandi peaministri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Hollandi Senati president|Senati presidendi]] [[Jan Anthonie Bruijn]]iga ja [[Hollandi Esindajatekoja asespiiker|Esindajatekoja asespiikri]] [[Roelien Kamminga]]iga, mil arutlusel riigijuhtidega kaitse- ja energeetikakoostöö tihendamisest ning Ukraina igakülgsest toetamisest. Alar Karis osales [[Rotterdam]]i [[Erasmuse Rotterdami Ülikool|Erasmuse Ülikoolis]], kus ta on ise teadlasena töötanud. Karis avas [[Amsterdam]]is [[Amsterdami Avaliku Raamatukogu|Avalikus Raamatukogu]] kõikide keelte majas Eesti kirjanduse kollektsioonile pühendatud nurga ning viimasena kohtus aukonsulite ja Hollandis tegutsevate Eesti ettevõtjate ja nende partneritega. Algul pidi esimese riigivisiit, sest Kaja Kallas valitsuse ametisse astumise moodustamiseks, kuid ministrite ametisse saamine lükkub Karise visiidi tõttu uude nädalasse. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || riigivisiit || 24.–26. aprill 2023 || Alar Karis lendas koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga eritellimuse [[Läti lennukompaniide loend|Läti lennukiga]] Eesti lipuvärvides [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT1312. Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega koos abikaasa [[Andra Levite]], [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Arturs Krišjānis Kariņš]]iga, [[Seim (Läti) esimees|Läti parlamendi esimehe]] [[Edvards Smiltēns]]iga ja [[Riia linnapea]] [[Mārtiņš Staķis]]ega, tegemist oli president Karise ametiaja esimese riigivisiidiga. Seoses Eesti ja Läti heanaaberlike suhete tihendamine eriti digivaldkonnas ja kaitsekoostöös, mil arutlus ettevalmistused eelseisvaks NATO tippkohtumiseks ning Ukraina igakülgse toetamise jätkamine. Alar Karis pidas [[Seim (Läti)|parlamendi]] ees [[Eesti keel|eestikeelse]] kõne. Visiidi käigus Rail Baltica Riia raudteeterminali ehituse ja Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla külastus. Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega asetasid pärjad [[Vabadussammas (Riia)|Läti vabaduse monumendi]] jalamile, külastasid [[Läti okupatsioonimuuseum|Läti Okupatsioonimuuseumit]] ning kohtuvad korporatsiooni Fraternitas Lataviensis liikmetega. Eesti presidendi abikaasa Sirje Karis ja Läti presidendi abikaasa Andra Levite külastasid koos keskust, kus kogutakse ja komplekteeritakse humanitaarabi [[Ukraina]]sse saatmiseks, tütarlaste tehnoloogiaõppe keskust Riga TechGirls ning SOS lasteküla [[Valmiera]]s. Sirje Karis tutvus ka [[Riia Eesti kool|Riia Eesti kooli]] õppetööga. Tagasiteel Eestisse tegi president Karis peatuse [[Rubene]]s Evangeelse Luterliku kiriku juures ning kohtus [[Valmiera linnapea]] [[Jānis Baiks]]iga. Alar Karis asetas lilled Vabadussõjas langenud Viljandi koolipoisi Viktor Andersoni mälestustahvli juurde [[Valmiera]]s ning külastas [[Vidzeme]]s kõrgkooli, Valmieramuiža pruulikoda ja [[Rūjiena]]s jäätisevabrikut. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 5.–7. mai 2023 || Alar Karis käis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje Karise]]ga [[London]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja kuninganna [[Camilla]] kutsel, et osaleda kuningaks kroonimise tseremoonial [[Westminster Abbey]]s. Alar Karis osales NATO innovatsioonikiirendit DIANA, mil eesmärgiks kahepoolsed kohtumised kolleegidega. Alar Karis ja Sirje Karis külastasid [[Londoni Eesti Maja|Eesti Maja]], kus kohtusid Eesti kogukonnaga. Viimasel päeval Alar Karis kohtus [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ga ja [[Namiibia peaminister|Namiibia peaministri]] [[Saara Kuugongelwa-Amadhila]]ga, mil teemal oli e-valitsemise, e-hariduse ja kahepoolsete majandussuhete arendamisel. Lõpuks osalesid Alar Karis ja Sirje Karis kroonimispidustuste raames tänavapeol (Street Parties). |- | {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 16.–18. mai 2023 || Alar Karis osales [[Reykjavik]]is [[Euroopa Nõukogu]] tippkohtumisel ning kohtus [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]iga ja [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga, mil eesmärgi Ukraina toetamist ja Venemaa vastutusele võtmist sõjakuritegude eest. Koos Alar Karisega osalesid ümarlauaarutelul [[Sloveenia president]] [[Nataša Pirc Musar]], [[Soome president]] [[Sauli Niinistö]], [[Ukraina peaminister]] [[Denõss Šmõgal]], [[Iirimaa peaminister]] [[Leo Varadkar]], [[Hollandi peaminister]] [[Mark Rutte]], [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Rootsi välisminister]] [[Tobias Billström]], [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[OSCE peasekretär]] [[Helga Schmidt]], [[Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures]] [[Linda Thomas-Greenfield]]. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 1.–2. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel kahepoolsest majanduskoostööst ja Ukraina ülesehitusest, samuti agressioonikuriteoga seotud isikute vastutusele võtmisest. Presidendiga oli visiidil [[Eesti majandus ja -infotehnoloogia minister|majandus ja -infotehnoloogia minister]] [[Tiit Riisalo]], [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Margus Tsahkna]] ja 24-liikmeline äridelegatsioon. Alar Karis külastas Kiievis [[Ukraina riikliku korruptsioonitõrje büroo (NABU)|Ukraina korruptsioonitõrje bürood]]. |- | {{riigi ikoon|Slovakkia}} || töövisiit || 6.–7. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Bratislava]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, et arutada Vilniuses toimuva tippkohtumise eesmärke, teha kokkuvõte regionaalsest julgeolekuolukorrast ning rääkida Ukraina jätkuva toetamise vajadusest. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || ametlik visiit || 8.–9. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]ega, [[Albaania parlamendi esimees|Albaania parlamendi esimehe]] [[Lindita Nikolla]]ga ja [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga. Alar Karis külasts Albaania rahvuskangelase Skanderbegi ajaloolist kindluslinna [[Krujë]]s. Tegemist oli Eesti riigipea esmakordse visiidiga Albaaniasse. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 20.–22. juuni 2023 || Alar Karis kohtus 20. juunil ennelõunal [[London]]is, [[Windsori loss]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuninga]] [[Charles III]]-ga. Alar Karis esines avasõnavõtuga Eesti ja Briti ettevõtjate äriseminaril ning rahvusvahelisel riskikapitali- ja innovatsioonikonverentsil Global Corporate Venturing Symposium. Alar karis esines 21. juunil [[Ukraina taastumise konverents]]i raames sõnavõtuga [[Ukraina]] toetamisele ja ülesehitamisele ning sellesse erasektori ja investeeringute kaasamisele keskenduval konverentsil ning kõneles Eesti haridustehnoloogia ettevõtete tegevust tutvustaval üritusel, millest võttis osa Briti koolide ühendused, haridusettevõtted ja haridusvaldkonna investorid, kus kohal olid [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Rishi Sunak]], [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[James Cleverly]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]i, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]i ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Arturs Krišjānis Kariņš]]i. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 5.–6. september 2023 || Alar Karis osales [[Bukarest]]is [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]], [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi president]] [[Petr Pavel]], [[Austria president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Nataša Pirc Musar]], [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia president]] [[Zuzana Čaputová]] [[Rumeenia peaminister]] [[Marcel Ciolacu]] ja [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Moldova president]] [[Maia Sandu]], [[Kreeka president]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]], [[Ukraina asepeaminister]] [[Julia Svõrõdenko]] ja [[Ameerika Ühendriikide presidendi erisaadik kliimaküsimustes]] [[John Kerry]]. Alar Karis osales ärifoorumil. Arutluse eesmärk oli Läänemere, Musta mere ja Aadria mere vahelise piirkonna parema koostöö võimaluste loomine ja kriisikindluse tagamine eeskätt tõhusamate omavaheliste ühenduste toel. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 18.–22. september 2023 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 78. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, mil arutlusel koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ja Ukraina toetamisest. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Angola president|Angola presidendi]] [[João Lourenço]]ga ja [[Tonga peaminister|Tonga peaministri]] [[Siaosi Sovaleni]]ga, mil arutlusel kõiki puudutavaid julgeolekuteemasid. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Liechtensteini vürstide loend|Liechtensteini kroonprintsi (regenti)]] [[Alois]]'ga, mil juttu oli koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ning küberjulgeoleku alal. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, mil juttu oli viimastest arengutest regioonis. Alar Karis kõneles [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s, mil eesmärgiks oli Ukraina rahu ja julgeoleku teemalisel debatil. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Guatemala president|Guatemala presidendi]] [[Alejandro Giammattei]]ga, mil eesmärgiks oli ÜRO Julgeolekunõukogu reformimisega töökorda saada. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, mil eesmärgiks oli Gruusiat jätkama reformiteel [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suunas. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, mil tuli juttu vajadusest reformida ÜRO Julgeolekunõukogu, koostööst teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning Andorra edasiliikumisest Euroopa Liiduga peetavatel läbirääkimistel assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Ukraina]] presidendi abikaasa [[Olena Zelenska]]ga, mil eesmärgiks suunata rahvusvahelist kogukonda ja ÜRO-d tegema kõike võimalikku, et seista [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjajulmuse]] tõttu kannatavate Ukraina laste eest. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel Valgevene demokraatliku opositsiooni liidri [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil juttu oli päevakajalistest teemadest. Alar Karis kutsus [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]] ÜRO liikmeid, mille eesmärk oli [[maailmakoristuspäev]] ametlikult ÜRO kalendrisse lisada. Alar Karis osales [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i koos abikaasaga [[Jill Biden]]iga, kus osalesid [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga ja [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga kutsel osa mõlema riigi rajamise ning ÜRO liikmesuse 30. aastapäeva tähistavast vastuvõtust. |- | {{riigi ikoon|Portugal}} || töövisiit || 5.–7. oktoober 2023 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Porto]]s [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael Daniel Higgins]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga ja [[Malta president|Malta presidendi]] [[George William Vella]]ga, kus arutas olukorrale [[Ukraina]]s ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toetusele ning ELi tulevikule ja laienemisele. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis. |- | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} || töövisiit || 11.–14. oktoober 2023 || Alar Karis koos Eesti ettevõtjatega kohtusid [[Soul]]is [[Lõuna-Korea president|Lõuna-Korea presidendi]] [[Yoon Suk Yeol]]iga ja külastas [[Eesti suursaatkond Soulis|Eesti suursaatkonna]] ja ettevõtluskeskuse. Ka Alar Karis külastas Lõuna-Korea suurtükiväebrigaadis ja vanimat ülikooli - [[Sungkyunkwani ülikool]]is ning kohtus kohtub Lõuna-Korea tippettevõtete juhtidega. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 12.–13. detsember 2023 || Alar Karis osales [[Genf]]is [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu|ÜRO inimõiguste]] deklaratsiooni 75. aastapäeva tähistamisel, kus kohtus ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Volker Türgiga, pagulaste ülemvoliniku Filippo Grandiga ning [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee|Rahvusvahelise Punase Risti presidendi]] [[Mirjana Spoljaric Egger]]iga. |- | {{riigi ikoon|Iraak}} || ametlik visiit || 16.–17. jaanuar 2024 || Alar Karis kohtus [[Bagdad]]is [[Iraagi president|Iraagi presidendi]] [[‘Abd al-Laţīf Rashīd]]iga ja [[Iraagi parlamendi asespiiker|Iraagi parlamendi asespiikri]] [[Mohsen Al-Mandalaw]]iga, mil eesmärgiks erinevates rahvusvahelistel missioonidel, rahu ja heaolu hinda. Alar Karis käis [[Iraagi Muuseum]]is. Alar Karis osales [[Erbili õhubaas]]is, kus hetkel suurim välismissioonil teeniv Eesti üksus. Alar Karis kohtus [[Kurdistan]]i regiooni presidendi [[Nechirvan Barzani]]ga. Tegemist oli esimene Eesti riigipea, kel õnnestunud Bagadadi väisata. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2024 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlus Eesti ja Soome koostöö NATOs, haridus- ja kultuurikoostöö ning erinevad projektid energiasektoris. Alar Karis esineb [[Jyväskylä]]s president [[Martti Ahtisaari]] mälestuseks ja rahutöö pärandi auks toimuval loengul [[Jyväskylä Ülikool]]is ettekandega. Alar Karis osales Helsingis [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]]s Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtul, kus osales diplomaatiline korpus, Eesti sõbrad ja eestlaste kogukond Soomes. |- | {{riigi ikoon|Botswana}} || riigivisiit || 4.–7. märts 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Gaborone]]s [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ega koos abikaasa [[Neo Maswabi]], [[Botswana Rahvusassamblee spiiker|Botswana Rahvusassamblee spiikri]] [[Phandu Skelemani]]ga ja [[Gaborone linnapea]] [[Austin Abraham]]iga, mil ettevõtjatega ja välisteenistusega kaardistanud Eesti huve Aafrika suunal ning analüüsinud, milliste riikidega oleks koostööl kõige suurem potentsiaal. Tegemist oli president Karise ametiaja teine riigivisiidiga ja kaasatud Eesti ettevõtjad. Sirje Karis külastas laste sõltuvushäirete keskust ja riiklikku noortekeskust, kus tutvustatakse noorte ettevõtlustegevust. Botswana on esimene riigivisiit Aafrikas, mida ta riigipeana külastas. |- | {{riigi ikoon|Angola}} || ametlik visiit || 7.–9. märts 2024 || Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Luanda]]s [[Angola president|Angola presidendi]] [[João Lourenço]]ga ja [[Angola Rahvusassamblee president|Angola Rahvusassamblee presidendi]] [[Carolina Cerqueira]]ga, mil eesmärgiks potentsiaali eelkõige digikoostöös, e-valitsemise, küberturvalisuse, e-tervise, e-hariduse ning roheliste tehnoloogiate alal. Visiidil Angolasse oli äridelegatsioonis Digital Nation’i, E-Riigi Akadeemia ja Admirals Group’i esindajad. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || ametlik visiit || 26.–28. märts 2024 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[Nikosia]]s [[Kürose president|Kürose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]i koos abikaasaga [[Philippa Karsera Christodoulídis]]ega ning [[Kürose parlamendispiiker|Kürose parlamendispiikri]] [[Annita Demetriou]]ga, mil tihendada Eesti ja Küprose poliitilisi ja majandussuhteid ning arutada julgeolekupilti Euroopas ja kitsamalt Vahemere piirkonnas. Alar Karis avas Eesti ja Küprose ärifoorumi ning kõneles majanduskoostöö tihendamisest Küprose kaubandus- ja tööstuskoja vastuvõtuüritusel. Alar Karis külastas [[Küprose Ülikool]]is, kus osales loengu Eesti digiühiskonnast ja majandusest ning välispoliitilistest ja julgeoleku väljakutsetest Läänemere ja Vahemere piirkonnas. Alar Karis külastas instituuti, mis oli teadusliku ja tehnoloogilise suunitlusega mittetulunduslik uurimis- ja haridusasutus. Alar Karis tutvustas seal laboritega, mis tegeles droonide ning kunstipärandiga. Sirje Karis kohtus Küprose esileedi Philippa Karsera Christodoulídisega, kellega koos külastasid Christos Stelios Fondi rehabilitatsioonikeskust, Piiskop Makarios III Haigla vastsündinute osakonda ning Küprose arheoloogiamuuseumi. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 11. aprill 2024 || Alar Karis osales [[Vilnius]]es [[Kolme Mere Algatus]] tippkohtumisel, kus kohtunud olid [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia välisminister|Horvaadi välisministri]] [[Gordan Grlić-Radman]]iga, [[Austria kantslei minister|Austria kantslei ministri]] [[Susanne Raab]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], mil arutelu keskendus selle initsiatiivi peaeesmärgi põhja-lõuna suunal ühenduste väljaehitamise kiirendamisele ning Ukraina infrastruktuuri parandamisele ja paremale ühendamisele Euroopaga. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 16.–18. aprill 2024 || Alar Karis kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, mil teema oli Ukraina toetamine, Euroopa julgeolek ja kahe riigi suhted, fookusega majandus-, kaitse-, kultuuri- ja digikoostööl. Alar Karis osales Berliinis [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti suursaatkonna]]s, kus osales diplomaatiline korpus, Eesti sõbrad ja eestlaste kogukond Saksamaal. Alar Karis osales koos president Steinmeieriga Saksamaa e-valitsemise innovatsiooni- ja arenduskeskuse korraldatavas digiümarlauas. Ümarlaua peateema oli digitehnoloogia lahenduste kasutamine demokraatia hüvanguks. Alar Karis osales Berghofi sihtasutuse korraldataval foorumil avapaneelis, kus arutatakse konfliktide lahendamiseks ja rahu säilimiseks vajalikke rahvusvahelisi jõupingutusi. Alar Karis ka osales Curly Stringsi kontserdil, mis oli osa ansambli Saksamaa-turneest. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 11. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia kaitseminister|Slovakkia asepeaministri ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga ja [[Ungari suursaadik Lätis|Ungari suursaadiku]] [[György Urkuti]]ga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, et arutada ühiseid eesmärke tippkohtumiseks, mis puudutades Ukraina toetamise jätkamist ja Venemaast lähtuvat julgeolekuohtu kogu Euroopale. B9 tippkohtumine Riias toimub NATO juubeliaastal, millega tähistatakse NATO asutamise 75. aastapäeva. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 22. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Cēsis]]es [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus osalesid võidetud [[Võnnu lahing]]u 105. aastapäeva pidustustel. |- | {{riigi ikoon|Türgi}} || ametlik visiit || 27.–28. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Ankara]]s [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga ja [[Türgi parlamendispiiker|Türgi parlamendispiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]ega, mil tähistada Eesti ja Türgi diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva, rääkida kahepoolsete suhete tihendamisest, kaitsekoostöö tugevdamisest, arutleda Atlandi-ülese julgeolekuruumi ja regionaalsete julgeoleku murede üle ning ootustest NATO tippkohtumiselt Washingtonis. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 6. juuli 2024 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga kutsel keskpäeval Daukanta väljakul toimuval riigilipu heiskamise tseremoonial, kus ta pidi kõnet. Alar Karis ja Sirje Karis osalesid õhtul [[Leedu laulupidu|Leedu laulupeo]] 100. aastapäeva tähistamisel Vingiose pargis. Sirje Karis koos Diana Nausėdienėga külastasid [[Vilniuse Ülikool]]i. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 25.–28. juuli 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, tema abikaasa [[Brigitte Macron]]i ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheline Olümpiakomitee presidendi]] [[Thomas Bach]]iga ning osalesid [[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängude avatseremoonia]]l [[Trocadéro väljak]]ul. Alar ja Sirje Karis väisasid olümpiaküla, kus kohtusid Eesti olümpiakoondise ja nende toetajatega ning elasid kaasa Eesti sportlaste võistlustele. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 23. august 2024 || Alar Karis kohtus Läti-Eesti [[Unguriņi]]-[[Lilli]] piiripunktis [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus toimus [[Balti kett|Balti keti]] 35. aastapäeva puhul [[Skulptuur „Balti kett“|skulptuuri „Balti kett“]] avamine. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 27. august 2024 || Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Hawker 400|Hawker Beechcraft 400A]] (reg. ES-CMK) [[Chișinău rahvusvaheline lennujaam]]a [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]] kutsel. Lõuna ajal kohtusid Alar Karis koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga [[Chișinău]]s [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Dorin Recean]]iga, kus osalesid Moldova Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamisel. Alar Karis koos Dorin Receani, Gitanas Nauseda ja Edgars Rinkēvičsega osalesid Chișinăus lillede asetamise tseremoonial Stephan III Suure monumendi ([[Ștefan cel Mare|Ștefan cel Mare și Sfânt]]) juures [[Suure Rahvusassamblee väljak]]ul. Pärastlõunal osales Karis koos Dorin Receani, Gitanas Nauseda ja Edgars Rinkēvičsega iseseisvuspäeva kontserdil, kus avaldasid toetust Moldovale [[Euroopa Liit|Euroopa Liid]]uga liitumiseks valmistumisel. Alar Karis lendas õhtul sama lennukiga [[Tallinn|Tallinna]]. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 12.–14. september 2024 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraada esimehe]] [[Ruslan Stefantšuk]]ega, [[Ukraina Välisministeerium|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlusel oli vankumatut toetust Ukrainale ja nende eesmärkidele. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi andis teenemärgi üle [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu ordeni]] Alar Karisele, mille president Alar Karis pälvis Ukraina iseseisvuspäeval olulise isikliku panuse eest riikidevahelise koostöö tugevdamisse, Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisse ja Ukraina riigi populariseerimise eest maailmas. Alar Karis külastas „Jalta Euroopa strateegia XX“ aastakoosolekul ja kohtus Endise Ukraina presidendi [[Leonid Kutšma]], kus kõneles Volodõmõr Zelenskõi. Alar Karis osales „Noorte Juhtide Foorum“ platvormil, kes kõneles õigus elada turvaliselt ja vabaduses. Alar Karis külastas [[Kiievi oblast]]is asuva soojuselektrijaamas, kus sai Vene tiibrakettide tabamuse ja hävis selle tagajärjel täielikult. [[Sirje Karis]] koos [[Belize]]st [[Rossana Briseño]], [[Guatemala]]st [[Lucresia Peynado]], [[Soome]]st [[Cuzanne Innes-Stubb]], [[Leedu]]st [[Diana Nausėdienė]], [[Serbia]]st [[Tamara Vučić]], [[Taani]]st [[Bo Tengberg]] ja [[Sloveenia]]st [[Alesh Musara]] osalesid [[Ukraina presidendi abikaasa]] [[Olena Zelenska]] korralduse kutsel, mil arutlusel oli neljanda korda „Esimate leedide ja härraste tippkohtumine“ platvormil. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 22.–26. september 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 79. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, mil arutlusel fookuses oli ilmne vajadus reformida ÜRO-d, selle Julgeolekunõukogu ja tugevdada toetust Ukrainale. Alar Karis vestles ÜRO Peaassambleel [[ÜRO president|presidendi]] [[Philémon Yang]]iga ja vähimarenenud, merepiirita arenguriikide ja väikesaartest arenguriikide ÜRO kõrge eriesindaja [[Rabab Fatima]]ga, kus osales ka [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi šeiki]] [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]'ga, [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]aga, [[Sierra Leone president|Sierra Leone presidendi]] [[Julius Maada Bio]]ga ja [[Guyana president|Guyana presidendi]] [[Irfaan Ali]]ga, mille arutelude eesmärk oli pakkuda lahendusi reeglitel põhineva maailma korra säilimiseks ja tugevdamiseks. Alar Karis kohtus ka [[Ida-Timori peaminister|Ida-Timori peaministri]] [[Xanana Gusmão]]ga, mil arutlusel oli digikoostööks ja Eesti e-valitsemise kogemusest. Alar Karis kohtus ka [[Bosnia ja Hertsegoviina rresidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri (bosnialasest liige) esimehe]] [[Denis Bećirović]]ega, mil arutlusel oli reformide vajadusest ning teekonnast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] poole. Järgmisel päeval Alar Karis kohtus ka [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlusel oli ÜRO Tuleviku. Alar Karis kohtus ka [[Liechtensteini peaminister|Liechtensteini peaministri]] [[Daniel Risch]]iga, mil arutlusel oli koostööst ÜROs. Alar Karis vestles [[Suriname president|Suriname presidendi]] [[Chan Santokh]]iga. Alar Karis kohtus [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi välisministri]] [[Xavier Bettel]]iga. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja osales ka Ukraina korraldatud kohtumisel, [[G7]] ja teiste Ukrainaga julgeolekulepped sõlminud riikidega, kus arutatakse Ukraina jätkuva toetamise ja ülesehitustegevustega seonduvat. Alar Karis koos Sirjega kohtusid [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]] Ameerika Ühendriikide ettevõtete esindajatega ja kohalike eestlastega, mille eesmärk oli ühiselt meenutada suurpõgenemise aastapäeva. Alar Karis avas Eesti uus [[Eesti aukonsulaat New Yorgis|aukonsulaat New Yorgis]]. Sirje Karis osales ÜRO kõrgetasemelise riigipeade abikaasade programmis. Eesti korraldas koos Ukrainaga laste olukorrale keskenduva kõrgetasemelise ääreürituse, mille arutelu juhis Sirje Karis ja [[Ukraina presidendi abikaasa]] [[Olena Zelenska]]. Sirje Karis osales ka Ameerika Ühendriikide esileedi [[Jill Biden]]i lõunakohtumisel ja Türgi presidendi abikaasa [[Emine Erdoğan]] vastuvõtul. New Yorgis tutvus Sirje Karis vaimse tervise keskuse Fountain House’i tegevusega. [[Eesti välisminister]] [[Margus Tsahkna]] osales ka New Yorgis ÜRO kõrgetasemelisel, kus Eesti delegatsiooni juhtis president Alar Karis. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 10.–12. oktoober 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupis]] [[Kraków]]is [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Austria president|Austria presidendi]] [[Alexander Van der Bellen]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael Daniel Higgins]]iga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Malta president|Malta presidendi]] [[Myriam Spiteri Debono]]ga, [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]ega, mille fookuses oli Atlandi-ülese koostöö tugevdamine, [[Ukraina]] toetamine ja Euroopa julgeoleku kindlustamine ning [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] suhete tihendamine. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 17. oktoober 2024 || Alar Karis osales [[Genf]]is [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon]]i täisliikmeks saamise puhul lipuheiskamise tseremoonial, mil Eesti sai organisatsiooni 24. täisliige. Alar Karis kohtus [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon peadirektori]] [[Fabiola Gianotti]]ga, kes andis ülevaate Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni tegevusest. Alar Karis külastas biotehnoloogia ja bioteaduste teadusuuringute tippkeskuses. Alar Karis kohtus [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor]]i [[Ngozi Okonjo-Iweala]]ga, mil arutlusel oli reeglitel põhinevast kaubavahetusest, [[Ukraina]] toetamisest ning säästva arengu eesmärkide edendamisest Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames. Tänavu Eesti möödus 25 aastat liitumisest Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || ametlik visiit || 3.–6. november 2024 || Alar Karis lendas 3. novembril hilisõhtul lennufirma [[Jetflite]] ärilennukiga Challenger 604 (reg. OH-WIC) [[Kuninganna Alia rahvusvaheline lennujaam|Ammani lennujaamasse]]. Alar Karis kohtus 4. novembril hommikul [[Amman]]is [[Jordaania kuningas |Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]-ga, kroonprintsi [[Ḩusayn]]iga ja [[Jordaania peaminister|Jordaania peaministri]] [[Jafar Hassan]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa]] ja [[Lähis-Ida]] julgeolekumuredest, lähendada arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sõjast Ukraina vastu]] ja saada ülevaade piirkonna riikide arvamusest võimalustest Lähis-Ida konflikti lahendamiseks. 4. novembril lõunal Alar Karis külastas Ammanis Maailma Toiduprogrammi abikeskuses, kust saadetakse humanitaarabi Lähis-Ida konfliktipiirkondadesse, sealhulgas Gazasse ja praegu ka Liibanoni. 5. novembril Alar Karis esines Ammanis ärifoorumi avamisel, kus toimus ettevõtjaid koostööd tihendama. Alar Karis koos [[Jordaania keskkonnaminister|Jordaania keskkonnaministri]] [[Muawieh Radaideh]]'ga külastasid [[Jerash]]is Zeusi templi varemetes. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || ametlik visiit || 6.–8. november 2024 || Alar Karis lendas 6. novembril hilishommikul lennufirma [[Egyptair]] reisilennukiga [[Boeing 737|Boeing B737-866]] (reg. SU-GEN) [[Kairo rahvusvaheline lennujaam|Kairo lennujaamasse]]. Alar Karis kohtus [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse peaminister|Egiptuse peaministri]] [[Muşţafā Madbūlī]]ga, mil teemal oli koostööd julgeolekupingete leevendamiseks. Alar Karis kohtus [[Amr ibn al-Asi mošee]]s [[Aleksandria Paavsti ja Püha Markuse Tool]]i [[Tawadros II|Patriarhi Tawadros II]]-ga ja [[Ahmed el-Tayeb|Suurimaami Ahmed El-Tayebiga]]. Alar Karis osales [[Eesti aukonsul Egiptuses|Eesti aukonsul]] [[Motaz Raslan]]i vastuvõtul. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 6. detsember 2024 || Alar Karis kohtus [[Klaipėda]]s [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus osales Balti riikide presidentide aastakohtumisel. Alar Karis koos Gitanas Nausėda, Andrzej Duda ja Edgars Rinkēvičsiga osalesid veeldatud maagaasi terminali Independence 10. aastapäeva tähistamisel. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || erivisiit || 7.–8. detsember 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, kus käisid Emmanuel Macroni kutsel taastatud [[Notre-Dame]]'i katedraali taasavamisel. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Alar Karis lendas lõunal lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga Nextant 400XTi (reg. ES-CMK ja lend number DMS711) [[Katowice lennujaam]]asse. Alar Karis kohtus [[Oświęcim]]i lähedal [[Auschwitzi koonduslaager]]is [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]] ja tema abikaasa [[Agata Kornhauser-Duda]]ga, [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] ja [[Mathilde (Belgia kuninganna)|kuninganna Mathildega]], [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe VI]]-ga koos [[Letizia|kuninganna Letiziaga]], [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga koos [[Máxima|kuninganna Máximaga]] ja [[Catharina-Amalia, Oranje printsess|kroonprintsi Catharina-Amaliaga]], [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]]-ga koos [[Mary (Taani kuninganna)|kuninganna Maryga]], [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuninga]] [[Charles III]]-ga, [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoniga]], [[Victoria (Rootsi kroonprintsess)|Rootsi kroonprintsessi Victoriaga]], [[Luksemburgi suurhertsog|Luksemburgi regendi]] [[Guillaume]]ga, [[Austria president|Austria presidendi]] [[Alexander Van der Bellen]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Malta president|Malta presidendi]] [[Myriam Spiteri Debono]]ga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]ega, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Croo]]ga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]<nowiki/>iga, [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]]<nowiki/>iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] kohusetäitja [[Justin Trudeau]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Monaco riigiminister|Monaco riigiministri]] [[Isabelle Berro-Amadeï]]'ega, [[Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiminister|Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiministri]] [[Dominique Hasler]]ega, [[Rumeenia perekonna-, noorte- ja võimaluste võrdõiguslikkuse minister|Rumeenia perekonna-, noorte- ja võimaluste võrdõiguslikkuse ministri]] [[Natalia-Elena Intotero]]ga, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]ega, [[Kreeka välisministri asetäitja]] [[Anastasios Chatzivasileiou]]ga, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić|Marko Đurićiga]], [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilios Palmas]]ega, [[Iisraeli haridusminister|Iisraeli haridusministri]] [[Yoav Kisch]]ega, [[Portugali eesistumise minister|Portugali eesistumise ministri]] [[António Leitão Amaro]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga, [[Ameerika Ühendriikide erisaadik Lähis-Idas]] [[Steve Witkoff]]<nowiki/>iga, [[Rootsi Riksdagi spiiker|Rootsi Riksdagi spiikri]] [[Andreas Norlén]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretäri asetäitja]] [[Bjørn Berge]]ga, [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni majanduse ja tootlikkuse ning rakendamise ja lihtsustamise voliniku]] [[Valdis Dombrovskis]]ega, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[UNESCO peadirektori]] [[Audrey Azoulay']]ga, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO poliitiliste ja rahutagamisküsimuste asepeasekretäri]] [[Rosemary DiCarlo]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Serblaste vabariigi president|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]<nowiki/>iga. Toimus Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vabastamise 80. aastapäevale pühendatud üritusel. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Nextant 400XTi (reg. ES-CMK ja lend number DMS711) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 9. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, kus osales koos [[Eesti kliimaminister|Eesti kliimaministri]] [[Yoko Alender]]iga tseremoonial, millega tähistati Balti riikide ühinemist Euroopa energiasüsteemiga. Lõunal külastas Alar Karis Vilniuses MO muuseumi, kus vaadati kaasaegse kunsti kogu. Õhtul enne teel Vilniusest Pariisi Alar Karis kohtus [[Vilniuse lennujaam]]as juhuslik Valgevene demokraatliku opositsiooni liidri [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil avaldas toetust ja uuris [[Valgevene]] olukorra kohta. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 10.–11. veebruar 2025 || Alar Karis osales [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i kutsel tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel. Samal ajal kohtus juhuslik [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega. 11. veebruaril kohtus [[India peaminister|India peaministri]] [[Narendra Modi]]ga, mil arutlus oli Eesti ja [[India]] koostöö võimalusi digivaldkonnas. |- | {{riigi ikoon|Iisrael}} || ametlik visiit || 12. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus hommikul [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, mil arutlus oli julgeolekuolukorrast piirkonnas. Alar Karis külastas lõunal Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik. Alar Karis kohtus pärastlõunal [[Knesseti spiiker|Knesseti spiikri]] [[Amir Ohana]]ga, mil arutlus oli julgeolekuolukorda. Ja Alar Karis külastas Jeruusalemmas [[Püha Haua kirik|Petlemmas Jeesuse sünnikirikus]]. |- | {{riigi ikoon|Palestiina}} || ametlik visiit || 13. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus hommikul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Räägiti Gaza ülesehitusest ning sellest, kuidas reformida haridussüsteemi ja tugevdada avalike teenuste osutamist. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || 14. veebruaril hommikul Alar Karis osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]]. Ta kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa julgeoleku tuleviku üle ja rõhutada väikeriikide mõju multipolaarses maailmas ning toetus Ukrainat täielikult ja kindlalt. Lõunal kell 16:30 Alar Karis koos [[Fidži peaminister]] [[Sitiveni Rabuka]], [[Sloveenia välis- ja Euroopa asjade minister]] [[Tanja Fajon]] ja [[Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiminister]] [[Dominique Hasler]] vestlesid „Väikeste riikide võimu tähelepanu keskpunktis“ teemal. Alar Karis kohtus [[Iraagi Kurdistani piirkonna president|Iraagi Kurdistani piirkonna presidendi]] [[Nêçîrvan Barzanî]]'ga, mil arutlus oli julgeolekut kaitsta ja rahvusvahelises poliitikas. 15. veebruaril hommikul Alar Karis osales [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] kuulamas, kus ta kõneles sõda lõpetama ja ka Ukrainale antava sõjalise abiga. Samal ajal kohtus juhuslik [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga. Lõunal Alar Karis koos Taani peaminister Mette Frederiksen, [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Ameerika Ühendriikide eriesindaja Ukrainas ja Venemaal]] endine kindral [[Keith Kellogg]] ning [[Ukraina asepeaminister Euroopa ja euroatlantilise integratsiooni küsimustes]] [[Olga Stefanišõna]] osalesid Ukraina-teemalisel arutelul. Lõunal Alar Karis kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus Venemaa hübriidset sekkumist Gruusiasse – rõhutas tungivat vajadust uute, vabade ja õiglaste valimiste järele. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26.–27. veebruar 2025 || Alar Karis tuvustas [[Raseborgi linn|Raseborgis]] soomustehnikatehast militaar- ja veoautode tootja [[Sisu Auto]] tööga ning [[Olkiluoto tuumajaam]]as. Alar Karis avastas kokkusattumus Soome kohaliku rootsipärane nime [[Karise linn|Karise]] tiheasustusega paikkond, kus on osa Raseborgi linnast. Alar Karis kohtus [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, mil käsitletakse [[Ukraina]] jätkuva toetamisega seonduvat ning püsiva ja õiglase lahenduse leidmise hetkeolukorda. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 26. märts 2025 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ning nad avasid vanalinna keskel asuv uue ja kaasaegseima [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] avatseremoonial (aadress: Pils iela 8/10, Centra rajons). |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || riigivisiit || 31. märts – 3. aprill 2025 || 31. märtsil Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti kultuuriminister|Eesti kultuuriministri]] [[Heidy Purga]]ga [[Bologna]]s maailma suurimal lasteraamatumessil, kus näitusel oli Eesti mess. Alar Karis kohtus Raekojas [[Bologna linnapea]] [[Matteo Lepore]]ga ja tegi sissekanne külalisraamatusse, mille esimene sissekanne pärineb 1945. aastast. 2. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Rooma]]s [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga koos tema tütre [[Laura Mattarella]]ga, mil eesmärk oli koostöö kaitse-, kultuuri- ja haridusvaldkonnas, lisaks kõneleti riikidevahelistest digi-, küber- ja tehisaru arendusprojektidest. Euroopa solidaarsuse olulisust ning tunnustas Itaaliat panustamise eest Balti regiooni julgeolekusse. Itaalia president Sergio Mattarella andis Alar Karisele ja tema abikaasa Sirje Karisele Itaalia kõrgem teenetemärk – Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett. Alar Karis kohtus [[Itaalia parlamendi esindajatekoja president|Itaalia parlamendi esindajatekoja presidendi]] [[Lorenzo Fontana]]ga, mil arutlusel oli Euroopa julgeolekule ja solidaarsusele. Alar Karis esines Roomas NATO Kaitsekolledžis ja külastas Euroopa Liidu merepäästemissioon IRINI peakorteris. 3. aprillil Alar Karis osales [[Rooma La Sapienza Ülikool]]is, kus oli avatud uutele ideedele ja tehnoloogiatele. |- | {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 3. aprill 2025 || Alar Karis kohtus [[Kardinal-riigisekretär|Vatikani riigisekretäri]] [[Pietro Parolin]]iga, mil teema oli katoliku kirikut nende tegevuse eest Eestis ja maailma rahu eest kõnelemisel. |- | {{riigi ikoon|Vatikan}} || eravisiit || 26. aprill 2025 || Alar Karis osales [[Rooma Peetri kirik|Püha Peetruse basiilika]] ees toimuvatel [[paavst]] [[Franciscus]]e matustel. Alar Karis oli osalejate seas paigutatud istuma nii, et temast paremal istusid USA esileedi [[Melania Trump]] ja [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Donald Trump]] ning vasakul [[Hispaania kuningas]] [[Felipe VI]] ja kuninganna [[Letizia]]. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 28.–29. aprill 2025 || Alar Karis osales [[Varssavi]]s [[Kolme Mere Algatus]] tippkohtumisel, kus kohtunud olid [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohuse täitja]] [[Ilie Bolojan]]ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ga, [[Horvaatia välisminister|Horvaadi välisministri]] [[Gordan Grlić-Radman]]iga, [[Austria kantslei minister|Austria kantslei ministri]] [[Susanne Raab]]iga, [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]ega ja [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, mil arutelu tugeva transatlantilise koostöö abil põhja-lõunasuunaliste strateegiliste ühenduste parandamine ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõime tõstmine ning julgeoleku tugevdamine. Alar Karise abikaasa [[Sirje Karis]] osales Varssavis riigipeade abikaasade programmis, mille raames osales Poola Lastefondi stipendiaatide kontserdil Belwederi palees ja külastas kuningas Jan III muuseumi. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 7.–8. mai 2025 || 7. mail Alar Karis osales [[Dresden]]is [[Saksimaa peaminister|Saksimaa peaministri]] [[Michael Kretschmer]]iga ja [[Saksimaa majandusminister|Saksimaa majandusministri]] [[Dirk Panter]]iga, kus avas Eesti-Saksimaa ärifoorumi. Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega avasid Dresdeni [[Lipsiusbau kunstihall]]is näituse „Spiegel im Spiegel“. Alar Karis süütas sõja ohvrite mälestuseks küünla [[Dresdeni Jumalaema kirik]]us. Õhtupoolel Alar Karis avas Dresdenis Nortali uued kontoriruumid, kus tegutses Eesti ja Saksamaa ettevõtjad. 8. mail lõunapoolel Alar Karis avas [[Mittweida]]s Eesti-Saksimaa äriseminari ning kohtumisel linnajuhtidega kinnitatakse kahe piirkonna tugevnevaid majandus- ja kultuurisuhteid. Õhtupoolel Alar Karis koos [[Tartu abikaasa]] [[Urmas Klaas]]iga külastasid [[Chemnitz]]is mis oli valitud 2025. aasta Euroopa kultuuripealinnaks. Alar Karis ja Urmas Klaas külastasid Chemnitzis näitust „Euroopa reaalsused“. Alar Karis külastas ka viimasena [[Leipzig]]i lähedal Skeletoni tehasel. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 2. juuni 2025 || Alar Karis kohtus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] ja [[Põhjamaade Nõukogu]] formaadis kohtumine [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]<nowiki/>ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli [[NATO]] tippkohtumise ettevalmistuste kontekstis. |- | {{riigi ikoon|Montenegro}} || ametlik visiit || 5.–7. juuni 2025 || 5. juunil lõunal Alar Karis lendas tšarterlennukiga [[Heston Airlines]] [[Airbus A320|Airbus A320-232]] (reg. LY-DOM) [[Tivati lennujaam]]a. 6. juunil Alar Karis kohtus [[Cetinje]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]<nowiki/>iga, [[Montenegro asepeaminister|Montenegro asepeaministri]] [[Filip Ivanović]]<nowiki/>iga ja [[Montenegro parlamendi aseesimees|Montenegro parlamendi aseesimehe]] [[Zdenka Popović]]<nowiki/>iga, kus oma esimest ametlikku visiiti Montenegrosse. Arutlusel oli toetust Montenegro püüdlustele [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumisel ning liitlassuhete olulisust [[NATO|NATO-]]s ning digiriigi ülesehitamisel, eriti e-riigi loomisel ja küberturvalisuse tugevdamisel, ka võimalusi kahepoolse koostöö hariduse, majanduse, kultuuri ja turismi edendamisel. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 16.–17. juuni 2025 || Alar Karis kohtus [[Turu|Turu linna]] lähedal [[Naantali linn|Naantalis]] asuvas Soome presidendi suveresidentsis [[Kultaranta]]s 13. korda toimunud üritusel „Kultaranta Talks“[[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, mil arutlus oli julgeoleku olukorrale [[Euroopa]]s, Atlandi-ülesele koostööle ja [[Lähis-Ida]]le, kus sel aastal võttis aruteludest esimesest korda osa Eesti riigipea. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 29. juuni – 1. juuli 2025 || Alar Karis kohtus [[Sevilla]]s rahvusvaheline arengu rahastamise konverentsil [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe VI]]-ga koos [[Letizia|kuninganna Letiziaga]], [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[ÜRO peasekretär|ÜRO peasekretäri]] [[António Guterres]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Katari emiir|Katari emiiri]] [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]'ga, [[Svaasimaa kuningas|Svaasimaa kuninga]] [[Mswati III]]-ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]<nowiki/>iga, [[Ecuadori president|Ecuadori presidendi]] [[Daniel Noboa]]ega, [[Panama riigipeade loend|Panama presidendi]] [[José Raúl Mulino]]ga, [[Mosambiigi riigipeade loend|Mosambiigi presidendi]] [[Daniel Chapo]]ga, [[Senegali president|Senegali Leone presidendi]] [[Bassirou Diomaye Faye]]ga, [[Sierra Leone asepresident|Sierra Leone asepresidendi]] [[Mohamed Juldeh Jalloh]]ega, [[Maldiivide asepresident|Maldiivide asepresidendi]] [[Hussain Mohamed Latheef]]<nowiki/>iga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Nepali peaminister|Nepali peaministri]] [[Khadga Prasād Sharma Olī]]ga, [[Antigua ja Barbuda peaminister|Antigua ja Barbuda peaministri]] [[Gaston Browne]]ga, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, mil arutlus oli arengukoostöö uuenduseks, kes ise otsustama oma tee, partnerriigid ja rahvusvaheline kogukond saavad neid toetada. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 10.–11. juuli 2025 || Alar Karis osales [[Genf]]is tehnoloogia tippkohtumisel, kus kohtus [[Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekretär|Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekretäri]] [[Doreen Bogdan-Martin]]iga, mil arutlus oli kriitilise taristu turvalisust Läänemere piirkonnas, sealhulgas, kuidas paremini tõkestada arvuliselt järjest kasvavaid raadioside tahtlikke häiringuid ja tagada merealuste sidekaablite turvalisus. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 22. august 2025 || Alar Karis kohtus kell 11:30 [[Ramata]]s sillal [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus toimus ühine jalgrattamatk esimese läti ja eesti keeles kirjutatud raamatu 500. aastapäeva tähistamiseks. Nad külastasid Ramatas raamatukogus ja külalistemajas ning kohtusid kohalike elanikega. Pärastlõunal nad külastasid Läti piiri lähedal [[Mõisaküla]]s, kus nad külastasid [[Püha Magdaleena kirik]]us, [[Mõisaküla muuseum]]is ja raamatukogus. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 28. august 2025 || Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12/47E NGX]] (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]]a [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]] kutsel. Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Belvedere loss]]is [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga ja videosilla kaudu ka [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutelu oli toetust Ukrainale ja Euroopa kaitsevõime tugevdamist. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12/47E NGX (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse. |- | {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1.–2. august 2025 || Alar Karis osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega ja [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, mil arutlus oli Venemaad tuleb hoida oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ka pärast agressiooni lõppu Ukrainas. Alar Karis külastas Sloveenia riiklikus keemia instituudis, kus tutvustas teadustööga, vähiravi- ja elektrokeemia uuringutega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. august 2025 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga ja [[NATO peakorter]]is [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Venemaa agressiooni vastu ja julgeoleku Ukrainas. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 22.–24. september 2025 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, kus osalesid ÜRO 80. aastapäeva tähistaval kõrgetasemel kohtumisel ja kõrgetasemelisel kliimaüritusel. Alar Karis avas Eesti algatusel koos [[Rahvusvahelise Rahu Instituut|Rahvusvahelise Rahu Instituudiga]] korraldatud kõrgetasemelise äärekohtumise, kus käsitletakse ÜRO peasekretäri valimise korraldamist. Alar Karis kõneles Balti riikide nimel ÜRO julgeolekunõukogu Ukraina rahu ja julgeoleku teemalisel avatud debatil, kus osa võttis sõna Krimmi platvormi 5. tippkohtumisel, mis oli Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi 2020. aastal algatatud rahvusvaheline mehhanism Krimmi okupatsiooni lõpetamiseks. Alar karis osales ÜRO julgeolekunõukogu tehisaru-teemalisel avatud arutelul, kus ta rõhutas vajadust kasutada tehisaru rahu ja julgeoleku kindlustamisel vastutustundlikult ja inimkeskselt. Alar Karis osales koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]i ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ÜRO peaassamblee kõrgetasemelise nädala veerel toimuval Concordia tippkohtumisel arutelul, kus nad keskendus Euroopa energiajulgeoleku ja sõltumatuse tugevdamisele. Nad ka kohtusid ÜRO peasekretäri António Guterresega. Alar karis kohtus [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, kus nad keskendusid Euroopa energiajulgeoleku ja sõltumatuse tugevdamisele. Alar Karis kohtus [[Keenia president|Keenia presidendi]] [[William Ruto]]ga ja [[Namiibia president|Namiibia presidendi]] [[Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'ega, mil arutlusel oli koostöö tihendamist ning julgeolekut [[Euroopa]]s ja [[Aafrika]]s. Alar Karis kohtus ka [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]'ega ning osales [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i vastuvõtul. Alar Karis kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Kaja Kallas]]ega. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 6.–8. oktoober 2025 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[London]]is, mil eesmärk oli tihendada Eesti ja Briti suhteid eelkõige kultuuri, digimajanduse ja tervisetehnoloogia valdkonnas ning osaleda [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 90. sünnipäevale pühendatud kontserdil [[Barbicani keskus]]es. Alar Karis tutvustas [[Eesti suursaatkond Londonis]] Briti investoritega, et pakuda Eesti digimajanduse ja innovatsiooni tugevusi. Alar Karis osales [[King's College London|Londoni ülikooli King’s College]], mil arutlusel oli koostöövõimalusi teadustööde tulemuste praktiliseks kasutamiseks ja uute lahenduste arendamiseks meditsiinis. 7. oktoobril Alar Karis koos Sirje Karisega osalesid [[Southbank Centre kunstikeskus]]es, mil eesmärk oli edendada kultuurikoostööd ja tugevdada sidemeid Eesti ja Briti loomevaldkondade vahel. Õhtul nad osalesid Barbicani keskuses helilooja Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistaval kontserdil. 8. oktoobril Alar Karis kohtus [[Windsori loss]]is [[William, Walesi prints|Ühendkuningriigi troonipärija Tema Kuningliku Kõrguse Walesi Prints Williamiga]], mil eesmirk oli Eesti ja Ühendkuningriigi koostöösuhted kultuuri, digiarengu ja teaduse valdkonnas, samuti räägiti rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–29. oktoober 2025 || 21.-25. oktoobril Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti kultuuriminister|Eesti kultuuriministri]] [[Heidy Purga]] osalesid [[New York|New Yorgis]], mil eesmärk oli [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 90. sünnipäevale pühendatud kontserdil [[Carnegie Hallis]]'is ning kohtumiste ja esinemiste keskmes oli loomemajanduse- ja kultuurikoostöö tihendamine, äri- ja majanduskoostöö, teadus- ja arendustegevus ning tehisaru kasutamise võimalused hariduses. Alar Karis esines [[Yale ja Chicago ülikool]]is loenguga, mil ta kõneles Eesti välis- ja julgeolekupoliitika tuumteemadele, demokraatia tugevdamise tähtsusele tänases maailmas, Eesti digiteenustele ja tehisaru rakendamisele. Alar Karis kohtus [[New Yorgi linnapea]] [[Eric Adams]]iga, mil arutlusel oli teaduse ja hariduse, e-valitsemise, majanduse ja kultuurikoostöö võimalusi. Alar Karis kohtus New Yorgis [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]] [[ÜRO president|presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil arutlusel oli organisatsiooni reformide ja juhtimise ning Ukraina toetamisega seonduvat. Alar Karis koos Sirje Karis külastasid [[Skandinaavia Maja]]s, kus esitletakse Dorian Supini dokumentaalfilmi Arvo Pärdist ja tutvustas Kaasaegse Kunsti Keskuses programmiga [[International Studio & Curatorial Program|ISCP]] ning loomemajanduse delegatsiooniga New Yorgis [[Metropolitan Museum of Art Kostüümiinstituut]]i. 26.-29. oktoobril Alar Karis kohtus [[Chicago linnapea]] [[Brandon Johnson]]iga ja osales ühe maailma tuntuima rahvusvahelise advokaadibüroo [[Baker and McKenzie]] korraldataval tehisaru teemalisel arutelul ning vestlusringis [[Chicago Rahvusvaheliste Suhete Mõttekoda|Chicago Rahvusvaheliste Suhete Mõttekojas]]. Alar Karis külastas esmakordselt Eesti kogukonnaga [[Chicago Eesti maja]]s. |- | {{riigi ikoon|Kasahstan}} || riigivisiit || 16.–19. november 2025 || 16. novembri hommikul Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga ja ligi 50-liikmelise äridelegatsiooniga lendasid kell 07:34 eritellimuse [[Läti lennukompaniide loend|Läti lennukiga]] Eesti lipuvärvides [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT7701, kus tehti vahemaandusega [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam|Thbilisi lennujaamas]]. 17. novembri hommikul Alar Karis külastas [[Astana]]s [[Nazarbajevi Ülikool]]is rektorite foorumi ning andis tudengitele loengu, kus kõneles teemadel. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastasid [[Kasahstani rahvusraamatukogu]]s, mil ta kinkis Kasahstani rahvusraamatukogule Eesti raamat 500 puhul hulga Eesti raamatuid. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega, [[Eesti taristuminister|Eesti taristuministri]] [[Kuldar Leis]], [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa-Ly Pakosta]] ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees [[Liina Kersna]] kohtusid Astanas [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga ja [[Kasahstani parlamendi esimees|parlamendi alamkoja esimehe]] [[Jerlan Košanov]]iga, mil eesmärk oli tugevdada kahe riigi koostööd majanduses, hariduses ning digivaldkonnas. 18. novembri hommikul Alar Karis külastas Astana digipesas ja osales koos [[Kasahstani asepeaminister|Kasahstani asepeaministri]] [[Roman Skljar]]iga, [[tehisaru ja digiministr|tehisaru ja digiministr]] [[Žaslan Madijev]]iga AI ja hariduse temaatilisel ümarlaual. Alar Karis koos Kasahstani presidendi Kasõm-Žomart Tokajeviga Kasahstani-Eesti ärifoorumil. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe [[Liina Kersna]]ga külastasid [[Kasahstani rahvusmuuseum]]is, kus avas [[Eesti rahvamuuseum]]i esitles kindanäituse „Kaetud kätega“. Õhtul Alar Kariskoos abikaasa Sirje Karisega tähistasid Eesti ja Kasahstani sõprust muusika kaudu, mis oli lahutamatu osa Eesti kultuurist ja identiteedist. 19. novembri hommikul Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega asetasid [[Aamol]]is lilled represseeritud eestlaste mälestuseks [[Akmolinski kodumaa reeturite naiste laager]] - kurbuse laager. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid Kasahstani traditsioonidest, kus vabadust kehastas kasahhidele hobune. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa Sirjega ja ligi 50-liikmelise äridelegatsiooniga lendasid kell 14:48 kojusõit taas eritellimuse Läti lennukiga Eesti lipuvärvides airBaltic Airbus A220-300 lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT7702, kus tehti taas vahemaandusega Thbilisi lennujaamas. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 4. detsember 2025 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, mil arutlusel oli piirkonna julgeolekut ja transatlantiliste suhete tugevdamist. Alar Karis koos Läti ja Leedu riigipeaga näitust [[Läti rahvusraamatukogu]]s, mis tuletas meelde kui oluline oli kirjasõna meie iseseisvuse ja rahva vaimse vabaduse kujunemisel. |- | {{riigi ikoon|Portugal}} || riigivisiit || 15.–16. jaanuar 2026 || Alar Karis kohtus [[Lissabon]]is [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Portugali parlamendi spiiker|Portugali parlamendi spiikri]] [[José Pedro Aguiar Branco]]ga, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]iga ja [[Lissaboni linnapea]] [[Carlos Moedas]]ega, mil eesmärgi oli Eesti ja Portugali heade suhete arendamisele, sealhulgas kaitsekoostööle [[NATO]] raames ning majandussuhetele ning teadus- ja hariduskoostööle. Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga avasid Lissabonis Eesti ja Eesti-Portugali ärifoorumis, mis keskendus kahe riigi majandussidemete tihendamisele ja digitaalsele innovatsioonile. 15. jaanuari õhtul Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga osalesid auks [[Thalia teater|Thalia teatris]], kus muusikalise kingituse Portugalile tegid viiuldaja [[Hans Christian Aavik]] ja pianist [[Havryil Sydoryk]]. 16. jaanuari lõunal Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga lendasid Lissabonist Portugali presidendi riigilennukiga Dassault Falcon 900B lennuk registreerimisnumbriga 27404 [[Monte Real õhuväebaas]]isse, kus osalesid tagada kõige paremini just solidaarsus ja koostöö. |- | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 3.–4. veebruar 2026 || 3. veebruaril Alar Karis osales rahvusvahelisel kõrgetasemelisel tippkohtumisel [[Dubai]]s, mil arutlusel oli koos valitsus- ja riigijuhtide, erasektori tippjuhtide ning valdkonna liidritega tehisaru mõju julgeolekule ja ühiskonna pikaajalisele toimetulekule. Selle üritsel Alar Karis kohtus [[Araabia Ühendemiraatide president|Araabia Ühendemiraatide presidendi]] [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahayān]]iga, [[Araabia Ühendemiraatide asepresident|Araabia Ühendemiraatide asepresidendi]] ja [[Araabia Ühendemiraatide peaminister|Araabia Ühendemiraatide peaministri]] [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]]iga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Paraguay president|Paraguay presidendi]] [[Santiago Peña]]ga, [[Ecuadori president|Ecuadori presidendi]] [[Daniel Noboa]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ning [[Araabia Ühendemiraatide tehisintellekti, digitaalmajanduse ja kaugtöö rakenduste riigiminister|Araabia Ühendemiraatide tehisintellekti, digitaalmajanduse ja kaugtöö rakenduste riigiministri]] [[Omar Al Olama]]ga. 4. veebruaril Alar Karis pidas avakõne tulevikuteemalise tippkohtumise raames toimuval valitsemisteenuste foorumil, mil keskendus tehisaru rollile avalike teenuste arendamisel ning usaldusel ja inimesekesksel valitsemisel põhineva digiriigi kujundamisele. Ja Alar Karis arutas mõttekoja Fiker Institute juhiga hariduse tuleviku üle ning avas [[Jüri Arrak]]u 90. sünniaastapäevale pühendatud näituse. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 5.–10. veebruar 2025 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Milano]]s [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga koos tema tütre [[Laura Mattarella]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheline Olümpiakomitee presidendi]] [[Kirsty Coventry]]'ga ning osalesid [[2026. aasta taliolümpiamängud|Milano–Cortina taliolümpiamängudega]] seotud kõrgetasemelistel sündmustel [[San Siro|San Siro jalgpallistaadionil]], kus koos teiste riigipeade ja valitsusjuhtidega (sealhulgas [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga ja [[Leedu peaminister]] [[Inga Ruginienė]]ga). Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi kutsel olümpiamängudele pühendatud riigijuhtide õhtusöögil ning Itaalia riigipea vastuvõtul. Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastasid [[Cortina d’Ampezzo]]s asuvat olümpiaküla, kohtusid Eesti sportlaste ja nende toetajatega ning elavad kaasa Eesti sportlaste võistlustele olümpiamängude programmis. |- | {{riigi ikoon|India}} || töövisiit || 17.-19. veebruar 2026 || Alar Karis külastas [[Delhi]]s [[Eesti suursaatkond Delhis|Eesti suursaatkonna]] hoones, kus tähistas 108. vabariigi aastapäeva. Alar kohtus Delhis [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga, [[India peaminister|India peaministri]] [[Narendra Modi]]ga ja [[Šveitsi president|Šveitsi presidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, kus nad osalesid Tehisintellekti mõju tippkohtumisel ja digiriigi sõprade kokkukutsumisega. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 23.-24. märts 2026 || 23. märtsil Alar Karis osales [[London]]is [[Konrad Mägi]] maalinäituse avamisel ning kohtus [[Suurbritannia parlament|Briti parlamendi]] sõprusrühma liikmetega. Pärastlõunal Alar Karis kohtus [[Oxford]]il õppivate Eesti üliõpilaste ja töötavate teadlastega ning arutas koostöövõimalusi. 24. märtsil Alar Karis Global Government Forum innovatsioonikonverentsil, mil eesmärgi oli Eesti digiriigi kogemusest. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || 8. aprillil Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Utrecht]]is [[Utrechti linnapea]] [[Sharon Dijksma]]ga ja nad külastasid [[Utrechti teaduspark|Utrechti teaduspargis]] ja biotehnoloogiaettevõtte [[Genmab]]'is ning [[Noordwijk]]is [[Euroopa Kosmoseagentuur]]is. Sirje Karis külastas Utrechtis [[Printsess Máxima lasteonkoloogia keskus]]es. Päev lõppes Alar Karis külastas [[Eesti suursaatkond Haagis|Eesti suursaatkonna]] hoones, kus kutsus suursaadik [[Paul Teesalu]] vastuvõtuga ja Eesti ekspertide panus Hollandis paiknevates organisatsioonides nagu Europol, Eurojust ja Euroopa Kosmoseagentuur oli kõrgelt hinnatud. 9. aprillil Alar Karis kohtus [[Haag]]is [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga, [[Madalmaade peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, mil eesmärgi oli Eesti ja Madalmaade kahepoolsete suhete tihendamist julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, ka innovatsiooni, investeeringute ja kaubavahetuse arendamisel ning jätkuvat tugevat toetust [[Ukraina]]le ning Atlandi-üleseid suhteid. Alar Karis osales [[Erasmuse ülikool]]is [[Rotterdam]]is avaliku loengu, mil arutelu oli Euroopa enesekindlus maailmapoliitikas kasvaks. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || riigivisiit || 15.–17. aprill 2026 || 15. aprillil Alar Karis lendas koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga erakordne tavalennukiga [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] registreerimisnumbriga YL-CSI ja reisinumbriga BT902 [[Vilniuse lennujaam]]sse. Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Vilnius]]el [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Seimi (Leedu) spiiker|Leedu parlamendi esimehe]] [[Juozas Olekas]]ega ja [[Vilniuse linnapea]] [[Valdas Benkunskas]]ega, mil eesmärgi oli julgeoleku- ja kaitsekoostöö, NATO ja piirkondliku kaitsevõime tugevdamine, Ukraina kindel toetamine ning strateegilised taristuprojektid, sealhulgas [[Rail Baltic]] raudteeühenduse rajamine. Alar Karis ja Leedu president Gitanas Nausėda avasid [[Kaunas]]es Eesti-Leedu ärifoorumi. Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastas [[Leedu riiklikku arhiiv]]i, kus neile tutvustati arhivaale Eesti ja Leedu suhete ajaloost, tähistamaks Eesti ja Leedu [[Diplomaatilised suhted|diplomaatiliste suhete]] sõlmimise 105. aastapäeva. Riigipead saatis visiidil [[Riigikogu]] liikmed [[Enn Eesmaa]] ja [[Luisa Värk]], [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Hanno Pevkur]], [[Tartu linnapea]] [[Urmas Klaas]] ning äri- ja kultuuridelegatsioon, mil arutlusel oli tugevdada Eesti ja Leedu strateegilist partnerlust, piirkondlikku julgeolekut ja kaitsekoostööd, taristuühendusi ning laiendada majandus- ja kultuurikoostööd. Leedu president Gitanas Nausėda koos abikaasa Diana Nausėdienėga andis riigiõhtusöögi president Alar Karise ja Sirje Karise auks. 16. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastas [[Kaunas]]es, kus [[Kaunase linnapea]] [[Visvaldas Matijošaitis]] tervitas visiidile saabuvat Eesti presidendipaari endise Eesti saatkonnahoone ees K. Donelaičio 71 tänaval. Alar Karis osales Kaunases [[Vytautas Suure Ülikool|Vytautas Magnuse ülikooli]] audoktoriks tiitli andmise tseremoonial. Alar Karis ja Leedu president Gitanas Nausėda lendas Leedu Õhuvägi [[Eurocopter AS365 Dauphin]] helikopteriga Rail Baltica raudteeühenduse ehitusplatsi inspekteerimiseks ning külastasid [[Rukla sõjaväebaas]]is. Alar Karis koos abikaasa Sirjega ja Leedu presidendi Gitanas Nausėda koos abikaasa Dianaga külastatasid [[Kaunase riiklik muusikateater|Kaunase riiklikus muusikateatris]] Francesco Cilea ooperietendust „Adriana Lecouvreur“. Sirje Karis koos Diana Nausėdienėga külastas Vilniuses Ukraina keskust, kus arutleti sõja mõjude üle laste vaimsele tervisele, ning Kaunases teadus- ja hariduskeskust „Mokslo sala“, Kaunase kliinikumi vastsündinute osakonda ja riiklikku M. K. Čiurlionise kunstimuuseumi. 17. aprillil hommikul Alar Karis lendas koos abikaasa Sirjega erakordne [[odavlennufirma]] [[Wizz Air]] [[Airbus A320neo|Airbus A321neo]] registreerimisnumbriga HA-LGI ja reisinumbriga W61967 tagasi [[Tallinna lennujaam]]a. |- | {{riigi ikoon|Kreeka}} || ametlik visiit || 20.–22. aprill 2026 || 20. aprillil Alar Karis kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, mil arutlusel oli ühistel demokraatlikel väärtustel ja rahvusvahelise õiguse austamisel. Alar Karis kohtus ka [[Kreeka haridus- ja religiooniminister|Kreeka haridus- ja religiooniministri]] [[Sofia Zacharaki]]ga, mil arutlusel oli haridus- ja kultuurikoostööst ning digikoostöö võimalustest, kus nad osalesid innovatsioonileskuses. Alar Karis kohtus veel ka [[Kreeka parlamendi esimees|Kreeka parlamendi esimehe]] [[Nikitas Kaklamanis]]ega, mil Eesti ja Kreeka parlamentide koostöö tugevdamisest ning Ukraina jätkuvast toetamisest. Ametlik visiidi oli tugevdada Eesti ja Kreeka partnerlust ning koostööd. Arutlusel oli [[Ukraina]] jätkuvat toetamist ja [[Venemaa]] isoleerimist rahvusvahelisel areenil ning [[Lähis-Ida]] ja [[Ida-Vahemeri|Ida-Vahemere]] sündmuste mõju Euroopale. Alar Karis asetas Ateenas pärja tundmatu sõduri hauale [[Sýntagma väljak]]ul. Alar Karis külastas [[Ateena akropol]]is. 21. aprillil Alar Karis osales [[Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet]]is, kus andis ülevaate liikmesriikide infoturbe probleemide ennetamisest, tuvastamisest ja lahendamisest. Alar Karis kohtus [[Neromyloi]]s kirikus preester isa Rafaeliga ja külastas [[Agia]]s [[Ristija Johannes|Püha Ristija Johannese]] Eelkäija nunnakloostris, kus oli eriline side Eestiga. 22. aprillil Alar Karis koos Kreeka presidendi Konstantínos Tasoúlasega osalesid [[Delfi majandusfoorum]]is, kus kohtus Kreeka presidendi Konstantínos Tasoúlasega, [[Monaco vürst]]i [[Albert II]]'ga, endise [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Abdullah Gül]]ega ja [[Atika piirkond|Atika piirkonnavanema]] [[Nikos Chardalias]]ega. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || riigivisiit || 27.–29. aprill 2026 || 27. aprillil Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]] koos 90-liikmeline delegatsiooniga alustasid [[Tallinna sadam]]a [[Vanasadam|D terminalist]], kuhu seilas Eesti kiire [[reisiparvlaev]]a [[MyStar]] [[Helsingi]] [[Länsisatama]]sse. 28. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Soome parlamendi spiiker|Soome parlamendi spiikri]] [[Jussi Halla-aho]]ga ja [[Helsingi linnapea]] [[Daniel Sazonov]]iga, mil arutlusel oli Eesti ja Soome kahepoolsete suhete tihendamisele, koostööle [[NATO]]s, majandus- ja kaitsekoostööle, [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonna julgeolekule, [[Ukraina]] toetamisele Venemaa agressioonisõjas, [[Araabia-Iisraeli konflikt|Lähis-Ida konflikti]] mõjudele Euroopa majandusele ja julgeolekule ning atlandiülestele suhetele. Riigipead saatis visiidil [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Hanno Pevkur]], [[kindralleitnant|kaitseväe juhataja]] [[Andrus Merilo]] ning [[Riigikogu]] liikmed [[Henn Põlluaas]] ja [[Mati Raidma]]. Õhtul Eesti ja Soome presidendide paarid [[Presidendiloss (Helsingi)|presidendi lossis]] riigiõhtusöögil. 29. aprillil hommikul Alar Karis koos abikaasaga Sirjega asetasid pärjad [[Hietaniemi kalmistul]]e ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] langenud Soome vabatahtlike mälestusmärgile Vanas kirikupargis. Alar Karise koos Soome presidendi Alexander Stubbiga osalesid kaitsetööstuste koostöö teemalisel ärifoorumil ning nad külastasid [[Santahamina]]s [[Soome Riigikaitse kõrgkool]]is ja [[Aalto Ülikool]]is. Sirje Karise koos Soome esileedi Suzanne Innes-Stubbiga külastasid Helsingis [[Ateneumi kunstimuuseum]]is, [[Espoo]]s SOS Lastekülas ja Diakooniafondi, mis keskendus kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnale, sealhulgas laste vaimse tervise toetamisele. Alar Karis koos abikaasaga Sirjega ja Soome Alexander Stubbi koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbiga külastasid ühiselt kaasaegse kunsti muuseumi [[Kiasma]]s ja [[Helsinki Keskraamatukogu "Oodi"]]'s, kus nad arutlesid kirjanduse ja lugemise teemadel ning kohtusid soome-eesti õppekeelega [[Latokartano põhikool]]i õpilastega. Lõunal Alar Karis koos Soome preidendi Alexander Stubbiga osalesid [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonnas]] kaitsetööstusettevõtete ärifoorumil, kus arutlusel oli teadus, kaitsetööstus ja kaitsevägi päriselt kokku saaksid, mida kõneles kaitseminister Hanno Pevkur ja [[Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskus]]e direktor [[Kristi Raik]]. Pärastlõunal Alar Karis koos Soome preidendi Alexander Stubbiga osalesid [[Santahamina riigikaitsekõrgkool]]is, kus pidas Eesti kaitseväe ülesehitamisest kuni tänase tiheda koostööni maal, merel ja õhus, planeerimises ja õppustel. Alar Karis koos abikaasaga Sirjega ja Soome Alexander Stubbi koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbiga sõitis [[Soome presidendijaht „Kultaranta VIII“]]'ga, kuhu nad seilasid edasi-tagasi [[Santahamina|Santahamina saarele]]. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 12.-14. mai 2026 || Alar Karis kohtus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] [[NATO]] idatiiva ja [[Põhjamaade Nõukogu|Põhjala riikide liidrite]] kohtumine [[Bukarest]]is [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohusetäitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Ameerika Ühendriikide relvastuskontrolli, rahvusvahelise julgeoleku aseriigisekretär]]i [[Thomas DiNanno]]ga, [[Islandi riigisekretär]]i [[Benedikt Árnason]]iga, [[Bulgaaria suursaadik NATO juures]] [[Nikolaj Milkov]]ega ja [[Ungari suursaadik Bukarestis]] [[Katalin Kissné Hlatki]]ga, mil arutlus oli Euroopa julgeolekuolukorrale, alliansi idatiiva kaitse tugevdamisele ning ettevalmistustele NATO tippkohtumiseks [[Ankara]]s. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 26. mai 2026 || Lõunal Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12 NGX]] (reg. ES-SKI ja lend number DMS811) [[Vilniuse lennujaam]]a. Alar Karis koos [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega kohtusid [[Vilnius]]el [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]] koos [[Euroopa kaitse- ja kosmosevolinik]]u [[Andrius Kubilius]]ega, mil arutlusel oli [[Balti]] piirkonna julgeolekuolukorrale ja [[Euroopa]] kaitsevõime tugevdamisele ning koordineeritud reageerimist viimaste nädalate drooniintsidentidele, mida oli Balti riikidele registreeritud ka [[Soome]]s. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12 NGX (reg. ES-SKI ja lend number DMS811) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 27.-29. juuni 2026 || 27. juunil Alar Karis koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga ja [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga kohtusid [[Jurata]]s mitteametlik kohtumisel [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, kus arutlus oli ettevalmistusi [[NATO]] [[Ankara]] tippkohtumiseks, Euroopa kaitsevõime tugevdamist ja [[Ukraina]] jätkuvat toetamist. 28. juunil nad osalesid [[Poznań]]is [[1956. aasta Poznańi meeleavaldused|protestide 70. aastapäeva mälestusüritusel]]. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 6.–8. juuli 2025 || Alar Karis osales [[Genf]]is tehisaru aastasündmusel, kus kohtus [[ÜRO peasekretär]]i [[António Guterres]]ega, [[ÜRO Peaassamblee president|ÜRO Peaassamblee presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga ja [[El Salvadori asepresident|El Salvadori asepresidendi]] [[Félix Ulloa]]ga, mil arutlus oli digitaalse tuleviku üle. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 24. august 2026 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega osalesid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] koos abikaasa [[Olena Zelenska]]ga Ukraina iseseisvuse 35. aastapäeva, kus kohtusid [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]] koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] abikaasa [[Mirabela Grădinaru]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] abikaasa [[Tamara Vučić]]'ega, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] abikaasa [[Aleš Musar]]ega, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Andy Burnham]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga ja [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega. Alar Karis koos esileedi Sirje Karisega osalesid Kiievis esileedide ja härrade kuues tippkohtumine, kus võttis osalesid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi koos abikaasa Olena Zelenskaga, Soome presidendi Alexander Stubb koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbega, Leedu presidendi Gitanas Nausėda koos abikaasa Diana Nausėdienėga, Rumeenia presidendi abikaasa Mirabela Grădinaruga, Serbia esileedi Tamara Vučić'ega ja Sloveenia presidendi abikaasa Aleš Musarega. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 28. august 2026 || Hommikul Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid hüvastijätuvisiidil [[Līgatne]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, kus ta kutsus [[Līgatne vabaõhulava|vabaõhulava]], [[Līgatne jalgrattamuuseum|jalgrattamuuseum]]i, [[Paberivabrik „Līgatne“|paberivabrikup]] ja [[Līgatne loodusrajad|Līgatne loodusradade]] külastus. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid [[Riia]]s viimast kord [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna hoones]], kus kirjutas külalisraamatusse. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega osalesid [[Läti Rahvusooper]]is, sealhulgas ka kohtus Läti presidendi Edgars Rinkēvičsega [[Tartu linnapea]] [[Urmas Klaas]]iga. [[Vanemuine (teater)|Rahvusteater Vanemuine]] tegid lavastus, kus „Palve. Kummardus Arvo Pärdile“ tegelased mängisid. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 4.-7. september 2026 || 4. septembril Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti Autospordi Liit|Eesti Autospordi Liidu presidendi]] [[Toivo Asmer]]iga kohtusid [[Monza]]s [[Monza ringrada|Monza ringrajal]] [[Paul Aron]]iga võistlusel, kus tutvustas [[2026. aasta Vormel 1 hooaeg|2026. aasta Vormel 1 hooaja]] kaasa elada ja tema karjääri edenemisele abiks olla. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid [[Milano]]s Eesti aukonsulis. 5. septembril hommikul Alar Karis külastas Milanos näitekunsti [[Milano Filodrammatici teater|Filodrammatici teatris]], kus käivitas muusikafestivali. Lõunal Alar Karis külastas ettevõtte [[Bolt]]iga tutvustama. 6. septembril Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid [[Veneetsia]]s [[Veneetsia biennaal|Eesti paviljonis]], kus kohtusid [[Merike Estna]]ga ja Kaasaegse [[Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus|Kunsti Eesti Keskuse|]] direktor Maria Arusooga ateljeeks kohanenud kogukonnahoones. 7. septembril hommikul Alar Karis külastas [[Rooma]]s [[Eesti suursaatkond Roomas|Eesti suursaatkonna hoones]], kus Itaalias tegutsevaid saadikuid Eesti suursaatkonnas Roomas. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, mil arutlusel oli Eesti ja Itaalia kultuuri-, haridus- ja majandussuhete arendamisest ning tehisaru võimalustest ja mõjudest. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 9. september 2026 || Alar Karis käis [[Oslo]]s [[Norra kuninglik perekond|Norra kuningas]] [[Haakon VIII]] kutsel, et [[Harald V|Norra kuningas Harald V]] matusetalitusel osaleda. |} [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid]] 998rp9zb0kzdo4ghiz3kujghb5336vu 2 619134 7230668 7226578 2026-09-08T00:26:17Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7230668 wikitext text/x-wiki {{Wikidata list |sparql= SELECT (wd:Q29934200 as ?item) (substr(GROUP_CONCAT(?l),1,2000000) as ?all) { hint:Query hint:optimizer "None". { SELECT (CONCAT("[[",?n,"]] · ") as ?l) { ?i wikibase:statements 0 . [ ] schema:about ?i ; schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/>; schema:name ?n } } } |columns=?all|short=true|chart=y }} {| class='wikitable sortable' ! ?all |- | [[Graafi struktuur]] · [[Graafide süsteem]] · [[Tert-butüüloksükarbonüülrühm]] · [[Kleebis]] · [[Valgumistakistus]] · [[Arteriograaf]] · [[Depešš]] · [[Usundi seitse dimensiooni]] · [[Kliimanäitaja]] · [[Družinnik]] · [[Coriolisi teoreem]] · [[Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek]] · [[Oktofoonia]] · [[Koolinädal]] · [[1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon]] · [[Orav (väitlus)]] · [[Taani Monarhia]] · [[Standardne kasutajamudel]] · [[Võrdlusmõõtkava]] · [[Sonderstaffel Buschmann]] · [[Suurendatud septakord]] · [[Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar]] · [[Bari ringkond (Puntland)]] · [[Bönpo]] · [[Interluudium (teater)]] · [[Õuna-kirsimahl]] · [[Rēzekne foogt]] · [[Kunstiteadus]] · [[Transpordimasin]] · [[Elektripaigaldis]] · [[Soome sild]] · [[Normaalrõhk]] · [[Düü]] · [[Düaad]] · [[Dünaamiline IP-aadress]] · [[Dünaamiline kõvadus]] · [[Düstroofiad]] · [[Dispositsioon (muusika)]] · [[Distsiplinaarkaristus (sõjandus)]] · [[Divoltiinsus]] · [[Dokumendihaldur]] · [[Domeenireform]] · [[Dominantsus]] · [[Doonor]] · [[Doos (üldmõiste)]] · [[Drogani kollane]] · [[Drosseldamine]] · [[Duur-moll-süsteem]] · [[Edifikaator]] · [[Eelparlament]] · [[Eesti ajaloo periodiseerimine]] · [[Eesti Aleksandrikooli liikumine]] · [[Eesti Antarktika Ekspeditsioon]] · [[Eesti filosoofia aastakonverents]] · [[Eesti Fotoklubi]] · [[Eesti Graafikakoda]] · [[Eesti kirikulugu]] · [[Eesti Komitee]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1966]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1968]] · [[Eesti Kongressi esimene istungjärk]] · [[Eesti Kunstnikkude Liit]] · [[Eesti lähiajalugu]] · [[Eesti lõõtspill]] · [[Eesti Leegioni Sõprade Selts]] · [[Eesti limused]] · [[Eesti linnud]] · [[Eesti mängud]] · [[Eesti Maakrediitselts]] · [[Eesti maastikuline liigestus]] · [[Eesti monoklinaal]] · [[Eesti muinasjutud]] · [[Eesti Muusikute Ühing Stockholmis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis]] · [[Eesti NSV floora]] · [[Eesti NSV järglasriik]] · [[Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi banditismivastase võitluse osakond]] · [[Eesti NSV Siseministeerium]] · [[Eesti NSV Teatriühingu lavakunstistuudiod]] · [[Eesti Põhiüksus Narvas]] · [[Eesti piirivalve ajalugu]] · [[Eesti politsei (1918–1940)]] · [[Eesti pulmakombed]] · [[Eesti punane raamat]] · [[Eesti putukad]] · [[Eesti raamatu aasta]] · [[Eesti rahva kannatuste aasta]] · [[Eesti Rahva Tänumedal]] · [[Eesti regionaalarengu strateegia]] · [[Eesti riiklik e-tervise projekt]] · [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] · [[Eesti spordi taskuentsüklopeedia]] · [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus]] · [[Eesti varauusaeg]] · [[Eesti-Soome kirjandussuhted]] · [[Eesti.ee]] · [[Eestimaa ülemmaakohus]] · [[Eestimaa alammaakohus]] · [[Eestimaa ametiühingute I kongress]] · [[Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi]] · [[Eestimaa kubermangu korrakaitse]] · [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] · [[Eestirand (külmutuslaev)]] · [[Eestis kadunud isikud]] · [[Eestkostepere]] · [[Eestlaste endeemilistest haigustest]] · [[Ego-libiido]] · [[Ehe]] · [[Ehitise elektripaigaldis]] · [[Ehitusõigus]] · [[Ehitushinnaindeks]] · [[Ehitusmäärus]] · [[Eitav kõneliik]] · [[Eksekutsioon]] · [[Eksemplar-lause]] · [[Eksistentsialistlik kirjandus]] · [[Eksperimenta!]] · [[Ekspluatatsioon]] · [[Eksponentrida]] · [[Ekvatoriaalne õhumass]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (India ookean)]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (Vaikne ookean)]] · [[Märtsipleenum]] · [[Sõltumatu noortefoorum]] · [[Güby valla vapp]] · [[Glasuurpõletus]] · [[Globaalne ümberorienteerumine]] · [[Go-Lab]] · [[Goldschmidti reeglid]] · [[Graafi orbiit]] · [[Graafi paljuaspektilisus]] · [[Graafi semioos]] · [[Grafiitmääre]] · [[Grant]] · [[Granulaarne düstroofia]] · [[Gratineerimine]] · [[Greimase semiootikakeskus]] · [[Gruzija]] · [[Guajaana rannikumadalik]] · [[Guangzhou Shi]] · [[Haapsalu härraskond]] · [[Hajuparameeter]] · [[Hajuvusmõõdud]] · [[Haldussüsteem]] · [[Hammasliide]] · [[Hang (vaim)]] · [[Hanipäev]] · [[Hannoveri kuningas]] · [[Haplodiploidsus]] · [[Hapnikubilanss]] · [[Hapnikutarve]] · [[Happeline keskkond]] · [[Haridusnõudlus]] · [[Harilik murd]] · [[Häil (geograafia)]] · [[Häirivmass]] · [[Hälsinglandi ja Gästriklandi hertsoginna]] · [[Hävitusagent]] · [[Hõõgsüüde]] · [[Hüdrauliline mudel (Descartes)]] · [[Hüdrauliline takistus]] · [[Hüdroülekanne]] · [[Hüdroajami proportsionaaljuhtimine]] · [[Hüdroakumulaator]] · [[Hüdrobotaanika]] · [[Hüdroenergeetika]] · [[Hüdroisohüps]] · [[Hüdromonitor]] · [[Hüdrovõimendi]] · [[Hügieenivahendid]] · [[Hüpoidõli]] · [[Hüpotooniline lahus]] · [[Harju Sõjaväeringkond]] · [[Harmoneeritud standard]] · [[Harvendusraie]] · [[Hausdorffi aksioom]] · [[Heaoluveterinaaria]] · [[Heite piirväärtus]] · [[Heited-tõuked]] · [[Hektaritagavara]] · [[Heli põhinimetus]] · [[Helipilt]] · [[Hemeroobsus]] · [[Herbivooria]] · [[Hetkvõimsus]] · [[Hetman (hobune)]] · [[Hiiu Raadio]] · [[Hinnavõrdlus]] · [[Hiromant Pastelli]] · [[Hiroshima Rahukivi Ühing]] · [[Hirsnik]] · [[Hispaania meedia]] · [[Holistiline]] · [[Hollandi meedia]] · [[Hooldusklass]] · [[Hooldusteenus]] · [[Horvaatia meedia]] · [[Hospitaliseerimine]] · [[Humiinained]] · [[Hutude ja tutside suhted]] · [[I Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[I Riigivolikogu]] · [[I Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[Idealism (eluhoiak)]] · [[Igaüks on oma õnne sepp]] · [[Igapäevaelu toetamine]] · [[Igijää]] · [[Ihtüopatoloogia]] · [[Iisraeli relvaost]] · [[Illegaalsus]] · [[Immuniteedikiri]] · [[Impulsimomendi jäävuse seadus]] · [[Impulssdiood]] · [[Inauguratsiooniloeng]] · [[Indeks (kood)]] · [[Indeks (majandus)]] · [[Indikaatorid (pakendamise lisatarvikud)]] · [[Individuaalne õppekava]] · [[Induktiivne ahel]] · [[Induktiivne arutlus]] · [[Induktiivne loogika]] · [[Induktiivne tugevus]] · [[Induktiivtakistus]] · [[Induktor (mähis)]] · [[Automaattootmissüsteem]] · [[Auvilistlane]] · [[Auvis]] · [[Ava]] · [[Päästekomando]] · [[Päästiktegur]] · [[Pärisalamhulk]] · [[Pärisaruniit]] · [[Pärnu krahvkond]] · [[Pärnu Raadio]] · [[Põhi-Lõuna]] · [[Põhikliimavööde]] · [[Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava]] · [[Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava]] · [[Põhilainekuju]] · [[Põhiseaduse kriis 1930. aastate algul Eesti Vabariigis]] · [[Põhivärvinimede teooria]] · [[Põhivõnkumine]] · [[Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm]] · [[Põhjamaade kirjanike atlas]] · [[Põhjamaade Kompetentsikeskused]] · [[Põhjamaade Laste ja Noorte Komitee]] · [[Põhjamaade mänguprogramm]] · [[Põhjamaade Magistriõpe]] · [[Põhjamaade majandus]] · [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis]] · [[Põhjamaade näitekirjandusauhind]] · [[Põhjamaade Põllumajandusuuringute Ühiskomitee]] · [[Põhjamaade raamatukogunädal]] · [[Põhjavee survetase]] · [[Põhjaveetoiteala]] · [[Põie-lootekusejuha sopis]] · [[Põikmadal]] · [[Põikpind]] · [[Põikpinna telginertsmoment]] · [[Põllutöökoda]] · [[Põltsamaa foogt]] · [[Põlvkonnasisene õiglus]] · [[Põlvkonnavaheldus]] · [[Põlvnemine]] · [[Pööripäev]] · [[Pööriselektriväli]] · [[Püünis]] · [[Püha]] · [[Püsiasustusega väikesaar]] · [[Püstivus]] · [[Raamatuasjandus]] · [[Raamatupidamise eest vastutav isik]] · [[Radiaalaksiaallaager]] · [[Radiaallaager]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee istungjärk]] · [[RNA degradatsioon]] · [[Sisekaitseakadeemia päästekolledž]] · [[Rafineeritud õli]] · [[Raha keskmine laekumisperiood]] · [[Rahaline karistus]] · [[Rahvakomissaride Nõukogu]] · [[Rahvuskultuur]] · [[Rahvusteadused]] · [[Rahvusvähemuste päev]] · [[Rahvusvaheline arenguabi]] · [[Rahvusvaheline konverents, teaduslik konverents]] · [[Rahvusvaheline planeering]] · [[Rahvusvaheline raudteeliin]] · [[Raidkunst]] · [[Rakendusbioloogia]] · [[Rakenduskõrgharidus]] · [[Rakvere foogt]] · [[Rakvere rattamaraton]] · [[Rakvere Ringkonnakohus]] · [[Randla]] · [[Ranna kaitseliin]] · [[Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap]] · [[Rannageoloogia]] · [[Rannak]] · [[Raskusjõud]] · [[Rasvaprotsent]] · [[Ratsionaliseerimise Komitee]] · [[Ratva lahing]] · [[Raudbetoontarind]] · [[Raudvärava lahing]] · [[Ravipedagoogika]] · [[Reaalservituut]] · [[Reaktsiooni tee]] · [[Red Star Enterprises]] · [[Reduktiivjõud]] · [[Redutseerija]] · [[Referentsaasta]] · [[Reflektomeeter]] · [[Reformaatorlusluul]] · [[Regionaalgeoloogia]] · [[Register (elektroonika)]] · [[Regiviis]] · [[Regulaarliin]] · [[Reguleerimine (tehnika)]] · [[Rehabilitatsioonimeeskond]] · [[Reisi-kaubalaev]] · [[Reisikiri]] · [[Reklaamkingitus]] · [[Põhja- ja Baltimaade koorifestival]] · [[0,7% eesmärk]] · [[Ohtlikud jäätmed]] · [[Ohvitseride teenistuskäigu seadlus]] · [[Okasmetsavöönd]] · [[Oksülofüüdid]] · [[Oksamännas]] · [[Olümpiamängude autasud]] · [[Olümpiamängude autasustamistseremoonia]] · [[Olümpiarituaalid]] · [[Olümpiasolidaarsus]] · [[Olelusringipõhine lähenemine]] · [[Omadussõnaline täiend]] · [[Omasõna]] · [[Omavalitsuste Teataja]] · [[Ooberst von Schwartz]] · [[Opositsioon (kabe)]] · [[Optiline inkrementaalandur]] · [[Optopaartajur]] · [[Orgaaniline analüüs]] · [[Orienteerumisõpetus]] · [[Orkestriteos]] · [[Osaluseksperiment]] · [[Otsene piiramine]] · [[Paarituslend]] · [[Padrun (masinaehitus)]] · [[Pagaripärmi adhesiinid]] · [[Paguvesi]] · [[Paide foogtikohus]] · [[Paide piiramine (1581)]] · [[Paide Vallimäe mündileid]] · [[Paindekatse]] · [[Paindtootmismoodul]] · [[Paindtootmissüsteem]] · [[Pakisorteerimisliin]] · [[Pala (muusika)]] · [[Paldiski kreis]] · [[Paleotsönoos]] · [[Paluküla kerge]] · [[Palumetsad]] · [[Pan Grpowski]] · [[Panathenaikoni staadion]] · [[Paralleelsiin]] · [[Paranenud ravist hoolimata]] · [[Paranoiline luul]] · [[Parasiitsõna]] · [[Parasitoid (moodustis)]] · [[Parasvöö]] · [[Parasvöötme kliima]] · [[Parenhüümne rakk]] · [[Paroksüsm (geoloogia)]] · [[Parred]] · [[Passionaarne tõuge]] · [[Patarei (sõjandus)]] · [[Patendiõigus]] · [[Patendiraamatukogu]] · [[Patutunnistamise sakrament]] · [[Paulus VI kanoniseerimised]] · [[Paunvere]] · [[Paunvere väljanäitus]] · [[Peakorje]] · [[Peamine Muhu väina laevatee]] · [[Peamurre]] · [[Pearaharahutused]] · [[Peipsivenelaste külad]] · [[Pekingi deklaratsioon]] · [[Pelobiondid]] · [[Penetromeeter]] · [[Peretoetused]] · [[Perfektiivne situatsioon]] · [[Performatiivsus]] · [[Personaalne auaste]] · [[Pesitsemine]] · [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]] · [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga]] · [[Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat]] · [[Petrotektoonilised kooslused]] · [[Philosophia]] · [[Pidurdussünaps]] · [[Pihustuspürolüüs]] · [[Pihutoidulised]] · [[Piiramisrõngas]] · [[Piiramplituuddiagramm]] · [[Piiriülene saaste]] · [[Piirmõõde]] · [[Piirpingevahemik]] · [[Piisav tingimus]] · [[Pillitundmine]] · [[Pimesimultaan]] · [[Pindtugevus]] · [[Pindväsimuskulumine]] · [[Pingetsükkel]] · [[Pinguga liide]] · [[Pinna asendihälve]] · [[Pinnakääritamine]] · [[Pinnakaredustegur]] · [[Pinnasevesi]] · [[Pinnatugevustegur]] · [[Pinnaviimistlusketas]] · [[Pirgu Arenduskeskuse mälusektor]] · [[Pirita tee (Loo)]] · [[Devoni lavamaa]] · [[Diametraalnukk]] · [[Diatooniline helilaad]] · [[Diatooniline intervall]] · [[Diatoonilisus]] · [[Dies irae (muusika)]] · [[Diferentseerimisoperaator]] · [[Diferentsiaalvõrrandi üldlahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi erilahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi järk]] · [[Digiretsept]] · [[Digitaalne isikutunnistus]] · [[Diplomaatiline õigus]] · [[Diplomaatiline auaste]] · [[Diskrimineerimine tööturul]] · [[Läänemere Bioloogid]] · [[Läätseline porfüroblast]] · [[Läbim]] · [[Lähiajalugu]] · [[Lähisantarktiline kliimavööde]] · [[Lähistroopiline kliimavööde]] · [[Lähtetoorik]] · [[Läitenöör]] · [[Läti meedia]] · [[Lõhisfaasmootor]] · [[Lõhkaja]] · [[Lõhkamismasin]] · [[Lõhkelaeng]] · [[Lõiketöötlemine]] · [[Lõikumissuhete printsiip]] · [[Lõuna-Eesti maastikuvaldkond]] · [[Lõunapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Lõunapassaathoovus (India ookean)]] · [[Lõunapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Lössikõrb]] · [[Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja]] · [[Lühiteraapia]] · [[Lektoloogia]] · [[Lembeluul]] · [[Leningradi must]] · [[Lepna surnumaja]] · [[Leviathan (ingel)]] · [[Levinud väärarusaam]] · [[Lihtöeldis]] · [[Lihtintress]] · [[Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Lihula jaoskonnakohus]] · [[Lihvmääre]] · [[Liigendmehhanism]] · [[Liigierisus (ökoloogia)]] · [[Liigikaitse]] · [[Liigikaitseline introduktsioon]] · [[Liiklussõlm]] · [[Liiklussagedus]] · [[Liikumatu liide]] · [[Liite võll]] · [[Liitheli]] · [[Liitintervall]] · [[Liitlane]] · [[Liitlasriik]] · [[Liitsed minevikuajad]] · [[Liittähk]] · [[Liivimaa maapäev]] · [[Liköör (kakaomass)]] · [[Lindanisa (ring)]] · [[Lindiskandaal]] · [[Lineaarvõrratusesüsteem]] · [[Lingayeni lahe dessant (1941)]] · [[Lingayeni lahe lahing]] · [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)]] · [[Linnaline asula]] · [[Linnaline liikuvus]] · [[Linnaregioon]] · [[Lintlihvpink]] · [[Lipukaartide mäng]] · [[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]] · [[Lisavarustus]] · [[Litereerimine]] · [[Liugkontakt]] · [[Livländische Güterurkunden]] · [[Lodenrode ja Koila]] · [[Loetud read]] · [[Logelemine]] · [[Logical Learning Theory]] · [[Logistikasüsteem]] · [[Lokatiivne määrus]] · [[Londoni haldusjaotus]] · [[Looduse õigused]] · [[Looduse ühetaolisus]] · [[Looduskaitse biogeograafia]] · [[Looduskirjanik]] · [[Looduskompleks]] · [[Looduslähedane vesiehitus]] · [[Looduslik karjamaa]] · [[Looduslik kooslus]] · [[Looduslik niit]] · [[Loodusvara kasutusõiguse tasu]] · [[Loodusvara säästev hind]] · [[Loodusvarade nappus]] · [[Loogikatehe]] · [[Ava (masinaehitus)]] · [[Avalik arutelu]] · [[Avalik teave]] · [[Avalikustamise strateegia]] · [[Avamus]] · [[Avariiplaaster]] · [[Avasüsteem]] · [[Avatud menetlus]] · [[Baasõli]] · [[Baieri hertsog]] · [[Baieri kuningas]] · [[Bakteriaalne endokardiit]] · [[Bakteriaalne perikardiit]] · [[Balansseerimine]] · [[Baldrisy neem]] · [[Balti küsimus]] · [[Baltikum – õppimata õppetunnid]] · [[Barcelona protsess]] · [[Baueri reegel]] · [[Beetakiirgus]] · [[Belau saared]] · [[Benedictus XVI kanoniseerimised]] · [[Benedictus XVI oikumeeniline tegevus]] · [[Benedictus XVI pastoraalsed visiidid]] · [[Benedictus XVI poolt moodustatud piiskopkonnad]] · [[Benedictus XVI välispoliitika]] · [[Betoonipäev]] · [[Bikar]] · [[Bimetalltajur]] · [[Binauraalne tuiklemine]] · [[Biogeograafiline rajoneerimine]] · [[Biograafiad (Ä)]] · [[Biohermeneutika]] · [[Bioloogiline surm]] · [[Bioloogiline vanus]] · [[Biomeetrilised isikuandmed]] · [[Bioplastid]] · [[Biruutvõrrand]] · [[Bis!]] · [[Björk – õpi Põhjamaades!]] · [[BK77]] · [[Brahma päev]] · [[Brutoproduktsioon]] · [[Brutoreaktsioon]] · [[Buršvilistlane]] · [[Burera]] · [[Burjaadi kirjandus]] · [[Burromeeter]] · [[Bussifirma]] · [[Butaani ja propaani segu]] · [[C-klassi isolatsioon]] · [[Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut]] · [[C-tüüpi isiksus]] · [[Cantori aksioom]] · [[Chargiertenconvent]] · [[Claudia Ševtšenko flamenkotantsu stuudio]] · [[CM1200HC-66H]] · [[CO2-tootlus]] · [[Commodore BASIC emulaatorid]] · [[Corno alto - corno basso]] · [[Cul de sac resonants]] · [[Cutasept F]] · [[Daktüloloogia]] · [[Damchen Garwa'i Nagpo]] · [[Dandong]] · [[Datoveksel]] · [[De fide orthodoxa]] · [[Deduktiivne arutlus]] · [[Deduktiivne loogika]] · [[Deem]] · [[Defektoskoop]] · [[Definiitsus ja indefiniitsus]] · [[Deformatsioonienergia tihedus]] · [[Deformatsioonivõrrand]] · [[Deglatsiatsioon]] · [[Dekontaminatsioon]] · [[Delegeerimine]] · [[Deltarannik]] · [[Deluviaalsed veed]] · [[Demineraliseerimine]] · [[Demograafiline kriis]] · [[Demokraatlikud vabadused]] · [[Dendropark]] · [[Denominatio intrinseca]] · [[Deplaneerumine]] · [[Depressant (ökoloogia)]] · [[Depressiivne luul]] · [[Depressioon (hüdroloogia)]] · [[Desaksiaalne nukkmehhanism]] · [[Descartesi dualism]] · [[Desinfitseerimisaine]] · [[Desinsektsioon]] · [[Detektorism]] · [[Detsembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Käik (male)]] · [[Käitis (keskkonnaõigus)]] · [[Kämping]] · [[Kännuvõsu]] · [[Kärbeskaal]] · [[Käsitööstuskoda]] · [[Induktsiooniprintsiip]] · [[Infertiilsus]] · [[Infovajadus]] · [[Infrastruktuur teenusena]] · [[Inglise hiidlinnastu]] · [[Inimese organismi funktsioonid]] · [[Inimese organismi struktuurid]] · [[Inimkesksus (keskkonnaeetika)]] · [[Inkassonõue]] · [[Innervatsioon]] · [[Instruktsioon TGMS]] · [[Integriteet]] · [[Intensiivõenduse õde-spetsialist]] · [[Interaktsioon (statistika)]] · [[Internetipsühholoogia]] · [[Interpretatsiooniteooria]] · [[Intramolekulaarne efekt]] · [[Intressipuhkus]] · [[Introduktsioon (bioloogia)]] · [[Invaliidsus]] · [[Inversioon (permutatsioonis)]] · [[Ioonide hüdraatumine]] · [[Ippolitov-Ivanov]] · [[Iraagi okupatsioon Kuveidis]] · [[Irboska vürst]] · [[Isepidurduvus]] · [[Iseseisvuse Taastamise Võitluslaen]] · [[Isikkoosseis]] · [[Isiklik kompetentsus]] · [[Isikuline tegumood]] · [[Isikusamasuse kontrollimine]] · [[Isoalkeen]] · [[Isoetiidid]] · [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi vapp]] · [[Izjumi lahing]] · [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] · [[Jaatav kõneliik]] · [[Jahilaskmine]] · [[Jahutusradiaator]] · [[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941]] · [[Jääkreostus]] · [[Jääksoode arengusuunad]] · [[Jäänukjärv]] · [[Jääpaisjärv]] · [[Jäätmekäitluskoht]] · [[Jäätmevedu]] · [[Jäik sidur]] · [[Jälitusluul]] · [[Jämesoole mikrofloora]] · [[Järellisand]] · [[Järeltäiend]] · [[Järva foogtkond]] · [[Järva Kuku]] · [[Järveelustik]] · [[Järvetüübid]] · [[Jõgeva jaoskonnakohus]] · [[Jõulumäe rattamaraton]] · [[Jõupooljuhtmuundur]] · [[Jüri Üdi klubi]] · [[Jaotatud programmeerimine]] · [[Jaotumus]] · [[Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv]] · [[Jeruusalemma kuningas]] · [[Jeruusalemma mäe lahing]] · [[Johannes Paulus II kanoniseeritud pühakud]] · [[Johannes Paulus II moodustatud piiskopkonnad]] · [[Johannes Paulus II välispoliitika]] · [[Joomasööst]] · [[Juhtimine (küberneetika)]] · [[Juhtoks]] · [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis]] · [[Julgestusgrupp]] · [[Juuliküüditamine]] · [[Juuni keskmine õhutemperatuur]] · [[Juurdepääs]] · [[Juurdepääs õigusemõistmisele]] · [[Juurdepääsuõiguste tõendamise meetod]] · [[Juurimine]] · [[Juurmine leht]] · [[Juurvõrrand]] · [[Kaablikanalisatsioon]] · [[Kaablisoon]] · [[Kaader (töötajaskond)]] · [[Kaadripoliitika]] · [[Kaadripoliitika Nõukogude Liidus]] · [[Kaal 0%]] · [[Kaasavedav padrun]] · [[Kaasnemismäärus]] · [[Kadrioru Valitsemise Komitee]] · [[Kaelustihend]] · [[Kaenlasisene õis]] · [[Kaevuvinn]] · [[Kahekõnelus (1)]] · [[Kahekõnelus (2)]] · [[Kahekõnelus (3)]] · [[Kaheli õiekate]] · [[Kahemõõtmelisus]] · [[Kahepoolne ametlik arenguabi]] · [[00-tüüpi sort]] · [[00-tüüpi sortide segu]] · [[1. Eesti Piirikaitserügement]] · [[1. Saarekaitse rügement]] · [[1. Soomusrongi Rügement]] · [[100-protsendiline alkohol]] · [[13. kuupalk]] · [[181. Eesti julgestusgrupp]] · [[182. Eesti julgestusgrupp]] · [[184. Eesti julgestusgrupp]] · [[185. Eesti julgestusgrupp]] · [[186. Eesti julgestusgrupp]] · [[2. Eesti Piirikaitserügement]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Novi Sadi valikturniir]] · [[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2010. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2011. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2011. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2012. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2012. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2013. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2013. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[281. julgestusdiviis]] · [[289. Politsei Jalaväepataljon]] · [[290. Politsei Pioneeripataljon]] · [[291. Politsei Jalaväepataljon]] · [[292. Politsei Jalaväepataljon]] · [[293. Politsei Jalaväepataljon]] · [[3-bensülideenftaliid]] · [[3. Eesti Piirikaitserügement]] · [[31. Eesti Politseipataljon]] · [[32. Eesti Politseipataljon]] · [[45. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[46. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[47 Eesti ohvitseri kiri]] · [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[5. Eesti Piirikaitserügement]] · [[6. Üksik Jalaväepataljon]] · [[60-aastane kliimatsükkel]] · [[659. Eesti Pataljon]] · [[660. Eesti Pataljon]] · [[7. lend]] · [[9. kaardiväe suurtükiväebrigaad]] · [[917. Laskurpolk]] · [[921. Laskurpolk]] · [[925. Laskurpolk]] · [[A-klassi isolatsioon]] · [[Aaderduspintsel]] · [[Aadressiarvutus]] · [[Aadressiteisendus]] · [[Aadressitu käsk]] · [[Aafrika manner]] · [[Aastaäravool]] · [[Aastaaberratsioon]] · [[Aastane õhutemperatuuri amplituud]] · [[Aastane sademete hulk]] · [[Aastaparallaks]] · [[Aatomiabsorptsioonispektroskoopia]] · [[Aatomidiplomaatia]] · [[Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas]] · [[Aatomrefraktsioon]] · [[Aatomruumala]] · [[Aatomsoojus]] · [[Abar]] · [[Abiahel]] · [[Abielusündimuse erikordaja]] · [[AOL-tehnika]] · [[Abielulisus]] · [[Abilaevastik]] · [[Abimaterjal]] · [[Abiogeensus]] · [[Abiprotsess]] · [[Abrasiivsus]] · [[Absoluutne viga]] · [[Absoluutsus]] · [[Aditiivne tunnus]] · [[Adjektiivne võrdlustarind]] · [[Aegumistähtaeg]] · [[Aerobioos]] · [[Aerofiil]] · [[Aeroioon]] · [[Aeroobne protsess]] · [[Aerotank]] · [[Afiinsed ülesanded]] · [[Agregatsioon (ökoloogia)]] · [[Agrokliima ressursid]] · [[Agrokliimavööde]] · [[Ahelaisomeeria]] · [[Aheldatud väärtused referentsaasta järgi]] · [[Ahelpolümerisatsioon]] · [[Ahelreaktsioon (keemia)]] · [[Ahelverb]] · [[Ahiküte]] · [[Ahjualune]] · [[Aitioloogia (üldmõiste)]] · [[Ajalooline kliima]] · [[Ajalugu ja loodusteadus]] · [[Päevaraamat]] · [[Päevaraamatukirjend]] · [[Päikesekalender]] · [[Kahesuguline õis]] · [[Kahevalentne loogika]] · [[Kaitsealade võrgustik]] · [[Kaitseklapp]] · [[Pärandkooslus]] · [[Pärimuskultuuri fond]] · [[Päringutarkvara]] · [[Pitka mägi]] · [[Pius IX kanoniseerimised]] · [[Pius IX moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius X kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius X moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XII kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius XII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Plaanseibpadrun]] · [[Plagioklassi number]] · [[Plahvatusohtlik aine]] · [[Planaarkromatograafia]] · [[Planimeetria]] · [[Planktoniammuti]] · [[Plastaken]] · [[Plastne deformatsioon]] · [[Platvorm teenusena]] · [[Plaueni praostkond]] · [[Plurivoltiinsus]] · [[Poeetika]] · [[Polüfüülia]] · [[Polügeneetiline vulkaan]] · [[Polüglükoolõli]] · [[Polünoomi nullkoht]] · [[Polüploidsus]] · [[Polaarsus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Poliitiline kaart (geopoliitika)]] · [[Poliitiline Politsei]] · [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] · [[Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond]] · [[Pomel]] · [[Pontes novi]] · [[Ponuur]] · [[Poogen (portaal)]] · [[Poola armee 1939. aastal]] · [[Poolitamata muhvsidur]] · [[Poolitatud muhvsidur]] · [[Poolkera]] · [[Poolkera (geograafia)]] · [[Poollõik]] · [[Poolvaba elektron]] · [[Positiivne arv]] · [[Positiivne sisepind]] · [[Positiivsuspiirkond]] · [[Pottsepis]] · [[Prügikalad]] · [[Pragmapoeetika]] · [[Prenüülkloriid]] · [[Presidendi sõnavõistlus]] · [[Primaarmähis]] · [[Primaarne süsinikuaatom]] · [[Primaarpinge]] · [[Primaarrelee]] · [[Primaartõrge]] · [[Primaarvalgusallikas]] · [[Primaarvool]] · [[Primus]] · [[Probleemtoode]] · [[Professorite Instituut]] · [[Profilograaf]] · [[Programmeerimiskeel Assembler]] · [[Proliferatiivne glomerulonefriit]] · [[Promootor (keemia)]] · [[Promulgeerimine]] · [[Pronksiaja kliimaoptimum]] · [[Proportsionaaljaotur]] · [[Prosenhüümne rakk]] · [[Psühholoogi eetikakoodeks]] · [[Pseudovoor]] · [[Publitsistlik romaan]] · [[Pudiviru]] · [[Puhas mõistus]] · [[Puhastuskulu]] · [[Puhtimaginaararv]] · [[Puhverdusvõime (ökoloogia)]] · [[Puidumäärus]] · [[Puiskarjamaa]] · [[Puistuelement]] · [[Puitehistöö]] · [[Puitmaterjal]] · [[Puittoode]] · [[Puitumine]] · [[Pulseeriv pinge (tugevusõpetus)]] · [[PunaMust]] · [[Punane roos]] · [[Punapäine päikseloojang]] · [[Punkaharju peaministrite kohtumine]] · [[Punktkoormus]] · [[Putkõis]] · [[Puuaiasõda]] · [[Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid]] · [[Puutepingekaitse]] · [[Eeltuumne rakk]] · [[Määratlus]] · [[Märtsi keskmine õhutemperatuur]] · [[Märtsiaasta]] · [[Märtsirevolutsioon]] · [[Mõõgavõitlus]] · [[Mõõteahel]] · [[Mõõtmestamine]] · [[Mõigasroie]] · [[Mõisamehed]] · [[Mõjuinstitutsioonid]] · [[Mõttetalgud]] · [[Mööndusmäärus]] · [[Müüdilisus]] · [[Minimaalne elujõuline populatsioon]] · [[Minu esimene raamat]] · [[Minu lapsepõlve Paganamaa]] · [[Minu loomad]] · [[Missiooniluul]] · [[Mitmelisidus süsteem]] · [[Mitmemandaadiline valimisringkond]] · [[Mitteühtlane liikumine]] · [[Mitteelektrolüüt]] · [[Mittekarbonaatne karedus]] · [[Mittelülitatav sidur]] · [[Mittelineaarne ahel]] · [[Mittemolekulaarne aine]] · [[Mittepositiivne arv]] · [[Mitteringjoonelisus]] · [[Mobiil-ID]] · [[Modellindus]] · [[Molekulaarkineetiline teooria]] · [[Molekulaarne aine]] · [[Molekulide kontsentratsioon]] · [[Monika (lumetorm)]] · [[Monokromaasia]] · [[Monokromaatsus]] · [[Monomineraalne kivim]] · [[Monoodiline meelika]] · [[Montenegro kuningas]] · [[Monumentaalskulptuur]] · [[Moonutav stiimul]] · [[Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus]] · [[Moskva raadio]] · [[Moskvitši teine platvorm]] · [[Mudaelustik]] · [[Mudel (muusika)]] · [[Muhu dessant]] · [[Muhu mänd]] · [[Mulgi Raadio]] · [[Mulgi rattamaraton]] · [[Mulje]] · [[Mulla boniteet]] · [[Mullatekketegur]] · [[Murdeliit]] · [[Murend]] · [[Museaal]] · [[Mushungwe]] · [[Musikē]] · [[Must komöödia]] · [[Mustamäe II mikrorajoon]] · [[Mustamäe III mikrorajoon]] · [[Mustamäe linnaosa linnaehituslik kujunemine]] · [[Muusika elementaarteooria]] · [[Muusikafolkloristika]] · [[Muusikaharidus keskaegses Rootsis]] · [[Muusikaline ootus]] · [[Muuttakisti]] · [[Muutumatu sõna]] · [[Muutuv pinge]] · [[Muutuv voolamine]] · [[Na Agrarnom Fronte]] · [[Naha- ja jalatsitööstus]] · [[Naine libahundiks]] · [[Naiste sündimuskordaja]] · [[NaisteMaailm.ee]] · [[Narva Kunstiühing]] · [[Narva Sõjaväeringkond]] · [[Natura hindamine]] · [[NB Festival]] · [[Negatiivne määratlus]] · [[Negatiivne pinnavorm]] · [[Negrillorass]] · [[Neljamõõtmelisus]] · [[Neovitalism]] · [[Nihe (tugevusõpetus)]] · [[Nihkepingete paarsuse seadus]] · [[NSV Liidu piirivalve Eestis]] · [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Leningradi oblasti valitsus]] · [[Nimekorraldus]] · [[Nitriitimine]] · [[Njuuton meetri kohta]] · [[Nominaalne kontaktpind]] · [[Nominalisatsioon]] · [[Noor Muusik]] · [[Nooremallohvitseride kursus]] · [[Sekundaarpinge]] · [[Sekundaarrelee]] · [[Ekvantpunkt]] · [[Elanike arv]] · [[Elastne deformatsioon]] · [[Elastne järelmõju]] · [[Elav ajalugu]] · [[Elektriliselt isoleeritud süsteem]] · [[Elektrisütik]] · [[Elektritarbija]] · [[Elektritarviti]] · [[Elektriturg]] · [[Elektrivälja jõujoon]] · [[Elektrivarustus]] · [[Elektrodünaamiline vastastikmõju]] · [[Elektrokardiograafia]] · [[Elektromagnetiline inerts]] · [[Elektronvalem]] · [[Elementaargeomeetria]] · [[Elementaarlüli]] · [[Elementaarlause]] · [[Elementaarne arvuteooria]] · [[Elenktika]] · [[Ellujäämus]] · [[Eluta loodus]] · [[Elutingimused]] · [[Elva rattamaraton]] · [[Emajõe ääres kasvanud]] · [[Enamuspuuliik]] · [[Energiamahukus]] · [[Energiaväli]] · [[Enharmoonilised helistikud]] · [[Enneaadid VI 6]] · [[Eosinofiilne dermatiit ja turse]] · [[Eraettevõtete Ametnikkude Koda]] · [[Erakla]] · [[Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Eramu]] · [[Erguti (elekter)]] · [[Ergutusvoolu reguleerimine]] · [[Eriõigus]] · [[Eriline kaup]] · [[Erituselundkond]] · [[Erutussünaps]] · [[Esimese astme linn]] · [[Ettevõtte keskkonnategevuse seire]] · [[Ettevõtte päästeallüksus]] · [[Eukleidese teoreem]] · [[Euleri valem (geomeetria)]] · [[Eurütoopne organism]] · [[Euroopa Liidu Läänemere strateegia]] · [[Euroopa Liidu politseimissioonid]] · [[Euroopa Liidu transpordipoliitika]] · [[Euroopa maad]] · [[Euroopa regionaalse/ruumilise planeerimise harta]] · [[Evolutsiooni mehhanismid]] · [[Evolutsiooniline progress]] · [[Eynne schonne hysthorie]] · [[Füüsika (õppeaine)]] · [[Füüsikaline maailmapilt]] · [[Füüsiline planeerimine]] · [[Fükofaag]] · [[Füsiosemiootika]] · [[Fabritseeritud lahendite meetod]] · [[Faktooringuleping]] · [[Falsifikatsioon]] · [[Fashioncore]] · [[Fatima kirik]] · [[Fenomenoloogiline seminar]] · [[Fikseeriv laager]] · [[Filosoofia (õppeaine)]] · [[Filtratsioon (hüdroloogia)]] · [[Finantsinspektsioon (üldmõiste)]] · [[Fiskaalne keskkonnamaks]] · [[Fleckeby vapp]] · [[Fleksioon]] · [[Fluoritud õli]] · [[Folaat]] · [[Fonogrammitootja]] · [[Foogtikohus]] · [[Forsvarets overkommando (1940)]] · [[Fotoelektriline andur]] · [[Fotoelektriline signalisatsioon]] · [[Fraasi laiendosa]] · [[Fraasi peasõna]] · [[Frekvents]] · [[Friedeli-Craftsi alküülimine]] · [[Funktsiooni üldavaldis]] · [[Gaasiõlid]] · [[Galettpatarei]] · [[Garantiimärk]] · [[Gauja (mootorjalgratas)]] · [[Gay ja Lesbi Infokeskus]] · [[Geminaadivaheldus]] · [[Geneetiline info]] · [[Geofüüt]] · [[Geograafiline objekt]] · [[Geohüdroloogia]] · [[Geoloogiline kaardistamine]] · [[GPS-i gravimeetriline geoidi mudel]] · [[Tegusõna pöördelised vormid]] · [[Aju- ja pagunähtus]] · [[Ajutise Valitsuse korrakaitse]] · [[Ajuvesi]] · [[Akadeemiline kapitalism]] · [[Akademische Mussengesellschaft]] · [[Akropetaalne kasv]] · [[Aksiaallaager]] · [[Kaitsemaagia]] · [[Kaksikkulissmehhanism]] · [[Kaksikpedaalnui]] · [[Kaksikverb]] · [[Kalendrikirjandus]] · [[Kalevipoja künnivaod]] · [[Kalevipoja rattamaraton]] · [[Kamardumine]] · [[Kandava foogtkond]] · [[Kaptenleitnant]] · [[Kapukas]] · [[Karakteristik]] · [[Karbiidset päritolu süsinik]] · [[Karbonüülühend]] · [[Karjalaskepäev]] · [[Karr (lõige)]] · [[Kassatsioonikohus]] · [[Kasulik mudel]] · [[Kasutusvaldus]] · [[Kateeder (kõrgkool)]] · [[Katehheetika]] · [[Katkevenivus]] · [[Katteepiteelkude]] · [[Katvus]] · [[Kaubadeklaratsioon]] · [[Kaubadokumendid]] · [[Kaubamärgistus]] · [[Kaubandusabi]] · [[Kaubeldavad load]] · [[Kaust (ree osa)]] · [[Kavatsuslikkus]] · [[Kazahstan (jõelaev)]] · [[Keelõis]] · [[Keeleõpe]] · [[Keelekaitse]] · [[Keelekomisjon]] · [[Keelekonverentsid]] · [[Keelenõuanne]] · [[Keelend]] · [[Keelerežiim]] · [[Keeleressursid]] · [[Keelesemiootika]] · [[Keelevõime]] · [[Keelkontakttajur]] · [[Keelpillikvartett (žanr)]] · [[Keelutsoon]] · [[Keemiline aktiivsus]] · [[Keemiline käimla]] · [[Keetmine (laboris)]] · [[Keevitustrafo]] · [[Keha tasakaal]] · [[Kehade süsteemi sisejõud]] · [[Kehakeel (viipekeel)]] · [[Kehalisus]] · [[Kehtetus]] · [[Kehtivuskinnituse teenus]] · [[Keila lahing (1944)]] · [[Kelmiküla (Kuressaare)]] · [[Kelt (konjak)]] · [[Kemogeensed setted]] · [[Kerge vaimne alaareng]] · [[Kergetankirühm]] · [[Kes koera saba kergitab, kui koer ise]] · [[Kesk-Eesti lavamaa]] · [[Kesk-Vigala]] · [[Keskkonna heterogeensus]] · [[Keskkonna isepuhastusvõime]] · [[Keskkonna väärtuse rahaline hindamine]] · [[Keskkonnaaruanne]] · [[Keskkonnabilanss]] · [[Keskkonnaesteetika]] · [[Keskkonnafilosoofia]] · [[Keskkonnafond]] · [[Keskkonnahoidlik eluviis]] · [[Keskkonnainfo]] · [[Keskkonnakorraldus]] · [[Keskkonnakulutused]] · [[Keskkonnakvaliteedinorm]] · [[Keskkonnarisk]] · [[Keskkonnaruumi seadus]] · [[Keskkonnastrateegia]] · [[Keskkonnateadlikkus]] · [[Keskkonnateadvus]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator]] · [[Keskkonnategevuskava]] · [[Keskmine ping]] · [[Keskmise pronksiaja külm ajajärk]] · [[Keskrajoon (Tallinn)]] · [[Keskratas]] · [[Kestustugevus]] · [[Kettvälk]] · [[Kevadine nigulapäev]] · [[Kevadpealinn]] · [[Loogilised uurimused (Frege)]] · [[Loogilised uurimused (Trendelenburg)]] · [[Loomaarstide Koda]] · [[Loomeliitude ühispleenum]] · [[Loomingu talvekool]] · [[Loomislaul]] · [[Loomulik duur]] · [[Loomuliku iibe kordaja]] · [[Lossifoogtikohus]] · [[Lovi]] · [[Lutter von der Recke]] · [[Luuaraag]] · [[Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus (1991)]] · [[Rändmuusik]] · [[Ränist küllastatuse aste]] · [[Rõhuepüür]] · [[Rõuge rattamaraton]] · [[Rööbaspuud]] · [[Röövloom]] · [[Rüütlikasvatus]] · [[Rüütlikirjandus]] · [[Rüütlilaul]] · [[Rühm (haridus)]] · [[Rütmika (õppeaine)]] · [[Rēzekne foogtkond]] · [[Relativistlik liikumine]] · [[Religioosne ordu]] · [[Reljeef (ruum)]] · [[Renaturatsioon]] · [[Rentaablus]] · [[Reostaatandur]] · [[Reostuskoormus]] · [[Reporter (Kanal 2)]] · [[Retrograadne liikumine]] · [[Retsessiivsus]] · [[Revaler Liedertafel]] · [[Riia Õigeusu Peetri-Pauluse Vennaskond]] · [[Riia vikaarpiiskopkond]] · [[Riigi abistrateegia]] · [[Riigi arengutase]] · [[Riigi infosüsteemide osakond]] · [[Riigikogu komisjonid]] · [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s]] · [[Riimiline luule]] · [[Riisumine]] · [[Ringlussevõtt]] · [[Rockabilly Invasion]] · [[Roheline Rist]] · [[Rohuküla–Heltermaa laevatee]] · [[Rohundid]] · [[Rohuteadlaste Koda]] · [[Romantika]] · [[Ronneby valla vapp]] · [[Roseni deklaratsioon]] · [[Rullnokk]] · [[Rullumismeetod]] · [[Russelli hüpotees]] · [[Ruumiline kujund]] · [[Ruutvõrrandisüsteem]] · [[Ryōba]] · [[Saama-tulevik]] · [[Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir]] · [[Saaremaa 1. jaoskonnakohus]] · [[Saaremaa 2. jaoskonnakohus]] · [[Saastamise vältimine]] · [[Saaste eksport]] · [[Saastumine]] · [[Saastumus]] · [[Sadul (muusika)]] · [[Sahara kiltmaa]] · [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] · [[Saksa kuningas]] · [[Saksa okupatsioon Ingeris]] · [[Saksamaa lõhenemine]] · [[Saksamaa rahvuslill]] · [[Saksi-Altenburgi hertsog]] · [[Saksi-Hildburghauseni hertsog]] · [[Saksi-Jena hertsog]] · [[Saksi-Meiningeni hertsog]] · [[Saladuslik Käsi]] · [[Salajane pealtkuulamine ja salvestamine]] · [[Salme kaitseliin]] · [[Saltser]] · [[Salumetsad]] · [[Samarõhupind]] · [[Samblikuained]] · [[San Juan Theater]] · [[San Luis Potosí vald]] · [[San Marino kaptenregendid 1701–1800]] · [[Saprofüüt]] · [[Saproob]] · [[Saprotroof]] · [[Sarvdüstroofia]] · [[Satelliidi testimine]] · [[Satelliitokeanograafia]] · [[SdKfz 251/22]] · [[SdKfz 7 Flakvierling]] · [[Seadis]] · [[Seanina (sõjandus)]] · [[Sedimentatsioon (geoloogia)]] · [[Käsklause]] · [[Käsn]] · [[Käsukorrapoliitika]] · [[Käsumajandus]] · [[Kruvimehhanism]] · [[Ksv!]] · [[Kugihiki]] · [[Kuivastu maantee]] · [[Kujutavate Kunstnikkude Kutseühing]] · [[Kuldmamma!]] · [[Kuldsuud Põltsamaal]] · [[Kultuuritehase Festival]] · [[Kultuurkarjamaa]] · [[Kulumine (majandus)]] · [[Kumari laevatee]] · [[Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut]] · [[Kunstmuistend]] · [[Kupits]] · [[Kuramaa piiskop]] · [[Kuressaare oblast]] · [[Kuressaare raad]] · [[Kuu keskmine õhutemperatuur]] · [[Kuulmiselundid]] · [[Kvantitatiivne tunnus]] · [[Kvintessents]] · [[Kvinthäälestus]] · [[Kyōto sihtarv]] · [[Kõikjal on taevas]] · [[Kõnnumaa]] · [[Kõnnumaa (Kõrvemaa)]] · [[Kõrge päritolu luul]] · [[Kõrgem Akadeemiatevaheline Atestatsioonikomisjon]] · [[Kõrgem algebra]] · [[Kõrvalreaktsioon]] · [[Kõrvekarvad]] · [[Kõverjooneline liikumine]] · [[Köögiviljasupp]] · [[Köislaava]] · [[Küüntest kübar]] · [[Külgvöönd]] · [[Küljendustarkvara]] · [[Künnipäev]] · [[Küpsuskirjand]] · [[Kütt]] · [[Laast (kirjandus)]] · [[Laborimeditsiin]] · [[Ladina kvartal (Tallinn)]] · [[Ladumisaabits]] · [[Laenukihid]] · [[Laevade tuled]] · [[Laevapiletid.ee]] · [[Laevaremonditehas]] · [[Laguahel]] · [[Lahtine aken]] · [[Lahtine ninahääldus]] · [[Lahustunud aine]] · [[Lahustunud hapnik]] · [[Laialehiste ja segametsade vöönd]] · [[Laialehiste metsade vöönd]] · [[Laiapinnalise grafeeni valmistamine keemilise aurufaassadestuse meetodil]] · [[Laine amplituud]] · [[Laine murdumine]] · [[Laineperiood]] · [[Lainete murdumisseadus]] · [[Lamerihmülekanne]] · [[Lammorg]] · [[Lampivaara ametüstikaevandus]] · [[Langatuslehter]] · [[Langenud vabadusvõitleja päev]] · [[Lapsetoetus]] · [[Laste suremuskordaja]] · [[Lasteülikool]] · [[Lasumuselemendid]] · [[Latiivne määrus]] · [[Laugjas erosioon]] · [[Laugrannik]] · [[Laulasmaa deklaratsioon]] · [[Laulusillad]] · [[Lause kõrvalliikmed]] · [[Lause põhitüübid]] · [[Lause suhtluseesmärk]] · [[Lausetüüp]] · [[Lebelistika]] · [[Leedu meedia]] · [[Leevi lahing]] · [[Lefebvre'i ruumiteooria]] · [[Legasteenia]] · [[Lehtedetupp]] · [[Lehtmetsavöönd]] · [[Leida Peips (kokteil)]] · [[Leivaauto]] · [[Aksiaalradiaallaager]] · [[Alasora küngas]] · [[Alati Ustav]] · [[Aleksejevi reegel]] · [[Algebraline pind]] · [[Algebraline täiend]] · [[Algebraliselt kinnine korpus]] · [[Algkõverus]] · [[Aliteerimine]] · [[Alküülkloriidid]] · [[All My Sons (telefilm)]] · [[Allüülne asend]] · [[Allüülne kloorimine]] · [[Allikaelustik]] · [[Allohtoonsus]] · [[Allveekaevandamine]] · [[Alpiinne reljeef]] · [[Altereeritud intervall]] · [[Altpoolt tulev algatus]] · [[Alumine kvartiil]] · [[Alus (filosoofia)]] · [[Aluseline keskkond]] · [[Aluseline oksiid]] · [[Aluspind]] · [[Alveool]] · [[Ambatomifanga saar]] · [[Amfibiont]] · [[Amfoteerne aine]] · [[Amplituudpinge]] · [[Ampomatobe neem]] · [[Anadroomne leht]] · [[Analüütilise filosoofia seminar]] · [[Analoogiamaagia]] · [[Andekas laps]] · [[Animatöör]] · [[Annual Gulf Breeze UFO Conference]] · [[Ansamblimuusika]] · [[Antarktiline kliimavööde]] · [[Antiikkultuur]] · [[Antipateetiline eksitus]] · [[Aparaadiõli]] · [[Aplikatuur]] · [[Aposterioorne teadmine]] · [[Applespot]] · [[Aprilli keskmine õhutemperatuur]] · [[Aprioorne teadmine]] · [[Araabika kohv]] · [[Arenguabi agentuur]] · [[Arenguabi lahtisidumine]] · [[Arenguabi rahavood]] · [[Arenguabi sidumine]] · [[Arengumaade võlakriis]] · [[Argumentatsioon]] · [[Arktiline õhumass]] · [[Arktiline geograafiline vööde]] · [[Armeegrupp A]] · [[Armeegrupp Felber]] · [[Aruandlusstandardid AccountAbility 1000]] · [[Arukus (filosoofia)]] · [[Aruniit]] · [[Arup & Arup Ltd]] · [[Arutlev kirjand]] · [[Arvjada]] · [[Arvprogrammpink]] · [[Arvutuslaud]] · [[Arvutusliku Tehisintellekti Keskus]] · [[Asümmeetriatundlikkuse tegur]] · [[Asendiisomeeria]] · [[Asfaltbetoonkate]] · [[Asjaajamine]] · [[Aspektverb]] · [[Assai (vili)]] · [[Astmeline dissotsiatsioon]] · [[Astmeline polümerisatsioon]] · [[Astmeline suurus]] · [[Astmeline tulumaks]] · [[Astronoomiline kevad]] · [[Astronoomiline sügis]] · [[Astronoomiline suvi]] · [[Astronoomiline talv]] · [[Atmosfääri koostis]] · [[Atmosfäärikaitse]] · [[Atmosfäärikiht]] · [[Atmosfäärirõhk]] · [[Atonaalne helirida]] · [[August Rauberi medal]] · [[Augusti keskmine õhutemperatuur]] · [[Aurustamine]] · [[Austria keiser ja Ungari kuningas]] · [[Austusobjekt]] · [[Autohtoonne liik]] · [[Automaatjuhtimissüsteem]] · [[Automaatreguleerimine]] · [[Kieveli katekismus]] · [[Killustatuse ajastu]] · [[Kineskoopkuvar]] · [[Kinnine tootmistsükkel]] · [[Kinnipidamiskoht]] · [[Kinnisliide]] · [[Kirchholmi leping]] · [[Lüli ülekandesuhe]] · [[Lülitatav sidur]] · [[Lünett (masinaehitus)]] · [[Lüofoobsus]] · [[Maa Nõukogu]] · [[Maahingaus]] · [[Maailm (filosoofia)]] · [[Maailmaharidus]] · [[Maailmamudel]] · [[Maailmasüsteem]] · [[Maameeste lipkond]] · [[Maapäev (rüütelkond)]] · [[Maarja aasta]] · [[Maasilinna foogt]] · [[Maasilinna foogtkond]] · [[Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda]] · [[Maatriksi järk]] · [[Maavaba talupoeg]] · [[Madalpaar]] · [[Madarapunane]] · [[Magasin (mesindus)]] · [[Magasiniraam]] · [[Magistriõpe]] · [[Magnetilise induktsiooni joon]] · [[Magnetnõel]] · [[Mahtuvustakistus]] · [[Mai keskmine õhutemperatuur]] · [[Maiskondade konflikt]] · [[Majandamine]] · [[Majandusarvestus]] · [[Majandushoob]] · [[Majanduslik ekstremism]] · [[Majandusstruktuur]] · [[Majaomanikkude Koda]] · [[Majarühm]] · [[Makroergilised ühendid]] · [[Makrofüüdijärv]] · [[Maksumaksja sõber]] · [[Maksusüsteemid]] · [[Maksustatav tulu]] · [[Malai kirjandus]] · [[Mandriline paraskliima]] · [[Manihheistlik kosmogoonia]] · [[Marginaalsus]] · [[Marjakultuur]] · [[Markerensüümid]] · [[Markusepäev]] · [[Martin Guerre'i tagasitulek]] · [[Masinpsüühika]] · [[Masintunnetus]] · [[Massumõisa sademetemõõtejaam]] · [[Matemaatiline modelleerimine]] · [[Materjal (tugevusõpetus)]] · [[Materjalikulu]] · [[Matriits]] · [[Matsalu turismipiirkond]] · [[Mawashibiki]] · [[Medības]] · [[Medininkai piiriületuspunkt]] · [[Meediasüsteem]] · [[Meediatööstus]] · [[Meediumkirjandus]] · [[Meeproduktiivsus]] · [[Meeste ühekanuu 1000 m]] · [[Meeste ühesüst 1000 m]] · [[Meetmed]] · [[Mehaanilise energia jäävuse seadus]] · [[Mehhanismi kinemaatiline skeem]] · [[Mehhanismi struktuurskeem]] · [[Mehitamine]] · [[Meie aabits ja lugemik]] · [[Meierite Koda]] · [[Meloodia indeks]] · [[Membraaniteooria]] · [[Membraanstruktuurid]] · [[Menstruatsioonitaoline vereeritus]] · [[Mensuur (noodikiri)]] · [[Merevoorimees]] · [[Mesilaspere]] · [[Mesilassülem]] · [[Mesopotaamia madalik]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)]] · [[Metallüülkloriid]] · [[Metallivõre]] · [[Metallkeraamika]] · [[Metalloksiidsed nanokristallid]] · [[Meteoriidikraatri vall]] · [[Metroloogia (ajalugu)]] · [[Metsastepivöönd]] · [[Metsatundravöönd]] · [[Seismilised pinnalained]] · [[Seisundimäärus]] · [[Seisuslik monarhia]] · [[Seksiostjad]] · [[Seksuaalne eelistus]] · [[Sekundaarelement]] · [[Sekundaarmähis]] · [[Sekundaarne süsinikuaatom]] · [[SESTO (andmebaas)]] · [[Släm]] · [[Kirde kaitseringkond]] · [[Kirgiisi kirjandus]] · [[Kiri (post)]] · [[Kiriku vandenõud]] · [[Kirjanduslugu]] · [[Kirjeldus (programmeerimine)]] · [[Kirjendamine]] · [[Kirjutuskiri]] · [[Klapid eest!]] · [[Klarnetikvartett F-duur KV 378=317d]] · [[Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal]] · [[Kliimakaart]] · [[Kliimatüüp]] · [[Kliimatekketegurid]] · [[Knjaz Vorontsov]] · [[Kobarlõime]] · [[Kodanikupäev]] · [[Kodumajanduskoda]] · [[Kodustaadion]] · [[Koelmu]] · [[Kofrokartia]] · [[Kogeja-omajalause]] · [[Kognitiivne muusikapsühholoogia]] · [[Kogukonnaarengu projektid]] · [[Kogutoodang]] · [[Kohalik areng]] · [[Kohaliku omavalitsuse korraldus]] · [[Kohamäärus]] · [[Kohamuistend]] · [[Kohanemine]] · [[Kohtukoda]] · [[Kohtulik hüpoteek]] · [[Koit ja Hämarik]] · [[Kollektiivkaubamärk]] · [[Kolletamispäev]] · [[Kolmemõõtmelisus]] · [[Kolmikliit (Eesti)]] · [[Kommarid ahju]] · [[Kommunismi ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev]] · [[Kommutatiivne ring]] · [[Kommutatsioon]] · [[Kompensatoorne fiskaalpoliitika]] · [[Kompensatsiooniala]] · [[Kompleksmuutuja funktsioon]] · [[Kompositsiooni eriala]] · [[Kompositsioonimeetod]] · [[Komposter (augustaja)]] · [[Kompostimine]] · [[Kompressoriõli]] · [[Konfirmatsioon]] · [[Kongregatsioon]] · [[Konjunktsioon (astronoomia)]] · [[Konkurentsipoliitika]] · [[Konsekutiivsed reaktsioonid]] · [[Konservatiivne ökoloogia]] · [[Konsortsium (ökoloogia)]] · [[Kontaktita andur]] · [[Kontaktiteooria]] · [[Kontaktnakkus]] · [[Kontaktpinge]] · [[Kontaktvõrk]] · [[Kontraktsioon]] · [[Kontroll- ja juhtimismasin]] · [[Kontrollaeg]] · [[Kontrollarvutus (masinaehitus)]] · [[Kontrollkood]] · [[Kontsentreeritud hajutamine]] · [[Koonddokument]] · [[Koondparameeter]] · [[Koopiatrükk]] · [[Koormislõik]] · [[Koosa osavald]] · [[Korjusepäev]] · [[Korporatsioon Arminia]] · [[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis]] · [[Korporatsioon Ruthenia]] · [[Korraldatud jäätmevedu]] · [[Korrapärane püramiid]] · [[Korrosioonmehaaniline kulumine]] · [[Korrosioonväsimus]] · [[Kose ajalugu]] · [[Kose-Uuemõisa sõda]] · [[Kosmiline kiirus]] · [[Kosmogoonia (humanitaarteadused)]] · [[Kraadiõppur]] · [[Krae (Naksitrallid)]] · [[Kriisiabi]] · [[Kriisikolle]] · [[Krooni valuutavahetuspunkti rööv]] · [[Krooniline glomerulonefriit]] · [[Tolmulapp]] · [[Metsistumine]] · [[Midagi mitte millestki]] · [[Mikrokeha]] · [[Mikroobikandlus]] · [[Mikstuur]] · [[Mina Corporation]] · [[Mineraalmuld]] · [[Mineri reegel]] · [[Milano suurlinnapiirkonna vapp]] · [[Nädalategu]] · [[Närvitrükk]] · [[Normaalerosioon]] · [[Normaalpuistu]] · [[Sekundaartõrge]] · [[Sekundaarvalgusallikas]] · [[Sekundaarvool]] · [[Selgitustaotlus]] · [[Selitamine]] · [[Semantiline väärtus]] · [[Semioversum]] · [[Semivoltiinsus]] · [[Seotud laiend]] · [[Seouli piiskopid ja peapiiskopid]] · [[Septembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Serbia ja Montenegro lagunemine]] · [[Seriaalkonstruktsioon]] · [[Seto leelopäev]] · [[Side (majandus)]] · [[Siderotroofne järv]] · [[Sidumisbatika]] · [[Sigimine]] · [[Sihtotstarbeline arenguabi]] · [[Siirdeühiskond]] · [[Siirdeveed]] · [[Siire (masinaehitus)]] · [[Silelihasrakud]] · [[Sillakohus]] · [[Silm (geograafia)]] · [[Silotid]] · [[Simuleerimine]] · [[Simunapäev (luulekogu)]] · [[Sinised koridorid]] · [[Sisehõõrdumine]] · [[Siseveekogu]] · [[Siseveekogu (poliitiline geograafia)]] · [[Sisuedastus]] · [[Sisuline ühildumine]] · [[Skandinaavia õigusrealism]] · [[Skeletilihaskude]] · [[Sleipniri stipendium]] · [[Sloveeni kirjandus]] · [[Sobitusrühm]] · [[Soklikorrus]] · [[Soodaglasuur]] · [[Soojusefekt]] · [[Soojuskihistus]] · [[Soojusmasina kasutegur]] · [[Soojusvöö]] · [[Soolak]] · [[Soome jäähokimeeskond 2010. aasta taliolümpiamängudel]] · [[Soome-ugri rahvaste folkloorifestival]] · [[Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee]] · [[Soostunud metsad]] · [[Sooviljelus]] · [[Soovlause]] · [[Sortside saladused]] · [[Sotsiaalkapital]] · [[Sotsiaalmaks]] · [[Sotsiaalne aruanne]] · [[Sotsiaalne kompetentsus]] · [[Sotsiaalne vahetus]] · [[Sotsiaalne vastutus]] · [[Sotsiaalteenus]] · [[Species sensibilis]] · [[Sportjaht]] · [[Stabiilsuse kadu]] · [[Standarditud sündimuskordaja]] · [[Standardproov]] · [[Stohhastiline planeerimine]] · [[Stroof (tants)]] · [[Subjekt (loogika)]] · [[Subjekt-objekt-suhe]] · [[Subjektifilosoofia]] · [[Sublitoraal (limnoloogia)]] · [[Subsideerimine]] · [[Substitutsioon]] · [[Sugutäkk]] · [[Suguvõsa]] · [[Suhkruturniir]] · [[Suhteline vanus]] · [[Suhteline viga]] · [[Suhtumisluul]] · [[Sularahalehm]] · [[Sulawesi kohv]] · [[Sulfaatijad bakterid]] · [[Sump]] · [[Sun FM]] · [[Sundbyberg (asula)]] · [[Sundfossi lüüs]] · [[Sunnismaisus]] · [[Suremuse üldkordaja]] · [[Surulaeng]] · [[Suur tamm]] · [[Suurbritannia meedia]] · [[Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum]] · [[Suure-Jaani jaoskonnakohus]] · [[Suurendav lüli]] · [[Suurmõmmik]] · [[Suurtükiväe Inspektuur]] · [[Säästev elatis]] · [[Säästev tehnoloogia]] · [[Säilitamine (arhiivindus)]] · [[Särgiskandaal]] · [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal]] · [[Sõjavägede Staabi II osakond]] · [[Sõlmevahe]] · [[Sõltuvusmäärus]] · [[Sõnnikuhark]] · [[Sõrmpukssidur]] · [[Sõrulased]] · [[Söebassein]] · [[Süüteokoosseis]] · [[Süütetaht]] · [[Sügisene madisepäev]] · [[Sügispealinn]] · [[Sümmeetriakaalutlused]] · [[Sünergiline mõju]] · [[Süsinikskelett]] · [[Süvvahavva Koulu]] · [[Sēlpilsi foogt]] · [[Suvekvintett]] · [[Suvelilled]] · [[Suvistepüha]] · [[Taandatud viga]] · [[Taani kuninga asehaldur]] · [[Taaralinna taaderant]] · [[Taasiseseisvumine]] · [[Taaskasutusühiskond]] · [[Taaskehastajate massilahing]] · [[Tactus Technology]] · [[Tagalateenistus]] · [[Tagasijooks]] · [[Tallinn Raadio]] · [[Tallinn, I'm Famous]] · [[Tallinna Aukodanike Kogu]] · [[Tallinna džässifestival]] · [[Tallinna graafikatriennaal]] · [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] · [[Tallinna Jalaväe Kool]] · [[Tallinna kreis]] · [[Tallinna kullasseppade tsunft]] · [[Tallinna maantee (Aruküla)]] · [[Tallinna raeteenrite amet]] · [[Tallinna rahvusvaheline kabeturniir]] · [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond]] · [[Talveöö unenägu]] · [[Talvine madisepäev]] · [[Tanatotsönoos]] · [[Tankitõrjekompanii]] · [[Tantsusammud]] · [[Tantsustuudio Amrita]] · [[Tapa jaoskonnakohus]] · [[Tarbimisharjumused]] · [[Tardkivimite klassifikatsioon]] · [[Tarkvara prototüüp]] · [[Tarkvaralahendus]] · [[Tartu Ülikooli arvutuskeskus]] · [[Tartu Ülikooli filosoofia osakond]] · [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]] · [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond]] · [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu]] · [[Tartu Ülikooli skandinavistika osakond]] · [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond]] · [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]] · [[Tartu 3. jaoskonnakohus]] · [[Tartu Hansapäevad 2012]] · [[Tartu ilukirjanduses]] · [[Tartu ja kogu Lõuna-Eesti piiskop]] · [[Tartu liiklus]] · [[Tartu linnaliinide bussijaam]] · [[Tartu maaliinide bussijaam]] · [[Tartu maavolikogu (1938)]] · [[Tartu rahutused: valik jutte]] · [[Tartu rattamaraton]] · [[Tartu Sõjaväeringkond]] · [[Tartu sotsiaalhoolekanne]] · [[Tartu Tähetorni kalender]] · [[Tartu tervishoiukorraldus]] · [[Tartumaa trallam]] · [[Tartumaa trallam (2007)]] · [[Tasa sõuad, kaugele jõuad]] · [[Tasapingus]] · [[Tasapinnalisus]] · [[Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad]] · [[Tavajäätmeprügila]] · [[Teadmiseargument]] · [[Teaduste klassifikatsioon]] · [[Teatrisemiootika]] · [[Teed Lõuna-Koreas]] · [[Teenistustoimkond]] · [[Teeviit (mess)]] · [[Tegelik mõõde]] · [[TM-37]] · [[TOUREST]] · [[Sõjategevus Eestis 1944]] · [[Õigusprintsiip]] · [[Õigusvõime]] · [[Õlikivide uurimise laboratoorium]] · [[Õpetajate Koda]] · [[Õpilasfirma]] · [[Õppemoodul]] · [[Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine]] · [[Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral]] · [[Öeldisverb]] · [[Ökoamplituud]] · [[Ökopessimism]] · [[Ühe muutuja polünoom]] · [[Üheaastased talvetaimed]] · [[Ühefaasiline kommutaatormootor]] · [[Üheksakümne kuue kopikane livonees]] · [[Ühendustee]] · [[Üheverstane topograafiline kaart]] · [[Ühine hädaabi palve]] · [[Ühisantenn]] · [[Ühiskeel]] · [[Ühistegevuskoda]] · [[Ühtivad sirged]] · [[Ühtlane sirgjooneline liikumine]] · [[Ühtne Eesti suurkogu]] · [[Üksikpuude rinne]] · [[Üksjalg]] · [[Ülavesi]] · [[Üldine usundilugu]] · [[Üldpatoloogia]] · [[Üleandmise leping]] · [[Ülemine kvartiil]] · [[Üleminekuperiood (1990–1992)]] · [[Ülesseade]] · [[Üliõpilaskond]] · [[Ülijumal]] · [[Ülikool relvavabaks]] · [[Ümarmaterjal]] · [[Šugni-rušani keeled]] · [[Šveitsi haridussüsteem]] · [[Tegevusobjekt]] · [[Tegijamäärus]] · [[Tegusõna vabad laiendid]] · [[Tehing]] · [[Tehiskooslus]] · [[Tehniline vaseliin]] · [[Tehnoloogia sotsiaalne kujundamine]] · [[Tehnoloogiline masin]] · [[Tehnoloogiline optimism]] · [[Teine rinne]] · [[Teise maailmasõja väejuhid]] · [[Teisikuluul]] · [[Tejo lahing]] · [[Tektooniline režiim]] · [[Tektoonilised rikked]] · [[Tektoonilised tsüklid]] · [[Telefoniõigus]] · [[Tempel (stantsimine)]] · [[Tensori järk]] · [[Tentaakel]] · [[Teoloogia summa Ia q. 23]] · [[Teoloogia summa Ia q. 24]] · [[Teoloogia summa Ia q. 36]] · [[Teose kompileerimine]] · [[Teravmäed]] · [[Tereki Tšetšeenia Vabariik]] · [[Termomehaaniline liide]] · [[Termotakistustajur]] · [[Territoriaalne planeerimine]] · [[Territoriaalseisus]] · [[Terve Mõistuse Sündikaat]] · [[Tähtmehhanism]] · [[Täisnurkkeere]] · [[Täius (metsandus)]] · [[Terviklik tootepoliitika]] · [[Tetraeedriline süsinik]] · [[Tihendamine]] · [[Tihendusmääre]] · [[Tiina Kapperi tantsustuudio]] · [[Tikutoosietikett]] · [[Tingimusmäärus]] · [[Tinglik voolavuspinge]] · [[Tingmärklühend]] · [[Tippmeloodia]] · [[Toetatud elamine]] · [[Toetatud töötamine]] · [[Toffleri ühiskonnaarengu lained]] · [[Toimesüsteem]] · [[Toimesüsteemi analüüs]] · [[Toimetuleku riiklik õppekava]] · [[Toimetulekukool]] · [[Toitumissuhted]] · [[Tonaalne helirida]] · [[Tonalism]] · [[Toolse foogtkond]] · [[Toomapäev]] · [[Toomgild]] · [[Toompea tulekahju]] · [[Tooni]] · [[Tooniline suurus]] · [[Toora Jookus]] · [[Toormemahukas tootmine]] · [[Tootmise automatiseerimine]] · [[Tootmise hierarhiline juhtimine]] · [[Tootmisprotsess]] · [[Topoloogiline teisendus]] · [[Totalitaarne riik]] · [[Townsendi teine koefitsient]] · [[Trükiajakirjandus]] · [[Trükilülitus]] · [[Trükiveakurat]] · [[Traagika]] · [[Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp]] · [[Transtsendentne üleloomulik olend]] · [[Trapetsiaalsed hauaplaadid]] · [[Trapetskeere]] · [[Treitera]] · [[TriaLogos]] · [[Trofogeenne kiht]] · [[Troofiline interaktsioon]] · [[Truvori rist]] · [[Tsüklilisus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Tsüklomorfoos]] · [[Tsemendivabriku "Port-Kunda" võlatähikud]] · [[Tsementiitimine]] · [[Tsenter (masinaehitus)]] · [[Tsentraaltelg]] · [[Tsentraalvakuool]] · [[Tsentraliseeritud riik]] · [[Tsentrifugaalkiirendi]] · [[Tsiteerimine (filosoofia)]] · [[Tsiteerimise demonstratiiviteooria]] · [[Tsiteerimise pilditeooria]] · [[Tsiviilokupatsioon]] · [[Tudulinna sulglohk]] · [[Tugipunkt (CNC)]] · [[Tulema-tarind]] · [[Tuletoojate marss]] · [[Tunderfelt]] · [[Tundmuste kristallisatsioonituum]] · [[Vandenõud maailma valitsemiseks]] · [[Vandersellid]] · [[VapoChill]] · [[Varda tööseisund]] · [[Vardas mõjuv jõud]] · [[Varjestatud keerdpaarjuhe]] · [[Vasknarva foogtkond]] · [[Äärmusliku usugrupi psühholoogia]] · [[Äge pulmokardiaalne puudulikkus]] · [[Ärihai]] · [[Ärisaladus]] · [[Õhtumaade muusikalugu I]] · [[Õhukesed polümeerkiled]] · [[Õhusaasteained]] · [[Õhutemperatuuri miinimum]] · [[Õhutusklapp]] · [[Õigusperekond]] · [[Mazsalaca vasallilinnus]] · [[VÕTA]] · [[Väändeprinkus]] · [[Vääriskala]] · [[Väärispuit]] · [[Väärnegatiivne tulemus]] · [[Väärpositiivne tulemus]] · [[Väärtusarendus]] · [[Väävlibakterid]] · [[Väikesemõõtkavaline kaart]] · [[Välgutamine (seksuoloogia)]] · [[Väli (muusika)]] · [[Väline kõvaketas]] · [[Välis-Eesti Ühing]] · [[Väliselektronkiht]] · [[Välisringhääling]] · [[Väljaviik]] · [[Vältimatu sotsiaalabi]] · [[Värskelt õhus]] · [[Värtnaõli]] · [[Värvikompositsioon]] · [[Väsimuspiir]] · [[Väsimuspiirkoormus]] · [[Võimehüpotees]] · [[Võimekusluul]] · [[Võllhammasratas]] · [[Võllisüsteem]] · [[Võnnu foogt]] · [[Võrguprinter]] · [[Võrsumissõlmkond]] · [[Võru maavolikogu (1940)]] · [[Võru sadul]] · [[Võruvisioon]] · [[Vaskvitriol]] · [[Vastuolulisus]] · [[Vastupoliitika]] · [[Vedelike füüsikalised omadused]] · [[Vedelikmäärimine]] · [[Vedelikusamba rõhk]] · [[Veebruari keskmine õhutemperatuur]] · [[Veekogude tervendamine]] · [[Veelahkmeahelik]] · [[Veerežiim]] · [[Veetemperatuur]] · [[Veini virde ülepumpamine]] · [[Vektorgraafikatarkvara]] · [[Vene Kirjandusring Tallinnas]] · [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap]] · [[Venemaa okupatsioon Eestis]] · [[Venemaa riigihaldus]] · [[Ventraalsus]] · [[Vertikaalmigratsioon]] · [[Vesikondade tervikmajandamine]] · [[Vesilahustuvad vitamiinid]] · [[Vestfaali süsteem]] · [[Vibroakustiline teraapia]] · [[Vibrokindlus]] · [[Viikingvõitlus]] · [[Viimistlusmaterjalid]] · [[Viis viimast]] · [[Viivikonna rike]] · [[Viljalehed]] · [[Viljandi Ringkonnakohus]] · [[Villis]] · [[Viltina sadamakompleks]] · [[Viru säru]] · [[Vlad Țepeși büst]] · [[Vokaalansambel (žanr)]] · [[Vokaalpolüfoonia]] · [[Voolavuspinge]] · [[Voolukiirus]] · [[Vooluristlõige]] · [[Voor (keeleteadus)]] · [[Württembergi kuningas]] · [[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]] · [[Where the Truth Lies]] · [[Woldouby seis]] · [[X noorte laulupeo kava]] · [[Yilin]] · [[Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake]] · [[Zaijaniidide riik]] · [[Zurab Nogaideli valitsus]] · [[Zwiesprache]] · [[Täna Otsustan Mina]] · [[Täpsusklass]] · [[Täpsustuslisand]] · [[Tõenäosushinnang]] · [[Tõlgendamine (õigusteadus)]] · [[Töö (füüsika)]] · [[Tööliskoda]] · [[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabi IV Valitsus]] · [[Tööstusdisainilahendus]] · [[Tööstusomand]] · [[Töötlemine (masinaehitus)]] · [[Töövõime (masinaehitus)]] · [[Töövarjupäev]] · [[Tüümianiõli]] · [[Tüüp-lause]] · [[Tüüpsõna]] · [[Tüüptingimus]] · [[Tühi võimalik maailm]] · [[Türgi rahvatants]] · [[Türgi sultan]] · [[Türi kevadfestival]] · [[Türkmeeni-Khorāsāni mäestik]] · [[Tüvevaheldus]] · [[Tārā]] · [[Tšakrate avamine]] · [[Tšehhi meedia]] · [[Tšernjavskaja balletistuudio]] · [[Tundeväärtus]] · [[Tundravöönd]] · [[Tunnustatud Eesti Maatoit]] · [[Tunnusvärvid]] · [[Turaida stiftifoogt]] · [[Turbiiniõli]] · [[Turustus]] · [[Tuuleelektrijaam]] · [[Tuultolmleja]] · [[Tuumakaitse]] · [[Tuumamootor]] · [[Tuumarelvastus]] · [[UIA kuldmedal]] · [[Ujuleht]] · [[Umbtee (liiklusmärk)]] · [[Ummuksisolek]] · [[Unelmate ühiskond]] · [[Ungari renessanss]] · [[Unistuste bänd]] · [[Universaalne loogikalülitus]] · [[Univoltiinsus]] · [[Usuasjade volinik]] · [[Utværi kabel]] · [[Utværi raadiomajakas]] · [[Uurali keelepuu]] · [[Uurimisrobot]] · [[Uus tants]] · [[Uus-Meremaa saared]] · [[Uusasjalikkus (muusika)]] · [[Uusvokalism]] · [[Vaakumõli]] · [[Vaba õiguse koolkond]] · [[Vaba elektron]] · [[Vaba radikaal]] · [[Vaba tahte probleem]] · [[Vabadik]] · [[Vabaduse filosoofia]] · [[Vabaplastika]] · [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]] · [[Vabariigi Presidendi auhind]] · [[Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk]] · [[Vabariigi Valitsuse koosolek 8. jaanuaril 1936]] · [[Vabatahtlikud keskkonnalepped]] · [[Vabavool]] · [[Vahekliimavööde]] · [[Vaheristikuga sidur]] · [[Vahetatavus]] · [[Vahetu animatsioonfilm]] · [[Vaikimise väraval]] · [[Vaikiv olek]] · [[Vaimse tervise päev 2005]] · [[Vaimse tervise päev 2006]] · [[Vaimse tervise päev 2007]] · [[Vaimulik kirjandus]] · [[Vaimulik rüütliordu]] · [[Valdemar-Eriku lääniõigus]] · [[Valemivihik]] · [[Valga Sõjaväeringkond]] · [[Valge rumm]] · [[Valguse murdumine]] · [[Valgusreklaam]] · [[Valgustuskirjandus]] · [[Valikvarustus]] · [[Valimisõigus]] · [[Valitsuskriis]] · [[Vallassündimuskordaja]] · [[Vana-Liivimaa linnadepäev]] · [[Vana-Pärnu]] · [[Normaliseerimine]] · [[Nothos]] · [[Novembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Nukitsa konkurss]] · [[Nõmme lumepark]] · [[Nõmme Muusikakooli Puhkpilliorkester]] · [[Nõrkvoolupaigaldis]] · [[Nõudluse ohjamine]] · [[Nõukogude Eesti]] · [[Nõukogude Eesti kirjandus]] · [[Nõukogude Liidu luuretegevus Eestis]] · [[Nõukogude okupatsioon Eestis]] · [[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] · [[Nüüdisaegne rahvastiku taastetüüp]] · [[Rahvuslik alaväärsustunne]] · [[Talumaja]] · [[16. piirkond]] · [[Lõuna-Gruusia mägismaa]] · [[Vara]] · [[Kõdu]] · [[Tahk (ihumiskivi)]] · [[Liivimaa küünar]] · [[Tünder]] · [[Vakamaa]] · [[Rahvakalender]] · [[Billingeni katastroof]] · [[Riia vakk]] · [[Vestfirðiri poolsaar]] · [[Antropogeensed tegurid]] · [[Bogdogeegen]] · [[Upmale]] · [[Alekseipäev]] · [[Aluskott]] · [[Alutaguse kompleks]] · [[Ankur (anum)]] · [[Annepäev]] · [[Aolinn]] · [[Eesti nüüdiskirjandus]] · [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 7. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused]] · [[Eesti Nyingma ajalugu]] · [[Eesti otsib lemmiklaulu]] · [[Eesti personaalsed omavalitsused]] · [[Eesti proosa]] · [[Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik]] · [[Eesti rahvakultuuri leksikon]] · [[Hõbevalge (etnograafia)]] · [[Idarahaskandaal]] · [[Imerohi]] · [[ImproTest]] · [[Kidur]] · [[Kiidjärve Laari ristipuud]] · [[Kiigepüha]] · [[Kingsepamäng]] · [[Kiriku tee (Valjala)]] · [[Loobu lahing]] · [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis]] · [[Peipsivenelased]] · [[Pendipäev]] · [[Peterburi patrioodid]] · [[Piirikaitserügemendid]] · [[Piksekivi]] · [[1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk]] · [[183. Eesti julgestusgrupp]] · [[78 protsess]] · [[Aasta isa]] · [[Abiajamine]] · [[Arbuja]] · [[Arheovisioon]] · [[Armuadramaa]] · [[Aruküla pärnaallee]] · [[Aseri rike]] · [[Att]] · [[August Traksmaa bareljeef]] · [[Aukoht]] · [[Balti landesraat]] · [[Baltic Tremolo]] · [[Berta (andmebaas)]] · [[Eesti rahvusväeosad]] · [[Eesti Raudtee erastamine]] · [[Eesti Relva-SS korpus]] · [[Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas]] · [[Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)]] · [[Eesti samblad]] · [[Eesti segakooride võistulaulmine]] · [[Eesti vigur]] · [[Eestimaa kubermangukomissar]] · [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] · [[Eestimaa suvemängud]] · [[Eestimaa talimängud]] · [[Insenerikoda]] · [[Inseneriväe Inspektuur]] · [[Ivanoskoroona]] · [[Jaagupipäev]] · [[Jaanihein]] · [[Jalarätt]] · [[Jeruusalemma mägi]] · [[Kodanlik õhukaitse]] · [[Kodukaunistamine]] · [[Koknese stiftifoogt]] · [[Kollikakk]] · [[Koolialmanahh]] · [[Koormapuu]] · [[Lännik]] · [[Loomeliitude kultuurinõukogu]] · [[Lossidroost]] · [[Lutsu ristipuud]] · [[Luuvalupäev]] · [[Maakategooria]] · [[Maavald]] · [[Madlipäev]] · [[Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond]] · [[Politsei Peavalitsus]] · [[Politseivalitsus]] · [[Poluvernikud]] · [[Porgandi ristipuud]] · [[Postivahe]] · [[Pringi ohvrimäe tammed]] · [[Professor Lillepooli kroonika]] · [[Professorite kiri kaitseministrile]] · [[Puhaskasurubla]] · [[Puskaru ristipuud]] · [[Puuri ristikuusk]] · [[Puuri ristimets]] · [[Rimmi püha mänd]] · [[Ringi ümber tütre]] · [[Romaanivõistlus]] · [[Eesti tüübid]] · [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]] · [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus]] · [[Estonia Muusika Osakond]] · [[Haapsalu raad]] · [[Inimtegevuse mõju Eesti soodele]] · [[Isikumandaat]] · [[Järva maavolikogu (1940)]] · [[Jaguõhtud]] · [[Jevdokiapäev]] · [[Kahi]] · [[Karusepäev]] · [[Kräss]] · [[Kreutzwaldi sajand]] · [[Kunstinäitus Harku '75]] · [[Kuressaare krahvkond]] · [[Kuressaare rahuleping]] · [[Lapsepink]] · [[Laulukarussell]] · [[Leheristipäev]] · [[Liivamäe lahing]] · [[Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium]] · [[Linnuristipäev]] · [[Lugunädalad]] · [[Mänd (etnograafia)]] · [[Märkamisaeg]] · [[Märtsiküüditamine Virumaal]] · [[Mõisapolitsei]] · [[Makaveipäev]] · [[Mardi mägi]] · [[Mardilaul]] · [[Marja allasum]] · [[Marjapunapäev]] · [[Mazsalaca muinaslinnus]] · [[Meerapalu lahing]] · [[Mega FM]] · [[Memorandum 14]] · [[Mererajoon]] · [[Merihärg (mütoloogia)]] · [[Merilehm]] · [[Metsik]] · [[Metste ristipuu]] · [[Midruskipäev]] · [[Mooni]] · [[Muinsuskaitse Nõukogu]] · [[Mulgi rattaralli]] · [[Mustamäe I mikrorajoon]] · [[Mustamäe IV mikrorajoon]] · [[Mustamäe V mikrorajoon]] · [[Nääris]] · [[Narva Orkestrantide Ühingu sümfooniaorkester]] · [[Narva raad]] · [[Narva-2 kaitseliin]] · [[Neio koolulaul & Suurõq sajaq]] · [[Neuermühleni lahing]] · [[Noore Tantsu festival]] · [[Noorteraadio]] · [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis]] · [[NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal]] · [[Oktoobri rajoon]] · [[Põhjasõda Eesti alal]] · [[Pihkva lahing (1061)]] · [[Piiriomakaitse]] · [[Rõivastustüli]] · [[Raadio Viru]] · [[Raadiorežii]] · [[Rahvaastronoomia]] · [[Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks]] · [[Rahvuskongress]] · [[Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester]] · [[Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut]] · [[Rakke rattamaraton]] · [[Rakvere foogtikohus]] · [[Rakvere foogtkond]] · [[Randrüütel]] · [[Rauna stiftifoogt]] · [[Režii õppetool]] · [[Recker]] · [[Riigikaitse Nõukogu (1933–1940)]] · [[Riigikogu üldkoosolek]] · [[Riigireform]] · [[Riigivanema auhind]] · [[Robootika Kodulabor]] · [[Rohelised maskid]] · [[Rosma Moorimäe ristipuud]] · [[Rosma ristipuud]] · [[Rublatehing]] · [[Saaremaa käsikiri]] · [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Saaremaa rügement]] · [[Saluut (Tartu kino)]] · [[Sisekaitseakadeemia justiitskolledž]] · [[TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium]] · [[Kristjan Palusalu mälestusvõistlus]] · [[2012. aasta kiiruskaamera skandaal]] · [[Aiamulk]] · [[Aruküla Ambulatoorium]] · [[August Gailiti nimeline novelliauhind]] · [[Draamake]] · [[Eesti Demokraatia Uuendamine]] · [[Eesti lood]] · [[Eesti Minut]] · [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Rapla jaoskond]] · [[Eesti relvajõud]] · [[Hambapüha]] · [[Harjaste võtmine]] · [[Hiiurootslased]] · [[Hinnus]] · [[Jõulusandid]] · [[Külakost]] · [[Külmking]] · [[Keila-Joa luurekool]] · [[Kodanliku Õhukaitse Nõukogu]] · [[Kolmanda astme linn]] · [[Komöödia (festival)]] · [[Krimulda muinaslinnus]] · [[Liivimaa kuningas]] · [[Männiku plahvatus]] · [[Märtsiküüditamine Võrumaal]] · [[Nääriorikas]] · [[Pärnu Üksik-jalaväepataljon]] · [[Pärnu raad]] · [[Poola koridor (Tartu)]] · [[Postimehe aasta arvamusliider]] · [[Pressinõukogu]] · [[Raadio Top]] · [[Rakvere 1. jaoskonnakohus]] · [[Rannaõigus]] · [[Saaga (andmekogu)]] · [[Pearahamaks]] · [[Perekonnanimede kaitseregister]] · [[Relvatöökoda]] · [[Romantik]] · [[Sotsiaalhoolekandeminister]] · [[Tallinn teise maailmasõja ajal]] · [[Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut]] · [[Talumaa]] · [[Taluperemees]] · [[Talurahvaasjade komissar]] · [[Taluteenija]] · [[Tenochtitláni dünastia]] · [[Toolse foogt]] · [[Vastseliina lahing]] · [[Walrabe von Hunsbach]] · [[2. Tankitõrjekompanii]] · [[2014. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[30. Eesti Politseipataljon]] · [[4. Eesti Piirikaitserügement]] · [[4221. Eesti Vahikompanii]] · [[6. Eesti Piirikaitserügement]] · [[Abivaim]] · [[Aleksander VI kirjanduses]] · [[Baltcon-1]] · [[Bandiit]] · [[Benedictus XVI läkitused eetikast]] · [[CiTV]] · [[Düünapoisid]] · [[Daniel (preester)]] · [[David Oistrahhi festival]] · [[Demograafiline vetsupott]] · [[Dokumendivahetuskeskus]] · [[Draama (teatrifestival)]] · [[Dreek Stuudio]] · [[Eeslaulja]] · [[Eesti 1. Tagavararügement]] · [[Eesti asustus]] · [[Eesti ETNO]] · [[Eesti Helikunsti Keskus]] · [[Eesti Isikulooline Indeks]] · [[Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon]] · [[Eesti Seltsi Sümfooniaorkester]] · [[Eesti uusaeg]] · [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Erakorralise meditsiini arst]] · [[Estonia kaevanduse põleng]] · [[Estronaudid]] · [[Euroopa keeleõppe tunnuskiri]] · [[Evolutsioon (festival)]] · [[Fox Life Estonia]] · [[Frege loengud]] · [[Göteborgi Eesti Lasteaed "Tilluke"]] · [[Georg Hackenschmidti mälestusvõistlused]] · [[Gevehard]] · [[Haavlikott]] · [[Hanemaja]] · [[Hapurokk]] · [[Hea Toidu Laat]] · [[Heinakorv]] · [[Hiiumaa ajalugu]] · [[Jõgevamaa Spordiliit "Kalju"]] · [[Jõulud eesti rahvakalendris]] · [[Jõuluhani (rahvakultuur)]] · [[Jõululeib]] · [[Jaoskonnaarst]] · [[Johannes Paulus II suhted Eestiga]] · [[Käädripäev]] · [[Kähri ristipuu]] · [[Kämmerei]] · [[Kärevere lahing]] · [[Käsundusametnik]] · [[Kaarnakivi (rahvausund)]] · [[Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond]] · [[Kaitseväeteenistuse tunnistus]] · [[Kakk (toit)]] · [[Kaksikdiagnoosiga Klientide Päevakeskus]] · [[Kalamaja (elamu)]] · [[Kalju Lepiku luulevõistlus]] · [[Kanavere lahing]] · [[Kanepitemp]] · [[Karksi foogt]] · [[Katariina Jee]] · [[Kodu (Koidula luuletus)]] · [[Kodukariõigus]] · [[Lääne-Saare Sõjaväeringkond]] · [[Laashoone]] · [[Labajalavalss]] · [[Laekroon]] · [[Lahkme-Eesti]] · [[Lahttasku]] · [[Laki I kvartal]] · [[Lamba-Ada rannabaar]] · [[Langebrauni portselan]] · [[Leo XIII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Letofiil]] · [[Liivimaa ordu majandusülem]] · [[Liivimaa vallakogukonna seadus]] · [[Mõisavald]] · [[Maakäsitööline]] · [[Nõmme alevivolikogu]] · [[Nõmme Linnaosa Halduskogu]] · [[Narva foogtkond]] · [[Neue Nordische Miscellaneen]] · [[Olavipäev]] · [[Olev Siinmaa bareljeef]] · [[Ortodont]] · [[Otepää püss]] · [[Otepää Rahvakogu]] · [[Otepää rattamaraton]] · [[Paulus VI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pooleteramees]] · [[Sakala Üksik Jalaväepataljon]] · [[Saksimaa kuningas]] · [[Vasknarva foogt]] · [[Viljandi foogt]] · [[Aganaleib]] · [[Ahervare]] · [[Ahjuluud]] · [[Ahjupann]] · [[Ahjupealne]] · [[Ahjuredel]] · [[Ahtehark]] · [[Ajutised administratiivseadused]] · [[Aktantne atribuut]] · [[Alamkorrakohus]] · [[Alammaakohus]] · [[Alammaakohus (asutus)]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1970]] · [[Eesti kronostratigraafiline skaala]] · [[Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond]] · [[Eesti Looming]] · [[Eesti Muuseumide Infosüsteem]] · [[Eesti Muusika Almanak I]] · [[Eesti Muusikaloo Toimetised]] · [[Hädaleib]] · [[Härjakara]] · [[Hiiu väina laevatee]] · [[Hingedeaeg]] · [[Hingesandid]] · [[Hitse]] · [[Hullunud Tartu]] · [[Karilatsi ristimänd]] · [[Karjapasun]] · [[Keelehooldekeskus]] · [[Keemia ajalugu Eestis]] · [[Keila Linnaorkester]] · [[Laurissaare]] · [[Lauritsapäev]] · [[Lehelis]] · [[Leivategu]] · [[Lepalind (folkloor)]] · [[Lepatriinupunane]] · [[Lielvārde stiftifoogt]] · [[Liigujoomine]] · [[Palvekirjaaktsioon]] · [[Peibutuspart]] · [[Valge hobuse tants]] · [[Tartu Indiefest]] · [[Skeemipesa]] · [[Tehismuld]] · [[Wu (mõttelugu)]] · [[Öölaulupidu "Järjepidevus"]] · [[Ülalistmine]] · [[Tähe perepäevad]] · [[Tännassilma kivimeteoriit]] · [[Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut]] · [[Tartu ülikooli ujumisõpetaja]] · [[Tartu ülikooli vehklemisõpetaja]] · [[Teaduse ja religiooni kolleegium]] · [[Teise astme linn]] · [[Tudengite teatripäevad]] · [[Võitlusgrupp Rebane]] · [[Võru sümfooniaorkester]] · [[Võru-Petseri Sõjaväeringkond]] · [[Võrulaste tahteväljenduspäev]] · [[Valga Cruising]] · [[Vallikraavivaht]] · [[Viljandi Muusikakooli Puhkpilliorkester]] · [[Viljandi raad]] · [[Viljandi sümfooniaorkester]] · [[Viljandi vanamuusika festival]] · [[Vooremaa auhinnavõistlus maadluses]] · [[Ordinatuur]] · [[Õigeusk Eestimaal]] · [[Üleliiduline Vabatahtlik Karskusühing]] · [[Colin Archeri laht]] · [[Eesti NSV Vabariiklik Rahukaitsekomitee]] · [[Eestimaa konsistoorium]] · [[Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus]] · [[IV Erakorraline tööliste, soldatite, talupoegade ja kasakate nõukogude kongress]] · [[Jaosmaa]] · [[Karksi foogtkond]] · [[Koknese muinaslinnus]] · [[Krimulda (ajalooline piirkond)]] · [[Kuramaa liivlased]] · [[Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] · [[Löögiüksus Admiral Pitka]] · [[Leedu NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[Liivimaa Üldkasulik Ühing]] · [[Mõisate ülevõtmine]] · [[Mežotne piiramine]] · [[Moskva Tšekaa]] · [[Nõukogude kultuuripoliitika]] · [[NKVD struktuur]] · [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus]] · [[Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon]] · [[Ordžonikidze krai]] · [[Otepää lahing (1210)]] · [[Põltsamaa foogtkond]] · [[Patent (õigusakt)]] · [[Peterburi ülempolitseimeister]] · [[Plaanikomitee]] · [[Säässaare ristimänd]] · [[Sēlpilsi muinaslinnus]] · [[Sattesele]] · [[Sigulda vandenõu]] · [[Sipe Kõivusaare kased]] · [[Sossolid]] · [[Sotecle linnus]] · [[Stalinlik revolutsioon]] · [[SU-85I]] · [[Täievoliline esindaja]] · [[Tütarsaared]] · [[Tšigorini-nimeline maleklubi]] · [[Taevaskoja ristipuu]] · [[Tagaküla Tiigi talu ristimännid]] · [[Tallame puruks valgesoome mao]] · [[Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus]] · [[Talupoegade pagemine]] · [[Trikāta (ajalooline piirkond)]] · [[Turaida muinaslinnus]] · [[Turaida vaherahu]] · [[Uexkülli loengud]] · [[Võnnu liit]] · [[Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1]] · [[Vabariiklik õigekeelsuskomisjon]] · [[Vabatalupoeg]] · [[Vanaküla ohvripuud]] · [[Vanaküla Sanksaare ristimets]] · [[Vasakpoolsete Sotsialistide-Revolutsionääride (internatsionalistide) Partei]] · [[Vasalliteet]] · [[Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti osakond]] · [[Viezo]] · [[Viieteistkümnekopikane münt]] · [[Viljakümnis]] · [[Virumaa piiskop]] · [[VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee]] · [[Volmari liit]] · [[Vostokneftedobõtša]] · [[Warhaftig Histori]] · [[Budakoda]] · [[Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledž]] · [[Kõmsi kivikalmed]] · [[Karlova tüüpi kivikirves]] · [[Kirimäe põletusmatus]] · [[Põltsamaa.info]] · [[Popkooripidu]] · [[Rahvusvaheline kabeturniir "Tallinn 1985"]] · [[Rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff]] · [[Rakvere Rattaöö]] · [[Sõrve maantee]] · [[Saaremaa konsistoorium]] · [[Sulev Tuka mälestusturniir]] · [[Tallinn (paikkond)]] · [[Tallinna Abikeskus]] · [[Tallinna aeg]] · [[Tallinna garnison]] · [[Tallinna Keskraamatukogu ajalugu]] · [[Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakond]] · [[Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal]] · [[Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon]] · [[Tallinna linnusekohus]] · [[Tallinna logo]] · [[Tallinna raad]] · [[Tallinna rae ametikohus]] · [[Tallinna rattamaraton]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskond]] · [[Võru Draamastuudio]] · [[Ylo]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna vapipäev]] · [[Tallinna Visioonikonverents]] · [[Tamsa lahing]] · [[Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labor]] · [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet]] · [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond]] · [[Tartu Ülikooli orientalistikakeskus]] · [[Tartu Ülikooli psühhiaatria õppetool]] · [[Tartu ülikooli pedagoogilis-filoloogiline seminar]] · [[Tartu Hansapäevad 2008]] · [[Tartu Hansapäevad 2009]] · [[Tartu Hansapäevad 2010]] · [[Tartu Hansapäevad 2014]] · [[Tartu linna kassatähed]] · [[Tartu linna päev]] · [[Tartu linna põhimäärus]] · [[Tartu linnasiire]] · [[Tartu logo]] · [[Tartu maarjalaat]] · [[Tartu muinsuskaitsepäevad]] · [[Tartu Näitekunsti Stuudio]] · [[Tartu on unenägu]] · [[Tartu raad]] · [[Tartu rattaralli]] · [[Tartu rulluisumaraton]] · [[Tartu sümfooniaorkester]] · [[1896-klassi hüdrograafialaev]] · [[371 Admiraliteet-klassi kaater]] · [[Atlandi künnis]] · [[Autoostuluba]] · [[Kolomenski Štandart]] · [[Kremass]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus]] · [[Adramadrus]] · [[Adrasajandik]] · [[Avalik veekogu]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond]] · [[Eesti Partisaniliikumise Staap]] · [[Interpreet]] · [[Kirikueestseisja]] · [[Kolin Pirunkirkko]] · [[Kommaan]] · [[Kontšog-Džungne]] · [[Kuldrebane]] · [[Kutsekoda]] · [[Kuuendikumaa]] · [[Kvoodimaa]] · [[Müristaja (raudteesuurtükk)]] · [[Mitteavalik veekogu]] · [[Mongoolia kloostrid]] · [[Põhjaeesti kirjakeel]] · [[Raskekauglaskepatarei]] · [[Ripats (üliõpilasorganisatsioonides)]] · [[Soome penikoorem]] · [[Sunghyun Kim]] · [[Suur Tõll (raudteesuurtükk)]] · [[Talurendimaa]] · [[Tapper (raudteesuurtükk)]] · [[Tartu Ülikooli ideelabor]] · [[Välisriikide aukonsulid Eestis (1938)]] · [[Vallakohus]] · [[Viru-Järva Sõjaväeringkond]] · [[15. mai – 1. juuni 1992]] · [[Eesti maastikurattasari]] · [[Eesti riiklike teenetemärkide galerii]] · [[Eesti semiootika sügiskool]] · [[Eesti Teadusinfosüsteem]] · [[Itaalia kronoloogia]] · [[Kultuuridessant]] · [[Regionaaltelevisioon Eesti]] · [[Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon]] · [[Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus]] · [[Sotsia]] · [[SS-korpus]] · [[Stahli grammatika]] · [[Taani meedia]] · [[Tartu Ülikooli raamatukogu Euroopa dokumendikeskus]] · [[Tasuta maa]] · [[Teadusbuss]] · [[UTTV]] · [[Viljaneitsi]] · [[Õhukaitse suurtükiväegrupp]] · [[Õppeinfosüsteem]] · [[Abbe Nilsson]] · [[Abbeville'i leiukoht]] · [[Alaealiste koloonia]] · [[Alamkapten]] · [[Albaania lähiajalugu]] · [[Alcamo vapp]] · [[Allveelaevade Divisjon]] · [[Anatoolia kiltmaa]] · [[Andriamasinavalonad]] · [[Eesti-Läti Laevasõidu Agentuur]] · [[Eestikeelsed teleuudised]] · [[Emand Karlsson]] · [[Fengshui Shan]] · [[Gomang]] · [[Grööni kirjandus]] · [[Gruusia Partei]] · [[Gupo sild]] · [[Guttanneni vapp]] · [[Kõne Tallinna juutkonnale]] · [[Küüslauguküüned]] · [[Kungla (mütoloogia)]] · [[Kunstinäitus Saku '73]] · [[Kurši murrakud]] · [[Leki oja]] · [[MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU!]] · [[Mängukoobas]] · [[Nädalalõpp Kanal 2ga]] · [[Naftariik]] · [[NarTest Technologies]] · [[Neli kuningat]] · [[Norra džäss]] · [[Norra nimi]] · [[Olavi Paavolaise Selts]] · [[Rõugutaja]] · [[Register 2007]] · [[Riia õigus]] · [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus]] · [[Riigikaitseõpetus]] · [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]] · [[Rindesõprade päevad]] · [[Robotex]] · [[Roheline Tārā]] · [[Roomlased]] · [[Rootsi-Eesti Ühing]] · [[Rwampanga]] · [[Säässaare ristipuud]] · [[Sõjamäe lahing]] · [[Süütalastepäev]] · [[Saksa DV-ga Sõpruse Arendamise Nõukogude Ühingu Eesti osakond]] · [[Sakslaste küüditamine (1945)]] · [[Stegeborgi hertsog]] · [[Stencibility]] · [[Stockholmi Eesti Ühing]] · [[Stockholmi Eesti Lasteaed "Pääsuke"]] · [[Suhtesõlmed]] · [[Suitsuprii klass]] · [[Suunakood]] · [[Suurbritannia rüütliseisus]] · [[Suveräänsus Eesti põhiseaduses]] · [[Tšarjatantra]] · [[Taani keelepoliitika]] · [[Taani kliima]] · [[Taani muusika kuldaeg]] · [[Taassünni päev]] · [[Tiibeti budismi ajalugu]] · [[Tiibeti budistlik panteon]] · [[Tipp TV]] · [[TM-34]] · [[Tondi jutud]] · [[Tooru õhtu]] · [[Topelt-Kiiks]] · [[Toronto Eesti Ühispank]] · [[Triobet]] · [[Tsirgupäev]] · [[Tule TV]] · [[Tulehaldjad]] · [[TuleTulemine]] · [[Tulutooja]] · [[Võistkondlik suusamaraton]] · [[Võru–Petseri ürgorg]] · [[Võsareporter]] · [[Vaimse tervise päev 2008]] · [[Vakujaosed]] · [[Valge kuningas]] · [[Valgele valgega ehk värviliselt]] · [[Valgemiao keel]] · [[Valimiskogu]] · [[Vana eesti rahvausk]] · [[Varanduse vedajad]] · [[Virumaa Kolmiküritus]] · [[Walesi poolsaar]] · [[Wastne Testament]] · [[Wirkhausi-nimeline puhkpillimuusika stipendium]] · [[Wuhan Shi]] · [[Üksikud jalaväepataljonid]] · [[Ülemtalurahvakohus]] · [[Artekon Raadio Tallinn]] · [[Asenduskoduteenus]] · [[Asustusüksus]] · [[Baltisches historisches Ortslexikon]] · [[Bioloogia ja lingvistika]] · [[Blog.tr.ee]] · [[Bugesera nõgu]] · [[Dalmaatsia saared]] · [[Digitark]] · [[Disainiaasta]] · [[Donostia vald]] · [[Ida-Madagaskar]] · [[Idumealased]] · [[Inimesehaldjad]] · [[Intel i9]] · [[Läänlane (portaal)]] · [[Läti rahvausund]] · [[Lõuna-Aafrika Vabariigi Põhihariduse Ministeerium]] · [[Letipea-Mahu]] · [[Liechtensteini valitsusjuht]] · [[Linnapäev]] · [[Linnareform]] · [[Lotmani loengud]] · [[Maa-alune]] · [[Maidla kivikalme]] · [[Majahaldjad]] · [[Norra tantsukunst]] · [[Ortoire]] · [[Paimio lahing]] · [[Pakane (mütoloogia)]] · [[Pannilöömine]] · [[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)]] · [[Pikne (äiksejumal)]] · [[Piraadirannik]] · [[Pitka jõgi]] · [[Politseitalitus]] · [[Pontus Magnusson]] · [[Portugali meedia]] · [[Poti laat]] · [[Potilaat]] · [[Praktiskais Latvietis]] · [[Prantsuse maalikunst]] · [[Scandinavian Shipping Gazette]] · [[Seapraad]] · [[Segarent]] · [[Seišellikreooli kirjandus]] · [[Seitsmemagajapäev]] · [[Seitsmesed uudised]] · [[Seitsmevennapäev]] · [[Senegali peaminister]] · [[Sg-122]] · [[Siseränne Eestis]] · [[Sixten, Benka, Jonte]] · [[SK-39]] · [[Sloveenia meedia]] · [[Sobrali vald]] · [[Soome keelepoliitika]] · [[Tõlet (muinsuskaitseklubi)]] · [[Tõnisepäev]] · [[Tõrva Noortevolikogu]] · [[Tõrvas]] · [[Töö Leedu Hüvanguks]] · [[Tüüringi maakrahvkond]] · [[Taliharjapäev]] · [[Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester]] · [[Tallinna rakenduskunsti triennaal]] · [[Tallinna turberaamatud]] · [[Talvine nigulapäev]] · [[Tangupuder]] · [[Tarastamiskohustus]] · [[Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse uurimisgrupp]] · [[Tartu Ülikooli Euroopa kolledž]] · [[Tartu Hansapäevad 2015]] · [[Trinidadi ja Tobago peaminister]] · [[Turbahorisont]] · [[Turbalasund]] · [[Turvastumine]] · [[Turvastunud muld]] · [[Tuulehaldjad]] · [[Tuuleristipäev]] · [[TV3 (Rootsi)]] · [[Uhhuduur]] · [[Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat]] · [[Uljaste kuplistik]] · [[Unkalauad]] · [[Uppuva pardi juhtum]] · [[USA punk]] · [[Ussikuningas]] · [[Ussiurguminemisepäev]] · [[Varesepäev]] · [[Venemaa Radikaaldemokraatlik Partei]] · [[Ventimigliade linnus]] · [[Viareggio vapp]] · [[Vigala valla volikogu]] · [[Xánthi vallaüksus]] · [[Xánthi vallakogukond]] · [[Xaafuuni neem]] · [[Ya'ani ringkond]] · [[Duumarubla]] · [[Eesti avalikud tegelased]] · [[Eesti etnograafia sõnaraamat]] · [[Eesti kirjandus (toetusprogramm)]] · [[Eesti kirjanduse biograafiline leksikon]] · [[Eesti kirjarahva leksikon]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu]] · [[Eesti luureajalugu]] · [[Gruusia meedia]] · [[Itapipoca vald]] · [[Jeesuse sugulased]] · [[Judenburgi vapp]] · [[Juudi vähemusrahvuse IV kultuurnõukogu]] · [[Karepa kant]] · [[Katvanga]] · [[Keelesild]] · [[Kirikukonvent]] · [[Kivihaldjad]] · [[Kohustuslik kogumispension]] · [[Mereviki]] · [[Modica krahvide linnus]] · [[Põhjakotkas]] · [[Põltsamaa suudlus]] · [[Püha Ihu gild]] · [[Prantsusmaa kuningas]] · [[Pritsikuur]] · [[Professor Talis Bachmanni labor]] · [[Proletaar]] · [[Purke linnus]] · [[Rabinaat]] · [[Rahaaugu haldjad]] · [[Rahvaraamat]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstnik]] · [[Laengsidestusseadis]] · [[A-tüüpi isiksus]] · [[Gnoosis]] · [[Maavägi]] · [[Aasta muld]] · [[Ametkond (keskaeg)]] · [[Armuõigus]] · [[Auk (loomapüünis)]] · [[Neljas]] · [[Kõiv akna all]] · [[Eestimaa superintendent]] · [[Fredehelmus Poyg]] · [[Riigikeel]] · [[Vahtrik]] · [[Piastide võlv]] · [[Õlitussüsteem]] · [[Alusringjoon]] · [[Eksponentvõrrand]] · [[Erituskude]] · [[FIDE nõukogu]] · [[Fossiliseerumine]] · [[Frittglasuur]] · [[Geoloogiline materjal]] · [[Gravitatsioonijõud]] · [[Haldusorgan]] · [[Interpolaator]] · [[Isetsentreeruv padrun]] · [[Külmstantsimine]] · [[Kasseli ahi]] · [[Kasutajaprogramm]] · [[Keevisliide]] · [[Klaaskiudkaabel]] · [[Kohastumine]] · [[Laagrikael]] · [[Ladejärk]] · [[Lineaarne programmeerimine]] · [[Mõõtemeetod]] · [[Masinaoperaator]] · [[Mineraali reljeef]] · [[Mittestabiilne loogikalülitus]] · [[Modulatsiooniketas]] · [[Ohutis]] · [[Põhimaterjal]] · [[Paroniit]] · [[Pikkliin]] · [[Pikkusplaat]] · [[Pius XI kanoniseeritud pühakud]] · [[Riistvaraline programmeerimine]] · [[Sündimuse üldkordaja]] · [[Sademete hulk]] · [[Siirdeandur]] · [[Skolastiline meetod]] · [[Sulandaja]] · [[Tütarrakk]] · [[Teabenõue]] · [[Teatmemõõdud]] · [[Traatkopikas]] · [[Vulkaaniline materjal]] · [[Ökoloogilised astmelauad]] · [[Ökooptimism]] · [[Üleminekuline maakoor]] · [[Abikontaktor]] · [[Abilüliti]] · [[Ahvenamaa dokument]] · [[Aisad]] · [[Aktiivne äär]] · [[Altereeritud heli]] · [[Anorgaaniline analüüs]] · [[Arhitektoonika]] · [[Asendushooldus]] · [[Avalik pilv]] · [[Avatusluul]] · [[B-klassi isolatsioon]] · [[Chinese Semiotic Studies]] · [[Co-edition]] · [[Diplomaatilisus]] · [[Ebasarikas]] · [[Eestkosteasutus]] · [[Elastne keha]] · [[Elektrooniline ballast]] · [[Eraldusvõime]] · [[Ergutusahel]] · [[Fotokeemiline reaktsioon]] · [[Hüpopaatia]] · [[Halduse kandja]] · [[Heli tulendnimetus]] · [[Helirea kulgevad astmed]] · [[Helirea püsivad astmed]] · [[Holistlik mõtlemine]] · [[Hoolduspere]] · [[Hooldusvajadus]] · [[Imeline Ajalugu]] · [[Instseneeringuluul]] · [[Jagamisrakis]] · [[Käivitusmoment]] · [[Käivitusmootor]] · [[Käivitusvool]] · [[Külmvöö]] · [[Kaardivõrk]] · [[Kangakudumine]] · [[Kaudne kasutamisväärtus]] · [[Kommutaatormasin]] · [[Konteinerhaljastus]] · [[Kontinentaalne rift]] · [[Kuiva kehaehitusega hobune]] · [[Kvaternaarne süsinikuaatom]] · [[Lauskmaa]] · [[Leidurlusluul]] · [[Lihttala]] · [[Linnamööbel]] · [[Looduskomponent]] · [[Mäeeraldise teenindusmaa]] · [[Mõistusega olend]] · [[Mažoorne helirida]] · [[Metsaneenetsi kirjandus]] · [[Minoorne helirida]] · [[Mississippi madalik]] · [[Muusikapaleograafia]] · [[Oktoobri keskmine õhutemperatuur]] · [[Orjanduslik kord]] · [[Osaalus]] · [[Osoonikihi hõrenemine]] · [[Põhjamaade Aasia-uuringute Instituut]] · [[Põhjamaade Bioeetika Komitee]] · [[Põhjamaade e-maksuportaal]] · [[Põhjamaade Kiirguskaitse Selts]] · [[Põhjamaade kultuuripunkt]] · [[Põhjamaade rahvatervise auhind]] · [[Põhjamaade Tippteaduse Algatus]] · [[Palavvöö]] · [[Parasvöötme õhumass]] · [[Pascal-B]] · [[Privaatpilv]] · [[Prootonhapped]] · [[Psühhosemiootika]] · [[Raskejõustikuklubi Leola]] · [[Ratsaponi]] · [[Ridamus]] · [[Riiklik järelevalve]] · [[Rikkusluul]] · [[Ruumhajuvusmõõtja]] · [[Süütur]] · [[Serbia ja horvaadi kirjandus]] · [[Sildeehitis]] · [[Silencium ad cantum!]] · [[Sillasammas]] · [[Suuremõõtkavaline kaart]] · [[Tõkkesõlm]] · [[Tööstuselektroonika]] · [[Tarbimislaen]] · [[Tarbimisväärtus]] · [[Teenäitaja]] · [[Teenistuslik järelevalve]] · [[Tikkpolt]] · [[Toimetulekutoetus]] · [[Troopiline õhumass]] · [[Tugiheli]] · [[Võidusõidukaarik]] · [[Äravoolukiht]] · [[Äravoolumaht]] · [[Ühesuguline õis]] · [[Abielusündimuskordaja]] · [[Absoluutne kiirus]] · [[Akumulatsiooniala]] · [[Akustika ja helitehnika]] · [[Düseutroofne järv]] · [[Digitaalne dokumendihaldus]] · [[Dokumendiliik]] · [[Eestäiend]] · [[Elastne keskkond]] · [[Elusloodus]] · [[Füsioloogiline akustika]] · [[Faasiverb]] · [[Flandeerimine]] · [[Gatherings in Biosemiotics]] · [[Harmooniline intervall]] · [[Helistike sugulus]] · [[Hiiliv tõrge]] · [[Hulgasõna]] · [[Infiniitfraas]] · [[Infojuhtimine]] · [[Inseneritöö]] · [[Ioonne elektroaktiivne polümeer]] · [[Jäätmejaam]] · [[Kõrgustähistus]] · [[Kümnendmurd]] · [[Kaevamishark]] · [[Kaitselahing]] · [[Kaksikvedur]] · [[Katalüsaatorimürk]] · [[Keelehoole]] · [[Kephalos Klazomenaist]] · [[Kirjandusfilosoofia]] · [[Kiskahel]] · [[Kolmikmeremiil]] · [[Korduvust näitav määrus]] · [[Kromaatiline helirida]] · [[Laboratoorne diagnostika]] · [[Lgr-valgud]] · [[Lihtintervall]] · [[Liivapritsitööd]] · [[Loodete-tüüpi tehismärgala]] · [[Looduslikkus]] · [[Määrustäiend]] · [[Maastikusfäär]] · [[Magneetikud]] · [[Mardilaat]] · [[Meditsiiniline abivahend]] · [[Meeste sündimuskordaja]] · [[Meloodiline intervall]] · [[Mullageneetika]] · [[Mullamineraloogia]] · [[Murru laiendamine]] · [[Nardid]] · [[NARIS]] · [[Nominaaltulusus]] · [[Omastavaline täiend]] · [[Oskussõnastik]] · [[Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus]] · [[Partitiivverb]] · [[Peenes]] · [[Piesoisohüps]] · [[Poolhääl]] · [[Portfoolio]] · [[Pragmaatiline abisõna]] · [[Prootonjuhtoksiidid]] · [[Radioaktiivne kiirgus]] · [[Reaalmuutuja funktsioon]] · [[Reservaaž (graafika)]] · [[Riikide sõjajõud Teise maailmasõja alguses]] · [[Rulllaager]] · [[Sündimatus]] · [[Sündimuse erikordaja]] · [[Sündimuse kogukordaja]] · [[Savi kuivamine]] · [[Segahääl]] · [[Semidüstroofne järv]] · [[Seotud vektor]] · [[Shannoni esimene teoreem]] · [[Sisendkeel]] · [[Tähtpäev]] · [[Tõeline hallutsinatsioon]] · [[Tegusõna käändelised vormid]] · [[Tehislikkus]] · [[Terministandard]] · [[Toimumisaega näitav määrus]] · [[Toksigeensus]] · [[Toonikakolmkõla]] · [[Transpordigeograafiline asend]] · [[Tribla]] · [[Tugiasustamine]] · [[Tulevikustsenaarium]] · [[Uus Põhjala toit]] · [[Väliseestlaste eesti keel]] · [[Väljendverb]] · [[Võrdlev usundilugu]] · [[Vallassündimuse erikordaja]] · [[Variatsiooniulatus]] · [[Älves]] · [[Õietolmuspekter]] · [[Üldeitav otsustus]] · [[Üldjaatav otsustus]] · [[Üldkaredus]] · [[ÜRO embleem]] · [[Aaderduskamm]] · [[AD3-vitamiin]] · [[Aegjärkne raie]] · [[Ajalooline laev]] · [[Aktiivtakisti]] · [[Aktimaal]] · [[Alepõld]] · [[Alepõllundus]] · [[Altariesine]] · [[Alussõna]] · [[Aritmeetiline operatsioon]] · [[Autoritunnistus]] · [[Avaldus]] · [[Barokktrio]] · [[Beibe]] · [[Biogeenid]] · [[Computer Music Melodian]] · [[Demograafiline tööturusurve indeks]] · [[Ditiokarbonaadid]] · [[Eesseisja]] · [[Ehitise laiendamine]] · [[Ehitise rekonstrueerimine]] · [[Elukultuuri Instituut]] · [[Elulised vajadused]] · [[Ensüümiperekond]] · [[Eraldusriba]] · [[Ettevõtte juhtimine]] · [[Fekaalid]] · [[Feodaallinnus]] · [[Filmimine]] · [[Folklooriliikumine]] · [[Folkloorirühm]] · [[Gamavit]] · [[Hõimuliikumine]] · [[Höövelmasin]] · [[Hüpotroofid]] · [[Humanitaaruuringute Akadeemia]] · [[Imbi ja Ärni]] · [[Kõrbevöönd]] · [[Kõrgvesi]] · [[Kantarssin]] · [[Kantjalg]] · [[Kantsüld]] · [[Kaug-Lõuna]] · [[Keemiline analüüs]] · [[Keerdküsimus]] · [[Keskkonnamürgid]] · [[Kohalik päikeseaeg]] · [[Konfessioon]] · [[Koonusfreesimine]] · [[Ksantogeenhapped]] · [[Kuritegevus]] · [[Lasterong]] · [[Lehemesi]] · [[Linnamets]] · [[Loodusteadus]] · [[Mõtestatud lause]] · [[Magasivili]] · [[Marsruudi leppemärgid]] · [[MAZ 5428]] · [[Metsmesindus]] · [[Naatri Leeni]] · [[Olümpialiikumine]] · [[Olümpiamängude mälestusmedal]] · [[Olümpiamündid]] · [[Olümpiaprintsiip]] · [[Organogeensed mullahorisondid]] · [[Osaeitav otsustus]] · [[Osajaatav otsustus]] · [[Plaueni Jaani kogudus]] · [[Plaueni Pauluse kogudus]] · [[Poolkõrbevöönd]] · [[Räägu Rein]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee auliige]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige]] · [[Raudpats]] · [[Res Musica]] · [[Söödalisandid]] · [[Soovitusturundus]] · [[Tüüp-sõna]] · [[Tallinna vakk]] · [[Tasandikujõgi]] · [[Teadvuseteadus]] · [[Teoloogia summa Ia q. 2]] · [[Teoloogia summa Ia q. 22]] · [[Tunnetusrelativism]] · [[Usuartikkel]] · [[Vaestehoolekanne]] · [[Vitamiinide nomenklatuur]] · [[Vitamiinide teooria]] · [[Vitamiinikartell]] · [[Vitamiinilaadsed biomolekulid]] · [[Vitamiinipreparaadid]] · [[X-bosonid]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Taškendi valikturniir]] · [[Agressiivne keskkond]] · [[Ajatamine]] · [[Aktiivne temperatuur]] · [[Alluvuse ühesus]] · [[Ametkondlikkus]] · [[Arboritsiid]] · [[Arvesti]] · [[Autostumine]] · [[Avatud maailmaühiskond]] · [[Barca raport]] · [[Bilansikirje]] · [[Bilansiväline kirje]] · [[Biokeemiline geneetika]] · [[Bugarura saar]] · [[Dünaamiline viskoossus]] · [[Destilleerimisseade]] · [[Dfu-programmer]] · [[Dosaator]] · [[Elodeiidid]] · [[Emulgatsioon]] · [[Epifütootia]] · [[Globaalne kapitalism]] · [[Hüdrauliline masin]] · [[Happesadenemine]] · [[Harunemine]] · [[Hiib]] · [[Hulgulind]] · [[Humisool]] · [[Ihtüotsiid]] · [[Imendumine]] · [[Isehõrenemine]] · [[Jahutussegu]] · [[Käibevara]] · [[Külmumine]] · [[Kaebus]] · [[Keskmine tihedus]] · [[Klarett]] · [[Klassivanem]] · [[Kompaktsusteoreem]] · [[Ligikaudne arv]] · [[Likviidsuse suhtarvud]] · [[Loodeteelektrijaam]] · [[Märgukiri]] · [[Maaelu]] · [[Majandusüksus]] · [[Masinakäsk]] · [[Metsapealinn]] · [[Mina ja keskkond]] · [[Nukleofiilne tsenter]] · [[Olmereovesi]] · [[Parasvöötme rohtlad]] · [[Paremakäelisus]] · [[Pindaktiivsus]] · [[Pseudotsüfellid]] · [[Raamatupidamise sise-eeskiri]] · [[Rabastumine]] · [[Reaktiiv]] · [[Reostaatjuhtimine]] · [[Reservuaar]] · [[Riimvee-elustik]] · [[Rodoloogia]] · [[Roheline pipar]] · [[Rohtlavöönd]] · [[Säärikud]] · [[Säästulamp]] · [[Soojussõlm]] · [[Soojusvõrk]] · [[Soostumus]] · [[Tõusukõrgvesi]] · [[Töönduskala]] · [[Tööränne]] · [[Tööstusettevõtete asukoha teooria]] · [[Tasakaaluprofiil]] · [[Teekond maailma lõppu]] · [[Tootmisreovesi]] · [[Uued tööstusharud]] · [[Uusparempoolsus]] · [[Veeproov]] · [[Voolavus]] · [[Ablatsioonimoreen]] · [[Abonendikaabel]] · [[Aed-mustköömne eeterlik õli]] · [[Aed-mustköömne rasvõli]] · [[Asustusgeograafia]] · [[Atmosfääripõud]] · [[Basiiliku ürt]] · [[Bioloogiline isolatsioon]] · [[Dramatiseering]] · [[Elektripaigaldise projekt]] · [[Hallutsinatsiooniargument]] · [[Hellenite kirik]] · [[Humanistlik kristlus]] · [[Käsitööselts]] · [[Kogumispension]] · [[Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul]] · [[Laokohaõigus]] · [[Le Théâtre des Ombres]] · [[Meelte ja tunnete taimed]] · [[Põllumajandusnäitus]] · [[Ööbinokkel]] · [[1N3716]] · [[1N60]] · [[1N970B]] · [[2N3096]] · [[Abiarhitektuur]] · [[Abrasiivkulumine]] · [[Absoluutne vanus]] · [[Afüllia]] · [[Aine omadused]] · [[Aniloks-värviaparaat]] · [[Aniloks-värvivalts]] · [[Arhiivihaldus]] · [[Arvestuspoogen]] · [[Assotsiatiivne ring]] · [[Bilateraalne sümmeetria]] · [[Eesti-Ma Rahwa Kalender]] · [[Elastne sidur]] · [[Elatuskorje]] · [[Elektronskeem]] · [[Eoseline sigimine]] · [[Erosioonkulumine]] · [[Euroopa Liidu dokumentatsioon]] · [[Ferridromofiilia]] · [[GA400TD60U]] · [[Geolitoraal]] · [[Hammassidur]] · [[Harvik]] · [[Holsteini meri]] · [[Homoallüülne rühm]] · [[Humanitaarabipalve]] · [[Ioonsed ained]] · [[Ioonvõrrand]] · [[IRF3710]] · [[IRF5210]] · [[Jäävöönd]] · [[Joaskulumine]] · [[Joonpingus]] · [[Kalendristika]] · [[Kavitatsioonkulumine]] · [[Kohanemus]] · [[Kolloidsüsteem]] · [[Kompenseeriv sidur]] · [[Koost]] · [[Kristlik ekstremism]] · [[Kuivendus]] · [[Kultuuritehas]] · [[KV1236]] · [[KZ405]] · [[Lõikuvad sirged]] · [[Lõtkuga ist]] · [[Liivapaber]] · [[Loomarakk]] · [[Mäesuusakool]] · [[Mandri tuum]] · [[Masinaehitusmaterjalid]] · [[Masinaelement]] · [[Matusetoetus]] · [[Mehaaniline kulumine]] · [[Mitmepoolne arengukoostöö]] · [[Mittetunnustamispoliitika]] · [[MJ11016]] · [[Niit]] · [[Põhilised sotsiaalteenused]] · [[Põrunui]] · [[Pühakoda]] · [[Piirseisund]] · [[Polümerisatsiooniaste]] · [[Primitiivne algtegur]] · [[Proportsionaalsuspiir]] · [[Rabamets]] · [[Regivärss]] · [[Rehabilitatsiooniteenus]] · [[Roheline liikumine]] · [[Sööbekulumine]] · [[Sülemikast]] · [[Seitsmenda päeva adventistid]] · [[Servojuhtimine]] · [[Silinderhõõrdülekanne]] · [[Singulaarne maatriks]] · [[Sonaaditsükkel]] · [[Soveldamine]] · [[Suitsulõõts]] · [[Tõrge]] · [[Tõutervis]] · [[Tantsusüit]] · [[Teise maailmasõja survel tehtud leiutised]] · [[Tensotajur]] · [[Tingimus]] · [[Traditsionalism]] · [[Tugevus]] · [[Usuline ekstremism]] · [[Vakuoolne düstroofia]] · [[Valdus]] · [[Valgustuse projekt]] · [[Bifoorne aken]] · [[Komparativism]] · [[Kreneleering]] · [[Süvarihv]] · [[Ulgkivi]] · [[Ärritus]] · [[Õgurannik]] · [[Õhutemperatuuri maksimum]] · [[Õlikatk]] · [[Abeli diferentsiaal]] · [[Aeroobne keskkond]] · [[Aeroobne lagunemine]] · [[Angoobmaal]] · [[Antiikkirjandus]] · [[Autosidur]] · [[Buxhoevedeni Rist]] · [[Desulfatsioon]] · [[Duoloog]] · [[Elektrofüüsika]] · [[Emotsionaalne inadekvaatsus]] · [[Erihoolekandeteenus]] · [[Eriveeheide]] · [[Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi embleem]] · [[Filmitehnika]] · [[Fromoloogia]] · [[Gregoriuse aasta]] · [[Hulkliige]] · [[Igilumi]] · [[Inimekvivalent]] · [[Juuli keskmine õhutemperatuur]] · [[Juveniilne staadium]] · [[Kadakasakslased]] · [[Kaksikdiagnoos]] · [[Kaksiktee]] · [[Kaksikteeke]] · [[Kanneljas leht]] · [[Kemolitotroofid]] · [[Kiirvool]] · [[Kodarjoon]] · [[Koirohutee]] · [[Koodimuundur]] · [[Kriminaalmiilits]] · [[Lähisarktiline kliimavööde]] · [[Lõunamere saared]] · [[Laidrannik]] · [[Langud]] · [[Leeritunnistus]] · [[Lellepoeg]] · [[Lillemuru]] · [[Linnastumise määr]] · [[Luureohvitser]] · [[Luuviljalised]] · [[Mõõteriista täpsusklass]] · [[Magevee-elustik]] · [[Maksumaksja vaenlane]] · [[Masinpsühholoogia]] · [[Meediakanal]] · [[Meeleparanduse sakrament]] · [[Metallitööline]] · [[Mittesilindrilisus]] · [[Mittesirgjoonelisus]] · [[Mittetasapinnalisus]] · [[Mudavool]] · [[Oleofiilsus]] · [[Olmeluul]] · [[Pööristähk]] · [[Pakutrükk]] · [[Parafeerimine]] · [[Parameetriline võnkumine]] · [[Passionaarsus]] · [[Pelofiilid]] · [[Polüloog]] · [[Puistangumets]] · [[Režiistsenaarium]] · [[Sõjakunst]] · [[Sõltuvusaine]] · [[Sülearvuti toide]] · [[Seadeelement]] · [[Selgelthaistmine]] · [[Selgeltkuulmine]] · [[Selgeltmaitsmine]] · [[Selgelttajumine]] · [[Senestopaatia]] · [[Sertifitseerimine]] · [[Sisend-väljundplokk]] · [[Suljutaimed]] · [[Surnulava]] · [[Suurringjoon]] · [[Tüvepikendus]] · [[Taimetoiteained]] · [[Tantsukunst]] · [[Taylori printsiip]] · [[Terakasvaja]] · [[Tertsiaarne süsinikuaatom]] · [[Tundeelu tuimenemine]] · [[Välisluure]] · [[Vaimulikuseisuse sakrament]] · [[Veekoguja-leht]] · [[Survetorustik]] · [[Suundorienteerumine]] · [[Täis- ja murdosa]] · [[Taustamine]] · [[Universaalhulk]] · [[Vabavõnkumine]] · [[Vahetusleping]] · [[Vaimse tervise päev 1996]] · [[Vastandelement]] · [[Vastandmaatriks]] · [[Vastandvektor]] · [[Wahli reegel]] · [[1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus]] · [[Eesti Evangeelne Vennastekogudus]] · [[Kogemusteadus]] · [[Linnusepiirkond]] · [[Riigikirik]] · [[Tartu toomkapiitel]] · [[Vöörmünder]] · [[Aktsentueeriv värsisüsteem]] · [[Anarhofuturism]] · [[Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria]] · [[Hüppekiht]] · [[Hoiatushüüd]] · [[Humoraalne regulatsioon]] · [[Idavere lade]] · [[Inimese areng]] · [[Issand]] · [[Jälitustegevus]] · [[Kamberkaevandamine]] · [[Katadroomne leht]] · [[Katehhees]] · [[Kestvusratsutamine]] · [[Klibuvall]] · [[Kodanikkond]] · [[Kolmikmiil]] · [[Kummihaamer]] · [[Lamarcki seadused]] · [[Latorpi lade]] · [[Libertaarimperatiiv]] · [[Liitmisreegel]] · [[Loomamaal]] · [[Luuavars]] · [[Mäendus]] · [[Märjamaa lahing]] · [[Müratasandi]] · [[Maailmapilt]] · [[Maandur]] · [[Maanduri valgumisala]] · [[Maanduspaigaldis]] · [[Maantee klass]] · [[Mandrinõlv]] · [[Manoury notatsioon]] · [[Marss-seilkuunar]] · [[Meremärk]] · [[Meremaal]] · [[Mesotroofid]] · [[Metafooriteooria]] · [[Metallilõikepink]] · [[Modelleeriv süsteem]] · [[Mustkate]] · [[Nüüdismuusikaansambel]] · [[Netoproduktsioon]] · [[Ohutegur]] · [[Oma ja võõras]] · [[Otsustusinstitutsioonid]] · [[Pärisklass]] · [[Pühitsus]] · [[Pindamine]] · [[Polüneesia kosmogoonia]] · [[Polaartelg]] · [[Positiivne pinnavorm]] · [[Pottpaat]] · [[Prioriteet]] · [[Puidutöötlemise tehnoloogia]] · [[Rauasulam]] · [[Religiooniõpetus]] · [[Reljeefitüüp]] · [[Relv lae ja kaitseriivista!]] · [[Reumaatiliste haiguste klassifikatsioon]] · [[Sõltumatu Infokeskus]] · [[Sõnaseletus]] · [[Saagimine]] · [[Seebid]] · [[Spastiline halvatus]] · [[Tänava kaitsevöönd]] · [[Tänavamaa]] · [[Tõuk]] · [[Taakselkuunar]] · [[Talitlus]] · [[Tuulepõhi]] · [[Unioon]] · [[Uusvasakpoolsed]] · [[Vähima olulise erinevuse test]] · [[Võrdlus]] · [[Vandumine]] · [[Veerandaeg]] · [[Viimne kohtupäev]] · [[Waveframe]] · [[Õpetatud sepp]] · [[Disainiöö]] · [[Diskursuseteooria]] · [[Domus Revaliensis]] · [[Eesti NSV taluseadus]] · [[Eesti NSV Teenindusministeerium]] · [[Haridusselts]] · [[Intuitiivteaduste Kool]] · [[Kõrgemad riigikaitsekursused]] · [[Kaarma lahing]] · [[Lemmikloomade parasiidid]] · [[Liivimaa konstitutsioonid]] · [[Liivimaa ordinatsioonid]] · [[Linnu]] · [[Meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoidud]] · [[Pardipill]] · [[Plätud]] · [[Sibulakasvatus]] · [[Teadvustamatus]] · [[Tekiehitis]] · [[Õhukott]] · [[Õiglase sõja teooria]] · [[Ürgkogukondlik kord]] · [[Abitootmine]] · [[Abivasar]] · [[Algvorm]] · [[Bürokratism]] · [[Baasiteisendusmaatriks]] · [[Bantu keelte S-rühm]] · [[Citroën DS5 LR]] · [[Constantinus Suure usupoliitika]] · [[Digitaalne kihistumine]] · [[DRAMi kondensaator]] · [[Eruväelane]] · [[Hiina kaneel]] · [[Honda Mean Mower]] · [[Infokihistumine]] · [[Inimese lümfisõlmede loetelu]] · [[Isikuvastased vägivallateod]] · [[Jänesepaelad]] · [[Jahiselts]] · [[Juurpuu]] · [[Kõhunäärme endokriinsed kasvajad]] · [[Küünarpuu]] · [[Kaevekepp]] · [[Kaksiknööp]] · [[Kamalutäis]] · [[Kammipill]] · [[Kandepuud]] · [[Kassiauk]] · [[Katapõõsa lehed]] · [[Kiin]] · [[Klaaskehaneste]] · [[Kollektiivse tegevuse probleem]] · [[Korphöövel]] · [[Kortsuton]] · [[Kromatograafiline analüüs]] · [[Lümfifolliikul]] · [[Lümfijuha]] · [[Lümfiplasma]] · [[Lümfiteed]] · [[Lümfoidkude]] · [[Lümfosarkoom]] · [[Labiilsus]] · [[Lausung]] · [[Leproomid]] · [[Lineaarne sõltumatus]] · [[Lisahaistmissibul]] · [[Lootekest]] · [[Männivaik]] · [[Mõisastamine]] · [[Maoliha]] · [[Metastaseerumine]] · [[Moraaliantirealism]] · [[Morfosüntaks]] · [[Mortal Questions]] · [[Motivatsiooniuuringud]] · [[Munitsipaalettevõte]] · [[Neeru-sugusegmendid]] · [[Ohver]] · [[Ortogonaalne maatriks]] · [[Otsaju]] · [[Püha Peaingel Miikaeli Rüütliordu]] · [[Peabronh]] · [[Perioodiline protsess]] · [[Pidev protsess]] · [[PIN-kalkulaator]] · [[Pioneer 1507]] · [[Poolkuuklapid]] · [[Prahitaim]] · [[Rästikuhammustuse mürgistus]] · [[Rasvamüüser]] · [[Reverberaator]] · [[Riiklik kaitse]] · [[Ristbaas]] · [[Ristreeper]] · [[Sümpaatia]] · [[Sütevakk]] · [[Siluhöövel]] · [[Soojusenergia]] · [[Suurosa]] · [[Suveräänne parun]] · [[Tõmbekeskuste Eesti]] · [[Tööstuspsühholoogia]] · [[Termolokatsioonielund]] · [[Tirinui]] · [[Tolmutera]] · [[Triikpuu]] · [[Tuleaed]] · [[Tuletusalus]] · [[Unenägude seletaja]] · [[Ussiviin]] · [[Väärarend]] · [[Vältevaheldus]] · [[Võtmeliik]] · [[Vabaduse Raamat]] · [[Vabakäiguvang]] · [[Viiekümneaastane sõda]] · [[Viimane viisik]] · [[Linnak]] · [[Ärakanne]] · [[Ökomaksureform]] · [[Abikool]] · [[Abstraktsus]] · [[Arengukoridor]] · [[Arvutikaitse]] · [[Autokool]] · [[Biosüsteem]] · [[Ceteris absentibus]] · [[Õieleht]] · [[Õigusrikkuja]] · [[Aknasillus]] · [[Aleetilised modaalsused]] · [[Anşār ash-Sharī‘ah]] · [[Artokraatia]] · [[Asundustalu]] · [[Doktoritöö]] · [[Eelarveaasta]] · [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium]] · [[Ehisnael]] · [[Elatisabi]] · [[Endomeetriumi retseptiivsus]] · [[Esmased lümfoidorganid]] · [[Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond]] · [[Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks]] · [[Explanation and Reference]] · [[Harjalatt]] · [[Haudelind]] · [[Horisontaallaudis]] · [[Ideoloogiakriitika]] · [[IgLON]] · [[Kõvaduse mõõtmine]] · [[Külavainu]] · [[Kalts]] · [[Kataboolne plasmiid]] · [[Kaugeeslinnastumine]] · [[Kidunud lahend]] · [[Konfokaalsed koonuselõiked]] · [[Kutsehariduskeskus]] · [[Kvantitatiivne kromatograafiline analüüs]] · [[Langeallikas]] · [[Larmori sagedus]] · [[Laudis]] · [[Lignotselluloosi lagundamine]] · [[Lineaarne molekul]] · [[LostNf.com]] · [[Maksa regeneratsioon]] · [[Members' Needs, Intragroup Conflict, and Group Performance]] · [[Metsa süsinikuringe]] · [[Mittevõrdus]] · [[Moderaator]] · [[Molekulaartehnoloogia]] · [[MtDNA rekombinatsioon]] · [[Pühasõdalane]] · [[Paigalind]] · [[Peakonsul]] · [[Petikuks]] · [[Piirkasulikkus]] · [[Piltvaip]] · [[Plafoon]] · [[Polümeeride pundumine]] · [[Populatsiooni struktuur]] · [[Postiasutus]] · [[Pottmüts]] · [[Prosspulk]] · [[PSK modulaator]] · [[Puitpits]] · [[Puunõu]] · [[Räästakarniis]] · [[Röntgenallikas]] · [[Raadio HIT FM]] · [[Raiddekoor]] · [[Ringküla]] · [[Süsihappegaasi emissioon]] · [[Sedelgas]] · [[Seeneliha]] · [[Staapel]] · [[Strobeerimine]] · [[Sulgimine]] · [[Tõusuallikas]] · [[Tüümuse koor]] · [[Tüümuse kortikomedullaarne tsoon]] · [[Tüümuse perivaskulaarsed ruumid]] · [[Takistuse meetod]] · [[Tarbimiskaal]] · [[Teabeoperatsioon]] · [[Toitjakaotus]] · [[Toitjakaotuspension]] · [[TOL-plasmiid]] · [[Treemel]] · [[Tupe mikrofloora]] · [[Tuuleliist]] · [[Tuumikküla]] · [[Väärtuste realiseerimise teooria]] · [[Väeosa]] · [[Võrgukuur]] · [[Vaegomadussõna]] · [[Vahvärk]] · [[Valgustundlikud kaitserühmad]] · [[Vertikaallaudis]] · [[Orbiitgraaf]] · [[Otsekood]] · [[Põhja-Aafrika rahvatantsud]] · [[Pöörlev rõngas-ketaselektrood]] · [[Pistikupesa]] · [[Praekahvel]] · [[Punkteeritud ümbrus]] · [[Puutumus]] · [[Rehabilitatsioon]] · [[Säästev energeetika]] · [[Säästev inimareng]] · [[Säästev kasutus]] · [[Saastetasu]] · [[Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll]] · [[Siduja]] · [[Sotsiaalne märgis]] · [[Tööjõumahukas tootmine]] · [[Taevapoolkera]] · [[Teisene toore]] · [[Trimmerkondensaator]] · [[Universaalinstrument]] · [[Apteegitilliravimid]] · [[Breakdown of Will]] · [[Enesemääratluspädevus]] · [[Euroopa tsivilisatsioon]] · [[Grammatilised vahendid]] · [[Hintoni test]] · [[Infradüünvastuvõtja]] · [[Järeldav rinnastus]] · [[Jõuk]] · [[Käte sanitar]] · [[Kontiinum]] · [[Lõikeriist]] · [[Lauseeitus]] · [[Lennukitrepp]] · [[Linnuatlas]] · [[Love, Friendship, and the Self]] · [[Ma-tegevusnimi]] · [[Mullaprotsessid]] · [[MVA-MERS-S]] · [[Pöördjärjestusega hulgafraas]] · [[Piiritluslisand]] · [[Polariseeritud relee]] · [[Projekt 657 PTS]] · [[Rahvakohtunik]] · [[Rahvusvahelise Looduskaitseliidu soovitused ökoloogiliseks taastamiseks]] · [[Soo määramine]] · [[Tänavanoorsootöö]] · [[Tümopoees]] · [[Territoriaalplaneerimine]] · [[Toorpuit]] · [[Väärtuspädevus]] · [[Võlvik]] · [[Ühine humanitaaroperatsioonide plaan]] · [[Aasta keskmine sademete hulk]] · [[Absoluutne sügavus]] · [[Aisting]] · [[Aktiivne jõud]] · [[Algordinaat]] · [[Aritmeetiline juur]] · [[Arvutuspinge]] · [[Avapind]] · [[Bioaktiivne ühend]] · [[Bioloogiline oksüdatsioon]] · [[Bioproduktsioon]] · [[Dünaamiline koormus]] · [[Efektiivne kontsentratsioonitegur]] · [[Esimene rinne]] · [[Euroopa Liidu arengukoostöö]] · [[Euroopa rahvusvahelise koostöö foorum]] · [[Firmasport]] · [[Gumofiilia]] · [[Hajuv valgusvihk]] · [[Homogeenne elektriväli]] · [[Hulgafraas]] · [[Hulgamäärus]] · [[Imikusuremus]] · [[Induktsioonivool]] · [[Iseloomulik lõige]] · [[Jäätmekategooriad]] · [[Jalaväekompanii]] · [[Kõrgusindeks]] · [[Kaaspind]] · [[Kahepoolne arengukoostöö]] · [[Kalakasvatussump]] · [[Kavandamine]] · [[Keevitatavus]] · [[Kemomanipulatsioon]] · [[Kerishüpokaust]] · [[Keskmine lõtk]] · [[Kiilmehhanism]] · [[Kiilung]] · [[Klemmliide]] · [[Kolm kriitikat]] · [[Kompanii sisetoimkond]] · [[Konvendihoone]] · [[Kumulatiivne sagedus]] · [[Kuumustugevus]] · [[Lünklause]] · [[Lahtine kate]] · [[Lendkarvad]] · [[Loomaks moondumine]] · [[Meditsiiniline biokeemia]] · [[Meeste domineerimine]] · [[Mullastik]] · [[Ohtlik punkt]] · [[Otstarbemäärus]] · [[Pähklike]] · [[Põhjusmäärus]] · [[Pöördemoment]] · [[Pajatus]] · [[Passaathoovused]] · [[Peapind]] · [[Pingeteooria]] · [[Predikatsioon]] · [[Preventiivne veterinaaria]] · [[Puhvermahtuvus]] · [[Rasvlahustuvad vitamiinid]] · [[Reaalarvude hulk]] · [[Regressiivne tulumaks]] · [[Sürjametsad]] · [[Sagedustabel]] · [[Semantiline kunst]] · [[Sidend]] · [[Sidetehnika]] · [[Siinvõrk]] · [[Silikaltsiit]] · [[Skalaariga korrutamine]] · [[Staatikaga määratav skeem]] · [[Staatikaga määratavad ülesanded]] · [[Substantiivifraas]] · [[Suremuskordaja]] · [[Suruõhu kuivatamine]] · [[Tõusunurk]] · [[Teabelevi]] · [[Telglõige]] · [[Temporoloogia]] · [[Tsangpadrun]] · [[Tugevusmoment]] · [[Tugevustingimus]] · [[Tupplehed]] · [[Ubikinoonid]] · [[UDA-tehnoloogia]] · [[Ujuv laager]] · [[Vähendav lüli]] · [[Väsimustugevus]] · [[Vaeglause]] · [[Vaidemenetlus]] · [[Valdajamäärus]] · [[Veestik]] · [[Projekteerimisinstituut]] · [[Tartu Ülikooli maaliosakond]] · [[Vari-muutmälu]] · [[Õhkpadi]] · [[Ökokaardistamine]] · [[Ühtlaselt kiirenev liikumine]] · [[Aadriraud]] · [[Aberratsioonikonstant]] · [[Abiellumus]] · [[Abilöök]] · [[Abioperatsioon]] · [[Adratald]] · [[Aganik]] · [[Ahkju]] · [[Alltuulekülg]] · [[Arenguideoloogia]] · [[Arenguplaneerimine]] · [[Argitanu]] · [[Aurukast]] · [[Beetaversioon]] · [[De monade, numero et figura]] · [[Diferentseerimine]] · [[Egiptuse rahvatants]] · [[Ehtekunst]] · [[Etikukivi]] · [[Forsseerimine]] · [[Gibbsi refleksioonimudel]] · [[Hüpoikoon]] · [[Hagerik]] · [[Hauskar]] · [[Heinamärss]] · [[Hundiaed]] · [[Hundiork]] · [[Jätkusuutlikkuse hindamine]] · [[Käskjuhitavus]] · [[Käsuviip]] · [[Külvipõll]] · [[Kümnendkorrektsioon]] · [[Kütis]] · [[Kabimüts]] · [[Kahju tekitamine]] · [[Kaltsud]] · [[Kapitaliinerts]] · [[Kariibi mere saared]] · [[Katseseeria]] · [[Kattega tee]] · [[Keskkonnakompleksluba]] · [[Keskkonnaluba]] · [[Keskkonnariski hindamine]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkus]] · [[Kesklainesaatja]] · [[Kohvikute päev]] · [[Kupuliud]] · [[Kupuraud]] · [[Kupusarv]] · [[Lendstart]] · [[Liitmõju]] · [[Linuk]] · [[Loodusvara lubatava kasutuse määr]] · [[Lusikanuga]] · [[Märss]] · [[Maastike mitmekesisus]] · [[Maastikuhooldus]] · [[Maastikupoliitika]] · [[Maitse]] · [[Mikroenergeetika]] · [[Mikrotsoonanalüüs paberil]] · [[Neuropsühholoogiline hindamine]] · [[Pajarõngas]] · [[Perekonna tola]] · [[Piimapütt]] · [[Pohemold]] · [[Puu õõnestamine]] · [[Puurkaev]] · [[Rabamine]] · [[Rauts]] · [[Sõba]] · [[Suurepärane käik]] · [[Toitumisteadus]] · [[Turismitoode]] · [[Vaalikurikas]] · [[Vakutalu]] · [[Veersekk]] · [[Voolmed]] · [[Willsi faktor]] · [[Põllumeesteselts]] · [[Piimaühistu]] · [[Porgandijuur]] · [[Prohvetlik usund]] · [[Rahvamuusikapidu]] · [[Silmuköök]] · [[Tüümuse ekstrakt]] · [[Tüümuse taandareng]] · [[Tümostimuliin]] · [[Tugevvoolupaigaldis]] · [[Tunnuslind]] · [[Ubuntu Vabastusliikumine]] · [[Uduniisutus]] · [[Urnmatus]] · [[Uskumine]] · [[Valgusinstallatsioon]] · [[Vihmutus]] · [[Vipratoks]] · [[Tõuraamat]] · [[Tõutunnistus]] · [[Tagajäse]] · [[Tangeriin]] · [[Tattnina]] · [[Teatelaad]] · [[Teemasin]] · [[Toidumärgis]] · [[Traatside]] · [[Trahheaalkops]] · [[Turismitalu]] · [[Uurdesaag]] · [[Värkraud]] · [[Võrguhark]] · [[Valikküsilause]] · [[Veokast]] · [[Vibuhäll]] · [[Vitsahammas]] · [[Vurrpuur]] · [[XXI Sajandi Orkester]] · [[Üleajateenija]] · [[Aposterioorne õigustus]] · [[Aposterioorne mõiste]] · [[Aposterioorne tõde]] · [[Aprioorne õigustus]] · [[Aprioorne tõde]] · [[Baatoks]] · [[Eessõna]] · [[Enese ja teise asümmeetria]] · [[Entitas]] · [[Inkorporeerimine]] · [[Jõudluskontroll]] · [[Külmhoone]] · [[Kululuud]] · [[Metsakorraldus]] · [[Munandimanusejuha]] · [[Näitav asesõna]] · [[Nissan C-hatch]] · [[Philosophia prima, sive Ontologia]] · [[Sagedusdetektor]] · [[Surnutepüha]] · [[Teokonsekventsialism]] · [[Tiitelnurk]] · [[Transiitteenus]] · [[Vaigutamine]] · [[Veosekäive]] · [[Verekeskus]] · [[Viisimäärus]] · [[Vinnutamine]] · [[Webware 100]] · [[Ähvardamine]] · [[Ühispesitsemine]] · [[Üldõpetus]] · [[4C/ID-mudel]] · [[Aastaajalised muutused]] · [[Adverbiaalne tajuteooria]] · [[Bilineaarvorm]] · [[Brentano tees]] · [[Bronhidega seotud lümfikude]] · [[Coheni-Bradfordi mõjumudel]] · [[Eesti looduskaitsemärgid]] · [[Hemotsütoblast]] · [[Hinnangute tingimine]] · [[Intentsionaalne objekt]] · [[Juudakristlus]] · [[Kõugutabel]] · [[Kõuk]] · [[Külakalmistu]] · [[Külm halastus]] · [[Kasvajaga seotud põletik]] · [[Keskmise tugevusega hape]] · [[Kiire parvlaev]] · [[Konsulaarasutus]] · [[Koormus]] · [[Kopsutüvi]] · [[Lähteaine]] · [[Lümfiurked]] · [[Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud]] · [[Limaskestabarjäär]] · [[Loogikalülitus]] · [[Mõisasüda]] · [[Maamiilits]] · [[Madalmurusus]] · [[Marsiorkester]] · [[Mathematics, Matter and Method]] · [[Meaning and Knowledge]] · [[Mitmikisadus]] · [[Mitteinvasiivne sünnieelne diagnostika]] · [[Musterpeenar]] · [[Muutmine]] · [[NanoID]] · [[Neerusegment]] · [[Ninaga seotud lümfikude]] · [[Põhivabadused]] · [[Põhjuslik tajuteooria]] · [[Pseudokuppel]] · [[Raamatukoer]] · [[Rahvamuusikaorkester]] · [[Rahvapilliorkester]] · [[Rauasulatus]] · [[Readers of the Book of Life]] · [[Süvenemise tõenäosus]] · [[Saavutusvajadus]] · [[SMD 2835]] · [[Sookarjamaa]] · [[Surnuaiapüha]] · [[Syneidēsis]] · [[System der Logik und Metaphysik]] · [[Tõeteooria]] · [[Tüpoloogia]] · [[Talibid]] · [[Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss]] · [[Vägivalla propaganda]] · [[Väljamõeldud entiteet]] · [[Vasak ühisunearter]] · [[Veenipõimik]] · [[Veenmise kahe-protsessi teooria]] · [[Venoosõõs]] · [[Lahingukomplekt]] · [[Päristuumne rakk]] · [[Süstemaatiline anatoomia]] · [[Satelliitringhääling]] · [[Soovitatav päevane kogus]] · [[Stiihia]] · [[Stuudio 22]] · [[Suhteline eelis]] · [[Talibor]] · [[Tarkvararakendus]] · [[Telliskivisein]] · [[Termaalvesi]] · [[Tordipõhi]] · [[Turismiinfokeskus]] · [[Urmelid]] · [[Urnimatus]] · [[Võidusõidukaater]] · [[Veealune mälestis]] · [[Vihtlemine]] · [[Üleminekuline paraskliima]] · [[Üliõpilasesindus]] · [[Ametiraha]] · [[Euglenoidne liikumine]] · [[Kašmiir]] · [[Kibara vöö]] · [[Kiriku laulu- ja palveraamat]] · [[Magneesiumisulamid]] · [[Muusikaturundus]] · [[Optimaalseisund]] · [[Platsentaarbarjäär]] · [[Polükondensaadid]] · [[Rahvusvaheline Ökoloogia Assotsiatsioon]] · [[Riskihindamine]] · [[Täistööaeg]] · [[Tagasihaare]] · [[Võie]] · [[Äge glomerulonefriit]] · [[Üldgeograafiline kaart]] · [[Aidamade]] · [[Aktiivsünnitus]] · [[Antibiootikumid veekeskkonnas]] · [[Aprioorsus]] · [[Arhitektuuriansambel]] · [[Avaliku ja eraõiguse eristamine]] · [[Bisubstraatsed inhibiitorid]] · [[Blatnoi]] · [[Emassuguelundid]] · [[Epopöa]] · [[Filosoofia valdkonnad]] · [[Geonoomia]] · [[Germanomaania]] · [[Graniidistumine]] · [[Hajatalu]] · [[Ilumark]] · [[Innovatsioonikool]] · [[Järskrannik]] · [[Jõukaabel]] · [[Jahikalender]] · [[Jahipidamisvahendid]] · [[Jahvatamine]] · [[Juhtmevaba toitega täitur]] · [[Kaapotkleit]] · [[Kaapotkuub]] · [[Karjakontrolliühing]] · [[Katastriüksus]] · [[Katastriüksuse sihtotstarve]] · [[Kiirabibaas]] · [[Klassikaline keemiline analüüs]] · [[Konvenientsipoliitika]] · [[Koomika]] · [[Kraejalad]] · [[Läbipaistev pangakonto]] · [[Lämmastiksaaste]] · [[Lõõr]] · [[Lüpsivõistlus]] · [[Lantaan-strontsium-koobaltoksiid]] · [[Lestkeel]] · [[Litoloogiliselt heterogeenne põiksus]] · [[Loodususund]] · [[Mõõtenõud]] · [[Maa-arvestus]] · [[Maade vahetus]] · [[Maafond]] · [[Maagelõng]] · [[Maahindamine]] · [[Maakataster]] · [[Maastikuauto]] · [[Magmakeha]] · [[Mahtanalüüs]] · [[Misjonilingvistika]] · [[Moreenküngas]] · [[Munemine]] · [[Murumüts]] · [[Nanoosakeste süntees]] · [[Normaalmurrang]] · [[Orogeenne vöönd]] · [[Ortoloogid]] · [[Põhjavee seire]] · [[Paljandumine]] · [[Pikima ametiajaga poliitilised liidrid]] · [[Pimp TV]] · [[Poliitiline reklaam]] · [[Puusapõll]] · [[Rästikumürgi antiseerum]] · [[Raats]] · [[Rabamispink]] · [[Rajapunkt]] · [[Randmeribad]] · [[Rasvhapete mobilisatsioon]] · [[Reaktiivne molekulaardünaamika]] · [[Ribad]] · [[RRNA modifikatsioonid]] · [[RRNA transkriptsiooni regulatsioon soolekepikeses]] · [[Söödakultuur]] · [[Saakloom]] · [[Schickid]] · [[Sisepunkt]] · [[Soololaul]] · [[Sotsiaalse identiteedi teooria]] · [[Sotsiaalsete representatsioonide teooria]] · [[Statistiline meetod]] · [[Subjekt-subjekt-suhe]] · [[Tööstusomandi õiguskaitsetaotlus]] · [[Tüvendtaimed]] · [[Taevaisa]] · [[Takistustermomeeter]] · [[Tehismärgalapuhasti]] · [[Tehnoökoloogia]] · [[Termokeemiline muundamine]] · [[Tonaalne muusika]] · [[Usulahk]] · [[Väljamine]] · [[Vabed]] · [[Vaipseelik]] · [[Valkdüstroofiad]] · [[Veebipõhine test]] · [[Õpivilumuste spetsiifilised häired]] · [[Ökosüsteemi taastamiskulu]] · [[Ühe muutujaga lineaarvõrratus]] · [[Ühe muutujaga ruutvõrratus]] · [[Üheseinaline nanotoru]] · [[Ühisteenused]] · [[Üldkeel]] · [[Alustainas]] · [[Biokilereaktor]] · [[Conrad Aramis]] · [[Dünaamiline situatsioon]] · [[Demokraatia arendamise sihtasutus]] · [[Duratiivne situatsioon]] · [[Eesti Turist]] · [[Eesti veksel]] · [[Elektridetonaator]] · [[Elektrilõhkevõrk]] · [[Elektriseadmestik]] · [[Elektrisignaal]] · [[Elektronseadis]] · [[Emotsioonide geopoliitika]] · [[Ensüümikomisjon]] · [[Eustaasia]] · [[Fluorokinoloonid]] · [[Geneetiline muundamine]] · [[Gerd Neggo tantsustuudio]] · [[Graafi klikk ja vöö]] · [[Graafi sümmeetria]] · [[Hüdrograafiline võrk]] · [[Hajus närvisüsteem]] · [[Hapnikusisaldus]] · [[Hernestel põlvitamine]] · [[Ideaalmina]] · [[Influentsaviirus]] · [[Intervallmeetod]] · [[Isohaliin]] · [[Jääksoode tüübid]] · [[Jäätmete kõrvaldamine]] · [[Kaebeõigus]] · [[Kallasrada]] · [[Keeletüübid]] · [[Keskkonnaküsimuste sidustamine]] · [[Keskkonnavastutus]] · [[Kiipkaardiluger]] · [[Kindlusvangistus]] · [[Kliendikaart]] · [[Kobestuslaeng]] · [[Kombinatiivne muutlikkus]] · [[Kunstirühmitus F.F.F.F.]] · [[Kunstiselts Lennok]] · [[Kvalitatiivne matemaatika]] · [[Lähis-Ida esiaeg]] · [[Lõhkematerjal]] · [[Lõhketöö]] · [[Linnuklubi]] · [[Lubatushinnang]] · [[Maksusoodustus]] · [[Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad]] · [[Mereelustik]] · [[Miljööväärtuslik ala]] · [[Mina piirid]] · [[Mitmeseinaline nanotoru]] · [[Modernistlik kunst]] · [[Multivalentne muusikaanalüüs]] · [[Murdvõrratus]] · [[Neurolepsia]] · [[Nivikool]] · [[Norra põllumajandus]] · [[Oportunistlik majandusteooria]] · [[Orgaaniliste ühendite lagundamine]] · [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus]] · [[Põhjasüvendi]] · [[Põhjavee-elustik]] · [[Pakkimine]] · [[Peitsimine]] · [[Petik]] · [[Plahvatuspõlemine]] · [[Plaueni Lutheri kogudus]] · [[Pop Tipp]] · [[Pseudolitoraal]] · [[Rästiklaste mürk]] · [[Rühm T]] · [[Rannikuluide]] · [[Raudbetoonkoorik]] · [[Säästev linnaplaneerimine]] · [[Süütel]] · [[Saksa Majanduse Auhind Eestis]] · [[Stügobiont]] · [[Staatiline situatsioon]] · [[Supiinitarindid]] · [[Tarvitamisõigus]] · [[Tasakaalustusmaks]] · [[Tasuta turundus]] · [[Tootemaks]] · [[Väljapaiskelaeng]] · [[Vastupinge]] · [[Vetikate heterotroofne toitumine]] · [[Videoturundus]] · [[Vilikond]] · [[Vistseraalne rasv]] · [[Abiparred]] · [[Adverbiaalne võrdlustarind]] · [[Aganalasn]] · [[Aktiiv]] · [[Analüütiline otsustus]] · [[Analüütiline propositsioon]] · [[Aposterioorsus]] · [[Demarkatsioonijoon]] · [[Diastoolne vererõhk]] · [[Digitaalloogika]] · [[Eelteema]] · [[Eesjäse]] · [[Eesti kirivöö]] · [[Elektrooniline ajurünnak]] · [[Esindaja]] · [[Falsifikatsionism]] · [[Finiitfraas]] · [[Fraasimäärus]] · [[Härjaraud]] · [[Hülgeõng]] · [[Haavakliinik]] · [[Heinakäru]] · [[Hundiõng]] · [[Interaktsiooniprotsesside analüüs]] · [[Intransitiivlause]] · [[Jahikott]] · [[Jalashäll]] · [[Käämer]] · [[Käised]] · [[Kärbis]] · [[Käsitöökool]] · [[Kaaruspael]] · [[Kaelaraha]] · [[Kaevutark]] · [[Kangareha]] · [[Katuselasn]] · [[Kausatiivtarind]] · [[Kausatiivverb]] · [[Kerapõhi]] · [[Kestust näitav määrus]] · [[Kikk-kõrvamüts]] · [[Kirjaraud]] · [[Kiviregi]] · [[Kontingentne propositsioon]] · [[Kraasid]] · [[Laeva jõuseadmed]] · [[Lasipuu]] · [[Liigesepind]] · [[Lindberghi auhind]] · [[Lokulaud]] · [[Maaviljelussüsteem]] · [[Noorendik]] · [[Põõnasaag]] · [[Põlendik]] · [[Põletusora]] · [[Pühendusnimi]] · [[Pütipaber]] · [[Paratamatu propositsioon]] · [[Passiiv]] · [[Piiri väljendav kohamäärus]] · [[Plagu]] · [[Plankimine]] · [[Puänt]] · [[Puidutõrv]] · [[Rööplasumus]] · [[Raamatupidamistalu]] · [[Raamatute varjatud sõnumid]] · [[Risti ümberpööramine]] · [[Säästukaart]] · [[Sõnnikukonks]] · [[Süütegu]] · [[Sünkroonne ajurünnak]] · [[Sünonüümia]] · [[Sünteetiline otsustus]] · [[Süstoolne vererõhk]] · [[Sagedusmodulaator]] · [[Satelliitnavigatsioon]] · [[Seemnesari]] · [[Seinapink]] · [[Separatiivne määrus]] · [[Sotsiaalne mõju]] · [[Struktuurimudel]] · [[Temperavärv]] · [[Häme daikiparv]] · [[Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia]] · [[Kihnu kivilaev]] · [[Kivilaev]] · [[Kiviveolaev]] · [[Kostivere aardeleiud]] · [[Kutsekomisjon]] · [[Kutsestandard]] · [[Kutsetunnistus]] · [[Lääne-Eesti sademetehari]] · [[Linnaõhk teeb vabaks]] · [[Meremehekast]] · [[Raikküla kärajad]] · [[Renessansi kirjanduse antoloogia]] · [[Sibulasordid]] · [[Siseministeeriumi usuasjade osakond]] · [[Viis miinust]] · [[Dielektrikuskadu]] · [[Erirühm]] · [[Esindusõigus]] · [[Haugi mälu]] · [[Heitmed]] · [[Heterogeenne reaktsioon]] · [[Hindamine]] · [[Hooldusõpe]] · [[Hoolduskool]] · [[JK-triger]] · [[Joonisanimatsioon]] · [[Keskkondlik paradigma]] · [[Keskkonnamärgis]] · [[Keskkonnanormatiiv]] · [[Keskkonnapoliitika vahend]] · [[Keskkonnatasu]] · [[Kinnine ninahääldus]] · [[Kontaktne mõõtmismeetod]] · [[Kuulmispuue]] · [[Lähisekvatoriaalsed hõrendikud]] · [[Lasteraamatukogundus]] · [[Loomik]] · [[Lotta II]] · [[Merepiir]] · [[Mittenegatiivne arv]] · [[Negatiivne arv]] · [[Non Grata]] · [[Püsiasustus]] · [[Paralleelreaktsioonid]] · [[Rohelised Maskid]] · [[Süsi]] · [[Sialliitne murenemine]] · [[Sisejulgeolek]] · [[Sulfaatrespiratsioon]] · [[Tähtpäevakurss]] · [[Tarbimisharjumuste muutmine]] · [[Tavakool]] · [[Toimetulekuklass]] · [[Tuhamägi]] · [[Tuumatooraine]] · [[Uus keskkonnaparadigma]] · [[Väikepala]] · [[Vaegus]] · [[Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd]] · [[Varuained]] · [[Verbaalne notatsioon]] · [[Vokaalne düslaalia]] · [[Aasta orhidee]] · [[ACE geen]] · [[Arvutisemantika]] · [[Avalik internetipunkt]] · [[Avaveeline märgala]] · [[Ehitusjoonis]] · [[FeAlN]] · [[Funktsionaalsed toitumisrühmad]] · [[Hõivatu]] · [[Hapukirss]] · [[Hariliku sibula uurimislugu]] · [[Inimese tüümus]] · [[Jõgeva reoveepuhasti]] · [[Jaotusmagistraal]] · [[Jaotustänav]] · [[Juhuleiud]] · [[Juurehingamine]] · [[Kõneanalüüs]] · [[Kõnelejatuvastus]] · [[Kõrvaltänav]] · [[Külapood]] · [[Kütuseelementide vesinikuenergeetika]] · [[Kaljuvoor]] · [[Kinnisvaraturg]] · [[Koerakaelanurk]] · [[Korstnapits]] · [[Kvartalisisene tänav]] · [[Lähiristumissurutis]] · [[Lap-süsteem]] · [[Lineaarne ekstsentrilisus]] · [[Määramata avaldis]] · [[Magnetilised süsiniknanostruktuurid]] · [[Magnetmonopool]] · [[Maguskirss]] · [[Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik]] · [[Majandusmets]] · [[Maoliste klassifikatsioon]] · [[Mitteelastne nõudlus]] · [[Mobiilne krematoorium]] · [[Niidukoosluse taimestiku taastamine]] · [[Paekalda]] · [[Palumännik]] · [[Ravimtaimeteed]] · [[Rippdekoor]] · [[Sotsiaalmajanduslik segregatsioon]] · [[Speculum. De l'autre femme]] · [[Statotsüüt]] · [[Taime stress]] · [[Tallinna Inseneridistants]] · [[Tallinnfilmi sürrrealistid]] · [[Teoloogia summa Ia q. 3]] · [[Trollipeatus]] · [[Uus induktsioonimõistatus]] · [[Balti Trükitööliste Ühing]] · [[Interdistsiplinaarne mõiste]] · [[Lagunemine]] · [[Linna koolikolleegium]] · [[Linna maksuvalitsus]] · [[Majauss]] · [[NAO indeks]] · [[Orienteerumiskaardistamine]] · [[Rõhumärk]] · [[Sorteerimine]] · [[Tartu Ülikooli ajaloo osakond]] · [[Tegevusruum]] · [[Kellukese fond]] · [[Afiinsuskonstant]] · [[Handi köök]] · [[Isuri köök]] · [[Karjala köök]] · [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] · [[Mari köök]] · [[Pensionäride meeleavaldus jaanuaris 1993]] · [[Sümmeetriline Universum]] · [[Saaremaa majandusvalitsus]] · [[Soome-ugri köök]] · [[TAOK rogain]] · [[Tartu Tsensuurikomitee]] · [[Tsensuurikomitee]] · [[Võru kalmistu mälestusmiiting]] · [[Vadja köök]] · [[Valang]] · [[Vene kuritegevuse ajalugu]] · [[Vepsa köök]] · [[Geomeetriline lukustamine]] · [[Juveniilne pind]] · [[Kõrgpaar]] · [[Kiirtaandusmehhanism]] · [[Kulumiskiirus]] · [[Lõikekulumine]] · [[Löökkulumine]] · [[Pindasurumine]] · [[Väntpõlvmehhanism]] · [[Ühiskordne]] · [[Ühitatud veos]] · [[Ülepinge]] · [[Üleriigiline planeering]] · [[Ümarpuit]] · [[Šaržeerimine]] · [[Aeglased kõikuvliikumised]] · [[Aerofoto dešifreerimine]] · [[Ahelindeks]] · [[Aksiaalne väntliugurmehhanism]] · [[Algotest]] · [[Anaerobioos]] · [[Anaeroobne keskkond]] · [[Arengustrateegia]] · [[Arvutuslik tugevus]] · [[Asendiandur]] · [[AudioSculpt]] · [[Automaatliin]] · [[Dünaamiline pinge]] · [[Deformatsioonide võrdsuse tingimus]] · [[Destillaatõli]] · [[EM-määre]] · [[Frittimine]] · [[Hüdrostaatika põhivõrrand]] · [[Hüdrostaatiline rõhk]] · [[Huumusained]] · [[Idand]] · [[Immutusõli]] · [[Inglise jalg]] · [[Jõusüsteem]] · [[Joonkiirus]] · [[Juveniilne vesi]] · [[Külaliskorter]] · [[Kaabliõli]] · [[Kapsaraud]] · [[Karastusõli]] · [[Katlavinn]] · [[Kehade süsteem]] · [[Kesktemperatuuriline määre]] · [[Kinkeleping]] · [[Koagulatsioon]] · [[Kohortimine]] · [[Kohrutamine]] · [[Kolvirõngad]] · [[Kompaundõli]] · [[Kontaktpind]] · [[Konto debiteerimine]] · [[Kultuurniit]] · [[Lõppdesinfektsioon]] · [[Lahinguteenindustoetus]] · [[Lenkimine]] · [[Lihtside]] · [[Lihvõli]] · [[Liigvarras]] · [[Lisaõhuklapp]] · [[Mõttetegevus]] · [[Magnetvedelik]] · [[Marineeritud kurk]] · [[Mastaabitegur]] · [[Naatriummääre]] · [[Naftaõli]] · [[Nullist pulseeriv pinge]] · [[Optiline tajur]] · [[Organisatsioonilis-tegevuslik mäng]] · [[Otsak]] · [[Otsik]] · [[Paigaldus]] · [[Paindtootmine]] · [[Paljutsükliline väsimus]] · [[Piklid]] · [[Prantsuse jalg]] · [[Projekteerimistingimused]] · [[Puhkemaja]] · [[Puhverdusvõime]] · [[Rasvõli]] · [[Registerpant]] · [[Rektifikatsioonikolonn]] · [[Releetajur]] · [[Robotsüsteem]] · [[Süllogistika]] · [[Saematerjal]] · [[Soolakurk]] · [[Survevool]] · [[Tähtaeg]] · [[Töötuba]] · [[Tabatav pind]] · [[Talvepealinn]] · [[Tarbimisühiskond]] · [[Tasakaalus vedelik]] · [[Tehnoloogiline protsess]] · [[Termiline väsimus]] · [[Tsüklite baasarv]] · [[Uhtaine]] · [[Vägilasmuistend]] · [[Võõris]] · [[Eesti Noorte Puhkpilliorkester]] · [[Sibulaõli]] · [[Vereringe]] · [[Viini veinipiirkond]] · [[Zave.ee]] · [[Priima (gümnaasium)]] · [[Ümberasumisliikumine]] · [[Jõesadam]] · [[Kodusadam]] · [[Korstnamärk]] · [[Laevapere]] · [[Leostunud mullad]] · [[Lossimine]] · [[Müntimiskoda]] · [[Meremisjon]] · [[Poolruum]] · [[Postilaev]] · [[Subboteja]] · [[Õpitulemuste välishindamine]] · [[Ülemine bjeff]] · [[Alumine bjeff]] · [[Arteesia allikas]] · [[Autohtoonsus]] · [[Elias Treeman]] · [[Erifond]] · [[Euroopa Liidu narkostrateegia]] · [[Euroopa meediasüsteem]] · [[Fokuseerimine]] · [[Käendaja]] · [[Kõrgsagedustrafo]] · [[Katteloor]] · [[Kommunikatiivsed lausetüübid]] · [[Kompimiselundid]] · [[Komplekslause]] · [[Kultuuriselts]] · [[Lähtejärv]] · [[Lause moodustajad]] · [[Lause pealiikmed]] · [[Leppetrahv]] · [[Liitöeldis]] · [[Normaallause]] · [[Olemasolulause]] · [[Olmejäätmed]] · [[Pärandumine]] · [[Pakettandmeside]] · [[Paskalsekund]] · [[Passiivilause]] · [[Positsioneerimisteenus]] · [[Priiskava poja kojutulek]] · [[Progressiivtarind]] · [[Soolapaberfoto]] · [[Suubumisjärv]] · [[Täislause]] · [[Tõenäosustihedus]] · [[Taskuhäälingu tarkvara]] · [[Tavajäätmed]] · [[Uurdejärv]] · [[Väikekannel]] · [[Väitlause]] · [[Varjatud reklaam]] · [[Vettpidav kiht]] · [[Abimäärsõna]] · [[Ablatiivjahutus]] · [[Asemäärsõna]] · [[Foorumirollimäng]] · [[Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest]] · [[Jalgtänav]] · [[Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient]] · [[Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Selts]] · [[Modifitseeritud tärklis]] · [[Opening Pandora's Box]] · [[Põhitänav]] · [[Personaalraamat]] · [[Planeerimiskultuur]] · [[Plokk-laava]] · [[Psoriaatilised naastud]] · [[Puulaid]] · [[Rõhumäärsõna]] · [[Reaaltulu]] · [[Renditalu]] · [[Riigibibliograafia]] · [[Riigimuuseum]] · [[Sõjatehnika]] · [[Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon]] · [[Seadlus]] · [[Spordiala]] · [[SV-MRAM]] · [[Tööealine rahvastik]] · [[Tütarküla]] · [[Tagametsa oja]] · [[Taktiilne kommunikatsioon]] · [[Taktiilsus]] · [[Teaduskultuurilinn]] · [[Toiduainete steriliseerimine]] · [[Toomakirjandus]] · [[Transporditeenus]] · [[Tudeng TV]] · [[Usaldav uskumine]] · [[Valgustusfilosoofia]] · [[2. Soomusrongi Rügement]] · [[Anatoolia suusamaraton]] · [[Balti Keskkonnafoorum]] · [[Botorca kalmistu]] · [[Eelprojekt]] · [[Grėjaus namas]] · [[Jäägiga jagamine]] · [[Korrelatsioon (muusika)]] · [[Läti filosoofia]] · [[Lõng (informaatika)]] · [[Liustikutuul]] · [[Magnetlintsalvesti]] · [[Manööversõda]] · [[Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel]] · [[Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses]] · [[Sipa maa-alune kalmistu]] · [[Eesti Kunstide Keskus]] · [[Elektrooniline kaitse]] · [[Elektrooniline rünnak]] · [[Elektrooniline toetus]] · [[Haapsalu aare]] · [[Inimese jalatalla rõhu mõõtesüsteem]] · [[Juhtimissõda]] · [[Kahtla asulakoht]] · [[Kubermangugümnaasium]] · [[Kurevere ohvrikivid]] · [[Lantsettkaar]] · [[Liivimaa Maakrediitselts]] · [[Lindla]] · [[Lipuväljak]] · [[Mart Saare nimeline lauljate konkurss]] · [[Pärnu Ooperi orkester]] · [[Paluküla leid]] · [[Paunküla aardeleiud]] · [[Puriinalused]] · [[Radari peegelduvus]] · [[Rahvusvaheline Lepo Sumera nimeline noorte heliloojate loomingukonkurss]] · [[Rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss Tallinn]] · [[Rohe leiud]] · [[Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained]] · [[Sketš]] · [[Tallinn Open]] · [[The Strife of Systems]] · [[Tolmutoru]] · [[Vaida aare]] · [[Vajuv vesi]] · [[Arvutifonoloogia]] · [[Astana palee]] · [[Dorolțu kirikuaed]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond]] · [[Erijuhtivus]] · [[Guide des Objets Sonores]] · [[Häilraie]] · [[Hüperboolsed funktsioonid]] · [[I Eesti meeste tantsupidu]] · [[II Eesti meeste tantsupidu]] · [[Inseneripataljon]] · [[Intrapersonaalsed oskused]] · [[Intriigikomöödia]] · [[Käsundusohvitser]] · [[Kindralstaabi Valitsus]] · [[Kohtuballistika]] · [[Kristiine heinamaa]] · [[Kullo noortelaager]] · [[Kuppelmaastik]] · [[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Lõuna kaitseringkond]] · [[Lennuväerügement]] · [[Liitkontrapunkt]] · [[Looduse Aasta Foto]] · [[Magnetiline inklinatsioon]] · [[Metsakasvatus]] · [[Moto by Lenovo]] · [[Munsterroll]] · [[Narva Prefektuur]] · [[Ohvitseridekogu]] · [[On Loyalty]] · [[Põllumajandusmaa]] · [[PB Shamshad]] · [[Pihkva piirivalvekaatrite divisjon]] · [[Proovikoda]] · [[Räägu Liina]] · [[Rahvasport]] · [[Säästev metsamajandamine]] · [[Satelliidi alamsüsteemid]] · [[Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus]] · [[Seemnekasvatus]] · [[Sidepataljon]] · [[Soomusrongide Brigaad]] · [[Tähed jääl]] · [[Töövihik]] · [[Tantsupidu]] · [[Tariif]] · [[Time, Tense and Causation]] · [[Tolmukaniit]] · [[Tootmiskoondis]] · [[Transilvaania kindluskirikuga asulad]] · [[Tulusekott]] · [[Värske õhu müümine]] · [[Valikraie]] · [[Vanemallohvitser]] · [[Vastutuskooslus]] · [[Vedu puhkpilliorkester]] · [[Veerraie]] · [[Viinatööstus]] · [[Alus (laevandus)]] · [[Bolšoje Zagrivje]] · [[Jäämurdja (rajatis)]] · [[Maloje Zagrivje]] · [[Massiiv (tugevusõpetus)]] · [[Novaja Fjodorovka]] · [[Operatsioon (masinaehitus)]] · [[Positsioon (masinaehitus)]] · [[Projektarvutus (masinaehitus)]] · [[Purjespordivõistluste loetelu]] · [[Räkälä]] · [[Rahu (saar)]] · [[Savistumine]] · [[Termin (loogika)]] · [[Ärakanne (suurus)]] · [[Ümarmaterjal (metallurgia)]] · [[Aberratsioon (bioloogia)]] · [[Aer (mensuraalnotatsioon)]] · [[Agregaat (mineraloogia)]] · [[Aktseptor (keemia)]] · [[Ameerika pajud]] · [[Aurutamine (keemia)]] · [[Blokeeringuga tellised]] · [[Dispersioon (hüdrogeoloogia)]] · [[Doonor (keemia)]] · [[Ekskavaator (meditsiin)]] · [[Ekspositsioon (bioloogia)]] · [[Element (stiihia)]] · [[Essee (koolitöö)]] · [[Filtreerimine (toitumisviis)]] · [[Indeks (keemia)]] · [[Inversioon (kirjandusteadus)]] · [[Iseregulatsioon (bioloogia)]] · [[Kõrgus (astronoomia)]] · [[Küünlaümbriste jaht]] · [[Kaal (riideese)]] · [[Kadett (vanuseklass)]] · [[Kalapüük (sümbol)]] · [[Kapp (anum)]] · [[Klaster (muusika)]] · [[Komm (sädemetepüüdja)]] · [[Kroon (institutsioon)]] · [[Kummik]] · [[Laenamine (muusika)]] · [[Lemming (jumal)]] · [[Lennuk (purjekas)]] · [[Levi (bioloogia)]] · [[Mahutavus (keemiline vooluallikas)]] · [[Manner (geoloogia)]] · [[Matemaatika (õppeaine)]] · [[Modulatsioon (helisüntees)]] · [[Moodul (kosmonautika)]] · [[Morna (Õnne 13)]] · [[Orvand (geomorfoloogia)]] · [[Pätt (jalanõu)]] · [[Põlvkond (bioloogia)]] · [[Püloon (lennundus)]] · [[Paju ravimtaimena]] · [[Pesakond (koomiks)]] · [[Pii (detail)]] · [[Polaris (kiiljaht)]] · [[Poolsammas (heegeldamine)]] · [[Puistevill]] · [[Ramp (laevandus)]] · [[Revokatsioon (kaubandus)]] · [[Sekretsioon (geoloogia)]] · [[Siseringjoon]] · [[Tähtpäev (majandus)]] · [[Tank (laevandus)]] · [[Tartu laht]] · [[Teema (keeleteadus)]] · [[The Myth of Morality]] · [[Ting (koosviibimine)]] · [[Transpositsioon (matemaatika)]] · [[Trassoloogia]] · [[Ulster (riie)]] · [[Vahiteenistus]] · [[Valhalla (portaal)]] · [[Vari (vesiehitus)]] · [[Variant (keeleteadus)]] · [[Veeprinter]] · [[Vesper (muusika)]] · [[Õigustuskontekst]] · [[Amuur (laev)]] · [[Astel (ajalugu)]] · [[Atika (arhitektuur)]] · [[Balti Kirurgide Assotsiatsioon]] · [[Bauska foogtkond]] · [[Dihhotoomia (loogika)]] · [[Eestimaa Rahvuste Foorum]] · [[Elektromagnetiline ohutus]] · [[Fookus (geomeetria)]] · [[Fookus (veebisaade)]] · [[Glükokortikoidid (ravimirühm)]] · [[Grobiņa foogtkond]] · [[Hakk (viljakoristus)]] · [[Huik (etnograafia)]] · [[Illuminaadid (vandenõuteooria)]] · [[Islamiriigi sõja kronoloogia (2014. aasta juunist)]] · [[Juurdepääs (tee)]] · [[Kaelkook (karjatamine)]] · [[Kamber (muusikakollektiiv)]] · [[Kant (geograafia)]] · [[Kasvik (zooloogia)]] · [[Kilk (pill)]] · [[Kloaak (jäätmekäitlus)]] · [[Kohver (etnograafia)]] · [[Kolmjalg (etnograafia)]] · [[Koloniaallaevastik (Battlestar Galactica)]] · [[Kong (mesindus)]] · [[Kopp (etnograafia)]] · [[Kopsud (kulinaaria)]] · [[Ksenoon (narkoosigaas)]] · [[Kutse]] · [[Lasipuu (tööriist)]] · [[Latt (puit)]] · [[Lihula kivikalme]] · [[Mac (eesliide)]] · [[Maks (kulinaaria)]] · [[Minimalism (elustiil)]] · [[Objektiiv (portaal)]] · [[Pööre (keeleteadus)]] · [[Pöide foogtkond]] · [[Paik (lapp)]] · [[Pederastia (kuritegu)]] · [[Petus]] · [[Reeper (matemaatika)]] · [[Sõltuvus (metafüüsika)]] · [[Sedimentatsioon (keemia)]] · [[Tõde ja tähendus]] · [[Tühjus (eetika)]] · [[Tartu I aare]] · [[Terminal (transport)]] · [[Tsirkus (lauamäng)]] · [[Tulekaitsemuhv]] · [[Unite the Armies. Save the Planet]] · [[Vahtkond (metsandus)]] · [[Valetamine (kaardimäng)]] · [[Valgustus (filosoofia)]] · [[Vara (tööriist)]] · [[Aadressiväli (operand)]] · [[Adapter (CNC)]] · [[Akumulatsioon (hüdroloogia)]] · [[Ambon (varakristlik kirik)]] · [[Andur (botaanika)]] · [[Aspirant (sõjandus)]] · [[Austraalia pajud]] · [[Duo (žanr)]] · [[Ehitusarheoloogia]] · [[Eluvorm (ökoloogia)]] · [[Helitugevus (muusika)]] · [[Huumlamp]] · [[Inkubatsiooniperiood (kulumine)]] · [[Kael (masinaehitus)]] · [[Katse (tõenäosusteooria)]] · [[Kaubakäive (sadamas)]] · [[Kavern (hüdraulika)]] · [[Kompanii (ettevõte)]] · [[Kontsert (barokk)]] · [[Kurk (geograafia)]] · [[Liin (nöör)]] · [[Määrus (õigusteadus)]] · [[Maa (elektrotehnika)]] · [[Mussoonkliima]] · [[Põhjapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Põhjapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Pasta (salv)]] · [[Rühm (muusika)]] · [[Register (heliallikate rühm)]] · [[Seeria (muusika)]] · [[Soon (sisselõige)]] · [[Suletud süsteem (küberneetika)]] · [[Tõmmis (leotis)]] · [[Tangid (kabe)]] · [[Tapp (masinaehitus)]] · [[Temperatuuritegur (tugevusõpetus)]] · [[Terra sigillata (ravim)]] · [[Trio (žanr)]] · [[Virve nõiutud männid]] · [[Voolamine (tugevusõpetus)]] · [[Doonor (majandus)]] · [[Salm (geograafia)]] · [[Toiduvõrgustik (majandus)]] · [[Jakuudi teaduskeskus]] · [[Kelts]] · [[Seppel]] · [[Geoidi mudel]] · [[Klipikultuur]] · [[Õnnemaa suutrad]] · [[Õpilaste Teaduslik Ühing]] · [[Ühe suve akvarellid]] · [[15. lend]] · [[2015. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[Aasta küla]] · [[Aasta seen]] · [[Ametlikud Teadaanded]] · [[Avalikult kasutatav veekogu]] · [[Baltischer Kulturhistorischen Bilder-Atlas]] · [[Chastel Neufi senjööria]] · [[Eeltipp]] · [[Eesti 2017. aasta riigieelarve]] · [[Eesti Film 100]] · [[Eesti IKT Klaster]] · [[Eesti Tuletõrje Korpuse koosseis 1940]] · [[Eesti-Soome ühistantsupidu]] · [[Eestimaa kubermangu seltsiasjade nõukogu]] · [[Eestimaa talurahvaasjade komisjon]] · [[Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Eestis kehtiva õiguse määrus]] · [[Foucault' kardiograafia]] · [[Franciscuse välispoliitika]] · [[Generatiivse Grammatika Grupp]] · [[Häälerühm]] · [[Igamine]] · [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]] · [[ISKE]] · [[Jazz Symphony]] · [[Künnis]] · [[Kadrioru lossivalitsus]] · [[Kassett '90]] · [[Kevadpüha]] · [[Klooga aedlinn]] · [[Komissaarne riigivalitsus]] · [[Kosmeetikatooted]] · [[Kosmosemutid]] · [[Kuldmuna]] · [[Kullamaa vakuraamat]] · [[Laineplaat]] · [[Lazio mägi]] · [[Legeerimine]] · [[Lemmikloomade kiibistamine]] · [[Liivimaa õiguspeegel]] · [[Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Maalimine]] · [[Magnetohüdrodünaamiline pump]] · [[Maroni senjööria]] · [[Metsakorraldaja]] · [[Mikrolülitus]] · [[Mudelautor]] · [[Nahastamine]] · [[Orund]] · [[Pärandihoidja]] · [[Põrm]] · [[Pühhapäwa Wahhe-luggemissed]] · [[Pepeljajev]] · [[Peptiidisünteesi aktivaatorid]] · [[Programmeeritav loogikaseade]] · [[Raievõistlused]] · [[Reas]] · [[Regionaalne identiteet]] · [[Reostus Läänemeres]] · [[Repliik]] · [[Riia mark]] · [[Riigikogu vanematekogu]] · [[Risti teeneterist]] · [[RluA]] · [[Sooideoloogia]] · [[Soome nimi]] · [[Spordiregister]] · [[Suhtekorralduse dialoogiteooria]] · [[Tõlkeuniversaalid]] · [[Taimede morfoloogiline plastilisus]] · [[Tallinna sõjakuberner]] · [[Tartu-Valga prefektuur]] · [[Telkmantel]] · [[Võõrtäht]] · [[Vabariigi Valitsuse korraldus]] · [[Vabariigi Valitsuse määrus]] · [[Vaskmünt]] · [[Veetee]] · [[Veetehnika]] · [[Vello Saage etluskonkurss]] · [[Vierendeeli sõrestik]] · [[Viru-Järva prefektuur]] · [[Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele]] · [[Vorckele]] · [[Wanehusen]] · [[Luukamber (muusika)]] · [[Õigeusu vennastekogu]] · [[Arvutiõpetus]] · [[Baltimaade õigeusu vennastekogu]] · [[Emiteerimistulu]] · [[Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents]] · [[Hõlmikpuuleht]] · [[Hõlmikpuuseemned]] · [[Inseneriväe marssal]] · [[Inseneriväe peamarssal]] · [[Külmuti]] · [[Keskkonnahariduskeskus]] · [[Kutseõpe]] · [[Kutseharidusstandard]] · [[Lennuväe peamarssal]] · [[Me armastame Eestit]] · [[Moral Saints]] · [[Morality and Partiality]] · [[Raasiku valla kodulooline tegevus]] · [[Roaldi nädal]] · [[Sideväe peamarssal]] · [[Soodesõda]] · [[Soojusenergia arvesti]] · [[Soojustegur]] · [[Tankiväe peamarssal]] · [[Termopuit]] · [[Termoregulaator]] · [[Termoreguleerventiil]] · [[Uridüleerimine]] · [[Virtuaalne objekt]] · [[Eesti keele käsiraamat]] · [[Kunstnike vapp]] · [[Laulupealinn]] · [[Menetlus]] · [[Minu Eesti]] · [[Numbernotatsioon]] · [[Political Philosophy]] · [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] · [[Taastuvenergia tasu]] · [[Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki]] · [[Danzigi hertsog]] · [[Diferentsiaalregulaator]] · [[Hülgeoda]] · [[Hülgevõrk]] · [[Hundivõrk]] · [[Integraalregulaator]] · [[Lihula Muusikapäevad]] · [[PI-regulaator]] · [[PISA-test]] · [[Tanki kaitsesüsteemid]] · [[Valguskujundus]] · [[Videoprojektsioon]] · [[Graafide identifitseerimine]] · [[Hõlmikpuu Eestis]] · [[Kolesõna]] · [[The justification of national partiality]] · [[Üürileping]] · [[Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Curlands]] · [[Aulakoosolek]] · [[Automaatkontroll]] · [[Deutsch in Estland]] · [[E-arve]] · [[Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut Rootsis]] · [[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]] · [[Hõlmikpuu Jaapanis]] · [[Käsiõng]] · [[Küttekaabel]] · [[Kaastööline]] · [[Keraamiline pliit]] · [[Kimmkatus]] · [[Lobatševski medal]] · [[Loodusajakirjanik]] · [[Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus]] · [[Meie Matsi tähtraamat]] · [[Metsaökosüsteem]] · [[Misjoni lendleht]] · [[Otsesed tõlkevõtted]] · [[Päästeteenistuse Kuldrist]] · [[Päevauudised]] · [[Puuvõõriku ürt]] · [[Suur Naljahammas]] · [[Tammekoor]] · [[Teatrisündmus]] · [[Tegevtoimetaja]] · [[Uimastava juustumarja droog]] · [[Vastutav toimetaja]] · [[VH1's 100 Greatest One-Hit Wonders]] · [[Üldkatis]] · [[Aparaat]] · [[Aristokraat]] · [[Baltikumi aasta parim kõrgtõus]] · [[Ditsükliline taim]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi Riiklik Autoinspektsiooni Valitsus]] · [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu]] · [[Emotsioonide tõlgendusteooria]] · [[Islami riigiteooria]] · [[Juudi kultuuromavalitsus]] · [[Kõrgalpinism]] · [[Kõrvakesed]] · [[Kattesoomus]] · [[Konditsioneerimine]] · [[Konservaator]] · [[Kuressaare merepäevad]] · [[Libled]] · [[Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void]] · [[Monotsükliline taim]] · [[Must kera]] · [[Põhja kaitseringkond]] · [[Põisik]] · [[Polütsükliline taim]] · [[Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe]] · [[Puhmik]] · [[Rämeda poolsaar]] · [[Representatsiooni kriis]] · [[Riigikogu fraktsioon]] · [[Sisekliima]] · [[Soojuskandja]] · [[Soojustagasti]] · [[Soojustakistus]] · [[Soojusvarustus]] · [[Termostaatventiil]] · [[TRÜ sotsioloogia laboratoorium]] · [[Tulekindel savi]] · [[Anomanulk]] · [[Augupüük]] · [[Aunurk]] · [[Fizz Superstar]] · [[Kodarraha]] · [[Eesti Entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist]] · [[Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine]] · [[Ühiskondlikud planeedid]] · [[4-hüdroksübensüülalkohol]] · [[Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusfond]] · [[Dynamic Spread of Happiness in a Large Social Network: Longitudinal Analysis over 20 Years in the Framingham Heart Study]] · [[Geotermiline aste]] · [[Good and Evil: An Absolute Conception]] · [[Isiklikud planeedid]] · [[Juhistik]] · [[Kirmas]] · [[Kivimkompleks]] · [[Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus]] · [[Konkretiseering]] · [[Lõo loopealne]] · [[Leipuri]] · [[Liivi lahe vesikond]] · [[Maps of Meaning: An Introduction to Cultural Geography]] · [[Moraalne motivatsioon]] · [[Nutulaul]] · [[On a New List of Categories]] · [[Parem Eesti]] · [[Pastry: Savoury and Sweet]] · [[Peipsi järve vesikond]] · [[Philosophy of Science: A Contemporary Approach]] · [[Politsei ratsareserv]] · [[ProgeTiiger]] · [[Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind]] · [[Raadio Muusikamoos]] · [[Saarte vesikond]] · [[Seto Kongress]] · [[Seto kuningriigipäev]] · [[Sise-Eesti kliimavaldkond]] · [[Spirituality for the Skeptic: The Thoughtful Love of Life]] · [[Sublitoraal]] · [[Tõeväidete süsteem]] · [[Taimede haigusresistentsus]] · [[Taimerasv]] · [[Tartu Ülikooli kuratoorium]] · [[Tartu Ülikooli senat]] · [[Transtsendentaalsed planeedid]] · [[Varinurme linnaosa]] · [[101 kiri]] · [[Algkooliõpetajate päev]] · [[Asendus (keeleteadus)]] · [[Automaatkaitse]] · [[Bodrog (laev)]] · [[Brigaadikindral (Läti)]] · [[Brigaadikindral (Leedu)]] · [[Etendusasutus]] · [[Graafikakonveier]] · [[Hoius]] · [[Kannus (botaanika)]] · [[Kesklinn (Kuressaare)]] · [[Kindral (Läti)]] · [[Kindralfeldmarssal (Baieri)]] · [[Koonilised projektsioonid]] · [[Loogikavärav (bioloogia)]] · [[Makseinstrument]] · [[Makseviis]] · [[Masinaühistu]] · [[Metkohka oja]] · [[Metsa kõlakojad]] · [[Mulgi Öömatk]] · [[MyHits (muusikatelekanal)]] · [[Naljaleht (raamat)]] · [[Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas]] · [[Päikesepealinn]] · [[Põhiheli (meetrum)]] · [[Paralepa (Haapsalu)]] · [[Poogen (paber)]] · [[Programmjuhtimine]] · [[Proportsionaalregulaator]] · [[Pseudosilindrilised projektsioonid]] · [[Rahvusvaheline tööohutuse ja töötervishoiu päev]] · [[Ramla (suguvõsa)]] · [[Riigiteater]] · [[Sülearvuti akud]] · [[Sideaine (kunst)]] · [[Silindriline projektsioon]] · [[Tapeetimine]] · [[Teemeister]] · [[Tollipunkt]] · [[Vabakunstnik]] · [[Vahelik (ruum)]] · [[Valgejõe lahing]] · [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]] · [[WeMos D1 Mini]] · [[Õhuheliisolatsioon]] · [[Õhurünnakud Tartule veebruaris-märtsis 1944]] · [[Aasta sammal]] · [[Eestikeelsed liiginimed]] · [[Hülgepüss]] · [[Hernepuder]] · [[Hoiustamine]] · [[Jahukört]] · [[Jahupuder]] · [[Käks]] · [[Kännujuurimine]] · [[Kübarsepp]] · [[Kaapekakk]] · [[Kaeratangupuder]] · [[Kaeratumm]] · [[Kamakäkk]] · [[Kanatool]] · [[Kapamaa]] · [[Karjalase]] · [[Kassimärss]] · [[Katlakook]] · [[Kehik]] · [[Kildsann]] · [[Kindlustus Eestis]] · [[Kuhjamaa]] · [[Löögiheliisolatsioon]] · [[Leedutuli]] · [[Lehepill]] · [[Linnupaelad]] · [[Linnupete]] · [[Mahlatila]] · [[Maikrahv]] · [[Malid]] · [[Muusikalavastus]] · [[Püünisauk]] · [[Pahmas]] · [[Pealaud]] · [[Pistemaaker]] · [[Purask]] · [[Riigikaitse]] · [[Säärepael]] · [[Söepüss]] · [[Salapulk]] · [[Semmipuu]] · [[Sookingad]] · [[Tahma-Toomas]] · [[Tantsutehnika]] · [[Termobimetall]] · [[The Moral Demands of Memory]] · [[Võimasin]] · [[Vaalikaigas]] · [[Vaselised]] · [[Verileib]] · [[Vesivagu]] · [[Videvikupidamine]] · [[Viisuluda]] · [[Vitsik]] · [[Karkass]] · [[Kavatis]] · [[Kirami dünastia]] · [[Miljöö]] · [[Obligatsiooniõigus]] · [[Pannoo]] · [[Rihu ämm]] · [[Transitiivne graaf]] · [[Wagrami vürst]] · [[World Rally Team Estonia]] · [[Vastseliina maarahva laat]] · [[Kultuuriväärtuste konserveerimine]] · [[Eesti NSV kriminaalkoodeks]] · [[Eesti Põllumajandusülikooli mullateaduse ja agrokeemia instituut]] · [[Eesti riiklik julgeolek]] · [[Kaks kanget]] · [[Kasari luht]] · [[Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu]] · [[Läänemaa teenetemärk]] · [[Märjamaa sõlg]] · [[Narva Spordiklubi]] · [[Palamuse valla aukodanik]] · [[Raplamaa kuldne vapimärk]] · [[Selge sõnum]] · [[Series episcoporum Curoniae]] · [[Tõlliste valla aumärk]] · [[Tartu Teerajajate allee]] · [[Võrumaa teenetemärk]] · [[Valgamaa teenetemärk]] · [[Valgamaa vapimärk]] · [[Valmiera Siimona ja Juuda kogudus]] · [[Viljandi Avatud Noortetehas]] · [[Viljandimaa vapimärk]] · [[222 kiri]] · [[Aasta õppija]] · [[Eesti Lasteuuringute Võrgustik]] · [[Eesti rahvusliblikas]] · [[Kultuuri Tegu]] · [[Linnusekohus]] · [[Rahvusarhiivi tudengipreemia]] · [[Saeveski metsaonn]] · [[Talurahvaseadus]] · [[Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat]] · [[Vabaduse laul]] · [[Valla täiskogu]] · [[Läti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit]] · [[Tõmmits]] · [[Castillo Moralese teraapia]] · [[Harku kapitulatsiooniakt]] · [[Aasta noor tekstiilikunstnik]] · [[Aasta parim treener (jalgpall)]] · [[Aasta tekstiilitegu]] · [[Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud]] · [[Assistent (abiõppejõud)]] · [[Baltlaste Piirikivi]] · [[David Suits]] · [[Eesti keeleklubi Göteborgis]] · [[Eesti kohanemisprogramm]] · [[Eestist väljasaatmine]] · [[Franciscuse kuulutatud pühakud ja õndsad]] · [[Franciscuse loodud piiskopkonnad]] · [[Gerardus]] · [[Gerdrudis Czoie]] · [[Godefridus]] · [[Hõlmader]] · [[Harkader]] · [[Hitsmeader]] · [[Johannes Paulus II rajatud titulaarkirikud]] · [[Jordaania kuningas]] · [[Külvikalender]] · [[Külvikonks]] · [[Külvinädalad]] · [[Külvirind]] · [[Kaja Karu-Espenberg]] · [[Kindralkuberner (Eesti)]] · [[Klubi Estetic]] · [[Kolk (viljapeks)]] · [[Konksader]] · [[Koorem (mõõtühik)]] · [[Kulpader]] · [[Lõikader]] · [[Lõuguti]] · [[Lina harimine]] · [[Linahari]] · [[Linakamm]] · [[Linamasin]] · [[Linamees]] · [[Linavurr]] · [[Luka Knjazev]] · [[Mõisateenija]] · [[Mardikas toosis]] · [[Naber]] · [[Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele]] · [[Peo]] · [[Perearstiteenus]] · [[Platonism (matemaatika)]] · [[Rõuguredel]] · [[Rõuk]] · [[Revidentmetsaülem]] · [[Rootsi Eestlaste Liidu Lõuna-Rootsi osakond]] · [[Ropsilaud]] · [[Ropsitakud]] · [[Sarõal Afanasjev]] · [[Sara Lenninger]] · [[Sard]] · [[Taluperenaine]] · [[Uku Masingu bibliograafia]] · [[Vannasader]] · [[Vladislav Popov]] · [[Jugoslaavlased]] · [[Õpilaste teadusfestival]] · [[Ülemiste järve äärne mets]] · [[Üleriiklik kaupmeeste kongress]] · [[25 kauneimat Eesti raamatut]] · [[400 kiri]] · [[Aruküla põhjaveereostus]] · [[Automaatika kateeder]] · [[Automaatikapäev]] · [[Automaatikavahendite labor]] · [[Beechcraft Super King Air 350ER]] · [[Boreaalsolaarium]] · [[Die Damen aus der Hölle]] · [[Dovlatovi päevad]] · [[Eesti õhuruum]] · [[Eesti Aleksandrikooli nais-abikomitee]] · [[Eesti Kergejõustikuauhinnad]] · [[Eesti kodanikuaktiivsuse uuringud]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu teaduspreemia]] · [[Eesti parim toiduaine]] · [[Eesti Spordileht (Eesti Olümpiakomitee)]] · [[Elanikkonnakaitse]] · [[Elektroonika ja kommunikatsioon]] · [[Elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiad]] · [[Elektroonika ja telekommunikatsioon]] · [[Elva Nike Arena]] · [[Esterm]] · [[Estival]] · [[Estonia (purjelaev)]] · [[Estonia-2]] · [[Estonia-3]] · [[Gasiirid]] · [[Gazanfer ağa]] · [[Gripenbergi skandaal]] · [[Hälbiva käitumise uuringud]] · [[Illiku päevad]] · [[Illusion (kino)]] · [[Irmi, Armi ja Mustukene]] · [[Kõpu kõrgustik]] · [[Külmalinna talvefestival]] · [[Kajalood (saade)]] · [[Kapa Rock]] · [[Keskkonnaajaloo keskus]] · [[Keskkonnafestival]] · [[Kiidjärve külastuskeskus]] · [[Kikerpära soo]] · [[Kingissepa vikaarpiiskopkond]] · [[Kodused asjad]] · [[Kuri Proge]] · [[Läänemere kultuurikeskus]] · [[Lähis-Ida ja Vahemeremaade vanade kultuuride uurimiskeskus]] · [[Lõks (seriaal)]] · [[Labor (saade)]] · [[Laske elada]] · [[LasnaPiknik]] · [[Linnafestival UIT]] · [[Mõõtesüsteemide labor]] · [[Mõõtesüsteemide laboratoorium]] · [[Maailm täna]] · [[Maikellukese päevad]] · [[Maria (kala)]] · [[Miku-Manni oma raamat]] · [[Naeruvääristatud Jeesus]] · [[Neljas Dimensioon]] · [[Pärimisregister]] · [[Pühajärve Beach Party]] · [[Paunküla hüdromeetriajaam]] · [[Pobifo revüü]] · [[PON-2]] · [[Puhtulaiu tamm]] · [[Rakenduselektroonika õppetool]] · [[Riigikantselei heraldikanõukogu]] · [[Saastna nõiamänd]] · [[Tõstamaa-Varbla kõrgustik]] · [[Tšerkeska]] · [[Tallinna kirikurenessanss]] · [[Tallinna kultuuritegu]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitus-mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehituskonstruktsioonide kateeder]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli Automaatikainstituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna akadeemiline struktuur]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika kateeder]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli mõõteelektroonika õppetool]] · [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]] · [[Tartu linnakirjaniku stipendium]] · [[Tartu tselluloositehas]] · [[Teras Beach]] · [[Vaaksaare kõrgustik]] · [[Valie Export Society]] · [[Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjameeste Hooldamise Ühingu Eestimaa Daamide Komitee]] · [[Vihterpalu metsapõlengud]] · [[Viie Kooli Võistlus]] · [[Viru rand]] · [[Vudila mängumaa]] · [[Aasta arst]] · [[Aasta parim rannajalgpallur]] · [[Aasta parim staadion]] · [[Aianduskooperatiiv Kaberneeme]] · [[Avalike teenuste nõukogu]] · [[Avatud mänguväljad]] · [[Brasiilia 2018. aasta taliolümpiamängudel]] · [[De Facto (festival)]] · [[Eesti 2018. aasta riigieelarve]] · [[Eesti kõrgeimad puud]] · [[Eesti Mee Päevad]] · [[Eesti Mesinduse Koostöökogu]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VI koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseis]] · [[Eesti NSV teeneline tööstustöötaja]] · [[Eesti teaduskeele konverents]] · [[Eestimaa au ja uhkuse orden]] · [[Eller Brass]] · [[Estonia kaevanduse põleng (2008)]] · [[Estvokaal]] · [[Hiiumaa ringtee]] · [[Inemise sisu]] · [[Jääkeldri algatus]] · [[Järva kilb]] · [[Jõgeva metsamajand]] · [[Kaelkirjak (Kivirähk)]] · [[Kakuam (paat)]] · [[Kalafestival]] · [[Kalevipoja kala- ja veefestival]] · [[Keelesaade]] · [[Klassikaraadio tuleb külla]] · [[Kodanliku õhukaitse nädal]] · [[Kollektiivne pöördumine]] · [[Kräfting]] · [[Kuldala elamukvartal]] · [[Kuldne Mask Eestis]] · [[Kunstirevolutsioon Eestis]] · [[Lääne-Virumaa vapimärk]] · [[Lessovski]] · [[Licht-Land]] · [[Looduskaitsealaseid töid]] · [[Märjamaa Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Ühing]] · [[Maakilb]] · [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)]] · [[Margavahetuspaanika]] · [[Matkajuhtide kokkutulek]] · [[Merry Pipers]] · [[Metsküla kaelavõru]] · [[Mobilitas Pluss]] · [[Monomaffia]] · [[Narva teenetemärk]] · [[NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis]] · [[Pärimuspreemia]] · [[Pärnu teenetemärk]] · [[Põlva valla aukodanik]] · [[Püha Siena Katariina kloostri kabel]] · [[Pension 2050]] · [[Pilteepos Kalevipoeg]] · [[Poolkuu Igor Gräziniga]] · [[Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste ekspertkomisjon]] · [[Raasiku valla ajalookonverents]] · [[Rahanduse ja krediidi kateeder]] · [[Rakvere jõulupuu]] · [[Rapla Rüblik]] · [[Rooma õiguse retseptsioon]] · [[Selge sõnumi auhind]] · [[Seto surnuitk]] · [[Sviby tulekahju]] · [[Tantsuveski]] · [[Tartu Ülikooli botaanikaaia skulptuurid]] · [[Tartu linnamaraton]] · [[Teadusaasta]] · [[TeadusEST]] · [[Teater kohvris]] · [[Teater Noorele Vaatajale]] · [[Toompäevad]] · [[Tori Kiriku Taastajate Ühenduse teeneterist]] · [[Võõpsu tulekahju]] · [[Võõrsõnade leksikon]] · [[Võimalik vaid Venemaal]] · [[Vaba mõtte klubi]] · [[Vanemuise teatriuuendus]] · [[Wiedemanni fond]] · [[1932. aasta hipodroomivõistlus mootorratastele]] · [[Anglikaani kirikumuusika]] · [[Anglokatoliku Kirik]] · [[Arppe Kool]] · [[Balti ajakirjandussõda]] · [[Eesti õhupiiri rikkumised Venemaa Föderatsiooni lennukite poolt]] · [[Eesti aserbaidžaanlased]] · [[Eesti Hüpoteegipank]] · [[Eesti kaunis kodu]] · [[Eesti kehalise kasvatuse kongress]] · [[Eesti Kohtueelse Uurimise Amet]] · [[Eesti rahvusloom]] · [[Eesti teadussüsteem]] · [[Eesti Välisinvestorite Nõukogu]] · [[Eesti-Afganistani sõprusleping]] · [[Eesti-Hiina sõprusleping]] · [[Elva ujula]] · [[Estonia huku uurimiskomisjon]] · [[Ettelugemise päev]] · [[Formulaarprotsess]] · [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] · [[Haridus Tallinnas]] · [[Hiiumaa aasta ema]] · [[Inimõiguste ümarlaud]] · [[Jõgeva küüslaugufestival]] · [[Kõpu rannamoodustised]] · [[Kõpu sulglohk]] · [[Köök (seriaal)]] · [[Küüntelaastust kübar]] · [[Kalvinistlik kirikumuusika]] · [[Kammkeraamika teooria]] · [[Kuldkelluke]] · [[Kullamaa Ühispank]] · [[Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache]] · [[Läti Rahvusarhiiv]] · [[Lennujaama ühissõidukipeatus]] · [[Lielkangari mõis]] · [[Linda ait]] · [[Lindanisa]] · [[Maltsvetlased]] · [[Marcelle]] · [[Meditsiiniteenistuse kindralleitnant]] · [[Modern]] · [[Mootor (ettevõte)]] · [[Mootorpaat nr 10]] · [[Mulgi kultuuri festival]] · [[Nõmme laulu- ja tantsupäev]] · [[Nõukogude Liit Eurovisiooni lauluvõistlusel]] · [[Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941)]] · [[Nieburi rahu]] · [[Põhja-Ameerika soomlaste ümberasumine Karjala ANSV-sse]] · [[Pühapaikade andmekogu]] · [[Paremjõudude Liit (liikumine)]] · [[Petseri tulekahju]] · [[Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon]] · [[Piltene rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Podakājase mõis]] · [[Priikooli õigus]] · [[Rõuge veepidu]] · [[Ropaži kirikumõis]] · [[Saami kultuuri päevad]] · [[Saksa okupatsioon Lätis (1915–1918)]] · [[St. Johannes]] · [[Sunlight (raadiojaam)]] · [[Tallinna üldplaneering]] · [[Tallinna Koolinoorte Spordiringide Ühing]] · [[Tallinna linna valimiskomisjon]] · [[Tallinna Merekohus]] · [[Tarkuseraamat]] · [[Teadusnõunik]] · [[Turjamaa]] · [[Võluvits]] · [[Valaskala (mütoloogia)]] · [[Varbla looduskeskus]] · [[Veremänd]] · [[Viivisekalkulaator]] · [[Wiedemanni sõnaraamat]] · [[Windland Smith Rice International Awards]] · [[Balti Seemnekasvatuse Ühing]] · [[Die Letten, vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts]] · [[Eesti kultuuritegelaste pensionikassa]] · [[Eesti maarahva kongress]] · [[Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee]] · [[Eesti NSV teeneline kõrgharidustöötaja]] · [[Eesti NSV teeneline noortejuhendaja]] · [[Ehstland und die Ehsten]] · [[Karbiküla (Tallinn)]] · [[Kultus (kohvik)]] · [[Linden (kohvik)]] · [[Maikrahv (restoran)]] · [[Pärl (kohvik)]] · [[Pärnu siht]] · [[Sajandi 100 arukülalast]] · [[Tõulava]] · [[Tallinn (kohvik)]] · [[Toidutare.ee]] · [[Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaud]] · [[Õiguse Eest Seisja]] · [[23. Tallinna hävituslennuväepolk]] · [[4. Suurtükiväegrupp]] · [[Ameerika Ühendriikide riigiasutused]] · [[Ammossovi-nimelise Kirde Föderaalülikooli auprofessor]] · [[Anders Bengtsson]] · [[Andranovondronina]] · [[Arktika Riiklik Kunstide ja Kultuuri Instituut]] · [[Armenija]] · [[Balti triennaal]] · [[Belmont-sur-Yverdon]] · [[Budismi kronoloogia]] · [[Diepholz]] · [[Eesti elukestva õppe strateegia 2020]] · [[Estonian Cup]] · [[Fitlap]] · [[Friederici]] · [[Homoseran]] · [[Idoru]] · [[Jakuudi ANSV Ministrite Nõukogu]] · [[Jakuudi-Sahha NSV]] · [[Jakuudi-Sahha NSV Ministrite Nõukogu]] · [[Jokk]] · [[Kõtškinite spordidünastia]] · [[Kampflied der Nationalsozialisten]] · [[Kanal 13]] · [[Kandava foogt]] · [[Karistussalk]] · [[Korkini-nimeline Tšuraptša Vabariiklik Spordiinternaatkool]] · [[Kotsu]] · [[Lääneranna veskiraha]] · [[Lõpekund]] · [[Lahemaa]] · [[Leem]] · [[Lemmu]] · [[Lennubaas (1927–1940)]] · [[Leps]] · [[Liefländische Historia]] · [[Lilly]] · [[Mittesakslane]] · [[Mohe]] · [[Monreale]] · [[Nachumsiedlung]] · [[Narvataguse]] · [[Neresheim]] · [[Nov]] · [[Oliphant]] · [[On the Go]] · [[Pöialpoiss]] · [[Pelgulinn]] · [[Perona]] · [[Philologia Estonica Tallinnensis]] · [[Piiroja]] · [[Pröbsting]] · [[Rafaila]] · [[Rakvere JK Tarvas II]] · [[Rock City]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Ammossovi-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi aukodanik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Korkini-nimeline riiklik preemia kehakultuuri ja spordi valdkonnas]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Kulakovski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik (kujutav kunst)]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvaluuletaja]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline arst]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstitegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline teadustegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline treener]] · [[Sahha estraaditeater]] · [[Sahha rahvuslik tantsuteater]] · [[Sahha teaduste akadeemia]] · [[Sahha teaduste akadeemia kuldmedal]] · [[Sahha vaimsuse akadeemia]] · [[Sahha valitsus]] · [[San Marino kaptenregendid 1801–1900]] · [[Sarrewerden]] · [[Scheurmann]] · [[Selgeltnägijate tuleproov]] · [[Sotnik-TV]] · [[Stiilipäevik]] · [[Sugulased (romaan)]] · [[T. G. Ševtšenko]] · [[Tallinna JK Visadus]] · [[Talude kruntimine]] · [[Tapa väljaõppekeskus]] · [[Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond]] · [[Teadus kolme minutiga]] · [[Teaduslik-tehniline ühing]] · [[Tertsiaalrent]] · [[Toonela (soomusauto)]] · [[Turis]] · [[Vardo (laev)]] · [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia audoktor]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia auprofessor]] · [[Viitseadmiral (Läti)]] · [[Xi'an]] · [[Xiangtan]] · [[Üle-eestiline meeskooride võistulaulmine]] · [[Šoti seltskonnatants]] · [[Šveitsi-Balti Kaubanduskoda]] · [[1. Lennuväedivisjon]] · [[3. lennuväedivisjon]] · [[Aasta spordihetk]] · [[Aasta terviseedendaja]] · [[Aasta tervisesõber]] · [[Aruküla Turbatööstus]] · [[Centrumi keskus]] · [[Edvard Griegi rahvusvaheline klaverikonkurss]] · [[EESTI 200]] · [[Eesti Ajaleht Välismaal]] · [[Eesti Külaehitus]] · [[Eesti Kirjanduse Komitee]] · [[Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus]] · [[Eesti merekindlused]] · [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rahvusvahelised trompetipäevad]] · [[Eesti otsib superstaari (seitsmes hooaeg)]] · [[Eesti rahva ajalugu]] · [[Eesti sibulakasvatus]] · [[Eesti tantsib]] · [[Eesti trükise punane raamat]] · [[Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur]] · [[Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond]] · [[Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus]] · [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal]] · [[Eskilstuna Eesti Kodu]] · [[Estoloppet]] · [[Estonia Stereo]] · [[Estonia-3M]] · [[Estonia-55]] · [[Estonian Folk Orchestra]] · [[Göteborgi Eesti Maja]] · [[Gotthard Residents]] · [[Gröndali Seenioride Kodu]] · [[Hõlmikpuu sündroom]] · [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] · [[Hindadekomissar]] · [[Hirvelaane pataljon]] · [[III Eesti meeste tantsupidu]] · [[Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal]] · [[Istik Eesti Mulda]] · [[Järvamaa kultuurihoidja]] · [[Kaitseväe tagalakeskus]] · [[Kaljuvald]] · [[Kasahstani Elektronpost]] · [[Kevadümin]] · [[Kolhooside ehituskontor]] · [[Kolme Kooli Kohtumine]] · [[Koolielu]] · [[Kroonu onu]] · [[Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool]] · [[Läti kunst]] · [[Lahe Koolipäev]] · [[Long Islandi Eesti Kodu]] · [[Lootuse festival]] · [[Maatameeste konverents]] · [[Mihklilaat]] · [[Mooste Elühelü]] · [[Mulgi uisumaraton]] · [[Nõmme keskus]] · [[Nõmme rajoon]] · [[Noorte Riigikogu]] · [[Põllumeeste Keskpank]] · [[Pühakodade säilitamine ja areng]] · [[Piirialade valitsuskomisjon]] · [[Piirivalve Valitsus]] · [[Pipi!Nuki!Puhh!]] · [[Poiste-solistide võistulaulmine]] · [[Polaris (selts)]] · [[Prooviabielu]] · [[Radio BeFree]] · [[Regilaulutuba]] · [[Ressource'i Selts]] · [[Soome-ugri toetusrühm]] · [[Spekter (saade)]] · [[Sydney Eesti Seltsi kuldmärk]] · [[Tabasalu Jazz Fest]] · [[Tallinna suusamaraton]] · [[Tammeka Cup]] · [[Tammiku kultuurihoiuala]] · [[Tankitõrje Eesti Kaitseväes enne Teist maailmasõda]] · [[Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus]] · [[Thriller (The Boondocks)]] · [[Tooma Põllutöö- ja Maaparanduskool]] · [[Torma valla auraha]] · [[Tunnustatud klaasikunstnik]] · [[Utria Dessant]] · [[Uus Laul 1994]] · [[Värske Raamat]] · [[Võidupüha mereparaad]] · [[Võltsitud maailm]] · [[Võrtsjärve mängud]] · [[Vaba Vaimu priis]] · [[Vadja muuseum]] · [[Vene ääremaad]] · [[Viimsi JazzPopFest]] · [[Viru laul]] · [[Viru ralli]] · [[Aasta lind]] · [[Baltimore'i Eesti Maja]] · [[Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring]] · [[Eesti kodakondsuseksam]] · [[Eesti kodakondsuspoliitika]] · [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia]] · [[Eesti lõimumispoliitika]] · [[Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad]] · [[Eesti venekeelne meedia]] · [[Estonia (soomusauto)]] · [[Estonia 010]] · [[Ettevõtluse auhind]] · [[Franz Blankenfeld]] · [[Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm]] · [[Harrastusteatrite festival]] · [[Järvamaa spordipreemia]] · [[Külateatrite festival]] · [[Keeledušš]] · [[Kodanikujulguse aumärk]] · [[Kuldne Nael]] · [[Lakewoodi Eesti Maja]] · [[Laupa rannamoodustised]] · [[Leicesteri Eesti Maja]] · [[Lotmani päevad]] · [[Lotmani seminar]] · [[Lundi Eesti Maja]] · [[Maalehe ajakirjanduspreemia]] · [[Metsanduse elutööpreemia]] · [[Nutilabor]] · [[Pärimusmuusika Lõikuspidu]] · [[Piirikotkas]] · [[Punane Selver]] · [[Raadioteatri näitlejaauhind]] · [[Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid]] · [[Riia Eesti Maja]] · [[Riigi teaduspreemiate komisjon]] · [[Sünnijärgne kodakondsus]] · [[Saaremaa miniteatripäevad]] · [[Tagasipöördumine Eestisse]] · [[Talveakadeemia]] · [[Topeltkodakondsus Eestis]] · [[Ungari filmipäevad]] · [[Uussisserändajad Eestis]] · [[Vabadussõja mälestusrist]] · [[Vana aja päev]] · [[Reservaat]] · [[Ääremõrd]] · [[Õpetaja-metoodik]] · [[Üksikmajapidamise reoveesüsteem]] · [[Ajaühik]] · [[Eesti Ehitab]] · [[Eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu]] · [[Eesti korvpalli kuulsuste hall]] · [[Eesti missa]] · [[Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud]] · [[Eesti naiskooride võistulaulmine]] · [[Eesti orelid]] · [[Eesti Riigimetsad]] · [[Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja]] · [[Eesti-Soome ühislaulupidu]] · [[Eestifoto]] · [[Eestlase aeg]] · [[Euroopa Liidu kodaniku seadus]] · [[Follonica vald]] · [[Galaktikasüsteem]] · [[Galaktikate osarühm]] · [[Holograafiline projektor]] · [[Impedantsspekter]] · [[Käekook]] · [[Katik]] · [[Keila püss]] · [[Kirjagarnituur]] · [[Korpuse laiend]] · [[Kupp (kalandus)]] · [[Kuurits]] · [[Liiv (kalandus)]] · [[Muusikaaed]] · [[Näpitsfriis]] · [[Nõuandja]] · [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia Geofüüsika Instituut]] · [[Oliver Kulpsoo nimeline tunnustus]] · [[Orbetello vald]] · [[Pärnu kesklinna koolide võimla]] · [[Pärnu rannapromenaad]] · [[Pärnu vanalinn]] · [[Põhukorv]] · [[Pöör (kinnitusvahend)]] · [[Pöör (sulgemisvahend)]] · [[Püssirohuait]] · [[Pagaritoode]] · [[Pitigliano vald]] · [[Pujus]] · [[Rahvuskaaslaste programm]] · [[Raud(III)sulfaat]] · [[Repositoorium]] · [[Riemanni ruum]] · [[Riigikohtu otsus 3-1-1-125-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-2-1-4-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-3-1-85-07]] · [[Rivimõrd]] · [[Ruhi]] · [[Sääs]] · [[Sõrmuse sõda]] · [[Selgnöör]] · [[Sikuti]] · [[Silmutorbik]] · [[Slovakkia pass]] · [[Tšehhi pass]] · [[T1 vaateratas]] · [[Tallinn liigub!]] · [[Tallinna ettevõtlusauhinnad]] · [[Tallinna Fotokuu]] · [[Tallinna jõulupuu]] · [[Tallinna Katusekino]] · [[Tallinna Laul]] · [[Tallinna Orienteerumisnädal]] · [[Tallinna orienteerumisneljapäevakud]] · [[Tallinna Uue Linna Päevad]] · [[Tallinna–Helsingi lennuliin]] · [[Tartu elevaator]] · [[Tartu Maratoni Klassik]] · [[Tartu noore kunsti oksjon]] · [[Tartu vaimulik laulupidu]] · [[Tasuja (laev 1910)]] · [[Tehnikaülikool]] · [[Toidu kuumtöötlemine]] · [[Tuudiköied]] · [[Venekeelne elanikkond Eestis]] · [[Tallinna moenädal]] · [[Õngejada]] · [[Õngpüünis]] · [[Ökosüsteemi taastamise kulu]] · [[Avaveemõrd]] · [[Boliivia pass]] · [[Digitaalne õppevara]] · [[Eluta aine]] · [[Ibe]] · [[Jätkusuutlik säästumäär]] · [[Jõemõrd]] · [[Jõuühik]] · [[Juhtaiata mõrd]] · [[Kõne tempo ja rütmi häired]] · [[Kaits]] · [[Kaldavõrk]] · [[Kastmõrd]] · [[Keskkonnafunktsioon]] · [[Keskkonnainnovatsioon]] · [[Kindralleitnant (Ukraina)]] · [[Klapp (tehnika)]] · [[Kliimamuutusega kohanemine]] · [[Kokkupandu]] · [[Kosu karjäär]] · [[Kurnpüünis]] · [[Lõhandik]] · [[Lõkspüünis]] · [[Lips (kalandus)]] · [[Lukk]] · [[Lutsumänd]] · [[Määrdeprits]] · [[Mõrrajada]] · [[Mail (kalandus)]] · [[Marako keel]] · [[Marjareha]] · [[Materiaalne jalajälg]] · [[Metsaülikool Austraalias]] · [[Mjene keel]] · [[Motivatsiooniteooriad]] · [[Motoorne alaalia]] · [[Muhu roosa]] · [[Mutt (kalandus)]] · [[Nääk]] · [[Naised alpinismis]] · [[Nakkepüünis]] · [[Nakkevõrk]] · [[Nikk (paat)]] · [[NSV Liidu lagundamise vandenõu]] · [[Päevaneutraalsed taimed]] · [[Põhjaõngejada]] · [[Põhjanoot]] · [[Püüvõrk]] · [[Pelaagiline õngejada]] · [[Peru (kalandus)]] · [[Planeeringu rohefaktor]] · [[Prizreni ülikool]] · [[Proosula]] · [[Protsessvärv]] · [[Raamvõrk]] · [[Rahvusputukas]] · [[Ratsionaalsus]] · [[Rei vindicatio]] · [[Sälitis]] · [[Seadmuseratas]] · [[Soodla harjutusväli]] · [[Sumqayıti Riiklik Ülikool]] · [[Tõstevõrk]] · [[Teadmuste riskijuhtimine]] · [[Teenindaja]] · [[Tindimõrd]] · [[Triivõngejada]] · [[UNESCO maailmapärand Bermudal]] · [[UNESCO maailmapärand Curaçaol]] · [[UNESCO maailmapärand Gibraltaris]] · [[UNESCO maailmapärand Gröönimaal]] · [[Värska kuurortravikeskus]] · [[Võrgulaev]] · [[Võrgusilm]] · [[Vallaleht]] · [[Vedel (kalandus)]] · [[Veonoot]] · [[Kraadisoonega T-seotis/sulundseotis]] · [[Šura-Bura seadused]] · [[Afektiseisund]] · [[Ahjupraad]] · [[Arhiivimoodustaja]] · [[Asenduspõhimõte]] · [[Asepärija]] · [[Au teotamine]] · [[Automaatikavahendid]] · [[Autoriõiguste kollektiivne teostamine]] · [[Autorileping]] · [[Balti Postiliit]] · [[Baltimaade Külmavereliste Hobuste Kasvatajate Selts]] · [[Betoonitööd]] · [[Läsna-Valgejõe lahing]] · [[Mageveekogu]] · [[Mahuühik]] · [[Massiühik]] · [[Meteoroloogilised aastaajad]] · [[Minu Eestile]] · [[Muuseuminõukogu]] · [[Nõmme Perearstikeskus]] · [[Noorik]] · [[Nooriku tantsitamine]] · [[Ohelik]] · [[Osavald]] · [[Põhjakotkas (mütoloogia)]] · [[Põlle lappimine]] · [[Põlletamine]] · [[Põranda pühkimine]] · [[Põranda pühkimine (pulm)]] · [[Püsililled]] · [[Paadrema vasallilinnus]] · [[Pakkäke]] · [[Paldiski foogtikohus]] · [[Pardiralli]] · [[Peiupoisid]] · [[Pereõde]] · [[Perearstikeskus]] · [[Perkovits]] · [[Pesapuu]] · [[Piiramine (pulm)]] · [[Piitsaraha küsimine]] · [[Pindpinevustegur]] · [[Presidendi kärajad]] · [[Protseduuriline müra]] · [[Pruudiaasta]] · [[Pruudipärg]] · [[Pruudipõll]] · [[Pruudivend]] · [[Pruuttüdrukud]] · [[Pulmahani]] · [[Pulmahobune]] · [[Pulmakell]] · [[Pulmakohus]] · [[Pulmakott]] · [[Pulmaleib]] · [[Pulmaline]] · [[Pulmalipp]] · [[Pulmamõõk]] · [[Pulmanaljad]] · [[Pulmapäevad]] · [[Pulmapõll]] · [[Pulmapass]] · [[Pulmapukk]] · [[Pulmaratsanik]] · [[Pulmarong]] · [[Pulmasünnitaja]] · [[Pulmatohter]] · [[Pulmatoit]] · [[Pulmaviin]] · [[Räätsamatk]] · [[Rõigas]] · [[Rüpepoiss]] · [[Raadioaparaat]] · [[Raadiomõõtmised]] · [[Raamäke]] · [[Raha korjamine]] · [[Rahatants]] · [[Rahvuslik debüütfilmide festival Dviženije]] · [[Regionaalarengu auhind]] · [[Renessanssaed]] · [[Riigikaitse Nõukogu]] · [[Sängiraha]] · [[Säpliraha]] · [[Südasuvi]] · [[Sünkroontöötlus]] · [[Saajarahvas]] · [[Saksatanu]] · [[Seemnevili]] · [[Segustamine]] · [[Solitäär]] · [[Sony Channel]] · [[Soomusfriis]] · [[Sotsiaalne diferentseerumine]] · [[Tõlvlehik]] · [[Töötülide lahendamise komisjon]] · [[Talirüps]] · [[Tallinna Toidumess]] · [[Toiduvalgust tingitud enterokoliit]] · [[Ukraina Õigeusu Kiriku ajalugu]] · [[Äraütlemine]] · [[Aasta lind (Armeenia)]] · [[Aasta lind (Lõuna-Aafrika Vabariik)]] · [[Innovaatiline organisatsioon]] · [[Innovatsioonisüsteemid]] · [[Intelligentne organisatsioon]] · [[Isikutuvastusandmed]] · [[Jõuergonoomika]] · [[Jaoskond (metsandus)]] · [[Käideldavus]] · [[Käsitööteadus]] · [[Küberolümpia]] · [[Kütusepiiritus]] · [[Kaablitangid]] · [[Kataloogikirje]] · [[Keelusüsteem]] · [[Kehtetu argument]] · [[Keldi ja šoti kultuuri instituut]] · [[Kodune testament]] · [[Kodurahu]] · [[Komberuum]] · [[Kommunikatsioonijuhtimine]] · [[Komplekssuurus]] · [[Komplekstakistuse mõõtur]] · [[Konfidentsiaalsus]] · [[Konteinertankla]] · [[Korrakaitseõigus]] · [[Kuldkask]] · [[Kunstnike raamat]] · [[Kunstnikuraamat]] · [[Kutsikavabrik]] · [[Kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja]] · [[Laulumäng]] · [[Lausekujund]] · [[Lehtvõti]] · [[Lepinguvälised võlasuhted]] · [[Loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm]] · [[Loojang]] · [[Loov enesetõhusus]] · [[Lubadus]] · [[Mänti keel]] · [[Mõõtedetektor]] · [[Mõõtetehnoloogia]] · [[Maailmamix]] · [[Maalides head]] · [[Magnetiline helisalvestus]] · [[Marssal (Bulgaaria)]] · [[Matuste arheoentomoloogia]] · [[Meditsiinielektroonika]] · [[Meediasemiootika]] · [[Mitmeplatvormsus]] · [[Mitte-elektrilised suurused]] · [[Mittediegeetiline heli]] · [[Moraalsus]] · [[Näivleetunud muld]] · [[Nicolaus Alberti]] · [[Nihe (filosoofia)]] · [[Notariaalselt tõestatud testament]] · [[Notarile hoiule antud testament]] · [[NUTIKAS programm]] · [[Omafinantseerimine]] · [[Omaladina]] · [[Pärandaja]] · [[Pärandi hooldaja]] · [[Pärandvara hoiumeetmed]] · [[Pärija]] · [[Pärija üleskutsemenetlus]] · [[Pärimisõiguse põhiprintsiibid]] · [[Pärimise järjekorra põhimõte]] · [[Pärimisleping]] · [[Pärimistunnistus]] · [[Pärnu ehitusmaterjalide tehas]] · [[Püha Birma Eesti Tõuklubi]] · [[Pealpool pilvi]] · [[Pidulik kõne]] · [[PLL-töörühm]] · [[Projekti aruandluse süsteem]] · [[Propulse]] · [[Prototron]] · [[Puhja lahing]] · [[Raadiotehniline elektroonika]] · [[Raadiotehniline seadmestik]] · [[Rahvusteavik]] · [[Rahvusvaheline Teatriuurijate Föderatsioon]] · [[Reduktsioon (filosoofia)]] · [[Registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest]] · [[Riigipidamise kava]] · [[Ringikorraldaja]] · [[RITA programm]] · [[Rituaalne aasta]] · [[Rollimäng (õppemeetod)]] · [[Roosimine]] · [[Rops]] · [[Saan]] · [[Salgamatus]] · [[Savi töötlemine]] · [[Semantiline võrk]] · [[Ülerahvastusefekt]] · [[152 kiri]] · [[94. punalipuline miinitraalerite brigaad]] · [[Abikaasa eelosa]] · [[Abikaasade vastastikune testament]] · [[Algse korra põhimõte]] · [[Allapanu]] · [[Annak]] · [[Apodiktiline otsustus]] · [[Arhiivikirjeldamine]] · [[Arhiivinimistu]] · [[Balti Assamblee medal]] · [[Balti Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühendus]] · [[Balti-Ameerika Vabadusliiga]] · [[Baltimaade teaduste akadeemiate medal]] · [[Biomeditsiinilised mõõtmised]] · [[Detekteerimine]] · [[Diegeetiline heli]] · [[Digitaalne innovatsioon]] · [[Dokumentide loetelu]] · [[Eelpingestus]] · [[Eesti inimarengu aruanne]] · [[Eesti inimarengu aruanne 2018/2019]] · [[Eesti juust]] · [[Eesti NSV teaduspreemiad]] · [[Elektrikitarrimuusika]] · [[Elektriline bioimpedants]] · [[Elektriline suurus]] · [[Elektroonikateadlane]] · [[Elektrooniline isikutuvastamine]] · [[Elutähtis teenus]] · [[Emantsipatoorne meeskarakter]] · [[Endoskoop]] · [[Enesekavandamine]] · [[Eneseloome]] · [[EstSum]] · [[Ettevõtlikkus]] · [[Ettevõtlikkusõpe]] · [[Euroopa Liidu õigusaktid]] · [[Euroopa Liidu põhivabaduste piiramise lubatavus]] · [[European Energy Manager]] · [[Füüsikaline atmosfäär]] · [[Faasisünkronisatsioonisüsteem]] · [[Gaasbensiin]] · [[Hädakaitse]] · [[Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat]] · [[Implanteeritavus]] · [[Improvisatsioonkõne]] · [[Informeeriv kõne]] · [[Põhiregister]] · [[Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12]] · [[Põhjaeesti hõimumurre]] · [[Põlevkivielektrijaam]] · [[Põlvkonna Eluteed]] · [[Raadioelektroonika]] · [[Rakenduselektroonika]] · [[Raplamaa laulu- ja tantsupidu]] · [[Research in Estonia]] · [[Retakord]] · [[Riigi äriühing]] · [[Rooma tsiviilprotsessiõigus]] · [[Rootslased Titanicul]] · [[Sõrmushiir]] · [[Sageduskarakteristik]] · [[Selvelaud]] · [[Sertifikaat]] · [[Signaali sagedus]] · [[Signaali spekter]] · [[Sonograafia]] · [[Soodapesu]] · [[Sotsiaalkorter]] · [[Spektrianalüüs]] · [[Struktuuriüksus]] · [[STS Baltic]] · [[Sugulusliinide põhimõte]] · [[Tõepõhjata ajastu]] · [[Tõlkeabiprogramm]] · [[Töökoha ergonoomika]] · [[Tööväärtused]] · [[Taanlased Titanicul]] · [[Tahtlus]] · [[Tallinki Logistikakeskus]] · [[Tamroni reisifoto]] · [[Teadmusjuhtimise strateegiad]] · [[Teadus- ja arendusasutus]] · [[Teemantliist]] · [[Teenistusaste]] · [[Teleoperaator]] · [[Topoloogia (3D-modelleerimine)]] · [[Uurimisgrupp]] · [[Välistamispõhimõte]] · [[Võlaõiguslik leping]] · [[Vaimusünnitus]] · [[Vaimutöö]] · [[Vanapagana jäljehauad]] · [[Vangistusõigus]] · [[Venemaa Föderatsiooni lennukite õhupiiririkkumised]] · [[Vikkel (käsitöö)]] · [[Viltimine]] · [[Visuaalne juhtimine]] · [[Liisuvõtmine]] · [[Pärnu muusikafestival]] · [[Tõrva Loits]] · [[Tapipesa]] · [[Tsooru vasallilinnus]] · [[Võru Spordikeskus]] · [[Valetaja lause]] · [[Valga–Veski rongiliin]] · [[Valgehobusemäe rattamaraton]] · [[Vandeadvokaadi abi]] · [[Viljandi vanalinn]] · [[Vooremäe rattamaraton]] · [[Õigusteenus]] · [[Aasta ehitaja]] · [[Aasta keskkonnasõbralik ettevõte]] · [[Aasta ohvitser]] · [[Aasta suhtekorraldaja]] · [[Aru mõis I (Peetri)]] · [[Aru mõis II (Peetri)]] · [[Beyond Rigidity]] · [[Eeltalv]] · [[Eesti arhitektuuripoliitika]] · [[Eesti iluvõimlemise rühmkava rahvuskoondis]] · [[Eesti keele akadeemiline välisõpe]] · [[Eesti räpialbumid]] · [[Eestimaa uhkus]] · [[Egiptuse jõelaev]] · [[Ehitusmasin]] · [[Elva lasketiir]] · [[Emeriitadvokaat]] · [[Epistemology]] · [[Estonia (kirjastus)]] · [[Fenoloogilised aastaajad]] · [[Fixing Reference]] · [[Funktsionaalne lugemisoskus]] · [[Haapsalu raadiojaam]] · [[Haigushüvitis]] · [[Hambavaap]] · [[Harju-Kabala vasallilinnus]] · [[Hilissügis]] · [[Jõgeva 3]] · [[Joala (laev)]] · [[Käendusleping]] · [[Kärajad]] · [[Käsi- ja koduraamat]] · [[Kõrgrenessanss]] · [[Kõrrekoorel]] · [[Küünlakäärid]] · [[Küünlakirn]] · [[Küünlapähkel]] · [[Küünlatoos]] · [[Kalameister]] · [[Kalevala (eepos)]] · [[Kassari hiiemets]] · [[Keila laulupidu]] · [[Kevadtalv]] · [[Kiirusühik]] · [[Kirjeldav nimi]] · [[Kirju liblika suvi]] · [[Klimaatilised aastaajad]] · [[Kohus või tribunal ELTL art 267 tähenduses]] · [[Konflikti reguleerimine]] · [[Kontaktioskused]] · [[Koonga piiskopilinnus]] · [[Korallroosa]] · [[Kuressaare linnajooks]] · [[Kuusalu rattamaraton]] · [[Lähte rattamaraton]] · [[Loodusgiid]] · [[Looduskultuuri seminar]] · [[Luurepiilkond]] · [[Manipuleerimisega toimetulek]] · [[Mega (portaal)]] · [[Menetlusautonoomia]] · [[Narva Energiajooks]] · [[Otskiud]] · [[Põhipuhkuse hüvitamine]] · [[Põltsamaa meierei]] · [[Põltsamaa roosiaed]] · [[Paide-Türi rahvajooks]] · [[Paldiski Insenerikomando]] · [[Papüüruslaev]] · [[Pikikiud]] · [[Poomkant]] · [[Proportsionaalsuse põhimõte]] · [[Proportsionaalsuse põhimõte Euroopa Liidu õiguses]] · [[Puidu niiskusmõõtur]] · [[Puidusüü]] · [[Pulanna]] · [[Purpura]] · [[Raikküla vasallilinnus]] · [[Rakvere viljasalv]] · [[Rapla Selveri Suurjooks]] · [[Raplamaa rattamaraton]] · [[Ruumiline keskkond]] · [[Ruumiloome]] · [[Ruumipoliitika]] · [[Ruumisemiootika]] · [[Südamehaigused]] · [[Sürjakomid]] · [[Saaremaa Blues]] · [[Sillamäe-Kotka laevaliin]] · [[Uusklassitsism (kirjandus)]] · [[Uusklassitsism (muusika)]] · [[Vähimõrd]] · [[Vähinatt]] · [[Võrgulina]] · [[Võru rattaralli]] · [[Vannutatud Advokaatide Nõukogu]] · [[Višegradi Mehmed Paša Sokolovići sild]] · [[Viljandi kalapidu]] · [[Viljandi talvine tantsupidu]] · [[Eestkoste (Rooma õigus)]] · [[Esindusväljak]] · [[Teemantpuur]] · [[Tondijutt]] · [[Tootejuhtimine]] · [[Tuleristsed]] · [[Tuuleheide]] · [[Ulenbrock]] · [[Ulguränd]] · [[Vanemuine (laev, 1936)]] · [[Viiekümnesendine münt]] · [[We Are Family (Family album)]] · [[Idaeurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus]] · [[Ärirahanduse ja investeeringute õppetool]] · [[Õhu tsirkulatsioon]] · [[Õpilasleiutajate riiklik konkurss]] · [[Õppiv organisatsioon]] · [[Ajujaht (konkurss)]] · [[Alaline juht]] · [[Allprojekt]] · [[Alumiiniumi pulbervärvimine]] · [[Ambrasuur (arhitektuur)]] · [[Aprioorne otsustus]] · [[Asapeptiidid]] · [[Avaliku omandi manifest]] · [[Avatäited]] · [[Buprenorfiinvõõrutus]] · [[Disaini audit]] · [[Disainiprotsess]] · [[Dolen]] · [[Ebaausad kauplemisvõtted]] · [[Ebamari]] · [[Eesti advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus]] · [[Elektroketrus]] · [[EN 1090]] · [[Eurokeel]] · [[Füüsiline õpikeskkond]] · [[Feministlik kehakäsitus]] · [[Filosoofiline probleem]] · [[Finantsplaneerimine]] · [[GASP fenotüüp]] · [[Grupeto]] · [[Hädavajalikkusargument]] · [[Haspel (kalandus)]] · [[Huviharidus]] · [[Jätkusuutlik majandus]] · [[Juhus]] · [[Juuste haigused]] · [[Käiguvahetus (psühholoogia)]] · [[Karlever]] · [[Keeleoskustase]] · [[Klaster (humanitaarabi)]] · [[Kohaliku omavalitsuse õigus]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus]] · [[Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus]] · [[Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon]] · [[Kohtuistungi sekretär]] · [[Kuulamine]] · [[Läti SNV vapp]] · [[Säilituseksemplar]] · [[Säilitustähtaeg]] · [[Sümbolmeloodia]] · [[Sünkroondetekteerimine]] · [[Sünkroonmuundamine]] · [[Sünteetiline teater]] · [[Semiotsiid]] · [[Siinuseline suurus]] · [[Soovitussortiment]] · [[Statistikanõukogu]] · [[Subjekt ja predikaat]] · [[Suhtluse ajalugu]] · [[Sundosa]] · [[Suruõhuvasar]] · [[Tüvikonna põhimõte]] · [[Taimne Teisipäev]] · [[Tajuprobleem]] · [[Teadmuse säilitamine]] · [[Teadmusjuhtimise tulemuslikkuse mõõtmine]] · [[Teaduste struktuur]] · [[Teisesuse filosoofia]] · [[Telespektromeeter]] · [[Teller]] · [[Teoloogia summa Ia-IIae q. 1]] · [[Terviseteadus]] · [[Testaator]] · [[Testamendi tõlgendamine]] · [[Testamenditäitja]] · [[Testeerimisvabadus]] · [[Tinuline]] · [[Toiduaineteadus]] · [[Toimik]] · [[Transpordilaev]] · [[Tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testament]] · [[Universaalne arhiveerimismoodul]] · [[Usaldusteenus]] · [[Usuõpetus]] · [[Usundiõpetus]] · [[Uudisväärtus]] · [[Uue eakuse rahvakogu]] · [[Uus teadus]] · [[Väärtpaberiturg]] · [[Väikeliising]] · [[Võlausaldaja üleskutsemenetlus]] · [[Vabatahtlik merepääste]] · [[Vahelduvsignaali detektor]] · [[Valgevene-eesti transkriptsioon]] · [[Vargapesa]] · [[Vastastikusus]] · [[Veenmiskõne]] · [[Vektormõõtmine]] · [[Vektormeetrilised mõõteseadmed]] · [[Viimse tahte avaldus]] · [[Virmalise tort]] · [[Biomeditsiinielektroonika]] · [[Bruksismi kape]] · [[Deliktiskeem]] · [[Eel- ja järelpärimine]] · [[Eesti Longituuduuring]] · [[Eestkoste Eestis]] · [[Eestlased Titanicul]] · [[Eksperimentaaltöökoda]] · [[Elektriline]] · [[Elektriliste suuruste mõõtmine]] · [[Elektrimõõtmised]] · [[Elektronorel]] · [[Elektroonilised termomeetrid]] · [[Elektroonsed mõõtmised]] · [[Ettevaatamatus (karistusõigus)]] · [[Fasomeeter]] · [[Funktsionaalne keeleoskus]] · [[Hambaarsti konsultatsioon]] · [[Hambakivi eemaldamine]] · [[Hambaplomm]] · [[Haridusuuringud]] · [[Helju Mikkeli nimeline Tartumaa rahvatantsupreemia]] · [[Hilisromantism (kirjandus)]] · [[Hilisromantism (kujutav kunst)]] · [[Hilisromantism (muusika)]] · [[Hoiak]] · [[Hooletus]] · [[Hot-Deck imputeerimismeetod]] · [[Iha (filosoofia)]] · [[Implantoloogia]] · [[Inimvara arendamise strateegia teadlastele]] · [[Innovatsiooni juhtimine]] · [[Internet lennukis]] · [[Juurekanali avamine ja laiendamine]] · [[Käi ja koo]] · [[Küsitlus]] · [[Kaaspärijad]] · [[Kahepoolne teip]] · [[Kaldajoon]] · [[Kalibraator]] · [[Kaseiinivaba toitumine]] · [[Kergemeelsus]] · [[Kindlustusvöönd]] · [[Kinnipeetav]] · [[Kirme]] · [[Kivikatus]] · [[Kivivill]] · [[Klaveri embuses]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud (aastal 2018)]] · [[Kohaliku omavalitsuse arengukava]] · [[Kollektiivse esindamise organisatsioon]] · [[Kompensaator]] · [[Kompleksjuhtivuse mõõtur]] · [[Koolivalmidus]] · [[Kulumõõtur]] · [[Kuluvorm]] · [[Kuri vaim]] · [[Laiendatud tonaalsus]] · [[Lapse ülalpidamiskohustus]] · [[Lehetäi (romaan)]] · [[Lepitusmenetlus]] · [[Liisuvõtmine (sõjandus)]] · [[Lolo TV]] · [[Loovtants]] · [[Lundi Eesti Maja Ühing]] · [[Mõõteelektroonika]] · [[Mõõtesüsteem]] · [[Mõõtesild]] · [[Mõõtetehnika]] · [[Magnetlintreverberaator]] · [[Maksehäireregister]] · [[Metallbreketid]] · [[Subsidiaarsus]] · [[Subsistents]] · [[Suletud uste taga]] · [[Taldrikureegel]] · [[Tanu näitamine]] · [[Tanutamine]] · [[Tarkvara arendustsükkel]] · [[Teravmõigasroie]] · [[Terviseviin]] · [[Toimkond]] · [[Torutanu]] · [[Trükimeedia]] · [[Tulekahju kustutamine (pulm)]] · [[Vähimruutude meetodi regulariseerimine]] · [[Välisturistide arv Eestis]] · [[Vabaühenduste Fond]] · [[Vakarahvas]] · [[Valeviinad]] · [[Valtsnoorik]] · [[Vanavara]] · [[Vankritegemine]] · [[Varastamine (pulm)]] · [[Veimekirst]] · [[Verelaskmine (pulm)]] · [[Vibraatormuundur]] · [[Vihtlemine (pulm)]] · [[Kontojääk]] · [[Kujutis]] · [[Kulude plaanimine]] · [[Kvaliteedijuhtimise plaanimine]] · [[Läänemere taimestik]] · [[Labamasin]] · [[Lahkarvamus]] · [[Lapsepõlvefilosoofia]] · [[Lavaline rahvatants]] · [[Lechts]] · [[Lehisviht]] · [[Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts]] · [[Linnuvaatlusturism]] · [[Looja]] · [[Loovettevõtlus]] · [[Loovust soodustav töökeskkond]] · [[Luggenhusen]] · [[Määruskaebus]] · [[Mõistlik egoism]] · [[Makrokeskkond]] · [[Matthias (suguvõsa)]] · [[Merekindlus]] · [[Mikrotsement]] · [[Mitokondriaalsed nukleoidid]] · [[Monte Carlo analüüs]] · [[Moraaliabsolutism]] · [[Murelipuu]] · [[Muusikaline struktuur]] · [[Negavatt]] · [[Neil Delaney]] · [[Nuhtlusisend]] · [[Ohustatud taimekoosluste seire]] · [[Oraalne tolerants]] · [[Pakendidisain]] · [[Pealisehitis]] · [[Philosophy of Mathematics: An Introduction]] · [[Piltjutustus]] · [[Pinnase stabiliseerimine]] · [[Postnarrativist Philosophy of Historiography]] · [[Programmijuht]] · [[Projekti ebaõnnestumine]] · [[Projekti edu kriteeriumid]] · [[Projekti kvaliteedijuhtimine]] · [[Projekti lõpetamine]] · [[Projektijuhtimise audit]] · [[Projektijuhtimise edu]] · [[Äärmus]] · [[Põhjus ja tagajärg]] · [[Põllumajanduspank]] · [[Projektijuhtimise elutsükkel]] · [[Projektijuhtimise juhised]] · [[Projektijuhtimise plaan]] · [[Projektikava]] · [[Projektipõhine organisatsioon]] · [[Projektiportfell]] · [[Projektistumine]] · [[Projektitsükkel]] · [[Prototüüpimine]] · [[Puhasväärtus]] · [[Puitsõrestik]] · [[Rahvamajandus]] · [[Range kaitse vajak]] · [[Renni]] · [[Riskiregister]] · [[Säilikpuu]] · [[Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel]] · [[Südametunnistuskohus]] · [[Saavutatud väärtus]] · [[Saladuslik tsaar]] · [[Seikluskasvatus]] · [[Spektroskoopiline ellipsomeetria]] · [[Suhtlusmeetod]] · [[Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks]] · [[Tööpakett]] · [[Tööviljakus]] · [[Tühi Ruum]] · [[Taju mikrogenees]] · [[Tarneahela läbipaistvus]] · [[Tarnija]] · [[Tavategevus]] · [[Teadustaristu]] · [[Teatriharidus Eestis]] · [[Tense Bees and Shell-Locked Crabs]] · [[Terviklik kvaliteedijuhtimine]] · [[The Quest for Reality]] · [[Tulekindel materjal]] · [[Turisminõudlus]] · [[Turismiteenuse kvaliteet]] · [[Umut Baysan]] · [[Väärtpaberikonto]] · [[Välikaabel]] · [[Väliskaubandus]] · [[Võrdetegur]] · [[Võsamaa]] · [[Vastutustundlik tarbimine]] · [[VEPA Käitumisoskuste Mäng]] · [[Viljakusmonitor]] · [[Viljakusteadlikkuse meetod]] · [[Vitspunutis]] · [[Wacke]] · [[Õnnepank]] · [[5 kauneimat Eesti lasteraamatut]] · [[Aasta kokk]] · [[Aasta menuraamat]] · [[Aasta naiskoor]] · [[Aasta parasportlane]] · [[Aasta parim võrkpallur]] · [[Aasta tegu Eesti lennunduses]] · [[Aasta tekstiiliteos]] · [[Aimar (laev)]] · [[Aleksandr Grin (laevaklass)]] · [[Balti Purjespordi Liit]] · [[Balti vabadusauhind]] · [[Biosfääri programmiala]] · [[Borodinskoje Polje]] · [[CoCoViLa]] · [[Digipööre hariduses]] · [[Eesti õigusteadlaste päevad]] · [[Eesti alpinismi traagilised sündmused]] · [[Eesti Disainiauhinnad]] · [[Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia]] · [[Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal]] · [[Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus]] · [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]] · [[Eesti rootsikeelne meedia]] · [[Eller Sümfoniett]] · [[Endla nõgu]] · [[Estonian-Revelia Academic Fund]] · [[Fittipaldi kuulipilduja]] · [[Fred Kudu mälestusvõistlus]] · [[Geneetiline ressurss]] · [[Gerd Neggo stipendium]] · [[Hariduse tehnoloogiakompass]] · [[Helipuldi kvaliteedimäärajad]] · [[Isikutaju]] · [[Käänivõrk]] · [[Kümme tõotust]] · [[Kaheksa tõotust]] · [[Kaitseehitis]] · [[Kalamaja päevad]] · [[Kaldanoot]] · [[Karoliina]] · [[Katharina (laev)]] · [[Kauni keele auhind]] · [[Keskkonnaseire andmekogu]] · [[Kipper (kalandus)]] · [[Kohuke (kaubamärk)]] · [[Kooditähis]] · [[Korraline evalveerimine]] · [[Kuldsulg (auhind)]] · [[Kunda linnaorkester]] · [[Leideni manifest teaduse paremaks hindamiseks]] · [[Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia]] · [[Liina Reimani mälestussõrmus]] · [[Linnade ja valdade päevad]] · [[Müügiesindaja]] · [[Müügikampaania]] · [[Münsteri fragment]] · [[Mütt]] · [[Magnetgeneraator]] · [[Maie Orava võistutantsimine]] · [[Mannlicher Modell 1895 (8mm)]] · [[Mehaanika (tehnika)]] · [[Meremess]] · [[Metsade elupaigad]] · [[Mudilaskoor]] · [[Mungarüü]] · [[Nõmme Kevad]] · [[Noore haridustegelase reaalteaduste eripreemia]] · [[Noore IT-teadlase preemia]] · [[Noorsõdur]] · [[Nootkond]] · [[Oskar Rütli medal]] · [[Põxit]] · [[Pöördnoot]] · [[Pühajärv (ooper)]] · [[Paberipuit]] · [[Paul Kerese aasta]] · [[Pegasus (klubi)]] · [[Pelgulinna päevad]] · [[Pergerus]] · [[Pionersk]] · [[Pooja]] · [[Programmide struktuurne süntees]] · [[Punn (ehitus)]] · [[Puurkruvi]] · [[Rahvatantsujuhtide kool]] · [[Raudne kodu]] · [[Relatiivne rõhuskaala]] · [[Res publicae]] · [[Runo]] · [[Seiner]] · [[Seinnoot]] · [[Soonliitmik]] · [[SRT-4244]] · [[Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia]] · [[Tallinna tudengipäevad]] · [[Tantsukunst Kumus]] · [[Vastaline]] · [[Veeder]] · [[Lõplik muundur]] · [[Lõplik olekumuundur]] · [[Lükk]] · [[Laiendatud teovõime]] · [[Lapse heaolu]] · [[Lavakujundus]] · [[Lehv]] · [[Leinatoetuslaager]] · [[Lepinguõigus]] · [[Linik (riietus)]] · [[Logaritmiline sageduskarakteristik]] · [[Lokao]] · [[Mõjutamine suhtlemisel]] · [[Mõjutusvahend]] · [[Maeztu krahv]] · [[Magnetsüdamikmälu]] · [[Majandusanalüüs]] · [[Maksejõuetus]] · [[Maksepuhkus]] · [[Martellato]] · [[Merendusetnoloogia]] · [[Merivälja objekt]] · [[Metüleerimine]] · [[Metamudel (suuline kommunikatsioon)]] · [[Mitmikkodakondsus Eestis]] · [[Mobiiliorienteerumine]] · [[Mobilitas]] · [[Monoliitsüsteemid]] · [[Mudel (loogika)]] · [[Muukeelne haridus Eestis]] · [[Nöörirada]] · [[Nišiturism]] · [[Nutikas spetsialiseerumine]] · [[Okslohisti]] · [[Omanikujärelevalve]] · [[Orienteerumisklubi]] · [[Orienteerumispäevak]] · [[Osakapital]] · [[Oskuskeelekorraldus]] · [[Ostuturism]] · [[Otsmikurihm]] · [[Põhiheli]] · [[Põserihmad]] · [[Pürodraama]] · [[Püsikomaarv]] · [[Parmas]] · [[Pehme magnetmaterjal]] · [[Piiratud teovõime]] · [[Plaadikompass]] · [[Poliitiline realism]] · [[Possaadnik (asehaldur)]] · [[Postels]] · [[Pronksivalu. Welcome to Estonia!]] · [[Psühhosotsiaalsed ohutegurid]] · [[Rahaturuinstrument]] · [[Rahvusnimekiri]] · [[Rahvusvaheline kaitse]] · [[Ramón y Cajali markii]] · [[Redux (JavaScripti raamistik)]] · [[Repliik (kunst)]] · [[Reproduktsioon]] · [[Riigi järjepidevus]] · [[Riigihange]] · [[Rooma asjaõigus]] · [[Ruumipsühholoogia]] · [[Süüdimatus]] · [[Süüteo aegumine]] · [[Sündmuspõhised tehnoloogiad]] · [[Sünnitoetus]] · [[Safloor]] · [[Saflooriõli]] · [[Shikon]] · [[Sihtfinantseerimine]] · [[Siseturundus]] · [[Skaalafunktsioon]] · [[Sorokini armastusemudel]] · [[Sotsiaalne kaasatus]] · [[Spinellkollane]] · [[Stiilivõtted]] · [[Suhtlustõkked]] · [[Suhtlustreening]] · [[Sundtoomine]] · [[Supervisioon]] · [[Taasdiskreetimisartefakt]] · [[Taliturism]] · [[Tallinna Üleskutse]] · [[Tallinna-Narva ekspressliin]] · [[Tantsuline liikumine]] · [[Tasakaaluhind]] · [[Teadusandmed]] · [[Teeninduskeel]] · [[Teise astme kohus]] · [[Teivaslohisti]] · [[Tekstitüüp]] · [[TerVE]] · [[The Baltic Brick and Roof Award]] · [[Toetav-julgustav kuulamine]] · [[11. öölahingulennugrupp]] · [[127. luurelennugrupp]] · [[Aasta lind (Ukraina)]] · [[Aasta parim ujuja]] · [[Astronoomilised aastaajad]] · [[Aureoliinkollane]] · [[Baltic Bikini]] · [[Dott]] · [[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi märgid]] · [[Eesti saarte pärimuspäevad]] · [[Eesti Talupäevad]] · [[Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus]] · [[Eine]] · [[Haardnoot]] · [[Hoovihm]] · [[Järvamaa laulu- ja tantsupidu]] · [[Juuremugul]] · [[Käsikäes]] · [[Kümnesendine münt]] · [[Karinu kuused]] · [[Keila linna teenetemärk]] · [[Kurista roosiaed]] · [[Läänemeresoome keelte lõunarühm]] · [[Lambamust]] · [[Lembitu (ooper)]] · [[Leso]] · [[Luke Brunning]] · [[Maamess]] · [[Metsakuivendus]] · [[Muda, muri ja mura]] · [[Mudaravi]] · [[Muusikaline objekt]] · [[Mycoform]] · [[Närvivapustus]] · [[Nüüdisaegne õpikeskkond]] · [[Nobel Digital]] · [[Noonakord]] · [[Nullkoht]] · [[Oktaav]] · [[Operaatorarvutus]] · [[Pärandvara jagamine]] · [[Pärija nimetamise korraldus]] · [[Pärimine]] · [[Pärimisõiguse transmissioon]] · [[Pajustik]] · [[Pakettkommutatsiooniga võrgu latentsusaeg]] · [[Paraksiaalsete kiirte kimbud]] · [[Patsiendi monitooringu süsteemid]] · [[Plaadimängija]] · [[Protsentmeetriline mõõtur]] · [[Provenientsipõhimõte]] · [[Värvuse toonikvaliteet]] · [[Varakevad]] · [[Vastutustundlik turism]] · [[Ärireis]] · [[Õiguseetika]] · [[Ökoväli]] · [[Abielukott]] · [[Ahjuahven]] · [[Ajumehed]] · [[Alalispinge mikrovoltmeeter]] · [[Alalisvoolu mikrovoltmeeter]] · [[Algoreiv]] · [[Alistuv käitumine]] · [[Audioelektroonika]] · [[Auhinnatöö]] · [[Aukartus]] · [[Balti väärtpaberiturg]] · [[Baltic Trio]] · [[Biidermeier (muusika)]] · [[Bikontinentaalne linn]] · [[Bukranionfriis]] · [[Digivõti]] · [[DoubleTree by Hilton Chicago Magnificent Mile]] · [[Ebamõrsja]] · [[Eesti talupojapulm]] · [[Eestkäibija]] · [[Harjutanu]] · [[Isamees]] · [[Järelpulmad]] · [[Joodud]] · [[Küberhügieen]] · [[Kütke (kinnitusvahend)]] · [[Kaasanaine]] · [[Kaasitaja]] · [[Kanahändtanu]] · [[Kannuraha kogumine]] · [[Karuäke]] · [[Ketas]] · [[Kihlad]] · [[Kikktanu]] · [[Kinga-ajamine]] · [[Kinkpulmad]] · [[Kirstu lunastamine]] · [[Kirstu varastamine]] · [[Kirstukakk]] · [[Kirstumees]] · [[Kiutpõll]] · [[Klaarpõll]] · [[Kodutamine]] · [[Kogula Valla Põllumeeste Kogu]] · [[Kohvikoor]] · [[Kondiraha ajamine]] · [[Kordnik]] · [[Kosjad]] · [[Kosjajutt]] · [[Kosjaviin]] · [[Kukehändtanu]] · [[Kukermiit]] · [[Kultuurtehniline maaparandus]] · [[Kuulamine (etnoloogia)]] · [[Kuulueit]] · [[Kuuselatväke]] · [[Läbivkarakteristik]] · [[Lõõg]] · [[Lõputoit]] · [[Laevabrigaad]] · [[Langujoot]] · [[Lapuline]] · [[Laua otsa viimine]] · [[Laua pühkimine (pulm)]] · [[Lemmkibu]] · [[Lihttanu]] · [[Liider (laev)]] · [[Lilltanu]] · [[Lohmann (aadlisuguvõsa)]] · [[Luige Nokk]] · [[Täpsustamine]] · [[Tõrksus]] · [[Töökeskkond]] · [[Töökeskkonna ohutegurid]] · [[Tööturuteenus]] · [[Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine]] · [[Tsiviilkohus]] · [[Tugirada]] · [[Tunnete teadvustamine]] · [[Ukseavajad]] · [[Värvikontrast]] · [[Värvisüsteem]] · [[Vaatmik]] · [[Vaikne kuulamine]] · [[Vaimne küündimatus]] · [[Valeütlus]] · [[Valio Eesti AS Laeva meierei]] · [[Valuuta forvardleping]] · [[Varalahususe varasuhe]] · [[Varjupaigataotlejate Majutuskeskus]] · [[Vart (etnograafia)]] · [[Veebistandardid]] · [[Viitenumber]] · [[Viljandi jõulukuusk 2018]] · [[Viridiaanroheline]] · [[Vormiarv]] · [[Wilcken (Bebri)]] · [[Aasta lind (Portugal)]] · [[Aasta lind (Valgevene)]] · [[Abivajav laps]] · [[Alaealise ülekuulamine]] · [[Arhailine õigus]] · [[Arvelduspäev]] · [[Asumiselts]] · [[Atsetüleerimine]] · [[Audiokanal]] · [[Auditoorne õpe]] · [[Automatiseeritud kauplemine]] · [[Balti Folkloori Instituut]] · [[Balti Teatri Sügis]] · [[Beebiroosa]] · [[Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust]] · [[Blessig]] · [[Charles Hayteri värvisüsteem]] · [[Dekodeerimine]] · [[Dekoratsioon]] · [[Dokumentaalfilmiklubid Eestis]] · [[Eendtugi]] · [[Eesti keele allkeeled]] · [[Eesti teaduslepe]] · [[Ehitusmaterjalitööstus]] · [[Elamisluba Eestis]] · [[Elektrooniline aktsiatega kauplemine]] · [[Elektrooniline maksevahend]] · [[Elektroonne voltmeeter]] · [[Eluvastased süüteod]] · [[Eneseavamine]] · [[Esmasus, teisasus, kolmasus]] · [[EstNLTK]] · [[Etendaja]] · [[Ettevõtluspoliitika]] · [[Ferriitmaterjal]] · [[Food Network]] · [[Frey (Eestimaa suguvõsa)]] · [[Gordoni aken]] · [[Hagita menetlus]] · [[Haridusturism]] · [[Harklohisti]] · [[Helisignaal]] · [[Hoonestusõigus]] · [[Ideaalsus]] · [[Imiku toitmine]] · [[Implanteerimine]] · [[Isiku kahtlustatavana kinnipidamine]] · [[Järelpärija]] · [[Johann Wetberg]] · [[Klassikalise sõnalavastuse valguskujundus]] · [[Kohtujurist]] · [[Kohtuotsus]] · [[Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis]] · [[Kohtupsühholoogiaekspertiis]] · [[Kolk]] · [[Kolmeosaline mina-sõnum]] · [[Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis]] · [[Konfigureeritav kultuur]] · [[Konkludentne petmine]] · [[Kontakt (psühholoogia)]] · [[Kontaktõpe]] · [[Kontakti hoidmine]] · [[Kontakti lõpetamine]] · [[Kontakti loomine]] · [[Kontaktiks valmistumine]] · [[Kontra]] · [[Koostööoskus]] · [[Krich]] · [[Kuklarihm]] · [[Kurgualune rihm]] · [[Kust sa tead?]] · [[Ragnar Nurkse mälestuskivi]] · [[Rahvusvahelistes sõjaoperatsioonides osalenute medal]] · [[Rotax E-RAVE]] · [[Selts Scouts Rügement]] · [[Sihtevalveerimine]] · [[Tõmbekeskus]] · [[Tagasisidestamine]] · [[Teadlaskarjäär]] · [[Teadmistepõhine Eesti]] · [[The Language of Thought]] · [[Thor (laev)]] · [[Tiina (ballett)]] · [[Tiit Kuusiku nimeline lauluvõistlus]] · [[Tollkeere]] · [[Toy goldendoodle]] · [[Umbluu preemia]] · [[Vagula (külmutustraaler)]] · [[Valguspult]] · [[Voldemar Ööveli mälestusvõistlus]] · [[Will Happiness Find Me?]] · [[Tulme]] · [[UNESCO Läänemere projekt]] · [[Väikesaar]] · [[Värvide segamine]] · [[Võlukübar]] · [[Visand (muusika)]] · [[Sisevete pindala]] · [[Mõisahoone]] · [[Mõrsjaitk]] · [[Maitseained]] · [[Martin Kiik]] · [[Meie Mall]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)/Indeks]] · [[Metsaühistu]] · [[Metsaherilane]] · [[Midtown]] · [[Mustvee lahing]] · [[Õiglase kaubanduse nädal]] · [[Õpikäsitus]] · [[Õpilaste teadustööde riiklik konkurss]] · [[Õpilasuurimus]] · [[Õppekirjandus]] · [[Aardam]] · [[Ai (riideosa)]] · [[Alajäse]] · [[Ametkond]] · [[Biarmia (poeem)]] · [[Blokeering]] · [[Bullerjani ahi]] · [[Chichi]] · [[Citizen OS]] · [[Dünamo]] · [[Dasa Bala]] · [[Diskograafia (meditsiin)]] · [[Duon]] · [[Eend]] · [[Eksperimentaalarendus]] · [[Elukestev õpe]] · [[Elumus]] · [[Enharmoonia]] · [[Eraldis]] · [[Esikmets]] · [[Etik]] · [[Ferm]] · [[Filosoofiline küsimus]] · [[Fkh1]] · [[Galvaanilise eraldusega alalispingemuundur]] · [[Hea]] · [[Inspektor]] · [[Internaat]] · [[Kaladi]] · [[Kale]] · [[Karismaatiline juhtimine]] · [[Kasekäsnaravimid]] · [[Kasv]] · [[Katastroofirisk]] · [[Kaubanduse liberaliseerimine]] · [[Kere (tehnika)]] · [[Kiks]] · [[Kipper]] · [[Klikker]] · [[Kollajuure juurikas]] · [[Konsulent]] · [[Koppel]] · [[Korp]] · [[Kubu]] · [[Kuva]] · [[Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire]] · [[Leen]] · [[Liinilaev]] · [[Loodusrekordid]] · [[Love Army]] · [[Määratlemata õigusmõiste]] · [[Mõisamaa]] · [[Mafia III Soundtrack]] · [[Naabrusõigused]] · [[Ney]] · [[Ohvitseri asetäitja]] · [[Ooteplatvorm]] · [[Püstsirge]] · [[Paneel]] · [[Pelgupaik]] · [[Persona]] · [[Piksekaitse]] · [[Postipunkt]] · [[Progres]] · [[Räsa]] · [[Rõhtsirge]] · [[Rahvusmaastik]] · [[Rakend]] · [[Raut]] · [[Renn]] · [[Ric-8]] · [[Rohujahu]] · [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)]] · [[Saras]] · [[Seade]] · [[Sense and Sensibilia]] · [[Soojärv]] · [[Soolõime teaduses]] · [[Space and Time]] · [[Tünn]] · [[Tantsukunstnik]] · [[Teeleminek ja kojutulek]] · [[Tervetaktipaus]] · [[Tibu]] · [[Tuan]] · [[XL]] · [[Éloge de l'amour]] · [[Õpetajate tuba]] · [[Ühendus]] · [[Ülekoormus]] · [[Ajurand]] · [[Anorgaaniline ühend]] · [[Astronoomiline vaatlus]] · [[Bester]] · [[Direktiiv]] · [[Diversioon]] · [[Eksponent]] · [[Elektromagnetiline ballast]] · [[Faktor 4]] · [[Kõrsik]] · [[Keskkonnatehnika]] · [[Kiirgusvöönd]] · [[Klosett]] · [[Kodulennujaam]] · [[Lang]] · [[Lapsekäru]] · [[Lass]] · [[Loppenowe]] · [[Maavesi]] · [[Maksevõime suhtarvud]] · [[Naast (riietus)]] · [[Nissan e-NV200]] · [[Pürolüüsigaasikromatograafia]] · [[Paigalduskaabel]] · [[Parool]] · [[Pilak]] · [[PMOLED]] · [[Pulmakroon]] · [[Puutepunkt]] · [[Salaoja]] · [[Seemnesegu]] · [[Silmaüline kilbis]] · [[Simss]] · [[Stigma]] · [[Tanu]] · [[Tari]] · [[Tiivik]] · [[Torbik]] · [[Tracker]] · [[Trass]] · [[Vahr]] · [[Veimed]] · [[Video]] · [[XS]] · [[XXS]] · [[Kõik mis hea]] · [[Antoni (Šutov)]] · [[Kirill (Timofejev)]] · [[Talupere]] · [[Reherull]] · [[Abielu lahutamine Vana-Roomas]] · [[Eesti keele riigieksam]] · [[Eesti Sõjaväelaste Büroo]] · [[Ehituskäru]] · [[Hõivamine]] · [[Igamine Vana-Rooma õiguses]] · [[Kerilaud]] · [[Kerimine]] · [[Kirjanikupalk]] · [[Kirsturaami kate]] · [[Kives]] · [[Klambriliin StitchLiner Mark III]] · [[Klassipilt]] · [[Kodar (ree osa)]] · [[Kodarregi]] · [[Kohtu- ja Siseministeerium]] · [[Komplementlause]] · [[Koolidraama]] · [[Koolipärimus]] · [[Korjanduskott]] · [[Kui kunagi veel näeme]] · [[Kuivastu–Virtsu laevaliin]] · [[Kuritarvitamine]] · [[Pöör (kudumisvahend)]] · [[Pöördprojekteerimine (tarkvara)]] · [[Pind (noorteseriaal)]] · [[Plekktrumm (saade)]] · [[Poekett]] · [[Polümeerid nanoelektroonikas]] · [[Post-]] · [[Pozzuoli punane]] · [[Priekule vasallilinnus]] · [[Probleemmale]] · [[Professor Peeter Tulviste mälestusfond]] · [[Pruuklaen]] · [[Psühholoogiline žest]] · [[Puidutolm]] · [[Punasefiguuriline stiil]] · [[Rääts (korv)]] · [[Räbik]] · [[Räsamine]] · [[Räsasratas]] · [[Rõhud]] · [[Rüü]] · [[Rüiu]] · [[Rattapainik]] · [[Rattapink]] · [[Repneauk]] · [[Res mancipi]] · [[Sakala (laev 1886)]] · [[Segmentvõlv]] · [[Seguvispel]] · [[Setu kannel]] · [[Sikusarv]] · [[Tarutuur]] · [[Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus]] · [[Tomati ajalugu]] · [[Tuletundlikkus]] · [[Ida-Viru Investeeringute Agentuur]] · [[Brežnevi isikukultus]] · [[Das Kausalgesetz und seine Grenzen]] · [[Druja kihistu]] · [[Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsioon]] · [[Eesti plokkvibu naiskond]] · [[Eesti rekord odaviskes]] · [[Nüüdisühiskond]] · [[NKVD rahvuslikud operatsioonid]] · [[Ole valmis!]] · [[Omavoli]] · [[Osanik]] · [[Osjapill]] · [[Ost-müük (Rooma õigus)]] · [[Otsiktanu]] · [[Otto Hermanni nimeline auhind]] · [[Põlva Mesikäpa Hall]] · [[Põrkeionisatsioon]] · [[Põsepill]] · [[Pöidratas]] · [[Püünisraud]] · [[Paabapraasnik]] · [[Paadipöör]] · [[Paater]] · [[Paatkond]] · [[Padinad]] · [[Pael (püünis)]] · [[Pagurand]] · [[Painard]] · [[Paistekakk]] · [[Pajaaken]] · [[Palmik]] · [[Palmik (peaehe)]] · [[Pangagarantii]] · [[Parell]] · [[Peensulekalligraafia]] · [[Peetri Jooks]] · [[Perli andmebaas]] · [[Pignus]] · [[Piigat]] · [[Piimaallergia]] · [[Piirelaud]] · [[Piisknakkusevastased kaitsevahendid]] · [[Pudrunui]] · [[Puudriroosa]] · [[Raha emissioon]] · [[Rahvusvaheline organisaator]] · [[Rajamustrid]] · [[Ratasüll]] · [[Küüned (kaardimäng)]] · [[Kamber (taluarhitektuur)]] · [[Kapitalism (ideoloogia)]] · [[Karula pikk jalgsimatkarada]] · [[Keila Terviserajad]] · [[Kirikindad]] · [[Kliimat kujundavad astronoomilised tegurid]] · [[Kodarapüss]] · [[Kohila Noortevolikogu]] · [[Kolvikäik]] · [[Konsensuaalsed lepingud Rooma õiguses]] · [[Kulumaks]] · [[Laomädanik]] · [[Laudi]] · [[Leelisglasuur]] · [[Lendva]] · [[Liivsavi]] · [[Luuüdi doonorite register]] · [[Märgitus]] · [[Maandumisseadmed]] · [[Maatriksi määratus]] · [[Maavärinaohtlikud piirkonnad]] · [[Mandrilava (õigus)]] · [[Maohaavandid hobusel]] · [[Markiis (mööbel)]] · [[Metroorong]] · [[Modaalsus (keeleteadus)]] · [[Monoliit (arheoloogia)]] · [[Nõelakindad]] · [[Nõukogude Liidu ja Venemaa alalised esindajad ÜRO-s]] · [[Neerukivid kassidel]] · [[Notari tasu]] · [[Novosiltsov (Orjol)]] · [[Nullfoononriba ja foonon külgriba]] · [[Patsas]] · [[Muutuste juhtimine]] · [[ÉSTIE]] · [[1934. aasta Leningradi maleturniir]] · [[1939. aasta Ķemeri maleturniir]] · [[Gattšina lipnikekool]] · [[Geenius.ee]] · [[Haalamine]] · [[Hispaania rahvalik muusika]] · [[Ida-Viru klindilõik]] · [[Isiklik kasutusõigus]] · [[Katlaahel]] · [[Katlapuu]] · [[Rõõsk (küpsetis)]] · [[Raamatufond]] · [[Rahel Olbrei nimeline auhind]] · [[Raietööline]] · [[Rannikulõugas]] · [[Rauakooli tee]] · [[Redwell]] · [[Reeglid Tartu Ülikooli üliõpilaste korporatsioonidele]] · [[Rein Siimu Taiji Kool]] · [[Reomägi]] · [[Reservaaž (keraamika)]] · [[Rinnaleht]] · [[Rohuküla–Heltermaa laevaliin]] · [[Roopill]] · [[Roovialune]] · [[Sörulase aabits]] · [[Seade (muusika)]] · [[Sebaregi]] · [[Shittur]] · [[Sidepulkregi]] · [[Signild (reisilaev)]] · [[Siseauditi roll vilepuhumise protsessis]] · [[Siseauditi tarkvarad]] · [[Sisekontroll]] · [[Soetusmaksumus]] · [[Sotsiaalne ettevõtlus Eestis]] · [[Souss]] · [[Suurbritannia ja Šveitsi kaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Fääri saarte vabakaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Lõuna-Korea kaubandusleping]] · [[Tšarterlend]] · [[Taganemisõigus]] · [[Tagasi paradiisis.2]] · [[Takistuslülitus]] · [[Tootmestamine]] · [[Tsüklonite ehitus]] · [[Tuluskivi]] · [[Tuvihall]] · [[UNESCO ühendkoolide võrgustik]] · [[Uusromantikud]] · [[Võlvisiil]] · [[Vahitüürimees]] · [[Vanemtüürimees]] · [[Vankriratas]] · [[Varikalad]] · [[Vectorbloc]] · [[Vee jaotumine maal]] · [[Veebioom]] · [[Velda Otsuse hõbepeeker]] · [[Vetukad]] · [[Õppekorraldaja]] · [[Öökullsõlg]] · [[1946. aasta Helsingi maleturniir]] · [[Aerodünaamiline takistus]] · [[Ameerika Ühendriikide diplomaatilised esindajad Hawaiil]] · [[Antimeetod]] · [[Aru mõis III (Peetri)]] · [[Auditi objekt]] · [[Austla sõda]] · [[Bibikovi ratsasalk]] · [[Depoo toidutänav]] · [[DNA-põhine nanobioelektroonika]] · [[E-apostill]] · [[Eesmärgitus]] · [[Eesti Ajutise Valitsuse komissar]] · [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] · [[Eesti Maakogu]] · [[Eesti Teatriliidu aasta lavastuse auhind]] · [[Eesti Teatriliidu etendust teenindava töötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu haldus- ja administratiivtöötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]] · [[Eesti Teatriliidu lavastajaauhind]] · [[Eesti Teatriliidu lavastust ettevalmistava töötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] · [[Ekspressliin]] · [[ESTHub]] · [[Euroopa Liidu elamisluba]] · [[Euroopa Liidus kujutiste kaubamärgina registreerimise piirangud]] · [[Inkarnaat]] · [[Jalas (aluspuu)]] · [[Kongo sünekliis]] · [[Kunstniku vastutus]] · [[Lõmm]] · [[Lõmmuõrred]] · [[Legaliteedipõhimõte]] · [[Liigesevedelik]] · [[Lineaarne mootor]] · [[Lokaalsus]] · [[Miorõ kihistu]] · [[Moritz (suguvõsa)]] · [[Narotši kihistu]] · [[Päris-Eesti]] · [[Sõnamoodustus]] · [[Sõne (informaatika)]] · [[Süsinikuleke]] · [[Süvaõpe]] · [[Tagatis]] · [[Tantsuakadeemia]] · [[TheTomsikene]] · [[Tingiv kõneviis]] · [[Tipi tee]] · [[Toitumisonkoloogia]] · [[Toortõlge]] · [[Treng]] · [[Tsirkuseteraapia]] · [[Vähksõlg]] · [[Välde]] · [[Välismaailma probleem]] · [[Õigus olla]] · [[Õigussubjekt]] · [[Ülekurss]] · [[1986. aasta Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[Aasta noorsootöötaja]] · [[Ahju suitsuauk]] · [[Aisakell]] · [[Alõtša]] · [[Allüülrühm]] · [[Andmeedastus]] · [[Deebetmakse]] · [[Eesti disaini päev]] · [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu sõna-, muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žürii eriauhind]] · [[Eesti Teatriliidu tehnilise töötaja auhind]] · [[Eesti Vabariigi Elekterside Riigi Inspektsioon]] · [[Ekspositsioon]] · [[Erastamisväärtpaber]] · [[Erodeeritud muld]] · [[Euroopa Liidu õiguse kasuliku mõju põhimõte]] · [[Höövelspoon]] · [[Hüpermobiilsus]] · [[Haigestumus]] · [[Heinapill]] · [[Inimeseõpetus]] · [[Innovatsiooni ökosüsteem]] · [[Interlok]] · [[IV liiga 2020]] · [[Jalas]] · [[Kahemõõtmelised materjalid]] · [[Kandpuud]] · [[Kangasõlg]] · [[Kapp (mõõtühik)]] · [[Kaubandus- ja Tööstusministeerium]] · [[Kaubandusettevõtte imago]] · [[Kaugas]] · [[Kaustregi]] · [[Keha (käsitöö)]] · [[Kere (ehitis)]] · [[Leaving You for Me]] · [[Lohisti]] · [[Magneetumine]] · [[Moos]] · [[Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[Paadisadam]] · [[Pajapink]] · [[Parkapzuk]] · [[Pasmas]] · [[Peakott]] · [[Peapael]] · [[Pearätik]] · [[Peavöö]] · [[Peerukiskumine]] · [[Peretuba]] · [[Pesuküna]] · [[Pesunui]] · [[Pesupali]] · [[Piibualasi]] · [[Piibupuur]] · [[Piibusoon]] · [[Piimakamber]] · [[Piimakirn]] · [[Pikkvanker]] · [[Pilakujalg]] · [[Pingipill]] · [[Plaanvanker]] · [[Pook]] · [[Poolivokk]] · [[Poort (riietus)]] · [[Preparatiivne kromatograafia]] · [[Rent]] · [[Seedeelundkond]] · [[Stalini rahupreemia]] · [[Tähtajaline hoius]] · [[Töö- ja Hoolekandeministeerium]] · [[Tartu Ülikooli raamatukogu kalender]] · [[Tootmiskaubad]] · [[Tudengiorganisatsioon]] · [[Välgumihkel]] · [[Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond]] · [[Võimukorraldus]] · [[Vabaõhuteater]] · [[Vabaproua]] · [[Vaibevara]] · [[Vaim (tont)]] · [[Vaju keel]] · [[Valeuudis]] · [[Valguspilt]] · [[Veebi kasutamise andmekaeve]] · [[Vehmer]] · [[Üte]] · [[1N4007]] · [[1N5401]] · [[Ahju võlvkaar]] · [[Ahjuauk]] · [[Ahjuesine]] · [[Ahjukülg]] · [[Ahjukivi]] · [[Ahjukumm]] · [[Ahjulääv]] · [[Ahjulagi]] · [[Ahjupõrand]] · [[Ahjusüda]] · [[Ahjusuu]] · [[Akutrell]] · [[Algebraline summa]] · [[Allakäik]] · [[Ananasspeeker]] · [[Autarkia (filosoofia)]] · [[Autokaardid]] · [[Bartertehing]] · [[Bassein]] · [[Bios]] · [[Eelpõletus]] · [[Eesti rahvuslind]] · [[Elastsusjõud]] · [[Fantoom]] · [[Fenomenoloogia]] · [[Forex]] · [[Geoelement]] · [[Glatsioisostaatiline maakerge]] · [[Grampiani mäed (Austraalia)]] · [[Hüdroõli]] · [[Inklinatsioon]] · [[Jälg]] · [[Järta]] · [[Kõne (keeleteadus)]] · [[Kaitseväikepinge]] · [[Kaitseväikepingetrafo]] · [[Kommutaator]] · [[Konto]] · [[Koormusliigitegur]] · [[Korjus]] · [[Kromaatika]] · [[Kurisu]] · [[Latter]] · [[Märtsipommitamine]] · [[Meresüld]] · [[Misjon (usundilugu)]] · [[Moodus]] · [[Narkodiiler]] · [[Neuroleptikumid]] · [[Orutuul]] · [[Pärandkultuur]] · [[Pärimuskultuur]] · [[Pine]] · [[Ping]] · [[Pistis]] · [[Priipass]] · [[Puidutöötluspink]] · [[Putk (tööriista osa)]] · [[Rõtšanõ kihistu]] · [[Raag]] · [[Rahuoperatsioonide Keskus]] · [[Ristraam]] · [[Rusteeritud sammas]] · [[Sõjakirjanduse seeria: Maailmasõja memuaaride sari]] · [[Sõnastik]] · [[Sakramendinišš]] · [[Sekundaarproduktsioon]] · [[Silpnimetus (absoluutne solmisatsioon)]] · [[Stanisław Moniuszko (laev)]] · [[Strusto kihistu]] · [[Suga]] · [[Taara]] · [[Talvine peetripäev]] · [[Teim]] · [[Tellimustootmine]] · [[Trahter]] · [[Triool]] · [[Tsentroid]] · [[Tugevuspiir]] · [[Väärtuskasvatus]] · [[Väikekodanlane]] · [[Vannas]] · [[Variatsioon (muusika)]] · [[Algebraline tehe]] · [[Andmekandja]] · [[Diatoonika]] · [[Järjestus]] · [[Juhe]] · [[Kõnesüntesaator]] · [[Kare]] · [[Kosk]] · [[Pinus]] · [[Rähk]] · [[Sõne]] · [[Tarbekunst]] · [[The Significance of Philosophical Scepticism]] · [[Ukmerge kihistu]] · [[Uuk]] · [[Väärtus]] · [[Vaata!Festival]] · [[Vabatahtlik]] · [[Vaidlėnai kihistu]] · [[Vaivara kirves]] · [[Vangiški kihistu]] · [[Varvistik]] · [[Veer]] · [[Volbripäev]] · [[Oterdis]] · [[Pärissuvi]] · [[Pisiplastika]] · [[Ploschkus]] · [[Poola romaanide sari]] · [[Privaatsuskaitsekile]] · [[Propastop]] · [[Res universitatis]] · [[Rinnakee]] · [[Ristkapsel]] · [[Rootsi kapsel]] · [[Seaduseelnõu]] · [[Seto kroon]] · [[Sotsioloogiline teadmusteooria]] · [[Teenistuslaev]] · [[The Robust Demands of the Good]] · [[Tsiseleerimine]] · [[Võrkklaas]] · [[Varrasahelik]] · [[Vastutustundliku laenamise põhimõte]] · [[Venemaa suurmeister]] · [[Voog (infotehnoloogia)]] · [[Õhuliin]] · [[Šariaat Iraanis]] · [[Eesti Teatriliidu tantsuauhind]] · [[Pärnu orelifestival]] · [[2. diviisi tagavarapataljon]] · [[20. SS-väljaõppe ja tagavararügement]] · [[3. diviisi tagavarapataljon]] · [[Abieluvararegister]] · [[Antigua ja Barbuda kuningas]] · [[Balletto]] · [[Digikultuuriaasta]] · [[Dispositiivsus]] · [[Eelmenetlus]] · [[Eesti õigusajalugu]] · [[Eesti kõrgalpinism]] · [[Eesti Notarite Ühing]] · [[Eesti NSV Advokaatide Kolleegium]] · [[Eliittreener]] · [[Euroopa Liidu Maja]] · [[FIDE auliige]] · [[Hagimenetlus]] · [[II liiga 2018]] · [[II liiga 2019]] · [[III liiga 2018]] · [[III liiga 2019]] · [[Jüri Kirikumõisa park]] · [[Jalgpalliklubi 32. Keskkool]] · [[Juhivits]] · [[Kõrvalkohustus]] · [[Kastlõks]] · [[Kliendileping]] · [[Kohtueelne kriminaalmenetlus]] · [[Kohtueelne menetlus]] · [[Kohtuistung]] · [[Kohtusüsteem Mandri-Euroopalikus õigussüsteemis]] · [[Kohtutäituri tasu]] · [[Kriminaalkoodeks]] · [[Kuressaare vanalinn]] · [[Kutsesaladus]] · [[Läige (õng)]] · [[Lõks (püünis)]] · [[Lööklõks]] · [[Maleturniiri kategooria]] · [[Meistertreener]] · [[Merikotka]] · [[Mittetäielik õigusnorm]] · [[Mold]] · [[Moraalne kahju]] · [[Nõudeõigus]] · [[Nõudeõiguse aegumine]] · [[Notari ametitoiming]] · [[Notariaalne tõestamine]] · [[NSV Liidu suurmeister]] · [[Oluline eksimus]] · [[Otsusevõimetus]] · [[Paastuaja 5. pühapäev]] · [[PAKRI Teadus- ja Tööstuspark]] · [[Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium]] · [[Roostehaigused]] · [[Süüvõime]] · [[Tuvalu kuningas]] · [[Vaimsus]] · [[Vankriredel]] · [[Äkkekelk]] · [[57. valvelaevade divisjon]] · [[87. üksik öine pommituseskadrill Tasuja]] · [[Abilatt]] · [[ARC-tüüpi inhibiitorid]] · [[Auditi liigid]] · [[Auditiuniversum]] · [[Baškiiri kirjandus]] · [[Cīrava vasallilinnus]] · [[Eesti elektrisüsteem]] · [[Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta]] · [[Elektrisõidukite ajalugu]] · [[Fluidum]] · [[II liiga 2020]] · [[III liiga 2020]] · [[Küte (Dagö)]] · [[Kanepiplokk]] · [[Kattevärv]] · [[Kino Capitol]] · [[Lennuki salongipersonal]] · [[Lennundusfraseoloogia]] · [[Lootuses]] · [[Maa-alused (haigus)]] · [[Maajumal]] · [[Mari Möldre nimeline preemia]] · [[Näitus "Kohtumised"]] · [[Nõelakoda]] · [[Nõiamärgid]] · [[Nõiasõnad]] · [[Ohvriaed]] · [[Oode]] · [[Otsekülv]] · [[Palgikelk]] · [[Savimullad]] · [[Taevaskoja bioloogiajaam]] · [[Testamendijärgne pärimine]] · [[Torikseened]] · [[Turbatablett]] · [[Ukukivi (ohvrikivi)]] · [[Ukuvakk]] · [[Valkla õppevälja lennuõnnetus]] · [[Vana-Pärnu toomkirik]] · [[Venemaa Kinematograafia Akadeemia]] · [[Wood Buffalo rahvuspargi kopratamm]] · [[Auaadress]] · [[Brigaadiadmiral]] · [[Dispositsioon (õigusteadus)]] · [[Edasikaebamisõigus]] · [[Eelsuvi]] · [[Eesti Advokatuuri eetikakoodeks]] · [[Eesti gaasi ülekandevõrk]] · [[Eesti jalgpallikoondise peatreener]] · [[Eesti naiste jääpallikoondis]] · [[Eesti NSV Prokuratuur]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus]] · [[Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee]] · [[Eesti Suurorient]] · [[Ehisinitsiaal]] · [[Elukaar]] · [[Ereda koonduslaager]] · [[Eriotstarbeline laev]] · [[Esmatasandi tervisekeskus]] · [[Estonian Open (darts)]] · [[Fenoloogiline suvi]] · [[FIDE instruktor]] · [[FIDE maailmameistrivõistlused males (1993–2006)]] · [[Flokeeritud kangas]] · [[Fototurism]] · [[Groovy]] · [[Hädaseisund]] · [[Halduskaristus]] · [[Hannoveri kapsel]] · [[Harimalk]] · [[Hilissuvi]] · [[Hotellimajandus]] · [[Ike (härjaike)]] · [[Inglise kapsel]] · [[IV liiga 2018]] · [[IV liiga 2019]] · [[Jaanilinna sillapea]] · [[Jakk (rõivas)]] · [[Juhtmekoorimistangid]] · [[Kämmal]] · [[Kõrgmäestik]] · [[Kaitsealune]] · [[Kanuumatk]] · [[Katteüksus]] · [[Keekandja]] · [[Keeletalgud]] · [[Kirimale naiste rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale naiste suurmeister]] · [[Kirimale rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale rahvusvaheline seeniormeister]] · [[Kirjutustõlge]] · [[Kognitiivsus]] · [[Kollokatsioonid]] · [[Kolmas isik]] · [[Komsomoliopositsioon]] · [[Korterelamu]] · [[Korteriomand]] · [[Kuljused]] · [[Lõugas (iste)]] · [[Lapseea migreen]] · [[Lauter (paadisadam)]] · [[Leid (rakmed)]] · [[Liikmesriigi trahvimine direktiivi üle võtmata jätmise eest]] · [[Liikmesriigi trahvimine kohtuotsuse mittetäitmise eest]] · [[Link (sulus)]] · [[Lokspäri]] · [[Lont (nöör)]] · [[LPMO]] · [[Lusikavarn]] · [[Müügikõne]] · [[Müügitulu]] · [[Mehaaniline teater]] · [[Mittediskrimineerimise põhimõte. Diskrimineerimise keeld usutunnistuse alusel.]] · [[Modernne riik]] · [[Niks]] · [[Ohjad]] · [[Põlva keskväljak]] · [[Pühalaul]] · [[Pehme seiklusturism]] · [[Personaalne müük]] · [[Potihark]] · [[Primitiivne veesõiduk]] · [[Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse standardid]] · [[Rangiroomad]] · [[Sõidukite maksustamine Euroopa Liidus]] · [[Sihitisesõnastik]] · [[Sorid]] · [[Sotnik]] · [[Suudim]] · [[Tähtvõti]] · [[Tallinna tagavarapataljon]] · [[Tiisel]] · [[Turustuskanal]] · [[Ujulestad]] · [[Urotrakti infektsioonid imiku- ja lapseeas]] · [[Uurimisasutus]] · [[Võõrastemaja]] · [[Vakk (anum)]] · [[Valga Maakohus]] · [[Vampel]] · [[Zimbabwe kirjandus]] · [[Lemerigi keel]] · [[Leppedemokraatia]] · [[Liiga]] · [[Looduskalender.ee]] · [[Mehhiko kapsel]] · [[Merekultuur]] · [[Pahmamine]] · [[Pant (kalandus)]] · [[Plaaniline meditsiiniabi]] · [[Jalam]] · [[Peergkorv]] · [[Seepiapruun]] · [[Malk]] · [[Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] · [[Parisnik]] · [[Fint]] · [[Kallaspapp]] · [[Lapimaa (põld)]] · [[Nöörimaa]] · [[Umbaed]] · [[Ülalpidamisleping]] · [[Elurendis]] · [[Texta toolkit]] · [[Põletuskiri]] · [[Põristi]] · [[Ääremaastumine]] · [[Verstapost]] · [[PySimpleGUI]] · [[Hoone digipäevik]] · [[Luukapäev]] · [[Palivere lastekodu]] · [[Eestimaa Maapäev]] · [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused]] · [[Donetski Rahvavabariigi võitlejate vägistamine Kadõrovi pataljoni poolt]] · [[USA probleemsete teismeliste instituudid]] · [[Soome-ugri rahvaste III maailmakongress]] · [[Rahvusvaheline sotsiaaltöö päev]] · [[Marite Kallasma]] · [[Tädi Maali]] · [[Šveitsi stiil]] · [[Ixchiq]] · [[Sõdurivanne]] · [[Tallinna Russ]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] · [[Kuidas küla koerale, nõnda koer külale]] · [[Tartu Ülikooli üliõpilasesindus]] · [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] · [[Eesti otsib superstaari (kaheksas hooaeg)]] · [[Lutheri heinamaa]] · [[Muuseumikaart]] · [[Partisan (kino)]] · [[Viire (laev)]] · [[Korvpalliklubi KAPA]] · [[STARTUp Day]] · [[Reichard]] · [[Tartu Muinsuskaitse Ühendus]] · [[TREV]] · [[Viru Maavalitsus]] · [[Põdrakasvataja]] · [[Toomhospidal]] · [[Pagari lahing]] · [[Tallinna Linna Statistikabüroo]] · [[Doktor Silva]] · [[Tagasirändur]] · [[Eesti Käsipalli Liit (1923)]] · [[Eesti NSV Sideministeerium]] · [[Külasema tüüpi kivikirves]] · [[Kunstnikupalk]] · [[Rõuge tüüpi keraamika]] · [[Thornycrofti 72-jalane torpeedokaater]] · [[Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]] · [[Eestimaa rüütliõigus]] · [[Tartu kooliõpilaste pataljon]] · [[Vastse-Kasaritsa lahing]] · [[Kastre jõelahing]] · [[Keila lahing (1918)]] · [[Narva kaitsepataljon]] · [[Reola lahing]] · [[Tartu kaitsepataljon]] · [[Viljandi kaitsepataljon]] · [[Pikksaare lahing]] · [[Lebavere lahing]] · [[Kikka lahing]] · [[Annemõisa mõis (Märjamaa)]] · [[Rakvere 2. jaoskonnakohus]] · [[Narva foogtikohus]] · [[Viidumäe bioloogiajaam]] · [[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]] · [[Viimsi noortevolikogu]] · [[Papipalu karjamõis]] · [[Canzone kooristuudio]] · [[Liivimaa kubermanguvalitsus]] · [[Tallinna 3. kaitsepataljon]] · [[Linnutaja naiskoor]] · [[Organiseerumatute Büroo]] · [[EELK Põhja-Eesti piiskopkond]] · [[Looduskaitsepäev]] · [[Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester]] · [[Meesüliõpilaste Ühing Ümera]] · [[Korporatsioon Fraternitas Leholensis]] · [[Kristlik Naisüliõpilaste Ühing]] · [[Üliõpilasühing Hacfiro]] · [[Korporatsioon Limuwia]] · [[Võru kaitsepataljon]] · [[Tallinna 2. kaitsepataljon]] · [[Tallinna 1. löögipataljon]] · [[Peipsi rannakaitsepataljon]] · [[Saaremaa asehaldur]] · [[Saaremaa kuberner]] · [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2026 – ...)]] · |} {{Wikidata list end}} prpnwnp2uznykpixp74b582z6m17km0 0 630266 7230400 7136122 2026-09-07T12:15:19Z Neptuunium 58653 7230400 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib endisest klubist Eestis; teaduskeskuse kohta Tartus vaata [[Teaduskeskus Ahhaa]].}} '''Ahhaa''' (ka: Ahaa või Ahhaa!) oli 1980. aastate teises pooles tegutsenud arvutiklubi õpilastele, õpetajatele ja kõigile arvutihuvilistele. Raaliklubi algatati sügisel 1985, mil kuulutati välja selle keskuseks Tallinn ja [[Eesti Raadio]] saatesari "Raaliklubi", mille toimetajaks oli [[Leho Männiksoo]]. Ühing ootas nii individuaalseid kui kollektiivseid liikmeid ja lubas hakata korraldama kokkutulekuid, foorumeid jne. Põhikirja vormistamine võttis siiski aega, täiendatud põhikirja tutvustati raadiosaates ning korduvaid ja korrigeeritud üleskutseid raaliklubiga liituda avaldati ka hiljem.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/raadiolehteestiraadio/1985/10/30/9|pealkiri=Raaliklubi avab uksed!|väljaanne=Raadioleht|aeg=30. oktoober 1985}}</ref> Informaatikaõpetaja [[Jaak Loonde]] tutvustas end ajakirjanduses raaliklubi "peaprotsessorina".<ref>{{Netiviide|autor=Jaak Loonde|url=https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1985/10/19/3|pealkiri=Raaliklubi|väljaanne=Nõukogude Õpetaja|aeg=19. oktoober 1985}}</ref> 1990. aastal nimetati raaliklubi ümber Noorte Arvutikasutajate Seltsiks "Ahhaa". ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Kodanikuühiskond Eestis]] [[Kategooria:Eesti seltsid]] [[Kategooria:Eesti infotehnoloogia]] [[Kategooria:1985. aasta Eestis]] dulg6z52v5sndag9mnwfh5xpg1fnu6s 0 631973 7230625 7224577 2026-09-07T21:43:31Z Raamaturott 56450 7230625 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1992]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[6. jaanuar]] – [[Merilin Paalo]], eesti võrkpallur *[[12. jaanuar]] – [[Ishak Belfodil]], Alžeeria jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Robbie Brady]], Iirimaa jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Marija Vuković]], Montenegro kõrgushüppaja *[[27. jaanuar]] – [[Artjom Savitski]], eesti laulja *[[30. jaanuar]] – [[Erik Aunapuu]], eesti tennisist * 30. jaanuar – [[Martti Keel]], eesti võrkpallur *[[31. jaanuar]] – [[Victor Crone]], Rootsi muusik ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Shanieka Ricketts]], Jamaica kolmikhüppaja * 2. veebruar – [[Joonas Tamm]], eesti jalgpallur *[[16. veebruar]] – [[André Ramalho]], Brasiilia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Lukas Weißhaidinger]], Austria kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Jonjo Shelvey]], inglise jalgpallur * 27. veebruar – [[Callum Wilson]], Inglismaa jalgpallur * 27. veebruar – [[Jimmy Vicaut]], Prantsusmaa sprinter ==Märts== *[[9. märts]] – [[Mateusz Przybylko]], Saksamaa kõrgushüppaja *9. märts – [[João Pedro]], Brasiilia jalgpallur *9. märts – [[Cornelia Jakobs]], rootsi laulja ja laulukirjutaja *[[10. märts]] – [[Emily Osment]], USA näitleja *[[21. märts]] – [[Karolína Plíšková]], Tšehhi tennisist *[[26. märts]] – [[Henri Kukke]], Eesti sumomaadleja *[[27. märts]] – [[Nette Peit]], Eesti võrkpallur *[[28. märts]] – [[Sten-Mark Bachmann]], Eesti purjetaja ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Epp Mäe]], eesti maadleja *[[10. aprill]] – [[Michał Haratyk]], poola kuulitõukaja *[[15. aprill]] – [[Amy Diamond]], Rootsi laulja *[[19. aprill]] – [[Laura Niils]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Valter Soosalu]], eesti koorijuht *[[26. aprill]] – [[Sten Kalder]], Eesti veemotosportlane *26. aprill – [[Marko Meerits]], Eesti jalgpallur ==Mai== *[[4. mai]] – [[Rasmus Mägi]], eesti tõkkejooksja *4. mai – [[Phyllis Francis]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. mai]] – [[Karen Vapper]], Eesti ujuja *[[12. mai]] – [[Vetle Sjåstad Christiansen]], Norra laskesuusataja *[[21. mai]] – [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]], Venemaa murdmaasuusataja *[[28. mai]] – [[Henri Treial]], eesti võrkpallur *[[31. mai]] – [[Laura Ikauniece]], läti seitsmevõistleja ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Gianmarco Tamberi]], Itaalia kõrgushüppaja *1. juuni – [[Rubén Sobrino]], hispaania jalgpallur *[[7. juuni]] – [[Karl Robert Saaremäe]], eesti näitleja *[[15. juuni]] – [[Dafne Schippers]], hollandi kergejõustiklane * 15. juuni – [[Mohamed Salah]], egiptuse jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Erika Kirpu]], Eesti vehkleja *[[26. juuni]] – [[Margit Viirma]], Eesti kabetaja ja laulja *[[30. juuni]] – [[Lynx Gaede]] ja [[Lamb Gaede]], USA lauljad ([[Prussian Blue]]) ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Crystal Dunn]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Eleriin Haas]], Eesti kõrgushüppaja *[[11. juuli]] – [[Isabelle Deluce]], Kanada filminäitleja *[[8. juuli]] – [[Sandi Morris]], USA teivashüppaja *8. juuli – [[Nikita Gussev]], vene jäähokimängija *[[21. juuli]] – [[Julia Beljajeva]], Eesti vehkleja *[[22. juuli]] – [[Selena Gomez]], USA laulja ==August== *[[3. august]] – [[Jannik Vestergaard]], taani jalgpallur * 3. august – [[Gesa Felicitas Krause]], Saksamaa jooksja *[[8. august]] – [[Kätlin Sepp]], Eesti ujuja *[[16. august]] – [[Piotr Lisek]], poola teivashüppaja *[[19. august]] – [[Kadi Kullerkann]], Eesti võrkpallur *[[20. august]] – [[Demi Lovato]], USA laulja *[[25. august]] – [[Borja Bastón]], Hispaania jalgpallur *[[27. august]] – [[Kim Petras]], saksa laulja *[[31. august]] – [[Silvia Ilves]], eesti tšellist ==September== *[[1. september]] – [[Kirani James]], Grenada jooksja *[[8. september]] – [[Marianna Liik]], eesti helilooja *[[13. september]] – [[Felix Klaus]], Saksamaa jalgpallur *[[14. september]] – [[Danielle Williams]], Jamaica kergejõustiklane *[[16. september]] – [[Nick Jonas]], USA laulja ([[Jonas Brothers]]) *[[18. september]] – [[Kendra Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Håvard Holmefjord Lorentzen]], Norra kiiruisutaja *[[20. oktoober]] – [[Liis Lemsalu]], Eesti laulja *20. oktoober – [[Klemen Prepelič]], Sloveenia korvpallur *[[24. oktoober]] – [[Alexander Scholz]], Taani jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Édouard Louis]], prantsuse sotsioloog ja kirjanik ==November== *[[15. november]] – [[Kelly Nevolihhin]], eesti pikamaajooksja *15. november – [[Kevin Wimmer]], Austria jalgpallur *[[23. november]] – [[Miley Cyrus]], USA laulja ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Zlatko Tripić]], Norra jalgpallur *[[3. detsember]] – [[Justyna Święty-Ersetic]], poola jooksja *[[15. detsember]] – [[Mart Naaber]], eesti võrkpallur *[[18. detsember]] – [[Ryan Crouser]], USA kergejõustiklane *[[27. detsember]] – [[Maicel Uibo]], eesti kümnevõistleja *[[30. detsember]] – [[Thomas Walkup]], Ameerika-Kreeka korvpallur [[Kategooria:Sündinud 1992| ]] g8wra7cykvimzicfhuz2ndtweukbv5a 0 639365 7230442 7224306 2026-09-07T14:21:49Z Kuriuss 38125 7230442 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TAK]]|algpeatus=Viru keskus 6|lõpppeatus=Kärmu|avati=1995|number=29B|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=29A|järgmine liin=30|järgmine=30 (Tallinna bussiliin)|eelmine=29A (Tallinna bussiliin)|läbi=Iru Hooldekodu, Iru Elektrijaam|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=11. juuli 2026|suleti=2006}} '''Tallinna ja Maardu bussiliin 29B''' sõitis [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuse]] ja [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] vahel läbides Iru Hooldekodu ja Iru Elektrijaama. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1995 |Hobujaama - Iru Hooldekodu - Iru Elektrijaam - Kärmu | - |- |01.05.2004 |Viru Keskus - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu |Suleti 2006 |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.09.2006 !Viru keskus - Iru hooldekodu - Iru elektrijaam - Kärmu !Kärmu - Iru elektrijaam - Iru hooldekodu - Viru keskus |- | ; Viru keskus 6 ; Pronksi ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Oru ; Lasnamägi ; Paevälja ; Meeliku ; Loopealse ; Katleri ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Tondi mägi ; Iru hooldekodu ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Pirita jõgi ; Iru elektrijaam ; Iru küla ; Vasar ; Loo ; Pähklamäe ; Koplimäe ; Kärmu | ; Kärmu ; Koplimäe ; Pähklamäe ; Loo ; Vasar ; Iru küla ; Iru elektrijaam ; Priisle ; Ussimäe tee ; Iru hooldekodu ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Katleri ; Loopealse ; Meeliku ; Paevälja ; Lasnamägi ; Oruvärava ; Oru ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[29 (Tallinna bussiliin)|29]] * [[29A]] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] 0kyrh3d43sq1nohwfimpx5rq69qltgk 0 642549 7230446 6447023 2026-09-07T14:27:56Z Kuriuss 38125 7230446 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Schöni skandaal''' puudutab Saksa füüsikut [[Jan Hendrik Schön]]i (1970), kes tõusis esile pärast mitmeid näilisi avastusi [[Pooljuht|pooljuhtide]] füüsika vallas, mis hiljem osutusid [[Pettus|pettuseks]].<ref name="Nature 2002">{{cite web|url=https://www.nature.com/articles/news020923-9|title=Physicist found guilty of misconduct|website=Nature|date=26 September 2002|access-date=20 December 2022}}</ref> Enne pettuse avastamist oli Schön saanud [[Otto-Klung-Weberbanki füüsikaauhind|Otto-Klung-Weberbanki füüsikaauhinna]] ja 2001. aastal [[Braunschweigi auhind|Braunschweigi auhinna]] ning 2002. aastal [[Materjaliuuringute Selts]]i väljapaistva noore uurija auhinna, mis kõik hiljem tühistati. Skandaal vallandas teadusringkondades arutelu [[Teadusartikkel|teadusartiklite]] [[Kaasautor|kaasautorite]] ja [[Retsensent|retsensentide]] vastutuse üle. Arutelu keskendus sellele, kas vastastikune eksperthinnang, mis on mõeldud vigade leidmiseks ning artiklite asjakohasuse ja originaalsuse kindlakstegemiseks, peaks ka tuvastama tahtliku pettuse. ==Esiletõus== Schön lõpetas 1988. aastal gümnaasiumi [[Feldkirch]]is [[Austria]]s. Seejärel õppis [[Konstanzi Ülikool]]is füüsikat, mille lõpetas 1993. aastal. Samas valmis tal 1997. aastal fotogalvaanilise eksperdi Ernst Bucheri juhendamisel doktoritöö vaskgalliumdiseleniidi kasutamisest [[päikesepatarei]]de tootmiseks. 1997. aasta lõpus liitus Schön Bertram Batloggi grupiga [[Belli Laboratoorium|Bell Lab]]is. Seal töötas ta koos Christian Klociga, uurimisteemaks nanotehnoloogia orgaaniliste pooljuhtidega, kus tavalised pooljuhtelemendid (räni-pooljuhid) asendati kristalsete orgaaniliste, s.t. süsinikupõhiste materjalidega. Schön väitis, et on saavutanud senisest oluliselt parema orgaaniliste ainete elektrijuhtivuse ning et neid materjale saab kasutada [[ülijuht]]idena ja [[laser]]ite aktiivainena. 2001. aastal ilmus Schönil koos kaasautoritega artikkel keskmiselt iga kaheksa päeva järel, neist 17 ajakirjades [[Nature]] ja [[Science]]. Neis artikleis teatas ta paljudest murrangulistest tulemustest, sealhulgas [[fullereen]]ipõhistest kõrge temperatuuriga ülijuhtidest ja ühest molekulist koosnevast [[transistor]]ist. Stuttgardis asuv [[Max Plancki Ühing|Max Plancki tahkiseuuringute instituut]] kavatses nimetada Schöni tol ajal oma noorimaks direktoriks. Schöni tulemused pälvisid ülemaailmset tähelepanu. Niisugused saavutused oleksid põhjustanud murrangu elektroonikas ning oleks võimaldanud drastilist elektroonikaseadmete odavnemist. ==Süüdistused ja uurimine== Paraku ei suutnud ükski uurimisrühm Schöni saavutusi korrata, kuigi paljudel olid kasutada samasugused seadmed ja võimalused kui Konstanzi ülikoolis.<ref name="Nature 2002" /> 2002. aasta kevadel märkasid mitmed uurijad, et Schöni artiklites korduvad samad andmed tulemustena mitmes erinevas katses.<ref name="Nature 2002" /> Kui ajakirja [[Nature]] toimetajad juhtisid sellele Schöni tähelepanu, vabandas ta, et esitas kogemata sama graafiku kaks korda. 2002. aasta mais moodustas [[Bell Lab]] uurimiskomisjoni, mis hankis teavet kõigilt Schöni kaasautoritelt ja intervjueeris kolme peamist kaasautorit (Zhenan Bao, Bertram Batlogg ja Christian Kloc). Uurimiskomisjon leidis, et Schönil olid töötlemata andmefailid kustutatud ja kõik tema katseproovid ära visatud või parandamatult kahjustatud.<ref name="Nature 2002" /> Septembris 2002 avaldas Belli Laboratooriumi uurimiskomisjon oma järeldused. Aruanne sisaldas üksikasju 24 Schöni väärkäitumise süüdistuse kohta. Leiti, et Schön on 16 publikatsioonis võltsinud mõõtmisandmeid.<ref name="Nature 2002" /> Kaheksa väärkäitumise juhtu ei olnud seotud teaduspublikatsioonidega ning puudusid veenvad tõendid üleastumise kohta. Uurimiskomisjon leidis, et terveid andmekogumeid oli esitatud kui mitmes erinevas katses saaduid. Samuti leidis uurimiskomisjon, et mõned artikleis väidetavalt mõõtmisandmeid esitavad graafikud olid hoopiski tehtud arvutis mõõtmisi simuleerides. Aruandes leiti, et kõik väärteod pani toime Schön üksi. Schöni kaasautorid, ka meeskonna juht Bertram Batlogg vabastati süüdistustest. Schön tunnistas, et paljude nende tööde andmed olid vigased, küll aga väitis ta, et segadused tekkisid juhuslikult. Siiski tunnistas ta, et on teatud andmeid "kohandanud", et saada selgemaid tõendeid selle kohta, mida ta oma katsetes tegelikult täheldas. Samas kinnitas Schön endiselt, et ta sai niisugused tulemused oma katsetes ega ei ole petnud. Delfti Tehnikaülikooli ja Thomas J. Watsoni uurimiskeskuse teadlased ei suutnud sarnastes katsetes Schöni tulemusi kinnitada. Juba enne süüdistuste avalikuks saamist olid mitmed uurimisrühmad püüdnud edutult reprodutseerida enamikku Schöni suurejoonelistest tulemustest orgaaniliste molekulaarmaterjalide füüsika vallas. ==Tagajärjed ja sanktsioonid== Pärast uurimiskomisjoni aruande avaldamist vallandas [[Lucent Technologies]], mille koosseisu kuulus Bell Lab, Schöni ette teatamata. See oli Bell Labi esimene teadaolev teaduspettuse juhtum. Ajakiri Science võttis tagasi 8 Schöni artiklit, ajakiri Physical Review 6 artiklit, Applied Physics Letters 4 artiklit ja ajakiri Nature võttis tagasi 7 artiklit. Kahtlusi on avaldatud veel mitme Schöni artikli kohta. 2004. aasta juunis tühistas [[Konstanzi Ülikool|Konstanzi ülikool]] Schöni doktorikraadi. == Viited == [[Kategooria:Skandaalid]] [[Kategooria:Teadus]] oroh7c6ukjvss15tdomqmgy7guvz49k 0 661256 7230685 6542470 2026-09-08T04:48:19Z Svencapoeira 67038 7230685 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Limaheinik | värvus = seened | pilt = Limaheinik2.jpg | pildi_seletus = Limaheinik ''Tricholoma ustaloides'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Heinikulised]] ''Tricholomataceae'' | perekond = [[Heinik]] ''Tricholoma'' | liik = '''Limaheinik''' | binaarne = ''Tricholoma ustaloides'' | binaarse_autor = [[Henri Romagnesi|Romagn.]] (1954) }} '''Limaheinik''' (''Tricholoma ustaloides'') on [[heinik]]u perekonda kuuluv seeneliik. Eestis kasvab limaheinik tammede all, on selgelt piiritletud valge jalaosaga kübara all, ilma radiaalkiudude ja rihvelja servata kübaral ja väga viha maitsega. ==Välislingid== * {{elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Heinikulised]] emwkryr8v2vsq8326betae5kngzjjqe 0 665051 7230739 7051455 2026-09-08T09:08:34Z Kuriuss 38125 7230739 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=november}} {{Pealkiri kaldkirjas}} '''''Mokume-gane''''' ([[jaapani keel]]es 木目金 'puidu kuldne silm'; 木 = 'puit', 目 = 'silm', 金 = 'kuld') on [[Jaapan]]ist pärit [[metallitöötlustehnika]], mille käigus sulatatakse erinevate metallide kihid omavahel täpselt kontrollitud kuumuse ja suure rõhu abil kokku ning tekkinud segametallist tooriku pinda töödeldakse mitmesuguste võtetega mustrilise lõpptulemuse saamiseks. Tõlkes tähendab ''mokume-gane'' puidusilma või puidumustrilist metalli.<ref>Grady, M. H. H., Moira Gallagher, Anne. (n.d.). ''Mokume-gane''. The Metropolitan Museum of Art. Retrieved October 10, 2023, from <nowiki>https://www.metmuseum.org/perspectives/articles/2022/9/metalworking-mokume-gane</nowiki></ref> Selle metallitöötlustehnika loojaks peetakse [https://mokume-gane.com/jbma-mokume-studio/mokume-gane-history/ Denbei Shoamit] [https://mokume-gane.com/jbma-mokume-studio/mokume-gane-history/ (1651–1728)] ja algselt kasutati seda keerukat käsitööoskust peamiselt [[:en:Japanese_sword|samuraimõõkade]] käepidemete kaitsmete ([[:en:Japanese_sword_mountings|tsuba]]) kaunistamiseks. <ref>''What Is Mokume Gane? | History & Heritage | Jaume Labro''. (n.d.). Retrieved October 10, 2023, from <nowiki>https://www.jaumelabro.com/mokume-gane-history/</nowiki></ref> Esialgu nimetas Shoami tehnika guri boriks, sest tema esimese värvilisest metallist tsuba muster meenutas guri tehnikat, mis oli Hiinast pärineva tsuishu lakkimistehnika liik.<ref name=":0">Pijanowski, H. S., & Pijanowski, G. M. (n.d.). ''Society of American Silversmiths—Wood Grained Metal: Mokume-Gane''. Society of American Silversmiths. Retrieved October 10, 2023, from <nowiki>https://www.silversmithing.com/1mokume.htm</nowiki></ref> Põhjused, miks see tehnika umbes 16. sajandil Jaapanis välja arenes, on seotud toonase kõrgelt arenenud mõõkade valmistamise oskuse ja metallurgia saladuste tundmisega.<ref name=":0" /> Protsessi keerukuse, Jaapani ühiskonna traditsioonilisest kunstist eemale kaldumise ja vananevate meistrite tõttu oli mokume-gane tehnikana 20. sajandil peaaegu täielikult kadunud. Unustuse hõlma langemisest proovisid seda protsessi päästa samal ajal kaks rühma. Esimese moodustasid Lõuna-Illinoisi Ülikooli Carbondale’is (SIUC) professor L. Brent Kington ja tema õpilased. Nemad tõid sepakunsti akadeemilisele tasandile ja uurisid mitmeid Aasia, islami ja Euroopa tehnikaid.<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Binnion |eesnimi=James |perekonnanimi2=Chaix |eesnimi2=Bryan |kuupäev=2002 |pealkiri=Old Process, New Technology: Modern Mokume Gane |url=https://citeseerx.ist.psu.edu/document?repid=rep1&type=pdf&doi=cdf8b28057b08ea8934128843b7ba7299ae51225 |ajakiri=Citeseer}}</ref> Samal ajal töötas abielupaar Hiroko Sato-Pijanowski ja Gene Michael Pijanowski Jaapanis meistri Norio Tamagawa käe all traditsioonilist ''mokume-gane'' tehnikat ja õppisid seda. Naastes USA-sse andsid nad välja mitmeid artikleid oma uurimiste kohta ja korraldasid õpitube, et jagada oma teadmisi ''mokume-gane'' tehnika kohta.<ref name=":2" /> Mõlema rühma pingutused viisid neid kokku 1977. aastal, kui Pijanowskid kutsuti Lõuna-Illinoisi Ülikooli. Seal jagasid nad oma teadmisi Jaapani sulamitest, paatinatest ja traditsioonilistest meetoditest ja Carbondale’i rühm andis edasi oma teadmisi sepakunsti rakenduste kohta ''mokume-gane'' valmistamisel.<ref name=":2" /> <big>'''''Mokume-gane'' läänemaailmas'''</big> Kuigi ''mokume-gane'' tehnikaga esemeid ei olnud palju, jõudsid mõned neist ekspordiga 19. sajandi teises pooles Põhja-Ameerikasse, kus neid märkasid õpetlased Roberts-Austin ja Raphael Pumpelly. Nemad kirjutasid esimese ingliskeelse kirjelduse ''mokume-gane'' protsessist aastal 1866. <ref name=":2" /> Teada on vähemalt kaks lääne seppa, kes 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul tegid tööd ''mokume-gane'' tehnikaga. Üks oli Sir Alfred Gilbert, kes kasutas tehnikat Prestoni linnapea ametiketi tegemisel. Teine oli Edward C. Moore, kes oli 1870. aastatel peadisainer Louis Comfort Tiffany töökojas, kus loodi mitmeid ''mokume-gane'' tehnikas esemeid, nende hulgas teekann ja söögiriistade käepidemed. <ref name=":2" /> '''''Sheffield plate''''' ''Mokume-gane'' tehnikaga sarnane tehnoloogia kujunes välja ka Suurbritannias, kui 1743. aastal Sheffieldis elav terariistavalmistaja Thomas Boulsover juhuslikult sidus vase hõbedaga, valmistades noale käepidet <ref name=":2" />. Seda nimetatakse ''Sheffield plate''’iks. Selle protsessi käigus kaetakse vask või uushõbe hõbedaga. Tehnika kujunes välja eesmärgiga tootes hõbedasisaldust vähendada <ref name=":0" />. Eriti populaarne oli ''Sheffield plate'' Inglismaa keskklassi kuuluvate ostjate seas, kes ei saanud endale lubada puhtast hõbedast kaupa, aga soovisid siiski kalli väljanägemisega tooteid. <ref name=":2" /> <big>'''Valmistamine'''</big> Üksteise peale virnastatult kokkujoodetud metallikihtidesse puidusüüsarnase mustri loomise tehnika on [[Difusioon|difusioonprintsiibi]] põhine. Metallikihid sulatatakse omavahel ilma [[Joodis|joodise]] või [[räbustita]] peaaegu sulamispunkti temperatuuril ning ''mokume'' loomisel kasutatakse vähemalt kahte erinevat värvi metalli või [[metallisulamit]], mis sobituvad kokku füüsikaliste omaduste poolest (elastsus, vormitavus, sulamispunkt). [[Difusioon]] tekib täpselt kontrollitud suure rõhu ja kuumuse koostoimel, mille tagajärjel kasutatavate metallide ja/ või sulamite kihtide liidestes tekib [[molekulide]], [[aatomite]], [[Ioon|ioonide]] jne. segunemine. Iga ''mokume'' loomiseks kasutatud üksteise peale asetatud metallikihi vahele tekib uus [[Molekulaarne aine|molekulaarne]] [[kristalliline]] [[struktuur]], muutudes ühtseks [[homogeenseks]] massiks. <ref name=":0" /> Kasutatakse kahte tüüpi difusiooni: vedelfaasi ja tahkefaasi difusioon. Vedelfaasi difusiooni puhul kuumutatakse materjal sulamistemperatuurini, mille käigus tekivad materjalile piisad ehk ta hakkab higistama. Selle protsessi käigus on oht, et materjal sulab liiga palju ja metallide vahel ei teki piisavalt tugevaid sidemeid. Tahkefaasi difusiooni puhul vajalik täpse temperatuuri hoidmine. Temperatuuri hoitakse veidi alla materjali vedelfaasi ülemineku punkti. See protsess on aeglasem kui vedelfaasi difusioon, aga selle käigus tekivad kristallid üle kõikide plaatide servade, luues ühtlase ühenduse materjalide vahel.<ref name=":2" /> Toorikut rullitakse, lõigatakse ja kihid virnastatakse järjekordseks sulatamiseks. Sellisel viisil on võimalik luua mitmesajakihilist toormaterjali, millest erinevate töövõtetega saab kujundada kas juhusliku või korrapärase mustriga tööpinna. Üks viis on erineva kuju, suuruse ja sügavusega sisselõigete tegemine, mille järel toorik valtsitakse taas tasaseks ja erinevad metallikihid ning nende värvid joonistuvad mustriliselt välja. Teine võimalus mustrit luua on mustriraudu kasutades lüüa ([[puntseldada]]) erineva suurusega süvendid tagant poolt üles, tekitades ülemisele pinnale ebatasasused. Tooriku esikülg viilitakse ühtlaseks, mis joonistab välja kasutatud metallide ja/või [[Sulam|sulamikihtide]] ühise keskmega kujutised. Nii saavutataksegi [[Puidusüü|puidusüüd]], vahel ka [[Vineer|vineeri]] meenutav muster. <ref>Brepohl, E., Lewton-Brain, C., & McCreight, T. (2001). ''The theory and practice of goldsmithing''. Brynmorgen Press.</ref> Mitmevärvilise mokume-[[laminaadi]] valmistamiseks võib kasutada kõikide selliste [[Mitteraudmetallid|värviliste metallide]] [[Kombinatsioon|kombinatsioone]], mille [[Sulamistemperatuur|sulamistemperatuurid]] jäävad ligilähedasse temperatuurivahemikku. Juhul, kui kihtide ühendamiseks kasutatakse ka [[Joodis|joodist]], peavad liidetavate metallide ja/ või [[Sulamite loend|sulamite]] [[Sulamistemperatuur|sulamistemperatuurid]] olema [[Joodis|joodise]] temperatuurist kõrgemad. Samuti peavad ühilduma mokumeks liidetavate metallide [[tempermalmistus]] ja elastsus. Alati kasutatakse ''mokume'' loomisel [[Vask|vaske]], kuna viimase hea vormitavus annab sarnase omaduse kogu loodavale laminaadile. [[Kuumsulatuslaminaatide]] loomisel ei kasutata [[pronksisulameid]], kuna üldjoontes sisaldavad need ka madalama sulamispunktiga [[komponente]], mis rikuvad liitumisprotsessi ühtsust. [[Laminaadi]] virna loomisel on oluline jälgida, et kasutatavate kihtide värvide järjestus oleks võimalikult [[Kontrastsus|kontrastne]]. See tagab tekkivale mustrile suurima efektsuse. Värvijärjestuse valikut ja kihtide võimalikku järjestust võib mõjutada asjaolu, et madalama [[Sulamispunkt|sulamispunktiga]] metallid ja/või [[Sulamite loend|sulamid]] peaksid vahelduma kõrgema [[Sulamistemperatuur|sulamistemperatuuriga]] kihtidega, mis esimesi [[Kuumtöötlus|kuumtöötluse]] [[Protsess|protsessis]] toetavad. <ref name=":1">Untracht, O. (1985). ''Jewerly concepts and technology''. Hale.</ref> {| class="wikitable" | colspan="3" |'''Tabel 1.''' ''Mokume'' valmistamiseks sobivad metallid ja [[metallisulamid]] |- | colspan="3" |(kahanevas järjekorras [[Sulamispunkt|sulamispunktide]] järgi) <ref name=":1" /> |- |'''Metalli nimetus''' |'''[[Sulamispunkt]] C''' |'''[[Keemiline koostis]] %''' |- |[[Vask]] |1083 |99,9 [[Vask|Cu]] |- |[[:en:Shakudō|Shakudo]] |1066 |75 [[Vask|Cu]]; 4–25 [[Kuld|Au]]; 5–20 [[:en:Antimony|Sb]] |- |[[Kuldamine|Kullatud]] metall |1065 |95 [[Vask|Cu]]; 5 [[Tsink|Zn]] |- |[[Kuld]], puhas |1063 |99,9 [[Kuld|Au]] |- |[[Hõbe]], puhas |960 |99,9 [[Hõbe|Ag]] |- |[[:en:Shibuichi|Shibuichi]] |937 |75 [[Cu]]; 25 [[Hõbe|Ag]] |- |[[Messing]], kollane |930 |65 [[Cu]]; 35 [[Tsink|Zn]] |- |[[Sterling hõbe]] |893 |92,5 [[Hõbe|Ag]]; 7,5 [[Vask|Cu]] |- |Mündi hõbe |879 |90 [[Hõbe|Ag]]; 10 [[Vask|Cu]] |- |[[Kuld]], 14 k, kollane |879 |58,5 [[Kuld|Au]]; 41,5 [[Vask|Cu]] |} Mokume [[Laminaat|laminaate]] võib valmistada ka ainult [[Väärismetallid|väärismetallidest]], vaatamata nende ilmselgelt suuremale maksumusele võrreldes [[Mitteraudmetallid|värviliste metallide]] ja metallisulamitega. Kollast kulda saab näiteks kasutada muidu värvilistest metallidest laminaadis kõige pealmise kihina. See jätab kulla värvi laminaadi üldilmes [[Domineerimine|domineerima]] ning materjali kadu mustri kujundamisel on minimaalne. Tekkiva ''mokume'' mustri ainulaadsusele aitavad enim kaasa [[Tumendamine|patineerimisainetele]] hästi reageerivad metallid nagu [[vask]] ja [[Jaapan|Jaapani]] [[Sulam|sulamid]] [[:en:Shakudō|shakudo]], [[:en:Shibuichi|shibuichi]] ja [[:en:Kuromido|kuromi-do]] (99% [[Vask|vaske]], 1% [[Arseen|arseeni]]). Märgitud kolmest sulamist esimest kahte tüüpi on ehtemeistril endal võimalik valmistada. [[:en:Kuromido|Kuromi-do´d]] mitte selles sisalduva mürgise arseeni tõttu. Samas on valmis kujul mainitud sulamit ohutu kasutada.<ref name=":1" /> === Loodud mokume [[laminaatidele]] [[Kvaliteet|kvaliteedi]]- ja [[Proovimärgis|proovimärgiste]] lisamisest === Kuna ''mokume-gane'' loomisel [[Kombineerima|kombineeritakse]] väga tihti [[Mitteväärismetallid|mitteväärismetallide]] kihid [[Väärismetallid|väärismetallidega]], ei saa loodud tulemust [[Väärismetallid|väärismetallile]] omase [[Kvaliteet|kvaliteedi-]] ja [[proovimärgisega]] tähistada, sest nii võib tähistada/märgistada vaid täielikult [[Väärismetallid|väärismetallist]] valmistatud toodet, mille proovipuhtus on tõestatud. Erandiks saavad olla laminaadid, mille valmistamisel on kasutatud vaid eranditult erinevat värvi sama [[Karaat (puhtus)|karaadiga]] kulda. Näiteks saab mokume loomisel kasutada 14 [[Karaat (puhtus)|K]] punast, rohelist, kollast ja valget kulda koos vastava kvaliteediga kullajoodisega. Sel juhul võib lõpptootele kanda märgise „14[[Karaat (puhtus)|K]]“, kuna kulla kogusisaldus igas laminaadi loomisel kasutatud [[Komponent|komponendis]] on ühtse [[Kvaliteet|kvaliteediga]]. Kui laminaat on loodud väärismetallist mehaanilise hoidesüsteemi abil (kihid ei ole omavahel [[Joodis|joodisega]] ühendatud ega kokku sulatatud), saab hoidvale [[Konstruktsioon|konstruktioonile]] peale kanda vastava väärismetalli [[Proovimärgis|proovi]]- ja [[Kvaliteedimärgis|kvaliteedimärgise]].<ref name=":1" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tehnoloogia]] [[Kategooria:Jaapani kultuur]] tq0adtn6vymj1qhrqudn0wu6madsgms 0 671377 7230707 7227013 2026-09-08T06:56:52Z Teomees 97479 7230707 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–16. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== 2026. aasta kergejõustiku EM-il esindab [[Eesti]]t 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Romell Glave]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,09 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jeremiah Azu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Owen Ansah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|10,19 |- | align=center|4. || [[Elvis Afrifa]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|10,22 |- | align=center|5. || [[Dominik Kopeć]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|10,29 |- | align=center|6. || [[Chituru Ali]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|10,34 |- | align=center|7. || [[Marcell Jacobs]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|12,26 |- | align=center|8. || [[Simon Verherstraeten]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|13,12 |- |colspan="7"|... |- | 31. || [[Henri Sai]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,66 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 9,80 [[Marcell Jacobs]], [[Itaalia]] ([[1. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''EM rekord''': 9,95 [[Zharnel Hughes]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2018]] [[Berliin]])<br>9,95 Marcell Jacobs, Itaalia ([[16. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 10,02 Marcell Jacobs, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste 100 m jooks] {{clear}} ====[[200 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Owen Ansah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|19,95 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Zharnel Hughes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|20,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Eseosa Fostine Desalu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|20,26 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Timothé Mumenthaler]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|20,26 |- | align=center|5. || [[Oskars Grava]] || {{PisiLipp|Läti}} || align=center|20,28 |- | align=center|6. || [[Delvis Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|20,55 |- | align=center|7. || [[Filippo Dezza]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|20,58 |- | align=center|8. || [[William Reais]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|20.63 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[México]]) <br>'''EM rekord''': 19,76 [[Ramil Guliyev]], [[Türgi]] ([[9. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 20,28 [[Timothé Mumenthaler]], [[Šveits]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229605&gender=M Meeste 200 m jooks] {{clear}} ====[[400 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Muhammad Abdallah Kounta]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|44,40 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jonas Phijffers]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|44,41 |- | align=center|4. || [[Attila Molnár]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|44,45 |- | align=center|5. || [[Jean Paul Bredau]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|44,93 |- | align=center|6. || [[Maksymilian Szwed]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|45,06 |- | align=center|7. || [[Patrik Simon Enyingi]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|45,36 |- | align=center|8. || [[Daniel Segers]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|45,48 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 43,03 [[Wayde van Niekerk]], [[LAV]] ([[14. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 43,44 [[Matthew Hudson-Smith]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''EM rekord''': 44,15 [[Alexander Doom]], [[Belgia]] ([[10. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 44,15 Alexander Doom, Belgia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229631&gender=M Meeste 400 m jooks] {{clear}} ====[[800 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mark English]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|1.45,26 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marino Bloudek]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|1.45,62 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Attaoui]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.45,71 |- | align=center|4. || [[David Barroso]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.45,75 |- | align=center|5. || [[Francesco Pernici]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1.45,77 |- | align=center|6. || [[Ben Pattison]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.46,14 |- | align=center|7. || [[Corentin Le Clezio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|1.46,24 |- | align=center|- || [[Max Burgin]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|DNS |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1.40,91 [[David Lekuta Rudisha]], [[Keenia]] ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>'''EM rekord''': 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]: 1.44,85 [[Gabriel Tual]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229501&gender=M Meeste 800 m jooks] {{clear}} ====[[1500 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Stefan Nilessen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 3.35,70 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Samuel Pihlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 3:36.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Andrew Coscoran]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:36.24 |- | 4. || [[Jake Heyward]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3:36.40 |- | 5. || [[Arlo Ludewick]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3:36.65 |- | 6. || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3:37.18 |- | 7. || [[Narve Gilje Nordås]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3:37.31 |- | 8. || [[Romain Mornet]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:37.37 |} </div> <br> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 3.26,73 [[Jakob Ingebrigtsen]], [[Norra]] ([[12. juuli]] [[2024]] [[Fontvieille]]) <br>'''EM rekord''': 3.31,95 Jakob Ingebrigtsen, Norra ([[12. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 3.31,95 Jakob Ingebrigtsen, Norra <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229502&gender=M Meeste 1500 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.15,21 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Florian Bremm]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13.15,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Etienne Daguinos]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,09 |- | align=center|4. || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,36 |- | align=center|5. || [[Magnus Tuv Myhre]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.16,59 |- | align=center|6. || [[Mahadi Abdi Ali]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13.17,17 |- | align=center|7. || [[Dominic Lokinyomo Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.18,24 |- | align=center|8. || [[Nick Griggs]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 13.21,07 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12.35,36 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[14. august]] [[2020]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12.44,27 [[Andreas Almgren]], [[Rootsi]] ([[15. juuni]] [[2025]] [[Stockholm]]) <br>'''EM rekord''': 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2024]]''': 13.20,11 Jakob Ingebrigtsen, [[Norra]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229609&gender=M Meeste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[10 000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Andreas Almgren]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 27:23.44 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Dominic Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 27:42.67 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28:07.90 |- | align=center|4. || [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28:08.56 |- | align=center|5. || [[Baptiste Guyon ]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28:20.61 |- | align=center|6. || [[Magnus Tuv Myhre]] || {{PisiLipp|Norra}} || 28:21.25 |- | align=center|7. || [[Abdessamad Oukhelfen]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28:21.89 |- | align=center|8. || [[Jonas Raess]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28:22.41 |} </div> <br> Finaal: [[15. juuni]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 26.11,00 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 26.46,57 [[Mo Farah]], [[Suurbritannia]] ([[3. juuni]] [[2011]] [[Eugene]]) <br>'''EM rekord''': 27:23.44 [[Andreas Almgren]], [[Rootsi]] ([[15. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 28.00,32 [[Dominic Lobalu]], [[Šveits]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229610&gender=M Meeste 10 000 m jooks] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Amanal Petros]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2:09.11 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Pietro Riva]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:09.18 |- bgcolor="#FFDAB9 | {{Pronks}} || [[Gashau Ayale]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 2:09.21 |- | 4. || [[Suldan Hassan]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:09.24 |- | 5. || [[Tadesse Getahon]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 2:09.31 |- | 6. || [[Valentin Gondouin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2:09.34 |- | 7. || [[Mahamed Mahamed]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:09.43 |- | 8. || [[Haimro Alame]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 2:09.45 |- |colspan="7"|... |- | 31. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:18.18 |- | 39. || [[Karel Hussar]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:19.42 |} </div> <br> Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 60 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1:59.30 [[Sebastian Sawe]], [[Keenia]] ([[26. aprill]] [[2026]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 2:03.36 [[Bashir Abdi]], [[Belgia]] ([[24. oktoober]] [[2021]] [[Rotterdam]]) <br>'''EM rekord''': 2:09.11 [[Amanal Petros]], [[Saksamaa]] ([[16. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|Euroopa meister 2022]]''': 2:10.21 [[Richard Ringer]], [[Saksamaa]] ([[15. august]] [[2022]] [[Berliin]]) <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229634&gender=M Meeste maraton] {{clear}} ====[[110 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jason Joseph]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|13,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Just Kwaou-Mathey]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jakub Szymański]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,26 |- | align=center|4. || [[Thomas Wilkes]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,36 |- | align=center|5. || [[Enzo Diessl]] || {{PisiLipp|Austria}} || align=center|13,44 |- | align=center|6. || [[Theo Pedre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,46 |- | align=center|7. || [[Samuel Bennett]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,62 |- | align=center|8. || [[Milan Trajkovic]] || {{PisiLipp|Küpros}} || align=center|13,87 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,75 [[Ja'Kobe Tharp]], [[USA]] ([[10. juuni]] [[2026]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''EM rekord''': 13,02 Colin Jackson, Suurbritannia ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 13,05 [[Lorenzo Simonelli]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229611&gender=M Meeste 110 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[400 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 46,63 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Emil Agyekum]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|47,87 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[İsmail Nezir]] || {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|48,26 |- | align=center|4. || [[Oskar Edlund]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|48,36 |- | align=center|5. || [[Owe Fischer-Breiholz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|48,56 |- | align=center|6. || [[Jesús David Delgado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|48,66 |- | align=center|7. || [[Matic Ian Guček]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|48,76 |- | align=center|8. || [[Alessandro Sibilio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|49,83 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 45,94 [[Karsten Warholm]], [[Norra]] ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 45,94 Karsten Warholm, Norra (3. august 2021 Tokyo) <br>'''EM rekord''': 46,63 Karsten Warholm, Norra ([[14. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 46,98 Karsten Warholm, Norra <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229612&gender=M Meeste 400 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[3000 m takistusjooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Frederik Ruppert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|8.25,33 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ruben Querinjean]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || align=center|8.25,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Karl Bebendorf]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|8.26,65 |- | align=center|4. || [[Daniel Arce]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|8.27,02 |- | align=center|5. || [[Pierre Boudy]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|8.28,90 |- | align=center|6. || [[Alejandro Quijada]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|8.29,15 |- | align=center|7. || [[Remi Schyns]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|8.29,25 |- | align=center|8. || [[Nicolas-Marie Daru]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|8.49,46 |} </div> <br> Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 7.51,11 [[Lamecha Girma]], [[Etioopia]] ([[9. juuni]] [[2023]] [[Pariis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 7.57,80 [[Frederik Ruppert]], [[Saksamaa]] ([[31. mai]] [[2026]] [[Rabat]]) <br>'''EM rekord''': 8.07,87 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2024]]''': 8.14.01 [[Alexis Miellet]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229614&gender=M Meeste 3000 m takistusjooks] {{clear}} ====[[Poolmaratoni käimine]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || align=center|1:23.23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Francesco Fortunato]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || align=center|1:23.36 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrea Cosi]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || align=center|1:23.49 |- | align=center|4. || [[Mykola Rushchak]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || align=center|1:24.12 |- | align=center|5. || [[Salih Korkmaz]] || {{Pisilipp|Türgi}} || align=center|1:24.45 |- | align=center|6. || [[David Kenny]] || {{Pisilipp|Iirimaa}} || align=center|1:24.49 |- | align=center|7. || [[Álvaro López]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || align=center|1:25.25 |- | align=center|8. || [[Diego García]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || align=center|1:25.41 |} </div> <br> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1:20.34 [[Toshikazu Yamanishi]], [[Jaapan]] ([[15. veebruar]] [[2026]] [[Kobe]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1:17.02 [[Francesco Fortunato]], [[Itaalia]] ([[8. mai]] [[2026]] [[Poděbrady]]) <br> <br>'''Ametlikud tulemused''':[https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10230472&gender=M Meeste poolmaratoni käimine] {{clear}} ====[[Kõrgushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||align=center| 2.32 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Oleh Doroštšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.30 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Matteo Sioli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.27 |- | align=center|4. || [[Kimani Jack]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|2.23 |- | align=center|5. || [[Joel Clarke-Khan]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|2.23 |- | align=center|5. || [[Jonathan Kapitolnik]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2.23 |- | align=center|5. || [[Mateusz Kołodziejski]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|2.23 |- | align=center|8. || [[Thomas Carmoy]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2.18 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]])<br />2.42 [[Bogdan Bondarenko]], [[Ukraina]] ([[14. juuni]] [[2014]] [[New York]]) <br>'''EM rekord''': 2.37 [[Gianmarco Tamberi]], [[Itaalia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2024]]''': 2.37 Gianmarco Tamberi, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229615&gender=M Meeste kõrgushüpe] {{clear}} ====[[Teivashüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.15 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Emmanouil Karalis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|6.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Baptiste Thiery]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|5.85 |- | align=center|4. || [[Mathieu Collet]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|5.70 |- | align=center|5. || [[Oleksandr Onufrijev]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|5.70 |- | align=center|6. || [[Pedro Buaró]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|5.70 |- | align=center|6. || [[Sondre Guttormsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|5.70 |- | align=center|8. || [[Ben Broeders]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|5.70 |- |colspan="7"|... |- | align=center|17. || [[Robert Kompus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|5.45 |- |colspan="7"|... |- | 22.–27. || [[Henri Apri]] || {{PisiLipp|Eesti}} || tulemuseta |} </div> <br> Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 6.31 [[Armand Duplantis]], [[Rootsi]] ([[12. märts]] [[2026]] [[Uppsala]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 6.31 Armand Duplantis, Rootsi (12. märts 2026 Uppsala) <br>'''EM rekord''': 6.15 Armand Duplantis, Rootsi (16. august 2026 [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2024]]''': 6.10 Armand Duplantis, Rootsi <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229616&gender=M Meeste teivashüpe] {{clear}} ====[[Kaugushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Miltiádis Tentóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.27||8.19||8.27||'''8.44'''||align=center|X||align=center|X||align=center|8.44 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||align=center|X||'''8.29'''||6.15||8.22||8.05||align=center|X||align=center|8.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bozhidar Sarâboyukov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} ||8.10||7.84||8.03||8.09||8.05||'''8.26'''||align=center|8.26 |- | align=center|4. || [[Gerson Baldé]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||7.91||align=center|X||7.86||7.98||align=center|X||'''8.18'''||align=center|8.18 |- | align=center|5. || [[Luka Bošković]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||7.91||7.94||7.84||7.91||8.03||'''8.08'''||align=center|8.08 |- | align=center|6. || [[Francesco Ettore Inzoli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||7.80||'''8.04'''||align=center|X|| 7.91||align=center|X||7.58||align=center|8.04 |- | align=center|7. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||align=center|X||'''7.92'''||7.987||align=center|X||7.61||align=center|X||align=center|7.92 |- | align=center|8. || [[Petr Meindlschmid]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||'''7.81'''||align=center|X|| || || || ||align=center|7.81 |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.86 [[Robert Emmijan]], [[Nõukogude Liit]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsaghkadzor]]) <br>'''EM rekord''': 8.65 [[Miltiadis Tentoglou]], [[Kreeka]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2024]]''': 8.65 Miltiádis Tentóglou, Kreeka <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste kaugushüpe] {{clear}} ====[[Kolmikhüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Andy Díaz Hernández]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|X||'''18.15'''||17.78||align=center |–||align=center|X|| align=center|X|| align=center|18.15 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pedro Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||'''17.76'''||17.50||16.99||align=center|-||align=center|-||align=center|-||align=center|17.76 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrea Dallavalle]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''17.37'''||align=center|X|| align=center|X|| 17.16||16.83 ||align=center|-||align=center|17.37 |- | align=center|4. || [[Thomas Gogois]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|X|| align=center|X|| 16.55||align=center|X||16.59||'''17.21'''||align=center|17.21 |- | align=center|5. || [[Can Özüpek]] || {{PisiLipp|Türgi}} || '''16.73'''||16.58||16.52||16.28||align=center|-|| align=center|X||align=center|16.73 |- | align=center|6. || [[Endiorass Kingley]] || {{PisiLipp|Austria}} ||16.28||16.55||'''16.57'''||16.20|| align=center|X||15.66||align=center|16.57 |- | align=center|7. || [[Jonathan Seremes]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 15.58||'''16.31'''||16.09||16.24||align=center|X||align=center|X||align=center|16.31 |- | align=center|8. || [[Dimitrios Tsiamis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||'''16.27'''|| align=center|X|| align=center|X||align=center|X|| align=center|X|| align=center|X||align=center|16.27 |} </div> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 18.29 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 18.29 Jonathan Edwards, Suurbritannia (7. august 1995 Göteborg) <br>'''EM rekord''': 18.18 [[Jordan Díaz ]], [[Hispaania]] ([[11. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2024]]''': 18.18 Jordan Díaz, Hispaania <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229618&gender=M Meeste kolmikhüpe] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Leonardo Fabbri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 21.36||21.78||'''22.31'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|22.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Zane Weir]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''21.12'''||20.16||align=center|X||20.68||19.95||20.91||align=center|21.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Wictor Petersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||20.44||20.526||20.30||20.86||20.31||'''20.97'''||align=center|20.97 |- | align=center|4. || [[Scott Lincoln]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20.40||'''20.81'''||20.43||align=center|X||20.79||20.09||align=center|20.81 |- | align=center|5. || [[Andrei Toader]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||20.44||'''20.80'''||19.87||20.18||20.14||20.18||align=center|20.80 |- | align=center|6. || [[Nick Ponzio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''20.76'''||align=center|X||20.36||20.36||20.27||align=center|X||align=center|20.76 |- | align=center|7. || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||19.86||'''20.38'''||19.94||19.88||19.74||align=center|X||align=center|20.38 |- | align=center|8. || [[Armin Sinančević]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||20.00||'''20.02'''||align=center|X||19.84||align=center|X||align=center|X||align=center|20.02 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 23.56 [[Ryan Crouser]], [[USA]] ([[27. mai]] [[2023]] [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>'''EM rekord''': 22.45 Leonardo Fabbri, [[Itaalia]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2024]]''': 22.45 Leonardo Fabbri, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229619&gender=M Meeste kuulitõuge] {{clear}} ====[[Kettaheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} ||70.83||70.13||'''72.51'''||68.92||69.29||70.68|| align=center|72.51<span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Mykolas Alekna]] ||{{PisiLipp|Leedu}}||'''69.89'''||68.40||align=center|X||align=center|X||align=center|X||69.23||align=center|69.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} ||[[Henrik Janssen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||69.08||'''69.53'''||67.40||67.29||66.29||66.39||align=center|69.53 |- | align=center|4. ||[[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||67.68||67.40||64.75||'''68.22'''||align=center|X||align=center|X||align=center|68.22 |- | align=center|5. ||[[Shaquille Emanuelson]] || {{PisiLipp|Holland}} ||64.48||67.80||align=center|X||65.71||'''67.79'''|| align=center|X||align=center|67.79 |- | align=center|6. ||[[Diego Casas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||'''65.64'''||align=center|x||65.54||align=center|X||61.82||65.26||align=center|65.64 |- | align=center|7. ||[[Ruben Rolvink]] || {{PisiLipp|Holland}} ||'''65.45'''||62.55||62.35||60.69||64.47||align=center|X||align=center|65.45 |- | align=center|8. ||[[Dimitrios Pavlidis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||62.45||'''64.34'''||62.33||61.55||61.52||align=center|X||align=center|64.34 |} </div> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 75.56 [[Mykolas Alekna]], [[Leedu]] ([[13. aprill]] [[2025]] [[Ramona (Oklahoma)|Ramona]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 75.56 Mykolas Alekna, Leedu (4. aprill 2024 Ramona) <br>'''EM rekord''': 72.51 [[Kristjan Čeh]], [[Sloveenia]] ([[13. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2024]]''': 68.08 Kristjan Čeh, Sloveenia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229620&gender=M Meeste kettaheide] {{clear}} ====[[Odavise]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 83.71||80.24||79.43||77.61||79.62||'''90.40'''||align=center|90.40 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Nick Thumm]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||81.10||78.20||80.80||82.59||'''83.76'''||align=center|X||align=center|83.76 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Patriks Gailums]] || {{PisiLipp|Läti}} || 70.93||78.59||'''82.97'''||78.30||77.73||80.33||align=center|82.97 |- | align=center|4. || [[Dawid Wegner]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.62||'''82.96'''||align=center|X||82.44||78.80||81.19||align=center|82.96 |- | align=center|5. || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||79.12||82.58||79.38||79.19 ||align=center|X||'''82.88''' ||align=center|82.88 |- | align=center|6. || [[Edis Matusevičius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 78.87||80.60||78.60||'''81.07'''||79.53||80.02|| align=center|81.07 |- | align=center|7. || [[Marcin Krukowski]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''79.69'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|79.69 |- | align=center|8. || [[Topi Parviainen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 71.93||'''77.82'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||76,86||align=center|77.82 |} </div> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Jena]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 98.48 Jan Železný, Tšehhi (25. mai 1986 Jena) <br>'''EM rekord''': 90.40 [[Julian Weber]], [[Saksamaa]] ([[15. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2024]]: 88.65 [[Jakub Vadlejch]], [[Tšehhi]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229636&gender=M Meeste odavise] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||80.96||77.99||81.84||80.69||'''84.25'''||align=center|X||align=center|84.25 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Merlin Hummel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||79.08||align=center|X||align=center|X||75.97||'''81.30'''||align=center|X ||align=center|81.30 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||78.70||align=center|X||78.76||79.10||'''79.49'''||align=center|X||align=center|79.49 |- | align=center|4. || [[Volodymyr Myslyvčuk]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||78.45||79.42||76.89||78.93||'''79.42'''||align=center|X||align=center|79.42 |- | align=center|5. || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''79.13'''||align=center|X||76.71 ||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|79.13 |- | align=center|6. || [[Sören Klose]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||77.10||75.94||'''78.13'''||align=center|X||77.16||align=center|X||align=center|78.13 |- | align=center|7. || [[Hilmar Örn Jónsson]] || {{PisiLipp|Island}} ||74.38||'''77.26'''||align=center|X||76.89||align=center|X||align=center|X||align=center|77.26 |- | align=center|8. || [[Ármin Szabados]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||align=center|X||align=center|X||'''76.91'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|76.91 |- |colspan="7"|... |- | 22. || [[Adam Kelly]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||68.63||align=center|X ||'''71.63'''|| || || ||align=center|71.63 |} </div> Finaal: 11. august <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 86.74 Juri Sedõhh, NSV Liit (30. august 1986 Stuttgart) <br>'''EM rekord''': 86.74 Juri Sedõhh, NSV Liit (30. august 1986 Stuttgart) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2024]]''': 80.95 [[Wojciech Nowicki]], [[Poola]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229621&gender=M Meeste vasaraheide] {{clear}} ===Naised=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,00 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ewa Swoboda]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|11,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Delphine Nkansa]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|11,06 |- | align=center|4. || [[Géraldine Di Tizio-Frey]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,07 |- | align=center|5. || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,10 |- | align=center|6. || [[Patrizia Van der Weken]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || align=center|11,10 |- | align=center|7. || [[Zaynab Dosso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|11,12 |- | align=center|8. || [[Salomé Kora]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,51 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Ann Marii Kivikas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,35 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''EM rekord''': 10,73 Christine Arron, Prantsusmaa (19. august 1998 Budapest) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2024]]''': 10,99 Dina Asher-Smith, [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229509&gender=W Naiste 100 m jooks] {{clear}} ====[[200 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,19 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rhasidat Adeleke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|22,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,29 |- | align=center|4. || [[Fabienne Hoenke]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |- | align=center|5. || [[Gémima Joseph]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|22,63 |- | align=center|6. || [[Success Eduan]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,66 |- | align=center|7. || [[Jaël Bestué]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|22,69 |- | align=center|8. || [[Boglárka Takács]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|22,82 |- |colspan="7"|... |- | 19.-20. || [[Ann Marii Kivikas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|23,34 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 21,63 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''EM rekord''': 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 22,49 [[Mujinga Kambundji]], [[Šveits]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229510&gender=W Naiste 200 m jooks] {{clear}} ====[[400 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Henriette Jæger]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|49,04 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Natalia Bukowiecka]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|50,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lieke Klaver]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|50,15 |- | align=center|4. || [[Lurdes Gloria Manuel]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center|50,86 |- | align=center|5. || [[Yemi Mari John]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|51,12 |- | align=center|6. || [[Charlotte Henrich]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|51,29 |- | align=center|7. || [[Helena Ponette]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|51,43 |- | align=center|8. || [[Paula Sevilla]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|52,03 |} </div> <br> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 47,60 Marita Koch, Saksa DV (6. oktoober 1985 Canberra) <br>'''EM rekord''': 48,16 Marita Koch, Saksa DV ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 48,98 [[Natalia Kaczmarek]], [[Poola]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229511&gender=W Naiste 400 m jooks] {{clear}} ====[[800 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Audrey Werro]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|1.54,81 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Keely Hodgkinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.55,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Femke Broeders-Bol]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|1.55,54 |- | align=center|4. || [[Gabija Galvydytė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || align=center|1.59,12 |- | align=center|5. || [[Jemma Reekie]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.59,15 |- | align=center|6. || [[Eloisa Coiro]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1.59,35 |- | align=center|7. || [[Valentina Rosamilia]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|1.59,42 |- | align=center|8. || [[Veronica Vancardo]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|2.00,17 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1.53,28 Jarmila Kratochvílová, Tšehhoslovakkia (26. juuli 1983 München) <br>'''EM rekord''': 1.54,81 [[Audrey Werro]], [[Šveits]] ([[14. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 1.58,65 [[Keely Hodgkinson]], [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229512&gender=W Naiste 800 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadia Battocletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.37,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marta García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.39,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Micol Majori]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.40,65 |- | align=center|4. || [[Sarah Healy]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 15.40,95 |- | align=center|5. || [[Hannah Nuttall]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 15.41,27 |- | align=center|6. || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.41,51 |- | align=center|7. || [[Amina Maatoug]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.44,03 |- | align=center|8. || [[Maria Forero]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.44,25 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 14.06,62 [[Beatrice Chebet]], [[Keenia]] ([[5. juuli]] [[2025]] [[Eugene]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 14.13,42 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[23. juuli]] [[2023]] [[London]]) <br>EM rekord: 14.35,29 [[Nadia Battocletti]], [[Itaalia]] ([[7. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]: 14.35,29 Nadia Battocletti, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229514&gender=W Naiste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[10 000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadia Battocletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|31:41.17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|31:45.76 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jana Van Lent]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|31:47.81 |- | align=center|4. || [[Idaira Prieto]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|31:59.84 |- | align=center|5. || [[Elisa Palmero]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|32:00.06 |- | align=center|6. || [[Federica Del Buono]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|32:01.42 |- | align=center|7. || [[Maruša Mišmaš Zrimšek]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|32:02.57 |- | align=center|8. || [[Megan Keith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|32:04.81 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 28:54.14 [[Beatrice Chebet]], [[Keenia]] ([[25. mai]] [[2024]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 29.06,82 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[6. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''EM rekord''': 30.01,09 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 meetri jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 30.51,32 [[Nadia Battocletti]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229521&gender=W Naiste 10 000 m jooks] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Alisa Vainio]] || {{PisiLipp|Soome}} || 2:22:26 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Lili Anna Vindics-Tóth]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|2:27:21 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Abbie Donnelly]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|2:27:33 |- | 4. || [[Nóra Szabó]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|2:27:39 |- | 5. || [[Natasha Wilson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|2:27:54 |- | 6. || [[Rebecca Lonedo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2:27:55 |- | 7. || [[Sofiia Yaremchuk]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2:28:02 |- | 8. || [[Carolina Robles]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|2:28:07 |- |colspan="7"|... |- | 39. || [[Liis-Grete Hussar]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center| 2:41:17 |} </div> <br> Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 60 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:09.56 [[Ruth Chepngetich]], [[Keenia]] ([[13. oktoober]] [[2024]] [[Chicago]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]:2:13.44 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[8. oktoober]] [[2024]] Chicago) <br>EM rekord: 2:22:26 [[Alisa Vainio]], [[Soome]] ([[16. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2022]]: 2:28.36 [[Aleksandra Lisowska]], [[Poola]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''':[https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229534&gender=W Naiste maraton] <br> <br>Võistkondlikus arvestuses sai esikoha Suurbritannia (7:26:01), teise koha Itaalia (7:28:59) ja kolmanda koha Hispaania (7:30:41). {{clear}} ====[[100 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadine Visser]]|| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pia Skrzyszowska]] ||{{PisiLipp|Poola}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laëticia Bapté]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,73 |- | align=center|4. || [[Ditaji Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|12,75 |- | align=center|5. || [[Luca Kozák]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|12,84 |- | align=center|6. || [[Sacha Alessandrini]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,92 |- | align=center|7. || [[Yanla Ndjip-Nyemeck]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|12,97 |- | align=center|8. || [[Marcia Sey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,01 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,12 [[Tobi Amusan]], [[Nigeeria]] ([[24. juuli]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>'''EM rekord''': 12,31 [[Cyréna Samba-Mayela]], [[Prantsusmaa]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 12,31 Cyréna Samba-Mayela, Prantsusmaa <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229522&gender=W Naiste 100 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[400 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Emma Zapletalová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || align=center| 52,91 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Emily Newnham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|53,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Fatoumata Binta Diallo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|53,55 |- | align=center|4. || [[Paulien Couckuyt]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|53,87 |- | align=center|5. || [[Ayomide Folorunso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|54,29 |- | align=center|6. || [[Lina Nielsen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|54,35 |- | align=center|7. || [[Amalie Iuel]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|54,70 |- | align=center|8. || [[Louise Maraval]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|54,88 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Viola Hambidge]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|56,66 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 50,37 [[Sydney McLaughlin]], [[USA]] ([[8. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 50,95 [[Femke Bol]], [[Holland]] ([[14. juuli]] [[2024]] [[La Chaux-de-Fonds]]) <br>'''EM rekord''': 52,49 Femke Bol, Holland ([[11. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 52,49 Femke Bol, Holland <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229523&gender=W Naiste 400 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[3000 m takistusjooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|9.12,69 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Alice Finot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|9.14,24 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Olivia Gürth]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|9.15,33 |- | align=center|4. || [[Lea Meyer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|9.17,07 |- | align=center|5. || [[Elise Thorner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.18,14 |- | align=center|6. || [[Clara Entresangle]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|9.21,03 |- | align=center|7. || [[Flavie Renouard]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|9.21,88 |- | align=center|8. || [[Ilona Mononen]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|9.25,62 |- |colspan="7"|... |- | align=center|27. || [[Laura Maasik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center| 9.57,06 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.44,32 [[Beatrice Chepkoech]], [[Keenia]] ([[20. juuli]] [[2018]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.58,67 [[Alice Finot]], [[Prantsusmaa]] ([[6. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''EM rekord''': 9.11,31 [[Luiza Gega]], [[Albaania]] ([[20. juuli]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2022]]''': 9.16,22 Alice Finot, Prantsusmaa <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229524&gender=W Naiste 3000 m takistusjooks] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} ||19.81||20.09||20.52||align=center|X||20.09||'''20.73'''|| align=center|20.73 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||'''19.64'''||19.34||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|19.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Yemisi Mabry]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.20||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''19.50'''||19.33||align=center|19.50 |- | align=center|4. || [[Fanny Roos]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.83||'''19.05'''||align=center|X||19.04||18.70||'''18.44||align=center|19.05 |- | align=center|5. || [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.46||align=center|X||'''19.05'''||19.01||18.97||18.97||align=center|19.05 |- | align=center|6. || [[Jessica Inchude]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.35||18.38||align=center|X||align=center|X||'''18.57'''||align=center|X||align=center|18.57 |- | align=center|7. || [[Katharina Maisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||'''18.39'''||18.28||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|18.39 |- | align=center|8. || [[Nina Chioma Ndubuisi]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.08||align=center|X||'''18.21'''||17.30||'''17.70||18.09||align=center|18.16 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 22.63 Natalja Lissovskaja, Nõukogude Liit (7. juuni 1987 Moskva) <br>'''EM rekord''': 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2024]]''': 18.77 Jessica Schilder, [[Holland]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229530&gender=W Naiste kuulitõuge] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.96||74.97||'''76.28'''||74.05||align=center|X||75.47||align=center|76.28 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''74.35'''||align=center|X||73.81||74.11||73.41||72.14||align=center|74.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Beatrice Nedberge Llano]] || {{PisiLipp|Norra}} || '''72.88'''||align=center|X||70.38||71.86||71.27||70.23||align=center|72.88 |- | align=center|4. || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 69.75||71.81||'''72.37'''||72.23||71.24||71.67||align=center|72.37 |- | align=center|5. || [[Nicola Tuthill]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} ||70.30||67.30||align=center|X||'''70.33'''||69.57||69.78||align=center|70.33 |- | align=center|6. || [[Charlotte Payne]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 68.95||'''70.12'''||70.01||66.93||align=center|X||69.93||align=center|70.12 |- | align=center|7. || [[Stamatia Scarvelis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||67.90||68.98||67.97||align=center|X||69.42||'''69.54'''||align=center|69.54 |- | align=center|8. || [[Aleksandra Śmiech]] || {{PisiLipp|Poola}} || 67.72||align=center|X||69.07||67.39||68.77||'''69.12'''||align=center|69.12 |} </div> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 82.98 Anita Włodarczyk, Poola ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''EM rekord''': 78.94 Anita Włodarczyk, Poola ([[12. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2024]]''': 74.18 [[Sara Fantini]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229532&gender=W Naiste vasaraheide] {{clear}} == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Suurbritannia)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 10 || 6|| 6 || 22 |-style="background:#ccccff;" | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9 || 8 || 2 || 19 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6 || 10 || 5 || 21 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 5 || 3 || 6 || 14 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 4 || 0 || 2 || 6 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 3 || 3 || 1 || 7 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 2 || 2 || 4 || 8 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 2 || 1 || 2 || 5 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 2 || 2 || 2 || 6 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 2 || 1 || 0 || 3 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | rowspan=3|12. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | rowspan=2|16. ||align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 18. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 0 || 6 || 2 || 8 |- | 19. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 0 || 3 || 8 || 11 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 0 || 1 || 3 || 4 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | rowspan=2|22. ||align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Luksemburg}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 24. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- | rowspan=4|25. ||align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Montenegro}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 28|| 52 || 52 || 53 || 157 |} == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] 7va4y61z02ma5lvi10ejyy2otw8b1l8 7230750 7230707 2026-09-08T09:40:00Z Teomees 97479 /* Naised */ 7230750 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–16. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== 2026. aasta kergejõustiku EM-il esindab [[Eesti]]t 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Romell Glave]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,09 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jeremiah Azu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Owen Ansah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|10,19 |- | align=center|4. || [[Elvis Afrifa]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|10,22 |- | align=center|5. || [[Dominik Kopeć]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|10,29 |- | align=center|6. || [[Chituru Ali]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|10,34 |- | align=center|7. || [[Marcell Jacobs]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|12,26 |- | align=center|8. || [[Simon Verherstraeten]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|13,12 |- |colspan="7"|... |- | 31. || [[Henri Sai]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,66 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 9,80 [[Marcell Jacobs]], [[Itaalia]] ([[1. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''EM rekord''': 9,95 [[Zharnel Hughes]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2018]] [[Berliin]])<br>9,95 Marcell Jacobs, Itaalia ([[16. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 10,02 Marcell Jacobs, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste 100 m jooks] {{clear}} ====[[200 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Owen Ansah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|19,95 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Zharnel Hughes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|20,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Eseosa Fostine Desalu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|20,26 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Timothé Mumenthaler]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|20,26 |- | align=center|5. || [[Oskars Grava]] || {{PisiLipp|Läti}} || align=center|20,28 |- | align=center|6. || [[Delvis Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|20,55 |- | align=center|7. || [[Filippo Dezza]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|20,58 |- | align=center|8. || [[William Reais]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|20.63 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[México]]) <br>'''EM rekord''': 19,76 [[Ramil Guliyev]], [[Türgi]] ([[9. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 20,28 [[Timothé Mumenthaler]], [[Šveits]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229605&gender=M Meeste 200 m jooks] {{clear}} ====[[400 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Muhammad Abdallah Kounta]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|44,40 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jonas Phijffers]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|44,41 |- | align=center|4. || [[Attila Molnár]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|44,45 |- | align=center|5. || [[Jean Paul Bredau]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|44,93 |- | align=center|6. || [[Maksymilian Szwed]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|45,06 |- | align=center|7. || [[Patrik Simon Enyingi]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|45,36 |- | align=center|8. || [[Daniel Segers]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|45,48 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 43,03 [[Wayde van Niekerk]], [[LAV]] ([[14. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 43,44 [[Matthew Hudson-Smith]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''EM rekord''': 44,15 [[Alexander Doom]], [[Belgia]] ([[10. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 44,15 Alexander Doom, Belgia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229631&gender=M Meeste 400 m jooks] {{clear}} ====[[800 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mark English]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|1.45,26 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marino Bloudek]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|1.45,62 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Attaoui]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.45,71 |- | align=center|4. || [[David Barroso]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.45,75 |- | align=center|5. || [[Francesco Pernici]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1.45,77 |- | align=center|6. || [[Ben Pattison]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.46,14 |- | align=center|7. || [[Corentin Le Clezio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|1.46,24 |- | align=center|- || [[Max Burgin]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|DNS |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1.40,91 [[David Lekuta Rudisha]], [[Keenia]] ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>'''EM rekord''': 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]: 1.44,85 [[Gabriel Tual]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229501&gender=M Meeste 800 m jooks] {{clear}} ====[[1500 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Stefan Nilessen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 3.35,70 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Samuel Pihlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 3:36.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Andrew Coscoran]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:36.24 |- | 4. || [[Jake Heyward]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3:36.40 |- | 5. || [[Arlo Ludewick]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3:36.65 |- | 6. || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3:37.18 |- | 7. || [[Narve Gilje Nordås]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3:37.31 |- | 8. || [[Romain Mornet]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:37.37 |} </div> <br> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 3.26,73 [[Jakob Ingebrigtsen]], [[Norra]] ([[12. juuli]] [[2024]] [[Fontvieille]]) <br>'''EM rekord''': 3.31,95 Jakob Ingebrigtsen, Norra ([[12. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 3.31,95 Jakob Ingebrigtsen, Norra <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229502&gender=M Meeste 1500 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.15,21 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Florian Bremm]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13.15,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Etienne Daguinos]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,09 |- | align=center|4. || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,36 |- | align=center|5. || [[Magnus Tuv Myhre]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.16,59 |- | align=center|6. || [[Mahadi Abdi Ali]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13.17,17 |- | align=center|7. || [[Dominic Lokinyomo Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.18,24 |- | align=center|8. || [[Nick Griggs]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 13.21,07 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12.35,36 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[14. august]] [[2020]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12.44,27 [[Andreas Almgren]], [[Rootsi]] ([[15. juuni]] [[2025]] [[Stockholm]]) <br>'''EM rekord''': 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2024]]''': 13.20,11 Jakob Ingebrigtsen, [[Norra]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229609&gender=M Meeste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[10 000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Andreas Almgren]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 27:23.44 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Dominic Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 27:42.67 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28:07.90 |- | align=center|4. || [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28:08.56 |- | align=center|5. || [[Baptiste Guyon ]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28:20.61 |- | align=center|6. || [[Magnus Tuv Myhre]] || {{PisiLipp|Norra}} || 28:21.25 |- | align=center|7. || [[Abdessamad Oukhelfen]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28:21.89 |- | align=center|8. || [[Jonas Raess]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28:22.41 |} </div> <br> Finaal: [[15. juuni]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 26.11,00 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 26.46,57 [[Mo Farah]], [[Suurbritannia]] ([[3. juuni]] [[2011]] [[Eugene]]) <br>'''EM rekord''': 27:23.44 [[Andreas Almgren]], [[Rootsi]] ([[15. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 28.00,32 [[Dominic Lobalu]], [[Šveits]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229610&gender=M Meeste 10 000 m jooks] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Amanal Petros]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2:09.11 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Pietro Riva]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:09.18 |- bgcolor="#FFDAB9 | {{Pronks}} || [[Gashau Ayale]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 2:09.21 |- | 4. || [[Suldan Hassan]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:09.24 |- | 5. || [[Tadesse Getahon]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 2:09.31 |- | 6. || [[Valentin Gondouin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2:09.34 |- | 7. || [[Mahamed Mahamed]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:09.43 |- | 8. || [[Haimro Alame]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 2:09.45 |- |colspan="7"|... |- | 31. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:18.18 |- | 39. || [[Karel Hussar]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:19.42 |} </div> <br> Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 60 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1:59.30 [[Sebastian Sawe]], [[Keenia]] ([[26. aprill]] [[2026]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 2:03.36 [[Bashir Abdi]], [[Belgia]] ([[24. oktoober]] [[2021]] [[Rotterdam]]) <br>'''EM rekord''': 2:09.11 [[Amanal Petros]], [[Saksamaa]] ([[16. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|Euroopa meister 2022]]''': 2:10.21 [[Richard Ringer]], [[Saksamaa]] ([[15. august]] [[2022]] [[Berliin]]) <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229634&gender=M Meeste maraton] {{clear}} ====[[110 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jason Joseph]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|13,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Just Kwaou-Mathey]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jakub Szymański]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,26 |- | align=center|4. || [[Thomas Wilkes]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,36 |- | align=center|5. || [[Enzo Diessl]] || {{PisiLipp|Austria}} || align=center|13,44 |- | align=center|6. || [[Theo Pedre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,46 |- | align=center|7. || [[Samuel Bennett]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,62 |- | align=center|8. || [[Milan Trajkovic]] || {{PisiLipp|Küpros}} || align=center|13,87 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,75 [[Ja'Kobe Tharp]], [[USA]] ([[10. juuni]] [[2026]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''EM rekord''': 13,02 Colin Jackson, Suurbritannia ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 13,05 [[Lorenzo Simonelli]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229611&gender=M Meeste 110 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[400 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 46,63 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Emil Agyekum]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|47,87 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[İsmail Nezir]] || {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|48,26 |- | align=center|4. || [[Oskar Edlund]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|48,36 |- | align=center|5. || [[Owe Fischer-Breiholz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|48,56 |- | align=center|6. || [[Jesús David Delgado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|48,66 |- | align=center|7. || [[Matic Ian Guček]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|48,76 |- | align=center|8. || [[Alessandro Sibilio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|49,83 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 45,94 [[Karsten Warholm]], [[Norra]] ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 45,94 Karsten Warholm, Norra (3. august 2021 Tokyo) <br>'''EM rekord''': 46,63 Karsten Warholm, Norra ([[14. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 46,98 Karsten Warholm, Norra <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229612&gender=M Meeste 400 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[3000 m takistusjooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Frederik Ruppert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|8.25,33 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ruben Querinjean]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || align=center|8.25,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Karl Bebendorf]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|8.26,65 |- | align=center|4. || [[Daniel Arce]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|8.27,02 |- | align=center|5. || [[Pierre Boudy]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|8.28,90 |- | align=center|6. || [[Alejandro Quijada]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|8.29,15 |- | align=center|7. || [[Remi Schyns]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|8.29,25 |- | align=center|8. || [[Nicolas-Marie Daru]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|8.49,46 |} </div> <br> Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 7.51,11 [[Lamecha Girma]], [[Etioopia]] ([[9. juuni]] [[2023]] [[Pariis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 7.57,80 [[Frederik Ruppert]], [[Saksamaa]] ([[31. mai]] [[2026]] [[Rabat]]) <br>'''EM rekord''': 8.07,87 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2024]]''': 8.14.01 [[Alexis Miellet]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229614&gender=M Meeste 3000 m takistusjooks] {{clear}} ====[[Poolmaratoni käimine]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || align=center|1:23.23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Francesco Fortunato]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || align=center|1:23.36 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrea Cosi]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || align=center|1:23.49 |- | align=center|4. || [[Mykola Rushchak]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || align=center|1:24.12 |- | align=center|5. || [[Salih Korkmaz]] || {{Pisilipp|Türgi}} || align=center|1:24.45 |- | align=center|6. || [[David Kenny]] || {{Pisilipp|Iirimaa}} || align=center|1:24.49 |- | align=center|7. || [[Álvaro López]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || align=center|1:25.25 |- | align=center|8. || [[Diego García]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || align=center|1:25.41 |} </div> <br> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1:20.34 [[Toshikazu Yamanishi]], [[Jaapan]] ([[15. veebruar]] [[2026]] [[Kobe]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1:17.02 [[Francesco Fortunato]], [[Itaalia]] ([[8. mai]] [[2026]] [[Poděbrady]]) <br> <br>'''Ametlikud tulemused''':[https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10230472&gender=M Meeste poolmaratoni käimine] {{clear}} ====[[Kõrgushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||align=center| 2.32 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Oleh Doroštšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.30 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Matteo Sioli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.27 |- | align=center|4. || [[Kimani Jack]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|2.23 |- | align=center|5. || [[Joel Clarke-Khan]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|2.23 |- | align=center|5. || [[Jonathan Kapitolnik]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2.23 |- | align=center|5. || [[Mateusz Kołodziejski]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|2.23 |- | align=center|8. || [[Thomas Carmoy]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2.18 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]])<br />2.42 [[Bogdan Bondarenko]], [[Ukraina]] ([[14. juuni]] [[2014]] [[New York]]) <br>'''EM rekord''': 2.37 [[Gianmarco Tamberi]], [[Itaalia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2024]]''': 2.37 Gianmarco Tamberi, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229615&gender=M Meeste kõrgushüpe] {{clear}} ====[[Teivashüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.15 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Emmanouil Karalis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|6.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Baptiste Thiery]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|5.85 |- | align=center|4. || [[Mathieu Collet]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|5.70 |- | align=center|5. || [[Oleksandr Onufrijev]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|5.70 |- | align=center|6. || [[Pedro Buaró]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|5.70 |- | align=center|6. || [[Sondre Guttormsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|5.70 |- | align=center|8. || [[Ben Broeders]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|5.70 |- |colspan="7"|... |- | align=center|17. || [[Robert Kompus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|5.45 |- |colspan="7"|... |- | 22.–27. || [[Henri Apri]] || {{PisiLipp|Eesti}} || tulemuseta |} </div> <br> Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 6.31 [[Armand Duplantis]], [[Rootsi]] ([[12. märts]] [[2026]] [[Uppsala]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 6.31 Armand Duplantis, Rootsi (12. märts 2026 Uppsala) <br>'''EM rekord''': 6.15 Armand Duplantis, Rootsi (16. august 2026 [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2024]]''': 6.10 Armand Duplantis, Rootsi <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229616&gender=M Meeste teivashüpe] {{clear}} ====[[Kaugushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Miltiádis Tentóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.27||8.19||8.27||'''8.44'''||align=center|X||align=center|X||align=center|8.44 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||align=center|X||'''8.29'''||6.15||8.22||8.05||align=center|X||align=center|8.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bozhidar Sarâboyukov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} ||8.10||7.84||8.03||8.09||8.05||'''8.26'''||align=center|8.26 |- | align=center|4. || [[Gerson Baldé]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||7.91||align=center|X||7.86||7.98||align=center|X||'''8.18'''||align=center|8.18 |- | align=center|5. || [[Luka Bošković]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||7.91||7.94||7.84||7.91||8.03||'''8.08'''||align=center|8.08 |- | align=center|6. || [[Francesco Ettore Inzoli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||7.80||'''8.04'''||align=center|X|| 7.91||align=center|X||7.58||align=center|8.04 |- | align=center|7. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||align=center|X||'''7.92'''||7.987||align=center|X||7.61||align=center|X||align=center|7.92 |- | align=center|8. || [[Petr Meindlschmid]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||'''7.81'''||align=center|X|| || || || ||align=center|7.81 |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.86 [[Robert Emmijan]], [[Nõukogude Liit]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsaghkadzor]]) <br>'''EM rekord''': 8.65 [[Miltiadis Tentoglou]], [[Kreeka]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2024]]''': 8.65 Miltiádis Tentóglou, Kreeka <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste kaugushüpe] {{clear}} ====[[Kolmikhüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Andy Díaz Hernández]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|X||'''18.15'''||17.78||align=center |–||align=center|X|| align=center|X|| align=center|18.15 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pedro Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||'''17.76'''||17.50||16.99||align=center|-||align=center|-||align=center|-||align=center|17.76 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrea Dallavalle]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''17.37'''||align=center|X|| align=center|X|| 17.16||16.83 ||align=center|-||align=center|17.37 |- | align=center|4. || [[Thomas Gogois]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|X|| align=center|X|| 16.55||align=center|X||16.59||'''17.21'''||align=center|17.21 |- | align=center|5. || [[Can Özüpek]] || {{PisiLipp|Türgi}} || '''16.73'''||16.58||16.52||16.28||align=center|-|| align=center|X||align=center|16.73 |- | align=center|6. || [[Endiorass Kingley]] || {{PisiLipp|Austria}} ||16.28||16.55||'''16.57'''||16.20|| align=center|X||15.66||align=center|16.57 |- | align=center|7. || [[Jonathan Seremes]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 15.58||'''16.31'''||16.09||16.24||align=center|X||align=center|X||align=center|16.31 |- | align=center|8. || [[Dimitrios Tsiamis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||'''16.27'''|| align=center|X|| align=center|X||align=center|X|| align=center|X|| align=center|X||align=center|16.27 |} </div> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 18.29 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 18.29 Jonathan Edwards, Suurbritannia (7. august 1995 Göteborg) <br>'''EM rekord''': 18.18 [[Jordan Díaz ]], [[Hispaania]] ([[11. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2024]]''': 18.18 Jordan Díaz, Hispaania <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229618&gender=M Meeste kolmikhüpe] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Leonardo Fabbri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 21.36||21.78||'''22.31'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|22.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Zane Weir]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''21.12'''||20.16||align=center|X||20.68||19.95||20.91||align=center|21.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Wictor Petersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||20.44||20.526||20.30||20.86||20.31||'''20.97'''||align=center|20.97 |- | align=center|4. || [[Scott Lincoln]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20.40||'''20.81'''||20.43||align=center|X||20.79||20.09||align=center|20.81 |- | align=center|5. || [[Andrei Toader]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||20.44||'''20.80'''||19.87||20.18||20.14||20.18||align=center|20.80 |- | align=center|6. || [[Nick Ponzio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''20.76'''||align=center|X||20.36||20.36||20.27||align=center|X||align=center|20.76 |- | align=center|7. || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||19.86||'''20.38'''||19.94||19.88||19.74||align=center|X||align=center|20.38 |- | align=center|8. || [[Armin Sinančević]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||20.00||'''20.02'''||align=center|X||19.84||align=center|X||align=center|X||align=center|20.02 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 23.56 [[Ryan Crouser]], [[USA]] ([[27. mai]] [[2023]] [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>'''EM rekord''': 22.45 Leonardo Fabbri, [[Itaalia]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2024]]''': 22.45 Leonardo Fabbri, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229619&gender=M Meeste kuulitõuge] {{clear}} ====[[Kettaheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} ||70.83||70.13||'''72.51'''||68.92||69.29||70.68|| align=center|72.51<span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Mykolas Alekna]] ||{{PisiLipp|Leedu}}||'''69.89'''||68.40||align=center|X||align=center|X||align=center|X||69.23||align=center|69.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} ||[[Henrik Janssen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||69.08||'''69.53'''||67.40||67.29||66.29||66.39||align=center|69.53 |- | align=center|4. ||[[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||67.68||67.40||64.75||'''68.22'''||align=center|X||align=center|X||align=center|68.22 |- | align=center|5. ||[[Shaquille Emanuelson]] || {{PisiLipp|Holland}} ||64.48||67.80||align=center|X||65.71||'''67.79'''|| align=center|X||align=center|67.79 |- | align=center|6. ||[[Diego Casas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||'''65.64'''||align=center|x||65.54||align=center|X||61.82||65.26||align=center|65.64 |- | align=center|7. ||[[Ruben Rolvink]] || {{PisiLipp|Holland}} ||'''65.45'''||62.55||62.35||60.69||64.47||align=center|X||align=center|65.45 |- | align=center|8. ||[[Dimitrios Pavlidis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||62.45||'''64.34'''||62.33||61.55||61.52||align=center|X||align=center|64.34 |} </div> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 75.56 [[Mykolas Alekna]], [[Leedu]] ([[13. aprill]] [[2025]] [[Ramona (Oklahoma)|Ramona]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 75.56 Mykolas Alekna, Leedu (4. aprill 2024 Ramona) <br>'''EM rekord''': 72.51 [[Kristjan Čeh]], [[Sloveenia]] ([[13. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2024]]''': 68.08 Kristjan Čeh, Sloveenia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229620&gender=M Meeste kettaheide] {{clear}} ====[[Odavise]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 83.71||80.24||79.43||77.61||79.62||'''90.40'''||align=center|90.40 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Nick Thumm]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||81.10||78.20||80.80||82.59||'''83.76'''||align=center|X||align=center|83.76 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Patriks Gailums]] || {{PisiLipp|Läti}} || 70.93||78.59||'''82.97'''||78.30||77.73||80.33||align=center|82.97 |- | align=center|4. || [[Dawid Wegner]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.62||'''82.96'''||align=center|X||82.44||78.80||81.19||align=center|82.96 |- | align=center|5. || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||79.12||82.58||79.38||79.19 ||align=center|X||'''82.88''' ||align=center|82.88 |- | align=center|6. || [[Edis Matusevičius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 78.87||80.60||78.60||'''81.07'''||79.53||80.02|| align=center|81.07 |- | align=center|7. || [[Marcin Krukowski]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''79.69'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|79.69 |- | align=center|8. || [[Topi Parviainen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 71.93||'''77.82'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||76,86||align=center|77.82 |} </div> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Jena]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 98.48 Jan Železný, Tšehhi (25. mai 1986 Jena) <br>'''EM rekord''': 90.40 [[Julian Weber]], [[Saksamaa]] ([[15. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2024]]: 88.65 [[Jakub Vadlejch]], [[Tšehhi]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229636&gender=M Meeste odavise] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||80.96||77.99||81.84||80.69||'''84.25'''||align=center|X||align=center|84.25 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Merlin Hummel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||79.08||align=center|X||align=center|X||75.97||'''81.30'''||align=center|X ||align=center|81.30 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||78.70||align=center|X||78.76||79.10||'''79.49'''||align=center|X||align=center|79.49 |- | align=center|4. || [[Volodymyr Myslyvčuk]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||78.45||79.42||76.89||78.93||'''79.42'''||align=center|X||align=center|79.42 |- | align=center|5. || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''79.13'''||align=center|X||76.71 ||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|79.13 |- | align=center|6. || [[Sören Klose]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||77.10||75.94||'''78.13'''||align=center|X||77.16||align=center|X||align=center|78.13 |- | align=center|7. || [[Hilmar Örn Jónsson]] || {{PisiLipp|Island}} ||74.38||'''77.26'''||align=center|X||76.89||align=center|X||align=center|X||align=center|77.26 |- | align=center|8. || [[Ármin Szabados]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||align=center|X||align=center|X||'''76.91'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|76.91 |- |colspan="7"|... |- | 22. || [[Adam Kelly]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||68.63||align=center|X ||'''71.63'''|| || || ||align=center|71.63 |} </div> Finaal: 11. august <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 86.74 Juri Sedõhh, NSV Liit (30. august 1986 Stuttgart) <br>'''EM rekord''': 86.74 Juri Sedõhh, NSV Liit (30. august 1986 Stuttgart) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2024]]''': 80.95 [[Wojciech Nowicki]], [[Poola]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229621&gender=M Meeste vasaraheide] {{clear}} ===Naised=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,00 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ewa Swoboda]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|11,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Delphine Nkansa]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|11,06 |- | align=center|4. || [[Géraldine Di Tizio-Frey]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,07 |- | align=center|5. || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,10 |- | align=center|6. || [[Patrizia Van der Weken]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || align=center|11,10 |- | align=center|7. || [[Zaynab Dosso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|11,12 |- | align=center|8. || [[Salomé Kora]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,51 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Ann Marii Kivikas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,35 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''EM rekord''': 10,73 Christine Arron, Prantsusmaa (19. august 1998 Budapest) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2024]]''': 10,99 Dina Asher-Smith, [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229509&gender=W Naiste 100 m jooks] {{clear}} ====[[200 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,19 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rhasidat Adeleke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|22,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,29 |- | align=center|4. || [[Fabienne Hoenke]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |- | align=center|5. || [[Gémima Joseph]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|22,63 |- | align=center|6. || [[Success Eduan]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,66 |- | align=center|7. || [[Jaël Bestué]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|22,69 |- | align=center|8. || [[Boglárka Takács]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|22,82 |- |colspan="7"|... |- | 19.-20. || [[Ann Marii Kivikas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|23,34 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 21,63 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''EM rekord''': 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 22,49 [[Mujinga Kambundji]], [[Šveits]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229510&gender=W Naiste 200 m jooks] {{clear}} ====[[400 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Henriette Jæger]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|49,04 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Natalia Bukowiecka]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|50,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lieke Klaver]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|50,15 |- | align=center|4. || [[Lurdes Gloria Manuel]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center|50,86 |- | align=center|5. || [[Yemi Mari John]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|51,12 |- | align=center|6. || [[Charlotte Henrich]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|51,29 |- | align=center|7. || [[Helena Ponette]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|51,43 |- | align=center|8. || [[Paula Sevilla]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|52,03 |} </div> <br> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 47,60 Marita Koch, Saksa DV (6. oktoober 1985 Canberra) <br>'''EM rekord''': 48,16 Marita Koch, Saksa DV ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 48,98 [[Natalia Kaczmarek]], [[Poola]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229511&gender=W Naiste 400 m jooks] {{clear}} ====[[800 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Audrey Werro]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|1.54,81 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Keely Hodgkinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.55,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Femke Broeders-Bol]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|1.55,54 |- | align=center|4. || [[Gabija Galvydytė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || align=center|1.59,12 |- | align=center|5. || [[Jemma Reekie]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.59,15 |- | align=center|6. || [[Eloisa Coiro]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1.59,35 |- | align=center|7. || [[Valentina Rosamilia]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|1.59,42 |- | align=center|8. || [[Veronica Vancardo]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|2.00,17 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1.53,28 Jarmila Kratochvílová, Tšehhoslovakkia (26. juuli 1983 München) <br>'''EM rekord''': 1.54,81 [[Audrey Werro]], [[Šveits]] ([[14. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 1.58,65 [[Keely Hodgkinson]], [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229512&gender=W Naiste 800 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadia Battocletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.37,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marta García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.39,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Micol Majori]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.40,65 |- | align=center|4. || [[Sarah Healy]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 15.40,95 |- | align=center|5. || [[Hannah Nuttall]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 15.41,27 |- | align=center|6. || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.41,51 |- | align=center|7. || [[Amina Maatoug]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.44,03 |- | align=center|8. || [[Maria Forero]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.44,25 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 14.06,62 [[Beatrice Chebet]], [[Keenia]] ([[5. juuli]] [[2025]] [[Eugene]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 14.13,42 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[23. juuli]] [[2023]] [[London]]) <br>EM rekord: 14.35,29 [[Nadia Battocletti]], [[Itaalia]] ([[7. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]: 14.35,29 Nadia Battocletti, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229514&gender=W Naiste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[10 000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadia Battocletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|31:41.17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|31:45.76 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jana Van Lent]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|31:47.81 |- | align=center|4. || [[Idaira Prieto]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|31:59.84 |- | align=center|5. || [[Elisa Palmero]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|32:00.06 |- | align=center|6. || [[Federica Del Buono]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|32:01.42 |- | align=center|7. || [[Maruša Mišmaš Zrimšek]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|32:02.57 |- | align=center|8. || [[Megan Keith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|32:04.81 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 28:54.14 [[Beatrice Chebet]], [[Keenia]] ([[25. mai]] [[2024]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 29.06,82 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[6. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''EM rekord''': 30.01,09 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 meetri jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 30.51,32 [[Nadia Battocletti]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229521&gender=W Naiste 10 000 m jooks] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Alisa Vainio]] || {{PisiLipp|Soome}} || 2:22:26 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Lili Anna Vindics-Tóth]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|2:27:21 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Abbie Donnelly]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|2:27:33 |- | 4. || [[Nóra Szabó]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|2:27:39 |- | 5. || [[Natasha Wilson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|2:27:54 |- | 6. || [[Rebecca Lonedo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2:27:55 |- | 7. || [[Sofiia Yaremchuk]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2:28:02 |- | 8. || [[Carolina Robles]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|2:28:07 |- |colspan="7"|... |- | 39. || [[Liis-Grete Hussar]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center| 2:41:17 |} </div> <br> Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 60 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:09.56 [[Ruth Chepngetich]], [[Keenia]] ([[13. oktoober]] [[2024]] [[Chicago]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]:2:13.44 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[8. oktoober]] [[2024]] Chicago) <br>EM rekord: 2:22:26 [[Alisa Vainio]], [[Soome]] ([[16. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2022]]: 2:28.36 [[Aleksandra Lisowska]], [[Poola]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''':[https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229534&gender=W Naiste maraton] <br> <br>Võistkondlikus arvestuses sai esikoha Suurbritannia (7:26:01), teise koha Itaalia (7:28:59) ja kolmanda koha Hispaania (7:30:41). {{clear}} ====[[100 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadine Visser]]|| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pia Skrzyszowska]] ||{{PisiLipp|Poola}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laëticia Bapté]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,73 |- | align=center|4. || [[Ditaji Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|12,75 |- | align=center|5. || [[Luca Kozák]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|12,84 |- | align=center|6. || [[Sacha Alessandrini]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,92 |- | align=center|7. || [[Yanla Ndjip-Nyemeck]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|12,97 |- | align=center|8. || [[Marcia Sey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,01 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,12 [[Tobi Amusan]], [[Nigeeria]] ([[24. juuli]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>'''EM rekord''': 12,31 [[Cyréna Samba-Mayela]], [[Prantsusmaa]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 12,31 Cyréna Samba-Mayela, Prantsusmaa <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229522&gender=W Naiste 100 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[400 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Emma Zapletalová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || align=center| 52,91 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Emily Newnham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|53,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Fatoumata Binta Diallo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|53,55 |- | align=center|4. || [[Paulien Couckuyt]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|53,87 |- | align=center|5. || [[Ayomide Folorunso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|54,29 |- | align=center|6. || [[Lina Nielsen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|54,35 |- | align=center|7. || [[Amalie Iuel]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|54,70 |- | align=center|8. || [[Louise Maraval]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|54,88 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Viola Hambidge]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|56,66 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 50,37 [[Sydney McLaughlin]], [[USA]] ([[8. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 50,95 [[Femke Bol]], [[Holland]] ([[14. juuli]] [[2024]] [[La Chaux-de-Fonds]]) <br>'''EM rekord''': 52,49 Femke Bol, Holland ([[11. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 52,49 Femke Bol, Holland <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229523&gender=W Naiste 400 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[3000 m takistusjooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|9.12,69 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Alice Finot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|9.14,24 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Olivia Gürth]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|9.15,33 |- | align=center|4. || [[Lea Meyer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|9.17,07 |- | align=center|5. || [[Elise Thorner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.18,14 |- | align=center|6. || [[Clara Entresangle]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|9.21,03 |- | align=center|7. || [[Flavie Renouard]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|9.21,88 |- | align=center|8. || [[Ilona Mononen]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|9.25,62 |- |colspan="7"|... |- | align=center|27. || [[Laura Maasik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center| 9.57,06 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.44,32 [[Beatrice Chepkoech]], [[Keenia]] ([[20. juuli]] [[2018]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.58,67 [[Alice Finot]], [[Prantsusmaa]] ([[6. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''EM rekord''': 9.11,31 [[Luiza Gega]], [[Albaania]] ([[20. juuli]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2022]]''': 9.16,22 Alice Finot, Prantsusmaa <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229524&gender=W Naiste 3000 m takistusjooks] {{clear}} ====[[Kõrgushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|1.97 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Maria Żodzik]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|1.95 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Marija Vuković]] || {{PisiLipp|Montenegro}} || align=center|1.95 |- | align=center|4. || [[Christina Honsel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|1.92 |- | align=center|5. || [[Iryna Geraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|1.92 |- | align=center|6. || [[Louise Ekman]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|1.88 |- | align=center|7. || [[Asia Tavernini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1.88 |- | align=center|8. || [[Solène Gicquel]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|1.88 |- |colspan="7"|... |- | align=center|13.–15. || [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.83 |} </div> <br> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 2.10 [[Jaroslava Mahutšihh]], [[Ukraina]] ([[7. juuli]] [[2024]] [[Pariis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 2.10 Jaroslava Mahutšihh, Ukraina (7. juuli 2024 Pariis) <br>'''EM rekord''': 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>2.03 [[Venelina Veneva-Mateeva]], [[Bulgaaria]] (9. august 2006 Göteborg) <br>2.03 [[Blanka Vlašić]], [[Horvaatia]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2024]]''': 2.01 Jaroslava Mahutšihh, Ukraina <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229526&gender=W Naiste kõrgushüpe] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} ||19.81||20.09||20.52||align=center|X||20.09||'''20.73'''|| align=center|20.73 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||'''19.64'''||19.34||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|19.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Yemisi Mabry]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.20||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''19.50'''||19.33||align=center|19.50 |- | align=center|4. || [[Fanny Roos]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.83||'''19.05'''||align=center|X||19.04||18.70||'''18.44||align=center|19.05 |- | align=center|5. || [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.46||align=center|X||'''19.05'''||19.01||18.97||18.97||align=center|19.05 |- | align=center|6. || [[Jessica Inchude]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.35||18.38||align=center|X||align=center|X||'''18.57'''||align=center|X||align=center|18.57 |- | align=center|7. || [[Katharina Maisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||'''18.39'''||18.28||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|18.39 |- | align=center|8. || [[Nina Chioma Ndubuisi]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.08||align=center|X||'''18.21'''||17.30||'''17.70||18.09||align=center|18.16 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 22.63 Natalja Lissovskaja, Nõukogude Liit (7. juuni 1987 Moskva) <br>'''EM rekord''': 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2024]]''': 18.77 Jessica Schilder, [[Holland]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229530&gender=W Naiste kuulitõuge] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.96||74.97||'''76.28'''||74.05||align=center|X||75.47||align=center|76.28 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''74.35'''||align=center|X||73.81||74.11||73.41||72.14||align=center|74.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Beatrice Nedberge Llano]] || {{PisiLipp|Norra}} || '''72.88'''||align=center|X||70.38||71.86||71.27||70.23||align=center|72.88 |- | align=center|4. || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 69.75||71.81||'''72.37'''||72.23||71.24||71.67||align=center|72.37 |- | align=center|5. || [[Nicola Tuthill]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} ||70.30||67.30||align=center|X||'''70.33'''||69.57||69.78||align=center|70.33 |- | align=center|6. || [[Charlotte Payne]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 68.95||'''70.12'''||70.01||66.93||align=center|X||69.93||align=center|70.12 |- | align=center|7. || [[Stamatia Scarvelis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||67.90||68.98||67.97||align=center|X||69.42||'''69.54'''||align=center|69.54 |- | align=center|8. || [[Aleksandra Śmiech]] || {{PisiLipp|Poola}} || 67.72||align=center|X||69.07||67.39||68.77||'''69.12'''||align=center|69.12 |} </div> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 82.98 Anita Włodarczyk, Poola ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''EM rekord''': 78.94 Anita Włodarczyk, Poola ([[12. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2024]]''': 74.18 [[Sara Fantini]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229532&gender=W Naiste vasaraheide] {{clear}} == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Suurbritannia)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 10 || 6|| 6 || 22 |-style="background:#ccccff;" | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9 || 8 || 2 || 19 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6 || 10 || 5 || 21 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 5 || 3 || 6 || 14 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 4 || 0 || 2 || 6 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 3 || 3 || 1 || 7 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 2 || 2 || 4 || 8 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 2 || 1 || 2 || 5 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 2 || 2 || 2 || 6 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 2 || 1 || 0 || 3 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | rowspan=3|12. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | rowspan=2|16. ||align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 18. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 0 || 6 || 2 || 8 |- | 19. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 0 || 3 || 8 || 11 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 0 || 1 || 3 || 4 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | rowspan=2|22. ||align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Luksemburg}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 24. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- | rowspan=4|25. ||align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Montenegro}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 28|| 52 || 52 || 53 || 157 |} == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] k630xvo9a3w11rsl7xa23us8x46uq10 0 678589 7230647 6720019 2026-09-07T22:58:32Z Raamaturott 56450 7230647 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1901]]. aastal sündinud tuntud isikuid.'' ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Filippo Anfuso]], Itaalia diplomaat ja poliitik * [[3. jaanuar]] – [[Ngô Đình Diệm]], Lõuna-Vietnami poliitik *[[4. jaanuar]] – [[C. L. R. James]], Trinidadi ja Tobago ajaloolane, ajakirjanik ja kirjanik *[[6. jaanuar]] – [[Pat Aherne]], inglise näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Kustav Kuuskvere]], Eesti kohtunik *[[16. jaanuar]] – [[Fulgencio Batista]], Kuuba sõjaväelane ja poliitik *[[24. jaanuar]] – [[A. M. Cassandre]], Prantsuse kunstnik *24. jaanuar – [[Mihhail Romm]], Vene filmilavastaja *[[26. jaanuar]] – [[René Chaloult]], Kanada poliitik *26. jaanuar – [[Abe Meyer]], USA filmihelilooja *[[30. jaanuar]] – [[Rudolf Caracciola]], Saksa võidusõitja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Clark Gable]], USA näitleja *[[3. veebruar]] – [[Johannes Feldbach]], eesti kriitik *[[9. veebruar]] – [[Friedrich Ackermann]], saksa põllumajandusteadlane *[[10. veebruar]] – [[Stella Adler]], ameerika näitleja *[[12. veebruar]] – [[Karim Abdullayev]], usbeki helilooja *[[13. veebruar]] – [[Paul Reim]], Eesti metsateadlane *[[14. veebruar]] – [[Johannes Hüsse]], Eesti keemik *[[16. veebruar]] – [[Joseph Ackermann]], Šveitsi poliitik *[[20. veebruar]] – [[René Dubos]], mikrobioloog ja rohelise ideoloogia arendaja *[[21. veebruar]] – [[Julius Bleyer]], Eesti postiajaloo uurija *[[25. veebruar]] – [[Zeppo Marx]], USA koomik *[[27. veebruar]] – [[Jaan Audova]], Eesti vaimulik *[[28. veebruar]] – [[Julius Eerme]], Eesti sõjaväelane ja poliitik *28. veebruar – [[Linus Pauling]], keemik ==Märts== *[[1. märts]] – [[Armenak Sarkisjan]], Armeenia luuletaja *[[2. märts]] – [[Grete Hermann]], saksa matemaatik, filosoof ja füüsik-teoreetik *[[3. märts]] – [[Evald Etverk]], eesti põllumees *[[6. märts]] – [[Naum Ahhijezer]], matemaatik *[[8. märts]] – [[Karl Abenthum]], saksa katoliku vaimulik *[[10. märts]] – [[Karl Eenmaa]], Eesti kohtunik *[[11. märts]] – [[Léopold III]], Belgia kuningas *[[13. märts]] – [[Margaret Craven]], ameerika kirjanik *[[15. märts]] – [[Hendrik Allik]], Eesti poliitik *[[16. märts]] – [[Julius Oengo|J. Oro]], Eesti lastekirjanik *[[18. märts]] – [[William Johnson (kunstnik)|William Johnson]], USA kunstnik *[[19. märts]] – [[Josef Wirmer]], saksa jurist ja vastupanuvõitleja *[[23. märts]] – [[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend *[[24. märts]] – [[Karl Fischer]], saksa keemik *24. märts – [[Ub Iwerks]], USA animaator, filmilavastaja- ja produtsent *[[27. märts]] – [[Eisaku Satō]], Jaapani poliitik *27. märts – [[Carl Barks]], USA koomiksikunstnik ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Whittaker Chambers]], ameerika kirjanik *[[5. aprill]] – [[Melvyn Douglas]], USA näitleja *[[11. aprill]] – [[Richard Antik]], Eesti bibliograaf *[[12. aprill]] – [[Oskar Juul]], Eesti vaimulik *[[15. aprill]] – [[Joe Davis]], Inglismaa snuukrimängija *[[17. aprill]] – [[Karl Beurlen]], Saksa paleontoloog *[[20. aprill]] – [[Michel Leiris]], prantsuse kirjanik ja etnograaf *[[23. aprill]] – [[E. B. Ford]], briti geneetik *[[29. aprill]] – [[Hirohito]], Jaapani keiser ==Mai== *[[1. mai]] – [[Hyman Abrams]], USA gängster *[[6. mai]] – [[Aleksandra Raatma]], kohtuarstiteadlane (surnud 22. juunil 1967) *[[7. mai]] – [[Gary Cooper]], USA filminäitleja *[[8. mai]] – [[Eduard Brock]], Eesti tõstja *8. mai – [[Hilda Kauri]], Eesti ajaloolane ja pedagoog (surnud 6. detsembril 1990) *[[10. mai]] – [[John Desmond Bernal]], Briti füüsik *[[17. mai]] – [[Hilda Anso]], eesti näitleja ja lavastaja *[[19. mai]] – [[Franz Ackerl]], Austria geodeet *[[20. mai]] – [[Max Euwe]], Hollandi maletaja *[[23. mai]] – [[Renate Beckmann]], eesti arst *[[27. mai]] – [[Conrad Elvehjem]], ameerika biokeemik ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[John Van Druten]], inglise näitekirjanik ja teatrilavastaja *[[7. juuni]] – [[Richard Aavik]], Eesti sõjaväelane *[[10. juuni]] – [[Frederick Loewe]], USA helilooja *[[13. juuni]] – [[Tage Erlander]], Rootsi poliitik *[[16. juuni]] – [[Inocencia Alcubierre]], aragoni tummfilminäitleja *[[18. juuni]] – [[Jeanette MacDonald]], USA filminäitleja *18. juuni – [[Anastassija Nikolajevna]], Venemaa suurvürstitar *[[28. juuni]] – [[Betti Aronstamm]], Eesti arst *28. juuni – [[Irene Derrik]], Eesti arst ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Felix Randel]] (pseud. Redo), eesti maalikunstnik ja karikaturist *[[3. juuli]] – [[Ruth Crawford Seeger]], USA helilooja ja musikoloog *[[5. juuli]] – [[Sergei Obraztsov]], vene lavastaja *[[7. juuli]] – [[Vittorio De Sica]], itaalia filmilavastaja ja -näitleja *7. juuli – [[Eiji Tsuburaya]], Jaapani filmitegija ja kinematograaf *[[9. juuli]] – [[Barbara Cartland]], inglise kirjanik *[[13. juuli]] – [[Jean Dubuffet]], prantsuse kunstnik *[[15. juuli]] – [[Nicola Abbagnano]], Itaalia filosoof *[[21. juuli]] – [[Robert Falla]], Uus-Meremaa ornitoloog ==August== *[[3. august]] – [[Elisabeth Birkenthal]], eesti arst *[[4. august]] – [[Louis Armstrong]], USA džässmuusik *[[5. august]] – [[Margarita Abella Caprile]], Argentina kirjanik *[[8. august]] – [[Ernest Lawrence]], USA tuumafüüsi *[[15. august]] – [[Arnulfo Arias Madrid]], Panama poliitik *[[18. august]] – [[Arne Borg]], Rootsi ujuja *18. august – [[Lucienne Boyer]], prantsuse meelelahutaja ja muusik *[[20. august]] – [[Gustav Padar]], Eesti sõjaväelane *20. august – [[Salvatore Quasimodo]], Itaalia kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] [[1959]] *[[25. august]] – [[Kjeld Abell]], Taani näitekirjanik *[[29. august]] – [[Herbert Küttim]], Eesti kergejõustiklane ja võistlustantsija *[[30. august]] – [[Felix Abraham]], Saksamaa arst ==September== *[[1. september]] – [[Carl Achatz]], Austria päritolu Rootsi flötist ja dirigent *[[8. september]] – [[Hendrik Verwoerd]], Lõuna-Aafrika psühholoog, sotsioloog, ajakirjanik ja poliitik *[[9. september]] – [[Artur Uritamm]], Eesti helilooja ja pedagoog *[[16. september]] – [[Eduard Ahas]], Eesti kunstnik *[[17. september]] – [[Karl Aberle]], Saksamaa kirjanik ja poliitik *[[19. september]] – [[Ludwig von Bertalanffy]], bioloog *[[21. september]] – [[Clarence Houser]], USA kergejõustiklane *[[23. september]] – [[Jaroslav Seifert]], tšehhi kirjanik ja ajakirjanik *[[25. september]] – [[Robert Bresson]], Prantsuse filmilavastaja *[[26. september]] – [[George Raft]], USA näitleja ja tantsija *[[29. september]] – [[Enrico Fermi]], Itaalia füüsik *29. september – [[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[John Alton]], USA operaator *[[10. oktoober]] – [[Alberto Giacometti]], Šveitsi skulptor ja maalikunstnik *[[12. oktoober]] – [[John Elliott (Suurbritannia poksija)|John Elliott]], Briti poksija *[[15. oktoober]] – [[Hermann Josef Abs]], saksa ärijuht *[[16. oktoober]] – [[Stig Blomberg]], rootsi skulptuur *[[20. oktoober]] – [[Frank Churchill]], ameerika filmihelilooja *[[21. oktoober]] – [[Margarete Buber-Neumann]], Saksa kommunist *[[26. oktoober]] – [[Elmar Elisto]], eesti keelemees ja toimetaja *[[27. oktoober]] – [[Aleksandrs Čaks]], läti kirjanik ==November== *[[1. november]] – [[Joachim Ernst]], Anhalti hertsog *[[2. november]] – [[James Dunn]], USA näitleja *[[3. november]] – [[Léopold III]], belglaste kuningas *[[5. november]] – [[Etta Moten Barnett]], USA näitleja ja laulja *[[8. november]] – [[Gustave Abel]], Austria koopauurija *[[10. november]] – [[Ly Lasner]], eesti näitleja (surnud 14. veebruaril 1967) *[[15. november]] – [[Elmar Gustav Kaljot]], Eesti jalgpallur ja treener *[[19. november]] – [[Nina Bari]], Nõukogude Liidu matemaatik *[[21. november]] – [[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik *[[23. november]] – [[Johannes Kichlefeldt]], Eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Walt Disney]], USA animaator ja filmiprodutsent *[[6. detsember]] – [[Marian Spychalski]], Poola riigitegelane *[[7. detsember]] – [[Lily Abegg]], Šveitsi ajakirjanik ja publitsist *[[9. detsember]] – [[Ödön von Horváth]], Austria-Ungari näite- ja romaanikirjanik *[[14. detsember]] – [[Aino Bach]], Eesti graafik *14. detsember – [[Henri Cochet]], Prantsuse tennisist *20. detsember – [[Robert J. Van de Graaff]], USA füüsik ja leiutaja *[[24. detsember]] – [[Aleksandr Fadejev]], vene kirjanik *[[25. detsember]] – [[printsess Alice, Gloucesteri hertsoginna]] *[[26. detsember]] – [[Jakub Berman]], juudi rahvusest Poola poliitik ja riigitegelane *[[27. detsember]] – [[Marlene Dietrich]], näitleja ja laulja *[[31. detsember]] – [[Karl-August Fagerholm]], Soome poliitik [[Kategooria:Sündinud 1901| ]] qpi9n032kcly651mlhcodxuyy6th0fh 0 681413 7230712 6724444 2026-09-08T07:23:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7230712 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bernald Sillaots. Esimese eestlane Elbrusel 1956 aastal. (2023).jpg|pisi| Bernald Sillaots (2023)]] '''Bernald Sillaots''', ka '''Bernhard Sillaots''' (sündinud [[27. august]] [[1932]]<ref name="ari"/>) on eesti [[alpinist]]. Ta on esimese eestlasena tõusnud [[Euroopa]] kõrgeima mäe [[Elbrus]]e (5642 m) tippu. Tipputõus toimus 11. augustil 1956.<ref name="jkalp"/><ref name="reisi"/> Intervjuus [[Kristjan-Erik Suurväli|Kristjan-Erik Suurväljale]] selgitas Sillaots selle tipputõusu tagamaid. Eesti organiseeritud alpinismi eestvedaja 1950.–1960. aastatel [[Peeter Varep]] hankis seitse tuusikut [[Kaukaasia]] alpilaagritesse, neist ühe, laagrisse Šahtjor (tänapäeval "Elbrus"), pakkus ta Sillaotsale. Varep ise läks koos viie kaaslasega Baksani. Šahtjori laagri lõpus valiti tugevamatest ja edukamatest üheksameheline rühm, kes võisid preemiaks proovida tõusta Elbruse läänetippu (5642 m). Sillaots osutus üheks väljavalitutest.<ref name="reisi"/> __NOTOC__ ====Pärast tippujõudmist==== Sillaotsa sõnul oli Peeter Varep isegi pahane, et ta tippu jõudis. Seda tõusu ei olnud tema plaanides, ei olnud alpinismi arendamise kavas. Varepi arvates võis esmatõusuks lugeda massilise ürituse käigus tehtud tõusu. 1958. aastal tehti selleks eraldi üritus (turiaad) ja tippu tõusis üle 30 eestlase. Seetõttu kirjutatigi entsüklopeediasse 2000. aastal sisse, et esimeseks eestlaseks Elbrusel oli hoopis [[Jaanus Orgulas]].<ref name="reisi"/><ref name="EE"/> ==Tunnustus== *1982 – [[Eesti NSV teeneline ratsionaliseerija]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ari">[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80053370?page=211 Eesti Keskerakond]. ariregister.rik.ee </ref> <ref name="jkalp">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="reisi">[https://web.archive.org/web/20240910132052/https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/kes-oli-tegelikult-esimene-eestlane-elbrusel/ Kes oli tegelikult esimene eestlane Elbrusel?]. reisiajakiri.gomaailm.ee, 12. november 2007</ref> <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 14.kd (2000), lk 344</ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina }} {{JÄRJESTA:Sillaots, Bernald}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] pi5z1qbixeonbvkk2neh8akw8z8lqlc 0 682735 7230781 7199020 2026-09-08T11:32:27Z Kuriuss 38125 7230781 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} Lennureisijate õigusi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] reguleerib [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] ja [[Euroopa Nõukogu|nõukogu]] [[Määrus (õigusteadus)|määrus]] (EÜ) nr 261/2004<ref>{{Netiviide |pealkiri=Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004 |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32004R0261 |vaadatud=05.10.2024}}</ref>, mis võeti vastu 11. veebruaril 2004 ja jõustus 17. veebruaril 2005. Määrusega kehtestati muuhulgas lennureisijatele kõikides liikmesriikides alati kehtivad minimaalsed [[Õigus|õigused]] lennureisilt mahajätmise, lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise korral. Lahendid<ref>EKo C-474/22 Laudamotion (ECLI:EU:C:2024:73).</ref><ref>EKo C-54/23: Laudamotion ja Ryanair (ECLI:EU:C:2024:74).</ref><ref name="eko-c-238">EKo C-238/22: Latam Airlines Group (ECLI:EU:C:2023:815).</ref>, mille põhjal artiklit kirjutatakse, on seotud töökohtumistele hilinemisega, mida Euroopa Kohus õiguslikus mõttes tekkinud kahjuks ei loe. Euroopa Kohus on selgitanud, et isikule tekkinud kahju seisneb kaotatud ajas, mis veedetakse lennujaamas, oodates hilinenud lendu, mis halvimal juhul üleüldse tühistatakse. Ehk kahju on periood, mil ei saa tegeleda oma igapäevatoimetustega, olla lähedastega koos jne. Järgnevalt artiklis käsitletakse lennureisija õigusi lennureisilt mahajätmise, lennureisi tühistamise ja lennureisi pikaajalise hilinemise korral. Tabelis on väljatoodud hüvitise suurused sõltuvalt lennu pikkusest, kuid igas olukorras – olgu selleks lennu tühistamine, hilinemine või reisilt mahajätmine – kehtivad hüvitise saamiseks eraldi tingimused, mida on täpsemalt selgitatud eraldi peatükkides. {| class="wikitable mw-collapsible" |+Hüvitise suurus !Lendude kategooria !Kuni 1500 km !'''Üle 1500 km ühendusesisesed ja 1500–3500 km''' !Kõik muud lennud |- |'''Hüvitis (€)''' |Kuni 250 € |Kuni 400 € |Kuni 600 € |} === Määruse nr 261/2004 rakendusala === Euroopa Liidu lennureisijate õigusi kohaldatakse reisijatele, kelle lend saabub või väljub Euroopa Liidu liikmesriigi lennujaamast; samuti väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvate lendude korral juhul, kui lendu teenindab liikmesriigi lennuettevõtja.<ref>Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, artikkel 3.</ref> Määruses on reguleeritud ka lennureisijate [[Vastutus|vastutust]]. Määrus kohaldub reisijate suhtes, kes # Omavad lennule kinnitatud broneeringut ja # ilmuvad lennule registreerimisele selleks ettenähtud korras ja ajaks (s.o lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagendi kirjalikult ette teatatud aeg või sellise aja puudumisel mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud lennu väljumisaega).<ref>Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, lõige 3 p 2.</ref> Euroopa Kohtu 2019. aasta lahendis C-756/18<ref>EKo C-756/18: easyJet Airline (ECLI:EU:C:2019:902), p 25.</ref> on selgitatud, et kinnitatud broneering ja lennule registreerimine on kaks [[Kumulatiivne mõju|kumuleeruvat]] tingimust. See tähendab, et kui reisijal on küll kinnitatud broneering, kuid ta ei ilmu lennule registreerimisele, määrust üldjuhul tema suhtes ei kohaldata (s.o reisijal puudub alus ka määrusest tulenevate õiguste kasutamiseks). Nii võivad lennureisijad, kelle lend on pikaajaliselt edasi lükatud, kaotada õiguse [[Hüvitis|hüvitise]] saamiseks juhul, kui nad õigeaegselt lennujaama registreerimisele ei ilmu (seda isegi juhul, kui reisijad on end eelnevalt juba veebis lennule registreerinud); Euroopa Kohus on 2024. aasta kohtuasjas nr C-474/22<ref>EKo C-474/22: Laudamotion (ECLI:EU:C:2024:73).</ref> selgitanud, et kui lend pikaajaliselt hilineb, on see mõeldud siiski toimuma, mistõttu ei saa hilinenud lennu reisijaid vabastada [[Kohustus|kohustusest]] ilmuda registreerimisele<ref>Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, artikkel 3 lõige 2 punkt a.</ref>. Eelnev ei kehti reisijate puhul, kelle lend on tühistatud (s.o tühistatud lendude reisijatel puudub määruse kohaldumiseks kohustus ilmuda lennule registreerimisele) või kui lennuettevõtja on reisijale ette teatanud, et ta ei luba reisijat vastu tema tahtmist kinnitatud broneeringuga lennule (s.o reisija jäetakse lennust maha)<ref name="eko-c-238" />. Vastupidisel juhul väheneks reisijatele määrusega tagatud kaitse. Määrusest tulenevaid reisijate õigusi tuleb tõlgendada laialt<ref>EKo C-22/11: Finnair (ECLI:EU:C:2012:604), punkt 23.</ref>, erandeid aga kitsalt<ref>EKo C-22/11: Finnair (ECLI:EU:C:2012:604), punkt 38.</ref>. '''Erandid määruse kohaldamisel ja süles reisiva väikelapse õigused''' Ei kohaldata määrust reisijate suhtes, kes reisivad tasuta või hinnaalandusega, mis ei ole vahetult või kaudselt [[Avalikkus|avalikkusele]] kättesaadav (v.a. reisijad, kellel on lennuettevõtja või reisikorraldaja poolt pidevate lendajate programmi või muu äriprogrammi alusel väljastatud piletid)<ref>Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, artikkel 3 lõige 3.</ref>. See tähendab muuhulgas seda, et kui väikelaps reisib tasuta (s.o talle ei osteta eraldi istekohaga piletit, vaid ta reisib saatja süles), ei laiene talle määrusest tulenev lennureisijate kaitse. Nii lahendas [[Tallinna Ringkonnakohus]] 2019. aastal ka tsiviilvaidluse selle üle, kas süles reisival imikul on õigus lennu pikaajalise hilinemise korral saada määrusega ette nähtud hüvitist<ref name="tlnrnko-2">TlnRnKo 2-18-19574.</ref>,<ref name="euroopa-pa">Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, artikkel 7.</ref>. Kuigi maakohus oli süles reisiva imiku kasuks hüvitise välja mõistnud, kaebas lennuettevõtja maakohtu otsuse edasi. Ringkonnakohus selgitas, et kui väikelapse lennureisi eest tasu ei küsita, ei ole väikelapsel määruse artikli 3 lõike 3 järgi ka õigust lennu pikaajalise hilinemise korral hüvitist saada; nii võib see olla isegi juhul, kui väikelapse eest on reisibüroole pakettreisi tasu makstud – sel juhul on määrav, kas nimetatud pakettreisi tasu sisaldas lennupileti maksumust või pelgalt muid tasusid (nt lennujaamamakse). Kui väikelapse eest tasutud pakettreisi tasu lennupileti hinda ei hõlmanud, ei ole väikelapsel ka õigust hüvitisele.<ref name="tlnrnko-2" /> Antud juhul on Eesti Ringkonnakohus teinud otsuse, mis tõlgendab hüvitamise, kuid ei ole esitanud eelotsuse taotlust Euroopa Liidu Kohtule.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev=26.11.2024 |pealkiri=Eelotsuse taotlus |url=https://www.riigikohus.ee/et/eesti-kohtute-eelotsusetaotlused}}</ref> See tõstatab küsimusi, kas kohus oleks pidanud eelotsust küsima, et tagada Euroopa Liidu õiguse ühtne tõlgendamine ning rakendamine. Eelotsuse menetlus on oluline, et vältida erinevaid tõlgendusi liikmesriikides, ning selle puudumine võib viia potentsiaalsete õiguserikkumisteni. Kohtud on varem arutanud sarnaseid juhtumeid, kus on olnud vajalik eelotsuse taotlemine, mis viitab sellele, et antud juhul oleks eelotsuse taotlemine olnud asjakohane. == Lennureisilt mahajätmise mõiste ja selle vabandatavus mittetäielike dokumentide korral == Lennureisilt mahajätmine on reisijate lennukiga vedamisest keeldumine, kuigi reisija on ilmunud lennule artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel (s.o reisijal on kinnitatud broneering ja ta tuleb lennujaama lennule registreeruma), välja arvatud juhul, kui lennureisilt mahajätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid<ref name="ReferenceA">Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, artikkel 2 punkt j.</ref>. Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-238/22 selgitanud, et mõistega „lennureisilt mahajätmine“ on hõlmatud kõik võimalikud olukorrad, kus lennuettevõtja võib lennureisija vedamisest keelduda<ref>EKo C-22/11: Finnair (ECLI:EU:C:2012:604), punkt 22.</ref>. See tähendab ühtlasi seda, et mõiste „lennureisilt mahajätmine“ on laiem kui varasem regulatsioon<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogu määrus (EMÜ) nr 295/91 |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:31991R0295 |vaadatud=06.10.2024 |väljaanne=eur-lex.europa.eu}}</ref>, mis nägi ette lennureisilt mahajätmist üksnes ülemüüdud lennu korral.<ref>EKo C-321/11: Rodríguez Cachafeiro ja Martínez-Reboredo Varela-Villamor (ECLI:EU:C:2012:609), punktid 21, 23 ja 24.</ref> '''Lennureisijate õigused lennureisilt mahajätmise korral''' Lennureisilt mahajätmist reguleerib määruse artikkel 4. See paneb lennuettevõtjale olukorras, kus reisija lennureisilt mahajätmine on tõenäoline, kohustuse esmalt [[Vabatahtlik|vabatahtlike]] poole pöörduda – ettepanekuga nende broneeringud kokkuleppe alusel hüvitise vastu tühistada (täpsed [[Hüve|hüved]] lepitakse kokku reisija ja lennuettevõtja vahel). Alles siis, kui vabatahtlike arv ei ole piisav selleks, et ülejäänud broneeringuga reisijad lennukile saaks lubada, võib reisija vastu tema tahtmist lennureisilt maha jätta. Sel juhul tekib reisijal õigus hüvitisele (vastavalt artiklile 7–250–600 eurot), hoolitsusele ning teekonna muutmisele või piletihinna tagastamisele. Õigus hüvitisele tähendab, et sõltuvalt lennu pikkusest on ette nähtud kompensatsioon 250–600 eurot<ref name="euroopa-pa" />. Selle maksmisest ei vabane lennuettevõtja ka siis, kui ta on reisijale vähemalt kaks nädalat enne reisi kavandatud väljumisaega teatanud, et reisija jäetakse lennureisilt maha (nagu seda võimaldab lennu tühistamise regulatsioon).<ref>EKo C-238/22: Latam Airlines Group (ECLI:EU:C:2023:815), punktid 45, 46, 48 ja 49.</ref> Seejuures on Euroopa Kohus 2017. aasta selgitanud, et hüvitis arvutatakse vahemaa põhjal esimese väljumiskoha ja lõppsihtkoha vahel, jättes arvestamata ümberistumised ja tegeliku lennutrajektoori<ref>EKo C-559/16: Bossen jt. (ECLI:EU:C:2017:644), punktid 29 ja 33.</ref>. Õigus hoolitsusele võib sõltuvalt olukorrast tähendada üht või mitut järgnevast: ooteajaga võrreldes piisav söök; majutamine; transport lennujaama ja majutuskoha vahel; kaks tasuta telefonikõnet, teleksi- või faksiteadet või elektronkirja.<ref name="ReferenceB">Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, artikkel 9.</ref> Õigus teekonna muutmisele või piletihinna tagastamisele<ref name="ReferenceB" /> tähendab, et reisijal on võimalik valida kolme valiku vahel: # piletihinna tagasimaksmine 7 päeva jooksul (vajadusel koos esimesel võimalusel toimuva tagasilennuga esimesse väljumiskohta); # esimesel võimalusel ja võrreldavatel tingimustel reisija lõppsihtkohta viimine; # võrreldavatel tingimusel reisija lõppsihtkohta viimine hilisemal kuupäeval. '''Lennureisilt mahajätmine mittetäielike dokumentide tõttu''' Ei loeta reisijate lennukiga vedamisest keeldumist reisija lennureisilt mahajätmiseks muuhulgas juhul, kui mahajätmine on tingitud mittetäielikest reisidokumentidest<ref name="ReferenceA" />. Küll aga peab reisidokumentide mittetäielikkus tulenema reisijast tingitud asjaoludest. Kui reisidokumentide mittetäielikkus tuleneb lennuettevõttest tulenevatest põhjustest, tuleb sellise reisija lennukiga vedamisest keeldumist, kellel oli lennule kinnitatud broneering ja kes ilmus lennujaama lennule registreerimisele õigeaegselt<ref>Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, artikkel 3, lõige 2.</ref>, lugeda lennureisilt mahajätmiseks. Sellisele järeldusele on jõudnud nt [[Tallinna Ringkonnakohus]]<ref name="hmko-2-20">HMKo 2-20-7476.</ref>, kus lennuettevõtja püüdis reisija lennureisilt mahajätmist vabandada väitega, et reisija ise esitas vajalikud reisidokumendid (nt ESTA loa, mis tõendab isikute USA-sse reisimise kõlbulikkust) alles 11 minutit enne lennu väljumist. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium nõustus [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu]] varasema lahendiga ja selgitas, et kui reisija jäetakse lennureisilt maha maapealse personali vea tõttu, on tegemist lennureisilt maha jätmisega määruse artikli 2 punkti j tähenduses. Väide, et reisijad esitasid esmakordselt enda andmed alles 11 minutit enne lennu väljumist, ei leidnud tõendamist<ref name="hmko-2-20" />. Lennuettevõtja enda eksimust käsitleti ka Harju Maakohtu lahendis<ref>HMKo 2-21-8331.</ref>, kus lennuettevõtja ei lubanud kinnitatud broneeringuga reisijaid lennule põhjusel, et reisijate broneeringusse ei olnud sisestatud kehtivat elektroonilise pileti numbrit ja probleemi ei õnnestunud süsteemide tehnilise tõrke tõttu lahendada ka lennujaamas. Lennuettevõte püüdis vastutusest vabaneda toetudes argumendile, et reisijatele ei olnud pileteid väljastatud, kuivõrd broneeringu detailide edastamine ei ole võrdne reisimisõigust andva dokumendiga määruse artikli 2 punkti f tähenduses. Sel põhjusel puudus lennuettevõtja hinnangul ka alus kompensatsiooni saamiseks. Harju Maakohus lennuettevõtjaga ei nõustunud ja selgitas, et broneeringu detailide edastamine tähendab kinnitatud broneeringut ja reisijad said eeldada, et tegemist on korrektse broneeringuga, mille alusel saab ilma täiendavaid toiminguid tegemata väljastada lennupiletid. Kuigi kohus nõustus, et broneeringu detailide edastamine ei ole veel reisimisõigust andev dokument artikli 2 punkti f tähenduses, annab määruse artikkel 4 lõige 3 reisijale lennust mahajätmise korral õiguse saada hüvitist ja hüvitise saamise seisukohalt omab tähtsust kinnitatud broneering, mille lennuettevõtja oli reisijatele edastanud. == Lennureisi tühistamine == Lennureisi tühistamine on asjaolu, kui varem kavandatud lend, millele oli broneeritud vähemalt üks koht, jääb ära<ref>Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004 artikkel 2 punkt l.</ref>. Lennu tühistamise korral on reisijatel õigus<ref>Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004 artikkel 5.</ref>: * teekonna muutmisele või piletihinna tagastamisele; reisijal on võimalik valida kolme valiku vahel: 1) piletihinna tagasimaksmine 7 päeva jooksul (vajadusel koos esimesel võimalusel toimuva tagasilennuga esimesse väljumiskohta); 2) esimesel võimalusel ja võrreldavatel tingimustel reisija lõppsihtkohta viimine; 3) võrreldavatel tingimusel reisija lõppsihtkohta viimine hilisemal kuupäeval. * ooteajaga võrreldes piisavale söögile ja tasuta kahele telefonikõnele, teleksi- või faksiteatele või elektronkirjale. Teekonna muutmise korral, kui uue lennu väljumisaeg on järgmisel päeval või hiljem, tuleb reisijatele tagada ooteajaga võrreldes piisav söök ja hotellimajutus (sh transport lennujaama ja majutuskoha vahel). * Hüvitisele (250–600 eurot) väljaarvatud juhul: ** reisijat on teavitatud lennu tühistamisest vähemalt kaks nädalat enne lennu kavandatud väljumisaega; või ** reisijat on teavitatud lennu tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne lennu kavandatud väljumisaega ning reisijale on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega; või ** reisijat on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne lennu kavandatud väljumisaega ning talle on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab tal välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks rakendatud kõik vajalikud meetmed. Kohustus tõestada, kas ja millal on reisijat teavitatud lennu tühistamisest, lasub lennuettevõtjal.<ref>Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004 artikkel 5, lõige 3-4.</ref> === Erakorralised asjaolud kui alus lennu tühistamise korral hüvitise mittemaksmiseks === Määruse põhjenduse punktides 14 ja 15 on avatud erakorraliste asjaolude olemust: sellised asjaolud võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, ilmastikutingimustes, ohus turvalisusele, ettenägematutes lennuohutusega seotud vajakajäämistes ja lennuettevõtja toimimist mõjutavates [[Streik|streikides]]. Erakorralistele asjaoludele tuginedes, on lennuettevõtjad püüdnud lennu tühistamise korral hüvitise maksmise kohustusest vabaneda. See ei ole lennuettevõtja jaoks aga sugugi lihtne, sest Euroopa Kohtu praktikas<ref>EKo liidetud kohtuasjades nr C‑195/17, C‑197/17–C‑203/17, C‑226/17, C‑228/17, C‑254/17, C‑274/17, C‑275/17, C‑278/17–C‑286/17 ja C‑290/17–C‑292/17: Krüsemann jt (ECLI:EU:C:2018:258), punkt 32.</ref> on leitud, et erakorralisteks asjaoludeks määruse nr 261/2004 artikli 5 lg 3 tähenduses saab kvalifitseerida vaid neid sündmusi: # mis oma olemuselt või päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja # väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Kusjuures need kaks tingimust on kumuleeruvad. Nii on ka Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et lennuaega muutmine on lennuettevõtja kontrolli all ja see on omane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele, mis tähendab, et isegi kui lennuettevõtja nõustub reisikorraldaja palvel lennuaja muutmisega, on see lennuettevõtja enda valik (s.o tegemist ei ole olukorraga, mida lennuettevõtja ei saaks mõjutada ega vältida)<ref>TlnRnKo 2-21-2000.</ref>. Tallinna Ringkonnakohus on omakorda selgitanud, et lennuettevõtja vabaneb määruse artikli 5 lõike 3 järgi hüvitise maksmise kohustusest vaid juhul, kui samaaegselt on täidetud kaks eeldust: # tegemist on erakorralise asjaoluga (s.o sündmus ei ole omane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja tal puudus selle sündmuse üle kontroll) ja # seda asjaolu ei oleks olnud võimalik vältida ka juhul, kui oleks võetud tarvitusele kõik vajalikud meetmed.<ref>TlnRnKo 2-21-13926, punkt 9.2.</ref> Ringkonnakohus kordas kõnealuses 2023. aasta otsuses, et lennu edasilükkamine on lennuettevõtja mõjuväljas ja isegi kui reisibüroo viimase hetke muudatused toovad endaga kaasa lennufirma vastutuste, on see kooskõlas määruse eesmärgiga, milleks on muuhulgas reisijate kaitstuse kõrgema taseme tagamine. Lennufirmale jääb võimalus nõuda hüvitist reisibüroolt, kui viimane talle tekkinud kahju eest vastutab. Samuti märkis kolleegium, et lennufirmal ja reisibürool on pakettreisi koostades võimalik välja pakkuda lennu väljumise ajavahemik, mis välistaks lennu väljumise ajavahemikku jäädes kompensatsiooni maksmist reisijatele vältida. <ref>TlnRnK 2-21-13926. </ref> Küll aga on Euroopa Kohus selgitanud, et mõiste „erakorralised asjaolud“ alla kuulub näiteks lennuki mootori varjatud konstruktsiooniviga, mis mõjutab lennuohutust, ja seda isegi siis, kui kõnealuse mootori tootja oli mitu kuud enne asjaomast lendu teavitanud lennuettevõtjat seda tüüpi veast. Kohtu selgituse kohaselt on määruse artikli 5 lõige 3 selline tõlgendus kooskõlas eesmärgiga tagada lennureisijate kaitstuse kõrge tase, mis võimaldaks lennu välja pakutud ajavahemikku jäädes reisijatele kompensatsiooni maksmist vältida.<ref>EKo C-411/23: D. SA vs P.SA (ECLI:EU:C:2024:498), punktid 40, 41 ja 42.</ref> == Lennureisi hilinemine ja pikaajaline hilinemine == Lennureisi pikaajaliseks hilinemiseks loetakse Euroopa Kohtu otsuse<ref>EKo C-402/07 ja C-432/07: Surgeon jt (ECLI:EU:C:2009:716), p 69.</ref>^,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Euroopa Komisjoni 15.06.2016. aasta määruse nr 261/2004 tõlgendamissuunised |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52016XC0615%2801%29 |vaadatud=05.10.2024 |väljaanne=eur-lex.europa.eu |täpsustus=punkt 3.3.2. |lk-ta=jah}}</ref> kohaselt lennu saabumise hilinemist vähemalt kolm tundi. Lennuettevõtjal tekib kohustus pakkuda reisijatele abi ja hoolitsust, kui väljalennu hilinemine on kaks tundi või rohkem, tingimusel et lend ei ole pikem kui 1500km<ref>Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, artikkel 6.</ref>. See võib sõltuvalt lennu hilinemise pikkusest tähendada ooteajaga vastavas koguses sööki ja jooki, tasuta sidepidamise võimalust (s.o kaks tasuta telefonikõnet, teleksi- või faksiteadet või elektronkirja); piletihinna tagasimaksmist ära jäänud reisi osa või osade puhul ja vajadusel esimesel võimalusel toimuvat tagasilendu esimesse väljumiskohta; majutust ja vajadusel transporti majutuskoha ja lennujaama vahel.  Lennureisi pikaajalise hilinemise korral ehk siis, kui reisija jõuab sihtkohta kolm tundi peale algselt planeeritud lennuaega või hiljem<ref>{{Netiviide |pealkiri=Euroopa Komisjoni 15.06.2016. aasta määruse nr 261/2004 tõlgendamissuunised |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/uri=CELEX%3A52016XC0615%2801%29 |vaadatud=10.10.2024 |väljaanne=eur-lex.europa.eu |täpsustus=punkt 3.3.2. |lk-ta=jah}}</ref>, tekib reisijal õigus samasugusele hüvitisele (250–600 eurot), nagu on ette nähtud lennu tühistamise korral. '''Hüvitis pikaajaliselt hilinenud lendude reisijatele ja nende võrdsustamine tühistatud lendude reisijatega''': Euroopa Kohus on otsuses Laudamotion (C-474/22) korranud, et hüvitise saamise õiguse kohaldamisel tuleb pikaajaliselt hilinenud lendude reisijaid kohelda võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes sarnaselt tühistatud lendude reisijatega<ref>EKo C-402/07 ja C-432/07: Surgeon jt (ECLI:EU:C:2009:716), punktid 60,61 ja 69.</ref><ref>EKo C-308/21: SATA International – Azores Airlines (ECLI:EU:C:2022:533), punkt 19.</ref>, kuid mõlemal juhul on hüvitise saamise õigus lahutamatult seotud kaotatud ajaga kolm tundi või rohkem. Kui reisijal sellist ajakaotust ei ole<ref>EKo C-402/07 ja C-432/07: Surgeon jt (ECLI:EU:C:2009:716), punktid 52,53 ja 61.</ref><ref>EKo C-581/10: Nelson jnt (ECLI:EU:C:2012:657), punkt 54.</ref><ref>EKo C-832/18: Finnair (ECLI:EU:C:2020:204), punkt 23.</ref> (nt teda teavitati piisavalt varakult lennu hilinemisest, mistõttu ei pidanud ta ootama lennujaamas), ei saa reisija toetuda võrdsele kohtlemisele tühistatud lendude reisijatega. See tähendab, et pikaajaliselt hilinenud lendude puhul tekib reisijal hüvitise saamise õigus üksnes juhul, kui reisijal oli kinnitatud broneering ja ta registreeris end lennujaamas lennule (ehk täidetud on määruse artikkel 3 lõikest 2 punktis a tulenevad nõuded).<ref>EKo C-474/22: Laudamotion (ECLI:EU:C:2024:73), punkt 30.</ref> '''Hüvitis pikaajaliselt hilinenud lendude reisijatele asenduslennu kasutamise korral''': Lennu pikaajalise hilinemise korral on hüvitise saamise õigus lahutamatult seotud kaotatud ajaga 3 tundi või rohkem<ref>EKo C-54/23: Laudamotion ja Ryanair (ECLI:EU:C:2024:74), punkt 21.</ref>. See tähendab, et kui reisija sellist ajakaotust ei kannata, tal hüvitise saamise õigust ei teki. See kehtib ka asenduslendude kasutamise puhul. Kui reisija ei lähe lennule, millele tal oli broneering, vaid jõuab tänu asenduslennule (sõltumata sellest, kas asenduslennu broneeris reisijale lennuettevõtja või reisija ise) lõppsihtkohta algselt kavandatud saabumisajaga võrreldes vähem kui kolm tundi hiljem, ei teki reisijal sellist ajakaotust, mis annaks talle õiguse hüvitise saamiseks<ref>EKo C-54/23: Laudamotion ja Ryanair (ECLI:EU:C:2024:74), punkt 22.</ref>. Küll aga ei vähenda see reisija õigust nõuda lennuettevõtjalt enda broneeritud asenduslennu kulude hüvitamist siseriikliku [[Tsiviilõigus|tsiviilõiguse]] alusel<ref>EKo C-54/23: Laudamotion ja Ryanair (ECLI:EU:C:2024:74), punkt 9.</ref>. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Euroopa Liidu õigus]] kal5149h0rd5rbee5ix0l0xu8l9wr7p 0 685068 7230450 7222430 2026-09-07T14:37:00Z Kuriuss 38125 7230450 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=september}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=september}} [[Fail:Birgit Itse.jpg|pisi|315x315px|Birgit Itse (2024)]] '''Birgit Itse''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1981]]<ref>https://jarvateataja.postimees.ee/2069693/tagasitulek-maale-aitas-ennast-leida</ref>) on eesti [[ajakirjanik]] ja [[kirjanik]], kes elab [[Šotimaa]]l [[Aberdeen]]is. Ta õppis aastatel [[1987]]–[[1992]] [[Koeru keskkool]]is, [[1992]]–[[1994]] [[Puka keskkool]]is, [[1994]]–[[1997]] [[Gustav Adolfi gümnaasium]]is ja aastatel [[1997]]–[[1999]] [[Tallinna 37. Keskkool]]is, mille lõpetas hõbemedaliga. Kõrghariduse omandas ta [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i kultuuriteaduskonnas režii erialal (2003). Itse on töötanud ajakirjanikuna [[Eesti Rahvusringhääling]]us, ajalehes [[Järva Teataja]] jm. Ta on kirjandusloomingut avaldanud nii eesti kui ka inglise keeles. ==== Eestikeelsed raamatud ==== * "õnnelikteekond #becominghappy" (2020) – Birgit Itse fotodega ja mõtisklustega inspiratsiooniraamat * "Minu Naissaar. Metsikult ilus" (Petrone Print, 2024) * "Setomaa kuld" (Värska Originaal AS, 2023) * "Minu Šotimaa. Täiuslik elu" (Petrone Print, 2026) ==== Ingliskeelsed raamatud ==== * "The Alphabet of Life" – inspiratsiooniraamat koos loovharjutustega ja Birgit Itse fotodega Šotimaast (2022) * "Hidden Gems" – luuleraamat Kirde-Šotimaa paikadest (2025) Birgit Itse loomingut on avaldatud ka ajakirjades [[Eesti Naine]] ja [[Eesti Loodus]] ning tema lühilood, artiklid ja luuletused on jõudnud mitmesse kogumikku. Variautorina on ta loonud biograafiaid{{lisa viide}}, memuaare{{lisa viide}} ja tarbetekste{{lisa viide}}. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://birgit-itse.com/ Birgit Itse koduleht] * [[Pärnumaa Arenduskeskus|Pärnumaa arenduskeskus]] kirjutas [https://arenduskeskus.eu/uudised/aprillis-toimus-parnumaa-toidu-ja-joogitootjatele-luhike-koolitussari/ lugude jutustamise koolitusest] * [https://elu24.postimees.ee/6973153/suurest-sotimaa-armastusest-sundis-elumuutev-otsus-noor-eestlanna-vottis-oma-lapse-ja-kolis-sinna-elama Suurest Šotimaa armastusest] kirjutas [[Elu24|Elu 24]] * Raadio Elmar [https://elmar.pleier.ee/podcast/hommikujutt/110690 intervjuu seoses Värska Originaali] lugudega * [[Järva Teataja]] kirjutas [https://jarvateataja.postimees.ee/6964190/eesti-kirjastus-annab-valja-sotimaal-elava-jarvalase-debuutraamatu õnneliku teekonna raamatust] * [https://jarvateataja.postimees.ee/7003497/jarvalase-lugu-valiti-rahvusvahelisse-ajakirja siin] * [https://jarvateataja.postimees.ee/7025608/tasuta-jutuhommikud-ja-ohtud-kergitavad-saladuseloori Artikkel Birgit Itse raamatutuurist] * Ülle Puuga valmivate videomaalide [https://jarvateataja.postimees.ee/6968840/meretagune-kunstivorm-uhendab-kirjasona-pintslitombed-ja-sotsiaalmeedia uudis]: Meretagune kunstivorm ühendab kirjasõna, pintslitõmbed ja sotsiaalmeedia * [https://www.koda.ee/et/sundmused/naisjuhtide-klubi-miks-me-nii-teeme Koolitus Eesti Kaubandus-Tööstuskojas] * [https://theeuropeanchatbot.com/2026-preliminary-agenda/ Koolitus 2026.aasta rahvusvahelisel EU Chatbot konverentsil] * [https://www.vargamae.ee/sundmus/jutuhommik/ Jutuhommik Vargamäel] * [https://jarvateataja.postimees.ee/7405777/ideekorje-teeb-jarvamaale-joulukingi Järvamaal toimunud ideekorjest] * Birgit Itse [https://jarvateataja.postimees.ee/7701865/koroonakevadest-inspireeritud-haikud-jouavad-oppekirjandusse haiku jõudis õpikusse] * [https://parnu.postimees.ee/7766851/pressifotograaf-avab-parnu-muuseumis-naituse-ukraina-sojast Ukraina sõja näitusest], mille tekstid Birgit Itse koostas. * [https://raamatud.postimees.ee/8026475/marju-kirsipuu-soovitab-4-uut-raamatut-mida-nadalavahetusel-oues-lugeda 4 raamatut, mida lugeda] * Artikkel [https://jarvateataja.postimees.ee/8021313/jarva-teataja-endine-ajakirjanik-esitleb-raamatut raamatuesitlusest] Järva Teatajas * Tuntuks Järvamaalt, saade [https://keskeesti.treraadio.ee/kordus/13209/tuntuks-jarvamaalt Tre Raadios] * Postimehe [https://raamatud.postimees.ee/8022426/galerii-birgit-itse-esitles-raamatut-metsikult-ilusast-naissaarest galerii] Tallinna raamatuesitluselt * [https://www.facebook.com/GOReisiajakiri/posts/pfbid0785JhgCtiMM6DWrz7RAPqC1iRkrH9qimZvUXKDUxq9yt4CiAQ8cWCyJondrqkhG8l GO reisiajakirja] postitus raamatuesitluselt Naissaarel * [https://www.youtube.com/watch?v=VRbw-ZCZzCE Birgit Itse TEDx kõne] How I learned to balance my flaws and perfectionism {{JÄRJESTA:Itse, Birgit}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] scubj510gmov9ntld53trsjmskb9xo6 1 685632 7230453 7128872 2026-09-07T14:40:17Z Kuriuss 38125 7230453 wikitext text/x-wiki Kas väited variautoriks olemise kohta põhinevad vaid isiku enda väidetel või on need tõendatud ka autoriteetsete teatmeallikate viidetega? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 9. detsember 2024, kell 15:36 (EET) :Mul on nende kohta lepingud olemas. :Eesti keeles on ilmunud Setomaa kuld, kus tellija otsustas mu nime kaanele panna. Inglise keeles on Against Medical Advice, samuti olen agentuuri Story Terrace variautor https://www.storyterrace.com/writer/birgit-i [[Kasutaja:Birgit81|Birgit81]] ([[Kasutaja arutelu:Birgit81|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 14:26 (EET) ::Tänan vastuse eest! Siiski on artikkel ilma korrektsete viideteta. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. september 2026, kell 17:40 (EEST) ---- Kustutamismärgis tuleks eemaldada. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. aprill 2026, kell 10:29 (EEST) n999rz58iqvmvqscs0rxi20ba4w17t8 0 689038 7230459 6844070 2026-09-07T14:52:58Z Kuriuss 38125 7230459 wikitext text/x-wiki '''Mootorsõidukimaks''' on riiklik [[Maksud|maks]], mis on kehtestatud kõikidele mootorsõiduki omanikele või volitatud kasutajatele. Maksu [[eesmärk]] on vähendada sõidukite kasutamisest tulenevaid keskkonda kahjustavaid mõjusid ning tagada [[Riigieelarve|riigieelarves]] teede hooldamiseks vajalike vahendite olemasolu. Mootorsõidukimaksu rakendamine ja tingimused erinevad riigiti. Eestis hakkas maks kehtima 1. jaanuaril 2025.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Motor vehicle tax {{!}} Estonian Tax and Customs Board |url=https://www.emta.ee/en/private-client/taxes-and-payment/other-taxes/motor-vehicle-tax |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=www.emta.ee |keel=en}}</ref> == Mootorsõidukimaks Eestis == [[Fail:Riia tn, Tartu.jpg|pisi|Tartu Riia tänava liiklus|192x192px]] [[Eesti|Eestis]] koosneb mootorsõidukimaks kahest osast: * aastamaks ja * registreerimistasu. Maksu haldamise ning kogumise eest vastutavad [[Maksu- ja Tolliamet]] ning [[Transpordiamet]]. Maksu aluseks on õigusaktid, mis sätestavad maksumäärad ja erandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mootorsõidukimaks {{!}} Transpordiamet |url=https://www.transpordiamet.ee/soidukid-ja-maanteeliiklus/soidukid/mootorsoidukimaks |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=www.transpordiamet.ee |keel=et}}</ref> === Mootorsõiduki aastamaks Eestis === Aastamaks on perioodiline maks, mida peavad tasuma kõik Eesti liiklusregistris registreeritud mootorsõidukite omanikud või vastutavad kasutajad. Maksustamise alla kuuluvad järgmised sõidukikategooriad: * Mootorrattad ja mopeedid (kategooriad L3e, L4e, L5e, L6e, L7e) * Maastikusõidukid (kategooria MS2) * Ratastraktorid (kategooriad T1b, T3, T5) * Sõiduautod (kategooria M1) * Kaubikud (kategooria N1) Alates 1. jaanuarist 2027 laieneb aastamaks ka ajutiselt registrist kustutatud või peatatud registreeringuga sõidukitele.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Comprehensive Overview of the New Motor Vehicle Tax Coming into Effect on January 1 {{!}} Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |url=https://www.koda.ee/en/news/comprehensive-overview-new-motor-vehicle-tax-coming-effect-january-1 |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=www.koda.ee |keel=en}}</ref> === Mootorsõiduki registreerimise tasu Eestis === Registreerimistasu makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris esmakordse registreerimise eel, mis tähendab et registreerimiskande eelduseks on tasutud registreerimistasu. Registreerimistasu tuleb maksta ka Eesti liiklusregistris juba registreeritud sõidukite esimesel omanikuvahetusel, mida tehakse alates 01.01.2025, eeldusel, et selle sõiduki eest pole varem registreerimistasu makstud.<ref name=":1" /> Tasu suurus sõltub sõiduki kategooriast, [[CO2]] mõjust ja tehnilistest näitajatest. Registreerimistasu kogumise eest vastutab Transpordiamet. === Maksuhaldurid Eestis === Mootorsõidukimaksu kogumise ja haldamise eest vastutavad järgmised asutused: * Maksu- ja Tolliamet – haldab ja kogub aastamaksu * Transpordiamet – haldab registreerimistasu Mõlemad maksud laekuvad riigieelarvesse ja neid kasutatakse infrastruktuuri hooldamiseks ning keskkonnameetmete rahastamiseks.<ref name=":0" /> === Õiguslik taust === Mootorsõidukimaksu [[seadus]] Eestis võeti vastu 29. juulil 2024 ja see jõustus 1. jaanuaril 2025. Seadus sätestab maksustamise alused, maksumäärad ja erandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Motor Vehicle Tax Act–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/Riigikogu/act/515012025004/consolide |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> === Erandid ja vabastused === Mõningatel juhtudel on võimalik taotleda maksuvabastust või soodustusi. Mootorsõidukimaksu seaduse kohaselt on aastamaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, diplomaatilised sõidukid ning teatud kaitsetegevusega seotud sõidukid.<ref name=":0" /> == Mujal maailmas == === Taani === Taanis on mitut liiki mootorsõidukimakse. Esmaregistreerimisel ehk importimisel tuleb tasuda registreerimistasu, mis sõltub ostuhinnast, ulatudes 25–85 protsendini. Kui sõiduk ei tekita heitgaase või teeb seda vähe, võib see saada maksusoodustust või -vabastust. Lisaks kehtib kaalu- ehk ökotasu, mida tuleb regulaarselt ette maksta. Erakasutuses kaubaveomasinate eest tuleb samuti lisatasu maksta.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Registration tax and rates {{!}} The Motor Vehicle Agency (Motorstyrelsen) |url=https://motorst.dk/en-us/individuals/vehicle-taxes/registration-tax/registration-tax-and-rates |vaadatud=2025-03-29 |väljaanne=The Motor Vehicle Agency (Motorstyrelsen) {{!}} motorst.dk |keel=en-us}}</ref> === Prantsusmaa === Prantsusmaal arvestatakse mootorsõidukimaksu sõiduki CO₂ järgi. Eraisikuta autode eest tuleb iga aasta 160 eurot maksta, kui see enam kui 190&nbsp;g CO₂/km heitgaase eraldab. Alates 1. jaanuarist 2020. aastal tõsteti registreerimistasu, mis arvestatakse samuti süsihappegaasi alusel ja mis võib ulatuda kuni 20.000 euroni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kunkel |eesnimi=Christina |kuupäev=2019-12-19 |pealkiri=Frankreich: Bis zu 20000 Euro Steuer für dreckige Autos |url=https://www.sueddeutsche.de/auto/frankreich-steuer-bonus-malus-1.4729961 |vaadatud=2025-03-29 |väljaanne=Süddeutsche.de |keel=de}}</ref> === Suurbritannia === Suurbritannias tõsteti 2018. aastal uute diiselsõidukite makse. Maks sõltub süsihappegaasiheitest ning on jagatud kaheksasse kategooriasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rates of vehicle tax |url=https://assets.publishing.service.gov.uk/media/6603f64b13397a0011e419be/v149-rates-of-vehicle-tax-for-cars-motorcycles-light-goods-vehicles-and-private-light-goods-vehicles.pdf}}</ref> === Itaalia === Itaalias sõltub maksu suurus sõiduki mootori võimsusest ja EL-i heitgaasinormidest. 2012. aastal lisati luksusmaks autodele, millel on enam kui 185 kW nimivõimsusega mootor.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Handelsblatt |url=https://www.handelsblatt.com/mobilitaet/motor/autosteuern-im-eu-vergleich-autofahrer-werden-staerker-zur-kasse-gebeten/21182106.html |vaadatud=2025-03-29 |väljaanne=www.handelsblatt.com}}</ref> === Holland === Madalmaades määrab eraisikute mootorsõidukimaksu suuruse sõiduki tühikaal, omavalitsusüksus, kütuseliik ja heitgaaside tase.<ref name=":2" /> === Jaapan === Jaapanis on mitu mootorsõidukimaksu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Japan to overhaul auto taxes as industry transforms |url=https://asia.nikkei.com/Economy/Japan-to-overhaul-auto-taxes-as-industry-transforms |vaadatud=2025-03-29 |väljaanne=Nikkei Asia |keel=en}}</ref> Makstakse auto registreerimistasu, lisaks maks vastavalt sõiduki pakiruumi ([[Kei-auto|''kei''-autod]]) või kaubaladustusruumi suurusele ning maks vastavalt sõiduki kaalule.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-03-24 |pealkiri=Car Taxes |url=https://www.iuj.ac.jp/oss/current-students/car-driving-and-licensing/car-taxes/ |vaadatud=2025-03-29 |väljaanne=International University of Japan |keel=en-US}}</ref> Viimased kaks makstakse kord aastas, esimene iga aasta 1. aprillil<ref>{{Netiviide |pealkiri=Time to pay up! It’s road tax season in Japan! |url=https://japan.stripes.com/community-news/time-to-pay-up-it%E2%80%99s-road-tax-season-in-japan.html1 |vaadatud=2025-03-29 |väljaanne=Stripes Japan |keel=en}}</ref>, teine igal ülevaatusel. Registreerimistasu makstakse sõiduki soetamisel ja see võib ulatuda 2–3 protsendini. Maksusoodustused sõltuvad alternatiivsetest sõiduki käitamisvahenditest, sõiduki vanusest ja säästlikkusest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sorokanich |eesnimi=Bob |kuupäev=2022-12-13 |pealkiri=Here's How Expensive And Complicated It Is To Drive In Japan |url=https://www.jalopnik.com/cost-of-driving-in-japan-taxes-tolls-parking-inspection-1849878881/ |vaadatud=2025-03-29 |väljaanne=Jalopnik |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Overview of Automobile Tax |url=https://www.pref.aichi.jp/global/en/living/taxes/tax.pdf}}</ref> == Vaata ka == * [[Tulumaks]] * [[Käibemaks]] * [[Sotsiaalmaks]] * [[Kütuseaktsiis]] *[[Teekasutustasu]] == Viited == [[Kategooria:Maksustamine Eestis]] gs3racrrzmpunawmpurqcqfu1xuk2uk 0 690935 7230715 7197167 2026-09-08T07:50:43Z Kasparkelk 204517 7230715 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Infokast sportlane | nimi = Hannes Soomer | pilt = 2023-07-23 Motorsport, IDM, 88. Internationales Schleizer Dreieckrennen 1DX 8757 by Stepro (cropped).jpg | pildiallkiri = Hannes Soomer 2023. aastal | riik = Eesti | sünniaeg = {{süv|1998|2|17}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | spordiala = motoringrada | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 38 | isiklik_rekord = [[WorldSSP]]<br>3 poodiumit<br>[[WorldSBK]]<br>1 punkt<br>[[EuroMoto|IDM/EuroMoto]]<br>19 poodiumit, 3 võitu }}'''Hannes Soomer''' (hüüdnimega '''The Baltic Bullet'''; sündinud [[17. veebruar|17. veebruaril]] [[1998]]) on [[Eesti]] motoringrajasõitja, kes 2026. aastal võistleb [[EuroMoto]] Superbike's Masteroil Alpha Van Zon BMW meeskonnas ja [[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|FIM EWC]]-s AutoRace Ube Racing Teamiga. 2017. aastal võitis ta Euroopa Superspordi karikavõistlused WILSport Racedaysi meeskonnaga.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-10-22 |pealkiri=Hannes Soomer võitis European Supersport meistritiitli |url=https://sport.err.ee/638016/hannes-soomer-voitis-european-supersport-meistritiitli |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Karjäär == === Varasem karjäär === Soomer alustas oma karjääri ADAC Minibike Cup'is 2006. aasta hooaja viimasel etapil [[Sachsenring|Sachsenringil]] ning lõpetas esimeses sõidus seitsmendana ja teises sõidus B-grupis kuuendana.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=About me |url=https://hannessoomer.com/about-me |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=hannessoomer.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Ergebnisse 2006 {{!}} ADAC Mini Bike Cup |url=https://www.adac-motorsport.de/adac-mini-bike-cup/ergebnisse/2006/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.adac-motorsport.de |keel=de}}</ref> Ta jätkas selles sarjas võistlemist aastatel 2008-2010 ja võitis 2009. aastal ühe sõidu. Ta lõpetas 2010. aasta üldarvestuses teisena, kaks punkti meistrist maas.<ref name=":3" /> Aastatel 2011 ja 2012 võistles Soomer [[ADAC Junior Cup]]'is Aprilia RS125 mootorrattaga. 2012. aastal saavutas ta poodiumi ja lõpetas üldarvestuses viiendana.<ref name=":3" /> === European Junior Cup (EJC) === Soomer tegi oma [[European Junior Cup]]'i debüüdi 2013. aastal. Ta lõpetas üldarvestuses 22. kohal ja ta parim tulemus oli kaheksas koht [[Imola ringrada|Imolas]]. Ta jätkas sarjas võistlemist 2016. aastani, kuid 2015. ja 2016. aasta viimastel etappidel võistles ta [[Superspordi maailmameistrivõistlused|Superspordi maailmameistrivõistlustel]] ''wildcard'' sõitjana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hannes Soomer debüteeris Supersport klassi MM-sarjas |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/72619083/hannes-soomer-debuteeris-supersport-klassi-mm-sarjas |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-16 |pealkiri=Soomer jäi Jerezis toimunud Supersport sarja MM-etapil punktidelt välja |url=https://sport.err.ee/93131/soomer-jai-jerezis-toimunud-supersport-sarja-mm-etapil-punktidelt-valja |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta sai 2016. aastal kaks etapivõitu [[TT Circuit Assen|Assenis]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-04-17 |pealkiri=Assenis võidutsenud Soomer kerkis Euroopa juunioride karikasarjas liidriks |url=https://sport.err.ee/84831/assenis-voidutsenud-soomer-kerkis-euroopa-juunioride-karikasarjas-liidriks |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja [[Misano World Circuit Marco Simoncelli|Misanos]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-06-20 |pealkiri=Hannes Soomer valitses Misano ringrajal peetud Euroopa noorte karikasarja etappi |url=https://sport.err.ee/87673/hannes-soomer-valitses-misano-ringrajal-peetud-euroopa-noorte-karikasarja-etappi |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Superspordi maailmameistrivõistlused (WorldSSP) === 2015. aastal tegi Soomer debüüdi [[Superspordi maailmameistrivõistlused|Superspordi maailmameistrivõistlustel]] [[Kallio Racing]] võistkonnas, sõites hooaja kolmel etapil. 2017. aastal [[Team Racedays|Racedays Hondasse]] siirdunult tuli ta WorldSSP Supersport Challenge'i meistriks.<ref name=":2" /> 2018. aasta hooajal osales Soomer esimest korda põhisõitjana WorldSSP-s.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Van Sikkelerus teams up with Soomer at Racedays Honda |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2019/Van+Sikkelerus+teams+up+with+Soomer+at+Racedays+Honda |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.worldsbk.com |arhiivimisaeg=2021-11-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211111153509/https://www.worldsbk.com/en/news/2019/Van%20Sikkelerus%20teams%20up%20with%20Soomer%20at%20Racedays%20Honda |url-olek=ei tööta }}</ref> 2019. aastal saavutas mitu esikümne finišit ning läks 2020. aastaks Kallio Racingusse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Porsche Ring {{!}} Probably the best racetrack in the Nordics! |url=https://www.audruring.ee/uudised/hannes-soomer-liitub-2020-supersport-mm-il-osalemiseks-kallio-racing-meeskonnaga |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.audruring.ee}}</ref> Ta lõpetas hooaja viimase nelja võidusõidu kolme poodiumikohaga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-10-04 |pealkiri=Eesti motosõitja kihutas taas poodiumile |url=https://sport.postimees.ee/7077815/eesti-motosoitja-kihutas-taas-poodiumile |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lupp |eesnimi=Ranto |kuupäev=2020-10-05 |pealkiri=Hannes Soomer sõitis MM-etapi poodiumile {{!}} Mootorrattad ja mootorratta uudised |url=https://mootorratturid.ee/mootorrattasport/hannes-soomer-soitis-esimese-eestlasena-supersport-klassi-mm-etapi-poodiumile/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lupp |eesnimi=Ranto |kuupäev=2020-10-18 |pealkiri=Soomer tõusis kolmandat korda järjest poodiumile! {{!}} Mootorrattad ja mootorratta uudised |url=https://mootorratturid.ee/mootorrattasport/soomer-tousis-kolmandat-korda-jarjest-poodiumile/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=et}}</ref> 2022. aasta lõpetas ta meistrivõistluste 13. kohal [[Triumph Motor Company|Triumph]]'i tehasemeeskonnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hannes Soomer vahetab uue hooaja eel meeskonda: "Usun, et rattal on potentsiaali" |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/95623817/hannes-soomer-vahetab-uue-hooaja-eel-meeskonda-usun-et-rattal-on-potentsiaali |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=2022. aasta Superspordi maailmameistrivõistluste sõitjate üldarvestus |url=https://resources.worldsbk.com/files/results/2022/AUS/SSP/002/STD/ChampionshipStandings.pdf?version=a92506ea4a18d9d220ae31bd272e7887 |vaadatud=12. mail 2026}}</ref> === Superbike'i maailmameistrivõistlused (WorldSBK) === [[2023. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2023. aastal]] valis Petronas MIE Honda Soomeri, et asendada [[Hafizh Syahrin|Hafizh Syahrinit]] Tšehhi ja Prantsuse etappidel vigastuse tõttu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-27 |pealkiri=Hannes Soomer given WorldSBK debut by MIE Honda at Most {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/wsbk/news/1032099/1/hannes-soomer-given-worldsbk-debut-mie-honda-most |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2023-09-12 |pealkiri=IDM SBK: Titel oder Laufsieg für Soomer beim Finale? |url=https://euromoto.racing/en/2023/09/12/idm-sbk-titel-oder-laufsieg-fuer-soomer-beim-finale/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=EURO MOTO |keel=en}}</ref> [[2026. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2026. aastal]] sõitis Soomer ROKiT [[BMW Motorrad]] WorldSBK Teamiga testil [[Misano World Circuit|Misanos]], kuna BMW põhisõitja [[Danilo Petrucci]] sai end vigastada Ungari etapil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=REPORT: Bulega under race lap record pace as he beats Lecuona at two-day Misano test |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2026/05/21/report-bulega-under-race-lap-record-pace-as-he-beats-lecuona-at-two-day-misano-test/1069596 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=The Official Home of WorldSBK |keel=en}}</ref> Esimesel päeval oli Soomer ajatabelis kahekümnes<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-20 |pealkiri=2026 Misano WorldSBK Test Results - Wednesday (FINAL) {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/wsbk/results/1095690/1/2026-misano-worldsbk-test-results-wednesday |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ja teisel päeval üheksateistkümnes.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=May 2026 Misano WorldSBK Test Results, Day 2: Nicolo Bulega tops final day {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/wsbk/results/1095701/1/may-2026-misano-worldsbk-test-results-day-2-bulega-leads-second-morning |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> 26. mail anti teada, et ta asendab Petruccit ka [[MotorLand Aragón|Aragónis]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Soomer and van der Mark to replace Petrucci and Oliveira at Aragon as the BMW pair remain out with injury |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2026/05/26/soomer-and-van-der-mark-to-replace-petrucci-and-oliveira-at-aragon-as-the-bmw-pair-remain-out-with-injury/www.worldsbk.com/en/news/2026/05/26/soomer-and-van-der-mark-to-replace-petrucci-and-oliveira-at-aragon-as-the-bmw-pair-remain-out-with-injury/1070132 |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=The Official Home of WorldSBK |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ning jätab EuroMotos teise etapi vahele. === IDM Superbike / EuroMoto === [[Fail:2023-07-21 Motorsport, IDM, 88. Internationales Schleizer Dreieckrennen 1DX 8117 by Stepro.jpg|pisi|Soomer 2023. aastal]] [[2023. aasta IDM Superbike'i meistrivõistlused|2023. aastal]] siirdus Soomer Superspordist Superbike'i, võisteldes IDM Superbike'i meistrivõistlustel Honda CBR1000RR-R mootorrattaga. Ta alustas hooaega viie järjestikulise poodiumiga [[Sachsenring|Sachsenringil]], [[Motorsport Arena Oschersleben|Oscherslebenis]] ja [[Mosti autodroom|Mostis]]. Hooaja lõpus lõpetas ta meistrivõistluste üldarvestuses 4. kohal, kogudes 185 punkti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2023. aasta IDM Superbike'i tulemused |url=https://results.bike-promotion.com/Results/Championship%20scores/2023/01%20IDM/IDM%20Punktest%C3%A4nde%20IDM_SBK.pdf}}</ref> [[2024. aasta IDM Superbike'i meistrivõistlused|2024. aastal]] läks Soomer üle BMW-le, sõites BMW M1000RR mootorrattaga. Enne hooaja algust sai ta [[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|Le Mansi 24. tunnisel võidusõidul]] vigastada ning ei saanud esimesel etapil osaleda<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soomer in recovery mode after crash cuts short impressive EWC debut {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/soomer-in-recovery-mode-after-crash-cuts-short-impressive-ewc-debut |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=VIDEO {{!}} Hannes Soomer kaotas Le Mansi 24 tunni sõidul suure valu tõttu korraks teadvuse |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120287241/video-hannes-soomer-kaotas-le-mansi-24-tunni-soidul-suure-valu-tottu-korraks-teadvuse |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=Delfi Sport}}</ref> Kolmandal etapil Mostis esimeses sõidus oli Soomer heitluses [[Illja Mõhhaltšõk|Illja Mõhhaltšõkiga]] viimase ringi eelviimase kurvini, kus Soomer kukkus ning katkestas sõidu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2024-06-23 |pealkiri=IDM SBK: Kein Soomer-Märchen, Mikhalchik gewinnt |url=https://euromoto.racing/2024/06/23/idm-sbk-kein-soomer-maerchen-mikhalchik-gewinnt/ |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=EURO MOTO |keel=de}}</ref> Hooaja viiendal etapil [[Schleizer Dreieck|Schleizer Dreieckil]] lõpetas ta 8. ja 10. kohal. Kuuendal etapil Assenis saavutas ta mõlemas sõidus teise koha. Eelviimasel etapil Nürburgringil lõpetas Soomer esimese sõidu teisena pärast heitlust Mõhhaltšõkiga. Teises sõidus saavutas ta oma esimese IDM Superbike'i võidu,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Urbanik |eesnimi=Helen |kuupäev=2024-09-01 |pealkiri=Hannes Soomer võitis Nürburgringil - Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon |url=https://msport.ee/2024/09/01/hannes-soomer-voitis-nurburgringil/,%20https://msport.ee/2024/09/01/hannes-soomer-voitis-nurburgringil/ |vaadatud=2026-03-14 |keel=et}}</ref> taas pärast heitlust Mõhhaltšõkiga. Soomer ei osalenud viimasel etapil [[Hockenheimring|Hockenheimis]], kuna sai vigastada Bol d'Ori võidusõidul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=After 16 Hours: YART Bol d’Or heartbreak puts Yoshimura SERT in EWC title control {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/after-16-hours-yart-bol-dor-heartbreak-puts-yoshimura-sert-in-ewc-title-control |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}</ref>[[Fail:2025-06-01 Motorsport, IDM, 90. Internationales Schleizer Dreieckrennen- IDM Superbike STP 6157.jpg|pisi|Hannes Soomer (nr.38) ja Toni Finsterbusch (nr.56) 2025. aastal Schleizer Dreieckis|267x267px]][[2025. aasta IDM Superbike'i meistrivõistlused|2025. aastal]] jätkas Soomer BMW-ga, nüüd tehasemeeskonna ridades.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-02-12 |pealkiri=Hannes Soomer asub BMW tehasemeeskonna ridades püüdma meistritiitlit |url=https://sport.postimees.ee/8190774/hannes-soomer-asub-bmw-tehasemeeskonna-ridades-puudma-meistritiitlit |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref> Ta sai esimesel etapil Oscherslebenis võidu ja teise koha. Schleizis oli ilm muutlik ning lõpetas esimeses sõidus neljandana ja teises sõidus viiendana. Kolmanda etapi esimeses sõidus Mostis võitis Soomer 0.059 sekundiga [[Florian Alt|Florian Altile]] pärast pikka heitlust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2025-06-22 |pealkiri=IDM SBK: Soomer victory secures top spot in the standings |url=https://euromoto.racing/en/2025/06/22/idm-sbk-soomer-sieg-rettet-die-tabellenfuehrung/ |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=EURO MOTO |keel=en}}</ref> Neljandal etapil taas Oscherslebenis alustas Soomer esimest sõitu viiendalt stardikohalt. 13. ringil möödus ta Altist ja tõusis hetkeks teiseks, kuid kukkus järgmisesse kurvi sisenedes. Ta murdis sõrme ning ei osalenud teises sõidus. Järgmisel etapil Assenis naasis Soomer rattale ja lõpetas mõlemas sõidus seitsmendana. Nürburgringil saavutas ta teise ja kolmanda koha. Hooaja viimasel etapil Hockenheimis startis Soomer esimest sõitu kolmandana. Sõit peatati esimese ringi viiendas kurvis kukkumise tõttu [[Maximilian Kofler]] ja [[Lorenzo Zanetti]] vahel. Hiljem peatati ja lõpetati sõit kuuendal ringil ning anti välja poolpunkte. Soomer lõpetas neljandana. Teises sõidus lõpetas ta 14. kohal, pärast neljandal ringil rajalt välja sõitmist ja seitsmendal ringil kukkumist. Hooaja kokkuvõttes lõpetas ta üldarvestuse kolmandal kohal 177.5 punktiga. [[2026. aasta EuroMoto hooaeg|2026. aastal]] jätkab Soomer Van Zon BMW meeskonnaga ümber nimetatud [[EuroMoto]] sarjas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Line-up 2026: Markus Reiterberger returns to EuroMoto (IDM) championship with his former team – Masteroil – Alpha – Van Zon – BMW |url=https://www.bmwracingteam.eu/line-up-for-2026-markus-reiterberger-returns-to-euromoto-idm-championship-with-his-former-team/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=en-US}}</ref> === Kestvussõit === [[2024. aasta FIM EWC hooaeg|2024. aastal]] avaldati, et Soomerist saab BMW Motorrad World Endurance Teami asendussõitja ja Tecmas-MRP-BMW Racing Teami neljas sõitja. Le Mansi 24. tunnisel võidusõidul võistles Soomer Tecmas võistkonnas, kus ta kukkus varahommikul ja vigastas õlga.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Soomer in recovery mode after crash cuts short impressive EWC debut {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/soomer-in-recovery-mode-after-crash-cuts-short-impressive-ewc-debut |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}</ref> Meeskond hiljem katkestas tehnilise vea tõttu.<ref name=":0" /> [[Suzuka 8 tunni võidusõit|Suzuka 8 tunni võidusõidul]] võistles Soomer TONE RT SYNCEDGE 4413 BMW meeskonnas Superstocki klassis, mille nad võitsid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EWC Take Five with Hannes Soomer {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/ewc-take-five-with-hannes-soomer |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}</ref> Bol d'Oril oli Soomer võistlemas [[Sylvain Guintoli]] asemel tehasevõistkonnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2024 Bol d'Or sõitjate nimekiri |url=https://boldor.com/wp-content/uploads/2024/09/Entry-List-Bol-dOr-2024-au-04.09.pdf |vaadatud=15. märtsil 2026}}</ref> Esikohalt startides, meeskond oli pidevalt eespool suur osa sõidust. Varahommikul, Soomeril oli ''highside'' kukkumine, kus ta murdis õlavarreluu ja nihestas õla. Ta sõitis boksi tagasi ja katkestas sõidust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hannes Soomer will not race in Hockenheim |url=https://hannessoomer.com/latest-news/hannes-soomer-will-not-race-in-hockenheim |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=hannessoomer.com}}</ref> Meeskond lõpetas viiendana.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=Motorcycle |kuupäev=2024-09-15 |pealkiri=Yoshimura SERT Motul Suzuki win FIM EWC crown as both YART and F.C.C. TSR falter at Bol d’Or 24 Hour finale |url=https://www.mcnews.com.au/2024-bol-dor-results-fim-ewc/ |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref> 14. jaanuaril 2025 avaldati, et Soomer püib BMW Motorrad World Endurance Team meeskonda neljanda ja asendussõitjana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=BMW Motorrad World Endurance Team 2025: Familiar names and a strong new addition – BMW Motorrad EWC |url=https://bmwmotorradewc.com/bmw-motorrad-world-endurance-team-2025-familiar-names-and-a-strong-new-addition/ |vaadatud=2026-03-15 |keel=en-US}}</ref> Spa 8 tunni võidusõidul oli Soomer võistlemas Tecmas meeskonnas koos [[Jan Bühn|Jan Bühni]] ja [[Leandro Mercado|Leandro Mercadoga]]. Nad tulid Superstocki võitjaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2nd place overall in the FIM EWC at Spa 8h – BMW Motorrad EWC |url=https://bmwmotorradewc.com/2nd-place-overall-in-the-fim-ewc-at-spa-8h/ |vaadatud=2026-03-15 |keel=en-US}}</ref> Soomer võistles uuesti Tecmasis Bol d'Or võidusõidul, kus nad võitsid Superstock klassis ja tulid üldarvestuse kolmandaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Champion-MRP-Tecmas battles back in style to top EWC Bol d’Or Superstock order {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/champion-mrp-tecmas-battles-back-in-style-to-top-ewc-bol-dor-superstock-order |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-22 |pealkiri=Bol d’Or joy for Yoshimura SERT Motul as Yamaha lands EWC title joy after late BMW heartbreak |url=https://www.fim-moto.com/en/news/news-detail/article/bol-dor-joy-for-yoshimura-sert-motul-as-yamaha-lands-ewc-title-joy-after-late-bmw-heartbreak |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fim-moto.com |keel=en-us}}</ref> 27. jaanuaril 2026 avaldati, et Soomer püsib BMW tehasemeeskonna neljandaks sõitjaks<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=BMW Motorrad Motorsport 2026: The large, strong family is ready! |url=https://www.press.bmwgroup.com/canada/article/detail/T0455314EN/bmw-motorrad-motorsport-2026:-the-large-strong-family-is-ready?language=en |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.press.bmwgroup.com |keel=en}}</ref> ja AutoRace Ube Racing Team'i põhisõitjaks koos [[Naomichi Uramoto]] ja Sylvain Guintoliga.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Full-time entry in the FIM EWC as the first BMW Motorrad Motorsport Official Team Japan {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/full-time-entry-in-the-fim-ewc-as-the-first-bmw-motorrad-motorsport-official-team-japan |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}</ref> == Karjääri statistika == === Superspordi maailmameistrivõistlused (WorldSSP) === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" !Hooaeg !Mootorratas !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !Punkte !Koht |- !2015 | rowspan="2" |[[Yamaha YZF-R6]] | rowspan="2" |Kallio Racing |1 |0 |0 |0 |0 |49. |- !2016 |3 |0 |0 |0 |4 |33. |- !2017 | rowspan="3" |[[Honda CBR600RR]] |WILSport Racedays |9 |0 |0 |0 |28 |18. |- !2018 |Racedays |12 |0 |0 |0 |36 |16. |- !2019 |MPM WILSport Racedays |11 |0 |0 |0 |36 |14. |- !2020 | rowspan="2" |[[Yamaha YZF-R6]] | rowspan="2" |Kallio Racing |15 |0 |3 |0 |115 |9. |- !2021 |17 |0 |0 |0 |105 |12. |- !2022 |[[Triumph Street Triple|Triumph Street Triple RS]] |Dynavolt Triumph |24 |0 |0 |0 |95 |13. |- ! colspan="3" |Kokku !92 !0 !3 !0 !419 ! |} === Superbike’i maailmameistrivõistlused (WorldSBK) === ==== Hooaegade kaupa ==== {| class="wikitable" !Hooaeg !Mootorratas !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !Punkte !Koht |- !2023 |[[Honda CBR1000RR|Honda CBR1000RR-R]] |Petronas MIE – MS Racing Honda Team |6 |0 |0 |0 |1 |25. |- ![[2026. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2026]] |[[BMW S1000RR|BMW M1000RR]] |ROKiT BMW Motorrad WorldSBK Team |3 |0 |0 |0 |0 | - |- ! colspan="3" |Kokku !9 !0 !0 !0 !1 ! |} ==== Võidusõitude kaupa ==== {|class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%;" ! rowspan="2" |Aasta ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="3" |1 ! colspan="3" |2 ! colspan="3" |3 ! colspan="3" |4 ! colspan="3" |5 ! colspan="3" |6 ! colspan="3" |7 ! colspan="3" |8 ! colspan="3" |9 ! colspan="3" |10 ! colspan="3" |11 ! colspan="3" |12 |- !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 |- !2023 ![[Honda]] |[[Phillip Islandi Grand Prix' ringrada|AUS]] |[[Phillip Islandi Grand Prix' ringrada|AUS]] |[[Phillip Islandi Grand Prix' ringrada|AUS]] |[[Mandalika ringrada|INA]] |[[Mandalika ringrada|INA]] |[[Mandalika ringrada|INA]] |[[TT Circuit Assen|NED]] |[[TT Circuit Assen|NED]] |[[TT Circuit Assen|NED]] |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]] |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]] |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]] |[[Misano ringrada|EMI]] |[[Misano ringrada|EMI]] |[[Misano ringrada|EMI]] |[[Donington Park|GBR]] |[[Donington Park|GBR]] |[[Donington Park|GBR]] |[[Imola ringrada|ITA]] |[[Imola ringrada|ITA]] |[[Imola ringrada|ITA]] |style="background:#EFCFFF;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|Kat}} |style="background:#EFCFFF;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|19.}} |style="background:#EFCFFF;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|19.}} |style="background:#EFCFFF;" | [[Magny-Coursi ringrada|FRA]]<br />{{small|21.}} |style="background:#EFCFFF;" | [[Magny-Coursi ringrada|FRA]]<br />{{small|17.}} |style="background:#DFFFDF;" | [[Magny-Coursi ringrada|FRA]]<br />{{small|15.}} |[[MotorLand Aragon|SPA]] |[[MotorLand Aragon|SPA]] |[[MotorLand Aragon|SPA]] |[[Algarve'i ringrada|POR]] |[[Algarve'i ringrada|POR]] |[[Algarve'i ringrada|POR]] |[[Circuito de Jerez|ESP]] |[[Circuito de Jerez|ESP]] |[[Circuito de Jerez|ESP]] |- ![[2026. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2026]] ![[BMW]] |[[Phillip Islandi Grand Prix' ringrada|AUS]] |[[Phillip Islandi Grand Prix' ringrada|AUS]] |[[Phillip Islandi Grand Prix' ringrada|AUS]] |[[Algarve'i ringrada|POR]] |[[Algarve'i ringrada|POR]] |[[Algarve'i ringrada|POR]] |[[TT Circuit Assen|NED]] |[[TT Circuit Assen|NED]] |[[TT Circuit Assen|NED]] |[[Balaton Park|HUN]] |[[Balaton Park|HUN]] |[[Balaton Park|HUN]] | style="background:#EFCFFF;" | [[MotorLand Aragon|SPA]]<br />{{small|Kat}} | style="background:#EFCFFF;" | [[MotorLand Aragon|SPA]]<br />{{small|15.}} | style="background:#EFCFFF;" | [[MotorLand Aragon|SPA]]<br />{{small|18.}} | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |} {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" |- | bgcolor="#ffffbf" | võitja | bgcolor="#dfdfdf" | 2. koht | bgcolor="#ffdf9f" | 3. koht | bgcolor="#dfffdf" | punktidega [[finiš]] | bgcolor="#cfcfff" | punktideta [[finiš]] | bgcolor="#efcfff" | Katkestas (DNF) | bgcolor="#000000" style="color:white" | Diskvalifitseeritud (DSQ) | bgcolor="#ffffff" | ei startinud<br>(DNS) | Vigastatud (Inj) |} === IDM Superbike / EuroMoto === ==== Hooaegade kaupa ==== {| class="wikitable" !Hooaeg !Mootorratas !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !Punkte !Koht |- !2023 |[[Honda CBR1000RR|Honda CBR1000RR-R]] | rowspan="2" |Enemat Enos Motorsport |14 |0 |8 |0 |185 |4. |- !2024 | rowspan="3" |[[BMW S1000RR|BMW M1000RR]] |10 |1 |5 |0 |136 |7. |- !2025 | rowspan="2" |Masteroil Alpha Van Zon BMW |13 |2 |6 |0 |177,5 |3. |- !2026 |6* |0* |1* |0* |61* | 11.* |- ! colspan="3" |Kokku !45 !3 !20 !0 !559,5 ! |} ==== Võidusõitude kaupa ==== {|class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%;" !rowspan="2"| Aasta !rowspan="2"| Klass !rowspan="2"| Mootorratas !colspan="2"| 1 !colspan="2"| 2 !colspan="2"| 3 !colspan="2"| 4 !colspan="2"| 5 !colspan="2"| 6 !colspan="2"| 7 !rowspan="2"| Pos !rowspan="2"| Pts |- ! R1 ! R2 ! R1 ! R2 ! R1 ! R2 ! R1 ! R2 ! R1 ! R2 ! R1 ! R2 ! R1 ! R2 |- ! 2023 ! Superbike ! [[Honda]] | style="background:#FFDF9F;" | [[Sachsenring|SAC]]<br />{{small|3.}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Sachsenring|SAC]]<br />{{small|3.}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br />{{small|3.}} | style="background:#DFDFDF;" | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br />{{small|2.}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|3.}} | style="background:#EFCFFF;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|DNF}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Schleizer Dreieck|SCH]]<br />{{small|3.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Schleizer Dreieck|SCH]]<br />{{small|10.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Red Bull Ring|AUS]]<br />{{small|8.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Red Bull Ring|AUS]]<br />{{small|4.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[TT Circuit Assen|NED]]<br />{{small|5.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[TT Circuit Assen|NED]]<br />{{small|5.}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Hockenheimring|HOC]]<br />{{small|3.}} | style="background:#DFDFDF;" | [[Hockenheimring|HOC]]<br />{{small|2.}} ! 4. ! 185 |- ! 2024 ! Superbike ! [[BMW]] | [[Sachsenring|SAC]]<br />{{small|Inj}} | [[Sachsenring|SAC]]<br />{{small|Inj}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br />{{small|5.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br />{{small|8.}} | style="background:#EFCFFF;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|DNF}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|3.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Schleizer Dreieck|SCH]]<br />{{small|8.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Schleizer Dreieck|SCH]]<br />{{small|10.}} | style="background:#DFDFDF;" | [[TT Circuit Assen|NED]]<br />{{small|2.}} | style="background:#DFDFDF;" | [[TT Circuit Assen|NED]]<br />{{small|2.}} | style="background:#DFDFDF;" | [[Nürburgring|NÜR]]<br />{{small|2.}} | style="background:#FFFFBF;" | [[Nürburgring|NÜR]]<br />{{small|1.}} | [[Hockenheimring|HOC]]<br />{{small|Inj}} | [[Hockenheimring|HOC]]<br />{{small|Inj}} ! 7. ! 136 |- ! 2025 ! Superbike ! [[BMW]] | style="background:#FFFFBF;" | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br />{{small|1.}} | style="background:#DFDFDF;" | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br />{{small|2.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Schleizer Dreieck|SCH]]<br />{{small|4.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Schleizer Dreieck|SCH]]<br />{{small|4.}} | style="background:#FFFFBF;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|1.}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|3.}} | style="background:#EFCFFF;" | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br />{{small|DNF}} | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br />{{small|Inj}} | style="background:#DFFFDF;" | [[TT Circuit Assen|NED]]<br />{{small|7.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[TT Circuit Assen|NED]]<br />{{small|7.}} | style="background:#DFDFDF;" | [[Nürburgring|NÜR]]<br />{{small|2.}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Nürburgring|NÜR]]<br />{{small|3.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Hockenheimring|HOC]]<br />{{small|4.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Hockenheimring|HOC]]<br />{{small|14.}} ! style="background:#FFDF9F;" | 3. ! style="background:#FFDF9F;" | 177.5 |- ![[2026. aasta EuroMoto hooaeg|2026]] !Superbike ![[BMW]] | style="background:#DFFFDF;" | [[Sachsenring|SAC]]<br />{{small|4.}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Sachsenring|SAC]]<br />{{small|3.}} |[[Brno ringrada|BRN]]<br /> |[[Brno ringrada|BRN]]<br /> | style="background:#DFFFDF;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|6.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|6.}} |[[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br /> |[[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br /> |[[TT Circuit Assen|NED<br />]] |[[TT Circuit Assen|NED<br />]] | style="background:#DFFFDF;" | [[Nürburgring|NÜR]]<br />{{small|9.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Nürburgring|NÜR]]<br />{{small|12.}} |[[Hockenheimring|HOC]]<br /> |[[Hockenheimring|HOC]]<br /> !11.* !61* |} {| style="font-size:85%; text-align:center;" class="wikitable" |- | bgcolor="#ffffbf" | võitja | bgcolor="#dfdfdf" | 2. koht | bgcolor="#ffdf9f" | 3. koht | bgcolor="#dfffdf" | punktidega [[finiš]] | bgcolor="#cfcfff" | punktideta [[finiš]] | bgcolor="#efcfff" | Katkestas (DNF) | bgcolor="#000000" style="color:white" | Diskvalifitseeritud (DSQ) | bgcolor="#ffffff" | ei startinud<br>(DNS) | Vigastatud (Inj) |} === FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused/karikavõistlused === ====Hooaegade kaupa==== {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:85%" !valign="middle" | Aasta !valign="middle" | Võistkond !valign="middle" | Mootorratas !Klass ! valign="middle" | Sõitjad !valign="middle" | Tulemus |- |'''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2024]]''' |{{flagicon|Belgia}} BMW Motorrad World Endurance Team |[[BMW|BMW S1000RR]] |EWC | align="left" |{{flagicon|Ukraina}} [[Illja Mõhhaltšõk]]<br />{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer<br />{{flagicon|Saksamaa}} [[Markus Reiterberger]] ! style="background:#FFDF9F;" | 3. |- | '''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2024]]''' | {{flagicon|Jaapan}} TONE RT SYNCEDGE 4413 BMW | [[BMW|BMW S1000RR]] |SST | align="left" | {{flagicon|Jaapan}} Tomoya Hoshino<br />{{flagicon|Jaapan}} Ainosuke Yoshida<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer !13. |- | '''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2025]]''' | {{flagicon|Belgia}} TECMAS MRP BMW RACING TEAM | [[BMW|BMW S1000RR]] |SST | align="left" | {{flagicon|Ungari}} Bálint Kovács<br />{{flagicon|Saksamaa}} Jan Bühn<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer<br />{{flagicon|Belgia}} [[Loris Cresson]]<br />{{flagicon|Saksamaa}} Jan-Ole Jähnig ! style="background:#FFDF9F;" | 3. |- |'''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2026]]''' |{{flagicon|Jaapan}} AutoRace Ube Racing Team |[[BMW|BMW S1000RR]] |EWC | align="left" |{{flagicon|Jaapan}} [[Naomichi Uramoto]]<br />{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer !5.* |} ==== Le Mansi 24 tunni mootorrataste võidusõidu tulemused ==== {|class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%;" ! Aasta ! Võistkond ! Mootorratas !Klass ! Sõitjad ! Pos |- ! [[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|2024]] |style="text-align:left;"| {{flagicon|Belgia}} TECMAS MRP BMW RACING TEAM | style="text-align:left;" | [[BMW|BMW S1000RR]] |SST | style="text-align:left;" | {{flagicon|Prantsusmaa}} [[Kenny Foray]]<br/>{{flagicon|Saksamaa}} [[Jan Bühn]]<br/>{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Loic Arbel]]<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer !DNF |- ![[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|2026]] | style="text-align: left;" |{{flagicon|Jaapan}} AutoRace Ube Racing Team | style="text-align: left;" |[[BMW|BMW S1000RR]] |EWC | align="left" style="text-align: left;" |{{flagicon|Jaapan}} [[Naomichi Uramoto]]<br />{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer {{flagicon|Prantsusmaa}} Christophe Ponsson !5. |} ==== Spa 8 tunni mootorrataste võidusõidu tulemused ==== {|class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%;" ! Aasta ! Võistkond ! Mootorratas !Klass ! Sõitjad ! Pos |- ! 2025 |style="text-align:left;"| {{flagicon|Belgia}} CHAMPION-MRP-TECMAS | style="text-align:left;" | [[BMW|BMW S1000RR]] |SST | style="text-align:left;" | {{flagicon|Saksamaa}} Jan Bühn<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer<br />{{flagicon|Argentina}} [[Leandro Mercado]] ! style="background:#FFFFBF;" | 1. |- !2026 |{{flagicon|Jaapan}} AutoRace Ube Racing Team |[[BMW|BMW S1000RR]] |EWC | align="left" |{{flagicon|Jaapan}} [[Naomichi Uramoto]]<br />{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer !14. |} ==== Suzuka 8 tunni võidusõidu tulemused ==== {|class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%;" ! Aasta ! Võistkond ! Mootorratas !Klass ! Sõitjad ! Pos |- ! [[Suzuka 8 tunni võidusõit|2024]] |style="text-align:left;"| {{flagicon|Jaapan}} TONE RT SYNCEDGE 4413 BMW | style="text-align:left;" | [[BMW|BMW S1000RR]] |SST | style="text-align:left;" | {{flagicon|Jaapan}} Tomoya Hoshino<br/>{{flagicon|Jaapan}} Ainosuke Yoshida<br/>{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer !style="background:#FFFFBF;"| 1. |- ![[Suzuka 8 tunni võidusõit|2026]] | style="text-align: left;" |{{flagicon|Jaapan}} AutoRace Ube Racing Team | style="text-align: left;" |[[BMW|BMW S1000RR]] |EWC | align="left" style="text-align: left;" |{{flagicon|Jaapan}} [[Naomichi Uramoto]]<br />{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]] {{flagicon|Prantsusmaa}} Christophe Ponsson{{Refn|Soomer oli saanud vigastada Suzuka testil ning Ponsson asendas teda.|group=N}}<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer !5. |} ==== Bol d'Ori tulemused ==== {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%;" ! Aasta ! Võistkond ! Mootorratas !Klass ! Sõitjad ! Pos |- !2024 |{{flagicon|Belgia}} BMW Motorrad World Endurance Team |[[BMW|BMW S1000RR]] |EWC |{{flagicon|Saksamaa}} Markus Reiterberger<br />{{flagicon|Prantsusmaa}} Sylvain Guintoli<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer !5. |- ! 2025 | style="text-align:left;" | {{flagicon|Belgia}} CHAMPION-MRP-TECMAS | style="text-align:left;" | [[BMW|BMW S1000RR]] |SST | style="text-align:left;" | {{flagicon|Saksamaa}} Jan Bühn<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer<br />{{flagicon|Argentina}} [[Leandro Mercado]] ! style="background:#FFFFBF;" | 1. |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} *[https://www.hannessoomer.com/ Hannes Soomeri veebisait] *[https://www.worldsbk.com/en/riders/hannes-soomer/2162 Hannes Soomer] WorldSBK.com-s {{JÄRJESTA:Soomer, Hannes}} [[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Tallinnast pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] sqoechk3ahpa737kmqknfnjt7x7mgpw 0 694821 7230791 7103578 2026-09-08T11:53:53Z Kuriuss 38125 7230791 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} {{Auto | nimi = Fiat 126 Polski Fiat 126p "Maluch" | tootja = Fiat, FSM, Steyr, Zastava | pilt = Polski Fiat 126p rocznik 1973.jpg | pildiallkiri = 1973. aasta Fiat 126p | tootmine = 1972–2000: 1972–1980 (Itaalia), 1973–2000 (Poola), 1973–1975 (Austria) | keretüüp = 2-ukseline luukpära, 3-ukseline luukpära (126 BIS), 2-ukseline kabriolett (126p Cabrio) | eelkäija = Fiat 500, FSM Syrena 105 | järeltulija = Fiat Cinquecento | mootor = R2 23 hj 594 cm³ bensiinimootor, R2 24 hj 652 cm³ bensiinimootor, R2 25,2 hj 703 cm³ bensiinimootor (126 BIS), B2 25 hj 643 cm³ bensiinimootor (Steyr-Puch 126), 24 hj 800 cm³ diiselmootor | disainer = Sergio Sartorelli | pikkus = 3054–3129 mm | laius = 1377 mm, 1382 mm | kõrgus = 1335–1343 mm | kaal = 580–645 kg | kütusepaak = 21 l }}'''Fiat 126''' (itaalia keeles ''centoventisei''), [[Poola|Poolas]] üldtuntud kui (ja alates 1997. aastast ka ametliku nimega) Maluch (eesti keeles ''pisipõnn''), on [[Itaalia]] autotootja [[FIAT]] disainitud ja aastatel 1972–2000 toodetud väikeklassi [[sõiduauto]]. Autot toodeti nii Itaalias, Austrias kui ka Poola tehases Fabryka Samochodów Małolitrażowych (lühendiga FSM; alates 1992. aastast kuulub Fiati kontserni ja kannab nime Fiat Auto Poland) '''Polski Fiat 126p''' (eesti keeles 'Poola Fiat 126p') nime all. Fiat 126 oli Fiat [[Fiat 500|500 Nuova]] mudeli (mida toodeti aastast 1957) järeltulija ja tehniline edasiarendus. Fiat 126 üldine kontseptsioon jäi võrreldes eelkäijaga suures osas samaks, auto jõuallikaks on selle tagaosas paiknev [[Neljataktiline sisepõlemismootor|neljataktiline]] õhkjahutusega R2 bensiinimootor, autod on tagaveolised ja neil on ainult manuaalkäigukastid. Lisaks kaheukselisele luukpärakerega põhimudelile, mille jõuallikaks oli algselt 594 cm³ töömahuga ja 23 hj (17,15 kW) võimsusega mootor ning alates 1977. aastast 652 cm³ töömahuga ja 24 hj (17,9 kW) võimsusega mootor, toodeti ka järgmisi mudeleid: * '''Steyr-Fiat 126''' (1973–1975), [[Austria|Austrias]] Steyri tehases toodetud võimsama boksermootoriga (643 cm³, 25 hj) auto, mida vuras tehasest välja kokku 2069 eksemplari; * '''126 BIS''' (1987–1991), 3-ukseline [[luukpära]] vedelikjahutusega mootoriga, töömahuga 703 cm³ ja võimsusega 25,2 hj, mida toodeti [[Tychy]] FSM tehases kokku 190 361 ühikut; * '''126p Cabrio''' (1991–1995), kaheukseline [[kabriolett]], mis põhineb kaheukselistel luukpäramudelitel ning mida toodeti 507 eksemplari.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-11-06 |pealkiri=Fiat 126p DIESEL |url=http://rezerwa126p.pl/?page_id=22831 |vaadatud=2025-06-02 |väljaanne=Rezerwa 126p |keel=pl-PL}}</ref> Kokku toodeti 4 671 586 Fiat 126-t, millest 3 318 674 autot valmis Poolas (1 152 325 Bielsko-Białas ja 2 166 349 Tychys) ja 1 352 912 Itaalias. Aastatel 1975–1992 eksporditi Poolast 897 316 Fiat 126p-d. Fiat 126-t tuntakse kui sõidukit, mis muutis Poola ühiskonnas autode kasutamise populaarseks.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Podbielski |eesnimi=Zdzisław |pealkiri=Polski Fiat 126p, czyli Maluch |kirjastus=Wydawnictwo ZP |aasta=2011 |isbn=978-83-61529-93-4 |koht=Warszawa |keel=poola}}</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bukowski |eesnimi=Włodzimierz |pealkiri=Samochody PRLu. Wyd. drugie. |kirjastus=Księży Młyn Dom Wydawniczy |aasta=2018 |isbn=978-83-7729-465-9 |koht=Łódź}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kuc |eesnimi=Marek |pealkiri=Samochody ze Śląska 1971-2018 |kirjastus=Wydawnictwa Komunikacji i Łączności |aasta=2019 |isbn=978-83-206-2007-8 |koht=Warszawa}}</ref> Tegu oli odavaima Poola turul saada oleva autoga ning selle ehitus polnud keerukas ja võimaldas omanikel autot iseseisvalt remontida.<ref name=":1" /> Siiski kritiseerisid kasutajad seda kehva jõudluse, kehva pidurdustõhususe ja vähese ruumikuse pärast.<ref name=":0" /> Fiat 126 oli aastaid Poolas üks populaarsemaid automudeleid ning sellel oli palju hüüdnimesid, millest Maluch sai 1997. aastal ka mudeli ametlikuks nimeks.<ref name=":1" /> 1991. aastal toodi turule Cinquecento, mis pidi olema mudeli järeltulija, kuid Cinquecentot toodeti 1998. aastani, samas kui Fiat 126-t toodeti 2000. aastani. == Mudeli ajalugu == [[Fail:Fiat500-pot-de-yaourt-av-byRundvald.jpg|vasakul|pisi| Fiat 500 Nuova, Fiat 126 eelkäija]] Fiat 126 oli Fiat [[Fiat 500|500 Nuova]] mudeli (mida toodeti aastast 1957 ja mis oli populaarne ka Itaalias) järeltulija.<ref name=":0" /> Töö 500 Nuova mudeliuuenduse kallal algas 1968. aastal.<ref>{{Cite web|last=Śliwa|first=Martin|url=https://moto.rp.pl/po-drodze/art37044031-fiat-126-ma-50-lat-samochod-ktory-zmotoryzowal-polske|title=Fiat 126 ma 50 lat: Samochód, który zmotoryzował Polskę|website=moto.rp.pl|date=2022-09-13}}</ref> Fiat 126 oli uudse disainiga.<ref name=":0" /> Selle kahesilindrilise, õhkjahutusega ja auto tagaossa paigaldatud mootori töömahtu suurendati 594 cm³-ni, mille käigus auto võimsus tõusis 23 hj-ni.<ref name=":0" /> Teljevahe (1840 mm) jäi samaks.<ref name=":0" /> Fiat 126-l oli nurgelisem kere, selle aerodünaamiline takistustegur oli 0,47. Auto mahutas kokku nelja inimest – kahte täiskasvanut ja kahte last.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Edasiarenduste hulka kuulusid muuhulgas ka uuenenud pidurisüsteem, neljakäigulises käigukastis käikude II–IV sünkroonimine (varasemal mudelil käike ei sünkroonitud) ning uue ehitusega roolisammas ja kütusepaagi viimine auto tagaossa.<ref name=":0" /> 1960. aastate lõpus hakkas Poola valitsus otsima võimalust, et toota litsentsi alusel mõnda rahvaautot,<ref name=":2" /> ning käis välja oma mudelieelistused ja tingimused, mille kohaselt poolakad eelistasid tasuda autotootmislitsentsi eest enda tehases toodetud uute valmis autode või autovaruosadega.<ref name=":2" /> [[FIAT|Fiat]], kellega oli juba alates 1970. aasta juulist peetud läbirääkimisi, nõustus nende tingimustega.<ref name=":0" /> Fiat pakkus tootmiseks välja kaks mudelit: esiveolise mudeli 127 ja mudeli 126,<ref name=":2" /> poolakad hindasid teist varianti majanduslikult mõistlikumaks.<ref name=":2" /><ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Szelichowski |eesnimi=Stanisław |pealkiri=Sto lat polskiej motoryzacji |kirjastus=Krakowska Oficyna SAB |aasta=2003 |isbn=83-918699-0-3 |koht=Kraków}}</ref> Lisaks Fiatile pidas Poola valitsus läbirääkimisi muuhulgas ka järgmiste autotootjatega järgmiste automudelite tootmise asjus: [[Toyota Motor Corporation|Toyota]] (mudel Corolla), [[Citroën]] (mudel Dyane), [[Renault]] (mudelid [[Renault 4|4]] ja [[Renault 5|5]]), [[Volkswagen]] (mudelid [[Volkswagen Beetle|Beetle]], [[Volkswagen Golf|Golf]], [[VW NSU Prinz|NSU Prinz]] ja [[Volkswagen 1000|1000]] mudelid) ja [[Ford Motor Company|Ford]].<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Poola ettevõte Pol-Mot sõlmis Fiatiga 29. oktoobril 1971 tehnilise ja litsentsikoostöö lepingu mudeli Fiat 126 valmistamise osas.<ref name=":0" /> Leping nägi ette litsentsi tagasimaksmist 820 000 toodetud jõuülekande ja 50 000 Fiati sõiduauto näol.<ref name=":0" /> 1. jaanuaril 1972 moodustati [[Bielsko-Biała]] mehaanikatehasest Wytwórni Sprzętu Mechanicznego autotehas Fabryka Samochodów Małolitrażowych (FSM).<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === 600 (1972–1977) === [[Fail:Bielsko-Biała,_1973-1977,_Fabryka_Samochodów_Małolitrażowych,_produkcja_samochodów_Fiat_126p_(Maluch)_02.jpg|pisi| Fiat 126 tootmine Bielsko-Biała FSM-is 1970. aastatel]] [[Fail:Bielsko-Biała,_1973-1977,_Fabryka_Samochodów_Małolitrażowych,_produkcja_samochodów_Fiat_126p_(Maluch)_05.jpg|pisi| Fiat 126 tootmine Bielsko-Biała FSM-is 1970. aastatel]] Esimesed sada Fiat 126 autot toodeti Itaalias [[Cassino|Cassinos]] asuvas Fiati tehases 1972. aasta septembris.<ref name=":4">{{Uudiseviide |pealkiri=Fiat 126p Maluch ma już 40 lat! |keel=pl |väljaanne=Autokult.pl |url=http://autokult.pl/5714,fiat-126p-maluch-ma-juz-40-lat |vaadatud=2025-06-02}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Fiat 126 - krótka historia |url=http://www.motofakty.pl/artykul/fiat-126-krotka-historia.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120501212520/http://www.motofakty.pl/artykul/fiat-126-krotka-historia.html |arhiivimisaeg=2012-05-01 |vaadatud=2025-06-02 |väljaanne=www.motofakty.pl |keel=pl}}</ref> Järgmisel kuul esitleti seda [[Torino]] autonäitusel ja 9. novembril [[Varssavi|Varssavis]] Defiladi väljakul.<ref name=":0" /> 1972. aasta Poola aasta populaarseima auto küsitlusel saavutas Fiat 126 kuuenda koha.<ref name=":1" /> Kuni 1975. aastani toodeti Fiat 126-ga paralleelselt ka vanemat mudelit Fiat 500 Nuova {{Sfn|Podbielski|2020}} (universaalkerega versiooni Fiat 500 Giardiniera toodeti kuni 1977. aastani).<ref name=":0" /> Esimene Fiat 126, mis oli kokku pandud Itaalias toodetud detailidest, ehitati FSM-is 6. juunil 1973. Tootmine algas ametlikult sama aasta 22. juulil.<ref name=":0" /> Esimene Polski Fiat 126p jõudis Poola turule 1973. aasta suvel.<ref name=":2" /> Sõiduki hind ametlike edasimüüjate juures jäi alla 110 000 Poola [[Poola zlott|zloti]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-09-22 |pealkiri=Fiat 126p - 20 lat temu zakończyła się jego produkcja |url=https://www.auto-swiat.pl/klasyki/fiat-126p-20-lat-temu-zakonczyla-sie-jego-produkcja/x1s1h15 |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=Auto Świat |keel=pl}}</ref> Keskmine palk Poolas kõikus toona 3000 ja 4000 zloti vahel, ametlik miinimumpalk oli 1000 zlotti ja alates 1974. aastast 1200 zlotti.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2009-04-05 |pealkiri=Minimalne wynagrodzenie w latach 1956 - 2008 |keel=pl-PL |väljaanne=Nowa Trybuna Opolska |url=https://nto.pl/minimalne-wynagrodzenie-w-latach-1956-2008/ar/10259150 |vaadatud=2025-06-04}}</ref> Osa toodetud autodest eksporditi ja eksemplari hinnaks kujunes 1100 USA dollarit.<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Mały wielki bohater |ajakiri=Auto Świat Katalog Classic |aastakäik=2020 |üksiknumber=5 |issn=2544-1302}}</ref> 1974. aasta oktoobris alustas FSM osade toodetud mootorite eksporti Itaaliasse, et täita oma litsentsitingimusi.<ref name=":0" /> 18. septembril 1975 asus tööle teine FSM-i tehas asukohaga Tychys, selle tehase aastane tootmisvõimsus oli 200 000 autot.<ref name=":0" /> Alates 1975. aastast toodeti Fiat 126-t mõningate Poola oludele vastavamaks kohendatud tehniliste täiendustega, näiteks auto esivedrustus tehti varasemast jäigemaks.<ref name=":3" /> 1976. aastal oli Fiat 126 hind Lääne-Saksamaa turul 5890 Saksa marka.<ref name=":0" /> Ajakirja Auto Motor und Sport andmetel oli tegu Euroopa odavaima väikeautoga.<ref name=":0" /> === 650 (1977–1984) === Esimene suurem mudeliuuendus tehti 1977. aastal ja moderniseeritud autot esitleti juunis 1977 Poznańi rahvusvahelisel messil.<ref name=":0" /> Väliselt eristas mudeliuuendust vanast mudelist muudetud mootoriruumi kate, millel puudusid neli pilu mõlemal küljel ja mille numbrimärgi ümber paiknev ala oli uue disainiga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fiat 126p Standard |url=http://www.eles.pl/fiat/seria.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180228142822/http://www.eles.pl/fiat/seria.htm |arhiivimisaeg=2018-02-28 |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=www.eles.pl}}</ref> Uuendatud Fiati piduritrumlid olid varasemast suuremad ja võimaldasid muuhulgas kasutusele võtta uudse disainiga mustade dekoratiivsete katetega veljed (vanu kumeraid velgi koos vana pidurisüsteemiga paigaldati autodele paralleelselt uutega kuni 1983. aastani).<ref name=":0" /> Mootori töömahtu suurendati 652 cm³-ni (suurendades silindrite läbimõõtu 73,5 mm-lt 77 mm-le) ja auto võimsus tõusis 1 hj võrra; täiustatud mootori nimeks sai 126A1, et eristada seda eelkäijast, mis kandis nime 126A.<ref name=":0" /> Viimane jäi tootmisse (seda imporditi peamiselt mõningatele eksporditurgudele) kuni 1985. aastani. Valitud autoversioone hakati tootma täiustatud ja tugevdatud pidurisüsteemiga, mis pärines Fiat 128-lt (kuni 1983. aastani kasutati paralleelselt uutega ka vanemat tüüpi pidurimehhanisme) ning 500 W generaatori 230 W alalisvoolugeneraatori asemel.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> 1979. aasta maiks (kaks aastat enne tähtaega) oli FSM täitnud oma lepingus ette nähtud tagasimaksekohustused Fiati ees.<ref name=":0" /> Sama aasta 8. juunil sõlmisid Pol-Mot ja Fiat uue 10-aastase lepingu auto Fiat 126 müügi ja moderniseerimise osas, mille kohaselt FSM sai selle mudeli ainuõiguslikuks Itaaliasse tarnijaks. Mudeli 126 tootmine Itaalias lõpetati 1980. aastal, pärast seda, kui autot oli seal toodetud kokku 1 352 912 ühikut.<ref name=":0" /> Lääne-Euroopas ei saanud 126 sama populaarseks kui eelkäija 500, kuna oli endiselt tagamootoriga ja vahepeal oli turule tulnud palju praktilisemaid ja parema juhitavusega eesmootori ja esiveoga väikeautosid. Itaalias hakati 126 asemel tootma Fiat Pandat. 15. oktoobril 1981 toodeti FSM-i Tychy tehases miljones Polski Fiat 126p.<ref name=":0" /> 1982. aasta novembris hakati tootma mootori 650 modifitseeritud versiooni: jõuallikas varustati uut tüüpi karburaatori (Weber 28IMB10/250) ja summutitega.<ref name=":2" /><ref name=":0" /> Need muudatused vähendasid kütusekulu 7% võrra. 1983. aasta juunis täiendati mootorit veelgi uue nukkvõlli, veidi muudetud mootoriploki ja süüteseadmega. Need muudatused vähendasid kütusekulu võrreldes algse versiooniga 12% võrra.<ref name=":2" /> Uuendatud mootor sai nimeks 126A1.076/E,<ref name=":5">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sowa |eesnimi=Aleksander |pealkiri=Fiat 126 Mały Wielki Samochód. |kirjastus=Złote Myśli |aasta=2008 |isbn=978-83-7582-477-3 |trükk=teine |koht=Gliwice}}</ref> sellise mootoriga varustatud autod kandsid mudelitähist 650E. Poola turule jõudis ka väike arv Hiina turu jaoks toodetud autosid, mille mootor 650 oli ette nähtud töötamaks 78-se oktaanarvuga bensiiniga ning mille võimsus oli 21,7 hj (16 kW) ja mis oli varustatud 28IMB15/300 karburaatoriga, ning kandsid nimetust 126A1.072.<ref name=":0" /> Nende autode tippkiirus oli vaid 102 km/h, ametlik kütusekulu 70 km/h sõites umbes 5,1 l/ 100 km, 90 km/h sõites umbes 6,4 l/ 100 km ja linnaliikluses umbes 8,7 l/ 100km.<ref name=":0" /> <gallery> FSMPF126p-SŁ.jpg|Polski Fiat 126p 650E eest FSM2PF126-SŁ.jpg|Polski Fiat 126p 650E tagant Polski_Fiat_126p_650E_(1984)_-_dashboard.JPG|Polski Fiat 126p armatuurlaud Polski_Fiat_126p_650E_(1984)_-_engine_bay.JPG|Polski Fiat 126p mootor </gallery> ==== Autode varustustasemed ==== Polski Fiat 126p 650-t oli võimalik osta nelja varustustasemega:<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":5" /> * Standardvarustustase hõlmas uuendatud armatuurlauda ja raadio paigaldamise valmidust ja lisaruumi uuemat tüüpi turvavööde ja esirataste porikaitsete paigaldamiseks. * Special (S) varustustasemes leidusid lisaks standardvarustusele ka tumendatud (rohelise) ülaservaga tuuleklaas, tagaklaasisoojendi, reguleeritavad esiistmed, mitme režiimiga kojamehed, roolilukk ja uuemat tüüpi summuti, mis hiljem võeti kasutusele kõigis varustusversioonides. * Lux (L) varustustase hõlmas lisaks Special-versioonis leiduvale ka teise disainiga velgi, kaitseraua plastikkatteid, reguleeritavaid tagaaknaid, ohutulesid, täiustatud pidurisüsteemi, generaatorit, madala pidurivedeliku taseme ja käsipiduri sisselülitamise näidikud, teistsuguse disainiga esiistmed ja uuest materjalist istmepolstreid, uuemat tüüpi turvavöösid ja avatud pakiruumikaane fikseerimisvõimalust; * Komfort (K) varustustasemes, mis oli kõige rikkalikum, leidusid lisaks eelnevale ka P-4 plastist põrkeraud (mis pikendas kere 3129 mm-ni), kummist kaitseribad auto külgedel, juhipoolne tahavaatepeegel, panipaik armatuurlaua all ja pehme polüuretaanist roolikate. Aastatel 1978–1993 toodeti ka Fiat 126 puuetega inimestele mõeldud eriversiooni 650I (I – poola keeles ''Inwalidzki''). Auto oli varustatud muuhulgas mitmeotstarbelise käsijuhtimisseadmega, juhi ukse kohal oleva käepidemega, ratastooli kinnitamiseks mõeldud turvavööga, elektrilise tuuleklaasi pesuriga ja tagaakna soojendusega.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> === FL (1984–1994) === [[Fail:PFFSM126p.JPG|pisi| Polski Fiat 126p FL eestvaates]] [[Fail:PFSM126p.JPG|pisi| Polski Fiat 126p FL tagantvaates]] [[Fail:Fiat_126p_cockpit_2011.jpg|pisi| Polski Fiat 126p FL uuendatud armatuurlaud]] 1983. aastal sõlmitud litsentsilepingu lisa alusel asus FSM koostöös Fiatiga taaskord Polski Fiat 126p-d moderniseerima. Mudeliuuendused olid vajalikud, kuna Euroopa turgudel oli huvi auto vastu kahanemas ja ühtlasi sooviti seda kohandada vastavaks Lääne-Euroopas kehtestatud uute autode ühetaolisusnormidega (nt tuli disainis vähendada teravaid servi).<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Ümberkujundatud auto, mis kandis nimetust FL (lühend sõnast ''facelift''), läks tootmisse 1984. aasta detsembris.<ref name=":2" /> Autod said endale uued plastist kaitserauad, mis sobisid paremini kokku kere kujuga; tagumisele kaitserauale paigaldati tagurdustuled ja udutuled; autode varustusse lisandusid ümarad, kokkuklapitavad välispeeglid. Autod sai uue välimusega ja ehitusega armatuurlaua, millel näidikud ja lülitid asetsesid mõlemal pool rooli kohtades, kus nende käsitsemine ei nõudnud käte eemaldamist roolilt.<ref name=":2" /> Armatuurlaua keskele paigutati keskkonsool, kus oli ruumi raadio, sigaretisüütaja ja tuhatopsi jaoks. Kaassõitjapoolsesse armatuurlaua ossa paigutati panipaik väikeste esemete jaoks ja seal oli nüüd ka koht kõlari paigaldamiseks. Tagumise istme seljatuge oli nüüdsest võimalik ümber klappida, samuti muudeti salongipolstrite kujundust ning uksekäepidemete ja aknakäepideme kuju. Süütesüsteemi moderniseeriti, autod said uuemat tüüpi starterid. Umbes 1988. aastani toodeti FL-versiooni kõrval ka nn üleminekuautosid, millel olid mudeli vanemate põlvkondade elemendid (sh metallist kaitserauad (mida enam ei paigaldatud alates 1985. aastast), vana armatuurlaud, vana generaator ja vanemat tüüpi starter), kuna tehastes leidus veel rohkelt varasematele mudelitele mõeldud detaile.<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2017-11-04 |pealkiri=Fiat 126p model przejściowy |keel=pl-PL |väljaanne=Rezerwa 126p |url=http://rezerwa126p.pl/modele/model-przejsciowy/ |vaadatud=2025-06-05}}</ref> 30. mail 1987 valmis Bielsko-Biała FSM-i tehases kahemiljonendas Polski Fiat 126p.<ref name=":0" /> 1990. aastal tehti auto ehituses veel muudatusi, mis puudutasid peamiselt mootorit.<ref name=":1" /> Alates 1992. aasta juulist tehti muudatusi mootorite konstruktsioonis, et need töötaksid pliivaba 95 oktaanarvuga bensiiniga (sellised mootorid olid olnud kasutusel auto Austraaliasse eksporditavatel eksemplaridel juba alates 1988. aasta augustist). Nende muudatustega jõuallikas sai nimeks Type 126A1.076/8.<ref name=":6">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Klimecki |eesnimi=Zbigniew |pealkiri=Naprawa samochodów Fiat 126p. |perekonnanimi2=Zembowicz |eesnimi2=Józef |kirjastus=Wydawnictwa Komunikacji i Łączności |aasta=2018 |isbn=978-83-206-1368-1 |koht=Warszawa}}</ref> 28. mail 1992 sõlmisid Poola ametiasutused Fiatiga FSM-i müügi ja Fiat Auto Polandi asutamise lepingu ning Itaalia kontsern sai üle 90% FSM-i aktsiate omanikuks. Fiat sai tehase omanikuks sama aasta 16. oktoobril.<ref name=":0" /> 20. juulil 1993 toodeti kolmemiljonendas Polski Fiat 126p.<ref name=":0" /> 1993. aastal ulatus uue auto hind hüperinflatsioonilistes tingimustes 61–69 miljoni Poola zlotini, keskmine kuupalk oli sel ajal umbes 4 miljonit zlotti.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2022-07-17 |pealkiri=Ile kosztował Fiat 126p w 1993 roku? |keel=pl-PL |väljaanne=Wybór Kierowców |url=https://www.wyborkierowcow.pl/fiat-126p-fl-cennik/ |vaadatud=2025-06-05 |arhiivimisaeg=2022-08-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220808162141/https://www.wyborkierowcow.pl/fiat-126p-fl-cennik/ |url-olek=ei tööta }}</ref> === EL/ELX (1994–2000) === 1991. aasta juunis alustati Tychy FSM-i tehases Fiat 126 järeltulija Fiat Cinquecento tootmist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mojeauto.PL |pealkiri=Czy warto kupić: Fiat Cinquecento (1991-1998) - motogazeta mojeauto.pl |url=http://motogazeta.mojeauto.pl/Testy_samochodow/Czy_warto_kupic_Fiat_Cinquecento_1991_1998,a,186880.html |vaadatud=2025-06-06 |arhiivimisaeg=2021-07-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210728002415/https://motogazeta.mojeauto.pl/Testy_samochodow/Czy_warto_kupic_Fiat_Cinquecento_1991_1998,a,186880.html |url-olek=ei tööta }}</ref>[https://web.archive.org/web/20170423154759/http://admoto.pl/pub/art.asp?g=GS&n=0314&f=314-14.xml]<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |pealkiri=Auto Świat Katalog Classic 1/2019 |ajakiri=Auto Świat Katalog Classic |aastakäik=1/2019 |issn=2544-1302 |via=Ringier Axel Springer Polska}}</ref> Fiat 126-t toodeti edasi ainult Bielsko-Biała tehases. Samas lükkus Cinquecento valmimine pidevalt edasi, kuna nõudlus Fiat 126 järele püsis jätkuvalt suur; Fiat 126 järgnevates mudeliuuendustes kasutati aga algselt Cinquecentole mõeldud komponente. Fiat 126 järgmise mudeliuuendusversiooni tootmine (auto ei kandnud enam ametlikku nime Polski Fiat 126p) algas 5. septembril 1994 ning kümme päeva hiljem esitleti autot Varssavis. Muudatused hõlmasid kere, interjööri ja süütesüsteemi, nt kasutati autol kitsamaid kaitseliistusid, Cinquecentost pärit peegleid ja H4 tüüpi halogeenlampe. <ref name=":0" /> Uute keskkonnanõuete tõttu kasutati Fiat 126-l vesialuselisi värve, mida kasutati ka Cinquecentol, ning mis vähendasid kere korrosioonikindlust (erinevalt Cinquecentost ei olnud Fiat 126 kere galvaanitud).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-06-11 |pealkiri=Polski Fiat 126p: Dużo radości dla... niezaawansowanych |url=https://www.auto-swiat.pl/klasyki/youngtimer/polski-fiat-126p-duzo-radosci-dla-niezaawansowanych/37zgmp2 |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Auto Świat |keel=pl}}</ref> Interjööris muudeti näidikud ja armatuurlaua katet ning kasutati Cinquecentolt pärit käigukangi ja roolikatet. Autol kasutati elektroonilist Nanoplex-süütesüsteemi, mis pärines Cinquecento 700-lt. Tootja sõnul vähendas see keskmist kütusekulu 0,5 liitri võrra 100 km kohta. Moderniseeritud auto nimeks sai 126 EL (lühend poolakeelsest sõnast ''elektroniczny'' ('elektrooniline') ja seda nimetati kõnekeeles ka ''elegant'' ('elegantne') mudeliversiooniks). Täiustatud varustusega versioon sai lisatähise SX; sõiduki lisavarustusse kuulusid muu hulgas porikaitsmed, dekoratiivsed rattapoldid, parempoolne välispeegel, soojendusega tagumine aken, reguleeritavad tagumised külgaknad, ventilaator ja kokkuklapitavad istmed. ELi-nimelise mudeli mootor kandis nimetust 126A1.076/9.<ref name=":6" /> Edasised mudeliuuendused said teoks 1996. aasta detsembris pärast heitenormide karmistamist.<ref name=":1" /> Uus mudel, mis kandis tähist 126 ELX, sai uue katalüsaatori, karburaatori (FOS 28S1A1/300) ning sellesse ehitati mehhanismid kütusevarustuse katkestamiseks õnnetusjuhtumi ja mootoripidurduse korral. Nii muudetud auto vastas Euro 1 standardile.<ref name=":7" /> ELX-mudeli mootor kandis tähist 126A1.076/K. Jaanuaris 1997 võeti ametliku mudelinimena kasutusele nimi Maluch. Viimase, 1998. aasta sügisel läbi viidud mudeliuuenduse tulemusena võeti kasutusele tagaistmete peatoed (autot nimetati nüüd Maluch Town).<ref name=":1" /> 1996. aastal oli Fiat 126 standardversiooni hind 11 920 zlotti ja SX-versiooni hind 13 070 zlotti ning Fiat 126 oli odavaim uus auto Poola turul. Samal aastal oli see ka Poola enimmüüdud auto, autot müüdi kokku 55 000 eksemplari.<ref name=":0" /> Järgnenud aastate müüginumbrid olid järgmised: 1997 – 48 437 (läbimüügilt kolmas auto Poolas), 1998 – 36 230 (läbimüügilt kolmas auto Poolas), 1999 – 30 609 (läbimüügilt viies auto Poolas), 2000 – 13 534 eksemplari (läbimüügilt üheksas auto Poolas).<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Polskie bestsellery od 1997 roku do dziś |keel=pl-PL |väljaanne=Moto.pl |url=http://moto.pl/MotoPL/56,88389,13950249,Polskie_bestsellery_od_1997_roku_do_dzis.html |vaadatud=2025-06-06}}</ref> Maluchi tootmine lõpetati tehase keretootmisseadmete liigse kulumise tõttu (uue varustuse ostmine osutus vähenenud huvi tõttu auto vastu kahjumlikuks) 22. septembril 2000, kaks aastat pärast Cinquecento tootmise lõppu.<ref name=":1" /> Viimased 1000 toodetud Maluchi (500 punast ja 500 kollast autot) kuulusid Happy Endi seeriasse. Viimane toodetud auto sai eksponaadis Oława linna Wena nimelises automuuseumis<ref>{{Viide |perekonnanimi=Muzeum Motoryzacji Wena w Oławie |pealkiri=Mikrus z silnikiem Syrenki {{!}} Ostatni wyprodukowany Fiat 126p {{!}} Goggomobil {{!}} Dzwonimy do Ministra |kuupäev=2023-07-29 |url=https://www.youtube.com/watch?v=4lC9UhtBJEU |vaadatud=2025-06-06}}</ref>, üks kasutamata kollast Happy Endi eksemplar numbriga 0979 on huvilistele leitav ka Krakówi linnamuuseumis. Kokku toodeti 4 671 586 Fiat 126-t, millest 3 318 674 toodeti Poolas (1 152 325 Bielsko-Biała tehases ja 2 166 349 Tychy tehases).<ref name=":1" /> == Mõningad mudeli eriversioonid == <gallery> Fiat_126p_Cabrio_during_„XXX_lat_motoryzacji_PRL”_exhibition_at_Bonarka_City_Center_in_Kraków_2.JPG|Polski Fiat 126p Cabrio eestvaates Fiat_126p_Cabrio_during_„XXX_lat_motoryzacji_PRL”_exhibition_at_Bonarka_City_Center_in_Kraków.JPG|Polski Fiat 126p Cabrio tagantvaates Fiat_126_Cabrio_at_Muzeum_Inżynierii_Miejskiej_in_Kraków_(5).JPG|Polski Fiat 126p Cabrio pealetõmmatud katusega Fiat_126p_Cabrio_during_„XXX_lat_motoryzacji_PRL”_exhibition_at_Bonarka_City_Center_in_Kraków_3.JPG|Polski Fiat 126p Cabrio armatuurlaud Fiat_126p_Bombel,_MTT_Poznan_1974.06.jpg|Kullerauto Polski Fiat 126p Bombel 1974. aastal Muzeum_Inżynierii_Miejskiej_(4).JPG|Polski Fiat 126p universaalkerega versioon muuseumis LPT_(1).jpg|Polski Fiat 126p sõjaväe transpordisõiduki (LPT) prototüüp Wszedolaz_(1).jpg|Polski Fiat 126p kerele rajatud keerulistel maastikel tehtavateks elektritöödeks mõeldud roomikmasin </gallery> == Autode tootmismahud Poola tehastes (v.a BIS versioon) == {| class="wikitable" style="text-align: right" !Aasta !Bielsko-Biała FSM !Tychy FSM !Kokku ! !Aasta !Bielsko-Biała FSM !Tychy FSM !Kokku |- | style="text-align: center" |1973 |1500 |– |1500 | | style="text-align: center" |1987 |62 505 |117 805 |180 310 |- | style="text-align: center" |1974 |10 007 |– |10 007 | | style="text-align: center" |1988 |63 620 |82 409 |146 029 |- | style="text-align: center" |1975 |20 015 |11 512 |31 527 | | style="text-align: center" |1989 |64 001 |85 759 |149 760 |- | style="text-align: center" |1976 |21 503 |60 126 |81 629 | | style="text-align: center" |1990 |59 849 |94 228 |154 077 |- | style="text-align: center" |1977 |24 987 |120 027 |145 014 | | style="text-align: center" |1991 |47 419 |70 088 |117 507 |- | style="text-align: center" |1978 |23 955 |162 681 |186 636 | | style="text-align: center" |1992 |61 135 |– |61 135 |- | style="text-align: center" |1979 |27 365 |177 699 |205 064 | | style="text-align: center" |1993 |69 549 |– |69 549 |- | style="text-align: center" |1980 |33 291 |181 141 |214 432 | | style="text-align: center" |1994 |49 899 |– |49 899 |- | style="text-align: center" |1981 |27 228 |122 269 |149 497 | | style="text-align: center" |1995 |54 947 |– |54 947 |- | style="text-align: center" |1982 |33 503 |122 879 |156 382 | | style="text-align: center" |1996 |60 418 |– |60 418 |- | style="text-align: center" |1983 |40 398 |145 150 |185 548 | | style="text-align: center" |1997 |47 392 |– |47 392 |- | style="text-align: center" |1984 |51 729 |143 296 |195 025 | | style="text-align: center" |1998 |36 556 |– |36 556 |- | style="text-align: center" |1985 |58 573 |138 416 |196 989 | | style="text-align: center" |1999 |28 444 |– |28 444 |- | style="text-align: center" |1986 |60 137 |140 503 |200 640 | | style="text-align: center" |2000 |12 400 |– |12 400 |- | style="text-align: center" |Kokku | | | | | |1 152 325 |1 975 988 |3 128 313 |} == Eksport == Aastatel 1975–1992 eksporditi kokku 897 316 Polski Fiat 126p-d.<ref name=":0" /> Autot eksporditi muuhulgas Itaaliasse, [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaaviasse]], Lääne-Saksamaale, [[Ungari|Ungarisse]], Prantsusmaale, [[Hiina|Hiinasse]] (aastatel 1985–1989 saadeti Hiinasse üle 23 000 auto, [[Wenzhou Shi|Wenzhous]] kasutati Polski Fiat 126p-sid taksodena),<ref name=":4" /> [[Suurbritannia|Suurbritanniasse]], [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkiasse]], [[Belgia|Belgiasse]], [[Holland|Hollandisse]], [[Bulgaaria|Bulgaariasse]], [[Šveits|Šveitsi]], [[Kreeka|Kreekasse]], Austriasse, [[Taani]], [[Tšiili|Tšiilisse]], [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaale]], Austraaliasse ('''FSM Niki''' nime all aastatel 1989–1991)<ref name=":1" /> ning [[Küpros|Küprosele]] ja [[Kuuba|Kuubale]].<ref name=":1" /> Autode proovipartiisid saadeti ka Aafrikasse ([[Zaire'i Vabariik|Zaire]], [[Kamerun]], [[Gabon]]) ja [[Bangladesh|Bangladeshi]].<ref name=":0" /> <gallery> Cuba,_Havana,_FIAT_126p_Polski.jpg|Polski Fiat 126p [[Havanna]] linnatänaval (2014) 1989_FSM_Niki_(with_Fiat_badges)_(18612660560).jpg|FSM Niki Austraalias Polski_Fiat_126p_or_Zastava_126_PGL_in_Macedonia.jpg|Polski Fiat 126p või Zastava 126 PGL Makedoonias Polski_Fiat_650_E_Limited_Edition_-_Flickr_-_Joost_J._Bakker_IJmuiden.jpg|Polski Fiat 126p Hollandis </gallery> == Fiat 126 hüüdnimed riigiti == * Poolas – "Maluch" (''pisipõnn'') või "Mały Fiat" (''väike Fiat'') või "Kaszlak" (''köhija'') spetsiifilise mootori töötamise heli põhjal * [[Albaania|Albaanias]] – "Kikirez" * [[Horvaatia|Horvaatias]] ja [[Serbia|Serbias]] – "Peglica" (sõna raud deminutiivne vorm ehk ''rauake'') * [[Sloveenia|Sloveenias]] – "bolha" (''kirp''), "Pici-poki" (vabatõlkes ''aeglane ja vali'') * [[Ungari|Ungaris]] – "kispolszki" (''väike poolakas'') või "egérkamion" (tähendab ''hiirele sobilikku veoautot'') * [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]] (ja vähemal määral ka [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]]) – "Bambino" (itaaliakeelne sõna, mis tähendab ''last''). * [[Kuuba|Kuubal]] – "Polaquito" * [[Tšiili|Tšiilis]] – "Bototo" == Maluch popkultuuris == [[Fail:Riese_Rzeczka_wywóz_gruzu_344.jpg|pisi| Polski Fiat 126p-d kasutati 2006. aastal [[Projekt Riese|Riese]] projekti uurimistööde käigus materjali väljaveoks kompleksist]] [[Fail:Maluch-model.jpg|alt=Współczesny model-zabawka Fiata 126|pisi| Fiat 126 kaasajal müüdav mudelauto]] * Aastatel 1974–1977 toodetud poola telesarja "Czterdziestolatek" peategelane sõidab Fiat 126p-ga. * 1976. aastal kirjutas Jan Krzysztof Kelus laulu "Fiat 126p", milles autor kirjeldas oma esimese auto omamisega kaasnevaid rõõme ja muresid. Sama laulu esitas ka Jakub Sienkiewicz oma albumis "Od morza do morza" (1994). * Ansambel Big Cyc salvestas loo "Mały Fiat", mille refrääniks oli sõnum "Mały Fiat przetrwa jeszcze tysiąc lat" (eesti keeles 'pisike Fiat kestab veel tuhat aastat'), mis on leitav albumist "Świat według Kiepskich" (2000).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tekst piosenki Mały fiat Big Cyc. Muzyka w Onet |url=http://muzyka.onet.pl/plyty/teksty-piosenek/maly-fiat,599724,104615,tekst.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151003224258/http://muzyka.onet.pl/plyty/teksty-piosenek/maly-fiat,599724,104615,tekst.html |arhiivimisaeg=2015-10-03 |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=muzyka.onet.pl |keel=pl-PL}}</ref> * Szarlota Paweli koomiksis "Kubuś Piekielny" saab Piekielnyde pere juhuslikult kolme uue Polski Fiat 126p omanikuks, mis aitab neil teenida Poola Rahvavabariigis ennekuulmatult suurt palka. * Briti bändi [[Kasabian]] liikmed sõidavad oma 2011. aasta loo "Re-Wired" muusikavideos Fiat 126-ga. * Serbia räppar [[Smoke Mardeljano]] räpib oma [[2019|2019. aasta]] loo "Definicija MC-ja" muusikavideos kollase Fiat 126p najale nõjatudes. Nähtavate kirjade puudumise tõttu pole võimalik kindlaks teha, kas tegu on Polski Fiat 126p-ga või Zastawa 126 PGL-iga. Filmitud eksemplari Poola päritolule viitab selle kõrvutamine sama erkkollase värvitooniga Niewiadów N126 haagissuvilaga. * Kuuba vanim autoklubi Amigos del Motor valis Polski Fiat 126 oma 2016. aasta autoks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wyborcza.pl |url=https://wyborcza.pl/1,75399,20537499,polski-fiat-126p-bije-rekordy-popularnosci-na-kubie-to-samochod.html |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=wyborcza.pl}}</ref> * Poola autoentusiast ja reisihuviline Arkady P. Fiedler sõitis Fiat 126-ga täies pikkuses läbi Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika mandrite ning avaldas oma seiklustest YouTube'i seriaalid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arkady Fiedler - PoDrodze |url=https://www.youtube.com/channel/UCWSlXlsWF9l6q0-90UhWk_Q |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=YouTube |keel=et-EE}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Autod]] dql3jey99ffgokayvm6w8mjn408pcau 0 700641 7230445 7229954 2026-09-07T14:23:35Z Kuriuss 38125 7230445 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2025 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} == Sõjategevus 2025. aastal == == September == === 1. september === Pühapäeva pärastlõunal [[Plovdiv]]isse suundunud [[Ursula von der Leyen|von der Leyeni]] lennuk kaotas linna lennujaamale lähenemisel elektrooniliste navigatsiooniseadmete toe; läheduses lennanud õhusõidukitel probleeme ei esinenud. Kolm juhtumiga kursis olevat ametnikku ütlesid, et seda käsitletakse Venemaa sekkumisoperatsioonina.<ref name="FT">{{cite web|url=https://www.ft.com/content/3c330f87-71c4-4db9-8259-f5c132c1f0d3 |title=Ursula von der Leyen’s plane hit by suspected Russian GPS interference |trans-title= |publisher=[[Financial Times|FT]] |date=1. september 2025, 15:51 |access-date=2025-09-01 |website=ft.com |language=en |author= Henry Foy |location=Vilnius |quote=Other aircraft in the area appear to have been able to ascertain and report their positions without issue, according to online flight trackers, giving weight to the suspicion that the jamming of von der Leyen’s aircraft was a narrowly focused effort.}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8315319/von-der-leyeni-lennukit-tabas-arvatav-venemaa-gpsi-segamine |pealkiri=Von der Leyeni lennukit tabas arvatav Venemaa GPSi segamine |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-01 |vaadatud=2025-09-01 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609785012/soja-1286-paev-ukraina-teatas-kahe-vene-kopteri-ja-puksiirlaeva-havitamisest#gps Von der Leyeni lennuki GPS-süsteemi tabas arvatav Vene rünnak] ERR, 1.IX 2025</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Voskresenka küla.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 2. september === Vene droonirünnakus [[Bila Tserkva]]le hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |title=Russian strikes hit Kyiv, Sumy, Odesa oblasts, causing fires and casualties |url=https://kyivindependent.com/russian-strikes-hit-kyiv-sumy-odesa-oblasts-causing-fires-and-casualties/ |author=Olena Goncharova |access-date=2025-09-02 |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref> Venemaal õnnestus hävitada ballistilise raketiga [[Iskander-M]] Ukraina tiibrakettide Neptun laskeseade.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120400940/video-venelastel-onnestus-havitada-uks-koige-vaartuslikumaid-ukraina-arsenali-relvi |pealkiri=VIDEO - Venelastel õnnestus hävitada üks kõige väärtuslikumaid Ukraina arsenali relvi |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-02 |vaadatud=2025-09-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is Pokrovski lähistel asuva Udatšne küla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8315003/blogi-1287-sojapaev-ukrainas-soul-ukraina-rindel-on-tapetud-2000-pohja-korea-sodurit?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina teatas järjekordse küla vabastamisest Pokrovski lähistel |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-02 |vaadatud=2025-09-02 |väljaanne=maailm.postimees.ee|keel=et}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ukraine liberates another village near Pokrovsk, military says |url=https://kyivindependent.com/ukraine-liberates-village-near-pokrovsk-in-donetsk-oblast-military-says/ |author=Martin Fornusek |access-date=2025-09-02 |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref> === 3. september === [[File:Destructions in Kostiantynivka after Russian attack, 2025-09-03 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne korterelamu [[Kostjantõnivka]]s, {{nowrap|3. IX 2025}}]] Vene rünnakus [[Kostjantõnivka]]le hukkus kaheksa inimest,<ref>{{Cite web |title=8 killed, 6 injured in Russian artillery strike on town of Kostiantynivka in Donetsk Oblast |url=https://kyivindependent.com/8-killed-6-injured-in-russian-artillery-strike-on-town-of-kostiantynivka-in-donetsk-oblast/ |author=Kateryna Hodunova |access-date=2025-09-03 |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref> õhurünnakus [[Hmelnõtskõi oblast]]ile hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |title=1 killed, 5 injured in Russian strikes across Ukraine, energy grid damaged |url=https://kyivindependent.com/explosions-rock-ukrainian-cities-as-russia-again-launches-large-scale-attack/ |author1=Dmytro Basmat |author2=Lucy Pakhnyuk |author3=Tim Zadorozhnyy |access-date=2025-09-03 |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609788429/venemaa-runnakutes-ukrainale-hukkus-oopaeva-jooksul-15-tsiviilinimest#runnak Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 15 tsiviilinimest] ERR, 4.IX 2025</ref> Venemaa drooni- ja raketirünnaku põhjustas Ukrainas mitmes oblastis katkestusi rongiliikluses ja elektrivarustuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401136/venemaa-runnak-tekitas-ukrainas-haired-rongiliikluses-ja-jattis-kumned-tuhanded-elektrita Venemaa rünnak tekitas Ukrainas häired rongiliikluses ja jättis kümned tuhanded elektrita] Delfi, 3.IX 2025</ref> Venemaa valitseja Vladimir Putin ütles, et on valmis pidama läbirääkimisi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, kui too selleks Moskvasse sõidab.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401275/video-putin-kui-zelenskoi-on-konelusteks-valmis-voib-too-kulastada-moskvat VIDEO | Putin: kui Zelenskõi on kõnelusteks valmis, võib too külastada Moskvat] Delfi, 3.IX 2025</ref> Ukraina lükkas selle pakkumise tagasi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401338/kiiev-zelenskoi-moskvasse-kutsumine-on-putini-tuupiline-vastuvoetamatute-pakkumiste-tegemine Kiiev: Zelenskõi Moskvasse kutsumine on Putini tüüpiline vastuvõetamatute pakkumiste tegemine] Delfi, 4.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609787226/soja-1288-paev-trump-lubas-putiniga-lahipaevil-raakida#moskva Putin pakkus Zelenskile kohtumist Moskvas. Sõbiha lükkas Putini ettepaneku tagasi] ERR, 3.IX 2025</ref> === 4. september === [[File:Hospital in Kostiantynivka after Russian attack, 2025-09-04 (02).jpg|thumb|Pommitamisjärgne haigla [[Kostjantõnivka]]s, {{nowrap|4. IX 2025}}]] [[Tšernihiv]]i lähedal hukkus Venemaa õhurünnakus kaks Taani Pagulaste Nõukogu<!--enwi: Danish Refugee Council // dawi: Dansk Flygtningehjælp--> heaks töötanud demineerijat.<ref>{{Cite web |title=Russian Strike Kills 2 Deminers From Danish Refugee Council in Ukraine |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/09/04/russian-strike-kills-2-deminers-from-danish-refugee-council-in-ukraine-a90433 |access-date=2025-09-04 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8317834/vene-runnakus-ukrainas-hukkus-kaks-taani-demineerijat Vene rünnakus Ukrainas hukkus kaks Taani demineerijat] Postimees, 4.IX 2025</ref> Pariisis toimus Ukrainat toetavate [[Tahtekoalitsioon (Vene-Ukraina sõda)|tahtekoalitsioon]]i kuuluvate riikide kohtumine, kus lepiti kokku Ukrainale pakutavates julgeolekugarantiides.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401502/otseblogi-ukraina-toetajad-kohtuvad-pariisis-venemaa-on-kategooriliselt-vastu-valisriikide-relvajoudude-paigutamisele-ukrainasse OTSEBLOGI | Ukraina toetajad kohtuvad Pariisis: Venemaa on kategooriliselt vastu välisriikide relvajõudude paigutamisele Ukrainasse] Delfi, 4.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401534/selgitaja-luhidalt-koik-otsused-mida-ukrainat-toetav-tahtekoalitsioon-pariisis-tegi SELGITAJA | Lühidalt kõik otsused, mida Ukrainat toetav tahtekoalitsioon Pariisis tegi] Delfi, 4.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401538/zelenskoi-pariisis-ukraina-liitlased-on-paika-pannud-julgeolekugarantiide-pohiraamistiku Zelenskõi Pariisis: Ukraina liitlased on paika pannud julgeolekugarantiide põhiraamistiku] Delfi, 4.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401435/rutte-pole-venemaa-otsustada-kas-julgeolekugarantiisodureid-voib-ukrainasse-saata Rutte: pole Venemaa otsustada, kas julgeolekugarantiisõdureid võib Ukrainasse saata] Delfi, 4.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609789758/trump-kutsus-euroopat-ules-lopetama-vene-nafta-ostmine-ja-survestama-hiinat Trump kutsus Euroopat üles lõpetama Vene nafta ostmine ja survestama Hiinat] ERR, 4.IX 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/czxwl15w2qko |title=Macron says 26 countries ready to send troops for Ukraine ceasefire |trans-title=Macroni sõnul on 26 riiki valmis saatma vägesid Ukraina relvarahu tagamiseks |publisher=[[BBC]] |date=4. september 2025, 20:45 |access-date=2025-09-05 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Paul Kirby |quote=The French leader made the announcement after a summit of 35 countries dubbed the "Coalition of the Willing".}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401611/putin-kui-ukrainasse-ilmuvad-nato-vaed-on-need-seaduslikud-sihtmargid Putin: kui Ukrainasse ilmuvad NATO väed, on need seaduslikud sihtmärgid] Delfi, 5.IX 2025</ref> Ühendkuningriik saatis Ukrainale Venemaa külmutatud varade arvelt 1 miljardi naelsterlingi väärtuses relvastust.<ref>[https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Великобритания направила Украине оружие на сумму 1 млрд фунтов за счет замороженных российских активов]. BBC News Русская служба, 4. IX 2025</ref> Ukraina sooritas eduka rünnaku Venemaa radarijaamale [[Nebo-M]].<ref>[https://www.err.ee/1609788429/venemaa-runnakutes-ukrainale-hukkus-oopaeva-jooksul-15-tsiviilinimest#radarijaam Vaatlejad: Ukraina korraldas eduka rünnaku Venemaa radarijaamale Nebo-M] ERR, 4.IX 2025</ref> === 5. september === [[File:NASA FIRMS 2025-09-05 Ryazan.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus tulekahjust [[Rjazani oblast]]is, {{nowrap|5. IX 2025}}]] Ukraina droonid ründasid [[Rjazani oblast]]is asuvat Venemaa suuruselt neljandat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401626/venemaal-rjazani-oblastis-rundasid-droonid-naftatootlemistehast Venemaal Rjazani oblastis ründasid droonid naftatöötlemistehast] Delfi, 5.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609790535/ukraina-rundas-droonidega-venemaa-naftarajatisi#naftarajatis Meedia: Venemaal põleb naftatöötlemistehas] ERR, 5.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |title=Ukrainian drones strike Russia's largest Rosneft refinery in Ryazan, oil depot in occupied Luhansk, Kyiv confirms |author1=Dmytro Basmat |author2=Tim Zadorozhnyy |url=https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-reportedly-strike-oil-facilities-in-russias-ryazan-oblast-occupied-luhansk-oblast/ |access-date=2025-09-05 |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstusele on rivist välja löönud kuni 25% Venemaa naftatöötlemisvõimsustest ja tekitanud riigis bensiinipuuduse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401662/ukraina-drooniloogid-on-rivist-valja-loonud-kuni-veerandi-venemaa-naftatootlemisvoimsustest Ukraina droonilöögid on rivist välja löönud kuni veerandi Venemaa naftatöötlemisvõimsustest] Delfi, 5.IX 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120401594/ulatuslik-kutusepuudus-tabas-moskvat-olukord-on-niivord-hull-et-isegi-kohalik-meedia-on-tagajalgel |pealkiri=Ulatuslik kütusepuudus tabas Moskvat. Olukord on niivõrd hull, et isegi kohalik meedia on tagajalgel |url-access=subscription |eesnimi=Iris |perekonnanimi=Kübarsepp |kuupäev=2025-09-05 |vaadatud=2025-09-05 |väljaanne=arileht.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/watch/?v=635226246305719 Loend tabamuse saanud venemaa naftatehastest] FB Jürgo Bolitšenko blogi, 5.IX 2025</ref> [[Luhansk]]i piirkonnas tabati Vene armee kütuseterminali. === 6. september === Venemaa ründas Ukrainat 91 drooniga, millest 68 suutis Ukraina õhutõrje alla tulistada. Venemaa õhurünnakutes hukkus vähemalt kuus ja sai vigastada vähemalt 11 tsiviilisikut.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8318020/blogi-1291-sojapaev-ukrainas-gur-ukrainas-on-ligi-700-000-vene-sodurit?liveblogPost=4 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 91 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-06 |vaadatud=2025-09-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609791636/soja-1291-paev-venemaal-on-vangis-ule-2500-ukraina-soduri#rynnakud Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus kuus inimest] Delfi, 6.IX 2025</ref> === 7. september === [[File:Government Building in Kyiv after Russian attack, 2025-09-07 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne valitsushoone Kiievis, {{nowrap|7. IX 2025}}]] Venemaa ründas Ukrainat droonide ja rakettidega, kasutades 805 drooni ja 13 Iskander raketti. See on uus rekordarv. Eelmine maksimum — 728 drooni ja raketti registreeriti [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2025_–_31._august_2025)#9._juuli|9. juulil]]. Ukraina laskis alla 747 drooni ja neli raketti. Rünnakus sai surma vähemalt 11 ja kannatada 71 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609792236/soja-1292-paev-venemaa-rundas-ukrainat-ule-800-drooniga#Suurrunnak Venemaa ründas Ukrainat rekordarvu droonidega] ERR, 7.IX 2025</ref> Kiievi kesklinnas sai mitteplahvatanud tiibraketiga [[Iskander|Iskander-9М727]]<!--https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t «Действительно, по зданию правительства попал "Искандер 9М727" (крылатая), точнее, его часть. Горело топливо. Боевая часть не сработала, предварительно вследствие поражения ракеты. Все точные ответы будут. Не доверяйте фейсбук-экспертам»,...--> tabamuse Ukraina valitsushoone; raketikütuse süttimine tekitas hoones põlengu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401908/video-venemaa-rekordiline-runnak-tabas-kiievis-esmakordselt-valitsushoonet-pihta-said-ka-elumajad VIDEO {{!}} Venemaa rekordiline rünnak tabas Kiievis esmakordselt valitsushoonet, pihta said ka elumajad] Delfi, 7.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |title=Russian attack sparks fire at Ukraine's government building in Kyiv|url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-attack-sparks-fire-ukraines-government-building-kyiv-2025-09-07/|access-date=2025-09-07 |website=Reuters |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Diakonov |first=Ivan |date=7 September 2025 |script-title=uk:У Києві внаслідок атаки БпЛА горить будівля Кабміну |trans-title=The Cabinet of Ministers building is on fire in Kyiv as a result of a UAV attack |url=https://www.pravda.com.ua/news/2025/09/7/7529689/ |access-date=7 September 2025 |website=Ukrainska Pravda |language=uk}}</ref><ref>[https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Глава Офиса президента Украины рассказал госсекретарю США, что Россия ударила по Кабмину «Искандером»]. BBC News Русская служба, 8. IX 2025</ref> Vene rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>{{cite web |url=https://kyivindependent.com/explosions-heard-as-russia-launches-hundreds-of-drones-towards-ukrainian-cities/ |title=Record Russian drone, missile attack kills at least 5, injures 44 across Ukraine, hits government building for first time |author1=Dmytro Basmat |author2=Kateryna Hodunova |date=2025-09-07 |publisher=Kyiv Independent}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]] Severski rajoonis asuvat Ilski naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju. [[Brjanski oblast]]is rünnati [[Družba torujuhe|naftajuhtme Družba]] pumbajaama, mis süttis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401922/video-rekordilist-vene-ohurunnakut-kogenud-ukraina-andis-oosel-looke-vene-energiarajatiste-pihta VIDEO | Rekordilist Vene õhurünnakut kogenud Ukraina andis öösel lööke Vene energiarajatiste pihta] Delfi, 7.IX 2025</ref><ref>{{cite web |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-forces-struck-russia-s-stalnoy-1757233532.html |title= Ukrainian forces strike Russia's Stalnoy kon pipeline and Ilsky oil refinery |author1= KATERYNA SHKARLAT |date=2025-09-07 |publisher=RBC News Ukraine }}</ref> ja [[Vladimiri oblast]]is Penkinos Vtorovo naftapumbajaama, mis varustas diislikütusega Moskvat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402343/ukraina-droonijoudude-ulem-teatas-vene-naftapumbajaamale-antud-loogist Ukraina droonijõudude ülem teatas Vene naftapumbajaamale antud löögist] Delfi, 9.IX 2025</ref> === 8. september === Venemaa ründas Ukraina energiasüsteemi ja löögi alla jäi soojustootmisobjekt Kiievi oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402096/venemaa-rundas-kiievi-oblastis-soojustootmisobjekti Venemaa ründas Kiievi oblastis soojustootmisobjekti] Delfi, 8.IX 2025</ref> Augustis vallutasid Ukraina relvajõud tagasi 58 ruutkilomeetrit territooriumi, peamiselt Donetski oblastis.<ref name=VR_8-9-25>{{cite web|url=https://freeradio.com.ua/ru/zsu-za-serpen-povernuly-58-kv-km-terytorii-perevazhno-na-donechchyni-holovnokomanduvach-syrskyi/ |title=ВСУ за август вернули 58 кв. км территории, преимущественно на Донетчине, — главнокомандующий Сырский |trans-title=Augustis vallutasid Ukraina relvajõud tagasi 58 ruutkilomeetrit territooriumi, peamiselt Donetski oblastis, teatas ülemjuhataja Sõrskõi. |publisher=Вільне радіо |date=8. september 2025, 13:56 |access-date=2025-09-08 |website=freeradio.com.ua |language=ru,uk |author=Вячеслав Попович |quote=8 сентября Генштаб ВСУ сообщил об освобождении поселка Заречного на Лиманском направлении. }}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609792845/soja-1293-paev-sorskoi-kinnitusel-vabastasid-ukraina-vaed-augustis-58-ruutkilomeetrit#edu Sõrskõi: Ukraina väed vabastasid augustis 58 ruutkilomeetrit territooriumi] ERR, 8.IX 2025</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is asuva Zaretšnoje küla.<ref>[https://www.err.ee/1609792845/sorskoi-ukraina-vaed-vabastasid-augustis-58-ruutkilomeetrit-territooriumi#vabastamine Ukraina teatas Zaretšnoje küla vabastamisest] Delfi, 8.IX 2025</ref><ref name=VR_8-9-25 /> Ukraina viis plahvatustega rivist välja [[Penza]] linna läbiva gaasijuhtme, mis varustas kütusega Venemaa sõjaväge.<ref>[https://www.err.ee/1609793931/ukraina-viis-vaidetavalt-rivist-valja-pensas-asuvad-kutusetrassid#pensa Ukraina viis väidetavalt rivist välja Pensas asuvad kütusetrassid] ERR, 9.IX 2025</ref> Ukraina korraldas raketi- ja droonirünnaku Donetskis asuvale mahajäetud tehasele, kus asus Vene vägede armee taseme juhtimispunkt.<ref>[https://www.err.ee/1609793931/vene-ohurunnak-tappis-donetski-oblastis-vahemalt-24-inimest#donetsk Ukraina tegi õhurünnaku okupeeritud Donetskile] ERR, 9.IX 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120402384/videod-mitu-korrust-maa-all-miks-on-ukraina-armeel-tarvis-neutraliseerida-donetski-endine-tehas-topaz |pealkiri=VIDEOD {{!}} „Mitu korrust maa all.“ Miks on Ukraina armeel tarvis neutraliseerida Donetski endine tehas Topaz? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-09 |vaadatud=2025-09-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 9. september === [[File:Destructions in Yarova after Russian attack, 2025-09-09 (10).jpg|thumb|[[Jarova]], {{nowrap|9. IX 2025}}]] Vene õhurünnakus [[Jarova]]le hukkus liugpommi tabamuse tagajärjel veerandsada 54- kuni 87-aastast inimest ning 18 sai vigastada.<ref>{{cite web|url=https://freeradio.com.ua/ru/ahrarii-donechchyny-zibraly-90-vid-zaplanovanoho-vrozhaiu-rannikh-zernovykh-shcho-z-ozymymy-kultur-na-2026-rik-detali/ |title=Стали известны имена большинства погибших в Яровой, местные власти принимают заявки на помощь на похороны и лечение |trans-title=Enamiku Jarovojas hukkunute nimed on teada, kohalikud võimud võtavad vastu taotlusi matuste ja ravi kulude hüvitamiseks |publisher=Вільне Радіо|date=11. september 2025, 09:56 |access-date=2025-09-11 |website=freeradio.com.ua |language=ru,uk |author=Вячеслав Попович |quote=В результате российского обстрела Яровой погибли 25 человек, еще 18 получили ранения различной степени тяжести. Уже известны имена 24 человек, чьи жизни оборвались в поселке 9 сентября. Старшему было 87 лет, самой младшей — 54. }}</ref><ref>{{Cite web |author1=Martin Fornusek |author2=Tim Zadorozhnyy |date=2025-09-09 |title='Pure terrorism' — At least 25 killed in Russian air strike on Ukrainian village during pension payouts |url=https://kyivindependent.com/russian-air-strike-on-donetsk-oblast-village-kills-over-20/ |access-date=2025-09-10 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |author1=Paul Kirby |date=2025-09-09 |title=Russian air strike kills 24 in pension queue, Ukraine says |url=https://www.bbc.com/news/articles/c1jz08j8313o |access-date=2025-09-09 |website=BBC |language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402424/video-venemaa-pommitas-donetski-oblastis-jarova-asulat-hukkus-ule-20-inimese VIDEO {{!}} Venemaa pommitas Donetski oblastis Jarova asulat. Hukkus üle 20 inimese] Delfi, 9.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609793931/vene-ohurunnak-tappis-donetski-oblastis-vahemalt-24-inimest Donetski oblastis sai Vene rünnakus surma vähemalt 24 inimest] ERR, 9.IX 2025</ref> === 10. september === Venemaa ründas Ukrainat 415 drooni ja 43 raketiga. 413 sihtmärki õnnestus hävitada, aga 16 raketti ja 21 drooni tabas sihtmärki. Rünnak oli suunatud põhiliselt Lääne-Ukraina pihta.<ref>[https://www.err.ee/1609795224/venemaa-korraldas-ukrainale-suure-ohurunnaku Venemaa korraldas Ukrainale suure õhurünnaku] ERR, 10.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402601/venemaa-rundas-ukrainas-zotomori-hmelnotskoi-vinnotsja-ja-tserkasso-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Žõtomõri, Hmelnõtskõi, Vinnõtsja ja Tšerkassõ oblastit] Delfi, 10.IX 2025</ref> [[2025. aasta Vene droonide tungimine Poola õhuruumi|Poola õhuruumi sisenes vähemalt 19 Vene drooni]], millest tulistati alla ohtlikumad.<ref>[https://www.err.ee/1609795086/poola-tulistas-alla-riiki-lennanud-vene-droonid#huge Tusk: Poola õhuruumi tungis suur hulk Vene droone] ERR, 10.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402572/otseblogi-poola-tulistas-alla-ohupiiri-rikkunud-vene-droonid-uks-neist-tabas-elumaja OTSEBLOGI | Poola tulistas alla õhupiiri rikkunud Vene droonid. Üks neist tabas elumaja] Delfi, 10.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-10 |title=Poland engages Russian drones in its airspace, urges people to stay indoors|url=https://www.reuters.com/business/aerospace-defense/poland-engages-russian-drones-its-airspace-urges-people-stay-indoors-2025-09-09/|access-date=2025-09-10 |publisher=Reuters |language=en-US}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402726/poola-valitsus-nato-kaivitas-vene-droonide-tottu-4-artikli Poola valitsus: NATO käivitas Vene droonide tõttu 4. artikli] Delfi, 10.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402623/video-peaminister-tusk-toimus-vahemalt-19-ohupiiri-rikkumist-suur-osa-droonidest-tuli-valgevenest VIDEO | Peaminister Tusk: toimus vähemalt 19 õhupiiri rikkumist, suur osa droonidest tuli Valgevenest] Delfi, 10.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609802916/reuters-trumpi-leige-reaktsioon-poola-droonijuhtumile-tekitab-euroopas-rahutust Reuters: Trumpi leige reaktsioon Poola droonijuhtumile tekitab Euroopas rahutust] ERR, 17.IX 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120404156/juri-toomepuu-sojalises-mottes-olid-droonid-poola-taevas-runnaku-peaproov |pealkiri=Jüri Toomepuu: sõjalises mõttes olid droonid Poola taevas rünnaku peaproov |url-access=subscription |eesnimi=Jüri |perekonnanimi=Toomepuu |kuupäev=2025-09-17 |vaadatud=2025-09-17 |väljaanne=epl.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 11. september === Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul Ukrainas kolm ja sai vigastada 25 inimest. Ukraina ründas Mustal merel drooniga mitmeotstarbelist sõjalaeva MPSV07. Löögi tulemusena hävis laeva raadioelektroonilise luure aparatuur ja laev on rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402888/video-ukraina-luure-teatas-drooniga-vene-laeva-tabamisest-mustal-merel VIDEO | Ukraina luure teatas drooniga Vene laeva tabamisest Mustal merel] Delfi, 11.IX 2025</ref> Ukraina-meelne partisaniliikumine Ateš teatas, et ründas [[Tuula]]s asuvat sõjatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609796292/ukraina-partisanid-teatasid-runnakust-tuula-linna-sojatehasele#tula Ukraina partisanid teatasid, et ründasid Tuula linna sõjatehast] ERR, 11.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-11 |title= 'This is just the beginning' — Pro-Ukrainian partisans claim sabotage operation at Russian air defense factory |url= https://kyivindependent.com/this-is-just-the-beginning-pro-ukrainian-partisans-claim-strike-on-russian-air-defense-factory/ |access-date=2025-09-11 |website=Kyiv Independent |author= Volodymyr Ivanyshyn |language=en-US}}</ref> === 12. september === Venemaa laskis Ukraina pihta 40 drooni, millest tulistati alla 33. Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt kuus ja vigastada sai 26 tsiviiliisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609798059/ukraina-rundas-droonidega-moskvat-ja-venemaa-naftarajatisi#tsiviilid Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga kuus tsiviilinimest] ERR, 12.IX 2025</ref> Ukraina ründas 221 drooniga objekte [[Moskva oblast]]is, [[Smolenski oblast]]is ja [[Leningradi oblast]]is. Rünnaku tulemusel katkes nafta väljavedu Primorski sadamast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403109/leningradi-oblasti-kuberner-teatas-ule-30-drooni-torjumisest-sadamas-suttis-laev Leningradi oblasti kuberner teatas üle 30 drooni tõrjumisest. Sadamas süttis laev] Delfi, 12.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609798593/allikas-ukraina-droonirunnak-peatas-nafta-valjaveo-primorski-sadamast Allikas: Ukraina droonirünnak peatas nafta väljaveo Primorski sadamast] ERR, 12.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609800810/parast-primorski-sadama-runnakut-seisavad-kumned-varitankerid-soome-lahel-ankrus Pärast Primorski sadama rünnakut seisavad kümned varitankerid Soome lahel ankrus] ERR, 15.IX 2025</ref><ref name=ERR_20250915/> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat ballistilise raketiga Iskander-M/KN-23 ja 164 ründedrooniga. Ukraina relvajõud tulistasid alla või tegid kahjutuks 137 drooni. Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva [[Temõrivka]] küla.<ref name=deepstatemap/> Venemaa väitis, et on vallutanud [[Dnipropetrovski oblast]]is Novomõkolaivka küla.<ref>{{Cite web |date=2025-09-13 |title=Russia Claims Another Village in Ukraine’s Dnipropetrovsk Region |trans-title=Venemaa väidab, et on vallutanud veel ühe küla Ukraina Dnipropetrovski piirkonnas |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/09/13/russia-claims-another-village-in-ukraines-dnipropetrovsk-region-a90520 |access-date=2025-09-13 |website=The Moscow Times |language=en-US}}</ref> Sõltumatut kinnitust sellele ei ole. Ukraina ründas droonidega Bašnefti rafineerimistehast [[Ufa]] linna lähistel [[Baškortostan]]is. Tehases puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609799190/soja-1298-paev-zelenski-vene-vagede-pealetung-sumole-on-taielikult-nurjatud#Tehas Ukraina tabas üht Venemaa suurimat nafta rafineerimistehast] ERR, 13.IX 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8323514/ukraina-tabas-uht-venemaa-suurimat-rafineerimistehast Ukraina tabas üht Venemaa suurimat rafineerimistehast] Postimees, 13.IX 2025</ref> [[Orjoli oblast]]is hukkus plahvatuses raudteel kaks [[Venemaa Rahvuskaart|Rahvuskaardi]] ohvitseri, üks sai raskelt haavata.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8323530/venemaa-raudteel-hukkus-plahvatuses-kaks-rahvuskaartlast Venemaa raudteel hukkus plahvatuses kaks rahvuskaartlast] Postimees, 13.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-14|title= Ukraine behind attack on Russian railway logistics, undermining offensive capabilities, military intelligence source claims |url= https://kyivindependent.com/ukraine-behind-attack-on-russian-railway-logistics-undermining-offensive-capabilities-hur-source-claims/ |access-date=2025-09-14|author= Kateryna Denisova | website=Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> === 14. september === [[File:NASA FIRMS 2025-09-14 Kinef.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus põlengust Kirišis, {{nowrap|14. IX 2025 01:24:00 ([[UTC]])}}<!--(The topmost detection is consistent with a refinery [[gas flare]])-->]] [[Ukraina relvajõudude kindralstaap|Ukraina relvajõudude kindralstaabi]] kinnitusel lasti alla 164 eri liiki drooni ja ballistiline rakett.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/14/ukraine-targets-key-russian-oil-refinery-as-moscow-tests-hypersonic-missile Ukraine targets key Russian oil refinery as Moscow tests hypersonic missile], [[Al-Jazīrah]], {{nowrap|14. IX 2025}}</ref> Venemaa rünnakul Ukrainale lendas droon Rumeenia õhuruumi.<ref>{{Cite web |date=2025-09-14 |title=Drone breaches Romanian airspace during Russian attack on neighboring Ukraine |trans-title=Droon rikkus Rumeenia õhuruumi Venemaa rünnaku ajal naaberriigile Ukrainale |url=https://www.reuters.com/world/drone-breaches-romanian-airspace-during-russian-attack-neighboring-ukraine-2025-09-13/ |access-date=2025-09-14 |website=Reuters |language=en-US}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403447/poolas-ja-rumeenias-tousid-droonirunnaku-ohu-tottu-ohku-sojavaelennukid-rumeenias-margati-radaril-drooni Poolas ja Rumeenias tõusid droonirünnaku ohu tõttu õhku sõjaväelennukid. Rumeenias märgati radaril drooni] Delfi, 13.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403523/rumeenia-sonul-ei-tulistatud-ohuruumi-tunginud-vene-drooni-kuna-oli-selge-et-see-rundab-ukrainat Rumeenia sõnul ei tulistatud õhuruumi tunginud Vene drooni, kuna oli selge, et see ründab Ukrainat] Delfi, 14.IX 2025</ref><ref>Vishwam Sankaran, Athena Stavrou, Tara Cobham. [https://www.independent.co.uk/news/world/europe/romania-poland-russia-drones-ukraine-war-putin-nato-latest-news-b2826119.html Ukraine-Russia war latest: Romania scrambles jets after ‘drone incursion’ as Zelensky warns conflict is expanding]. [[The Independent]], Sunday 14 September 2025 20:00 BST</ref> Leningradi oblasti [[Kiriši]] linna nafta rafineerimistehas süttis kuberner Aleksandr Drozdenko sõnul Ukraina droonide tõttu põlema. Ta väitis, et kolm drooni oli alla tulistatud, kuid kukkunud rusud süütasid nafta rafineerimistehase.<ref>{{Cite web |date=2025-09-14 |title= Ukrainian drones strike major Russian oil refinery in Leningrad Oblast, governor says |url=https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-strike-major-russian-oil-refinery-in-leningrad-oblast-governor-says/ |author=Abbey Fenbert |access-date=2025-09-14 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref><ref name="ERR_2025-09-14">{{cite web|url=https://www.err.ee/1609799802/ukraina-droonirunnak-suutas-uhe-suurima-venemaa-naftatootlemistehase |title=Ukraina droonirünnak süütas ühe suurima Venemaa naftatöötlemistehase |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |date=14. september 2025, 08:15 |access-date=2025-09-14 |website=err.ee |quote=Meedia: Ukraina droon tabas keemiatehast Venemaal Permi krais }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403472/video-ukraina-droonirunnaku-kaigus-suttis-uks-venemaa-suurimaid-naftatootlemistehaseid VIDEO | Ukraina droonirünnaku käigus süttis üks Venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid] Delfi, 14.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609799910/ukraina-on-45-paevaga-andnud-loogi-12-venemaa-naftatootlemistehasele Ukraina on 45 päevaga andnud löögi 12 Venemaa naftatöötlemistehasele] ERR, 14.IX 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8323610/kaks-kahe-paevaga-ukraina-droonid-tabasid-jarjekordselt-suurt-rafineerimistehast KAKS KAHE PÄEVAGA ⟩ Ukraina droonid tabasid järjekordselt suurt rafineerimistehast] Postimees, 14.IX 2025</ref><ref name="ERR_2025-09-14"/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403886/video-reuters-ukraina-droonirunnak-loi-rivist-valja-leningradi-oblasti-suure-naftatootlemistehase-uhe-tootmisuksuse VIDEO | Reuters: Ukraina droonirünnak lõi rivist välja Leningradi oblasti suure naftatöötlemistehase ühe tootmisüksuse] Delfi, 16.IX 2025</ref><ref name=ERR_20250915/><ref>[https://www.err.ee/1609802946/venemaa-voib-olla-sunnitud-ukraina-ohurunnakute-tottu-naftatootmist-karpima Venemaa võib olla sunnitud Ukraina õhurünnakute tõttu naftatootmist kärpima] ERR, 17.IX 2025</ref> Meedia väitel tabas Ukraina droon ka keemiatehast Venemaal [[Permi krai]]s.<ref name="ERR_2025-09-14"/><ref>[https://maailm.postimees.ee/8323800/ukraina-droonid-rundasid-vene-keemiatehast Ukraina droonid ründasid Vene keemiatehast] Postimees, 14.IX 2025</ref> Ukraina diversiooniüksused lasksid [[Leningradi oblast]]is rööbastelt välja kaks rongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403535/leningradi-ja-orjoli-oblasti-raudteedel-toimus-rida-plahvatusi-surma-sai-vedurijuht-ja-kolm-rahvuskaartlast Leningradi ja Orjoli oblasti raudteedel toimus rida plahvatusi. Surma sai vedurijuht ja kolm rahvuskaartlast] Delfi, 14. IX 2025</ref> [[Ukraina merevägi|Merevägi]] ründas [[Sevastopol]]is Venemaa [[Musta mere laevastik]]u sidekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609799802/ukraina-droonirunnak-suutas-uhe-suurima-venemaa-naftatootlemistehase#sidekeskus Ukraina merevägi teatas rünnakust Venemaa Musta mere laevastiku sidekeskusele] ERR, 14.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-14 |title=Ukraine hits Russia's Black Sea Fleet communication hub in occupied Crimea, Navy says |url=https://kyivindependent.com/ukraine-hits-russias-black-sea-fleet-communication-hub-in-occupied-crimea-navy-says/ |access-date=2025-09-15 |author=Kateryna Denisova | website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina hävitas Zaporižžja oblastis Venemaa õhutõrjesüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref name=ERR_20250915>[https://www.err.ee/1609800393/soja-1300-paev-kiiev-ukraina-havitas-40-miljonit-dollarit-maksva-vene-ohutorjesusteemi#kiiev Kiiev: Ukraina hävitas 40 miljonit dollarit maksva Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15. IX 2025</ref> === 15. september (1300. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 84 ründedrooni ja kolme raketiga. Ukraina hävitas või tegi kahjutuks 59 drooni. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Hrõhorivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina vabastas Pankivka küla [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes.<!--uk- ja ruwi-s on 2 tk= Паньківка (Луганський район) Паньківка (Сватівський район), mõlemad Luhanski oblastis--><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0SrsLf61eES68CCnfWV4yy4gYHRfFnXgmt6RkTJsQwEWPxFJxetfLtJEtZ9PPERMtl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 16. IX 2025</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] nimetas Venemaad esmakordselt agressoriks.<ref>[https://www.err.ee/1609800393/soja-1300-paev-kiiev-ukraina-havitas-40-miljonit-dollarit-maksva-vene-ohutorjesusteemi#agressor Trump nimetas esmakordselt Venemaad agressoriks] ERR, 15. IX 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8324058/trump-nimetas-venemaad-lopuks-agressoriks |pealkiri=Trump nimetas Venemaad lõpuks agressoriks |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-15 |vaadatud=2025-09-15 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina armee ülemjuhataja Sõrskõi vallandas kaotatud territooriumi tõttu kaks korpuseülemat - 17. korpuse ülema Volodõmõr Silenko ja 20. korpuse ülema Maksõm Kituhini.<ref>[https://kyivindependent.com/syrskyi-dismisses-2-corps-commanders-in-1st-shake-up-after-army-restructuring-media-reports/?fbclid=IwY2xjawM2FZ9leHRuA2FlbQIxMQABHmUGfU2_ALigsbRpErVHAEoIasdCjKCv3eEODR9ZDuBgX-_R5t8C2qYLKvzc_aem_7GtaTFVDw_nvn5eTcYtjVQ Syrskyi dismisses 2 corps commanders over lost territory, media reports] The Kyiv Independent, 16.IX 2025</ref> === 16. september === [[File:Institute for Advanced Training of Pharmacy Specialists in Kharkiv after Russian attack, 2025-09-16 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne farmaatsiaülikooli hoone, {{nowrap|16. IX 2025}}]] [[File:Disposal of an air-dropped bomb in Kherson, 2025-09-16 (01).jpg|thumb|Lõhkemata pommi eemaldamine Hersonis, {{nowrap|16. IX 2025}}]] Harkivis asuva farmaatsiaülikooli haldushoone süttis Vene droonirünnakus, neli inimest sai vigastada.<ref>{{Cite news |date=2025-09-16|title=Video shows moment Russian drone hits Kharkiv university building; 4 injured |url=https://kyivindependent.com/russian-drone-strikes-kharkiv-university-in-broad-daylight-injuries-reported/ |access-date=2025-09-16|website=The Kyiv Independent|author= Martin Fornusek |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Video captures moment of Russian drone strike on educational facility in Kharkiv: people injured |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/09/16/7531110/ |access-date=2025-09-16 |website=Ukrainska Pravda |language=en}}</ref> Ukraina relvajõudude erioperatsioonide üksused ründasid Saratovi naftarafineerimistehast, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02n8XLoy51jcA1YAP9b4B4Uz34Di8DiVGH28o92ffZJBPTMMM6Xz9AmpLxmrqsZjCxl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 16. IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403937/ukraina-kindralstaabi-teatel-anti-venemaal-look-saratovi-naftatootlemistehasele Ukraina kindralstaabi teatel anti Venemaal löök Saratovi naftatöötlemistehasele] Delfi, 16. IX 2025</ref><ref>{{Cite news |date=2025-09-16|title= Ukrainian strike sets Russia's Saratov oil refinery ablaze, military reports |url= https://kyivindependent.com/ukrainian-strike-sets-russias-saratov-oil-refinery-ablaze-military-reports/ |access-date=2025-09-16|website=Kyiv Independent|author= Martin Fornusek |language=en-US}}</ref> [[HUR MO|HUR]] väitis, et on rünnanud Venemaa 155. kaardiväe merejalaväe brigaadi peakorterit [[Vladivostok]]is. [[Primorski rajoon]]i terrorismivastane komisjon väitis, et „haldushoonete lähedal plahvatas gaasiseade”. Kohalikud sõdurid väitsid, et tegemist oli õppustega.<ref>{{Cite news |date=2025-09-16|title= Explosions hit military hub in Russia’s Vladivostok 6,600km from Ukraine |url= https://euromaidanpress.com/2025/09/16/explosions-hit-military-hub-in-russias-vladivostok-6600km-from-ukraine/ |access-date=2025-09-16|website=Euromaidan|author= MARIA TRIL |language=en-US}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120404002/ukraina-sojavaeluure-teatas-plahvatuste-korraldamisest-vladivostokis-kus-asub-julmusega-silma-paistnud-vene-vaeosa Ukraina sõjaväeluure teatas plahvatuste korraldamisest Vladivostokis, kus asub julmusega silma paistnud Vene väeosa] Delfi, 16. IX 2025</ref> === 17. september === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketi ja 172 ründedrooniga. Ukraina hävitas või surus maha 136 drooni. Venemaa rünnak oli suunatud põhiliselt Ukraina raudtee infrastruktuuri vastu.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8325546/vene-armee-purustas-ukraina-raudteeuhendusi-laanega Vene droonirünnak tekitas viivitusi Ukraina raudteel] ERR, 17. IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120404141/venemaa-rundas-ukraina-raudteed-mistottu-paljud-rongid-hilinevad Venemaa ründas Ukraina raudteed, mistõttu paljud rongid hilinevad] Delfi, 17. IX 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8325546/vene-armee-purustas-ukraina-raudteeuhendusi-laanega Vene armee purustas Ukraina raudteeühendusi läänega] Postimees, 17. IX 2025</ref> === 18. september === Venemaa tagastas 1000 Ukraina sõduri surnukehad, saades vastu 24 Vene sõduri surnukehad.<ref>[https://www.err.ee/1609804059/ukraina-rundas-droonidega-venemaa-naftatootlemistehaseid#surnukehad Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri surnukeha] ERR, 18.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120404603/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-1000-hukkunud-soduri-surnukeha Venemaa ja Ukraina vahetasid 1000 hukkunud sõduri surnukeha] Delfi, 18.IX 2025</ref> Ukraina droonid süütasid põlema [[Baškortostan]]is asuva [[Gazprom]]i nafta rafineerimistehase Nafthim Salavat. Tehas paikneb Ukraina rindejoonest 1400 kilomeetri kaugusel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120404475/droonid-rundasid-gazpromi-naftakeemiakompleksi-baskortostanis Droonid ründasid Gazpromi naftakeemiakompleksi Baškortostanis] Delfi, 18.IX 2025</ref> Samuti rünnati <!--Lukoil-Volgograd neftepererabotka--> naftarafineerimistehast Volgogradis, kus kohalikud elanikud teatasid plahvatustest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120404454/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-naftatootlemistehast-ukrainlaste-vaitel-too-seiskus al ründasid droonid Volgogradi naftatöötlemistehast. Ukrainlaste väitel töö seiskus] Delfi, 18.IX 2025</ref> Kohalik kuberner teatas, et ohvreid ei olnud, kuid üks eramaja sai kahjustada. Volgogradi rahvusvaheline lennujaam peatas samuti lennud. [[Venemaa kaitseministeerium]] teatas, et öö jooksul likvideeriti 43 drooni.<ref>{{Cite web |title= Drones Ignite Blaze at Gazprom’s Giant Petrochemical Plant in Bashkortostan |author= VLAD LITNAROVYCH |url= https://united24media.com/latest-news/drones-ignite-blaze-at-gazproms-giant-petrochemical-plant-in-bashkortostan-11748 |access-date=2025-09-18| website=United 24 Media|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title= Drones attack Russia's Volgograd, home to Lukoil refinery |url= https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/09/18/7531370/index.amp |access-date=2025-09-18| author= VALENTYNA ROMANENKO| website=Ukrainian Pravda|language=en}}</ref> === 19. september === Venemaa väidab, et hõivas [[Donetski oblast]]is asuva Muravka küla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8326087/blogi-1304-sojapaev-ukrainas-smohal-ukraina-hakkab-peagi-kasutama-tuhandet-puudurdrooni-paevas?liveblogPost=12 |title=Moskva: Vene vägi hõivas Donetski oblastis Muravka |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-19 |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Cite web |last=Glynn |first=Jordan |date=2025-09-20 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 19, 2025 |url=https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-september-19-2025/ |access-date=2025-09-21 |publisher=[[Institute for the Study of War]] |language=en-US}}</ref> === 20. September === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2025-09-20 (01).webp|thumb|Rünnakujärgne Ukraina küla, {{nowrap|20. XI 2025}}]] Venemaa ründas Ukrainat 32 tiibraketiga [[Kh-101]] ja 8 ballistilise raketiga [[Iskander]] ja 579 drooniga. Ukraina laskis neist alla 552 drooni, kaks ballistilist raketti ja 29 tiibraketti. Otsese tabamuse said kümme sihtmärki. Selle tagajärjel hukkus kolm inimest ja vigastada sai umbes 30 inimest.<ref>{{Cite web |date=2025-09-20 |title=3 Killed, Dozens Wounded in 'Massive' Russian Attack, Zelensky Says |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/09/20/3-killed-dozens-wounded-in-massive-russian-attack-zelensky-says-a90579 |access-date=2025-09-20 | website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405013/moskva-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukrainale-kiiev-jatkas-runnakuid-vene-naftatehastele Moskva korraldas ulatusliku rünnaku Ukrainale, Kiiev jätkas rünnakuid Vene naftatehastele] Delfi, 20. IX 2025</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatöötlemistehastele [[Saratovi oblast]]is ja [[Samara oblast]]is Novokuibõševski linnas.<ref>[https://www.err.ee/1609806780/soja-1305-paev-ukraina-tabas-venemaa-naftatootlemistehaseid#nafta Ukraina tabas droonidega Venemaa naftatöötlemistehaseid] ERR, 20. IX 2025</ref><ref>{{Cite web|date=2025-09-20 |author= Dmytro Basmat |title= Ukraine reportedly strikes oil refineries in Russia's Saratov, Samara oblasts |url= https://kyivindependent.com/ukraine-reportedly-strike-oil-refinery-in-russia-saratov-oblast-explosions-reported-deep-inside-russia/ |access-date=2025-09-20 |website=The Kyiv Independent|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|date=2025-09-20 |author= OLEH VELHAN |title= Explosions rock Novokuybyshevsk as Russians report fire near oil refinery |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/explosions-rock-novokuybyshevsk-as-russians-1758340543.html |access-date=2025-09-20 |website=RBC Ukraine News|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2025-09-20 |author= OLGA KATSIMON |title= Ukraine's Security Service and Special Forces strike Russian oil pumping stations with drones |url= https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/09/20/7531728/index.amp |access-date=2025-09-21|website=Ukrainian Pravda|language=en-US}}</ref> === 21. september === Ukrainas hukkus Vene rünnakute läbi vähemalt kolm inimest, tosinad said vigastusi.<ref>Malek Fouda. [https://www.euronews.com/2025/09/21/one-person-killed-eight-others-injured-in-overnight-russian-attacks-on-ukrainian-cities One person killed, eight others injured in overnight Russian attacks on Ukrainian cities]. [[Euronews]], 21. IX 2025</ref><ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/21/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1305 Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,305]. [[Al-Jazīrah]], 21. IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-21 |title=Russian attacks on Ukraine kill 1, injure 8, target rescue workers battling fire |url=https://kyivindependent.com/russian-attacks-on-ukraine-kill-1-injure-8/ |access-date=2025-09-21 |publisher=[[The Kyiv Independent]] |language=en}}</ref> Ukraina hävitas Krimmis kolm kopterit [[Mi-8]] ning radar 55Ž6U „[[Nebo-M|Nebo-UM]]“.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405107/video-ukraina-havitas-krimmis-kolm-vene-helikopterit-ja-100-miljonit-maksva-radari VIDEO | Ukraina hävitas Krimmis kolm Vene helikopterit ja 100 miljonit maksva radari] Delfi, 21. IX 2025</ref><ref>{{Cite web |author= VLADYSLAVA KOVALENKO |date=2025-09-21|title= Ukrainian intelligence hits three Mi-8 helicopters and expensive radar system in Crimea |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-intelligence-hits-three-mi-8-helicopters-1758444652.html |access-date=2025-09-21 |publisher=RBC News Ukraine |language=en-US}}</ref> Ukraina hävitas Vene inseneri- ja tõkete eemaldamise masina [[IMR-2|IMR-3M]].<ref>[https://www.err.ee/1609807377/soja-1306-paev-zelenski-kutsus-partnereid-ules-tugevdama-ukraina-ohukaitset Ukraina väed hävitasid haruldase Vene insenerisõiduki] ERR, 21. IX 2025</ref><ref>{{Cite web |author=Tim Zadorozhnyy |date=2025-09-21 |title=Ukraine destroys Russian 'terminator on tracks' engineering vehicle in rare strike, military says |url=https://kyivindependent.com/ukraine-destroys-russian-terminator-on-tracks-clearance-vehicle/ |access-date=2025-09-22 |publisher=The Kyiv Independent|language=en-US}}</ref> === 22. september === Ukraina õhukaitse tegi kahjutuks 141 vaenlase droonist 132.<ref>[https://www.err.ee/1609807866/soja-1307-paev-ukraina-rundas-krimmis-fsb-sanatooriumi#droonityrje Ukraina relvajõud: 141 vaenlase droonist 132 tulistati alla] ERR, 22.IX 2025</ref> Vene õhurünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kolm inimest,<ref>{{Cite web |author=Olena Goncharova |date=2025-09-22 |title=Russia strikes Zaporizhzhia, Sumy, Kyiv oblasts overnight, killing at least 3 |url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-zaporizhzhia-sumy-kyiv-oblasts-overnight-killing-at-least-2/ |access-date=2025-09-22 |website=The Kyiv Independent|language=en-US}}</ref> kokku hukkus Venemaa rünnakutes vähemalt kaheksa ja haavata sai 21 inimest. [[HUR MO|HUR]]i eriüksus Prõmari („Vaimud“) hävitas Krimmis droonilöökidega maapinnal kaks amfiiblennukit [[Berijev Be-12|Be-12]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405226/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-loogi-andmisest-venemaa-allveelaevade-vastastele-amfiiblennukitele-be-12 VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas löögi andmisest Venemaa allveelaevade vastastele amfiiblennukitele Be-12] Delfi, 22 IX 2025</ref> ja kopteri [[Mi-8]]<ref>{{Cite web |author=Kateryna Denisova |date=2025-09-22 |title=For first time, Ukraine hits 2 Russian amphibious aircraft in occupied Crimea, intelligence claims, shows footage |url=https://kyivindependent.com/for-first-time-ukraine-hits-2-russian-amphibious-aircraft-in-occupied-crimea-intelligence-claims/ |access-date=2025-09-22 |publisher=The Kyiv Independent|language=en-US}}</ref> === 23. september === NATO avalduse kohaselt sisenes kolm Venemaa [[Mikojan-Gurevitš MiG-31|MiG-31]] lennukit Eesti õhuruumi enam kui kümneks minutiks, misjärel need sunniti taanduma.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/23/nato-warns-russia-of-airspace-violations-will-defend-self-deter-threats NATO warns Russia of airspace violations, will defend self, deter threats]. [[Al-Jazīrah]], 23. IX 2025</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i ja [[Zaporižžja oblast]]i piiril asuvad Novomihhailivka ja Novoivanivka külad.<ref name=deepstatemap/> Ukraina relvajõud korraldasid droonirünnaku Moskvale, häirides sealset lennuliiklust. Vene võimude teatel tulistati alla vähemalt 33 ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609808739/soja-1308-paev-ukraina-korraldas-droonirunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 23.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-23|title= Ukraine Launches Largest Drone Attack on Moscow Since March |url= https://www.themoscowtimes.com/2025/09/23/ukraine-launches-largest-drone-attack-on-moscow-since-march-a90594 |access-date=2025-09-23|website=The Moscow Times }}</ref> Ukraina sõjaväeluure (HUR) hävitas droonirünnakus Krimmile kaks Vene [[An-26]] transpordilennukit ja kaks radarijaama.<ref>[https://www.err.ee/1609811241/ukraina-teatas-sojalennuki-su-34-allatulistamisest#krimm Luure: Ukraina hävitas Krimmis kaks Vene transpordilennukit ja radarijaamad] ERR, 25.IX 2025</ref> [[New York|New Yorgis]] toimus [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] ja [[Donald Trump|Trumpi]] kohtumine.<ref>[https://www.bbc.com/russian/live/c306m63vp68t Война в Украине: Трамп и Зеленский проводят двустороннюю встречу в Нью-Йорке]. BBC News Русская служба, 23. IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609810194/ukraina-droonid-rundasid-gazpromi-naftatootlemistehast#zeletrump Zelenski kiitis oma kõnelusi Trumpiga]. ERR, 24. IX 2025</ref> Trump ütles Zelenskõile, et on valmis tühistama keelu Ameerika relvadega Venemaa territooriumi ründamiseks.<ref>[https://www.bbc.com/russian/live/c306m63vp68t WSJ: Трамп сказал Зеленскому, что готов снять запрет на удары американским оружием по территории России]. BBC News Русская служба, 26. IX 2025</ref><ref name="Al-Ja-2709" /> Samal päeval märkis president Trump ka seda, et Ukrainal on võimalus võita tagasi kogu Venemaale kaotatud territoorium, mis on järsk muutus võrreldes tema varasemate Kiievile tehtud üleskutsetega teha Venemaale järeleandmisi.<ref>Anna Commander, John Feng, and Gabe Whisnant. [https://www.newsweek.com/donald-trump-makes-major-shift-on-russia-ukraine-war-10477142 Donald Trump Makes Major Shift on Russia-Ukraine War]. [[Newsweek]], 23. IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405701/trump-soovitas-nato-riikidel-vene-lennukid-vajaduse-korral-alla-tulistada-ja-ukrainal-kogu-oma-ala-vabastada Trump soovitas NATO riikidel Vene lennukid vajaduse korral alla tulistada ja Ukrainal kogu oma ala vabastada] Delfi, 23.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609809759/trump-ukraina-voib-kogu-oma-territooriumi-tagasi-voita Trump: Ukraina võib kogu oma territooriumi tagasi võita] ERR, 23.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609810194/ukraina-droonid-rundasid-gazpromi-naftatootlemistehast#zeletrump Zelenski kiitis oma kõnelusi Trumpiga] ERR, 24.IX 2025</ref> === 24. september === Ukraina droonid ründasid nädala jooksul teist korda [[Baškortostan]]is asuvat Gazpromi suurt naftakeemiatehast 'Neftekhim Salavat'.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405791/ukraina-droonid-tabasid-taas-gazpromi-suurt-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid taas Gazpromi suurt naftatöötlemistehast] Delfi, 24.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609810194/ukraina-droonid-rundasid-gazpromi-naftatootlemistehast#kaks Ukraina ründas kahte Vene kütusetehast] ERR, 24.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-24|title= Ukrainian drone strike sets fire to Gazprom's Bashkortostan plant, Russia claims |url= https://kyivindependent.com/ukrainian-drone-strike-sets-fire-to-bashkortostans-gazprom-plant-russia-claims/ |author= Martin Fornusek |access-date=2025-09-24|publisher=[[The Kyiv Independent]]}}</ref> Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse (HUR) meredroonid ründasid Venemaal Novorossiiski ja Tuapse sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406112/ukraina-luure-meredroonid-rundasid-venemaa-musta-mere-naftasadamaid Ukraina luure: meredroonid ründasid Venemaa Musta mere naftasadamaid] Delfi, 25.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609811241/ukraina-teatas-sojalennuki-su-34-allatulistamisest#tuapse Ukraina ründas droonidega Tuapse sadamat] ERR, 25.IX 2025</ref> [[Tšernihivi oblast]]i [[Tšernihivi rajoon]]is [[Hontšarivske]]s asuvat Ukraina relvajõudude väljaõppekeskust tabas kaks [[Ballistiline rakett|ballistilist raketti]] [[Iskander]], ohvrite arv on täpsustamisel.<ref>{{Cite web |date=2025-09-24|title= Russia strikes Ukrainian army training unit with ballistic missiles: |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/russia-strikes-ukrainian-army-training-unit-1758719155.html |author= LILIANA OLENIAK |access-date=2025-09-24|publisher=RBC News Ukraine}}</ref> USA presidendi Trumpi suhtumine käimasolevasse konflikti on (väidetavalt) muutunud.<ref name="BBC_2025-09-24">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/c07vm35rryeo |title=Kyiv can win all of Ukraine back from Russia, Trump says |trans-title=Trumpi sõnul saab Kiiev Venemaalt kogu Ukraina tagasi võita |publisher=[[BBC]] |date=24. september 2025, 13:00 |access-date=2025-09-24 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Ruth Comerford |author2=Anthony Zurcher |quote=In a post on his Truth Social platform, he said Ukraine could get back "the original borders from where this war started" with the support of Europe and Nato, due to pressures on Russia's economy.}}</ref><ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/24/russia-a-paper-tiger-how-trump-changed-his-position-on-ukraine-nato Russia a ‘paper tiger’: How Trump changed his position on Ukraine, NATO]. [[Al-Jazīrah]], 24. IX 2025</ref><ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/24/after-trumps-u-turn-can-ukraine-restore-its-pre-war-borders After Trump’s U-turn, can Ukraine restore its pre-war borders? {{!}}The US president, in a first, said Kyiv could win the war, but experts doubt a return to Ukraine’s 1991 territory]. [[Al-Jazīrah]], 24. IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405724/zelenskoi-trump-on-soja-lopetamises-mangumuutja Zelenskõi: Trump on sõja lõpetamises mängumuutja] Delfi, 24.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405897/valispoliitika-ekspertide-sonul-on-trumpi-viimased-sonumid-ukraina-ja-nato-teemal-positiivsed-kuid-teod-loevad-sonadest-rohkem Välispoliitika ekspertide sõnul on Trumpi viimased sõnumid Ukraina ja NATO teemal positiivsed, kuid teod loevad sõnadest rohkem] Delfi, 24.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406065/wsj-zelenskoi-suutis-kiidulauluga-trumpi-tooni-muutma-panna-teod-on-aga-iseasi WSJ: Zelenskõi suutis kiidulauluga Trumpi tooni muutma panna. Teod on aga iseasi] Delfi, 25.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609812604/trump-venemaa-majandus-on-liikumas-porgusse Trump: Venemaa majandus on liikumas põrgusse] ERR, 26.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609816764/venemaal-suttis-jarjekordne-naftatootlustehas#stubb Stubb prognoosib Trumpi karmimaks muutumist Venemaa suhtes] ERR, 1.X 2025</ref> President Zelenskõi esines kõnega [[ÜRO Peaassamblee]]l; New Yorgis lõppesid ligikaudu 50 minutit kestnud kõnelused [[Sergei Lavrov|Lavrovi]] ja [[Marco Rubio|Rubio]] vahel.<ref>[https://www.bbc.com/russian/live/c306m63vp68t Зеленский выступил перед Генассамблеей ООН. Видео]. BBC News Русская служба, 24. IX 2025</ref> === 25. september === Venemaa ründas [[Vinnõtsja oblast]]it ja [[Kirovohradi oblast]]it. Rünnaku tulemusel said kahjustusi kriitilise tähtsusega taristuobjektid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405991/venemaa-rundas-ukrainas-vinnotsja-ja-kirovohradi-oblastis-infrastruktuuri Venemaa ründas Ukrainas Vinnõtsja ja Kirovohradi oblastis infrastruktuuri] Delfi, 25.IX 2025</ref> Ukraina tulistas [[Zaporižžja oblast]]is all Vene lennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405994/ukraina-teatas-et-tulistas-alla-zaporizzjat-pommitanud-vene-lennuki-su-34 Ukraina teatas, et tulistas alla Zaporižžjat pommitanud Vene lennuki Su-34] Delfi, 25.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609811241/ukraina-teatas-sojalennuki-su-34-allatulistamisest#lennuk Ukraina teatas Su-34 sõjalennuki allatulistamisest] ERR, 25.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Ukraine shoots down Russian Su-34 bomber over Zaporizhzhia Oblast, Air Force says |url=https://kyivindependent.com/ukraine-shoots-down-russian-su-34-bomber-over-zaporizhzhia-oblast-air-force-says/ |author=Abbey Fenbert |access-date=2025-09-25 |website=The Kyiv Independent}}</ref> === 26. september === Venemaa ründas Ukrainat 154 ründedrooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 128.<ref>[https://www.err.ee/1609812606/ukraina-ohurunnak-tabas-jarjekordset-naftakaitist-venemaal#droonid Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene droonist 128] ERR, 26.IX 2025</ref> Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s asuvat Afipski naftatöötlemistehast, milles puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406236/droonid-rundasid-venemaal-asuvat-afipski-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal asuvat Afipski naftatöötlemistehast] Delfi, 26.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-25 |title= Russia blames drone “debris” again—Afipsky oil refinery erupts in fire overnight|url=https://euromaidanpress.com/2025/09/26/russia-blames-drone-debris-again-afipsky-oil-refinery-erupts-in-fire-overnight/ |author= YURI ZORIA |access-date=2025-09-26|website= euromaidanpress}}</ref> Venemaal Pihkva oblastis toimus raudteerööbastel plahvatus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406263/pihkva-oblasti-kuberner-teatas-plahvatusest-raudteel Pihkva oblasti kuberner teatas plahvatusest raudteel] Delfi, 26.IX 2025</ref> [[Smolenski oblast]]is sõitis pärast kokkupõrget veoautoga rööbastelt maha 18 kütusevagunit, millele järgnes ulatuslik tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406320/video-venemaal-smolenski-oblastis-porkasid-kokku-veok-ja-kaubarong-suttisid-bensiinivagunid#cxrecs_s VIDEO | Venemaal Smolenski oblastis põrkasid kokku veok ja kaubarong. Süttisid bensiinivagunid] Delfi, 26.IX 2025</ref> === 27. september === Ukraina droonid ründasid Venemaal [[Tšuvaššia]]s Konari lähedal asuvat Tšingovatovo naftapumplat,<ref>{{Cite web |title= Oil pumping station in Russia's Chuvash Republic halts operations after drone strike |url= https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/09/27/7532757/index.amp |access-date=2025-09-27|publisher=[[Ukrajinska Pravda|Ukraine Pravda]]| author= ROMAN PETRENKO |language=en}}</ref> mis peatas rünnaku tagajärjel töö.<ref>[https://www.err.ee/1609814427/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-600-drooni-ja-48-raketiga#chuvash Ukraina droonirünnak peatas naftapumpla töö Tšuvaššias] ERR, 28.IX 2025</ref> Venemaa teatas kolme küla vallutamisest: Derõlove ja Maiske külad [[Donetski oblast]]is ning Stepove küla [[Dnipropetrovski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609813872/soja-1312-paev-ukraina-kesk-ja-idaosas-oli-vene-droonirunnaku-tottu-oosel-ohuhaire#kyla Venemaa teatas kolme Ida-Ukraina küla vallutamisest] ERR, 27.IX 2025</ref> Vene droon tappis [[Sumõ oblast]]is ühe inimese ja vigastas kahte.<ref>{{Cite web |title=Russian drone strikes car in Sumy Oblast, killing one and injuring another |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/09/27/7532784/ |access-date=2025-09-27 |publisher=[[Ukrajinska Pravda|Ukrainska Pravda]] |language=en}}</ref><ref name="Al-Ja-2709">[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/27/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1311 Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,311]. [[Al-Jazīrah]], 27. IX 2025</ref> President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitusel saadi Iisraelilt eelmisel kuul maa-õhk tüüpi raketisüsteem [[MIM-104 Patriot|Patriot]].<ref>{{Cite web |title=Ukraine Says Received Patriot System From Israel |url=https://www.barrons.com/news/ukraine-received-patriot-system-from-israel-zelensky-171d2887 |access-date=2025-09-27 |publisher=Barron's |agency=[[AFP|Agence France Presse]] |language=en}}</ref> === 28. september === Venemaa laskis Ukraina pihta 595 drooni ja 48 raketti. Ukraina õhukaitse tulistas neist alla 568 drooni ja 43 raketti.<ref>[https://www.err.ee/1609814427/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-600-drooni-ja-48-raketiga#suur Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni- ja raketirünnaku] ERR, 28. IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406605/venemaa-tulistas-ukrainat-sadade-droonide-ja-rakettidega-kiievis-sai-pihta-5-korruseline-maja-ja-kardioloogiakeskus Venemaa tulistas Ukrainat sadade droonide ja rakettidega, Kiievis sai pihta 5-korruseline maja ja kardioloogiakeskus] Delfi, 28. IX 2025</ref> Ukraina kinnitusel sai rünnakutes Kiievile surma neli inimest, sh 12-aastane laps<!--https://www.aljazeera.com/news/2025/9/28/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1313-->; kogu Ukrainas sai vigastusi vähemalt 80 inimest.<ref>{{Cite web |title=Russia launches major drone and missile attack on Ukraine, hits Kyiv hard|url=https://www.reuters.com/business/aerospace-defense/russian-launches-major-drone-missile-attack-ukraine-still-ongoing-2025-09-28/|access-date=2025-09-28 |publisher=[[Reuters]]|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title='Insidious tactics' — Mass Russian missile and drone strike kills at least 4, injures over 70 in Kyiv, its surrounding region, Zaporizhzhia |url=https://kyivindependent.com/russia-launches-heavy-bombers-at-ukraine-targets-kyiv-other-cities-with-drones-and-missiles/ |access-date=2025-09-28 |website=The Kyiv Independent |language=en |author1=Abbey Fenbert |author2=Asami Terajima}}</ref><ref name="BBC_2025-09-29">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/cly6r1mg34yo |title=Trump considering supplying Ukraine with long-range missiles, Vance says |trans-title= |publisher=[[BBC]] |date=29. september 2025, 18:00 |access-date=2025-09-29 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Abdujalil Abdurasulovin Kyiv |author2=Laura Gozzi }}</ref> Poola saatkond sai kahjustusi raketi rusude kukkumisest katusele.<ref>{{Cite web |title=Polish Embassy in Kyiv struck in Russia's large-scale overnight attack |url=https://kyivindependent.com/russias-large-scale-overnight-attack-struck-polish-embassy-in-kyiv/ |access-date=2025-09-29 |author=Dmytro Basmat |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref> Ukraina ründas Belgorodi soojuselektrijaama, tekitades piirkonnas suure elektrikatkestuse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406702/ukraina-pommitas-belgorodis-asuvat-soojuselektrijaama Ukraina pommitas Belgorodis asuvat soojuselektrijaama] Delfi, 28. IX 2025</ref><ref>{{Cite web |title= Russian Belgorod plunged into total blackout after massive missile strikes |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/russian-belgorod-plunged-into-total-blackout-1759080393.html |author= BOHDAN BABAIEV |access-date=2025-09-29|website=RBC News Ukraine |language=en}}</ref> ===29. september=== [[Brjanski oblast]]is [[Karatšev]]is asuvat Vene armeele elektroonikadetaile tootvat tehast Elektrodetal tabas neli [[Neptun (raketikompleks)|Neptuni raketti]].<ref>{{Cite web |title= Ukrainian strikes hit key Russian factory: Neptune missiles target Elektrodetal|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-strikes-hit-key-russian-factory-1759141311.html |author= VIKTOR NAZARENKO |access-date=2025-09-29|website=RBC News Ukraine|language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406848/ukraina-teatas-et-andis-raketiga-neptun-loogi-venemaa-tehasele-elektrodetal Ukraina teatas, et andis raketiga Neptun löögi Venemaa tehasele Elektrodetal] Delfi, 29.IX 2025 </ref><ref>[https://www.err.ee/1609814934/ukraina-rundas-brjanski-oblastis-asuvat-elektroonikatehast#tehas Ukraina ründas Brjanski oblastis asuvat elektroonikatehast] ERR, 29.IX 2025 </ref> Moskva oblastis [[Voskressensk]]is hukkus Ukraina droonirünnaku läbi kaks inimest.<ref>{{Cite web |title=Ukrainian Drone Attack Kills 2 in Moscow Region |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/09/29/ukrainian-drone-attack-kills-2-in-moscow-region-a90649 |access-date=2025-09-29|website=The Moscow Times |language=en}}</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Poltavka küla.<ref name=deepstatemap/> [[59. motoriseeritud jalaväebrigaad]] laskis Donetski oblasti okupeeritud osas alla [[Mil Mi-8|Mi-8]] kopteri.<ref>{{Cite web |title= Ukrainian forces destroy Russian Mi-8 helicopter with FPV drone |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/4041672-ukrainian-forces-destroy-russian-mi8-helicopter-with-fpv-drone.html |access-date= 2025-09-29 |website= ukrinform |language= en |archive-date= 2025-09-29 |archive-url= https://web.archive.org/web/20250929135936/https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/4041672-ukrainian-forces-destroy-russian-mi8-helicopter-with-fpv-drone.html |url-status= dead }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406787/video-ukrainlased-teatasid-drooniga-vene-kopteri-havitamisest VIDEO | Ukrainlased teatasid drooniga Vene kopteri hävitamisest] Delfi, 29.IX 2025 </ref> ===30. september=== Sumõ oblastis [[Tšernettšõna (Sumõ rajoon)|Tšernettšõna]] külas hukkus Vene droonirünnaku tagajärjel neljaliikmeline perekond, vanemad ja nende kaks alaealist last.<ref>[https://www.bbc.com/russian/live/c306m63vp68t?page=2 В Сумской области при атаке дрона погибла семья с маленькими детьми — власти]. BBC News Русская служба, 30. IX 2025</ref><ref name=EN250930>Emma De Ruiter. [https://www.euronews.com/2025/09/30/family-of-four-among-nine-killed-in-latest-russian-attacks-on-ukraine Family of four among nine killed in latest Russian attacks on Ukraine]. [[Euronews]], 30. IX 2025</ref><!-- Published on 30/09/2025 - 11:08 GMT+2 --><ref>{{cite web|url=https://www.err.ee/1609815831/soja-1315-paev-venemaa-rundas-paevasel-ajal-droonidega-dnipro-linna#venemaa |title=Ukraina: Vene droonirünnak tappis Sumõ oblastis neljaliikmelise pere |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |date=30. september 2025, 19:40 |access-date=2025-10-01 |website=err.ee }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120407021/ukrainas-sumo-oblastis-hukkus-vene-droonirunnakus-neljaliikmeline-perekond Ukrainas Sumõ oblastis hukkus Vene droonirünnakus neljaliikmeline perekond] Delfi, 30.IX 2025</ref> [[Dnipro]]s hukkus Vene droonirünnaku läbi üks inimene;<ref>{{Cite web |title= Russia hits Ukrainian city of Dnipro in rare daytime drone attack, kills one|url=https://www.reuters.com/world/russia-hits-ukrainian-city-dnipro-rare-daytime-drone-attack-kills-one-2025-09-30/ |access-date=2025-09-30|website= Reuters |language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120407223/venemaa-runnakus-dniprole-hukkus-uks-ja-sai-viga-kumneid-inimesi Venemaa rünnakus Dniprole hukkus üks ja sai viga kümneid inimesi] Delfi, 30.IX 2025</ref> kokku hukkus Ukrainas viimase ööpäeva jooksul vähemalt üheksa ning sai vigastada 15 inimest.<ref name=EN250930 /> Ukraina hävitas Krimmis ründedroonide abil Venemaa õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400|S-400 Triumph]] radarjaama.<ref>[https://www.err.ee/1609815831/soja-1315-paev-venemaa-rundas-paevasel-ajal-droonidega-dnipro-linna#s400 Ukraina erivägi hävitas Krimmis õhutõrjesüsteemi S-400 Triumph radari] ERR, 30.IX 2025</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembri jooksul 330 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref name="russian-of">[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-december-31-2025/ Russian Offensive Campaign Assessment, December 31, 2025] ISW, 31.XII 2025</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-09-30 Sukodolnaya.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus põlengust [[Verhnedonski rajoon]]is,<ref>{{cite news|url= https://militarnyi.com/en/news/drones-attack-oil-pumping-station-in-russia-s-rostov-region/ |website= militarnyi.com |title= Drones Attack Oil Pumping Station in Russia’s Rostov Region |first= Roman |last= Pryhodko |date= 2025-10-01 |access-date= 2025-10-01}}</ref><ref>{{cite news|url= https://charter97.org/en/news/2025/10/1/657735/ |website= [[Charter 97]] |title= The AFU Has Stopped An Important Oil Artery In Russian Territory |date= 2025-10-01 |access-date= 2025-10-01}}</ref> {{nowrap|30. IX 2025 23:01:00 ([[UTC]]}})<!-- detected fires on 30 September 2025 23:01:00 ([[UTC]] at the Sukodolnaya oil pumping station, [[Verkhnedonskoy District]]-->]] Venemaal [[Jaroslavl]]is puhkes tulekahju naftatöötlemistehases. Tegemist võis olla Ukraina droonirünnakuga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120407302/venemaal-jaroslavlis-suttis-suur-naftatootlemistehas-kuberner-rohutas-et-droonirunnakut-polnud Venemaal Jaroslavlis süttis suur naftatöötlemistehas. Kuberner rõhutas, et droonirünnakut polnud] Delfi, 1.X 2025</ref> Probleemide tõttu bensiini tootmises pikendas Venemaa valitsus bensiini ekspordi ajutist keeldu aasta lõpuni.<ref>[https://www.err.ee/1609816764/venemaal-suttis-jarjekordne-naftatootlustehas#ekspordikeeld Venemaa pikendas bensiini ekspordikeeldu aasta lõpuni] ERR, 1.X 2025</ref> === 2. oktoober === Venemaa ja Ukraina vahetasid Istanbulis saavutatud kokkuleppe alusel mõlemalt poolelt 185 sõjavangi. Venemaa vabastas ka 20 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609817715/soja-1317-paev-meedia-teatel-hakkab-usa-andma-ukrainale-infot-suvalookideks-venemaale Venemaa ja Ukraina vahetasid vange] ERR, 3.X 2025</ref><ref>{{Cite web |title=Ukraine brings home over 200 POWs, civilians in another swap with Russia |url= https://kyivindependent.com/ukraine-russia-pow-swap/ |access-date=2025-10-03|website=The Kyiv Independent |author1=Martin Fornusek |author2=Kateryna Denisova}}</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Olhivske ning [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove ja Kalõnivske<!--ukwi: Калинівське--> küla.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Cite web |title=Russians occupy three villages in Dnipropetrovsk and Zaporizhzhia oblasts – DeepState |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/02/8000951/ |access-date=2025-10-02 |website=Ukrainska Pravda}}</ref> === 3. oktoober === [[Permi krai]]s Bereznjaki linnas, Ukrainast enam kui 1700 km kaugusel asuvat keemiatehases Uralchem Azot toimusid plahvatused ja puhkes tulekahju. Selle tõenäoline põhjus oli Ukraina korraldatud droonirünnak. Tehas toodab lõhkeainete tootmiseks vajalike kompnente.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120407815/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-permi-krais-keemiatehast Ukraina droonid ründasid Venemaal Permi krais keemiatehast] Delfi, 3.X 2025</ref><ref>{{Cite web |title= Ukrainian drones strike Russian chemical giant's plant over 1,700 kilometers from front lines |url= https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-strike-russias-chemical-giant/ |access-date=2025-10-03|publisher=[[The Kyiv Independent]] |author1= Tim Zadorozhnyy}}</ref> Ukraina [[Varitsev õhuründemoon|varitsev ründedroon]] {{ill|uk|Ljutõi|Лютий (БПЛА)}} tabas ka [[Orenburgi oblast]]is, Ukrainast 1400 km kaugusel [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemisettevõtet Orsknefteorgsintez.<ref>{{Cite web |title= Ukrainian Drones Hit Major Russian Oil Refinery, Chemical Plant |url= https://www.themoscowtimes.com/2025/10/03/ukrainian-drones-hit-major-oil-refinery-chemical-plant-a90706|access-date=2025-10-03|publisher=[[The Moscow Times]]}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609819206/ukraina-tabas-jarjekordset-naftatootlemistehast-venemaal Ukraina tabas järjekordset naftatöötlemistehast Venemaal] ERR, 3.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120407919/ukraina-julgeolekuteenistus-teatas-loogi-andmisest-venemaal-orenburgi-oblastis-asuvale-naftatootlemistehasele Ukraina julgeolekuteenistus teatas löögi andmisest Venemaal Orenburgi oblastis asuvale naftatöötlemistehasele] Delfi, 3.X 2025</ref> Venemaa korraldas Ukrainale drooni- ja raketirünnaku, kasutades 416 õhurünnakurelva – 381 drooni ja 35 raketti. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 320 õhusihtmärki: 303 drooni ja 17 raketti. Rünnaku sihtmärgiks olid Ukraina nafta- ja gaasitööstuse ettevõtted.<ref>[https://www.err.ee/1609819206/uuralites-asuvas-keemiatehases-toimusid-plahvatused#venerynnak Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 400 raketi ja drooniga] ERR, 3.X 2025</ref> Vene ballistiline rakett tabas Donetski oblastis elektrirajatist, jättes paljud tarbijad vooluta.<ref>{{Cite web |title=Part of Donetsk Oblast left without power after Russian attacks |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/03/8001138/ |access-date=2025-10-03 |website=Ukrajinska Pravda |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Zelenskyy confirms Russian attack on energy facility in Donetsk Oblast: It was ballistic strike |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/03/8001154/ |access-date=2025-10-03 |website=Ukrajinska Pravda |language=en}}</ref> [[Harkivi oblast]]is hukkus Venemaa droonirünnaku tagajärjel 13 000 siga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408011/venemaa-droonirunnak-tappis-ukrainas-13-000-siga Venemaa droonirünnak tappis Ukrainas 13 000 siga] Delfi, 3.X 2025</ref><ref>{{Cite web |title=Russian drone attack on farm kills 13,000 pigs in Kharkiv Oblast |author=Dmytro Basmat |url=https://kyivindependent.com/russian-drone-attack-kills-13-000-pigs-in-kharkiv-oblast/ |access-date=2025-10-04|website=The Kyiv Independent }}</ref> [[Družkivka]] lähedal Donetski oblastis sai Venemaa droonirünnaku läbi oma autos surma Prantsuse fotoajakirjanik Antoni Lallican, vigastada sai ka ajalehe [[The Kyiv Independent]] heaks töötanud Ukraina fotoajakirjanik Heorhii Ivantšenko.<ref>{{Cite web |title=French photojournalist killed, Ukrainian photographer injured in Russian drone strike |url=https://kyivindependent.com/french-photojournalist-killed-ukrainian-photographer-injured-in-russian-drone-strike/ |access-date=2025-10-04|website=The Kyiv Independent }}</ref><ref>{{Cite web |title=Macron Blames Russia as Drone Kills French Photojournalist in Ukraine |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/10/04/macron-blames-russia-as-drone-kills-french-photojournalist-in-ukraine-a90718 |access-date=2025-10-04|website=The Moscow Times}}</ref><ref>{{Cite web |title=Russian FPV drone strike kills French journalist and injures Ukrainian freelance photographer |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/03/8001127/ |access-date=2025-10-04 |website=[[Ukrajinska Pravda|Ukrainska Pravda]] |language=en}}</ref> === 4. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-10-04 Kinef.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus põlengust [[Kiriši]]s, {{nowrap|4. X 2025 00:09:00 ([[UTC]]}})]] Venemaa ründas Ukrainat 109 drooni ja kolme Iskander raketiga. Ukraina relvajõud tegid kahjutuks 73 drooni. [[Topeltrünnak|Topeltlöögis]] [[Sumõ oblast]]is asuvale [[Šostka]] raudteejaamale hukkus üks ja sai vigastada vähemalt 30 inimest.<ref>{{Cite web |title=‘Savage’ Russian double-tap strike on railway station in Sumy Oblast kills 1, injures at least 30 |author=Yuliia Taradiuk |url=https://kyivindependent.com/russian-strike-on-raolway-unjures-at-leat-30-zelensky-says/ |access-date=2025-10-04|website=The Kyiv Independent }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408100/venemaa-droonirunnaku-kaigus-sai-tabamuse-ukraina-reisirong-vigastada-sai-vahemalt-30-inimest Venemaa droonirünnaku käigus sai tabamuse Ukraina reisirong, vigastada sai vähemalt 30 inimest] Delfi, 4.X 2025</ref> Ukraina droonid tabasid [[Leningradi oblast]]is [[Kiriši]]s asuvat naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>{{Cite web |title= Another refinery attack, another fire: Kinef refinery ablaze in Leningrad Oblast drone strike (video, updated)|author= URI ZORIA |url= https://euromaidanpress.com/2025/10/04/another-refinery-attack-another-fire-kinef-refinery-ablaze-in-leningrad-oblast-drone-strike-video/ |access-date=2025-10-04|website= euromaidanpress |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609820289/ukraina-tabas-peterburi-regioonis-vene-naftakaitist-ja-raketilaeva#nafta Ukraina tabas naftatöötlemistehast Leningradi oblastis] ERR, 4.X 2025</ref> [[HUR MO|HUR]]i eriüksused ründasid [[Karjala vabariik|Karjala vabariigis]] [[Äänisjärv]]el asunud Vene [[Bujan-M-klassi korvett|Bujan-M]] väikest raketilaeva, mille põhirelvastuses on [[Kalibr]] raketid.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8336612/ukraina-tabas-aanisjarvel-vene-raketilaeva Ukraina tabas Äänisjärvel Vene raketilaeva] Postimees, 4.X 2025</ref><ref>{{Cite web |title= Defense Forces strike four important Russian targets, including small missile ship Buyan-M |author= URI ZORIA |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/4043706-defense-forces-strike-four-important-russian-targets-including-small-missile-ship-buyanm.html |access-date=2025-10-04|website= ukrinform}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8479246/ukraina-avaldas-video-karjalas-seilanud-vene-korveti-havitamisest |pealkiri=Ukraina avaldas video Karjalas seilanud Vene korveti hävitamisest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-05-27 |vaadatud=2025-05-27 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 53 raketi ja 496 ründedrooniga. Ukraina õhujõud tegid kahjutuks 39 raketti ja 439 drooni. Lisaks kukkus kuus Vene raketti alla. Rünnak oli suunatud Lääne-Ukraina linnade, eeskätt [[Lviv]]i vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408153/laane-ja-louna-ukrainat-tabasid-rangad-vene-ohuloogid Lääne- ja Lõuna-Ukrainat tabasid rängad Vene õhulöögid] Delfi, 5.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609820826/venemaa-korraldas-ukrainale-ohurunnaku-poolas-tousid-ohku-havitajad#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus viis, vigastada sai 16 inimest] ERR, 5.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609821051/err-ukrainas-lvivi-piirkond-sai-venemaa-oises-ohurunnakus-rangalt-kannatada ERR Ukrainas: Lvivi piirkond sai Venemaa öises õhurünnakus rängalt kannatada] ERR, 5.X 2025</ref> Hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/10/5/five-killed-across-ukraine-in-overnight-russian-attacks Five killed across Ukraine in overnight Russian attacks]. [[Al-Jazīrah]], 5. X 2025</ref><ref>{{Cite news |date=October 5, 2025 |title=Massive Russian attack on Ukraine kills 6, injures 18 |author=Dominic Culverwell |url=https://kyivindependent.com/russian-massive-attack-on-ukraine-injures-2-and-causes-blackouts/ |access-date=October 6, 2025 |publisher=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvat [[Lukoil]]i naftatehast, kus puhkes põleng ja Moskvas asuvat tööstuslinnakut [[Tehnopolis Moskva]], kus toodetakse ka droone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408225/video-ukraina-annab-vastuloogi-seekord-suttisid-kstovo-naftatehas-ja-moskva-tehnolinnak VIDEO | Ukraina annab vastulöögi. Seekord süttisid Kstovo naftatehas ja Moskva tehnolinnak] Delfi, 5.X 2025</ref><ref>{{Cite news |date=October 5, 2025 |title= Russia claims 32 drones shot down overnight |url= https://unn.ua/en/news/russia-claims-32-drones-shot-down-overnight |access-date=October 5, 2025 |publisher=UNN}}</ref><ref>{{Cite news |date=October 5, 2025 |title= Strike on oil refinery in Nizhny Novgorod region: drones attacked Lukoil plant. VIDEO Source: |url= https://censor.net/en/v3577904 |access-date=October 5, 2025 |publisher=censor.net}}</ref><ref name="drones-hit">{{Cite news |date=October 6, 2025 |title= Drones hit explosives plant in Russia's Dzerzhinsk, massive fire erupts |author= OLEKSANDRA BASHCHENKO |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/drones-hit-explosives-plant-in-russia-s-dzerzhinsk-1759737221.html |access-date=October 6, 2025 |publisher=RBC-Ukraine}}</ref> === 6. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-10-05 Feodosia.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus põlengust [[Feodossija]]s, {{nowrap|5. X 2025, 23:07:00 (UTC)}}]] Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]i linnas asuvat lõhkeainetehast,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408456/ukraina-kindralstaap-teatas-loogi-andmisest-venemaa-uhele-suuremale-laskemoonatehasele-dzerzinskis Ukraina kindralstaap teatas löögi andmisest Venemaa ühele suuremale laskemoonatehasele Dzeržinskis] Delfi, 6.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609821324/ukraina-rundas-venemaal-suurt-lohkeainetehast#pauk Ukraina ründas Venemaal suurt lõhkeainetehast] ERR, 6.X 2025</ref><ref name="drones-hit" /> Krimmis kütusehoidlat [[Feodossia]]s<ref>[https://www.err.ee/1609822251/ukraina-pustitas-tjumeni-naftakaitist-runnates-uue-kaugusrekordi#feodossia Ukraina rünnakus süttinud Feodossia naftaterminal põleb juba teist päeva] ERR, 7.X 2025</ref> ja muid sõjalisi objekte<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408282/oosel-teatati-mitmest-plahvatusest-krimmis-ja-suttis-naftabaas Öösel teatati mitmest plahvatusest Krimmis ja süttis naftabaas]. Delfi, 6.X 2025</ref><ref>{{Cite news |date=October 6, 2025 |title= Ukraine's General Staff confirms strike on explosives factory in Russia and oil terminal in Crimea |author= LILIANA OLENIAK |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukraine-s-general-staff-confirms-strike-on-1759750148.html |access-date=October 6, 2025 |publisher=RBC-Ukraine}}</ref> ning [[Belgorodi oblast]]i energiataristut, mis põhjustas elektrikatkestuse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408284/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-vaidetava-ukraina-runnaku-tottu-oosel-40-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi väidetava Ukraina rünnaku tõttu öösel 40 000 inimest elektrita] Delfi, 5.X 2025</ref> Belgorodis hukkus raketirünnaku läbi kaks inimest.<ref>{{Cite news |date=October 6, 2025 |title=Ukrainian Rocket Attack on Belgorod Kills 2 After Drone Strikes Knock Out Power|url=https://www.themoscowtimes.com/2025/10/06/ukrainian-rocket-attack-on-belgorod-kills-2-after-drone-strikes-knock-out-power-a90725 |access-date=October 6, 2025 |publisher=[[The Moscow Times]]}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tjumen]]i ettevõttele [[Rusinvest]] kuuluvale naftatöötlemistehasele, mis asub Ukrainast 2000 km kaugusel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408558/droonid-rundasid-venemaal-esimest-korda-tjumeni-mille-kaugus-ukraina-piirist-on-ule-2000-kilomeetri Droonid ründasid Venemaal esimest korda Tjumeni, mille kaugus Ukraina piirist on üle 2000 kilomeetri] Delfi, 7.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609822251/ukraina-pustitas-tjumeni-naftakaitist-runnates-uue-kaugusrekordi#tjumen Ukraina püstitas Tjumeni naftakäitist rünnates uue kaugusrekordi] ERR, 7.X 2025</ref> Vene relvajõudude rünnak Donetski oblastis Ukraina kontrolli all olevatel aladel asuvatele energiarajatistele jättis osa oblastist vooluta.<ref>{{Cite web |title=Russian strike leaves parts of Donetsk Oblast without electricity |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/06/8001501/ |access-date=2025-10-06 |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |language=en}}</ref> Eesti maismaadroonide tootja [[Milrem Robotics]] saadab Ukrainasse üle 150 mehitamata maismaasõiduki (UGV) [[THeMIS]]. Annetust rahastab Hollandi riik.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120408515/suur-annetus-milrem-robotics-lakitab-hollandi-toel-ukrainasse-ule-150-mehitamata-maismaasoiduki Suur annetus. Milrem Robotics läkitab Hollandi toel Ukrainasse üle 150 mehitamata maismaasõiduki] Delfi, 6.X 2025</ref> === 7. oktoober === Venemaa ründas [[Poltava]]s veduridepood ja elektrialajaamasid, põhjustades vooluaktkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408588/venemaa-rundas-ukrainas-poltavas-taas-raudteeinfrastruktuuri Venemaa ründas Ukrainas Poltavas taas raudteeinfrastruktuuri] Delfi, 7.X 2025</ref> Rünnakus [[Hersoni oblast]]ile sai surma kaks inimest ja 18 vigastada. Ukraina hävitas Venemaa elektroonilise sõjapidamise süsteemi, segamisjaama [[R-330Ž Žitel]].<ref>[https://www.err.ee/1609822251/ukraina-pustitas-tjumeni-naftakaitist-runnates-uue-kaugusrekordi#zhitel Ukraina tabas Vene haruldast elektroonilise sõjapidamise jaama] Delfi, 7.X 2025</ref> Venemaalt pärit andmetele põhjal on Ukraina lahinguväljadel 2025. aasta esimese üheksa kuuga hukkunud 87 000 Vene sõdurit, samal ajal kui haavatuid on 160 000 ja kadunuks jäänuid 34 000.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120408620/jaavad-ainult-labidamehed-vene-armee-kaotab-paevas-tuhat-meest-kui-kauaks-neid-veel-jatkub |pealkiri=„Jäävad ainult labidamehed.“ Vene armee kaotab päevas tuhat meest. Kui kauaks neid veel jätkub? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-07 |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 8. oktoober === [[Belgorodi oblast]]i kuberneri väitel tabas Ukraina rakett spordikompleksi ning tappis [[Maslova Pristan]]i<!--ukwi: Маслова Пристань--> asulas kolm inimest.<ref>{{cite web |last1=Protz |first1=Anastasia |title= Three killed in Ukrainian missile strike on Russia’s Belgorod region, governor says |url= https://www.irishtimes.com/world/europe/2025/10/08/three-killed-in-ukrainian-missile-strike-on-russias-belgorod-region-governor-says/ |website=[[The Irish Times]]|publisher= Reuters |access-date=8 October 2025}}</ref><ref name="ALJa_2">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/8/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1322 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,322 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-08 |access-date=2015-10-08 |website=aljazeera.com |language=en |author=David D. Lee |author2= |quote=Russia’s state nuclear energy company has claimed that a Ukrainian drone attempted to strike a nuclear plant in Russia’s [[Voroneži oblast|Voronezh region]] bordering Ukraine, but the unmanned aerial vehicle crashed into a cooling tower and caused no damage at the site. }}</ref> Vene armee ründas droonidega Ukrainas [[Krõvõi Rih]]i ja [[Tšerkassõ]] linnu.<ref>[https://www.err.ee/1609823382/krovoi-rihis-ja-tserkassos-toimusid-plahvatused#plahvatus Krõvõi Rihis ja Tšerkassõs toimusid plahvatused] ERR, 9.X 2025</ref> Õhurünnakutes [[Sumõ oblast]]ile hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web |author=Abbey Fenbert |title='Massive' Russian attack in Sumy Oblast kills 3, injures 2 |url=https://kyivindependent.com/massive-russian-attack-in-sumy-oblast-kills-3-injures-2/ |work=[[The Kyiv Independent]]|access-date=9 October 2025}}</ref> [[Novosibirsk]]is puhkes tulekahju Zavod Pripojevi tehases, mis toodab Vene sõjaväele elektroonikat. === 9. oktoober === Belgorodi oblastis hukkus oblasti kuberneri kinnitusel kolm inimest.<ref>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/9/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1323 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,323 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-09 |access-date=2015-10-09 |website=aljazeera.com |language=en |author=David D. Lee }}</ref> Venemaa droonid ründasid objekte [[Odessa oblast]]is. Kahjustada sai tsiviil-, sadama- ja energeetikataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409166/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-odessa-oblastit Venemaa ründas Ukrainas droonidega Odessa oblastit] Delfi, 9.X 2025</ref> Ukraina droonid ründasid [[Volgogradi oblast]]is Kotovo linnas asuvat [[Lukoil]]i Korobkovski gaasitöötlemistehast (Lukoil-KGPZ), kus puhkesid tulekahjud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409096/droonid-rundasid-venemaal-volgogradi-oblastis-lukoili-gaasitootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Volgogradi oblastis Lukoili gaasitöötlemistehast] Delfi, 9.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609824270/ukraina-droonid-rundasid-lukoili-gaasitehast#lukoil Ukraina droonid ründasid Lukoili gaasitehast] ERR, 9.X 2025</ref><ref>{{cite web |author= Sania Kozatskyi |title= Night Drone Attack: Satellites Spot Fires at Gas Plant and Oil Pumping Station in Russia’s Volgograd Region |url= https://militarnyi.com/en/news/night-drone-attack-satellites-spot-fires-at-gas-plant-and-oil-pumping-station-in-russia-s-volgograd-region/ |website= [[Militarnõi|militarnyi]] |access-date=9 October 2025}}</ref> === 10. oktoober === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2025-10-10 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne elumaja Kiievis, {{nowrap|10. X 2025}}]] Rünnakus Zaporižžjale hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |author1=Lucy Pakhnyuk |author2=Volodymyr Ivanyshyn |author3=Sonya Bandouil |author4=Martin Fornusek |author5=Kateryna Hodunova |date=2025-10-10 |title='Missiles, one after another' — Kyiv blackouts as Russia strikes Ukraine's energy infrastructure once again |url=https://kyivindependent.com/potential-water-power-shortages-reported-in-kyiv-amid-massive-drone-strikes/ |access-date=2025-10-10 |website=The Kyiv Independent}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 465 drooni ja 32 raketiga, mis põhjustasid voolu- ja veevarustuskatkestusi Kiievis ja vigastasid vähemalt 20 inimest.<ref>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/10/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1324 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,324 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-10|access-date=2015-10-10|website=aljazeera.com |language=en |author= Erin Hale |quote=Russian forces also fired at least seven drone attacks on the city of Zaporizhzhia in southeast Ukraine on Thursday, killing a seven-year-old and injuring at least three people, according to the regional governor. }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.err.ee/1609825812/vene-ohurunnak-jattis-suure-osa-kiievist-elektrita#pimeduses |title=Vene õhurünnak jättis suure osa Kiievist elektrita |publisher=ERR |date=10. oktoober 2025, 12:46 |access-date=2025-10-10 |website=err.ee |quote=Zaporižžjas hukkus Vene õhurünnaku tõttu seitsmeaastane laps.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409345/venemaa-rundas-droonidega-kiievit-suttis-kortermaja-ja-dnepri-vasakkallas-jai-elektrita Venemaa ründas droonidega Kiievit. Süttis kortermaja ja Dnepri vasakkallas jäi elektrita] Delfi, 10.X 2025</ref><ref name="AlJaz_2025-10-11">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/11/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1325 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,325 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1325. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-10-11 |access-date=2025-10-11 |website=aljazeera.com |language=en |author=Fiona Kelliher |quote= }}</ref> Venemaa väitis, et on tulistanud [[Buk (raketisüsteem)|raketiheitjaga Buk]] alla kaks esimest [[FP-5 Flamingo|Flamingo raketti]], tegemist oli Flamingo esmakordse kasutamisega Venemaa pinnal.<ref>{{Cite web |author= Dylan Malyasov |date=2025-10-10 |title= Russia claims to down Ukraine’s new FP-5 cruise missile |url= https://defence-blog.com/russia-claims-to-down-ukraines-new-fp-5-cruise-missile/?amp |access-date=2025-10-10 |website=Defence Blog|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title= Russians Claim That Flamingo Missiles Were Used Against Them |url= https://militarnyi.com/en/news/russians-claim-that-flamingo-missiles-were-used-against-them/ |access-date=2025-10-10 |website= [[Militarnõi|militarnyi]] |language=en}}</ref> === 11. oktoober === Ukrainas hukkus Vene drooni- ja raketirünnakute läbi vähemalt viis inimest.<ref name="AlJaz_2025-10-12">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/11/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1326 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,326 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1326. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-10-12 |access-date=2025-10-12 |website=aljazeera.com |language=en |author=Ted Regencia |quote=The Russian TASS news agency said a Ukrainian drone attack on Russia’s Kursk region killed an 81-year-old man. }}</ref> [[HUR MO|HURi]] teatel ründasid nende droonid laupäeva hommikul Venemaal [[Baškortostan]]is, umbes 1400 kilomeetri kaugusel rindejoonest asuvat nafta rafineerimistehast.<ref>{{cite web|url=https://www.err.ee/1609826880/soja-1326-paev-ukraina-rundas-naftatootlemistehast-1400-kilomeetrit-rindest#nafta |title=Sõja 1326. päev: Ukraina ründas naftatöötlemistehast 1400 kilomeetrit rindest |publisher=ERR |date=11. oktoober 2025, 16:45 |access-date=2025-10-12 |website=err.ee |quote=Zaporižžjas hukkus Vene õhurünnaku tõttu seitsmeaastane laps. }}</ref><ref>{{Cite web |author= Yuliia Akymova|author2= Daria Dmytriieva |date=2025-10-11|title= Ukrainian Security Service strike Bashneft oil refinery 1,400 km inside Russia |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-security-service-strike-bashneft-1760181279.html |access-date=2025-10-11| website=RBC-Ukraine News}}</ref> === 12. oktoober === Venemaa ründas 118 drooniga Ukraina energeetikaobjekte [[Odessa oblast]]is ja [[Donetski oblast]]is põhjustades elektrikatkestusi. Ukraina õhutõrje hävitas 103 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja vigastada sai 23 Ukraina tsiviilisikut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409759/ukrainas-hukkus-oopaeva-jooksul-seitse-tsiviilisikut-odessas-sai-kannatada-elektritaristu Ukrainas hukkus ööpäeva jooksul seitse tsiviilisikut, Odessas sai kannatada elektritaristu] Delfi, 12.X.2025</ref> Ukraina ründas Belgorodi elektrijaama, tekitades seal elektrikatkestuse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409738/belgorodi-elektrijaama-tabas-ukraina-raketilook-kuberner-teatas-elektrikatkestustest Belgorodi elektrijaama tabas Ukraina raketilöök, kuberner teatas elektrikatkestustest] Delfi, 12.X.2025</ref> Ukraina droonid ründasid [[Kh-69]] ja [[H-101|Kh-101]] rakettidele detaile tootvat tehast [[Smolensk]]is; kohalikud elanikud teatasid mitmest plahvatusest ja õhukaitsesüsteem aktiveeriti.<ref>{{Cite web |author=YURI ZORIA |date=2025-10-12 |title= Explosions rock Smolensk aviation plant that builds Kh‑59 missiles — videos show smoke rising near the site |url= https://euromaidanpress.com/2025/10/12/explosions-rock-smolensk-aviation-plant-that-builds-kh%E2%80%9159-missiles-videos-show-smoke-rising-near-the-site/ |access-date=2025-10-12 |website= euromaidanpress}}</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is Mali Štšerbakü küla.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409810/video-ebatavaline-uudis-ukraina-sodurid-teatasid-lounarindel-asuva-kula-vabastamisest VIDEO | Ebatavaline uudis: Ukraina sõdurid teatasid lõunarindel asuva küla vabastamisest] Delfi, 12.X.2025</ref><ref>{{Cite web |author=Kateryna Denisova |date=2025-10-12 |title=Ukraine liberates village in Zaporizhzhia Oblast, military claims |url=https://kyivindependent.com/ukraine-liberates-village-in-zaporizhzhia-oblast-military-claims/ |access-date=2025-10-12 |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina-meelsed partisanid rühmitusest Ateš saboteerisid sõjaväe logistikaks vajalikku raudteetaristut [[Novotšerkassk]]is [[Rostovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609827393/zelenski-kutsus-trumpi-ules-lopetama-ukraina-soda-lahis-ida-eeskujul#partisanid Ukraina partisanide teatel saboteerisid nad raudteetaristut Venemaal Rostovi oblastis] Delfi, 12.X.2025</ref><ref>{{Cite web |author= Vadim Khlyudzinsky |date=2025-10-12 |title= Partisans disrupted the movement of Russian military echelons in Rostov Oblast |url=https://unn.ua/en/news/partisans-disrupted-the-movement-of-russian-military-echelons-in-rostov-oblast |access-date=2025-10-12 |website=UNN}}</ref> [[Donald Trump]]i kutsel peaks 17. oktoobril [[Washington]]is toimuma kohtumine president [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kohtumine Trumpiga.<ref>[https://unn.ua/en/news/trump-to-host-zelensky-in-washington-on-october-17-ft Trump to host Zelensky in Washington on October 17 – FT]. [[Ukraina riiklik võrguväljaanne|UNN]]<!--Українські Національні Новини (УНН)-->, 13. X 2025</ref> === 13. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-10-12 Feodosia.png|thumb|NASA FIRMSi jäädvustus tulekahjudest [[Feodossija]] naftahoidlas {{nowrap|12. X 2025 23:03:00 (UTC)}}]] Krimmi Vabariigi juhi väitel süttis [[Feodossija]] naftahoidla põlema pärast droonirünnakut.<ref>{{Cite web |author=Kateryna Hodunova |date=2025-10-13 |title=Russia's largest oil depot in occupied Crimea on fire again, second Ukrainian drone strike in a week |url=https://kyivindependent.com/oil-depot-ablaze-after-drone-attack-in-russian-occupied-crimea/ |access-date=2025-10-13 |website=The Kyiv Independent}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609827864/soja-1328-paev-trump-ahvardas-putinit-tomahawkide-andmisega-ukrainale#feodossia Ukraina süütas õhurünnakuga Feodossia naftahoidla Krimmis] ERR, 13.X 2025</ref> Droonid tabasid [[Simferopol]]is ja [[Feodossija]]s asunud viit kütusemahutit ning mitut "Venemaa-Krimmi energiasilla" osaks olevat elektri alajaama.<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title= SBU, SOF drones strike oil terminal, several power substations in Crimea |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/4046733-sbu-sof-drones-strike-oil-terminal-several-power-substations-in-crimea.html |access-date=2025-10-14|website= ukrinform}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409939/droonid-rundasid-krimmis-feodossijas-naftabaasi Droonid ründasid Krimmis Feodossijas naftabaasi] Delfi, 13.X 2025</ref> === 14. oktoober === [[ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo|UNOCHA]] abikonvoi langes Hersoni oblastis Bilozerka lähedal Venemaa droonide ja suurtükiväe ühisrünnaku alla, mille tagajärjel üks veoauto hävis ja teine sai kahjustada.<ref>{{Cite web |date=2025-10-14 |title=Ukraine urges UN to condemn Russian attack on UN aid convoy in Kherson Oblast |url=https://kyivindependent.com/ukraine-urges-un-to-condemn-russian-attack-on-un-aid-convoy-in-kherson-oblast/ |author=Jared Goyette |access-date=2025-10-15 |website=The Kyiv Independent}}</ref> Venemaa ründas Harkivit juhitavate lennukipommidega, rünnaku tagajärjel sai kahjustada haigla ning vigastada kuus patsienti.<ref>[https://www.err.ee/1609828746/soja-1329-paev-vene-runnakus-harkivi-haiglale-sai-viga-vahemalt-kuus-inimest#harkiv Vene rünnakus Harkivi haiglale sai viga vähemalt kuus inimest] ERR, 14.X 2025</ref> Kurski oblasti kuberneri väitel hukkus Ukraina droonirünnakus Belitsa külale üks inimene.<ref>{{Cite web |date=2025-10-14 |title=Woman Killed in Ukrainian Drone Strike on Kursk Border Region |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/10/14/woman-killed-in-ukrainian-drone-strike-on-kursk-border-region-a90806 |access-date=2025-10-14 |website=The Moscow Times}}</ref> Ukraina droonid ründasid elektri alajaama Arzamasskajas, [[Nižni Novgorodi oblast]]is. [[NASA]] [[FIRMS]] teatas tulekahjust, mis kahjustas kahte trafot ja põhjustas kohaliku kuberneri sõnul "lühiajalisi elektrikatkestusi".<ref>{{Cite web |date=2025-10-14 |title= Over 700 km from Ukraine, drones strike Russian substation feeding Gazprom and railway |url= https://euromaidanpress.com/2025/10/14/over-700-km-from-ukraine-drones-strike-russian-substation-feeding-gazprom-and-railway/|author= YURI ZORIA |access-date=2025-10-15|website= euromaidanpress}}</ref> === 15. oktoober === Venemaa okupeeris [[Donetski oblast]]is asuvad Perestroika, Komari ja Mirnoje asulad.<ref name=deepstatemap/> [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast tabasid Ukraina droonid, kohalikud elanikud teatasid plahvatustest ja tulekahjudest.<ref>{{Cite web |date=2025-10-15|title= Volgograd oil refinery hit repeatedly as Ukraine targets fuel supplies for Russian military operations |author= VIRA KRAVCHUK |url=https://euromaidanpress.com/2025/10/15/volgograd-oil-refinery-hit-repeatedly-as-ukraine-targets-fuel-supplies-for-russian-military-operations/ |access-date=2025-10-15|website= euromaidanpress}}</ref> Ukraina droonid ründasid Ufas asuvat nafta rafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609829769/soja-1330-paev-ukraina-rundas-taas-ufaas-asuvat-rafineerimistehast#ufaa Meedia: Ukraina ründas taas Ufaas asuvat rafineerimistehast] ERR, 15.10.2025</ref> Ukraina andis korduslöögi Krimmis asuvale Feodossija naftaterminalile, mille käigus sai kahjustada 16 kütusemahutit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120410441/ukraina-kindralstaabi-teatel-sai-kordusloogis-feodossija-naftaterminalile-kahjustada-16-kutusemahutit Ukraina kindralstaabi teatel sai korduslöögis Feodossija naftaterminalile kahjustada 16 kütusemahutit ] Delfi, 15.10.2025</ref> === 16.oktoober === [[Operatiivväejuhatus Lõuna|Operatiivväejuhatusele Lõuna]] alluvat Ukraina väljaõppekeskust tabas kaks ballistilist raketti, surma ja vigastada sai teadmata arv inimesi.<ref>{{Cite web |author= Kollen Post |date=2025-10-16|title= Russian missile strikes Ukrainian training ground, casualties reported, military says |url= https://kyivindependent.com/russia-strikes-another-ukrainian-army-training-center-with-ballistic-missiles-in-morning-attack/ |access-date=2025-10-16 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorodi oblast]]is Kstovos asuvat Vene naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609830639/soja-1331-paev-meedia-teatel-tabasid-ukraina-droonid-vene-naftatootlemistehast Meedia: Ukraina droonid tabasid suurt Vene naftatöötlemistehast] ERR, 16.10.2025</ref> === 17. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-10-17 Gvardeyskoye.png|thumb|NASA [[FIRMS]]i jäädvustus tulekahjudest Gvardeiskoje naftaterminalis, {{nowrap|17. X 2025 09:13:00 (UTC}})]] Washingtonis toimus USA ja Ukraina presidendi kahepoolne kohtumine;<ref name="EN251017" /><ref name="ALJa_Tr-Zel-18x" /><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411121/blogi-ja-video-washingtoni-kulastanud-zelenskoi-pakkus-usa-le-tomahawkide-vastu-ukrainas-toodetud-droone BLOGI ja VIDEO | Washingtoni külastanud Zelenskõi pakkus USA-le Tomahawkide vastu Ukrainas toodetud droone] Delfi, 17.10.2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609832037/soja-1332-paev-sotsis-ja-okupeeritud-donetskis-kolasid-droonirunnakus-plahvatused Zelenski jõudis Valgesse Majja] Delfi, 17.10.2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609832052/zelenski-saabus-washingtoni-relvakonelustele-trumpiga Zelenski saabus Washingtoni relvakõnelustele Trumpiga] ERR, 17.10.2025</ref> päev varem oli president Trump leppinud telefonitsi president Putiniga kokku kohtumise Ungaris.<ref name="EN251017">Malek Fouda, Sasha Vakulina. [https://www.euronews.com/2025/10/17/zelenskyy-expected-to-make-long-range-missile-case-in-white-house-talks-with-trump Trump and Zelenskyy White House meeting, all you need to know]. [[Euronews]], 17.10.2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609831839/trumpi-sonul-kohtub-ta-putiniga-budapestis Trumpi sõnul kohtub ta Putiniga Budapestis] ERR, 17.10.2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609832517/el-avaldas-toetust-trumpi-ja-putini-kohtumisele-budapestis EL avaldas toetust Trumpi ja Putini kohtumisele Budapestis] ERR, 17.10.2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609832634/eksperdid-putini-ja-trumpi-kohtumine-euroopa-pinnal-on-tehniliselt-voimalik Eksperdid: Putini ja Trumpi kohtumine Euroopa pinnal on tehniliselt võimalik] ERR, 17.10.2025</ref> Ukraina ründas droonidega Vene sõjalisi objekte Krimmis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120410929/plahvatused-toimusid-krimmis-ja-sotsis-venemaal-suleti-11-lennuvalja Plahvatused toimusid Krimmis ja Sotšis, Venemaal suleti 11 lennuvälja] ERR, 17.10.2025</ref><ref>{{cite news|url= https://charter97.org/en/news/2025/10/17/659590/ |work= [[Charter 97]] |title= Powerful Drone Attack On Crimea: Oil Depot And Airfield In Gvardeyskoye On Fire |date= 2025-10-17 |access-date=2025-10-19}}</ref> Venemaa tulistas droone tõrjudes Krimmis alla oma lennuki [[Su-30]]SM.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411037/ukraina-vaitel-tulistasid-venelased-krimmis-alla-oma-lennuki Ukraina väitel tulistasid venelased Krimmis alla oma lennuki] Delfi, 17.X 2025</ref> Vene sõjatribunal mõistis 15 Ukraina sõjavangile [[Pataljon "Aidar"|"Aidari" pataljonist]] terrorismisüüdistuse alusel kuni 21-aastase vanglakaristuse.<ref>{{Cite web |date=2025-10-17 |title=Russia convicts 15 captured Ukrainian soldiers on terrorism charges |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-aidar-trial-pow-258459f79277eb7853b1a351e6d0476c |access-date=2025-10-18 |website=AP News }}</ref> === 18. oktoober === [[TASS]]i kinnitusel sai Ukraina droonirünnakutes Krimmile kahjustada mitu elektri alajaama.<ref name="ALJa_Tr-Zel-18x">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/9/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1332 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,332 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1332. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-18 |access-date=2015-10-19 |website=aljazeera.com |language=en |author=Lyndal Rowlands }}</ref> Venemaal [[Uljanovski oblast]]is süttis Ukraina droonirünnaku järel alajaam.<ref>[https://www.err.ee/1609833138/trump-kutsus-kiievit-ja-moskvat-soda-lopetama Ukraina tabas droonidega alajaama Venemaal Uljanovski oblastis] ERR, 18.X 2025</ref> Venemaal [[Baškortostan]]i vabariigis toimus sõjaväele relvi ja laskemoona tootvas keemiatehases plahvatus.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8345218/videod-venemaal-kargatas-laskemoona-tootvas-keemiatehases-voimas-plahvatus VIDEOD ⟩ Venemaal kärgatas laskemoona tootvas keemiatehases võimas plahvatus] Postimees, 18.X 2025</ref> === 19. oktoober === Venemaa väed on tunginud [[Harkivi oblast]]is asuvasse [[Kupjansk]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas 62-st Vene ründedroonist alla 40. [[Dnipropetrovski oblast]]is jäi 192 kaevurit maa alla kaevandusse lõksu.<ref>[https://www.err.ee/1609833609/washington-post-putin-nouab-taielikku-kontrolli-donetski-ule Kiiev: Ukraina sõjavägi tulistas öösel alla 40 Vene ründedrooni 62-st] ERR, 19.X 2025</ref><ref name="AlJa_1334p">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/19/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1334 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,334 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1334. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-19 |access-date=2015-10-20 |website=aljazeera.com |language=en |author=Lyndal Rowlands |quote=Russian forces launched a “massive” attack on a coal mine in Ukraine’s Dnipropetrovsk region, private Ukrainian energy company DTEK wrote in a post on Telegram, adding that 192 mineworkers, who were underground during the incident, were being evacuated. }}</ref> Ukraina rünnakute tagajärjel puhkesid tulekahjud [[Orenburg]]i gaasitöötlustehases ja naftarafineerimistehases [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411312/video-ukraina-suutas-oosel-vene-tehaseid-seekord-said-paugu-samara-ja-orenburgi-oblast VIDEO | Ukraina süütas öösel Vene tehaseid. Seekord said paugu Samara ja Orenburgi oblast] Delfi, 19.X 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-10-19| author= Andrew Osborn | title= Ukrainian drones cause fire at major Russian gas processing plant, governor says |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-drones-cause-fire-russian-gas-plant-governor-says-2025-10-19/ |access-date=2025-10-19|website=Reuters }}</ref> === 20. oktoober === Venemaa lükkas tagasi USA presidendi Trumpi idee vaherahust ja rindejoone külmutamisest selle hetkeasukohas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411643/kreml-lukkas-trumpi-idee-rindejoone-kulmutamise-kohta-tagasi-meie-eesmark-on-endine Kreml lükkas Trumpi idee rindejoone külmutamise kohta tagasi: meie eesmärk on endine] Delfi, 20.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411290/usa-leht-putin-nouab-taas-donbassi-vallutamata-alade-loovutamist-ja-lubab-sellega-piirduda USA leht: Putin nõuab taas Donbassi vallutamata alade loovutamist ja lubab sellega piirduda] Delfi, 19.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411391/ft-trump-kaskis-zelenskoil-loovutada-donbassi-ja-ahvardas-et-muidu-venemaa-havitab-ukraina FT: Trump käskis Zelenskõil loovutada Donbassi ja ähvardas, et muidu Venemaa hävitab Ukraina] Delfi, 19.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411450/video-trump-eitas-et-noudis-kogu-donbassi-venemaale-andmist VIDEO {{!}} Trump eitas, et nõudis kogu Donbassi Venemaale andmist] Delfi, 20.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411512/zelenskoi-donbassist-ei-taganeta Zelenskõi: Donbassist ei taganeta] Delfi, 20.X 2025</ref><ref name="AlJa_251020">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/20/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1335 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,335 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1335. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-20 |access-date=2015-10-21 |website=aljazeera.com |language=en |author=Lyndal Rowlands }}</ref> Ukraina valmistab ette pikaajalist lepingut 25 Patrioti õhutõrjesüsteemi hankimiseks, teatas ukraina president Volodõmõr Zelenski.<ref>[https://www.err.ee/1609834254/vene-runnakute-tottu-jaid-tsernihivis-kumned-tuhanded-inimesed-elektrita#patriot Ukraina valmistab ette lepingut 25 Patrioti õhutõrjesüsteemi hankimiseks] ERR, 20.X 2025</ref> === 21. oktoober === Venemaa okupeeris Poltavka asula [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> Ukraina droonid tabasid [[Rostovi oblast]]is [[Bataisk]]is elumaja, kahjustades seina, mille tagajärjel evakueeriti kohaliku kuberneri sõnul 20 elanikku. Droonide rusud kahjustasid ka lähedal asuvate majade aknaid. Katkenud elektriliin jättis 3000 klienti vooluta. [[Rostov Doni ääres]] viidi haiglasse alaealine, kellel oli „killuhaav”. [[Brjanski oblast]]is väitis kuberner samuti, et drooni rusud vigastasid alaealist. [[Voroneži oblast]]is teatas kohalik kuberner, et kahjustati „tööstusettevõtet” ja eravaldust.<ref>{{Cite web | title= Russia’s Rostov Region Targeted in Ukrainian Drone Attack, Officials Say |url= https://www.themoscowtimes.com/2025/10/21/russias-rostov-region-targeted-in-ukrainian-drone-attack-officials-say-a90879 |access-date=2025-10-21|website=The Moscow Times}}</ref><ref>{{Cite web | title= Ukrainian drones launch 'massive air attack' on Russia's Bryansk, Rostov oblasts, local authorities claim|author= Volodymyr Ivanyshyn |url= https://kyivindependent.com/massive-air-attack-drones-attack-russias-bryansk-rostov-oblasts-causing-damage-authorities-claim/ |access-date=2025-10-21|website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina droonirünnakute tagajärjel süttis tulekahju Krimmis Hvardiiske alevis asuvas naftabaasis.<ref>[https://www.err.ee/1609835220/reuters-ukraina-droonirunnak-peatas-vene-naftatehase-too#krimm Krimmis süttis naftabaasis uuesti tulekahju] ERR, 21.X 2025</ref> [[Valge Maja]] teatel ei ole kohtumist Putiniga lähitulevikus kavas.<ref>Jenna Sundel, Gabe Whisnant. [https://www.newsweek.com/donald-trump-putin-meeting-russia-ukraine-white-house-10913776 Donald Trump’s Meeting with Vladimir Putin Called Off]. [[Newsweek]], 21. X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411937/meedia-trumpi-ja-putini-kohtumise-plaanid-lukati-edasi Meedia: Trumpi ja Putini kohtumise plaanid lükati edasi] Delfi, 21.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411853/lavrov-kui-ukrainas-niisama-lihtsalt-peatuda-tahendab-see-konflikti-esmapohjuste-unustamist Lavrov: kui Ukrainas niisama lihtsalt peatuda, tähendab see konflikti esmapõhjuste unustamist] Delfi, 21.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411732/cnn-rubio-ja-lavrovi-plaanis-olnud-kohtumine-lukati-lahkuminevate-ootuste-tottu-edasi CNN: Rubio ja Lavrovi plaanis olnud kohtumine lükati „lahkuminevate ootuste“ tõttu edasi] Delfi, 21.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609835607/usa-ametnik-trump-ei-plaani-putiniga-lahiajal-kohtuda USA ametnik: Trump ei plaani Putiniga lähiajal kohtuda] ERR, 21.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411970/video-trump-ma-ei-taha-raisatud-kohtumist-putiniga VIDEO | Trump: ma ei taha raisatud kohtumist Putiniga] Delfi, 22.X 2025</ref> === 22. oktoober === Ametnike sõnul hukkus Venemaa intensiivsete drooni- ja raketirünnakute käigus Ukrainas vähemalt kuus inimest, sealhulgas kaks last.<ref name="BBC_2025-10-22">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/czjpe0193geo |title=Children among victims in Russian strikes, hours after Trump-Putin talks shelved |trans-title=Venemaa rünnakute ohvrite seas on ka lapsi, mõni tund pärast Trumpi ja Putini läbirääkimiste edasilükkamist |publisher=[[BBC]] |date=22. oktoober 2025, 19:45 |access-date=2025-10-22 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Paul Kirby |author2=John Sudworth |quote=A kindergarten was hit in Ukraine's second biggest city Kharkiv and there was widespread damage in Kyiv. Children were among the 27 people wounded.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411978/zelenskoi-venemaa-oises-runnakus-hukkus-6-ja-sai-kannatada-17-inimest Zelenskõi: Venemaa öises rünnakus hukkus 6 ja sai kannatada 17 inimest] Delfi, 22.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412064/video-venemaa-andis-harkivis-loogi-lasteaia-pihta-hukkus-uks-mees VIDEO | Venemaa andis Harkivis löögi lasteaia pihta. Hukkus üks mees] Delfi, 22.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412215/delfi-ukrainas-venelased-pommitasid-lasteaeda-kuberner-euroopa-suurriigid-muretsevad-ent-ei-tegutse DELFI UKRAINAS | Venelased pommitasid lasteaeda. Kuberner: Euroopa suurriigid muretsevad, ent ei tegutse] Delfi, 22.X 2025</ref> Ukraina korraldas kombineeritud raketi- ja õhurünnaku, kasutades ka [[Storm Shadow]] rakette, [[Brjansk]]i keemiatehasele, kus toodetakse püssirohtu ja lõhkeainet.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411975/ukraina-teatas-et-rundas-storm-shadow-rakettidega-brjanski-pussirohu-ja-lohkeainetehast Ukraina teatas, et ründas Storm Shadow’ rakettidega Brjanski püssirohu- ja lõhkeainetehast] Delfi, 22.X 2025</ref> Droonitabamusi said ka [[Dagestan]]is asuv [[Mahhatškala]] naftatöötlemistehas, [[Mordva]]s asuv [[Saransk]]i mehaanikatehas, mis toodab muu hulgas jalaväemiine ja [[Smolenski oblast]]is asuv soojuselektrijaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412023/droonid-rundasid-ettevotteid-dagestanis-ja-mordvas Droonid ründasid ettevõtteid Dagestanis ja Mordvas] Delfi, 22.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609836099/ukraina-rundas-mitut-tahtsat-venemaa-toostusrajatist#keemiatehas Ukraina ründas Brjanskis asuvat keemiatehast] ERR, 22.X 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8346555/blogi-1337-sojapaev-ukrainas-venemaa-rundas-harkivis-lasteaeda?liveblogPost=1 Ukraina ründas Venemaal Brjanski keemiatehast] Postimees, 22.X 2025</ref> Venemaal [[Tšeljabinski oblast]]is [[Kopeisk]]i keemiatehases, kus toodetakse suurtükimürske ja laskemoona lennukitele, [[Kopeiski keemiatehase plahvatused|toimusid plahvatused ja puhkes tulekahju]]. Plahvatuses hukkus 12 ja teadmata kadunutena on kirjas üheksa inimest.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8347267/blogi-1338-sojapaev-ukrainas-vene-droon-tappis-ukraina-idaosas-kaks-ajakirjanikku?liveblogPost=11 Venemaal Tšeljabinski oblastis lendas õhku relvi tootev tehas] Postimees, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609836987/venemaa-rjazani-naftatootlemistehases-puhkes-suur-tulekahju#uuralites Venemaa sõjatehases toimunud plahvatuses hukkus 12 inimest] ERR, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120413286/nadal-parast-vene-laskemoonatehase-plahvatust-on-10-inimest-endiselt-kadunud-hukkunuid-on-13 Nädal pärast Vene laskemoonatehase plahvatust on 10 inimest endiselt kadunud. Hukkunuid on 13] Delfi, 28.X 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-10-23 |title=Russia: Ten dead in blast at munitions plant in Urals |url=https://www.bbc.com/news/articles/ckgzx82p1x5o |access-date=2025-10-23 |website=www.bbc.com |language=en-GB}}</ref> Venemaal toimus plahvatus Pihkva-Peterburi raudteeliinil. President Zelenskõi alustas Euroopa-reisi Norrast<ref name="BBC_2025-10-22" /> ja Rootsist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412178/ukraina-ja-rootsi-solmisid-lepingu-kuni-150-gripeni-havitaja-tarnimiseks-kiievile Ukraina ja Rootsi sõlmisid lepingu kuni 150 Gripeni hävitaja tarnimiseks Kiievile] Delfi, 22.X 2025</ref> === 23. oktoober === Vene droonirünnak Kiievile vigastas seitset inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412211/venemaa-rundas-ukrainat-taas-droonidega-kiievis-sai-7-inimest-kannatada-ja-harkivi-oblastis-hukkus-paastja Venemaa ründas Ukrainat taas droonidega. Kiievis sai 7 inimest kannatada ja Harkivi oblastis hukkus päästja] Delfi, 23.X 2025</ref> Vene droon tappis [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaks Ukraina telekanali [[Freedom (telekanal)|Freedom]] ajakirjanikku: Olena Hubanova ja operaator Jevhen Karmazini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412312/vene-droon-tappis-kramatorskis-kaks-ukraina-ajakirjanikku Vene droon tappis Kramatorskis kaks Ukraina ajakirjanikku] Delfi, 23.X 2025</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, põhjustades plahvatusi.<ref>[https://www.err.ee/1609836987/venemaa-rjazani-naftatootlemistehases-puhkes-suur-tulekahju#rjazan Venemaa Rjazani naftatöötlemistehases puhkes suur tulekahju] ERR, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412218/venemaal-rjazanis-toimusid-plahvatused-naftatootlemistehase-ja-lennuvalja-piirkonnas Venemaal Rjazanis toimusid plahvatused naftatöötlemistehase ja lennuvälja piirkonnas] Delfi, 23.X 2025</ref> Ukraina vabastas Popkrovski lähedal Dobropillija suunal asuva Kutšijev Jari küla ja võttis selle käigus vangi 50 Venemaa võitlejat.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02W2aeFkCY8sKSyGuT5GRXWxhJwu86XCa4gFGLk5BbZ8sUB3ecB26rQxAhmgn5s38Ul SÕJARAPORT | Rainer Saks: Pokrovski all likvideeriti sissepiiratud Vene väeüksus] FB Teet Kalmuse blogi, 23.X 2025</ref> Venemaa tagastas Ukrainale umbes 1000 hukkunud sõjaväelase surnukehad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412340/ukraina-sai-tagasi-tuhande-hukkunud-sojavaelase-surnukehad Ukraina sai tagasi tuhande hukkunud sõjaväelase surnukehad] Delfi, 23.X 2025</ref><ref>{{Cite web | title=Ukraine Says Russia Returned 1,000 Bodies |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/10/23/ukraine-says-russia-returned-1000-bodies-a90917 |access-date=2025-10-23|publisher=[[The Moscow Times]]}}</ref> USA kehtestas sanktsioonid Venemaa kahe suurima naftafirma, [[Rosneft]]i ja [[Lukoil]]i, vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609836993/usa-kehtestas-sanktsioonid-kahe-suurima-vene-naftafirma-vastu USA kehtestas sanktsioonid kahe suurima Vene naftafirma vastu] ERR, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412290/zahharova-sonul-ei-tekita-usa-sanktsioonid-mingeid-probleeme-aga-medvedevi-arvates-on-need-sojaakt Zahharova sõnul ei tekita USA sanktsioonid mingeid probleeme, aga Medvedevi arvates on need sõjaakt] Delfi, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412198/video-trumpi-kannatus-hakkab-otsa-saama-venemaa-naftafirmadele-kehtestati-seni-suurimad-sanktsioonid VIDEO | Trumpi kannatus hakkab otsa saama: Venemaa naftafirmadele kehtestati seni suurimad sanktsioonid] Delfi, 23.X 2025</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120412239/nafta-hind-hakkas-rallima-bbc-venemaa-majandus-saab-hoobi Nafta hind hakkas rallima. BBC: Venemaa majandus saab hoobi] Delfi, 23.X 2025</ref><ref name="BBC_2025-10-23">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/cd6758pn6ylo |title=Trump says Putin talks 'don't go anywhere' as he imposes new sanctions |trans-title=Trump ütleb, et Putini läbirääkimised „ei vii kuhugi“, kuna ta kehtestab uued sanktsioonid |publisher=[[BBC]] |date=23. oktoober 2025, 11:45 |access-date=2025-10-23 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Bernd Debusmann Jr |author2=Max Matza |author3=Ian Aikman |quote=Oil and gas are Russia's biggest exports. The two Russian oil firms export 3.1 million barrels of oil per day. Rosneft is responsible for nearly half of all Russian oil production, which makes up 6% of the global output, according to UK government estimates.}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8348792/putin-sanktsioonid-on-tosised-kuid-me-ei-allu-usa-survele |pealkiri=Putin: sanktsioonid on tõsised, kuid me ei allu USA survele |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-10-24 |vaadatud=2025-10-24 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> Sanktsioonid hakkavad kehtima 21. novembril 2025.<ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8363556/india-ja-hiina-poorasid-selja-vene-nafta-hind-kukub-ja-maksud-pohjustavad-piiril-ummikuid |pealkiri=India ja Hiina pöörasid selja: Vene nafta hind kukub ja maksud põhjustavad piiril ummikuid |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2025-11-18 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120418242/uued-sanktsioonid-on-pannud-venemaa-naftaekspordile-suure-pontsu Uued sanktsioonid on pannud Venemaa naftaekspordile suure põntsu] Delfi, 19.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418652/indias-asuv-maailma-suurim-naftatootlemistehas-vahendab-oluliselt-vene-nafta-kasutamist Indias asuv maailma suurim naftatöötlemistehas vähendab oluliselt Vene nafta kasutamist] Delfi, 21.XI 2025</ref> Euroopa Liit kiitis heaks 19. sanktsioonipaketi, et tugevdada survet Venemaale ning takistada tema sõjamasina rahastamist. Kehtestati keeld osta Venemaa veeldatud maagaasi alates 1. jaanuarist 2027. Sanktioonide alla lisati 117 varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609836750/el-i-riigid-leppisid-kokku-19-sanktsioonipaketis-venemaa-vastu EL-i riigid leppisid kokku 19. sanktsioonipaketis Venemaa vastu] ERR, 22.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609837167/euroopa-liit-vottis-vastu-19-sanktsioonipaketi-venemaale Euroopa Liit võttis vastu 19. sanktsioonipaketi Venemaale] ERR, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412236/sihikul-on-gaas-ja-krupto-el-vottis-vastu-19-sanktsioonipaketi-venemaa-vastu Sihikul on gaas ja krüpto. EL võttis vastu 19. sanktsioonipaketi Venemaa vastu] Delfi, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412266/zelenskoi-sanktsioonidest-just-see-mida-me-ootasime Zelenskõi sanktsioonidest: just see, mida me ootasime] Delfi, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412062/intervjuu-prantsuse-ekspert-euroopa-liit-vabaneb-lahiajal-vene-energia-soltuvusest INTERVJUU | Prantsuse ekspert: Euroopa Liit vabaneb lähiajal Vene energia sõltuvusest] Delfi, 23.X 2025</ref> === 24. oktoober === Vene rünnakutes Hersonile hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |title=Ukraine war latest: Russia hits Kharkiv with glide bombs, artillery, drones kill 3 in Kherson |author=Jared Goyette |url=https://kyivindependent.com/ukraine-war-latest-update-2025-10-24/ |access-date=2025-10-24 |väljaanne=The Kyiv Independent}}</ref> Hiina riiklikud naftaettevõtted peatasid Venemaa nafta ostmise seoses USA poolt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120412549/kreml-sai-hiinalt-suure-hoobi-riik-peatas-osaliselt-venemaalt-nafta-ostmise Kreml sai Hiinalt suure hoobi. Riik peatas osaliselt Venemaalt nafta ostmise] Delfi, 24.X 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8349802/el-pais-trumpi-ootamatu-look-andis-putini-sojaplaanile-kabelimatsu |pealkiri=El País ⟩ Trumpi ootamatu löök andis Putini sõjaplaanile kabelimatsu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-10-26 |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas nelja Ida-Ukrainas küla vallutamisest&nbsp;— Bolohivka küla Harkivi oblastis, Dronivka ja Promin Donetski oblastis ning Peršotravneve Dnipropetrovski oblastis. Sõltumatut kinnitust sellele ei ole.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8348049/blogi-1339-sojapaev-ukrainas-putini-eriesindaja-soitis-usasse-trumpi-ametnikega-kohtuma |pealkiri=Venemaa teatas nelja Ida-Ukraina küla vallutamisest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-10-24 |vaadatud=2025-10-24 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Cite web |last=Bern |first=Stefaniia |date=2025-10-25 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, October 24, 2025 |url=https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-24-2025/ |access-date=2025-10-25 |website=Institute for the Study of War |language=en-US}}</ref> === 25. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat üheksa raketi ja 62 drooniga. millest Ukraina tulistas alla neli raketti ja 50 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus vähemalt kaheksa ja sai viga 67 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412765/zelenskoi-kutsus-liitlasi-abistama-ukraina-ohutorje-tugevdamisega-parast-venemaa-oist-ohurunnakut Zelenskõi kutsus liitlasi abistama Ukraina õhutõrje tugevdamisega pärast Venemaa öist õhurünnakut] Delfi, 25.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609839438/oises-raketirunnakus-kiievile-sai-vigastada-11-inimest-hukkus-kaks Öises raketirünnakus Kiievile sai vigastada 11 inimest, hukkus kaks] ERR, 25.X 2025</ref> Ukraina ulatuslik droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i Novonikolajevski rajoonis asuvas Balaškovskaja elektri alajaamas.<ref>{{Cite web |title= Ukrainian drones strike electrical substation in Russia's Volgograd Oblast for second time in two weeks |url= https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-strike-russian-electrical-substation-in-volgograd-oblast-for-second-time-in-two-weeks/|author= Dmytro Basmat |access-date=2025-10-25|väljaanne=[[The Kyiv Independent]]}}</ref> === 26. oktoober === Venemaa õhurünnakurünnaku tagajärjel hukkus Kiievis kolm ja sai vigastada 31 inimest, sealhulgas kuus last; kahjustada sai ka infrastruktuur.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412831/vene-droonirunnaku-tottu-hukkus-kiievis-kolm-inimest Vene droonirünnaku tõttu hukkus Kiievis kolm inimest] Delfi, 26.X 2025</ref><ref>{{Cite web |title=Russian attack on Kyiv kills three, injures 31, including 6 children, Ukraine says|url=https://www.straitstimes.com/world/europe/Russian-attack-on-Kyiv-kills-three-injures-31-including-6-children-Ukraine-says|access-date=2025-10-26|agency=Reuters|publisher=The Straits Times}}</ref> Venemaa väed on tunginud Pokrovski lõunaossa ja seal on positsioonidel umbes 200 Venemaa sõjaväelast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412869/ukraina-kindralstaabi-teatel-on-pokrovskis-umbes-200-vene-sojavaelast Ukraina kindralstaabi teatel on Pokrovskis umbes 200 Vene sõjaväelast] Delfi, 26.X 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120413859/linna-sees-on-tekkinud-hall-tsoon-kas-pokrovski-linn-on-ukraina-jaoks-kaotsi-minemas |pealkiri=„Linna sees on tekkinud hall tsoon.“ Kas Pokrovski linn on Ukraina jaoks kaotsi minemas? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-30 |vaadatud=2025-10-30 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref name="sorskoi-so">[https://www.delfi.ee/artikkel/120413920/sorskoi-sonul-ei-ole-ukraina-joud-pokrovskis-ega-kupjanskis-blokeeritud Sõrskõi sõnul ei ole Ukraina jõud Pokrovskis ega Kupjanskis blokeeritud] Delfi, 30.X 2025</ref> Ukraina väed lõpetasid Kutšerivi Jari asula puhastamise ja vabastasid Suhhetske küla Pokrovskist kirdes.<ref>[https://www.err.ee/1609839921/vene-ohurunnakus-kiievile-hukkus-kolm-ja-sai-viga-31-inimest#donetsk Ukraina vabastas kaks küla Donetski oblastis] ERR, 26.X 2025</ref><ref name=deepstatemap/> === 27. oktoober === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412938/linnapea-teatas-34-moskva-suunas-lennanud-drooni-allatulistamisest-sotsiaalmeedias-teatati-plahvatustest Linnapea teatas 34 Moskva suunas lennanud drooni allatulistamisest. Sotsiaalmeedias teatati plahvatustest] Delfi, 27.X 2025</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Jehorivka küla.<ref>[https://www.err.ee/1609840419/soja-1342-paev-moskva-piirkonda-tabas-droonirunnak#ukraina Ukraina väed vabastasid küla Dnipropetrovski oblastis] ERR, 27.X 2025</ref> Ukraina luureüksused hävitasid Venemaa õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]]. Ukraina lõi Donetski oblastis Dobropillja lähedal tagasi Vene vägede viimaste aegade suurima soomusrünnaku.<ref>[https://www.err.ee/1609841340/soja-1343-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-suure-soomusrunnaku-torjumisest#soomusrynnak Ukraina teatas Vene vägede suure soomusrünnaku tõrjumisest] ERR, 28.X 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120413033/video-vene-soomukite-uljas-pealetung-loppes-porilombis-keda-soosib-praegu-ukraina-sojas-ilm |pealkiri=VIDEO {{!}} Vene soomukite uljas pealetung lõppes porilombis. Keda soosib praegu Ukraina sõjas ilm? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-27 |vaadatud=2025-10-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. oktoober === Ukraina väed võtsid riigi idaosas kinni vene [[Kaksküürkaamel|kaheküürulise kaameli]].<ref>{{Cite web |title= Camel Rescued From Overrun Russian Site as Ukraine Captures Unlikely POW, Video |url= https://united24media.com/latest-news/camel-rescued-from-overrun-russian-site-as-ukraine-captures-unlikely-pow-video-12903 |author= ROMAN KOHANETS |access-date=2025-10-28|publisher=United 24 Media}}</ref> === 29. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-10-29 Simferopol.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus põlengust [[Simferopoli lennujaam]]ast idas asuvas ATANi naftaterminalis, {{nowrap|29 X 2025 07:07:00 ([[UTC]])}}]] Venemaa korraldas 396 rünnakut Ukraina lõunaosas asuva [[Zaporižžja oblast]]i 15 asulale, mille tagajärjel sai üks inimene surma ja kolm inimest vigastada.<ref name="AlJaz_2025-10-29">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/29/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1343 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,343 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1343. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-10-29 |access-date=2025-10-31 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=Russia launched 396 attacks on 15 settlements in Ukraine’s southern Zaporizhia region, killing one person and injuring three others, Governor Ivan Fedorov said on Tuesday. }}</ref> [[Simferopoli lennujaam|Simferopoli rahvusvahelisest lennujaamast]] idas asuvat ATANi naftaterminali rünnati droonidega ja see süttis põlema.<ref>{{cite news|url= https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-strike-2-oil-depots-in-russian-occupied-crimea-media-reports/ |website= kyivindependent.com |title= Ukraine attacks 2 oil depots, destroys military equipment in Russian-occupied Crimea, SBU source confirms |first= Kateryna |last= Hodunova |date= 2025-10-29 |access-date=2025-10-29}}</ref> President Putini teatel on Venemaa relvajõud edukalt katsetanud tuumaenergiaga töötavat veealust drooni Poseidon.<ref>{{cite news|url= https://www.newsonair.gov.in/russia-tests-nuclear-powered-poseidon-underwater-drone/ |website=All India Radio |title=Russia Tests Nuclear-Powered Poseidon Underwater Drone|date= 2025-10-29 |access-date=2025-10-30}}</ref> Vene üksused on tunginud [[Mõrnohrad]]i äärelinna<ref>[https://www.err.ee/1609842306/soja-1344-paev-ukraina-rundas-oosel-vahemalt-kolme-vene-nafta-ja-keemiatehast#sissetung Ukraina tunnistas Vene üksuste tungimist Mõrnohradi äärelinna] ERR, 29.X 2025</ref> Ukraina ründas kahte Venemaa naftatöötlemistehast ja keemiatehast. Tabamuse said [[Uljanovski oblast]]is [[Novospasskoje]]s asuv NS-Oili rafineerimistehas, [[Mari Eli Vabariik|Mari Eli Vabariigis]] [[Tabašino]]s tegutsev naftatöötlemistehas ja [[Stavropoli krai]]s asuv Stavroleni keemiatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120413480/venemaal-rundasid-droonid-kolme-naftatehast-suleti-terve-hulk-lennuvalju Venemaal ründasid droonid kolme naftatehast. Suleti terve hulk lennuvälju] Delfi, 29.X 2025</ref> === 30. oktoober === Venemaa ründas Zaporižžjat. Tabamuse said ühiselamu ja taristurajatis. Rünnakus sai surma kaks inimest ja 23 vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609843161/venemaa-ohurunnakutes-ukrainale-hukkus-uks-ja-sai-haavata-21-inimest#zapo Venemaa õhurünnakus Zaporižžjale hukkus üks ja sai viga 17 inimest] ERR, 30.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120413752/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-zaporizzjas-hukkus-2-ja-sai-kannatada-23-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Zaporižžjas hukkus 2 ja sai kannatada 23 inimest] Delfi, 30.X 2025</ref><ref name="AlJaz_2025-10-30">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/31/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1344 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,344 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1344. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-10-30 |access-date=2025-10-31 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=A Russian strike on a children’s hospital in Kherson in southern Ukraine wounded at least nine people on Wednesday, authorities have said. }}</ref> Vene droonirünnakus Kramatorskile hukkus üks inimene.<ref>Вячеслав Попович. [https://freeradio.com.ua/ru/rosiiany-vdaryly-dronom-po-kramatorsku-zahynula-odna-liudyna/ Россияне ударили дроном по Краматорску — погиб один человек]. freeradio.com.ua, 30. X 2025</ref> Vene õhurünnakus Konstantinovkale hukkus samuti üks tsiviilisik.<ref>[https://freeradio.com.ua/ru/rosiiany-skynuly-aviabombu-na-kostiantynivku-zahynula-liudyna/ Россияне сбросили авиабомбу на Константиновку — погиб человек]. freeradio.com.ua, 30. X 2025</ref> === 31. oktoober === Venemaa ründas neljapäeval ja reede varahommikul Ukraina energiataristut ja muid sihtmärke droonide ja rakettidega, mis sundisid kehtestama üleriigilisi elektripiiranguid ja mille tagajärjel hukkus seitse inimest.<ref name="AlJaz_2025-10-31">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/31/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1345 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,345 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1345. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-10-31 |access-date=2025-10-31 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=Zelenskyy added that Russia launched more than 650 drones and 50 missiles in the attacks. Most of the drones were neutralised and two-thirds of the missiles were downed, he said. }}</ref> Venemaa okupeeris Novohrõhorivka asula [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas.<ref name=deepstatemap/> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai kahjustada energeetikaobjektid Venbemaal : [[Orjoli oblast]]is asuv soojuselektrijaam, [[Vladimir]]is oluline elektrialajaama ja [[Jaroslavl]]is Slavneft-JANOS-i naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.err.ee/1609844106/soja-1346-paev-ukraina-droonid-rundasid-orjolis-asuvat-soojuselektrijaama#ukraina Ukraina droonid ründasid Orjoli oblastis asuvat soojuselektrijaama] ERR, 31.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414012/venemaal-rundasid-droonid-energeetikaobjekte-ja-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid energeetikaobjekte ja naftatöötlemistehast] Delfi, 31.X 2025</ref> [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse (HUR)]] teatel hävitasid nad [[Moskva oblast]]is [[Koltsevoi]] naftatoodete torujuhtme kolm haru.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8353139/blogi-1347-sojapaev-ukrainas-salaoperatsioon-loi-moskva-oblastis-rivist-valja-naftatorujuhtme?liveblogPost=5 |pealkiri=Ukraina luureteenistus lasi Moskva oblastis õhku naftatorujuhtme |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-01 |vaadatud=2025-11-01 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609845219/ukraina-saatis-pokrovskisse-erivaelased#hur HUR: Ukraina tabas Moskva lähedal asuvat kriitilist kütusetorustikku] ERR, 1.XI 2025</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa oktoobri jooksul 274 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref name="russian-of" /> == November == === 1. november === Vene väed korraldasid päeva jooksul 673 rünnakut Ukraina Zaporižžja oblasti 19 asulale, mille tagajärjel sai surma vähemalt kolm inimest ja vigastada 29 inimest.<ref name="AlJaz_2025-11-01">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/31/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1346 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,346 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1346. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-11-01 |access-date=2025-11-01 |website=aljazeera.com |language=en |author= Lyndal Rowlands |quote=Russian forces killed eight people and injured 18 others in Ukraine’s Donetsk region in the past day, the head of the Donetsk Regional Military Administration, Vadym Filashkin, reported on Facebook on Friday. }}</ref> [[Dnipropetrovski oblast]]is toimunud sõjaväelist autasustamistseremooniat tabanud Vene raketirünnakus hukkus 19 inimest, kellest 7 olid tsiviilisikud ja 12 autasustamisel osalenud sõdurid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416018/sotsiaalmeedia-leke-aitas-venemaal-ukraina-droonivaelaste-autasustamist-pommitada-pataljoniulem-sai-kuriteokahtluse Sotsiaalmeedia leke aitas Venemaal Ukraina drooniväelaste autasustamist pommitada. Pataljoniülem sai kuriteokahtluse] Delfi, 10.XI 2025</ref> [[Venemaa kaitseministeerium]]i kinnitusel hävitati kümne oblasti kohal 98 drooni.<ref>{{Cite web |title= Panic in Moscow after massive drone attack, Russia claims record air defense success |author= VLADYSLAVA KOVALENKO |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/panic-in-moscow-after-massive-drone-attack-1761979747.html |access-date=2025-11-01|website=RBC News Ukraine |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609845219/ukraina-saatis-pokrovskisse-erivaelased#droonid Vene õhutõrje: tulistasime alla 98 Ukraina drooni] ERR, 1.XI 2025</ref> === 2. november === [[File:NASA FIRMS 2025-11-01 Tuapse.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus tulekahjjust Tuapses, {{nowrap|1. XI 2025 22:59:00 ([[UTC]])}}]] Kohalike ametnike teatel on Venemaa rünnakutes kogu Ukrainas hukkunud vähemalt neli tsiviilisikut ja 51 inimest saanud vigastada.<ref name="AlJaz_2025-11-02">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/11/2/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1347 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,347 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1347. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-11-02 |access-date=2025-11-01 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=Russia’s Ministry of Defence said its air defences intercepted 164 Ukrainian drones, including 39 over the Black Sea and 26 over Crimea, overnight. }}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609845693/ukraina-teatas-runnakust-venemaa-krasnodari-krais-asuvale-naftaterminalile#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas vähemalt 15 inimest] ERR, 2.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414371/venemaa-runnakutes-hukkus-ukrainas-vahemalt-7-inimest Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas vähemalt 7 inimest] Delfi, 2.XI 2025</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvas [[Tuapse]] sadamas tankerit ja naftaterminali.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414368/droonid-rundasid-venemaal-tuapses-naftatankerit-ja-terminali Droonid ründasid Venemaal Tuapses naftatankerit ja -terminali] Delfi, 2.XI 2025</ref> Ukraina president Zelenskõi teatas, et Ukraina sai Saksamaalt lubatud Patriot-süsteemid.<ref>{{cite news|url= https://militarnyi.com/en/news/ukraine-strengthens-air-defense-with-new-patriot-systems-from-germany/ |website= militarnyi.com |title= Ukraine Strengthens Air Defense with New Patriot Systems from Germany |access-date= 2025-11-03}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609846221/droonid-rundasid-venemaa-saratovi-naftatootlemistehast#patriot Zelenski: Ukraina sai täiendavad raketitõrjesüsteemid Patriot] ERR, 3.XI 2025</ref> === 3. november === Vene rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 15 inimest, sh kaks last.<ref name="AlJaz_2025-11-03">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/11/3/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1348 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,348 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1348. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-11-03 |access-date=2025-11-03 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=Ukrainian forces launched a drone attack on one of Russia’s main Black Sea oil ports, Tuapse, causing a fire and damaging at least two foreign vessels there, according to local officials. }}</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal [[Saratov]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609846221/droonid-rundasid-venemaa-saratovi-naftatootlemistehast#saratov Droonid ründasid Venemaa Saratovi naftatöötlemistehast] ERR, 3.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414531/droonid-rundasid-sel-sugisel-neljandat-korda-saratovi-naftatootlemistehast Droonid ründasid sel sügisel neljandat korda Saratovi naftatöötlemistehast] Delfi, 3.XI 2025</ref><ref>{{cite news|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/explosions-rock-saratov-local-oil-refinery-1762143476.html |website= RBC News Ukraine|author= OLEH VELHAN |title= Explosions rock Saratov - Local oil refinery hit, fire reported |access-date= 2025-11-03}}</ref> Rünnaku alla langes ka [[Šahtarsk]]is asuv naftatöötlemistehas.<ref>{{cite news|url= https://united24media.com/latest-news/massive-blasts-rock-russias-saratov-refinery-and-shakhtarsk-oil-depot-in-overnight-attacks-13041 |website= United 24 Media|author= DARIIA MYKHAILENKO |title= Massive Blasts Rock Russia’s Saratov Refinery and Shakhtarsk Oil Depot in Overnight Attacks |access-date= 2025-11-03}}</ref> Ukraina sai [[Suurbritannia|Ühendkuningriigist]] täpsustamata koguse [[Storm Shadow]] rakette.<ref>{{cite news|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/uk-transfers-additional-storm-shadow-missiles-1762168784.html |website= RBC News Ukraine |title= UK transfers additional Storm Shadow missiles to Ukraine - Bloomberg|author= DARIA DMYTRIIEVA|access-date= 2025-11-03}}</ref> === 4. november === [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskis]] jätkuvad ägedad lahingud.<ref name="AlJaz_2025-11-04">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/11/4/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1348 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,349 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1349. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-11-04 |access-date=2025-11-04 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=Ukraine’s military said it hit an oil refinery in Russia’s Saratov region, adding that a successful strike and resulting fire had been recorded on one of the refining facilities.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414736/sorskoi-teatas-vagede-tugevdamisest-pokrovski-piirkonnas-uksuste-relvastuse-ja-tehnikaga Sõrskõi teatas vägede tugevdamisest Pokrovski piirkonnas üksuste, relvastuse ja tehnikaga] Delfi, 4.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609852377/luurekeskus-pokrovsk-langeb-ilmselt-aasta-lopuks Luurekeskus: Pokrovsk langeb ilmselt aasta lõpuks] ERR, 7.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416256/sorskoi-kinnitas-et-pokrovsk-ei-ole-endiselt-langenud Sõrskõi kinnitas, et Pokrovsk ei ole endiselt langenud] Delfi, 11.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416603/video-venelased-liiguvad-pokrovskisse-labi-udu-mootorrataste-ja-autodega VIDEO | Venelased liiguvad Pokrovskisse läbi udu mootorrataste ja autodega] Delfi, 12.XI 2025</ref> Lahingupiirkonda külastas ka president Zelenskõi.<ref name="Fr24_2025-11-04">{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20251104-zelensky-visits-troops-near-embattled-ukrainian-city-of-pokrovsk |title=Zelensky visits troops near embattled Ukrainian city of Pokrovsk |trans-title= |publisher=[[France 24]] |date=4. november 2025, 15:01 |access-date=2025-11-04 |website=france24.com |language=en |author= |quote="I met with our warriors at the command post of the 1st Corps of the National Guard of Ukraine 'Azov,' which is conducting a defensive operation in the Dobropillia sector," Zelensky said on social media, referring to a town some 20 kilometres (12 miles) from Pokrovsk.}}</ref> Oktoobri lõpus maandasid Ukraina eriüksused Pokrovski piirkonnas kopteridessandi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414813/video-ukraina-sojavaeluure-hur-jatkab-pokrovskis-erioperatsiooni VIDEO | Ukraina sõjaväeluure HUR jätkab Pokrovskis erioperatsiooni] Delfi, 4.XI 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414525/video-venelased-korraldasid-pokrovskis-ukraina-erivaelastele-toelise-ajujahi |pealkiri=VIDEO - Venelased korraldasid Pokrovskis Ukraina eriväelastele tõelise ajujahi |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-11-03 |vaadatud=2025-11-03 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa tegevus on aktiivsem ka [[Kupjansk]]i ja [[Kostjantõnivka]] piirkondades.<ref name="sorskoi-so" /><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414383/isw-venemaa-intensiivistab-pealetungioperatsioone-pokrovski-hoivamiseks ISW: Venemaa intensiivistab pealetungioperatsioone Pokrovski hõivamiseks] Delfi, 2.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414516/video-isw-nii-ukraina-kui-ka-vene-vaed-on-pokrovski-piirkonnas-taktikaliselt-edasi-liikunud VIDEO | ISW: nii Ukraina kui ka Vene väed on Pokrovski piirkonnas taktikaliselt edasi liikunud] Delfi, 3.XI 2025</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast, [[Baškortostan]]i vabariigis [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast, [[Volgogradi oblast]]is elektrialajaama ja okupeeritud [[Luhanski oblast]]is [[Dovžansk]]i laskemoonatehasest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414730/venemaad-tabasid-oosel-droonirunnakud-suttis-jarjekordne-naftatootlemistehas-ja-osaliselt-varises-kokku-tsehh Venemaad tabasid öösel droonirünnakud. Süttis järjekordne naftatöötlemistehas ja osaliselt varises kokku tsehh] Delfi, 4.XI 2025</ref> Saksamaa plaanib suurendada sõjalist abi Ukrainale tuleval aastal kolme miljardi euro võrra 11,5 miljardi euroni, teatas teisipäeval rahandusministeerium.<ref>[https://www.err.ee/1609847118/ukraina-rundas-tahtsaid-venemaa-naftarajatisi#saksamaa Saksamaa suurendab Ukrainale 2026. aastal antavat abi kolme miljardi euro võrra] ERR, 4.XI 2025</ref> === 5. november === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Orjol]]i soojuselektrijaamale ja energeetikataristule [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609848558/ukraina-korraldas-ohurunnaku-orjolile-ja-vladimirile Ukraina korraldas õhurünnaku Orjolile ja Vladimirile] ERR, 5.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415005/venemaal-runnati-oosel-energeetikataristut-vladimiris-ja-orjolis Venemaal rünnati öösel energeetikataristut Vladimiris ja Orjolis] Delfi, 5.XI 2025</ref> Ukraina eriüksus hävitas [[Kurski oblast]]is Vene raketisüsteemi [[Iskander]] laskemoona transpordimasina ja radarijaama 1L122 Harmon.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8355127/blogi-1351-sojapaev-ukrainas-ukraina-havitas-venemaal-kurski-oblastis-rakette-tassiva-soiduki?liveblogPost=5 Ukraina eriväed lõid Kurski oblastis Iskanderi raketisüsteemi rivist välja] Postimees, 5.XI 2025</ref> === 6. november === Venemaa ründas Harkivi, Tšernihivi, Dnipropetrovski, Donetski ja Zaporižžja oblastis raudteeinfrastruktuuri, põhjustades sellega häireid rongiliikluses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415280/ukrainas-kamjanskes-sai-vene-droonirunnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Ukrainas Kamjanskes sai Vene droonirünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 6.XI 2025</ref> Venemaa vallutas Pavlovka asula [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas.<ref name=deepstatemap/> [[Donetski lennujaam]]as hävitas Ukraina Shahedi ründedroonide hoiubaasi. Hävitati umbes 1000 Shahed-tüüpi ründedrooni ja 1500 lõhkepead.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415438/ukraina-havitas-venemaa-droonibaasi-donetski-lennujaamas Ukraina hävitas Venemaa droonibaasi Donetski lennujaamas] Delfi, 6.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609851609/meedia-ukraina-havitas-runnakuga-donetskis-tuhat-vene-drooni#drooniladu Meedia: Ukraina hävitas rünnakuga Donetskis tuhat Vene drooni] ERR, 7.XI 2025</ref> Ukraina korraldas droonirünnakud Venemaa erinevatele piirkondadele. [[Kostroma oblast]]is [[Volgoretšensk]]is sai tabamuse Kostroma soojuselektrijaam, mis on Venemaal võimsuselt kolmas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415269/droonid-rundasid-kostroma-soojuselektrijaama-mis-on-venemaa-uks-suuremaid-donetskis-sai-pihta-laskemoonaladu Droonid ründasid Kostroma soojuselektrijaama, mis on Venemaa üks suuremaid. Donetskis sai pihta laskemoonaladu] Delfi, 6.XI 2025</ref> Krimmis [[Simferopol]]i lähedal paiknevas naftahoidlas puhkes droonirünnaku tulemusel tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609849614/ukraina-droonid-rundasid-kostroma-oblastis-asuvat-soojuselektrijaama#krimm Krimmis plahvatas õhurünnaku järel naftahoidla] ERR, 6.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415528/video-ukraina-erioperatsioonide-joud-rundasid-naftabaase-okupeeritud-krimmis VIDEO | Ukraina erioperatsioonide jõud ründasid naftabaase okupeeritud Krimmis] Delfi, 7.XI 2025</ref> Volgogradi naftatöötlemistehas seisukus Ukraina droonirünnaku tagajärjel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415524/reuters-venemaal-asuv-volgogradi-naftatootlemistehas-jai-parast-ukraina-droonirunnakut-seisma Reuters: Venemaal asuv Volgogradi naftatöötlemistehas jäi pärast Ukraina droonirünnakut seisma] Delfi, 7.XI 2025</ref> === 7. november === Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) ja peaprokuratuuri teatel mõisteti Ukrainas esimest korda eluks ajaks Vene okupant vangi Ukraina sõjavangi mahalaskmise eest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415512/ukrainas-moisteti-esimene-okupant-ukraina-sojavangi-mahalaskmise-eest-eluks-ajaks-vangi Ukrainas mõisteti esimene okupant Ukraina sõjavangi mahalaskmise eest eluks ajaks vangi] Delfi, 7.XI 2025</ref> === 8. november === Venemaa korraldas Ukraina energiataristule ulatusliku rünnaku, mille tagajärjel katkesid mitmes linnas elektri-, kütte- ja veevarustus.<ref>[https://www.err.ee/1609852620/soja-1354-paev-venemaa-korraldas-ukraina-energiataristule-ulatusliku-runnaku#oopaev Venemaa ründas Ukraina kesk- ja idaosa droonide ja rakettidega] ERR, 8.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609853142/soja-1355-paev-ukrainas-on-runnakute-jarel-elektritootmine-hairitud#null Venemaa rünnakud langetasid Ukraina elektritootmise nulli] ERR, 9.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415917/suurt-osa-ukrainast-kimbutavad-elektrikatkestused-riigi-uks-suurimaid-energiatootjaid-on-rivist-valjas Suurt osa Ukrainast kimbutavad elektrikatkestused. Riigi üks suurimaid energiatootjaid on rivist väljas] Delfi, 9.XI 2025</ref> Venemaa vallutas Uspenivka asula [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas.<ref name=deepstatemap/> === 9. november === Ukraina droonirünnaku tagajärjel seiskus [[Voronež]]i soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609853142/soja-1355-paev-ukrainas-on-runnakute-jarel-elektritootmine-hairitud#voronezh Venemaal sai droonirünnakus pihta soojuselektrijaam] ERR, 9.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415887/video-ukraina-pommitas-belgorodi-ja-voronezi-elektrijaamu-ule-20-000-venelase-jai-elektrita VIDEO | Ukraina pommitas Belgorodi ja Voroneži elektrijaamu, üle 20 000 venelase jäi elektrita] Delfi, 9.XI 2025</ref> === 10. november === Venemaa vallutas Katerynivka asula [[Donetski oblast]]is, [[Kostjantõnivka]]st lõunas ja Novomikholaivka asula [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416541/sorskoi-teatas-et-vene-vaed-vallutasid-zaporizzja-oblastis-kolm-asulat Sõrskõi teatas, et Vene väed vallutasid Zaporižžja oblastis kolm asulat] Delfi, 12.11.2025</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaa Musta mere naftasadamat Tuapses.<ref>[https://www.err.ee/1609853652/soja-1356-paev-ukraina-rundas-tuapse-naftasadamat#tuapse Ukraina ründas Tuapse naftasadamat] ERR, 10.11.2025</ref> === 11. november === Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas asuvad Nove ja Novouspenske asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.err.ee/1609855686/sorskoi-tunnistas-kolme-asula-kaotust-zaporizzja-oblastis#zapo Sõrskõi tunnistas kolme asula kaotust Zaporižžja oblastis] ERR, 12.XI 2025</ref> Ukraina sooritas õhurünnaku [[Saratov]]i naftatöötlemistehasele, [[Orenburgi oblast]]is asuvale [[Orsk]]i naftatöötlemistehasele ja Krimmis asuvale naftaterminalile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416320/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Saratovi naftatöötlemistehast] Delfi, 11.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609854672/ukraina-tabas-jarjekordset-naftakaitist-venemaal#saraatov Ukraina süütas droonirünnakuga Saraatovi naftatöötlemistehase] ERR, 11.11.2025</ref> Umbes 70 protsenti Venemaa poolt Ukraina vastu peetavas sõjas kasutatavast laskemoonast on toodetud Põhja-Koreas.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8359458/venemaa-ukrainas-kasutatavast-laskemoonast-parineb-70-protsenti-pohja-koreast Venemaa Ukrainas kasutatavast laskemoonast pärineb 70 protsenti Põhja-Koreast] Postimees, 11.XI 2025</ref> === 12. november === Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas asuvad Rivnopillja ja Jablokovo asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416693/ukraina-vaed-taganesid-zaporizzja-oblastis-rivnopillja-asulast Ukraina väed taganesid Zaporižžja oblastis Rivnopillja asulast] Delfi, 12.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609856745/deepstate-vene-vagi-vallutas-zaporizzja-oblastis-kaks-asulat Deepstate: Vene vägi vallutas Zaporižžja oblastis kaks asulat] ERR, 12.XI 2025</ref> Ukraina ründas Budjonnovskis asuvat Stavroleni naftakeemia tehaset, mis kuulub Lukoilile.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8359299/blogi-1358-sojapaev-ukrainas-korruptsiooniskandaali-tottu-astus-tagasi-ka-ukraina-energiaminister?liveblogPost=8 Ukraina droonid tabasid Venemaal naftakeemia tehast] Postimees, 12.XI 2025</ref> === 13. november === Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist kagus asuva Stepova Novoselivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina sooritas droonirünnaku sõjalistele objektidele [[Orjoli oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609856745/ukraina-kinnitas-rakettide-flamingo-kasutamist-venemaa-taristu-rundamiseks#orjol Venemaal Orjoli oblastis kõlasid plahvatused] ERR, 13.XI 2025</ref> Ukraina kinnitas esmakordselt Flamingo pikamaarakettide rünnakus kasutamist.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120417033/sojapaevik-1359-paev-ukraina-kinnitas-esimest-korda-flamingo-pikamaarakettide-runnakus-kasutamist |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1359. päev) - Ukraina kinnitas esimest korda Flamingo pikamaarakettide rünnakus kasutamist |url-access=subscription |eesnimi=Kaur |perekonnanimi=Maran |kuupäev=2025-11-13 |vaadatud=2025-11-13 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 14. november === Venemaa korraldas ulatusliku drooni- ja raketirünnaku Ukraina linnadele, kasutades umbes 430 drooni ja 18 raketti. Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis kuus ja sai kannatada 35 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417067/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-runnaku-hukkus-kuus-ja-sai-kannatada-35-inimest Venemaa korraldas Kiievile ulatusliku rünnaku. Hukkus kuus ja sai kannatada 35 inimest] Delfi, 14.XI 2025</ref> Odessas hukkus kaks inimest ja seitse sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417166/video-vene-droonilook-tappis-odessa-oblastis-turul-kaks-inimest VIDEO | Vene droonilöök tappis Odessa oblastis turul kaks inimest] Delfi, 14.XI 2025</ref> Kiievis sai tabamuse [[Aserbaidžaan]]i suursaatkond.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8362496/suhted-sassis-aserbaidzaani-saatkond-kiievis-sai-raketitabamuse SUHTED SASSIS ⟩ Aserbaidžaani saatkond Kiievis sai raketitabamuse] Postimees, 16.XI 2025</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku [[Novorossiisk]]ile. Üks sihtmärkoli naftasadam, kus puhkes tulekahju naftaterminalis Šehsar, mis on [[Transneft]]i torujuhtmete lõpppunkt ning Vene nafta ja naftatoodete Musta mere kaudu ekspordi strateegiliselt tähtis sõlmpunkt. Teine sihtmärk oli õhutõrjeväeosa, kus hävitati neli õhutõrjesüsteemi [[S-400]] Triumph laskeseadet ja kaks (teistel andmetel neli) radarit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417075/venemaal-rundasid-droonid-novorossiiski-naftasadamat-kehtestati-eriolukord-ja-reutersi-teatel-peatus-kogu-eksport Venemaal ründasid droonid Novorossiiski naftasadamat. Kehtestati eriolukord ja Reutersi teatel peatus kogu eksport] Delfi, 14.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609857678/ukraina-tabas-novorossiiski-naftasadamat#ukraina Ukraina tabas Novorossiiski naftasadamat] ERR, 14.XI 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8362382/auk-ohukaitsesse-ukraina-havitas-novorossiiskis-neli-ohutorjesusteemi-s-400-ja-kaks-radarit AUK ÕHUKAITSESSE ⟩ Ukraina hävitas Novorossiiskis neli õhutõrjesüsteemi S-400 ja kaks radarit] Postimees, 15.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609859694/vaatlejad-ukraina-runnak-novorossiiski-ohukaitsepolgule-on-venemaa-uks-suurimaid-kaotusi#novorossiisk Vaatlejad: Ukraina rünnak Novorossiiski õhukaitsepolgule on Venemaa üks suurimaid kaotusi] ERR, 17.XI 2025</ref> === 15. november === Ukraina ründas [[Rjazan]]i oblastis asuvat naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609858785/soja-1361-paev-ukrainas-hukkus-venemaa-runnakutes-oopaevaga-uheksa-inimest#Raf Ukraina teatas rünnakust Moskva lähedal asuvale rafineerimistehasele] ERR, 15.XI 2025</ref> === 16. november === Venemaa ründas Ukrainat 176 drooniga, millest õhukaitse hävitas 139 ja ühe ballistilise raketiga Iskander-M 139. Kahjustusi said tarisuobjektid Dnipro, Harkivi ja Odessa oblastites.<ref>[https://www.err.ee/1609859223/zelenski-kutsus-kiievi-runnaku-jarel-taas-ules-ohutorjet-tugevdama#droonid Ukraina hävitas öösel rünnanud 176 vaenlase droonist 139] ERR, 16.XI 2025</ref> Ukraina ründas reaktiivdroonidega Bars [[Samara oblast]]is asuvat Novokuibõševski naftatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417476/vene-oised-ohuloogid-kahjustasid-ukraina-taristut-ukraina-pommitas-novokuibosevski-naftatehast Vene öised õhulöögid kahjustasid Ukraina taristut, Ukraina pommitas Novokuibõševski naftatehast] Delfi, 16.XI 2025</ref> === 17. november === Venemaa sooritas õhurünnaku Harkivi, Sumõ, Tšernihivi, Odessa ja Donetski oblasti energiainfrastruktuuri vastu põhjustades voolukatkestusi. Harkivi oblastis asuvas Balaklijas hukkus Vene raketilöögi tagajärjel kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417543/venemaa-andis-raketiloogi-harkivi-oblastis-asuvale-balaklijale-hukkus-kolm-inimest Venemaa andis raketilöögi Harkivi oblastis asuvale Balaklijale. Hukkus kolm inimest] Delfi, 17.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609859694/soja-1363-paev-macron-ja-zelenski-solmisid-kokkuleppe-kuni-100-rafale-ostmiseks#venerynnak Venemaa õhurünnakud viiele Ukraina oblastile põhjustasid elektrikatkestusi] ERR, 17.XI 2025</ref> === 18. november === Venemaa ründas Harkivi oblastit ja Dniprod. Harkivi oblastis asuvas Berestõnis hukkus üks ja kannatada sai üheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417827/venemaa-rundas-ukrainas-harkivi-ja-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-uks-ja-sai-kannatada-uheksa-inimest Venemaa ründas Ukrainas Harkivi ja Dnipropetrovski oblastit. Hukkus üks ja sai kannatada üheksa inimest] Delfi, 18.XI 2025</ref> Ukraina rünnakutes Donetski oblastile said kahjustada Zujivska ja Starobeševe soojuselektrijaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417820/donetski-oblasti-okupeeritud-osas-sai-pihta-kaks-soojuselektrijaama Donetski oblasti okupeeritud osas sai pihta kaks soojuselektrijaama] Delfi, 18.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609860675/ukraina-rundas-okupeeritud-donetski-oblastis-asuvat-soojuselektrijaama#sej Ukraina ründas okupeeritud Donetski oblastis asuvat soojuselektrijaama] ERR, 18.XI 2025</ref> === 19. november === Venemaa ründas Ukrainat 470 drooni ja 48 raketiga. Lääne-Ukrainas asuvas [[Ternopil]]is hukkus elumaja tabamuse tulemusel 33<ref>[https://www.err.ee/1609865001/soja-1368-paev-usa-tutvustab-ukraina-rahuplaani-euroopale-puhapaeval#ternopil Ternopili rünnakus hukkunute arv tõusis 33-ni] ERR, 22.XI 2025</ref> ja haavata sai 93 inimest.<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8365230/videotoend-venemaa-kasutas-ternopili-kortermaja-havitamises-tiibraketti-kh-101 VIDEOTÕEND ⟩ Venemaa kasutas Ternopili kortermaja hävitamises tiibraketti Kh-101] Postimees, 19.XI 2025</ref> Harkivis sai vigastada 46 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418060/video-venemaa-rundas-droonide-ja-rakettidega-laane-ukrainat-ternopilis-hukkus-vahemalt-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas droonide ja rakettidega Lääne-Ukrainat. Ternopilis hukkus vähemalt 21 inimest] Delfi, 19.XI 2025</ref> Ukraina ründas [[ATACMS]] rakettidega [[Voronež]]i piirkonnas asuvat Pegonovo polügoni ja Baltimori lennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418080/ukraina-teatas-rakettide-atacms-kasutamisest-venemaa-kaitseministeeriumi-vaitel-tulistati-koik-alla Ukraina teatas rakettide ATACMS kasutamisest. Venemaa kaitseministeeriumi väitel tulistati kõik alla] Delfi, 19.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609861620/venemaa-runnakus-laane-ukrainas-asuvale-linnale-hukkus-vahemalt-25-inimest#atacms Ukraina ründas Venemaad ATACMS-i rakettidega] ERR, 19.XI 2025</ref><ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120418430/iskanderid-ja-liugpommikandjad-miks-voib-hiljutisel-ukraina-raketirunnakul-olla-suurem-moju-kui-arvati Iskanderid ja liugpommikandjad. Miks võib hiljutisel Ukraina raketirünnakul olla suurem mõju, kui arvati?] Delfi, 20.XI 2025</ref> USA anonüümsete ametnike sõnul on USA pidanud Venemaaga läbirääkimisi sõja lõpetamiseks. <ref>[https://www.err.ee/1609862337/meedia-usa-uus-rahuettepanek-nouab-ukrainalt-maade-loovutamist Meedia: USA uus rahuettepanek nõuab Ukrainalt maade loovutamist] ERR, 19.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418052/axios-usa-koostab-salaja-uut-plaani-ukraina-soja-lopetamiseks Axios: USA koostab salaja uut plaani Ukraina sõja lõpetamiseks] Delfi, 19.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418228/politico-ukraina-rahukokkulepe-voib-tulla-juba-sel-nadalal Politico: Ukraina rahukokkulepe võib tulla juba sel nädalal] Delfi, 19.XI 2025</ref><ref name="kiievit-ku">[https://www.delfi.ee/artikkel/120418067/kiievit-kulastavad-usa-armeeminister-ja-armee-staabiulem Kiievit külastavad USA armeeminister ja armee staabiülem] Delfi, 19.XI 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8364743/trumpi-rahuplaan-julgeolekutagatised-territooriumite-loovutamine-ja-piirangud-ukraina-sojavaele Trumpi rahuplaan: julgeolekutagatised, territooriumite loovutamine ja piirangud Ukraina sõjaväele] Postimees, 19.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418540/selgitaja-kust-tuli-jutt-ukraina-rahuplaanist-miks-arvab-usa-meedia-et-rahu-voib-kohe-tulla SELGITAJA | Kust tuli jutt Ukraina rahuplaanist? Miks arvab USA meedia, et rahu võib kohe tulla?] Delfi, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418350/nbc-news-trump-kiitis-ukraina-selja-taga-sepitsetud-rahuplaani-heaks NBC News: Trump kiitis Ukraina selja taga sepitsetud rahuplaani heaks] Delfi, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418360/meedia-trumpi-rahuplaani-jargi-laheks-donbass-taielikult-venemaale-hersoni-ja-zaporizzja-oblastis-kulmutataks-praegune-rindejoon Meedia: Trumpi rahuplaani järgi läheks Donbass täielikult Venemaale, Hersoni ja Zaporižžja oblastis külmutataks praegune rindejoon] Delfi, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418579/zelenskoi-kinnitas-et-sai-usalt-rahuplaani-mustandi Zelenskõi kinnitas, et sai USAlt rahuplaani mustandi] Delfi, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609863069/ukraina-teatas-et-on-valmis-usa-koostatud-rahuplaani-kallal-tootama Ukraina teatas, et on valmis USA koostatud rahuplaani kallal töötama] ERR, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609862997/gretski-trumpi-silmis-muutus-ukraina-norgemaks-ja-ta-suurendas-neile-survet Gretski: Trumpi silmis muutus Ukraina nõrgemaks ja ta suurendas neile survet] ERR, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609862442/meedia-zelenski-ja-witkoffi-plaanis-olnud-kohtumine-lukati-edasi Meedia: Zelenski ja Witkoffi plaanis olnud kohtumine lükati edasi] ERR, 20.XI 2025</ref> Ukrainas on visiidil USA maaväe minister ja maaväe staabiülem.<ref name="kiievit-ku" /> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Vesele asula.<ref name=deepstatemap/> === 20. november === Venemaa tagstas Ukrainale 1000 hukkunud võitleja surnukehad ja sai vastu 30 sõjaväelase säilmed.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418481/ukrainasse-toodi-tagasi-veel-tuhande-hukkunu-surnukehad Ukrainasse toodi tagasi veel tuhande hukkunu surnukehad] Delfi, 20.XI 2025</ref> Ukraina teostas droonirünnaku Venemaa [[Rjazani oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1609862439/ukraina-rundas-droonidega-rjazani-oblasti-naftatootlemistehast#rjazan Ukraina ründas droonidega Rjazani oblasti naftatöötlemistehast] ERR, 20.XI 2025</ref> === 21. november === USA presidendi Donald Trumpi väidetav plaan Ukraina sõja lõpetamiseks näeb ette Venemaale territooriumi loovutamist, Ukraina relvajõudude suuruse piiramist, Ukraina NATO-ga liitumise välistamist ja muude Moskva nõudmiste täitmist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418630/otseblogi-ukrainale-sunnitakse-peale-moskva-noudmisi-rahuldavat-rahuplaani OTSEBLOGI | Ukrainale sunnitakse peale Moskva nõudmisi rahuldavat rahuplaani] Delfi, 21.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418620/28-punkti-ukraina-rahvasaadik-jagas-trumpi-rahuplaani-vaidetavat-mustandit 28 PUNKTI | Ukraina rahvasaadik jagas Trumpi rahuplaani väidetavat mustandit] Delfi, 21.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418646/axios-trumpi-plaan-pakuks-ukrainale-nato-stiilis-julgeolekugarantiid Axios: Trumpi plaan pakuks Ukrainale NATO stiilis julgeolekugarantiid] Delfi, 21.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609863663/axios-trumpi-ukraina-rahuplaan-sisaldab-nato-laadset-julgeolekugarantiid Axios: Trumpi Ukraina rahuplaan sisaldab NATO-laadset julgeolekugarantiid] ERR, 21.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609864662/zelenski-pidas-telefonivestluse-usa-asepresident-vance-iga Zelenski pidas telefonivestluse USA asepresident Vance'iga] ERR, 21.XI 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://wallstreetjournal.postimees.ee/8367606/wsj-kuidas-usa-ukrainale-venesobraliku-rahukava-visandas |pealkiri=WSJ: Kuidas USA Ukrainale venesõbraliku rahukava visandas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-01 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419648/bloomberg-witkoff-lubas-putini-abile-moskvale-kasulikku-diili Bloomberg: Witkoff lubas Putini abile Moskvale kasulikku diili] Delfi, 26.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419688/reuters-usa-ukraina-rahuplaan-lahtus-vene-dokumendist Reuters: USA Ukraina rahuplaan lähtus Vene dokumendist] Delfi, 26.XI 2025</ref> Venemaa rünnaku tägajärjel hukkus Zaporižžjas vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609863642/soja-1367-paev-venemaa-runnaku-tottu-hukkus-zaporizzjas-vahemalt-viis-inimest Sõja 1367. päev: Venemaa rünnaku tõttu hukkus Zaporižžjas vähemalt viis inimest] ERR, 21.XI 2025</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]is asuvad Odradne ja Bologivka asulad.<ref name=deepstatemap/> === 22. november === Trumpi sõnul pole senine rahuplaan tema viimane pakkumine Ukrainale.<ref>[https://www.err.ee/1609865295/trumpi-sonul-pole-rahuplaan-tema-viimane-pakkumine-ukrainale Trumpi sõnul pole rahuplaan tema viimane pakkumine Ukrainale] ERR, 22.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609864821/trump-zelenskile-peab-meeldima-usa-rahuplaan Trump: Zelenskile peab meeldima USA rahuplaan] ERR, 22.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609865526/ft-rubio-puudis-ukraina-rahuplaanist-taanduda FT: Rubio püüdis Ukraina rahuplaanist taanduda] ERR, 23.XI 2025</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe raketi ja 104 kamikaze-drooniga, Ukraina õhukaitse hävitas või tõrjus elektrooniliselt 89 mehitamata õhusõidukit.<ref>[https://www.err.ee/1609865001/soja-1368-paev-usa-tutvustab-ukraina-rahuplaani-euroopale-puhapaeval#venerynnak Venemaa ründas Ukrainat raketi ja 104 drooniga] ERR, 22.XI 2025</ref> === 23. november === USA ja Ukraina delegatsioonid kohtusid Genfis ja arutasid Washingtoni ettepanekut Ukraina sõja lõpetamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419023/usa-ja-ukraina-kokkulepet-ei-tule-enne-trumpi-ja-zelenskoi-kohtumist-selgusid-euroopa-pakutud-tingimused USA ja Ukraina kokkulepet ei tule enne Trumpi ja Zelenskõi kohtumist. Selgusid Euroopa pakutud tingimused] Delfi, 23.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418972/ukraina-ja-euroopa-liidrid-tutvustavad-tana-genfis-usa-le-enda-arusaama-rahuplaanist Ukraina ja Euroopa liidrid tutvustavad täna Genfis USA-le enda arusaama rahuplaanist] Delfi, 23.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418969/usa-senat-usub-et-rahuplaan-ei-jaa-loplikuks-teised-laaneriigid-valjendasid-ukrainale-toetust USA senat usub, et rahuplaan ei jää lõplikuks. Teised lääneriigid väljendasid Ukrainale toetust] Delfi, 23.XI 2025</ref> Ukraina õhukaitse tulistas alla või tegi kahjutuks 69 Vene õhusihtmärki 98-st.<ref>[https://www.err.ee/1609865511/trump-ukraina-juhtkond-pole-meie-pingutuste-eest-naidanud-vahimatki-tanulikkust#ohujoud Ukraina õhukaitse likvideeris 69 vaenlase õhusihtmärki 98-st] ERR, 23.XI 2025</ref> Ukraina ründas Šatura soojuselektrijaama [[Moskva oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418977/video-moskva-oblastis-suttis-ukraina-drooniloogi-jarel-elektrijaam-pommitamine-jatkus-ka-hommikul VIDEO | Moskva oblastis süttis Ukraina droonilöögi järel elektrijaam, pommitamine jätkus ka hommikul] Delfi, 23.XI 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8366530/ukraina-rundas-moskva-oblasti-suurimat-elektrijaama |pealkiri=Ukraina ründas Moskva oblasti suurimat elektrijaama |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-23 |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 24. november === Venemaa droonirünnakus Harkivile hukkus neli ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419085/harkivis-hukkus-vene-droonirunnakus-neli-inimest Harkivis hukkus Vene droonirünnakus neli inimest] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609865934/venemaale-ei-meeldi-euroopa-versioon-ukraina-rahuplaanist#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus neli ja sai vigastada 17 inimest] ERR, 24.XI 2025</ref> Euroopa riigid on koostanud oma vastuettepaneku USA 28-punktilise rahuplaanile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419099/taismahus-euroopa-ettepanek-usa-ukraina-rahuplaani-kohta TÄISMAHUS | Euroopa ettepanek USA Ukraina rahuplaani kohta] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609866570/euroopa-poliitikute-sonul-tuleb-usa-koostatud-rahuplaani-kallal-veel-tood-teha Euroopa poliitikute sõnul tuleb USA koostatud rahuplaani kallal veel tööd teha] ERR, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419311/vene-riigimeedia-venemaa-ei-noustu-enne-labiraakimisi-relvarahuga-ukraina-tahtvat-soda-jatkata Vene riigimeedia: Venemaa ei nõustu enne läbirääkimisi relvarahuga, Ukraina tahtvat sõda jätkata] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419302/putini-abi-euroopa-rahuplaan-venemaale-ei-sobi Putini abi: Euroopa rahuplaan Venemaale ei sobi] Delfi, 24.XI 2025</ref> === 25. november === Venemaa raketi- ja drooniderünnakus Kiievi linnale ja oblastile hukkus 9 inimest ja 20 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419352/venemaa-rundas-droonide-ja-rakettidega-kiievi-linna-ja-oblastit-on-9-hukkunut Venemaa ründas droonide ja rakettidega Kiievi linna ja oblastit. On 9 hukkunut] Delfi, 25.XI 2025</ref> Ukraina andis reaktiivdroonidega Bars ja tiibrakettidega Neptun löögi Venemaa strateegilistele objektidele. [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is said tabamuse G. M. Berijevi nimeline lennukiremonditehas TANTK ja droone Molnija tootev ettevõte Antlant Aero. [[Krasnodari krai]]s said löögi Šehsarisi naftaterminal [[Novorossiisk]]is ja [[Tuapse]] naftatöötlemistehas. Novorossiiskis hävitati üks õhutõrjekompleksi [[S-400]] stardiseadeldis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419484/ukraina-teatas-lennukiremonditehase-ja-naftaobjektide-tabamisest-venemaal Ukraina teatas lennukiremonditehase ja naftaobjektide tabamisest Venemaal] Delfi, 25.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609866858/ukraina-teatas-runnakust-novorossiiski-sadamalinnale Ukraina teatas rünnakust Novorossiiski sadamalinnale] ERR, 25.XI 2025</ref> Taganrogis said tabamuse lennukid [[Berijev A-60|A-60]]<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8367710/ukraina-droonirunnak-suutas-taganrogis-vene-eksperimentaalse-laserlennuki |pealkiri=Ukraina droonirünnak süütas Taganrogis Vene eksperimentaalse laserlennuki |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-25 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Berijev A-100|A-100LL]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120419701/see-oli-ohuks-tervele-demokraatlikule-maailmale-ukraina-droonid-lasid-ohku-veel-uhe-haruldase-lennuki |pealkiri=„See oli ohuks tervele demokraatlikule maailmale.“ Ukraina droonid lasid õhku veel ühe haruldase lennuki |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-11-26 |vaadatud=2025-11-26 |väljaanne=forte.delfi.ee Sõjandus |keel=et}}</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Võsoke asula ja [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]ist idas asuva Promini asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina nõustas peale muudatusi USA poolt välja pakutud 19-punktilise rahulepingu põhitingimustega.<ref>[https://www.err.ee/1609865937/valge-maja-teatas-edusammudest-genfi-konelustel Valge Maja teatas edusammudest Genfi kõnelustel] ERR, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419169/usa-pakkus-ukrainale-kumneaastast-julgeolekutagatist-pohiteemad-jaavad-zelenskoi-ja-trumpi-arutada USA pakkus Ukrainale kümneaastast julgeolekutagatist. Põhiteemad jäävad Zelenskõi ja Trumpi arutada] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419270/financial-times-usa-rahuplaan-kahanes-parast-ukrainlastega-raakimist-kolmandiku-vorra Financial Times: USA rahuplaan kahanes pärast ukrainlastega rääkimist kolmandiku võrra] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419335/zelenskoi-kantselei-ukraina-taktika-oli-jagada-usa-plaan-neljaks Zelenskõi kantselei: Ukraina taktika oli jagada USA plaan neljaks] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609866861/valge-maja-teatel-on-valdav-osa-rahuplaani-punktidest-kokku-lepitud Valge Maja teatel on valdav osa rahuplaani punktidest kokku lepitud] ERR, 25.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419368/cbs-news-ja-ft-usa-armeeminister-driscoll-peab-abu-dhabis-venelastega-labiraakimisi CBS News ja FT: USA armeeminister Driscoll peab Abu Dhabis venelastega läbirääkimisi] Delfi, 25.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419571/usa-ja-ukraina-esindajate-sonul-joudsid-nad-genfis-rahuleppe-tuumkusimustes-kokkuleppele USA ja Ukraina esindajate sõnul jõudsid nad Genfis rahuleppe „tuumküsimustes“ kokkuleppele] Delfi, 25.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609867488/vaidetavalt-noustus-ukraina-rahulepingu-pohitingimustega Väidetavalt nõustus Ukraina rahulepingu põhitingimustega] ERR, 25.XI 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8367596/usa-uus-rahusaadik-kohtub-abu-dhabis-venemaa-esindajatega |pealkiri=USA uus «rahusaadik» kohtub Abu Dhabis Venemaa esindajatega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-01 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419643/trumpi-sonul-ei-ole-tal-rahuplaaniga-noustumiseks-tahtaega Trumpi sõnul ei ole tal rahuplaaniga nõustumiseks tähtaega] Delfi, 26.XI 2025</ref> === 26. november === Venemaa rünnakus Zaporižžjale sai vigastada vähemalt 12 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609867878/soja-1372-paev-ukraina-droonid-tabasid-venemaa-elektroonikatehast#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale sai vigastada vähemalt 12 inimest] ERR, 26.XI 2025</ref> Ukraina droonid tabasid Venemaa [[Tšeboksarõ]]s asuvat elektroonikatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419672/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-elektroonikaettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs elektroonikaettevõtet] Delfi, 26.11.2025</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Zelenõi Hai asula.<ref name=deepstatemap/> === 27. november === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Samara oblast]]is asuvale [[Novokuibõševsk]]i naftarafineerimistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1609868814/politico-usa-nouab-ukrainalt-enne-julgeolekugarantiide-andmist-rahulepinguga-noustumist#smaara Ukraina õhurünnak tabas naftatehast Samara oblastis] ERR, 27.XI 2025</ref> === 28. november === Ukraina korraldas õhurünnaku vähemalt kolmes Venemaa piirkonnas. Tabamuse said [[Saratov]]i naftatöötlemistehas, [[Taganrog]]i-Južnõi sõjaväelennuväli, sõjalised objektid [[Smolenski oblast]]is ja Saki lennuväli Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609869888/ukraina-korraldas-ohurunnaku-kolmes-venemaa-regioonis#kolm Ukraina korraldas õhurünnaku kolmes Venemaa regioonis] ERR, 28.XI 2025</ref> Rünnaku ajaks peatas töö 12 Venemaa lennujaama. Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) meredroonid ründasid Mustal merel Türgi ranniku lähedal kahte Venemaa varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609871376/ukraina-rundas-kahte-vene-varilaevastiku-tankerit-mustal-merel Ukraina ründas kahte Vene varilaevastiku tankerit Mustal merel] ERR, 29.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120420357/turgi-ranniku-lahedal-suttisid-kaks-sanktsioneeritud-vene-varilaeva Türgi ranniku lähedal süttisid kaks sanktsioneeritud Vene varilaeva] Delfi, 29.11.2025</ref> Ukraina korruptsioonitõrje ametnikud otsisid läbi presidendikantselei juhi [[Andri Jermak]]i korteri ja ta esitas tagasiastumisavalduse.<ref>[https://www.err.ee/1609871001/korruptsiooniskandaal-ukrainas-andri-jermak-astus-tagasi Korruptsiooniskandaal Ukrainas: Andri Jermak astus tagasi] Delfi, 29.XI 2025</ref> === 29. november === Venemaa korraldas droonirünnaku Ukraina kriitilise taristu pihta, kasutades kokku 596 drooni ja 36 raketti. Ukraina õhukaitseüksused tegid kahjutuks 558 drooni ja 19 raketti. Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis vähemalt kaks inimest ja suur osa linnast jäi elektrita.<ref>[https://www.err.ee/1609871370/soja-1375-paev-venemaa-droonirunnakus-kiievile-hukkus-kaks-inimest#kiiev Vene droonirünnakus Kiievile hukkus kaks, viga sai 27 seitse inimest] ERR, 29.XI 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8369720/blogi-1375-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-mustal-merel-vene-varilaevastiku-aluseid?liveblogPost=8 |pealkiri=Venemaa rünnakud jätsid Ukrainas elektrita enam kui 600 000 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-29 |vaadatud=2025-11-29 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega Lõuna-Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Afipski]] naftatöötlemistehast<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8369720/blogi-1375-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-mustal-merel-vene-varilaevastiku-aluseid?liveblogPost=3 |pealkiri=Ukraina ründas Lõuna-Venemaal Afipski naftatöötlustehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-29 |vaadatud=2025-11-29 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja meredroonidega Novorossiiski sadama naftaterminali.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8369720/blogi-1375-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-mustal-merel-vene-varilaevastiku-aluseid?liveblogPost=7 |pealkiri=Mereründedroonid seiskasid Venemaa naftaterminali töö |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-29 |vaadatud=2025-11-29 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609871826/ukraina-droonid-halvasid-novorossiiski-naftaterminali-too#novorossiiski Ukraina droonid halvasid Novorossiiski naftaterminali töö] ERR, 30.XI 2025</ref> === 30. november === Venemaa ründas Ukrainat 122 drooni ja kahe raketiga. Ukraina tõrjus 102 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievi oblastis üks ja vigastada sai 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609871826/ukraina-droonid-halvasid-novorossiiski-naftaterminali-too#kiiev Rünnakus Kiievi oblastile hukkus inimene, haiglas 11 inimest] ERR, 30.XI 2025</ref> USA välisminister [[Marco Rubio]] ja president Donald Trumpi erisaadik [[Steve Witkoff]] kohtusid Floridas Ukraina läbirääkijate meeskonnaga.<ref>https://www.err.ee/1609872120/rubio-ja-witkoff-kohtusid-floridas-ukraina-delegatsiooniga Rubio ja Witkoff kohtusid Floridas Ukraina delegatsiooniga] ERR, 30.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120420652/cnn-florida-labiraakimistel-olid-pohiprobleemid-ukraina-nato-st-ja-territooriumidest-loobumine CNN: Florida läbirääkimistel olid põhiprobleemid Ukraina NATO-st ja territooriumidest loobumine] Delfi, 1.XII 2025</ref> Kohtumise järgselt teatas USA president [[Donald Trump]], et Venemaa ja Ukraina kokkuleppeks on olemas hea võimalus.<ref>[https://www.err.ee/1609872369/trump-florida-koneluste-jarel-ukraina-ja-venemaa-leppeks-on-voimalus Trump Florida kõneluste järel: Ukraina ja Venemaa leppeks on võimalus] ERR, 1.XII 2025</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa novembrikuu jooksul 629 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8371577/analuus-vene-armee-pressis-end-novembris-ukraina-rindel-edasi ANALÜÜS ⟩ Vene armee pressis end novembris Ukraina rindel edasi] Postimees, 1.XII 2025</ref><ref name="russian-of" /> == Detsember == === 1. detsember === Dnipros hukkunus Venemaa droonirünnaku tagajärjel neli ja sai vigastada 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120420707/dnipros-hukkus-vene-raketirunnakus-neli-inimest Dnipros hukkus Vene raketirünnakus neli inimest] Delfi, 1.XII 2025</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]ist idas asuva Kozatske asula.<ref name=deepstatemap/> Venemaal [[Tambovi oblast]]is Kazinskije Võsselki asula piirkonnas lasti õhku naftajuhe Družba.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421273/ukraina-meedia-teatel-lasti-venemaal-ohku-euroopasse-kulgev-naftajuhe-druzba Ukraina meedia teatel lasti Venemaal õhku Euroopasse kulgev naftajuhe Družba] Delfi, 3.XII 2025</ref> === 2. detsember === Moskvas toimusid kõnelused Ukraina konflikti lahendamise teemadel USA delegatsiooni (erisaadik Steve Witkoffi ja Jared Kushner) ning Venemaa vahel, keda esindasid valitseja Vladimir Putin koos Kirill Dmitrijevi ja Juri Ušakoviga.<ref>[https://www.err.ee/1609873371/usa-delegatsioon-kohtub-moskvas-putiniga Kreml: Trumpi väimees liitub Moskvas Putini ja Witkoffiga] ERR, 2.XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421148/video-putini-ja-witkoffi-kohtumine-kestis-ligi-viis-tundi-usakov-arutasime-territooriumide-kusimust VIDEO | Putini ja Witkoffi kohtumine kestis ligi viis tundi. Ušakov: arutasime territooriumide küsimust] Delfi, 3.XII 2025</ref> Kremli esindaja sõnul ei saavutatud kohtumisel kokkulepet sõja lõpetamiseks Ukrainas.<ref>[https://www.err.ee/1609874514/kremli-teatel-ei-joutud-usa-vene-kohtumisel-ukraina-teemal-kokkuleppele#eisaavutatud Kremli teatel ei jõutud USA-Vene kohtumisel Ukraina teemal kokkuleppele] ERR, 3.XII 2025</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is Huliaipolest idas asuva Zatyshche, kirdes asuva Solodke ja [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]ist idas asuva Balagani asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ründas droonidega Orjoli oblastis Livnõi rajoonis asuvat kütuse- ja energiakompleksi.<ref>[https://www.err.ee/1609873371/usa-delegatsioon-kohtub-moskvas-putiniga#orjol Ukraina droonirünnak süütas Orjoli oblastis energiakompleksi] ERR, 2.XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120420906/droonid-rundasid-venemaal-orjoli-oblastis-kutuse-ja-energiaobjekti Droonid ründasid Venemaal Orjoli oblastis kütuse- ja energiaobjekti] Delfi, 2.XII 2025</ref> === 3. detsember === Ukraina õhurünnakus süttis [[Tambovi oblast]]is asuv naftahoidla.<ref>[https://www.err.ee/1609874514/soja-1379-paev-nato-liitlased-lubasid-osta-ukrainale-suurel-hulgal-usa-relvastust#tambov Ukraina õhurünnak süütas naftahoidla Tambovi oblastis] ERR, 3.XII 2025</ref> === 4. detsember === Venemaa rünnakud on purustanud Hersoni soojusjaama ja jäänud 40 500 linnaelanikku ilma kütteta. Ukraina õhurünnak tabas [[Stavropoli krai]]is asuvat Nevinnomõsski Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421430/venemaal-kostusid-oosel-plahvatused-stavropoli-krais-poleb-keemiatehas Venemaal kostusid öösel plahvatused. Stavropoli krais põleb keemiatehas] Delfi, 4.XII 2025</ref> Ukraina on sel sügisel rünnanud Venemaal enam kui 50 kütuse- ja sõjatööstuse taristuobjekti.<ref>[https://www.err.ee/1609875508/venemaal-poleb-suur-naftakeemiatehas#satelliidipilt Satelliidipildid: Kiiev tabas 2025. aasta sügisel Venemaal üle 50 strateegilise sihtmärgi] ERR, 4.XII 2025</ref> === 5. detsember === Ukraina andis õhulöögi Venemaa sõjalistele ja taristuobjektidele. Krimmis said rünnaku käigus kahjustada mitmeotstarbeline ründelennuk [[Su-24]], radari kaitsekuppel, radarikompleks [[Kasta-2E2]], droon Orion, kaks radarisüsteemi [[Podlet-K1]], kaubarong ja veoauto Ural.<ref>[https://www.err.ee/1609877284/venemaal-suttis-jarjekordne-naftatootlustehas#suhhoi Ukraina luure teateas Venemaa ründelennuki Su-24 tabamisest] ERR, 5.XII 2025</ref> [[Samara oblast]]is süttis [[Sõzran]]i naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421668/droonid-rundasid-venemaal-temrjuki-sadamat-ja-sozrani-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Temrjuki sadamat ja Sõzrani naftatöötlemistehast] Delfi, 5.XII 2025</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Temrjuk]]i sadamas asuvas gaasiterminalis purustati 70% kütusemahutitest.<ref>[https://www.err.ee/1609879324/venemaa-runnakus-sumo-oblastile-sai-viga-vahemalt-seitse-inimest#sadam Ukraina teatas, et hävitas Venemaal Temrjuki sadamas 70 protsenti kütusemahutitest] ERR, 8.XII 2025</ref> === 6. detsember === [[Miami]]s toimusid 4.-6. detsembrini läbirääkimised USA ja Ukraina kõrgemate ametnike vahel. USA-d esindasid president Trumpi erisaadik [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]], Ukrainat julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär [[Rustem Umjerov]] ja relvajõudude staabiülem [[Andri Hnatov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422029/axios-zelenskoil-oli-usa-esindajatega-keeruline-vestlus-territooriumide-ule Axios: Zelenskõil oli USA esindajatega keeruline vestlus territooriumide üle] Delfi, 7.XII 2025</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] liitus k]nelustega telefoni teel ja pidas 6.detsembril kahetunnise telefonivestluse Witkoffi ja Kushneriga. Kõne all olid julgeolekugarantiid ka territooriumide küsimus.<ref>[https://www.err.ee/1609878859/zelenski-sonul-olid-konelused-witkoffi-ja-kushneriga-vaga-sisukad elenski sõnul olid kõnelused Witkoffi ja Kushneriga väga sisukad] ERR, 7.XII 2025</ref> Venemaa korraldas suure õhurünnaku Ukrainale, kasutades 704 õhuründevahendit: 17 ballistilist rakertti, 34 tiibraketti, ja 653 erinevat tüüpi drooni. Ukraina tegi neist kahjutuks 615 õhusihtmärki: 585 drooni, 29 tiibraketti ja ühe ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609878358/ukraina-eitab-oma-vagede-kotti-jaamist-pokrovskis-ja-mornohradis#seitsesada Venemaa ründas Ukrainat 704 drooni ja raketiga] ERR, 6.XII 2025</ref> Rünnaku sihtmärgiks oli kriitilise tähtsusega taristu, sealhulgas energiarajatised ja raudtee kümnes oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421964/venemaa-raketi-ja-droonirunnak-tabas-oosel-10-ukraina-oblastit-pihta-said-elumajad-energeetika-ja-raudtee Venemaa raketi- ja droonirünnak tabas öösel 10 Ukraina oblastit. Pihta said elumajad energeetika ja raudtee] Delfi, 6.XII 2025</ref> Rünnaku tagajärjel oli elektrikatkestusi Odessa, Tšernihivi, Kiievi, Harkivi, Dnipropetrovski ja Mõkolajivi oblastites.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8374038/blogi-1382-sojapaev-ukrainas-venemaa-runnakud-havitasid-raudteejaama-ja-suure-ravimilao?liveblogPost=2 |pealkiri=Venemaa öised rünnakud põhjustasid elektrikatkestusi kuues Ukraina oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-06 |vaadatud=2025-12-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Suuri purustusi sai [[Kiievi oblast]]is asuv Fastivi raudteejaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421904/venemaa-rundas-kiievi-oblastit-pihta-sai-raudteejaam Venemaa ründas Kiievi oblastit. Pihta sai raudteejaam] Delfi, 6.XII 2025</ref> Rünnakus sai kannatada vähemalt kaheksa inimest. Venemaa on hõivanud Pokrovski lõunaosa ja eraldusjoon kulgeb mööda linna poolitavat raudteed. Ukraina väed on säilitanud kontrolli linna põhjaosa üle.<ref>[https://www.err.ee/1609878358/ukraina-eitab-oma-vagede-kotti-jaamist-pokrovskis-ja-mornohradis#eitab Ukraina eitab oma vägede kotti jäämist Pokrovskis ja Mõrnohradis] ERR, 6.XII 2025</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku Rjazani naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1609878358/ukraina-eitab-oma-vagede-kotti-jaamist-pokrovskis-ja-mornohradis#rjazan Ukraina korraldas õhurünnaku Rjazani naftatöötlemistehasele] ERR, 6.XII 2025</ref> === 7. detsember === Venemaa viis läbi õhurünnaku Ukraina kriitilise infrastruktuuri vastu, kasutades kokku 246 õhuvahendit – 5 ballistilist raketti ja 241 erinevat tüüpi drooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 175 drooni ja neli raketti.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8374865/blogi-1383-sojapaev-ukrainas-venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-krementsuki-linna?liveblogPost=4 |pealkiri=Ukraina õhutõrje tulistas alla 4 Vene raketti ja 175 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-07 |vaadatud=2025-12-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Poltava oblast]]is asuvas [[Krementšuk]]is sai kannatada vee- ja elektritaristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422042/ukraina-keskosas-tabas-poltava-oblastit-massiivne-vene-ohurunnak-kannatada-sai-elektritaristu Ukraina keskosas tabas Poltava oblastit massiivne Vene õhurünnak, kannatada sai elektritaristu] Delfi, 7.XII 2025</ref> Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 19 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609878859/kellogg-ukraina-rahuleping-on-vaga-lahedal Ööpäevaga hukkus Ukrainas kaks inimest] Delfi, 7.XII 2025</ref> === 8. detsember === Venemaa ründas [[Sumõ oblast]]it 149 ründedrooniga, millest õhutõrje tegi kahjutuks 131.<ref>[https://www.err.ee/1609879324/venemaa-runnakus-sumo-oblastile-sai-viga-vahemalt-seitse-inimest#venemaa Venemaa rünnakus Sumõ oblastile sai viga vähemalt seitse inimest] ERR, 8.XII 2025</ref> Rünnakus sai viga vähemalt seitse tsiviilisikut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422153/video-vene-armee-droonid-tabasid-ukrainas-korghoonet-seitse-inimest-sai-vigastada VIDEO | Vene armee droonid tabasid Ukrainas kõrghoonet, seitse inimest sai vigastada] Delfi, 8.XII 2025</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]ist idas asuvad Lissivka, Suhhõi Jar, Hnativka, Rih ja Novopavlivka külad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422385/vene-vaed-vallutasid-donetski-oblastis-viis-kula Vene väed vallutasid Donetski oblastis viis küla] Delfi, 9.XII 2025</ref><ref name=deepstatemap/> Samuti on Vene vägedel õnnestunud siseneda [[Siversk]]i idaossa ja kindlustada seal oma positsioone. [[Volodõmõr Zelenski]] pidas Londonis kõnelusi Ühendkuningriigi peaministri [[Keir Starmer]]i, Saksamaa liidukantsleri [[Friedrich Merz]]i ja Prantsusmaa presidendi [[Emmanuel Macron]]iga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422258/zelenskoi-peab-tana-konelusi-londonis-ja-kiirustab-ohtul-brusselisse Zelenskõi peab täna kõnelusi Londonis ja kiirustab õhtul Brüsselisse] Delfi, 8.XII 2025</ref> Kõneluste keskmes oli USA vahendatav relvarahu.<ref>[https://www.err.ee/1609879888/zelenski-kohtus-londonis-starmeri-merzi-ja-macroniga Zelenski kohtus Londonis Starmeri, Merzi ja Macroniga] ERR, 8.XII 2025</ref> Seejärel kohtus ta Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] eesistuja [[Antonio Costa]], [[Euroopa Komisjon]]i presidendi [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[NATO peasekretär]]i [[Mark Rutte]]ga. === 9. detsember === Ukraina erioperatsioonide vägede (SSO) droonid hävitasid [[Donetski oblast]]is droonilao.<ref>[https://www.err.ee/1609880221/deepstate-vene-vaed-vallutasid-donetski-oblastis-viis-asulat#drooniladu Ukraina eriüksused hävitasid okupeeritud Donetski oblastis Vene droonilao] ERR, 9.XII 2025</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et on valmis korraldama valimised järgmise 60–90 päeva jooksul, eeldusel, et need toimuvad ohutult. === 10. detsember === Ukraina väed on tagasi võtnud osa [[Pokrovsk]]ist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8376445/blogi-1386-sojapaev-ukrainas-varilaevastiku-tankerit-tabasid-mustal-merel-ukraina-meredroonid?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina on tagasi võitnud osa Pokrovskist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-10 |vaadatud=2025-12-10 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina julgeolekuteenistus SBU ründas Mustal merel [[Sea Baby]] meredroonidega Venemaa varilaevastikku kuuluvat naftatankerit Dashan, mis sai kriitilisi kahjustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8376445/blogi-1386-sojapaev-ukrainas-varilaevastiku-tankerit-tabasid-mustal-merel-ukraina-meredroonid?liveblogPost=21 |pealkiri=Ukraina ründas meredroonidega varilaevastiku tankerit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-10 |vaadatud=2025-12-10 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422901/video-ukraina-julgeolekuteenistuse-allikas-teatas-vene-varilaevastiku-tankeri-rundamisest-mustal-merel VIDEO | Ukraina julgeolekuteenistuse allikas teatas Vene varilaevastiku tankeri ründamisest Mustal merel] Delfi, 11.XII 2025</ref> USA administratsioon on andnud Ukrainale väga piiratud aja oma rahuplaaniga nõustumiseks, lootes jõuludeks kokkuleppe saavutada, teatas väljaanne Financial Times (FT).<ref>[https://www.err.ee/1609881307/ft-andmeil-tahab-usa-jouludeks-ukraina-rahuleppe-valmis-saada#ft FT andmeil tahab USA jõuludeks Ukraina rahuleppe valmis saada] ERR, 10.XII 2025</ref> === 11. detsember === Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa energeetika ja sõjatööstusobjektidele. Kaspia merel rünnati Venemaa naftapuurtorni Filanovski, peatades selle töö nafta ja gaasi ammutamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422938/ukraina-julgeolekuteenistuse-allika-sonul-peatas-droonirunnak-vene-naftaplatvormi-tegevuse-kaspia-merel Ukraina julgeolekuteenistuse allika sõnul peatas droonirünnak Vene naftaplatvormi tegevuse Kaspia merel] Delfi, 11.XII 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609882216/soja-1387-paev-ukraina-rundas-esmakordselt-vene-naftapuurtorni-kaspia-merel#kaspia Ukraina ründas esmakordselt Vene naftapuurtorni Kaspia merel] ERR, 11.XII 2025</ref> Rünnaku alla jäi [[Veliki Novgorod]]i lähedal asuv Venemaa suurim keemiatehas Akron. Tehas toodab mineraalväetisi, ammoniaaki ja muid lämmastikühendeid, mis on lõhkeainete toorained. Moskva piirkonnas rünnati mitut objekti.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422915/moskva-suunas-lendas-oosel-32-drooni-koik-linna-lennuvaljad-olid-ule-7-tunni-suletud Moskva suunas lendas öösel 32 drooni. Kõik linna lennuväljad olid üle 7 tunni suletud] Delfi, 11.XII 2025</ref> === 12. detsember === Venemaa ründas energiarajatisi [[Odessa oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1609883455/zelenski-tegi-kupjanski-sissesoidu-juures-poordumise#odessa Vene õhurünnak Odessa oblastis jättis 90 000 tarbijat elektrita] ERR, 12.XII 2025</ref>, põhjustades tulekahjusid ja elektrikatkestusi, mille tagajärjel jäi elektrita 90 000 tarbijat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120423367/vene-ohurunnaku-tottu-kadusid-pea-kogu-odessas-elekter-vesi-ja-kute Vene õhurünnaku tõttu kadusid pea kogu Odessas elekter, vesi ja küte] Delfi, 13.XII 2025</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist läänes asuvad Mõrne, Radkivka ja Kindrašivka külad<ref name=deepstatemap/> ning puhastas vene vägedest Kupjanski loodeosa.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120423824/nende-neutraliseerimiseks-kulub-kuu-voi-poolteist-kui-palju-vene-sodureid-on-kupjanski-linnas-loksus |pealkiri=„Nende neutraliseerimiseks kulub kuu või poolteist.“ Kui palju Vene sõdureid on Kupjanski linnas lõksus? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-15 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Linna keskosas jätkub puhastusoperatsioon.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120423443/sojapaevik-1389-paev-vene-kindralid-eputasid-voiduga-kupjanskis-kuni-ukraina-neil-suud-sulges |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1389. päev) - Vene kindralid eputasid võiduga Kupjanskis, kuni Ukraina neil suud sulges |url-access=subscription |eesnimi=Argo |perekonnanimi=Ideon |kuupäev=2025-12-13 |vaadatud=2025-12-13 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] käis rindel Kupjanski piirkonnas vägesid külastamas. Ta tegi linna sissesõidu juures videopöördumise, kummutades sellega Venemaa väited linna hõivamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120423279/video-zelenskoi-tegi-video-kupjanskist-mis-on-venemaa-vaitel-juba-20-novembrist-nende-kaes VIDEO | Zelenskõi tegi video Kupjanskist, mis on Venemaa väitel juba 20. novembrist nende käes] Delfi, 12.XII 2025</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehasele, süüdates seal suure tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120423170/droonid-rundasid-venemaa-viie-suurema-hulka-kuuluvat-jaroslavli-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaa viie suurema hulka kuuluvat Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 12.XII 2025</ref> Ukraina erioperatsioonide väejuhatus (SOF) ründati Kaspia merel relvi ja sõjavarustust vedanud Vene trnaspordilaevu Composer Rakhmaninoff ja Askar-Sarydzha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120423267/ukraina-erioperatsioonide-joud-teatasid-vene-relvalaevade-rundamisest-kaspia-merel Ukraina erioperatsioonide jõud teatasid Vene relvalaevade ründamisest Kaspia merel] Delfi, 12.XII 2025</ref> === 13. detsember === Venemaa ründas Ukrianat 465 drooni, 21 tiibraketi, 10 ballistilise raketiga. Ukraina õhutõrje suutis alla lasta 417 drooni ja 13 tiibraketti. Rünnakutes sai surma kolm ning haavata 35 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609884391/soja-1389-paev-venemaa-saratovi-naftatootlemistehast-tabas-taas-ukraina-droonirunnak#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt kolm tsiviilisikut] ERR, 13.XII 2025</ref> Venemaa rünnakutes Odessa sadamatele sai kannatada kolm Türgi kaubalaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120423364/video-venemaa-runnakus-ukraina-sadamatele-sai-kahjustada-kolm-turgi-laeva VIDEO | Venemaa rünnakus Ukraina sadamatele sai kahjustada kolm Türgi laeva] Delfi, 13.XII 2025</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast. === 14. detsember === Venemaa jätkas rünnakud objektidele Odessa, Dnipropetrovski ja Sumõ oblastites.<ref>[https://www.err.ee/1609884877/ukraina-rundas-annekteeritud-krimmis-naftahoidlat-ja-mitmeid-venemaa-energiarajatisi#odessa Venemaa jätkas rünnakuid Odessa oblastile] Delfi, 14.XII 2025</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is asuva Tolstõi küla<ref name=deepstatemap/> Ukraina tegi droonirünnaku naftatöölemise jaamadele Krimmis asuvas [[Simferopol]]is ja [[Jaroslavl]]is. [[Krasnodari krai]]s sai tabamuse Afipskis naftatehas, [[Volgogradi oblast]]is Urjupinskis naftaladu, [[Veliki Novgorod]]is Akroni keemiatehas ja [[Smolensk]]is soojuselektrijaam.<ref>[v VIDEO | Ukraina ulatuslik droonirünnak süütas Venemaal ja Krimmis naftarajatisi] Delfi, 14.XII 2025</ref> === 15. detsember === Ukraina allveevedroon [[Sub Sea Baby]] tabas [[Novorossiisk]]i sadamas seisnud Venemaa [[Kilo-klassi allveelaevad|Kilo-klassi]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8382448/graafik-ukrainlased-vaidavad-et-andsid-oma-allveedrooniga-vene-allveelaevale-paraja-paugu |pealkiri=GRAAFIK ⟩ Ukrainlased väidavad, et andsid oma allveedrooniga Vene allveelaevale paraja paugu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-18 |vaadatud=2025-12-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> (Projekt 636.3 Varšavjanka) allveelaeva<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8380166/video-ukraina-lasi-esimest-korda-droonidega-ohku-vene-allveelaeva |pealkiri=VIDEO ⟩ Ukraina lasi esimest korda droonidega õhku Vene allveelaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-15 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> B-271 Kolpino, tekitades olulisi kahjustusi<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120424611/venemaa-teeb-head-nagu-kuid-nende-enda-propaganda-viitab-tosisele-probleemile-pihta-saanud-allveelaeval |pealkiri=Venemaa teeb head nägu, kuid nende enda propaganda viitab tõsisele probleemile pihta saanud allveelaeval |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-18 |vaadatud=2025-12-18 |väljaanne=forte.delfi.ee Sõjandus |keel=et}}</ref> ja muutes selle kasutuskõlbmatuks.<ref>[https://www.err.ee/1609885315/ukraina-droonid-tabasid-vene-allveelaeva Ukraina droonid tabasid Vene allveelaeva] ERR, 15.XII 2025</ref> === 16. detsember === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is asuva Serebrjanka küla.<ref name=deepstatemap/> Euroopa juhid allkirjastasid Berliinis ühisavalduse, milles lubasid teha USA-ga koostööd, et pakkuda Ukrainale usaldusväärseid julgeolekugarantiisid ja tuge majanduse elavdamiseks osana sõja lõpetamise lepingust.<ref>[https://www.err.ee/1609886308/euroopa-liidrid-kinnitasid-soovi-anda-ukrainale-julgeolekugarantiid-ja-majandusabi#garantii Euroopa liidrid kinnitasid soovi anda Ukrainale julgeolekugarantiid ja majandusabi] ERR, 16.XII 2025</ref> Euroopa tippametnikud asutasid Haagis Ukraina rahvusvaheline nõuete komisjoni, mis hakkab otsustama kümnete miljardite eurode väärtuses [[Reparatsioonid Venemaalt pärast Vene-Ukraina sõda|reparatsioonide]] üle Ukrainale Venemaa sissetungi kahjude hüvitamiseks, sealhulgas määrab ka väljamakstava summa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424026/haagis-kaivitati-rahvusvaheline-nouete-komisjon-venemaa-ukrainale-tekitatud-kahju-huvitamiseks Haagis käivitati Rahvusvaheline Nõuete Komisjon Venemaa Ukrainale tekitatud kahju hüvitamiseks] Delfi, 16.XII 2025</ref> === 17. detsember === [[Zaporižžja oblast]]is sai Venemaa liugpommirünnakutes vigastada 26 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609887319/soja-1393-paev-venemaa-liugpommirunnakus-zaporizzjale-sai-viga-26-inimest#zaporizzja Kuberner: Venemaa rünnakus Zaporižžjale sai viga 26 inimest] ERR, 17.XII 2025</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale naftatöötlustehasele. === 18. detsember === Venemaa droonirünnakus [[Odessa]]le sai vigastada vähemalt seitse inimest. Venemaa ründas ka [[Krõvõi Rih]]i, vigastada sai vähemalt kaks inimest. Rünnati ka [[Sumõ]] ja [[Tšerkassõ]]d.<ref>[https://www.err.ee/1609888606/soja-1394-paev-ukraina-droonid-tabasid-vene-tankerit#venemaa Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 18.XII 2025</ref> Ukraina 3. armeekorpus teatas, et Ukraina väed korraldasid Donetski oblastis Lõmani lähistel vasturünnaku, hävitades terve Vene polgu. Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) tabades droonidega Sevastopoli lähedal asuvat Belbeki õhuväebaasi<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8382348/jargmine-pauk-ukraina-erioperatsioon-havitas-krimmis-vaartuslikud-vene-radarid-ja-havitaja-mig-31 |pealkiri=JÄRGMINE PAUK ⟩ Ukraina erioperatsioon hävitas Krimmis väärtuslikud Vene radarid ja hävitaja MiG-31 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-18 |vaadatud=2025-12-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. Tabamuse said<ref>[[https://ssu.gov.ua/novyny/sbu-vrazyla-na-aerodromi-belbek-rosiiskoi-tekhniky-na-sotni-milioniv-dolariv СБУ вразила на аеродромі Бельбек російської техніки на сотні мільйонів доларів]] СБУ 18. XII 2025</ref>: * kaks õhuseireradarit {{ill|en|Nebo-SVU}} * õhutõrjesüsteemi [[S-400]] juhtimisradar [[92N6]] * õhutõrjesüsteem [[Pantsir]] * hävitaja [[MiG-31]]. [[Orjoli oblast]]is ründas Ukraina droonidega Vene raketisüsteemide kolonni. Löögi tulemusel hävitati üks ja vigastati teist õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadet.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8382912/video-ukraina-andis-valusa-loogi-droonid-havitasid-belgorodis-kaks-putini-raketisusteemi |pealkiri=VIDEO ⟩ Ukraina andis valusa löögi – droonid hävitasid Belgorodis kaks Putini raketisüsteemi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-19 |vaadatud=2025-12-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. === 19. detsember === Venemaa valitseja Vladimir Putin kordas televisioonis otse ülekantaval suurel „otseliinil“ oma nõudmisi Ukraina kapituleerumiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424769/video-putin-ukraina-keeldub-konflikti-rahuga-lopetamast VIDEO | Putin: Ukraina keeldub konflikti rahuga lõpetamast] Delfi, 19. XII 2025</ref> Venemaa ballistilise raketi rünnakus [[Odessa oblast]]ile sai surma seitse ja haavata 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609891399/venemaa-runnakus-odessa-oblastile-hukkus-seitse-inimest#Venemaa Venemaa rünnakus Odessa oblastile hukkus seitse inimest] ERR, 20. XII 2025</ref> Suures osas linnast ei ole elektrit, kütet ega vett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424740/osa-odessast-jai-lakkamatute-droonirunnakute-tottu-elektri-vee-ja-kutteta Osa Odessast jäi lakkamatute droonirünnakute tõttu elektri, vee ja kütteta] Delfi, 19. XII 2025</ref> Ukraina ründas esimest korda Vahemerel õhudroonidega Vene varilaevastiku tankerit Qendil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424818/video-sbu-allikas-teatas-vene-varilaevastiku-tankeri-rundamisest-vahemerel VIDEO | SBU allikas teatas Vene varilaevastiku tankeri ründamisest Vahemerel] Delfi, 19. XII 2025</ref> Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) korraldas pikamaadroonidega rünnaku Kaspia merele. Tabati Rakušetšnoje naftaväljal asuvate Lukoili naftatootmisplatvormi<ref>[https://www.err.ee/1609889977/soja-1395-paev-ukraina-rundas-vene-varilaevastiku-tankerit-vahemerel#kaspia Ukraina ründas juba kolmandat Vene naftaplatvormi Kaspia merel] ERR, 19.XII 2025</ref> ja patrull-laeva Projekt 22460 Hunter.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8383016/blogi-1396-sojapaev-ukrainas-ukraina-havitas-krimmis-kaks-vene-havitajat-su-27?liveblogPost=7 |pealkiri=Ukraina tabas Venemaa patrull-laeva ja naftaplatvormi Kaspia merel |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-20 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Orjoli, Rostovi ja Samara oblastile. Pihta said energeetikaobjektid ja tehas. Orjoli sai tabamuse soojuselektrijaam, mis põhjustas linnas elektrikatkestusi. Samara oblastis rünnati tehast Toljattiazot, mis on Venemaa ja maailma üks suuremaid ammoniaagitootjaid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424719/droonid-rundasid-venemaal-energeetikaobjekte-ja-keemiatehast Droonid ründasid Venemaal energeetikaobjekte ja keemiatehast] Delfi, 19. XII 2025</ref> Ukraina teatas 1003 surnukeha tagasisaamisest Venemaalt. EL otsustas, et 90 miljardit, mida Ukraina riigieelarvesse vaja leida on, ei võeta Vene külmutatud varadest<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424761/ft-venemaa-kulmutatud-varade-kasutamise-tapsid-meloni-ja-macron FT: Venemaa külmutatud varade kasutamise tapsid Meloni ja Macron] Delfi, 19. XII 2025</ref>, vaid ELi riigid võtavad ühislaenu ja laenavad selle Ukrainale edasi. See laen katab Ukraina vajadused 2026-2027 aastaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424690/vene-varade-kasutamise-mote-jooksis-ummikusse-edasi-liigutakse-uhislaenuga Vene varade kasutamise mõte jooksis ummikusse: edasi liigutakse ühislaenuga] Delfi, 19. XII 2025</ref> === 20. detsember === Ukraina julgeolekuteenistus tabas pikamaadroonidega Krimmis [[Belbek]]i sõjaväelennuväljal kahte Vene Su-27 hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609891399/venemaa-runnakus-odessa-oblastile-hukkus-seitse-inimest#Venemaa SBU: Ukraina droonid tabasid Krimmis kahte Vene Su-27 hävitajat] ERR, 20. XII 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8383016/blogi-1396-sojapaev-ukrainas-ukraina-havitas-krimmis-kaks-vene-havitajat-su-27?liveblogPost=5 |pealkiri=Ukraina teatas kahe Vene hävitaja Su-27 hävitamisest Krimmis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-20 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. detsember === Venemaa väed vallutasid [[Donetski oblast]]is asuva Zvanivka<ref name=deepstatemap/> ja [[Sumõ oblast]]is asuva Hrabovske küla. Hrabovskest küüditati Venemaale umbes 50 elanikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425071/ule-piiri-tunginud-vene-vaed-roovisid-sumo-oblasti-kulast-umbes-50-tsiviilisikut Üle piiri tunginud Vene väed röövisid Sumõ oblasti külast umbes 50 tsiviilisikut] Delfi, 21. XII 2025</ref> Partisaniliikumine ATEŠ süütas [[Rostovi oblast]]is [[Bataisk]]is sõjatranspordi jaoks olulises raudteesõlmes releekapid, häirides logistikasõlme tööd.<ref>[https://www.err.ee/1609892353/sojapaev-1397-venelased-kuuditasid-sumost-ule-50-inimese-ukrainlasi-evakueeritakse-piirkonnast#partisanid Partisanid saboteerisid Venemaale olulise raudteesõlme tööd] ERR, 21. XII 2025</ref> [[Miami]]s toimusid USA läbirääkimised Venemaaga ning Euroopa ja Ukraina esindajatega, mille eesmärk oli lõpetada Venemaa sõda Ukrainas.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8384664/ulevaade-miami-kohtumistel-labimurret-ukraina-soja-lopetamiseks-ei-tulnud |pealkiri=ÜLEVAADE ⟩ Miami kohtumistel läbimurret Ukraina sõja lõpetamiseks ei tulnud |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Aloe |kuupäev=2025-12-23 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425171/witkoff-ukraina-teemalised-labiraakimised-miamis-olid-produktiivsed-ja-konstruktiivsed Witkoff: Ukraina-teemalised läbirääkimised Miamis olid produktiivsed ja konstruktiivsed] Delfi, 22. XII 2025</ref> === 22. detsember === Venemaa ründas Odessa sadama ja energeetikataristut.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8383634/blogi-1398-sojapaev-ukrainas-venemaa-jatkab-susteemselt-odessa-rundamist?liveblogPost=14 |pealkiri=Kiiev: Venemaa jätkab süsteemselt Odessa ründamist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-22 |vaadatud=2025-12-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]] (HUR) süütas [[Lipetsk]]i lähedal asuval sõjaväelennuväljal hävituslennukid Su-30 ja Su-27.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425195/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-havituslennuki-su-27-ja-su-30-suutamisest-venemaal-lipetski-lahedal VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe hävituslennuki Su-27 ja Su-30 süütamisest Venemaal Lipetski lähedal] Delfi, 22. XII 2025</ref> Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s Temrjuki rajoonis Volnas asuvat [[Tamani sadam]]at ja [[Tamanneftegaz]]i avamere naftaterminali.<ref>[https://www.err.ee/1609892767/ukraina-rundas-suurt-naftaterminali-krasnodari-krais#taman Ukraina ründas naftaterminali Krasnodari krais] ERR, 22. XII 2025</ref> Rünnakus said kahjustada naftalaadimisterminal, veeldatud naftagaasi terminal, sadamataristu seadmed, gaasijuhe ja kaks laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425172/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-kraid-kahjustada-said-sadamakaid-ja-laevad Droonid ründasid Venemaal Krasnodari kraid. Kahjustada said sadamakaid ja laevad] Delfi, 22. XII 2025</ref><ref>[https://x.com/wartranslated/status/2003063723557011962 WarTranslated] x.com, 22. XII 2025</ref> === 23. detsember === Venemaa korraldas drooni- ja raketirõnnaku Ukraina energiataristule.<ref>[https://www.err.ee/1609894072/venemaa-on-joulude-eel-hoogustanud-ukraina-energiataristu-pommitamist Venemaa on jõulude eel hoogustanud Ukraina energiataristu pommitamist] ERR, 23. XII 2025</ref> Venemaa kasutas rükkakuks 635 drooni, 3 raketti [[Kh-47M2 Kinžal]] ja 35 tiibraketti. Ukraina tõrjust neist 587 drooni, 34 tiibraketti ja kõik kolm raketti Kinžal. Rünnaku järel jäid täielikult elektrita Rivne, Ternopili ja Hmelnõtskõi oblast. Osaliselt jäid elektrita Vinnõtsja, Tšernihivi, Žõtomõri, Donetski, Dnipropetrovski ja Harkivi oblast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425436/venemaa-rundas-ukrainat-suure-hulga-rakettide-ja-droonidega-on-hukkunuid-kolm-oblastit-jai-elektrita Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. On hukkunuid, kolm oblastit jäi elektrita] Delfi, 23. XII 2025</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Stavropoli krai]]s [[Budjonnovsk]]is asuvale naftakeemiatehasele Stavrolen.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425426/droonid-rundasid-venemaal-budjonnovskis-ilmselt-naftakeemiatehast Droonid ründasid Venemaal Budjonnovskis ilmselt naftakeemiatehast] Delfi, 23. XII 2025</ref> Ukraina teatas oma vägede taandumisest [[Siversk]]ist.<ref>[https://www.err.ee/1609893529/ukraina-droonid-tabasid-venemaa-naftakeemiatehast#Siversk Ukraina teatas oma üksuste väljaviimisest Siverski linnast] ERR, 23. XII 2025</ref><ref name=deepstatemap/> === 24. detsember (1400. päev) === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] avalikustas USA juhitud 20-punktilise kava Ukraina sõja lõpetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609894447/zelenski-avalikustas-uue-usa-ja-ukraina-kava-venemaa-sissetungi-lopetamiseks Zelenski avalikustas uue USA ja Ukraina kava Venemaa sissetungi lõpetamiseks] ERR, 24. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425650/loe-taispikkuses-zelenskoi-avalikustas-esimest-korda-20-punktist-koosneva-uue-rahuplaani LOE TÄISPIKKUSES: Zelenskõi avalikustas esimest korda 20 punktist koosneva uue rahuplaani] ERR, 24. XII 2025</ref> Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, neist 60 suutis õhukaitse hävitada. Tabamuse sai Harkivi lähedal asuv soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609894327/1400-sojapaev-paavst-venemaa-lukkas-tagasi-palve-joulurahuks#harkiv Venemaa ründas Harkivi lähedal asuvat soojuselektrijaama] ERR, 24. XII 2025</ref> Ukraina ründas Venemaal [[Tula oblast]]is [[Jefremov]]is asuvat sünteetilise kautšuki tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425637/venemaa-korraldas-ukrainale-taas-ulatusliku-ohurunnaku-venemaal-suttis-kautsukitehas Venemaa korraldas Ukrainale taas ulatusliku õhurünnaku, Venemaal süttis kautšukitehas] Delfi, 24. XII 2025</ref> === 25. detsember === Venemaa ründas [[Odessa]] sadamat ja tööstustaristut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425714/joulurahu-asemel-venemaa-pommitas-odessa-sadamat-ukraina-suutas-naftaladusid Jõulurahu asemel. Venemaa pommitas Odessa sadamat, Ukraina süütas naftaladusid] Delfi, 25. XII 2025</ref> Ukraina ründas [[Rostovi oblast]]is asuvat Novošahtinski naftarafineerimistehast Storm Shadow rakettidega. Rünnaku tagajärjel toimus tehases mitu plahvatust ja puhkes tulekahju.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8385678/blogi-1402-sojapaev-ukrainas-ukraina-kasutas-vene-naftatehase-rundamisel-briti-rakette-storm-shadow?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina kasutas Vene naftatehase ründamisel Briti rakette Storm Shadow |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-26 |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Samuti puhkes droonirünnaku tagajärjel tulekahju Temrjuki sadamas, mis on Venemaa jaoks oluline nafta ja LNG eksportiks.<ref>[https://www.err.ee/1609894762/bloomberg-venemaa-taotleb-ukraina-rahuplaani-viimase-versiooni-muutmist#droonid Ukraina ründas Venemaal nafta- ja gaasitehast ning sadamat] ERR, 25. XII 2025</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga raketisüsteemi [[TOS-1 Buratino|TOS-1A Solntsepjok]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8385355/blogi-1401-sojapaev-ukrainas-vene-droonirunnakus-odessa-oblasti-sadamataristule-hukkus-inimene?liveblogPost=2 |pealkiri=Ukraina hävitas kaheksa miljonit dollarit maksva raketisüsteemi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-25 |vaadatud=2025-12-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is asuva Dvornika küla.<ref name=deepstatemap/> === 26. detsember === Venemaa ründas Ukrainat 99 drooni ja ühte raketti Iskander-M. Õhutõrje likvideeris 73 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8385678/blogi-1402-sojapaev-ukrainas-venemaa-ukraina-puuab-torpedeerida-konelusi-usa-plaani-ule?liveblogPost=4 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 99 drooni ja ühe raketiga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-26 |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609895215/soja-1402-paev-ukraina-kasutas-venemaa-naftatehase-rundamiseks-storm-shadow-rakette#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt viis inimest] ERR, 26. XII 2025</ref> Kahjustada sai Odessa sadam. Rünnak tekitas elektrikatkestusi Donetski, Odessa, Mõkolajivi, Hersoni ja Harkivi oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425822/venemaa-rundas-ukrainas-energeetikat-ja-sadamaid Venemaa ründas Ukrainas energeetikat ja sadamaid] Delfi, 26. XII 2025</ref> Venemaa üksused on edenenud [[Huljaipole]]s ja tunginud kesklinna.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid04wPpiCmKHnUGxRTM5RejzyotS7GbD5SDCKEWZYNaTgrn96ESDzJJvKK8TxY4MZewl Rainer Saksa sõjaülevaade] FB, 26. XII 2025</ref> Ukraina ründas droonidega [[Volgograd]]is asuvat naftatöötlemistehast Lukoil-Volgogradneftepererabotka, mis on Venemaa üks suuremaid. Tehases puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425807/droonid-rundasid-venemaal-volgogradi-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Volgogradi naftatöötlemistehast] Delfi, 26. XII 2025</ref> === 27. detsember === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2025-12-27_(20).jpg|thumb|Korterelamu [[Kiiev]]is peale tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat umbes 519 drooni ja 38 raketiga. Ukraina õhukaitse võttis maha 474 drooni ja 29 raketti. Kiievis sai vigastada 22 inimest ja kolmandik linnas jäi kütteta.<ref>[https://www.err.ee/1609895656/leht-trumpi-sonul-on-ukraina-vene-rahu-solmimiseks-head-voimalused#kiiev Venemaa suurrünnakus Kiievile sai vigastada 22 inimest] ERR, 27. XII 2025</ref> [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]] (HUR) nurjas Venemaa katse tappa [[Vene Vabatahtlike Korpus]]e asutaja Deniss Kapustin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425910/ukrainas-hukkus-vene-vabatahtlike-korpuse-asutaja-deniss-kapustin Ukrainas hukkus Vene Vabatahtlike Korpuse asutaja Deniss Kapustin] Delfi, 27. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426817/vaidetavalt-tapetud-vene-vabatahtlike-juht-ilmus-valja-moskva-maksis-tema-eest-pearaha-ukraina-luurele Väidetavalt tapetud vene vabatahtlike juht ilmus välja. Moskva maksis tema eest pearaha Ukraina luurele] Delfi, 1. I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427076/video-ukraina-avaldas-vene-vabatahtlike-juhi-tapmise-toendamiseks-lavastatud-kaardid VIDEO | Ukraina avaldas vene vabatahtlike juhi tapmise tõendamiseks lavastatud kaardid] Delfi, 2. I 2026</ref> === 28. detsember === Ukraina ja Venemam sõlmisid Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas ajutist vaherahu, et teostada lähedal asuvate elektriliinide remonditööd.<ref>[https://www.err.ee/1609896118/soja-1404-paev-trump-ja-zelenski-kohtuvad-floridas#tuumajaam Ukraina ja Venemaa sõlmisid Zaporižžja tuumajaama ümber ajutise relvarahu] ERR, 28. XII 2025</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat Sõzrani naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426023/ukraina-pommitas-naftatehast-samara-oblastis-vene-look-jattis-hersoni-elektrita Ukraina pommitas naftatehast Samara oblastis, Vene löök jättis Hersoni elektrita] Delfi, 28. XII 2025</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja [[USA president]] [[Donald Trump]] kohtusid [[Florida]]s [[Mar-a-Lago]]s, et arutada rahuplaani lahtisi küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426060/trump-kohtumisel-zelenskoiga-nii-ukraina-kui-venemaa-on-rahuks-valmis Trump kohtumisel Zelenskõiga: nii Ukraina kui Venemaa on rahuks valmis] Delfi, 29. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426129/video-trump-putin-tahab-et-ukraina-oleks-edukas-rahu-voib-tulla-mone-nadala-jooksul VIDEO | Trump: Putin tahab, et Ukraina oleks edukas, rahu võib tulla mõne nädala jooksul] Delfi, 29. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426157/fox-news-kohtumine-floridas-vois-sillutada-teed-zelenskoi-ja-putini-telefonivestlusele Fox News: kohtumine Floridas võis sillutada teed Zelenskõi ja Putini telefonivestlusele] Delfi, 29. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426208/zelenskoi-ukraina-tahaks-usa-lt-julgeolekugarantiisid-30-50-aastaks-trump-motleb Zelenskõi: Ukraina tahaks USA-lt julgeolekugarantiisid 30-50 aastaks, Trump mõtleb] Delfi, 29. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426211/usakov-trump-oli-nous-et-relvarahu-oleks-viga-putin-noudis-donbassi-kiiret-loovutamist Ušakov: Trump oli nõus, et relvarahu oleks viga. Putin nõudis Donbassi kiiret loovutamist] Delfi, 29. XII 2025</ref> Enne kohtumist oli Trumpil kõne Venemaa valitseja [[Vladimir Putin|Putiniga]].<ref>[https://www.err.ee/1609896769/florida-konelused-trump-teatas-valmisolekust-soita-ukrainasse Florida kõnelused: Trump teatas valmisolekust sõita Ukrainasse] ERR, 29. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426217/kristi-raik-florida-koneluste-tulemusest-mang-laheb-samamoodi-edasi Kristi Raik Florida kõneluste tulemusest: mäng läheb samamoodi edasi] Delfi, 29. XII 2025</ref> === 29. detsember === Ukraina ründas [[Adõgee]]s [[Maikop]]i lähedal asuvat Hanskaja sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.err.ee/1609896790/meedia-venemaal-maikopi-linna-sojavaelennuvaljal-toimusid-plahvatused#maikop Venemaal Maikopi linna sõjaväelennuväljal toimusid plahvatused] ERR, 29. XII 2025</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist lõunas asuvad Pazeno, Pereizne ja Kuzmõnivka külad.<ref name=deepstatemap/> Samuti on Venemaa üksused edenenud [[Mõrnohrad]]is ja hõivanud linna lõunaosa.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid03gfFmE7Qzic6j4BmWCNmLDaifjCLe2RFBrSGHtd2XxxYayaoCT7AnxZGFPmgMeDGl Teet Kalmuse blogi] FB, 29. XII 2025</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat droonirünnakus [[Novgorodi oblast]]is [[Valdai]]s asuvale Putini residentsile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426329/lavrovi-vaitel-rundasid-ukraina-droonid-putini-valdai-residentsi-zelenskoi-see-on-taielik-valjamoeldis Lavrovi väitel ründasid Ukraina droonid Putini Valdai residentsi. Zelenskõi: see on täielik väljamõeldis] Delfi, 29. XII 2025</ref> Ukraina lükkas süüdistused tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1609897957/zelenski-liitlased-saavad-kinnitada-et-runnak-putini-residentsile-lavastati Zelenski: liitlased saavad kinnitada, et rünnak Putini residentsile lavastati] ERR, 30. XII 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609898863/cia-hinnangul-ei-runnanud-ukraina-putini-residentsi CIA hinnangul ei rünnanud Ukraina Putini residentsi] ERR, 1. I 2026</ref> === 30. detsember === Venemaa kontrolli all on umbes pool Pokrovskist, ütles [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>[https://www.err.ee/1609897495/sorskoi-vene-vae-kontrolli-all-on-umbes-pool-pokrovskist#sorskoi Sõrskõi: Vene väe kontrolli all on umbes pool Pokrovskist] ERR, 30. XII 2025</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel jäid kolm [[Moskva oblast]]i linna: [[Ramenskoje]], [[Žukovski]] ja [[Lõtkarino]], jäid osaliselt elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426593/moskva-oblastis-jai-kolm-linna-osaliselt-elektrita Moskva oblastis jäi kolm linna osaliselt elektrita] Delfi, 31. XII 2025</ref> === 31. detsember === Venemaa ründas Odessa tsiviil- ja energeetikainfrastruktuuri. Osa linna jäi elektri, vee ja kütteta ning kannatada sai kuus inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426595/venemaa-andis-drooniloogi-odessale-osa-linna-jai-elektri-ja-kutteta Venemaa andis droonilöögi Odessale. Osa linna jäi elektri ja kütteta ] Delfi, 31. XII 2025</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426598/droonid-rundasid-venemaal-tuapses-naftatootlemistehast-ja-sadamat Droonid ründasid Venemaal Tuapses naftatöötlemistehast ja sadamat] Delfi, 31. XII 2025</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1609898236/soja-1407-paev-ukraina-rundas-naftatootlemistehast-krasnodari-krais#robinski Ukraina korraldas droonirünnaku Rõbinski naftahoidlale] ERR, 31. XII 2025</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa detsembri jooksul 465 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref name="russian-of" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] *[https://www.delfi.ee/artikkel/120358150/koneluste-seis-mojutu-kellogg-ja-roomus-kreml-mis-uudiseid-tuli-tana-usa-vene-diplomaatiast KÕNELUSTE SEIS - Lühidalt kõigest, mida pead täna toimunust teadma. Mis uudiseid tuli täna USA-Vene diplomaatiast?] www.delfi.ee (19.II.2025-22.VIII.2025) * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] tsxger6xwhxqmk72y0l4uuz57meytns 0 700720 7230580 6968742 2026-09-07T19:31:00Z Svencapoeira 67038 7230580 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Hiid-punalehik | värvus = seened | seisund = | pilt = Hiid-punalehik1.jpg | pildi_seletus = Hiid-punalehik ''Entoloma sinuatum'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Punalehikulised]] ''Entolomataceae'' | perekond = [[Punalehik]] ''Entoloma'' | liik = '''Hiid-punalehik''' | binaarne = ''Entoloma sinuatum'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Hiid-punalehik''' (''Entoloma sinuatum'') on [[punalehikulised|punalehikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[Punalehik|punalehiku]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[seened|seene]][[liik (bioloogia)|liik]]. Seen on üsna suur, nooremalt kollakate ja vanemalt roosade eoslehekestega. Sellel on jahulõhn ja -maitse. Seen on mürgine. == Välislingid == * {{Elurikkus|146504}} [[Kategooria:Punalehikulised]] 4ll9bd9oa71k3huhou4tkpdf6lv4kha 0 701520 7230483 7040751 2026-09-07T15:23:41Z Kuriuss 38125 7230483 wikitext text/x-wiki {{Liita|Eesti Põllumajandusmuuseum}} [[Fail:MUHKi tall Jussike.jpg|pisi|Lambatall Jussike]] '''Maaelu Uudishimukeskus ('''lühend '''MUHK)''' on [[Eesti Põllumajandusmuuseum|Eesti Põllumajandusmuuseumi]] ekspositsioonikeskkond, mille esimene osa avati 24. aprillil 2025 [[Ülenurme|Ülenurmel]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=14.03.2025 |pealkiri=Põllumajandusmuuseumis avatakse MUHK ehk Maaelu Uudishimukeskus |url=https://www.kambja.info/50980/pollumajandusmuuseumis-avatakse-muhk-ehk-maaelu-uudishimukeskus/ |vaadatud=2025-11-21 |väljaanne=Kambja Valla Sõnumid |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Maainfo |url=https://www.maainfo.ee/index.php?id=8515&page=3394& |vaadatud=2025-11-21 |väljaanne=www.maainfo.ee}}</ref> Keskus tutvustab loomade heaolu ja tervise teemasid, keskuses elavaid taluloomi ning muuseumi varakambrit ehk avatud hoidlat.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Ülenurmel saab kuulda nii sõnnikust kui piimast |url=https://maaelu.postimees.ee/8239876/ulenurmel-saab-kuulda-nii-sonnikust-kui-piimast |vaadatud=2025-11-21 |väljaanne=Maa Elu |keel=et}}</ref> Keskuse laudas elavad päris loomad, sealhulgas [[Lammas|lambad]], [[Kodukits|kitsed]], [[Poni|ponid]], [[Küülik|küülikud]], [[Kana|kanad]], [[Hani|haned]], [[pardid]], [[Kalkun|kalkunid]] ja [[Põldvutt|vutid]]. Loomad on osa muuseumikeskkonnast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Miks sead püherdavad poris? Imelaudas vastavad loomad inimeste tavalistele ja erilistele küsimustele |url=https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/120375038/video-miks-sead-puherdavad-poris-imelaudas-vastavad-loomad-inimeste-tavalistele-ja-erilistele-kusimustele |vaadatud=2025-11-21 |väljaanne=Lemmikloom |keel=et}}</ref> Keskuse esimene etapp keskendubki loomade pidamisele ja heaolule, avades teemasid nii ajaloolisest kui ka tänapäevasest vaatenurgast. Ekspositsioon toob esile, kuidas loomade pidamise viisid, pidamistingimused ja inimeste igapäevased otsused mõjutavad loomade elu ning milline roll on tarbijate valikutel. [[Fail:MUHKi veterinaaria tuba.jpg|pisi|Veterinaariatuba]] Külastajatele pakutakse käed-külge-eksponaate ja interaktiivseid lahendusi, mis võimaldavad paremini mõista [[Loomakasvatus|loomakasvatuse]] ja toidutootmise seoseid. [[Fail:MUHKi söödaloterii mäng.jpg|pisi|Söödaloterii mäng]] Keskuse teine osa, mis käsitleb mulla tervist ja selle seoseid meie igapäevase toidulauaga, avatakse 2026. aasta teises pooles. == Viited == <references /> [[Fail:MUHKi kanad.jpg|pisi|Kanad]] [[Fail:MUHKi Laudasümfoonia näitus.jpg|pisi|Näitus "Laudasümfoonia" loomade heaolust]] [[Kategooria:Maaelu]] 21d0q4tpiz4faz08jab8q1974p128yg 0 702246 7230635 7227541 2026-09-07T22:23:31Z Kapa1964 208720 7230635 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene]]: ''Егор Егорович фон Гильденшанц''; sündinud 1786<ref name="Vanus"/> [[Liivimaa]]l – surnud 1832 [[Odessa]]s) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa Keisririik|Vene]] armee sõjaväelane ([[alampolkovnik]]) ja haldusametnik, osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]] ja tegutses (1827–1832) Lõuna-Venemaa väliskolonistide halduses [[Odessa]] eestkostekomitees vanemkohtunikuna. == Lapsepõlv ja päritolu == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli Vene armee [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz, ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril [[1767]] [[Pärnu]]s).<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> Pärast isa varast surma, kes langes lahingus, kolis lesestunud ema koos lastega [[Viljandi]]sse,<ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/> kus Georg veetis lapsepõlveaastad (1793–1798). Vaatamata pere rasketele majanduslikele oludele sai ta seal koduse kasvatuse, mis määras tema tulevase karjääri. == Haridus ja sõjaväeteenistus == Umbes 1798. aastal saadeti ta [[Peterburi]] Keiserliku Sõjaorbudekodu [[kadetikorpus]]esse, mille lõpetas 2. (14.) juunil 1806. Sama aasta 1. (13.) juulist määrati ta teenima [[alamporutšik]]una Odessa suurtükiväe [[garnison]]i.<ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse"/> Alates 10. (22.) detsembrist 1806 viidi Güldenschantz üle Ovidiopoli suurtükiväe [[garnison]]i ja 5. (17.) oktoobril 1808 jätkus teenistus 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniis. Georg von Güldenschantz osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]], võideldes 2. suurtükiväebrigaadi koosseisus (''märkus'': ametlikult kinnitatud selle väeüksuse koosseisu 8. (20.) juulist 1813) Moskva, [[Borodino lahing|Borodino]], Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutes. Oli tegev 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaanias. 23. septembril / 5. oktoobril 1814 jätkas ta teenistust 32. suurtükiväe patareis. 25. juunil / 7. juulil 1817 viidi Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määrati staabikapteni ametikohale.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> 25. veebruaril / 9. märtsil 1818 edutati 22. ratsaväerügemendi staabikapten von Güldenschantz kapteni auastmesse. Samal päeval läks ta erru kodustel põhjustel, säilitades õiguse kanda vormiriietust (vastavalt keiserlikele käskkirjadele alates jaanuari kolmandast päevast 1818 ([[vkj]])).<ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks"/> 15. (27.) aprillil 1822 teenis ta 32. jäägrirügemendis [[kindralleitnant]] [[Ivan Inzov]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Иван Никитич Инзов''; 1768–1845) adjutandina; samal päeval edutati ta majoriks ning viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme"/> 27. juunil / 9. juulil 1822 märgitakse teda 27. jäägrirügemendi majorina, kes teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel („''27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ''“).<ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz"/> === Teenistusloend === Alljärgnev tabel annab ülevaate Georg von Güldenschantzi teenistuskäigust Vene keisririigi armees aastatel 1806–1826. Ta alustas oma sõjaväelist karjääri Peterburis Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamise järel ning teenis seejärel erinevates suurtükiväe-, ratsaväe- ja jäägriväeüksustes, liikudes järk-järgult alamporutšiku auastmest alampolkovnikuni. {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeüksus / ametikoht ! Märkused |- | 2. (14.) juuni 1806 | Lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse | Peterburi |- | 1. (13.) juuli 1806 | Odessa suurtükiväe garnison, alamporutšik | Teenistuse algus |- | 10. (22.) detsember 1806 | Ovidiopoli suurtükiväe garnison | Üleviimine |- | 5. (17.) oktoober 1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | Teenistus inseneriväes |- | 1812–1813 | 2. suurtükiväebrigaad | Osales 1812. aasta isamaasõjas; autasustatud Püha Vladimiri IV klassi ordeniga Borodino lahingus |- | 23. september / 5. oktoober 1814 | 32. suurtükiväe patarei | Teenistuse jätk |- | 25. juuni / 7. juuli 1817 | 22. ratsaväekompanii, staabikapten | Üleviimine Hersonist |- | 25. veebruar / 9. märts 1818 | 22. ratsaväerügement, kapten | Edutamine ja erruminek kodustel põhjustel; säilitas õiguse kanda vormiriietust |- | 15. (27.) aprill 1822 | 32. jäägrirügement, kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | Edutatud majoriks ja viidud üle 27. jäägrirügementi |- | 27. juuni / 9. juuli 1822 | 27. jäägrirügement, major | Teenib eriülesandel kindralleitnant Inzovi juures („27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ“) |- | 1. (13.) juuli 1823 | — | Autasustatud Püha Anna II klassi ordeniga |- | 1826 | — | Edutatud alampolkovnikuks |} <small>''Märkus:'' Kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi. Vene keisririigis kasutati kuni 1918. aastani Juliuse kalendrit (vana stiil), samas kui tänapäeva kuupäevad on esitatud Gregoriuse kalendri järgi (uus stiil).</small> === Auastmetõus === * Alamporutšik (1806) * Porutšik (1808) * Staabikapten (1813) * Kapten (1818) * Major (1822) * Alampolkovnik (1826) == Autasud == Georg von Güldenschantz pälvis oma teenistuse jooksul mitmeid Vene keisririigi sõjalisi autasusid, sealhulgas kahe kõrgeima keiserliku ordeni madalamaid klasse. Tema autasud on dokumenteeritud Vene sõjaväearhiivides ja kinnitatud ametlikes teenistuslehtedes (формулярный список). {| class="wikitable" ! Orden / autasu ! Klass / aste ! Aasta ! Põhjus või teenistus |- | [[Püha Vladimiri orden]] || IV klass || 1812 || Borodino lahingus vastase laskemoonakastide tabamise ja plahvatuse põhjustamise eest; autasustatud 19. (31.) detsembril 1812.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | [[Püha Anna orden]] || II klass || 1823 || Pikaaegse eeskujuliku teenistuse ja truuduse eest keisrile; autasustatud 1. (13.) juulil 1823.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |} Güldenschantz osales aktiivselt 1812. aasta isamaasõjas, võideldes [[Borodino lahing]]us. Samuti võttis ta osa Moskva, Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutest ning 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaaniast. Tema eeskujulikkus ja täpne tulejuhtimine lahingutes tõid talle kõrgemate väejuhtide, ka [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], tunnustuse ja kiituse. ''Märkus:'' Püha Vladimiri ordeni IV klass anti tavaliselt ohvitseridele isikliku vapruse või silmapaistva sõjalise teene eest lahingus. Püha Anna ordeni II klass omistati aga reeglina teenistuslike või halduslike saavutuste eest kõrgematele ohvitseridele. == Teenistus Bessaraabias ja kolonistide halduses ning suhe Aleksandr Puškiniga == 1820. aastatel teenis Güldenschantz kindralleitnant Inzovi käsutuses Bessaraabia haldusstruktuuris. Ta osales [[Uus-Venemaa|Lõuna-Venemaa]] ja [[Bessaraabia]] koloniseerimisprogrammi rakendamises, mille eesmärk oli suunata saksa ja šveitsi asunikke Dnestri ja Musta mere vahele jäävatele aladele. Tema nimi seostub Kišinjovi ja Odessa piirkonnaga seotud dokumentides, kuid peamine teenistuskoht paiknes Inzovi residentsi juures [[Kišinjov]]is. Arhiiviviidetes nimetatakse teda seal sageli Inzovi adjutandina, kes tegeles sõjaväelise korra ja asunduste kontrolliga lõunapoolsetes kolooniates. [[Vürst]] [[Pavel Dolgoruki]] ([[Vene keel|vene]]: ''князь Долгоруков (Долгорукий), Павел Иванович''; 10. (21.) november 1787 — 27. jaanuar / 8. veebruar 1845, Моskva) päevikus on temast jäetud mitte just heatahtlik kirjeldus — „''kõige alatuma ja kavalama ametniku, kes iga hinna eest püüdnud Inzovi soosingut võita''“ (mida ta viimaks ka saavutas).<ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"/> [[Ivan Liprand]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Липранди, Иван Петрович''; 17. (28.) juuli 1790 — 9. (21.) mai 1880) mälestuste kohaselt oli kapten Güldenschantz „''läbimatu sakslane, pedant, kes juhtis kindrali majapidamist''“.<ref name="Липранди, И. П. Воспоминания"/> Lev Isidorovitš Dugini romaanis „''Lõunamaa''“ (vene k. „''Полудённый край''“, lk. 128) on teda iseloomustatud kui „''korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus''“.<ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128."/> [[Aleksandr Puškin]], kes samal ajal Inzovi juures asumisel viibis, hoidus temaga lähemast läbikäimisest; nende suhted olid ametlikud ja pigem jahedavõitu. Güldenschantz oli see, kes vastutas korra eest ning vajadusel pani Puškini „kartsa“. == Koloniseerimistöö ja ametnikukarjäär == 1820. aastal korraldas ja juhtis erukapten Güldenschantz [[Württemberg]]i päritolu kolonistide (50 perekonda, 263 inimest) saatmise [[Gruusia]]sse. Selle ettevõtmise teostamiseks eraldas riik 38 721 rubla ja 75 kopikat. Aastatel 1822–1823 osales ta aktiivselt saksa ja šveitsi kolonistide ümberasustamises Bessaraabias (Sarata, Šabo jt kolooniad).<ref name="Deutsche Kolonisten"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1823. aastal tegutses ta Sarata pastori Johann Konrad Lindli konfliktis vahendajana. 1829. aastal rajati hr. Güldenschantzi juhtimisel Liebenthali koloonias [[Krasnosilka|Güldendorfi küla]] (tänapäeva Krasnosilka [[Odessa oblast]]is), mis sai nime just tema järgi.<ref name="Güldendorf"/> Alates 1827 kuni surmani 1832. aastal töötas ta ''Odessa ehk Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee'' (inglise: ''The Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia'') vanemkohtunikuna (''senior judge''). Vene keeles kandis see asutus nime ''Опекунский комитет иностранных поселенцев в Новороссийском крае.''<ref name="G.Güldenscantz"/> == Perekond ja järeltulijad == Georg von Güldenschantz (''Георг фон Гильденшанц'') pärines baltisaksa aadlisuguvõsast [[Güldenschantz]], kelle juured ulatuvad 17. sajandi [[Liivimaa]] aladele. Abielust (naise nimi teadmata; tõenäoliselt baltisaksa päritolu) sündis vähemalt üks poeg. * Isa: [[porutšik]] [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] (pärast 1752 – u 1793, langes lahingus). * Ema: Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826). * Õed-vennad: **[[Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz; [[Vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон'']] (u 1785 – pärast 15.02.1856), Vene sõjaväelane (major). **Wilhelmine von Güldenschantz, oli abielus Liivimaa ametnikuga. == Lähisugulased == * [[Lell]]: [[Otto Hermann von Güldenschantz]] (1763—1836), Vene sõjaväelane (alampolkovnik) == Mälestus ja pärand == Georg von Güldenschantz oli üks neist baltisaksa päritolu ohvitseridest, kes ühendasid sõjalise karjääri ja haldusliku töö Vene keisririigi lõunaalade ülesehitamisel. Tema tegevus kindralleitnant [[Ivan Inzov]]i adjutandina langeb perioodi, mil kujundati välja [[Bessaraabia]] haldussüsteem ja asutati esimesed kolonistiasundused, sealhulgas saksalinna taustaga [[Krasnosilka|Güldendorf]] (tänapäeva Krasnosilka, [[Odessa oblast]]). Teda meenutatakse kui täpset ja kohusetundlikku ohvitseri, kes oskas kombineerida sõjalist distsipliini ja administratiivset korrektsust. Tema töö kolonistide asunduste järelevalves aitas kaasa piirkonna rahumeelsele arengule ja keisririigi lõunapiirkondade stabiliseerimisele pärast Napoleoni sõdu. Von Güldenschantzi nimi esineb 1820.–1830. aastate ametlikes aruannetes ja Inzovi kirjavahetuses kui üks võtmeisikuid Odessa ja Bessaraabia asunduste haldusstruktuuris. Kuigi tema isiklikud teened on hiljem jäänud varju Inzovi ja teiste kõrgemate ametnike tegevuse kõrval, oli ta osa mehhanismist, mis pani aluse Vene Lõuna provintside (hilisema [[Ukraina]] lõunaosa) koloniseerimisele ja halduskorraldusele. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] * [[Baltisakslased]] == Kirjandus == * Baltisches Biographisches Lexikon digital (BBLD). * Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1: Estland, Görlitz 1930. * Eesti Ajalooarhiiv, fond 995: von Güldenschantz, Klostermann, Baranoff – perekonnadokumentide kogu. * Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonna aadliraamatud (1770–1860). * Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА). * Одесский архив иностранных поселенцев, фонд 6, оп. 1, д. 38–74. * ''Список майорам по старшинству'' (1850–1856). * ''Новороссийский календарь'' (1853–1854). * ''Kronstädter Zeitung'' (1849). * ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174. * ''Trubetski, B. A. Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии, Kišinjov'', 1897. * ''Herder-Institut: Siedlungen der Schwarzmeer-Deutschen in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts'', Marburg, 1998. * ''Riksarkivet (Stockholm): Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia, Correspondence 1831–1842'', fond SE/RA/756.2. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный Комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799-1876]</ref> <ref name="Vanus">1. jaanuari (vkj) 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz 29. aasta vanune (''märkus'': info vene allikatest).</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Väljavõte Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrikast lk.117]</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34&iid=200000364885&lst=2&idx=7&hlx=1199&hly=1107&hlw=505&hlh=340&img=eaa1865_003_280-1-1_00009_m.png&hash=36b646e035f3dd9e98b80f4c5181479a Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed; EAA.1865.3.280/1; 1795]</ref> <ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white 2. juuni 1806 a. Güldenschantz No 2; Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamine ja tegevteenistusse suunamine alamporutšikuna; lk.83]</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.124]</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 Высочайшие приказы январской (и майской) трети 1817 года. - СПб., 1817.; Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz viidud üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määratud staabi-kapteniks, lk.463]</ref> <ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1818 года. - СПб., 1818.; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks, läks erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk.145/91]</ref> <ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 15. aprill 1822, 32. jäägrirügement. Kindralleitnant Inzovi adjutant kapten Güldenschantz edutatud majoriks ning viidud üle 27. jäägrirügementi, lk.261/225]</ref> <ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 23. juuni 1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel.; lk.433/367]</ref> <ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"> Долгорукий, П. И. ''Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого'' (1822); Moskva (1868).</ref> <ref name="Липранди, И. П. Воспоминания">Липранди, И. П. ''Воспоминания'', lk 1223.</ref> <ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.]</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/tag/erinnerungen/ ''"Deutsche Kolonisten"'' Zur Erinnerung an unsere Vorfahren, die als Migranten aus Süddeutschland in die Welt zogen (Pastor Martin Friedrich Schrenk); Sarata, dets. 1823, lk.13)]</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">''Letters and Papers of Johann Cornies'', Vol. II (1836–1842); lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf Güldendorf]</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.160]</ref> <ref name="Märkus">''Märkus:'' ametinimetus ''ober-wagenmeister'' (vene keeles ''обер-вагенмейстер'') tähistas 19. sajandi Vene keisririigi armees kõrgemat logistikaspetsialisti, kes vastutas korpuse või brigaadi veovahendite, voori ja varustuse korraldamise eest.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] ib5lpq0pgd98dre9br8r20e01cxxu0z 7230636 7230635 2026-09-07T22:27:28Z Kapa1964 208720 7230636 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene]]: ''Егор Егорович фон Гильденшанц''; sündinud 1786<ref name="Vanus"/> [[Liivimaa]]l – surnud 1832 [[Odessa]]s) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa Keisririik|Vene]] armee sõjaväelane ([[alampolkovnik]]) ja haldusametnik, osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]] ja tegutses (1827–1832) Lõuna-Venemaa väliskolonistide halduses [[Odessa]] eestkostekomitees vanemkohtunikuna. == Lapsepõlv ja päritolu == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli Vene armee [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz, ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril [[1767]] [[Pärnu]]s).<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> Pärast isa varast surma, kes langes lahingus, kolis lesestunud ema koos lastega [[Viljandi]]sse,<ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/> kus Georg veetis lapsepõlveaastad (1793–1798). Vaatamata pere rasketele majanduslikele oludele sai ta seal koduse kasvatuse, mis määras tema tulevase karjääri. == Haridus ja sõjaväeteenistus == Umbes 1798. aastal saadeti ta [[Peterburi]] Keiserliku Sõjaorbudekodu [[kadetikorpus]]esse, mille lõpetas 2. (14.) juunil 1806. Sama aasta 1. (13.) juulist määrati ta teenima [[alamporutšik]]una Odessa suurtükiväe [[garnison]]i.<ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse"/> Alates 10. (22.) detsembrist 1806 viidi Güldenschantz üle Ovidiopoli suurtükiväe [[garnison]]i ja 5. (17.) oktoobril 1808 jätkus teenistus 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniis. Georg von Güldenschantz osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]], võideldes 2. suurtükiväebrigaadi koosseisus (''märkus'': ametlikult kinnitatud selle väeüksuse koosseisu 8. (20.) juulist 1813) Moskva, [[Borodino lahing|Borodino]], Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutes. Oli tegev 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaanias. 23. septembril / 5. oktoobril 1814 jätkas ta teenistust 32. suurtükiväe patareis. 25. juunil / 7. juulil 1817 viidi Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määrati staabikapteni ametikohale.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> 25. veebruaril / 9. märtsil 1818 edutati 22. ratsaväerügemendi staabikapten von Güldenschantz kapteni auastmesse. Samal päeval läks ta erru kodustel põhjustel, säilitades õiguse kanda vormiriietust (vastavalt keiserlikele käskkirjadele alates jaanuari kolmandast päevast 1818 ([[vkj]])).<ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks"/> 15. (27.) aprillil 1822 teenis ta 32. jäägrirügemendis [[kindralleitnant]] [[Ivan Inzov]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Иван Никитич Инзов''; 1768–1845) adjutandina; samal päeval edutati ta majoriks ning viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme"/> 27. juunil / 9. juulil 1822 märgitakse teda 27. jäägrirügemendi majorina, kes teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel („''27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ''“).<ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz"/> === Teenistusloend === Alljärgnev tabel annab ülevaate Georg von Güldenschantzi teenistuskäigust Vene keisririigi armees aastatel 1806–1826. Ta alustas oma sõjaväelist karjääri Peterburis Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamise järel ning teenis seejärel erinevates suurtükiväe-, ratsaväe- ja jäägriväeüksustes, liikudes järk-järgult alamporutšiku auastmest alampolkovnikuni. {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeüksus / ametikoht ! Märkused |- | 2. (14.) juuni 1806 | Lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse | Peterburi |- | 1. (13.) juuli 1806 | Odessa suurtükiväe garnison, alamporutšik | Teenistuse algus |- | 10. (22.) detsember 1806 | Ovidiopoli suurtükiväe garnison | Üleviimine |- | 5. (17.) oktoober 1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | Teenistus inseneriväes |- | 1812–1813 | 2. suurtükiväebrigaad | Osales 1812. aasta isamaasõjas; autasustatud Püha Vladimiri IV klassi ordeniga Borodino lahingus |- | 23. september / 5. oktoober 1814 | 32. suurtükiväe patarei | Teenistuse jätk |- | 25. juuni / 7. juuli 1817 | 22. ratsaväekompanii, staabikapten | Üleviimine Hersonist |- | 25. veebruar / 9. märts 1818 | 22. ratsaväerügement, kapten | Edutamine ja erruminek kodustel põhjustel; säilitas õiguse kanda vormiriietust |- | 15. (27.) aprill 1822 | 32. jäägrirügement, kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | Edutatud majoriks ja viidud üle 27. jäägrirügementi |- | 27. juuni / 9. juuli 1822 | 27. jäägrirügement, major | Teenib eriülesandel kindralleitnant Inzovi juures („27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ“) |- | 1. (13.) juuli 1823 | — | Autasustatud Püha Anna II klassi ordeniga |- | 1826 | — | Edutatud alampolkovnikuks |} <small>''Märkus:'' Kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi. Vene keisririigis kasutati kuni 1918. aastani Juliuse kalendrit (vana stiil), samas kui tänapäeva kuupäevad on esitatud Gregoriuse kalendri järgi (uus stiil).</small> === Auastmetõus === * Alamporutšik (1806) * Porutšik (1808) * Staabikapten (1813) * Kapten (1818) * Major (1822) * Alampolkovnik (1826) == Autasud == Georg von Güldenschantz pälvis oma teenistuse jooksul mitmeid Vene keisririigi sõjalisi autasusid, sealhulgas kahe kõrgeima keiserliku ordeni madalamaid klasse. Tema autasud on dokumenteeritud Vene sõjaväearhiivides ja kinnitatud ametlikes teenistuslehtedes (формулярный список). {| class="wikitable" ! Orden / autasu ! Klass / aste ! Aasta ! Põhjus või teenistus |- | [[Püha Vladimiri orden]] || IV klass || 1812 || Borodino lahingus vastase laskemoonakastide tabamise ja plahvatuse põhjustamise eest; autasustatud 19. (31.) detsembril 1812.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | [[Püha Anna orden]] || II klass || 1823 || Pikaaegse eeskujuliku teenistuse ja truuduse eest keisrile; autasustatud 1. (13.) juulil 1823.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |} Güldenschantz osales aktiivselt 1812. aasta isamaasõjas, võideldes [[Borodino lahing]]us. Samuti võttis ta osa Moskva, Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutest ning 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaaniast. Tema eeskujulikkus ja täpne tulejuhtimine lahingutes tõid talle kõrgemate väejuhtide, ka [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], tunnustuse ja kiituse. ''Märkus:'' Püha Vladimiri ordeni IV klass anti tavaliselt ohvitseridele isikliku vapruse või silmapaistva sõjalise teene eest lahingus. Püha Anna ordeni II klass omistati aga reeglina teenistuslike või halduslike saavutuste eest kõrgematele ohvitseridele. == Teenistus Bessaraabias ja kolonistide halduses ning suhe Aleksandr Puškiniga == 1820. aastatel teenis Güldenschantz kindralleitnant Inzovi käsutuses Bessaraabia haldusstruktuuris. Ta osales [[Uus-Venemaa|Lõuna-Venemaa]] ja [[Bessaraabia]] koloniseerimisprogrammi rakendamises, mille eesmärk oli suunata saksa ja šveitsi asunikke Dnestri ja Musta mere vahele jäävatele aladele. Tema nimi seostub Kišinjovi ja Odessa piirkonnaga seotud dokumentides, kuid peamine teenistuskoht paiknes Inzovi residentsi juures [[Kišinjov]]is. Arhiiviviidetes nimetatakse teda seal sageli Inzovi adjutandina, kes tegeles sõjaväelise korra ja asunduste kontrolliga lõunapoolsetes kolooniates. [[Vürst]] [[Pavel Dolgoruki]] ([[Vene keel|vene]]: ''князь Долгоруков (Долгорукий), Павел Иванович''; 10. (21.) november 1787 — 27. jaanuar / 8. veebruar 1845, Моskva) päevikus on temast jäetud mitte just heatahtlik kirjeldus — „''kõige alatuma ja kavalama ametniku, kes iga hinna eest püüdnud Inzovi soosingut võita''“ (mida ta viimaks ka saavutas).<ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"/> [[Ivan Liprand]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Липранди, Иван Петрович''; 17. (28.) juuli 1790 — 9. (21.) mai 1880) mälestuste kohaselt oli kapten Güldenschantz „''läbimatu sakslane, pedant, kes juhtis kindrali majapidamist''“.<ref name="Липранди, И. П. Воспоминания"/> Lev Isidorovitš Dugini romaanis „''Lõunamaa''“ (vene k. „''Полудённый край''“, lk. 128) on teda iseloomustatud kui „''korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus''“.<ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128."/> [[Aleksandr Puškin]], kes samal ajal Inzovi juures asumisel viibis, hoidus temaga lähemast läbikäimisest; nende suhted olid ametlikud ja pigem jahedavõitu. Güldenschantz oli see, kes vastutas korra eest ning vajadusel pani Puškini „kartsa“. == Koloniseerimistöö ja ametnikukarjäär == 1820. aastal korraldas ja juhtis erukapten Güldenschantz [[Württemberg]]i päritolu kolonistide (50 perekonda, 263 inimest) saatmise [[Gruusia]]sse. Selle ettevõtmise teostamiseks eraldas riik 38 721 rubla ja 75 kopikat. Aastatel 1822–1823 osales ta aktiivselt saksa ja šveitsi kolonistide ümberasustamises Bessaraabias (Sarata, Šabo jt kolooniad).<ref name="Deutsche Kolonisten"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1823. aastal tegutses ta Sarata pastori Johann Konrad Lindli konfliktis vahendajana. 1829. aastal rajati hr. Güldenschantzi juhtimisel Liebenthali koloonias [[Krasnosilka|Güldendorfi küla]] (tänapäeva Krasnosilka [[Odessa oblast]]is), mis sai nime just tema järgi.<ref name="Güldendorf"/> Alates 1827 kuni surmani 1832. aastal töötas ta ''Odessa ehk Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee'' (inglise: ''The Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia'') vanemkohtunikuna (''senior judge''). Vene keeles kandis see asutus nime ''Опекунский комитет иностранных поселенцев в Новороссийском крае.''<ref name="G.Güldenscantz"/> == Perekond ja järeltulijad == Georg von Güldenschantz (''Георг фон Гильденшанц'') pärines baltisaksa aadlisuguvõsast [[Güldenschantz]], kelle juured ulatuvad 17. sajandi [[Liivimaa]] aladele. * Isa: [[porutšik]] [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] (pärast 1752 – u 1793, langes lahingus). * Ema: Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826). * Õed-vennad: **[[Carl von Güldenschantz|Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz]]; [[Vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон'']] (u 1785 – pärast 15.02.1856), Vene sõjaväelane (major). **Wilhelmine von Güldenschantz, oli abielus Liivimaa ametnikuga. == Lähisugulased == * [[Lell]]: [[Otto Hermann von Güldenschantz]] (1763—1836), Vene sõjaväelane (alampolkovnik) == Mälestus ja pärand == Georg von Güldenschantz oli üks neist baltisaksa päritolu ohvitseridest, kes ühendasid sõjalise karjääri ja haldusliku töö Vene keisririigi lõunaalade ülesehitamisel. Tema tegevus kindralleitnant [[Ivan Inzov]]i adjutandina langeb perioodi, mil kujundati välja [[Bessaraabia]] haldussüsteem ja asutati esimesed kolonistiasundused, sealhulgas saksalinna taustaga [[Krasnosilka|Güldendorf]] (tänapäeva Krasnosilka, [[Odessa oblast]]). Teda meenutatakse kui täpset ja kohusetundlikku ohvitseri, kes oskas kombineerida sõjalist distsipliini ja administratiivset korrektsust. Tema töö kolonistide asunduste järelevalves aitas kaasa piirkonna rahumeelsele arengule ja keisririigi lõunapiirkondade stabiliseerimisele pärast Napoleoni sõdu. Von Güldenschantzi nimi esineb 1820.–1830. aastate ametlikes aruannetes ja Inzovi kirjavahetuses kui üks võtmeisikuid Odessa ja Bessaraabia asunduste haldusstruktuuris. Kuigi tema isiklikud teened on hiljem jäänud varju Inzovi ja teiste kõrgemate ametnike tegevuse kõrval, oli ta osa mehhanismist, mis pani aluse Vene Lõuna provintside (hilisema [[Ukraina]] lõunaosa) koloniseerimisele ja halduskorraldusele. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] * [[Baltisakslased]] == Kirjandus == * Baltisches Biographisches Lexikon digital (BBLD). * Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1: Estland, Görlitz 1930. * Eesti Ajalooarhiiv, fond 995: von Güldenschantz, Klostermann, Baranoff – perekonnadokumentide kogu. * Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonna aadliraamatud (1770–1860). * Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА). * Одесский архив иностранных поселенцев, фонд 6, оп. 1, д. 38–74. * ''Список майорам по старшинству'' (1850–1856). * ''Новороссийский календарь'' (1853–1854). * ''Kronstädter Zeitung'' (1849). * ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174. * ''Trubetski, B. A. Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии, Kišinjov'', 1897. * ''Herder-Institut: Siedlungen der Schwarzmeer-Deutschen in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts'', Marburg, 1998. * ''Riksarkivet (Stockholm): Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia, Correspondence 1831–1842'', fond SE/RA/756.2. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный Комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799-1876]</ref> <ref name="Vanus">1. jaanuari (vkj) 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz 29. aasta vanune (''märkus'': info vene allikatest).</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Väljavõte Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrikast lk.117]</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34&iid=200000364885&lst=2&idx=7&hlx=1199&hly=1107&hlw=505&hlh=340&img=eaa1865_003_280-1-1_00009_m.png&hash=36b646e035f3dd9e98b80f4c5181479a Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed; EAA.1865.3.280/1; 1795]</ref> <ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white 2. juuni 1806 a. Güldenschantz No 2; Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamine ja tegevteenistusse suunamine alamporutšikuna; lk.83]</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.124]</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 Высочайшие приказы январской (и майской) трети 1817 года. - СПб., 1817.; Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz viidud üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määratud staabi-kapteniks, lk.463]</ref> <ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1818 года. - СПб., 1818.; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks, läks erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk.145/91]</ref> <ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 15. aprill 1822, 32. jäägrirügement. Kindralleitnant Inzovi adjutant kapten Güldenschantz edutatud majoriks ning viidud üle 27. jäägrirügementi, lk.261/225]</ref> <ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 23. juuni 1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel.; lk.433/367]</ref> <ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"> Долгорукий, П. И. ''Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого'' (1822); Moskva (1868).</ref> <ref name="Липранди, И. П. Воспоминания">Липранди, И. П. ''Воспоминания'', lk 1223.</ref> <ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.]</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/tag/erinnerungen/ ''"Deutsche Kolonisten"'' Zur Erinnerung an unsere Vorfahren, die als Migranten aus Süddeutschland in die Welt zogen (Pastor Martin Friedrich Schrenk); Sarata, dets. 1823, lk.13)]</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">''Letters and Papers of Johann Cornies'', Vol. II (1836–1842); lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf Güldendorf]</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.160]</ref> <ref name="Märkus">''Märkus:'' ametinimetus ''ober-wagenmeister'' (vene keeles ''обер-вагенмейстер'') tähistas 19. sajandi Vene keisririigi armees kõrgemat logistikaspetsialisti, kes vastutas korpuse või brigaadi veovahendite, voori ja varustuse korraldamise eest.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 46wskobkrka1zm2tvavi7oruggmdoba 7230637 7230636 2026-09-07T22:28:35Z Kapa1964 208720 7230637 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene]]: ''Егор Егорович фон Гильденшанц''; sündinud 1786<ref name="Vanus"/> [[Liivimaa]]l – surnud 1832 [[Odessa]]s) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa Keisririik|Vene]] armee sõjaväelane ([[alampolkovnik]]) ja haldusametnik, osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]] ja tegutses (1827–1832) Lõuna-Venemaa väliskolonistide halduses [[Odessa]] eestkostekomitees vanemkohtunikuna. == Lapsepõlv ja päritolu == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli Vene armee [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz, ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril [[1767]] [[Pärnu]]s).<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> Pärast isa varast surma, kes langes lahingus, kolis lesestunud ema koos lastega [[Viljandi]]sse,<ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/> kus Georg veetis lapsepõlveaastad (1793–1798). Vaatamata pere rasketele majanduslikele oludele sai ta seal koduse kasvatuse, mis määras tema tulevase karjääri. == Haridus ja sõjaväeteenistus == Umbes 1798. aastal saadeti ta [[Peterburi]] Keiserliku Sõjaorbudekodu [[kadetikorpus]]esse, mille lõpetas 2. (14.) juunil 1806. Sama aasta 1. (13.) juulist määrati ta teenima [[alamporutšik]]una Odessa suurtükiväe [[garnison]]i.<ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse"/> Alates 10. (22.) detsembrist 1806 viidi Güldenschantz üle Ovidiopoli suurtükiväe [[garnison]]i ja 5. (17.) oktoobril 1808 jätkus teenistus 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniis. Georg von Güldenschantz osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]], võideldes 2. suurtükiväebrigaadi koosseisus (''märkus'': ametlikult kinnitatud selle väeüksuse koosseisu 8. (20.) juulist 1813) Moskva, [[Borodino lahing|Borodino]], Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutes. Oli tegev 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaanias. 23. septembril / 5. oktoobril 1814 jätkas ta teenistust 32. suurtükiväe patareis. 25. juunil / 7. juulil 1817 viidi Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määrati staabikapteni ametikohale.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> 25. veebruaril / 9. märtsil 1818 edutati 22. ratsaväerügemendi staabikapten von Güldenschantz kapteni auastmesse. Samal päeval läks ta erru kodustel põhjustel, säilitades õiguse kanda vormiriietust (vastavalt keiserlikele käskkirjadele alates jaanuari kolmandast päevast 1818 ([[vkj]])).<ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks"/> 15. (27.) aprillil 1822 teenis ta 32. jäägrirügemendis [[kindralleitnant]] [[Ivan Inzov]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Иван Никитич Инзов''; 1768–1845) adjutandina; samal päeval edutati ta majoriks ning viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme"/> 27. juunil / 9. juulil 1822 märgitakse teda 27. jäägrirügemendi majorina, kes teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel („''27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ''“).<ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz"/> === Teenistusloend === Alljärgnev tabel annab ülevaate Georg von Güldenschantzi teenistuskäigust Vene keisririigi armees aastatel 1806–1826. Ta alustas oma sõjaväelist karjääri Peterburis Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamise järel ning teenis seejärel erinevates suurtükiväe-, ratsaväe- ja jäägriväeüksustes, liikudes järk-järgult alamporutšiku auastmest alampolkovnikuni. {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeüksus / ametikoht ! Märkused |- | 2. (14.) juuni 1806 | Lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse | Peterburi |- | 1. (13.) juuli 1806 | Odessa suurtükiväe garnison, alamporutšik | Teenistuse algus |- | 10. (22.) detsember 1806 | Ovidiopoli suurtükiväe garnison | Üleviimine |- | 5. (17.) oktoober 1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | Teenistus inseneriväes |- | 1812–1813 | 2. suurtükiväebrigaad | Osales 1812. aasta isamaasõjas; autasustatud Püha Vladimiri IV klassi ordeniga Borodino lahingus |- | 23. september / 5. oktoober 1814 | 32. suurtükiväe patarei | Teenistuse jätk |- | 25. juuni / 7. juuli 1817 | 22. ratsaväekompanii, staabikapten | Üleviimine Hersonist |- | 25. veebruar / 9. märts 1818 | 22. ratsaväerügement, kapten | Edutamine ja erruminek kodustel põhjustel; säilitas õiguse kanda vormiriietust |- | 15. (27.) aprill 1822 | 32. jäägrirügement, kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | Edutatud majoriks ja viidud üle 27. jäägrirügementi |- | 27. juuni / 9. juuli 1822 | 27. jäägrirügement, major | Teenib eriülesandel kindralleitnant Inzovi juures („27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ“) |- | 1. (13.) juuli 1823 | — | Autasustatud Püha Anna II klassi ordeniga |- | 1826 | — | Edutatud alampolkovnikuks |} <small>''Märkus:'' Kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi. Vene keisririigis kasutati kuni 1918. aastani Juliuse kalendrit (vana stiil), samas kui tänapäeva kuupäevad on esitatud Gregoriuse kalendri järgi (uus stiil).</small> === Auastmetõus === * Alamporutšik (1806) * Porutšik (1808) * Staabikapten (1813) * Kapten (1818) * Major (1822) * Alampolkovnik (1826) == Autasud == Georg von Güldenschantz pälvis oma teenistuse jooksul mitmeid Vene keisririigi sõjalisi autasusid, sealhulgas kahe kõrgeima keiserliku ordeni madalamaid klasse. Tema autasud on dokumenteeritud Vene sõjaväearhiivides ja kinnitatud ametlikes teenistuslehtedes (формулярный список). {| class="wikitable" ! Orden / autasu ! Klass / aste ! Aasta ! Põhjus või teenistus |- | [[Püha Vladimiri orden]] || IV klass || 1812 || Borodino lahingus vastase laskemoonakastide tabamise ja plahvatuse põhjustamise eest; autasustatud 19. (31.) detsembril 1812.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | [[Püha Anna orden]] || II klass || 1823 || Pikaaegse eeskujuliku teenistuse ja truuduse eest keisrile; autasustatud 1. (13.) juulil 1823.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |} Güldenschantz osales aktiivselt 1812. aasta isamaasõjas, võideldes [[Borodino lahing]]us. Samuti võttis ta osa Moskva, Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutest ning 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaaniast. Tema eeskujulikkus ja täpne tulejuhtimine lahingutes tõid talle kõrgemate väejuhtide, ka [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], tunnustuse ja kiituse. ''Märkus:'' Püha Vladimiri ordeni IV klass anti tavaliselt ohvitseridele isikliku vapruse või silmapaistva sõjalise teene eest lahingus. Püha Anna ordeni II klass omistati aga reeglina teenistuslike või halduslike saavutuste eest kõrgematele ohvitseridele. == Teenistus Bessaraabias ja kolonistide halduses ning suhe Aleksandr Puškiniga == 1820. aastatel teenis Güldenschantz kindralleitnant Inzovi käsutuses Bessaraabia haldusstruktuuris. Ta osales [[Uus-Venemaa|Lõuna-Venemaa]] ja [[Bessaraabia]] koloniseerimisprogrammi rakendamises, mille eesmärk oli suunata saksa ja šveitsi asunikke Dnestri ja Musta mere vahele jäävatele aladele. Tema nimi seostub Kišinjovi ja Odessa piirkonnaga seotud dokumentides, kuid peamine teenistuskoht paiknes Inzovi residentsi juures [[Kišinjov]]is. Arhiiviviidetes nimetatakse teda seal sageli Inzovi adjutandina, kes tegeles sõjaväelise korra ja asunduste kontrolliga lõunapoolsetes kolooniates. [[Vürst]] [[Pavel Dolgoruki]] ([[Vene keel|vene]]: ''князь Долгоруков (Долгорукий), Павел Иванович''; 10. (21.) november 1787 — 27. jaanuar / 8. veebruar 1845, Моskva) päevikus on temast jäetud mitte just heatahtlik kirjeldus — „''kõige alatuma ja kavalama ametniku, kes iga hinna eest püüdnud Inzovi soosingut võita''“ (mida ta viimaks ka saavutas).<ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"/> [[Ivan Liprand]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Липранди, Иван Петрович''; 17. (28.) juuli 1790 — 9. (21.) mai 1880) mälestuste kohaselt oli kapten Güldenschantz „''läbimatu sakslane, pedant, kes juhtis kindrali majapidamist''“.<ref name="Липранди, И. П. Воспоминания"/> Lev Isidorovitš Dugini romaanis „''Lõunamaa''“ (vene k. „''Полудённый край''“, lk. 128) on teda iseloomustatud kui „''korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus''“.<ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128."/> [[Aleksandr Puškin]], kes samal ajal Inzovi juures asumisel viibis, hoidus temaga lähemast läbikäimisest; nende suhted olid ametlikud ja pigem jahedavõitu. Güldenschantz oli see, kes vastutas korra eest ning vajadusel pani Puškini „kartsa“. == Koloniseerimistöö ja ametnikukarjäär == 1820. aastal korraldas ja juhtis erukapten Güldenschantz [[Württemberg]]i päritolu kolonistide (50 perekonda, 263 inimest) saatmise [[Gruusia]]sse. Selle ettevõtmise teostamiseks eraldas riik 38 721 rubla ja 75 kopikat. Aastatel 1822–1823 osales ta aktiivselt saksa ja šveitsi kolonistide ümberasustamises Bessaraabias (Sarata, Šabo jt kolooniad).<ref name="Deutsche Kolonisten"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1823. aastal tegutses ta Sarata pastori Johann Konrad Lindli konfliktis vahendajana. 1829. aastal rajati hr. Güldenschantzi juhtimisel Liebenthali koloonias [[Krasnosilka|Güldendorfi küla]] (tänapäeva Krasnosilka [[Odessa oblast]]is), mis sai nime just tema järgi.<ref name="Güldendorf"/> Alates 1827 kuni surmani 1832. aastal töötas ta ''Odessa ehk Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee'' (inglise: ''The Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia'') vanemkohtunikuna (''senior judge''). Vene keeles kandis see asutus nime ''Опекунский комитет иностранных поселенцев в Новороссийском крае.''<ref name="G.Güldenscantz"/> == Perekond ja järeltulijad == Georg von Güldenschantz (''Георг фон Гильденшанц'') pärines baltisaksa aadlisuguvõsast [[Güldenschantz]], kelle juured ulatuvad 17. sajandi [[Liivimaa]] aladele. * Isa: [[porutšik]] [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] (pärast 1752 – u 1793, langes lahingus). * Ema: Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826). * Õed-vennad: **[[Carl von Güldenschantz|Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz]]; [[Vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон'']] (u 1785 – pärast 15.02.1856), Vene sõjaväelane (major). **Wilhelmine von Güldenschantz, oli abielus Liivimaa ametnikuga. == Lähisugulased == * [[Lell]]: [[Otto Hermann von Güldenschantz]] (1763—1836), Vene sõjaväelane (alampolkovnik) == Mälestus ja pärand == Georg von Güldenschantz oli üks neist baltisaksa päritolu ohvitseridest, kes ühendasid sõjalise karjääri ja haldusliku töö Vene keisririigi lõunaalade ülesehitamisel. Tema tegevus kindralleitnant [[Ivan Inzov]]i adjutandina langeb perioodi, mil kujundati välja [[Bessaraabia]] haldussüsteem ja asutati esimesed kolonistiasundused, sealhulgas saksalinna taustaga [[Krasnosilka|Güldendorf]] (tänapäeva Krasnosilka, [[Odessa oblast]]). Teda meenutatakse kui täpset ja kohusetundlikku ohvitseri, kes oskas kombineerida sõjalist distsipliini ja administratiivset korrektsust. Tema töö kolonistide asunduste järelevalves aitas kaasa piirkonna rahumeelsele arengule ja keisririigi lõunapiirkondade stabiliseerimisele pärast Napoleoni sõdu. Von Güldenschantzi nimi esineb 1820.–1830. aastate ametlikes aruannetes ja Inzovi kirjavahetuses kui üks võtmeisikuid Odessa ja Bessaraabia asunduste haldusstruktuuris. Kuigi tema isiklikud teened on hiljem jäänud varju Inzovi ja teiste kõrgemate ametnike tegevuse kõrval, oli ta osa mehhanismist, mis pani aluse Vene Lõuna provintside (hilisema [[Ukraina]] lõunaosa) koloniseerimisele ja halduskorraldusele. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] * [[Baltisakslased]] == Kirjandus == * Baltisches Biographisches Lexikon digital (BBLD). * Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1: Estland, Görlitz 1930. * Eesti Ajalooarhiiv, fond 995: von Güldenschantz, Klostermann, Baranoff – perekonnadokumentide kogu. * Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonna aadliraamatud (1770–1860). * Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА). * Одесский архив иностранных поселенцев, фонд 6, оп. 1, д. 38–74. * ''Список майорам по старшинству'' (1850–1856). * ''Новороссийский календарь'' (1853–1854). * ''Kronstädter Zeitung'' (1849). * ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174. * ''Trubetski, B. A. Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии, Kišinjov'', 1897. * ''Herder-Institut: Siedlungen der Schwarzmeer-Deutschen in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts'', Marburg, 1998. * ''Riksarkivet (Stockholm): Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia, Correspondence 1831–1842'', fond SE/RA/756.2. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный Комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799-1876]</ref> <ref name="Vanus">1. jaanuari (vkj) 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz 29. aasta vanune (''märkus'': info vene allikatest).</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Väljavõte Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrikast lk.117]</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34&iid=200000364885&lst=2&idx=7&hlx=1199&hly=1107&hlw=505&hlh=340&img=eaa1865_003_280-1-1_00009_m.png&hash=36b646e035f3dd9e98b80f4c5181479a Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed; EAA.1865.3.280/1; 1795]</ref> <ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white 2. juuni 1806 a. Güldenschantz No 2; Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamine ja tegevteenistusse suunamine alamporutšikuna; lk.83]</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.124]</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 Высочайшие приказы январской (и майской) трети 1817 года. - СПб., 1817.; Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz viidud üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määratud staabi-kapteniks, lk.463]</ref> <ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1818 года. - СПб., 1818.; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks, läks erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk.145/91]</ref> <ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 15. aprill 1822, 32. jäägrirügement. Kindralleitnant Inzovi adjutant kapten Güldenschantz edutatud majoriks ning viidud üle 27. jäägrirügementi, lk.261/225]</ref> <ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 23. juuni 1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel.; lk.433/367]</ref> <ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"> Долгорукий, П. И. ''Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого'' (1822); Moskva (1868).</ref> <ref name="Липранди, И. П. Воспоминания">Липранди, И. П. ''Воспоминания'', lk 1223.</ref> <ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.]</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/tag/erinnerungen/ ''"Deutsche Kolonisten"'' Zur Erinnerung an unsere Vorfahren, die als Migranten aus Süddeutschland in die Welt zogen (Pastor Martin Friedrich Schrenk); Sarata, dets. 1823, lk.13)]</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">''Letters and Papers of Johann Cornies'', Vol. II (1836–1842); lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf Güldendorf]</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.160]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 41o21b9kqmtfbo0w6f88m0gb62m1tap 7230638 7230637 2026-09-07T22:31:07Z Kapa1964 208720 7230638 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene]]: ''Егор Егорович фон Гильденшанц''; sündinud 1786<ref name="Vanus"/> [[Liivimaa]]l – surnud 1832 [[Odessa]]s) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa Keisririik|Vene]] armee sõjaväelane ([[alampolkovnik]]) ja haldusametnik, osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]] ja tegutses (1827–1832) Lõuna-Venemaa väliskolonistide halduses [[Odessa]] eestkostekomitees vanemkohtunikuna. == Lapsepõlv ja päritolu == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli Vene armee [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz, ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril [[1767]] [[Pärnu]]s).<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> Pärast isa varast surma, kes langes lahingus, kolis lesestunud ema koos lastega [[Viljandi]]sse,<ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/> kus Georg veetis lapsepõlveaastad (1793–1798). Vaatamata pere rasketele majanduslikele oludele sai ta seal koduse kasvatuse, mis määras tema tulevase karjääri. == Haridus ja sõjaväeteenistus == Umbes 1798. aastal saadeti ta [[Peterburi]] Keiserliku Sõjaorbudekodu [[kadetikorpus]]esse, mille lõpetas 2. (14.) juunil 1806. Sama aasta 1. (13.) juulist määrati ta teenima [[alamporutšik]]una Odessa suurtükiväe [[garnison]]i.<ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse"/> Alates 10. (22.) detsembrist 1806 viidi Güldenschantz üle Ovidiopoli suurtükiväe [[garnison]]i ja 5. (17.) oktoobril 1808 jätkus teenistus 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniis. Georg von Güldenschantz osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]], võideldes 2. suurtükiväebrigaadi koosseisus (''märkus'': ametlikult kinnitatud selle väeüksuse koosseisu 8. (20.) juulist 1813) Moskva, [[Borodino lahing|Borodino]], Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutes. Oli tegev 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaanias. 23. septembril / 5. oktoobril 1814 jätkas ta teenistust 32. suurtükiväe patareis. 25. juunil / 7. juulil 1817 viidi Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määrati staabikapteni ametikohale.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> 25. veebruaril / 9. märtsil 1818 edutati 22. ratsaväerügemendi staabikapten von Güldenschantz kapteni auastmesse. Samal päeval läks ta erru kodustel põhjustel, säilitades õiguse kanda vormiriietust (vastavalt keiserlikele käskkirjadele alates jaanuari kolmandast päevast 1818 ([[vkj]])).<ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks"/> 15. (27.) aprillil 1822 teenis ta 32. jäägrirügemendis [[kindralleitnant]] [[Ivan Inzov]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Иван Никитич Инзов''; 1768–1845) adjutandina; samal päeval edutati ta majoriks ning viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme"/> 27. juunil / 9. juulil 1822 märgitakse teda 27. jäägrirügemendi majorina, kes teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel („''27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ''“).<ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz"/> === Teenistusloend === Alljärgnev tabel annab ülevaate Georg von Güldenschantzi teenistuskäigust Vene keisririigi armees aastatel 1806–1826. Ta alustas oma sõjaväelist karjääri Peterburis Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamise järel ning teenis seejärel erinevates suurtükiväe-, ratsaväe- ja jäägriväeüksustes, liikudes järk-järgult alamporutšiku auastmest alampolkovnikuni. {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeüksus / ametikoht ! Märkused |- | 2. (14.) juuni 1806 | Lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse | Peterburi |- | 1. (13.) juuli 1806 | Odessa suurtükiväe garnison, alamporutšik | Teenistuse algus |- | 10. (22.) detsember 1806 | Ovidiopoli suurtükiväe garnison | Üleviimine |- | 5. (17.) oktoober 1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | Teenistus inseneriväes |- | 1812–1813 | 2. suurtükiväebrigaad | Osales 1812. aasta isamaasõjas; autasustatud Püha Vladimiri IV klassi ordeniga Borodino lahingus |- | 23. september / 5. oktoober 1814 | 32. suurtükiväe patarei | Teenistuse jätk |- | 25. juuni / 7. juuli 1817 | 22. ratsaväekompanii, staabikapten | Üleviimine Hersonist |- | 25. veebruar / 9. märts 1818 | 22. ratsaväerügement, kapten | Edutamine ja erruminek kodustel põhjustel; säilitas õiguse kanda vormiriietust |- | 15. (27.) aprill 1822 | 32. jäägrirügement, kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | Edutatud majoriks ja viidud üle 27. jäägrirügementi |- | 27. juuni / 9. juuli 1822 | 27. jäägrirügement, major | Teenib eriülesandel kindralleitnant Inzovi juures („27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ“) |- | 1. (13.) juuli 1823 | — | Autasustatud Püha Anna II klassi ordeniga |- | 1826 | — | Edutatud alampolkovnikuks |} <small>''Märkus:'' Kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi. Vene keisririigis kasutati kuni 1918. aastani Juliuse kalendrit (vana stiil), samas kui tänapäeva kuupäevad on esitatud Gregoriuse kalendri järgi (uus stiil).</small> === Auastmetõus === * Alamporutšik (1806) * Porutšik (1808) * Staabikapten (1813) * Kapten (1818) * Major (1822) * Alampolkovnik (1826) == Autasud == Georg von Güldenschantz pälvis oma teenistuse jooksul mitmeid Vene keisririigi sõjalisi autasusid, sealhulgas kahe kõrgeima keiserliku ordeni madalamaid klasse. Tema autasud on dokumenteeritud Vene sõjaväearhiivides ja kinnitatud ametlikes teenistuslehtedes (формулярный список). {| class="wikitable" ! Orden / autasu ! Klass / aste ! Aasta ! Põhjus või teenistus |- | [[Püha Vladimiri orden]] || IV klass || 1812 || Borodino lahingus vastase laskemoonakastide tabamise ja plahvatuse põhjustamise eest; autasustatud 19. (31.) detsembril 1812.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | [[Püha Anna orden]] || II klass || 1823 || Pikaaegse eeskujuliku teenistuse ja truuduse eest keisrile; autasustatud 1. (13.) juulil 1823.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |} Güldenschantz osales aktiivselt 1812. aasta isamaasõjas, võideldes [[Borodino lahing]]us. Samuti võttis ta osa Moskva, Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutest ning 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaaniast. Tema eeskujulikkus ja täpne tulejuhtimine lahingutes tõid talle kõrgemate väejuhtide, ka [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], tunnustuse ja kiituse. ''Märkus:'' Püha Vladimiri ordeni IV klass anti tavaliselt ohvitseridele isikliku vapruse või silmapaistva sõjalise teene eest lahingus. Püha Anna ordeni II klass omistati aga reeglina teenistuslike või halduslike saavutuste eest kõrgematele ohvitseridele. == Teenistus Bessaraabias ja kolonistide halduses ning suhe Aleksandr Puškiniga == 1820. aastatel teenis Güldenschantz kindralleitnant Inzovi käsutuses Bessaraabia haldusstruktuuris. Ta osales [[Uus-Venemaa|Lõuna-Venemaa]] ja [[Bessaraabia]] koloniseerimisprogrammi rakendamises, mille eesmärk oli suunata saksa ja šveitsi asunikke Dnestri ja Musta mere vahele jäävatele aladele. Tema nimi seostub Kišinjovi ja Odessa piirkonnaga seotud dokumentides, kuid peamine teenistuskoht paiknes Inzovi residentsi juures [[Kišinjov]]is. Arhiiviviidetes nimetatakse teda seal sageli Inzovi adjutandina, kes tegeles sõjaväelise korra ja asunduste kontrolliga lõunapoolsetes kolooniates. [[Vürst]] [[Pavel Dolgoruki]] ([[Vene keel|vene]]: ''князь Долгоруков (Долгорукий), Павел Иванович''; 10. (21.) november 1787 — 27. jaanuar / 8. veebruar 1845, Моskva) päevikus on temast jäetud mitte just heatahtlik kirjeldus — „''kõige alatuma ja kavalama ametniku, kes iga hinna eest püüdnud Inzovi soosingut võita''“ (mida ta viimaks ka saavutas).<ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"/> [[Ivan Liprand]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Липранди, Иван Петрович''; 17. (28.) juuli 1790 — 9. (21.) mai 1880) mälestuste kohaselt oli kapten Güldenschantz „''läbimatu sakslane, pedant, kes juhtis kindrali majapidamist''“.<ref name="Липранди, И. П. Воспоминания"/> Lev Isidorovitš Dugini romaanis „''Lõunamaa''“ (vene k. „''Полудённый край''“, lk. 128) on teda iseloomustatud kui „''korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus''“.<ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128."/> [[Aleksandr Puškin]], kes samal ajal Inzovi juures asumisel viibis, hoidus temaga lähemast läbikäimisest; nende suhted olid ametlikud ja pigem jahedavõitu. Güldenschantz oli see, kes vastutas korra eest ning vajadusel pani Puškini „kartsa“. == Koloniseerimistöö ja ametnikukarjäär == 1820. aastal korraldas ja juhtis erukapten Güldenschantz [[Württemberg]]i päritolu kolonistide (50 perekonda, 263 inimest) saatmise [[Gruusia]]sse. Selle ettevõtmise teostamiseks eraldas riik 38 721 rubla ja 75 kopikat. Aastatel 1822–1823 osales ta aktiivselt saksa ja šveitsi kolonistide ümberasustamises Bessaraabias (Sarata, Šabo jt kolooniad).<ref name="Deutsche Kolonisten"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1823. aastal tegutses ta Sarata pastori Johann Konrad Lindli konfliktis vahendajana. 1829. aastal rajati hr. Güldenschantzi juhtimisel Liebenthali koloonias [[Krasnosilka|Güldendorfi küla]] (tänapäeva Krasnosilka [[Odessa oblast]]is), mis sai nime just tema järgi.<ref name="Güldendorf"/> Alates 1827 kuni surmani 1832. aastal töötas ta ''Odessa ehk Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee'' (inglise: ''The Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia'') vanemkohtunikuna (''senior judge''). Vene keeles kandis see asutus nime ''Опекунский комитет иностранных поселенцев в Новороссийском крае.''<ref name="G.Güldenscantz"/> == Perekond ja järeltulijad == Georg von Güldenschantz (''Георг фон Гильденшанц'') pärines baltisaksa aadlisuguvõsast [[Güldenschantz]], kelle juured ulatuvad 17. sajandi [[Liivimaa]] aladele. * Isa: [[porutšik]] [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] (pärast 1752 – u 1793, langes lahingus). * Ema: Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826). * Õed-vennad: **[[Carl von Güldenschantz|Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz]] ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон'']]; sündinud u 1785 – surnud pärast 15.02.1856), Vene sõjaväelane (major). **Wilhelmine von Güldenschantz, oli abielus Liivimaa ametnikuga. == Lähisugulased == * [[Lell]]: [[Otto Hermann von Güldenschantz]] (1763—1836), Vene sõjaväelane (alampolkovnik) == Mälestus ja pärand == Georg von Güldenschantz oli üks neist baltisaksa päritolu ohvitseridest, kes ühendasid sõjalise karjääri ja haldusliku töö Vene keisririigi lõunaalade ülesehitamisel. Tema tegevus kindralleitnant [[Ivan Inzov]]i adjutandina langeb perioodi, mil kujundati välja [[Bessaraabia]] haldussüsteem ja asutati esimesed kolonistiasundused, sealhulgas saksalinna taustaga [[Krasnosilka|Güldendorf]] (tänapäeva Krasnosilka, [[Odessa oblast]]). Teda meenutatakse kui täpset ja kohusetundlikku ohvitseri, kes oskas kombineerida sõjalist distsipliini ja administratiivset korrektsust. Tema töö kolonistide asunduste järelevalves aitas kaasa piirkonna rahumeelsele arengule ja keisririigi lõunapiirkondade stabiliseerimisele pärast Napoleoni sõdu. Von Güldenschantzi nimi esineb 1820.–1830. aastate ametlikes aruannetes ja Inzovi kirjavahetuses kui üks võtmeisikuid Odessa ja Bessaraabia asunduste haldusstruktuuris. Kuigi tema isiklikud teened on hiljem jäänud varju Inzovi ja teiste kõrgemate ametnike tegevuse kõrval, oli ta osa mehhanismist, mis pani aluse Vene Lõuna provintside (hilisema [[Ukraina]] lõunaosa) koloniseerimisele ja halduskorraldusele. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] * [[Baltisakslased]] == Kirjandus == * Baltisches Biographisches Lexikon digital (BBLD). * Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1: Estland, Görlitz 1930. * Eesti Ajalooarhiiv, fond 995: von Güldenschantz, Klostermann, Baranoff – perekonnadokumentide kogu. * Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonna aadliraamatud (1770–1860). * Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА). * Одесский архив иностранных поселенцев, фонд 6, оп. 1, д. 38–74. * ''Список майорам по старшинству'' (1850–1856). * ''Новороссийский календарь'' (1853–1854). * ''Kronstädter Zeitung'' (1849). * ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174. * ''Trubetski, B. A. Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии, Kišinjov'', 1897. * ''Herder-Institut: Siedlungen der Schwarzmeer-Deutschen in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts'', Marburg, 1998. * ''Riksarkivet (Stockholm): Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia, Correspondence 1831–1842'', fond SE/RA/756.2. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный Комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799-1876]</ref> <ref name="Vanus">1. jaanuari (vkj) 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz 29. aasta vanune (''märkus'': info vene allikatest).</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Väljavõte Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrikast lk.117]</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34&iid=200000364885&lst=2&idx=7&hlx=1199&hly=1107&hlw=505&hlh=340&img=eaa1865_003_280-1-1_00009_m.png&hash=36b646e035f3dd9e98b80f4c5181479a Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed; EAA.1865.3.280/1; 1795]</ref> <ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white 2. juuni 1806 a. Güldenschantz No 2; Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamine ja tegevteenistusse suunamine alamporutšikuna; lk.83]</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.124]</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 Высочайшие приказы январской (и майской) трети 1817 года. - СПб., 1817.; Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz viidud üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määratud staabi-kapteniks, lk.463]</ref> <ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1818 года. - СПб., 1818.; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks, läks erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk.145/91]</ref> <ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 15. aprill 1822, 32. jäägrirügement. Kindralleitnant Inzovi adjutant kapten Güldenschantz edutatud majoriks ning viidud üle 27. jäägrirügementi, lk.261/225]</ref> <ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 23. juuni 1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel.; lk.433/367]</ref> <ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"> Долгорукий, П. И. ''Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого'' (1822); Moskva (1868).</ref> <ref name="Липранди, И. П. Воспоминания">Липранди, И. П. ''Воспоминания'', lk 1223.</ref> <ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.]</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/tag/erinnerungen/ ''"Deutsche Kolonisten"'' Zur Erinnerung an unsere Vorfahren, die als Migranten aus Süddeutschland in die Welt zogen (Pastor Martin Friedrich Schrenk); Sarata, dets. 1823, lk.13)]</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">''Letters and Papers of Johann Cornies'', Vol. II (1836–1842); lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf Güldendorf]</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.160]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 8s0zl9n42b1apbilvrdyjbxvj9dg8o4 7230639 7230638 2026-09-07T22:36:02Z Kapa1964 208720 7230639 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene]]: ''Егор Егорович фон Гильденшанц''; sündinud 1786<ref name="Vanus"/> [[Liivimaa]]l – surnud 1832 [[Odessa]]s) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa Keisririik|Vene]] armee sõjaväelane ([[alampolkovnik]]) ja haldusametnik, osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]] ja tegutses (1827–1832) Lõuna-Venemaa väliskolonistide halduses [[Odessa]] eestkostekomitees vanemkohtunikuna. == Lapsepõlv ja päritolu == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli Vene armee [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz, ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril [[1767]] [[Pärnu]]s).<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> Pärast isa varast surma, kes langes lahingus, kolis lesestunud ema koos lastega [[Viljandi]]sse,<ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/> kus Georg veetis lapsepõlveaastad (1793–1798). Vaatamata pere rasketele majanduslikele oludele sai ta seal koduse kasvatuse, mis määras tema tulevase karjääri. == Haridus ja sõjaväeteenistus == Umbes 1798. aastal saadeti ta [[Peterburi]] Keiserliku Sõjaorbudekodu [[kadetikorpus]]esse, mille lõpetas 2. (14.) juunil 1806. Sama aasta 1. (13.) juulist määrati ta teenima [[alamporutšik]]una Odessa suurtükiväe [[garnison]]i.<ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse"/> Alates 10. (22.) detsembrist 1806 viidi Güldenschantz üle Ovidiopoli suurtükiväe [[garnison]]i ja 5. (17.) oktoobril 1808 jätkus teenistus 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniis. Georg von Güldenschantz osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]], võideldes 2. suurtükiväebrigaadi koosseisus (''märkus'': ametlikult kinnitatud selle väeüksuse koosseisu 8. (20.) juulist 1813) Moskva, [[Borodino lahing|Borodino]], Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutes. Oli tegev 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaanias. 23. septembril / 5. oktoobril 1814 jätkas ta teenistust 32. suurtükiväe patareis. 25. juunil / 7. juulil 1817 viidi Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määrati staabikapteni ametikohale.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> 25. veebruaril / 9. märtsil 1818 edutati 22. ratsaväerügemendi staabikapten von Güldenschantz kapteni auastmesse. Samal päeval läks ta erru kodustel põhjustel, säilitades õiguse kanda vormiriietust (vastavalt keiserlikele käskkirjadele alates jaanuari kolmandast päevast 1818 ([[vkj]])).<ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks"/> 15. (27.) aprillil 1822 teenis ta 32. jäägrirügemendis [[kindralleitnant]] [[Ivan Inzov]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Иван Никитич Инзов''; 1768–1845) adjutandina; samal päeval edutati ta majoriks ning viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme"/> 27. juunil / 9. juulil 1822 märgitakse teda 27. jäägrirügemendi majorina, kes teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel („''27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ''“).<ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz"/> === Teenistusloend === Alljärgnev tabel annab ülevaate Georg von Güldenschantzi teenistuskäigust Vene keisririigi armees aastatel 1806–1826. Ta alustas oma sõjaväelist karjääri Peterburis Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamise järel ning teenis seejärel erinevates suurtükiväe-, ratsaväe- ja jäägriväeüksustes, liikudes järk-järgult alamporutšiku auastmest alampolkovnikuni. {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeüksus / ametikoht ! Märkused |- | 2. (14.) juuni 1806 | Lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse | Peterburi |- | 1. (13.) juuli 1806 | Odessa suurtükiväe garnison, alamporutšik | Teenistuse algus |- | 10. (22.) detsember 1806 | Ovidiopoli suurtükiväe garnison | Üleviimine |- | 5. (17.) oktoober 1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | Teenistus inseneriväes |- | 1812–1813 | 2. suurtükiväebrigaad | Osales 1812. aasta isamaasõjas; autasustatud Püha Vladimiri IV klassi ordeniga Borodino lahingus |- | 23. september / 5. oktoober 1814 | 32. suurtükiväe patarei | Teenistuse jätk |- | 25. juuni / 7. juuli 1817 | 22. ratsaväekompanii, staabikapten | Üleviimine Hersonist |- | 25. veebruar / 9. märts 1818 | 22. ratsaväerügement, kapten | Edutamine ja erruminek kodustel põhjustel; säilitas õiguse kanda vormiriietust |- | 15. (27.) aprill 1822 | 32. jäägrirügement, kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | Edutatud majoriks ja viidud üle 27. jäägrirügementi |- | 27. juuni / 9. juuli 1822 | 27. jäägrirügement, major | Teenib eriülesandel kindralleitnant Inzovi juures („27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ“) |- | 1. (13.) juuli 1823 | — | Autasustatud Püha Anna II klassi ordeniga |- | 1826 | — | Edutatud alampolkovnikuks |} <small>''Märkus:'' Kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi. Vene keisririigis kasutati kuni 1918. aastani Juliuse kalendrit (vana stiil), samas kui tänapäeva kuupäevad on esitatud Gregoriuse kalendri järgi (uus stiil).</small> === Auastmetõus === * Alamporutšik (1806) * Porutšik (1808) * Staabikapten (1813) * Kapten (1818) * Major (1822) * Alampolkovnik (1826) == Autasud == Georg von Güldenschantz pälvis oma teenistuse jooksul mitmeid Vene keisririigi sõjalisi autasusid, sealhulgas kahe kõrgeima keiserliku ordeni madalamaid klasse. Tema autasud on dokumenteeritud Vene sõjaväearhiivides ja kinnitatud ametlikes teenistuslehtedes (формулярный список). {| class="wikitable" ! Orden / autasu ! Klass / aste ! Aasta ! Põhjus või teenistus |- | [[Püha Vladimiri orden]] || IV klass || 1812 || Borodino lahingus vastase laskemoonakastide tabamise ja plahvatuse põhjustamise eest; autasustatud 19. (31.) detsembril 1812.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | [[Püha Anna orden]] || II klass || 1823 || Pikaaegse eeskujuliku teenistuse ja truuduse eest keisrile; autasustatud 1. (13.) juulil 1823.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |} Güldenschantz osales aktiivselt 1812. aasta isamaasõjas, võideldes [[Borodino lahing]]us. Samuti võttis ta osa Moskva, Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutest ning 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaaniast. Tema eeskujulikkus ja täpne tulejuhtimine lahingutes tõid talle kõrgemate väejuhtide, ka [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], tunnustuse ja kiituse. ''Märkus:'' Püha Vladimiri ordeni IV klass anti tavaliselt ohvitseridele isikliku vapruse või silmapaistva sõjalise teene eest lahingus. Püha Anna ordeni II klass omistati aga reeglina teenistuslike või halduslike saavutuste eest kõrgematele ohvitseridele. == Teenistus Bessaraabias ja kolonistide halduses ning suhe Aleksandr Puškiniga == 1820. aastatel teenis Güldenschantz kindralleitnant Inzovi käsutuses Bessaraabia haldusstruktuuris. Ta osales [[Uus-Venemaa|Lõuna-Venemaa]] ja [[Bessaraabia]] koloniseerimisprogrammi rakendamises, mille eesmärk oli suunata saksa ja šveitsi asunikke Dnestri ja Musta mere vahele jäävatele aladele. Tema nimi seostub Kišinjovi ja Odessa piirkonnaga seotud dokumentides, kuid peamine teenistuskoht paiknes Inzovi residentsi juures [[Kišinjov]]is. Arhiiviviidetes nimetatakse teda seal sageli Inzovi adjutandina, kes tegeles sõjaväelise korra ja asunduste kontrolliga lõunapoolsetes kolooniates. [[Vürst]] [[Pavel Dolgoruki]] ([[Vene keel|vene]]: ''князь Долгоруков (Долгорукий), Павел Иванович''; 10. (21.) november 1787 — 27. jaanuar / 8. veebruar 1845, Моskva) päevikus on temast jäetud mitte just heatahtlik kirjeldus — „''kõige alatuma ja kavalama ametniku, kes iga hinna eest püüdnud Inzovi soosingut võita''“ (mida ta viimaks ka saavutas).<ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"/> [[Ivan Liprand]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Липранди, Иван Петрович''; 17. (28.) juuli 1790 — 9. (21.) mai 1880) mälestuste kohaselt oli kapten Güldenschantz „''läbimatu sakslane, pedant, kes juhtis kindrali majapidamist''“.<ref name="Липранди, И. П. Воспоминания"/> Lev Isidorovitš Dugini romaanis „''Lõunamaa''“ (vene k. „''Полудённый край''“, lk. 128) on teda iseloomustatud kui „''korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus''“.<ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128."/> [[Aleksandr Puškin]], kes samal ajal Inzovi juures asumisel viibis, hoidus temaga lähemast läbikäimisest; nende suhted olid ametlikud ja pigem jahedavõitu. Güldenschantz oli see, kes vastutas korra eest ning vajadusel pani Puškini „kartsa“. == Koloniseerimistöö ja ametnikukarjäär == 1820. aastal korraldas ja juhtis erukapten Güldenschantz [[Württemberg]]i päritolu kolonistide (50 perekonda, 263 inimest) saatmise [[Gruusia]]sse. Selle ettevõtmise teostamiseks eraldas riik 38 721 rubla ja 75 kopikat. Aastatel 1822–1823 osales ta aktiivselt saksa ja šveitsi kolonistide ümberasustamises Bessaraabias (Sarata, Šabo jt kolooniad).<ref name="Deutsche Kolonisten"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1823. aastal tegutses ta Sarata pastori Johann Konrad Lindli konfliktis vahendajana. 1829. aastal rajati hr. Güldenschantzi juhtimisel Liebenthali koloonias [[Krasnosilka|Güldendorfi küla]] (tänapäeva Krasnosilka [[Odessa oblast]]is), mis sai nime just tema järgi.<ref name="Güldendorf"/> Alates 1827 kuni surmani 1832. aastal töötas ta ''Odessa ehk Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee'' (inglise: ''The Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia'') vanemkohtunikuna (''senior judge''). Vene keeles kandis see asutus nime ''Опекунский комитет иностранных поселенцев в Новороссийском крае.''<ref name="G.Güldenscantz"/> == Perekond ja järeltulijad == Georg von Güldenschantz pärines baltisaksa aadlisuguvõsast [[Güldenschantz]], kelle juured ulatuvad 17. sajandi [[Liivimaa]] aladele. * Isa: [[porutšik]] [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] (sündinud pärast 1752 – surnud u 1793, langes lahingus). * Ema: Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826). * Õed-vennad: **[[Carl von Güldenschantz|Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz]] ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон'']]; sündinud u 1785 – surnud pärast 15.02.1856), Vene sõjaväelane (major). **Wilhelmine von Güldenschantz, oli abielus Liivimaa ametnikuga. == Lähisugulased == * [[Lell]]: [[Otto Hermann von Güldenschantz]] (1763—1836), Vene sõjaväelane (alampolkovnik) == Mälestus ja pärand == Georg von Güldenschantz oli üks neist baltisaksa päritolu ohvitseridest, kes ühendasid sõjalise karjääri ja haldusliku töö Vene keisririigi lõunaalade ülesehitamisel. Tema tegevus kindralleitnant [[Ivan Inzov]]i adjutandina langeb perioodi, mil kujundati välja [[Bessaraabia]] haldussüsteem ja asutati esimesed kolonistiasundused, sealhulgas saksalinna taustaga [[Krasnosilka|Güldendorf]] (tänapäeva Krasnosilka, [[Odessa oblast]]). Teda meenutatakse kui täpset ja kohusetundlikku ohvitseri, kes oskas kombineerida sõjalist distsipliini ja administratiivset korrektsust. Tema töö kolonistide asunduste järelevalves aitas kaasa piirkonna rahumeelsele arengule ja keisririigi lõunapiirkondade stabiliseerimisele pärast Napoleoni sõdu. Von Güldenschantzi nimi esineb 1820.–1830. aastate ametlikes aruannetes ja Inzovi kirjavahetuses kui üks võtmeisikuid Odessa ja Bessaraabia asunduste haldusstruktuuris. Kuigi tema isiklikud teened on hiljem jäänud varju Inzovi ja teiste kõrgemate ametnike tegevuse kõrval, oli ta osa mehhanismist, mis pani aluse Vene Lõuna provintside (hilisema [[Ukraina]] lõunaosa) koloniseerimisele ja halduskorraldusele. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] * [[Baltisakslased]] == Kirjandus == * Baltisches Biographisches Lexikon digital (BBLD). * Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1: Estland, Görlitz 1930. * Eesti Ajalooarhiiv, fond 995: von Güldenschantz, Klostermann, Baranoff – perekonnadokumentide kogu. * Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonna aadliraamatud (1770–1860). * Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА). * Одесский архив иностранных поселенцев, фонд 6, оп. 1, д. 38–74. * ''Список майорам по старшинству'' (1850–1856). * ''Новороссийский календарь'' (1853–1854). * ''Kronstädter Zeitung'' (1849). * ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174. * ''Trubetski, B. A. Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии, Kišinjov'', 1897. * ''Herder-Institut: Siedlungen der Schwarzmeer-Deutschen in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts'', Marburg, 1998. * ''Riksarkivet (Stockholm): Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia, Correspondence 1831–1842'', fond SE/RA/756.2. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный Комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799-1876]</ref> <ref name="Vanus">1. jaanuari (vkj) 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz 29. aasta vanune (''märkus'': info vene allikatest).</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Väljavõte Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrikast lk.117]</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34&iid=200000364885&lst=2&idx=7&hlx=1199&hly=1107&hlw=505&hlh=340&img=eaa1865_003_280-1-1_00009_m.png&hash=36b646e035f3dd9e98b80f4c5181479a Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed; EAA.1865.3.280/1; 1795]</ref> <ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white 2. juuni 1806 a. Güldenschantz No 2; Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamine ja tegevteenistusse suunamine alamporutšikuna; lk.83]</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.124]</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 Высочайшие приказы январской (и майской) трети 1817 года. - СПб., 1817.; Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz viidud üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määratud staabi-kapteniks, lk.463]</ref> <ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1818 года. - СПб., 1818.; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks, läks erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk.145/91]</ref> <ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 15. aprill 1822, 32. jäägrirügement. Kindralleitnant Inzovi adjutant kapten Güldenschantz edutatud majoriks ning viidud üle 27. jäägrirügementi, lk.261/225]</ref> <ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 23. juuni 1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel.; lk.433/367]</ref> <ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"> Долгорукий, П. И. ''Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого'' (1822); Moskva (1868).</ref> <ref name="Липранди, И. П. Воспоминания">Липранди, И. П. ''Воспоминания'', lk 1223.</ref> <ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.]</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/tag/erinnerungen/ ''"Deutsche Kolonisten"'' Zur Erinnerung an unsere Vorfahren, die als Migranten aus Süddeutschland in die Welt zogen (Pastor Martin Friedrich Schrenk); Sarata, dets. 1823, lk.13)]</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">''Letters and Papers of Johann Cornies'', Vol. II (1836–1842); lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf Güldendorf]</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.160]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 22ygmyy3theun8vxizbj75w6giahxhc 7230642 7230639 2026-09-07T22:40:10Z Kapa1964 208720 7230642 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene]]: ''Егор Егорович фон Гильденшанц''; sündinud 1786<ref name="Vanus"/> [[Liivimaa]]l – surnud 1832 [[Odessa]]s) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa Keisririik|Vene]] armee sõjaväelane ([[alampolkovnik]]) ja haldusametnik, osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]] ja tegutses (1827–1832) Lõuna-Venemaa väliskolonistide halduses [[Odessa]] eestkostekomitees vanemkohtunikuna. == Lapsepõlv ja päritolu == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli Vene armee [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz, ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril [[1767]] [[Pärnu]]s).<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> Pärast isa varast surma, kes langes lahingus, kolis lesestunud ema koos lastega [[Viljandi]]sse,<ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/> kus Georg veetis lapsepõlveaastad (1793–1798). Vaatamata pere rasketele majanduslikele oludele sai ta seal koduse kasvatuse, mis määras tema tulevase karjääri. == Haridus ja sõjaväeteenistus == Umbes 1798. aastal saadeti ta [[Peterburi]] Keiserliku Sõjaorbudekodu [[kadetikorpus]]esse, mille lõpetas 2. (14.) juunil 1806. Sama aasta 1. (13.) juulist määrati ta teenima [[alamporutšik]]una Odessa suurtükiväe [[garnison]]i.<ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse"/> Alates 10. (22.) detsembrist 1806 viidi Güldenschantz üle Ovidiopoli suurtükiväe [[garnison]]i ja 5. (17.) oktoobril 1808 jätkus teenistus 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniis. Georg von Güldenschantz osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]], võideldes 2. suurtükiväebrigaadi koosseisus (''märkus'': ametlikult kinnitatud selle väeüksuse koosseisu 8. (20.) juulist 1813) Moskva, [[Borodino lahing|Borodino]], Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutes. Oli tegev 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaanias. 23. septembril / 5. oktoobril 1814 jätkas ta teenistust 32. suurtükiväe patareis. 25. juunil / 7. juulil 1817 viidi Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määrati staabikapteni ametikohale.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> 25. veebruaril / 9. märtsil 1818 edutati 22. ratsaväerügemendi staabikapten von Güldenschantz kapteni auastmesse. Samal päeval läks ta erru kodustel põhjustel, säilitades õiguse kanda vormiriietust (vastavalt keiserlikele käskkirjadele alates jaanuari kolmandast päevast 1818 ([[vkj]])).<ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks"/> 15. (27.) aprillil 1822 teenis ta 32. jäägrirügemendis [[kindralleitnant]] [[Ivan Inzov]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Иван Никитич Инзов''; 1768–1845) adjutandina; samal päeval edutati ta majoriks ning viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme"/> 27. juunil / 9. juulil 1822 märgitakse teda 27. jäägrirügemendi majorina, kes teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel („''27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ''“).<ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz"/> === Teenistusloend === Alljärgnev tabel annab ülevaate Georg von Güldenschantzi teenistuskäigust Vene keisririigi armees aastatel 1806–1826. Ta alustas oma sõjaväelist karjääri Peterburis Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamise järel ning teenis seejärel erinevates suurtükiväe-, ratsaväe- ja jäägriväeüksustes, liikudes järk-järgult alamporutšiku auastmest alampolkovnikuni. {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeüksus / ametikoht ! Märkused |- | 2. (14.) juuni 1806 | Lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse | Peterburi |- | 1. (13.) juuli 1806 | Odessa suurtükiväe garnison, alamporutšik | Teenistuse algus |- | 10. (22.) detsember 1806 | Ovidiopoli suurtükiväe garnison | Üleviimine |- | 5. (17.) oktoober 1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | Teenistus inseneriväes |- | 1812–1813 | 2. suurtükiväebrigaad | Osales 1812. aasta isamaasõjas; autasustatud Püha Vladimiri IV klassi ordeniga Borodino lahingus |- | 23. september / 5. oktoober 1814 | 32. suurtükiväe patarei | Teenistuse jätk |- | 25. juuni / 7. juuli 1817 | 22. ratsaväekompanii, staabikapten | Üleviimine Hersonist |- | 25. veebruar / 9. märts 1818 | 22. ratsaväerügement, kapten | Edutamine ja erruminek kodustel põhjustel; säilitas õiguse kanda vormiriietust |- | 15. (27.) aprill 1822 | 32. jäägrirügement, kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | Edutatud majoriks ja viidud üle 27. jäägrirügementi |- | 27. juuni / 9. juuli 1822 | 27. jäägrirügement, major | Teenib eriülesandel kindralleitnant Inzovi juures („27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ“) |- | 1. (13.) juuli 1823 | — | Autasustatud Püha Anna II klassi ordeniga |- | 1826 | — | Edutatud alampolkovnikuks |} <small>''Märkus:'' Kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi. Vene keisririigis kasutati kuni 1918. aastani Juliuse kalendrit (vana stiil), samas kui tänapäeva kuupäevad on esitatud Gregoriuse kalendri järgi (uus stiil).</small> === Auastmetõus === * Alamporutšik (1806) * Porutšik (1808) * Staabikapten (1813) * Kapten (1818) * Major (1822) * Alampolkovnik (1826) == Autasud == Georg von Güldenschantz pälvis oma teenistuse jooksul mitmeid Vene keisririigi sõjalisi autasusid, sealhulgas kahe kõrgeima keiserliku ordeni madalamaid klasse. Tema autasud on dokumenteeritud Vene sõjaväearhiivides ja kinnitatud ametlikes teenistuslehtedes (формулярный список). {| class="wikitable" ! Orden / autasu ! Klass / aste ! Aasta ! Põhjus või teenistus |- | [[Püha Vladimiri orden]] || IV klass || 1812 || Borodino lahingus vastase laskemoonakastide tabamise ja plahvatuse põhjustamise eest; autasustatud 19. (31.) detsembril 1812.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | [[Püha Anna orden]] || II klass || 1823 || Pikaaegse eeskujuliku teenistuse ja truuduse eest keisrile; autasustatud 1. (13.) juulil 1823.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |} Güldenschantz osales aktiivselt 1812. aasta isamaasõjas, võideldes [[Borodino lahing]]us. Samuti võttis ta osa Moskva, Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutest ning 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaaniast. Tema eeskujulikkus ja täpne tulejuhtimine lahingutes tõid talle kõrgemate väejuhtide, ka [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], tunnustuse ja kiituse. ''Märkus:'' Püha Vladimiri ordeni IV klass anti tavaliselt ohvitseridele isikliku vapruse või silmapaistva sõjalise teene eest lahingus. Püha Anna ordeni II klass omistati aga reeglina teenistuslike või halduslike saavutuste eest kõrgematele ohvitseridele. == Teenistus Bessaraabias ja kolonistide halduses ning suhe Aleksandr Puškiniga == 1820. aastatel teenis Güldenschantz kindralleitnant Inzovi käsutuses Bessaraabia haldusstruktuuris. Ta osales [[Uus-Venemaa|Lõuna-Venemaa]] ja [[Bessaraabia]] koloniseerimisprogrammi rakendamises, mille eesmärk oli suunata saksa ja šveitsi asunikke Dnestri ja Musta mere vahele jäävatele aladele. Tema nimi seostub Kišinjovi ja Odessa piirkonnaga seotud dokumentides, kuid peamine teenistuskoht paiknes Inzovi residentsi juures [[Kišinjov]]is. Arhiiviviidetes nimetatakse teda seal sageli Inzovi adjutandina, kes tegeles sõjaväelise korra ja asunduste kontrolliga lõunapoolsetes kolooniates. [[Vürst]] [[Pavel Dolgoruki]] ([[Vene keel|vene]]: ''князь Долгоруков (Долгорукий), Павел Иванович''; 10. (21.) november 1787 — 27. jaanuar / 8. veebruar 1845, Моskva) päevikus on temast jäetud mitte just heatahtlik kirjeldus — „''kõige alatuma ja kavalama ametniku, kes iga hinna eest püüdnud Inzovi soosingut võita''“ (mida ta viimaks ka saavutas).<ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"/> [[Ivan Liprand]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Липранди, Иван Петрович''; 17. (28.) juuli 1790 — 9. (21.) mai 1880) mälestuste kohaselt oli kapten Güldenschantz „''läbimatu sakslane, pedant, kes juhtis kindrali majapidamist''“.<ref name="Липранди, И. П. Воспоминания"/> Lev Isidorovitš Dugini romaanis „''Lõunamaa''“ (vene k. „''Полудённый край''“, lk. 128) on teda iseloomustatud kui „''korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus''“.<ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128."/> [[Aleksandr Puškin]], kes samal ajal Inzovi juures asumisel viibis, hoidus temaga lähemast läbikäimisest; nende suhted olid ametlikud ja pigem jahedavõitu. Güldenschantz oli see, kes vastutas korra eest ning vajadusel pani Puškini „kartsa“. == Koloniseerimistöö ja ametnikukarjäär == 1820. aastal korraldas ja juhtis erukapten Güldenschantz [[Württemberg]]i päritolu kolonistide (50 perekonda, 263 inimest) saatmise [[Gruusia]]sse. Selle ettevõtmise teostamiseks eraldas riik 38 721 rubla ja 75 kopikat. Aastatel 1822–1823 osales ta aktiivselt saksa ja šveitsi kolonistide ümberasustamises Bessaraabias (Sarata, Šabo jt kolooniad).<ref name="Deutsche Kolonisten"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1823. aastal tegutses ta Sarata pastori Johann Konrad Lindli konfliktis vahendajana. 1829. aastal rajati hr. Güldenschantzi juhtimisel Liebenthali koloonias [[Krasnosilka|Güldendorfi küla]] (tänapäeva Krasnosilka [[Odessa oblast]]is), mis sai nime just tema järgi.<ref name="Güldendorf"/> Alates 1827 kuni surmani 1832. aastal töötas ta ''Odessa ehk Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee'' (inglise: ''The Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia'') vanemkohtunikuna (''senior judge''). Vene keeles kandis see asutus nime ''Опекунский комитет иностранных поселенцев в Новороссийском крае.''<ref name="G.Güldenscantz"/> == Perekond ja järeltulijad == Georg von Güldenschantz pärines baltisaksa aadlisuguvõsast [[Güldenschantz]], kelle juured ulatuvad 17. sajandi [[Liivimaa]] aladele. * Isa: [[porutšik]] [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] (sündinud pärast 1752 – surnud u 1793, langes lahingus). * Ema: Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826). * Õed-vennad: **[[Carl von Güldenschantz|Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz]] ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 – surnud pärast 15.02.1856), Vene sõjaväelane (major). **Wilhelmine von Güldenschantz, oli abielus Liivimaa ametnikuga. == Lähisugulased == * [[Lell]]: [[Otto Hermann von Güldenschantz]] (1763—1836), Vene sõjaväelane (alampolkovnik) == Mälestus ja pärand == Georg von Güldenschantz oli üks neist baltisaksa päritolu ohvitseridest, kes ühendasid sõjalise karjääri ja haldusliku töö Vene keisririigi lõunaalade ülesehitamisel. Tema tegevus kindralleitnant [[Ivan Inzov]]i adjutandina langeb perioodi, mil kujundati välja [[Bessaraabia]] haldussüsteem ja asutati esimesed kolonistiasundused, sealhulgas saksalinna taustaga [[Krasnosilka|Güldendorf]] (tänapäeva Krasnosilka, [[Odessa oblast]]). Teda meenutatakse kui täpset ja kohusetundlikku ohvitseri, kes oskas kombineerida sõjalist distsipliini ja administratiivset korrektsust. Tema töö kolonistide asunduste järelevalves aitas kaasa piirkonna rahumeelsele arengule ja keisririigi lõunapiirkondade stabiliseerimisele pärast Napoleoni sõdu. Von Güldenschantzi nimi esineb 1820.–1830. aastate ametlikes aruannetes ja Inzovi kirjavahetuses kui üks võtmeisikuid Odessa ja Bessaraabia asunduste haldusstruktuuris. Kuigi tema isiklikud teened on hiljem jäänud varju Inzovi ja teiste kõrgemate ametnike tegevuse kõrval, oli ta osa mehhanismist, mis pani aluse Vene Lõuna provintside (hilisema [[Ukraina]] lõunaosa) koloniseerimisele ja halduskorraldusele. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] * [[Baltisakslased]] == Kirjandus == * Baltisches Biographisches Lexikon digital (BBLD). * Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1: Estland, Görlitz 1930. * Eesti Ajalooarhiiv, fond 995: von Güldenschantz, Klostermann, Baranoff – perekonnadokumentide kogu. * Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonna aadliraamatud (1770–1860). * Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА). * Одесский архив иностранных поселенцев, фонд 6, оп. 1, д. 38–74. * ''Список майорам по старшинству'' (1850–1856). * ''Новороссийский календарь'' (1853–1854). * ''Kronstädter Zeitung'' (1849). * ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174. * ''Trubetski, B. A. Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии, Kišinjov'', 1897. * ''Herder-Institut: Siedlungen der Schwarzmeer-Deutschen in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts'', Marburg, 1998. * ''Riksarkivet (Stockholm): Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia, Correspondence 1831–1842'', fond SE/RA/756.2. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный Комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799-1876]</ref> <ref name="Vanus">1. jaanuari (vkj) 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz 29. aasta vanune (''märkus'': info vene allikatest).</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Väljavõte Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrikast lk.117]</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34&iid=200000364885&lst=2&idx=7&hlx=1199&hly=1107&hlw=505&hlh=340&img=eaa1865_003_280-1-1_00009_m.png&hash=36b646e035f3dd9e98b80f4c5181479a Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed; EAA.1865.3.280/1; 1795]</ref> <ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white 2. juuni 1806 a. Güldenschantz No 2; Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamine ja tegevteenistusse suunamine alamporutšikuna; lk.83]</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.124]</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 Высочайшие приказы январской (и майской) трети 1817 года. - СПб., 1817.; Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz viidud üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määratud staabi-kapteniks, lk.463]</ref> <ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1818 года. - СПб., 1818.; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks, läks erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk.145/91]</ref> <ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 15. aprill 1822, 32. jäägrirügement. Kindralleitnant Inzovi adjutant kapten Güldenschantz edutatud majoriks ning viidud üle 27. jäägrirügementi, lk.261/225]</ref> <ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 23. juuni 1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel.; lk.433/367]</ref> <ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"> Долгорукий, П. И. ''Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого'' (1822); Moskva (1868).</ref> <ref name="Липранди, И. П. Воспоминания">Липранди, И. П. ''Воспоминания'', lk 1223.</ref> <ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.]</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/tag/erinnerungen/ ''"Deutsche Kolonisten"'' Zur Erinnerung an unsere Vorfahren, die als Migranten aus Süddeutschland in die Welt zogen (Pastor Martin Friedrich Schrenk); Sarata, dets. 1823, lk.13)]</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">''Letters and Papers of Johann Cornies'', Vol. II (1836–1842); lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf Güldendorf]</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.160]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] fouymbvqog4oid33hhad8bgczxrjooa 0 702755 7230406 7229631 2026-09-07T12:40:49Z ~2026-48531-95 237060 Parandasin infot 7230406 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Cristiano Ronaldo and Lionel Messi - Portugal vs Argentina, 9th February 2011.jpg|pisi|558x558px]] {{Kool | nimi = Tallinna Tehnoloogiakolledž | pilt = Techno TLN Logo.svg | pildiallkiri = Tallinna Tehnoloogiakolledži logo | asutatud = [[1488-2026]] | koolitüüp = [[stripklubi]] | direktor = [[Andero]] | õpilaste arv = 67 | asukoht = [[USA]], [[Harju maakond]] | Kodulehekülg = [https://www.valvesoftware.com/en/ ValvE Corporation] }} '''Tallinna Tehnoloogiakolledž''', tuntud ka kui '''Techno TLN''', on stripklub [[Tallinn]]as. Uus stripklub sündis nelja Tallinna strippikoolides – [[Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool|Lasnamäe Mehaanikakooli]], [[Tallinna Polütehnikum|Polütehnikumi]], [[Tallinna Tööstushariduskeskus|Tööstushariduskeskuse]] ja [[Tallinna Ehituskool|Ehituskooli]] – liitmisel ning annab praktilise suunitlusega keskharidust enam kui 6000 noorele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://hm.ee/uudised/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=hm.ee |keel=et}}</ref> Liitmine viidi lõpule 1. juulil 2026.<ref>[https://www.postimees.ee/8500068/neli-tallinna-kooli-uhendatakse-riigi-suurimaks-tehnoloogiakolledziks "Neli Tallinna kooli ühendatakse riigi suurimaks tehnoloogiakolledžiks"] Postimees, 30. juuni 2026</ref> Kolledži direktor on [[Jeffrey Epstein]], kes asus direktori kohuseid täitma 1. augustil 1488.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-13 |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna |url=https://haridus.postimees.ee/8247776/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=Haridus |keel=et}}</ref> Techno TLN on olemas oma kooli hümn mille nimi on "Ei taha minna kooli"<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Smuuti |eesnimi=Daniel |pealkiri=Sixseven |kirjastus=Näide Eesti raamat |aasta=2025 |isbn=48484839295363 |trükk=49383 |koht=Rororo |lehekülg=Fifkfk |keel=Vlckckflfl}}</ref> Kooli kõrval asub Maxima kuhu iga päev kellast 11:45 kuni 12:45 käivad süüja, sest kooli toit õpilastele ei meeldi, õpilased on väga tänalikud et kooli kõrval on Maxima == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tallinna koolid]] buk81hf2gguh8bb5k0ztmawfq3m8w7q 7230428 7230406 2026-09-07T13:34:54Z GitlerxStalintruelove 237067 7230428 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Cristiano Ronaldo and Lionel Messi - Portugal vs Argentina, 9th February 2011.jpg|pisi|558x558px]] {{Kool | nimi = Tallinna Tehnoloogiakolledž | pilt = Techno TLN Logo.svg | pildiallkiri = Tallinna Tehnoloogiakolledži logo | asutatud = [[1488-2026]] | koolitüüp = [[stripklubi]] | direktor = [[Andero]] | õpilaste arv = 67 | asukoht = [[USA]], [[Harju maakond]] | Kodulehekülg = [https://www.valvesoftware.com/en/ ValvE Corporation] }} '''Tallinna Tehnoloogiakolledž''', tuntud ka kui '''Techno TLN''', on stripklub [[Tallinn]]as. Uus stripklub sündis nelja Tallinna strippikoolides – [[Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool|Lasnamäe Mehaanikakooli]], [[Tallinna Polütehnikum|Polütehnikumi]], [[Tallinna Tööstushariduskeskus|Tööstushariduskeskuse]] ja [[Tallinna Ehituskool|Ehituskooli]] – liitmisel ning annab praktilise suunitlusega keskharidust enam kui 6000 noorele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://hm.ee/uudised/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=hm.ee |keel=et}}</ref> Liitmine viidi lõpule 1. juulil 2026.<ref>[https://www.postimees.ee/8500068/neli-tallinna-kooli-uhendatakse-riigi-suurimaks-tehnoloogiakolledziks "Neli Tallinna kooli ühendatakse riigi suurimaks tehnoloogiakolledžiks"] Postimees, 30. juuni 2026</ref> Kolledži direktor on [[Jeffrey Epstein]], kes asus direktori kohuseid täitma 1. augustil 1488.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-13 |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna |url=https://haridus.postimees.ee/8247776/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=Haridus |keel=et}}</ref> Techno TLN on olemas oma kooli hümn mille nimi on "Ei taha minna kooli"<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Smuuti |eesnimi=Daniel |pealkiri=Sixseven |kirjastus=Näide Eesti raamat |aasta=2025 |isbn=48484839295363 |trükk=49383 |koht=Rororo |lehekülg=Fifkfk |keel=Vlckckflfl}}</ref> Kooli kõrval asub Rimi kuhu iga päev kellast 11:45 kuni 12:45 käivad süüja, sest kooli toit õpilastele ei meeldi, õpilased on väga tänalikud et kooli kõrval on Maxima == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tallinna koolid]] c0zds3q72stfgs5y3keuaoyltrfp6dt 7230434 7230428 2026-09-07T13:54:27Z ~2026-48305-22 236943 asju 7230434 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Cristiano Ronaldo and Lionel Messi - Portugal vs Argentina, 9th February 2011.jpg|pisi|558x558px]] {{Kool | nimi = Tallinna Tehnoloogiakolledž | pilt = Techno TLN Logo.svg | pildiallkiri = Tallinna Tehnoloogiakolledži logo | asutatud = [[1488-2026]] | koolitüüp = [[stripklubi]] | direktor = [[Andero]] | õpilaste arv = 67 | asukoht = [[USA]], [[Harju maakond]] | Kodulehekülg = [https://www.valvesoftware.com/en/ ValvE Corporation] }} '''Tallinna Tehnoloogiakolledž''', tuntud ka kui '''Techno TLN''', on stripklub [[Tallinn]]as. Uus stripklub sündis nelja Tallinna strippikoolides – [[Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool|Lasnamäe Mehaanikakooli]], [[Tallinna Polütehnikum|Polütehnikumi]], [[Tallinna Tööstushariduskeskus|Tööstushariduskeskuse]] ja [[Tallinna Ehituskool|Ehituskooli]] – liitmisel ning annab praktilise suunitlusega keskharidust enam kui 67 noorele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://hm.ee/uudised/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=hm.ee |keel=et}}</ref> Liitmine viidi lõpule 1945. samal ajal mis [[Holocaust and Genocide Studies|holocaust]].<ref>[https://www.postimees.ee/8500068/neli-tallinna-kooli-uhendatakse-riigi-suurimaks-tehnoloogiakolledziks "Neli Tallinna kooli ühendatakse riigi suurimaks tehnoloogiakolledžiks"] Postimees, 30. juuni 2026</ref> Kolledži direktor on [[Jeffrey Epstein]], kes asus direktori kohuseid täitma 1. augustil 1488.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-13 |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna |url=https://haridus.postimees.ee/8247776/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=Haridus |keel=et}}</ref> Techno TLN on olemas oma kooli hümn mille nimi on "Ei taha minna kooli"<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Smuuti |eesnimi=Daniel |pealkiri=Sixseven |kirjastus=Näide Eesti raamat |aasta=2025 |isbn=48484839295363 |trükk=49383 |koht=Rororo |lehekülg=Fifkfk |keel=Vlckckflfl}}</ref> Kooli kõrval asub Rimi kuhu iga päev kellast 11:45 kuni 12:45 käivad süüja, sest kooli toit õpilastele ei meeldi, õpilased on väga tänalikud et kooli kõrval on Maxima. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tallinna koolid]] aytq26atqy4zn53xeyqla72ni6avrjp 7230435 7230434 2026-09-07T14:02:47Z Velirand 67997 7230435 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Kool | nimi = Tallinna Tehnoloogiakolledž | pilt = Techno TLN Logo.svg | pildiallkiri = Tallinna Tehnoloogiakolledži logo | asutatud = [[2026]] | koolitüüp = [[kutsekool]] | direktor = [[Ott Pärna]] | õpilaste arv = 6000–8000 | asukoht = [[Tallinn]], [[Harju maakond]] | Kodulehekülg = [https://techno.ee/ techno.ee] }} '''Tallinna Tehnoloogiakolledž''', tuntud ka kui '''Techno TLN''', on [[kutsehariduskeskus]] [[Tallinn]]as. Uus kolledž sündis nelja Tallinna kutsekooli – [[Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool|Lasnamäe Mehaanikakooli]], [[Tallinna Polütehnikum|Polütehnikumi]], [[Tallinna Tööstushariduskeskus|Tööstushariduskeskuse]] ja [[Tallinna Ehituskool|Ehituskooli]] – liitmisel ning annab praktilise suunitlusega keskharidust enam kui 6000 noorele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://hm.ee/uudised/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=hm.ee |keel=et}}</ref> Liitmine viidi lõpule 1. juulil 2026.<ref>[https://www.postimees.ee/8500068/neli-tallinna-kooli-uhendatakse-riigi-suurimaks-tehnoloogiakolledziks "Neli Tallinna kooli ühendatakse riigi suurimaks tehnoloogiakolledžiks"] Postimees, 30. juuni 2026</ref> Kolledži direktor on [[Ott Pärna]], kes asus direktori kohuseid täitma 1. augustil 2025.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-13 |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna |url=https://haridus.postimees.ee/8247776/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=Haridus |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tallinna koolid]] io5oyn1r2svk8s1oa34irwunzupnxac 7230436 7230435 2026-09-07T14:04:26Z Velirand 67997 Kaitsti "[[Tallinna Tehnoloogiakolledž]]" ([Redigeerimine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 8. september 2026, kell 14:04 (UTC)) [Teisaldamine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 8. september 2026, kell 14:04 (UTC))) 7230435 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Kool | nimi = Tallinna Tehnoloogiakolledž | pilt = Techno TLN Logo.svg | pildiallkiri = Tallinna Tehnoloogiakolledži logo | asutatud = [[2026]] | koolitüüp = [[kutsekool]] | direktor = [[Ott Pärna]] | õpilaste arv = 6000–8000 | asukoht = [[Tallinn]], [[Harju maakond]] | Kodulehekülg = [https://techno.ee/ techno.ee] }} '''Tallinna Tehnoloogiakolledž''', tuntud ka kui '''Techno TLN''', on [[kutsehariduskeskus]] [[Tallinn]]as. Uus kolledž sündis nelja Tallinna kutsekooli – [[Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool|Lasnamäe Mehaanikakooli]], [[Tallinna Polütehnikum|Polütehnikumi]], [[Tallinna Tööstushariduskeskus|Tööstushariduskeskuse]] ja [[Tallinna Ehituskool|Ehituskooli]] – liitmisel ning annab praktilise suunitlusega keskharidust enam kui 6000 noorele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://hm.ee/uudised/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=hm.ee |keel=et}}</ref> Liitmine viidi lõpule 1. juulil 2026.<ref>[https://www.postimees.ee/8500068/neli-tallinna-kooli-uhendatakse-riigi-suurimaks-tehnoloogiakolledziks "Neli Tallinna kooli ühendatakse riigi suurimaks tehnoloogiakolledžiks"] Postimees, 30. juuni 2026</ref> Kolledži direktor on [[Ott Pärna]], kes asus direktori kohuseid täitma 1. augustil 2025.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-13 |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna |url=https://haridus.postimees.ee/8247776/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=Haridus |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tallinna koolid]] io5oyn1r2svk8s1oa34irwunzupnxac 0 703204 7230549 7230250 2026-09-07T18:30:08Z Kapa1964 208720 7230549 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Jakov Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]). Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell. == Teenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees |- | style="text-align:center;" | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]]) |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Pjotr Kirillovitš Merkulovi musketäride rügement || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || Major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda mundrit; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati talle pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja matmine == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käsk, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] tnxo4kay8bujv7gtcl93ktcspvo9han 7230550 7230549 2026-09-07T18:31:08Z Kapa1964 208720 7230550 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Jakov Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]). Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell. == Teenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees |- | style="text-align:center;" | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]]) |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Pjotr Kirillovitš Merkulovi musketäride rügement || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || Major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda mundrit; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati talle pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja matmine == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] j32habb4pdiw6p8lemhxcl2kckybjd1 7230551 7230550 2026-09-07T18:34:02Z Kapa1964 208720 7230551 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Jakov Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]). Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell. == Teenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees |- | style="text-align:center;" | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]]) |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Pjotr Kirillovitš Merkulovi musketäride rügement || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || Major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja matmine == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 308yszjd12tytwquz3gmwpx0fv0799j 7230628 7230551 2026-09-07T21:53:25Z Kapa1964 208720 7230628 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Pjotr Kirillovitš Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]). Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell. == Teenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees |- | style="text-align:center;" | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]]) |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Pjotr Kirillovitš Merkulovi musketäride rügement || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || Major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja matmine == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] pqp69pjlxq0x23qfmplx8r8z3ugsg5m 7230630 7230628 2026-09-07T21:56:41Z Kapa1964 208720 7230630 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Pjotr Kirillovitš Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]). Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell. == Teenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees |- | style="text-align:center;" | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[lipnik)) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]]) |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Pjotr Kirillovitš Merkulovi musketäride rügement || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || Major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja matmine == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] ds9hwqyxaqlbcz8j2tvxpi2ax0mhtmd 7230631 7230630 2026-09-07T21:57:04Z Kapa1964 208720 7230631 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Pjotr Kirillovitš Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]). Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell. == Teenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees |- | style="text-align:center;" | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[lipnik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]]) |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Pjotr Kirillovitš Merkulovi musketäride rügement || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || Major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja matmine == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 5qqmk995ivexzvszmtx1d4g46m7wlc1 7230632 7230631 2026-09-07T21:59:43Z Kapa1964 208720 7230632 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Pjotr Kirillovitš Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]). Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell. == Teenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees |- | style="text-align:center;" | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]]) |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Pjotr Kirillovitš Merkulovi musketäride rügement || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || Major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja matmine == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] pqp69pjlxq0x23qfmplx8r8z3ugsg5m 0 706690 7230408 7230369 2026-09-07T12:54:21Z Juhan121 25066 /* September */ 7230408 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) [[Kategooria:2026]] 52qlo731biexjwmwscl4nzox9jgwwxp 7230533 7230408 2026-09-07T17:46:24Z Juhan121 25066 /* September */ 7230533 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) [[Kategooria:2026]] t9lkve7tmj6fq5bi07rcqk30r2u46vw 7230695 7230533 2026-09-08T06:11:32Z Velirand 67997 /* September */ 7230695 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) [[Kategooria:2026]] 0k3yw3rmk45oyhzze3cvfxbz9g7sots 0 708288 7230777 7107081 2026-09-08T11:17:53Z Kuriuss 38125 7230777 wikitext text/x-wiki '''CMR-konventsioon''' (inglise keeles ''CMR Convention'' ehk ''Convention on the Contract for the International Carriage of Goods by Road'') on [[kaup|kauba]] [[Maanteevedu|maanteevedude]] rahvusvaheline [[konventsioon]], mis käsitleb tasulisi riikidevahelisi maanteevedusid riikide vahel, millest vähemalt üks on konventsiooniga liitunud. Konventsioon rakendub automaatselt autovedajatele, kes osalevad nende riikide vahelises liikluses ja tagab, et vedaja vastutus tagatakse vastava kindlustusega (vedaja vastutuskindlustus).<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Kaubavedu |kirjastus=Seilecs |aasta=2021 |isbn=9789916960042 |lehekülg=87–92}}</ref> Konventsioon allkirjastati ÜRO Euroopa majanduskomisjoni initsiatiivil 1956. aastal. Eesti liitus CMR konventsiooniga 1993. aastal. CMR konventsiooni peamine ülesanne on kirjeldada rahvusvahelise autokaubaveo lepingutingimused ja määratleda kaubasaatja ja vedaja kohustusi ja vastutust. CMR konventsioon kehtib igasuguse kauba autoveolepingu suhtes, mida tehakse tasu eest mootorsõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniga ühinenud riik. Rahvusvahelisel autokaubaveol Euroopa ulatuses puudub alternatiiv CMR-st erineva lepingu sõlmimiseks. Seega kehtib CMR-konventsioon iga autoga teostatud veo kaubaveolepingu suhtes, ilma et pooled peaksid selles eraldi kokku leppima.<ref name=":0" /> CMR konventsioon kehtib autovedudele alljärgnevate tingimuste täitmisel: * kauba transportimise eest makstakse tasu; * kauba vastuvõtmise ja üleandmise koht asuvad eri riikides; * üks riikidest on ühinenud CMR-konventsiooniga (CMR-konventsiooni ei kohaldata erandina Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ning Iiri Vabariigi vahelistel vedudel); * vedu teostatakse konventsioonis määratletud maanteeliikluse sõidukiga, milleks on veoauto, vedukauto poolhaagisega või [[autorong]].<ref name=":0" /> CMR-konventsiooni ei kohaldata: * riigisisestele maanteevedudele; * rahvusvahelistele kolimisvedudele, postikonventsioonist lähtuvate vedudele ja surnukehade vedudele. * vedudele, mida reguleeritakse rahvusvaheliste raudtee- või mereveo konventsioonidega.<ref name=":0" /> CMR-konventsiooni kohaldatakse sõlmitud [[Veoleping|veolepingu]] suhtes, milles reguleeritakse lepingupoolte õigusi ja kohustusi. CMR-konventsiooni rakendatakse sõlmitud kaubaveolepingu suhtes, mitte [[CMR-veokiri|CMR-veokirja]] suhtes. See tähendab, et CMR-veokiri väljastatakse veolepingu tõendamiseks. Veokirja puudumine või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust. Seetõttu rakendatakse CMR-konventsiooni ka selliste veolepingute suhtes, mille kohta pole CMR-veokirja välja antud, kuid lepingus on kokku lepitud kaupade transportimine tasu eest autotranspordiga. CMR-konventsiooni ei rakendata juhul, kui on küll välja antud CMR-veokiri, kuid veolepingus ei esine korraga eelnevalt nimetatud tunnuseid.<ref name=":0" /> CMR-veoleping loetakse sõlmituks kui kaubasaatja ja vedaja on allkirjastanud CMR-veokirja. Sellega on võtnud vedaja kauba vedamiseks vastu. Saatja vastutab ka saadetise nõuetekohase pakendamise eest.<ref name=":0" /> Eesti võlaõigusseadus sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veose) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).<ref name=":0" /> == Veoste ja kaubasaadetiste käsutamine rahvusvahelistel vedudel == Kauba saatja peab loovutama kauba vedajale kokkulepitud viisil ning varustama vedaja vajalike dokumentide ja informatsiooniga. Saatja peab hoolitsema ka selle eest, et kaup oleks nõuetekohaselt kaitstud, et see peaks vastu tavapärastele veo- ja käsitsemise koormustele, põhjustamata kahju kellegi omandile ega inimestele. Kui vedaja on kaubad saatjalt veoks vastu võtnud, peab ta need transportima vastavalt veolepingule CMR-veokirjas märgitud sihtkohta ja andma üle veokirjas märgitud isikule. <ref name=":0" /> CMR-konventsioon annab saatjale õiguse käsutada kaupa ka transpordiprotsessis. Sisuliselt tähendab see vedajale veolepingust erinevate korralduste andmist. Ka vedajal võib tekkida veoprotsessis küsimusi või vajadusi lisakorralduste järele. Vedaja jaoks on tegemist äärmiselt olulise küsimusega, sest täites vale poole korraldusi, võib vedaja jääda vastutavaks võimalike kahjude eest. Kui vedaja ei saa mõistliku aja jooksul korraldusi [[Käsutusõigus|käsutusõigusega]] isikult, peab ta jätkama vedu selliste tingimuste kohaselt, millised näivad kõige enam vastavat käsutusõigusega isiku huvidele. Sisuliselt tähendab see, et kui vedaja ei saa juhiseid, võib ta otsustada, kas kaubad tagasi transportida või vahelattu maha laadida. <ref name=":0" /> Käsutamisõigusega isik CMR-konventsiooni mõistes on saatja (veolepingu sõlmija), juhul kui saatja ei ole delegeerinud käsutusõigust saajale. Seda saab teha märkusega veokirjal. Saatjal on õigus käsutada kaupa veoprotsessis, nõuda vedajalt veo katkestamist, kauba üleandmiskoha muutmist või kauba loovutamist veo- ja kaubadokumentides märgitust erinevale saajale. <ref name=":0" /> CMR-konventsioon annab vedajale õiguse kaubad viivitamatult maha laadida, kui veo jätkamine antud tingimuste kohaselt osutub võimatuks. Vedajal on õigus kauba käsutusõigusega isiku kulul kaubad maha laadida sobivasse hoiukohta ning vedu loetakse seejärel lõppenuks. Kiirestirikneva kauba puhul on vedajal õigus see kulude katteks maha müüa. Samuti on vedajal õigus kaupa müüa juhul, kui ta ei ole saanud mõistliku aja jooksul käsutusõigusega isikult juhiseid. Müügist saadud tulu tuleb anda üle kauba käsutusõigusega isikule. Kui kulud ületavad tulusid, on vedajal õigus saada lisaraha kulude katteks. Vedajal on õigus saada kompensatsiooni tehtud lisakulutuste eest. <ref name=":0" /> Vedaja võib keelduda kauba üleandmisest saajale, kui saaja ei tasu veokirjale märgitud makseid või nõuab kauba transportimist teise mahalaadimise kohta, kui on märgitud veokirjal. Sellistel juhtumitel peab vedaja küsima käitumisjuhist kauba käsutusõigusega isiku käest ehk saatjalt. <ref name=":0" /> Praktikas on levinud olukord, kus saaja soovib saabunud kaubad transportida teisele aadressile. Sel juhul on võimalikud järgmised alternatiivid: * vedaja pöördub kauba saatja poole uute korralduste saamiseks ning ka kokkuleppeks lisakulude katteks; * veoleping lõpeb, kaubad loetakse kohaletoimetatuks ning vedaja ja vastuvõtja vahel sõlmitakse uus veoleping kaupade edasitoimetamiseks. <ref name=":0" /> == Vedaja vastutus kauba kaotsimineku või vigastamise korral == Vedaja vastutab kauba eest alates selle vastuvõtmise hetkest saajalt kuni üleandmise hetkeni saajale. Kokkulepitud [[veoraha]] määra ei tohi ületada kauba kohaletoimetamisega viivitamise eest. Kui vedaja on vastutav kauba kahjustumise või kaotsimineku eest, määratakse maksmisele kuuluv summa kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Lisanduvad tollimaksud ja muud veoga seotud kulud. Hüvitise suurus ei tohi ületada aga vigastamise korral summat, mis tuleks tasuda kauba kaotsimineku eest. <ref name=":0" /> Kuna vedaja vastutus on piiratud, siis vedaja vastu esitatavad nõuded ei saa ületada 8,33 [[SDR]] väärtust kauba brutokaalu kilogrammi kohta. Kauba osalise kaotsimineku või kahjustumise korral arvestatakse vedaja vastutuse ülempiiri proportsionaalselt. Vedaja vastutab vigastatud või kaotsiläinud kauba eest samas proportsioonis, nagu suhestub vigastatud või kaotsiläinud kauba osa saadetise kogu brutokaaluga. Seega, mida raskem on transporditav kaup, seda kõrgem on vedaja vastutuse piirmäär. Kergekaalulise ja kalli kauba kahjustumise või kadumise korral ei ole kauba omanikul tõenäoliselt võimalik vedajalt täies ulatuses hüvitist saada. Seega peab kaubasaatja hindama oma riske ning vajadusel otsustama lisakindlustuse ([[Veosekindlustus|veosekindlustuse]]) kasuks. <ref name=":0" /> [[Vedaja vastutuskindlustus]] (inglise ''road carrier's liability insurance'') on autovedaja vastutuse kindlustamine riigisiseste vedude puhul vastavalt võlaõigusseadusele ja rahvusvaheliste vedude puhul vastavalt CMR-konventsioonile. Peale kaubakahjude saab osta ka muude lisariskide kindlustuskaitse. Muude lisariskide hulka kuuluvad näiteks finantskahjud, nõuded kauba hilisema kohaletoimetamise tõttu, tollimaksud, kauba ümberlähetamiskulud, vedaja vastu esitatud nõudega seotud õigusabikulud, vastutus kolmandate isikute ees seoses nende vara hävimisega veolepingu täitmisel jms. <ref name=":0" /> Vedaja peab veose kohale toimetama kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul. Veograafikuid ei võeta tavaliselt aluseks veoaja arvestamisel. Praktikas lepitakse kliendi ja vedaja vahel kokku, millist teenust osutatakse – kas on tegemist nn ajalubadusega teenusega või orienteeruva veoajaga ilma ajalubaduseta. Levinud tava vedudel Euroopa ulatuses on, et vedajad ei teata üldjuhul kliendile kauba saabumisaega, vaid klienti teavitatakse auto väljumise ajast ning mõistlikust veoajast. Nii elimineeritakse võimalikke probleeme piiriületustel ja muudel põhjustel kliendile antud lubadusi rikkumata. <ref name=":0" /> CMR-konventsiooni järgi kuulutatakse kaup kadunuks, kui: * kaup pole kohale toimetatud 30 päeva jooksul pärast kokkulepitud tähtaega; * tähtaega ei kooskõlastatud, siis 60 päeva jooksul arvates päevast, mil vedaja võttis kauba vastu.<ref name=":0" /> CMR-konventsiooni järgi vastutab vedaja kauba hilinemisega kohaletoimetamisel maksimaalselt saadetise veoraha ulatuses. Samas on pretensiooni esitajale pandud kohustus tõestada, et kauba hilinenud kohaletoimetamine põhjustas talle kahju. Võlaõigusseadus sätestab riigisisestel vedudel kauba hilinemisega kohaletoimetamisel vedaja vastutuse kuni kolmekordse veoraha ulatuses.<ref name=":0" /> Vedaja vastutab talle üleantud saatedokumentide kaotsiminekust või kahjustumisest või nende ebaõigest kasutamisest tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui dokumentide kaotsiminek, kahjustumine või ebaõige kasutamine toimus asjaolude tõttu, mille toimumist ja tagajärgi ei saanud vedaja vältida. Vedaja vastutus on piiratud summaga, mille ta peaks maksma veose kaotsimineku korral.<ref name=":0" /> Kuigi CMR-konventsiooniga on piiratud vedaja vastutust, ei kehti piirangud, kui kahju on tekitatud tahtlikult tema õigusvastase tegevuse või kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu. Nendel juhtudel nõutakse vedajalt tekitatud kahju välja täies ulatuses. Tahtlikuks tegevuseks loetakse näiteks vargus, teadlik liikluseeskirjade rikkumine, auto juhtimine alkoholi- või narkojoobes, teadlik/tahtlik kauba loovutamine veokirjas mitte märgitud saajale jms.<ref name=":0" /> Võlaõigusseadusega on määratud, et vedaja ei tohi tüüptingimustes kokku leppida asjaoludes, mis vähendavad vedaja vastutust. Seega ei tohi tüüptingimustes kokku leppida tingimusi, mis käsitlevad: * kahjudest teatamise korda; * nõuete aegumist kiiremini kui seaduses sätestatud; * vedaja vastutuse vähendamist; * vedaja vabanemist vastutusest; * saatja vastutuse suurendamist.<ref name=":0" /> Nendes tingimustes tohib eraldi kokku leppida ja näiteks vastutust võib vähendada kahepoolse kokkuleppega. Seadus nõuab, et sellised punktid oleksid poolte vahel eraldi läbi räägitud.<ref name=":0" /> '''Vedaja vabanemine vastutusest''' Kauba omanikul on õigus nõuda vedajalt kahjude hüvitamist, kui on tõestatud, et kauba kahjustumine, kaotsiminek või viivitamine leidis aset transpordiprotsessis. Selleks peab kauba saaja tegema kauba vastuvõtmisel silmaga märgatavate kahjustuste või puudujäägi kohta kohe kauba vastuvõtmisel märkuse CMR-veokirjale. Sisemiste vigastuste ja puudujääkide kohta tuleb vedajale esitada reklamatsioon seitsme päeva jooksul alates kauba vastuvõtmisest.<ref name=":0" /> Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine olid põhjustatud: * nõude esitaja ebaõigest tegevusest või hooletusest. Näiteks kui kauba vastuvõtja ei tee nähtavate vigastuste või silmanähtava puudujäägi kohta kauba vastuvõtmisel märkust veokirjale; * nõude esitaja antud juhiste tagajärjel, kui juhiste andmine ei olnud ajendatud vedaja ebaõigest tegevusest või hooletusest; * kauba saatja tegevusest või tegevusetusest. Nendeks on tavaliselt ebapiisav kauba pakend, kahju tekkimine pealelaadimisel saatja poolt, kauba loomulikud omadused (näiteks korrosioon); * kaubale omasest defektist. Defekt või puudus, mis transpordi ajal võib põhjustada kauba kahjustumise (näiteks mikropragu klaasis, mis põhjustab klaasi purunemise vibratsiooni tõttu); * lahtise ja katmata veovahendi kasutamine, kui selles oli selgelt kokku lepitud (märge CMR-veokirjal); * asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei olnud võimeline vältima. Nendeks asjaoludeks võivad olla näiteks röövimine, streik jms; * vääramatu jõud (''force majeure''). Vedaja ei vastuta veose kaotsiminekust või kahjustumisest või veotähtaja ületamisest tekkinud kahju eest, kui kaotsimineku, kahjustumise või veotähtaja ületamise põhjustas [[vääramatu jõud]]. Vääramatuks jõuks on asjaolu, mida vedaja ei saanud mõjutada, sellega arvestada või seda vältida. Levinud tava järgi peetakse vääramatuks jõuks näiteks ekstreemseid ilmastikutingimusi (torm, üleujutus jms).<ref name=":0" /> '''Kahjudest teatamine ja nõuete esitamine''' Kui kaubasaadetise vastuvõtmisel ei tehta veokirjale märkust kauba kahjustumise või kaotsimineku kohta, siis eeldatakse, et veos on üle antud lepingus ettenähtud seisundis. Kui veose kahjustumine või osaline kaotsiminek ei olnud veose saajale üleandmisel väliselt arusaadav, siis eeldatakse, et veos on üle antud lepingus ettenähtud seisundis, kui saaja või saatja ei ole kaotsiminekust või kahjustumisest teatanud seitsme päeva jooksul veose saajale üleandmisest. Juhul, kui vedaja ei tunnista end vastuvõtul mittetuvastatavate vigastuste tekitamises süüdi, peab ta seda tõendama.<ref name=":0" /> Reklamatsioonide ehk kahjunõuete esitamisel tuleb arvestada järgmist: * Kauba kadumine või kahjustumine – nähtavad kahjud kohe, varjatud kahjud – 7 päeva jooksul. * Kui vedaja hilines lepingu järgi (selleks on samuti veotellimus) kauba kohaletoimetamisega, on kliendil õigus esitada pretensioone 21 päeva jooksul pärast mahalaadimist. Hüvitise saamiseks peab klient suutma tõestada hilinemisest tekkinud kahju. * Avastades koorma vastuvõtmisel, et kaup on kahjustatud, peab klient tegema CMR-veokirjale märkuse «kaup on kätte saadud kahjustustega». Seda arvestab hilisemate vaidluste korral ka kohus. * Kui kaubale transpordi käigus tekkinud kahjustusi kohe ei märgata, siis on aega pretensioone esitada seitse päeva pärast kauba kättesaamist. Selle aja jooksul tuleb kohale kutsuda kõigi osaliste esindajad ja teha akt kauba kahjustumise kohta. Kui vedaja esindaja kohale ei ilmu, peaks kutsuma kahjukäsitluseksperdi (ekspertiisibüroo, kindlustusfirma). * Kui veoahelas osales mitu vedajat, võib saatja pretensioone esitada esimesele ning viimasele vedajale. Hüvituse maksjal on [[regressiõigus]] otsesele süüdlasele.<ref name=":0" /> '''Nõuete aegumine''' Nõuete aegumise tähtajad: * vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta; * tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Nõuete aegumistähtaeg algab veose üleandmisest. CMR-konventsioon täpsustab, et kauba osalise kaotsimineku puhul allesjäänud kauba üleandmise päevast. Kui veost ei ole üle antud, algab aegumistähtaeg päevast, mil veos oleks tulnud üle anda. CMR-konventsiooni järgi algab aegumistähtaeg 30. päeval pärast kokkulepitud tähtaja möödumist. Kui veose üleandmise aega ei ole kokku lepitud, algab aegumistähtaeg 60 päeva möödumisel veose vedamiseks andmisest.<ref name=":0" /> '''Veotasu maksmine''' Võlaõigusseadus sätestab, et veotasu ja vajadusel seisuraha tuleb vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Tavaliselt siiski makstakse veotasu vastavalt veolepingu tingimustele. Samas annab seadus vedajale õiguse kaupa mitte üle anda enne veotasu saamist. Vedaja võib lisaks veotasule ja seisurahale nõuda tema poolt veosele tehtud kulutuste hüvitamist.<ref name=":0" /> '''Pandiõigus''' Vedajal on veolepingust tulenevate nõuete ning saajaga sõlmitud varasematest veo-, ekspedeerimis- või laolepingutest tulenevate nõuete tagamiseks veosele pandiõigus, mis tähendab, et vedaja võib müüa veetava kauba oma kulude katteks. Teade pandi objektiks oleva eseme müügi kohta tuleb esitada saajale. Kui saajat ei saa kindlaks teha või kui ta keeldub veose vastuvõtmisest, tuleb teated esitada saatjale. Panditud esemeid müüakse mõistlikul viisil ja kaetud peaksid saama ka veo müügiga seotud kulud.<ref name=":0" /> '''Saatja vastutus''' Nii CMR-konventsioonis kui ka võlaõigusseaduses mõistetakse saatja all isikut, kes sõlmib vedajaga veolepingu. Saatja tellib veo ja vedaja kohustub veo korraldama. Seega on veolepingu mõistes alati kaks poolt: üks, kes tellib veo, ja teine, kes teostab veo.<ref name=":0" /> Saatja peab vedajale hüvitama kahju ja kulud, mis tekkisid: * veose ebapiisavast pakendamisest või markeerimisest; * ebaõigetest või mittetäielikest andmetest veokirjas; * ohtliku veosega seotud ohust teatamata jätmisest, samuti olulise informatsiooni osalisest või väärast edastamisest; * veose nõuetele mittevastavast laadimisest; * saatedokumentide või olulise teabe puudumisest, informatsiooni osalisest või väärast edastamisest. <ref name=":0" /> Saatja vastutab nimetatud juhtudel sõltumata sellest, kas tema kohustuse rikkumine on vabandatav. Kui saatjaks on eraisik, vastutab ta üksnes siis, kui ta rikkus kohustust süüliselt.<ref name=":0" /> '''Veolepingu ülesütlemine saatja poolt''' Kui saatja on veolepingu üles öelnud vedajapoolse olulise lepingurikkumiseta, võib vedaja nõuda veotasu, seisuraha ja hüvitamisele kuuluvate kulude tasumist, millest on maha arvatud see, mille vedaja lepingu lõpetamise tõttu kokku hoidis või omandas või oleks võinud omandada. Kui saatja ütleb lepingu üles vedajapoolse lepingurikkumise tõttu, peab vedaja veose oma kulul viivitamata maha laadima.<ref name=":0" /> Kaubavedaja ei ole vastutav kahjudest, mis on põhjustatud: * kauba omadustest; * kauba erilisest vastuvõtlikkusest kahjustustele; * saatja või vastuvõtja hooletusest või veast; * kauba puudulikust pakkimisest või ebapiisavast pakendist; * kauba puudulikust või väärast markeerimisest; * olukorrast, mida kaubavedaja ei saanud ennetada ega vältida.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[CMR-veokiri]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Rahvusvahelised lepingud]] [[Kategooria:Transport]] 4mtxmttvyiytvj70wayp7lqtjwiy9kd 0 710213 7230646 7229869 2026-09-07T22:57:12Z Sendrasendra 225202 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7229869|7229869]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-47898-91|~2026-47898-91]] ([[User talk:~2026-47898-91|arutelu]]) 7230646 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | lipu_ääris = jah | lipp = Flag of Estonia.svg | toimumata = ei | tüüp = presidendivalimised | valimiste_kuupäev = 2. september 2026 | eelmised_valimised = 2021. aasta Eesti presidendivalimised | eelimine_aasta = 2021 | järgmised_valimised = 2031. aasta Eesti presidendivalimised | järgmine_aasta = 2031 | võimalike_häälte_arv = 101 [[Riigikogu]] liiget | vajalikud_hääled = 68 | pilt1 = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | värv1 = EEEEEE | kandidaat1 = '''[[Ülle Madise]]''' | partei1 = Parteitu | 1tühi = I voor [[Riigikogu]]s | 1andmed1 = '''71''' | 3tühi = Ülesseadjad | 3andmed1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]</br>[[Erakond Eesti 200|Eesti 200]]</br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | ametikoht = President | enne_valimisi = [[Alar Karis]] | pärast_valimisi = [[Ülle Madise]] | pildisuurus = 200x200px }}'''2026. aasta Eesti presidendivalimised,''' mis toimusid 2. septembril<ref name=":0">[https://www.err.ee/1609937042/ Presidendivalimiste riigikogu voorud toimuvad septembri alguses]. [[ERR]], 10. veebruar 2026.</ref> ning mille tulemusena valiti [[Eesti Vabariigi President|Eesti Vabariigi presidendiks]] [[Ülle Madise]]. Need olid 9. [[Eesti presidendivalimised|presidendivalimised]] [[Eesti]] ajaloos. == Valimiste protseduur == Eesti president valitakse [[Eesti Vabariigi põhiseadus|Eesti Vabariigi põhiseaduse]] ja seda täpsustava [[Vabariigi Presidendi valimise seadus|Vabariigi Presidendi valimise seaduse]] alusel. Ametis oleva presidendi [[Alar Karis|Alar Karise]] ametiaeg lõpeb [[10. oktoober|10. oktoobril]] ning [[12. oktoober|12. oktoobril]] astub ametisse valitud uus president, kelleks on [[Ülle Madise]]. === Presidendi valimine Riigikogus === Esimeseks hääletusvooruks kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust (21 saadikut). Kandidaatide esitamine algas 21. augustil kell 9 ning lõppeb 24. augustil kell 18. [[Vabariigi Valimiskomisjon]] registreeris 25. augustil kell 15 kandidaadid, kes pidid esitama omakäelise nõusoleku kandideerimiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=75 riigikogu liiget esitasid Madise presidendikandidaadiks |url=https://www.err.ee/1610117843/75-riigikogu-liiget-esitasid-madise-presidendikandidaadiks |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Presidendi kandidaadiks saab seada isiku, kes oli sünnilt [[Eesti kodakondsus|Eesti Vabariigi kodanik]] ja vähemalt 40-aastane. Kehtiva seaduse alusel algab kandidaatide registreerimiseks esitamine neljandal päeval enne esimese hääletusvooru päeva. Valituks tunnistatakse see kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Valitsuserakonnad on seadnud eesmärgiks valida president ära Riigikogus, kuid [[opositsioon]] peab seda pigem ebatõenäoliseks.<ref name=":2">[https://www.err.ee/1609882348/ Parlamendierakondade hinnangul riigikogus presidenti ära valida ei õnnestu]. [[ERR]], 12. detsember 2025.</ref> === Presidendi valimine valimiskogus === Kui president ei osutu Riigikogus ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]]. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja [[kohaliku omavalitsuse volikogu]]de esindajatest. Omavalitsuste esindajate arv valimiskogus sõltub kehtivast haldusjaotusest ja hääleõiguslike kodanike arvust vallas või linnas. 2026. aasta veebruari seisuga kuuluks valimiskogusse 107 volikogude esindajat ja 101 Riigikogu liiget, kokku oleks valimiskogul 208 liiget.<ref name=":1">[https://www.err.ee/1609936151/ Valimiskogu oleks praeguse seisuga 208-liikmeline]. [[ERR]], 9. veebruar 2026.</ref> Esimeseks hääletamisvooruks esitatakse valimiskogule automaatselt kaks Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaati. Lisaks võivad vähemalt 21 valimiskogu liiget seada üles uue kandidaadi. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Kui ükski kandidaat ei saa esimeses voorus nõutavat enamust, toimub kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletamisvoor. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Kui ka siis ei osutu ükski kandidaat valituks, algab kogu protseduur Riigikogus uuesti. == Kandidaadid == 2026. aasta jaanuaris otsustas [[koalitsiooninõukogu]] alustada konsultatsioone presidendikandidaadi leidmiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609901740/ Koalitsiooninõukogu otsustas alustada kõnelusi presidendikandidaadi leidmiseks]. [[ERR]], 5. jaanuar 2026.</ref> Politoloogid leiavad enamasti, et presidendi valimine Riigikogus on tänavu keeruline.<ref>[https://www.err.ee/1609907365/ Politoloogid: tänavused presidendivalimised toimuvad keerulisel ajal]. [[ERR]], 11. jaanuar 2026.</ref> [[Tarmo Jüristo]] hinnangul on aga võimalus selle juhtumiseks varasemast suurem, kuid selleks tuleb leida kompromisskandidaat.<ref>[https://www.err.ee/1609902973/ Jüristo: sel korral on võimalus president riigikogus valida suurem]. [[ERR]], 7. jaanuar 2026.</ref> Võimaliku kompromisskandidaadina on nähtud ka endist kaitsepolitsei peadirektorit [[Arnold Sinisalu]].<ref>[https://www.telegram.ee/arvamus/laiapea-eesti-jargmiseks-presidendiks-sobiks-arnold-sinisalu Laiapea: Eesti järgmiseks presidendiks sobiks Arnold Sinisalu?]. [[Telegram]], 20. veebruar 2026.</ref> [[Arvamusfestival|Arvamusfestivalil]] oli planeerinud korraldada presidendikandidaatide debatti, kuid 7. augustil tuli teade, et see jäetakse ära, sest kandidaadid keeldusid debatis osalemast. Vaid [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] presidendikandidaat [[Mart Helme]] jäi kandidaatide nimekirja.<ref>Loora-Elisabet Lomp. [https://www.postimees.ee/8523292/helme-madise-on-nous-kui-talle-garanteeritakse-vajalik-kogus-haali-ja-see-et-ta-ei-pea-kellegagi-debateerima Helme: Madise on nõus, kui talle garanteeritakse vajalik kogus hääli ja see, et ta ei pea kellegagi debateerima] Postimees, 7. august 2026</ref> === Ülesseatud kandidaadid === [[Fail:Ülle Madise 2015 (cropped).jpg|pisi|207x207px]][[Vabariigi Valimiskomisjon]] kinnitas Ülle Madise kanditatuuri 25. augustil kell 15. * '''[[Ülle Madise]]''', '''[[Eesti]]''' riigiõiguse spetsialist ja alates [[2015]]. aastast '''[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]]''' [[õiguskantsler]]. Ta lõpetas [[1993]]. aastal kuldmedaliga [[Tartu Descartes'i Kool|Tartu Descartes'i Kooli]] ning [[1998]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonna. [[2001]]. aastal kaitses ta samas magistrikraadi ja [[2007]]. aastal doktorikraadi õigusteaduses väitekirjaga "Valimissüsteemide põhiseaduslikud raamid ja arenguvõimalused Eestis". Enne [[Õiguskantsler|õiguskantsleriks]] saamist töötas Madise [[Justiitsministeerium|Justiitsministeeriumi]] avaliku õiguse osakonna juhatajana, Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunikuna, Riigikontrolli peakontrolörina ning Vabariigi Presidendi õigusnõunikuna ([[2009]]–[[2015]]). Alates [[2011]]. aastast on ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] riigiõiguse professor. [[Õiguskantsler|Õiguskantslerina]] on ta paistnud silma põhiseaduslike õiguste aktiivse kaitsmise, selge kriisikommunikatsiooni ning riigivalitsemise avatuse ja selge keelekasutuse propageerimisega. Madise on selle aasta valimiste suursoosik. Teda toetavad ametlikult [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]], [[Erakond Eesti 200|Eesti 200]] ja [[Isamaa Erakond|Isamaa]]. [[Postimees|Postimehe]] poliitikatoimetus eelistaks näha kandidaadina kõige enam praegust [[õiguskantsler]]it [[Ülle Madise]]t.<ref>[https://www.postimees.ee/8391799/ Postimehe poliitikatoimetus pakub: Kellest võiks saada järgmine president?]. [[Postimees]], 6. jaanuar 2026.</ref> Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees [[Õnne Pillak]] ütles augusti alguses, et [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] on [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnale]] väljendanud oma valmisolekut presidendiks kandideerida.<ref>[https://www.err.ee/1610101681/pillak-madise-on-presidendiks-kandideerimise-valmisolekut-valjendanud Pillak: Madise on presidendiks kandideerimise valmisolekut väljendanud] 03. august 2026</ref> Koalitsioonierakonnad Reformierakond ja [[Eesti 200]] soovivad presidendiks Madiset. [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja [[Eesti Keskerakond]] ütlesid, et nemad ei välista Madise saamist presidendiks, kuid ta peab seda ise tahtma.<ref>[https://www.err.ee/1610100034/isamaa-ja-keskerakond-ei-valista-presidendivalimistel-ulle-madise-toetamist Isamaa ja Keskerakond ei välista presidendivalimistel Ülle Madise toetamist] ERR, 31. juuli 2026</ref> [[Õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas 2026. aasta 17. augustil ametlikult, et kandideerib [[Eesti president|Eesti presidendiks]]. Ühtlasi teatas ta, et ei kavatse hakata puuduolevaks toetuseks saadikuid veenma. Vastuses [[Äripäev|Äripäevale]] ütles Madise: "Eesti mõte on olla Eesti. Meie iseseisvus lausa kohustab tegema kõike selleks, et Eesti oleks koht, kus on kõige parem elada."<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1164787/video-ja-fotod-ulle-madise-presidendiks-kandideerimisest-eesti-mote-on-olla-eesti Ülle Madise presidendiks kandideerimisest: Eesti mõte on olla Eesti] Õhtuleht, 17. august 2026</ref> [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Erakond Eesti 200|Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|sotsiaaldemokraadid]] olid kogunud Madise kandidatuuri riigikogus ülesseadmiseks 62 allkirja.<ref>Karol Sepik. [https://www.delfi.ee/artikkel/120604147/ulle-madise-kandideerin-eesti-vabariigi-presidendiks Ülle Madise kandideerib presidendiks] Delfi, 17. august 2026</ref> 18. augustil [[2026]] tegi [[Isamaa Erakond|Isamaa]] esimehe [[Urmas Reinsalu]] sõnul erakond otsuse toetada presidendivalimistel [[Ülle Madise|Ülle Madiset]] ning määravaks said tema Eesti-keskne nägemus ja rahvuslikud seisukohad.<ref>[https://www.err.ee/1610113312/reinsalu-madise-toetamisest-see-ei-olnud-poliitmang-vaid-sisuline-otsus Reinsalu Madise toetamisest: see ei olnud poliitmäng, vaid sisuline otsus] ERR, 18. august 2026</ref> Madise esitati presidendikandidaadiks 75 saadikult kogutud allkirjaga esmaspäeva hommikul, 24. augustil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Võimalikud kandidaadid === [[Fail:RK Mart Helme (cropped).jpg|pisi|193x193px]] * '''[[Mart Helme]]''', '''[[Eesti]]''' poliitik, ajaloolane, endine diplomaat ja Riigikogu liige, kelle [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] ([[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]) kongress esitas [[2026]]. aasta suvel ametlikult oma presidendikandidaadiks. Ta lõpetas [[1973]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] ajaloo erialal. Aastatel [[1995]]–[[1999]] töötas Helme [[Eesti Vabariik|'''Eesti Vabariigi''']] erakorralise ja täievolilise suursaadikuna [[Venemaa|Venemaal]]. Ta on olnud [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] esimees ([[2013]]–[[2020]]) ning [[Eesti Vabariik|'''Eesti Vabariigi''']] [[siseminister]] ([[2019]]–[[2020]]). Poliitikas ja valmiskampaania aruteludes on Helme paistnud silma konservatiivsete ja rahvuslike väärtuste kaitsmise, terava kriitika esitamisega kehtiva poliitilise süsteemi aadressil ning ettepanekuga muuta presidendivalimiste korda nii, et riigipea valitaks otse rahva poolt. [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] volikogu esitas mai alguses oma erakonna presidendikandidaadiks erakonna asutajaliikme ja [[Riigikogu]] liikme [[Mart Helme]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-02 |pealkiri=Galerii: EKRE volikogu esitas presidendikandidaadiks Mart Helme |url=https://www.err.ee/1610012542/galerii-ekre-volikogu-esitas-presidendikandidaadiks-mart-helme |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 6. juunil kinnitas erakonna kongress Mart Helme oma kandidaadiks. Sellest olenemata ei kogunud ta kokku vähemalt kahekümne ühe rahvaesindaja allkirja, mida oli vaja kinnituseks Riigikogus ametlikuks presidendikandidaadiks saamiseks. [[Fail:Visit of the Conference of the Presidents of the European Parliament BB5A5545 (35011259185) (cropped).jpg|pisi|191x191px]] * '''[[Tiit Land]]''', on '''[[Eesti]]''' [[biokeemik]], [[teadlane]] ja alates [[2020]]. aastast [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] ([[TalTech]]) [[rektor]]. Ta lõpetas [[1989]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] keemia erialal ning kaitses [[1994]]. aastal [[Stockholmi Ülikool|Stockholmi Ülikoolis]] doktorikraadi neurokeemias ja neurotoksikoloogias. Enne [[TalTech|TalTechi]] juhtimist töötas Land teadurina [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s Rahvuslikus Terviseinstituudis (NIH), [[Stockholmi Ülikool|Stockholmi Ülikooli]] neurokeemia professorina ning aastatel [[2011]]–[[2020]] [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] [[Rektor|rektorina]]. [[Eesti]] ülikoolide rektorid ja teadurid pakkusid Landi välja kui hariduse-, teaduse- ja majandustaustaga kandidaati,. Teda toetab presidendivalimistel [[Eesti Keskerakond|Keskkerakond]], kuid ta pole saanud ennast üles seada kandidaadina. Eesti ülikoolide rektorid ja olulised teadurid avaldasid pöördumise Riigikogu liikmete poole, milles kutsutakse parlamenti üles kaaluma presidendikandidaadina [[TalTech]]i rektor [[Tiit Land]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602862/poordumine-eesti-ulikoolide-rektorid-pakuvad-vabariigi-presidendiks-tiit-landi Eesti ülikoolide rektorid pakuvad presidendiks Tiit Landi] Delfi, 11. august 2026</ref> 11. augustil [[2026]] teatas TalTechi rektor Tiit Land ühismeedias, et on valmis presidendiks kandideerima, kui ta kandidaadina üles seatakse. Landi hinnangul oleks ta presidendina neutraalne, ta ei oleks ühe erakonna kandidaat.<ref>Eliisabet Voomets. [https://www.delfi.ee/artikkel/120602900/tiit-land-olen-valmis-presidendiks-kandideerima Tiit Land: olen valmis presidendiks kandideerima] Delfi, 11. august 2026</ref> [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] juhatuse ja riigikogu fraktsiooni ühisel koosolekul 18. augustil otsustati toetada presidendivalimistel [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna tehnikaülikooli]] [[Rektor|rektori]] [[Tiit Land|Tiit Landi]] kandidatuuri. Sellest olenemata ei kogunud ta kokku vähemalt kahekümne ühe rahvaesindaja allkirja, mida oli vaja kinnituseks Riigikogus ametlikuks presidendikandidaadiks saamiseks. * '''[[Indrek Laul]]''', [[Ettevõtja]] ja [[Estonia Klaverivabrik|Estonia Klaverivabriku]] juhataja, kellele tegid juulis avaliku ühispöördumisega ettepaneku kandideerida 30 Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelast. Oma valmisolekust presidendiks kandideerida teatas ta küll [[2026]]. aasta augusti algul, kuid teda pole üles seatud kandidaadina.<ref name=":3">[https://www.err.ee/1610101492/riigikogu-vanematekogu-koguneb-11-augustil-presidendivalimisi-arutama Riigikogu vanematekogu koguneb 11. augustil presidendivalimisi arutama] ERR, 03. august 2026</ref> Teda kandidaadiks ei esitatud. * '''[[Maive Rute]]''', [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] kõrge ametnik, keda on parteidevahelistel konsultatsioonidel pakutud välja võimaliku tugeva majandustaustaga kompromisskandidaadina. Ta teatas oma valmisolekust presidendiks kandideerida augusti alguses.<ref name=":3" /> Teda kandidaadiks ei esitatud. * '''[[Jonatan Vseviov]]''', [[Välisministeeriumi kantsler]], Vseviov, keda meedias samuti presidendikandidaadiks on pakutud, ei ole presidendiks kandideerimist otsesõnu välistanud, vaid on rõhutanud, et ei soovi sel teemal spekuleerida.<ref>[https://www.err.ee/1609938152/ Vseviov: ei saa nii, et pool orkestrit mängib Mozartit ja teine pool Bachi]. [[ERR]], 11. veebruar 2026.</ref> Teda kandidaadiks ei esitatud. * '''[[Hannes Hanso]]''', [[Diplomaat]] ja [[poliitik]], kes on leidnud mainimist arvamusküsitlustes. Ta teatas oma valmisolekust presidendiks kandideerida augusti alguses.<ref name=":3" /> Teda kandidaadiks ei esitatud. * '''[[Indrek Tarand]]''', [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] nõunik, kes teatas enda valmidusest kandideerida presidendikandidaadiks juba [[2026]]. aasta jaanuaris. Tarand samuti osales [[2011. aasta Eesti presidendivalimised|2011. aasta presidendivalimistel]] [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] poolt üles seatud kandidaadina.<ref>[https://lp.delfi.ee/artikkel/120424424/ Indrek Tarand: olen valmis presidendiks kandideerima ja saaksin selle ametiga toime]. [[Nädalalõpuleht LP|LP]], 22. detsember 2025.</ref> Teda kandidaadiks ei esitatud. * '''[[Riina Kionka]],''' [[Eesti]] [[suursaadik]], keda soovitas kandidaadiks endine president [[Toomas Hendrik Ilves]]. Teda pole kandidaadiks esitatud. [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] olevat soovinud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik Erakonnalt]], et nemad esitaksid [[Riina Kionka]] oma poolt presidendikandidaadiks, kuid Reformierakond lükkas selle ümber.<ref name="vali">[https://www.err.ee/1609969043/kristo-enn-vaga-ajalukku-kirjutatakse-laanemets-vaiksemalt-kui-riina-kionka Kristo Enn Vaga: ajalukku kirjutatakse Läänemets väiksemalt kui Riina Kionka] ERR, 16. märts 2026</ref> Teda kandidaadiks ei esitatud. * '''[[Matti Maasikas]]''', [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [[diplomaat]], keda soovitas kandidaadiks endine president [[Toomas Hendrik Ilves]]. Teda kandidaadiks ei esitatud. * '''[[Kyllike Sillaste-Elling]]''', Välisministeeriumi asekantsler, keda soovitas kandidaadiks endine president [[Toomas Hendrik Ilves]]. Teda kandidaadiks ei esitatud. * '''[[Urmas Paet]]''', [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige ning tuntud [[Eesti]] [[poliitik]], kes presidendiks kandideerimist ei välistanud jaanuaris [[2026]].<ref>[https://lp.delfi.ee/artikkel/120425053/ Urmas Paet: see lömitamine tuleb ära lõpetada. Kui Euroopa Liit tahab maailmas autoriteeti, peab ta reageerima]. [[Nädalalõpuleht LP|LP]], 2. jaanuar 2026.</ref> Ta kuulub [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]]. Teda kandidaadiks ei esitatud. === Loobunud kandidaadid === [[Fail:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|202x202px]] * '''[[Alar Karis]]''', praegune ametis olev '''[[Eesti Vabariigi president]]''', andis [[2025]]. aasta sügisel mõista, et suure tõenäosusega ta teiseks ametiajaks ei kandideeri,<ref>[https://www.err.ee/1609851735/ Karis: peab juhtuma väike ime, et keegi veenab mind uuesti kandideerima]. [[ERR]], 11. november 2025.</ref> kuid jättis hiljem siiski avatuks võimaluse seda kaaluda.<ref>[https://www.err.ee/1609897177/ Karis: kui välispoliitika on käremeelne, peab keegi tõmbama pidurit]. [[ERR]], 30. detsember 2025.</ref> Ekspertide hinnangul on valitsus hakanud temaga avalikult konfliktidesse astudes kujundama aga maastikku selleks, et teda mitte toetada ja tuua välja mõni teine kandidaat.<ref>[https://www.err.ee/1609934042/ Eksperdid: valitsus kujundab maastikku Karise mittetoetamiseks]. [[ERR]], 6. veebruar 2026.</ref> 23. juunil teatas Karis aga [[Võidupüha]] kõnes, et on otsustanud mitte kandideerida teiseks ametiajaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Alar Karis teatas, et ei kandideeri teiseks ametiajaks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610061145/alar-karis-teatas-et-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-presidendiks |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Tema jätkamist presidendina toetas enne presidendina kandideerimise loobumist [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Anne Raiste {{!}} |kuupäev=2026-02-04 |pealkiri=Keskerakond eelistab Karise jätkamist presidendina |url=https://www.err.ee/1609931855/keskerakond-eelistab-karise-jatkamist-presidendina |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''[[Jüri Luik]]''', tuntud [[poliitik]] ja [[diplomaat]], kes teatas [[2026]]. aasta kevadel avalikult, et tema tulevikuplaanidesse presidendiks kandideerimine ei kuulu. * '''[[Riho Ühtegi]]''', [[erusõjaväelane]], teatas oma valmisolekust presidendiks kandideerida augusti alguses. 5. augustil [[2026]] teatas ta aga, et loobub tervise tõttu presidendikandidaadiks pürgimisest. == Arvamusküsitlused == {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:195px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | Küsitletud ! style="width:195px;" | <big>[[Alar Karis]]</big> ! style="width:195px;" | [[Ülle Madise]] ! style="width:195px;" | [[Jonatan Vseviov]] ! style="width:195px;" | [[Urmas Paet]] ! style="width:195px;" | [[Indrek Tarand]] ! style="width:195px;" | [[Arnold Sinisalu]] ! style="width:195px;" | Teised ! style="width:195px;" | Ei oska öelda |- | 2. märts 2026 | [https://www.err.ee/1609956242/ Norstat]<ref> [https://www.err.ee/1609956242/ Küsitlus: Karise tagasivalimisele on suur toetus kõigi erakondade valijatelt]. [[ERR]], 3. märts 2026.</ref> | 1001 | '''<big>41,6%</big>''' | 4,2% | 2,3% | 1,6% | 1,0% | – | 27,8% | 21,5% |} {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:195px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | Küsitletud ! style="width:195px;" | <big>[[Ülle Madise]]</big> ! style="width:195px;" | [[Mart Helme]] ! style="width:195px;" | [[Hannes Hanso]] ! style="width:195px;" | [[Jüri Luik]] ! style="width:195px;" | [[Indrek Neivelt]] ! style="width:195px;" | [[Jonatan Vseviov]] ! style="width:195px;" | [[Maive Rute]] ! style="width:195px;" | [[Matti Maasikas]] ! style="width:195px;" | Teised |- | 6.–12. august 2026 | [[Turu-uuringute AS]]<ref>Herman Kelomees. [https://www.delfi.ee/artikkel/120604185/presidendiuuring-ulle-madise-on-rahvakusitluse-liider-venekeelsetele-inimestele-on-ta-aga-vooras Ülle Madise on rahvaküsitluse liider. Venekeelsetele inimestele on ta aga võõras] Delfi, 18. august 2026.</ref> | 902 | '''<big>32%</big>''' | 11% | 9% | 8% | 7% | 5% | 3% | 2% | 23% |} {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:195px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | Küsitletud ! style="width:195px;" | <big>[[Ülle Madise]]</big> ! style="width:195px;" | [[Mart Helme]] ! style="width:195px;" | [[Tiit Land]] ![[Hannes Hanso]] ![[Indrek Neivelt]] ! style="width:195px;" | [[Jonatan Vseviov]] ![[Riho Ühtegi]] ![[Jüri Luik]] ! style="width:195px;" | [[Maive Rute]] ! style="width:195px;" | [[Indrek Laul]] ![[Matti Maasikas]] ! style="width:195px;" | Teised ! style="width:195px;" | Ei oska öelda |- | 12.–19. august 2026 | [https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks Norstat]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> | 1002 | '''<big>29%</big>''' | 12% | 9% |5% |3% | colspan="3" | 2% | 0,6% | 0,3% |0,2% | 15% | 20% |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.riigiteataja.ee/akt/VPVS Vabariigi Presidendi valimise seadus] {{Eesti valimised}} [[Kategooria:2026. aasta Eestis]] [[Kategooria:2026. aasta valimised]] [[Kategooria:Eesti presidendivalimised]] qcdytakkw1kibeup4i66g5g7cgxgn2w 0 712693 7230497 7221241 2026-09-07T15:58:05Z Kuriuss 38125 7230497 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''Bioohutus''' (inglise keeles ''[[:en:Biosafety|biosafety]]'') on reeglite ja meetodite kogum, mida kasutatakse selleks, et kaitsta [[Inimene|inimesi]], [[Loomad|loomi]] ja [[Keskkond|keskkonda]] ohtlike [[Haigustekitaja|haigustekitajate]] juhusliku leviku eest.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Resnik |eesnimi=David B. |kuupäev=2024-06-01 |pealkiri=Biosafety, biosecurity, and bioethics |url=https://doi.org/10.1007/s40592-024-00204-3 |ajakiri=Monash Bioethics Review |keel=en |aastakäik=42 |üksiknumber=1 |lehekülg=137–167 |doi=10.1007/s40592-024-00204-3 |issn=1836-6716 |pmc=11368980 |pmid=39078602}}</ref> == Mõiste ja erinevus bioturvalisusest == Bioohutus ja bioturvalisus (''[[:en:Biosecurity|biosecurity]]'') on kaks erinevat mõistet, mida sageli aetakse segamini. Bioohutus keskendub bioloogilistele ohtudele [[laborikeskkonnas]], bioturvalisus tegeleb bioloogiliste ohtudega laborivälises keskkonnas.<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gao |eesnimi=Wanying |perekonnanimi2=Wu |eesnimi2=Zongzhen |perekonnanimi3=Zuo |eesnimi3=Kunlan |perekonnanimi4=Xiang |eesnimi4=Qiangyu |perekonnanimi5=Chen |eesnimi5=Xiaoya |perekonnanimi6=Zhang |eesnimi6=Lu |perekonnanimi7=Liu |eesnimi7=Huan |kuupäev=august 2025 |pealkiri=Biosafety concept: Origins, Evolution, and Prospects |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC12412398/ |ajakiri=Biosafety and Health |aastakäik=7 |üksiknumber=4 |lehekülg=209–217 |doi=10.1016/j.bsheal.2025.07.003 |issn=2590-0536 }}</ref> Lihtsamalt öeldes: bioohutus tegeleb haiguste juhusliku levimise ärahoidmisega, bioturvalisus aga kaitseb ohtlike ainete tahtliku väärkasutuse eest, näiteks [[Bioloogiline relv|biorelvana]].<ref name=":0" /> == Rakendusalad == Bioohutuse mõiste on aja jooksul laienenud: algselt keskendus bioohutus laborites kasutatavate ohtlike [[mikroorganismid]]e kontrollimisele, kuid tänapäeval hõlmab see ka [[GMO|geneetiliselt muundatud organismide]] käitlust.<ref name=":2" /> [[Koroonapandeemia]] näitas, kui oluline on bioohutuse reeglite järgimine — nende eiramine võib viia haiguse levimiseni ühiskonda.<ref name=":0" /> Farmides tähendab bioohutus puhtuse ja korra hoidmist, et haigused ei leviks loomade vahel ega inimestele.<ref name=":1">Keir, K. (2021). ''Bioturvalisus Eesti lihaveisefarmides''. Magistritöö. Eesti Maaülikool. https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/426951d2-b8a1-46e0-8e07-0c8976df4d80/content</ref> == Seotud mõisted == Bioohutus hõlmab '''[[Zoonoosid|zoonoose]]''', [[Karantiin|karantiini]], [[Desinfektsioon|desinfitseerimist]] ja [[riskianalüüsi]]. Ligikaudu 60% inimeste nakkushaigustest on zoonoosid ning umbes 75% uutest inimeste [[nakkushaigustest]] pärineb loomadelt.<ref name=":0" />  ==Viited== <references /> 42g89ykbuun1617edjxgg7apz76x8nu 0 714351 7230776 7153938 2026-09-08T11:14:12Z Kuriuss 38125 7230776 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Fail:DRAM.svg|pisi|350x350px|Dünaamilise muutmälu (DRAM) mäluelementide maatriks. Üks bitt salvestatakse ühte elementi, mille poole pöördumiseks kasutatakse ridade ja veergude dekoodreid (rohelised).]] '''Rowhammer''' on [[eksploit]], mis kasutab ära mäluvigade tekkimist [[Dünaamiline muutmälu|dünaamilises muutmälus (DRAM)]], et muuta mälu, millele programmil ei ole ligipääsu. Sihtmärgi naabruses olevate ridade mõjutamisega tekitatakse laengu lekkimine ning sellega andmete muutumine rünnatavas reas. Rünnaku eelduseks on korduv ligipääs mälualale ühe tsükli jooksul ehk kahe värskenduse vahel.<ref name=":1" /> Rünnak on tingitud dünaamilise muutmälu elementide tihedast asetusest, mis võimaldab naabruses olevates elementides häirete esile kutsumist.<ref name=":1" /> == Taust == [[Dünaamiline muutmälu|Dünaamilises muutmälus (inglise keeles ''Dynamic Random-Access Memory'' – DRAM)]] koosneb mäluelement ühest transistorist ja kondensaatorist, tänu millele saab need paigutada tihedalt teineteise kõrvale. Võrdluseks koosneb staatilise muutmälu üks element kuuest transistorist. Seetõttu on võimalik elemente asetada samale pindalale märgatavalt rohkem, mis tähendab, et elemendid mõjutavad teineteist suuremal määral. Korduv naaberridade aktiveerimine põhjustab pinge kõikumise ohvri reas ning sellega bitipöördeid (''bit flip''). Dünaamilises muutmälus tuleb andmehulka teatud perioodi tagant värskendada ning kui mõjutatud mäluelemente ei värskendata enne, kui nad kaotavad liiga palju laengut, tekivad mäluhäired. <ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kim |eesnimi=Dayeon |perekonnanimi2=Park |eesnimi2=Hyungdong |perekonnanimi3=Yeo |eesnimi3=Inguk |perekonnanimi4=Lee |eesnimi4=Youn Kyu |perekonnanimi5=Kim |eesnimi5=Youngmin |perekonnanimi6=Lee |eesnimi6=Hyung-Min |perekonnanimi7=Kwon |eesnimi7=Kon-Woo |kuupäev=2024-01-17 |pealkiri=Rowhammer Attacks in Dynamic Random-Access Memory and Defense Methods |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10819648/ |ajakiri=Sensors (Basel, Switzerland) |aastakäik=24 |üksiknumber=2 |lehekülg=592 |doi=10.3390/s24020592 |issn=1424-8220 |pmc=10819648 |pmid=38257684 |vaadatud=3. mail 2026}}</ref> DDR3 mälu haavatavus Rowhammeri poolt on tingitud mäluelementide tihedast asetusest ning nendevahelise suhtluse kõrvalmõjudest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Park |eesnimi=Kyungbae |perekonnanimi2=Baeg |eesnimi2=Sanghyeon |perekonnanimi3=Wen |eesnimi3=ShiJie |perekonnanimi4=Wong |eesnimi4=Richard |kuupäev=16. oktoober 2014 |pealkiri=Active-precharge hammering on a row induced failure in DDR3 SDRAMs under 3× nm technology |url=https://ieeexplore.ieee.org/document/7049516 |ajakiri=[2014 IEEE International Integrated Reliability Workshop Final Report (IIRW)] |lehekülg=82-85 |doi=10.1109/IIRW.2014.7049516}}</ref> === Ühepoolne rünnak === Ühepoolne rünnak (''Single-Sided Attack'') mõjutab ühte rida, mis on sihtmärgiks oleva rea kõrval. Kui mälukontroller kasutab avatud lehe (''open-page'') strateegiat, kus mälu rida jääb puhvrisse kuni järgmisele rea lugemiseni, tuleb rünnakuks mõjutada kahte eraldi rida samas mälupangas.<ref name=":1" /> === Kahepoolne rünnak === Kahepoolne rünnak (''Double-Sided Attack'') mõjutab kahte rida samaaegselt, jättes sihtmärgiks oleva rea mõjutavate ridade vahele. Tänu sellele on potentsiaal põhjustada suuremal hulgal bitipöördeid. Samas nõuab see põhjalikumat arusaama virtuaal- ja füüsilise mälu vastandamisest, sest aktiveeritavad read peavad asuma sihtmärgiks oleva rea kummalgil poolel. <ref name=":1" /> === Mitmepoolne rünnak === Nii ühepoolne kui ka kahepoolne rünnak eeldavad, et sihtmärgiks olev rida peab olema rünnatava rea kõrval. Ka mitmed kaitsemehhanismid, näiteks TRR, võtavad selle eelduseks. Tuvastamise vältimiseks on proovitud mitmepoolseid rünnakuid (''multi-sided attack'') näiteks tehnikatega pooltopelt (''half-double'') ja TRRespass. <ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=David Tawei |kuupäev=2005-04-21 |pealkiri=Modern DRAM Memory Systems: Performance Analysis and Scheduling Algorithm |url=http://hdl.handle.net/1903/2432 |keel=en-US}}</ref> Pooltopelt tehnika ei ründa sihtmärgi naabriks olevat rida, vaid naaberridade kõrval olevaid ridu. See tingib sihtmärkreas väikse laengu lekkimise, mis ei ole veel piisav bitipöördeks. TRR tuvastab rünnaku ning värskendab read, mida rünnati. Selleks aktiveerib ta sihtmärkrea naabriks olevad read ning põhjustab sellega bitipöörde sihtmärkreas.<ref name=":1" /> == Kaitse == Rowhammeri vastu on välja töötatud nii riistvaralisi kui ka tarkvaralisi ennetavaid, parandavaid ja leevendavaid meetodeid. Testid näitavad, et tavaline veaparanduskood (ECC), mis parandab ühe või kaks bitti, ei ole võimeline tuvastama ja parandama kõiki vigu, sest nende sõnades võib olla rohkem kui kaks vigast bitti. Lisaks näitavad uuringud, et kolmebitine Rowhammer suudab veaparanduskoodi tuvastamist vältida.<ref name=":0">Yoongu Kim; Ross Daly; Jeremie Kim; Chris Fallin; Ji Hye Lee; Donghyuk Lee; Chris Wilkerson; Konrad Lai; Onur Mutlu (24. juuni, 2014). [http://users.ece.cmu.edu/~yoonguk/papers/kim-isca14.pdf "Flipping Bits in Memory Without Accessing Them: An Experimental Study of DRAM Disturbance Errors"] (PDF). ''ece.cmu.edu''. IEEE. Vaadatud 03.05.2026</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cojocar |eesnimi=Lucian |perekonnanimi2=Razavi |eesnimi2=Kaveh |perekonnanimi3=Giuffrida |eesnimi3=Cristiano |perekonnanimi4=Bos |eesnimi4=Herbert |kuupäev=23. mai 2019 |pealkiri=Exploiting Correcting Codes: On the Effectiveness of ECC Memory Against Rowhammer Attacks |url=https://ieeexplore.ieee.org/document/8835222 |ajakiri=2019 IEEE Symposium on Security and Privacy (SP) |lehekülg=55–71 |doi=10.1109/SP.2019.00089}}</ref> Mäluelementide vigade vältimiseks saab tavalist 46 ms värskendusaega lühendada. See annab ründajale vähem aega ning muudab häirete tekitamise keerulisemaks. Samas põhjustab see suuremat voolutarvet ja väiksemat jõudlust.<ref name=":1" /> Rünnaku ennetamist võimaldab ka isoleerimine, kus kriitilised andmed eraldatakse mälus füüsiliste tühjade ridade (''guard rows'') abil.<ref name=":1" /> === TRR === Koos [[DDR4 SDRAM|DDR4]] tulekuga tuli välja ka TRR (''Target Row Refresh'') kaitsemehhanism, mis jälgib ridade aktiivsust loenduritega. Mäluelemendid, mida aktiveeritakse kahtlaselt tihti, värskendatakse nende naabritega, et vältida bitiviga. Nii ei vähene süsteemi võimekus ega suurene voolu tarbimine nii suurel määral. TRR-i saab tarkvaraliselt käitada nii protsessori mälukontrolleril kui ka otse muutmälu sees.<ref name=":1" /> ProTRR võimaldab proaktiivselt tuvastada ja värskendada ridu efektiivsemalt, kasutades selleks vähem loendureid ning minimaliseerides jõudluse kadu. TRR ei ole kindel kaitse, nt TRRespass rünnak suudab tuvastamist vältida. Veel on võimalik rünnakut läbi viia viisil, kus veakontroll ei suuda korraga kõiki ridu jälgida.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Marazzi |eesnimi=Michele |perekonnanimi2=Jattke |eesnimi2=Patrick |perekonnanimi3=Solt |eesnimi3=Flavien |perekonnanimi4=Razavi |eesnimi4=Kaveh |kuupäev=26. mai 2022 |pealkiri=ProTRR: Principled yet Optimal In-DRAM Target Row Refresh |url=https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/9833664 |ajakiri=2022 IEEE Symposium on Security and Privacy (SP) |lehekülg=735–753 |doi=10.1109/SP46214.2022.9833664}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:Intel C1103.jpg|pisi|Intel C1103 dünaamiline muutmälu]] Mäluelementide häireid märgati esimest korda 1970. aastate alguses [[:en:Intel_1103|Intel 1103]] dünaamilises muutmälus, mis oli esimene tavakasutajale kättesaadav DRAM-mälu. Sellest ajast alates on tootjad hakanud tähelepanu pöörama ka mäluelementide häirekindlusele. Häirete leevendamiseks isoleeritakse elemendid omavahel kindlamalt ning teostatakse toodete töökindluse kontrolli.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> 2013. aastal avaldatud esitluses mainiti [[DDR4 SDRAM|DDR4 DRAM]] kiipides esinevat mäluhäireid, mille tekkemehhanismi kirjeldamiseks kasutati inglise keeles väljendit ''Row Hammer'' (otsetõlkes 'rea haamer'). <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Micheletti |eesnimi=M. |kuupäev=2013 |pealkiri=Tuning DDR4 for Power and Performance. |url=https://cdn.teledynelecroy.com/files/whitepapers/tuningddr4_for_power_performance.pdf |vaadatud=3. mail 2026 |väljaanne=MemCon}}</ref> 2014. aastal uuriti DRAM-i mäluhäireid ning jõuti järeldusele, et see on järjest suurem probleem, mis tõenäoliselt mõjutab nii praeguseid kui ka tulevasi süsteeme.<ref name=":0" /> === Eksploidid === 9. märtsil 2015 avaldas Google'i Project Zero kaks privileegide kõrgendamise eksploiti, mis põhinesid Rowhammeri meetodil. Ühe avaldatud eksploidi sihtmärgiks on Google Native Client (NaCl) mehhanismi, mis kasutab x86-64 masinkäske liivakastis, et ära kasutada Rowhammeri efekti süsteemipäringute loomiseks. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Seaborn |eesnimi=Mark |perekonnanimi2=Dullien |eesnimi2=Thomas |kuupäev=6. august 2015 |pealkiri=Exploiting the DRAM rowhammer bug to gain kernel privileges |url=https://blackhat.com/docs/us-15/materials/us-15-Seaborn-Exploiting-The-DRAM-Rowhammer-Bug-To-Gain-Kernel-Privileges.pdf |vaadatud=5. mai 2026 |väljaanne=blackhat.com}}</ref> Teine Project Zero avaldatud eksploit on õigusteta Linuxi protsessi käitamine, mis kasutab Rowhammeri nähtust, et saada ligipääs kogu arvutis olevale füüsilisele mälule. Kombineerides mäluhäired mälu pihustamisega (''memory spraying''), on võimalik mõjutada leheküljetabeli sissekandeid (''page table entries''), mida kasutatakse virtuaalaadresside vastandamiseks füüsilistele aadressidele. Selle eksploidi vältimine on arvutitel, millel ei ole riistvaraliselt sisse ehitatud Rowhammeri kontrollmehhanisme, väga keeruline. Testides leidis Project Zero, et 29-st testitud sülearvutist umbes pooltel esines mäluhäireid. Mõned neist tekkisid vähem kui viie minuti jooksul pärast koodi käitamise alustamist. Testitud sülearvutid olid toodetud vahemikus 2010–2014 ja kasutasid DDR3 mälu ilma veatuvastuskoodita. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Goodin |eesnimi=Dan |kuupäev=2015-03-10 |pealkiri=Cutting-edge hack gives super user status by exploiting DRAM weakness |url=https://arstechnica.com/information-technology/2015/03/cutting-edge-hack-gives-super-user-status-by-exploiting-dram-weakness/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Ars Technica |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Exploiting the DRAM rowhammer bug to gain kernel privileges Rowhammer blog post (draft) |url=https://projectzero.google/2015/03/exploiting-dram-rowhammer-bug-to-gain.html |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=projectzero.google |keel=en}}</ref> Juulis 2015 avaldati uurimus, mis kirjeldab Rowhammeri eksploidi kasutamist viisil, millel arhitektuur ega käsustik ei mängi rolli. Käsu ''cflush'' asemel saavutab see ligipääsu mälule tekitades väga palju kindlaid vahemälu asendamise (''cache eviction'') operatsioone. Kuigi vahemälude asendamisstrateegiad on erinevad, väldib selline lähenemine arhitektuurilistest erinevustest tingitud probleeme. Selle rünnaku JavaScripti implementatsioon kasutab suuri tüübistatud massiive (''typed arrays'') ja toetub nende sisesele eraldamisele suurte mälulehekülgede (''large pages'') abil. Tulemuseks on kõrgetasemeline rünnak madala-taseme turvaaugule.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jean-Pharuns |eesnimi=Alix |kuupäev=2015-07-30 |pealkiri=Rowhammer.js Is the Most Ingenious Hack I've Ever Seen |url=https://www.vice.com/en/article/rowhammerjs-is-the-most-ingenious-hack-ive-ever-seen/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=VICE |keel=en-US}}</ref> Oktoobris 2016 tuldi välja Androidi rakendusega DRAMMER, mis kasutades Rowhammerit ja muid meetodeid, võimaldas nutitelefonides ligipääsu juurkasutaja (''root'') õigustele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Drammer: Flip Feng Shui Goes Mobile |url=https://www.vusec.net/projects/drammer/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=vusec |keel=en-US}}</ref> Turvaauk registreeriti nimega CVE-2016-6728 ja kuu aja jooksul avaldas Google sellele vastumeetmed. Rünnaku üldise metoodika tõttu on universaalse ammendava tarkvaralise leevenduse loomine keeruline. 2018 aasta juuniks olid suurem osa pakutud lahendustest liiga ebapraktilised rakendamiseks või polnud piisavalt töökindlad. Turvaaugu leevendamiseks pakuti välja kaitsvate ridade (''guard rows'') implementeerimine.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=van der Veen |eesnimi=Victor |perekonnanimi2=Lindorfer |eesnimi2=Martina |perekonnanimi3=Fratantonio |eesnimi3=Yanick |perekonnanimi4=Padmanabha Pillai |eesnimi4=Harikrishnan |perekonnanimi5=Vigna |eesnimi5=Giovanni |perekonnanimi6=Kruegel |eesnimi6=Christopher |perekonnanimi7=Bos |eesnimi7=Herbert |perekonnanimi8=Razavi |eesnimi8=Kaveh |kuupäev=2018 |toimetaja-perekonnanimi=Giuffrida |toimetaja-eesnimi=Cristiano |toimetaja2-perekonnanimi=Bardin |toimetaja2-eesnimi=Sébastien |toimetaja3-perekonnanimi=Blanc |toimetaja3-eesnimi=Gregory |pealkiri=GuardION: Practical Mitigation of DMA-Based Rowhammer Attacks on ARM |url=https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-319-93411-2_5?error=cookies_not_supported&code=17456498-3e51-4c1a-98ba-efa18e37860d |ajakiri=Detection of Intrusions and Malware, and Vulnerability Assessment |keel=en |koht=Cham |väljaandja=Springer International Publishing |lehekülg=92–113 |doi=10.1007/978-3-319-93411-2_5 |isbn=978-3-319-93411-2}}</ref> Mais 2020 näitas TRRespassi uurimine, et eksisteerivad DDR4 DRAM kiibid, mis olid väidetavalt Rowhammeri eest immunsed, olid tegelikult haavatavad. Lisaks arenes välja uus muster häirete mitmelt küljelt ründamiseks, mille abil suudeti vältida Rowhammeri ennetamiseks loodud kaitsemehhanisme.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tovletoglou |eesnimi=Konstantinos |perekonnanimi2=Mukhanov |eesnimi2=Lev |perekonnanimi3=Nikolopoulos |eesnimi3=Dimitrios S. |perekonnanimi4=Karakonstantis |eesnimi4=Georgios |kuupäev=2020-03-09 |pealkiri=HaRMony: Heterogeneous-Reliability Memory and QoS-Aware Energy Management on Virtualized Servers |url=https://dl.acm.org/doi/10.1145/3373376.3378489 |keel=en |väljaandja=ACM |lehekülg=575–590 |doi=10.1145/3373376.3378489 |isbn=978-1-4503-7102-5}}</ref> Mais 2021 kuulutas Google'i uurimisrühm välja uue ründemeetodi ''Half-Double'', mis kasutab ära osade uuemate DRAM kiipide halvenevaid füüsikalisi omadusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Qazi |eesnimi=Research Team: Salman |perekonnanimi2=Kim |eesnimi2=Yoongu |perekonnanimi3=Boichat |eesnimi3=Nicolas |perekonnanimi4=Shiu |eesnimi4=Eric |perekonnanimi5=Nissler |eesnimi5=Mattias |pealkiri=Introducing Half-Double: New hammering technique for DRAM Rowhammer bug |url=https://security.googleblog.com/2021/05/introducing-half-double-new-hammering.html |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Google Online Security Blog |keel=en}}</ref> Märtsis 2024 avaldasid ETH Zürichi teadlased ZenHammeri, mis on Rowhammeri rünnak AMD Zen kiipidele. Veel mainiti esimest korda Rowhammeri kasutamist DDR5 SDRAM ründamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ZenHammer: Rowhammer Attacks on AMD Zen-based Platforms – Computer Security Group |url=https://comsec.ethz.ch/research/dram/zenhammer/ |vaadatud=2026-05-04 |keel=en-US}}</ref> == Viited == <references /> nshij9pm8cpj59wiztzatsuawj94fzp 0 717721 7230786 7186457 2026-09-08T11:47:11Z Robert Treufeldt 9117 /* Tunnustus */ 7230786 wikitext text/x-wiki [[File:Leo Naritz.png|thumb|Leo Georg Robert Naritz. Foto ilmus ajakirjas Eesti Tuletõrje, nr. 4, 1990]] '''Leo Georg Robert Naritz''' ([[18. september]] [[1838]] [[Tartu]] – [[1. november]] [[1917]] [[Põltsamaa]]) oli Põltsamaa [[proviisor]], [[Põltsamaa Vabatahtlik Tuletõrje Selts|Põltsamaa Vabatahtliku Tuletõrje Selts]]i asutaja ja esimene esimees ning Põltsamaa alevivanem aastatel 1884–1903. ==Elulugu== Leo Naritz sündis 18. septembril 1838 Tartus. Tema isa [[Carl Ernst Georg Naritz]] oli [[jurist]]iharidusega [[Tartu Ülikool]]i direktooriumi kantselei ametnik<ref name="isa"/>. Ema Natalie Christiane Wilhelmine (sünd Krauss) oli Võru postikomissari tütar. Leo oli pere esiklaps. Hiljem sündisid veel vend Carl Georg Ernst (1840) ja õde Adele Natalie Emmeline (1844) <ref name="GENIema"/> Leo Naritz õppis [[Tartu Kubermangugümnaasium]]is aastatel 1850–1854<ref name="gymna"/> ning seejärel [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]], kus omandas 1858. aastal apteekriabilise kutse.<ref name="abiline"/> 1861–1862 õppis Leo ülikoolis [[farmaatsia]]t ja pidas pärast õpinguid Tartus [[apteek]]i.<ref name="TY"/> 1865. aastal [[abielu|abiellus]] ta [[Polli mõis]]as sündinud Marie Sophie Katharine Elucheniga (1841–1905). Laulatus toimus [[Tartu Jaani kirik]]us.<ref name="abielu"/> Selleks ajaks oli ilmselt tehtud ka otsus Põltsamaale kolimiseks. 1. jaanuaril 1865 ostis Leo Naritz kohalikult apteekrilt [[Heinrich Adolf Dipner]]ilt tema rohupoe<ref name="Dipner"/> ja töötas kuni elu lõpuni apteekrina Põltsamaal.<ref name="TY"/><ref name="Dipner"/> Leol ja Mariel oli viis last: pojad Elmar Carl Georg (1866–1914), Robert Alexander Georg (1868–?), Leo Albert Heinrich (1869–1919) ja tütred Erna Natalie Marie (1872–1937), Clara Agnes Antonie (1873–1928). <ref name="LeoGENI"/> Leo Naritz suri 79-aastaselt Põltsamaal ja on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Tegevus tuletõrje seltsis== 26. veebruaril 1867 toimus Leo Naritza algatusel Põltsamaa aleviku [[Vabatahtlik tuletõrje|vabatahtliku tuletõrje]] seltsi asutamiskoosolek, millest võttis osa kuus asutajaliiget. Asutajad valisid Naritza [[esimees|esimeheks]] ja pealikuks. Samal aastal valmistati Põltsamaa kohalikus katelsepa töökojas käsiprits, soetati voolikuid ning muid kustutus- ja päästevahendeid. Algselt kuue mehega tegevust alustanud selts kasvas 1879. aastal 40-liikmeliseks. Vabatahtlikud jaotati ronijate, veemuretsejate, korrapidajate ja pritsijaoskonda.<ref name="selts"/> 1881. aastal laskis [[Vana-Põltsamaa mõis]]a omanik vürst [[Nikolai Nikolajevitš Gagarin]] tänutäheks tema mõisas tuletõrje poolt ära hoitud suurema tuleõnnetuse eest ehitada vabatahtlikele tuletõrjujatele turuplatsi äärde [[pritsimaja]].<ref name="selts"/> Leo Naritz oli Põltsamaa tuletõrjeseltsi pealik 1897. aastani.<ref name="aasta1903"/> ==Tegevus alevivanemana== Põltsamaa majaomanikud valisid Leo Naritza 1884. aastal Põltsamaa alevivanemaks. Ta oli selles ametis 1903. aastani.<ref name="alevivanem"/> Naritza ajal sillutati alevi peatänav (praegu [[Lossi tänav (Põltsamaa)|Lossi tänav]]) umbes kolme [[verst]]a ulatuses ning ehitati osaliselt [[maantee]]ks, alevi valgustamiseks paigaldati üle 40 tänavalaterna.<ref name="aasta1903"/> [[Koolera]][[epideemia]] puhkemisel 1892. aastal määrati Naritz Põltsamaa sanitaarkomisjoni liikmeks. Pärast kooleraohu möödumist korraldas ta koos kohalike arstidega sanitaarülevaatusi ja seisis selle eest, et alevi majades, õuedes ja tänavatel valitseks puhtus.<ref name="aasta1903"/> Avaliku korra tagamiseks määrati Naritza algatusel 1897. aastal alevis ametisse [[urjadnik]], kes korraldas lisaks tavapärastele politsei kohustustele järelevalvet Põltsamaa nädalaturu üle. Lisaks avati 1899. aastal Põltsamaal [[tapamaja]], korrastati [[Põltsamaa saksa kalmistu|saksa kalmistu]].<ref name="aasta1903"/> Leo Naritz lahkus alevivanema kohalt väidetavalt lahkhelide tõttu [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e ametnikuga.<ref name="aasta1903"/> Ametlikult lahkus ta teenistusest tervislikel põhjustel.<ref name="pohjus"/> ==Tunnustus== * Medal ("''За усердiе''") Stanislavi lindil (1894)<ref name="usinus"/> * [[Püha Stanislavi orden|Püha Stanislavi III järgu orden]] (1908)<ref name="medal1894"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="TY">Hasselblatt, A. ja Otto, G. 1889. Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat, lk 540 (84)</ref> <ref name="isa">Kaiserliches Gymnasium. 1879. Schüler-Album des Dorpatschen Gymnasiums von 1804 bis 1879, lk 19 (260)</ref> <ref name="GENIema">[https://www.geni.com/people/Natalie-Christiane-Wilhelmine-Naritz/6000000109909143995?through=6000000110044587831 Natalie Christiane Wilhelmine Naritz (Krauss)]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 25.06.2026</ref> <ref name="gymna">Kaiserliches Gymnasium. 1879. Schüler-Album des Dorpatschen Gymnasiums von 1804 bis 1879, lk 142 (2086)</ref> <ref name="abielu">EAA.1253.1.595</ref> <ref name="LeoGENI">[https://www.geni.com/people/Leo-Georg-Robert-Naritz/6000000110046076821?through=6000000025741882301 Leo Georg Robert Naritz]. Geneaoloogiaportaal GENI. Vaadatud 25.06.2026</ref> <ref name="selts">Leo Georg Robert Naritz. Eesti Tuletõrje, nr. 4, september 1990, lk 25</ref> <ref name="Dipner">Rähesoo, K. Andmeid kodumaa apteekidest. Põltsamaa apteek, ajakiri Pharmacia, nr 3-4, 1929, lk 47-48</ref> <ref name="abiline">Inländische Nachrichten. Rigasche Zeitung, nr.47, 26. veebruar 1859</ref> <ref name="medal1894">Omalt maalt. Päewaleht, nr. 217, 20. september 1908, lk 2</ref> <ref name="usinus">Eestimaalt. Sakala, nr. 12, 23 märts 1894, lk 2</ref> <ref name="alevivanem">Käosaar, V. Põltsamaa alevivanemad, linnapead ja täitevkomitee esimehed, Vooremaa, , nr. 25, 2. märts 2006, lk 6</ref> <ref name="aasta1903">Aus dem Leben eines Hakelwerks, Nordlivländische Zeitung, 26. september 1903, lk 1</ref> <ref name="pohjus">Nordlivländische Zeitung, 20. september 1903, lk 1</ref> }} {{JÄRJESTA:Naritz, Leo}} [[Kategooria:Püha Stanislavi III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1838]] [[Kategooria:Surnud 1917]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] fxtxyncumhdf427jualh5yr3xox792c 1 718017 7230734 7184865 2026-09-08T08:56:18Z Kuriuss 38125 7230734 wikitext text/x-wiki == 6 ja 5 == Artiklis oli väidetud, et: ''"Käesoleva sajandi alguses töötasid kõrvuti sarnasel marsruudil nii tramm 5 (Kopli - Vana-Lõuna) kui 6 (Kopli - Tondi), mis mõlemad suleti samaaegselt 2004. aasta algusega."'' 5 töötas aastatel 2000-2004 tavalise liinina, kuid 6 pole kunagi tavaline liin olnud, ainult teiste liinide asendus. Kusjuures kasutati seda liininumbrit juba enne kui 5. liin tööle pandi (artiklis on ka [[:Fail:Kawe Plaza 15 02 1998.jpg|1998. aasta pilt trammist 6. liinil]]). Samal ajal need ei töötanud. Viidatud oli [https://www.postimees.ee/1265946/tallinnas-hakkab-peagi-toole-uus-trammiliin Postimehe artiklile], kus on öeldud, et: ''"Varasemalt on erinevatel aegadel tallinlasi teeninud trammiliinid number 5 ja 6. Esimene sõitis liinil Kopli - Vana-Lõuna ning teine Kopli-Tondi marsruudil. Tallinna transpordiameti edastusel suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin 2004. aastast sõitjate vähesuse tõttu."'' "Erinevatel aegadel", mitte "kõrvuti" (samal ajal). Ilmselt on samal ajal töötamist oletatud sõnade "suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin" järgi, mille all on tegelikult mõeldud seda, et kuigi liinidel olid erinevad numbrid, olid need põhimõtteliselt üks ja sama liin. 6. liini ei suletud 2004. aasta alguses, ja ei saanudki sulgeda, sest sel hetkel seda lihtsalt ei olnud. Samas on seda, jällegi teiste liinide asendamiseks, kasutatud ka 2004. ja 2023. aastate vahel. Tundub, et kogu segase info lisas artiklisse kasutaja [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] eelmises septembris. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-37735-79|&#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-37735-79|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 13:50 (EEST) :Läbi udu mäletan, et seda kirja pannes ka veidi otsisin, mis aegadel täpselt liin 6 sõitnud on, aga ei leidnud. Tollal sain vist artiklist tõesti valesti aru, praegu üle lugedes nõustun @[[Kasutaja:~2026-37735-79|~2026-37735-79]] tõlgendusega. :Kas see info tuleb muidu mälust, et liin 5 sõitis 2000-2004 ja liin 6 üldse ainult ajutine olnud? Ei vaidle vastu, lihtsalt kui see mingist kindlast allikast on, siis tahaks selle mõlemale artiklile külge pookida. Eriti hea oleks, kui saaks kirja kõik eri perioodid, millal liin 6 sõitnud on. [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] ([[Kasutaja arutelu:Veterine|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 22:23 (EEST) ::5. liin: [https://www.ohtuleht.ee/98059/tallinn-saab-5-trammiliini Õhtulehe 2000. aasta artikkel avamise kohta], [https://www.postimees.ee/1390149/tallinn-sulgeb-5-trammiliini Postimehe 2003. aasta artikkel sulgemise kohta]. ::6. liin: ::1998: peale artiklis oleva pildi muud infot ei leidnud. ::2003: [https://www.postimees.ee/2029485/tramm-nr-6-soidab-koplist-tondile Postimehe artikkel]- seoses Pronksi tänava, Jõe tänava ristmiku ja Viru ringi vahelise Narva maantee lõigu rekonstrueerimistöödega kõik teised liinid (1, 2, 3, 4 ja 5) ei töötanud ja 6 sõitis nende asemel, 26. juunist kuni 16. augustini 2003. Sellest ajast on ka [[6 (Tallinna trammiliin)#Galerii|artikli galeriis]] paar pilti. Kusjuures 5 ei sõitnud sellelt alalt läbi ja suleti selleks ajaks ilmselt ainult sellepärast, et 6 oli liiga sarnane. ::2005: [https://www.postimees.ee/1472845/tartu-maantee-remont-seiskab-trammiliikluse Postimehe artikkel]- Tartu maantee alguse ümberehitustööd seiskasid alates mai algusest kuni 15. augustini trammiliikluse Lasnamäe suunal. 6. liini ei ole küll mainitud, aga [https://transphoto.org/photo/218165/ internetis on sel ajal 6. liinil sõitnud trammide pilte küll]. ::2006: [https://www.ohtuleht.ee/196382/tartu-maantee-remont-loob-liikluse-pikas-ajaks-umbe Õhtulehe artikkel]: 8. maist 30. septembrini liinid 2 ja 4 seisid Tartu maantee remondi tõttu, nende asemel sõitis 6. Mainitud ka 2005. aastat: "Kõik täpselt nii nagu möödunudsuvise pika trammiseisaku ajal." [https://www.delfi.ee/artikkel/51058472/muudatused-tallinna-uhistranspordi-soiduplaanides-alates-1-oktoobrist Delfi artikkel]- 1. oktoobrist alustasid 2 ja 4 jälle tööd ja 6 suleti. ::2008: [https://transphoto.org/photo/167555/ üks pilt]. Mingit muud infot ei leidnud. Pildi tegemise aeg võib vale olla, aga pildil olev trammivagun sõitis Tallinnas alates 2007. aastast. ::Kas 6 mingil ajal veel sõitnud on, ei tea. ::Lisaks veel üks asi, aga ilma ametliku allikata, ühe internetilehe kommentaaridest: [https://transphoto.org/photo/187995/#267614 1985. aastal], Narva maantee remondi tõttu, seisid liinid 1-4 kuu aega (juunikuus), aga avati kaks ajutist liini: Kopli-Tondi ja Ülemiste-Maneeži. Maneeži peatuse juures pööras tramm ringi nüüdseks eemaldatud kolmnurgal, mis asus Tartu maantee ja Kivisilla tänava ristmiku kohal. Seda kolmnurka kasutati veel vähemalt kaks korda, 1986. ja 1996. aastal. Kolmnurga ühendus trammiteega eemaldati 1999. või 2000. aastal, lõplikult likvideeriti see Tartu maantee remondi käigus, ilmselt 2005. aastal. ::Edasine on minu enda oletus, mis on loogiline aga mida ei saa kuidagi kinnitada: ma ei ole leidnud infot selle kohta, kas 1985. aasta ajutistel liinidel olid numbrid, aga kui Kopli-Tondi oli 6 ja Ülemiste-Maneeži oli 5, siis seletaks see, miks oli Kopli-Tondi liinil number 6 juba 1998. aastal, enne kui avati Kopli-Vana-Lõuna liin number 5: 6 oleks olnud sama, mis 1985. aastal, ja numbrit 5 oleks igaks juhuks tagavaraks hoitud selleks, kui Ülemiste-Maneeži liin tuleks taastada. Aga 2000. aastal, kui Kopli-Vana-Lõuna liin avati, oli kolmnurk juba lahti ühendatud ja Ülemiste-Maneeži liini taastamine võimatu. [https://transphoto.org/photo/516570/ Ainsal pildil], mille ma sellest 1985. aasta ajutiste liinide ajast leidnud olen, ei ole trammil siiski liininumbrit näha. Samas võidi sellele liinile ka 1986. või 1996. aastal number 5 anda. ::--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-37735-79|&#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-37735-79|arutelu]]) 2. juuli 2026, kell 01:31 (EEST) --------- Tabelite sisu peaks olema tavalises, mitte paksus kirjas. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. september 2026, kell 11:56 (EEST) 0949kjlnupew9l2nbtxoug7yi5lygdg 0 718802 7230726 7228161 2026-09-08T08:32:03Z Kuriuss 38125 7230726 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib 1954. aastal sündinud režissöörist ja operaatorist; tema operaatorist poja kohta vaata artiklit [[Kristjan Svirgsden juunior]]}} '''Kristjan Svirgsden''' ([[13. september]] [[1954]] [[Tallinn]] – [[16. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[operaator]] ja [[režissöör]]. Ta töötas aastakümneid [[televisioon]]i- ja filmivaldkonnas, kajastades dokumentalistina [[Eesti]] ühiskonnaelu ja keskkonnateemasid ning jäädvustades julgelt ja ilustamata Ida-Virumaa tegelikkust. Rahvusvahelise publiku ette jõudnud operaatoritöö kõrvalt avaldas ta vesteid ja arvamuslugusid ajalehes [[Virumaa Teataja]]. == Haridus ja töökäik == Kristjan Svirgsden lõpetas [[1987]]. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kultuurharidustöö erialal spetsialiseerumisega režiile. Aastatel 1972–1993 töötas ta [[Eesti Telefilm]]is, kus oli algul operaatori assistent, seejärel operaator ja alates 1984. aastast ka iseseisev režissöör.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-17 |pealkiri=Suri dokumentalist Kristjan Svirgsden |url=https://kultuur.err.ee/1610079673/suri-dokumentalist-kristjan-svirgsden |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 1993. aastal asutas ta oma produktsioonifirma [[Svirgsden OÜ]], mille kaudu jätkas tööd režissööri ja operaatorina. Aastatel 1995–1997 oli ta paljude loodussaate "[[Osoon (saade)|Osoon]]" filmilõikude režissöör ja operaator ning 1998–2002 töötas Soome Rahvusringhäälingu [[YLE]] Baltikumi korrespondendipunkti operaatorina.<ref name=":0" /> Aastatel 2002–2007 tegi ta vabakutselise operaatorina kaastööd Eesti telekanalitele ning mitmele välismaisele meediakontsernile, sealhulgas Soome, Rootsi, Norra ja Põhja-Makedoonia telekanalitele, [[BBC]]-le ja [[Deutsche Welle]]le.<ref name=":0" /> Ta kuulus alates 1987. aastast [[Eesti Kinoliit]]u.<ref name=":0" /> == Looming == Svirgsden oli eelkõige [[dokumentaalfilm]]ide autor ning ühiskonnateemasid käsitlevate telesaadete režissöör ja/või operaator. Tema loomingu hulka kuulub 27 autorifilmi ja üle 30 kaasautorina tehtud filmi.<ref>Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.</ref> Eesti Telefilmis töötamise perioodil tegi ta lisaks portree- ja sündmusdokumentalistikale ka muusikafilme ("Peiar", 1984; "Võõrad öös", 1987; "Panen aga põsepuna palgele", 1984 jm) ja vaatefilme ("Veealune muusika", 1988; "Palmse", 1988; "Haapsalu", 1988; jm). Üks tema populaarsemaid teoseid ongi Eesti Telefilmis valminud [[muusikafilm]] "[[Võõrad öös]]", mis pealtnäha näib olevat lihtsalt lõbus kompositsioon ansambli [[Kuldne Trio]] muusikavideotest, kuid tegelikult kätkeb omas ajas – Eesti taasiseseisvumise eelsetel aastatel – palju sügavamat allteksti, mille võimsaks kokkuvõtteks on filmi viimane muusikapala "Mu isamaa armas".<ref>Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.</ref> Filmist pärit muusikavideo "Kes ei tööta, see ei söö" võitis peaauhinna üleliidulisel videoklippide festivalil "Muuvi-87".<ref>[https://www.efis.ee/person/5391?makersPage=0 Auhinnad] Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 03.09.2026.</ref> 1997. aastal valmis tal koostöös Soome YLE-ga dokumentaalfilm "[[Roheline Kunda]]", mis käsitles [[Kunda]] linna keskkonnaprobleeme ning tööstuse mõju kohalikele elanikele. Film sai tohutut rahvusvahelist tähelepanu, sest lisaks väiksematele välispartneritele ostis filmi ära [[BBC]] ja näitas seda 128 riigis üle maailma.<ref>Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.</ref> Samal ajal tekitas film ka Eestis elavat avalikku arutelu ja vastakaid reaktsioone. 2011. aastal valminud autorifilmis "Mida ei mäleta, pole olnd" paljastas ta ajaloolises tagasivaates Nõukogude võimu hoolikalt valvatud saladusi ja rannarahva protestikäitumist kinnises piiritsoonis, kus põlise rannaküla külje all paiknes rangelt salastatud raketibaas ning Lobineeme piirivalvurite öötöö hulka kuulus mere valgustamine võimsate prožektoritega.<ref>Katrin Potter. [https://www.sirp.ee/suedame-ja-julgusega-voetud-film-rannakuelast/ Südame ja julgusega võetud film rannakülast] Sirp, 13.04.2012.</ref> Svirgsden portreteeris filmikeeles mitmeid Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelasi, nende seas [[Heinz Valk]]u ("Oksjon", 1988; "Heinz Valk", 2014) ja [[Jüri Jürna]]t ("Tõsise näoga mees", 2013). Tema dokumentaalfilmides ja telesaadetes said kultuuriloolise kajastuse paljud [[Lääne-Virumaa]] inimesed, paigad ja kogukonnad, sealhulgas jäädvustas ta [[Rakvere]] linnaga seotud lugusid ning [[Lobi]] küla elu. Selle pühendumuse eest sai ta kohalikelt tiitli "Lobi küla [[Federico Fellini|Fellini]]".<ref>Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.</ref> Vahelduseks filmitööle kirjutas ta aastaid ajalehele Virumaa Teataja [[kolumn]]e, milles käsitles ühiskonna ja eriti rannakülade elu, kultuuri ja inimeste argipäeva. === Filme === * 1980 – "314 meetrit televisiooni" – režissöör, operaator * 1988 – "Oksjon" – režissöör, operaator * 1989 – "Idatuuletorm" – režissöör, stsenarist, operaator * 1997 – "[[Roheline Kunda]]" – režissöör, stsenarist, operaator, monteerija * 2006 – "Kuutõbised" – režissöör, stsenarist, operaator * 2011 – "Mida ei mäleta, pole olnd" – režissöör, stsenarist, operaator * 2013 – "Tõsise näoga mees" – režissöör, stsenarist, operaator * 2014 – "[[Heinz Valk (film)|Heinz Valk]]" – režissöör, stsenarist, operaator ==Mälestuse säilitamine== [[Manfred Vainokivi]] on teinud dokumentaalfilmi "[[Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan]]" (2009), mille peategelased on filmitegijad Kristjan Svirgsden ja [[Edvard Oja]]. 2023. aastal valmis filmile järg "Sülita mulle näkku". ==Isiklikku== Tema poeg on tele- ja rindeoperaator [[Kristjan Svirgsden juunior|Kristjan Svirgsden]] (sündinud 1982).<ref>Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.</ref> Ta oli kirglik kalamees.<ref>Kristjan Svirgsden. [https://virumaateataja.postimees.ee/3321309/kalamees-ja-lobi-kula-meri Kalamees ja Lobi küla meri]. Virumaa Teataja, 09.09.2015.</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Svirgsden, Kristjan}} [[Kategooria:Eesti filmioperaatorid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 2026]] mh7l55mb40ofh49i71wl41t7y6y5wle 0 720390 7230526 7230077 2026-09-07T17:20:05Z ~2026-48551-47 237083 7230526 wikitext text/x-wiki '''2026. aasta Saksi-Anhalti parlamendivalimised''' toimusid 6. septembril 2026 9. Maapäeva valimiseks. Valimiste eel on võimul CDU-SPD-FDP nn. "Saksamaa-koalitsioon" (vihjates lipuvärvidele), liidumaa peaministriks [[Sven Schulze]] (CDU). Liidumaa põhiseaduse kohaselt peavad Maapäeva valimised toimuma pühapäeval või riigipühal 58-62 kuud peale senise Maapäeva avaistungit - seega vahemikus 10. mai-6. september 2026. Mais 2025 kinnitati valimispäevaks 6. september 2026, seega viimane lubatud päev.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Landtagswahl findet am 6. September 2026 statt |keel=de-DE |väljaanne=stern.de |url=https://www.stern.de/gesellschaft/regional/sachsen-anhalt/sachsen-anhalt--landtagswahl-findet-am-6--september-2026-statt-35718422.html |vaadatud=2026-08-23}}</ref> Maapäeva miinimumsuurus on 83 kohta, kellest 41 valitakse esmahäältega (''Erststimmen'') majoritaarselt otsestest valimisringkondadest, ülejäänud teiste häältega (''Zweitstimmen'') proportsionaalselt Hare-Niemeyeri meetodiga. Valimiskünniseks on 5% teistest häältest, ringkonnamandaatide klauslit ei ole.<ref>{{Netiviide |pealkiri=§ 1 LWG, Zahl der Abgeordneten; Art der Wahl {{!}} anwalt24.de |url=https://www.anwalt24.de/gesetze/lwg-7/1 |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=www.anwalt24.de |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=§ 35 LWG, Feststellung des Wahlergebnisses im Lande; Sitzverteilung {{!}} anwalt24.de |url=https://www.anwalt24.de/gesetze/lwg-7/35 |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=www.anwalt24.de |keel=de}}</ref> Valimiste eel on ennustatud suurt edu AfDle, mis on Ida-Saksamaa liidumaadel vägagi tugevnenud ja juhtimas - ka Saksi-Anhaltis sai partei 2024. aasta Euroopa parlamendi valimistel 30.5% ja 2025. aasta Liidupäeva valimistel 37.1% häältest. Kuni 2023. aasta suveni juhtis arvamusküsitlustes CDU, alates juunist 2023 oli CDU-AfD patiseis, alates sügisest 2025 on CDU toetus märgatavalt langenud ja AfD on küsitlustes selgelt juhtinud, osadel küsitlustel saanud juba üle 40% häältest - augustis 2026 juba 43%.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wahlumfragen zur Landtagswahl 2026 in Sachsen-Anhalt (#ltwst) – Sonntagsfrage |url=https://www.wahlrecht.de/umfragen/landtage/sachsen-anhalt.htm |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Wahlrecht.de |keel=de-DE}}</ref> Seetõttu pole ka välistatud, et partei võib esmakordselt ühelgi liidumaal saavutada absoluutenamuse - kuna teised parteid ei soovi paremäärmuslikuks liigitatud AfDga koostööd teha, oleks absoluutenamus nende ainsaks võimaluseks valitsusse pääseda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kai Vare {{!}} |kuupäev=2026-07-16 |pealkiri=Merz loodab, et USA ei sekku Saksamaa sügisel toimuvatesse valimistesse |url=https://www.err.ee/1610078572/merz-loodab-et-usa-ei-sekku-saksamaa-sugisel-toimuvatesse-valimistesse |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> See võib mõjutada ka föderaalparlamendi ülemkoda - Liidunõukogu, mille liikmed on tavaliselt liidumaade valitsuskabinettide liikmed.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-23 |pealkiri=The AfD’s Stronghold: Explaining Support in Saxony-Anhalt |url=https://europeanrelations.com/expert-commentary/the-afds-stronghold-explaining-support-in-saxony-anhalt/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=EuropeanRelations.com |keel=en-US}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ruy |eesnimi=Donatienne |perekonnanimi2=Buelte |eesnimi2=Emma |kuupäev=2026-07-30 |pealkiri=A Far-Right Breakthrough? Germany’s AfD on the Brink of State-Level Governance |url=https://www.csis.org/analysis/far-right-breakthrough-germanys-afd-brink-state-level-governance |keel=en}}</ref> Valimisõiguslikke kodanikke Saksi-Anhaltis oli 1706851, valimas käis 1328211 ehk 77.82%. {| class="wikitable" ! colspan="2" |Partei !Ühemandaadilised hääled !% !Kohad !Võrreldes eelmisega !Valimisnimekirja hääled !% !Võrreldes eelmisega !Kohad !Kokku kohti !Võrreldes eelmisega |- |Alternatiiv Saksamaale |AfD |581945 |44.33 |38 | +37 |576037 |43.79 | +22.97% |1 |39 | +16 |- |Kristlik-Demokraatlik Liit |CDU |314535 |23.96 |0 | -40 |226622 |17.23 | -19.89% |15 |15 | -25 |- |Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei |SPD |102881 |7.84 |0 |0 |122303 |9.30 | +0.89% |8 |8 | -1 |- |Rohelised |GRÜNE |45310 |3.45 |0 |0 |117498 |8.93 | +2.99% |8 |8 | +2 |- |Vasakpartei |LINKE |157905 |12.03 |3 | +3 |112541 |8.56 | -2.43% |5 |8 | -4 |- |Sahra Wagenknechti Liit |BSW |41782 |3.18 |0 |0 |69291 |5.27 | +5.27% |5 |5 | +5 |- |Vaba Demokraatlik Partei |FDP |41113 |3.13 |0 |0 |33969 |2.58 | -3.84% |0 |0 | -7 |- |Vabad Valijad |FW |14464 |1.10 |0 |0 |15430 |1.17 | -1.96% |0 |0 |0 |- | colspan="2" |Muud |12799 |0.97 |0 |0 |41624 |3.16 |0 |0 |0 |0 |- ! colspan="2" |Kokku !1312734 !100 !41 ! !1315315 !100 ! !42 !83 !-14 |- | colspan="2" |Kehtetuid sedeleid |15477 |1.18 | | |12896 |0.98 | colspan="4" | |} <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ergebnisse Landesebene – Landtagswahl Sachsen-Anhalt 2026 |url=https://wahlergebnisse.sachsen-anhalt.de/wahlen/lt26/erg_land.html?v=1788724164643 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=wahlergebnisse.sachsen-anhalt.de}}</ref> Valimisosalus 77.82% on liidumaal kõige kõrgeim alates esimestest valimistest 1990. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Landtagswahl in Sachsen-Anhalt am 6. September 2026 |url=https://www.wahlrecht.de/news/2026/landtagswahl-sachsen-anhalt-2026.html |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Wahlrecht.de |keel=de-DE}}</ref> Varasemastes arvamusküsitluses ennustati SPDle ~6-9% häältest, rohelistele ~3-6%, kuid mõlemad pääsesid Maapäeva, suuresti tänu taktikalisele hääletamisele, et takistada AfD absoluutenamust kaotsiläinud häälte tõttu. Suur kaotus sai osaks CDUle, kaotades rohkem kui poole 2021. aastal saadud häältest, saades kokku vaid 17% häältest. AfD seevastu kahekordistas oma häältesaaki, jõudes lähedale absoluutenamusele. SPD ja eriti rohelised said hääli juurde väiksemal määral. Ka BSW, millele oli ennustatud ~3-6% häältest, siiski ületas valimiskünnise. Kuid ilma AfD osavõtuta valitsuse moodustamine on keeruline, kuna parteil on kokku 39 kohta (3 alla absoluutenamuse) - absoluutenamuse saavutamiseks ilma AfDta on vajalik kõigi teiste parteide osavõtt. Samas oleks see suhteliselt seinast-seina poliitvaadetega: äärmusvasakpopulistid (Linke ja BSW), keskvasakpoolsed (SPD ja rohelised) ja keskparempoolsed (CDU), ning riiklikul tasandil on CDU poolt koostöö Linkega välistatud - samas on Tüüringis võimul CDU-SPD valitsus Linke välise toetusega, kuid ametliku leppeta, nn. "konstruktiivse opositsioonina". Kuid vajalik oleks saada ka BSW toetus, samas on BSW juht Sahra Wagenknecht kutsunud üles AfD-vastast "tulemüüri" (Brandmauer) lõpetama ja on rääkinud koostöövalmidusest AfDga - BSW hääled (või väline toetus) oleks piisavad, et AfD saaks enamuse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=deutschlandfunk.de |kuupäev=2026-08-16 |pealkiri=Brandmauer-Diskussion: Wie das BSW über die Annäherung an die AfD Wähler erreichen will |url=https://www.deutschlandfunk.de/bsw-afd-brandmauer-landtagswahlen-sachsen-anhalt-thueringen-sahra-wagenknecht-100.html |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Deutschlandfunk |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-07 |pealkiri=Merz välistas koostöö liidumaa valimistel võidutsenud AfD-ga |url=https://www.err.ee/1610130988/merz-valistas-koostoo-liidumaa-valimistel-voidutsenud-afd-ga |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-07 |pealkiri=AfD kogus Saksi-Anhalti liidumaa valimistel 43,8 protsenti häältest |url=https://www.err.ee/1610130247/afd-kogus-saksi-anhalti-liidumaa-valimistel-43-8-protsenti-haaltest |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == <references responsive="1"></references> [[Kategooria:Saksamaa liidumaade valimised]] jvz289m1np0sovtupb2qtvlnwcegx6u 0 720395 7230780 7223646 2026-09-08T11:26:39Z Kuriuss 38125 7230780 wikitext text/x-wiki '''Riia metroo''' (''Rīgas metro'') oli [[Riia]]sse kavandatud metroosüsteem, mis oleks saanud esimeseks [[metroo]]ks Baltimaades. Ehkki projekti põhjendati kiiresti kasvava linna transpordivajadustega, kujunes sellest 1980. aastate lõpus üks olulisemaid vaidlusküsimusi [[Läti NSV]] ühiskonnas ning üks Läti rahvusliku ärkamisliikumise ([[Atmoda]]) sümboleid. Avaliku vastuseisu ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemise tõttu metrood ei ehitatud. Riia kuulus 1970. ja 1980. aastatel NSV Liidu kiiremini kasvavate linnade hulka. 1970. aasta rahvaloenduse ajal elas linnas 731 831 elanikku, 1979. aastal 835 475 ja 1989. aastal juba 910 455 elanikku. Metroo kavandamist alustati 1970. aastate keskel. Alternatiividena kaaluti olemasolevate raudteeliinide ümberehitamist ja [[kiirtramm]]i rajamist, kuid neid lahendusi ei peetud piisavalt tõhusaks. Planeerijad eeldasid, et Riia elanike arv ületab peagi miljoni piiri, mida peeti NSV Liidus metroo rajamise üheks peamiseks eelduseks. Riia metroost oleks saanud üks NSV Liidu kallimaid metrooprojekte. Ehituskuluks hinnati 25–26 miljonit rubla kilomeetri kohta, samal ajal kui näiteks ehitatava [[Minski metroo]] kilomeetri maksumus oli umbes 15 miljonit rubla. Suurem osa rahastusest oleks tulnud üleliidulisest eelarvest. Läti NSV oleks pidanud rahastama peamiselt rongidepoo ehitamist (10–12 miljonit rubla), insenerirajatisi (umbes 2,5 miljonit rubla) ja jaamade vestibüüle (4–5 miljonit rubla), mistõttu kohalike kulude kogusummaks hinnati alla 20 miljoni rubla. Samal ajal taotlesid keskvõimult metroo ehitamiseks toetust ka [[Odessa]] ja [[Omsk]]. Projekti väljatöötamine usaldati Moskva instituudile [[Metrogiprotrans]], kes pidi koostama metroovõrgu skeemi, tehnilis-majandusliku põhjenduse ja ehitusprojekti. Esialgse kava järgi pidi tehnilis-majanduslik põhjendus valmima 1978. aastaks, sellele pidi järgnema kolm aastat projekteerimist ja üheksa aastat ehitustöid. Selle ajakava järgi oleks esimene metrooliin avatud 1990. aastal. Tegelikult projekt viibis: tehnilis-majanduslik põhjendus valmis alles 1980. aastal ja sellele järgnes veel mitmeaastane viivitus. Keeruliste geoloogiliste tingimuste tõttu anti esimese lõigu projekteerimine 1984. aastal üle Leningradi instituudile [[Lenmetroprojekt]], millel oli sarnastes tingimustes rohkem kogemusi. Sellepäras lükati metroo avamine esialgu 1997. aastasse. Jaamade juugendstiilis arhitektuuriline kujundus pidi jääma Läti arhitektide ülesandeks. Neil oli juba kogemusi Moskva metroo [[Rižskaja metroojaam]]a kujundamisest. Metroovõrgu jaoks koostati mitu varianti. Varasema kava järgi oleks süsteem koosnenud kahest liinist: Pleskodāle/Zolitūde–Purvciems/Dreiliņi ja Mīlgrāvis–Ziepniekkalns. Hilisema variandi järgi kavandati kolme liini. Esimese ehitusjärgu moodustanuks 8,3 km pikkune ja kaheksa jaamaga lõik Zasulauksi ja VEF-i vahel, mille läbimiseks oleks kulunud umbes 12 minutit. Hiljem oleks liini pikendatud läänes Imantani ja idas Juglani. Teine liin oleks ühendanud Dreiliņi või Pļavnieki kesklinnaga ja seda oleks hiljem pikendatud Buļļini, kolmas liin oleks kulgenud marsruudil Mežaparks–Centrs–Ziepniekkalns.<ref>[https://lr1.lsm.lv/lv/raksts/zinamais-nezinamaja/rigas-geologija-kapec-neuzcela-metro.a50069 name=":0">Rīgas ģeoloģija: kāpēc neuzcēla metro?], lr1.lsm.lv.</ref><ref> [https://past.1201.lv/metro Метро], past.1201.lv.</ref> 1980. aastate teisel poolel muutus metrooprojekt üha vastuolulisemaks. Selle vastased juhtisid tähelepanu Riia keerulistele geoloogilistele tingimustele, eelkõige kõrgele ja muutlikule põhjaveetasemele, mis võinuks tulevikus põhjustada üleujutusi. Samuti kritiseeriti mõne jaama kavandatud asukohta ja metrootehnoloogiat peeti osaliselt vananenuks. Geoloogilised ja keskkonnaalased argumendid etendasid avalikus arutelus olulist osa, kuid tähtsamaks kujunes projekti poliitiline ja rahvuslik mõõde. Paljude lätlaste jaoks sümboliseeris metroo Moskva poolt peale surutud arengumudelit. Kardeti, et ehitus toob Riiga kümneid tuhandeid töölisi teistest liiduvabariikidest ja kiirendab lätlaste osakaalu vähenemist pealinnas. Kui 1935. aastal moodustasid lätlased Riia elanikkonnast üle 60%, siis 1989. aastaks oli nende osakaal langenud alla 40 protsendi. Sellepärast hakati metrood nägema ka rahvusliku identiteedi ja Läti tuleviku küsimusena. Metroovastasest liikumisest kujunes üks esimesi suuri massiliikumisi, mis ühendas keskkonnakaitse, rahvusliku enesemääramise ja vastuseisu Moskva keskvõimule. 1987. ja 1988. aastal korraldasid keskkonnaaktivistid ja [[Vides aizsardzības klubs]] metroo vastu ulatuslikke proteste. 27. aprillil 1988 toimunud meeleavaldusel osales enamiku hinnangute järgi ligikaudu kümme tuhat inimest. See oli üks suurimaid avalikke proteste Lätis enne [[Läti Rahvarinne|Läti Rahvarinde]] loomist. Metroovastane kampaania kujunes oluliseks osaks Atmoda liikumisest ning aitas kaasa avaliku poliitilise tegevuse laienemisele. Vaatamata protestidele jätkus projekteerimine mõnda aega. Esimese lõigu projekt valmis 1989. aastal ning ehitustööde alguseks kavandati 1990. aastat. Metroo esimese lõigu avamine oli kavandatud aastateks 2000–2002. Kuid 1980. aastate lõpus jõuti järeldusele, et projektil puudub piisav majanduslik ja tehniline põhjendus, ning selle elluviimine peatati. Avalik vastuseis ja Nõukogude Liidu lagunemine lõpetasid metrooprojekti lõplikult. Pärast Läti taasiseseisvumist on metroo rajamise võimalust arutatud harva. Riia elanike arv on märkimisväärselt vähenenud ning metrood on üldiselt peetud linna vajaduste jaoks liiga kalliks ja ebapraktiliseks. Seetõttu peetakse Riia metroo rajamist tänapäeval vähetõenäoliseks isegi Euroopa Liidu võimaliku kaasrahastamise korral. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Riia]] 4ut9sgrv3ktzmhvsbf72n5kisddhfuj 0 720658 7230686 7227299 2026-09-08T04:52:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7230686 wikitext text/x-wiki {| class="infobox" style="width:22em" |+ style="font-size:125%;font-weight:bold;" |Axpo Holding AG | colspan="2" style="text-align:center;" |[[Fail:Axpo_logo_neu.svg|200x200px]] |- !Ettevõtte liik |Avaliku sektori omandis olev ''Aktiengesellschaft''<ref name="registry">{{Netiviide |Pealkiri=Axpo Holding AG |URL=https://ag.chregister.ch/cr-portal/auszug/auszug.xhtml?uid=CHE-101.846.968 |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Handelsregister des Kantons Aargau |Keel=de}}</ref> |- !Asutatud |16. märtsil 2001<ref name="AxpoFinancial2425">{{Netiviide |Pealkiri=Axpo Holding Financial Report 2024/25 |URL=https://www.axpo.com/content/dam/axpo19/global/annual-results/results_24_25/Finanzbericht%202024_2025_Axpo%20Holding_Englisch.pdf |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en |Failitüüp=PDF}}</ref> |- !Eelkäija |Nordostschweizerische Kraftwerke AG (NOK) |- !Peakorter |Baden, [[Aargau]], [[Šveits]] |- !Tegevuspiirkond |Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia; üle 30 riigi<ref name="AxpoGroup">{{Netiviide |Pealkiri=Axpo Group |URL=https://www.axpo.com/group/en/about-us/axpo-group.html |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en}}</ref> |- !Võtmeisikud |Roland Leuenberger (nõukogu esimees)<ref name="AxpoManagement">{{Netiviide |Pealkiri=Executives & Directors |URL=https://www.axpo.com/group/en/about-us/axpo-group/executives-and-directors.html |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en}}</ref> Christoph Brand (tegevjuht)<ref name="AxpoManagement" /> |- !Tegevusala |Elektrienergia, energiakaubandus ja energiateenused |- !Müügitulu |7,395 miljardit [[Šveitsi frank|CHF]] (2024/25)<ref name="AxpoKeyFigures">{{Netiviide |Pealkiri=Key figures |URL=https://www.axpo.com/group/en/investor-relations/key-figures.html |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en}}</ref> |- !Puhaskasum |879 miljonit CHF (2024/25)<ref name="AxpoKeyFigures" /> |- !Varad |31,577 miljardit CHF (2024/25)<ref name="AxpoFinancial2425" /> |- !Omanikud |Kirde-Šveitsi kantonid ja nende kantonaalsed elektriettevõtted (100%)<ref name="AxpoOwners">{{Netiviide |Pealkiri=Owners |URL=https://www.axpo.com/group/en/about-us/axpo-group/owners.html |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en}}</ref> |- !Töötajad |7480 täistööaja ekvivalenti (2024/25)<ref name="AxpoFinancial2425" /> |- !Tütarettevõtted |CKW, Urbasolar ja Volkswind<ref name="AxpoGroup" /> |- !Veebileht |[https://www.axpo.com/ axpo.com] |} '''Axpo Holding AG''' on Šveitsi energiaettevõte, mille peakorter asub Badenis [[Aargau]] kantonis, ning Axpo kontserni emaettevõte. Ettevõte loodi 2001. aastal endise Nordostschweizerische Kraftwerke AG (NOK) ümberkorraldamise tulemusel ning kuulub täielikult Kirde-Šveitsi kantonitele ja nende kantonaalsetele elektriettevõtetele.<ref name="AxpoOwners" /> Kontsern tegeleb [[Elektrienergia tootmine|elektrienergia tootmise]], elektrivõrkude, energiavarustuse ja energiakaubandusega ning pakub energiateenuseid ja sõlmib pikaajalisi elektrienergia ostulepinguid (PPA). Šveitsis põhineb tootmisportfell peamiselt [[Hüdroenergia|hüdroenergial]] ja [[Tuumaenergia|tuumaenergial]], rahvusvaheline laienemine on aga keskendunud eelkõige päikese- ja tuuleenergiale, elektri ja [[Maagaas|maagaasi]] kauplemisele ning taastuvenergia toodangu turustamisele. Kontsernil on osalusi ka gaasiküttel töötavates kombineeritud tsükliga elektrijaamades ning ta tegutseb biomassi, biometaani, akuenergia salvestamise ja [[Veeldatud maagaas|veeldatud maagaasi]] (LNG) valdkonnas.<ref name="AxpoGroup" /> Majandusaastal 2024/25 käitas Axpo koos partneritega enam kui 150 elektrijaama ning varustas nende rajatiste, osaluste ja pikaajaliste elektrihankelepingute kaudu ligikaudu 40% Šveitsis tarbitavast elektrist.<ref name="AxpoResults2425">{{Netiviide |Pealkiri=Annual Results 2024/25 |URL=https://www.axpo.com/group/en/investor-relations/annual-results-2025.html |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en}}</ref> Väljaspool Šveitsi tegutseb kontsern enam kui 30 riigis ja 40 turul Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias.<ref name="AxpoTradingGlobal">{{Netiviide |Pealkiri=Tailored Solutions |URL=https://www.axpo.com/group/en/business-areas/energy-trading-and-sales/tailored-solutions.html |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en}}</ref> 30. septembri 2025 seisuga oli kontsernis 7480 täistööaja ekvivalenti.<ref name="AxpoFinancial2425" /> == Ajalugu == === Päritolu ja Axpo asutamine === Axpo juured ulatuvad Šveitsi elektrifitseerimise arengusse 19. sajandi lõpus. Motor AG, üks hiljem kontserni moodustanud ettevõtete eelkäijaid, asutati 1895. aastal. 1908. aastal ühendas ettevõte Aargau kantonis asuva Beznau hüdroelektrijaama Glaruse kantonis asuva Löntschi salvestuselektrijaamaga ligikaudu 100 kilomeetri pikkuse 27 kV ülekandeliini abil.<ref name="hydro-history">{{Netiviide |Pealkiri=Hydropower |URL=https://www.axpo.com/group/en/business-areas/renewable-energy/hydro-power.html |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en}}</ref> 1914. aastal asutasid Aargau, Glaruse, Zürichi, Thurgau, Schaffhauseni ja Zugi kantonid Nordostschweizerische Kraftwerke AG (NOK), mis võttis üle Beznau ja Löntschi elektrijaamad.<ref name="nok-foundation">{{Netiviide |Pealkiri=NOK-Gründungsvertrag von 1914 |URL=https://www.ag.ch/media/kanton_aargau/alle_medien/dokumente/aktuell_3/anhoerungen/kanton_2/laufende/energieg_19/4_Beilage__NOK-Gruendungsvertrag.pdf |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Kanton Aargau |Keel=de |Failitüüp=PDF |arhiivimisaeg=17.06.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200617100530/https://www.ag.ch/media/kanton_aargau/alle_medien/dokumente/aktuell_3/anhoerungen/kanton_2/laufende/energieg_19/4_Beilage__NOK-Gruendungsvertrag.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> 1920. aastal valmis NOK-il esimene oma hüdroelektrijaam Eglisaus [[Rein|Reini]] jõel.<ref name="hydro-history" /> Šveitsi elektrivõrgu integreerimine Euroopa süsteemi jätkus järgmistel aastakümnetel. 1958. aastal ühendati Saksamaa, Prantsusmaa ja Šveitsi võrgud 220 kV tasemel ning 1967. aastal laiendati Laufenburgi ühendus 380 kV-ni. Sõlmpunkt sai tuntuks „Laufenburgi tähe“ nime all ja kujunes üheks Mandri-Euroopa ühendatud elektrivõrgu lähtekohaks.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=The Star of Laufenburg |URL=https://www.swissgrid.ch/de/home/operation/power-grid/star-of-laufenburg.html |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Swissgrid |Keel=en}}</ref> NOK alustas ka tuumaenergia tootmist. Beznau tuumaelektrijaama 1. plokk alustas tööd 1969. aastal ja sellest sai Šveitsi esimene kommertstuumaelektrijaam; 2. plokk võeti kasutusele 1971. aastal.<ref name="beznau">{{Netiviide |Pealkiri=Nuclear Power |URL=https://www.axpo.com/group/en/business-areas/generation-and-distribution/nuclear-power.html |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en}}</ref> Pärast [[Fukushima I tuumaelektrijaama avarii|Fukushima tuumaõnnetust]] 2011. aastal otsustas Šveitsi Liidunõukogu riigi energiapoliitika ümberkujundamise osana uusi tuumaelektrijaamu mitte ehitada.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Energiestrategie 2050 |URL=https://www.uvek.admin.ch/uvek/de/home/energie/energiestrategie-2050.html |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Federal Department of the Environment, Transport, Energy and Communications |Keel=de |arhiivimisaeg=30.09.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230930221546/https://www.uvek.admin.ch/uvek/de/home/energie/energiestrategie-2050.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 2016. aastal lükkasid Šveitsi valijad rahvahääletusel tagasi algatuse, mis oleks piiranud olemasolevate tuumaelektrijaamade tööiga ja kiirendanud tuumaenergiast loobumist.<ref>{{Netiviide |Autor=Georg Lutz; Florence Lebert |Aeg=2017 |Pealkiri=VOTO-Studie zur eidgenössischen Volksabstimmung vom 27. November 2016 |URL=https://www.voto.swiss/wp-content/uploads/2017/01/VOTO_Studie_27.11.2016.pdf |Kasutatud=30.08.2026 |Keel=de |Failitüüp=PDF}}</ref> 1990. aastate lõpus viis Euroopa elektrituru järkjärguline liberaliseerimine NOK-i aktsionärid oma osalusi ümber korraldama. 2001. aastal lõid NOK, selle omanikest kantonid ja vastavad kantonaalsed elektriettevõtted Badenis asuva Axpo Holding AG. NOK, Centralschweizerische Kraftwerke AG (CKW) ja EGL AG, mis hiljem liideti Axpo Solutions AG-ga, paigutati valdusettevõtte alla.<ref name="zurich-archive">{{Netiviide |Pealkiri=Axpo Holding AG, 1914–2022 (Bestand) |URL=https://suche.staatsarchiv.djiktzh.ch/detail.aspx?ID=3611 |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Staatsarchiv des Kantons Zürich |Keel=de}}</ref> Ettevõte asutati ametlikult 16. märtsil 2001.<ref name="AxpoFinancial2425" /> === Rahvusvaheline laienemine ja mitmekesistamine === 2000. aastatel ühendas Axpo investeeringud Šveitsi elektritaristusse rahvusvahelise energiavarustuse ja energiakaubanduse laienemisega. 2005. aastal käivitati Glaruse Alpides projekt „Linthal 2015“, mille käigus laiendati Linth–Limmerni kompleksi 1000 MW pumphüdroelektrijaamaga. Limmerni jaam võeti pärast ligikaudu kümneaastast kavandamist ja ehitamist etapiviisiliselt kasutusele 2016. ja 2017. aastal; investeeringu maht oli umbes 2,1 miljardit CHF.<ref name="limmern">{{Netiviide |Pealkiri=Limmern pumped storage power plant |URL=https://www.axpo.com/ch/en/energy/generation-and-distribution/hydropower/pumpspeicherwerk-limmern.html |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en}}</ref> Endine NOK nimetati 2009. aastal ümber Axpo AG-ks ja 2012. aastal Axpo Power AG-ks.<ref name="zurich-archive" /> Ümberkorraldus kaasnes elektritootmise, võrkude, energiavarustuse ja rahvusvahelise tegevuse selgema eristamisega. Majandusaastatel 2013/14–2015/16 põhjustasid elektri hulgihindade langus ja Šveitsi frangi tugevnemine elektrijaamade ja elektrihankelepingute märkimisväärseid allahindlusi. Kontserni puhaskahjum oli 2013/14 ligikaudu 730 miljonit CHF, 2014/15 umbes 990 miljonit CHF ja 2015/16 umbes 1,252 miljardit CHF.<ref name="report-1415">{{Netiviide |Pealkiri=Axpo Holding Annual Report 2014/15 |URL=https://www.axpo.com/content/dam/axpo19/master/files-master/about-us/investor-relations/publications---dates/1911_Axpo_Holding_Annual_Report_14_15.pdf |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en |Failitüüp=PDF}}</ref><ref name="report-1516">{{Netiviide |Pealkiri=Axpo Holding Financial Report 2015/16 |URL=https://www.axpo.com/content/dam/axpo19/master/files-master/about-us/investor-relations/publications---dates/1911_Axpo_Holding_Financial_Report_15_16.pdf |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en |Failitüüp=PDF}}</ref> Hindade taastumine ja kulude vähendamise meetmed aitasid kontsernil majandusaastal 2016/17 taas kasumisse jõuda.<ref>{{Netiviide |Aeg=20.12.2017 |Pealkiri=Sustained profits from Europe, further losses in Swiss electricity production |URL=https://www.axpo.com/group/en/news-and-stories/media-releases/2017/sustained-profits-from-europe-but-further-losses-in-electricity.html |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en}}</ref> Samal ajal laiendas kontsern taastuvenergia tegevust väljaspool Šveitsi. 2015. aastal omandas ta Saksamaa ettevõtte Volkswind, mis arendab ja käitab tuuleparke Saksamaal ja Prantsusmaal.<ref name="volkswind">{{Netiviide |Aeg=16.10.2015 |Pealkiri=Axpo successfully finalises the takeover of the wind farm developer Volkswind |URL=https://www.axpo.com/ch/en/newsroom/media-releases/2015/axpo-successfully-finalises-the-takeover-of-the-wind-farm-developer.html |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en}}</ref> Samal aastal alustas tööd [[Põhjameri|Põhjameres]] asuv avamere tuulepark Global Tech I; Axpole kuulub projektist 24,1%.<ref>{{Netiviide |Aeg=02.09.2015 |Pealkiri=Swiss offshore wind farm Global Tech I in the North Sea now on grid |URL=https://www.axpo.com/group/en/news-and-stories/media-releases.html |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en}}</ref> 2019. aastal viidi lõpule Prantsuse ettevõtte Urbasolar omandamine; ettevõte arendab, ehitab ja käitab fotogalvaanilisi rajatisi.<ref name="urbasolar">{{Netiviide |Aeg=25.07.2019 |Pealkiri=Axpo finalises take-over of the PV company Urbasolar |URL=https://www.axpo.com/no/en/newsroom/media-releases/2019/axpo-finalises-take-over-of-the-pv-company-urbasolar.html |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en}}</ref> Rahvusvahelise laienemisega kaasnes energiakaubanduse ja pikaajaliste lepinguliste lahenduste, sealhulgas elektrienergia ostulepingute (PPA), kasv. Kontserni aruannete kohaselt saavutas Trading & Sales majandusaastal 2018/19 oma senise parima tulemuse, mida toetasid muu hulgas nõudlus PPA-de järele ja rahvusvahelise tegevuse laienemine.<ref>{{Netiviide |Aeg=11.12.2019 |Pealkiri=Axpo significantly increased its operating result – success in trading and renewables |URL=https://www.axpo.com/group/en/news-and-stories/media-releases/2019/axpo-significantly-increased-its-operating-result---success-in-t.html |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Axpo |Keel=en}}</ref> === 2022. aasta energiakriis === 2022. aastal suurendas Euroopa energiaturu hindade järsk tõus, mis oli seotud [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] ja Prantsusmaa tuumaelektrijaamade väiksema kättesaadavusega, märkimisväärselt tagatisnõudeid ettevõtetele, kes olid oma tulevase elektritoodangu ette müünud.<ref name="uvek-2023">{{Netiviide |Aeg=04.12.2023 |Pealkiri=UVEK hebt den Rettungsschirm-Kreditrahmen der Axpo Holding AG auf |URL=https://www.uvek.admin.ch/de/nsb?id=99195 |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Federal Department of the Environment, Transport, Energy and Communications |Keel=de}}</ref> Kuigi need riskimaandamispositsioonid ei tähendanud tingimata sama suuri majanduslikke kahjumeid, tekitasid need sektoris väga suure likviidsusvajaduse. 2. septembril 2022 taotles Axpo ettevaatusabinõuna Šveitsi Konföderatsioonilt ajutist likviidsustoetust. 5. septembril tegi Liidunõukogu kättesaadavaks kuni 4 miljardi CHF suuruse allutatud krediidilimiidi.<ref name="credit-2022">{{Netiviide |Pealkiri=Electricity industry financial backstop: FAQs |URL=https://www.uvek.admin.ch/en/electricity-industry-financial-backstop-faqs-archived-dossier |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Federal Department of the Environment, Transport, Energy and Communications |Keel=en}}</ref> Seejärel esitas Liidunõukogu parlamendile sama suure lisakrediidi.<ref>{{Netiviide |Aeg=16.09.2022 |Pealkiri=Federal Council adopts supplementary credit for Axpo Holding AG and 23 other credits |URL=https://www.admin.ch/en/nsb?id=90385 |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Swiss Federal Council |Keel=en}}</ref> Krediidilimiidiga kaasnesid muu hulgas piirangud dividendide maksmisele ja selliste varade müügile, mis võinuks ohustada võimalike laenude tagasimaksmist, ning täiendavad aruandluskohustused ametiasutustele.<ref name="credit-2022" /> Axpo ei kasutanud krediidilimiiti. Pärast turgude osalist normaliseerumist ja tagatisnõuete vähenemist palus ettevõte 2023. aastal toetuse lõpetada. Föderaalne keskkonna-, transpordi-, energia- ja kommunikatsioonidepartement tühistas krediidilimiidi täielikult alates 1. detsembrist 2023.<ref name="uvek-2023" /> Ettevõttele jäid siiski kehtima föderaalseadusest tulenevad aruandluskohustused süsteemselt olulisteks peetavatele elektriettevõtetele.<ref>{{Netiviide |Aeg=2024 |Pealkiri=Report on the activities of ElCom 2023 |URL=https://www.elcom.admin.ch/dam/elcom/en/dokumente/2024/taetigkeitsbericht2023.pdf.download.pdf/Taetigkeitsbericht_ElCom_2023-EN_Einzelseiten.pdf |Kasutatud=30.08.2026 |Väljaanne=Federal Electricity Commission (ElCom) |Keel=en |Failitüüp=PDF}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.axpo.com/ Axpo ametlik veebileht] nv0u981shdq5upo6ko5xpe9iwog1cff 0 720669 7230419 7230300 2026-09-07T13:10:07Z Sendrasendra 225202 /* Teekond iseseisvuse poole (1786–1918) */ 7230419 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. [[1056]]. aastal sai Island esimese [[piiskop]]i, kui ametisse pühitseti [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). 11. sajandi keskpaigas rajati [[Skálholt]]i piiskopkond. Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e. Kümnise kehtestamine oli oluline samm kiriku majandusliku aluse kujunemisel ning mõjutas pikaajaliselt maaomandi ja varanduse jaotust. Gissur Ísleifsson kinkis oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. [[1104]]. aastast allus Islandi kirik [[Lundi peapiiskop]]ile ning [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. [[1106]]. aastal rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Jón Ögmundssoni abiga rajati Põhja-Islandile [[Þingeyrar]]i [[benediktlased|benediktlaste]] klooster [[Húnaflói]] ääres. Umbes 1120. aastal alustatud klooster pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Þorlákur Þórhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Þorlákur ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). 12. ja 13. sajandil suurenes kiriku mõju veelgi. Piiskopid ja teised vaimulikud osalesid poliitikas ning kirik hakkas järk-järgult taotlema suuremat kontrolli kirikuvarade üle. See viis hiljem konfliktideni ilmalike suurmeeste ja kiriku vahel, eriti ''[[staðamál]]''{{'}}i nime all tuntud vaidlustes. Kiriku areng ei olnud algselt täielikult eraldatud ilmalikust võimust: kohalikud vägevad mehed osalesid kirikute rajamises ja kiriku varade haldamises ning piiskopid olid sageli seotud Islandi poliitilise eliidiga. Hiljem suurenes kiriku institutsionaalne iseseisvus. 13. sajandi lõpuks oli kiriku majanduslik ja poliitiline positsioon Islandil märgatavalt tugevnenud. ===Norra laevade talvitumine=== [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Lagunemisaeg ehk Sturlungite ajastu (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite ajastu}} 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses hakkasid Islandi vaba riigi varasemad võimumehhanismid järk-järgult muutuma. ''[[Goði]]''{{'}}d ja nende ''[[goðorð]]''{{'}}id olid endiselt poliitilise süsteemi keskmes, kuid võim koondus üha enam väheste mõjukate suguvõsade kätte. Seetõttu ''goði''{{'}}devahelised konfliktid kasvasid ja nende lahendamisel hakati senisest rohkem kasutama relvastatud jõudu. Umbes 1200. aastast 1260ndateni kestnud perioodi nimetatakse tänapäeva ajalookirjutuses [[Sturlungite ajastu]]ks (islandi keeles ''Sturlungaöld''). Nimetus on hilisem ja selle tänapäevane kasutamine kujunes välja alles varauusajal ja eriti 20. sajandi ajalookirjutuses. Sturlungite ajastu ei olnud üksainus kodusõda, vaid mitme aastakümne jooksul toimunud võimuvõitluste, liitude ja vastasseisude jada. Selle keskmes olid mitmed suured suguvõsad, sealhulgas [[Sturlungid]], ''[[Haukdælir]]'' ([[haukdalirlased]]), ''[[Oddaverjar]]'' ([[oddilased]]) ja ''[[Ásbirningar]]''. Mõjukad juhid kogusid enda ümber relvastatud kaaskondlasi ja konfliktid, mida varem oleks lahendatud õiguslike menetlustega, viisid üha sagedamini vägivallani. Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. 13. sajandi jooksul kasvasid konfliktide ulatus ja osalejate arv ning võim koondus järjest väiksema hulga suurvõimukandjate kätte. Relvastatud kokkupõrked ei piirdunud enam väikeste salkadega, vaid võisid kaasata suuri talupoegade vägesid. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1203–1237], kes sattus oma kirikupoliitika tõttu teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. Üheks oluliseks võimukeskuseks kujunesid [[Sturlungid]]. [[Sturla Þórðarson]]i pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] said vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|[[Christian Krohg]]i joonistus. ''Snorri Sturluson'']] Oluline muutus toimus 1220ndatel, kui Islandi sisepoliitilised võitlused hakkasid üha enam seostuma [[Norra]] kuninga poliitikaga. [[Snorri Sturluson]] sõlmis Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]iga suhteid ning sai kuningaga seotud poliitilise rolli. Hiljem püüdis kuningas Islandi võimuvõitlusi enda huvides ära kasutada ning sidus end mitme Islandi suurvõimukandjaga. See suurendas Norra mõju Islandi poliitikale, kuid ei teinud lõppu kohalikele konfliktidele. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg [[Órækja]] sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja [[Sturla Sighvatsson]]iga. Need tülid, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður ja paljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ning [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. 1230ndatel jätkusid võimuvõitlused, milles senised suguvõsadevahelised konfliktid põimusid võitlusega suuremate võimualade ja poliitilise ülekaalu pärast. [[Sturla Sighvatsson]] püüdis laiendada Sturlungite võimu suurele osale Islandist ning koondas enda ümber ulatusliku toetajate võrgustiku. Tema tegevus viis otsese vastasseisuni teiste suurvõimukandjatega, eelkõige [[Gissur Þorvaldsson]]iga. Võitlus ei piirdunud enam üksikute pealike ja nende lähikondsete tülidega, vaid haaras järjest suuremaid rühmi ja piirkondi. [[1238]]. aastal toimus [[Örlygsstaðiri lahing]], kus Gissur Þorvaldssoni ja [[Kolbeinn ungi Arnórsson]]i juhitud vastasleer alistas Sturla Sighvatssoni väed. Sturla Sighvatsson ja tema isa [[Sighvatur Sturluson]] said lahingus surma. Örlygsstaðiri lahing oli üks Sturlungite ajastu otsustavamaid kokkupõrkeid ning näitas, kui ulatuslikuks olid Islandi võimuvõitlused muutunud. Pärast Örlygsstaðiri lahingut ei taastunud varasem võimutasakaal. Gissur Þorvaldsson tõusis üheks Islandi mõjukamaks võimukandjaks, kuid tema vastasseis teiste juhtidega jätkus. Eelkõige kujunes tema peamiseks vastaseks [[Þórður kakali Sighvatsson]], kes püüdis taastada Sturlungite mõju. Nende võitlus kestis aastaid ning selle käigus toimusid uued relvastatud kokkupõrked ja muutusid senised liidud. Võimuvõitlused olid selleks ajaks seotud ka Norra kuninga poliitikaga. Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] püüdis kasutada Islandi suurvõimukandjate omavahelisi vastuolusid oma mõju suurendamiseks. Islandi pealikud otsisid omakorda kuninga toetust oma konkurentide vastu. Nii muutus Norra kuningas 13. sajandi keskpaigaks Islandi sisepoliitikas uueks osapooleks ning kohalike suurmeeste võimuvõitlus hakkas üha enam seostuma küsimusega Islandi suhtest Norra kuningavõimuga. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas Håkon IV Håkonsson oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. Pikaajaline vägivald nõrgestas ''goðorð''{{'}}idel põhinevat poliitilist süsteemi. [[Alþingi]] ja kohalikud ''þing''{{'}}id säilisid, kuid nende võime tagada õiguskorra toimimine vähenes, samal ajal kui vägevate meeste sõjaline ja majanduslik võim kasvas. Norra kuningas suutis sellises olukorras suurendada oma mõju, pakkudes Islandi võimukandjatele toetust ja sekkudes nendevahelistesse konfliktidesse. 13. sajandi keskpaigaks oli mitme Islandi suurvõimukandja huvides saavutada kuningaga kokkulepe, mis aitaks lõpetada aastakümneid kestnud sisetülid. Sturlungite ajastu ja sellele järgnenud Islandi allumine Norra kuningale kujutasid endast pikaajalist poliitilist muutust, mille käigus senine ''goðorð''{{'}}idel põhinev võimukorraldus nõrgenes ning Norra kuninga mõju Islandil suurenes. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. ===Norra võimu alla sattumine=== Islandi sisemiste võimuvõitluste kõrval suurenes 13. sajandi esimesel poolel järk-järgult Norra kuninga mõju. [[Snorri Sturluson]] viibis 1218–1220 Norras ning aitas ära hoida kuninga kavandatud sõjaretke Islandile. 1220. aasta paiku lubas [[Snorri Sturluson]] Norra kuningale [[Håkon IV Håkonsson]]ile ja tema eestkostjale [[Skúli Bárðarson]]ile aidata kaasa sellele, et islandlased tunnustaksid Norra kuninga ülemvõimu. Snorri ei suutnud ega soovinud seda lubadust täielikult ellu viia. Samasuguseid lubadusi andsid hiljem kuningale ka teised Islandi võimukandjad, sealhulgas [[Sturla Sighvatsson]], [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja [[Gissur Þorvaldsson]]. Norra kuningavõim kasutas selliseid suhteid selleks, et siduda Islandi pealikud oma poliitikaga. Pärast Snorri Sturlusoni tapmist [[1241]]. aastal jätkusid Islandil võimuvõitlused. Eriti tähtsaks vastasseisuks kujunes [[Gissur Þorvaldsson]]i ja [[Þórður kakali Sighvatsson]]i võitlus. [[Þórður kakali]] saavutas [[1246]]. aastal [[Haugsnesi lahing]]us võidu ja tema võimu alla sattus suur osa Islandist. 1250. aastal kutsuti Þórður kuninga käsul Norrasse. Ta viibis seal kuninga teenistuses ja talle anti ülesandeid Norra halduses. Samal ajal tegutses Islandil kuninga huvides [[Gissur Þorvaldsson]], kuid ka tema ei olnud valmis kuninga võimu Islandil tingimusteta kehtestama ning 1254. aastal läks ta kuninga kutsel Norrasse. Mõlema mehe puhul püüdis kuningas nende isiklikke huve ja omavahelisi vastuolusid kasutada Islandi üle suurema kontrolli saavutamiseks. Oluline muutus toimus ka Islandi kirikuelus. 1238. aastal olid nii [[Skálholti piiskop]]i kui ka [[Hólari piiskop]]i tool vakantseks jäänud. Skálholti piiskopiks sai norralane [[Sigvarðr Þéttmarsson]]. Hólari piiskopiks oli algul valitud [[Björn Þorvaldsson]], kuid teda ei pühitsetud ametisse. Ta läks [[Rooma]], et taotleda paavsti sekkumist, kuid suri tagasiteel Islandile. Seejärel määras [[Nidarosi peapiiskop]] Hólari piiskopiks norralase [[Bótólfr]]i. Seni olid Islandi piiskopid üldjuhul kohapeal valitud, kuid nüüd nimetas Nidarosi peapiiskop mõlema piiskopkonna etteotsa esimest korda norralased. 1247. aastal sai Hólari piiskopiks omakorda norralane [[Heinrekr Kársson]]. Kirikliku võimu suurem seotus Norra kirikukorraldusega andis Norra kuningale täiendava võimaluse Islandi poliitikasse sekkuda. [[Heinrekr Kársson]] kujunes üheks Norra kuninga olulisemaks toetajaks Islandil. Ta tegutses aktiivselt kuninga poliitiliste eesmärkide nimel ja sattus konflikti [[Þórður kakali Sighvatsson]]iga. Heinrekri vastuseisu tõttu kutsuti Þórður 1250. aastal Norrasse ja 1249. aastal oli Heinrekr juba kuningale esitanud tema tegevuse kohta kaebusi. Kui [[Gissur Þorvaldsson]] 1254. aastal Norrasse läks, jäi Islandil kuninga huvide edendamine suurel määral teiste kuningameeste ülesandeks. 1250ndatel muutus Norra kuninga sekkumine Islandi asjadesse järjest otsesemaks. 1252. aastal saadeti Islandile [[Gissur Þorvaldsson]], [[Þorgils skarði Böðvarsson]] ja [[Finnbjörn Helgason]], kellele kuningas oli andnud ülesande edendada oma võimu Islandil. Nad sattusid vastasseisu Þórður kakali poolehoidjatega. 1255. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusmehe [[Ívarr Englason]]i, kes pidi koos piiskoppide ja teiste kuninga toetajatega veenma islandlasi kuningale makse maksma. Ívarr tegutses eriti Põhja-Islandil. Tema tegevuse tulemusel nõustusid [[Skagafjörður]]i ja [[Eyjafjörður]]i piirkonna ning suure osa Põhjaveerandkonna elanikud kuningale makse maksma. Kuningas ei pidanud siiski saavutatud tulemust piisavaks ning pidas muu hulgas Gissurit ja Þórður kakalit oma eesmärkide ebaõnnestumise eest vastutavaks. Þórður kakali suri Norras 1256. aastal, enne kui tal õnnestus Islandile tagasi pöörduda. Pärast tema surma tõusis kuninga huvide seisukohast oluliseks tegelaseks noor [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud Håkon IV õukondlane ja tema ustav toetaja. Kuningas andis talle kontrolli Þórður kakali endiste võimualade üle. Þorgils saavutas Põhja-Islandil märkimisväärse mõju, kuid sattus seejärel konflikti [[Þorvarðr Þórarinsson]]iga. Þorgils skarði tapeti 1258. aastal. Pärast Þorgilsi surma pöördus kuningas taas [[Gissur Þorvaldsson]]i poole. 1258. aastal nimetas Håkon IV Gissuri [[jarl]]iks ja andis tema käsutusse Lõunaveerandiku, Põhjaveerandiku ja [[Borgarfjörður]]i. Gissur naasis samal aastal Islandile jarajas endale kuninga nimel tugineva võimukeskuse. Tema tegelik poliitika ei olnud siiski alati kooskõlas kuninga huvidega, sest Gissur püüdis eelkõige kindlustada omaenda võimu Islandil. Norra kuningas püüdis samal ajal kasutada Islandi pealike omavahelisi suhteid ja vastasseise enda mõju suurendamiseks. Islandi juhtivad mehed olid Norraga tihedalt seotud, sest nad reisisid sinna, viibisid kuninga õukonnas ning said temalt tiitleid, võimu ja toetust. Vastutasuks oodati neilt kuninga huvide edendamist Islandil. Nii muutusid kohalikud võimuvõitlused üha enam seotuks Norra kuningapoliitikaga. Pikaajalised sisetülid ja suutmatus saavutada püsivat võimutasakaalu lihtsustasid kuninga sekkumist. 1260ndate alguseks oli Norra kuningavõim saavutanud Islandil juba märkimisväärse mõju. [[Hallvarðr gullskór]] saabus [[1261]]. aastal Islandile kuninga saadikuna ja esitas kuninga nõudmised. Gissur oli sunnitud oma varasemaid kuningale antud lubadusi täitma. Talupoegade seas oli vastuseisu kuningale makstavatele maksudele. Samal ajal suurenes surve saavutada kogu Islandi tunnustus Norra kuninga võimule. Kuningavõimu kehtestamine toimus järk-järgult. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud kuningale truudus- ja maksutõotusi. Seda protsessi seostatakse traditsiooniliselt Vana leppega (''[[Gamli sáttmáli]]'', kuigi see nimetus on ajalooliselt keerulisema kujunemislooga ja 1262–1264 sõlmitud kokkuleppeid võib täpsemalt nimetada [[Gissurarsáttmáli]]ks. Tegu ei olnud üheainsa sündmusega 1262. aastal, vaid mitme piirkondliku kokkuleppe ja vandetõotuse jadaga, mille tulemusel tunnustasid islandlased Norra kuninga ülemvõimu. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma Norra kuningale kindlaksmääratud maksu ja täitma talle truuduskohustust. Vastutasuks pidi kuningas austama Islandi seadusi ja tagama rahu. Samuti nähti ette regulaarne laevaühendus Norra ja Islandi vahel ning islandlaste õiguste säilimine Norras. Kokkulepete oluline osa oli vastastikune kohustus järgida kokkulepitud tingimusi. Norra kuningavõimu kehtestamine ei tähendanud Islandi seniste poliitiliste institutsioonide kohest kadumist. [[Alþingi]] jätkas tegevust ning Island säilitas esialgu oma seadused ja suure osa senistest õigusinstitutsioonidest. Muutus seisnes eelkõige selles, et kõrgeim poliitiline võim ei põhinenud enam üksnes Islandi ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil, vaid Norra kuninga ülemvõimul. Islandist sai Norra kuningriigi maksualune maa ning järgnenud aastakümnetel kujundati selle haldus- ja õiguskorraldus järk-järgult Norra kuningavõimuga tihedamalt seotuks. Aastaid 1262–1264 võib pidada Islandi vaba riigi poliitilise korra lõpuks, kuid Norra kuningavõimu täielik institutsionaalne kinnistumine toimus järk-järgult ka järgnevatel aastakümnetel. Mõnes käsitluses seostatakse ülemineku lõppu ka uue kuningliku seadustiku [[Jónsbók]]i vastuvõtmisega 1281. aastal. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== === Norra võimu alla minek === Sturlungite ajastu lõpuks oli Islandi senine poliitiline kord oluliselt nõrgenenud. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud järk-järgult truudusvande Norra kuningale [[Håkon IV]]-le ja tema pojale [[Magnus VI]]-le. Sellega läks Island Norra kuninga võimu alla ja sellest sai Norra kuningriigi maksualune maa. Tegu ei olnud üheainsa lepinguga, vaid piirkondade kaupa sõlmitud kokkulepete ja antud truudusvannetega. 1264. aastaks oli Islandi vaba riigi senine riigikord lõplikult lõppenud. 1262.–1264. aasta kokkulepete tähistamiseks on traditsiooniliselt kasutatud nimetust "[[Gamli sáttmáli|Gamli sáttmáli]]", kuid säilinud tekstide dateeringu ja autentsuse üle on teadlased vaielnud ja seda nimetust on kasutatud eri ajastute kokkulepete kohta. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma kuningale maksu ja hoiduma vaenutegevusest tema vastu. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja kehtiva õiguse ning kaitsma islandlaste õigusi. Samuti nähti ette islandlaste kaubandus- ja pärimisõiguste säilitamine Norras ning kuninga kohustus tagada ühendus Islandi ja Norra vahel. Lepingu traditsioonilise tõlgenduse järgi lubati Islandile ka iga-aastast laevaühendust, kuid seda kohustust hiljem piisavalt ei täidetud Traditsiooniliselt seostatakse nende kokkulepetega kohustust, et iga talupoeg, kes on kohustatud maksma Alþingile sõitmise toetuseks kogutavat maksu (''[[þingfararkaup]]''), tasuma ka kuningale iga-aastast maksu. Selle suuruseks määrati algselt 8 küünrat Islandi rahasüsttemi järgi. Rahaühik küünar (''alin'') vastas algselt ühe [[küünar|küünra]] villase riide väärtusele. Pärast "Jónsbóki" vastuvõtmist 1281. aastal tõsteti see maks 10 küünrale. Samas seaduseraamatus määrati ka ''þingfararkaup''{{'}}i suuruseks 10 küünart. Uusi makse ei tohtinud kehtestada. Lisaks kohustusid islandlased täitma muid kuninga alamate kohustusi. Vastutasuks lubati islandlastele, et neid ei sunnita ilma erilise põhjuseta Norrasse kohtu ette ilmuma. Erandiks olid inimesed, kelle Islandi [[Alþingi]] oli maalt välja saatnud. Samuti lepiti kokku, et Islandi tähtsamad ametikohad, sealhulgas seadusekuulutaja (hiljem ''[[lögmaður]]'') ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}i amet, antakse võimaluse korral islandlastele. Praktikas nimetati neile ametikohtadele enamasti juhtivate suguvõsade liikmeid, eriti neid, kes olid varem kuulunud ''[[goði]]''{{'}}de hulka või pärinud nende võimupositsioonid. Kokkulepetes nähti ette ka see, et igal aastal pidi Islandile saabuma kuus meresõidukõlblikku laeva. Islandlaste pärandvara Norras pidi jääma nende õigetele pärijatele, sõltumata sellest, kui kaua pärandi vastuvõtmisega aega läheb. Samuti kaotati ''[[landaurar]]'', Norras sadamasse saabumisel võetav tasu (½ marka ehk 8 loodi hõbedat), ja islandlastele lubati Norras selliseid õigusi, nagu neil oli seal varem kõige soodsamal ajal olnud. Kuningas pidi tagama islandlastele rahu ja nende endi seaduste kehtimise. Islandlased kohustusid jääma kuningale truuks seni, kuni kuningas ja tema järglased täitsid kokkulepitud tingimusi; nende rikkumise korral võisid islandlased oma truuduskohustusest vabaneda. Need tingimused on säilinud keskaegsete kokkulepete traditsioonilises tekstis, mille kujunemise ja dateeringu suhtes on allikakriitilisi probleeme. Kuningas ei täitnud neid tingimusi. Laevad jäid sageli saabumata ning ''[[sýslumaður]]''{{'}}id ja seadusekuulutajad olid sageli välismaalased. Kuninga maksukogujad ja väejuhid (''hirðstjóri''{{'}}d), olid samuti sageli välismaalased ning võisid peale selle olla korrumpeerunud ja tegelda väljapressimisega. === Haldus ja õigus === Norra kuningavõimu kehtestamise järel hakati Islandi senist ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil põhinevat poliitilist korraldust järk-järgult asendama kuningliku haldusega. Seniste kohalike võimukeskuste asemele kujunesid kuninga ametnike hallatavad piirkonnad ning senist ''[[þing]]''{{'}}idel põhinenud haldus- ja kohtukorraldust hakati asendama ''[[sýsla]]''{{'}}de süsteemiga. Muutus ei toimunud korraga, vaid kujunes välja järgnevate aastakümnete jooksul. [[Gissur Þorvaldsson]]i surmaga [[1268]]. aastal lõppes Islandi [[jarl]]ivõimu ajastu, sest pärast teda ei määratud Islandile enam uut jarli. Kuningavõimu tugevnemisega kadus järk-järgult ka kohalike ''[[goði]]''{{'}}de poliitiline võim. 1270ndatel kujunes välja süsteem, milles kohalikku haldust korraldasid kuninga ametnikud, eelkõige ''[[hirðstjóri]]''{{'}}d ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}id. [[Alþingi]] säilis, kuid selle ülesanded ja korraldus muutusid. See jätkas tegevust kohtu- ja seadusandliku koguna, kuid tegutses nüüd kuningavõimu raamistikus. [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda säilitas seadusandlikud ülesanded, kuid selle koosseis ja roll erinesid vaba riigi aegse Lögrétta omast. Seniste ''goði''{{'}}de asemel hakkasid Lögréttasse kuuluma kuningavõimu ajal ametisse määratud ''[[lögréttumaður]]''{{'}}id. Norra kuningavõimu kehtestamisega hakati Islandi senist "[[Grágás]]il" põhinenud õiguskorraldust asendama Norra õigusest lähtuvate seadustega. Esimene uus kuninglik seaduseraamat oli "[[Járnsíða]]". [[Sturla Þórðarson]] osales tõenäoliselt selle koostamises. Ta tõi selle seaduseraamatu [[1271]]. aastal Norrast Islandile. "Járnsíða" võeti Islandil vastu järk-järgult aastatel 1271–1273. See põhines suurel määral Norra õigusel ning pidi asendama vaba riigi aegse "Grágási", kuid tekitas islandlastes vastuseisu, sest uued õigusnormid erinesid oluliselt varasemast Islandi õigusest. Sturla Þórðarson oli [[Norra]]s kuningas [[Magnus Lagabøte]] juures ning sai tema usaldusisikuks, [[skald]]iks ja saagakirjutajaks. Pärast kuningas Håkon IV surma [[1263]]. aastal kirjutas Sturla kuninga elust teose "[[Hákonar saga Hákonarsonar]]". Hiljem kirjutas ta ka Magnus Lagabøte valitsemist käsitleva saaga. Alþingi tegevust juhtisid pärast Islandi allutamist Norra kuningale kuninga nimetatud ''[[lögmaður]]''{{'}}id. Amet kujunes välja vaba riigi aegse ''lögsögumaður''{{'}}i ehk seadusekuulutaja ameti põhjal. ''Lögmaður'' oli Islandi kõrgeim õigusametnik. [[Sturla Þórðarson]] sai [[1272]]. aastal kogu Islandi ''lögmaður''{{'}}iks ja jäi sellesse ametisse kuni 1277. aastani. Siis jagati Island kaheks ''[[lögdæmi]]''{{'}}ks. Lõuna- ja Ida-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks sai [[Jón Einarsson]] ning Põhja- ja Lääne-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks Sturla Þórðarson. Sturla jäi sellesse ametisse kuni [[1282]]. aastani. "Járnsíða" aegse Alþingi koosseisu kuulusid ''[[sýslumaður]]''{{'}}ite nimetatud ''nefndarmaður''{{'}}id. Neid oli 140 ja nende hulgast määras ''lögmaður'' (või kaks ''lögmaður''{{'}}it) Lögréttasse 36 meest. "Jónsbókiga" muudeti seda korda: alates 1281. aastast nimetasid ''[[sýslumaður]]''{{'}}id Alþingile ''nefndarmaður''{{'}}iteks 84 talupoega , kelle hulgast määrasid kaks ''[[lögmaður]]''{{'}}it 36 meest Lögréttasse. Kuningavõimu algatatud seadused vajasid Alþingi heakskiitu ja Lögrétta vastu võetud seadused kuninga kinnitust. [[Magnus Lagabøte]] jätkas Norra kuningriigi õiguskorralduse ühtlustamist. "[[Jónsbók]]" koostati Járnsíða puuduste parandamiseks ja Islandi olude paremaks arvestamiseks. Selle tõid Norrast Islandile kuninga esindajad [[1280]]. aastal. Jónsbók võeti [[Alþingi]]l muudatustega vastu [[1281]]. aastal. [[Jón Einarsson]]i järgi, kes oli üks selle Islandile toonud kuninga esindajatest, hakati seda peagi nimetama "Jónsbókiks". See jäi Islandi peamiseks seaduseraamatuks väga pikaks ajaks ja kujundas Islandi õiguskorraldust kuni varauusajani. Raamatu tekst on säilinud. Selle sätted käsitlevad muu hulgas makse ja muid kohustusi kuninga ees. Maksukorraldus muutus. Kuninga maksuks määrati 10 küünart senise 8 küünra asemel. Ka ''[[þingfararkaup]]''{{'}}i suuruseks kehtestati 10 küünart. Maksu võis tasuda ka Islandil tavapärastes kaupades, sealhulgas villases riides, villas ja nahkades. === Kaubandus ja laevaühendus === Norra võimu alla minekuga muutusid ka Islandi väliskaubanduse tingimused. Island sõltus suurel määral ühendusest Norraga, sest kõiki vajalikke kaupu ei suudetud ise toota. Norra kuninga ja islandlaste kokkulepetes oli ette nähtud regulaarne laevaühendus, kuid seda kohustust järjepidevalt ei täidetud. 1262. aasta kokkuleppe kohaselt pidi kuningas tagama, et järgneva kahe aasta jooksul purjetaks Norrast Islandile kuus kaubalaeva; pärast seda tähtaega pidid kuningas ja "parimad islandlased" (''bestu menn'') iga-aastases laevade arvus omavahel kokkuleppele jõudma. Vaba riigi ajal sõitsid Islandile Norra eri sadamatest kaupmehed, kes kauplesid suhteliselt vabalt. Pärast Islandi allutamist Norra kuningale hakkas kuningavõim käsitama Islandiga kauplemist üha enam kuningliku eesõigusena. Eesmärk oli koondada kaubandus kuninga kontrolli alla ja saada sellest tollide ja muude maksude kaudu tulu. 1294. aastal määras Norra kuningas [[Bergen]]i ametlikult Põhja-Atlandi saarte, sealhulgas Islandi peamiseks kaubandussadamaks. Praktikas tähendas see, et Islandi ja Norra vaheline kaubandus koondus üha enam Bergeni kaudu toimuvasse kaubandussüsteemi. 13. sajandi lõpuks oli Bergenist saanud Islandi peamine kaubanduspartner ja vahenduskeskus. Island sõltus suurel määral väliskaubandusest, sest teravilja, puitu, metalli ja paljusid muid vajalikke kaupu tuli sisse vedada. Samal ajal muutus laevaühendus Norraga ebaregulaarseks. Et laevaliiklust ja kaubandust hakkasid üha enam korraldama Norra kuningavõim ja Norra kaupmehed, vähenes islandlaste võimalus mõjutada väliskaubanduse tingimusi ja kaubandussidemete korraldust. See suurendas Islandi sõltuvust Norra kaudu toimuvast kaubavahetusest ning muutis saare varustamise ebaregulaarse laevaühenduse poolt haavatavamaks. 14. sajandil muutus laevaühendus veelgi ebakindlamaks. Traditsiooniliste andmete kohaselt saabus 1324. aastal Islandile üks laev, 1326. aastal ei saabunud ühtegi, 1333. aastal saabus üks, 1350. aastal ei saabunud ühtegi ja 1375. aastal samuti mitte ühtegi. 1324. aastal saabus laeval koos teiste reisijatega Islandile ka [[Hólari piiskop]] [[Lárentíus Kálfsson]]. 1326. aastal jäi laevade puudumise tõttu Hólari piiskopkonnas isegi veinist puudu ja allikate kohaselt tuli seetõttu jumalateenistustel veini asemel muid lahendusi kasutada. Hiljem laevaühendus siiski taastus ja 1340ndatel saabus Islandile mõnel aastal märksa rohkem Norra laevu. ===Kiriku võimu tugevnemine=== [[Pilt:Iceland Virgin Retable 1300s.JPG|pisi|Islandi tiibaltar [[Neitsi Maarja]] kujutisega. Umbes 1275–1300]] Pärast Islandi minekut Norra kuninga võimu alla tugevnes märgatavalt ka kiriku iseseisev võim. Islandil tegutsesid endiselt kaks piiskopkonda ([[Skálholti piiskopkond]] ja [[Hólari piiskopkond]]), kuid suhted kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahel muutusid üha pingelisemaks. Piiskopid püüdsid kirikut ilmalikust mõjust vabastada ning laiendada oma kontrolli kirikuvara, vaimulike ja kiriklike õigusküsimuste üle. Et piiskopid ei kuulunud enam [[Lögrétta]] koosseisu, keskendusid nad kiriku majandusliku ja õigusliku iseseisvuse tugevdamisele. [[Skálholti piiskop]] [[Árni Þorláksson]] [1269–1298], kelle hüüdnimi oli ''Staða-Árni'' 'Kirikumõisate Árni', sai selles protsessis keskseks tegelaseks. Tema tegevuse algusaastatel toetas teda kuningas [[Magnus VI Lagabøte]], kes suri 1280. 1275. aastal õnnestus Árnil kehtestada uus kiriklik õiguskoodeks ''[[kristinréttur]]'', mis suurendas märkimisväärselt piiskoppide võimu. See reguleeris muu hulgas abielu-, pärimis- ja kõlblusküsimusi ning laiendas kirikukohtute pädevust valdkondadesse, mis olid varem kuulunud peamiselt ilmaliku õiguse alla. Samuti kinnitati selles vaimulike tsölibaadikohustus, kuigi praktikas ei kadunud vaimulike kooselu naistega kohe. Kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahelist võitlust kirikute ning nende varade kontrolli üle nimetatakse ''[[staðamál]]''{{'}}iks. Konflikti keskmes olid ''[[staður]]''{{'}}id ehk kirikumõisad. Paljud kirikud olid rajatud suurmaaomanike maadele ja nende asutajad või pärijad olid säilitanud õiguse kasutada osa kirikute tuludest. Piiskopid püüdsid aga saavutada kirikute ja nende varade täielikku allutamist kiriklikule võimule. Võitlus algas juba 12. sajandi lõpul piiskop [[Þorlákur Þórhallsson]]i ajal, kuid jõudis haripunkti Árni Þorlákssoni reformide käigus. Kiriklike sanktsioonide, poliitilise surve ja kuningavõimu toetuse abil anti kirikumõisad järk-järgult ilmalike omanike käest kiriku kontrolli alla. Sama poliitikat viis oma piiskopkonnas ellu [[Hólari piiskop]] [[Jörundur Þorsteinsson]] (1267–1313). Konflikt lahenes 1297. aastal [[Ögvaldsnesi kokkulepe|Ögvaldsnesis sõlmitud kokkuleppega]], mis saavutati Hólari piiskopi [[Jörundur Þorsteinsson]]i ja Norra kuninga [[Eirik Magnusson]]i osalusel. Selle järgi jäid ilmalike omanike valdusse need kirikumaavaldused, mille tuludest kuulus neile vähemalt pool, ülejäänud läksid piiskoppide kontrolli alla. Kokkulepe tugevdas kiriku sõltumatust ilmalikest võimukandjatest ning kujunes oluliseks etapiks kiriku ja suurmaaomanike pikaajalise vastasseisu lõpetamisel. Selle üks tagajärg oli preestrite ametisse nimetamise allutamine piiskoppide kontrollile. Samuti laienes kirikukohtute pädevus märgatavalt: nende võim ei piirdunud enam üksnes vaimulike ja kirikuvaraga seotud küsimustega, vaid hõlmas ka abielu- ja kõlblusasju. Et selliste rikkumiste eest määrati sageli suuri rahatrahve, hakati neid leevendama erandlubade ehk [[dispensatsioon]]ide ja [[indulgents]]ide abil. Indulgentsid võeti Islandil kasutusele 1275. aastal ning neist kujunes aja jooksul üks kiriku tähtsamaid tuluallikaid. 14. sajandi alguseks oli Islandi kirik kujunenud üheks maa olulisemaks majanduslikuks ja poliitiliseks jõuks. Kiriku valdusesse koondus palju maad ja muud vara ning piiskoppide mõju ulatus kaugemale usuelust, hõlmates ka abielu-, pärimis- ja moraaliküsimusi. Kiriku rikkus põhines maavaldustel, rendituludel, kümnisel, trahvidel, pärandustel ja muudel kiriklikel tuludel, mis andsid talle tugeva majandusliku aluse. 14. sajandi alguses Islandi kiriklik ja vaimulik elu elavnes. Seda perioodi seostatakse muu hulgas mitme silmapaistva piiskopiga, eelkõige Hólari vaga ja õpetatud piiskopi [[Lárentíus Kálfsson]]iga [1324–1331]. Rajati kaks uut kloostrit ja tugevnes [[Guðmundur Arason]]i austamine pühakuna. === Ilmaliku võimu koondumine === Ka ilmalikus valitsemises ilmnesid allakäigu märgid. Mõned suguvõsad koondasid enda kätte märkimisväärse jõukuse ja mõjuvõimu. Nii tõusid esile näiteks [[Vatnsfirðingid|Vatnsfirðingite]] suguvõsa ning [[Björn Jórsalafari]], [[Loftur Guttormsson]] ja [[Björn Þorleifsson]] (suri 1467). Björn Jórsalafari tütar [[Kristín Björnsdóttir]] (hüüdnimega Vatnsfjarðar-Kristín) oli Björn Þorleifssoni ema. Björn Þorleifsson abiellus [[Loftur Guttormsson]]i tütre [[Ólöf Loftsdóttir]]iga, sidudes kaks vägevat suguvõsa. Paistab, et nad tegutsesid enamasti üheskoos kuninga ametnikega, mitte nende vastu. Mitmed neist, sealhulgas Björn Þorleifsson ise, täitsid ka kuninga 'määratud ''[[hirðstjóri]]'' (asehalduri) ametit. Just selles rollis hukkus Björn Þorleifsson 1467. aastal. Ta tapeti [[Rifil Snæfellsnes]]il inglise kaupmeeste poolt. See vallandas Taani-Norra ja Inglismaa vahelise pikaajalise konflikti, mis Islandi ajaloos kannab [[inglaste sajand]]i nime.<ref> [https://www.historytoday.com/archive/feature/icelands-english-century Iceland's English Century], History Today.</ref> ===Muutused=== Norra kuninga võimu kehtestamisega muutus Islandi poliitiline ja ühiskondlik korraldus järk-järgult. Kuningavõim tõi Islandile püsivama täidesaatva halduse, regulaarse maksustamise ja Norra kuningriigi õiguskorraldusega seotud seadused. Seetõttu vähenes kohalike võimukandjate poliitiline iseseisvus ja Islandi valitsemine muutus varasemast tsentraliseeritumaks. Samal ajal säilisid Alþingi ja mitmed Islandi enda poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, nii et kohalik autonoomia täielikult ei kadunud. 13. ja 14. sajandil toimusid muutused ka Islandi ühiskondlikus ja majanduslikus korralduses. Suurmaaomanikud ja kirik suurendasid oma maaomandit ja rentnike arv kasvas. Järk-järgult kujunes välja mõisamajandusele sarnane tootmisviis, milles üha suurem osa põllumajandustoodangust põhines rentnike tööl. Norra kuninga maksude ja muude kohustuste korrapärase kogumise vajadus aitas sellele arengule kaasa, kuid maa ja majandusliku võimu koondumine oli pikemaajaline protsess, mis oli alanud juba enne Islandi allutamist Norra kuningale. == Taani võimu aeg (1380–1918) == 1380. aastal ühendati Norra (koos Islandiga) ja Taani ühise kuninga [[Olav IV]] võimu alla. See personaalunioon kestis kuni 1814. aastani. Kiriku juhtkond muutus üha ilmalikumaks. Islandi [[annaalid]]es sagenesid teated kirikutegelaste võimuvõitlusest, kõlvatust käitumisest ja ahnusest. Piiskoppide hulgas oli palju välismaalasi, näiteks Taanist pärit [[Jón Gerreksson]], kes oli varem olnud [[Uppsala peapiiskop]], kuid sealt ametist tagandatud. Hólari eriti võimujanuliste piiskoppide [[Ólafur Rögnvaldsson]]i [1459–1499] ja [[Gottskálk Nikulásson]]i (suri 1520) ning Skálholti piiskopi [[Stefán Jónsson]]i [1491–1518] ajal jõudsid kuritarvitused haripunkti. [[1513]]. aastal püüdsid Islandi pealikud piiskoppide võimu piirata. 26 pealikku koostasid nn [[Leiðarhólmi otsus]]e ([[Leiðarhólmsskrá]]), kuid ettevõtmine ebaõnnestus, sest see ei leidnud toetust ei ülejäänud elanikkonna ega kuninga esindaja poolt. [[Pilt:Hekla (A. Ortelius) Detail from map of Iceland 1585.jpg|pisi|Detail [[Abraham Ortelius]]e 1585. aasta Islandi kaardilt, millel on kujutatud purskavat [[Hekla]] vulkaani]] Üks peamine põhjus, miks Island sel ajajärgul alla käima hakkas, olid korduvad loodusõnnetused: [[maavärin]]ad, [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], ikaldused ja epideemiad. Kõige rängem neist oli ''[[svartidauði]]'', katkuepideemia aastatel 1402–1404. Traditsiooniliselt on Islandi ajalookirjutuses hinnatud, et see nõudis kuni kahe kolmandiku elanikkonna elu. Uuemad uurimused on seda hinnangut siiski oluliselt allapoole korrigeerinud: [[Gunnar Karlsson]]i ja [[Helgi Skúli Kjartansson]]i 1994. aasta uurimuse ning [[Chris Callow]]' ja [[Charles Evans]]i 2016. aasta analüüsi kohaselt jäi tegelik suremus tõenäoliselt 25–45% vahele, võib-olla isegi alla 25%.<ref>Chris Callow, Charles Evans. The mystery of plague in medieval Iceland. – ''Journal of Medieval History'', 2016, 42 (2).</ref> Seega oli rahvaarvu langus tõenäoliselt tagasihoidlikum, kui eeldab vanem, laialdaselt tsiteeritud hinnang "umbes 25 000–30 000 inimeseni". 15. sajandi jooksul rahvaarv küll taas kasvas, kuid kahanes uuesti suure katku (''[[plágan mikla]]'') ajal aastatel 1493–1494. Ka selle epideemia suremust hinnatakse tänapäeval mõõdukamaks (umbes 25–45%) kui varasemas ajalookirjutuses. Selliste katastroofide ja kehva valitsemise tagajärjel hävis suur osa varasemast jõukusest ja ainelisest kultuurist. Kui islandlaste endi kaugkaubandus ja kaubalaevandus 12.–13. sajandil taandus, suurenes Norra kaupmeeste roll ning hiljem läks Islandi väliskaubandus üha enam välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Kuningad hakkasid käsitama Islandit tuluallikana, mida tuleb maksimaalselt ära kasutada. 15. sajandi alguses sattus Islandi kaubandus peamiselt Inglise kaupmeeste ja [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] kontrolli alla. Peale selle läks oluline osa kalandusest ja sellest saadavast tulust välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Hansa kaupmehed rajasid 1500. aasta paiku Islandile tugipunkte ja kasutasid islandlasi vähetasustatud tööjõuna. ===Reformatsiooniaeg (1550. aastast)=== [[Pilt:Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg|pisi|[[Abraham Ortelius]]e Islandi kaart. Umbes 1590]] Katoliku kirik oli islandlaste teadvusse sügavalt juurdunud. Kui piiskopid olid islandlased, olid nad tähtsaimate võimukandjatena ka vastukaal välismaistele ametnikele. Sellepärast põrkus [[reformatsioon]] suure osa islandlaste tugevale vastuseisule. Reformatsiooni varajasteks märkideks Islandil on traditsiooniliselt peetud preester [[Jón Einarsson]]i jutlust Skálholti kirikus umbes 1530. aastal (selle loo ajalooline usaldusväärsus on teadlaste seas vaieldav), [[Oddur Gottskálksson]]i salaja tehtud Uue Testamendi tõlget ning [[Gissur Einarsson]]i tagasipöördumist Hamburgist. Gisurr oli Hamburgis õppimise ajal saanud mõjutusi luterlusest ja pooldas salaja reformatsiooni. [[1539]]. aastal, kui Skálholti piiskop [[Ögmundur Pálsson]] oli kõrge ea ja halvenenud nägemise tõttu oma ametist loobumas, soovitas ta Gisurri oma järglaseks. Kuningas kinnitas Gisurri Ögmunduri järglaseks 1540. aastal. Kuigi tema ametiaeg algas siis, pühitseti ta Skálholti piiskopiks alles 1542. aastal Kopenhaagenis. Ögmundur ja Hólari piiskop [[Jón Arason]] olid aga reformatsiooni vastu. [[1541]]. aastal saabus Islandile Taani kuninga saadik koos sõduritega ning Ögmundur võeti kinni ja viidi Taani. Ta suri teel Kopenhaagenisse. See võimaldas Gisurril Skálholti piiskopkonnas reformatsiooni edendada, kuid luterlus ei levinud kohe kogu Islandile. Hólari piiskopkond jäi endiselt katoliiklikuks ja seda juhtis Jón Arason. Gisurr Einarsson suri [[1548]]. aastal. Tema järglaseks valiti luterlane [[Marteinn Einarsson]], kes pühitseti piiskopiks [[1549]]. aastal Kopenhaagenis. Jón Arason püüdis seejärel taastada katoliku kiriku mõju ja sattus üha teravamasse vastasseisu Taani kuninga ja tema toetajatega. Ta võttis oma kontrolli alla suure osa Islandi kiriklikust elust ja püüdis taastada katoliiklikku korda. [[1550]]. aastal võeti Jón Arason koos oma kahe poja, Ari ja Björniga vangi ja nad hukati [[7. november|7. novembril]] Skálholtis pea maharaiumise teel. Jón Arasoni hukkamist on traditsiooniliselt peetud Islandi reformatsiooni otsustavaks pöördepunktiks. Pärast Jón Arasoni surma kõrvaldati organiseeritud vastupanu reformatsioonile ja [[1552]]. aastal võeti ka Hólari piiskopkonnas vastu luterlik kirikukord. Sellega oli reformatsiooni institutsionaalne põhietapp Islandil lõpule jõudnud, kuid luterluse tegelik juurdumine ühiskonnas kestis veel aastakümneid. Hólari piiskop [[Ólafur Hjaltason]] andis [[1555]]. aastal välja evangeelse kirikukäsiraamatu ja [[lauluraamat]]u ning jumalateenistusi hakati pidama protestantliku korra kohaselt. Reformatsiooni kinnistamisel etendasid hiljem olulist osa Skálholti piiskopid [[Gísli Jónsson]] ([[1558]]–[[1587]]) ja [[Oddur Einarsson]] ([[1589]]–[[1630]]) ning eelkõige Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]] ([[1571]]–[[1627]]). Guðbrandur andis usinal välja islandikeelset vaimulikku kirjandust. [[1584]]. aastal ilmus tema toimetatud Islandi esimene täielik [[piiblitõlge]]. Reformatsioonijärgsetel aastakümnetel ilmus islandi keeles ka arvukalt [[lauluraamat]]uid, kirikukäsiraamatuid ja muud vaimulikku kirjandust. Kirikukorralduse aluseks oli esmalt [[1537]]. aastal Taanis välja antud kirikukorraldus, mida Islandil hakati rakendama järk-järgult. [[1607]]. aastal anti välja muudetud ja täiendatud Taani kirikukorraldus. Ilmalik valitsemine ja seadusandlus jätkusid suuresti varasemate institutsioonide kaudu, kuigi need allusid nüüd Taani kuninga võimule. === Taani kaubandusmonopoli aeg (1602–1786) === [[Pilt:1761_Homann_Heirs_Map_of_Iceland_"Insulae_Islandiae"_-_Geographicus_-_Islandiae-hmhr-1761.jpg|pisi|Islandi haldusjaotus 1761. aastal]] 17. sajandi alguses hakati Islandi suhtes ajama [[merkantilism|merkantilistlikku]] majanduspoliitikat, mille keskne osa oli Islandiga kauplemise ainuõiguse andmine piiratud ringile Taani alamatele. Selle eesmärk oli muuta tagasihoidliku mahuga Islandi kaubandus majanduslikult tasuvaks ja samal ajal vältida kuritarvitusi, mis olid varem tulenenud islandlaste sõltuvusest väliskaupmeestest. Süsteemi eeldatavad eelised olid järgmised: *kroon sai kindla tulu kaubandusõiguse eest makstavate tasude näol; *kaupmehed ei pidanud taluma nii suurt konkurentsi, et meresõidu- ja kaubanduskulud ei oleks end ära tasunud; *islandlastele pidi olema tagatud regulaarne kaubandusühendus, vajalike kaupade varustuskindlus (nii koguse kui ka kvaliteedi poolest) ja võimalus oma toodangut müüa.<ref>Jón Jónsson 1895: 537.</ref> Kaubandusmonopoli suurim oht seisnes siiski selles, et kaupmehed võisid konkurentsi puudumist enda huvides ära kasutada. 20. aprillil 1602 andis kuningas [[Christian IV]] [[Kopenhaagen]]i, [[Helsingør]]i ja [[Malmö]] kodanikele privileegikirja, millega neile anti ainuõigus Islandiga kauplemiseks väikese tasu eest kroonile. (Juba 1603. aastal tegeles Islandi- kaubandusega [[Islandske Kompagni]]. 1619. aastal korraldati kompanii tegevus ümber ja sellele anti uued privileegid. Alates 1620. aastast oli Islandi-kaubandus lubatud ainult Kopenhaageni kaupmeestele.)<ref>Bjørn Teitsson 1977: 90. Vt ka: Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund: Ekonomisk-historiska föreningen 1983.</ref> Algses privileegikirjas põhjendas kuningas seda otsust sellega, et välismaised kaupmehed olid Islandi kaubandusest märkimisväärset kasu saanud ning nüüd pidid sellest eelisest osa saama eelkõige tema enda alamad, kellel olevat piisavalt laevu ja kaupu sellise ettevõtmise korraldamiseks.<ref>Jónsson 1895: 539.</ref> Islandlaste kaitseks kaupmeeste võimalike kuritarvituste eest sätestati, et kaupmehed peavad varustama Islandit heade, võltsimata ja riknemata kaupadega ning rikkumiste korral vastutama selle eest kuninga ees. Samuti ei tohtinud nad kaupade hindu omavoliliselt tõsta, vaid pidid müüma neid senise Islandi tava kohaselt. Kasutada tuli Islandi küünart, mõõte ja kaalusid ning kõik kaupmeeste ja islandlaste vahelised vaidlused tuli lahendada [[Alþingi]]l.<ref>Jónsson 1895: 540. Vt ka: ''Lovsamling for Island'', I kd, lk 139–141.</ref> Kuigi islandlaste huvid olid paberil hästi kaitstud, olid nad konkurentsita tegutsevate kaupmeeste omavoli ees suuresti kaitsetud. ==="Türklaste" röövretk=== {{Vaata|Tyrkjaránið}} 1627. aasta suvel korraldasid Põhja-Aafrika [[korsaar]]id Islandile rüüsteretke, mida Islandi ajaloos tuntakse nimega ''[[Tyrkjaránið]]'' 'türklaste röövretk'. Ründajaid oli kahest korsaarikeskusest: üks rühm lähtus [[Salé]]st Marokos ja teine [[Alžiir]]ist. Salé rühm, mida juhtis Hollandi päritolu korsaar [[Jan Janszoon]] ehk [[Murat Reis]], maabus [[20. juuni]]l [[1627]] [[Grindavík]]is, võttis inimesi vangi ja rüüstas asulat, kuid ei suutnud [[Bessastaðir]]it vallutada ja läks Salésse tagasi. Alžiiri rühm ründas juuli alguses [[Austfjirðir]]i piirkonda ja [[16. juuli]]l [[Vestmannaeyjar]]it, kus rüüstati [[Heimaey]]d kolm päeva. Kokku võeti rüüsteretkedel vangi umbes 400 inimest ja tapeti umbes 30–50 inimest. Vangid viidi Põhja-Aafrikasse ja müüdi orjadeks. Osa neist vabastati hiljem lunaraha eest, kuid enamik ei pöördunud Islandile tagasi. Sündmuse üks tähtsamaid kaasaegseid allikaid on Vestmannaeyjari pastori [[Ólafur Egilsson]]i vangipõlvelugu. Nimetus ''Tyrkjaránið'' ei tähenda, nagu ründajad oleksid olnud türklased: Põhja-Aafrika moslemeid ja korsaare nimetati tol ajal türklasteks. === Absoluutse monarhia aeg === ====Absoluutse momarhia kehtestamine==== 13. oktoobril 1660 tunnistasid seisused Taani kuninga võimu pärilikuks, lõpetades senise korra, mille järgi kuninga valis aadlikest koosnev riiginõukogu. 1661. aastal kehtestati Taani ja Norra kuninga [[Frederik III]] valitsetud [[Taani-Norra riik|Taani-Norra riigis]] [[absoluutne monarhia]]: seisused andsid seisused kuningale vandega praktiliselt piiramatu võimu. See ei olnud enam piiratud seisuste kogude ega riiginõukoguga.<ref name="eirikur">Eiríkur Þ. Einarsson. [https://eirikur.is/minnisvardar/vesturland/kopavogur-minn/?utm Kópavogur].</ref> Samal aastal kehtestati absoluutne monarhia ka Norras. Et Frederik III oli Taani ja Norra kuningas ja Island oli Norra krooni all olev maa, sooviti saada ka islandlastelt tunnustus tema absoluutsele kuningavõimule. 1662. aasta kevadel saabusid Islandile kirjad, milles nõuti esindajate saatmist Alþingile, et nad tunnustaksid Frederik III-t päriliku kuningana.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Neis kirjades ei mainitud absoluutse monarhia kehtestamist.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Alþingi esindajad märkisid seepeale, et eraldi päriliku kuninga tunnustamine pole vajalik, sest Island kuulus Norra kuningriiki, mis oli juba pärilik monarhia.<ref name="visinda">[https://www.visindavefur.is/svar.php?id=61371&utm Hvers vegna var Kópavogsfundurinn haldinn og hver var tilgangurinn með honum?], Vísindavefurinn, 8.12.2012.</ref> Samal aastal saadeti Islandile kuninga esindaja, Islandi [[läänimees]] [[Henrik Bjelke]]. Kuninga korralduse kohaselt pidi ta saama islandlastelt truudusvande Frederik III-le ja tema pärijatele.<ref name="eirikur" /> Bjelke laev viibis kolm nädalat, ja kui tema laev tema laev [[Skerjafjörður]]is maabus, oli [[Alþingi]] koosolek juba lõppenud, mistõttu ei saanud ta kavandatud toimingut seal läbi viia.<ref name="eirikur" /> Esimese asjana saatis ta 12. juulil ametnikele kirja, käskides neil ilmuda 26. juuliks [[Bessastaðir]]isse.<ref name="eirikur" /> Pühapäeval, 27. juulil pidid vanded olema alla kirjutatud.<ref name="eirikur" /> ''Lögmaður'' [[Árni Oddsson]] kutsus aga kohtu- ja rahvakoosoleku [[Kópavogur]]isse kokku alles 28. juuliks.<ref name="eirikur" /> On viiteid sellele, et Árni Oddsson ja piiskop [[Brynjólfur Sveinsson]] püüdsid kaitsta maa vanu õigusi.<ref name="eirikur" /> [[Vallholti annaalid|Vallholti annaal]]i teatel oli sel päeval selge ja päikesepaisteline ilm.<ref name="eirikur" /> [[Kópavoguri þing|Kópavoguri ''þing''{{'}}il]] ([[Kópavogsfundinn]]) andsid Islandi esindajad [[Frederik III]]-le ja tema pärijatele truudusvande ning tunnustasid teda päriliku isanda ja absoluutse suveräänina (''erfðaherra'' ja ''absolut soverejn'').<ref name="eirikur" /> Kópavoguri ''þing''{{'}}il andis truudusvande ja kirjutas sellele alla 109 meest.<ref name="eirikur" /> Nende hulgas olid mõlemad Islandi piiskopid, mõlemad ''[[lögmaður]]''{{'}}id, 42 pastorit ja praosti, 17 ''[[sýslumaður]]''{{'}}it ja 43 ''[[lögréttumaður]]''{{'}}it ja talupoega, samuti ülemaalise ''þing''{{'}}i kirjutaja (''landþingsskrifari''), endise kloostrivara haldur (''klausturhaldari'') ja habemeajaja (''bartskeri'').<ref name="eirikur" /> [[Fitja annaalid|Fitja annaal]]i teatel järgnes pidusöök ja ööni kestnud pidu.<ref name="eirikur" /> Mängiti viiulit ja trompetit, lasti aupauke, öösel toimus ilutulestik.<ref name="eirikur" /> Islandi esindajate truudusvanne ei tähendanud, nagu nad oleksid soovinud loobuda kogu senisest õiguskorrast. Nad esitasid kuningale palvekirjad (''bænaskrár''), milles palusid säilitada Islandi vanad seadused ja ajaloolised õigused ning hoiduda uutest koormistest.<ref name="eirikur" /> Palvekirjades mõeldi vanade seaduste ja õiguste all Islandi senist õiguskorda ja ajaloolisi õigusi, mida hilisemates käsitlustes on seostatud ka [[Gamli sáttmáli]] (vana lepingu) traditsiooniga. Selle traditsiooni kohaselt oli Island 13. sajandil tunnustanud Norra kuninga ülemvõimu vastastikuste kohustuste alusel. Palvekirjades rõhutati Islandi vaesust ja väljendati vastuseisu uutele maksudele.<ref name="eirikur" /> Absoluutset monarhiat palvekirjades ei mainitud.<ref name="eirikur" /> Seetõttu ei ole Kópavoguri sündmust kõige täpsem käsitada lihtsalt senise õiguskorrast loobumisena ja absoluutse monarhia tingimusteta vastuvõtmisena. Mõned allikad kirjeldavad seejuures ka Islandi esindajate vastuseisu ja survet nende allkirjade saamiseks. [[Árni Magnússon]] vahendas ühe osaleja väidet, et allkirjad saadi surve abil.<ref name="visinda" /> Ühe teate järgi olid Bjelkel kaasas relvastatud sõdurid ja kui piiskop Brynjólfur Sveinsson rääkis islandlaste õigustest, viitas Bjelke sõduritele.<ref name="visinda" /> Teise teate järgi osutas ''lögmaður'' Árni Oddsson terve päeva vastupanu ja andis lõpuks pisarsilmil vande.<ref name="visinda" /> Pärast 1662. aasta Kópavoguri ''þing''{{'}}i jäi Islandi senine valitsemiskorraldus esialgu suuresti muutumatuks. Island oli alates [[1541]]. aastast Taani kuninga lään ja Henrik Bjelke oli selle läänimees (''lénsherra'') alates [[1648]]. aastast kuni surmani [[1683]]. aastal. Island oli Taani kuninga lään ja kuningas oli Islandi valitsemisega seotud õigused ja kohustused üle andnud Bjelkele kui läänimehele. Läänimehe õiguste hulka kuulus õigus Islandit kuninga nimel hallata ja saada läänist kuninga antud läänikirja alusel tulu. Tema kohustuste hulka kuulusid kuninga huvide ja õiguste kaitsmine, Islandi halduse korraldamine ning läänist saadavate tulude kogumine, arvestus ja haldamine. Läänikorraldusega olid seotud ka läänikontode (''[[lénsreikningur]]'') pidamine ja esitamine ning kuningale kuuluvate valduste ja nende tulude üle arvestuse pidamine. Bjelke viibis Islandil harva. Tema asemel korraldas kohapealset haldust tema määratud foogt (''[[fógeti]]''). ''Fógeti'' oli läänimehe esindaja, kes tegutses tema nimel ja teostas Islandil tema valitsemisõigusi. Tema ülesannete hulka kuulusid kuninga ja läänimehe tulude kogumine, nende üle arvestuse pidamine ja aruandlus, kuningale või läänimehele kuuluvate valduste haldamine ja kuninga korralduste täitmise tagamine. ''Fógeti'' tegeles ka kohtuliku ja haldusliku asjaajamisega ning esindas läänimeest kohalikes küsimustes. Bjelke ajal resideeris tema ''fógeti'' [[Bessastaðir]]il. Bjelke lääniga kaasnesid ka konkreetsed majanduslikud õigused. 1662. aastal anti talle kümneks aastaks õigus saada Islandi tuludest aastas 6000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning talle kinnitati muu hulgas õigus vabale kalapüügile ja Islandi toodangu väljaveole. Hiljem määrati Bjelkele kui admiralile tasuks kogu Islandi maamaksutulu, kuni see 1683. aastal asendati aastapensioniga. Bjelke surma järel hakati senist läänikorraldust järk-järgult asendama kuninga otsesema haldusega. 1683. aastal määrati Islandile [[maafoogt]] ''[[landfoged]]'', kelle ülesannete hulka kuulusid eelkõige kuninga varade ja tulude haldamine, arvepidamine ning järelevalve kaubanduse ja kalanduse üle. 1684. aastal määrati Islandi üle ''[[stiftamtmand]]'' ehk ''stiftsbefalingsmand'', kellest sai kuningavõimu kõrgeim esindaja Islandil. Ta resideeris Kopenhaagenis. Islandi kohapealse valitsemise korraldamiseks määrati [[1688]]. aastal ''[[amtmand]]'', kes tegutses ''stiftamtmand''{{'}}i esindajana ja oli Islandil kõrgeim ametnik. Islandi asjade kõrgem juhtimine kuulus Kopenhaagenis tegutsevatele Taani keskvõimu asutustele, eelkõige ''[[Danske Kancelli]]''{{'}}le ja ''[[rentekammer]]''{{'}}ile. Kantsleriametkond tegeles peamiselt kohtu- ja kirikuküsimustega, ''rentekammer'' aga rahanduse, kuninga tulude, kaubanduse ja üldise haldusega. 1770. aastal korraldati Islandi haldus ümber: maa jagati kaheks maakonnaks (''amt'') – [[Suður- og Vesturamt]]iks ja [[Norður- og Austuramt]]. Samal aastal pidi ''stiftamtmand'' senise Kopenhaagenis resideerimise asemel hakkama elama Islandil, [[Bessastaðir]]is. Enne absoluutse monarhia kehtestamist ei olnud täpselt määratletud, kuidas jagunes seadusandlik võim kuninga ja Alþingi vahel.Pole näiteks selge, kas kuninga kinnitus oli Alþingi otsustele tingimata nõutav.<ref name="visinda" /> Ajaloolane Gunnar Karlsson on märkinud, et teatud mõttes võib öelda, et Lögréttal oli koos kuningaga pikka aega säilinud teatav osa seadusandlikust võimust.<ref name="visinda" /> Kindlasti võttis Alþingi vastu nn Alþingi otsuseid (''alþingisdómur''), millel oli vähemalt juhul, kui kuningas need kinnitas, seaduse jõud.<ref name="visinda" /> Pärast absoluutse monarhia kehtestamist 1662. aastal jätkas Alþingi mõnda aega selliste otsuste vastuvõtmist, kuid tema panus seadusandlusse vähenes järk-järgult ja kadus 1700. aastaks täielikult, sest kõrgeim seadusandlik võim kuulus nüüd kuningale.<ref name="visinda" /> Senine õigus- ja kohtukorraldus säilitati suurel määral muutumatuna: Lögrétta otsuseid oli juba alates 1593. aastast võimalik edasi kaevata Alþingi [[Yfirréttur]]'ile või kuninga otsusele, ja alates 1732. aastast kuulus lõplik apellatsiooniõigus Taani Kõrgeimale Kohtule Kopenhaagenis.<ref>[https://www.althingi.is/pdf/isl.pdf Saga Alþingis], Alþingi.</ref> Lögrétta oli pidanud oma istungeid spetsiaalselt selleks ehitatud hoones alates [[1594]]. aastast, mil koosolekupaik viidi Öxará idakaldalt läänekaldale.<ref>[https://www.thingsites.com/m/thingvellir/logberg Lögberg], Þingvellir World Heritage Site.</ref> Peagi loobuti ka tavast saata Alþingi otsused kuningale kinnitamiseks, sest Alþingil ei olnud enaj seadusandlikku funktsiooni.<ref name="visinda" /> Alþingi tegutses rohkem kui sajandi edasi peamiselt kohtuna, kuni see 1800. aastal kaotati ja selle asemele loodi Reykjavíkis ülemkohus ([[Landsyfirréttur]]).<ref name="visinda" /> ====Raskused kaubanduse korraldamisel==== [[Pilt:Eggert Ólafsson's Death.jpg|pisi|[[Vasegravüür]] 1768. uppunud islandi maadeuurija ja filoloogi [[Eggert Ólafsson]]i mälestuseks (1768)]] Absoluutse monarhia ajal astuti uusi samme Islandi arengu edendamiseks: 1670. aastal ja uuesti 1758. aastal tehti islandlastele ettepanek osaleda kaubanduses, kuid neil puudusid selleks nii majanduslikud vahendid kui ka vajalikud teadmised kaubandusest, mistõttu need katsed ebaõnnestusid. 1684. aastal määrati kindlaks, millised piirkonnad iga sadama juurde pidid kuuluma, kuid 18. sajandi jooksul muutusid need piirid taas ebamääraseks.<ref>Teitsson 1977: 90.</ref> Selle asemel piirduti hädaabinõudega. Kaubandust püüti korraldada nii, et see anti rendile selleks loodud ettevõtetele (1619, 1684, 1733, 1743, 1763), ja samuti püüti seda korraldada kuninga kulul (1757–1763, 1774–1786), kuid olukord ei paranenud. Mõnikord andis Taani valitsus kaubandusõiguse rendile liiga kõrge tasu eest, mistõttu kaupmehed, kes püüdsid oma kulusid tagasi teenida, kasutasid konkurentsi puudumist veelgi rohkem ära. Tagajärjeks olid enamasti korduvad kaebused vajalike kaupade puudumise, välismaiste kaupade kõrgete ja Islandi kaupade madalate hindade, samuti sisseveetavate kaupade riknemise ja kaupmeeste omavoli üle. Seda, et need kaebused ei olnud alusetud, näitasid uurimised ja kehvadest varustusoludest tingitud korduvad näljahädad. [[Lauritz Gottrup]]i algatusel laskis valitsus käsikirjade kogujal [[Árni Magnússon]]il ja ''lögmaður'' [[Páll Vídalín]]il uurida Islandi olukorda aastatel 1702–1712, et koostada uus maaregister ("[[Jarðabók Árna Magnússonar og Páls Vídalíns]]"), kus kirjeldati talusid ja nende omanikke, rendi- ja maksukohustusi, maa väärtust ja tootlikkust ning elanike arvu ja majanduslikku olukorda. See valmis 1714. Nad leidsid ligikaudu 1200–1300 mahajäetud talumajapidamist ja jõudsid veendumusele, et Islandi päästmiseks tuleb kaubandus vabastada. Hiljem hakati seda mõtet üha sagedamini toetama. Kaubandusmonopol ei toonud kaasa oodatud arengut. Probleem seisnes eelkõige selles, et kogu kaubandus oli hooajaline: Taani kaupmehed saabusid Islandile kevadel ja lahkusid suve jooksul taas. Kaupmehed hakkasid seal talvituma alles 18. sajandi teisel poolel, pärast 1777. aasta kuninglikku korraldust, mis kohustas kaupmehi aastaringselt kauplemiskohtades viibima.<ref>[https://island-lexikon.de/Akureyri.html Akureyri], Island-Lexikon.</ref> Kuni kauplemiskohtades ei olnud püsielanikke, koosnesid need vähestest majadest. Nii oli Lääne-Islandil [[Ólafsvík]]is 1719. aastal üks maja, 1777. aastal kolm ja 1784. aastal kuus. Akureyris oli umbes 1650. aastal kaks maja ja [[1752]]. aastal kõigest neli.<ref>Teitsson 1977: 90–92.</ref> Sellele stagnatsioonile aitas kaasa ka see, et Islandi valdavalt talupoegadest elanikkond oli kauplemiskohtadesse püsielanike asumise vastu, sest kardeti vaeste arvu kasvu: maata inimesed võivad sissetulekust ilma jääda ja siis peavad talupojad hakkama neid ülal pidama.<ref>Teitsson 1977: 90–92</ref> ====18. sajandi loodusõnnetused==== Lõpuks tabas Islandit veel suur hulk suhteliselt suuri loodusõnnetusi: [[maavärin]]ad (1784), [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], karmid talved, ikaldused ja taudid. 18. sajandil kasvas Islandi rahvaarv korduvalt tagasi ligi 50 000 inimeseni, kuid iga kord pani kasvule piiri mõni õnnetus: 1707.–1709. aasta suur rõugeepideemia nõudis ligikaudu 12 000–18 000 inimelu (veerandi rahvastikust), langetades rahvaarvu ligikaudu 37 000-ni; 1750. aastate külmade talvede ja näljahäda tagajärjel langes rahvaarv ligikaudu 43 000-ni; [[Laki]] lähedal [[1783]]–1784. aastal toimunud vulkaanipursete ja neile järgnenud "udunälja" ([[Móðuharðindin]]) tagajärjel hukkus ligikaudu 10 000 inimest ehk viiendik rahvastikust, mis langetas rahvaarvu ligikaudu 40 000-ni.<ref>[https://www.cambridge.org/core/journals/polar-record/article/icelands-demographic-transition-from-turf-houses-to-too-many-tourists/A462425B0071EB7BB8686ACB181EB6A5Iceland's demographic transition], Polar Record, Cambridge Core.</ref> ==== Skúli Magnússon ==== Kaubandusmonopole ajal oli Islandil võitluses kaupmeestega puudunud energiline ja omakasupüüdmatu juht, kes oleks olnud valmis otsustavalt tegutsema, kellel oleks jätkunud julgust võitlusse astuda ja visadust see lõpuni viia ka tugeva vastupanu korral. Sellise juhi sai Island [[Skúli Magnússon]]i (1711–1794) näol. Tal olid peaaegu kõik omadused, mis suurtel juhtidel tavaliselt on. Ta oli andekas, julge, energiline ja visa ning ka halastamatu: eesmärgi saavutamise nimel ei valinud ta eriti vahendeid. Ta oskas võita lihtrahva poolehoidu ja pälvis paljude imetluse, ehkki teised teda vihkasid ja põlgasid. Juba ''[[sýslumaður]]''[[']]ina [[Skagafjörður]]i maakonnas (''sýsla'') sattus ta esimest korda konflikti kaupmeestega. 1743. aastal kirjutas ta valitsusele ja süüdistas [[Hofsós]]i kaupmeest selles, et too oli müünud elanikele, sealhulgas talle endale, halva kvaliteediga rauda. Selle peale korraldati ''þing''{{'}}ipaigas kontroll: tunnustatud sepad katsetasid kaupmehe juuresolekul rauda. Tulemus osutus kaupmehele ebasoodsaks ja teda sunniti raud tagasi võtma. Sellele järgnesid uued süüdistused: kaupmees ei toonud maale piisavalt puitu, jahu ega muid kaupu, müüs neid ülemäära kõrge hinnaga ning keeldus sageli ja põhjuseta elanike tapaloomi vastu võtmast. Skúli kogus nüüd kaupmehe vastu kohtulikult kinnitatud tunnistusi ja saatis need valitsusele. Lisaks süüdistas ta kaupmeest selles, et viimane oli müünud tünni jahu, mis oli mullaga segatud. Asi jõudis Alþingile, mis langetas 1749. aastal otsuse, mis andis suures osas õiguse ''sýslumaður''{{'}}ile. Nii sai Skúlist Islandi lihtrahva juht ja eestkõneleja.<ref>Jón Jónsson 1895: 567–568.</ref> Mõni aeg hiljem nimetati Skúli [[maafoogt]]iks (''landfógeti''). Sellelt kõrgelt ametikohalt asus ta ellu viima kava Islandi majanduse arendamiseks. 1751. aastal asutas ta koos veel kaheteistkümne Islandi ametnikuga ühingu, mille eesmärk oli rajada Islandile tööstusettevõtteid. Ettevõtmine langes soodsale ajale. Samal aastal sai Kopenhaagenis riiginõukogu juhiks [[Johann Hartwig Ernst von Bernstorff]], kes oli just kuus aastat viibinud [[merkantilism]]i sünnimaal [[Prantsusmaa]]l. Kui varem oli püütud tööstust koondada Kopenhaagenisse, siis nüüd soovis valitsus edendada [[manufaktuur]]e ka provintsides. Sllepärast peeti loomulikuks uurida võimalusi ka Islandil. Valitsus suhtus Islandi algatusse soosivalt ning uus ettevõte pälvis esialgu kuninga ja valitsuse märkimisväärse toetuse. Aastatel 1751–1758 anti välja koguni 16 kuninglikku otsust Islandi manufaktuuride kohta. Manufaktuuride peamiseks keskuseks määrati [[Reykjavík]], mis kuulus tollal Taani kroonile. Manufaktuuride käsutusse anti [[Reykjavíki mõis]], naabermõis [[Örfirisey]], kus paiknes kaubakoht, veel üks talu ning 61 000 riigitaalri suurune toetus.<ref>Jón Jónsson (1895), lk 572</ref> Manufaktuurid rajati aastatel 1752–1759, tootmine algas juba 1752. aastal. Ettevõtte pidas köievabrikut ja parkalitöökoda, aga kõige tähtsamaks kujunes tekstiilitootmine, sealhulgas ketramine, kudumine ja värvimine. Köievabrik ja parkalitöökoda tegutsesid 1764. aastani, mil tulekahju hävitas osa tootmishoonetest. Tõenäoliselt töötasid ettevõtted kahjumiga. Nende tegevus lõppes lõplikult 1802.–[[1803]]. aastal.<ref>Teitsson 1977: 91–92.</ref> Samaaegselt manufaktuuride käivitamisega alustas Skúli põhjalikku uurimist Islandi kaubanduskompanii tegevuse kohta, kogudes selle vastu tõendeid. Paistab, et ta oli otsustanud koguda nii palju süüdistusmaterjali, et kompanii oleks sunnitud kaubandusest loobuma või koguni kahjutasu maksma. See ei olnud keeruline. Kaebused kompanii vastu sagenesid iga aastaga. 1753. aastal kurdeti, et maale oli toodud liiga vähe jahu. Sellepärast palusid ''amtmand'' ja maafoogt kaupmeest jätta osa kokkuostetud kalast saarele, et vältida ähvardavat näljahäda, kuid kaupmees keeldus. ''Amtmand'' teatas valitsusele, et kaupmees oli igati püüdnud sundida talupoegi loovutama kala ja liha, pakkudes vastu üksnes pudukaupu. Talve jooksul halvenes olukord sedavõrd, et maafoogt laskis kaupmeeste kaubalaod avada ja jagas seal hoitud kaubad elanikele. Seejärel sõitis ta koos kogutud kaebustega [[Kopenhaagen]]isse, mis viis ametliku uurimise algatamiseni. 30. märtsil 1756 moodustati komisjon kaebuste uurimiseks. Komisjon jõudis järeldusele, et kompanii oli mitmes suhtes rikkunud talle antud privileegikirja (''oktroi'') tingimusi. Juba alates 1744. aastast oli vilja sissevedu Islandile olnud ebapiisav, kuigi valitsus oli sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. Seega polnud kahtlust, et kompaniid ähvardas kohtuprotsess, mis oleks suure tõenäosusega lõppenud süüdimõistmisega. Kohtuasja siiski ei algatatud, sest valitsus soovis vältida sellega seotud kulusid ja kartis ühtlasi, et pärast seda ei leiduks kedagi, kes Islandi kaubanduse üle võtaks. Lõpuks pakuti kompaniile võimalust loobuda vabatahtlikult kaubandusõigustest enne 1758. aasta lõppu. Vastutasuks vähendati aastate 1756–1758 tasu poole võrra, kokku 24 000 riigitaalri ulatuses.<ref>Jón Jónsson 1895: 572–575.</ref> Skúli ei rahuldunud selle pooliku võiduga. Ta esitas valitsusele uue märgukirja, milles tegi ettepaneku Islandi kaubanduse parandamiseks vähendada sadamate arvu, kuhu laevad igal aastal sõitsid, ja lubada islandlastel endil kaubanduses osaleda. Kõige parema meelega oleks ta näinud vabakaubandust, kuid pidas seda riigi vaesuse ja elanike väheste kogemuste tõttu esialgu teostamatuks. Ettepanek leidis valitsuses poolehoidu, kuid lõpuks otsustati, et kuningas võtab Islandi kaubanduse ise üle. Vastav otsus tehti 9. jaanuaril 1759. Selgus, et kaubanduse tulud ja kulud olid vaevu tasakaalus.<ref>Jón Jónsson 1895: 577–584.</ref> Hilisem aruanne aastate 1774–1784 kohta näitas koguni kuningale tekkinud märkimisväärset kahjumit.<ref>Jónsson 1895: 606.</ref> Islandi-kaubandus oli endiselt ebatulus ettevõtmine. Pärast järjekordset komisjoni uurimist kaotati kuninglik kaubandusmonopol 18. augusti 1786 dekreediga<ref>Jón Jónsson. Den danske regering og den islandske monopolhandel, nærmest i det 18. århundrede. – ''Historisk Tidsskrift'', sari 6 (1895–1897), kd 6, nr 1. [https://tidsskrift.dk/historisktidsskrift/article/download/54647/73746?inline=1&utm Täistekst.] </ref> ning 13. juuni 1787 määrusega Islandi-kaubanduse ja -laevasõidu kohta.<ref>Jónsson 1895, lk 607</ref> Tegelik üleminek toimus järk-järgult aastatel 1787–1788. Kaubanduse vabadus kehtis esialgu ainult Taani kuninga alamatele. Alles 15. aprilli 1854 seadusega avati Islandi-kaubandus lõplikult ka välisriikide kaupmeestele. Seadus jõustus 1. aprillil 1855. === Teekond iseseisvuse poole (1786–1918) === Selle perioodi alguses kadusid viimsedki jäänused Islandi varasemast iseseisvusest. [[1800]]. aastal kaotati Alþingi ja selle asemele loodi kolmeliikmeline ülemkohus ([[Landsyfirréttur]], ''landsoverretten''.<ref>[https://www.althingi.is/pdf/enska.pdf Althingi: Icelandic Government & Politics], Alþingi.</ref> [[1801]]. aastal liideti Hólari piiskopkond Skálholti piiskopkonnaga üheks Islandi piiskopkonnaks, mille asukohaks sai Reykjavík. Skálholti piiskopi residents oli Reykjavíki üle viidud juba varem; 1784. aasta maavärina järel kolis 1785. aastal ära piiskopkonna kool ja hiljemalt 1796. aastaks elas ka piiskop ise Reykjavíki lähistel. Nii jäi Islandile alles vaid üks piiskop. Samal ajal müüs valitsus maha piiskopkondade suured maavaldused ja lubas, et [[riigikassa]] võtab hariduskulud enda kanda, kuid ei täitnud seda lubadust. Taani sõja ajal [[Suurbritannia]]ga aastatel 1807–1814 ([[Suurtükipaadisõda]]) jäeti Island omapead. Seda olukorda kasutas ära Taani [[kaaperlaev]]akapten [[Jørgen Jürgensen]], kes laskis end 26. juunil [[1809]] kuulutada Islandi kaitsjaks ning kõrgeimaks ülemaks maal ja merel. Tal oli kaheksast mehest koosnev ihukaitsesalk. Ta rajas oma peakorteri [[Reykjavík]]i. Sama aasta 22. augustil võtsid Briti väed ta kinni ja viisid Islandilt minema. [[Kieli rahu]]ga [[1814]]. aastal anti Island sõnaselgelt Norralt üle Taanile, kui kuningas [[Frederik VI]] loovutas Norra Rootsi kuningale [[Karl XIII]]-le. Sellega kadus viimne jäänus Islandi formaalsest seotusest Norraga. Sõja ajal oli Island tunda saanud vaba liiklemise ja Suurbritanniaga kauplemise eeliseid. 19. sajandi jooksul muutus kliima ebasoodsamaks, mille üks tagajärg oli ulatuslik väljaränne Ameerikasse, eriti [[Manitoba]]sse [[Kanada]]s, kus rajati asula nimega Uus-Island ([[New Iceland]]). Välja rändas ligikaudu 15 000 inimest tollase 70 000 elaniku seast. Samal ajal kujunes Islandil välja uus rahvuslik eneseteadvus, mille juhtfiguuriks sai [[Jón Sigurðsson]] (1811]]–[[1879) ja mida mõjutasid Euroopas levinud rahvusromantilised ideed. Pärast sõja lõppu hakkasid islandlased üha tungivamalt nõudma kaubanduse täielikku vabastamist. ==== Nõuandev Alþingi 1845. aastast ==== [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]i portree'']] Kui 28. mai 1831. aasta määrusega nähti Taanis ette provintside seisuste nõuandvate esinduskogude asutamine, kirjutas [[Baldvin Einarsson]] Alþingi taastamisest. Pärast tema surma võtsid selle küsimuse 1837. aastal üles [[Þórður Sveinbjörnsson]] ja [[Páll Melsteð]]. Reykjavíkis kogunes 1839 ja 1841 nõuandev komisjon, kuhu peale nende kuulus veel kaheksa Islandi ametnikku, et arutada seda ja teisi olulisi küsimusi. 8. märtsi 1843 määrusega taastati Alþingi, kuhu kuulus 20 rahva valitud ja 6 kuninga määratud ''þingmaður''{{'}}i. See kogunes esimest korda 1845. aastal Reykjavíkis. Alþingil oli nõuandev pädevus ja see pidi kogunema iga kahe aasta järel. 1848. aastal peeti Islandil mitu poliitilist koosolekut, nende hulgas augustis 1848 rahvakoosolek Öxará ääres ''þing''{{'}}iväljakul. Koosolekult saadeti Kopenhaagenisse kuningale kiri, milles nõuti Islandile oma rahvusliku esinduskogu (''[[Þjóðfundur]]'') loomist, et rajada alus Islandi põhiseadusele. Samuti väljendati lootust, et Islandi ja Taani suhteid puudutavaid otsuseid ei tehta ilma sellise esinduskogu nõusolekuta. 10. septembril 1848 lubas kuningas, et põhialuseid, mis Islandi eripärase olukorra tõttu võivad olla vajalikud tema põhiseadusliku seisundi korraldamiseks riigis, ei võeta vastu enne, kui islandlased on saanud nende üle oma maal kokku kutsutud esinduskogus arvamust avaldada. See esinduskogu pidi algselt kokku tulema 1850. aastal, kuid eelkõige 1848.–1850. aasta sõja ([[Kolmeaastane sõda]] ehk [[Esimene Schleswigi sõda]]) tõttu lükati selle kokkukutsumine järgmise 1851. aasta suvele, 5. juulile. Sellepärast ei saanud ka 8. märtsi 1843. aasta määruses ette nähtud kord täielikult toimida. Valitsus esitas esinduskogule seaduseelnõu Islandi seisundi kohta riigis seoses 5. juuni 1849 Taani põhiseadusega, mis pidi tervikuna ka Islandil kehtima hakkama, olenemata sellest, kas selle sätted sobisid sealsesse olukorda või mitte. Seaduseelnõu andis Islandile väga piiratud autonoomia ja Taani suveräänsuse säilimisst valvati äärmise rangusega: suurem osa Islandi tuludest pidi minema Taani riigikassasse, mis pidi aga maksma palka Islandi kõrgeimatele ametnikele. Kõige tähtsamad küsimused pidi otsustama Taani parlament [[Rigsdagen]], kuhu Island pidi saatma neli [[Folketing]]i liiget ja kaks [[Landsting]]i liiget. Esinduskogu ei nõustunud sellega ja Jón Sigurðssoni juhtimisel esitati ettepanek, et Islandit tuleb käsitada iseseisva maana, millel on Taaniga ühine kuningas ja troonipärimine ning veel mitu ühist valdkonda, eeskätt välissuhted. Kuningal pidi olema minister, kes esindaks tema juures Islandit. Island pidi osalema ühiste küsimuste käsitlemisel ja nende kulude kandmisel. Kuningas pidi nimetama kõik Islandi ametnikud, kuid muus osas pidi ta andma täidesaatva võimu saarel üle seal elavatele vastutavatele ministritele. Kohtuvõim pidi kuuluma maa enda kohtutele. Kuninglik komissar ja Islandi ''stiftamtmand'' [[Jørgen Ditlev Trampe]] saatis esinduskogu 9. augustil laiali, enne kui see jõudis talle esitatud valimisseadust ja põhiseaduse eelnõusid kuigi põhjalikult arutada. Järgnevatel aastatel suhtus valitsus põhiseadusküsimusse väga tõrjuvalt, kuigi Alþingi esitas igal istungjärgul selle kohta avalduse. Samal ajal muutus üha aktuaalsemaks ka rahandusküsimus. 1857. aastal taotles Alþingi otsustusõigust Islandi eelarve üle, kuid alles pärast seda, kui Folketingi rahanduskomisjon oli korduvalt väljendanud soovi, et Islandi rahanduslik olukord korraldataks kindlamalt, eelkõige nii, et Alþingile antaks Islandi tulude ja kulude üle otsustav eelarvepädevus, moodustati 20. septembril 1861 kuninglik komisjon, kuhu kuulus kolm taanlast ja kaks islandlast (Jón Sigurðsson ja [[Oddgeir Stephensen]]), et teha ettepanek Islandi rahandusliku seisundi kohta riigis. Komisjoni liikmed olid kõik ühel meelel, et Islandi rahanduse eraldamine Taani riigi rahandusest oleks kasulik ja et Island peaks saama riigikassast toetust hüvitisena kuninglike talude (endiste kloostrimõisate) ja piiskopitoolidele kuulunud mõisate eest, mis olid riigikassa kasuks müüdud. Muudes küsimustes olid arvamused aga väga erinevad. Pärast täiendavaid läbirääkimisi nii Alþingi seadusandlike õiguste kui ka rahandusküsimuste korraldamise üle andis kuningas 5. jaanuaril 1874 Islandile uue põhiseaduse. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Jón Jónsson. ''Islands Historie'', København 1895. *Mihhail Steblin-Kamenski. ''Islandi kultuur: ajalooline ülevaade'', Tallinn: Eesti Raamat 1974. * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Jón R. Hjálmarsson. ''History of Iceland: From the Settlement to the Present Day'', Reykjavík: Forlagið/Iceland Review, esmatrükk 1993, uuendatud trükk 2009 *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', University of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. ** Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London: Penguin Books 2001, ISBN 9780140291155. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. 55h0o1vv2se59hq682m2eqg8bz5yj2s 7230430 7230419 2026-09-07T13:36:39Z Sendrasendra 225202 /* Nõuandev Alþingi 1845. aastast */ 7230430 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. [[1056]]. aastal sai Island esimese [[piiskop]]i, kui ametisse pühitseti [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). 11. sajandi keskpaigas rajati [[Skálholt]]i piiskopkond. Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e. Kümnise kehtestamine oli oluline samm kiriku majandusliku aluse kujunemisel ning mõjutas pikaajaliselt maaomandi ja varanduse jaotust. Gissur Ísleifsson kinkis oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. [[1104]]. aastast allus Islandi kirik [[Lundi peapiiskop]]ile ning [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. [[1106]]. aastal rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Jón Ögmundssoni abiga rajati Põhja-Islandile [[Þingeyrar]]i [[benediktlased|benediktlaste]] klooster [[Húnaflói]] ääres. Umbes 1120. aastal alustatud klooster pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Þorlákur Þórhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Þorlákur ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). 12. ja 13. sajandil suurenes kiriku mõju veelgi. Piiskopid ja teised vaimulikud osalesid poliitikas ning kirik hakkas järk-järgult taotlema suuremat kontrolli kirikuvarade üle. See viis hiljem konfliktideni ilmalike suurmeeste ja kiriku vahel, eriti ''[[staðamál]]''{{'}}i nime all tuntud vaidlustes. Kiriku areng ei olnud algselt täielikult eraldatud ilmalikust võimust: kohalikud vägevad mehed osalesid kirikute rajamises ja kiriku varade haldamises ning piiskopid olid sageli seotud Islandi poliitilise eliidiga. Hiljem suurenes kiriku institutsionaalne iseseisvus. 13. sajandi lõpuks oli kiriku majanduslik ja poliitiline positsioon Islandil märgatavalt tugevnenud. ===Norra laevade talvitumine=== [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Lagunemisaeg ehk Sturlungite ajastu (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite ajastu}} 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses hakkasid Islandi vaba riigi varasemad võimumehhanismid järk-järgult muutuma. ''[[Goði]]''{{'}}d ja nende ''[[goðorð]]''{{'}}id olid endiselt poliitilise süsteemi keskmes, kuid võim koondus üha enam väheste mõjukate suguvõsade kätte. Seetõttu ''goði''{{'}}devahelised konfliktid kasvasid ja nende lahendamisel hakati senisest rohkem kasutama relvastatud jõudu. Umbes 1200. aastast 1260ndateni kestnud perioodi nimetatakse tänapäeva ajalookirjutuses [[Sturlungite ajastu]]ks (islandi keeles ''Sturlungaöld''). Nimetus on hilisem ja selle tänapäevane kasutamine kujunes välja alles varauusajal ja eriti 20. sajandi ajalookirjutuses. Sturlungite ajastu ei olnud üksainus kodusõda, vaid mitme aastakümne jooksul toimunud võimuvõitluste, liitude ja vastasseisude jada. Selle keskmes olid mitmed suured suguvõsad, sealhulgas [[Sturlungid]], ''[[Haukdælir]]'' ([[haukdalirlased]]), ''[[Oddaverjar]]'' ([[oddilased]]) ja ''[[Ásbirningar]]''. Mõjukad juhid kogusid enda ümber relvastatud kaaskondlasi ja konfliktid, mida varem oleks lahendatud õiguslike menetlustega, viisid üha sagedamini vägivallani. Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. 13. sajandi jooksul kasvasid konfliktide ulatus ja osalejate arv ning võim koondus järjest väiksema hulga suurvõimukandjate kätte. Relvastatud kokkupõrked ei piirdunud enam väikeste salkadega, vaid võisid kaasata suuri talupoegade vägesid. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1203–1237], kes sattus oma kirikupoliitika tõttu teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. Üheks oluliseks võimukeskuseks kujunesid [[Sturlungid]]. [[Sturla Þórðarson]]i pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] said vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|[[Christian Krohg]]i joonistus. ''Snorri Sturluson'']] Oluline muutus toimus 1220ndatel, kui Islandi sisepoliitilised võitlused hakkasid üha enam seostuma [[Norra]] kuninga poliitikaga. [[Snorri Sturluson]] sõlmis Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]iga suhteid ning sai kuningaga seotud poliitilise rolli. Hiljem püüdis kuningas Islandi võimuvõitlusi enda huvides ära kasutada ning sidus end mitme Islandi suurvõimukandjaga. See suurendas Norra mõju Islandi poliitikale, kuid ei teinud lõppu kohalikele konfliktidele. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg [[Órækja]] sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja [[Sturla Sighvatsson]]iga. Need tülid, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður ja paljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ning [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. 1230ndatel jätkusid võimuvõitlused, milles senised suguvõsadevahelised konfliktid põimusid võitlusega suuremate võimualade ja poliitilise ülekaalu pärast. [[Sturla Sighvatsson]] püüdis laiendada Sturlungite võimu suurele osale Islandist ning koondas enda ümber ulatusliku toetajate võrgustiku. Tema tegevus viis otsese vastasseisuni teiste suurvõimukandjatega, eelkõige [[Gissur Þorvaldsson]]iga. Võitlus ei piirdunud enam üksikute pealike ja nende lähikondsete tülidega, vaid haaras järjest suuremaid rühmi ja piirkondi. [[1238]]. aastal toimus [[Örlygsstaðiri lahing]], kus Gissur Þorvaldssoni ja [[Kolbeinn ungi Arnórsson]]i juhitud vastasleer alistas Sturla Sighvatssoni väed. Sturla Sighvatsson ja tema isa [[Sighvatur Sturluson]] said lahingus surma. Örlygsstaðiri lahing oli üks Sturlungite ajastu otsustavamaid kokkupõrkeid ning näitas, kui ulatuslikuks olid Islandi võimuvõitlused muutunud. Pärast Örlygsstaðiri lahingut ei taastunud varasem võimutasakaal. Gissur Þorvaldsson tõusis üheks Islandi mõjukamaks võimukandjaks, kuid tema vastasseis teiste juhtidega jätkus. Eelkõige kujunes tema peamiseks vastaseks [[Þórður kakali Sighvatsson]], kes püüdis taastada Sturlungite mõju. Nende võitlus kestis aastaid ning selle käigus toimusid uued relvastatud kokkupõrked ja muutusid senised liidud. Võimuvõitlused olid selleks ajaks seotud ka Norra kuninga poliitikaga. Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] püüdis kasutada Islandi suurvõimukandjate omavahelisi vastuolusid oma mõju suurendamiseks. Islandi pealikud otsisid omakorda kuninga toetust oma konkurentide vastu. Nii muutus Norra kuningas 13. sajandi keskpaigaks Islandi sisepoliitikas uueks osapooleks ning kohalike suurmeeste võimuvõitlus hakkas üha enam seostuma küsimusega Islandi suhtest Norra kuningavõimuga. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas Håkon IV Håkonsson oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. Pikaajaline vägivald nõrgestas ''goðorð''{{'}}idel põhinevat poliitilist süsteemi. [[Alþingi]] ja kohalikud ''þing''{{'}}id säilisid, kuid nende võime tagada õiguskorra toimimine vähenes, samal ajal kui vägevate meeste sõjaline ja majanduslik võim kasvas. Norra kuningas suutis sellises olukorras suurendada oma mõju, pakkudes Islandi võimukandjatele toetust ja sekkudes nendevahelistesse konfliktidesse. 13. sajandi keskpaigaks oli mitme Islandi suurvõimukandja huvides saavutada kuningaga kokkulepe, mis aitaks lõpetada aastakümneid kestnud sisetülid. Sturlungite ajastu ja sellele järgnenud Islandi allumine Norra kuningale kujutasid endast pikaajalist poliitilist muutust, mille käigus senine ''goðorð''{{'}}idel põhinev võimukorraldus nõrgenes ning Norra kuninga mõju Islandil suurenes. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. ===Norra võimu alla sattumine=== Islandi sisemiste võimuvõitluste kõrval suurenes 13. sajandi esimesel poolel järk-järgult Norra kuninga mõju. [[Snorri Sturluson]] viibis 1218–1220 Norras ning aitas ära hoida kuninga kavandatud sõjaretke Islandile. 1220. aasta paiku lubas [[Snorri Sturluson]] Norra kuningale [[Håkon IV Håkonsson]]ile ja tema eestkostjale [[Skúli Bárðarson]]ile aidata kaasa sellele, et islandlased tunnustaksid Norra kuninga ülemvõimu. Snorri ei suutnud ega soovinud seda lubadust täielikult ellu viia. Samasuguseid lubadusi andsid hiljem kuningale ka teised Islandi võimukandjad, sealhulgas [[Sturla Sighvatsson]], [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja [[Gissur Þorvaldsson]]. Norra kuningavõim kasutas selliseid suhteid selleks, et siduda Islandi pealikud oma poliitikaga. Pärast Snorri Sturlusoni tapmist [[1241]]. aastal jätkusid Islandil võimuvõitlused. Eriti tähtsaks vastasseisuks kujunes [[Gissur Þorvaldsson]]i ja [[Þórður kakali Sighvatsson]]i võitlus. [[Þórður kakali]] saavutas [[1246]]. aastal [[Haugsnesi lahing]]us võidu ja tema võimu alla sattus suur osa Islandist. 1250. aastal kutsuti Þórður kuninga käsul Norrasse. Ta viibis seal kuninga teenistuses ja talle anti ülesandeid Norra halduses. Samal ajal tegutses Islandil kuninga huvides [[Gissur Þorvaldsson]], kuid ka tema ei olnud valmis kuninga võimu Islandil tingimusteta kehtestama ning 1254. aastal läks ta kuninga kutsel Norrasse. Mõlema mehe puhul püüdis kuningas nende isiklikke huve ja omavahelisi vastuolusid kasutada Islandi üle suurema kontrolli saavutamiseks. Oluline muutus toimus ka Islandi kirikuelus. 1238. aastal olid nii [[Skálholti piiskop]]i kui ka [[Hólari piiskop]]i tool vakantseks jäänud. Skálholti piiskopiks sai norralane [[Sigvarðr Þéttmarsson]]. Hólari piiskopiks oli algul valitud [[Björn Þorvaldsson]], kuid teda ei pühitsetud ametisse. Ta läks [[Rooma]], et taotleda paavsti sekkumist, kuid suri tagasiteel Islandile. Seejärel määras [[Nidarosi peapiiskop]] Hólari piiskopiks norralase [[Bótólfr]]i. Seni olid Islandi piiskopid üldjuhul kohapeal valitud, kuid nüüd nimetas Nidarosi peapiiskop mõlema piiskopkonna etteotsa esimest korda norralased. 1247. aastal sai Hólari piiskopiks omakorda norralane [[Heinrekr Kársson]]. Kirikliku võimu suurem seotus Norra kirikukorraldusega andis Norra kuningale täiendava võimaluse Islandi poliitikasse sekkuda. [[Heinrekr Kársson]] kujunes üheks Norra kuninga olulisemaks toetajaks Islandil. Ta tegutses aktiivselt kuninga poliitiliste eesmärkide nimel ja sattus konflikti [[Þórður kakali Sighvatsson]]iga. Heinrekri vastuseisu tõttu kutsuti Þórður 1250. aastal Norrasse ja 1249. aastal oli Heinrekr juba kuningale esitanud tema tegevuse kohta kaebusi. Kui [[Gissur Þorvaldsson]] 1254. aastal Norrasse läks, jäi Islandil kuninga huvide edendamine suurel määral teiste kuningameeste ülesandeks. 1250ndatel muutus Norra kuninga sekkumine Islandi asjadesse järjest otsesemaks. 1252. aastal saadeti Islandile [[Gissur Þorvaldsson]], [[Þorgils skarði Böðvarsson]] ja [[Finnbjörn Helgason]], kellele kuningas oli andnud ülesande edendada oma võimu Islandil. Nad sattusid vastasseisu Þórður kakali poolehoidjatega. 1255. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusmehe [[Ívarr Englason]]i, kes pidi koos piiskoppide ja teiste kuninga toetajatega veenma islandlasi kuningale makse maksma. Ívarr tegutses eriti Põhja-Islandil. Tema tegevuse tulemusel nõustusid [[Skagafjörður]]i ja [[Eyjafjörður]]i piirkonna ning suure osa Põhjaveerandkonna elanikud kuningale makse maksma. Kuningas ei pidanud siiski saavutatud tulemust piisavaks ning pidas muu hulgas Gissurit ja Þórður kakalit oma eesmärkide ebaõnnestumise eest vastutavaks. Þórður kakali suri Norras 1256. aastal, enne kui tal õnnestus Islandile tagasi pöörduda. Pärast tema surma tõusis kuninga huvide seisukohast oluliseks tegelaseks noor [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud Håkon IV õukondlane ja tema ustav toetaja. Kuningas andis talle kontrolli Þórður kakali endiste võimualade üle. Þorgils saavutas Põhja-Islandil märkimisväärse mõju, kuid sattus seejärel konflikti [[Þorvarðr Þórarinsson]]iga. Þorgils skarði tapeti 1258. aastal. Pärast Þorgilsi surma pöördus kuningas taas [[Gissur Þorvaldsson]]i poole. 1258. aastal nimetas Håkon IV Gissuri [[jarl]]iks ja andis tema käsutusse Lõunaveerandiku, Põhjaveerandiku ja [[Borgarfjörður]]i. Gissur naasis samal aastal Islandile jarajas endale kuninga nimel tugineva võimukeskuse. Tema tegelik poliitika ei olnud siiski alati kooskõlas kuninga huvidega, sest Gissur püüdis eelkõige kindlustada omaenda võimu Islandil. Norra kuningas püüdis samal ajal kasutada Islandi pealike omavahelisi suhteid ja vastasseise enda mõju suurendamiseks. Islandi juhtivad mehed olid Norraga tihedalt seotud, sest nad reisisid sinna, viibisid kuninga õukonnas ning said temalt tiitleid, võimu ja toetust. Vastutasuks oodati neilt kuninga huvide edendamist Islandil. Nii muutusid kohalikud võimuvõitlused üha enam seotuks Norra kuningapoliitikaga. Pikaajalised sisetülid ja suutmatus saavutada püsivat võimutasakaalu lihtsustasid kuninga sekkumist. 1260ndate alguseks oli Norra kuningavõim saavutanud Islandil juba märkimisväärse mõju. [[Hallvarðr gullskór]] saabus [[1261]]. aastal Islandile kuninga saadikuna ja esitas kuninga nõudmised. Gissur oli sunnitud oma varasemaid kuningale antud lubadusi täitma. Talupoegade seas oli vastuseisu kuningale makstavatele maksudele. Samal ajal suurenes surve saavutada kogu Islandi tunnustus Norra kuninga võimule. Kuningavõimu kehtestamine toimus järk-järgult. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud kuningale truudus- ja maksutõotusi. Seda protsessi seostatakse traditsiooniliselt Vana leppega (''[[Gamli sáttmáli]]'', kuigi see nimetus on ajalooliselt keerulisema kujunemislooga ja 1262–1264 sõlmitud kokkuleppeid võib täpsemalt nimetada [[Gissurarsáttmáli]]ks. Tegu ei olnud üheainsa sündmusega 1262. aastal, vaid mitme piirkondliku kokkuleppe ja vandetõotuse jadaga, mille tulemusel tunnustasid islandlased Norra kuninga ülemvõimu. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma Norra kuningale kindlaksmääratud maksu ja täitma talle truuduskohustust. Vastutasuks pidi kuningas austama Islandi seadusi ja tagama rahu. Samuti nähti ette regulaarne laevaühendus Norra ja Islandi vahel ning islandlaste õiguste säilimine Norras. Kokkulepete oluline osa oli vastastikune kohustus järgida kokkulepitud tingimusi. Norra kuningavõimu kehtestamine ei tähendanud Islandi seniste poliitiliste institutsioonide kohest kadumist. [[Alþingi]] jätkas tegevust ning Island säilitas esialgu oma seadused ja suure osa senistest õigusinstitutsioonidest. Muutus seisnes eelkõige selles, et kõrgeim poliitiline võim ei põhinenud enam üksnes Islandi ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil, vaid Norra kuninga ülemvõimul. Islandist sai Norra kuningriigi maksualune maa ning järgnenud aastakümnetel kujundati selle haldus- ja õiguskorraldus järk-järgult Norra kuningavõimuga tihedamalt seotuks. Aastaid 1262–1264 võib pidada Islandi vaba riigi poliitilise korra lõpuks, kuid Norra kuningavõimu täielik institutsionaalne kinnistumine toimus järk-järgult ka järgnevatel aastakümnetel. Mõnes käsitluses seostatakse ülemineku lõppu ka uue kuningliku seadustiku [[Jónsbók]]i vastuvõtmisega 1281. aastal. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== === Norra võimu alla minek === Sturlungite ajastu lõpuks oli Islandi senine poliitiline kord oluliselt nõrgenenud. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud järk-järgult truudusvande Norra kuningale [[Håkon IV]]-le ja tema pojale [[Magnus VI]]-le. Sellega läks Island Norra kuninga võimu alla ja sellest sai Norra kuningriigi maksualune maa. Tegu ei olnud üheainsa lepinguga, vaid piirkondade kaupa sõlmitud kokkulepete ja antud truudusvannetega. 1264. aastaks oli Islandi vaba riigi senine riigikord lõplikult lõppenud. 1262.–1264. aasta kokkulepete tähistamiseks on traditsiooniliselt kasutatud nimetust "[[Gamli sáttmáli|Gamli sáttmáli]]", kuid säilinud tekstide dateeringu ja autentsuse üle on teadlased vaielnud ja seda nimetust on kasutatud eri ajastute kokkulepete kohta. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma kuningale maksu ja hoiduma vaenutegevusest tema vastu. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja kehtiva õiguse ning kaitsma islandlaste õigusi. Samuti nähti ette islandlaste kaubandus- ja pärimisõiguste säilitamine Norras ning kuninga kohustus tagada ühendus Islandi ja Norra vahel. Lepingu traditsioonilise tõlgenduse järgi lubati Islandile ka iga-aastast laevaühendust, kuid seda kohustust hiljem piisavalt ei täidetud Traditsiooniliselt seostatakse nende kokkulepetega kohustust, et iga talupoeg, kes on kohustatud maksma Alþingile sõitmise toetuseks kogutavat maksu (''[[þingfararkaup]]''), tasuma ka kuningale iga-aastast maksu. Selle suuruseks määrati algselt 8 küünrat Islandi rahasüsttemi järgi. Rahaühik küünar (''alin'') vastas algselt ühe [[küünar|küünra]] villase riide väärtusele. Pärast "Jónsbóki" vastuvõtmist 1281. aastal tõsteti see maks 10 küünrale. Samas seaduseraamatus määrati ka ''þingfararkaup''{{'}}i suuruseks 10 küünart. Uusi makse ei tohtinud kehtestada. Lisaks kohustusid islandlased täitma muid kuninga alamate kohustusi. Vastutasuks lubati islandlastele, et neid ei sunnita ilma erilise põhjuseta Norrasse kohtu ette ilmuma. Erandiks olid inimesed, kelle Islandi [[Alþingi]] oli maalt välja saatnud. Samuti lepiti kokku, et Islandi tähtsamad ametikohad, sealhulgas seadusekuulutaja (hiljem ''[[lögmaður]]'') ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}i amet, antakse võimaluse korral islandlastele. Praktikas nimetati neile ametikohtadele enamasti juhtivate suguvõsade liikmeid, eriti neid, kes olid varem kuulunud ''[[goði]]''{{'}}de hulka või pärinud nende võimupositsioonid. Kokkulepetes nähti ette ka see, et igal aastal pidi Islandile saabuma kuus meresõidukõlblikku laeva. Islandlaste pärandvara Norras pidi jääma nende õigetele pärijatele, sõltumata sellest, kui kaua pärandi vastuvõtmisega aega läheb. Samuti kaotati ''[[landaurar]]'', Norras sadamasse saabumisel võetav tasu (½ marka ehk 8 loodi hõbedat), ja islandlastele lubati Norras selliseid õigusi, nagu neil oli seal varem kõige soodsamal ajal olnud. Kuningas pidi tagama islandlastele rahu ja nende endi seaduste kehtimise. Islandlased kohustusid jääma kuningale truuks seni, kuni kuningas ja tema järglased täitsid kokkulepitud tingimusi; nende rikkumise korral võisid islandlased oma truuduskohustusest vabaneda. Need tingimused on säilinud keskaegsete kokkulepete traditsioonilises tekstis, mille kujunemise ja dateeringu suhtes on allikakriitilisi probleeme. Kuningas ei täitnud neid tingimusi. Laevad jäid sageli saabumata ning ''[[sýslumaður]]''{{'}}id ja seadusekuulutajad olid sageli välismaalased. Kuninga maksukogujad ja väejuhid (''hirðstjóri''{{'}}d), olid samuti sageli välismaalased ning võisid peale selle olla korrumpeerunud ja tegelda väljapressimisega. === Haldus ja õigus === Norra kuningavõimu kehtestamise järel hakati Islandi senist ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil põhinevat poliitilist korraldust järk-järgult asendama kuningliku haldusega. Seniste kohalike võimukeskuste asemele kujunesid kuninga ametnike hallatavad piirkonnad ning senist ''[[þing]]''{{'}}idel põhinenud haldus- ja kohtukorraldust hakati asendama ''[[sýsla]]''{{'}}de süsteemiga. Muutus ei toimunud korraga, vaid kujunes välja järgnevate aastakümnete jooksul. [[Gissur Þorvaldsson]]i surmaga [[1268]]. aastal lõppes Islandi [[jarl]]ivõimu ajastu, sest pärast teda ei määratud Islandile enam uut jarli. Kuningavõimu tugevnemisega kadus järk-järgult ka kohalike ''[[goði]]''{{'}}de poliitiline võim. 1270ndatel kujunes välja süsteem, milles kohalikku haldust korraldasid kuninga ametnikud, eelkõige ''[[hirðstjóri]]''{{'}}d ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}id. [[Alþingi]] säilis, kuid selle ülesanded ja korraldus muutusid. See jätkas tegevust kohtu- ja seadusandliku koguna, kuid tegutses nüüd kuningavõimu raamistikus. [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda säilitas seadusandlikud ülesanded, kuid selle koosseis ja roll erinesid vaba riigi aegse Lögrétta omast. Seniste ''goði''{{'}}de asemel hakkasid Lögréttasse kuuluma kuningavõimu ajal ametisse määratud ''[[lögréttumaður]]''{{'}}id. Norra kuningavõimu kehtestamisega hakati Islandi senist "[[Grágás]]il" põhinenud õiguskorraldust asendama Norra õigusest lähtuvate seadustega. Esimene uus kuninglik seaduseraamat oli "[[Járnsíða]]". [[Sturla Þórðarson]] osales tõenäoliselt selle koostamises. Ta tõi selle seaduseraamatu [[1271]]. aastal Norrast Islandile. "Járnsíða" võeti Islandil vastu järk-järgult aastatel 1271–1273. See põhines suurel määral Norra õigusel ning pidi asendama vaba riigi aegse "Grágási", kuid tekitas islandlastes vastuseisu, sest uued õigusnormid erinesid oluliselt varasemast Islandi õigusest. Sturla Þórðarson oli [[Norra]]s kuningas [[Magnus Lagabøte]] juures ning sai tema usaldusisikuks, [[skald]]iks ja saagakirjutajaks. Pärast kuningas Håkon IV surma [[1263]]. aastal kirjutas Sturla kuninga elust teose "[[Hákonar saga Hákonarsonar]]". Hiljem kirjutas ta ka Magnus Lagabøte valitsemist käsitleva saaga. Alþingi tegevust juhtisid pärast Islandi allutamist Norra kuningale kuninga nimetatud ''[[lögmaður]]''{{'}}id. Amet kujunes välja vaba riigi aegse ''lögsögumaður''{{'}}i ehk seadusekuulutaja ameti põhjal. ''Lögmaður'' oli Islandi kõrgeim õigusametnik. [[Sturla Þórðarson]] sai [[1272]]. aastal kogu Islandi ''lögmaður''{{'}}iks ja jäi sellesse ametisse kuni 1277. aastani. Siis jagati Island kaheks ''[[lögdæmi]]''{{'}}ks. Lõuna- ja Ida-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks sai [[Jón Einarsson]] ning Põhja- ja Lääne-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks Sturla Þórðarson. Sturla jäi sellesse ametisse kuni [[1282]]. aastani. "Járnsíða" aegse Alþingi koosseisu kuulusid ''[[sýslumaður]]''{{'}}ite nimetatud ''nefndarmaður''{{'}}id. Neid oli 140 ja nende hulgast määras ''lögmaður'' (või kaks ''lögmaður''{{'}}it) Lögréttasse 36 meest. "Jónsbókiga" muudeti seda korda: alates 1281. aastast nimetasid ''[[sýslumaður]]''{{'}}id Alþingile ''nefndarmaður''{{'}}iteks 84 talupoega , kelle hulgast määrasid kaks ''[[lögmaður]]''{{'}}it 36 meest Lögréttasse. Kuningavõimu algatatud seadused vajasid Alþingi heakskiitu ja Lögrétta vastu võetud seadused kuninga kinnitust. [[Magnus Lagabøte]] jätkas Norra kuningriigi õiguskorralduse ühtlustamist. "[[Jónsbók]]" koostati Járnsíða puuduste parandamiseks ja Islandi olude paremaks arvestamiseks. Selle tõid Norrast Islandile kuninga esindajad [[1280]]. aastal. Jónsbók võeti [[Alþingi]]l muudatustega vastu [[1281]]. aastal. [[Jón Einarsson]]i järgi, kes oli üks selle Islandile toonud kuninga esindajatest, hakati seda peagi nimetama "Jónsbókiks". See jäi Islandi peamiseks seaduseraamatuks väga pikaks ajaks ja kujundas Islandi õiguskorraldust kuni varauusajani. Raamatu tekst on säilinud. Selle sätted käsitlevad muu hulgas makse ja muid kohustusi kuninga ees. Maksukorraldus muutus. Kuninga maksuks määrati 10 küünart senise 8 küünra asemel. Ka ''[[þingfararkaup]]''{{'}}i suuruseks kehtestati 10 küünart. Maksu võis tasuda ka Islandil tavapärastes kaupades, sealhulgas villases riides, villas ja nahkades. === Kaubandus ja laevaühendus === Norra võimu alla minekuga muutusid ka Islandi väliskaubanduse tingimused. Island sõltus suurel määral ühendusest Norraga, sest kõiki vajalikke kaupu ei suudetud ise toota. Norra kuninga ja islandlaste kokkulepetes oli ette nähtud regulaarne laevaühendus, kuid seda kohustust järjepidevalt ei täidetud. 1262. aasta kokkuleppe kohaselt pidi kuningas tagama, et järgneva kahe aasta jooksul purjetaks Norrast Islandile kuus kaubalaeva; pärast seda tähtaega pidid kuningas ja "parimad islandlased" (''bestu menn'') iga-aastases laevade arvus omavahel kokkuleppele jõudma. Vaba riigi ajal sõitsid Islandile Norra eri sadamatest kaupmehed, kes kauplesid suhteliselt vabalt. Pärast Islandi allutamist Norra kuningale hakkas kuningavõim käsitama Islandiga kauplemist üha enam kuningliku eesõigusena. Eesmärk oli koondada kaubandus kuninga kontrolli alla ja saada sellest tollide ja muude maksude kaudu tulu. 1294. aastal määras Norra kuningas [[Bergen]]i ametlikult Põhja-Atlandi saarte, sealhulgas Islandi peamiseks kaubandussadamaks. Praktikas tähendas see, et Islandi ja Norra vaheline kaubandus koondus üha enam Bergeni kaudu toimuvasse kaubandussüsteemi. 13. sajandi lõpuks oli Bergenist saanud Islandi peamine kaubanduspartner ja vahenduskeskus. Island sõltus suurel määral väliskaubandusest, sest teravilja, puitu, metalli ja paljusid muid vajalikke kaupu tuli sisse vedada. Samal ajal muutus laevaühendus Norraga ebaregulaarseks. Et laevaliiklust ja kaubandust hakkasid üha enam korraldama Norra kuningavõim ja Norra kaupmehed, vähenes islandlaste võimalus mõjutada väliskaubanduse tingimusi ja kaubandussidemete korraldust. See suurendas Islandi sõltuvust Norra kaudu toimuvast kaubavahetusest ning muutis saare varustamise ebaregulaarse laevaühenduse poolt haavatavamaks. 14. sajandil muutus laevaühendus veelgi ebakindlamaks. Traditsiooniliste andmete kohaselt saabus 1324. aastal Islandile üks laev, 1326. aastal ei saabunud ühtegi, 1333. aastal saabus üks, 1350. aastal ei saabunud ühtegi ja 1375. aastal samuti mitte ühtegi. 1324. aastal saabus laeval koos teiste reisijatega Islandile ka [[Hólari piiskop]] [[Lárentíus Kálfsson]]. 1326. aastal jäi laevade puudumise tõttu Hólari piiskopkonnas isegi veinist puudu ja allikate kohaselt tuli seetõttu jumalateenistustel veini asemel muid lahendusi kasutada. Hiljem laevaühendus siiski taastus ja 1340ndatel saabus Islandile mõnel aastal märksa rohkem Norra laevu. ===Kiriku võimu tugevnemine=== [[Pilt:Iceland Virgin Retable 1300s.JPG|pisi|Islandi tiibaltar [[Neitsi Maarja]] kujutisega. Umbes 1275–1300]] Pärast Islandi minekut Norra kuninga võimu alla tugevnes märgatavalt ka kiriku iseseisev võim. Islandil tegutsesid endiselt kaks piiskopkonda ([[Skálholti piiskopkond]] ja [[Hólari piiskopkond]]), kuid suhted kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahel muutusid üha pingelisemaks. Piiskopid püüdsid kirikut ilmalikust mõjust vabastada ning laiendada oma kontrolli kirikuvara, vaimulike ja kiriklike õigusküsimuste üle. Et piiskopid ei kuulunud enam [[Lögrétta]] koosseisu, keskendusid nad kiriku majandusliku ja õigusliku iseseisvuse tugevdamisele. [[Skálholti piiskop]] [[Árni Þorláksson]] [1269–1298], kelle hüüdnimi oli ''Staða-Árni'' 'Kirikumõisate Árni', sai selles protsessis keskseks tegelaseks. Tema tegevuse algusaastatel toetas teda kuningas [[Magnus VI Lagabøte]], kes suri 1280. 1275. aastal õnnestus Árnil kehtestada uus kiriklik õiguskoodeks ''[[kristinréttur]]'', mis suurendas märkimisväärselt piiskoppide võimu. See reguleeris muu hulgas abielu-, pärimis- ja kõlblusküsimusi ning laiendas kirikukohtute pädevust valdkondadesse, mis olid varem kuulunud peamiselt ilmaliku õiguse alla. Samuti kinnitati selles vaimulike tsölibaadikohustus, kuigi praktikas ei kadunud vaimulike kooselu naistega kohe. Kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahelist võitlust kirikute ning nende varade kontrolli üle nimetatakse ''[[staðamál]]''{{'}}iks. Konflikti keskmes olid ''[[staður]]''{{'}}id ehk kirikumõisad. Paljud kirikud olid rajatud suurmaaomanike maadele ja nende asutajad või pärijad olid säilitanud õiguse kasutada osa kirikute tuludest. Piiskopid püüdsid aga saavutada kirikute ja nende varade täielikku allutamist kiriklikule võimule. Võitlus algas juba 12. sajandi lõpul piiskop [[Þorlákur Þórhallsson]]i ajal, kuid jõudis haripunkti Árni Þorlákssoni reformide käigus. Kiriklike sanktsioonide, poliitilise surve ja kuningavõimu toetuse abil anti kirikumõisad järk-järgult ilmalike omanike käest kiriku kontrolli alla. Sama poliitikat viis oma piiskopkonnas ellu [[Hólari piiskop]] [[Jörundur Þorsteinsson]] (1267–1313). Konflikt lahenes 1297. aastal [[Ögvaldsnesi kokkulepe|Ögvaldsnesis sõlmitud kokkuleppega]], mis saavutati Hólari piiskopi [[Jörundur Þorsteinsson]]i ja Norra kuninga [[Eirik Magnusson]]i osalusel. Selle järgi jäid ilmalike omanike valdusse need kirikumaavaldused, mille tuludest kuulus neile vähemalt pool, ülejäänud läksid piiskoppide kontrolli alla. Kokkulepe tugevdas kiriku sõltumatust ilmalikest võimukandjatest ning kujunes oluliseks etapiks kiriku ja suurmaaomanike pikaajalise vastasseisu lõpetamisel. Selle üks tagajärg oli preestrite ametisse nimetamise allutamine piiskoppide kontrollile. Samuti laienes kirikukohtute pädevus märgatavalt: nende võim ei piirdunud enam üksnes vaimulike ja kirikuvaraga seotud küsimustega, vaid hõlmas ka abielu- ja kõlblusasju. Et selliste rikkumiste eest määrati sageli suuri rahatrahve, hakati neid leevendama erandlubade ehk [[dispensatsioon]]ide ja [[indulgents]]ide abil. Indulgentsid võeti Islandil kasutusele 1275. aastal ning neist kujunes aja jooksul üks kiriku tähtsamaid tuluallikaid. 14. sajandi alguseks oli Islandi kirik kujunenud üheks maa olulisemaks majanduslikuks ja poliitiliseks jõuks. Kiriku valdusesse koondus palju maad ja muud vara ning piiskoppide mõju ulatus kaugemale usuelust, hõlmates ka abielu-, pärimis- ja moraaliküsimusi. Kiriku rikkus põhines maavaldustel, rendituludel, kümnisel, trahvidel, pärandustel ja muudel kiriklikel tuludel, mis andsid talle tugeva majandusliku aluse. 14. sajandi alguses Islandi kiriklik ja vaimulik elu elavnes. Seda perioodi seostatakse muu hulgas mitme silmapaistva piiskopiga, eelkõige Hólari vaga ja õpetatud piiskopi [[Lárentíus Kálfsson]]iga [1324–1331]. Rajati kaks uut kloostrit ja tugevnes [[Guðmundur Arason]]i austamine pühakuna. === Ilmaliku võimu koondumine === Ka ilmalikus valitsemises ilmnesid allakäigu märgid. Mõned suguvõsad koondasid enda kätte märkimisväärse jõukuse ja mõjuvõimu. Nii tõusid esile näiteks [[Vatnsfirðingid|Vatnsfirðingite]] suguvõsa ning [[Björn Jórsalafari]], [[Loftur Guttormsson]] ja [[Björn Þorleifsson]] (suri 1467). Björn Jórsalafari tütar [[Kristín Björnsdóttir]] (hüüdnimega Vatnsfjarðar-Kristín) oli Björn Þorleifssoni ema. Björn Þorleifsson abiellus [[Loftur Guttormsson]]i tütre [[Ólöf Loftsdóttir]]iga, sidudes kaks vägevat suguvõsa. Paistab, et nad tegutsesid enamasti üheskoos kuninga ametnikega, mitte nende vastu. Mitmed neist, sealhulgas Björn Þorleifsson ise, täitsid ka kuninga 'määratud ''[[hirðstjóri]]'' (asehalduri) ametit. Just selles rollis hukkus Björn Þorleifsson 1467. aastal. Ta tapeti [[Rifil Snæfellsnes]]il inglise kaupmeeste poolt. See vallandas Taani-Norra ja Inglismaa vahelise pikaajalise konflikti, mis Islandi ajaloos kannab [[inglaste sajand]]i nime.<ref> [https://www.historytoday.com/archive/feature/icelands-english-century Iceland's English Century], History Today.</ref> ===Muutused=== Norra kuninga võimu kehtestamisega muutus Islandi poliitiline ja ühiskondlik korraldus järk-järgult. Kuningavõim tõi Islandile püsivama täidesaatva halduse, regulaarse maksustamise ja Norra kuningriigi õiguskorraldusega seotud seadused. Seetõttu vähenes kohalike võimukandjate poliitiline iseseisvus ja Islandi valitsemine muutus varasemast tsentraliseeritumaks. Samal ajal säilisid Alþingi ja mitmed Islandi enda poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, nii et kohalik autonoomia täielikult ei kadunud. 13. ja 14. sajandil toimusid muutused ka Islandi ühiskondlikus ja majanduslikus korralduses. Suurmaaomanikud ja kirik suurendasid oma maaomandit ja rentnike arv kasvas. Järk-järgult kujunes välja mõisamajandusele sarnane tootmisviis, milles üha suurem osa põllumajandustoodangust põhines rentnike tööl. Norra kuninga maksude ja muude kohustuste korrapärase kogumise vajadus aitas sellele arengule kaasa, kuid maa ja majandusliku võimu koondumine oli pikemaajaline protsess, mis oli alanud juba enne Islandi allutamist Norra kuningale. == Taani võimu aeg (1380–1918) == 1380. aastal ühendati Norra (koos Islandiga) ja Taani ühise kuninga [[Olav IV]] võimu alla. See personaalunioon kestis kuni 1814. aastani. Kiriku juhtkond muutus üha ilmalikumaks. Islandi [[annaalid]]es sagenesid teated kirikutegelaste võimuvõitlusest, kõlvatust käitumisest ja ahnusest. Piiskoppide hulgas oli palju välismaalasi, näiteks Taanist pärit [[Jón Gerreksson]], kes oli varem olnud [[Uppsala peapiiskop]], kuid sealt ametist tagandatud. Hólari eriti võimujanuliste piiskoppide [[Ólafur Rögnvaldsson]]i [1459–1499] ja [[Gottskálk Nikulásson]]i (suri 1520) ning Skálholti piiskopi [[Stefán Jónsson]]i [1491–1518] ajal jõudsid kuritarvitused haripunkti. [[1513]]. aastal püüdsid Islandi pealikud piiskoppide võimu piirata. 26 pealikku koostasid nn [[Leiðarhólmi otsus]]e ([[Leiðarhólmsskrá]]), kuid ettevõtmine ebaõnnestus, sest see ei leidnud toetust ei ülejäänud elanikkonna ega kuninga esindaja poolt. [[Pilt:Hekla (A. Ortelius) Detail from map of Iceland 1585.jpg|pisi|Detail [[Abraham Ortelius]]e 1585. aasta Islandi kaardilt, millel on kujutatud purskavat [[Hekla]] vulkaani]] Üks peamine põhjus, miks Island sel ajajärgul alla käima hakkas, olid korduvad loodusõnnetused: [[maavärin]]ad, [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], ikaldused ja epideemiad. Kõige rängem neist oli ''[[svartidauði]]'', katkuepideemia aastatel 1402–1404. Traditsiooniliselt on Islandi ajalookirjutuses hinnatud, et see nõudis kuni kahe kolmandiku elanikkonna elu. Uuemad uurimused on seda hinnangut siiski oluliselt allapoole korrigeerinud: [[Gunnar Karlsson]]i ja [[Helgi Skúli Kjartansson]]i 1994. aasta uurimuse ning [[Chris Callow]]' ja [[Charles Evans]]i 2016. aasta analüüsi kohaselt jäi tegelik suremus tõenäoliselt 25–45% vahele, võib-olla isegi alla 25%.<ref>Chris Callow, Charles Evans. The mystery of plague in medieval Iceland. – ''Journal of Medieval History'', 2016, 42 (2).</ref> Seega oli rahvaarvu langus tõenäoliselt tagasihoidlikum, kui eeldab vanem, laialdaselt tsiteeritud hinnang "umbes 25 000–30 000 inimeseni". 15. sajandi jooksul rahvaarv küll taas kasvas, kuid kahanes uuesti suure katku (''[[plágan mikla]]'') ajal aastatel 1493–1494. Ka selle epideemia suremust hinnatakse tänapäeval mõõdukamaks (umbes 25–45%) kui varasemas ajalookirjutuses. Selliste katastroofide ja kehva valitsemise tagajärjel hävis suur osa varasemast jõukusest ja ainelisest kultuurist. Kui islandlaste endi kaugkaubandus ja kaubalaevandus 12.–13. sajandil taandus, suurenes Norra kaupmeeste roll ning hiljem läks Islandi väliskaubandus üha enam välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Kuningad hakkasid käsitama Islandit tuluallikana, mida tuleb maksimaalselt ära kasutada. 15. sajandi alguses sattus Islandi kaubandus peamiselt Inglise kaupmeeste ja [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] kontrolli alla. Peale selle läks oluline osa kalandusest ja sellest saadavast tulust välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Hansa kaupmehed rajasid 1500. aasta paiku Islandile tugipunkte ja kasutasid islandlasi vähetasustatud tööjõuna. ===Reformatsiooniaeg (1550. aastast)=== [[Pilt:Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg|pisi|[[Abraham Ortelius]]e Islandi kaart. Umbes 1590]] Katoliku kirik oli islandlaste teadvusse sügavalt juurdunud. Kui piiskopid olid islandlased, olid nad tähtsaimate võimukandjatena ka vastukaal välismaistele ametnikele. Sellepärast põrkus [[reformatsioon]] suure osa islandlaste tugevale vastuseisule. Reformatsiooni varajasteks märkideks Islandil on traditsiooniliselt peetud preester [[Jón Einarsson]]i jutlust Skálholti kirikus umbes 1530. aastal (selle loo ajalooline usaldusväärsus on teadlaste seas vaieldav), [[Oddur Gottskálksson]]i salaja tehtud Uue Testamendi tõlget ning [[Gissur Einarsson]]i tagasipöördumist Hamburgist. Gisurr oli Hamburgis õppimise ajal saanud mõjutusi luterlusest ja pooldas salaja reformatsiooni. [[1539]]. aastal, kui Skálholti piiskop [[Ögmundur Pálsson]] oli kõrge ea ja halvenenud nägemise tõttu oma ametist loobumas, soovitas ta Gisurri oma järglaseks. Kuningas kinnitas Gisurri Ögmunduri järglaseks 1540. aastal. Kuigi tema ametiaeg algas siis, pühitseti ta Skálholti piiskopiks alles 1542. aastal Kopenhaagenis. Ögmundur ja Hólari piiskop [[Jón Arason]] olid aga reformatsiooni vastu. [[1541]]. aastal saabus Islandile Taani kuninga saadik koos sõduritega ning Ögmundur võeti kinni ja viidi Taani. Ta suri teel Kopenhaagenisse. See võimaldas Gisurril Skálholti piiskopkonnas reformatsiooni edendada, kuid luterlus ei levinud kohe kogu Islandile. Hólari piiskopkond jäi endiselt katoliiklikuks ja seda juhtis Jón Arason. Gisurr Einarsson suri [[1548]]. aastal. Tema järglaseks valiti luterlane [[Marteinn Einarsson]], kes pühitseti piiskopiks [[1549]]. aastal Kopenhaagenis. Jón Arason püüdis seejärel taastada katoliku kiriku mõju ja sattus üha teravamasse vastasseisu Taani kuninga ja tema toetajatega. Ta võttis oma kontrolli alla suure osa Islandi kiriklikust elust ja püüdis taastada katoliiklikku korda. [[1550]]. aastal võeti Jón Arason koos oma kahe poja, Ari ja Björniga vangi ja nad hukati [[7. november|7. novembril]] Skálholtis pea maharaiumise teel. Jón Arasoni hukkamist on traditsiooniliselt peetud Islandi reformatsiooni otsustavaks pöördepunktiks. Pärast Jón Arasoni surma kõrvaldati organiseeritud vastupanu reformatsioonile ja [[1552]]. aastal võeti ka Hólari piiskopkonnas vastu luterlik kirikukord. Sellega oli reformatsiooni institutsionaalne põhietapp Islandil lõpule jõudnud, kuid luterluse tegelik juurdumine ühiskonnas kestis veel aastakümneid. Hólari piiskop [[Ólafur Hjaltason]] andis [[1555]]. aastal välja evangeelse kirikukäsiraamatu ja [[lauluraamat]]u ning jumalateenistusi hakati pidama protestantliku korra kohaselt. Reformatsiooni kinnistamisel etendasid hiljem olulist osa Skálholti piiskopid [[Gísli Jónsson]] ([[1558]]–[[1587]]) ja [[Oddur Einarsson]] ([[1589]]–[[1630]]) ning eelkõige Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]] ([[1571]]–[[1627]]). Guðbrandur andis usinal välja islandikeelset vaimulikku kirjandust. [[1584]]. aastal ilmus tema toimetatud Islandi esimene täielik [[piiblitõlge]]. Reformatsioonijärgsetel aastakümnetel ilmus islandi keeles ka arvukalt [[lauluraamat]]uid, kirikukäsiraamatuid ja muud vaimulikku kirjandust. Kirikukorralduse aluseks oli esmalt [[1537]]. aastal Taanis välja antud kirikukorraldus, mida Islandil hakati rakendama järk-järgult. [[1607]]. aastal anti välja muudetud ja täiendatud Taani kirikukorraldus. Ilmalik valitsemine ja seadusandlus jätkusid suuresti varasemate institutsioonide kaudu, kuigi need allusid nüüd Taani kuninga võimule. === Taani kaubandusmonopoli aeg (1602–1786) === [[Pilt:1761_Homann_Heirs_Map_of_Iceland_"Insulae_Islandiae"_-_Geographicus_-_Islandiae-hmhr-1761.jpg|pisi|Islandi haldusjaotus 1761. aastal]] 17. sajandi alguses hakati Islandi suhtes ajama [[merkantilism|merkantilistlikku]] majanduspoliitikat, mille keskne osa oli Islandiga kauplemise ainuõiguse andmine piiratud ringile Taani alamatele. Selle eesmärk oli muuta tagasihoidliku mahuga Islandi kaubandus majanduslikult tasuvaks ja samal ajal vältida kuritarvitusi, mis olid varem tulenenud islandlaste sõltuvusest väliskaupmeestest. Süsteemi eeldatavad eelised olid järgmised: *kroon sai kindla tulu kaubandusõiguse eest makstavate tasude näol; *kaupmehed ei pidanud taluma nii suurt konkurentsi, et meresõidu- ja kaubanduskulud ei oleks end ära tasunud; *islandlastele pidi olema tagatud regulaarne kaubandusühendus, vajalike kaupade varustuskindlus (nii koguse kui ka kvaliteedi poolest) ja võimalus oma toodangut müüa.<ref>Jón Jónsson 1895: 537.</ref> Kaubandusmonopoli suurim oht seisnes siiski selles, et kaupmehed võisid konkurentsi puudumist enda huvides ära kasutada. 20. aprillil 1602 andis kuningas [[Christian IV]] [[Kopenhaagen]]i, [[Helsingør]]i ja [[Malmö]] kodanikele privileegikirja, millega neile anti ainuõigus Islandiga kauplemiseks väikese tasu eest kroonile. (Juba 1603. aastal tegeles Islandi- kaubandusega [[Islandske Kompagni]]. 1619. aastal korraldati kompanii tegevus ümber ja sellele anti uued privileegid. Alates 1620. aastast oli Islandi-kaubandus lubatud ainult Kopenhaageni kaupmeestele.)<ref>Bjørn Teitsson 1977: 90. Vt ka: Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund: Ekonomisk-historiska föreningen 1983.</ref> Algses privileegikirjas põhjendas kuningas seda otsust sellega, et välismaised kaupmehed olid Islandi kaubandusest märkimisväärset kasu saanud ning nüüd pidid sellest eelisest osa saama eelkõige tema enda alamad, kellel olevat piisavalt laevu ja kaupu sellise ettevõtmise korraldamiseks.<ref>Jónsson 1895: 539.</ref> Islandlaste kaitseks kaupmeeste võimalike kuritarvituste eest sätestati, et kaupmehed peavad varustama Islandit heade, võltsimata ja riknemata kaupadega ning rikkumiste korral vastutama selle eest kuninga ees. Samuti ei tohtinud nad kaupade hindu omavoliliselt tõsta, vaid pidid müüma neid senise Islandi tava kohaselt. Kasutada tuli Islandi küünart, mõõte ja kaalusid ning kõik kaupmeeste ja islandlaste vahelised vaidlused tuli lahendada [[Alþingi]]l.<ref>Jónsson 1895: 540. Vt ka: ''Lovsamling for Island'', I kd, lk 139–141.</ref> Kuigi islandlaste huvid olid paberil hästi kaitstud, olid nad konkurentsita tegutsevate kaupmeeste omavoli ees suuresti kaitsetud. ==="Türklaste" röövretk=== {{Vaata|Tyrkjaránið}} 1627. aasta suvel korraldasid Põhja-Aafrika [[korsaar]]id Islandile rüüsteretke, mida Islandi ajaloos tuntakse nimega ''[[Tyrkjaránið]]'' 'türklaste röövretk'. Ründajaid oli kahest korsaarikeskusest: üks rühm lähtus [[Salé]]st Marokos ja teine [[Alžiir]]ist. Salé rühm, mida juhtis Hollandi päritolu korsaar [[Jan Janszoon]] ehk [[Murat Reis]], maabus [[20. juuni]]l [[1627]] [[Grindavík]]is, võttis inimesi vangi ja rüüstas asulat, kuid ei suutnud [[Bessastaðir]]it vallutada ja läks Salésse tagasi. Alžiiri rühm ründas juuli alguses [[Austfjirðir]]i piirkonda ja [[16. juuli]]l [[Vestmannaeyjar]]it, kus rüüstati [[Heimaey]]d kolm päeva. Kokku võeti rüüsteretkedel vangi umbes 400 inimest ja tapeti umbes 30–50 inimest. Vangid viidi Põhja-Aafrikasse ja müüdi orjadeks. Osa neist vabastati hiljem lunaraha eest, kuid enamik ei pöördunud Islandile tagasi. Sündmuse üks tähtsamaid kaasaegseid allikaid on Vestmannaeyjari pastori [[Ólafur Egilsson]]i vangipõlvelugu. Nimetus ''Tyrkjaránið'' ei tähenda, nagu ründajad oleksid olnud türklased: Põhja-Aafrika moslemeid ja korsaare nimetati tol ajal türklasteks. === Absoluutse monarhia aeg === ====Absoluutse momarhia kehtestamine==== 13. oktoobril 1660 tunnistasid seisused Taani kuninga võimu pärilikuks, lõpetades senise korra, mille järgi kuninga valis aadlikest koosnev riiginõukogu. 1661. aastal kehtestati Taani ja Norra kuninga [[Frederik III]] valitsetud [[Taani-Norra riik|Taani-Norra riigis]] [[absoluutne monarhia]]: seisused andsid seisused kuningale vandega praktiliselt piiramatu võimu. See ei olnud enam piiratud seisuste kogude ega riiginõukoguga.<ref name="eirikur">Eiríkur Þ. Einarsson. [https://eirikur.is/minnisvardar/vesturland/kopavogur-minn/?utm Kópavogur].</ref> Samal aastal kehtestati absoluutne monarhia ka Norras. Et Frederik III oli Taani ja Norra kuningas ja Island oli Norra krooni all olev maa, sooviti saada ka islandlastelt tunnustus tema absoluutsele kuningavõimule. 1662. aasta kevadel saabusid Islandile kirjad, milles nõuti esindajate saatmist Alþingile, et nad tunnustaksid Frederik III-t päriliku kuningana.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Neis kirjades ei mainitud absoluutse monarhia kehtestamist.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Alþingi esindajad märkisid seepeale, et eraldi päriliku kuninga tunnustamine pole vajalik, sest Island kuulus Norra kuningriiki, mis oli juba pärilik monarhia.<ref name="visinda">[https://www.visindavefur.is/svar.php?id=61371&utm Hvers vegna var Kópavogsfundurinn haldinn og hver var tilgangurinn með honum?], Vísindavefurinn, 8.12.2012.</ref> Samal aastal saadeti Islandile kuninga esindaja, Islandi [[läänimees]] [[Henrik Bjelke]]. Kuninga korralduse kohaselt pidi ta saama islandlastelt truudusvande Frederik III-le ja tema pärijatele.<ref name="eirikur" /> Bjelke laev viibis kolm nädalat, ja kui tema laev tema laev [[Skerjafjörður]]is maabus, oli [[Alþingi]] koosolek juba lõppenud, mistõttu ei saanud ta kavandatud toimingut seal läbi viia.<ref name="eirikur" /> Esimese asjana saatis ta 12. juulil ametnikele kirja, käskides neil ilmuda 26. juuliks [[Bessastaðir]]isse.<ref name="eirikur" /> Pühapäeval, 27. juulil pidid vanded olema alla kirjutatud.<ref name="eirikur" /> ''Lögmaður'' [[Árni Oddsson]] kutsus aga kohtu- ja rahvakoosoleku [[Kópavogur]]isse kokku alles 28. juuliks.<ref name="eirikur" /> On viiteid sellele, et Árni Oddsson ja piiskop [[Brynjólfur Sveinsson]] püüdsid kaitsta maa vanu õigusi.<ref name="eirikur" /> [[Vallholti annaalid|Vallholti annaal]]i teatel oli sel päeval selge ja päikesepaisteline ilm.<ref name="eirikur" /> [[Kópavoguri þing|Kópavoguri ''þing''{{'}}il]] ([[Kópavogsfundinn]]) andsid Islandi esindajad [[Frederik III]]-le ja tema pärijatele truudusvande ning tunnustasid teda päriliku isanda ja absoluutse suveräänina (''erfðaherra'' ja ''absolut soverejn'').<ref name="eirikur" /> Kópavoguri ''þing''{{'}}il andis truudusvande ja kirjutas sellele alla 109 meest.<ref name="eirikur" /> Nende hulgas olid mõlemad Islandi piiskopid, mõlemad ''[[lögmaður]]''{{'}}id, 42 pastorit ja praosti, 17 ''[[sýslumaður]]''{{'}}it ja 43 ''[[lögréttumaður]]''{{'}}it ja talupoega, samuti ülemaalise ''þing''{{'}}i kirjutaja (''landþingsskrifari''), endise kloostrivara haldur (''klausturhaldari'') ja habemeajaja (''bartskeri'').<ref name="eirikur" /> [[Fitja annaalid|Fitja annaal]]i teatel järgnes pidusöök ja ööni kestnud pidu.<ref name="eirikur" /> Mängiti viiulit ja trompetit, lasti aupauke, öösel toimus ilutulestik.<ref name="eirikur" /> Islandi esindajate truudusvanne ei tähendanud, nagu nad oleksid soovinud loobuda kogu senisest õiguskorrast. Nad esitasid kuningale palvekirjad (''bænaskrár''), milles palusid säilitada Islandi vanad seadused ja ajaloolised õigused ning hoiduda uutest koormistest.<ref name="eirikur" /> Palvekirjades mõeldi vanade seaduste ja õiguste all Islandi senist õiguskorda ja ajaloolisi õigusi, mida hilisemates käsitlustes on seostatud ka [[Gamli sáttmáli]] (vana lepingu) traditsiooniga. Selle traditsiooni kohaselt oli Island 13. sajandil tunnustanud Norra kuninga ülemvõimu vastastikuste kohustuste alusel. Palvekirjades rõhutati Islandi vaesust ja väljendati vastuseisu uutele maksudele.<ref name="eirikur" /> Absoluutset monarhiat palvekirjades ei mainitud.<ref name="eirikur" /> Seetõttu ei ole Kópavoguri sündmust kõige täpsem käsitada lihtsalt senise õiguskorrast loobumisena ja absoluutse monarhia tingimusteta vastuvõtmisena. Mõned allikad kirjeldavad seejuures ka Islandi esindajate vastuseisu ja survet nende allkirjade saamiseks. [[Árni Magnússon]] vahendas ühe osaleja väidet, et allkirjad saadi surve abil.<ref name="visinda" /> Ühe teate järgi olid Bjelkel kaasas relvastatud sõdurid ja kui piiskop Brynjólfur Sveinsson rääkis islandlaste õigustest, viitas Bjelke sõduritele.<ref name="visinda" /> Teise teate järgi osutas ''lögmaður'' Árni Oddsson terve päeva vastupanu ja andis lõpuks pisarsilmil vande.<ref name="visinda" /> Pärast 1662. aasta Kópavoguri ''þing''{{'}}i jäi Islandi senine valitsemiskorraldus esialgu suuresti muutumatuks. Island oli alates [[1541]]. aastast Taani kuninga lään ja Henrik Bjelke oli selle läänimees (''lénsherra'') alates [[1648]]. aastast kuni surmani [[1683]]. aastal. Island oli Taani kuninga lään ja kuningas oli Islandi valitsemisega seotud õigused ja kohustused üle andnud Bjelkele kui läänimehele. Läänimehe õiguste hulka kuulus õigus Islandit kuninga nimel hallata ja saada läänist kuninga antud läänikirja alusel tulu. Tema kohustuste hulka kuulusid kuninga huvide ja õiguste kaitsmine, Islandi halduse korraldamine ning läänist saadavate tulude kogumine, arvestus ja haldamine. Läänikorraldusega olid seotud ka läänikontode (''[[lénsreikningur]]'') pidamine ja esitamine ning kuningale kuuluvate valduste ja nende tulude üle arvestuse pidamine. Bjelke viibis Islandil harva. Tema asemel korraldas kohapealset haldust tema määratud foogt (''[[fógeti]]''). ''Fógeti'' oli läänimehe esindaja, kes tegutses tema nimel ja teostas Islandil tema valitsemisõigusi. Tema ülesannete hulka kuulusid kuninga ja läänimehe tulude kogumine, nende üle arvestuse pidamine ja aruandlus, kuningale või läänimehele kuuluvate valduste haldamine ja kuninga korralduste täitmise tagamine. ''Fógeti'' tegeles ka kohtuliku ja haldusliku asjaajamisega ning esindas läänimeest kohalikes küsimustes. Bjelke ajal resideeris tema ''fógeti'' [[Bessastaðir]]il. Bjelke lääniga kaasnesid ka konkreetsed majanduslikud õigused. 1662. aastal anti talle kümneks aastaks õigus saada Islandi tuludest aastas 6000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning talle kinnitati muu hulgas õigus vabale kalapüügile ja Islandi toodangu väljaveole. Hiljem määrati Bjelkele kui admiralile tasuks kogu Islandi maamaksutulu, kuni see 1683. aastal asendati aastapensioniga. Bjelke surma järel hakati senist läänikorraldust järk-järgult asendama kuninga otsesema haldusega. 1683. aastal määrati Islandile [[maafoogt]] ''[[landfoged]]'', kelle ülesannete hulka kuulusid eelkõige kuninga varade ja tulude haldamine, arvepidamine ning järelevalve kaubanduse ja kalanduse üle. 1684. aastal määrati Islandi üle ''[[stiftamtmand]]'' ehk ''stiftsbefalingsmand'', kellest sai kuningavõimu kõrgeim esindaja Islandil. Ta resideeris Kopenhaagenis. Islandi kohapealse valitsemise korraldamiseks määrati [[1688]]. aastal ''[[amtmand]]'', kes tegutses ''stiftamtmand''{{'}}i esindajana ja oli Islandil kõrgeim ametnik. Islandi asjade kõrgem juhtimine kuulus Kopenhaagenis tegutsevatele Taani keskvõimu asutustele, eelkõige ''[[Danske Kancelli]]''{{'}}le ja ''[[rentekammer]]''{{'}}ile. Kantsleriametkond tegeles peamiselt kohtu- ja kirikuküsimustega, ''rentekammer'' aga rahanduse, kuninga tulude, kaubanduse ja üldise haldusega. 1770. aastal korraldati Islandi haldus ümber: maa jagati kaheks maakonnaks (''amt'') – [[Suður- og Vesturamt]]iks ja [[Norður- og Austuramt]]. Samal aastal pidi ''stiftamtmand'' senise Kopenhaagenis resideerimise asemel hakkama elama Islandil, [[Bessastaðir]]is. Enne absoluutse monarhia kehtestamist ei olnud täpselt määratletud, kuidas jagunes seadusandlik võim kuninga ja Alþingi vahel.Pole näiteks selge, kas kuninga kinnitus oli Alþingi otsustele tingimata nõutav.<ref name="visinda" /> Ajaloolane Gunnar Karlsson on märkinud, et teatud mõttes võib öelda, et Lögréttal oli koos kuningaga pikka aega säilinud teatav osa seadusandlikust võimust.<ref name="visinda" /> Kindlasti võttis Alþingi vastu nn Alþingi otsuseid (''alþingisdómur''), millel oli vähemalt juhul, kui kuningas need kinnitas, seaduse jõud.<ref name="visinda" /> Pärast absoluutse monarhia kehtestamist 1662. aastal jätkas Alþingi mõnda aega selliste otsuste vastuvõtmist, kuid tema panus seadusandlusse vähenes järk-järgult ja kadus 1700. aastaks täielikult, sest kõrgeim seadusandlik võim kuulus nüüd kuningale.<ref name="visinda" /> Senine õigus- ja kohtukorraldus säilitati suurel määral muutumatuna: Lögrétta otsuseid oli juba alates 1593. aastast võimalik edasi kaevata Alþingi [[Yfirréttur]]'ile või kuninga otsusele, ja alates 1732. aastast kuulus lõplik apellatsiooniõigus Taani Kõrgeimale Kohtule Kopenhaagenis.<ref>[https://www.althingi.is/pdf/isl.pdf Saga Alþingis], Alþingi.</ref> Lögrétta oli pidanud oma istungeid spetsiaalselt selleks ehitatud hoones alates [[1594]]. aastast, mil koosolekupaik viidi Öxará idakaldalt läänekaldale.<ref>[https://www.thingsites.com/m/thingvellir/logberg Lögberg], Þingvellir World Heritage Site.</ref> Peagi loobuti ka tavast saata Alþingi otsused kuningale kinnitamiseks, sest Alþingil ei olnud enaj seadusandlikku funktsiooni.<ref name="visinda" /> Alþingi tegutses rohkem kui sajandi edasi peamiselt kohtuna, kuni see 1800. aastal kaotati ja selle asemele loodi Reykjavíkis ülemkohus ([[Landsyfirréttur]]).<ref name="visinda" /> ====Raskused kaubanduse korraldamisel==== [[Pilt:Eggert Ólafsson's Death.jpg|pisi|[[Vasegravüür]] 1768. uppunud islandi maadeuurija ja filoloogi [[Eggert Ólafsson]]i mälestuseks (1768)]] Absoluutse monarhia ajal astuti uusi samme Islandi arengu edendamiseks: 1670. aastal ja uuesti 1758. aastal tehti islandlastele ettepanek osaleda kaubanduses, kuid neil puudusid selleks nii majanduslikud vahendid kui ka vajalikud teadmised kaubandusest, mistõttu need katsed ebaõnnestusid. 1684. aastal määrati kindlaks, millised piirkonnad iga sadama juurde pidid kuuluma, kuid 18. sajandi jooksul muutusid need piirid taas ebamääraseks.<ref>Teitsson 1977: 90.</ref> Selle asemel piirduti hädaabinõudega. Kaubandust püüti korraldada nii, et see anti rendile selleks loodud ettevõtetele (1619, 1684, 1733, 1743, 1763), ja samuti püüti seda korraldada kuninga kulul (1757–1763, 1774–1786), kuid olukord ei paranenud. Mõnikord andis Taani valitsus kaubandusõiguse rendile liiga kõrge tasu eest, mistõttu kaupmehed, kes püüdsid oma kulusid tagasi teenida, kasutasid konkurentsi puudumist veelgi rohkem ära. Tagajärjeks olid enamasti korduvad kaebused vajalike kaupade puudumise, välismaiste kaupade kõrgete ja Islandi kaupade madalate hindade, samuti sisseveetavate kaupade riknemise ja kaupmeeste omavoli üle. Seda, et need kaebused ei olnud alusetud, näitasid uurimised ja kehvadest varustusoludest tingitud korduvad näljahädad. [[Lauritz Gottrup]]i algatusel laskis valitsus käsikirjade kogujal [[Árni Magnússon]]il ja ''lögmaður'' [[Páll Vídalín]]il uurida Islandi olukorda aastatel 1702–1712, et koostada uus maaregister ("[[Jarðabók Árna Magnússonar og Páls Vídalíns]]"), kus kirjeldati talusid ja nende omanikke, rendi- ja maksukohustusi, maa väärtust ja tootlikkust ning elanike arvu ja majanduslikku olukorda. See valmis 1714. Nad leidsid ligikaudu 1200–1300 mahajäetud talumajapidamist ja jõudsid veendumusele, et Islandi päästmiseks tuleb kaubandus vabastada. Hiljem hakati seda mõtet üha sagedamini toetama. Kaubandusmonopol ei toonud kaasa oodatud arengut. Probleem seisnes eelkõige selles, et kogu kaubandus oli hooajaline: Taani kaupmehed saabusid Islandile kevadel ja lahkusid suve jooksul taas. Kaupmehed hakkasid seal talvituma alles 18. sajandi teisel poolel, pärast 1777. aasta kuninglikku korraldust, mis kohustas kaupmehi aastaringselt kauplemiskohtades viibima.<ref>[https://island-lexikon.de/Akureyri.html Akureyri], Island-Lexikon.</ref> Kuni kauplemiskohtades ei olnud püsielanikke, koosnesid need vähestest majadest. Nii oli Lääne-Islandil [[Ólafsvík]]is 1719. aastal üks maja, 1777. aastal kolm ja 1784. aastal kuus. Akureyris oli umbes 1650. aastal kaks maja ja [[1752]]. aastal kõigest neli.<ref>Teitsson 1977: 90–92.</ref> Sellele stagnatsioonile aitas kaasa ka see, et Islandi valdavalt talupoegadest elanikkond oli kauplemiskohtadesse püsielanike asumise vastu, sest kardeti vaeste arvu kasvu: maata inimesed võivad sissetulekust ilma jääda ja siis peavad talupojad hakkama neid ülal pidama.<ref>Teitsson 1977: 90–92</ref> ====18. sajandi loodusõnnetused==== Lõpuks tabas Islandit veel suur hulk suhteliselt suuri loodusõnnetusi: [[maavärin]]ad (1784), [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], karmid talved, ikaldused ja taudid. 18. sajandil kasvas Islandi rahvaarv korduvalt tagasi ligi 50 000 inimeseni, kuid iga kord pani kasvule piiri mõni õnnetus: 1707.–1709. aasta suur rõugeepideemia nõudis ligikaudu 12 000–18 000 inimelu (veerandi rahvastikust), langetades rahvaarvu ligikaudu 37 000-ni; 1750. aastate külmade talvede ja näljahäda tagajärjel langes rahvaarv ligikaudu 43 000-ni; [[Laki]] lähedal [[1783]]–1784. aastal toimunud vulkaanipursete ja neile järgnenud "udunälja" ([[Móðuharðindin]]) tagajärjel hukkus ligikaudu 10 000 inimest ehk viiendik rahvastikust, mis langetas rahvaarvu ligikaudu 40 000-ni.<ref>[https://www.cambridge.org/core/journals/polar-record/article/icelands-demographic-transition-from-turf-houses-to-too-many-tourists/A462425B0071EB7BB8686ACB181EB6A5Iceland's demographic transition], Polar Record, Cambridge Core.</ref> ==== Skúli Magnússon ==== Kaubandusmonopole ajal oli Islandil võitluses kaupmeestega puudunud energiline ja omakasupüüdmatu juht, kes oleks olnud valmis otsustavalt tegutsema, kellel oleks jätkunud julgust võitlusse astuda ja visadust see lõpuni viia ka tugeva vastupanu korral. Sellise juhi sai Island [[Skúli Magnússon]]i (1711–1794) näol. Tal olid peaaegu kõik omadused, mis suurtel juhtidel tavaliselt on. Ta oli andekas, julge, energiline ja visa ning ka halastamatu: eesmärgi saavutamise nimel ei valinud ta eriti vahendeid. Ta oskas võita lihtrahva poolehoidu ja pälvis paljude imetluse, ehkki teised teda vihkasid ja põlgasid. Juba ''[[sýslumaður]]''[[']]ina [[Skagafjörður]]i maakonnas (''sýsla'') sattus ta esimest korda konflikti kaupmeestega. 1743. aastal kirjutas ta valitsusele ja süüdistas [[Hofsós]]i kaupmeest selles, et too oli müünud elanikele, sealhulgas talle endale, halva kvaliteediga rauda. Selle peale korraldati ''þing''{{'}}ipaigas kontroll: tunnustatud sepad katsetasid kaupmehe juuresolekul rauda. Tulemus osutus kaupmehele ebasoodsaks ja teda sunniti raud tagasi võtma. Sellele järgnesid uued süüdistused: kaupmees ei toonud maale piisavalt puitu, jahu ega muid kaupu, müüs neid ülemäära kõrge hinnaga ning keeldus sageli ja põhjuseta elanike tapaloomi vastu võtmast. Skúli kogus nüüd kaupmehe vastu kohtulikult kinnitatud tunnistusi ja saatis need valitsusele. Lisaks süüdistas ta kaupmeest selles, et viimane oli müünud tünni jahu, mis oli mullaga segatud. Asi jõudis Alþingile, mis langetas 1749. aastal otsuse, mis andis suures osas õiguse ''sýslumaður''{{'}}ile. Nii sai Skúlist Islandi lihtrahva juht ja eestkõneleja.<ref>Jón Jónsson 1895: 567–568.</ref> Mõni aeg hiljem nimetati Skúli [[maafoogt]]iks (''landfógeti''). Sellelt kõrgelt ametikohalt asus ta ellu viima kava Islandi majanduse arendamiseks. 1751. aastal asutas ta koos veel kaheteistkümne Islandi ametnikuga ühingu, mille eesmärk oli rajada Islandile tööstusettevõtteid. Ettevõtmine langes soodsale ajale. Samal aastal sai Kopenhaagenis riiginõukogu juhiks [[Johann Hartwig Ernst von Bernstorff]], kes oli just kuus aastat viibinud [[merkantilism]]i sünnimaal [[Prantsusmaa]]l. Kui varem oli püütud tööstust koondada Kopenhaagenisse, siis nüüd soovis valitsus edendada [[manufaktuur]]e ka provintsides. Sllepärast peeti loomulikuks uurida võimalusi ka Islandil. Valitsus suhtus Islandi algatusse soosivalt ning uus ettevõte pälvis esialgu kuninga ja valitsuse märkimisväärse toetuse. Aastatel 1751–1758 anti välja koguni 16 kuninglikku otsust Islandi manufaktuuride kohta. Manufaktuuride peamiseks keskuseks määrati [[Reykjavík]], mis kuulus tollal Taani kroonile. Manufaktuuride käsutusse anti [[Reykjavíki mõis]], naabermõis [[Örfirisey]], kus paiknes kaubakoht, veel üks talu ning 61 000 riigitaalri suurune toetus.<ref>Jón Jónsson (1895), lk 572</ref> Manufaktuurid rajati aastatel 1752–1759, tootmine algas juba 1752. aastal. Ettevõtte pidas köievabrikut ja parkalitöökoda, aga kõige tähtsamaks kujunes tekstiilitootmine, sealhulgas ketramine, kudumine ja värvimine. Köievabrik ja parkalitöökoda tegutsesid 1764. aastani, mil tulekahju hävitas osa tootmishoonetest. Tõenäoliselt töötasid ettevõtted kahjumiga. Nende tegevus lõppes lõplikult 1802.–[[1803]]. aastal.<ref>Teitsson 1977: 91–92.</ref> Samaaegselt manufaktuuride käivitamisega alustas Skúli põhjalikku uurimist Islandi kaubanduskompanii tegevuse kohta, kogudes selle vastu tõendeid. Paistab, et ta oli otsustanud koguda nii palju süüdistusmaterjali, et kompanii oleks sunnitud kaubandusest loobuma või koguni kahjutasu maksma. See ei olnud keeruline. Kaebused kompanii vastu sagenesid iga aastaga. 1753. aastal kurdeti, et maale oli toodud liiga vähe jahu. Sellepärast palusid ''amtmand'' ja maafoogt kaupmeest jätta osa kokkuostetud kalast saarele, et vältida ähvardavat näljahäda, kuid kaupmees keeldus. ''Amtmand'' teatas valitsusele, et kaupmees oli igati püüdnud sundida talupoegi loovutama kala ja liha, pakkudes vastu üksnes pudukaupu. Talve jooksul halvenes olukord sedavõrd, et maafoogt laskis kaupmeeste kaubalaod avada ja jagas seal hoitud kaubad elanikele. Seejärel sõitis ta koos kogutud kaebustega [[Kopenhaagen]]isse, mis viis ametliku uurimise algatamiseni. 30. märtsil 1756 moodustati komisjon kaebuste uurimiseks. Komisjon jõudis järeldusele, et kompanii oli mitmes suhtes rikkunud talle antud privileegikirja (''oktroi'') tingimusi. Juba alates 1744. aastast oli vilja sissevedu Islandile olnud ebapiisav, kuigi valitsus oli sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. Seega polnud kahtlust, et kompaniid ähvardas kohtuprotsess, mis oleks suure tõenäosusega lõppenud süüdimõistmisega. Kohtuasja siiski ei algatatud, sest valitsus soovis vältida sellega seotud kulusid ja kartis ühtlasi, et pärast seda ei leiduks kedagi, kes Islandi kaubanduse üle võtaks. Lõpuks pakuti kompaniile võimalust loobuda vabatahtlikult kaubandusõigustest enne 1758. aasta lõppu. Vastutasuks vähendati aastate 1756–1758 tasu poole võrra, kokku 24 000 riigitaalri ulatuses.<ref>Jón Jónsson 1895: 572–575.</ref> Skúli ei rahuldunud selle pooliku võiduga. Ta esitas valitsusele uue märgukirja, milles tegi ettepaneku Islandi kaubanduse parandamiseks vähendada sadamate arvu, kuhu laevad igal aastal sõitsid, ja lubada islandlastel endil kaubanduses osaleda. Kõige parema meelega oleks ta näinud vabakaubandust, kuid pidas seda riigi vaesuse ja elanike väheste kogemuste tõttu esialgu teostamatuks. Ettepanek leidis valitsuses poolehoidu, kuid lõpuks otsustati, et kuningas võtab Islandi kaubanduse ise üle. Vastav otsus tehti 9. jaanuaril 1759. Selgus, et kaubanduse tulud ja kulud olid vaevu tasakaalus.<ref>Jón Jónsson 1895: 577–584.</ref> Hilisem aruanne aastate 1774–1784 kohta näitas koguni kuningale tekkinud märkimisväärset kahjumit.<ref>Jónsson 1895: 606.</ref> Islandi-kaubandus oli endiselt ebatulus ettevõtmine. Pärast järjekordset komisjoni uurimist kaotati kuninglik kaubandusmonopol 18. augusti 1786 dekreediga<ref>Jón Jónsson. Den danske regering og den islandske monopolhandel, nærmest i det 18. århundrede. – ''Historisk Tidsskrift'', sari 6 (1895–1897), kd 6, nr 1. [https://tidsskrift.dk/historisktidsskrift/article/download/54647/73746?inline=1&utm Täistekst.] </ref> ning 13. juuni 1787 määrusega Islandi-kaubanduse ja -laevasõidu kohta.<ref>Jónsson 1895, lk 607</ref> Tegelik üleminek toimus järk-järgult aastatel 1787–1788. Kaubanduse vabadus kehtis esialgu ainult Taani kuninga alamatele. Alles 15. aprilli 1854 seadusega avati Islandi-kaubandus lõplikult ka välisriikide kaupmeestele. Seadus jõustus 1. aprillil 1855. === Teekond iseseisvuse poole (1786–1918) === Selle perioodi alguses kadusid viimsedki jäänused Islandi varasemast iseseisvusest. [[1800]]. aastal kaotati Alþingi ja selle asemele loodi kolmeliikmeline ülemkohus ([[Landsyfirréttur]], ''landsoverretten''.<ref>[https://www.althingi.is/pdf/enska.pdf Althingi: Icelandic Government & Politics], Alþingi.</ref> [[1801]]. aastal liideti Hólari piiskopkond Skálholti piiskopkonnaga üheks Islandi piiskopkonnaks, mille asukohaks sai Reykjavík. Skálholti piiskopi residents oli Reykjavíki üle viidud juba varem; 1784. aasta maavärina järel kolis 1785. aastal ära piiskopkonna kool ja hiljemalt 1796. aastaks elas ka piiskop ise Reykjavíki lähistel. Nii jäi Islandile alles vaid üks piiskop. Samal ajal müüs valitsus maha piiskopkondade suured maavaldused ja lubas, et [[riigikassa]] võtab hariduskulud enda kanda, kuid ei täitnud seda lubadust. Taani sõja ajal [[Suurbritannia]]ga aastatel 1807–1814 ([[Suurtükipaadisõda]]) jäeti Island omapead. Seda olukorda kasutas ära Taani [[kaaperlaev]]akapten [[Jørgen Jürgensen]], kes laskis end 26. juunil [[1809]] kuulutada Islandi kaitsjaks ning kõrgeimaks ülemaks maal ja merel. Tal oli kaheksast mehest koosnev ihukaitsesalk. Ta rajas oma peakorteri [[Reykjavík]]i. Sama aasta 22. augustil võtsid Briti väed ta kinni ja viisid Islandilt minema. [[Kieli rahu]]ga [[1814]]. aastal anti Island sõnaselgelt Norralt üle Taanile, kui kuningas [[Frederik VI]] loovutas Norra Rootsi kuningale [[Karl XIII]]-le. Sellega kadus viimne jäänus Islandi formaalsest seotusest Norraga. Sõja ajal oli Island tunda saanud vaba liiklemise ja Suurbritanniaga kauplemise eeliseid. 19. sajandi jooksul muutus kliima ebasoodsamaks, mille üks tagajärg oli ulatuslik väljaränne Ameerikasse, eriti [[Manitoba]]sse [[Kanada]]s, kus rajati asula nimega Uus-Island ([[New Iceland]]). Välja rändas ligikaudu 15 000 inimest tollase 70 000 elaniku seast. Samal ajal kujunes Islandil välja uus rahvuslik eneseteadvus, mille juhtfiguuriks sai [[Jón Sigurðsson]] (1811]]–[[1879) ja mida mõjutasid Euroopas levinud rahvusromantilised ideed. Pärast sõja lõppu hakkasid islandlased üha tungivamalt nõudma kaubanduse täielikku vabastamist. ==== Nõuandev Alþingi 1845. aastast ==== [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]i portree'']] Kui 28. mai 1831. aasta määrusega nähti Taanis ette provintside seisuste nõuandvate esinduskogude asutamine, kirjutas [[Baldvin Einarsson]] Alþingi taastamisest. Pärast tema surma võtsid selle küsimuse 1837. aastal üles [[Þórður Sveinbjörnsson]] ja [[Páll Melsteð]]. Reykjavíkis kogunes 1839 ja 1841 nõuandev komisjon, kuhu peale nende kuulus veel kaheksa Islandi ametnikku, et arutada seda ja teisi olulisi küsimusi. 8. märtsi 1843 määrusega taastati Alþingi, kuhu kuulus 20 rahva valitud ja 6 kuninga määratud ''þingmaður''{{'}}i. See kogunes esimest korda 1845. aastal Reykjavíkis. Alþingil oli nõuandev pädevus ja see pidi kogunema iga kahe aasta järel. 1848. aastal peeti Islandil mitu poliitilist koosolekut, nende hulgas augustis 1848 rahvakoosolek Öxará ääres ''þing''{{'}}iväljakul. Koosolekult saadeti Kopenhaagenisse kuningale kiri, milles nõuti Islandile oma rahvusliku esinduskogu (''[[Þjóðfundur]]'') loomist, et rajada alus Islandi põhiseadusele. Samuti väljendati lootust, et Islandi ja Taani suhteid puudutavaid otsuseid ei tehta ilma sellise esinduskogu nõusolekuta. 10. septembril 1848 lubas kuningas, et põhialuseid, mis Islandi eripärase olukorra tõttu võivad olla vajalikud tema põhiseadusliku seisundi korraldamiseks riigis, ei võeta vastu enne, kui islandlased on saanud nende üle oma maal kokku kutsutud esinduskogus arvamust avaldada. See esinduskogu pidi algselt kokku tulema 1850. aastal, kuid eelkõige 1848.–1850. aasta sõja ([[Kolmeaastane sõda]] ehk [[Esimene Schleswigi sõda]]) tõttu lükati selle kokkukutsumine järgmise 1851. aasta suvele, 5. juulile. Sellepärast ei saanud ka 8. märtsi 1843. aasta määruses ette nähtud kord täielikult toimida. Valitsus esitas esinduskogule seaduseelnõu Islandi seisundi kohta riigis seoses 5. juuni 1849 Taani põhiseadusega, mis pidi tervikuna ka Islandil kehtima hakkama, olenemata sellest, kas selle sätted sobisid sealsesse olukorda või mitte. Seaduseelnõu andis Islandile väga piiratud autonoomia ja Taani suveräänsuse säilimisst valvati äärmise rangusega: suurem osa Islandi tuludest pidi minema Taani riigikassasse, mis pidi aga maksma palka Islandi kõrgeimatele ametnikele. Kõige tähtsamad küsimused pidi otsustama Taani parlament [[Rigsdagen]], kuhu Island pidi saatma neli [[Folketing]]i liiget ja kaks [[Landsting]]i liiget. Esinduskogu ei nõustunud sellega ja Jón Sigurðssoni juhtimisel esitati ettepanek, et Islandit tuleb käsitada iseseisva maana, millel on Taaniga ühine kuningas ja troonipärimine ning veel mitu ühist valdkonda, eeskätt välissuhted. Kuningal pidi olema minister, kes esindaks tema juures Islandit. Island pidi osalema ühiste küsimuste käsitlemisel ja nende kulude kandmisel. Kuningas pidi nimetama kõik Islandi ametnikud, kuid muus osas pidi ta andma täidesaatva võimu saarel üle seal elavatele vastutavatele ministritele. Kohtuvõim pidi kuuluma maa enda kohtutele. Kuninglik komissar ja Islandi ''stiftamtmand'' [[Jørgen Ditlev Trampe]] saatis esinduskogu 9. augustil laiali, enne kui see jõudis talle esitatud valimisseadust ja põhiseaduse eelnõusid kuigi põhjalikult arutada. Järgnevatel aastatel suhtus valitsus põhiseadusküsimusse väga tõrjuvalt, kuigi Alþingi esitas igal istungjärgul selle kohta avalduse. Samal ajal muutus üha aktuaalsemaks ka rahandusküsimus. 1857. aastal taotles Alþingi otsustusõigust Islandi eelarve üle, kuid alles pärast seda, kui Folketingi rahanduskomisjon oli korduvalt väljendanud soovi, et Islandi rahanduslik olukord korraldataks kindlamalt, eelkõige nii, et Alþingile antaks Islandi tulude ja kulude üle otsustav eelarvepädevus, moodustati 20. septembril 1861 kuninglik komisjon, kuhu kuulus kolm taanlast ja kaks islandlast (Jón Sigurðsson ja [[Oddgeir Stephensen]]), et teha ettepanek Islandi rahandusliku seisundi kohta riigis. Komisjoni liikmed olid kõik ühel meelel, et Islandi rahanduse eraldamine Taani riigi rahandusest oleks kasulik ja et Island peaks saama riigikassast toetust hüvitisena kuninglike talude (endiste kloostrimõisate) ja piiskopitoolidele kuulunud mõisate eest, mis olid riigikassa kasuks müüdud. Muudes küsimustes olid arvamused aga väga erinevad. Pärast täiendavaid läbirääkimisi nii Alþingi seadusandlike õiguste kui ka rahandusküsimuste korraldamise üle andis kuningas 5. jaanuaril 1874 Islandile uue põhiseaduse. ==== Omavalitsus alates 1874. aastast ==== Uus põhiseadus jõustus [[1. august]]il [[1874]], samal ajal kui kogu maal tähistati Islandi asustamise tuhande aasta juubelit, sealhulgas kuningas [[Christian IX]] külaskäiguga Islandile. See oli esimene Taani kuningas, kes oli astunud Islandi pinnale, ja teda võeti südamlikult vastu. Esimene seadusandliku pädevusega Alþingi kogunes . juulil [[1875]] ning alustas suure innukuse ja eduga tööd maa arendamiseks mitmesugustes valdkondades. 1897. aastaks oli see vastu võtnud üle 400 seaduse, mis hõlmasid muu hulgas maksusüsteemi täielikku ümberkorraldamist, oluliste põllumajandust ja kaubandust käsitlevate seaduste vastuvõtmist, sealhulgas mitme uue kaubanduskoha rajamist, liiklusühenduste parandamist ning teede ja sildade ehitamist. Lisaks korraldati ümber randumisega seotud tegevus, kalandus ja meresõit; parandati kohaliku omavalitsuse korraldust ja korraldati kirikuasju; reguleeriti ametnike palgaolusid; korraldati ümber arstiringkonnad (1875) ja suurendati arstide arvu 8–10-lt ligi 40-ni; rajati arstide kool (1876), Põhja-Islandi reaalkool, navigatsioonikool Reykjavíkis ja põllumajanduskoolid; toetati tütarlastekoole ning edendati üldiselt haridust ja rahvavalgustust. Lisaks asutati riigipank (1885), hoiupank (1888) ning abikassad vaeste ja eakate lihtrahva liikmete toetamiseks jms. Kõik see toimus hoolimata sellest, et vetoõigust kasutati rohkem kui viiekümnel korral. [[Pilt:Stamp Iceland 1882 20a.jpg|pisi|Islandi postmark 1882. aastast]] Vetoõiguse kasutamine aitas rohkem kui miski muu kaasa sellele, et Alþingi, mille eestvedaja selles küsimuses oli ''[[sýslumaður]]'' [[Benedikt Sveinsson]], võttis pärast 23 Alþingi vastu võetud seaduse kuningliku kinnituse tagasilükkamist taas käsile põhiseadusküsimuse. 1885. aastal vastu võetud põhiseaduseelnõu lähtus osaliselt ühest varasemast lahendusest, mille Alþingi oli esitanud [1873]]. aastal. Uue eelnõu järgi pidi kõrgeim valitsemisvõim antama kuninga nimetatud ''landsstyrer''{{'}}ile, kes võis täieliku pädevusega tegutseda kuninga nimel. Kopenhaagenis asuv Islandi ministeerium pidi asendatama ''landsstyrer''{{'}}i ees vastutavate ministritega, kes pidid vastutama ühtlasi Alþingi ees. Lisaks pidid ''amtmand''{{'}}i ametikohad Islandil kaotatama. Valimistel saavutas võidu omavalitsuspartei. Valitsuse kavandatud põhiseaduse muudatuse eelnõu esitati Alþingile. Guðmundssoni partei oli valimistel pidanud lubama, et toetab ministri asumist Islandile, ning valitsuse eelnõu võeti mõlemas kojas ühehäälselt vastu. Alþingi saadeti taas laiali ning [[juuni]] alguses [[1903]] kuulutati välja uued valimised. Omavalitsuspartei sai taas enamuse ning põhiseaduse muutmise seadus võeti alamkojas ühehäälselt vastu, ülemkojas aga kõigi häältega peale ühe vastu. Kuningas kirjutas sellele alla [[3. oktoober|3. oktoobril]] 1903. Uus põhiseadusemuudatus jõustus [[1. veebruar]]il [[1904]] ning linnakohtunik ja [[sýslumaður]] [[Hannes Hafstein]] nimetati Islandi ministriks. [[Landshøvding|Maavalitseja]] ametikoht ja teised Islandi keskvõimu juurde kuulunud ametikohad kaotati, kui Islandi ministeerium viidi üle Reykjavíki. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Jón Jónsson. ''Islands Historie'', København 1895. *Mihhail Steblin-Kamenski. ''Islandi kultuur: ajalooline ülevaade'', Tallinn: Eesti Raamat 1974. * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Jón R. Hjálmarsson. ''History of Iceland: From the Settlement to the Present Day'', Reykjavík: Forlagið/Iceland Review, esmatrükk 1993, uuendatud trükk 2009 *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', University of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. ** Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London: Penguin Books 2001, ISBN 9780140291155. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. gqjyxvi4taassvy60h2fojwxuaofrk0 7230432 7230430 2026-09-07T13:46:23Z Sendrasendra 225202 /* Omavalitsus alates 1874. aastast */ 7230432 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. [[1056]]. aastal sai Island esimese [[piiskop]]i, kui ametisse pühitseti [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). 11. sajandi keskpaigas rajati [[Skálholt]]i piiskopkond. Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e. Kümnise kehtestamine oli oluline samm kiriku majandusliku aluse kujunemisel ning mõjutas pikaajaliselt maaomandi ja varanduse jaotust. Gissur Ísleifsson kinkis oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. [[1104]]. aastast allus Islandi kirik [[Lundi peapiiskop]]ile ning [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. [[1106]]. aastal rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Jón Ögmundssoni abiga rajati Põhja-Islandile [[Þingeyrar]]i [[benediktlased|benediktlaste]] klooster [[Húnaflói]] ääres. Umbes 1120. aastal alustatud klooster pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Þorlákur Þórhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Þorlákur ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). 12. ja 13. sajandil suurenes kiriku mõju veelgi. Piiskopid ja teised vaimulikud osalesid poliitikas ning kirik hakkas järk-järgult taotlema suuremat kontrolli kirikuvarade üle. See viis hiljem konfliktideni ilmalike suurmeeste ja kiriku vahel, eriti ''[[staðamál]]''{{'}}i nime all tuntud vaidlustes. Kiriku areng ei olnud algselt täielikult eraldatud ilmalikust võimust: kohalikud vägevad mehed osalesid kirikute rajamises ja kiriku varade haldamises ning piiskopid olid sageli seotud Islandi poliitilise eliidiga. Hiljem suurenes kiriku institutsionaalne iseseisvus. 13. sajandi lõpuks oli kiriku majanduslik ja poliitiline positsioon Islandil märgatavalt tugevnenud. ===Norra laevade talvitumine=== [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Lagunemisaeg ehk Sturlungite ajastu (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite ajastu}} 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses hakkasid Islandi vaba riigi varasemad võimumehhanismid järk-järgult muutuma. ''[[Goði]]''{{'}}d ja nende ''[[goðorð]]''{{'}}id olid endiselt poliitilise süsteemi keskmes, kuid võim koondus üha enam väheste mõjukate suguvõsade kätte. Seetõttu ''goði''{{'}}devahelised konfliktid kasvasid ja nende lahendamisel hakati senisest rohkem kasutama relvastatud jõudu. Umbes 1200. aastast 1260ndateni kestnud perioodi nimetatakse tänapäeva ajalookirjutuses [[Sturlungite ajastu]]ks (islandi keeles ''Sturlungaöld''). Nimetus on hilisem ja selle tänapäevane kasutamine kujunes välja alles varauusajal ja eriti 20. sajandi ajalookirjutuses. Sturlungite ajastu ei olnud üksainus kodusõda, vaid mitme aastakümne jooksul toimunud võimuvõitluste, liitude ja vastasseisude jada. Selle keskmes olid mitmed suured suguvõsad, sealhulgas [[Sturlungid]], ''[[Haukdælir]]'' ([[haukdalirlased]]), ''[[Oddaverjar]]'' ([[oddilased]]) ja ''[[Ásbirningar]]''. Mõjukad juhid kogusid enda ümber relvastatud kaaskondlasi ja konfliktid, mida varem oleks lahendatud õiguslike menetlustega, viisid üha sagedamini vägivallani. Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. 13. sajandi jooksul kasvasid konfliktide ulatus ja osalejate arv ning võim koondus järjest väiksema hulga suurvõimukandjate kätte. Relvastatud kokkupõrked ei piirdunud enam väikeste salkadega, vaid võisid kaasata suuri talupoegade vägesid. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1203–1237], kes sattus oma kirikupoliitika tõttu teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. Üheks oluliseks võimukeskuseks kujunesid [[Sturlungid]]. [[Sturla Þórðarson]]i pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] said vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|[[Christian Krohg]]i joonistus. ''Snorri Sturluson'']] Oluline muutus toimus 1220ndatel, kui Islandi sisepoliitilised võitlused hakkasid üha enam seostuma [[Norra]] kuninga poliitikaga. [[Snorri Sturluson]] sõlmis Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]iga suhteid ning sai kuningaga seotud poliitilise rolli. Hiljem püüdis kuningas Islandi võimuvõitlusi enda huvides ära kasutada ning sidus end mitme Islandi suurvõimukandjaga. See suurendas Norra mõju Islandi poliitikale, kuid ei teinud lõppu kohalikele konfliktidele. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg [[Órækja]] sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja [[Sturla Sighvatsson]]iga. Need tülid, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður ja paljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ning [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. 1230ndatel jätkusid võimuvõitlused, milles senised suguvõsadevahelised konfliktid põimusid võitlusega suuremate võimualade ja poliitilise ülekaalu pärast. [[Sturla Sighvatsson]] püüdis laiendada Sturlungite võimu suurele osale Islandist ning koondas enda ümber ulatusliku toetajate võrgustiku. Tema tegevus viis otsese vastasseisuni teiste suurvõimukandjatega, eelkõige [[Gissur Þorvaldsson]]iga. Võitlus ei piirdunud enam üksikute pealike ja nende lähikondsete tülidega, vaid haaras järjest suuremaid rühmi ja piirkondi. [[1238]]. aastal toimus [[Örlygsstaðiri lahing]], kus Gissur Þorvaldssoni ja [[Kolbeinn ungi Arnórsson]]i juhitud vastasleer alistas Sturla Sighvatssoni väed. Sturla Sighvatsson ja tema isa [[Sighvatur Sturluson]] said lahingus surma. Örlygsstaðiri lahing oli üks Sturlungite ajastu otsustavamaid kokkupõrkeid ning näitas, kui ulatuslikuks olid Islandi võimuvõitlused muutunud. Pärast Örlygsstaðiri lahingut ei taastunud varasem võimutasakaal. Gissur Þorvaldsson tõusis üheks Islandi mõjukamaks võimukandjaks, kuid tema vastasseis teiste juhtidega jätkus. Eelkõige kujunes tema peamiseks vastaseks [[Þórður kakali Sighvatsson]], kes püüdis taastada Sturlungite mõju. Nende võitlus kestis aastaid ning selle käigus toimusid uued relvastatud kokkupõrked ja muutusid senised liidud. Võimuvõitlused olid selleks ajaks seotud ka Norra kuninga poliitikaga. Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] püüdis kasutada Islandi suurvõimukandjate omavahelisi vastuolusid oma mõju suurendamiseks. Islandi pealikud otsisid omakorda kuninga toetust oma konkurentide vastu. Nii muutus Norra kuningas 13. sajandi keskpaigaks Islandi sisepoliitikas uueks osapooleks ning kohalike suurmeeste võimuvõitlus hakkas üha enam seostuma küsimusega Islandi suhtest Norra kuningavõimuga. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas Håkon IV Håkonsson oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. Pikaajaline vägivald nõrgestas ''goðorð''{{'}}idel põhinevat poliitilist süsteemi. [[Alþingi]] ja kohalikud ''þing''{{'}}id säilisid, kuid nende võime tagada õiguskorra toimimine vähenes, samal ajal kui vägevate meeste sõjaline ja majanduslik võim kasvas. Norra kuningas suutis sellises olukorras suurendada oma mõju, pakkudes Islandi võimukandjatele toetust ja sekkudes nendevahelistesse konfliktidesse. 13. sajandi keskpaigaks oli mitme Islandi suurvõimukandja huvides saavutada kuningaga kokkulepe, mis aitaks lõpetada aastakümneid kestnud sisetülid. Sturlungite ajastu ja sellele järgnenud Islandi allumine Norra kuningale kujutasid endast pikaajalist poliitilist muutust, mille käigus senine ''goðorð''{{'}}idel põhinev võimukorraldus nõrgenes ning Norra kuninga mõju Islandil suurenes. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. ===Norra võimu alla sattumine=== Islandi sisemiste võimuvõitluste kõrval suurenes 13. sajandi esimesel poolel järk-järgult Norra kuninga mõju. [[Snorri Sturluson]] viibis 1218–1220 Norras ning aitas ära hoida kuninga kavandatud sõjaretke Islandile. 1220. aasta paiku lubas [[Snorri Sturluson]] Norra kuningale [[Håkon IV Håkonsson]]ile ja tema eestkostjale [[Skúli Bárðarson]]ile aidata kaasa sellele, et islandlased tunnustaksid Norra kuninga ülemvõimu. Snorri ei suutnud ega soovinud seda lubadust täielikult ellu viia. Samasuguseid lubadusi andsid hiljem kuningale ka teised Islandi võimukandjad, sealhulgas [[Sturla Sighvatsson]], [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja [[Gissur Þorvaldsson]]. Norra kuningavõim kasutas selliseid suhteid selleks, et siduda Islandi pealikud oma poliitikaga. Pärast Snorri Sturlusoni tapmist [[1241]]. aastal jätkusid Islandil võimuvõitlused. Eriti tähtsaks vastasseisuks kujunes [[Gissur Þorvaldsson]]i ja [[Þórður kakali Sighvatsson]]i võitlus. [[Þórður kakali]] saavutas [[1246]]. aastal [[Haugsnesi lahing]]us võidu ja tema võimu alla sattus suur osa Islandist. 1250. aastal kutsuti Þórður kuninga käsul Norrasse. Ta viibis seal kuninga teenistuses ja talle anti ülesandeid Norra halduses. Samal ajal tegutses Islandil kuninga huvides [[Gissur Þorvaldsson]], kuid ka tema ei olnud valmis kuninga võimu Islandil tingimusteta kehtestama ning 1254. aastal läks ta kuninga kutsel Norrasse. Mõlema mehe puhul püüdis kuningas nende isiklikke huve ja omavahelisi vastuolusid kasutada Islandi üle suurema kontrolli saavutamiseks. Oluline muutus toimus ka Islandi kirikuelus. 1238. aastal olid nii [[Skálholti piiskop]]i kui ka [[Hólari piiskop]]i tool vakantseks jäänud. Skálholti piiskopiks sai norralane [[Sigvarðr Þéttmarsson]]. Hólari piiskopiks oli algul valitud [[Björn Þorvaldsson]], kuid teda ei pühitsetud ametisse. Ta läks [[Rooma]], et taotleda paavsti sekkumist, kuid suri tagasiteel Islandile. Seejärel määras [[Nidarosi peapiiskop]] Hólari piiskopiks norralase [[Bótólfr]]i. Seni olid Islandi piiskopid üldjuhul kohapeal valitud, kuid nüüd nimetas Nidarosi peapiiskop mõlema piiskopkonna etteotsa esimest korda norralased. 1247. aastal sai Hólari piiskopiks omakorda norralane [[Heinrekr Kársson]]. Kirikliku võimu suurem seotus Norra kirikukorraldusega andis Norra kuningale täiendava võimaluse Islandi poliitikasse sekkuda. [[Heinrekr Kársson]] kujunes üheks Norra kuninga olulisemaks toetajaks Islandil. Ta tegutses aktiivselt kuninga poliitiliste eesmärkide nimel ja sattus konflikti [[Þórður kakali Sighvatsson]]iga. Heinrekri vastuseisu tõttu kutsuti Þórður 1250. aastal Norrasse ja 1249. aastal oli Heinrekr juba kuningale esitanud tema tegevuse kohta kaebusi. Kui [[Gissur Þorvaldsson]] 1254. aastal Norrasse läks, jäi Islandil kuninga huvide edendamine suurel määral teiste kuningameeste ülesandeks. 1250ndatel muutus Norra kuninga sekkumine Islandi asjadesse järjest otsesemaks. 1252. aastal saadeti Islandile [[Gissur Þorvaldsson]], [[Þorgils skarði Böðvarsson]] ja [[Finnbjörn Helgason]], kellele kuningas oli andnud ülesande edendada oma võimu Islandil. Nad sattusid vastasseisu Þórður kakali poolehoidjatega. 1255. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusmehe [[Ívarr Englason]]i, kes pidi koos piiskoppide ja teiste kuninga toetajatega veenma islandlasi kuningale makse maksma. Ívarr tegutses eriti Põhja-Islandil. Tema tegevuse tulemusel nõustusid [[Skagafjörður]]i ja [[Eyjafjörður]]i piirkonna ning suure osa Põhjaveerandkonna elanikud kuningale makse maksma. Kuningas ei pidanud siiski saavutatud tulemust piisavaks ning pidas muu hulgas Gissurit ja Þórður kakalit oma eesmärkide ebaõnnestumise eest vastutavaks. Þórður kakali suri Norras 1256. aastal, enne kui tal õnnestus Islandile tagasi pöörduda. Pärast tema surma tõusis kuninga huvide seisukohast oluliseks tegelaseks noor [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud Håkon IV õukondlane ja tema ustav toetaja. Kuningas andis talle kontrolli Þórður kakali endiste võimualade üle. Þorgils saavutas Põhja-Islandil märkimisväärse mõju, kuid sattus seejärel konflikti [[Þorvarðr Þórarinsson]]iga. Þorgils skarði tapeti 1258. aastal. Pärast Þorgilsi surma pöördus kuningas taas [[Gissur Þorvaldsson]]i poole. 1258. aastal nimetas Håkon IV Gissuri [[jarl]]iks ja andis tema käsutusse Lõunaveerandiku, Põhjaveerandiku ja [[Borgarfjörður]]i. Gissur naasis samal aastal Islandile jarajas endale kuninga nimel tugineva võimukeskuse. Tema tegelik poliitika ei olnud siiski alati kooskõlas kuninga huvidega, sest Gissur püüdis eelkõige kindlustada omaenda võimu Islandil. Norra kuningas püüdis samal ajal kasutada Islandi pealike omavahelisi suhteid ja vastasseise enda mõju suurendamiseks. Islandi juhtivad mehed olid Norraga tihedalt seotud, sest nad reisisid sinna, viibisid kuninga õukonnas ning said temalt tiitleid, võimu ja toetust. Vastutasuks oodati neilt kuninga huvide edendamist Islandil. Nii muutusid kohalikud võimuvõitlused üha enam seotuks Norra kuningapoliitikaga. Pikaajalised sisetülid ja suutmatus saavutada püsivat võimutasakaalu lihtsustasid kuninga sekkumist. 1260ndate alguseks oli Norra kuningavõim saavutanud Islandil juba märkimisväärse mõju. [[Hallvarðr gullskór]] saabus [[1261]]. aastal Islandile kuninga saadikuna ja esitas kuninga nõudmised. Gissur oli sunnitud oma varasemaid kuningale antud lubadusi täitma. Talupoegade seas oli vastuseisu kuningale makstavatele maksudele. Samal ajal suurenes surve saavutada kogu Islandi tunnustus Norra kuninga võimule. Kuningavõimu kehtestamine toimus järk-järgult. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud kuningale truudus- ja maksutõotusi. Seda protsessi seostatakse traditsiooniliselt Vana leppega (''[[Gamli sáttmáli]]'', kuigi see nimetus on ajalooliselt keerulisema kujunemislooga ja 1262–1264 sõlmitud kokkuleppeid võib täpsemalt nimetada [[Gissurarsáttmáli]]ks. Tegu ei olnud üheainsa sündmusega 1262. aastal, vaid mitme piirkondliku kokkuleppe ja vandetõotuse jadaga, mille tulemusel tunnustasid islandlased Norra kuninga ülemvõimu. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma Norra kuningale kindlaksmääratud maksu ja täitma talle truuduskohustust. Vastutasuks pidi kuningas austama Islandi seadusi ja tagama rahu. Samuti nähti ette regulaarne laevaühendus Norra ja Islandi vahel ning islandlaste õiguste säilimine Norras. Kokkulepete oluline osa oli vastastikune kohustus järgida kokkulepitud tingimusi. Norra kuningavõimu kehtestamine ei tähendanud Islandi seniste poliitiliste institutsioonide kohest kadumist. [[Alþingi]] jätkas tegevust ning Island säilitas esialgu oma seadused ja suure osa senistest õigusinstitutsioonidest. Muutus seisnes eelkõige selles, et kõrgeim poliitiline võim ei põhinenud enam üksnes Islandi ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil, vaid Norra kuninga ülemvõimul. Islandist sai Norra kuningriigi maksualune maa ning järgnenud aastakümnetel kujundati selle haldus- ja õiguskorraldus järk-järgult Norra kuningavõimuga tihedamalt seotuks. Aastaid 1262–1264 võib pidada Islandi vaba riigi poliitilise korra lõpuks, kuid Norra kuningavõimu täielik institutsionaalne kinnistumine toimus järk-järgult ka järgnevatel aastakümnetel. Mõnes käsitluses seostatakse ülemineku lõppu ka uue kuningliku seadustiku [[Jónsbók]]i vastuvõtmisega 1281. aastal. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== === Norra võimu alla minek === Sturlungite ajastu lõpuks oli Islandi senine poliitiline kord oluliselt nõrgenenud. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud järk-järgult truudusvande Norra kuningale [[Håkon IV]]-le ja tema pojale [[Magnus VI]]-le. Sellega läks Island Norra kuninga võimu alla ja sellest sai Norra kuningriigi maksualune maa. Tegu ei olnud üheainsa lepinguga, vaid piirkondade kaupa sõlmitud kokkulepete ja antud truudusvannetega. 1264. aastaks oli Islandi vaba riigi senine riigikord lõplikult lõppenud. 1262.–1264. aasta kokkulepete tähistamiseks on traditsiooniliselt kasutatud nimetust "[[Gamli sáttmáli|Gamli sáttmáli]]", kuid säilinud tekstide dateeringu ja autentsuse üle on teadlased vaielnud ja seda nimetust on kasutatud eri ajastute kokkulepete kohta. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma kuningale maksu ja hoiduma vaenutegevusest tema vastu. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja kehtiva õiguse ning kaitsma islandlaste õigusi. Samuti nähti ette islandlaste kaubandus- ja pärimisõiguste säilitamine Norras ning kuninga kohustus tagada ühendus Islandi ja Norra vahel. Lepingu traditsioonilise tõlgenduse järgi lubati Islandile ka iga-aastast laevaühendust, kuid seda kohustust hiljem piisavalt ei täidetud Traditsiooniliselt seostatakse nende kokkulepetega kohustust, et iga talupoeg, kes on kohustatud maksma Alþingile sõitmise toetuseks kogutavat maksu (''[[þingfararkaup]]''), tasuma ka kuningale iga-aastast maksu. Selle suuruseks määrati algselt 8 küünrat Islandi rahasüsttemi järgi. Rahaühik küünar (''alin'') vastas algselt ühe [[küünar|küünra]] villase riide väärtusele. Pärast "Jónsbóki" vastuvõtmist 1281. aastal tõsteti see maks 10 küünrale. Samas seaduseraamatus määrati ka ''þingfararkaup''{{'}}i suuruseks 10 küünart. Uusi makse ei tohtinud kehtestada. Lisaks kohustusid islandlased täitma muid kuninga alamate kohustusi. Vastutasuks lubati islandlastele, et neid ei sunnita ilma erilise põhjuseta Norrasse kohtu ette ilmuma. Erandiks olid inimesed, kelle Islandi [[Alþingi]] oli maalt välja saatnud. Samuti lepiti kokku, et Islandi tähtsamad ametikohad, sealhulgas seadusekuulutaja (hiljem ''[[lögmaður]]'') ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}i amet, antakse võimaluse korral islandlastele. Praktikas nimetati neile ametikohtadele enamasti juhtivate suguvõsade liikmeid, eriti neid, kes olid varem kuulunud ''[[goði]]''{{'}}de hulka või pärinud nende võimupositsioonid. Kokkulepetes nähti ette ka see, et igal aastal pidi Islandile saabuma kuus meresõidukõlblikku laeva. Islandlaste pärandvara Norras pidi jääma nende õigetele pärijatele, sõltumata sellest, kui kaua pärandi vastuvõtmisega aega läheb. Samuti kaotati ''[[landaurar]]'', Norras sadamasse saabumisel võetav tasu (½ marka ehk 8 loodi hõbedat), ja islandlastele lubati Norras selliseid õigusi, nagu neil oli seal varem kõige soodsamal ajal olnud. Kuningas pidi tagama islandlastele rahu ja nende endi seaduste kehtimise. Islandlased kohustusid jääma kuningale truuks seni, kuni kuningas ja tema järglased täitsid kokkulepitud tingimusi; nende rikkumise korral võisid islandlased oma truuduskohustusest vabaneda. Need tingimused on säilinud keskaegsete kokkulepete traditsioonilises tekstis, mille kujunemise ja dateeringu suhtes on allikakriitilisi probleeme. Kuningas ei täitnud neid tingimusi. Laevad jäid sageli saabumata ning ''[[sýslumaður]]''{{'}}id ja seadusekuulutajad olid sageli välismaalased. Kuninga maksukogujad ja väejuhid (''hirðstjóri''{{'}}d), olid samuti sageli välismaalased ning võisid peale selle olla korrumpeerunud ja tegelda väljapressimisega. === Haldus ja õigus === Norra kuningavõimu kehtestamise järel hakati Islandi senist ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil põhinevat poliitilist korraldust järk-järgult asendama kuningliku haldusega. Seniste kohalike võimukeskuste asemele kujunesid kuninga ametnike hallatavad piirkonnad ning senist ''[[þing]]''{{'}}idel põhinenud haldus- ja kohtukorraldust hakati asendama ''[[sýsla]]''{{'}}de süsteemiga. Muutus ei toimunud korraga, vaid kujunes välja järgnevate aastakümnete jooksul. [[Gissur Þorvaldsson]]i surmaga [[1268]]. aastal lõppes Islandi [[jarl]]ivõimu ajastu, sest pärast teda ei määratud Islandile enam uut jarli. Kuningavõimu tugevnemisega kadus järk-järgult ka kohalike ''[[goði]]''{{'}}de poliitiline võim. 1270ndatel kujunes välja süsteem, milles kohalikku haldust korraldasid kuninga ametnikud, eelkõige ''[[hirðstjóri]]''{{'}}d ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}id. [[Alþingi]] säilis, kuid selle ülesanded ja korraldus muutusid. See jätkas tegevust kohtu- ja seadusandliku koguna, kuid tegutses nüüd kuningavõimu raamistikus. [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda säilitas seadusandlikud ülesanded, kuid selle koosseis ja roll erinesid vaba riigi aegse Lögrétta omast. Seniste ''goði''{{'}}de asemel hakkasid Lögréttasse kuuluma kuningavõimu ajal ametisse määratud ''[[lögréttumaður]]''{{'}}id. Norra kuningavõimu kehtestamisega hakati Islandi senist "[[Grágás]]il" põhinenud õiguskorraldust asendama Norra õigusest lähtuvate seadustega. Esimene uus kuninglik seaduseraamat oli "[[Járnsíða]]". [[Sturla Þórðarson]] osales tõenäoliselt selle koostamises. Ta tõi selle seaduseraamatu [[1271]]. aastal Norrast Islandile. "Járnsíða" võeti Islandil vastu järk-järgult aastatel 1271–1273. See põhines suurel määral Norra õigusel ning pidi asendama vaba riigi aegse "Grágási", kuid tekitas islandlastes vastuseisu, sest uued õigusnormid erinesid oluliselt varasemast Islandi õigusest. Sturla Þórðarson oli [[Norra]]s kuningas [[Magnus Lagabøte]] juures ning sai tema usaldusisikuks, [[skald]]iks ja saagakirjutajaks. Pärast kuningas Håkon IV surma [[1263]]. aastal kirjutas Sturla kuninga elust teose "[[Hákonar saga Hákonarsonar]]". Hiljem kirjutas ta ka Magnus Lagabøte valitsemist käsitleva saaga. Alþingi tegevust juhtisid pärast Islandi allutamist Norra kuningale kuninga nimetatud ''[[lögmaður]]''{{'}}id. Amet kujunes välja vaba riigi aegse ''lögsögumaður''{{'}}i ehk seadusekuulutaja ameti põhjal. ''Lögmaður'' oli Islandi kõrgeim õigusametnik. [[Sturla Þórðarson]] sai [[1272]]. aastal kogu Islandi ''lögmaður''{{'}}iks ja jäi sellesse ametisse kuni 1277. aastani. Siis jagati Island kaheks ''[[lögdæmi]]''{{'}}ks. Lõuna- ja Ida-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks sai [[Jón Einarsson]] ning Põhja- ja Lääne-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks Sturla Þórðarson. Sturla jäi sellesse ametisse kuni [[1282]]. aastani. "Járnsíða" aegse Alþingi koosseisu kuulusid ''[[sýslumaður]]''{{'}}ite nimetatud ''nefndarmaður''{{'}}id. Neid oli 140 ja nende hulgast määras ''lögmaður'' (või kaks ''lögmaður''{{'}}it) Lögréttasse 36 meest. "Jónsbókiga" muudeti seda korda: alates 1281. aastast nimetasid ''[[sýslumaður]]''{{'}}id Alþingile ''nefndarmaður''{{'}}iteks 84 talupoega , kelle hulgast määrasid kaks ''[[lögmaður]]''{{'}}it 36 meest Lögréttasse. Kuningavõimu algatatud seadused vajasid Alþingi heakskiitu ja Lögrétta vastu võetud seadused kuninga kinnitust. [[Magnus Lagabøte]] jätkas Norra kuningriigi õiguskorralduse ühtlustamist. "[[Jónsbók]]" koostati Járnsíða puuduste parandamiseks ja Islandi olude paremaks arvestamiseks. Selle tõid Norrast Islandile kuninga esindajad [[1280]]. aastal. Jónsbók võeti [[Alþingi]]l muudatustega vastu [[1281]]. aastal. [[Jón Einarsson]]i järgi, kes oli üks selle Islandile toonud kuninga esindajatest, hakati seda peagi nimetama "Jónsbókiks". See jäi Islandi peamiseks seaduseraamatuks väga pikaks ajaks ja kujundas Islandi õiguskorraldust kuni varauusajani. Raamatu tekst on säilinud. Selle sätted käsitlevad muu hulgas makse ja muid kohustusi kuninga ees. Maksukorraldus muutus. Kuninga maksuks määrati 10 küünart senise 8 küünra asemel. Ka ''[[þingfararkaup]]''{{'}}i suuruseks kehtestati 10 küünart. Maksu võis tasuda ka Islandil tavapärastes kaupades, sealhulgas villases riides, villas ja nahkades. === Kaubandus ja laevaühendus === Norra võimu alla minekuga muutusid ka Islandi väliskaubanduse tingimused. Island sõltus suurel määral ühendusest Norraga, sest kõiki vajalikke kaupu ei suudetud ise toota. Norra kuninga ja islandlaste kokkulepetes oli ette nähtud regulaarne laevaühendus, kuid seda kohustust järjepidevalt ei täidetud. 1262. aasta kokkuleppe kohaselt pidi kuningas tagama, et järgneva kahe aasta jooksul purjetaks Norrast Islandile kuus kaubalaeva; pärast seda tähtaega pidid kuningas ja "parimad islandlased" (''bestu menn'') iga-aastases laevade arvus omavahel kokkuleppele jõudma. Vaba riigi ajal sõitsid Islandile Norra eri sadamatest kaupmehed, kes kauplesid suhteliselt vabalt. Pärast Islandi allutamist Norra kuningale hakkas kuningavõim käsitama Islandiga kauplemist üha enam kuningliku eesõigusena. Eesmärk oli koondada kaubandus kuninga kontrolli alla ja saada sellest tollide ja muude maksude kaudu tulu. 1294. aastal määras Norra kuningas [[Bergen]]i ametlikult Põhja-Atlandi saarte, sealhulgas Islandi peamiseks kaubandussadamaks. Praktikas tähendas see, et Islandi ja Norra vaheline kaubandus koondus üha enam Bergeni kaudu toimuvasse kaubandussüsteemi. 13. sajandi lõpuks oli Bergenist saanud Islandi peamine kaubanduspartner ja vahenduskeskus. Island sõltus suurel määral väliskaubandusest, sest teravilja, puitu, metalli ja paljusid muid vajalikke kaupu tuli sisse vedada. Samal ajal muutus laevaühendus Norraga ebaregulaarseks. Et laevaliiklust ja kaubandust hakkasid üha enam korraldama Norra kuningavõim ja Norra kaupmehed, vähenes islandlaste võimalus mõjutada väliskaubanduse tingimusi ja kaubandussidemete korraldust. See suurendas Islandi sõltuvust Norra kaudu toimuvast kaubavahetusest ning muutis saare varustamise ebaregulaarse laevaühenduse poolt haavatavamaks. 14. sajandil muutus laevaühendus veelgi ebakindlamaks. Traditsiooniliste andmete kohaselt saabus 1324. aastal Islandile üks laev, 1326. aastal ei saabunud ühtegi, 1333. aastal saabus üks, 1350. aastal ei saabunud ühtegi ja 1375. aastal samuti mitte ühtegi. 1324. aastal saabus laeval koos teiste reisijatega Islandile ka [[Hólari piiskop]] [[Lárentíus Kálfsson]]. 1326. aastal jäi laevade puudumise tõttu Hólari piiskopkonnas isegi veinist puudu ja allikate kohaselt tuli seetõttu jumalateenistustel veini asemel muid lahendusi kasutada. Hiljem laevaühendus siiski taastus ja 1340ndatel saabus Islandile mõnel aastal märksa rohkem Norra laevu. ===Kiriku võimu tugevnemine=== [[Pilt:Iceland Virgin Retable 1300s.JPG|pisi|Islandi tiibaltar [[Neitsi Maarja]] kujutisega. Umbes 1275–1300]] Pärast Islandi minekut Norra kuninga võimu alla tugevnes märgatavalt ka kiriku iseseisev võim. Islandil tegutsesid endiselt kaks piiskopkonda ([[Skálholti piiskopkond]] ja [[Hólari piiskopkond]]), kuid suhted kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahel muutusid üha pingelisemaks. Piiskopid püüdsid kirikut ilmalikust mõjust vabastada ning laiendada oma kontrolli kirikuvara, vaimulike ja kiriklike õigusküsimuste üle. Et piiskopid ei kuulunud enam [[Lögrétta]] koosseisu, keskendusid nad kiriku majandusliku ja õigusliku iseseisvuse tugevdamisele. [[Skálholti piiskop]] [[Árni Þorláksson]] [1269–1298], kelle hüüdnimi oli ''Staða-Árni'' 'Kirikumõisate Árni', sai selles protsessis keskseks tegelaseks. Tema tegevuse algusaastatel toetas teda kuningas [[Magnus VI Lagabøte]], kes suri 1280. 1275. aastal õnnestus Árnil kehtestada uus kiriklik õiguskoodeks ''[[kristinréttur]]'', mis suurendas märkimisväärselt piiskoppide võimu. See reguleeris muu hulgas abielu-, pärimis- ja kõlblusküsimusi ning laiendas kirikukohtute pädevust valdkondadesse, mis olid varem kuulunud peamiselt ilmaliku õiguse alla. Samuti kinnitati selles vaimulike tsölibaadikohustus, kuigi praktikas ei kadunud vaimulike kooselu naistega kohe. Kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahelist võitlust kirikute ning nende varade kontrolli üle nimetatakse ''[[staðamál]]''{{'}}iks. Konflikti keskmes olid ''[[staður]]''{{'}}id ehk kirikumõisad. Paljud kirikud olid rajatud suurmaaomanike maadele ja nende asutajad või pärijad olid säilitanud õiguse kasutada osa kirikute tuludest. Piiskopid püüdsid aga saavutada kirikute ja nende varade täielikku allutamist kiriklikule võimule. Võitlus algas juba 12. sajandi lõpul piiskop [[Þorlákur Þórhallsson]]i ajal, kuid jõudis haripunkti Árni Þorlákssoni reformide käigus. Kiriklike sanktsioonide, poliitilise surve ja kuningavõimu toetuse abil anti kirikumõisad järk-järgult ilmalike omanike käest kiriku kontrolli alla. Sama poliitikat viis oma piiskopkonnas ellu [[Hólari piiskop]] [[Jörundur Þorsteinsson]] (1267–1313). Konflikt lahenes 1297. aastal [[Ögvaldsnesi kokkulepe|Ögvaldsnesis sõlmitud kokkuleppega]], mis saavutati Hólari piiskopi [[Jörundur Þorsteinsson]]i ja Norra kuninga [[Eirik Magnusson]]i osalusel. Selle järgi jäid ilmalike omanike valdusse need kirikumaavaldused, mille tuludest kuulus neile vähemalt pool, ülejäänud läksid piiskoppide kontrolli alla. Kokkulepe tugevdas kiriku sõltumatust ilmalikest võimukandjatest ning kujunes oluliseks etapiks kiriku ja suurmaaomanike pikaajalise vastasseisu lõpetamisel. Selle üks tagajärg oli preestrite ametisse nimetamise allutamine piiskoppide kontrollile. Samuti laienes kirikukohtute pädevus märgatavalt: nende võim ei piirdunud enam üksnes vaimulike ja kirikuvaraga seotud küsimustega, vaid hõlmas ka abielu- ja kõlblusasju. Et selliste rikkumiste eest määrati sageli suuri rahatrahve, hakati neid leevendama erandlubade ehk [[dispensatsioon]]ide ja [[indulgents]]ide abil. Indulgentsid võeti Islandil kasutusele 1275. aastal ning neist kujunes aja jooksul üks kiriku tähtsamaid tuluallikaid. 14. sajandi alguseks oli Islandi kirik kujunenud üheks maa olulisemaks majanduslikuks ja poliitiliseks jõuks. Kiriku valdusesse koondus palju maad ja muud vara ning piiskoppide mõju ulatus kaugemale usuelust, hõlmates ka abielu-, pärimis- ja moraaliküsimusi. Kiriku rikkus põhines maavaldustel, rendituludel, kümnisel, trahvidel, pärandustel ja muudel kiriklikel tuludel, mis andsid talle tugeva majandusliku aluse. 14. sajandi alguses Islandi kiriklik ja vaimulik elu elavnes. Seda perioodi seostatakse muu hulgas mitme silmapaistva piiskopiga, eelkõige Hólari vaga ja õpetatud piiskopi [[Lárentíus Kálfsson]]iga [1324–1331]. Rajati kaks uut kloostrit ja tugevnes [[Guðmundur Arason]]i austamine pühakuna. === Ilmaliku võimu koondumine === Ka ilmalikus valitsemises ilmnesid allakäigu märgid. Mõned suguvõsad koondasid enda kätte märkimisväärse jõukuse ja mõjuvõimu. Nii tõusid esile näiteks [[Vatnsfirðingid|Vatnsfirðingite]] suguvõsa ning [[Björn Jórsalafari]], [[Loftur Guttormsson]] ja [[Björn Þorleifsson]] (suri 1467). Björn Jórsalafari tütar [[Kristín Björnsdóttir]] (hüüdnimega Vatnsfjarðar-Kristín) oli Björn Þorleifssoni ema. Björn Þorleifsson abiellus [[Loftur Guttormsson]]i tütre [[Ólöf Loftsdóttir]]iga, sidudes kaks vägevat suguvõsa. Paistab, et nad tegutsesid enamasti üheskoos kuninga ametnikega, mitte nende vastu. Mitmed neist, sealhulgas Björn Þorleifsson ise, täitsid ka kuninga 'määratud ''[[hirðstjóri]]'' (asehalduri) ametit. Just selles rollis hukkus Björn Þorleifsson 1467. aastal. Ta tapeti [[Rifil Snæfellsnes]]il inglise kaupmeeste poolt. See vallandas Taani-Norra ja Inglismaa vahelise pikaajalise konflikti, mis Islandi ajaloos kannab [[inglaste sajand]]i nime.<ref> [https://www.historytoday.com/archive/feature/icelands-english-century Iceland's English Century], History Today.</ref> ===Muutused=== Norra kuninga võimu kehtestamisega muutus Islandi poliitiline ja ühiskondlik korraldus järk-järgult. Kuningavõim tõi Islandile püsivama täidesaatva halduse, regulaarse maksustamise ja Norra kuningriigi õiguskorraldusega seotud seadused. Seetõttu vähenes kohalike võimukandjate poliitiline iseseisvus ja Islandi valitsemine muutus varasemast tsentraliseeritumaks. Samal ajal säilisid Alþingi ja mitmed Islandi enda poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, nii et kohalik autonoomia täielikult ei kadunud. 13. ja 14. sajandil toimusid muutused ka Islandi ühiskondlikus ja majanduslikus korralduses. Suurmaaomanikud ja kirik suurendasid oma maaomandit ja rentnike arv kasvas. Järk-järgult kujunes välja mõisamajandusele sarnane tootmisviis, milles üha suurem osa põllumajandustoodangust põhines rentnike tööl. Norra kuninga maksude ja muude kohustuste korrapärase kogumise vajadus aitas sellele arengule kaasa, kuid maa ja majandusliku võimu koondumine oli pikemaajaline protsess, mis oli alanud juba enne Islandi allutamist Norra kuningale. == Taani võimu aeg (1380–1918) == 1380. aastal ühendati Norra (koos Islandiga) ja Taani ühise kuninga [[Olav IV]] võimu alla. See personaalunioon kestis kuni 1814. aastani. Kiriku juhtkond muutus üha ilmalikumaks. Islandi [[annaalid]]es sagenesid teated kirikutegelaste võimuvõitlusest, kõlvatust käitumisest ja ahnusest. Piiskoppide hulgas oli palju välismaalasi, näiteks Taanist pärit [[Jón Gerreksson]], kes oli varem olnud [[Uppsala peapiiskop]], kuid sealt ametist tagandatud. Hólari eriti võimujanuliste piiskoppide [[Ólafur Rögnvaldsson]]i [1459–1499] ja [[Gottskálk Nikulásson]]i (suri 1520) ning Skálholti piiskopi [[Stefán Jónsson]]i [1491–1518] ajal jõudsid kuritarvitused haripunkti. [[1513]]. aastal püüdsid Islandi pealikud piiskoppide võimu piirata. 26 pealikku koostasid nn [[Leiðarhólmi otsus]]e ([[Leiðarhólmsskrá]]), kuid ettevõtmine ebaõnnestus, sest see ei leidnud toetust ei ülejäänud elanikkonna ega kuninga esindaja poolt. [[Pilt:Hekla (A. Ortelius) Detail from map of Iceland 1585.jpg|pisi|Detail [[Abraham Ortelius]]e 1585. aasta Islandi kaardilt, millel on kujutatud purskavat [[Hekla]] vulkaani]] Üks peamine põhjus, miks Island sel ajajärgul alla käima hakkas, olid korduvad loodusõnnetused: [[maavärin]]ad, [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], ikaldused ja epideemiad. Kõige rängem neist oli ''[[svartidauði]]'', katkuepideemia aastatel 1402–1404. Traditsiooniliselt on Islandi ajalookirjutuses hinnatud, et see nõudis kuni kahe kolmandiku elanikkonna elu. Uuemad uurimused on seda hinnangut siiski oluliselt allapoole korrigeerinud: [[Gunnar Karlsson]]i ja [[Helgi Skúli Kjartansson]]i 1994. aasta uurimuse ning [[Chris Callow]]' ja [[Charles Evans]]i 2016. aasta analüüsi kohaselt jäi tegelik suremus tõenäoliselt 25–45% vahele, võib-olla isegi alla 25%.<ref>Chris Callow, Charles Evans. The mystery of plague in medieval Iceland. – ''Journal of Medieval History'', 2016, 42 (2).</ref> Seega oli rahvaarvu langus tõenäoliselt tagasihoidlikum, kui eeldab vanem, laialdaselt tsiteeritud hinnang "umbes 25 000–30 000 inimeseni". 15. sajandi jooksul rahvaarv küll taas kasvas, kuid kahanes uuesti suure katku (''[[plágan mikla]]'') ajal aastatel 1493–1494. Ka selle epideemia suremust hinnatakse tänapäeval mõõdukamaks (umbes 25–45%) kui varasemas ajalookirjutuses. Selliste katastroofide ja kehva valitsemise tagajärjel hävis suur osa varasemast jõukusest ja ainelisest kultuurist. Kui islandlaste endi kaugkaubandus ja kaubalaevandus 12.–13. sajandil taandus, suurenes Norra kaupmeeste roll ning hiljem läks Islandi väliskaubandus üha enam välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Kuningad hakkasid käsitama Islandit tuluallikana, mida tuleb maksimaalselt ära kasutada. 15. sajandi alguses sattus Islandi kaubandus peamiselt Inglise kaupmeeste ja [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] kontrolli alla. Peale selle läks oluline osa kalandusest ja sellest saadavast tulust välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Hansa kaupmehed rajasid 1500. aasta paiku Islandile tugipunkte ja kasutasid islandlasi vähetasustatud tööjõuna. ===Reformatsiooniaeg (1550. aastast)=== [[Pilt:Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg|pisi|[[Abraham Ortelius]]e Islandi kaart. Umbes 1590]] Katoliku kirik oli islandlaste teadvusse sügavalt juurdunud. Kui piiskopid olid islandlased, olid nad tähtsaimate võimukandjatena ka vastukaal välismaistele ametnikele. Sellepärast põrkus [[reformatsioon]] suure osa islandlaste tugevale vastuseisule. Reformatsiooni varajasteks märkideks Islandil on traditsiooniliselt peetud preester [[Jón Einarsson]]i jutlust Skálholti kirikus umbes 1530. aastal (selle loo ajalooline usaldusväärsus on teadlaste seas vaieldav), [[Oddur Gottskálksson]]i salaja tehtud Uue Testamendi tõlget ning [[Gissur Einarsson]]i tagasipöördumist Hamburgist. Gisurr oli Hamburgis õppimise ajal saanud mõjutusi luterlusest ja pooldas salaja reformatsiooni. [[1539]]. aastal, kui Skálholti piiskop [[Ögmundur Pálsson]] oli kõrge ea ja halvenenud nägemise tõttu oma ametist loobumas, soovitas ta Gisurri oma järglaseks. Kuningas kinnitas Gisurri Ögmunduri järglaseks 1540. aastal. Kuigi tema ametiaeg algas siis, pühitseti ta Skálholti piiskopiks alles 1542. aastal Kopenhaagenis. Ögmundur ja Hólari piiskop [[Jón Arason]] olid aga reformatsiooni vastu. [[1541]]. aastal saabus Islandile Taani kuninga saadik koos sõduritega ning Ögmundur võeti kinni ja viidi Taani. Ta suri teel Kopenhaagenisse. See võimaldas Gisurril Skálholti piiskopkonnas reformatsiooni edendada, kuid luterlus ei levinud kohe kogu Islandile. Hólari piiskopkond jäi endiselt katoliiklikuks ja seda juhtis Jón Arason. Gisurr Einarsson suri [[1548]]. aastal. Tema järglaseks valiti luterlane [[Marteinn Einarsson]], kes pühitseti piiskopiks [[1549]]. aastal Kopenhaagenis. Jón Arason püüdis seejärel taastada katoliku kiriku mõju ja sattus üha teravamasse vastasseisu Taani kuninga ja tema toetajatega. Ta võttis oma kontrolli alla suure osa Islandi kiriklikust elust ja püüdis taastada katoliiklikku korda. [[1550]]. aastal võeti Jón Arason koos oma kahe poja, Ari ja Björniga vangi ja nad hukati [[7. november|7. novembril]] Skálholtis pea maharaiumise teel. Jón Arasoni hukkamist on traditsiooniliselt peetud Islandi reformatsiooni otsustavaks pöördepunktiks. Pärast Jón Arasoni surma kõrvaldati organiseeritud vastupanu reformatsioonile ja [[1552]]. aastal võeti ka Hólari piiskopkonnas vastu luterlik kirikukord. Sellega oli reformatsiooni institutsionaalne põhietapp Islandil lõpule jõudnud, kuid luterluse tegelik juurdumine ühiskonnas kestis veel aastakümneid. Hólari piiskop [[Ólafur Hjaltason]] andis [[1555]]. aastal välja evangeelse kirikukäsiraamatu ja [[lauluraamat]]u ning jumalateenistusi hakati pidama protestantliku korra kohaselt. Reformatsiooni kinnistamisel etendasid hiljem olulist osa Skálholti piiskopid [[Gísli Jónsson]] ([[1558]]–[[1587]]) ja [[Oddur Einarsson]] ([[1589]]–[[1630]]) ning eelkõige Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]] ([[1571]]–[[1627]]). Guðbrandur andis usinal välja islandikeelset vaimulikku kirjandust. [[1584]]. aastal ilmus tema toimetatud Islandi esimene täielik [[piiblitõlge]]. Reformatsioonijärgsetel aastakümnetel ilmus islandi keeles ka arvukalt [[lauluraamat]]uid, kirikukäsiraamatuid ja muud vaimulikku kirjandust. Kirikukorralduse aluseks oli esmalt [[1537]]. aastal Taanis välja antud kirikukorraldus, mida Islandil hakati rakendama järk-järgult. [[1607]]. aastal anti välja muudetud ja täiendatud Taani kirikukorraldus. Ilmalik valitsemine ja seadusandlus jätkusid suuresti varasemate institutsioonide kaudu, kuigi need allusid nüüd Taani kuninga võimule. === Taani kaubandusmonopoli aeg (1602–1786) === [[Pilt:1761_Homann_Heirs_Map_of_Iceland_"Insulae_Islandiae"_-_Geographicus_-_Islandiae-hmhr-1761.jpg|pisi|Islandi haldusjaotus 1761. aastal]] 17. sajandi alguses hakati Islandi suhtes ajama [[merkantilism|merkantilistlikku]] majanduspoliitikat, mille keskne osa oli Islandiga kauplemise ainuõiguse andmine piiratud ringile Taani alamatele. Selle eesmärk oli muuta tagasihoidliku mahuga Islandi kaubandus majanduslikult tasuvaks ja samal ajal vältida kuritarvitusi, mis olid varem tulenenud islandlaste sõltuvusest väliskaupmeestest. Süsteemi eeldatavad eelised olid järgmised: *kroon sai kindla tulu kaubandusõiguse eest makstavate tasude näol; *kaupmehed ei pidanud taluma nii suurt konkurentsi, et meresõidu- ja kaubanduskulud ei oleks end ära tasunud; *islandlastele pidi olema tagatud regulaarne kaubandusühendus, vajalike kaupade varustuskindlus (nii koguse kui ka kvaliteedi poolest) ja võimalus oma toodangut müüa.<ref>Jón Jónsson 1895: 537.</ref> Kaubandusmonopoli suurim oht seisnes siiski selles, et kaupmehed võisid konkurentsi puudumist enda huvides ära kasutada. 20. aprillil 1602 andis kuningas [[Christian IV]] [[Kopenhaagen]]i, [[Helsingør]]i ja [[Malmö]] kodanikele privileegikirja, millega neile anti ainuõigus Islandiga kauplemiseks väikese tasu eest kroonile. (Juba 1603. aastal tegeles Islandi- kaubandusega [[Islandske Kompagni]]. 1619. aastal korraldati kompanii tegevus ümber ja sellele anti uued privileegid. Alates 1620. aastast oli Islandi-kaubandus lubatud ainult Kopenhaageni kaupmeestele.)<ref>Bjørn Teitsson 1977: 90. Vt ka: Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund: Ekonomisk-historiska föreningen 1983.</ref> Algses privileegikirjas põhjendas kuningas seda otsust sellega, et välismaised kaupmehed olid Islandi kaubandusest märkimisväärset kasu saanud ning nüüd pidid sellest eelisest osa saama eelkõige tema enda alamad, kellel olevat piisavalt laevu ja kaupu sellise ettevõtmise korraldamiseks.<ref>Jónsson 1895: 539.</ref> Islandlaste kaitseks kaupmeeste võimalike kuritarvituste eest sätestati, et kaupmehed peavad varustama Islandit heade, võltsimata ja riknemata kaupadega ning rikkumiste korral vastutama selle eest kuninga ees. Samuti ei tohtinud nad kaupade hindu omavoliliselt tõsta, vaid pidid müüma neid senise Islandi tava kohaselt. Kasutada tuli Islandi küünart, mõõte ja kaalusid ning kõik kaupmeeste ja islandlaste vahelised vaidlused tuli lahendada [[Alþingi]]l.<ref>Jónsson 1895: 540. Vt ka: ''Lovsamling for Island'', I kd, lk 139–141.</ref> Kuigi islandlaste huvid olid paberil hästi kaitstud, olid nad konkurentsita tegutsevate kaupmeeste omavoli ees suuresti kaitsetud. ==="Türklaste" röövretk=== {{Vaata|Tyrkjaránið}} 1627. aasta suvel korraldasid Põhja-Aafrika [[korsaar]]id Islandile rüüsteretke, mida Islandi ajaloos tuntakse nimega ''[[Tyrkjaránið]]'' 'türklaste röövretk'. Ründajaid oli kahest korsaarikeskusest: üks rühm lähtus [[Salé]]st Marokos ja teine [[Alžiir]]ist. Salé rühm, mida juhtis Hollandi päritolu korsaar [[Jan Janszoon]] ehk [[Murat Reis]], maabus [[20. juuni]]l [[1627]] [[Grindavík]]is, võttis inimesi vangi ja rüüstas asulat, kuid ei suutnud [[Bessastaðir]]it vallutada ja läks Salésse tagasi. Alžiiri rühm ründas juuli alguses [[Austfjirðir]]i piirkonda ja [[16. juuli]]l [[Vestmannaeyjar]]it, kus rüüstati [[Heimaey]]d kolm päeva. Kokku võeti rüüsteretkedel vangi umbes 400 inimest ja tapeti umbes 30–50 inimest. Vangid viidi Põhja-Aafrikasse ja müüdi orjadeks. Osa neist vabastati hiljem lunaraha eest, kuid enamik ei pöördunud Islandile tagasi. Sündmuse üks tähtsamaid kaasaegseid allikaid on Vestmannaeyjari pastori [[Ólafur Egilsson]]i vangipõlvelugu. Nimetus ''Tyrkjaránið'' ei tähenda, nagu ründajad oleksid olnud türklased: Põhja-Aafrika moslemeid ja korsaare nimetati tol ajal türklasteks. === Absoluutse monarhia aeg === ====Absoluutse momarhia kehtestamine==== 13. oktoobril 1660 tunnistasid seisused Taani kuninga võimu pärilikuks, lõpetades senise korra, mille järgi kuninga valis aadlikest koosnev riiginõukogu. 1661. aastal kehtestati Taani ja Norra kuninga [[Frederik III]] valitsetud [[Taani-Norra riik|Taani-Norra riigis]] [[absoluutne monarhia]]: seisused andsid seisused kuningale vandega praktiliselt piiramatu võimu. See ei olnud enam piiratud seisuste kogude ega riiginõukoguga.<ref name="eirikur">Eiríkur Þ. Einarsson. [https://eirikur.is/minnisvardar/vesturland/kopavogur-minn/?utm Kópavogur].</ref> Samal aastal kehtestati absoluutne monarhia ka Norras. Et Frederik III oli Taani ja Norra kuningas ja Island oli Norra krooni all olev maa, sooviti saada ka islandlastelt tunnustus tema absoluutsele kuningavõimule. 1662. aasta kevadel saabusid Islandile kirjad, milles nõuti esindajate saatmist Alþingile, et nad tunnustaksid Frederik III-t päriliku kuningana.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Neis kirjades ei mainitud absoluutse monarhia kehtestamist.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Alþingi esindajad märkisid seepeale, et eraldi päriliku kuninga tunnustamine pole vajalik, sest Island kuulus Norra kuningriiki, mis oli juba pärilik monarhia.<ref name="visinda">[https://www.visindavefur.is/svar.php?id=61371&utm Hvers vegna var Kópavogsfundurinn haldinn og hver var tilgangurinn með honum?], Vísindavefurinn, 8.12.2012.</ref> Samal aastal saadeti Islandile kuninga esindaja, Islandi [[läänimees]] [[Henrik Bjelke]]. Kuninga korralduse kohaselt pidi ta saama islandlastelt truudusvande Frederik III-le ja tema pärijatele.<ref name="eirikur" /> Bjelke laev viibis kolm nädalat, ja kui tema laev tema laev [[Skerjafjörður]]is maabus, oli [[Alþingi]] koosolek juba lõppenud, mistõttu ei saanud ta kavandatud toimingut seal läbi viia.<ref name="eirikur" /> Esimese asjana saatis ta 12. juulil ametnikele kirja, käskides neil ilmuda 26. juuliks [[Bessastaðir]]isse.<ref name="eirikur" /> Pühapäeval, 27. juulil pidid vanded olema alla kirjutatud.<ref name="eirikur" /> ''Lögmaður'' [[Árni Oddsson]] kutsus aga kohtu- ja rahvakoosoleku [[Kópavogur]]isse kokku alles 28. juuliks.<ref name="eirikur" /> On viiteid sellele, et Árni Oddsson ja piiskop [[Brynjólfur Sveinsson]] püüdsid kaitsta maa vanu õigusi.<ref name="eirikur" /> [[Vallholti annaalid|Vallholti annaal]]i teatel oli sel päeval selge ja päikesepaisteline ilm.<ref name="eirikur" /> [[Kópavoguri þing|Kópavoguri ''þing''{{'}}il]] ([[Kópavogsfundinn]]) andsid Islandi esindajad [[Frederik III]]-le ja tema pärijatele truudusvande ning tunnustasid teda päriliku isanda ja absoluutse suveräänina (''erfðaherra'' ja ''absolut soverejn'').<ref name="eirikur" /> Kópavoguri ''þing''{{'}}il andis truudusvande ja kirjutas sellele alla 109 meest.<ref name="eirikur" /> Nende hulgas olid mõlemad Islandi piiskopid, mõlemad ''[[lögmaður]]''{{'}}id, 42 pastorit ja praosti, 17 ''[[sýslumaður]]''{{'}}it ja 43 ''[[lögréttumaður]]''{{'}}it ja talupoega, samuti ülemaalise ''þing''{{'}}i kirjutaja (''landþingsskrifari''), endise kloostrivara haldur (''klausturhaldari'') ja habemeajaja (''bartskeri'').<ref name="eirikur" /> [[Fitja annaalid|Fitja annaal]]i teatel järgnes pidusöök ja ööni kestnud pidu.<ref name="eirikur" /> Mängiti viiulit ja trompetit, lasti aupauke, öösel toimus ilutulestik.<ref name="eirikur" /> Islandi esindajate truudusvanne ei tähendanud, nagu nad oleksid soovinud loobuda kogu senisest õiguskorrast. Nad esitasid kuningale palvekirjad (''bænaskrár''), milles palusid säilitada Islandi vanad seadused ja ajaloolised õigused ning hoiduda uutest koormistest.<ref name="eirikur" /> Palvekirjades mõeldi vanade seaduste ja õiguste all Islandi senist õiguskorda ja ajaloolisi õigusi, mida hilisemates käsitlustes on seostatud ka [[Gamli sáttmáli]] (vana lepingu) traditsiooniga. Selle traditsiooni kohaselt oli Island 13. sajandil tunnustanud Norra kuninga ülemvõimu vastastikuste kohustuste alusel. Palvekirjades rõhutati Islandi vaesust ja väljendati vastuseisu uutele maksudele.<ref name="eirikur" /> Absoluutset monarhiat palvekirjades ei mainitud.<ref name="eirikur" /> Seetõttu ei ole Kópavoguri sündmust kõige täpsem käsitada lihtsalt senise õiguskorrast loobumisena ja absoluutse monarhia tingimusteta vastuvõtmisena. Mõned allikad kirjeldavad seejuures ka Islandi esindajate vastuseisu ja survet nende allkirjade saamiseks. [[Árni Magnússon]] vahendas ühe osaleja väidet, et allkirjad saadi surve abil.<ref name="visinda" /> Ühe teate järgi olid Bjelkel kaasas relvastatud sõdurid ja kui piiskop Brynjólfur Sveinsson rääkis islandlaste õigustest, viitas Bjelke sõduritele.<ref name="visinda" /> Teise teate järgi osutas ''lögmaður'' Árni Oddsson terve päeva vastupanu ja andis lõpuks pisarsilmil vande.<ref name="visinda" /> Pärast 1662. aasta Kópavoguri ''þing''{{'}}i jäi Islandi senine valitsemiskorraldus esialgu suuresti muutumatuks. Island oli alates [[1541]]. aastast Taani kuninga lään ja Henrik Bjelke oli selle läänimees (''lénsherra'') alates [[1648]]. aastast kuni surmani [[1683]]. aastal. Island oli Taani kuninga lään ja kuningas oli Islandi valitsemisega seotud õigused ja kohustused üle andnud Bjelkele kui läänimehele. Läänimehe õiguste hulka kuulus õigus Islandit kuninga nimel hallata ja saada läänist kuninga antud läänikirja alusel tulu. Tema kohustuste hulka kuulusid kuninga huvide ja õiguste kaitsmine, Islandi halduse korraldamine ning läänist saadavate tulude kogumine, arvestus ja haldamine. Läänikorraldusega olid seotud ka läänikontode (''[[lénsreikningur]]'') pidamine ja esitamine ning kuningale kuuluvate valduste ja nende tulude üle arvestuse pidamine. Bjelke viibis Islandil harva. Tema asemel korraldas kohapealset haldust tema määratud foogt (''[[fógeti]]''). ''Fógeti'' oli läänimehe esindaja, kes tegutses tema nimel ja teostas Islandil tema valitsemisõigusi. Tema ülesannete hulka kuulusid kuninga ja läänimehe tulude kogumine, nende üle arvestuse pidamine ja aruandlus, kuningale või läänimehele kuuluvate valduste haldamine ja kuninga korralduste täitmise tagamine. ''Fógeti'' tegeles ka kohtuliku ja haldusliku asjaajamisega ning esindas läänimeest kohalikes küsimustes. Bjelke ajal resideeris tema ''fógeti'' [[Bessastaðir]]il. Bjelke lääniga kaasnesid ka konkreetsed majanduslikud õigused. 1662. aastal anti talle kümneks aastaks õigus saada Islandi tuludest aastas 6000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning talle kinnitati muu hulgas õigus vabale kalapüügile ja Islandi toodangu väljaveole. Hiljem määrati Bjelkele kui admiralile tasuks kogu Islandi maamaksutulu, kuni see 1683. aastal asendati aastapensioniga. Bjelke surma järel hakati senist läänikorraldust järk-järgult asendama kuninga otsesema haldusega. 1683. aastal määrati Islandile [[maafoogt]] ''[[landfoged]]'', kelle ülesannete hulka kuulusid eelkõige kuninga varade ja tulude haldamine, arvepidamine ning järelevalve kaubanduse ja kalanduse üle. 1684. aastal määrati Islandi üle ''[[stiftamtmand]]'' ehk ''stiftsbefalingsmand'', kellest sai kuningavõimu kõrgeim esindaja Islandil. Ta resideeris Kopenhaagenis. Islandi kohapealse valitsemise korraldamiseks määrati [[1688]]. aastal ''[[amtmand]]'', kes tegutses ''stiftamtmand''{{'}}i esindajana ja oli Islandil kõrgeim ametnik. Islandi asjade kõrgem juhtimine kuulus Kopenhaagenis tegutsevatele Taani keskvõimu asutustele, eelkõige ''[[Danske Kancelli]]''{{'}}le ja ''[[rentekammer]]''{{'}}ile. Kantsleriametkond tegeles peamiselt kohtu- ja kirikuküsimustega, ''rentekammer'' aga rahanduse, kuninga tulude, kaubanduse ja üldise haldusega. 1770. aastal korraldati Islandi haldus ümber: maa jagati kaheks maakonnaks (''amt'') – [[Suður- og Vesturamt]]iks ja [[Norður- og Austuramt]]. Samal aastal pidi ''stiftamtmand'' senise Kopenhaagenis resideerimise asemel hakkama elama Islandil, [[Bessastaðir]]is. Enne absoluutse monarhia kehtestamist ei olnud täpselt määratletud, kuidas jagunes seadusandlik võim kuninga ja Alþingi vahel.Pole näiteks selge, kas kuninga kinnitus oli Alþingi otsustele tingimata nõutav.<ref name="visinda" /> Ajaloolane Gunnar Karlsson on märkinud, et teatud mõttes võib öelda, et Lögréttal oli koos kuningaga pikka aega säilinud teatav osa seadusandlikust võimust.<ref name="visinda" /> Kindlasti võttis Alþingi vastu nn Alþingi otsuseid (''alþingisdómur''), millel oli vähemalt juhul, kui kuningas need kinnitas, seaduse jõud.<ref name="visinda" /> Pärast absoluutse monarhia kehtestamist 1662. aastal jätkas Alþingi mõnda aega selliste otsuste vastuvõtmist, kuid tema panus seadusandlusse vähenes järk-järgult ja kadus 1700. aastaks täielikult, sest kõrgeim seadusandlik võim kuulus nüüd kuningale.<ref name="visinda" /> Senine õigus- ja kohtukorraldus säilitati suurel määral muutumatuna: Lögrétta otsuseid oli juba alates 1593. aastast võimalik edasi kaevata Alþingi [[Yfirréttur]]'ile või kuninga otsusele, ja alates 1732. aastast kuulus lõplik apellatsiooniõigus Taani Kõrgeimale Kohtule Kopenhaagenis.<ref>[https://www.althingi.is/pdf/isl.pdf Saga Alþingis], Alþingi.</ref> Lögrétta oli pidanud oma istungeid spetsiaalselt selleks ehitatud hoones alates [[1594]]. aastast, mil koosolekupaik viidi Öxará idakaldalt läänekaldale.<ref>[https://www.thingsites.com/m/thingvellir/logberg Lögberg], Þingvellir World Heritage Site.</ref> Peagi loobuti ka tavast saata Alþingi otsused kuningale kinnitamiseks, sest Alþingil ei olnud enaj seadusandlikku funktsiooni.<ref name="visinda" /> Alþingi tegutses rohkem kui sajandi edasi peamiselt kohtuna, kuni see 1800. aastal kaotati ja selle asemele loodi Reykjavíkis ülemkohus ([[Landsyfirréttur]]).<ref name="visinda" /> ====Raskused kaubanduse korraldamisel==== [[Pilt:Eggert Ólafsson's Death.jpg|pisi|[[Vasegravüür]] 1768. uppunud islandi maadeuurija ja filoloogi [[Eggert Ólafsson]]i mälestuseks (1768)]] Absoluutse monarhia ajal astuti uusi samme Islandi arengu edendamiseks: 1670. aastal ja uuesti 1758. aastal tehti islandlastele ettepanek osaleda kaubanduses, kuid neil puudusid selleks nii majanduslikud vahendid kui ka vajalikud teadmised kaubandusest, mistõttu need katsed ebaõnnestusid. 1684. aastal määrati kindlaks, millised piirkonnad iga sadama juurde pidid kuuluma, kuid 18. sajandi jooksul muutusid need piirid taas ebamääraseks.<ref>Teitsson 1977: 90.</ref> Selle asemel piirduti hädaabinõudega. Kaubandust püüti korraldada nii, et see anti rendile selleks loodud ettevõtetele (1619, 1684, 1733, 1743, 1763), ja samuti püüti seda korraldada kuninga kulul (1757–1763, 1774–1786), kuid olukord ei paranenud. Mõnikord andis Taani valitsus kaubandusõiguse rendile liiga kõrge tasu eest, mistõttu kaupmehed, kes püüdsid oma kulusid tagasi teenida, kasutasid konkurentsi puudumist veelgi rohkem ära. Tagajärjeks olid enamasti korduvad kaebused vajalike kaupade puudumise, välismaiste kaupade kõrgete ja Islandi kaupade madalate hindade, samuti sisseveetavate kaupade riknemise ja kaupmeeste omavoli üle. Seda, et need kaebused ei olnud alusetud, näitasid uurimised ja kehvadest varustusoludest tingitud korduvad näljahädad. [[Lauritz Gottrup]]i algatusel laskis valitsus käsikirjade kogujal [[Árni Magnússon]]il ja ''lögmaður'' [[Páll Vídalín]]il uurida Islandi olukorda aastatel 1702–1712, et koostada uus maaregister ("[[Jarðabók Árna Magnússonar og Páls Vídalíns]]"), kus kirjeldati talusid ja nende omanikke, rendi- ja maksukohustusi, maa väärtust ja tootlikkust ning elanike arvu ja majanduslikku olukorda. See valmis 1714. Nad leidsid ligikaudu 1200–1300 mahajäetud talumajapidamist ja jõudsid veendumusele, et Islandi päästmiseks tuleb kaubandus vabastada. Hiljem hakati seda mõtet üha sagedamini toetama. Kaubandusmonopol ei toonud kaasa oodatud arengut. Probleem seisnes eelkõige selles, et kogu kaubandus oli hooajaline: Taani kaupmehed saabusid Islandile kevadel ja lahkusid suve jooksul taas. Kaupmehed hakkasid seal talvituma alles 18. sajandi teisel poolel, pärast 1777. aasta kuninglikku korraldust, mis kohustas kaupmehi aastaringselt kauplemiskohtades viibima.<ref>[https://island-lexikon.de/Akureyri.html Akureyri], Island-Lexikon.</ref> Kuni kauplemiskohtades ei olnud püsielanikke, koosnesid need vähestest majadest. Nii oli Lääne-Islandil [[Ólafsvík]]is 1719. aastal üks maja, 1777. aastal kolm ja 1784. aastal kuus. Akureyris oli umbes 1650. aastal kaks maja ja [[1752]]. aastal kõigest neli.<ref>Teitsson 1977: 90–92.</ref> Sellele stagnatsioonile aitas kaasa ka see, et Islandi valdavalt talupoegadest elanikkond oli kauplemiskohtadesse püsielanike asumise vastu, sest kardeti vaeste arvu kasvu: maata inimesed võivad sissetulekust ilma jääda ja siis peavad talupojad hakkama neid ülal pidama.<ref>Teitsson 1977: 90–92</ref> ====18. sajandi loodusõnnetused==== Lõpuks tabas Islandit veel suur hulk suhteliselt suuri loodusõnnetusi: [[maavärin]]ad (1784), [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], karmid talved, ikaldused ja taudid. 18. sajandil kasvas Islandi rahvaarv korduvalt tagasi ligi 50 000 inimeseni, kuid iga kord pani kasvule piiri mõni õnnetus: 1707.–1709. aasta suur rõugeepideemia nõudis ligikaudu 12 000–18 000 inimelu (veerandi rahvastikust), langetades rahvaarvu ligikaudu 37 000-ni; 1750. aastate külmade talvede ja näljahäda tagajärjel langes rahvaarv ligikaudu 43 000-ni; [[Laki]] lähedal [[1783]]–1784. aastal toimunud vulkaanipursete ja neile järgnenud "udunälja" ([[Móðuharðindin]]) tagajärjel hukkus ligikaudu 10 000 inimest ehk viiendik rahvastikust, mis langetas rahvaarvu ligikaudu 40 000-ni.<ref>[https://www.cambridge.org/core/journals/polar-record/article/icelands-demographic-transition-from-turf-houses-to-too-many-tourists/A462425B0071EB7BB8686ACB181EB6A5Iceland's demographic transition], Polar Record, Cambridge Core.</ref> ==== Skúli Magnússon ==== Kaubandusmonopole ajal oli Islandil võitluses kaupmeestega puudunud energiline ja omakasupüüdmatu juht, kes oleks olnud valmis otsustavalt tegutsema, kellel oleks jätkunud julgust võitlusse astuda ja visadust see lõpuni viia ka tugeva vastupanu korral. Sellise juhi sai Island [[Skúli Magnússon]]i (1711–1794) näol. Tal olid peaaegu kõik omadused, mis suurtel juhtidel tavaliselt on. Ta oli andekas, julge, energiline ja visa ning ka halastamatu: eesmärgi saavutamise nimel ei valinud ta eriti vahendeid. Ta oskas võita lihtrahva poolehoidu ja pälvis paljude imetluse, ehkki teised teda vihkasid ja põlgasid. Juba ''[[sýslumaður]]''[[']]ina [[Skagafjörður]]i maakonnas (''sýsla'') sattus ta esimest korda konflikti kaupmeestega. 1743. aastal kirjutas ta valitsusele ja süüdistas [[Hofsós]]i kaupmeest selles, et too oli müünud elanikele, sealhulgas talle endale, halva kvaliteediga rauda. Selle peale korraldati ''þing''{{'}}ipaigas kontroll: tunnustatud sepad katsetasid kaupmehe juuresolekul rauda. Tulemus osutus kaupmehele ebasoodsaks ja teda sunniti raud tagasi võtma. Sellele järgnesid uued süüdistused: kaupmees ei toonud maale piisavalt puitu, jahu ega muid kaupu, müüs neid ülemäära kõrge hinnaga ning keeldus sageli ja põhjuseta elanike tapaloomi vastu võtmast. Skúli kogus nüüd kaupmehe vastu kohtulikult kinnitatud tunnistusi ja saatis need valitsusele. Lisaks süüdistas ta kaupmeest selles, et viimane oli müünud tünni jahu, mis oli mullaga segatud. Asi jõudis Alþingile, mis langetas 1749. aastal otsuse, mis andis suures osas õiguse ''sýslumaður''{{'}}ile. Nii sai Skúlist Islandi lihtrahva juht ja eestkõneleja.<ref>Jón Jónsson 1895: 567–568.</ref> Mõni aeg hiljem nimetati Skúli [[maafoogt]]iks (''landfógeti''). Sellelt kõrgelt ametikohalt asus ta ellu viima kava Islandi majanduse arendamiseks. 1751. aastal asutas ta koos veel kaheteistkümne Islandi ametnikuga ühingu, mille eesmärk oli rajada Islandile tööstusettevõtteid. Ettevõtmine langes soodsale ajale. Samal aastal sai Kopenhaagenis riiginõukogu juhiks [[Johann Hartwig Ernst von Bernstorff]], kes oli just kuus aastat viibinud [[merkantilism]]i sünnimaal [[Prantsusmaa]]l. Kui varem oli püütud tööstust koondada Kopenhaagenisse, siis nüüd soovis valitsus edendada [[manufaktuur]]e ka provintsides. Sllepärast peeti loomulikuks uurida võimalusi ka Islandil. Valitsus suhtus Islandi algatusse soosivalt ning uus ettevõte pälvis esialgu kuninga ja valitsuse märkimisväärse toetuse. Aastatel 1751–1758 anti välja koguni 16 kuninglikku otsust Islandi manufaktuuride kohta. Manufaktuuride peamiseks keskuseks määrati [[Reykjavík]], mis kuulus tollal Taani kroonile. Manufaktuuride käsutusse anti [[Reykjavíki mõis]], naabermõis [[Örfirisey]], kus paiknes kaubakoht, veel üks talu ning 61 000 riigitaalri suurune toetus.<ref>Jón Jónsson (1895), lk 572</ref> Manufaktuurid rajati aastatel 1752–1759, tootmine algas juba 1752. aastal. Ettevõtte pidas köievabrikut ja parkalitöökoda, aga kõige tähtsamaks kujunes tekstiilitootmine, sealhulgas ketramine, kudumine ja värvimine. Köievabrik ja parkalitöökoda tegutsesid 1764. aastani, mil tulekahju hävitas osa tootmishoonetest. Tõenäoliselt töötasid ettevõtted kahjumiga. Nende tegevus lõppes lõplikult 1802.–[[1803]]. aastal.<ref>Teitsson 1977: 91–92.</ref> Samaaegselt manufaktuuride käivitamisega alustas Skúli põhjalikku uurimist Islandi kaubanduskompanii tegevuse kohta, kogudes selle vastu tõendeid. Paistab, et ta oli otsustanud koguda nii palju süüdistusmaterjali, et kompanii oleks sunnitud kaubandusest loobuma või koguni kahjutasu maksma. See ei olnud keeruline. Kaebused kompanii vastu sagenesid iga aastaga. 1753. aastal kurdeti, et maale oli toodud liiga vähe jahu. Sellepärast palusid ''amtmand'' ja maafoogt kaupmeest jätta osa kokkuostetud kalast saarele, et vältida ähvardavat näljahäda, kuid kaupmees keeldus. ''Amtmand'' teatas valitsusele, et kaupmees oli igati püüdnud sundida talupoegi loovutama kala ja liha, pakkudes vastu üksnes pudukaupu. Talve jooksul halvenes olukord sedavõrd, et maafoogt laskis kaupmeeste kaubalaod avada ja jagas seal hoitud kaubad elanikele. Seejärel sõitis ta koos kogutud kaebustega [[Kopenhaagen]]isse, mis viis ametliku uurimise algatamiseni. 30. märtsil 1756 moodustati komisjon kaebuste uurimiseks. Komisjon jõudis järeldusele, et kompanii oli mitmes suhtes rikkunud talle antud privileegikirja (''oktroi'') tingimusi. Juba alates 1744. aastast oli vilja sissevedu Islandile olnud ebapiisav, kuigi valitsus oli sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. Seega polnud kahtlust, et kompaniid ähvardas kohtuprotsess, mis oleks suure tõenäosusega lõppenud süüdimõistmisega. Kohtuasja siiski ei algatatud, sest valitsus soovis vältida sellega seotud kulusid ja kartis ühtlasi, et pärast seda ei leiduks kedagi, kes Islandi kaubanduse üle võtaks. Lõpuks pakuti kompaniile võimalust loobuda vabatahtlikult kaubandusõigustest enne 1758. aasta lõppu. Vastutasuks vähendati aastate 1756–1758 tasu poole võrra, kokku 24 000 riigitaalri ulatuses.<ref>Jón Jónsson 1895: 572–575.</ref> Skúli ei rahuldunud selle pooliku võiduga. Ta esitas valitsusele uue märgukirja, milles tegi ettepaneku Islandi kaubanduse parandamiseks vähendada sadamate arvu, kuhu laevad igal aastal sõitsid, ja lubada islandlastel endil kaubanduses osaleda. Kõige parema meelega oleks ta näinud vabakaubandust, kuid pidas seda riigi vaesuse ja elanike väheste kogemuste tõttu esialgu teostamatuks. Ettepanek leidis valitsuses poolehoidu, kuid lõpuks otsustati, et kuningas võtab Islandi kaubanduse ise üle. Vastav otsus tehti 9. jaanuaril 1759. Selgus, et kaubanduse tulud ja kulud olid vaevu tasakaalus.<ref>Jón Jónsson 1895: 577–584.</ref> Hilisem aruanne aastate 1774–1784 kohta näitas koguni kuningale tekkinud märkimisväärset kahjumit.<ref>Jónsson 1895: 606.</ref> Islandi-kaubandus oli endiselt ebatulus ettevõtmine. Pärast järjekordset komisjoni uurimist kaotati kuninglik kaubandusmonopol 18. augusti 1786 dekreediga<ref>Jón Jónsson. Den danske regering og den islandske monopolhandel, nærmest i det 18. århundrede. – ''Historisk Tidsskrift'', sari 6 (1895–1897), kd 6, nr 1. [https://tidsskrift.dk/historisktidsskrift/article/download/54647/73746?inline=1&utm Täistekst.] </ref> ning 13. juuni 1787 määrusega Islandi-kaubanduse ja -laevasõidu kohta.<ref>Jónsson 1895, lk 607</ref> Tegelik üleminek toimus järk-järgult aastatel 1787–1788. Kaubanduse vabadus kehtis esialgu ainult Taani kuninga alamatele. Alles 15. aprilli 1854 seadusega avati Islandi-kaubandus lõplikult ka välisriikide kaupmeestele. Seadus jõustus 1. aprillil 1855. === Teekond iseseisvuse poole (1786–1918) === Selle perioodi alguses kadusid viimsedki jäänused Islandi varasemast iseseisvusest. [[1800]]. aastal kaotati Alþingi ja selle asemele loodi kolmeliikmeline ülemkohus ([[Landsyfirréttur]], ''landsoverretten''.<ref>[https://www.althingi.is/pdf/enska.pdf Althingi: Icelandic Government & Politics], Alþingi.</ref> [[1801]]. aastal liideti Hólari piiskopkond Skálholti piiskopkonnaga üheks Islandi piiskopkonnaks, mille asukohaks sai Reykjavík. Skálholti piiskopi residents oli Reykjavíki üle viidud juba varem; 1784. aasta maavärina järel kolis 1785. aastal ära piiskopkonna kool ja hiljemalt 1796. aastaks elas ka piiskop ise Reykjavíki lähistel. Nii jäi Islandile alles vaid üks piiskop. Samal ajal müüs valitsus maha piiskopkondade suured maavaldused ja lubas, et [[riigikassa]] võtab hariduskulud enda kanda, kuid ei täitnud seda lubadust. Taani sõja ajal [[Suurbritannia]]ga aastatel 1807–1814 ([[Suurtükipaadisõda]]) jäeti Island omapead. Seda olukorda kasutas ära Taani [[kaaperlaev]]akapten [[Jørgen Jürgensen]], kes laskis end 26. juunil [[1809]] kuulutada Islandi kaitsjaks ning kõrgeimaks ülemaks maal ja merel. Tal oli kaheksast mehest koosnev ihukaitsesalk. Ta rajas oma peakorteri [[Reykjavík]]i. Sama aasta 22. augustil võtsid Briti väed ta kinni ja viisid Islandilt minema. [[Kieli rahu]]ga [[1814]]. aastal anti Island sõnaselgelt Norralt üle Taanile, kui kuningas [[Frederik VI]] loovutas Norra Rootsi kuningale [[Karl XIII]]-le. Sellega kadus viimne jäänus Islandi formaalsest seotusest Norraga. Sõja ajal oli Island tunda saanud vaba liiklemise ja Suurbritanniaga kauplemise eeliseid. 19. sajandi jooksul muutus kliima ebasoodsamaks, mille üks tagajärg oli ulatuslik väljaränne Ameerikasse, eriti [[Manitoba]]sse [[Kanada]]s, kus rajati asula nimega Uus-Island ([[New Iceland]]). Välja rändas ligikaudu 15 000 inimest tollase 70 000 elaniku seast. Samal ajal kujunes Islandil välja uus rahvuslik eneseteadvus, mille juhtfiguuriks sai [[Jón Sigurðsson]] (1811]]–[[1879) ja mida mõjutasid Euroopas levinud rahvusromantilised ideed. Pärast sõja lõppu hakkasid islandlased üha tungivamalt nõudma kaubanduse täielikku vabastamist. ==== Nõuandev Alþingi 1845. aastast ==== [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]i portree'']] Kui 28. mai 1831. aasta määrusega nähti Taanis ette provintside seisuste nõuandvate esinduskogude asutamine, kirjutas [[Baldvin Einarsson]] Alþingi taastamisest. Pärast tema surma võtsid selle küsimuse 1837. aastal üles [[Þórður Sveinbjörnsson]] ja [[Páll Melsteð]]. Reykjavíkis kogunes 1839 ja 1841 nõuandev komisjon, kuhu peale nende kuulus veel kaheksa Islandi ametnikku, et arutada seda ja teisi olulisi küsimusi. 8. märtsi 1843 määrusega taastati Alþingi, kuhu kuulus 20 rahva valitud ja 6 kuninga määratud ''þingmaður''{{'}}i. See kogunes esimest korda 1845. aastal Reykjavíkis. Alþingil oli nõuandev pädevus ja see pidi kogunema iga kahe aasta järel. 1848. aastal peeti Islandil mitu poliitilist koosolekut, nende hulgas augustis 1848 rahvakoosolek Öxará ääres ''þing''{{'}}iväljakul. Koosolekult saadeti Kopenhaagenisse kuningale kiri, milles nõuti Islandile oma rahvusliku esinduskogu (''[[Þjóðfundur]]'') loomist, et rajada alus Islandi põhiseadusele. Samuti väljendati lootust, et Islandi ja Taani suhteid puudutavaid otsuseid ei tehta ilma sellise esinduskogu nõusolekuta. 10. septembril 1848 lubas kuningas, et põhialuseid, mis Islandi eripärase olukorra tõttu võivad olla vajalikud tema põhiseadusliku seisundi korraldamiseks riigis, ei võeta vastu enne, kui islandlased on saanud nende üle oma maal kokku kutsutud esinduskogus arvamust avaldada. See esinduskogu pidi algselt kokku tulema 1850. aastal, kuid eelkõige 1848.–1850. aasta sõja ([[Kolmeaastane sõda]] ehk [[Esimene Schleswigi sõda]]) tõttu lükati selle kokkukutsumine järgmise 1851. aasta suvele, 5. juulile. Sellepärast ei saanud ka 8. märtsi 1843. aasta määruses ette nähtud kord täielikult toimida. Valitsus esitas esinduskogule seaduseelnõu Islandi seisundi kohta riigis seoses 5. juuni 1849 Taani põhiseadusega, mis pidi tervikuna ka Islandil kehtima hakkama, olenemata sellest, kas selle sätted sobisid sealsesse olukorda või mitte. Seaduseelnõu andis Islandile väga piiratud autonoomia ja Taani suveräänsuse säilimisst valvati äärmise rangusega: suurem osa Islandi tuludest pidi minema Taani riigikassasse, mis pidi aga maksma palka Islandi kõrgeimatele ametnikele. Kõige tähtsamad küsimused pidi otsustama Taani parlament [[Rigsdagen]], kuhu Island pidi saatma neli [[Folketing]]i liiget ja kaks [[Landsting]]i liiget. Esinduskogu ei nõustunud sellega ja Jón Sigurðssoni juhtimisel esitati ettepanek, et Islandit tuleb käsitada iseseisva maana, millel on Taaniga ühine kuningas ja troonipärimine ning veel mitu ühist valdkonda, eeskätt välissuhted. Kuningal pidi olema minister, kes esindaks tema juures Islandit. Island pidi osalema ühiste küsimuste käsitlemisel ja nende kulude kandmisel. Kuningas pidi nimetama kõik Islandi ametnikud, kuid muus osas pidi ta andma täidesaatva võimu saarel üle seal elavatele vastutavatele ministritele. Kohtuvõim pidi kuuluma maa enda kohtutele. Kuninglik komissar ja Islandi ''stiftamtmand'' [[Jørgen Ditlev Trampe]] saatis esinduskogu 9. augustil laiali, enne kui see jõudis talle esitatud valimisseadust ja põhiseaduse eelnõusid kuigi põhjalikult arutada. Järgnevatel aastatel suhtus valitsus põhiseadusküsimusse väga tõrjuvalt, kuigi Alþingi esitas igal istungjärgul selle kohta avalduse. Samal ajal muutus üha aktuaalsemaks ka rahandusküsimus. 1857. aastal taotles Alþingi otsustusõigust Islandi eelarve üle, kuid alles pärast seda, kui Folketingi rahanduskomisjon oli korduvalt väljendanud soovi, et Islandi rahanduslik olukord korraldataks kindlamalt, eelkõige nii, et Alþingile antaks Islandi tulude ja kulude üle otsustav eelarvepädevus, moodustati 20. septembril 1861 kuninglik komisjon, kuhu kuulus kolm taanlast ja kaks islandlast (Jón Sigurðsson ja [[Oddgeir Stephensen]]), et teha ettepanek Islandi rahandusliku seisundi kohta riigis. Komisjoni liikmed olid kõik ühel meelel, et Islandi rahanduse eraldamine Taani riigi rahandusest oleks kasulik ja et Island peaks saama riigikassast toetust hüvitisena kuninglike talude (endiste kloostrimõisate) ja piiskopitoolidele kuulunud mõisate eest, mis olid riigikassa kasuks müüdud. Muudes küsimustes olid arvamused aga väga erinevad. Pärast täiendavaid läbirääkimisi nii Alþingi seadusandlike õiguste kui ka rahandusküsimuste korraldamise üle andis kuningas 5. jaanuaril 1874 Islandile uue põhiseaduse. ==== Omavalitsus alates 1874. aastast ==== Uus põhiseadus jõustus [[1. august]]il [[1874]], samal ajal kui kogu maal tähistati Islandi asustamise tuhande aasta juubelit, sealhulgas kuningas [[Christian IX]] külaskäiguga Islandile. See oli esimene Taani kuningas, kes oli astunud Islandi pinnale, ja teda võeti südamlikult vastu. Esimene seadusandliku pädevusega Alþingi kogunes . juulil [[1875]] ning alustas suure innukuse ja eduga tööd maa arendamiseks mitmesugustes valdkondades. 1897. aastaks oli see vastu võtnud üle 400 seaduse, mis hõlmasid muu hulgas maksusüsteemi täielikku ümberkorraldamist, oluliste põllumajandust ja kaubandust käsitlevate seaduste vastuvõtmist, sealhulgas mitme uue kaubanduskoha rajamist, liiklusühenduste parandamist ning teede ja sildade ehitamist. Lisaks korraldati ümber randumisega seotud tegevus, kalandus ja meresõit; parandati kohaliku omavalitsuse korraldust ja korraldati kirikuasju; reguleeriti ametnike palgaolusid; korraldati ümber arstiringkonnad (1875) ja suurendati arstide arvu 8–10-lt ligi 40-ni; rajati arstide kool (1876), Põhja-Islandi reaalkool, navigatsioonikool Reykjavíkis ja põllumajanduskoolid; toetati tütarlastekoole ning edendati üldiselt haridust ja rahvavalgustust. Lisaks asutati riigipank (1885), hoiupank (1888) ning abikassad vaeste ja eakate lihtrahva liikmete toetamiseks jms. Kõik see toimus hoolimata sellest, et vetoõigust kasutati rohkem kui viiekümnel korral. [[Pilt:Stamp Iceland 1882 20a.jpg|pisi|Islandi postmark 1882. aastast]] Vetoõiguse kasutamine aitas rohkem kui miski muu kaasa sellele, et Alþingi, mille eestvedaja selles küsimuses oli ''[[sýslumaður]]'' [[Benedikt Sveinsson]], võttis pärast 23 Alþingi vastu võetud seaduse kuningliku kinnituse tagasilükkamist taas käsile põhiseadusküsimuse. 1885. aastal vastu võetud põhiseaduseelnõu lähtus osaliselt ühest varasemast lahendusest, mille Alþingi oli esitanud [1873]]. aastal. Uue eelnõu järgi pidi kõrgeim valitsemisvõim antama kuninga nimetatud ''landsstyrer''{{'}}ile, kes võis täieliku pädevusega tegutseda kuninga nimel. Kopenhaagenis asuv Islandi ministeerium pidi asendatama ''landsstyrer''{{'}}i ees vastutavate ministritega, kes pidid vastutama ühtlasi Alþingi ees. Lisaks pidid ''amtmand''{{'}}i ametikohad Islandil kaotatama. Kuigi Taani valitsus lükkas 2. novembril 1885 kindlalt tagasi igasuguse mõtte sellise korra kinnitamisest ja hoiatas islandlasi, et nad ei raiskaks aega, jõudu ja maa raha viljatule põhiseaduslikule võitlusele, toetasid juunis [[1886]] toimunud valimised erakorralisse Alþingisse otsustavalt põhiseaduse muutmise eelnõu ja see võeti augustis mõlemas kojas vastu. Põhiseaduse muutmist arutati seejärel igal Alþingi istungjärgul, kuid seda ei viidud ellu. Mõnikord peatati menetlus ülemkojas. Erandiks olid 1893. ja 1894, mil 1885. aasta põhiseaduseelnõu taas vastu võeti. 1889. aastal esitas [[Páll Briem]] koos teistega Alþingil Islandi põhiseaduse mõõdukama ettepaneku, nn kompromissettepaneku, mis oli koostatud Inglise eeskujul, täpsemalt tollase Kanada põhiseaduse järgi. See kohtas tugevat vastuseisu [[Benedikt Sveinsson]]i ja tema lähimate toetajate seas, kuid ka valitsus ei soovinud seda ettepanekut toetada. Mõned Islandi poliitikud ja ajalehed pühendasid alates 1897. aastast põhiseadusküsimusele palju aega ja jõudu. Kui Alþingi 1885. aastal ja hiljem veel kolmel korral vastu võetud põhiseaduse muutmise ettepaneku suhtes hakkas meeleolu pöörduma, soovis Alþingi üles näidata vastutulelikumat suhtumist põhiseaduse küsimusesja võttis 1895. aastal, vastu otsuse, millega tehti Islandi ministrile ettepanek tegutseda selle nimel: *et Taani riiginõukogu ei käsitleks Islandi eriküsimusi; *et Islandil oleks oma eriküsimuste jaoks kohapeal elav minister, kes vastutaks Alþingi ees ja osaleks Alþingi istungitel, ja *et Islandile loodaks ülemaaline kohus, kes otsustaks kohtuasjade üle, mis ministri vastu võidakse algatada. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Jón Jónsson. ''Islands Historie'', København 1895. *Mihhail Steblin-Kamenski. ''Islandi kultuur: ajalooline ülevaade'', Tallinn: Eesti Raamat 1974. * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Jón R. Hjálmarsson. ''History of Iceland: From the Settlement to the Present Day'', Reykjavík: Forlagið/Iceland Review, esmatrükk 1993, uuendatud trükk 2009 *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', University of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. ** Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London: Penguin Books 2001, ISBN 9780140291155. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. 3az8k0cd6x20f7j64xfjij0v5f81lus 7230500 7230432 2026-09-07T16:03:04Z Sendrasendra 225202 /* Omavalitsus alates 1874. aastast */ 7230500 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. [[1056]]. aastal sai Island esimese [[piiskop]]i, kui ametisse pühitseti [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). 11. sajandi keskpaigas rajati [[Skálholt]]i piiskopkond. Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e. Kümnise kehtestamine oli oluline samm kiriku majandusliku aluse kujunemisel ning mõjutas pikaajaliselt maaomandi ja varanduse jaotust. Gissur Ísleifsson kinkis oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. [[1104]]. aastast allus Islandi kirik [[Lundi peapiiskop]]ile ning [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. [[1106]]. aastal rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Jón Ögmundssoni abiga rajati Põhja-Islandile [[Þingeyrar]]i [[benediktlased|benediktlaste]] klooster [[Húnaflói]] ääres. Umbes 1120. aastal alustatud klooster pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Þorlákur Þórhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Þorlákur ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). 12. ja 13. sajandil suurenes kiriku mõju veelgi. Piiskopid ja teised vaimulikud osalesid poliitikas ning kirik hakkas järk-järgult taotlema suuremat kontrolli kirikuvarade üle. See viis hiljem konfliktideni ilmalike suurmeeste ja kiriku vahel, eriti ''[[staðamál]]''{{'}}i nime all tuntud vaidlustes. Kiriku areng ei olnud algselt täielikult eraldatud ilmalikust võimust: kohalikud vägevad mehed osalesid kirikute rajamises ja kiriku varade haldamises ning piiskopid olid sageli seotud Islandi poliitilise eliidiga. Hiljem suurenes kiriku institutsionaalne iseseisvus. 13. sajandi lõpuks oli kiriku majanduslik ja poliitiline positsioon Islandil märgatavalt tugevnenud. ===Norra laevade talvitumine=== [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Lagunemisaeg ehk Sturlungite ajastu (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite ajastu}} 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses hakkasid Islandi vaba riigi varasemad võimumehhanismid järk-järgult muutuma. ''[[Goði]]''{{'}}d ja nende ''[[goðorð]]''{{'}}id olid endiselt poliitilise süsteemi keskmes, kuid võim koondus üha enam väheste mõjukate suguvõsade kätte. Seetõttu ''goði''{{'}}devahelised konfliktid kasvasid ja nende lahendamisel hakati senisest rohkem kasutama relvastatud jõudu. Umbes 1200. aastast 1260ndateni kestnud perioodi nimetatakse tänapäeva ajalookirjutuses [[Sturlungite ajastu]]ks (islandi keeles ''Sturlungaöld''). Nimetus on hilisem ja selle tänapäevane kasutamine kujunes välja alles varauusajal ja eriti 20. sajandi ajalookirjutuses. Sturlungite ajastu ei olnud üksainus kodusõda, vaid mitme aastakümne jooksul toimunud võimuvõitluste, liitude ja vastasseisude jada. Selle keskmes olid mitmed suured suguvõsad, sealhulgas [[Sturlungid]], ''[[Haukdælir]]'' ([[haukdalirlased]]), ''[[Oddaverjar]]'' ([[oddilased]]) ja ''[[Ásbirningar]]''. Mõjukad juhid kogusid enda ümber relvastatud kaaskondlasi ja konfliktid, mida varem oleks lahendatud õiguslike menetlustega, viisid üha sagedamini vägivallani. Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. 13. sajandi jooksul kasvasid konfliktide ulatus ja osalejate arv ning võim koondus järjest väiksema hulga suurvõimukandjate kätte. Relvastatud kokkupõrked ei piirdunud enam väikeste salkadega, vaid võisid kaasata suuri talupoegade vägesid. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1203–1237], kes sattus oma kirikupoliitika tõttu teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. Üheks oluliseks võimukeskuseks kujunesid [[Sturlungid]]. [[Sturla Þórðarson]]i pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] said vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|[[Christian Krohg]]i joonistus. ''Snorri Sturluson'']] Oluline muutus toimus 1220ndatel, kui Islandi sisepoliitilised võitlused hakkasid üha enam seostuma [[Norra]] kuninga poliitikaga. [[Snorri Sturluson]] sõlmis Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]iga suhteid ning sai kuningaga seotud poliitilise rolli. Hiljem püüdis kuningas Islandi võimuvõitlusi enda huvides ära kasutada ning sidus end mitme Islandi suurvõimukandjaga. See suurendas Norra mõju Islandi poliitikale, kuid ei teinud lõppu kohalikele konfliktidele. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg [[Órækja]] sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja [[Sturla Sighvatsson]]iga. Need tülid, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður ja paljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ning [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. 1230ndatel jätkusid võimuvõitlused, milles senised suguvõsadevahelised konfliktid põimusid võitlusega suuremate võimualade ja poliitilise ülekaalu pärast. [[Sturla Sighvatsson]] püüdis laiendada Sturlungite võimu suurele osale Islandist ning koondas enda ümber ulatusliku toetajate võrgustiku. Tema tegevus viis otsese vastasseisuni teiste suurvõimukandjatega, eelkõige [[Gissur Þorvaldsson]]iga. Võitlus ei piirdunud enam üksikute pealike ja nende lähikondsete tülidega, vaid haaras järjest suuremaid rühmi ja piirkondi. [[1238]]. aastal toimus [[Örlygsstaðiri lahing]], kus Gissur Þorvaldssoni ja [[Kolbeinn ungi Arnórsson]]i juhitud vastasleer alistas Sturla Sighvatssoni väed. Sturla Sighvatsson ja tema isa [[Sighvatur Sturluson]] said lahingus surma. Örlygsstaðiri lahing oli üks Sturlungite ajastu otsustavamaid kokkupõrkeid ning näitas, kui ulatuslikuks olid Islandi võimuvõitlused muutunud. Pärast Örlygsstaðiri lahingut ei taastunud varasem võimutasakaal. Gissur Þorvaldsson tõusis üheks Islandi mõjukamaks võimukandjaks, kuid tema vastasseis teiste juhtidega jätkus. Eelkõige kujunes tema peamiseks vastaseks [[Þórður kakali Sighvatsson]], kes püüdis taastada Sturlungite mõju. Nende võitlus kestis aastaid ning selle käigus toimusid uued relvastatud kokkupõrked ja muutusid senised liidud. Võimuvõitlused olid selleks ajaks seotud ka Norra kuninga poliitikaga. Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] püüdis kasutada Islandi suurvõimukandjate omavahelisi vastuolusid oma mõju suurendamiseks. Islandi pealikud otsisid omakorda kuninga toetust oma konkurentide vastu. Nii muutus Norra kuningas 13. sajandi keskpaigaks Islandi sisepoliitikas uueks osapooleks ning kohalike suurmeeste võimuvõitlus hakkas üha enam seostuma küsimusega Islandi suhtest Norra kuningavõimuga. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas Håkon IV Håkonsson oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. Pikaajaline vägivald nõrgestas ''goðorð''{{'}}idel põhinevat poliitilist süsteemi. [[Alþingi]] ja kohalikud ''þing''{{'}}id säilisid, kuid nende võime tagada õiguskorra toimimine vähenes, samal ajal kui vägevate meeste sõjaline ja majanduslik võim kasvas. Norra kuningas suutis sellises olukorras suurendada oma mõju, pakkudes Islandi võimukandjatele toetust ja sekkudes nendevahelistesse konfliktidesse. 13. sajandi keskpaigaks oli mitme Islandi suurvõimukandja huvides saavutada kuningaga kokkulepe, mis aitaks lõpetada aastakümneid kestnud sisetülid. Sturlungite ajastu ja sellele järgnenud Islandi allumine Norra kuningale kujutasid endast pikaajalist poliitilist muutust, mille käigus senine ''goðorð''{{'}}idel põhinev võimukorraldus nõrgenes ning Norra kuninga mõju Islandil suurenes. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. ===Norra võimu alla sattumine=== Islandi sisemiste võimuvõitluste kõrval suurenes 13. sajandi esimesel poolel järk-järgult Norra kuninga mõju. [[Snorri Sturluson]] viibis 1218–1220 Norras ning aitas ära hoida kuninga kavandatud sõjaretke Islandile. 1220. aasta paiku lubas [[Snorri Sturluson]] Norra kuningale [[Håkon IV Håkonsson]]ile ja tema eestkostjale [[Skúli Bárðarson]]ile aidata kaasa sellele, et islandlased tunnustaksid Norra kuninga ülemvõimu. Snorri ei suutnud ega soovinud seda lubadust täielikult ellu viia. Samasuguseid lubadusi andsid hiljem kuningale ka teised Islandi võimukandjad, sealhulgas [[Sturla Sighvatsson]], [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja [[Gissur Þorvaldsson]]. Norra kuningavõim kasutas selliseid suhteid selleks, et siduda Islandi pealikud oma poliitikaga. Pärast Snorri Sturlusoni tapmist [[1241]]. aastal jätkusid Islandil võimuvõitlused. Eriti tähtsaks vastasseisuks kujunes [[Gissur Þorvaldsson]]i ja [[Þórður kakali Sighvatsson]]i võitlus. [[Þórður kakali]] saavutas [[1246]]. aastal [[Haugsnesi lahing]]us võidu ja tema võimu alla sattus suur osa Islandist. 1250. aastal kutsuti Þórður kuninga käsul Norrasse. Ta viibis seal kuninga teenistuses ja talle anti ülesandeid Norra halduses. Samal ajal tegutses Islandil kuninga huvides [[Gissur Þorvaldsson]], kuid ka tema ei olnud valmis kuninga võimu Islandil tingimusteta kehtestama ning 1254. aastal läks ta kuninga kutsel Norrasse. Mõlema mehe puhul püüdis kuningas nende isiklikke huve ja omavahelisi vastuolusid kasutada Islandi üle suurema kontrolli saavutamiseks. Oluline muutus toimus ka Islandi kirikuelus. 1238. aastal olid nii [[Skálholti piiskop]]i kui ka [[Hólari piiskop]]i tool vakantseks jäänud. Skálholti piiskopiks sai norralane [[Sigvarðr Þéttmarsson]]. Hólari piiskopiks oli algul valitud [[Björn Þorvaldsson]], kuid teda ei pühitsetud ametisse. Ta läks [[Rooma]], et taotleda paavsti sekkumist, kuid suri tagasiteel Islandile. Seejärel määras [[Nidarosi peapiiskop]] Hólari piiskopiks norralase [[Bótólfr]]i. Seni olid Islandi piiskopid üldjuhul kohapeal valitud, kuid nüüd nimetas Nidarosi peapiiskop mõlema piiskopkonna etteotsa esimest korda norralased. 1247. aastal sai Hólari piiskopiks omakorda norralane [[Heinrekr Kársson]]. Kirikliku võimu suurem seotus Norra kirikukorraldusega andis Norra kuningale täiendava võimaluse Islandi poliitikasse sekkuda. [[Heinrekr Kársson]] kujunes üheks Norra kuninga olulisemaks toetajaks Islandil. Ta tegutses aktiivselt kuninga poliitiliste eesmärkide nimel ja sattus konflikti [[Þórður kakali Sighvatsson]]iga. Heinrekri vastuseisu tõttu kutsuti Þórður 1250. aastal Norrasse ja 1249. aastal oli Heinrekr juba kuningale esitanud tema tegevuse kohta kaebusi. Kui [[Gissur Þorvaldsson]] 1254. aastal Norrasse läks, jäi Islandil kuninga huvide edendamine suurel määral teiste kuningameeste ülesandeks. 1250ndatel muutus Norra kuninga sekkumine Islandi asjadesse järjest otsesemaks. 1252. aastal saadeti Islandile [[Gissur Þorvaldsson]], [[Þorgils skarði Böðvarsson]] ja [[Finnbjörn Helgason]], kellele kuningas oli andnud ülesande edendada oma võimu Islandil. Nad sattusid vastasseisu Þórður kakali poolehoidjatega. 1255. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusmehe [[Ívarr Englason]]i, kes pidi koos piiskoppide ja teiste kuninga toetajatega veenma islandlasi kuningale makse maksma. Ívarr tegutses eriti Põhja-Islandil. Tema tegevuse tulemusel nõustusid [[Skagafjörður]]i ja [[Eyjafjörður]]i piirkonna ning suure osa Põhjaveerandkonna elanikud kuningale makse maksma. Kuningas ei pidanud siiski saavutatud tulemust piisavaks ning pidas muu hulgas Gissurit ja Þórður kakalit oma eesmärkide ebaõnnestumise eest vastutavaks. Þórður kakali suri Norras 1256. aastal, enne kui tal õnnestus Islandile tagasi pöörduda. Pärast tema surma tõusis kuninga huvide seisukohast oluliseks tegelaseks noor [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud Håkon IV õukondlane ja tema ustav toetaja. Kuningas andis talle kontrolli Þórður kakali endiste võimualade üle. Þorgils saavutas Põhja-Islandil märkimisväärse mõju, kuid sattus seejärel konflikti [[Þorvarðr Þórarinsson]]iga. Þorgils skarði tapeti 1258. aastal. Pärast Þorgilsi surma pöördus kuningas taas [[Gissur Þorvaldsson]]i poole. 1258. aastal nimetas Håkon IV Gissuri [[jarl]]iks ja andis tema käsutusse Lõunaveerandiku, Põhjaveerandiku ja [[Borgarfjörður]]i. Gissur naasis samal aastal Islandile jarajas endale kuninga nimel tugineva võimukeskuse. Tema tegelik poliitika ei olnud siiski alati kooskõlas kuninga huvidega, sest Gissur püüdis eelkõige kindlustada omaenda võimu Islandil. Norra kuningas püüdis samal ajal kasutada Islandi pealike omavahelisi suhteid ja vastasseise enda mõju suurendamiseks. Islandi juhtivad mehed olid Norraga tihedalt seotud, sest nad reisisid sinna, viibisid kuninga õukonnas ning said temalt tiitleid, võimu ja toetust. Vastutasuks oodati neilt kuninga huvide edendamist Islandil. Nii muutusid kohalikud võimuvõitlused üha enam seotuks Norra kuningapoliitikaga. Pikaajalised sisetülid ja suutmatus saavutada püsivat võimutasakaalu lihtsustasid kuninga sekkumist. 1260ndate alguseks oli Norra kuningavõim saavutanud Islandil juba märkimisväärse mõju. [[Hallvarðr gullskór]] saabus [[1261]]. aastal Islandile kuninga saadikuna ja esitas kuninga nõudmised. Gissur oli sunnitud oma varasemaid kuningale antud lubadusi täitma. Talupoegade seas oli vastuseisu kuningale makstavatele maksudele. Samal ajal suurenes surve saavutada kogu Islandi tunnustus Norra kuninga võimule. Kuningavõimu kehtestamine toimus järk-järgult. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud kuningale truudus- ja maksutõotusi. Seda protsessi seostatakse traditsiooniliselt Vana leppega (''[[Gamli sáttmáli]]'', kuigi see nimetus on ajalooliselt keerulisema kujunemislooga ja 1262–1264 sõlmitud kokkuleppeid võib täpsemalt nimetada [[Gissurarsáttmáli]]ks. Tegu ei olnud üheainsa sündmusega 1262. aastal, vaid mitme piirkondliku kokkuleppe ja vandetõotuse jadaga, mille tulemusel tunnustasid islandlased Norra kuninga ülemvõimu. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma Norra kuningale kindlaksmääratud maksu ja täitma talle truuduskohustust. Vastutasuks pidi kuningas austama Islandi seadusi ja tagama rahu. Samuti nähti ette regulaarne laevaühendus Norra ja Islandi vahel ning islandlaste õiguste säilimine Norras. Kokkulepete oluline osa oli vastastikune kohustus järgida kokkulepitud tingimusi. Norra kuningavõimu kehtestamine ei tähendanud Islandi seniste poliitiliste institutsioonide kohest kadumist. [[Alþingi]] jätkas tegevust ning Island säilitas esialgu oma seadused ja suure osa senistest õigusinstitutsioonidest. Muutus seisnes eelkõige selles, et kõrgeim poliitiline võim ei põhinenud enam üksnes Islandi ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil, vaid Norra kuninga ülemvõimul. Islandist sai Norra kuningriigi maksualune maa ning järgnenud aastakümnetel kujundati selle haldus- ja õiguskorraldus järk-järgult Norra kuningavõimuga tihedamalt seotuks. Aastaid 1262–1264 võib pidada Islandi vaba riigi poliitilise korra lõpuks, kuid Norra kuningavõimu täielik institutsionaalne kinnistumine toimus järk-järgult ka järgnevatel aastakümnetel. Mõnes käsitluses seostatakse ülemineku lõppu ka uue kuningliku seadustiku [[Jónsbók]]i vastuvõtmisega 1281. aastal. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== === Norra võimu alla minek === Sturlungite ajastu lõpuks oli Islandi senine poliitiline kord oluliselt nõrgenenud. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud järk-järgult truudusvande Norra kuningale [[Håkon IV]]-le ja tema pojale [[Magnus VI]]-le. Sellega läks Island Norra kuninga võimu alla ja sellest sai Norra kuningriigi maksualune maa. Tegu ei olnud üheainsa lepinguga, vaid piirkondade kaupa sõlmitud kokkulepete ja antud truudusvannetega. 1264. aastaks oli Islandi vaba riigi senine riigikord lõplikult lõppenud. 1262.–1264. aasta kokkulepete tähistamiseks on traditsiooniliselt kasutatud nimetust "[[Gamli sáttmáli|Gamli sáttmáli]]", kuid säilinud tekstide dateeringu ja autentsuse üle on teadlased vaielnud ja seda nimetust on kasutatud eri ajastute kokkulepete kohta. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma kuningale maksu ja hoiduma vaenutegevusest tema vastu. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja kehtiva õiguse ning kaitsma islandlaste õigusi. Samuti nähti ette islandlaste kaubandus- ja pärimisõiguste säilitamine Norras ning kuninga kohustus tagada ühendus Islandi ja Norra vahel. Lepingu traditsioonilise tõlgenduse järgi lubati Islandile ka iga-aastast laevaühendust, kuid seda kohustust hiljem piisavalt ei täidetud Traditsiooniliselt seostatakse nende kokkulepetega kohustust, et iga talupoeg, kes on kohustatud maksma Alþingile sõitmise toetuseks kogutavat maksu (''[[þingfararkaup]]''), tasuma ka kuningale iga-aastast maksu. Selle suuruseks määrati algselt 8 küünrat Islandi rahasüsttemi järgi. Rahaühik küünar (''alin'') vastas algselt ühe [[küünar|küünra]] villase riide väärtusele. Pärast "Jónsbóki" vastuvõtmist 1281. aastal tõsteti see maks 10 küünrale. Samas seaduseraamatus määrati ka ''þingfararkaup''{{'}}i suuruseks 10 küünart. Uusi makse ei tohtinud kehtestada. Lisaks kohustusid islandlased täitma muid kuninga alamate kohustusi. Vastutasuks lubati islandlastele, et neid ei sunnita ilma erilise põhjuseta Norrasse kohtu ette ilmuma. Erandiks olid inimesed, kelle Islandi [[Alþingi]] oli maalt välja saatnud. Samuti lepiti kokku, et Islandi tähtsamad ametikohad, sealhulgas seadusekuulutaja (hiljem ''[[lögmaður]]'') ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}i amet, antakse võimaluse korral islandlastele. Praktikas nimetati neile ametikohtadele enamasti juhtivate suguvõsade liikmeid, eriti neid, kes olid varem kuulunud ''[[goði]]''{{'}}de hulka või pärinud nende võimupositsioonid. Kokkulepetes nähti ette ka see, et igal aastal pidi Islandile saabuma kuus meresõidukõlblikku laeva. Islandlaste pärandvara Norras pidi jääma nende õigetele pärijatele, sõltumata sellest, kui kaua pärandi vastuvõtmisega aega läheb. Samuti kaotati ''[[landaurar]]'', Norras sadamasse saabumisel võetav tasu (½ marka ehk 8 loodi hõbedat), ja islandlastele lubati Norras selliseid õigusi, nagu neil oli seal varem kõige soodsamal ajal olnud. Kuningas pidi tagama islandlastele rahu ja nende endi seaduste kehtimise. Islandlased kohustusid jääma kuningale truuks seni, kuni kuningas ja tema järglased täitsid kokkulepitud tingimusi; nende rikkumise korral võisid islandlased oma truuduskohustusest vabaneda. Need tingimused on säilinud keskaegsete kokkulepete traditsioonilises tekstis, mille kujunemise ja dateeringu suhtes on allikakriitilisi probleeme. Kuningas ei täitnud neid tingimusi. Laevad jäid sageli saabumata ning ''[[sýslumaður]]''{{'}}id ja seadusekuulutajad olid sageli välismaalased. Kuninga maksukogujad ja väejuhid (''hirðstjóri''{{'}}d), olid samuti sageli välismaalased ning võisid peale selle olla korrumpeerunud ja tegelda väljapressimisega. === Haldus ja õigus === Norra kuningavõimu kehtestamise järel hakati Islandi senist ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil põhinevat poliitilist korraldust järk-järgult asendama kuningliku haldusega. Seniste kohalike võimukeskuste asemele kujunesid kuninga ametnike hallatavad piirkonnad ning senist ''[[þing]]''{{'}}idel põhinenud haldus- ja kohtukorraldust hakati asendama ''[[sýsla]]''{{'}}de süsteemiga. Muutus ei toimunud korraga, vaid kujunes välja järgnevate aastakümnete jooksul. [[Gissur Þorvaldsson]]i surmaga [[1268]]. aastal lõppes Islandi [[jarl]]ivõimu ajastu, sest pärast teda ei määratud Islandile enam uut jarli. Kuningavõimu tugevnemisega kadus järk-järgult ka kohalike ''[[goði]]''{{'}}de poliitiline võim. 1270ndatel kujunes välja süsteem, milles kohalikku haldust korraldasid kuninga ametnikud, eelkõige ''[[hirðstjóri]]''{{'}}d ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}id. [[Alþingi]] säilis, kuid selle ülesanded ja korraldus muutusid. See jätkas tegevust kohtu- ja seadusandliku koguna, kuid tegutses nüüd kuningavõimu raamistikus. [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda säilitas seadusandlikud ülesanded, kuid selle koosseis ja roll erinesid vaba riigi aegse Lögrétta omast. Seniste ''goði''{{'}}de asemel hakkasid Lögréttasse kuuluma kuningavõimu ajal ametisse määratud ''[[lögréttumaður]]''{{'}}id. Norra kuningavõimu kehtestamisega hakati Islandi senist "[[Grágás]]il" põhinenud õiguskorraldust asendama Norra õigusest lähtuvate seadustega. Esimene uus kuninglik seaduseraamat oli "[[Járnsíða]]". [[Sturla Þórðarson]] osales tõenäoliselt selle koostamises. Ta tõi selle seaduseraamatu [[1271]]. aastal Norrast Islandile. "Járnsíða" võeti Islandil vastu järk-järgult aastatel 1271–1273. See põhines suurel määral Norra õigusel ning pidi asendama vaba riigi aegse "Grágási", kuid tekitas islandlastes vastuseisu, sest uued õigusnormid erinesid oluliselt varasemast Islandi õigusest. Sturla Þórðarson oli [[Norra]]s kuningas [[Magnus Lagabøte]] juures ning sai tema usaldusisikuks, [[skald]]iks ja saagakirjutajaks. Pärast kuningas Håkon IV surma [[1263]]. aastal kirjutas Sturla kuninga elust teose "[[Hákonar saga Hákonarsonar]]". Hiljem kirjutas ta ka Magnus Lagabøte valitsemist käsitleva saaga. Alþingi tegevust juhtisid pärast Islandi allutamist Norra kuningale kuninga nimetatud ''[[lögmaður]]''{{'}}id. Amet kujunes välja vaba riigi aegse ''lögsögumaður''{{'}}i ehk seadusekuulutaja ameti põhjal. ''Lögmaður'' oli Islandi kõrgeim õigusametnik. [[Sturla Þórðarson]] sai [[1272]]. aastal kogu Islandi ''lögmaður''{{'}}iks ja jäi sellesse ametisse kuni 1277. aastani. Siis jagati Island kaheks ''[[lögdæmi]]''{{'}}ks. Lõuna- ja Ida-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks sai [[Jón Einarsson]] ning Põhja- ja Lääne-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks Sturla Þórðarson. Sturla jäi sellesse ametisse kuni [[1282]]. aastani. "Járnsíða" aegse Alþingi koosseisu kuulusid ''[[sýslumaður]]''{{'}}ite nimetatud ''nefndarmaður''{{'}}id. Neid oli 140 ja nende hulgast määras ''lögmaður'' (või kaks ''lögmaður''{{'}}it) Lögréttasse 36 meest. "Jónsbókiga" muudeti seda korda: alates 1281. aastast nimetasid ''[[sýslumaður]]''{{'}}id Alþingile ''nefndarmaður''{{'}}iteks 84 talupoega , kelle hulgast määrasid kaks ''[[lögmaður]]''{{'}}it 36 meest Lögréttasse. Kuningavõimu algatatud seadused vajasid Alþingi heakskiitu ja Lögrétta vastu võetud seadused kuninga kinnitust. [[Magnus Lagabøte]] jätkas Norra kuningriigi õiguskorralduse ühtlustamist. "[[Jónsbók]]" koostati Járnsíða puuduste parandamiseks ja Islandi olude paremaks arvestamiseks. Selle tõid Norrast Islandile kuninga esindajad [[1280]]. aastal. Jónsbók võeti [[Alþingi]]l muudatustega vastu [[1281]]. aastal. [[Jón Einarsson]]i järgi, kes oli üks selle Islandile toonud kuninga esindajatest, hakati seda peagi nimetama "Jónsbókiks". See jäi Islandi peamiseks seaduseraamatuks väga pikaks ajaks ja kujundas Islandi õiguskorraldust kuni varauusajani. Raamatu tekst on säilinud. Selle sätted käsitlevad muu hulgas makse ja muid kohustusi kuninga ees. Maksukorraldus muutus. Kuninga maksuks määrati 10 küünart senise 8 küünra asemel. Ka ''[[þingfararkaup]]''{{'}}i suuruseks kehtestati 10 küünart. Maksu võis tasuda ka Islandil tavapärastes kaupades, sealhulgas villases riides, villas ja nahkades. === Kaubandus ja laevaühendus === Norra võimu alla minekuga muutusid ka Islandi väliskaubanduse tingimused. Island sõltus suurel määral ühendusest Norraga, sest kõiki vajalikke kaupu ei suudetud ise toota. Norra kuninga ja islandlaste kokkulepetes oli ette nähtud regulaarne laevaühendus, kuid seda kohustust järjepidevalt ei täidetud. 1262. aasta kokkuleppe kohaselt pidi kuningas tagama, et järgneva kahe aasta jooksul purjetaks Norrast Islandile kuus kaubalaeva; pärast seda tähtaega pidid kuningas ja "parimad islandlased" (''bestu menn'') iga-aastases laevade arvus omavahel kokkuleppele jõudma. Vaba riigi ajal sõitsid Islandile Norra eri sadamatest kaupmehed, kes kauplesid suhteliselt vabalt. Pärast Islandi allutamist Norra kuningale hakkas kuningavõim käsitama Islandiga kauplemist üha enam kuningliku eesõigusena. Eesmärk oli koondada kaubandus kuninga kontrolli alla ja saada sellest tollide ja muude maksude kaudu tulu. 1294. aastal määras Norra kuningas [[Bergen]]i ametlikult Põhja-Atlandi saarte, sealhulgas Islandi peamiseks kaubandussadamaks. Praktikas tähendas see, et Islandi ja Norra vaheline kaubandus koondus üha enam Bergeni kaudu toimuvasse kaubandussüsteemi. 13. sajandi lõpuks oli Bergenist saanud Islandi peamine kaubanduspartner ja vahenduskeskus. Island sõltus suurel määral väliskaubandusest, sest teravilja, puitu, metalli ja paljusid muid vajalikke kaupu tuli sisse vedada. Samal ajal muutus laevaühendus Norraga ebaregulaarseks. Et laevaliiklust ja kaubandust hakkasid üha enam korraldama Norra kuningavõim ja Norra kaupmehed, vähenes islandlaste võimalus mõjutada väliskaubanduse tingimusi ja kaubandussidemete korraldust. See suurendas Islandi sõltuvust Norra kaudu toimuvast kaubavahetusest ning muutis saare varustamise ebaregulaarse laevaühenduse poolt haavatavamaks. 14. sajandil muutus laevaühendus veelgi ebakindlamaks. Traditsiooniliste andmete kohaselt saabus 1324. aastal Islandile üks laev, 1326. aastal ei saabunud ühtegi, 1333. aastal saabus üks, 1350. aastal ei saabunud ühtegi ja 1375. aastal samuti mitte ühtegi. 1324. aastal saabus laeval koos teiste reisijatega Islandile ka [[Hólari piiskop]] [[Lárentíus Kálfsson]]. 1326. aastal jäi laevade puudumise tõttu Hólari piiskopkonnas isegi veinist puudu ja allikate kohaselt tuli seetõttu jumalateenistustel veini asemel muid lahendusi kasutada. Hiljem laevaühendus siiski taastus ja 1340ndatel saabus Islandile mõnel aastal märksa rohkem Norra laevu. ===Kiriku võimu tugevnemine=== [[Pilt:Iceland Virgin Retable 1300s.JPG|pisi|Islandi tiibaltar [[Neitsi Maarja]] kujutisega. Umbes 1275–1300]] Pärast Islandi minekut Norra kuninga võimu alla tugevnes märgatavalt ka kiriku iseseisev võim. Islandil tegutsesid endiselt kaks piiskopkonda ([[Skálholti piiskopkond]] ja [[Hólari piiskopkond]]), kuid suhted kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahel muutusid üha pingelisemaks. Piiskopid püüdsid kirikut ilmalikust mõjust vabastada ning laiendada oma kontrolli kirikuvara, vaimulike ja kiriklike õigusküsimuste üle. Et piiskopid ei kuulunud enam [[Lögrétta]] koosseisu, keskendusid nad kiriku majandusliku ja õigusliku iseseisvuse tugevdamisele. [[Skálholti piiskop]] [[Árni Þorláksson]] [1269–1298], kelle hüüdnimi oli ''Staða-Árni'' 'Kirikumõisate Árni', sai selles protsessis keskseks tegelaseks. Tema tegevuse algusaastatel toetas teda kuningas [[Magnus VI Lagabøte]], kes suri 1280. 1275. aastal õnnestus Árnil kehtestada uus kiriklik õiguskoodeks ''[[kristinréttur]]'', mis suurendas märkimisväärselt piiskoppide võimu. See reguleeris muu hulgas abielu-, pärimis- ja kõlblusküsimusi ning laiendas kirikukohtute pädevust valdkondadesse, mis olid varem kuulunud peamiselt ilmaliku õiguse alla. Samuti kinnitati selles vaimulike tsölibaadikohustus, kuigi praktikas ei kadunud vaimulike kooselu naistega kohe. Kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahelist võitlust kirikute ning nende varade kontrolli üle nimetatakse ''[[staðamál]]''{{'}}iks. Konflikti keskmes olid ''[[staður]]''{{'}}id ehk kirikumõisad. Paljud kirikud olid rajatud suurmaaomanike maadele ja nende asutajad või pärijad olid säilitanud õiguse kasutada osa kirikute tuludest. Piiskopid püüdsid aga saavutada kirikute ja nende varade täielikku allutamist kiriklikule võimule. Võitlus algas juba 12. sajandi lõpul piiskop [[Þorlákur Þórhallsson]]i ajal, kuid jõudis haripunkti Árni Þorlákssoni reformide käigus. Kiriklike sanktsioonide, poliitilise surve ja kuningavõimu toetuse abil anti kirikumõisad järk-järgult ilmalike omanike käest kiriku kontrolli alla. Sama poliitikat viis oma piiskopkonnas ellu [[Hólari piiskop]] [[Jörundur Þorsteinsson]] (1267–1313). Konflikt lahenes 1297. aastal [[Ögvaldsnesi kokkulepe|Ögvaldsnesis sõlmitud kokkuleppega]], mis saavutati Hólari piiskopi [[Jörundur Þorsteinsson]]i ja Norra kuninga [[Eirik Magnusson]]i osalusel. Selle järgi jäid ilmalike omanike valdusse need kirikumaavaldused, mille tuludest kuulus neile vähemalt pool, ülejäänud läksid piiskoppide kontrolli alla. Kokkulepe tugevdas kiriku sõltumatust ilmalikest võimukandjatest ning kujunes oluliseks etapiks kiriku ja suurmaaomanike pikaajalise vastasseisu lõpetamisel. Selle üks tagajärg oli preestrite ametisse nimetamise allutamine piiskoppide kontrollile. Samuti laienes kirikukohtute pädevus märgatavalt: nende võim ei piirdunud enam üksnes vaimulike ja kirikuvaraga seotud küsimustega, vaid hõlmas ka abielu- ja kõlblusasju. Et selliste rikkumiste eest määrati sageli suuri rahatrahve, hakati neid leevendama erandlubade ehk [[dispensatsioon]]ide ja [[indulgents]]ide abil. Indulgentsid võeti Islandil kasutusele 1275. aastal ning neist kujunes aja jooksul üks kiriku tähtsamaid tuluallikaid. 14. sajandi alguseks oli Islandi kirik kujunenud üheks maa olulisemaks majanduslikuks ja poliitiliseks jõuks. Kiriku valdusesse koondus palju maad ja muud vara ning piiskoppide mõju ulatus kaugemale usuelust, hõlmates ka abielu-, pärimis- ja moraaliküsimusi. Kiriku rikkus põhines maavaldustel, rendituludel, kümnisel, trahvidel, pärandustel ja muudel kiriklikel tuludel, mis andsid talle tugeva majandusliku aluse. 14. sajandi alguses Islandi kiriklik ja vaimulik elu elavnes. Seda perioodi seostatakse muu hulgas mitme silmapaistva piiskopiga, eelkõige Hólari vaga ja õpetatud piiskopi [[Lárentíus Kálfsson]]iga [1324–1331]. Rajati kaks uut kloostrit ja tugevnes [[Guðmundur Arason]]i austamine pühakuna. === Ilmaliku võimu koondumine === Ka ilmalikus valitsemises ilmnesid allakäigu märgid. Mõned suguvõsad koondasid enda kätte märkimisväärse jõukuse ja mõjuvõimu. Nii tõusid esile näiteks [[Vatnsfirðingid|Vatnsfirðingite]] suguvõsa ning [[Björn Jórsalafari]], [[Loftur Guttormsson]] ja [[Björn Þorleifsson]] (suri 1467). Björn Jórsalafari tütar [[Kristín Björnsdóttir]] (hüüdnimega Vatnsfjarðar-Kristín) oli Björn Þorleifssoni ema. Björn Þorleifsson abiellus [[Loftur Guttormsson]]i tütre [[Ólöf Loftsdóttir]]iga, sidudes kaks vägevat suguvõsa. Paistab, et nad tegutsesid enamasti üheskoos kuninga ametnikega, mitte nende vastu. Mitmed neist, sealhulgas Björn Þorleifsson ise, täitsid ka kuninga 'määratud ''[[hirðstjóri]]'' (asehalduri) ametit. Just selles rollis hukkus Björn Þorleifsson 1467. aastal. Ta tapeti [[Rifil Snæfellsnes]]il inglise kaupmeeste poolt. See vallandas Taani-Norra ja Inglismaa vahelise pikaajalise konflikti, mis Islandi ajaloos kannab [[inglaste sajand]]i nime.<ref> [https://www.historytoday.com/archive/feature/icelands-english-century Iceland's English Century], History Today.</ref> ===Muutused=== Norra kuninga võimu kehtestamisega muutus Islandi poliitiline ja ühiskondlik korraldus järk-järgult. Kuningavõim tõi Islandile püsivama täidesaatva halduse, regulaarse maksustamise ja Norra kuningriigi õiguskorraldusega seotud seadused. Seetõttu vähenes kohalike võimukandjate poliitiline iseseisvus ja Islandi valitsemine muutus varasemast tsentraliseeritumaks. Samal ajal säilisid Alþingi ja mitmed Islandi enda poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, nii et kohalik autonoomia täielikult ei kadunud. 13. ja 14. sajandil toimusid muutused ka Islandi ühiskondlikus ja majanduslikus korralduses. Suurmaaomanikud ja kirik suurendasid oma maaomandit ja rentnike arv kasvas. Järk-järgult kujunes välja mõisamajandusele sarnane tootmisviis, milles üha suurem osa põllumajandustoodangust põhines rentnike tööl. Norra kuninga maksude ja muude kohustuste korrapärase kogumise vajadus aitas sellele arengule kaasa, kuid maa ja majandusliku võimu koondumine oli pikemaajaline protsess, mis oli alanud juba enne Islandi allutamist Norra kuningale. == Taani võimu aeg (1380–1918) == 1380. aastal ühendati Norra (koos Islandiga) ja Taani ühise kuninga [[Olav IV]] võimu alla. See personaalunioon kestis kuni 1814. aastani. Kiriku juhtkond muutus üha ilmalikumaks. Islandi [[annaalid]]es sagenesid teated kirikutegelaste võimuvõitlusest, kõlvatust käitumisest ja ahnusest. Piiskoppide hulgas oli palju välismaalasi, näiteks Taanist pärit [[Jón Gerreksson]], kes oli varem olnud [[Uppsala peapiiskop]], kuid sealt ametist tagandatud. Hólari eriti võimujanuliste piiskoppide [[Ólafur Rögnvaldsson]]i [1459–1499] ja [[Gottskálk Nikulásson]]i (suri 1520) ning Skálholti piiskopi [[Stefán Jónsson]]i [1491–1518] ajal jõudsid kuritarvitused haripunkti. [[1513]]. aastal püüdsid Islandi pealikud piiskoppide võimu piirata. 26 pealikku koostasid nn [[Leiðarhólmi otsus]]e ([[Leiðarhólmsskrá]]), kuid ettevõtmine ebaõnnestus, sest see ei leidnud toetust ei ülejäänud elanikkonna ega kuninga esindaja poolt. [[Pilt:Hekla (A. Ortelius) Detail from map of Iceland 1585.jpg|pisi|Detail [[Abraham Ortelius]]e 1585. aasta Islandi kaardilt, millel on kujutatud purskavat [[Hekla]] vulkaani]] Üks peamine põhjus, miks Island sel ajajärgul alla käima hakkas, olid korduvad loodusõnnetused: [[maavärin]]ad, [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], ikaldused ja epideemiad. Kõige rängem neist oli ''[[svartidauði]]'', katkuepideemia aastatel 1402–1404. Traditsiooniliselt on Islandi ajalookirjutuses hinnatud, et see nõudis kuni kahe kolmandiku elanikkonna elu. Uuemad uurimused on seda hinnangut siiski oluliselt allapoole korrigeerinud: [[Gunnar Karlsson]]i ja [[Helgi Skúli Kjartansson]]i 1994. aasta uurimuse ning [[Chris Callow]]' ja [[Charles Evans]]i 2016. aasta analüüsi kohaselt jäi tegelik suremus tõenäoliselt 25–45% vahele, võib-olla isegi alla 25%.<ref>Chris Callow, Charles Evans. The mystery of plague in medieval Iceland. – ''Journal of Medieval History'', 2016, 42 (2).</ref> Seega oli rahvaarvu langus tõenäoliselt tagasihoidlikum, kui eeldab vanem, laialdaselt tsiteeritud hinnang "umbes 25 000–30 000 inimeseni". 15. sajandi jooksul rahvaarv küll taas kasvas, kuid kahanes uuesti suure katku (''[[plágan mikla]]'') ajal aastatel 1493–1494. Ka selle epideemia suremust hinnatakse tänapäeval mõõdukamaks (umbes 25–45%) kui varasemas ajalookirjutuses. Selliste katastroofide ja kehva valitsemise tagajärjel hävis suur osa varasemast jõukusest ja ainelisest kultuurist. Kui islandlaste endi kaugkaubandus ja kaubalaevandus 12.–13. sajandil taandus, suurenes Norra kaupmeeste roll ning hiljem läks Islandi väliskaubandus üha enam välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Kuningad hakkasid käsitama Islandit tuluallikana, mida tuleb maksimaalselt ära kasutada. 15. sajandi alguses sattus Islandi kaubandus peamiselt Inglise kaupmeeste ja [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] kontrolli alla. Peale selle läks oluline osa kalandusest ja sellest saadavast tulust välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Hansa kaupmehed rajasid 1500. aasta paiku Islandile tugipunkte ja kasutasid islandlasi vähetasustatud tööjõuna. ===Reformatsiooniaeg (1550. aastast)=== [[Pilt:Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg|pisi|[[Abraham Ortelius]]e Islandi kaart. Umbes 1590]] Katoliku kirik oli islandlaste teadvusse sügavalt juurdunud. Kui piiskopid olid islandlased, olid nad tähtsaimate võimukandjatena ka vastukaal välismaistele ametnikele. Sellepärast põrkus [[reformatsioon]] suure osa islandlaste tugevale vastuseisule. Reformatsiooni varajasteks märkideks Islandil on traditsiooniliselt peetud preester [[Jón Einarsson]]i jutlust Skálholti kirikus umbes 1530. aastal (selle loo ajalooline usaldusväärsus on teadlaste seas vaieldav), [[Oddur Gottskálksson]]i salaja tehtud Uue Testamendi tõlget ning [[Gissur Einarsson]]i tagasipöördumist Hamburgist. Gisurr oli Hamburgis õppimise ajal saanud mõjutusi luterlusest ja pooldas salaja reformatsiooni. [[1539]]. aastal, kui Skálholti piiskop [[Ögmundur Pálsson]] oli kõrge ea ja halvenenud nägemise tõttu oma ametist loobumas, soovitas ta Gisurri oma järglaseks. Kuningas kinnitas Gisurri Ögmunduri järglaseks 1540. aastal. Kuigi tema ametiaeg algas siis, pühitseti ta Skálholti piiskopiks alles 1542. aastal Kopenhaagenis. Ögmundur ja Hólari piiskop [[Jón Arason]] olid aga reformatsiooni vastu. [[1541]]. aastal saabus Islandile Taani kuninga saadik koos sõduritega ning Ögmundur võeti kinni ja viidi Taani. Ta suri teel Kopenhaagenisse. See võimaldas Gisurril Skálholti piiskopkonnas reformatsiooni edendada, kuid luterlus ei levinud kohe kogu Islandile. Hólari piiskopkond jäi endiselt katoliiklikuks ja seda juhtis Jón Arason. Gisurr Einarsson suri [[1548]]. aastal. Tema järglaseks valiti luterlane [[Marteinn Einarsson]], kes pühitseti piiskopiks [[1549]]. aastal Kopenhaagenis. Jón Arason püüdis seejärel taastada katoliku kiriku mõju ja sattus üha teravamasse vastasseisu Taani kuninga ja tema toetajatega. Ta võttis oma kontrolli alla suure osa Islandi kiriklikust elust ja püüdis taastada katoliiklikku korda. [[1550]]. aastal võeti Jón Arason koos oma kahe poja, Ari ja Björniga vangi ja nad hukati [[7. november|7. novembril]] Skálholtis pea maharaiumise teel. Jón Arasoni hukkamist on traditsiooniliselt peetud Islandi reformatsiooni otsustavaks pöördepunktiks. Pärast Jón Arasoni surma kõrvaldati organiseeritud vastupanu reformatsioonile ja [[1552]]. aastal võeti ka Hólari piiskopkonnas vastu luterlik kirikukord. Sellega oli reformatsiooni institutsionaalne põhietapp Islandil lõpule jõudnud, kuid luterluse tegelik juurdumine ühiskonnas kestis veel aastakümneid. Hólari piiskop [[Ólafur Hjaltason]] andis [[1555]]. aastal välja evangeelse kirikukäsiraamatu ja [[lauluraamat]]u ning jumalateenistusi hakati pidama protestantliku korra kohaselt. Reformatsiooni kinnistamisel etendasid hiljem olulist osa Skálholti piiskopid [[Gísli Jónsson]] ([[1558]]–[[1587]]) ja [[Oddur Einarsson]] ([[1589]]–[[1630]]) ning eelkõige Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]] ([[1571]]–[[1627]]). Guðbrandur andis usinal välja islandikeelset vaimulikku kirjandust. [[1584]]. aastal ilmus tema toimetatud Islandi esimene täielik [[piiblitõlge]]. Reformatsioonijärgsetel aastakümnetel ilmus islandi keeles ka arvukalt [[lauluraamat]]uid, kirikukäsiraamatuid ja muud vaimulikku kirjandust. Kirikukorralduse aluseks oli esmalt [[1537]]. aastal Taanis välja antud kirikukorraldus, mida Islandil hakati rakendama järk-järgult. [[1607]]. aastal anti välja muudetud ja täiendatud Taani kirikukorraldus. Ilmalik valitsemine ja seadusandlus jätkusid suuresti varasemate institutsioonide kaudu, kuigi need allusid nüüd Taani kuninga võimule. === Taani kaubandusmonopoli aeg (1602–1786) === [[Pilt:1761_Homann_Heirs_Map_of_Iceland_"Insulae_Islandiae"_-_Geographicus_-_Islandiae-hmhr-1761.jpg|pisi|Islandi haldusjaotus 1761. aastal]] 17. sajandi alguses hakati Islandi suhtes ajama [[merkantilism|merkantilistlikku]] majanduspoliitikat, mille keskne osa oli Islandiga kauplemise ainuõiguse andmine piiratud ringile Taani alamatele. Selle eesmärk oli muuta tagasihoidliku mahuga Islandi kaubandus majanduslikult tasuvaks ja samal ajal vältida kuritarvitusi, mis olid varem tulenenud islandlaste sõltuvusest väliskaupmeestest. Süsteemi eeldatavad eelised olid järgmised: *kroon sai kindla tulu kaubandusõiguse eest makstavate tasude näol; *kaupmehed ei pidanud taluma nii suurt konkurentsi, et meresõidu- ja kaubanduskulud ei oleks end ära tasunud; *islandlastele pidi olema tagatud regulaarne kaubandusühendus, vajalike kaupade varustuskindlus (nii koguse kui ka kvaliteedi poolest) ja võimalus oma toodangut müüa.<ref>Jón Jónsson 1895: 537.</ref> Kaubandusmonopoli suurim oht seisnes siiski selles, et kaupmehed võisid konkurentsi puudumist enda huvides ära kasutada. 20. aprillil 1602 andis kuningas [[Christian IV]] [[Kopenhaagen]]i, [[Helsingør]]i ja [[Malmö]] kodanikele privileegikirja, millega neile anti ainuõigus Islandiga kauplemiseks väikese tasu eest kroonile. (Juba 1603. aastal tegeles Islandi- kaubandusega [[Islandske Kompagni]]. 1619. aastal korraldati kompanii tegevus ümber ja sellele anti uued privileegid. Alates 1620. aastast oli Islandi-kaubandus lubatud ainult Kopenhaageni kaupmeestele.)<ref>Bjørn Teitsson 1977: 90. Vt ka: Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund: Ekonomisk-historiska föreningen 1983.</ref> Algses privileegikirjas põhjendas kuningas seda otsust sellega, et välismaised kaupmehed olid Islandi kaubandusest märkimisväärset kasu saanud ning nüüd pidid sellest eelisest osa saama eelkõige tema enda alamad, kellel olevat piisavalt laevu ja kaupu sellise ettevõtmise korraldamiseks.<ref>Jónsson 1895: 539.</ref> Islandlaste kaitseks kaupmeeste võimalike kuritarvituste eest sätestati, et kaupmehed peavad varustama Islandit heade, võltsimata ja riknemata kaupadega ning rikkumiste korral vastutama selle eest kuninga ees. Samuti ei tohtinud nad kaupade hindu omavoliliselt tõsta, vaid pidid müüma neid senise Islandi tava kohaselt. Kasutada tuli Islandi küünart, mõõte ja kaalusid ning kõik kaupmeeste ja islandlaste vahelised vaidlused tuli lahendada [[Alþingi]]l.<ref>Jónsson 1895: 540. Vt ka: ''Lovsamling for Island'', I kd, lk 139–141.</ref> Kuigi islandlaste huvid olid paberil hästi kaitstud, olid nad konkurentsita tegutsevate kaupmeeste omavoli ees suuresti kaitsetud. ==="Türklaste" röövretk=== {{Vaata|Tyrkjaránið}} 1627. aasta suvel korraldasid Põhja-Aafrika [[korsaar]]id Islandile rüüsteretke, mida Islandi ajaloos tuntakse nimega ''[[Tyrkjaránið]]'' 'türklaste röövretk'. Ründajaid oli kahest korsaarikeskusest: üks rühm lähtus [[Salé]]st Marokos ja teine [[Alžiir]]ist. Salé rühm, mida juhtis Hollandi päritolu korsaar [[Jan Janszoon]] ehk [[Murat Reis]], maabus [[20. juuni]]l [[1627]] [[Grindavík]]is, võttis inimesi vangi ja rüüstas asulat, kuid ei suutnud [[Bessastaðir]]it vallutada ja läks Salésse tagasi. Alžiiri rühm ründas juuli alguses [[Austfjirðir]]i piirkonda ja [[16. juuli]]l [[Vestmannaeyjar]]it, kus rüüstati [[Heimaey]]d kolm päeva. Kokku võeti rüüsteretkedel vangi umbes 400 inimest ja tapeti umbes 30–50 inimest. Vangid viidi Põhja-Aafrikasse ja müüdi orjadeks. Osa neist vabastati hiljem lunaraha eest, kuid enamik ei pöördunud Islandile tagasi. Sündmuse üks tähtsamaid kaasaegseid allikaid on Vestmannaeyjari pastori [[Ólafur Egilsson]]i vangipõlvelugu. Nimetus ''Tyrkjaránið'' ei tähenda, nagu ründajad oleksid olnud türklased: Põhja-Aafrika moslemeid ja korsaare nimetati tol ajal türklasteks. === Absoluutse monarhia aeg === ====Absoluutse momarhia kehtestamine==== 13. oktoobril 1660 tunnistasid seisused Taani kuninga võimu pärilikuks, lõpetades senise korra, mille järgi kuninga valis aadlikest koosnev riiginõukogu. 1661. aastal kehtestati Taani ja Norra kuninga [[Frederik III]] valitsetud [[Taani-Norra riik|Taani-Norra riigis]] [[absoluutne monarhia]]: seisused andsid seisused kuningale vandega praktiliselt piiramatu võimu. See ei olnud enam piiratud seisuste kogude ega riiginõukoguga.<ref name="eirikur">Eiríkur Þ. Einarsson. [https://eirikur.is/minnisvardar/vesturland/kopavogur-minn/?utm Kópavogur].</ref> Samal aastal kehtestati absoluutne monarhia ka Norras. Et Frederik III oli Taani ja Norra kuningas ja Island oli Norra krooni all olev maa, sooviti saada ka islandlastelt tunnustus tema absoluutsele kuningavõimule. 1662. aasta kevadel saabusid Islandile kirjad, milles nõuti esindajate saatmist Alþingile, et nad tunnustaksid Frederik III-t päriliku kuningana.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Neis kirjades ei mainitud absoluutse monarhia kehtestamist.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Alþingi esindajad märkisid seepeale, et eraldi päriliku kuninga tunnustamine pole vajalik, sest Island kuulus Norra kuningriiki, mis oli juba pärilik monarhia.<ref name="visinda">[https://www.visindavefur.is/svar.php?id=61371&utm Hvers vegna var Kópavogsfundurinn haldinn og hver var tilgangurinn með honum?], Vísindavefurinn, 8.12.2012.</ref> Samal aastal saadeti Islandile kuninga esindaja, Islandi [[läänimees]] [[Henrik Bjelke]]. Kuninga korralduse kohaselt pidi ta saama islandlastelt truudusvande Frederik III-le ja tema pärijatele.<ref name="eirikur" /> Bjelke laev viibis kolm nädalat, ja kui tema laev tema laev [[Skerjafjörður]]is maabus, oli [[Alþingi]] koosolek juba lõppenud, mistõttu ei saanud ta kavandatud toimingut seal läbi viia.<ref name="eirikur" /> Esimese asjana saatis ta 12. juulil ametnikele kirja, käskides neil ilmuda 26. juuliks [[Bessastaðir]]isse.<ref name="eirikur" /> Pühapäeval, 27. juulil pidid vanded olema alla kirjutatud.<ref name="eirikur" /> ''Lögmaður'' [[Árni Oddsson]] kutsus aga kohtu- ja rahvakoosoleku [[Kópavogur]]isse kokku alles 28. juuliks.<ref name="eirikur" /> On viiteid sellele, et Árni Oddsson ja piiskop [[Brynjólfur Sveinsson]] püüdsid kaitsta maa vanu õigusi.<ref name="eirikur" /> [[Vallholti annaalid|Vallholti annaal]]i teatel oli sel päeval selge ja päikesepaisteline ilm.<ref name="eirikur" /> [[Kópavoguri þing|Kópavoguri ''þing''{{'}}il]] ([[Kópavogsfundinn]]) andsid Islandi esindajad [[Frederik III]]-le ja tema pärijatele truudusvande ning tunnustasid teda päriliku isanda ja absoluutse suveräänina (''erfðaherra'' ja ''absolut soverejn'').<ref name="eirikur" /> Kópavoguri ''þing''{{'}}il andis truudusvande ja kirjutas sellele alla 109 meest.<ref name="eirikur" /> Nende hulgas olid mõlemad Islandi piiskopid, mõlemad ''[[lögmaður]]''{{'}}id, 42 pastorit ja praosti, 17 ''[[sýslumaður]]''{{'}}it ja 43 ''[[lögréttumaður]]''{{'}}it ja talupoega, samuti ülemaalise ''þing''{{'}}i kirjutaja (''landþingsskrifari''), endise kloostrivara haldur (''klausturhaldari'') ja habemeajaja (''bartskeri'').<ref name="eirikur" /> [[Fitja annaalid|Fitja annaal]]i teatel järgnes pidusöök ja ööni kestnud pidu.<ref name="eirikur" /> Mängiti viiulit ja trompetit, lasti aupauke, öösel toimus ilutulestik.<ref name="eirikur" /> Islandi esindajate truudusvanne ei tähendanud, nagu nad oleksid soovinud loobuda kogu senisest õiguskorrast. Nad esitasid kuningale palvekirjad (''bænaskrár''), milles palusid säilitada Islandi vanad seadused ja ajaloolised õigused ning hoiduda uutest koormistest.<ref name="eirikur" /> Palvekirjades mõeldi vanade seaduste ja õiguste all Islandi senist õiguskorda ja ajaloolisi õigusi, mida hilisemates käsitlustes on seostatud ka [[Gamli sáttmáli]] (vana lepingu) traditsiooniga. Selle traditsiooni kohaselt oli Island 13. sajandil tunnustanud Norra kuninga ülemvõimu vastastikuste kohustuste alusel. Palvekirjades rõhutati Islandi vaesust ja väljendati vastuseisu uutele maksudele.<ref name="eirikur" /> Absoluutset monarhiat palvekirjades ei mainitud.<ref name="eirikur" /> Seetõttu ei ole Kópavoguri sündmust kõige täpsem käsitada lihtsalt senise õiguskorrast loobumisena ja absoluutse monarhia tingimusteta vastuvõtmisena. Mõned allikad kirjeldavad seejuures ka Islandi esindajate vastuseisu ja survet nende allkirjade saamiseks. [[Árni Magnússon]] vahendas ühe osaleja väidet, et allkirjad saadi surve abil.<ref name="visinda" /> Ühe teate järgi olid Bjelkel kaasas relvastatud sõdurid ja kui piiskop Brynjólfur Sveinsson rääkis islandlaste õigustest, viitas Bjelke sõduritele.<ref name="visinda" /> Teise teate järgi osutas ''lögmaður'' Árni Oddsson terve päeva vastupanu ja andis lõpuks pisarsilmil vande.<ref name="visinda" /> Pärast 1662. aasta Kópavoguri ''þing''{{'}}i jäi Islandi senine valitsemiskorraldus esialgu suuresti muutumatuks. Island oli alates [[1541]]. aastast Taani kuninga lään ja Henrik Bjelke oli selle läänimees (''lénsherra'') alates [[1648]]. aastast kuni surmani [[1683]]. aastal. Island oli Taani kuninga lään ja kuningas oli Islandi valitsemisega seotud õigused ja kohustused üle andnud Bjelkele kui läänimehele. Läänimehe õiguste hulka kuulus õigus Islandit kuninga nimel hallata ja saada läänist kuninga antud läänikirja alusel tulu. Tema kohustuste hulka kuulusid kuninga huvide ja õiguste kaitsmine, Islandi halduse korraldamine ning läänist saadavate tulude kogumine, arvestus ja haldamine. Läänikorraldusega olid seotud ka läänikontode (''[[lénsreikningur]]'') pidamine ja esitamine ning kuningale kuuluvate valduste ja nende tulude üle arvestuse pidamine. Bjelke viibis Islandil harva. Tema asemel korraldas kohapealset haldust tema määratud foogt (''[[fógeti]]''). ''Fógeti'' oli läänimehe esindaja, kes tegutses tema nimel ja teostas Islandil tema valitsemisõigusi. Tema ülesannete hulka kuulusid kuninga ja läänimehe tulude kogumine, nende üle arvestuse pidamine ja aruandlus, kuningale või läänimehele kuuluvate valduste haldamine ja kuninga korralduste täitmise tagamine. ''Fógeti'' tegeles ka kohtuliku ja haldusliku asjaajamisega ning esindas läänimeest kohalikes küsimustes. Bjelke ajal resideeris tema ''fógeti'' [[Bessastaðir]]il. Bjelke lääniga kaasnesid ka konkreetsed majanduslikud õigused. 1662. aastal anti talle kümneks aastaks õigus saada Islandi tuludest aastas 6000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning talle kinnitati muu hulgas õigus vabale kalapüügile ja Islandi toodangu väljaveole. Hiljem määrati Bjelkele kui admiralile tasuks kogu Islandi maamaksutulu, kuni see 1683. aastal asendati aastapensioniga. Bjelke surma järel hakati senist läänikorraldust järk-järgult asendama kuninga otsesema haldusega. 1683. aastal määrati Islandile [[maafoogt]] ''[[landfoged]]'', kelle ülesannete hulka kuulusid eelkõige kuninga varade ja tulude haldamine, arvepidamine ning järelevalve kaubanduse ja kalanduse üle. 1684. aastal määrati Islandi üle ''[[stiftamtmand]]'' ehk ''stiftsbefalingsmand'', kellest sai kuningavõimu kõrgeim esindaja Islandil. Ta resideeris Kopenhaagenis. Islandi kohapealse valitsemise korraldamiseks määrati [[1688]]. aastal ''[[amtmand]]'', kes tegutses ''stiftamtmand''{{'}}i esindajana ja oli Islandil kõrgeim ametnik. Islandi asjade kõrgem juhtimine kuulus Kopenhaagenis tegutsevatele Taani keskvõimu asutustele, eelkõige ''[[Danske Kancelli]]''{{'}}le ja ''[[rentekammer]]''{{'}}ile. Kantsleriametkond tegeles peamiselt kohtu- ja kirikuküsimustega, ''rentekammer'' aga rahanduse, kuninga tulude, kaubanduse ja üldise haldusega. 1770. aastal korraldati Islandi haldus ümber: maa jagati kaheks maakonnaks (''amt'') – [[Suður- og Vesturamt]]iks ja [[Norður- og Austuramt]]. Samal aastal pidi ''stiftamtmand'' senise Kopenhaagenis resideerimise asemel hakkama elama Islandil, [[Bessastaðir]]is. Enne absoluutse monarhia kehtestamist ei olnud täpselt määratletud, kuidas jagunes seadusandlik võim kuninga ja Alþingi vahel.Pole näiteks selge, kas kuninga kinnitus oli Alþingi otsustele tingimata nõutav.<ref name="visinda" /> Ajaloolane Gunnar Karlsson on märkinud, et teatud mõttes võib öelda, et Lögréttal oli koos kuningaga pikka aega säilinud teatav osa seadusandlikust võimust.<ref name="visinda" /> Kindlasti võttis Alþingi vastu nn Alþingi otsuseid (''alþingisdómur''), millel oli vähemalt juhul, kui kuningas need kinnitas, seaduse jõud.<ref name="visinda" /> Pärast absoluutse monarhia kehtestamist 1662. aastal jätkas Alþingi mõnda aega selliste otsuste vastuvõtmist, kuid tema panus seadusandlusse vähenes järk-järgult ja kadus 1700. aastaks täielikult, sest kõrgeim seadusandlik võim kuulus nüüd kuningale.<ref name="visinda" /> Senine õigus- ja kohtukorraldus säilitati suurel määral muutumatuna: Lögrétta otsuseid oli juba alates 1593. aastast võimalik edasi kaevata Alþingi [[Yfirréttur]]'ile või kuninga otsusele, ja alates 1732. aastast kuulus lõplik apellatsiooniõigus Taani Kõrgeimale Kohtule Kopenhaagenis.<ref>[https://www.althingi.is/pdf/isl.pdf Saga Alþingis], Alþingi.</ref> Lögrétta oli pidanud oma istungeid spetsiaalselt selleks ehitatud hoones alates [[1594]]. aastast, mil koosolekupaik viidi Öxará idakaldalt läänekaldale.<ref>[https://www.thingsites.com/m/thingvellir/logberg Lögberg], Þingvellir World Heritage Site.</ref> Peagi loobuti ka tavast saata Alþingi otsused kuningale kinnitamiseks, sest Alþingil ei olnud enaj seadusandlikku funktsiooni.<ref name="visinda" /> Alþingi tegutses rohkem kui sajandi edasi peamiselt kohtuna, kuni see 1800. aastal kaotati ja selle asemele loodi Reykjavíkis ülemkohus ([[Landsyfirréttur]]).<ref name="visinda" /> ====Raskused kaubanduse korraldamisel==== [[Pilt:Eggert Ólafsson's Death.jpg|pisi|[[Vasegravüür]] 1768. uppunud islandi maadeuurija ja filoloogi [[Eggert Ólafsson]]i mälestuseks (1768)]] Absoluutse monarhia ajal astuti uusi samme Islandi arengu edendamiseks: 1670. aastal ja uuesti 1758. aastal tehti islandlastele ettepanek osaleda kaubanduses, kuid neil puudusid selleks nii majanduslikud vahendid kui ka vajalikud teadmised kaubandusest, mistõttu need katsed ebaõnnestusid. 1684. aastal määrati kindlaks, millised piirkonnad iga sadama juurde pidid kuuluma, kuid 18. sajandi jooksul muutusid need piirid taas ebamääraseks.<ref>Teitsson 1977: 90.</ref> Selle asemel piirduti hädaabinõudega. Kaubandust püüti korraldada nii, et see anti rendile selleks loodud ettevõtetele (1619, 1684, 1733, 1743, 1763), ja samuti püüti seda korraldada kuninga kulul (1757–1763, 1774–1786), kuid olukord ei paranenud. Mõnikord andis Taani valitsus kaubandusõiguse rendile liiga kõrge tasu eest, mistõttu kaupmehed, kes püüdsid oma kulusid tagasi teenida, kasutasid konkurentsi puudumist veelgi rohkem ära. Tagajärjeks olid enamasti korduvad kaebused vajalike kaupade puudumise, välismaiste kaupade kõrgete ja Islandi kaupade madalate hindade, samuti sisseveetavate kaupade riknemise ja kaupmeeste omavoli üle. Seda, et need kaebused ei olnud alusetud, näitasid uurimised ja kehvadest varustusoludest tingitud korduvad näljahädad. [[Lauritz Gottrup]]i algatusel laskis valitsus käsikirjade kogujal [[Árni Magnússon]]il ja ''lögmaður'' [[Páll Vídalín]]il uurida Islandi olukorda aastatel 1702–1712, et koostada uus maaregister ("[[Jarðabók Árna Magnússonar og Páls Vídalíns]]"), kus kirjeldati talusid ja nende omanikke, rendi- ja maksukohustusi, maa väärtust ja tootlikkust ning elanike arvu ja majanduslikku olukorda. See valmis 1714. Nad leidsid ligikaudu 1200–1300 mahajäetud talumajapidamist ja jõudsid veendumusele, et Islandi päästmiseks tuleb kaubandus vabastada. Hiljem hakati seda mõtet üha sagedamini toetama. Kaubandusmonopol ei toonud kaasa oodatud arengut. Probleem seisnes eelkõige selles, et kogu kaubandus oli hooajaline: Taani kaupmehed saabusid Islandile kevadel ja lahkusid suve jooksul taas. Kaupmehed hakkasid seal talvituma alles 18. sajandi teisel poolel, pärast 1777. aasta kuninglikku korraldust, mis kohustas kaupmehi aastaringselt kauplemiskohtades viibima.<ref>[https://island-lexikon.de/Akureyri.html Akureyri], Island-Lexikon.</ref> Kuni kauplemiskohtades ei olnud püsielanikke, koosnesid need vähestest majadest. Nii oli Lääne-Islandil [[Ólafsvík]]is 1719. aastal üks maja, 1777. aastal kolm ja 1784. aastal kuus. Akureyris oli umbes 1650. aastal kaks maja ja [[1752]]. aastal kõigest neli.<ref>Teitsson 1977: 90–92.</ref> Sellele stagnatsioonile aitas kaasa ka see, et Islandi valdavalt talupoegadest elanikkond oli kauplemiskohtadesse püsielanike asumise vastu, sest kardeti vaeste arvu kasvu: maata inimesed võivad sissetulekust ilma jääda ja siis peavad talupojad hakkama neid ülal pidama.<ref>Teitsson 1977: 90–92</ref> ====18. sajandi loodusõnnetused==== Lõpuks tabas Islandit veel suur hulk suhteliselt suuri loodusõnnetusi: [[maavärin]]ad (1784), [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], karmid talved, ikaldused ja taudid. 18. sajandil kasvas Islandi rahvaarv korduvalt tagasi ligi 50 000 inimeseni, kuid iga kord pani kasvule piiri mõni õnnetus: 1707.–1709. aasta suur rõugeepideemia nõudis ligikaudu 12 000–18 000 inimelu (veerandi rahvastikust), langetades rahvaarvu ligikaudu 37 000-ni; 1750. aastate külmade talvede ja näljahäda tagajärjel langes rahvaarv ligikaudu 43 000-ni; [[Laki]] lähedal [[1783]]–1784. aastal toimunud vulkaanipursete ja neile järgnenud "udunälja" ([[Móðuharðindin]]) tagajärjel hukkus ligikaudu 10 000 inimest ehk viiendik rahvastikust, mis langetas rahvaarvu ligikaudu 40 000-ni.<ref>[https://www.cambridge.org/core/journals/polar-record/article/icelands-demographic-transition-from-turf-houses-to-too-many-tourists/A462425B0071EB7BB8686ACB181EB6A5Iceland's demographic transition], Polar Record, Cambridge Core.</ref> ==== Skúli Magnússon ==== Kaubandusmonopole ajal oli Islandil võitluses kaupmeestega puudunud energiline ja omakasupüüdmatu juht, kes oleks olnud valmis otsustavalt tegutsema, kellel oleks jätkunud julgust võitlusse astuda ja visadust see lõpuni viia ka tugeva vastupanu korral. Sellise juhi sai Island [[Skúli Magnússon]]i (1711–1794) näol. Tal olid peaaegu kõik omadused, mis suurtel juhtidel tavaliselt on. Ta oli andekas, julge, energiline ja visa ning ka halastamatu: eesmärgi saavutamise nimel ei valinud ta eriti vahendeid. Ta oskas võita lihtrahva poolehoidu ja pälvis paljude imetluse, ehkki teised teda vihkasid ja põlgasid. Juba ''[[sýslumaður]]''[[']]ina [[Skagafjörður]]i maakonnas (''sýsla'') sattus ta esimest korda konflikti kaupmeestega. 1743. aastal kirjutas ta valitsusele ja süüdistas [[Hofsós]]i kaupmeest selles, et too oli müünud elanikele, sealhulgas talle endale, halva kvaliteediga rauda. Selle peale korraldati ''þing''{{'}}ipaigas kontroll: tunnustatud sepad katsetasid kaupmehe juuresolekul rauda. Tulemus osutus kaupmehele ebasoodsaks ja teda sunniti raud tagasi võtma. Sellele järgnesid uued süüdistused: kaupmees ei toonud maale piisavalt puitu, jahu ega muid kaupu, müüs neid ülemäära kõrge hinnaga ning keeldus sageli ja põhjuseta elanike tapaloomi vastu võtmast. Skúli kogus nüüd kaupmehe vastu kohtulikult kinnitatud tunnistusi ja saatis need valitsusele. Lisaks süüdistas ta kaupmeest selles, et viimane oli müünud tünni jahu, mis oli mullaga segatud. Asi jõudis Alþingile, mis langetas 1749. aastal otsuse, mis andis suures osas õiguse ''sýslumaður''{{'}}ile. Nii sai Skúlist Islandi lihtrahva juht ja eestkõneleja.<ref>Jón Jónsson 1895: 567–568.</ref> Mõni aeg hiljem nimetati Skúli [[maafoogt]]iks (''landfógeti''). Sellelt kõrgelt ametikohalt asus ta ellu viima kava Islandi majanduse arendamiseks. 1751. aastal asutas ta koos veel kaheteistkümne Islandi ametnikuga ühingu, mille eesmärk oli rajada Islandile tööstusettevõtteid. Ettevõtmine langes soodsale ajale. Samal aastal sai Kopenhaagenis riiginõukogu juhiks [[Johann Hartwig Ernst von Bernstorff]], kes oli just kuus aastat viibinud [[merkantilism]]i sünnimaal [[Prantsusmaa]]l. Kui varem oli püütud tööstust koondada Kopenhaagenisse, siis nüüd soovis valitsus edendada [[manufaktuur]]e ka provintsides. Sllepärast peeti loomulikuks uurida võimalusi ka Islandil. Valitsus suhtus Islandi algatusse soosivalt ning uus ettevõte pälvis esialgu kuninga ja valitsuse märkimisväärse toetuse. Aastatel 1751–1758 anti välja koguni 16 kuninglikku otsust Islandi manufaktuuride kohta. Manufaktuuride peamiseks keskuseks määrati [[Reykjavík]], mis kuulus tollal Taani kroonile. Manufaktuuride käsutusse anti [[Reykjavíki mõis]], naabermõis [[Örfirisey]], kus paiknes kaubakoht, veel üks talu ning 61 000 riigitaalri suurune toetus.<ref>Jón Jónsson (1895), lk 572</ref> Manufaktuurid rajati aastatel 1752–1759, tootmine algas juba 1752. aastal. Ettevõtte pidas köievabrikut ja parkalitöökoda, aga kõige tähtsamaks kujunes tekstiilitootmine, sealhulgas ketramine, kudumine ja värvimine. Köievabrik ja parkalitöökoda tegutsesid 1764. aastani, mil tulekahju hävitas osa tootmishoonetest. Tõenäoliselt töötasid ettevõtted kahjumiga. Nende tegevus lõppes lõplikult 1802.–[[1803]]. aastal.<ref>Teitsson 1977: 91–92.</ref> Samaaegselt manufaktuuride käivitamisega alustas Skúli põhjalikku uurimist Islandi kaubanduskompanii tegevuse kohta, kogudes selle vastu tõendeid. Paistab, et ta oli otsustanud koguda nii palju süüdistusmaterjali, et kompanii oleks sunnitud kaubandusest loobuma või koguni kahjutasu maksma. See ei olnud keeruline. Kaebused kompanii vastu sagenesid iga aastaga. 1753. aastal kurdeti, et maale oli toodud liiga vähe jahu. Sellepärast palusid ''amtmand'' ja maafoogt kaupmeest jätta osa kokkuostetud kalast saarele, et vältida ähvardavat näljahäda, kuid kaupmees keeldus. ''Amtmand'' teatas valitsusele, et kaupmees oli igati püüdnud sundida talupoegi loovutama kala ja liha, pakkudes vastu üksnes pudukaupu. Talve jooksul halvenes olukord sedavõrd, et maafoogt laskis kaupmeeste kaubalaod avada ja jagas seal hoitud kaubad elanikele. Seejärel sõitis ta koos kogutud kaebustega [[Kopenhaagen]]isse, mis viis ametliku uurimise algatamiseni. 30. märtsil 1756 moodustati komisjon kaebuste uurimiseks. Komisjon jõudis järeldusele, et kompanii oli mitmes suhtes rikkunud talle antud privileegikirja (''oktroi'') tingimusi. Juba alates 1744. aastast oli vilja sissevedu Islandile olnud ebapiisav, kuigi valitsus oli sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. Seega polnud kahtlust, et kompaniid ähvardas kohtuprotsess, mis oleks suure tõenäosusega lõppenud süüdimõistmisega. Kohtuasja siiski ei algatatud, sest valitsus soovis vältida sellega seotud kulusid ja kartis ühtlasi, et pärast seda ei leiduks kedagi, kes Islandi kaubanduse üle võtaks. Lõpuks pakuti kompaniile võimalust loobuda vabatahtlikult kaubandusõigustest enne 1758. aasta lõppu. Vastutasuks vähendati aastate 1756–1758 tasu poole võrra, kokku 24 000 riigitaalri ulatuses.<ref>Jón Jónsson 1895: 572–575.</ref> Skúli ei rahuldunud selle pooliku võiduga. Ta esitas valitsusele uue märgukirja, milles tegi ettepaneku Islandi kaubanduse parandamiseks vähendada sadamate arvu, kuhu laevad igal aastal sõitsid, ja lubada islandlastel endil kaubanduses osaleda. Kõige parema meelega oleks ta näinud vabakaubandust, kuid pidas seda riigi vaesuse ja elanike väheste kogemuste tõttu esialgu teostamatuks. Ettepanek leidis valitsuses poolehoidu, kuid lõpuks otsustati, et kuningas võtab Islandi kaubanduse ise üle. Vastav otsus tehti 9. jaanuaril 1759. Selgus, et kaubanduse tulud ja kulud olid vaevu tasakaalus.<ref>Jón Jónsson 1895: 577–584.</ref> Hilisem aruanne aastate 1774–1784 kohta näitas koguni kuningale tekkinud märkimisväärset kahjumit.<ref>Jónsson 1895: 606.</ref> Islandi-kaubandus oli endiselt ebatulus ettevõtmine. Pärast järjekordset komisjoni uurimist kaotati kuninglik kaubandusmonopol 18. augusti 1786 dekreediga<ref>Jón Jónsson. Den danske regering og den islandske monopolhandel, nærmest i det 18. århundrede. – ''Historisk Tidsskrift'', sari 6 (1895–1897), kd 6, nr 1. [https://tidsskrift.dk/historisktidsskrift/article/download/54647/73746?inline=1&utm Täistekst.] </ref> ning 13. juuni 1787 määrusega Islandi-kaubanduse ja -laevasõidu kohta.<ref>Jónsson 1895, lk 607</ref> Tegelik üleminek toimus järk-järgult aastatel 1787–1788. Kaubanduse vabadus kehtis esialgu ainult Taani kuninga alamatele. Alles 15. aprilli 1854 seadusega avati Islandi-kaubandus lõplikult ka välisriikide kaupmeestele. Seadus jõustus 1. aprillil 1855. === Teekond iseseisvuse poole (1786–1918) === Selle perioodi alguses kadusid viimsedki jäänused Islandi varasemast iseseisvusest. [[1800]]. aastal kaotati Alþingi ja selle asemele loodi kolmeliikmeline ülemkohus ([[Landsyfirréttur]], ''landsoverretten''.<ref>[https://www.althingi.is/pdf/enska.pdf Althingi: Icelandic Government & Politics], Alþingi.</ref> [[1801]]. aastal liideti Hólari piiskopkond Skálholti piiskopkonnaga üheks Islandi piiskopkonnaks, mille asukohaks sai Reykjavík. Skálholti piiskopi residents oli Reykjavíki üle viidud juba varem; 1784. aasta maavärina järel kolis 1785. aastal ära piiskopkonna kool ja hiljemalt 1796. aastaks elas ka piiskop ise Reykjavíki lähistel. Nii jäi Islandile alles vaid üks piiskop. Samal ajal müüs valitsus maha piiskopkondade suured maavaldused ja lubas, et [[riigikassa]] võtab hariduskulud enda kanda, kuid ei täitnud seda lubadust. Taani sõja ajal [[Suurbritannia]]ga aastatel 1807–1814 ([[Suurtükipaadisõda]]) jäeti Island omapead. Seda olukorda kasutas ära Taani [[kaaperlaev]]akapten [[Jørgen Jürgensen]], kes laskis end 26. juunil [[1809]] kuulutada Islandi kaitsjaks ning kõrgeimaks ülemaks maal ja merel. Tal oli kaheksast mehest koosnev ihukaitsesalk. Ta rajas oma peakorteri [[Reykjavík]]i. Sama aasta 22. augustil võtsid Briti väed ta kinni ja viisid Islandilt minema. [[Kieli rahu]]ga [[1814]]. aastal anti Island sõnaselgelt Norralt üle Taanile, kui kuningas [[Frederik VI]] loovutas Norra Rootsi kuningale [[Karl XIII]]-le. Sellega kadus viimne jäänus Islandi formaalsest seotusest Norraga. Sõja ajal oli Island tunda saanud vaba liiklemise ja Suurbritanniaga kauplemise eeliseid. 19. sajandi jooksul muutus kliima ebasoodsamaks, mille üks tagajärg oli ulatuslik väljaränne Ameerikasse, eriti [[Manitoba]]sse [[Kanada]]s, kus rajati asula nimega Uus-Island ([[New Iceland]]). Välja rändas ligikaudu 15 000 inimest tollase 70 000 elaniku seast. Samal ajal kujunes Islandil välja uus rahvuslik eneseteadvus, mille juhtfiguuriks sai [[Jón Sigurðsson]] (1811]]–[[1879) ja mida mõjutasid Euroopas levinud rahvusromantilised ideed. Pärast sõja lõppu hakkasid islandlased üha tungivamalt nõudma kaubanduse täielikku vabastamist. ==== Nõuandev Alþingi 1845. aastast ==== [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]i portree'']] Kui 28. mai 1831. aasta määrusega nähti Taanis ette provintside seisuste nõuandvate esinduskogude asutamine, kirjutas [[Baldvin Einarsson]] Alþingi taastamisest. Pärast tema surma võtsid selle küsimuse 1837. aastal üles [[Þórður Sveinbjörnsson]] ja [[Páll Melsteð]]. Reykjavíkis kogunes 1839 ja 1841 nõuandev komisjon, kuhu peale nende kuulus veel kaheksa Islandi ametnikku, et arutada seda ja teisi olulisi küsimusi. 8. märtsi 1843 määrusega taastati Alþingi, kuhu kuulus 20 rahva valitud ja 6 kuninga määratud ''þingmaður''{{'}}i. See kogunes esimest korda 1845. aastal Reykjavíkis. Alþingil oli nõuandev pädevus ja see pidi kogunema iga kahe aasta järel. 1848. aastal peeti Islandil mitu poliitilist koosolekut, nende hulgas augustis 1848 rahvakoosolek Öxará ääres ''þing''{{'}}iväljakul. Koosolekult saadeti Kopenhaagenisse kuningale kiri, milles nõuti Islandile oma rahvusliku esinduskogu (''[[Þjóðfundur]]'') loomist, et rajada alus Islandi põhiseadusele. Samuti väljendati lootust, et Islandi ja Taani suhteid puudutavaid otsuseid ei tehta ilma sellise esinduskogu nõusolekuta. 10. septembril 1848 lubas kuningas, et põhialuseid, mis Islandi eripärase olukorra tõttu võivad olla vajalikud tema põhiseadusliku seisundi korraldamiseks riigis, ei võeta vastu enne, kui islandlased on saanud nende üle oma maal kokku kutsutud esinduskogus arvamust avaldada. See esinduskogu pidi algselt kokku tulema 1850. aastal, kuid eelkõige 1848.–1850. aasta sõja ([[Kolmeaastane sõda]] ehk [[Esimene Schleswigi sõda]]) tõttu lükati selle kokkukutsumine järgmise 1851. aasta suvele, 5. juulile. Sellepärast ei saanud ka 8. märtsi 1843. aasta määruses ette nähtud kord täielikult toimida. Valitsus esitas esinduskogule seaduseelnõu Islandi seisundi kohta riigis seoses 5. juuni 1849 Taani põhiseadusega, mis pidi tervikuna ka Islandil kehtima hakkama, olenemata sellest, kas selle sätted sobisid sealsesse olukorda või mitte. Seaduseelnõu andis Islandile väga piiratud autonoomia ja Taani suveräänsuse säilimisst valvati äärmise rangusega: suurem osa Islandi tuludest pidi minema Taani riigikassasse, mis pidi aga maksma palka Islandi kõrgeimatele ametnikele. Kõige tähtsamad küsimused pidi otsustama Taani parlament [[Rigsdagen]], kuhu Island pidi saatma neli [[Folketing]]i liiget ja kaks [[Landsting]]i liiget. Esinduskogu ei nõustunud sellega ja Jón Sigurðssoni juhtimisel esitati ettepanek, et Islandit tuleb käsitada iseseisva maana, millel on Taaniga ühine kuningas ja troonipärimine ning veel mitu ühist valdkonda, eeskätt välissuhted. Kuningal pidi olema minister, kes esindaks tema juures Islandit. Island pidi osalema ühiste küsimuste käsitlemisel ja nende kulude kandmisel. Kuningas pidi nimetama kõik Islandi ametnikud, kuid muus osas pidi ta andma täidesaatva võimu saarel üle seal elavatele vastutavatele ministritele. Kohtuvõim pidi kuuluma maa enda kohtutele. Kuninglik komissar ja Islandi ''stiftamtmand'' [[Jørgen Ditlev Trampe]] saatis esinduskogu 9. augustil laiali, enne kui see jõudis talle esitatud valimisseadust ja põhiseaduse eelnõusid kuigi põhjalikult arutada. Järgnevatel aastatel suhtus valitsus põhiseadusküsimusse väga tõrjuvalt, kuigi Alþingi esitas igal istungjärgul selle kohta avalduse. Samal ajal muutus üha aktuaalsemaks ka rahandusküsimus. 1857. aastal taotles Alþingi otsustusõigust Islandi eelarve üle, kuid alles pärast seda, kui Folketingi rahanduskomisjon oli korduvalt väljendanud soovi, et Islandi rahanduslik olukord korraldataks kindlamalt, eelkõige nii, et Alþingile antaks Islandi tulude ja kulude üle otsustav eelarvepädevus, moodustati 20. septembril 1861 kuninglik komisjon, kuhu kuulus kolm taanlast ja kaks islandlast (Jón Sigurðsson ja [[Oddgeir Stephensen]]), et teha ettepanek Islandi rahandusliku seisundi kohta riigis. Komisjoni liikmed olid kõik ühel meelel, et Islandi rahanduse eraldamine Taani riigi rahandusest oleks kasulik ja et Island peaks saama riigikassast toetust hüvitisena kuninglike talude (endiste kloostrimõisate) ja piiskopitoolidele kuulunud mõisate eest, mis olid riigikassa kasuks müüdud. Muudes küsimustes olid arvamused aga väga erinevad. Pärast täiendavaid läbirääkimisi nii Alþingi seadusandlike õiguste kui ka rahandusküsimuste korraldamise üle andis kuningas 5. jaanuaril 1874 Islandile uue põhiseaduse. ==== Omavalitsus alates 1874. aastast ==== Uus põhiseadus jõustus [[1. august]]il [[1874]], samal ajal kui kogu maal tähistati Islandi asustamise tuhande aasta juubelit, sealhulgas kuningas [[Christian IX]] külaskäiguga Islandile. See oli esimene Taani kuningas, kes oli astunud Islandi pinnale, ja teda võeti südamlikult vastu. Esimene seadusandliku pädevusega Alþingi kogunes . juulil [[1875]] ning alustas suure innukuse ja eduga tööd maa arendamiseks mitmesugustes valdkondades. 1897. aastaks oli see vastu võtnud üle 400 seaduse, mis hõlmasid muu hulgas maksusüsteemi täielikku ümberkorraldamist, oluliste põllumajandust ja kaubandust käsitlevate seaduste vastuvõtmist, sealhulgas mitme uue kaubanduskoha rajamist, liiklusühenduste parandamist ning teede ja sildade ehitamist. Lisaks korraldati ümber randumisega seotud tegevus, kalandus ja meresõit; parandati kohaliku omavalitsuse korraldust ja korraldati kirikuasju; reguleeriti ametnike palgaolusid; korraldati ümber arstiringkonnad (1875) ja suurendati arstide arvu 8–10-lt ligi 40-ni; rajati arstide kool (1876), Põhja-Islandi reaalkool, navigatsioonikool Reykjavíkis ja põllumajanduskoolid; toetati tütarlastekoole ning edendati üldiselt haridust ja rahvavalgustust. Lisaks asutati riigipank (1885), hoiupank (1888) ning abikassad vaeste ja eakate lihtrahva liikmete toetamiseks jms. Kõik see toimus hoolimata sellest, et vetoõigust kasutati rohkem kui viiekümnel korral. [[Pilt:Stamp Iceland 1882 20a.jpg|pisi|Islandi postmark 1882. aastast]] Vetoõiguse kasutamine aitas rohkem kui miski muu kaasa sellele, et Alþingi, mille eestvedaja selles küsimuses oli ''[[sýslumaður]]'' [[Benedikt Sveinsson]], võttis pärast 23 Alþingi vastu võetud seaduse kuningliku kinnituse tagasilükkamist taas käsile põhiseadusküsimuse. 1885. aastal vastu võetud põhiseaduseelnõu lähtus osaliselt ühest varasemast lahendusest, mille Alþingi oli esitanud [1873]]. aastal. Uue eelnõu järgi pidi kõrgeim valitsemisvõim antama kuninga nimetatud ''landsstyrer''{{'}}ile, kes võis täieliku pädevusega tegutseda kuninga nimel. Kopenhaagenis asuv Islandi ministeerium pidi asendatama ''landsstyrer''{{'}}i ees vastutavate ministritega, kes pidid vastutama ühtlasi Alþingi ees. Lisaks pidid ''amtmand''{{'}}i ametikohad Islandil kaotatama. Kuigi Taani valitsus lükkas 2. novembril 1885 kindlalt tagasi igasuguse mõtte sellise korra kinnitamisest ja hoiatas islandlasi, et nad ei raiskaks aega, jõudu ja maa raha viljatule põhiseaduslikule võitlusele, toetasid juunis [[1886]] toimunud valimised erakorralisse Alþingisse otsustavalt põhiseaduse muutmise eelnõu ja see võeti augustis mõlemas kojas vastu. Põhiseaduse muutmist arutati seejärel igal Alþingi istungjärgul, kuid seda ei viidud ellu. Mõnikord peatati menetlus ülemkojas. Erandiks olid 1893. ja 1894, mil 1885. aasta põhiseaduseelnõu taas vastu võeti. 1889. aastal esitas [[Páll Briem]] koos teistega Alþingil Islandi põhiseaduse mõõdukama ettepaneku, nn kompromissettepaneku, mis oli koostatud Inglise eeskujul, täpsemalt tollase Kanada põhiseaduse järgi. See kohtas tugevat vastuseisu [[Benedikt Sveinsson]]i ja tema lähimate toetajate seas, kuid ka valitsus ei soovinud seda ettepanekut toetada. Mõned Islandi poliitikud ja ajalehed pühendasid alates 1897. aastast põhiseadusküsimusele palju aega ja jõudu. Kui Alþingi 1885. aastal ja hiljem veel kolmel korral vastu võetud põhiseaduse muutmise ettepaneku suhtes hakkas meeleolu pöörduma, soovis Alþingi üles näidata vastutulelikumat suhtumist põhiseaduse küsimusesja võttis 1895. aastal, vastu otsuse, millega tehti Islandi ministrile ettepanek tegutseda selle nimel: *et Taani riiginõukogu ei käsitleks Islandi eriküsimusi; *et Islandil oleks oma eriküsimuste jaoks kohapeal elav minister, kes vastutaks Alþingi ees ja osaleks Alþingi istungitel, ja *et Islandile loodaks ülemaaline kohus, kes otsustaks kohtuasjade üle, mis ministri vastu võidakse algatada. 13. septembri 1901. aasta avaliku kirjaga (määrusega) saatis kuningas Alþingi laiali ja kuulutas välja uued valimised 2.–11. juuniks 1902. Islandi poliitikute seas käis vaidlus selle üle, kuidas Islandi valitsemist reformida. Üks keskseid küsimusi oli, kas Islandi asju peaks jätkuvalt juhtima Taani valitsuse kaudu Kopenhaagenist või peaks Island saama oma ministri, kes tegeleks ainult Islandi küsimustega. Enamus, eriti dotsent [[Valtýr Guðmundsson]], püüdis saavutada, et ametisse nimetataks eraldi Islandi minister. Valtýr Guðmundsson pooldas lahendust, mille kohaselt Island saaks eraldi ministri, see minister oleks Taani valitsuse liige ja tegeleks Islandi küsimustega ning ta ei peaks tingimata elama Islandil, vaid võiks tegutseda Kopenhaagenis. Valtýr Guðmundsson pidas Kopenhaagenis resideeruvat ministrit esialgu realistlikumaks lahenduseks. Tema eesmärk oli saavutada Islandile oma, Alþingi ees vastutav minister, kuid ta ei pidanud ministri asumist Islandile tollal Taanilt saavutatavaks. Peale selle oleks Kopenhaagenis asuv minister saanud tegutseda vahetult Taani kuninga ja valitsuse juures. Valtýr lootis ise sellele ametikohale saada. Kuninga 10. jaanuari 1902 läkituses teatati, et "islandlaste soov põhiseadusse kavandatud muudatuste järele, sealhulgas eelkõige selle järele, et nimetataks eraldi Islandi minister, kes valdab islandi keelt ja osaleb Alþingi istungitel", täidetakse. Et aga paljud islandlased soovisid, et Islandi ministeerium viidaks Reykjavíki, teatati: "et seda tähtsat küsimust Alþingi poolt põhjalikult läbi vaadata, oleme otsustanud esitada eelseisval istungjärgul Alþingile ka ettepaneku, mis lisaks eespool nimetatud ettepanekus sisalduvatele muudele muudatustele näeks ette mitte üksnes selle, et meie Islandi minister peab valdama islandi keelt ja osalema Alþingi istungitel, vaid ka selle, et meie Islandi ministeeriumi asukoht peab olema Reykjavíkis". Valimistel võitis omavalitsusliikumine, mis taotles Islandile ulatuslikumat omavalitsust ja Reykjavíkis resideerivat Islandi ministrit. 1901. aastal ametisse astunud uue valitsuse kavandatud põhiseaduse muudatuse eelnõu esitati Alþingile. Valtýr Guðmundssoni juhitud rühm oli valimistel olnud sunnitud lubama, et toetab ministri asumist Islandile, ja valitsuse eelnõu võeti mõlemas kojas ühehäälselt vastu. Alþingi saadeti laiali, sest põhiseaduse eelnõu pidi heaks kiitma kaks koosseisu, juuni alguses 1903 kuulutati välja uued valimised. Omavalitsusliikumine sai taas enamuse ja põhiseaduse muutmise seadus võeti alamkojas ühehäälselt vastu, ülemkojas aga kõigi häältega peale ühe vastu. Kuningas kirjutas sellele alla 3. oktoobril 1903. Uus põhiseadusemuudatus jõustus 1. veebruaril 1904. Reykjavíki linnakohtunik (''[[bæjarfógeti]]'') ja ''[[sýslumaður]]'' [[Hannes Hafstein]] nimetati [[Islandi minister|Islandi ministriks]]. ''Landshøvding''{{'}}i ametikoht kaotati ja Islandi keskvalitsuse senine korraldus asendati Reykjavíkis asuva [[Islandi ministeerium]]iga, mille eesotsas oli Islandil resideeriv minister Hannes Hafstein. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Jón Jónsson. ''Islands Historie'', København 1895. *Mihhail Steblin-Kamenski. ''Islandi kultuur: ajalooline ülevaade'', Tallinn: Eesti Raamat 1974. * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Jón R. Hjálmarsson. ''History of Iceland: From the Settlement to the Present Day'', Reykjavík: Forlagið/Iceland Review, esmatrükk 1993, uuendatud trükk 2009 *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', University of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. ** Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London: Penguin Books 2001, ISBN 9780140291155. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. qxfc6divehtc0c2xp8hbglyg86kw3wd 7230510 7230500 2026-09-07T16:45:30Z Sendrasendra 225202 /* Teekond iseseisvuse poole (1786–1918) */ 7230510 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. [[1056]]. aastal sai Island esimese [[piiskop]]i, kui ametisse pühitseti [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). 11. sajandi keskpaigas rajati [[Skálholt]]i piiskopkond. Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e. Kümnise kehtestamine oli oluline samm kiriku majandusliku aluse kujunemisel ning mõjutas pikaajaliselt maaomandi ja varanduse jaotust. Gissur Ísleifsson kinkis oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. [[1104]]. aastast allus Islandi kirik [[Lundi peapiiskop]]ile ning [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. [[1106]]. aastal rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Jón Ögmundssoni abiga rajati Põhja-Islandile [[Þingeyrar]]i [[benediktlased|benediktlaste]] klooster [[Húnaflói]] ääres. Umbes 1120. aastal alustatud klooster pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Þorlákur Þórhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Þorlákur ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). 12. ja 13. sajandil suurenes kiriku mõju veelgi. Piiskopid ja teised vaimulikud osalesid poliitikas ning kirik hakkas järk-järgult taotlema suuremat kontrolli kirikuvarade üle. See viis hiljem konfliktideni ilmalike suurmeeste ja kiriku vahel, eriti ''[[staðamál]]''{{'}}i nime all tuntud vaidlustes. Kiriku areng ei olnud algselt täielikult eraldatud ilmalikust võimust: kohalikud vägevad mehed osalesid kirikute rajamises ja kiriku varade haldamises ning piiskopid olid sageli seotud Islandi poliitilise eliidiga. Hiljem suurenes kiriku institutsionaalne iseseisvus. 13. sajandi lõpuks oli kiriku majanduslik ja poliitiline positsioon Islandil märgatavalt tugevnenud. ===Norra laevade talvitumine=== [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Lagunemisaeg ehk Sturlungite ajastu (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite ajastu}} 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses hakkasid Islandi vaba riigi varasemad võimumehhanismid järk-järgult muutuma. ''[[Goði]]''{{'}}d ja nende ''[[goðorð]]''{{'}}id olid endiselt poliitilise süsteemi keskmes, kuid võim koondus üha enam väheste mõjukate suguvõsade kätte. Seetõttu ''goði''{{'}}devahelised konfliktid kasvasid ja nende lahendamisel hakati senisest rohkem kasutama relvastatud jõudu. Umbes 1200. aastast 1260ndateni kestnud perioodi nimetatakse tänapäeva ajalookirjutuses [[Sturlungite ajastu]]ks (islandi keeles ''Sturlungaöld''). Nimetus on hilisem ja selle tänapäevane kasutamine kujunes välja alles varauusajal ja eriti 20. sajandi ajalookirjutuses. Sturlungite ajastu ei olnud üksainus kodusõda, vaid mitme aastakümne jooksul toimunud võimuvõitluste, liitude ja vastasseisude jada. Selle keskmes olid mitmed suured suguvõsad, sealhulgas [[Sturlungid]], ''[[Haukdælir]]'' ([[haukdalirlased]]), ''[[Oddaverjar]]'' ([[oddilased]]) ja ''[[Ásbirningar]]''. Mõjukad juhid kogusid enda ümber relvastatud kaaskondlasi ja konfliktid, mida varem oleks lahendatud õiguslike menetlustega, viisid üha sagedamini vägivallani. Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. 13. sajandi jooksul kasvasid konfliktide ulatus ja osalejate arv ning võim koondus järjest väiksema hulga suurvõimukandjate kätte. Relvastatud kokkupõrked ei piirdunud enam väikeste salkadega, vaid võisid kaasata suuri talupoegade vägesid. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1203–1237], kes sattus oma kirikupoliitika tõttu teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. Üheks oluliseks võimukeskuseks kujunesid [[Sturlungid]]. [[Sturla Þórðarson]]i pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] said vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|[[Christian Krohg]]i joonistus. ''Snorri Sturluson'']] Oluline muutus toimus 1220ndatel, kui Islandi sisepoliitilised võitlused hakkasid üha enam seostuma [[Norra]] kuninga poliitikaga. [[Snorri Sturluson]] sõlmis Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]iga suhteid ning sai kuningaga seotud poliitilise rolli. Hiljem püüdis kuningas Islandi võimuvõitlusi enda huvides ära kasutada ning sidus end mitme Islandi suurvõimukandjaga. See suurendas Norra mõju Islandi poliitikale, kuid ei teinud lõppu kohalikele konfliktidele. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg [[Órækja]] sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja [[Sturla Sighvatsson]]iga. Need tülid, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður ja paljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ning [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. 1230ndatel jätkusid võimuvõitlused, milles senised suguvõsadevahelised konfliktid põimusid võitlusega suuremate võimualade ja poliitilise ülekaalu pärast. [[Sturla Sighvatsson]] püüdis laiendada Sturlungite võimu suurele osale Islandist ning koondas enda ümber ulatusliku toetajate võrgustiku. Tema tegevus viis otsese vastasseisuni teiste suurvõimukandjatega, eelkõige [[Gissur Þorvaldsson]]iga. Võitlus ei piirdunud enam üksikute pealike ja nende lähikondsete tülidega, vaid haaras järjest suuremaid rühmi ja piirkondi. [[1238]]. aastal toimus [[Örlygsstaðiri lahing]], kus Gissur Þorvaldssoni ja [[Kolbeinn ungi Arnórsson]]i juhitud vastasleer alistas Sturla Sighvatssoni väed. Sturla Sighvatsson ja tema isa [[Sighvatur Sturluson]] said lahingus surma. Örlygsstaðiri lahing oli üks Sturlungite ajastu otsustavamaid kokkupõrkeid ning näitas, kui ulatuslikuks olid Islandi võimuvõitlused muutunud. Pärast Örlygsstaðiri lahingut ei taastunud varasem võimutasakaal. Gissur Þorvaldsson tõusis üheks Islandi mõjukamaks võimukandjaks, kuid tema vastasseis teiste juhtidega jätkus. Eelkõige kujunes tema peamiseks vastaseks [[Þórður kakali Sighvatsson]], kes püüdis taastada Sturlungite mõju. Nende võitlus kestis aastaid ning selle käigus toimusid uued relvastatud kokkupõrked ja muutusid senised liidud. Võimuvõitlused olid selleks ajaks seotud ka Norra kuninga poliitikaga. Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] püüdis kasutada Islandi suurvõimukandjate omavahelisi vastuolusid oma mõju suurendamiseks. Islandi pealikud otsisid omakorda kuninga toetust oma konkurentide vastu. Nii muutus Norra kuningas 13. sajandi keskpaigaks Islandi sisepoliitikas uueks osapooleks ning kohalike suurmeeste võimuvõitlus hakkas üha enam seostuma küsimusega Islandi suhtest Norra kuningavõimuga. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas Håkon IV Håkonsson oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. Pikaajaline vägivald nõrgestas ''goðorð''{{'}}idel põhinevat poliitilist süsteemi. [[Alþingi]] ja kohalikud ''þing''{{'}}id säilisid, kuid nende võime tagada õiguskorra toimimine vähenes, samal ajal kui vägevate meeste sõjaline ja majanduslik võim kasvas. Norra kuningas suutis sellises olukorras suurendada oma mõju, pakkudes Islandi võimukandjatele toetust ja sekkudes nendevahelistesse konfliktidesse. 13. sajandi keskpaigaks oli mitme Islandi suurvõimukandja huvides saavutada kuningaga kokkulepe, mis aitaks lõpetada aastakümneid kestnud sisetülid. Sturlungite ajastu ja sellele järgnenud Islandi allumine Norra kuningale kujutasid endast pikaajalist poliitilist muutust, mille käigus senine ''goðorð''{{'}}idel põhinev võimukorraldus nõrgenes ning Norra kuninga mõju Islandil suurenes. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. ===Norra võimu alla sattumine=== Islandi sisemiste võimuvõitluste kõrval suurenes 13. sajandi esimesel poolel järk-järgult Norra kuninga mõju. [[Snorri Sturluson]] viibis 1218–1220 Norras ning aitas ära hoida kuninga kavandatud sõjaretke Islandile. 1220. aasta paiku lubas [[Snorri Sturluson]] Norra kuningale [[Håkon IV Håkonsson]]ile ja tema eestkostjale [[Skúli Bárðarson]]ile aidata kaasa sellele, et islandlased tunnustaksid Norra kuninga ülemvõimu. Snorri ei suutnud ega soovinud seda lubadust täielikult ellu viia. Samasuguseid lubadusi andsid hiljem kuningale ka teised Islandi võimukandjad, sealhulgas [[Sturla Sighvatsson]], [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja [[Gissur Þorvaldsson]]. Norra kuningavõim kasutas selliseid suhteid selleks, et siduda Islandi pealikud oma poliitikaga. Pärast Snorri Sturlusoni tapmist [[1241]]. aastal jätkusid Islandil võimuvõitlused. Eriti tähtsaks vastasseisuks kujunes [[Gissur Þorvaldsson]]i ja [[Þórður kakali Sighvatsson]]i võitlus. [[Þórður kakali]] saavutas [[1246]]. aastal [[Haugsnesi lahing]]us võidu ja tema võimu alla sattus suur osa Islandist. 1250. aastal kutsuti Þórður kuninga käsul Norrasse. Ta viibis seal kuninga teenistuses ja talle anti ülesandeid Norra halduses. Samal ajal tegutses Islandil kuninga huvides [[Gissur Þorvaldsson]], kuid ka tema ei olnud valmis kuninga võimu Islandil tingimusteta kehtestama ning 1254. aastal läks ta kuninga kutsel Norrasse. Mõlema mehe puhul püüdis kuningas nende isiklikke huve ja omavahelisi vastuolusid kasutada Islandi üle suurema kontrolli saavutamiseks. Oluline muutus toimus ka Islandi kirikuelus. 1238. aastal olid nii [[Skálholti piiskop]]i kui ka [[Hólari piiskop]]i tool vakantseks jäänud. Skálholti piiskopiks sai norralane [[Sigvarðr Þéttmarsson]]. Hólari piiskopiks oli algul valitud [[Björn Þorvaldsson]], kuid teda ei pühitsetud ametisse. Ta läks [[Rooma]], et taotleda paavsti sekkumist, kuid suri tagasiteel Islandile. Seejärel määras [[Nidarosi peapiiskop]] Hólari piiskopiks norralase [[Bótólfr]]i. Seni olid Islandi piiskopid üldjuhul kohapeal valitud, kuid nüüd nimetas Nidarosi peapiiskop mõlema piiskopkonna etteotsa esimest korda norralased. 1247. aastal sai Hólari piiskopiks omakorda norralane [[Heinrekr Kársson]]. Kirikliku võimu suurem seotus Norra kirikukorraldusega andis Norra kuningale täiendava võimaluse Islandi poliitikasse sekkuda. [[Heinrekr Kársson]] kujunes üheks Norra kuninga olulisemaks toetajaks Islandil. Ta tegutses aktiivselt kuninga poliitiliste eesmärkide nimel ja sattus konflikti [[Þórður kakali Sighvatsson]]iga. Heinrekri vastuseisu tõttu kutsuti Þórður 1250. aastal Norrasse ja 1249. aastal oli Heinrekr juba kuningale esitanud tema tegevuse kohta kaebusi. Kui [[Gissur Þorvaldsson]] 1254. aastal Norrasse läks, jäi Islandil kuninga huvide edendamine suurel määral teiste kuningameeste ülesandeks. 1250ndatel muutus Norra kuninga sekkumine Islandi asjadesse järjest otsesemaks. 1252. aastal saadeti Islandile [[Gissur Þorvaldsson]], [[Þorgils skarði Böðvarsson]] ja [[Finnbjörn Helgason]], kellele kuningas oli andnud ülesande edendada oma võimu Islandil. Nad sattusid vastasseisu Þórður kakali poolehoidjatega. 1255. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusmehe [[Ívarr Englason]]i, kes pidi koos piiskoppide ja teiste kuninga toetajatega veenma islandlasi kuningale makse maksma. Ívarr tegutses eriti Põhja-Islandil. Tema tegevuse tulemusel nõustusid [[Skagafjörður]]i ja [[Eyjafjörður]]i piirkonna ning suure osa Põhjaveerandkonna elanikud kuningale makse maksma. Kuningas ei pidanud siiski saavutatud tulemust piisavaks ning pidas muu hulgas Gissurit ja Þórður kakalit oma eesmärkide ebaõnnestumise eest vastutavaks. Þórður kakali suri Norras 1256. aastal, enne kui tal õnnestus Islandile tagasi pöörduda. Pärast tema surma tõusis kuninga huvide seisukohast oluliseks tegelaseks noor [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud Håkon IV õukondlane ja tema ustav toetaja. Kuningas andis talle kontrolli Þórður kakali endiste võimualade üle. Þorgils saavutas Põhja-Islandil märkimisväärse mõju, kuid sattus seejärel konflikti [[Þorvarðr Þórarinsson]]iga. Þorgils skarði tapeti 1258. aastal. Pärast Þorgilsi surma pöördus kuningas taas [[Gissur Þorvaldsson]]i poole. 1258. aastal nimetas Håkon IV Gissuri [[jarl]]iks ja andis tema käsutusse Lõunaveerandiku, Põhjaveerandiku ja [[Borgarfjörður]]i. Gissur naasis samal aastal Islandile jarajas endale kuninga nimel tugineva võimukeskuse. Tema tegelik poliitika ei olnud siiski alati kooskõlas kuninga huvidega, sest Gissur püüdis eelkõige kindlustada omaenda võimu Islandil. Norra kuningas püüdis samal ajal kasutada Islandi pealike omavahelisi suhteid ja vastasseise enda mõju suurendamiseks. Islandi juhtivad mehed olid Norraga tihedalt seotud, sest nad reisisid sinna, viibisid kuninga õukonnas ning said temalt tiitleid, võimu ja toetust. Vastutasuks oodati neilt kuninga huvide edendamist Islandil. Nii muutusid kohalikud võimuvõitlused üha enam seotuks Norra kuningapoliitikaga. Pikaajalised sisetülid ja suutmatus saavutada püsivat võimutasakaalu lihtsustasid kuninga sekkumist. 1260ndate alguseks oli Norra kuningavõim saavutanud Islandil juba märkimisväärse mõju. [[Hallvarðr gullskór]] saabus [[1261]]. aastal Islandile kuninga saadikuna ja esitas kuninga nõudmised. Gissur oli sunnitud oma varasemaid kuningale antud lubadusi täitma. Talupoegade seas oli vastuseisu kuningale makstavatele maksudele. Samal ajal suurenes surve saavutada kogu Islandi tunnustus Norra kuninga võimule. Kuningavõimu kehtestamine toimus järk-järgult. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud kuningale truudus- ja maksutõotusi. Seda protsessi seostatakse traditsiooniliselt Vana leppega (''[[Gamli sáttmáli]]'', kuigi see nimetus on ajalooliselt keerulisema kujunemislooga ja 1262–1264 sõlmitud kokkuleppeid võib täpsemalt nimetada [[Gissurarsáttmáli]]ks. Tegu ei olnud üheainsa sündmusega 1262. aastal, vaid mitme piirkondliku kokkuleppe ja vandetõotuse jadaga, mille tulemusel tunnustasid islandlased Norra kuninga ülemvõimu. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma Norra kuningale kindlaksmääratud maksu ja täitma talle truuduskohustust. Vastutasuks pidi kuningas austama Islandi seadusi ja tagama rahu. Samuti nähti ette regulaarne laevaühendus Norra ja Islandi vahel ning islandlaste õiguste säilimine Norras. Kokkulepete oluline osa oli vastastikune kohustus järgida kokkulepitud tingimusi. Norra kuningavõimu kehtestamine ei tähendanud Islandi seniste poliitiliste institutsioonide kohest kadumist. [[Alþingi]] jätkas tegevust ning Island säilitas esialgu oma seadused ja suure osa senistest õigusinstitutsioonidest. Muutus seisnes eelkõige selles, et kõrgeim poliitiline võim ei põhinenud enam üksnes Islandi ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil, vaid Norra kuninga ülemvõimul. Islandist sai Norra kuningriigi maksualune maa ning järgnenud aastakümnetel kujundati selle haldus- ja õiguskorraldus järk-järgult Norra kuningavõimuga tihedamalt seotuks. Aastaid 1262–1264 võib pidada Islandi vaba riigi poliitilise korra lõpuks, kuid Norra kuningavõimu täielik institutsionaalne kinnistumine toimus järk-järgult ka järgnevatel aastakümnetel. Mõnes käsitluses seostatakse ülemineku lõppu ka uue kuningliku seadustiku [[Jónsbók]]i vastuvõtmisega 1281. aastal. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== === Norra võimu alla minek === Sturlungite ajastu lõpuks oli Islandi senine poliitiline kord oluliselt nõrgenenud. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud järk-järgult truudusvande Norra kuningale [[Håkon IV]]-le ja tema pojale [[Magnus VI]]-le. Sellega läks Island Norra kuninga võimu alla ja sellest sai Norra kuningriigi maksualune maa. Tegu ei olnud üheainsa lepinguga, vaid piirkondade kaupa sõlmitud kokkulepete ja antud truudusvannetega. 1264. aastaks oli Islandi vaba riigi senine riigikord lõplikult lõppenud. 1262.–1264. aasta kokkulepete tähistamiseks on traditsiooniliselt kasutatud nimetust "[[Gamli sáttmáli|Gamli sáttmáli]]", kuid säilinud tekstide dateeringu ja autentsuse üle on teadlased vaielnud ja seda nimetust on kasutatud eri ajastute kokkulepete kohta. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma kuningale maksu ja hoiduma vaenutegevusest tema vastu. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja kehtiva õiguse ning kaitsma islandlaste õigusi. Samuti nähti ette islandlaste kaubandus- ja pärimisõiguste säilitamine Norras ning kuninga kohustus tagada ühendus Islandi ja Norra vahel. Lepingu traditsioonilise tõlgenduse järgi lubati Islandile ka iga-aastast laevaühendust, kuid seda kohustust hiljem piisavalt ei täidetud Traditsiooniliselt seostatakse nende kokkulepetega kohustust, et iga talupoeg, kes on kohustatud maksma Alþingile sõitmise toetuseks kogutavat maksu (''[[þingfararkaup]]''), tasuma ka kuningale iga-aastast maksu. Selle suuruseks määrati algselt 8 küünrat Islandi rahasüsttemi järgi. Rahaühik küünar (''alin'') vastas algselt ühe [[küünar|küünra]] villase riide väärtusele. Pärast "Jónsbóki" vastuvõtmist 1281. aastal tõsteti see maks 10 küünrale. Samas seaduseraamatus määrati ka ''þingfararkaup''{{'}}i suuruseks 10 küünart. Uusi makse ei tohtinud kehtestada. Lisaks kohustusid islandlased täitma muid kuninga alamate kohustusi. Vastutasuks lubati islandlastele, et neid ei sunnita ilma erilise põhjuseta Norrasse kohtu ette ilmuma. Erandiks olid inimesed, kelle Islandi [[Alþingi]] oli maalt välja saatnud. Samuti lepiti kokku, et Islandi tähtsamad ametikohad, sealhulgas seadusekuulutaja (hiljem ''[[lögmaður]]'') ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}i amet, antakse võimaluse korral islandlastele. Praktikas nimetati neile ametikohtadele enamasti juhtivate suguvõsade liikmeid, eriti neid, kes olid varem kuulunud ''[[goði]]''{{'}}de hulka või pärinud nende võimupositsioonid. Kokkulepetes nähti ette ka see, et igal aastal pidi Islandile saabuma kuus meresõidukõlblikku laeva. Islandlaste pärandvara Norras pidi jääma nende õigetele pärijatele, sõltumata sellest, kui kaua pärandi vastuvõtmisega aega läheb. Samuti kaotati ''[[landaurar]]'', Norras sadamasse saabumisel võetav tasu (½ marka ehk 8 loodi hõbedat), ja islandlastele lubati Norras selliseid õigusi, nagu neil oli seal varem kõige soodsamal ajal olnud. Kuningas pidi tagama islandlastele rahu ja nende endi seaduste kehtimise. Islandlased kohustusid jääma kuningale truuks seni, kuni kuningas ja tema järglased täitsid kokkulepitud tingimusi; nende rikkumise korral võisid islandlased oma truuduskohustusest vabaneda. Need tingimused on säilinud keskaegsete kokkulepete traditsioonilises tekstis, mille kujunemise ja dateeringu suhtes on allikakriitilisi probleeme. Kuningas ei täitnud neid tingimusi. Laevad jäid sageli saabumata ning ''[[sýslumaður]]''{{'}}id ja seadusekuulutajad olid sageli välismaalased. Kuninga maksukogujad ja väejuhid (''hirðstjóri''{{'}}d), olid samuti sageli välismaalased ning võisid peale selle olla korrumpeerunud ja tegelda väljapressimisega. === Haldus ja õigus === Norra kuningavõimu kehtestamise järel hakati Islandi senist ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil põhinevat poliitilist korraldust järk-järgult asendama kuningliku haldusega. Seniste kohalike võimukeskuste asemele kujunesid kuninga ametnike hallatavad piirkonnad ning senist ''[[þing]]''{{'}}idel põhinenud haldus- ja kohtukorraldust hakati asendama ''[[sýsla]]''{{'}}de süsteemiga. Muutus ei toimunud korraga, vaid kujunes välja järgnevate aastakümnete jooksul. [[Gissur Þorvaldsson]]i surmaga [[1268]]. aastal lõppes Islandi [[jarl]]ivõimu ajastu, sest pärast teda ei määratud Islandile enam uut jarli. Kuningavõimu tugevnemisega kadus järk-järgult ka kohalike ''[[goði]]''{{'}}de poliitiline võim. 1270ndatel kujunes välja süsteem, milles kohalikku haldust korraldasid kuninga ametnikud, eelkõige ''[[hirðstjóri]]''{{'}}d ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}id. [[Alþingi]] säilis, kuid selle ülesanded ja korraldus muutusid. See jätkas tegevust kohtu- ja seadusandliku koguna, kuid tegutses nüüd kuningavõimu raamistikus. [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda säilitas seadusandlikud ülesanded, kuid selle koosseis ja roll erinesid vaba riigi aegse Lögrétta omast. Seniste ''goði''{{'}}de asemel hakkasid Lögréttasse kuuluma kuningavõimu ajal ametisse määratud ''[[lögréttumaður]]''{{'}}id. Norra kuningavõimu kehtestamisega hakati Islandi senist "[[Grágás]]il" põhinenud õiguskorraldust asendama Norra õigusest lähtuvate seadustega. Esimene uus kuninglik seaduseraamat oli "[[Járnsíða]]". [[Sturla Þórðarson]] osales tõenäoliselt selle koostamises. Ta tõi selle seaduseraamatu [[1271]]. aastal Norrast Islandile. "Járnsíða" võeti Islandil vastu järk-järgult aastatel 1271–1273. See põhines suurel määral Norra õigusel ning pidi asendama vaba riigi aegse "Grágási", kuid tekitas islandlastes vastuseisu, sest uued õigusnormid erinesid oluliselt varasemast Islandi õigusest. Sturla Þórðarson oli [[Norra]]s kuningas [[Magnus Lagabøte]] juures ning sai tema usaldusisikuks, [[skald]]iks ja saagakirjutajaks. Pärast kuningas Håkon IV surma [[1263]]. aastal kirjutas Sturla kuninga elust teose "[[Hákonar saga Hákonarsonar]]". Hiljem kirjutas ta ka Magnus Lagabøte valitsemist käsitleva saaga. Alþingi tegevust juhtisid pärast Islandi allutamist Norra kuningale kuninga nimetatud ''[[lögmaður]]''{{'}}id. Amet kujunes välja vaba riigi aegse ''lögsögumaður''{{'}}i ehk seadusekuulutaja ameti põhjal. ''Lögmaður'' oli Islandi kõrgeim õigusametnik. [[Sturla Þórðarson]] sai [[1272]]. aastal kogu Islandi ''lögmaður''{{'}}iks ja jäi sellesse ametisse kuni 1277. aastani. Siis jagati Island kaheks ''[[lögdæmi]]''{{'}}ks. Lõuna- ja Ida-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks sai [[Jón Einarsson]] ning Põhja- ja Lääne-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks Sturla Þórðarson. Sturla jäi sellesse ametisse kuni [[1282]]. aastani. "Járnsíða" aegse Alþingi koosseisu kuulusid ''[[sýslumaður]]''{{'}}ite nimetatud ''nefndarmaður''{{'}}id. Neid oli 140 ja nende hulgast määras ''lögmaður'' (või kaks ''lögmaður''{{'}}it) Lögréttasse 36 meest. "Jónsbókiga" muudeti seda korda: alates 1281. aastast nimetasid ''[[sýslumaður]]''{{'}}id Alþingile ''nefndarmaður''{{'}}iteks 84 talupoega , kelle hulgast määrasid kaks ''[[lögmaður]]''{{'}}it 36 meest Lögréttasse. Kuningavõimu algatatud seadused vajasid Alþingi heakskiitu ja Lögrétta vastu võetud seadused kuninga kinnitust. [[Magnus Lagabøte]] jätkas Norra kuningriigi õiguskorralduse ühtlustamist. "[[Jónsbók]]" koostati Járnsíða puuduste parandamiseks ja Islandi olude paremaks arvestamiseks. Selle tõid Norrast Islandile kuninga esindajad [[1280]]. aastal. Jónsbók võeti [[Alþingi]]l muudatustega vastu [[1281]]. aastal. [[Jón Einarsson]]i järgi, kes oli üks selle Islandile toonud kuninga esindajatest, hakati seda peagi nimetama "Jónsbókiks". See jäi Islandi peamiseks seaduseraamatuks väga pikaks ajaks ja kujundas Islandi õiguskorraldust kuni varauusajani. Raamatu tekst on säilinud. Selle sätted käsitlevad muu hulgas makse ja muid kohustusi kuninga ees. Maksukorraldus muutus. Kuninga maksuks määrati 10 küünart senise 8 küünra asemel. Ka ''[[þingfararkaup]]''{{'}}i suuruseks kehtestati 10 küünart. Maksu võis tasuda ka Islandil tavapärastes kaupades, sealhulgas villases riides, villas ja nahkades. === Kaubandus ja laevaühendus === Norra võimu alla minekuga muutusid ka Islandi väliskaubanduse tingimused. Island sõltus suurel määral ühendusest Norraga, sest kõiki vajalikke kaupu ei suudetud ise toota. Norra kuninga ja islandlaste kokkulepetes oli ette nähtud regulaarne laevaühendus, kuid seda kohustust järjepidevalt ei täidetud. 1262. aasta kokkuleppe kohaselt pidi kuningas tagama, et järgneva kahe aasta jooksul purjetaks Norrast Islandile kuus kaubalaeva; pärast seda tähtaega pidid kuningas ja "parimad islandlased" (''bestu menn'') iga-aastases laevade arvus omavahel kokkuleppele jõudma. Vaba riigi ajal sõitsid Islandile Norra eri sadamatest kaupmehed, kes kauplesid suhteliselt vabalt. Pärast Islandi allutamist Norra kuningale hakkas kuningavõim käsitama Islandiga kauplemist üha enam kuningliku eesõigusena. Eesmärk oli koondada kaubandus kuninga kontrolli alla ja saada sellest tollide ja muude maksude kaudu tulu. 1294. aastal määras Norra kuningas [[Bergen]]i ametlikult Põhja-Atlandi saarte, sealhulgas Islandi peamiseks kaubandussadamaks. Praktikas tähendas see, et Islandi ja Norra vaheline kaubandus koondus üha enam Bergeni kaudu toimuvasse kaubandussüsteemi. 13. sajandi lõpuks oli Bergenist saanud Islandi peamine kaubanduspartner ja vahenduskeskus. Island sõltus suurel määral väliskaubandusest, sest teravilja, puitu, metalli ja paljusid muid vajalikke kaupu tuli sisse vedada. Samal ajal muutus laevaühendus Norraga ebaregulaarseks. Et laevaliiklust ja kaubandust hakkasid üha enam korraldama Norra kuningavõim ja Norra kaupmehed, vähenes islandlaste võimalus mõjutada väliskaubanduse tingimusi ja kaubandussidemete korraldust. See suurendas Islandi sõltuvust Norra kaudu toimuvast kaubavahetusest ning muutis saare varustamise ebaregulaarse laevaühenduse poolt haavatavamaks. 14. sajandil muutus laevaühendus veelgi ebakindlamaks. Traditsiooniliste andmete kohaselt saabus 1324. aastal Islandile üks laev, 1326. aastal ei saabunud ühtegi, 1333. aastal saabus üks, 1350. aastal ei saabunud ühtegi ja 1375. aastal samuti mitte ühtegi. 1324. aastal saabus laeval koos teiste reisijatega Islandile ka [[Hólari piiskop]] [[Lárentíus Kálfsson]]. 1326. aastal jäi laevade puudumise tõttu Hólari piiskopkonnas isegi veinist puudu ja allikate kohaselt tuli seetõttu jumalateenistustel veini asemel muid lahendusi kasutada. Hiljem laevaühendus siiski taastus ja 1340ndatel saabus Islandile mõnel aastal märksa rohkem Norra laevu. ===Kiriku võimu tugevnemine=== [[Pilt:Iceland Virgin Retable 1300s.JPG|pisi|Islandi tiibaltar [[Neitsi Maarja]] kujutisega. Umbes 1275–1300]] Pärast Islandi minekut Norra kuninga võimu alla tugevnes märgatavalt ka kiriku iseseisev võim. Islandil tegutsesid endiselt kaks piiskopkonda ([[Skálholti piiskopkond]] ja [[Hólari piiskopkond]]), kuid suhted kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahel muutusid üha pingelisemaks. Piiskopid püüdsid kirikut ilmalikust mõjust vabastada ning laiendada oma kontrolli kirikuvara, vaimulike ja kiriklike õigusküsimuste üle. Et piiskopid ei kuulunud enam [[Lögrétta]] koosseisu, keskendusid nad kiriku majandusliku ja õigusliku iseseisvuse tugevdamisele. [[Skálholti piiskop]] [[Árni Þorláksson]] [1269–1298], kelle hüüdnimi oli ''Staða-Árni'' 'Kirikumõisate Árni', sai selles protsessis keskseks tegelaseks. Tema tegevuse algusaastatel toetas teda kuningas [[Magnus VI Lagabøte]], kes suri 1280. 1275. aastal õnnestus Árnil kehtestada uus kiriklik õiguskoodeks ''[[kristinréttur]]'', mis suurendas märkimisväärselt piiskoppide võimu. See reguleeris muu hulgas abielu-, pärimis- ja kõlblusküsimusi ning laiendas kirikukohtute pädevust valdkondadesse, mis olid varem kuulunud peamiselt ilmaliku õiguse alla. Samuti kinnitati selles vaimulike tsölibaadikohustus, kuigi praktikas ei kadunud vaimulike kooselu naistega kohe. Kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahelist võitlust kirikute ning nende varade kontrolli üle nimetatakse ''[[staðamál]]''{{'}}iks. Konflikti keskmes olid ''[[staður]]''{{'}}id ehk kirikumõisad. Paljud kirikud olid rajatud suurmaaomanike maadele ja nende asutajad või pärijad olid säilitanud õiguse kasutada osa kirikute tuludest. Piiskopid püüdsid aga saavutada kirikute ja nende varade täielikku allutamist kiriklikule võimule. Võitlus algas juba 12. sajandi lõpul piiskop [[Þorlákur Þórhallsson]]i ajal, kuid jõudis haripunkti Árni Þorlákssoni reformide käigus. Kiriklike sanktsioonide, poliitilise surve ja kuningavõimu toetuse abil anti kirikumõisad järk-järgult ilmalike omanike käest kiriku kontrolli alla. Sama poliitikat viis oma piiskopkonnas ellu [[Hólari piiskop]] [[Jörundur Þorsteinsson]] (1267–1313). Konflikt lahenes 1297. aastal [[Ögvaldsnesi kokkulepe|Ögvaldsnesis sõlmitud kokkuleppega]], mis saavutati Hólari piiskopi [[Jörundur Þorsteinsson]]i ja Norra kuninga [[Eirik Magnusson]]i osalusel. Selle järgi jäid ilmalike omanike valdusse need kirikumaavaldused, mille tuludest kuulus neile vähemalt pool, ülejäänud läksid piiskoppide kontrolli alla. Kokkulepe tugevdas kiriku sõltumatust ilmalikest võimukandjatest ning kujunes oluliseks etapiks kiriku ja suurmaaomanike pikaajalise vastasseisu lõpetamisel. Selle üks tagajärg oli preestrite ametisse nimetamise allutamine piiskoppide kontrollile. Samuti laienes kirikukohtute pädevus märgatavalt: nende võim ei piirdunud enam üksnes vaimulike ja kirikuvaraga seotud küsimustega, vaid hõlmas ka abielu- ja kõlblusasju. Et selliste rikkumiste eest määrati sageli suuri rahatrahve, hakati neid leevendama erandlubade ehk [[dispensatsioon]]ide ja [[indulgents]]ide abil. Indulgentsid võeti Islandil kasutusele 1275. aastal ning neist kujunes aja jooksul üks kiriku tähtsamaid tuluallikaid. 14. sajandi alguseks oli Islandi kirik kujunenud üheks maa olulisemaks majanduslikuks ja poliitiliseks jõuks. Kiriku valdusesse koondus palju maad ja muud vara ning piiskoppide mõju ulatus kaugemale usuelust, hõlmates ka abielu-, pärimis- ja moraaliküsimusi. Kiriku rikkus põhines maavaldustel, rendituludel, kümnisel, trahvidel, pärandustel ja muudel kiriklikel tuludel, mis andsid talle tugeva majandusliku aluse. 14. sajandi alguses Islandi kiriklik ja vaimulik elu elavnes. Seda perioodi seostatakse muu hulgas mitme silmapaistva piiskopiga, eelkõige Hólari vaga ja õpetatud piiskopi [[Lárentíus Kálfsson]]iga [1324–1331]. Rajati kaks uut kloostrit ja tugevnes [[Guðmundur Arason]]i austamine pühakuna. === Ilmaliku võimu koondumine === Ka ilmalikus valitsemises ilmnesid allakäigu märgid. Mõned suguvõsad koondasid enda kätte märkimisväärse jõukuse ja mõjuvõimu. Nii tõusid esile näiteks [[Vatnsfirðingid|Vatnsfirðingite]] suguvõsa ning [[Björn Jórsalafari]], [[Loftur Guttormsson]] ja [[Björn Þorleifsson]] (suri 1467). Björn Jórsalafari tütar [[Kristín Björnsdóttir]] (hüüdnimega Vatnsfjarðar-Kristín) oli Björn Þorleifssoni ema. Björn Þorleifsson abiellus [[Loftur Guttormsson]]i tütre [[Ólöf Loftsdóttir]]iga, sidudes kaks vägevat suguvõsa. Paistab, et nad tegutsesid enamasti üheskoos kuninga ametnikega, mitte nende vastu. Mitmed neist, sealhulgas Björn Þorleifsson ise, täitsid ka kuninga 'määratud ''[[hirðstjóri]]'' (asehalduri) ametit. Just selles rollis hukkus Björn Þorleifsson 1467. aastal. Ta tapeti [[Rifil Snæfellsnes]]il inglise kaupmeeste poolt. See vallandas Taani-Norra ja Inglismaa vahelise pikaajalise konflikti, mis Islandi ajaloos kannab [[inglaste sajand]]i nime.<ref> [https://www.historytoday.com/archive/feature/icelands-english-century Iceland's English Century], History Today.</ref> ===Muutused=== Norra kuninga võimu kehtestamisega muutus Islandi poliitiline ja ühiskondlik korraldus järk-järgult. Kuningavõim tõi Islandile püsivama täidesaatva halduse, regulaarse maksustamise ja Norra kuningriigi õiguskorraldusega seotud seadused. Seetõttu vähenes kohalike võimukandjate poliitiline iseseisvus ja Islandi valitsemine muutus varasemast tsentraliseeritumaks. Samal ajal säilisid Alþingi ja mitmed Islandi enda poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, nii et kohalik autonoomia täielikult ei kadunud. 13. ja 14. sajandil toimusid muutused ka Islandi ühiskondlikus ja majanduslikus korralduses. Suurmaaomanikud ja kirik suurendasid oma maaomandit ja rentnike arv kasvas. Järk-järgult kujunes välja mõisamajandusele sarnane tootmisviis, milles üha suurem osa põllumajandustoodangust põhines rentnike tööl. Norra kuninga maksude ja muude kohustuste korrapärase kogumise vajadus aitas sellele arengule kaasa, kuid maa ja majandusliku võimu koondumine oli pikemaajaline protsess, mis oli alanud juba enne Islandi allutamist Norra kuningale. == Taani võimu aeg (1380–1918) == 1380. aastal ühendati Norra (koos Islandiga) ja Taani ühise kuninga [[Olav IV]] võimu alla. See personaalunioon kestis kuni 1814. aastani. Kiriku juhtkond muutus üha ilmalikumaks. Islandi [[annaalid]]es sagenesid teated kirikutegelaste võimuvõitlusest, kõlvatust käitumisest ja ahnusest. Piiskoppide hulgas oli palju välismaalasi, näiteks Taanist pärit [[Jón Gerreksson]], kes oli varem olnud [[Uppsala peapiiskop]], kuid sealt ametist tagandatud. Hólari eriti võimujanuliste piiskoppide [[Ólafur Rögnvaldsson]]i [1459–1499] ja [[Gottskálk Nikulásson]]i (suri 1520) ning Skálholti piiskopi [[Stefán Jónsson]]i [1491–1518] ajal jõudsid kuritarvitused haripunkti. [[1513]]. aastal püüdsid Islandi pealikud piiskoppide võimu piirata. 26 pealikku koostasid nn [[Leiðarhólmi otsus]]e ([[Leiðarhólmsskrá]]), kuid ettevõtmine ebaõnnestus, sest see ei leidnud toetust ei ülejäänud elanikkonna ega kuninga esindaja poolt. [[Pilt:Hekla (A. Ortelius) Detail from map of Iceland 1585.jpg|pisi|Detail [[Abraham Ortelius]]e 1585. aasta Islandi kaardilt, millel on kujutatud purskavat [[Hekla]] vulkaani]] Üks peamine põhjus, miks Island sel ajajärgul alla käima hakkas, olid korduvad loodusõnnetused: [[maavärin]]ad, [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], ikaldused ja epideemiad. Kõige rängem neist oli ''[[svartidauði]]'', katkuepideemia aastatel 1402–1404. Traditsiooniliselt on Islandi ajalookirjutuses hinnatud, et see nõudis kuni kahe kolmandiku elanikkonna elu. Uuemad uurimused on seda hinnangut siiski oluliselt allapoole korrigeerinud: [[Gunnar Karlsson]]i ja [[Helgi Skúli Kjartansson]]i 1994. aasta uurimuse ning [[Chris Callow]]' ja [[Charles Evans]]i 2016. aasta analüüsi kohaselt jäi tegelik suremus tõenäoliselt 25–45% vahele, võib-olla isegi alla 25%.<ref>Chris Callow, Charles Evans. The mystery of plague in medieval Iceland. – ''Journal of Medieval History'', 2016, 42 (2).</ref> Seega oli rahvaarvu langus tõenäoliselt tagasihoidlikum, kui eeldab vanem, laialdaselt tsiteeritud hinnang "umbes 25 000–30 000 inimeseni". 15. sajandi jooksul rahvaarv küll taas kasvas, kuid kahanes uuesti suure katku (''[[plágan mikla]]'') ajal aastatel 1493–1494. Ka selle epideemia suremust hinnatakse tänapäeval mõõdukamaks (umbes 25–45%) kui varasemas ajalookirjutuses. Selliste katastroofide ja kehva valitsemise tagajärjel hävis suur osa varasemast jõukusest ja ainelisest kultuurist. Kui islandlaste endi kaugkaubandus ja kaubalaevandus 12.–13. sajandil taandus, suurenes Norra kaupmeeste roll ning hiljem läks Islandi väliskaubandus üha enam välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Kuningad hakkasid käsitama Islandit tuluallikana, mida tuleb maksimaalselt ära kasutada. 15. sajandi alguses sattus Islandi kaubandus peamiselt Inglise kaupmeeste ja [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] kontrolli alla. Peale selle läks oluline osa kalandusest ja sellest saadavast tulust välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Hansa kaupmehed rajasid 1500. aasta paiku Islandile tugipunkte ja kasutasid islandlasi vähetasustatud tööjõuna. ===Reformatsiooniaeg (1550. aastast)=== [[Pilt:Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg|pisi|[[Abraham Ortelius]]e Islandi kaart. Umbes 1590]] Katoliku kirik oli islandlaste teadvusse sügavalt juurdunud. Kui piiskopid olid islandlased, olid nad tähtsaimate võimukandjatena ka vastukaal välismaistele ametnikele. Sellepärast põrkus [[reformatsioon]] suure osa islandlaste tugevale vastuseisule. Reformatsiooni varajasteks märkideks Islandil on traditsiooniliselt peetud preester [[Jón Einarsson]]i jutlust Skálholti kirikus umbes 1530. aastal (selle loo ajalooline usaldusväärsus on teadlaste seas vaieldav), [[Oddur Gottskálksson]]i salaja tehtud Uue Testamendi tõlget ning [[Gissur Einarsson]]i tagasipöördumist Hamburgist. Gisurr oli Hamburgis õppimise ajal saanud mõjutusi luterlusest ja pooldas salaja reformatsiooni. [[1539]]. aastal, kui Skálholti piiskop [[Ögmundur Pálsson]] oli kõrge ea ja halvenenud nägemise tõttu oma ametist loobumas, soovitas ta Gisurri oma järglaseks. Kuningas kinnitas Gisurri Ögmunduri järglaseks 1540. aastal. Kuigi tema ametiaeg algas siis, pühitseti ta Skálholti piiskopiks alles 1542. aastal Kopenhaagenis. Ögmundur ja Hólari piiskop [[Jón Arason]] olid aga reformatsiooni vastu. [[1541]]. aastal saabus Islandile Taani kuninga saadik koos sõduritega ning Ögmundur võeti kinni ja viidi Taani. Ta suri teel Kopenhaagenisse. See võimaldas Gisurril Skálholti piiskopkonnas reformatsiooni edendada, kuid luterlus ei levinud kohe kogu Islandile. Hólari piiskopkond jäi endiselt katoliiklikuks ja seda juhtis Jón Arason. Gisurr Einarsson suri [[1548]]. aastal. Tema järglaseks valiti luterlane [[Marteinn Einarsson]], kes pühitseti piiskopiks [[1549]]. aastal Kopenhaagenis. Jón Arason püüdis seejärel taastada katoliku kiriku mõju ja sattus üha teravamasse vastasseisu Taani kuninga ja tema toetajatega. Ta võttis oma kontrolli alla suure osa Islandi kiriklikust elust ja püüdis taastada katoliiklikku korda. [[1550]]. aastal võeti Jón Arason koos oma kahe poja, Ari ja Björniga vangi ja nad hukati [[7. november|7. novembril]] Skálholtis pea maharaiumise teel. Jón Arasoni hukkamist on traditsiooniliselt peetud Islandi reformatsiooni otsustavaks pöördepunktiks. Pärast Jón Arasoni surma kõrvaldati organiseeritud vastupanu reformatsioonile ja [[1552]]. aastal võeti ka Hólari piiskopkonnas vastu luterlik kirikukord. Sellega oli reformatsiooni institutsionaalne põhietapp Islandil lõpule jõudnud, kuid luterluse tegelik juurdumine ühiskonnas kestis veel aastakümneid. Hólari piiskop [[Ólafur Hjaltason]] andis [[1555]]. aastal välja evangeelse kirikukäsiraamatu ja [[lauluraamat]]u ning jumalateenistusi hakati pidama protestantliku korra kohaselt. Reformatsiooni kinnistamisel etendasid hiljem olulist osa Skálholti piiskopid [[Gísli Jónsson]] ([[1558]]–[[1587]]) ja [[Oddur Einarsson]] ([[1589]]–[[1630]]) ning eelkõige Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]] ([[1571]]–[[1627]]). Guðbrandur andis usinal välja islandikeelset vaimulikku kirjandust. [[1584]]. aastal ilmus tema toimetatud Islandi esimene täielik [[piiblitõlge]]. Reformatsioonijärgsetel aastakümnetel ilmus islandi keeles ka arvukalt [[lauluraamat]]uid, kirikukäsiraamatuid ja muud vaimulikku kirjandust. Kirikukorralduse aluseks oli esmalt [[1537]]. aastal Taanis välja antud kirikukorraldus, mida Islandil hakati rakendama järk-järgult. [[1607]]. aastal anti välja muudetud ja täiendatud Taani kirikukorraldus. Ilmalik valitsemine ja seadusandlus jätkusid suuresti varasemate institutsioonide kaudu, kuigi need allusid nüüd Taani kuninga võimule. === Taani kaubandusmonopoli aeg (1602–1786) === [[Pilt:1761_Homann_Heirs_Map_of_Iceland_"Insulae_Islandiae"_-_Geographicus_-_Islandiae-hmhr-1761.jpg|pisi|Islandi haldusjaotus 1761. aastal]] 17. sajandi alguses hakati Islandi suhtes ajama [[merkantilism|merkantilistlikku]] majanduspoliitikat, mille keskne osa oli Islandiga kauplemise ainuõiguse andmine piiratud ringile Taani alamatele. Selle eesmärk oli muuta tagasihoidliku mahuga Islandi kaubandus majanduslikult tasuvaks ja samal ajal vältida kuritarvitusi, mis olid varem tulenenud islandlaste sõltuvusest väliskaupmeestest. Süsteemi eeldatavad eelised olid järgmised: *kroon sai kindla tulu kaubandusõiguse eest makstavate tasude näol; *kaupmehed ei pidanud taluma nii suurt konkurentsi, et meresõidu- ja kaubanduskulud ei oleks end ära tasunud; *islandlastele pidi olema tagatud regulaarne kaubandusühendus, vajalike kaupade varustuskindlus (nii koguse kui ka kvaliteedi poolest) ja võimalus oma toodangut müüa.<ref>Jón Jónsson 1895: 537.</ref> Kaubandusmonopoli suurim oht seisnes siiski selles, et kaupmehed võisid konkurentsi puudumist enda huvides ära kasutada. 20. aprillil 1602 andis kuningas [[Christian IV]] [[Kopenhaagen]]i, [[Helsingør]]i ja [[Malmö]] kodanikele privileegikirja, millega neile anti ainuõigus Islandiga kauplemiseks väikese tasu eest kroonile. (Juba 1603. aastal tegeles Islandi- kaubandusega [[Islandske Kompagni]]. 1619. aastal korraldati kompanii tegevus ümber ja sellele anti uued privileegid. Alates 1620. aastast oli Islandi-kaubandus lubatud ainult Kopenhaageni kaupmeestele.)<ref>Bjørn Teitsson 1977: 90. Vt ka: Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund: Ekonomisk-historiska föreningen 1983.</ref> Algses privileegikirjas põhjendas kuningas seda otsust sellega, et välismaised kaupmehed olid Islandi kaubandusest märkimisväärset kasu saanud ning nüüd pidid sellest eelisest osa saama eelkõige tema enda alamad, kellel olevat piisavalt laevu ja kaupu sellise ettevõtmise korraldamiseks.<ref>Jónsson 1895: 539.</ref> Islandlaste kaitseks kaupmeeste võimalike kuritarvituste eest sätestati, et kaupmehed peavad varustama Islandit heade, võltsimata ja riknemata kaupadega ning rikkumiste korral vastutama selle eest kuninga ees. Samuti ei tohtinud nad kaupade hindu omavoliliselt tõsta, vaid pidid müüma neid senise Islandi tava kohaselt. Kasutada tuli Islandi küünart, mõõte ja kaalusid ning kõik kaupmeeste ja islandlaste vahelised vaidlused tuli lahendada [[Alþingi]]l.<ref>Jónsson 1895: 540. Vt ka: ''Lovsamling for Island'', I kd, lk 139–141.</ref> Kuigi islandlaste huvid olid paberil hästi kaitstud, olid nad konkurentsita tegutsevate kaupmeeste omavoli ees suuresti kaitsetud. ==="Türklaste" röövretk=== {{Vaata|Tyrkjaránið}} 1627. aasta suvel korraldasid Põhja-Aafrika [[korsaar]]id Islandile rüüsteretke, mida Islandi ajaloos tuntakse nimega ''[[Tyrkjaránið]]'' 'türklaste röövretk'. Ründajaid oli kahest korsaarikeskusest: üks rühm lähtus [[Salé]]st Marokos ja teine [[Alžiir]]ist. Salé rühm, mida juhtis Hollandi päritolu korsaar [[Jan Janszoon]] ehk [[Murat Reis]], maabus [[20. juuni]]l [[1627]] [[Grindavík]]is, võttis inimesi vangi ja rüüstas asulat, kuid ei suutnud [[Bessastaðir]]it vallutada ja läks Salésse tagasi. Alžiiri rühm ründas juuli alguses [[Austfjirðir]]i piirkonda ja [[16. juuli]]l [[Vestmannaeyjar]]it, kus rüüstati [[Heimaey]]d kolm päeva. Kokku võeti rüüsteretkedel vangi umbes 400 inimest ja tapeti umbes 30–50 inimest. Vangid viidi Põhja-Aafrikasse ja müüdi orjadeks. Osa neist vabastati hiljem lunaraha eest, kuid enamik ei pöördunud Islandile tagasi. Sündmuse üks tähtsamaid kaasaegseid allikaid on Vestmannaeyjari pastori [[Ólafur Egilsson]]i vangipõlvelugu. Nimetus ''Tyrkjaránið'' ei tähenda, nagu ründajad oleksid olnud türklased: Põhja-Aafrika moslemeid ja korsaare nimetati tol ajal türklasteks. === Absoluutse monarhia aeg === ====Absoluutse momarhia kehtestamine==== 13. oktoobril 1660 tunnistasid seisused Taani kuninga võimu pärilikuks, lõpetades senise korra, mille järgi kuninga valis aadlikest koosnev riiginõukogu. 1661. aastal kehtestati Taani ja Norra kuninga [[Frederik III]] valitsetud [[Taani-Norra riik|Taani-Norra riigis]] [[absoluutne monarhia]]: seisused andsid seisused kuningale vandega praktiliselt piiramatu võimu. See ei olnud enam piiratud seisuste kogude ega riiginõukoguga.<ref name="eirikur">Eiríkur Þ. Einarsson. [https://eirikur.is/minnisvardar/vesturland/kopavogur-minn/?utm Kópavogur].</ref> Samal aastal kehtestati absoluutne monarhia ka Norras. Et Frederik III oli Taani ja Norra kuningas ja Island oli Norra krooni all olev maa, sooviti saada ka islandlastelt tunnustus tema absoluutsele kuningavõimule. 1662. aasta kevadel saabusid Islandile kirjad, milles nõuti esindajate saatmist Alþingile, et nad tunnustaksid Frederik III-t päriliku kuningana.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Neis kirjades ei mainitud absoluutse monarhia kehtestamist.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Alþingi esindajad märkisid seepeale, et eraldi päriliku kuninga tunnustamine pole vajalik, sest Island kuulus Norra kuningriiki, mis oli juba pärilik monarhia.<ref name="visinda">[https://www.visindavefur.is/svar.php?id=61371&utm Hvers vegna var Kópavogsfundurinn haldinn og hver var tilgangurinn með honum?], Vísindavefurinn, 8.12.2012.</ref> Samal aastal saadeti Islandile kuninga esindaja, Islandi [[läänimees]] [[Henrik Bjelke]]. Kuninga korralduse kohaselt pidi ta saama islandlastelt truudusvande Frederik III-le ja tema pärijatele.<ref name="eirikur" /> Bjelke laev viibis kolm nädalat, ja kui tema laev tema laev [[Skerjafjörður]]is maabus, oli [[Alþingi]] koosolek juba lõppenud, mistõttu ei saanud ta kavandatud toimingut seal läbi viia.<ref name="eirikur" /> Esimese asjana saatis ta 12. juulil ametnikele kirja, käskides neil ilmuda 26. juuliks [[Bessastaðir]]isse.<ref name="eirikur" /> Pühapäeval, 27. juulil pidid vanded olema alla kirjutatud.<ref name="eirikur" /> ''Lögmaður'' [[Árni Oddsson]] kutsus aga kohtu- ja rahvakoosoleku [[Kópavogur]]isse kokku alles 28. juuliks.<ref name="eirikur" /> On viiteid sellele, et Árni Oddsson ja piiskop [[Brynjólfur Sveinsson]] püüdsid kaitsta maa vanu õigusi.<ref name="eirikur" /> [[Vallholti annaalid|Vallholti annaal]]i teatel oli sel päeval selge ja päikesepaisteline ilm.<ref name="eirikur" /> [[Kópavoguri þing|Kópavoguri ''þing''{{'}}il]] ([[Kópavogsfundinn]]) andsid Islandi esindajad [[Frederik III]]-le ja tema pärijatele truudusvande ning tunnustasid teda päriliku isanda ja absoluutse suveräänina (''erfðaherra'' ja ''absolut soverejn'').<ref name="eirikur" /> Kópavoguri ''þing''{{'}}il andis truudusvande ja kirjutas sellele alla 109 meest.<ref name="eirikur" /> Nende hulgas olid mõlemad Islandi piiskopid, mõlemad ''[[lögmaður]]''{{'}}id, 42 pastorit ja praosti, 17 ''[[sýslumaður]]''{{'}}it ja 43 ''[[lögréttumaður]]''{{'}}it ja talupoega, samuti ülemaalise ''þing''{{'}}i kirjutaja (''landþingsskrifari''), endise kloostrivara haldur (''klausturhaldari'') ja habemeajaja (''bartskeri'').<ref name="eirikur" /> [[Fitja annaalid|Fitja annaal]]i teatel järgnes pidusöök ja ööni kestnud pidu.<ref name="eirikur" /> Mängiti viiulit ja trompetit, lasti aupauke, öösel toimus ilutulestik.<ref name="eirikur" /> Islandi esindajate truudusvanne ei tähendanud, nagu nad oleksid soovinud loobuda kogu senisest õiguskorrast. Nad esitasid kuningale palvekirjad (''bænaskrár''), milles palusid säilitada Islandi vanad seadused ja ajaloolised õigused ning hoiduda uutest koormistest.<ref name="eirikur" /> Palvekirjades mõeldi vanade seaduste ja õiguste all Islandi senist õiguskorda ja ajaloolisi õigusi, mida hilisemates käsitlustes on seostatud ka [[Gamli sáttmáli]] (vana lepingu) traditsiooniga. Selle traditsiooni kohaselt oli Island 13. sajandil tunnustanud Norra kuninga ülemvõimu vastastikuste kohustuste alusel. Palvekirjades rõhutati Islandi vaesust ja väljendati vastuseisu uutele maksudele.<ref name="eirikur" /> Absoluutset monarhiat palvekirjades ei mainitud.<ref name="eirikur" /> Seetõttu ei ole Kópavoguri sündmust kõige täpsem käsitada lihtsalt senise õiguskorrast loobumisena ja absoluutse monarhia tingimusteta vastuvõtmisena. Mõned allikad kirjeldavad seejuures ka Islandi esindajate vastuseisu ja survet nende allkirjade saamiseks. [[Árni Magnússon]] vahendas ühe osaleja väidet, et allkirjad saadi surve abil.<ref name="visinda" /> Ühe teate järgi olid Bjelkel kaasas relvastatud sõdurid ja kui piiskop Brynjólfur Sveinsson rääkis islandlaste õigustest, viitas Bjelke sõduritele.<ref name="visinda" /> Teise teate järgi osutas ''lögmaður'' Árni Oddsson terve päeva vastupanu ja andis lõpuks pisarsilmil vande.<ref name="visinda" /> Pärast 1662. aasta Kópavoguri ''þing''{{'}}i jäi Islandi senine valitsemiskorraldus esialgu suuresti muutumatuks. Island oli alates [[1541]]. aastast Taani kuninga lään ja Henrik Bjelke oli selle läänimees (''lénsherra'') alates [[1648]]. aastast kuni surmani [[1683]]. aastal. Island oli Taani kuninga lään ja kuningas oli Islandi valitsemisega seotud õigused ja kohustused üle andnud Bjelkele kui läänimehele. Läänimehe õiguste hulka kuulus õigus Islandit kuninga nimel hallata ja saada läänist kuninga antud läänikirja alusel tulu. Tema kohustuste hulka kuulusid kuninga huvide ja õiguste kaitsmine, Islandi halduse korraldamine ning läänist saadavate tulude kogumine, arvestus ja haldamine. Läänikorraldusega olid seotud ka läänikontode (''[[lénsreikningur]]'') pidamine ja esitamine ning kuningale kuuluvate valduste ja nende tulude üle arvestuse pidamine. Bjelke viibis Islandil harva. Tema asemel korraldas kohapealset haldust tema määratud foogt (''[[fógeti]]''). ''Fógeti'' oli läänimehe esindaja, kes tegutses tema nimel ja teostas Islandil tema valitsemisõigusi. Tema ülesannete hulka kuulusid kuninga ja läänimehe tulude kogumine, nende üle arvestuse pidamine ja aruandlus, kuningale või läänimehele kuuluvate valduste haldamine ja kuninga korralduste täitmise tagamine. ''Fógeti'' tegeles ka kohtuliku ja haldusliku asjaajamisega ning esindas läänimeest kohalikes küsimustes. Bjelke ajal resideeris tema ''fógeti'' [[Bessastaðir]]il. Bjelke lääniga kaasnesid ka konkreetsed majanduslikud õigused. 1662. aastal anti talle kümneks aastaks õigus saada Islandi tuludest aastas 6000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning talle kinnitati muu hulgas õigus vabale kalapüügile ja Islandi toodangu väljaveole. Hiljem määrati Bjelkele kui admiralile tasuks kogu Islandi maamaksutulu, kuni see 1683. aastal asendati aastapensioniga. Bjelke surma järel hakati senist läänikorraldust järk-järgult asendama kuninga otsesema haldusega. 1683. aastal määrati Islandile [[maafoogt]] ''[[landfoged]]'', kelle ülesannete hulka kuulusid eelkõige kuninga varade ja tulude haldamine, arvepidamine ning järelevalve kaubanduse ja kalanduse üle. 1684. aastal määrati Islandi üle ''[[stiftamtmand]]'' ehk ''stiftsbefalingsmand'', kellest sai kuningavõimu kõrgeim esindaja Islandil. Ta resideeris Kopenhaagenis. Islandi kohapealse valitsemise korraldamiseks määrati [[1688]]. aastal ''[[amtmand]]'', kes tegutses ''stiftamtmand''{{'}}i esindajana ja oli Islandil kõrgeim ametnik. Islandi asjade kõrgem juhtimine kuulus Kopenhaagenis tegutsevatele Taani keskvõimu asutustele, eelkõige ''[[Danske Kancelli]]''{{'}}le ja ''[[rentekammer]]''{{'}}ile. Kantsleriametkond tegeles peamiselt kohtu- ja kirikuküsimustega, ''rentekammer'' aga rahanduse, kuninga tulude, kaubanduse ja üldise haldusega. 1770. aastal korraldati Islandi haldus ümber: maa jagati kaheks maakonnaks (''amt'') – [[Suður- og Vesturamt]]iks ja [[Norður- og Austuramt]]. Samal aastal pidi ''stiftamtmand'' senise Kopenhaagenis resideerimise asemel hakkama elama Islandil, [[Bessastaðir]]is. Enne absoluutse monarhia kehtestamist ei olnud täpselt määratletud, kuidas jagunes seadusandlik võim kuninga ja Alþingi vahel.Pole näiteks selge, kas kuninga kinnitus oli Alþingi otsustele tingimata nõutav.<ref name="visinda" /> Ajaloolane Gunnar Karlsson on märkinud, et teatud mõttes võib öelda, et Lögréttal oli koos kuningaga pikka aega säilinud teatav osa seadusandlikust võimust.<ref name="visinda" /> Kindlasti võttis Alþingi vastu nn Alþingi otsuseid (''alþingisdómur''), millel oli vähemalt juhul, kui kuningas need kinnitas, seaduse jõud.<ref name="visinda" /> Pärast absoluutse monarhia kehtestamist 1662. aastal jätkas Alþingi mõnda aega selliste otsuste vastuvõtmist, kuid tema panus seadusandlusse vähenes järk-järgult ja kadus 1700. aastaks täielikult, sest kõrgeim seadusandlik võim kuulus nüüd kuningale.<ref name="visinda" /> Senine õigus- ja kohtukorraldus säilitati suurel määral muutumatuna: Lögrétta otsuseid oli juba alates 1593. aastast võimalik edasi kaevata Alþingi [[Yfirréttur]]'ile või kuninga otsusele, ja alates 1732. aastast kuulus lõplik apellatsiooniõigus Taani Kõrgeimale Kohtule Kopenhaagenis.<ref>[https://www.althingi.is/pdf/isl.pdf Saga Alþingis], Alþingi.</ref> Lögrétta oli pidanud oma istungeid spetsiaalselt selleks ehitatud hoones alates [[1594]]. aastast, mil koosolekupaik viidi Öxará idakaldalt läänekaldale.<ref>[https://www.thingsites.com/m/thingvellir/logberg Lögberg], Þingvellir World Heritage Site.</ref> Peagi loobuti ka tavast saata Alþingi otsused kuningale kinnitamiseks, sest Alþingil ei olnud enaj seadusandlikku funktsiooni.<ref name="visinda" /> Alþingi tegutses rohkem kui sajandi edasi peamiselt kohtuna, kuni see 1800. aastal kaotati ja selle asemele loodi Reykjavíkis ülemkohus ([[Landsyfirréttur]]).<ref name="visinda" /> ====Raskused kaubanduse korraldamisel==== [[Pilt:Eggert Ólafsson's Death.jpg|pisi|[[Vasegravüür]] 1768. uppunud islandi maadeuurija ja filoloogi [[Eggert Ólafsson]]i mälestuseks (1768)]] Absoluutse monarhia ajal astuti uusi samme Islandi arengu edendamiseks: 1670. aastal ja uuesti 1758. aastal tehti islandlastele ettepanek osaleda kaubanduses, kuid neil puudusid selleks nii majanduslikud vahendid kui ka vajalikud teadmised kaubandusest, mistõttu need katsed ebaõnnestusid. 1684. aastal määrati kindlaks, millised piirkonnad iga sadama juurde pidid kuuluma, kuid 18. sajandi jooksul muutusid need piirid taas ebamääraseks.<ref>Teitsson 1977: 90.</ref> Selle asemel piirduti hädaabinõudega. Kaubandust püüti korraldada nii, et see anti rendile selleks loodud ettevõtetele (1619, 1684, 1733, 1743, 1763), ja samuti püüti seda korraldada kuninga kulul (1757–1763, 1774–1786), kuid olukord ei paranenud. Mõnikord andis Taani valitsus kaubandusõiguse rendile liiga kõrge tasu eest, mistõttu kaupmehed, kes püüdsid oma kulusid tagasi teenida, kasutasid konkurentsi puudumist veelgi rohkem ära. Tagajärjeks olid enamasti korduvad kaebused vajalike kaupade puudumise, välismaiste kaupade kõrgete ja Islandi kaupade madalate hindade, samuti sisseveetavate kaupade riknemise ja kaupmeeste omavoli üle. Seda, et need kaebused ei olnud alusetud, näitasid uurimised ja kehvadest varustusoludest tingitud korduvad näljahädad. [[Lauritz Gottrup]]i algatusel laskis valitsus käsikirjade kogujal [[Árni Magnússon]]il ja ''lögmaður'' [[Páll Vídalín]]il uurida Islandi olukorda aastatel 1702–1712, et koostada uus maaregister ("[[Jarðabók Árna Magnússonar og Páls Vídalíns]]"), kus kirjeldati talusid ja nende omanikke, rendi- ja maksukohustusi, maa väärtust ja tootlikkust ning elanike arvu ja majanduslikku olukorda. See valmis 1714. Nad leidsid ligikaudu 1200–1300 mahajäetud talumajapidamist ja jõudsid veendumusele, et Islandi päästmiseks tuleb kaubandus vabastada. Hiljem hakati seda mõtet üha sagedamini toetama. Kaubandusmonopol ei toonud kaasa oodatud arengut. Probleem seisnes eelkõige selles, et kogu kaubandus oli hooajaline: Taani kaupmehed saabusid Islandile kevadel ja lahkusid suve jooksul taas. Kaupmehed hakkasid seal talvituma alles 18. sajandi teisel poolel, pärast 1777. aasta kuninglikku korraldust, mis kohustas kaupmehi aastaringselt kauplemiskohtades viibima.<ref>[https://island-lexikon.de/Akureyri.html Akureyri], Island-Lexikon.</ref> Kuni kauplemiskohtades ei olnud püsielanikke, koosnesid need vähestest majadest. Nii oli Lääne-Islandil [[Ólafsvík]]is 1719. aastal üks maja, 1777. aastal kolm ja 1784. aastal kuus. Akureyris oli umbes 1650. aastal kaks maja ja [[1752]]. aastal kõigest neli.<ref>Teitsson 1977: 90–92.</ref> Sellele stagnatsioonile aitas kaasa ka see, et Islandi valdavalt talupoegadest elanikkond oli kauplemiskohtadesse püsielanike asumise vastu, sest kardeti vaeste arvu kasvu: maata inimesed võivad sissetulekust ilma jääda ja siis peavad talupojad hakkama neid ülal pidama.<ref>Teitsson 1977: 90–92</ref> ====18. sajandi loodusõnnetused==== Lõpuks tabas Islandit veel suur hulk suhteliselt suuri loodusõnnetusi: [[maavärin]]ad (1784), [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], karmid talved, ikaldused ja taudid. 18. sajandil kasvas Islandi rahvaarv korduvalt tagasi ligi 50 000 inimeseni, kuid iga kord pani kasvule piiri mõni õnnetus: 1707.–1709. aasta suur rõugeepideemia nõudis ligikaudu 12 000–18 000 inimelu (veerandi rahvastikust), langetades rahvaarvu ligikaudu 37 000-ni; 1750. aastate külmade talvede ja näljahäda tagajärjel langes rahvaarv ligikaudu 43 000-ni; [[Laki]] lähedal [[1783]]–1784. aastal toimunud vulkaanipursete ja neile järgnenud "udunälja" ([[Móðuharðindin]]) tagajärjel hukkus ligikaudu 10 000 inimest ehk viiendik rahvastikust, mis langetas rahvaarvu ligikaudu 40 000-ni.<ref>[https://www.cambridge.org/core/journals/polar-record/article/icelands-demographic-transition-from-turf-houses-to-too-many-tourists/A462425B0071EB7BB8686ACB181EB6A5Iceland's demographic transition], Polar Record, Cambridge Core.</ref> ==== Skúli Magnússon ==== Kaubandusmonopole ajal oli Islandil võitluses kaupmeestega puudunud energiline ja omakasupüüdmatu juht, kes oleks olnud valmis otsustavalt tegutsema, kellel oleks jätkunud julgust võitlusse astuda ja visadust see lõpuni viia ka tugeva vastupanu korral. Sellise juhi sai Island [[Skúli Magnússon]]i (1711–1794) näol. Tal olid peaaegu kõik omadused, mis suurtel juhtidel tavaliselt on. Ta oli andekas, julge, energiline ja visa ning ka halastamatu: eesmärgi saavutamise nimel ei valinud ta eriti vahendeid. Ta oskas võita lihtrahva poolehoidu ja pälvis paljude imetluse, ehkki teised teda vihkasid ja põlgasid. Juba ''[[sýslumaður]]''[[']]ina [[Skagafjörður]]i maakonnas (''sýsla'') sattus ta esimest korda konflikti kaupmeestega. 1743. aastal kirjutas ta valitsusele ja süüdistas [[Hofsós]]i kaupmeest selles, et too oli müünud elanikele, sealhulgas talle endale, halva kvaliteediga rauda. Selle peale korraldati ''þing''{{'}}ipaigas kontroll: tunnustatud sepad katsetasid kaupmehe juuresolekul rauda. Tulemus osutus kaupmehele ebasoodsaks ja teda sunniti raud tagasi võtma. Sellele järgnesid uued süüdistused: kaupmees ei toonud maale piisavalt puitu, jahu ega muid kaupu, müüs neid ülemäära kõrge hinnaga ning keeldus sageli ja põhjuseta elanike tapaloomi vastu võtmast. Skúli kogus nüüd kaupmehe vastu kohtulikult kinnitatud tunnistusi ja saatis need valitsusele. Lisaks süüdistas ta kaupmeest selles, et viimane oli müünud tünni jahu, mis oli mullaga segatud. Asi jõudis Alþingile, mis langetas 1749. aastal otsuse, mis andis suures osas õiguse ''sýslumaður''{{'}}ile. Nii sai Skúlist Islandi lihtrahva juht ja eestkõneleja.<ref>Jón Jónsson 1895: 567–568.</ref> Mõni aeg hiljem nimetati Skúli [[maafoogt]]iks (''landfógeti''). Sellelt kõrgelt ametikohalt asus ta ellu viima kava Islandi majanduse arendamiseks. 1751. aastal asutas ta koos veel kaheteistkümne Islandi ametnikuga ühingu, mille eesmärk oli rajada Islandile tööstusettevõtteid. Ettevõtmine langes soodsale ajale. Samal aastal sai Kopenhaagenis riiginõukogu juhiks [[Johann Hartwig Ernst von Bernstorff]], kes oli just kuus aastat viibinud [[merkantilism]]i sünnimaal [[Prantsusmaa]]l. Kui varem oli püütud tööstust koondada Kopenhaagenisse, siis nüüd soovis valitsus edendada [[manufaktuur]]e ka provintsides. Sllepärast peeti loomulikuks uurida võimalusi ka Islandil. Valitsus suhtus Islandi algatusse soosivalt ning uus ettevõte pälvis esialgu kuninga ja valitsuse märkimisväärse toetuse. Aastatel 1751–1758 anti välja koguni 16 kuninglikku otsust Islandi manufaktuuride kohta. Manufaktuuride peamiseks keskuseks määrati [[Reykjavík]], mis kuulus tollal Taani kroonile. Manufaktuuride käsutusse anti [[Reykjavíki mõis]], naabermõis [[Örfirisey]], kus paiknes kaubakoht, veel üks talu ning 61 000 riigitaalri suurune toetus.<ref>Jón Jónsson (1895), lk 572</ref> Manufaktuurid rajati aastatel 1752–1759, tootmine algas juba 1752. aastal. Ettevõtte pidas köievabrikut ja parkalitöökoda, aga kõige tähtsamaks kujunes tekstiilitootmine, sealhulgas ketramine, kudumine ja värvimine. Köievabrik ja parkalitöökoda tegutsesid 1764. aastani, mil tulekahju hävitas osa tootmishoonetest. Tõenäoliselt töötasid ettevõtted kahjumiga. Nende tegevus lõppes lõplikult 1802.–[[1803]]. aastal.<ref>Teitsson 1977: 91–92.</ref> Samaaegselt manufaktuuride käivitamisega alustas Skúli põhjalikku uurimist Islandi kaubanduskompanii tegevuse kohta, kogudes selle vastu tõendeid. Paistab, et ta oli otsustanud koguda nii palju süüdistusmaterjali, et kompanii oleks sunnitud kaubandusest loobuma või koguni kahjutasu maksma. See ei olnud keeruline. Kaebused kompanii vastu sagenesid iga aastaga. 1753. aastal kurdeti, et maale oli toodud liiga vähe jahu. Sellepärast palusid ''amtmand'' ja maafoogt kaupmeest jätta osa kokkuostetud kalast saarele, et vältida ähvardavat näljahäda, kuid kaupmees keeldus. ''Amtmand'' teatas valitsusele, et kaupmees oli igati püüdnud sundida talupoegi loovutama kala ja liha, pakkudes vastu üksnes pudukaupu. Talve jooksul halvenes olukord sedavõrd, et maafoogt laskis kaupmeeste kaubalaod avada ja jagas seal hoitud kaubad elanikele. Seejärel sõitis ta koos kogutud kaebustega [[Kopenhaagen]]isse, mis viis ametliku uurimise algatamiseni. 30. märtsil 1756 moodustati komisjon kaebuste uurimiseks. Komisjon jõudis järeldusele, et kompanii oli mitmes suhtes rikkunud talle antud privileegikirja (''oktroi'') tingimusi. Juba alates 1744. aastast oli vilja sissevedu Islandile olnud ebapiisav, kuigi valitsus oli sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. Seega polnud kahtlust, et kompaniid ähvardas kohtuprotsess, mis oleks suure tõenäosusega lõppenud süüdimõistmisega. Kohtuasja siiski ei algatatud, sest valitsus soovis vältida sellega seotud kulusid ja kartis ühtlasi, et pärast seda ei leiduks kedagi, kes Islandi kaubanduse üle võtaks. Lõpuks pakuti kompaniile võimalust loobuda vabatahtlikult kaubandusõigustest enne 1758. aasta lõppu. Vastutasuks vähendati aastate 1756–1758 tasu poole võrra, kokku 24 000 riigitaalri ulatuses.<ref>Jón Jónsson 1895: 572–575.</ref> Skúli ei rahuldunud selle pooliku võiduga. Ta esitas valitsusele uue märgukirja, milles tegi ettepaneku Islandi kaubanduse parandamiseks vähendada sadamate arvu, kuhu laevad igal aastal sõitsid, ja lubada islandlastel endil kaubanduses osaleda. Kõige parema meelega oleks ta näinud vabakaubandust, kuid pidas seda riigi vaesuse ja elanike väheste kogemuste tõttu esialgu teostamatuks. Ettepanek leidis valitsuses poolehoidu, kuid lõpuks otsustati, et kuningas võtab Islandi kaubanduse ise üle. Vastav otsus tehti 9. jaanuaril 1759. Selgus, et kaubanduse tulud ja kulud olid vaevu tasakaalus.<ref>Jón Jónsson 1895: 577–584.</ref> Hilisem aruanne aastate 1774–1784 kohta näitas koguni kuningale tekkinud märkimisväärset kahjumit.<ref>Jónsson 1895: 606.</ref> Islandi-kaubandus oli endiselt ebatulus ettevõtmine. Pärast järjekordset komisjoni uurimist kaotati kuninglik kaubandusmonopol 18. augusti 1786 dekreediga<ref>Jón Jónsson. Den danske regering og den islandske monopolhandel, nærmest i det 18. århundrede. – ''Historisk Tidsskrift'', sari 6 (1895–1897), kd 6, nr 1. [https://tidsskrift.dk/historisktidsskrift/article/download/54647/73746?inline=1&utm Täistekst.] </ref> ning 13. juuni 1787 määrusega Islandi-kaubanduse ja -laevasõidu kohta.<ref>Jónsson 1895, lk 607</ref> Tegelik üleminek toimus järk-järgult aastatel 1787–1788. Kaubanduse vabadus kehtis esialgu ainult Taani kuninga alamatele. Alles 15. aprilli 1854 seadusega avati Islandi-kaubandus lõplikult ka välisriikide kaupmeestele. Seadus jõustus 1. aprillil 1855. === Teekond iseseisvuse poole (1786–1918) === Selle perioodi alguses kadusid viimsedki jäänused Islandi varasemast iseseisvusest. [[1800]]. aastal kaotati Alþingi ja selle asemele loodi kolmeliikmeline ülemkohus ([[Landsyfirréttur]], ''landsoverretten'').<ref>[https://www.althingi.is/pdf/enska.pdf Althingi: Icelandic Government & Politics], Alþingi.</ref> [[1801]]. aastal liideti Hólari piiskopkond Skálholti piiskopkonnaga üheks Islandi piiskopkonnaks, mille asukohaks sai Reykjavík. Skálholti piiskopi residents oli Reykjavíki üle viidud juba varem; 1784. aasta maavärina järel kolis 1785. aastal ära piiskopkonna kool ja hiljemalt 1796. aastaks elas ka piiskop ise Reykjavíki lähistel. Nii jäi Islandile alles vaid üks piiskop. Samal ajal müüs valitsus maha piiskopkondade suured maavaldused ja lubas, et [[riigikassa]] võtab hariduskulud enda kanda, kuid ei täitnud seda lubadust. Taani sõja ajal [[Suurbritannia]]ga aastatel 1807–1814 ([[Suurtükipaadisõda]]) jäeti Island omapead. Seda olukorda kasutas ära Taani [[kaaperlaev]]akapten [[Jørgen Jürgensen]], kes laskis end 26. juunil [[1809]] kuulutada Islandi kaitsjaks ning kõrgeimaks ülemaks maal ja merel. Tal oli kaheksast mehest koosnev ihukaitsesalk. Ta rajas oma peakorteri [[Reykjavík]]i. Sama aasta 22. augustil võtsid Briti väed ta kinni ja viisid Islandilt minema. [[Kieli rahu]]ga [[1814]]. aastal anti Island sõnaselgelt Norralt üle Taanile, kui kuningas [[Frederik VI]] loovutas Norra Rootsi kuningale [[Karl XIII]]-le. Sellega kadus viimne jäänus Islandi formaalsest seotusest Norraga. Sõja ajal oli Island tunda saanud vaba liiklemise ja Suurbritanniaga kauplemise eeliseid. 19. sajandi jooksul muutus kliima ebasoodsamaks, mille üks tagajärg oli ulatuslik väljaränne Ameerikasse, eriti [[Manitoba]]sse [[Kanada]]s, kus rajati asula nimega Uus-Island ([[New Iceland]]). Välja rändas ligikaudu 15 000 inimest tollase 70 000 elaniku seast. Samal ajal kujunes Islandil välja uus rahvuslik eneseteadvus, mille juhtfiguuriks sai [[Jón Sigurðsson]] (1811–1879) ja mida mõjutasid Euroopas levinud rahvusromantilised ideed. Pärast sõja lõppu hakkasid islandlased üha tungivamalt nõudma kaubanduse täielikku vabastamist. ==== Nõuandev Alþingi 1845. aastast ==== [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]i portree'']] Kui 28. mai 1831. aasta määrusega nähti Taanis ette provintside seisuste nõuandvate esinduskogude asutamine, kirjutas [[Baldvin Einarsson]] Alþingi taastamisest. Pärast tema surma võtsid selle küsimuse 1837. aastal üles [[Þórður Sveinbjörnsson]] ja [[Páll Melsteð]]. Reykjavíkis kogunes 1839 ja 1841 nõuandev komisjon, kuhu peale nende kuulus veel kaheksa Islandi ametnikku, et arutada seda ja teisi olulisi küsimusi. 8. märtsi 1843 määrusega taastati Alþingi, kuhu kuulus 20 rahva valitud ja 6 kuninga määratud ''þingmaður''{{'}}i. See kogunes esimest korda 1845. aastal Reykjavíkis. Alþingil oli nõuandev pädevus ja see pidi kogunema iga kahe aasta järel. 1848. aastal peeti Islandil mitu poliitilist koosolekut, nende hulgas augustis 1848 rahvakoosolek Öxará ääres ''þing''{{'}}iväljakul. Koosolekult saadeti Kopenhaagenisse kuningale kiri, milles nõuti Islandile oma rahvusliku esinduskogu (''[[Þjóðfundur]]'') loomist, et rajada alus Islandi põhiseadusele. Samuti väljendati lootust, et Islandi ja Taani suhteid puudutavaid otsuseid ei tehta ilma sellise esinduskogu nõusolekuta. 23. septembril 1848 lubas kuningas, et põhialuseid, mis Islandi eripärase olukorra tõttu võivad olla vajalikud tema põhiseadusliku seisundi korraldamiseks riigis, ei võeta vastu enne, kui islandlased on saanud nende üle oma maal kokku kutsutud esinduskogus arvamust avaldada. See esinduskogu pidi algselt kokku tulema 1850. aastal, kuid eelkõige 1848.–1850. aasta sõja ([[Kolmeaastane sõda]] ehk [[Esimene Schleswigi sõda]]) tõttu lükati selle kokkukutsumine järgmise 1851. aasta suvele, 5. juulile. Sellepärast ei saanud ka 8. märtsi 1843. aasta määruses ette nähtud kord täielikult toimida. Valitsus esitas esinduskogule seaduseelnõu Islandi seisundi kohta riigis seoses 5. juuni 1849 Taani põhiseadusega, mis pidi tervikuna ka Islandil kehtima hakkama, olenemata sellest, kas selle sätted sobisid sealsesse olukorda või mitte. Seaduseelnõu andis Islandile väga piiratud autonoomia ja Taani suveräänsuse säilimisst valvati äärmise rangusega: suurem osa Islandi tuludest pidi minema Taani riigikassasse, mis pidi aga maksma palka Islandi kõrgeimatele ametnikele. Kõige tähtsamad küsimused pidi otsustama Taani parlament [[Rigsdagen]], kuhu Island pidi saatma neli [[Folketing]]i liiget ja kaks [[Landsting]]i liiget. Esinduskogu ei nõustunud sellega ja Jón Sigurðssoni juhtimisel esitati ettepanek, et Islandit tuleb käsitada eraldi maana, millel on Taaniga ühine kuningas ja troonipärimine ning veel mitu ühist valdkonda, eeskätt välissuhted. Kuningal pidi olema minister, kes esindaks tema juures Islandit. Island pidi osalema ühiste küsimuste käsitlemisel ja nende kulude kandmisel. Kuningas pidi nimetama kõik Islandi ametnikud, kuid muus osas pidi ta andma täidesaatva võimu saarel üle seal elavatele vastutavatele ministritele. Kohtuvõim pidi kuuluma maa enda kohtutele. Kuninglik komissar ja Islandi ''stiftamtmand'' [[Jørgen Ditlev Trampe]] saatis esinduskogu 9. augustil laiali, enne kui see jõudis talle esitatud valimisseadust ja põhiseaduse eelnõusid kuigi põhjalikult arutada. Järgnevatel aastatel suhtus valitsus põhiseadusküsimusse väga tõrjuvalt, kuigi Alþingi esitas igal istungjärgul selle kohta avalduse. Samal ajal muutus üha aktuaalsemaks ka rahandusküsimus. 1857. aastal taotles Alþingi otsustusõigust Islandi eelarve üle, kuid alles pärast seda, kui Folketingi rahanduskomisjon oli korduvalt väljendanud soovi, et Islandi rahanduslik olukord korraldataks kindlamalt, eelkõige nii, et Alþingile antaks Islandi tulude ja kulude üle otsustav eelarvepädevus, moodustati 20. septembril 1861 kuninglik komisjon, kuhu kuulus kolm taanlast ja kaks islandlast (Jón Sigurðsson ja [[Oddgeir Stephensen]]), et teha ettepanek Islandi rahandusliku seisundi kohta riigis. Komisjoni liikmed olid kõik ühel meelel, et Islandi rahanduse eraldamine Taani riigi rahandusest oleks kasulik ja et Island peaks saama riigikassast toetust hüvitisena kuninglike talude (endiste kloostrimõisate) ja piiskopitoolidele kuulunud mõisate eest, mis olid riigikassa kasuks müüdud. Muudes küsimustes olid arvamused aga väga erinevad. Pärast täiendavaid läbirääkimisi nii Alþingi seadusandlike õiguste kui ka rahandusküsimuste korraldamise üle andis kuningas 5. jaanuaril 1874 Islandile uue põhiseaduse. ==== Omavalitsus alates 1874. aastast ==== Uus põhiseadus jõustus [[1. august]]il [[1874]], samal ajal kui kogu maal tähistati Islandi asustamise tuhande aasta juubelit, sealhulgas kuningas [[Christian IX]] külaskäiguga Islandile. See oli esimene Taani kuningas, kes oli astunud Islandi pinnale, ja teda võeti südamlikult vastu. Esimene seadusandliku pädevusega Alþingi kogunes . 1. juulil [[1875]] ning alustas suure innukuse ja eduga tööd maa arendamiseks mitmesugustes valdkondades. 1897. aastaks oli see vastu võtnud üle 400 seaduse, mis hõlmasid muu hulgas maksusüsteemi täielikku ümberkorraldamist, oluliste põllumajandust ja kaubandust käsitlevate seaduste vastuvõtmist, sealhulgas mitme uue kaubanduskoha rajamist, liiklusühenduste parandamist ning teede ja sildade ehitamist. Lisaks korraldati ümber randumisega seotud tegevus, kalandus ja meresõit; parandati kohaliku omavalitsuse korraldust ja korraldati kirikuasju; reguleeriti ametnike palgaolusid; korraldati ümber arstiringkonnad (1875) ja suurendati arstide arvu 8–10-lt ligi 40-ni; rajati arstide kool (1876), Põhja-Islandi reaalkool, navigatsioonikool Reykjavíkis ja põllumajanduskoolid; toetati tütarlastekoole ning edendati üldiselt haridust ja rahvavalgustust. Lisaks asutati riigipank (1885), hoiupank (1888) ning abikassad vaeste ja eakate lihtrahva liikmete toetamiseks jms. Kõik see toimus hoolimata sellest, et vetoõigust kasutati rohkem kui viiekümnel korral. [[Pilt:Stamp Iceland 1882 20a.jpg|pisi|Islandi postmark 1882. aastast]] Vetoõiguse kasutamine aitas rohkem kui miski muu kaasa sellele, et Alþingi, mille eestvedaja selles küsimuses oli ''[[sýslumaður]]'' [[Benedikt Sveinsson]], võttis pärast 23 Alþingi vastu võetud seaduse kuningliku kinnituse tagasilükkamist taas käsile põhiseadusküsimuse. 1885. aastal vastu võetud põhiseaduseelnõu lähtus osaliselt ühest varasemast lahendusest, mille Alþingi oli esitanud 1873. aastal. Uue eelnõu järgi pidi kõrgeim valitsemisvõim antama kuninga nimetatud ''landsstyrer''{{'}}ile, kes võis täieliku pädevusega tegutseda kuninga nimel. Kopenhaagenis asuv Islandi ministeerium pidi asendatama ''landsstyrer''{{'}}i ees vastutavate ministritega, kes pidid vastutama ühtlasi Alþingi ees. Lisaks pidid ''amtmand''{{'}}i ametikohad Islandil kaotatama. Kuigi Taani valitsus lükkas 2. novembril 1885 kindlalt tagasi igasuguse mõtte sellise korra kinnitamisest ja hoiatas islandlasi, et nad ei raiskaks aega, jõudu ja maa raha viljatule põhiseaduslikule võitlusele, toetasid juunis [[1886]] toimunud valimised erakorralisse Alþingisse otsustavalt põhiseaduse muutmise eelnõu ja see võeti augustis mõlemas kojas vastu. Põhiseaduse muutmist arutati seejärel igal Alþingi istungjärgul, kuid seda ei viidud ellu. Mõnikord peatati menetlus ülemkojas. Erandiks olid 1893. ja 1894, mil 1885. aasta põhiseaduseelnõu taas vastu võeti. 1889. aastal esitas [[Páll Briem]] koos teistega Alþingil Islandi põhiseaduse mõõdukama ettepaneku, nn kompromissettepaneku, mis oli koostatud Inglise eeskujul, täpsemalt tollase Kanada põhiseaduse järgi. See kohtas tugevat vastuseisu [[Benedikt Sveinsson]]i ja tema lähimate toetajate seas, kuid ka valitsus ei soovinud seda ettepanekut toetada. Mõned Islandi poliitikud ja ajalehed pühendasid alates 1897. aastast põhiseadusküsimusele palju aega ja jõudu. Kui Alþingi 1885. aastal ja hiljem veel kolmel korral vastu võetud põhiseaduse muutmise ettepaneku suhtes hakkas meeleolu pöörduma, soovis Alþingi üles näidata vastutulelikumat suhtumist põhiseaduse küsimusesja võttis 1895. aastal, vastu otsuse, millega tehti Islandi ministrile ettepanek tegutseda selle nimel: *et Taani riiginõukogu ei käsitleks Islandi eriküsimusi; *et Islandil oleks oma eriküsimuste jaoks kohapeal elav minister, kes vastutaks Alþingi ees ja osaleks Alþingi istungitel, ja *et Islandile loodaks ülemaaline kohus, kes otsustaks kohtuasjade üle, mis ministri vastu võidakse algatada. 13. septembri 1901. aasta avaliku kirjaga (määrusega) saatis kuningas Alþingi laiali ja kuulutas välja uued valimised 2.–11. juuniks 1902. Islandi poliitikute seas käis vaidlus selle üle, kuidas Islandi valitsemist reformida. Üks keskseid küsimusi oli, kas Islandi asju peaks jätkuvalt juhtima Taani valitsuse kaudu Kopenhaagenist või peaks Island saama oma ministri, kes tegeleks ainult Islandi küsimustega. Enamus, eriti dotsent [[Valtýr Guðmundsson]], püüdis saavutada, et ametisse nimetataks eraldi Islandi minister. Valtýr Guðmundsson pooldas lahendust, mille kohaselt Island saaks eraldi ministri, see minister oleks Taani valitsuse liige ja tegeleks Islandi küsimustega ning ta ei peaks tingimata elama Islandil, vaid võiks tegutseda Kopenhaagenis. Valtýr Guðmundsson pidas Kopenhaagenis resideeruvat ministrit esialgu realistlikumaks lahenduseks. Tema eesmärk oli saavutada Islandile oma, Alþingi ees vastutav minister, kuid ta ei pidanud ministri asumist Islandile tollal Taanilt saavutatavaks. Peale selle oleks Kopenhaagenis asuv minister saanud tegutseda vahetult Taani kuninga ja valitsuse juures. Valtýr lootis ise sellele ametikohale saada. Kuninga 10. jaanuari 1902 läkituses teatati, et "islandlaste soov põhiseadusse kavandatud muudatuste järele, sealhulgas eelkõige selle järele, et nimetataks eraldi Islandi minister, kes valdab islandi keelt ja osaleb Alþingi istungitel", täidetakse. Et aga paljud islandlased soovisid, et Islandi ministeerium viidaks Reykjavíki, teatati: "et seda tähtsat küsimust Alþingi poolt põhjalikult läbi vaadata, oleme otsustanud esitada eelseisval istungjärgul Alþingile ka ettepaneku, mis lisaks eespool nimetatud ettepanekus sisalduvatele muudele muudatustele näeks ette mitte üksnes selle, et meie Islandi minister peab valdama islandi keelt ja osalema Alþingi istungitel, vaid ka selle, et meie Islandi ministeeriumi asukoht peab olema Reykjavíkis". Valimistel võitis omavalitsusliikumine, mis taotles Islandile ulatuslikumat omavalitsust ja Reykjavíkis resideerivat Islandi ministrit. 1901. aastal ametisse astunud uue valitsuse kavandatud põhiseaduse muudatuse eelnõu esitati Alþingile. Valtýr Guðmundssoni juhitud rühm oli valimistel olnud sunnitud lubama, et toetab ministri asumist Islandile, ja valitsuse eelnõu võeti mõlemas kojas ühehäälselt vastu. Alþingi saadeti laiali, sest põhiseaduse eelnõu pidi heaks kiitma kaks koosseisu, juuni alguses 1903 kuulutati välja uued valimised. Omavalitsusliikumine sai taas enamuse ja põhiseaduse muutmise seadus võeti vastu alamkojas ühehäälselt, ülemkojas aga ühe vastuhäälega. Kuningas kirjutas sellele alla 3. oktoobril 1903. Uus põhiseadusemuudatus jõustus 1. veebruaril 1904. Reykjavíki linnakohtunik (''[[bæjarfógeti]]'') ja ''[[sýslumaður]]'' [[Hannes Hafstein]] nimetati [[Islandi minister|Islandi ministriks]]. ''Landshøvding''{{'}}i ametikoht kaotati ja Islandi keskvalitsuse senine korraldus asendati Reykjavíkis asuva [[Islandi ministeerium]]iga, mille eesotsas oli Islandil resideeriv minister Hannes Hafstein. ==== Linnastumine ==== 19. sajandi jooksul kuni [[esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] oli Islandil esimest korda püsiv rahvastikukasv ja samal ajal hakkas arenema [[linnastumine]]. Linnarahvastiku koguarv oli 1860. aastal 1948 elanikku (2,9% rahvaarvust), 1870. aastal 2613 (3,7%), 1880. aastal 3630 (5,0%), 1890. aastal 9445 elanikuni (13,3%), 1901. aastal 17 060 (21,7%) ja 1910. aastal 29 957 (35,2%). Kuigi osa kasvust tulenes sellest, et üha rohkem asulaid omandas linnalise iseloomu, kasvasid jõudsalt ka juba linnalise iseloomuga asulad, eelkõige [[Reykjavík]], [[Akureyri]] ja [[Ísafjörður]]. {| class="wikitable" |- ! Asula<ref>Bjørn Teitsson 1977: 95, Helgi Skúli Kjartansson 1977: 245, 246, 249.</ref> ! style="text-align: center;"| 1785 ! style="text-align: center;"| 1801 ! style="text-align: center;"| 1835 ! style="text-align: center;"| 1850 ! style="text-align: center;"| 1860 ! style="text-align: center;"| 1870 ! style="text-align: center;"| 1880 ! style="text-align: center;"| 1890 ! style="text-align: center;"| 1901 ! style="text-align: center;"| 1910 |- ! [[Akureyri]] | style="text-align: right;"| 12 | style="text-align: right;"| 39 | style="text-align: right;"| 56 | style="text-align: right;"| 187 | style="text-align: right;"| 286 | style="text-align: right;"| 314 | style="text-align: right;"| 545 | style="text-align: right;"| 602 | style="text-align: right;"| 1085 | style="text-align: right;"| 2084 |- ! [[Ísafjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 37 | style="text-align: right;"| 90 | style="text-align: right;"| 218 | style="text-align: right;"| 275 | style="text-align: right;"| 518 | style="text-align: right;"| 839 | style="text-align: right;"| 1220 | style="text-align: right;"| 1854 |- ! [[Reykjavik]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 307 | style="text-align: right;"| 639 | style="text-align: right;"| 1149 | style="text-align: right;"| 1444 | style="text-align: right;"| 2024 | style="text-align: right;"| 2567 | style="text-align: right;"| 3886 | style="text-align: right;"| 6321 | style="text-align: right;"| 11 600 |- ! [[Vestmannaeyjar]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 314 | style="text-align: right;"| 345 | style="text-align: right;"| 770 |- ! [[Eyrarbakki]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 596 | style="text-align: right;"| 760 | style="text-align: right;"| 735 |- ! [[Keflavík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 241 | style="text-align: right;"| 325 | style="text-align: right;"| 340 |- ! [[Hafnarfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 616 | style="text-align: right;"| 600 | style="text-align: right;"| 1547 |- ! [[Akranes]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 622 | style="text-align: right;"| 755 | style="text-align: right;"| 810 |- ! [[Ólafsvík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 219 | style="text-align: right;"| 590 | style="text-align: right;"| 525 |- ! [[Stykkishólmur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 236 | style="text-align: right;"| 310 | style="text-align: right;"| 590 |- ! [[Seyðisfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 377 | style="text-align: right;"| 840 | style="text-align: right;"| 930 |- ! [[Stokkseyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 680 |- ! [[Helissandur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 410 |- ! [[Patreksfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 295 | style="text-align: right;"| 475 |- ! [[Bildudalur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 275 | style="text-align: right;"| 285 |- ! [[Þingeyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 335 |- ! [[Flateyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 250 | style="text-align: right;"| 220 |- ! [[Suðureyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 255 | style="text-align: right;"| - |- ! [[Bolungarvík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 815 |- ! [[Blönduós]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 275 |- ! [[Sauðárkrókur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 410 | style="text-align: right;"| 475 |- ! [[Siglufjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 415 |- ! [[Húsavík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 330 | style="text-align: right;"| 600 |- ! [[Vopnafjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 230 |- ! [[Bakkagerði]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 205 |- ! [[Nes]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 530 |- ! [[Eskifjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 230 | style="text-align: right;"| 425 |- ! [[Buðir]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 245 | style="text-align: right;"| 395 |- ! Island ! style="text-align: right;"| 46 201 (1769) ! style="text-align: right;"| 47 240 ! style="text-align: right;"| 56 035 ! style="text-align: right;"| 59 157 ! style="text-align: right;"| 66 987 ! style="text-align: right;"| 69 763 ! style="text-align: right;"| 72 445 ! style="text-align: right;"| 70 927 ! style="text-align: right;"| 78 470 ! style="text-align: right;"| 85 183 |} {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Jón Jónsson. ''Islands Historie'', København 1895. *Mihhail Steblin-Kamenski. ''Islandi kultuur: ajalooline ülevaade'', Tallinn: Eesti Raamat 1974. * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Jón R. Hjálmarsson. ''History of Iceland: From the Settlement to the Present Day'', Reykjavík: Forlagið/Iceland Review, esmatrükk 1993, uuendatud trükk 2009 *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', University of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. ** Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London: Penguin Books 2001, ISBN 9780140291155. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. 6b0ub4czirg3a3mc8218je2y8335cvs 7230529 7230510 2026-09-07T17:33:52Z Sendrasendra 225202 /* Linnastumine */ 7230529 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. [[1056]]. aastal sai Island esimese [[piiskop]]i, kui ametisse pühitseti [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). 11. sajandi keskpaigas rajati [[Skálholt]]i piiskopkond. Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e. Kümnise kehtestamine oli oluline samm kiriku majandusliku aluse kujunemisel ning mõjutas pikaajaliselt maaomandi ja varanduse jaotust. Gissur Ísleifsson kinkis oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. [[1104]]. aastast allus Islandi kirik [[Lundi peapiiskop]]ile ning [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. [[1106]]. aastal rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Jón Ögmundssoni abiga rajati Põhja-Islandile [[Þingeyrar]]i [[benediktlased|benediktlaste]] klooster [[Húnaflói]] ääres. Umbes 1120. aastal alustatud klooster pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Þorlákur Þórhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Þorlákur ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). 12. ja 13. sajandil suurenes kiriku mõju veelgi. Piiskopid ja teised vaimulikud osalesid poliitikas ning kirik hakkas järk-järgult taotlema suuremat kontrolli kirikuvarade üle. See viis hiljem konfliktideni ilmalike suurmeeste ja kiriku vahel, eriti ''[[staðamál]]''{{'}}i nime all tuntud vaidlustes. Kiriku areng ei olnud algselt täielikult eraldatud ilmalikust võimust: kohalikud vägevad mehed osalesid kirikute rajamises ja kiriku varade haldamises ning piiskopid olid sageli seotud Islandi poliitilise eliidiga. Hiljem suurenes kiriku institutsionaalne iseseisvus. 13. sajandi lõpuks oli kiriku majanduslik ja poliitiline positsioon Islandil märgatavalt tugevnenud. ===Norra laevade talvitumine=== [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Lagunemisaeg ehk Sturlungite ajastu (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite ajastu}} 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses hakkasid Islandi vaba riigi varasemad võimumehhanismid järk-järgult muutuma. ''[[Goði]]''{{'}}d ja nende ''[[goðorð]]''{{'}}id olid endiselt poliitilise süsteemi keskmes, kuid võim koondus üha enam väheste mõjukate suguvõsade kätte. Seetõttu ''goði''{{'}}devahelised konfliktid kasvasid ja nende lahendamisel hakati senisest rohkem kasutama relvastatud jõudu. Umbes 1200. aastast 1260ndateni kestnud perioodi nimetatakse tänapäeva ajalookirjutuses [[Sturlungite ajastu]]ks (islandi keeles ''Sturlungaöld''). Nimetus on hilisem ja selle tänapäevane kasutamine kujunes välja alles varauusajal ja eriti 20. sajandi ajalookirjutuses. Sturlungite ajastu ei olnud üksainus kodusõda, vaid mitme aastakümne jooksul toimunud võimuvõitluste, liitude ja vastasseisude jada. Selle keskmes olid mitmed suured suguvõsad, sealhulgas [[Sturlungid]], ''[[Haukdælir]]'' ([[haukdalirlased]]), ''[[Oddaverjar]]'' ([[oddilased]]) ja ''[[Ásbirningar]]''. Mõjukad juhid kogusid enda ümber relvastatud kaaskondlasi ja konfliktid, mida varem oleks lahendatud õiguslike menetlustega, viisid üha sagedamini vägivallani. Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. 13. sajandi jooksul kasvasid konfliktide ulatus ja osalejate arv ning võim koondus järjest väiksema hulga suurvõimukandjate kätte. Relvastatud kokkupõrked ei piirdunud enam väikeste salkadega, vaid võisid kaasata suuri talupoegade vägesid. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1203–1237], kes sattus oma kirikupoliitika tõttu teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. Üheks oluliseks võimukeskuseks kujunesid [[Sturlungid]]. [[Sturla Þórðarson]]i pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] said vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|[[Christian Krohg]]i joonistus. ''Snorri Sturluson'']] Oluline muutus toimus 1220ndatel, kui Islandi sisepoliitilised võitlused hakkasid üha enam seostuma [[Norra]] kuninga poliitikaga. [[Snorri Sturluson]] sõlmis Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]iga suhteid ning sai kuningaga seotud poliitilise rolli. Hiljem püüdis kuningas Islandi võimuvõitlusi enda huvides ära kasutada ning sidus end mitme Islandi suurvõimukandjaga. See suurendas Norra mõju Islandi poliitikale, kuid ei teinud lõppu kohalikele konfliktidele. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg [[Órækja]] sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja [[Sturla Sighvatsson]]iga. Need tülid, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður ja paljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ning [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. 1230ndatel jätkusid võimuvõitlused, milles senised suguvõsadevahelised konfliktid põimusid võitlusega suuremate võimualade ja poliitilise ülekaalu pärast. [[Sturla Sighvatsson]] püüdis laiendada Sturlungite võimu suurele osale Islandist ning koondas enda ümber ulatusliku toetajate võrgustiku. Tema tegevus viis otsese vastasseisuni teiste suurvõimukandjatega, eelkõige [[Gissur Þorvaldsson]]iga. Võitlus ei piirdunud enam üksikute pealike ja nende lähikondsete tülidega, vaid haaras järjest suuremaid rühmi ja piirkondi. [[1238]]. aastal toimus [[Örlygsstaðiri lahing]], kus Gissur Þorvaldssoni ja [[Kolbeinn ungi Arnórsson]]i juhitud vastasleer alistas Sturla Sighvatssoni väed. Sturla Sighvatsson ja tema isa [[Sighvatur Sturluson]] said lahingus surma. Örlygsstaðiri lahing oli üks Sturlungite ajastu otsustavamaid kokkupõrkeid ning näitas, kui ulatuslikuks olid Islandi võimuvõitlused muutunud. Pärast Örlygsstaðiri lahingut ei taastunud varasem võimutasakaal. Gissur Þorvaldsson tõusis üheks Islandi mõjukamaks võimukandjaks, kuid tema vastasseis teiste juhtidega jätkus. Eelkõige kujunes tema peamiseks vastaseks [[Þórður kakali Sighvatsson]], kes püüdis taastada Sturlungite mõju. Nende võitlus kestis aastaid ning selle käigus toimusid uued relvastatud kokkupõrked ja muutusid senised liidud. Võimuvõitlused olid selleks ajaks seotud ka Norra kuninga poliitikaga. Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] püüdis kasutada Islandi suurvõimukandjate omavahelisi vastuolusid oma mõju suurendamiseks. Islandi pealikud otsisid omakorda kuninga toetust oma konkurentide vastu. Nii muutus Norra kuningas 13. sajandi keskpaigaks Islandi sisepoliitikas uueks osapooleks ning kohalike suurmeeste võimuvõitlus hakkas üha enam seostuma küsimusega Islandi suhtest Norra kuningavõimuga. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas Håkon IV Håkonsson oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. Pikaajaline vägivald nõrgestas ''goðorð''{{'}}idel põhinevat poliitilist süsteemi. [[Alþingi]] ja kohalikud ''þing''{{'}}id säilisid, kuid nende võime tagada õiguskorra toimimine vähenes, samal ajal kui vägevate meeste sõjaline ja majanduslik võim kasvas. Norra kuningas suutis sellises olukorras suurendada oma mõju, pakkudes Islandi võimukandjatele toetust ja sekkudes nendevahelistesse konfliktidesse. 13. sajandi keskpaigaks oli mitme Islandi suurvõimukandja huvides saavutada kuningaga kokkulepe, mis aitaks lõpetada aastakümneid kestnud sisetülid. Sturlungite ajastu ja sellele järgnenud Islandi allumine Norra kuningale kujutasid endast pikaajalist poliitilist muutust, mille käigus senine ''goðorð''{{'}}idel põhinev võimukorraldus nõrgenes ning Norra kuninga mõju Islandil suurenes. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. ===Norra võimu alla sattumine=== Islandi sisemiste võimuvõitluste kõrval suurenes 13. sajandi esimesel poolel järk-järgult Norra kuninga mõju. [[Snorri Sturluson]] viibis 1218–1220 Norras ning aitas ära hoida kuninga kavandatud sõjaretke Islandile. 1220. aasta paiku lubas [[Snorri Sturluson]] Norra kuningale [[Håkon IV Håkonsson]]ile ja tema eestkostjale [[Skúli Bárðarson]]ile aidata kaasa sellele, et islandlased tunnustaksid Norra kuninga ülemvõimu. Snorri ei suutnud ega soovinud seda lubadust täielikult ellu viia. Samasuguseid lubadusi andsid hiljem kuningale ka teised Islandi võimukandjad, sealhulgas [[Sturla Sighvatsson]], [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja [[Gissur Þorvaldsson]]. Norra kuningavõim kasutas selliseid suhteid selleks, et siduda Islandi pealikud oma poliitikaga. Pärast Snorri Sturlusoni tapmist [[1241]]. aastal jätkusid Islandil võimuvõitlused. Eriti tähtsaks vastasseisuks kujunes [[Gissur Þorvaldsson]]i ja [[Þórður kakali Sighvatsson]]i võitlus. [[Þórður kakali]] saavutas [[1246]]. aastal [[Haugsnesi lahing]]us võidu ja tema võimu alla sattus suur osa Islandist. 1250. aastal kutsuti Þórður kuninga käsul Norrasse. Ta viibis seal kuninga teenistuses ja talle anti ülesandeid Norra halduses. Samal ajal tegutses Islandil kuninga huvides [[Gissur Þorvaldsson]], kuid ka tema ei olnud valmis kuninga võimu Islandil tingimusteta kehtestama ning 1254. aastal läks ta kuninga kutsel Norrasse. Mõlema mehe puhul püüdis kuningas nende isiklikke huve ja omavahelisi vastuolusid kasutada Islandi üle suurema kontrolli saavutamiseks. Oluline muutus toimus ka Islandi kirikuelus. 1238. aastal olid nii [[Skálholti piiskop]]i kui ka [[Hólari piiskop]]i tool vakantseks jäänud. Skálholti piiskopiks sai norralane [[Sigvarðr Þéttmarsson]]. Hólari piiskopiks oli algul valitud [[Björn Þorvaldsson]], kuid teda ei pühitsetud ametisse. Ta läks [[Rooma]], et taotleda paavsti sekkumist, kuid suri tagasiteel Islandile. Seejärel määras [[Nidarosi peapiiskop]] Hólari piiskopiks norralase [[Bótólfr]]i. Seni olid Islandi piiskopid üldjuhul kohapeal valitud, kuid nüüd nimetas Nidarosi peapiiskop mõlema piiskopkonna etteotsa esimest korda norralased. 1247. aastal sai Hólari piiskopiks omakorda norralane [[Heinrekr Kársson]]. Kirikliku võimu suurem seotus Norra kirikukorraldusega andis Norra kuningale täiendava võimaluse Islandi poliitikasse sekkuda. [[Heinrekr Kársson]] kujunes üheks Norra kuninga olulisemaks toetajaks Islandil. Ta tegutses aktiivselt kuninga poliitiliste eesmärkide nimel ja sattus konflikti [[Þórður kakali Sighvatsson]]iga. Heinrekri vastuseisu tõttu kutsuti Þórður 1250. aastal Norrasse ja 1249. aastal oli Heinrekr juba kuningale esitanud tema tegevuse kohta kaebusi. Kui [[Gissur Þorvaldsson]] 1254. aastal Norrasse läks, jäi Islandil kuninga huvide edendamine suurel määral teiste kuningameeste ülesandeks. 1250ndatel muutus Norra kuninga sekkumine Islandi asjadesse järjest otsesemaks. 1252. aastal saadeti Islandile [[Gissur Þorvaldsson]], [[Þorgils skarði Böðvarsson]] ja [[Finnbjörn Helgason]], kellele kuningas oli andnud ülesande edendada oma võimu Islandil. Nad sattusid vastasseisu Þórður kakali poolehoidjatega. 1255. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusmehe [[Ívarr Englason]]i, kes pidi koos piiskoppide ja teiste kuninga toetajatega veenma islandlasi kuningale makse maksma. Ívarr tegutses eriti Põhja-Islandil. Tema tegevuse tulemusel nõustusid [[Skagafjörður]]i ja [[Eyjafjörður]]i piirkonna ning suure osa Põhjaveerandkonna elanikud kuningale makse maksma. Kuningas ei pidanud siiski saavutatud tulemust piisavaks ning pidas muu hulgas Gissurit ja Þórður kakalit oma eesmärkide ebaõnnestumise eest vastutavaks. Þórður kakali suri Norras 1256. aastal, enne kui tal õnnestus Islandile tagasi pöörduda. Pärast tema surma tõusis kuninga huvide seisukohast oluliseks tegelaseks noor [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud Håkon IV õukondlane ja tema ustav toetaja. Kuningas andis talle kontrolli Þórður kakali endiste võimualade üle. Þorgils saavutas Põhja-Islandil märkimisväärse mõju, kuid sattus seejärel konflikti [[Þorvarðr Þórarinsson]]iga. Þorgils skarði tapeti 1258. aastal. Pärast Þorgilsi surma pöördus kuningas taas [[Gissur Þorvaldsson]]i poole. 1258. aastal nimetas Håkon IV Gissuri [[jarl]]iks ja andis tema käsutusse Lõunaveerandiku, Põhjaveerandiku ja [[Borgarfjörður]]i. Gissur naasis samal aastal Islandile jarajas endale kuninga nimel tugineva võimukeskuse. Tema tegelik poliitika ei olnud siiski alati kooskõlas kuninga huvidega, sest Gissur püüdis eelkõige kindlustada omaenda võimu Islandil. Norra kuningas püüdis samal ajal kasutada Islandi pealike omavahelisi suhteid ja vastasseise enda mõju suurendamiseks. Islandi juhtivad mehed olid Norraga tihedalt seotud, sest nad reisisid sinna, viibisid kuninga õukonnas ning said temalt tiitleid, võimu ja toetust. Vastutasuks oodati neilt kuninga huvide edendamist Islandil. Nii muutusid kohalikud võimuvõitlused üha enam seotuks Norra kuningapoliitikaga. Pikaajalised sisetülid ja suutmatus saavutada püsivat võimutasakaalu lihtsustasid kuninga sekkumist. 1260ndate alguseks oli Norra kuningavõim saavutanud Islandil juba märkimisväärse mõju. [[Hallvarðr gullskór]] saabus [[1261]]. aastal Islandile kuninga saadikuna ja esitas kuninga nõudmised. Gissur oli sunnitud oma varasemaid kuningale antud lubadusi täitma. Talupoegade seas oli vastuseisu kuningale makstavatele maksudele. Samal ajal suurenes surve saavutada kogu Islandi tunnustus Norra kuninga võimule. Kuningavõimu kehtestamine toimus järk-järgult. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud kuningale truudus- ja maksutõotusi. Seda protsessi seostatakse traditsiooniliselt Vana leppega (''[[Gamli sáttmáli]]'', kuigi see nimetus on ajalooliselt keerulisema kujunemislooga ja 1262–1264 sõlmitud kokkuleppeid võib täpsemalt nimetada [[Gissurarsáttmáli]]ks. Tegu ei olnud üheainsa sündmusega 1262. aastal, vaid mitme piirkondliku kokkuleppe ja vandetõotuse jadaga, mille tulemusel tunnustasid islandlased Norra kuninga ülemvõimu. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma Norra kuningale kindlaksmääratud maksu ja täitma talle truuduskohustust. Vastutasuks pidi kuningas austama Islandi seadusi ja tagama rahu. Samuti nähti ette regulaarne laevaühendus Norra ja Islandi vahel ning islandlaste õiguste säilimine Norras. Kokkulepete oluline osa oli vastastikune kohustus järgida kokkulepitud tingimusi. Norra kuningavõimu kehtestamine ei tähendanud Islandi seniste poliitiliste institutsioonide kohest kadumist. [[Alþingi]] jätkas tegevust ning Island säilitas esialgu oma seadused ja suure osa senistest õigusinstitutsioonidest. Muutus seisnes eelkõige selles, et kõrgeim poliitiline võim ei põhinenud enam üksnes Islandi ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil, vaid Norra kuninga ülemvõimul. Islandist sai Norra kuningriigi maksualune maa ning järgnenud aastakümnetel kujundati selle haldus- ja õiguskorraldus järk-järgult Norra kuningavõimuga tihedamalt seotuks. Aastaid 1262–1264 võib pidada Islandi vaba riigi poliitilise korra lõpuks, kuid Norra kuningavõimu täielik institutsionaalne kinnistumine toimus järk-järgult ka järgnevatel aastakümnetel. Mõnes käsitluses seostatakse ülemineku lõppu ka uue kuningliku seadustiku [[Jónsbók]]i vastuvõtmisega 1281. aastal. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== === Norra võimu alla minek === Sturlungite ajastu lõpuks oli Islandi senine poliitiline kord oluliselt nõrgenenud. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud järk-järgult truudusvande Norra kuningale [[Håkon IV]]-le ja tema pojale [[Magnus VI]]-le. Sellega läks Island Norra kuninga võimu alla ja sellest sai Norra kuningriigi maksualune maa. Tegu ei olnud üheainsa lepinguga, vaid piirkondade kaupa sõlmitud kokkulepete ja antud truudusvannetega. 1264. aastaks oli Islandi vaba riigi senine riigikord lõplikult lõppenud. 1262.–1264. aasta kokkulepete tähistamiseks on traditsiooniliselt kasutatud nimetust "[[Gamli sáttmáli|Gamli sáttmáli]]", kuid säilinud tekstide dateeringu ja autentsuse üle on teadlased vaielnud ja seda nimetust on kasutatud eri ajastute kokkulepete kohta. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma kuningale maksu ja hoiduma vaenutegevusest tema vastu. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja kehtiva õiguse ning kaitsma islandlaste õigusi. Samuti nähti ette islandlaste kaubandus- ja pärimisõiguste säilitamine Norras ning kuninga kohustus tagada ühendus Islandi ja Norra vahel. Lepingu traditsioonilise tõlgenduse järgi lubati Islandile ka iga-aastast laevaühendust, kuid seda kohustust hiljem piisavalt ei täidetud Traditsiooniliselt seostatakse nende kokkulepetega kohustust, et iga talupoeg, kes on kohustatud maksma Alþingile sõitmise toetuseks kogutavat maksu (''[[þingfararkaup]]''), tasuma ka kuningale iga-aastast maksu. Selle suuruseks määrati algselt 8 küünrat Islandi rahasüsttemi järgi. Rahaühik küünar (''alin'') vastas algselt ühe [[küünar|küünra]] villase riide väärtusele. Pärast "Jónsbóki" vastuvõtmist 1281. aastal tõsteti see maks 10 küünrale. Samas seaduseraamatus määrati ka ''þingfararkaup''{{'}}i suuruseks 10 küünart. Uusi makse ei tohtinud kehtestada. Lisaks kohustusid islandlased täitma muid kuninga alamate kohustusi. Vastutasuks lubati islandlastele, et neid ei sunnita ilma erilise põhjuseta Norrasse kohtu ette ilmuma. Erandiks olid inimesed, kelle Islandi [[Alþingi]] oli maalt välja saatnud. Samuti lepiti kokku, et Islandi tähtsamad ametikohad, sealhulgas seadusekuulutaja (hiljem ''[[lögmaður]]'') ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}i amet, antakse võimaluse korral islandlastele. Praktikas nimetati neile ametikohtadele enamasti juhtivate suguvõsade liikmeid, eriti neid, kes olid varem kuulunud ''[[goði]]''{{'}}de hulka või pärinud nende võimupositsioonid. Kokkulepetes nähti ette ka see, et igal aastal pidi Islandile saabuma kuus meresõidukõlblikku laeva. Islandlaste pärandvara Norras pidi jääma nende õigetele pärijatele, sõltumata sellest, kui kaua pärandi vastuvõtmisega aega läheb. Samuti kaotati ''[[landaurar]]'', Norras sadamasse saabumisel võetav tasu (½ marka ehk 8 loodi hõbedat), ja islandlastele lubati Norras selliseid õigusi, nagu neil oli seal varem kõige soodsamal ajal olnud. Kuningas pidi tagama islandlastele rahu ja nende endi seaduste kehtimise. Islandlased kohustusid jääma kuningale truuks seni, kuni kuningas ja tema järglased täitsid kokkulepitud tingimusi; nende rikkumise korral võisid islandlased oma truuduskohustusest vabaneda. Need tingimused on säilinud keskaegsete kokkulepete traditsioonilises tekstis, mille kujunemise ja dateeringu suhtes on allikakriitilisi probleeme. Kuningas ei täitnud neid tingimusi. Laevad jäid sageli saabumata ning ''[[sýslumaður]]''{{'}}id ja seadusekuulutajad olid sageli välismaalased. Kuninga maksukogujad ja väejuhid (''hirðstjóri''{{'}}d), olid samuti sageli välismaalased ning võisid peale selle olla korrumpeerunud ja tegelda väljapressimisega. === Haldus ja õigus === Norra kuningavõimu kehtestamise järel hakati Islandi senist ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil põhinevat poliitilist korraldust järk-järgult asendama kuningliku haldusega. Seniste kohalike võimukeskuste asemele kujunesid kuninga ametnike hallatavad piirkonnad ning senist ''[[þing]]''{{'}}idel põhinenud haldus- ja kohtukorraldust hakati asendama ''[[sýsla]]''{{'}}de süsteemiga. Muutus ei toimunud korraga, vaid kujunes välja järgnevate aastakümnete jooksul. [[Gissur Þorvaldsson]]i surmaga [[1268]]. aastal lõppes Islandi [[jarl]]ivõimu ajastu, sest pärast teda ei määratud Islandile enam uut jarli. Kuningavõimu tugevnemisega kadus järk-järgult ka kohalike ''[[goði]]''{{'}}de poliitiline võim. 1270ndatel kujunes välja süsteem, milles kohalikku haldust korraldasid kuninga ametnikud, eelkõige ''[[hirðstjóri]]''{{'}}d ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}id. [[Alþingi]] säilis, kuid selle ülesanded ja korraldus muutusid. See jätkas tegevust kohtu- ja seadusandliku koguna, kuid tegutses nüüd kuningavõimu raamistikus. [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda säilitas seadusandlikud ülesanded, kuid selle koosseis ja roll erinesid vaba riigi aegse Lögrétta omast. Seniste ''goði''{{'}}de asemel hakkasid Lögréttasse kuuluma kuningavõimu ajal ametisse määratud ''[[lögréttumaður]]''{{'}}id. Norra kuningavõimu kehtestamisega hakati Islandi senist "[[Grágás]]il" põhinenud õiguskorraldust asendama Norra õigusest lähtuvate seadustega. Esimene uus kuninglik seaduseraamat oli "[[Járnsíða]]". [[Sturla Þórðarson]] osales tõenäoliselt selle koostamises. Ta tõi selle seaduseraamatu [[1271]]. aastal Norrast Islandile. "Járnsíða" võeti Islandil vastu järk-järgult aastatel 1271–1273. See põhines suurel määral Norra õigusel ning pidi asendama vaba riigi aegse "Grágási", kuid tekitas islandlastes vastuseisu, sest uued õigusnormid erinesid oluliselt varasemast Islandi õigusest. Sturla Þórðarson oli [[Norra]]s kuningas [[Magnus Lagabøte]] juures ning sai tema usaldusisikuks, [[skald]]iks ja saagakirjutajaks. Pärast kuningas Håkon IV surma [[1263]]. aastal kirjutas Sturla kuninga elust teose "[[Hákonar saga Hákonarsonar]]". Hiljem kirjutas ta ka Magnus Lagabøte valitsemist käsitleva saaga. Alþingi tegevust juhtisid pärast Islandi allutamist Norra kuningale kuninga nimetatud ''[[lögmaður]]''{{'}}id. Amet kujunes välja vaba riigi aegse ''lögsögumaður''{{'}}i ehk seadusekuulutaja ameti põhjal. ''Lögmaður'' oli Islandi kõrgeim õigusametnik. [[Sturla Þórðarson]] sai [[1272]]. aastal kogu Islandi ''lögmaður''{{'}}iks ja jäi sellesse ametisse kuni 1277. aastani. Siis jagati Island kaheks ''[[lögdæmi]]''{{'}}ks. Lõuna- ja Ida-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks sai [[Jón Einarsson]] ning Põhja- ja Lääne-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks Sturla Þórðarson. Sturla jäi sellesse ametisse kuni [[1282]]. aastani. "Járnsíða" aegse Alþingi koosseisu kuulusid ''[[sýslumaður]]''{{'}}ite nimetatud ''nefndarmaður''{{'}}id. Neid oli 140 ja nende hulgast määras ''lögmaður'' (või kaks ''lögmaður''{{'}}it) Lögréttasse 36 meest. "Jónsbókiga" muudeti seda korda: alates 1281. aastast nimetasid ''[[sýslumaður]]''{{'}}id Alþingile ''nefndarmaður''{{'}}iteks 84 talupoega , kelle hulgast määrasid kaks ''[[lögmaður]]''{{'}}it 36 meest Lögréttasse. Kuningavõimu algatatud seadused vajasid Alþingi heakskiitu ja Lögrétta vastu võetud seadused kuninga kinnitust. [[Magnus Lagabøte]] jätkas Norra kuningriigi õiguskorralduse ühtlustamist. "[[Jónsbók]]" koostati Járnsíða puuduste parandamiseks ja Islandi olude paremaks arvestamiseks. Selle tõid Norrast Islandile kuninga esindajad [[1280]]. aastal. Jónsbók võeti [[Alþingi]]l muudatustega vastu [[1281]]. aastal. [[Jón Einarsson]]i järgi, kes oli üks selle Islandile toonud kuninga esindajatest, hakati seda peagi nimetama "Jónsbókiks". See jäi Islandi peamiseks seaduseraamatuks väga pikaks ajaks ja kujundas Islandi õiguskorraldust kuni varauusajani. Raamatu tekst on säilinud. Selle sätted käsitlevad muu hulgas makse ja muid kohustusi kuninga ees. Maksukorraldus muutus. Kuninga maksuks määrati 10 küünart senise 8 küünra asemel. Ka ''[[þingfararkaup]]''{{'}}i suuruseks kehtestati 10 küünart. Maksu võis tasuda ka Islandil tavapärastes kaupades, sealhulgas villases riides, villas ja nahkades. === Kaubandus ja laevaühendus === Norra võimu alla minekuga muutusid ka Islandi väliskaubanduse tingimused. Island sõltus suurel määral ühendusest Norraga, sest kõiki vajalikke kaupu ei suudetud ise toota. Norra kuninga ja islandlaste kokkulepetes oli ette nähtud regulaarne laevaühendus, kuid seda kohustust järjepidevalt ei täidetud. 1262. aasta kokkuleppe kohaselt pidi kuningas tagama, et järgneva kahe aasta jooksul purjetaks Norrast Islandile kuus kaubalaeva; pärast seda tähtaega pidid kuningas ja "parimad islandlased" (''bestu menn'') iga-aastases laevade arvus omavahel kokkuleppele jõudma. Vaba riigi ajal sõitsid Islandile Norra eri sadamatest kaupmehed, kes kauplesid suhteliselt vabalt. Pärast Islandi allutamist Norra kuningale hakkas kuningavõim käsitama Islandiga kauplemist üha enam kuningliku eesõigusena. Eesmärk oli koondada kaubandus kuninga kontrolli alla ja saada sellest tollide ja muude maksude kaudu tulu. 1294. aastal määras Norra kuningas [[Bergen]]i ametlikult Põhja-Atlandi saarte, sealhulgas Islandi peamiseks kaubandussadamaks. Praktikas tähendas see, et Islandi ja Norra vaheline kaubandus koondus üha enam Bergeni kaudu toimuvasse kaubandussüsteemi. 13. sajandi lõpuks oli Bergenist saanud Islandi peamine kaubanduspartner ja vahenduskeskus. Island sõltus suurel määral väliskaubandusest, sest teravilja, puitu, metalli ja paljusid muid vajalikke kaupu tuli sisse vedada. Samal ajal muutus laevaühendus Norraga ebaregulaarseks. Et laevaliiklust ja kaubandust hakkasid üha enam korraldama Norra kuningavõim ja Norra kaupmehed, vähenes islandlaste võimalus mõjutada väliskaubanduse tingimusi ja kaubandussidemete korraldust. See suurendas Islandi sõltuvust Norra kaudu toimuvast kaubavahetusest ning muutis saare varustamise ebaregulaarse laevaühenduse poolt haavatavamaks. 14. sajandil muutus laevaühendus veelgi ebakindlamaks. Traditsiooniliste andmete kohaselt saabus 1324. aastal Islandile üks laev, 1326. aastal ei saabunud ühtegi, 1333. aastal saabus üks, 1350. aastal ei saabunud ühtegi ja 1375. aastal samuti mitte ühtegi. 1324. aastal saabus laeval koos teiste reisijatega Islandile ka [[Hólari piiskop]] [[Lárentíus Kálfsson]]. 1326. aastal jäi laevade puudumise tõttu Hólari piiskopkonnas isegi veinist puudu ja allikate kohaselt tuli seetõttu jumalateenistustel veini asemel muid lahendusi kasutada. Hiljem laevaühendus siiski taastus ja 1340ndatel saabus Islandile mõnel aastal märksa rohkem Norra laevu. ===Kiriku võimu tugevnemine=== [[Pilt:Iceland Virgin Retable 1300s.JPG|pisi|Islandi tiibaltar [[Neitsi Maarja]] kujutisega. Umbes 1275–1300]] Pärast Islandi minekut Norra kuninga võimu alla tugevnes märgatavalt ka kiriku iseseisev võim. Islandil tegutsesid endiselt kaks piiskopkonda ([[Skálholti piiskopkond]] ja [[Hólari piiskopkond]]), kuid suhted kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahel muutusid üha pingelisemaks. Piiskopid püüdsid kirikut ilmalikust mõjust vabastada ning laiendada oma kontrolli kirikuvara, vaimulike ja kiriklike õigusküsimuste üle. Et piiskopid ei kuulunud enam [[Lögrétta]] koosseisu, keskendusid nad kiriku majandusliku ja õigusliku iseseisvuse tugevdamisele. [[Skálholti piiskop]] [[Árni Þorláksson]] [1269–1298], kelle hüüdnimi oli ''Staða-Árni'' 'Kirikumõisate Árni', sai selles protsessis keskseks tegelaseks. Tema tegevuse algusaastatel toetas teda kuningas [[Magnus VI Lagabøte]], kes suri 1280. 1275. aastal õnnestus Árnil kehtestada uus kiriklik õiguskoodeks ''[[kristinréttur]]'', mis suurendas märkimisväärselt piiskoppide võimu. See reguleeris muu hulgas abielu-, pärimis- ja kõlblusküsimusi ning laiendas kirikukohtute pädevust valdkondadesse, mis olid varem kuulunud peamiselt ilmaliku õiguse alla. Samuti kinnitati selles vaimulike tsölibaadikohustus, kuigi praktikas ei kadunud vaimulike kooselu naistega kohe. Kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahelist võitlust kirikute ning nende varade kontrolli üle nimetatakse ''[[staðamál]]''{{'}}iks. Konflikti keskmes olid ''[[staður]]''{{'}}id ehk kirikumõisad. Paljud kirikud olid rajatud suurmaaomanike maadele ja nende asutajad või pärijad olid säilitanud õiguse kasutada osa kirikute tuludest. Piiskopid püüdsid aga saavutada kirikute ja nende varade täielikku allutamist kiriklikule võimule. Võitlus algas juba 12. sajandi lõpul piiskop [[Þorlákur Þórhallsson]]i ajal, kuid jõudis haripunkti Árni Þorlákssoni reformide käigus. Kiriklike sanktsioonide, poliitilise surve ja kuningavõimu toetuse abil anti kirikumõisad järk-järgult ilmalike omanike käest kiriku kontrolli alla. Sama poliitikat viis oma piiskopkonnas ellu [[Hólari piiskop]] [[Jörundur Þorsteinsson]] (1267–1313). Konflikt lahenes 1297. aastal [[Ögvaldsnesi kokkulepe|Ögvaldsnesis sõlmitud kokkuleppega]], mis saavutati Hólari piiskopi [[Jörundur Þorsteinsson]]i ja Norra kuninga [[Eirik Magnusson]]i osalusel. Selle järgi jäid ilmalike omanike valdusse need kirikumaavaldused, mille tuludest kuulus neile vähemalt pool, ülejäänud läksid piiskoppide kontrolli alla. Kokkulepe tugevdas kiriku sõltumatust ilmalikest võimukandjatest ning kujunes oluliseks etapiks kiriku ja suurmaaomanike pikaajalise vastasseisu lõpetamisel. Selle üks tagajärg oli preestrite ametisse nimetamise allutamine piiskoppide kontrollile. Samuti laienes kirikukohtute pädevus märgatavalt: nende võim ei piirdunud enam üksnes vaimulike ja kirikuvaraga seotud küsimustega, vaid hõlmas ka abielu- ja kõlblusasju. Et selliste rikkumiste eest määrati sageli suuri rahatrahve, hakati neid leevendama erandlubade ehk [[dispensatsioon]]ide ja [[indulgents]]ide abil. Indulgentsid võeti Islandil kasutusele 1275. aastal ning neist kujunes aja jooksul üks kiriku tähtsamaid tuluallikaid. 14. sajandi alguseks oli Islandi kirik kujunenud üheks maa olulisemaks majanduslikuks ja poliitiliseks jõuks. Kiriku valdusesse koondus palju maad ja muud vara ning piiskoppide mõju ulatus kaugemale usuelust, hõlmates ka abielu-, pärimis- ja moraaliküsimusi. Kiriku rikkus põhines maavaldustel, rendituludel, kümnisel, trahvidel, pärandustel ja muudel kiriklikel tuludel, mis andsid talle tugeva majandusliku aluse. 14. sajandi alguses Islandi kiriklik ja vaimulik elu elavnes. Seda perioodi seostatakse muu hulgas mitme silmapaistva piiskopiga, eelkõige Hólari vaga ja õpetatud piiskopi [[Lárentíus Kálfsson]]iga [1324–1331]. Rajati kaks uut kloostrit ja tugevnes [[Guðmundur Arason]]i austamine pühakuna. === Ilmaliku võimu koondumine === Ka ilmalikus valitsemises ilmnesid allakäigu märgid. Mõned suguvõsad koondasid enda kätte märkimisväärse jõukuse ja mõjuvõimu. Nii tõusid esile näiteks [[Vatnsfirðingid|Vatnsfirðingite]] suguvõsa ning [[Björn Jórsalafari]], [[Loftur Guttormsson]] ja [[Björn Þorleifsson]] (suri 1467). Björn Jórsalafari tütar [[Kristín Björnsdóttir]] (hüüdnimega Vatnsfjarðar-Kristín) oli Björn Þorleifssoni ema. Björn Þorleifsson abiellus [[Loftur Guttormsson]]i tütre [[Ólöf Loftsdóttir]]iga, sidudes kaks vägevat suguvõsa. Paistab, et nad tegutsesid enamasti üheskoos kuninga ametnikega, mitte nende vastu. Mitmed neist, sealhulgas Björn Þorleifsson ise, täitsid ka kuninga 'määratud ''[[hirðstjóri]]'' (asehalduri) ametit. Just selles rollis hukkus Björn Þorleifsson 1467. aastal. Ta tapeti [[Rifil Snæfellsnes]]il inglise kaupmeeste poolt. See vallandas Taani-Norra ja Inglismaa vahelise pikaajalise konflikti, mis Islandi ajaloos kannab [[inglaste sajand]]i nime.<ref> [https://www.historytoday.com/archive/feature/icelands-english-century Iceland's English Century], History Today.</ref> ===Muutused=== Norra kuninga võimu kehtestamisega muutus Islandi poliitiline ja ühiskondlik korraldus järk-järgult. Kuningavõim tõi Islandile püsivama täidesaatva halduse, regulaarse maksustamise ja Norra kuningriigi õiguskorraldusega seotud seadused. Seetõttu vähenes kohalike võimukandjate poliitiline iseseisvus ja Islandi valitsemine muutus varasemast tsentraliseeritumaks. Samal ajal säilisid Alþingi ja mitmed Islandi enda poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, nii et kohalik autonoomia täielikult ei kadunud. 13. ja 14. sajandil toimusid muutused ka Islandi ühiskondlikus ja majanduslikus korralduses. Suurmaaomanikud ja kirik suurendasid oma maaomandit ja rentnike arv kasvas. Järk-järgult kujunes välja mõisamajandusele sarnane tootmisviis, milles üha suurem osa põllumajandustoodangust põhines rentnike tööl. Norra kuninga maksude ja muude kohustuste korrapärase kogumise vajadus aitas sellele arengule kaasa, kuid maa ja majandusliku võimu koondumine oli pikemaajaline protsess, mis oli alanud juba enne Islandi allutamist Norra kuningale. == Taani võimu aeg (1380–1918) == 1380. aastal ühendati Norra (koos Islandiga) ja Taani ühise kuninga [[Olav IV]] võimu alla. See personaalunioon kestis kuni 1814. aastani. Kiriku juhtkond muutus üha ilmalikumaks. Islandi [[annaalid]]es sagenesid teated kirikutegelaste võimuvõitlusest, kõlvatust käitumisest ja ahnusest. Piiskoppide hulgas oli palju välismaalasi, näiteks Taanist pärit [[Jón Gerreksson]], kes oli varem olnud [[Uppsala peapiiskop]], kuid sealt ametist tagandatud. Hólari eriti võimujanuliste piiskoppide [[Ólafur Rögnvaldsson]]i [1459–1499] ja [[Gottskálk Nikulásson]]i (suri 1520) ning Skálholti piiskopi [[Stefán Jónsson]]i [1491–1518] ajal jõudsid kuritarvitused haripunkti. [[1513]]. aastal püüdsid Islandi pealikud piiskoppide võimu piirata. 26 pealikku koostasid nn [[Leiðarhólmi otsus]]e ([[Leiðarhólmsskrá]]), kuid ettevõtmine ebaõnnestus, sest see ei leidnud toetust ei ülejäänud elanikkonna ega kuninga esindaja poolt. [[Pilt:Hekla (A. Ortelius) Detail from map of Iceland 1585.jpg|pisi|Detail [[Abraham Ortelius]]e 1585. aasta Islandi kaardilt, millel on kujutatud purskavat [[Hekla]] vulkaani]] Üks peamine põhjus, miks Island sel ajajärgul alla käima hakkas, olid korduvad loodusõnnetused: [[maavärin]]ad, [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], ikaldused ja epideemiad. Kõige rängem neist oli ''[[svartidauði]]'', katkuepideemia aastatel 1402–1404. Traditsiooniliselt on Islandi ajalookirjutuses hinnatud, et see nõudis kuni kahe kolmandiku elanikkonna elu. Uuemad uurimused on seda hinnangut siiski oluliselt allapoole korrigeerinud: [[Gunnar Karlsson]]i ja [[Helgi Skúli Kjartansson]]i 1994. aasta uurimuse ning [[Chris Callow]]' ja [[Charles Evans]]i 2016. aasta analüüsi kohaselt jäi tegelik suremus tõenäoliselt 25–45% vahele, võib-olla isegi alla 25%.<ref>Chris Callow, Charles Evans. The mystery of plague in medieval Iceland. – ''Journal of Medieval History'', 2016, 42 (2).</ref> Seega oli rahvaarvu langus tõenäoliselt tagasihoidlikum, kui eeldab vanem, laialdaselt tsiteeritud hinnang "umbes 25 000–30 000 inimeseni". 15. sajandi jooksul rahvaarv küll taas kasvas, kuid kahanes uuesti suure katku (''[[plágan mikla]]'') ajal aastatel 1493–1494. Ka selle epideemia suremust hinnatakse tänapäeval mõõdukamaks (umbes 25–45%) kui varasemas ajalookirjutuses. Selliste katastroofide ja kehva valitsemise tagajärjel hävis suur osa varasemast jõukusest ja ainelisest kultuurist. Kui islandlaste endi kaugkaubandus ja kaubalaevandus 12.–13. sajandil taandus, suurenes Norra kaupmeeste roll ning hiljem läks Islandi väliskaubandus üha enam välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Kuningad hakkasid käsitama Islandit tuluallikana, mida tuleb maksimaalselt ära kasutada. 15. sajandi alguses sattus Islandi kaubandus peamiselt Inglise kaupmeeste ja [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] kontrolli alla. Peale selle läks oluline osa kalandusest ja sellest saadavast tulust välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Hansa kaupmehed rajasid 1500. aasta paiku Islandile tugipunkte ja kasutasid islandlasi vähetasustatud tööjõuna. ===Reformatsiooniaeg (1550. aastast)=== [[Pilt:Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg|pisi|[[Abraham Ortelius]]e Islandi kaart. Umbes 1590]] Katoliku kirik oli islandlaste teadvusse sügavalt juurdunud. Kui piiskopid olid islandlased, olid nad tähtsaimate võimukandjatena ka vastukaal välismaistele ametnikele. Sellepärast põrkus [[reformatsioon]] suure osa islandlaste tugevale vastuseisule. Reformatsiooni varajasteks märkideks Islandil on traditsiooniliselt peetud preester [[Jón Einarsson]]i jutlust Skálholti kirikus umbes 1530. aastal (selle loo ajalooline usaldusväärsus on teadlaste seas vaieldav), [[Oddur Gottskálksson]]i salaja tehtud Uue Testamendi tõlget ning [[Gissur Einarsson]]i tagasipöördumist Hamburgist. Gisurr oli Hamburgis õppimise ajal saanud mõjutusi luterlusest ja pooldas salaja reformatsiooni. [[1539]]. aastal, kui Skálholti piiskop [[Ögmundur Pálsson]] oli kõrge ea ja halvenenud nägemise tõttu oma ametist loobumas, soovitas ta Gisurri oma järglaseks. Kuningas kinnitas Gisurri Ögmunduri järglaseks 1540. aastal. Kuigi tema ametiaeg algas siis, pühitseti ta Skálholti piiskopiks alles 1542. aastal Kopenhaagenis. Ögmundur ja Hólari piiskop [[Jón Arason]] olid aga reformatsiooni vastu. [[1541]]. aastal saabus Islandile Taani kuninga saadik koos sõduritega ning Ögmundur võeti kinni ja viidi Taani. Ta suri teel Kopenhaagenisse. See võimaldas Gisurril Skálholti piiskopkonnas reformatsiooni edendada, kuid luterlus ei levinud kohe kogu Islandile. Hólari piiskopkond jäi endiselt katoliiklikuks ja seda juhtis Jón Arason. Gisurr Einarsson suri [[1548]]. aastal. Tema järglaseks valiti luterlane [[Marteinn Einarsson]], kes pühitseti piiskopiks [[1549]]. aastal Kopenhaagenis. Jón Arason püüdis seejärel taastada katoliku kiriku mõju ja sattus üha teravamasse vastasseisu Taani kuninga ja tema toetajatega. Ta võttis oma kontrolli alla suure osa Islandi kiriklikust elust ja püüdis taastada katoliiklikku korda. [[1550]]. aastal võeti Jón Arason koos oma kahe poja, Ari ja Björniga vangi ja nad hukati [[7. november|7. novembril]] Skálholtis pea maharaiumise teel. Jón Arasoni hukkamist on traditsiooniliselt peetud Islandi reformatsiooni otsustavaks pöördepunktiks. Pärast Jón Arasoni surma kõrvaldati organiseeritud vastupanu reformatsioonile ja [[1552]]. aastal võeti ka Hólari piiskopkonnas vastu luterlik kirikukord. Sellega oli reformatsiooni institutsionaalne põhietapp Islandil lõpule jõudnud, kuid luterluse tegelik juurdumine ühiskonnas kestis veel aastakümneid. Hólari piiskop [[Ólafur Hjaltason]] andis [[1555]]. aastal välja evangeelse kirikukäsiraamatu ja [[lauluraamat]]u ning jumalateenistusi hakati pidama protestantliku korra kohaselt. Reformatsiooni kinnistamisel etendasid hiljem olulist osa Skálholti piiskopid [[Gísli Jónsson]] ([[1558]]–[[1587]]) ja [[Oddur Einarsson]] ([[1589]]–[[1630]]) ning eelkõige Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]] ([[1571]]–[[1627]]). Guðbrandur andis usinal välja islandikeelset vaimulikku kirjandust. [[1584]]. aastal ilmus tema toimetatud Islandi esimene täielik [[piiblitõlge]]. Reformatsioonijärgsetel aastakümnetel ilmus islandi keeles ka arvukalt [[lauluraamat]]uid, kirikukäsiraamatuid ja muud vaimulikku kirjandust. Kirikukorralduse aluseks oli esmalt [[1537]]. aastal Taanis välja antud kirikukorraldus, mida Islandil hakati rakendama järk-järgult. [[1607]]. aastal anti välja muudetud ja täiendatud Taani kirikukorraldus. Ilmalik valitsemine ja seadusandlus jätkusid suuresti varasemate institutsioonide kaudu, kuigi need allusid nüüd Taani kuninga võimule. === Taani kaubandusmonopoli aeg (1602–1786) === [[Pilt:1761_Homann_Heirs_Map_of_Iceland_"Insulae_Islandiae"_-_Geographicus_-_Islandiae-hmhr-1761.jpg|pisi|Islandi haldusjaotus 1761. aastal]] 17. sajandi alguses hakati Islandi suhtes ajama [[merkantilism|merkantilistlikku]] majanduspoliitikat, mille keskne osa oli Islandiga kauplemise ainuõiguse andmine piiratud ringile Taani alamatele. Selle eesmärk oli muuta tagasihoidliku mahuga Islandi kaubandus majanduslikult tasuvaks ja samal ajal vältida kuritarvitusi, mis olid varem tulenenud islandlaste sõltuvusest väliskaupmeestest. Süsteemi eeldatavad eelised olid järgmised: *kroon sai kindla tulu kaubandusõiguse eest makstavate tasude näol; *kaupmehed ei pidanud taluma nii suurt konkurentsi, et meresõidu- ja kaubanduskulud ei oleks end ära tasunud; *islandlastele pidi olema tagatud regulaarne kaubandusühendus, vajalike kaupade varustuskindlus (nii koguse kui ka kvaliteedi poolest) ja võimalus oma toodangut müüa.<ref>Jón Jónsson 1895: 537.</ref> Kaubandusmonopoli suurim oht seisnes siiski selles, et kaupmehed võisid konkurentsi puudumist enda huvides ära kasutada. 20. aprillil 1602 andis kuningas [[Christian IV]] [[Kopenhaagen]]i, [[Helsingør]]i ja [[Malmö]] kodanikele privileegikirja, millega neile anti ainuõigus Islandiga kauplemiseks väikese tasu eest kroonile. (Juba 1603. aastal tegeles Islandi- kaubandusega [[Islandske Kompagni]]. 1619. aastal korraldati kompanii tegevus ümber ja sellele anti uued privileegid. Alates 1620. aastast oli Islandi-kaubandus lubatud ainult Kopenhaageni kaupmeestele.)<ref>Bjørn Teitsson 1977: 90. Vt ka: Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund: Ekonomisk-historiska föreningen 1983.</ref> Algses privileegikirjas põhjendas kuningas seda otsust sellega, et välismaised kaupmehed olid Islandi kaubandusest märkimisväärset kasu saanud ning nüüd pidid sellest eelisest osa saama eelkõige tema enda alamad, kellel olevat piisavalt laevu ja kaupu sellise ettevõtmise korraldamiseks.<ref>Jónsson 1895: 539.</ref> Islandlaste kaitseks kaupmeeste võimalike kuritarvituste eest sätestati, et kaupmehed peavad varustama Islandit heade, võltsimata ja riknemata kaupadega ning rikkumiste korral vastutama selle eest kuninga ees. Samuti ei tohtinud nad kaupade hindu omavoliliselt tõsta, vaid pidid müüma neid senise Islandi tava kohaselt. Kasutada tuli Islandi küünart, mõõte ja kaalusid ning kõik kaupmeeste ja islandlaste vahelised vaidlused tuli lahendada [[Alþingi]]l.<ref>Jónsson 1895: 540. Vt ka: ''Lovsamling for Island'', I kd, lk 139–141.</ref> Kuigi islandlaste huvid olid paberil hästi kaitstud, olid nad konkurentsita tegutsevate kaupmeeste omavoli ees suuresti kaitsetud. ==="Türklaste" röövretk=== {{Vaata|Tyrkjaránið}} 1627. aasta suvel korraldasid Põhja-Aafrika [[korsaar]]id Islandile rüüsteretke, mida Islandi ajaloos tuntakse nimega ''[[Tyrkjaránið]]'' 'türklaste röövretk'. Ründajaid oli kahest korsaarikeskusest: üks rühm lähtus [[Salé]]st Marokos ja teine [[Alžiir]]ist. Salé rühm, mida juhtis Hollandi päritolu korsaar [[Jan Janszoon]] ehk [[Murat Reis]], maabus [[20. juuni]]l [[1627]] [[Grindavík]]is, võttis inimesi vangi ja rüüstas asulat, kuid ei suutnud [[Bessastaðir]]it vallutada ja läks Salésse tagasi. Alžiiri rühm ründas juuli alguses [[Austfjirðir]]i piirkonda ja [[16. juuli]]l [[Vestmannaeyjar]]it, kus rüüstati [[Heimaey]]d kolm päeva. Kokku võeti rüüsteretkedel vangi umbes 400 inimest ja tapeti umbes 30–50 inimest. Vangid viidi Põhja-Aafrikasse ja müüdi orjadeks. Osa neist vabastati hiljem lunaraha eest, kuid enamik ei pöördunud Islandile tagasi. Sündmuse üks tähtsamaid kaasaegseid allikaid on Vestmannaeyjari pastori [[Ólafur Egilsson]]i vangipõlvelugu. Nimetus ''Tyrkjaránið'' ei tähenda, nagu ründajad oleksid olnud türklased: Põhja-Aafrika moslemeid ja korsaare nimetati tol ajal türklasteks. === Absoluutse monarhia aeg === ====Absoluutse momarhia kehtestamine==== 13. oktoobril 1660 tunnistasid seisused Taani kuninga võimu pärilikuks, lõpetades senise korra, mille järgi kuninga valis aadlikest koosnev riiginõukogu. 1661. aastal kehtestati Taani ja Norra kuninga [[Frederik III]] valitsetud [[Taani-Norra riik|Taani-Norra riigis]] [[absoluutne monarhia]]: seisused andsid seisused kuningale vandega praktiliselt piiramatu võimu. See ei olnud enam piiratud seisuste kogude ega riiginõukoguga.<ref name="eirikur">Eiríkur Þ. Einarsson. [https://eirikur.is/minnisvardar/vesturland/kopavogur-minn/?utm Kópavogur].</ref> Samal aastal kehtestati absoluutne monarhia ka Norras. Et Frederik III oli Taani ja Norra kuningas ja Island oli Norra krooni all olev maa, sooviti saada ka islandlastelt tunnustus tema absoluutsele kuningavõimule. 1662. aasta kevadel saabusid Islandile kirjad, milles nõuti esindajate saatmist Alþingile, et nad tunnustaksid Frederik III-t päriliku kuningana.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Neis kirjades ei mainitud absoluutse monarhia kehtestamist.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Alþingi esindajad märkisid seepeale, et eraldi päriliku kuninga tunnustamine pole vajalik, sest Island kuulus Norra kuningriiki, mis oli juba pärilik monarhia.<ref name="visinda">[https://www.visindavefur.is/svar.php?id=61371&utm Hvers vegna var Kópavogsfundurinn haldinn og hver var tilgangurinn með honum?], Vísindavefurinn, 8.12.2012.</ref> Samal aastal saadeti Islandile kuninga esindaja, Islandi [[läänimees]] [[Henrik Bjelke]]. Kuninga korralduse kohaselt pidi ta saama islandlastelt truudusvande Frederik III-le ja tema pärijatele.<ref name="eirikur" /> Bjelke laev viibis kolm nädalat, ja kui tema laev tema laev [[Skerjafjörður]]is maabus, oli [[Alþingi]] koosolek juba lõppenud, mistõttu ei saanud ta kavandatud toimingut seal läbi viia.<ref name="eirikur" /> Esimese asjana saatis ta 12. juulil ametnikele kirja, käskides neil ilmuda 26. juuliks [[Bessastaðir]]isse.<ref name="eirikur" /> Pühapäeval, 27. juulil pidid vanded olema alla kirjutatud.<ref name="eirikur" /> ''Lögmaður'' [[Árni Oddsson]] kutsus aga kohtu- ja rahvakoosoleku [[Kópavogur]]isse kokku alles 28. juuliks.<ref name="eirikur" /> On viiteid sellele, et Árni Oddsson ja piiskop [[Brynjólfur Sveinsson]] püüdsid kaitsta maa vanu õigusi.<ref name="eirikur" /> [[Vallholti annaalid|Vallholti annaal]]i teatel oli sel päeval selge ja päikesepaisteline ilm.<ref name="eirikur" /> [[Kópavoguri þing|Kópavoguri ''þing''{{'}}il]] ([[Kópavogsfundinn]]) andsid Islandi esindajad [[Frederik III]]-le ja tema pärijatele truudusvande ning tunnustasid teda päriliku isanda ja absoluutse suveräänina (''erfðaherra'' ja ''absolut soverejn'').<ref name="eirikur" /> Kópavoguri ''þing''{{'}}il andis truudusvande ja kirjutas sellele alla 109 meest.<ref name="eirikur" /> Nende hulgas olid mõlemad Islandi piiskopid, mõlemad ''[[lögmaður]]''{{'}}id, 42 pastorit ja praosti, 17 ''[[sýslumaður]]''{{'}}it ja 43 ''[[lögréttumaður]]''{{'}}it ja talupoega, samuti ülemaalise ''þing''{{'}}i kirjutaja (''landþingsskrifari''), endise kloostrivara haldur (''klausturhaldari'') ja habemeajaja (''bartskeri'').<ref name="eirikur" /> [[Fitja annaalid|Fitja annaal]]i teatel järgnes pidusöök ja ööni kestnud pidu.<ref name="eirikur" /> Mängiti viiulit ja trompetit, lasti aupauke, öösel toimus ilutulestik.<ref name="eirikur" /> Islandi esindajate truudusvanne ei tähendanud, nagu nad oleksid soovinud loobuda kogu senisest õiguskorrast. Nad esitasid kuningale palvekirjad (''bænaskrár''), milles palusid säilitada Islandi vanad seadused ja ajaloolised õigused ning hoiduda uutest koormistest.<ref name="eirikur" /> Palvekirjades mõeldi vanade seaduste ja õiguste all Islandi senist õiguskorda ja ajaloolisi õigusi, mida hilisemates käsitlustes on seostatud ka [[Gamli sáttmáli]] (vana lepingu) traditsiooniga. Selle traditsiooni kohaselt oli Island 13. sajandil tunnustanud Norra kuninga ülemvõimu vastastikuste kohustuste alusel. Palvekirjades rõhutati Islandi vaesust ja väljendati vastuseisu uutele maksudele.<ref name="eirikur" /> Absoluutset monarhiat palvekirjades ei mainitud.<ref name="eirikur" /> Seetõttu ei ole Kópavoguri sündmust kõige täpsem käsitada lihtsalt senise õiguskorrast loobumisena ja absoluutse monarhia tingimusteta vastuvõtmisena. Mõned allikad kirjeldavad seejuures ka Islandi esindajate vastuseisu ja survet nende allkirjade saamiseks. [[Árni Magnússon]] vahendas ühe osaleja väidet, et allkirjad saadi surve abil.<ref name="visinda" /> Ühe teate järgi olid Bjelkel kaasas relvastatud sõdurid ja kui piiskop Brynjólfur Sveinsson rääkis islandlaste õigustest, viitas Bjelke sõduritele.<ref name="visinda" /> Teise teate järgi osutas ''lögmaður'' Árni Oddsson terve päeva vastupanu ja andis lõpuks pisarsilmil vande.<ref name="visinda" /> Pärast 1662. aasta Kópavoguri ''þing''{{'}}i jäi Islandi senine valitsemiskorraldus esialgu suuresti muutumatuks. Island oli alates [[1541]]. aastast Taani kuninga lään ja Henrik Bjelke oli selle läänimees (''lénsherra'') alates [[1648]]. aastast kuni surmani [[1683]]. aastal. Island oli Taani kuninga lään ja kuningas oli Islandi valitsemisega seotud õigused ja kohustused üle andnud Bjelkele kui läänimehele. Läänimehe õiguste hulka kuulus õigus Islandit kuninga nimel hallata ja saada läänist kuninga antud läänikirja alusel tulu. Tema kohustuste hulka kuulusid kuninga huvide ja õiguste kaitsmine, Islandi halduse korraldamine ning läänist saadavate tulude kogumine, arvestus ja haldamine. Läänikorraldusega olid seotud ka läänikontode (''[[lénsreikningur]]'') pidamine ja esitamine ning kuningale kuuluvate valduste ja nende tulude üle arvestuse pidamine. Bjelke viibis Islandil harva. Tema asemel korraldas kohapealset haldust tema määratud foogt (''[[fógeti]]''). ''Fógeti'' oli läänimehe esindaja, kes tegutses tema nimel ja teostas Islandil tema valitsemisõigusi. Tema ülesannete hulka kuulusid kuninga ja läänimehe tulude kogumine, nende üle arvestuse pidamine ja aruandlus, kuningale või läänimehele kuuluvate valduste haldamine ja kuninga korralduste täitmise tagamine. ''Fógeti'' tegeles ka kohtuliku ja haldusliku asjaajamisega ning esindas läänimeest kohalikes küsimustes. Bjelke ajal resideeris tema ''fógeti'' [[Bessastaðir]]il. Bjelke lääniga kaasnesid ka konkreetsed majanduslikud õigused. 1662. aastal anti talle kümneks aastaks õigus saada Islandi tuludest aastas 6000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning talle kinnitati muu hulgas õigus vabale kalapüügile ja Islandi toodangu väljaveole. Hiljem määrati Bjelkele kui admiralile tasuks kogu Islandi maamaksutulu, kuni see 1683. aastal asendati aastapensioniga. Bjelke surma järel hakati senist läänikorraldust järk-järgult asendama kuninga otsesema haldusega. 1683. aastal määrati Islandile [[maafoogt]] ''[[landfoged]]'', kelle ülesannete hulka kuulusid eelkõige kuninga varade ja tulude haldamine, arvepidamine ning järelevalve kaubanduse ja kalanduse üle. 1684. aastal määrati Islandi üle ''[[stiftamtmand]]'' ehk ''stiftsbefalingsmand'', kellest sai kuningavõimu kõrgeim esindaja Islandil. Ta resideeris Kopenhaagenis. Islandi kohapealse valitsemise korraldamiseks määrati [[1688]]. aastal ''[[amtmand]]'', kes tegutses ''stiftamtmand''{{'}}i esindajana ja oli Islandil kõrgeim ametnik. Islandi asjade kõrgem juhtimine kuulus Kopenhaagenis tegutsevatele Taani keskvõimu asutustele, eelkõige ''[[Danske Kancelli]]''{{'}}le ja ''[[rentekammer]]''{{'}}ile. Kantsleriametkond tegeles peamiselt kohtu- ja kirikuküsimustega, ''rentekammer'' aga rahanduse, kuninga tulude, kaubanduse ja üldise haldusega. 1770. aastal korraldati Islandi haldus ümber: maa jagati kaheks maakonnaks (''amt'') – [[Suður- og Vesturamt]]iks ja [[Norður- og Austuramt]]. Samal aastal pidi ''stiftamtmand'' senise Kopenhaagenis resideerimise asemel hakkama elama Islandil, [[Bessastaðir]]is. Enne absoluutse monarhia kehtestamist ei olnud täpselt määratletud, kuidas jagunes seadusandlik võim kuninga ja Alþingi vahel.Pole näiteks selge, kas kuninga kinnitus oli Alþingi otsustele tingimata nõutav.<ref name="visinda" /> Ajaloolane Gunnar Karlsson on märkinud, et teatud mõttes võib öelda, et Lögréttal oli koos kuningaga pikka aega säilinud teatav osa seadusandlikust võimust.<ref name="visinda" /> Kindlasti võttis Alþingi vastu nn Alþingi otsuseid (''alþingisdómur''), millel oli vähemalt juhul, kui kuningas need kinnitas, seaduse jõud.<ref name="visinda" /> Pärast absoluutse monarhia kehtestamist 1662. aastal jätkas Alþingi mõnda aega selliste otsuste vastuvõtmist, kuid tema panus seadusandlusse vähenes järk-järgult ja kadus 1700. aastaks täielikult, sest kõrgeim seadusandlik võim kuulus nüüd kuningale.<ref name="visinda" /> Senine õigus- ja kohtukorraldus säilitati suurel määral muutumatuna: Lögrétta otsuseid oli juba alates 1593. aastast võimalik edasi kaevata Alþingi [[Yfirréttur]]'ile või kuninga otsusele, ja alates 1732. aastast kuulus lõplik apellatsiooniõigus Taani Kõrgeimale Kohtule Kopenhaagenis.<ref>[https://www.althingi.is/pdf/isl.pdf Saga Alþingis], Alþingi.</ref> Lögrétta oli pidanud oma istungeid spetsiaalselt selleks ehitatud hoones alates [[1594]]. aastast, mil koosolekupaik viidi Öxará idakaldalt läänekaldale.<ref>[https://www.thingsites.com/m/thingvellir/logberg Lögberg], Þingvellir World Heritage Site.</ref> Peagi loobuti ka tavast saata Alþingi otsused kuningale kinnitamiseks, sest Alþingil ei olnud enaj seadusandlikku funktsiooni.<ref name="visinda" /> Alþingi tegutses rohkem kui sajandi edasi peamiselt kohtuna, kuni see 1800. aastal kaotati ja selle asemele loodi Reykjavíkis ülemkohus ([[Landsyfirréttur]]).<ref name="visinda" /> ====Raskused kaubanduse korraldamisel==== [[Pilt:Eggert Ólafsson's Death.jpg|pisi|[[Vasegravüür]] 1768. uppunud islandi maadeuurija ja filoloogi [[Eggert Ólafsson]]i mälestuseks (1768)]] Absoluutse monarhia ajal astuti uusi samme Islandi arengu edendamiseks: 1670. aastal ja uuesti 1758. aastal tehti islandlastele ettepanek osaleda kaubanduses, kuid neil puudusid selleks nii majanduslikud vahendid kui ka vajalikud teadmised kaubandusest, mistõttu need katsed ebaõnnestusid. 1684. aastal määrati kindlaks, millised piirkonnad iga sadama juurde pidid kuuluma, kuid 18. sajandi jooksul muutusid need piirid taas ebamääraseks.<ref>Teitsson 1977: 90.</ref> Selle asemel piirduti hädaabinõudega. Kaubandust püüti korraldada nii, et see anti rendile selleks loodud ettevõtetele (1619, 1684, 1733, 1743, 1763), ja samuti püüti seda korraldada kuninga kulul (1757–1763, 1774–1786), kuid olukord ei paranenud. Mõnikord andis Taani valitsus kaubandusõiguse rendile liiga kõrge tasu eest, mistõttu kaupmehed, kes püüdsid oma kulusid tagasi teenida, kasutasid konkurentsi puudumist veelgi rohkem ära. Tagajärjeks olid enamasti korduvad kaebused vajalike kaupade puudumise, välismaiste kaupade kõrgete ja Islandi kaupade madalate hindade, samuti sisseveetavate kaupade riknemise ja kaupmeeste omavoli üle. Seda, et need kaebused ei olnud alusetud, näitasid uurimised ja kehvadest varustusoludest tingitud korduvad näljahädad. [[Lauritz Gottrup]]i algatusel laskis valitsus käsikirjade kogujal [[Árni Magnússon]]il ja ''lögmaður'' [[Páll Vídalín]]il uurida Islandi olukorda aastatel 1702–1712, et koostada uus maaregister ("[[Jarðabók Árna Magnússonar og Páls Vídalíns]]"), kus kirjeldati talusid ja nende omanikke, rendi- ja maksukohustusi, maa väärtust ja tootlikkust ning elanike arvu ja majanduslikku olukorda. See valmis 1714. Nad leidsid ligikaudu 1200–1300 mahajäetud talumajapidamist ja jõudsid veendumusele, et Islandi päästmiseks tuleb kaubandus vabastada. Hiljem hakati seda mõtet üha sagedamini toetama. Kaubandusmonopol ei toonud kaasa oodatud arengut. Probleem seisnes eelkõige selles, et kogu kaubandus oli hooajaline: Taani kaupmehed saabusid Islandile kevadel ja lahkusid suve jooksul taas. Kaupmehed hakkasid seal talvituma alles 18. sajandi teisel poolel, pärast 1777. aasta kuninglikku korraldust, mis kohustas kaupmehi aastaringselt kauplemiskohtades viibima.<ref>[https://island-lexikon.de/Akureyri.html Akureyri], Island-Lexikon.</ref> Kuni kauplemiskohtades ei olnud püsielanikke, koosnesid need vähestest majadest. Nii oli Lääne-Islandil [[Ólafsvík]]is 1719. aastal üks maja, 1777. aastal kolm ja 1784. aastal kuus. Akureyris oli umbes 1650. aastal kaks maja ja [[1752]]. aastal kõigest neli.<ref>Teitsson 1977: 90–92.</ref> Sellele stagnatsioonile aitas kaasa ka see, et Islandi valdavalt talupoegadest elanikkond oli kauplemiskohtadesse püsielanike asumise vastu, sest kardeti vaeste arvu kasvu: maata inimesed võivad sissetulekust ilma jääda ja siis peavad talupojad hakkama neid ülal pidama.<ref>Teitsson 1977: 90–92</ref> ====18. sajandi loodusõnnetused==== Lõpuks tabas Islandit veel suur hulk suhteliselt suuri loodusõnnetusi: [[maavärin]]ad (1784), [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], karmid talved, ikaldused ja taudid. 18. sajandil kasvas Islandi rahvaarv korduvalt tagasi ligi 50 000 inimeseni, kuid iga kord pani kasvule piiri mõni õnnetus: 1707.–1709. aasta suur rõugeepideemia nõudis ligikaudu 12 000–18 000 inimelu (veerandi rahvastikust), langetades rahvaarvu ligikaudu 37 000-ni; 1750. aastate külmade talvede ja näljahäda tagajärjel langes rahvaarv ligikaudu 43 000-ni; [[Laki]] lähedal [[1783]]–1784. aastal toimunud vulkaanipursete ja neile järgnenud "udunälja" ([[Móðuharðindin]]) tagajärjel hukkus ligikaudu 10 000 inimest ehk viiendik rahvastikust, mis langetas rahvaarvu ligikaudu 40 000-ni.<ref>[https://www.cambridge.org/core/journals/polar-record/article/icelands-demographic-transition-from-turf-houses-to-too-many-tourists/A462425B0071EB7BB8686ACB181EB6A5Iceland's demographic transition], Polar Record, Cambridge Core.</ref> ==== Skúli Magnússon ==== Kaubandusmonopole ajal oli Islandil võitluses kaupmeestega puudunud energiline ja omakasupüüdmatu juht, kes oleks olnud valmis otsustavalt tegutsema, kellel oleks jätkunud julgust võitlusse astuda ja visadust see lõpuni viia ka tugeva vastupanu korral. Sellise juhi sai Island [[Skúli Magnússon]]i (1711–1794) näol. Tal olid peaaegu kõik omadused, mis suurtel juhtidel tavaliselt on. Ta oli andekas, julge, energiline ja visa ning ka halastamatu: eesmärgi saavutamise nimel ei valinud ta eriti vahendeid. Ta oskas võita lihtrahva poolehoidu ja pälvis paljude imetluse, ehkki teised teda vihkasid ja põlgasid. Juba ''[[sýslumaður]]''[[']]ina [[Skagafjörður]]i maakonnas (''sýsla'') sattus ta esimest korda konflikti kaupmeestega. 1743. aastal kirjutas ta valitsusele ja süüdistas [[Hofsós]]i kaupmeest selles, et too oli müünud elanikele, sealhulgas talle endale, halva kvaliteediga rauda. Selle peale korraldati ''þing''{{'}}ipaigas kontroll: tunnustatud sepad katsetasid kaupmehe juuresolekul rauda. Tulemus osutus kaupmehele ebasoodsaks ja teda sunniti raud tagasi võtma. Sellele järgnesid uued süüdistused: kaupmees ei toonud maale piisavalt puitu, jahu ega muid kaupu, müüs neid ülemäära kõrge hinnaga ning keeldus sageli ja põhjuseta elanike tapaloomi vastu võtmast. Skúli kogus nüüd kaupmehe vastu kohtulikult kinnitatud tunnistusi ja saatis need valitsusele. Lisaks süüdistas ta kaupmeest selles, et viimane oli müünud tünni jahu, mis oli mullaga segatud. Asi jõudis Alþingile, mis langetas 1749. aastal otsuse, mis andis suures osas õiguse ''sýslumaður''{{'}}ile. Nii sai Skúlist Islandi lihtrahva juht ja eestkõneleja.<ref>Jón Jónsson 1895: 567–568.</ref> Mõni aeg hiljem nimetati Skúli [[maafoogt]]iks (''landfógeti''). Sellelt kõrgelt ametikohalt asus ta ellu viima kava Islandi majanduse arendamiseks. 1751. aastal asutas ta koos veel kaheteistkümne Islandi ametnikuga ühingu, mille eesmärk oli rajada Islandile tööstusettevõtteid. Ettevõtmine langes soodsale ajale. Samal aastal sai Kopenhaagenis riiginõukogu juhiks [[Johann Hartwig Ernst von Bernstorff]], kes oli just kuus aastat viibinud [[merkantilism]]i sünnimaal [[Prantsusmaa]]l. Kui varem oli püütud tööstust koondada Kopenhaagenisse, siis nüüd soovis valitsus edendada [[manufaktuur]]e ka provintsides. Sllepärast peeti loomulikuks uurida võimalusi ka Islandil. Valitsus suhtus Islandi algatusse soosivalt ning uus ettevõte pälvis esialgu kuninga ja valitsuse märkimisväärse toetuse. Aastatel 1751–1758 anti välja koguni 16 kuninglikku otsust Islandi manufaktuuride kohta. Manufaktuuride peamiseks keskuseks määrati [[Reykjavík]], mis kuulus tollal Taani kroonile. Manufaktuuride käsutusse anti [[Reykjavíki mõis]], naabermõis [[Örfirisey]], kus paiknes kaubakoht, veel üks talu ning 61 000 riigitaalri suurune toetus.<ref>Jón Jónsson (1895), lk 572</ref> Manufaktuurid rajati aastatel 1752–1759, tootmine algas juba 1752. aastal. Ettevõtte pidas köievabrikut ja parkalitöökoda, aga kõige tähtsamaks kujunes tekstiilitootmine, sealhulgas ketramine, kudumine ja värvimine. Köievabrik ja parkalitöökoda tegutsesid 1764. aastani, mil tulekahju hävitas osa tootmishoonetest. Tõenäoliselt töötasid ettevõtted kahjumiga. Nende tegevus lõppes lõplikult 1802.–[[1803]]. aastal.<ref>Teitsson 1977: 91–92.</ref> Samaaegselt manufaktuuride käivitamisega alustas Skúli põhjalikku uurimist Islandi kaubanduskompanii tegevuse kohta, kogudes selle vastu tõendeid. Paistab, et ta oli otsustanud koguda nii palju süüdistusmaterjali, et kompanii oleks sunnitud kaubandusest loobuma või koguni kahjutasu maksma. See ei olnud keeruline. Kaebused kompanii vastu sagenesid iga aastaga. 1753. aastal kurdeti, et maale oli toodud liiga vähe jahu. Sellepärast palusid ''amtmand'' ja maafoogt kaupmeest jätta osa kokkuostetud kalast saarele, et vältida ähvardavat näljahäda, kuid kaupmees keeldus. ''Amtmand'' teatas valitsusele, et kaupmees oli igati püüdnud sundida talupoegi loovutama kala ja liha, pakkudes vastu üksnes pudukaupu. Talve jooksul halvenes olukord sedavõrd, et maafoogt laskis kaupmeeste kaubalaod avada ja jagas seal hoitud kaubad elanikele. Seejärel sõitis ta koos kogutud kaebustega [[Kopenhaagen]]isse, mis viis ametliku uurimise algatamiseni. 30. märtsil 1756 moodustati komisjon kaebuste uurimiseks. Komisjon jõudis järeldusele, et kompanii oli mitmes suhtes rikkunud talle antud privileegikirja (''oktroi'') tingimusi. Juba alates 1744. aastast oli vilja sissevedu Islandile olnud ebapiisav, kuigi valitsus oli sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. Seega polnud kahtlust, et kompaniid ähvardas kohtuprotsess, mis oleks suure tõenäosusega lõppenud süüdimõistmisega. Kohtuasja siiski ei algatatud, sest valitsus soovis vältida sellega seotud kulusid ja kartis ühtlasi, et pärast seda ei leiduks kedagi, kes Islandi kaubanduse üle võtaks. Lõpuks pakuti kompaniile võimalust loobuda vabatahtlikult kaubandusõigustest enne 1758. aasta lõppu. Vastutasuks vähendati aastate 1756–1758 tasu poole võrra, kokku 24 000 riigitaalri ulatuses.<ref>Jón Jónsson 1895: 572–575.</ref> Skúli ei rahuldunud selle pooliku võiduga. Ta esitas valitsusele uue märgukirja, milles tegi ettepaneku Islandi kaubanduse parandamiseks vähendada sadamate arvu, kuhu laevad igal aastal sõitsid, ja lubada islandlastel endil kaubanduses osaleda. Kõige parema meelega oleks ta näinud vabakaubandust, kuid pidas seda riigi vaesuse ja elanike väheste kogemuste tõttu esialgu teostamatuks. Ettepanek leidis valitsuses poolehoidu, kuid lõpuks otsustati, et kuningas võtab Islandi kaubanduse ise üle. Vastav otsus tehti 9. jaanuaril 1759. Selgus, et kaubanduse tulud ja kulud olid vaevu tasakaalus.<ref>Jón Jónsson 1895: 577–584.</ref> Hilisem aruanne aastate 1774–1784 kohta näitas koguni kuningale tekkinud märkimisväärset kahjumit.<ref>Jónsson 1895: 606.</ref> Islandi-kaubandus oli endiselt ebatulus ettevõtmine. Pärast järjekordset komisjoni uurimist kaotati kuninglik kaubandusmonopol 18. augusti 1786 dekreediga<ref>Jón Jónsson. Den danske regering og den islandske monopolhandel, nærmest i det 18. århundrede. – ''Historisk Tidsskrift'', sari 6 (1895–1897), kd 6, nr 1. [https://tidsskrift.dk/historisktidsskrift/article/download/54647/73746?inline=1&utm Täistekst.] </ref> ning 13. juuni 1787 määrusega Islandi-kaubanduse ja -laevasõidu kohta.<ref>Jónsson 1895, lk 607</ref> Tegelik üleminek toimus järk-järgult aastatel 1787–1788. Kaubanduse vabadus kehtis esialgu ainult Taani kuninga alamatele. Alles 15. aprilli 1854 seadusega avati Islandi-kaubandus lõplikult ka välisriikide kaupmeestele. Seadus jõustus 1. aprillil 1855. === Teekond iseseisvuse poole (1786–1918) === Selle perioodi alguses kadusid viimsedki jäänused Islandi varasemast iseseisvusest. [[1800]]. aastal kaotati Alþingi ja selle asemele loodi kolmeliikmeline ülemkohus ([[Landsyfirréttur]], ''landsoverretten'').<ref>[https://www.althingi.is/pdf/enska.pdf Althingi: Icelandic Government & Politics], Alþingi.</ref> [[1801]]. aastal liideti Hólari piiskopkond Skálholti piiskopkonnaga üheks Islandi piiskopkonnaks, mille asukohaks sai Reykjavík. Skálholti piiskopi residents oli Reykjavíki üle viidud juba varem; 1784. aasta maavärina järel kolis 1785. aastal ära piiskopkonna kool ja hiljemalt 1796. aastaks elas ka piiskop ise Reykjavíki lähistel. Nii jäi Islandile alles vaid üks piiskop. Samal ajal müüs valitsus maha piiskopkondade suured maavaldused ja lubas, et [[riigikassa]] võtab hariduskulud enda kanda, kuid ei täitnud seda lubadust. Taani sõja ajal [[Suurbritannia]]ga aastatel 1807–1814 ([[Suurtükipaadisõda]]) jäeti Island omapead. Seda olukorda kasutas ära Taani [[kaaperlaev]]akapten [[Jørgen Jürgensen]], kes laskis end 26. juunil [[1809]] kuulutada Islandi kaitsjaks ning kõrgeimaks ülemaks maal ja merel. Tal oli kaheksast mehest koosnev ihukaitsesalk. Ta rajas oma peakorteri [[Reykjavík]]i. Sama aasta 22. augustil võtsid Briti väed ta kinni ja viisid Islandilt minema. [[Kieli rahu]]ga [[1814]]. aastal anti Island sõnaselgelt Norralt üle Taanile, kui kuningas [[Frederik VI]] loovutas Norra Rootsi kuningale [[Karl XIII]]-le. Sellega kadus viimne jäänus Islandi formaalsest seotusest Norraga. Sõja ajal oli Island tunda saanud vaba liiklemise ja Suurbritanniaga kauplemise eeliseid. 19. sajandi jooksul muutus kliima ebasoodsamaks, mille üks tagajärg oli ulatuslik väljaränne Ameerikasse, eriti [[Manitoba]]sse [[Kanada]]s, kus rajati asula nimega Uus-Island ([[New Iceland]]). Välja rändas ligikaudu 15 000 inimest tollase 70 000 elaniku seast. Samal ajal kujunes Islandil välja uus rahvuslik eneseteadvus, mille juhtfiguuriks sai [[Jón Sigurðsson]] (1811–1879) ja mida mõjutasid Euroopas levinud rahvusromantilised ideed. Pärast sõja lõppu hakkasid islandlased üha tungivamalt nõudma kaubanduse täielikku vabastamist. ==== Nõuandev Alþingi 1845. aastast ==== [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]i portree'']] Kui 28. mai 1831. aasta määrusega nähti Taanis ette provintside seisuste nõuandvate esinduskogude asutamine, kirjutas [[Baldvin Einarsson]] Alþingi taastamisest. Pärast tema surma võtsid selle küsimuse 1837. aastal üles [[Þórður Sveinbjörnsson]] ja [[Páll Melsteð]]. Reykjavíkis kogunes 1839 ja 1841 nõuandev komisjon, kuhu peale nende kuulus veel kaheksa Islandi ametnikku, et arutada seda ja teisi olulisi küsimusi. 8. märtsi 1843 määrusega taastati Alþingi, kuhu kuulus 20 rahva valitud ja 6 kuninga määratud ''þingmaður''{{'}}i. See kogunes esimest korda 1845. aastal Reykjavíkis. Alþingil oli nõuandev pädevus ja see pidi kogunema iga kahe aasta järel. 1848. aastal peeti Islandil mitu poliitilist koosolekut, nende hulgas augustis 1848 rahvakoosolek Öxará ääres ''þing''{{'}}iväljakul. Koosolekult saadeti Kopenhaagenisse kuningale kiri, milles nõuti Islandile oma rahvusliku esinduskogu (''[[Þjóðfundur]]'') loomist, et rajada alus Islandi põhiseadusele. Samuti väljendati lootust, et Islandi ja Taani suhteid puudutavaid otsuseid ei tehta ilma sellise esinduskogu nõusolekuta. 23. septembril 1848 lubas kuningas, et põhialuseid, mis Islandi eripärase olukorra tõttu võivad olla vajalikud tema põhiseadusliku seisundi korraldamiseks riigis, ei võeta vastu enne, kui islandlased on saanud nende üle oma maal kokku kutsutud esinduskogus arvamust avaldada. See esinduskogu pidi algselt kokku tulema 1850. aastal, kuid eelkõige 1848.–1850. aasta sõja ([[Kolmeaastane sõda]] ehk [[Esimene Schleswigi sõda]]) tõttu lükati selle kokkukutsumine järgmise 1851. aasta suvele, 5. juulile. Sellepärast ei saanud ka 8. märtsi 1843. aasta määruses ette nähtud kord täielikult toimida. Valitsus esitas esinduskogule seaduseelnõu Islandi seisundi kohta riigis seoses 5. juuni 1849 Taani põhiseadusega, mis pidi tervikuna ka Islandil kehtima hakkama, olenemata sellest, kas selle sätted sobisid sealsesse olukorda või mitte. Seaduseelnõu andis Islandile väga piiratud autonoomia ja Taani suveräänsuse säilimisst valvati äärmise rangusega: suurem osa Islandi tuludest pidi minema Taani riigikassasse, mis pidi aga maksma palka Islandi kõrgeimatele ametnikele. Kõige tähtsamad küsimused pidi otsustama Taani parlament [[Rigsdagen]], kuhu Island pidi saatma neli [[Folketing]]i liiget ja kaks [[Landsting]]i liiget. Esinduskogu ei nõustunud sellega ja Jón Sigurðssoni juhtimisel esitati ettepanek, et Islandit tuleb käsitada eraldi maana, millel on Taaniga ühine kuningas ja troonipärimine ning veel mitu ühist valdkonda, eeskätt välissuhted. Kuningal pidi olema minister, kes esindaks tema juures Islandit. Island pidi osalema ühiste küsimuste käsitlemisel ja nende kulude kandmisel. Kuningas pidi nimetama kõik Islandi ametnikud, kuid muus osas pidi ta andma täidesaatva võimu saarel üle seal elavatele vastutavatele ministritele. Kohtuvõim pidi kuuluma maa enda kohtutele. Kuninglik komissar ja Islandi ''stiftamtmand'' [[Jørgen Ditlev Trampe]] saatis esinduskogu 9. augustil laiali, enne kui see jõudis talle esitatud valimisseadust ja põhiseaduse eelnõusid kuigi põhjalikult arutada. Järgnevatel aastatel suhtus valitsus põhiseadusküsimusse väga tõrjuvalt, kuigi Alþingi esitas igal istungjärgul selle kohta avalduse. Samal ajal muutus üha aktuaalsemaks ka rahandusküsimus. 1857. aastal taotles Alþingi otsustusõigust Islandi eelarve üle, kuid alles pärast seda, kui Folketingi rahanduskomisjon oli korduvalt väljendanud soovi, et Islandi rahanduslik olukord korraldataks kindlamalt, eelkõige nii, et Alþingile antaks Islandi tulude ja kulude üle otsustav eelarvepädevus, moodustati 20. septembril 1861 kuninglik komisjon, kuhu kuulus kolm taanlast ja kaks islandlast (Jón Sigurðsson ja [[Oddgeir Stephensen]]), et teha ettepanek Islandi rahandusliku seisundi kohta riigis. Komisjoni liikmed olid kõik ühel meelel, et Islandi rahanduse eraldamine Taani riigi rahandusest oleks kasulik ja et Island peaks saama riigikassast toetust hüvitisena kuninglike talude (endiste kloostrimõisate) ja piiskopitoolidele kuulunud mõisate eest, mis olid riigikassa kasuks müüdud. Muudes küsimustes olid arvamused aga väga erinevad. Pärast täiendavaid läbirääkimisi nii Alþingi seadusandlike õiguste kui ka rahandusküsimuste korraldamise üle andis kuningas 5. jaanuaril 1874 Islandile uue põhiseaduse. ==== Omavalitsus alates 1874. aastast ==== Uus põhiseadus jõustus [[1. august]]il [[1874]], samal ajal kui kogu maal tähistati Islandi asustamise tuhande aasta juubelit, sealhulgas kuningas [[Christian IX]] külaskäiguga Islandile. See oli esimene Taani kuningas, kes oli astunud Islandi pinnale, ja teda võeti südamlikult vastu. Esimene seadusandliku pädevusega Alþingi kogunes . 1. juulil [[1875]] ning alustas suure innukuse ja eduga tööd maa arendamiseks mitmesugustes valdkondades. 1897. aastaks oli see vastu võtnud üle 400 seaduse, mis hõlmasid muu hulgas maksusüsteemi täielikku ümberkorraldamist, oluliste põllumajandust ja kaubandust käsitlevate seaduste vastuvõtmist, sealhulgas mitme uue kaubanduskoha rajamist, liiklusühenduste parandamist ning teede ja sildade ehitamist. Lisaks korraldati ümber randumisega seotud tegevus, kalandus ja meresõit; parandati kohaliku omavalitsuse korraldust ja korraldati kirikuasju; reguleeriti ametnike palgaolusid; korraldati ümber arstiringkonnad (1875) ja suurendati arstide arvu 8–10-lt ligi 40-ni; rajati arstide kool (1876), Põhja-Islandi reaalkool, navigatsioonikool Reykjavíkis ja põllumajanduskoolid; toetati tütarlastekoole ning edendati üldiselt haridust ja rahvavalgustust. Lisaks asutati riigipank (1885), hoiupank (1888) ning abikassad vaeste ja eakate lihtrahva liikmete toetamiseks jms. Kõik see toimus hoolimata sellest, et vetoõigust kasutati rohkem kui viiekümnel korral. [[Pilt:Stamp Iceland 1882 20a.jpg|pisi|Islandi postmark 1882. aastast]] Vetoõiguse kasutamine aitas rohkem kui miski muu kaasa sellele, et Alþingi, mille eestvedaja selles küsimuses oli ''[[sýslumaður]]'' [[Benedikt Sveinsson]], võttis pärast 23 Alþingi vastu võetud seaduse kuningliku kinnituse tagasilükkamist taas käsile põhiseadusküsimuse. 1885. aastal vastu võetud põhiseaduseelnõu lähtus osaliselt ühest varasemast lahendusest, mille Alþingi oli esitanud 1873. aastal. Uue eelnõu järgi pidi kõrgeim valitsemisvõim antama kuninga nimetatud ''landsstyrer''{{'}}ile, kes võis täieliku pädevusega tegutseda kuninga nimel. Kopenhaagenis asuv Islandi ministeerium pidi asendatama ''landsstyrer''{{'}}i ees vastutavate ministritega, kes pidid vastutama ühtlasi Alþingi ees. Lisaks pidid ''amtmand''{{'}}i ametikohad Islandil kaotatama. Kuigi Taani valitsus lükkas 2. novembril 1885 kindlalt tagasi igasuguse mõtte sellise korra kinnitamisest ja hoiatas islandlasi, et nad ei raiskaks aega, jõudu ja maa raha viljatule põhiseaduslikule võitlusele, toetasid juunis [[1886]] toimunud valimised erakorralisse Alþingisse otsustavalt põhiseaduse muutmise eelnõu ja see võeti augustis mõlemas kojas vastu. Põhiseaduse muutmist arutati seejärel igal Alþingi istungjärgul, kuid seda ei viidud ellu. Mõnikord peatati menetlus ülemkojas. Erandiks olid 1893. ja 1894, mil 1885. aasta põhiseaduseelnõu taas vastu võeti. 1889. aastal esitas [[Páll Briem]] koos teistega Alþingil Islandi põhiseaduse mõõdukama ettepaneku, nn kompromissettepaneku, mis oli koostatud Inglise eeskujul, täpsemalt tollase Kanada põhiseaduse järgi. See kohtas tugevat vastuseisu [[Benedikt Sveinsson]]i ja tema lähimate toetajate seas, kuid ka valitsus ei soovinud seda ettepanekut toetada. Mõned Islandi poliitikud ja ajalehed pühendasid alates 1897. aastast põhiseadusküsimusele palju aega ja jõudu. Kui Alþingi 1885. aastal ja hiljem veel kolmel korral vastu võetud põhiseaduse muutmise ettepaneku suhtes hakkas meeleolu pöörduma, soovis Alþingi üles näidata vastutulelikumat suhtumist põhiseaduse küsimusesja võttis 1895. aastal, vastu otsuse, millega tehti Islandi ministrile ettepanek tegutseda selle nimel: *et Taani riiginõukogu ei käsitleks Islandi eriküsimusi; *et Islandil oleks oma eriküsimuste jaoks kohapeal elav minister, kes vastutaks Alþingi ees ja osaleks Alþingi istungitel, ja *et Islandile loodaks ülemaaline kohus, kes otsustaks kohtuasjade üle, mis ministri vastu võidakse algatada. 13. septembri 1901. aasta avaliku kirjaga (määrusega) saatis kuningas Alþingi laiali ja kuulutas välja uued valimised 2.–11. juuniks 1902. Islandi poliitikute seas käis vaidlus selle üle, kuidas Islandi valitsemist reformida. Üks keskseid küsimusi oli, kas Islandi asju peaks jätkuvalt juhtima Taani valitsuse kaudu Kopenhaagenist või peaks Island saama oma ministri, kes tegeleks ainult Islandi küsimustega. Enamus, eriti dotsent [[Valtýr Guðmundsson]], püüdis saavutada, et ametisse nimetataks eraldi Islandi minister. Valtýr Guðmundsson pooldas lahendust, mille kohaselt Island saaks eraldi ministri, see minister oleks Taani valitsuse liige ja tegeleks Islandi küsimustega ning ta ei peaks tingimata elama Islandil, vaid võiks tegutseda Kopenhaagenis. Valtýr Guðmundsson pidas Kopenhaagenis resideeruvat ministrit esialgu realistlikumaks lahenduseks. Tema eesmärk oli saavutada Islandile oma, Alþingi ees vastutav minister, kuid ta ei pidanud ministri asumist Islandile tollal Taanilt saavutatavaks. Peale selle oleks Kopenhaagenis asuv minister saanud tegutseda vahetult Taani kuninga ja valitsuse juures. Valtýr lootis ise sellele ametikohale saada. Kuninga 10. jaanuari 1902 läkituses teatati, et "islandlaste soov põhiseadusse kavandatud muudatuste järele, sealhulgas eelkõige selle järele, et nimetataks eraldi Islandi minister, kes valdab islandi keelt ja osaleb Alþingi istungitel", täidetakse. Et aga paljud islandlased soovisid, et Islandi ministeerium viidaks Reykjavíki, teatati: "et seda tähtsat küsimust Alþingi poolt põhjalikult läbi vaadata, oleme otsustanud esitada eelseisval istungjärgul Alþingile ka ettepaneku, mis lisaks eespool nimetatud ettepanekus sisalduvatele muudele muudatustele näeks ette mitte üksnes selle, et meie Islandi minister peab valdama islandi keelt ja osalema Alþingi istungitel, vaid ka selle, et meie Islandi ministeeriumi asukoht peab olema Reykjavíkis". Valimistel võitis omavalitsusliikumine, mis taotles Islandile ulatuslikumat omavalitsust ja Reykjavíkis resideerivat Islandi ministrit. 1901. aastal ametisse astunud uue valitsuse kavandatud põhiseaduse muudatuse eelnõu esitati Alþingile. Valtýr Guðmundssoni juhitud rühm oli valimistel olnud sunnitud lubama, et toetab ministri asumist Islandile, ja valitsuse eelnõu võeti mõlemas kojas ühehäälselt vastu. Alþingi saadeti laiali, sest põhiseaduse eelnõu pidi heaks kiitma kaks koosseisu, juuni alguses 1903 kuulutati välja uued valimised. Omavalitsusliikumine sai taas enamuse ja põhiseaduse muutmise seadus võeti vastu alamkojas ühehäälselt, ülemkojas aga ühe vastuhäälega. Kuningas kirjutas sellele alla 3. oktoobril 1903. Uus põhiseadusemuudatus jõustus 1. veebruaril 1904. Reykjavíki linnakohtunik (''[[bæjarfógeti]]'') ja ''[[sýslumaður]]'' [[Hannes Hafstein]] nimetati [[Islandi minister|Islandi ministriks]]. ''Landshøvding''{{'}}i ametikoht kaotati ja Islandi keskvalitsuse senine korraldus asendati Reykjavíkis asuva [[Islandi ministeerium]]iga, mille eesotsas oli Islandil resideeriv minister Hannes Hafstein. ==== Linnastumine ==== 19. sajandi jooksul kuni [[esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] oli Islandil esimest korda püsiv rahvastikukasv ja samal ajal hakkas arenema [[linnastumine]]. Linnarahvastiku koguarv oli 1860. aastal 1948 elanikku (2,9% rahvaarvust), 1870. aastal 2613 (3,7%), 1880. aastal 3630 (5,0%), 1890. aastal 9445 elanikuni (13,3%), 1901. aastal 17 060 (21,7%) ja 1910. aastal 29 957 (35,2%). Kuigi osa kasvust tulenes sellest, et üha rohkem asulaid omandas linnalise iseloomu, kasvasid jõudsalt ka juba linnalise iseloomuga asulad, eelkõige [[Reykjavík]], [[Akureyri]] ja [[Ísafjörður]]. {| class="wikitable" |- ! Asula<ref>Bjørn Teitsson 1977: 95, Helgi Skúli Kjartansson 1977: 245, 246, 249.</ref> ! style="text-align: center;"| 1785 ! style="text-align: center;"| 1801 ! style="text-align: center;"| 1835 ! style="text-align: center;"| 1850 ! style="text-align: center;"| 1860 ! style="text-align: center;"| 1870 ! style="text-align: center;"| 1880 ! style="text-align: center;"| 1890 ! style="text-align: center;"| 1901 ! style="text-align: center;"| 1910 |- ! [[Akureyri]] | style="text-align: right;"| 12 | style="text-align: right;"| 39 | style="text-align: right;"| 56 | style="text-align: right;"| 187 | style="text-align: right;"| 286 | style="text-align: right;"| 314 | style="text-align: right;"| 545 | style="text-align: right;"| 602 | style="text-align: right;"| 1085 | style="text-align: right;"| 2084 |- ! [[Ísafjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 37 | style="text-align: right;"| 90 | style="text-align: right;"| 218 | style="text-align: right;"| 275 | style="text-align: right;"| 518 | style="text-align: right;"| 839 | style="text-align: right;"| 1220 | style="text-align: right;"| 1854 |- ! [[Reykjavik]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 307 | style="text-align: right;"| 639 | style="text-align: right;"| 1149 | style="text-align: right;"| 1444 | style="text-align: right;"| 2024 | style="text-align: right;"| 2567 | style="text-align: right;"| 3886 | style="text-align: right;"| 6321 | style="text-align: right;"| 11 600 |- ! [[Vestmannaeyjar]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 314 | style="text-align: right;"| 345 | style="text-align: right;"| 770 |- ! [[Eyrarbakki]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 596 | style="text-align: right;"| 760 | style="text-align: right;"| 735 |- ! [[Keflavík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 241 | style="text-align: right;"| 325 | style="text-align: right;"| 340 |- ! [[Hafnarfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 616 | style="text-align: right;"| 600 | style="text-align: right;"| 1547 |- ! [[Akranes]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 622 | style="text-align: right;"| 755 | style="text-align: right;"| 810 |- ! [[Ólafsvík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 219 | style="text-align: right;"| 590 | style="text-align: right;"| 525 |- ! [[Stykkishólmur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 236 | style="text-align: right;"| 310 | style="text-align: right;"| 590 |- ! [[Seyðisfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 377 | style="text-align: right;"| 840 | style="text-align: right;"| 930 |- ! [[Stokkseyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 680 |- ! [[Helissandur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 410 |- ! [[Patreksfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 295 | style="text-align: right;"| 475 |- ! [[Bildudalur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 275 | style="text-align: right;"| 285 |- ! [[Þingeyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 335 |- ! [[Flateyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 250 | style="text-align: right;"| 220 |- ! [[Suðureyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 255 | style="text-align: right;"| - |- ! [[Bolungarvík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 815 |- ! [[Blönduós]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 275 |- ! [[Sauðárkrókur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 410 | style="text-align: right;"| 475 |- ! [[Siglufjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 415 |- ! [[Húsavík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 330 | style="text-align: right;"| 600 |- ! [[Vopnafjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 230 |- ! [[Bakkagerði]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 205 |- ! [[Nes]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 530 |- ! [[Eskifjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 230 | style="text-align: right;"| 425 |- ! [[Buðir]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 245 | style="text-align: right;"| 395 |- ! Island ! style="text-align: right;"| 46 201 (1769) ! style="text-align: right;"| 47 240 ! style="text-align: right;"| 56 035 ! style="text-align: right;"| 59 157 ! style="text-align: right;"| 66 987 ! style="text-align: right;"| 69 763 ! style="text-align: right;"| 72 445 ! style="text-align: right;"| 70 927 ! style="text-align: right;"| 78 470 ! style="text-align: right;"| 85 183 |} ==== Majanduse muutumine ==== {{vaata|Islandi kalandus}} [[Pilt:Lopapeysa.jpg|pilt|Kohalikust villast kootud Islandi kampsunid]] Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põllumajandus Islandi ülekaalukalt tähtsaim elatusala. Kalandusel oli üsna kõrvaline tähtsus: veel 1850. aastal elatus 82% Islandi elanikkonnast põllumajandusest ja ainult 7% kalandusest. 1890. aastal olid vastavad näitajad 64% ja 18% ning 1910. aastal 51% ja 19%, kusjuures viimati nimetatud näitaja käis ainult kalandusest elatunud inimeste kohta. Põllumajanduses domineerisid [[lambakasvatus]], [[hobusekasvatus]] ja [[veisekasvatus]], mis põhinesid ulatuslikul [[hein]]atootmisel. 1870ndatel tabas põllumajandust kriis: eluslammaste väljavedu Suurbritanniale vähenes pärast Suurbritannias kehtestatud impordikeeldu enam kui 50 000 loomalt 10 000–20 000 loomani ja pealegi langesid hinnad varasemalt 15–20 kroonilt looma kohta 10–14 kroonini, seega umbes 30%. Katseid raskustest üle saada, suurendades selle asemel soolatud lambaliha müüki, takistas [[Norra]]s kehtestatud kõrge kaitsetoll. Norra oli selle kauba peamine ostja.<ref>Krabbe 1996: 336–338.</ref> [[Pilt:Fiskvinnslukonur vaska saltfisk í kerjum innanhúss, 1910-1920.jpg|pisi|Kalavabrik (1910–1920)]] Samal ajal toimus sajandivahetuse ümbruse aastakümnetel kalanduses jõuline areng: [[tursk|tursapüük]], millel oli kalanduses oluline roll juba varemgi, hakkas üha enam toimuma suurematelt tekiga laevadelt, millest oluline osa osteti Suurbritanniast ja mis asendasid seni kasutatud lahtiseid paate. See tõi kaasa püükide kiire kasvu ja tagas kalameestele väga hea sissetuleku.<ref>Krabbe 1996: 323–325.</ref> Samuti kasvas järsult [[heeringas|heeringapüük]]: 1902. aasta 5000 [[tünder|tündrilt]] 40 000 tündrini 1903. aastal, 85 000 tündrini 1904. aastal ja 120 000 tündrini 1905. aastal; saagi koguväärtus oli umbes 2,4 miljonit krooni.<ref>Krabbe 1996: 328.</ref> Selle tagajärjel suurenes tööjõu liikumine põllumajandusest kalandusse: 1880. aastal moodustasid põllumajanduses hõivatud 75% kõigist hõivatutest, 1890. aastal 64% ja 1901. aastal 51%, samal ajal kui kalanduses hõivatute osakaal oli 1901. aastaks tõusnud 16%-ni. Suur osa kalanduses hõivatutest olid siiski talupoeg-kalurid, kes tegelesid suurema osa aastast kalapüügiga, kuid põllumajanduse koristusajal juunist septembri või oktoobrini osalesid ka koristustöödel, sest sel ajal oli tarvis rohkesti hooajalist tööjõudu.<ref>Krabbe 1996: 322–324.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Jón Jónsson. ''Islands Historie'', København 1895. *Mihhail Steblin-Kamenski. ''Islandi kultuur: ajalooline ülevaade'', Tallinn: Eesti Raamat 1974. * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Jón R. Hjálmarsson. ''History of Iceland: From the Settlement to the Present Day'', Reykjavík: Forlagið/Iceland Review, esmatrükk 1993, uuendatud trükk 2009 *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', University of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. ** Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London: Penguin Books 2001, ISBN 9780140291155. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. 6p6pcovtdd3yum2u4bsc0en18sevirc 7230530 7230529 2026-09-07T17:34:36Z Sendrasendra 225202 /* Majanduse muutumine */ 7230530 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. [[1056]]. aastal sai Island esimese [[piiskop]]i, kui ametisse pühitseti [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). 11. sajandi keskpaigas rajati [[Skálholt]]i piiskopkond. Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e. Kümnise kehtestamine oli oluline samm kiriku majandusliku aluse kujunemisel ning mõjutas pikaajaliselt maaomandi ja varanduse jaotust. Gissur Ísleifsson kinkis oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. [[1104]]. aastast allus Islandi kirik [[Lundi peapiiskop]]ile ning [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. [[1106]]. aastal rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Jón Ögmundssoni abiga rajati Põhja-Islandile [[Þingeyrar]]i [[benediktlased|benediktlaste]] klooster [[Húnaflói]] ääres. Umbes 1120. aastal alustatud klooster pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Þorlákur Þórhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Þorlákur ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). 12. ja 13. sajandil suurenes kiriku mõju veelgi. Piiskopid ja teised vaimulikud osalesid poliitikas ning kirik hakkas järk-järgult taotlema suuremat kontrolli kirikuvarade üle. See viis hiljem konfliktideni ilmalike suurmeeste ja kiriku vahel, eriti ''[[staðamál]]''{{'}}i nime all tuntud vaidlustes. Kiriku areng ei olnud algselt täielikult eraldatud ilmalikust võimust: kohalikud vägevad mehed osalesid kirikute rajamises ja kiriku varade haldamises ning piiskopid olid sageli seotud Islandi poliitilise eliidiga. Hiljem suurenes kiriku institutsionaalne iseseisvus. 13. sajandi lõpuks oli kiriku majanduslik ja poliitiline positsioon Islandil märgatavalt tugevnenud. ===Norra laevade talvitumine=== [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Lagunemisaeg ehk Sturlungite ajastu (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite ajastu}} 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses hakkasid Islandi vaba riigi varasemad võimumehhanismid järk-järgult muutuma. ''[[Goði]]''{{'}}d ja nende ''[[goðorð]]''{{'}}id olid endiselt poliitilise süsteemi keskmes, kuid võim koondus üha enam väheste mõjukate suguvõsade kätte. Seetõttu ''goði''{{'}}devahelised konfliktid kasvasid ja nende lahendamisel hakati senisest rohkem kasutama relvastatud jõudu. Umbes 1200. aastast 1260ndateni kestnud perioodi nimetatakse tänapäeva ajalookirjutuses [[Sturlungite ajastu]]ks (islandi keeles ''Sturlungaöld''). Nimetus on hilisem ja selle tänapäevane kasutamine kujunes välja alles varauusajal ja eriti 20. sajandi ajalookirjutuses. Sturlungite ajastu ei olnud üksainus kodusõda, vaid mitme aastakümne jooksul toimunud võimuvõitluste, liitude ja vastasseisude jada. Selle keskmes olid mitmed suured suguvõsad, sealhulgas [[Sturlungid]], ''[[Haukdælir]]'' ([[haukdalirlased]]), ''[[Oddaverjar]]'' ([[oddilased]]) ja ''[[Ásbirningar]]''. Mõjukad juhid kogusid enda ümber relvastatud kaaskondlasi ja konfliktid, mida varem oleks lahendatud õiguslike menetlustega, viisid üha sagedamini vägivallani. Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. 13. sajandi jooksul kasvasid konfliktide ulatus ja osalejate arv ning võim koondus järjest väiksema hulga suurvõimukandjate kätte. Relvastatud kokkupõrked ei piirdunud enam väikeste salkadega, vaid võisid kaasata suuri talupoegade vägesid. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1203–1237], kes sattus oma kirikupoliitika tõttu teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. Üheks oluliseks võimukeskuseks kujunesid [[Sturlungid]]. [[Sturla Þórðarson]]i pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] said vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|[[Christian Krohg]]i joonistus. ''Snorri Sturluson'']] Oluline muutus toimus 1220ndatel, kui Islandi sisepoliitilised võitlused hakkasid üha enam seostuma [[Norra]] kuninga poliitikaga. [[Snorri Sturluson]] sõlmis Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]iga suhteid ning sai kuningaga seotud poliitilise rolli. Hiljem püüdis kuningas Islandi võimuvõitlusi enda huvides ära kasutada ning sidus end mitme Islandi suurvõimukandjaga. See suurendas Norra mõju Islandi poliitikale, kuid ei teinud lõppu kohalikele konfliktidele. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg [[Órækja]] sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja [[Sturla Sighvatsson]]iga. Need tülid, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður ja paljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ning [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. 1230ndatel jätkusid võimuvõitlused, milles senised suguvõsadevahelised konfliktid põimusid võitlusega suuremate võimualade ja poliitilise ülekaalu pärast. [[Sturla Sighvatsson]] püüdis laiendada Sturlungite võimu suurele osale Islandist ning koondas enda ümber ulatusliku toetajate võrgustiku. Tema tegevus viis otsese vastasseisuni teiste suurvõimukandjatega, eelkõige [[Gissur Þorvaldsson]]iga. Võitlus ei piirdunud enam üksikute pealike ja nende lähikondsete tülidega, vaid haaras järjest suuremaid rühmi ja piirkondi. [[1238]]. aastal toimus [[Örlygsstaðiri lahing]], kus Gissur Þorvaldssoni ja [[Kolbeinn ungi Arnórsson]]i juhitud vastasleer alistas Sturla Sighvatssoni väed. Sturla Sighvatsson ja tema isa [[Sighvatur Sturluson]] said lahingus surma. Örlygsstaðiri lahing oli üks Sturlungite ajastu otsustavamaid kokkupõrkeid ning näitas, kui ulatuslikuks olid Islandi võimuvõitlused muutunud. Pärast Örlygsstaðiri lahingut ei taastunud varasem võimutasakaal. Gissur Þorvaldsson tõusis üheks Islandi mõjukamaks võimukandjaks, kuid tema vastasseis teiste juhtidega jätkus. Eelkõige kujunes tema peamiseks vastaseks [[Þórður kakali Sighvatsson]], kes püüdis taastada Sturlungite mõju. Nende võitlus kestis aastaid ning selle käigus toimusid uued relvastatud kokkupõrked ja muutusid senised liidud. Võimuvõitlused olid selleks ajaks seotud ka Norra kuninga poliitikaga. Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] püüdis kasutada Islandi suurvõimukandjate omavahelisi vastuolusid oma mõju suurendamiseks. Islandi pealikud otsisid omakorda kuninga toetust oma konkurentide vastu. Nii muutus Norra kuningas 13. sajandi keskpaigaks Islandi sisepoliitikas uueks osapooleks ning kohalike suurmeeste võimuvõitlus hakkas üha enam seostuma küsimusega Islandi suhtest Norra kuningavõimuga. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas Håkon IV Håkonsson oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. Pikaajaline vägivald nõrgestas ''goðorð''{{'}}idel põhinevat poliitilist süsteemi. [[Alþingi]] ja kohalikud ''þing''{{'}}id säilisid, kuid nende võime tagada õiguskorra toimimine vähenes, samal ajal kui vägevate meeste sõjaline ja majanduslik võim kasvas. Norra kuningas suutis sellises olukorras suurendada oma mõju, pakkudes Islandi võimukandjatele toetust ja sekkudes nendevahelistesse konfliktidesse. 13. sajandi keskpaigaks oli mitme Islandi suurvõimukandja huvides saavutada kuningaga kokkulepe, mis aitaks lõpetada aastakümneid kestnud sisetülid. Sturlungite ajastu ja sellele järgnenud Islandi allumine Norra kuningale kujutasid endast pikaajalist poliitilist muutust, mille käigus senine ''goðorð''{{'}}idel põhinev võimukorraldus nõrgenes ning Norra kuninga mõju Islandil suurenes. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. ===Norra võimu alla sattumine=== Islandi sisemiste võimuvõitluste kõrval suurenes 13. sajandi esimesel poolel järk-järgult Norra kuninga mõju. [[Snorri Sturluson]] viibis 1218–1220 Norras ning aitas ära hoida kuninga kavandatud sõjaretke Islandile. 1220. aasta paiku lubas [[Snorri Sturluson]] Norra kuningale [[Håkon IV Håkonsson]]ile ja tema eestkostjale [[Skúli Bárðarson]]ile aidata kaasa sellele, et islandlased tunnustaksid Norra kuninga ülemvõimu. Snorri ei suutnud ega soovinud seda lubadust täielikult ellu viia. Samasuguseid lubadusi andsid hiljem kuningale ka teised Islandi võimukandjad, sealhulgas [[Sturla Sighvatsson]], [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja [[Gissur Þorvaldsson]]. Norra kuningavõim kasutas selliseid suhteid selleks, et siduda Islandi pealikud oma poliitikaga. Pärast Snorri Sturlusoni tapmist [[1241]]. aastal jätkusid Islandil võimuvõitlused. Eriti tähtsaks vastasseisuks kujunes [[Gissur Þorvaldsson]]i ja [[Þórður kakali Sighvatsson]]i võitlus. [[Þórður kakali]] saavutas [[1246]]. aastal [[Haugsnesi lahing]]us võidu ja tema võimu alla sattus suur osa Islandist. 1250. aastal kutsuti Þórður kuninga käsul Norrasse. Ta viibis seal kuninga teenistuses ja talle anti ülesandeid Norra halduses. Samal ajal tegutses Islandil kuninga huvides [[Gissur Þorvaldsson]], kuid ka tema ei olnud valmis kuninga võimu Islandil tingimusteta kehtestama ning 1254. aastal läks ta kuninga kutsel Norrasse. Mõlema mehe puhul püüdis kuningas nende isiklikke huve ja omavahelisi vastuolusid kasutada Islandi üle suurema kontrolli saavutamiseks. Oluline muutus toimus ka Islandi kirikuelus. 1238. aastal olid nii [[Skálholti piiskop]]i kui ka [[Hólari piiskop]]i tool vakantseks jäänud. Skálholti piiskopiks sai norralane [[Sigvarðr Þéttmarsson]]. Hólari piiskopiks oli algul valitud [[Björn Þorvaldsson]], kuid teda ei pühitsetud ametisse. Ta läks [[Rooma]], et taotleda paavsti sekkumist, kuid suri tagasiteel Islandile. Seejärel määras [[Nidarosi peapiiskop]] Hólari piiskopiks norralase [[Bótólfr]]i. Seni olid Islandi piiskopid üldjuhul kohapeal valitud, kuid nüüd nimetas Nidarosi peapiiskop mõlema piiskopkonna etteotsa esimest korda norralased. 1247. aastal sai Hólari piiskopiks omakorda norralane [[Heinrekr Kársson]]. Kirikliku võimu suurem seotus Norra kirikukorraldusega andis Norra kuningale täiendava võimaluse Islandi poliitikasse sekkuda. [[Heinrekr Kársson]] kujunes üheks Norra kuninga olulisemaks toetajaks Islandil. Ta tegutses aktiivselt kuninga poliitiliste eesmärkide nimel ja sattus konflikti [[Þórður kakali Sighvatsson]]iga. Heinrekri vastuseisu tõttu kutsuti Þórður 1250. aastal Norrasse ja 1249. aastal oli Heinrekr juba kuningale esitanud tema tegevuse kohta kaebusi. Kui [[Gissur Þorvaldsson]] 1254. aastal Norrasse läks, jäi Islandil kuninga huvide edendamine suurel määral teiste kuningameeste ülesandeks. 1250ndatel muutus Norra kuninga sekkumine Islandi asjadesse järjest otsesemaks. 1252. aastal saadeti Islandile [[Gissur Þorvaldsson]], [[Þorgils skarði Böðvarsson]] ja [[Finnbjörn Helgason]], kellele kuningas oli andnud ülesande edendada oma võimu Islandil. Nad sattusid vastasseisu Þórður kakali poolehoidjatega. 1255. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusmehe [[Ívarr Englason]]i, kes pidi koos piiskoppide ja teiste kuninga toetajatega veenma islandlasi kuningale makse maksma. Ívarr tegutses eriti Põhja-Islandil. Tema tegevuse tulemusel nõustusid [[Skagafjörður]]i ja [[Eyjafjörður]]i piirkonna ning suure osa Põhjaveerandkonna elanikud kuningale makse maksma. Kuningas ei pidanud siiski saavutatud tulemust piisavaks ning pidas muu hulgas Gissurit ja Þórður kakalit oma eesmärkide ebaõnnestumise eest vastutavaks. Þórður kakali suri Norras 1256. aastal, enne kui tal õnnestus Islandile tagasi pöörduda. Pärast tema surma tõusis kuninga huvide seisukohast oluliseks tegelaseks noor [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud Håkon IV õukondlane ja tema ustav toetaja. Kuningas andis talle kontrolli Þórður kakali endiste võimualade üle. Þorgils saavutas Põhja-Islandil märkimisväärse mõju, kuid sattus seejärel konflikti [[Þorvarðr Þórarinsson]]iga. Þorgils skarði tapeti 1258. aastal. Pärast Þorgilsi surma pöördus kuningas taas [[Gissur Þorvaldsson]]i poole. 1258. aastal nimetas Håkon IV Gissuri [[jarl]]iks ja andis tema käsutusse Lõunaveerandiku, Põhjaveerandiku ja [[Borgarfjörður]]i. Gissur naasis samal aastal Islandile jarajas endale kuninga nimel tugineva võimukeskuse. Tema tegelik poliitika ei olnud siiski alati kooskõlas kuninga huvidega, sest Gissur püüdis eelkõige kindlustada omaenda võimu Islandil. Norra kuningas püüdis samal ajal kasutada Islandi pealike omavahelisi suhteid ja vastasseise enda mõju suurendamiseks. Islandi juhtivad mehed olid Norraga tihedalt seotud, sest nad reisisid sinna, viibisid kuninga õukonnas ning said temalt tiitleid, võimu ja toetust. Vastutasuks oodati neilt kuninga huvide edendamist Islandil. Nii muutusid kohalikud võimuvõitlused üha enam seotuks Norra kuningapoliitikaga. Pikaajalised sisetülid ja suutmatus saavutada püsivat võimutasakaalu lihtsustasid kuninga sekkumist. 1260ndate alguseks oli Norra kuningavõim saavutanud Islandil juba märkimisväärse mõju. [[Hallvarðr gullskór]] saabus [[1261]]. aastal Islandile kuninga saadikuna ja esitas kuninga nõudmised. Gissur oli sunnitud oma varasemaid kuningale antud lubadusi täitma. Talupoegade seas oli vastuseisu kuningale makstavatele maksudele. Samal ajal suurenes surve saavutada kogu Islandi tunnustus Norra kuninga võimule. Kuningavõimu kehtestamine toimus järk-järgult. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud kuningale truudus- ja maksutõotusi. Seda protsessi seostatakse traditsiooniliselt Vana leppega (''[[Gamli sáttmáli]]'', kuigi see nimetus on ajalooliselt keerulisema kujunemislooga ja 1262–1264 sõlmitud kokkuleppeid võib täpsemalt nimetada [[Gissurarsáttmáli]]ks. Tegu ei olnud üheainsa sündmusega 1262. aastal, vaid mitme piirkondliku kokkuleppe ja vandetõotuse jadaga, mille tulemusel tunnustasid islandlased Norra kuninga ülemvõimu. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma Norra kuningale kindlaksmääratud maksu ja täitma talle truuduskohustust. Vastutasuks pidi kuningas austama Islandi seadusi ja tagama rahu. Samuti nähti ette regulaarne laevaühendus Norra ja Islandi vahel ning islandlaste õiguste säilimine Norras. Kokkulepete oluline osa oli vastastikune kohustus järgida kokkulepitud tingimusi. Norra kuningavõimu kehtestamine ei tähendanud Islandi seniste poliitiliste institutsioonide kohest kadumist. [[Alþingi]] jätkas tegevust ning Island säilitas esialgu oma seadused ja suure osa senistest õigusinstitutsioonidest. Muutus seisnes eelkõige selles, et kõrgeim poliitiline võim ei põhinenud enam üksnes Islandi ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil, vaid Norra kuninga ülemvõimul. Islandist sai Norra kuningriigi maksualune maa ning järgnenud aastakümnetel kujundati selle haldus- ja õiguskorraldus järk-järgult Norra kuningavõimuga tihedamalt seotuks. Aastaid 1262–1264 võib pidada Islandi vaba riigi poliitilise korra lõpuks, kuid Norra kuningavõimu täielik institutsionaalne kinnistumine toimus järk-järgult ka järgnevatel aastakümnetel. Mõnes käsitluses seostatakse ülemineku lõppu ka uue kuningliku seadustiku [[Jónsbók]]i vastuvõtmisega 1281. aastal. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== === Norra võimu alla minek === Sturlungite ajastu lõpuks oli Islandi senine poliitiline kord oluliselt nõrgenenud. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud järk-järgult truudusvande Norra kuningale [[Håkon IV]]-le ja tema pojale [[Magnus VI]]-le. Sellega läks Island Norra kuninga võimu alla ja sellest sai Norra kuningriigi maksualune maa. Tegu ei olnud üheainsa lepinguga, vaid piirkondade kaupa sõlmitud kokkulepete ja antud truudusvannetega. 1264. aastaks oli Islandi vaba riigi senine riigikord lõplikult lõppenud. 1262.–1264. aasta kokkulepete tähistamiseks on traditsiooniliselt kasutatud nimetust "[[Gamli sáttmáli|Gamli sáttmáli]]", kuid säilinud tekstide dateeringu ja autentsuse üle on teadlased vaielnud ja seda nimetust on kasutatud eri ajastute kokkulepete kohta. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma kuningale maksu ja hoiduma vaenutegevusest tema vastu. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja kehtiva õiguse ning kaitsma islandlaste õigusi. Samuti nähti ette islandlaste kaubandus- ja pärimisõiguste säilitamine Norras ning kuninga kohustus tagada ühendus Islandi ja Norra vahel. Lepingu traditsioonilise tõlgenduse järgi lubati Islandile ka iga-aastast laevaühendust, kuid seda kohustust hiljem piisavalt ei täidetud Traditsiooniliselt seostatakse nende kokkulepetega kohustust, et iga talupoeg, kes on kohustatud maksma Alþingile sõitmise toetuseks kogutavat maksu (''[[þingfararkaup]]''), tasuma ka kuningale iga-aastast maksu. Selle suuruseks määrati algselt 8 küünrat Islandi rahasüsttemi järgi. Rahaühik küünar (''alin'') vastas algselt ühe [[küünar|küünra]] villase riide väärtusele. Pärast "Jónsbóki" vastuvõtmist 1281. aastal tõsteti see maks 10 küünrale. Samas seaduseraamatus määrati ka ''þingfararkaup''{{'}}i suuruseks 10 küünart. Uusi makse ei tohtinud kehtestada. Lisaks kohustusid islandlased täitma muid kuninga alamate kohustusi. Vastutasuks lubati islandlastele, et neid ei sunnita ilma erilise põhjuseta Norrasse kohtu ette ilmuma. Erandiks olid inimesed, kelle Islandi [[Alþingi]] oli maalt välja saatnud. Samuti lepiti kokku, et Islandi tähtsamad ametikohad, sealhulgas seadusekuulutaja (hiljem ''[[lögmaður]]'') ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}i amet, antakse võimaluse korral islandlastele. Praktikas nimetati neile ametikohtadele enamasti juhtivate suguvõsade liikmeid, eriti neid, kes olid varem kuulunud ''[[goði]]''{{'}}de hulka või pärinud nende võimupositsioonid. Kokkulepetes nähti ette ka see, et igal aastal pidi Islandile saabuma kuus meresõidukõlblikku laeva. Islandlaste pärandvara Norras pidi jääma nende õigetele pärijatele, sõltumata sellest, kui kaua pärandi vastuvõtmisega aega läheb. Samuti kaotati ''[[landaurar]]'', Norras sadamasse saabumisel võetav tasu (½ marka ehk 8 loodi hõbedat), ja islandlastele lubati Norras selliseid õigusi, nagu neil oli seal varem kõige soodsamal ajal olnud. Kuningas pidi tagama islandlastele rahu ja nende endi seaduste kehtimise. Islandlased kohustusid jääma kuningale truuks seni, kuni kuningas ja tema järglased täitsid kokkulepitud tingimusi; nende rikkumise korral võisid islandlased oma truuduskohustusest vabaneda. Need tingimused on säilinud keskaegsete kokkulepete traditsioonilises tekstis, mille kujunemise ja dateeringu suhtes on allikakriitilisi probleeme. Kuningas ei täitnud neid tingimusi. Laevad jäid sageli saabumata ning ''[[sýslumaður]]''{{'}}id ja seadusekuulutajad olid sageli välismaalased. Kuninga maksukogujad ja väejuhid (''hirðstjóri''{{'}}d), olid samuti sageli välismaalased ning võisid peale selle olla korrumpeerunud ja tegelda väljapressimisega. === Haldus ja õigus === Norra kuningavõimu kehtestamise järel hakati Islandi senist ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil põhinevat poliitilist korraldust järk-järgult asendama kuningliku haldusega. Seniste kohalike võimukeskuste asemele kujunesid kuninga ametnike hallatavad piirkonnad ning senist ''[[þing]]''{{'}}idel põhinenud haldus- ja kohtukorraldust hakati asendama ''[[sýsla]]''{{'}}de süsteemiga. Muutus ei toimunud korraga, vaid kujunes välja järgnevate aastakümnete jooksul. [[Gissur Þorvaldsson]]i surmaga [[1268]]. aastal lõppes Islandi [[jarl]]ivõimu ajastu, sest pärast teda ei määratud Islandile enam uut jarli. Kuningavõimu tugevnemisega kadus järk-järgult ka kohalike ''[[goði]]''{{'}}de poliitiline võim. 1270ndatel kujunes välja süsteem, milles kohalikku haldust korraldasid kuninga ametnikud, eelkõige ''[[hirðstjóri]]''{{'}}d ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}id. [[Alþingi]] säilis, kuid selle ülesanded ja korraldus muutusid. See jätkas tegevust kohtu- ja seadusandliku koguna, kuid tegutses nüüd kuningavõimu raamistikus. [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda säilitas seadusandlikud ülesanded, kuid selle koosseis ja roll erinesid vaba riigi aegse Lögrétta omast. Seniste ''goði''{{'}}de asemel hakkasid Lögréttasse kuuluma kuningavõimu ajal ametisse määratud ''[[lögréttumaður]]''{{'}}id. Norra kuningavõimu kehtestamisega hakati Islandi senist "[[Grágás]]il" põhinenud õiguskorraldust asendama Norra õigusest lähtuvate seadustega. Esimene uus kuninglik seaduseraamat oli "[[Járnsíða]]". [[Sturla Þórðarson]] osales tõenäoliselt selle koostamises. Ta tõi selle seaduseraamatu [[1271]]. aastal Norrast Islandile. "Járnsíða" võeti Islandil vastu järk-järgult aastatel 1271–1273. See põhines suurel määral Norra õigusel ning pidi asendama vaba riigi aegse "Grágási", kuid tekitas islandlastes vastuseisu, sest uued õigusnormid erinesid oluliselt varasemast Islandi õigusest. Sturla Þórðarson oli [[Norra]]s kuningas [[Magnus Lagabøte]] juures ning sai tema usaldusisikuks, [[skald]]iks ja saagakirjutajaks. Pärast kuningas Håkon IV surma [[1263]]. aastal kirjutas Sturla kuninga elust teose "[[Hákonar saga Hákonarsonar]]". Hiljem kirjutas ta ka Magnus Lagabøte valitsemist käsitleva saaga. Alþingi tegevust juhtisid pärast Islandi allutamist Norra kuningale kuninga nimetatud ''[[lögmaður]]''{{'}}id. Amet kujunes välja vaba riigi aegse ''lögsögumaður''{{'}}i ehk seadusekuulutaja ameti põhjal. ''Lögmaður'' oli Islandi kõrgeim õigusametnik. [[Sturla Þórðarson]] sai [[1272]]. aastal kogu Islandi ''lögmaður''{{'}}iks ja jäi sellesse ametisse kuni 1277. aastani. Siis jagati Island kaheks ''[[lögdæmi]]''{{'}}ks. Lõuna- ja Ida-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks sai [[Jón Einarsson]] ning Põhja- ja Lääne-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks Sturla Þórðarson. Sturla jäi sellesse ametisse kuni [[1282]]. aastani. "Járnsíða" aegse Alþingi koosseisu kuulusid ''[[sýslumaður]]''{{'}}ite nimetatud ''nefndarmaður''{{'}}id. Neid oli 140 ja nende hulgast määras ''lögmaður'' (või kaks ''lögmaður''{{'}}it) Lögréttasse 36 meest. "Jónsbókiga" muudeti seda korda: alates 1281. aastast nimetasid ''[[sýslumaður]]''{{'}}id Alþingile ''nefndarmaður''{{'}}iteks 84 talupoega , kelle hulgast määrasid kaks ''[[lögmaður]]''{{'}}it 36 meest Lögréttasse. Kuningavõimu algatatud seadused vajasid Alþingi heakskiitu ja Lögrétta vastu võetud seadused kuninga kinnitust. [[Magnus Lagabøte]] jätkas Norra kuningriigi õiguskorralduse ühtlustamist. "[[Jónsbók]]" koostati Járnsíða puuduste parandamiseks ja Islandi olude paremaks arvestamiseks. Selle tõid Norrast Islandile kuninga esindajad [[1280]]. aastal. Jónsbók võeti [[Alþingi]]l muudatustega vastu [[1281]]. aastal. [[Jón Einarsson]]i järgi, kes oli üks selle Islandile toonud kuninga esindajatest, hakati seda peagi nimetama "Jónsbókiks". See jäi Islandi peamiseks seaduseraamatuks väga pikaks ajaks ja kujundas Islandi õiguskorraldust kuni varauusajani. Raamatu tekst on säilinud. Selle sätted käsitlevad muu hulgas makse ja muid kohustusi kuninga ees. Maksukorraldus muutus. Kuninga maksuks määrati 10 küünart senise 8 küünra asemel. Ka ''[[þingfararkaup]]''{{'}}i suuruseks kehtestati 10 küünart. Maksu võis tasuda ka Islandil tavapärastes kaupades, sealhulgas villases riides, villas ja nahkades. === Kaubandus ja laevaühendus === Norra võimu alla minekuga muutusid ka Islandi väliskaubanduse tingimused. Island sõltus suurel määral ühendusest Norraga, sest kõiki vajalikke kaupu ei suudetud ise toota. Norra kuninga ja islandlaste kokkulepetes oli ette nähtud regulaarne laevaühendus, kuid seda kohustust järjepidevalt ei täidetud. 1262. aasta kokkuleppe kohaselt pidi kuningas tagama, et järgneva kahe aasta jooksul purjetaks Norrast Islandile kuus kaubalaeva; pärast seda tähtaega pidid kuningas ja "parimad islandlased" (''bestu menn'') iga-aastases laevade arvus omavahel kokkuleppele jõudma. Vaba riigi ajal sõitsid Islandile Norra eri sadamatest kaupmehed, kes kauplesid suhteliselt vabalt. Pärast Islandi allutamist Norra kuningale hakkas kuningavõim käsitama Islandiga kauplemist üha enam kuningliku eesõigusena. Eesmärk oli koondada kaubandus kuninga kontrolli alla ja saada sellest tollide ja muude maksude kaudu tulu. 1294. aastal määras Norra kuningas [[Bergen]]i ametlikult Põhja-Atlandi saarte, sealhulgas Islandi peamiseks kaubandussadamaks. Praktikas tähendas see, et Islandi ja Norra vaheline kaubandus koondus üha enam Bergeni kaudu toimuvasse kaubandussüsteemi. 13. sajandi lõpuks oli Bergenist saanud Islandi peamine kaubanduspartner ja vahenduskeskus. Island sõltus suurel määral väliskaubandusest, sest teravilja, puitu, metalli ja paljusid muid vajalikke kaupu tuli sisse vedada. Samal ajal muutus laevaühendus Norraga ebaregulaarseks. Et laevaliiklust ja kaubandust hakkasid üha enam korraldama Norra kuningavõim ja Norra kaupmehed, vähenes islandlaste võimalus mõjutada väliskaubanduse tingimusi ja kaubandussidemete korraldust. See suurendas Islandi sõltuvust Norra kaudu toimuvast kaubavahetusest ning muutis saare varustamise ebaregulaarse laevaühenduse poolt haavatavamaks. 14. sajandil muutus laevaühendus veelgi ebakindlamaks. Traditsiooniliste andmete kohaselt saabus 1324. aastal Islandile üks laev, 1326. aastal ei saabunud ühtegi, 1333. aastal saabus üks, 1350. aastal ei saabunud ühtegi ja 1375. aastal samuti mitte ühtegi. 1324. aastal saabus laeval koos teiste reisijatega Islandile ka [[Hólari piiskop]] [[Lárentíus Kálfsson]]. 1326. aastal jäi laevade puudumise tõttu Hólari piiskopkonnas isegi veinist puudu ja allikate kohaselt tuli seetõttu jumalateenistustel veini asemel muid lahendusi kasutada. Hiljem laevaühendus siiski taastus ja 1340ndatel saabus Islandile mõnel aastal märksa rohkem Norra laevu. ===Kiriku võimu tugevnemine=== [[Pilt:Iceland Virgin Retable 1300s.JPG|pisi|Islandi tiibaltar [[Neitsi Maarja]] kujutisega. Umbes 1275–1300]] Pärast Islandi minekut Norra kuninga võimu alla tugevnes märgatavalt ka kiriku iseseisev võim. Islandil tegutsesid endiselt kaks piiskopkonda ([[Skálholti piiskopkond]] ja [[Hólari piiskopkond]]), kuid suhted kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahel muutusid üha pingelisemaks. Piiskopid püüdsid kirikut ilmalikust mõjust vabastada ning laiendada oma kontrolli kirikuvara, vaimulike ja kiriklike õigusküsimuste üle. Et piiskopid ei kuulunud enam [[Lögrétta]] koosseisu, keskendusid nad kiriku majandusliku ja õigusliku iseseisvuse tugevdamisele. [[Skálholti piiskop]] [[Árni Þorláksson]] [1269–1298], kelle hüüdnimi oli ''Staða-Árni'' 'Kirikumõisate Árni', sai selles protsessis keskseks tegelaseks. Tema tegevuse algusaastatel toetas teda kuningas [[Magnus VI Lagabøte]], kes suri 1280. 1275. aastal õnnestus Árnil kehtestada uus kiriklik õiguskoodeks ''[[kristinréttur]]'', mis suurendas märkimisväärselt piiskoppide võimu. See reguleeris muu hulgas abielu-, pärimis- ja kõlblusküsimusi ning laiendas kirikukohtute pädevust valdkondadesse, mis olid varem kuulunud peamiselt ilmaliku õiguse alla. Samuti kinnitati selles vaimulike tsölibaadikohustus, kuigi praktikas ei kadunud vaimulike kooselu naistega kohe. Kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahelist võitlust kirikute ning nende varade kontrolli üle nimetatakse ''[[staðamál]]''{{'}}iks. Konflikti keskmes olid ''[[staður]]''{{'}}id ehk kirikumõisad. Paljud kirikud olid rajatud suurmaaomanike maadele ja nende asutajad või pärijad olid säilitanud õiguse kasutada osa kirikute tuludest. Piiskopid püüdsid aga saavutada kirikute ja nende varade täielikku allutamist kiriklikule võimule. Võitlus algas juba 12. sajandi lõpul piiskop [[Þorlákur Þórhallsson]]i ajal, kuid jõudis haripunkti Árni Þorlákssoni reformide käigus. Kiriklike sanktsioonide, poliitilise surve ja kuningavõimu toetuse abil anti kirikumõisad järk-järgult ilmalike omanike käest kiriku kontrolli alla. Sama poliitikat viis oma piiskopkonnas ellu [[Hólari piiskop]] [[Jörundur Þorsteinsson]] (1267–1313). Konflikt lahenes 1297. aastal [[Ögvaldsnesi kokkulepe|Ögvaldsnesis sõlmitud kokkuleppega]], mis saavutati Hólari piiskopi [[Jörundur Þorsteinsson]]i ja Norra kuninga [[Eirik Magnusson]]i osalusel. Selle järgi jäid ilmalike omanike valdusse need kirikumaavaldused, mille tuludest kuulus neile vähemalt pool, ülejäänud läksid piiskoppide kontrolli alla. Kokkulepe tugevdas kiriku sõltumatust ilmalikest võimukandjatest ning kujunes oluliseks etapiks kiriku ja suurmaaomanike pikaajalise vastasseisu lõpetamisel. Selle üks tagajärg oli preestrite ametisse nimetamise allutamine piiskoppide kontrollile. Samuti laienes kirikukohtute pädevus märgatavalt: nende võim ei piirdunud enam üksnes vaimulike ja kirikuvaraga seotud küsimustega, vaid hõlmas ka abielu- ja kõlblusasju. Et selliste rikkumiste eest määrati sageli suuri rahatrahve, hakati neid leevendama erandlubade ehk [[dispensatsioon]]ide ja [[indulgents]]ide abil. Indulgentsid võeti Islandil kasutusele 1275. aastal ning neist kujunes aja jooksul üks kiriku tähtsamaid tuluallikaid. 14. sajandi alguseks oli Islandi kirik kujunenud üheks maa olulisemaks majanduslikuks ja poliitiliseks jõuks. Kiriku valdusesse koondus palju maad ja muud vara ning piiskoppide mõju ulatus kaugemale usuelust, hõlmates ka abielu-, pärimis- ja moraaliküsimusi. Kiriku rikkus põhines maavaldustel, rendituludel, kümnisel, trahvidel, pärandustel ja muudel kiriklikel tuludel, mis andsid talle tugeva majandusliku aluse. 14. sajandi alguses Islandi kiriklik ja vaimulik elu elavnes. Seda perioodi seostatakse muu hulgas mitme silmapaistva piiskopiga, eelkõige Hólari vaga ja õpetatud piiskopi [[Lárentíus Kálfsson]]iga [1324–1331]. Rajati kaks uut kloostrit ja tugevnes [[Guðmundur Arason]]i austamine pühakuna. === Ilmaliku võimu koondumine === Ka ilmalikus valitsemises ilmnesid allakäigu märgid. Mõned suguvõsad koondasid enda kätte märkimisväärse jõukuse ja mõjuvõimu. Nii tõusid esile näiteks [[Vatnsfirðingid|Vatnsfirðingite]] suguvõsa ning [[Björn Jórsalafari]], [[Loftur Guttormsson]] ja [[Björn Þorleifsson]] (suri 1467). Björn Jórsalafari tütar [[Kristín Björnsdóttir]] (hüüdnimega Vatnsfjarðar-Kristín) oli Björn Þorleifssoni ema. Björn Þorleifsson abiellus [[Loftur Guttormsson]]i tütre [[Ólöf Loftsdóttir]]iga, sidudes kaks vägevat suguvõsa. Paistab, et nad tegutsesid enamasti üheskoos kuninga ametnikega, mitte nende vastu. Mitmed neist, sealhulgas Björn Þorleifsson ise, täitsid ka kuninga 'määratud ''[[hirðstjóri]]'' (asehalduri) ametit. Just selles rollis hukkus Björn Þorleifsson 1467. aastal. Ta tapeti [[Rifil Snæfellsnes]]il inglise kaupmeeste poolt. See vallandas Taani-Norra ja Inglismaa vahelise pikaajalise konflikti, mis Islandi ajaloos kannab [[inglaste sajand]]i nime.<ref> [https://www.historytoday.com/archive/feature/icelands-english-century Iceland's English Century], History Today.</ref> ===Muutused=== Norra kuninga võimu kehtestamisega muutus Islandi poliitiline ja ühiskondlik korraldus järk-järgult. Kuningavõim tõi Islandile püsivama täidesaatva halduse, regulaarse maksustamise ja Norra kuningriigi õiguskorraldusega seotud seadused. Seetõttu vähenes kohalike võimukandjate poliitiline iseseisvus ja Islandi valitsemine muutus varasemast tsentraliseeritumaks. Samal ajal säilisid Alþingi ja mitmed Islandi enda poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, nii et kohalik autonoomia täielikult ei kadunud. 13. ja 14. sajandil toimusid muutused ka Islandi ühiskondlikus ja majanduslikus korralduses. Suurmaaomanikud ja kirik suurendasid oma maaomandit ja rentnike arv kasvas. Järk-järgult kujunes välja mõisamajandusele sarnane tootmisviis, milles üha suurem osa põllumajandustoodangust põhines rentnike tööl. Norra kuninga maksude ja muude kohustuste korrapärase kogumise vajadus aitas sellele arengule kaasa, kuid maa ja majandusliku võimu koondumine oli pikemaajaline protsess, mis oli alanud juba enne Islandi allutamist Norra kuningale. == Taani võimu aeg (1380–1918) == 1380. aastal ühendati Norra (koos Islandiga) ja Taani ühise kuninga [[Olav IV]] võimu alla. See personaalunioon kestis kuni 1814. aastani. Kiriku juhtkond muutus üha ilmalikumaks. Islandi [[annaalid]]es sagenesid teated kirikutegelaste võimuvõitlusest, kõlvatust käitumisest ja ahnusest. Piiskoppide hulgas oli palju välismaalasi, näiteks Taanist pärit [[Jón Gerreksson]], kes oli varem olnud [[Uppsala peapiiskop]], kuid sealt ametist tagandatud. Hólari eriti võimujanuliste piiskoppide [[Ólafur Rögnvaldsson]]i [1459–1499] ja [[Gottskálk Nikulásson]]i (suri 1520) ning Skálholti piiskopi [[Stefán Jónsson]]i [1491–1518] ajal jõudsid kuritarvitused haripunkti. [[1513]]. aastal püüdsid Islandi pealikud piiskoppide võimu piirata. 26 pealikku koostasid nn [[Leiðarhólmi otsus]]e ([[Leiðarhólmsskrá]]), kuid ettevõtmine ebaõnnestus, sest see ei leidnud toetust ei ülejäänud elanikkonna ega kuninga esindaja poolt. [[Pilt:Hekla (A. Ortelius) Detail from map of Iceland 1585.jpg|pisi|Detail [[Abraham Ortelius]]e 1585. aasta Islandi kaardilt, millel on kujutatud purskavat [[Hekla]] vulkaani]] Üks peamine põhjus, miks Island sel ajajärgul alla käima hakkas, olid korduvad loodusõnnetused: [[maavärin]]ad, [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], ikaldused ja epideemiad. Kõige rängem neist oli ''[[svartidauði]]'', katkuepideemia aastatel 1402–1404. Traditsiooniliselt on Islandi ajalookirjutuses hinnatud, et see nõudis kuni kahe kolmandiku elanikkonna elu. Uuemad uurimused on seda hinnangut siiski oluliselt allapoole korrigeerinud: [[Gunnar Karlsson]]i ja [[Helgi Skúli Kjartansson]]i 1994. aasta uurimuse ning [[Chris Callow]]' ja [[Charles Evans]]i 2016. aasta analüüsi kohaselt jäi tegelik suremus tõenäoliselt 25–45% vahele, võib-olla isegi alla 25%.<ref>Chris Callow, Charles Evans. The mystery of plague in medieval Iceland. – ''Journal of Medieval History'', 2016, 42 (2).</ref> Seega oli rahvaarvu langus tõenäoliselt tagasihoidlikum, kui eeldab vanem, laialdaselt tsiteeritud hinnang "umbes 25 000–30 000 inimeseni". 15. sajandi jooksul rahvaarv küll taas kasvas, kuid kahanes uuesti suure katku (''[[plágan mikla]]'') ajal aastatel 1493–1494. Ka selle epideemia suremust hinnatakse tänapäeval mõõdukamaks (umbes 25–45%) kui varasemas ajalookirjutuses. Selliste katastroofide ja kehva valitsemise tagajärjel hävis suur osa varasemast jõukusest ja ainelisest kultuurist. Kui islandlaste endi kaugkaubandus ja kaubalaevandus 12.–13. sajandil taandus, suurenes Norra kaupmeeste roll ning hiljem läks Islandi väliskaubandus üha enam välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Kuningad hakkasid käsitama Islandit tuluallikana, mida tuleb maksimaalselt ära kasutada. 15. sajandi alguses sattus Islandi kaubandus peamiselt Inglise kaupmeeste ja [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] kontrolli alla. Peale selle läks oluline osa kalandusest ja sellest saadavast tulust välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Hansa kaupmehed rajasid 1500. aasta paiku Islandile tugipunkte ja kasutasid islandlasi vähetasustatud tööjõuna. ===Reformatsiooniaeg (1550. aastast)=== [[Pilt:Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg|pisi|[[Abraham Ortelius]]e Islandi kaart. Umbes 1590]] Katoliku kirik oli islandlaste teadvusse sügavalt juurdunud. Kui piiskopid olid islandlased, olid nad tähtsaimate võimukandjatena ka vastukaal välismaistele ametnikele. Sellepärast põrkus [[reformatsioon]] suure osa islandlaste tugevale vastuseisule. Reformatsiooni varajasteks märkideks Islandil on traditsiooniliselt peetud preester [[Jón Einarsson]]i jutlust Skálholti kirikus umbes 1530. aastal (selle loo ajalooline usaldusväärsus on teadlaste seas vaieldav), [[Oddur Gottskálksson]]i salaja tehtud Uue Testamendi tõlget ning [[Gissur Einarsson]]i tagasipöördumist Hamburgist. Gisurr oli Hamburgis õppimise ajal saanud mõjutusi luterlusest ja pooldas salaja reformatsiooni. [[1539]]. aastal, kui Skálholti piiskop [[Ögmundur Pálsson]] oli kõrge ea ja halvenenud nägemise tõttu oma ametist loobumas, soovitas ta Gisurri oma järglaseks. Kuningas kinnitas Gisurri Ögmunduri järglaseks 1540. aastal. Kuigi tema ametiaeg algas siis, pühitseti ta Skálholti piiskopiks alles 1542. aastal Kopenhaagenis. Ögmundur ja Hólari piiskop [[Jón Arason]] olid aga reformatsiooni vastu. [[1541]]. aastal saabus Islandile Taani kuninga saadik koos sõduritega ning Ögmundur võeti kinni ja viidi Taani. Ta suri teel Kopenhaagenisse. See võimaldas Gisurril Skálholti piiskopkonnas reformatsiooni edendada, kuid luterlus ei levinud kohe kogu Islandile. Hólari piiskopkond jäi endiselt katoliiklikuks ja seda juhtis Jón Arason. Gisurr Einarsson suri [[1548]]. aastal. Tema järglaseks valiti luterlane [[Marteinn Einarsson]], kes pühitseti piiskopiks [[1549]]. aastal Kopenhaagenis. Jón Arason püüdis seejärel taastada katoliku kiriku mõju ja sattus üha teravamasse vastasseisu Taani kuninga ja tema toetajatega. Ta võttis oma kontrolli alla suure osa Islandi kiriklikust elust ja püüdis taastada katoliiklikku korda. [[1550]]. aastal võeti Jón Arason koos oma kahe poja, Ari ja Björniga vangi ja nad hukati [[7. november|7. novembril]] Skálholtis pea maharaiumise teel. Jón Arasoni hukkamist on traditsiooniliselt peetud Islandi reformatsiooni otsustavaks pöördepunktiks. Pärast Jón Arasoni surma kõrvaldati organiseeritud vastupanu reformatsioonile ja [[1552]]. aastal võeti ka Hólari piiskopkonnas vastu luterlik kirikukord. Sellega oli reformatsiooni institutsionaalne põhietapp Islandil lõpule jõudnud, kuid luterluse tegelik juurdumine ühiskonnas kestis veel aastakümneid. Hólari piiskop [[Ólafur Hjaltason]] andis [[1555]]. aastal välja evangeelse kirikukäsiraamatu ja [[lauluraamat]]u ning jumalateenistusi hakati pidama protestantliku korra kohaselt. Reformatsiooni kinnistamisel etendasid hiljem olulist osa Skálholti piiskopid [[Gísli Jónsson]] ([[1558]]–[[1587]]) ja [[Oddur Einarsson]] ([[1589]]–[[1630]]) ning eelkõige Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]] ([[1571]]–[[1627]]). Guðbrandur andis usinal välja islandikeelset vaimulikku kirjandust. [[1584]]. aastal ilmus tema toimetatud Islandi esimene täielik [[piiblitõlge]]. Reformatsioonijärgsetel aastakümnetel ilmus islandi keeles ka arvukalt [[lauluraamat]]uid, kirikukäsiraamatuid ja muud vaimulikku kirjandust. Kirikukorralduse aluseks oli esmalt [[1537]]. aastal Taanis välja antud kirikukorraldus, mida Islandil hakati rakendama järk-järgult. [[1607]]. aastal anti välja muudetud ja täiendatud Taani kirikukorraldus. Ilmalik valitsemine ja seadusandlus jätkusid suuresti varasemate institutsioonide kaudu, kuigi need allusid nüüd Taani kuninga võimule. === Taani kaubandusmonopoli aeg (1602–1786) === [[Pilt:1761_Homann_Heirs_Map_of_Iceland_"Insulae_Islandiae"_-_Geographicus_-_Islandiae-hmhr-1761.jpg|pisi|Islandi haldusjaotus 1761. aastal]] 17. sajandi alguses hakati Islandi suhtes ajama [[merkantilism|merkantilistlikku]] majanduspoliitikat, mille keskne osa oli Islandiga kauplemise ainuõiguse andmine piiratud ringile Taani alamatele. Selle eesmärk oli muuta tagasihoidliku mahuga Islandi kaubandus majanduslikult tasuvaks ja samal ajal vältida kuritarvitusi, mis olid varem tulenenud islandlaste sõltuvusest väliskaupmeestest. Süsteemi eeldatavad eelised olid järgmised: *kroon sai kindla tulu kaubandusõiguse eest makstavate tasude näol; *kaupmehed ei pidanud taluma nii suurt konkurentsi, et meresõidu- ja kaubanduskulud ei oleks end ära tasunud; *islandlastele pidi olema tagatud regulaarne kaubandusühendus, vajalike kaupade varustuskindlus (nii koguse kui ka kvaliteedi poolest) ja võimalus oma toodangut müüa.<ref>Jón Jónsson 1895: 537.</ref> Kaubandusmonopoli suurim oht seisnes siiski selles, et kaupmehed võisid konkurentsi puudumist enda huvides ära kasutada. 20. aprillil 1602 andis kuningas [[Christian IV]] [[Kopenhaagen]]i, [[Helsingør]]i ja [[Malmö]] kodanikele privileegikirja, millega neile anti ainuõigus Islandiga kauplemiseks väikese tasu eest kroonile. (Juba 1603. aastal tegeles Islandi- kaubandusega [[Islandske Kompagni]]. 1619. aastal korraldati kompanii tegevus ümber ja sellele anti uued privileegid. Alates 1620. aastast oli Islandi-kaubandus lubatud ainult Kopenhaageni kaupmeestele.)<ref>Bjørn Teitsson 1977: 90. Vt ka: Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund: Ekonomisk-historiska föreningen 1983.</ref> Algses privileegikirjas põhjendas kuningas seda otsust sellega, et välismaised kaupmehed olid Islandi kaubandusest märkimisväärset kasu saanud ning nüüd pidid sellest eelisest osa saama eelkõige tema enda alamad, kellel olevat piisavalt laevu ja kaupu sellise ettevõtmise korraldamiseks.<ref>Jónsson 1895: 539.</ref> Islandlaste kaitseks kaupmeeste võimalike kuritarvituste eest sätestati, et kaupmehed peavad varustama Islandit heade, võltsimata ja riknemata kaupadega ning rikkumiste korral vastutama selle eest kuninga ees. Samuti ei tohtinud nad kaupade hindu omavoliliselt tõsta, vaid pidid müüma neid senise Islandi tava kohaselt. Kasutada tuli Islandi küünart, mõõte ja kaalusid ning kõik kaupmeeste ja islandlaste vahelised vaidlused tuli lahendada [[Alþingi]]l.<ref>Jónsson 1895: 540. Vt ka: ''Lovsamling for Island'', I kd, lk 139–141.</ref> Kuigi islandlaste huvid olid paberil hästi kaitstud, olid nad konkurentsita tegutsevate kaupmeeste omavoli ees suuresti kaitsetud. ==="Türklaste" röövretk=== {{Vaata|Tyrkjaránið}} 1627. aasta suvel korraldasid Põhja-Aafrika [[korsaar]]id Islandile rüüsteretke, mida Islandi ajaloos tuntakse nimega ''[[Tyrkjaránið]]'' 'türklaste röövretk'. Ründajaid oli kahest korsaarikeskusest: üks rühm lähtus [[Salé]]st Marokos ja teine [[Alžiir]]ist. Salé rühm, mida juhtis Hollandi päritolu korsaar [[Jan Janszoon]] ehk [[Murat Reis]], maabus [[20. juuni]]l [[1627]] [[Grindavík]]is, võttis inimesi vangi ja rüüstas asulat, kuid ei suutnud [[Bessastaðir]]it vallutada ja läks Salésse tagasi. Alžiiri rühm ründas juuli alguses [[Austfjirðir]]i piirkonda ja [[16. juuli]]l [[Vestmannaeyjar]]it, kus rüüstati [[Heimaey]]d kolm päeva. Kokku võeti rüüsteretkedel vangi umbes 400 inimest ja tapeti umbes 30–50 inimest. Vangid viidi Põhja-Aafrikasse ja müüdi orjadeks. Osa neist vabastati hiljem lunaraha eest, kuid enamik ei pöördunud Islandile tagasi. Sündmuse üks tähtsamaid kaasaegseid allikaid on Vestmannaeyjari pastori [[Ólafur Egilsson]]i vangipõlvelugu. Nimetus ''Tyrkjaránið'' ei tähenda, nagu ründajad oleksid olnud türklased: Põhja-Aafrika moslemeid ja korsaare nimetati tol ajal türklasteks. === Absoluutse monarhia aeg === ====Absoluutse momarhia kehtestamine==== 13. oktoobril 1660 tunnistasid seisused Taani kuninga võimu pärilikuks, lõpetades senise korra, mille järgi kuninga valis aadlikest koosnev riiginõukogu. 1661. aastal kehtestati Taani ja Norra kuninga [[Frederik III]] valitsetud [[Taani-Norra riik|Taani-Norra riigis]] [[absoluutne monarhia]]: seisused andsid seisused kuningale vandega praktiliselt piiramatu võimu. See ei olnud enam piiratud seisuste kogude ega riiginõukoguga.<ref name="eirikur">Eiríkur Þ. Einarsson. [https://eirikur.is/minnisvardar/vesturland/kopavogur-minn/?utm Kópavogur].</ref> Samal aastal kehtestati absoluutne monarhia ka Norras. Et Frederik III oli Taani ja Norra kuningas ja Island oli Norra krooni all olev maa, sooviti saada ka islandlastelt tunnustus tema absoluutsele kuningavõimule. 1662. aasta kevadel saabusid Islandile kirjad, milles nõuti esindajate saatmist Alþingile, et nad tunnustaksid Frederik III-t päriliku kuningana.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Neis kirjades ei mainitud absoluutse monarhia kehtestamist.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Alþingi esindajad märkisid seepeale, et eraldi päriliku kuninga tunnustamine pole vajalik, sest Island kuulus Norra kuningriiki, mis oli juba pärilik monarhia.<ref name="visinda">[https://www.visindavefur.is/svar.php?id=61371&utm Hvers vegna var Kópavogsfundurinn haldinn og hver var tilgangurinn með honum?], Vísindavefurinn, 8.12.2012.</ref> Samal aastal saadeti Islandile kuninga esindaja, Islandi [[läänimees]] [[Henrik Bjelke]]. Kuninga korralduse kohaselt pidi ta saama islandlastelt truudusvande Frederik III-le ja tema pärijatele.<ref name="eirikur" /> Bjelke laev viibis kolm nädalat, ja kui tema laev tema laev [[Skerjafjörður]]is maabus, oli [[Alþingi]] koosolek juba lõppenud, mistõttu ei saanud ta kavandatud toimingut seal läbi viia.<ref name="eirikur" /> Esimese asjana saatis ta 12. juulil ametnikele kirja, käskides neil ilmuda 26. juuliks [[Bessastaðir]]isse.<ref name="eirikur" /> Pühapäeval, 27. juulil pidid vanded olema alla kirjutatud.<ref name="eirikur" /> ''Lögmaður'' [[Árni Oddsson]] kutsus aga kohtu- ja rahvakoosoleku [[Kópavogur]]isse kokku alles 28. juuliks.<ref name="eirikur" /> On viiteid sellele, et Árni Oddsson ja piiskop [[Brynjólfur Sveinsson]] püüdsid kaitsta maa vanu õigusi.<ref name="eirikur" /> [[Vallholti annaalid|Vallholti annaal]]i teatel oli sel päeval selge ja päikesepaisteline ilm.<ref name="eirikur" /> [[Kópavoguri þing|Kópavoguri ''þing''{{'}}il]] ([[Kópavogsfundinn]]) andsid Islandi esindajad [[Frederik III]]-le ja tema pärijatele truudusvande ning tunnustasid teda päriliku isanda ja absoluutse suveräänina (''erfðaherra'' ja ''absolut soverejn'').<ref name="eirikur" /> Kópavoguri ''þing''{{'}}il andis truudusvande ja kirjutas sellele alla 109 meest.<ref name="eirikur" /> Nende hulgas olid mõlemad Islandi piiskopid, mõlemad ''[[lögmaður]]''{{'}}id, 42 pastorit ja praosti, 17 ''[[sýslumaður]]''{{'}}it ja 43 ''[[lögréttumaður]]''{{'}}it ja talupoega, samuti ülemaalise ''þing''{{'}}i kirjutaja (''landþingsskrifari''), endise kloostrivara haldur (''klausturhaldari'') ja habemeajaja (''bartskeri'').<ref name="eirikur" /> [[Fitja annaalid|Fitja annaal]]i teatel järgnes pidusöök ja ööni kestnud pidu.<ref name="eirikur" /> Mängiti viiulit ja trompetit, lasti aupauke, öösel toimus ilutulestik.<ref name="eirikur" /> Islandi esindajate truudusvanne ei tähendanud, nagu nad oleksid soovinud loobuda kogu senisest õiguskorrast. Nad esitasid kuningale palvekirjad (''bænaskrár''), milles palusid säilitada Islandi vanad seadused ja ajaloolised õigused ning hoiduda uutest koormistest.<ref name="eirikur" /> Palvekirjades mõeldi vanade seaduste ja õiguste all Islandi senist õiguskorda ja ajaloolisi õigusi, mida hilisemates käsitlustes on seostatud ka [[Gamli sáttmáli]] (vana lepingu) traditsiooniga. Selle traditsiooni kohaselt oli Island 13. sajandil tunnustanud Norra kuninga ülemvõimu vastastikuste kohustuste alusel. Palvekirjades rõhutati Islandi vaesust ja väljendati vastuseisu uutele maksudele.<ref name="eirikur" /> Absoluutset monarhiat palvekirjades ei mainitud.<ref name="eirikur" /> Seetõttu ei ole Kópavoguri sündmust kõige täpsem käsitada lihtsalt senise õiguskorrast loobumisena ja absoluutse monarhia tingimusteta vastuvõtmisena. Mõned allikad kirjeldavad seejuures ka Islandi esindajate vastuseisu ja survet nende allkirjade saamiseks. [[Árni Magnússon]] vahendas ühe osaleja väidet, et allkirjad saadi surve abil.<ref name="visinda" /> Ühe teate järgi olid Bjelkel kaasas relvastatud sõdurid ja kui piiskop Brynjólfur Sveinsson rääkis islandlaste õigustest, viitas Bjelke sõduritele.<ref name="visinda" /> Teise teate järgi osutas ''lögmaður'' Árni Oddsson terve päeva vastupanu ja andis lõpuks pisarsilmil vande.<ref name="visinda" /> Pärast 1662. aasta Kópavoguri ''þing''{{'}}i jäi Islandi senine valitsemiskorraldus esialgu suuresti muutumatuks. Island oli alates [[1541]]. aastast Taani kuninga lään ja Henrik Bjelke oli selle läänimees (''lénsherra'') alates [[1648]]. aastast kuni surmani [[1683]]. aastal. Island oli Taani kuninga lään ja kuningas oli Islandi valitsemisega seotud õigused ja kohustused üle andnud Bjelkele kui läänimehele. Läänimehe õiguste hulka kuulus õigus Islandit kuninga nimel hallata ja saada läänist kuninga antud läänikirja alusel tulu. Tema kohustuste hulka kuulusid kuninga huvide ja õiguste kaitsmine, Islandi halduse korraldamine ning läänist saadavate tulude kogumine, arvestus ja haldamine. Läänikorraldusega olid seotud ka läänikontode (''[[lénsreikningur]]'') pidamine ja esitamine ning kuningale kuuluvate valduste ja nende tulude üle arvestuse pidamine. Bjelke viibis Islandil harva. Tema asemel korraldas kohapealset haldust tema määratud foogt (''[[fógeti]]''). ''Fógeti'' oli läänimehe esindaja, kes tegutses tema nimel ja teostas Islandil tema valitsemisõigusi. Tema ülesannete hulka kuulusid kuninga ja läänimehe tulude kogumine, nende üle arvestuse pidamine ja aruandlus, kuningale või läänimehele kuuluvate valduste haldamine ja kuninga korralduste täitmise tagamine. ''Fógeti'' tegeles ka kohtuliku ja haldusliku asjaajamisega ning esindas läänimeest kohalikes küsimustes. Bjelke ajal resideeris tema ''fógeti'' [[Bessastaðir]]il. Bjelke lääniga kaasnesid ka konkreetsed majanduslikud õigused. 1662. aastal anti talle kümneks aastaks õigus saada Islandi tuludest aastas 6000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning talle kinnitati muu hulgas õigus vabale kalapüügile ja Islandi toodangu väljaveole. Hiljem määrati Bjelkele kui admiralile tasuks kogu Islandi maamaksutulu, kuni see 1683. aastal asendati aastapensioniga. Bjelke surma järel hakati senist läänikorraldust järk-järgult asendama kuninga otsesema haldusega. 1683. aastal määrati Islandile [[maafoogt]] ''[[landfoged]]'', kelle ülesannete hulka kuulusid eelkõige kuninga varade ja tulude haldamine, arvepidamine ning järelevalve kaubanduse ja kalanduse üle. 1684. aastal määrati Islandi üle ''[[stiftamtmand]]'' ehk ''stiftsbefalingsmand'', kellest sai kuningavõimu kõrgeim esindaja Islandil. Ta resideeris Kopenhaagenis. Islandi kohapealse valitsemise korraldamiseks määrati [[1688]]. aastal ''[[amtmand]]'', kes tegutses ''stiftamtmand''{{'}}i esindajana ja oli Islandil kõrgeim ametnik. Islandi asjade kõrgem juhtimine kuulus Kopenhaagenis tegutsevatele Taani keskvõimu asutustele, eelkõige ''[[Danske Kancelli]]''{{'}}le ja ''[[rentekammer]]''{{'}}ile. Kantsleriametkond tegeles peamiselt kohtu- ja kirikuküsimustega, ''rentekammer'' aga rahanduse, kuninga tulude, kaubanduse ja üldise haldusega. 1770. aastal korraldati Islandi haldus ümber: maa jagati kaheks maakonnaks (''amt'') – [[Suður- og Vesturamt]]iks ja [[Norður- og Austuramt]]. Samal aastal pidi ''stiftamtmand'' senise Kopenhaagenis resideerimise asemel hakkama elama Islandil, [[Bessastaðir]]is. Enne absoluutse monarhia kehtestamist ei olnud täpselt määratletud, kuidas jagunes seadusandlik võim kuninga ja Alþingi vahel.Pole näiteks selge, kas kuninga kinnitus oli Alþingi otsustele tingimata nõutav.<ref name="visinda" /> Ajaloolane Gunnar Karlsson on märkinud, et teatud mõttes võib öelda, et Lögréttal oli koos kuningaga pikka aega säilinud teatav osa seadusandlikust võimust.<ref name="visinda" /> Kindlasti võttis Alþingi vastu nn Alþingi otsuseid (''alþingisdómur''), millel oli vähemalt juhul, kui kuningas need kinnitas, seaduse jõud.<ref name="visinda" /> Pärast absoluutse monarhia kehtestamist 1662. aastal jätkas Alþingi mõnda aega selliste otsuste vastuvõtmist, kuid tema panus seadusandlusse vähenes järk-järgult ja kadus 1700. aastaks täielikult, sest kõrgeim seadusandlik võim kuulus nüüd kuningale.<ref name="visinda" /> Senine õigus- ja kohtukorraldus säilitati suurel määral muutumatuna: Lögrétta otsuseid oli juba alates 1593. aastast võimalik edasi kaevata Alþingi [[Yfirréttur]]'ile või kuninga otsusele, ja alates 1732. aastast kuulus lõplik apellatsiooniõigus Taani Kõrgeimale Kohtule Kopenhaagenis.<ref>[https://www.althingi.is/pdf/isl.pdf Saga Alþingis], Alþingi.</ref> Lögrétta oli pidanud oma istungeid spetsiaalselt selleks ehitatud hoones alates [[1594]]. aastast, mil koosolekupaik viidi Öxará idakaldalt läänekaldale.<ref>[https://www.thingsites.com/m/thingvellir/logberg Lögberg], Þingvellir World Heritage Site.</ref> Peagi loobuti ka tavast saata Alþingi otsused kuningale kinnitamiseks, sest Alþingil ei olnud enaj seadusandlikku funktsiooni.<ref name="visinda" /> Alþingi tegutses rohkem kui sajandi edasi peamiselt kohtuna, kuni see 1800. aastal kaotati ja selle asemele loodi Reykjavíkis ülemkohus ([[Landsyfirréttur]]).<ref name="visinda" /> ====Raskused kaubanduse korraldamisel==== [[Pilt:Eggert Ólafsson's Death.jpg|pisi|[[Vasegravüür]] 1768. uppunud islandi maadeuurija ja filoloogi [[Eggert Ólafsson]]i mälestuseks (1768)]] Absoluutse monarhia ajal astuti uusi samme Islandi arengu edendamiseks: 1670. aastal ja uuesti 1758. aastal tehti islandlastele ettepanek osaleda kaubanduses, kuid neil puudusid selleks nii majanduslikud vahendid kui ka vajalikud teadmised kaubandusest, mistõttu need katsed ebaõnnestusid. 1684. aastal määrati kindlaks, millised piirkonnad iga sadama juurde pidid kuuluma, kuid 18. sajandi jooksul muutusid need piirid taas ebamääraseks.<ref>Teitsson 1977: 90.</ref> Selle asemel piirduti hädaabinõudega. Kaubandust püüti korraldada nii, et see anti rendile selleks loodud ettevõtetele (1619, 1684, 1733, 1743, 1763), ja samuti püüti seda korraldada kuninga kulul (1757–1763, 1774–1786), kuid olukord ei paranenud. Mõnikord andis Taani valitsus kaubandusõiguse rendile liiga kõrge tasu eest, mistõttu kaupmehed, kes püüdsid oma kulusid tagasi teenida, kasutasid konkurentsi puudumist veelgi rohkem ära. Tagajärjeks olid enamasti korduvad kaebused vajalike kaupade puudumise, välismaiste kaupade kõrgete ja Islandi kaupade madalate hindade, samuti sisseveetavate kaupade riknemise ja kaupmeeste omavoli üle. Seda, et need kaebused ei olnud alusetud, näitasid uurimised ja kehvadest varustusoludest tingitud korduvad näljahädad. [[Lauritz Gottrup]]i algatusel laskis valitsus käsikirjade kogujal [[Árni Magnússon]]il ja ''lögmaður'' [[Páll Vídalín]]il uurida Islandi olukorda aastatel 1702–1712, et koostada uus maaregister ("[[Jarðabók Árna Magnússonar og Páls Vídalíns]]"), kus kirjeldati talusid ja nende omanikke, rendi- ja maksukohustusi, maa väärtust ja tootlikkust ning elanike arvu ja majanduslikku olukorda. See valmis 1714. Nad leidsid ligikaudu 1200–1300 mahajäetud talumajapidamist ja jõudsid veendumusele, et Islandi päästmiseks tuleb kaubandus vabastada. Hiljem hakati seda mõtet üha sagedamini toetama. Kaubandusmonopol ei toonud kaasa oodatud arengut. Probleem seisnes eelkõige selles, et kogu kaubandus oli hooajaline: Taani kaupmehed saabusid Islandile kevadel ja lahkusid suve jooksul taas. Kaupmehed hakkasid seal talvituma alles 18. sajandi teisel poolel, pärast 1777. aasta kuninglikku korraldust, mis kohustas kaupmehi aastaringselt kauplemiskohtades viibima.<ref>[https://island-lexikon.de/Akureyri.html Akureyri], Island-Lexikon.</ref> Kuni kauplemiskohtades ei olnud püsielanikke, koosnesid need vähestest majadest. Nii oli Lääne-Islandil [[Ólafsvík]]is 1719. aastal üks maja, 1777. aastal kolm ja 1784. aastal kuus. Akureyris oli umbes 1650. aastal kaks maja ja [[1752]]. aastal kõigest neli.<ref>Teitsson 1977: 90–92.</ref> Sellele stagnatsioonile aitas kaasa ka see, et Islandi valdavalt talupoegadest elanikkond oli kauplemiskohtadesse püsielanike asumise vastu, sest kardeti vaeste arvu kasvu: maata inimesed võivad sissetulekust ilma jääda ja siis peavad talupojad hakkama neid ülal pidama.<ref>Teitsson 1977: 90–92</ref> ====18. sajandi loodusõnnetused==== Lõpuks tabas Islandit veel suur hulk suhteliselt suuri loodusõnnetusi: [[maavärin]]ad (1784), [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], karmid talved, ikaldused ja taudid. 18. sajandil kasvas Islandi rahvaarv korduvalt tagasi ligi 50 000 inimeseni, kuid iga kord pani kasvule piiri mõni õnnetus: 1707.–1709. aasta suur rõugeepideemia nõudis ligikaudu 12 000–18 000 inimelu (veerandi rahvastikust), langetades rahvaarvu ligikaudu 37 000-ni; 1750. aastate külmade talvede ja näljahäda tagajärjel langes rahvaarv ligikaudu 43 000-ni; [[Laki]] lähedal [[1783]]–1784. aastal toimunud vulkaanipursete ja neile järgnenud "udunälja" ([[Móðuharðindin]]) tagajärjel hukkus ligikaudu 10 000 inimest ehk viiendik rahvastikust, mis langetas rahvaarvu ligikaudu 40 000-ni.<ref>[https://www.cambridge.org/core/journals/polar-record/article/icelands-demographic-transition-from-turf-houses-to-too-many-tourists/A462425B0071EB7BB8686ACB181EB6A5Iceland's demographic transition], Polar Record, Cambridge Core.</ref> ==== Skúli Magnússon ==== Kaubandusmonopole ajal oli Islandil võitluses kaupmeestega puudunud energiline ja omakasupüüdmatu juht, kes oleks olnud valmis otsustavalt tegutsema, kellel oleks jätkunud julgust võitlusse astuda ja visadust see lõpuni viia ka tugeva vastupanu korral. Sellise juhi sai Island [[Skúli Magnússon]]i (1711–1794) näol. Tal olid peaaegu kõik omadused, mis suurtel juhtidel tavaliselt on. Ta oli andekas, julge, energiline ja visa ning ka halastamatu: eesmärgi saavutamise nimel ei valinud ta eriti vahendeid. Ta oskas võita lihtrahva poolehoidu ja pälvis paljude imetluse, ehkki teised teda vihkasid ja põlgasid. Juba ''[[sýslumaður]]''[[']]ina [[Skagafjörður]]i maakonnas (''sýsla'') sattus ta esimest korda konflikti kaupmeestega. 1743. aastal kirjutas ta valitsusele ja süüdistas [[Hofsós]]i kaupmeest selles, et too oli müünud elanikele, sealhulgas talle endale, halva kvaliteediga rauda. Selle peale korraldati ''þing''{{'}}ipaigas kontroll: tunnustatud sepad katsetasid kaupmehe juuresolekul rauda. Tulemus osutus kaupmehele ebasoodsaks ja teda sunniti raud tagasi võtma. Sellele järgnesid uued süüdistused: kaupmees ei toonud maale piisavalt puitu, jahu ega muid kaupu, müüs neid ülemäära kõrge hinnaga ning keeldus sageli ja põhjuseta elanike tapaloomi vastu võtmast. Skúli kogus nüüd kaupmehe vastu kohtulikult kinnitatud tunnistusi ja saatis need valitsusele. Lisaks süüdistas ta kaupmeest selles, et viimane oli müünud tünni jahu, mis oli mullaga segatud. Asi jõudis Alþingile, mis langetas 1749. aastal otsuse, mis andis suures osas õiguse ''sýslumaður''{{'}}ile. Nii sai Skúlist Islandi lihtrahva juht ja eestkõneleja.<ref>Jón Jónsson 1895: 567–568.</ref> Mõni aeg hiljem nimetati Skúli [[maafoogt]]iks (''landfógeti''). Sellelt kõrgelt ametikohalt asus ta ellu viima kava Islandi majanduse arendamiseks. 1751. aastal asutas ta koos veel kaheteistkümne Islandi ametnikuga ühingu, mille eesmärk oli rajada Islandile tööstusettevõtteid. Ettevõtmine langes soodsale ajale. Samal aastal sai Kopenhaagenis riiginõukogu juhiks [[Johann Hartwig Ernst von Bernstorff]], kes oli just kuus aastat viibinud [[merkantilism]]i sünnimaal [[Prantsusmaa]]l. Kui varem oli püütud tööstust koondada Kopenhaagenisse, siis nüüd soovis valitsus edendada [[manufaktuur]]e ka provintsides. Sllepärast peeti loomulikuks uurida võimalusi ka Islandil. Valitsus suhtus Islandi algatusse soosivalt ning uus ettevõte pälvis esialgu kuninga ja valitsuse märkimisväärse toetuse. Aastatel 1751–1758 anti välja koguni 16 kuninglikku otsust Islandi manufaktuuride kohta. Manufaktuuride peamiseks keskuseks määrati [[Reykjavík]], mis kuulus tollal Taani kroonile. Manufaktuuride käsutusse anti [[Reykjavíki mõis]], naabermõis [[Örfirisey]], kus paiknes kaubakoht, veel üks talu ning 61 000 riigitaalri suurune toetus.<ref>Jón Jónsson (1895), lk 572</ref> Manufaktuurid rajati aastatel 1752–1759, tootmine algas juba 1752. aastal. Ettevõtte pidas köievabrikut ja parkalitöökoda, aga kõige tähtsamaks kujunes tekstiilitootmine, sealhulgas ketramine, kudumine ja värvimine. Köievabrik ja parkalitöökoda tegutsesid 1764. aastani, mil tulekahju hävitas osa tootmishoonetest. Tõenäoliselt töötasid ettevõtted kahjumiga. Nende tegevus lõppes lõplikult 1802.–[[1803]]. aastal.<ref>Teitsson 1977: 91–92.</ref> Samaaegselt manufaktuuride käivitamisega alustas Skúli põhjalikku uurimist Islandi kaubanduskompanii tegevuse kohta, kogudes selle vastu tõendeid. Paistab, et ta oli otsustanud koguda nii palju süüdistusmaterjali, et kompanii oleks sunnitud kaubandusest loobuma või koguni kahjutasu maksma. See ei olnud keeruline. Kaebused kompanii vastu sagenesid iga aastaga. 1753. aastal kurdeti, et maale oli toodud liiga vähe jahu. Sellepärast palusid ''amtmand'' ja maafoogt kaupmeest jätta osa kokkuostetud kalast saarele, et vältida ähvardavat näljahäda, kuid kaupmees keeldus. ''Amtmand'' teatas valitsusele, et kaupmees oli igati püüdnud sundida talupoegi loovutama kala ja liha, pakkudes vastu üksnes pudukaupu. Talve jooksul halvenes olukord sedavõrd, et maafoogt laskis kaupmeeste kaubalaod avada ja jagas seal hoitud kaubad elanikele. Seejärel sõitis ta koos kogutud kaebustega [[Kopenhaagen]]isse, mis viis ametliku uurimise algatamiseni. 30. märtsil 1756 moodustati komisjon kaebuste uurimiseks. Komisjon jõudis järeldusele, et kompanii oli mitmes suhtes rikkunud talle antud privileegikirja (''oktroi'') tingimusi. Juba alates 1744. aastast oli vilja sissevedu Islandile olnud ebapiisav, kuigi valitsus oli sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. Seega polnud kahtlust, et kompaniid ähvardas kohtuprotsess, mis oleks suure tõenäosusega lõppenud süüdimõistmisega. Kohtuasja siiski ei algatatud, sest valitsus soovis vältida sellega seotud kulusid ja kartis ühtlasi, et pärast seda ei leiduks kedagi, kes Islandi kaubanduse üle võtaks. Lõpuks pakuti kompaniile võimalust loobuda vabatahtlikult kaubandusõigustest enne 1758. aasta lõppu. Vastutasuks vähendati aastate 1756–1758 tasu poole võrra, kokku 24 000 riigitaalri ulatuses.<ref>Jón Jónsson 1895: 572–575.</ref> Skúli ei rahuldunud selle pooliku võiduga. Ta esitas valitsusele uue märgukirja, milles tegi ettepaneku Islandi kaubanduse parandamiseks vähendada sadamate arvu, kuhu laevad igal aastal sõitsid, ja lubada islandlastel endil kaubanduses osaleda. Kõige parema meelega oleks ta näinud vabakaubandust, kuid pidas seda riigi vaesuse ja elanike väheste kogemuste tõttu esialgu teostamatuks. Ettepanek leidis valitsuses poolehoidu, kuid lõpuks otsustati, et kuningas võtab Islandi kaubanduse ise üle. Vastav otsus tehti 9. jaanuaril 1759. Selgus, et kaubanduse tulud ja kulud olid vaevu tasakaalus.<ref>Jón Jónsson 1895: 577–584.</ref> Hilisem aruanne aastate 1774–1784 kohta näitas koguni kuningale tekkinud märkimisväärset kahjumit.<ref>Jónsson 1895: 606.</ref> Islandi-kaubandus oli endiselt ebatulus ettevõtmine. Pärast järjekordset komisjoni uurimist kaotati kuninglik kaubandusmonopol 18. augusti 1786 dekreediga<ref>Jón Jónsson. Den danske regering og den islandske monopolhandel, nærmest i det 18. århundrede. – ''Historisk Tidsskrift'', sari 6 (1895–1897), kd 6, nr 1. [https://tidsskrift.dk/historisktidsskrift/article/download/54647/73746?inline=1&utm Täistekst.] </ref> ning 13. juuni 1787 määrusega Islandi-kaubanduse ja -laevasõidu kohta.<ref>Jónsson 1895, lk 607</ref> Tegelik üleminek toimus järk-järgult aastatel 1787–1788. Kaubanduse vabadus kehtis esialgu ainult Taani kuninga alamatele. Alles 15. aprilli 1854 seadusega avati Islandi-kaubandus lõplikult ka välisriikide kaupmeestele. Seadus jõustus 1. aprillil 1855. === Teekond iseseisvuse poole (1786–1918) === Selle perioodi alguses kadusid viimsedki jäänused Islandi varasemast iseseisvusest. [[1800]]. aastal kaotati Alþingi ja selle asemele loodi kolmeliikmeline ülemkohus ([[Landsyfirréttur]], ''landsoverretten'').<ref>[https://www.althingi.is/pdf/enska.pdf Althingi: Icelandic Government & Politics], Alþingi.</ref> [[1801]]. aastal liideti Hólari piiskopkond Skálholti piiskopkonnaga üheks Islandi piiskopkonnaks, mille asukohaks sai Reykjavík. Skálholti piiskopi residents oli Reykjavíki üle viidud juba varem; 1784. aasta maavärina järel kolis 1785. aastal ära piiskopkonna kool ja hiljemalt 1796. aastaks elas ka piiskop ise Reykjavíki lähistel. Nii jäi Islandile alles vaid üks piiskop. Samal ajal müüs valitsus maha piiskopkondade suured maavaldused ja lubas, et [[riigikassa]] võtab hariduskulud enda kanda, kuid ei täitnud seda lubadust. Taani sõja ajal [[Suurbritannia]]ga aastatel 1807–1814 ([[Suurtükipaadisõda]]) jäeti Island omapead. Seda olukorda kasutas ära Taani [[kaaperlaev]]akapten [[Jørgen Jürgensen]], kes laskis end 26. juunil [[1809]] kuulutada Islandi kaitsjaks ning kõrgeimaks ülemaks maal ja merel. Tal oli kaheksast mehest koosnev ihukaitsesalk. Ta rajas oma peakorteri [[Reykjavík]]i. Sama aasta 22. augustil võtsid Briti väed ta kinni ja viisid Islandilt minema. [[Kieli rahu]]ga [[1814]]. aastal anti Island sõnaselgelt Norralt üle Taanile, kui kuningas [[Frederik VI]] loovutas Norra Rootsi kuningale [[Karl XIII]]-le. Sellega kadus viimne jäänus Islandi formaalsest seotusest Norraga. Sõja ajal oli Island tunda saanud vaba liiklemise ja Suurbritanniaga kauplemise eeliseid. 19. sajandi jooksul muutus kliima ebasoodsamaks, mille üks tagajärg oli ulatuslik väljaränne Ameerikasse, eriti [[Manitoba]]sse [[Kanada]]s, kus rajati asula nimega Uus-Island ([[New Iceland]]). Välja rändas ligikaudu 15 000 inimest tollase 70 000 elaniku seast. Samal ajal kujunes Islandil välja uus rahvuslik eneseteadvus, mille juhtfiguuriks sai [[Jón Sigurðsson]] (1811–1879) ja mida mõjutasid Euroopas levinud rahvusromantilised ideed. Pärast sõja lõppu hakkasid islandlased üha tungivamalt nõudma kaubanduse täielikku vabastamist. ==== Nõuandev Alþingi 1845. aastast ==== [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]i portree'']] Kui 28. mai 1831. aasta määrusega nähti Taanis ette provintside seisuste nõuandvate esinduskogude asutamine, kirjutas [[Baldvin Einarsson]] Alþingi taastamisest. Pärast tema surma võtsid selle küsimuse 1837. aastal üles [[Þórður Sveinbjörnsson]] ja [[Páll Melsteð]]. Reykjavíkis kogunes 1839 ja 1841 nõuandev komisjon, kuhu peale nende kuulus veel kaheksa Islandi ametnikku, et arutada seda ja teisi olulisi küsimusi. 8. märtsi 1843 määrusega taastati Alþingi, kuhu kuulus 20 rahva valitud ja 6 kuninga määratud ''þingmaður''{{'}}i. See kogunes esimest korda 1845. aastal Reykjavíkis. Alþingil oli nõuandev pädevus ja see pidi kogunema iga kahe aasta järel. 1848. aastal peeti Islandil mitu poliitilist koosolekut, nende hulgas augustis 1848 rahvakoosolek Öxará ääres ''þing''{{'}}iväljakul. Koosolekult saadeti Kopenhaagenisse kuningale kiri, milles nõuti Islandile oma rahvusliku esinduskogu (''[[Þjóðfundur]]'') loomist, et rajada alus Islandi põhiseadusele. Samuti väljendati lootust, et Islandi ja Taani suhteid puudutavaid otsuseid ei tehta ilma sellise esinduskogu nõusolekuta. 23. septembril 1848 lubas kuningas, et põhialuseid, mis Islandi eripärase olukorra tõttu võivad olla vajalikud tema põhiseadusliku seisundi korraldamiseks riigis, ei võeta vastu enne, kui islandlased on saanud nende üle oma maal kokku kutsutud esinduskogus arvamust avaldada. See esinduskogu pidi algselt kokku tulema 1850. aastal, kuid eelkõige 1848.–1850. aasta sõja ([[Kolmeaastane sõda]] ehk [[Esimene Schleswigi sõda]]) tõttu lükati selle kokkukutsumine järgmise 1851. aasta suvele, 5. juulile. Sellepärast ei saanud ka 8. märtsi 1843. aasta määruses ette nähtud kord täielikult toimida. Valitsus esitas esinduskogule seaduseelnõu Islandi seisundi kohta riigis seoses 5. juuni 1849 Taani põhiseadusega, mis pidi tervikuna ka Islandil kehtima hakkama, olenemata sellest, kas selle sätted sobisid sealsesse olukorda või mitte. Seaduseelnõu andis Islandile väga piiratud autonoomia ja Taani suveräänsuse säilimisst valvati äärmise rangusega: suurem osa Islandi tuludest pidi minema Taani riigikassasse, mis pidi aga maksma palka Islandi kõrgeimatele ametnikele. Kõige tähtsamad küsimused pidi otsustama Taani parlament [[Rigsdagen]], kuhu Island pidi saatma neli [[Folketing]]i liiget ja kaks [[Landsting]]i liiget. Esinduskogu ei nõustunud sellega ja Jón Sigurðssoni juhtimisel esitati ettepanek, et Islandit tuleb käsitada eraldi maana, millel on Taaniga ühine kuningas ja troonipärimine ning veel mitu ühist valdkonda, eeskätt välissuhted. Kuningal pidi olema minister, kes esindaks tema juures Islandit. Island pidi osalema ühiste küsimuste käsitlemisel ja nende kulude kandmisel. Kuningas pidi nimetama kõik Islandi ametnikud, kuid muus osas pidi ta andma täidesaatva võimu saarel üle seal elavatele vastutavatele ministritele. Kohtuvõim pidi kuuluma maa enda kohtutele. Kuninglik komissar ja Islandi ''stiftamtmand'' [[Jørgen Ditlev Trampe]] saatis esinduskogu 9. augustil laiali, enne kui see jõudis talle esitatud valimisseadust ja põhiseaduse eelnõusid kuigi põhjalikult arutada. Järgnevatel aastatel suhtus valitsus põhiseadusküsimusse väga tõrjuvalt, kuigi Alþingi esitas igal istungjärgul selle kohta avalduse. Samal ajal muutus üha aktuaalsemaks ka rahandusküsimus. 1857. aastal taotles Alþingi otsustusõigust Islandi eelarve üle, kuid alles pärast seda, kui Folketingi rahanduskomisjon oli korduvalt väljendanud soovi, et Islandi rahanduslik olukord korraldataks kindlamalt, eelkõige nii, et Alþingile antaks Islandi tulude ja kulude üle otsustav eelarvepädevus, moodustati 20. septembril 1861 kuninglik komisjon, kuhu kuulus kolm taanlast ja kaks islandlast (Jón Sigurðsson ja [[Oddgeir Stephensen]]), et teha ettepanek Islandi rahandusliku seisundi kohta riigis. Komisjoni liikmed olid kõik ühel meelel, et Islandi rahanduse eraldamine Taani riigi rahandusest oleks kasulik ja et Island peaks saama riigikassast toetust hüvitisena kuninglike talude (endiste kloostrimõisate) ja piiskopitoolidele kuulunud mõisate eest, mis olid riigikassa kasuks müüdud. Muudes küsimustes olid arvamused aga väga erinevad. Pärast täiendavaid läbirääkimisi nii Alþingi seadusandlike õiguste kui ka rahandusküsimuste korraldamise üle andis kuningas 5. jaanuaril 1874 Islandile uue põhiseaduse. ==== Omavalitsus alates 1874. aastast ==== Uus põhiseadus jõustus [[1. august]]il [[1874]], samal ajal kui kogu maal tähistati Islandi asustamise tuhande aasta juubelit, sealhulgas kuningas [[Christian IX]] külaskäiguga Islandile. See oli esimene Taani kuningas, kes oli astunud Islandi pinnale, ja teda võeti südamlikult vastu. Esimene seadusandliku pädevusega Alþingi kogunes . 1. juulil [[1875]] ning alustas suure innukuse ja eduga tööd maa arendamiseks mitmesugustes valdkondades. 1897. aastaks oli see vastu võtnud üle 400 seaduse, mis hõlmasid muu hulgas maksusüsteemi täielikku ümberkorraldamist, oluliste põllumajandust ja kaubandust käsitlevate seaduste vastuvõtmist, sealhulgas mitme uue kaubanduskoha rajamist, liiklusühenduste parandamist ning teede ja sildade ehitamist. Lisaks korraldati ümber randumisega seotud tegevus, kalandus ja meresõit; parandati kohaliku omavalitsuse korraldust ja korraldati kirikuasju; reguleeriti ametnike palgaolusid; korraldati ümber arstiringkonnad (1875) ja suurendati arstide arvu 8–10-lt ligi 40-ni; rajati arstide kool (1876), Põhja-Islandi reaalkool, navigatsioonikool Reykjavíkis ja põllumajanduskoolid; toetati tütarlastekoole ning edendati üldiselt haridust ja rahvavalgustust. Lisaks asutati riigipank (1885), hoiupank (1888) ning abikassad vaeste ja eakate lihtrahva liikmete toetamiseks jms. Kõik see toimus hoolimata sellest, et vetoõigust kasutati rohkem kui viiekümnel korral. [[Pilt:Stamp Iceland 1882 20a.jpg|pisi|Islandi postmark 1882. aastast]] Vetoõiguse kasutamine aitas rohkem kui miski muu kaasa sellele, et Alþingi, mille eestvedaja selles küsimuses oli ''[[sýslumaður]]'' [[Benedikt Sveinsson]], võttis pärast 23 Alþingi vastu võetud seaduse kuningliku kinnituse tagasilükkamist taas käsile põhiseadusküsimuse. 1885. aastal vastu võetud põhiseaduseelnõu lähtus osaliselt ühest varasemast lahendusest, mille Alþingi oli esitanud 1873. aastal. Uue eelnõu järgi pidi kõrgeim valitsemisvõim antama kuninga nimetatud ''landsstyrer''{{'}}ile, kes võis täieliku pädevusega tegutseda kuninga nimel. Kopenhaagenis asuv Islandi ministeerium pidi asendatama ''landsstyrer''{{'}}i ees vastutavate ministritega, kes pidid vastutama ühtlasi Alþingi ees. Lisaks pidid ''amtmand''{{'}}i ametikohad Islandil kaotatama. Kuigi Taani valitsus lükkas 2. novembril 1885 kindlalt tagasi igasuguse mõtte sellise korra kinnitamisest ja hoiatas islandlasi, et nad ei raiskaks aega, jõudu ja maa raha viljatule põhiseaduslikule võitlusele, toetasid juunis [[1886]] toimunud valimised erakorralisse Alþingisse otsustavalt põhiseaduse muutmise eelnõu ja see võeti augustis mõlemas kojas vastu. Põhiseaduse muutmist arutati seejärel igal Alþingi istungjärgul, kuid seda ei viidud ellu. Mõnikord peatati menetlus ülemkojas. Erandiks olid 1893. ja 1894, mil 1885. aasta põhiseaduseelnõu taas vastu võeti. 1889. aastal esitas [[Páll Briem]] koos teistega Alþingil Islandi põhiseaduse mõõdukama ettepaneku, nn kompromissettepaneku, mis oli koostatud Inglise eeskujul, täpsemalt tollase Kanada põhiseaduse järgi. See kohtas tugevat vastuseisu [[Benedikt Sveinsson]]i ja tema lähimate toetajate seas, kuid ka valitsus ei soovinud seda ettepanekut toetada. Mõned Islandi poliitikud ja ajalehed pühendasid alates 1897. aastast põhiseadusküsimusele palju aega ja jõudu. Kui Alþingi 1885. aastal ja hiljem veel kolmel korral vastu võetud põhiseaduse muutmise ettepaneku suhtes hakkas meeleolu pöörduma, soovis Alþingi üles näidata vastutulelikumat suhtumist põhiseaduse küsimusesja võttis 1895. aastal, vastu otsuse, millega tehti Islandi ministrile ettepanek tegutseda selle nimel: *et Taani riiginõukogu ei käsitleks Islandi eriküsimusi; *et Islandil oleks oma eriküsimuste jaoks kohapeal elav minister, kes vastutaks Alþingi ees ja osaleks Alþingi istungitel, ja *et Islandile loodaks ülemaaline kohus, kes otsustaks kohtuasjade üle, mis ministri vastu võidakse algatada. 13. septembri 1901. aasta avaliku kirjaga (määrusega) saatis kuningas Alþingi laiali ja kuulutas välja uued valimised 2.–11. juuniks 1902. Islandi poliitikute seas käis vaidlus selle üle, kuidas Islandi valitsemist reformida. Üks keskseid küsimusi oli, kas Islandi asju peaks jätkuvalt juhtima Taani valitsuse kaudu Kopenhaagenist või peaks Island saama oma ministri, kes tegeleks ainult Islandi küsimustega. Enamus, eriti dotsent [[Valtýr Guðmundsson]], püüdis saavutada, et ametisse nimetataks eraldi Islandi minister. Valtýr Guðmundsson pooldas lahendust, mille kohaselt Island saaks eraldi ministri, see minister oleks Taani valitsuse liige ja tegeleks Islandi küsimustega ning ta ei peaks tingimata elama Islandil, vaid võiks tegutseda Kopenhaagenis. Valtýr Guðmundsson pidas Kopenhaagenis resideeruvat ministrit esialgu realistlikumaks lahenduseks. Tema eesmärk oli saavutada Islandile oma, Alþingi ees vastutav minister, kuid ta ei pidanud ministri asumist Islandile tollal Taanilt saavutatavaks. Peale selle oleks Kopenhaagenis asuv minister saanud tegutseda vahetult Taani kuninga ja valitsuse juures. Valtýr lootis ise sellele ametikohale saada. Kuninga 10. jaanuari 1902 läkituses teatati, et "islandlaste soov põhiseadusse kavandatud muudatuste järele, sealhulgas eelkõige selle järele, et nimetataks eraldi Islandi minister, kes valdab islandi keelt ja osaleb Alþingi istungitel", täidetakse. Et aga paljud islandlased soovisid, et Islandi ministeerium viidaks Reykjavíki, teatati: "et seda tähtsat küsimust Alþingi poolt põhjalikult läbi vaadata, oleme otsustanud esitada eelseisval istungjärgul Alþingile ka ettepaneku, mis lisaks eespool nimetatud ettepanekus sisalduvatele muudele muudatustele näeks ette mitte üksnes selle, et meie Islandi minister peab valdama islandi keelt ja osalema Alþingi istungitel, vaid ka selle, et meie Islandi ministeeriumi asukoht peab olema Reykjavíkis". Valimistel võitis omavalitsusliikumine, mis taotles Islandile ulatuslikumat omavalitsust ja Reykjavíkis resideerivat Islandi ministrit. 1901. aastal ametisse astunud uue valitsuse kavandatud põhiseaduse muudatuse eelnõu esitati Alþingile. Valtýr Guðmundssoni juhitud rühm oli valimistel olnud sunnitud lubama, et toetab ministri asumist Islandile, ja valitsuse eelnõu võeti mõlemas kojas ühehäälselt vastu. Alþingi saadeti laiali, sest põhiseaduse eelnõu pidi heaks kiitma kaks koosseisu, juuni alguses 1903 kuulutati välja uued valimised. Omavalitsusliikumine sai taas enamuse ja põhiseaduse muutmise seadus võeti vastu alamkojas ühehäälselt, ülemkojas aga ühe vastuhäälega. Kuningas kirjutas sellele alla 3. oktoobril 1903. Uus põhiseadusemuudatus jõustus 1. veebruaril 1904. Reykjavíki linnakohtunik (''[[bæjarfógeti]]'') ja ''[[sýslumaður]]'' [[Hannes Hafstein]] nimetati [[Islandi minister|Islandi ministriks]]. ''Landshøvding''{{'}}i ametikoht kaotati ja Islandi keskvalitsuse senine korraldus asendati Reykjavíkis asuva [[Islandi ministeerium]]iga, mille eesotsas oli Islandil resideeriv minister Hannes Hafstein. ==== Linnastumine ==== 19. sajandi jooksul kuni [[esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] oli Islandil esimest korda püsiv rahvastikukasv ja samal ajal hakkas arenema [[linnastumine]]. Linnarahvastiku koguarv oli 1860. aastal 1948 elanikku (2,9% rahvaarvust), 1870. aastal 2613 (3,7%), 1880. aastal 3630 (5,0%), 1890. aastal 9445 elanikuni (13,3%), 1901. aastal 17 060 (21,7%) ja 1910. aastal 29 957 (35,2%). Kuigi osa kasvust tulenes sellest, et üha rohkem asulaid omandas linnalise iseloomu, kasvasid jõudsalt ka juba linnalise iseloomuga asulad, eelkõige [[Reykjavík]], [[Akureyri]] ja [[Ísafjörður]]. {| class="wikitable" |- ! Asula<ref>Bjørn Teitsson 1977: 95, Helgi Skúli Kjartansson 1977: 245, 246, 249.</ref> ! style="text-align: center;"| 1785 ! style="text-align: center;"| 1801 ! style="text-align: center;"| 1835 ! style="text-align: center;"| 1850 ! style="text-align: center;"| 1860 ! style="text-align: center;"| 1870 ! style="text-align: center;"| 1880 ! style="text-align: center;"| 1890 ! style="text-align: center;"| 1901 ! style="text-align: center;"| 1910 |- ! [[Akureyri]] | style="text-align: right;"| 12 | style="text-align: right;"| 39 | style="text-align: right;"| 56 | style="text-align: right;"| 187 | style="text-align: right;"| 286 | style="text-align: right;"| 314 | style="text-align: right;"| 545 | style="text-align: right;"| 602 | style="text-align: right;"| 1085 | style="text-align: right;"| 2084 |- ! [[Ísafjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 37 | style="text-align: right;"| 90 | style="text-align: right;"| 218 | style="text-align: right;"| 275 | style="text-align: right;"| 518 | style="text-align: right;"| 839 | style="text-align: right;"| 1220 | style="text-align: right;"| 1854 |- ! [[Reykjavik]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 307 | style="text-align: right;"| 639 | style="text-align: right;"| 1149 | style="text-align: right;"| 1444 | style="text-align: right;"| 2024 | style="text-align: right;"| 2567 | style="text-align: right;"| 3886 | style="text-align: right;"| 6321 | style="text-align: right;"| 11 600 |- ! [[Vestmannaeyjar]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 314 | style="text-align: right;"| 345 | style="text-align: right;"| 770 |- ! [[Eyrarbakki]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 596 | style="text-align: right;"| 760 | style="text-align: right;"| 735 |- ! [[Keflavík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 241 | style="text-align: right;"| 325 | style="text-align: right;"| 340 |- ! [[Hafnarfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 616 | style="text-align: right;"| 600 | style="text-align: right;"| 1547 |- ! [[Akranes]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 622 | style="text-align: right;"| 755 | style="text-align: right;"| 810 |- ! [[Ólafsvík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 219 | style="text-align: right;"| 590 | style="text-align: right;"| 525 |- ! [[Stykkishólmur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 236 | style="text-align: right;"| 310 | style="text-align: right;"| 590 |- ! [[Seyðisfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 377 | style="text-align: right;"| 840 | style="text-align: right;"| 930 |- ! [[Stokkseyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 680 |- ! [[Helissandur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 410 |- ! [[Patreksfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 295 | style="text-align: right;"| 475 |- ! [[Bildudalur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 275 | style="text-align: right;"| 285 |- ! [[Þingeyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 335 |- ! [[Flateyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 250 | style="text-align: right;"| 220 |- ! [[Suðureyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 255 | style="text-align: right;"| - |- ! [[Bolungarvík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 815 |- ! [[Blönduós]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 275 |- ! [[Sauðárkrókur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 410 | style="text-align: right;"| 475 |- ! [[Siglufjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 415 |- ! [[Húsavík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 330 | style="text-align: right;"| 600 |- ! [[Vopnafjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 230 |- ! [[Bakkagerði]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 205 |- ! [[Nes]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 530 |- ! [[Eskifjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 230 | style="text-align: right;"| 425 |- ! [[Buðir]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 245 | style="text-align: right;"| 395 |- ! Island ! style="text-align: right;"| 46 201 (1769) ! style="text-align: right;"| 47 240 ! style="text-align: right;"| 56 035 ! style="text-align: right;"| 59 157 ! style="text-align: right;"| 66 987 ! style="text-align: right;"| 69 763 ! style="text-align: right;"| 72 445 ! style="text-align: right;"| 70 927 ! style="text-align: right;"| 78 470 ! style="text-align: right;"| 85 183 |} ==== Majanduse muutumine ==== {{vaata|Islandi kalandus}} [[Pilt:Lopapeysa.jpg|pisi|Kohalikust villast kootud Islandi kampsunid]] Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põllumajandus Islandi ülekaalukalt tähtsaim elatusala. Kalandusel oli üsna kõrvaline tähtsus: veel 1850. aastal elatus 82% Islandi elanikkonnast põllumajandusest ja ainult 7% kalandusest. 1890. aastal olid vastavad näitajad 64% ja 18% ning 1910. aastal 51% ja 19%, kusjuures viimati nimetatud näitaja käis ainult kalandusest elatunud inimeste kohta. Põllumajanduses domineerisid [[lambakasvatus]], [[hobusekasvatus]] ja [[veisekasvatus]], mis põhinesid ulatuslikul [[hein]]atootmisel. 1870ndatel tabas põllumajandust kriis: eluslammaste väljavedu Suurbritanniale vähenes pärast Suurbritannias kehtestatud impordikeeldu enam kui 50 000 loomalt 10 000–20 000 loomani ja pealegi langesid hinnad varasemalt 15–20 kroonilt looma kohta 10–14 kroonini, seega umbes 30%. Katseid raskustest üle saada, suurendades selle asemel soolatud lambaliha müüki, takistas [[Norra]]s kehtestatud kõrge kaitsetoll. Norra oli selle kauba peamine ostja.<ref>Krabbe 1996: 336–338.</ref> [[Pilt:Fiskvinnslukonur vaska saltfisk í kerjum innanhúss, 1910-1920.jpg|pisi|Kalavabrik (1910–1920)]] Samal ajal toimus sajandivahetuse ümbruse aastakümnetel kalanduses jõuline areng: [[tursk|tursapüük]], millel oli kalanduses oluline roll juba varemgi, hakkas üha enam toimuma suurematelt tekiga laevadelt, millest oluline osa osteti Suurbritanniast ja mis asendasid seni kasutatud lahtiseid paate. See tõi kaasa püükide kiire kasvu ja tagas kalameestele väga hea sissetuleku.<ref>Krabbe 1996: 323–325.</ref> Samuti kasvas järsult [[heeringas|heeringapüük]]: 1902. aasta 5000 [[tünder|tündrilt]] 40 000 tündrini 1903. aastal, 85 000 tündrini 1904. aastal ja 120 000 tündrini 1905. aastal; saagi koguväärtus oli umbes 2,4 miljonit krooni.<ref>Krabbe 1996: 328.</ref> Selle tagajärjel suurenes tööjõu liikumine põllumajandusest kalandusse: 1880. aastal moodustasid põllumajanduses hõivatud 75% kõigist hõivatutest, 1890. aastal 64% ja 1901. aastal 51%, samal ajal kui kalanduses hõivatute osakaal oli 1901. aastaks tõusnud 16%-ni. Suur osa kalanduses hõivatutest olid siiski talupoeg-kalurid, kes tegelesid suurema osa aastast kalapüügiga, kuid põllumajanduse koristusajal juunist septembri või oktoobrini osalesid ka koristustöödel, sest sel ajal oli tarvis rohkesti hooajalist tööjõudu.<ref>Krabbe 1996: 322–324.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Jón Jónsson. ''Islands Historie'', København 1895. *Mihhail Steblin-Kamenski. ''Islandi kultuur: ajalooline ülevaade'', Tallinn: Eesti Raamat 1974. * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Jón R. Hjálmarsson. ''History of Iceland: From the Settlement to the Present Day'', Reykjavík: Forlagið/Iceland Review, esmatrükk 1993, uuendatud trükk 2009 *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', University of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. ** Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London: Penguin Books 2001, ISBN 9780140291155. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. 325sbqmw0didzicag34rg88c8ptbfvd 7230531 7230530 2026-09-07T17:44:42Z Sendrasendra 225202 /* Välislingid */ 7230531 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. [[1056]]. aastal sai Island esimese [[piiskop]]i, kui ametisse pühitseti [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). 11. sajandi keskpaigas rajati [[Skálholt]]i piiskopkond. Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e. Kümnise kehtestamine oli oluline samm kiriku majandusliku aluse kujunemisel ning mõjutas pikaajaliselt maaomandi ja varanduse jaotust. Gissur Ísleifsson kinkis oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. [[1104]]. aastast allus Islandi kirik [[Lundi peapiiskop]]ile ning [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. [[1106]]. aastal rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Jón Ögmundssoni abiga rajati Põhja-Islandile [[Þingeyrar]]i [[benediktlased|benediktlaste]] klooster [[Húnaflói]] ääres. Umbes 1120. aastal alustatud klooster pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Þorlákur Þórhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Þorlákur ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). 12. ja 13. sajandil suurenes kiriku mõju veelgi. Piiskopid ja teised vaimulikud osalesid poliitikas ning kirik hakkas järk-järgult taotlema suuremat kontrolli kirikuvarade üle. See viis hiljem konfliktideni ilmalike suurmeeste ja kiriku vahel, eriti ''[[staðamál]]''{{'}}i nime all tuntud vaidlustes. Kiriku areng ei olnud algselt täielikult eraldatud ilmalikust võimust: kohalikud vägevad mehed osalesid kirikute rajamises ja kiriku varade haldamises ning piiskopid olid sageli seotud Islandi poliitilise eliidiga. Hiljem suurenes kiriku institutsionaalne iseseisvus. 13. sajandi lõpuks oli kiriku majanduslik ja poliitiline positsioon Islandil märgatavalt tugevnenud. ===Norra laevade talvitumine=== [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Lagunemisaeg ehk Sturlungite ajastu (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite ajastu}} 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses hakkasid Islandi vaba riigi varasemad võimumehhanismid järk-järgult muutuma. ''[[Goði]]''{{'}}d ja nende ''[[goðorð]]''{{'}}id olid endiselt poliitilise süsteemi keskmes, kuid võim koondus üha enam väheste mõjukate suguvõsade kätte. Seetõttu ''goði''{{'}}devahelised konfliktid kasvasid ja nende lahendamisel hakati senisest rohkem kasutama relvastatud jõudu. Umbes 1200. aastast 1260ndateni kestnud perioodi nimetatakse tänapäeva ajalookirjutuses [[Sturlungite ajastu]]ks (islandi keeles ''Sturlungaöld''). Nimetus on hilisem ja selle tänapäevane kasutamine kujunes välja alles varauusajal ja eriti 20. sajandi ajalookirjutuses. Sturlungite ajastu ei olnud üksainus kodusõda, vaid mitme aastakümne jooksul toimunud võimuvõitluste, liitude ja vastasseisude jada. Selle keskmes olid mitmed suured suguvõsad, sealhulgas [[Sturlungid]], ''[[Haukdælir]]'' ([[haukdalirlased]]), ''[[Oddaverjar]]'' ([[oddilased]]) ja ''[[Ásbirningar]]''. Mõjukad juhid kogusid enda ümber relvastatud kaaskondlasi ja konfliktid, mida varem oleks lahendatud õiguslike menetlustega, viisid üha sagedamini vägivallani. Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. 13. sajandi jooksul kasvasid konfliktide ulatus ja osalejate arv ning võim koondus järjest väiksema hulga suurvõimukandjate kätte. Relvastatud kokkupõrked ei piirdunud enam väikeste salkadega, vaid võisid kaasata suuri talupoegade vägesid. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1203–1237], kes sattus oma kirikupoliitika tõttu teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. Üheks oluliseks võimukeskuseks kujunesid [[Sturlungid]]. [[Sturla Þórðarson]]i pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] said vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|[[Christian Krohg]]i joonistus. ''Snorri Sturluson'']] Oluline muutus toimus 1220ndatel, kui Islandi sisepoliitilised võitlused hakkasid üha enam seostuma [[Norra]] kuninga poliitikaga. [[Snorri Sturluson]] sõlmis Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]iga suhteid ning sai kuningaga seotud poliitilise rolli. Hiljem püüdis kuningas Islandi võimuvõitlusi enda huvides ära kasutada ning sidus end mitme Islandi suurvõimukandjaga. See suurendas Norra mõju Islandi poliitikale, kuid ei teinud lõppu kohalikele konfliktidele. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg [[Órækja]] sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja [[Sturla Sighvatsson]]iga. Need tülid, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður ja paljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ning [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. 1230ndatel jätkusid võimuvõitlused, milles senised suguvõsadevahelised konfliktid põimusid võitlusega suuremate võimualade ja poliitilise ülekaalu pärast. [[Sturla Sighvatsson]] püüdis laiendada Sturlungite võimu suurele osale Islandist ning koondas enda ümber ulatusliku toetajate võrgustiku. Tema tegevus viis otsese vastasseisuni teiste suurvõimukandjatega, eelkõige [[Gissur Þorvaldsson]]iga. Võitlus ei piirdunud enam üksikute pealike ja nende lähikondsete tülidega, vaid haaras järjest suuremaid rühmi ja piirkondi. [[1238]]. aastal toimus [[Örlygsstaðiri lahing]], kus Gissur Þorvaldssoni ja [[Kolbeinn ungi Arnórsson]]i juhitud vastasleer alistas Sturla Sighvatssoni väed. Sturla Sighvatsson ja tema isa [[Sighvatur Sturluson]] said lahingus surma. Örlygsstaðiri lahing oli üks Sturlungite ajastu otsustavamaid kokkupõrkeid ning näitas, kui ulatuslikuks olid Islandi võimuvõitlused muutunud. Pärast Örlygsstaðiri lahingut ei taastunud varasem võimutasakaal. Gissur Þorvaldsson tõusis üheks Islandi mõjukamaks võimukandjaks, kuid tema vastasseis teiste juhtidega jätkus. Eelkõige kujunes tema peamiseks vastaseks [[Þórður kakali Sighvatsson]], kes püüdis taastada Sturlungite mõju. Nende võitlus kestis aastaid ning selle käigus toimusid uued relvastatud kokkupõrked ja muutusid senised liidud. Võimuvõitlused olid selleks ajaks seotud ka Norra kuninga poliitikaga. Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] püüdis kasutada Islandi suurvõimukandjate omavahelisi vastuolusid oma mõju suurendamiseks. Islandi pealikud otsisid omakorda kuninga toetust oma konkurentide vastu. Nii muutus Norra kuningas 13. sajandi keskpaigaks Islandi sisepoliitikas uueks osapooleks ning kohalike suurmeeste võimuvõitlus hakkas üha enam seostuma küsimusega Islandi suhtest Norra kuningavõimuga. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas Håkon IV Håkonsson oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. Pikaajaline vägivald nõrgestas ''goðorð''{{'}}idel põhinevat poliitilist süsteemi. [[Alþingi]] ja kohalikud ''þing''{{'}}id säilisid, kuid nende võime tagada õiguskorra toimimine vähenes, samal ajal kui vägevate meeste sõjaline ja majanduslik võim kasvas. Norra kuningas suutis sellises olukorras suurendada oma mõju, pakkudes Islandi võimukandjatele toetust ja sekkudes nendevahelistesse konfliktidesse. 13. sajandi keskpaigaks oli mitme Islandi suurvõimukandja huvides saavutada kuningaga kokkulepe, mis aitaks lõpetada aastakümneid kestnud sisetülid. Sturlungite ajastu ja sellele järgnenud Islandi allumine Norra kuningale kujutasid endast pikaajalist poliitilist muutust, mille käigus senine ''goðorð''{{'}}idel põhinev võimukorraldus nõrgenes ning Norra kuninga mõju Islandil suurenes. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. ===Norra võimu alla sattumine=== Islandi sisemiste võimuvõitluste kõrval suurenes 13. sajandi esimesel poolel järk-järgult Norra kuninga mõju. [[Snorri Sturluson]] viibis 1218–1220 Norras ning aitas ära hoida kuninga kavandatud sõjaretke Islandile. 1220. aasta paiku lubas [[Snorri Sturluson]] Norra kuningale [[Håkon IV Håkonsson]]ile ja tema eestkostjale [[Skúli Bárðarson]]ile aidata kaasa sellele, et islandlased tunnustaksid Norra kuninga ülemvõimu. Snorri ei suutnud ega soovinud seda lubadust täielikult ellu viia. Samasuguseid lubadusi andsid hiljem kuningale ka teised Islandi võimukandjad, sealhulgas [[Sturla Sighvatsson]], [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja [[Gissur Þorvaldsson]]. Norra kuningavõim kasutas selliseid suhteid selleks, et siduda Islandi pealikud oma poliitikaga. Pärast Snorri Sturlusoni tapmist [[1241]]. aastal jätkusid Islandil võimuvõitlused. Eriti tähtsaks vastasseisuks kujunes [[Gissur Þorvaldsson]]i ja [[Þórður kakali Sighvatsson]]i võitlus. [[Þórður kakali]] saavutas [[1246]]. aastal [[Haugsnesi lahing]]us võidu ja tema võimu alla sattus suur osa Islandist. 1250. aastal kutsuti Þórður kuninga käsul Norrasse. Ta viibis seal kuninga teenistuses ja talle anti ülesandeid Norra halduses. Samal ajal tegutses Islandil kuninga huvides [[Gissur Þorvaldsson]], kuid ka tema ei olnud valmis kuninga võimu Islandil tingimusteta kehtestama ning 1254. aastal läks ta kuninga kutsel Norrasse. Mõlema mehe puhul püüdis kuningas nende isiklikke huve ja omavahelisi vastuolusid kasutada Islandi üle suurema kontrolli saavutamiseks. Oluline muutus toimus ka Islandi kirikuelus. 1238. aastal olid nii [[Skálholti piiskop]]i kui ka [[Hólari piiskop]]i tool vakantseks jäänud. Skálholti piiskopiks sai norralane [[Sigvarðr Þéttmarsson]]. Hólari piiskopiks oli algul valitud [[Björn Þorvaldsson]], kuid teda ei pühitsetud ametisse. Ta läks [[Rooma]], et taotleda paavsti sekkumist, kuid suri tagasiteel Islandile. Seejärel määras [[Nidarosi peapiiskop]] Hólari piiskopiks norralase [[Bótólfr]]i. Seni olid Islandi piiskopid üldjuhul kohapeal valitud, kuid nüüd nimetas Nidarosi peapiiskop mõlema piiskopkonna etteotsa esimest korda norralased. 1247. aastal sai Hólari piiskopiks omakorda norralane [[Heinrekr Kársson]]. Kirikliku võimu suurem seotus Norra kirikukorraldusega andis Norra kuningale täiendava võimaluse Islandi poliitikasse sekkuda. [[Heinrekr Kársson]] kujunes üheks Norra kuninga olulisemaks toetajaks Islandil. Ta tegutses aktiivselt kuninga poliitiliste eesmärkide nimel ja sattus konflikti [[Þórður kakali Sighvatsson]]iga. Heinrekri vastuseisu tõttu kutsuti Þórður 1250. aastal Norrasse ja 1249. aastal oli Heinrekr juba kuningale esitanud tema tegevuse kohta kaebusi. Kui [[Gissur Þorvaldsson]] 1254. aastal Norrasse läks, jäi Islandil kuninga huvide edendamine suurel määral teiste kuningameeste ülesandeks. 1250ndatel muutus Norra kuninga sekkumine Islandi asjadesse järjest otsesemaks. 1252. aastal saadeti Islandile [[Gissur Þorvaldsson]], [[Þorgils skarði Böðvarsson]] ja [[Finnbjörn Helgason]], kellele kuningas oli andnud ülesande edendada oma võimu Islandil. Nad sattusid vastasseisu Þórður kakali poolehoidjatega. 1255. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusmehe [[Ívarr Englason]]i, kes pidi koos piiskoppide ja teiste kuninga toetajatega veenma islandlasi kuningale makse maksma. Ívarr tegutses eriti Põhja-Islandil. Tema tegevuse tulemusel nõustusid [[Skagafjörður]]i ja [[Eyjafjörður]]i piirkonna ning suure osa Põhjaveerandkonna elanikud kuningale makse maksma. Kuningas ei pidanud siiski saavutatud tulemust piisavaks ning pidas muu hulgas Gissurit ja Þórður kakalit oma eesmärkide ebaõnnestumise eest vastutavaks. Þórður kakali suri Norras 1256. aastal, enne kui tal õnnestus Islandile tagasi pöörduda. Pärast tema surma tõusis kuninga huvide seisukohast oluliseks tegelaseks noor [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud Håkon IV õukondlane ja tema ustav toetaja. Kuningas andis talle kontrolli Þórður kakali endiste võimualade üle. Þorgils saavutas Põhja-Islandil märkimisväärse mõju, kuid sattus seejärel konflikti [[Þorvarðr Þórarinsson]]iga. Þorgils skarði tapeti 1258. aastal. Pärast Þorgilsi surma pöördus kuningas taas [[Gissur Þorvaldsson]]i poole. 1258. aastal nimetas Håkon IV Gissuri [[jarl]]iks ja andis tema käsutusse Lõunaveerandiku, Põhjaveerandiku ja [[Borgarfjörður]]i. Gissur naasis samal aastal Islandile jarajas endale kuninga nimel tugineva võimukeskuse. Tema tegelik poliitika ei olnud siiski alati kooskõlas kuninga huvidega, sest Gissur püüdis eelkõige kindlustada omaenda võimu Islandil. Norra kuningas püüdis samal ajal kasutada Islandi pealike omavahelisi suhteid ja vastasseise enda mõju suurendamiseks. Islandi juhtivad mehed olid Norraga tihedalt seotud, sest nad reisisid sinna, viibisid kuninga õukonnas ning said temalt tiitleid, võimu ja toetust. Vastutasuks oodati neilt kuninga huvide edendamist Islandil. Nii muutusid kohalikud võimuvõitlused üha enam seotuks Norra kuningapoliitikaga. Pikaajalised sisetülid ja suutmatus saavutada püsivat võimutasakaalu lihtsustasid kuninga sekkumist. 1260ndate alguseks oli Norra kuningavõim saavutanud Islandil juba märkimisväärse mõju. [[Hallvarðr gullskór]] saabus [[1261]]. aastal Islandile kuninga saadikuna ja esitas kuninga nõudmised. Gissur oli sunnitud oma varasemaid kuningale antud lubadusi täitma. Talupoegade seas oli vastuseisu kuningale makstavatele maksudele. Samal ajal suurenes surve saavutada kogu Islandi tunnustus Norra kuninga võimule. Kuningavõimu kehtestamine toimus järk-järgult. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud kuningale truudus- ja maksutõotusi. Seda protsessi seostatakse traditsiooniliselt Vana leppega (''[[Gamli sáttmáli]]'', kuigi see nimetus on ajalooliselt keerulisema kujunemislooga ja 1262–1264 sõlmitud kokkuleppeid võib täpsemalt nimetada [[Gissurarsáttmáli]]ks. Tegu ei olnud üheainsa sündmusega 1262. aastal, vaid mitme piirkondliku kokkuleppe ja vandetõotuse jadaga, mille tulemusel tunnustasid islandlased Norra kuninga ülemvõimu. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma Norra kuningale kindlaksmääratud maksu ja täitma talle truuduskohustust. Vastutasuks pidi kuningas austama Islandi seadusi ja tagama rahu. Samuti nähti ette regulaarne laevaühendus Norra ja Islandi vahel ning islandlaste õiguste säilimine Norras. Kokkulepete oluline osa oli vastastikune kohustus järgida kokkulepitud tingimusi. Norra kuningavõimu kehtestamine ei tähendanud Islandi seniste poliitiliste institutsioonide kohest kadumist. [[Alþingi]] jätkas tegevust ning Island säilitas esialgu oma seadused ja suure osa senistest õigusinstitutsioonidest. Muutus seisnes eelkõige selles, et kõrgeim poliitiline võim ei põhinenud enam üksnes Islandi ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil, vaid Norra kuninga ülemvõimul. Islandist sai Norra kuningriigi maksualune maa ning järgnenud aastakümnetel kujundati selle haldus- ja õiguskorraldus järk-järgult Norra kuningavõimuga tihedamalt seotuks. Aastaid 1262–1264 võib pidada Islandi vaba riigi poliitilise korra lõpuks, kuid Norra kuningavõimu täielik institutsionaalne kinnistumine toimus järk-järgult ka järgnevatel aastakümnetel. Mõnes käsitluses seostatakse ülemineku lõppu ka uue kuningliku seadustiku [[Jónsbók]]i vastuvõtmisega 1281. aastal. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== === Norra võimu alla minek === Sturlungite ajastu lõpuks oli Islandi senine poliitiline kord oluliselt nõrgenenud. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud järk-järgult truudusvande Norra kuningale [[Håkon IV]]-le ja tema pojale [[Magnus VI]]-le. Sellega läks Island Norra kuninga võimu alla ja sellest sai Norra kuningriigi maksualune maa. Tegu ei olnud üheainsa lepinguga, vaid piirkondade kaupa sõlmitud kokkulepete ja antud truudusvannetega. 1264. aastaks oli Islandi vaba riigi senine riigikord lõplikult lõppenud. 1262.–1264. aasta kokkulepete tähistamiseks on traditsiooniliselt kasutatud nimetust "[[Gamli sáttmáli|Gamli sáttmáli]]", kuid säilinud tekstide dateeringu ja autentsuse üle on teadlased vaielnud ja seda nimetust on kasutatud eri ajastute kokkulepete kohta. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma kuningale maksu ja hoiduma vaenutegevusest tema vastu. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja kehtiva õiguse ning kaitsma islandlaste õigusi. Samuti nähti ette islandlaste kaubandus- ja pärimisõiguste säilitamine Norras ning kuninga kohustus tagada ühendus Islandi ja Norra vahel. Lepingu traditsioonilise tõlgenduse järgi lubati Islandile ka iga-aastast laevaühendust, kuid seda kohustust hiljem piisavalt ei täidetud Traditsiooniliselt seostatakse nende kokkulepetega kohustust, et iga talupoeg, kes on kohustatud maksma Alþingile sõitmise toetuseks kogutavat maksu (''[[þingfararkaup]]''), tasuma ka kuningale iga-aastast maksu. Selle suuruseks määrati algselt 8 küünrat Islandi rahasüsttemi järgi. Rahaühik küünar (''alin'') vastas algselt ühe [[küünar|küünra]] villase riide väärtusele. Pärast "Jónsbóki" vastuvõtmist 1281. aastal tõsteti see maks 10 küünrale. Samas seaduseraamatus määrati ka ''þingfararkaup''{{'}}i suuruseks 10 küünart. Uusi makse ei tohtinud kehtestada. Lisaks kohustusid islandlased täitma muid kuninga alamate kohustusi. Vastutasuks lubati islandlastele, et neid ei sunnita ilma erilise põhjuseta Norrasse kohtu ette ilmuma. Erandiks olid inimesed, kelle Islandi [[Alþingi]] oli maalt välja saatnud. Samuti lepiti kokku, et Islandi tähtsamad ametikohad, sealhulgas seadusekuulutaja (hiljem ''[[lögmaður]]'') ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}i amet, antakse võimaluse korral islandlastele. Praktikas nimetati neile ametikohtadele enamasti juhtivate suguvõsade liikmeid, eriti neid, kes olid varem kuulunud ''[[goði]]''{{'}}de hulka või pärinud nende võimupositsioonid. Kokkulepetes nähti ette ka see, et igal aastal pidi Islandile saabuma kuus meresõidukõlblikku laeva. Islandlaste pärandvara Norras pidi jääma nende õigetele pärijatele, sõltumata sellest, kui kaua pärandi vastuvõtmisega aega läheb. Samuti kaotati ''[[landaurar]]'', Norras sadamasse saabumisel võetav tasu (½ marka ehk 8 loodi hõbedat), ja islandlastele lubati Norras selliseid õigusi, nagu neil oli seal varem kõige soodsamal ajal olnud. Kuningas pidi tagama islandlastele rahu ja nende endi seaduste kehtimise. Islandlased kohustusid jääma kuningale truuks seni, kuni kuningas ja tema järglased täitsid kokkulepitud tingimusi; nende rikkumise korral võisid islandlased oma truuduskohustusest vabaneda. Need tingimused on säilinud keskaegsete kokkulepete traditsioonilises tekstis, mille kujunemise ja dateeringu suhtes on allikakriitilisi probleeme. Kuningas ei täitnud neid tingimusi. Laevad jäid sageli saabumata ning ''[[sýslumaður]]''{{'}}id ja seadusekuulutajad olid sageli välismaalased. Kuninga maksukogujad ja väejuhid (''hirðstjóri''{{'}}d), olid samuti sageli välismaalased ning võisid peale selle olla korrumpeerunud ja tegelda väljapressimisega. === Haldus ja õigus === Norra kuningavõimu kehtestamise järel hakati Islandi senist ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil põhinevat poliitilist korraldust järk-järgult asendama kuningliku haldusega. Seniste kohalike võimukeskuste asemele kujunesid kuninga ametnike hallatavad piirkonnad ning senist ''[[þing]]''{{'}}idel põhinenud haldus- ja kohtukorraldust hakati asendama ''[[sýsla]]''{{'}}de süsteemiga. Muutus ei toimunud korraga, vaid kujunes välja järgnevate aastakümnete jooksul. [[Gissur Þorvaldsson]]i surmaga [[1268]]. aastal lõppes Islandi [[jarl]]ivõimu ajastu, sest pärast teda ei määratud Islandile enam uut jarli. Kuningavõimu tugevnemisega kadus järk-järgult ka kohalike ''[[goði]]''{{'}}de poliitiline võim. 1270ndatel kujunes välja süsteem, milles kohalikku haldust korraldasid kuninga ametnikud, eelkõige ''[[hirðstjóri]]''{{'}}d ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}id. [[Alþingi]] säilis, kuid selle ülesanded ja korraldus muutusid. See jätkas tegevust kohtu- ja seadusandliku koguna, kuid tegutses nüüd kuningavõimu raamistikus. [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda säilitas seadusandlikud ülesanded, kuid selle koosseis ja roll erinesid vaba riigi aegse Lögrétta omast. Seniste ''goði''{{'}}de asemel hakkasid Lögréttasse kuuluma kuningavõimu ajal ametisse määratud ''[[lögréttumaður]]''{{'}}id. Norra kuningavõimu kehtestamisega hakati Islandi senist "[[Grágás]]il" põhinenud õiguskorraldust asendama Norra õigusest lähtuvate seadustega. Esimene uus kuninglik seaduseraamat oli "[[Járnsíða]]". [[Sturla Þórðarson]] osales tõenäoliselt selle koostamises. Ta tõi selle seaduseraamatu [[1271]]. aastal Norrast Islandile. "Járnsíða" võeti Islandil vastu järk-järgult aastatel 1271–1273. See põhines suurel määral Norra õigusel ning pidi asendama vaba riigi aegse "Grágási", kuid tekitas islandlastes vastuseisu, sest uued õigusnormid erinesid oluliselt varasemast Islandi õigusest. Sturla Þórðarson oli [[Norra]]s kuningas [[Magnus Lagabøte]] juures ning sai tema usaldusisikuks, [[skald]]iks ja saagakirjutajaks. Pärast kuningas Håkon IV surma [[1263]]. aastal kirjutas Sturla kuninga elust teose "[[Hákonar saga Hákonarsonar]]". Hiljem kirjutas ta ka Magnus Lagabøte valitsemist käsitleva saaga. Alþingi tegevust juhtisid pärast Islandi allutamist Norra kuningale kuninga nimetatud ''[[lögmaður]]''{{'}}id. Amet kujunes välja vaba riigi aegse ''lögsögumaður''{{'}}i ehk seadusekuulutaja ameti põhjal. ''Lögmaður'' oli Islandi kõrgeim õigusametnik. [[Sturla Þórðarson]] sai [[1272]]. aastal kogu Islandi ''lögmaður''{{'}}iks ja jäi sellesse ametisse kuni 1277. aastani. Siis jagati Island kaheks ''[[lögdæmi]]''{{'}}ks. Lõuna- ja Ida-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks sai [[Jón Einarsson]] ning Põhja- ja Lääne-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks Sturla Þórðarson. Sturla jäi sellesse ametisse kuni [[1282]]. aastani. "Járnsíða" aegse Alþingi koosseisu kuulusid ''[[sýslumaður]]''{{'}}ite nimetatud ''nefndarmaður''{{'}}id. Neid oli 140 ja nende hulgast määras ''lögmaður'' (või kaks ''lögmaður''{{'}}it) Lögréttasse 36 meest. "Jónsbókiga" muudeti seda korda: alates 1281. aastast nimetasid ''[[sýslumaður]]''{{'}}id Alþingile ''nefndarmaður''{{'}}iteks 84 talupoega , kelle hulgast määrasid kaks ''[[lögmaður]]''{{'}}it 36 meest Lögréttasse. Kuningavõimu algatatud seadused vajasid Alþingi heakskiitu ja Lögrétta vastu võetud seadused kuninga kinnitust. [[Magnus Lagabøte]] jätkas Norra kuningriigi õiguskorralduse ühtlustamist. "[[Jónsbók]]" koostati Járnsíða puuduste parandamiseks ja Islandi olude paremaks arvestamiseks. Selle tõid Norrast Islandile kuninga esindajad [[1280]]. aastal. Jónsbók võeti [[Alþingi]]l muudatustega vastu [[1281]]. aastal. [[Jón Einarsson]]i järgi, kes oli üks selle Islandile toonud kuninga esindajatest, hakati seda peagi nimetama "Jónsbókiks". See jäi Islandi peamiseks seaduseraamatuks väga pikaks ajaks ja kujundas Islandi õiguskorraldust kuni varauusajani. Raamatu tekst on säilinud. Selle sätted käsitlevad muu hulgas makse ja muid kohustusi kuninga ees. Maksukorraldus muutus. Kuninga maksuks määrati 10 küünart senise 8 küünra asemel. Ka ''[[þingfararkaup]]''{{'}}i suuruseks kehtestati 10 küünart. Maksu võis tasuda ka Islandil tavapärastes kaupades, sealhulgas villases riides, villas ja nahkades. === Kaubandus ja laevaühendus === Norra võimu alla minekuga muutusid ka Islandi väliskaubanduse tingimused. Island sõltus suurel määral ühendusest Norraga, sest kõiki vajalikke kaupu ei suudetud ise toota. Norra kuninga ja islandlaste kokkulepetes oli ette nähtud regulaarne laevaühendus, kuid seda kohustust järjepidevalt ei täidetud. 1262. aasta kokkuleppe kohaselt pidi kuningas tagama, et järgneva kahe aasta jooksul purjetaks Norrast Islandile kuus kaubalaeva; pärast seda tähtaega pidid kuningas ja "parimad islandlased" (''bestu menn'') iga-aastases laevade arvus omavahel kokkuleppele jõudma. Vaba riigi ajal sõitsid Islandile Norra eri sadamatest kaupmehed, kes kauplesid suhteliselt vabalt. Pärast Islandi allutamist Norra kuningale hakkas kuningavõim käsitama Islandiga kauplemist üha enam kuningliku eesõigusena. Eesmärk oli koondada kaubandus kuninga kontrolli alla ja saada sellest tollide ja muude maksude kaudu tulu. 1294. aastal määras Norra kuningas [[Bergen]]i ametlikult Põhja-Atlandi saarte, sealhulgas Islandi peamiseks kaubandussadamaks. Praktikas tähendas see, et Islandi ja Norra vaheline kaubandus koondus üha enam Bergeni kaudu toimuvasse kaubandussüsteemi. 13. sajandi lõpuks oli Bergenist saanud Islandi peamine kaubanduspartner ja vahenduskeskus. Island sõltus suurel määral väliskaubandusest, sest teravilja, puitu, metalli ja paljusid muid vajalikke kaupu tuli sisse vedada. Samal ajal muutus laevaühendus Norraga ebaregulaarseks. Et laevaliiklust ja kaubandust hakkasid üha enam korraldama Norra kuningavõim ja Norra kaupmehed, vähenes islandlaste võimalus mõjutada väliskaubanduse tingimusi ja kaubandussidemete korraldust. See suurendas Islandi sõltuvust Norra kaudu toimuvast kaubavahetusest ning muutis saare varustamise ebaregulaarse laevaühenduse poolt haavatavamaks. 14. sajandil muutus laevaühendus veelgi ebakindlamaks. Traditsiooniliste andmete kohaselt saabus 1324. aastal Islandile üks laev, 1326. aastal ei saabunud ühtegi, 1333. aastal saabus üks, 1350. aastal ei saabunud ühtegi ja 1375. aastal samuti mitte ühtegi. 1324. aastal saabus laeval koos teiste reisijatega Islandile ka [[Hólari piiskop]] [[Lárentíus Kálfsson]]. 1326. aastal jäi laevade puudumise tõttu Hólari piiskopkonnas isegi veinist puudu ja allikate kohaselt tuli seetõttu jumalateenistustel veini asemel muid lahendusi kasutada. Hiljem laevaühendus siiski taastus ja 1340ndatel saabus Islandile mõnel aastal märksa rohkem Norra laevu. ===Kiriku võimu tugevnemine=== [[Pilt:Iceland Virgin Retable 1300s.JPG|pisi|Islandi tiibaltar [[Neitsi Maarja]] kujutisega. Umbes 1275–1300]] Pärast Islandi minekut Norra kuninga võimu alla tugevnes märgatavalt ka kiriku iseseisev võim. Islandil tegutsesid endiselt kaks piiskopkonda ([[Skálholti piiskopkond]] ja [[Hólari piiskopkond]]), kuid suhted kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahel muutusid üha pingelisemaks. Piiskopid püüdsid kirikut ilmalikust mõjust vabastada ning laiendada oma kontrolli kirikuvara, vaimulike ja kiriklike õigusküsimuste üle. Et piiskopid ei kuulunud enam [[Lögrétta]] koosseisu, keskendusid nad kiriku majandusliku ja õigusliku iseseisvuse tugevdamisele. [[Skálholti piiskop]] [[Árni Þorláksson]] [1269–1298], kelle hüüdnimi oli ''Staða-Árni'' 'Kirikumõisate Árni', sai selles protsessis keskseks tegelaseks. Tema tegevuse algusaastatel toetas teda kuningas [[Magnus VI Lagabøte]], kes suri 1280. 1275. aastal õnnestus Árnil kehtestada uus kiriklik õiguskoodeks ''[[kristinréttur]]'', mis suurendas märkimisväärselt piiskoppide võimu. See reguleeris muu hulgas abielu-, pärimis- ja kõlblusküsimusi ning laiendas kirikukohtute pädevust valdkondadesse, mis olid varem kuulunud peamiselt ilmaliku õiguse alla. Samuti kinnitati selles vaimulike tsölibaadikohustus, kuigi praktikas ei kadunud vaimulike kooselu naistega kohe. Kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahelist võitlust kirikute ning nende varade kontrolli üle nimetatakse ''[[staðamál]]''{{'}}iks. Konflikti keskmes olid ''[[staður]]''{{'}}id ehk kirikumõisad. Paljud kirikud olid rajatud suurmaaomanike maadele ja nende asutajad või pärijad olid säilitanud õiguse kasutada osa kirikute tuludest. Piiskopid püüdsid aga saavutada kirikute ja nende varade täielikku allutamist kiriklikule võimule. Võitlus algas juba 12. sajandi lõpul piiskop [[Þorlákur Þórhallsson]]i ajal, kuid jõudis haripunkti Árni Þorlákssoni reformide käigus. Kiriklike sanktsioonide, poliitilise surve ja kuningavõimu toetuse abil anti kirikumõisad järk-järgult ilmalike omanike käest kiriku kontrolli alla. Sama poliitikat viis oma piiskopkonnas ellu [[Hólari piiskop]] [[Jörundur Þorsteinsson]] (1267–1313). Konflikt lahenes 1297. aastal [[Ögvaldsnesi kokkulepe|Ögvaldsnesis sõlmitud kokkuleppega]], mis saavutati Hólari piiskopi [[Jörundur Þorsteinsson]]i ja Norra kuninga [[Eirik Magnusson]]i osalusel. Selle järgi jäid ilmalike omanike valdusse need kirikumaavaldused, mille tuludest kuulus neile vähemalt pool, ülejäänud läksid piiskoppide kontrolli alla. Kokkulepe tugevdas kiriku sõltumatust ilmalikest võimukandjatest ning kujunes oluliseks etapiks kiriku ja suurmaaomanike pikaajalise vastasseisu lõpetamisel. Selle üks tagajärg oli preestrite ametisse nimetamise allutamine piiskoppide kontrollile. Samuti laienes kirikukohtute pädevus märgatavalt: nende võim ei piirdunud enam üksnes vaimulike ja kirikuvaraga seotud küsimustega, vaid hõlmas ka abielu- ja kõlblusasju. Et selliste rikkumiste eest määrati sageli suuri rahatrahve, hakati neid leevendama erandlubade ehk [[dispensatsioon]]ide ja [[indulgents]]ide abil. Indulgentsid võeti Islandil kasutusele 1275. aastal ning neist kujunes aja jooksul üks kiriku tähtsamaid tuluallikaid. 14. sajandi alguseks oli Islandi kirik kujunenud üheks maa olulisemaks majanduslikuks ja poliitiliseks jõuks. Kiriku valdusesse koondus palju maad ja muud vara ning piiskoppide mõju ulatus kaugemale usuelust, hõlmates ka abielu-, pärimis- ja moraaliküsimusi. Kiriku rikkus põhines maavaldustel, rendituludel, kümnisel, trahvidel, pärandustel ja muudel kiriklikel tuludel, mis andsid talle tugeva majandusliku aluse. 14. sajandi alguses Islandi kiriklik ja vaimulik elu elavnes. Seda perioodi seostatakse muu hulgas mitme silmapaistva piiskopiga, eelkõige Hólari vaga ja õpetatud piiskopi [[Lárentíus Kálfsson]]iga [1324–1331]. Rajati kaks uut kloostrit ja tugevnes [[Guðmundur Arason]]i austamine pühakuna. === Ilmaliku võimu koondumine === Ka ilmalikus valitsemises ilmnesid allakäigu märgid. Mõned suguvõsad koondasid enda kätte märkimisväärse jõukuse ja mõjuvõimu. Nii tõusid esile näiteks [[Vatnsfirðingid|Vatnsfirðingite]] suguvõsa ning [[Björn Jórsalafari]], [[Loftur Guttormsson]] ja [[Björn Þorleifsson]] (suri 1467). Björn Jórsalafari tütar [[Kristín Björnsdóttir]] (hüüdnimega Vatnsfjarðar-Kristín) oli Björn Þorleifssoni ema. Björn Þorleifsson abiellus [[Loftur Guttormsson]]i tütre [[Ólöf Loftsdóttir]]iga, sidudes kaks vägevat suguvõsa. Paistab, et nad tegutsesid enamasti üheskoos kuninga ametnikega, mitte nende vastu. Mitmed neist, sealhulgas Björn Þorleifsson ise, täitsid ka kuninga 'määratud ''[[hirðstjóri]]'' (asehalduri) ametit. Just selles rollis hukkus Björn Þorleifsson 1467. aastal. Ta tapeti [[Rifil Snæfellsnes]]il inglise kaupmeeste poolt. See vallandas Taani-Norra ja Inglismaa vahelise pikaajalise konflikti, mis Islandi ajaloos kannab [[inglaste sajand]]i nime.<ref> [https://www.historytoday.com/archive/feature/icelands-english-century Iceland's English Century], History Today.</ref> ===Muutused=== Norra kuninga võimu kehtestamisega muutus Islandi poliitiline ja ühiskondlik korraldus järk-järgult. Kuningavõim tõi Islandile püsivama täidesaatva halduse, regulaarse maksustamise ja Norra kuningriigi õiguskorraldusega seotud seadused. Seetõttu vähenes kohalike võimukandjate poliitiline iseseisvus ja Islandi valitsemine muutus varasemast tsentraliseeritumaks. Samal ajal säilisid Alþingi ja mitmed Islandi enda poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, nii et kohalik autonoomia täielikult ei kadunud. 13. ja 14. sajandil toimusid muutused ka Islandi ühiskondlikus ja majanduslikus korralduses. Suurmaaomanikud ja kirik suurendasid oma maaomandit ja rentnike arv kasvas. Järk-järgult kujunes välja mõisamajandusele sarnane tootmisviis, milles üha suurem osa põllumajandustoodangust põhines rentnike tööl. Norra kuninga maksude ja muude kohustuste korrapärase kogumise vajadus aitas sellele arengule kaasa, kuid maa ja majandusliku võimu koondumine oli pikemaajaline protsess, mis oli alanud juba enne Islandi allutamist Norra kuningale. == Taani võimu aeg (1380–1918) == 1380. aastal ühendati Norra (koos Islandiga) ja Taani ühise kuninga [[Olav IV]] võimu alla. See personaalunioon kestis kuni 1814. aastani. Kiriku juhtkond muutus üha ilmalikumaks. Islandi [[annaalid]]es sagenesid teated kirikutegelaste võimuvõitlusest, kõlvatust käitumisest ja ahnusest. Piiskoppide hulgas oli palju välismaalasi, näiteks Taanist pärit [[Jón Gerreksson]], kes oli varem olnud [[Uppsala peapiiskop]], kuid sealt ametist tagandatud. Hólari eriti võimujanuliste piiskoppide [[Ólafur Rögnvaldsson]]i [1459–1499] ja [[Gottskálk Nikulásson]]i (suri 1520) ning Skálholti piiskopi [[Stefán Jónsson]]i [1491–1518] ajal jõudsid kuritarvitused haripunkti. [[1513]]. aastal püüdsid Islandi pealikud piiskoppide võimu piirata. 26 pealikku koostasid nn [[Leiðarhólmi otsus]]e ([[Leiðarhólmsskrá]]), kuid ettevõtmine ebaõnnestus, sest see ei leidnud toetust ei ülejäänud elanikkonna ega kuninga esindaja poolt. [[Pilt:Hekla (A. Ortelius) Detail from map of Iceland 1585.jpg|pisi|Detail [[Abraham Ortelius]]e 1585. aasta Islandi kaardilt, millel on kujutatud purskavat [[Hekla]] vulkaani]] Üks peamine põhjus, miks Island sel ajajärgul alla käima hakkas, olid korduvad loodusõnnetused: [[maavärin]]ad, [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], ikaldused ja epideemiad. Kõige rängem neist oli ''[[svartidauði]]'', katkuepideemia aastatel 1402–1404. Traditsiooniliselt on Islandi ajalookirjutuses hinnatud, et see nõudis kuni kahe kolmandiku elanikkonna elu. Uuemad uurimused on seda hinnangut siiski oluliselt allapoole korrigeerinud: [[Gunnar Karlsson]]i ja [[Helgi Skúli Kjartansson]]i 1994. aasta uurimuse ning [[Chris Callow]]' ja [[Charles Evans]]i 2016. aasta analüüsi kohaselt jäi tegelik suremus tõenäoliselt 25–45% vahele, võib-olla isegi alla 25%.<ref>Chris Callow, Charles Evans. The mystery of plague in medieval Iceland. – ''Journal of Medieval History'', 2016, 42 (2).</ref> Seega oli rahvaarvu langus tõenäoliselt tagasihoidlikum, kui eeldab vanem, laialdaselt tsiteeritud hinnang "umbes 25 000–30 000 inimeseni". 15. sajandi jooksul rahvaarv küll taas kasvas, kuid kahanes uuesti suure katku (''[[plágan mikla]]'') ajal aastatel 1493–1494. Ka selle epideemia suremust hinnatakse tänapäeval mõõdukamaks (umbes 25–45%) kui varasemas ajalookirjutuses. Selliste katastroofide ja kehva valitsemise tagajärjel hävis suur osa varasemast jõukusest ja ainelisest kultuurist. Kui islandlaste endi kaugkaubandus ja kaubalaevandus 12.–13. sajandil taandus, suurenes Norra kaupmeeste roll ning hiljem läks Islandi väliskaubandus üha enam välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Kuningad hakkasid käsitama Islandit tuluallikana, mida tuleb maksimaalselt ära kasutada. 15. sajandi alguses sattus Islandi kaubandus peamiselt Inglise kaupmeeste ja [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] kontrolli alla. Peale selle läks oluline osa kalandusest ja sellest saadavast tulust välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Hansa kaupmehed rajasid 1500. aasta paiku Islandile tugipunkte ja kasutasid islandlasi vähetasustatud tööjõuna. ===Reformatsiooniaeg (1550. aastast)=== [[Pilt:Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg|pisi|[[Abraham Ortelius]]e Islandi kaart. Umbes 1590]] Katoliku kirik oli islandlaste teadvusse sügavalt juurdunud. Kui piiskopid olid islandlased, olid nad tähtsaimate võimukandjatena ka vastukaal välismaistele ametnikele. Sellepärast põrkus [[reformatsioon]] suure osa islandlaste tugevale vastuseisule. Reformatsiooni varajasteks märkideks Islandil on traditsiooniliselt peetud preester [[Jón Einarsson]]i jutlust Skálholti kirikus umbes 1530. aastal (selle loo ajalooline usaldusväärsus on teadlaste seas vaieldav), [[Oddur Gottskálksson]]i salaja tehtud Uue Testamendi tõlget ning [[Gissur Einarsson]]i tagasipöördumist Hamburgist. Gisurr oli Hamburgis õppimise ajal saanud mõjutusi luterlusest ja pooldas salaja reformatsiooni. [[1539]]. aastal, kui Skálholti piiskop [[Ögmundur Pálsson]] oli kõrge ea ja halvenenud nägemise tõttu oma ametist loobumas, soovitas ta Gisurri oma järglaseks. Kuningas kinnitas Gisurri Ögmunduri järglaseks 1540. aastal. Kuigi tema ametiaeg algas siis, pühitseti ta Skálholti piiskopiks alles 1542. aastal Kopenhaagenis. Ögmundur ja Hólari piiskop [[Jón Arason]] olid aga reformatsiooni vastu. [[1541]]. aastal saabus Islandile Taani kuninga saadik koos sõduritega ning Ögmundur võeti kinni ja viidi Taani. Ta suri teel Kopenhaagenisse. See võimaldas Gisurril Skálholti piiskopkonnas reformatsiooni edendada, kuid luterlus ei levinud kohe kogu Islandile. Hólari piiskopkond jäi endiselt katoliiklikuks ja seda juhtis Jón Arason. Gisurr Einarsson suri [[1548]]. aastal. Tema järglaseks valiti luterlane [[Marteinn Einarsson]], kes pühitseti piiskopiks [[1549]]. aastal Kopenhaagenis. Jón Arason püüdis seejärel taastada katoliku kiriku mõju ja sattus üha teravamasse vastasseisu Taani kuninga ja tema toetajatega. Ta võttis oma kontrolli alla suure osa Islandi kiriklikust elust ja püüdis taastada katoliiklikku korda. [[1550]]. aastal võeti Jón Arason koos oma kahe poja, Ari ja Björniga vangi ja nad hukati [[7. november|7. novembril]] Skálholtis pea maharaiumise teel. Jón Arasoni hukkamist on traditsiooniliselt peetud Islandi reformatsiooni otsustavaks pöördepunktiks. Pärast Jón Arasoni surma kõrvaldati organiseeritud vastupanu reformatsioonile ja [[1552]]. aastal võeti ka Hólari piiskopkonnas vastu luterlik kirikukord. Sellega oli reformatsiooni institutsionaalne põhietapp Islandil lõpule jõudnud, kuid luterluse tegelik juurdumine ühiskonnas kestis veel aastakümneid. Hólari piiskop [[Ólafur Hjaltason]] andis [[1555]]. aastal välja evangeelse kirikukäsiraamatu ja [[lauluraamat]]u ning jumalateenistusi hakati pidama protestantliku korra kohaselt. Reformatsiooni kinnistamisel etendasid hiljem olulist osa Skálholti piiskopid [[Gísli Jónsson]] ([[1558]]–[[1587]]) ja [[Oddur Einarsson]] ([[1589]]–[[1630]]) ning eelkõige Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]] ([[1571]]–[[1627]]). Guðbrandur andis usinal välja islandikeelset vaimulikku kirjandust. [[1584]]. aastal ilmus tema toimetatud Islandi esimene täielik [[piiblitõlge]]. Reformatsioonijärgsetel aastakümnetel ilmus islandi keeles ka arvukalt [[lauluraamat]]uid, kirikukäsiraamatuid ja muud vaimulikku kirjandust. Kirikukorralduse aluseks oli esmalt [[1537]]. aastal Taanis välja antud kirikukorraldus, mida Islandil hakati rakendama järk-järgult. [[1607]]. aastal anti välja muudetud ja täiendatud Taani kirikukorraldus. Ilmalik valitsemine ja seadusandlus jätkusid suuresti varasemate institutsioonide kaudu, kuigi need allusid nüüd Taani kuninga võimule. === Taani kaubandusmonopoli aeg (1602–1786) === [[Pilt:1761_Homann_Heirs_Map_of_Iceland_"Insulae_Islandiae"_-_Geographicus_-_Islandiae-hmhr-1761.jpg|pisi|Islandi haldusjaotus 1761. aastal]] 17. sajandi alguses hakati Islandi suhtes ajama [[merkantilism|merkantilistlikku]] majanduspoliitikat, mille keskne osa oli Islandiga kauplemise ainuõiguse andmine piiratud ringile Taani alamatele. Selle eesmärk oli muuta tagasihoidliku mahuga Islandi kaubandus majanduslikult tasuvaks ja samal ajal vältida kuritarvitusi, mis olid varem tulenenud islandlaste sõltuvusest väliskaupmeestest. Süsteemi eeldatavad eelised olid järgmised: *kroon sai kindla tulu kaubandusõiguse eest makstavate tasude näol; *kaupmehed ei pidanud taluma nii suurt konkurentsi, et meresõidu- ja kaubanduskulud ei oleks end ära tasunud; *islandlastele pidi olema tagatud regulaarne kaubandusühendus, vajalike kaupade varustuskindlus (nii koguse kui ka kvaliteedi poolest) ja võimalus oma toodangut müüa.<ref>Jón Jónsson 1895: 537.</ref> Kaubandusmonopoli suurim oht seisnes siiski selles, et kaupmehed võisid konkurentsi puudumist enda huvides ära kasutada. 20. aprillil 1602 andis kuningas [[Christian IV]] [[Kopenhaagen]]i, [[Helsingør]]i ja [[Malmö]] kodanikele privileegikirja, millega neile anti ainuõigus Islandiga kauplemiseks väikese tasu eest kroonile. (Juba 1603. aastal tegeles Islandi- kaubandusega [[Islandske Kompagni]]. 1619. aastal korraldati kompanii tegevus ümber ja sellele anti uued privileegid. Alates 1620. aastast oli Islandi-kaubandus lubatud ainult Kopenhaageni kaupmeestele.)<ref>Bjørn Teitsson 1977: 90. Vt ka: Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund: Ekonomisk-historiska föreningen 1983.</ref> Algses privileegikirjas põhjendas kuningas seda otsust sellega, et välismaised kaupmehed olid Islandi kaubandusest märkimisväärset kasu saanud ning nüüd pidid sellest eelisest osa saama eelkõige tema enda alamad, kellel olevat piisavalt laevu ja kaupu sellise ettevõtmise korraldamiseks.<ref>Jónsson 1895: 539.</ref> Islandlaste kaitseks kaupmeeste võimalike kuritarvituste eest sätestati, et kaupmehed peavad varustama Islandit heade, võltsimata ja riknemata kaupadega ning rikkumiste korral vastutama selle eest kuninga ees. Samuti ei tohtinud nad kaupade hindu omavoliliselt tõsta, vaid pidid müüma neid senise Islandi tava kohaselt. Kasutada tuli Islandi küünart, mõõte ja kaalusid ning kõik kaupmeeste ja islandlaste vahelised vaidlused tuli lahendada [[Alþingi]]l.<ref>Jónsson 1895: 540. Vt ka: ''Lovsamling for Island'', I kd, lk 139–141.</ref> Kuigi islandlaste huvid olid paberil hästi kaitstud, olid nad konkurentsita tegutsevate kaupmeeste omavoli ees suuresti kaitsetud. ==="Türklaste" röövretk=== {{Vaata|Tyrkjaránið}} 1627. aasta suvel korraldasid Põhja-Aafrika [[korsaar]]id Islandile rüüsteretke, mida Islandi ajaloos tuntakse nimega ''[[Tyrkjaránið]]'' 'türklaste röövretk'. Ründajaid oli kahest korsaarikeskusest: üks rühm lähtus [[Salé]]st Marokos ja teine [[Alžiir]]ist. Salé rühm, mida juhtis Hollandi päritolu korsaar [[Jan Janszoon]] ehk [[Murat Reis]], maabus [[20. juuni]]l [[1627]] [[Grindavík]]is, võttis inimesi vangi ja rüüstas asulat, kuid ei suutnud [[Bessastaðir]]it vallutada ja läks Salésse tagasi. Alžiiri rühm ründas juuli alguses [[Austfjirðir]]i piirkonda ja [[16. juuli]]l [[Vestmannaeyjar]]it, kus rüüstati [[Heimaey]]d kolm päeva. Kokku võeti rüüsteretkedel vangi umbes 400 inimest ja tapeti umbes 30–50 inimest. Vangid viidi Põhja-Aafrikasse ja müüdi orjadeks. Osa neist vabastati hiljem lunaraha eest, kuid enamik ei pöördunud Islandile tagasi. Sündmuse üks tähtsamaid kaasaegseid allikaid on Vestmannaeyjari pastori [[Ólafur Egilsson]]i vangipõlvelugu. Nimetus ''Tyrkjaránið'' ei tähenda, nagu ründajad oleksid olnud türklased: Põhja-Aafrika moslemeid ja korsaare nimetati tol ajal türklasteks. === Absoluutse monarhia aeg === ====Absoluutse momarhia kehtestamine==== 13. oktoobril 1660 tunnistasid seisused Taani kuninga võimu pärilikuks, lõpetades senise korra, mille järgi kuninga valis aadlikest koosnev riiginõukogu. 1661. aastal kehtestati Taani ja Norra kuninga [[Frederik III]] valitsetud [[Taani-Norra riik|Taani-Norra riigis]] [[absoluutne monarhia]]: seisused andsid seisused kuningale vandega praktiliselt piiramatu võimu. See ei olnud enam piiratud seisuste kogude ega riiginõukoguga.<ref name="eirikur">Eiríkur Þ. Einarsson. [https://eirikur.is/minnisvardar/vesturland/kopavogur-minn/?utm Kópavogur].</ref> Samal aastal kehtestati absoluutne monarhia ka Norras. Et Frederik III oli Taani ja Norra kuningas ja Island oli Norra krooni all olev maa, sooviti saada ka islandlastelt tunnustus tema absoluutsele kuningavõimule. 1662. aasta kevadel saabusid Islandile kirjad, milles nõuti esindajate saatmist Alþingile, et nad tunnustaksid Frederik III-t päriliku kuningana.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Neis kirjades ei mainitud absoluutse monarhia kehtestamist.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Alþingi esindajad märkisid seepeale, et eraldi päriliku kuninga tunnustamine pole vajalik, sest Island kuulus Norra kuningriiki, mis oli juba pärilik monarhia.<ref name="visinda">[https://www.visindavefur.is/svar.php?id=61371&utm Hvers vegna var Kópavogsfundurinn haldinn og hver var tilgangurinn með honum?], Vísindavefurinn, 8.12.2012.</ref> Samal aastal saadeti Islandile kuninga esindaja, Islandi [[läänimees]] [[Henrik Bjelke]]. Kuninga korralduse kohaselt pidi ta saama islandlastelt truudusvande Frederik III-le ja tema pärijatele.<ref name="eirikur" /> Bjelke laev viibis kolm nädalat, ja kui tema laev tema laev [[Skerjafjörður]]is maabus, oli [[Alþingi]] koosolek juba lõppenud, mistõttu ei saanud ta kavandatud toimingut seal läbi viia.<ref name="eirikur" /> Esimese asjana saatis ta 12. juulil ametnikele kirja, käskides neil ilmuda 26. juuliks [[Bessastaðir]]isse.<ref name="eirikur" /> Pühapäeval, 27. juulil pidid vanded olema alla kirjutatud.<ref name="eirikur" /> ''Lögmaður'' [[Árni Oddsson]] kutsus aga kohtu- ja rahvakoosoleku [[Kópavogur]]isse kokku alles 28. juuliks.<ref name="eirikur" /> On viiteid sellele, et Árni Oddsson ja piiskop [[Brynjólfur Sveinsson]] püüdsid kaitsta maa vanu õigusi.<ref name="eirikur" /> [[Vallholti annaalid|Vallholti annaal]]i teatel oli sel päeval selge ja päikesepaisteline ilm.<ref name="eirikur" /> [[Kópavoguri þing|Kópavoguri ''þing''{{'}}il]] ([[Kópavogsfundinn]]) andsid Islandi esindajad [[Frederik III]]-le ja tema pärijatele truudusvande ning tunnustasid teda päriliku isanda ja absoluutse suveräänina (''erfðaherra'' ja ''absolut soverejn'').<ref name="eirikur" /> Kópavoguri ''þing''{{'}}il andis truudusvande ja kirjutas sellele alla 109 meest.<ref name="eirikur" /> Nende hulgas olid mõlemad Islandi piiskopid, mõlemad ''[[lögmaður]]''{{'}}id, 42 pastorit ja praosti, 17 ''[[sýslumaður]]''{{'}}it ja 43 ''[[lögréttumaður]]''{{'}}it ja talupoega, samuti ülemaalise ''þing''{{'}}i kirjutaja (''landþingsskrifari''), endise kloostrivara haldur (''klausturhaldari'') ja habemeajaja (''bartskeri'').<ref name="eirikur" /> [[Fitja annaalid|Fitja annaal]]i teatel järgnes pidusöök ja ööni kestnud pidu.<ref name="eirikur" /> Mängiti viiulit ja trompetit, lasti aupauke, öösel toimus ilutulestik.<ref name="eirikur" /> Islandi esindajate truudusvanne ei tähendanud, nagu nad oleksid soovinud loobuda kogu senisest õiguskorrast. Nad esitasid kuningale palvekirjad (''bænaskrár''), milles palusid säilitada Islandi vanad seadused ja ajaloolised õigused ning hoiduda uutest koormistest.<ref name="eirikur" /> Palvekirjades mõeldi vanade seaduste ja õiguste all Islandi senist õiguskorda ja ajaloolisi õigusi, mida hilisemates käsitlustes on seostatud ka [[Gamli sáttmáli]] (vana lepingu) traditsiooniga. Selle traditsiooni kohaselt oli Island 13. sajandil tunnustanud Norra kuninga ülemvõimu vastastikuste kohustuste alusel. Palvekirjades rõhutati Islandi vaesust ja väljendati vastuseisu uutele maksudele.<ref name="eirikur" /> Absoluutset monarhiat palvekirjades ei mainitud.<ref name="eirikur" /> Seetõttu ei ole Kópavoguri sündmust kõige täpsem käsitada lihtsalt senise õiguskorrast loobumisena ja absoluutse monarhia tingimusteta vastuvõtmisena. Mõned allikad kirjeldavad seejuures ka Islandi esindajate vastuseisu ja survet nende allkirjade saamiseks. [[Árni Magnússon]] vahendas ühe osaleja väidet, et allkirjad saadi surve abil.<ref name="visinda" /> Ühe teate järgi olid Bjelkel kaasas relvastatud sõdurid ja kui piiskop Brynjólfur Sveinsson rääkis islandlaste õigustest, viitas Bjelke sõduritele.<ref name="visinda" /> Teise teate järgi osutas ''lögmaður'' Árni Oddsson terve päeva vastupanu ja andis lõpuks pisarsilmil vande.<ref name="visinda" /> Pärast 1662. aasta Kópavoguri ''þing''{{'}}i jäi Islandi senine valitsemiskorraldus esialgu suuresti muutumatuks. Island oli alates [[1541]]. aastast Taani kuninga lään ja Henrik Bjelke oli selle läänimees (''lénsherra'') alates [[1648]]. aastast kuni surmani [[1683]]. aastal. Island oli Taani kuninga lään ja kuningas oli Islandi valitsemisega seotud õigused ja kohustused üle andnud Bjelkele kui läänimehele. Läänimehe õiguste hulka kuulus õigus Islandit kuninga nimel hallata ja saada läänist kuninga antud läänikirja alusel tulu. Tema kohustuste hulka kuulusid kuninga huvide ja õiguste kaitsmine, Islandi halduse korraldamine ning läänist saadavate tulude kogumine, arvestus ja haldamine. Läänikorraldusega olid seotud ka läänikontode (''[[lénsreikningur]]'') pidamine ja esitamine ning kuningale kuuluvate valduste ja nende tulude üle arvestuse pidamine. Bjelke viibis Islandil harva. Tema asemel korraldas kohapealset haldust tema määratud foogt (''[[fógeti]]''). ''Fógeti'' oli läänimehe esindaja, kes tegutses tema nimel ja teostas Islandil tema valitsemisõigusi. Tema ülesannete hulka kuulusid kuninga ja läänimehe tulude kogumine, nende üle arvestuse pidamine ja aruandlus, kuningale või läänimehele kuuluvate valduste haldamine ja kuninga korralduste täitmise tagamine. ''Fógeti'' tegeles ka kohtuliku ja haldusliku asjaajamisega ning esindas läänimeest kohalikes küsimustes. Bjelke ajal resideeris tema ''fógeti'' [[Bessastaðir]]il. Bjelke lääniga kaasnesid ka konkreetsed majanduslikud õigused. 1662. aastal anti talle kümneks aastaks õigus saada Islandi tuludest aastas 6000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning talle kinnitati muu hulgas õigus vabale kalapüügile ja Islandi toodangu väljaveole. Hiljem määrati Bjelkele kui admiralile tasuks kogu Islandi maamaksutulu, kuni see 1683. aastal asendati aastapensioniga. Bjelke surma järel hakati senist läänikorraldust järk-järgult asendama kuninga otsesema haldusega. 1683. aastal määrati Islandile [[maafoogt]] ''[[landfoged]]'', kelle ülesannete hulka kuulusid eelkõige kuninga varade ja tulude haldamine, arvepidamine ning järelevalve kaubanduse ja kalanduse üle. 1684. aastal määrati Islandi üle ''[[stiftamtmand]]'' ehk ''stiftsbefalingsmand'', kellest sai kuningavõimu kõrgeim esindaja Islandil. Ta resideeris Kopenhaagenis. Islandi kohapealse valitsemise korraldamiseks määrati [[1688]]. aastal ''[[amtmand]]'', kes tegutses ''stiftamtmand''{{'}}i esindajana ja oli Islandil kõrgeim ametnik. Islandi asjade kõrgem juhtimine kuulus Kopenhaagenis tegutsevatele Taani keskvõimu asutustele, eelkõige ''[[Danske Kancelli]]''{{'}}le ja ''[[rentekammer]]''{{'}}ile. Kantsleriametkond tegeles peamiselt kohtu- ja kirikuküsimustega, ''rentekammer'' aga rahanduse, kuninga tulude, kaubanduse ja üldise haldusega. 1770. aastal korraldati Islandi haldus ümber: maa jagati kaheks maakonnaks (''amt'') – [[Suður- og Vesturamt]]iks ja [[Norður- og Austuramt]]. Samal aastal pidi ''stiftamtmand'' senise Kopenhaagenis resideerimise asemel hakkama elama Islandil, [[Bessastaðir]]is. Enne absoluutse monarhia kehtestamist ei olnud täpselt määratletud, kuidas jagunes seadusandlik võim kuninga ja Alþingi vahel.Pole näiteks selge, kas kuninga kinnitus oli Alþingi otsustele tingimata nõutav.<ref name="visinda" /> Ajaloolane Gunnar Karlsson on märkinud, et teatud mõttes võib öelda, et Lögréttal oli koos kuningaga pikka aega säilinud teatav osa seadusandlikust võimust.<ref name="visinda" /> Kindlasti võttis Alþingi vastu nn Alþingi otsuseid (''alþingisdómur''), millel oli vähemalt juhul, kui kuningas need kinnitas, seaduse jõud.<ref name="visinda" /> Pärast absoluutse monarhia kehtestamist 1662. aastal jätkas Alþingi mõnda aega selliste otsuste vastuvõtmist, kuid tema panus seadusandlusse vähenes järk-järgult ja kadus 1700. aastaks täielikult, sest kõrgeim seadusandlik võim kuulus nüüd kuningale.<ref name="visinda" /> Senine õigus- ja kohtukorraldus säilitati suurel määral muutumatuna: Lögrétta otsuseid oli juba alates 1593. aastast võimalik edasi kaevata Alþingi [[Yfirréttur]]'ile või kuninga otsusele, ja alates 1732. aastast kuulus lõplik apellatsiooniõigus Taani Kõrgeimale Kohtule Kopenhaagenis.<ref>[https://www.althingi.is/pdf/isl.pdf Saga Alþingis], Alþingi.</ref> Lögrétta oli pidanud oma istungeid spetsiaalselt selleks ehitatud hoones alates [[1594]]. aastast, mil koosolekupaik viidi Öxará idakaldalt läänekaldale.<ref>[https://www.thingsites.com/m/thingvellir/logberg Lögberg], Þingvellir World Heritage Site.</ref> Peagi loobuti ka tavast saata Alþingi otsused kuningale kinnitamiseks, sest Alþingil ei olnud enaj seadusandlikku funktsiooni.<ref name="visinda" /> Alþingi tegutses rohkem kui sajandi edasi peamiselt kohtuna, kuni see 1800. aastal kaotati ja selle asemele loodi Reykjavíkis ülemkohus ([[Landsyfirréttur]]).<ref name="visinda" /> ====Raskused kaubanduse korraldamisel==== [[Pilt:Eggert Ólafsson's Death.jpg|pisi|[[Vasegravüür]] 1768. uppunud islandi maadeuurija ja filoloogi [[Eggert Ólafsson]]i mälestuseks (1768)]] Absoluutse monarhia ajal astuti uusi samme Islandi arengu edendamiseks: 1670. aastal ja uuesti 1758. aastal tehti islandlastele ettepanek osaleda kaubanduses, kuid neil puudusid selleks nii majanduslikud vahendid kui ka vajalikud teadmised kaubandusest, mistõttu need katsed ebaõnnestusid. 1684. aastal määrati kindlaks, millised piirkonnad iga sadama juurde pidid kuuluma, kuid 18. sajandi jooksul muutusid need piirid taas ebamääraseks.<ref>Teitsson 1977: 90.</ref> Selle asemel piirduti hädaabinõudega. Kaubandust püüti korraldada nii, et see anti rendile selleks loodud ettevõtetele (1619, 1684, 1733, 1743, 1763), ja samuti püüti seda korraldada kuninga kulul (1757–1763, 1774–1786), kuid olukord ei paranenud. Mõnikord andis Taani valitsus kaubandusõiguse rendile liiga kõrge tasu eest, mistõttu kaupmehed, kes püüdsid oma kulusid tagasi teenida, kasutasid konkurentsi puudumist veelgi rohkem ära. Tagajärjeks olid enamasti korduvad kaebused vajalike kaupade puudumise, välismaiste kaupade kõrgete ja Islandi kaupade madalate hindade, samuti sisseveetavate kaupade riknemise ja kaupmeeste omavoli üle. Seda, et need kaebused ei olnud alusetud, näitasid uurimised ja kehvadest varustusoludest tingitud korduvad näljahädad. [[Lauritz Gottrup]]i algatusel laskis valitsus käsikirjade kogujal [[Árni Magnússon]]il ja ''lögmaður'' [[Páll Vídalín]]il uurida Islandi olukorda aastatel 1702–1712, et koostada uus maaregister ("[[Jarðabók Árna Magnússonar og Páls Vídalíns]]"), kus kirjeldati talusid ja nende omanikke, rendi- ja maksukohustusi, maa väärtust ja tootlikkust ning elanike arvu ja majanduslikku olukorda. See valmis 1714. Nad leidsid ligikaudu 1200–1300 mahajäetud talumajapidamist ja jõudsid veendumusele, et Islandi päästmiseks tuleb kaubandus vabastada. Hiljem hakati seda mõtet üha sagedamini toetama. Kaubandusmonopol ei toonud kaasa oodatud arengut. Probleem seisnes eelkõige selles, et kogu kaubandus oli hooajaline: Taani kaupmehed saabusid Islandile kevadel ja lahkusid suve jooksul taas. Kaupmehed hakkasid seal talvituma alles 18. sajandi teisel poolel, pärast 1777. aasta kuninglikku korraldust, mis kohustas kaupmehi aastaringselt kauplemiskohtades viibima.<ref>[https://island-lexikon.de/Akureyri.html Akureyri], Island-Lexikon.</ref> Kuni kauplemiskohtades ei olnud püsielanikke, koosnesid need vähestest majadest. Nii oli Lääne-Islandil [[Ólafsvík]]is 1719. aastal üks maja, 1777. aastal kolm ja 1784. aastal kuus. Akureyris oli umbes 1650. aastal kaks maja ja [[1752]]. aastal kõigest neli.<ref>Teitsson 1977: 90–92.</ref> Sellele stagnatsioonile aitas kaasa ka see, et Islandi valdavalt talupoegadest elanikkond oli kauplemiskohtadesse püsielanike asumise vastu, sest kardeti vaeste arvu kasvu: maata inimesed võivad sissetulekust ilma jääda ja siis peavad talupojad hakkama neid ülal pidama.<ref>Teitsson 1977: 90–92</ref> ====18. sajandi loodusõnnetused==== Lõpuks tabas Islandit veel suur hulk suhteliselt suuri loodusõnnetusi: [[maavärin]]ad (1784), [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], karmid talved, ikaldused ja taudid. 18. sajandil kasvas Islandi rahvaarv korduvalt tagasi ligi 50 000 inimeseni, kuid iga kord pani kasvule piiri mõni õnnetus: 1707.–1709. aasta suur rõugeepideemia nõudis ligikaudu 12 000–18 000 inimelu (veerandi rahvastikust), langetades rahvaarvu ligikaudu 37 000-ni; 1750. aastate külmade talvede ja näljahäda tagajärjel langes rahvaarv ligikaudu 43 000-ni; [[Laki]] lähedal [[1783]]–1784. aastal toimunud vulkaanipursete ja neile järgnenud "udunälja" ([[Móðuharðindin]]) tagajärjel hukkus ligikaudu 10 000 inimest ehk viiendik rahvastikust, mis langetas rahvaarvu ligikaudu 40 000-ni.<ref>[https://www.cambridge.org/core/journals/polar-record/article/icelands-demographic-transition-from-turf-houses-to-too-many-tourists/A462425B0071EB7BB8686ACB181EB6A5Iceland's demographic transition], Polar Record, Cambridge Core.</ref> ==== Skúli Magnússon ==== Kaubandusmonopole ajal oli Islandil võitluses kaupmeestega puudunud energiline ja omakasupüüdmatu juht, kes oleks olnud valmis otsustavalt tegutsema, kellel oleks jätkunud julgust võitlusse astuda ja visadust see lõpuni viia ka tugeva vastupanu korral. Sellise juhi sai Island [[Skúli Magnússon]]i (1711–1794) näol. Tal olid peaaegu kõik omadused, mis suurtel juhtidel tavaliselt on. Ta oli andekas, julge, energiline ja visa ning ka halastamatu: eesmärgi saavutamise nimel ei valinud ta eriti vahendeid. Ta oskas võita lihtrahva poolehoidu ja pälvis paljude imetluse, ehkki teised teda vihkasid ja põlgasid. Juba ''[[sýslumaður]]''[[']]ina [[Skagafjörður]]i maakonnas (''sýsla'') sattus ta esimest korda konflikti kaupmeestega. 1743. aastal kirjutas ta valitsusele ja süüdistas [[Hofsós]]i kaupmeest selles, et too oli müünud elanikele, sealhulgas talle endale, halva kvaliteediga rauda. Selle peale korraldati ''þing''{{'}}ipaigas kontroll: tunnustatud sepad katsetasid kaupmehe juuresolekul rauda. Tulemus osutus kaupmehele ebasoodsaks ja teda sunniti raud tagasi võtma. Sellele järgnesid uued süüdistused: kaupmees ei toonud maale piisavalt puitu, jahu ega muid kaupu, müüs neid ülemäära kõrge hinnaga ning keeldus sageli ja põhjuseta elanike tapaloomi vastu võtmast. Skúli kogus nüüd kaupmehe vastu kohtulikult kinnitatud tunnistusi ja saatis need valitsusele. Lisaks süüdistas ta kaupmeest selles, et viimane oli müünud tünni jahu, mis oli mullaga segatud. Asi jõudis Alþingile, mis langetas 1749. aastal otsuse, mis andis suures osas õiguse ''sýslumaður''{{'}}ile. Nii sai Skúlist Islandi lihtrahva juht ja eestkõneleja.<ref>Jón Jónsson 1895: 567–568.</ref> Mõni aeg hiljem nimetati Skúli [[maafoogt]]iks (''landfógeti''). Sellelt kõrgelt ametikohalt asus ta ellu viima kava Islandi majanduse arendamiseks. 1751. aastal asutas ta koos veel kaheteistkümne Islandi ametnikuga ühingu, mille eesmärk oli rajada Islandile tööstusettevõtteid. Ettevõtmine langes soodsale ajale. Samal aastal sai Kopenhaagenis riiginõukogu juhiks [[Johann Hartwig Ernst von Bernstorff]], kes oli just kuus aastat viibinud [[merkantilism]]i sünnimaal [[Prantsusmaa]]l. Kui varem oli püütud tööstust koondada Kopenhaagenisse, siis nüüd soovis valitsus edendada [[manufaktuur]]e ka provintsides. Sllepärast peeti loomulikuks uurida võimalusi ka Islandil. Valitsus suhtus Islandi algatusse soosivalt ning uus ettevõte pälvis esialgu kuninga ja valitsuse märkimisväärse toetuse. Aastatel 1751–1758 anti välja koguni 16 kuninglikku otsust Islandi manufaktuuride kohta. Manufaktuuride peamiseks keskuseks määrati [[Reykjavík]], mis kuulus tollal Taani kroonile. Manufaktuuride käsutusse anti [[Reykjavíki mõis]], naabermõis [[Örfirisey]], kus paiknes kaubakoht, veel üks talu ning 61 000 riigitaalri suurune toetus.<ref>Jón Jónsson (1895), lk 572</ref> Manufaktuurid rajati aastatel 1752–1759, tootmine algas juba 1752. aastal. Ettevõtte pidas köievabrikut ja parkalitöökoda, aga kõige tähtsamaks kujunes tekstiilitootmine, sealhulgas ketramine, kudumine ja värvimine. Köievabrik ja parkalitöökoda tegutsesid 1764. aastani, mil tulekahju hävitas osa tootmishoonetest. Tõenäoliselt töötasid ettevõtted kahjumiga. Nende tegevus lõppes lõplikult 1802.–[[1803]]. aastal.<ref>Teitsson 1977: 91–92.</ref> Samaaegselt manufaktuuride käivitamisega alustas Skúli põhjalikku uurimist Islandi kaubanduskompanii tegevuse kohta, kogudes selle vastu tõendeid. Paistab, et ta oli otsustanud koguda nii palju süüdistusmaterjali, et kompanii oleks sunnitud kaubandusest loobuma või koguni kahjutasu maksma. See ei olnud keeruline. Kaebused kompanii vastu sagenesid iga aastaga. 1753. aastal kurdeti, et maale oli toodud liiga vähe jahu. Sellepärast palusid ''amtmand'' ja maafoogt kaupmeest jätta osa kokkuostetud kalast saarele, et vältida ähvardavat näljahäda, kuid kaupmees keeldus. ''Amtmand'' teatas valitsusele, et kaupmees oli igati püüdnud sundida talupoegi loovutama kala ja liha, pakkudes vastu üksnes pudukaupu. Talve jooksul halvenes olukord sedavõrd, et maafoogt laskis kaupmeeste kaubalaod avada ja jagas seal hoitud kaubad elanikele. Seejärel sõitis ta koos kogutud kaebustega [[Kopenhaagen]]isse, mis viis ametliku uurimise algatamiseni. 30. märtsil 1756 moodustati komisjon kaebuste uurimiseks. Komisjon jõudis järeldusele, et kompanii oli mitmes suhtes rikkunud talle antud privileegikirja (''oktroi'') tingimusi. Juba alates 1744. aastast oli vilja sissevedu Islandile olnud ebapiisav, kuigi valitsus oli sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. Seega polnud kahtlust, et kompaniid ähvardas kohtuprotsess, mis oleks suure tõenäosusega lõppenud süüdimõistmisega. Kohtuasja siiski ei algatatud, sest valitsus soovis vältida sellega seotud kulusid ja kartis ühtlasi, et pärast seda ei leiduks kedagi, kes Islandi kaubanduse üle võtaks. Lõpuks pakuti kompaniile võimalust loobuda vabatahtlikult kaubandusõigustest enne 1758. aasta lõppu. Vastutasuks vähendati aastate 1756–1758 tasu poole võrra, kokku 24 000 riigitaalri ulatuses.<ref>Jón Jónsson 1895: 572–575.</ref> Skúli ei rahuldunud selle pooliku võiduga. Ta esitas valitsusele uue märgukirja, milles tegi ettepaneku Islandi kaubanduse parandamiseks vähendada sadamate arvu, kuhu laevad igal aastal sõitsid, ja lubada islandlastel endil kaubanduses osaleda. Kõige parema meelega oleks ta näinud vabakaubandust, kuid pidas seda riigi vaesuse ja elanike väheste kogemuste tõttu esialgu teostamatuks. Ettepanek leidis valitsuses poolehoidu, kuid lõpuks otsustati, et kuningas võtab Islandi kaubanduse ise üle. Vastav otsus tehti 9. jaanuaril 1759. Selgus, et kaubanduse tulud ja kulud olid vaevu tasakaalus.<ref>Jón Jónsson 1895: 577–584.</ref> Hilisem aruanne aastate 1774–1784 kohta näitas koguni kuningale tekkinud märkimisväärset kahjumit.<ref>Jónsson 1895: 606.</ref> Islandi-kaubandus oli endiselt ebatulus ettevõtmine. Pärast järjekordset komisjoni uurimist kaotati kuninglik kaubandusmonopol 18. augusti 1786 dekreediga<ref>Jón Jónsson. Den danske regering og den islandske monopolhandel, nærmest i det 18. århundrede. – ''Historisk Tidsskrift'', sari 6 (1895–1897), kd 6, nr 1. [https://tidsskrift.dk/historisktidsskrift/article/download/54647/73746?inline=1&utm Täistekst.] </ref> ning 13. juuni 1787 määrusega Islandi-kaubanduse ja -laevasõidu kohta.<ref>Jónsson 1895, lk 607</ref> Tegelik üleminek toimus järk-järgult aastatel 1787–1788. Kaubanduse vabadus kehtis esialgu ainult Taani kuninga alamatele. Alles 15. aprilli 1854 seadusega avati Islandi-kaubandus lõplikult ka välisriikide kaupmeestele. Seadus jõustus 1. aprillil 1855. === Teekond iseseisvuse poole (1786–1918) === Selle perioodi alguses kadusid viimsedki jäänused Islandi varasemast iseseisvusest. [[1800]]. aastal kaotati Alþingi ja selle asemele loodi kolmeliikmeline ülemkohus ([[Landsyfirréttur]], ''landsoverretten'').<ref>[https://www.althingi.is/pdf/enska.pdf Althingi: Icelandic Government & Politics], Alþingi.</ref> [[1801]]. aastal liideti Hólari piiskopkond Skálholti piiskopkonnaga üheks Islandi piiskopkonnaks, mille asukohaks sai Reykjavík. Skálholti piiskopi residents oli Reykjavíki üle viidud juba varem; 1784. aasta maavärina järel kolis 1785. aastal ära piiskopkonna kool ja hiljemalt 1796. aastaks elas ka piiskop ise Reykjavíki lähistel. Nii jäi Islandile alles vaid üks piiskop. Samal ajal müüs valitsus maha piiskopkondade suured maavaldused ja lubas, et [[riigikassa]] võtab hariduskulud enda kanda, kuid ei täitnud seda lubadust. Taani sõja ajal [[Suurbritannia]]ga aastatel 1807–1814 ([[Suurtükipaadisõda]]) jäeti Island omapead. Seda olukorda kasutas ära Taani [[kaaperlaev]]akapten [[Jørgen Jürgensen]], kes laskis end 26. juunil [[1809]] kuulutada Islandi kaitsjaks ning kõrgeimaks ülemaks maal ja merel. Tal oli kaheksast mehest koosnev ihukaitsesalk. Ta rajas oma peakorteri [[Reykjavík]]i. Sama aasta 22. augustil võtsid Briti väed ta kinni ja viisid Islandilt minema. [[Kieli rahu]]ga [[1814]]. aastal anti Island sõnaselgelt Norralt üle Taanile, kui kuningas [[Frederik VI]] loovutas Norra Rootsi kuningale [[Karl XIII]]-le. Sellega kadus viimne jäänus Islandi formaalsest seotusest Norraga. Sõja ajal oli Island tunda saanud vaba liiklemise ja Suurbritanniaga kauplemise eeliseid. 19. sajandi jooksul muutus kliima ebasoodsamaks, mille üks tagajärg oli ulatuslik väljaränne Ameerikasse, eriti [[Manitoba]]sse [[Kanada]]s, kus rajati asula nimega Uus-Island ([[New Iceland]]). Välja rändas ligikaudu 15 000 inimest tollase 70 000 elaniku seast. Samal ajal kujunes Islandil välja uus rahvuslik eneseteadvus, mille juhtfiguuriks sai [[Jón Sigurðsson]] (1811–1879) ja mida mõjutasid Euroopas levinud rahvusromantilised ideed. Pärast sõja lõppu hakkasid islandlased üha tungivamalt nõudma kaubanduse täielikku vabastamist. ==== Nõuandev Alþingi 1845. aastast ==== [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]i portree'']] Kui 28. mai 1831. aasta määrusega nähti Taanis ette provintside seisuste nõuandvate esinduskogude asutamine, kirjutas [[Baldvin Einarsson]] Alþingi taastamisest. Pärast tema surma võtsid selle küsimuse 1837. aastal üles [[Þórður Sveinbjörnsson]] ja [[Páll Melsteð]]. Reykjavíkis kogunes 1839 ja 1841 nõuandev komisjon, kuhu peale nende kuulus veel kaheksa Islandi ametnikku, et arutada seda ja teisi olulisi küsimusi. 8. märtsi 1843 määrusega taastati Alþingi, kuhu kuulus 20 rahva valitud ja 6 kuninga määratud ''þingmaður''{{'}}i. See kogunes esimest korda 1845. aastal Reykjavíkis. Alþingil oli nõuandev pädevus ja see pidi kogunema iga kahe aasta järel. 1848. aastal peeti Islandil mitu poliitilist koosolekut, nende hulgas augustis 1848 rahvakoosolek Öxará ääres ''þing''{{'}}iväljakul. Koosolekult saadeti Kopenhaagenisse kuningale kiri, milles nõuti Islandile oma rahvusliku esinduskogu (''[[Þjóðfundur]]'') loomist, et rajada alus Islandi põhiseadusele. Samuti väljendati lootust, et Islandi ja Taani suhteid puudutavaid otsuseid ei tehta ilma sellise esinduskogu nõusolekuta. 23. septembril 1848 lubas kuningas, et põhialuseid, mis Islandi eripärase olukorra tõttu võivad olla vajalikud tema põhiseadusliku seisundi korraldamiseks riigis, ei võeta vastu enne, kui islandlased on saanud nende üle oma maal kokku kutsutud esinduskogus arvamust avaldada. See esinduskogu pidi algselt kokku tulema 1850. aastal, kuid eelkõige 1848.–1850. aasta sõja ([[Kolmeaastane sõda]] ehk [[Esimene Schleswigi sõda]]) tõttu lükati selle kokkukutsumine järgmise 1851. aasta suvele, 5. juulile. Sellepärast ei saanud ka 8. märtsi 1843. aasta määruses ette nähtud kord täielikult toimida. Valitsus esitas esinduskogule seaduseelnõu Islandi seisundi kohta riigis seoses 5. juuni 1849 Taani põhiseadusega, mis pidi tervikuna ka Islandil kehtima hakkama, olenemata sellest, kas selle sätted sobisid sealsesse olukorda või mitte. Seaduseelnõu andis Islandile väga piiratud autonoomia ja Taani suveräänsuse säilimisst valvati äärmise rangusega: suurem osa Islandi tuludest pidi minema Taani riigikassasse, mis pidi aga maksma palka Islandi kõrgeimatele ametnikele. Kõige tähtsamad küsimused pidi otsustama Taani parlament [[Rigsdagen]], kuhu Island pidi saatma neli [[Folketing]]i liiget ja kaks [[Landsting]]i liiget. Esinduskogu ei nõustunud sellega ja Jón Sigurðssoni juhtimisel esitati ettepanek, et Islandit tuleb käsitada eraldi maana, millel on Taaniga ühine kuningas ja troonipärimine ning veel mitu ühist valdkonda, eeskätt välissuhted. Kuningal pidi olema minister, kes esindaks tema juures Islandit. Island pidi osalema ühiste küsimuste käsitlemisel ja nende kulude kandmisel. Kuningas pidi nimetama kõik Islandi ametnikud, kuid muus osas pidi ta andma täidesaatva võimu saarel üle seal elavatele vastutavatele ministritele. Kohtuvõim pidi kuuluma maa enda kohtutele. Kuninglik komissar ja Islandi ''stiftamtmand'' [[Jørgen Ditlev Trampe]] saatis esinduskogu 9. augustil laiali, enne kui see jõudis talle esitatud valimisseadust ja põhiseaduse eelnõusid kuigi põhjalikult arutada. Järgnevatel aastatel suhtus valitsus põhiseadusküsimusse väga tõrjuvalt, kuigi Alþingi esitas igal istungjärgul selle kohta avalduse. Samal ajal muutus üha aktuaalsemaks ka rahandusküsimus. 1857. aastal taotles Alþingi otsustusõigust Islandi eelarve üle, kuid alles pärast seda, kui Folketingi rahanduskomisjon oli korduvalt väljendanud soovi, et Islandi rahanduslik olukord korraldataks kindlamalt, eelkõige nii, et Alþingile antaks Islandi tulude ja kulude üle otsustav eelarvepädevus, moodustati 20. septembril 1861 kuninglik komisjon, kuhu kuulus kolm taanlast ja kaks islandlast (Jón Sigurðsson ja [[Oddgeir Stephensen]]), et teha ettepanek Islandi rahandusliku seisundi kohta riigis. Komisjoni liikmed olid kõik ühel meelel, et Islandi rahanduse eraldamine Taani riigi rahandusest oleks kasulik ja et Island peaks saama riigikassast toetust hüvitisena kuninglike talude (endiste kloostrimõisate) ja piiskopitoolidele kuulunud mõisate eest, mis olid riigikassa kasuks müüdud. Muudes küsimustes olid arvamused aga väga erinevad. Pärast täiendavaid läbirääkimisi nii Alþingi seadusandlike õiguste kui ka rahandusküsimuste korraldamise üle andis kuningas 5. jaanuaril 1874 Islandile uue põhiseaduse. ==== Omavalitsus alates 1874. aastast ==== Uus põhiseadus jõustus [[1. august]]il [[1874]], samal ajal kui kogu maal tähistati Islandi asustamise tuhande aasta juubelit, sealhulgas kuningas [[Christian IX]] külaskäiguga Islandile. See oli esimene Taani kuningas, kes oli astunud Islandi pinnale, ja teda võeti südamlikult vastu. Esimene seadusandliku pädevusega Alþingi kogunes . 1. juulil [[1875]] ning alustas suure innukuse ja eduga tööd maa arendamiseks mitmesugustes valdkondades. 1897. aastaks oli see vastu võtnud üle 400 seaduse, mis hõlmasid muu hulgas maksusüsteemi täielikku ümberkorraldamist, oluliste põllumajandust ja kaubandust käsitlevate seaduste vastuvõtmist, sealhulgas mitme uue kaubanduskoha rajamist, liiklusühenduste parandamist ning teede ja sildade ehitamist. Lisaks korraldati ümber randumisega seotud tegevus, kalandus ja meresõit; parandati kohaliku omavalitsuse korraldust ja korraldati kirikuasju; reguleeriti ametnike palgaolusid; korraldati ümber arstiringkonnad (1875) ja suurendati arstide arvu 8–10-lt ligi 40-ni; rajati arstide kool (1876), Põhja-Islandi reaalkool, navigatsioonikool Reykjavíkis ja põllumajanduskoolid; toetati tütarlastekoole ning edendati üldiselt haridust ja rahvavalgustust. Lisaks asutati riigipank (1885), hoiupank (1888) ning abikassad vaeste ja eakate lihtrahva liikmete toetamiseks jms. Kõik see toimus hoolimata sellest, et vetoõigust kasutati rohkem kui viiekümnel korral. [[Pilt:Stamp Iceland 1882 20a.jpg|pisi|Islandi postmark 1882. aastast]] Vetoõiguse kasutamine aitas rohkem kui miski muu kaasa sellele, et Alþingi, mille eestvedaja selles küsimuses oli ''[[sýslumaður]]'' [[Benedikt Sveinsson]], võttis pärast 23 Alþingi vastu võetud seaduse kuningliku kinnituse tagasilükkamist taas käsile põhiseadusküsimuse. 1885. aastal vastu võetud põhiseaduseelnõu lähtus osaliselt ühest varasemast lahendusest, mille Alþingi oli esitanud 1873. aastal. Uue eelnõu järgi pidi kõrgeim valitsemisvõim antama kuninga nimetatud ''landsstyrer''{{'}}ile, kes võis täieliku pädevusega tegutseda kuninga nimel. Kopenhaagenis asuv Islandi ministeerium pidi asendatama ''landsstyrer''{{'}}i ees vastutavate ministritega, kes pidid vastutama ühtlasi Alþingi ees. Lisaks pidid ''amtmand''{{'}}i ametikohad Islandil kaotatama. Kuigi Taani valitsus lükkas 2. novembril 1885 kindlalt tagasi igasuguse mõtte sellise korra kinnitamisest ja hoiatas islandlasi, et nad ei raiskaks aega, jõudu ja maa raha viljatule põhiseaduslikule võitlusele, toetasid juunis [[1886]] toimunud valimised erakorralisse Alþingisse otsustavalt põhiseaduse muutmise eelnõu ja see võeti augustis mõlemas kojas vastu. Põhiseaduse muutmist arutati seejärel igal Alþingi istungjärgul, kuid seda ei viidud ellu. Mõnikord peatati menetlus ülemkojas. Erandiks olid 1893. ja 1894, mil 1885. aasta põhiseaduseelnõu taas vastu võeti. 1889. aastal esitas [[Páll Briem]] koos teistega Alþingil Islandi põhiseaduse mõõdukama ettepaneku, nn kompromissettepaneku, mis oli koostatud Inglise eeskujul, täpsemalt tollase Kanada põhiseaduse järgi. See kohtas tugevat vastuseisu [[Benedikt Sveinsson]]i ja tema lähimate toetajate seas, kuid ka valitsus ei soovinud seda ettepanekut toetada. Mõned Islandi poliitikud ja ajalehed pühendasid alates 1897. aastast põhiseadusküsimusele palju aega ja jõudu. Kui Alþingi 1885. aastal ja hiljem veel kolmel korral vastu võetud põhiseaduse muutmise ettepaneku suhtes hakkas meeleolu pöörduma, soovis Alþingi üles näidata vastutulelikumat suhtumist põhiseaduse küsimusesja võttis 1895. aastal, vastu otsuse, millega tehti Islandi ministrile ettepanek tegutseda selle nimel: *et Taani riiginõukogu ei käsitleks Islandi eriküsimusi; *et Islandil oleks oma eriküsimuste jaoks kohapeal elav minister, kes vastutaks Alþingi ees ja osaleks Alþingi istungitel, ja *et Islandile loodaks ülemaaline kohus, kes otsustaks kohtuasjade üle, mis ministri vastu võidakse algatada. 13. septembri 1901. aasta avaliku kirjaga (määrusega) saatis kuningas Alþingi laiali ja kuulutas välja uued valimised 2.–11. juuniks 1902. Islandi poliitikute seas käis vaidlus selle üle, kuidas Islandi valitsemist reformida. Üks keskseid küsimusi oli, kas Islandi asju peaks jätkuvalt juhtima Taani valitsuse kaudu Kopenhaagenist või peaks Island saama oma ministri, kes tegeleks ainult Islandi küsimustega. Enamus, eriti dotsent [[Valtýr Guðmundsson]], püüdis saavutada, et ametisse nimetataks eraldi Islandi minister. Valtýr Guðmundsson pooldas lahendust, mille kohaselt Island saaks eraldi ministri, see minister oleks Taani valitsuse liige ja tegeleks Islandi küsimustega ning ta ei peaks tingimata elama Islandil, vaid võiks tegutseda Kopenhaagenis. Valtýr Guðmundsson pidas Kopenhaagenis resideeruvat ministrit esialgu realistlikumaks lahenduseks. Tema eesmärk oli saavutada Islandile oma, Alþingi ees vastutav minister, kuid ta ei pidanud ministri asumist Islandile tollal Taanilt saavutatavaks. Peale selle oleks Kopenhaagenis asuv minister saanud tegutseda vahetult Taani kuninga ja valitsuse juures. Valtýr lootis ise sellele ametikohale saada. Kuninga 10. jaanuari 1902 läkituses teatati, et "islandlaste soov põhiseadusse kavandatud muudatuste järele, sealhulgas eelkõige selle järele, et nimetataks eraldi Islandi minister, kes valdab islandi keelt ja osaleb Alþingi istungitel", täidetakse. Et aga paljud islandlased soovisid, et Islandi ministeerium viidaks Reykjavíki, teatati: "et seda tähtsat küsimust Alþingi poolt põhjalikult läbi vaadata, oleme otsustanud esitada eelseisval istungjärgul Alþingile ka ettepaneku, mis lisaks eespool nimetatud ettepanekus sisalduvatele muudele muudatustele näeks ette mitte üksnes selle, et meie Islandi minister peab valdama islandi keelt ja osalema Alþingi istungitel, vaid ka selle, et meie Islandi ministeeriumi asukoht peab olema Reykjavíkis". Valimistel võitis omavalitsusliikumine, mis taotles Islandile ulatuslikumat omavalitsust ja Reykjavíkis resideerivat Islandi ministrit. 1901. aastal ametisse astunud uue valitsuse kavandatud põhiseaduse muudatuse eelnõu esitati Alþingile. Valtýr Guðmundssoni juhitud rühm oli valimistel olnud sunnitud lubama, et toetab ministri asumist Islandile, ja valitsuse eelnõu võeti mõlemas kojas ühehäälselt vastu. Alþingi saadeti laiali, sest põhiseaduse eelnõu pidi heaks kiitma kaks koosseisu, juuni alguses 1903 kuulutati välja uued valimised. Omavalitsusliikumine sai taas enamuse ja põhiseaduse muutmise seadus võeti vastu alamkojas ühehäälselt, ülemkojas aga ühe vastuhäälega. Kuningas kirjutas sellele alla 3. oktoobril 1903. Uus põhiseadusemuudatus jõustus 1. veebruaril 1904. Reykjavíki linnakohtunik (''[[bæjarfógeti]]'') ja ''[[sýslumaður]]'' [[Hannes Hafstein]] nimetati [[Islandi minister|Islandi ministriks]]. ''Landshøvding''{{'}}i ametikoht kaotati ja Islandi keskvalitsuse senine korraldus asendati Reykjavíkis asuva [[Islandi ministeerium]]iga, mille eesotsas oli Islandil resideeriv minister Hannes Hafstein. ==== Linnastumine ==== 19. sajandi jooksul kuni [[esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] oli Islandil esimest korda püsiv rahvastikukasv ja samal ajal hakkas arenema [[linnastumine]]. Linnarahvastiku koguarv oli 1860. aastal 1948 elanikku (2,9% rahvaarvust), 1870. aastal 2613 (3,7%), 1880. aastal 3630 (5,0%), 1890. aastal 9445 elanikuni (13,3%), 1901. aastal 17 060 (21,7%) ja 1910. aastal 29 957 (35,2%). Kuigi osa kasvust tulenes sellest, et üha rohkem asulaid omandas linnalise iseloomu, kasvasid jõudsalt ka juba linnalise iseloomuga asulad, eelkõige [[Reykjavík]], [[Akureyri]] ja [[Ísafjörður]]. {| class="wikitable" |- ! Asula<ref>Bjørn Teitsson 1977: 95, Helgi Skúli Kjartansson 1977: 245, 246, 249.</ref> ! style="text-align: center;"| 1785 ! style="text-align: center;"| 1801 ! style="text-align: center;"| 1835 ! style="text-align: center;"| 1850 ! style="text-align: center;"| 1860 ! style="text-align: center;"| 1870 ! style="text-align: center;"| 1880 ! style="text-align: center;"| 1890 ! style="text-align: center;"| 1901 ! style="text-align: center;"| 1910 |- ! [[Akureyri]] | style="text-align: right;"| 12 | style="text-align: right;"| 39 | style="text-align: right;"| 56 | style="text-align: right;"| 187 | style="text-align: right;"| 286 | style="text-align: right;"| 314 | style="text-align: right;"| 545 | style="text-align: right;"| 602 | style="text-align: right;"| 1085 | style="text-align: right;"| 2084 |- ! [[Ísafjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 37 | style="text-align: right;"| 90 | style="text-align: right;"| 218 | style="text-align: right;"| 275 | style="text-align: right;"| 518 | style="text-align: right;"| 839 | style="text-align: right;"| 1220 | style="text-align: right;"| 1854 |- ! [[Reykjavik]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 307 | style="text-align: right;"| 639 | style="text-align: right;"| 1149 | style="text-align: right;"| 1444 | style="text-align: right;"| 2024 | style="text-align: right;"| 2567 | style="text-align: right;"| 3886 | style="text-align: right;"| 6321 | style="text-align: right;"| 11 600 |- ! [[Vestmannaeyjar]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 314 | style="text-align: right;"| 345 | style="text-align: right;"| 770 |- ! [[Eyrarbakki]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 596 | style="text-align: right;"| 760 | style="text-align: right;"| 735 |- ! [[Keflavík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 241 | style="text-align: right;"| 325 | style="text-align: right;"| 340 |- ! [[Hafnarfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 616 | style="text-align: right;"| 600 | style="text-align: right;"| 1547 |- ! [[Akranes]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 622 | style="text-align: right;"| 755 | style="text-align: right;"| 810 |- ! [[Ólafsvík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 219 | style="text-align: right;"| 590 | style="text-align: right;"| 525 |- ! [[Stykkishólmur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 236 | style="text-align: right;"| 310 | style="text-align: right;"| 590 |- ! [[Seyðisfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 377 | style="text-align: right;"| 840 | style="text-align: right;"| 930 |- ! [[Stokkseyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 680 |- ! [[Helissandur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 410 |- ! [[Patreksfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 295 | style="text-align: right;"| 475 |- ! [[Bildudalur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 275 | style="text-align: right;"| 285 |- ! [[Þingeyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 335 |- ! [[Flateyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 250 | style="text-align: right;"| 220 |- ! [[Suðureyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 255 | style="text-align: right;"| - |- ! [[Bolungarvík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 815 |- ! [[Blönduós]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 275 |- ! [[Sauðárkrókur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 410 | style="text-align: right;"| 475 |- ! [[Siglufjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 415 |- ! [[Húsavík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 330 | style="text-align: right;"| 600 |- ! [[Vopnafjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 230 |- ! [[Bakkagerði]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 205 |- ! [[Nes]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 530 |- ! [[Eskifjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 230 | style="text-align: right;"| 425 |- ! [[Buðir]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 245 | style="text-align: right;"| 395 |- ! Island ! style="text-align: right;"| 46 201 (1769) ! style="text-align: right;"| 47 240 ! style="text-align: right;"| 56 035 ! style="text-align: right;"| 59 157 ! style="text-align: right;"| 66 987 ! style="text-align: right;"| 69 763 ! style="text-align: right;"| 72 445 ! style="text-align: right;"| 70 927 ! style="text-align: right;"| 78 470 ! style="text-align: right;"| 85 183 |} ==== Majanduse muutumine ==== {{vaata|Islandi kalandus}} [[Pilt:Lopapeysa.jpg|pisi|Kohalikust villast kootud Islandi kampsunid]] Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põllumajandus Islandi ülekaalukalt tähtsaim elatusala. Kalandusel oli üsna kõrvaline tähtsus: veel 1850. aastal elatus 82% Islandi elanikkonnast põllumajandusest ja ainult 7% kalandusest. 1890. aastal olid vastavad näitajad 64% ja 18% ning 1910. aastal 51% ja 19%, kusjuures viimati nimetatud näitaja käis ainult kalandusest elatunud inimeste kohta. Põllumajanduses domineerisid [[lambakasvatus]], [[hobusekasvatus]] ja [[veisekasvatus]], mis põhinesid ulatuslikul [[hein]]atootmisel. 1870ndatel tabas põllumajandust kriis: eluslammaste väljavedu Suurbritanniale vähenes pärast Suurbritannias kehtestatud impordikeeldu enam kui 50 000 loomalt 10 000–20 000 loomani ja pealegi langesid hinnad varasemalt 15–20 kroonilt looma kohta 10–14 kroonini, seega umbes 30%. Katseid raskustest üle saada, suurendades selle asemel soolatud lambaliha müüki, takistas [[Norra]]s kehtestatud kõrge kaitsetoll. Norra oli selle kauba peamine ostja.<ref>Krabbe 1996: 336–338.</ref> [[Pilt:Fiskvinnslukonur vaska saltfisk í kerjum innanhúss, 1910-1920.jpg|pisi|Kalavabrik (1910–1920)]] Samal ajal toimus sajandivahetuse ümbruse aastakümnetel kalanduses jõuline areng: [[tursk|tursapüük]], millel oli kalanduses oluline roll juba varemgi, hakkas üha enam toimuma suurematelt tekiga laevadelt, millest oluline osa osteti Suurbritanniast ja mis asendasid seni kasutatud lahtiseid paate. See tõi kaasa püükide kiire kasvu ja tagas kalameestele väga hea sissetuleku.<ref>Krabbe 1996: 323–325.</ref> Samuti kasvas järsult [[heeringas|heeringapüük]]: 1902. aasta 5000 [[tünder|tündrilt]] 40 000 tündrini 1903. aastal, 85 000 tündrini 1904. aastal ja 120 000 tündrini 1905. aastal; saagi koguväärtus oli umbes 2,4 miljonit krooni.<ref>Krabbe 1996: 328.</ref> Selle tagajärjel suurenes tööjõu liikumine põllumajandusest kalandusse: 1880. aastal moodustasid põllumajanduses hõivatud 75% kõigist hõivatutest, 1890. aastal 64% ja 1901. aastal 51%, samal ajal kui kalanduses hõivatute osakaal oli 1901. aastaks tõusnud 16%-ni. Suur osa kalanduses hõivatutest olid siiski talupoeg-kalurid, kes tegelesid suurema osa aastast kalapüügiga, kuid põllumajanduse koristusajal juunist septembri või oktoobrini osalesid ka koristustöödel, sest sel ajal oli tarvis rohkesti hooajalist tööjõudu.<ref>Krabbe 1996: 322–324.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Jón Jónsson. ''Islands Historie'', København 1895. *Mihhail Steblin-Kamenski. ''Islandi kultuur: ajalooline ülevaade'', Tallinn: Eesti Raamat 1974. * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Jón R. Hjálmarsson. ''History of Iceland: From the Settlement to the Present Day'', Reykjavík: Forlagið/Iceland Review, esmatrükk 1993, uuendatud trükk 2009 *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', University of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. ** Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London: Penguin Books 2001, ISBN 9780140291155. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== *[https://www.retsinformation.dk/eli/lta/1950/205 Lov om ophævelse af Dansk-islandsk Forbundslov m.m.], 1950. * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], Vísindavefurinn, 22.6.2005. gftizgy696q1brja3nj28ieoij0ju2z 7230536 7230531 2026-09-07T17:48:48Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7230536 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. [[1056]]. aastal sai Island esimese [[piiskop]]i, kui ametisse pühitseti [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). 11. sajandi keskpaigas rajati [[Skálholt]]i piiskopkond. Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e. Kümnise kehtestamine oli oluline samm kiriku majandusliku aluse kujunemisel ning mõjutas pikaajaliselt maaomandi ja varanduse jaotust. Gissur Ísleifsson kinkis oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. [[1104]]. aastast allus Islandi kirik [[Lundi peapiiskop]]ile ning [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. [[1106]]. aastal rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Jón Ögmundssoni abiga rajati Põhja-Islandile [[Þingeyrar]]i [[benediktlased|benediktlaste]] klooster [[Húnaflói]] ääres. Umbes 1120. aastal alustatud klooster pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Þorlákur Þórhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Þorlákur ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). 12. ja 13. sajandil suurenes kiriku mõju veelgi. Piiskopid ja teised vaimulikud osalesid poliitikas ning kirik hakkas järk-järgult taotlema suuremat kontrolli kirikuvarade üle. See viis hiljem konfliktideni ilmalike suurmeeste ja kiriku vahel, eriti ''[[staðamál]]''{{'}}i nime all tuntud vaidlustes. Kiriku areng ei olnud algselt täielikult eraldatud ilmalikust võimust: kohalikud vägevad mehed osalesid kirikute rajamises ja kiriku varade haldamises ning piiskopid olid sageli seotud Islandi poliitilise eliidiga. Hiljem suurenes kiriku institutsionaalne iseseisvus. 13. sajandi lõpuks oli kiriku majanduslik ja poliitiline positsioon Islandil märgatavalt tugevnenud. ===Norra laevade talvitumine=== [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Lagunemisaeg ehk Sturlungite ajastu (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite ajastu}} 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses hakkasid Islandi vaba riigi varasemad võimumehhanismid järk-järgult muutuma. ''[[Goði]]''{{'}}d ja nende ''[[goðorð]]''{{'}}id olid endiselt poliitilise süsteemi keskmes, kuid võim koondus üha enam väheste mõjukate suguvõsade kätte. Seetõttu ''goði''{{'}}devahelised konfliktid kasvasid ja nende lahendamisel hakati senisest rohkem kasutama relvastatud jõudu. Umbes 1200. aastast 1260ndateni kestnud perioodi nimetatakse tänapäeva ajalookirjutuses [[Sturlungite ajastu]]ks (islandi keeles ''Sturlungaöld''). Nimetus on hilisem ja selle tänapäevane kasutamine kujunes välja alles varauusajal ja eriti 20. sajandi ajalookirjutuses. Sturlungite ajastu ei olnud üksainus kodusõda, vaid mitme aastakümne jooksul toimunud võimuvõitluste, liitude ja vastasseisude jada. Selle keskmes olid mitmed suured suguvõsad, sealhulgas [[Sturlungid]], ''[[Haukdælir]]'' ([[haukdalirlased]]), ''[[Oddaverjar]]'' ([[oddilased]]) ja ''[[Ásbirningar]]''. Mõjukad juhid kogusid enda ümber relvastatud kaaskondlasi ja konfliktid, mida varem oleks lahendatud õiguslike menetlustega, viisid üha sagedamini vägivallani. Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. 13. sajandi jooksul kasvasid konfliktide ulatus ja osalejate arv ning võim koondus järjest väiksema hulga suurvõimukandjate kätte. Relvastatud kokkupõrked ei piirdunud enam väikeste salkadega, vaid võisid kaasata suuri talupoegade vägesid. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1203–1237], kes sattus oma kirikupoliitika tõttu teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. Üheks oluliseks võimukeskuseks kujunesid [[Sturlungid]]. [[Sturla Þórðarson]]i pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] said vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|[[Christian Krohg]]i joonistus. ''Snorri Sturluson'']] Oluline muutus toimus 1220ndatel, kui Islandi sisepoliitilised võitlused hakkasid üha enam seostuma [[Norra]] kuninga poliitikaga. [[Snorri Sturluson]] sõlmis Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]iga suhteid ning sai kuningaga seotud poliitilise rolli. Hiljem püüdis kuningas Islandi võimuvõitlusi enda huvides ära kasutada ning sidus end mitme Islandi suurvõimukandjaga. See suurendas Norra mõju Islandi poliitikale, kuid ei teinud lõppu kohalikele konfliktidele. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg [[Órækja]] sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja [[Sturla Sighvatsson]]iga. Need tülid, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður ja paljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ning [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. 1230ndatel jätkusid võimuvõitlused, milles senised suguvõsadevahelised konfliktid põimusid võitlusega suuremate võimualade ja poliitilise ülekaalu pärast. [[Sturla Sighvatsson]] püüdis laiendada Sturlungite võimu suurele osale Islandist ning koondas enda ümber ulatusliku toetajate võrgustiku. Tema tegevus viis otsese vastasseisuni teiste suurvõimukandjatega, eelkõige [[Gissur Þorvaldsson]]iga. Võitlus ei piirdunud enam üksikute pealike ja nende lähikondsete tülidega, vaid haaras järjest suuremaid rühmi ja piirkondi. [[1238]]. aastal toimus [[Örlygsstaðiri lahing]], kus Gissur Þorvaldssoni ja [[Kolbeinn ungi Arnórsson]]i juhitud vastasleer alistas Sturla Sighvatssoni väed. Sturla Sighvatsson ja tema isa [[Sighvatur Sturluson]] said lahingus surma. Örlygsstaðiri lahing oli üks Sturlungite ajastu otsustavamaid kokkupõrkeid ning näitas, kui ulatuslikuks olid Islandi võimuvõitlused muutunud. Pärast Örlygsstaðiri lahingut ei taastunud varasem võimutasakaal. Gissur Þorvaldsson tõusis üheks Islandi mõjukamaks võimukandjaks, kuid tema vastasseis teiste juhtidega jätkus. Eelkõige kujunes tema peamiseks vastaseks [[Þórður kakali Sighvatsson]], kes püüdis taastada Sturlungite mõju. Nende võitlus kestis aastaid ning selle käigus toimusid uued relvastatud kokkupõrked ja muutusid senised liidud. Võimuvõitlused olid selleks ajaks seotud ka Norra kuninga poliitikaga. Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] püüdis kasutada Islandi suurvõimukandjate omavahelisi vastuolusid oma mõju suurendamiseks. Islandi pealikud otsisid omakorda kuninga toetust oma konkurentide vastu. Nii muutus Norra kuningas 13. sajandi keskpaigaks Islandi sisepoliitikas uueks osapooleks ning kohalike suurmeeste võimuvõitlus hakkas üha enam seostuma küsimusega Islandi suhtest Norra kuningavõimuga. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas Håkon IV Håkonsson oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. Pikaajaline vägivald nõrgestas ''goðorð''{{'}}idel põhinevat poliitilist süsteemi. [[Alþingi]] ja kohalikud ''þing''{{'}}id säilisid, kuid nende võime tagada õiguskorra toimimine vähenes, samal ajal kui vägevate meeste sõjaline ja majanduslik võim kasvas. Norra kuningas suutis sellises olukorras suurendada oma mõju, pakkudes Islandi võimukandjatele toetust ja sekkudes nendevahelistesse konfliktidesse. 13. sajandi keskpaigaks oli mitme Islandi suurvõimukandja huvides saavutada kuningaga kokkulepe, mis aitaks lõpetada aastakümneid kestnud sisetülid. Sturlungite ajastu ja sellele järgnenud Islandi allumine Norra kuningale kujutasid endast pikaajalist poliitilist muutust, mille käigus senine ''goðorð''{{'}}idel põhinev võimukorraldus nõrgenes ning Norra kuninga mõju Islandil suurenes. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. ===Norra võimu alla sattumine=== Islandi sisemiste võimuvõitluste kõrval suurenes 13. sajandi esimesel poolel järk-järgult Norra kuninga mõju. [[Snorri Sturluson]] viibis 1218–1220 Norras ning aitas ära hoida kuninga kavandatud sõjaretke Islandile. 1220. aasta paiku lubas [[Snorri Sturluson]] Norra kuningale [[Håkon IV Håkonsson]]ile ja tema eestkostjale [[Skúli Bárðarson]]ile aidata kaasa sellele, et islandlased tunnustaksid Norra kuninga ülemvõimu. Snorri ei suutnud ega soovinud seda lubadust täielikult ellu viia. Samasuguseid lubadusi andsid hiljem kuningale ka teised Islandi võimukandjad, sealhulgas [[Sturla Sighvatsson]], [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja [[Gissur Þorvaldsson]]. Norra kuningavõim kasutas selliseid suhteid selleks, et siduda Islandi pealikud oma poliitikaga. Pärast Snorri Sturlusoni tapmist [[1241]]. aastal jätkusid Islandil võimuvõitlused. Eriti tähtsaks vastasseisuks kujunes [[Gissur Þorvaldsson]]i ja [[Þórður kakali Sighvatsson]]i võitlus. [[Þórður kakali]] saavutas [[1246]]. aastal [[Haugsnesi lahing]]us võidu ja tema võimu alla sattus suur osa Islandist. 1250. aastal kutsuti Þórður kuninga käsul Norrasse. Ta viibis seal kuninga teenistuses ja talle anti ülesandeid Norra halduses. Samal ajal tegutses Islandil kuninga huvides [[Gissur Þorvaldsson]], kuid ka tema ei olnud valmis kuninga võimu Islandil tingimusteta kehtestama ning 1254. aastal läks ta kuninga kutsel Norrasse. Mõlema mehe puhul püüdis kuningas nende isiklikke huve ja omavahelisi vastuolusid kasutada Islandi üle suurema kontrolli saavutamiseks. Oluline muutus toimus ka Islandi kirikuelus. 1238. aastal olid nii [[Skálholti piiskop]]i kui ka [[Hólari piiskop]]i tool vakantseks jäänud. Skálholti piiskopiks sai norralane [[Sigvarðr Þéttmarsson]]. Hólari piiskopiks oli algul valitud [[Björn Þorvaldsson]], kuid teda ei pühitsetud ametisse. Ta läks [[Rooma]], et taotleda paavsti sekkumist, kuid suri tagasiteel Islandile. Seejärel määras [[Nidarosi peapiiskop]] Hólari piiskopiks norralase [[Bótólfr]]i. Seni olid Islandi piiskopid üldjuhul kohapeal valitud, kuid nüüd nimetas Nidarosi peapiiskop mõlema piiskopkonna etteotsa esimest korda norralased. 1247. aastal sai Hólari piiskopiks omakorda norralane [[Heinrekr Kársson]]. Kirikliku võimu suurem seotus Norra kirikukorraldusega andis Norra kuningale täiendava võimaluse Islandi poliitikasse sekkuda. [[Heinrekr Kársson]] kujunes üheks Norra kuninga olulisemaks toetajaks Islandil. Ta tegutses aktiivselt kuninga poliitiliste eesmärkide nimel ja sattus konflikti [[Þórður kakali Sighvatsson]]iga. Heinrekri vastuseisu tõttu kutsuti Þórður 1250. aastal Norrasse ja 1249. aastal oli Heinrekr juba kuningale esitanud tema tegevuse kohta kaebusi. Kui [[Gissur Þorvaldsson]] 1254. aastal Norrasse läks, jäi Islandil kuninga huvide edendamine suurel määral teiste kuningameeste ülesandeks. 1250ndatel muutus Norra kuninga sekkumine Islandi asjadesse järjest otsesemaks. 1252. aastal saadeti Islandile [[Gissur Þorvaldsson]], [[Þorgils skarði Böðvarsson]] ja [[Finnbjörn Helgason]], kellele kuningas oli andnud ülesande edendada oma võimu Islandil. Nad sattusid vastasseisu Þórður kakali poolehoidjatega. 1255. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusmehe [[Ívarr Englason]]i, kes pidi koos piiskoppide ja teiste kuninga toetajatega veenma islandlasi kuningale makse maksma. Ívarr tegutses eriti Põhja-Islandil. Tema tegevuse tulemusel nõustusid [[Skagafjörður]]i ja [[Eyjafjörður]]i piirkonna ning suure osa Põhjaveerandkonna elanikud kuningale makse maksma. Kuningas ei pidanud siiski saavutatud tulemust piisavaks ning pidas muu hulgas Gissurit ja Þórður kakalit oma eesmärkide ebaõnnestumise eest vastutavaks. Þórður kakali suri Norras 1256. aastal, enne kui tal õnnestus Islandile tagasi pöörduda. Pärast tema surma tõusis kuninga huvide seisukohast oluliseks tegelaseks noor [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud Håkon IV õukondlane ja tema ustav toetaja. Kuningas andis talle kontrolli Þórður kakali endiste võimualade üle. Þorgils saavutas Põhja-Islandil märkimisväärse mõju, kuid sattus seejärel konflikti [[Þorvarðr Þórarinsson]]iga. Þorgils skarði tapeti 1258. aastal. Pärast Þorgilsi surma pöördus kuningas taas [[Gissur Þorvaldsson]]i poole. 1258. aastal nimetas Håkon IV Gissuri [[jarl]]iks ja andis tema käsutusse Lõunaveerandiku, Põhjaveerandiku ja [[Borgarfjörður]]i. Gissur naasis samal aastal Islandile jarajas endale kuninga nimel tugineva võimukeskuse. Tema tegelik poliitika ei olnud siiski alati kooskõlas kuninga huvidega, sest Gissur püüdis eelkõige kindlustada omaenda võimu Islandil. Norra kuningas püüdis samal ajal kasutada Islandi pealike omavahelisi suhteid ja vastasseise enda mõju suurendamiseks. Islandi juhtivad mehed olid Norraga tihedalt seotud, sest nad reisisid sinna, viibisid kuninga õukonnas ning said temalt tiitleid, võimu ja toetust. Vastutasuks oodati neilt kuninga huvide edendamist Islandil. Nii muutusid kohalikud võimuvõitlused üha enam seotuks Norra kuningapoliitikaga. Pikaajalised sisetülid ja suutmatus saavutada püsivat võimutasakaalu lihtsustasid kuninga sekkumist. 1260ndate alguseks oli Norra kuningavõim saavutanud Islandil juba märkimisväärse mõju. [[Hallvarðr gullskór]] saabus [[1261]]. aastal Islandile kuninga saadikuna ja esitas kuninga nõudmised. Gissur oli sunnitud oma varasemaid kuningale antud lubadusi täitma. Talupoegade seas oli vastuseisu kuningale makstavatele maksudele. Samal ajal suurenes surve saavutada kogu Islandi tunnustus Norra kuninga võimule. Kuningavõimu kehtestamine toimus järk-järgult. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud kuningale truudus- ja maksutõotusi. Seda protsessi seostatakse traditsiooniliselt Vana leppega (''[[Gamli sáttmáli]]'', kuigi see nimetus on ajalooliselt keerulisema kujunemislooga ja 1262–1264 sõlmitud kokkuleppeid võib täpsemalt nimetada [[Gissurarsáttmáli]]ks. Tegu ei olnud üheainsa sündmusega 1262. aastal, vaid mitme piirkondliku kokkuleppe ja vandetõotuse jadaga, mille tulemusel tunnustasid islandlased Norra kuninga ülemvõimu. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma Norra kuningale kindlaksmääratud maksu ja täitma talle truuduskohustust. Vastutasuks pidi kuningas austama Islandi seadusi ja tagama rahu. Samuti nähti ette regulaarne laevaühendus Norra ja Islandi vahel ning islandlaste õiguste säilimine Norras. Kokkulepete oluline osa oli vastastikune kohustus järgida kokkulepitud tingimusi. Norra kuningavõimu kehtestamine ei tähendanud Islandi seniste poliitiliste institutsioonide kohest kadumist. [[Alþingi]] jätkas tegevust ning Island säilitas esialgu oma seadused ja suure osa senistest õigusinstitutsioonidest. Muutus seisnes eelkõige selles, et kõrgeim poliitiline võim ei põhinenud enam üksnes Islandi ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil, vaid Norra kuninga ülemvõimul. Islandist sai Norra kuningriigi maksualune maa ning järgnenud aastakümnetel kujundati selle haldus- ja õiguskorraldus järk-järgult Norra kuningavõimuga tihedamalt seotuks. Aastaid 1262–1264 võib pidada Islandi vaba riigi poliitilise korra lõpuks, kuid Norra kuningavõimu täielik institutsionaalne kinnistumine toimus järk-järgult ka järgnevatel aastakümnetel. Mõnes käsitluses seostatakse ülemineku lõppu ka uue kuningliku seadustiku [[Jónsbók]]i vastuvõtmisega 1281. aastal. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== === Norra võimu alla minek === Sturlungite ajastu lõpuks oli Islandi senine poliitiline kord oluliselt nõrgenenud. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud järk-järgult truudusvande Norra kuningale [[Håkon IV]]-le ja tema pojale [[Magnus VI]]-le. Sellega läks Island Norra kuninga võimu alla ja sellest sai Norra kuningriigi maksualune maa. Tegu ei olnud üheainsa lepinguga, vaid piirkondade kaupa sõlmitud kokkulepete ja antud truudusvannetega. 1264. aastaks oli Islandi vaba riigi senine riigikord lõplikult lõppenud. 1262.–1264. aasta kokkulepete tähistamiseks on traditsiooniliselt kasutatud nimetust "[[Gamli sáttmáli|Gamli sáttmáli]]", kuid säilinud tekstide dateeringu ja autentsuse üle on teadlased vaielnud ja seda nimetust on kasutatud eri ajastute kokkulepete kohta. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma kuningale maksu ja hoiduma vaenutegevusest tema vastu. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja kehtiva õiguse ning kaitsma islandlaste õigusi. Samuti nähti ette islandlaste kaubandus- ja pärimisõiguste säilitamine Norras ning kuninga kohustus tagada ühendus Islandi ja Norra vahel. Lepingu traditsioonilise tõlgenduse järgi lubati Islandile ka iga-aastast laevaühendust, kuid seda kohustust hiljem piisavalt ei täidetud Traditsiooniliselt seostatakse nende kokkulepetega kohustust, et iga talupoeg, kes on kohustatud maksma Alþingile sõitmise toetuseks kogutavat maksu (''[[þingfararkaup]]''), tasuma ka kuningale iga-aastast maksu. Selle suuruseks määrati algselt 8 küünrat Islandi rahasüsttemi järgi. Rahaühik küünar (''alin'') vastas algselt ühe [[küünar|küünra]] villase riide väärtusele. Pärast "Jónsbóki" vastuvõtmist 1281. aastal tõsteti see maks 10 küünrale. Samas seaduseraamatus määrati ka ''þingfararkaup''{{'}}i suuruseks 10 küünart. Uusi makse ei tohtinud kehtestada. Lisaks kohustusid islandlased täitma muid kuninga alamate kohustusi. Vastutasuks lubati islandlastele, et neid ei sunnita ilma erilise põhjuseta Norrasse kohtu ette ilmuma. Erandiks olid inimesed, kelle Islandi [[Alþingi]] oli maalt välja saatnud. Samuti lepiti kokku, et Islandi tähtsamad ametikohad, sealhulgas seadusekuulutaja (hiljem ''[[lögmaður]]'') ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}i amet, antakse võimaluse korral islandlastele. Praktikas nimetati neile ametikohtadele enamasti juhtivate suguvõsade liikmeid, eriti neid, kes olid varem kuulunud ''[[goði]]''{{'}}de hulka või pärinud nende võimupositsioonid. Kokkulepetes nähti ette ka see, et igal aastal pidi Islandile saabuma kuus meresõidukõlblikku laeva. Islandlaste pärandvara Norras pidi jääma nende õigetele pärijatele, sõltumata sellest, kui kaua pärandi vastuvõtmisega aega läheb. Samuti kaotati ''[[landaurar]]'', Norras sadamasse saabumisel võetav tasu (½ marka ehk 8 loodi hõbedat), ja islandlastele lubati Norras selliseid õigusi, nagu neil oli seal varem kõige soodsamal ajal olnud. Kuningas pidi tagama islandlastele rahu ja nende endi seaduste kehtimise. Islandlased kohustusid jääma kuningale truuks seni, kuni kuningas ja tema järglased täitsid kokkulepitud tingimusi; nende rikkumise korral võisid islandlased oma truuduskohustusest vabaneda. Need tingimused on säilinud keskaegsete kokkulepete traditsioonilises tekstis, mille kujunemise ja dateeringu suhtes on allikakriitilisi probleeme. Kuningas ei täitnud neid tingimusi. Laevad jäid sageli saabumata ning ''[[sýslumaður]]''{{'}}id ja seadusekuulutajad olid sageli välismaalased. Kuninga maksukogujad ja väejuhid (''hirðstjóri''{{'}}d), olid samuti sageli välismaalased ning võisid peale selle olla korrumpeerunud ja tegelda väljapressimisega. === Haldus ja õigus === Norra kuningavõimu kehtestamise järel hakati Islandi senist ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil põhinevat poliitilist korraldust järk-järgult asendama kuningliku haldusega. Seniste kohalike võimukeskuste asemele kujunesid kuninga ametnike hallatavad piirkonnad ning senist ''[[þing]]''{{'}}idel põhinenud haldus- ja kohtukorraldust hakati asendama ''[[sýsla]]''{{'}}de süsteemiga. Muutus ei toimunud korraga, vaid kujunes välja järgnevate aastakümnete jooksul. [[Gissur Þorvaldsson]]i surmaga [[1268]]. aastal lõppes Islandi [[jarl]]ivõimu ajastu, sest pärast teda ei määratud Islandile enam uut jarli. Kuningavõimu tugevnemisega kadus järk-järgult ka kohalike ''[[goði]]''{{'}}de poliitiline võim. 1270ndatel kujunes välja süsteem, milles kohalikku haldust korraldasid kuninga ametnikud, eelkõige ''[[hirðstjóri]]''{{'}}d ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}id. [[Alþingi]] säilis, kuid selle ülesanded ja korraldus muutusid. See jätkas tegevust kohtu- ja seadusandliku koguna, kuid tegutses nüüd kuningavõimu raamistikus. [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda säilitas seadusandlikud ülesanded, kuid selle koosseis ja roll erinesid vaba riigi aegse Lögrétta omast. Seniste ''goði''{{'}}de asemel hakkasid Lögréttasse kuuluma kuningavõimu ajal ametisse määratud ''[[lögréttumaður]]''{{'}}id. Norra kuningavõimu kehtestamisega hakati Islandi senist "[[Grágás]]il" põhinenud õiguskorraldust asendama Norra õigusest lähtuvate seadustega. Esimene uus kuninglik seaduseraamat oli "[[Járnsíða]]". [[Sturla Þórðarson]] osales tõenäoliselt selle koostamises. Ta tõi selle seaduseraamatu [[1271]]. aastal Norrast Islandile. "Járnsíða" võeti Islandil vastu järk-järgult aastatel 1271–1273. See põhines suurel määral Norra õigusel ning pidi asendama vaba riigi aegse "Grágási", kuid tekitas islandlastes vastuseisu, sest uued õigusnormid erinesid oluliselt varasemast Islandi õigusest. Sturla Þórðarson oli [[Norra]]s kuningas [[Magnus Lagabøte]] juures ning sai tema usaldusisikuks, [[skald]]iks ja saagakirjutajaks. Pärast kuningas Håkon IV surma [[1263]]. aastal kirjutas Sturla kuninga elust teose "[[Hákonar saga Hákonarsonar]]". Hiljem kirjutas ta ka Magnus Lagabøte valitsemist käsitleva saaga. Alþingi tegevust juhtisid pärast Islandi allutamist Norra kuningale kuninga nimetatud ''[[lögmaður]]''{{'}}id. Amet kujunes välja vaba riigi aegse ''lögsögumaður''{{'}}i ehk seadusekuulutaja ameti põhjal. ''Lögmaður'' oli Islandi kõrgeim õigusametnik. [[Sturla Þórðarson]] sai [[1272]]. aastal kogu Islandi ''lögmaður''{{'}}iks ja jäi sellesse ametisse kuni 1277. aastani. Siis jagati Island kaheks ''[[lögdæmi]]''{{'}}ks. Lõuna- ja Ida-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks sai [[Jón Einarsson]] ning Põhja- ja Lääne-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks Sturla Þórðarson. Sturla jäi sellesse ametisse kuni [[1282]]. aastani. "Járnsíða" aegse Alþingi koosseisu kuulusid ''[[sýslumaður]]''{{'}}ite nimetatud ''nefndarmaður''{{'}}id. Neid oli 140 ja nende hulgast määras ''lögmaður'' (või kaks ''lögmaður''{{'}}it) Lögréttasse 36 meest. "Jónsbókiga" muudeti seda korda: alates 1281. aastast nimetasid ''[[sýslumaður]]''{{'}}id Alþingile ''nefndarmaður''{{'}}iteks 84 talupoega , kelle hulgast määrasid kaks ''[[lögmaður]]''{{'}}it 36 meest Lögréttasse. Kuningavõimu algatatud seadused vajasid Alþingi heakskiitu ja Lögrétta vastu võetud seadused kuninga kinnitust. [[Magnus Lagabøte]] jätkas Norra kuningriigi õiguskorralduse ühtlustamist. "[[Jónsbók]]" koostati Járnsíða puuduste parandamiseks ja Islandi olude paremaks arvestamiseks. Selle tõid Norrast Islandile kuninga esindajad [[1280]]. aastal. Jónsbók võeti [[Alþingi]]l muudatustega vastu [[1281]]. aastal. [[Jón Einarsson]]i järgi, kes oli üks selle Islandile toonud kuninga esindajatest, hakati seda peagi nimetama "Jónsbókiks". See jäi Islandi peamiseks seaduseraamatuks väga pikaks ajaks ja kujundas Islandi õiguskorraldust kuni varauusajani. Raamatu tekst on säilinud. Selle sätted käsitlevad muu hulgas makse ja muid kohustusi kuninga ees. Maksukorraldus muutus. Kuninga maksuks määrati 10 küünart senise 8 küünra asemel. Ka ''[[þingfararkaup]]''{{'}}i suuruseks kehtestati 10 küünart. Maksu võis tasuda ka Islandil tavapärastes kaupades, sealhulgas villases riides, villas ja nahkades. === Kaubandus ja laevaühendus === Norra võimu alla minekuga muutusid ka Islandi väliskaubanduse tingimused. Island sõltus suurel määral ühendusest Norraga, sest kõiki vajalikke kaupu ei suudetud ise toota. Norra kuninga ja islandlaste kokkulepetes oli ette nähtud regulaarne laevaühendus, kuid seda kohustust järjepidevalt ei täidetud. 1262. aasta kokkuleppe kohaselt pidi kuningas tagama, et järgneva kahe aasta jooksul purjetaks Norrast Islandile kuus kaubalaeva; pärast seda tähtaega pidid kuningas ja "parimad islandlased" (''bestu menn'') iga-aastases laevade arvus omavahel kokkuleppele jõudma. Vaba riigi ajal sõitsid Islandile Norra eri sadamatest kaupmehed, kes kauplesid suhteliselt vabalt. Pärast Islandi allutamist Norra kuningale hakkas kuningavõim käsitama Islandiga kauplemist üha enam kuningliku eesõigusena. Eesmärk oli koondada kaubandus kuninga kontrolli alla ja saada sellest tollide ja muude maksude kaudu tulu. 1294. aastal määras Norra kuningas [[Bergen]]i ametlikult Põhja-Atlandi saarte, sealhulgas Islandi peamiseks kaubandussadamaks. Praktikas tähendas see, et Islandi ja Norra vaheline kaubandus koondus üha enam Bergeni kaudu toimuvasse kaubandussüsteemi. 13. sajandi lõpuks oli Bergenist saanud Islandi peamine kaubanduspartner ja vahenduskeskus. Island sõltus suurel määral väliskaubandusest, sest teravilja, puitu, metalli ja paljusid muid vajalikke kaupu tuli sisse vedada. Samal ajal muutus laevaühendus Norraga ebaregulaarseks. Et laevaliiklust ja kaubandust hakkasid üha enam korraldama Norra kuningavõim ja Norra kaupmehed, vähenes islandlaste võimalus mõjutada väliskaubanduse tingimusi ja kaubandussidemete korraldust. See suurendas Islandi sõltuvust Norra kaudu toimuvast kaubavahetusest ning muutis saare varustamise ebaregulaarse laevaühenduse poolt haavatavamaks. 14. sajandil muutus laevaühendus veelgi ebakindlamaks. Traditsiooniliste andmete kohaselt saabus 1324. aastal Islandile üks laev, 1326. aastal ei saabunud ühtegi, 1333. aastal saabus üks, 1350. aastal ei saabunud ühtegi ja 1375. aastal samuti mitte ühtegi. 1324. aastal saabus laeval koos teiste reisijatega Islandile ka [[Hólari piiskop]] [[Lárentíus Kálfsson]]. 1326. aastal jäi laevade puudumise tõttu Hólari piiskopkonnas isegi veinist puudu ja allikate kohaselt tuli seetõttu jumalateenistustel veini asemel muid lahendusi kasutada. Hiljem laevaühendus siiski taastus ja 1340ndatel saabus Islandile mõnel aastal märksa rohkem Norra laevu. ===Kiriku võimu tugevnemine=== [[Pilt:Iceland Virgin Retable 1300s.JPG|pisi|Islandi tiibaltar [[Neitsi Maarja]] kujutisega. Umbes 1275–1300]] Pärast Islandi minekut Norra kuninga võimu alla tugevnes märgatavalt ka kiriku iseseisev võim. Islandil tegutsesid endiselt kaks piiskopkonda ([[Skálholti piiskopkond]] ja [[Hólari piiskopkond]]), kuid suhted kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahel muutusid üha pingelisemaks. Piiskopid püüdsid kirikut ilmalikust mõjust vabastada ning laiendada oma kontrolli kirikuvara, vaimulike ja kiriklike õigusküsimuste üle. Et piiskopid ei kuulunud enam [[Lögrétta]] koosseisu, keskendusid nad kiriku majandusliku ja õigusliku iseseisvuse tugevdamisele. [[Skálholti piiskop]] [[Árni Þorláksson]] [1269–1298], kelle hüüdnimi oli ''Staða-Árni'' 'Kirikumõisate Árni', sai selles protsessis keskseks tegelaseks. Tema tegevuse algusaastatel toetas teda kuningas [[Magnus VI Lagabøte]], kes suri 1280. 1275. aastal õnnestus Árnil kehtestada uus kiriklik õiguskoodeks ''[[kristinréttur]]'', mis suurendas märkimisväärselt piiskoppide võimu. See reguleeris muu hulgas abielu-, pärimis- ja kõlblusküsimusi ning laiendas kirikukohtute pädevust valdkondadesse, mis olid varem kuulunud peamiselt ilmaliku õiguse alla. Samuti kinnitati selles vaimulike tsölibaadikohustus, kuigi praktikas ei kadunud vaimulike kooselu naistega kohe. Kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahelist võitlust kirikute ning nende varade kontrolli üle nimetatakse ''[[staðamál]]''{{'}}iks. Konflikti keskmes olid ''[[staður]]''{{'}}id ehk kirikumõisad. Paljud kirikud olid rajatud suurmaaomanike maadele ja nende asutajad või pärijad olid säilitanud õiguse kasutada osa kirikute tuludest. Piiskopid püüdsid aga saavutada kirikute ja nende varade täielikku allutamist kiriklikule võimule. Võitlus algas juba 12. sajandi lõpul piiskop [[Þorlákur Þórhallsson]]i ajal, kuid jõudis haripunkti Árni Þorlákssoni reformide käigus. Kiriklike sanktsioonide, poliitilise surve ja kuningavõimu toetuse abil anti kirikumõisad järk-järgult ilmalike omanike käest kiriku kontrolli alla. Sama poliitikat viis oma piiskopkonnas ellu [[Hólari piiskop]] [[Jörundur Þorsteinsson]] (1267–1313). Konflikt lahenes 1297. aastal [[Ögvaldsnesi kokkulepe|Ögvaldsnesis sõlmitud kokkuleppega]], mis saavutati Hólari piiskopi [[Jörundur Þorsteinsson]]i ja Norra kuninga [[Eirik Magnusson]]i osalusel. Selle järgi jäid ilmalike omanike valdusse need kirikumaavaldused, mille tuludest kuulus neile vähemalt pool, ülejäänud läksid piiskoppide kontrolli alla. Kokkulepe tugevdas kiriku sõltumatust ilmalikest võimukandjatest ning kujunes oluliseks etapiks kiriku ja suurmaaomanike pikaajalise vastasseisu lõpetamisel. Selle üks tagajärg oli preestrite ametisse nimetamise allutamine piiskoppide kontrollile. Samuti laienes kirikukohtute pädevus märgatavalt: nende võim ei piirdunud enam üksnes vaimulike ja kirikuvaraga seotud küsimustega, vaid hõlmas ka abielu- ja kõlblusasju. Et selliste rikkumiste eest määrati sageli suuri rahatrahve, hakati neid leevendama erandlubade ehk [[dispensatsioon]]ide ja [[indulgents]]ide abil. Indulgentsid võeti Islandil kasutusele 1275. aastal ning neist kujunes aja jooksul üks kiriku tähtsamaid tuluallikaid. 14. sajandi alguseks oli Islandi kirik kujunenud üheks maa olulisemaks majanduslikuks ja poliitiliseks jõuks. Kiriku valdusesse koondus palju maad ja muud vara ning piiskoppide mõju ulatus kaugemale usuelust, hõlmates ka abielu-, pärimis- ja moraaliküsimusi. Kiriku rikkus põhines maavaldustel, rendituludel, kümnisel, trahvidel, pärandustel ja muudel kiriklikel tuludel, mis andsid talle tugeva majandusliku aluse. 14. sajandi alguses Islandi kiriklik ja vaimulik elu elavnes. Seda perioodi seostatakse muu hulgas mitme silmapaistva piiskopiga, eelkõige Hólari vaga ja õpetatud piiskopi [[Lárentíus Kálfsson]]iga [1324–1331]. Rajati kaks uut kloostrit ja tugevnes [[Guðmundur Arason]]i austamine pühakuna. === Ilmaliku võimu koondumine === Ka ilmalikus valitsemises ilmnesid allakäigu märgid. Mõned suguvõsad koondasid enda kätte märkimisväärse jõukuse ja mõjuvõimu. Nii tõusid esile näiteks [[Vatnsfirðingid|Vatnsfirðingite]] suguvõsa ning [[Björn Jórsalafari]], [[Loftur Guttormsson]] ja [[Björn Þorleifsson]] (suri 1467). Björn Jórsalafari tütar [[Kristín Björnsdóttir]] (hüüdnimega Vatnsfjarðar-Kristín) oli Björn Þorleifssoni ema. Björn Þorleifsson abiellus [[Loftur Guttormsson]]i tütre [[Ólöf Loftsdóttir]]iga, sidudes kaks vägevat suguvõsa. Paistab, et nad tegutsesid enamasti üheskoos kuninga ametnikega, mitte nende vastu. Mitmed neist, sealhulgas Björn Þorleifsson ise, täitsid ka kuninga 'määratud ''[[hirðstjóri]]'' (asehalduri) ametit. Just selles rollis hukkus Björn Þorleifsson 1467. aastal. Ta tapeti [[Rifil Snæfellsnes]]il inglise kaupmeeste poolt. See vallandas Taani-Norra ja Inglismaa vahelise pikaajalise konflikti, mis Islandi ajaloos kannab [[inglaste sajand]]i nime.<ref> [https://www.historytoday.com/archive/feature/icelands-english-century Iceland's English Century], History Today.</ref> ===Muutused=== Norra kuninga võimu kehtestamisega muutus Islandi poliitiline ja ühiskondlik korraldus järk-järgult. Kuningavõim tõi Islandile püsivama täidesaatva halduse, regulaarse maksustamise ja Norra kuningriigi õiguskorraldusega seotud seadused. Seetõttu vähenes kohalike võimukandjate poliitiline iseseisvus ja Islandi valitsemine muutus varasemast tsentraliseeritumaks. Samal ajal säilisid Alþingi ja mitmed Islandi enda poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, nii et kohalik autonoomia täielikult ei kadunud. 13. ja 14. sajandil toimusid muutused ka Islandi ühiskondlikus ja majanduslikus korralduses. Suurmaaomanikud ja kirik suurendasid oma maaomandit ja rentnike arv kasvas. Järk-järgult kujunes välja mõisamajandusele sarnane tootmisviis, milles üha suurem osa põllumajandustoodangust põhines rentnike tööl. Norra kuninga maksude ja muude kohustuste korrapärase kogumise vajadus aitas sellele arengule kaasa, kuid maa ja majandusliku võimu koondumine oli pikemaajaline protsess, mis oli alanud juba enne Islandi allutamist Norra kuningale. == Taani võimu aeg (1380–1918) == 1380. aastal ühendati Norra (koos Islandiga) ja Taani ühise kuninga [[Olav IV]] võimu alla. See personaalunioon kestis kuni 1814. aastani. Kiriku juhtkond muutus üha ilmalikumaks. Islandi [[annaalid]]es sagenesid teated kirikutegelaste võimuvõitlusest, kõlvatust käitumisest ja ahnusest. Piiskoppide hulgas oli palju välismaalasi, näiteks Taanist pärit [[Jón Gerreksson]], kes oli varem olnud [[Uppsala peapiiskop]], kuid sealt ametist tagandatud. Hólari eriti võimujanuliste piiskoppide [[Ólafur Rögnvaldsson]]i [1459–1499] ja [[Gottskálk Nikulásson]]i (suri 1520) ning Skálholti piiskopi [[Stefán Jónsson]]i [1491–1518] ajal jõudsid kuritarvitused haripunkti. [[1513]]. aastal püüdsid Islandi pealikud piiskoppide võimu piirata. 26 pealikku koostasid nn [[Leiðarhólmi otsus]]e ([[Leiðarhólmsskrá]]), kuid ettevõtmine ebaõnnestus, sest see ei leidnud toetust ei ülejäänud elanikkonna ega kuninga esindaja poolt. [[Pilt:Hekla (A. Ortelius) Detail from map of Iceland 1585.jpg|pisi|Detail [[Abraham Ortelius]]e 1585. aasta Islandi kaardilt, millel on kujutatud purskavat [[Hekla]] vulkaani]] Üks peamine põhjus, miks Island sel ajajärgul alla käima hakkas, olid korduvad loodusõnnetused: [[maavärin]]ad, [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], ikaldused ja epideemiad. Kõige rängem neist oli ''[[svartidauði]]'', katkuepideemia aastatel 1402–1404. Traditsiooniliselt on Islandi ajalookirjutuses hinnatud, et see nõudis kuni kahe kolmandiku elanikkonna elu. Uuemad uurimused on seda hinnangut siiski oluliselt allapoole korrigeerinud: [[Gunnar Karlsson]]i ja [[Helgi Skúli Kjartansson]]i 1994. aasta uurimuse ning [[Chris Callow]]' ja [[Charles Evans]]i 2016. aasta analüüsi kohaselt jäi tegelik suremus tõenäoliselt 25–45% vahele, võib-olla isegi alla 25%.<ref>Chris Callow, Charles Evans. The mystery of plague in medieval Iceland. – ''Journal of Medieval History'', 2016, 42 (2).</ref> Seega oli rahvaarvu langus tõenäoliselt tagasihoidlikum, kui eeldab vanem, laialdaselt tsiteeritud hinnang "umbes 25 000–30 000 inimeseni". 15. sajandi jooksul rahvaarv küll taas kasvas, kuid kahanes uuesti suure katku (''[[plágan mikla]]'') ajal aastatel 1493–1494. Ka selle epideemia suremust hinnatakse tänapäeval mõõdukamaks (umbes 25–45%) kui varasemas ajalookirjutuses. Selliste katastroofide ja kehva valitsemise tagajärjel hävis suur osa varasemast jõukusest ja ainelisest kultuurist. Kui islandlaste endi kaugkaubandus ja kaubalaevandus 12.–13. sajandil taandus, suurenes Norra kaupmeeste roll ning hiljem läks Islandi väliskaubandus üha enam välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Kuningad hakkasid käsitama Islandit tuluallikana, mida tuleb maksimaalselt ära kasutada. 15. sajandi alguses sattus Islandi kaubandus peamiselt Inglise kaupmeeste ja [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] kontrolli alla. Peale selle läks oluline osa kalandusest ja sellest saadavast tulust välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Hansa kaupmehed rajasid 1500. aasta paiku Islandile tugipunkte ja kasutasid islandlasi vähetasustatud tööjõuna. ===Reformatsiooniaeg (1550. aastast)=== [[Pilt:Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg|pisi|[[Abraham Ortelius]]e Islandi kaart. Umbes 1590]] Katoliku kirik oli islandlaste teadvusse sügavalt juurdunud. Kui piiskopid olid islandlased, olid nad tähtsaimate võimukandjatena ka vastukaal välismaistele ametnikele. Sellepärast põrkus [[reformatsioon]] suure osa islandlaste tugevale vastuseisule. Reformatsiooni varajasteks märkideks Islandil on traditsiooniliselt peetud preester [[Jón Einarsson]]i jutlust Skálholti kirikus umbes 1530. aastal (selle loo ajalooline usaldusväärsus on teadlaste seas vaieldav), [[Oddur Gottskálksson]]i salaja tehtud Uue Testamendi tõlget ning [[Gissur Einarsson]]i tagasipöördumist Hamburgist. Gisurr oli Hamburgis õppimise ajal saanud mõjutusi luterlusest ja pooldas salaja reformatsiooni. [[1539]]. aastal, kui Skálholti piiskop [[Ögmundur Pálsson]] oli kõrge ea ja halvenenud nägemise tõttu oma ametist loobumas, soovitas ta Gisurri oma järglaseks. Kuningas kinnitas Gisurri Ögmunduri järglaseks 1540. aastal. Kuigi tema ametiaeg algas siis, pühitseti ta Skálholti piiskopiks alles 1542. aastal Kopenhaagenis. Ögmundur ja Hólari piiskop [[Jón Arason]] olid aga reformatsiooni vastu. [[1541]]. aastal saabus Islandile Taani kuninga saadik koos sõduritega ning Ögmundur võeti kinni ja viidi Taani. Ta suri teel Kopenhaagenisse. See võimaldas Gisurril Skálholti piiskopkonnas reformatsiooni edendada, kuid luterlus ei levinud kohe kogu Islandile. Hólari piiskopkond jäi endiselt katoliiklikuks ja seda juhtis Jón Arason. Gisurr Einarsson suri [[1548]]. aastal. Tema järglaseks valiti luterlane [[Marteinn Einarsson]], kes pühitseti piiskopiks [[1549]]. aastal Kopenhaagenis. Jón Arason püüdis seejärel taastada katoliku kiriku mõju ja sattus üha teravamasse vastasseisu Taani kuninga ja tema toetajatega. Ta võttis oma kontrolli alla suure osa Islandi kiriklikust elust ja püüdis taastada katoliiklikku korda. [[1550]]. aastal võeti Jón Arason koos oma kahe poja, Ari ja Björniga vangi ja nad hukati [[7. november|7. novembril]] Skálholtis pea maharaiumise teel. Jón Arasoni hukkamist on traditsiooniliselt peetud Islandi reformatsiooni otsustavaks pöördepunktiks. Pärast Jón Arasoni surma kõrvaldati organiseeritud vastupanu reformatsioonile ja [[1552]]. aastal võeti ka Hólari piiskopkonnas vastu luterlik kirikukord. Sellega oli reformatsiooni institutsionaalne põhietapp Islandil lõpule jõudnud, kuid luterluse tegelik juurdumine ühiskonnas kestis veel aastakümneid. Hólari piiskop [[Ólafur Hjaltason]] andis [[1555]]. aastal välja evangeelse kirikukäsiraamatu ja [[lauluraamat]]u ning jumalateenistusi hakati pidama protestantliku korra kohaselt. Reformatsiooni kinnistamisel etendasid hiljem olulist osa Skálholti piiskopid [[Gísli Jónsson]] ([[1558]]–[[1587]]) ja [[Oddur Einarsson]] ([[1589]]–[[1630]]) ning eelkõige Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]] ([[1571]]–[[1627]]). Guðbrandur andis usinal välja islandikeelset vaimulikku kirjandust. [[1584]]. aastal ilmus tema toimetatud Islandi esimene täielik [[piiblitõlge]]. Reformatsioonijärgsetel aastakümnetel ilmus islandi keeles ka arvukalt [[lauluraamat]]uid, kirikukäsiraamatuid ja muud vaimulikku kirjandust. Kirikukorralduse aluseks oli esmalt [[1537]]. aastal Taanis välja antud kirikukorraldus, mida Islandil hakati rakendama järk-järgult. [[1607]]. aastal anti välja muudetud ja täiendatud Taani kirikukorraldus. Ilmalik valitsemine ja seadusandlus jätkusid suuresti varasemate institutsioonide kaudu, kuigi need allusid nüüd Taani kuninga võimule. === Taani kaubandusmonopoli aeg (1602–1786) === [[Pilt:1761_Homann_Heirs_Map_of_Iceland_"Insulae_Islandiae"_-_Geographicus_-_Islandiae-hmhr-1761.jpg|pisi|Islandi haldusjaotus 1761. aastal]] 17. sajandi alguses hakati Islandi suhtes ajama [[merkantilism|merkantilistlikku]] majanduspoliitikat, mille keskne osa oli Islandiga kauplemise ainuõiguse andmine piiratud ringile Taani alamatele. Selle eesmärk oli muuta tagasihoidliku mahuga Islandi kaubandus majanduslikult tasuvaks ja samal ajal vältida kuritarvitusi, mis olid varem tulenenud islandlaste sõltuvusest väliskaupmeestest. Süsteemi eeldatavad eelised olid järgmised: *kroon sai kindla tulu kaubandusõiguse eest makstavate tasude näol; *kaupmehed ei pidanud taluma nii suurt konkurentsi, et meresõidu- ja kaubanduskulud ei oleks end ära tasunud; *islandlastele pidi olema tagatud regulaarne kaubandusühendus, vajalike kaupade varustuskindlus (nii koguse kui ka kvaliteedi poolest) ja võimalus oma toodangut müüa.<ref>Jón Jónsson 1895: 537.</ref> Kaubandusmonopoli suurim oht seisnes siiski selles, et kaupmehed võisid konkurentsi puudumist enda huvides ära kasutada. 20. aprillil 1602 andis kuningas [[Christian IV]] [[Kopenhaagen]]i, [[Helsingør]]i ja [[Malmö]] kodanikele privileegikirja, millega neile anti ainuõigus Islandiga kauplemiseks väikese tasu eest kroonile. (Juba 1603. aastal tegeles Islandi- kaubandusega [[Islandske Kompagni]]. 1619. aastal korraldati kompanii tegevus ümber ja sellele anti uued privileegid. Alates 1620. aastast oli Islandi-kaubandus lubatud ainult Kopenhaageni kaupmeestele.)<ref>Bjørn Teitsson 1977: 90. Vt ka: Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund: Ekonomisk-historiska föreningen 1983.</ref> Algses privileegikirjas põhjendas kuningas seda otsust sellega, et välismaised kaupmehed olid Islandi kaubandusest märkimisväärset kasu saanud ning nüüd pidid sellest eelisest osa saama eelkõige tema enda alamad, kellel olevat piisavalt laevu ja kaupu sellise ettevõtmise korraldamiseks.<ref>Jónsson 1895: 539.</ref> Islandlaste kaitseks kaupmeeste võimalike kuritarvituste eest sätestati, et kaupmehed peavad varustama Islandit heade, võltsimata ja riknemata kaupadega ning rikkumiste korral vastutama selle eest kuninga ees. Samuti ei tohtinud nad kaupade hindu omavoliliselt tõsta, vaid pidid müüma neid senise Islandi tava kohaselt. Kasutada tuli Islandi küünart, mõõte ja kaalusid ning kõik kaupmeeste ja islandlaste vahelised vaidlused tuli lahendada [[Alþingi]]l.<ref>Jónsson 1895: 540. Vt ka: ''Lovsamling for Island'', I kd, lk 139–141.</ref> Kuigi islandlaste huvid olid paberil hästi kaitstud, olid nad konkurentsita tegutsevate kaupmeeste omavoli ees suuresti kaitsetud. ==="Türklaste" röövretk=== {{Vaata|Tyrkjaránið}} 1627. aasta suvel korraldasid Põhja-Aafrika [[korsaar]]id Islandile rüüsteretke, mida Islandi ajaloos tuntakse nimega ''[[Tyrkjaránið]]'' 'türklaste röövretk'. Ründajaid oli kahest korsaarikeskusest: üks rühm lähtus [[Salé]]st Marokos ja teine [[Alžiir]]ist. Salé rühm, mida juhtis Hollandi päritolu korsaar [[Jan Janszoon]] ehk [[Murat Reis]], maabus [[20. juuni]]l [[1627]] [[Grindavík]]is, võttis inimesi vangi ja rüüstas asulat, kuid ei suutnud [[Bessastaðir]]it vallutada ja läks Salésse tagasi. Alžiiri rühm ründas juuli alguses [[Austfjirðir]]i piirkonda ja [[16. juuli]]l [[Vestmannaeyjar]]it, kus rüüstati [[Heimaey]]d kolm päeva. Kokku võeti rüüsteretkedel vangi umbes 400 inimest ja tapeti umbes 30–50 inimest. Vangid viidi Põhja-Aafrikasse ja müüdi orjadeks. Osa neist vabastati hiljem lunaraha eest, kuid enamik ei pöördunud Islandile tagasi. Sündmuse üks tähtsamaid kaasaegseid allikaid on Vestmannaeyjari pastori [[Ólafur Egilsson]]i vangipõlvelugu. Nimetus ''Tyrkjaránið'' ei tähenda, nagu ründajad oleksid olnud türklased: Põhja-Aafrika moslemeid ja korsaare nimetati tol ajal türklasteks. === Absoluutse monarhia aeg === ====Absoluutse momarhia kehtestamine==== 13. oktoobril 1660 tunnistasid seisused Taani kuninga võimu pärilikuks, lõpetades senise korra, mille järgi kuninga valis aadlikest koosnev riiginõukogu. 1661. aastal kehtestati Taani ja Norra kuninga [[Frederik III]] valitsetud [[Taani-Norra riik|Taani-Norra riigis]] [[absoluutne monarhia]]: seisused andsid seisused kuningale vandega praktiliselt piiramatu võimu. See ei olnud enam piiratud seisuste kogude ega riiginõukoguga.<ref name="eirikur">Eiríkur Þ. Einarsson. [https://eirikur.is/minnisvardar/vesturland/kopavogur-minn/?utm Kópavogur].</ref> Samal aastal kehtestati absoluutne monarhia ka Norras. Et Frederik III oli Taani ja Norra kuningas ja Island oli Norra krooni all olev maa, sooviti saada ka islandlastelt tunnustus tema absoluutsele kuningavõimule. 1662. aasta kevadel saabusid Islandile kirjad, milles nõuti esindajate saatmist Alþingile, et nad tunnustaksid Frederik III-t päriliku kuningana.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Neis kirjades ei mainitud absoluutse monarhia kehtestamist.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Alþingi esindajad märkisid seepeale, et eraldi päriliku kuninga tunnustamine pole vajalik, sest Island kuulus Norra kuningriiki, mis oli juba pärilik monarhia.<ref name="visinda">[https://www.visindavefur.is/svar.php?id=61371&utm Hvers vegna var Kópavogsfundurinn haldinn og hver var tilgangurinn með honum?], Vísindavefurinn, 8.12.2012.</ref> Samal aastal saadeti Islandile kuninga esindaja, Islandi [[läänimees]] [[Henrik Bjelke]]. Kuninga korralduse kohaselt pidi ta saama islandlastelt truudusvande Frederik III-le ja tema pärijatele.<ref name="eirikur" /> Bjelke laev viibis kolm nädalat, ja kui tema laev tema laev [[Skerjafjörður]]is maabus, oli [[Alþingi]] koosolek juba lõppenud, mistõttu ei saanud ta kavandatud toimingut seal läbi viia.<ref name="eirikur" /> Esimese asjana saatis ta 12. juulil ametnikele kirja, käskides neil ilmuda 26. juuliks [[Bessastaðir]]isse.<ref name="eirikur" /> Pühapäeval, 27. juulil pidid vanded olema alla kirjutatud.<ref name="eirikur" /> ''Lögmaður'' [[Árni Oddsson]] kutsus aga kohtu- ja rahvakoosoleku [[Kópavogur]]isse kokku alles 28. juuliks.<ref name="eirikur" /> On viiteid sellele, et Árni Oddsson ja piiskop [[Brynjólfur Sveinsson]] püüdsid kaitsta maa vanu õigusi.<ref name="eirikur" /> [[Vallholti annaalid|Vallholti annaal]]i teatel oli sel päeval selge ja päikesepaisteline ilm.<ref name="eirikur" /> [[Kópavoguri þing|Kópavoguri ''þing''{{'}}il]] ([[Kópavogsfundinn]]) andsid Islandi esindajad [[Frederik III]]-le ja tema pärijatele truudusvande ning tunnustasid teda päriliku isanda ja absoluutse suveräänina (''erfðaherra'' ja ''absolut soverejn'').<ref name="eirikur" /> Kópavoguri ''þing''{{'}}il andis truudusvande ja kirjutas sellele alla 109 meest.<ref name="eirikur" /> Nende hulgas olid mõlemad Islandi piiskopid, mõlemad ''[[lögmaður]]''{{'}}id, 42 pastorit ja praosti, 17 ''[[sýslumaður]]''{{'}}it ja 43 ''[[lögréttumaður]]''{{'}}it ja talupoega, samuti ülemaalise ''þing''{{'}}i kirjutaja (''landþingsskrifari''), endise kloostrivara haldur (''klausturhaldari'') ja habemeajaja (''bartskeri'').<ref name="eirikur" /> [[Fitja annaalid|Fitja annaal]]i teatel järgnes pidusöök ja ööni kestnud pidu.<ref name="eirikur" /> Mängiti viiulit ja trompetit, lasti aupauke, öösel toimus ilutulestik.<ref name="eirikur" /> Islandi esindajate truudusvanne ei tähendanud, nagu nad oleksid soovinud loobuda kogu senisest õiguskorrast. Nad esitasid kuningale palvekirjad (''bænaskrár''), milles palusid säilitada Islandi vanad seadused ja ajaloolised õigused ning hoiduda uutest koormistest.<ref name="eirikur" /> Palvekirjades mõeldi vanade seaduste ja õiguste all Islandi senist õiguskorda ja ajaloolisi õigusi, mida hilisemates käsitlustes on seostatud ka [[Gamli sáttmáli]] (vana lepingu) traditsiooniga. Selle traditsiooni kohaselt oli Island 13. sajandil tunnustanud Norra kuninga ülemvõimu vastastikuste kohustuste alusel. Palvekirjades rõhutati Islandi vaesust ja väljendati vastuseisu uutele maksudele.<ref name="eirikur" /> Absoluutset monarhiat palvekirjades ei mainitud.<ref name="eirikur" /> Seetõttu ei ole Kópavoguri sündmust kõige täpsem käsitada lihtsalt senise õiguskorrast loobumisena ja absoluutse monarhia tingimusteta vastuvõtmisena. Mõned allikad kirjeldavad seejuures ka Islandi esindajate vastuseisu ja survet nende allkirjade saamiseks. [[Árni Magnússon]] vahendas ühe osaleja väidet, et allkirjad saadi surve abil.<ref name="visinda" /> Ühe teate järgi olid Bjelkel kaasas relvastatud sõdurid ja kui piiskop Brynjólfur Sveinsson rääkis islandlaste õigustest, viitas Bjelke sõduritele.<ref name="visinda" /> Teise teate järgi osutas ''lögmaður'' Árni Oddsson terve päeva vastupanu ja andis lõpuks pisarsilmil vande.<ref name="visinda" /> Pärast 1662. aasta Kópavoguri ''þing''{{'}}i jäi Islandi senine valitsemiskorraldus esialgu suuresti muutumatuks. Island oli alates [[1541]]. aastast Taani kuninga lään ja Henrik Bjelke oli selle läänimees (''lénsherra'') alates [[1648]]. aastast kuni surmani [[1683]]. aastal. Island oli Taani kuninga lään ja kuningas oli Islandi valitsemisega seotud õigused ja kohustused üle andnud Bjelkele kui läänimehele. Läänimehe õiguste hulka kuulus õigus Islandit kuninga nimel hallata ja saada läänist kuninga antud läänikirja alusel tulu. Tema kohustuste hulka kuulusid kuninga huvide ja õiguste kaitsmine, Islandi halduse korraldamine ning läänist saadavate tulude kogumine, arvestus ja haldamine. Läänikorraldusega olid seotud ka läänikontode (''[[lénsreikningur]]'') pidamine ja esitamine ning kuningale kuuluvate valduste ja nende tulude üle arvestuse pidamine. Bjelke viibis Islandil harva. Tema asemel korraldas kohapealset haldust tema määratud foogt (''[[fógeti]]''). ''Fógeti'' oli läänimehe esindaja, kes tegutses tema nimel ja teostas Islandil tema valitsemisõigusi. Tema ülesannete hulka kuulusid kuninga ja läänimehe tulude kogumine, nende üle arvestuse pidamine ja aruandlus, kuningale või läänimehele kuuluvate valduste haldamine ja kuninga korralduste täitmise tagamine. ''Fógeti'' tegeles ka kohtuliku ja haldusliku asjaajamisega ning esindas läänimeest kohalikes küsimustes. Bjelke ajal resideeris tema ''fógeti'' [[Bessastaðir]]il. Bjelke lääniga kaasnesid ka konkreetsed majanduslikud õigused. 1662. aastal anti talle kümneks aastaks õigus saada Islandi tuludest aastas 6000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning talle kinnitati muu hulgas õigus vabale kalapüügile ja Islandi toodangu väljaveole. Hiljem määrati Bjelkele kui admiralile tasuks kogu Islandi maamaksutulu, kuni see 1683. aastal asendati aastapensioniga. Bjelke surma järel hakati senist läänikorraldust järk-järgult asendama kuninga otsesema haldusega. 1683. aastal määrati Islandile [[maafoogt]] ''[[landfoged]]'', kelle ülesannete hulka kuulusid eelkõige kuninga varade ja tulude haldamine, arvepidamine ning järelevalve kaubanduse ja kalanduse üle. 1684. aastal määrati Islandi üle ''[[stiftamtmand]]'' ehk ''stiftsbefalingsmand'', kellest sai kuningavõimu kõrgeim esindaja Islandil. Ta resideeris Kopenhaagenis. Islandi kohapealse valitsemise korraldamiseks määrati [[1688]]. aastal ''[[amtmand]]'', kes tegutses ''stiftamtmand''{{'}}i esindajana ja oli Islandil kõrgeim ametnik. Islandi asjade kõrgem juhtimine kuulus Kopenhaagenis tegutsevatele Taani keskvõimu asutustele, eelkõige ''[[Danske Kancelli]]''{{'}}le ja ''[[rentekammer]]''{{'}}ile. Kantsleriametkond tegeles peamiselt kohtu- ja kirikuküsimustega, ''rentekammer'' aga rahanduse, kuninga tulude, kaubanduse ja üldise haldusega. 1770. aastal korraldati Islandi haldus ümber: maa jagati kaheks maakonnaks (''amt'') – [[Suður- og Vesturamt]]iks ja [[Norður- og Austuramt]]. Samal aastal pidi ''stiftamtmand'' senise Kopenhaagenis resideerimise asemel hakkama elama Islandil, [[Bessastaðir]]is. Enne absoluutse monarhia kehtestamist ei olnud täpselt määratletud, kuidas jagunes seadusandlik võim kuninga ja Alþingi vahel.Pole näiteks selge, kas kuninga kinnitus oli Alþingi otsustele tingimata nõutav.<ref name="visinda" /> Ajaloolane Gunnar Karlsson on märkinud, et teatud mõttes võib öelda, et Lögréttal oli koos kuningaga pikka aega säilinud teatav osa seadusandlikust võimust.<ref name="visinda" /> Kindlasti võttis Alþingi vastu nn Alþingi otsuseid (''alþingisdómur''), millel oli vähemalt juhul, kui kuningas need kinnitas, seaduse jõud.<ref name="visinda" /> Pärast absoluutse monarhia kehtestamist 1662. aastal jätkas Alþingi mõnda aega selliste otsuste vastuvõtmist, kuid tema panus seadusandlusse vähenes järk-järgult ja kadus 1700. aastaks täielikult, sest kõrgeim seadusandlik võim kuulus nüüd kuningale.<ref name="visinda" /> Senine õigus- ja kohtukorraldus säilitati suurel määral muutumatuna: Lögrétta otsuseid oli juba alates 1593. aastast võimalik edasi kaevata Alþingi [[Yfirréttur]]'ile või kuninga otsusele, ja alates 1732. aastast kuulus lõplik apellatsiooniõigus Taani Kõrgeimale Kohtule Kopenhaagenis.<ref>[https://www.althingi.is/pdf/isl.pdf Saga Alþingis], Alþingi.</ref> Lögrétta oli pidanud oma istungeid spetsiaalselt selleks ehitatud hoones alates [[1594]]. aastast, mil koosolekupaik viidi Öxará idakaldalt läänekaldale.<ref>[https://www.thingsites.com/m/thingvellir/logberg Lögberg], Þingvellir World Heritage Site.</ref> Peagi loobuti ka tavast saata Alþingi otsused kuningale kinnitamiseks, sest Alþingil ei olnud enaj seadusandlikku funktsiooni.<ref name="visinda" /> Alþingi tegutses rohkem kui sajandi edasi peamiselt kohtuna, kuni see 1800. aastal kaotati ja selle asemele loodi Reykjavíkis ülemkohus ([[Landsyfirréttur]]).<ref name="visinda" /> ====Raskused kaubanduse korraldamisel==== [[Pilt:Eggert Ólafsson's Death.jpg|pisi|[[Vasegravüür]] 1768. uppunud islandi maadeuurija ja filoloogi [[Eggert Ólafsson]]i mälestuseks (1768)]] Absoluutse monarhia ajal astuti uusi samme Islandi arengu edendamiseks: 1670. aastal ja uuesti 1758. aastal tehti islandlastele ettepanek osaleda kaubanduses, kuid neil puudusid selleks nii majanduslikud vahendid kui ka vajalikud teadmised kaubandusest, mistõttu need katsed ebaõnnestusid. 1684. aastal määrati kindlaks, millised piirkonnad iga sadama juurde pidid kuuluma, kuid 18. sajandi jooksul muutusid need piirid taas ebamääraseks.<ref>Teitsson 1977: 90.</ref> Selle asemel piirduti hädaabinõudega. Kaubandust püüti korraldada nii, et see anti rendile selleks loodud ettevõtetele (1619, 1684, 1733, 1743, 1763), ja samuti püüti seda korraldada kuninga kulul (1757–1763, 1774–1786), kuid olukord ei paranenud. Mõnikord andis Taani valitsus kaubandusõiguse rendile liiga kõrge tasu eest, mistõttu kaupmehed, kes püüdsid oma kulusid tagasi teenida, kasutasid konkurentsi puudumist veelgi rohkem ära. Tagajärjeks olid enamasti korduvad kaebused vajalike kaupade puudumise, välismaiste kaupade kõrgete ja Islandi kaupade madalate hindade, samuti sisseveetavate kaupade riknemise ja kaupmeeste omavoli üle. Seda, et need kaebused ei olnud alusetud, näitasid uurimised ja kehvadest varustusoludest tingitud korduvad näljahädad. [[Lauritz Gottrup]]i algatusel laskis valitsus käsikirjade kogujal [[Árni Magnússon]]il ja ''lögmaður'' [[Páll Vídalín]]il uurida Islandi olukorda aastatel 1702–1712, et koostada uus maaregister ("[[Jarðabók Árna Magnússonar og Páls Vídalíns]]"), kus kirjeldati talusid ja nende omanikke, rendi- ja maksukohustusi, maa väärtust ja tootlikkust ning elanike arvu ja majanduslikku olukorda. See valmis 1714. Nad leidsid ligikaudu 1200–1300 mahajäetud talumajapidamist ja jõudsid veendumusele, et Islandi päästmiseks tuleb kaubandus vabastada. Hiljem hakati seda mõtet üha sagedamini toetama. Kaubandusmonopol ei toonud kaasa oodatud arengut. Probleem seisnes eelkõige selles, et kogu kaubandus oli hooajaline: Taani kaupmehed saabusid Islandile kevadel ja lahkusid suve jooksul taas. Kaupmehed hakkasid seal talvituma alles 18. sajandi teisel poolel, pärast 1777. aasta kuninglikku korraldust, mis kohustas kaupmehi aastaringselt kauplemiskohtades viibima.<ref>[https://island-lexikon.de/Akureyri.html Akureyri], Island-Lexikon.</ref> Kuni kauplemiskohtades ei olnud püsielanikke, koosnesid need vähestest majadest. Nii oli Lääne-Islandil [[Ólafsvík]]is 1719. aastal üks maja, 1777. aastal kolm ja 1784. aastal kuus. Akureyris oli umbes 1650. aastal kaks maja ja [[1752]]. aastal kõigest neli.<ref>Teitsson 1977: 90–92.</ref> Sellele stagnatsioonile aitas kaasa ka see, et Islandi valdavalt talupoegadest elanikkond oli kauplemiskohtadesse püsielanike asumise vastu, sest kardeti vaeste arvu kasvu: maata inimesed võivad sissetulekust ilma jääda ja siis peavad talupojad hakkama neid ülal pidama.<ref>Teitsson 1977: 90–92</ref> ====18. sajandi loodusõnnetused==== Lõpuks tabas Islandit veel suur hulk suhteliselt suuri loodusõnnetusi: [[maavärin]]ad (1784), [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], karmid talved, ikaldused ja taudid. 18. sajandil kasvas Islandi rahvaarv korduvalt tagasi ligi 50 000 inimeseni, kuid iga kord pani kasvule piiri mõni õnnetus: 1707.–1709. aasta suur rõugeepideemia nõudis ligikaudu 12 000–18 000 inimelu (veerandi rahvastikust), langetades rahvaarvu ligikaudu 37 000-ni; 1750. aastate külmade talvede ja näljahäda tagajärjel langes rahvaarv ligikaudu 43 000-ni; [[Laki]] lähedal [[1783]]–1784. aastal toimunud vulkaanipursete ja neile järgnenud "udunälja" ([[Móðuharðindin]]) tagajärjel hukkus ligikaudu 10 000 inimest ehk viiendik rahvastikust, mis langetas rahvaarvu ligikaudu 40 000-ni.<ref>[https://www.cambridge.org/core/journals/polar-record/article/icelands-demographic-transition-from-turf-houses-to-too-many-tourists/A462425B0071EB7BB8686ACB181EB6A5Iceland's demographic transition], Polar Record, Cambridge Core.</ref> ==== Skúli Magnússon ==== Kaubandusmonopole ajal oli Islandil võitluses kaupmeestega puudunud energiline ja omakasupüüdmatu juht, kes oleks olnud valmis otsustavalt tegutsema, kellel oleks jätkunud julgust võitlusse astuda ja visadust see lõpuni viia ka tugeva vastupanu korral. Sellise juhi sai Island [[Skúli Magnússon]]i (1711–1794) näol. Tal olid peaaegu kõik omadused, mis suurtel juhtidel tavaliselt on. Ta oli andekas, julge, energiline ja visa ning ka halastamatu: eesmärgi saavutamise nimel ei valinud ta eriti vahendeid. Ta oskas võita lihtrahva poolehoidu ja pälvis paljude imetluse, ehkki teised teda vihkasid ja põlgasid. Juba ''[[sýslumaður]]''[[']]ina [[Skagafjörður]]i maakonnas (''sýsla'') sattus ta esimest korda konflikti kaupmeestega. 1743. aastal kirjutas ta valitsusele ja süüdistas [[Hofsós]]i kaupmeest selles, et too oli müünud elanikele, sealhulgas talle endale, halva kvaliteediga rauda. Selle peale korraldati ''þing''{{'}}ipaigas kontroll: tunnustatud sepad katsetasid kaupmehe juuresolekul rauda. Tulemus osutus kaupmehele ebasoodsaks ja teda sunniti raud tagasi võtma. Sellele järgnesid uued süüdistused: kaupmees ei toonud maale piisavalt puitu, jahu ega muid kaupu, müüs neid ülemäära kõrge hinnaga ning keeldus sageli ja põhjuseta elanike tapaloomi vastu võtmast. Skúli kogus nüüd kaupmehe vastu kohtulikult kinnitatud tunnistusi ja saatis need valitsusele. Lisaks süüdistas ta kaupmeest selles, et viimane oli müünud tünni jahu, mis oli mullaga segatud. Asi jõudis Alþingile, mis langetas 1749. aastal otsuse, mis andis suures osas õiguse ''sýslumaður''{{'}}ile. Nii sai Skúlist Islandi lihtrahva juht ja eestkõneleja.<ref>Jón Jónsson 1895: 567–568.</ref> Mõni aeg hiljem nimetati Skúli [[maafoogt]]iks (''landfógeti''). Sellelt kõrgelt ametikohalt asus ta ellu viima kava Islandi majanduse arendamiseks. 1751. aastal asutas ta koos veel kaheteistkümne Islandi ametnikuga ühingu, mille eesmärk oli rajada Islandile tööstusettevõtteid. Ettevõtmine langes soodsale ajale. Samal aastal sai Kopenhaagenis riiginõukogu juhiks [[Johann Hartwig Ernst von Bernstorff]], kes oli just kuus aastat viibinud [[merkantilism]]i sünnimaal [[Prantsusmaa]]l. Kui varem oli püütud tööstust koondada Kopenhaagenisse, siis nüüd soovis valitsus edendada [[manufaktuur]]e ka provintsides. Sllepärast peeti loomulikuks uurida võimalusi ka Islandil. Valitsus suhtus Islandi algatusse soosivalt ning uus ettevõte pälvis esialgu kuninga ja valitsuse märkimisväärse toetuse. Aastatel 1751–1758 anti välja koguni 16 kuninglikku otsust Islandi manufaktuuride kohta. Manufaktuuride peamiseks keskuseks määrati [[Reykjavík]], mis kuulus tollal Taani kroonile. Manufaktuuride käsutusse anti [[Reykjavíki mõis]], naabermõis [[Örfirisey]], kus paiknes kaubakoht, veel üks talu ning 61 000 riigitaalri suurune toetus.<ref>Jón Jónsson (1895), lk 572</ref> Manufaktuurid rajati aastatel 1752–1759, tootmine algas juba 1752. aastal. Ettevõtte pidas köievabrikut ja parkalitöökoda, aga kõige tähtsamaks kujunes tekstiilitootmine, sealhulgas ketramine, kudumine ja värvimine. Köievabrik ja parkalitöökoda tegutsesid 1764. aastani, mil tulekahju hävitas osa tootmishoonetest. Tõenäoliselt töötasid ettevõtted kahjumiga. Nende tegevus lõppes lõplikult 1802.–[[1803]]. aastal.<ref>Teitsson 1977: 91–92.</ref> Samaaegselt manufaktuuride käivitamisega alustas Skúli põhjalikku uurimist Islandi kaubanduskompanii tegevuse kohta, kogudes selle vastu tõendeid. Paistab, et ta oli otsustanud koguda nii palju süüdistusmaterjali, et kompanii oleks sunnitud kaubandusest loobuma või koguni kahjutasu maksma. See ei olnud keeruline. Kaebused kompanii vastu sagenesid iga aastaga. 1753. aastal kurdeti, et maale oli toodud liiga vähe jahu. Sellepärast palusid ''amtmand'' ja maafoogt kaupmeest jätta osa kokkuostetud kalast saarele, et vältida ähvardavat näljahäda, kuid kaupmees keeldus. ''Amtmand'' teatas valitsusele, et kaupmees oli igati püüdnud sundida talupoegi loovutama kala ja liha, pakkudes vastu üksnes pudukaupu. Talve jooksul halvenes olukord sedavõrd, et maafoogt laskis kaupmeeste kaubalaod avada ja jagas seal hoitud kaubad elanikele. Seejärel sõitis ta koos kogutud kaebustega [[Kopenhaagen]]isse, mis viis ametliku uurimise algatamiseni. 30. märtsil 1756 moodustati komisjon kaebuste uurimiseks. Komisjon jõudis järeldusele, et kompanii oli mitmes suhtes rikkunud talle antud privileegikirja (''oktroi'') tingimusi. Juba alates 1744. aastast oli vilja sissevedu Islandile olnud ebapiisav, kuigi valitsus oli sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. Seega polnud kahtlust, et kompaniid ähvardas kohtuprotsess, mis oleks suure tõenäosusega lõppenud süüdimõistmisega. Kohtuasja siiski ei algatatud, sest valitsus soovis vältida sellega seotud kulusid ja kartis ühtlasi, et pärast seda ei leiduks kedagi, kes Islandi kaubanduse üle võtaks. Lõpuks pakuti kompaniile võimalust loobuda vabatahtlikult kaubandusõigustest enne 1758. aasta lõppu. Vastutasuks vähendati aastate 1756–1758 tasu poole võrra, kokku 24 000 riigitaalri ulatuses.<ref>Jón Jónsson 1895: 572–575.</ref> Skúli ei rahuldunud selle pooliku võiduga. Ta esitas valitsusele uue märgukirja, milles tegi ettepaneku Islandi kaubanduse parandamiseks vähendada sadamate arvu, kuhu laevad igal aastal sõitsid, ja lubada islandlastel endil kaubanduses osaleda. Kõige parema meelega oleks ta näinud vabakaubandust, kuid pidas seda riigi vaesuse ja elanike väheste kogemuste tõttu esialgu teostamatuks. Ettepanek leidis valitsuses poolehoidu, kuid lõpuks otsustati, et kuningas võtab Islandi kaubanduse ise üle. Vastav otsus tehti 9. jaanuaril 1759. Selgus, et kaubanduse tulud ja kulud olid vaevu tasakaalus.<ref>Jón Jónsson 1895: 577–584.</ref> Hilisem aruanne aastate 1774–1784 kohta näitas koguni kuningale tekkinud märkimisväärset kahjumit.<ref>Jónsson 1895: 606.</ref> Islandi-kaubandus oli endiselt ebatulus ettevõtmine. Pärast järjekordset komisjoni uurimist kaotati kuninglik kaubandusmonopol 18. augusti 1786 dekreediga<ref>Jón Jónsson. Den danske regering og den islandske monopolhandel, nærmest i det 18. århundrede. – ''Historisk Tidsskrift'', sari 6 (1895–1897), kd 6, nr 1. [https://tidsskrift.dk/historisktidsskrift/article/download/54647/73746?inline=1&utm Täistekst.] </ref> ning 13. juuni 1787 määrusega Islandi-kaubanduse ja -laevasõidu kohta.<ref>Jónsson 1895, lk 607</ref> Tegelik üleminek toimus järk-järgult aastatel 1787–1788. Kaubanduse vabadus kehtis esialgu ainult Taani kuninga alamatele. Alles 15. aprilli 1854 seadusega avati Islandi-kaubandus lõplikult ka välisriikide kaupmeestele. Seadus jõustus 1. aprillil 1855. === Teekond iseseisvuse poole (1786–1918) === Selle perioodi alguses kadusid viimsedki jäänused Islandi varasemast iseseisvusest. [[1800]]. aastal kaotati Alþingi ja selle asemele loodi kolmeliikmeline ülemkohus ([[Landsyfirréttur]], ''landsoverretten'').<ref>[https://www.althingi.is/pdf/enska.pdf Althingi: Icelandic Government & Politics], Alþingi.</ref> [[1801]]. aastal liideti Hólari piiskopkond Skálholti piiskopkonnaga üheks Islandi piiskopkonnaks, mille asukohaks sai Reykjavík. Skálholti piiskopi residents oli Reykjavíki üle viidud juba varem; 1784. aasta maavärina järel kolis 1785. aastal ära piiskopkonna kool ja hiljemalt 1796. aastaks elas ka piiskop ise Reykjavíki lähistel. Nii jäi Islandile alles vaid üks piiskop. Samal ajal müüs valitsus maha piiskopkondade suured maavaldused ja lubas, et [[riigikassa]] võtab hariduskulud enda kanda, kuid ei täitnud seda lubadust. Taani sõja ajal [[Suurbritannia]]ga aastatel 1807–1814 ([[Suurtükipaadisõda]]) jäeti Island omapead. Seda olukorda kasutas ära Taani [[kaaperlaev]]akapten [[Jørgen Jürgensen]], kes laskis end 26. juunil [[1809]] kuulutada Islandi kaitsjaks ning kõrgeimaks ülemaks maal ja merel. Tal oli kaheksast mehest koosnev ihukaitsesalk. Ta rajas oma peakorteri [[Reykjavík]]i. Sama aasta 22. augustil võtsid Briti väed ta kinni ja viisid Islandilt minema. [[Kieli rahu]]ga [[1814]]. aastal anti Island sõnaselgelt Norralt üle Taanile, kui kuningas [[Frederik VI]] loovutas Norra Rootsi kuningale [[Karl XIII]]-le. Sellega kadus viimne jäänus Islandi formaalsest seotusest Norraga. Sõja ajal oli Island tunda saanud vaba liiklemise ja Suurbritanniaga kauplemise eeliseid. 19. sajandi jooksul muutus kliima ebasoodsamaks, mille üks tagajärg oli ulatuslik väljaränne Ameerikasse, eriti [[Manitoba]]sse [[Kanada]]s, kus rajati asula nimega Uus-Island ([[New Iceland]]). Välja rändas ligikaudu 15 000 inimest tollase 70 000 elaniku seast. Samal ajal kujunes Islandil välja uus rahvuslik eneseteadvus, mille juhtfiguuriks sai [[Jón Sigurðsson]] (1811–1879) ja mida mõjutasid Euroopas levinud rahvusromantilised ideed. Pärast sõja lõppu hakkasid islandlased üha tungivamalt nõudma kaubanduse täielikku vabastamist. ==== Nõuandev Alþingi 1845. aastast ==== [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]i portree'']] Kui 28. mai 1831. aasta määrusega nähti Taanis ette provintside seisuste nõuandvate esinduskogude asutamine, kirjutas [[Baldvin Einarsson]] Alþingi taastamisest. Pärast tema surma võtsid selle küsimuse 1837. aastal üles [[Þórður Sveinbjörnsson]] ja [[Páll Melsteð]]. Reykjavíkis kogunes 1839 ja 1841 nõuandev komisjon, kuhu peale nende kuulus veel kaheksa Islandi ametnikku, et arutada seda ja teisi olulisi küsimusi. 8. märtsi 1843 määrusega taastati Alþingi, kuhu kuulus 20 rahva valitud ja 6 kuninga määratud ''þingmaður''{{'}}i. See kogunes esimest korda 1845. aastal Reykjavíkis. Alþingil oli nõuandev pädevus ja see pidi kogunema iga kahe aasta järel. 1848. aastal peeti Islandil mitu poliitilist koosolekut, nende hulgas augustis 1848 rahvakoosolek Öxará ääres ''þing''{{'}}iväljakul. Koosolekult saadeti Kopenhaagenisse kuningale kiri, milles nõuti Islandile oma rahvusliku esinduskogu (''[[Þjóðfundur]]'') loomist, et rajada alus Islandi põhiseadusele. Samuti väljendati lootust, et Islandi ja Taani suhteid puudutavaid otsuseid ei tehta ilma sellise esinduskogu nõusolekuta. 23. septembril 1848 lubas kuningas, et põhialuseid, mis Islandi eripärase olukorra tõttu võivad olla vajalikud tema põhiseadusliku seisundi korraldamiseks riigis, ei võeta vastu enne, kui islandlased on saanud nende üle oma maal kokku kutsutud esinduskogus arvamust avaldada. See esinduskogu pidi algselt kokku tulema 1850. aastal, kuid eelkõige 1848.–1850. aasta sõja ([[Kolmeaastane sõda]] ehk [[Esimene Schleswigi sõda]]) tõttu lükati selle kokkukutsumine järgmise 1851. aasta suvele, 5. juulile. Sellepärast ei saanud ka 8. märtsi 1843. aasta määruses ette nähtud kord täielikult toimida. Valitsus esitas esinduskogule seaduseelnõu Islandi seisundi kohta riigis seoses 5. juuni 1849 Taani põhiseadusega, mis pidi tervikuna ka Islandil kehtima hakkama, olenemata sellest, kas selle sätted sobisid sealsesse olukorda või mitte. Seaduseelnõu andis Islandile väga piiratud autonoomia ja Taani suveräänsuse säilimisst valvati äärmise rangusega: suurem osa Islandi tuludest pidi minema Taani riigikassasse, mis pidi aga maksma palka Islandi kõrgeimatele ametnikele. Kõige tähtsamad küsimused pidi otsustama Taani parlament [[Rigsdagen]], kuhu Island pidi saatma neli [[Folketing]]i liiget ja kaks [[Landsting]]i liiget. Esinduskogu ei nõustunud sellega ja Jón Sigurðssoni juhtimisel esitati ettepanek, et Islandit tuleb käsitada eraldi maana, millel on Taaniga ühine kuningas ja troonipärimine ning veel mitu ühist valdkonda, eeskätt välissuhted. Kuningal pidi olema minister, kes esindaks tema juures Islandit. Island pidi osalema ühiste küsimuste käsitlemisel ja nende kulude kandmisel. Kuningas pidi nimetama kõik Islandi ametnikud, kuid muus osas pidi ta andma täidesaatva võimu saarel üle seal elavatele vastutavatele ministritele. Kohtuvõim pidi kuuluma maa enda kohtutele. Kuninglik komissar ja Islandi ''stiftamtmand'' [[Jørgen Ditlev Trampe]] saatis esinduskogu 9. augustil laiali, enne kui see jõudis talle esitatud valimisseadust ja põhiseaduse eelnõusid kuigi põhjalikult arutada. Järgnevatel aastatel suhtus valitsus põhiseadusküsimusse väga tõrjuvalt, kuigi Alþingi esitas igal istungjärgul selle kohta avalduse. Samal ajal muutus üha aktuaalsemaks ka rahandusküsimus. 1857. aastal taotles Alþingi otsustusõigust Islandi eelarve üle, kuid alles pärast seda, kui Folketingi rahanduskomisjon oli korduvalt väljendanud soovi, et Islandi rahanduslik olukord korraldataks kindlamalt, eelkõige nii, et Alþingile antaks Islandi tulude ja kulude üle otsustav eelarvepädevus, moodustati 20. septembril 1861 kuninglik komisjon, kuhu kuulus kolm taanlast ja kaks islandlast (Jón Sigurðsson ja [[Oddgeir Stephensen]]), et teha ettepanek Islandi rahandusliku seisundi kohta riigis. Komisjoni liikmed olid kõik ühel meelel, et Islandi rahanduse eraldamine Taani riigi rahandusest oleks kasulik ja et Island peaks saama riigikassast toetust hüvitisena kuninglike talude (endiste kloostrimõisate) ja piiskopitoolidele kuulunud mõisate eest, mis olid riigikassa kasuks müüdud. Muudes küsimustes olid arvamused aga väga erinevad. Pärast täiendavaid läbirääkimisi nii Alþingi seadusandlike õiguste kui ka rahandusküsimuste korraldamise üle andis kuningas 5. jaanuaril 1874 Islandile uue põhiseaduse. ==== Omavalitsus alates 1874. aastast ==== Uus põhiseadus jõustus [[1. august]]il [[1874]], samal ajal kui kogu maal tähistati Islandi asustamise tuhande aasta juubelit, sealhulgas kuningas [[Christian IX]] külaskäiguga Islandile. See oli esimene Taani kuningas, kes oli astunud Islandi pinnale, ja teda võeti südamlikult vastu. Esimene seadusandliku pädevusega Alþingi kogunes . 1. juulil [[1875]] ning alustas suure innukuse ja eduga tööd maa arendamiseks mitmesugustes valdkondades. 1897. aastaks oli see vastu võtnud üle 400 seaduse, mis hõlmasid muu hulgas maksusüsteemi täielikku ümberkorraldamist, oluliste põllumajandust ja kaubandust käsitlevate seaduste vastuvõtmist, sealhulgas mitme uue kaubanduskoha rajamist, liiklusühenduste parandamist ning teede ja sildade ehitamist. Lisaks korraldati ümber randumisega seotud tegevus, kalandus ja meresõit; parandati kohaliku omavalitsuse korraldust ja korraldati kirikuasju; reguleeriti ametnike palgaolusid; korraldati ümber arstiringkonnad (1875) ja suurendati arstide arvu 8–10-lt ligi 40-ni; rajati arstide kool (1876), Põhja-Islandi reaalkool, navigatsioonikool Reykjavíkis ja põllumajanduskoolid; toetati tütarlastekoole ning edendati üldiselt haridust ja rahvavalgustust. Lisaks asutati riigipank (1885), hoiupank (1888) ning abikassad vaeste ja eakate lihtrahva liikmete toetamiseks jms. Kõik see toimus hoolimata sellest, et vetoõigust kasutati rohkem kui viiekümnel korral. [[Pilt:Stamp Iceland 1882 20a.jpg|pisi|Islandi postmark 1882. aastast]] Vetoõiguse kasutamine aitas rohkem kui miski muu kaasa sellele, et Alþingi, mille eestvedaja selles küsimuses oli ''[[sýslumaður]]'' [[Benedikt Sveinsson]], võttis pärast 23 Alþingi vastu võetud seaduse kuningliku kinnituse tagasilükkamist taas käsile põhiseadusküsimuse. 1885. aastal vastu võetud põhiseaduseelnõu lähtus osaliselt ühest varasemast lahendusest, mille Alþingi oli esitanud 1873. aastal. Uue eelnõu järgi pidi kõrgeim valitsemisvõim antama kuninga nimetatud ''landsstyrer''{{'}}ile, kes võis täieliku pädevusega tegutseda kuninga nimel. Kopenhaagenis asuv Islandi ministeerium pidi asendatama ''landsstyrer''{{'}}i ees vastutavate ministritega, kes pidid vastutama ühtlasi Alþingi ees. Lisaks pidid ''amtmand''{{'}}i ametikohad Islandil kaotatama. Kuigi Taani valitsus lükkas 2. novembril 1885 kindlalt tagasi igasuguse mõtte sellise korra kinnitamisest ja hoiatas islandlasi, et nad ei raiskaks aega, jõudu ja maa raha viljatule põhiseaduslikule võitlusele, toetasid juunis [[1886]] toimunud valimised erakorralisse Alþingisse otsustavalt põhiseaduse muutmise eelnõu ja see võeti augustis mõlemas kojas vastu. Põhiseaduse muutmist arutati seejärel igal Alþingi istungjärgul, kuid seda ei viidud ellu. Mõnikord peatati menetlus ülemkojas. Erandiks olid 1893. ja 1894, mil 1885. aasta põhiseaduseelnõu taas vastu võeti. 1889. aastal esitas [[Páll Briem]] koos teistega Alþingil Islandi põhiseaduse mõõdukama ettepaneku, nn kompromissettepaneku, mis oli koostatud Inglise eeskujul, täpsemalt tollase Kanada põhiseaduse järgi. See kohtas tugevat vastuseisu [[Benedikt Sveinsson]]i ja tema lähimate toetajate seas, kuid ka valitsus ei soovinud seda ettepanekut toetada. Mõned Islandi poliitikud ja ajalehed pühendasid alates 1897. aastast põhiseadusküsimusele palju aega ja jõudu. Kui Alþingi 1885. aastal ja hiljem veel kolmel korral vastu võetud põhiseaduse muutmise ettepaneku suhtes hakkas meeleolu pöörduma, soovis Alþingi üles näidata vastutulelikumat suhtumist põhiseaduse küsimusesja võttis 1895. aastal, vastu otsuse, millega tehti Islandi ministrile ettepanek tegutseda selle nimel: *et Taani riiginõukogu ei käsitleks Islandi eriküsimusi; *et Islandil oleks oma eriküsimuste jaoks kohapeal elav minister, kes vastutaks Alþingi ees ja osaleks Alþingi istungitel, ja *et Islandile loodaks ülemaaline kohus, kes otsustaks kohtuasjade üle, mis ministri vastu võidakse algatada. 13. septembri 1901. aasta avaliku kirjaga (määrusega) saatis kuningas Alþingi laiali ja kuulutas välja uued valimised 2.–11. juuniks 1902. Islandi poliitikute seas käis vaidlus selle üle, kuidas Islandi valitsemist reformida. Üks keskseid küsimusi oli, kas Islandi asju peaks jätkuvalt juhtima Taani valitsuse kaudu Kopenhaagenist või peaks Island saama oma ministri, kes tegeleks ainult Islandi küsimustega. Enamus, eriti dotsent [[Valtýr Guðmundsson]], püüdis saavutada, et ametisse nimetataks eraldi Islandi minister. Valtýr Guðmundsson pooldas lahendust, mille kohaselt Island saaks eraldi ministri, see minister oleks Taani valitsuse liige ja tegeleks Islandi küsimustega ning ta ei peaks tingimata elama Islandil, vaid võiks tegutseda Kopenhaagenis. Valtýr Guðmundsson pidas Kopenhaagenis resideeruvat ministrit esialgu realistlikumaks lahenduseks. Tema eesmärk oli saavutada Islandile oma, Alþingi ees vastutav minister, kuid ta ei pidanud ministri asumist Islandile tollal Taanilt saavutatavaks. Peale selle oleks Kopenhaagenis asuv minister saanud tegutseda vahetult Taani kuninga ja valitsuse juures. Valtýr lootis ise sellele ametikohale saada. Kuninga 10. jaanuari 1902 läkituses teatati, et "islandlaste soov põhiseadusse kavandatud muudatuste järele, sealhulgas eelkõige selle järele, et nimetataks eraldi Islandi minister, kes valdab islandi keelt ja osaleb Alþingi istungitel", täidetakse. Et aga paljud islandlased soovisid, et Islandi ministeerium viidaks Reykjavíki, teatati: "et seda tähtsat küsimust Alþingi poolt põhjalikult läbi vaadata, oleme otsustanud esitada eelseisval istungjärgul Alþingile ka ettepaneku, mis lisaks eespool nimetatud ettepanekus sisalduvatele muudele muudatustele näeks ette mitte üksnes selle, et meie Islandi minister peab valdama islandi keelt ja osalema Alþingi istungitel, vaid ka selle, et meie Islandi ministeeriumi asukoht peab olema Reykjavíkis". Valimistel võitis omavalitsusliikumine, mis taotles Islandile ulatuslikumat omavalitsust ja Reykjavíkis resideerivat Islandi ministrit. 1901. aastal ametisse astunud uue valitsuse kavandatud põhiseaduse muudatuse eelnõu esitati Alþingile. Valtýr Guðmundssoni juhitud rühm oli valimistel olnud sunnitud lubama, et toetab ministri asumist Islandile, ja valitsuse eelnõu võeti mõlemas kojas ühehäälselt vastu. Alþingi saadeti laiali, sest põhiseaduse eelnõu pidi heaks kiitma kaks koosseisu, juuni alguses 1903 kuulutati välja uued valimised. Omavalitsusliikumine sai taas enamuse ja põhiseaduse muutmise seadus võeti vastu alamkojas ühehäälselt, ülemkojas aga ühe vastuhäälega. Kuningas kirjutas sellele alla 3. oktoobril 1903. Uus põhiseadusemuudatus jõustus 1. veebruaril 1904. Reykjavíki linnakohtunik (''[[bæjarfógeti]]'') ja ''[[sýslumaður]]'' [[Hannes Hafstein]] nimetati [[Islandi minister|Islandi ministriks]]. ''Landshøvding''{{'}}i ametikoht kaotati ja Islandi keskvalitsuse senine korraldus asendati Reykjavíkis asuva [[Islandi ministeerium]]iga, mille eesotsas oli Islandil resideeriv minister Hannes Hafstein. ==== Linnastumine ==== 19. sajandi jooksul kuni [[esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] oli Islandil esimest korda püsiv rahvastikukasv ja samal ajal hakkas arenema [[linnastumine]]. Linnarahvastiku koguarv oli 1860. aastal 1948 elanikku (2,9% rahvaarvust), 1870. aastal 2613 (3,7%), 1880. aastal 3630 (5,0%), 1890. aastal 9445 elanikuni (13,3%), 1901. aastal 17 060 (21,7%) ja 1910. aastal 29 957 (35,2%). Kuigi osa kasvust tulenes sellest, et üha rohkem asulaid omandas linnalise iseloomu, kasvasid jõudsalt ka juba linnalise iseloomuga asulad, eelkõige [[Reykjavík]], [[Akureyri]] ja [[Ísafjörður]]. {| class="wikitable" |- ! Asula<ref>Bjørn Teitsson 1977: 95, Helgi Skúli Kjartansson 1977: 245, 246, 249.</ref> ! style="text-align: center;"| 1785 ! style="text-align: center;"| 1801 ! style="text-align: center;"| 1835 ! style="text-align: center;"| 1850 ! style="text-align: center;"| 1860 ! style="text-align: center;"| 1870 ! style="text-align: center;"| 1880 ! style="text-align: center;"| 1890 ! style="text-align: center;"| 1901 ! style="text-align: center;"| 1910 |- ! [[Akureyri]] | style="text-align: right;"| 12 | style="text-align: right;"| 39 | style="text-align: right;"| 56 | style="text-align: right;"| 187 | style="text-align: right;"| 286 | style="text-align: right;"| 314 | style="text-align: right;"| 545 | style="text-align: right;"| 602 | style="text-align: right;"| 1085 | style="text-align: right;"| 2084 |- ! [[Ísafjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 37 | style="text-align: right;"| 90 | style="text-align: right;"| 218 | style="text-align: right;"| 275 | style="text-align: right;"| 518 | style="text-align: right;"| 839 | style="text-align: right;"| 1220 | style="text-align: right;"| 1854 |- ! [[Reykjavik]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 307 | style="text-align: right;"| 639 | style="text-align: right;"| 1149 | style="text-align: right;"| 1444 | style="text-align: right;"| 2024 | style="text-align: right;"| 2567 | style="text-align: right;"| 3886 | style="text-align: right;"| 6321 | style="text-align: right;"| 11 600 |- ! [[Vestmannaeyjar]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 314 | style="text-align: right;"| 345 | style="text-align: right;"| 770 |- ! [[Eyrarbakki]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 596 | style="text-align: right;"| 760 | style="text-align: right;"| 735 |- ! [[Keflavík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 241 | style="text-align: right;"| 325 | style="text-align: right;"| 340 |- ! [[Hafnarfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 616 | style="text-align: right;"| 600 | style="text-align: right;"| 1547 |- ! [[Akranes]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 622 | style="text-align: right;"| 755 | style="text-align: right;"| 810 |- ! [[Ólafsvík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 219 | style="text-align: right;"| 590 | style="text-align: right;"| 525 |- ! [[Stykkishólmur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 236 | style="text-align: right;"| 310 | style="text-align: right;"| 590 |- ! [[Seyðisfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 377 | style="text-align: right;"| 840 | style="text-align: right;"| 930 |- ! [[Stokkseyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 680 |- ! [[Helissandur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 410 |- ! [[Patreksfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 295 | style="text-align: right;"| 475 |- ! [[Bildudalur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 275 | style="text-align: right;"| 285 |- ! [[Þingeyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 335 |- ! [[Flateyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 250 | style="text-align: right;"| 220 |- ! [[Suðureyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 255 | style="text-align: right;"| - |- ! [[Bolungarvík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 815 |- ! [[Blönduós]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 275 |- ! [[Sauðárkrókur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 410 | style="text-align: right;"| 475 |- ! [[Siglufjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 415 |- ! [[Húsavík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 330 | style="text-align: right;"| 600 |- ! [[Vopnafjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 230 |- ! [[Bakkagerði]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 205 |- ! [[Nes]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 530 |- ! [[Eskifjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 230 | style="text-align: right;"| 425 |- ! [[Buðir]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 245 | style="text-align: right;"| 395 |- ! Island ! style="text-align: right;"| 46 201 (1769) ! style="text-align: right;"| 47 240 ! style="text-align: right;"| 56 035 ! style="text-align: right;"| 59 157 ! style="text-align: right;"| 66 987 ! style="text-align: right;"| 69 763 ! style="text-align: right;"| 72 445 ! style="text-align: right;"| 70 927 ! style="text-align: right;"| 78 470 ! style="text-align: right;"| 85 183 |} ==== Majanduse muutumine ==== {{vaata|Islandi kalandus}} [[Pilt:Lopapeysa.jpg|pisi|Kohalikust villast kootud Islandi kampsunid]] Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põllumajandus Islandi ülekaalukalt tähtsaim elatusala. Kalandusel oli üsna kõrvaline tähtsus: veel 1850. aastal elatus 82% Islandi elanikkonnast põllumajandusest ja ainult 7% kalandusest. 1890. aastal olid vastavad näitajad 64% ja 18% ning 1910. aastal 51% ja 19%, kusjuures viimati nimetatud näitaja käis ainult kalandusest elatunud inimeste kohta. Põllumajanduses domineerisid [[lambakasvatus]], [[hobusekasvatus]] ja [[veisekasvatus]], mis põhinesid ulatuslikul [[hein]]atootmisel. 1870ndatel tabas põllumajandust kriis: eluslammaste väljavedu Suurbritanniale vähenes pärast Suurbritannias kehtestatud impordikeeldu enam kui 50 000 loomalt 10 000–20 000 loomani ja pealegi langesid hinnad varasemalt 15–20 kroonilt looma kohta 10–14 kroonini, seega umbes 30%. Katseid raskustest üle saada, suurendades selle asemel soolatud lambaliha müüki, takistas [[Norra]]s kehtestatud kõrge kaitsetoll. Norra oli selle kauba peamine ostja.<ref>Krabbe 1996: 336–338.</ref> [[Pilt:Fiskvinnslukonur vaska saltfisk í kerjum innanhúss, 1910-1920.jpg|pisi|Kalavabrik (1910–1920)]] Samal ajal toimus sajandivahetuse ümbruse aastakümnetel kalanduses jõuline areng: [[tursk|tursapüük]], millel oli kalanduses oluline roll juba varemgi, hakkas üha enam toimuma suurematelt tekiga laevadelt, millest oluline osa osteti Suurbritanniast ja mis asendasid seni kasutatud lahtiseid paate. See tõi kaasa püükide kiire kasvu ja tagas kalameestele väga hea sissetuleku.<ref>Krabbe 1996: 323–325.</ref> Samuti kasvas järsult [[heeringas|heeringapüük]]: 1902. aasta 5000 [[tünder|tündrilt]] 40 000 tündrini 1903. aastal, 85 000 tündrini 1904. aastal ja 120 000 tündrini 1905. aastal; saagi koguväärtus oli umbes 2,4 miljonit krooni.<ref>Krabbe 1996: 328.</ref> Selle tagajärjel suurenes tööjõu liikumine põllumajandusest kalandusse: 1880. aastal moodustasid põllumajanduses hõivatud 75% kõigist hõivatutest, 1890. aastal 64% ja 1901. aastal 51%, samal ajal kui kalanduses hõivatute osakaal oli 1901. aastaks tõusnud 16%-ni. Suur osa kalanduses hõivatutest olid siiski talupoeg-kalurid, kes tegelesid suurema osa aastast kalapüügiga, kuid põllumajanduse koristusajal juunist septembri või oktoobrini osalesid ka koristustöödel, sest sel ajal oli tarvis rohkesti hooajalist tööjõudu.<ref>Krabbe 1996: 322–324.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Jón Jónsson. ''Islands Historie'', København 1895. *Kaptajn Daniel Bruims og Professor Finnur Jönssons Undersøgelser og Udgravninger paa Island 1907—1909. – ''Geografisk Tidsskrift'', 1909, kd 20.[https://img.kb.dk/tidsskriftdk/pdf/gto/gto_0020-PDF/gto_0020_67446.pdf Täistekst.] *Mihhail Steblin-Kamenski. ''Islandi kultuur: ajalooline ülevaade'', Tallinn: Eesti Raamat 1974. * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Jón R. Hjálmarsson. ''History of Iceland: From the Settlement to the Present Day'', Reykjavík: Forlagið/Iceland Review, esmatrükk 1993, uuendatud trükk 2009 *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', University of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. ** Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London: Penguin Books 2001, ISBN 9780140291155. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== *[https://www.retsinformation.dk/eli/lta/1950/205 Lov om ophævelse af Dansk-islandsk Forbundslov m.m.], 1950. * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], Vísindavefurinn, 22.6.2005. bv7a5o1i4lmk6vkqnau51kign4ns3lt 7230670 7230536 2026-09-08T00:51:10Z Sendrasendra 225202 /* Majanduse muutumine */ 7230670 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. [[1056]]. aastal sai Island esimese [[piiskop]]i, kui ametisse pühitseti [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). 11. sajandi keskpaigas rajati [[Skálholt]]i piiskopkond. Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e. Kümnise kehtestamine oli oluline samm kiriku majandusliku aluse kujunemisel ning mõjutas pikaajaliselt maaomandi ja varanduse jaotust. Gissur Ísleifsson kinkis oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. [[1104]]. aastast allus Islandi kirik [[Lundi peapiiskop]]ile ning [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. [[1106]]. aastal rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Jón Ögmundssoni abiga rajati Põhja-Islandile [[Þingeyrar]]i [[benediktlased|benediktlaste]] klooster [[Húnaflói]] ääres. Umbes 1120. aastal alustatud klooster pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Þorlákur Þórhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Þorlákur ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). 12. ja 13. sajandil suurenes kiriku mõju veelgi. Piiskopid ja teised vaimulikud osalesid poliitikas ning kirik hakkas järk-järgult taotlema suuremat kontrolli kirikuvarade üle. See viis hiljem konfliktideni ilmalike suurmeeste ja kiriku vahel, eriti ''[[staðamál]]''{{'}}i nime all tuntud vaidlustes. Kiriku areng ei olnud algselt täielikult eraldatud ilmalikust võimust: kohalikud vägevad mehed osalesid kirikute rajamises ja kiriku varade haldamises ning piiskopid olid sageli seotud Islandi poliitilise eliidiga. Hiljem suurenes kiriku institutsionaalne iseseisvus. 13. sajandi lõpuks oli kiriku majanduslik ja poliitiline positsioon Islandil märgatavalt tugevnenud. ===Norra laevade talvitumine=== [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Lagunemisaeg ehk Sturlungite ajastu (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite ajastu}} 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses hakkasid Islandi vaba riigi varasemad võimumehhanismid järk-järgult muutuma. ''[[Goði]]''{{'}}d ja nende ''[[goðorð]]''{{'}}id olid endiselt poliitilise süsteemi keskmes, kuid võim koondus üha enam väheste mõjukate suguvõsade kätte. Seetõttu ''goði''{{'}}devahelised konfliktid kasvasid ja nende lahendamisel hakati senisest rohkem kasutama relvastatud jõudu. Umbes 1200. aastast 1260ndateni kestnud perioodi nimetatakse tänapäeva ajalookirjutuses [[Sturlungite ajastu]]ks (islandi keeles ''Sturlungaöld''). Nimetus on hilisem ja selle tänapäevane kasutamine kujunes välja alles varauusajal ja eriti 20. sajandi ajalookirjutuses. Sturlungite ajastu ei olnud üksainus kodusõda, vaid mitme aastakümne jooksul toimunud võimuvõitluste, liitude ja vastasseisude jada. Selle keskmes olid mitmed suured suguvõsad, sealhulgas [[Sturlungid]], ''[[Haukdælir]]'' ([[haukdalirlased]]), ''[[Oddaverjar]]'' ([[oddilased]]) ja ''[[Ásbirningar]]''. Mõjukad juhid kogusid enda ümber relvastatud kaaskondlasi ja konfliktid, mida varem oleks lahendatud õiguslike menetlustega, viisid üha sagedamini vägivallani. Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. 13. sajandi jooksul kasvasid konfliktide ulatus ja osalejate arv ning võim koondus järjest väiksema hulga suurvõimukandjate kätte. Relvastatud kokkupõrked ei piirdunud enam väikeste salkadega, vaid võisid kaasata suuri talupoegade vägesid. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1203–1237], kes sattus oma kirikupoliitika tõttu teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. Üheks oluliseks võimukeskuseks kujunesid [[Sturlungid]]. [[Sturla Þórðarson]]i pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] said vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|[[Christian Krohg]]i joonistus. ''Snorri Sturluson'']] Oluline muutus toimus 1220ndatel, kui Islandi sisepoliitilised võitlused hakkasid üha enam seostuma [[Norra]] kuninga poliitikaga. [[Snorri Sturluson]] sõlmis Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]iga suhteid ning sai kuningaga seotud poliitilise rolli. Hiljem püüdis kuningas Islandi võimuvõitlusi enda huvides ära kasutada ning sidus end mitme Islandi suurvõimukandjaga. See suurendas Norra mõju Islandi poliitikale, kuid ei teinud lõppu kohalikele konfliktidele. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg [[Órækja]] sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja [[Sturla Sighvatsson]]iga. Need tülid, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður ja paljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ning [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. 1230ndatel jätkusid võimuvõitlused, milles senised suguvõsadevahelised konfliktid põimusid võitlusega suuremate võimualade ja poliitilise ülekaalu pärast. [[Sturla Sighvatsson]] püüdis laiendada Sturlungite võimu suurele osale Islandist ning koondas enda ümber ulatusliku toetajate võrgustiku. Tema tegevus viis otsese vastasseisuni teiste suurvõimukandjatega, eelkõige [[Gissur Þorvaldsson]]iga. Võitlus ei piirdunud enam üksikute pealike ja nende lähikondsete tülidega, vaid haaras järjest suuremaid rühmi ja piirkondi. [[1238]]. aastal toimus [[Örlygsstaðiri lahing]], kus Gissur Þorvaldssoni ja [[Kolbeinn ungi Arnórsson]]i juhitud vastasleer alistas Sturla Sighvatssoni väed. Sturla Sighvatsson ja tema isa [[Sighvatur Sturluson]] said lahingus surma. Örlygsstaðiri lahing oli üks Sturlungite ajastu otsustavamaid kokkupõrkeid ning näitas, kui ulatuslikuks olid Islandi võimuvõitlused muutunud. Pärast Örlygsstaðiri lahingut ei taastunud varasem võimutasakaal. Gissur Þorvaldsson tõusis üheks Islandi mõjukamaks võimukandjaks, kuid tema vastasseis teiste juhtidega jätkus. Eelkõige kujunes tema peamiseks vastaseks [[Þórður kakali Sighvatsson]], kes püüdis taastada Sturlungite mõju. Nende võitlus kestis aastaid ning selle käigus toimusid uued relvastatud kokkupõrked ja muutusid senised liidud. Võimuvõitlused olid selleks ajaks seotud ka Norra kuninga poliitikaga. Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] püüdis kasutada Islandi suurvõimukandjate omavahelisi vastuolusid oma mõju suurendamiseks. Islandi pealikud otsisid omakorda kuninga toetust oma konkurentide vastu. Nii muutus Norra kuningas 13. sajandi keskpaigaks Islandi sisepoliitikas uueks osapooleks ning kohalike suurmeeste võimuvõitlus hakkas üha enam seostuma küsimusega Islandi suhtest Norra kuningavõimuga. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas Håkon IV Håkonsson oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. Pikaajaline vägivald nõrgestas ''goðorð''{{'}}idel põhinevat poliitilist süsteemi. [[Alþingi]] ja kohalikud ''þing''{{'}}id säilisid, kuid nende võime tagada õiguskorra toimimine vähenes, samal ajal kui vägevate meeste sõjaline ja majanduslik võim kasvas. Norra kuningas suutis sellises olukorras suurendada oma mõju, pakkudes Islandi võimukandjatele toetust ja sekkudes nendevahelistesse konfliktidesse. 13. sajandi keskpaigaks oli mitme Islandi suurvõimukandja huvides saavutada kuningaga kokkulepe, mis aitaks lõpetada aastakümneid kestnud sisetülid. Sturlungite ajastu ja sellele järgnenud Islandi allumine Norra kuningale kujutasid endast pikaajalist poliitilist muutust, mille käigus senine ''goðorð''{{'}}idel põhinev võimukorraldus nõrgenes ning Norra kuninga mõju Islandil suurenes. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. ===Norra võimu alla sattumine=== Islandi sisemiste võimuvõitluste kõrval suurenes 13. sajandi esimesel poolel järk-järgult Norra kuninga mõju. [[Snorri Sturluson]] viibis 1218–1220 Norras ning aitas ära hoida kuninga kavandatud sõjaretke Islandile. 1220. aasta paiku lubas [[Snorri Sturluson]] Norra kuningale [[Håkon IV Håkonsson]]ile ja tema eestkostjale [[Skúli Bárðarson]]ile aidata kaasa sellele, et islandlased tunnustaksid Norra kuninga ülemvõimu. Snorri ei suutnud ega soovinud seda lubadust täielikult ellu viia. Samasuguseid lubadusi andsid hiljem kuningale ka teised Islandi võimukandjad, sealhulgas [[Sturla Sighvatsson]], [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja [[Gissur Þorvaldsson]]. Norra kuningavõim kasutas selliseid suhteid selleks, et siduda Islandi pealikud oma poliitikaga. Pärast Snorri Sturlusoni tapmist [[1241]]. aastal jätkusid Islandil võimuvõitlused. Eriti tähtsaks vastasseisuks kujunes [[Gissur Þorvaldsson]]i ja [[Þórður kakali Sighvatsson]]i võitlus. [[Þórður kakali]] saavutas [[1246]]. aastal [[Haugsnesi lahing]]us võidu ja tema võimu alla sattus suur osa Islandist. 1250. aastal kutsuti Þórður kuninga käsul Norrasse. Ta viibis seal kuninga teenistuses ja talle anti ülesandeid Norra halduses. Samal ajal tegutses Islandil kuninga huvides [[Gissur Þorvaldsson]], kuid ka tema ei olnud valmis kuninga võimu Islandil tingimusteta kehtestama ning 1254. aastal läks ta kuninga kutsel Norrasse. Mõlema mehe puhul püüdis kuningas nende isiklikke huve ja omavahelisi vastuolusid kasutada Islandi üle suurema kontrolli saavutamiseks. Oluline muutus toimus ka Islandi kirikuelus. 1238. aastal olid nii [[Skálholti piiskop]]i kui ka [[Hólari piiskop]]i tool vakantseks jäänud. Skálholti piiskopiks sai norralane [[Sigvarðr Þéttmarsson]]. Hólari piiskopiks oli algul valitud [[Björn Þorvaldsson]], kuid teda ei pühitsetud ametisse. Ta läks [[Rooma]], et taotleda paavsti sekkumist, kuid suri tagasiteel Islandile. Seejärel määras [[Nidarosi peapiiskop]] Hólari piiskopiks norralase [[Bótólfr]]i. Seni olid Islandi piiskopid üldjuhul kohapeal valitud, kuid nüüd nimetas Nidarosi peapiiskop mõlema piiskopkonna etteotsa esimest korda norralased. 1247. aastal sai Hólari piiskopiks omakorda norralane [[Heinrekr Kársson]]. Kirikliku võimu suurem seotus Norra kirikukorraldusega andis Norra kuningale täiendava võimaluse Islandi poliitikasse sekkuda. [[Heinrekr Kársson]] kujunes üheks Norra kuninga olulisemaks toetajaks Islandil. Ta tegutses aktiivselt kuninga poliitiliste eesmärkide nimel ja sattus konflikti [[Þórður kakali Sighvatsson]]iga. Heinrekri vastuseisu tõttu kutsuti Þórður 1250. aastal Norrasse ja 1249. aastal oli Heinrekr juba kuningale esitanud tema tegevuse kohta kaebusi. Kui [[Gissur Þorvaldsson]] 1254. aastal Norrasse läks, jäi Islandil kuninga huvide edendamine suurel määral teiste kuningameeste ülesandeks. 1250ndatel muutus Norra kuninga sekkumine Islandi asjadesse järjest otsesemaks. 1252. aastal saadeti Islandile [[Gissur Þorvaldsson]], [[Þorgils skarði Böðvarsson]] ja [[Finnbjörn Helgason]], kellele kuningas oli andnud ülesande edendada oma võimu Islandil. Nad sattusid vastasseisu Þórður kakali poolehoidjatega. 1255. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusmehe [[Ívarr Englason]]i, kes pidi koos piiskoppide ja teiste kuninga toetajatega veenma islandlasi kuningale makse maksma. Ívarr tegutses eriti Põhja-Islandil. Tema tegevuse tulemusel nõustusid [[Skagafjörður]]i ja [[Eyjafjörður]]i piirkonna ning suure osa Põhjaveerandkonna elanikud kuningale makse maksma. Kuningas ei pidanud siiski saavutatud tulemust piisavaks ning pidas muu hulgas Gissurit ja Þórður kakalit oma eesmärkide ebaõnnestumise eest vastutavaks. Þórður kakali suri Norras 1256. aastal, enne kui tal õnnestus Islandile tagasi pöörduda. Pärast tema surma tõusis kuninga huvide seisukohast oluliseks tegelaseks noor [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud Håkon IV õukondlane ja tema ustav toetaja. Kuningas andis talle kontrolli Þórður kakali endiste võimualade üle. Þorgils saavutas Põhja-Islandil märkimisväärse mõju, kuid sattus seejärel konflikti [[Þorvarðr Þórarinsson]]iga. Þorgils skarði tapeti 1258. aastal. Pärast Þorgilsi surma pöördus kuningas taas [[Gissur Þorvaldsson]]i poole. 1258. aastal nimetas Håkon IV Gissuri [[jarl]]iks ja andis tema käsutusse Lõunaveerandiku, Põhjaveerandiku ja [[Borgarfjörður]]i. Gissur naasis samal aastal Islandile jarajas endale kuninga nimel tugineva võimukeskuse. Tema tegelik poliitika ei olnud siiski alati kooskõlas kuninga huvidega, sest Gissur püüdis eelkõige kindlustada omaenda võimu Islandil. Norra kuningas püüdis samal ajal kasutada Islandi pealike omavahelisi suhteid ja vastasseise enda mõju suurendamiseks. Islandi juhtivad mehed olid Norraga tihedalt seotud, sest nad reisisid sinna, viibisid kuninga õukonnas ning said temalt tiitleid, võimu ja toetust. Vastutasuks oodati neilt kuninga huvide edendamist Islandil. Nii muutusid kohalikud võimuvõitlused üha enam seotuks Norra kuningapoliitikaga. Pikaajalised sisetülid ja suutmatus saavutada püsivat võimutasakaalu lihtsustasid kuninga sekkumist. 1260ndate alguseks oli Norra kuningavõim saavutanud Islandil juba märkimisväärse mõju. [[Hallvarðr gullskór]] saabus [[1261]]. aastal Islandile kuninga saadikuna ja esitas kuninga nõudmised. Gissur oli sunnitud oma varasemaid kuningale antud lubadusi täitma. Talupoegade seas oli vastuseisu kuningale makstavatele maksudele. Samal ajal suurenes surve saavutada kogu Islandi tunnustus Norra kuninga võimule. Kuningavõimu kehtestamine toimus järk-järgult. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud kuningale truudus- ja maksutõotusi. Seda protsessi seostatakse traditsiooniliselt Vana leppega (''[[Gamli sáttmáli]]'', kuigi see nimetus on ajalooliselt keerulisema kujunemislooga ja 1262–1264 sõlmitud kokkuleppeid võib täpsemalt nimetada [[Gissurarsáttmáli]]ks. Tegu ei olnud üheainsa sündmusega 1262. aastal, vaid mitme piirkondliku kokkuleppe ja vandetõotuse jadaga, mille tulemusel tunnustasid islandlased Norra kuninga ülemvõimu. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma Norra kuningale kindlaksmääratud maksu ja täitma talle truuduskohustust. Vastutasuks pidi kuningas austama Islandi seadusi ja tagama rahu. Samuti nähti ette regulaarne laevaühendus Norra ja Islandi vahel ning islandlaste õiguste säilimine Norras. Kokkulepete oluline osa oli vastastikune kohustus järgida kokkulepitud tingimusi. Norra kuningavõimu kehtestamine ei tähendanud Islandi seniste poliitiliste institutsioonide kohest kadumist. [[Alþingi]] jätkas tegevust ning Island säilitas esialgu oma seadused ja suure osa senistest õigusinstitutsioonidest. Muutus seisnes eelkõige selles, et kõrgeim poliitiline võim ei põhinenud enam üksnes Islandi ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil, vaid Norra kuninga ülemvõimul. Islandist sai Norra kuningriigi maksualune maa ning järgnenud aastakümnetel kujundati selle haldus- ja õiguskorraldus järk-järgult Norra kuningavõimuga tihedamalt seotuks. Aastaid 1262–1264 võib pidada Islandi vaba riigi poliitilise korra lõpuks, kuid Norra kuningavõimu täielik institutsionaalne kinnistumine toimus järk-järgult ka järgnevatel aastakümnetel. Mõnes käsitluses seostatakse ülemineku lõppu ka uue kuningliku seadustiku [[Jónsbók]]i vastuvõtmisega 1281. aastal. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== === Norra võimu alla minek === Sturlungite ajastu lõpuks oli Islandi senine poliitiline kord oluliselt nõrgenenud. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud järk-järgult truudusvande Norra kuningale [[Håkon IV]]-le ja tema pojale [[Magnus VI]]-le. Sellega läks Island Norra kuninga võimu alla ja sellest sai Norra kuningriigi maksualune maa. Tegu ei olnud üheainsa lepinguga, vaid piirkondade kaupa sõlmitud kokkulepete ja antud truudusvannetega. 1264. aastaks oli Islandi vaba riigi senine riigikord lõplikult lõppenud. 1262.–1264. aasta kokkulepete tähistamiseks on traditsiooniliselt kasutatud nimetust "[[Gamli sáttmáli|Gamli sáttmáli]]", kuid säilinud tekstide dateeringu ja autentsuse üle on teadlased vaielnud ja seda nimetust on kasutatud eri ajastute kokkulepete kohta. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma kuningale maksu ja hoiduma vaenutegevusest tema vastu. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja kehtiva õiguse ning kaitsma islandlaste õigusi. Samuti nähti ette islandlaste kaubandus- ja pärimisõiguste säilitamine Norras ning kuninga kohustus tagada ühendus Islandi ja Norra vahel. Lepingu traditsioonilise tõlgenduse järgi lubati Islandile ka iga-aastast laevaühendust, kuid seda kohustust hiljem piisavalt ei täidetud Traditsiooniliselt seostatakse nende kokkulepetega kohustust, et iga talupoeg, kes on kohustatud maksma Alþingile sõitmise toetuseks kogutavat maksu (''[[þingfararkaup]]''), tasuma ka kuningale iga-aastast maksu. Selle suuruseks määrati algselt 8 küünrat Islandi rahasüsttemi järgi. Rahaühik küünar (''alin'') vastas algselt ühe [[küünar|küünra]] villase riide väärtusele. Pärast "Jónsbóki" vastuvõtmist 1281. aastal tõsteti see maks 10 küünrale. Samas seaduseraamatus määrati ka ''þingfararkaup''{{'}}i suuruseks 10 küünart. Uusi makse ei tohtinud kehtestada. Lisaks kohustusid islandlased täitma muid kuninga alamate kohustusi. Vastutasuks lubati islandlastele, et neid ei sunnita ilma erilise põhjuseta Norrasse kohtu ette ilmuma. Erandiks olid inimesed, kelle Islandi [[Alþingi]] oli maalt välja saatnud. Samuti lepiti kokku, et Islandi tähtsamad ametikohad, sealhulgas seadusekuulutaja (hiljem ''[[lögmaður]]'') ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}i amet, antakse võimaluse korral islandlastele. Praktikas nimetati neile ametikohtadele enamasti juhtivate suguvõsade liikmeid, eriti neid, kes olid varem kuulunud ''[[goði]]''{{'}}de hulka või pärinud nende võimupositsioonid. Kokkulepetes nähti ette ka see, et igal aastal pidi Islandile saabuma kuus meresõidukõlblikku laeva. Islandlaste pärandvara Norras pidi jääma nende õigetele pärijatele, sõltumata sellest, kui kaua pärandi vastuvõtmisega aega läheb. Samuti kaotati ''[[landaurar]]'', Norras sadamasse saabumisel võetav tasu (½ marka ehk 8 loodi hõbedat), ja islandlastele lubati Norras selliseid õigusi, nagu neil oli seal varem kõige soodsamal ajal olnud. Kuningas pidi tagama islandlastele rahu ja nende endi seaduste kehtimise. Islandlased kohustusid jääma kuningale truuks seni, kuni kuningas ja tema järglased täitsid kokkulepitud tingimusi; nende rikkumise korral võisid islandlased oma truuduskohustusest vabaneda. Need tingimused on säilinud keskaegsete kokkulepete traditsioonilises tekstis, mille kujunemise ja dateeringu suhtes on allikakriitilisi probleeme. Kuningas ei täitnud neid tingimusi. Laevad jäid sageli saabumata ning ''[[sýslumaður]]''{{'}}id ja seadusekuulutajad olid sageli välismaalased. Kuninga maksukogujad ja väejuhid (''hirðstjóri''{{'}}d), olid samuti sageli välismaalased ning võisid peale selle olla korrumpeerunud ja tegelda väljapressimisega. === Haldus ja õigus === Norra kuningavõimu kehtestamise järel hakati Islandi senist ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil põhinevat poliitilist korraldust järk-järgult asendama kuningliku haldusega. Seniste kohalike võimukeskuste asemele kujunesid kuninga ametnike hallatavad piirkonnad ning senist ''[[þing]]''{{'}}idel põhinenud haldus- ja kohtukorraldust hakati asendama ''[[sýsla]]''{{'}}de süsteemiga. Muutus ei toimunud korraga, vaid kujunes välja järgnevate aastakümnete jooksul. [[Gissur Þorvaldsson]]i surmaga [[1268]]. aastal lõppes Islandi [[jarl]]ivõimu ajastu, sest pärast teda ei määratud Islandile enam uut jarli. Kuningavõimu tugevnemisega kadus järk-järgult ka kohalike ''[[goði]]''{{'}}de poliitiline võim. 1270ndatel kujunes välja süsteem, milles kohalikku haldust korraldasid kuninga ametnikud, eelkõige ''[[hirðstjóri]]''{{'}}d ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}id. [[Alþingi]] säilis, kuid selle ülesanded ja korraldus muutusid. See jätkas tegevust kohtu- ja seadusandliku koguna, kuid tegutses nüüd kuningavõimu raamistikus. [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda säilitas seadusandlikud ülesanded, kuid selle koosseis ja roll erinesid vaba riigi aegse Lögrétta omast. Seniste ''goði''{{'}}de asemel hakkasid Lögréttasse kuuluma kuningavõimu ajal ametisse määratud ''[[lögréttumaður]]''{{'}}id. Norra kuningavõimu kehtestamisega hakati Islandi senist "[[Grágás]]il" põhinenud õiguskorraldust asendama Norra õigusest lähtuvate seadustega. Esimene uus kuninglik seaduseraamat oli "[[Járnsíða]]". [[Sturla Þórðarson]] osales tõenäoliselt selle koostamises. Ta tõi selle seaduseraamatu [[1271]]. aastal Norrast Islandile. "Járnsíða" võeti Islandil vastu järk-järgult aastatel 1271–1273. See põhines suurel määral Norra õigusel ning pidi asendama vaba riigi aegse "Grágási", kuid tekitas islandlastes vastuseisu, sest uued õigusnormid erinesid oluliselt varasemast Islandi õigusest. Sturla Þórðarson oli [[Norra]]s kuningas [[Magnus Lagabøte]] juures ning sai tema usaldusisikuks, [[skald]]iks ja saagakirjutajaks. Pärast kuningas Håkon IV surma [[1263]]. aastal kirjutas Sturla kuninga elust teose "[[Hákonar saga Hákonarsonar]]". Hiljem kirjutas ta ka Magnus Lagabøte valitsemist käsitleva saaga. Alþingi tegevust juhtisid pärast Islandi allutamist Norra kuningale kuninga nimetatud ''[[lögmaður]]''{{'}}id. Amet kujunes välja vaba riigi aegse ''lögsögumaður''{{'}}i ehk seadusekuulutaja ameti põhjal. ''Lögmaður'' oli Islandi kõrgeim õigusametnik. [[Sturla Þórðarson]] sai [[1272]]. aastal kogu Islandi ''lögmaður''{{'}}iks ja jäi sellesse ametisse kuni 1277. aastani. Siis jagati Island kaheks ''[[lögdæmi]]''{{'}}ks. Lõuna- ja Ida-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks sai [[Jón Einarsson]] ning Põhja- ja Lääne-Islandi ''lögmaður''{{'}}iks Sturla Þórðarson. Sturla jäi sellesse ametisse kuni [[1282]]. aastani. "Járnsíða" aegse Alþingi koosseisu kuulusid ''[[sýslumaður]]''{{'}}ite nimetatud ''nefndarmaður''{{'}}id. Neid oli 140 ja nende hulgast määras ''lögmaður'' (või kaks ''lögmaður''{{'}}it) Lögréttasse 36 meest. "Jónsbókiga" muudeti seda korda: alates 1281. aastast nimetasid ''[[sýslumaður]]''{{'}}id Alþingile ''nefndarmaður''{{'}}iteks 84 talupoega , kelle hulgast määrasid kaks ''[[lögmaður]]''{{'}}it 36 meest Lögréttasse. Kuningavõimu algatatud seadused vajasid Alþingi heakskiitu ja Lögrétta vastu võetud seadused kuninga kinnitust. [[Magnus Lagabøte]] jätkas Norra kuningriigi õiguskorralduse ühtlustamist. "[[Jónsbók]]" koostati Járnsíða puuduste parandamiseks ja Islandi olude paremaks arvestamiseks. Selle tõid Norrast Islandile kuninga esindajad [[1280]]. aastal. Jónsbók võeti [[Alþingi]]l muudatustega vastu [[1281]]. aastal. [[Jón Einarsson]]i järgi, kes oli üks selle Islandile toonud kuninga esindajatest, hakati seda peagi nimetama "Jónsbókiks". See jäi Islandi peamiseks seaduseraamatuks väga pikaks ajaks ja kujundas Islandi õiguskorraldust kuni varauusajani. Raamatu tekst on säilinud. Selle sätted käsitlevad muu hulgas makse ja muid kohustusi kuninga ees. Maksukorraldus muutus. Kuninga maksuks määrati 10 küünart senise 8 küünra asemel. Ka ''[[þingfararkaup]]''{{'}}i suuruseks kehtestati 10 küünart. Maksu võis tasuda ka Islandil tavapärastes kaupades, sealhulgas villases riides, villas ja nahkades. === Kaubandus ja laevaühendus === Norra võimu alla minekuga muutusid ka Islandi väliskaubanduse tingimused. Island sõltus suurel määral ühendusest Norraga, sest kõiki vajalikke kaupu ei suudetud ise toota. Norra kuninga ja islandlaste kokkulepetes oli ette nähtud regulaarne laevaühendus, kuid seda kohustust järjepidevalt ei täidetud. 1262. aasta kokkuleppe kohaselt pidi kuningas tagama, et järgneva kahe aasta jooksul purjetaks Norrast Islandile kuus kaubalaeva; pärast seda tähtaega pidid kuningas ja "parimad islandlased" (''bestu menn'') iga-aastases laevade arvus omavahel kokkuleppele jõudma. Vaba riigi ajal sõitsid Islandile Norra eri sadamatest kaupmehed, kes kauplesid suhteliselt vabalt. Pärast Islandi allutamist Norra kuningale hakkas kuningavõim käsitama Islandiga kauplemist üha enam kuningliku eesõigusena. Eesmärk oli koondada kaubandus kuninga kontrolli alla ja saada sellest tollide ja muude maksude kaudu tulu. 1294. aastal määras Norra kuningas [[Bergen]]i ametlikult Põhja-Atlandi saarte, sealhulgas Islandi peamiseks kaubandussadamaks. Praktikas tähendas see, et Islandi ja Norra vaheline kaubandus koondus üha enam Bergeni kaudu toimuvasse kaubandussüsteemi. 13. sajandi lõpuks oli Bergenist saanud Islandi peamine kaubanduspartner ja vahenduskeskus. Island sõltus suurel määral väliskaubandusest, sest teravilja, puitu, metalli ja paljusid muid vajalikke kaupu tuli sisse vedada. Samal ajal muutus laevaühendus Norraga ebaregulaarseks. Et laevaliiklust ja kaubandust hakkasid üha enam korraldama Norra kuningavõim ja Norra kaupmehed, vähenes islandlaste võimalus mõjutada väliskaubanduse tingimusi ja kaubandussidemete korraldust. See suurendas Islandi sõltuvust Norra kaudu toimuvast kaubavahetusest ning muutis saare varustamise ebaregulaarse laevaühenduse poolt haavatavamaks. 14. sajandil muutus laevaühendus veelgi ebakindlamaks. Traditsiooniliste andmete kohaselt saabus 1324. aastal Islandile üks laev, 1326. aastal ei saabunud ühtegi, 1333. aastal saabus üks, 1350. aastal ei saabunud ühtegi ja 1375. aastal samuti mitte ühtegi. 1324. aastal saabus laeval koos teiste reisijatega Islandile ka [[Hólari piiskop]] [[Lárentíus Kálfsson]]. 1326. aastal jäi laevade puudumise tõttu Hólari piiskopkonnas isegi veinist puudu ja allikate kohaselt tuli seetõttu jumalateenistustel veini asemel muid lahendusi kasutada. Hiljem laevaühendus siiski taastus ja 1340ndatel saabus Islandile mõnel aastal märksa rohkem Norra laevu. ===Kiriku võimu tugevnemine=== [[Pilt:Iceland Virgin Retable 1300s.JPG|pisi|Islandi tiibaltar [[Neitsi Maarja]] kujutisega. Umbes 1275–1300]] Pärast Islandi minekut Norra kuninga võimu alla tugevnes märgatavalt ka kiriku iseseisev võim. Islandil tegutsesid endiselt kaks piiskopkonda ([[Skálholti piiskopkond]] ja [[Hólari piiskopkond]]), kuid suhted kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahel muutusid üha pingelisemaks. Piiskopid püüdsid kirikut ilmalikust mõjust vabastada ning laiendada oma kontrolli kirikuvara, vaimulike ja kiriklike õigusküsimuste üle. Et piiskopid ei kuulunud enam [[Lögrétta]] koosseisu, keskendusid nad kiriku majandusliku ja õigusliku iseseisvuse tugevdamisele. [[Skálholti piiskop]] [[Árni Þorláksson]] [1269–1298], kelle hüüdnimi oli ''Staða-Árni'' 'Kirikumõisate Árni', sai selles protsessis keskseks tegelaseks. Tema tegevuse algusaastatel toetas teda kuningas [[Magnus VI Lagabøte]], kes suri 1280. 1275. aastal õnnestus Árnil kehtestada uus kiriklik õiguskoodeks ''[[kristinréttur]]'', mis suurendas märkimisväärselt piiskoppide võimu. See reguleeris muu hulgas abielu-, pärimis- ja kõlblusküsimusi ning laiendas kirikukohtute pädevust valdkondadesse, mis olid varem kuulunud peamiselt ilmaliku õiguse alla. Samuti kinnitati selles vaimulike tsölibaadikohustus, kuigi praktikas ei kadunud vaimulike kooselu naistega kohe. Kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahelist võitlust kirikute ning nende varade kontrolli üle nimetatakse ''[[staðamál]]''{{'}}iks. Konflikti keskmes olid ''[[staður]]''{{'}}id ehk kirikumõisad. Paljud kirikud olid rajatud suurmaaomanike maadele ja nende asutajad või pärijad olid säilitanud õiguse kasutada osa kirikute tuludest. Piiskopid püüdsid aga saavutada kirikute ja nende varade täielikku allutamist kiriklikule võimule. Võitlus algas juba 12. sajandi lõpul piiskop [[Þorlákur Þórhallsson]]i ajal, kuid jõudis haripunkti Árni Þorlákssoni reformide käigus. Kiriklike sanktsioonide, poliitilise surve ja kuningavõimu toetuse abil anti kirikumõisad järk-järgult ilmalike omanike käest kiriku kontrolli alla. Sama poliitikat viis oma piiskopkonnas ellu [[Hólari piiskop]] [[Jörundur Þorsteinsson]] (1267–1313). Konflikt lahenes 1297. aastal [[Ögvaldsnesi kokkulepe|Ögvaldsnesis sõlmitud kokkuleppega]], mis saavutati Hólari piiskopi [[Jörundur Þorsteinsson]]i ja Norra kuninga [[Eirik Magnusson]]i osalusel. Selle järgi jäid ilmalike omanike valdusse need kirikumaavaldused, mille tuludest kuulus neile vähemalt pool, ülejäänud läksid piiskoppide kontrolli alla. Kokkulepe tugevdas kiriku sõltumatust ilmalikest võimukandjatest ning kujunes oluliseks etapiks kiriku ja suurmaaomanike pikaajalise vastasseisu lõpetamisel. Selle üks tagajärg oli preestrite ametisse nimetamise allutamine piiskoppide kontrollile. Samuti laienes kirikukohtute pädevus märgatavalt: nende võim ei piirdunud enam üksnes vaimulike ja kirikuvaraga seotud küsimustega, vaid hõlmas ka abielu- ja kõlblusasju. Et selliste rikkumiste eest määrati sageli suuri rahatrahve, hakati neid leevendama erandlubade ehk [[dispensatsioon]]ide ja [[indulgents]]ide abil. Indulgentsid võeti Islandil kasutusele 1275. aastal ning neist kujunes aja jooksul üks kiriku tähtsamaid tuluallikaid. 14. sajandi alguseks oli Islandi kirik kujunenud üheks maa olulisemaks majanduslikuks ja poliitiliseks jõuks. Kiriku valdusesse koondus palju maad ja muud vara ning piiskoppide mõju ulatus kaugemale usuelust, hõlmates ka abielu-, pärimis- ja moraaliküsimusi. Kiriku rikkus põhines maavaldustel, rendituludel, kümnisel, trahvidel, pärandustel ja muudel kiriklikel tuludel, mis andsid talle tugeva majandusliku aluse. 14. sajandi alguses Islandi kiriklik ja vaimulik elu elavnes. Seda perioodi seostatakse muu hulgas mitme silmapaistva piiskopiga, eelkõige Hólari vaga ja õpetatud piiskopi [[Lárentíus Kálfsson]]iga [1324–1331]. Rajati kaks uut kloostrit ja tugevnes [[Guðmundur Arason]]i austamine pühakuna. === Ilmaliku võimu koondumine === Ka ilmalikus valitsemises ilmnesid allakäigu märgid. Mõned suguvõsad koondasid enda kätte märkimisväärse jõukuse ja mõjuvõimu. Nii tõusid esile näiteks [[Vatnsfirðingid|Vatnsfirðingite]] suguvõsa ning [[Björn Jórsalafari]], [[Loftur Guttormsson]] ja [[Björn Þorleifsson]] (suri 1467). Björn Jórsalafari tütar [[Kristín Björnsdóttir]] (hüüdnimega Vatnsfjarðar-Kristín) oli Björn Þorleifssoni ema. Björn Þorleifsson abiellus [[Loftur Guttormsson]]i tütre [[Ólöf Loftsdóttir]]iga, sidudes kaks vägevat suguvõsa. Paistab, et nad tegutsesid enamasti üheskoos kuninga ametnikega, mitte nende vastu. Mitmed neist, sealhulgas Björn Þorleifsson ise, täitsid ka kuninga 'määratud ''[[hirðstjóri]]'' (asehalduri) ametit. Just selles rollis hukkus Björn Þorleifsson 1467. aastal. Ta tapeti [[Rifil Snæfellsnes]]il inglise kaupmeeste poolt. See vallandas Taani-Norra ja Inglismaa vahelise pikaajalise konflikti, mis Islandi ajaloos kannab [[inglaste sajand]]i nime.<ref> [https://www.historytoday.com/archive/feature/icelands-english-century Iceland's English Century], History Today.</ref> ===Muutused=== Norra kuninga võimu kehtestamisega muutus Islandi poliitiline ja ühiskondlik korraldus järk-järgult. Kuningavõim tõi Islandile püsivama täidesaatva halduse, regulaarse maksustamise ja Norra kuningriigi õiguskorraldusega seotud seadused. Seetõttu vähenes kohalike võimukandjate poliitiline iseseisvus ja Islandi valitsemine muutus varasemast tsentraliseeritumaks. Samal ajal säilisid Alþingi ja mitmed Islandi enda poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, nii et kohalik autonoomia täielikult ei kadunud. 13. ja 14. sajandil toimusid muutused ka Islandi ühiskondlikus ja majanduslikus korralduses. Suurmaaomanikud ja kirik suurendasid oma maaomandit ja rentnike arv kasvas. Järk-järgult kujunes välja mõisamajandusele sarnane tootmisviis, milles üha suurem osa põllumajandustoodangust põhines rentnike tööl. Norra kuninga maksude ja muude kohustuste korrapärase kogumise vajadus aitas sellele arengule kaasa, kuid maa ja majandusliku võimu koondumine oli pikemaajaline protsess, mis oli alanud juba enne Islandi allutamist Norra kuningale. == Taani võimu aeg (1380–1918) == 1380. aastal ühendati Norra (koos Islandiga) ja Taani ühise kuninga [[Olav IV]] võimu alla. See personaalunioon kestis kuni 1814. aastani. Kiriku juhtkond muutus üha ilmalikumaks. Islandi [[annaalid]]es sagenesid teated kirikutegelaste võimuvõitlusest, kõlvatust käitumisest ja ahnusest. Piiskoppide hulgas oli palju välismaalasi, näiteks Taanist pärit [[Jón Gerreksson]], kes oli varem olnud [[Uppsala peapiiskop]], kuid sealt ametist tagandatud. Hólari eriti võimujanuliste piiskoppide [[Ólafur Rögnvaldsson]]i [1459–1499] ja [[Gottskálk Nikulásson]]i (suri 1520) ning Skálholti piiskopi [[Stefán Jónsson]]i [1491–1518] ajal jõudsid kuritarvitused haripunkti. [[1513]]. aastal püüdsid Islandi pealikud piiskoppide võimu piirata. 26 pealikku koostasid nn [[Leiðarhólmi otsus]]e ([[Leiðarhólmsskrá]]), kuid ettevõtmine ebaõnnestus, sest see ei leidnud toetust ei ülejäänud elanikkonna ega kuninga esindaja poolt. [[Pilt:Hekla (A. Ortelius) Detail from map of Iceland 1585.jpg|pisi|Detail [[Abraham Ortelius]]e 1585. aasta Islandi kaardilt, millel on kujutatud purskavat [[Hekla]] vulkaani]] Üks peamine põhjus, miks Island sel ajajärgul alla käima hakkas, olid korduvad loodusõnnetused: [[maavärin]]ad, [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], ikaldused ja epideemiad. Kõige rängem neist oli ''[[svartidauði]]'', katkuepideemia aastatel 1402–1404. Traditsiooniliselt on Islandi ajalookirjutuses hinnatud, et see nõudis kuni kahe kolmandiku elanikkonna elu. Uuemad uurimused on seda hinnangut siiski oluliselt allapoole korrigeerinud: [[Gunnar Karlsson]]i ja [[Helgi Skúli Kjartansson]]i 1994. aasta uurimuse ning [[Chris Callow]]' ja [[Charles Evans]]i 2016. aasta analüüsi kohaselt jäi tegelik suremus tõenäoliselt 25–45% vahele, võib-olla isegi alla 25%.<ref>Chris Callow, Charles Evans. The mystery of plague in medieval Iceland. – ''Journal of Medieval History'', 2016, 42 (2).</ref> Seega oli rahvaarvu langus tõenäoliselt tagasihoidlikum, kui eeldab vanem, laialdaselt tsiteeritud hinnang "umbes 25 000–30 000 inimeseni". 15. sajandi jooksul rahvaarv küll taas kasvas, kuid kahanes uuesti suure katku (''[[plágan mikla]]'') ajal aastatel 1493–1494. Ka selle epideemia suremust hinnatakse tänapäeval mõõdukamaks (umbes 25–45%) kui varasemas ajalookirjutuses. Selliste katastroofide ja kehva valitsemise tagajärjel hävis suur osa varasemast jõukusest ja ainelisest kultuurist. Kui islandlaste endi kaugkaubandus ja kaubalaevandus 12.–13. sajandil taandus, suurenes Norra kaupmeeste roll ning hiljem läks Islandi väliskaubandus üha enam välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Kuningad hakkasid käsitama Islandit tuluallikana, mida tuleb maksimaalselt ära kasutada. 15. sajandi alguses sattus Islandi kaubandus peamiselt Inglise kaupmeeste ja [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] kontrolli alla. Peale selle läks oluline osa kalandusest ja sellest saadavast tulust välismaiste kaupmeeste kontrolli alla. Hansa kaupmehed rajasid 1500. aasta paiku Islandile tugipunkte ja kasutasid islandlasi vähetasustatud tööjõuna. ===Reformatsiooniaeg (1550. aastast)=== [[Pilt:Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg|pisi|[[Abraham Ortelius]]e Islandi kaart. Umbes 1590]] Katoliku kirik oli islandlaste teadvusse sügavalt juurdunud. Kui piiskopid olid islandlased, olid nad tähtsaimate võimukandjatena ka vastukaal välismaistele ametnikele. Sellepärast põrkus [[reformatsioon]] suure osa islandlaste tugevale vastuseisule. Reformatsiooni varajasteks märkideks Islandil on traditsiooniliselt peetud preester [[Jón Einarsson]]i jutlust Skálholti kirikus umbes 1530. aastal (selle loo ajalooline usaldusväärsus on teadlaste seas vaieldav), [[Oddur Gottskálksson]]i salaja tehtud Uue Testamendi tõlget ning [[Gissur Einarsson]]i tagasipöördumist Hamburgist. Gisurr oli Hamburgis õppimise ajal saanud mõjutusi luterlusest ja pooldas salaja reformatsiooni. [[1539]]. aastal, kui Skálholti piiskop [[Ögmundur Pálsson]] oli kõrge ea ja halvenenud nägemise tõttu oma ametist loobumas, soovitas ta Gisurri oma järglaseks. Kuningas kinnitas Gisurri Ögmunduri järglaseks 1540. aastal. Kuigi tema ametiaeg algas siis, pühitseti ta Skálholti piiskopiks alles 1542. aastal Kopenhaagenis. Ögmundur ja Hólari piiskop [[Jón Arason]] olid aga reformatsiooni vastu. [[1541]]. aastal saabus Islandile Taani kuninga saadik koos sõduritega ning Ögmundur võeti kinni ja viidi Taani. Ta suri teel Kopenhaagenisse. See võimaldas Gisurril Skálholti piiskopkonnas reformatsiooni edendada, kuid luterlus ei levinud kohe kogu Islandile. Hólari piiskopkond jäi endiselt katoliiklikuks ja seda juhtis Jón Arason. Gisurr Einarsson suri [[1548]]. aastal. Tema järglaseks valiti luterlane [[Marteinn Einarsson]], kes pühitseti piiskopiks [[1549]]. aastal Kopenhaagenis. Jón Arason püüdis seejärel taastada katoliku kiriku mõju ja sattus üha teravamasse vastasseisu Taani kuninga ja tema toetajatega. Ta võttis oma kontrolli alla suure osa Islandi kiriklikust elust ja püüdis taastada katoliiklikku korda. [[1550]]. aastal võeti Jón Arason koos oma kahe poja, Ari ja Björniga vangi ja nad hukati [[7. november|7. novembril]] Skálholtis pea maharaiumise teel. Jón Arasoni hukkamist on traditsiooniliselt peetud Islandi reformatsiooni otsustavaks pöördepunktiks. Pärast Jón Arasoni surma kõrvaldati organiseeritud vastupanu reformatsioonile ja [[1552]]. aastal võeti ka Hólari piiskopkonnas vastu luterlik kirikukord. Sellega oli reformatsiooni institutsionaalne põhietapp Islandil lõpule jõudnud, kuid luterluse tegelik juurdumine ühiskonnas kestis veel aastakümneid. Hólari piiskop [[Ólafur Hjaltason]] andis [[1555]]. aastal välja evangeelse kirikukäsiraamatu ja [[lauluraamat]]u ning jumalateenistusi hakati pidama protestantliku korra kohaselt. Reformatsiooni kinnistamisel etendasid hiljem olulist osa Skálholti piiskopid [[Gísli Jónsson]] ([[1558]]–[[1587]]) ja [[Oddur Einarsson]] ([[1589]]–[[1630]]) ning eelkõige Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]] ([[1571]]–[[1627]]). Guðbrandur andis usinal välja islandikeelset vaimulikku kirjandust. [[1584]]. aastal ilmus tema toimetatud Islandi esimene täielik [[piiblitõlge]]. Reformatsioonijärgsetel aastakümnetel ilmus islandi keeles ka arvukalt [[lauluraamat]]uid, kirikukäsiraamatuid ja muud vaimulikku kirjandust. Kirikukorralduse aluseks oli esmalt [[1537]]. aastal Taanis välja antud kirikukorraldus, mida Islandil hakati rakendama järk-järgult. [[1607]]. aastal anti välja muudetud ja täiendatud Taani kirikukorraldus. Ilmalik valitsemine ja seadusandlus jätkusid suuresti varasemate institutsioonide kaudu, kuigi need allusid nüüd Taani kuninga võimule. === Taani kaubandusmonopoli aeg (1602–1786) === [[Pilt:1761_Homann_Heirs_Map_of_Iceland_"Insulae_Islandiae"_-_Geographicus_-_Islandiae-hmhr-1761.jpg|pisi|Islandi haldusjaotus 1761. aastal]] 17. sajandi alguses hakati Islandi suhtes ajama [[merkantilism|merkantilistlikku]] majanduspoliitikat, mille keskne osa oli Islandiga kauplemise ainuõiguse andmine piiratud ringile Taani alamatele. Selle eesmärk oli muuta tagasihoidliku mahuga Islandi kaubandus majanduslikult tasuvaks ja samal ajal vältida kuritarvitusi, mis olid varem tulenenud islandlaste sõltuvusest väliskaupmeestest. Süsteemi eeldatavad eelised olid järgmised: *kroon sai kindla tulu kaubandusõiguse eest makstavate tasude näol; *kaupmehed ei pidanud taluma nii suurt konkurentsi, et meresõidu- ja kaubanduskulud ei oleks end ära tasunud; *islandlastele pidi olema tagatud regulaarne kaubandusühendus, vajalike kaupade varustuskindlus (nii koguse kui ka kvaliteedi poolest) ja võimalus oma toodangut müüa.<ref>Jón Jónsson 1895: 537.</ref> Kaubandusmonopoli suurim oht seisnes siiski selles, et kaupmehed võisid konkurentsi puudumist enda huvides ära kasutada. 20. aprillil 1602 andis kuningas [[Christian IV]] [[Kopenhaagen]]i, [[Helsingør]]i ja [[Malmö]] kodanikele privileegikirja, millega neile anti ainuõigus Islandiga kauplemiseks väikese tasu eest kroonile. (Juba 1603. aastal tegeles Islandi- kaubandusega [[Islandske Kompagni]]. 1619. aastal korraldati kompanii tegevus ümber ja sellele anti uued privileegid. Alates 1620. aastast oli Islandi-kaubandus lubatud ainult Kopenhaageni kaupmeestele.)<ref>Bjørn Teitsson 1977: 90. Vt ka: Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund: Ekonomisk-historiska föreningen 1983.</ref> Algses privileegikirjas põhjendas kuningas seda otsust sellega, et välismaised kaupmehed olid Islandi kaubandusest märkimisväärset kasu saanud ning nüüd pidid sellest eelisest osa saama eelkõige tema enda alamad, kellel olevat piisavalt laevu ja kaupu sellise ettevõtmise korraldamiseks.<ref>Jónsson 1895: 539.</ref> Islandlaste kaitseks kaupmeeste võimalike kuritarvituste eest sätestati, et kaupmehed peavad varustama Islandit heade, võltsimata ja riknemata kaupadega ning rikkumiste korral vastutama selle eest kuninga ees. Samuti ei tohtinud nad kaupade hindu omavoliliselt tõsta, vaid pidid müüma neid senise Islandi tava kohaselt. Kasutada tuli Islandi küünart, mõõte ja kaalusid ning kõik kaupmeeste ja islandlaste vahelised vaidlused tuli lahendada [[Alþingi]]l.<ref>Jónsson 1895: 540. Vt ka: ''Lovsamling for Island'', I kd, lk 139–141.</ref> Kuigi islandlaste huvid olid paberil hästi kaitstud, olid nad konkurentsita tegutsevate kaupmeeste omavoli ees suuresti kaitsetud. ==="Türklaste" röövretk=== {{Vaata|Tyrkjaránið}} 1627. aasta suvel korraldasid Põhja-Aafrika [[korsaar]]id Islandile rüüsteretke, mida Islandi ajaloos tuntakse nimega ''[[Tyrkjaránið]]'' 'türklaste röövretk'. Ründajaid oli kahest korsaarikeskusest: üks rühm lähtus [[Salé]]st Marokos ja teine [[Alžiir]]ist. Salé rühm, mida juhtis Hollandi päritolu korsaar [[Jan Janszoon]] ehk [[Murat Reis]], maabus [[20. juuni]]l [[1627]] [[Grindavík]]is, võttis inimesi vangi ja rüüstas asulat, kuid ei suutnud [[Bessastaðir]]it vallutada ja läks Salésse tagasi. Alžiiri rühm ründas juuli alguses [[Austfjirðir]]i piirkonda ja [[16. juuli]]l [[Vestmannaeyjar]]it, kus rüüstati [[Heimaey]]d kolm päeva. Kokku võeti rüüsteretkedel vangi umbes 400 inimest ja tapeti umbes 30–50 inimest. Vangid viidi Põhja-Aafrikasse ja müüdi orjadeks. Osa neist vabastati hiljem lunaraha eest, kuid enamik ei pöördunud Islandile tagasi. Sündmuse üks tähtsamaid kaasaegseid allikaid on Vestmannaeyjari pastori [[Ólafur Egilsson]]i vangipõlvelugu. Nimetus ''Tyrkjaránið'' ei tähenda, nagu ründajad oleksid olnud türklased: Põhja-Aafrika moslemeid ja korsaare nimetati tol ajal türklasteks. === Absoluutse monarhia aeg === ====Absoluutse momarhia kehtestamine==== 13. oktoobril 1660 tunnistasid seisused Taani kuninga võimu pärilikuks, lõpetades senise korra, mille järgi kuninga valis aadlikest koosnev riiginõukogu. 1661. aastal kehtestati Taani ja Norra kuninga [[Frederik III]] valitsetud [[Taani-Norra riik|Taani-Norra riigis]] [[absoluutne monarhia]]: seisused andsid seisused kuningale vandega praktiliselt piiramatu võimu. See ei olnud enam piiratud seisuste kogude ega riiginõukoguga.<ref name="eirikur">Eiríkur Þ. Einarsson. [https://eirikur.is/minnisvardar/vesturland/kopavogur-minn/?utm Kópavogur].</ref> Samal aastal kehtestati absoluutne monarhia ka Norras. Et Frederik III oli Taani ja Norra kuningas ja Island oli Norra krooni all olev maa, sooviti saada ka islandlastelt tunnustus tema absoluutsele kuningavõimule. 1662. aasta kevadel saabusid Islandile kirjad, milles nõuti esindajate saatmist Alþingile, et nad tunnustaksid Frederik III-t päriliku kuningana.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Neis kirjades ei mainitud absoluutse monarhia kehtestamist.<ref name="eirikur" /><ref name="visinda" /> Alþingi esindajad märkisid seepeale, et eraldi päriliku kuninga tunnustamine pole vajalik, sest Island kuulus Norra kuningriiki, mis oli juba pärilik monarhia.<ref name="visinda">[https://www.visindavefur.is/svar.php?id=61371&utm Hvers vegna var Kópavogsfundurinn haldinn og hver var tilgangurinn með honum?], Vísindavefurinn, 8.12.2012.</ref> Samal aastal saadeti Islandile kuninga esindaja, Islandi [[läänimees]] [[Henrik Bjelke]]. Kuninga korralduse kohaselt pidi ta saama islandlastelt truudusvande Frederik III-le ja tema pärijatele.<ref name="eirikur" /> Bjelke laev viibis kolm nädalat, ja kui tema laev tema laev [[Skerjafjörður]]is maabus, oli [[Alþingi]] koosolek juba lõppenud, mistõttu ei saanud ta kavandatud toimingut seal läbi viia.<ref name="eirikur" /> Esimese asjana saatis ta 12. juulil ametnikele kirja, käskides neil ilmuda 26. juuliks [[Bessastaðir]]isse.<ref name="eirikur" /> Pühapäeval, 27. juulil pidid vanded olema alla kirjutatud.<ref name="eirikur" /> ''Lögmaður'' [[Árni Oddsson]] kutsus aga kohtu- ja rahvakoosoleku [[Kópavogur]]isse kokku alles 28. juuliks.<ref name="eirikur" /> On viiteid sellele, et Árni Oddsson ja piiskop [[Brynjólfur Sveinsson]] püüdsid kaitsta maa vanu õigusi.<ref name="eirikur" /> [[Vallholti annaalid|Vallholti annaal]]i teatel oli sel päeval selge ja päikesepaisteline ilm.<ref name="eirikur" /> [[Kópavoguri þing|Kópavoguri ''þing''{{'}}il]] ([[Kópavogsfundinn]]) andsid Islandi esindajad [[Frederik III]]-le ja tema pärijatele truudusvande ning tunnustasid teda päriliku isanda ja absoluutse suveräänina (''erfðaherra'' ja ''absolut soverejn'').<ref name="eirikur" /> Kópavoguri ''þing''{{'}}il andis truudusvande ja kirjutas sellele alla 109 meest.<ref name="eirikur" /> Nende hulgas olid mõlemad Islandi piiskopid, mõlemad ''[[lögmaður]]''{{'}}id, 42 pastorit ja praosti, 17 ''[[sýslumaður]]''{{'}}it ja 43 ''[[lögréttumaður]]''{{'}}it ja talupoega, samuti ülemaalise ''þing''{{'}}i kirjutaja (''landþingsskrifari''), endise kloostrivara haldur (''klausturhaldari'') ja habemeajaja (''bartskeri'').<ref name="eirikur" /> [[Fitja annaalid|Fitja annaal]]i teatel järgnes pidusöök ja ööni kestnud pidu.<ref name="eirikur" /> Mängiti viiulit ja trompetit, lasti aupauke, öösel toimus ilutulestik.<ref name="eirikur" /> Islandi esindajate truudusvanne ei tähendanud, nagu nad oleksid soovinud loobuda kogu senisest õiguskorrast. Nad esitasid kuningale palvekirjad (''bænaskrár''), milles palusid säilitada Islandi vanad seadused ja ajaloolised õigused ning hoiduda uutest koormistest.<ref name="eirikur" /> Palvekirjades mõeldi vanade seaduste ja õiguste all Islandi senist õiguskorda ja ajaloolisi õigusi, mida hilisemates käsitlustes on seostatud ka [[Gamli sáttmáli]] (vana lepingu) traditsiooniga. Selle traditsiooni kohaselt oli Island 13. sajandil tunnustanud Norra kuninga ülemvõimu vastastikuste kohustuste alusel. Palvekirjades rõhutati Islandi vaesust ja väljendati vastuseisu uutele maksudele.<ref name="eirikur" /> Absoluutset monarhiat palvekirjades ei mainitud.<ref name="eirikur" /> Seetõttu ei ole Kópavoguri sündmust kõige täpsem käsitada lihtsalt senise õiguskorrast loobumisena ja absoluutse monarhia tingimusteta vastuvõtmisena. Mõned allikad kirjeldavad seejuures ka Islandi esindajate vastuseisu ja survet nende allkirjade saamiseks. [[Árni Magnússon]] vahendas ühe osaleja väidet, et allkirjad saadi surve abil.<ref name="visinda" /> Ühe teate järgi olid Bjelkel kaasas relvastatud sõdurid ja kui piiskop Brynjólfur Sveinsson rääkis islandlaste õigustest, viitas Bjelke sõduritele.<ref name="visinda" /> Teise teate järgi osutas ''lögmaður'' Árni Oddsson terve päeva vastupanu ja andis lõpuks pisarsilmil vande.<ref name="visinda" /> Pärast 1662. aasta Kópavoguri ''þing''{{'}}i jäi Islandi senine valitsemiskorraldus esialgu suuresti muutumatuks. Island oli alates [[1541]]. aastast Taani kuninga lään ja Henrik Bjelke oli selle läänimees (''lénsherra'') alates [[1648]]. aastast kuni surmani [[1683]]. aastal. Island oli Taani kuninga lään ja kuningas oli Islandi valitsemisega seotud õigused ja kohustused üle andnud Bjelkele kui läänimehele. Läänimehe õiguste hulka kuulus õigus Islandit kuninga nimel hallata ja saada läänist kuninga antud läänikirja alusel tulu. Tema kohustuste hulka kuulusid kuninga huvide ja õiguste kaitsmine, Islandi halduse korraldamine ning läänist saadavate tulude kogumine, arvestus ja haldamine. Läänikorraldusega olid seotud ka läänikontode (''[[lénsreikningur]]'') pidamine ja esitamine ning kuningale kuuluvate valduste ja nende tulude üle arvestuse pidamine. Bjelke viibis Islandil harva. Tema asemel korraldas kohapealset haldust tema määratud foogt (''[[fógeti]]''). ''Fógeti'' oli läänimehe esindaja, kes tegutses tema nimel ja teostas Islandil tema valitsemisõigusi. Tema ülesannete hulka kuulusid kuninga ja läänimehe tulude kogumine, nende üle arvestuse pidamine ja aruandlus, kuningale või läänimehele kuuluvate valduste haldamine ja kuninga korralduste täitmise tagamine. ''Fógeti'' tegeles ka kohtuliku ja haldusliku asjaajamisega ning esindas läänimeest kohalikes küsimustes. Bjelke ajal resideeris tema ''fógeti'' [[Bessastaðir]]il. Bjelke lääniga kaasnesid ka konkreetsed majanduslikud õigused. 1662. aastal anti talle kümneks aastaks õigus saada Islandi tuludest aastas 6000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning talle kinnitati muu hulgas õigus vabale kalapüügile ja Islandi toodangu väljaveole. Hiljem määrati Bjelkele kui admiralile tasuks kogu Islandi maamaksutulu, kuni see 1683. aastal asendati aastapensioniga. Bjelke surma järel hakati senist läänikorraldust järk-järgult asendama kuninga otsesema haldusega. 1683. aastal määrati Islandile [[maafoogt]] ''[[landfoged]]'', kelle ülesannete hulka kuulusid eelkõige kuninga varade ja tulude haldamine, arvepidamine ning järelevalve kaubanduse ja kalanduse üle. 1684. aastal määrati Islandi üle ''[[stiftamtmand]]'' ehk ''stiftsbefalingsmand'', kellest sai kuningavõimu kõrgeim esindaja Islandil. Ta resideeris Kopenhaagenis. Islandi kohapealse valitsemise korraldamiseks määrati [[1688]]. aastal ''[[amtmand]]'', kes tegutses ''stiftamtmand''{{'}}i esindajana ja oli Islandil kõrgeim ametnik. Islandi asjade kõrgem juhtimine kuulus Kopenhaagenis tegutsevatele Taani keskvõimu asutustele, eelkõige ''[[Danske Kancelli]]''{{'}}le ja ''[[rentekammer]]''{{'}}ile. Kantsleriametkond tegeles peamiselt kohtu- ja kirikuküsimustega, ''rentekammer'' aga rahanduse, kuninga tulude, kaubanduse ja üldise haldusega. 1770. aastal korraldati Islandi haldus ümber: maa jagati kaheks maakonnaks (''amt'') – [[Suður- og Vesturamt]]iks ja [[Norður- og Austuramt]]. Samal aastal pidi ''stiftamtmand'' senise Kopenhaagenis resideerimise asemel hakkama elama Islandil, [[Bessastaðir]]is. Enne absoluutse monarhia kehtestamist ei olnud täpselt määratletud, kuidas jagunes seadusandlik võim kuninga ja Alþingi vahel.Pole näiteks selge, kas kuninga kinnitus oli Alþingi otsustele tingimata nõutav.<ref name="visinda" /> Ajaloolane Gunnar Karlsson on märkinud, et teatud mõttes võib öelda, et Lögréttal oli koos kuningaga pikka aega säilinud teatav osa seadusandlikust võimust.<ref name="visinda" /> Kindlasti võttis Alþingi vastu nn Alþingi otsuseid (''alþingisdómur''), millel oli vähemalt juhul, kui kuningas need kinnitas, seaduse jõud.<ref name="visinda" /> Pärast absoluutse monarhia kehtestamist 1662. aastal jätkas Alþingi mõnda aega selliste otsuste vastuvõtmist, kuid tema panus seadusandlusse vähenes järk-järgult ja kadus 1700. aastaks täielikult, sest kõrgeim seadusandlik võim kuulus nüüd kuningale.<ref name="visinda" /> Senine õigus- ja kohtukorraldus säilitati suurel määral muutumatuna: Lögrétta otsuseid oli juba alates 1593. aastast võimalik edasi kaevata Alþingi [[Yfirréttur]]'ile või kuninga otsusele, ja alates 1732. aastast kuulus lõplik apellatsiooniõigus Taani Kõrgeimale Kohtule Kopenhaagenis.<ref>[https://www.althingi.is/pdf/isl.pdf Saga Alþingis], Alþingi.</ref> Lögrétta oli pidanud oma istungeid spetsiaalselt selleks ehitatud hoones alates [[1594]]. aastast, mil koosolekupaik viidi Öxará idakaldalt läänekaldale.<ref>[https://www.thingsites.com/m/thingvellir/logberg Lögberg], Þingvellir World Heritage Site.</ref> Peagi loobuti ka tavast saata Alþingi otsused kuningale kinnitamiseks, sest Alþingil ei olnud enaj seadusandlikku funktsiooni.<ref name="visinda" /> Alþingi tegutses rohkem kui sajandi edasi peamiselt kohtuna, kuni see 1800. aastal kaotati ja selle asemele loodi Reykjavíkis ülemkohus ([[Landsyfirréttur]]).<ref name="visinda" /> ====Raskused kaubanduse korraldamisel==== [[Pilt:Eggert Ólafsson's Death.jpg|pisi|[[Vasegravüür]] 1768. uppunud islandi maadeuurija ja filoloogi [[Eggert Ólafsson]]i mälestuseks (1768)]] Absoluutse monarhia ajal astuti uusi samme Islandi arengu edendamiseks: 1670. aastal ja uuesti 1758. aastal tehti islandlastele ettepanek osaleda kaubanduses, kuid neil puudusid selleks nii majanduslikud vahendid kui ka vajalikud teadmised kaubandusest, mistõttu need katsed ebaõnnestusid. 1684. aastal määrati kindlaks, millised piirkonnad iga sadama juurde pidid kuuluma, kuid 18. sajandi jooksul muutusid need piirid taas ebamääraseks.<ref>Teitsson 1977: 90.</ref> Selle asemel piirduti hädaabinõudega. Kaubandust püüti korraldada nii, et see anti rendile selleks loodud ettevõtetele (1619, 1684, 1733, 1743, 1763), ja samuti püüti seda korraldada kuninga kulul (1757–1763, 1774–1786), kuid olukord ei paranenud. Mõnikord andis Taani valitsus kaubandusõiguse rendile liiga kõrge tasu eest, mistõttu kaupmehed, kes püüdsid oma kulusid tagasi teenida, kasutasid konkurentsi puudumist veelgi rohkem ära. Tagajärjeks olid enamasti korduvad kaebused vajalike kaupade puudumise, välismaiste kaupade kõrgete ja Islandi kaupade madalate hindade, samuti sisseveetavate kaupade riknemise ja kaupmeeste omavoli üle. Seda, et need kaebused ei olnud alusetud, näitasid uurimised ja kehvadest varustusoludest tingitud korduvad näljahädad. [[Lauritz Gottrup]]i algatusel laskis valitsus käsikirjade kogujal [[Árni Magnússon]]il ja ''lögmaður'' [[Páll Vídalín]]il uurida Islandi olukorda aastatel 1702–1712, et koostada uus maaregister ("[[Jarðabók Árna Magnússonar og Páls Vídalíns]]"), kus kirjeldati talusid ja nende omanikke, rendi- ja maksukohustusi, maa väärtust ja tootlikkust ning elanike arvu ja majanduslikku olukorda. See valmis 1714. Nad leidsid ligikaudu 1200–1300 mahajäetud talumajapidamist ja jõudsid veendumusele, et Islandi päästmiseks tuleb kaubandus vabastada. Hiljem hakati seda mõtet üha sagedamini toetama. Kaubandusmonopol ei toonud kaasa oodatud arengut. Probleem seisnes eelkõige selles, et kogu kaubandus oli hooajaline: Taani kaupmehed saabusid Islandile kevadel ja lahkusid suve jooksul taas. Kaupmehed hakkasid seal talvituma alles 18. sajandi teisel poolel, pärast 1777. aasta kuninglikku korraldust, mis kohustas kaupmehi aastaringselt kauplemiskohtades viibima.<ref>[https://island-lexikon.de/Akureyri.html Akureyri], Island-Lexikon.</ref> Kuni kauplemiskohtades ei olnud püsielanikke, koosnesid need vähestest majadest. Nii oli Lääne-Islandil [[Ólafsvík]]is 1719. aastal üks maja, 1777. aastal kolm ja 1784. aastal kuus. Akureyris oli umbes 1650. aastal kaks maja ja [[1752]]. aastal kõigest neli.<ref>Teitsson 1977: 90–92.</ref> Sellele stagnatsioonile aitas kaasa ka see, et Islandi valdavalt talupoegadest elanikkond oli kauplemiskohtadesse püsielanike asumise vastu, sest kardeti vaeste arvu kasvu: maata inimesed võivad sissetulekust ilma jääda ja siis peavad talupojad hakkama neid ülal pidama.<ref>Teitsson 1977: 90–92</ref> ====18. sajandi loodusõnnetused==== Lõpuks tabas Islandit veel suur hulk suhteliselt suuri loodusõnnetusi: [[maavärin]]ad (1784), [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]], karmid talved, ikaldused ja taudid. 18. sajandil kasvas Islandi rahvaarv korduvalt tagasi ligi 50 000 inimeseni, kuid iga kord pani kasvule piiri mõni õnnetus: 1707.–1709. aasta suur rõugeepideemia nõudis ligikaudu 12 000–18 000 inimelu (veerandi rahvastikust), langetades rahvaarvu ligikaudu 37 000-ni; 1750. aastate külmade talvede ja näljahäda tagajärjel langes rahvaarv ligikaudu 43 000-ni; [[Laki]] lähedal [[1783]]–1784. aastal toimunud vulkaanipursete ja neile järgnenud "udunälja" ([[Móðuharðindin]]) tagajärjel hukkus ligikaudu 10 000 inimest ehk viiendik rahvastikust, mis langetas rahvaarvu ligikaudu 40 000-ni.<ref>[https://www.cambridge.org/core/journals/polar-record/article/icelands-demographic-transition-from-turf-houses-to-too-many-tourists/A462425B0071EB7BB8686ACB181EB6A5Iceland's demographic transition], Polar Record, Cambridge Core.</ref> ==== Skúli Magnússon ==== Kaubandusmonopole ajal oli Islandil võitluses kaupmeestega puudunud energiline ja omakasupüüdmatu juht, kes oleks olnud valmis otsustavalt tegutsema, kellel oleks jätkunud julgust võitlusse astuda ja visadust see lõpuni viia ka tugeva vastupanu korral. Sellise juhi sai Island [[Skúli Magnússon]]i (1711–1794) näol. Tal olid peaaegu kõik omadused, mis suurtel juhtidel tavaliselt on. Ta oli andekas, julge, energiline ja visa ning ka halastamatu: eesmärgi saavutamise nimel ei valinud ta eriti vahendeid. Ta oskas võita lihtrahva poolehoidu ja pälvis paljude imetluse, ehkki teised teda vihkasid ja põlgasid. Juba ''[[sýslumaður]]''[[']]ina [[Skagafjörður]]i maakonnas (''sýsla'') sattus ta esimest korda konflikti kaupmeestega. 1743. aastal kirjutas ta valitsusele ja süüdistas [[Hofsós]]i kaupmeest selles, et too oli müünud elanikele, sealhulgas talle endale, halva kvaliteediga rauda. Selle peale korraldati ''þing''{{'}}ipaigas kontroll: tunnustatud sepad katsetasid kaupmehe juuresolekul rauda. Tulemus osutus kaupmehele ebasoodsaks ja teda sunniti raud tagasi võtma. Sellele järgnesid uued süüdistused: kaupmees ei toonud maale piisavalt puitu, jahu ega muid kaupu, müüs neid ülemäära kõrge hinnaga ning keeldus sageli ja põhjuseta elanike tapaloomi vastu võtmast. Skúli kogus nüüd kaupmehe vastu kohtulikult kinnitatud tunnistusi ja saatis need valitsusele. Lisaks süüdistas ta kaupmeest selles, et viimane oli müünud tünni jahu, mis oli mullaga segatud. Asi jõudis Alþingile, mis langetas 1749. aastal otsuse, mis andis suures osas õiguse ''sýslumaður''{{'}}ile. Nii sai Skúlist Islandi lihtrahva juht ja eestkõneleja.<ref>Jón Jónsson 1895: 567–568.</ref> Mõni aeg hiljem nimetati Skúli [[maafoogt]]iks (''landfógeti''). Sellelt kõrgelt ametikohalt asus ta ellu viima kava Islandi majanduse arendamiseks. 1751. aastal asutas ta koos veel kaheteistkümne Islandi ametnikuga ühingu, mille eesmärk oli rajada Islandile tööstusettevõtteid. Ettevõtmine langes soodsale ajale. Samal aastal sai Kopenhaagenis riiginõukogu juhiks [[Johann Hartwig Ernst von Bernstorff]], kes oli just kuus aastat viibinud [[merkantilism]]i sünnimaal [[Prantsusmaa]]l. Kui varem oli püütud tööstust koondada Kopenhaagenisse, siis nüüd soovis valitsus edendada [[manufaktuur]]e ka provintsides. Sllepärast peeti loomulikuks uurida võimalusi ka Islandil. Valitsus suhtus Islandi algatusse soosivalt ning uus ettevõte pälvis esialgu kuninga ja valitsuse märkimisväärse toetuse. Aastatel 1751–1758 anti välja koguni 16 kuninglikku otsust Islandi manufaktuuride kohta. Manufaktuuride peamiseks keskuseks määrati [[Reykjavík]], mis kuulus tollal Taani kroonile. Manufaktuuride käsutusse anti [[Reykjavíki mõis]], naabermõis [[Örfirisey]], kus paiknes kaubakoht, veel üks talu ning 61 000 riigitaalri suurune toetus.<ref>Jón Jónsson (1895), lk 572</ref> Manufaktuurid rajati aastatel 1752–1759, tootmine algas juba 1752. aastal. Ettevõtte pidas köievabrikut ja parkalitöökoda, aga kõige tähtsamaks kujunes tekstiilitootmine, sealhulgas ketramine, kudumine ja värvimine. Köievabrik ja parkalitöökoda tegutsesid 1764. aastani, mil tulekahju hävitas osa tootmishoonetest. Tõenäoliselt töötasid ettevõtted kahjumiga. Nende tegevus lõppes lõplikult 1802.–[[1803]]. aastal.<ref>Teitsson 1977: 91–92.</ref> Samaaegselt manufaktuuride käivitamisega alustas Skúli põhjalikku uurimist Islandi kaubanduskompanii tegevuse kohta, kogudes selle vastu tõendeid. Paistab, et ta oli otsustanud koguda nii palju süüdistusmaterjali, et kompanii oleks sunnitud kaubandusest loobuma või koguni kahjutasu maksma. See ei olnud keeruline. Kaebused kompanii vastu sagenesid iga aastaga. 1753. aastal kurdeti, et maale oli toodud liiga vähe jahu. Sellepärast palusid ''amtmand'' ja maafoogt kaupmeest jätta osa kokkuostetud kalast saarele, et vältida ähvardavat näljahäda, kuid kaupmees keeldus. ''Amtmand'' teatas valitsusele, et kaupmees oli igati püüdnud sundida talupoegi loovutama kala ja liha, pakkudes vastu üksnes pudukaupu. Talve jooksul halvenes olukord sedavõrd, et maafoogt laskis kaupmeeste kaubalaod avada ja jagas seal hoitud kaubad elanikele. Seejärel sõitis ta koos kogutud kaebustega [[Kopenhaagen]]isse, mis viis ametliku uurimise algatamiseni. 30. märtsil 1756 moodustati komisjon kaebuste uurimiseks. Komisjon jõudis järeldusele, et kompanii oli mitmes suhtes rikkunud talle antud privileegikirja (''oktroi'') tingimusi. Juba alates 1744. aastast oli vilja sissevedu Islandile olnud ebapiisav, kuigi valitsus oli sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. Seega polnud kahtlust, et kompaniid ähvardas kohtuprotsess, mis oleks suure tõenäosusega lõppenud süüdimõistmisega. Kohtuasja siiski ei algatatud, sest valitsus soovis vältida sellega seotud kulusid ja kartis ühtlasi, et pärast seda ei leiduks kedagi, kes Islandi kaubanduse üle võtaks. Lõpuks pakuti kompaniile võimalust loobuda vabatahtlikult kaubandusõigustest enne 1758. aasta lõppu. Vastutasuks vähendati aastate 1756–1758 tasu poole võrra, kokku 24 000 riigitaalri ulatuses.<ref>Jón Jónsson 1895: 572–575.</ref> Skúli ei rahuldunud selle pooliku võiduga. Ta esitas valitsusele uue märgukirja, milles tegi ettepaneku Islandi kaubanduse parandamiseks vähendada sadamate arvu, kuhu laevad igal aastal sõitsid, ja lubada islandlastel endil kaubanduses osaleda. Kõige parema meelega oleks ta näinud vabakaubandust, kuid pidas seda riigi vaesuse ja elanike väheste kogemuste tõttu esialgu teostamatuks. Ettepanek leidis valitsuses poolehoidu, kuid lõpuks otsustati, et kuningas võtab Islandi kaubanduse ise üle. Vastav otsus tehti 9. jaanuaril 1759. Selgus, et kaubanduse tulud ja kulud olid vaevu tasakaalus.<ref>Jón Jónsson 1895: 577–584.</ref> Hilisem aruanne aastate 1774–1784 kohta näitas koguni kuningale tekkinud märkimisväärset kahjumit.<ref>Jónsson 1895: 606.</ref> Islandi-kaubandus oli endiselt ebatulus ettevõtmine. Pärast järjekordset komisjoni uurimist kaotati kuninglik kaubandusmonopol 18. augusti 1786 dekreediga<ref>Jón Jónsson. Den danske regering og den islandske monopolhandel, nærmest i det 18. århundrede. – ''Historisk Tidsskrift'', sari 6 (1895–1897), kd 6, nr 1. [https://tidsskrift.dk/historisktidsskrift/article/download/54647/73746?inline=1&utm Täistekst.] </ref> ning 13. juuni 1787 määrusega Islandi-kaubanduse ja -laevasõidu kohta.<ref>Jónsson 1895, lk 607</ref> Tegelik üleminek toimus järk-järgult aastatel 1787–1788. Kaubanduse vabadus kehtis esialgu ainult Taani kuninga alamatele. Alles 15. aprilli 1854 seadusega avati Islandi-kaubandus lõplikult ka välisriikide kaupmeestele. Seadus jõustus 1. aprillil 1855. === Teekond iseseisvuse poole (1786–1918) === Selle perioodi alguses kadusid viimsedki jäänused Islandi varasemast iseseisvusest. [[1800]]. aastal kaotati Alþingi ja selle asemele loodi kolmeliikmeline ülemkohus ([[Landsyfirréttur]], ''landsoverretten'').<ref>[https://www.althingi.is/pdf/enska.pdf Althingi: Icelandic Government & Politics], Alþingi.</ref> [[1801]]. aastal liideti Hólari piiskopkond Skálholti piiskopkonnaga üheks Islandi piiskopkonnaks, mille asukohaks sai Reykjavík. Skálholti piiskopi residents oli Reykjavíki üle viidud juba varem; 1784. aasta maavärina järel kolis 1785. aastal ära piiskopkonna kool ja hiljemalt 1796. aastaks elas ka piiskop ise Reykjavíki lähistel. Nii jäi Islandile alles vaid üks piiskop. Samal ajal müüs valitsus maha piiskopkondade suured maavaldused ja lubas, et [[riigikassa]] võtab hariduskulud enda kanda, kuid ei täitnud seda lubadust. Taani sõja ajal [[Suurbritannia]]ga aastatel 1807–1814 ([[Suurtükipaadisõda]]) jäeti Island omapead. Seda olukorda kasutas ära Taani [[kaaperlaev]]akapten [[Jørgen Jürgensen]], kes laskis end 26. juunil [[1809]] kuulutada Islandi kaitsjaks ning kõrgeimaks ülemaks maal ja merel. Tal oli kaheksast mehest koosnev ihukaitsesalk. Ta rajas oma peakorteri [[Reykjavík]]i. Sama aasta 22. augustil võtsid Briti väed ta kinni ja viisid Islandilt minema. [[Kieli rahu]]ga [[1814]]. aastal anti Island sõnaselgelt Norralt üle Taanile, kui kuningas [[Frederik VI]] loovutas Norra Rootsi kuningale [[Karl XIII]]-le. Sellega kadus viimne jäänus Islandi formaalsest seotusest Norraga. Sõja ajal oli Island tunda saanud vaba liiklemise ja Suurbritanniaga kauplemise eeliseid. 19. sajandi jooksul muutus kliima ebasoodsamaks, mille üks tagajärg oli ulatuslik väljaränne Ameerikasse, eriti [[Manitoba]]sse [[Kanada]]s, kus rajati asula nimega Uus-Island ([[New Iceland]]). Välja rändas ligikaudu 15 000 inimest tollase 70 000 elaniku seast. Samal ajal kujunes Islandil välja uus rahvuslik eneseteadvus, mille juhtfiguuriks sai [[Jón Sigurðsson]] (1811–1879) ja mida mõjutasid Euroopas levinud rahvusromantilised ideed. Pärast sõja lõppu hakkasid islandlased üha tungivamalt nõudma kaubanduse täielikku vabastamist. ==== Nõuandev Alþingi 1845. aastast ==== [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]i portree'']] Kui 28. mai 1831. aasta määrusega nähti Taanis ette provintside seisuste nõuandvate esinduskogude asutamine, kirjutas [[Baldvin Einarsson]] Alþingi taastamisest. Pärast tema surma võtsid selle küsimuse 1837. aastal üles [[Þórður Sveinbjörnsson]] ja [[Páll Melsteð]]. Reykjavíkis kogunes 1839 ja 1841 nõuandev komisjon, kuhu peale nende kuulus veel kaheksa Islandi ametnikku, et arutada seda ja teisi olulisi küsimusi. 8. märtsi 1843 määrusega taastati Alþingi, kuhu kuulus 20 rahva valitud ja 6 kuninga määratud ''þingmaður''{{'}}i. See kogunes esimest korda 1845. aastal Reykjavíkis. Alþingil oli nõuandev pädevus ja see pidi kogunema iga kahe aasta järel. 1848. aastal peeti Islandil mitu poliitilist koosolekut, nende hulgas augustis 1848 rahvakoosolek Öxará ääres ''þing''{{'}}iväljakul. Koosolekult saadeti Kopenhaagenisse kuningale kiri, milles nõuti Islandile oma rahvusliku esinduskogu (''[[Þjóðfundur]]'') loomist, et rajada alus Islandi põhiseadusele. Samuti väljendati lootust, et Islandi ja Taani suhteid puudutavaid otsuseid ei tehta ilma sellise esinduskogu nõusolekuta. 23. septembril 1848 lubas kuningas, et põhialuseid, mis Islandi eripärase olukorra tõttu võivad olla vajalikud tema põhiseadusliku seisundi korraldamiseks riigis, ei võeta vastu enne, kui islandlased on saanud nende üle oma maal kokku kutsutud esinduskogus arvamust avaldada. See esinduskogu pidi algselt kokku tulema 1850. aastal, kuid eelkõige 1848.–1850. aasta sõja ([[Kolmeaastane sõda]] ehk [[Esimene Schleswigi sõda]]) tõttu lükati selle kokkukutsumine järgmise 1851. aasta suvele, 5. juulile. Sellepärast ei saanud ka 8. märtsi 1843. aasta määruses ette nähtud kord täielikult toimida. Valitsus esitas esinduskogule seaduseelnõu Islandi seisundi kohta riigis seoses 5. juuni 1849 Taani põhiseadusega, mis pidi tervikuna ka Islandil kehtima hakkama, olenemata sellest, kas selle sätted sobisid sealsesse olukorda või mitte. Seaduseelnõu andis Islandile väga piiratud autonoomia ja Taani suveräänsuse säilimisst valvati äärmise rangusega: suurem osa Islandi tuludest pidi minema Taani riigikassasse, mis pidi aga maksma palka Islandi kõrgeimatele ametnikele. Kõige tähtsamad küsimused pidi otsustama Taani parlament [[Rigsdagen]], kuhu Island pidi saatma neli [[Folketing]]i liiget ja kaks [[Landsting]]i liiget. Esinduskogu ei nõustunud sellega ja Jón Sigurðssoni juhtimisel esitati ettepanek, et Islandit tuleb käsitada eraldi maana, millel on Taaniga ühine kuningas ja troonipärimine ning veel mitu ühist valdkonda, eeskätt välissuhted. Kuningal pidi olema minister, kes esindaks tema juures Islandit. Island pidi osalema ühiste küsimuste käsitlemisel ja nende kulude kandmisel. Kuningas pidi nimetama kõik Islandi ametnikud, kuid muus osas pidi ta andma täidesaatva võimu saarel üle seal elavatele vastutavatele ministritele. Kohtuvõim pidi kuuluma maa enda kohtutele. Kuninglik komissar ja Islandi ''stiftamtmand'' [[Jørgen Ditlev Trampe]] saatis esinduskogu 9. augustil laiali, enne kui see jõudis talle esitatud valimisseadust ja põhiseaduse eelnõusid kuigi põhjalikult arutada. Järgnevatel aastatel suhtus valitsus põhiseadusküsimusse väga tõrjuvalt, kuigi Alþingi esitas igal istungjärgul selle kohta avalduse. Samal ajal muutus üha aktuaalsemaks ka rahandusküsimus. 1857. aastal taotles Alþingi otsustusõigust Islandi eelarve üle, kuid alles pärast seda, kui Folketingi rahanduskomisjon oli korduvalt väljendanud soovi, et Islandi rahanduslik olukord korraldataks kindlamalt, eelkõige nii, et Alþingile antaks Islandi tulude ja kulude üle otsustav eelarvepädevus, moodustati 20. septembril 1861 kuninglik komisjon, kuhu kuulus kolm taanlast ja kaks islandlast (Jón Sigurðsson ja [[Oddgeir Stephensen]]), et teha ettepanek Islandi rahandusliku seisundi kohta riigis. Komisjoni liikmed olid kõik ühel meelel, et Islandi rahanduse eraldamine Taani riigi rahandusest oleks kasulik ja et Island peaks saama riigikassast toetust hüvitisena kuninglike talude (endiste kloostrimõisate) ja piiskopitoolidele kuulunud mõisate eest, mis olid riigikassa kasuks müüdud. Muudes küsimustes olid arvamused aga väga erinevad. Pärast täiendavaid läbirääkimisi nii Alþingi seadusandlike õiguste kui ka rahandusküsimuste korraldamise üle andis kuningas 5. jaanuaril 1874 Islandile uue põhiseaduse. ==== Omavalitsus alates 1874. aastast ==== Uus põhiseadus jõustus [[1. august]]il [[1874]], samal ajal kui kogu maal tähistati Islandi asustamise tuhande aasta juubelit, sealhulgas kuningas [[Christian IX]] külaskäiguga Islandile. See oli esimene Taani kuningas, kes oli astunud Islandi pinnale, ja teda võeti südamlikult vastu. Esimene seadusandliku pädevusega Alþingi kogunes . 1. juulil [[1875]] ning alustas suure innukuse ja eduga tööd maa arendamiseks mitmesugustes valdkondades. 1897. aastaks oli see vastu võtnud üle 400 seaduse, mis hõlmasid muu hulgas maksusüsteemi täielikku ümberkorraldamist, oluliste põllumajandust ja kaubandust käsitlevate seaduste vastuvõtmist, sealhulgas mitme uue kaubanduskoha rajamist, liiklusühenduste parandamist ning teede ja sildade ehitamist. Lisaks korraldati ümber randumisega seotud tegevus, kalandus ja meresõit; parandati kohaliku omavalitsuse korraldust ja korraldati kirikuasju; reguleeriti ametnike palgaolusid; korraldati ümber arstiringkonnad (1875) ja suurendati arstide arvu 8–10-lt ligi 40-ni; rajati arstide kool (1876), Põhja-Islandi reaalkool, navigatsioonikool Reykjavíkis ja põllumajanduskoolid; toetati tütarlastekoole ning edendati üldiselt haridust ja rahvavalgustust. Lisaks asutati riigipank (1885), hoiupank (1888) ning abikassad vaeste ja eakate lihtrahva liikmete toetamiseks jms. Kõik see toimus hoolimata sellest, et vetoõigust kasutati rohkem kui viiekümnel korral. [[Pilt:Stamp Iceland 1882 20a.jpg|pisi|Islandi postmark 1882. aastast]] Vetoõiguse kasutamine aitas rohkem kui miski muu kaasa sellele, et Alþingi, mille eestvedaja selles küsimuses oli ''[[sýslumaður]]'' [[Benedikt Sveinsson]], võttis pärast 23 Alþingi vastu võetud seaduse kuningliku kinnituse tagasilükkamist taas käsile põhiseadusküsimuse. 1885. aastal vastu võetud põhiseaduseelnõu lähtus osaliselt ühest varasemast lahendusest, mille Alþingi oli esitanud 1873. aastal. Uue eelnõu järgi pidi kõrgeim valitsemisvõim antama kuninga nimetatud ''landsstyrer''{{'}}ile, kes võis täieliku pädevusega tegutseda kuninga nimel. Kopenhaagenis asuv Islandi ministeerium pidi asendatama ''landsstyrer''{{'}}i ees vastutavate ministritega, kes pidid vastutama ühtlasi Alþingi ees. Lisaks pidid ''amtmand''{{'}}i ametikohad Islandil kaotatama. Kuigi Taani valitsus lükkas 2. novembril 1885 kindlalt tagasi igasuguse mõtte sellise korra kinnitamisest ja hoiatas islandlasi, et nad ei raiskaks aega, jõudu ja maa raha viljatule põhiseaduslikule võitlusele, toetasid juunis [[1886]] toimunud valimised erakorralisse Alþingisse otsustavalt põhiseaduse muutmise eelnõu ja see võeti augustis mõlemas kojas vastu. Põhiseaduse muutmist arutati seejärel igal Alþingi istungjärgul, kuid seda ei viidud ellu. Mõnikord peatati menetlus ülemkojas. Erandiks olid 1893. ja 1894, mil 1885. aasta põhiseaduseelnõu taas vastu võeti. 1889. aastal esitas [[Páll Briem]] koos teistega Alþingil Islandi põhiseaduse mõõdukama ettepaneku, nn kompromissettepaneku, mis oli koostatud Inglise eeskujul, täpsemalt tollase Kanada põhiseaduse järgi. See kohtas tugevat vastuseisu [[Benedikt Sveinsson]]i ja tema lähimate toetajate seas, kuid ka valitsus ei soovinud seda ettepanekut toetada. Mõned Islandi poliitikud ja ajalehed pühendasid alates 1897. aastast põhiseadusküsimusele palju aega ja jõudu. Kui Alþingi 1885. aastal ja hiljem veel kolmel korral vastu võetud põhiseaduse muutmise ettepaneku suhtes hakkas meeleolu pöörduma, soovis Alþingi üles näidata vastutulelikumat suhtumist põhiseaduse küsimusesja võttis 1895. aastal, vastu otsuse, millega tehti Islandi ministrile ettepanek tegutseda selle nimel: *et Taani riiginõukogu ei käsitleks Islandi eriküsimusi; *et Islandil oleks oma eriküsimuste jaoks kohapeal elav minister, kes vastutaks Alþingi ees ja osaleks Alþingi istungitel, ja *et Islandile loodaks ülemaaline kohus, kes otsustaks kohtuasjade üle, mis ministri vastu võidakse algatada. 13. septembri 1901. aasta avaliku kirjaga (määrusega) saatis kuningas Alþingi laiali ja kuulutas välja uued valimised 2.–11. juuniks 1902. Islandi poliitikute seas käis vaidlus selle üle, kuidas Islandi valitsemist reformida. Üks keskseid küsimusi oli, kas Islandi asju peaks jätkuvalt juhtima Taani valitsuse kaudu Kopenhaagenist või peaks Island saama oma ministri, kes tegeleks ainult Islandi küsimustega. Enamus, eriti dotsent [[Valtýr Guðmundsson]], püüdis saavutada, et ametisse nimetataks eraldi Islandi minister. Valtýr Guðmundsson pooldas lahendust, mille kohaselt Island saaks eraldi ministri, see minister oleks Taani valitsuse liige ja tegeleks Islandi küsimustega ning ta ei peaks tingimata elama Islandil, vaid võiks tegutseda Kopenhaagenis. Valtýr Guðmundsson pidas Kopenhaagenis resideeruvat ministrit esialgu realistlikumaks lahenduseks. Tema eesmärk oli saavutada Islandile oma, Alþingi ees vastutav minister, kuid ta ei pidanud ministri asumist Islandile tollal Taanilt saavutatavaks. Peale selle oleks Kopenhaagenis asuv minister saanud tegutseda vahetult Taani kuninga ja valitsuse juures. Valtýr lootis ise sellele ametikohale saada. Kuninga 10. jaanuari 1902 läkituses teatati, et "islandlaste soov põhiseadusse kavandatud muudatuste järele, sealhulgas eelkõige selle järele, et nimetataks eraldi Islandi minister, kes valdab islandi keelt ja osaleb Alþingi istungitel", täidetakse. Et aga paljud islandlased soovisid, et Islandi ministeerium viidaks Reykjavíki, teatati: "et seda tähtsat küsimust Alþingi poolt põhjalikult läbi vaadata, oleme otsustanud esitada eelseisval istungjärgul Alþingile ka ettepaneku, mis lisaks eespool nimetatud ettepanekus sisalduvatele muudele muudatustele näeks ette mitte üksnes selle, et meie Islandi minister peab valdama islandi keelt ja osalema Alþingi istungitel, vaid ka selle, et meie Islandi ministeeriumi asukoht peab olema Reykjavíkis". Valimistel võitis omavalitsusliikumine, mis taotles Islandile ulatuslikumat omavalitsust ja Reykjavíkis resideerivat Islandi ministrit. 1901. aastal ametisse astunud uue valitsuse kavandatud põhiseaduse muudatuse eelnõu esitati Alþingile. Valtýr Guðmundssoni juhitud rühm oli valimistel olnud sunnitud lubama, et toetab ministri asumist Islandile, ja valitsuse eelnõu võeti mõlemas kojas ühehäälselt vastu. Alþingi saadeti laiali, sest põhiseaduse eelnõu pidi heaks kiitma kaks koosseisu, juuni alguses 1903 kuulutati välja uued valimised. Omavalitsusliikumine sai taas enamuse ja põhiseaduse muutmise seadus võeti vastu alamkojas ühehäälselt, ülemkojas aga ühe vastuhäälega. Kuningas kirjutas sellele alla 3. oktoobril 1903. Uus põhiseadusemuudatus jõustus 1. veebruaril 1904. Reykjavíki linnakohtunik (''[[bæjarfógeti]]'') ja ''[[sýslumaður]]'' [[Hannes Hafstein]] nimetati [[Islandi minister|Islandi ministriks]]. ''Landshøvding''{{'}}i ametikoht kaotati ja Islandi keskvalitsuse senine korraldus asendati Reykjavíkis asuva [[Islandi ministeerium]]iga, mille eesotsas oli Islandil resideeriv minister Hannes Hafstein. ==== Linnastumine ==== 19. sajandi jooksul kuni [[esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] oli Islandil esimest korda püsiv rahvastikukasv ja samal ajal hakkas arenema [[linnastumine]]. Linnarahvastiku koguarv oli 1860. aastal 1948 elanikku (2,9% rahvaarvust), 1870. aastal 2613 (3,7%), 1880. aastal 3630 (5,0%), 1890. aastal 9445 elanikuni (13,3%), 1901. aastal 17 060 (21,7%) ja 1910. aastal 29 957 (35,2%). Kuigi osa kasvust tulenes sellest, et üha rohkem asulaid omandas linnalise iseloomu, kasvasid jõudsalt ka juba linnalise iseloomuga asulad, eelkõige [[Reykjavík]], [[Akureyri]] ja [[Ísafjörður]]. {| class="wikitable" |- ! Asula<ref>Bjørn Teitsson 1977: 95, Helgi Skúli Kjartansson 1977: 245, 246, 249.</ref> ! style="text-align: center;"| 1785 ! style="text-align: center;"| 1801 ! style="text-align: center;"| 1835 ! style="text-align: center;"| 1850 ! style="text-align: center;"| 1860 ! style="text-align: center;"| 1870 ! style="text-align: center;"| 1880 ! style="text-align: center;"| 1890 ! style="text-align: center;"| 1901 ! style="text-align: center;"| 1910 |- ! [[Akureyri]] | style="text-align: right;"| 12 | style="text-align: right;"| 39 | style="text-align: right;"| 56 | style="text-align: right;"| 187 | style="text-align: right;"| 286 | style="text-align: right;"| 314 | style="text-align: right;"| 545 | style="text-align: right;"| 602 | style="text-align: right;"| 1085 | style="text-align: right;"| 2084 |- ! [[Ísafjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 37 | style="text-align: right;"| 90 | style="text-align: right;"| 218 | style="text-align: right;"| 275 | style="text-align: right;"| 518 | style="text-align: right;"| 839 | style="text-align: right;"| 1220 | style="text-align: right;"| 1854 |- ! [[Reykjavik]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 307 | style="text-align: right;"| 639 | style="text-align: right;"| 1149 | style="text-align: right;"| 1444 | style="text-align: right;"| 2024 | style="text-align: right;"| 2567 | style="text-align: right;"| 3886 | style="text-align: right;"| 6321 | style="text-align: right;"| 11 600 |- ! [[Vestmannaeyjar]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 314 | style="text-align: right;"| 345 | style="text-align: right;"| 770 |- ! [[Eyrarbakki]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 596 | style="text-align: right;"| 760 | style="text-align: right;"| 735 |- ! [[Keflavík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 241 | style="text-align: right;"| 325 | style="text-align: right;"| 340 |- ! [[Hafnarfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 616 | style="text-align: right;"| 600 | style="text-align: right;"| 1547 |- ! [[Akranes]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 622 | style="text-align: right;"| 755 | style="text-align: right;"| 810 |- ! [[Ólafsvík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 219 | style="text-align: right;"| 590 | style="text-align: right;"| 525 |- ! [[Stykkishólmur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 236 | style="text-align: right;"| 310 | style="text-align: right;"| 590 |- ! [[Seyðisfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 377 | style="text-align: right;"| 840 | style="text-align: right;"| 930 |- ! [[Stokkseyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 680 |- ! [[Helissandur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 410 |- ! [[Patreksfjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 295 | style="text-align: right;"| 475 |- ! [[Bildudalur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 275 | style="text-align: right;"| 285 |- ! [[Þingeyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 335 |- ! [[Flateyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 250 | style="text-align: right;"| 220 |- ! [[Suðureyri]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 255 | style="text-align: right;"| - |- ! [[Bolungarvík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 815 |- ! [[Blönduós]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 275 |- ! [[Sauðárkrókur]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 410 | style="text-align: right;"| 475 |- ! [[Siglufjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 415 |- ! [[Húsavík]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 330 | style="text-align: right;"| 600 |- ! [[Vopnafjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 230 |- ! [[Bakkagerði]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 205 |- ! [[Nes]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 530 |- ! [[Eskifjörður]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 230 | style="text-align: right;"| 425 |- ! [[Buðir]] | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 245 | style="text-align: right;"| 395 |- ! Island ! style="text-align: right;"| 46 201 (1769) ! style="text-align: right;"| 47 240 ! style="text-align: right;"| 56 035 ! style="text-align: right;"| 59 157 ! style="text-align: right;"| 66 987 ! style="text-align: right;"| 69 763 ! style="text-align: right;"| 72 445 ! style="text-align: right;"| 70 927 ! style="text-align: right;"| 78 470 ! style="text-align: right;"| 85 183 |} ==== Majanduse muutumine ==== {{vaata|Islandi kalandus}} [[Pilt:Lopapeysa.jpg|pisi|Kohalikust villast kootud Islandi kampsunid]] Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põllumajandus Islandi ülekaalukalt tähtsaim elatusala. Kalandusel oli üsna kõrvaline tähtsus: veel 1850. aastal elatus 82% Islandi elanikkonnast põllumajandusest ja ainult 7% kalandusest. 1890. aastal olid vastavad näitajad 64% ja 18% ning 1910. aastal 51% ja 19%, kusjuures viimati nimetatud näitaja käis ainult kalandusest elatunud inimeste kohta. Põllumajanduses domineerisid [[lambakasvatus]], [[hobusekasvatus]] ja [[veisekasvatus]], mis põhinesid ulatuslikul [[hein]]atootmisel. 1870ndatel tabas põllumajandust kriis: eluslammaste väljavedu Suurbritanniale vähenes pärast Suurbritannias kehtestatud impordikeeldu enam kui 50 000 loomalt 10 000–20 000 loomani ja pealegi langesid hinnad varasemalt 15–20 kroonilt looma kohta 10–14 kroonini, seega umbes 30%. Katseid raskustest üle saada, suurendades selle asemel soolatud lambaliha müüki, takistas [[Norra]]s kehtestatud kõrge kaitsetoll. Norra oli selle kauba peamine ostja.<ref>Krabbe 1906: 336–338.</ref> [[Pilt:Fiskvinnslukonur vaska saltfisk í kerjum innanhúss, 1910-1920.jpg|pisi|Kalavabrik (1910–1920)]] Samal ajal toimus sajandivahetuse ümbruse aastakümnetel kalanduses jõuline areng: [[tursk|tursapüük]], millel oli kalanduses oluline roll juba varemgi, hakkas üha enam toimuma suurematelt tekiga laevadelt, millest oluline osa osteti Suurbritanniast ja mis asendasid seni kasutatud lahtiseid paate. See tõi kaasa püükide kiire kasvu ja tagas kalameestele väga hea sissetuleku.<ref>Krabbe 1996: 323–325.</ref> Samuti kasvas järsult [[heeringas|heeringapüük]]: 1902. aasta 5000 [[tünder|tündrilt]] 40 000 tündrini 1903. aastal, 85 000 tündrini 1904. aastal ja 120 000 tündrini 1905. aastal; saagi koguväärtus oli umbes 2,4 miljonit krooni.<ref>Krabbe 1996: 328.</ref> Selle tagajärjel suurenes tööjõu liikumine põllumajandusest kalandusse: 1880. aastal moodustasid põllumajanduses hõivatud 75% kõigist hõivatutest, 1890. aastal 64% ja 1901. aastal 51%, samal ajal kui kalanduses hõivatute osakaal oli 1901. aastaks tõusnud 16%-ni. Suur osa kalanduses hõivatutest olid siiski talupoeg-kalurid, kes tegelesid suurema osa aastast kalapüügiga, kuid põllumajanduse koristusajal juunist septembri või oktoobrini osalesid ka koristustöödel, sest sel ajal oli tarvis rohkesti hooajalist tööjõudu.<ref>Krabbe 1996: 322–324.</ref> [[Pilt:Saltfiskur.jpg|pisi|Soolatud ja õhu kätte kuivama laotatud kala [[Kirkjusandur]]il enne 1898. aastat. Foto: Sigfús Eymundsson ]] Tursapüügi tähtsust võib iseloomustada sajandivahetuse paiku eksporditud soolatud ja õhu käes kuivatatud kala koguse järgi.<ref>Krabbe 1906: 331–333.</ref>: {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kogus |- ! 1870–1880 | style="text-align: right;"|keskmiselt 5–6 mln naela |- ! 1881–1885 | style="text-align: right;"|keskmiselt 12,9 mln naela |- ! 1886–1890 | style="text-align: right;"|keskmiselt 16,0 mln naela |- ! 1891–1895 | style="text-align: right;"|keskmiselt 19,5 mln naela |- ! 1896–1900 | style="text-align: right;"|keskmiselt 23,9 mio. pd. |- ! 1901 | style="text-align: right;"|24,6 mln naela |- ! 1902 | style="text-align: right;"|26,5 mln naela |- ! 1903 | style="text-align: right;"|30,7 mln naela |} See, et põllumajandus suutis endiselt hõivata suhteliselt suure osa elanikkonnast, tulisellest, et just sel ajal toimus Islandil Taani eeskujul moodsa põllumajanduse läbimurre: 1896. aastal hakati kasutusele võtma [[tsentrifuug]]e, mis võimaldasid piima märksa paremini ja ühtlasema kvaliteediga töödelda, ning nende arv kasvas järgnevatel aastatel ligi 300–400 võrra aastas. 1900. aastal asutati Islandil esimene [[ühismeierei]] (Taani meieri juhendamisel), 1904. aastaks oli nende arv kasvanud juba 22-le ja 1905. aastaks 35-le.<ref>Krabbe 1996: 338–340.</ref> 1907. aastal asutati Reykjavíkis esimene [[ühistutapamaja]] ja järgnevatel aastatel rajati neid veel mitu. [[Tõuaretusselts]]ide ja [[loomanäitus]]te abil püüti parandada kariloomade tõuomadusi. Rajati neli põllumajanduskooli: [[Ólafsdalur]] Lääne-Islandil (1880), [[Eiðar]] Ida-Islandil (1883), [[Hólar]] Põhja-Islandil (1882) ning [[Hvanneyri]] [[Borgarfjörður]]i ääres Lääne-Islandil (1889).<ref>Jacobsen 1921: 209.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Jón Jónsson. ''Islands Historie'', København 1895. *Kaptajn Daniel Bruims og Professor Finnur Jönssons Undersøgelser og Udgravninger paa Island 1907—1909. – ''Geografisk Tidsskrift'', 1909, kd 20.[https://img.kb.dk/tidsskriftdk/pdf/gto/gto_0020-PDF/gto_0020_67446.pdf Täistekst.] *Mihhail Steblin-Kamenski. ''Islandi kultuur: ajalooline ülevaade'', Tallinn: Eesti Raamat 1974. * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Jón R. Hjálmarsson. ''History of Iceland: From the Settlement to the Present Day'', Reykjavík: Forlagið/Iceland Review, esmatrükk 1993, uuendatud trükk 2009 *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', University of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. ** Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London: Penguin Books 2001, ISBN 9780140291155. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== *[https://www.retsinformation.dk/eli/lta/1950/205 Lov om ophævelse af Dansk-islandsk Forbundslov m.m.], 1950. * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], Vísindavefurinn, 22.6.2005. s9s486udx5wj4g5vbz381hhd9o8oyhv 2 720769 7230508 7228905 2026-09-07T16:18:58Z Isakaru 236857 7230508 wikitext text/x-wiki {{Infokast isik|nimi=Leho Luigujõe|pilt=|pildiallkiri=|sünniaeg={{Sünniaeg ja vanus|1963|10|19}}|sünnikoht=[[Tartu]]|tegevusala=[[ornitoloogia]], [[zooloogia]]|alma_mater=[[Tartu Ülikool]]|töökoht=[[Eesti Maaülikool]]}} '''Leho Luigujõe''' (sündinud 19. oktoobril 1963 [[Tartu|Tartus]]) on eesti [[Ornitoloogia|ornitoloog]] ja zooloog, kelle peamised tegevus- ja uurimisvaldkonnad on veelinnud, lindude ränne ning ranniku- ja avamerealade linnustik. Ta töötab [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikooli]] põllumajandus- ja keskkonnainstituudis peaspetsialistina ning on [[Eesti Ornitoloogiaühing|Eesti Ornitoloogiaühingu]] nõukogu esimees. == Elulugu == Leho Luigujõe sündis 19. oktoobril 1963 Tartus. Ta lõpetas 1982. aastal Tartu 5. keskkooli ning 1989. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] bioloogina, spetsialiseerudes zooloogiale. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Luigujõe Eesti Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis. Alates 2002. aastast on ta töötanud Eesti Maaülikoolis, kus ta on põllumajandus- ja keskkonnainstituudi elurikkuse ja loodusturismi õppetooli peaspetsialist. Üks korporatsioon Ugala taasasutajaid 1988. aastal. == Teadus- ja seiretegevus == Luigujõe teadus- ja seiretegevus on keskendunud eelkõige lindude ökoloogiale, rändele ning veelindude levikule ja arvukusele. Olulise osa tema tööst moodustavad arktiliste veelindude rände ning rändepeatus- ja talvitusalade uuringud. Ta on tegelenud muu hulgas luikede, arktiliste veelindude ja rohunepi uurimisega ning osalenud rahvusvahelistes veelindude uurimis- ja seireprojektides ning teinud juba üle 30 aasta veelindude lennuloendusi omades üle 1000 lennutunni. Luigujõe on olnud alates 1995 aastast [[Kesktalvine veelinnuloendus|kesktalvise veelinnuloenduse]] koordinaator Eestis. Ta koordineerib ka luikede ning rohunepi seiret Eestsis<ref>{{Netiviide |aeg=7. jaanuar 2026 |pealkiri=Rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus – 60 juubeliaasta |url=https://www.eoy.ee/ET/kesktalvine-veelinnuloendus-2026/ |vaadatud=4. september 2026 |väljaandja=Eesti Ornitoloogiaühing}}</ref> 1979. aastast Eesti looduseuurijate seltsi liige, löönud aktiivselt kaasa HELCOM/OSPAR/ICES JWGBird Grupi töös. Õpetanud Eesti maaülikoolis ja Räpina aianduskoolis. == Teaduspublikatsioonid == Luigujõe on avaldanud teadustöid nii Eesti kui ka rahvusvahelistes väljaannetes. Tema publikatsioonid käsitlevad muu hulgas lindude rännet, lennukõrgusi, veelindude arvukust, elupaigakasutust ja looduskaitset. Avaldanud 105 teadusartiklit ja muud kirjutist. == Looduskaitse ja merelindude uuringud == Luigujõe looduskaitseline ja eksperditegevus on seotud eelkõige ranniku- ja avamerealade linnustikuga. Ta on osalenud lindude leviku, arvukuse ja rände uuringutes ning linnustiku inventuurides ja seiretes. Olulise osa tema tegevusest moodustavad avamere linnustiku lennuloendused. Nende abil hinnatakse merelindude levikut ja arvukust ning tehakse kindlaks lindude olulisi peatumis- ja talvitusalasid. Luigujõe on osalenud ka taristuprojektide ja tuuleenergia arenduste võimaliku linnustikumõju uurimisel ning keskkonnamõju hindamise eksperditöös. Eesti Ornitoloogiaühingus on Luigujõe merelindude valdkonna kontaktisik. == Eesti Ornitoloogiaühing == Luigujõe on pikaajaliselt osalenud [[Eesti Ornitoloogiaühing|Eesti Ornitoloogiaühingu]] tegevuses. 2021 aasta juunis valitud Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu koosseisus valiti Luigujõe nõukogu esimeheks. On osalenud Eesti Ornitoloogiaühingu aasta linnu [[Aul|auli]] ja püttide projekti tegevuses. == Tunnustused == 2016 aastal pälvis Luigujõe mälestusristi „Kaitseliidu taastaja“. 2024 aastal tunnustati teda [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikooli]] teenetemedaliga. Tunnustamisel tõsteti esile tema tegevust rohunepi ja luikede uurimisel, arktiliste veelindude rände uurimist, rahvusvahelist koostööd ning osalemist lindude kaitse tegevuskavade koostamisel. 2016 aastal pälvis ta Tartu Raefondi preemia. 2026 aastal andis Vabariigi President Luigujõele [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärgi]] teenete eest ornitoloogina.<ref>{{Netiviide |aasta=2026 |pealkiri=Riiklike autasude andmine |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/58095-662-riiklike-autasude-andmine |vaadatud=4. september 2026 |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei}}</ref> == Valitud publikatsioone == Jonas, L.; Brommer, J.E.; Jung, M.; Baláž, M.; Borg, J.J.; Božič, L.; Clausen, P.; Deroux, A.; Devos, K.; Domșa, C.; Faragó, S.; Fitzgerald, N.; Georgiev, V.; Haas, F.; Hornman, M.; Ieronymidou, C.; Langendoen, T.; Lehikoinen, A.S.; Lindner, K.; Luigujõe, L. ... Gaget, E. (2025). Interactions between climate warming and management actions determining bird community change in protected areas. Biological Conservation, 308, ARTN 111213. DOI: 10.1016/j.biocon.2025.111213. Maileht, Kairi; Nõges, Tiina; Laarmaa, Ronald; Lehtpuu, Maili; Sepp, Margot; Luigujõe, Leho; Saar, Katrin; Krause, Teet; Metsur, Madis; Raadla, Kalev; Võhandu, Kaarel; Zingel, Priit; Nõges, Peeter; Ott, Ingmar (2024). Strategic plan to restore a shallow overgrowing macrophyte lake. Aquatic Ecosystem Health & Management, 26 (3), 66−82. DOI: 10.14321/aehm.026.03.66. Boiko, D.; Luigujõe, L. (2024). Distribution, abundance and habitat choice of Whooper Swans Cygnus cygnus breeding in Latvia and Estonia, 1973–2021. Wildfowl, 266−278. Brides, Kane; Thorstensen, Sverrir; Einarsson, Ólafur; Boiko, Dmitrijs; Petersen, Ævar; Auhage, Svenja N.V.; McElwaine, Graham; Degen, Axel; Laubek, Bjarke; Andersen-Harild, Pelle; Helberg, Morten; Vangeluwe, Didier; Nienhuis, Jeroen; Wieloch, Maria; Luigujõe, Leho; Morkūnas, Julius; Bogomolova, Yulia; Bogdanovich, 1 Ivan; Petrek, Scott W.; Wood, Kevin A. ... Rees, Eileen C. (2023). Interchange of individuals between two Whooper Swan Cygnus cygnus populations, and its effect on population size estimates. Ringing & Migration, 37 (1-2), 1−12. DOI: 10.1080/03078698.2022.2161004. Gaget, Elie; Johnston, Alison; Pavon-Jordan, Diego; Lehikoinen, Aleksi S.; Sandercock, Brett K.; Soultan, Alaaeldin; Bozic, Luka; Clausen, Preben; Devos, Koen; Domsa, Cristi; Encarnacao, Vitor; Farago, Sandor; Fitzgerald, Niamh; Frost, Teresa; Gaudard, Clemence; Gosztonyi, Livia; Haas, Fredrik; Hornman, Menno; Langendoen, Tom; Ieronymidou, Christina ... Brommer, Jon E. (2022). Protected area characteristics that help waterbirds respond to climate warming. Conservation Biology, 36 (4), e13877. DOI: 10.1111/cobi.13877. Palialexis, A.; Korpinen, S.; Rees, A.F.; Mitchell, I.; Micu, D.; Gonzalvo, J.; Damalas, D.; Aissi, M.; Avellan, L.; Brind'Amour, A.; Brunner, A.; Camilleri, S.; Carlén, I.; Connor, D.; Dagys, M.; Cardoso, A.C.; Dierschke, V.; Druon, J-N.; Engbo, S.; Frederiksen, M. ... Tuaty-Guerra, M. (2021). Species thresholds: Review of methods to support the EU Marine Strategy Framework Directive. EUR 30680 EN. DOI: 10.2760/52931. Marchowski, Dominik; Ławicki, Łukasz; Fox, Anthony D.; Nielsen, Rasmus D.; Petersen, Ib K.; Hornman, Menno; Nilsson, Leif; Haas, Fredrik; Wahl, Johannes; Kieckbusch, Jan; Nehls, Hans W.; Calbrade, Neil; Hearn, Richard; Meissner, Włodzimierz; Fitzgerald, Niamh; Luigujoe, Leho; Zenatello, Marco; Gaudard, Clemence; Koschinski, Sven (2020). Effectiveness of the European Natura 2000 network to sustain a specialist wintering waterbird population in the face of climate change. Scientific Reports, 10 (1), ARTN 20286. DOI: 10.1038/s41598-020-77153-4 . Wood, K. A.; Cao, L.; Clausen, P.; Ely, C. R.; Luigujõe, L.; Rees, E. Rees, C.; Snyder, J.; Solovyeva, D. V.; Włodarczyk, R. (2019). Current trends and future directions in swan research: insights from the 6th International Swan Symposium. Wildfowl, 1−34. Beekman, J.; Koffijberg, K.; Wahl, J.; Kowallik, C.; Hall, C.; Devos, K.; Clausen, P.; Hornman, M.; Laubek, B.; Luigujõe, L.; Wieloch, M.; Boland, H.; Švažas, S.; Nilsson, L.; Stīpniece, A.; Keller, V.; Gaudard, C.; Degen, A.; Shimmings, P.; Larsen, B. H. ... Rees E. C. (2019). Long-term population trends and shifts in distribution of Bewick’s Swans Cygnus columbianus bewickii wintering in northwest Europe. Wildfowl, 5, 73−102. Laubek, B.; Clausen, P.; Nilsson, L.; Wahl, J.; Wieloch, M.; Meissner, W.; Shimmings, P.; Larsen, B. H.; Hornman, M.; Langendoen, T.; Lehikoinen, A.; Luigujõe, L.; Stīpniece, A.; Švažas, S.; Sniauksta, L.; Keller, V.; Gaudard, C.; Devos, K.; Musilová, Z.; Teufelbauer, N. ... Fox, A. D. (2019). Whooper Swan Cygnus cygnus January population censuses for Northwest Mainland Europe, 1995–2015. Wildfowl, 103−122. == Viited == {{viited}} == Välislingid == Eesti Maaülikooli töötajate andmebaas – Leho Luigujõe Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) – Leho Luigujõe Eesti Ornitoloogiaühing o6gt3xjja76m5kcgwzwf1tz0q47r2e6 0 720779 7230683 7230285 2026-09-08T04:46:03Z Hannesvalk 176021 /* 3. september */ 7230683 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut]] === 1. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 0vtmzaatlhfm8tr3g0ib9yyjuk01xdj 0 720793 7230582 7229942 2026-09-07T19:31:45Z NOSSER 8097 /* Looming */ 7230582 wikitext text/x-wiki '''Paula Koido''' ([[19. oktoober]] [[1920]] [[Oudova maakond]], [[Petrogradi kubermang]] – [[26. märts]] [[2004]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]]. Ta lõpetas 1939. aastal [[Leningrad]]is keskkooli ja 1946. aastal Leningradi Ehitusinseneride Instituudi arhitektina. Oli [[Leningradi blokaad|Leningradi piiramise]] ajal aastatel 1941–1943 linnas hospidalis meditsiiniõde. Ta töötas aastatel 1946–1978 [[Eesti Projekt]]is arhitekina ja projekti peaarhitektina. ==Looming== Osales [[Alar Kotli]] abilisena [[Estonia teatrihoone]] taastamise projekti koostamises. Kavandanud [[Tallinn]]as algul nn liialdusteaja arhitektuurile iseloomulikus stiilis: *1950 korterelamu [[Gonsiori tänav]] 3 (koos [[Aino Orm]]iga) *1950 korterelamu [[Süsta tänav]] 14 *1953 [[TPI|Tallinna Polütehnilises Instituudi]] uus peahoone (koos [[Peeter Tarvas]]e ja [[Uno Tölpus]]ega) *1955 ühiselamu Gonsiori tänav 9 (praegu korterelamu) *Tema kavandi järgi ehitati ümber [[Tallinna lennujaama vana peahoone]] (1959, ruumikujundaja [[Maia Laul]]) aga hiljem tööstuslikust ehitusviisist johtuvas laadis avalikke hooneid ja elumaju: *arhiivihoone [[Maneeži tänav]] 2-4 (1963, koos [[Paul Madalik]]uga) *[[Eesti TV]] hoone [[Gonsiori tänav]] 27 (1965, koos I. Jakovlevaga) *[[Mustamäe IV mikrorajoon]]i keskuse A. H. Tammsaare tee 133-137 (koos ABC-tüüpi kauplusega, 1972) *ühe- ja neljatoaliste korteritega suurpaneelelamu [[Sõle tänav]] 42 (1973) *kohvik-sööklaga ühiselamu [[Männiku tee]] 89 (1977, koos Jekaterina Veršovskajaga) *16-korruselise paneel-tornelamu [[Väike-Õismäe]]l (1978; ehitati ka Lasnamäele)[[File:Õismäe tee, 10.jpg|pisi|16-korruselise paneel-tornelamu Õismäe tee, 10]] *Eesti meremeeste haigla [[Paldiski maantee]] 68 (1978, koos [[Helje-Reet Aurik]]uga) *9-korruselised korterelamud [[Juhan Sütiste tee|Sütiste tee]] 14 ja 16 *restoraniga "Baltika" korterelamu A. Puškini t. 10, [[Narva]] (koos [[Alar Kotli]]ga) Koostanud ka planeerimis- ja hoonestuskavu: *loonud [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] põhimõttelise lahenduse [[Mustamäe VIII mikrorajoon]]i piires, Tallinn ==Tunnustus== *1985 Eesti NSV riiklik preemia [[Väike-Õismäe]] hoonestuse autorkonnas **1986 sama asja eest NSV Liidu riiklik preemia ==Liikmesus== * 1949 [[Eesti NSV Arhitektide Liit]] ==Viited== {{viited}} ==''Personalia''== * [[Oleg Kotšenovski]]. "Koido, Paula, arhitekt". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 194 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/zqLg5GO1Nw94 Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Koido, Paula}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 2004]] ehrs7gyg4jslfakgpfw0inchyf5jx2o 1 720824 7230494 7230379 2026-09-07T15:50:17Z Kruusamägi 1530 7230494 wikitext text/x-wiki == Miks määratud kustutamiseks? == Vaidlustan kustutamist ilma põhjenduseta. Artikkel kirjeldab reaalselt olemasolevat ja avalikult leitavat objekti Viljandis. Palun täpsustada, millist Vikipeedia kriteeriumi artikkel ei täida, et seda oleks võimalik parandada või vajalike sõltumatute allikatega täiendada? Kui küsimus on tähelepanuväärsuses, võiks enne kustutamist toimuda tavapärane kustutamisarutelu. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 5. september 2026, kell 22:48 (EEST) :Kustutamiseks esitaja pole põhjendust märkinud. Arutelu praegu toimubki. Ilmselt on küsimus tähelepanuväärsuses. Ma ei ole kindel, et peab kustutama. Selle kohta on üks ajaleheartikkel. Esitus on siin kunstlikult suureks paisutatud. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 6. september 2026, kell 05:50 (EEST) ::Praegu näeb see välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras siit kustutada, aga mida kõlbaks pm säilitada lehel [[Vikipeedia:Naljad ja muu kustutatud jama]]. Kui Lossi tänava ääres on tõesti mingi omaalgatuslikult püstitatud mälestustahvel, siis pm saaks seda lühidalt mainida [[Lossi tänav (Viljandi)|selles artiklis]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 12:51 (EEST) :::Kustutasin. Arutelulehe jätan esialgu veel ellu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:07 (EEST) ::::Kustutamise põhjendus jääb mulle endiselt ebaselgeks. „Näeb välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras kustutada“ ja viide naljalehele ei selgita, millist tähelepanuväärsuse kriteeriumi artikkel ei täitnud. ::::Kui probleem oli see, et artikkel oli kunstlikult liiga suureks paisutatud, siis olen sellega nõus – seda oleks saanud kärpida. See on aga artikli vormi, mitte teema tähelepanuväärsuse küsimus. ::::Järjepidevuse mõttes on raske mõista ka väidet, et omaalgatuslik kohaliku tähtsusega objekt sobib põhimõtteliselt ainult Lossi tänava artikli üheks lauseks. Vikipeedias on eraldi artiklitena näiteks „Jaanitule kivi“, „Kessu päevamärk“, „Kesse ülemine tulepaak“ ja „Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel“. Neist mõnel puudub artiklis sõltumatu ajakirjanduslik viide üldse ning „Kessu päevamärgil“ on üks ajaleheartikkel. Ma ei arva, et neid tuleks seetõttu kustutada – vastupidi, need näitavad, et väikese kohaliku füüsilise objekti kohta eraldi artikli olemasolu ei ole iseenesest kuidagi pretsedenditu. ::::Mihkli augu kohta on arutelus kinnitatud vähemalt ühe sõltumatu ajaleheartikli olemasolu. Seega palun täpsustada: kas probleem on selle artikli käsitluse ebapiisav ulatus, sõltumatute allikate arv või mõni muu konkreetne tähelepanuväärsuse kriteerium? Kui argument on lihtsalt selles, et objekti päritolu on humoorikas ja omaalgatuslik, siis sellist tähelepanuväärsuse kriteeriumi ma Vikipeedia reeglitest ei leia. ::::Minu ettepanek oleks artikkel taastada, kärpida see lühikeseks ja rangelt allikapõhiseks ning hinnata seejärel tähelepanuväärsust samadel alustel nagu teisi kohalikke objekte. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:29 (EEST) :::Antud juhul puudub mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:43 (EEST) ::::Väide, et puudub „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“, ei vasta siiski tõele.Sakala on avaldanud sellest konkreetsest mälestusmärgist eraldi ajaleheartikli: <nowiki>https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi⁠�Juba</nowiki> artikli pealkiri – „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“ – kinnitab nii objekti olemasolu, asukohta kui ka selle tausta. Tegemist ei ole artikli autori enda veebilehe, Google Mapsi kirje ega sotsiaalmeediapostitusega, vaid sõltumatu toimetatud ajakirjandusväljaande kajastusega.Seega võiks vähemalt loobuda argumendist, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. See on nüüd väga otseselt tõendatud.Kui tegelik küsimus on, kas ühest sõltumatust ajalehekajastusest piisab iseseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks, siis see on täiesti legitiimne arutelukoht. Aga see on märksa teistsugune argument kui väide, et objekt võib olla väljamõeldud. ::::Olen juba nõustunud, et esialgne artikkel oli liiga pikaks paisutatud. Seda oleks saanud kärpida mõne lõigu pikkuseks ja jätta alles ainult sõltumatu allikaga kontrollitavad faktid. Minu meelest oleks selline lahendus olnud põhjendatum kui artikli kiire kustutamine. ::::Oleks hea, kui kustutamisotsuse põhjendus liiguks tagantjärele muutuvate argumentide asemel nüüd konkreetse Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumi juurde. [[Eri:Kaastöö/~2026-48435-05|~2026-48435-05]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48435-05|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:57 (EEST) ::Ja miks puudus seal tekstis viide sellele artiklile? Ning kui ka seda kajastust mistahes põhjusel isegi oluliseks pidada, siis kuidas täpselt takistab see vastava lõigu lisamist tänava artiklisse? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:16 (EEST) :::Jah, Sakala viide puudus esialgsest artiklist. See oli artikli puudus ja selle oleks saanud parandada ühe redaktsiooniga. Viite puudumine artiklis ei muuda aga ei allikat ega objekti olematuks ning ei toeta väidet, et puudus „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“. :::Nüüd on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi Sakala: „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::See ei ole Mihkli augu juhuslik mainimine mõnes Lossi tänavat käsitlevas loos, vaid eraldi ajakirjanduslik käsitlus konkreetsest mälestusmärgist. Seega võiks vähemalt objekti reaalsuse küsimuse lugeda lahendatuks. :::Küsimusele, kuidas takistab see vastava lõigu lisamist Lossi tänava artiklisse: ei takistagi. Kuid samamoodi ei ole selgitatud, miks peab see olema ainuvõimalik lahendus. Asjaolu, et objekt asub Lossi tänava ääres, ei tähenda iseenesest, et objekti saab käsitleda ainult tänavaartikli ühe lõiguna. :::Kui tegelik seisukoht on, et ühest sõltumatust ja konkreetselt seda objekti käsitlevast ajaleheartiklist ei piisa iseseisva artikli tähelepanuväärsuseks, siis palun öeldagi seda otse. Seda saab sisuliselt arutada. Seni on põhjendus liikunud „naljast“ ja „puutumuse puudumisest reaalsusega“ viite puudumise ning Lossi tänava artiklisse liitmise juurde. :::Nõustun, et esialgne artikkel oli kunstlikult liiga pikaks paisutatud. See oli toimetatav probleem. Mõistlik lahendus oleks olnud artikkel kärpida, Sakala viide lisada ning seejärel hinnata tähelepanuväärsust allikapõhise versiooni põhjal, mitte kustutada artikkel ning hakata alles pärast kustutamist järjest uusi põhjendusi sõnastama. :::Et arutelu ei käiks enam esialgse liiga pika teksti üle, pakun taastamiseks järgmise lühikese ja allikapõhise versiooni: :::---- :::{{koord|58.36360417|25.59978667|display=title}} :::'''Mihkli auk''' on [[Viljandi]] kesklinnas asuv omaalgatuslik mälestusmärk, mis tähistab ligikaudu 17 aastat varem [[Viljandi pärimusmuusika festival]]i ajal toimunud juhtumit, kus Mihkel kukkus põõsasse, kuid tema käes olnud õlleklaas jäi terveks.<ref name="Sakala">{{Netiviide ::: |url=https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ::: |pealkiri=17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi ::: |väljaanne=Sakala ::: |vaadatud=7. september 2026 :::}}</ref> :::2026. aastal paigaldati sündmuskohale mälestustahvel. ''Sakala'' kajastas mälestusmärgi rajamist eraldi ajaleheartiklis.<ref name="Sakala" /> :::Mälestusmärk asub Viljandi kesklinnas koordinaatidel {{koord|58.36360417|25.59978667|display=inline}}. :::== Viited == :::{{viited}} :::Kategooria:Viljandi :::Kategooria:Mälestusmärgid Eestis :::---- :::Minu ettepanek on hinnata tähelepanuväärsust selle kärbitud versiooni ja olemasoleva sõltumatu kajastuse põhjal. Kui sellest hoolimata leitakse, et iseseisva artikli jaoks on allikmaterjali veel liiga vähe, siis on Lossi tänava artiklisse liitmine arusaadav kompromiss. See on aga teine argument kui väide, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. :::[[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 09:29 (EEST) ::::Viite puudumine just nimelt kinnitab algset hinnagut. Artikli koostaja ülesanne on teha tekst, mis vastaks nõuetele ja mitte midagi kokku visata, et siis teised selle söödavaks muudaksid ja püüaksid tõestada, et asi ikka on oluline. Hinnata saab ikka seda, mis on artiklis kirjas, sest kuidas peaks teised teadma mingitest mainimata jäänud asjaoludest. Seda enam, et Google kaardilt antud kohalt mina küll mingit märget ei leidnud, mis vihjaks nagu oleks algses artiklis esinenud eksitavad väited, mis seda enam annavad põhjust kahtlusteks. ::::Mis ei ole piisavalt tähelepanuväärne eraldiseisvaks artikliks võib sellest hoolimata olla piisavalt oluline, et seda saaks mainida mõne teise artikli koosseisus. Antud juhul võib vast tõstatuks lugeda, et asja võib pidada vähemalt Vikipeedias mainimiväärseks. Küll ei ole hetkeandmetel põhjust arvata, et tähelepanuväärsus oleks piisav eraldi artikli lubamiseks. ::::Oluline oleks meeles pidada, et sellist eraldiseisvat artiklit ei oska ka keegi otsida. Artikkel tänavast on kindlasti külastatavam. Ehk puhtalt informatsiooni leitavuse tagamiseks tuleks niikuinii tarvis seda infokildu mainida ka teistes artiklites. Antud lühem versioon võiks olla ligilähedaselt midagi sellist, mida sobiks kuhugi poetada. ::::Lühendatud versiooni juures on samuti puudusi. Nt "tähistab ligikaudu 17 aastat varem" -- aga millal keegi seda teksti loeks? (ehk parem oleks "arvatavasti 2009. aastal" vms) Ja see "auk" on mälestusmärk, või hoopis tähistab antud silt seda kohta? Hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes. Samuti võib sellest omaalgatuslikust sildist foto lisada, mis näitaks, et vähemalt mingil ajahetkel seal pargiservas tõesti mingi märge asus ning mis talitleks sel kujul täiendava viitena. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 13:38 (EEST) :::::Nõustun, et ''Sakala'' viide oleks pidanud algses artiklis kohe olemas olema. See oli artikli koostamise puudus ja selles osas on kriitika õigustatud. Küll aga ei nõustu ma järeldusega, et viite puudumine „kinnitab“ varasemat hinnangut, nagu puuduks mistahes puutumus reaalsusega. Puudulikult viidatud artikkel ja väljamõeldud objekt on kaks täiesti erinevat asja. :::::Praeguseks on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ''Sakala'': „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::::Tegemist ei ole objekti möödaminnes mainimisega mõnes üldises Viljandi või Lossi tänava loos, vaid ''Sakala'' on avaldanud eraldi ajakirjandusliku käsitluse just sellest mälestusmärgist. Seega ei ole minu meelest enam sisuliselt põhjendatud jätkata objekti reaalsuse kahtluse alla seadmist. :::::Google Mapsist märgi leidmine või mitteleidmine ei ole samuti kuigi tugev kriteerium, mille järgi Vikipeedia artikli teema olemasolu hinnata. Google Maps ei ole Vikipeedia tähelepanuväärsuse mõõdupuu. Sõltumatu toimetatud ajakirjanduslik kajastus on selle küsimuse juures märksa asjakohasem. :::::Tähelepanuväärsuse küsimus on teine asi. Kui seisukoht on, et üks sõltumatu ja konkreetselt objekti käsitlev ajaleheartikkel ei ole eraldiseisvaks artikliks veel piisav, siis võikski seda nii sõnastada ning arutada, milline konkreetne tähelepanuväärsuse lävend jääb täitmata. See oleks vähemalt selge ja kontrollitav argument. :::::Praegu on põhjendus arutelu jooksul aga märgatavalt liikunud: esmalt oli küsimus selles, et artikkel näib naljana, siis selles, kas kirjeldatul üldse on puutumus reaalsusega, seejärel algses artiklis puuduvas viites ja nüüd selles, kas teema võiks paikneda mõne teise artikli sees. Need on erinevad küsimused. Oleks mõistlik need lahus hoida: artikli kvaliteet, väidete kontrollitavus ja teema tähelepanuväärsus ei ole üks ja sama asi. :::::Märkuse kohta, et „hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes“ – minu hinnangul oli see kontekst algses artiklis tegelikult olemas. Seal kirjeldati juhtumi päritolu Viljandi folgi ajal, loo säilimist sõpruskondlikus pärimuses, selle seostumist konkreetse füüsilise kohaga ning lõpuks mälestustahvli paigaldamist. See on sisuliselt just kirjeldus sellest, kuidas ühest eraelulisest juhtumist kujunes konkreetse paigaga seotud kohapärimus. :::::Võib täiesti õigustatult kritiseerida seda, et algses versioonis oli see liiga pikalt, liiga suurejooneliselt või kohati liiga humoorikalt esitatud. Seda saan aktsepteerida. Aga öelda, et vastav kontekst puudus, ei ole päris täpne – pigem vajas olemasolev kontekst neutraalsemat sõnastust ja paremat allikastamist. :::::Samuti nõustun parandustega, et „17 aastat varem“ on halb ajas vananev sõnastus ning parem oleks „arvatavasti 2009. aastal“. Täpsem on ka eristada, et „Mihkli auk“ on paigale kinnistunud nimi ning füüsiliseks mälestusobjektiks on sinna paigaldatud tahvel. Need on tavapärased toimetamisprobleemid, mida saab artiklis parandada. :::::Tahaksin aga tõstatada ka laiema põhimõttelise küsimuse. Vikipeedia nimetab ennast vabaks entsüklopeediaks. Mõistan loomulikult, et „vaba“ ei tähenda, et iga olemasolev objekt või sündmus peab automaatselt saama oma artikli. Tähelepanuväärsuse nõue on vajalik. Just seepärast peaks aga selle rakendamine olema võimalikult läbipaistev, järjepidev ja allikapõhine. :::::Kui meil on reaalselt olemas füüsiline objekt, selle taga olev dokumenteeritav lugu ning sõltumatu ajaleht on pidanud nähtust piisavalt huvipakkuvaks, et sellest eraldi artikkel avaldada, siis tekib õigustatud küsimus: millise konkreetse kriteeriumi järgi ei ole see Vikipeedia jaoks piisavalt tähelepanuväärne? :::::Vikipeedias on suur hulk artikleid väga kitsastest kohalikest objektidest, rajatistest, kividest, mälestusmärkidest ja muudest nähtustest. Ma ei arva, et see oleks Vikipeedia puudus – vastupidi, väikeste ja kohalike teadmiste säilitamine on minu arvates üks sellise entsüklopeedia tugevusi. Seetõttu peaks olema võimalik sisuliselt selgitada, miks üks sõltumatult kajastatud kohalik objekt kvalifitseerub eraldi artikliks ja teine mitte. :::::Murekoht tekib siis, kui tähelepanuväärsuse hindamine hakkab sõltuma sellest, kas teema tundub toimetajale piisavalt „tõsine“, tavapärane või entsüklopeediline. Tähelepanuväärsus ei peaks olema maitseküsimus. Humoorika või ebatavalise tekkelooga nähtus ei ole seetõttu iseenesest vähem dokumenteerimisväärne kui traditsioonilisema tekkelooga objekt. :::::Samuti ei pea ma veenvaks argumenti, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Entsüklopeedia artiklistruktuuri ei peaks määrama oletatav otsingumaht või see, milline leht saab rohkem külastusi. Artiklite vahel saab teha siselinke, ümbersuunamisi ja muid seoseid. Leitavus on tehniliselt lahendatav küsimus; tähelepanuväärsus on sisuline küsimus. :::::Minu ettepanek on seetõttu endiselt lihtne: taastada „Mihkli auk“ oluliselt lühemas, neutraalses ja rangelt allikapõhises vormis, lisada kohe ''Sakala'' viide ning foto mälestustahvlist ja hinnata artikli tähelepanuväärsust selle versiooni põhjal. :::::Esialgsel artiklil olid puudused – seda ma ei vaidlusta. Kuid artikli puudused ei ole automaatselt teema puudused. Kui eraldiseisev artikkel ikkagi tagasi lükatakse, siis ootaksin selle põhjenduseks konkreetset tähelepanuväärsuse kriteeriumi ja selle järjepidevat rakendamist, mitte järeldust, et algse artikli ebatäiuslikkus tõendab objekti või teema ebareaalsust. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 14:02 (EEST) Yks artikkel kohalikus päevalehes ei tähenda, et nähtus on tähelepanuväärne jäädvustamiseks igaveseks ajaks ylemaailmse haardega entsyklopeedias. Samuti: enne asjaga seotud seltskonna poolt sinna sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu yldse. Piisab mainimisest vastava tänava artiklis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. september 2026, kell 14:45 (EEST) ::Väide polnud mitte see, et "puuduks mistahes puutumus reaalsusega", vaid see, et "kui artikkel on selline, siis pole võimalik selle põhjal hinnata, kas antud asjal on puutumus reaalsusega"... ja need on kaks täiesti eri asja. Kui see puutumus reaalsusega aga ka on, siis see ei tähenda veel kuidagi seda, et nähtus oleks ise seepärast veel artiklivääriline. See tähendab lihtsalt seda, et see pole täielik (!) väljamõeldis (fiktsioon võib see küll ka muidu olla, aga kui fiktsioon on piisavalt tuntud (nt [[Nessie]] või [[Ülemiste vanake]]), siis on artikkel ikkagi lubatud). Kui artiklis väidetakse, et see koht on välja toodud Google Mapsist, aga tegelikult ikka ei ole, siis on artiklis vähemalt üks valeväide ja see seab ka ülejäänud info tõeväärtuse tugeva kahtluse alla. Sel juhul on kustutamine põhjendatud juba puhtalt puudulikust kvaliteedist lähtuvalt. ::Humoorikatest nähtustest on meil ka muidu artikleid. Nt [[Miljonipeldik]]. Asja humoorikus või selle puudumine pole see, mille üle siin arutleme. ::Käesolevaga on see arutelu ennast ammendanud. Nüüdseks on täiesti selge, et puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada. Seejuures see ei välista, et see koht tulevikus nii palju tuntust ei kogu, et artikli olemasolu oleks põhjendatud, aga senine olukord ei anna vähimatki alust seda põhjendatuks pidada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 18:50 (EEST) enw4ti9i9ihr75tac29fer6fslj19rm 7230573 7230494 2026-09-07T19:14:21Z ~2026-48559-56 237091 /* Miks määratud kustutamiseks? */ Vastus 7230573 wikitext text/x-wiki == Miks määratud kustutamiseks? == Vaidlustan kustutamist ilma põhjenduseta. Artikkel kirjeldab reaalselt olemasolevat ja avalikult leitavat objekti Viljandis. Palun täpsustada, millist Vikipeedia kriteeriumi artikkel ei täida, et seda oleks võimalik parandada või vajalike sõltumatute allikatega täiendada? Kui küsimus on tähelepanuväärsuses, võiks enne kustutamist toimuda tavapärane kustutamisarutelu. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 5. september 2026, kell 22:48 (EEST) :Kustutamiseks esitaja pole põhjendust märkinud. Arutelu praegu toimubki. Ilmselt on küsimus tähelepanuväärsuses. Ma ei ole kindel, et peab kustutama. Selle kohta on üks ajaleheartikkel. Esitus on siin kunstlikult suureks paisutatud. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 6. september 2026, kell 05:50 (EEST) ::Praegu näeb see välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras siit kustutada, aga mida kõlbaks pm säilitada lehel [[Vikipeedia:Naljad ja muu kustutatud jama]]. Kui Lossi tänava ääres on tõesti mingi omaalgatuslikult püstitatud mälestustahvel, siis pm saaks seda lühidalt mainida [[Lossi tänav (Viljandi)|selles artiklis]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 12:51 (EEST) :::Kustutasin. Arutelulehe jätan esialgu veel ellu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:07 (EEST) ::::Kustutamise põhjendus jääb mulle endiselt ebaselgeks. „Näeb välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras kustutada“ ja viide naljalehele ei selgita, millist tähelepanuväärsuse kriteeriumi artikkel ei täitnud. ::::Kui probleem oli see, et artikkel oli kunstlikult liiga suureks paisutatud, siis olen sellega nõus – seda oleks saanud kärpida. See on aga artikli vormi, mitte teema tähelepanuväärsuse küsimus. ::::Järjepidevuse mõttes on raske mõista ka väidet, et omaalgatuslik kohaliku tähtsusega objekt sobib põhimõtteliselt ainult Lossi tänava artikli üheks lauseks. Vikipeedias on eraldi artiklitena näiteks „Jaanitule kivi“, „Kessu päevamärk“, „Kesse ülemine tulepaak“ ja „Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel“. Neist mõnel puudub artiklis sõltumatu ajakirjanduslik viide üldse ning „Kessu päevamärgil“ on üks ajaleheartikkel. Ma ei arva, et neid tuleks seetõttu kustutada – vastupidi, need näitavad, et väikese kohaliku füüsilise objekti kohta eraldi artikli olemasolu ei ole iseenesest kuidagi pretsedenditu. ::::Mihkli augu kohta on arutelus kinnitatud vähemalt ühe sõltumatu ajaleheartikli olemasolu. Seega palun täpsustada: kas probleem on selle artikli käsitluse ebapiisav ulatus, sõltumatute allikate arv või mõni muu konkreetne tähelepanuväärsuse kriteerium? Kui argument on lihtsalt selles, et objekti päritolu on humoorikas ja omaalgatuslik, siis sellist tähelepanuväärsuse kriteeriumi ma Vikipeedia reeglitest ei leia. ::::Minu ettepanek oleks artikkel taastada, kärpida see lühikeseks ja rangelt allikapõhiseks ning hinnata seejärel tähelepanuväärsust samadel alustel nagu teisi kohalikke objekte. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:29 (EEST) :::Antud juhul puudub mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:43 (EEST) ::::Väide, et puudub „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“, ei vasta siiski tõele.Sakala on avaldanud sellest konkreetsest mälestusmärgist eraldi ajaleheartikli: <nowiki>https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi⁠�Juba</nowiki> artikli pealkiri – „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“ – kinnitab nii objekti olemasolu, asukohta kui ka selle tausta. Tegemist ei ole artikli autori enda veebilehe, Google Mapsi kirje ega sotsiaalmeediapostitusega, vaid sõltumatu toimetatud ajakirjandusväljaande kajastusega.Seega võiks vähemalt loobuda argumendist, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. See on nüüd väga otseselt tõendatud.Kui tegelik küsimus on, kas ühest sõltumatust ajalehekajastusest piisab iseseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks, siis see on täiesti legitiimne arutelukoht. Aga see on märksa teistsugune argument kui väide, et objekt võib olla väljamõeldud. ::::Olen juba nõustunud, et esialgne artikkel oli liiga pikaks paisutatud. Seda oleks saanud kärpida mõne lõigu pikkuseks ja jätta alles ainult sõltumatu allikaga kontrollitavad faktid. Minu meelest oleks selline lahendus olnud põhjendatum kui artikli kiire kustutamine. ::::Oleks hea, kui kustutamisotsuse põhjendus liiguks tagantjärele muutuvate argumentide asemel nüüd konkreetse Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumi juurde. [[Eri:Kaastöö/~2026-48435-05|~2026-48435-05]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48435-05|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:57 (EEST) ::Ja miks puudus seal tekstis viide sellele artiklile? Ning kui ka seda kajastust mistahes põhjusel isegi oluliseks pidada, siis kuidas täpselt takistab see vastava lõigu lisamist tänava artiklisse? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:16 (EEST) :::Jah, Sakala viide puudus esialgsest artiklist. See oli artikli puudus ja selle oleks saanud parandada ühe redaktsiooniga. Viite puudumine artiklis ei muuda aga ei allikat ega objekti olematuks ning ei toeta väidet, et puudus „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“. :::Nüüd on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi Sakala: „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::See ei ole Mihkli augu juhuslik mainimine mõnes Lossi tänavat käsitlevas loos, vaid eraldi ajakirjanduslik käsitlus konkreetsest mälestusmärgist. Seega võiks vähemalt objekti reaalsuse küsimuse lugeda lahendatuks. :::Küsimusele, kuidas takistab see vastava lõigu lisamist Lossi tänava artiklisse: ei takistagi. Kuid samamoodi ei ole selgitatud, miks peab see olema ainuvõimalik lahendus. Asjaolu, et objekt asub Lossi tänava ääres, ei tähenda iseenesest, et objekti saab käsitleda ainult tänavaartikli ühe lõiguna. :::Kui tegelik seisukoht on, et ühest sõltumatust ja konkreetselt seda objekti käsitlevast ajaleheartiklist ei piisa iseseisva artikli tähelepanuväärsuseks, siis palun öeldagi seda otse. Seda saab sisuliselt arutada. Seni on põhjendus liikunud „naljast“ ja „puutumuse puudumisest reaalsusega“ viite puudumise ning Lossi tänava artiklisse liitmise juurde. :::Nõustun, et esialgne artikkel oli kunstlikult liiga pikaks paisutatud. See oli toimetatav probleem. Mõistlik lahendus oleks olnud artikkel kärpida, Sakala viide lisada ning seejärel hinnata tähelepanuväärsust allikapõhise versiooni põhjal, mitte kustutada artikkel ning hakata alles pärast kustutamist järjest uusi põhjendusi sõnastama. :::Et arutelu ei käiks enam esialgse liiga pika teksti üle, pakun taastamiseks järgmise lühikese ja allikapõhise versiooni: :::---- :::{{koord|58.36360417|25.59978667|display=title}} :::'''Mihkli auk''' on [[Viljandi]] kesklinnas asuv omaalgatuslik mälestusmärk, mis tähistab ligikaudu 17 aastat varem [[Viljandi pärimusmuusika festival]]i ajal toimunud juhtumit, kus Mihkel kukkus põõsasse, kuid tema käes olnud õlleklaas jäi terveks.<ref name="Sakala">{{Netiviide ::: |url=https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ::: |pealkiri=17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi ::: |väljaanne=Sakala ::: |vaadatud=7. september 2026 :::}}</ref> :::2026. aastal paigaldati sündmuskohale mälestustahvel. ''Sakala'' kajastas mälestusmärgi rajamist eraldi ajaleheartiklis.<ref name="Sakala" /> :::Mälestusmärk asub Viljandi kesklinnas koordinaatidel {{koord|58.36360417|25.59978667|display=inline}}. :::== Viited == :::{{viited}} :::Kategooria:Viljandi :::Kategooria:Mälestusmärgid Eestis :::---- :::Minu ettepanek on hinnata tähelepanuväärsust selle kärbitud versiooni ja olemasoleva sõltumatu kajastuse põhjal. Kui sellest hoolimata leitakse, et iseseisva artikli jaoks on allikmaterjali veel liiga vähe, siis on Lossi tänava artiklisse liitmine arusaadav kompromiss. See on aga teine argument kui väide, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. :::[[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 09:29 (EEST) ::::Viite puudumine just nimelt kinnitab algset hinnagut. Artikli koostaja ülesanne on teha tekst, mis vastaks nõuetele ja mitte midagi kokku visata, et siis teised selle söödavaks muudaksid ja püüaksid tõestada, et asi ikka on oluline. Hinnata saab ikka seda, mis on artiklis kirjas, sest kuidas peaks teised teadma mingitest mainimata jäänud asjaoludest. Seda enam, et Google kaardilt antud kohalt mina küll mingit märget ei leidnud, mis vihjaks nagu oleks algses artiklis esinenud eksitavad väited, mis seda enam annavad põhjust kahtlusteks. ::::Mis ei ole piisavalt tähelepanuväärne eraldiseisvaks artikliks võib sellest hoolimata olla piisavalt oluline, et seda saaks mainida mõne teise artikli koosseisus. Antud juhul võib vast tõstatuks lugeda, et asja võib pidada vähemalt Vikipeedias mainimiväärseks. Küll ei ole hetkeandmetel põhjust arvata, et tähelepanuväärsus oleks piisav eraldi artikli lubamiseks. ::::Oluline oleks meeles pidada, et sellist eraldiseisvat artiklit ei oska ka keegi otsida. Artikkel tänavast on kindlasti külastatavam. Ehk puhtalt informatsiooni leitavuse tagamiseks tuleks niikuinii tarvis seda infokildu mainida ka teistes artiklites. Antud lühem versioon võiks olla ligilähedaselt midagi sellist, mida sobiks kuhugi poetada. ::::Lühendatud versiooni juures on samuti puudusi. Nt "tähistab ligikaudu 17 aastat varem" -- aga millal keegi seda teksti loeks? (ehk parem oleks "arvatavasti 2009. aastal" vms) Ja see "auk" on mälestusmärk, või hoopis tähistab antud silt seda kohta? Hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes. Samuti võib sellest omaalgatuslikust sildist foto lisada, mis näitaks, et vähemalt mingil ajahetkel seal pargiservas tõesti mingi märge asus ning mis talitleks sel kujul täiendava viitena. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 13:38 (EEST) :::::Nõustun, et ''Sakala'' viide oleks pidanud algses artiklis kohe olemas olema. See oli artikli koostamise puudus ja selles osas on kriitika õigustatud. Küll aga ei nõustu ma järeldusega, et viite puudumine „kinnitab“ varasemat hinnangut, nagu puuduks mistahes puutumus reaalsusega. Puudulikult viidatud artikkel ja väljamõeldud objekt on kaks täiesti erinevat asja. :::::Praeguseks on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ''Sakala'': „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::::Tegemist ei ole objekti möödaminnes mainimisega mõnes üldises Viljandi või Lossi tänava loos, vaid ''Sakala'' on avaldanud eraldi ajakirjandusliku käsitluse just sellest mälestusmärgist. Seega ei ole minu meelest enam sisuliselt põhjendatud jätkata objekti reaalsuse kahtluse alla seadmist. :::::Google Mapsist märgi leidmine või mitteleidmine ei ole samuti kuigi tugev kriteerium, mille järgi Vikipeedia artikli teema olemasolu hinnata. Google Maps ei ole Vikipeedia tähelepanuväärsuse mõõdupuu. Sõltumatu toimetatud ajakirjanduslik kajastus on selle küsimuse juures märksa asjakohasem. :::::Tähelepanuväärsuse küsimus on teine asi. Kui seisukoht on, et üks sõltumatu ja konkreetselt objekti käsitlev ajaleheartikkel ei ole eraldiseisvaks artikliks veel piisav, siis võikski seda nii sõnastada ning arutada, milline konkreetne tähelepanuväärsuse lävend jääb täitmata. See oleks vähemalt selge ja kontrollitav argument. :::::Praegu on põhjendus arutelu jooksul aga märgatavalt liikunud: esmalt oli küsimus selles, et artikkel näib naljana, siis selles, kas kirjeldatul üldse on puutumus reaalsusega, seejärel algses artiklis puuduvas viites ja nüüd selles, kas teema võiks paikneda mõne teise artikli sees. Need on erinevad küsimused. Oleks mõistlik need lahus hoida: artikli kvaliteet, väidete kontrollitavus ja teema tähelepanuväärsus ei ole üks ja sama asi. :::::Märkuse kohta, et „hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes“ – minu hinnangul oli see kontekst algses artiklis tegelikult olemas. Seal kirjeldati juhtumi päritolu Viljandi folgi ajal, loo säilimist sõpruskondlikus pärimuses, selle seostumist konkreetse füüsilise kohaga ning lõpuks mälestustahvli paigaldamist. See on sisuliselt just kirjeldus sellest, kuidas ühest eraelulisest juhtumist kujunes konkreetse paigaga seotud kohapärimus. :::::Võib täiesti õigustatult kritiseerida seda, et algses versioonis oli see liiga pikalt, liiga suurejooneliselt või kohati liiga humoorikalt esitatud. Seda saan aktsepteerida. Aga öelda, et vastav kontekst puudus, ei ole päris täpne – pigem vajas olemasolev kontekst neutraalsemat sõnastust ja paremat allikastamist. :::::Samuti nõustun parandustega, et „17 aastat varem“ on halb ajas vananev sõnastus ning parem oleks „arvatavasti 2009. aastal“. Täpsem on ka eristada, et „Mihkli auk“ on paigale kinnistunud nimi ning füüsiliseks mälestusobjektiks on sinna paigaldatud tahvel. Need on tavapärased toimetamisprobleemid, mida saab artiklis parandada. :::::Tahaksin aga tõstatada ka laiema põhimõttelise küsimuse. Vikipeedia nimetab ennast vabaks entsüklopeediaks. Mõistan loomulikult, et „vaba“ ei tähenda, et iga olemasolev objekt või sündmus peab automaatselt saama oma artikli. Tähelepanuväärsuse nõue on vajalik. Just seepärast peaks aga selle rakendamine olema võimalikult läbipaistev, järjepidev ja allikapõhine. :::::Kui meil on reaalselt olemas füüsiline objekt, selle taga olev dokumenteeritav lugu ning sõltumatu ajaleht on pidanud nähtust piisavalt huvipakkuvaks, et sellest eraldi artikkel avaldada, siis tekib õigustatud küsimus: millise konkreetse kriteeriumi järgi ei ole see Vikipeedia jaoks piisavalt tähelepanuväärne? :::::Vikipeedias on suur hulk artikleid väga kitsastest kohalikest objektidest, rajatistest, kividest, mälestusmärkidest ja muudest nähtustest. Ma ei arva, et see oleks Vikipeedia puudus – vastupidi, väikeste ja kohalike teadmiste säilitamine on minu arvates üks sellise entsüklopeedia tugevusi. Seetõttu peaks olema võimalik sisuliselt selgitada, miks üks sõltumatult kajastatud kohalik objekt kvalifitseerub eraldi artikliks ja teine mitte. :::::Murekoht tekib siis, kui tähelepanuväärsuse hindamine hakkab sõltuma sellest, kas teema tundub toimetajale piisavalt „tõsine“, tavapärane või entsüklopeediline. Tähelepanuväärsus ei peaks olema maitseküsimus. Humoorika või ebatavalise tekkelooga nähtus ei ole seetõttu iseenesest vähem dokumenteerimisväärne kui traditsioonilisema tekkelooga objekt. :::::Samuti ei pea ma veenvaks argumenti, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Entsüklopeedia artiklistruktuuri ei peaks määrama oletatav otsingumaht või see, milline leht saab rohkem külastusi. Artiklite vahel saab teha siselinke, ümbersuunamisi ja muid seoseid. Leitavus on tehniliselt lahendatav küsimus; tähelepanuväärsus on sisuline küsimus. :::::Minu ettepanek on seetõttu endiselt lihtne: taastada „Mihkli auk“ oluliselt lühemas, neutraalses ja rangelt allikapõhises vormis, lisada kohe ''Sakala'' viide ning foto mälestustahvlist ja hinnata artikli tähelepanuväärsust selle versiooni põhjal. :::::Esialgsel artiklil olid puudused – seda ma ei vaidlusta. Kuid artikli puudused ei ole automaatselt teema puudused. Kui eraldiseisev artikkel ikkagi tagasi lükatakse, siis ootaksin selle põhjenduseks konkreetset tähelepanuväärsuse kriteeriumi ja selle järjepidevat rakendamist, mitte järeldust, et algse artikli ebatäiuslikkus tõendab objekti või teema ebareaalsust. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 14:02 (EEST) Yks artikkel kohalikus päevalehes ei tähenda, et nähtus on tähelepanuväärne jäädvustamiseks igaveseks ajaks ylemaailmse haardega entsyklopeedias. Samuti: enne asjaga seotud seltskonna poolt sinna sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu yldse. Piisab mainimisest vastava tänava artiklis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. september 2026, kell 14:45 (EEST) ::Väide polnud mitte see, et "puuduks mistahes puutumus reaalsusega", vaid see, et "kui artikkel on selline, siis pole võimalik selle põhjal hinnata, kas antud asjal on puutumus reaalsusega"... ja need on kaks täiesti eri asja. Kui see puutumus reaalsusega aga ka on, siis see ei tähenda veel kuidagi seda, et nähtus oleks ise seepärast veel artiklivääriline. See tähendab lihtsalt seda, et see pole täielik (!) väljamõeldis (fiktsioon võib see küll ka muidu olla, aga kui fiktsioon on piisavalt tuntud (nt [[Nessie]] või [[Ülemiste vanake]]), siis on artikkel ikkagi lubatud). Kui artiklis väidetakse, et see koht on välja toodud Google Mapsist, aga tegelikult ikka ei ole, siis on artiklis vähemalt üks valeväide ja see seab ka ülejäänud info tõeväärtuse tugeva kahtluse alla. Sel juhul on kustutamine põhjendatud juba puhtalt puudulikust kvaliteedist lähtuvalt. ::Humoorikatest nähtustest on meil ka muidu artikleid. Nt [[Miljonipeldik]]. Asja humoorikus või selle puudumine pole see, mille üle siin arutleme. ::Käesolevaga on see arutelu ennast ammendanud. Nüüdseks on täiesti selge, et puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada. Seejuures see ei välista, et see koht tulevikus nii palju tuntust ei kogu, et artikli olemasolu oleks põhjendatud, aga senine olukord ei anna vähimatki alust seda põhjendatuks pidada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 18:50 (EEST) :::Tänan, nüüd on vähemalt vaidluse tegelik kese üsna selgelt välja joonistunud. :::Ma ei vaidle vastu sellele, et üks ''Sakala'' artikkel ei taga automaatselt eraldiseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsust. Ka Vikipeedia enda juhend ütleb, et tähelepanuväärsuse hindamise aluse annab käsitluste hulk erinevates sõltumatutes allikates, mitte ühe allika olemasolu iseenesest. :::Küll aga ei pea ma asjakohaseks argumenti, et „enne sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu“. [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ütleb sõnaselgelt, et tähelepanuväärsus ei ole sama mis tuntus, kuulsus, tunnustus või tähtsus. Seega ei saa minu arvates mõõdupuuks olla see, mitu viljandlast nähtusest enne ajakirjanduslikku kajastust teadis. :::Google Mapsi osas olen nõus: kui algses artiklis olnud väide ei olnud kontrollitav, siis ei oleks seda pidanud artiklis esitama ning uues versioonis tuleb see lihtsalt välja jätta. Seda väidet ei ole põhjust kaitsta. :::Samas ei nõustu ma järeldusega, et algse artikli puudulik kvaliteet lahendab automaatselt tähelepanuväärsuse küsimuse. Vikipeedia enda tähelepanuväärsuse juhendis on kirjas: „Artikli hetkeolukord, näiteks pooleliolek või viidete puudumine, ei tähenda, et artikkel ei ole teema poolest tähelepanuväärne.“ See eristab minu meelest üsna selgelt kahte küsimust: kas konkreetne redaktsioon oli piisavalt hea ja kas teema ise on tähelepanuväärne. :::Esimesele vastaksin tagantjärele ise ka eitavalt – esialgne tekst oli liiga pikk, toon kohati liiga naljatlev, Sakala viide puudus ning Google Mapsi väide ei oleks tohtinud kontrollimata kujul sees olla. Need on täiesti põhjendatud kriitikakohad. :::Teise küsimuse puhul ei pea ma aga vastust sugugi nii enesestmõistetavaks, et võiks öelda, et „puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada“. On olemas konkreetne füüsiline objekt ja sõltumatu toimetatud väljaanne on pidanud seda piisavalt märkimisväärseks, et avaldada sellest eraldi artikkel, mitte teha kõrvalmärkus mõnes teises loos. See vähemalt annab põhjuse tähelepanuväärsust arutada, isegi kui üks allikas ei pruugi lõpuks eraldi artikli jaoks piisavaks osutuda. :::Samuti ei pea ma tugevaks argumendiks seda, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Artikli leitavus ja artikli tähelepanuväärsus on eri küsimused. Siselinkide, ümbersuunamiste ja otsingu eesmärk ongi teha teadmised leitavaks; artikli olemasolu ei peaks sõltuma sellest, kas inimesed juba enne artikli loomist selle täpset pealkirja teavad. :::Linnalegendi või kohapärimuse konteksti puudumise märkusega ei saa ma samuti päriselt nõustuda. Algversioonis oli kirjeldatud sündmuse seost Viljandi folgiga, loo säilimist sõpruskonnas, selle kinnistumist konkreetse koha külge ja lõpuks füüsilise tahvli paigaldamist. See on sisuliselt just see kontekst, mida nüüd soovitatakse lisada. Probleem oli pigem selle esitamise toonis ja allikastamises, mitte konteksti puudumises. :::Seega ei tahaks ma enam algset redaktsiooni kaitsta. Pakun hoopis, et küsimust hinnataks täiesti uue, paari lõigu pikkuse, neutraalse ja ainult kontrollitavaid väiteid sisaldava versiooni põhjal, kus ainus põhiallikas on praegu ''Sakala'' ning kontrollimata Google Mapsi väide puudub. :::Kui kogukonna hinnang on ka pärast seda, et ühest sõltumatust käsitlusest ei piisa, siis aktsepteerin, et praeguse allikabaasi juures ei ole tähelepanuväärsus veel tõendatud. Aga see oleks minu meelest oluliselt täpsem järeldus kui öelda, et „puudub igasugune põhjus artiklit lubada“. :::Kuna [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ütleb ka, et vajaduse korral hääletab teema tähelepanuväärsuse üle Vikipeedia kogukond, siis kui selles küsimuses jääb eriarvamus, eelistaksin pigem kogukonna hinnangut kui arutelu lõpetamist ühe kasutaja deklaratsiooniga „arutelu on ennast ammendanud“. [[Eri:Kaastöö/~2026-48559-56|~2026-48559-56]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48559-56|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:14 (EEST) odvm4jnl3mqx9avr5f9ywftl3wu1zsr 7230591 7230573 2026-09-07T19:45:35Z Sendrasendra 225202 /* Miks määratud kustutamiseks? */ Vastus 7230591 wikitext text/x-wiki == Miks määratud kustutamiseks? == Vaidlustan kustutamist ilma põhjenduseta. Artikkel kirjeldab reaalselt olemasolevat ja avalikult leitavat objekti Viljandis. Palun täpsustada, millist Vikipeedia kriteeriumi artikkel ei täida, et seda oleks võimalik parandada või vajalike sõltumatute allikatega täiendada? Kui küsimus on tähelepanuväärsuses, võiks enne kustutamist toimuda tavapärane kustutamisarutelu. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 5. september 2026, kell 22:48 (EEST) :Kustutamiseks esitaja pole põhjendust märkinud. Arutelu praegu toimubki. Ilmselt on küsimus tähelepanuväärsuses. Ma ei ole kindel, et peab kustutama. Selle kohta on üks ajaleheartikkel. Esitus on siin kunstlikult suureks paisutatud. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 6. september 2026, kell 05:50 (EEST) ::Praegu näeb see välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras siit kustutada, aga mida kõlbaks pm säilitada lehel [[Vikipeedia:Naljad ja muu kustutatud jama]]. Kui Lossi tänava ääres on tõesti mingi omaalgatuslikult püstitatud mälestustahvel, siis pm saaks seda lühidalt mainida [[Lossi tänav (Viljandi)|selles artiklis]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 12:51 (EEST) :::Kustutasin. Arutelulehe jätan esialgu veel ellu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:07 (EEST) ::::Kustutamise põhjendus jääb mulle endiselt ebaselgeks. „Näeb välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras kustutada“ ja viide naljalehele ei selgita, millist tähelepanuväärsuse kriteeriumi artikkel ei täitnud. ::::Kui probleem oli see, et artikkel oli kunstlikult liiga suureks paisutatud, siis olen sellega nõus – seda oleks saanud kärpida. See on aga artikli vormi, mitte teema tähelepanuväärsuse küsimus. ::::Järjepidevuse mõttes on raske mõista ka väidet, et omaalgatuslik kohaliku tähtsusega objekt sobib põhimõtteliselt ainult Lossi tänava artikli üheks lauseks. Vikipeedias on eraldi artiklitena näiteks „Jaanitule kivi“, „Kessu päevamärk“, „Kesse ülemine tulepaak“ ja „Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel“. Neist mõnel puudub artiklis sõltumatu ajakirjanduslik viide üldse ning „Kessu päevamärgil“ on üks ajaleheartikkel. Ma ei arva, et neid tuleks seetõttu kustutada – vastupidi, need näitavad, et väikese kohaliku füüsilise objekti kohta eraldi artikli olemasolu ei ole iseenesest kuidagi pretsedenditu. ::::Mihkli augu kohta on arutelus kinnitatud vähemalt ühe sõltumatu ajaleheartikli olemasolu. Seega palun täpsustada: kas probleem on selle artikli käsitluse ebapiisav ulatus, sõltumatute allikate arv või mõni muu konkreetne tähelepanuväärsuse kriteerium? Kui argument on lihtsalt selles, et objekti päritolu on humoorikas ja omaalgatuslik, siis sellist tähelepanuväärsuse kriteeriumi ma Vikipeedia reeglitest ei leia. ::::Minu ettepanek oleks artikkel taastada, kärpida see lühikeseks ja rangelt allikapõhiseks ning hinnata seejärel tähelepanuväärsust samadel alustel nagu teisi kohalikke objekte. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:29 (EEST) :::Antud juhul puudub mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:43 (EEST) ::::Väide, et puudub „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“, ei vasta siiski tõele.Sakala on avaldanud sellest konkreetsest mälestusmärgist eraldi ajaleheartikli: <nowiki>https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi⁠�Juba</nowiki> artikli pealkiri – „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“ – kinnitab nii objekti olemasolu, asukohta kui ka selle tausta. Tegemist ei ole artikli autori enda veebilehe, Google Mapsi kirje ega sotsiaalmeediapostitusega, vaid sõltumatu toimetatud ajakirjandusväljaande kajastusega.Seega võiks vähemalt loobuda argumendist, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. See on nüüd väga otseselt tõendatud.Kui tegelik küsimus on, kas ühest sõltumatust ajalehekajastusest piisab iseseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks, siis see on täiesti legitiimne arutelukoht. Aga see on märksa teistsugune argument kui väide, et objekt võib olla väljamõeldud. ::::Olen juba nõustunud, et esialgne artikkel oli liiga pikaks paisutatud. Seda oleks saanud kärpida mõne lõigu pikkuseks ja jätta alles ainult sõltumatu allikaga kontrollitavad faktid. Minu meelest oleks selline lahendus olnud põhjendatum kui artikli kiire kustutamine. ::::Oleks hea, kui kustutamisotsuse põhjendus liiguks tagantjärele muutuvate argumentide asemel nüüd konkreetse Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumi juurde. [[Eri:Kaastöö/~2026-48435-05|~2026-48435-05]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48435-05|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:57 (EEST) ::Ja miks puudus seal tekstis viide sellele artiklile? Ning kui ka seda kajastust mistahes põhjusel isegi oluliseks pidada, siis kuidas täpselt takistab see vastava lõigu lisamist tänava artiklisse? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:16 (EEST) :::Jah, Sakala viide puudus esialgsest artiklist. See oli artikli puudus ja selle oleks saanud parandada ühe redaktsiooniga. Viite puudumine artiklis ei muuda aga ei allikat ega objekti olematuks ning ei toeta väidet, et puudus „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“. :::Nüüd on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi Sakala: „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::See ei ole Mihkli augu juhuslik mainimine mõnes Lossi tänavat käsitlevas loos, vaid eraldi ajakirjanduslik käsitlus konkreetsest mälestusmärgist. Seega võiks vähemalt objekti reaalsuse küsimuse lugeda lahendatuks. :::Küsimusele, kuidas takistab see vastava lõigu lisamist Lossi tänava artiklisse: ei takistagi. Kuid samamoodi ei ole selgitatud, miks peab see olema ainuvõimalik lahendus. Asjaolu, et objekt asub Lossi tänava ääres, ei tähenda iseenesest, et objekti saab käsitleda ainult tänavaartikli ühe lõiguna. :::Kui tegelik seisukoht on, et ühest sõltumatust ja konkreetselt seda objekti käsitlevast ajaleheartiklist ei piisa iseseisva artikli tähelepanuväärsuseks, siis palun öeldagi seda otse. Seda saab sisuliselt arutada. Seni on põhjendus liikunud „naljast“ ja „puutumuse puudumisest reaalsusega“ viite puudumise ning Lossi tänava artiklisse liitmise juurde. :::Nõustun, et esialgne artikkel oli kunstlikult liiga pikaks paisutatud. See oli toimetatav probleem. Mõistlik lahendus oleks olnud artikkel kärpida, Sakala viide lisada ning seejärel hinnata tähelepanuväärsust allikapõhise versiooni põhjal, mitte kustutada artikkel ning hakata alles pärast kustutamist järjest uusi põhjendusi sõnastama. :::Et arutelu ei käiks enam esialgse liiga pika teksti üle, pakun taastamiseks järgmise lühikese ja allikapõhise versiooni: :::---- :::{{koord|58.36360417|25.59978667|display=title}} :::'''Mihkli auk''' on [[Viljandi]] kesklinnas asuv omaalgatuslik mälestusmärk, mis tähistab ligikaudu 17 aastat varem [[Viljandi pärimusmuusika festival]]i ajal toimunud juhtumit, kus Mihkel kukkus põõsasse, kuid tema käes olnud õlleklaas jäi terveks.<ref name="Sakala">{{Netiviide ::: |url=https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ::: |pealkiri=17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi ::: |väljaanne=Sakala ::: |vaadatud=7. september 2026 :::}}</ref> :::2026. aastal paigaldati sündmuskohale mälestustahvel. ''Sakala'' kajastas mälestusmärgi rajamist eraldi ajaleheartiklis.<ref name="Sakala" /> :::Mälestusmärk asub Viljandi kesklinnas koordinaatidel {{koord|58.36360417|25.59978667|display=inline}}. :::== Viited == :::{{viited}} :::Kategooria:Viljandi :::Kategooria:Mälestusmärgid Eestis :::---- :::Minu ettepanek on hinnata tähelepanuväärsust selle kärbitud versiooni ja olemasoleva sõltumatu kajastuse põhjal. Kui sellest hoolimata leitakse, et iseseisva artikli jaoks on allikmaterjali veel liiga vähe, siis on Lossi tänava artiklisse liitmine arusaadav kompromiss. See on aga teine argument kui väide, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. :::[[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 09:29 (EEST) ::::Viite puudumine just nimelt kinnitab algset hinnagut. Artikli koostaja ülesanne on teha tekst, mis vastaks nõuetele ja mitte midagi kokku visata, et siis teised selle söödavaks muudaksid ja püüaksid tõestada, et asi ikka on oluline. Hinnata saab ikka seda, mis on artiklis kirjas, sest kuidas peaks teised teadma mingitest mainimata jäänud asjaoludest. Seda enam, et Google kaardilt antud kohalt mina küll mingit märget ei leidnud, mis vihjaks nagu oleks algses artiklis esinenud eksitavad väited, mis seda enam annavad põhjust kahtlusteks. ::::Mis ei ole piisavalt tähelepanuväärne eraldiseisvaks artikliks võib sellest hoolimata olla piisavalt oluline, et seda saaks mainida mõne teise artikli koosseisus. Antud juhul võib vast tõstatuks lugeda, et asja võib pidada vähemalt Vikipeedias mainimiväärseks. Küll ei ole hetkeandmetel põhjust arvata, et tähelepanuväärsus oleks piisav eraldi artikli lubamiseks. ::::Oluline oleks meeles pidada, et sellist eraldiseisvat artiklit ei oska ka keegi otsida. Artikkel tänavast on kindlasti külastatavam. Ehk puhtalt informatsiooni leitavuse tagamiseks tuleks niikuinii tarvis seda infokildu mainida ka teistes artiklites. Antud lühem versioon võiks olla ligilähedaselt midagi sellist, mida sobiks kuhugi poetada. ::::Lühendatud versiooni juures on samuti puudusi. Nt "tähistab ligikaudu 17 aastat varem" -- aga millal keegi seda teksti loeks? (ehk parem oleks "arvatavasti 2009. aastal" vms) Ja see "auk" on mälestusmärk, või hoopis tähistab antud silt seda kohta? Hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes. Samuti võib sellest omaalgatuslikust sildist foto lisada, mis näitaks, et vähemalt mingil ajahetkel seal pargiservas tõesti mingi märge asus ning mis talitleks sel kujul täiendava viitena. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 13:38 (EEST) :::::Nõustun, et ''Sakala'' viide oleks pidanud algses artiklis kohe olemas olema. See oli artikli koostamise puudus ja selles osas on kriitika õigustatud. Küll aga ei nõustu ma järeldusega, et viite puudumine „kinnitab“ varasemat hinnangut, nagu puuduks mistahes puutumus reaalsusega. Puudulikult viidatud artikkel ja väljamõeldud objekt on kaks täiesti erinevat asja. :::::Praeguseks on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ''Sakala'': „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::::Tegemist ei ole objekti möödaminnes mainimisega mõnes üldises Viljandi või Lossi tänava loos, vaid ''Sakala'' on avaldanud eraldi ajakirjandusliku käsitluse just sellest mälestusmärgist. Seega ei ole minu meelest enam sisuliselt põhjendatud jätkata objekti reaalsuse kahtluse alla seadmist. :::::Google Mapsist märgi leidmine või mitteleidmine ei ole samuti kuigi tugev kriteerium, mille järgi Vikipeedia artikli teema olemasolu hinnata. Google Maps ei ole Vikipeedia tähelepanuväärsuse mõõdupuu. Sõltumatu toimetatud ajakirjanduslik kajastus on selle küsimuse juures märksa asjakohasem. :::::Tähelepanuväärsuse küsimus on teine asi. Kui seisukoht on, et üks sõltumatu ja konkreetselt objekti käsitlev ajaleheartikkel ei ole eraldiseisvaks artikliks veel piisav, siis võikski seda nii sõnastada ning arutada, milline konkreetne tähelepanuväärsuse lävend jääb täitmata. See oleks vähemalt selge ja kontrollitav argument. :::::Praegu on põhjendus arutelu jooksul aga märgatavalt liikunud: esmalt oli küsimus selles, et artikkel näib naljana, siis selles, kas kirjeldatul üldse on puutumus reaalsusega, seejärel algses artiklis puuduvas viites ja nüüd selles, kas teema võiks paikneda mõne teise artikli sees. Need on erinevad küsimused. Oleks mõistlik need lahus hoida: artikli kvaliteet, väidete kontrollitavus ja teema tähelepanuväärsus ei ole üks ja sama asi. :::::Märkuse kohta, et „hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes“ – minu hinnangul oli see kontekst algses artiklis tegelikult olemas. Seal kirjeldati juhtumi päritolu Viljandi folgi ajal, loo säilimist sõpruskondlikus pärimuses, selle seostumist konkreetse füüsilise kohaga ning lõpuks mälestustahvli paigaldamist. See on sisuliselt just kirjeldus sellest, kuidas ühest eraelulisest juhtumist kujunes konkreetse paigaga seotud kohapärimus. :::::Võib täiesti õigustatult kritiseerida seda, et algses versioonis oli see liiga pikalt, liiga suurejooneliselt või kohati liiga humoorikalt esitatud. Seda saan aktsepteerida. Aga öelda, et vastav kontekst puudus, ei ole päris täpne – pigem vajas olemasolev kontekst neutraalsemat sõnastust ja paremat allikastamist. :::::Samuti nõustun parandustega, et „17 aastat varem“ on halb ajas vananev sõnastus ning parem oleks „arvatavasti 2009. aastal“. Täpsem on ka eristada, et „Mihkli auk“ on paigale kinnistunud nimi ning füüsiliseks mälestusobjektiks on sinna paigaldatud tahvel. Need on tavapärased toimetamisprobleemid, mida saab artiklis parandada. :::::Tahaksin aga tõstatada ka laiema põhimõttelise küsimuse. Vikipeedia nimetab ennast vabaks entsüklopeediaks. Mõistan loomulikult, et „vaba“ ei tähenda, et iga olemasolev objekt või sündmus peab automaatselt saama oma artikli. Tähelepanuväärsuse nõue on vajalik. Just seepärast peaks aga selle rakendamine olema võimalikult läbipaistev, järjepidev ja allikapõhine. :::::Kui meil on reaalselt olemas füüsiline objekt, selle taga olev dokumenteeritav lugu ning sõltumatu ajaleht on pidanud nähtust piisavalt huvipakkuvaks, et sellest eraldi artikkel avaldada, siis tekib õigustatud küsimus: millise konkreetse kriteeriumi järgi ei ole see Vikipeedia jaoks piisavalt tähelepanuväärne? :::::Vikipeedias on suur hulk artikleid väga kitsastest kohalikest objektidest, rajatistest, kividest, mälestusmärkidest ja muudest nähtustest. Ma ei arva, et see oleks Vikipeedia puudus – vastupidi, väikeste ja kohalike teadmiste säilitamine on minu arvates üks sellise entsüklopeedia tugevusi. Seetõttu peaks olema võimalik sisuliselt selgitada, miks üks sõltumatult kajastatud kohalik objekt kvalifitseerub eraldi artikliks ja teine mitte. :::::Murekoht tekib siis, kui tähelepanuväärsuse hindamine hakkab sõltuma sellest, kas teema tundub toimetajale piisavalt „tõsine“, tavapärane või entsüklopeediline. Tähelepanuväärsus ei peaks olema maitseküsimus. Humoorika või ebatavalise tekkelooga nähtus ei ole seetõttu iseenesest vähem dokumenteerimisväärne kui traditsioonilisema tekkelooga objekt. :::::Samuti ei pea ma veenvaks argumenti, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Entsüklopeedia artiklistruktuuri ei peaks määrama oletatav otsingumaht või see, milline leht saab rohkem külastusi. Artiklite vahel saab teha siselinke, ümbersuunamisi ja muid seoseid. Leitavus on tehniliselt lahendatav küsimus; tähelepanuväärsus on sisuline küsimus. :::::Minu ettepanek on seetõttu endiselt lihtne: taastada „Mihkli auk“ oluliselt lühemas, neutraalses ja rangelt allikapõhises vormis, lisada kohe ''Sakala'' viide ning foto mälestustahvlist ja hinnata artikli tähelepanuväärsust selle versiooni põhjal. :::::Esialgsel artiklil olid puudused – seda ma ei vaidlusta. Kuid artikli puudused ei ole automaatselt teema puudused. Kui eraldiseisev artikkel ikkagi tagasi lükatakse, siis ootaksin selle põhjenduseks konkreetset tähelepanuväärsuse kriteeriumi ja selle järjepidevat rakendamist, mitte järeldust, et algse artikli ebatäiuslikkus tõendab objekti või teema ebareaalsust. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 14:02 (EEST) Yks artikkel kohalikus päevalehes ei tähenda, et nähtus on tähelepanuväärne jäädvustamiseks igaveseks ajaks ylemaailmse haardega entsyklopeedias. Samuti: enne asjaga seotud seltskonna poolt sinna sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu yldse. Piisab mainimisest vastava tänava artiklis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. september 2026, kell 14:45 (EEST) ::Väide polnud mitte see, et "puuduks mistahes puutumus reaalsusega", vaid see, et "kui artikkel on selline, siis pole võimalik selle põhjal hinnata, kas antud asjal on puutumus reaalsusega"... ja need on kaks täiesti eri asja. Kui see puutumus reaalsusega aga ka on, siis see ei tähenda veel kuidagi seda, et nähtus oleks ise seepärast veel artiklivääriline. See tähendab lihtsalt seda, et see pole täielik (!) väljamõeldis (fiktsioon võib see küll ka muidu olla, aga kui fiktsioon on piisavalt tuntud (nt [[Nessie]] või [[Ülemiste vanake]]), siis on artikkel ikkagi lubatud). Kui artiklis väidetakse, et see koht on välja toodud Google Mapsist, aga tegelikult ikka ei ole, siis on artiklis vähemalt üks valeväide ja see seab ka ülejäänud info tõeväärtuse tugeva kahtluse alla. Sel juhul on kustutamine põhjendatud juba puhtalt puudulikust kvaliteedist lähtuvalt. ::Humoorikatest nähtustest on meil ka muidu artikleid. Nt [[Miljonipeldik]]. Asja humoorikus või selle puudumine pole see, mille üle siin arutleme. ::Käesolevaga on see arutelu ennast ammendanud. Nüüdseks on täiesti selge, et puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada. Seejuures see ei välista, et see koht tulevikus nii palju tuntust ei kogu, et artikli olemasolu oleks põhjendatud, aga senine olukord ei anna vähimatki alust seda põhjendatuks pidada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 18:50 (EEST) :::Tänan, nüüd on vähemalt vaidluse tegelik kese üsna selgelt välja joonistunud. :::Ma ei vaidle vastu sellele, et üks ''Sakala'' artikkel ei taga automaatselt eraldiseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsust. Ka Vikipeedia enda juhend ütleb, et tähelepanuväärsuse hindamise aluse annab käsitluste hulk erinevates sõltumatutes allikates, mitte ühe allika olemasolu iseenesest. :::Küll aga ei pea ma asjakohaseks argumenti, et „enne sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu“. [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ütleb sõnaselgelt, et tähelepanuväärsus ei ole sama mis tuntus, kuulsus, tunnustus või tähtsus. Seega ei saa minu arvates mõõdupuuks olla see, mitu viljandlast nähtusest enne ajakirjanduslikku kajastust teadis. :::Google Mapsi osas olen nõus: kui algses artiklis olnud väide ei olnud kontrollitav, siis ei oleks seda pidanud artiklis esitama ning uues versioonis tuleb see lihtsalt välja jätta. Seda väidet ei ole põhjust kaitsta. :::Samas ei nõustu ma järeldusega, et algse artikli puudulik kvaliteet lahendab automaatselt tähelepanuväärsuse küsimuse. Vikipeedia enda tähelepanuväärsuse juhendis on kirjas: „Artikli hetkeolukord, näiteks pooleliolek või viidete puudumine, ei tähenda, et artikkel ei ole teema poolest tähelepanuväärne.“ See eristab minu meelest üsna selgelt kahte küsimust: kas konkreetne redaktsioon oli piisavalt hea ja kas teema ise on tähelepanuväärne. :::Esimesele vastaksin tagantjärele ise ka eitavalt – esialgne tekst oli liiga pikk, toon kohati liiga naljatlev, Sakala viide puudus ning Google Mapsi väide ei oleks tohtinud kontrollimata kujul sees olla. Need on täiesti põhjendatud kriitikakohad. :::Teise küsimuse puhul ei pea ma aga vastust sugugi nii enesestmõistetavaks, et võiks öelda, et „puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada“. On olemas konkreetne füüsiline objekt ja sõltumatu toimetatud väljaanne on pidanud seda piisavalt märkimisväärseks, et avaldada sellest eraldi artikkel, mitte teha kõrvalmärkus mõnes teises loos. See vähemalt annab põhjuse tähelepanuväärsust arutada, isegi kui üks allikas ei pruugi lõpuks eraldi artikli jaoks piisavaks osutuda. :::Samuti ei pea ma tugevaks argumendiks seda, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Artikli leitavus ja artikli tähelepanuväärsus on eri küsimused. Siselinkide, ümbersuunamiste ja otsingu eesmärk ongi teha teadmised leitavaks; artikli olemasolu ei peaks sõltuma sellest, kas inimesed juba enne artikli loomist selle täpset pealkirja teavad. :::Linnalegendi või kohapärimuse konteksti puudumise märkusega ei saa ma samuti päriselt nõustuda. Algversioonis oli kirjeldatud sündmuse seost Viljandi folgiga, loo säilimist sõpruskonnas, selle kinnistumist konkreetse koha külge ja lõpuks füüsilise tahvli paigaldamist. See on sisuliselt just see kontekst, mida nüüd soovitatakse lisada. Probleem oli pigem selle esitamise toonis ja allikastamises, mitte konteksti puudumises. :::Seega ei tahaks ma enam algset redaktsiooni kaitsta. Pakun hoopis, et küsimust hinnataks täiesti uue, paari lõigu pikkuse, neutraalse ja ainult kontrollitavaid väiteid sisaldava versiooni põhjal, kus ainus põhiallikas on praegu ''Sakala'' ning kontrollimata Google Mapsi väide puudub. :::Kui kogukonna hinnang on ka pärast seda, et ühest sõltumatust käsitlusest ei piisa, siis aktsepteerin, et praeguse allikabaasi juures ei ole tähelepanuväärsus veel tõendatud. Aga see oleks minu meelest oluliselt täpsem järeldus kui öelda, et „puudub igasugune põhjus artiklit lubada“. :::Kuna [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ütleb ka, et vajaduse korral hääletab teema tähelepanuväärsuse üle Vikipeedia kogukond, siis kui selles küsimuses jääb eriarvamus, eelistaksin pigem kogukonna hinnangut kui arutelu lõpetamist ühe kasutaja deklaratsiooniga „arutelu on ennast ammendanud“. [[Eri:Kaastöö/~2026-48559-56|~2026-48559-56]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48559-56|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:14 (EEST) ::::Ma olen nõus, et kustutamisvajadus ei olnud iseenestmõistetav. Ja mis puudutab otsimisse, siis oma nime alt leiab iga asja ikka paremini üles. Aga tõendatud on ainult see, et niisugune mälestustahvel on olemas, ja küsimus on selle tähelepaneväärsuses. Ma sain algul nii aru, et õlu jäi klaasi alles. See oleks olnud ime. Aga selles, et klaas katki ei läinud, pole midagi imelikku. See, et põõsas on auk, on minu meelest mõttetus. Ja pole kuidagi võimalik tõendada, et see sündmus üldse aset leidis, ka ajakirjanik ei saa seda kindlaks teha. Ja samuti pole tõendatud, et sellega mingi linnalegend seotud on. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:45 (EEST) axjks3impz1k0hceiiht5p4uo6k7mfb 7230719 7230591 2026-09-08T08:12:38Z Ehitaja 63547 7230719 wikitext text/x-wiki == Miks määratud kustutamiseks? == Vaidlustan kustutamist ilma põhjenduseta. Artikkel kirjeldab reaalselt olemasolevat ja avalikult leitavat objekti Viljandis. Palun täpsustada, millist Vikipeedia kriteeriumi artikkel ei täida, et seda oleks võimalik parandada või vajalike sõltumatute allikatega täiendada? Kui küsimus on tähelepanuväärsuses, võiks enne kustutamist toimuda tavapärane kustutamisarutelu. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 5. september 2026, kell 22:48 (EEST) :Kustutamiseks esitaja pole põhjendust märkinud. Arutelu praegu toimubki. Ilmselt on küsimus tähelepanuväärsuses. Ma ei ole kindel, et peab kustutama. Selle kohta on üks ajaleheartikkel. Esitus on siin kunstlikult suureks paisutatud. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 6. september 2026, kell 05:50 (EEST) ::Praegu näeb see välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras siit kustutada, aga mida kõlbaks pm säilitada lehel [[Vikipeedia:Naljad ja muu kustutatud jama]]. Kui Lossi tänava ääres on tõesti mingi omaalgatuslikult püstitatud mälestustahvel, siis pm saaks seda lühidalt mainida [[Lossi tänav (Viljandi)|selles artiklis]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 12:51 (EEST) :::Kustutasin. Arutelulehe jätan esialgu veel ellu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:07 (EEST) ::::Kustutamise põhjendus jääb mulle endiselt ebaselgeks. „Näeb välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras kustutada“ ja viide naljalehele ei selgita, millist tähelepanuväärsuse kriteeriumi artikkel ei täitnud. ::::Kui probleem oli see, et artikkel oli kunstlikult liiga suureks paisutatud, siis olen sellega nõus – seda oleks saanud kärpida. See on aga artikli vormi, mitte teema tähelepanuväärsuse küsimus. ::::Järjepidevuse mõttes on raske mõista ka väidet, et omaalgatuslik kohaliku tähtsusega objekt sobib põhimõtteliselt ainult Lossi tänava artikli üheks lauseks. Vikipeedias on eraldi artiklitena näiteks „Jaanitule kivi“, „Kessu päevamärk“, „Kesse ülemine tulepaak“ ja „Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel“. Neist mõnel puudub artiklis sõltumatu ajakirjanduslik viide üldse ning „Kessu päevamärgil“ on üks ajaleheartikkel. Ma ei arva, et neid tuleks seetõttu kustutada – vastupidi, need näitavad, et väikese kohaliku füüsilise objekti kohta eraldi artikli olemasolu ei ole iseenesest kuidagi pretsedenditu. ::::Mihkli augu kohta on arutelus kinnitatud vähemalt ühe sõltumatu ajaleheartikli olemasolu. Seega palun täpsustada: kas probleem on selle artikli käsitluse ebapiisav ulatus, sõltumatute allikate arv või mõni muu konkreetne tähelepanuväärsuse kriteerium? Kui argument on lihtsalt selles, et objekti päritolu on humoorikas ja omaalgatuslik, siis sellist tähelepanuväärsuse kriteeriumi ma Vikipeedia reeglitest ei leia. ::::Minu ettepanek oleks artikkel taastada, kärpida see lühikeseks ja rangelt allikapõhiseks ning hinnata seejärel tähelepanuväärsust samadel alustel nagu teisi kohalikke objekte. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:29 (EEST) :::Antud juhul puudub mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:43 (EEST) ::::Väide, et puudub „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“, ei vasta siiski tõele.Sakala on avaldanud sellest konkreetsest mälestusmärgist eraldi ajaleheartikli: <nowiki>https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi⁠�Juba</nowiki> artikli pealkiri – „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“ – kinnitab nii objekti olemasolu, asukohta kui ka selle tausta. Tegemist ei ole artikli autori enda veebilehe, Google Mapsi kirje ega sotsiaalmeediapostitusega, vaid sõltumatu toimetatud ajakirjandusväljaande kajastusega.Seega võiks vähemalt loobuda argumendist, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. See on nüüd väga otseselt tõendatud.Kui tegelik küsimus on, kas ühest sõltumatust ajalehekajastusest piisab iseseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks, siis see on täiesti legitiimne arutelukoht. Aga see on märksa teistsugune argument kui väide, et objekt võib olla väljamõeldud. ::::Olen juba nõustunud, et esialgne artikkel oli liiga pikaks paisutatud. Seda oleks saanud kärpida mõne lõigu pikkuseks ja jätta alles ainult sõltumatu allikaga kontrollitavad faktid. Minu meelest oleks selline lahendus olnud põhjendatum kui artikli kiire kustutamine. ::::Oleks hea, kui kustutamisotsuse põhjendus liiguks tagantjärele muutuvate argumentide asemel nüüd konkreetse Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumi juurde. [[Eri:Kaastöö/~2026-48435-05|~2026-48435-05]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48435-05|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:57 (EEST) ::Ja miks puudus seal tekstis viide sellele artiklile? Ning kui ka seda kajastust mistahes põhjusel isegi oluliseks pidada, siis kuidas täpselt takistab see vastava lõigu lisamist tänava artiklisse? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:16 (EEST) :::Jah, Sakala viide puudus esialgsest artiklist. See oli artikli puudus ja selle oleks saanud parandada ühe redaktsiooniga. Viite puudumine artiklis ei muuda aga ei allikat ega objekti olematuks ning ei toeta väidet, et puudus „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“. :::Nüüd on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi Sakala: „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::See ei ole Mihkli augu juhuslik mainimine mõnes Lossi tänavat käsitlevas loos, vaid eraldi ajakirjanduslik käsitlus konkreetsest mälestusmärgist. Seega võiks vähemalt objekti reaalsuse küsimuse lugeda lahendatuks. :::Küsimusele, kuidas takistab see vastava lõigu lisamist Lossi tänava artiklisse: ei takistagi. Kuid samamoodi ei ole selgitatud, miks peab see olema ainuvõimalik lahendus. Asjaolu, et objekt asub Lossi tänava ääres, ei tähenda iseenesest, et objekti saab käsitleda ainult tänavaartikli ühe lõiguna. :::Kui tegelik seisukoht on, et ühest sõltumatust ja konkreetselt seda objekti käsitlevast ajaleheartiklist ei piisa iseseisva artikli tähelepanuväärsuseks, siis palun öeldagi seda otse. Seda saab sisuliselt arutada. Seni on põhjendus liikunud „naljast“ ja „puutumuse puudumisest reaalsusega“ viite puudumise ning Lossi tänava artiklisse liitmise juurde. :::Nõustun, et esialgne artikkel oli kunstlikult liiga pikaks paisutatud. See oli toimetatav probleem. Mõistlik lahendus oleks olnud artikkel kärpida, Sakala viide lisada ning seejärel hinnata tähelepanuväärsust allikapõhise versiooni põhjal, mitte kustutada artikkel ning hakata alles pärast kustutamist järjest uusi põhjendusi sõnastama. :::Et arutelu ei käiks enam esialgse liiga pika teksti üle, pakun taastamiseks järgmise lühikese ja allikapõhise versiooni: :::---- :::{{koord|58.36360417|25.59978667|display=title}} :::'''Mihkli auk''' on [[Viljandi]] kesklinnas asuv omaalgatuslik mälestusmärk, mis tähistab ligikaudu 17 aastat varem [[Viljandi pärimusmuusika festival]]i ajal toimunud juhtumit, kus Mihkel kukkus põõsasse, kuid tema käes olnud õlleklaas jäi terveks.<ref name="Sakala">{{Netiviide ::: |url=https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ::: |pealkiri=17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi ::: |väljaanne=Sakala ::: |vaadatud=7. september 2026 :::}}</ref> :::2026. aastal paigaldati sündmuskohale mälestustahvel. ''Sakala'' kajastas mälestusmärgi rajamist eraldi ajaleheartiklis.<ref name="Sakala" /> :::Mälestusmärk asub Viljandi kesklinnas koordinaatidel {{koord|58.36360417|25.59978667|display=inline}}. :::== Viited == :::{{viited}} :::Kategooria:Viljandi :::Kategooria:Mälestusmärgid Eestis :::---- :::Minu ettepanek on hinnata tähelepanuväärsust selle kärbitud versiooni ja olemasoleva sõltumatu kajastuse põhjal. Kui sellest hoolimata leitakse, et iseseisva artikli jaoks on allikmaterjali veel liiga vähe, siis on Lossi tänava artiklisse liitmine arusaadav kompromiss. See on aga teine argument kui väide, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. :::[[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 09:29 (EEST) ::::Viite puudumine just nimelt kinnitab algset hinnagut. Artikli koostaja ülesanne on teha tekst, mis vastaks nõuetele ja mitte midagi kokku visata, et siis teised selle söödavaks muudaksid ja püüaksid tõestada, et asi ikka on oluline. Hinnata saab ikka seda, mis on artiklis kirjas, sest kuidas peaks teised teadma mingitest mainimata jäänud asjaoludest. Seda enam, et Google kaardilt antud kohalt mina küll mingit märget ei leidnud, mis vihjaks nagu oleks algses artiklis esinenud eksitavad väited, mis seda enam annavad põhjust kahtlusteks. ::::Mis ei ole piisavalt tähelepanuväärne eraldiseisvaks artikliks võib sellest hoolimata olla piisavalt oluline, et seda saaks mainida mõne teise artikli koosseisus. Antud juhul võib vast tõstatuks lugeda, et asja võib pidada vähemalt Vikipeedias mainimiväärseks. Küll ei ole hetkeandmetel põhjust arvata, et tähelepanuväärsus oleks piisav eraldi artikli lubamiseks. ::::Oluline oleks meeles pidada, et sellist eraldiseisvat artiklit ei oska ka keegi otsida. Artikkel tänavast on kindlasti külastatavam. Ehk puhtalt informatsiooni leitavuse tagamiseks tuleks niikuinii tarvis seda infokildu mainida ka teistes artiklites. Antud lühem versioon võiks olla ligilähedaselt midagi sellist, mida sobiks kuhugi poetada. ::::Lühendatud versiooni juures on samuti puudusi. Nt "tähistab ligikaudu 17 aastat varem" -- aga millal keegi seda teksti loeks? (ehk parem oleks "arvatavasti 2009. aastal" vms) Ja see "auk" on mälestusmärk, või hoopis tähistab antud silt seda kohta? Hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes. Samuti võib sellest omaalgatuslikust sildist foto lisada, mis näitaks, et vähemalt mingil ajahetkel seal pargiservas tõesti mingi märge asus ning mis talitleks sel kujul täiendava viitena. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 13:38 (EEST) :::::Nõustun, et ''Sakala'' viide oleks pidanud algses artiklis kohe olemas olema. See oli artikli koostamise puudus ja selles osas on kriitika õigustatud. Küll aga ei nõustu ma järeldusega, et viite puudumine „kinnitab“ varasemat hinnangut, nagu puuduks mistahes puutumus reaalsusega. Puudulikult viidatud artikkel ja väljamõeldud objekt on kaks täiesti erinevat asja. :::::Praeguseks on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ''Sakala'': „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::::Tegemist ei ole objekti möödaminnes mainimisega mõnes üldises Viljandi või Lossi tänava loos, vaid ''Sakala'' on avaldanud eraldi ajakirjandusliku käsitluse just sellest mälestusmärgist. Seega ei ole minu meelest enam sisuliselt põhjendatud jätkata objekti reaalsuse kahtluse alla seadmist. :::::Google Mapsist märgi leidmine või mitteleidmine ei ole samuti kuigi tugev kriteerium, mille järgi Vikipeedia artikli teema olemasolu hinnata. Google Maps ei ole Vikipeedia tähelepanuväärsuse mõõdupuu. Sõltumatu toimetatud ajakirjanduslik kajastus on selle küsimuse juures märksa asjakohasem. :::::Tähelepanuväärsuse küsimus on teine asi. Kui seisukoht on, et üks sõltumatu ja konkreetselt objekti käsitlev ajaleheartikkel ei ole eraldiseisvaks artikliks veel piisav, siis võikski seda nii sõnastada ning arutada, milline konkreetne tähelepanuväärsuse lävend jääb täitmata. See oleks vähemalt selge ja kontrollitav argument. :::::Praegu on põhjendus arutelu jooksul aga märgatavalt liikunud: esmalt oli küsimus selles, et artikkel näib naljana, siis selles, kas kirjeldatul üldse on puutumus reaalsusega, seejärel algses artiklis puuduvas viites ja nüüd selles, kas teema võiks paikneda mõne teise artikli sees. Need on erinevad küsimused. Oleks mõistlik need lahus hoida: artikli kvaliteet, väidete kontrollitavus ja teema tähelepanuväärsus ei ole üks ja sama asi. :::::Märkuse kohta, et „hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes“ – minu hinnangul oli see kontekst algses artiklis tegelikult olemas. Seal kirjeldati juhtumi päritolu Viljandi folgi ajal, loo säilimist sõpruskondlikus pärimuses, selle seostumist konkreetse füüsilise kohaga ning lõpuks mälestustahvli paigaldamist. See on sisuliselt just kirjeldus sellest, kuidas ühest eraelulisest juhtumist kujunes konkreetse paigaga seotud kohapärimus. :::::Võib täiesti õigustatult kritiseerida seda, et algses versioonis oli see liiga pikalt, liiga suurejooneliselt või kohati liiga humoorikalt esitatud. Seda saan aktsepteerida. Aga öelda, et vastav kontekst puudus, ei ole päris täpne – pigem vajas olemasolev kontekst neutraalsemat sõnastust ja paremat allikastamist. :::::Samuti nõustun parandustega, et „17 aastat varem“ on halb ajas vananev sõnastus ning parem oleks „arvatavasti 2009. aastal“. Täpsem on ka eristada, et „Mihkli auk“ on paigale kinnistunud nimi ning füüsiliseks mälestusobjektiks on sinna paigaldatud tahvel. Need on tavapärased toimetamisprobleemid, mida saab artiklis parandada. :::::Tahaksin aga tõstatada ka laiema põhimõttelise küsimuse. Vikipeedia nimetab ennast vabaks entsüklopeediaks. Mõistan loomulikult, et „vaba“ ei tähenda, et iga olemasolev objekt või sündmus peab automaatselt saama oma artikli. Tähelepanuväärsuse nõue on vajalik. Just seepärast peaks aga selle rakendamine olema võimalikult läbipaistev, järjepidev ja allikapõhine. :::::Kui meil on reaalselt olemas füüsiline objekt, selle taga olev dokumenteeritav lugu ning sõltumatu ajaleht on pidanud nähtust piisavalt huvipakkuvaks, et sellest eraldi artikkel avaldada, siis tekib õigustatud küsimus: millise konkreetse kriteeriumi järgi ei ole see Vikipeedia jaoks piisavalt tähelepanuväärne? :::::Vikipeedias on suur hulk artikleid väga kitsastest kohalikest objektidest, rajatistest, kividest, mälestusmärkidest ja muudest nähtustest. Ma ei arva, et see oleks Vikipeedia puudus – vastupidi, väikeste ja kohalike teadmiste säilitamine on minu arvates üks sellise entsüklopeedia tugevusi. Seetõttu peaks olema võimalik sisuliselt selgitada, miks üks sõltumatult kajastatud kohalik objekt kvalifitseerub eraldi artikliks ja teine mitte. :::::Murekoht tekib siis, kui tähelepanuväärsuse hindamine hakkab sõltuma sellest, kas teema tundub toimetajale piisavalt „tõsine“, tavapärane või entsüklopeediline. Tähelepanuväärsus ei peaks olema maitseküsimus. Humoorika või ebatavalise tekkelooga nähtus ei ole seetõttu iseenesest vähem dokumenteerimisväärne kui traditsioonilisema tekkelooga objekt. :::::Samuti ei pea ma veenvaks argumenti, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Entsüklopeedia artiklistruktuuri ei peaks määrama oletatav otsingumaht või see, milline leht saab rohkem külastusi. Artiklite vahel saab teha siselinke, ümbersuunamisi ja muid seoseid. Leitavus on tehniliselt lahendatav küsimus; tähelepanuväärsus on sisuline küsimus. :::::Minu ettepanek on seetõttu endiselt lihtne: taastada „Mihkli auk“ oluliselt lühemas, neutraalses ja rangelt allikapõhises vormis, lisada kohe ''Sakala'' viide ning foto mälestustahvlist ja hinnata artikli tähelepanuväärsust selle versiooni põhjal. :::::Esialgsel artiklil olid puudused – seda ma ei vaidlusta. Kuid artikli puudused ei ole automaatselt teema puudused. Kui eraldiseisev artikkel ikkagi tagasi lükatakse, siis ootaksin selle põhjenduseks konkreetset tähelepanuväärsuse kriteeriumi ja selle järjepidevat rakendamist, mitte järeldust, et algse artikli ebatäiuslikkus tõendab objekti või teema ebareaalsust. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 14:02 (EEST) Yks artikkel kohalikus päevalehes ei tähenda, et nähtus on tähelepanuväärne jäädvustamiseks igaveseks ajaks ylemaailmse haardega entsyklopeedias. Samuti: enne asjaga seotud seltskonna poolt sinna sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu yldse. Piisab mainimisest vastava tänava artiklis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. september 2026, kell 14:45 (EEST) ::Väide polnud mitte see, et "puuduks mistahes puutumus reaalsusega", vaid see, et "kui artikkel on selline, siis pole võimalik selle põhjal hinnata, kas antud asjal on puutumus reaalsusega"... ja need on kaks täiesti eri asja. Kui see puutumus reaalsusega aga ka on, siis see ei tähenda veel kuidagi seda, et nähtus oleks ise seepärast veel artiklivääriline. See tähendab lihtsalt seda, et see pole täielik (!) väljamõeldis (fiktsioon võib see küll ka muidu olla, aga kui fiktsioon on piisavalt tuntud (nt [[Nessie]] või [[Ülemiste vanake]]), siis on artikkel ikkagi lubatud). Kui artiklis väidetakse, et see koht on välja toodud Google Mapsist, aga tegelikult ikka ei ole, siis on artiklis vähemalt üks valeväide ja see seab ka ülejäänud info tõeväärtuse tugeva kahtluse alla. Sel juhul on kustutamine põhjendatud juba puhtalt puudulikust kvaliteedist lähtuvalt. ::Humoorikatest nähtustest on meil ka muidu artikleid. Nt [[Miljonipeldik]]. Asja humoorikus või selle puudumine pole see, mille üle siin arutleme. ::Käesolevaga on see arutelu ennast ammendanud. Nüüdseks on täiesti selge, et puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada. Seejuures see ei välista, et see koht tulevikus nii palju tuntust ei kogu, et artikli olemasolu oleks põhjendatud, aga senine olukord ei anna vähimatki alust seda põhjendatuks pidada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 18:50 (EEST) :::Tänan, nüüd on vähemalt vaidluse tegelik kese üsna selgelt välja joonistunud. :::Ma ei vaidle vastu sellele, et üks ''Sakala'' artikkel ei taga automaatselt eraldiseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsust. Ka Vikipeedia enda juhend ütleb, et tähelepanuväärsuse hindamise aluse annab käsitluste hulk erinevates sõltumatutes allikates, mitte ühe allika olemasolu iseenesest. :::Küll aga ei pea ma asjakohaseks argumenti, et „enne sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu“. [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ütleb sõnaselgelt, et tähelepanuväärsus ei ole sama mis tuntus, kuulsus, tunnustus või tähtsus. Seega ei saa minu arvates mõõdupuuks olla see, mitu viljandlast nähtusest enne ajakirjanduslikku kajastust teadis. :::Google Mapsi osas olen nõus: kui algses artiklis olnud väide ei olnud kontrollitav, siis ei oleks seda pidanud artiklis esitama ning uues versioonis tuleb see lihtsalt välja jätta. Seda väidet ei ole põhjust kaitsta. :::Samas ei nõustu ma järeldusega, et algse artikli puudulik kvaliteet lahendab automaatselt tähelepanuväärsuse küsimuse. Vikipeedia enda tähelepanuväärsuse juhendis on kirjas: „Artikli hetkeolukord, näiteks pooleliolek või viidete puudumine, ei tähenda, et artikkel ei ole teema poolest tähelepanuväärne.“ See eristab minu meelest üsna selgelt kahte küsimust: kas konkreetne redaktsioon oli piisavalt hea ja kas teema ise on tähelepanuväärne. :::Esimesele vastaksin tagantjärele ise ka eitavalt – esialgne tekst oli liiga pikk, toon kohati liiga naljatlev, Sakala viide puudus ning Google Mapsi väide ei oleks tohtinud kontrollimata kujul sees olla. Need on täiesti põhjendatud kriitikakohad. :::Teise küsimuse puhul ei pea ma aga vastust sugugi nii enesestmõistetavaks, et võiks öelda, et „puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada“. On olemas konkreetne füüsiline objekt ja sõltumatu toimetatud väljaanne on pidanud seda piisavalt märkimisväärseks, et avaldada sellest eraldi artikkel, mitte teha kõrvalmärkus mõnes teises loos. See vähemalt annab põhjuse tähelepanuväärsust arutada, isegi kui üks allikas ei pruugi lõpuks eraldi artikli jaoks piisavaks osutuda. :::Samuti ei pea ma tugevaks argumendiks seda, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Artikli leitavus ja artikli tähelepanuväärsus on eri küsimused. Siselinkide, ümbersuunamiste ja otsingu eesmärk ongi teha teadmised leitavaks; artikli olemasolu ei peaks sõltuma sellest, kas inimesed juba enne artikli loomist selle täpset pealkirja teavad. :::Linnalegendi või kohapärimuse konteksti puudumise märkusega ei saa ma samuti päriselt nõustuda. Algversioonis oli kirjeldatud sündmuse seost Viljandi folgiga, loo säilimist sõpruskonnas, selle kinnistumist konkreetse koha külge ja lõpuks füüsilise tahvli paigaldamist. See on sisuliselt just see kontekst, mida nüüd soovitatakse lisada. Probleem oli pigem selle esitamise toonis ja allikastamises, mitte konteksti puudumises. :::Seega ei tahaks ma enam algset redaktsiooni kaitsta. Pakun hoopis, et küsimust hinnataks täiesti uue, paari lõigu pikkuse, neutraalse ja ainult kontrollitavaid väiteid sisaldava versiooni põhjal, kus ainus põhiallikas on praegu ''Sakala'' ning kontrollimata Google Mapsi väide puudub. :::Kui kogukonna hinnang on ka pärast seda, et ühest sõltumatust käsitlusest ei piisa, siis aktsepteerin, et praeguse allikabaasi juures ei ole tähelepanuväärsus veel tõendatud. Aga see oleks minu meelest oluliselt täpsem järeldus kui öelda, et „puudub igasugune põhjus artiklit lubada“. :::Kuna [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ütleb ka, et vajaduse korral hääletab teema tähelepanuväärsuse üle Vikipeedia kogukond, siis kui selles küsimuses jääb eriarvamus, eelistaksin pigem kogukonna hinnangut kui arutelu lõpetamist ühe kasutaja deklaratsiooniga „arutelu on ennast ammendanud“. [[Eri:Kaastöö/~2026-48559-56|~2026-48559-56]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48559-56|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:14 (EEST) ::::Ma olen nõus, et kustutamisvajadus ei olnud iseenestmõistetav. Ja mis puudutab otsimisse, siis oma nime alt leiab iga asja ikka paremini üles. Aga tõendatud on ainult see, et niisugune mälestustahvel on olemas, ja küsimus on selle tähelepaneväärsuses. Ma sain algul nii aru, et õlu jäi klaasi alles. See oleks olnud ime. Aga selles, et klaas katki ei läinud, pole midagi imelikku. See, et põõsas on auk, on minu meelest mõttetus. Ja pole kuidagi võimalik tõendada, et see sündmus üldse aset leidis, ka ajakirjanik ei saa seda kindlaks teha. Ja samuti pole tõendatud, et sellega mingi linnalegend seotud on. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:45 (EEST) Jep, kustutamise põhjendatuses kahtlust pole. Aga siinne arutelu kuulub Eesti huumoriklassikasse ja retoorikaanalüüsi õppevarra. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. september 2026, kell 11:12 (EEST) bryrcnpc6hmot2wzxam9mhqhaeoe50h 7230759 7230719 2026-09-08T10:27:50Z Sendrasendra 225202 /* Miks määratud kustutamiseks? */ Vastus 7230759 wikitext text/x-wiki == Miks määratud kustutamiseks? == Vaidlustan kustutamist ilma põhjenduseta. Artikkel kirjeldab reaalselt olemasolevat ja avalikult leitavat objekti Viljandis. Palun täpsustada, millist Vikipeedia kriteeriumi artikkel ei täida, et seda oleks võimalik parandada või vajalike sõltumatute allikatega täiendada? Kui küsimus on tähelepanuväärsuses, võiks enne kustutamist toimuda tavapärane kustutamisarutelu. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 5. september 2026, kell 22:48 (EEST) :Kustutamiseks esitaja pole põhjendust märkinud. Arutelu praegu toimubki. Ilmselt on küsimus tähelepanuväärsuses. Ma ei ole kindel, et peab kustutama. Selle kohta on üks ajaleheartikkel. Esitus on siin kunstlikult suureks paisutatud. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 6. september 2026, kell 05:50 (EEST) ::Praegu näeb see välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras siit kustutada, aga mida kõlbaks pm säilitada lehel [[Vikipeedia:Naljad ja muu kustutatud jama]]. Kui Lossi tänava ääres on tõesti mingi omaalgatuslikult püstitatud mälestustahvel, siis pm saaks seda lühidalt mainida [[Lossi tänav (Viljandi)|selles artiklis]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 12:51 (EEST) :::Kustutasin. Arutelulehe jätan esialgu veel ellu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:07 (EEST) ::::Kustutamise põhjendus jääb mulle endiselt ebaselgeks. „Näeb välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras kustutada“ ja viide naljalehele ei selgita, millist tähelepanuväärsuse kriteeriumi artikkel ei täitnud. ::::Kui probleem oli see, et artikkel oli kunstlikult liiga suureks paisutatud, siis olen sellega nõus – seda oleks saanud kärpida. See on aga artikli vormi, mitte teema tähelepanuväärsuse küsimus. ::::Järjepidevuse mõttes on raske mõista ka väidet, et omaalgatuslik kohaliku tähtsusega objekt sobib põhimõtteliselt ainult Lossi tänava artikli üheks lauseks. Vikipeedias on eraldi artiklitena näiteks „Jaanitule kivi“, „Kessu päevamärk“, „Kesse ülemine tulepaak“ ja „Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel“. Neist mõnel puudub artiklis sõltumatu ajakirjanduslik viide üldse ning „Kessu päevamärgil“ on üks ajaleheartikkel. Ma ei arva, et neid tuleks seetõttu kustutada – vastupidi, need näitavad, et väikese kohaliku füüsilise objekti kohta eraldi artikli olemasolu ei ole iseenesest kuidagi pretsedenditu. ::::Mihkli augu kohta on arutelus kinnitatud vähemalt ühe sõltumatu ajaleheartikli olemasolu. Seega palun täpsustada: kas probleem on selle artikli käsitluse ebapiisav ulatus, sõltumatute allikate arv või mõni muu konkreetne tähelepanuväärsuse kriteerium? Kui argument on lihtsalt selles, et objekti päritolu on humoorikas ja omaalgatuslik, siis sellist tähelepanuväärsuse kriteeriumi ma Vikipeedia reeglitest ei leia. ::::Minu ettepanek oleks artikkel taastada, kärpida see lühikeseks ja rangelt allikapõhiseks ning hinnata seejärel tähelepanuväärsust samadel alustel nagu teisi kohalikke objekte. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:29 (EEST) :::Antud juhul puudub mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:43 (EEST) ::::Väide, et puudub „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“, ei vasta siiski tõele.Sakala on avaldanud sellest konkreetsest mälestusmärgist eraldi ajaleheartikli: <nowiki>https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi⁠�Juba</nowiki> artikli pealkiri – „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“ – kinnitab nii objekti olemasolu, asukohta kui ka selle tausta. Tegemist ei ole artikli autori enda veebilehe, Google Mapsi kirje ega sotsiaalmeediapostitusega, vaid sõltumatu toimetatud ajakirjandusväljaande kajastusega.Seega võiks vähemalt loobuda argumendist, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. See on nüüd väga otseselt tõendatud.Kui tegelik küsimus on, kas ühest sõltumatust ajalehekajastusest piisab iseseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks, siis see on täiesti legitiimne arutelukoht. Aga see on märksa teistsugune argument kui väide, et objekt võib olla väljamõeldud. ::::Olen juba nõustunud, et esialgne artikkel oli liiga pikaks paisutatud. Seda oleks saanud kärpida mõne lõigu pikkuseks ja jätta alles ainult sõltumatu allikaga kontrollitavad faktid. Minu meelest oleks selline lahendus olnud põhjendatum kui artikli kiire kustutamine. ::::Oleks hea, kui kustutamisotsuse põhjendus liiguks tagantjärele muutuvate argumentide asemel nüüd konkreetse Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumi juurde. [[Eri:Kaastöö/~2026-48435-05|~2026-48435-05]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48435-05|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:57 (EEST) ::Ja miks puudus seal tekstis viide sellele artiklile? Ning kui ka seda kajastust mistahes põhjusel isegi oluliseks pidada, siis kuidas täpselt takistab see vastava lõigu lisamist tänava artiklisse? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:16 (EEST) :::Jah, Sakala viide puudus esialgsest artiklist. See oli artikli puudus ja selle oleks saanud parandada ühe redaktsiooniga. Viite puudumine artiklis ei muuda aga ei allikat ega objekti olematuks ning ei toeta väidet, et puudus „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“. :::Nüüd on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi Sakala: „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::See ei ole Mihkli augu juhuslik mainimine mõnes Lossi tänavat käsitlevas loos, vaid eraldi ajakirjanduslik käsitlus konkreetsest mälestusmärgist. Seega võiks vähemalt objekti reaalsuse küsimuse lugeda lahendatuks. :::Küsimusele, kuidas takistab see vastava lõigu lisamist Lossi tänava artiklisse: ei takistagi. Kuid samamoodi ei ole selgitatud, miks peab see olema ainuvõimalik lahendus. Asjaolu, et objekt asub Lossi tänava ääres, ei tähenda iseenesest, et objekti saab käsitleda ainult tänavaartikli ühe lõiguna. :::Kui tegelik seisukoht on, et ühest sõltumatust ja konkreetselt seda objekti käsitlevast ajaleheartiklist ei piisa iseseisva artikli tähelepanuväärsuseks, siis palun öeldagi seda otse. Seda saab sisuliselt arutada. Seni on põhjendus liikunud „naljast“ ja „puutumuse puudumisest reaalsusega“ viite puudumise ning Lossi tänava artiklisse liitmise juurde. :::Nõustun, et esialgne artikkel oli kunstlikult liiga pikaks paisutatud. See oli toimetatav probleem. Mõistlik lahendus oleks olnud artikkel kärpida, Sakala viide lisada ning seejärel hinnata tähelepanuväärsust allikapõhise versiooni põhjal, mitte kustutada artikkel ning hakata alles pärast kustutamist järjest uusi põhjendusi sõnastama. :::Et arutelu ei käiks enam esialgse liiga pika teksti üle, pakun taastamiseks järgmise lühikese ja allikapõhise versiooni: :::---- :::{{koord|58.36360417|25.59978667|display=title}} :::'''Mihkli auk''' on [[Viljandi]] kesklinnas asuv omaalgatuslik mälestusmärk, mis tähistab ligikaudu 17 aastat varem [[Viljandi pärimusmuusika festival]]i ajal toimunud juhtumit, kus Mihkel kukkus põõsasse, kuid tema käes olnud õlleklaas jäi terveks.<ref name="Sakala">{{Netiviide ::: |url=https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ::: |pealkiri=17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi ::: |väljaanne=Sakala ::: |vaadatud=7. september 2026 :::}}</ref> :::2026. aastal paigaldati sündmuskohale mälestustahvel. ''Sakala'' kajastas mälestusmärgi rajamist eraldi ajaleheartiklis.<ref name="Sakala" /> :::Mälestusmärk asub Viljandi kesklinnas koordinaatidel {{koord|58.36360417|25.59978667|display=inline}}. :::== Viited == :::{{viited}} :::Kategooria:Viljandi :::Kategooria:Mälestusmärgid Eestis :::---- :::Minu ettepanek on hinnata tähelepanuväärsust selle kärbitud versiooni ja olemasoleva sõltumatu kajastuse põhjal. Kui sellest hoolimata leitakse, et iseseisva artikli jaoks on allikmaterjali veel liiga vähe, siis on Lossi tänava artiklisse liitmine arusaadav kompromiss. See on aga teine argument kui väide, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. :::[[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 09:29 (EEST) ::::Viite puudumine just nimelt kinnitab algset hinnagut. Artikli koostaja ülesanne on teha tekst, mis vastaks nõuetele ja mitte midagi kokku visata, et siis teised selle söödavaks muudaksid ja püüaksid tõestada, et asi ikka on oluline. Hinnata saab ikka seda, mis on artiklis kirjas, sest kuidas peaks teised teadma mingitest mainimata jäänud asjaoludest. Seda enam, et Google kaardilt antud kohalt mina küll mingit märget ei leidnud, mis vihjaks nagu oleks algses artiklis esinenud eksitavad väited, mis seda enam annavad põhjust kahtlusteks. ::::Mis ei ole piisavalt tähelepanuväärne eraldiseisvaks artikliks võib sellest hoolimata olla piisavalt oluline, et seda saaks mainida mõne teise artikli koosseisus. Antud juhul võib vast tõstatuks lugeda, et asja võib pidada vähemalt Vikipeedias mainimiväärseks. Küll ei ole hetkeandmetel põhjust arvata, et tähelepanuväärsus oleks piisav eraldi artikli lubamiseks. ::::Oluline oleks meeles pidada, et sellist eraldiseisvat artiklit ei oska ka keegi otsida. Artikkel tänavast on kindlasti külastatavam. Ehk puhtalt informatsiooni leitavuse tagamiseks tuleks niikuinii tarvis seda infokildu mainida ka teistes artiklites. Antud lühem versioon võiks olla ligilähedaselt midagi sellist, mida sobiks kuhugi poetada. ::::Lühendatud versiooni juures on samuti puudusi. Nt "tähistab ligikaudu 17 aastat varem" -- aga millal keegi seda teksti loeks? (ehk parem oleks "arvatavasti 2009. aastal" vms) Ja see "auk" on mälestusmärk, või hoopis tähistab antud silt seda kohta? Hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes. Samuti võib sellest omaalgatuslikust sildist foto lisada, mis näitaks, et vähemalt mingil ajahetkel seal pargiservas tõesti mingi märge asus ning mis talitleks sel kujul täiendava viitena. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 13:38 (EEST) :::::Nõustun, et ''Sakala'' viide oleks pidanud algses artiklis kohe olemas olema. See oli artikli koostamise puudus ja selles osas on kriitika õigustatud. Küll aga ei nõustu ma järeldusega, et viite puudumine „kinnitab“ varasemat hinnangut, nagu puuduks mistahes puutumus reaalsusega. Puudulikult viidatud artikkel ja väljamõeldud objekt on kaks täiesti erinevat asja. :::::Praeguseks on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ''Sakala'': „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::::Tegemist ei ole objekti möödaminnes mainimisega mõnes üldises Viljandi või Lossi tänava loos, vaid ''Sakala'' on avaldanud eraldi ajakirjandusliku käsitluse just sellest mälestusmärgist. Seega ei ole minu meelest enam sisuliselt põhjendatud jätkata objekti reaalsuse kahtluse alla seadmist. :::::Google Mapsist märgi leidmine või mitteleidmine ei ole samuti kuigi tugev kriteerium, mille järgi Vikipeedia artikli teema olemasolu hinnata. Google Maps ei ole Vikipeedia tähelepanuväärsuse mõõdupuu. Sõltumatu toimetatud ajakirjanduslik kajastus on selle küsimuse juures märksa asjakohasem. :::::Tähelepanuväärsuse küsimus on teine asi. Kui seisukoht on, et üks sõltumatu ja konkreetselt objekti käsitlev ajaleheartikkel ei ole eraldiseisvaks artikliks veel piisav, siis võikski seda nii sõnastada ning arutada, milline konkreetne tähelepanuväärsuse lävend jääb täitmata. See oleks vähemalt selge ja kontrollitav argument. :::::Praegu on põhjendus arutelu jooksul aga märgatavalt liikunud: esmalt oli küsimus selles, et artikkel näib naljana, siis selles, kas kirjeldatul üldse on puutumus reaalsusega, seejärel algses artiklis puuduvas viites ja nüüd selles, kas teema võiks paikneda mõne teise artikli sees. Need on erinevad küsimused. Oleks mõistlik need lahus hoida: artikli kvaliteet, väidete kontrollitavus ja teema tähelepanuväärsus ei ole üks ja sama asi. :::::Märkuse kohta, et „hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes“ – minu hinnangul oli see kontekst algses artiklis tegelikult olemas. Seal kirjeldati juhtumi päritolu Viljandi folgi ajal, loo säilimist sõpruskondlikus pärimuses, selle seostumist konkreetse füüsilise kohaga ning lõpuks mälestustahvli paigaldamist. See on sisuliselt just kirjeldus sellest, kuidas ühest eraelulisest juhtumist kujunes konkreetse paigaga seotud kohapärimus. :::::Võib täiesti õigustatult kritiseerida seda, et algses versioonis oli see liiga pikalt, liiga suurejooneliselt või kohati liiga humoorikalt esitatud. Seda saan aktsepteerida. Aga öelda, et vastav kontekst puudus, ei ole päris täpne – pigem vajas olemasolev kontekst neutraalsemat sõnastust ja paremat allikastamist. :::::Samuti nõustun parandustega, et „17 aastat varem“ on halb ajas vananev sõnastus ning parem oleks „arvatavasti 2009. aastal“. Täpsem on ka eristada, et „Mihkli auk“ on paigale kinnistunud nimi ning füüsiliseks mälestusobjektiks on sinna paigaldatud tahvel. Need on tavapärased toimetamisprobleemid, mida saab artiklis parandada. :::::Tahaksin aga tõstatada ka laiema põhimõttelise küsimuse. Vikipeedia nimetab ennast vabaks entsüklopeediaks. Mõistan loomulikult, et „vaba“ ei tähenda, et iga olemasolev objekt või sündmus peab automaatselt saama oma artikli. Tähelepanuväärsuse nõue on vajalik. Just seepärast peaks aga selle rakendamine olema võimalikult läbipaistev, järjepidev ja allikapõhine. :::::Kui meil on reaalselt olemas füüsiline objekt, selle taga olev dokumenteeritav lugu ning sõltumatu ajaleht on pidanud nähtust piisavalt huvipakkuvaks, et sellest eraldi artikkel avaldada, siis tekib õigustatud küsimus: millise konkreetse kriteeriumi järgi ei ole see Vikipeedia jaoks piisavalt tähelepanuväärne? :::::Vikipeedias on suur hulk artikleid väga kitsastest kohalikest objektidest, rajatistest, kividest, mälestusmärkidest ja muudest nähtustest. Ma ei arva, et see oleks Vikipeedia puudus – vastupidi, väikeste ja kohalike teadmiste säilitamine on minu arvates üks sellise entsüklopeedia tugevusi. Seetõttu peaks olema võimalik sisuliselt selgitada, miks üks sõltumatult kajastatud kohalik objekt kvalifitseerub eraldi artikliks ja teine mitte. :::::Murekoht tekib siis, kui tähelepanuväärsuse hindamine hakkab sõltuma sellest, kas teema tundub toimetajale piisavalt „tõsine“, tavapärane või entsüklopeediline. Tähelepanuväärsus ei peaks olema maitseküsimus. Humoorika või ebatavalise tekkelooga nähtus ei ole seetõttu iseenesest vähem dokumenteerimisväärne kui traditsioonilisema tekkelooga objekt. :::::Samuti ei pea ma veenvaks argumenti, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Entsüklopeedia artiklistruktuuri ei peaks määrama oletatav otsingumaht või see, milline leht saab rohkem külastusi. Artiklite vahel saab teha siselinke, ümbersuunamisi ja muid seoseid. Leitavus on tehniliselt lahendatav küsimus; tähelepanuväärsus on sisuline küsimus. :::::Minu ettepanek on seetõttu endiselt lihtne: taastada „Mihkli auk“ oluliselt lühemas, neutraalses ja rangelt allikapõhises vormis, lisada kohe ''Sakala'' viide ning foto mälestustahvlist ja hinnata artikli tähelepanuväärsust selle versiooni põhjal. :::::Esialgsel artiklil olid puudused – seda ma ei vaidlusta. Kuid artikli puudused ei ole automaatselt teema puudused. Kui eraldiseisev artikkel ikkagi tagasi lükatakse, siis ootaksin selle põhjenduseks konkreetset tähelepanuväärsuse kriteeriumi ja selle järjepidevat rakendamist, mitte järeldust, et algse artikli ebatäiuslikkus tõendab objekti või teema ebareaalsust. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 14:02 (EEST) Yks artikkel kohalikus päevalehes ei tähenda, et nähtus on tähelepanuväärne jäädvustamiseks igaveseks ajaks ylemaailmse haardega entsyklopeedias. Samuti: enne asjaga seotud seltskonna poolt sinna sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu yldse. Piisab mainimisest vastava tänava artiklis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. september 2026, kell 14:45 (EEST) ::Väide polnud mitte see, et "puuduks mistahes puutumus reaalsusega", vaid see, et "kui artikkel on selline, siis pole võimalik selle põhjal hinnata, kas antud asjal on puutumus reaalsusega"... ja need on kaks täiesti eri asja. Kui see puutumus reaalsusega aga ka on, siis see ei tähenda veel kuidagi seda, et nähtus oleks ise seepärast veel artiklivääriline. See tähendab lihtsalt seda, et see pole täielik (!) väljamõeldis (fiktsioon võib see küll ka muidu olla, aga kui fiktsioon on piisavalt tuntud (nt [[Nessie]] või [[Ülemiste vanake]]), siis on artikkel ikkagi lubatud). Kui artiklis väidetakse, et see koht on välja toodud Google Mapsist, aga tegelikult ikka ei ole, siis on artiklis vähemalt üks valeväide ja see seab ka ülejäänud info tõeväärtuse tugeva kahtluse alla. Sel juhul on kustutamine põhjendatud juba puhtalt puudulikust kvaliteedist lähtuvalt. ::Humoorikatest nähtustest on meil ka muidu artikleid. Nt [[Miljonipeldik]]. Asja humoorikus või selle puudumine pole see, mille üle siin arutleme. ::Käesolevaga on see arutelu ennast ammendanud. Nüüdseks on täiesti selge, et puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada. Seejuures see ei välista, et see koht tulevikus nii palju tuntust ei kogu, et artikli olemasolu oleks põhjendatud, aga senine olukord ei anna vähimatki alust seda põhjendatuks pidada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 18:50 (EEST) :::Tänan, nüüd on vähemalt vaidluse tegelik kese üsna selgelt välja joonistunud. :::Ma ei vaidle vastu sellele, et üks ''Sakala'' artikkel ei taga automaatselt eraldiseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsust. Ka Vikipeedia enda juhend ütleb, et tähelepanuväärsuse hindamise aluse annab käsitluste hulk erinevates sõltumatutes allikates, mitte ühe allika olemasolu iseenesest. :::Küll aga ei pea ma asjakohaseks argumenti, et „enne sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu“. [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ütleb sõnaselgelt, et tähelepanuväärsus ei ole sama mis tuntus, kuulsus, tunnustus või tähtsus. Seega ei saa minu arvates mõõdupuuks olla see, mitu viljandlast nähtusest enne ajakirjanduslikku kajastust teadis. :::Google Mapsi osas olen nõus: kui algses artiklis olnud väide ei olnud kontrollitav, siis ei oleks seda pidanud artiklis esitama ning uues versioonis tuleb see lihtsalt välja jätta. Seda väidet ei ole põhjust kaitsta. :::Samas ei nõustu ma järeldusega, et algse artikli puudulik kvaliteet lahendab automaatselt tähelepanuväärsuse küsimuse. Vikipeedia enda tähelepanuväärsuse juhendis on kirjas: „Artikli hetkeolukord, näiteks pooleliolek või viidete puudumine, ei tähenda, et artikkel ei ole teema poolest tähelepanuväärne.“ See eristab minu meelest üsna selgelt kahte küsimust: kas konkreetne redaktsioon oli piisavalt hea ja kas teema ise on tähelepanuväärne. :::Esimesele vastaksin tagantjärele ise ka eitavalt – esialgne tekst oli liiga pikk, toon kohati liiga naljatlev, Sakala viide puudus ning Google Mapsi väide ei oleks tohtinud kontrollimata kujul sees olla. Need on täiesti põhjendatud kriitikakohad. :::Teise küsimuse puhul ei pea ma aga vastust sugugi nii enesestmõistetavaks, et võiks öelda, et „puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada“. On olemas konkreetne füüsiline objekt ja sõltumatu toimetatud väljaanne on pidanud seda piisavalt märkimisväärseks, et avaldada sellest eraldi artikkel, mitte teha kõrvalmärkus mõnes teises loos. See vähemalt annab põhjuse tähelepanuväärsust arutada, isegi kui üks allikas ei pruugi lõpuks eraldi artikli jaoks piisavaks osutuda. :::Samuti ei pea ma tugevaks argumendiks seda, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Artikli leitavus ja artikli tähelepanuväärsus on eri küsimused. Siselinkide, ümbersuunamiste ja otsingu eesmärk ongi teha teadmised leitavaks; artikli olemasolu ei peaks sõltuma sellest, kas inimesed juba enne artikli loomist selle täpset pealkirja teavad. :::Linnalegendi või kohapärimuse konteksti puudumise märkusega ei saa ma samuti päriselt nõustuda. Algversioonis oli kirjeldatud sündmuse seost Viljandi folgiga, loo säilimist sõpruskonnas, selle kinnistumist konkreetse koha külge ja lõpuks füüsilise tahvli paigaldamist. See on sisuliselt just see kontekst, mida nüüd soovitatakse lisada. Probleem oli pigem selle esitamise toonis ja allikastamises, mitte konteksti puudumises. :::Seega ei tahaks ma enam algset redaktsiooni kaitsta. Pakun hoopis, et küsimust hinnataks täiesti uue, paari lõigu pikkuse, neutraalse ja ainult kontrollitavaid väiteid sisaldava versiooni põhjal, kus ainus põhiallikas on praegu ''Sakala'' ning kontrollimata Google Mapsi väide puudub. :::Kui kogukonna hinnang on ka pärast seda, et ühest sõltumatust käsitlusest ei piisa, siis aktsepteerin, et praeguse allikabaasi juures ei ole tähelepanuväärsus veel tõendatud. Aga see oleks minu meelest oluliselt täpsem järeldus kui öelda, et „puudub igasugune põhjus artiklit lubada“. :::Kuna [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ütleb ka, et vajaduse korral hääletab teema tähelepanuväärsuse üle Vikipeedia kogukond, siis kui selles küsimuses jääb eriarvamus, eelistaksin pigem kogukonna hinnangut kui arutelu lõpetamist ühe kasutaja deklaratsiooniga „arutelu on ennast ammendanud“. [[Eri:Kaastöö/~2026-48559-56|~2026-48559-56]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48559-56|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:14 (EEST) ::::Ma olen nõus, et kustutamisvajadus ei olnud iseenestmõistetav. Ja mis puudutab otsimisse, siis oma nime alt leiab iga asja ikka paremini üles. Aga tõendatud on ainult see, et niisugune mälestustahvel on olemas, ja küsimus on selle tähelepaneväärsuses. Ma sain algul nii aru, et õlu jäi klaasi alles. See oleks olnud ime. Aga selles, et klaas katki ei läinud, pole midagi imelikku. See, et põõsas on auk, on minu meelest mõttetus. Ja pole kuidagi võimalik tõendada, et see sündmus üldse aset leidis, ka ajakirjanik ei saa seda kindlaks teha. Ja samuti pole tõendatud, et sellega mingi linnalegend seotud on. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:45 (EEST) Jep, kustutamise põhjendatuses kahtlust pole. Aga siinne arutelu kuulub Eesti huumoriklassikasse ja retoorikaanalüüsi õppevarra. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. september 2026, kell 11:12 (EEST) :Naeran. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:27 (EEST) pvq7xyz4838a59thvywjpratqjlyhd8 7230760 7230759 2026-09-08T10:30:42Z Sendrasendra 225202 /* Miks määratud kustutamiseks? */ Vastus 7230760 wikitext text/x-wiki == Miks määratud kustutamiseks? == Vaidlustan kustutamist ilma põhjenduseta. Artikkel kirjeldab reaalselt olemasolevat ja avalikult leitavat objekti Viljandis. Palun täpsustada, millist Vikipeedia kriteeriumi artikkel ei täida, et seda oleks võimalik parandada või vajalike sõltumatute allikatega täiendada? Kui küsimus on tähelepanuväärsuses, võiks enne kustutamist toimuda tavapärane kustutamisarutelu. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 5. september 2026, kell 22:48 (EEST) :Kustutamiseks esitaja pole põhjendust märkinud. Arutelu praegu toimubki. Ilmselt on küsimus tähelepanuväärsuses. Ma ei ole kindel, et peab kustutama. Selle kohta on üks ajaleheartikkel. Esitus on siin kunstlikult suureks paisutatud. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 6. september 2026, kell 05:50 (EEST) ::Praegu näeb see välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras siit kustutada, aga mida kõlbaks pm säilitada lehel [[Vikipeedia:Naljad ja muu kustutatud jama]]. Kui Lossi tänava ääres on tõesti mingi omaalgatuslikult püstitatud mälestustahvel, siis pm saaks seda lühidalt mainida [[Lossi tänav (Viljandi)|selles artiklis]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 12:51 (EEST) :::Kustutasin. Arutelulehe jätan esialgu veel ellu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:07 (EEST) ::::Kustutamise põhjendus jääb mulle endiselt ebaselgeks. „Näeb välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras kustutada“ ja viide naljalehele ei selgita, millist tähelepanuväärsuse kriteeriumi artikkel ei täitnud. ::::Kui probleem oli see, et artikkel oli kunstlikult liiga suureks paisutatud, siis olen sellega nõus – seda oleks saanud kärpida. See on aga artikli vormi, mitte teema tähelepanuväärsuse küsimus. ::::Järjepidevuse mõttes on raske mõista ka väidet, et omaalgatuslik kohaliku tähtsusega objekt sobib põhimõtteliselt ainult Lossi tänava artikli üheks lauseks. Vikipeedias on eraldi artiklitena näiteks „Jaanitule kivi“, „Kessu päevamärk“, „Kesse ülemine tulepaak“ ja „Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel“. Neist mõnel puudub artiklis sõltumatu ajakirjanduslik viide üldse ning „Kessu päevamärgil“ on üks ajaleheartikkel. Ma ei arva, et neid tuleks seetõttu kustutada – vastupidi, need näitavad, et väikese kohaliku füüsilise objekti kohta eraldi artikli olemasolu ei ole iseenesest kuidagi pretsedenditu. ::::Mihkli augu kohta on arutelus kinnitatud vähemalt ühe sõltumatu ajaleheartikli olemasolu. Seega palun täpsustada: kas probleem on selle artikli käsitluse ebapiisav ulatus, sõltumatute allikate arv või mõni muu konkreetne tähelepanuväärsuse kriteerium? Kui argument on lihtsalt selles, et objekti päritolu on humoorikas ja omaalgatuslik, siis sellist tähelepanuväärsuse kriteeriumi ma Vikipeedia reeglitest ei leia. ::::Minu ettepanek oleks artikkel taastada, kärpida see lühikeseks ja rangelt allikapõhiseks ning hinnata seejärel tähelepanuväärsust samadel alustel nagu teisi kohalikke objekte. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:29 (EEST) :::Antud juhul puudub mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:43 (EEST) ::::Väide, et puudub „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“, ei vasta siiski tõele.Sakala on avaldanud sellest konkreetsest mälestusmärgist eraldi ajaleheartikli: <nowiki>https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi⁠�Juba</nowiki> artikli pealkiri – „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“ – kinnitab nii objekti olemasolu, asukohta kui ka selle tausta. Tegemist ei ole artikli autori enda veebilehe, Google Mapsi kirje ega sotsiaalmeediapostitusega, vaid sõltumatu toimetatud ajakirjandusväljaande kajastusega.Seega võiks vähemalt loobuda argumendist, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. See on nüüd väga otseselt tõendatud.Kui tegelik küsimus on, kas ühest sõltumatust ajalehekajastusest piisab iseseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks, siis see on täiesti legitiimne arutelukoht. Aga see on märksa teistsugune argument kui väide, et objekt võib olla väljamõeldud. ::::Olen juba nõustunud, et esialgne artikkel oli liiga pikaks paisutatud. Seda oleks saanud kärpida mõne lõigu pikkuseks ja jätta alles ainult sõltumatu allikaga kontrollitavad faktid. Minu meelest oleks selline lahendus olnud põhjendatum kui artikli kiire kustutamine. ::::Oleks hea, kui kustutamisotsuse põhjendus liiguks tagantjärele muutuvate argumentide asemel nüüd konkreetse Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumi juurde. [[Eri:Kaastöö/~2026-48435-05|~2026-48435-05]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48435-05|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:57 (EEST) ::Ja miks puudus seal tekstis viide sellele artiklile? Ning kui ka seda kajastust mistahes põhjusel isegi oluliseks pidada, siis kuidas täpselt takistab see vastava lõigu lisamist tänava artiklisse? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:16 (EEST) :::Jah, Sakala viide puudus esialgsest artiklist. See oli artikli puudus ja selle oleks saanud parandada ühe redaktsiooniga. Viite puudumine artiklis ei muuda aga ei allikat ega objekti olematuks ning ei toeta väidet, et puudus „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“. :::Nüüd on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi Sakala: „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::See ei ole Mihkli augu juhuslik mainimine mõnes Lossi tänavat käsitlevas loos, vaid eraldi ajakirjanduslik käsitlus konkreetsest mälestusmärgist. Seega võiks vähemalt objekti reaalsuse küsimuse lugeda lahendatuks. :::Küsimusele, kuidas takistab see vastava lõigu lisamist Lossi tänava artiklisse: ei takistagi. Kuid samamoodi ei ole selgitatud, miks peab see olema ainuvõimalik lahendus. Asjaolu, et objekt asub Lossi tänava ääres, ei tähenda iseenesest, et objekti saab käsitleda ainult tänavaartikli ühe lõiguna. :::Kui tegelik seisukoht on, et ühest sõltumatust ja konkreetselt seda objekti käsitlevast ajaleheartiklist ei piisa iseseisva artikli tähelepanuväärsuseks, siis palun öeldagi seda otse. Seda saab sisuliselt arutada. Seni on põhjendus liikunud „naljast“ ja „puutumuse puudumisest reaalsusega“ viite puudumise ning Lossi tänava artiklisse liitmise juurde. :::Nõustun, et esialgne artikkel oli kunstlikult liiga pikaks paisutatud. See oli toimetatav probleem. Mõistlik lahendus oleks olnud artikkel kärpida, Sakala viide lisada ning seejärel hinnata tähelepanuväärsust allikapõhise versiooni põhjal, mitte kustutada artikkel ning hakata alles pärast kustutamist järjest uusi põhjendusi sõnastama. :::Et arutelu ei käiks enam esialgse liiga pika teksti üle, pakun taastamiseks järgmise lühikese ja allikapõhise versiooni: :::---- :::{{koord|58.36360417|25.59978667|display=title}} :::'''Mihkli auk''' on [[Viljandi]] kesklinnas asuv omaalgatuslik mälestusmärk, mis tähistab ligikaudu 17 aastat varem [[Viljandi pärimusmuusika festival]]i ajal toimunud juhtumit, kus Mihkel kukkus põõsasse, kuid tema käes olnud õlleklaas jäi terveks.<ref name="Sakala">{{Netiviide ::: |url=https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ::: |pealkiri=17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi ::: |väljaanne=Sakala ::: |vaadatud=7. september 2026 :::}}</ref> :::2026. aastal paigaldati sündmuskohale mälestustahvel. ''Sakala'' kajastas mälestusmärgi rajamist eraldi ajaleheartiklis.<ref name="Sakala" /> :::Mälestusmärk asub Viljandi kesklinnas koordinaatidel {{koord|58.36360417|25.59978667|display=inline}}. :::== Viited == :::{{viited}} :::Kategooria:Viljandi :::Kategooria:Mälestusmärgid Eestis :::---- :::Minu ettepanek on hinnata tähelepanuväärsust selle kärbitud versiooni ja olemasoleva sõltumatu kajastuse põhjal. Kui sellest hoolimata leitakse, et iseseisva artikli jaoks on allikmaterjali veel liiga vähe, siis on Lossi tänava artiklisse liitmine arusaadav kompromiss. See on aga teine argument kui väide, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. :::[[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 09:29 (EEST) ::::Viite puudumine just nimelt kinnitab algset hinnagut. Artikli koostaja ülesanne on teha tekst, mis vastaks nõuetele ja mitte midagi kokku visata, et siis teised selle söödavaks muudaksid ja püüaksid tõestada, et asi ikka on oluline. Hinnata saab ikka seda, mis on artiklis kirjas, sest kuidas peaks teised teadma mingitest mainimata jäänud asjaoludest. Seda enam, et Google kaardilt antud kohalt mina küll mingit märget ei leidnud, mis vihjaks nagu oleks algses artiklis esinenud eksitavad väited, mis seda enam annavad põhjust kahtlusteks. ::::Mis ei ole piisavalt tähelepanuväärne eraldiseisvaks artikliks võib sellest hoolimata olla piisavalt oluline, et seda saaks mainida mõne teise artikli koosseisus. Antud juhul võib vast tõstatuks lugeda, et asja võib pidada vähemalt Vikipeedias mainimiväärseks. Küll ei ole hetkeandmetel põhjust arvata, et tähelepanuväärsus oleks piisav eraldi artikli lubamiseks. ::::Oluline oleks meeles pidada, et sellist eraldiseisvat artiklit ei oska ka keegi otsida. Artikkel tänavast on kindlasti külastatavam. Ehk puhtalt informatsiooni leitavuse tagamiseks tuleks niikuinii tarvis seda infokildu mainida ka teistes artiklites. Antud lühem versioon võiks olla ligilähedaselt midagi sellist, mida sobiks kuhugi poetada. ::::Lühendatud versiooni juures on samuti puudusi. Nt "tähistab ligikaudu 17 aastat varem" -- aga millal keegi seda teksti loeks? (ehk parem oleks "arvatavasti 2009. aastal" vms) Ja see "auk" on mälestusmärk, või hoopis tähistab antud silt seda kohta? Hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes. Samuti võib sellest omaalgatuslikust sildist foto lisada, mis näitaks, et vähemalt mingil ajahetkel seal pargiservas tõesti mingi märge asus ning mis talitleks sel kujul täiendava viitena. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 13:38 (EEST) :::::Nõustun, et ''Sakala'' viide oleks pidanud algses artiklis kohe olemas olema. See oli artikli koostamise puudus ja selles osas on kriitika õigustatud. Küll aga ei nõustu ma järeldusega, et viite puudumine „kinnitab“ varasemat hinnangut, nagu puuduks mistahes puutumus reaalsusega. Puudulikult viidatud artikkel ja väljamõeldud objekt on kaks täiesti erinevat asja. :::::Praeguseks on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ''Sakala'': „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::::Tegemist ei ole objekti möödaminnes mainimisega mõnes üldises Viljandi või Lossi tänava loos, vaid ''Sakala'' on avaldanud eraldi ajakirjandusliku käsitluse just sellest mälestusmärgist. Seega ei ole minu meelest enam sisuliselt põhjendatud jätkata objekti reaalsuse kahtluse alla seadmist. :::::Google Mapsist märgi leidmine või mitteleidmine ei ole samuti kuigi tugev kriteerium, mille järgi Vikipeedia artikli teema olemasolu hinnata. Google Maps ei ole Vikipeedia tähelepanuväärsuse mõõdupuu. Sõltumatu toimetatud ajakirjanduslik kajastus on selle küsimuse juures märksa asjakohasem. :::::Tähelepanuväärsuse küsimus on teine asi. Kui seisukoht on, et üks sõltumatu ja konkreetselt objekti käsitlev ajaleheartikkel ei ole eraldiseisvaks artikliks veel piisav, siis võikski seda nii sõnastada ning arutada, milline konkreetne tähelepanuväärsuse lävend jääb täitmata. See oleks vähemalt selge ja kontrollitav argument. :::::Praegu on põhjendus arutelu jooksul aga märgatavalt liikunud: esmalt oli küsimus selles, et artikkel näib naljana, siis selles, kas kirjeldatul üldse on puutumus reaalsusega, seejärel algses artiklis puuduvas viites ja nüüd selles, kas teema võiks paikneda mõne teise artikli sees. Need on erinevad küsimused. Oleks mõistlik need lahus hoida: artikli kvaliteet, väidete kontrollitavus ja teema tähelepanuväärsus ei ole üks ja sama asi. :::::Märkuse kohta, et „hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes“ – minu hinnangul oli see kontekst algses artiklis tegelikult olemas. Seal kirjeldati juhtumi päritolu Viljandi folgi ajal, loo säilimist sõpruskondlikus pärimuses, selle seostumist konkreetse füüsilise kohaga ning lõpuks mälestustahvli paigaldamist. See on sisuliselt just kirjeldus sellest, kuidas ühest eraelulisest juhtumist kujunes konkreetse paigaga seotud kohapärimus. :::::Võib täiesti õigustatult kritiseerida seda, et algses versioonis oli see liiga pikalt, liiga suurejooneliselt või kohati liiga humoorikalt esitatud. Seda saan aktsepteerida. Aga öelda, et vastav kontekst puudus, ei ole päris täpne – pigem vajas olemasolev kontekst neutraalsemat sõnastust ja paremat allikastamist. :::::Samuti nõustun parandustega, et „17 aastat varem“ on halb ajas vananev sõnastus ning parem oleks „arvatavasti 2009. aastal“. Täpsem on ka eristada, et „Mihkli auk“ on paigale kinnistunud nimi ning füüsiliseks mälestusobjektiks on sinna paigaldatud tahvel. Need on tavapärased toimetamisprobleemid, mida saab artiklis parandada. :::::Tahaksin aga tõstatada ka laiema põhimõttelise küsimuse. Vikipeedia nimetab ennast vabaks entsüklopeediaks. Mõistan loomulikult, et „vaba“ ei tähenda, et iga olemasolev objekt või sündmus peab automaatselt saama oma artikli. Tähelepanuväärsuse nõue on vajalik. Just seepärast peaks aga selle rakendamine olema võimalikult läbipaistev, järjepidev ja allikapõhine. :::::Kui meil on reaalselt olemas füüsiline objekt, selle taga olev dokumenteeritav lugu ning sõltumatu ajaleht on pidanud nähtust piisavalt huvipakkuvaks, et sellest eraldi artikkel avaldada, siis tekib õigustatud küsimus: millise konkreetse kriteeriumi järgi ei ole see Vikipeedia jaoks piisavalt tähelepanuväärne? :::::Vikipeedias on suur hulk artikleid väga kitsastest kohalikest objektidest, rajatistest, kividest, mälestusmärkidest ja muudest nähtustest. Ma ei arva, et see oleks Vikipeedia puudus – vastupidi, väikeste ja kohalike teadmiste säilitamine on minu arvates üks sellise entsüklopeedia tugevusi. Seetõttu peaks olema võimalik sisuliselt selgitada, miks üks sõltumatult kajastatud kohalik objekt kvalifitseerub eraldi artikliks ja teine mitte. :::::Murekoht tekib siis, kui tähelepanuväärsuse hindamine hakkab sõltuma sellest, kas teema tundub toimetajale piisavalt „tõsine“, tavapärane või entsüklopeediline. Tähelepanuväärsus ei peaks olema maitseküsimus. Humoorika või ebatavalise tekkelooga nähtus ei ole seetõttu iseenesest vähem dokumenteerimisväärne kui traditsioonilisema tekkelooga objekt. :::::Samuti ei pea ma veenvaks argumenti, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Entsüklopeedia artiklistruktuuri ei peaks määrama oletatav otsingumaht või see, milline leht saab rohkem külastusi. Artiklite vahel saab teha siselinke, ümbersuunamisi ja muid seoseid. Leitavus on tehniliselt lahendatav küsimus; tähelepanuväärsus on sisuline küsimus. :::::Minu ettepanek on seetõttu endiselt lihtne: taastada „Mihkli auk“ oluliselt lühemas, neutraalses ja rangelt allikapõhises vormis, lisada kohe ''Sakala'' viide ning foto mälestustahvlist ja hinnata artikli tähelepanuväärsust selle versiooni põhjal. :::::Esialgsel artiklil olid puudused – seda ma ei vaidlusta. Kuid artikli puudused ei ole automaatselt teema puudused. Kui eraldiseisev artikkel ikkagi tagasi lükatakse, siis ootaksin selle põhjenduseks konkreetset tähelepanuväärsuse kriteeriumi ja selle järjepidevat rakendamist, mitte järeldust, et algse artikli ebatäiuslikkus tõendab objekti või teema ebareaalsust. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 14:02 (EEST) Yks artikkel kohalikus päevalehes ei tähenda, et nähtus on tähelepanuväärne jäädvustamiseks igaveseks ajaks ylemaailmse haardega entsyklopeedias. Samuti: enne asjaga seotud seltskonna poolt sinna sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu yldse. Piisab mainimisest vastava tänava artiklis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. september 2026, kell 14:45 (EEST) ::Väide polnud mitte see, et "puuduks mistahes puutumus reaalsusega", vaid see, et "kui artikkel on selline, siis pole võimalik selle põhjal hinnata, kas antud asjal on puutumus reaalsusega"... ja need on kaks täiesti eri asja. Kui see puutumus reaalsusega aga ka on, siis see ei tähenda veel kuidagi seda, et nähtus oleks ise seepärast veel artiklivääriline. See tähendab lihtsalt seda, et see pole täielik (!) väljamõeldis (fiktsioon võib see küll ka muidu olla, aga kui fiktsioon on piisavalt tuntud (nt [[Nessie]] või [[Ülemiste vanake]]), siis on artikkel ikkagi lubatud). Kui artiklis väidetakse, et see koht on välja toodud Google Mapsist, aga tegelikult ikka ei ole, siis on artiklis vähemalt üks valeväide ja see seab ka ülejäänud info tõeväärtuse tugeva kahtluse alla. Sel juhul on kustutamine põhjendatud juba puhtalt puudulikust kvaliteedist lähtuvalt. ::Humoorikatest nähtustest on meil ka muidu artikleid. Nt [[Miljonipeldik]]. Asja humoorikus või selle puudumine pole see, mille üle siin arutleme. ::Käesolevaga on see arutelu ennast ammendanud. Nüüdseks on täiesti selge, et puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada. Seejuures see ei välista, et see koht tulevikus nii palju tuntust ei kogu, et artikli olemasolu oleks põhjendatud, aga senine olukord ei anna vähimatki alust seda põhjendatuks pidada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 18:50 (EEST) :::Tänan, nüüd on vähemalt vaidluse tegelik kese üsna selgelt välja joonistunud. :::Ma ei vaidle vastu sellele, et üks ''Sakala'' artikkel ei taga automaatselt eraldiseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsust. Ka Vikipeedia enda juhend ütleb, et tähelepanuväärsuse hindamise aluse annab käsitluste hulk erinevates sõltumatutes allikates, mitte ühe allika olemasolu iseenesest. :::Küll aga ei pea ma asjakohaseks argumenti, et „enne sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu“. [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ütleb sõnaselgelt, et tähelepanuväärsus ei ole sama mis tuntus, kuulsus, tunnustus või tähtsus. Seega ei saa minu arvates mõõdupuuks olla see, mitu viljandlast nähtusest enne ajakirjanduslikku kajastust teadis. :::Google Mapsi osas olen nõus: kui algses artiklis olnud väide ei olnud kontrollitav, siis ei oleks seda pidanud artiklis esitama ning uues versioonis tuleb see lihtsalt välja jätta. Seda väidet ei ole põhjust kaitsta. :::Samas ei nõustu ma järeldusega, et algse artikli puudulik kvaliteet lahendab automaatselt tähelepanuväärsuse küsimuse. Vikipeedia enda tähelepanuväärsuse juhendis on kirjas: „Artikli hetkeolukord, näiteks pooleliolek või viidete puudumine, ei tähenda, et artikkel ei ole teema poolest tähelepanuväärne.“ See eristab minu meelest üsna selgelt kahte küsimust: kas konkreetne redaktsioon oli piisavalt hea ja kas teema ise on tähelepanuväärne. :::Esimesele vastaksin tagantjärele ise ka eitavalt – esialgne tekst oli liiga pikk, toon kohati liiga naljatlev, Sakala viide puudus ning Google Mapsi väide ei oleks tohtinud kontrollimata kujul sees olla. Need on täiesti põhjendatud kriitikakohad. :::Teise küsimuse puhul ei pea ma aga vastust sugugi nii enesestmõistetavaks, et võiks öelda, et „puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada“. On olemas konkreetne füüsiline objekt ja sõltumatu toimetatud väljaanne on pidanud seda piisavalt märkimisväärseks, et avaldada sellest eraldi artikkel, mitte teha kõrvalmärkus mõnes teises loos. See vähemalt annab põhjuse tähelepanuväärsust arutada, isegi kui üks allikas ei pruugi lõpuks eraldi artikli jaoks piisavaks osutuda. :::Samuti ei pea ma tugevaks argumendiks seda, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Artikli leitavus ja artikli tähelepanuväärsus on eri küsimused. Siselinkide, ümbersuunamiste ja otsingu eesmärk ongi teha teadmised leitavaks; artikli olemasolu ei peaks sõltuma sellest, kas inimesed juba enne artikli loomist selle täpset pealkirja teavad. :::Linnalegendi või kohapärimuse konteksti puudumise märkusega ei saa ma samuti päriselt nõustuda. Algversioonis oli kirjeldatud sündmuse seost Viljandi folgiga, loo säilimist sõpruskonnas, selle kinnistumist konkreetse koha külge ja lõpuks füüsilise tahvli paigaldamist. See on sisuliselt just see kontekst, mida nüüd soovitatakse lisada. Probleem oli pigem selle esitamise toonis ja allikastamises, mitte konteksti puudumises. :::Seega ei tahaks ma enam algset redaktsiooni kaitsta. Pakun hoopis, et küsimust hinnataks täiesti uue, paari lõigu pikkuse, neutraalse ja ainult kontrollitavaid väiteid sisaldava versiooni põhjal, kus ainus põhiallikas on praegu ''Sakala'' ning kontrollimata Google Mapsi väide puudub. :::Kui kogukonna hinnang on ka pärast seda, et ühest sõltumatust käsitlusest ei piisa, siis aktsepteerin, et praeguse allikabaasi juures ei ole tähelepanuväärsus veel tõendatud. Aga see oleks minu meelest oluliselt täpsem järeldus kui öelda, et „puudub igasugune põhjus artiklit lubada“. :::Kuna [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ütleb ka, et vajaduse korral hääletab teema tähelepanuväärsuse üle Vikipeedia kogukond, siis kui selles küsimuses jääb eriarvamus, eelistaksin pigem kogukonna hinnangut kui arutelu lõpetamist ühe kasutaja deklaratsiooniga „arutelu on ennast ammendanud“. [[Eri:Kaastöö/~2026-48559-56|~2026-48559-56]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48559-56|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:14 (EEST) ::::Ma olen nõus, et kustutamisvajadus ei olnud iseenestmõistetav. Ja mis puudutab otsimisse, siis oma nime alt leiab iga asja ikka paremini üles. Aga tõendatud on ainult see, et niisugune mälestustahvel on olemas, ja küsimus on selle tähelepaneväärsuses. Ma sain algul nii aru, et õlu jäi klaasi alles. See oleks olnud ime. Aga selles, et klaas katki ei läinud, pole midagi imelikku. See, et põõsas on auk, on minu meelest mõttetus. Ja pole kuidagi võimalik tõendada, et see sündmus üldse aset leidis, ka ajakirjanik ei saa seda kindlaks teha. Ja samuti pole tõendatud, et sellega mingi linnalegend seotud on. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:45 (EEST) ::::Arutelu käib ju edasi. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:30 (EEST) Jep, kustutamise põhjendatuses kahtlust pole. Aga siinne arutelu kuulub Eesti huumoriklassikasse ja retoorikaanalüüsi õppevarra. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. september 2026, kell 11:12 (EEST) :Naeran. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:27 (EEST) 77melz7g6r28hq77a8drtd9bh9kcnfk 0 720834 7230617 7230145 2026-09-07T21:11:09Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7230617 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceland's Olympic Handball Team, Beijing 2008.jpg|pisi|Islandi [[käsipall]]i rahvusmeeskond võitis [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el hõbemedali. Käsipalli peetakse Islandi rahvusspordiks<ref name=handball />]] [[Island]]il populaarsete spordialade seas on [[jalgpall]], [[kergejõustik]], [[käsipall]] ja [[korvpall]]. Käsipalli nimetatakse sageli Islandi rahvusspordiks.<ref name=handball>Jonathan Wilcox, Zawiah Abdul Latif. ''Cultures of the World: Iceland'', Marshall Cavendish 2007, 978-0-7614-2074-3, lk 110.</ref> Neil aladel on saavutatud ka laiemat edu. Näiteks on käsipalli rahvusmeeskond võitnud olümpiamängudel hõbeda, korduvalt on kvalifitseerutud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustele korvpallis]] ning samuti on Island üks väikseima rahvaarvuga riike, kes on jõudnud [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlustele]]. == Spordialad == === Jalgpall === [[Pilt:FWC 2018 - Group D - ARG v ISL - Photo 195.jpg|pisi|Islandi fännid [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] Venemaal]] {{Vaata|Islandi jalgpallikoondis|Islandi jalgpalli kõrgliiga|Islandi Jalgpalliliit}} [[Islandi jalgpallikoondis]] pääses [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]] esimest korda valikmängudest edasi. Alagrupiturniiril mängis Island viiki hiljem meistriks tulnud [[Portugali jalgpallikoondis|Portugaliga]] ja kaheksandikfinaalis alistas [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] 2:1. Islandi väravad lõid [[Ragnar Sigurðsson]] ja [[Kolbeinn Sigþórsson]]. Veerandfinaalis kaotas Island turniiri korraldajale ja hilisemale finalistile [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaale]].<ref>[https://www.theguardian.com/football/2016/dec/29/2016-football-moment-to-remember-iceland-euro-2016 A 2016 football moment to remember: Iceland light up Euro 2016], 29.12.2016.</ref> Seejärel pääses Island esimest korda valikmängudest edasi [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele]]. Tollal oli Island väikseima rahvaarvuga jalgpalli MM-finaalturniirile pääsenud riik. See rekord kehtis kuni 2025. aasta novembrini, mil Curaçao jalgpallikoondis kvalifitseerus 2026. aasta MMile. Nii Euroopa meistrivõistlustel 2016 kui ka maailmameistrivõistlustel 2018 oli Island siiski rahvaarvult väikseim kvalifitseerunud riik. Rahvusvaheliselt tuntumaks jalgpalluriks on [[Eiður Guðjohnsen]], kes mängis mitmetes Euroopa tippklubides. === Korvpall === Island on väikseim riik, kes on kvalifitseerunud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustele korvpallis]]. Ta osales [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015.]], [[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2017.]] ja [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta]] turniiril ([[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2022. aastal]] jäädi kvalifikatsioonis kõrvale). Esimesel kahel turniiril ei suutnud Island võita ühtegi mängu. === Jõualad === Islandi põhiline traditsiooniline spordiala on ''[[glíma]]'', [[maadlus]]e liik, mis arvatavasti sai alguse keskajal. Islandlased on võitnud [[maailma tugevaima mehe võistlus]]el mitmeid tiitleid, sealhulgas neli [[Magnús Ver Magnússon]]i ja neli [[Jón Páll Sigmarsson]]i võidetud tiitlit ning [[Hafþór Júlíus Björnsson]]i 2018. aasta tiitli. === Male === Island on andnud palju [[male]]suurmeistreid ning võõrustas [[1972. aasta male maailmameistrivõistlused|1972. aasta male maailmameistrivõistlusi]] [[Reykjavík]]is [[külm sõda|külma sõja]] kõrgajal. Väikest rahvaarvu arvestades on Islandi male suurmeistrite arv jätkuvalt märkimisväärne. === Teised spordialad === Islandil on suurepärased tingimused [[suusatamine|suusatamiseks]], [[kalapüük|kalapüügiks]], [[lumelauasõit|lumelauasõiduks]], [[jääronimine|jääronimiseks]] ja [[kaljuronimine|kaljuronimiseks]], kuid elanikkond eelistab [[mägironimine|mägironimist]] ja [[matkamine|matkamist]]. Island on ka maailmatasemel sihtkoht [[mäesuusatamine|mäesuusa-]] ja [[telemark|telemarksuusatamiseks]], kus tegevuse keskuseks on Põhja-Islandil asuv [[Trolli poolsaar]]. Kuigi riigi keskkond ei ole [[golf]]i mängimiseks kuigi sobiv, on saareriigis siiski palju golfiväljakuid ning Islandil on golfimängijate osakaal olnud suurem kui Šotimaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160614085549/http://www.thejournal.co.uk/sport/other-sport/golf/tee-midnight-sun-reykjavik-4449000 Tee Off in the Midnight Sun of Reykjavík], thejournal.co.uk, 25.6.2013.</ref> Islandil toimub igal aastal rahvusvaheline golfiturniir [[Arctic Open]], mis peetakse kesksuvel öösiti [[Akureyri golfiklubi]] väljakul.<ref>Paul Daley. ''Golf Architecture: A Worldwide Perspective, Volume 4'', Pelican Publishing 2008, ISBN 978-1-58980-616-0, lk 92.</ref> Island on ka üks juhtivaid riike [[ookeanisõudmine|ookeanisõudmises]]. Islandi maadeavastajal ja kestvussportlasel [[Fiann Paul]]il on ühe spordiala piires kõige rohkem saavutuspõhiseid [[Guinnessi rekord]]eid, sealhulgas Ocean Explorers Grand Slami saavutus ja mitme ookeani kiireima sõudmise rekordid. [[Ujumine]] on Islandil samuti populaarne. [[Geotermaalenergia|Geotermilised]] välibasseinid on tavalised ning ujumistunnid on riikliku õppekava kohustuslik osa. [[Ratsutamine]], mis oli ajalooliselt saarel tähtsaim transpordiviis, on paljude islandlaste seas endiselt levinud ajaviide. Islandi vanim spordiala juhtorgan on 1867. aastal asutatud [[Reykjavíki laskurühing]]. [[Laskmine]] sai 19. sajandil Islandi iseseisvuse eest võitlevate poliitikute ja rahvuslaste toetuse. Tänapäeval on see endiselt oluline ajaviide.<ref>[https://web.archive.org/web/20071013013843/http://sr.is/Stofnun_og_saga_SR.htm Skotfélag Reykjavíkur]</ref> Ka [[bridž]] on populaarne ja islandlased on osalenud mitmel rahvusvahelisel turniiril. Island tuli võitjaks [[Bridži maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel bridžis]] ([[Bermuda Bowl]]) [[Yokohama]]s [[Jaapan]]is 1991. aastal ja saavutas 1950. aastal [[Hamilton (Bermuda)|Hamilton]]is [[Bermuda]]l koos [[Rootsi]]ga teise koha.<ref>[https://www.visir.is/g/2019190629385/bermudaskalarhetja-i-ellefu-manna-heidurshopi Bermúdaskálarhetja í ellefu manna heiðurshópi], visir.is, 24.6.2019.</ref> == Island olümpiamängudel == {{Vaata|Island olümpiamängudel}} Esimest korda osalesid Islandi sportlased olümpiamängudel [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aastal Londonis]]. Nii 1908 kui ka [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912]] tehti seda küll veel [[Taani olümpiamängudel|Taani koondise]] koosseisus, kuna Island kuulus Taani alla. Taliolümpiamängudel on osaletud alates [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aastast]] ja vahele jäid vaid [[1972. aasta taliolümpiamängud|1972. aasta mängud]]. Riigi sportlased on kokku võitnud kaks hõbedat ja kaks pronksi. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Islandi sport| ]] mwa4d3vzr4q3xfawc177zcvyjot0aal 7230624 7230617 2026-09-07T21:42:07Z Sendrasendra 225202 /* Island olümpiamängudel */ 7230624 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceland's Olympic Handball Team, Beijing 2008.jpg|pisi|Islandi [[käsipall]]i rahvusmeeskond võitis [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el hõbemedali. Käsipalli peetakse Islandi rahvusspordiks<ref name=handball />]] [[Island]]il populaarsete spordialade seas on [[jalgpall]], [[kergejõustik]], [[käsipall]] ja [[korvpall]]. Käsipalli nimetatakse sageli Islandi rahvusspordiks.<ref name=handball>Jonathan Wilcox, Zawiah Abdul Latif. ''Cultures of the World: Iceland'', Marshall Cavendish 2007, 978-0-7614-2074-3, lk 110.</ref> Neil aladel on saavutatud ka laiemat edu. Näiteks on käsipalli rahvusmeeskond võitnud olümpiamängudel hõbeda, korduvalt on kvalifitseerutud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustele korvpallis]] ning samuti on Island üks väikseima rahvaarvuga riike, kes on jõudnud [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlustele]]. == Spordialad == === Jalgpall === [[Pilt:FWC 2018 - Group D - ARG v ISL - Photo 195.jpg|pisi|Islandi fännid [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] Venemaal]] {{Vaata|Islandi jalgpallikoondis|Islandi jalgpalli kõrgliiga|Islandi Jalgpalliliit}} [[Islandi jalgpallikoondis]] pääses [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]] esimest korda valikmängudest edasi. Alagrupiturniiril mängis Island viiki hiljem meistriks tulnud [[Portugali jalgpallikoondis|Portugaliga]] ja kaheksandikfinaalis alistas [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] 2:1. Islandi väravad lõid [[Ragnar Sigurðsson]] ja [[Kolbeinn Sigþórsson]]. Veerandfinaalis kaotas Island turniiri korraldajale ja hilisemale finalistile [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaale]].<ref>[https://www.theguardian.com/football/2016/dec/29/2016-football-moment-to-remember-iceland-euro-2016 A 2016 football moment to remember: Iceland light up Euro 2016], 29.12.2016.</ref> Seejärel pääses Island esimest korda valikmängudest edasi [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele]]. Tollal oli Island väikseima rahvaarvuga jalgpalli MM-finaalturniirile pääsenud riik. See rekord kehtis kuni 2025. aasta novembrini, mil Curaçao jalgpallikoondis kvalifitseerus 2026. aasta MMile. Nii Euroopa meistrivõistlustel 2016 kui ka maailmameistrivõistlustel 2018 oli Island siiski rahvaarvult väikseim kvalifitseerunud riik. Rahvusvaheliselt tuntumaks jalgpalluriks on [[Eiður Guðjohnsen]], kes mängis mitmetes Euroopa tippklubides. === Korvpall === Island on väikseim riik, kes on kvalifitseerunud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustele korvpallis]]. Ta osales [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015.]], [[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2017.]] ja [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta]] turniiril ([[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2022. aastal]] jäädi kvalifikatsioonis kõrvale). Esimesel kahel turniiril ei suutnud Island võita ühtegi mängu. === Jõualad === Islandi põhiline traditsiooniline spordiala on ''[[glíma]]'', [[maadlus]]e liik, mis arvatavasti sai alguse keskajal. Islandlased on võitnud [[maailma tugevaima mehe võistlus]]el mitmeid tiitleid, sealhulgas neli [[Magnús Ver Magnússon]]i ja neli [[Jón Páll Sigmarsson]]i võidetud tiitlit ning [[Hafþór Júlíus Björnsson]]i 2018. aasta tiitli. === Male === Island on andnud palju [[male]]suurmeistreid ning võõrustas [[1972. aasta male maailmameistrivõistlused|1972. aasta male maailmameistrivõistlusi]] [[Reykjavík]]is [[külm sõda|külma sõja]] kõrgajal. Väikest rahvaarvu arvestades on Islandi male suurmeistrite arv jätkuvalt märkimisväärne. === Teised spordialad === Islandil on suurepärased tingimused [[suusatamine|suusatamiseks]], [[kalapüük|kalapüügiks]], [[lumelauasõit|lumelauasõiduks]], [[jääronimine|jääronimiseks]] ja [[kaljuronimine|kaljuronimiseks]], kuid elanikkond eelistab [[mägironimine|mägironimist]] ja [[matkamine|matkamist]]. Island on ka maailmatasemel sihtkoht [[mäesuusatamine|mäesuusa-]] ja [[telemark|telemarksuusatamiseks]], kus tegevuse keskuseks on Põhja-Islandil asuv [[Trolli poolsaar]]. Kuigi riigi keskkond ei ole [[golf]]i mängimiseks kuigi sobiv, on saareriigis siiski palju golfiväljakuid ning Islandil on golfimängijate osakaal olnud suurem kui Šotimaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160614085549/http://www.thejournal.co.uk/sport/other-sport/golf/tee-midnight-sun-reykjavik-4449000 Tee Off in the Midnight Sun of Reykjavík], thejournal.co.uk, 25.6.2013.</ref> Islandil toimub igal aastal rahvusvaheline golfiturniir [[Arctic Open]], mis peetakse kesksuvel öösiti [[Akureyri golfiklubi]] väljakul.<ref>Paul Daley. ''Golf Architecture: A Worldwide Perspective, Volume 4'', Pelican Publishing 2008, ISBN 978-1-58980-616-0, lk 92.</ref> Island on ka üks juhtivaid riike [[ookeanisõudmine|ookeanisõudmises]]. Islandi maadeavastajal ja kestvussportlasel [[Fiann Paul]]il on ühe spordiala piires kõige rohkem saavutuspõhiseid [[Guinnessi rekord]]eid, sealhulgas Ocean Explorers Grand Slami saavutus ja mitme ookeani kiireima sõudmise rekordid. [[Ujumine]] on Islandil samuti populaarne. [[Geotermaalenergia|Geotermilised]] välibasseinid on tavalised ning ujumistunnid on riikliku õppekava kohustuslik osa. [[Ratsutamine]], mis oli ajalooliselt saarel tähtsaim transpordiviis, on paljude islandlaste seas endiselt levinud ajaviide. Islandi vanim spordiala juhtorgan on 1867. aastal asutatud [[Reykjavíki laskurühing]]. [[Laskmine]] sai 19. sajandil Islandi iseseisvuse eest võitlevate poliitikute ja rahvuslaste toetuse. Tänapäeval on see endiselt oluline ajaviide.<ref>[https://web.archive.org/web/20071013013843/http://sr.is/Stofnun_og_saga_SR.htm Skotfélag Reykjavíkur]</ref> Ka [[bridž]] on populaarne ja islandlased on osalenud mitmel rahvusvahelisel turniiril. Island tuli võitjaks [[Bridži maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel bridžis]] ([[Bermuda Bowl]]) [[Yokohama]]s [[Jaapan]]is 1991. aastal ja saavutas 1950. aastal [[Hamilton (Bermuda)|Hamilton]]is [[Bermuda]]l koos [[Rootsi]]ga teise koha.<ref>[https://www.visir.is/g/2019190629385/bermudaskalarhetja-i-ellefu-manna-heidurshopi Bermúdaskálarhetja í ellefu manna heiðurshópi], visir.is, 24.6.2019.</ref> == Island olümpiamängudel == {{Vaata|Island olümpiamängudel}} Esimest korda osales Islandi sportlane olümpiamängudel [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aastal Londonis]]. Nii 1908 kui ka [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912]] võisteldi küll veel [[Taani olümpiamängudel|Taani koondise]] koosseisus, sest Island kuulus Taani alla. Taliolümpiamängudel on osaletud alates [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aastast]] ja vahele jäid ainult [[1972. aasta taliolümpiamängud|1972. aasta mängud]]. Riigi sportlased on kokku võitnud kaks hõbedat ja kaks pronksi. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Islandi sport| ]] 71fs7tvbomry886hytv4fhlrdf6rl87 7230658 7230624 2026-09-07T23:53:18Z Sendrasendra 225202 7230658 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceland's Olympic Handball Team, Beijing 2008.jpg|pisi|Islandi [[käsipall]]i rahvusmeeskond võitis [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el hõbemedali. Käsipalli peetakse Islandi rahvusspordiks<ref name=handball />]] [[Island]]il populaarsete spordialade seas on [[jalgpall]], [[kergejõustik]], [[käsipall]] ja [[korvpall]]. Käsipalli nimetatakse sageli Islandi rahvusspordiks.<ref name=handball>Jonathan Wilcox, Zawiah Abdul Latif. ''Cultures of the World: Iceland'', Marshall Cavendish 2007, 978-0-7614-2074-3, lk 110.</ref> Neil aladel on saavutatud ka laiemat edu. Näiteks on käsipalli rahvusmeeskond võitnud olümpiamängudel hõbeda, korduvalt on kvalifitseerutud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustele korvpallis]] ning samuti on Island üks väikseima rahvaarvuga riike, kes on kvalifitseerunud [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistluste]] finaalturniirile. == Spordialad == === Jalgpall === [[Pilt:FWC 2018 - Group D - ARG v ISL - Photo 195.jpg|pisi|Islandi fännid [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] Venemaal]] {{Vaata|Islandi jalgpallikoondis|Islandi jalgpalli kõrgliiga|Islandi Jalgpalliliit}} [[Islandi jalgpallikoondis]] pääses [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]] esimest korda finaalturniirile. Alagrupiturniiril mängis Island viiki hiljem meistriks tulnud [[Portugali jalgpallikoondis|Portugaliga]] ja kaheksandikfinaalis alistas [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] 2:1. Islandi väravad lõid [[Ragnar Sigurðsson]] ja [[Kolbeinn Sigþórsson]]. Veerandfinaalis kaotas Island turniiri korraldajale ja hilisemale finalistile [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaale]].<ref>[https://www.theguardian.com/football/2016/dec/29/2016-football-moment-to-remember-iceland-euro-2016 A 2016 football moment to remember: Iceland light up Euro 2016], 29.12.2016.</ref> Seejärel pääses Island esimest korda finaalturniirile [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]]. Tollal oli Island väikseima rahvaarvuga jalgpalli MM-finaalturniirile pääsenud riik. See rekord kehtis kuni 2025. aasta novembrini, mil Curaçao jalgpallikoondis kvalifitseerus 2026. aasta MMile. Nii Euroopa meistrivõistlustel 2016 kui ka maailmameistrivõistlustel 2018 oli Island siiski rahvaarvult väikseim kvalifitseerunud riik. Rahvusvaheliselt tuntumaks jalgpalluriks on [[Eiður Guðjohnsen]], kes mängis mitmetes Euroopa tippklubides. === Korvpall === Island on väikseim riik, kes on kvalifitseerunud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustele korvpallis]]. Ta osales [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015.]], [[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2017.]] ja [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta]] turniiril ([[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2022. aastal]] jäädi kvalifikatsioonis kõrvale). Esimesel kahel turniiril ei suutnud Island võita ühtegi mängu. === Jõualad === Islandi põhiline traditsiooniline spordiala on ''[[glíma]]'', [[maadlus]]e liik, mis arvatavasti sai alguse keskajal. Islandlased on võitnud [[maailma tugevaima mehe võistlus]]el mitmeid tiitleid, sealhulgas neli [[Magnús Ver Magnússon]]i ja neli [[Jón Páll Sigmarsson]]i võidetud tiitlit ning [[Hafþór Júlíus Björnsson]]i 2018. aasta tiitli. === Male === Island on andnud palju [[male]]suurmeistreid ning võõrustas [[1972. aasta male maailmameistrivõistlused|1972. aasta male maailmameistrivõistlusi]] [[Reykjavík]]is [[külm sõda|külma sõja]] kõrgajal. Väikest rahvaarvu arvestades on Islandi male suurmeistrite arv jätkuvalt märkimisväärne. === Teised spordialad === Islandil on suurepärased tingimused [[suusatamine|suusatamiseks]], [[kalapüük|kalapüügiks]], [[lumelauasõit|lumelauasõiduks]], [[jääronimine|jääronimiseks]] ja [[kaljuronimine|kaljuronimiseks]], kuid elanikkond eelistab [[mägironimine|mägironimist]] ja [[matkamine|matkamist]]. Island on ka maailmatasemel sihtkoht [[mäesuusatamine|mäesuusa-]] ja [[telemark|telemarksuusatamiseks]], kus tegevuse keskuseks on Põhja-Islandil asuv [[Trolli poolsaar]]. Kuigi riigi keskkond ei ole [[golf]]i mängimiseks kuigi sobiv, on saareriigis siiski palju golfiväljakuid ning Islandil on golfimängijate osakaal olnud suurem kui Šotimaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160614085549/http://www.thejournal.co.uk/sport/other-sport/golf/tee-midnight-sun-reykjavik-4449000 Tee Off in the Midnight Sun of Reykjavík], thejournal.co.uk, 25.6.2013.</ref> Islandil toimub igal aastal rahvusvaheline golfiturniir [[Arctic Open]], mis peetakse kesksuvel öösiti [[Akureyri golfiklubi]] väljakul.<ref>Paul Daley. ''Golf Architecture: A Worldwide Perspective, Volume 4'', Pelican Publishing 2008, ISBN 978-1-58980-616-0, lk 92.</ref> Island on ka üks juhtivaid riike [[ookeanisõudmine|ookeanisõudmises]]. Islandi maadeavastajal ja kestvussportlasel [[Fiann Paul]]il on ühe spordiala piires kõige rohkem saavutuspõhiseid [[Guinnessi rekord]]eid, sealhulgas Ocean Explorers Grand Slami saavutus ja mitme ookeani kiireima sõudmise rekordid. [[Ujumine]] on Islandil samuti populaarne. [[Geotermaalenergia|Geotermilised]] välibasseinid on tavalised ning ujumistunnid on riikliku õppekava kohustuslik osa. [[Ratsutamine]], mis oli ajalooliselt saarel tähtsaim transpordiviis, on paljude islandlaste seas endiselt levinud ajaviide. Islandi vanim spordiala juhtorgan on 1867. aastal asutatud [[Reykjavíki laskurühing]]. [[Laskmine]] sai 19. sajandil Islandi iseseisvuse eest võitlevate poliitikute ja rahvuslaste toetuse. Tänapäeval on see endiselt oluline ajaviide.<ref>[https://web.archive.org/web/20071013013843/http://sr.is/Stofnun_og_saga_SR.htm Skotfélag Reykjavíkur]</ref> Ka [[bridž]] on populaarne ja islandlased on osalenud mitmel rahvusvahelisel turniiril. Island tuli võitjaks [[Bridži maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel bridžis]] ([[Bermuda Bowl]]) [[Yokohama]]s [[Jaapan]]is 1991. aastal ja saavutas 1950. aastal [[Hamilton (Bermuda)|Hamilton]]is [[Bermuda]]l koos [[Rootsi]]ga teise koha.<ref>[https://www.visir.is/g/2019190629385/bermudaskalarhetja-i-ellefu-manna-heidurshopi Bermúdaskálarhetja í ellefu manna heiðurshópi], visir.is, 24.6.2019.</ref> == Island olümpiamängudel == {{Vaata|Island olümpiamängudel}} Esimest korda osales Islandi sportlane olümpiamängudel [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aastal Londonis]]. Nii 1908 kui ka [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912]] võisteldi küll veel [[Taani olümpiamängudel|Taani koondise]] koosseisus, sest Island kuulus Taani alla. Taliolümpiamängudel on osaletud alates [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aastast]] ja vahele jäid ainult [[1972. aasta taliolümpiamängud|1972. aasta mängud]]. Riigi sportlased on kokku võitnud kaks hõbedat ja kaks pronksi. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Islandi sport| ]] oevu7s09rvgurynp8mwqptyqtytdxm6 0 720840 7230696 7230119 2026-09-08T06:13:04Z Juhan242 213253 /* Elulugu */ 7230696 wikitext text/x-wiki [[Pilt:(2026) AfD Ulrich Siegmund 160831044.jpg|pisi|Ulrich Siegmund (2026)]] '''Markus Ulrich Siegmund''' (sündinud 25. oktoobril 1990 [[Havelberg]]is, [[Saksi-Anhalt]]is) on Saksa poliitik, äärmusparempoolse erakonna [[Alternatiiv Saksamaale]] (Alternative für Deutschland, AfD) Saksi-Anhalti liidumaa parlamendifraktsiooni kaasesimees. == Elulugu == 2012–2014 oli ta võtmekliendihaldur Berliini silmakliinikus.<ref>https://afdfraktion-lsa.de/abgeordnete/ulrich-siegmund-2/</ref> 2013–2016. aastal omandas bakalaureusekraadi Euroopa Kaugõppe Ülikoolis Hamburgis ärijuhtimise ja majanduspsühholoogia alal.<ref>Sven Versteegen "Hochschule bestätigt Bachelor von Ulrich Siegmund: „Studium erfolgreich abgeschlossen“", ''Ostdeutsche Allgemeine'', 04.08.2026</ref> Tema lõputöö pealkiri on: „Lõhnaturunduse uurimine: selle ärilise kasutamise, psühholoogilise mõju heaolule ja rahalise mõju uurimine ostukäitumisele."<ref>Carolin Blücher, Ulrich Reitz "Arrogante Häme über Siegmunds Abschluss hilft der AfD" ''Focus online.'' 06.08.2026</ref> 2014. aastal asutas ta kaubandusettevõtte, mis pakub muuhulgas ruumilõhnaaineid.<ref>Anne Schwerin "Interview mit Ulrich Siegmund von Berlin Duftet" ''Junge Gründner,'' 20.06.2014</ref> 2009. aastal astus ta [[Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit|Saksamaa Kristlikku-Demokraatlikku Liitu]] (CDU), 2014. aastal liitus AfD-ga. Alates 2015. aastast Stendali piirkonnaühenduse juhatuse liige ja pressiesindaja. Alates 2016. aastast Saksi-Anhalti liidumaa parlamendiliige (AfD). Alates 2016. aastast liidumaa parlamendi tervishoiupoliitika eestkõneleja; töö-, sotsiaal- ja integratsioonikomisjoni esimees ning föderaal- ja Euroopa asjade ning meediakomisjoni liige; AfD parlamendifraktsiooni esimehe esimene asetäitja ja AfD Saksi-Anhalti liidumaa juhatuse liige. Alates 2022. aastast AfD parlamendifraktsiooni esimees.<ref>https://afdfraktion-lsa.de/abgeordnete/ulrich-siegmund-2/</ref> 2017. aastal lahkus Katoliku kirikust selle "väga häbiväärse ja ka poliitilise rolli" tõttu.<ref>Ulrich Siegmund (AfD) über ARD und ZDF: "Wir wollen den Rundfunk-Zwangsbeitrag abschaffen" YouTube</ref> Ta oli Alternatiiv Saksamaale partei esikandidaat 2026. aasta Sachsen-Anhalti liidumaa valimistel, mis toimusid 6. septembril 2026 ja mille AfD ülekaalukalt võitis. == Seisukohad == Soovib muuta koolikohustuse „kohustuslikuks hariduseks“, et võimaldada koduõpet. Avalik-õiguslik ringhääling kavatsetakse vähendada kahe kanalini, mis peaksid hoiduma igasugusest arvamuse avaldamisest. Bürokraatiat tuleb vähendada Saksi-Anhalti liidumaa ministeeriumide ühendamise teel. Ta soovib kaotada mitu liidumaa riigiasutust, näiteks energiaagentuuri.<ref>'''"„Braucht niemand“''': Sachsen-Anhalts AfD-Spitzenkandidat will mehrere Ministerien abschaffen" ''Tagesspiegel.''02.01.2026</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Siegmund, Ulrich}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] hza0mwejvjb4twjd3ap0w8nb53fpc64 1 720842 7230596 7230301 2026-09-07T20:01:28Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ Vastus 7230596 wikitext text/x-wiki Mingi sissejuhatav lause peaks olema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. september 2026, kell 17:00 (EEST) == Vaata ka == {{Ping|Sendrasendra}} korduvalt on ju paljud kasutajad selgitanud, et selliseid "Vaata ka" linke ei tohiks lisada. Island on osalenud olümpiamängudel u 43 korda. Kui lisada link kolmele, siis jääb väga eksitav mulje Islandi osalemisest. Samuti ei seisne sport ainult OM-is. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:14 (EEST) :Meil on need asjad ju pooleli. Tuleb teha artikkel [[Island olümpiamängudel]] ja mall, siis ei ole neid "vaata ka-sid" tarvis. Miks jääb eksitav mulje, tekstis on räägitud ja võib rohkemgi rääkida. Kui neid linke pole, siis ei pruugi selle peale tulla, et siuksed artiklid olemas on. {{allkirjata|Sendrasendra}} ::Asjaolu, et meil on kuskil mõni artiklinupp, pole seepärast veel sobilik põhjus mittesobivatesse kohtadesse neid artiklilinke lisada. Mis artikleid meil Islandi spordist on, selle saab kenasti kätte [[:Kategooria:Islandi sport|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:04 (EEST) ::Ma ei leia, et see ebasobiv koht. Ja kategooriad on ju nurgatagused kohad, need ei ole silma all. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:32 (EEST) :::See, et sina kategooriaid ignoreerid, ei tähenda, et ülejäänud inimesed neid ei kasutaks või neid vajalikuks ei peaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 13:11 (EEST) ::::Kas tõesti ma olen ainuke? Minu meelest ei tohiks midagi jätta ainult kategooriate hooleks. Ma ei ütle, et kategooriad on kasutud, aga ma ei usu, et kõik neid kasutavad ja tulevad selle peale, et on veel midagi, mida tuleb kategooria alt vaadata. . [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 23:01 (EEST) ah8gox4zoi02aezpbvfu9qhnantkwh5 7230603 7230596 2026-09-07T20:37:44Z LeeMarx 59920 /* Vaata ka */ 7230603 wikitext text/x-wiki Mingi sissejuhatav lause peaks olema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. september 2026, kell 17:00 (EEST) == Vaata ka == {{Ping|Sendrasendra}} korduvalt on ju paljud kasutajad selgitanud, et selliseid "Vaata ka" linke ei tohiks lisada. Island on osalenud olümpiamängudel u 43 korda. Kui lisada link kolmele, siis jääb väga eksitav mulje Islandi osalemisest. Samuti ei seisne sport ainult OM-is. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:14 (EEST) :Meil on need asjad ju pooleli. Tuleb teha artikkel [[Island olümpiamängudel]] ja mall, siis ei ole neid "vaata ka-sid" tarvis. Miks jääb eksitav mulje, tekstis on räägitud ja võib rohkemgi rääkida. Kui neid linke pole, siis ei pruugi selle peale tulla, et siuksed artiklid olemas on. {{allkirjata|Sendrasendra}} ::Asjaolu, et meil on kuskil mõni artiklinupp, pole seepärast veel sobilik põhjus mittesobivatesse kohtadesse neid artiklilinke lisada. Mis artikleid meil Islandi spordist on, selle saab kenasti kätte [[:Kategooria:Islandi sport|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:04 (EEST) ::Ma ei leia, et see ebasobiv koht. Ja kategooriad on ju nurgatagused kohad, need ei ole silma all. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:32 (EEST) :::See, et sina kategooriaid ignoreerid, ei tähenda, et ülejäänud inimesed neid ei kasutaks või neid vajalikuks ei peaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 13:11 (EEST) ::::Kas tõesti ma olen ainuke? Minu meelest ei tohiks midagi jätta ainult kategooriate hooleks. Ma ei ütle, et kategooriad on kasutud, aga ma ei usu, et kõik neid kasutavad ja tulevad selle peale, et on veel midagi, mida tuleb kategooria alt vaadata. . [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 23:01 (EEST) :::::Küsimus pole kategooriate kasutamises, vaid selles, et "Vaata ka" ei peaks olema juhuslike seotud artiklite loend. Kui Island on osalenud kümnetel olümpiamängudel, siis kolme üksiku olümpia väljatoomine on eksitav. Õigem lahendus oleks [[Island olümpiamängudel]] ja vajadusel navigeerimismall. [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 7. september 2026, kell 23:37 (EEST) 03ytevyow05vfatbpynpjhlvbvxl8nd 7230621 7230603 2026-09-07T21:35:06Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ Vastus 7230621 wikitext text/x-wiki Mingi sissejuhatav lause peaks olema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. september 2026, kell 17:00 (EEST) == Vaata ka == {{Ping|Sendrasendra}} korduvalt on ju paljud kasutajad selgitanud, et selliseid "Vaata ka" linke ei tohiks lisada. Island on osalenud olümpiamängudel u 43 korda. Kui lisada link kolmele, siis jääb väga eksitav mulje Islandi osalemisest. Samuti ei seisne sport ainult OM-is. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:14 (EEST) :Meil on need asjad ju pooleli. Tuleb teha artikkel [[Island olümpiamängudel]] ja mall, siis ei ole neid "vaata ka-sid" tarvis. Miks jääb eksitav mulje, tekstis on räägitud ja võib rohkemgi rääkida. Kui neid linke pole, siis ei pruugi selle peale tulla, et siuksed artiklid olemas on. {{allkirjata|Sendrasendra}} ::Asjaolu, et meil on kuskil mõni artiklinupp, pole seepärast veel sobilik põhjus mittesobivatesse kohtadesse neid artiklilinke lisada. Mis artikleid meil Islandi spordist on, selle saab kenasti kätte [[:Kategooria:Islandi sport|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:04 (EEST) ::Ma ei leia, et see ebasobiv koht. Ja kategooriad on ju nurgatagused kohad, need ei ole silma all. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:32 (EEST) :::See, et sina kategooriaid ignoreerid, ei tähenda, et ülejäänud inimesed neid ei kasutaks või neid vajalikuks ei peaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 13:11 (EEST) ::::Kas tõesti ma olen ainuke? Minu meelest ei tohiks midagi jätta ainult kategooriate hooleks. Ma ei ütle, et kategooriad on kasutud, aga ma ei usu, et kõik neid kasutavad ja tulevad selle peale, et on veel midagi, mida tuleb kategooria alt vaadata. . [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 23:01 (EEST) :::::Küsimus pole kategooriate kasutamises, vaid selles, et "Vaata ka" ei peaks olema juhuslike seotud artiklite loend. Kui Island on osalenud kümnetel olümpiamängudel, siis kolme üksiku olümpia väljatoomine on eksitav. Õigem lahendus oleks [[Island olümpiamängudel]] ja vajadusel navigeerimismall. [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 7. september 2026, kell 23:37 (EEST) ::::::Tegin selle artikli, tõsi küll lühikujul, malli ei teinud, aga panin lingid vaata ka alla, lisasin ühe islandi viki eeskujul. Seal nad on vähemalt õiges kohas. ::::::Loomulikult on parem lahendus teha nii, nagu Sa ütled. Aga te annate mulle ebarealistliku ülesande teha iga kord artikkel seal, kus teised on selle tegemata jätnud. Miks te pole nendelt, kes on need "juhuslikud" artiklid teinud, et nad teeksid ka koondartikli, mitte ei jätaks samme vahele. Mina ei ole seda olukorda, et see artikkel puudu on, kuhu need artiklid õige paremini sobiksid. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 00:35 (EEST) eu3ygqnj1q2e4kqomy75rudstemznld 7230622 7230621 2026-09-07T21:38:05Z Sendrasendra 225202 7230622 wikitext text/x-wiki Mingi sissejuhatav lause peaks olema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. september 2026, kell 17:00 (EEST) == Vaata ka == {{Ping|Sendrasendra}} korduvalt on ju paljud kasutajad selgitanud, et selliseid "Vaata ka" linke ei tohiks lisada. Island on osalenud olümpiamängudel u 43 korda. Kui lisada link kolmele, siis jääb väga eksitav mulje Islandi osalemisest. Samuti ei seisne sport ainult OM-is. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:14 (EEST) :Meil on need asjad ju pooleli. Tuleb teha artikkel [[Island olümpiamängudel]] ja mall, siis ei ole neid "vaata ka-sid" tarvis. Miks jääb eksitav mulje, tekstis on räägitud ja võib rohkemgi rääkida. Kui neid linke pole, siis ei pruugi selle peale tulla, et siuksed artiklid olemas on. {{allkirjata|Sendrasendra}} ::Asjaolu, et meil on kuskil mõni artiklinupp, pole seepärast veel sobilik põhjus mittesobivatesse kohtadesse neid artiklilinke lisada. Mis artikleid meil Islandi spordist on, selle saab kenasti kätte [[:Kategooria:Islandi sport|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:04 (EEST) ::Ma ei leia, et see ebasobiv koht. Ja kategooriad on ju nurgatagused kohad, need ei ole silma all. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:32 (EEST) :::See, et sina kategooriaid ignoreerid, ei tähenda, et ülejäänud inimesed neid ei kasutaks või neid vajalikuks ei peaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 13:11 (EEST) ::::Kas tõesti ma olen ainuke? Minu meelest ei tohiks midagi jätta ainult kategooriate hooleks. Ma ei ütle, et kategooriad on kasutud, aga ma ei usu, et kõik neid kasutavad ja tulevad selle peale, et on veel midagi, mida tuleb kategooria alt vaadata. . [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 23:01 (EEST) :::::Küsimus pole kategooriate kasutamises, vaid selles, et "Vaata ka" ei peaks olema juhuslike seotud artiklite loend. Kui Island on osalenud kümnetel olümpiamängudel, siis kolme üksiku olümpia väljatoomine on eksitav. Õigem lahendus oleks [[Island olümpiamängudel]] ja vajadusel navigeerimismall. [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 7. september 2026, kell 23:37 (EEST) ::::::Tegin selle artikli, tõsi küll lühikujul, malli ei teinud, aga panin lingid vaata ka alla, lisasin ühe islandi viki eeskujul. Seal nad on vähemalt õiges kohas. ::::::Loomulikult on parem lahendus teha nii, nagu Sa ütled. Aga te annate mulle ebarealistliku ülesande teha iga kord artikkel seal, kus teised on selle tegemata jätnud. Miks te pole nendelt, kes on need "juhuslikud" artiklid teinud, et nad teeksid ka koondartikli, mitte ei jätaks samme vahele. Mina ei ole seda olukorda, et see artikkel puudu on, kuhu need artiklid õige paremini sobiksid. Artiklis on selge sõnaga öeldud: d9bllousetgxmjpb42rp07dst4zg766 7230629 7230622 2026-09-07T21:54:01Z Sendrasendra 225202 7230629 wikitext text/x-wiki Mingi sissejuhatav lause peaks olema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. september 2026, kell 17:00 (EEST) == Vaata ka == {{Ping|Sendrasendra}} korduvalt on ju paljud kasutajad selgitanud, et selliseid "Vaata ka" linke ei tohiks lisada. Island on osalenud olümpiamängudel u 43 korda. Kui lisada link kolmele, siis jääb väga eksitav mulje Islandi osalemisest. Samuti ei seisne sport ainult OM-is. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:14 (EEST) :Meil on need asjad ju pooleli. Tuleb teha artikkel [[Island olümpiamängudel]] ja mall, siis ei ole neid "vaata ka-sid" tarvis. Miks jääb eksitav mulje, tekstis on räägitud ja võib rohkemgi rääkida. Kui neid linke pole, siis ei pruugi selle peale tulla, et siuksed artiklid olemas on. {{allkirjata|Sendrasendra}} ::Asjaolu, et meil on kuskil mõni artiklinupp, pole seepärast veel sobilik põhjus mittesobivatesse kohtadesse neid artiklilinke lisada. Mis artikleid meil Islandi spordist on, selle saab kenasti kätte [[:Kategooria:Islandi sport|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:04 (EEST) ::Ma ei leia, et see ebasobiv koht. Ja kategooriad on ju nurgatagused kohad, need ei ole silma all. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:32 (EEST) :::See, et sina kategooriaid ignoreerid, ei tähenda, et ülejäänud inimesed neid ei kasutaks või neid vajalikuks ei peaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 13:11 (EEST) ::::Kas tõesti ma olen ainuke? Minu meelest ei tohiks midagi jätta ainult kategooriate hooleks. Ma ei ütle, et kategooriad on kasutud, aga ma ei usu, et kõik neid kasutavad ja tulevad selle peale, et on veel midagi, mida tuleb kategooria alt vaadata. . [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 23:01 (EEST) :::::Küsimus pole kategooriate kasutamises, vaid selles, et "Vaata ka" ei peaks olema juhuslike seotud artiklite loend. Kui Island on osalenud kümnetel olümpiamängudel, siis kolme üksiku olümpia väljatoomine on eksitav. Õigem lahendus oleks [[Island olümpiamängudel]] ja vajadusel navigeerimismall. [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 7. september 2026, kell 23:37 (EEST) ::::::Tegin selle artikli, tõsi küll lühikujul, malli ei teinud, aga panin lingid vaata ka alla, lisasin ühe islandi viki eeskujul. Seal nad on vähemalt õiges kohas. ::::::Loomulikult on parem lahendus teha nii, nagu Sa ütled. Aga te annate mulle ebarealistliku ülesande teha iga kord artikkel seal, kus teised on selle tegemata jätnud. Miks te pole nendelt, kes on need "juhuslikud" artiklid teinud, nõudnud, et nad teeksid ka koondartikli, mitte ei jätaks samme vahele. Mina ei ole seda olukorda, et see artikkel puudu on, kuhu need artiklid õige paremini sobiksid. Artiklis on selge sõnaga öeldud: "Esimest korda osales Islandi sportlane olümpiamängudel [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aastal Londonis]]. Nii 1908 kui ka [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912]] võisteldi küll veel [[Taani olümpiamängudel|Taani koondise]] koosseisus, sest Island kuulus Taani alla. Taliolümpiamängudel on osaletud alates [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aastast]] ja vahele jäid ainult [[1972. aasta taliolümpiamängud|1972. aasta mängud]]." Kuidas saab pärast seda rääkida eksitamisest? Ma ei näe siin midagi juhuslikku: välja olid toodud need artiklid, mis on olemas. Need teemad kuuluvad Islandi spordi üldise esituse juurde, selles mõttes nad ei ole juhuslikud. nykhql94u58rglafoo48m1viq3iuttc 7230644 7230629 2026-09-07T22:51:35Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7230644 wikitext text/x-wiki Mingi sissejuhatav lause peaks olema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. september 2026, kell 17:00 (EEST) == Vaata ka == {{Ping|Sendrasendra}} korduvalt on ju paljud kasutajad selgitanud, et selliseid "Vaata ka" linke ei tohiks lisada. Island on osalenud olümpiamängudel u 43 korda. Kui lisada link kolmele, siis jääb väga eksitav mulje Islandi osalemisest. Samuti ei seisne sport ainult OM-is. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:14 (EEST) :Meil on need asjad ju pooleli. Tuleb teha artikkel [[Island olümpiamängudel]] ja mall, siis ei ole neid "vaata ka-sid" tarvis. Miks jääb eksitav mulje, tekstis on räägitud ja võib rohkemgi rääkida. Kui neid linke pole, siis ei pruugi selle peale tulla, et siuksed artiklid olemas on. {{allkirjata|Sendrasendra}} ::Asjaolu, et meil on kuskil mõni artiklinupp, pole seepärast veel sobilik põhjus mittesobivatesse kohtadesse neid artiklilinke lisada. Mis artikleid meil Islandi spordist on, selle saab kenasti kätte [[:Kategooria:Islandi sport|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:04 (EEST) ::Ma ei leia, et see ebasobiv koht. Ja kategooriad on ju nurgatagused kohad, need ei ole silma all. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:32 (EEST) :::See, et sina kategooriaid ignoreerid, ei tähenda, et ülejäänud inimesed neid ei kasutaks või neid vajalikuks ei peaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 13:11 (EEST) ::::Kas tõesti ma olen ainuke? Minu meelest ei tohiks midagi jätta ainult kategooriate hooleks. Ma ei ütle, et kategooriad on kasutud, aga ma ei usu, et kõik neid kasutavad ja tulevad selle peale, et on veel midagi, mida tuleb kategooria alt vaadata. . [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 23:01 (EEST) :::::Küsimus pole kategooriate kasutamises, vaid selles, et "Vaata ka" ei peaks olema juhuslike seotud artiklite loend. Kui Island on osalenud kümnetel olümpiamängudel, siis kolme üksiku olümpia väljatoomine on eksitav. Õigem lahendus oleks [[Island olümpiamängudel]] ja vajadusel navigeerimismall. [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 7. september 2026, kell 23:37 (EEST) ::::::Tegin selle artikli, tõsi küll lühikujul, malli ei teinud, aga panin lingid vaata ka alla, lisasin ühe islandi viki eeskujul. Seal nad on vähemalt õiges kohas. ::::::Loomulikult on parem lahendus teha nii, nagu Sa ütled. Aga te annate mulle ebarealistliku ülesande teha iga kord artikkel seal, kus teised on selle tegemata jätnud. Miks te pole nendelt, kes on need "juhuslikud" artiklid teinud, nõudnud, et nad teeksid ka koondartikli, mitte ei jätaks samme vahele. Mina ei ole seda olukorda, et see artikkel puudu on, kuhu need artiklid õige paremini sobiksid. Artiklis on selge sõnaga öeldud: "Esimest korda osales Islandi sportlane olümpiamängudel [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aastal Londonis]]. Nii 1908 kui ka [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912]] võisteldi küll veel [[Taani olümpiamängudel|Taani koondise]] koosseisus, sest Island kuulus Taani alla. Taliolümpiamängudel on osaletud alates [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aastast]] ja vahele jäid ainult [[1972. aasta taliolümpiamängud|1972. aasta mängud]]." Kuidas saab pärast seda rääkida eksitamisest? Ma ei näe siin midagi juhuslikku: välja olid toodud need artiklid, mis on olemas. Need teemad kuuluvad Islandi spordi üldise esituse juurde, selles mõttes nad ei ole juhuslikud. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 01:51 (EEST) rwaw8uyf4okc1dglmq9o7kjc43caom1 0 720856 7230694 7230236 2026-09-08T06:04:18Z Ojassaar 206682 7230694 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{taksonitabel | nimi = ''Eudyptes'' | värvus = linnud | pilt = Macaroni (js)1.jpg | pildi_seletus = [[Tuttpingviin]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pingviinilised]] ''Sphenisciformes'' | sugukond = [[Pingviinlased]] ''Spheniscidae'' | perekond = '''''Eudyptes''''' | perekonna_autor = [[Louis Pierre Vieillot|Vieillot]], 1816 }} '''''Eudyptes''''' on [[pingviinlased|pingviinlaste]] sugukonda kuuluv lindude perekond. Selle perekonna liigid eristuvad teistest pingviinidest kollaste suletuttide ja punase noka poolest. Mõnel liigil on ka punased silmad.<ref name='Davis'/> Kurnas on kaks muna, teine on esimesest palju suurem. Tavaliselt hautakse ainult teist muna.<ref name='Davis'/> Perekonda kuulub kaheksa retsentset liiki:<ref name='IOC'/> *''[[Eudyptes filholi]]'' *[[kaljupingviin]] (''Eudyptes chrysocome'') *[[kroonpingviin]] (''Eudyptes sclateri'') *[[kõrvukpingviin]] (''Eudyptes pachyrhynchus'') *[[käharpingviin]] (''Eudyptes moseleyi'') *[[tanupingviin]] (''Eudyptes schlegeli'') *[[tiniheke kõrvukpingviin]] (''Eudyptes robustus'') *[[tuttpingviin]] (''Eudyptes chrysolophus'') Väljasurnud liigid: *''Eudyptes calauina''<ref name='Chávez'/> *''Eudyptes warhami''<ref name='Cole'/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name='Davis'>{{Raamatuviide |pealkiri=Penguins |perekonnanimi=Davis |eesnimi=Lloyd Spencer |kirjastus=T & A D Poyser |aasta=2003 |isbn=0-7136-6550-5 |koht=London |lehekülg=47 |keel=en |url=https://archive.org/details/penguins0000davi_c4a0 |perekonnanimi2=Renner |eesnimi2=Martin}}</ref> <ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Kagu, Sunbittern, tropicbirds, loons, penguins |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/loons/ |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> <ref name='Chávez'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=The Evolution of Seabirds in the Humboldt Current: New Clues from the Pliocene of Central Chile |ajakiri=PLOS One |perekonnanimi=Chávez Hoffmeister |eesnimi=Martín |kuupäev=2014 |aastakäik=9 |üksiknumber=3 |perekonnanimi2=Carrillo Briceño |eesnimi2=Jorge D. |perekonnanimi3=Nielsen |eesnimi3=Sven N. |doi=10.1371/journal.pone.0090043}}</ref> <ref name='Cole'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Mitogenomes Uncover Extinct Penguin Taxa and Reveal Island Formation as a Key Driver of Speciation |ajakiri=Molecular Biology and Evolution |perekonnanimi=Cole |eesnimi=Theresa L. |kuupäev=2019 |aastakäik=36 |üksiknumber=4 |lehekülg=784–797 |perekonnanimi2=Ksepka |eesnimi2=Daniel T. |perekonnanimi3=Mitchell |eesnimi3=Kieren J. |perekonnanimi4=Tennyson |eesnimi4=Alan J. D. |perekonnanimi5=Thomas |eesnimi5=Daniel B |perekonnanimi6=Pan |eesnimi6=Hailin |perekonnanimi7=Zhang |eesnimi7=Guojie |perekonnanimi8=Rawlence |eesnimi8=Nicholas J. |perekonnanimi9=Wood |eesnimi9=Jamie R. |perekonnanimi10=Bover |eesnimi10=Pere |perekonnanimi11=Bouzat |eesnimi11=Juan L. |perekonnanimi12=Cooper |eesnimi12=Alan |perekonnanimi13=Fiddaman |eesnimi13=Steven R. |perekonnanimi14=Hart |eesnimi14=Tom |perekonnanimi15=Miller |eesnimi15=Gary |perekonnanimi16=Ryan |eesnimi16=Peter G. |perekonnanimi17=Shepher |eesnimi17=Lara D. |perekonnanimi18=Wilmshurst |eesnimi18=Janet M. |perekonnanimi19=Waters |eesnimi19=Jonathan M. |doi=10.1093/molbev/msz017}}</ref> }} [[Kategooria:Pingviinilised]] ny47s0wcvlv64kneoo3cilju5gsgh10 0 720859 7230507 7230313 2026-09-07T16:18:27Z Kuriuss 38125 7230507 wikitext text/x-wiki '''Moekunstikino''' on Eestis toimuv filmifestival, kus näidatakse moeteemalisi [[dokumentaalfilm]]e. Festivali korraldab MTÜ Kunstiloomus alates 2016. aastast. Ürituse peakorraldaja ja kunstiline juht on [[Helen Saluveer]]. Ligi nädal aega kestev festival toimub igal aastal tavaliselt oktoobris. Kui 2016. ja 2017. aastal näidati festivali filmiprogrammi vaid [[Tallinn]]as kinos [[Sõprus (kino)|Sõprus]], siis alates 2018. aastast saab osa festivali programmist näha ka [[Tartu]]s kinos [[Elektriteater]].<ref>[https://moekunstikino.ee/et/2026-festivalist Festivalist] Moekunstikino kodulehel. Vaadatud 07.09.2026.</ref> Filmivalikus on tavaliselt esindatud rahvusvaheliste filmiloojate uuemad moeteemalised dokumentaalfilmid, mis käsitlevad nii üldisi moesuundi kui ka efektseid disainivõtteid ja aksessuaare, moemaailma ikoone nii moeloojate kui ka modellide seas, loovust, moe ühiskondlikku mõju ja ka moega seotud skandaale. Näiteks 2026. aasta festival käsitleb põhjalikumalt Prantsuse kino ja moe kuldajastut, rahvusvaheliste luksusbrändide telgitaguseid ning kaasaegse kunsti ja moe kokkupuutepunkte. Festivali filmide peategelasteks on teiste seas [[Brigitte Bardot]], [[Kenneth Cole]], [[Brunello Cucinelli]] ja [[Yayoi Kusama]].<ref>[https://kultuur.err.ee/1610130424/moekunstikino-tahistab-11-hooaega-moemaailma-ikoonide-ja-skandaalidega Moekunstikino tähistab 11. hooaega moemaailma ikoonide ja skandaalidega] ERR Kultuur, 07.09.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Filmifestivalid]] [[Kategooria:Moedisain]] btkkpcn6xzjflywiw1ujd8byx4r82wq 1 720860 7230397 7230395 2026-09-07T12:02:06Z ~2026-40402-33 233726 7230397 wikitext text/x-wiki == Välislingid == Välislingid on tänapäeva pehmest lohuga kaabust (Fedora). Kaap näeb välja rohkem silindri moodi, aga ma ei tea, mis on täpne vaste. [[Eri:Kaastöö/~2026-40402-33|~2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-40402-33|arutelu]]) 7. september 2026, kell 14:40 (EEST) ief2zw0qur17eenhsys54qam4r5eaqw 7230398 7230397 2026-09-07T12:03:26Z ~2026-40402-33 233726 7230398 wikitext text/x-wiki == Välislingid == Välislingid on tänapäeva pehmest lohuga kaabust (Fedora). Kaap (kõva rummuga viltkübar) näeb välja rohkem silindri moodi, aga ma ei tea, mis on täpne vaste. [[Eri:Kaastöö/~2026-40402-33|~2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-40402-33|arutelu]]) 7. september 2026, kell 14:40 (EEST) psc598cnrpc6c9rxz3onroc8k7es73t 7230424 7230398 2026-09-07T13:23:16Z ~2026-40402-33 233726 7230424 wikitext text/x-wiki == Välislingid == Interwiki lingid on tänapäeva pehmest lohuga kaabust (Fedora). Kaap (kõva rummuga viltkübar) näeb välja rohkem silindri moodi, aga ma ei tea, mis on täpne vaste. Praegused on igatahes valed. [[Eri:Kaastöö/~2026-40402-33|~2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-40402-33|arutelu]]) 7. september 2026, kell 14:40 (EEST) bj1los59o86v8wbt9du1bkf3acon3ly 0 720861 7230410 2026-09-07T12:54:33Z MarkkuP 14250 Uus lehekülg: '[[Pilt:Tarim basin location.jpg|thumb|Tarimi nõgu satelliitfotol]] '''Tarimi nõgu''' on [[äravooluta valgala]] ning geograafiline piirkkond [[Hiina|Loode-Hiinas]]. 880 000 km² hõlmav piirkond moodustab [[Xinjiang|Xinjiangi]] lõunaosa ning kattub suures osas [[Taklimakan|Taklikmakani kõrbega]]. Põhjas piirneb [[Tian Shan|Tian Shaniga]], läänes [[Pamiir|Pamiiriga]] ning lõunas [[Kunlun|Kunluni mäestiku]] ja [[Tiibeti mägismaa|Tiibetiga]]. Kategoori...' 7230410 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tarim basin location.jpg|thumb|Tarimi nõgu satelliitfotol]] '''Tarimi nõgu''' on [[äravooluta valgala]] ning geograafiline piirkkond [[Hiina|Loode-Hiinas]]. 880 000 km² hõlmav piirkond moodustab [[Xinjiang|Xinjiangi]] lõunaosa ning kattub suures osas [[Taklimakan|Taklikmakani kõrbega]]. Põhjas piirneb [[Tian Shan|Tian Shaniga]], läänes [[Pamiir|Pamiiriga]] ning lõunas [[Kunlun|Kunluni mäestiku]] ja [[Tiibeti mägismaa|Tiibetiga]]. [[Kategooria:Geograafia]] iyze2ubjxhfuusyc16pl1510q146q6o 2 720863 7230426 2026-09-07T13:31:50Z KVASSER 237061 mustand, COI avalikustatud arutelul 7230426 wikitext text/x-wiki ```wiki {{infokast isik | nimi = Kertin Vasser | rahvus = eestlane | elukutse = fotograaf, loovjuht | tegevusaastad = 2006– | koduleht = https://www.kertinvasser.com }} '''Kertin Vasser''' on eesti fotograaf ja loovjuht. Ta töötab rahvusvaheliselt.<ref>{{Netiviide |URL=https://www.kertinvasser.com |Pealkiri=Kertin Vasser |Väljaanne=kertinvasser.com |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> == Taust == Vasser on iseõppinud fotograaf. Aastatel 2010–2017 pidas ta Tallinnas stuudiot RAW Studio, 2017. aastast juhib ta stuudiot SAAL STUUDIO. Varasemates töödes kasutas ta nime Kertin Wasser.<ref name="rabarock">{{Netiviide |URL=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/22921737/rabarocki-meeldejaavaimad-hetked-jouavad-naitusele |Pealkiri=Rabarocki meeldejäävaimad hetked jõuavad näitusele |Väljaanne=Kroonika |Aeg=20.04.2009 |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> == Töö == Vasser pildistab moodi, reklaami ja autoriprojekte. 2022. aasta septembris tegi ta moeloo ajakirjale ''Vogue Singapore'' modell Aleyna FitzGeraldiga.<ref>{{Netiviide |URL=https://fashionotography.com/aleyna-fitzgerald-by-kertin-vasser-for-vogue-singapore-september-2022/ |Pealkiri=Aleyna FitzGerald by Kertin Vasser for Vogue Singapore September 2022 |Väljaanne=Fashionotography |Aeg=12.10.2022 |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> Ta pildistas ka ajakirja ''212 Magazine'' Impersonatopia numbri kaane ja loo, modell Stella Maxwell, bränd Chanel. Lisaks on ta pildistanud ajakirjadele ''King Kong'', ''Kaltblut'' ja ''Glamcult'' ning brändidele Eytys, GCDS, AVAVAV ja Marge Sherwood. Reklaamitööd on ta teinud muu hulgas ettevõtetele Bolt, LHV, Ampler Bikes, Tallink ja Crème de la Crème. Ta on pildistanud ansambli Holy Motors vinüülikaaned, sealhulgas albumit ''Horse'' (2020).<ref>{{Netiviide |URL=https://www.interviewmagazine.com/music/estonian-dream-pop-five-piece-holy-motors-made-playlist-funeral |Pealkiri=Estonian Dream-Pop Five-Piece Holy Motors Made a Playlist for Their Own Funeral |Väljaanne=Interview |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> Vasser on teinud koostööd muusik Tommy Cashiga, teiste seas 2017. aasta Adidas Eesti kampaania juures. 2019. aastal nimetas ''Kroonika'' teda Cashi püsifotograafiks.<ref>{{Netiviide |URL=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/86222611/tv3-video-tommy-cashi-ihufotograaf-kertin-vasser-ta-tuleb-alati-valmis-kontseptsiooniga |Pealkiri=TV3 VIDEO {{!}} Tommy Cash'i ihufotograaf Kertin Vasser |Väljaanne=Kroonika |Aeg=2.05.2019 |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> Cashi portree oli ka Vasseri 2020. aasta Fotomuuseumi näituse keskel.<ref name="muuseum">{{Netiviide |URL=https://www.linnamuuseum.ee/fotomuuseum/naitused/kertin-vasser-2020/ |Pealkiri=Kertin Vasser 2020 |Väljaanne=Tallinna Linnamuuseum |Aeg=2020 |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> 2022.–2023. aastal õpetas ta Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna teise kursuse tudengeid. 2025. aasta oktoobris juhendas ta Riias ISSP ja Riga Fashion Weeki meistriklassi.<ref>{{Netiviide |URL=https://issp.lv |Pealkiri=Kertin Vasseri meistriklass |Väljaanne=ISSP |Aeg=2025 |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> == Näitused == * ''Rabarock 2008''. Tartu Kultuuritehas, avatud 20. aprillil 2009. Fotod 2008. aasta Rabarocki festivalilt Järvakandis; toona nime Kertin Wasser all.<ref name="rabarock" /> * ''Kertin Vasser 2020''. Fotomuuseumi projektiruum, Tallinna Linnamuuseum, 5. november 2020 – 11. jaanuar 2021.<ref name="muuseum" /> * Giri, Berliin, 16. juuli 2025 (Halal Club Showcase). Tööd aastatest 2019–2025. == Tunnustused == 2018. aastal said Vasseri, Kristel Jänese ja Taavet Kohali tootefotod brändile Crystal Rabbit ADC*E fotokategooria auhinna ja Grand Prix’ Eesti Disainiauhindade raames.<ref>{{Netiviide |URL=https://www.defolio.com |Pealkiri=Product photos for Crystal Rabbit |Väljaanne=Defolio / ADC Estonia |Aeg=2018 |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> Sama töö sai hiljem Art Directors Club of Europe’i kulla. Reklaamikonkursil Kuldmuna on Vasser saanud kuld-, hõbe- ja pronksmunasid. Arhiivis on ta fotograafina kirjas muu hulgas Bolti, Coca-Cola, Inbanki ja Kiusamisvaba Kooli tööde juures.<ref>{{Netiviide |URL=https://kuldmuna.ee/arhiiv/work/person/photographer/kertin-vasser |Pealkiri=Kertin Vasser |Väljaanne=Kuldmuna arhiiv |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kertinvasser.com Koduleht] * [https://www.instagram.com/kertinvasser/ Instagram] {{DEFAULTSORT:Vasser, Kertin}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Elavad inimesed]] ``` 6qxgluxaum9v4s5ac4x3uh7fxr5gi8z 7230429 7230426 2026-09-07T13:36:31Z KVASSER 237061 Kertin Vasseri artikli mustand, COI avalikustatud 7230429 wikitext text/x-wiki {{infokast isik | nimi = Kertin Vasser | rahvus = eestlane | elukutse = fotograaf, loovjuht | tegevusaastad = 2006– | koduleht = https://www.kertinvasser.com }} '''Kertin Vasser''' on eesti fotograaf ja loovjuht. Ta töötab rahvusvaheliselt.<ref>{{Netiviide |URL=https://www.kertinvasser.com |Pealkiri=Kertin Vasser |Väljaanne=kertinvasser.com |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> == Taust == Vasser on iseõppinud fotograaf. Aastatel 2010–2017 pidas ta Tallinnas stuudiot RAW Studio, 2017. aastast juhib ta stuudiot SAAL STUUDIO. Varasemates töödes kasutas ta nime Kertin Wasser.<ref name="rabarock">{{Netiviide |URL=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/22921737/rabarocki-meeldejaavaimad-hetked-jouavad-naitusele |Pealkiri=Rabarocki meeldejäävaimad hetked jõuavad näitusele |Väljaanne=Kroonika |Aeg=20.04.2009 |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> == Töö == Vasser pildistab moodi, reklaami ja autoriprojekte. 2022. aasta septembris tegi ta moeloo ajakirjale ''Vogue Singapore'' modell Aleyna FitzGeraldiga.<ref>{{Netiviide |URL=https://fashionotography.com/aleyna-fitzgerald-by-kertin-vasser-for-vogue-singapore-september-2022/ |Pealkiri=Aleyna FitzGerald by Kertin Vasser for Vogue Singapore September 2022 |Väljaanne=Fashionotography |Aeg=12.10.2022 |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> Ta pildistas ka ajakirja ''212 Magazine'' Impersonatopia numbri kaane ja loo, modell Stella Maxwell, bränd Chanel. Lisaks on ta pildistanud ajakirjadele ''King Kong'', ''Kaltblut'' ja ''Glamcult'' ning brändidele Eytys, GCDS, AVAVAV ja Marge Sherwood. Reklaamitööd on ta teinud muu hulgas ettevõtetele Bolt, LHV, Ampler Bikes, Tallink ja Crème de la Crème. Ta on pildistanud ansambli Holy Motors vinüülikaaned, sealhulgas albumit ''Horse'' (2020).<ref>{{Netiviide |URL=https://www.interviewmagazine.com/music/estonian-dream-pop-five-piece-holy-motors-made-playlist-funeral |Pealkiri=Estonian Dream-Pop Five-Piece Holy Motors Made a Playlist for Their Own Funeral |Väljaanne=Interview |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> Vasser on teinud koostööd muusik Tommy Cashiga, teiste seas 2017. aasta Adidas Eesti kampaania juures. 2019. aastal nimetas ''Kroonika'' teda Cashi püsifotograafiks.<ref>{{Netiviide |URL=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/86222611/tv3-video-tommy-cashi-ihufotograaf-kertin-vasser-ta-tuleb-alati-valmis-kontseptsiooniga |Pealkiri=TV3 VIDEO {{!}} Tommy Cash'i ihufotograaf Kertin Vasser |Väljaanne=Kroonika |Aeg=2.05.2019 |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> Cashi portree oli ka Vasseri 2020. aasta Fotomuuseumi näituse keskel.<ref name="muuseum">{{Netiviide |URL=https://www.linnamuuseum.ee/fotomuuseum/naitused/kertin-vasser-2020/ |Pealkiri=Kertin Vasser 2020 |Väljaanne=Tallinna Linnamuuseum |Aeg=2020 |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> ''Sirp'' kirjeldas tema 2020. aasta Fotomuuseumi näitust popkultuuri ja sotsiaalse foto põiminguna. Vasser ise ütles samas, et talle meeldib käia reaalse ja illusoorse piiril.<ref name="sirp">{{Netiviide |URL=https://www.sirp.ee/uus-naitus-fotomuuseumi-projektiruumis-kertin-vasser-2020/ |Pealkiri=Uus näitus Fotomuuseumi Projektiruumis: Kertin Vasser 2020 |Väljaanne=Sirp |Aeg=4.11.2020 |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> Kolleeg Kärt Hammer iseloomustas teda seal eksperimentaalse esteedina, kes ei võta asju liiga tõsiselt ja töötab pigem läbi huumori.<ref name="sirp" /> 2022.–2023. aastal õpetas ta Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna teise kursuse tudengeid. 2025. aasta oktoobris juhendas ta Riias ISSP ja Riga Fashion Weeki meistriklassi.<ref>{{Netiviide |URL=https://issp.lv |Pealkiri=Kertin Vasseri meistriklass |Väljaanne=ISSP |Aeg=2025 |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> == Näitused == * ''Rabarock 2008''. Tartu Kultuuritehas, avatud 20. aprillil 2009. Fotod 2008. aasta Rabarocki festivalilt Järvakandis; toona nime Kertin Wasser all.<ref name="rabarock" /> * ''Kertin Vasser 2020''. Fotomuuseumi projektiruum, Tallinna Linnamuuseum, 5. november 2020 – 11. jaanuar 2021.<ref name="muuseum" /><ref name="sirp" /> * Giri, Berliin, 16. juuli 2025 (Halal Club Showcase). Tööd aastatest 2019–2025. == Tunnustused == 2018. aastal said Vasseri, Kristel Jänese ja Taavet Kohali tootefotod brändile Crystal Rabbit ADC*E fotokategooria auhinna ja Grand Prix’ Eesti Disainiauhindade raames.<ref>{{Netiviide |URL=https://www.defolio.com |Pealkiri=Product photos for Crystal Rabbit |Väljaanne=Defolio / ADC Estonia |Aeg=2018 |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> Sama töö sai hiljem Art Directors Club of Europe’i kulla. Reklaamikonkursil Kuldmuna on Vasser saanud kuld-, hõbe- ja pronksmunasid. Arhiivis on ta fotograafina kirjas muu hulgas Bolti, Coca-Cola, Inbanki ja Kiusamisvaba Kooli tööde juures.<ref>{{Netiviide |URL=https://kuldmuna.ee/arhiiv/work/person/photographer/kertin-vasser |Pealkiri=Kertin Vasser |Väljaanne=Kuldmuna arhiiv |Kasutatud=7.09.2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kertinvasser.com Koduleht] * [https://www.instagram.com/kertinvasser/ Instagram] {{DEFAULTSORT:Vasser, Kertin}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Elavad inimesed]] mjn0axl6fqvadc4b9r9xziydxxcjd1e 3 720864 7230431 2026-09-07T13:38:06Z KVASSER 237061 /* Avalikustamine */ uus alaosa 7230431 wikitext text/x-wiki == Avalikustamine == Olen artikli subjekt Kertin Vasser. Saatsin selle mustandi ise. Palun toimetada, kärpida ja allikastada vabalt. —[[Kasutaja:KVASSER|KVASSER]] ([[Kasutaja arutelu:KVASSER|arutelu]]) 7. september 2026, kell 16:38 (EEST) a1nx1oiklvzkcy3lg88aat1mf5hdw6j 1 720865 7230499 2026-09-07T16:01:57Z ~2026-48543-67 237081 /* Tundub kallutatud */ uus alaosa 7230499 wikitext text/x-wiki == Tundub kallutatud == Artikkel tundub kallutatud, mingit allikat pole aga on kirjutatud arvamus kvaliteedi ja maitse kohta. Algse autori isiklik maitse? [[Eri:Kaastöö/~2026-48543-67|~2026-48543-67]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48543-67|arutelu]]) 7. september 2026, kell 19:01 (EEST) ttcd1aipmwkc82ydl2n0wrbz815m5di 0 720866 7230541 2026-09-07T18:14:01Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{koord | NS = 58.3847 | EW = 24.4930 | tüüp = veekogu }} [[Pilt:Pärnu Vallikraav.jpg|pisi|Pärnu vallikraav 2023. aastal]] '''Pärnu vallikraav''' ehk '''Vallikraav''' on ajalooline [[vallikraav]] [[Pärnu]] kesklinnas. See on säilinud osa Pärnut ümbritsenud linnakindlustuste vallikraavist ning on ühendatud [[Pärnu jõgi|Pärnu jõega]]. Vallikraavi ümber paikneb [[Pärnu Vallikäär|Vallikääru]] park ning selle ääres asuvad muu hulgas [[Tallinna värav]] ja...' 7230541 wikitext text/x-wiki {{koord | NS = 58.3847 | EW = 24.4930 | tüüp = veekogu }} [[Pilt:Pärnu Vallikraav.jpg|pisi|Pärnu vallikraav 2023. aastal]] '''Pärnu vallikraav''' ehk '''Vallikraav''' on ajalooline [[vallikraav]] [[Pärnu]] kesklinnas. See on säilinud osa Pärnut ümbritsenud linnakindlustuste vallikraavist ning on ühendatud [[Pärnu jõgi|Pärnu jõega]]. Vallikraavi ümber paikneb [[Pärnu Vallikäär|Vallikääru]] park ning selle ääres asuvad muu hulgas [[Tallinna värav]] ja Pärnu ajalooliste muldkindlustuste säilinud osad. Eesti kohanimeandmebaasi järgi on veekogu põhinimi ''Vallikraav''. Varasemate nimedena on kasutatud ''Talve sadam'' ja saksa keeles ''Winterhafen''.<ref>{{netiviide |url=https://arhiiv.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?f10v=Y&f14v=Y&f2v=Y&f3v=Y&form=ee&kohanimi=96015581&lang=et&of=tb |pealkiri=Vallikraav |väljaanne=Eesti kohanimeandmebaas |kirjastaja=Eesti Keele Instituut |vaadatud=7. september 2026}}</ref> == Ajalugu == Vallikraav oli osa [[Uus-Pärnu]] kaitserajatistest. Rootsi ajal rajatud Pärnu uusaegne kindlustussüsteem koosnes seitsmest bastionist ja kahest raveliinist. Praeguse Vallikääru piirkonnas asusid muu hulgas Luna ja Venuse bastion ning Tallinna värav Mercuriuse ja Luna bastionide vahelises kurtiinis.<ref name="dehio">{{netiviide |url=https://ome.dehio.org/et/ehitis/parnu-linnakindlustused |pealkiri=Pärnu, Linnakindlustused |autor=Ivar-Kristjan Hein |väljaanne=Dehio OME |aeg=1. november 2022 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> [[Pilt:Pärnu-Vallikäär-2019-July.jpg|pisi|Vallikraav 2019. aastal]] 1835. aastal kustutati Pärnu kindlustatud linnade nimekirjast ning suurem osa linna ümbritsenud vallikraavist täideti hiljem pinnasega. Linna lääneosas säilitati Tallinna värava ja jõeäärse Venuse bastioni vahele jäänud vallid ja vallikraav.<ref name="dehio" /><ref>{{netiviide |url=https://visitparnu.com/en/objekt/tallinn-gate/ |pealkiri=Tallinn Gate |väljaanne=Visit Pärnu |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Säilinud vallikraavi süvendati ja seda hakati kasutama laevade [[talvesadam]]ana.<ref name="dehio" /> 19. ja 20. sajandi vahetusel Pärnu sadama ulatuslike ümberehitustööde käigus süvendati vallikraav umbes 3,6 meetri sügavuseks talvesadamaks. Sadamat nimetati Pärnu sadama ehitus- ja korrastustöid juhtinud insener W. Nasarovi järgi Nasarovi sadamaks.<ref>{{netiviide |url=https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/P%C3%A4rnu_sadam |pealkiri=Pärnu sadam |väljaanne=Mereviki |vaadatud=7. september 2026}}</ref> [[21. veebruar]]il [[1918]] uputasid taganevad Vene meremehed vallikraavi neli Riia flotilli alust – ''Novgorodi'', ''Mogutšõi'', ''Pskovi'' ja ''Bombardir Nikitini''. Sama aasta suvel tõstis Balti Päästeselts laevad üles ning hiljem võeti need uute nimede all Eesti sõjalaevastiku koosseisu.<ref>{{netiviide |url=https://db.esap.ee/object/pa-0990 |pealkiri=IMS Uputatud sõjalaevad Pärnu Vallikraavis |väljaanne=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=7. september 2026}}</ref> 1930. aastatel hakati vallikraavi ja selle ümbrust senisest enam heakorrastama. Vallikraavi puhastati, sinna toodi luiged ning jõepoolses otsas oli võimalik paate laenutada.<ref>{{netiviide |url=https://artes.ee/failid/planeeringud/Parnu_Kalda2/32ET14_Parnu_Kalda_2_DP_eritingimused_koosk6lastatud.pdf |pealkiri=Muinsuskaitse eritingimused Vallikääru pargi kinnistu ja Vallikraavi veeala detailplaneeringu koostamiseks |väljaanne=Artes Terræ |vaadatud=7. september 2026}}</ref> == Vallikraav tänapäeval == Vallikraav moodustab olulise osa [[Pärnu Vallikäär|Pärnu Vallikääru]] maastikust. Aastatel 2009–2011 toimunud Vallikääru ulatusliku rekonstrueerimise käigus korrastati muu hulgas vallikraavi kaldad ja neid ümbritsev pargiala. Projekti „Vallikääru taastamine atraktiivseks puhkekeskkonnaks I etapp“ kogumaksumuseks kujunes üle 75 miljoni krooni.<ref>{{netiviide |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kinnitas-linnaliste-omavalitsuste-investeeringute-kava-muudatused-parnu-projektide |pealkiri=Valitsus kinnitas linnaliste omavalitsuste investeeringute kava muudatused Pärnu projektide osas |väljaanne=Vabariigi Valitsus |aeg=11. märts 2010 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Vallikääru rekonstrueerimistööd kestsid ligikaudu kaks aastat ning uuendatud ala avati 2011. aastal.<ref>{{netiviide |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/10/03/parim-kommunaalrajatis-on-parnu-vallikaar |pealkiri=Parim kommunaalrajatis on Pärnu vallikäär |väljaanne=Ehitusuudised |aeg=3. oktoober 2011 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Rekonstrueerimistöödega kaasnenud arheoloogilistel uuringutel avastati vallikraavi kallastelt eri ajajärkudest puidust kaldakindlustusi. Vanimad neist pärinesid 17.–18. sajandist. Samuti leiti Lõuna tänava piirkonnast kunagise Mercuriuse bastioni eskarpmüüri osi.<ref>{{netiviide |url=https://uuseesti.ee/29269 |pealkiri=Vallikääru leiud avavad ajalugu keskajast kuni uusajani |väljaanne=Uus Eesti |aeg=20. märts 2010 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Vallikraavis paikneb tänapäeval '''Talvesadam'''. Sadama ametlik aadress on Sadama 2 ning sadama veealale pääseb [[Pärnu sadam]]a akvatooriumilt Vallikääru jalakäijate silla alt.<ref>{{netiviide |url=https://parnu.ee/uhistransport |pealkiri=Ühistransport – sadamad |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=7. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://talvesadam.ee/avaleht/talvesadam-2/ |pealkiri=Talvesadam |väljaanne=Talvesadam |vaadatud=7. september 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Pärnu Vallikäär]] * [[Tallinna värav]] * [[Pärnu sadam]] * [[Pärnu ajalugu]] == Välislingid == * [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Valli_park Pärnu Vallikääru ja vallikraavi pildid Wikimedia Commonsis] * [https://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal?id=358 Vallikraavi ajaloolised fotod ja postkaardid DIGARis] [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] 161vympkdltv3xnwxvracx3v7oaab19 7230542 7230541 2026-09-07T18:14:25Z LeeMarx 59920 /* Välislingid */ 7230542 wikitext text/x-wiki {{koord | NS = 58.3847 | EW = 24.4930 | tüüp = veekogu }} [[Pilt:Pärnu Vallikraav.jpg|pisi|Pärnu vallikraav 2023. aastal]] '''Pärnu vallikraav''' ehk '''Vallikraav''' on ajalooline [[vallikraav]] [[Pärnu]] kesklinnas. See on säilinud osa Pärnut ümbritsenud linnakindlustuste vallikraavist ning on ühendatud [[Pärnu jõgi|Pärnu jõega]]. Vallikraavi ümber paikneb [[Pärnu Vallikäär|Vallikääru]] park ning selle ääres asuvad muu hulgas [[Tallinna värav]] ja Pärnu ajalooliste muldkindlustuste säilinud osad. Eesti kohanimeandmebaasi järgi on veekogu põhinimi ''Vallikraav''. Varasemate nimedena on kasutatud ''Talve sadam'' ja saksa keeles ''Winterhafen''.<ref>{{netiviide |url=https://arhiiv.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?f10v=Y&f14v=Y&f2v=Y&f3v=Y&form=ee&kohanimi=96015581&lang=et&of=tb |pealkiri=Vallikraav |väljaanne=Eesti kohanimeandmebaas |kirjastaja=Eesti Keele Instituut |vaadatud=7. september 2026}}</ref> == Ajalugu == Vallikraav oli osa [[Uus-Pärnu]] kaitserajatistest. Rootsi ajal rajatud Pärnu uusaegne kindlustussüsteem koosnes seitsmest bastionist ja kahest raveliinist. Praeguse Vallikääru piirkonnas asusid muu hulgas Luna ja Venuse bastion ning Tallinna värav Mercuriuse ja Luna bastionide vahelises kurtiinis.<ref name="dehio">{{netiviide |url=https://ome.dehio.org/et/ehitis/parnu-linnakindlustused |pealkiri=Pärnu, Linnakindlustused |autor=Ivar-Kristjan Hein |väljaanne=Dehio OME |aeg=1. november 2022 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> [[Pilt:Pärnu-Vallikäär-2019-July.jpg|pisi|Vallikraav 2019. aastal]] 1835. aastal kustutati Pärnu kindlustatud linnade nimekirjast ning suurem osa linna ümbritsenud vallikraavist täideti hiljem pinnasega. Linna lääneosas säilitati Tallinna värava ja jõeäärse Venuse bastioni vahele jäänud vallid ja vallikraav.<ref name="dehio" /><ref>{{netiviide |url=https://visitparnu.com/en/objekt/tallinn-gate/ |pealkiri=Tallinn Gate |väljaanne=Visit Pärnu |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Säilinud vallikraavi süvendati ja seda hakati kasutama laevade [[talvesadam]]ana.<ref name="dehio" /> 19. ja 20. sajandi vahetusel Pärnu sadama ulatuslike ümberehitustööde käigus süvendati vallikraav umbes 3,6 meetri sügavuseks talvesadamaks. Sadamat nimetati Pärnu sadama ehitus- ja korrastustöid juhtinud insener W. Nasarovi järgi Nasarovi sadamaks.<ref>{{netiviide |url=https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/P%C3%A4rnu_sadam |pealkiri=Pärnu sadam |väljaanne=Mereviki |vaadatud=7. september 2026}}</ref> [[21. veebruar]]il [[1918]] uputasid taganevad Vene meremehed vallikraavi neli Riia flotilli alust – ''Novgorodi'', ''Mogutšõi'', ''Pskovi'' ja ''Bombardir Nikitini''. Sama aasta suvel tõstis Balti Päästeselts laevad üles ning hiljem võeti need uute nimede all Eesti sõjalaevastiku koosseisu.<ref>{{netiviide |url=https://db.esap.ee/object/pa-0990 |pealkiri=IMS Uputatud sõjalaevad Pärnu Vallikraavis |väljaanne=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=7. september 2026}}</ref> 1930. aastatel hakati vallikraavi ja selle ümbrust senisest enam heakorrastama. Vallikraavi puhastati, sinna toodi luiged ning jõepoolses otsas oli võimalik paate laenutada.<ref>{{netiviide |url=https://artes.ee/failid/planeeringud/Parnu_Kalda2/32ET14_Parnu_Kalda_2_DP_eritingimused_koosk6lastatud.pdf |pealkiri=Muinsuskaitse eritingimused Vallikääru pargi kinnistu ja Vallikraavi veeala detailplaneeringu koostamiseks |väljaanne=Artes Terræ |vaadatud=7. september 2026}}</ref> == Vallikraav tänapäeval == Vallikraav moodustab olulise osa [[Pärnu Vallikäär|Pärnu Vallikääru]] maastikust. Aastatel 2009–2011 toimunud Vallikääru ulatusliku rekonstrueerimise käigus korrastati muu hulgas vallikraavi kaldad ja neid ümbritsev pargiala. Projekti „Vallikääru taastamine atraktiivseks puhkekeskkonnaks I etapp“ kogumaksumuseks kujunes üle 75 miljoni krooni.<ref>{{netiviide |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kinnitas-linnaliste-omavalitsuste-investeeringute-kava-muudatused-parnu-projektide |pealkiri=Valitsus kinnitas linnaliste omavalitsuste investeeringute kava muudatused Pärnu projektide osas |väljaanne=Vabariigi Valitsus |aeg=11. märts 2010 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Vallikääru rekonstrueerimistööd kestsid ligikaudu kaks aastat ning uuendatud ala avati 2011. aastal.<ref>{{netiviide |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/10/03/parim-kommunaalrajatis-on-parnu-vallikaar |pealkiri=Parim kommunaalrajatis on Pärnu vallikäär |väljaanne=Ehitusuudised |aeg=3. oktoober 2011 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Rekonstrueerimistöödega kaasnenud arheoloogilistel uuringutel avastati vallikraavi kallastelt eri ajajärkudest puidust kaldakindlustusi. Vanimad neist pärinesid 17.–18. sajandist. Samuti leiti Lõuna tänava piirkonnast kunagise Mercuriuse bastioni eskarpmüüri osi.<ref>{{netiviide |url=https://uuseesti.ee/29269 |pealkiri=Vallikääru leiud avavad ajalugu keskajast kuni uusajani |väljaanne=Uus Eesti |aeg=20. märts 2010 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Vallikraavis paikneb tänapäeval '''Talvesadam'''. Sadama ametlik aadress on Sadama 2 ning sadama veealale pääseb [[Pärnu sadam]]a akvatooriumilt Vallikääru jalakäijate silla alt.<ref>{{netiviide |url=https://parnu.ee/uhistransport |pealkiri=Ühistransport – sadamad |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=7. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://talvesadam.ee/avaleht/talvesadam-2/ |pealkiri=Talvesadam |väljaanne=Talvesadam |vaadatud=7. september 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Pärnu Vallikäär]] * [[Tallinna värav]] * [[Pärnu sadam]] * [[Pärnu ajalugu]] == Välislingid == * [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Valli_park Pärnu Vallikääru ja vallikraavi pildid Wikimedia Commonsis] * [https://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal?id=358 Vallikraavi ajaloolised fotod ja postkaardid DIGARis] [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] ==Viited== sal4mbg67gt7hai22evd88hw0qftfeb 7230544 7230542 2026-09-07T18:15:30Z LeeMarx 59920 7230544 wikitext text/x-wiki {{koord | NS = 58.3847 | EW = 24.4930 | tüüp = veekogu }} [[Pilt:Pärnu Vallikraav.jpg|pisi|Pärnu vallikraav 2023. aastal]] '''Pärnu vallikraav''' ehk '''Vallikraav''' on ajalooline [[vallikraav]] [[Pärnu]] kesklinnas. See on säilinud osa Pärnut ümbritsenud linnakindlustuste vallikraavist ning on ühendatud [[Pärnu jõgi|Pärnu jõega]]. Vallikraavi ümber paikneb [[Pärnu Vallikäär|Vallikääru]] park ning selle ääres asuvad muu hulgas [[Tallinna värav]] ja Pärnu ajalooliste muldkindlustuste säilinud osad. Eesti kohanimeandmebaasi järgi on veekogu põhinimi ''Vallikraav''. Varasemate nimedena on kasutatud ''Talve sadam'' ja saksa keeles ''Winterhafen''.<ref>{{netiviide |url=https://arhiiv.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?f10v=Y&f14v=Y&f2v=Y&f3v=Y&form=ee&kohanimi=96015581&lang=et&of=tb |pealkiri=Vallikraav |väljaanne=Eesti kohanimeandmebaas |vaadatud=7. september 2026}}</ref> == Ajalugu == Vallikraav oli osa [[Uus-Pärnu]] kaitserajatistest. Rootsi ajal rajatud Pärnu uusaegne kindlustussüsteem koosnes seitsmest bastionist ja kahest raveliinist. Praeguse Vallikääru piirkonnas asusid muu hulgas Luna ja Venuse bastion ning Tallinna värav Mercuriuse ja Luna bastionide vahelises kurtiinis.<ref name="dehio">{{netiviide |url=https://ome.dehio.org/et/ehitis/parnu-linnakindlustused |pealkiri=Pärnu, Linnakindlustused |autor=Ivar-Kristjan Hein |väljaanne=Dehio OME |aeg=1. november 2022 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> [[Pilt:Pärnu-Vallikäär-2019-July.jpg|pisi|Vallikraav 2019. aastal]] 1835. aastal kustutati Pärnu kindlustatud linnade nimekirjast ning suurem osa linna ümbritsenud vallikraavist täideti hiljem pinnasega. Linna lääneosas säilitati Tallinna värava ja jõeäärse Venuse bastioni vahele jäänud vallid ja vallikraav.<ref name="dehio" /><ref>{{netiviide |url=https://visitparnu.com/en/objekt/tallinn-gate/ |pealkiri=Tallinn Gate |väljaanne=Visit Pärnu |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Säilinud vallikraavi süvendati ja seda hakati kasutama laevade [[talvesadam]]ana.<ref name="dehio" /> 19. ja 20. sajandi vahetusel Pärnu sadama ulatuslike ümberehitustööde käigus süvendati vallikraav umbes 3,6 meetri sügavuseks talvesadamaks. Sadamat nimetati Pärnu sadama ehitus- ja korrastustöid juhtinud insener W. Nasarovi järgi Nasarovi sadamaks.<ref>{{netiviide |url=https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/P%C3%A4rnu_sadam |pealkiri=Pärnu sadam |väljaanne=Mereviki |vaadatud=7. september 2026}}</ref> [[21. veebruar]]il [[1918]] uputasid taganevad Vene meremehed vallikraavi neli Riia flotilli alust – ''Novgorodi'', ''Mogutšõi'', ''Pskovi'' ja ''Bombardir Nikitini''. Sama aasta suvel tõstis Balti Päästeselts laevad üles ning hiljem võeti need uute nimede all Eesti sõjalaevastiku koosseisu.<ref>{{netiviide |url=https://db.esap.ee/object/pa-0990 |pealkiri=IMS Uputatud sõjalaevad Pärnu Vallikraavis |väljaanne=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=7. september 2026}}</ref> 1930. aastatel hakati vallikraavi ja selle ümbrust senisest enam heakorrastama. Vallikraavi puhastati, sinna toodi luiged ning jõepoolses otsas oli võimalik paate laenutada.<ref>{{netiviide |url=https://artes.ee/failid/planeeringud/Parnu_Kalda2/32ET14_Parnu_Kalda_2_DP_eritingimused_koosk6lastatud.pdf |pealkiri=Muinsuskaitse eritingimused Vallikääru pargi kinnistu ja Vallikraavi veeala detailplaneeringu koostamiseks |väljaanne=Artes Terræ |vaadatud=7. september 2026}}</ref> == Vallikraav tänapäeval == Vallikraav moodustab olulise osa [[Pärnu Vallikäär|Pärnu Vallikääru]] maastikust. Aastatel 2009–2011 toimunud Vallikääru ulatusliku rekonstrueerimise käigus korrastati muu hulgas vallikraavi kaldad ja neid ümbritsev pargiala. Projekti „Vallikääru taastamine atraktiivseks puhkekeskkonnaks I etapp“ kogumaksumuseks kujunes üle 75 miljoni krooni.<ref>{{netiviide |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kinnitas-linnaliste-omavalitsuste-investeeringute-kava-muudatused-parnu-projektide |pealkiri=Valitsus kinnitas linnaliste omavalitsuste investeeringute kava muudatused Pärnu projektide osas |väljaanne=Vabariigi Valitsus |aeg=11. märts 2010 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Vallikääru rekonstrueerimistööd kestsid ligikaudu kaks aastat ning uuendatud ala avati 2011. aastal.<ref>{{netiviide |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/10/03/parim-kommunaalrajatis-on-parnu-vallikaar |pealkiri=Parim kommunaalrajatis on Pärnu vallikäär |väljaanne=Ehitusuudised |aeg=3. oktoober 2011 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Rekonstrueerimistöödega kaasnenud arheoloogilistel uuringutel avastati vallikraavi kallastelt eri ajajärkudest puidust kaldakindlustusi. Vanimad neist pärinesid 17.–18. sajandist. Samuti leiti Lõuna tänava piirkonnast kunagise Mercuriuse bastioni eskarpmüüri osi.<ref>{{netiviide |url=https://uuseesti.ee/29269 |pealkiri=Vallikääru leiud avavad ajalugu keskajast kuni uusajani |väljaanne=Uus Eesti |aeg=20. märts 2010 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Vallikraavis paikneb tänapäeval '''Talvesadam'''. Sadama ametlik aadress on Sadama 2 ning sadama veealale pääseb [[Pärnu sadam]]a akvatooriumilt Vallikääru jalakäijate silla alt.<ref>{{netiviide |url=https://parnu.ee/uhistransport |pealkiri=Ühistransport – sadamad |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=7. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://talvesadam.ee/avaleht/talvesadam-2/ |pealkiri=Talvesadam |väljaanne=Talvesadam |vaadatud=7. september 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Pärnu Vallikäär]] * [[Tallinna värav]] * [[Pärnu sadam]] * [[Pärnu ajalugu]] == Välislingid == * [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Valli_park Pärnu Vallikääru ja vallikraavi pildid Wikimedia Commonsis] * [https://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal?id=358 Vallikraavi ajaloolised fotod ja postkaardid DIGARis] [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] ==Viited== {{viited}} jxj3qhsppaqu9llzejazexgn1ptc898 0 720867 7230543 2026-09-07T18:14:42Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Fredi-Armand Tomps]] 7230543 wikitext text/x-wiki #suuna [[Fredi-Armand Tomps]] pguzr1nfaj6cnqddy28dx427na49uye 0 720868 7230548 2026-09-07T18:27:10Z ~2026-48709-88 237087 uus artikkel 7230548 wikitext text/x-wiki {{infokast isik|nimi=Kertin Vasser|rahvus=eestlane|elukutse=fotograaf, loovjuht|tegevusaastad=2006–|koduleht=https://www.kertinvasser.com}} '''Kertin Vasser''' on eesti fotograaf ja loovjuht. Ta töötab rahvusvaheliselt moefotograafina.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Kertin Vasser |URL=https://www.kertinvasser.com |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=kertinvasser.com}}</ref> == Taust == Vasser on iseõppinud fotograaf. Aastatel 2010–2017 pidas ta Tallinnas stuudiot RAW Studio, 2017. aastast juhib ta stuudiot SAAL STUUDIO. Varasemates töödes kasutas ta nime Kertin Wasser.<ref name="rabarock">{{Netiviide |Aeg=20.04.2009 |Pealkiri=Rabarocki meeldejäävaimad hetked jõuavad näitusele |URL=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/22921737/rabarocki-meeldejaavaimad-hetked-jouavad-naitusele |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Kroonika}}</ref> == Töö == Vasser pildistab moodi, reklaami ja autoriprojekte. 2022. aasta septembris tegi ta moeloo ajakirjale ''Vogue Singapore'' modell Aleyna FitzGeraldiga.<ref>{{Netiviide |Aeg=12.10.2022 |Pealkiri=Aleyna FitzGerald by Kertin Vasser for Vogue Singapore September 2022 |URL=https://fashionotography.com/aleyna-fitzgerald-by-kertin-vasser-for-vogue-singapore-september-2022/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Fashionotography}}</ref> Ta pildistas ka ajakirja ''212 Magazine'' Impersonatopia numbri kaane ja loo, modell Stella Maxwell, bränd Chanel. Lisaks on ta pildistanud ajakirjadele ''King Kong'', ''Kaltblut'' ja ''Glamcult'' ning brändidele Eytys, GCDS, AVAVAV ja Marge Sherwood. Reklaamitööd on ta teinud muu hulgas ettevõtetele Bolt, LHV, Ampler Bikes, Tallink ja Crème de la Crème. Ta on pildistanud ansambli Holy Motors vinüülikaaned, sealhulgas albumit ''Horse'' (2020).<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Estonian Dream-Pop Five-Piece Holy Motors Made a Playlist for Their Own Funeral |URL=https://www.interviewmagazine.com/music/estonian-dream-pop-five-piece-holy-motors-made-playlist-funeral |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Interview}}</ref> Vasser on teinud koostööd muusik Tommy Cashiga, teiste seas 2017. aasta Adidas Eesti kampaania juures. 2019. aastal nimetas ''Kroonika'' teda Cashi püsifotograafiks.<ref>{{Netiviide |Aeg=2.05.2019 |Pealkiri=TV3 VIDEO {{!}} Tommy Cash'i ihufotograaf Kertin Vasser |URL=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/86222611/tv3-video-tommy-cashi-ihufotograaf-kertin-vasser-ta-tuleb-alati-valmis-kontseptsiooniga |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Kroonika}}</ref> Cashi portree oli ka Vasseri 2020. aasta Fotomuuseumi näituse keskel.<ref name="muuseum">{{Netiviide |Aeg=2020 |Pealkiri=Kertin Vasser 2020 |URL=https://www.linnamuuseum.ee/fotomuuseum/naitused/kertin-vasser-2020/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Tallinna Linnamuuseum}}</ref> ''Sirp'' kirjeldas tema 2020. aasta Fotomuuseumi näitust popkultuuri ja sotsiaalse foto põiminguna. Vasser ise ütles samas, et talle meeldib käia reaalse ja illusoorse piiril.<ref name="sirp">{{Netiviide |Aeg=4.11.2020 |Pealkiri=Uus näitus Fotomuuseumi Projektiruumis: Kertin Vasser 2020 |URL=https://www.sirp.ee/uus-naitus-fotomuuseumi-projektiruumis-kertin-vasser-2020/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Sirp}}</ref> Kolleeg Kärt Hammer iseloomustas teda seal eksperimentaalse esteedina, kes ei võta asju liiga tõsiselt ja töötab pigem läbi huumori.<ref name="sirp" /> 2022.–2023. aastal õpetas ta Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna teise kursuse tudengeid. 2025. aasta oktoobris juhendas ta Riias ISSP ja Riga Fashion Weeki meistriklassi.<ref>{{Netiviide |Aeg=2025 |Pealkiri=Kertin Vasseri meistriklass |URL=https://issp.lv |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=ISSP}}</ref> == Näitused == * ''Rabarock 2008''. Tartu Kultuuritehas, avatud 20. aprillil 2009. Fotod 2008. aasta Rabarocki festivalilt Järvakandis; toona nime Kertin Wasser all.<ref name="rabarock" /> * ''Kertin Vasser 2020''. Fotomuuseumi projektiruum, Tallinna Linnamuuseum, 5. november 2020 – 11. jaanuar 2021.<ref name="muuseum" /><ref name="sirp" /> * Giri, Berliin, 16. juuli 2025 (Halal Club Showcase). Tööd aastatest 2019–2025. == Tunnustused == 2018. aastal said Vasseri, Kristel Jänese ja Taavet Kohali tootefotod brändile Crystal Rabbit ADC*E fotokategooria auhinna ja Grand Prix’ Eesti Disainiauhindade raames.<ref>{{Netiviide |Aeg=2018 |Pealkiri=Product photos for Crystal Rabbit |URL=https://www.defolio.com |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Defolio / ADC Estonia}}</ref> Sama töö sai hiljem Art Directors Club of Europe’i kulla. Reklaamikonkursil Kuldmuna on Vasser saanud kuld-, hõbe- ja pronksmunasid. Arhiivis on ta fotograafina kirjas muu hulgas Bolti, Coca-Cola, Inbanki ja Kiusamisvaba Kooli tööde juures.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Kertin Vasser |URL=https://kuldmuna.ee/arhiiv/work/person/photographer/kertin-vasser |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Kuldmuna arhiiv}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kertinvasser.com Koduleht] * [https://www.instagram.com/kertinvasser/ Instagram] 6dhatl0971ots7t3qi8ubo7quy18smo 7230572 7230548 2026-09-07T19:13:27Z Juhan121 25066 7230572 wikitext text/x-wiki {{infokast isik|nimi=Kertin Vasser|rahvus=eestlane|elukutse=fotograaf, loovjuht|tegevusaastad=2006–|koduleht=https://www.kertinvasser.com}} '''Kertin Vasser''' (sündinud [[4. august]]il [[1988]]<ref>https://www.inforegister.ee/359047-ID/</ref>) on eesti fotograaf ja loovjuht. Ta töötab rahvusvaheliselt moefotograafina.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Kertin Vasser |URL=https://www.kertinvasser.com |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=kertinvasser.com}}</ref> == Taust == Vasser on iseõppinud fotograaf. Aastatel 2010–2017 pidas ta Tallinnas stuudiot RAW Studio, 2017. aastast juhib ta stuudiot SAAL STUUDIO. Varasemates töödes kasutas ta nime Kertin Wasser.<ref name="rabarock">{{Netiviide |Aeg=20.04.2009 |Pealkiri=Rabarocki meeldejäävaimad hetked jõuavad näitusele |URL=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/22921737/rabarocki-meeldejaavaimad-hetked-jouavad-naitusele |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Kroonika}}</ref> == Töö == Vasser pildistab moodi, reklaami ja autoriprojekte. 2022. aasta septembris tegi ta moeloo ajakirjale ''Vogue Singapore'' modell Aleyna FitzGeraldiga.<ref>{{Netiviide |Aeg=12.10.2022 |Pealkiri=Aleyna FitzGerald by Kertin Vasser for Vogue Singapore September 2022 |URL=https://fashionotography.com/aleyna-fitzgerald-by-kertin-vasser-for-vogue-singapore-september-2022/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Fashionotography}}</ref> Ta pildistas ka ajakirja ''212 Magazine'' Impersonatopia numbri kaane ja loo, modell Stella Maxwell, bränd Chanel. Lisaks on ta pildistanud ajakirjadele ''King Kong'', ''Kaltblut'' ja ''Glamcult'' ning brändidele Eytys, GCDS, AVAVAV ja Marge Sherwood. Reklaamitööd on ta teinud muu hulgas ettevõtetele Bolt, LHV, Ampler Bikes, Tallink ja Crème de la Crème. Ta on pildistanud ansambli Holy Motors vinüülikaaned, sealhulgas albumit ''Horse'' (2020).<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Estonian Dream-Pop Five-Piece Holy Motors Made a Playlist for Their Own Funeral |URL=https://www.interviewmagazine.com/music/estonian-dream-pop-five-piece-holy-motors-made-playlist-funeral |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Interview}}</ref> Vasser on teinud koostööd muusik Tommy Cashiga, teiste seas 2017. aasta Adidas Eesti kampaania juures. 2019. aastal nimetas ''Kroonika'' teda Cashi püsifotograafiks.<ref>{{Netiviide |Aeg=2.05.2019 |Pealkiri=TV3 VIDEO {{!}} Tommy Cash'i ihufotograaf Kertin Vasser |URL=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/86222611/tv3-video-tommy-cashi-ihufotograaf-kertin-vasser-ta-tuleb-alati-valmis-kontseptsiooniga |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Kroonika}}</ref> Cashi portree oli ka Vasseri 2020. aasta Fotomuuseumi näituse keskel.<ref name="muuseum">{{Netiviide |Aeg=2020 |Pealkiri=Kertin Vasser 2020 |URL=https://www.linnamuuseum.ee/fotomuuseum/naitused/kertin-vasser-2020/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Tallinna Linnamuuseum}}</ref> ''Sirp'' kirjeldas tema 2020. aasta Fotomuuseumi näitust popkultuuri ja sotsiaalse foto põiminguna. Vasser ise ütles samas, et talle meeldib käia reaalse ja illusoorse piiril.<ref name="sirp">{{Netiviide |Aeg=4.11.2020 |Pealkiri=Uus näitus Fotomuuseumi Projektiruumis: Kertin Vasser 2020 |URL=https://www.sirp.ee/uus-naitus-fotomuuseumi-projektiruumis-kertin-vasser-2020/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Sirp}}</ref> Kolleeg Kärt Hammer iseloomustas teda seal eksperimentaalse esteedina, kes ei võta asju liiga tõsiselt ja töötab pigem läbi huumori.<ref name="sirp" /> 2022.–2023. aastal õpetas ta Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna teise kursuse tudengeid. 2025. aasta oktoobris juhendas ta Riias ISSP ja Riga Fashion Weeki meistriklassi.<ref>{{Netiviide |Aeg=2025 |Pealkiri=Kertin Vasseri meistriklass |URL=https://issp.lv |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=ISSP}}</ref> == Näitused == * ''Rabarock 2008''. Tartu Kultuuritehas, avatud 20. aprillil 2009. Fotod 2008. aasta Rabarocki festivalilt Järvakandis; toona nime Kertin Wasser all.<ref name="rabarock" /> * ''Kertin Vasser 2020''. Fotomuuseumi projektiruum, Tallinna Linnamuuseum, 5. november 2020 – 11. jaanuar 2021.<ref name="muuseum" /><ref name="sirp" /> * Giri, Berliin, 16. juuli 2025 (Halal Club Showcase). Tööd aastatest 2019–2025. == Tunnustused == 2018. aastal said Vasseri, Kristel Jänese ja Taavet Kohali tootefotod brändile Crystal Rabbit ADC*E fotokategooria auhinna ja Grand Prix’ Eesti Disainiauhindade raames.<ref>{{Netiviide |Aeg=2018 |Pealkiri=Product photos for Crystal Rabbit |URL=https://www.defolio.com |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Defolio / ADC Estonia}}</ref> Sama töö sai hiljem Art Directors Club of Europe’i kulla. Reklaamikonkursil Kuldmuna on Vasser saanud kuld-, hõbe- ja pronksmunasid. Arhiivis on ta fotograafina kirjas muu hulgas Bolti, Coca-Cola, Inbanki ja Kiusamisvaba Kooli tööde juures.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Kertin Vasser |URL=https://kuldmuna.ee/arhiiv/work/person/photographer/kertin-vasser |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Kuldmuna arhiiv}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kertinvasser.com Koduleht] * [https://www.instagram.com/kertinvasser/ Instagram] {{JÄRJESTA:Vasser, Kertin}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] avx42whbfonu8n44921z6f19i5pnt2v 7230711 7230572 2026-09-08T07:20:51Z ~2026-48709-88 237087 /* Taust */ 7230711 wikitext text/x-wiki {{infokast isik|nimi=Kertin Vasser|rahvus=eestlane|elukutse=fotograaf, loovjuht|tegevusaastad=2006–|koduleht=https://www.kertinvasser.com}} '''Kertin Vasser''' (sündinud [[4. august]]il [[1988]]<ref>https://www.inforegister.ee/359047-ID/</ref>) on eesti fotograaf ja loovjuht. Ta töötab rahvusvaheliselt moefotograafina.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Kertin Vasser |URL=https://www.kertinvasser.com |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=kertinvasser.com}}</ref> == Taust == Vasser on iseõppinud fotograaf. Aastatel 2010–2017 pidas ta Tallinnas stuudiot RAW Studio, 2017. aastast juhib ta Tallinnas fotostuudiot SAAL Stuudio.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=SAAL Stuudio |URL=https://saalstuudio.ee |Kasutatud=8. september 2026 |Väljaanne=saalstuudio.ee}}</ref> Varasemates töödes kasutas ta nime Kertin Wasser.<ref name="rabarock">{{Netiviide |Aeg=20.04.2009 |Pealkiri=Rabarocki meeldejäävaimad hetked jõuavad näitusele |URL=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/22921737/rabarocki-meeldejaavaimad-hetked-jouavad-naitusele |Kasutatud=7. september 2026 |Väljaanne=Kroonika}}</ref> == Töö == Vasser pildistab moodi, reklaami ja autoriprojekte. 2022. aasta septembris tegi ta moeloo ajakirjale ''Vogue Singapore'' modell Aleyna FitzGeraldiga.<ref>{{Netiviide |Aeg=12.10.2022 |Pealkiri=Aleyna FitzGerald by Kertin Vasser for Vogue Singapore September 2022 |URL=https://fashionotography.com/aleyna-fitzgerald-by-kertin-vasser-for-vogue-singapore-september-2022/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Fashionotography}}</ref> Ta pildistas ka ajakirja ''212 Magazine'' Impersonatopia numbri kaane ja loo, modell Stella Maxwell, bränd Chanel. Lisaks on ta pildistanud ajakirjadele ''King Kong'', ''Kaltblut'' ja ''Glamcult'' ning brändidele Eytys, GCDS, AVAVAV ja Marge Sherwood. Reklaamitööd on ta teinud muu hulgas ettevõtetele Bolt, LHV, Ampler Bikes, Tallink ja Crème de la Crème. Ta on pildistanud ansambli Holy Motors vinüülikaaned, sealhulgas albumit ''Horse'' (2020).<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Estonian Dream-Pop Five-Piece Holy Motors Made a Playlist for Their Own Funeral |URL=https://www.interviewmagazine.com/music/estonian-dream-pop-five-piece-holy-motors-made-playlist-funeral |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Interview}}</ref> Vasser on teinud koostööd muusik Tommy Cashiga, teiste seas 2017. aasta Adidas Eesti kampaania juures. 2019. aastal nimetas ''Kroonika'' teda Cashi püsifotograafiks.<ref>{{Netiviide |Aeg=2.05.2019 |Pealkiri=TV3 VIDEO {{!}} Tommy Cash'i ihufotograaf Kertin Vasser |URL=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/86222611/tv3-video-tommy-cashi-ihufotograaf-kertin-vasser-ta-tuleb-alati-valmis-kontseptsiooniga |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Kroonika}}</ref> Cashi portree oli ka Vasseri 2020. aasta Fotomuuseumi näituse keskel.<ref name="muuseum">{{Netiviide |Aeg=2020 |Pealkiri=Kertin Vasser 2020 |URL=https://www.linnamuuseum.ee/fotomuuseum/naitused/kertin-vasser-2020/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Tallinna Linnamuuseum}}</ref> ''Sirp'' kirjeldas tema 2020. aasta Fotomuuseumi näitust popkultuuri ja sotsiaalse foto põiminguna. Vasser ise ütles samas, et talle meeldib käia reaalse ja illusoorse piiril.<ref name="sirp">{{Netiviide |Aeg=4.11.2020 |Pealkiri=Uus näitus Fotomuuseumi Projektiruumis: Kertin Vasser 2020 |URL=https://www.sirp.ee/uus-naitus-fotomuuseumi-projektiruumis-kertin-vasser-2020/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Sirp}}</ref> Kolleeg Kärt Hammer iseloomustas teda seal eksperimentaalse esteedina, kes ei võta asju liiga tõsiselt ja töötab pigem läbi huumori.<ref name="sirp" /> 2022.–2023. aastal õpetas ta Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna teise kursuse tudengeid. 2025. aasta oktoobris juhendas ta Riias ISSP ja Riga Fashion Weeki meistriklassi.<ref>{{Netiviide |Aeg=2025 |Pealkiri=Kertin Vasseri meistriklass |URL=https://issp.lv |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=ISSP}}</ref> == Näitused == * ''Rabarock 2008''. Tartu Kultuuritehas, avatud 20. aprillil 2009. Fotod 2008. aasta Rabarocki festivalilt Järvakandis; toona nime Kertin Wasser all.<ref name="rabarock" /> * ''Kertin Vasser 2020''. Fotomuuseumi projektiruum, Tallinna Linnamuuseum, 5. november 2020 – 11. jaanuar 2021.<ref name="muuseum" /><ref name="sirp" /> * Giri, Berliin, 16. juuli 2025 (Halal Club Showcase). Tööd aastatest 2019–2025. == Tunnustused == 2018. aastal said Vasseri, Kristel Jänese ja Taavet Kohali tootefotod brändile Crystal Rabbit ADC*E fotokategooria auhinna ja Grand Prix’ Eesti Disainiauhindade raames.<ref>{{Netiviide |Aeg=2018 |Pealkiri=Product photos for Crystal Rabbit |URL=https://www.defolio.com |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Defolio / ADC Estonia}}</ref> Sama töö sai hiljem Art Directors Club of Europe’i kulla. Reklaamikonkursil Kuldmuna on Vasser saanud kuld-, hõbe- ja pronksmunasid. Arhiivis on ta fotograafina kirjas muu hulgas Bolti, Coca-Cola, Inbanki ja Kiusamisvaba Kooli tööde juures.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Kertin Vasser |URL=https://kuldmuna.ee/arhiiv/work/person/photographer/kertin-vasser |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Kuldmuna arhiiv}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kertinvasser.com Koduleht] * [https://www.instagram.com/kertinvasser/ Instagram] {{JÄRJESTA:Vasser, Kertin}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] loligv57tyocoq3yn3rekdfhr31sxy3 0 720869 7230568 2026-09-07T19:06:01Z Kopo25 5046 Eha Urbsalu alustamine 7230568 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hugo Hiibus ja Eha Urbsalu 1988.jpg|pisi|[[Hugo Hiibus]] ja Eha Urbsalu 1988]] '''Eha Urbsalu''' (sündinud [[16. mai]]l [[1972]] [[Tallinn]]as) on eesti [[muusik]], [[näitleja]], [[produtsent]] ja [[režissöör]].<ref name="EFIS">{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/person/40950 |pealkiri=Eha Urbsalu |väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas |vaadatud=7. september 2026 }}</ref> == Elulugu == Urbsalu lõpetas Tallinnas [[Tallinna Prantsuse Lütseum|Westholmi Gümnaasiumi]] muusikaklassi<ref name="EFIS" />. 1988. aastal valiti ta [[Miss Estonia|Miss Estoniaks]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. november 2017 |pealkiri=Eha Urbsalu: sattusin ahistamise ohvriks, kui olin vaevu 15aastane modell |url=https://elu24.postimees.ee/4326821/eha-urbsalu-sattusin-ahistamise-ohvriks-kui-olin-vaevu-15aastane-modell |väljaanne=Postimees }}</ref>. 1990. aastatel alustas ta modellikarjääri, mis viis ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. 1995. aastal asus ta õppima näitlemist American Academy of Dramatic Artsis [[Los Angeles|Los Angeleses]]. Õpingute järel osales ta mitmes filmiprojektis, sealhulgas filmis ''Cannes Man''. Hiljem õppis Urbsalu [[Santa Monica]] kolledžis ning jätkas õpinguid [[Stanfordi ülikool]]is, keskendudes ärile ja infotehnoloogiale. Muusika ja filmi alal omandas ta kraadid [[New Yorgi ülikool]]is, kus ta lõpetas muusikaõppe (''A.A. in Music'') ning filmi ja meediakunsti õppe (''B.A. in Film and Media Arts'') ''summa cum laude''. 2001. aastal asutas Urbsalu [[New York|New Yorgis]] muusika- ja videoproduktsioonifirma EHA Enterprises, Inc., mille kaudu produtseeris ja lavastas muusikavideoid ning reklaamfilme.<ref name="EFIS" /> Aastatel 1997–2012 kirjutas ta ligikaudu 80 laulu<ref name="EFIS" />, millest umbes pooled jõudsid [[Heliplaat|heliplaatidele]] või kasutusse filmimuusikana. Urbsalu töötas aastaid [[New York|New Yorgis]] [[Modell|modelli]] ja kehadublandina. Ta on olnud kehadublandiks muu hulgas [[Nicole Kidman]]ile, [[Charlize Theron]]ile, [[Tilda Swinton]]ile, [[Connie Nielsen]]ile, [[Uma Thurman]]ile, [[Molly Simpson]]ile, [[Anna Quinn]]ile ja [[Elizabeth Marvel]]ile. Alates 2000. aastast on ta [[Screen Actors Guild]]i liige.<ref name="EFIS" /> == Filmilooming == 2017. aastal kirjutas ja produtseeris Urbsalu oma esimese lühifilmi ''Perceptions'' („Arvamused“). 2018. aastal valmis tema teine lühifilm ''A Thorn'' („Roosiokas“). Mõlemad filmid pälvisid auhindu Ameerika Ühendriikide filmifestivalidel.<ref name="EFIS" /> Eesti mängufilmides on Urbsalu mänginud [[Henrik Normann]]i lavastatud filmis ''[[Elu hammasratastel|Elu Hammasratastel]]'' ning [[Mart Sander]]i kriminaalfilmis ''[[Kuues Saladus]]''.<ref name="EFIS" /> == Filmograafia == * ''Cannes Man'' – näitleja * ''Elu Hammasratastel'' – näitleja * ''Kuues Saladus'' – näitleja * ''Perceptions'' („Arvamused“, 2017) – stsenarist, produtsent * ''A Thorn'' („Roosiokas“, 2018) – stsenarist, produtsent == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.efis.ee/person/40950 Eha Urbsalu Eesti Filmi Andmebaasis] {{JÄRJESTA:Urbsalu, Eha}} [[Kategooria:Eesti modellid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti produtsendid]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] rx34i20l71av3j31exdln4fpiwfj2jx 7230570 7230568 2026-09-07T19:10:56Z Kopo25 5046 1988. aastal pälvis ta Miss Estonia esimese printsessi tiitli 7230570 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hugo Hiibus ja Eha Urbsalu 1988.jpg|pisi|[[Hugo Hiibus]] ja Eha Urbsalu 1988]] '''Eha Urbsalu''' (sündinud [[16. mai]]l [[1972]] [[Tallinn]]as) on eesti [[muusik]], [[näitleja]], [[produtsent]] ja [[režissöör]].<ref name="EFIS">{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/person/40950 |pealkiri=Eha Urbsalu |väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas |vaadatud=7. september 2026 }}</ref> == Elulugu == Urbsalu lõpetas Tallinnas [[Tallinna Prantsuse Lütseum|Westholmi Gümnaasiumi]] muusikaklassi<ref name="EFIS" />. 1988. aastal pälvis ta [[Miss Estonia]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. november 2017 |pealkiri=Eha Urbsalu: sattusin ahistamise ohvriks, kui olin vaevu 15aastane modell |url=https://elu24.postimees.ee/4326821/eha-urbsalu-sattusin-ahistamise-ohvriks-kui-olin-vaevu-15aastane-modell |väljaanne=Postimees }}</ref> esimese printsessi tiitli. 1990. aastatel alustas ta modellikarjääri, mis viis ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. 1995. aastal asus ta õppima näitlemist American Academy of Dramatic Artsis [[Los Angeles|Los Angeleses]]. Õpingute järel osales ta mitmes filmiprojektis, sealhulgas filmis ''Cannes Man''. Hiljem õppis Urbsalu [[Santa Monica]] kolledžis ning jätkas õpinguid [[Stanfordi ülikool]]is, keskendudes ärile ja infotehnoloogiale. Muusika ja filmi alal omandas ta kraadid [[New Yorgi ülikool]]is, kus ta lõpetas muusikaõppe (''A.A. in Music'') ning filmi ja meediakunsti õppe (''B.A. in Film and Media Arts'') ''summa cum laude''. 2001. aastal asutas Urbsalu [[New York|New Yorgis]] muusika- ja videoproduktsioonifirma EHA Enterprises, Inc., mille kaudu produtseeris ja lavastas muusikavideoid ning reklaamfilme.<ref name="EFIS" /> Aastatel 1997–2012 kirjutas ta ligikaudu 80 laulu<ref name="EFIS" />, millest umbes pooled jõudsid [[Heliplaat|heliplaatidele]] või kasutusse filmimuusikana. Urbsalu töötas aastaid [[New York|New Yorgis]] [[Modell|modelli]] ja kehadublandina. Ta on olnud kehadublandiks muu hulgas [[Nicole Kidman]]ile, [[Charlize Theron]]ile, [[Tilda Swinton]]ile, [[Connie Nielsen]]ile, [[Uma Thurman]]ile, [[Molly Simpson]]ile, [[Anna Quinn]]ile ja [[Elizabeth Marvel]]ile. Alates 2000. aastast on ta [[Screen Actors Guild]]i liige.<ref name="EFIS" /> == Filmilooming == 2017. aastal kirjutas ja produtseeris Urbsalu oma esimese lühifilmi ''Perceptions'' („Arvamused“). 2018. aastal valmis tema teine lühifilm ''A Thorn'' („Roosiokas“). Mõlemad filmid pälvisid auhindu Ameerika Ühendriikide filmifestivalidel.<ref name="EFIS" /> Eesti mängufilmides on Urbsalu mänginud [[Henrik Normann]]i lavastatud filmis ''[[Elu hammasratastel|Elu Hammasratastel]]'' ning [[Mart Sander]]i kriminaalfilmis ''[[Kuues Saladus]]''.<ref name="EFIS" /> == Filmograafia == * ''Cannes Man'' – näitleja * ''Elu Hammasratastel'' – näitleja * ''Kuues Saladus'' – näitleja * ''Perceptions'' („Arvamused“, 2017) – stsenarist, produtsent * ''A Thorn'' („Roosiokas“, 2018) – stsenarist, produtsent == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.efis.ee/person/40950 Eha Urbsalu Eesti Filmi Andmebaasis] {{JÄRJESTA:Urbsalu, Eha}} [[Kategooria:Eesti modellid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti produtsendid]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] oawj6uepy5msw8r0rg98t4fmslje0aj 7230586 7230570 2026-09-07T19:37:14Z Juhan121 25066 Ta lõpetas Westholmi Gümnaasiumi (Info gümnaasiumi kodulehelt) 7230586 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hugo Hiibus ja Eha Urbsalu 1988.jpg|pisi|[[Hugo Hiibus]] ja Eha Urbsalu 1988]] '''Eha Urbsalu''' (sündinud [[16. mai]]l [[1972]] [[Tallinn]]as) on eesti [[muusik]], [[näitleja]], [[produtsent]] ja [[režissöör]].<ref name="EFIS">{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/person/40950 |pealkiri=Eha Urbsalu |väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas |vaadatud=7. september 2026 }}</ref> == Elulugu == Urbsalu lõpetas Tallinnas [[Westholmi Gümnaasium]]i muusikaklassi<ref name="EFIS" />. 1988. aastal pälvis ta [[Miss Estonia]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. november 2017 |pealkiri=Eha Urbsalu: sattusin ahistamise ohvriks, kui olin vaevu 15aastane modell |url=https://elu24.postimees.ee/4326821/eha-urbsalu-sattusin-ahistamise-ohvriks-kui-olin-vaevu-15aastane-modell |väljaanne=Postimees }}</ref> esimese printsessi tiitli. 1990. aastatel alustas ta modellikarjääri, mis viis ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. 1995. aastal asus ta õppima näitlemist American Academy of Dramatic Artsis [[Los Angeles|Los Angeleses]]. Õpingute järel osales ta mitmes filmiprojektis, sealhulgas filmis ''Cannes Man''. Hiljem õppis Urbsalu [[Santa Monica]] kolledžis ning jätkas õpinguid [[Stanfordi ülikool]]is, keskendudes ärile ja infotehnoloogiale. Muusika ja filmi alal omandas ta kraadid [[New Yorgi ülikool]]is, kus ta lõpetas muusikaõppe (''A.A. in Music'') ning filmi ja meediakunsti õppe (''B.A. in Film and Media Arts'') ''summa cum laude''. 2001. aastal asutas Urbsalu [[New York|New Yorgis]] muusika- ja videoproduktsioonifirma EHA Enterprises, Inc., mille kaudu produtseeris ja lavastas muusikavideoid ning reklaamfilme.<ref name="EFIS" /> Aastatel 1997–2012 kirjutas ta ligikaudu 80 laulu<ref name="EFIS" />, millest umbes pooled jõudsid [[Heliplaat|heliplaatidele]] või kasutusse filmimuusikana. Urbsalu töötas aastaid [[New York|New Yorgis]] [[Modell|modelli]] ja kehadublandina. Ta on olnud kehadublandiks muu hulgas [[Nicole Kidman]]ile, [[Charlize Theron]]ile, [[Tilda Swinton]]ile, [[Connie Nielsen]]ile, [[Uma Thurman]]ile, [[Molly Simpson]]ile, [[Anna Quinn]]ile ja [[Elizabeth Marvel]]ile. Alates 2000. aastast on ta [[Screen Actors Guild]]i liige.<ref name="EFIS" /> == Filmilooming == 2017. aastal kirjutas ja produtseeris Urbsalu oma esimese lühifilmi ''Perceptions'' („Arvamused“). 2018. aastal valmis tema teine lühifilm ''A Thorn'' („Roosiokas“). Mõlemad filmid pälvisid auhindu Ameerika Ühendriikide filmifestivalidel.<ref name="EFIS" /> Eesti mängufilmides on Urbsalu mänginud [[Henrik Normann]]i lavastatud filmis ''[[Elu hammasratastel|Elu Hammasratastel]]'' ning [[Mart Sander]]i kriminaalfilmis ''[[Kuues Saladus]]''.<ref name="EFIS" /> == Filmograafia == * ''Cannes Man'' – näitleja * ''Elu Hammasratastel'' – näitleja * ''Kuues Saladus'' – näitleja * ''Perceptions'' („Arvamused“, 2017) – stsenarist, produtsent * ''A Thorn'' („Roosiokas“, 2018) – stsenarist, produtsent == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.efis.ee/person/40950 Eha Urbsalu Eesti Filmi Andmebaasis] {{JÄRJESTA:Urbsalu, Eha}} [[Kategooria:Eesti modellid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti produtsendid]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] h23zfdo4bvty1t7mzmtb9e85rjjqfau 7230589 7230586 2026-09-07T19:42:07Z Juhan121 25066 7230589 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hugo Hiibus ja Eha Urbsalu 1988.jpg|pisi|[[Hugo Hiibus]] ja Eha Urbsalu 1988]] '''Eha Urbsalu''' (sündinud [[16. mai]]l [[1972]] [[Tallinn]]as) on eesti [[muusik]], [[näitleja]], [[produtsent]] ja [[režissöör]].<ref name="EFIS">{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/person/40950 |pealkiri=Eha Urbsalu |väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas |vaadatud=7. september 2026 }}</ref> == Elulugu == Urbsalu aastal [[1990]] lõpetas Tallinnas [[Westholmi Gümnaasium]]i muusikaklassi<ref name="EFIS" />. 1988. aastal pälvis ta [[Miss Estonia]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. november 2017 |pealkiri=Eha Urbsalu: sattusin ahistamise ohvriks, kui olin vaevu 15aastane modell |url=https://elu24.postimees.ee/4326821/eha-urbsalu-sattusin-ahistamise-ohvriks-kui-olin-vaevu-15aastane-modell |väljaanne=Postimees }}</ref> esimese printsessi tiitli. 1990. aastatel alustas ta modellikarjääri, mis viis ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. 1995. aastal asus ta õppima näitlemist American Academy of Dramatic Artsis [[Los Angeles|Los Angeleses]]. Õpingute järel osales ta mitmes filmiprojektis, sealhulgas filmis ''Cannes Man''. Hiljem õppis Urbsalu [[Santa Monica]] kolledžis ning jätkas õpinguid [[Stanfordi ülikool]]is, keskendudes ärile ja infotehnoloogiale. Muusika ja filmi alal omandas ta kraadid [[New Yorgi ülikool]]is, kus ta lõpetas muusikaõppe (''A.A. in Music'') ning filmi ja meediakunsti õppe (''B.A. in Film and Media Arts'') ''summa cum laude''. 2001. aastal asutas Urbsalu [[New York|New Yorgis]] muusika- ja videoproduktsioonifirma EHA Enterprises, Inc., mille kaudu produtseeris ja lavastas muusikavideoid ning reklaamfilme.<ref name="EFIS" /> Aastatel 1997–2012 kirjutas ta ligikaudu 80 laulu<ref name="EFIS" />, millest umbes pooled jõudsid [[Heliplaat|heliplaatidele]] või kasutusse filmimuusikana. Urbsalu töötas aastaid [[New York|New Yorgis]] [[Modell|modelli]] ja kehadublandina. Ta on olnud kehadublandiks muu hulgas [[Nicole Kidman]]ile, [[Charlize Theron]]ile, [[Tilda Swinton]]ile, [[Connie Nielsen]]ile, [[Uma Thurman]]ile, [[Molly Simpson]]ile, [[Anna Quinn]]ile ja [[Elizabeth Marvel]]ile. Alates 2000. aastast on ta [[Screen Actors Guild]]i liige.<ref name="EFIS" /> == Filmilooming == 2017. aastal kirjutas ja produtseeris Urbsalu oma esimese lühifilmi ''Perceptions'' („Arvamused“). 2018. aastal valmis tema teine lühifilm ''A Thorn'' („Roosiokas“). Mõlemad filmid pälvisid auhindu Ameerika Ühendriikide filmifestivalidel.<ref name="EFIS" /> Eesti mängufilmides on Urbsalu mänginud [[Henrik Normann]]i lavastatud filmis ''[[Elu hammasratastel|Elu Hammasratastel]]'' ning [[Mart Sander]]i kriminaalfilmis ''[[Kuues Saladus]]''.<ref name="EFIS" /> == Filmograafia == * ''Cannes Man'' – näitleja * ''Elu Hammasratastel'' – näitleja * ''Kuues Saladus'' – näitleja * ''Perceptions'' („Arvamused“, 2017) – stsenarist, produtsent * ''A Thorn'' („Roosiokas“, 2018) – stsenarist, produtsent == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.efis.ee/person/40950 Eha Urbsalu Eesti Filmi Andmebaasis] {{JÄRJESTA:Urbsalu, Eha}} [[Kategooria:Eesti modellid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti produtsendid]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] edh58ihsbcygbdla8ufg4tel3ezqgtk 1 720870 7230576 2026-09-07T19:20:51Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: 'Kumma kooli ta lõpetas: kas [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i või [[Westholmi Gümnaasium]]i? --~~~~' 7230576 wikitext text/x-wiki Kumma kooli ta lõpetas: kas [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i või [[Westholmi Gümnaasium]]i? --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:20 (EEST) ny5zo3ab9tp88lp63u2hbevvh1pbjy3 7230587 7230576 2026-09-07T19:39:37Z Juhan121 25066 7230587 wikitext text/x-wiki Kumma kooli ta lõpetas: kas [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i või [[Westholmi Gümnaasium]]i? --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:20 (EEST) :Ta lõpetas [[Westholmi Gümnaasium]]i (info Westholmi Gümnaasiumi kodulehelt). --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:39 (EEST) j0llmd0whzb377rh94nalfcj656j51c 1 720871 7230593 2026-09-07T19:53:58Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: 'Siia ei tule linke. --~~~~' 7230593 wikitext text/x-wiki Siia ei tule linke. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:53 (EEST) c8w64h92cio95d3poflivi9frrrcp2x 0 720872 7230595 2026-09-07T20:00:15Z ~2026-48532-63 237094 Uus lehekülg: '[http://www.ehkk.ee Eesti Hobikrossiklubi mtü(EHK2)] on asutatud 2010 aastal ja esimene võistlushooaeg peeti samal aastal. Algselt sajakonnale hobisõitjale planeeritud võistlussari saavutas meeletu populaarsuse rahva ja sportlaste seas kui juba kolmandal tegutsemisaastal kaasati 250-300 võistlejat iga etapi kohta. Lähiaastatel sündisid kõik Eesti Motokrossi osavõturekordid mis püsivad tänaseni. Neist suurimad oli Tihemetsa rajal 304, Maardu krossirajal 298 ja EHK...' 7230595 wikitext text/x-wiki [http://www.ehkk.ee Eesti Hobikrossiklubi mtü(EHK2)] on asutatud 2010 aastal ja esimene võistlushooaeg peeti samal aastal. Algselt sajakonnale hobisõitjale planeeritud võistlussari saavutas meeletu populaarsuse rahva ja sportlaste seas kui juba kolmandal tegutsemisaastal kaasati 250-300 võistlejat iga etapi kohta. Lähiaastatel sündisid kõik Eesti Motokrossi osavõturekordid mis püsivad tänaseni. Neist suurimad oli Tihemetsa rajal 304, Maardu krossirajal 298 ja EHK2 Mulgikross 2025 oma 300 võistlejaga ühel päeval. Suurima kahepäevane sündmus oli Suure Munamäe Torni karika 50s juubel kus osales 340 võistlejat Eestist, Soomest, Lätist ja Leedust. Kaugeim külalisvõistleja EHK2 Motokrossi Karikasarjas on käinud Kanadast. 2012 aatal lõi EHK2 tiitli "Eesti Liivakuningas" mis on täna üks Eestis Motokrossi mainekamaid motokrossivõistlusi oma konkurentsi ja formaadi tõttu. Enim Liivakuninga tiitleid on võitnud Karel Kutsar 6, Gert Krestinov 3 ja Harri Kullas 2. Võistlus kaasab igal aastal ka külalissportlasi välismaalt ja on Eesti Motokrossi suvehooaja avavõistluseks juba viimased 15 aastat. Tegu on ainsa motorossisarjaga Eestis kus on võimalik näha startimas ka Retrotehnikat, millest vanimad rattad on valmistatud 1974 aastal. Täna tegutseb EHK2 Motokrossi karikasari spordiala kandepinna laiendamise ja erineva tasemega võistlejate ning huviliste lähendamise nimel. Iga aasta panustab vähema või rohkema tööga umbes 250 inimest EHK2 Motokrossi karikasarja toimimisse, millest suur enamus põhineb vabatahtlikul tööl ja entusiasmil. EHK2 loojate Oliveri ja Jaanuse jaoks pole motokross pelgalt spordiala vaid elustiil ja pere milles on elatud juba üe 40 aasta. On kogetud motokrossi sportlase, kohtuniku ning publiku rollis ja viimased 17 aastat korraldustiimina. 9w21ii5smo2ia34kvawv58ac4o96yaa 0 720873 7230614 2026-09-07T21:05:30Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: ''''Island''' osales '''[[nüüdisaegsed olümpiamängud|olümpiamängud]]el''' esimest korda [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aastal]], kuid ei osalenud neljadel järgmistel mängudel. Alates [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastast]] on Island osalenud kõigil [[suveolümpiamängud]]el. Samuti on nad osalenud kõigil [[taliolümpiamängud]]el alates [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aastast]], välja arvatud [[1972. aasta taliolümpiamängud]]. Islandi...' 7230614 wikitext text/x-wiki '''Island''' osales '''[[nüüdisaegsed olümpiamängud|olümpiamängud]]el''' esimest korda [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aastal]], kuid ei osalenud neljadel järgmistel mängudel. Alates [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastast]] on Island osalenud kõigil [[suveolümpiamängud]]el. Samuti on nad osalenud kõigil [[taliolümpiamängud]]el alates [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aastast]], välja arvatud [[1972. aasta taliolümpiamängud]]. Islandi sportlased on olümpiamängudel saanud kokku neli medalikohta: kaks [[kergejõustik]]us, ühe [[judo]]s ja ühe [[käsipall]]is. ==Medalivõitjad== {| class="wikitable" |- !style="width:6em"| Koht !style="width:40em"| Võistleja !style="width:10em"| Olümpiamängud !style="width:6em"| Spordiala !style="width:11em"| Võistlusala |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Vilhjálmur Einarsson]] || [[1956. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Meeste [[kolmikhüpe]] |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht|| [[Bjarni Friðriksson]] || [[1984. aasta suveolümpiamängud]] || [[Judo]] || Meeste kaalukategooria 86–95 kg |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht || [[Vala Flosadóttir]] || [[2000. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Naiste [[teivashüpe]] |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Islandi käsipallikoondis]] <small>([[Alexander Petersson]], [[Arnór Atlason]], [[Ásgeir Örn Hallgrímsson]], [[Björgvin Páll Gústavsson]], [[Guðjón Valur Sigurðsson]], [[Hreiðar Guðmundsson]], [[Ingimundur Ingimundarson]], [[Logi Eldon Geirsson]], [[Ólafur Stefánsson]], [[Róbert Gunnarsson]], [[Sigfús Sigurðsson]], [[Snorri Steinn Guðjónsson]], [[Sturla Ásgeirsson]] ja [[Sverre Andreas Jakobsson]])</small>|| [[2008. aasta suveolümpiamängud]] || [[Käsipall]] || Meeste käsipall ([[Meeste käsipall 2008. aasta suveolümpiamängudel]]) |} ==Vaata ka== *[[Island 2008. aasta suveolümpiamängudel]] tdknkur83cqkocncgwrb6pnfgijzb31 7230615 7230614 2026-09-07T21:06:35Z Sendrasendra 225202 /* Medalivõitjad */ 7230615 wikitext text/x-wiki '''Island''' osales '''[[nüüdisaegsed olümpiamängud|olümpiamängud]]el''' esimest korda [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aastal]], kuid ei osalenud neljadel järgmistel mängudel. Alates [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastast]] on Island osalenud kõigil [[suveolümpiamängud]]el. Samuti on nad osalenud kõigil [[taliolümpiamängud]]el alates [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aastast]], välja arvatud [[1972. aasta taliolümpiamängud]]. Islandi sportlased on olümpiamängudel saanud kokku neli medalikohta: kaks [[kergejõustik]]us, ühe [[judo]]s ja ühe [[käsipall]]is. ==Medalivõitjad== {| class="wikitable" |- !style="width:6em"| Koht !style="width:40em"| Võistleja !style="width:10em"| Olümpiamängud !style="width:6em"| Spordiala !style="width:11em"| Võistlusala |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Vilhjálmur Einarsson]] || [[1956. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Meeste [[kolmikhüpe]] |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht|| [[Bjarni Friðriksson]] || [[1984. aasta suveolümpiamängud]] || [[Judo]] || Meeste kaalukategooria 86–95 kg |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht || [[Vala Flosadóttir]] || [[2000. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Naiste [[teivashüpe]] |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Islandi käsipallikoondis]] <small>([[Alexander Petersson]], [[Arnór Atlason]], [[Ásgeir Örn Hallgrímsson]], [[Björgvin Páll Gústavsson]], [[Guðjón Valur Sigurðsson]], [[Hreiðar Guðmundsson]], [[Ingimundur Ingimundarson]], [[Logi Eldon Geirsson]], [[Ólafur Stefánsson]], [[Róbert Gunnarsson]], [[Sigfús Sigurðsson]], [[Snorri Steinn Guðjónsson]], [[Sturla Ásgeirsson]] ja [[Sverre Andreas Jakobsson]])</small>|| [[2008. aasta suveolümpiamängud]] || [[Käsipall]] || Meeste käsipall ([[meeste käsipall 2008. aasta suveolümpiamängudel]]) |} ==Vaata ka== *[[Island 2008. aasta suveolümpiamängudel]] lfgabl9ifyclnq30bhsi3ca33iyjhvx 7230618 7230615 2026-09-07T21:11:50Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7230618 wikitext text/x-wiki '''Island''' osales '''[[nüüdisaegsed olümpiamängud|olümpiamängud]]el''' esimest korda [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aastal]], kuid ei osalenud neljadel järgmistel mängudel. Alates [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastast]] on Island osalenud kõigil [[suveolümpiamängud]]el. Samuti on nad osalenud kõigil [[taliolümpiamängud]]el alates [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aastast]], välja arvatud [[1972. aasta taliolümpiamängud]]. Islandi sportlased on olümpiamängudel saanud kokku neli medalikohta: kaks [[kergejõustik]]us, ühe [[judo]]s ja ühe [[käsipall]]is. ==Medalivõitjad== {| class="wikitable" |- !style="width:6em"| Koht !style="width:40em"| Võistleja !style="width:10em"| Olümpiamängud !style="width:6em"| Spordiala !style="width:11em"| Võistlusala |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Vilhjálmur Einarsson]] || [[1956. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Meeste [[kolmikhüpe]] |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht|| [[Bjarni Friðriksson]] || [[1984. aasta suveolümpiamängud]] || [[Judo]] || Meeste kaalukategooria 86–95 kg |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht || [[Vala Flosadóttir]] || [[2000. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Naiste [[teivashüpe]] |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Islandi käsipallikoondis]] <small>([[Alexander Petersson]], [[Arnór Atlason]], [[Ásgeir Örn Hallgrímsson]], [[Björgvin Páll Gústavsson]], [[Guðjón Valur Sigurðsson]], [[Hreiðar Guðmundsson]], [[Ingimundur Ingimundarson]], [[Logi Eldon Geirsson]], [[Ólafur Stefánsson]], [[Róbert Gunnarsson]], [[Sigfús Sigurðsson]], [[Snorri Steinn Guðjónsson]], [[Sturla Ásgeirsson]] ja [[Sverre Andreas Jakobsson]])</small>|| [[2008. aasta suveolümpiamängud]] || [[Käsipall]] || Meeste käsipall ([[meeste käsipall 2008. aasta suveolümpiamängudel]]) |} ==Vaata ka== *[[Island 2008. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Island 2014. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Island 2018. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Island 2022. aasta taliolümpiamängudel]] m5hgm2whzy1k2lnuiknpsmxiuxew7qk 7230627 7230618 2026-09-07T21:51:49Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Islandi sport]]; +[[Kategooria:Rahvuskoondised olümpiamängudel]] 7230627 wikitext text/x-wiki '''Island''' osales '''[[nüüdisaegsed olümpiamängud|olümpiamängud]]el''' esimest korda [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aastal]], kuid ei osalenud neljadel järgmistel mängudel. Alates [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastast]] on Island osalenud kõigil [[suveolümpiamängud]]el. Samuti on nad osalenud kõigil [[taliolümpiamängud]]el alates [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aastast]], välja arvatud [[1972. aasta taliolümpiamängud]]. Islandi sportlased on olümpiamängudel saanud kokku neli medalikohta: kaks [[kergejõustik]]us, ühe [[judo]]s ja ühe [[käsipall]]is. ==Medalivõitjad== {| class="wikitable" |- !style="width:6em"| Koht !style="width:40em"| Võistleja !style="width:10em"| Olümpiamängud !style="width:6em"| Spordiala !style="width:11em"| Võistlusala |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Vilhjálmur Einarsson]] || [[1956. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Meeste [[kolmikhüpe]] |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht|| [[Bjarni Friðriksson]] || [[1984. aasta suveolümpiamängud]] || [[Judo]] || Meeste kaalukategooria 86–95 kg |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht || [[Vala Flosadóttir]] || [[2000. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Naiste [[teivashüpe]] |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Islandi käsipallikoondis]] <small>([[Alexander Petersson]], [[Arnór Atlason]], [[Ásgeir Örn Hallgrímsson]], [[Björgvin Páll Gústavsson]], [[Guðjón Valur Sigurðsson]], [[Hreiðar Guðmundsson]], [[Ingimundur Ingimundarson]], [[Logi Eldon Geirsson]], [[Ólafur Stefánsson]], [[Róbert Gunnarsson]], [[Sigfús Sigurðsson]], [[Snorri Steinn Guðjónsson]], [[Sturla Ásgeirsson]] ja [[Sverre Andreas Jakobsson]])</small>|| [[2008. aasta suveolümpiamängud]] || [[Käsipall]] || Meeste käsipall ([[meeste käsipall 2008. aasta suveolümpiamängudel]]) |} ==Vaata ka== *[[Island 2008. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Island 2014. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Island 2018. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Island 2022. aasta taliolümpiamängudel]] [[Kategooria:Islandi sport]] [[Kategooria:Rahvuskoondised olümpiamängudel]] 90uwehctn50pltu6ekwaaum2x721c9i 7230633 7230627 2026-09-07T22:01:21Z Kruusamägi 1530 7230633 wikitext text/x-wiki '''[[Island]]''' osales '''[[nüüdisaegsed olümpiamängud|olümpiamängud]]el''' esimest korda [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aastal]]. Nii 1908 kui ka [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912]] võisteldi küll veel [[Taani olümpiamängudel|Taani koondise]] koosseisus, sest Island kuulus [[Taani]] alla. Taas jõuti olümpiamängudele [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastal]] ja sealt alates on Island osalenud kõigil [[suveolümpiamängud]]el. Samuti on nad osalenud kõigil [[taliolümpiamängud]]el alates [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aastast]], välja arvatud [[1972. aasta taliolümpiamängud]]. Rahvuslik olümpiakomitee moodustati 1921. aastal ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tunnustab seda 1935. aastast. Islandi sportlased on olümpiamängudel saanud kokku neli medalikohta: kaks [[kergejõustik]]us, ühe [[judo]]s ja ühe [[käsipall]]is. ==Medalivõitjad== {| class="wikitable" |- !style="width:6em"| Koht !style="width:40em"| Võistleja !style="width:10em"| Olümpiamängud !style="width:6em"| Spordiala !style="width:11em"| Võistlusala |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Vilhjálmur Einarsson]] || [[1956. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Meeste [[kolmikhüpe]] |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht|| [[Bjarni Friðriksson]] || [[1984. aasta suveolümpiamängud]] || [[Judo]] || Meeste kaalukategooria 86–95 kg |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht || [[Vala Flosadóttir]] || [[2000. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Naiste [[teivashüpe]] |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Islandi käsipallikoondis]] <small>([[Alexander Petersson]], [[Arnór Atlason]], [[Ásgeir Örn Hallgrímsson]], [[Björgvin Páll Gústavsson]], [[Guðjón Valur Sigurðsson]], [[Hreiðar Guðmundsson]], [[Ingimundur Ingimundarson]], [[Logi Eldon Geirsson]], [[Ólafur Stefánsson]], [[Róbert Gunnarsson]], [[Sigfús Sigurðsson]], [[Snorri Steinn Guðjónsson]], [[Sturla Ásgeirsson]] ja [[Sverre Andreas Jakobsson]])</small>|| [[2008. aasta suveolümpiamängud]] || [[Käsipall]] || Meeste käsipall ([[meeste käsipall 2008. aasta suveolümpiamängudel]]) |} ==Vaata ka== *[[Island 2008. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Island 2014. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Island 2018. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Island 2022. aasta taliolümpiamängudel]] [[Kategooria:Islandi sport]] [[Kategooria:Rahvuskoondised olümpiamängudel]] 5q66kuq9jdj6l6q8lkquq4wit459k4f 7230640 7230633 2026-09-07T22:36:35Z Sendrasendra 225202 7230640 wikitext text/x-wiki '''[[Island]]i''' sportlane (maadleja [[Jóhan Jósefsson]]) <ref>[https://web.archive.org/web/20130206102104/http://www.sports-reference.com/olympics/countries/ISL/summer/1908/ Iceland at the 1908 London Summer Games], sports-reference.com.</ref> osales '''[[nüüdisaegsed olümpiamängud|olümpiamängud]]el''' esimest korda [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aastal]]. [[1912. aasta suveolümpiamängud]]el osalesid kergejõustiklane [[Jón Halldórsson]] ja maadleja [[Sigurjón Pétursson]]. Mõlemal korral võisteldi Taani delegatsiooni koosseisus, sest Island ei olnud iseseisev riik. Aastatel 1920–1932 olümpiamängudel ei osaletud. Alates [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastast]] on Island osalenud kõigil [[suveolümpiamängud]]el. Samuti on osaletud kõigil [[taliolümpiamängud]]el alates [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aastast]], välja arvatud [[1972. aasta taliolümpiamängud]]. Islandi sportlased on olümpiamängudel saanud kokku neli medalikohta: kaks [[kergejõustik]]us, ühe [[judo]]s ja ühe [[käsipall]]is. ==Medalivõitjad== {| class="wikitable" |- !style="width:6em"| Koht !style="width:40em"| Võistleja !style="width:10em"| Olümpiamängud !style="width:6em"| Spordiala !style="width:11em"| Võistlusala |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Vilhjálmur Einarsson]] || [[1956. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Meeste [[kolmikhüpe]] |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht|| [[Bjarni Friðriksson]] || [[1984. aasta suveolümpiamängud]] || [[Judo]] || Meeste kaalukategooria 86–95 kg |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht || [[Vala Flosadóttir]] || [[2000. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Naiste [[teivashüpe]] |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Islandi käsipallikoondis]] <small>([[Alexander Petersson]], [[Arnór Atlason]], [[Ásgeir Örn Hallgrímsson]], [[Björgvin Páll Gústavsson]], [[Guðjón Valur Sigurðsson]], [[Hreiðar Guðmundsson]], [[Ingimundur Ingimundarson]], [[Logi Eldon Geirsson]], [[Ólafur Stefánsson]], [[Róbert Gunnarsson]], [[Sigfús Sigurðsson]], [[Snorri Steinn Guðjónsson]], [[Sturla Ásgeirsson]] ja [[Sverre Andreas Jakobsson]])</small>|| [[2008. aasta suveolümpiamängud]] || [[Käsipall]] || Meeste käsipall ([[meeste käsipall 2008. aasta suveolümpiamängudel]]) |} ==Vaata ka== *[[Island 2008. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Island 2014. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Island 2018. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Island 2022. aasta taliolümpiamängudel]] [[Kategooria:Islandi sport]] [[Kategooria:Rahvuskoondised olümpiamängudel]] a3c5ba0d6dr5xr9tufhnehp278efe7f 7230641 7230640 2026-09-07T22:38:54Z Sendrasendra 225202 7230641 wikitext text/x-wiki '''[[Island]]i''' sportlane (maadleja [[Jóhan Jósefsson]]) <ref>[https://web.archive.org/web/20130206102104/http://www.sports-reference.com/olympics/countries/ISL/summer/1908/ Iceland at the 1908 London Summer Games], sports-reference.com.</ref> osales '''[[nüüdisaegsed olümpiamängud|olümpiamängud]]el''' esimest korda [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aastal]]. [[1912. aasta suveolümpiamängud]]el osalesid kergejõustiklane [[Jón Halldórsson]] ja maadleja [[Sigurjón Pétursson]]. Mõlemal korral võisteldi Taani delegatsiooni koosseisus, sest Island ei olnud iseseisev riik. Rahvuslik olümpiakomitee moodustati 1921. aastal ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tunnustab seda 1935. aastast. Aastatel 1920–1932 olümpiamängudel ei osaletud. Alates [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastast]] on Island osalenud kõigil [[suveolümpiamängud]]el. Samuti on osaletud kõigil [[taliolümpiamängud]]el alates [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aastast]], välja arvatud [[1972. aasta taliolümpiamängud]]. Islandi sportlased on olümpiamängudel saanud kokku neli medalikohta: kaks [[kergejõustik]]us, ühe [[judo]]s ja ühe [[käsipall]]is. ==Medalivõitjad== {| class="wikitable" |- !style="width:6em"| Koht !style="width:40em"| Võistleja !style="width:10em"| Olümpiamängud !style="width:6em"| Spordiala !style="width:11em"| Võistlusala |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Vilhjálmur Einarsson]] || [[1956. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Meeste [[kolmikhüpe]] |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht|| [[Bjarni Friðriksson]] || [[1984. aasta suveolümpiamängud]] || [[Judo]] || Meeste kaalukategooria 86–95 kg |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht || [[Vala Flosadóttir]] || [[2000. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Naiste [[teivashüpe]] |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Islandi käsipallikoondis]] <small>([[Alexander Petersson]], [[Arnór Atlason]], [[Ásgeir Örn Hallgrímsson]], [[Björgvin Páll Gústavsson]], [[Guðjón Valur Sigurðsson]], [[Hreiðar Guðmundsson]], [[Ingimundur Ingimundarson]], [[Logi Eldon Geirsson]], [[Ólafur Stefánsson]], [[Róbert Gunnarsson]], [[Sigfús Sigurðsson]], [[Snorri Steinn Guðjónsson]], [[Sturla Ásgeirsson]] ja [[Sverre Andreas Jakobsson]])</small>|| [[2008. aasta suveolümpiamängud]] || [[Käsipall]] || Meeste käsipall ([[meeste käsipall 2008. aasta suveolümpiamängudel]]) |} ==Vaata ka== *[[Island 2008. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Island 2014. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Island 2018. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Island 2022. aasta taliolümpiamängudel]] [[Kategooria:Islandi sport]] [[Kategooria:Rahvuskoondised olümpiamängudel]] sxsoj3c3x9gv6q5y61fpnn7agj75bqi 7230643 7230641 2026-09-07T22:44:19Z Sendrasendra 225202 7230643 wikitext text/x-wiki '''[[Island]]i''' sportlane (maadleja [[Jóhan Jósefsson]])<ref>[https://web.archive.org/web/20130206102104/http://www.sports-reference.com/olympics/countries/ISL/summer/1908/ Iceland at the 1908 London Summer Games], sports-reference.com.</ref> osales '''[[nüüdisaegsed olümpiamängud|olümpiamängud]]el''' esimest korda [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aastal]]. [[1912. aasta suveolümpiamängud]]el osalesid kergejõustiklane [[Jón Halldórsson]] ja maadleja [[Sigurjón Pétursson]].<ref>[https://web.archive.org/web/20130206102143/http://www.sports-reference.com/olympics/countries/ISL/summer/1912/ Iceland at the 1912 Stockholm Summer Games], sports-reference.com.</ref> Mõlemal korral võisteldi Taani delegatsiooni koosseisus, sest Island ei olnud iseseisev riik. Rahvuslik olümpiakomitee moodustati 1921. aastal ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tunnustab seda 1935. aastast. Aastatel 1920–1932 olümpiamängudel ei osaletud. Alates [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastast]] on Island osalenud kõigil [[suveolümpiamängud]]el. Samuti on osaletud kõigil [[taliolümpiamängud]]el alates [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aastast]], välja arvatud [[1972. aasta taliolümpiamängud]]. Islandi sportlased on olümpiamängudel saanud kokku neli medalikohta: kaks [[kergejõustik]]us, ühe [[judo]]s ja ühe [[käsipall]]is. ==Medalivõitjad== {| class="wikitable" |- !style="width:6em"| Koht !style="width:40em"| Võistleja !style="width:10em"| Olümpiamängud !style="width:6em"| Spordiala !style="width:11em"| Võistlusala |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Vilhjálmur Einarsson]] || [[1956. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Meeste [[kolmikhüpe]] |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht|| [[Bjarni Friðriksson]] || [[1984. aasta suveolümpiamängud]] || [[Judo]] || Meeste kaalukategooria 86–95 kg |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht || [[Vala Flosadóttir]] || [[2000. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Naiste [[teivashüpe]] |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Islandi käsipallikoondis]] <small>([[Alexander Petersson]], [[Arnór Atlason]], [[Ásgeir Örn Hallgrímsson]], [[Björgvin Páll Gústavsson]], [[Guðjón Valur Sigurðsson]], [[Hreiðar Guðmundsson]], [[Ingimundur Ingimundarson]], [[Logi Eldon Geirsson]], [[Ólafur Stefánsson]], [[Róbert Gunnarsson]], [[Sigfús Sigurðsson]], [[Snorri Steinn Guðjónsson]], [[Sturla Ásgeirsson]] ja [[Sverre Andreas Jakobsson]])</small>|| [[2008. aasta suveolümpiamängud]] || [[Käsipall]] || Meeste käsipall ([[meeste käsipall 2008. aasta suveolümpiamängudel]]) |} ==Vaata ka== *[[Island 2008. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Island 2014. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Island 2018. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Island 2022. aasta taliolümpiamängudel]] [[Kategooria:Islandi sport]] [[Kategooria:Rahvuskoondised olümpiamängudel]] lhhdvwow7kt9l03by71mfn1t5k6ftpb 7230669 7230643 2026-09-08T00:45:50Z Kruusamägi 1530 7230669 wikitext text/x-wiki '''[[Island]]i''' sportlane (maadleja [[Jóhan Jósefsson]])<ref>[https://web.archive.org/web/20130206102104/http://www.sports-reference.com/olympics/countries/ISL/summer/1908/ Iceland at the 1908 London Summer Games], sports-reference.com.</ref> osales '''[[nüüdisaegsed olümpiamängud|olümpiamängud]]el''' esimest korda [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aastal]]. [[1912. aasta suveolümpiamängud]]el osalesid kergejõustiklane [[Jón Halldórsson]] ja maadleja [[Sigurjón Pétursson]].<ref>[https://web.archive.org/web/20130206102143/http://www.sports-reference.com/olympics/countries/ISL/summer/1912/ Iceland at the 1912 Stockholm Summer Games], sports-reference.com.</ref> Mõlemal korral võisteldi Taani delegatsiooni koosseisus, sest Island ei olnud iseseisev riik. Rahvuslik olümpiakomitee moodustati 1921. aastal ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tunnustab seda 1935. aastast. Aastatel 1920–1932 olümpiamängudel ei osaletud. Alates [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastast]] on Island osalenud kõigil [[suveolümpiamängud]]el. Samuti on osaletud kõigil [[taliolümpiamängud]]el alates [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aastast]], välja arvatud [[1972. aasta taliolümpiamängud]]. Islandi sportlased on olümpiamängudel saanud kokku neli medalikohta: kaks [[kergejõustik]]us, ühe [[judo]]s ja ühe [[käsipall]]is. ==Medalivõitjad== {| class="wikitable" |- !style="width:6em"| Koht !style="width:40em"| Võistleja !style="width:10em"| Olümpiamängud !style="width:6em"| Spordiala !style="width:11em"| Võistlusala |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Vilhjálmur Einarsson]] || [[1956. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Meeste [[kolmikhüpe]] |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht|| [[Bjarni Friðriksson]] || [[1984. aasta suveolümpiamängud]] || [[Judo]] || Meeste kaalukategooria 86–95 kg |- |style="background:#cc9966; width:4.5em; font-weight:bold;"|Kolmas koht || [[Vala Flosadóttir]] || [[2000. aasta suveolümpiamängud]] || [[Kergejõustik]] || Naiste [[teivashüpe]] |- |style="background:silver; width:4.5em; font-weight:bold;"|Teine koht || [[Islandi käsipallikoondis]] <small>([[Alexander Petersson]], [[Arnór Atlason]], [[Ásgeir Örn Hallgrímsson]], [[Björgvin Páll Gústavsson]], [[Guðjón Valur Sigurðsson]], [[Hreiðar Guðmundsson]], [[Ingimundur Ingimundarson]], [[Logi Eldon Geirsson]], [[Ólafur Stefánsson]], [[Róbert Gunnarsson]], [[Sigfús Sigurðsson]], [[Snorri Steinn Guðjónsson]], [[Sturla Ásgeirsson]] ja [[Sverre Andreas Jakobsson]])</small>|| [[2008. aasta suveolümpiamängud]] || [[Käsipall]] || Meeste käsipall ([[meeste käsipall 2008. aasta suveolümpiamängudel]]) |} ==Vaata ka== *[[Island 2008. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Island 2014. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Island 2018. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Island 2022. aasta taliolümpiamängudel]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Islandi sport]] [[Kategooria:Rahvuskoondised olümpiamängudel]] d2sfb3ljlwbcroi3xjf6nrj043yy0ol 0 720874 7230616 2026-09-07T21:08:36Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{infokast persoon | nimi = Arnold Anton | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg|1921|6|4}} | sünnikoht = | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2022|4|21|1921|6|4}} | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = muusik, helilooja, orkestrijuht, koduloolane | töökoht = | organisatsioon = | abikaasa = | lapsed =...' 7230616 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Arnold Anton | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg|1921|6|4}} | sünnikoht = | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2022|4|21|1921|6|4}} | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = muusik, helilooja, orkestrijuht, koduloolane | töökoht = | organisatsioon = | abikaasa = | lapsed = [[Tõnu Anton]] | autasud = [[Pärnu linna vapimärk]] (1999)<br>[[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] (2011) }} '''Arnold Anton''' ([[4. juuni]] [[1921]] – [[21. aprill]] [[2022]]) oli eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane, kes uuris ja talletas aastakümnete jooksul [[Pärnu]] muusika- ja kultuurielu. Ta oli [[Pärnu linna vapimärk|Pärnu linna vapimärgi]] kavaler ja 2011. aasta [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind|Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna]] laureaat.<ref name="stipendium2026">{{netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/arnold-antoni-nimelise-kultuuristipendiumi-saavad-lenna-valdmaa-ja-mirjam-kits |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi saavad Lenna Valdmaa ja Mirjam Kits |väljaanne=Pärnu linn |aeg=27. august 2026 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Elulugu == Anton oli põline pärnakas ning hakkas muusikaga tegelema juba nooruses. 1935. aastal õppis ta stipendiumi toel viiulit Pärnu muusikapedagoogi [[Ferdinand David]]i juhendamisel.<ref name="stipendium2026" /> Hiljem tegutses ta nii viiuli- kui ka vioolamängijana ning osales aktiivselt Pärnu muusikaelus. Anton oli seotud Pärnu orkestritegevusega ning tegutses ka orkestrijuhina. Pärnu sümfooniaorkestri dirigendi [[Ilmar Tõnisson]]i äraolekul juhatas Anton orkestrit ning valmistas kollektiivi ette [[1969. aasta üldlaulupidu|1969. aasta juubelilaulupeol]] ühendorkestrite koosseisus esinemiseks.<ref name="orkester">{{netiviide |url=https://parnuorkester.ee/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Pärnu Linnaorkester |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Lisaks interpreedi- ja dirigenditegevusele tegeles Anton heliloominguga. Pärnu linn on tema tegevust iseloomustanud muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana.<ref name="vapimark">{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/vapimark |pealkiri=Pärnu vapimärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Kultuurilooline tegevus == Anton tegeles aastakümneid Pärnu muusika- ja kultuuriloo uurimisega. Ta kirjutas Pärnus tegutsenud muusikutest, dirigentidest, koorijuhtidest ja teistest kultuuritegelastest ning jäädvustas nii oma mälestusi kui ka varasemate põlvkondade Pärnu muusikaelu. Aastatel 1982–1993 ilmusid tema kultuuriloolised kirjutised ajalehes ''[[Pärnu Postimees]]''. Suur osa neist käsitles Pärnu varasemaid muusika- ja kooritegelasi ning nende osa linna kultuurielus.<ref name="raamat1994">{{netiviide |url=https://raamatukoi.ee/raamat/artikleid-muusikast-muusikuist-ja-muustki |pealkiri=Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki |väljaanne=Raamatukoi |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Tema kirjutistes leidub ka isiklikke mälestusi sõjaeelse Pärnu muusikaelust. Näiteks on Anton meenutanud [[Pärnu rannapark|Pärnu rannas]] toimunud suvemuusikakontserte ning kirjutanud Pärnu muusikaelus olulist rolli mänginud dirigendist [[Voldemar Tago]]st.<ref>{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke542_Taggo.htm |pealkiri=Maestro Voldemar Taggo – Pärnu muusikaelu legend |väljaanne=Kultuur ja Elu |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Teosed == 1994. aastal ilmus Antoni artiklikogumik ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki'' sarjas ''Lehekülgi Pärnu kultuuriloost''. Raamatu põhiosa moodustasid tema aastatel 1982–1993 ''Pärnu Postimehes'' avaldatud kirjutised.<ref name="raamat1994" /> 1995. aastal avaldas ta kogumiku ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote'', mis sisaldab nii Pärnu ajaloo ja muusikaelu käsitlusi kui ka mälestusi, publitsistikat, luuletusi ja noote.<ref name="Videvikuvirvad">{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/193386 |pealkiri=Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote |väljaanne=DIGAR |vaadatud=8. september 2026}}</ref> === Bibliograafia === * ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki''. Pärnu: Perona, 1994.<ref name="raamat1994" /> * ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote''. Pärnu: Arnold Anton, 2006.<ref name="Videvikuvirvad" /> == Tunnustus == * 1999 – [[Pärnu linna vapimärk]], nr 33 – muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana tehtud töö eest.<ref name="vapimark" /> * 2011 – [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] pikaajalise tegevuse eest muusiku ja muusikaajaloo uurijana.<ref name="Jannseni">{{netiviide |url=https://parnu.ee/kultuur-sport/tunnustused |pealkiri=Kultuuri ja spordi tunnustused |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Pärand == 2021. aastal asutas Pärnu linn koostöös Antoni sugulaste ja sõpradega '''Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi'''. Pärnu Linnavolikogu võttis stipendiumi väljaandmise korra vastu [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2021]] ning see jõustus 1. jaanuaril 2022.<ref name="stipendium">{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/419102021003 |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi väljaandmise kord |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=14. oktoober 2021 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Stipendiumi eesmärk on toetada Pärnuga seotud kultuurierialade õppureid ning aidata kaasa Pärnu ja Pärnumaa kultuurielu mitmekesistamisele, annete ja ideede arendamisele ning kultuurivaldkonna jätkusuutlikkusele.<ref name="stipendium" /> Stipendiumiga jätkatakse ka Antoni enda nooruses saadud toetuse traditsiooni: 1935. aastal võimaldas stipendium tal õppida Ferdinand Davidi juures viiulit.<ref name="stipendium2026" /> == Isiklikku == Arnold Antoni poeg on jurist, endine poliitik ja riigikohtunik [[Tõnu Anton]]. Riigikohtu elulooandmete järgi sündis Tõnu Anton Arnold Johannes (Arnold Juhan) Antoni perekonnas.<ref>{{netiviide |url=https://www.riigikohus.ee/et/node/49 |pealkiri=Endised riigikohtunikud 1993–... |väljaanne=Riigikohus |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Tema pojatütar on õigusteadlane ja [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsler]] [[Ülle Madise]].<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-ajalehele-meie-maa |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu ajalehele Meie Maa |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://parnu.ee/kultuur-ja-sport/toetused-ja-stipendiumid Arnold Antoni nimeline kultuuristipendium Pärnu linna veebilehel] {{JÄRJESTA:Anton, Arnold}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2022]] gescwzpgsxah94p1uc9qv1oui9mgum3 7230720 7230616 2026-09-08T08:17:56Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7230720 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Arnold Anton | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg|1921|6|4}} | sünnikoht = | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2022|4|21|1921|6|4}} | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = muusik, helilooja, orkestrijuht, koduloolane | töökoht = | organisatsioon = | abikaasa = | lapsed = [[Tõnu Anton]] | autasud = [[Pärnu linna vapimärk]] (1999)<br>[[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] (2011) }} '''Arnold Anton''' ([[4. juuni]] [[1921]] – [[21. aprill]] [[2022]]) oli eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane, kes uuris ja talletas aastakümnete jooksul [[Pärnu]] muusika- ja kultuurielu. Ta oli [[Pärnu linna vapimärk|Pärnu linna vapimärgi]] kavaler ja 2011. aasta [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind|Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna]] laureaat.<ref name="stipendium2026">{{netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/arnold-antoni-nimelise-kultuuristipendiumi-saavad-lenna-valdmaa-ja-mirjam-kits |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi saavad Lenna Valdmaa ja Mirjam Kits |väljaanne=Pärnu linn |aeg=27. august 2026 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Elulugu == Anton oli põline pärnakas ning hakkas muusikaga tegelema juba nooruses. 1935. aastal õppis ta stipendiumi toel viiulit Pärnu muusikapedagoogi [[Ferdinand David]]i juhendamisel.<ref name="stipendium2026" /> Hiljem tegutses ta nii viiuli- kui ka vioolamängijana ning osales aktiivselt Pärnu muusikaelus. Anton oli seotud Pärnu orkestritegevusega ning tegutses ka orkestrijuhina. Pärnu sümfooniaorkestri dirigendi [[Ilmar Tõnisson]]i äraolekul juhatas Anton orkestrit ning valmistas kollektiivi ette [[1969. aasta üldlaulupidu|1969. aasta juubelilaulupeol]] ühendorkestrite koosseisus esinemiseks.<ref name="orkester">{{netiviide |url=https://parnuorkester.ee/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Pärnu Linnaorkester |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Lisaks interpreedi- ja dirigenditegevusele tegeles Anton heliloominguga. Pärnu linn on tema tegevust iseloomustanud muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana.<ref name="vapimark">{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/vapimark |pealkiri=Pärnu vapimärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Kultuurilooline tegevus == Anton tegeles aastakümneid Pärnu muusika- ja kultuuriloo uurimisega. Ta kirjutas Pärnus tegutsenud muusikutest, dirigentidest, koorijuhtidest ja teistest kultuuritegelastest ning jäädvustas nii oma mälestusi kui ka varasemate põlvkondade Pärnu muusikaelu. Aastatel 1982–1993 ilmusid tema kultuuriloolised kirjutised ajalehes ''[[Pärnu Postimees]]''. Suur osa neist käsitles Pärnu varasemaid muusika- ja kooritegelasi ning nende osa linna kultuurielus.<ref name="raamat1994">{{netiviide |url=https://raamatukoi.ee/raamat/artikleid-muusikast-muusikuist-ja-muustki |pealkiri=Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki |väljaanne=Raamatukoi |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Tema kirjutistes leidub ka isiklikke mälestusi sõjaeelse Pärnu muusikaelust. Näiteks on Anton meenutanud [[Pärnu rannapark|Pärnu rannas]] toimunud suvemuusikakontserte ning kirjutanud Pärnu muusikaelus olulist rolli mänginud dirigendist [[Voldemar Tago]]st.<ref>{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke542_Taggo.htm |pealkiri=Maestro Voldemar Taggo – Pärnu muusikaelu legend |väljaanne=Kultuur ja Elu |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Teosed == 1994. aastal ilmus Antoni artiklikogumik ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki'' sarjas ''Lehekülgi Pärnu kultuuriloost''. Raamatu põhiosa moodustasid tema aastatel 1982–1993 ''Pärnu Postimehes'' avaldatud kirjutised.<ref name="raamat1994" /> 1995. aastal avaldas ta kogumiku ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote'', mis sisaldab nii Pärnu ajaloo ja muusikaelu käsitlusi kui ka mälestusi, publitsistikat, luuletusi ja noote.<ref name="Videvikuvirvad">{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/193386 |pealkiri=Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote |väljaanne=DIGAR |vaadatud=8. september 2026}}</ref> === Bibliograafia === * ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki''. Pärnu: Perona, 1994.<ref name="raamat1994" /> * ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote''. Pärnu: Arnold Anton, 2006.<ref name="Videvikuvirvad" /> == Tunnustus == * 1999 – [[Pärnu linna vapimärk]], nr 33 – muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana tehtud töö eest.<ref name="vapimark" /> * 2011 – [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] pikaajalise tegevuse eest muusiku ja muusikaajaloo uurijana.<ref name="Jannseni">{{netiviide |url=https://parnu.ee/kultuur-sport/tunnustused |pealkiri=Kultuuri ja spordi tunnustused |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Pärand == 2021. aastal asutas Pärnu linn koostöös Antoni sugulaste ja sõpradega '''Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi'''. Pärnu Linnavolikogu võttis stipendiumi väljaandmise korra vastu [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2021]] ning see jõustus 1. jaanuaril 2022.<ref name="stipendium">{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/419102021003 |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi väljaandmise kord |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=14. oktoober 2021 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Stipendiumi eesmärk on toetada Pärnuga seotud kultuurierialade õppureid ning aidata kaasa Pärnu ja Pärnumaa kultuurielu mitmekesistamisele, annete ja ideede arendamisele ning kultuurivaldkonna jätkusuutlikkusele.<ref name="stipendium" /> Stipendiumiga jätkatakse ka Antoni enda nooruses saadud toetuse traditsiooni: 1935. aastal võimaldas stipendium tal õppida Ferdinand Davidi juures viiulit.<ref name="stipendium2026" /> == Isiklikku == Arnold Antoni poeg on jurist, endine poliitik ja riigikohtunik [[Tõnu Anton]]. Riigikohtu elulooandmete järgi sündis Tõnu Anton Arnold Johannes (Arnold Juhan) Antoni perekonnas.<ref>{{netiviide |url=https://www.riigikohus.ee/et/node/49 |pealkiri=Endised riigikohtunikud 1993–... |väljaanne=Riigikohus |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Tema pojatütar on õigusteadlane ja [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsler]] [[Ülle Madise]].<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-ajalehele-meie-maa |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu ajalehele Meie Maa |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://parnu.ee/kultuur-ja-sport/toetused-ja-stipendiumid Arnold Antoni nimeline kultuuristipendium Pärnu linna veebilehel] {{JÄRJESTA:Anton, Arnold}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 5go0r45hbz7vwx2wcpa3o37zag3njp3 0 720875 7230655 2026-09-07T23:29:08Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{medalitabel | nimi = ei | pilt = Kevin Castaño, Colombia NT presidential send-off, Jun 2026.jpg | pildisuurus = 220px |medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta Copa América|2024]]|}} }} '''Kevin Duván Castaño Gil''' (sündinud [[29. september|29. septembril]] [[2000]] [[Itagüí]]s) on [[Colombia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[Atlético Mineiro]] ja Colombia j...' 7230655 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Kevin Castaño, Colombia NT presidential send-off, Jun 2026.jpg | pildisuurus = 220px |medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta Copa América|2024]]|}} }} '''Kevin Duván Castaño Gil''' (sündinud [[29. september|29. septembril]] [[2000]] [[Itagüí]]s) on [[Colombia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[Atlético Mineiro]] ja [[Colombia jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Colombia klubis [[Águilas Doradas]], mille meeskonnas debüteeris ta Colombia kõrgliigas 2021. aastal. Aastatel 2023–2024 mängis ta Mehhiko kõrgliigaklubis [[Cruz Azul]] ja 2024–2025 Venemaa kõrgliigaklubis [[FK Krasnodar|Krasnodar]]. 2025. aasta märtsis sõlmis ta lepingu Argentina kõrgliigaklubiga [[CA River Plate|River Plate]].<ref>{{cite web|publisher=River Plate|url=https://www.cariverplate.com.ar/kevin-casta-o-nuevo-jugador-de-river-plate|title=Kevin Castaño, nuevo jugador de River Plate|date=13 March 2025}}</ref> 2026. aasta augustis läks ta sealt kuni 2027. aasta juunini laenule Brasiilia kõrgliigaklubisse [[Atlético Mineiro]].<ref>{{cite web|url=https://atletico.com.br/kevin-castano-chega-ao-galo-motivado-para-viver-nova-fase/|title=Kevin Castaño chega ao Galo motivado para viver nova fase|publisher=Clube Atlético Mineiro|language=pt|date=14 August 2026|access-date=14 August 2026}}</ref> Colombia jalgpallikoondises debüteeris Castaño 28. jaanuaril 2023 [[sõprusmäng]]us [[USA jalgpallikoondis|USA]] vastu. Ta kuulus Colombia koondisse [[2024. aasta Copa América]]l ja [[2026 FIFA World Cup|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]].<ref>[https://www.transfermarkt.com/kevin-castano/nationalmannschaft/spieler/857948/verein_id/3816 Kevin Castaño - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 8.9.2026</ref> == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Colombia koondis}} {{JÄRJESTA:Castano, Kevin}} [[Kategooria:Colombia jalgpallurid]] [[Kategooria:Cruz Azuli mängijad]] [[Kategooria:FK Krasnodari mängijad]] [[Kategooria:Club Atlético River Plate'i jalgpallurid]] [[Kategooria:Clube Atlético Mineiro mängijad]] [[Kategooria:Liga MX-i mängijad]] [[Kategooria:Argentina Primera Divisióni mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] ovy35nnyl277c88d9rx34dtvs0z6aji 0 720876 7230674 2026-09-08T01:57:07Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: '''[[Island]]i [[kalandus]]el''' on pikk ajalugu, kuid Islandi kujunemine kalandusriigiks algas alles 19. sajandi keskpaiku ning toimus käsikäes [[linnastumine|linnastumisega]]. Kalanduse tähtsus Islandi majanduses kasvas ja [[kalapüük]] koondus üha enam suurematesse asulatesse, kus sellest sai senise kõrvaltegevuse]] asemel peamine elatusala. On öeldud, et kalandus oli linna rajav majandusharu ''par excellence''.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> Kalandu...' 7230674 wikitext text/x-wiki ''[[Island]]i [[kalandus]]el''' on pikk ajalugu, kuid Islandi kujunemine kalandusriigiks algas alles 19. sajandi keskpaiku ning toimus käsikäes [[linnastumine|linnastumisega]]. Kalanduse tähtsus Islandi majanduses kasvas ja [[kalapüük]] koondus üha enam suurematesse asulatesse, kus sellest sai senise kõrvaltegevuse]] asemel peamine elatusala. On öeldud, et kalandus oli linna rajav majandusharu ''par excellence''.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> Kalanduse tähtsust suurendas seegi, et see rajas aluse kalatöötlemistööstusele, eriti naiste tööhõivele.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> == Taust == Põllumajandus oli kuni 19. sajandi lõpuni Islandi peamine elatusala, kuigi selle osatähtsus vähenes kalanduse kasuks märgatavalt alates sajandi keskpaigast. 1850. aastal sai 82% elanikkonnast elatist põllumajandusest ja 7% kalandusest. 1890. aastal olid vastavad näitajad 64% ja 18%. 1910. aastal elatus 51% elanikkonnast põllumajandusest ning 19% üksnes kalapüügist. See põllumeeste ja kalurite osakaalu nihe jätkus ka 20. sajandi esimesel poolel. 3fq1d64gka20gx49uohfw1uvloc9iij 7230675 7230674 2026-09-08T02:14:17Z Kruusamägi 1530 7230675 wikitext text/x-wiki '''[[Island]]i [[kalandus]]el''' on pikk ajalugu, kuid Islandi kujunemine kalandusriigiks algas alles 19. sajandi keskpaiku ning toimus käsikäes [[linnastumine|linnastumisega]]. Kalanduse tähtsus Islandi majanduses kasvas ja [[kalapüük]] koondus üha enam suurematesse asulatesse, kus sellest sai senise kõrvaltegevuse asemel peamine elatusala. On öeldud, et kalandus oli linna rajav majandusharu ''par excellence''.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> Kalanduse tähtsust suurendas seegi, et see rajas aluse kalatöötlemistööstusele, eriti naiste tööhõivele.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> == Taust == Põllumajandus oli kuni 19. sajandi lõpuni Islandi peamine elatusala, kuigi selle osatähtsus vähenes kalanduse kasuks märgatavalt alates sajandi keskpaigast. 1850. aastal sai 82% elanikkonnast elatist põllumajandusest ja 7% kalandusest. 1890. aastal olid vastavad näitajad 64% ja 18%. 1910. aastal elatus 51% elanikkonnast põllumajandusest ning 19% üksnes kalapüügist. See põllumeeste ja kalurite osakaalu nihe jätkus ka 20. sajandi esimesel poolel. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Islandi majandus]] 7c0cnri47q693jakhmf6rhojii016ku 7230716 7230675 2026-09-08T07:55:16Z Sendrasendra 225202 7230716 wikitext text/x-wiki '''[[Island]]i [[kalandus]]el''' on pikk ajalugu, kuid Islandi kujunemine kalandusriigiks algas alles 19. sajandi keskpaiku ning toimus käsikäes [[linnastumine|linnastumisega]]. Kalanduse tähtsus Islandi majanduses kasvas ja [[kalapüük]] koondus üha enam suurematesse asulatesse, kus sellest sai senise kõrvaltegevuse]] asemel peamine elatusala. On öeldud, et kalandus oli linna rajav majandusharu ''par excellence''.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> Kalanduse tähtsust suurendas seegi, et see rajas aluse kalatöötlemistööstusele, eriti naiste tööhõivele.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> == Taust == Põllumajandus oli kuni 19. sajandi lõpuni Islandi peamine elatusala, kuigi selle osatähtsus vähenes kalanduse kasuks märgatavalt alates sajandi keskpaigast. 1850. aastal sai 82% elanikkonnast elatist põllumajandusest ja 7% kalandusest. 1890. aastal olid vastavad näitajad 64% ja 18%. 1910. aastal elatus 51% elanikkonnast põllumajandusest ning 19% üksnes kalapüügist. See põllumeeste ja kalurite osakaalu nihe jätkus ka 20. sajandi esimesel poolel. == Areng esimese maailmasõjani== Umbes 1920. aastal andis kalandus tööd ligikaudu 16 000 inimesele. Varem tegeldi kalapüügiga peamiselt [[Lääne-Island]]il, kus [[tursk|tursapüük]] toimus talvel ja kevadel,<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> samuti [[Faxaflói]] lahes ja [[Ísafjarðardjúp]]is. Aja jooksul arenes ulatuslik kalapüük ka Põhja- ja [[Ida-Island]]il ja mujal. Suurem osa kalapüügist toimus algselt väikeste lahtiste paatidega. See oli tormistes vetes väga ohtlik. Faxaflói piirkonnas püüti kala peamiselt talvel. Rannaäärsete tormide tõttu hukkus merel palju kalureid. Aastatel 1850–1877 (välja arvatud 1853. ja 1875. aasta, mille kohta andmed puuduvad) uppus Islandil 2008 inimest. See moodustas umbes 3% kõigist neil aastail surnutest. Neist 60% hukkus märtsikuus. Aastatel 1881–1910 uppus 2096 inimest ehk 11,2 inimest iga 10 000 elaniku kohta. Faxaflói piirkonnas kasutati väiksemaid, 4–6-liikmelise meeskonnaga paate, [[Vestmannaeyjar]]i saartel ja lõunarannikul, kus murdlained olid tugevamad, aga suuremaid, 15–20-liikmelise meeskonnaga paate. Juba 1860ndatel oli kasutusel palju tekiga laevu, mis püüdsid peamiselt [[atlandi polaarhai]]sid, kuid aja jooksul suurenes tursapüügi tähtsus. Enamik laevu kuulus ettevõtjatele, kelle jõukus sõltus püükidest. Atlandi polaarhaide püük oli saanud oluliseks juba enne 1860. aastat Põhja-Islandil, kuid selle tähtsus kasvas veelgi 1890. aasta paiku, kui selleks kasutatud tekiga laevad kuulusid [[Akureyri]] ja [[Siglufjörður]]i ettevõtetele. Umbes 1880. aastast alates suurenes tursapüügi ning soolatud ja õhu käes kuivatatud kala tootmise tähtsus. Akureyri areng sõltus suurel määral tekiga laevade tursapüügist, eriti 1900. aasta paiku.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 257.</ref> Esimese maailmasõja eel hakati kasutama suuremaid tekiga laevu, mootorpaate ja [[aurutraaler]]eid. Islandi kalalaevastik kasvas 20. sajandi alguses märkimisväärselt. Enne sõda püüdis Islandi vetes suvel kala suur hulk välismaa laevu. Aastatel 1895–1905 saabus Islandi rannikule Prantsusmaalt tipphetkedel 400–480 kutterit ja kolmemastilist laeva, pardal kokku viis-kuus tuhat meest. Prantsuse kalalaevastik hakkas tugevalt taanduma juba alates 1906.–1907. aastast.<ref>[https://patrimoine.bzh/gertrude-diffusion/dossier/IM22006028 Bateaux de pêche, de collecte et de transport], Inventaire Général du Patrimoine Culturel, Bretagne.</ref> Peale selle püüdsid seal kala Norra, Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja teiste maade laevad. Ka [[Fääri saared|fäärlased]] said suure osa oma kalapüügist Islandi vetes. 19. sajandi lõpus hakkasid Islandi rikkalikkel kalapüügialadel käima ka Suurbritannia, [[Saksamaa]] ja teiste maade aurujõul liikuvad traalerid ning [[õngeliin]]idega laevad. Nende arv kasvas aasta-aastalt kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni. Oluline sissetulekuallikas oli ka [[heeringas|heeringapüük]], mida harrastati peamiselt põhja- ja idarannikul. Pärast 1880. aastat tegelesid sellega peamiselt norralased, kuid 20. sajandi alguses hakkasid ka islandlased ja rootslased aktiivselt heeringat püüdma. [[Reykjavík]]is asutati [[merekindlustus]]seltse ja [[merekool]] ning seal ja mujal rajati jää- ja külmhooneid, kus muu hulgas hoiti heeringat, mida peeti tursa parimaks söödaks. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, samal ajal kui suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Sõudepaate oli 1900. aasta paiku umbes 1900, oli 1914. aastal 986 ja 1915. aastal 1121. Mootorpaatide arv kasvas järjekindlaalt alates 1902. aastast, mil kalurid võtsid kasutusele esimesed mootoriga varustatud paadid. 1914. aastal oli neid 400 ja 1915. aastal 391.<ref>[https://www.government.is/topics/business-and-industry/fisheries-in-iceland/history-of-fisheries/ History of fisheries], Government of Iceland.</ref> Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade saak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu kalasaak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kilogrammi. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kilogrammi kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kilogrammi. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. Traani madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda gröönihai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi gröönihai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt tursamaksa saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. Lõhet ja forelli püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kg. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kg kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kg. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. [[Traan]]i madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda atlandi polaarhai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi atlandi polaarhai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt [[tursamaks]]a saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit Taani krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. [[Lõhe]]t ja [[forell]]i püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. dh853o857ynt18vkhbapg0aew67svx7 7230718 7230716 2026-09-08T07:59:38Z Sendrasendra 225202 7230718 wikitext text/x-wiki '''[[Island]]i [[kalandus]]el''' on pikk ajalugu, kuid Islandi kujunemine kalandusriigiks algas alles 19. sajandi keskpaiku ning toimus käsikäes [[linnastumine|linnastumisega]]. Kalanduse tähtsus Islandi majanduses kasvas ja [[kalapüük]] koondus üha enam suurematesse asulatesse, kus sellest sai senise kõrvaltegevuse]] asemel peamine elatusala. On öeldud, et kalandus oli linna rajav majandusharu ''par excellence''.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> Kalanduse tähtsust suurendas seegi, et see rajas aluse kalatöötlemistööstusele, eriti naiste tööhõivele.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> == Taust == Põllumajandus oli kuni 19. sajandi lõpuni Islandi peamine elatusala, kuigi selle osatähtsus vähenes kalanduse kasuks märgatavalt alates sajandi keskpaigast. 1850. aastal sai 82% elanikkonnast elatist põllumajandusest ja 7% kalandusest. 1890. aastal olid vastavad näitajad 64% ja 18%. 1910. aastal elatus 51% elanikkonnast põllumajandusest ning 19% üksnes kalapüügist. See põllumeeste ja kalurite osakaalu nihe jätkus ka 20. sajandi esimesel poolel. == Areng esimese maailmasõjani== Umbes 1920. aastal andis kalandus tööd ligikaudu 16 000 inimesele. Varem tegeldi kalapüügiga peamiselt [[Lääne-Island]]il, kus [[tursk|tursapüük]] toimus talvel ja kevadel,<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> samuti [[Faxaflói]] lahes ja [[Ísafjarðardjúp]]is. Aja jooksul arenes ulatuslik kalapüük ka Põhja- ja [[Ida-Island]]il ja mujal. Suurem osa kalapüügist toimus algselt väikeste lahtiste paatidega. See oli tormistes vetes väga ohtlik. Faxaflói piirkonnas püüti kala peamiselt talvel. Rannaäärsete tormide tõttu hukkus merel palju kalureid. Aastatel 1850–1877 (välja arvatud 1853. ja 1875. aasta, mille kohta andmed puuduvad) uppus Islandil 2008 inimest. See moodustas umbes 3% kõigist neil aastail surnutest. Neist 60% hukkus märtsikuus. Aastatel 1881–1910 uppus 2096 inimest ehk 11,2 inimest iga 10 000 elaniku kohta. Faxaflói piirkonnas kasutati väiksemaid, 4–6-liikmelise meeskonnaga paate, [[Vestmannaeyjar]]i saartel ja lõunarannikul, kus murdlained olid tugevamad, aga suuremaid, 15–20-liikmelise meeskonnaga paate. Juba 1860ndatel oli kasutusel palju tekiga laevu, mis püüdsid peamiselt [[atlandi polaarhai]]sid, kuid aja jooksul suurenes tursapüügi tähtsus. Enamik laevu kuulus ettevõtjatele, kelle jõukus sõltus püükidest. Atlandi polaarhaide püük oli saanud oluliseks juba enne 1860. aastat Põhja-Islandil, kuid selle tähtsus kasvas veelgi 1890. aasta paiku, kui selleks kasutatud tekiga laevad kuulusid [[Akureyri]] ja [[Siglufjörður]]i ettevõtetele. Umbes 1880. aastast alates suurenes tursapüügi ning soolatud ja õhu käes kuivatatud kala tootmise tähtsus. Akureyri areng sõltus suurel määral tekiga laevade tursapüügist, eriti 1900. aasta paiku.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 257.</ref> Esimese maailmasõja eel hakati kasutama suuremaid tekiga laevu, mootorpaate ja [[aurutraaler]]eid. Islandi kalalaevastik kasvas 20. sajandi alguses märkimisväärselt. Enne sõda püüdis Islandi vetes suvel kala suur hulk välismaa laevu. Aastatel 1895–1905 saabus Islandi rannikule Prantsusmaalt tipphetkedel 400–480 kutterit ja kolmemastilist laeva, pardal kokku viis-kuus tuhat meest. Prantsuse kalalaevastik hakkas tugevalt taanduma juba alates 1906.–1907. aastast.<ref>[https://patrimoine.bzh/gertrude-diffusion/dossier/IM22006028 Bateaux de pêche, de collecte et de transport], Inventaire Général du Patrimoine Culturel, Bretagne.</ref> Peale selle püüdsid seal kala Norra, Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja teiste maade laevad. Ka [[Fääri saared|fäärlased]] said suure osa oma kalapüügist Islandi vetes. 19. sajandi lõpus hakkasid Islandi rikkalikkel kalapüügialadel käima ka Suurbritannia, [[Saksamaa]] ja teiste maade aurujõul liikuvad traalerid ning [[õngeliin]]idega laevad. Nende arv kasvas aasta-aastalt kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni. Oluline sissetulekuallikas oli ka [[heeringas|heeringapüük]], mida harrastati peamiselt põhja- ja idarannikul. Pärast 1880. aastat tegelesid sellega peamiselt norralased, kuid 20. sajandi alguses hakkasid ka islandlased ja rootslased aktiivselt heeringat püüdma. [[Reykjavík]]is asutati [[merekindlustus]]seltse ja [[merekool]] ning seal ja mujal rajati jää- ja külmhooneid, kus muu hulgas hoiti heeringat, mida peeti tursa parimaks söödaks. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, samal ajal kui suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Sõudepaate oli 1900. aasta paiku umbes 1900, oli 1914. aastal 986 ja 1915. aastal 1121. Mootorpaatide arv kasvas järjekindlaalt alates 1902. aastast, mil kalurid võtsid kasutusele esimesed mootoriga varustatud paadid. 1914. aastal oli neid 400 ja 1915. aastal 391.<ref>[https://www.government.is/topics/business-and-industry/fisheries-in-iceland/history-of-fisheries/ History of fisheries], Government of Iceland.</ref> Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade saak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu kalasaak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kilogrammi. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kilogrammi kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kilogrammi. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. Traani madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda gröönihai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi gröönihai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt tursamaksa saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. Lõhet ja forelli püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kg. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kg kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kg. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. [[Traan]]i madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda atlandi polaarhai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi atlandi polaarhai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt [[tursamaks]]a saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit Taani krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. [[Lõhe]]t ja [[forell]]i püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Islandi majandus]] roil4nghd53ql2vso3woc2ncwtd1gju 7230735 7230718 2026-09-08T09:04:30Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7230735 wikitext text/x-wiki '''[[Island]]i [[kalandus]]el''' on pikk ajalugu, kuid Islandi kujunemine kalandusriigiks algas alles 19. sajandi keskpaiku ning toimus käsikäes [[linnastumine|linnastumisega]]. Kalanduse tähtsus Islandi majanduses kasvas ja [[kalapüük]] koondus üha enam suurematesse asulatesse, kus sellest sai senise kõrvaltegevuse]] asemel peamine elatusala. On öeldud, et kalandus oli linna rajav majandusharu ''par excellence''.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> Kalanduse tähtsust suurendas seegi, et see rajas aluse kalatöötlemistööstusele, eriti naiste tööhõivele.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> == Taust == Põllumajandus oli kuni 19. sajandi lõpuni Islandi peamine elatusala, kuigi selle osatähtsus vähenes kalanduse kasuks märgatavalt alates sajandi keskpaigast. 1850. aastal sai 82% elanikkonnast elatist põllumajandusest ja 7% kalandusest. 1890. aastal olid vastavad näitajad 64% ja 18%. 1910. aastal elatus 51% elanikkonnast põllumajandusest ning 19% üksnes kalapüügist. See põllumeeste ja kalurite osakaalu nihe jätkus ka 20. sajandi esimesel poolel. == Areng esimese maailmasõjani== Umbes 1920. aastal andis kalandus tööd ligikaudu 16 000 inimesele. Varem tegeldi kalapüügiga peamiselt [[Lääne-Island]]il, kus [[tursk|tursapüük]] toimus talvel ja kevadel,<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> samuti [[Faxaflói]] lahes ja [[Ísafjarðardjúp]]is. Aja jooksul arenes ulatuslik kalapüük ka Põhja- ja [[Ida-Island]]il ja mujal. Suurem osa kalapüügist toimus algselt väikeste lahtiste paatidega. See oli tormistes vetes väga ohtlik. Faxaflói piirkonnas püüti kala peamiselt talvel. Rannaäärsete tormide tõttu hukkus merel palju kalureid. Aastatel 1850–1877 (välja arvatud 1853. ja 1875. aasta, mille kohta andmed puuduvad) uppus Islandil 2008 inimest. See moodustas umbes 3% kõigist neil aastail surnutest. Neist 60% hukkus märtsikuus. Aastatel 1881–1910 uppus 2096 inimest ehk 11,2 inimest iga 10 000 elaniku kohta. Faxaflói piirkonnas kasutati väiksemaid, 4–6-liikmelise meeskonnaga paate, [[Vestmannaeyjar]]i saartel ja lõunarannikul, kus murdlained olid tugevamad, aga suuremaid, 15–20-liikmelise meeskonnaga paate. Juba 1860ndatel oli kasutusel palju tekiga laevu, mis püüdsid peamiselt [[atlandi polaarhai]]sid, kuid aja jooksul suurenes tursapüügi tähtsus. Enamik laevu kuulus ettevõtjatele, kelle jõukus sõltus püükidest. Atlandi polaarhaide püük oli saanud oluliseks juba enne 1860. aastat Põhja-Islandil, kuid selle tähtsus kasvas veelgi 1890. aasta paiku, kui selleks kasutatud tekiga laevad kuulusid [[Akureyri]] ja [[Siglufjörður]]i ettevõtetele. Umbes 1880. aastast alates suurenes tursapüügi ning soolatud ja õhu käes kuivatatud kala tootmise tähtsus. Akureyri areng sõltus suurel määral tekiga laevade tursapüügist, eriti 1900. aasta paiku.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 257.</ref> Esimese maailmasõja eel hakati kasutama suuremaid tekiga laevu, mootorpaate ja [[aurutraaler]]eid. Islandi kalalaevastik kasvas 20. sajandi alguses märkimisväärselt. Enne sõda püüdis Islandi vetes suvel kala suur hulk välismaa laevu. Aastatel 1895–1905 saabus Islandi rannikule Prantsusmaalt tipphetkedel 400–480 kutterit ja kolmemastilist laeva, pardal kokku viis-kuus tuhat meest. Prantsuse kalalaevastik hakkas tugevalt taanduma juba alates 1906.–1907. aastast.<ref>[https://patrimoine.bzh/gertrude-diffusion/dossier/IM22006028 Bateaux de pêche, de collecte et de transport], Inventaire Général du Patrimoine Culturel, Bretagne.</ref> Peale selle püüdsid seal kala Norra, Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja teiste maade laevad. Ka [[Fääri saared|fäärlased]] said suure osa oma kalapüügist Islandi vetes. 19. sajandi lõpus hakkasid Islandi rikkalikkel kalapüügialadel käima ka Suurbritannia, [[Saksamaa]] ja teiste maade aurujõul liikuvad traalerid ning [[õngeliin]]idega laevad. Nende arv kasvas aasta-aastalt kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni. Oluline sissetulekuallikas oli ka [[heeringas|heeringapüük]], mida harrastati peamiselt põhja- ja idarannikul. Pärast 1880. aastat tegelesid sellega peamiselt norralased, kuid 20. sajandi alguses hakkasid ka islandlased ja rootslased aktiivselt heeringat püüdma. [[Reykjavík]]is asutati [[merekindlustus]]seltse ja [[merekool]] ning seal ja mujal rajati jää- ja külmhooneid, kus muu hulgas hoiti heeringat, mida peeti tursa parimaks söödaks. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, samal ajal kui suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Sõudepaate oli 1900. aasta paiku umbes 1900, oli 1914. aastal 986 ja 1915. aastal 1121. Mootorpaatide arv kasvas järjekindlaalt alates 1902. aastast, mil kalurid võtsid kasutusele esimesed mootoriga varustatud paadid. 1914. aastal oli neid 400 ja 1915. aastal 391.<ref>[https://www.government.is/topics/business-and-industry/fisheries-in-iceland/history-of-fisheries/ History of fisheries], Government of Iceland.</ref> Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade saak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu kalasaak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kilogrammi. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kilogrammi kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kilogrammi. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. Traani madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda gröönihai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi gröönihai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt tursamaksa saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. Lõhet ja forelli püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kg. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kg kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kg. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. [[Traan]]i madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda atlandi polaarhai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi atlandi polaarhai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt [[tursamaks]]a saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit Taani krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. [[Lõhe]]t ja [[forell]]i püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Pierre Loti]], ''Pêcheur d'Islande'', 1886. *Vilhjálmur Þ. Gíslason. ''Sjómannasaga'', 1945. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – ''Urbaniseringsprosessen i Norden. Del 3: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget: Oslo-Bergen-Tromsø 1977. *Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund 1983. *Sigfús Jónsson. The Icelandic Fisheries in the Pre-Mechanization Era, c. 1800–1905: Spatial and Economic Implications of Growth. – ''Scandinavian Economic History Review'', 1983, 31 (2), lk 132–150. *Jón Þ. Þór. ''Landhelgi Íslands 1901–1952'', Reykjavík: Sagnfræðistofnun HÍ 1991. *Jón Þ. Þór. ''British Trawlers in Icelandic Waters: History of British Steam Trawling Off Iceland, 1889–1916, and the Anglo-Icelandic Fisheries Dispute, 1896–1897'', Reykjavík: Fjölva-Útgáfa 1992, ISBN 9979-58-206-5. *Gísli Ágúst Gunnlaugsson, Loftur Guttormsson. Household Structure and Urbanization in Three Icelandic Fishing Districts, 1880–1930. – ''Journal of Family History'', 1993, kd 18, nr 4, lk 315–340. *Ragnar Árnason. ''The Icelandic Fisheries: Evolution and Management of a Fishing Industry'', Fishing News Books: Oxford 1995. *Thráinn Eggertsson. No experiments, monumental disasters: Why it took a thousand years to develop a specialized fishing industry in Iceland. – ''Journal of Economic Behavior & Organization'', 1996, 30, lk 1–23. *Gudmundur Jónsson, Magnús S. Magnússon (toim.). ''Icelandic Historical Statistics'', Statistics Iceland: Hagskinna 1997. *A. E. J. Ogilvie, I. Jónsdóttir. Sea ice, climate, and Icelandic fisheries in the eighteenth and nineteenth centuries. – ''Arctic'', 2000, 53, nr 4, lk 383–394. *Halldór Bjarnason. ''The Foreign Trade of Iceland, 1870–1914: An Analysis of Trade Statistics and a Survey of Its Implications for the Icelandic Economy'' PhD dissertation, University of Glasgow 2001. *Árni Sverrisson. Small Boats and Large Ships: Social Continuity and Technical Change in the Icelandic Fisheries, 1800–1960. – ''Technology and Culture'', 2002, kd 43, nr 2, lk 227–253. *Sveinn Agnarsson. ''The Role of the Fishing Industry in the Icelandic Economy: A Historical Examination'', 2003. [https://rafhladan.is/server/api/core/bitstreams/23305a8c-bca2-4ab8-8590-353e559b9ec0/content Veebis.] *[[Jón Kalman Stefánsson]]. ''[[Himnaríki og helvíti]]'', Reykjavík: Bjartur 2007. **Jón Kalman Stefánsson. ''Heaven and Hell'', tlk Philip Roughton, London: MacLehose Press 2010, 978-1-906694-53-1. *Hannes Hólmsteinn Gissurarson. ''The Icelandic Fisheries: Sustainable and Profitable'', 2015. *Sveinn Agnarsson. Icelandic Economic History: Fish, Farms and Modernization. – ''Revue d'histoire nordique'', 2015, 20, nr 1, lk 83–107. *Guðmundur Jónsson, Helgi Skúli Kjartansson. ''The Economic History of Iceland'', Oxford Research Encyclopedia 2025. [[Kategooria:Islandi majandus]] h9bknn88v6pt989hoews5ordrrmmvcn 7230738 7230735 2026-09-08T09:08:21Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7230738 wikitext text/x-wiki '''[[Island]]i [[kalandus]]el''' on pikk ajalugu, kuid Islandi kujunemine kalandusriigiks algas alles 19. sajandi keskpaiku ning toimus käsikäes [[linnastumine|linnastumisega]]. Kalanduse tähtsus Islandi majanduses kasvas ja [[kalapüük]] koondus üha enam suurematesse asulatesse, kus sellest sai senise kõrvaltegevuse]] asemel peamine elatusala. On öeldud, et kalandus oli linna rajav majandusharu ''par excellence''.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> Kalanduse tähtsust suurendas seegi, et see rajas aluse kalatöötlemistööstusele, eriti naiste tööhõivele.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> == Taust == Põllumajandus oli kuni 19. sajandi lõpuni Islandi peamine elatusala, kuigi selle osatähtsus vähenes kalanduse kasuks märgatavalt alates sajandi keskpaigast. 1850. aastal sai 82% elanikkonnast elatist põllumajandusest ja 7% kalandusest. 1890. aastal olid vastavad näitajad 64% ja 18%. 1910. aastal elatus 51% elanikkonnast põllumajandusest ning 19% üksnes kalapüügist. See põllumeeste ja kalurite osakaalu nihe jätkus ka 20. sajandi esimesel poolel. == Areng esimese maailmasõjani== Umbes 1920. aastal andis kalandus tööd ligikaudu 16 000 inimesele. Varem tegeldi kalapüügiga peamiselt [[Lääne-Island]]il, kus [[tursk|tursapüük]] toimus talvel ja kevadel,<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> samuti [[Faxaflói]] lahes ja [[Ísafjarðardjúp]]is. Aja jooksul arenes ulatuslik kalapüük ka Põhja- ja [[Ida-Island]]il ja mujal. Suurem osa kalapüügist toimus algselt väikeste lahtiste paatidega. See oli tormistes vetes väga ohtlik. Faxaflói piirkonnas püüti kala peamiselt talvel. Rannaäärsete tormide tõttu hukkus merel palju kalureid. Aastatel 1850–1877 (välja arvatud 1853. ja 1875. aasta, mille kohta andmed puuduvad) uppus Islandil 2008 inimest. See moodustas umbes 3% kõigist neil aastail surnutest. Neist 60% hukkus märtsikuus. Aastatel 1881–1910 uppus 2096 inimest ehk 11,2 inimest iga 10 000 elaniku kohta. Faxaflói piirkonnas kasutati väiksemaid, 4–6-liikmelise meeskonnaga paate, [[Vestmannaeyjar]]i saartel ja lõunarannikul, kus murdlained olid tugevamad, aga suuremaid, 15–20-liikmelise meeskonnaga paate. Juba 1860ndatel oli kasutusel palju tekiga laevu, mis püüdsid peamiselt [[atlandi polaarhai]]sid, kuid aja jooksul suurenes tursapüügi tähtsus. Enamik laevu kuulus ettevõtjatele, kelle jõukus sõltus püükidest. Atlandi polaarhaide püük oli saanud oluliseks juba enne 1860. aastat Põhja-Islandil, kuid selle tähtsus kasvas veelgi 1890. aasta paiku, kui selleks kasutatud tekiga laevad kuulusid [[Akureyri]] ja [[Siglufjörður]]i ettevõtetele. Umbes 1880. aastast alates suurenes tursapüügi ning soolatud ja õhu käes kuivatatud kala tootmise tähtsus. Akureyri areng sõltus suurel määral tekiga laevade tursapüügist, eriti 1900. aasta paiku.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 257.</ref> Esimese maailmasõja eel hakati kasutama suuremaid tekiga laevu, mootorpaate ja [[aurutraaler]]eid. Islandi kalalaevastik kasvas 20. sajandi alguses märkimisväärselt. Enne sõda püüdis Islandi vetes suvel kala suur hulk välismaa laevu. Aastatel 1895–1905 saabus Islandi rannikule Prantsusmaalt tipphetkedel 400–480 kutterit ja kolmemastilist laeva, pardal kokku viis-kuus tuhat meest. Prantsuse kalalaevastik hakkas tugevalt taanduma juba alates 1906.–1907. aastast.<ref>[https://patrimoine.bzh/gertrude-diffusion/dossier/IM22006028 Bateaux de pêche, de collecte et de transport], Inventaire Général du Patrimoine Culturel, Bretagne.</ref> Peale selle püüdsid seal kala Norra, Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja teiste maade laevad. Ka [[Fääri saared|fäärlased]] said suure osa oma kalapüügist Islandi vetes. 19. sajandi lõpus hakkasid Islandi rikkalikkel kalapüügialadel käima ka Suurbritannia, [[Saksamaa]] ja teiste maade aurujõul liikuvad traalerid ning [[õngeliin]]idega laevad. Nende arv kasvas aasta-aastalt kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni. Oluline sissetulekuallikas oli ka [[heeringas|heeringapüük]], mida harrastati peamiselt põhja- ja idarannikul. Pärast 1880. aastat tegelesid sellega peamiselt norralased, kuid 20. sajandi alguses hakkasid ka islandlased ja rootslased aktiivselt heeringat püüdma. [[Reykjavík]]is asutati [[merekindlustus]]seltse ja [[merekool]] ning seal ja mujal rajati jää- ja külmhooneid, kus muu hulgas hoiti heeringat, mida peeti tursa parimaks söödaks. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, samal ajal kui suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Sõudepaate oli 1900. aasta paiku umbes 1900, oli 1914. aastal 986 ja 1915. aastal 1121. Mootorpaatide arv kasvas järjekindlaalt alates 1902. aastast, mil kalurid võtsid kasutusele esimesed mootoriga varustatud paadid. 1914. aastal oli neid 400 ja 1915. aastal 391.<ref>[https://www.government.is/topics/business-and-industry/fisheries-in-iceland/history-of-fisheries/ History of fisheries], Government of Iceland.</ref> Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade saak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu kalasaak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kilogrammi. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kilogrammi kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kilogrammi. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. Traani madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda gröönihai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi gröönihai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt tursamaksa saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. Lõhet ja forelli püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kg. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kg kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kg. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. [[Traan]]i madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda atlandi polaarhai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi atlandi polaarhai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt [[tursamaks]]a saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit Taani krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. [[Lõhe]]t ja [[forell]]i püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Pierre Loti]], ''[[Pêcheur d'Islande]]'', 1886. *Vilhjálmur Þ. Gíslason. ''Sjómannasaga'', 1945. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – ''Urbaniseringsprosessen i Norden. Del 3: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget: Oslo-Bergen-Tromsø 1977. *Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund 1983. *Sigfús Jónsson. The Icelandic Fisheries in the Pre-Mechanization Era, c. 1800–1905: Spatial and Economic Implications of Growth. – ''Scandinavian Economic History Review'', 1983, 31 (2), lk 132–150. *Jón Þ. Þór. ''Landhelgi Íslands 1901–1952'', Reykjavík: Sagnfræðistofnun HÍ 1991. *Jón Þ. Þór. ''British Trawlers in Icelandic Waters: History of British Steam Trawling Off Iceland, 1889–1916, and the Anglo-Icelandic Fisheries Dispute, 1896–1897'', Reykjavík: Fjölva-Útgáfa 1992, ISBN 9979-58-206-5. *Gísli Ágúst Gunnlaugsson, Loftur Guttormsson. Household Structure and Urbanization in Three Icelandic Fishing Districts, 1880–1930. – ''Journal of Family History'', 1993, kd 18, nr 4, lk 315–340. *Ragnar Árnason. ''The Icelandic Fisheries: Evolution and Management of a Fishing Industry'', Fishing News Books: Oxford 1995. *Thráinn Eggertsson. No experiments, monumental disasters: Why it took a thousand years to develop a specialized fishing industry in Iceland. – ''Journal of Economic Behavior & Organization'', 1996, 30, lk 1–23. *Gudmundur Jónsson, Magnús S. Magnússon (toim.). ''Icelandic Historical Statistics'', Statistics Iceland: Hagskinna 1997. *A. E. J. Ogilvie, I. Jónsdóttir. Sea ice, climate, and Icelandic fisheries in the eighteenth and nineteenth centuries. – ''Arctic'', 2000, 53, nr 4, lk 383–394. *Halldór Bjarnason. ''The Foreign Trade of Iceland, 1870–1914: An Analysis of Trade Statistics and a Survey of Its Implications for the Icelandic Economy'' PhD dissertation, University of Glasgow 2001. *Árni Sverrisson. Small Boats and Large Ships: Social Continuity and Technical Change in the Icelandic Fisheries, 1800–1960. – ''Technology and Culture'', 2002, kd 43, nr 2, lk 227–253. *Sveinn Agnarsson. ''The Role of the Fishing Industry in the Icelandic Economy: A Historical Examination'', 2003. [https://rafhladan.is/server/api/core/bitstreams/23305a8c-bca2-4ab8-8590-353e559b9ec0/content Veebis.] *[[Jón Kalman Stefánsson]]. ''[[Himnaríki og helvíti]]'', Reykjavík: Bjartur 2007. **Jón Kalman Stefánsson. ''Heaven and Hell'', tlk Philip Roughton, London: MacLehose Press 2010, 978-1-906694-53-1. *Hannes Hólmsteinn Gissurarson. ''The Icelandic Fisheries: Sustainable and Profitable'', 2015. *Sveinn Agnarsson. Icelandic Economic History: Fish, Farms and Modernization. – ''Revue d'histoire nordique'', 2015, 20, nr 1, lk 83–107. *Guðmundur Jónsson, Helgi Skúli Kjartansson. ''The Economic History of Iceland'', Oxford Research Encyclopedia 2025. ==Välislingid== *[https://www.government.is/topics/business-and-industry/fisheries-in-iceland/history-of-fisheries/ History of Fisheries], government.is. [[Kategooria:Islandi majandus]] 8b9im3hggwtv53fmhjz35t1j5p0tjti 7230744 7230738 2026-09-08T09:11:29Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7230744 wikitext text/x-wiki '''[[Island]]i [[kalandus]]el''' on pikk ajalugu, kuid Islandi kujunemine kalandusriigiks algas alles 19. sajandi keskpaiku ning toimus käsikäes [[linnastumine|linnastumisega]]. Kalanduse tähtsus Islandi majanduses kasvas ja [[kalapüük]] koondus üha enam suurematesse asulatesse, kus sellest sai senise kõrvaltegevuse]] asemel peamine elatusala. On öeldud, et kalandus oli linna rajav majandusharu ''par excellence''.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> Kalanduse tähtsust suurendas seegi, et see rajas aluse kalatöötlemistööstusele, eriti naiste tööhõivele.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> == Taust == Põllumajandus oli kuni 19. sajandi lõpuni Islandi peamine elatusala, kuigi selle osatähtsus vähenes kalanduse kasuks märgatavalt alates sajandi keskpaigast. 1850. aastal sai 82% elanikkonnast elatist põllumajandusest ja 7% kalandusest. 1890. aastal olid vastavad näitajad 64% ja 18%. 1910. aastal elatus 51% elanikkonnast põllumajandusest ning 19% üksnes kalapüügist. See põllumeeste ja kalurite osakaalu nihe jätkus ka 20. sajandi esimesel poolel. == Areng esimese maailmasõjani== Umbes 1920. aastal andis kalandus tööd ligikaudu 16 000 inimesele. Varem tegeldi kalapüügiga peamiselt [[Lääne-Island]]il, kus [[tursk|tursapüük]] toimus talvel ja kevadel,<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> samuti [[Faxaflói]] lahes ja [[Ísafjarðardjúp]]is. Aja jooksul arenes ulatuslik kalapüük ka Põhja- ja [[Ida-Island]]il ja mujal. Suurem osa kalapüügist toimus algselt väikeste lahtiste paatidega. See oli tormistes vetes väga ohtlik. Faxaflói piirkonnas püüti kala peamiselt talvel. Rannaäärsete tormide tõttu hukkus merel palju kalureid. Aastatel 1850–1877 (välja arvatud 1853. ja 1875. aasta, mille kohta andmed puuduvad) uppus Islandil 2008 inimest. See moodustas umbes 3% kõigist neil aastail surnutest. Neist 60% hukkus märtsikuus. Aastatel 1881–1910 uppus 2096 inimest ehk 11,2 inimest iga 10 000 elaniku kohta. Faxaflói piirkonnas kasutati väiksemaid, 4–6-liikmelise meeskonnaga paate, [[Vestmannaeyjar]]i saartel ja lõunarannikul, kus murdlained olid tugevamad, aga suuremaid, 15–20-liikmelise meeskonnaga paate. Juba 1860ndatel oli kasutusel palju tekiga laevu, mis püüdsid peamiselt [[atlandi polaarhai]]sid, kuid aja jooksul suurenes tursapüügi tähtsus. Enamik laevu kuulus ettevõtjatele, kelle jõukus sõltus püükidest. Atlandi polaarhaide püük oli saanud oluliseks juba enne 1860. aastat Põhja-Islandil, kuid selle tähtsus kasvas veelgi 1890. aasta paiku, kui selleks kasutatud tekiga laevad kuulusid [[Akureyri]] ja [[Siglufjörður]]i ettevõtetele. Umbes 1880. aastast alates suurenes tursapüügi ning soolatud ja õhu käes kuivatatud kala tootmise tähtsus. Akureyri areng sõltus suurel määral tekiga laevade tursapüügist, eriti 1900. aasta paiku.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 257.</ref> Esimese maailmasõja eel hakati kasutama suuremaid tekiga laevu, mootorpaate ja [[aurutraaler]]eid. Islandi kalalaevastik kasvas 20. sajandi alguses märkimisväärselt. Enne sõda püüdis Islandi vetes suvel kala suur hulk välismaa laevu. Aastatel 1895–1905 saabus Islandi rannikule Prantsusmaalt tipphetkedel 400–480 kutterit ja kolmemastilist laeva, pardal kokku viis-kuus tuhat meest. Prantsuse kalalaevastik hakkas tugevalt taanduma juba alates 1906.–1907. aastast.<ref>[https://patrimoine.bzh/gertrude-diffusion/dossier/IM22006028 Bateaux de pêche, de collecte et de transport], Inventaire Général du Patrimoine Culturel, Bretagne.</ref> Peale selle püüdsid seal kala Norra, Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja teiste maade laevad. Ka [[Fääri saared|fäärlased]] said suure osa oma kalapüügist Islandi vetes. 19. sajandi lõpus hakkasid Islandi rikkalikkel kalapüügialadel käima ka Suurbritannia, [[Saksamaa]] ja teiste maade aurujõul liikuvad traalerid ning [[õngeliin]]idega laevad. Nende arv kasvas aasta-aastalt kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni. Oluline sissetulekuallikas oli ka [[heeringas|heeringapüük]], mida harrastati peamiselt põhja- ja idarannikul. Pärast 1880. aastat tegelesid sellega peamiselt norralased, kuid 20. sajandi alguses hakkasid ka islandlased ja rootslased aktiivselt heeringat püüdma. [[Reykjavík]]is asutati [[merekindlustus]]seltse ja [[merekool]] ning seal ja mujal rajati jää- ja külmhooneid, kus muu hulgas hoiti heeringat, mida peeti tursa parimaks söödaks. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, samal ajal kui suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Sõudepaate oli 1900. aasta paiku umbes 1900, oli 1914. aastal 986 ja 1915. aastal 1121. Mootorpaatide arv kasvas järjekindlaalt alates 1902. aastast, mil kalurid võtsid kasutusele esimesed mootoriga varustatud paadid. 1914. aastal oli neid 400 ja 1915. aastal 391.<ref>[https://www.government.is/topics/business-and-industry/fisheries-in-iceland/history-of-fisheries/ History of fisheries], Government of Iceland.</ref> Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade saak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu kalasaak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kilogrammi. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kilogrammi kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kilogrammi. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. Traani madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda gröönihai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi gröönihai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt tursamaksa saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. Lõhet ja forelli püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kg. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kg kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kg. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. [[Traan]]i madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda atlandi polaarhai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi atlandi polaarhai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt [[tursamaks]]a saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit Taani krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. [[Lõhe]]t ja [[forell]]i püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Pierre Loti]], ''Pêcheur d'Islande'', 1886. **Pierre Loti. ''[[Islandi kalur]]'', tlk [[Peet Vallak]], sari [[Noorsoo kirjavara|Noorsoo kirjavara: maailma-kirjanduse seeria]], nr 118, [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[Tartu]] [[1926]]. *Vilhjálmur Þ. Gíslason. ''Sjómannasaga'', 1945. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – ''Urbaniseringsprosessen i Norden. Del 3: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget: Oslo-Bergen-Tromsø 1977. *Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund 1983. *Sigfús Jónsson. The Icelandic Fisheries in the Pre-Mechanization Era, c. 1800–1905: Spatial and Economic Implications of Growth. – ''Scandinavian Economic History Review'', 1983, 31 (2), lk 132–150. *Jón Þ. Þór. ''Landhelgi Íslands 1901–1952'', Reykjavík: Sagnfræðistofnun HÍ 1991. *Jón Þ. Þór. ''British Trawlers in Icelandic Waters: History of British Steam Trawling Off Iceland, 1889–1916, and the Anglo-Icelandic Fisheries Dispute, 1896–1897'', Reykjavík: Fjölva-Útgáfa 1992, ISBN 9979-58-206-5. *Gísli Ágúst Gunnlaugsson, Loftur Guttormsson. Household Structure and Urbanization in Three Icelandic Fishing Districts, 1880–1930. – ''Journal of Family History'', 1993, kd 18, nr 4, lk 315–340. *Ragnar Árnason. ''The Icelandic Fisheries: Evolution and Management of a Fishing Industry'', Fishing News Books: Oxford 1995. *Thráinn Eggertsson. No experiments, monumental disasters: Why it took a thousand years to develop a specialized fishing industry in Iceland. – ''Journal of Economic Behavior & Organization'', 1996, 30, lk 1–23. *Gudmundur Jónsson, Magnús S. Magnússon (toim.). ''Icelandic Historical Statistics'', Statistics Iceland: Hagskinna 1997. *A. E. J. Ogilvie, I. Jónsdóttir. Sea ice, climate, and Icelandic fisheries in the eighteenth and nineteenth centuries. – ''Arctic'', 2000, 53, nr 4, lk 383–394. *Halldór Bjarnason. ''The Foreign Trade of Iceland, 1870–1914: An Analysis of Trade Statistics and a Survey of Its Implications for the Icelandic Economy'' PhD dissertation, University of Glasgow 2001. *Árni Sverrisson. Small Boats and Large Ships: Social Continuity and Technical Change in the Icelandic Fisheries, 1800–1960. – ''Technology and Culture'', 2002, kd 43, nr 2, lk 227–253. *Sveinn Agnarsson. ''The Role of the Fishing Industry in the Icelandic Economy: A Historical Examination'', 2003. [https://rafhladan.is/server/api/core/bitstreams/23305a8c-bca2-4ab8-8590-353e559b9ec0/content Veebis.] *[[Jón Kalman Stefánsson]]. ''[[Himnaríki og helvíti]]'', Reykjavík: Bjartur 2007. **Jón Kalman Stefánsson. ''Heaven and Hell'', tlk Philip Roughton, London: MacLehose Press 2010, 978-1-906694-53-1. *Hannes Hólmsteinn Gissurarson. ''The Icelandic Fisheries: Sustainable and Profitable'', 2015. *Sveinn Agnarsson. Icelandic Economic History: Fish, Farms and Modernization. – ''Revue d'histoire nordique'', 2015, 20, nr 1, lk 83–107. *Guðmundur Jónsson, Helgi Skúli Kjartansson. ''The Economic History of Iceland'', Oxford Research Encyclopedia 2025. ==Välislingid== *[https://www.government.is/topics/business-and-industry/fisheries-in-iceland/history-of-fisheries/ History of Fisheries], government.is. [[Kategooria:Islandi majandus]] p64d6gv52r9g9l96eibyw8swr1gdmpw 0 720877 7230702 2026-09-08T06:32:05Z Ojassaar 206682 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{taksonitabel | nimi = ''Spheniscus'' | värvus = linnud | pilt = African.penguin.bristol.750pix (Pingstone).jpg | pildi_seletus = [[Aafrika pingviin]]id | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pingviinilised]] ''Sphenisciformes'' | sugukond = [[Pingviinlased]] ''Spheniscidae'' | perekond = '''''Spheniscus''''' | perekonna_autor = [[Mathurin Jacques Brisson|Brisson]], 176...' 7230702 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{taksonitabel | nimi = ''Spheniscus'' | värvus = linnud | pilt = African.penguin.bristol.750pix (Pingstone).jpg | pildi_seletus = [[Aafrika pingviin]]id | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pingviinilised]] ''Sphenisciformes'' | sugukond = [[Pingviinlased]] ''Spheniscidae'' | perekond = '''''Spheniscus''''' | perekonna_autor = [[Mathurin Jacques Brisson|Brisson]], 1760 }} '''''Spheniscus''''' on [[pingviinlased|pingviinlaste]] sugukonda kuuluv lindude perekond. Kere küljel on must triip. Näol on sulgedeta alad. Liigid on välimuselt sarnased, kuid kuna nende levilad kattuvad vähe, saab liigi määrata asukoha järgi. Pojad sarnanevad [[kääbuspingviin]]idega.<ref name='Davis'/> Perekonda kuulub neli retsentset liiki:<ref name='IOC'/> *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus'') *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus'') *[[guaanopingviin]] (''Spheniscus humboldti'') *[[patagoonia pingviin]] (''Spheniscus magellanicus'') Väljasurnud liigid: *''Spheniscus anglicus''<ref name='Benson'/> *''Spheniscus chilensis''<ref name='Emslie'/> *''Spheniscus muizoni''<ref name='Göhlich'/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name='Davis'>{{Raamatuviide |pealkiri=Penguins |perekonnanimi=Davis |eesnimi=Lloyd Spencer |kirjastus=T & A D Poyser |aasta=2003 |isbn=0-7136-6550-5 |koht=London |lehekülg=54 |keel=en |url=https://archive.org/details/penguins0000davi_c4a0 |perekonnanimi2=Renner |eesnimi2=Martin}}</ref> <ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Kagu, Sunbittern, tropicbirds, loons, penguins |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/loons/ |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> <ref name='Benson'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=A new species of penguin from the late Miocene of Chile with comments on the stratigraphic range of Paleospheniscus |ajakiri=Scientific Publications of the Science Museum of Minnesota |perekonnanimi=Benson |eesnimi=Richard D. |kuupäev=2015 |url=https://www.smm.org/sites/default/files/public/attachments/new-species-penguin.pdf |aastakäik=8 |üksiknumber=4 |lehekülg=1‒22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210624201604/https://www.smm.org/sites/default/files/public/attachments/new-species-penguin.pdf |arhiivimisaeg=2021-06-24}}</ref> <ref name='Emslie'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=A new species of penguin (Spheniscidae: Spheniscus) and other birds from the late Pliocene of Chile |ajakiri=Proceedings of the Biological Society of Washington |perekonnanimi=Emslie |eesnimi=Steven D. |kuupäev=2003 |url=https://www.biodiversitylibrary.org/page/34565182#page/320 |aastakäik=116 |üksiknumber=2 |lehekülg=308–316 |perekonnanimi2=Guerra Corea |eesnimi2=Carlos}}</ref> <ref name='Göhlich'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=The oldest fossil record of the extant penguin genus Spheniscus—a new species from the Miocene of Peru |ajakiri=Acta Palaeontologica Polonica |perekonnanimi=Göhlich |eesnimi=Ursula B. |kuupäev=2007 |url=https://www.app.pan.pl/archive/published/app52/app52-285.pdf |aastakäik=52 |üksiknumber=2 |lehekülg=285–298}}</ref> }} [[Kategooria:Pingviinilised]] ol8rwqbhsm7blp1mb4pwu21j7rfyegz 1 720878 7230706 2026-09-08T06:51:31Z ~2026-48632-16 237115 /* jäär */ uus alaosa 7230706 wikitext text/x-wiki == jäär == mõned selles tähtkujus asuvad tähed [[Eri:Kaastöö/~2026-48632-16|~2026-48632-16]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48632-16|arutelu]]) 8. september 2026, kell 09:51 (EEST) nkq9gxzb2snr7r32x6n9jcngtbn3np9 0 720879 7230708 2026-09-08T06:58:05Z Ojassaar 206682 Uus lehekülg: '{{taksonitabel | nimi = Kääbuspingviin | värvus = linnud | pilt = Eudyptula minor Bruny 1.jpg | pildi_seletus = [[Kääbuspingviin]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pingviinilised]] ''Sphenisciformes'' | sugukond = [[Pingviinlased]] ''Spheniscidae'' | perekond = '''Kääbuspingviin''' ''Eudyptula'' | perekonna_autor = [[Charles Lucien Bonaparte|Bonaparte]], 1856 }} '''Kääbuspingviin'...' 7230708 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Kääbuspingviin | värvus = linnud | pilt = Eudyptula minor Bruny 1.jpg | pildi_seletus = [[Kääbuspingviin]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pingviinilised]] ''Sphenisciformes'' | sugukond = [[Pingviinlased]] ''Spheniscidae'' | perekond = '''Kääbuspingviin''' ''Eudyptula'' | perekonna_autor = [[Charles Lucien Bonaparte|Bonaparte]], 1856 }} '''Kääbuspingviin''' (''Eudyptula'') on [[pingviinlased|pingviinlaste]] sugukonda kuuluv lindude perekond. Perekonna ainus retsentne liik on [[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor'').<ref name='IOC'/> Perekonda kuulub ka väljasurnud liik ''Eudyptula wilsonae''.<ref name='Thomas'/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Kagu, Sunbittern, tropicbirds, loons, penguins |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/loons/ |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> <ref name='Thomas'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Pliocene fossils support a New Zealand origin for the smallest extant penguins |ajakiri=Journal of Paleontology |perekonnanimi=Thomas |eesnimi=Daniel B. |kuupäev=2023 |aastakäik=97 |üksiknumber=3 |lehekülg=711–721 |perekonnanimi2=Tennyson |eesnimi2=Alan J. D. |perekonnanimi3=Marx |eesnimi3=Felix G. |perekonnanimi4=Ksepka |eesnimi4=Daniel T. |doi=10.1017/jpa.2023.30}}</ref> }} [[Kategooria:Pingviinlased]] qlozebfh7rcc3veyifr0it2703vi6jj 0 720880 7230709 2026-09-08T06:59:07Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Kääbuspingviin (perekond)]] 7230709 wikitext text/x-wiki #suuna[[kääbuspingviin (perekond)]] norexypz32206z3f82vphaeq0qiwh9q 0 720881 7230741 2026-09-08T09:08:50Z Eulander 95378 Eulander teisaldas lehekülje [[Tallinna Kopli Ametikool]] pealkirja [[Tallinna Rakenduslik Kolledž]] alla: Asutuse uus nimi 7230741 wikitext text/x-wiki #suuna [[Tallinna Rakenduslik Kolledž]] cn6b311503eyyusv2itc0zf7wkxy3cf